dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (SIET)

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
3-3/872-1
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3872-1 30.01.2019 Hasartmängumaksu leping-4.bdoc2804 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/872-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing, registrikood 80131555, asukoht Kentmanni 20a-3, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Marje Stüff (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 14 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 55 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele 5. Projekti eesmärk on suurendada professionaalse teabe ja toetuse kättesaadavust ning paindlikkust üle Eesti, et imetamisega alustamine, selle jätkamine ning eakohane lõpetamine oleks laste tervise huvides 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 15.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 01.08.2019 ja koondaruande 20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 55 000 eurot (viiskümmend viis tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE972200221030112925 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 4400 eurot (neli tuhat nelisada eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 4600 eurot (neli tuhat kuussada eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 1 (3) 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada tuleb viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Marje Stüff, tel 5656 8978, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus, garantiikiri 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: 2 (3) Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Registrikood 70001952 Registrikood 80131555 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kentmanni 20a-3, 10116 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5656 8978 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE97 2200 2210 3011 2925 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse ☐ Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) ☒ Sotsiaalministeeriumile ☐ Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) ☐ Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing 3. Registrikood 80131555 4. Juriidiline aadress Kentmanni 20a-3, 10116 5. Postiaadress Kentmanni 20a-3, 10116 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE972200221030112925 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Marje Stüff, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Marje Stüff 9. Telefon 56568978 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 15.01.2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 68750 14. Hasartmängumaksu 55000 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 13750 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. ☒ Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev24.01.2019 digitaalselt) Marje Stüff, juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 55000 Lapsevanemate koolitus ja Nõukogu imetamise nõustamise tegevused: Omafinantseering 13750 X emade tugirühm ja loengud 242 h x 5566.- 23 EUR individuaalne imetamise nõustamine 18000.- 900 h X 20 EUR tugirühmade ja koduvisiitide 8610.- koordinaator 861 tundi x 10 EUR tööjõu maksud 10875,49 kirjatarbed (sh kirjamargid 400.- aruandluse edastamiseks) tugirühmade ruumide rent (121x 1452.- 15EUR) nõustajate sõidukulud 1000.- Uute nõustajate baaskoolitus: koolituse lektorite töötasud 30 t x 1200.- 40 eur seminaride läbiviimine 4 t x 25 eur 100.- praktikumide juhendamine 6 t x 4 360.- rühma x 15 eur tööjõu maksud 561,08 ruumide rent koolituseks 5 päeva x 500.- 100 eur koolitajate transport 300.- jaotusmaterjalid (24 osalejat) 200.- Omaosalus: kohvipausid koolitusel (24 osalejat x 2 kohvipausi x 5 päeva x 2 eur) 480.- kursuslaste toitlustus (24 in x 5 840,00 lõunat x 7 eur) Nõustajate täiendkoolitused: 34 t (sh vene keelsete nõustajate 2550.- täiendkoolitus 8 t) X lektori töötasu 75 EUR/t tööjõu maksud 861,90 ruumide rent täiendkoolituseks 4 400.- päeva X 100 EUR koolitajate transport 250.- Omaosalus: 5 koolituspäeva lõunasöök 30 750.- inimest X 5 EUR 5 koolituspäeva kohvipausid 30 300.- inimest X 2 EUR täiendkoolituse majutus 30 inimest 1500.- X 2 ööd X 25 EUR Supervisioon ja kovisioon superviisori töötasu 18 t X 45 EUR 810.- kovisiooni juhendaja 18tx25 EUR 450.- tööjõu maksud 425,88 ruumi rent 18 t X 40 EUR 720.- superviisori sõidukulud 200.- koolituste ja supervisioonide 1720.- koordinaatori töötasu 215t x 8 EUR tööjõu maksud 581,36 Juhtimiskulud: raamatupidamine 140 t x 11 EUR 1540 projektijuht 180 t X 10 EUR 1800 tööjõu kulud 1128,92 sõidukulud 300.- pangandus kulud 40.71 serveri rent 66.- serveri tehniline hooldus ja kodulehe 1428.- haldus 12 kuud Kaasfinantseerijad X X tööjõu kulud 482,66 (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) TULUD KOKKU 68750 KULUD KOKKU 68750 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Valdkond: Vanemaharidus. Tervis. Beebiootel, imikute ja väikelaste vanemate terviseteadlikkuse suurendamine tugigruppides üle Eesti Imetamise individuaalne nõustamine pere juures kodus. Abi pakkumiseks piirkondades, kus ämmaemandad koduvisiite ei tee ja/ või kus ämmaemandatel ei jätku ressurssi pikemaajaliseks imetamisnõustamiseks. Lapse toitmisest ning vanemlikust hoolest, alates esimestest elupäevadest, sõltub suuresti tema tulevik, tervis ning toimetulek kogu elu jooksul. Emapiim ja lähedus on iga lapse õigus. Vanemad vajavad vajadustest lähtuvat toetust. Rahvastiku tervise arengukavas 2009-20201 märgitakse laste ja noorte tervise valdkonna ühe probleemina vanemate vähest teadlikkust imikute ja väikelaste tervisest ja arengu iseärasustest (toitmine, ohutu keskkond jm) ning sedastatakse vajadus suurendada rinnapiimaga toidetavate imikute osakaalu. 2016. aastaks oli arengukava eesmärgiks, et 66% 6 kuu vanustest lastest on ainult rinnapiimatoidul, sihttase 2020. aastaks on 75%. Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini. Graafikult on näha, et nende laste osakaal Eestis, kes saavad toiduks ainult rinnapiima, on vähenemistrendis (TAI 2017) . Rinnaga toitmine on vähenemistrendis kogu maailmas (WBTi 2008-2016). Lapse kasvades loobuvad emad imetamisest, sageli varem kui see lapsele tervislik oleks. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Arvestades seda, et vaid üksikud emad teevad pärast sünnitust teadliku valiku toita oma imikut piimaseguga, tuleb rinnapiimaga toitmise ebaõnnestumises otsida põhjuseid puudulikust abi- ja nõustamissüsteemist, kuid kindlasti ka imikutoite tootvate ettevõtete reklaami- ning mõjutamisvõtetest. Toetussüsteemi toimimiseks peavad koostööd tegema nii imikute ja väikelastega tegelevad organisatsioonid kui ka tervishoiuasutused ja riik. Emad vajavad rinnaga toitmise alustamiseks ja jätkamiseks igakülgset abi ka pärast sünnitusmajast lahkumist. Ämmaemandad teevad koduvisiite sünnitusjärgselt, lapse esimesel 28 elupäeval ning vajaduspõhiselt, mis otsustatakse haiglas. Ressursi puudusel tehakse koduvisiite suuremates linnades ja nende lähiümbruskonnas. Teenusega on katmata maapiirkonnad ning rinnaga toitmise toetamine peale lapse 28 elupäeva perekonna nõustamise näol. Ilmselgelt vajavad emad ja pered erilist tuge ja nõu lapse rinnaga toitmise jätkamisel beebi 3-6 kuu vanuses. See on ajal, mil kõige suurem hulk emasid loobub rinnapiimast lapse ainsa toiduna. WHO ja IBFANi uuringute ja kogemuste põhjal suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust2. Imetamise nõustamine on aeganõudev protsess, milles on oluline osa ka psühholoogilisel toetusel. Perearstisüsteemil on sellise abi pakkumiseks vajalikku ajaressurssi väga raske leida, puudu võib jääda oskustest ja motivatsioonist. Individuaalne imetamisnõustamine pere juures kodus on oluline eelkõige seetõttu, et nõustaja näeb ja saab aidata peret nende igapäevases elukeskkonnas, märgata keskkonnamõjusid ning ohte ja hinnata abi vajadust paremini, kui seda saab teha tervishoiuasutuses võõras keskkonnas piiratud aja jooksul. Samuti säilib nõustaja ja pere omavaheline kontakt pikemaks ajaks, mis aitab ennetada või lahendada võimalikke probleeme tulevikus. Oluline on isiklik kontakt, usaldava ja turvalise õhkkonna loomine ning perega kontakti hoidmine telefoni või meili teel. Täiendavate nõustamisvõimaluste kättesaadavus on lapsevanematele oluline abi. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing pakub imetamise nõustamist ja tugigruppide näol toetust beebiootel, imikute ja väikelaste vanematele, et ennetada ja lahendada imiku toitmise ja kasvatamisega seotud probleeme. Nii sisendatakse emadesse ja peredesse turvatunnet, et abi ja nõu imetamise õnnestumiseks on võimalik saada ka peale ämmaemanda koduvisiiti, näiteks ajal mil 2 Evidence for the ten steps to successful breastfeeding, WHO, 1998 laps on juba suurem. Tugeva, riiklikult toetatud tugigruppide võrgustiku olemasolu on üks mõjutav tegur, mis on aidanud mitmes Euroopa riigis suurendada rinnaga toidetavate laste hulka. Tagasisideküsitlused kinnitavad maailmapraktika kogemusi, et imetamise nõustamine suurendab emade enesekindlust ja toimetulekut lapse rinnaga toitmisel, rinnaga toitmise õnnestumise tõenäosus on kättesaadava nõustamisabi tulemusena väga suur. (UNICEFi rahastatud uuring "Effect of Peer Counselling by Mother Support Groups on Infant and Young Child Feeding Practices: The Lalitpur Experience", avaldatud 4. novembril 2014.) 2014. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee koostöös valminud arvamusdokumendis väljendus kindel seisukoht: "Imikute ainult rinnapiimaga toitmine sünnist kuni 6 kuu vanuseni on sobivaim toitmisviis parima võimaliku kasvamise, arengu ja tervise saavutamisel. Rinnaga toitmine toetab lapse sensoorset ja kognitiivset arengut, kaitseb last infektsioon- ja krooniliste haiguste eest ning sellel on pikaajaline mõju Eesti rahva tervisele, vähendades haigestumist mittenakkushaigustesse ning enneaegset suremust. Ülekaalulisuse ennetamine algab emapiimaga toitmisest. Riigiasutused ja avaliku sektori esindajad peaksid poliitiliste otsuste langetamisel ning programmide planeerimisel seadma kõige tähtsamale kohale laste huvid ja kogu rahva tervise, kaitsetes toetades ja edendades rinnaga toitmist. Emad vajavad kõikidel ühiskonna tasanditel aktiivset toetust nii rinnaga toitmise alustamiseks kui ka jätkamiseks". Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 terviktekst esitatakse Vabariigi Valitsusele küll alles 2018. aasta detsembris, kuid juba praegu on teada, et see saab olema kantud motost ‘Tervena elatud pikem elu’ Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Paljud tervishoiuspetsialistid nii Eestis kui ka maailmas on rõhutanud, et 21. sajandi üks teravamaid probleeme on rasvumine lapseeas, ning on kinnitanud, et vähemalt aasta ja kauem rinnapiima saanud lapsel on väiksem risk ülekaalulisusele teismeeas. Lähtume WHO soovitustest: - rinnapiim on lapse parim toit esimesel kuuel elukuul; WHO Resolutsioon WHA 54.2 ja dokument A54/INF.DOC./4 - rinnaga toitmist tuleks jätkata kuni laps on vähemalt 12 kuune CINDI Dietary Guide, WHO 2000 - Toitaineterikka lisatoidu lisamisel lapse menüüsse alates kuuekuuseks saamisel soovitab WHO jätkata rinnaga toitmist kaheaastaseks saamiseni ja kauemgi: http://www.who.int/topics/breastfeeding/en/ Toitumine esimestel eluaastatel mõjutab tervist kogu inimese elu jooksul. Lühi- ja pikaajalised terviseriskid vähenevad, kui laps sööb esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiima, lisatoiduga tutvumine on õigeaegne, lisatoit on ohutu ja eakohane ning imetamine jätkub koos lisatoiduga ja peretoiduga lapse 2 a. saamiseni. 2nd WHO European Action Plan for Food and Nutrition Policy 2007 – 2012 Mittenakkushaiguste kujunemine on seotud eluaegsete terviseriskide (sh valede toitumispõhimõtete) kuhjumisega, mille mõju tervisele algab tihti juba sünnieelselt ning jätkub läbi kogu inimese elutsükli (WHO Action plan for implementation of the European Strategy for the Prevention and Control of Noncommunicable Diseases 2012–2016, EUR/RC61/12). Seepärast on terviseteemaline elukestev õpe olulisel kohal rahva tervise näitajate parandamisel. Lapse teisel eluaastal võib rinnapiim anda umbes ühe kolmandiku tema energia- ja valguvajadusest. Rinnapiim sisaldab kaitset nakkuste eest isegi pärast imikuiga. (Michaelsen, K. F. et al. Feeding and nutrition of infants and young children: guidelines for the WHO European Region, with emphasis on former Soviet countries. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe, 2000; WHO Regional Publications, European Series, No. 87) WHO ja IBFAN’i soovitustele tuginedes suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust (Evidence for the ten steps to successful breastfeeding, WHO, 1998). Positiivsete tulemuste saavutamiseks on vajalik riiklikul tasemel probleemi tunnistamine, koostöö, tegevuste planeerimine ja strateegiate loomine (Innocenti deklaratsioon, 1990 – WHO resolutsioon WHA 44.33) Nii nõustamistegevuse kui ka tugigruppide kestlikkuse eeldus on professionaalsete imetamisnõustajate väljaõppe jätkumine ning pidev täiendõpe, et olla kursis nüüdisaegsete imetamise nõustamise, toitumise ja tervisetrendidega. Seetõttu on oluline, et pidevalt lisanduks uusi nõustajaid. Pikemaajalise rahalise toetuse olemasolu aitab meil planeerida oma tegevusi jätkusuutlikult, tagada väljaõppinud nõustajate olemasolu ning hoida töös rohkem tugigruppe ja avardada nõustamisvõimalusi, kindlustades seeläbi emadele võimaluse saada neile sobivat toetust vajalikel eluhetkedel. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing on koolitanud imetamise nõustajaid (UNICEF 40 t kursuse baasil) ning läbi viinud imetamise nõustamist ja tugirühma tegevust 2000.aastast. Vajadus sellise töö jätkumise järele on väga suur. Imetamise nõustamine ei peaks olema eksklusiivne teenus, mille kättesaadavus võiks sõltuda lapsevanemate rahalistest võimalustest. Samuti peaks olema abi tagatud väiksemates piirkondades, kus puudub sünnitusmaja juures töötav nõustamiskabinet. Imetamise nõustamine ning tugirühmade käigushoidmine loob olulise lüli sünnitusmajade ning pere vahele. Beebisõbraliku Haigla Algatuse – Baby Friendly Hospital Initiative (BFHI) – sertifikaadi saamise eelduseks sünnitusmajale on muuhulgas ka tingimus, et emasid suunatakse pärast sünnitusmajast lahkumist imetamise tugigruppidesse. Teadaolevalt puudub Eestis muu organisatsioon peale Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu, mis on loonud kogukondlikult toimivad tugigrupid. Lisaks saab SIETi imetamisnõustaja külastada vastsündinut ja ema kodus, mis väldib stressi ning vähendab haigestumise ja infektsioonide riski, samuti on koduses keskkonnas tagatud parem nõustamistulemus ning see on kättesaadav ka erivajadustega emadele. Nõustamisprojekti meeskond: Tallinn ja Harjumaa Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified Lactation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Jana Kima, imetamise nõustaja (2003) Kristi Arendi, imetamise nõustaja, lapsekandmise nõustaja (2011), andragoog Margit Raias, imetamise nõustaja (2011) Kairi Koolme, imetamise nõustaja (2003) Liisi Särak, imetamise nõustaja (2012) Triin Värnik, imetamise nõustaja (2012), doula Reet Post, imetamise nõustaja (2002) Olga Drai, imetamise nõustaja (2012) Svetlana Ponomarjova, imetamise nõustaja, psühholoog (vene emakeelega nõustaja, 2012) Elena Šabanova , imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Nadezda Burdyga, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Maria Fedorova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nüustaja, 2014) Karita Mikko, imetamise nõustaja (2014), doula Haivi Sepp,imetamise nõustaja (2017) Anneli Reinolt, imetamise nõustaja (2017) Küllike Põlma,imetamise nõustaja (2017) Aleksandra Ošomkov,imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Maria Horosheva, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anna Firsa, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Julia Kozlov, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Vomm, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Ermakova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Tartu Margit Merilo, imetamise nõustaja (2008) Anni Pilvar, imetamise nõustaja (2012) Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Kairit Raudpuu, füsioterapeut, imetamise nõustaja (2002) Pärnu Hele-Riin Verlin, imetamise nõustaja (2011) Monika Kuik, imetamise nõustaja (2017) Järvamaa Stina Andok, imetamise nõustaja (2017) Lääne-Virumaa Marje Stüff, imetamise nõustaja (2012) Iiri Aasa, ämmaemand, pereõde, imetamise nõustaja (2017), Narva Irina Rakova, imetamise nõustaja (2012) Ljubov Smirnova, imetamise nõustaja, ämmaemand (2008) Läänemaa Annika Liivak, imetamise nõustaja (2014) Riin Hiieväli, imetamise nõustaja (2014), holistilise regressiooni terapeut Merike Schults, imetamise nõustaja (2016) Haivi Sepp, imetamise nõustaja (2017), Viljandimaa Merit Luik, ämmaemand, imetamise nõustaja (2018) Valgamaa Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Triin Kõrge, imetamise nõustaja (2014) Võrumaa Merlin Mesak, imetamise nõustaja (2014) Anneli Kakku, ämmaemand, imetamise nõustaja (2011) Põlvamaa Merlin Mesak, ämmaemand, imetamise nõustaja (2014) Koolitusprojekti meeskond: Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified Lactation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Hele-Riin Verlin Olga Drai Kairit Raudpuu Svetlana Ponomarjova Jana Kima Vajadusel kaasame ka teiste erialade spetsialiste koolituste läbiviimiseks. Projekti juht Marje Stüff 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid: Kõigi projektis planeeritud tegevuste eesmärk on suurendada professionaalse teabe ja toetuse kättesaadavust ning paindlikkust üle Eesti, et imetamisega alustamine, selle jätkamine ning eakohane lõpetamine oleks laste tervise huvides. Imiku toitmine rinnapiimaga paneb aluse tugevale tervisele ja aitab pikemas perspektiivis ennetada paljusid haigusi ning hoiab kokku riigi raha tervishoiukulutustele inimese teisme- või täisikka jõudmisel. Lapsevanemate terviseteadlikkuse parandamine viib rinnaga toitmise trendid Eestis tõusuteele. Projekti sihtgrupp : Lapseootel emad, imikute ja väikelastega pered, kõik imetavad emad ning nende perekonnad sh vene emakeelega pered üle Eesti. Sidusrühmaks on kõik Eestis imetamisnõustamisega tegelevad isikud, sh koduvisiite tegevad ämmaemandad tervishoiutöötajad ja SIET imetamise nõustajad. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projektiperioodil toimub kokku 121 tundi loenguid tugirühmades üle Eesti Individuaalse imetamise nõustamise maht on kokku 900 tundi Koolitatakse 24 uut imetamise nõustajat (UNICEF`i baaskoolitus 40 t kursus). SIETi imetamisnõustajad täiendkoolitavad end igaüks vähemalt 26t ulatuses Avatakse uued tugirühmad Läänemaal, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Tapal ning lisaks üks venekeelne tugirühm Tallinnas. Projekt kestab 11,5 kuud. 2016. aastal osales SIETi tugirühma ühes loengus keskmiselt 8,2 vanemat. Projektiperioodil (10 kuud) said abi ja infot kokku 641 täiskasvanut (lapsevanemat) ja 522 last. 2017. aasta projektiperioodil (7 kuud) said SIETi tugirühmas abi ja infot kokku juba 651 täiskasvanut ning 619 last. 2019 aasta projektiperioodil soovime jõuda ligi 800 lapsevanemani. SIET’i tehtud küsitluses tugigruppides osalenute seas on selgunud, et 53% vastanutest kinnitas, et emade tugirühma loengus-vestlusringis osalemine aitas kaasa rinnaga toitmise probleemide lahendamisele, imetamise jätkamisele või ka selle soovikohasele lõpetamisele. 59% vastanutest ütles, et loengutes saadud praktilised nõuanded aitasid teda lapsevanema rolliga toime tulla ning 93% kõigist vastanutest kinnitas, et loenguteemad pakkusid neile huvi. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 15.01.2019–31.12.2019 toimuvad regulaarsed perede tugigruppide loengud Tallinnas (kesklinnas, Tondil, Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses, Nõmmel, Lasnamäel), Keilas, Tabasalus, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Otepääl, Tapal. Nelja uue tugirühma käivitamine piirkonnas, kus neid seni pole (Läänemaal, Viljandis ja Tapal ja venekeelne vestlusring Tallinnas). Valik teemasid, mida tugirühmades käsitletakse: ● Tervislik toiduvalik raseduse ja imetamise ajal, rinnapiima koostis. ● Imetamisega alustamine ● Beebi toitmine, vaevused (nutt, gaasivalud, tagasiheide jms) ja nende leevendamine ● Imetamistehnika ja rinnale panemine ● Lapse tervis ja toitmine esimestel elukuudel ● Imiku ja väikelapse uni ja päevakava, öine toitmine. ● Raseduse, sünnituse ja imetamise erinevused korduval sünnitusel ● Sünnitusjärgne taastumine ja imetamise toetus ema tervisele ● Tahke toidu andmine beebile ja imetamise jätkamine ● Mudilase imetamine ● Beebist väikelapseks – toitmine teisel eluaastal ja rinnast võõrutamine. ● Imetamise müüdid 15.01.2019–31.12.2019 toimuvad individuaalnõustamised koduvisiitidena vastavalt vajadusele piirkondades, kus SIETi nõustajad on esindatud ja juhtudel, kus koduvisiit on otstarbekas. Märts 2019 toimub venekeelsete imetamisnõustajate täiendkoolitus (8 tundi) Aprill 2019 ja oktoober 2019 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon (3+5t ). Mai - november 2019 uute imetamise nõustajate baaskoolitus (40 t, 5 koolituspäeva) Juuni 2019 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon ( 18 tundi+ 4tundi) Kovisioonide ja ülejäänud supervisioonide toimumine lepitakse kokku aasta jooksul vastavalt vajadusele piirkonnapõhiselt, 15.01.2019–31.12.2019 toimub sihtrühma teavitamine Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu veebilehe kaudu, KOV veebi ja ajalehtede, Eesti Ämmaemandate Ühingu pereloomise portaali Perekool.ee, Facebooki, perearstikeskuste, perekoolide, beebikoolide kaudu. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Kentmanni 20a–3, Tallinn 10116 registrikood 80131555 Swedbank EE572200221016098212 EE972200221030112925 EV Sotsiaalministeerium 24.01.2019 Käesolevaga kinnitame, et Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing garanteerib projekti ”Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele“ tegevusplaanis ja eelarves nimetatud omafinantseerimise 13750.00 euro ulatuses. Lugupidamisega Marje Stüff Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse ☐ Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) ☒ Sotsiaalministeeriumile ☐ Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) ☐ Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing 3. Registrikood 80131555 4. Juriidiline aadress Kentmanni 20a-3, 10116 5. Postiaadress Kentmanni 20a-3, 10116 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE972200221030112925 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Marje Stüff, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Marje Stüff 9. Telefon 56568978 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 15.01.2019 – 31.12.2020 13. Projekti üldmaksumus 101229,66 14. Hasartmängumaksu 80983,73 Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 20245,93 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. ☒ Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Marje Stüff, juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt 14.11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 80983,73 Lapsevanemate koolitus ja Nõukogu imetamise nõustamise tegevused: Omafinantseering 20245,93 X emade tugirühm ja loengud 484 h x 11132.- 23 EUR individuaalne imetamise nõustamine 34000.- 1700 h X 20 EUR tugirühmade kordinaator 440 tundi x 4400.- 10 EUR (20 t kuus) tööjõu maksud 16741.82 tugirühmade ruumide rent 1500.- nõustajate sõidukulud 2000.- Uute nõustajate baaskoolitus: koolituse lektorite töötasud 30 t x 1200.- 40 eur seminaride läbiviimine 4 t x 25 eur 100.- praktikumide juhendamine 6 t x 4 360.- rühma x 15 eur tööjõu maksud 561,08 ruumide rent koolituseks 5 päeva x 500.- 100 eur koolitajate transport 300.- jaotusmaterjalid (24 osalejat) 200.- Omaosalus: kohvipausid koolitusel (24 osalejat x 2 kohvipausi x 5 päeva x 3 eur) 720.- kursuslaste toitlustus (24 in x 5 840,00 lõunat x 7 eur) Nõustajate täiendkoolitused: 68 t (sh vene keelsete nõustajate 5100.- täiendkoolitus 16 t) X lektori töötasu 75 EUR/t tööjõu maksud 1723,80 ruumide rent täiendkoolituseks 8 800.- päeva X 100 EUR koolitajate transport 600.- Omaosalus: 10 koolituspäeva lõunasöök 30 1500.- inimest X 5 EUR 10 koolituspäeva kohvipausid 30 600.- inimest X 2 EUR täiendkoolituse majutus 30 inimest 3000.- X 4 ööd X 25 EUR Supervisioon: superviisori töötasu 16 t X 45 EUR 720.- tööjõu maksud 243.36 ruumi rent 16 t X 40 EUR 640.- superviisori sõidukulud 200.- koolituste ja supervisioonide 1600.- koordinaatori töötasu 200t x 8 EUR tööjõu maksud 540,80 Juhtimiskulud: raamatupidamine 200 t x 11 EUR 2200.- projektijuht 240 t X 10 EUR 2400.- tööjõu kulud 1554,80 sõidukulud 200.- pangakulud 86.- serveri rent 110.- serveri tehniline hooldus ja kodulehe 2856.- haldus 24kuud x 119 EUR (koos KM) Kaasfinantseerijad X X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) TULUD KOKKU 101229,66 KULUD KOKKU 101229,66 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Valdkond: Vanemaharidus. Tervis. Beebiootel, imikute ja väikelaste vanemate terviseteadlikkuse suurendamine tugigruppides üle Eesti Imetamise individuaalne nõustamine pere juures kodus. Abi pakkumiseks piirkondades, kus ämmaemandad koduvisiite ei tee ja/ või kus ämmaemandatel ei jätku ressurssi pikemaajaliseks imetamisnõustamiseks. Lapse toitmisest ning vanemlikust hoolest, alates esimestest elupäevadest, sõltub suuresti tema tulevik, tervis ning toimetulek kogu elu jooksul. Emapiim ja lähedus on iga lapse õigus. Vanemad vajavad vajadustest lähtuvat toetust. Rahvastiku tervise arengukavas 2009-20201 märgitakse laste ja noorte tervise valdkonna ühe probleemina vanemate vähest teadlikkust imikute ja väikelaste tervisest ja arengu iseärasustest (toitmine, ohutu keskkond jm) ning sedastatakse vajadus suurendada rinnapiimaga toidetavate imikute osakaalu. 2016. aastaks oli arengukava eesmärgiks, et 66% 6 kuu vanustest lastest on ainult rinnapiimatoidul, sihttase 2020. aastaks on 75%. Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini. Graafikult on näha, et nende laste osakaal Eestis, kes saavad toiduks ainult rinnapiima, on vähenemistrendis (TAI 2017) . Rinnaga toitmine on vähenemistrendis kogu maailmas (WBTi 2008-2016). Lapse kasvades loobuvad emad imetamisest, sageli varem kui see lapsele tervislik oleks. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Arvestades seda, et vaid üksikud emad teevad pärast sünnitust teadliku valiku toita oma imikut piimaseguga, tuleb rinnapiimaga toitmise ebaõnnestumises otsida põhjuseid puudulikust abi- ja nõustamissüsteemist, kuid kindlasti ka imikutoite tootvate ettevõtete reklaami- ning mõjutamisvõtetest. Toetussüsteemi toimimiseks peavad koostööd tegema nii imikute ja väikelastega tegelevad organisatsioonid kui ka tervishoiuasutused ja riik. Emad vajavad rinnaga toitmise alustamiseks ja jätkamiseks igakülgset abi ka pärast sünnitusmajast lahkumist. Ämmaemandad teevad koduvisiite sünnitusjärgselt, lapse esimesel 28 elupäeval ning vajaduspõhiselt, mis otsustatakse haiglas. Ressursi puudusel tehakse koduvisiite suuremates linnades ja nende lähiümbruskonnas. Teenusega on katmata maapiirkonnad ning rinnaga toitmise toetamine peale lapse 28 elupäeva perekonna nõustamise näol. Ilmselgelt vajavad emad ja pered erilist tuge ja nõu lapse rinnaga toitmise jätkamisel beebi 3-6 kuu vanuses. See on ajal, mil kõige suurem hulk emasid loobub rinnapiimast lapse ainsa toiduna. WHO ja IBFANi uuringute ja kogemuste põhjal suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust2. Imetamise nõustamine on aeganõudev protsess, milles on oluline osa ka psühholoogilisel toetusel. Perearstisüsteemil on sellise abi pakkumiseks vajalikku ajaressurssi väga raske leida, puudu võib jääda oskustest ja motivatsioonist. Individuaalne imetamisnõustamine pere juures kodus on oluline eelkõige seetõttu, et nõustaja näeb ja saab aidata peret nende igapäevases elukeskkonnas, märgata keskkonnamõjusid ning ohte ja hinnata abi vajadust paremini, kui seda saab teha tervishoiuasutuses võõras keskkonnas piiratud aja jooksul. Samuti säilib nõustaja ja pere omavaheline kontakt pikemaks ajaks, mis aitab ennetada või lahendada võimalikke probleeme tulevikus. Oluline on isiklik kontakt, usaldava ja turvalise õhkkonna loomine ning perega kontakti hoidmine telefoni või meili teel. Täiendavate nõustamisvõimaluste kättesaadavus on lapsevanematele oluline abi. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing pakub imetamise nõustamist ja tugigruppide näol toetust beebiootel, imikute ja väikelaste vanematele, et ennetada ja lahendada imiku toitmise ja kasvatamisega seotud probleeme. Nii sisendatakse emadesse ja peredesse turvatunnet, et abi 2 Evidence for the ten steps to successful breastfeeding, WHO, 1998 ja nõu imetamise õnnestumiseks on võimalik saada ka peale ämmaemanda koduvisiiti, näiteks ajal mil laps on juba suurem. Tugeva, riiklikult toetatud tugigruppide võrgustiku olemasolu on üks mõjutav tegur, mis on aidanud mitmes Euroopa riigis suurendada rinnaga toidetavate laste hulka. Tagasisideküsitlused kinnitavad maailmapraktika kogemusi, et imetamise nõustamine suurendab emade enesekindlust ja toimetulekut lapse rinnaga toitmisel, rinnaga toitmise õnnestumise tõenäosus on kättesaadava nõustamisabi tulemusena väga suur. (UNICEFi rahastatud uuring "Effect of Peer Counselling by Mother Support Groups on Infant and Young Child Feeding Practices: The Lalitpur Experience", avaldatud 4. novembril 2014.) 2014. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee koostöös valminud arvamusdokumendis väljendus kindel seisukoht: "Imikute ainult rinnapiimaga toitmine sünnist kuni 6 kuu vanuseni on sobivaim toitmisviis parima võimaliku kasvamise, arengu ja tervise saavutamisel. Rinnaga toitmine toetab lapse sensoorset ja kognitiivset arengut, kaitseb last infektsioon- ja krooniliste haiguste eest ning sellel on pikaajaline mõju Eesti rahva tervisele, vähendades haigestumist mittenakkushaigustesse ning enneaegset suremust. Ülekaalulisuse ennetamine algab emapiimaga toitmisest. Riigiasutused ja avaliku sektori esindajad peaksid poliitiliste otsuste langetamisel ning programmide planeerimisel seadma kõige tähtsamale kohale laste huvid ja kogu rahva tervise, kaitsetes toetades ja edendades rinnaga toitmist. Emad vajavad kõikidel ühiskonna tasanditel aktiivset toetust nii rinnaga toitmise alustamiseks kui ka jätkamiseks". Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 terviktekst esitatakse Vabariigi Valitsusele küll alles 2018. aasta detsembris, kuid juba praegu on teada, et see saab olema kantud motost ‘Tervena elatud pikem elu’ Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Paljud tervishoiuspetsialistid nii Eestis kui ka maailmas on rõhutanud, et 21. sajandi üks teravamaid probleeme on rasvumine lapseeas, ning on kinnitanud, et vähemalt aasta ja kauem rinnapiima saanud lapsel on väiksem risk ülekaalulisusele teismeeas. Lähtume WHO soovitustest: - rinnapiim on lapse parim toit esimesel kuuel elukuul; WHO Resolutsioon WHA 54.2 ja dokument A54/INF.DOC./4 - rinnaga toitmist tuleks jätkata kuni laps on vähemalt 12 kuune CINDI Dietary Guide, WHO 2000 - Toitaineterikka lisatoidu lisamisel lapse menüüsse alates kuuekuuseks saamisel soovitab WHO jätkata rinnaga toitmist kaheaastaseks saamiseni ja kauemgi: http://www.who.int/topics/breastfeeding/en/ Toitumine esimestel eluaastatel mõjutab tervist kogu inimese elu jooksul. Lühi- ja pikaajalised terviseriskid vähenevad, kui laps sööb esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiima, lisatoiduga tutvumine on õigeaegne, lisatoit on ohutu ja eakohane ning imetamine jätkub koos lisatoiduga ja peretoiduga lapse 2 a. saamiseni. 2nd WHO European Action Plan for Food and Nutrition Policy 2007 – 2012 Mittenakkushaiguste kujunemine on seotud eluaegsete terviseriskide (sh valede toitumispõhimõtete) kuhjumisega, mille mõju tervisele algab tihti juba sünnieelselt ning jätkub läbi kogu inimese elutsükli (WHO Action plan for implementation of the European Strategy for the Prevention and Control of Noncommunicable Diseases 2012–2016, EUR/RC61/12). Seepärast on terviseteemaline elukestev õpe olulisel kohal rahva tervise näitajate parandamisel. Lapse teisel eluaastal võib rinnapiim anda umbes ühe kolmandiku tema energia- ja valguvajadusest. Rinnapiim sisaldab kaitset nakkuste eest isegi pärast imikuiga. (Michaelsen, K. F. et al. Feeding and nutrition of infants and young children: guidelines for the WHO European Region, with emphasis on former Soviet countries. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe, 2000; WHO Regional Publications, European Series, No. 87) WHO ja IBFAN’i soovitustele tuginedes suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust (Evidence for the ten steps to successful breastfeeding, WHO, 1998). Positiivsete tulemuste saavutamiseks on vajalik riiklikul tasemel probleemi tunnistamine, koostöö, tegevuste planeerimine ja strateegiate loomine (Innocenti deklaratsioon, 1990 – WHO resolutsioon WHA 44.33) Nii nõustamistegevuse kui ka tugigruppide kestlikkuse eeldus on professionaalsete imetamisnõustajate väljaõppe jätkumine ning pidev täiendõpe, et olla kursis nüüdisaegsete imetamise nõustamise, toitumise ja tervisetrendidega. Seetõttu on oluline, et pidevalt lisanduks uusi nõustajaid. Pikemaajalise rahalise toetuse olemasolu aitab meil planeerida oma tegevusi jätkusuutlikult, tagada väljaõppinud nõustajate olemasolu ning hoida töös rohkem tugigruppe ja avardada nõustamisvõimalusi, kindlustades seeläbi emadele võimaluse saada neile sobivat toetust vajalikel eluhetkedel. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing on koolitanud imetamise nõustajaid (UNICEF 40 t kursuse baasil) ning läbi viinud imetamise nõustamist ja tugirühma tegevust 2000.aastast. Vajadus sellise töö jätkumise järele on väga suur. Imetamise nõustamine ei peaks olema eksklusiivne teenus, mille kättesaadavus võiks sõltuda lapsevanemate rahalistest võimalustest. Samuti peaks olema abi tagatud väiksemates piirkondades, kus puudub sünnitusmaja juures töötav nõustamiskabinet. Imetamise nõustamine ning tugirühmade käigushoidmine loob olulise lüli sünnitusmajade ning pere vahele. Beebisõbraliku Haigla Algatuse – Baby Friendly Hospital Initiative (BFHI) – sertifikaadi saamise eelduseks sünnitusmajale on muuhulgas ka tingimus, et emasid suunatakse pärast sünnitusmajast lahkumist imetamise tugigruppidesse. Teadaolevalt puudub Eestis muu organisatsioon peale Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu, mis on loonud kogukondlikult toimivad tugigrupid. Lisaks saab SIETi imetamisnõustaja külastada vastsündinut ja ema kodus, mis väldib stressi ning vähendab haigestumise ja infektsioonide riski, samuti on koduses keskkonnas tagatud parem nõustamistulemus ning see on kättesaadav ka erivajadustega emadele. Nõustamisprojekti meeskond: Tallinn ja Harjumaa Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified Lactation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Jana Kima, imetamise nõustaja (2003) Kristi Arendi, imetamise nõustaja, lapsekandmise nõustaja (2011), andragoog Margit Raias, imetamise nõustaja (2011) Kairi Koolme, imetamise nõustaja (2003) Liisi Särak, imetamise nõustaja (2012) Triin Värnik, imetamise nõustaja (2012), doula Reet Post, imetamise nõustaja (2002) Olga Drai, imetamise nõustaja (2012) Svetlana Ponomarjova, imetamise nõustaja, psühholoog (vene emakeelega nõustaja, 2012) Elena Šabanova , imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Nadezda Burdyga, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Maria Fedorova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nüustaja, 2014) Karita Mikko, imetamise nõustaja (2014), doula Haivi Sepp,imetamise nõustaja (2017) Anneli Reinolt, imetamise nõustaja (2017) Küllike Põlma,imetamise nõustaja (2017) Aleksandra Ošomkov,imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Maria Horosheva, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anna Firsa, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Julia Kozlov, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Vomm, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Ermakova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Tartu Margit Merilo, imetamise nõustaja (2008) Anni Pilvar, imetamise nõustaja (2012) Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Kairit Raudpuu, füsioterapeut, imetamise nõustaja (2002) Pärnu Hele-Riin Verlin, imetamise nõustaja (2011) Monika Kuik, imetamise nõustaja (2017) Järvamaa Stina Andok, imetamise nõustaja (2017) Lääne-Virumaa Marje Stüff, imetamise nõustaja (2012) Iiri Aasa, ämmaemand, pereõde, imetamise nõustaja (2017), Narva Irina Rakova, imetamise nõustaja (2012) Ljubov Smirnova, imetamise nõustaja, ämmaemand (2008) Läänemaa Annika Liivak, imetamise nõustaja (2014) Riin Hiieväli, imetamise nõustaja (2014), holistilise regressiooni terapeut Merike Schults, imetamise nõustaja (2016) Haivi Sepp, imetamise nõustaja (2017), Viljandimaa Merit Luik, ämmaemand, imetamise nõustaja (2018) Valgamaa Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Triin Kõrge, imetamise nõustaja (2014) Võrumaa Merlin Mesak, imetamise nõustaja (2014) Anneli Kakku, ämmaemand, imetamise nõustaja (2011) Põlvamaa Merlin Mesak, ämmaemand, imetamise nõustaja (2014) Koolitusprojekti meeskond: Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified Lactation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Hele-Riin Verlin Olga Drai Kairit Raudpuu Svetlana Ponomarjova Jana Kima Vajadusel kaasame ka teiste erialade spetsialiste koolituste läbiviimiseks. Projekti juht Marje Stüff 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid: Kõigi projektis planeeritud tegevuste eesmärk on suurendada professionaalse teabe ja toetuse kättesaadavust ning paindlikkust üle Eesti, et imetamisega alustamine, selle jätkamine ning eakohane lõpetamine oleks laste tervise huvides. Imiku toitmine rinnapiimaga paneb aluse tugevale tervisele ja aitab pikemas perspektiivis ennetada paljusid haigusi ning hoiab kokku riigi raha tervishoiukulutustele inimese teisme- või täisikka jõudmisel. Lapsevanemate terviseteadlikkuse parandamine viib rinnaga toitmise trendid Eestis tõusuteele. Projekti sihtgrupp : Lapseootel emad, imikute ja väikelastega pered, kõik imetavad emad ning nende perekonnad sh vene emakeelega pered üle Eesti. Sidusrühmaks on kõik Eestis imetamisnõustamisega tegelevad isikud, sh koduvisiite tegevad ämmaemandad tervishoiutöötajad ja SIET imetamise nõustajad. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projektiperioodil toimub kokku 484 tundi loenguid tugirühmades üle Eesti Individuaalse imetamise nõustamise maht on kokku 1700 tundi Koolitatakse 24 uut imetamise nõustajat (UNICEF`i baaskoolitus 40 t kursus). SIETi imetamisnõustajad täiendkoolitavad end igaüks vähemalt 52 t ulatuses Avatakse uued tugirühmad Valgas, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Tapal ning lisaks üks venekeelne tugirühm Tallinnas. Projekt kestab 24 kuud. 2016. aastal osales SIETi tugirühma ühes loengus keskmiselt 8,2 vanemat. Projektiperioodil (10 kuud) said abi ja infot kokku 641 täiskasvanut (lapsevanemat) ja 522 last. 2017. aasta projektiperioodil (7 kuud) said SIETi tugirühmas abi ja infot kokku juba 651 täiskasvanut ning 619 last. 2019-2020. aasta projektiperioodi soovime jõuda ligi 2000 lapsevanemani. SIET’i tehtud küsitluses tugigruppides osalenute seas on selgunud, et 53% vastanutest kinnitas, et emade tugirühma loengus-vestlusringis osalemine aitas kaasa rinnaga toitmise probleemide lahendamisele, imetamise jätkamisele või ka selle soovikohasele lõpetamisele. 59% vastanutest ütles, et loengutes saadud praktilised nõuanded aitasid teda lapsevanema rolliga toime tulla ning 93% kõigist vastanutest kinnitas, et loenguteemad pakkusid neile huvi. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 15.01.2019–31.12.2020 toimuvad regulaarsed perede tugigruppide loengud Tallinnas (kesklinnas, Tondil, Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses, Nõmmel, Lasnamäel), Keilas, Tabasalus, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Otepääl, Tapal. Nelja uue tugirühma käivitamine piirkonnas, kus neid seni pole (Valgas, Viljandis ja Tapal ja venekeelne vestlusring Tallinnas). Valik teemasid, mida tugirühmades käsitletakse: ● Tervislik toiduvalik raseduse ja imetamise ajal, rinnapiima koostis. ● Imetamisega alustamine ● Beebi toitmine, vaevused (nutt, gaasivalud, tagasiheide jms) ja nende leevendamine ● Imetamistehnika ja rinnale panemine ● Lapse tervis ja toitmine esimestel elukuudel ● Imiku ja väikelapse uni ja päevakava, öine toitmine. ● Raseduse, sünnituse ja imetamise erinevused korduval sünnitusel ● Sünnitusjärgne taastumine ja imetamise toetus ema tervisele ● Tahke toidu andmine beebile ja imetamise jätkamine ● Mudilase imetamine ● Beebist väikelapseks – toitmine teisel eluaastal ja rinnast võõrutamine. ● Imetamise müüdid 15.01.2019–31.12.2020 toimuvad individuaalnõustamised koduvisiitidena vastavalt vajadusele piirkondades, kus SIETi nõustajad on esindatud ja juhtudel, kus koduvisiit on otstarbekas. Märts 2019 ja 2020 toimub venekeelsete imetamisnõustajate täiendkoolitus (kokku 16 tundi) Aprill 2019 ja aprill 2020 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon (kokku 8+12 tundi). Mai - november 2019 uute imetamise nõustajate baaskoolitus (40 t, 5 koolituspäeva) Juuni 2019 ja august 2020 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon ( kokku 28 tundi+ 4tundi) November 2019 ja 2020 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus (kokku 16 tundi) 15.01.2019–31.12.2020 toimub sihtrühma teavitamine Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu veebilehe kaudu, KOV veebi ja ajalehtede, Eesti Ämmaemandate Ühingu pereloomise portaali Perekool.ee, Facebooki, perearstikeskuste, perekoolide, beebikoolide kaudu.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel