dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
4.1-1/332-1
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎VV_THP_aruanne_2018_IIIkv.bdoc1642 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 22.01.2019 nr 1-11/18/10570 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande 2018. aasta III kvartali kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2018 III kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenuste reformi ettevalmistamine III kvartalis jätkusid ettevalmistustööd karjääriteenuste reformi rakendamiseks 2019. aasta 1. jaanuarist (karjääriteenuste reform ellu viimine kiideti heaks Vabariigi Valitsuses kabineti otsusega 26.04.2018). Sellega seoses viidi läbi mõlema asutuse karjäärispetsialistidele teavitusüritused, mille käigus tutvustati reformiga kaasnevaid uuendusi ja muudatusi karjääriteenuste osutamises. Jätkuvad karjääriteenuste protsesside kirjelduste uuendamise ning infosüsteemide arendusvajaduste analüüsimise ning arendamise tegevused. Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2018. aasta üheksa kuu jooksul toimus 11 593 karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele (neist grupinõustamisel osalemisi 2 301 korral). Lisaks töötukassa osakondades läbiviidavale karjäärinõustamisele on nõustamisseansid toimunud ka erinevatel maakondlikel töömessidel, karjäärinädala üritustel, tööandjate juures. Samuti on karjäärinõustajad osalenud koondamistele reageerimise teenuse raames koondavates ettevõtetes toimunud teavitusüritustel töötajatele jms. Seoses töötust ennetavate meetmete rakendumisega töötajatele alates 1.05.2017 on karjäärinõustamisel osaletud 2018. aasta üheksa kuu jooksul tasemeõppes osalemise toetuse teenuse kasutusvõimaluste analüüsiks 1 487 korral ja koolituskaardiga koolitusel osalemise võimaluste analüüsiks 4 140 korral. 2018. aasta üheksa kuu jooksul on toimunud töötajatele ja mitteaktiivsetele inimestele kokku 669 e-kirja teel nõustamist ning minukarjäär.ee lehe kaudu pöördumist. Lisaks viidi läbi 78 Skype ja 197 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on töötajad ja mitteaktiivsed inimesed läbi e- töötukassa broneerinud endale karjäärinõustamiseks aega 1 551 korral. Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info saamiseks 2018. aasta III kvartalis 2 673 inimest. Karjääriinfo online-teenust osutati III kvartalis kokku 97 korral (sh 91 korral e-posti teel, 6 korral telefoni teel). Aruandlusperioodi jooksul toimus 10 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust kuues maakonnas (Tartumaal, Ida-Virumaal, Võrumaal, Saaremaal, Raplamaal ja Harjumaal), millel osales kokku 128 inimest. Korraldatud MOBIdest kaks olid suunatud noortele (viidi läbi Harjumaal ja Ida-Virumaal) ning neis osales kokku 28 inimest. Kolmandas kvartalis viisime läbi 200 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 2991 noort. Kuna tegu oli suvekuudega siis töötoad toimusid enamjaolt noortelaagrites/malevates, kus oli 93 töötuba. Üldhariduskoolides toimus septembri kuu jooksul 79 töötuba. Töötube toimus ka noorte- ja huvikeskustes, messidel ja rahvamajades. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud kolm töötuba. Noortele mõeldud teavitusüritustel osaleti kahel korral (Harjumaal ja Võrumaal). väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 2 2018. aasta III kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid Võrumaa ning Harjumaa töö- ja karjäärimessil, kasutades noortele tööturuga seonduva info jagamiseks töötubades erinevaid mänge – näiteks Kahoot, oskuste kaardid. Noortele suunatud Facebooki grupis „Töökas noor“, oli III kvartali lõpu seisuga 1140 liiget. Grupis jagavad töötukassa noortega tegelevad karjääriinfo spetsialistid infot suviste tööpakkumiste, tööelu puudutavate küsimuste, töömesside jmt kohta. III kvartalis lõi töötukassa endale Instagrami konto, kus jagatakse aktiivselt noori puudutavaid teemasid. Kvartali lõpuks oli selle jälgijaid 445. Noorte suunal jätkus koostöö artistiga Reket, kes viib noortele edasi sõnumit, et tuleb olla tegus ning esimese töökoha leidmiseks tasub nõu küsida töötukassast. Sõnumit kannab artisti lugu „Külm ja raske“ (https://www.youtube.com/watch?v=RM-DZwSZNSI) ning selle pealt spetsiaalselt valminud lühiklipp (https://www.youtube.com/watch?v=xjN7b2gYpM4), mida on aktiivselt sotsiaalmeedias levitatud. Lühiklippi on jaganud töötukassa head koostööpartnerid enda kanalites. Läbi „Töökas noor“ grupi on lühiklippi vaadatud 1400 korda, Eesti Töötukassa Facebooki lehelt on vaadatud 4000 korral. Instagrami kontol avaldati plakat Reketi üleskutsega tulla töötukassasse, et arutada, milline on noore päris esimene töökoht. Minu esimene töökoht teenuse raames sõlmiti III kvartalis 238 palgatoetuse ja 24 tööandja koolituskulu hüvitamise lepingut. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale Tööandjale suunatud grupinõustamise üritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja erivajadustega töötajate toetamiseks viidi III kvartalis läbi neljal korral. Nõustamised viidi läbi ettevõtetes Tulser Grupp, Skypark, Tugitakso, APL Agencies ja nõustamistel osales kokku 7 inimest. Lisaks toimus 5 individuaalnõustamist ettevõtetes Seve OÜ, MEH OÜ, Hiiekivi OÜ, Royal Wood, Kaupmees OÜ. Töötust ennetavad meetmed Aruandlusperioodil alustas „Tööta ja õpi!“ meetmete raames koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist 765 töötajat (2018 a II kvartalis 202 ja I kvartalis 496 töötajat) 795 koolitusel. 71% koolitustest, millel õppimist alustati, olid eesti keele koolitused ning 4% arvutikasutamise oskuste arendamise koolitused. Tasemeõppes osalemise toetus määrati III kvartalis 617 inimesele, 25 juhul hüvitati kvalifikatsiooni saamise kulusid ning 108 töötajat 22 tööandja juures said koolitusele tööandja koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitusi alustas 88 töötajat 14 tööandja juures). Septembrikuus Kutsekoja poolt valminud hariduse ja teaduse valdkonnas OSKA1 uuringu alusel on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade loetelu. Selle tulemusena laienesid töötajate võimalused ümber- või täiendusõppeks koolituskaardi alusel, tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisel ning koolitustoetuse raames tööandjale värbamisolukorras (eripedagoogide ja logopeedide suunal). III kvartalis viisime läbi küsitluse töötavate klientide seas, kes on karjäärinõustamisel koolitusplaani kokku leppinud kuid pole koolitust alustanud, kas ja millised on takistused koolituse leidmisel. Küsimustik saadeti 1448 inimesele. Küsitluse tulemusena ilmnes, et töötavatel inimesel esineb 1 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 3 takistusi sobiva koolituse leidmisel (kellaajad või asukoht ei sobi) või osalemisel töökoormuse tõttu või isiklikel põhjustel (tervise või pere tõttu). Perioodil 25.06.2018 – 15.07.2018 toimus teavituskampaania „Toetus aitab õppida“ koolidesse sisseastujatele. Kampaania eesmärk oli teadvustada avalikkust töötukassa ennetavatest meetmetest, programmist „Tööta ja Õpi“ ning eelkõige võimalusest saada töötukassast õppimise korral toetust. 24.09.2018 algas „Tööta ja õpi!“ raames töötavatele inimestele suunatud teavituskampaania, mille raames kutsutakse töötajaid üles õppima ja uusi oskusi saama. „Tööta ja õpi!“ teenuseid tutvustati ka erinevate tööandjate juures ja töötukassa korraldatud töömessidel. EURES EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 16 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 326 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 161 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 3347 töötule/tööotsijale. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas kolmel töötukassa töömessil. Tallinna toimunud sügismessil osalesid tööandjad Soomest, Suurbritanniast ja Iirimaalt ning EURES nõustajad Soomest, Lätist, Itaaliast ja Portugalist, kelle käest sai infot tööpakkumiste ja töö- ja elamistingimuste kohta vastavates riikides. Liivimaa töömessil korraldas EURES töötoa Läti elanikele, kus tutvustati Eestis elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ning jagati Eestis töötamisega seotud informatsiooni. Korraldati värbamisüritusi Tallinnas, Tartus ja Narvas, et leida eakate hooldajaid Saksamaale. Erinevate töövahendusprojektide raames välismaa tööandjatele edastati 107 sobiva kandidaadi CVd. EURES nõustajad toetasid välisvärbamisel ligikaudu 100 tööandjat. Töömessid III kvartalis korraldas töötukassa 3 töömessi (Viljandimaa töömess, Võrumaa töö- ja karjäärimess, Tallinna ja Harjumaa töö- ja karjäärimess) – külastajaid oli messidel 3 450 Tallinna ja Harjumaa mess oli avatud ka virtuaalses messikeskkonnas (www.toomess.ee/tallinn), kus külastajaid oli kokku üle 8 000 ja virtuaalboksiga eksponente 61, kelle bokse külastati 13 000 korral. Messidel osales kokku 146 tööandjat üle 2 200 tööpakkumisega. Koondamisjuhtumid 2018 aasta III kvartalis saime informatsiooni 34 koondamisjuhtumi kohta (sh 10 mittekollektiivset koondamist), mis puudutas kokku 567 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise teenust osutasime 13 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 196 inimest. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega 1. augustil 2018 toimus koolituskaardi koostööpõhimõtete järgselt koolitajapoolsete registreerimisteadete esitamises üleminek e-töötukassale. Muudatusega seoses kasvas e-töötukassas sisestatud koolituste arv – augustis edastati 90% registreerimisteadetest e-töötukassa kaudu. Septembrikuus peatati koostöö ühe koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide ning koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö on peatatud kuni asjaolude selgumiseni. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 4 III kvartalis jätkus koostöö „Vali IT!“2 projektiga: 1. augustil ja 6. augustil toimusid infopäevad, kus tutvustasime töötutele mõeldud teenuseid ja toetusi. Koolitajateks oli AS BCS Koolitus ja Äripäev AS. Samuti teavitasime noori, kes ei õpi ega tööta, alanud BCS koolitustest. III kvartalis alustasime koostööd programmiga Youth Empowered. Youth Empowered on õppesari, mis on mõeldud ettevõtlusest ja õpilasfirma loomisest huvitatud noortele. Youth Empowered on algatus, mis aitab teha tänaste 15-25-aastaste noorte jaoks nende tööalased ambitsioonid kättesaadavamaks. Youth Empowered projekti eesmärgiks on anda noortele praktilisi oskusi ja teadmisi võimalikult edukaks sisenemiseks tööturule ükskõik, kas töötaja või tööandjana. Eesti Töötukassa on programmile partneriks oma teadmiste ja oskustega ning kohalolekuga Youth Empowered üritustel ning vastupidi. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis kokku 10 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 123 inimest. Lisaks viidi läbi 3 koostöökohtumist kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. Korraldati 105 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Tallinn/ Harjumaa 23; Ida-Virumaa 52; Valgamaa 4; Võrumaa 1; Pärnumaa 12; Lääne-Virumaa 2; Põlvamaa 4; Tartumaa 6; Järvamaa 1), mille raames kohtuti kokku 58 erineva tööandjaga. III kvartalis tehti koostööd IT ettevõtetega kokku 9 korral (Tallinn/ Harjumaal 8; Pärnumaal 1), mille käigus kaardistati koostöökohti, tutvustati töötukassa teenuseid ja e-töötukassat. Tööandjad tutvustasid erinevate ametikohtade profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, mille raames toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi eelvaliku protsessi. Septembris toimus Noortegarantii Tugisüsteemi infopäev kohalikele omavalitsustele, kus koostöös Tugilate esindajaga tutvustati Eesti Töötukassa teenuseid noortele, räägiti noorte toetamise võimalustest ning karjääriteenuste reformiga kaasnevatest muudatustest karjääriteenuste osutamise süsteemist alates 1. jaanuarist 2019. Augustikuus toimus kohtumine kutseõppeasutuste täienduskoolituse osakonna juhtidega. Seminaril selgitati, kuidas töötukassa nõustajad klientide koolitusvajadusi märkavad. Tõhustamaks kontrolli kvaliteedi üle eesti keele koolituste osas, toimus 29. septembril kohtumine Keeleinspektsiooniga. Kohtumise käigus lepiti kokku keelekoolituste paikvaatluste plaan 2018 II poolaastaks. Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi III kvartalis läbi 122 korral. Puudustega vaatlusi oli III kvartalis kokku 1. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (58 korda), tööturukoolitust (31 korda), kaitstud töö teenust (13 korda). III kvartalis viidi paikvaatlus läbi kahe ettevõtluse alustamise toetuse saaja juures seoses toetuse kasutamise aruande menetlusega. Mõlemal juhul tuvastati paikvaatluse käigus puudused. Nendest ühega on aruande menetlus lõpetatud ja toetus küsitakse tagasi. Teise toetuse saaja aruande menetlus veel kestab. 2 „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 5 Registreeritud töötus Eestis 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 31 116 inimest (sh 9 820 vähenenud töövõimega inimest) ehk 2% rohkem kui 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis. Kolmanda kvartali lõpus oli arvel 28 927 töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid 9 375. Võrreldes eelmise aasta sama seisuga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele. Uued registreeritud töötud Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kolme kvartali jooksul 49 856 (sh vähenenud töövõimega töötuid 11 683) ehk 4% vähem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli registreeritud töötute juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 633 registreeritud töötut. Keskmiselt lisandus esimese kolme kvartali jooksul kuus 5 540 uut registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid lisandus kuus keskmiselt 1 298. Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007 I kvartal – 2018 III kvartal 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul registreeritud uutest töötutest 76% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud. Neist 61% olid töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2017. aasta samal perioodil oli see näitaja 60%3. Töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel 38%-l registreeritud töötutest, 2017. aasta samal perioodil 39%-l. 3 Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 6 Töötuna arveloleku lõpetamised 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli uute registreeritud töötute arv väiksem arveloleku lõpetamiste arvust ning sellest tulenevalt on ka registreeritud töötute arv võrreldes aasta algusega madalam. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 53 802 korral, sh 14 045 korral vähenenud töövõimega töötutel. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada tööle asumisest (eelmisel aastal samal perioodil oli see osakaal sama). 17% töötuna arvelolekutest lõpetati isiku enda soovil ilma põhjuse täpsustamiseta. Sageduselt järgnes arveloleku lõpetamine põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei täitnud tööotsingu nõudeid (vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 52% arvelolekutest töölerakendumise tõttu ja 38% arvelolekutest isiku enda soovil. Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. ja 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil 2017 I- III kv 2018 I- III kv Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal arv lõpetamistest arv lõpetamistest Rakendumine 35 557 67,7% 36 407 67,7% …Tööle 34 966 66,6% 35 750 66,4% …Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 374 0,7% 344 0,6% …Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 217 0,4% 313 0,6% Vanaduspensioniikka jõudmine 228 0,4% 232 0,4% Liikumine muule toetusele 107 0,2% 218 0,4% … Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 107 0,2% 218 0,4% Isiku enda soovil 8 238 15,7% 9 402 17,5% Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumine 7 429 14,1% 6 368 11,8% Muud põhjused 953 1,8% 1 175 2,2% KOKKU LÕPETAMISI 52 512 100,0% 53 802 100,0% Registreeritud töötud 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,4% 16-aastasest kuni vanaduspensioniealisest tööjõust4 (vt joonis 7). Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Valgamaal (8,2%) ning Ida-Virumaal (8%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Saaremaal (3%) ning Viljandimaal (3,3%). 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus oli registreeritud töötuse määr 0,1 protsendipunkti madalam kui teise kvartali lõpus. Võrreldes teise kvartali lõpuga vähenes registreeritud töötus kõige enam kolmandas kvartalis Võrumaal (0,76 protsendipunkti) ja Ida- Virumaal (0,6 protsendipunkti). 4 Tööjõu näitajana on uuemate andmete puudumise tõttu kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta keskmist. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 7 Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 32,4% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest kasvanud 1,8 protsendipunkti. Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Põlvamaa (47,7%) ja Jõgevamaa osakonnas (41,4%) ning kõige madalam Tallinna ja Harjumaa osakonnas (23,3%). Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid mehed 45,1% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus oli meeste osakaal 46,2% (vt tabel 2). Naiste osakaal on võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpuga langenud 2018. aasta kolmanda kvartali lõpuks 54,9%-lt 53,8%-le. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 8 Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2017. ja 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus Sugu Vanus Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55 registreeritud 28 863 13 031 15 832 2 714 19 172 6 977 30.09.2017 töötute arv osakaal 100% 45,1% 54,9% 9,4% 66,4% 24,2% koguarvust registreeritud 28 927 13 377 15 550 2 705 19 030 7 192 30.09.2018 töötute arv osakaal 100% 46,2% 53,8% 9,4% 65,8% 24,9% koguarvust Aastataguse ajaga võrreldes on üsna vähe muutunud ka töötute vanuseline jaotus. Nii 2017. aasta kui ka 2018. aasta septembri lõpu seisuga olid 9,4% arvelolevatest töötutest 16-24-aastased. 25-54- aastaste osakaal on vähenenud 66,4%-lt 65,8%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 24,2%-lt 24,9%-le. Registreeritud töötute seas oli 2018. aasta septembri lõpu seisuga kõige rohkem kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkooli baasil; 28%) ja üldkeskharidusega (20%) inimesi (vt joonis 9). Põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) oli 14% registreeritud töötutest. Kõrgharidusega oli septembri lõpu seisuga 25% registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks. Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (22%), oskustöötajaid ja käsitöölisi (17%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%; vt joonis 10). Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on vähenenud lihttööliste, ametnike ja tippspetsialistide osakaal (1 protsendipunkti võrra) ja suurenenud juhtide, tehnikute ja keskastme spetsialistide ning seadme- ja masinaoperaatorite (1 protsendipunkt) osatähtsus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 9 Seadme- ja masina- operaatorid 11% Lihttöölised [] 22% 9% Oskustöötajad ja Tippspetsialistid käsitöölised 7% 17% Teenindus- ja Tehnikud ja müügitöötajad keskastme 17% spetsialistid Põllumajanduse ja 11% kalanduse Ametnikud oskustöölised 5% 1% Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud (3 protsendipunkti). Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on registreeritud töötute seas vähenenud eesti keele mitteoskajate osakaal. Kui 2017. aasta septembri lõpus kuulus 30,5% kõigist arvel olnud töötutest eesti keele mitteoskaja riskirühma, siis 2018. aasta septembri lõpuks oli nende osakaal langenud 23,5%-le. Samuti on langenud pikaajaliste töötute osakaal (40%-lt 36,3%-le). Noorte (vanuses 16-24) ja puudega registreeritud töötute osakaal on jäänud sarnaseks. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpuga on suurenenud aga muude eriliste takistustega (5,1%-lt 8%-le) ning vanemaealiste (vanuses üle 55) töötute osatähtsus (24%-lt 24,7%-le). väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 10 Eesti Töötukassa teenuste osutamine Tööturuteenuste osutamine Töövahendus ja vakantsid 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli töötukassal vahendada 46 653 tööpakkumist, mida on 2% vähem kui 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis. Uusi vabu töökohti lisandus kolmandas kvartalis 14 208. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul vahendati kuus keskmiselt 9 731 töökohta, 2017. aasta samal perioodil oli vahendatavate töökohtade arv 8% suurem (keskmiselt 10 561 töökohta). Ülevaate kuu jooksul vahendatud vabadest töökohtadest ja kuu jooksul lisandunud vabadest töökohtadest annab joonis 11. 16000 14000 Vabade töökohtade arv 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 september juuli detsember juuli mai september detsember mai september aprill november aprill aprill november november juuni oktoober august juuni oktoober august juuni veebruar veebruar jaanuar jaanuar märts jaanuar märts 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Vabad töökohad kuu jooksul Kuu jooksul lisandunud vabad töökohad Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2007.a. jaanuar kuni 2018.a. september Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti septembri lõpu seisuga on kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite ning teenindus- ja müügitöötajate hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on 4 töötut (vt joonis 12).5 Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (33 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega. 5 Siinkohal ei ole arvestatud sõjaväelisi, kuna nende osakaal nii registreeritud töötutest kui tööpakkumistest on väga väike. Sõjaväelaste hulgas on ühe vakantsi kohta vähem kui 1 töötu. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 11 40 35 33 Töötute arv vaba töökoha kohta 30 25 20 15 11 10 08 09 05 06 04 05 04 5 0 Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga Tööturuteenused Järgnevalt on vaadatud teenustel osalemist eraldi kahe grupi lõikes: tööotsijad, kes ei ole vähenenud töövõimega, ning vähenenud töövõimega inimesed.6 Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 3 116 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 620 korral kuus ja tööharjutusel 282 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 732 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 423 korral, individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 143 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 347 korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 31 korral ning muudes meetmetes 96 korral. 6 Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 12 Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenuste jaotus 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil (keskmise teenustel osalemise järgi kuus) Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalase rehabilitatsiooni teenusel (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 2 357 korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 1 083 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti keskmiselt 825 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 260 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 242 korral. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 768 korral ning tugiisiku teenusel osaleti 225 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 107 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 186 korral. Kogemusnõustamisel osaleti 61, kaitstud töö teenusel 240 korral ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 418 inimesele kuus. Muudel teenustel7 osaleti keskmiselt 27 korral kuus. 7 Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus), tööandjale koolituskulu hüvitamine, töökoha kohandamine, tehnilise abivahendi andmine ning tööintervjuul abistamise teenus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 13 Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenuste jaotus 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil (keskmise teenustel osalemise järgi kuus) Muud teenused Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul keskmiselt 1 735 korral kuus, karjääriinfotoas 1 014 korral, tööotsingu töötoas 1 123 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti keskmiselt 1 288 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 156 inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 670 inimest kuus ning teenusel „Minu esimene töökoht Eestis“ osales 4 inimest kuus, avalikul tööl osaleti keskmiselt 6 korral kuus. Alates 2018. aastast lisandunud alaealise töötamise toetust sai keskmiselt 429 inimest kuus. Töötavate inimeste teenustel osalemine Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel osalemistest osalesid töötavad isikud tööalasel rehabilitatsioonil kuus keskmiselt 1 250 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 392 korral kuus, tugiisiku teenusel 130 korral kuus ning muudel teenustel8 23 korral kuus. Kogemusnõustamisel osales 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul kuus keskmiselt 5 töötavat inimest. Lisaks sisaldab töötavate isikute kohta statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua, kui palju osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul osalenud keskmiselt 16 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest). 8 Vt eelnev allmärkus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 14 Töötust ennetavatel teenustel osalemine 2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel keskmiselt 714 korral kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai kuus keskmiselt 11 inimest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti kuus keskmiselt 407 korral. Koolitustoetust tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 32 inimese koolitusel osalemise eest ning koolitustoetust töötajate värbamiseks maksti keskmiselt 10 korral kuus. Alates 2018. aasta 1. juunist jõustusid tööhõiveprogrammi muudatused, mille alusel makstakse koolitustoetust ka tööandjale, kes korraldab töötajatele eesti keele koolituse. Koolitustoetust tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks maksti keskmiselt 37 inimese koolitusel osalemise eest. Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)9 Alates maist 2016 on töökoha loomise toetuse teenusele sisenetud 641 korral. EGF programmi alusel hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta augustini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 463 korral, eesti keele koolitusele siseneti 177 korral ning võõrkeele koolitusele 44 korral. Tööpraktikale siseneti 140 korral, võlanõustamise teenusele 13 korral, psühholoogilisele nõustamisele 15 korral ning mobiilsustoetust sai 29 inimest. Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest Võttes kokku nii vähenenud töövõimega inimeste kui ka nende tööotsijate teenustel osalemised, kelle töövõime ei ole vähenenud, siis 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil oli tööturuteenustel osalemisi 29% võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes (va ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017, minu esimene töökoht Eestis, mis algas septembris 2017 ning alaealise töötamise toetus, mis algas veebruaris 2018), on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (20%). 2016. aasta jaanuaris lisandunud uutest teenustest on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osutatud kõige rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust. Kõige vähem on kasutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osaleti kogemusnõustamisel 4 korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel ja töölesõidu toetuse teenusel 2 korda enam, kui 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil märgatavalt tõusnud teenusel „Minu esimene töökoht“ osalemiste arvud, tööklubis ja nõustamisteenustel, tööalasel koolitusel ning palgatoetuse teenusel osalemiste arvud. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga „Minu esimene töökoht“ teenusel keskmine osalemiste arv kuus tõusnud 2,3 korda. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 37% enam, tööalasel koolitusel 23% enam, palgatoetuse teenusel 20% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Rohkem osalejaid oli ka karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele, ettevõtluse alustamise toetuse ja järelteenustel ning tugiisiku teenusel. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on umbes samale tasemele jäänud karjäärinõustamisel, karjääriinfotoas ja tööharjutusel osalemiste arv. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga maht vähenenud tööpraktikal, tööotsingu töötoas, töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl, avalikul tööl, individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel. 9 Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 15 Töövõime hindamine Alates 1. juulist 2016 alustas Töötukassa pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 31 366 inimesele, nendest 20 129-le osaline töövõime ja 11 237-le puuduv töövõime, 3 870 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks (vt joonis 15). Joonis 15. Töövõime hindamise otsused ja vähenenud töövõimega inimeste arv (kuu lõpu seisude keskmine) 2016 juuli – 2018 III kvartal Keskmiselt oli 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil (kuu lõpu seisude järgi) osalise töövõimega inimesi 38 409 ja puuduva töövõimega 18 900. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 2,5 korda ning puuduva töövõimega inimeste arv 3 korda. Hüvitised ja toetused Töötuskindlustushüvitis Töötukassa rahuldas 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 16 102, mida on 5% enam kui 2017. aasta samal perioodil. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal suurenenud. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötuskindlustushüvitis 29%-le ning 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul 32%-le kõigist uutest töötutest. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest registreeritud töötutest 45%-le määrati hüvitis 180 päevaks (2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli see näitaja samuti 45%), 23%-le määrati hüvitis 270 päevaks (aasta tagasi 24%-le) ning 32%-le hüvitisesaajatest määrati töötuskindlustushüvitis 360 päevaks (aasta tagasi 31%-le). Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 21% kõrgemat palka ning said 18% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonis 16). Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 16 erines siis 14%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 49% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 43% kõrgem. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on see vahe suurenenud 7 protsendipunkti võrra. Keskmiselt olid 2018. esimesel kolmel kvartalil hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 994 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 511 eurot kuus. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on keskmine hüvitis suurenenud 44 euro võrra. 45 40 41 35 30 33 33 Tasu suurus, eur 25 27 20 20,68160663 15 16,91997624 16,95084363 14,30667958 10 5 0 180-päevasele hüvitisele 270-päevasele hüvitisele 360-päevasele hüvitisele Keskmine kvalifitseerujad kvalifitseerujad kvalifitseerujad isiku varasem keskmine päevatasu keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval Joonis 16. 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär (eurodes) esimesel sajal päeval 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 16 689 inimesel, mis on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1% väiksem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on jäänud sarnaseks – kui 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil oli 64% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2018. aasta samal perioodil oli ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (91%) ja isiku enda soov (4%). 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil, oli 160 päeva. 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 118 päeva ning 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 208 päeva. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on nii 180 kui 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus jäänud samaks. 360 päevaks määratud hüvitise kestus on lühenenud 8 päeva võrra (2017. aasta esimesel kolmel kvartali oli see 216 päeva). Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul töötukassa poole kokku 1 999 korral (2017. aasta samal perioodil 1 909 korral). Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 1 646 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud inimesed (887). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 17 (196) ja Suurbritannias (127). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 263 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes (108 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli 2018. aasta kolmanda kvartali jooksul Eestisse tööd otsima 48 inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 42 inimest. Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 36 920 otsust: 16 490 töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 7 575 määramata jätmise otsust, 10 862 hüvitise maksmise lõpetamise otsust ning 1 993 muud otsust. Töötutoetus 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötutoetust 12 876 korral, mida on 9% vähem kui 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil. Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi vähenenud – kui 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötutoetus 27% kõigist uutest töötutest, siis 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil oli see osakaal 26%. Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul, oli 112 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga pikenenud 2 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 110 päeva). Töövõimetoetus Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töövõimetoetus 32 208 inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 50 487 inimesele kuus, mida on 3 korda rohkem võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga (vt joonis 17). Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil 213 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 369 eurot. 70 000 Töövõimetoetuse saajate arv 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 August Oktoober Detsember August Oktoober Detsember August November Jaanuar November Juuni September Veebruar Aprill Mai Juuni September Veebruar Aprill Mai September Märts Juuli Jaanuar Märts Juuli 2016 2017 2018 Osaline töövõime Puuduv töövõime Joonis 17. Töövõimetoetuse väljamakse saanud inimeste arv 2016 august – 2018 III kv väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 18 Töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad 2018. aasta kolmanda kvartali jooksul arvel olnud töötutest 69% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetuse saajate osakaal on olnud keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitise saajate osakaal keskmiselt 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest (vt joonis 18). Töötushüvitiseta registreeritud töötute osakaal oli 31%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal. Kui 2017. aasta kolmanda kvartali jooksul moodustasid töövõimetoetuse saajad ligikaudu 16% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta kolmandas kvartalis oli vastav osakaal 23%, sealhulgas 5% töötutest olid saanud samaaegselt nii töövõimetoetust kui ka töötuskindlustushüvitist. Joonis 18. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi 2012 I kv – 2018 III kv Kindlustushüvitis koondamise korral 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul rahuldas töötukassa 3 233 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis puudutasid hüvitise maksmist 5 218 inimesele. Võrreldes aastataguse ajaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 17% rohkem. Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 39% koondamisjuhtudest puudusid äriregistri andmebaasis ettevõtte tegevusala andmed (vt joonis 19). Nendest, kellel oli tegevusala märgitud, oli suurim koondamishüvitise saajate arv avaliku halduse valdkonnas (12% kõikidest juhtudest). Järgnesid töötlev tööstus (11%) ning hulgi- ja jaekaubandus (7%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil ettevõttes E-Profiil AS, mille 107 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 235 771 euro ulatuses. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 19 Kinnisvaraalane Ehitus tegevus Haldus- ja Tervishoid ja 2% 2% abitegevused sotsiaalhoolekanne 2% Muud Kutse-, teadus- ja tegevusvaldkonnad tehnikaalane 2% 7% tegevus 2% Finants- ja kindlustustegevus 2% Info ja side Ettevõtte tegevusala 3% märkimata 39% Veondus ja laondus 4% Haridus Töötlev tööstus Avalik haldus 5% Hulgi- ja 11% 12% jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 7% Joonis 19. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 163 eurot ja keskmine hüvitis 1 920 eurot. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on hüvitisesaajate eelnev keskmine palk suurenenud 131 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 240 euro võrra. Keskmiselt olid 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu 15 aastat. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 3 428 otsust. Tööandja maksejõuetuse hüvitis 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 103 ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas hüvitise maksmist kokku 956 inimesele. Võrreldes aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 18% rohkem. Sektorite lõikes olid veidi üle poole hüvitisesaajatest (55%) töötanud ettevõtetes, mis tegutsesid sekundaarsektoris ning 45% oli töötanud tertsiaarsektoris10. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 429 hüvitisesaajat, 14 juhtumi raames; vt joonis 20), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam hüvitise saajaid muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmises (336 hüvitisesaajat, 2 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas oli ehitus (kokku 93 hüvitisesaajat, 24 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid majutuse ja toitlustuse tegevuse valdkonnas (110 hüvitisesaajat, 10 juhtumit) ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (77 hüvitisesaajat, 14 juhtumit). 10 Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 20 Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil E-Profiil AS pankrotijuhtum, mille endisele 334 töötajale määrati kokku hüvitist 423 957 euro ulatuses. Joonis 20. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1 270 eurot kuus, mis on 20% kõrgem 2017. aasta esimese kolme kvartali näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil oli 2 234 eurot, mis on 2017. aasta esimese kolme kvartali määratud keskmisest hüvitisest 15% madalam (vt joonis 21). väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 21 5 000 100% 4 500 4 000 80% 64% Hüvitamise osakaal 3 500 52% 3 000 60% Eurot 2 500 4 154 4 290 2 000 40% 1 500 2 641 1 000 2 234 20% 500 0 0% 2017 III 2018 III Keskmine hüvitise suurus (vasak telg) Keskmine taotletud saamata jäänud tasude kogusumma (vasak telg) Hüvitamise osakaal kõigist nõuetest (parem telg) Joonis 21. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2017. ja 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 52% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on väiksem 2017. aasta esimese kolme kvartali näitajast, mis oli 64%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 70% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles väiksem võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga, kui see osakaal oli 76%11. Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 139 otsust. Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötaja eest. 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 23 444 vähenenud töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 8 575 tööandja juures. Töötajate arv, kelle eest hüvitati tööandjale sotsiaalmaks, suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11% võrra. Vaided Kokku esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis 1 615 vaiet, millest rahuldati 584, jäeti rahuldamata 940, tagastati 43 ning 48 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis kokku 1 451 vaiet, sh 200 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 556 ja 843 jäeti rahuldamata, 19 tagastati ja 33 on menetluses. 11 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 22 Töövõimetoetust vaidlustati 2018. a esimeses kolmes kvartalis 46 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 13 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 13 tagastati ja 5 on menetluses. 2018. a esimeses kolmes kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 36 vaiet, millest 3 rahuldati, 26 jäeti rahuldamata, 4 tagastati ja 3 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 3 vaiet, millest 1 rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 5 vaiet, millest 1 rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata. Seoses tööturuteenustega esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis kokku 39 vaiet. Nendest 12 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest 1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Kuus vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1 rahuldati, 2 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 2 on menetluses. Kolm vaiet esitati seoses mobiilsustoetusega, millest 2 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses tehnilise abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses tugiisikuga töötamisega, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööpraktikaga, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis tagastati. Üks vaie esitati seoses kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitamisega, mis jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis kokku 27 vaiet, millest 4 rahuldati, 17 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 4 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis 8 vaiet, millest 6 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses. Joonis 23. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2018 III kv väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 23 Tabel 3. Tööturuteenuste osutamine 2018. aasta I poolaasta võrdlus 2017. aasta I poolaastaga 2017 I- Kasv võrreldes 2018 I-III III 2017. aasta I-III kvartal kvartal kvartaliga AKTIIVSED MEETMED TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 116 2 641 18,0% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 620 673 -7,9% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 282 361 -21,9% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 732 826 -11,4% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 423 1 147 24,0% Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 143 291 -50,8% Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 347 482 -28,1% Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 31 31 -0,4% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 96 89 8,8% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 825 552 49,4% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 260 250 4,1% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 242 166 46,1% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 083 689 57,1% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 768 449 70,9% Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 225 192 17,0% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 357 1 253 88,1% Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 107 114 -5,6% Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 186 219 -14,7% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 61 17 266,4% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 240 221 8,9% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 418 247 69,5% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 27 17 60,8% KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 735 1 628 6,6% KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 066 1 102 -3,3% TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 123 1 192 -5,8% KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 288 1 096 17,5% MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 156 187 -16,3% MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS KESKMISELT 670 290 130,6% AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 6 8 -28,0% ALAEALISE TÖÖTAMISE TOETUS 429 - - väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 24 Kasv võrreldes 2018 I- 2017 2017. aasta III I-III I-III kvartal kvartal kvartaliga 01.05.2017- TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE 30.09.2018 Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 714 108 - Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 11 4 - Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 407 62 - Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 10 0 - Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 32 9 - Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 37 - TÖÖVAHENDUS Lisandunud vabad töökohad 29 146 31 590 -7,7% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 622 10 890 -11,6% väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 25 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.09.2015 määrusega nr 93 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–202012 2018 Muutus 2017.a III kv 2018 2018.a III eelarve võrreldes täitmine eelarve kv täitmine täitmise % 2017(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 5 832 441 7 188 490 23,3% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 628 125 1 603 991 -1,5% 1.3. Tööharjutus 844 262 668 958 -20,8% 1.4. Palgatoetus 1 815 075 1 749 982 -3,6% 1.5. Töökoha loomise toetus 257 550 316 381 22,8% 1.6. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 471 134 1 360 620 -7,5% 1.7. Muud meetmed 897 430 746 919 -16,8% 1.8. Stipendiumid 1 051 515 1 025 430 -2,5% 1.9. Sõidu- ja majutustoetus 1 005 026 1 054 118 4,9% Kulud kokku 14 802 558 25 945 331 15 714 889 60,6% 6,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 142 954 8 172 171 2 171 180 26,6% 1418,8% 2.1. Tööturukoolitus 90 939 1 508 882 1559,2% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 45 890 582 920 1170,3% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 6 125 79 378 1196,0% 3. Reserv 1 705 875 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 14 945 512 35 823 377 17 886 069 49,9% 19,7% 12 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018 26
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel