Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 22.01.2019 nr 1-11/18/10570
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande
2018. aasta III kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne
2018 III kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenuste reformi ettevalmistamine
III kvartalis jätkusid ettevalmistustööd karjääriteenuste reformi rakendamiseks 2019. aasta 1.
jaanuarist (karjääriteenuste reform ellu viimine kiideti heaks Vabariigi Valitsuses kabineti otsusega
26.04.2018). Sellega seoses viidi läbi mõlema asutuse karjäärispetsialistidele teavitusüritused, mille
käigus tutvustati reformiga kaasnevaid uuendusi ja muudatusi karjääriteenuste osutamises. Jätkuvad
karjääriteenuste protsesside kirjelduste uuendamise ning infosüsteemide arendusvajaduste
analüüsimise ning arendamise tegevused.
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
2018. aasta üheksa kuu jooksul toimus 11 593 karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele
inimestele (neist grupinõustamisel osalemisi 2 301 korral). Lisaks töötukassa osakondades
läbiviidavale karjäärinõustamisele on nõustamisseansid toimunud ka erinevatel maakondlikel
töömessidel, karjäärinädala üritustel, tööandjate juures. Samuti on karjäärinõustajad osalenud
koondamistele reageerimise teenuse raames koondavates ettevõtetes toimunud teavitusüritustel
töötajatele jms.
Seoses töötust ennetavate meetmete rakendumisega töötajatele alates 1.05.2017 on
karjäärinõustamisel osaletud 2018. aasta üheksa kuu jooksul tasemeõppes osalemise toetuse teenuse
kasutusvõimaluste analüüsiks 1 487 korral ja koolituskaardiga koolitusel osalemise võimaluste
analüüsiks 4 140 korral.
2018. aasta üheksa kuu jooksul on toimunud töötajatele ja mitteaktiivsetele inimestele kokku 669
e-kirja teel nõustamist ning minukarjäär.ee lehe kaudu pöördumist. Lisaks viidi läbi 78 Skype ja
197 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on töötajad ja mitteaktiivsed inimesed läbi e-
töötukassa broneerinud endale karjäärinõustamiseks aega 1 551 korral.
Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info
saamiseks 2018. aasta III kvartalis 2 673 inimest. Karjääriinfo online-teenust osutati III kvartalis
kokku 97 korral (sh 91 korral e-posti teel, 6 korral telefoni teel).
Aruandlusperioodi jooksul toimus 10 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust kuues maakonnas
(Tartumaal, Ida-Virumaal, Võrumaal, Saaremaal, Raplamaal ja Harjumaal), millel osales kokku 128
inimest. Korraldatud MOBIdest kaks olid suunatud noortele (viidi läbi Harjumaal ja Ida-Virumaal)
ning neis osales kokku 28 inimest.
Kolmandas kvartalis viisime läbi 200 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 2991 noort. Kuna
tegu oli suvekuudega siis töötoad toimusid enamjaolt noortelaagrites/malevates, kus oli 93 töötuba.
Üldhariduskoolides toimus septembri kuu jooksul 79 töötuba. Töötube toimus ka noorte- ja
huvikeskustes, messidel ja rahvamajades. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET
noored), oli suunatud kolm töötuba. Noortele mõeldud teavitusüritustel osaleti kahel korral
(Harjumaal ja Võrumaal).
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
2
2018. aasta III kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid Võrumaa ning Harjumaa töö- ja
karjäärimessil, kasutades noortele tööturuga seonduva info jagamiseks töötubades erinevaid mänge
– näiteks Kahoot, oskuste kaardid.
Noortele suunatud Facebooki grupis „Töökas noor“, oli III kvartali lõpu seisuga 1140 liiget. Grupis
jagavad töötukassa noortega tegelevad karjääriinfo spetsialistid infot suviste tööpakkumiste, tööelu
puudutavate küsimuste, töömesside jmt kohta. III kvartalis lõi töötukassa endale Instagrami konto,
kus jagatakse aktiivselt noori puudutavaid teemasid. Kvartali lõpuks oli selle jälgijaid 445.
Noorte suunal jätkus koostöö artistiga Reket, kes viib noortele edasi sõnumit, et tuleb olla tegus
ning esimese töökoha leidmiseks tasub nõu küsida töötukassast. Sõnumit kannab artisti lugu „Külm
ja raske“ (https://www.youtube.com/watch?v=RM-DZwSZNSI) ning selle pealt spetsiaalselt
valminud lühiklipp (https://www.youtube.com/watch?v=xjN7b2gYpM4), mida on aktiivselt
sotsiaalmeedias levitatud. Lühiklippi on jaganud töötukassa head koostööpartnerid enda kanalites.
Läbi „Töökas noor“ grupi on lühiklippi vaadatud 1400 korda, Eesti Töötukassa Facebooki lehelt on
vaadatud 4000 korral. Instagrami kontol avaldati plakat Reketi üleskutsega tulla töötukassasse, et
arutada, milline on noore päris esimene töökoht.
Minu esimene töökoht teenuse raames sõlmiti III kvartalis 238 palgatoetuse ja 24 tööandja
koolituskulu hüvitamise lepingut.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
Tööandjale suunatud grupinõustamise üritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja
erivajadustega töötajate toetamiseks viidi III kvartalis läbi neljal korral. Nõustamised viidi läbi
ettevõtetes Tulser Grupp, Skypark, Tugitakso, APL Agencies ja nõustamistel osales kokku 7
inimest.
Lisaks toimus 5 individuaalnõustamist ettevõtetes Seve OÜ, MEH OÜ, Hiiekivi OÜ, Royal Wood,
Kaupmees OÜ.
Töötust ennetavad meetmed
Aruandlusperioodil alustas „Tööta ja õpi!“ meetmete raames koolituskaardiga täienduskoolitusel
osalemist 765 töötajat (2018 a II kvartalis 202 ja I kvartalis 496 töötajat) 795 koolitusel. 71%
koolitustest, millel õppimist alustati, olid eesti keele koolitused ning 4% arvutikasutamise oskuste
arendamise koolitused. Tasemeõppes osalemise toetus määrati III kvartalis 617 inimesele, 25 juhul
hüvitati kvalifikatsiooni saamise kulusid ning 108 töötajat 22 tööandja juures said koolitusele
tööandja koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitusi alustas 88 töötajat 14 tööandja juures).
Septembrikuus Kutsekoja poolt valminud hariduse ja teaduse valdkonnas OSKA1 uuringu alusel
on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade loetelu. Selle tulemusena laienesid töötajate
võimalused ümber- või täiendusõppeks koolituskaardi alusel, tasemeõppes osalemise toetuse
taotlemisel ning koolitustoetuse raames tööandjale värbamisolukorras (eripedagoogide ja
logopeedide suunal).
III kvartalis viisime läbi küsitluse töötavate klientide seas, kes on karjäärinõustamisel koolitusplaani
kokku leppinud kuid pole koolitust alustanud, kas ja millised on takistused koolituse leidmisel.
Küsimustik saadeti 1448 inimesele. Küsitluse tulemusena ilmnes, et töötavatel inimesel esineb
1
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
3
takistusi sobiva koolituse leidmisel (kellaajad või asukoht ei sobi) või osalemisel töökoormuse tõttu
või isiklikel põhjustel (tervise või pere tõttu).
Perioodil 25.06.2018 – 15.07.2018 toimus teavituskampaania „Toetus aitab õppida“ koolidesse
sisseastujatele. Kampaania eesmärk oli teadvustada avalikkust töötukassa ennetavatest meetmetest,
programmist „Tööta ja Õpi“ ning eelkõige võimalusest saada töötukassast õppimise korral toetust.
24.09.2018 algas „Tööta ja õpi!“ raames töötavatele inimestele suunatud teavituskampaania, mille
raames kutsutakse töötajaid üles õppima ja uusi oskusi saama. „Tööta ja õpi!“ teenuseid tutvustati
ka erinevate tööandjate juures ja töötukassa korraldatud töömessidel.
EURES
EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 16 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi
Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel
nõustamisel osaleti kokku 326 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 161 korral.
Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest
Euroopas kokku 3347 töötule/tööotsijale.
EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas kolmel töötukassa töömessil.
Tallinna toimunud sügismessil osalesid tööandjad Soomest, Suurbritanniast ja Iirimaalt ning
EURES nõustajad Soomest, Lätist, Itaaliast ja Portugalist, kelle käest sai infot tööpakkumiste ja
töö- ja elamistingimuste kohta vastavates riikides. Liivimaa töömessil korraldas EURES töötoa Läti
elanikele, kus tutvustati Eestis elamise ja töötamise õiguslikke aluseid ning jagati Eestis
töötamisega seotud informatsiooni.
Korraldati värbamisüritusi Tallinnas, Tartus ja Narvas, et leida eakate hooldajaid Saksamaale.
Erinevate töövahendusprojektide raames välismaa tööandjatele edastati 107 sobiva kandidaadi
CVd.
EURES nõustajad toetasid välisvärbamisel ligikaudu 100 tööandjat.
Töömessid
III kvartalis korraldas töötukassa 3 töömessi (Viljandimaa töömess, Võrumaa töö- ja
karjäärimess, Tallinna ja Harjumaa töö- ja karjäärimess) – külastajaid oli messidel 3 450 Tallinna
ja Harjumaa mess oli avatud ka virtuaalses messikeskkonnas (www.toomess.ee/tallinn), kus
külastajaid oli kokku üle 8 000 ja virtuaalboksiga eksponente 61, kelle bokse külastati 13 000 korral.
Messidel osales kokku 146 tööandjat üle 2 200 tööpakkumisega.
Koondamisjuhtumid
2018 aasta III kvartalis saime informatsiooni 34 koondamisjuhtumi kohta (sh 10 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas kokku 567 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise
teenust osutasime 13 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 196 inimest.
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
1. augustil 2018 toimus koolituskaardi koostööpõhimõtete järgselt koolitajapoolsete
registreerimisteadete esitamises üleminek e-töötukassale. Muudatusega seoses kasvas e-töötukassas
sisestatud koolituste arv – augustis edastati 90% registreerimisteadetest e-töötukassa kaudu.
Septembrikuus peatati koostöö ühe koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud,
mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide ning
koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö on peatatud kuni asjaolude selgumiseni.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
4
III kvartalis jätkus koostöö „Vali IT!“2 projektiga: 1. augustil ja 6. augustil toimusid infopäevad,
kus tutvustasime töötutele mõeldud teenuseid ja toetusi. Koolitajateks oli AS BCS Koolitus ja
Äripäev AS. Samuti teavitasime noori, kes ei õpi ega tööta, alanud BCS koolitustest.
III kvartalis alustasime koostööd programmiga Youth Empowered. Youth Empowered on õppesari,
mis on mõeldud ettevõtlusest ja õpilasfirma loomisest huvitatud noortele. Youth Empowered on
algatus, mis aitab teha tänaste 15-25-aastaste noorte jaoks nende tööalased ambitsioonid
kättesaadavamaks. Youth Empowered projekti eesmärgiks on anda noortele praktilisi oskusi ja
teadmisi võimalikult edukaks sisenemiseks tööturule ükskõik, kas töötaja või tööandjana. Eesti
Töötukassa on programmile partneriks oma teadmiste ja oskustega ning kohalolekuga Youth
Empowered üritustel ning vastupidi.
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis kokku 10
koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 123 inimest. Lisaks viidi läbi 3 koostöökohtumist
kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi.
Korraldati 105 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Tallinn/ Harjumaa 23; Ida-Virumaa 52;
Valgamaa 4; Võrumaa 1; Pärnumaa 12; Lääne-Virumaa 2; Põlvamaa 4; Tartumaa 6; Järvamaa 1),
mille raames kohtuti kokku 58 erineva tööandjaga.
III kvartalis tehti koostööd IT ettevõtetega kokku 9 korral (Tallinn/ Harjumaal 8; Pärnumaal 1),
mille käigus kaardistati koostöökohti, tutvustati töötukassa teenuseid ja e-töötukassat. Tööandjad
tutvustasid erinevate ametikohtade profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste
töötamise võimalusi, mille raames toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi
eelvaliku protsessi.
Septembris toimus Noortegarantii Tugisüsteemi infopäev kohalikele omavalitsustele, kus koostöös
Tugilate esindajaga tutvustati Eesti Töötukassa teenuseid noortele, räägiti noorte toetamise
võimalustest ning karjääriteenuste reformiga kaasnevatest muudatustest karjääriteenuste osutamise
süsteemist alates 1. jaanuarist 2019.
Augustikuus toimus kohtumine kutseõppeasutuste täienduskoolituse osakonna juhtidega. Seminaril
selgitati, kuidas töötukassa nõustajad klientide koolitusvajadusi märkavad.
Tõhustamaks kontrolli kvaliteedi üle eesti keele koolituste osas, toimus 29. septembril kohtumine
Keeleinspektsiooniga. Kohtumise käigus lepiti kokku keelekoolituste paikvaatluste plaan 2018 II
poolaastaks.
Paikvaatlused
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi III kvartalis läbi 122 korral. Puudustega
vaatlusi oli III kvartalis kokku 1. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (58 korda),
tööturukoolitust (31 korda), kaitstud töö teenust (13 korda).
III kvartalis viidi paikvaatlus läbi kahe ettevõtluse alustamise toetuse saaja juures seoses toetuse
kasutamise aruande menetlusega. Mõlemal juhul tuvastati paikvaatluse käigus puudused. Nendest
ühega on aruande menetlus lõpetatud ja toetus küsitakse tagasi. Teise toetuse saaja aruande
menetlus veel kestab.
2
„Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
5
Registreeritud töötus Eestis
2018. aasta esimeses kolmes kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 31 116 inimest (sh 9 820
vähenenud töövõimega inimest) ehk 2% rohkem kui 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis.
Kolmanda kvartali lõpus oli arvel 28 927 töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid 9 375. Võrreldes
eelmise aasta sama seisuga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele.
Uued registreeritud töötud
Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kolme kvartali jooksul 49 856 (sh vähenenud
töövõimega töötuid 11 683) ehk 4% vähem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli
registreeritud töötute juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 633 registreeritud töötut. Keskmiselt
lisandus esimese kolme kvartali jooksul kuus 5 540 uut registreeritud töötut, sh vähenenud
töövõimega töötuid lisandus kuus keskmiselt
1 298.
Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007 I kvartal – 2018 III kvartal
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul registreeritud uutest töötutest 76% olid eelneva 12 kuu
jooksul töötanud. Neist 61% olid töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel,
2017. aasta samal perioodil oli see näitaja 60%3. Töösuhe lõppes oma algatusel või poolte
kokkuleppel 38%-l registreeritud töötutest, 2017. aasta samal perioodil 39%-l.
3
Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul
töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
6
Töötuna arveloleku lõpetamised
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli uute registreeritud töötute arv väiksem arveloleku
lõpetamiste arvust ning sellest tulenevalt on ka registreeritud töötute arv võrreldes aasta algusega
madalam.
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 53 802 korral, sh 14 045
korral vähenenud töövõimega töötutel.
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu
andis teada tööle asumisest (eelmisel aastal samal perioodil oli see osakaal sama). 17% töötuna
arvelolekutest lõpetati isiku enda soovil ilma põhjuse täpsustamiseta. Sageduselt järgnes arveloleku
lõpetamine põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei täitnud tööotsingu
nõudeid (vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 52% arvelolekutest
töölerakendumise tõttu ja 38% arvelolekutest isiku enda soovil.
Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. ja 2018. aasta esimesel kolmel
kvartalil
2017 I- III kv 2018 I- III kv
Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal
arv lõpetamistest arv lõpetamistest
Rakendumine 35 557 67,7% 36 407 67,7%
…Tööle 34 966 66,6% 35 750 66,4%
…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega
ettevõtjaks hakkamine 374 0,7% 344 0,6%
…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 217 0,4% 313 0,6%
Vanaduspensioniikka jõudmine 228 0,4% 232 0,4%
Liikumine muule toetusele 107 0,2% 218 0,4%
… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 107 0,2% 218 0,4%
Isiku enda soovil 8 238 15,7% 9 402 17,5%
Määratud ajal pöördumata jätmine,
tööotsimisnõuete või individuaalse
tööotsimiskava rikkumine 7 429 14,1% 6 368 11,8%
Muud põhjused 953 1,8% 1 175 2,2%
KOKKU LÕPETAMISI 52 512 100,0% 53 802 100,0%
Registreeritud töötud
2018. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,4% 16-aastasest kuni
vanaduspensioniealisest tööjõust4 (vt joonis 7). Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr
Valgamaal (8,2%) ning Ida-Virumaal (8%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Saaremaal
(3%) ning Viljandimaal (3,3%). 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus oli registreeritud töötuse määr
0,1 protsendipunkti madalam kui teise kvartali lõpus. Võrreldes teise kvartali lõpuga vähenes
registreeritud töötus kõige enam kolmandas kvartalis Võrumaal (0,76 protsendipunkti) ja Ida-
Virumaal (0,6 protsendipunkti).
4
Tööjõu näitajana on uuemate andmete puudumise tõttu kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta
keskmist.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
7
Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus
2018. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud
keskmiselt 32,4% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Võrreldes aastataguse ajaga on
vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest kasvanud 1,8
protsendipunkti. Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Põlvamaa (47,7%) ja
Jõgevamaa osakonnas (41,4%) ning kõige madalam Tallinna ja Harjumaa osakonnas (23,3%).
Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2018. aasta kolmanda
kvartali lõpus
Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks.
Kui 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustasid mehed 45,1% registreeritud töötutest, siis
2018. aasta kolmanda kvartali lõpus oli meeste osakaal 46,2% (vt tabel 2). Naiste osakaal on
võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpuga langenud 2018. aasta kolmanda kvartali lõpuks
54,9%-lt 53,8%-le.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
8
Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2017. ja 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus
Sugu Vanus
Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55
registreeritud 28 863 13 031 15 832 2 714 19 172 6 977
30.09.2017 töötute arv
osakaal 100% 45,1% 54,9% 9,4% 66,4% 24,2%
koguarvust
registreeritud 28 927 13 377 15 550 2 705 19 030 7 192
30.09.2018 töötute arv
osakaal 100% 46,2% 53,8% 9,4% 65,8% 24,9%
koguarvust
Aastataguse ajaga võrreldes on üsna vähe muutunud ka töötute vanuseline jaotus. Nii 2017. aasta
kui ka 2018. aasta septembri lõpu seisuga olid 9,4% arvelolevatest töötutest 16-24-aastased. 25-54-
aastaste osakaal on vähenenud 66,4%-lt 65,8%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes samal
ajal 24,2%-lt 24,9%-le.
Registreeritud töötute seas oli 2018. aasta septembri lõpu seisuga kõige rohkem
kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkooli baasil; 28%) ja üldkeskharidusega (20%) inimesi (vt
joonis 9). Põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) oli 14% registreeritud
töötutest. Kõrgharidusega oli septembri lõpu seisuga 25% registreeritud töötutest. Võrreldes
aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks.
Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2018. aasta kolmanda kvartali
lõpus
2018. aasta kolmanda kvartali lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli
enim lihttöölisi (22%), oskustöötajaid ja käsitöölisi (17%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%;
vt joonis 10). Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on vähenenud lihttööliste,
ametnike ja tippspetsialistide osakaal (1 protsendipunkti võrra) ja suurenenud juhtide, tehnikute ja
keskastme spetsialistide ning seadme- ja masinaoperaatorite (1 protsendipunkt) osatähtsus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
9
Seadme- ja masina-
operaatorid
11% Lihttöölised []
22% 9%
Oskustöötajad ja Tippspetsialistid
käsitöölised 7%
17% Teenindus- ja
Tehnikud ja
müügitöötajad
keskastme
17%
spetsialistid
Põllumajanduse ja 11%
kalanduse Ametnikud
oskustöölised 5%
1%
Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi
2018. aasta kolmanda kvartali lõpus
Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud (3
protsendipunkti). Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on registreeritud töötute
seas vähenenud eesti keele mitteoskajate osakaal. Kui 2017. aasta septembri lõpus kuulus 30,5%
kõigist arvel olnud töötutest eesti keele mitteoskaja riskirühma, siis 2018. aasta septembri lõpuks
oli nende osakaal langenud 23,5%-le. Samuti on langenud pikaajaliste töötute osakaal (40%-lt
36,3%-le). Noorte (vanuses 16-24) ja puudega registreeritud töötute osakaal on jäänud sarnaseks.
Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartali lõpuga on suurenenud aga muude eriliste takistustega
(5,1%-lt 8%-le) ning vanemaealiste (vanuses üle 55) töötute osatähtsus (24%-lt 24,7%-le).
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
10
Eesti Töötukassa teenuste osutamine
Tööturuteenuste osutamine
Töövahendus ja vakantsid
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli töötukassal vahendada 46 653 tööpakkumist, mida
on 2% vähem kui 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis. Uusi vabu töökohti lisandus kolmandas
kvartalis 14 208. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul vahendati kuus keskmiselt 9 731
töökohta, 2017. aasta samal perioodil oli vahendatavate töökohtade arv 8% suurem (keskmiselt 10
561 töökohta). Ülevaate kuu jooksul vahendatud vabadest töökohtadest ja kuu jooksul lisandunud
vabadest töökohtadest annab joonis 11.
16000
14000
Vabade töökohtade arv
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
september
juuli
detsember
juuli
mai
september
detsember
mai
september
aprill
november
aprill
aprill
november
november
juuni
oktoober
august
juuni
oktoober
august
juuni
veebruar
veebruar
jaanuar
jaanuar
märts
jaanuar
märts
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Vabad töökohad kuu jooksul Kuu jooksul lisandunud vabad töökohad
Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2007.a. jaanuar kuni 2018.a. september
Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti septembri lõpu seisuga on kõige
väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite ning teenindus- ja
müügitöötajate hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on 4 töötut (vt joonis 12).5 Kõige suurem
konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (33 inimest ühe
vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide
vakantside osas võrreldes teiste ametialadega.
5
Siinkohal ei ole arvestatud sõjaväelisi, kuna nende osakaal nii registreeritud töötutest kui tööpakkumistest on väga
väike. Sõjaväelaste hulgas on ühe vakantsi kohta vähem kui 1 töötu.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
11
40
35 33
Töötute arv vaba töökoha kohta
30
25
20
15
11
10 08 09
05 06
04 05 04
5
0
Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga
Tööturuteenused
Järgnevalt on vaadatud teenustel osalemist eraldi kahe grupi lõikes: tööotsijad, kes ei ole vähenenud
töövõimega, ning vähenenud töövõimega inimesed.6
Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine
2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed)
kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 3 116 korral kuus.
Tööpraktikal osaleti keskmiselt 620 korral kuus ja tööharjutusel 282 korral. Palgatoetusega oli
töötamas keskmiselt 732 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 423
korral, individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 143 korral.
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 347 korral kuus, tugiisiku teenusel
(sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 31 korral ning muudes meetmetes 96 korral.
6
Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega
tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste
ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
12
Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenuste jaotus 2018. aasta esimesel
kolmel kvartalil (keskmise teenustel osalemise järgi kuus)
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine
2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam
tööalase rehabilitatsiooni teenusel (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 2 357 korral kuus.
Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 1 083 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti
keskmiselt 825 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 260 korral kuus ning tööharjutusel
keskmiselt 242 korral. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 768 korral ning tugiisiku teenusel
osaleti 225 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt
107 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 186 korral.
Kogemusnõustamisel osaleti 61, kaitstud töö teenusel 240 korral ning töölesõidu toetust maksti
keskmiselt 418 inimesele kuus. Muudel teenustel7 osaleti keskmiselt 27 korral kuus.
7
Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus,
järelnõustamine, täiendkoolitus), tööandjale koolituskulu hüvitamine, töökoha kohandamine, tehnilise abivahendi
andmine ning tööintervjuul abistamise teenus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
13
Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenuste jaotus 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil
(keskmise teenustel osalemise järgi kuus)
Muud teenused
Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel
osaleti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul keskmiselt 1 735 korral kuus, karjääriinfotoas 1
014 korral, tööotsingu töötoas 1 123 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud
karjäärinõustamisel osaleti keskmiselt 1 288 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 156
inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 670 inimest kuus
ning teenusel „Minu esimene töökoht Eestis“ osales 4 inimest kuus, avalikul tööl osaleti keskmiselt
6 korral kuus. Alates 2018. aastast lisandunud alaealise töötamise toetust sai keskmiselt 429 inimest
kuus.
Töötavate inimeste teenustel osalemine
Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel
osalemistest osalesid töötavad isikud tööalasel rehabilitatsioonil kuus keskmiselt 1 250 korral,
töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 392 korral kuus, tugiisiku teenusel 130 korral
kuus ning muudel teenustel8 23 korral kuus. Kogemusnõustamisel osales 2018. aasta esimese kolme
kvartali jooksul kuus keskmiselt 5 töötavat inimest. Lisaks sisaldab töötavate isikute kohta
statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele
mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua, kui palju
osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele
inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei
kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis 2018. aasta esimese kolme
kvartali jooksul osalenud keskmiselt 16 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele
ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul
võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda
võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest).
8 Vt eelnev allmärkus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
14
Töötust ennetavatel teenustel osalemine
2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. 2018.
aasta esimese kolme kvartali jooksul osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel
keskmiselt 714 korral kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai kuus keskmiselt 11
inimest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti kuus keskmiselt 407 korral. Koolitustoetust
tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 32 inimese koolitusel osalemise eest ning
koolitustoetust töötajate värbamiseks maksti keskmiselt 10 korral kuus. Alates 2018. aasta 1. juunist
jõustusid tööhõiveprogrammi muudatused, mille alusel makstakse koolitustoetust ka tööandjale, kes
korraldab töötajatele eesti keele koolituse. Koolitustoetust tööandjale töötaja eesti keele oskuse
arendamiseks maksti keskmiselt 37 inimese koolitusel osalemise eest.
Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)9
Alates maist 2016 on töökoha loomise toetuse teenusele sisenetud 641 korral. EGF programmi
alusel hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2018.
aasta augustini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 463 korral, eesti
keele koolitusele siseneti 177 korral ning võõrkeele koolitusele 44 korral. Tööpraktikale siseneti
140 korral, võlanõustamise teenusele 13 korral, psühholoogilisele nõustamisele 15 korral ning
mobiilsustoetust sai 29 inimest.
Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest
Võttes kokku nii vähenenud töövõimega inimeste kui ka nende tööotsijate teenustel osalemised,
kelle töövõime ei ole vähenenud, siis 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil oli tööturuteenustel
osalemisi 29% võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. Võrreldes kahte perioodi samade
teenuste lõikes (va ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017, minu esimene töökoht Eestis, mis
algas septembris 2017 ning alaealise töötamise toetus, mis algas veebruaris 2018), on 2018. aasta
esimesel kolmel kvartalil teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (20%). 2016. aasta
jaanuaris lisandunud uutest teenustest on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil osutatud kõige
rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust.
Kõige vähem on kasutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2018.
aasta esimesel kolmel kvartalil osaleti kogemusnõustamisel 4 korda, tööalase rehabilitatsiooni
teenusel ja töölesõidu toetuse teenusel 2 korda enam, kui 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil.
Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil
märgatavalt tõusnud teenusel „Minu esimene töökoht“ osalemiste arvud, tööklubis ja
nõustamisteenustel, tööalasel koolitusel ning palgatoetuse teenusel osalemiste arvud. 2018. aasta
esimese kolme kvartali jooksul oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga „Minu esimene töökoht“
teenusel keskmine osalemiste arv kuus tõusnud 2,3 korda. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti
37% enam, tööalasel koolitusel 23% enam, palgatoetuse teenusel 20% enam kui eelmise aasta samal
perioodil. Rohkem osalejaid oli ka karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele, ettevõtluse
alustamise toetuse ja järelteenustel ning tugiisiku teenusel. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme
kvartaliga on umbes samale tasemele jäänud karjäärinõustamisel, karjääriinfotoas ja tööharjutusel
osalemiste arv. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga maht vähenenud tööpraktikal, tööotsingu töötoas, töövalmidust toetavatel teenustel ja
proovitööl, avalikul tööl, individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel.
9
Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed
kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
15
Töövõime hindamine
Alates 1. juulist 2016 alustas Töötukassa pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime
hindamist. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 31 366
inimesele, nendest 20 129-le osaline töövõime ja 11 237-le puuduv töövõime, 3 870 inimest hinnati
täielikult töövõimeliseks (vt joonis 15).
Joonis 15. Töövõime hindamise otsused ja vähenenud töövõimega inimeste arv (kuu lõpu seisude
keskmine) 2016 juuli – 2018 III kvartal
Keskmiselt oli 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil (kuu lõpu seisude järgi) osalise töövõimega
inimesi 38 409 ja puuduva töövõimega 18 900. Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga
on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 2,5 korda ning puuduva töövõimega inimeste arv 3
korda.
Hüvitised ja toetused
Töötuskindlustushüvitis
Töötukassa rahuldas 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul esitatud töötuskindlustushüvitise
taotlustest 16 102, mida on 5% enam kui 2017. aasta samal perioodil. Võrreldes 2017. aasta esimese
kolme kvartaliga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal
suurenenud. 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötuskindlustushüvitis 29%-le
ning 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul 32%-le kõigist uutest töötutest.
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest
registreeritud töötutest 45%-le määrati hüvitis 180 päevaks (2017. aasta esimesel kolmel kvartalil
oli see näitaja samuti 45%), 23%-le määrati hüvitis 270 päevaks (aasta tagasi 24%-le) ning 32%-le
hüvitisesaajatest määrati töötuskindlustushüvitis 360 päevaks (aasta tagasi 31%-le).
Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt
21% kõrgemat palka ning said 18% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks
(vt joonis 16). Võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
16
erines siis 14%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele
kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 49% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis
esimesel sajal päeval oli 43% kõrgem. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on see vahe
suurenenud 7 protsendipunkti võrra.
Keskmiselt olid 2018. esimesel kolmel kvartalil hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud
994 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 511 eurot
kuus. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on keskmine hüvitis suurenenud 44 euro võrra.
45
40
41
35
30 33 33
Tasu suurus, eur
25 27
20
20,68160663
15 16,91997624 16,95084363
14,30667958
10
5
0
180-päevasele hüvitisele 270-päevasele hüvitisele 360-päevasele hüvitisele Keskmine
kvalifitseerujad kvalifitseerujad kvalifitseerujad
isiku varasem keskmine päevatasu keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval
Joonis 16. 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute
töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär (eurodes) esimesel sajal
päeval
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 16 689
inimesel, mis on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1% väiksem. Töötuskindlustushüvitise
ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on jäänud sarnaseks – kui 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil
oli 64% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2018. aasta samal perioodil oli ennetähtaegsete
lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks
töö leidmine (91%) ja isiku enda soov (4%).
270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2018.
aasta esimesel kolmel kvartalil, oli 160 päeva. 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli
118 päeva ning 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 208 päeva. Võrreldes 2017.
aasta esimese kolme kvartaliga on nii 180 kui 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus
jäänud samaks. 360 päevaks määratud hüvitise kestus on lühenenud 8 päeva võrra (2017. aasta
esimesel kolmel kvartali oli see 216 päeva).
Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2018. aasta esimese kolme kvartali
jooksul töötukassa poole kokku 1 999 korral (2017. aasta samal perioodil 1 909 korral). Välisriigis
täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel
(kindlustusperioodide liitmist) taotles 1 646 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa
moodustasid Soomes töötanud inimesed (887). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
17
(196) ja Suurbritannias (127). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 263 korral. Kõige
sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid
taotleda töötushüvitist Soomes (108 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli
2018. aasta kolmanda kvartali jooksul Eestisse tööd otsima 48 inimest. Eesti
töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 42 inimest.
Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku 36 920
otsust: 16 490 töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 7 575 määramata jätmise otsust, 10 862
hüvitise maksmise lõpetamise otsust ning 1 993 muud otsust.
Töötutoetus
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötutoetust 12 876 korral, mida on 9% vähem
kui 2017. aasta esimesel kolmel kvartalil. Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest
on 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi vähenenud
– kui 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töötutoetus 27% kõigist uutest töötutest,
siis 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil oli see osakaal 26%.
Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2018. aasta esimese kolme
kvartali jooksul, oli 112 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga pikenenud
2 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 110 päeva).
Töövõimetoetus
Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele
töövõimetoetust. 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määrati töövõimetoetus 32 208
inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 50 487 inimesele kuus, mida on 3 korda rohkem
võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga (vt joonis 17). Keskmine toetus osalise töövõimega
inimesele oli 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil 213 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 369
eurot.
70 000
Töövõimetoetuse saajate arv
60 000
50 000
40 000
30 000
20 000
10 000
0
August
Oktoober
Detsember
August
Oktoober
Detsember
August
November
Jaanuar
November
Juuni
September
Veebruar
Aprill
Mai
Juuni
September
Veebruar
Aprill
Mai
September
Märts
Juuli
Jaanuar
Märts
Juuli
2016 2017 2018
Osaline töövõime Puuduv töövõime
Joonis 17. Töövõimetoetuse väljamakse saanud inimeste arv 2016 august – 2018 III kv
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
18
Töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad
2018. aasta kolmanda kvartali jooksul arvel olnud töötutest 69% said kas hüvitist või toetust
(töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetuse saajate osakaal on olnud keskmiselt 18% ning
töötuskindlustushüvitise saajate osakaal keskmiselt 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest (vt joonis
18). Töötushüvitiseta registreeritud töötute osakaal oli 31%.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse
saajate osakaal. Kui 2017. aasta kolmanda kvartali jooksul moodustasid töövõimetoetuse saajad
ligikaudu 16% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta kolmandas kvartalis oli vastav osakaal 23%,
sealhulgas 5% töötutest olid saanud samaaegselt nii töövõimetoetust kui ka
töötuskindlustushüvitist.
Joonis 18. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saamise järgi 2012 I kv – 2018 III kv
Kindlustushüvitis koondamise korral
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul rahuldas töötukassa 3 233 kindlustushüvitise avaldust
koondamise korral, mis puudutasid hüvitise maksmist 5 218 inimesele. Võrreldes aastataguse ajaga
oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 17% rohkem.
Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 39% koondamisjuhtudest puudusid äriregistri andmebaasis
ettevõtte tegevusala andmed (vt joonis 19). Nendest, kellel oli tegevusala märgitud, oli suurim
koondamishüvitise saajate arv avaliku halduse valdkonnas (12% kõikidest juhtudest). Järgnesid
töötlev tööstus (11%) ning hulgi- ja jaekaubandus (7%).
Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2018.
aasta esimesel kolmel kvartalil ettevõttes E-Profiil AS, mille 107 endisele töötajale maksti hüvitist
kokku 235 771 euro ulatuses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
19
Kinnisvaraalane
Ehitus tegevus Haldus- ja
Tervishoid ja 2% 2% abitegevused
sotsiaalhoolekanne 2% Muud
Kutse-, teadus- ja tegevusvaldkonnad
tehnikaalane 2%
7%
tegevus
2%
Finants- ja
kindlustustegevus
2%
Info ja side Ettevõtte tegevusala
3% märkimata
39%
Veondus ja laondus
4%
Haridus
Töötlev tööstus Avalik haldus
5% Hulgi- ja
11% 12%
jaekaubandus;
mootorsõidukite ja
mootorrataste
remont
7%
Joonis 19. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2018. aasta esimesel
kolmel kvartalil
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul
oli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 163 eurot ja keskmine hüvitis 1 920 eurot. Võrreldes
2017. aasta sama perioodiga on hüvitisesaajate eelnev keskmine palk suurenenud 131 euro võrra ja
keskmine hüvitis suurenenud 240 euro võrra. Keskmiselt olid 2018. aasta esimese kolme kvartali
jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu 15 aastat.
Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul
kokku
3 428 otsust.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 103
ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas hüvitise maksmist kokku 956 inimesele. Võrreldes
aastataguse ajaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 18% rohkem.
Sektorite lõikes olid veidi üle poole hüvitisesaajatest (55%) töötanud ettevõtetes, mis tegutsesid
sekundaarsektoris ning 45% oli töötanud tertsiaarsektoris10. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse
hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 429 hüvitisesaajat, 14
juhtumi raames; vt joonis 20), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam
hüvitise saajaid muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmises (336 hüvitisesaajat, 2
juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise määramiste osas
oli ehitus (kokku 93 hüvitisesaajat, 24 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid
majutuse ja toitlustuse tegevuse valdkonnas (110 hüvitisesaajat, 10 juhtumit) ning hulgi- ja
jaekaubanduse valdkonnas (77 hüvitisesaajat, 14 juhtumit).
10
Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev
tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
20
Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil E-Profiil AS
pankrotijuhtum, mille endisele 334 töötajale määrati kokku hüvitist 423 957 euro ulatuses.
Joonis 20. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2018. aasta esimesel kolmel
kvartalil
2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine
töötasu oli 1 270 eurot kuus, mis on 20% kõrgem 2017. aasta esimese kolme kvartali näitajast.
Keskmine määratud hüvitise summa 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil oli 2 234 eurot, mis on
2017. aasta esimese kolme kvartali määratud keskmisest hüvitisest 15% madalam (vt joonis 21).
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
21
5 000 100%
4 500
4 000 80%
64%
Hüvitamise osakaal
3 500
52%
3 000 60%
Eurot
2 500
4 154 4 290
2 000 40%
1 500
2 641
1 000 2 234 20%
500
0 0%
2017 III 2018 III
Keskmine hüvitise suurus (vasak telg)
Keskmine taotletud saamata jäänud tasude kogusumma (vasak telg)
Hüvitamise osakaal kõigist nõuetest (parem telg)
Joonis 21. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud
tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2017. ja
2018. aasta esimesel kolmel kvartalil
2018. aasta esimesel kolmel kvartalil kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 52% töötukassale esitatud
tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on väiksem 2017. aasta esimese
kolme kvartali näitajast, mis oli 64%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 70% hüvitisesaaja
saamata jäänud tasude nõudest, olles väiksem võrreldes 2017. aasta esimese kolme kvartaliga, kui
see osakaal oli 76%11.
Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2018. aasta esimese kolme kvartali
jooksul kokku 139 otsust.
Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest
Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega
töötaja eest. 2018. aasta esimesel kolmel kvartalil hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 23 444
vähenenud töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 8 575 tööandja juures. Töötajate arv,
kelle eest hüvitati tööandjale sotsiaalmaks, suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11%
võrra.
Vaided
Kokku esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis 1 615 vaiet, millest rahuldati 584, jäeti rahuldamata
940, tagastati 43 ning 48 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis kokku 1 451 vaiet, sh 200
vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega
seotud vaietest rahuldati 556 ja 843 jäeti rahuldamata, 19 tagastati ja 33 on menetluses.
11
Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel
on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel
hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
22
Töövõimetoetust vaidlustati 2018. a esimeses kolmes kvartalis 46 korral. Töövõimetoetusega
seotud vaietest 13 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 13 tagastati ja 5 on menetluses.
2018. a esimeses kolmes kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 36 vaiet, millest 3
rahuldati, 26 jäeti rahuldamata, 4 tagastati ja 3 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega
koondamise korral esitati 3 vaiet, millest 1 rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. Seoses hüvitisega
tööandja maksejõuetuse korral esitati 5 vaiet, millest 1 rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata.
Seoses tööturuteenustega esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis kokku 39 vaiet. Nendest 12 vaiet
esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses
palgatoetusega, millest 1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Kuus vaiet esitati seoses
koolitusega, millest 1 rahuldati, 2 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 2 on menetluses. Kolm vaiet
esitati seoses mobiilsustoetusega, millest 2 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses
tehnilise abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti
rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Üks
vaie esitati seoses tugiisikuga töötamisega, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööpraktikaga, mis
rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis tagastati. Üks vaie esitati seoses
kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitamisega, mis jäeti rahuldamata.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis kokku 27 vaiet, millest 4
rahuldati, 17 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 4 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 2018. a esimeses kolmes kvartalis 8 vaiet, millest 6 jäeti rahuldamata,
1 tagastati ja 1 on menetluses.
Joonis 23. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2018 III kv
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
23
Tabel 3. Tööturuteenuste osutamine 2018. aasta I poolaasta võrdlus 2017. aasta I poolaastaga
2017 I- Kasv võrreldes
2018 I-III III 2017. aasta I-III
kvartal kvartal kvartaliga
AKTIIVSED MEETMED
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 116 2 641 18,0%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 620 673 -7,9%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 282 361 -21,9%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 732 826 -11,4%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 423 1 147 24,0%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus
keskmiselt 143 291 -50,8%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 347 482 -28,1%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 31 31 -0,4%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 96 89 8,8%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 825 552 49,4%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 260 250 4,1%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 242 166 46,1%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 083 689 57,1%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 768 449 70,9%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 225 192 17,0%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 357 1 253 88,1%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus
keskmiselt 107 114 -5,6%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 186 219 -14,7%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 61 17 266,4%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 240 221 8,9%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 418 247 69,5%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 27 17 60,8%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS
KESKMISELT 1 735 1 628 6,6%
KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 066 1 102 -3,3%
TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS
KESKMISELT 1 123 1 192 -5,8%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI
MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 288 1 096 17,5%
MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 156 187 -16,3%
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS
KESKMISELT 670 290 130,6%
AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 6 8 -28,0%
ALAEALISE TÖÖTAMISE TOETUS 429 - -
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
24
Kasv
võrreldes
2018 I- 2017 2017. aasta
III I-III I-III
kvartal kvartal kvartaliga
01.05.2017-
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE 30.09.2018
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 714 108 -
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 11 4 -
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 407 62 -
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 10 0 -
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 32 9 -
Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv kuus
keskmiselt 37 -
TÖÖVAHENDUS
Lisandunud vabad töökohad 29 146 31 590 -7,7%
Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 622 10 890 -11,6%
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
25
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.09.2015 määrusega nr 93
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–202012
2018 Muutus
2017.a III kv 2018 2018.a III eelarve võrreldes
täitmine eelarve kv täitmine täitmise % 2017(% )
1. Tööturuteenused ja -toetused
1.1. Tööturukoolitus 5 832 441 7 188 490 23,3%
1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 628 125 1 603 991 -1,5%
1.3. Tööharjutus 844 262 668 958 -20,8%
1.4. Palgatoetus 1 815 075 1 749 982 -3,6%
1.5. Töökoha loomise toetus 257 550 316 381 22,8%
1.6. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 471 134 1 360 620 -7,5%
1.7. Muud meetmed 897 430 746 919 -16,8%
1.8. Stipendiumid 1 051 515 1 025 430 -2,5%
1.9. Sõidu- ja majutustoetus 1 005 026 1 054 118 4,9%
Kulud kokku 14 802 558 25 945 331 15 714 889 60,6% 6,2%
2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 142 954 8 172 171 2 171 180 26,6% 1418,8%
2.1. Tööturukoolitus 90 939 1 508 882 1559,2%
2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 45 890 582 920 1170,3%
2.3. Koolitustoetus tööandjale 6 125 79 378 1196,0%
3. Reserv 1 705 875 0 0,0%
Tööhõiveprogramm kokku 14 945 512 35 823 377 17 886 069 49,9% 19,7%
12
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 12.12.2018
26