dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
1.2-3/331-1
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ly Pärenson
Lahendamise tähtaeg
13. veebruar 2019

Failid

  • 📎2-119-0090911 30.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc1099 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie 30.01.2019 nr 2-1/19-0090/911 Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase kooskõlastamine Edastame Teile kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Ülle Reidi 625 6457 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 24.01.2019 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019. a nr Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase1 Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. § 1. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hoone ruumiõhu radoonisisaldus – radooni aktiivsuskontsentratsioon, milleks on ruumiõhus sisalduva radooni aktiivsus ruumalaühiku kohta, mida mõõdetakse bekerellides kuupmeetri kohta (Bq/m³); 2) viitetase – näitaja, millest kõrgema radoonisisalduse või gammakiirguse taseme puhul tuleb võtta meetmeid kiirituse vähendamiseks, kuigi tegu ei ole piirmääraga, mida ei tohi ületada; 3) efektiivdoos – näitaja, mida käesolevas määruses kasutatakse nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73) artikli 4 punkti 84 tähenduses. § 2. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 bekerelli kuupmeetris, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. § 3. Hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase Hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduvast gammakiirgusest saadud efektiivdoosi viitetase on 1 millisiivert aastas (mSv/a), kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 1 Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73). 1 Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman Kantsler 2 24.01.2019 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel hoone ruumiõhu radoonisisaldusele ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse viitetasemed. Määrus kohaldub ehitistele, millel on siseruumid ja ruumiõhk. Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määrus on välja töötatud eesmärgiga sätestada sisekliima nõuded looduslikule radioaktiivsele gaasile radoonile ja hoone tarindites olevatest ehitusmaterjalidest pärinevale gammakiirgusele, millest lähtutakse hoone projekteerimisel. Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 2013/59/EURATOM millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73) (edaspidi direktiiv 2013/59/EURATOM) on sätestatud ühtsed nõuded radoonile. 2013/59/EURATOM, mis koosneb 109-st artiklist ja 19-st lisast ning hõlmab kõiki eluvaldkondi, kus inimesed ioniseeriva kiirgusega kokku puutuda võivad, välja arvatud kosmiline kiirgus. Põhiline osa direktiivis sätestatud nõuetest võetakse üle Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonda kuuluva kiirgusseaduse ja selle alamaktide muutmise või lisamise teel. Määruse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiivi artiklite 74 ja 75 nõuded. Vastavad nõuded sätestatakse ehitusseadustiku rakendusaktina, sest need kohalduvad hoonetele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrusega nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (edaspidi: ehitustoodete määrus) kehtestatakse ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslike deklareeritavate omaduste loetelu ja vastavushindamise korra nõuded. Määruse reguleerimisalas on turule toodavad ja turul olevad ehitustooted. Keeruline on viia nõuetele vastavaks ehitist, mis on valmis ehitatud ja milles on kasutatud turul levitatud kiirgusohtlikke ehitusmaterjale. Seega kehtestatakse ehitustoodete määrusega nõuded turule lastavale ja turul olevale ehitustootele. Määrus reguleerib olukorda, kui ehitis on valmis ehitatud (st ehitustooted on hoone tarinditesse paigaldatud). Isegi kui ehitamisel kasutatakse üksnes ehitusmaterjale, mille aktiivsuskontsentratsiooni indeks eraldivõetuna on nõuetekohane, on siiski võimalik üksnes eeldada, et hoone tarinditest tuleneva kiirgusoht inimeste tervisele hoone siseruumides puudub. 1 Samas vastab ehitis nõuetele ja on ohutu kui ehitamisel hoone tarindites kasutatud erinevate ehitusmaterjalide koosmõju siseruumides ei ületa viitetaset. Enne direktiivi nõude ülevõtmist valminud hoonetes on võimalik tarinditest eralduvast gammakiirgusest saadava doosi vastavust hinnata gammakiirgusest saadud doosikiiruse mõõtmise teel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post [email protected]) ja sama osakonna ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]).. Määruse koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel (tel: 626 2982, e-post: [email protected]) ja Keskkonnaameti Kiirgusseire büroo kiirgusseire peaspetsialist Alar Polt (tel: 664 4912, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 käsitletakse eelnõus kasutatud termineid. Terminid tulenevad valdkonnas kasutusel olevatest definitsioonidest. Paragrahvi 1 punktis 1 sätestatakse mõiste „hoone ruumiõhu radoonisisaldus“ tähendus. Ruumiõhu radoonisisaldus on radooni aktiivsuskontsentratsioon, milleks on õhus sisalduva radooni radioaktiivse lagunemise kiirus ruumalaühiku kohta. Õhu radoonisisaldust mõõdetakse bekerellides kuupmeetri kohta (Bq/m³). Ühele bekerellile vastab ühe radooniaatomi tuuma lagunemine sekundis. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni asemel kasutatakse erialaterminoloogias ja õigusaktides vahel ka mõistet õhu radoonisisaldus. Eelnõus on lähtutud nii erialaterminoloogias kui ka direktiivis 2013/59/EURATOM kasutatud terminitest. Mõlema nimetatud terminiga väljendatakse ruumalaühikus ja ajaühikus tekkivate ioniseeriva alfakiirguse osakeste hulka. Hoone ruumiõhu radoonisisaldusele (radooni aktiivsuskontsentratsioonile) on oluline nõuded seada, kuna radoon ja selle lagunemisel tekkivad omakorda radioaktiivsed tütarnukliidid suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Samas võib aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon kergitada õhu radoonisisalduse tasemeni, mis võib pikaajalisel toimimisel olla tervisele kahjulik. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmist on käsitletud Keskkonnaameti juhendmaterjalis „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“1, mis on vabalt kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel. 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf (kättesaadav seisuga 16.01.2019). 2 Paragrahvi 1 punktis 2 sätestatakse mõiste „viitetase“ tähendus. Viitetaseme puhul on tegemist sisekliima parameetri väärtusega, mille püsiv ületamine ei ole soovitatav, sest võib põhjustada riske tervisele. Samas ei ole tegemist piirmääraga, mille tagamist nõutakse rangel kujul. Termin on kasutusele võetud direktiiviga 2013/59/EURATOM ja vastab nimetatud direktiivi artikkel 4 punktis 84 sätestatud määratlusele. Viitetasemed on sätestatud eelnõu §-des 3 ja 4, need kehtivad radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtusele ja hoone tarinditest siseruumidesse eralduvast gammakiirgusest aastas saadavale efektiivdoosile. Viitetaseme ületamine viitab vajadusele kaaluda kaitsemeetmete rakendamist. Radooni puhul lähtutakse kiirgus- ja tervisekaitse üldpõhimõtetest, milleks on põhjendatus ja optimeeritus. Põhjendatus tähendab, et meetmest peaks olema rohkem kasu kui kahju. Kiirguskaitset optimeeritakse eesmärgiga hoida individuaaldooside suurus nii väike, kui on mõistlikult võimalik saavutada, arvestades tehniliste teadmiste taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Kaitse optimeerimisel peetakse esmatähtsaks viitetaset ületavat olukorda, kuid kaitset optimeeritakse jätkuvalt ka viitetasemest allapoole jääval tasemel. Paragrahv 1 punktis 3 sätestatakse, et määruses kasutatakse mõistet „efektiivdoos“ vastavalt direktiiviga 2013/59/EURATOM tähenduses Riigisiseselt käsitleb efektiivdoosi ka kiirgusseadus. Paragrahvis 2 käsitletakse hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetaset. Paragrahvis 2 sätestatud nõue tuleneb direktiivi 2013/59/EURATOM artikli 74 esimeses lõikes toodud nõude üle võtmisest Eesti õigusesse. Direktiivi kohaselt ei tohi siseruumide õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase olla suurem kui 300 Bq/m³. Radoon töökohtade õhus (direktiivi 2013/59/EURATOM artikkel 54) on kaetud keskkonnaministri 30. juuli 2018. aasta määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Kui radoonitase ületab viitetaset kõigest mõnikümmend Bq/m³-i ulatuses, siis pole ehituslike parandusmeetmete võtmine olukorra parandamiseks sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid arvestades otstarbekas ning radoonitaseme alandamiseks võib lihtsalt ruume sagedamini õhutada. Niisamuti pole otstarbekas võtta meetmeid, kui radoonitase ületab viitetaset küll mitmekordselt, kuid isik viibib ruumis lühikest aega. Kui aga tegemist on ruumiga, kus on kõrge radoonitase ning isikud viibivad seal terve päeva vältel, on radooni vähendamiseks meetmete kasutamine õigustatud ja vajalik, et vähendada töötajate kopsuvähki haigestumise riski. Radooni pikaajalist mõõtmist on käsitletud standardis EVS-ISO 11665-4 „Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222. Osa 4: Integreeritud mõõtemeetod keskmise aktiivsuskontsentratsiooni määramiseks passiivse proovivõtu ja hilisema analüüsi kasutamisega“. Samuti on Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud juhendmaterjal 3 „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Kui pikaajalise mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset, loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks. Paragrahvis 3 sätestatakse hoone tarinditest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase. Antud määruse mõttes saab kõiki ehitusmaterjale, millest tarid koosneb, lugeda tarindi osaks. Nõue tuleneb direktiivi 2013/59/EURATOM artiklis 75 toodud nõude üle võtmisest Eesti õigusesse. Viitetase, mida kohaldatakse hoone tarinditest eralduvast gammakiirgusest tuleneva väliskiirituse efektiivdoosi suhtes siseruumides (lisaks looduslikule foonile), on 1 mSv/a (millisiivert aastas). Hoone tarinditest eralduvast gammakiirgusest siseruumides saadava efektiivdoosi vastavus direktiivi 2013/59/EURATOM artikli 75 nõudele on tagatud, kui direktiivi XIII lisas toodud ehitusmaterjalide korral tehakse kindlaks aktiivsuskontsentratsiooni indeks vastavalt direktiivi VIII lisas toodud määratlusele ja kasutatakse sel viisil leitud aktiivsuskontsentratsiooni indeksi väärtust ehitusmaterjali nõudele vastavuse tõendamiseks. Hoone tarinditest eralduvast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetasemele vastavuse hindamisel võrreldakse loodusliku fooni gammakiirguse efektiivdoosi kiirust ja hoone pidevalt viibitavas ruumis mõõdetud gammakiirguse efektiivdoosi kiirust. Looduslik foon määratakse gammakiirguse efektiivdoosi kiiruse mõõtmisega hoonest väljaspool ühe meetri kõrgusel maapinnast ja pidevalt viibitava ruumi gammakiirguse efektiivdoosi kiirus mõõdetakse pidevalt viibitava ruumi keskel ühe meetrikõrgusel põrandast. Ehitusmaterjalid, mis on kiirguskaitse seisukohalt probleemsed, on loetletud ehitustoodete määruse §-s 21. Need materjalid vastavad direktiivi 2013/59/EURATOM VIII lisas sätestatule. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 2013/59/EURATOM millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73) artiklite 74 ja 75 nõuete üle võtmiseks Eesti õigusesse. 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 loetletud valdkondadest ühes: mõju elu- ja looduskeskkonnale. Eelnõu mõjud elu- ja looduskeskkonnale on eelkõige seotud mõjudega inimeste tervisele. Inimesed viibivad siseruumides 60–90% enda elust. Seetõttu on siseruumid elukeskkonna üks 4 kaalukama mõjuga osasid. Nendes ruumides tagatud sisekliima tingimused omavad määravat mõju ruumi kasutavate inimeste tervisele ja mugavustundele. Radoonisisaldusega seonduvad nõuded on kehtestatud viitetasemetena, mille täitmist ei nõuta rangelt. Seega saab radooni viitetasemete kehtestamise mõju puhul määravaks inimeste teadlikkus radooniga kaasnevatest ohtudest ja radoonisisalduse piiramise ehituslikest võtetest. Sellele peab kaasa aitama eelkõige direktiivi 2013/59/EURATOM nõuete terviklik ülevõtmine Eesti õigusesse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määrus jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Sotsiaalministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Keskkonnaministeeriumiga. 5 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ...määrus nr... „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase“ Seletuskirja lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2013/59/EURATOM millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73). EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks EL-i õigusakti normi ülevõtmise rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid norm kohustus riigisisesed õigusaktid Artikkel, lõige, Paragrahv, Jah, ei, valikuline Pealkiri punkt lõige, punkt Direktiiv 2013/59/EURATOM art 74 lg 1 jah §3 Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase art 75 lg 1 jah §4 Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase 1 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0092 - Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c42a685-7f1e-4d4e-bc1f- 55ea908fe5b2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c42a685-7f1e-4d4e-bc1f- 55ea908fe5b2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel