Keskkonnaministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 30.01.2019 nr 2-1/19-0090/911
Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone
tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase
kooskõlastamine
Edastame Teile kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu „Hoone
ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva
gammakiirguse efektiivdoosi viitetase“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Tammist
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri;
3) seletuskirja lisa.
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
24.01.2019
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2019. a nr
Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase1
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel.
§ 1. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) hoone ruumiõhu radoonisisaldus – radooni aktiivsuskontsentratsioon, milleks on ruumiõhus
sisalduva radooni aktiivsus ruumalaühiku kohta, mida mõõdetakse bekerellides kuupmeetri kohta
(Bq/m³);
2) viitetase – näitaja, millest kõrgema radoonisisalduse või gammakiirguse taseme puhul tuleb
võtta meetmeid kiirituse vähendamiseks, kuigi tegu ei ole piirmääraga, mida ei tohi ületada;
3) efektiivdoos – näitaja, mida käesolevas määruses kasutatakse nõukogu direktiivi
2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva
kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73) artikli 4 punkti 84
tähenduses.
§ 2. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase
Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 bekerelli kuupmeetris, kui valdkonda
reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
§ 3. Hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi
viitetase
Hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduvast gammakiirgusest saadud efektiivdoosi
viitetase on 1 millisiivert aastas (mSv/a), kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole
sätestatud teisiti.
1
Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13,
17.1.2014, lk 1–73).
1
Rene Tammist
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
Kantsler
2
24.01.2019
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja
hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse efektiivdoosi
viitetase“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel hoone ruumiõhu
radoonisisaldusele ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse
viitetasemed. Määrus kohaldub ehitistele, millel on siseruumid ja ruumiõhk.
Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle
vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr
130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka
ehitusvaldkond. Määrus on välja töötatud eesmärgiga sätestada sisekliima nõuded looduslikule
radioaktiivsele gaasile radoonile ja hoone tarindites olevatest ehitusmaterjalidest pärinevale
gammakiirgusele, millest lähtutakse hoone projekteerimisel.
Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 2013/59/EURATOM millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13,
17.1.2014, lk 1–73) (edaspidi direktiiv 2013/59/EURATOM) on sätestatud ühtsed nõuded
radoonile. 2013/59/EURATOM, mis koosneb 109-st artiklist ja 19-st lisast ning hõlmab kõiki
eluvaldkondi, kus inimesed ioniseeriva kiirgusega kokku puutuda võivad, välja arvatud
kosmiline kiirgus. Põhiline osa direktiivis sätestatud nõuetest võetakse üle
Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonda kuuluva kiirgusseaduse ja selle alamaktide
muutmise või lisamise teel. Määruse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiivi artiklite
74 ja 75 nõuded. Vastavad nõuded sätestatakse ehitusseadustiku rakendusaktina, sest need
kohalduvad hoonetele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrusega nr 49
„Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise
kord“ (edaspidi: ehitustoodete määrus) kehtestatakse ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslike
deklareeritavate omaduste loetelu ja vastavushindamise korra nõuded. Määruse
reguleerimisalas on turule toodavad ja turul olevad ehitustooted. Keeruline on viia nõuetele
vastavaks ehitist, mis on valmis ehitatud ja milles on kasutatud turul levitatud kiirgusohtlikke
ehitusmaterjale. Seega kehtestatakse ehitustoodete määrusega nõuded turule lastavale ja turul
olevale ehitustootele.
Määrus reguleerib olukorda, kui ehitis on valmis ehitatud (st ehitustooted on hoone tarinditesse
paigaldatud). Isegi kui ehitamisel kasutatakse üksnes ehitusmaterjale, mille
aktiivsuskontsentratsiooni indeks eraldivõetuna on nõuetekohane, on siiski võimalik üksnes
eeldada, et hoone tarinditest tuleneva kiirgusoht inimeste tervisele hoone siseruumides puudub.
1
Samas vastab ehitis nõuetele ja on ohutu kui ehitamisel hoone tarindites kasutatud erinevate
ehitusmaterjalide koosmõju siseruumides ei ületa viitetaset. Enne direktiivi nõude ülevõtmist
valminud hoonetes on võimalik tarinditest eralduvast gammakiirgusest saadava doosi vastavust
hinnata gammakiirgusest saadud doosikiiruse mõõtmise teel.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672,
e-post
[email protected]) ja sama osakonna ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle
Reidi (tel: 625 6457, e-post:
[email protected]).. Määruse koostamisel osalesid
Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel (tel: 626 2982,
e-post:
[email protected]) ja Keskkonnaameti Kiirgusseire büroo kiirgusseire
peaspetsialist Alar Polt (tel: 664 4912, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Paragrahvis 1 käsitletakse eelnõus kasutatud termineid. Terminid tulenevad valdkonnas
kasutusel olevatest definitsioonidest.
Paragrahvi 1 punktis 1 sätestatakse mõiste „hoone ruumiõhu radoonisisaldus“ tähendus.
Ruumiõhu radoonisisaldus on radooni aktiivsuskontsentratsioon, milleks on õhus sisalduva
radooni radioaktiivse lagunemise kiirus ruumalaühiku kohta. Õhu radoonisisaldust mõõdetakse
bekerellides kuupmeetri kohta (Bq/m³). Ühele bekerellile vastab ühe radooniaatomi tuuma
lagunemine sekundis. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni asemel kasutatakse
erialaterminoloogias ja õigusaktides vahel ka mõistet õhu radoonisisaldus. Eelnõus on lähtutud
nii erialaterminoloogias kui ka direktiivis 2013/59/EURATOM kasutatud terminitest. Mõlema
nimetatud terminiga väljendatakse ruumalaühikus ja ajaühikus tekkivate ioniseeriva
alfakiirguse osakeste hulka.
Hoone ruumiõhu radoonisisaldusele (radooni aktiivsuskontsentratsioonile) on oluline nõuded
seada, kuna radoon ja selle lagunemisel tekkivad omakorda radioaktiivsed tütarnukliidid
suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on
üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Samas võib
aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon kergitada õhu radoonisisalduse tasemeni, mis võib
pikaajalisel toimimisel olla tervisele kahjulik. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmist on
käsitletud Keskkonnaameti juhendmaterjalis „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“1,
mis on vabalt kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
1
https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf (kättesaadav seisuga 16.01.2019).
2
Paragrahvi 1 punktis 2 sätestatakse mõiste „viitetase“ tähendus. Viitetaseme puhul on tegemist
sisekliima parameetri väärtusega, mille püsiv ületamine ei ole soovitatav, sest võib põhjustada
riske tervisele. Samas ei ole tegemist piirmääraga, mille tagamist nõutakse rangel kujul.
Termin on kasutusele võetud direktiiviga 2013/59/EURATOM ja vastab nimetatud direktiivi
artikkel 4 punktis 84 sätestatud määratlusele. Viitetasemed on sätestatud eelnõu §-des 3 ja 4,
need kehtivad radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtusele ja hoone tarinditest
siseruumidesse eralduvast gammakiirgusest aastas saadavale efektiivdoosile.
Viitetaseme ületamine viitab vajadusele kaaluda kaitsemeetmete rakendamist. Radooni puhul
lähtutakse kiirgus- ja tervisekaitse üldpõhimõtetest, milleks on põhjendatus ja optimeeritus.
Põhjendatus tähendab, et meetmest peaks olema rohkem kasu kui kahju. Kiirguskaitset
optimeeritakse eesmärgiga hoida individuaaldooside suurus nii väike, kui on mõistlikult
võimalik saavutada, arvestades tehniliste teadmiste taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke
tegureid. Kaitse optimeerimisel peetakse esmatähtsaks viitetaset ületavat olukorda, kuid kaitset
optimeeritakse jätkuvalt ka viitetasemest allapoole jääval tasemel.
Paragrahv 1 punktis 3 sätestatakse, et määruses kasutatakse mõistet „efektiivdoos“ vastavalt
direktiiviga 2013/59/EURATOM tähenduses Riigisiseselt käsitleb efektiivdoosi ka
kiirgusseadus.
Paragrahvis 2 käsitletakse hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetaset.
Paragrahvis 2 sätestatud nõue tuleneb direktiivi 2013/59/EURATOM artikli 74 esimeses lõikes
toodud nõude üle võtmisest Eesti õigusesse. Direktiivi kohaselt ei tohi siseruumide õhu
keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase olla suurem kui 300 Bq/m³. Radoon
töökohtade õhus (direktiivi 2013/59/EURATOM artikkel 54) on kaetud keskkonnaministri 30.
juuli 2018. aasta määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“.
Kui radoonitase ületab viitetaset kõigest mõnikümmend Bq/m³-i ulatuses, siis pole ehituslike
parandusmeetmete võtmine olukorra parandamiseks sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid
arvestades otstarbekas ning radoonitaseme alandamiseks võib lihtsalt ruume sagedamini
õhutada. Niisamuti pole otstarbekas võtta meetmeid, kui radoonitase ületab viitetaset küll
mitmekordselt, kuid isik viibib ruumis lühikest aega. Kui aga tegemist on ruumiga, kus on kõrge
radoonitase ning isikud viibivad seal terve päeva vältel, on radooni vähendamiseks meetmete
kasutamine õigustatud ja vajalik, et vähendada töötajate kopsuvähki haigestumise riski.
Radooni pikaajalist mõõtmist on käsitletud standardis EVS-ISO 11665-4 „Radioaktiivsuse
mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222. Osa 4: Integreeritud mõõtemeetod keskmise
aktiivsuskontsentratsiooni määramiseks passiivse proovivõtu ja hilisema analüüsi
kasutamisega“. Samuti on Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud juhendmaterjal
3
„Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Kui pikaajalise mõõtmise tulemus ei ületa
viitetaset, loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks.
Paragrahvis 3 sätestatakse hoone tarinditest siseruumidesse eralduva gammakiirguse
efektiivdoosi viitetase. Antud määruse mõttes saab kõiki ehitusmaterjale, millest tarid koosneb,
lugeda tarindi osaks.
Nõue tuleneb direktiivi 2013/59/EURATOM artiklis 75 toodud nõude üle võtmisest Eesti
õigusesse. Viitetase, mida kohaldatakse hoone tarinditest eralduvast gammakiirgusest tuleneva
väliskiirituse efektiivdoosi suhtes siseruumides (lisaks looduslikule foonile), on 1 mSv/a
(millisiivert aastas).
Hoone tarinditest eralduvast gammakiirgusest siseruumides saadava efektiivdoosi vastavus
direktiivi 2013/59/EURATOM artikli 75 nõudele on tagatud, kui direktiivi XIII lisas toodud
ehitusmaterjalide korral tehakse kindlaks aktiivsuskontsentratsiooni indeks vastavalt direktiivi
VIII lisas toodud määratlusele ja kasutatakse sel viisil leitud aktiivsuskontsentratsiooni indeksi
väärtust ehitusmaterjali nõudele vastavuse tõendamiseks.
Hoone tarinditest eralduvast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetasemele vastavuse
hindamisel võrreldakse loodusliku fooni gammakiirguse efektiivdoosi kiirust ja hoone pidevalt
viibitavas ruumis mõõdetud gammakiirguse efektiivdoosi kiirust. Looduslik foon määratakse
gammakiirguse efektiivdoosi kiiruse mõõtmisega hoonest väljaspool ühe meetri kõrgusel
maapinnast ja pidevalt viibitava ruumi gammakiirguse efektiivdoosi kiirus mõõdetakse pidevalt
viibitava ruumi keskel ühe meetrikõrgusel põrandast.
Ehitusmaterjalid, mis on kiirguskaitse seisukohalt probleemsed, on loetletud ehitustoodete
määruse §-s 21. Need materjalid vastavad direktiivi 2013/59/EURATOM VIII lisas sätestatule.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 2013/59/EURATOM millega
kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate
ohtude eest (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73) artiklite 74 ja 75 nõuete üle võtmiseks Eesti
õigusesse.
4. Määruse mõjud
Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr
180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 loetletud valdkondadest ühes: mõju
elu- ja looduskeskkonnale.
Eelnõu mõjud elu- ja looduskeskkonnale on eelkõige seotud mõjudega inimeste tervisele.
Inimesed viibivad siseruumides 60–90% enda elust. Seetõttu on siseruumid elukeskkonna üks
4
kaalukama mõjuga osasid. Nendes ruumides tagatud sisekliima tingimused omavad määravat
mõju ruumi kasutavate inimeste tervisele ja mugavustundele.
Radoonisisaldusega seonduvad nõuded on kehtestatud viitetasemetena, mille täitmist ei nõuta
rangelt. Seega saab radooni viitetasemete kehtestamise mõju puhul määravaks inimeste
teadlikkus radooniga kaasnevatest ohtudest ja radoonisisalduse piiramise ehituslikest võtetest.
Sellele peab kaasa aitama eelkõige direktiivi 2013/59/EURATOM nõuete terviklik ülevõtmine
Eesti õigusesse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
6. Määrus jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Sotsiaalministeeriumiga, Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ja Keskkonnaministeeriumiga.
5
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
...määrus nr...
„Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
eralduva gammakiirguse efektiivdoosi viitetase“
Seletuskirja lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2013/59/EURATOM millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13,
17.1.2014, lk 1–73).
EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks
EL-i õigusakti
normi ülevõtmise rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid
norm
kohustus riigisisesed õigusaktid
Artikkel, lõige, Paragrahv,
Jah, ei, valikuline Pealkiri
punkt lõige, punkt
Direktiiv 2013/59/EURATOM
art 74 lg 1 jah §3 Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja
hoone tarindi
ehitusmaterjalidest
siseruumidesse
eralduva
gammakiirguse
efektiivdoosi
viitetase
art 75 lg 1 jah §4 Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja
hoone tarindi
ehitusmaterjalidest
siseruumidesse
eralduva
gammakiirguse
efektiivdoosi
viitetase
1
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-0092 - Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone
tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse eralduva gammakiirguse
efektiivdoosi viitetase
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.02.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c42a685-7f1e-4d4e-bc1f-
55ea908fe5b2
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c42a685-7f1e-4d4e-bc1f-
55ea908fe5b2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main