Narva linna Sotsiaalabiamet Teie 07.01.2019 nr 5.3-5/58/
[email protected] Meie 30.01.2019 nr 4.2-3/67-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Jelena Vassiljeva
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole palvega vaadata üle
riigieelarve tasandus- ja toetusfondiga kohalikele omavalitsustele riiklike ülesannete
täitmiseks ette nähtud rahavahendite suurus raske ja sügava puudega lastele abi
osutamiseks. Juhime teie tähelepanu sellele, et riiklike kohustuste täitmisega kaasnevate
kulude katteks on kohaliku omavalitsuse üksustele ette nähtud rahvastikutoimingute
registreerimise ning toimetulekutoetuse maksmise korraldamise hüvitised. Muud jaotatavad
vahendid on olemuselt omavalitsuslike kohustuste täitmise toetamiseks, sh raske ja sügava
puudega lastele tugiisikuteenuse osutamine. Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikes 1 on
sätestatud, et tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus,
mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete,
majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja
õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
Selleks, et kohalikke omavalitsusi selle ülesande täitmisel toetada, jaotatakse
sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 31 kohaselt raske ja sügava puudega lastele abi
pakkumiseks toetust. Toetuse arvutamise aluseks võetakse raske ja sügava puudega laste
arvud toetuse andmise aastale eelneva kalendriaasta 1. novembri seisuga (Narva linnas on
01.11.2018 seisuga 356 raske ja sügava puudega last) ning tulemusest lahutatakse
eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite ülejääk. Narva linna jääk 2017. aasta
lõpu seisuga oli 98 020 eurot. Seega eraldati 2018. aastal rahalisi vahendeid 120 378 euro
ulatuses. Esitatud aruande kohaselt on Narva linna 2018. aasta ülejääk 15 208 eurot ning
olete kasutanud ära 203 900 eurot. Selle aasta eraldise lõplik suurus selgub siis, kui kõik
kohalikud omavalitsused on enda aruanded ära esitanud ning selle põhjal on tehtud lõplikud
arvutused. Riiklikule toetusele lisaks peab iga kohalik omavalitsus planeerima ka ise
eelarvelisi vahendeid, et seadusest tulenevaid kohustusi täita. Narva linna finantsvõimekus
on selleks vahepealsetel aastatel ka oluliselt paranenud. Ainuüksi tasandusfondi
suurendatakse Narva linnale 2019. aastal ca 1,8 mln eurot (sh 2018.a suurendati täiendavalt
2 mln eurot), mille arvelt on linnal võimalik vajalikud lisavahendid leida.
Tasandus- ja toetusfondist eraldatud toetus on mõeldud raske ja sügava puudega laste
lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad
vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest
tulenevat lisavajadust. Kohaliku omavalitsuse üksus peab hindama iga raske või sügava
puudega lapse puhul teenuste vajadust ja osutama hinnatud abivajadusele vastavalt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
sotsiaalteenuseid. Sealjuures ei ole määratud teenuste osutamisel kindlat piirsummat lapse
kohta, vaid see kujuneb lähtuvalt konkreetse lapse abivajadusest. Avaldatud statistika pinnalt
ei saa automaatselt väita, et kõik Narva linnas elavad lapsed vajavad tugiisikuteenust.
Kohaliku omavalitsuse üksus peab selgeks tegema, milliseid teenuseid ning millises mahus
lapsed vajavad.
Lisaks on riik täiendavalt rahastamas tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenust ka Euroopa
Sotsiaalfondi vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. MTÜ Puuetega Laste Tugikodu
Päikesekiir osutas Narva linna lastele 2017. aastal tugiisikuteenust 193 962 euro eest ja
lapsehoiuteenust 25 378 euro eest ning 2018. aastal tugiisikuteenust 283 962 euro eest ja
lapsehoiuteenust 12 992 euro eest. Tuletame meelde, et Euroopa Sotsiaalfondi vahendid on
ajutine tugi kohalikele omavalitsustele ning sotsiaalhoolekande seaduse järgi on tegemist
KOV osutatava sotsiaalabiga ning edaspidi peab teenuseid raske ja sügava puudega lastele
korraldama ja rahastama kohalik omavalitsus. Seega peaks iga kohalik omavalitsus juba
praegu mõtlema, kuidas kõige mõistlikumalt raske ja sügava puudega lastele abi osutamist
korraldada.
Rahaliste vahendite kuluefektiivseks kasutamiseks on mõistlik teha omavalitsuse sees
haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidel tihedamat koostööd. Näiteks, kui õppes
osalemiseks vajab laps lisatuge, siis ei ole alati mõistlik võtta appi personaalset tugiisikut,
eriti kui klassis on mitu last, kellel on lisaabi vaja. Mõnikord lahendab olukorra see, kui mitme
lapse peale on palgatud abiõpetaja või õpetaja abi. Haridusasutuses erivajadustega laste
toetamiseks eraldatakse samuti kohalikele omavalitsustele toetusfondist vahendeid.
Tõhustatud ja eritoe tegevustoetus Narva linnale 2019. aastal on 923 614 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanna Vseviov
osakonnajuhataja
Gabriela Rooso 6269 226
[email protected]