dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
5.2-2/3711-2
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsler, Politsei- ja Piirivalveamet, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-23711-2 30.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc798 KB

Sisu (failidest)

OHUTUSMEETMETE RAKENDAMINE ___________________________________ Patsiendi ees- ja perekonnanimi _________________________ __________________ Patsiendi isikukood haigusluo/õendusloo nr Ohutusmeetmete rakendamise põhjus:  enesevigastamise vältimiseks  patsiendi väärikuse säilitamiseks  ___________________________ Kaalutud alternatiivid:  vestlus/selgitus või rahustamine Ohutusmeetme valiku põhjendus:  patsiendi lähedaste kutsumine  patsient ei ole võimeline aru saama vestluse  kasutada vahendeid/meetmeid, mida sisust patsient saab iseseisvalt eemaldada/rakendada  vestlus ei olnud tulemuslik  _____________________  _____________________ Patsiendi tegevuse kirjeldus: ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ (Näited: vasaku/parema käega/jalaga üritab endale viga teha, lööb pead vastu objekti, püüab eemaldada endalt kanüüle/sonde jne) Kasutatav ohutusmeede:  Parema käe toestus  Vasaku jala toestus  ____________________  Vasaku käe toestus  Rindkere toestus  Parema jala toestus  Keha toestus (ratas)toolis Ohutusmeetme rakendamise otsuse tegid:1. ____________________ 2. _____________________ (nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetme rakendamise algus: kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete rakendamisest teavitati:  patsienti  lähedast või seaduslikku esindajat  ___________________ Ohutusmeetmete rakendamist selgitas patsiendile: ________________________________________ (nimi, allkiri, reg.kood) kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete rakendamisest teavitas lähedast või seaduslikku esindajat / ........................... (nimi) :___________________ (nimi, allkiri, reg.kood) kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete muutmise otsus: 1. ____________________ 2. _____________________ (nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetme muutmine: kuupäev kellaaeg Uue ohutusmeetme nimetus (vt kasutatav ohutusmeede):____________________________ Muutmise põhjendus: ____________________________________________________ Ohutusmeetmete muutmise otsus: 1. ____________________ 2. _____________________ (nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetme muutmine: kuupäev kellaaeg Uue ohutusmeetme nimetus (vt kasutatav ohutusmeede):____________________________ Muutmise põhjendus: ____________________________________________________ Ohutusmeetme rakendamise lõpp: kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise otsuse tegi: _________________________ (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise põhjus:  ei vaja enam ohutusmeetmete rakendamist  ______________ Ohutusmeetme rakendamise lõpetamise järgne vestlus: kuupäev kellaaeg Patsienti on teavitatud ohutusmeetmete rakendamise põhjustest:  JAH  EI Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________ Patsiendilt on saadud kommentaar  EI, Jah: suuline  või kirjalik  (NB! valida üks!) Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________ Patsiendi arvamus: ________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ Patsiendile on selgitatud edaspidi ohutusmeetme rakendamise vältimise võimalusi :  JAH  EI Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________ Vestluse läbi viinud tervishoiutöötaja: ____________________________(nimi, allkiri, reg.kood) Patsiendi jälgimine iga 2 tunni tagant ja iga 12 tunni tagant patsiendi seisundi kirjeldus (kl 8.00 ja 20.00) Kuupäev Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 (kirjeldada pt seisundit) 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 (kirjelda pt seisundit) Ohutusmeetme jätkamise vajadus (märgi jätkamisel: JAH) Ohutusmeetme muutmise vajadus* *Täita ainult ohutusmeetme muutmise puhul. Märgi muutus või Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat uus rakendatav meede Hindaja nimi, allkiri, reg.kood Kuupäev Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 Ohutusmeetme jätkamise vajadus Ohutusmeetme muutmise vajadus* *Täita ainult ohutusmeetme muutmise puhul. Märgi muutus või uus rakendatav meede Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat Hindaja nimi, allkiri, reg.kood Kuupäev Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 Ohutusmeetme jätkamise vajadus Ohutusmeetme muutmise vajadus* *Täita ainult ohutusmeetme muutmise puhul. Märgi muutus või uus rakendatav meede Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat Hindaja nimi, allkiri, reg.kood Kuu- Kella- Ohutusmeetme Allkiri, pitsat Kuu- Kella- Ohutusmeetme Allkiri, pitsat päev aeg jätkamise päev aeg jätkamise vajadus vajadus 08.00 08.00 10.00 10.00 12.00 12.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat 14.00 14.00 16.00 16.00 18.00 18.00 20.00 20.00 22.00 22.00 24.00 24.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat 02.00 02.00 04.00 04.00 06.00 06.00 08.00 08.00 10.00 10.00 12.00 12.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat 14.00 14.00 16.00 16.00 18.00 18.00 20.00 20.00 22.00 22.00 24.00 24.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat Projekt Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades 1. Üldsätted 1.1. Ohutusmeetmete rakendamise juhend (edaspidi juhend) ühtlustab tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate ohutusmeetmete rakendamist mittepsühhiaatrilistes osakondades, aidates ennetada ohujuhtumeid, vähendada patsientide enesevigastamise riski ning säilitada patsiendi väärikust. 1.2. Ohutusmeede on mittepsühhiaatrilise tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendi poolt endale tekitatud või potentsiaalselt tekitatava tervisekahjustuse vältimise ennetamise ja/või leevendamise meede. Ohutusmeedet kasutatakse alati patsiendi huvides ning olukorras, kus ohutusmeetme viivitamatu rakendamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule ja/või tervisele. 1.3. Juhend ei reguleeri psühhiaatrilise abi seaduses reguleeritud ohjeldusmeetmete rakendamist, sh ravimite kasutamist. 1.4. Kõik patsientidega tegelevad töötajad peavad olema juhendiga tutvunud. 2. Ohutusmeetmete rakendamise üldised põhimõtted 2.1. Rakendatav ohutusmeede peab tagama patsiendi turvalisuse. 2.2. Rakendatav ohutusmeede peab vastama patsiendi vajadustele ning olema võimalikest variantidest kõige vähem sekkuvam. 2.3. Ohutusmeetme kasutamisega ei tohi tekkida põhjendamatut kahju patsiendi tervisele. 2.4. Ohutusmeedet kasutatakse ainult pärast patsiendi terviseseisundi hindamist ning veendumist, et ohutusmeetme rakendamata jätmine kujutab endast vastavas olukorras suuremat riski kui ohutusmeetme rakendamine. 2.5. Hinnang ohutusmeetme kasutamiseks peab sisaldama võimalikke põhjuseid patsiendi käitumise kohta, ohutusmeetme kasutamisega kaasneda võivaid riske, sh asjakohaseid meditsiinilisi riske. 2.6. Ohutusmeetme rakendamisel lähtutakse patsiendi terviseseisundist otsuse tegemise hetkel. Patsiendi varasemad kukkumised ja/või varasem ohtlik käitumine ja/või lähedaste/seadusliku esindaja soov ei saa olla aluseks ohutusmeetme rakendamise alustamiseks. 2.7. Ohutusmeetmete rakendamise (sh meetme valiku) otsuse teevad ja kinnitavad kirjalikult alati kaks tervishoiutöötajat. 2.8. Patsiendile selgitatakse ohutusmeetme rakendamise käigus selle vajadust ning võimalusel kaasatakse ta ohutusmeetme rakendamise otsustusprotsessi. Otsustusvõimetu patsiendi lähedasi või patsiendi seaduslikku esindajat teavitatakse ohutusmeetme rakendamisest esimesel võimalusel, keda võimalusel kaasatakse ohutusmeetme rakendamise otsustusprotsessi. Esmasel ohutusmeetme rakendamisel dokumenteerib tervishoiutöötaja1 tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti patsiendi/lähedase/seadusliku esindaja nime (patsiendi puhul viite „patsient“), vastava isiku informeerimise aja ja informeerinud tervishoiutöötaja nime. 1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 tähenduses 1 2.9. Ohutusmeetmete rakendamisel võib kasutada ainult spetsiaalselt selleks ettenähtud vahendeid2 2.10. Patsienti võib ohutusmeetmest ajutiselt vabastada tervishoiuteenuse osutamiseks personali juuresolekul. 2.11. Ohutusmeetme rakendamine lõpetatakse esimesel võimalusel ohutusmeetme rakendamise vajaduse äralangemisel. 2.12. Tervishoiutöötaja dokumenteerib kõik patsiendil rakendatud ohutusmeetmed juhendi lisas 1 toodud ohutusmeetme rakendamise vormis, välja arvatud all-loetletud ohutusmeetmete rakendamisel, millisel juhul dokumenteeritakse rakendatud ohutusmeetmed õendusloos patsiendi seisundi jälgimise osas (põhjendus, alustamine, lõpetamine ja hinnang iga 12 tunni tagant): 2.12.1. kanüüli/infusiooniliini, maski, toitmisvooliku/sondi, dreeni jmt eemaldamine – kinda kasutamine, käetoe kasutamine jmt; 2.12.2. patsiendi voodist kukkumise vältimiseks – voodi võre ja/või küljetugede ja/või pehmenduste kasutamine, kui patsient ei saa iseseisvalt voodist väljuda; 2.12.3. istuval patsiendil toolist väljakukkumise vältimiseks - vöö ja/või geriaatrilise tooli kasutamine jmt. 2.13. Struktuuriüksuse õendusjuht on vastutav isik, kellel on ülevaade kõigist ohutusmeetmete kasutamistest oma struktuuriüksuses. Struktuuriüksuse õendusjuht jälgib ja jagab töötajatele asjakohast infot ohutusmeetmete kasutamisest. 3. Tervishoiutöötaja tegevused ohutusmeetme rakendamisel 3.1. Ohutusmeetmete rakendamise ja/või ohutusmeetmete muutmise otsuse teevad kaks tervishoiutöötajat ja vormistavad kirjalikult 1 (ühe) tunni jooksul. Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise otsuse võib teha üks tervishoiutöötaja. 3.2. Tervishoiutöötaja viib enne võimalikku ohutusmeetme rakendamist läbi patsiendi läbivaatuse, hindab tema seisundit ja teeb vajadusel otsuse ohutusmeetme kasutamiseks, kindlustamaks, et ohutusmeetme kasutamisest tulenevad kasud kaaluvad üles võimalikud riskid. 3.3. Ohutusmeetme rakendamise ja muutmise otsuses peavad olema dokumenteeritud: 3.3.1. põhjendus ohutusmeetme kasutamiseks (nt enesevigastamise vältimine); 3.3.2. kaalutud alternatiivid ja ohutusmeetme valiku põhjendus; 3.3.3. patsiendi seisundi/tegevuse kirjeldus; 3.3.4. ohutusmeede, mida kasutatakse; 3.3.5. ohutusmeetmega alustamise aeg; 3.3.6. patsiendi ja/või tema lähedase ja/või seadusliku esindaja informeerimine; 3.3.7. patsiendi seisundi hindamine ohutusmeetme rakendamise jätkamise osas iga 12 tunni tagant. 3.4. Tervishoiutöötaja jälgib patsiendi seisundit ja teeb vahehindamise vähemalt iga 2 (kahe) tunni järel vastavalt juhendi lisas nr 1 toodud vormile. Jälgimist teostav tervishoiutöötaja teavitab teist tervishoiutöötajat viivitamatult ohutusmeetme muutmise vajadusest. 3.5. Ohutusmeetme rakendamise lõpetamise otsuses peavad olema märgitud: 3.5.1. ohutusmeetme rakendamise lõpetamise põhjus ja aeg; 3.5.2. patsiendi ja/või tema lähedase ja/või seadusliku esindaja informeerimine; 2 Vahendid, mis on spetsiaalselt välja töötatud patsiendi ohutuse tagamiseks. Ohutusmeetmete rakendamise eesmärgil ei ole lubatud kasutada vahendeid, mille tootjapoolne kasutusotstarve ei ole patsiendi ohutuse tagamine käesoleva juhendi mõistes, s.o näiteks rõivad või nende osad (vöö, püksirihm), sidemed jne. 1 3.6. Kõikidest ohutusmeetmete rakendamisega seonduvatest otsustest peab nähtuma nende tegemise kuupäev, kellaaeg ja otsuse teinud tervishoiutöötaja(te) nim(ed)i, allkir(jad)i ja tervishoiutöötaja(te) kood. 3.7. Tervishoiutöötaja selgitab pärast ohutusmeetme rakendamise lõpetamist patsiendile ohutusmeetme kasutamist tinginud põhjusi ning võimalusi edaspidi ohutusmeetme kasutamist vältida. 4. Hooldustöötaja tegevused ohutusmeetme rakendamisel 4.1. Hooldustöötaja teavitab viivitamatult tervishoiutöötajat, kui patsiendi käitumine kujutab ohtu tema tervisele ning patsient võib vajada ohutusmeetme rakendamist. 4.2. Hooldustöötaja tegutseb tervishoiutöötajalt saadud korralduste alusel järgmiselt: 4.2.1. jälgib patsienti ohutusmeetmete rakendamise perioodil iga 30-60 minuti järel ning informeerib tervishoiutöötajat kõigist muutustest patsiendi seisundis; 4.2.2. tagab patsiendi heaolu ja mugavuse meetmed, sh isikliku hoolduse ja hügieeni. Lisa 1 Ohutusmeetme rakendamise dokumenteerimise vorm 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 04.01.2019 Kehtiv kuni 04.01.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Ülle Madise Õiguskantsler Teie 26.11.2018 nr 7- [email protected] 7/181233/1805146/ Kohtu 8 Meie 30.01.2019 nr 5.2-2/3711-2 15193 TALLINN Vastus pöördumisele Lugupeetud Ülle Madise Edastasite Sotsiaalministeeriumile tutvumiseks ja teadmiseks kokkuvõtte kontrollkäigust Tallinna Kainestusmajja. Ühtlasi tegite ettepaneku Sotsiaalministeeriumile leida põhiseadusega kooskõlas olev lahendus meditsiinitoimingutel inimeste ohjeldamiseks väljaspool psühhiaatrilise abi osutamist. Vastuseks Teie ettepanekule anname teada, et septembris 2017. a kogunes Terviseametis töögrupp, kus osalesid Eesti Haiglate Liit (Miia Sultsmann), SA Põhja Eesti Regionaalhaigla (Aleksei Gaidajenko, Liisa Saamot, Marina Kaarma), AS Ida Tallinna Keskhaigla (Eha Rumberg), SA Ida Viru Keskhaigla (Alevtina Uustalu), Rakvere Haigla (Anne Komp), patsientide esindajana Eesti Puuetega Inimeste Koja (Kristi Rekand), Sotsiaalministeeriumi Ingrid Ots-Vaik, Ulla Raid) ning Terviseameti (Mihhail Muzõtšin, Eve Pilt, Anne- Mari Roost) esindajad. Töögrupi moodustamiseks andis tõuke juhtum, kus ühes haiglas kasutati patsiendiohutuse tagamiseks tema toestamist. Selliseks tegevuseks oli haigla sõnul olemas patsiendi lähedase nõusolek, kuid see ei olnud dokumenteeritud. Samuti ei olnud dokumenteeritud asjas muud olulist tähtsust omavad asjaolud, mistõttu Terviseamet tegi haiglale hoiatuse. Selle juhtumi põhjal leppisid Sotsiaalministeerium, haigla ja Terviseamet kokku töögrupi moodustamises eesmärgiga töötada välja meditsiinilisel näidustusel patsientide ohutusmeetmete rakendamise juhend. Töögrupi töö tulemusena valmis 2018. a. lõpus dokumendi projekti „„Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades“ (juurde lisatud). Järgmises etapis, s.o 2019. a I kvartalis, piloteeritakse juhendit selle koostamisel osalenud tervishoiuteenuse osutajate juures. Lõplik juhend koos ettepanekutega õiguslike regulatsioonide muutmiseks valmib juuniks 2019. a. Käesolevaga edastame Teile arvamuse avaldamiseks eelpool mainitud dokumendi. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Ootame Teie arvamust hiljemalt 31. märtsiks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Lisad: 1. Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades 2. Ohutusmeetme rakendamise dokumenteerimise näidis Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Ingrid Ots-Vaik 626 9168 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel