Siseministeerium Teie 13.12.2018 nr SIM/17-1407/-
[email protected] 2K, 1-6/1737-1/
Meie 30.01.2019 nr 1.2-3/3878-2
Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja
metsaseaduse muutmise seaduse eelnõust
Täname teid tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest.
Sotsiaalministeeriumi ei kooskõlasta eelnõu järgmistel põhjustel:
Eelnõu § 1 p-dega 30–32 muudetakse tuleohutuse seaduse § 36 lõikeid 2 ja 6 ja
tunnistatakse § 36 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. Muudatus on seotud automaatsesse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) tulnud tulekahjuteate edastamisega
(edaspidi ATeS). Eelnõuga muutub ATeS objekti omanikele vabatahtlikuks ehk uute
(ehitatavale) hoonete osas seda enam ei nõuta ja objekti omanikud võivad otsustada, kas
jätkavad tulekahjuteate edastamisega või ühendavad süsteemist lahti.
ATS-i eesmärk on olnud tagada turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib
palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes. Praeguse muudatusega liigutakse sellest
eemale põhjendustel, et väga palju on valehäireid ja Päästeametil on sellest tulenevalt suur
väljasõitude koormus. Valehäirete rohkuse osas on selgitatud põhjusena, et ATeS-i
omanikud ei panusta küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja
Häirekeskusega. Probleem on arusaadav, samas on hooldekodudes ja haiglates ATeS-i
kaudu vahendatud tulekahjuteate korral olnud 9 reaalset tulekahju. Seega on potentsiaalne
võimalus, et tänu sellele süsteemile hoiti ära negatiivsete tagajärgedega sündmused.
Probleemi lahenduseks ei tohiks olla lihtsalt alternatiivsete asendusmeetmete
läbimõtlemiseta kehtivast süsteemist loobumine. Seega on meie hinnangul eelnõus
lahendamata järgmised küsimused:
1. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid on analüüsitud
kirjeldatud probleemi lahendamiseks või miks otsustati eelnõus esitatud lahenduse
kasuks.
2. Hinnatud ei ole seda, millega tagatakse muudatuse järgselt turvalisus hoonetes, kus
on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes.
Vastava muudatuse mõju on analüüsitud üksnes neljale sihtrühmale – Päästeamet,
Häirekeskus, turvafirmad ja sideettevõtted ning ATeS-i omanikud – end analüüsimata
on mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama objekte1, kus esineb suurem
tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju, või elavad selliste
objektide vahetusläheduses. Oleme seisukohal, et ainuüksi mõjuanalüüsis toodu, et
1 s.o enam kui 100 kasutajaga majutusettevõtted, enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hooldusasutused,
enam kui 500 kasutajaga kogunemishooned, enam kui 8-korruselised büroohooned ja enam kui 4000
m2 pindalaga tööstus- ja laohooned (sh suurõnnetuse ohuga ettevõtted).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kehtima jäävad kõik „ehituslikud ja korralduslikud tuleohutusnõuded“ ning tagatud on
„Häirekeskuse teavitamine /…/ telefoni teel“, ei taga sellistel objektide turvalisust,
kuivõrd ATeS tagab töötajatest või teenusel olevatest inimestest sõltumata tulekahju
teate edastamise. Selgitame, et nt hoolekandeasutuses võib tekkida tulekahju korral
olukord, kus töötajate tähelepanu koondub ainuüksi teenusel olevate inimeste
rahustamisele, juhendamisele, abistamisele jne ja seetõttu võib olla eraldi tulekahju
teate edastamine lisapinge tekitajaks ning koormuseks töötajale või jääda teade
üldse edastamata. Töötajate seisukohalt võib olla keerulises olukorras rahustavaks ja
turvalisuse tagajaks teadmine, et tulekahjuteade edastatakse automaatselt ja töötajad
saavad keskenduda teenusel olevatele inimestele. Lisaks võib nt öistel aegadel olla
tööl suhteliselt vähe töötajaid, mis riski suurendab. Hoolekande asutustes on tihti
teenusel inimesi, kes ei ole ise võimelised ohukorral adekvaatselt reageerima.
3. Eelnõust ei selgu, kas ja kuidas tegeletakse õigusliku regulatsiooni muutmisega
paralleelselt valehäirete algpõhjustega ehk et ATeS-i omanikud panustaks
küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega.
Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui soovitakse automaatset teateedastust,
peab süsteem vastama TuOS-i ja selle rakendusaktis loetletud nõuetele, jääb
arusaamatuks, miks vastavate nõuete täitmine ja täitmise kontrollimine ei tagaks
valehäirete vähendamist kehtiva regulatsiooni raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]