dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõust

Sotsiaalministeerium · 30. jaanuar 2019
Viit
1.2-3/3878-2
Registreeritud
30. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33878-2 30.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc287 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 13.12.2018 nr SIM/17-1407/- [email protected] 2K, 1-6/1737-1/ Meie 30.01.2019 nr 1.2-3/3878-2 Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõust Täname teid tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeeriumi ei kooskõlasta eelnõu järgmistel põhjustel: Eelnõu § 1 p-dega 30–32 muudetakse tuleohutuse seaduse § 36 lõikeid 2 ja 6 ja tunnistatakse § 36 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. Muudatus on seotud automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) tulnud tulekahjuteate edastamisega (edaspidi ATeS). Eelnõuga muutub ATeS objekti omanikele vabatahtlikuks ehk uute (ehitatavale) hoonete osas seda enam ei nõuta ja objekti omanikud võivad otsustada, kas jätkavad tulekahjuteate edastamisega või ühendavad süsteemist lahti. ATS-i eesmärk on olnud tagada turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes. Praeguse muudatusega liigutakse sellest eemale põhjendustel, et väga palju on valehäireid ja Päästeametil on sellest tulenevalt suur väljasõitude koormus. Valehäirete rohkuse osas on selgitatud põhjusena, et ATeS-i omanikud ei panusta küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega. Probleem on arusaadav, samas on hooldekodudes ja haiglates ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteate korral olnud 9 reaalset tulekahju. Seega on potentsiaalne võimalus, et tänu sellele süsteemile hoiti ära negatiivsete tagajärgedega sündmused. Probleemi lahenduseks ei tohiks olla lihtsalt alternatiivsete asendusmeetmete läbimõtlemiseta kehtivast süsteemist loobumine. Seega on meie hinnangul eelnõus lahendamata järgmised küsimused: 1. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid on analüüsitud kirjeldatud probleemi lahendamiseks või miks otsustati eelnõus esitatud lahenduse kasuks. 2. Hinnatud ei ole seda, millega tagatakse muudatuse järgselt turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes. Vastava muudatuse mõju on analüüsitud üksnes neljale sihtrühmale – Päästeamet, Häirekeskus, turvafirmad ja sideettevõtted ning ATeS-i omanikud – end analüüsimata on mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama objekte1, kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju, või elavad selliste objektide vahetusläheduses. Oleme seisukohal, et ainuüksi mõjuanalüüsis toodu, et 1 s.o enam kui 100 kasutajaga majutusettevõtted, enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hooldusasutused, enam kui 500 kasutajaga kogunemishooned, enam kui 8-korruselised büroohooned ja enam kui 4000 m2 pindalaga tööstus- ja laohooned (sh suurõnnetuse ohuga ettevõtted). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kehtima jäävad kõik „ehituslikud ja korralduslikud tuleohutusnõuded“ ning tagatud on „Häirekeskuse teavitamine /…/ telefoni teel“, ei taga sellistel objektide turvalisust, kuivõrd ATeS tagab töötajatest või teenusel olevatest inimestest sõltumata tulekahju teate edastamise. Selgitame, et nt hoolekandeasutuses võib tekkida tulekahju korral olukord, kus töötajate tähelepanu koondub ainuüksi teenusel olevate inimeste rahustamisele, juhendamisele, abistamisele jne ja seetõttu võib olla eraldi tulekahju teate edastamine lisapinge tekitajaks ning koormuseks töötajale või jääda teade üldse edastamata. Töötajate seisukohalt võib olla keerulises olukorras rahustavaks ja turvalisuse tagajaks teadmine, et tulekahjuteade edastatakse automaatselt ja töötajad saavad keskenduda teenusel olevatele inimestele. Lisaks võib nt öistel aegadel olla tööl suhteliselt vähe töötajaid, mis riski suurendab. Hoolekande asutustes on tihti teenusel inimesi, kes ei ole ise võimelised ohukorral adekvaatselt reageerima. 3. Eelnõust ei selgu, kas ja kuidas tegeletakse õigusliku regulatsiooni muutmisega paralleelselt valehäirete algpõhjustega ehk et ATeS-i omanikud panustaks küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega. Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui soovitakse automaatset teateedastust, peab süsteem vastama TuOS-i ja selle rakendusaktis loetletud nõuetele, jääb arusaamatuks, miks vastavate nõuete täitmine ja täitmise kontrollimine ei tagaks valehäirete vähendamist kehtiva regulatsiooni raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel