3690454 1189245 EELNÕU 25 .01.2019 0 0 EELNÕU 25 .01.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx . 20 19 nr xx Vabariigi Valitsuse 26. aprill i 2004. a määruse nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded” muutmine Määrus kehtestatakse alkoholiseaduse § 4 lõike 2 alusel . Vabariigi Valitsuse 26 . aprill i 2004 . a määrus e nr 134 „ Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded ” § 13 lõige 2 sõ nastatakse järgmiselt: „ (2 ) Muuks alkohoolseks joogiks loetakse ka mõdu, mis on kääritatud meejook. Mõdu kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.”. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär
SELETUSKIRI „Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded” muutmine ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse alkoholiseaduse § 4 lõike 2 alusel . Vabariigi Valituses määruse „Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded 1 ” muutmine ” eelnõu (edaspidi eelnõu ) väljatöötamise peamine eesmärk on rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854). Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse s nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded ” (edaspidi määrus ) tehakse vajalikud muudatused tulenevalt sellest, et edaspidi ei sätestata nõudeid mõdu etanoolisisalduse mahuprotsen di kohta . Muudatusettepaneku esitas Eesti Väikepruulikodade Liit, kelle sõnul on pruulikodadel huvi hakata toot m a kohalikust toorainest mõdu , kuid piirava tegurina nähakse määruses sätestatud nõue t , mille kohaselt ei tohi toota mõdu, mille etanoolisisaldus on suurem kui 5 mahuprotsenti. Tra ditsiooniline mõdu on kääritatud meejook, mille põhikoostisosadeks on mesi, vesi ja pärm . Etanoolisisaldus mõdus oleneb eelkõige kääritamisprotsessist ja kasutatavast pärmist, kuid traditsioonilist valmistamisviisi kasutades on etanoolisisaldus mõdus üle 7 mahu protsendi. Täpsemalt on mõdu valmistamise protsessi (mee ja pärmi valikut ning kääritamisprotsessi) selgitatud magistritöös „Mee liigi ja pärmitüve mõju mõdu kääritamise protsessis ” , mi s on kättesaadava veebilehel https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=3134&t=1 . Võttes arvesse, et Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õigusaktis ei ole sätestatud piiranguid mõdus etanoolisisalduse kohta , siis aitab kangema mõdu tootmise võimaldamine k aasa mõdu ekspordi edendamisele, kohaliku tooraine väärindamisele ning innovaatiliste toodete väljatöötamisele. Samuti nähakse võimalust , et traditsiooniliselt valmistatud mõdu, mis on enamasti kangem kui kehtiv a määrus e kohaselt on lubatud , võib tulevikus olla alternatiiviks šerrile või portveinile. Seega oleks eelkõige tegemist tootega, mis on suunatud restoranidele , mitte jaekettidele. A lkoholiregistri andmetel on Eesti turul praegu registreeritud kaks mõdu, mis on mõlemad kohaliku tootja valmistatud . Eel toodust tulenevalt piirab nõue lubatud alkoholisisalduse kohta praegu eelkõige uute innovaatiliste toodete väljatöötamis t . Määrus e eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaelu ministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori a rengu büroo pe a spetsialist Tuuli Sooäär-Säde ( 625 6288 ,
[email protected] ) ning põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk (625 6299,
[email protected] ) . Juriidilise e kspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259,
[email protected]) . Eelnõu keeletoimetaja on Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist L eeni Kohal (625 6 165 ,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga sõnastatakse ümber määruse § 13 lõige 2 . K ehtiva sõnastuse kohaselt peab mõdu etanoolisisaldus jääma vahemikku 1,2 ‒ 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. EL-i õigusaktides on enamasti sätestatud, et mõdu loetakse muuks kääritatud alkohoolseks joogiks , kuid ei ole piiratud selle etanoolisisaldust. Erialakirjanduse ( Švecová B., Bordovská M., Kalvachová D., Hájek T. (2013). Analysis of Czech meads: Sugar content, organic acids content and selected phenolic compounds content. Journal o f Food Composition and Analysis) kohaselt on mõdu alkohoolne jook, mille põhiosa kääritatavatest suhkrutest on pärit meest. Samas ei kasutata mõdu valmistamiseks ainult ve t t ja me t t, vaid näiteks ka vürtse ja maitsetaim i , millele on omakorda lisatud pähkleid ja mandleid . Mõdu sisaldab vähemalt 7 mahuprotsenti etanooli ja palju teisi ühendeid nagu suhkruid, happeid, vitamiine, antioksüdante, mineraalaineid jne. Mõdu keemiline koostis ja maitseomadused on tihedalt seotud mee koostisega, kuid sõltub ka teistest lisatud ainetest. Keemiline koostis muutub tehnoloogiliste protsesside ajal , näiteks fermentatsioon, kuumtöötlemine . Eestis toodab näiteks Saku õlletehas mõdu , mille etanoolisis aldus on 4 mahu protsenti , kuid seda ei saa siiski pidada traditsioonilise ks mõdu ks , mida mujal maailmas tuntakse mõdu (ingl mead ) nime all, kuna see sisaldab ka linnaseid, mida traditsioonilise mõdu valmistamisel ei kasutata. Seega et võimaldada tulla turule nii traditsiooniliste kui ka uute toodetega, millel on suurem ekspordipotentsiaal , loobutakse mõdu puhul etanoolisisalduse piir amisest . Muudatusega sätestatakse, et muuks alkohoolseks joogiks loetakse mõdu, mis on kääritatud meejook ning mille kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud. Suurema etanoolisisaldusega mõdu valmistamise l ei ole kääritamisel lubatud lisada piiritust . Kangema mõdu tootmise võimaldamine anna b olulise panuse ka kohalikele tooraine tootjatele ehk Eesti meetootjatele , kelle toodang on mõdu valmistamisel põhiliseks koostisaineks . Kuna kangemale mõdule on esmajoones mujal EL-s olemas nii tarbijad kui ka turg , siis võimaldaks muu datus suurendada mõdu ekspo rti. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 1308/2013 . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktiga saab tutvuda internetis Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis aadressil http://europa.eu.int/eur-lex . 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtava m uudatuse tulemusena ei piirata enam mõdu etanoolisisalduse mahuprotsent i , see omakorda annab võimaluse toota nii traditsioonilist kui ka innovaatilis t meejooki. Võt tes arvesse, et mujal EL-s ei ole mõdu kangus e kohta piiranguid seatud , siis parandab Eestis mõdu etanoolisisalduse piir amisest loobumine ekspordi võimalusi , loob paremad võimalused kohaliku tooraine väärindamisele ning uute toodetega turule tulemiseks . Hetkel on Eesti ettevõt jad ebasoodsal positsioonil võrreldes teiste EL tootjatega. Muudatusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõt jatele , sest neile luuakse võimaluse, mis teistel EL riikide ettevõtjatel on kogu aeg olemas olnud, so toota ja turustada kangemat mõdu. Kuna mõdu valmistamisel ei ole ka edaspidi lubatud sellele lisada destilleeritud alkoholi, ei ole põhjust arvata, et mõdu turustamine oluliselt kasvaks. Eelnõu ei avalda olulist negatiivset mõju rahvatervise le , sest kangema mõdu eeldatav sihtgrupp on väike, esmajoones on sihtgrupiks restoranid , mitte jaeketid . Seega avaldab eelnõu mõju peamiselt majandusvaldkonnas ning läbi majandusvaldkonna mõjutatakse vähesel määral tööturgu ja regionaalarengut ( loob eeldused töökohtade loomisele maapiirkondades ). Muudele sotsiaalvaldkonna teguritele ning loodus- ja elukeskkonna valdkonna teguritele mõju puudub. Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi , samuti kaasne määruse rakendamisega kulusid riigieelarvesse . Sissejuhatuses mainitud positiivse majandusliku mõju põhjal võib muudatusega pikemas perspektiivis kaasneda mõningane täiendav maksutulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse kooskõlastamiseks Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile , Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu . Eelnõu saadetakse a rvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Väikepruulikodade Liidule , Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule , Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidule , Eesti Õll etootjate Liidule , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko jale , Eesti Kaubandus-Tööstusko jale , Eesti Toiduainetööstuse Liidule , Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ile , Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Maaomavalitsuste Liidule.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium Meie: 25.01.2019 nr 1.4-1/120
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a
määruse nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded”
muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, maaratlemine_m2019_EN.docx;
2. Seletuskiri, maaratlemine_m2019_SK.docx.
Tuuli Sooäär-Säde
625 6288
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/19-0082 - Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a
määruse nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise
nõuded” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.02.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f33fd911-cc60-420b-92c3-
5b458ae4a911
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f33fd911-cc60-420b-92c3-
5b458ae4a911?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main