Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti
2014-2020.11.02.001.01.15-0011
“ SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde
1.etapp”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Sotsiaalministeerium
rakendusüksus: Riigi Infosüsteemi Amet
Lõpparuanne
ERF-281/2018
25.01.2019
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
struktuuritoetuse eesmärgipärase kasutamise osas. Antud puudust on võimalik kõrvaldada. Oluline
puudus esines riigihanke läbi viimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Oluline 1.1 – Kõik projekti varad ei ole sihipärases kasutuses.
Olulised tähelepanekud rakendusüksusele:
Oluline 1.1 – Kõik projekti varad ei ole sihipärases kasutuses.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud
objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda
avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud,
mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.11 IKT teenuste taristu
Meede 2014-2020.11.2 Nutika teenuste taristu arendamine
Projekti number 2014-2020.11.02.001.01.15-0011
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1. etapp
Toetuse saaja ja partner(id): Sotsiaalministeerium, Maire Kaldma
Taotluse rahuldamise otsuse 1.06.2015. a kk nr 1-2/15-027
(otsuse muutmise) number ja
kuupäev
Rakendusüksus Riigi Infosüsteemi Amet
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.06.2015 – 31.05.2017
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2018. a tööplaan3.
Eesmärk
Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Marek Suurniit, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi
talitus, audiitor (auditi juht);
Kai Paalberg, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus,
talituse juhataja (auditi eest vastutav isik 13.03.2018 – 10.01.2019).
Auditi läbiviimise aeg
13.03.2018 – 25.01.2019
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus
valimisse sattuda.
3
Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 45170; 15.08.2017. a., 89 280 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 100%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 0%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 89 280 eurot, 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Leitud vea määr (%) 5 0%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltoimingud
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%.
5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi
mahust.
4
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust ei ole kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, sest projekti eesmärgid ei ole saavutatud.
Puudust on võimalik kõrvaldada pikendades projekti abikõlblikkuse perioodi, kuniks Sotsiaalkindlustusameti
infosüsteem saab terviklahenduses toimima, misläbi võetakse kasutuselt auditeeritud projekti käigus loodud
arendused ning detailanalüüsid.
Oluline 1.1 – Kõik projekti varad ei ole sihipärases kasutuses.
Toetuse saaja on muuhulgas kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse
saavutamise ning tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist6.
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Kulu loetakse
põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste
õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või
toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus7.
Taotluse rahuldamise otsuse8 (TRO) järgi oli projekti eesmärk – Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi
terviklahenduses toimivate menetlusprotsesside finantsarvestuse ja eelarvevastavuse tagamine. Projekti
tulemusena on loodud teenuste baastaristu arendamist toetav SKAIS 2 finantsarvestusmooduli esimese etapi
arendustöö. TRO järgi pidi toetuse saaja saavutama kõik taotluses kirjeldatud eesmärgid. Taotluses on projekti
eesmärkide alajaotuses mh kirjas: „Arvestusmoodul on loodava SKAIS2 infosüsteemi orgaaniline osa. Moodul
võimaldab koostoimes teiste infosüsteemi komponentidega täita SKAIS2 projekti eesmärgid ning tagab olulise osa
SKA infosüsteemi ja töökorralduse ümberkorraldamisega saavutatavast efektiivsusest, kuna automatiseeritakse
suurem osa praegusest rutiinsest käsitööst ning luuakse ligipääs andmestruktuuridele, mis võimaldab probleeme
lahendada ja kontrollprotseduure teha ilma IT-spetsialistide osaluseta.“ Projekti nimi oli „SKAIS2
finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp“ ja nagu taotluses märgiti, oli see osa suurest SKAIS2 arendusest.
TRO järgi kohustus toetuse saaja säilitama projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutama seda sihipäraselt
viie aasta jooksul lõppmakse saamisest. Ühtlasi pidi toetuse saaja informeerima rakendusüksust mõistliku aja
jooksul kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest.
Auditi läbiviimisel selgus, et kõik arendused olid küll tehtud, kuid enamus neist ei olnud sihipärases kasutuses, sest
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi menetlusprotsessid ei ole terviklahenduses toimivad. SKAIS2 projekt ei ole
käesolevaks ajaks valmis, mistõttu ka auditeeritud finantsarvestusmooduli arendused ei ole kasutatavad.
Toetuse saaja hinnangul oli projekti eesmärk täidetud, tööd teostatud, arendused olemas ja sihipärases kasutuses:
…“viidatud tööd on arendaja poolt teostatud, tööd on testitud ning toodangukeskkonnas realiseeritud, st igapäevaselt
sihipäraselt kasutatavad.“…. Toetuse saaja arvates on juba töö teostamine piisav, hindamaks, et töö on sihipärases
kasutuses: …“Seega, nii investeeringute kava kui ka taotluse rahuldamise otsus seovad projekti toimimise SKAIS2
6
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 24 punktid 1 ja 6
7 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143 § 2 lg 1 ja 2 .
8 RIA peadirektori käskkiri „Sotsiaalministeeriumi projekti „SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp” taotluse rahuldamine“
01.06.15 nr 1-2/15-027
5
terviklahenduse valmimisega. Juhime tähelepanu, et ilma SKAIS2 terviklahenduseta ei ole võimalik projekti arenduste
toimivust ei hinnata ega tagada nende toimivust terviklahenduses. On võimalik üksnes hinnata, kas tööd on teostatud
ja seeläbi igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad.“…
Audiitorite hinnangul ei ole toetuse saaja sihipärase kasutuse määratlus õige. Toetuse saaja arvates on arendus
sihipärases kasutuses juba siis, kui see on toodangukeskkonnas realiseeritud ehk kui see arendus on olemas,
sõltumata sellest, kas seda saab igapäevatöös kasutada. Audiitorite hinnangul peaks loodud arendust olema
võimalik ka reaalselt kasutada ja seda kasutatakse. Enamusi auditeeritud arendusi ei ole aga võimalik praegu
kasutada, sest nendega seotud põhiprotsessid ei ole valmis. Põhiprotsesse ei ole loodud arendusega liidestatud.
Seega ei ole loodud arendused sihipärases kasutuses. Kuniks ei ole valminud põhiprotsessid ja neid ei ole liidestatud
auditi ulatuses olnud arendustega, ei ole nad sihipärases kasutuses ning puudub kindlus, et kõik auditi ulatuses olnud
arendused ka sihipäraselt kasutusele võetakse.
Taotluse alamjaotuses „Projekti seos asutuse eesmärkidega“ on märgitud – projekti SKAIS2 finantsarvestusmooduli
arendustööde 1. etapis sisalduv arvestussüsteem on SKAIS2 infosüsteemi võtmetähtsusega komponent. Taotluse
alamjaotuses „Projekti tulemuste juurutamise protsessi kirjeldus, lk11“ on kirjas - SKAIS2 tarkvara väljatöötamine
algas riigihanke raamlepingu sõlmise järel juulis 2014 ning kestab, kuni infosüsteem on 1. etapis kokku lepitud
funktsionaalsuses kasutusele võetud (hiljemalt 01.07.2016). Lähtudes ülaltoodust on selge, et ilma
arvestussüsteemita (praegu auditeeritud projekt) ei ole ka SKAIS2 toimivat tarkvara ning ilma toimiva SKAIS2
tarkvarata ei ole arvestussüsteem eraldiseisvana oluliselt toimiv. Vormiliselt on auditeeritud projekti eesmärk
täidetud – arvestussüsteemi tarkvara loodud. Sisuliselt aga ei ole selle tarkvara enamuse komponentidega täna
võimalik tööd teha ja nad ei ole sihipärases kasutuses, kuigi toetuse saaja väidab vastupidist.
Toetuse saaja hinnangul on projekti eesmärgid täidetud: …„Seega oleks tõlgendus, et projekti eesmärk ei ole
saavutatud, sest menetlusprotsessid ei ole veel sotsiaalkaitse infosüsteemi terviklahenduses toimivad, võimalik vaid
siis kui investeeringute kava või taotluse rahuldamise otsuses nõutaks SKAIS2 terviklahenduse valmimist samaaegselt
projekti töödega. Sellist tingimust investeeringute kavas ega taotluse rahuldamise otsuses seatud ei ole ega saagi olla.
Samuti ei läheks see kokku IT arenduste loogikaga, kus kõigepealt arendatakse baastarkvara ning seejärel eritarkvara
(nt pensionite menetlus).“… Tõepoolest ei ole TRO-s nõutud, et auditeeritud projekti eesmärkide täitmine sõltuks
SKAIS2 terviklahendusest, kuigi toetuse saaja on oma taotluses rõhutanud (vt viited ülalpool), et lõplik eesmärk on
SKAIS2 terviklahendus. Ühtlasi on toetuse saaja ise auditi ajal viidanud, et ilma SKAIS2 terviklahenduseta ei ole
võimalik projekti arenduste toimivust ei hinnata ega tagada nende toimivust terviklahenduses.
Leiame, et TRO peaks täpsemalt sätestama, mis on toetatud projekti asukoht kogu projektis, kas toetamise eeldus
oli tervikprojekti jaoks selle eelduse loomine või oli seatud tingimus, et peab olema kogu teenus valmis ja kasutusel.
Juhul kui seda ei tehta on võimalik olukord, kus toetatakse arenduste loomist, mida hiljem ei pruugitagi kasutusele
võtta.
Auditi ulatuses olid arendustööd kogusummas 89 280 eurot. 4.06.2018. a. seisuga oli nende jaotus vastavalt
sihipärasele kasutusele järgmine:
sihipäraselt on kasutusel arendustööd kogumaksumusega 32 640 eurot;
arendustööd summas 46 800 eurot on planeeritud kasutusele võtta hiljemalt 1.09.2019. a., seda eeldusel,
et konkreetse funktsionaalsusega põhiprotsess (nt pension, perehüvitis vms) on selleks ajaks valminud;
detailanalüüsi tööd summas 9 840 eurot on sisend järgmisteks arendustöödeks ning planeeritud kasutusele
võtta koos vastava põhiprotsessi arendustööde algusega:
o alates 1.01.2020. a. (nt abivahendite analüüs);
o alates 1.09.2019. a. (välispensionid).
Projekti abikõlblikkuse lõpp ehk tööde viimane kasutustele võtmise kuupäev oli 31.05.2017. a. Seisuga 4.06.2018. a.
ei ole sihipäraselt kasutusele võetud töid abikõlblikus summas 56 640 eurot.
Ühtlasi märgime, et toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ning teavitanud rakendusüksust, et oluline osa
arendustest ei ole sihipärases kasutuses.
6
Käesolevas projektis ei ole täidetud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimus – toetus saaja pidi säilitama
projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutama seda sihipäraselt viie aasta jooksul lõppmakse saamisest.
Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse
nr 1439 § 21 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 1 toodud asjaolud, et juhul kui toetuse saaja on eiranud oma
kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude
täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata
jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti
tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.
Juhul kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega siis
finantskorrektsiooni otsust ei tehta10. Toetuse saaja väitis, et arendused võetakse olulises osas kasutusele hiljemalt
1.09.2019. a. Seetõttu leiame, et tähelepanekus välja toodud puudust on võimalik kõrvaldada, määrates uue
kuupäeva, millest algab toetuse saaja kohustus säilitada projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutada seda
sihipäraselt viie aasta jooksul.
Risk toetuse saajale: Esineb oht, et tellitud tööd ei võeta sihipäraselt kasutusse ning toetatud kulud ei ole seetõttu
põhjendatud. Kulud, mis ei ole põhjendatud, ei ole abikõlblikud. Mitteabikõlblike kulude katteks makstud toetus tuleb
tagasi maksta.
Soovitus toetuse saajale: Soovitame esitada asjakohane taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus. Vastasel
juhul tuleks toetus osaliselt tagasi maksta.
Toetuse saaja kommentaar:
Auditi aruandes on esitatud oluline tähelepanek, et projekti eesmärk ei ole saavutatud, sest kõik toetatud arendused ei
ole sihipärases kasutuses.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.05.2015 käskkirja nr 15-0130 „Nutika teenuste taristu arendamise
2015. aasta investeeringute kava kinnitamine“ Lisa (edaspidi investeeringute kava) rea 11 järgi on:
a) projekti eesmärgiks tagada SKAIS2 (sotsiaalkaitse infosüsteem) terviklahenduses toimiv
menetlusprotsesside finantsarvestus ja eelarvevastavus;
b) projekti tulemuseks nõue, et arendus oleks teostatud.
Riigi Infosüsteemi Ameti 01.06.15 taotluse rahuldamise otsus nr 1-2/15-027 „Sotsiaalministeeriumi projekti „SKAIS2
finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) viitab samale eesmärgile ning
kohustab ühtlasi toetuse saajat säilitama projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutama seda sihipäraselt
viie aasta jooksul lõppmakse saamisest. Taotluse rahuldamise otsus peab olema kooskõlas majandus- ja
taristuministri 12.03.2015 määrusega nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja
investeeringute kava koostamise kord“ (edaspidi toetuse andmise tingimused) ja investeeringute kavaga.
Nii investeeringute kava kui taotluse rahuldamise otsus seovad menetlusprotsesside finantsarvestuse ja
eelarvevastavuse toimimise SKAIS2 terviklahenduse valmimisega. Leiame, et ilma SKAIS2 terviklahenduseta ei ole
võimalik teostatud arenduste toimivust ei hinnata ega tagada nende toimivust terviklahenduses. On võimalik hinnata,
kas konkreetse arendusega seotud tööd on teostatud ja seeläbi igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad.
9
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143.
10 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS 2014_2020) § 45 lg 3
7
Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendus on mahukas ja keerukas projekt, millest auditeeritud leping moodustab vaid
osa. Auditeeritud projekti ulatus on SKAIS2 tervikprojekti raames finantsarvestusmooduli esimese etapi
realiseerimine vastavalt üldisele projektiplaanile ja hankelepingute plaanile. Leiame, et nimetatud lepingut ei saa
käsitleda eraldiseisva tervikuna ning lepingu objekt on põhjuslikus seoses teiste raamlepingu raames sõlmitud
hankelepingutega, mida ei rahastatud struktuurifondidest.
Kui näiteks ehituses saab tõmmata selge joone, kus lõpeb projekteerimine ja algab füüsiline realiseerimistöö, siis
tarkvaraarenduses toimub lahenduse kavandamine tavaliselt kogu arendustöö jooksul. Samuti on ehitusprojekti
võimalik jaotada loogilisteks ja välistele osapooltele mõistetavateks osadeks ning hinnata vahetulemuste valmimist,
tarkvara arendusprojektis võib vahetulemuste hindamine osutuda äärmiselt keeruliseks või võimatuks, sest selle
kvaliteet ja tulem selguvad peale kogu töö lõppu ehk terviklahenduse valmimist.
Toetuse saaja märgib, et auditi aruandes mittesihipärases kasutuses olevateks hinnatud tööd on arendaja poolt
teostatud, need on testitud ning toodangukeskkonnas realiseeritud, st igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad.
Toetuse saaja ei pea võimalikuks nõustuda auditist nähtuva käsitlusega, et auditeeritud projekt on eraldiseisev tervik.
Pikaajalise ja keeruka infosüsteemi arendust, kaasaegseid arendusmetoodikaid (näiteks agiilne arendusmetoodika)
kasutades, ei ole toetuse saaja hinnangul võimalik selliselt, et iga osa oleks eraldiseisev tervik, osadeks jaotada ega
realiseerida.
Leiame, et auditi aluseks olev lähenemine, mille kohaselt iga struktuurifondidest rahastatud projekti (lepingut) tuleb
käsitleda eraldiseiseva tervikuna, seab kahtluse alla võimaluse mahukate ja keerukate infosüsteemide arenduste
osaliseks rahastamiseks struktuurifondidest.
Lähtudes asjaolust, et investeeringute kava kohaselt peavad tööd olema teostatud ning terviklahenduses toimima, on
toetuse saaja hinnangul ainuvõimalik lugeda taotluse rahuldamise otsuses tööde sihipäraseks kasutamiseks olukorda,
kus tööd on teostatud, testitud ja toodangukeskkonnas realiseeritud.
Et auditeeritud projekti eesmärkide täitmisele ning kulude abikõlblikkusele lõpliku hinnangu andmise eelduseks on
sotsiaalkaitse infosüsteemi terviklahenduse valmimine, esitame rakendusüksusele auditi aruande soovituse
kohaselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse vara sihipärase kasutamise nõude tähtaja arvestamise
alguse muutmiseks lõppmakse saamise kuupäevast arenduste sihipärase kasutusele võtmise kuupäevaks.
Kasutusele võtmata funktsionaalsus võetakse kasutusele siis kui toodangusse jõuab esimene auditeeritud lepingu
alusel loodud finantsarvestusmooduli arendusi (nt tulumaksu arvestus) kasutav äriteenus. Sotsiaalkaitse
infosüsteemi arendusprojekti hetkel kehtiva teekaardi järgi on selleks vanemahüvitis tähtajaga 01.07.2020.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures:
digitaalvõimekuse arendamise juht Anneli Laansoo, veebruar 2019.
Risk rakendusüksusele (RÜ): Esineb oht, et tellitud töid ei võeta sihipäraselt kasutusse ning toetatud kulud ei ole
seetõttu põhjendatud. Kulud, mis ei ole põhjendatud, ei ole abikõlblikud. Mitteabikõlblike kulude katteks makstud
toetus tuleb tagasi nõuda.
Soovitus RÜ-le:
1. Soovitame üle kontrollida kõik auditeeritud projekti raames vastuvõetud tööd ja muude projektide tööd, mis
põhinevad riigihankel nr 142843 „Infosüsteemi arendustööd raamlepingu alusel (SKAIS2)“ ning veenduda, et
kõik vastuvõetud tööd on tegelikult sihipärases kasutuses.
2. Peale eelmises punktis soovitatud järelkontrolli teha toetuse saajale ettekirjutus11, määrates uue kuupäeva,
millest algab toetuse saaja kohustus säilitada projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutada seda
sihipäraselt viie aasta jooksul. Kuupäeva määramisel tuleks lähtuda toetuse saaja hinnangutest, mis ajaks
11
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 42
8
on kõik või enamus arendusi igapäevaselt kasutatavad, st sihipärases kasutuses. Tööde osas, mida ei
võetagi kasutusele, teostada finantskorrektsioon.
3. Juhul kui ülaltoodud tingimustel ettekirjutust ei tehta siis rakendada finantskorrektsiooni vastavalt
hetkeseisu tegelikule tööde sihipärasele kasutamisele.
4. Tagada, et projektile teostatakse järelkontroll varade sihipärase kasutamise nõude täitmise hindamiseks.
5. Analüüsida, kas analoogset probleemi võiks esineda teistes struktuurivahenditest rahastatud projektides.
Vajadusel muuta taotluse rahuldamise otsuseid ning teostada finantskorrektsioonid.
6. Juhul kui projekti eesmärkide täitmine sõltub teatud eeldustest või täiendustest, seada analoogsetes
arendustes juba taotluse rahuldamise otsuses sisse asjakohane12 kõrvatingimus.
Rakendusüksuse kommentaar:
Jääme seisukohale, et toetuse saaja poolt auditeeritud projekti raames tehtud arendustööd on vajalikud SKAIS2
funktsioneerimise kindlustamiseks. Valmivad SKAIS2 moodulid kasutavad järjest enam finantsarvestusmoodulit, kui
alustarkvara. Finantsarvestusmooduli kasutuselevõtt toimub seega teatud aja vältel. RÜ võtab soovitused
täitmiseks järgmiselt:
kontrollib üle kõik auditeeritud projekti raames vastuvõetud tööd ja muude SF-st rahastatud projektide tööd, mis
põhinevad riigihankel nr 142843 „Infosüsteemi arendustööd raamlepingu alusel (SKAIS2)“ ja selgitab, mis
ulatuses on arendused kasutusele võetud ning missugune on kasutusele võtmata tööde kasutuselevõtmise
ajakava.
Vastavalt läbi viidud analüüsile teeb RÜ otsuse, millega määrab toetuse saajale uued tähtajad, millest algab
toetuse saaja kohustus säilitada projekti käigus hangitud STSi nõuetest tulenev sihipärase kasutamise arvestus.
Tööde osas, mida toetuse saaja ei võetagi kasutusele (mis iganes põhjustel – tehnoloogiline vms), teeb RÜ
finantskorrektsiooniotsuse.
RÜ tagab, et projektile teostatakse järelkontroll varade sihipärase kasutamise nõude täitmise kohta vastavalt RÜ
protseduuridele.
RÜ analüüsib, kas analoogset probleemi võiks esineda teistes struktuurivahenditest rahastatud projektides.
Vajadusel muudab taotluse rahuldamise otsuseid. Juhul, kui uute esitatavate taotluste puhul esinevad sarnased
probleemid, seab RÜ analoogsetes arendustes juba taotluse rahuldamise otsuses sisse asjakohase kõrvatingimuse.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hangete läbi viimisel järginud kehtivaid õigusakte.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisaldanud riigiabi.
12 Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a. määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ §9
9
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 10. leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Kaur Siruli Marek Suurniit
Osakonna juhataja juhtivaudiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 25.01.2019. a.
10
Kaia Iva
Sotsiaalministeerium Meie 25.01.2019 nr 10-5/642-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud proua Iva
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.11.02.001.01.15-0011 „SKAIS2
finantsarvestusmooduli arendustööde 1. etapp“ auditi lõpparuande nr ERF-287/2018. Auditi
eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014.
a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne (10 leheküljel)
Sama:
Hr Andrus Kaarelson, Riigi Infosüsteemi Amet (
[email protected]).
Teadmiseks
Hr Rene Tammist, Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Marek Suurniit 6113706
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272