dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 28. jaanuar 2019
Viit
1.3-4/288-1
Registreeritud
28. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2019
Vastutaja
Anneli Laansoo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎10-5642-1 25.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc544 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.11.02.001.01.15-0011 “ SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Sotsiaalministeerium rakendusüksus: Riigi Infosüsteemi Amet Lõpparuanne ERF-281/2018 25.01.2019 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines struktuuritoetuse eesmärgipärase kasutamise osas. Antud puudust on võimalik kõrvaldada. Oluline puudus esines riigihanke läbi viimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline 1.1 – Kõik projekti varad ei ole sihipärases kasutuses. Olulised tähelepanekud rakendusüksusele: Oluline 1.1 – Kõik projekti varad ei ole sihipärases kasutuses. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.11 IKT teenuste taristu Meede 2014-2020.11.2 Nutika teenuste taristu arendamine Projekti number 2014-2020.11.02.001.01.15-0011 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1. etapp Toetuse saaja ja partner(id): Sotsiaalministeerium, Maire Kaldma Taotluse rahuldamise otsuse 1.06.2015. a kk nr 1-2/15-027 (otsuse muutmise) number ja kuupäev Rakendusüksus Riigi Infosüsteemi Amet Projekti kulude abikõlblikkuse 01.06.2015 – 31.05.2017 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2018. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Marek Suurniit, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht); Kai Paalberg, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik 13.03.2018 – 10.01.2019). Auditi läbiviimise aeg 13.03.2018 – 25.01.2019 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 45170; 15.08.2017. a., 89 280 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 100% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 0% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 89 280 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Leitud vea määr (%) 5 0% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust ei ole kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, sest projekti eesmärgid ei ole saavutatud. Puudust on võimalik kõrvaldada pikendades projekti abikõlblikkuse perioodi, kuniks Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem saab terviklahenduses toimima, misläbi võetakse kasutuselt auditeeritud projekti käigus loodud arendused ning detailanalüüsid. Oluline 1.1 – Kõik projekti varad ei ole sihipärases kasutuses. Toetuse saaja on muuhulgas kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise ning tõendama kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist6. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus7. Taotluse rahuldamise otsuse8 (TRO) järgi oli projekti eesmärk – Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi terviklahenduses toimivate menetlusprotsesside finantsarvestuse ja eelarvevastavuse tagamine. Projekti tulemusena on loodud teenuste baastaristu arendamist toetav SKAIS 2 finantsarvestusmooduli esimese etapi arendustöö. TRO järgi pidi toetuse saaja saavutama kõik taotluses kirjeldatud eesmärgid. Taotluses on projekti eesmärkide alajaotuses mh kirjas: „Arvestusmoodul on loodava SKAIS2 infosüsteemi orgaaniline osa. Moodul võimaldab koostoimes teiste infosüsteemi komponentidega täita SKAIS2 projekti eesmärgid ning tagab olulise osa SKA infosüsteemi ja töökorralduse ümberkorraldamisega saavutatavast efektiivsusest, kuna automatiseeritakse suurem osa praegusest rutiinsest käsitööst ning luuakse ligipääs andmestruktuuridele, mis võimaldab probleeme lahendada ja kontrollprotseduure teha ilma IT-spetsialistide osaluseta.“ Projekti nimi oli „SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp“ ja nagu taotluses märgiti, oli see osa suurest SKAIS2 arendusest. TRO järgi kohustus toetuse saaja säilitama projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutama seda sihipäraselt viie aasta jooksul lõppmakse saamisest. Ühtlasi pidi toetuse saaja informeerima rakendusüksust mõistliku aja jooksul kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest. Auditi läbiviimisel selgus, et kõik arendused olid küll tehtud, kuid enamus neist ei olnud sihipärases kasutuses, sest Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi menetlusprotsessid ei ole terviklahenduses toimivad. SKAIS2 projekt ei ole käesolevaks ajaks valmis, mistõttu ka auditeeritud finantsarvestusmooduli arendused ei ole kasutatavad. Toetuse saaja hinnangul oli projekti eesmärk täidetud, tööd teostatud, arendused olemas ja sihipärases kasutuses: …“viidatud tööd on arendaja poolt teostatud, tööd on testitud ning toodangukeskkonnas realiseeritud, st igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad.“…. Toetuse saaja arvates on juba töö teostamine piisav, hindamaks, et töö on sihipärases kasutuses: …“Seega, nii investeeringute kava kui ka taotluse rahuldamise otsus seovad projekti toimimise SKAIS2 6 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 24 punktid 1 ja 6 7 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143 § 2 lg 1 ja 2 . 8 RIA peadirektori käskkiri „Sotsiaalministeeriumi projekti „SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp” taotluse rahuldamine“ 01.06.15 nr 1-2/15-027 5 terviklahenduse valmimisega. Juhime tähelepanu, et ilma SKAIS2 terviklahenduseta ei ole võimalik projekti arenduste toimivust ei hinnata ega tagada nende toimivust terviklahenduses. On võimalik üksnes hinnata, kas tööd on teostatud ja seeläbi igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad.“… Audiitorite hinnangul ei ole toetuse saaja sihipärase kasutuse määratlus õige. Toetuse saaja arvates on arendus sihipärases kasutuses juba siis, kui see on toodangukeskkonnas realiseeritud ehk kui see arendus on olemas, sõltumata sellest, kas seda saab igapäevatöös kasutada. Audiitorite hinnangul peaks loodud arendust olema võimalik ka reaalselt kasutada ja seda kasutatakse. Enamusi auditeeritud arendusi ei ole aga võimalik praegu kasutada, sest nendega seotud põhiprotsessid ei ole valmis. Põhiprotsesse ei ole loodud arendusega liidestatud. Seega ei ole loodud arendused sihipärases kasutuses. Kuniks ei ole valminud põhiprotsessid ja neid ei ole liidestatud auditi ulatuses olnud arendustega, ei ole nad sihipärases kasutuses ning puudub kindlus, et kõik auditi ulatuses olnud arendused ka sihipäraselt kasutusele võetakse. Taotluse alamjaotuses „Projekti seos asutuse eesmärkidega“ on märgitud – projekti SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1. etapis sisalduv arvestussüsteem on SKAIS2 infosüsteemi võtmetähtsusega komponent. Taotluse alamjaotuses „Projekti tulemuste juurutamise protsessi kirjeldus, lk11“ on kirjas - SKAIS2 tarkvara väljatöötamine algas riigihanke raamlepingu sõlmise järel juulis 2014 ning kestab, kuni infosüsteem on 1. etapis kokku lepitud funktsionaalsuses kasutusele võetud (hiljemalt 01.07.2016). Lähtudes ülaltoodust on selge, et ilma arvestussüsteemita (praegu auditeeritud projekt) ei ole ka SKAIS2 toimivat tarkvara ning ilma toimiva SKAIS2 tarkvarata ei ole arvestussüsteem eraldiseisvana oluliselt toimiv. Vormiliselt on auditeeritud projekti eesmärk täidetud – arvestussüsteemi tarkvara loodud. Sisuliselt aga ei ole selle tarkvara enamuse komponentidega täna võimalik tööd teha ja nad ei ole sihipärases kasutuses, kuigi toetuse saaja väidab vastupidist. Toetuse saaja hinnangul on projekti eesmärgid täidetud: …„Seega oleks tõlgendus, et projekti eesmärk ei ole saavutatud, sest menetlusprotsessid ei ole veel sotsiaalkaitse infosüsteemi terviklahenduses toimivad, võimalik vaid siis kui investeeringute kava või taotluse rahuldamise otsuses nõutaks SKAIS2 terviklahenduse valmimist samaaegselt projekti töödega. Sellist tingimust investeeringute kavas ega taotluse rahuldamise otsuses seatud ei ole ega saagi olla. Samuti ei läheks see kokku IT arenduste loogikaga, kus kõigepealt arendatakse baastarkvara ning seejärel eritarkvara (nt pensionite menetlus).“… Tõepoolest ei ole TRO-s nõutud, et auditeeritud projekti eesmärkide täitmine sõltuks SKAIS2 terviklahendusest, kuigi toetuse saaja on oma taotluses rõhutanud (vt viited ülalpool), et lõplik eesmärk on SKAIS2 terviklahendus. Ühtlasi on toetuse saaja ise auditi ajal viidanud, et ilma SKAIS2 terviklahenduseta ei ole võimalik projekti arenduste toimivust ei hinnata ega tagada nende toimivust terviklahenduses. Leiame, et TRO peaks täpsemalt sätestama, mis on toetatud projekti asukoht kogu projektis, kas toetamise eeldus oli tervikprojekti jaoks selle eelduse loomine või oli seatud tingimus, et peab olema kogu teenus valmis ja kasutusel. Juhul kui seda ei tehta on võimalik olukord, kus toetatakse arenduste loomist, mida hiljem ei pruugitagi kasutusele võtta. Auditi ulatuses olid arendustööd kogusummas 89 280 eurot. 4.06.2018. a. seisuga oli nende jaotus vastavalt sihipärasele kasutusele järgmine:  sihipäraselt on kasutusel arendustööd kogumaksumusega 32 640 eurot;  arendustööd summas 46 800 eurot on planeeritud kasutusele võtta hiljemalt 1.09.2019. a., seda eeldusel, et konkreetse funktsionaalsusega põhiprotsess (nt pension, perehüvitis vms) on selleks ajaks valminud;  detailanalüüsi tööd summas 9 840 eurot on sisend järgmisteks arendustöödeks ning planeeritud kasutusele võtta koos vastava põhiprotsessi arendustööde algusega: o alates 1.01.2020. a. (nt abivahendite analüüs); o alates 1.09.2019. a. (välispensionid). Projekti abikõlblikkuse lõpp ehk tööde viimane kasutustele võtmise kuupäev oli 31.05.2017. a. Seisuga 4.06.2018. a. ei ole sihipäraselt kasutusele võetud töid abikõlblikus summas 56 640 eurot. Ühtlasi märgime, et toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ning teavitanud rakendusüksust, et oluline osa arendustest ei ole sihipärases kasutuses. 6 Käesolevas projektis ei ole täidetud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimus – toetus saaja pidi säilitama projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutama seda sihipäraselt viie aasta jooksul lõppmakse saamisest. Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 1439 § 21 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 1 toodud asjaolud, et juhul kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Juhul kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega siis finantskorrektsiooni otsust ei tehta10. Toetuse saaja väitis, et arendused võetakse olulises osas kasutusele hiljemalt 1.09.2019. a. Seetõttu leiame, et tähelepanekus välja toodud puudust on võimalik kõrvaldada, määrates uue kuupäeva, millest algab toetuse saaja kohustus säilitada projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutada seda sihipäraselt viie aasta jooksul. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et tellitud tööd ei võeta sihipäraselt kasutusse ning toetatud kulud ei ole seetõttu põhjendatud. Kulud, mis ei ole põhjendatud, ei ole abikõlblikud. Mitteabikõlblike kulude katteks makstud toetus tuleb tagasi maksta. Soovitus toetuse saajale: Soovitame esitada asjakohane taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus. Vastasel juhul tuleks toetus osaliselt tagasi maksta. Toetuse saaja kommentaar: Auditi aruandes on esitatud oluline tähelepanek, et projekti eesmärk ei ole saavutatud, sest kõik toetatud arendused ei ole sihipärases kasutuses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.05.2015 käskkirja nr 15-0130 „Nutika teenuste taristu arendamise 2015. aasta investeeringute kava kinnitamine“ Lisa (edaspidi investeeringute kava) rea 11 järgi on: a) projekti eesmärgiks tagada SKAIS2 (sotsiaalkaitse infosüsteem) terviklahenduses toimiv menetlusprotsesside finantsarvestus ja eelarvevastavus; b) projekti tulemuseks nõue, et arendus oleks teostatud. Riigi Infosüsteemi Ameti 01.06.15 taotluse rahuldamise otsus nr 1-2/15-027 „Sotsiaalministeeriumi projekti „SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1.etapp““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) viitab samale eesmärgile ning kohustab ühtlasi toetuse saajat säilitama projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutama seda sihipäraselt viie aasta jooksul lõppmakse saamisest. Taotluse rahuldamise otsus peab olema kooskõlas majandus- ja taristuministri 12.03.2015 määrusega nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ (edaspidi toetuse andmise tingimused) ja investeeringute kavaga. Nii investeeringute kava kui taotluse rahuldamise otsus seovad menetlusprotsesside finantsarvestuse ja eelarvevastavuse toimimise SKAIS2 terviklahenduse valmimisega. Leiame, et ilma SKAIS2 terviklahenduseta ei ole võimalik teostatud arenduste toimivust ei hinnata ega tagada nende toimivust terviklahenduses. On võimalik hinnata, kas konkreetse arendusega seotud tööd on teostatud ja seeläbi igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad. 9 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143. 10 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS 2014_2020) § 45 lg 3 7 Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendus on mahukas ja keerukas projekt, millest auditeeritud leping moodustab vaid osa. Auditeeritud projekti ulatus on SKAIS2 tervikprojekti raames finantsarvestusmooduli esimese etapi realiseerimine vastavalt üldisele projektiplaanile ja hankelepingute plaanile. Leiame, et nimetatud lepingut ei saa käsitleda eraldiseisva tervikuna ning lepingu objekt on põhjuslikus seoses teiste raamlepingu raames sõlmitud hankelepingutega, mida ei rahastatud struktuurifondidest. Kui näiteks ehituses saab tõmmata selge joone, kus lõpeb projekteerimine ja algab füüsiline realiseerimistöö, siis tarkvaraarenduses toimub lahenduse kavandamine tavaliselt kogu arendustöö jooksul. Samuti on ehitusprojekti võimalik jaotada loogilisteks ja välistele osapooltele mõistetavateks osadeks ning hinnata vahetulemuste valmimist, tarkvara arendusprojektis võib vahetulemuste hindamine osutuda äärmiselt keeruliseks või võimatuks, sest selle kvaliteet ja tulem selguvad peale kogu töö lõppu ehk terviklahenduse valmimist. Toetuse saaja märgib, et auditi aruandes mittesihipärases kasutuses olevateks hinnatud tööd on arendaja poolt teostatud, need on testitud ning toodangukeskkonnas realiseeritud, st igapäevaselt sihipäraselt kasutatavad. Toetuse saaja ei pea võimalikuks nõustuda auditist nähtuva käsitlusega, et auditeeritud projekt on eraldiseisev tervik. Pikaajalise ja keeruka infosüsteemi arendust, kaasaegseid arendusmetoodikaid (näiteks agiilne arendusmetoodika) kasutades, ei ole toetuse saaja hinnangul võimalik selliselt, et iga osa oleks eraldiseisev tervik, osadeks jaotada ega realiseerida. Leiame, et auditi aluseks olev lähenemine, mille kohaselt iga struktuurifondidest rahastatud projekti (lepingut) tuleb käsitleda eraldiseiseva tervikuna, seab kahtluse alla võimaluse mahukate ja keerukate infosüsteemide arenduste osaliseks rahastamiseks struktuurifondidest. Lähtudes asjaolust, et investeeringute kava kohaselt peavad tööd olema teostatud ning terviklahenduses toimima, on toetuse saaja hinnangul ainuvõimalik lugeda taotluse rahuldamise otsuses tööde sihipäraseks kasutamiseks olukorda, kus tööd on teostatud, testitud ja toodangukeskkonnas realiseeritud. Et auditeeritud projekti eesmärkide täitmisele ning kulude abikõlblikkusele lõpliku hinnangu andmise eelduseks on sotsiaalkaitse infosüsteemi terviklahenduse valmimine, esitame rakendusüksusele auditi aruande soovituse kohaselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse vara sihipärase kasutamise nõude tähtaja arvestamise alguse muutmiseks lõppmakse saamise kuupäevast arenduste sihipärase kasutusele võtmise kuupäevaks. Kasutusele võtmata funktsionaalsus võetakse kasutusele siis kui toodangusse jõuab esimene auditeeritud lepingu alusel loodud finantsarvestusmooduli arendusi (nt tulumaksu arvestus) kasutav äriteenus. Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendusprojekti hetkel kehtiva teekaardi järgi on selleks vanemahüvitis tähtajaga 01.07.2020. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: digitaalvõimekuse arendamise juht Anneli Laansoo, veebruar 2019. Risk rakendusüksusele (RÜ): Esineb oht, et tellitud töid ei võeta sihipäraselt kasutusse ning toetatud kulud ei ole seetõttu põhjendatud. Kulud, mis ei ole põhjendatud, ei ole abikõlblikud. Mitteabikõlblike kulude katteks makstud toetus tuleb tagasi nõuda. Soovitus RÜ-le: 1. Soovitame üle kontrollida kõik auditeeritud projekti raames vastuvõetud tööd ja muude projektide tööd, mis põhinevad riigihankel nr 142843 „Infosüsteemi arendustööd raamlepingu alusel (SKAIS2)“ ning veenduda, et kõik vastuvõetud tööd on tegelikult sihipärases kasutuses. 2. Peale eelmises punktis soovitatud järelkontrolli teha toetuse saajale ettekirjutus11, määrates uue kuupäeva, millest algab toetuse saaja kohustus säilitada projekti käigus hangitud ja loodud vara ning kasutada seda sihipäraselt viie aasta jooksul. Kuupäeva määramisel tuleks lähtuda toetuse saaja hinnangutest, mis ajaks 11 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 42 8 on kõik või enamus arendusi igapäevaselt kasutatavad, st sihipärases kasutuses. Tööde osas, mida ei võetagi kasutusele, teostada finantskorrektsioon. 3. Juhul kui ülaltoodud tingimustel ettekirjutust ei tehta siis rakendada finantskorrektsiooni vastavalt hetkeseisu tegelikule tööde sihipärasele kasutamisele. 4. Tagada, et projektile teostatakse järelkontroll varade sihipärase kasutamise nõude täitmise hindamiseks. 5. Analüüsida, kas analoogset probleemi võiks esineda teistes struktuurivahenditest rahastatud projektides. Vajadusel muuta taotluse rahuldamise otsuseid ning teostada finantskorrektsioonid. 6. Juhul kui projekti eesmärkide täitmine sõltub teatud eeldustest või täiendustest, seada analoogsetes arendustes juba taotluse rahuldamise otsuses sisse asjakohane12 kõrvatingimus. Rakendusüksuse kommentaar: Jääme seisukohale, et toetuse saaja poolt auditeeritud projekti raames tehtud arendustööd on vajalikud SKAIS2 funktsioneerimise kindlustamiseks. Valmivad SKAIS2 moodulid kasutavad järjest enam finantsarvestusmoodulit, kui alustarkvara. Finantsarvestusmooduli kasutuselevõtt toimub seega teatud aja vältel. RÜ võtab soovitused täitmiseks järgmiselt:  kontrollib üle kõik auditeeritud projekti raames vastuvõetud tööd ja muude SF-st rahastatud projektide tööd, mis põhinevad riigihankel nr 142843 „Infosüsteemi arendustööd raamlepingu alusel (SKAIS2)“ ja selgitab, mis ulatuses on arendused kasutusele võetud ning missugune on kasutusele võtmata tööde kasutuselevõtmise ajakava.  Vastavalt läbi viidud analüüsile teeb RÜ otsuse, millega määrab toetuse saajale uued tähtajad, millest algab toetuse saaja kohustus säilitada projekti käigus hangitud STSi nõuetest tulenev sihipärase kasutamise arvestus.  Tööde osas, mida toetuse saaja ei võetagi kasutusele (mis iganes põhjustel – tehnoloogiline vms), teeb RÜ finantskorrektsiooniotsuse.  RÜ tagab, et projektile teostatakse järelkontroll varade sihipärase kasutamise nõude täitmise kohta vastavalt RÜ protseduuridele. RÜ analüüsib, kas analoogset probleemi võiks esineda teistes struktuurivahenditest rahastatud projektides. Vajadusel muudab taotluse rahuldamise otsuseid. Juhul, kui uute esitatavate taotluste puhul esinevad sarnased probleemid, seab RÜ analoogsetes arendustes juba taotluse rahuldamise otsuses sisse asjakohase kõrvatingimuse. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hangete läbi viimisel järginud kehtivaid õigusakte. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisaldanud riigiabi. 12 Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a. määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ §9 9 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 10. leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kaur Siruli Marek Suurniit Osakonna juhataja juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 25.01.2019. a. 10 Kaia Iva Sotsiaalministeerium Meie 25.01.2019 nr 10-5/642-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua Iva Edastame Teile projekti nr 2014-2020.11.02.001.01.15-0011 „SKAIS2 finantsarvestusmooduli arendustööde 1. etapp“ auditi lõpparuande nr ERF-287/2018. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (10 leheküljel) Sama: Hr Andrus Kaarelson, Riigi Infosüsteemi Amet ([email protected]). Teadmiseks Hr Rene Tammist, Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Marek Suurniit 6113706 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel