dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 25. jaanuar 2019
Viit
2-5.1/3380-4
Registreeritud
25. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Kristina Brandt-Kure
Lahendamise tähtaeg
24. veebruar 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf109 KB
  • 📎vaideotsus-Sotsministeerium.bdoc207 KB

Sisu (failidest)

Saatja: SA Innove <[email protected]> Saadetud: 25.01.2019 13:45 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Vaideotsus Manused: vaideotsus-Sotsministeerium.bdoc Tere! SA Innove edastab Teile vaideotsuse (manuses). Lugupidamisega Kerli Allik assistent SA Innove Lõõtsa 4, 11415 Tallinn 735 0752, [email protected] www.innove.ee VAIDEOTSUS Tallinn (kuupäev digitaalallkirjas) nr 3-3.1/14086-2 Toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamise tingimused“ projekti „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001) osas 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 peale esitatud vaide rahuldamata jätmine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4, § 86 lõigete 1 ja 2, perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3, sotisaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 kinnitatud „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ (edaspidi TAT) punkti 7.7.2 alusel ning lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaidlustaja või hankija), registrikood 70001952, aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, 26.11.2018 esitatud vaidest nr 2-5.1/3380-2, Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus) otsustab: - Jätta Sotsiaalministeeriumi 26.11.2018 esitatud vaie nr 2-5.1/3380-2 rakendusüksuse 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 (edaspidi otsus) peale rahuldamata. Asjaolud 1. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.1 kohaldub toetuse saajale mh STS § 26, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust (edaspidi RHS), kui ta on hankija RHSi tähenduses. Sotsiaalministeerium on hankija RHS § 10 lg 1 punkti 1 alusel. 2. Vaidlustaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 ja 189564 nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“. Hanke nr 157505 tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme eduka pakkujaga – Sanitex OÜ (hankelepingu sõlmimise kuupäev 18.02.2015), Tartu Miil AS (17.02.2015) ja AS Kaupmees & Ko (18.02.2015). Antud raamlepingute alusel läbiviidud minikonkursside tulemusel sõlmis toetuse saaja Sanitex OÜ-ga kolm hankelepingut perioodil 20.03.2015-15.11.2017. Hanke nr 157505 hanketeates (edaspidi ka HT) on üheks tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi ka VTA) poolt ning pakkujal tuleb esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number. 08.01.2015 muudeti hanke nr 157505 hankedokumente (edaspidi ka HD) ning HD punkti 5.2.2 muudetud sõnastuse kohaselt peab pakkuja olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust ning pakkujal tuleb esitada vaid kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V. Hanketeates pole antud nõude sõnastust muudetud. Hanke nr 189564 tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme pakkujaga – Sanitex OÜ (13.11.2017), Tartu Mill AS (13.11.2017) ja Balti Veski AS (13.11.2017). Antud raamlepingute alusel läbiviidud minikonkursside tulemusel sõlmiti Sanitex OÜ-ga perioodiks 18.01-31.12.2018 hankeleping. Hanke nr 189564 HT-s on üheks tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V. 3. Rahandusministeerium viis läbi auditi nr FEAD-3/2017, mille raames auditeeriti ka hangete nr 157505 ja 189564 läbiviimise õiguspärasust. Auditi 10.09.2018 lõpparuandes on tähelepanekus nr 4.1 välja toodud, et riigihangete nr 157505 ja 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult piiravad välisriigi pakkujate suhtes. 4. Rakendusüksuse otsusega keelduti maksetaotluste nr 1-7 aktsepteerimisest summas 463 291,55 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust järgida RHSis. Rakendusüksus on oma otsuses seisukohal, et mõlemas hankes on kehtestatud kvalifitseerimise nõudeid, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas, kellel pole tingimuses nõutud Eesti asutuse tunnustust või kes pole täitnud vastavat Eesti teatamis- ja loakohustust. Seega on hankija rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1. Olenemata sellest, et pakkujal on kehtestatud tingimust võimalik täita tuginedes teise isiku vahenditele või esitada ühispakkumus isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei muuda see seatud tingimust õiguspäraseks ehk pakkujate ringi põhjendamatult mittepiiravaks. Need pakkujad, kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele tugineda või ühispakkumust esitada, võisid loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita nõutud tingimust pakkumuse esitamise tähtpäevaks. 2 5. 26.11.2018 esitas Sotsiaalministeerium otsusele vaide ning taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja leiab, et seisukoht, mille kohaselt sai hankes osaleda üksnes Veterinaar- ja Toiduameti kinnituse olemasolu korral, on väär. Vaidlustaja leiab, et Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb toidukäitlemise teavitus- ja loakohustus täita hankija asukohariigis. Samuti leiab vaidlustaja, et hankijal puudus kaalutlusõigus RHS § 41 lõike 3 kohaldamisel ning hanketingimused on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Vaidlustaja on seisukohal, et hanke tulemusena on konkurentsi kasutatud efektiivselt ning finantskorrektsiooni otsus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. 6. Rakendusüksus kontrollis TAT määruse punkti 7.7.2 alusel vaide esitamise tähtaegsust ning vastavust HMS § 76 lõikele 2. Vaideotsuse põhjendus 7. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõiketele 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. 8. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.1. kohalduvad toetuse saajale lisaks TATis sätestatule STSi §id 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.1. kohaselt loetakse abikõlblikuks kulu, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. STS § 24 punktide 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Vastavalt STS § 26 lõikele 1 on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-st, kui ta on hankija RHS-e tähenduses. 9. Rakendusüksus hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi esitatud ja kogutud tõenditega ning asus seisukohale, et tuvastatud asjaolude kohaselt on kinnitust leidnud, et vaidlustaja on kvalifitseerimise tingimustena kehtestanud ebavõrdsed ja diskrimineerivad tingimused, mis on välisriigi pakkujate suhtes piirav, rikkudes seega RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 üldpõhimõtet ehk hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on 3 Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumis oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 10. Vaidlustaja ja rakendusüksus on asunud erinevatele seisukohtadele selles osas, kas hanke kvalifitseerimise tingimusena sätestatud „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustuse piirang on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Sisuliseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas piirang, et pakkuja peab pakkumuse esitamise ajal täitma hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust, on asjakohane ja põhjendatud ning võrdsetel alustel täidetav kõigile hankes osaleda soovinud pakkujatele, või on nõue diskrimineeriv pakkuja päritolu alusel ehk tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist pakkujate suhtes. 11. Rakendusüksus leiab, et kõigepealt on vaja tuvastada, kas piirang on sisuliselt põhjendatud ja lubatav riigihangete reeglite kohaselt ning seejärel analüüsida, kas piirang võis kaasa tuua pakkujate ebavõrdse kohtlemise. 12. Vastavalt RHS § 39 lõike 1 peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankes nr 157505 oli hanketeates sätestatud, et pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust VTA poolt ning pakkujal tuleb esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number. 18.01.2015 muudeti küll hankedokumenti (pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust ning pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V), kuid hanketeade jäi muutmata. Seega lähtudes RHS § 39 lõikele 1 tuli lähtuda hanketeates toodud kohustusest. Hanke nr 189564 hanketeates on üheks tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta. Kui jätta arvestamata, et hankes nr 157505 jäi eksimuse tõttu hanketeade muutmata, ning arvestada hankedokumendi muudatusega, leiab rakendusüksus, et vastupidiselt vaides väidetule ei selgu nii hankes nr 157505 kui ka nr 189564 sätestatud vaidlusalusest tingimusest, et tingimuse täitmiseks piisas teavituskohustuse täitmisest ja loakohustuse menetlus ei pidanud olema lõppenud. Hanke nr 157505 HD punktis 5.2.2 ja hanke nr 189564 hanketeate III osa punktis 2.3 sätestatud tingimuses on selgesõnaliselt nõutud, et „pakkuja peab olema täitnud ja hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V“. Seega sai mõlemas hankes osaleda üksnes pakkuja, kes omas VTA tunnistust või pidi olema 4 täitnud toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse enne pakkumuse esitamist. 13. RHS § 41 lõige 3 sätestas hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Selleks pidi hankija hanketeates märkima, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja sellisele kvalifitseerimise tingimusele vastamise tõendamiseks hankijale esitama. Tõendi esitamise nõuet ei pidanud kehtestama juhul, kui asjaomane tõend oli hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadav. RHS § 41 lõike 3 sätestatud regulatsiooni kehtestamise aluseks oli Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), artiklis 46 sätestatud kutsetööga sobivust käsitlev reeglistik. Viidatud artikkel 46 esimese lause kohaselt võib igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale. Nimetatud klassikalise direktiivi sätte esimene lause lubab hankijal sisuliselt nõuda tõendeid pakkuja või taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Artikkel 46 teine lause lubas hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist. Nimetatud sätte sõnastusest nähtuvalt lubas direktiiv nõuda taotlejatelt või pakkujatelt erinõudele vastavust (loa olemasolu, organisatsiooni kuulumist) kinnitavate tõendite esitamist üksnes teenuste riigihankelepingute puhul. Võimalus kehtestada seadusest tulenevate erinõuetega seotud kvalifitseerimise tingimusi üksnes teenuste riigihankelepingute puhul, on sätestatud ka klassikalise direktiivile järgnenud ja 18.04.2016 kehtima hakanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, artikli 58 lõikes 2. Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud põhimõtte kohaselt kohaldub Euroopa Liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus kõigile riigihangetele, mille korraldamiseks on ette nähtud direktiivide kohaldamisalasse jäävate riigihangetega sarnane reeglistik. Seega kui liikmesriik kasutab liidu õigusega 5 määratud lahendusi, on Euroopa Liidu õiguskorra ühtsustamise huvides oluline, et Euroopa Liidu õigusest ülevõetud reegleid ja kontseptsioone tõlgendatakse ühtselt. Seega mööname, et kõik asjade või ehitustööde hankelepingute sõlmimiseks läbiviidavates riigihangetes RHS § 41 lõike 3 alusel hanketeates kvalifitseerimise tingimustena kehtestatud erinõuded ja sellekohaste tõendite esitamise nõuded ei too klassikalise direktiivi nõuet väga selgelt välja. Vaidlustaja on hanked nr 157505 ja nr 189564 määratlenud riigihangete registris asjade hangetena (hanke liik asjad). Antud juhul ei oma tähtsust, et hanked sisaldasid ka tarnimist, kuivõrd RHS § 4 lõike 6 kohaselt tuleb asjade hankelepinguks lugeda leping, mille alusel ostetakse nii asju, kui teenuseid, kui asjade maksumus ületab teenuste maksumust. Seega antud juhul oli tegemist asjade hangetega ning sellest pidi ka hankija lähtuma. Lähtudes klassikalisest direktiivist ja asjaolust, et tegemist oli asjade hankelepingutega, võis hankija nõuda tõendeid, et pakkuja või taotleja on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, mitte aga tegevusloa omamise kohta. 14. Toiduseaduse regulatsiooni aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused. Teatamis- ja loakohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikest 2 ja 3 ning see on otsekohalduv ja järgimiseks liikmesriikidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 852/2004 artikli 6 lõike 2 kohaselt teavitab iga toidukäitleja asjakohast pädevat asutust viimase nõutavas vormis igast tema juhitavast ettevõttest, mille tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi, pidades silmas iga sellise ettevõtte registreerimist. Toidukäitlejad tagavad alati ka ettevõtete kohase asjakohase teabe olemasolu pädevale asutusele, sealhulgas teavitades olemasoleva ettevõtte tegevuse igast olulisest muudatusest või selle sulgemisest. Samas määruse artikli 6 lõike 3 punktide b ja c alusel tagavad toidukäitlejad ettevõtete tunnustamise pädeva asutuse poolt, mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele kontrollkäigule, kui tunnustus on nõutav määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel või artikli 14 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud otsuse alusel ehk toidukäitlejad tagavad ettevõtete tunnustamise pädeva asutus poolt, mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele kontrollkäigule, kui tunnustus on nõutav selle liikmesriigi riiklike õigusnormide alusel, kus ettevõte asub. Toiduseaduse § 7 lg 1 punkti 1 alusel tuleb VTAle esitada majandustegevusteade toidu käitlemiseks Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes ning § 8 lg 1 punkt 1 alusel peab ettevõtjal olema tegevusluba toidu käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohasel ettevõttel. Vastavalt toiduseaduse § 9 lõikele 1 lahendab tegevusloa VTA. 6 Hangete nr 157505 ja nr 189564 eesmärgiks on leida kuni kolm pakkujat ja sõlmida raamlepingud enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete ostmiseks ja tarnimiseks Eestis asuvatesse ladustamiskohtadesse. Seega ei ole pakkujal või taotlejal võimalik hankelepingut täita ilma Eestis toitu ladustamata. Et välisriigi pakkuja saaks Eestis toitu ladustada, pidi ta täitma toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust. 15. Üheks riigihanke üldpõhimõtteks on võrdse kohtlemise põhimõte ehk RHS § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muud Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning järgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega on seatud kvalifitseerimise tingimused oma sisult vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ning sellest tuleneva pakkuja päritolu alusel diskrimineerimise keeluga osas, milles see lubas hankijal nõuda pakkujatelt ja taotlejatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal. Antud seisukohta toetavad ka Euroopa Kohtu lahendid C- 234/03, C-225/98 ja C-46/15. Pakkuja päritolul põhineva diskrimineerimise keeld on võrdse kohtlemise põhimõtte eriliik, mis kohustub hankijat kohtlema teiste liikmesriikide pakkujaid oma riigi ettevõtjatega võrdselt ning keelab kohalike pakkujate eelistamise riigihankes üksnes nende kodumaise päritolu tõttu. Nõuda pakkujalt või taotlejalt alles hankelepingu täitmiseks vajalikku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse täitmist juba pakkumuse esitamise hetkel, seab hankija pakkumuse esitamiseks eelisseisundisse need pakkujad või taotlejad, kes omavad VTA teadet või tegevusluba, võrreldes nende pakkujate või taotlejatega, eelkõige välisriigi pakkujad, kellel need pakkumuse hetkel puudusid. Kuna selliste teadete ja lubade olemasolu riigihankes osalemise eeldusena võis tähendada pakkuja jaoks olulisi jõupingutusi ning haldustehniliste toimingute läbiviimist, võis see tõsiselt takistada pakkuja, eelkõige välisriigi pakkuja võimalust ja huvi läbiviidavas riigihankes osaleda. Vaidlustaja on vaides õigesti välja toonud, et EL tasandil on avaliku huvi kaitseks kehtestatud määrused, mis reguleerivad toiduainete käitlemist liidu territooriumil ning kindlustada liidu territooriumil elavate inimeste tervislik ja ohutu toit samaaegselt kaupade vaba liikumise soodustamiseks. Selle avaliku huvi realiseerimiseks ja konkurentsi edendamiseks ettevõtete vahel on toidukäitlejad kõigis liikmesriikides ja kõigis toidu käitlemise kohtades allutatud kohapealsele pädeva asutuse kontrollile. Kuid selle avaliku huvi täitmiseks ei ole põhjendatud piirata välisriigi pakkujate osalemist hankes, vaid oleks piisanud ka nõuda teatamis- ja loakohustuse täitmist alles hankelepingu täitmise algusajaks. Antud seisukoha võib välja lugeda ka vaidlustaja poolt viidatud e-kirjavahetusest VTAga perioodist 25.01.2018 kuni 31.10.2018, kus öeldakse, et välisriigi pakkuja ei pea täiendavalt 7 täitma kohustusi/tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule. 16. Eelpool toodust tulenevalt olid ja on õigusvastased need hankija poolt RHS § 41 lõike 3 alusel heausklikult kehtestatud kvalifitseerimise tingimused, mis nõudsid pakkujal või taotlejal Eesti õigusaktides sätestatud erinõuetele vastamist juba riigihankes pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise ajal. Analoogselt Euroopa Kohtu lahendis C-234/03 esitatud asjaoludega, piisanuks hankija poolt vastava nõude kehtestamisega silmas peetava eesmärgi täitmiseks ka sellest, kui taotlejal või pakkujal peavad vastavad registreeringud või load olema olemas hankelepingu täitmise algusajaks. Hankija ei tohi teha ühelegi hankes osalevale isikule põhjuseta soodustusi ega kohelda kedagi teistega võrreldes halvemini. Seega rakendusüksus jääb seisukohale, et kuigi Eestis peab toidu käitlemiseks täitma toiduseaduses sätestatud teavitamis- ja loakohustust ning nimetatud nõue on hankelepingu täitmiseks vajalik, siis oleks antud nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välipakkujate õigusi vähem riivanud see, kui hankija oleks nõude täitmise ette näinud hankelepingu tingimusena. 17. Rakendusüksus ei nõustu vaidlustajaga, et hanketingimused on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Vaidlustaja on leidnud, et rakendusüksuse seisukoht, et tegevusloa nõue on vastuolus RHS § 3 punktiga 3 tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (C- 234/03, C-225-98 ja C-46/15) on väär ning Euroopa Komisjoni juhend ei ole käesoleval juhul kohaldav, kuna need kohtulahendid käsitlevad olukorda, kus piirangud või juhtumid tulenevad üksnes siseriiklikust õigusest. Rakendusüksus viitas nimetatud kohtulahenditele olukorras, kus hankija nõudis pakkujatelt hankija asukohariigist tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Olukorras, kus hankija on sätestanud pakkumuse esitamise kriteeriumina klassikalise direktiiviga ja riigihangete seadusega vastuolus oleva nõude, ei oma tähtsust see, kas nõude esitamise aluseks on EL õigusaktidest tuleneva ja liikmesriigi õigusesse üle võetud nõudega või üksnes siseriiklikust õigusest tuleneva piiranguga. Väärib märkimist, et isegi, kui EL õigusaktide kohaselt on mingis valdkonnas kehtestatud ühtsed reeglid, ei ole pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olukord, kus antud valdkonna hankes on seatud pakkumuse esitamise kriteeriumina nõue, mis eeldab vastavust liikmesriigi konkreetsetele õigusaktidele, kuivõrd selline nõue eeldab välismaise pakkuja puhul hankija asukohariigi seadusandluse head tundmist. On ilmne, et hankija asukohariigi pakkujal on nendest nõuetest lihtsam aru saada kui välismaisel pakkujal. Sellist seisukohta saab tuletada ka Euroopa Kohtu praktikast, nt C-171/15, C-27/15, C- 225/98. Antud juhul ei oma tähtsust, kas piirangud tulenevad üksnes siseriiklikust 8 õigusest, vaid oluline on, kas pakkumuste esitamise kriteeriumina vastav nõue on õiguspärane või mitte. 18. Rakendusüksus ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et hanke tulemusena on konkurentsi kasutatud efektiivselt, kuivõrd pole teada, milliseks oleks kujunenud raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine hind ning minikonkursi toidukorvi hind, kui hankes poleks seatud pakkujaid ebaproportsionaalselt piiravaid kvalifitseerimistingimusi. Antud juhul on efektiivselt kasutatud siseriikliku konkurentsi. 19. Rakendusüksus nõustub vaidlustajaga, et hanke nr 157505 eelnev kahekordne Rahandusministeeriumi audiitorite poolne kontroll, millega RHS rikkumist ei tuvastatud, võis tekitada toetuse saajal õiguspärase ootuse, kuid arvestades asjaolu, et struktuurivahendite õiguspärase kasutamise osas on kõrgendatud ootus ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise kontroll, siis antud juhul see avalik huvi kaalub üles hankija võimaliku õiguspärase ootuse selles osas, et hanke rikkumisi enam ei leita. Samuti on hankijal hoolsuskohustus uurida, kas sätestatud kvalifitseerimise tingimus on kooskõlas RHSiga ja selle aluseks olevate direktiividega ehk kas hankijal olid õiguslikult ka õigus sätestada selline kvalifitseerimise tingimus pakkujatele pakkumuste esitamise ajaks. Olukorras, kus on tuvastatud RHS rikkumine, sätestatud on ebaproportsionaalsed ja piiravad kvalifitseerimise tingimused välisriigi pakkujate suhtes, on rakendusüksusel kohustus vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3 teha finantskorrektsiooni otsus. 20. Raamlepingute eesmärk on leida kuni kolm pakkujat ja sõlmida raamlepingud enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete ostmiseks ja tarnimiseks ladustamiskohtadesse. Seega oli kvalifitseerimise tingimuse eesmärk, et pakkujad või taotlejad, kes töid teostavad, oleksid olemas VTA teade või tegevusluba. Võttes arvesse klassikalise direktiivi artiklit 46, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 58 lõiget 2, RHS § 3 punkti 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõiget 2 ja lõike 3 punkte b ja c ning toiduseaduse § 7 lg 1 punkti 1, § 8 lg 1 punkti 1 ning § 9 lõiget 1 leiab rakendusüksus, et hankija ei tohtinud teatamis- ja loakohustust nõuda enne hankelepingu täitmise algusaega, kuivõrd see tõi kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Raamlepingu eesmärgi oleks täitnud ka olukord, kui hankija oleks VTA teavitus- ja loakohtustust nõudnud hankelepingu täitmise algusajaks, mis oleks taganud kõikide pakkujate või taotlejate võrdse kohtlemise ning seatud piirang oleks olnud riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Seega jätab SA Innove vaide rahuldamata ning otsuse kehtetuks tunnistamata. 21. Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva 9 jooksul, arvates päevast, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama käesolevast vaideotsusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Targama juhatuse liige Kerli Brandt 735 0542 [email protected] 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →