Saatja: SA Innove <
[email protected]>
Saadetud: 25.01.2019 13:45
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Vaideotsus
Manused: vaideotsus-Sotsministeerium.bdoc
Tere!
SA Innove edastab Teile vaideotsuse (manuses).
Lugupidamisega
Kerli Allik
assistent
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
735 0752,
[email protected]
www.innove.ee
VAIDEOTSUS
Tallinn (kuupäev digitaalallkirjas) nr 3-3.1/14086-2
Toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine
ja jagamise tingimused“ projekti „Toiduainete hankimine ja transport
ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001) osas 30.10.2018 finantskorrektsiooni
otsuse nr 3-3.1/468 peale esitatud vaide rahuldamata jätmine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4, § 86 lõigete 1 ja 2, perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3, sotisaalkaitseministri
27.02.2015 käskkirjaga nr 34 kinnitatud „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi
ostmise ja jagamise tingimused“ (edaspidi TAT) punkti 7.7.2 alusel ning lähtudes
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaidlustaja või hankija), registrikood 70001952, aadress
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, 26.11.2018 esitatud vaidest nr 2-5.1/3380-2, Sihtasutus
Innove (edaspidi rakendusüksus) otsustab:
- Jätta Sotsiaalministeeriumi 26.11.2018 esitatud vaie nr 2-5.1/3380-2 rakendusüksuse
30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 (edaspidi otsus) peale
rahuldamata.
Asjaolud
1. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust
kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.1 kohaldub toetuse saajale mh STS
§ 26, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust
(edaspidi RHS), kui ta on hankija RHSi tähenduses. Sotsiaalministeerium on hankija
RHS § 10 lg 1 punkti 1 alusel.
2. Vaidlustaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 ja
189564 nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“. Hanke nr
157505 tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme eduka pakkujaga – Sanitex OÜ
(hankelepingu sõlmimise kuupäev 18.02.2015), Tartu Miil AS (17.02.2015) ja AS
Kaupmees & Ko (18.02.2015). Antud raamlepingute alusel läbiviidud
minikonkursside tulemusel sõlmis toetuse saaja Sanitex OÜ-ga kolm hankelepingut
perioodil 20.03.2015-15.11.2017. Hanke nr 157505 hanketeates (edaspidi ka HT) on
üheks tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab
omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti
(edaspidi ka VTA) poolt ning pakkujal tuleb esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta
ja tunnustamise number. 08.01.2015 muudeti hanke nr 157505 hankedokumente
(edaspidi ka HD) ning HD punkti 5.2.2 muudetud sõnastuse kohaselt peab pakkuja
olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud
teatamis- ja loakohustust ning pakkujal tuleb esitada vaid kinnitus eelnimetatud
kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V. Hanketeates pole antud nõude sõnastust
muudetud.
Hanke nr 189564 tulemusena sõlmiti raamlepingud kolme pakkujaga – Sanitex OÜ
(13.11.2017), Tartu Mill AS (13.11.2017) ja Balti Veski AS (13.11.2017). Antud
raamlepingute alusel läbiviidud minikonkursside tulemusel sõlmiti Sanitex OÜ-ga
perioodiks 18.01-31.12.2018 hankeleping. Hanke nr 189564 HT-s on üheks tehnilise
ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta
lisa 2 vormil V.
3. Rahandusministeerium viis läbi auditi nr FEAD-3/2017, mille raames auditeeriti ka
hangete nr 157505 ja 189564 läbiviimise õiguspärasust. Auditi 10.09.2018
lõpparuandes on tähelepanekus nr 4.1 välja toodud, et riigihangete nr 157505 ja
189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult
piiravad välisriigi pakkujate suhtes.
4. Rakendusüksuse otsusega keelduti maksetaotluste nr 1-7 aktsepteerimisest summas
463 291,55 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust
järgida RHSis. Rakendusüksus on oma otsuses seisukohal, et mõlemas hankes on
kehtestatud kvalifitseerimise nõudeid, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate
ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas, kellel pole tingimuses nõutud Eesti
asutuse tunnustust või kes pole täitnud vastavat Eesti teatamis- ja loakohustust. Seega
on hankija rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1. Olenemata sellest, et pakkujal on
kehtestatud tingimust võimalik täita tuginedes teise isiku vahenditele või esitada
ühispakkumus isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei muuda see seatud tingimust
õiguspäraseks ehk pakkujate ringi põhjendamatult mittepiiravaks. Need pakkujad,
kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele tugineda või ühispakkumust esitada,
võisid loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita nõutud tingimust pakkumuse
esitamise tähtpäevaks.
2
5. 26.11.2018 esitas Sotsiaalministeerium otsusele vaide ning taotleb otsuse kehtetuks
tunnistamist. Vaidlustaja leiab, et seisukoht, mille kohaselt sai hankes osaleda üksnes
Veterinaar- ja Toiduameti kinnituse olemasolu korral, on väär. Vaidlustaja leiab, et
Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb toidukäitlemise teavitus- ja loakohustus täita
hankija asukohariigis. Samuti leiab vaidlustaja, et hankijal puudus kaalutlusõigus
RHS § 41 lõike 3 kohaldamisel ning hanketingimused on kooskõlas Euroopa Kohtu
praktikaga. Vaidlustaja on seisukohal, et hanke tulemusena on konkurentsi kasutatud
efektiivselt ning finantskorrektsiooni otsus on vastuolus õiguspärase ootuse
põhimõttega.
6. Rakendusüksus kontrollis TAT määruse punkti 7.7.2 alusel vaide esitamise
tähtaegsust ning vastavust HMS § 76 lõikele 2.
Vaideotsuse põhjendus
7. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõiketele 1 ja 2 kontrollitakse
vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks
uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused
ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja
teostatakse paikvaatlusi.
8. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust
kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.1. kohalduvad toetuse saajale lisaks
TATis sätestatule STSi §id 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.1. kohaselt loetakse abikõlblikuks kulu, kui
see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5
ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. STS § 24 punktide 1 ja 6 alusel
on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning
muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Vastavalt STS § 26 lõikele 1 on toetuse
saaja kohustatud järgima RHS-st, kui ta on hankija RHS-e tähenduses.
9. Rakendusüksus hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile
esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi esitatud ja kogutud
tõenditega ning asus seisukohale, et tuvastatud asjaolude kohaselt on kinnitust
leidnud, et vaidlustaja on kvalifitseerimise tingimustena kehtestanud ebavõrdsed ja
diskrimineerivad tingimused, mis on välisriigi pakkujate suhtes piirav, rikkudes
seega RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti
3 üldpõhimõtet ehk hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on
3
Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud
riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumis oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud.
10. Vaidlustaja ja rakendusüksus on asunud erinevatele seisukohtadele selles osas, kas
hanke kvalifitseerimise tingimusena sätestatud „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis-
ja loakohustuse piirang on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane
ja põhjendatud. Sisuliseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas piirang, et pakkuja
peab pakkumuse esitamise ajal täitma hankelepingu täitmiseks vajalikku
„Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust, on asjakohane ja põhjendatud
ning võrdsetel alustel täidetav kõigile hankes osaleda soovinud pakkujatele, või on
nõue diskrimineeriv pakkuja päritolu alusel ehk tegemist on ebaproportsionaalse
piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist pakkujate suhtes.
11. Rakendusüksus leiab, et kõigepealt on vaja tuvastada, kas piirang on sisuliselt
põhjendatud ja lubatav riigihangete reeglite kohaselt ning seejärel analüüsida, kas
piirang võis kaasa tuua pakkujate ebavõrdse kohtlemise.
12. Vastavalt RHS § 39 lõike 1 peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja
finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud
kvalifitseerimise tingimustele. Hankes nr 157505 oli hanketeates sätestatud, et
pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust VTA poolt ning
pakkujal tuleb esitada kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
18.01.2015 muudeti küll hankedokumenti (pakkuja peab olema täitnud hankelepingu
täitmiseks vajalikku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust ning pakkujal
tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V), kuid
hanketeade jäi muutmata. Seega lähtudes RHS § 39 lõikele 1 tuli lähtuda hanketeates
toodud kohustusest. Hanke nr 189564 hanketeates on üheks tehnilise ja kutsealase
pädevuse kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab olema täitnud hankelepingu
täitmiseks vajalikku toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal
tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta. Kui jätta arvestamata,
et hankes nr 157505 jäi eksimuse tõttu hanketeade muutmata, ning arvestada
hankedokumendi muudatusega, leiab rakendusüksus, et vastupidiselt vaides
väidetule ei selgu nii hankes nr 157505 kui ka nr 189564 sätestatud vaidlusalusest
tingimusest, et tingimuse täitmiseks piisas teavituskohustuse täitmisest ja
loakohustuse menetlus ei pidanud olema lõppenud. Hanke nr 157505 HD punktis
5.2.2 ja hanke nr 189564 hanketeate III osa punktis 2.3 sätestatud tingimuses on
selgesõnaliselt nõutud, et „pakkuja peab olema täitnud ja hankelepingu täitmiseks
vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb
esitada kinnitus eelnimetatud kohustuste täitmise kohta lisa 2 vormil V“. Seega sai
mõlemas hankes osaleda üksnes pakkuja, kes omas VTA tunnistust või pidi olema
4
täitnud toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse enne pakkumuse
esitamist.
13. RHS § 41 lõige 3 sätestas hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest
tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või
taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Selleks pidi hankija hanketeates
märkima, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on
pakkuja või taotleja sellisele kvalifitseerimise tingimusele vastamise tõendamiseks
hankijale esitama. Tõendi esitamise nõuet ei pidanud kehtestama juhul, kui
asjaomane tõend oli hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike
andmete põhjal kättesaadav.
RHS § 41 lõike 3 sätestatud regulatsiooni kehtestamise aluseks oli Euroopa
parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde
riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), artiklis 46
sätestatud kutsetööga sobivust käsitlev reeglistik. Viidatud artikkel 46 esimese lause
kohaselt võib igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt ettevõtjalt nõuda
tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse
või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt
ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid
käsitlevale IX C lisale. Nimetatud klassikalise direktiivi sätte esimene lause lubab
hankijal sisuliselt nõuda tõendeid pakkuja või taotleja registreerituse kohta tema
asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning juhul, kui see pole
asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust selle kohta,
et ta tegutseb vastaval kutsealal. Artikkel 46 teine lause lubas hankijal teenuste
riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel
peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad
peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või
organisatsiooni kuulumise tõendamist. Nimetatud sätte sõnastusest nähtuvalt lubas
direktiiv nõuda taotlejatelt või pakkujatelt erinõudele vastavust (loa olemasolu,
organisatsiooni kuulumist) kinnitavate tõendite esitamist üksnes teenuste
riigihankelepingute puhul. Võimalus kehtestada seadusest tulenevate erinõuetega
seotud kvalifitseerimise tingimusi üksnes teenuste riigihankelepingute puhul, on
sätestatud ka klassikalise direktiivile järgnenud ja 18.04.2016 kehtima hakanud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL, 26. veebruar 2014,
riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, artikli 58
lõikes 2. Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud põhimõtte kohaselt kohaldub
Euroopa Liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus kõigile riigihangetele,
mille korraldamiseks on ette nähtud direktiivide kohaldamisalasse jäävate
riigihangetega sarnane reeglistik. Seega kui liikmesriik kasutab liidu õigusega
5
määratud lahendusi, on Euroopa Liidu õiguskorra ühtsustamise huvides oluline, et
Euroopa Liidu õigusest ülevõetud reegleid ja kontseptsioone tõlgendatakse ühtselt.
Seega mööname, et kõik asjade või ehitustööde hankelepingute sõlmimiseks
läbiviidavates riigihangetes RHS § 41 lõike 3 alusel hanketeates kvalifitseerimise
tingimustena kehtestatud erinõuded ja sellekohaste tõendite esitamise nõuded ei too
klassikalise direktiivi nõuet väga selgelt välja.
Vaidlustaja on hanked nr 157505 ja nr 189564 määratlenud riigihangete registris
asjade hangetena (hanke liik asjad). Antud juhul ei oma tähtsust, et hanked sisaldasid
ka tarnimist, kuivõrd RHS § 4 lõike 6 kohaselt tuleb asjade hankelepinguks lugeda
leping, mille alusel ostetakse nii asju, kui teenuseid, kui asjade maksumus ületab
teenuste maksumust. Seega antud juhul oli tegemist asjade hangetega ning sellest
pidi ka hankija lähtuma.
Lähtudes klassikalisest direktiivist ja asjaolust, et tegemist oli asjade
hankelepingutega, võis hankija nõuda tõendeid, et pakkuja või taotleja on vastavalt
oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, mitte aga
tegevusloa omamise kohta.
14. Toiduseaduse regulatsiooni aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused.
Teatamis- ja loakohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
852/2004 artikli 6 lõikest 2 ja 3 ning see on otsekohalduv ja järgimiseks
liikmesriikidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 852/2004 artikli 6 lõike
2 kohaselt teavitab iga toidukäitleja asjakohast pädevat asutust viimase nõutavas
vormis igast tema juhitavast ettevõttest, mille tegevus hõlmab toidu tootmise,
töötlemise ja turustamise mis tahes etappi, pidades silmas iga sellise ettevõtte
registreerimist. Toidukäitlejad tagavad alati ka ettevõtete kohase asjakohase teabe
olemasolu pädevale asutusele, sealhulgas teavitades olemasoleva ettevõtte tegevuse
igast olulisest muudatusest või selle sulgemisest. Samas määruse artikli 6 lõike 3
punktide b ja c alusel tagavad toidukäitlejad ettevõtete tunnustamise pädeva asutuse
poolt, mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele kontrollkäigule, kui tunnustus on
nõutav määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel või artikli 14 lõikes 2 osutatud menetluse
kohaselt vastu võetud otsuse alusel ehk toidukäitlejad tagavad ettevõtete
tunnustamise pädeva asutus poolt, mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele
kontrollkäigule, kui tunnustus on nõutav selle liikmesriigi riiklike õigusnormide
alusel, kus ettevõte asub. Toiduseaduse § 7 lg 1 punkti 1 alusel tuleb VTAle esitada
majandustegevusteade toidu käitlemiseks Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse
nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes ning § 8 lg 1 punkt 1 alusel peab
ettevõtjal olema tegevusluba toidu käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohasel ettevõttel. Vastavalt
toiduseaduse § 9 lõikele 1 lahendab tegevusloa VTA.
6
Hangete nr 157505 ja nr 189564 eesmärgiks on leida kuni kolm pakkujat ja sõlmida
raamlepingud enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete ostmiseks ja
tarnimiseks Eestis asuvatesse ladustamiskohtadesse. Seega ei ole pakkujal või
taotlejal võimalik hankelepingut täita ilma Eestis toitu ladustamata. Et välisriigi
pakkuja saaks Eestis toitu ladustada, pidi ta täitma toiduseaduses sätestatud teatamis-
ja loakohustust.
15. Üheks riigihanke üldpõhimõtteks on võrdse kohtlemise põhimõte ehk RHS § 3
punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on
Eestis, mõnes muud Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud
riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning järgima, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. Seega on seatud kvalifitseerimise tingimused oma sisult
vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ning sellest tuleneva pakkuja päritolu alusel
diskrimineerimise keeluga osas, milles see lubas hankijal nõuda pakkujatelt ja
taotlejatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste või
taotluste esitamise ajal. Antud seisukohta toetavad ka Euroopa Kohtu lahendid C-
234/03, C-225/98 ja C-46/15. Pakkuja päritolul põhineva diskrimineerimise keeld on
võrdse kohtlemise põhimõtte eriliik, mis kohustub hankijat kohtlema teiste
liikmesriikide pakkujaid oma riigi ettevõtjatega võrdselt ning keelab kohalike
pakkujate eelistamise riigihankes üksnes nende kodumaise päritolu tõttu. Nõuda
pakkujalt või taotlejalt alles hankelepingu täitmiseks vajalikku toiduseaduses
sätestatud teatamis- ja loakohustuse täitmist juba pakkumuse esitamise hetkel, seab
hankija pakkumuse esitamiseks eelisseisundisse need pakkujad või taotlejad, kes
omavad VTA teadet või tegevusluba, võrreldes nende pakkujate või taotlejatega,
eelkõige välisriigi pakkujad, kellel need pakkumuse hetkel puudusid. Kuna selliste
teadete ja lubade olemasolu riigihankes osalemise eeldusena võis tähendada pakkuja
jaoks olulisi jõupingutusi ning haldustehniliste toimingute läbiviimist, võis see
tõsiselt takistada pakkuja, eelkõige välisriigi pakkuja võimalust ja huvi läbiviidavas
riigihankes osaleda.
Vaidlustaja on vaides õigesti välja toonud, et EL tasandil on avaliku huvi kaitseks
kehtestatud määrused, mis reguleerivad toiduainete käitlemist liidu territooriumil
ning kindlustada liidu territooriumil elavate inimeste tervislik ja ohutu toit
samaaegselt kaupade vaba liikumise soodustamiseks. Selle avaliku huvi
realiseerimiseks ja konkurentsi edendamiseks ettevõtete vahel on toidukäitlejad
kõigis liikmesriikides ja kõigis toidu käitlemise kohtades allutatud kohapealsele
pädeva asutuse kontrollile. Kuid selle avaliku huvi täitmiseks ei ole põhjendatud
piirata välisriigi pakkujate osalemist hankes, vaid oleks piisanud ka nõuda teatamis-
ja loakohustuse täitmist alles hankelepingu täitmise algusajaks. Antud seisukoha
võib välja lugeda ka vaidlustaja poolt viidatud e-kirjavahetusest VTAga perioodist
25.01.2018 kuni 31.10.2018, kus öeldakse, et välisriigi pakkuja ei pea täiendavalt
7
täitma kohustusi/tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja
tulla Eesti turule.
16. Eelpool toodust tulenevalt olid ja on õigusvastased need hankija poolt RHS § 41
lõike 3 alusel heausklikult kehtestatud kvalifitseerimise tingimused, mis nõudsid
pakkujal või taotlejal Eesti õigusaktides sätestatud erinõuetele vastamist juba
riigihankes pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise ajal.
Analoogselt Euroopa Kohtu lahendis C-234/03 esitatud asjaoludega, piisanuks
hankija poolt vastava nõude kehtestamisega silmas peetava eesmärgi täitmiseks ka
sellest, kui taotlejal või pakkujal peavad vastavad registreeringud või load olema
olemas hankelepingu täitmise algusajaks. Hankija ei tohi teha ühelegi hankes
osalevale isikule põhjuseta soodustusi ega kohelda kedagi teistega võrreldes
halvemini.
Seega rakendusüksus jääb seisukohale, et kuigi Eestis peab toidu käitlemiseks täitma
toiduseaduses sätestatud teavitamis- ja loakohustust ning nimetatud nõue on
hankelepingu täitmiseks vajalik, siis oleks antud nõude kehtestamise eesmärki
täitnud ja välipakkujate õigusi vähem riivanud see, kui hankija oleks nõude täitmise
ette näinud hankelepingu tingimusena.
17. Rakendusüksus ei nõustu vaidlustajaga, et hanketingimused on kooskõlas Euroopa
Kohtu praktikaga. Vaidlustaja on leidnud, et rakendusüksuse seisukoht, et tegevusloa
nõue on vastuolus RHS § 3 punktiga 3 tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (C-
234/03, C-225-98 ja C-46/15) on väär ning Euroopa Komisjoni juhend ei ole
käesoleval juhul kohaldav, kuna need kohtulahendid käsitlevad olukorda, kus
piirangud või juhtumid tulenevad üksnes siseriiklikust õigusest.
Rakendusüksus viitas nimetatud kohtulahenditele olukorras, kus hankija nõudis
pakkujatelt hankija asukohariigist tulenevatele erinõuetele vastamist juba
pakkumuste esitamise ajal. Olukorras, kus hankija on sätestanud pakkumuse
esitamise kriteeriumina klassikalise direktiiviga ja riigihangete seadusega vastuolus
oleva nõude, ei oma tähtsust see, kas nõude esitamise aluseks on EL õigusaktidest
tuleneva ja liikmesriigi õigusesse üle võetud nõudega või üksnes siseriiklikust
õigusest tuleneva piiranguga. Väärib märkimist, et isegi, kui EL õigusaktide kohaselt
on mingis valdkonnas kehtestatud ühtsed reeglid, ei ole pakkujate võrdse kohtlemise
põhimõttega kooskõlas olukord, kus antud valdkonna hankes on seatud pakkumuse
esitamise kriteeriumina nõue, mis eeldab vastavust liikmesriigi konkreetsetele
õigusaktidele, kuivõrd selline nõue eeldab välismaise pakkuja puhul hankija
asukohariigi seadusandluse head tundmist. On ilmne, et hankija asukohariigi
pakkujal on nendest nõuetest lihtsam aru saada kui välismaisel pakkujal. Sellist
seisukohta saab tuletada ka Euroopa Kohtu praktikast, nt C-171/15, C-27/15, C-
225/98. Antud juhul ei oma tähtsust, kas piirangud tulenevad üksnes siseriiklikust
8
õigusest, vaid oluline on, kas pakkumuste esitamise kriteeriumina vastav nõue on
õiguspärane või mitte.
18. Rakendusüksus ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et hanke tulemusena on
konkurentsi kasutatud efektiivselt, kuivõrd pole teada, milliseks oleks kujunenud
raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine hind ning minikonkursi toidukorvi
hind, kui hankes poleks seatud pakkujaid ebaproportsionaalselt piiravaid
kvalifitseerimistingimusi. Antud juhul on efektiivselt kasutatud siseriikliku
konkurentsi.
19. Rakendusüksus nõustub vaidlustajaga, et hanke nr 157505 eelnev kahekordne
Rahandusministeeriumi audiitorite poolne kontroll, millega RHS rikkumist ei
tuvastatud, võis tekitada toetuse saajal õiguspärase ootuse, kuid arvestades asjaolu,
et struktuurivahendite õiguspärase kasutamise osas on kõrgendatud ootus ning
rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise kontroll, siis antud juhul see avalik huvi
kaalub üles hankija võimaliku õiguspärase ootuse selles osas, et hanke rikkumisi
enam ei leita. Samuti on hankijal hoolsuskohustus uurida, kas sätestatud
kvalifitseerimise tingimus on kooskõlas RHSiga ja selle aluseks olevate
direktiividega ehk kas hankijal olid õiguslikult ka õigus sätestada selline
kvalifitseerimise tingimus pakkujatele pakkumuste esitamise ajaks.
Olukorras, kus on tuvastatud RHS rikkumine, sätestatud on ebaproportsionaalsed ja
piiravad kvalifitseerimise tingimused välisriigi pakkujate suhtes, on rakendusüksusel
kohustus vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3 teha finantskorrektsiooni otsus.
20. Raamlepingute eesmärk on leida kuni kolm pakkujat ja sõlmida raamlepingud enim
puudust kannatavatele isikutele toiduainete ostmiseks ja tarnimiseks
ladustamiskohtadesse. Seega oli kvalifitseerimise tingimuse eesmärk, et pakkujad
või taotlejad, kes töid teostavad, oleksid olemas VTA teade või tegevusluba. Võttes
arvesse klassikalise direktiivi artiklit 46, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/24/EL artikli 58 lõiget 2, RHS § 3 punkti 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 852/2004 artikli 6 lõiget 2 ja lõike 3 punkte b ja c ning toiduseaduse § 7
lg 1 punkti 1, § 8 lg 1 punkti 1 ning § 9 lõiget 1 leiab rakendusüksus, et hankija ei
tohtinud teatamis- ja loakohustust nõuda enne hankelepingu täitmise algusaega,
kuivõrd see tõi kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Raamlepingu eesmärgi oleks
täitnud ka olukord, kui hankija oleks VTA teavitus- ja loakohtustust nõudnud
hankelepingu täitmise algusajaks, mis oleks taganud kõikide pakkujate või taotlejate
võrdse kohtlemise ning seatud piirang oleks olnud riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Seega jätab SA Innove vaide
rahuldamata ning otsuse kehtetuks tunnistamata.
21. Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seaduses
ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva
9
jooksul, arvates päevast, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama käesolevast
vaideotsusest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Targama
juhatuse liige
Kerli Brandt
735 0542
[email protected]
10