dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele

Sotsiaalministeerium · 7. detsember 2018
Viit
99
Registreeritud
7. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Rene Randver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎99 07.12.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc1624 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 07.12.2018 nr 99 Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas heaolu arengukavaga 2016–2023 ja Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2017. a otsusega toetada teenusekohtade kohandamist dementsusega inimestele: 1. Kuulutan välja taotlusvooru väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajatele teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele. 2. Kinnitan punktis 1 nimetatud taotlusvooru tingimused ja korra (lisatud). 3. Taotlusvooru rahaline kogumaht on 1 500 000 eurot. 4. Määran taotlusvooru eest vastutavaks isikuks Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõuniku René Randveri. 5. Moodustan punktis 1 nimetatud taotlusvooru korraldamiseks komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: René Randver, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Liikmed: Häli Tarum, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Ketri Kupper, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Merle Ploompuu, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Miret Tuur, MTÜ Elu Dementsusega esindaja 6. Punktis 5 nimetatud komisjoni pädevuses on menetlustoimingute tegemine, sh taotlejate nõuetele vastavuse kontrollimine ning taotluste vastavuse ja edukaks tunnistamise kohta ettepanekute tegemine. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkiri nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ Lisa Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016–2019 nägi Sotsiaalministeeriumile ette esitada Vabariigi Valitsusele hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude analüüs ja ettepanekud hooldajate koormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021. Lähtuvalt eelnimetatud tegevusprogrammist esitas Sotsiaalministeerium 2017. aasta suvel Vabariigi Valitsusele ettepanekud hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastamiseks. 14.09.2017 toimunud kabinetiistungil eraldas Vabariigi Valitsus eelmainitud ettepanekute alusel 16,4 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021, sealhulgas eraldati eelarvelised vahendid teenusekohtade kohandamiseks dementsuse diagnoosiga inimestele. Tuginedes eespool nimetatud valitsuse otsusele kuulutab Sotsiaalministeerium välja taotlusvooru üldhooldusteenuse pakkujatele teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele nii ööpäevast kui päevast väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes. Taotlusvoorus osalemiseks tuleb esitada kirjalik taotlus digitaalselt allkirjastatuna aadressil [email protected] pealkirjaga „Teenusekohtade kohandamine“ hiljemalt 90 kalendripäeva pärast taotlusvooru avatuks kuulutamist. § 1. Terminid Käesoleva korra tähenduses on: 1) üldhooldusteenus – sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (sh ööpäevaringne üldhooldusteenus, intervallhoiuteenus ja päevahoiuteenus); 2) dementsus – sündroom ehk haigussümptomite kogum, mis võib kaasneda suure hulga närvisüsteemi või kehaliste haigustega. Üheks sagedasemaks dementsuse põhjustajaks vanemas eas on Alzheimeri tõbi, mis on progresseeruv ja tagasipööramatu närvihaigus. Teised sagedased dementsuse vormid on vaskulaarne dementsus, frontotemporaalne dementsus, dementsus Lewy kehakestest jt. Dementsus võib tekkida ka ulatuslikust peaajuinfarktist, ajutraumast, alkoholi pikaajalisest liigtarvitamisest ja puudulikult hallatud diabeedist. Dementsuse kõige olulisemaks kriteeriumiks sõltumata tekkepõhjusest on vaimse võimekuse püsiv tagasilangus määrani, mis segab oluliselt igapäevast iseseisvat toimetulekut. Dementsuse kulg on individuaalne ning seda mõjutavad inimese üldfüüsiline seisund, muud haigused, tarvitavad ravimid jpm tegurid; 3) dementsusega inimene – dementsuse diagnoosiga või diagnoosimata, kuid dementsuse ilmingutega inimene, kellele osutatakse üldhooldusteenust; 4) teenusekoht – üldhooldusteenuse pakkuja poolt ühele inimesele pakutav majutusega või majutuseta hoolduskoht, mille täitmise eelduseks on lepingu sõlmimine isiku endaga või tema eestkostjaga; 5) teenusekoha kohandamine – dementsusega inimese erivajadustest tulenev siseruumi(de) või õueala ümberehitamine või renoveerimine või vajalike seadmete või tarvikutega varustamine; 6) hoolekandeasutus – hoone või hoonete kompleks, mida kasutatakse üldhooldusteenuse osutamiseks; 7) igapäevane toimetulek – enese eest hoolitsemisega (hügieen, riietumine, toitumine) ja iseseisvuse säilitamisega (liikumine, abivahendite kasutamine) hakkama saamine; 8) toetuse andja – toetuse andjaks on Sotsiaalministeerium. 1 § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse kasutamise tulemusena: 1) paraneb üldhooldusteenust kasutavate dementsusega inimeste turvalisus; 2) suureneb üldhooldusteenuse pakkujate võimekus osutada kvaliteetset teenust dementsusega inimestele; 3) suureneb spetsiaalsete abivahendite kasutamine hooldusteenust saavate dementsusega inimeste seas. § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse üldhooldusteenust pakkuva hoolekandeasutuse kohandamiseks dementsusega inimestele: 1) olemasolevate teenusekohtade kohandamiseks; 2) uute teenusekohtade loomiseks üldhooldusteenuse vahetuks osutamiseks seni kasutuses mitteoleval pinnal. (2) Toetatavateks tegevusteks on hoolekandeasutuse õueala ja teenuse osutamiseks kasutatavate siseruumide füüsiline kohandamine ja vajalike vahendite soetamine: 1) turvalisuse tagamiseks; 2) elukvaliteedi säilitamiseks; 3) igapäevase toimetuleku toetamiseks. § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotleja saab olla avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. (2) Taotleja osutab hoolekandeasutuses kohandatavatel teenusekohtadel üldhooldusteenust, mis on tõendatud Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aruandega 2017. aasta kohta. (3) Taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksuvõlgnevust kontrollitakse viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtpäeva. § 5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% toetatava projekti kogumaksumusest. (2) Maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta on 100 000 eurot. (3) Taotlejal on lubatud esitada kuni kaks projektitaotlust maksimaalselt kahe hoolekandeasutuse kohandamiseks ning taotletav kogusumma peab jääma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksimaalse toetuse piiresse. (4) Toetuse osakaal ja piirsumma sätestatakse taotluse rahuldamise käskkirjas. § 6. Toetatavad kulud (1) Toetatakse järgmisi käesoleva korra §-s 2 nimetatud eesmärkidega kooskõlas olevate kohanduste tegemisega seotud kulusid: 1) projekteerimiskulud, sealhulgas ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased projekteerimistööd, kuid kõige rohkem 15% toetuse summast; 2) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud; 3) ehitustöö käigus ehitisse või ehitise õuealale paigaldatavate seadmete ja paigaldamise kulud, sealhulgas dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamise või paigaldamise kulud; 2 4) pärast kohandust ruumide või õueala eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud; 5) dementsusega inimese erivajadusest tulenevate tarvikute kulud juhul, kui need on seotud kohandatud ruumide või õueala eesmärgipärase kasutamisega; 6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas ruumis või õuealal kasutada; 7) toetuse andjaga eelneval kokkuleppel muud põhjendatud kulud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. § 7. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on lepingus kindlaks määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui sotsiaalkaitseministri käskkirja kinnitamise kuupäev, mil taotlus edukaks tunnistatakse, ja projekti lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2019. a. § 8. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotluse kohustuslikud osad on taotlusvorm (taotlusvooru tingimuste ja korra lisa 1), projekti tulude-kulude eelarve (lisa 2) ja projekti kirjeldus (lisa 3). Taotlusvooru tingimuste ja korra juurde kuulub ka projekti hindamislehe vorm (lisa 4) ning lepingu vorm (lisa 5). (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule lisatakse taotlusele kohaliku omavalitsuse garantiikiri juhul, kui taotleja omafinantseeringu kannab kohalik omavalitsus, ning kohandatava hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks juhul, kui kohandatav hoone ei kuulu taotlejale. (3) Taotleja esitab ülesannete andmise akti komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. (4) Toetuse taotlus koos lisadega esitatakse PDF-vormingus ja esindusõigust omava isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (5) Taotlus vormistatakse eesti keeles. § 9. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest ehk vastavushindamisest ning taotluse hindamisest koos taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisega. (2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 30 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamise tähtaega. (3) Taotlusvooru hilinenult saadetud või käesoleva korra §-s 8 sätestatud kohustuslikele vorminõuetele mittevastavalt vormistatud taotlust menetlusse ei võeta ja taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata. § 10. Taotleja ja taotluse vastavuse hindamine 3 (1) Toetuse andja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesoleva korra §-des 4 ja 8 sätestatud nõuetele ning koostab hindamisele esitatavate projektide nimekirja. (2) Kui taotluses esineb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kolm tööpäeva, mille võrra pikeneb toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. § 11. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Taotlusi hindab sotsiaalkaitseministri käskkirja alusel moodustatud viieliikmeline komisjon. (2) Komisjoni iga liige hindab vastavaks tunnistatud taotlusi hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti kohanduse lahenduse põhjendatus ja terviklikkus; 2) projekti eelarve põhjendatus; 3) projekti ajakava realistilikkus; 4) projekti kuluefektiivsus; 5) hoolekandeasutuse suurus; 6) uute teenusekohtade loomine. (3) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite summa. Taotluse maksimaalne koondhinne on 32 punkti. Hindamine toimub järgmiselt: 1. Projekti kohanduse lahenduse põhjendatus ja terviklikkus: Kohanduse lahendus peab olema kooskõlas taotlusvooru eesmärkidega. Projektis planeeritavate kohanduste vajalikkus peab olema põhjendatud ja nende lahendus terviklik (sh selgelt on välja toodud lisanduvad tähendusrikkad tegevused dementsusega inimesele ning personalipoolse valmisoleku eeldatav suurenemine dementsusega inimese eest hoolitsemisel). Läbivalt peab olema arvestatud dementsusega inimese põhiõiguste tagatusega ja üldhooldusteenuse kvaliteedi põhimõtetega.  10 punkti – kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult läbi mõeldud ning lahenduste valik on põhjendatud.  7 punkti – kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult läbi mõeldud, kuid esineb mõningaid puudusi lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute põhjendatuses.  4 punkti – kohanduse lahendus on üldjoontes eesmärgipärane, kuid esineb olulisi puudusi lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute põhjendatuses.  1 punkt – kohanduse lahendus on eesmärgipärane vaid osaliselt ning kohanduse lahenduses esineb olulisi puudujääke või lahenduse valikuid ei ole põhjendatud.  0 punkti – kohanduse lahendus ei ole eesmärgipärane. 2. Projekti eelarve põhjendatus:  5 punkti – kõik planeeritud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud. Selgitused eelarve juures on asjakohased ja piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja põhjendatud.  4 punkti – valdavalt on kulud planeeritud selgelt ja arusaadavalt ning optimaalses mahus. Selgitused eelarve juures on valdavalt asjakohased ja piisavad, aga kõik kulud ei ole lahti kirjutatud ega põhjendatud.  3 punkti – planeeritud kuludes on mitmed küsitavused. Eelarve on üldiselt lahti kirjutatud ning tegevused ja nendega seotud summad mõneti põhjendatud, kuid kulud on põhjalikuma selgituseta ja ei ole üheselt aru saada, millistest alustest kulude planeerimisel on lähtutud.  0 punkti – tulenevalt projekti sisust on projektis planeeritud kulud ebamõistlikult suured või väikesed. Eelarve on üle paisutatud või alaplaneeritud ja selle juures antud selgitustest ei ole võimalik saada selgust (või need puuduvad), et selliselt planeeritud eelarve on põhjendatud. Kulude planeerimises ja arvestuses esinevad olulised puudused või on tahtlikult esitatud valeandmeid. 4 3. Projekti ajakava realistlikkus:  5 punkti – projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav. Tegevuste järgnevus ja ajaline kestus on realistlikult planeeritud ning on väga tõenäoline, et projekti raames planeeritud tegevused saavad tähtajaks tehtud.  4 punkti – projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav, kuid mõned tähtajad tegevuste elluviimiseks tuleb projekti rakendamisel ümber hinnata. Eeldatav lõpptähtaeg jääb tõenäoliselt kehtima ja planeeritud tegevused saavad tähtajaks tehtud.  3 punkti – projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole loogilises järgnevuses ning üksikud tegevused peavad saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul. Esineb risk, et taotleja ei suuda planeeritud tegevusi projekti perioodil ellu viia.  0 punkti – projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole loogilises järgnevuses ning oluline osa tegevustest peab saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul. Esineb oluline risk, et taotleja ei suuda planeeritud tegevusi projekti perioodil ellu viia või on selge, et taotleja ei suuda projekti antud ajaraamis ellu viia. 4. Projekti kuluefektiivsus: Dementsusega inimesele teenusekoha kohandamise maksumus arvutatakse taotluses nõuetekohaselt kajastatud kohandatavate teenusekohtade arvu ning taotletud toetusmäära põhjal. Maksimaalselt on võimalik saada 5 punkti ja minimaalselt 0 punkti:  5 punkti omistatakse projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on soodsaim.  0 punkti omistatakse projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kalleim.  ülejäänud taotlustele omistatakse proportsionaalselt punkte hindeskaala vahemikuga, mis leitakse järgmise valemiga: 5 / hinnatavate taotluste arv = hindeskaala vahemik. Jagatist ümardatakse kahe koha täpsuseni. 5. Hoolekandeasutuse suurus:  5 punkti – hoolekandeasutus, milles osutatakse üldhooldusteenust kuni 60 inimesele.  3 punkti – hoolekandeasutus, milles osutatakse üldhooldusteenust 61–90 inimesele.  1 punkt – hoolekandeasutus, milles osutatakse üldhooldusteenust rohkem kui 90 inimesele. 6. Uute teenusekohtade loomine: Iga projekt, millega luuakse uusi teenusekohti dementsusega inimesele üldhooldusteenuse vahetuks osutamiseks seni kasutuses mitteoleval pinnal, saab 2 lisapunkti. Uute teenusekohtade loomine toimub lisaks olemasolevatele teenusekohtadele ja mitte nende arvelt. (4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui taotluse hindamisel tekib ebaselgusi. Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise selgitustaotluse saamisest alates. Kui taotleja selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul ei vasta, võib komisjon jätta taotluse hindamata. (5) Komisjoni iga liikme poolt taotlusele antud koondhinde põhjal arvutatakse taotluse (aritmeetiline) keskmine hinne. (6) Komisjon koostab taotluste keskmiste hinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Taotlusi rahastatakse kuni taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni. Nimekirja ei arvata taotlusi, mille keskmine hinne on alla 10 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti. (7) Paremusjärjestuses eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mille kohaselt on planeeritud teha rohkem kui üks käesoleva korra §-s 2 nimetatud eesmärki täitev kuluefektiivne kohandus, mis on planeeritud terviklikult. 5 (8) Komisjon annab oma hinnangu 30 tööpäeva jooksul alates §-s 10 kirjeldatud vastavushindamise läbinud taotluse kättesaamise päevast ja toetuse andja teavitab taotlejaid otsusest taotlusvormil märgitud e-posti aadressil mitte hilisemalt kui § 9 lõikes 2 sätestatud tähtajaks. (9) Komisjonil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlus osaliselt rahuldada ja eelarvet vähendada. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata ning tehakse ettepanek pingereas järgmisele taotlejale. (10) Sotsiaalkaitseminister kinnitab käskkirjaga hindamise edukalt läbinud taotlejad, kellega sõlmitakse toetuse kasutamise leping, mille toetuse andja edastab taotleja e-posti aadressile allkirjastamiseks hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul, siis loetakse, et taotleja on toetusest loobunud. (11) Kui edukaks osutunud taotleja loobub toetusest, tehakse ettepanek anda toetussumma esimesele pingereast väljajäänud taotlejale. (12) Toetuse taotlejast saab toetuse saaja peale lepingu allkirjastamist. § 12. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja avalikustab toetust saanud hoolekandeasutuse või selle asutajast või osanikust kohaliku omavalitsuse kodulehel valmisoleku osutada üldhooldusteenust erinevas haigusstaadiumis olevatele dementsussündroomiga inimestele hiljemalt käesoleva korra § 7 lõikele 1 vastava projekti elluviimise tähtajaks. Kodulehe puudumise korral peab vastav teave kajastuma kohaliku omavalitsuse ajalehes vähemalt viiel korral ning esimest korda hiljemalt käesoleva korra § 7 lõikele 1 vastava projekti elluviimise tähtajaks. (2) Toetuse saaja kehtestab toetust saanud hoolekandeasutuse sisekorras klientide toimetuleku toetamise ja elukvaliteedi säilitamise põhimõtted hiljemalt käesoleva korra § 7 lõikele 1 vastava projekti elluviimise tähtajaks. (3) Toetuse saaja peab toetuse kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta, ning eristab projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberdokumentidele peab toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud projekti kuluga. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (4) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema määratud isikul kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingutingimuste täitmist. (5) Toetuse saaja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kontrolli tegemiseks juurdepääsu asjakohasele dokumentatsioonile ja oma ruumidele. (6) Täiendavad kohustused toetuse saajale tulenevad toetuse kasutamise lepingust. 13. Vähese tähtsusega abi (1) Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA määrus) või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele 6 ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-is 33 sätestatut. (2) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. (3) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi koos käesoleva korra raames antava abiga ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54) antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (4) Komisjoni korra (EL) nr 360/2012 alusel antud abi ja vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi kogusumma ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (6) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (7) Vähese tähtsusega abi ei anta taotlejale, kes on majandusraskustes komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249/1, 31.7.2014) tähenduses. (8) Vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (9) Toetuse andja kohustub: 1) säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva korra alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest. 7 Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 1 TAOTLUSVORM Toetuse taotleja 1. Nimi 2. Registrikood 3. Juriidiline aadress 4. Kohandatava hoolekandeasutuse tegutsemiskoht (juhul, kui erineb juriidilisest aadressist) 5. Postiaadress 6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank 7. Esindaja nimi ja ametikoht *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi 9. Telefon 10. E-posti aadress 11. Toetuse kasutamise ajavahemik − 12. Projekti üldmaksumus 13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa 14. Omafinantseeringu summa 8 Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:  Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht, summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.  Projekti kirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.  Garantiikiri omaosaluse katmise kohta Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse kohustuse võtab üle KOV).  Kinnituskiri Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks. Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel ning tal puuduvad maksuvõlad; 3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel ja rakendamisel. Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev taotlejaga digitaalselt) NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. 9 Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 2 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE KULUD Kulu nimetus Hulk Summa TULUD Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa kaupa) Sotsiaalministeerium Omafinantseering X KULUD KOKKU TULUD KOKKU 10 Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 3 PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid) 1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE 1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust: 1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1 tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel): 1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise hetkel: 1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4 vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel): 1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti raames teha? 1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest tulenevate nõuetega? 2. PROJEKTI EESMÄRGID 2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad. 11 2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning tervikuna. 3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED 3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast teenusekoha kohandamist. 3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt). 3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks, et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt. 12 4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES 13 Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 4 Projekti hindamisleht Toetuse taotleja: Projekti nimi: Hindaja nimi: Hindamis- Hindepunktide kirjeldus Hinde- Taotluse kriteeriumid punktid vastavus Projekti kohanduse kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult 10 lahenduse läbi mõeldud ning lahenduste valik on põhjendatud põhjendatus ja kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult 7 terviklikkus läbi mõeldud, kuid esineb mõningaid puudusi lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute põhjendatuses kohanduse lahendus on üldjoontes eesmärgipärane, 4 kuid esineb olulisi puudusi lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute põhjendatuses kohanduse lahendus on eesmärgipärane vaid osaliselt 1 ning kohanduse lahenduses esineb olulisi puudujääke või lahenduse valikuid ei ole põhjendatud kohanduse lahendus ei ole eesmärgipärane 0 Projekti eelarve kõik planeeritud kulud on projekti elluviimiseks 5 põhjendatus vajalikud, selgitused eelarve juures on asjakohased ja piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja põhjendatud valdavalt on kulud planeeritud selgelt ja arusaadavalt 4 ning optimaalses mahus ning selgitused eelarve juures on valdavalt asjakohased ja piisavad, aga kõik kulud ei ole lahti kirjutatud ega põhjendatud. planeeritud kuludes on mitmed küsitavused 3 tulenevalt projekti sisust on projektis planeeritud kulud 0 ebamõistlikult suured või väikesed Projekti ajakava projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav 5 realistilikkus mõned tähtajad tegevuste elluviimiseks tuleb projekti 4 rakendamisel ümber hinnata projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole 3 loogilises järgnevuses ning üksikud tegevused peavad saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole 0 loogilises järgnevuses ning oluline osa tegevustest peab saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul Projekti ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kõikide 5 kuluefektiivsus hinnatavate taotluste hulgas soodsaim soodsaima ja kalleima teenusekoha kohandamise 5>X>0 maksumusega taotluste vahele jäävatele taotlustele omistatakse proportsionaalselt punkte hindeskaala vahemikuga, mis leitakse järgmise valemiga: 5 / hinnatavate taotluste arv = hindeskaala vahemik. Jagatist ümardatakse kahe koha täpsuseni. ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kõikide 0 hinnatavate taotluste hulgas kalleim Hoolekandeasutuse hoolekandeasutus, milles osutatakse 5 suurus üldhooldusteenust kuni 60 inimesele hoolekandeasutus, milles osutatakse 3 üldhooldusteenust 61–90 inimesele hoolekandeasutus, milles osutatakse 1 üldhooldusteenust rohkem kui 90 inimesele Uute iga projekt, millega luuakse uusi teenusekohti 2 teenusekohtade dementsusega inimesele üldhooldusteenuse vahetuks loomine osutamiseks seni kasutuses mitteoleval pinnal, saab 2 lisapunkti Koondhinne: max 32 Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused ja kord“ Lisa 5 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 99 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja [taotleja juriidiline nimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [isiku nimi] (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist [ühise huvi kirjeldus (teha midagi, toetada mingit tegevust vms)] ning toetuse saaja poolt [kuupäev] esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline toetus summas [numbritega] ([sõnadega]) eurot (edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust [mille tegemiseks, läbiviimiseks vms] (eesmärk). Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on [lepingu lisas 1, toetuse saaja taotluses vms]. 1.3. Toetuse kasutamise [lõpptähtpäev/periood] on [kuupäev]. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on [Leping/maksegraafik/aruanne/vms]. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest arvates. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse toetuse saaja arvelduskontole vastavalt järgmisele maksegraafikule: 2.3.1. [numbritega] ([sõnadega]) eurot 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest arvates; 2.3.2. [numbritega] ([sõnadega]) eurot hiljemalt [kuupäev]; 2.3.3. [numbritega] ([sõnadega]) eurot hiljemalt [kuupäev]. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised: 3.1.1. [kuupäev] – [kuupäev]; 3.1.2. [kuupäev] – [kuupäev]. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil. 3.4. Lõpparuanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse tegevusaruanne ja/või eelarve täitmise aruanne. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 1 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – taotlusvorm; 6.2. Lisa 2 – [toetuse kasutamise aruande vorm]; 6.3. Lisa 3 – [toetuse saaja [kuupäev] taotlus vms]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: Arveldusarve nr: [number] 2 LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 99 Toetuse kasutamise kirjeldus 1. Toetuse kasutamise eesmärk ja kirjeldus Lisada toetuse kasutamise eesmärk ja kirjeldus vajaliku detailsusega. Kirjelduse alusel peab olema võimalik hinnata, kas toetuse andmise eesmärk on saavutatud (võib ka seada konkreetseid kriteeriume) ja kas toetus on kasutatud lepingule vastavalt (nt määratakse konkreetsed tegevused/asjad, mida võib toetuse arvelt rahastada). 2. Toetuse kasutamise eelarve Eelarve lisada juhul, kui on vajalik täpsemalt piiritleda mis summa ulatuses mingeid kulusid võib toetuse arvelt teha (nt eristada personalikulud, transpordikulud, üldkulu, trükikulud jms). Sellisel juhul tuleks läbi mõelda ka kas, mis ulatuses ja kuidas on lubatud eelarvet muuta ning vajaduse korral lisada sellekohased sätted eritingimustesse. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 3 LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 99 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa. Tegevusaruanne Kirjeldada nõudeid tegevusaruandele, st milliseid andmeid peab see sisaldama, kuidas olema vormistatud jms. II osa. Finantsaruanne Kirjeldada nõudeid finantsaruandele. Antud tabel on üks võimalikest, kuid alati ei pruugi sellise detailsusega aruannet vaja olla. Võib ka piisata eelarve täitmise aruandest (kui on eelarve määratud). Samas on ka juhtumeid, kus finantsaruande esitamine ei ole üldse vajalik (nt toetus litsentsi ostmiseks ning lepingu sõlmimise hetkel on täpne summa teada). Finantsaruandele esitatavate nõuete kindlaks määramisel soovitame konsulteerida finants- ja varahaldustalitusega. Kuludokumen Maksedokum Summa Jrk Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu nr nr, kuupäev nr, kuupäev ga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ 4 Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele tingimused ja kord“ seletuskiri Käskkirjaga kinnitatakse toetuse andmise tingimused taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ jaoks. Käskkirja, taotlemise tingimused ja korra ning seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunikud René Randver (tel 626 9218, [email protected]) ja Raimo Saadi (tel 626 9224, [email protected]) ning peaspetsialistid Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]), Merle Ploompuu (tel 626 9268, [email protected]) ja Ketri Kupper (tel 626 9193, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). Tingimuste väljatöötamisel osalesid ka Õiguskantsleri kantselei ning Andmekaitse Inspektsiooni esindajad. 1. Terminid ja definitsioonid Paragrahvis 1 defineeritakse sihtrühm ja teenusekoht ning nendega seonduvad terminid. 2. Toetuse andmise eesmärk Paragrahvi 2 punktides 1–3 on sätestatud taotlusvooru eesmärgid. Käesoleva taotlusvooru kaudu antakse toetust eesmärgiga parandada üldhooldusteenust saavate dementsusega inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada spetsiaalsete abivahendite kasutamist dementsusega inimeste seas. Eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusi on täpsemalt kirjeldatud järgmises peatükis. 3. Toetatavad tegevused Paragrahvis 3 on sätestatud toetatavad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust saab taotleda üldhooldusteenust pakkuva hoolekandeasutuse kohandamiseks dementsusega inimestele. Hoolekandeasutuse kohandamise all dementsusega inimestele mõistetakse siinkohal nii olemasolevate teenusekohtade kohandamist hoolekandeasutuses kui ka hoolekandeasutuse muude ruumide kasutuselevõttu kohanduste tegemise teel. Näide 1. Üldhooldusteenust saab 10 dementsusega inimest ja teenuseosutaja soovib ümber kujundada, renoveerida või varustada spetsiaalsete abivahenditega nende inimeste ühiskasutatavad ruumid, isiklikud toad või õueala. Näide 2. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkuja soovib kohandada osa olemasolevatest teenusekohtadest selliselt, et hakata asutuses pakkuma ka päevahoiuteenust või hakata teenust pakkuma dementsusega inimestele, kellele praegu teenust ei osutata. Näide 3. Hoolekandeasutus kohandab dementsusega inimesele sobilikud teenusekohad ruumidesse, kus varem teenust osutatud ei ole (nt laoruumidesse). Lõike 2 kohaselt antakse toetust hoolekandeasutuse õueala ja teenuse osutamiseks kasutatavate siseruumide füüsiliseks kohandamiseks ja vajalike vahendite1 soetamiseks. Kohanduse eesmärk on tagada dementsusega inimeste turvalisus, säilitada võimalikult pikka aega nende elukvaliteet ning toetada nende igapäevast võimalikult iseseisvat toimetulekut. 1 Vajalikud vahendid võivad olla mistahes dementsusspetsiifilised abivahendid, seadmed, varustus, mööbliesemed. Loetelu on jäetud lahtiseks, teenuseosutaja peab taotluses põhjendama miks üks või teine abivahend/seade/varustus on dementsusega inimestele vajalik ning kuidas selline vahend aitab kaasa taotlusvooru eesmärkide saavutamisele. Elementaarseid abivahendeid, mis kuuluvad tavapärase teenuseosutamise juurde, taotlusvoorust ei rahastata. Õueala kohandamise all peetakse silmas hoolekandeasutust ümbritseva ala ümberkujundamist või loomist, lähtudes dementsusega inimeste erivajadustest. Kohanduse eesmärk peab olema turvalise, aasta ringi kasutatava vaba aja veetmist võimaldava keskkonna loomine dementsusega inimestele. Ala kohandamisel tuleb arvestada liikumiseks ratastooli kasutavate inimeste vajaduste ja põhiõigustega, sh õigusega liikumisvabadusele. Kohandatud keskkond peab andma dementsusega inimestele võimaluse iseseisvalt õuealale liikuda ja sealt väljuda ning seda mugavalt ja turvaliselt kasutada. Samuti võib kohandusega luua erinevateks tegevusteks mõeldud alasid, kus dementsusega inimesed saavad hoolitseda taimede eest, puhata, võimelda jm. Teenuse osutamiseks kasutatavates siseruumides tehtavateks kohandusteks võivad olla näiteks klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruum või ala (nt elutuba, söögituba), magamistubade jt eluruumide renoveerimine, ümberehitus ja varustamine sobivate (sh tehnoloogiliste) abivahendite, mööbliesemete ja vaba aja veetmiseks vajalike vahenditega. Tehnoloogilised abivahendid on seadmed, mis võimaldavad säilitada inimese iseseisvust (nt orienteeruda ruumides), säilitada elukvaliteeti, ennetada potentsiaalseid riske (nt kukkumine, kadumine), toetada mäluvõimet ja erinevate oskuste säilitamist ning vähendada hooldustöötajatel suurema järelevalvevajadusega inimeste hooldamisega seotud jälgimiskoormust. Planeeritavad kohandused peavad kokkuvõtlikult: 1) tagama dementsusega inimese turvalisuse; 2) säilitama võimalikult pikaks ajaks dementsusega inimese elukvaliteedi; 3) toetama dementsusega inimese igapäevast toimetulekut. 4. Nõuded taotlejale Paragrahvis 4 reguleeritakse nõudeid taotlejale. Lõike 1 kohaselt võib toetuse taotlejaks olla avalik-õiguslik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus (KOV), kui ka eraõiguslik juriidiline isik. Täpsustuseks olgu märgitud, et kui KOV on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või omanik, on nimetatu näol tegemist KOV-st eraldiseisva juriidilise isikuga ning seetõttu peab see sihtasutus või mittetulundusühing esitama käesoleva taotlusvooru puhul eraldi taotluse. Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab olema osutanud sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust vähemalt 2017. aastast. Teenuse osutamise kogemuse olemasolu kontrollib Sotsiaalministeerium hoolekandeasutuste statistiliste aruannete põhjal H-veebist. Lõikes 3 sätestatakse maksuvõlgnevuste puudumise nõue. Taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Taotleja ei saa olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksu- ja maksevõla puudumise tuvastab Sotsiaalministeerium äriregistri avalike andmete alusel. Kui omafinantseeringu katmine toimub muudest, kui taotleja enda vahenditest, ning taotleja on KOVi osalusega äriühing või KOVi poolt asutatud sihtasutus või MTÜ, mille liige on KOV, tuleb esitada KOV garantiikiri omafinantseeringu katmise kohta. 5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus Paragrahvis 5 sätestatakse toetuse ja omafinantseeringu suurus. Lõike 1 kohaselt saab toetuse suurus olla kuni 85% projekti kogumaksumusest. Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetus ühe taotleja kohta kuni 100 000 eurot. Lõike 3 kohaselt on taotlejal lubatud esitada kuni kaks taotlust maksimaalselt kahe hoolekandeasutuse kohandamiseks, seejuures ei saa taotletav summa kahe taotluse peale kokku ületada 100 000 eurot. Kahe taotluse ja maksimaalse toetuse summa piirangu seadmise eesmärk on anda võimalus suuremale arvule teenuseosutajatele taotlusvoorust toetust saada. Näide: MTÜ pakub üldhooldusteenust ühes vallas kolmes erineva nimega hoones, mis paiknevad geograafiliselt eraldi külades. Geograafiliselt eraldi asetsevaid hooneid või hoonete komplekse tuleb käsitada erinevate hoolekandeasutustena. Hoolekandeasutust, mis koosneb mitmest eraldi hoonest, kus osutatakse üldhooldusteenust, ja need hooned asuvad ühel kinnistul või kõrvuti asetsevatel kinnistutel, loetakse üheks hoolekandeasutuseks. 6. Toetatavad kulud Paragrahvis 6 sätestatakse toetatavad kulud. Toetatavateks kuludeks on tegelikud kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud kohanduse tegemiseks ja projekti eesmärgipäraseks elluviimiseks. Lõikes 1 on esitatud loetelu, milliseid kulusid projekti raames toetatakse. Nendeks kuludeks on projekteerimisega seotud kulud, mida hüvitatakse toetuse määrast kuni 15% ulatuses. Projekteerimiskulude hulka kuuluvad näiteks ehitus-, sise- ja/või maastikuarhitektuurialased projekteerimistööd. Statsionaarse mööbli all on mõeldud mitteteisaldatavat mööblit (nt dementsusega inimesele sobiv köögimööbel). Inventari hulka võib kuuluda teisaldatav mööbel, näiteks köögilaud ja –toolid, mis sobivad kasutamiseks dementsusega inimesele. Seadmete ja tarvikute hulka kuuluvad esemed, mis kuuluvad statsionaarse mööbli ja inventari juurde juhul kui nad moodustavad kohandatava lahenduse puhul ühtse terviku (näiteks külmkapp ja kööginõud). Lõikes 2 on välja toodud, et kokkuleppel Sotsialaministeeriumiga toetatakse ka neid projektiga seotud kulusid, mida lõike 1 teistes punktides ei ole välja toodud. Selliste kulude hüvitamise aluseks on põhjendatud vajalikkus ning seotus taotlusvooru eesmärkidega. 7. Projekti elluviimise periood Paragrahvis 7 sätestatakse projekti elluviimise periood. Projekti elluviimise periood määratakse lepingus ja selleks on ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti alguse kuupäevaks loetakse projekti rahastamise otsuse tegemise kuupäeva. Projekti tegevuste elluviimise periood on kuni 31.12.2019. Seega peavad kõik projekti tegevused olema tehtud ja aruanne Sotsiaalministeeriumile esitatud hiljemalt 31.12.2019. 8. Taotlusele esitatavad nõuded Paragrahvis 8 on sätestatud taotlusele esitatavad nõuded. Taotluse kohustuslikud osad on taotlusvorm koos projekti tulude-kulude eelarve ning projekti kirjeldusega. Vajaduse korral tuleb esitada ka lisadokumente, nt KOV garantiikiri omaosaluse katmise kohta või hooneomaniku kinnituskiri. Taotlusvooru tingimuste ja korra juurde kuulub ka projekti hindamislehe vorm ning lepingu vorm. Lõikes 3 on välja toodud, et taotleja esitab ülesannete andmise akti komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. Nõue esitada ülesannete üleandmise akt rakendub taotlejale juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutava ettevõttega. Esitamise kohustus tuleneb sellest, et eelmainitud määrust kohaldataks ainult abi suhtes, mis on antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Abi saaval ettevõtjal peaks seetõttu olema riik või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt pandud kirjalikult ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi antakse. Konkurentsiseaduse § 31 lg 32 loetakse üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtjaks ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist majandushuvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga. Taotleja poolt on vastava akti esitamine oluline, et toetuse andja saaks veenduda selles, kas taotluse esitaja on õigustatud saama üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi. Akti esitamiseks loetakse ka viidet avalikult kättesaadavale aktile. Täpsemalt on vähese tähtsusega abi üldpõhimõtted esitatud korra paragrahvis 13. Toetuse taotlus ja selle lisad peavad olema täidetud eesti keeles. Taotluses esitatud info peab olema esitatud sellises mahus, et võimaldab aru saada projekti vajalikkusest ja projektiga saavutatavast mõjust ning hinnata taotleja vastavust taotlusvoorus nõutud tingimustele. 9. Taotluste menetlemine Paragrahviga 9 reguleeritakse taotluste menetlemist, menetlemise tingimusi ja tähtaega. Taotlusvoor on avatud 90 päeva – hiljemalt selle perioodi lõpuks tuleb esitada nõuetekohane taotlus Sotsiaalministeeriumi e-posti aadressil [email protected]. 10. Taotleja ja taotluse vastavuse hindamine Paragrahviga 10 on reguleeritud taotleja ja taotluse vastavuse hindamine. Lõikes 1 on sätestatud, et Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja ja taotluse vastavust kehtestatud nõuetele ning koostab hindamisele esitatavate projektide nimekirja. Taotlejale kehtivad nõuded on sätestatud §-s 4 ja taotlusele esitatavad nõuded §-s 8. 11. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord Paragrahvis 11 on sätestatud taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord. Lõige 1 sätestab, et vastavaks tunnistatud taotlusi hindab viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunikud ja spetsialistid ning dementsuse kompetentsikeskuse esindaja. Lõikes 2 on esitatud kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon hindeid annab. Hinnatakse kuute kriteeriumi: 1) projekti kohanduse lahenduse põhjendatus ja terviklikkus; 2) projekti eelarve põhjendatus; 3) projekti ajakava realistilikkus; 4) projekti kuluefektiivsus; 5) hoolekandeasutuse suurus; 6) uute teenusekohtade loomine. Lõige 3 sätestab taotluse hindamise maksimumtulemuse ning kirjeldab hindamisprotsessi. Kohanduse lahendus peab olema kooskõlas taotlusvooru eesmärkidega. Projektis planeeritavate kohanduste vajalikkus peab olema põhjendatud ja nende lahendus terviklik (sh selgelt on välja toodud lisanduvad tähendusrikkad tegevused dementsusega inimestele ning personalipoolse valmisoleku eeldatav suurenemine dementsusega inimeste eest hoolitsemisel). Läbivalt peab olema arvestatud dementsusega inimeste põhiõiguste tagatusega ja üldhooldusteenuse kvaliteedi põhimõtetega2. Tegevuste tähendusrikkus on võrdeline iga inimese ainulaadsusega; teades, kellena inimene varasemalt töötas või mis olid tema hobid ja huvialad, saab organiseerida tema jaoks varasema elukogemusega seotud 2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/valjaspool_kodu_osutatava_uldhooldusteenuse_kvaliteedijuhis.pdf tegevusi, mis on võimetekohased, pakuvad positiivseid emotsioone ja säilitavad seeläbi võimalikult pikaajaliselt isiku elukvaliteeti. Eelarve planeerimisel peavad kõik kulud olema eesmärgipärased, põhjendatud ja piisavad. Juuresolevad selgitused peavad olema selged ja ammendavad. Ajakava planeerimisel peab projekti tegevuskava olema detailne ja üheselt mõistetav. Tegevuste järgnevus ja ajaline kestus peab olema selliselt planeeritud, et projekti raames planeeritud tegevused saaksid suure tõenäosusega tähtajaks tehtud. Kuluefektiivsuse kriteeriumi hinnatakse järgmiselt: dementsusega inimesele teenusekoha kohandamise maksumus arvutatakse taotluses nõuetekohaselt kajastatud kohandatavate teenusekohtade arvu ning taotletud toetusmäära põhjal. Maksimumskoor omistatakse projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on soodsaim ning miinimumskoor projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kalleim. Ülejäänud taotlustele omistatakse proportsionaalselt punkte hindeskaala vahemikuga, mis leitakse järgmise valemiga: 5 / hinnatavate taotluste arv = hindeskaala vahemik. Jagatist ümardatakse kahe koha täpsuseni. Hoolekandeasutuse suuruse kriteeriumi sissetoomise eesmärk on parandada teenusekohtade arvu poolest väikeste ja keskmisega suurusega hoolekandeasutuste võimalusi toetust saada. Väiksematele, kuni 60 inimesele üldhooldusteenust pakkuvatele taotlejatele omistatakse selles kriteeriumis maksimumpunktid ehk 5 punkti. Keskmistele, 61–90 inimesele üldhooldusteenust pakkuvatele taotlejatele omistatakse punkti. Suurtele, rohkem kui 90 inimesele üldhooldusteenust pakkuvatele taotlejatele omistatakse 1 punkt. Hoolekandeasutuse kohandamise all dementsusega inimestele mõistetakse taotlusvoorus nii olemasolevate teenusekohtade kohandamist hoolekandeasutuses kui ka hoolekandeasutuse muude ruumide kasutuselevõttu kohanduste tegemise teel. Uute teenusekohtade hindamiskriteeriumis lähtutakse põhimõttest, et uute kohtade kasutuselevõtt on kallim kui olemasolevate ümberkujundamine, mistõttu iga projekt, millega luuakse uusi teenusekohti teenuse vahetuks osutamiseks üldhooldusteenuse saajale seni kasutuses mitteoleval pinnal, saab 2 lisapunkti. Seejuures ei saa dementsusega inimesele sobivad uued teenusekohad seni teenuse osutamiseks mittekasutataval pinnal tekkida olemasolevate teenusekohtade arvelt. Näide 1: Asutuse juhi kabinetti luuakse teenusekoht dementsusega inimesele ning seni teenuse osutamiseks kasutusel olevale pinnale ehk varasemate teenusekohtade arvelt luuakse juhile uus kabinet. Lõigetes 4–8 sätestatakse komisjoni ja toetuse andja õigused ning hindamise menetlus. Komisjoni iga liikme poolt taotlusele antud koondhinde põhjal arvutatakse taotluse (aritmeetiline) keskmine hinne. Komisjon koostab taotluste keskmiste hinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Taotlusi rahastatakse kuni taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni. Nimekirja ei arvata taotlusi, mille keskmine hinne on alla 10 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti. Paremusjärjestuses eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mille kohaselt on planeeritud teha rohkem kui ühte taotlusvooru tingimust ja korra §-s 2 nimetatud eesmärki täitvat kuluefektiivset kohandust, mis on planeeritud terviklikult. Lõigetes 9–11 sätestatakse lepingu sõlmimisega seotud menetlustoimingud. 12. Toetuse saaja kohustused Paragrahvis 12 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Lõikes 1 sätestatud nõude kohaselt peab toetust saanud hoolekandeasutus hiljemalt projekti lõppkuupäevaks isiklikul või KOVi kodulehel kajastama oma valmisolekut osutada üldhooldusteenust erinevas staadiumis dementsussündroomiga inimestele. Kui hoolekandeasutusel või seda haldaval KOVil puudub koduleht, tuleb vastavat teavet kajastada vähemalt viiel korral KOVi ajalehes. Käesoleva taotlusvooru üks eesmärk on suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada teenust dementsusega inimestele. Teavituse eesmärk on informeerida potentsiaalseid teenusevajajaid sobivast teenusekohast. Toetuse andja ei eelda, et tekivad uued vabad kohad, kuid inimesed peavad olema teadlikud võimalusest teenust saada ja vajaduse korral abivajajat ka järjekorda registreerida. Toetuse saajal on ka kohustus sätestada toetust saanud hoolekandeasutuse sisekorras klientide toimetuleku toetamise ja elukvaliteedi säilitamise põhimõtted. See nõue on seotud personali pädevuse ja hooldusteenuse kvaliteediga, seejuures võivad hoolekandeasutused sisekorra täiendamisel abimaterjalina kasutada MTÜ Elu dementsusega tehtud ekspertanalüüsis3 välja toodud soovitusi. Lõiked 3–6 kajastavad toetuse kasutamise lepingu tingimusi (sealhulgas üldtingimusi4), mida on oluline selles paragrahvis rõhutada. 13. Vähese tähtsusega abi Paragrahvis 13 on sätestatud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmise kord. 3 Ekspertanalüüs on kättesaadav MTÜ Elu dementsusega kodulehel www.eludementsusega.ee 4 Toetuse kasutamise lepingute üldtingimused: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused.pdf
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel