MINISTRI KÄSKKIRI
07.12.2018 nr 99
Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks
dementsusega inimestele
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas heaolu arengukavaga
2016–2023 ja Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2017. a otsusega toetada teenusekohtade
kohandamist dementsusega inimestele:
1. Kuulutan välja taotlusvooru väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajatele
teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele.
2. Kinnitan punktis 1 nimetatud taotlusvooru tingimused ja korra (lisatud).
3. Taotlusvooru rahaline kogumaht on 1 500 000 eurot.
4. Määran taotlusvooru eest vastutavaks isikuks Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna
nõuniku René Randveri.
5. Moodustan punktis 1 nimetatud taotlusvooru korraldamiseks komisjoni järgmises
koosseisus:
Esimees: René Randver, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Liikmed: Häli Tarum, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
Ketri Kupper, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
Merle Ploompuu, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
Miret Tuur, MTÜ Elu Dementsusega esindaja
6. Punktis 5 nimetatud komisjoni pädevuses on menetlustoimingute tegemine, sh taotlejate
nõuetele vastavuse kontrollimine ning taotluste vastavuse ja edukaks tunnistamise kohta
ettepanekute tegemine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkiri nr ___
„Taotlusvoor teenusekohtade
kohandamiseks dementsusega inimestele“
Lisa
Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“ tingimused
ja kord
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016–2019 nägi Sotsiaalministeeriumile ette
esitada Vabariigi Valitsusele hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude analüüs ja
ettepanekud hooldajate koormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021. Lähtuvalt
eelnimetatud tegevusprogrammist esitas Sotsiaalministeerium 2017. aasta suvel Vabariigi
Valitsusele ettepanekud hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastamiseks.
14.09.2017 toimunud kabinetiistungil eraldas Vabariigi Valitsus eelmainitud ettepanekute
alusel 16,4 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021, sealhulgas
eraldati eelarvelised vahendid teenusekohtade kohandamiseks dementsuse diagnoosiga
inimestele. Tuginedes eespool nimetatud valitsuse otsusele kuulutab Sotsiaalministeerium
välja taotlusvooru üldhooldusteenuse pakkujatele teenusekohtade kohandamiseks
dementsusega inimestele nii ööpäevast kui päevast väljaspool kodu osutatavat
üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes.
Taotlusvoorus osalemiseks tuleb esitada kirjalik taotlus digitaalselt allkirjastatuna aadressil
[email protected] pealkirjaga „Teenusekohtade kohandamine“ hiljemalt 90 kalendripäeva pärast
taotlusvooru avatuks kuulutamist.
§ 1. Terminid
Käesoleva korra tähenduses on:
1) üldhooldusteenus – sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool kodu
osutatav üldhooldusteenus (sh ööpäevaringne üldhooldusteenus, intervallhoiuteenus ja
päevahoiuteenus);
2) dementsus – sündroom ehk haigussümptomite kogum, mis võib kaasneda suure hulga
närvisüsteemi või kehaliste haigustega. Üheks sagedasemaks dementsuse põhjustajaks
vanemas eas on Alzheimeri tõbi, mis on progresseeruv ja tagasipööramatu närvihaigus.
Teised sagedased dementsuse vormid on vaskulaarne dementsus, frontotemporaalne
dementsus, dementsus Lewy kehakestest jt. Dementsus võib tekkida ka ulatuslikust
peaajuinfarktist, ajutraumast, alkoholi pikaajalisest liigtarvitamisest ja puudulikult hallatud
diabeedist. Dementsuse kõige olulisemaks kriteeriumiks sõltumata tekkepõhjusest on vaimse
võimekuse püsiv tagasilangus määrani, mis segab oluliselt igapäevast iseseisvat toimetulekut.
Dementsuse kulg on individuaalne ning seda mõjutavad inimese üldfüüsiline seisund, muud
haigused, tarvitavad ravimid jpm tegurid;
3) dementsusega inimene – dementsuse diagnoosiga või diagnoosimata, kuid dementsuse
ilmingutega inimene, kellele osutatakse üldhooldusteenust;
4) teenusekoht – üldhooldusteenuse pakkuja poolt ühele inimesele pakutav majutusega või
majutuseta hoolduskoht, mille täitmise eelduseks on lepingu sõlmimine isiku endaga või tema
eestkostjaga;
5) teenusekoha kohandamine – dementsusega inimese erivajadustest tulenev siseruumi(de)
või õueala ümberehitamine või renoveerimine või vajalike seadmete või tarvikutega
varustamine;
6) hoolekandeasutus – hoone või hoonete kompleks, mida kasutatakse üldhooldusteenuse
osutamiseks;
7) igapäevane toimetulek – enese eest hoolitsemisega (hügieen, riietumine, toitumine) ja
iseseisvuse säilitamisega (liikumine, abivahendite kasutamine) hakkama saamine;
8) toetuse andja – toetuse andjaks on Sotsiaalministeerium.
1
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse kasutamise tulemusena:
1) paraneb üldhooldusteenust kasutavate dementsusega inimeste turvalisus;
2) suureneb üldhooldusteenuse pakkujate võimekus osutada kvaliteetset teenust
dementsusega inimestele;
3) suureneb spetsiaalsete abivahendite kasutamine hooldusteenust saavate dementsusega
inimeste seas.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse üldhooldusteenust pakkuva hoolekandeasutuse kohandamiseks
dementsusega inimestele:
1) olemasolevate teenusekohtade kohandamiseks;
2) uute teenusekohtade loomiseks üldhooldusteenuse vahetuks osutamiseks seni kasutuses
mitteoleval pinnal.
(2) Toetatavateks tegevusteks on hoolekandeasutuse õueala ja teenuse osutamiseks
kasutatavate siseruumide füüsiline kohandamine ja vajalike vahendite soetamine:
1) turvalisuse tagamiseks;
2) elukvaliteedi säilitamiseks;
3) igapäevase toimetuleku toetamiseks.
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja saab olla avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.
(2) Taotleja osutab hoolekandeasutuses kohandatavatel teenusekohtadel üldhooldusteenust,
mis on tõendatud Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aruandega 2017. aasta kohta.
(3) Taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see
on ajatatud. Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksuvõlgnevust
kontrollitakse viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtpäeva.
§ 5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% toetatava projekti kogumaksumusest.
(2) Maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta on 100 000 eurot.
(3) Taotlejal on lubatud esitada kuni kaks projektitaotlust maksimaalselt kahe
hoolekandeasutuse kohandamiseks ning taotletav kogusumma peab jääma käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksimaalse toetuse piiresse.
(4) Toetuse osakaal ja piirsumma sätestatakse taotluse rahuldamise käskkirjas.
§ 6. Toetatavad kulud
(1) Toetatakse järgmisi käesoleva korra §-s 2 nimetatud eesmärkidega kooskõlas olevate
kohanduste tegemisega seotud kulusid:
1) projekteerimiskulud, sealhulgas ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased
projekteerimistööd, kuid kõige rohkem 15% toetuse summast;
2) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
3) ehitustöö käigus ehitisse või ehitise õuealale paigaldatavate seadmete ja paigaldamise
kulud, sealhulgas dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli,
seadmete ja inventari soetamise või paigaldamise kulud;
2
4) pärast kohandust ruumide või õueala eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse
väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
5) dementsusega inimese erivajadusest tulenevate tarvikute kulud juhul, kui need on seotud
kohandatud ruumide või õueala eesmärgipärase kasutamisega;
6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või
inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas ruumis või õuealal kasutada;
7) toetuse andjaga eelneval kokkuleppel muud põhjendatud kulud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.
§ 7. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on lepingus kindlaks määratud ajavahemik projekti tegevuse
algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti algus ei või olla varasem kui sotsiaalkaitseministri käskkirja kinnitamise kuupäev,
mil taotlus edukaks tunnistatakse, ja projekti lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2019. a.
§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluse kohustuslikud osad on taotlusvorm (taotlusvooru tingimuste ja korra lisa 1),
projekti tulude-kulude eelarve (lisa 2) ja projekti kirjeldus (lisa 3). Taotlusvooru tingimuste ja
korra juurde kuulub ka projekti hindamislehe vorm (lisa 4) ning lepingu vorm (lisa 5).
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule lisatakse taotlusele kohaliku omavalitsuse
garantiikiri juhul, kui taotleja omafinantseeringu kannab kohalik omavalitsus, ning kohandatava
hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse tegemiseks juhul, kui kohandatav hoone ei kuulu
taotlejale.
(3) Taotleja esitab ülesannete andmise akti komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega.
(4) Toetuse taotlus koos lisadega esitatakse PDF-vormingus ja esindusõigust omava isiku
poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(5) Taotlus vormistatakse eesti keeles.
§ 9. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele
vastavuse kontrollimisest ehk vastavushindamisest ning taotluse hindamisest koos taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisega.
(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 30 tööpäeva jooksul peale
taotluse esitamise tähtaega.
(3) Taotlusvooru hilinenult saadetud või käesoleva korra §-s 8 sätestatud kohustuslikele
vorminõuetele mittevastavalt vormistatud taotlust menetlusse ei võeta ja taotlus tagastatakse
taotlejale läbi vaatamata.
§ 10. Taotleja ja taotluse vastavuse hindamine
3
(1) Toetuse andja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesoleva korra §-des 4 ja 8
sätestatud nõuetele ning koostab hindamisele esitatavate projektide nimekirja.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks.
Puuduste kõrvaldamiseks antakse kolm tööpäeva, mille võrra pikeneb toetuse taotluse
menetlemise tähtaeg.
§ 11. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Taotlusi hindab sotsiaalkaitseministri käskkirja alusel moodustatud viieliikmeline komisjon.
(2) Komisjoni iga liige hindab vastavaks tunnistatud taotlusi hindamislehe vormil järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
1) projekti kohanduse lahenduse põhjendatus ja terviklikkus;
2) projekti eelarve põhjendatus;
3) projekti ajakava realistilikkus;
4) projekti kuluefektiivsus;
5) hoolekandeasutuse suurus;
6) uute teenusekohtade loomine.
(3) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite summa. Taotluse maksimaalne koondhinne
on 32 punkti. Hindamine toimub järgmiselt:
1. Projekti kohanduse lahenduse põhjendatus ja terviklikkus:
Kohanduse lahendus peab olema kooskõlas taotlusvooru eesmärkidega. Projektis
planeeritavate kohanduste vajalikkus peab olema põhjendatud ja nende lahendus terviklik (sh
selgelt on välja toodud lisanduvad tähendusrikkad tegevused dementsusega inimesele ning
personalipoolse valmisoleku eeldatav suurenemine dementsusega inimese eest
hoolitsemisel). Läbivalt peab olema arvestatud dementsusega inimese põhiõiguste tagatusega
ja üldhooldusteenuse kvaliteedi põhimõtetega.
10 punkti – kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult läbi mõeldud ning
lahenduste valik on põhjendatud.
7 punkti – kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult läbi mõeldud, kuid
esineb mõningaid puudusi lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute
põhjendatuses.
4 punkti – kohanduse lahendus on üldjoontes eesmärgipärane, kuid esineb olulisi
puudusi lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute põhjendatuses.
1 punkt – kohanduse lahendus on eesmärgipärane vaid osaliselt ning kohanduse
lahenduses esineb olulisi puudujääke või lahenduse valikuid ei ole põhjendatud.
0 punkti – kohanduse lahendus ei ole eesmärgipärane.
2. Projekti eelarve põhjendatus:
5 punkti – kõik planeeritud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud. Selgitused eelarve
juures on asjakohased ja piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja põhjendatud.
4 punkti – valdavalt on kulud planeeritud selgelt ja arusaadavalt ning optimaalses mahus.
Selgitused eelarve juures on valdavalt asjakohased ja piisavad, aga kõik kulud ei ole lahti
kirjutatud ega põhjendatud.
3 punkti – planeeritud kuludes on mitmed küsitavused. Eelarve on üldiselt lahti kirjutatud
ning tegevused ja nendega seotud summad mõneti põhjendatud, kuid kulud on
põhjalikuma selgituseta ja ei ole üheselt aru saada, millistest alustest kulude planeerimisel
on lähtutud.
0 punkti – tulenevalt projekti sisust on projektis planeeritud kulud ebamõistlikult suured või
väikesed. Eelarve on üle paisutatud või alaplaneeritud ja selle juures antud selgitustest ei
ole võimalik saada selgust (või need puuduvad), et selliselt planeeritud eelarve on
põhjendatud. Kulude planeerimises ja arvestuses esinevad olulised puudused või on
tahtlikult esitatud valeandmeid.
4
3. Projekti ajakava realistlikkus:
5 punkti – projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav. Tegevuste järgnevus ja
ajaline kestus on realistlikult planeeritud ning on väga tõenäoline, et projekti raames
planeeritud tegevused saavad tähtajaks tehtud.
4 punkti – projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav, kuid mõned tähtajad
tegevuste elluviimiseks tuleb projekti rakendamisel ümber hinnata. Eeldatav lõpptähtaeg
jääb tõenäoliselt kehtima ja planeeritud tegevused saavad tähtajaks tehtud.
3 punkti – projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole loogilises järgnevuses ning
üksikud tegevused peavad saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul. Esineb risk,
et taotleja ei suuda planeeritud tegevusi projekti perioodil ellu viia.
0 punkti – projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole loogilises järgnevuses ning
oluline osa tegevustest peab saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul. Esineb
oluline risk, et taotleja ei suuda planeeritud tegevusi projekti perioodil ellu viia või on selge,
et taotleja ei suuda projekti antud ajaraamis ellu viia.
4. Projekti kuluefektiivsus:
Dementsusega inimesele teenusekoha kohandamise maksumus arvutatakse taotluses
nõuetekohaselt kajastatud kohandatavate teenusekohtade arvu ning taotletud toetusmäära
põhjal. Maksimaalselt on võimalik saada 5 punkti ja minimaalselt 0 punkti:
5 punkti omistatakse projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on
soodsaim.
0 punkti omistatakse projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on
kalleim.
ülejäänud taotlustele omistatakse proportsionaalselt punkte hindeskaala vahemikuga, mis
leitakse järgmise valemiga: 5 / hinnatavate taotluste arv = hindeskaala vahemik. Jagatist
ümardatakse kahe koha täpsuseni.
5. Hoolekandeasutuse suurus:
5 punkti – hoolekandeasutus, milles osutatakse üldhooldusteenust kuni 60 inimesele.
3 punkti – hoolekandeasutus, milles osutatakse üldhooldusteenust 61–90 inimesele.
1 punkt – hoolekandeasutus, milles osutatakse üldhooldusteenust rohkem kui 90
inimesele.
6. Uute teenusekohtade loomine:
Iga projekt, millega luuakse uusi teenusekohti dementsusega inimesele üldhooldusteenuse
vahetuks osutamiseks seni kasutuses mitteoleval pinnal, saab 2 lisapunkti. Uute
teenusekohtade loomine toimub lisaks olemasolevatele teenusekohtadele ja mitte nende
arvelt.
(4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui taotluse hindamisel tekib ebaselgusi.
Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise
selgitustaotluse saamisest alates. Kui taotleja selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul ei
vasta, võib komisjon jätta taotluse hindamata.
(5) Komisjoni iga liikme poolt taotlusele antud koondhinde põhjal arvutatakse taotluse
(aritmeetiline) keskmine hinne.
(6) Komisjon koostab taotluste keskmiste hinnete alusel taotluste paremusjärjestuse, milles
esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Taotlusi rahastatakse kuni taotlusvooru
eelarvevahendite lõppemiseni. Nimekirja ei arvata taotlusi, mille keskmine hinne on alla 10
punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti.
(7) Paremusjärjestuses eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mille
kohaselt on planeeritud teha rohkem kui üks käesoleva korra §-s 2 nimetatud eesmärki täitev
kuluefektiivne kohandus, mis on planeeritud terviklikult.
5
(8) Komisjon annab oma hinnangu 30 tööpäeva jooksul alates §-s 10 kirjeldatud
vastavushindamise läbinud taotluse kättesaamise päevast ja toetuse andja teavitab taotlejaid
otsusest taotlusvormil märgitud e-posti aadressil mitte hilisemalt kui § 9 lõikes 2 sätestatud
tähtajaks.
(9) Komisjonil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlus osaliselt rahuldada ja eelarvet
vähendada. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus, jäetakse taotlus
rahuldamata ning tehakse ettepanek pingereas järgmisele taotlejale.
(10) Sotsiaalkaitseminister kinnitab käskkirjaga hindamise edukalt läbinud taotlejad, kellega
sõlmitakse toetuse kasutamise leping, mille toetuse andja edastab taotleja e-posti aadressile
allkirjastamiseks hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne
tööpäeva jooksul, siis loetakse, et taotleja on toetusest loobunud.
(11) Kui edukaks osutunud taotleja loobub toetusest, tehakse ettepanek anda toetussumma
esimesele pingereast väljajäänud taotlejale.
(12) Toetuse taotlejast saab toetuse saaja peale lepingu allkirjastamist.
§ 12. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja avalikustab toetust saanud hoolekandeasutuse või selle asutajast või
osanikust kohaliku omavalitsuse kodulehel valmisoleku osutada üldhooldusteenust erinevas
haigusstaadiumis olevatele dementsussündroomiga inimestele hiljemalt käesoleva korra § 7
lõikele 1 vastava projekti elluviimise tähtajaks. Kodulehe puudumise korral peab vastav teave
kajastuma kohaliku omavalitsuse ajalehes vähemalt viiel korral ning esimest korda hiljemalt
käesoleva korra § 7 lõikele 1 vastava projekti elluviimise tähtajaks.
(2) Toetuse saaja kehtestab toetust saanud hoolekandeasutuse sisekorras klientide
toimetuleku toetamise ja elukvaliteedi säilitamise põhimõtted hiljemalt käesoleva korra § 7
lõikele 1 vastava projekti elluviimise tähtajaks.
(3) Toetuse saaja peab toetuse kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta, ning eristab
projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberdokumentidele
peab toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud projekti kuluga.
Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
(4) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema määratud isikul kontrollida toetuse
kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingutingimuste
täitmist.
(5) Toetuse saaja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kontrolli tegemiseks
juurdepääsu asjakohasele dokumentatsioonile ja oma ruumidele.
(6) Täiendavad kohustused toetuse saajale tulenevad toetuse kasutamise lepingust.
13. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA
määrus) või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
6
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja
konkurentsiseaduse §-is 33 sätestatut.
(2) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni
määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
(3) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi koos käesoleva korra raames antava
abiga ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54) antud vähese tähtsusega
abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada
200 000 eurot.
(4) Komisjoni korra (EL) nr 360/2012 alusel antud abi ja vähese tähtsusega abi määruse
kohaselt antud abi kogusumma ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta
jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
(7) Vähese tähtsusega abi ei anta taotlejale, kes on majandusraskustes komisjoni teatise
„Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
antava riigiabi kohta“ (ELT C 249/1, 31.7.2014) tähenduses.
(8) Vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni
täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
(9) Toetuse andja kohustub:
1) säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta
jooksul alates päevast, mil käesoleva korra alusel anti viimast korda üksikabi;
2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi
kohta;
3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest.
7
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 1
TAOTLUSVORM
Toetuse taotleja
1. Nimi
2. Registrikood
3. Juriidiline aadress
4. Kohandatava hoolekandeasutuse
tegutsemiskoht (juhul, kui erineb
juriidilisest aadressist)
5. Postiaadress
6. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja
pank
7. Esindaja nimi ja ametikoht
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi
9. Telefon
10. E-posti aadress
11. Toetuse kasutamise ajavahemik −
12. Projekti üldmaksumus
13. Sotsiaalministeeriumilt taotletav
summa
14. Omafinantseeringu summa
8
Taotlusvormile lisatakse järgmised dokumendid:
Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: tulude veerus Sotsiaalministeeriumilt taotletav summa,
omafinantseeringu summa; kulude veerus tegevuste ja kulude nimetused, kulu maht,
summad kulugruppide kaupa ja projekti üldmaksumus.
Projekti kirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid, projekti oodatavad ja
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Garantiikiri omaosaluse katmise kohta
Kui taotleja omafinantseeringu kannab kolmas isik (nt KOVi kinnituskiri juhul, kui
taotlejaks on KOVi asutatud või osalusega hoolekandeasutus ning omaosaluse
kohustuse võtab üle KOV).
Kinnituskiri
Kui hoone ei kuulu taotlejale, on vajalik ka hoone omaniku kirjalik nõusolek kohanduse
tegemiseks.
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
1) taotleja vastab taotlusvoorus seatud nõuetele;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, ta ei ole sundlõpetamisel
ning tal puuduvad maksuvõlad;
3) toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni
infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks,
salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva projekti raames teostatavate kohanduste tegemisel
ja rakendamisel.
Toetuse taotleja esindaja nimi, seos Allkiri (allkirjastatakse Kuupäev
taotlejaga digitaalselt)
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsus toetuse
andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel.
9
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 2
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
KULUD
Kulu nimetus Hulk Summa
TULUD
Tulu liik (finantseerijate Taotletav summa Eraldatud summa
kaupa)
Sotsiaalministeerium
Omafinantseering X
KULUD KOKKU
TULUD KOKKU
10
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 3
PROJEKTI KIRJELDUS (Palun täita kõik lahtrid)
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
1.1. Kirjeldada projekti vajalikkust:
1.2. Nende inimeste koguarv hoolekandeasutuses, kellele osutatakse SHS 20 lõike 1
tähenduses üldhooldusteenust (taotluse täitmise hetkel):
1.3. Dementsusega inimeste hinnanguline arv hoolekandeasutustes taotluse täitmise
hetkel:
1.4. Hooldustöötajate arv hoolekandeasutuses, sh eraldi välja tuua SHS § 20 lõikele 4
vastava kvalifikatsiooniga töötajate arv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavat
täienduskoolitust läbimas olevate töötajate arv (taotluse täitmise hetkel):
1.5. Kirjeldada, mitut ning missugust teenusekohtade kohandust planeeritakse projekti
raames teha?
1.6. Kirjeldada, kuidas tagatakse, et planeeritav kohandus on kooskõlas dementsusega
inimese põhiõigustega (väärikus, liikumisvabadus, privaatsus jm) ja seadusest
tulenevate nõuetega?
2. PROJEKTI EESMÄRGID
2.1. Kirjeldada selgelt ja võimalikult detailselt kohanduse eesmärke. Eesmärgid, milleni
soovitakse peale kohanduse tegemist jõuda, peavad olema põhjendatud ja mõõdetavad.
11
2.2. Kirjeldada, milline on teenusekoha kohanduse eeldatav mõju dementsusega
inimestele, hoolduspersonalile ja praegu pakutava teenuse kvaliteedile. Kui planeeritakse
erinevat tüüpi kohandusi, tuua eeldatav mõju välja iga kohanduse tüübi järgi (nt mõju õueala
kohandamisel, mõju eluruumi kohandamisel, mõju erimärgistussüsteemi loomisel jms) ning
tervikuna.
3. PROJEKTI OODATAVAD MÕÕDETAVAD TULEMUSED
3.1. Kirjeldada, milline on hoolekandeasutuse võimekus pakkuda üldhooldusteenust
dementsusega inimesele taotluse esitamise hetkel ning millisena nähakse seda pärast
teenusekoha kohandamist.
3.2. Tuua välja dementsusega inimeste arv (hinnanguline, kuid põhjendustega), keda
teenusekoha kohandamine otseselt mõjutab, ja nende inimeste arv, keda teenusekoha
kohandamine kaudselt mõjutab (kasusaajad laiemalt).
3.3. Kirjeldada, kuidas on tagatud kohanduse sihipärane kasutamine peale kohanduse
tegemist, see tähendab mil määral muutub hoolduspersonali igapäevane roll ja vastutus
teenuse osutamisel ja milliseid tegevusi viiakse ellu hoolduspersonali ettevalmistamiseks,
et kasutada kohandusi ja soetatud abivahendeid sihipäraselt.
12
4. PROJEKTI KAVANDATUD TEGEVUSED AJALISES JÄRJESTUSES
13
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 4
Projekti hindamisleht
Toetuse taotleja:
Projekti nimi:
Hindaja nimi:
Hindamis- Hindepunktide kirjeldus Hinde- Taotluse
kriteeriumid punktid vastavus
Projekti kohanduse kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult 10
lahenduse läbi mõeldud ning lahenduste valik on põhjendatud
põhjendatus ja kohanduse lahendus on eesmärgipärane ja terviklikult 7
terviklikkus läbi mõeldud, kuid esineb mõningaid puudusi
lahenduse terviklikus teostatavuses või valikute
põhjendatuses
kohanduse lahendus on üldjoontes eesmärgipärane, 4
kuid esineb olulisi puudusi lahenduse terviklikus
teostatavuses või valikute põhjendatuses
kohanduse lahendus on eesmärgipärane vaid osaliselt 1
ning kohanduse lahenduses esineb olulisi puudujääke
või lahenduse valikuid ei ole põhjendatud
kohanduse lahendus ei ole eesmärgipärane 0
Projekti eelarve kõik planeeritud kulud on projekti elluviimiseks 5
põhjendatus vajalikud, selgitused eelarve juures on asjakohased ja
piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja
põhjendatud
valdavalt on kulud planeeritud selgelt ja arusaadavalt 4
ning optimaalses mahus ning selgitused eelarve juures
on valdavalt asjakohased ja piisavad, aga kõik kulud ei
ole lahti kirjutatud ega põhjendatud.
planeeritud kuludes on mitmed küsitavused 3
tulenevalt projekti sisust on projektis planeeritud kulud 0
ebamõistlikult suured või väikesed
Projekti ajakava projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav 5
realistilikkus mõned tähtajad tegevuste elluviimiseks tuleb projekti 4
rakendamisel ümber hinnata
projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole 3
loogilises järgnevuses ning üksikud tegevused peavad
saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul
projekti tegevuskavas nimetatud tegevused ei ole 0
loogilises järgnevuses ning oluline osa tegevustest
peab saama tehtud ebamõistliku ajavahemiku jooksul
Projekti ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kõikide 5
kuluefektiivsus hinnatavate taotluste hulgas soodsaim
soodsaima ja kalleima teenusekoha kohandamise 5>X>0
maksumusega taotluste vahele jäävatele taotlustele
omistatakse proportsionaalselt punkte hindeskaala
vahemikuga, mis leitakse järgmise valemiga:
5 / hinnatavate taotluste arv = hindeskaala vahemik.
Jagatist ümardatakse kahe koha täpsuseni.
ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kõikide 0
hinnatavate taotluste hulgas kalleim
Hoolekandeasutuse hoolekandeasutus, milles osutatakse 5
suurus üldhooldusteenust kuni 60 inimesele
hoolekandeasutus, milles osutatakse 3
üldhooldusteenust 61–90 inimesele
hoolekandeasutus, milles osutatakse 1
üldhooldusteenust rohkem kui 90 inimesele
Uute iga projekt, millega luuakse uusi teenusekohti 2
teenusekohtade dementsusega inimesele üldhooldusteenuse vahetuks
loomine osutamiseks seni kasutuses mitteoleval pinnal, saab 2
lisapunkti
Koondhinne: max 32
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___
„Taotlusvoor teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud
„Taotlusvooru „Teenusekohtade kohandamine dementsusega inimestele“
tingimused ja kord“
Lisa 5
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 99 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ja [taotleja juriidiline nimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [isiku
nimi] (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist [ühise huvi kirjeldus (teha midagi,
toetada mingit tegevust vms)] ning toetuse saaja poolt [kuupäev] esitatud taotlusest,
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Riigieelarveline toetus summas [numbritega] ([sõnadega]) eurot (edaspidi „toetus“).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust [mille tegemiseks, läbiviimiseks vms] (eesmärk).
Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on [lepingu lisas 1, toetuse saaja taotluses vms].
1.3. Toetuse kasutamise [lõpptähtpäev/periood] on [kuupäev].
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on [Leping/maksegraafik/aruanne/vms].
2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arvelduskontole 10
(kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest
arvates.
2.3. Toetuse andja kannab toetuse toetuse saaja arvelduskontole vastavalt järgmisele
maksegraafikule:
2.3.1. [numbritega] ([sõnadega]) eurot 10 (kümne) tööpäeva jooksul toetuse andja poolt
lepingu jõustumisest teada saamisest arvates;
2.3.2. [numbritega] ([sõnadega]) eurot hiljemalt [kuupäev];
2.3.3. [numbritega] ([sõnadega]) eurot hiljemalt [kuupäev].
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:
3.1.1. [kuupäev] – [kuupäev];
3.1.2. [kuupäev] – [kuupäev].
3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale
iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 20 (kahekümne)
tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist.
3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil. Kooskõlastatult
toetuse andjaga võib aruande esitada muul vormil.
3.4. Lõpparuanne esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus
esitatakse tegevusaruanne ja/või eelarve täitmise aruanne.
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana
vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam
jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral toetuse andja logo vastavalt
valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.
1
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika
edasise kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja
perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress], või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja
perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
6.1. Lisa 1 – taotlusvorm;
6.2. Lisa 2 – [toetuse kasutamise aruande vorm];
6.3. Lisa 3 – [toetuse saaja [kuupäev] taotlus vms].
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse
kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberil või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et
kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi
ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: [number]
E-post:
[email protected] E-post:
Arveldusarve nr: [number]
2
LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 99
Toetuse kasutamise kirjeldus
1. Toetuse kasutamise eesmärk ja kirjeldus
Lisada toetuse kasutamise eesmärk ja kirjeldus vajaliku detailsusega. Kirjelduse alusel
peab olema võimalik hinnata, kas toetuse andmise eesmärk on saavutatud (võib ka
seada konkreetseid kriteeriume) ja kas toetus on kasutatud lepingule vastavalt (nt
määratakse konkreetsed tegevused/asjad, mida võib toetuse arvelt rahastada).
2. Toetuse kasutamise eelarve
Eelarve lisada juhul, kui on vajalik täpsemalt piiritleda mis summa ulatuses mingeid
kulusid võib toetuse arvelt teha (nt eristada personalikulud, transpordikulud, üldkulu,
trükikulud jms). Sellisel juhul tuleks läbi mõelda ka kas, mis ulatuses ja kuidas on
lubatud eelarvet muuta ning vajaduse korral lisada sellekohased sätted
eritingimustesse.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
3
LISA 2 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 99
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa. Tegevusaruanne
Kirjeldada nõudeid tegevusaruandele, st milliseid andmeid peab see sisaldama, kuidas
olema vormistatud jms.
II osa. Finantsaruanne
Kirjeldada nõudeid finantsaruandele. Antud tabel on üks võimalikest, kuid alati ei pruugi
sellise detailsusega aruannet vaja olla. Võib ka piisata eelarve täitmise aruandest (kui on
eelarve määratud). Samas on ka juhtumeid, kus finantsaruande esitamine ei ole üldse
vajalik (nt toetus litsentsi ostmiseks ning lepingu sõlmimise hetkel on täpne summa teada).
Finantsaruandele esitatavate nõuete kindlaks määramisel soovitame konsulteerida finants-
ja varahaldustalitusega.
Kuludokumen Maksedokum Summa
Jrk
Makse saaja di endi käibemaksu Tehingu sisu
nr
nr, kuupäev nr, kuupäev ga
Summa kokku:
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
4
Sotsiaalkaitseministri ___. detsembri 2018. a käskkirjaga nr ___ „Taotlusvoor
teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“ kinnitatud „Taotlusvooru
teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele tingimused ja kord“
seletuskiri
Käskkirjaga kinnitatakse toetuse andmise tingimused taotlusvooru „Teenusekohtade
kohandamine dementsusega inimestele“ jaoks. Käskkirja, taotlemise tingimused ja korra ning
seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunikud René Randver
(tel 626 9218,
[email protected]) ja Raimo Saadi (tel 626 9224,
[email protected]) ning
peaspetsialistid Regina Sergejeva (tel 626 9219,
[email protected]), Merle Ploompuu
(tel 626 9268,
[email protected]) ja Ketri Kupper (tel 626 9193,
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626
9333,
[email protected]). Tingimuste väljatöötamisel osalesid ka Õiguskantsleri kantselei ning
Andmekaitse Inspektsiooni esindajad.
1. Terminid ja definitsioonid
Paragrahvis 1 defineeritakse sihtrühm ja teenusekoht ning nendega seonduvad terminid.
2. Toetuse andmise eesmärk
Paragrahvi 2 punktides 1–3 on sätestatud taotlusvooru eesmärgid. Käesoleva taotlusvooru
kaudu antakse toetust eesmärgiga parandada üldhooldusteenust saavate dementsusega
inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada
dementsusega inimestele teenust ning soodustada spetsiaalsete abivahendite kasutamist
dementsusega inimeste seas. Eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusi on täpsemalt
kirjeldatud järgmises peatükis.
3. Toetatavad tegevused
Paragrahvis 3 on sätestatud toetatavad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust saab
taotleda üldhooldusteenust pakkuva hoolekandeasutuse kohandamiseks dementsusega
inimestele. Hoolekandeasutuse kohandamise all dementsusega inimestele mõistetakse
siinkohal nii olemasolevate teenusekohtade kohandamist hoolekandeasutuses kui ka
hoolekandeasutuse muude ruumide kasutuselevõttu kohanduste tegemise teel.
Näide 1. Üldhooldusteenust saab 10 dementsusega inimest ja teenuseosutaja soovib ümber
kujundada, renoveerida või varustada spetsiaalsete abivahenditega nende inimeste
ühiskasutatavad ruumid, isiklikud toad või õueala.
Näide 2. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkuja soovib kohandada osa olemasolevatest
teenusekohtadest selliselt, et hakata asutuses pakkuma ka päevahoiuteenust või hakata
teenust pakkuma dementsusega inimestele, kellele praegu teenust ei osutata.
Näide 3. Hoolekandeasutus kohandab dementsusega inimesele sobilikud teenusekohad
ruumidesse, kus varem teenust osutatud ei ole (nt laoruumidesse).
Lõike 2 kohaselt antakse toetust hoolekandeasutuse õueala ja teenuse osutamiseks
kasutatavate siseruumide füüsiliseks kohandamiseks ja vajalike vahendite1 soetamiseks.
Kohanduse eesmärk on tagada dementsusega inimeste turvalisus, säilitada võimalikult pikka
aega nende elukvaliteet ning toetada nende igapäevast võimalikult iseseisvat toimetulekut.
1
Vajalikud vahendid võivad olla mistahes dementsusspetsiifilised abivahendid, seadmed, varustus,
mööbliesemed. Loetelu on jäetud lahtiseks, teenuseosutaja peab taotluses põhjendama miks üks või teine
abivahend/seade/varustus on dementsusega inimestele vajalik ning kuidas selline vahend aitab kaasa
taotlusvooru eesmärkide saavutamisele. Elementaarseid abivahendeid, mis kuuluvad tavapärase
teenuseosutamise juurde, taotlusvoorust ei rahastata.
Õueala kohandamise all peetakse silmas hoolekandeasutust ümbritseva ala
ümberkujundamist või loomist, lähtudes dementsusega inimeste erivajadustest. Kohanduse
eesmärk peab olema turvalise, aasta ringi kasutatava vaba aja veetmist võimaldava
keskkonna loomine dementsusega inimestele. Ala kohandamisel tuleb arvestada liikumiseks
ratastooli kasutavate inimeste vajaduste ja põhiõigustega, sh õigusega liikumisvabadusele.
Kohandatud keskkond peab andma dementsusega inimestele võimaluse iseseisvalt õuealale
liikuda ja sealt väljuda ning seda mugavalt ja turvaliselt kasutada. Samuti võib kohandusega
luua erinevateks tegevusteks mõeldud alasid, kus dementsusega inimesed saavad hoolitseda
taimede eest, puhata, võimelda jm.
Teenuse osutamiseks kasutatavates siseruumides tehtavateks kohandusteks võivad olla
näiteks klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruum või ala (nt elutuba, söögituba),
magamistubade jt eluruumide renoveerimine, ümberehitus ja varustamine sobivate (sh
tehnoloogiliste) abivahendite, mööbliesemete ja vaba aja veetmiseks vajalike vahenditega.
Tehnoloogilised abivahendid on seadmed, mis võimaldavad säilitada inimese iseseisvust (nt
orienteeruda ruumides), säilitada elukvaliteeti, ennetada potentsiaalseid riske (nt kukkumine,
kadumine), toetada mäluvõimet ja erinevate oskuste säilitamist ning vähendada
hooldustöötajatel suurema järelevalvevajadusega inimeste hooldamisega seotud
jälgimiskoormust.
Planeeritavad kohandused peavad kokkuvõtlikult:
1) tagama dementsusega inimese turvalisuse;
2) säilitama võimalikult pikaks ajaks dementsusega inimese elukvaliteedi;
3) toetama dementsusega inimese igapäevast toimetulekut.
4. Nõuded taotlejale
Paragrahvis 4 reguleeritakse nõudeid taotlejale. Lõike 1 kohaselt võib toetuse taotlejaks olla
avalik-õiguslik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus (KOV), kui ka eraõiguslik juriidiline
isik. Täpsustuseks olgu märgitud, et kui KOV on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja
või omanik, on nimetatu näol tegemist KOV-st eraldiseisva juriidilise isikuga ning seetõttu peab
see sihtasutus või mittetulundusühing esitama käesoleva taotlusvooru puhul eraldi taotluse.
Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab olema osutanud sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike
1 tähenduses väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust vähemalt 2017. aastast. Teenuse
osutamise kogemuse olemasolu kontrollib Sotsiaalministeerium hoolekandeasutuste
statistiliste aruannete põhjal H-veebist.
Lõikes 3 sätestatakse maksuvõlgnevuste puudumise nõue. Taotleja maksu- või maksevõlg
riigile koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Taotleja
ei saa olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Maksu- ja maksevõla puudumise
tuvastab Sotsiaalministeerium äriregistri avalike andmete alusel. Kui omafinantseeringu
katmine toimub muudest, kui taotleja enda vahenditest, ning taotleja on KOVi osalusega
äriühing või KOVi poolt asutatud sihtasutus või MTÜ, mille liige on KOV, tuleb esitada KOV
garantiikiri omafinantseeringu katmise kohta.
5. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
Paragrahvis 5 sätestatakse toetuse ja omafinantseeringu suurus.
Lõike 1 kohaselt saab toetuse suurus olla kuni 85% projekti kogumaksumusest.
Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetus ühe taotleja kohta kuni 100 000 eurot.
Lõike 3 kohaselt on taotlejal lubatud esitada kuni kaks taotlust maksimaalselt kahe
hoolekandeasutuse kohandamiseks, seejuures ei saa taotletav summa kahe taotluse peale
kokku ületada 100 000 eurot. Kahe taotluse ja maksimaalse toetuse summa piirangu seadmise
eesmärk on anda võimalus suuremale arvule teenuseosutajatele taotlusvoorust toetust saada.
Näide: MTÜ pakub üldhooldusteenust ühes vallas kolmes erineva nimega hoones, mis
paiknevad geograafiliselt eraldi külades. Geograafiliselt eraldi asetsevaid hooneid või hoonete
komplekse tuleb käsitada erinevate hoolekandeasutustena. Hoolekandeasutust, mis koosneb
mitmest eraldi hoonest, kus osutatakse üldhooldusteenust, ja need hooned asuvad ühel
kinnistul või kõrvuti asetsevatel kinnistutel, loetakse üheks hoolekandeasutuseks.
6. Toetatavad kulud
Paragrahvis 6 sätestatakse toetatavad kulud. Toetatavateks kuludeks on tegelikud kulud, mis
on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud kohanduse tegemiseks ja projekti eesmärgipäraseks
elluviimiseks.
Lõikes 1 on esitatud loetelu, milliseid kulusid projekti raames toetatakse. Nendeks kuludeks
on projekteerimisega seotud kulud, mida hüvitatakse toetuse määrast kuni 15% ulatuses.
Projekteerimiskulude hulka kuuluvad näiteks ehitus-, sise- ja/või maastikuarhitektuurialased
projekteerimistööd. Statsionaarse mööbli all on mõeldud mitteteisaldatavat mööblit (nt
dementsusega inimesele sobiv köögimööbel). Inventari hulka võib kuuluda teisaldatav mööbel,
näiteks köögilaud ja –toolid, mis sobivad kasutamiseks dementsusega inimesele. Seadmete
ja tarvikute hulka kuuluvad esemed, mis kuuluvad statsionaarse mööbli ja inventari juurde juhul
kui nad moodustavad kohandatava lahenduse puhul ühtse terviku (näiteks külmkapp ja
kööginõud).
Lõikes 2 on välja toodud, et kokkuleppel Sotsialaministeeriumiga toetatakse ka neid projektiga
seotud kulusid, mida lõike 1 teistes punktides ei ole välja toodud. Selliste kulude hüvitamise
aluseks on põhjendatud vajalikkus ning seotus taotlusvooru eesmärkidega.
7. Projekti elluviimise periood
Paragrahvis 7 sätestatakse projekti elluviimise periood. Projekti elluviimise periood
määratakse lepingus ja selleks on ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni,
mille kestel tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti alguse kuupäevaks loetakse
projekti rahastamise otsuse tegemise kuupäeva. Projekti tegevuste elluviimise periood on kuni
31.12.2019. Seega peavad kõik projekti tegevused olema tehtud ja aruanne
Sotsiaalministeeriumile esitatud hiljemalt 31.12.2019.
8. Taotlusele esitatavad nõuded
Paragrahvis 8 on sätestatud taotlusele esitatavad nõuded. Taotluse kohustuslikud osad on
taotlusvorm koos projekti tulude-kulude eelarve ning projekti kirjeldusega. Vajaduse korral
tuleb esitada ka lisadokumente, nt KOV garantiikiri omaosaluse katmise kohta või
hooneomaniku kinnituskiri. Taotlusvooru tingimuste ja korra juurde kuulub ka projekti
hindamislehe vorm ning lepingu vorm.
Lõikes 3 on välja toodud, et taotleja esitab ülesannete andmise akti komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi andmisega. Nõue esitada ülesannete üleandmise akt rakendub taotlejale juhul, kui
tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutava ettevõttega. Esitamise kohustus
tuleneb sellest, et eelmainitud määrust kohaldataks ainult abi suhtes, mis on antud üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Abi saaval ettevõtjal peaks seetõttu olema riik
või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt pandud kirjalikult ülesandeks osutada üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi antakse. Konkurentsiseaduse § 31 lg 32
loetakse üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtjaks ettevõtja, kellele riik või
kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse
osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik
omavalitsus vajalikuks. Üldist majandushuvi pakkuv teenus määratletakse ning selle
osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga. Taotleja poolt on vastava akti
esitamine oluline, et toetuse andja saaks veenduda selles, kas taotluse esitaja on õigustatud
saama üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi. Akti esitamiseks loetakse ka viidet avalikult kättesaadavale aktile. Täpsemalt
on vähese tähtsusega abi üldpõhimõtted esitatud korra paragrahvis 13.
Toetuse taotlus ja selle lisad peavad olema täidetud eesti keeles. Taotluses esitatud info peab
olema esitatud sellises mahus, et võimaldab aru saada projekti vajalikkusest ja projektiga
saavutatavast mõjust ning hinnata taotleja vastavust taotlusvoorus nõutud tingimustele.
9. Taotluste menetlemine
Paragrahviga 9 reguleeritakse taotluste menetlemist, menetlemise tingimusi ja tähtaega.
Taotlusvoor on avatud 90 päeva – hiljemalt selle perioodi lõpuks tuleb esitada nõuetekohane
taotlus Sotsiaalministeeriumi e-posti aadressil
[email protected].
10. Taotleja ja taotluse vastavuse hindamine
Paragrahviga 10 on reguleeritud taotleja ja taotluse vastavuse hindamine. Lõikes 1 on
sätestatud, et Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja ja taotluse vastavust kehtestatud
nõuetele ning koostab hindamisele esitatavate projektide nimekirja. Taotlejale kehtivad
nõuded on sätestatud §-s 4 ja taotlusele esitatavad nõuded §-s 8.
11. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
Paragrahvis 11 on sätestatud taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord.
Lõige 1 sätestab, et vastavaks tunnistatud taotlusi hindab viieliikmeline komisjon, kuhu
kuuluvad Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunikud ja spetsialistid ning
dementsuse kompetentsikeskuse esindaja.
Lõikes 2 on esitatud kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon hindeid annab. Hinnatakse
kuute kriteeriumi:
1) projekti kohanduse lahenduse põhjendatus ja terviklikkus;
2) projekti eelarve põhjendatus;
3) projekti ajakava realistilikkus;
4) projekti kuluefektiivsus;
5) hoolekandeasutuse suurus;
6) uute teenusekohtade loomine.
Lõige 3 sätestab taotluse hindamise maksimumtulemuse ning kirjeldab hindamisprotsessi.
Kohanduse lahendus peab olema kooskõlas taotlusvooru eesmärkidega. Projektis
planeeritavate kohanduste vajalikkus peab olema põhjendatud ja nende lahendus terviklik (sh
selgelt on välja toodud lisanduvad tähendusrikkad tegevused dementsusega inimestele ning
personalipoolse valmisoleku eeldatav suurenemine dementsusega inimeste eest
hoolitsemisel). Läbivalt peab olema arvestatud dementsusega inimeste põhiõiguste
tagatusega ja üldhooldusteenuse kvaliteedi põhimõtetega2. Tegevuste tähendusrikkus on
võrdeline iga inimese ainulaadsusega; teades, kellena inimene varasemalt töötas või mis olid
tema hobid ja huvialad, saab organiseerida tema jaoks varasema elukogemusega seotud
2
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/valjaspool_kodu_osutatava_uldhooldusteenuse_kvaliteedijuhis.pdf
tegevusi, mis on võimetekohased, pakuvad positiivseid emotsioone ja säilitavad seeläbi
võimalikult pikaajaliselt isiku elukvaliteeti.
Eelarve planeerimisel peavad kõik kulud olema eesmärgipärased, põhjendatud ja piisavad.
Juuresolevad selgitused peavad olema selged ja ammendavad.
Ajakava planeerimisel peab projekti tegevuskava olema detailne ja üheselt mõistetav.
Tegevuste järgnevus ja ajaline kestus peab olema selliselt planeeritud, et projekti raames
planeeritud tegevused saaksid suure tõenäosusega tähtajaks tehtud.
Kuluefektiivsuse kriteeriumi hinnatakse järgmiselt: dementsusega inimesele teenusekoha
kohandamise maksumus arvutatakse taotluses nõuetekohaselt kajastatud kohandatavate
teenusekohtade arvu ning taotletud toetusmäära põhjal. Maksimumskoor omistatakse
projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on soodsaim ning miinimumskoor
projektile, mille ühe teenusekoha kohandamise maksumus on kalleim. Ülejäänud taotlustele
omistatakse proportsionaalselt punkte hindeskaala vahemikuga, mis leitakse järgmise
valemiga: 5 / hinnatavate taotluste arv = hindeskaala vahemik. Jagatist ümardatakse kahe
koha täpsuseni.
Hoolekandeasutuse suuruse kriteeriumi sissetoomise eesmärk on parandada teenusekohtade
arvu poolest väikeste ja keskmisega suurusega hoolekandeasutuste võimalusi toetust saada.
Väiksematele, kuni 60 inimesele üldhooldusteenust pakkuvatele taotlejatele omistatakse
selles kriteeriumis maksimumpunktid ehk 5 punkti.
Keskmistele, 61–90 inimesele üldhooldusteenust pakkuvatele taotlejatele omistatakse punkti.
Suurtele, rohkem kui 90 inimesele üldhooldusteenust pakkuvatele taotlejatele omistatakse 1
punkt.
Hoolekandeasutuse kohandamise all dementsusega inimestele mõistetakse taotlusvoorus nii
olemasolevate teenusekohtade kohandamist hoolekandeasutuses kui ka hoolekandeasutuse
muude ruumide kasutuselevõttu kohanduste tegemise teel. Uute teenusekohtade
hindamiskriteeriumis lähtutakse põhimõttest, et uute kohtade kasutuselevõtt on kallim kui
olemasolevate ümberkujundamine, mistõttu iga projekt, millega luuakse uusi teenusekohti
teenuse vahetuks osutamiseks üldhooldusteenuse saajale seni kasutuses mitteoleval pinnal,
saab 2 lisapunkti. Seejuures ei saa dementsusega inimesele sobivad uued teenusekohad seni
teenuse osutamiseks mittekasutataval pinnal tekkida olemasolevate teenusekohtade arvelt.
Näide 1: Asutuse juhi kabinetti luuakse teenusekoht dementsusega inimesele ning seni
teenuse osutamiseks kasutusel olevale pinnale ehk varasemate teenusekohtade arvelt
luuakse juhile uus kabinet.
Lõigetes 4–8 sätestatakse komisjoni ja toetuse andja õigused ning hindamise menetlus.
Komisjoni iga liikme poolt taotlusele antud koondhinde põhjal arvutatakse taotluse
(aritmeetiline) keskmine hinne. Komisjon koostab taotluste keskmiste hinnete alusel taotluste
paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Taotlusi
rahastatakse kuni taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni. Nimekirja ei arvata taotlusi,
mille keskmine hinne on alla 10 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis
ühtegi punkti. Paremusjärjestuses eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust,
mille kohaselt on planeeritud teha rohkem kui ühte taotlusvooru tingimust ja korra §-s 2
nimetatud eesmärki täitvat kuluefektiivset kohandust, mis on planeeritud terviklikult.
Lõigetes 9–11 sätestatakse lepingu sõlmimisega seotud menetlustoimingud.
12. Toetuse saaja kohustused
Paragrahvis 12 on sätestatud toetuse saaja kohustused.
Lõikes 1 sätestatud nõude kohaselt peab toetust saanud hoolekandeasutus hiljemalt projekti
lõppkuupäevaks isiklikul või KOVi kodulehel kajastama oma valmisolekut osutada
üldhooldusteenust erinevas staadiumis dementsussündroomiga inimestele. Kui
hoolekandeasutusel või seda haldaval KOVil puudub koduleht, tuleb vastavat teavet kajastada
vähemalt viiel korral KOVi ajalehes.
Käesoleva taotlusvooru üks eesmärk on suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust
osutada teenust dementsusega inimestele. Teavituse eesmärk on informeerida
potentsiaalseid teenusevajajaid sobivast teenusekohast. Toetuse andja ei eelda, et tekivad
uued vabad kohad, kuid inimesed peavad olema teadlikud võimalusest teenust saada ja
vajaduse korral abivajajat ka järjekorda registreerida.
Toetuse saajal on ka kohustus sätestada toetust saanud hoolekandeasutuse sisekorras
klientide toimetuleku toetamise ja elukvaliteedi säilitamise põhimõtted. See nõue on seotud
personali pädevuse ja hooldusteenuse kvaliteediga, seejuures võivad hoolekandeasutused
sisekorra täiendamisel abimaterjalina kasutada MTÜ Elu dementsusega tehtud
ekspertanalüüsis3 välja toodud soovitusi.
Lõiked 3–6 kajastavad toetuse kasutamise lepingu tingimusi (sealhulgas üldtingimusi4), mida
on oluline selles paragrahvis rõhutada.
13. Vähese tähtsusega abi
Paragrahvis 13 on sätestatud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmise kord.
3
Ekspertanalüüs on kättesaadav MTÜ Elu dementsusega kodulehel www.eludementsusega.ee
4
Toetuse kasutamise lepingute üldtingimused: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused.pdf