Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus
Eesti Puuetega EPIKoja poolt oleme toetaval seisukohal, Selgitatud
Inimeste Koda et sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja
teenust osutavate spetsialistide
sotsiaalministeerium on leppinud
tunnihindade ühtlustamine on vajalik, et
kokku, et 2019.aasta jooksul
teenusepakkujatel oleks jätkuvalt huvi ja
vaadatakse üle
motivatsioon seni madalamalt rahastatud
füsioteraapiateenuse limiidi
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust
tõstmise võimalused. Selle
osutada. Tunnustame lähenemist, et
käigus lähtutakse põhimõttest, et
koos teenuse tunnihinna tõstmisega
füsioteraapiateenuse pakkumine
muudetakse ka teenuse aastase
laiemale sihtrühmale suuremas
piirmäärade summasid, mis loob
mahus ei ole
olukorra, kus teenuse hindade tõstmise
hoolekandeteenuse raames
korral tagatakse klientidele teenused
põhjendatud, küll aga on vaja
vähemalt senises mahus.
läbi mõelda, kas sotsiaalse
Teeme ettepaneku kaaluda füsioteraapia rehabilitatsiooni puhul esineb
teenuse osas seatud maksimaalse sihtrühmi, kelle osas on see
maksumuse piirlimiidi kaotamist, mida tõesti hoolekandelise abi
teiste spetsialistide poolt osutatavate osutamisel põhjendatud (nt
teenuste puhul kehtestatud ei ole. sügava liikumispuudega äsja
Füsioteraapia teenuse maht peaks erivajaduse omandanud kliendi
olema analoogselt teiste koduse toimetuleku
rehabilitatsiooniteenustega parandamiseks vms.).
vajaduspõhine, kuna klientide vajadus
füsioteraapia teenuse järele on sõltuvalt
olukorrast erinev.
Eesti Pimedate Liit Peame igati põhjendatuks, et Selgitatud
sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015
määruse nr 66 „Sotsiaalse Sotsiaalkindlustusamet ja
rehabilitatsiooni teenuse raames sotsiaalministeerium on leppinud
osutatavate teenuste loetelu ja hinna kokku, et 2019.aasta jooksul
ning ülevõetava tasu maksimaalse vaadatakse üle
suuruse ühes aastas ja arvestamise füsioteraapiateenuse limiidi
korra, sõidu- ja majutuskulude tõstmise võimalused. Selle
maksimaalse maksumuse õigustatud käigus lähtutakse põhimõttest, et
isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes füsioteraapiateenuse pakkumine
kalendriaastas ning hüvitamise laiemale sihtrühmale suuremas
tingimused ja korra ning mahus ei ole
rehabilitatsiooniprogrammi hoolekandeteenuse raames
hindamiskriteeriumide kehtestamine“ põhjendatud, küll aga on vaja
muutmise eelnõu näeb ette teenuste läbi mõelda, kas sotsiaalse
hindade tõstmise. rehabilitatsiooni puhul esineb
sihtrühmi, kelle puhul on see
Leiame aga, et nägemispuudega
tõesti hoolekandelise abi
inimestel peaks olema füsioterapeudi
osutamisel põhjendatud (nt
teenuse limiit senisest suurem. Praegu
sügava liikumispuudega äsja
on see ligikaudu 6 tundi aastas, kuid
erivajaduse omandanud kliendi
võiks olla vähemalt 1 tund kuus ehk 12
koduse toimetuleku
tundi aastas.
parandamiseks vms.).
Nägemislangusest / nägemise kaotusest
tingitult tekib inimesel
igapäevategevustes sundasendeid ja
sellest tulenevalt lihaspingeid. Vajalik on Sotsiaalkindlustusametil ja
enne liikumisõpetust korrigeerida sotisaalministeeriumil on ühiselt
kehaasendit, rühti ja vähendada plaanis 2019.aasta jooksul
sundasenditest tingitud lihaspingeid. vaadata üle kehtivad piirmäärad
Samuti on tarvis õpetada ja korrigeerida ja luua selged arvestusalused.
harjutusi, mida inimene igapäevaselt
Eesti Pimedate Liidule on tehtud
teeb. Füsioterapeudi teenus on
Sotsiaalkindlustusameti poolt
väliskeskkonnas orienteerumise
ettepanek kohtumiseks
õppimisel oluline tugi.
19.12.2018.
Samuti peaks esmasel rehabilitatsioonil
või olulise nägemislanguse tõttu
üleminekul vaegnägijast praktiliselt
pimedaks aastalimiit olema kahekordne.
Eelnõu järgi on see tööealistele ja
vanaduspensionäridele 1112 eurot, kuid
peaks olema 2224 eurot.
Eesti Eesti Füsioterapeutide Liit toetab Selgitatud
Füsioterapeutide sotsiaalse rehabilitatsiooni raames
Liit osutatavate teenuste hinna tõstmist, küll
aga ei saa Eesti Füsioterapeutide Liit olla Sotsiaalkindlustusamet ja
nõus füsioteraapia teenusele sotsiaalministeerium on leppinud
kehtestatud piirmääraga: "Uueks kokku, et 2019.aasta jooksul
füsioteraapia aastaseks piirmääraks on vaadatakse üle
331,75 eurot määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 füsioteraapiateenuse limiidi
nimetatud sihtrühmade puhul (lapsed) tõstmise võimalused. Selle
ning 165,88 eurot lõigetes 3 ja 4 käigus lähtutakse põhimõttest, et
nimetatud sihtrühmade puhul selle teenuse pakkumine
(täiskasvanud)". laiemale sihtrühmale suuremas
Kui vaadata füsioteraapia teenuse mahus ei ole
kirjeldust sotsiaalse rehabilitatsiooni hoolekandeteenuse raames
teenuse raames, siis selle raames põhjendatud, küll aga on vaja
eeldatakse järgnevat "Isiku motoorse läbi mõelda, kas sotsiaalse
sooritusvõime ja tegevuskeskkonna rehabilitatsiooni puhul esineb
(lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, sihtrühmi, kelle puhul on see
avalik ruum) hindamine ning tõesti hoolekandelise abi
tegevuskeskkonna kohanduste osutamisel põhjendatud (nt
soovitamine (võimaluse korral sügava liikumispuudega äsja
elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku erivajaduse omandanud kliendi
sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut koduse toimetuleku
arendavate, taastavate, soodustavate parandamiseks vms.).
ja/või säilitavate füsioterapeutiliste
programmide koostamine ja
rakendamine (ei sisalda passiivseid Eesti Füsioterapeutide Liidule on
tegevusi) eesmärgiga anda inimesele tehtud Sotsiaalkindlustusameti
teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt poolt ettepanek kohtuda
sooritada oma toimetuleku säilitamiseks 07.01.2019.
või parendamiseks, ning tegevuse
tulemuslikkuse hindamine koostöös
isikuga. Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama õpetamine,
võimaluse korral isiku
tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema
võrgustikuliikmete nõustamine,
sealhulgas ergonoomilise abistamise
võtete õpetamine lähivõrgustiku
liikmetele isiku abistamiseks tema
tegevuskeskkonnas." Ei ole realistlik, et
füsioterapeut suudab kõiki neid seatud
kriteeriume täita täiskasvanutele seatud
füsioteraapia teenuse piirmäära (5-6
tundi aastas) raames. Lisaks rõhutatakse
teenuse osutamist inimese
tegevuskeskkonnas, kuid teenuse
hinnad ei võta arvesse transpordi- ja
spetsialisti ajakulu tegevuskeskkonda
minekul.
Teenuse piirmäära seadmine peab
olema põhjendatud tõenduspõhiselt.
Eesti Füsioterapeutide Liit on nõus olema
koostööpartner, et anda tõenduspõhiseid
soovitusi füsioteraapia teenuse mahtude
osas. Kui Sotsiaalkindlustusamet on
teinud esmase hindamise ning lubanud
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele
kliendid, kes on teenuse sihtrühm, siis ei
ole põhjendatud füsioteraapia teenusele
piirmäära seadmine (st kliendid, kes
soovivad üksnes füsioteraapia teenust, ei
tohiks õige hindamise korral teenusele
jõudagi). Kuna sotsiaalse
rehabilitatsiooni näol on tegemist
kompleksse teenusega, siis on
füsioteraapia teenus põhjendamatult
seatud teiste teenuste kõrval
ebavõrdsesse olukorda. Kuna klientide
vajadus füsioteraapia teenuse järele on
erinev, siis peaks ka füsioteraapia
teenuse maht olema vajaduspõhine.
Eesti Kooskõlastame sotsiaalkaitseministri Selgitatud
Sotsiaaltöötajate 21. detsembri 2015. a määruse nr 66
Sotsiaaltöötaja teenuse (nagu ka
Assotsiatsioon „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
kõigi teiste teenuste) hinna
raames osutatavate teenuste loetelu ja
aluseks on
hinna ning ülevõetava tasu
Sotsiaalkindlustusameti poolt
maksimaalse suuruse ühes aastas ja
välja töötatud kuluarvestused,
arvestamise korra, sõidu- ja
mis võtavad arvesse nii teenuse
majutuskulude maksimaalse
osutamiseks vajalikku ressurssi
maksumuse õigustatud isiku ja
inventari, ruumide, supervisiooni
õigustatud isiku saatja kohta ühes
kui ka palgafondi näol.
kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning Palgafondi määramisel on
rehabilitatsiooniprogrammi Sotsiaalkindlustusamet lähtunud
hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Eesti Maksu- ja Tolliameti
muutmise määruse eelnõu koos (EMTA) 2017 andmetest.
järgmiste märkustega:
Tulenevalt riigieelarvest saadud
Tõsta sotsiaaltöötaja teenuse tunnitasu lisavahenditest näeb eelnõu ette
võrdseks eripedagoogi või õe tasuga. 01.08.18 jõustatud hindadele
ühtse ca 20%-se kasvu. Selleks,
Sotsiaaltöötaja tähtsust
et kuluarvestused erialaliitudega
rehabilitatsioonitöös ei tohiks alahinnata,
koos üle vaadata, on
tema tunnitasu peaks olema tööle
Sotsiaalkindlustusamet ja
vastav. Sageli on just sotsiaaltöötajad
sotsiaalministeerium leppinud
rehabilitatsioonimeeskonna
kokku, et kohtumisi
koordinaatorid, õdedel on
erialaliitudega alustatakse
rehabilitatsioonis nõustav roll. peatselt. Neid viib läbi
Sotsiaaltöötajate koormus võrreldes Sotsiaalkindlustusameti
õdedega on oluliselt suurem. Oleme rehabilitatsiooni talitus, kaasates
teadlikud sellest, et teenuse hind ei vajadusel ministeeriumi. Kõigi
koosne vaid personalikuludest, kuid meie kohtumiste järgselt tehakse
hinnangul ei ole õe teenuse inventarikulu otsused, kas ja mida on edaspidi
suurem. Täiendkoolituse ja supervisiooni vaja ning võimalik hindades
vajadus on mõlemal juhul. Sotsiaaltöö täiendavalt muuta.
erialal on nõutud kõrgharidus, kuid
Eesti Sotsiaaltöötajate
õdedel seda ei ole, seepärast pooldame
Assotsiatsioonile on
sotsiaaltöötaja tunnitasu võrdsustamist
Sotsiaalkindlustusameti poolt
pigem eripedagoogi tasuga.
tehtud ettepanek kohtuda
10.12.18.
Eesti -Eripedagoogi ja logopeedi ülesannete Selgitatud
Eripedagoogide kirjeldustes on kattuvusi (näit
Käesoleva eelnõu eesmärk ei
Liit kommunikatsiooni arendamine, mis on
olnud avada diskussiooni
pigem logopeedi ülesanne). Soovitame
teenusekirjelduste osas, vaid
teenuse kirjelduse aluseks võtta
muuta hindu vastavalt eraldatud
eripedagoogi ja logopeedi
lisavahenditele.
kutsestandardi kompetentse.
Sotsiaalkindlustusamet ja
-Osa eripedagoogi ülesandeid
sotsiaalministeerium on leppinud
(orienteerumis- ja liikumisõpetus) kattub
kokku, et teenusekirjeldused
tegevusterapeudi ülesannetega ja on
vaadatakse koostöös
tegevusterapeudi kompetents.
erialaliitudega üle 2019.aasta
-Määruse muutmise eelnõus on tõstetud jooksul. Sotsiaalkindlustusamet
teenuste hindasid, mis loodetavasti võtab ühendust kõigi
tagab rehabilitatsiooniteenuste rehabilitatsiooniteenusega
jätkusuutlikkuse. Jääb arusaamatuks seotud erialaliitudega lähiajal.
eripedagoogi tunnitasu madalam hind
Eripedagoogi teenuse (nagu ka
võrreldes enamuse spetsialistide
kõigi teiste teenuste) hinna
tunnitasuga. Nõuded haridusele on
aluseks on
eripedagoogil ja logopeedid samad,
Sotsiaalkindlustusameti poolt
samuti on sarnased töövahendid. Teeme
välja töötatud kuluarvestused,
ettepaneku nende spetsialistide
mis võtavad arvesse nii teenuse
tunnitasu võrdsustada.
osutamiseks vajalikku ressurssi
inventari, ruumide, supervisiooni
kui ka palgafondi näol.
Palgafondi määramisel on
Sotsiaalkindlustusamet lähtunud
EMTA 2017 andmetest.
Tulenevalt riigieelarvest saadud
lisavahenditest näeb eelnõu ette
01.08.18 jõustatud hindadele
ühtse ca 20%-se kasvu. Selleks,
et kuluarvestused erialaliitudega
koos üle vaadata, on
Sotsiaalkindlustusamet ja
sotsiaalministeerium leppinud
kokku, et kohtumisi
erialaliitudega alustatakse
peatselt. Neid viib läbi
Sotsiaalkindlustusameti
rehabilitatsiooni talitus, kaasates
vajadusel ministeeriumi. Kõigi
kohtumiste järgselt tehakse
otsused, kas ja mida on edaspidi
vaja ning võimalik hindades
täiendavalt muuta.
Eesti Eripedagoogide Liidule on
Sotsiaalkindlustusameti poolt
tehtud ettepanek kohtuda
07.01.2019.
Eesti Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri Selgitatud
Loovteraapiate 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse
Loovteraapia grupiteenuse
Ühing rehabilitatsiooni teenuse raames
(nagu ka kõigi teiste teenuste)
osutatavate teenuste loetelu ja hinna
hinna aluseks on
ning ülevõetava tasu maksimaalse
Sotsiaalkindlustusameti poolt
suuruse ühes aastas ja arvestamise
välja töötatud kuluarvestused,
korra, sõidu- ja majutuskulude
mis võtavad arvesse nii teenuse
maksimaalse maksumuse õigustatud
osutamiseks vajalikku ressurssi
isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes
inventari, ruumide, supervisiooni
kalendriaastas ning hüvitamise
kui ka palgafondi näol.
tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi Palgafondi määramisel on
hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Sotsiaalkindlustusamet lähtunud
muutmise määruse eelnõu EMTA 2017 andmetest.
seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud
Tulenevalt riigieelarvest saadud
osas.
lisavahenditest näeb eelnõu ette
Mõju majandusele 01.08.18 jõustatud hindadele
ühtse ca 20%-se kasvu. Selleks,
et kuluarvestused erialaliitudega
Teenuseosutajate võimalused püsida koos üle vaadata, on
konkurentsis ja omada spetsialistidest Sotsiaalkindlustusamet ja
tööjõudu joonisel 1. Spetsialistiteenuste sotsiaalministeerium leppinud
uued ja seni kehtinud tunnihinnad on kokku, et kohtumisi
loovteraapiate grupi hinna tasuks 8,69 erialaliitudega alustatakse
eur. Soovime teada, millest lähtuvalt on peatselt. Neid viib läbi
selline hind arvestatud? Samas peaks Sotsiaalkindlustusameti
loovteraapiate grupi tunnihind olema rehabilitatsiooni talitus, kaasates
võrreldav tegevusteraapia vastava vajadusel ministeeriumi. Kõigi
hinnaga (9,97 eur). Loovteraapiate läbi kohtumiste järgselt tehakse
viimisel on suur kulumaterjalide vajadus. otsused, kas ja mida on edaspidi
vaja ning võimalik hindades
täiendavalt muuta.
Eesti Loovteraapiate Ühingule
on Sotsiaalkindlustusameti poolt
tehtud ettepanek kohtuda
08.01.2019.
SA Pärnu Haigla Üksikasutusena suuremaid ettepanekuid Arvesse võetud ja selgitatud
määruse osas ei ole.
Käesoleva määrusena ei ole kaetud
Kõigi sotsiaalse rehabilitatsiooni
üksikteenuste hinnakirja mudeli
teenuse raames osutatavate
muutmine, kuid enda sisetunne ütleb, et
teenuste kuluarvestustesse on
kogemusnõustamiseteenusesse peaks
sisse arvatud supervisiooni
erandlikult suhtuma. Tegemist on väga
komponent. See tähendab, et ka
tundliku teenusega ning see hind peab
kogemusnõustajatele peab
sisaldama ka pidevat superviseerimist.
olema tagatud regulaarne
Aga hetkel on lihtsalt tähelepanekuna supervisioon tööandja poolt
silma torganud, et arvamust küsitakse riiklikult kehtestatud hinna piires.
erialaseltside käest, kuid välja on jäetud
ESTA-le eelnõu edastatud, mis
arstid, õed ja sotsiaaltöötajad.
ekslikult saajate ringist välja jäi.
Kui arstid ja õed on Õdedele ja arstidele eelnõud
rehabilitatsioonimeeskonnas juba pigem tutvumiseks ei saadetud
lisaressurss, siis sotsiaaltöötajad on põhjusel, et antud spetsialistidel
juhtivressurss. on sotsiaalses rehabilitatsioonis
eelkõige toetav roll.
Oleksin sotsiaaltöö eriala esindajana
tänulik, kui rehabilitatsiooniteenuse
muudatused oleksid kooskõlastatud ka
sotsiaaltöö eriala esindajatega.
Selleks on kaks erialaliitu:
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA)
ning
Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate
Assotsiatsioon (ETSA).
Rahandus- Rahandusministeeriumisse on jõudnud Arvestatud ja selgitatud
ministeerium kooskõlastamiseks Sotsiaalkaitseministri
21. detsembri 2015. a määruse nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
raames osutatavate teenuste loetelu ja
hinna ning üle võetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise
korra, sõidu- ja majutuskulude
maksimaalse maksumuse õigustatud
isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes
kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi
hindamiskriteeriumide kehtestamine“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri.
RM märkused järgmised, mille kohta
soovime SOM tagasisidet:
Seletuskirja lk 5 mõju ulatus ja sagedus
ning mõjutatud sihtrühma suuruse osas Sõnastust täpsustatud. Eelnõu
on välja toodud, et hindade tõus võib mõte oli, et kuna spetsialistide
aidata neid inimesi, kes seni ei ole puudust enam ei ole ja/või nende
teenust saanud, kuid vajaks seda. lahkumine peatub tänud
tehtavatele muudatustele,
RM arvamus: Kaudselt on see õige. Kas
jõuavad teenusele ka need, kes
täpsem oleks, et teenuse osutamise
varem olid järjekorras ja
mahtude tõus aitab neid inimesi, kes ei
teenusele ei pruukinud saada
ole seni saanud teenust?
samal aastal, kui teenust
Seletuskirja lk 4 tabelis 1 on toodud taotlesid.
kehtivad ja uued piirmäärad. Kas selguse
mõttes oleks võimalik sinna juurde lisada
Sotsiaalministeerium pigem ei
piirmäära hinna kasv, %-des.
lisaks piirmäärade maksimumide
osas protsentidega tabelit,
kuivõrd uued piirmäärad on vaid
arvutuste tulemus, mis ei taga
iga inimese puhul tulevikus sama
protsendi võrra suuremas mahus
teenust. Selle rõhutamine ja
eraldi väljatoomine võib tekitada
Seletuskirja lk 9 riigieelarve osas palun
nii teenusepakkujates kui
muuta sõnastus. Olete kirjutanud, et
klientides vale arusaama ja
2019 a kaasnevad täiendavad kulud 2,6
põhjendamatuid ootuseid.
mln. Kuidas on selle summani jõutud?
Millega võrreldes kaasnevad täiendavad
Sõnastus muudetud.
kulud?
Kas olete sõnastusega mõelnud,
et sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarvele
on vaja lisavahendeid, kuna täiendavad
kulud on 2,6 mln? Samas määruse ptk 5
on sõnastus pisut teine, kust loen välja,
et 2,6 mln on 2019. a planeeritud
vahendites olemas.
Pakume sõnastuseks: Määruse eelnõu
muudatustega kaasnevad kulud (2,6
mln) kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuseks planeeritud 2019. aasta
riigieelarve vahenditest.
Eesti Tegevus- Suur aitäh, et saatsite eelnõu arvamuse Eesti Tegevusterapeutide Liidule
terapeutide Liit avaldamiseks. Oleme eelnõuga tutvunud on tehtud
ja täiendavaid ettepanekuid pole. Sotsiaalkindlustusameti poolt
Toetame teenuste hindade ja ettepanek kohtuda 08.01.2019.
piirmäärade tõusu ning mõtet, et
teenuste hindasid tõstetakse selleks, et
tööandjad saaksid maksta
spetsialistidele kõrgemat palka.
Eesti Logopeedide Eesti Logopeedide Ühing tänab Eesti Logopeedide Ühingule on
Ühingu võimaluse eest avaldada oma arvamust tehtud Sotsiaalkindlustusameti
eelnimetatud määruse eelnõu osas. poolt ettepanek kohtuda
Eesti Logopeedide Ühingul määruse 08.01.2019.
eelnõu osas ettepanekuid ei ole.
Justiits- Kooskõlastamine märkusteta
ministeerium
Sotsiaal- Kooskõlastamine märkusteta
kindlustusamet
Sotsiaalkaitseministri … detsember 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning
ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta
ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine“
Lisa
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning
ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra,
sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta
ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“
Lisa 1
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind
ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)
Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.
Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku
tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi
määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.
Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses
pöördumise vajadust.
Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.
Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.
Iga teenuse hinna sisse on arvestatud:
1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul
saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha
ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku
(omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja
võrgustikutöö on:
- isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh
rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel,
- põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine
kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel,
- isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine,
- isikuga teenuse mõjususe analüüsimine;
2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on:
- rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena,
- rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse
programmipõhise sekkumise korral),
- teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste
osutajatega.
TEENUSE LIIK
Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule.
Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis.
Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest.
Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik.
TEENUSTE KIRJELDUS
Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teenuse Teenuse Kuni Kuni määruse Kuni määruse Kuni määruse
liik kood tunni- määruse § 3 § 3 lõikes 2 § 3 lõikes 3 § 3 lõikes 4
hind lõikes 1 sätestatud sätestatud sätestatud
sätestatud maksimaalse maksimaalse maksimaalse
maksimaalse maksu- maksu- maksu-
maksu- museni museni museni
museni
Rehabilitatsiooni- Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 63,77 318,85 318,85 318,85 318,85
vajaduse kõrvalabi ja abivahendite
hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja
rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna
planeerimine ressursside hindamine,
hinnangu koostamine
koostöös isiku ja/või isiku
esindajaga, vajaduse korral
motiveerimine
rehabilitatsiooniprotsessis
osalemiseks.
Vajaduse korral hindamine
isiku tegevuskeskkonnas
(lasteaed, kool, kodu, töö,
vaba aeg, avalik ruum).
Hindamise ja
hindamistulemuste ja/või
planeeritavate tegevuste
fikseerimine
rehabilitatsiooniplaani või -
programmi tegevuskavas.
Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 26,54 331,75 331,75 165,88 165,88
teenus ja tegevuskeskkonna teenus
(lasteaed, kool, kodu, töö, Grupiteenus 2002 9,42
vaba aeg, avalik ruum)
hindamine ning
tegevuskeskkonna
kohanduste soovitamine
(võimaluse korral elluviimine).
Individuaalsete liigutuslikku
sooritusvõimet ja iseseisvat
toimetulekut arendavate,
taastavate, soodustavate
ja/või säilitavate
füsioterapeutiliste
programmide koostamine ja
rakendamine (ei sisalda
passiivseid tegevusi)
eesmärgiga anda inimesele
teadmised ja harjutused,
mida iseseisvalt sooritada
oma toimetuleku
säilitamiseks või
parendamiseks, ning
tegevuse tulemuslikkuse
hindamine koostöös isikuga.
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine, võimaluse korral
isiku tegevuskeskkonnas.
Isiku ja tema
võrgustikuliikmete
nõustamine, sealhulgas
ergonoomilise abistamise
võtete õpetamine
lähivõrgustiku liikmetele isiku
abistamiseks tema
tegevuskeskkonnas.
Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 26,66
teenus oskuste õpetamine, teenus
täiendamine ja säilitamine, Grupiteenus 2016 9,97
sealhulgas vajaduse korral
isiku tegevuskeskkonnas
(lasteaed, kool, kodu, töö,
vaba aeg, avalik ruum).
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine, võimaluse korral
isiku tegevuskeskkonnas.
Isiku ja tema
võrgustikuliikmete
nõustamine
keskkonnakohanduste
tegemisel.
Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 24,31
teenus juhendamine, jõustamine, teenus
motiveerimine) ja teenuste Grupiteenus 2006 8,67
koordineerimine sotsiaalsete
probleemide ennetamiseks ja
lahendamiseks, et
toetada/soodustada isiku
edaspidist funktsioneerimist,
tegevus- ja osalusvõimet.
Isiku lähivõrgustiku
aktiveerimine, kogukonna
ressursside vahendamine,
avalike teenuste osutajate ja
teiste formaalse võrgustiku
liikmete (tööandjad,
haridustöötajad, töötukassa
juhtumikorraldajad)
nõustamine, et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel.
Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 25,76
teenus kommunikatsiooni-, teenus
sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 9,15
oskuste arendamine
eripedagoogiliste võtetega.
Võrgustikuliikmete
eripedagoogiline nõustamine,
sealhulgas isiku
tegevuskeskkonnas
(lasteaed, kool, kodu, töö,
avalik ruum).
Orienteerumis- ja
liikumisõpetus (sh valge kepi
kasutamine, marsruutide
õpetamine jm), punktkirja
õpetamine,
igapäevatoimingute
õpetamine,
kommunikatsioonioskuste
õpetamine ja arendamine
ning abivahendite vajaduse
hindamine ja kasutamise
õpetamine, vajaduse korral
võrgustikuliikmete osavõtul.
Abivahendite vajaduse
tuvastamisel, kui puudub
õigus abivahendit määrata,
vajaliku spetsialisti
soovitamine.
Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 26,97
kommunikatsiooni teenus
arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 9,59
(suulise, kirjaliku) ja/või
alternatiivse
kommunikatsiooni
arendamine või taastamine.
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine. Isiku ja/või tema
võrgustikuliikmete
nõustamine
kommunikatsioonioskuste
arengut või taastamist
toetava keskkonna
kujundamisel. Nõustamine
neelamishäirega kaasnevate
probleemide korral.
Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 26,19
teenus meetodite ja tehnikate teenus
rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 8,69
arendamiseks isiku
terviseseisundist lähtuvalt
psühhoteraapilisel,
funktsionaalsel ja
rekreatiivsel tasandil.
Isiku ja tema
võrgustikuliikmete
nõustamine loovtegevuste
rakendamiseks isiku
tegevuskeskkonnas.
Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 26,41
teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus
ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 9,42
probleemide ennetamiseks ja
lahendamiseks. Isiku
psühholoogiliste
probleemide, seisundi ja
tegevusvõime hindamine.
Isiku potentsiaali ja
valmisoleku arendamine
eakohasteks tegevusteks,
töötamiseks, õppimiseks ja
iseseisvaks elamiseks.
Võrgustikuliikmete
nõustamine ja motiveerimine,
et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel.
Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 18,57
teenus terviseolukorra, kogemuse teenus
või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 6,83
poolt, kes on saanud vastava
ettevalmistuse.
Teadmiste ja kogemuste
vahetamine ning
emotsionaalse, sotsiaalse
ja/või praktilise toe
pakkumine.
Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 25,71
hoolitsemisest teavitamine, teenus
nõustamine,
haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 9,13
haiguse ja sümptomitega
toimetuleku õpetamine,
riskikäitumise juhtimine, isiku
lähivõrgustiku nõustamine
isiku või tema esindaja
juuresolekul/loal
terviseprobleemidega
toimetulekuks ja toetamiseks.
Rehabilitatsioonispetsialistide
nõustamine valitud meetmete
ja sekkumiste rakendamisel
(sobivate ja mittesobivate
kindlakstegemine, lähtudes
terviseolukorrast).
Võrgustikuliikmete
nõustamine ja motiveerimine,
et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel.
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine.
Teenus ei sisalda
täiendavatele uuringutele
saatmist, raviprotseduuride
tegemist ega retsepti
väljastamist.
Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 38,15
hindamine ja teenus
terviseolukorrast lähtuv
nõustamine
rehabilitatsiooniprotsessi
vältel.
Rehabilitatsioonispetsialistide
nõustamine valitud meetmete
ja sekkumiste rakendamisel
(sobivate ja mittesobivate
sekkumiste
kindlakstegemine, lähtudes
terviseolukorrast).
Võrgustikuliikmete (sh pere)
nõustamine, et toetada isikut
rehabilitatsiooni eesmärkide
saavutamisel (arst
informeerib isikut ja tema
võrgustikuliikmeid isiku
terviseolukorrast
rehabilitatsiooniprotsessi
vältel, sh tulenevalt
rehabilitatsiooni tulemustest
ja mõjust terviseolukorrale).
Abivahendite vajaduse
hindamine, sobiva abivahendi
soovitamine ja kasutama
õpetamine. Teenus ei sisalda
arstliku raviplaani koostamist,
diagnoosi määramist,
raviprotseduuride tegemist,
retsepti väljastamist, eriarsti
vastuvõtule ega
täiendavatele uuringutele
suunamist.
MINISTRI MÄÄRUS
06.12.2018 nr 55
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning
ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas
ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude
maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja
õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas
ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide
kehtestamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse
õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number “1395“ numbriga “2580“;
2) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse number “483“ numbriga “1112“, number “1000“ numbriga
“1600“ ja number “747,10“ numbriga “1431“;
3) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse number “2325“ numbriga “4300“;
4) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning
hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide
kehtestamine“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses rehabilitatsiooniteenuste uute hindade ja
piirmäärade kehtestamisega.
Muudatused rehabilitatsiooniteenuste hindades lähtuvad vajadusest tagada teenuste eest
konkurentsivõimeline tasu, mis omakorda tagab teenuste kättesaadavuse turul. Kuivõrd sotsiaalse
rehabilitatsiooni hindu on viimase kümne aasta jooksul tõstetud vaid kaks korda, on selge, et
kehtivad teenuste hinnad ei arvesta mainitud aja jooksul toimunud elukalliduse tõusu.
Piirmäärade muutmise puhul lähtutakse põhimõttest, et hindade tõstmise korral tuleb tagada
kõigile klientidele teenused vähemalt senises mahus.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete
juht Lemme Palmet (626 9214;
[email protected]), laste ja perede osakonna laste
hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo (626 9176;
[email protected]) ning strateegia ja eelarve
osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (626 9169;
[email protected]).
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud
Marion Rummo (626 9301,
[email protected]) ja Mari Kreitzberg (626 9366,
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626
9271;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises
määruse jõustumisnorm.
Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1 ja 2.
Kehtiva määruse § 3 lõige 1 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava
tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud
2
isiku eest on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks.
Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 2580 eurot kalendriaastas.
Kehtiva määruse § 3 lõige 2 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava
tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest
on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks.
Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 2580 eurot kalendriaastas.
Muudatuse eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks
olukorda, et lapsed saavad teenuste hindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus
rehabilitatsiooni. Kui aastane piirmäär ei suureneks, väheneks sama summa võrra lapsel teenuste
saamiseks kasutada jääv teenusemaht kalendriaastas.
Uus piirmäär võimaldab kasutada üksikut teenust arvestuslikult 30% suuremas mahus kui varem,
kuid lõplik maht sõltub inimesele pakutavate teenuste kombinatsioonist (tunnihinnad erinevate
teenuste puhul erinevad kuni kaks korda) ja seetõttu üldist kõigile garanteeritud mahukasvu sellega
ei kaasne.
Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Kehtiva määruse § 3 lõige 3 sätestab,
et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus
sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest on 483 eurot
kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1112 eurot
kalendriaastas.
Teiseks sätestab kehtiva määruse lõige 3, et kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse
sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi alusel, on
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1000 eurot
kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1600 eurot
kalendriaastas.
Kolmandaks sätestab mainitud lõige 3 ka selle, et kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust
osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot
kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1431 eurot
kalendriaastas.
Muudatuste eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks
olukorda, et inimesed saavad teenuste hindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus
rehabilitatsiooni. Kui aastane piirmäär ei suureneks, väheneks sama summa võrra inimesel
teenuste saamiseks kasutada jääv teenusemaht kalendriaastas.
Uued piirmäärad võimaldavad kasutada üksikut teenust arvestuslikult 30% suuremas mahus kui
varem, kuid lõplik maht sõltub inimesele pakutavate teenuste kombinatsioonist (tunnihinnad
erinevate teenuste puhul erinevad kuni kaks korda) ja seetõttu üldist kõigile garanteeritud
mahukasvu sellega ei kaasne.
Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 4. Kehtiva määruse § 3 lõige 4 sätestab,
et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus
sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku eest, kellel on
psüühikahäire, on 2325 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus
piirmäär on 4300 eurot kalendriaastas.
Muudatuse eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks
olukorda, et inimesed saavad teenuste hindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus
rehabilitatsiooni. Kui aastane piirmäär ei suureneks, väheneks sama summa võrra inimesel
teenuste saamiseks kasutada jääv teenusemaht kalendriaastas.
3
Uued piirmäärad võimaldavad kasutada üksikut teenust arvestuslikult 30% suuremas mahus kui
varem, kuid lõplik maht sõltub inimesele pakutavate teenuste kombinatsioonist (tunnihinnad
erinevate teenuste puhul erinevad kuni kaks korda) ja seetõttu üldist kõigile garanteeritud
mahukasvu sellega ei kaasne.
Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga. Määruse § 2
kohaselt on lisas 1 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste
teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk
on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste hindade kaasajastamine.
Hindu pole viimase ca kümne aasta jooksul oluliselt korrigeeritud. Kahel korral on tehtud väiksem
hinnatõus, mis jäi 10% piiresse.
Antud juhul on hinnatõusuks taotletud ja saadud lisavahendeid, mis võimaldab kõiki hindu tõsta
läbivalt ca 20% (sisaldab vahendeid palgatõusuks ja tarbijahinnaindeksi tõusu) ja selle peamine
eesmärk on võimaldada palgatõusu hinnanguliselt vähemalt 20%. Kuigi teenusepakkujal on endal
võimalik otsustada täpne rahakasutus, on muudatused tehtud eeldusega, et teenusepakkujad
lahendavad sellega eelkõige nende endi poolt peamisena välja toodud probleemi (võimetus
maksta konkurentsivõimelist palka), mis takistab teenuse osutamist ja nõuab esmajärjekorras
lahendamist.
Hindade korrigeerimisel võeti aluseks, et Sotsiaalkindlustusamet on töötanud välja nn baashinnad
(mis jõustusid 01.08.18) ja kõiki hindu muudetakse samas proportsioonis. Erandlikke kõrgemalt
hinnastamisi (täiendava kallima hinna kehtestamine erisuste tarbeks, nt kallima füsioteraapia hinna
kehtestamine juhuks, kui kasutatakse kallimat inventari vms) praegu tehtavate muudatuste käigus
ei käsitleta. Baasmudel arvestab nende põhikomponentidega, mis on vajalikud teenuse
osutamiseks, kuid ei too sisse erandeid, mis eeldavad suuremaid investeeringuid. Baasmudeli
mõte oli tekitada süsteemi põhialus. Eranditega tuleb tegeleda järgmiste muudatuste käigus, kuna
need eeldavad põhjalikumat analüüsi ja arutelu erinevate teenusega seotud pooltega.
Teenuste hindade ja piirmäärade muutmise alused
2019. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uute hindade arvutamisel on arvesse võetud
teenuse hinna kahe komponendi – personali palk ja ettevõtte tegevuskulud – kulude kasvu
2019. aastal:
a) 53% teenuse praegusest kulust moodustab personali palk. Selles osas kasvab teenuse hind
2019. aastal hinnanguliselt ca 17%;
b) 47% teenuse praegusest kulust kasvab tarbijahinnaindeksi tõttu (47% kogu teenuste mahust).
Kulu kasvuks on arvestatud Rahandusministeeriumi 2018. aasta suveprognoosi alusel
2019. aastal 2,7%.
2019. aasta uued hinnad on korrutatud 01.01.2018 seisuga kehtinud teenuste piirhindade järgi
leitud teenuse võimaliku maksimaalse mahuga, saades niimoodi uued arvutuslikud hinnatõusu
arvestavad teenuste piirmäärad erinevates sihtrühmades (§ 3 lõiked 1, 2, 3 ja 4).
Määruse § 3 lõigetes 1, 2 (lapsed) ja 3 (töö- ja pensioniealised inimesed) nimetatud sihtrühmade
uute piirmäärade leidmiseks on hinnatõusu alusel leitud piirmäärasid suurendatud selliselt, et
isikud, kes on kasutanud 2017. aastal 90–100% teenuse piirmäärast, saaksid uue piirmäära alusel
kasutada samu teenuseid samas mahus ka 2019. aastal.
Lõike 2 sihtrühma piirmäär on võrdsustatud lõike 1 sihtrühma määraga. Arvutuslikult jõuti ühe laste
sihtrühma puhul erinevale tulemusele kui teise puhul, kuid määruse menetluse käigus lepiti
Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumi vahel kokku, et laste sihtrühmas pole mõistlik kehtestada
kahte erinevat piirmäära.
Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud sihtrühma (psüühikahäirega inimesed) puhul on 2019. aasta uueks
piirmääraks teenuste hinnatõusu arvestusest tulenev piirmäär.
4
Uued, 2019. aastast kehtivad teenuste piirmäärad on järgmised:
Tabel 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni kehtivad ja uued piirmäärad
01.08.2018
01.01.19 jõustuvad
Piirmäärad kehtivad
piirmäärad
piirmäärad
Lapsed (määrus § 3 lg 1) 1395 2580
Lapsed (määrus § 3 lg 2) 1395 2580
Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 483 1112
Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1000 1600
Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 747,1 1431
Psüühikahäirega isikud (määrus § 3 lg 4) 2325 4300
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Käesoleva määrusega ei muudeta teenuse 1001 (hindamine, plaani koostamine) piirmäära mahu
mõttes. Piirmäära korrigeeritakse üksnes selliselt, et uute hindade korral oleks klientidel võimalus
saada mainitud teenust samas mahus kui enne. Uus aastane piirmäär teenuse 1001 puhul on
318,85 eurot. Sama kehtib füsioteraapia piirmäärade suhtes. Füsioteraapia uus aastane piirmäär
on 331,75 eurot määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtrühmade puhul ning 165,88 eurot
lõigetes 3 ja 4 nimetatud sihtrühmade puhul.
Sotsiaalkindlustusamet töötab 2018. aastal välja kulumudeli, mistõttu saab edaspidi tugineda
mudelile ning vastavalt sellele vaadata vajaduse korral üle kõik hinnakomponendid ja piirmäärad.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2019. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määrusega muudetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid ja kehtestatakse uued aastased
piirmäärad.
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenusepakkujatele ja riigieelarvele. Peamised
uurimisküsimused on järgmised: kuidas mõjutab rehabilitatsiooniteenuste hindade tõstmine
teenuse kättesaadavust ja teenusesaajate iseseisvat toimetulekut; kuidas mõjutavad muudatused
teenust pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet ja spetsialistide palkamist; millist mõju omab
hindade tõstmine ja piirmäärade muutmine riigieelarvele. Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutatakse
Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa andmeid.
Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele,
mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele ning sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati
nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud
sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Esitatud muudatused ei mõjuta elu-
ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju
olulisust nendes valdkondades hinnatud.
5
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Teenuse kättesaadavus ja teenusesaajate iseseisev toimetulek
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus
Teenuste hindade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele ja teenusesaajate iseseisva
toimetuleku paranemisele on keeruline hinnata. Siiski võib eeldada, et hinna ja piirmäärade
tõusuga on teenusepakkujatel paremad võimalused spetsialiste tööle palgata ning kasvavad
teenuste osutamise mahud. See omakorda võimaldab teenust kiiremini saada neil inimestel, kes
on praegu teenuse saamise järjekorras, pakkuda teenust piisavas mahus ning suunata teenust
saama rohkem inimesi.
2017. aasta jooksul sai rehabilitatsiooniteenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel umbes 15 800
inimest, teenusepakkujate juures oli järjekorras 2018. aasta 30. septembri seisuga ligi 2300
inimest. Ka uuringute põhjal on kõige suurema probleemina rehabilitatsiooniteenuse puhul välja
toodud pikad ootejärjekorrad. Nimelt 39% neist puudega inimestest, kes puuetega inimeste
uuringus leidis, et rehabilitatsiooniteenustes on puudusi, tõid välja pikad ootejärjekorrad.1
Rehabilitatsiooniteenuste lisavajadust on mainitud ka vanemaealiste ja eakate toimetuleku
uuringus, mille kohaselt vajas 50-aastastest ja vanematest sotsiaalhoolekandeteenuseid
vajavatest inimestest rehabilitatsiooniteenust 6%. Kuna spetsialistidest ei ole edaspidi enam nii
suur puudus ja/või nende lahkumine sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondadest peatub, hakkavad
teenust saama ka need, kes varem olid järjekorras ja ei pruukinud hakata teenust saama samal
aastal, kui teenust taotlesid. Mida kiiremini hakkavad inimesed teenust saama, seda suurema osa
oma aastasest teenuse piirmäärast jõuavad nad ka ära kasutada.
2017. aastal oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste
ja sihtrühmade peale kokku 36 tundi, mis tähendab, et mõju sagedus teenuste saamisel on pigem
väike.
Ebasoovitavate mõjude risk
Kuna teenuste hindasid tõstetakse, saaksid praeguse piirmääraga maksimumi lähedaselt teenust
kasutanud inimesed kõrgema hinnaga vähem teenust. Et sellist olukorda ära hoida, tõstetakse
lisaks hindadele ka teenuste saamise piirmäärasid. Seega, nende klientide olukorda, kes on juba
seni teenust saanud aastase piirmäära maksimumi lähedal, muudatused ei halvenda.
2017. aastal sai 16-aastastest ja vanematest teenusesaajatest teenust enam kui 76% ulatuses
aastasest piirmäärast 23% (u 2200 inimest). Limiitide detailsem kasutus sihtrühmade ja
kasutusprotsentide järgi on esitatud tabelis 2.
1
Soo, K.; RAKE; Linno, T. (2009). Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring.
Sotsiaalministeerium/Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf
6
Tabel 2. Teenusesaaja kalendriaasta limiidikasutus 2017 (ilma majutuse ja sõidukuluta)
sihtrühmade kaupa
Sihtrühm 0% 1–25% 26–50% 51–75% 76–100%
Periood: 2017. aasta.
määruses limiidist limiidist limiidist limiidist limiidist
Kalendriaasta limiit 2 246 305 2 184 1 442 480
Lapsed (lg Sihtrühmas teenust saanud 6,90% 49,50% 32,70% 10,90%
1) inimeste osakaal
Sihtrühmas kehtinud limiiti
33,70% 4,60% 32,80% 21,70% 7,20%
omanud inimeste osakaal
Kalendriaasta limiit 35 20 28 21 118
Lapsed (lg Sihtrühmas teenust saanud 10,70% 15,00% 11,20% 63,10%
2) inimeste osakaal
Sihtrühmas kehtinud limiiti
15,80% 9,00% 12,60% 9,50% 53,20%
omanud inimeste osakaal
Kalendriaasta limiit 2 562 3 005 2 082 1 352 1 938
Töö- ja
Sihtrühmas teenust saanud
pensionieal 35,90% 24,90% 16,10% 23,10%
inimeste osakaal
ised (lg 3)
Sihtrühmas kehtinud limiiti
23,40% 27,50% 19,00% 12,40% 17,70%
omanud inimeste osakaal
Kalendriaasta limiit 1 090 1 850 523 220 248
Psüühika Sihtrühmas teenust saanud
65,00% 18,40% 7,70% 8,70%
häire (lg 4) inimeste osakaal
Sihtrühmas kehtinud limiiti
27,70% 47,00% 13,30% 5,60% 6,30%
omanud inimeste osakaal
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Mõju olulisus
Mõju teenusesaajatele teenuse kättesaadavuse ja iseseisva toimetuleku tagamise mõttes võib
hinnata väheoluliseks, kuna mõju sagedus, mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike.
Mõju majandusele
Teenuseosutajate võimalused püsida konkurentsis ja omada spetsialistidest tööjõudu
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus
Kuna määrus muudab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hindu, mille alusel
Sotsiaalkindlustusamet edaspidi teenust ostab, on sellel oluline mõju teenusepakkujatele. Hindade
tõus aitab tagada spetsialistide olemasolu ja seeläbi teenuse parema kättesaadavuse, mis on
viimastel aastatel kujunenud oluliseks probleemiks.
Seni on olnud probleemiks see, et teenuseosutajal on väga keeruline leida ja hoida häid
spetsialiste, kuna teenuste hinnad on aastaid olnud samal tasemel ning töötukassa ja haigekassa
maksavad samade rehabilitatsiooni alla kuuluvate üksikteenuste eest rohkem. Hinnatõus annab
teenusepakkujatele võimaluse oma tööd paremini korraldada ning pakkuda teenuseid lühema
ooteajaga. Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid.
7
Tabel 3. Rehabilitatsiooniteenuste hindade võrdlus asutuste kaupa (individuaalteenus),
2018
SKA hind SKA uus Töötukassa hind Haigekassa4 hind,
Teenus (60 min) praegu, eurot hind , eurot (KM-ta)3, eurot
2
eurot
Füsioterapeut 21,98 26,54 30,27 22,36
Tegevusterapeut 22,08 26,66 30,24 24,2
Sotsiaaltöötaja 20,14 24,31 28,57 -
Eripedagoog 21,34 25,76 29,33 -
Logopeed 22,34 26,97 29,23 33,195
Loovterapeut 21,69 26,19 29,56 -
Psühholoog 21,88 26,41 30,70 22,77
Kogemusnõustaja 15,38 18,57 27,79 -
Õde 21,3 25,71 29,36 11,36
Arst 31,6 38,15 40,48 21,887
Allikas: Sotsiaalministeerium
Kuna käesoleval ajal käivad tööd tervishoiuteenuste hinnastamise muutmisega, ei ole tabelis välja
toodud haigekassa hinnad uute Sotsiaalkindlustusameti hindadega lõpuni võrreldavad.
Haigekassa uued hinnad selguvad läbirääkimiste tulemusena alles 2019. aasta alguses.
2
Sotsiaalkindlustusameti arvutused
3
Hinnad sisaldavad nii käibemaksukohustuslaste kui ka mittekäibemaksukohustuslaste hindu
4
Riigi Teataja (2018). Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2018.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032018005
5
Logopeedi konsultatsioon 90 min (60 minutit 22,13 €)
6
Õe iseseisev vastuvõtt, 30 minutit (60 minutit 22,6 €)
7
Eriarsti esmane vastuvõtt, 25 minutit (60 minutit 52,51 €)
8
Uued hinnad on võrdluses seni kehtinud hindadega välja toodud joonisel 1.
Joonis 1. Spetsialistiteenuste uued ja seni kehtinud tunnihinnad
Allikas: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusameti arvutused
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
9
Mõju olulisus
Mõju teenuseosutajatele võib hinnata oluliseks, kuna nii mõjutatud sihtrühm kui mõju sagedus on
suur. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Käesoleva määruse mõju riigieelarvele on ca 2,6 mln eurot, mis on planeeritud 2019. a riigieelarves
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vahendites.
Tulevaste aastate eelarveid on keeruline prognoosida, kuna ei ole teada, kas ja kuidas uued
hinnad mõjutavad teenuseosutajate teenuste osutamise praktikat.
Muudatustega seotud IT-arendused tehakse hooldustööde raames, mistõttu ei kaasne
muudatustega täiendavaid IT-arenduste kulusid.
Mõju olulisus
Mõju riigieelarvele võib hinnata väheoluliseks, kuivõrd see moodustab väga väikse osa kogu
riigieelarvest.
Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustel puudub mõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu alusel on planeeritud rehabilitatsiooniteenuste eelarveks
12 745 000 eurot (sisaldab ka struktuurivahendite arvelt planeeritavaid kulusid). Erivajadustega
laste rehabilitatsiooniks on kavandatud 8 103 000 eurot ning töö- ja pensioniealiste sihtrühma
puhul 4 642 000 eurot.
Määruse rakendamise kuluks on arvestatud ca 2,6 mln eurot, mis on leitud 2019. aasta
prognoositava teenusemahu ning kehtivate ja määrusega kehtestavate uute hindade vahena.
Määruse muudatustega kaasnevad kulud (2,6 mln eurot) kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuseks planeeritud 2019. aasta riigieelarve vahenditest. Tegemist on teenuse saajatele
planeeritud eelarvega ehk ei sisalda jaotatavaid kulusid.
Eelnevale lisanduvad Sotsiaalkindlustusameti poolt kasutatava andmebaasi arendused, mis
tagavad süsteemis uute hindade rakendamise. Arenduskulusid Sotsiaalkindlustusametile ei
kaasne, kuna tööd tehakse hooldustööde raames. Tööd tellib Sotsiaalkindlustusamet.
6. Määruse jõustumine
Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele,
Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste
Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule,
Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Loovteraapiate Ühingule,
10
Eesti Muusikateraapia Ühingule, Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioonile ja Kogemusnõustajate
Kojale. Täiendavalt edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile teenusepakkujatele
Sotsiaalkindlustusameti teenusepakkujate listi kaudu.
Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti
Tegevusterapeutide Liit ja Sotsiaalkindlustusamet ning märkustega Rahandusministeerium.
Erialaliitudest esitasid oma arvamuse Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti
Loovteraapiate Ühing ning Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon. Samuti esitasid oma arvamuse
Eesti Pimedate Liit, SA Pärnu Haigla ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.
Märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.