dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 muutmine

Sotsiaalministeerium · 6. detsember 2018
Viit
55
Registreeritud
6. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎55 06.12.2018 Ministri määrus.bdoc1516 KB

Sisu (failidest)

Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus Eesti Puuetega EPIKoja poolt oleme toetaval seisukohal, Selgitatud Inimeste Koda et sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja teenust osutavate spetsialistide sotsiaalministeerium on leppinud tunnihindade ühtlustamine on vajalik, et kokku, et 2019.aasta jooksul teenusepakkujatel oleks jätkuvalt huvi ja vaadatakse üle motivatsioon seni madalamalt rahastatud füsioteraapiateenuse limiidi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust tõstmise võimalused. Selle osutada. Tunnustame lähenemist, et käigus lähtutakse põhimõttest, et koos teenuse tunnihinna tõstmisega füsioteraapiateenuse pakkumine muudetakse ka teenuse aastase laiemale sihtrühmale suuremas piirmäärade summasid, mis loob mahus ei ole olukorra, kus teenuse hindade tõstmise hoolekandeteenuse raames korral tagatakse klientidele teenused põhjendatud, küll aga on vaja vähemalt senises mahus. läbi mõelda, kas sotsiaalse Teeme ettepaneku kaaluda füsioteraapia rehabilitatsiooni puhul esineb teenuse osas seatud maksimaalse sihtrühmi, kelle osas on see maksumuse piirlimiidi kaotamist, mida tõesti hoolekandelise abi teiste spetsialistide poolt osutatavate osutamisel põhjendatud (nt teenuste puhul kehtestatud ei ole. sügava liikumispuudega äsja Füsioteraapia teenuse maht peaks erivajaduse omandanud kliendi olema analoogselt teiste koduse toimetuleku rehabilitatsiooniteenustega parandamiseks vms.). vajaduspõhine, kuna klientide vajadus füsioteraapia teenuse järele on sõltuvalt olukorrast erinev. Eesti Pimedate Liit Peame igati põhjendatuks, et Selgitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse Sotsiaalkindlustusamet ja rehabilitatsiooni teenuse raames sotsiaalministeerium on leppinud osutatavate teenuste loetelu ja hinna kokku, et 2019.aasta jooksul ning ülevõetava tasu maksimaalse vaadatakse üle suuruse ühes aastas ja arvestamise füsioteraapiateenuse limiidi korra, sõidu- ja majutuskulude tõstmise võimalused. Selle maksimaalse maksumuse õigustatud käigus lähtutakse põhimõttest, et isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes füsioteraapiateenuse pakkumine kalendriaastas ning hüvitamise laiemale sihtrühmale suuremas tingimused ja korra ning mahus ei ole rehabilitatsiooniprogrammi hoolekandeteenuse raames hindamiskriteeriumide kehtestamine“ põhjendatud, küll aga on vaja muutmise eelnõu näeb ette teenuste läbi mõelda, kas sotsiaalse hindade tõstmise. rehabilitatsiooni puhul esineb sihtrühmi, kelle puhul on see Leiame aga, et nägemispuudega tõesti hoolekandelise abi inimestel peaks olema füsioterapeudi osutamisel põhjendatud (nt teenuse limiit senisest suurem. Praegu sügava liikumispuudega äsja on see ligikaudu 6 tundi aastas, kuid erivajaduse omandanud kliendi võiks olla vähemalt 1 tund kuus ehk 12 koduse toimetuleku tundi aastas. parandamiseks vms.). Nägemislangusest / nägemise kaotusest tingitult tekib inimesel igapäevategevustes sundasendeid ja sellest tulenevalt lihaspingeid. Vajalik on Sotsiaalkindlustusametil ja enne liikumisõpetust korrigeerida sotisaalministeeriumil on ühiselt kehaasendit, rühti ja vähendada plaanis 2019.aasta jooksul sundasenditest tingitud lihaspingeid. vaadata üle kehtivad piirmäärad Samuti on tarvis õpetada ja korrigeerida ja luua selged arvestusalused. harjutusi, mida inimene igapäevaselt Eesti Pimedate Liidule on tehtud teeb. Füsioterapeudi teenus on Sotsiaalkindlustusameti poolt väliskeskkonnas orienteerumise ettepanek kohtumiseks õppimisel oluline tugi. 19.12.2018. Samuti peaks esmasel rehabilitatsioonil või olulise nägemislanguse tõttu üleminekul vaegnägijast praktiliselt pimedaks aastalimiit olema kahekordne. Eelnõu järgi on see tööealistele ja vanaduspensionäridele 1112 eurot, kuid peaks olema 2224 eurot. Eesti Eesti Füsioterapeutide Liit toetab Selgitatud Füsioterapeutide sotsiaalse rehabilitatsiooni raames Liit osutatavate teenuste hinna tõstmist, küll aga ei saa Eesti Füsioterapeutide Liit olla Sotsiaalkindlustusamet ja nõus füsioteraapia teenusele sotsiaalministeerium on leppinud kehtestatud piirmääraga: "Uueks kokku, et 2019.aasta jooksul füsioteraapia aastaseks piirmääraks on vaadatakse üle 331,75 eurot määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 füsioteraapiateenuse limiidi nimetatud sihtrühmade puhul (lapsed) tõstmise võimalused. Selle ning 165,88 eurot lõigetes 3 ja 4 käigus lähtutakse põhimõttest, et nimetatud sihtrühmade puhul selle teenuse pakkumine (täiskasvanud)". laiemale sihtrühmale suuremas Kui vaadata füsioteraapia teenuse mahus ei ole kirjeldust sotsiaalse rehabilitatsiooni hoolekandeteenuse raames teenuse raames, siis selle raames põhjendatud, küll aga on vaja eeldatakse järgnevat "Isiku motoorse läbi mõelda, kas sotsiaalse sooritusvõime ja tegevuskeskkonna rehabilitatsiooni puhul esineb (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, sihtrühmi, kelle puhul on see avalik ruum) hindamine ning tõesti hoolekandelise abi tegevuskeskkonna kohanduste osutamisel põhjendatud (nt soovitamine (võimaluse korral sügava liikumispuudega äsja elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku erivajaduse omandanud kliendi sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut koduse toimetuleku arendavate, taastavate, soodustavate parandamiseks vms.). ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid Eesti Füsioterapeutide Liidule on tegevusi) eesmärgiga anda inimesele tehtud Sotsiaalkindlustusameti teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt poolt ettepanek kohtuda sooritada oma toimetuleku säilitamiseks 07.01.2019. või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas." Ei ole realistlik, et füsioterapeut suudab kõiki neid seatud kriteeriume täita täiskasvanutele seatud füsioteraapia teenuse piirmäära (5-6 tundi aastas) raames. Lisaks rõhutatakse teenuse osutamist inimese tegevuskeskkonnas, kuid teenuse hinnad ei võta arvesse transpordi- ja spetsialisti ajakulu tegevuskeskkonda minekul. Teenuse piirmäära seadmine peab olema põhjendatud tõenduspõhiselt. Eesti Füsioterapeutide Liit on nõus olema koostööpartner, et anda tõenduspõhiseid soovitusi füsioteraapia teenuse mahtude osas. Kui Sotsiaalkindlustusamet on teinud esmase hindamise ning lubanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele kliendid, kes on teenuse sihtrühm, siis ei ole põhjendatud füsioteraapia teenusele piirmäära seadmine (st kliendid, kes soovivad üksnes füsioteraapia teenust, ei tohiks õige hindamise korral teenusele jõudagi). Kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni näol on tegemist kompleksse teenusega, siis on füsioteraapia teenus põhjendamatult seatud teiste teenuste kõrval ebavõrdsesse olukorda. Kuna klientide vajadus füsioteraapia teenuse järele on erinev, siis peaks ka füsioteraapia teenuse maht olema vajaduspõhine. Eesti Kooskõlastame sotsiaalkaitseministri Selgitatud Sotsiaaltöötajate 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 Sotsiaaltöötaja teenuse (nagu ka Assotsiatsioon „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kõigi teiste teenuste) hinna raames osutatavate teenuste loetelu ja aluseks on hinna ning ülevõetava tasu Sotsiaalkindlustusameti poolt maksimaalse suuruse ühes aastas ja välja töötatud kuluarvestused, arvestamise korra, sõidu- ja mis võtavad arvesse nii teenuse majutuskulude maksimaalse osutamiseks vajalikku ressurssi maksumuse õigustatud isiku ja inventari, ruumide, supervisiooni õigustatud isiku saatja kohta ühes kui ka palgafondi näol. kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning Palgafondi määramisel on rehabilitatsiooniprogrammi Sotsiaalkindlustusamet lähtunud hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Eesti Maksu- ja Tolliameti muutmise määruse eelnõu koos (EMTA) 2017 andmetest. järgmiste märkustega: Tulenevalt riigieelarvest saadud Tõsta sotsiaaltöötaja teenuse tunnitasu lisavahenditest näeb eelnõu ette võrdseks eripedagoogi või õe tasuga. 01.08.18 jõustatud hindadele ühtse ca 20%-se kasvu. Selleks, Sotsiaaltöötaja tähtsust et kuluarvestused erialaliitudega rehabilitatsioonitöös ei tohiks alahinnata, koos üle vaadata, on tema tunnitasu peaks olema tööle Sotsiaalkindlustusamet ja vastav. Sageli on just sotsiaaltöötajad sotsiaalministeerium leppinud rehabilitatsioonimeeskonna kokku, et kohtumisi koordinaatorid, õdedel on erialaliitudega alustatakse rehabilitatsioonis nõustav roll. peatselt. Neid viib läbi Sotsiaaltöötajate koormus võrreldes Sotsiaalkindlustusameti õdedega on oluliselt suurem. Oleme rehabilitatsiooni talitus, kaasates teadlikud sellest, et teenuse hind ei vajadusel ministeeriumi. Kõigi koosne vaid personalikuludest, kuid meie kohtumiste järgselt tehakse hinnangul ei ole õe teenuse inventarikulu otsused, kas ja mida on edaspidi suurem. Täiendkoolituse ja supervisiooni vaja ning võimalik hindades vajadus on mõlemal juhul. Sotsiaaltöö täiendavalt muuta. erialal on nõutud kõrgharidus, kuid Eesti Sotsiaaltöötajate õdedel seda ei ole, seepärast pooldame Assotsiatsioonile on sotsiaaltöötaja tunnitasu võrdsustamist Sotsiaalkindlustusameti poolt pigem eripedagoogi tasuga. tehtud ettepanek kohtuda 10.12.18. Eesti -Eripedagoogi ja logopeedi ülesannete Selgitatud Eripedagoogide kirjeldustes on kattuvusi (näit Käesoleva eelnõu eesmärk ei Liit kommunikatsiooni arendamine, mis on olnud avada diskussiooni pigem logopeedi ülesanne). Soovitame teenusekirjelduste osas, vaid teenuse kirjelduse aluseks võtta muuta hindu vastavalt eraldatud eripedagoogi ja logopeedi lisavahenditele. kutsestandardi kompetentse. Sotsiaalkindlustusamet ja -Osa eripedagoogi ülesandeid sotsiaalministeerium on leppinud (orienteerumis- ja liikumisõpetus) kattub kokku, et teenusekirjeldused tegevusterapeudi ülesannetega ja on vaadatakse koostöös tegevusterapeudi kompetents. erialaliitudega üle 2019.aasta -Määruse muutmise eelnõus on tõstetud jooksul. Sotsiaalkindlustusamet teenuste hindasid, mis loodetavasti võtab ühendust kõigi tagab rehabilitatsiooniteenuste rehabilitatsiooniteenusega jätkusuutlikkuse. Jääb arusaamatuks seotud erialaliitudega lähiajal. eripedagoogi tunnitasu madalam hind Eripedagoogi teenuse (nagu ka võrreldes enamuse spetsialistide kõigi teiste teenuste) hinna tunnitasuga. Nõuded haridusele on aluseks on eripedagoogil ja logopeedid samad, Sotsiaalkindlustusameti poolt samuti on sarnased töövahendid. Teeme välja töötatud kuluarvestused, ettepaneku nende spetsialistide mis võtavad arvesse nii teenuse tunnitasu võrdsustada. osutamiseks vajalikku ressurssi inventari, ruumide, supervisiooni kui ka palgafondi näol. Palgafondi määramisel on Sotsiaalkindlustusamet lähtunud EMTA 2017 andmetest. Tulenevalt riigieelarvest saadud lisavahenditest näeb eelnõu ette 01.08.18 jõustatud hindadele ühtse ca 20%-se kasvu. Selleks, et kuluarvestused erialaliitudega koos üle vaadata, on Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium leppinud kokku, et kohtumisi erialaliitudega alustatakse peatselt. Neid viib läbi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talitus, kaasates vajadusel ministeeriumi. Kõigi kohtumiste järgselt tehakse otsused, kas ja mida on edaspidi vaja ning võimalik hindades täiendavalt muuta. Eesti Eripedagoogide Liidule on Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud ettepanek kohtuda 07.01.2019. Eesti Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri Selgitatud Loovteraapiate 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse Loovteraapia grupiteenuse Ühing rehabilitatsiooni teenuse raames (nagu ka kõigi teiste teenuste) osutatavate teenuste loetelu ja hinna hinna aluseks on ning ülevõetava tasu maksimaalse Sotsiaalkindlustusameti poolt suuruse ühes aastas ja arvestamise välja töötatud kuluarvestused, korra, sõidu- ja majutuskulude mis võtavad arvesse nii teenuse maksimaalse maksumuse õigustatud osutamiseks vajalikku ressurssi isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes inventari, ruumide, supervisiooni kalendriaastas ning hüvitamise kui ka palgafondi näol. tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi Palgafondi määramisel on hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Sotsiaalkindlustusamet lähtunud muutmise määruse eelnõu EMTA 2017 andmetest. seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud Tulenevalt riigieelarvest saadud osas. lisavahenditest näeb eelnõu ette Mõju majandusele 01.08.18 jõustatud hindadele ühtse ca 20%-se kasvu. Selleks, et kuluarvestused erialaliitudega Teenuseosutajate võimalused püsida koos üle vaadata, on konkurentsis ja omada spetsialistidest Sotsiaalkindlustusamet ja tööjõudu joonisel 1. Spetsialistiteenuste sotsiaalministeerium leppinud uued ja seni kehtinud tunnihinnad on kokku, et kohtumisi loovteraapiate grupi hinna tasuks 8,69 erialaliitudega alustatakse eur. Soovime teada, millest lähtuvalt on peatselt. Neid viib läbi selline hind arvestatud? Samas peaks Sotsiaalkindlustusameti loovteraapiate grupi tunnihind olema rehabilitatsiooni talitus, kaasates võrreldav tegevusteraapia vastava vajadusel ministeeriumi. Kõigi hinnaga (9,97 eur). Loovteraapiate läbi kohtumiste järgselt tehakse viimisel on suur kulumaterjalide vajadus. otsused, kas ja mida on edaspidi vaja ning võimalik hindades täiendavalt muuta. Eesti Loovteraapiate Ühingule on Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud ettepanek kohtuda 08.01.2019. SA Pärnu Haigla Üksikasutusena suuremaid ettepanekuid Arvesse võetud ja selgitatud määruse osas ei ole. Käesoleva määrusena ei ole kaetud Kõigi sotsiaalse rehabilitatsiooni üksikteenuste hinnakirja mudeli teenuse raames osutatavate muutmine, kuid enda sisetunne ütleb, et teenuste kuluarvestustesse on kogemusnõustamiseteenusesse peaks sisse arvatud supervisiooni erandlikult suhtuma. Tegemist on väga komponent. See tähendab, et ka tundliku teenusega ning see hind peab kogemusnõustajatele peab sisaldama ka pidevat superviseerimist. olema tagatud regulaarne Aga hetkel on lihtsalt tähelepanekuna supervisioon tööandja poolt silma torganud, et arvamust küsitakse riiklikult kehtestatud hinna piires. erialaseltside käest, kuid välja on jäetud ESTA-le eelnõu edastatud, mis arstid, õed ja sotsiaaltöötajad. ekslikult saajate ringist välja jäi. Kui arstid ja õed on Õdedele ja arstidele eelnõud rehabilitatsioonimeeskonnas juba pigem tutvumiseks ei saadetud lisaressurss, siis sotsiaaltöötajad on põhjusel, et antud spetsialistidel juhtivressurss. on sotsiaalses rehabilitatsioonis eelkõige toetav roll. Oleksin sotsiaaltöö eriala esindajana tänulik, kui rehabilitatsiooniteenuse muudatused oleksid kooskõlastatud ka sotsiaaltöö eriala esindajatega. Selleks on kaks erialaliitu: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) ning Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon (ETSA). Rahandus- Rahandusministeeriumisse on jõudnud Arvestatud ja selgitatud ministeerium kooskõlastamiseks Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning üle võetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri. RM märkused järgmised, mille kohta soovime SOM tagasisidet: Seletuskirja lk 5 mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suuruse osas Sõnastust täpsustatud. Eelnõu on välja toodud, et hindade tõus võib mõte oli, et kuna spetsialistide aidata neid inimesi, kes seni ei ole puudust enam ei ole ja/või nende teenust saanud, kuid vajaks seda. lahkumine peatub tänud tehtavatele muudatustele, RM arvamus: Kaudselt on see õige. Kas jõuavad teenusele ka need, kes täpsem oleks, et teenuse osutamise varem olid järjekorras ja mahtude tõus aitab neid inimesi, kes ei teenusele ei pruukinud saada ole seni saanud teenust? samal aastal, kui teenust Seletuskirja lk 4 tabelis 1 on toodud taotlesid. kehtivad ja uued piirmäärad. Kas selguse mõttes oleks võimalik sinna juurde lisada Sotsiaalministeerium pigem ei piirmäära hinna kasv, %-des. lisaks piirmäärade maksimumide osas protsentidega tabelit, kuivõrd uued piirmäärad on vaid arvutuste tulemus, mis ei taga iga inimese puhul tulevikus sama protsendi võrra suuremas mahus teenust. Selle rõhutamine ja eraldi väljatoomine võib tekitada Seletuskirja lk 9 riigieelarve osas palun nii teenusepakkujates kui muuta sõnastus. Olete kirjutanud, et klientides vale arusaama ja 2019 a kaasnevad täiendavad kulud 2,6 põhjendamatuid ootuseid. mln. Kuidas on selle summani jõutud? Millega võrreldes kaasnevad täiendavad Sõnastus muudetud. kulud? Kas olete sõnastusega mõelnud, et sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarvele on vaja lisavahendeid, kuna täiendavad kulud on 2,6 mln? Samas määruse ptk 5 on sõnastus pisut teine, kust loen välja, et 2,6 mln on 2019. a planeeritud vahendites olemas. Pakume sõnastuseks: Määruse eelnõu muudatustega kaasnevad kulud (2,6 mln) kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseks planeeritud 2019. aasta riigieelarve vahenditest. Eesti Tegevus- Suur aitäh, et saatsite eelnõu arvamuse Eesti Tegevusterapeutide Liidule terapeutide Liit avaldamiseks. Oleme eelnõuga tutvunud on tehtud ja täiendavaid ettepanekuid pole. Sotsiaalkindlustusameti poolt Toetame teenuste hindade ja ettepanek kohtuda 08.01.2019. piirmäärade tõusu ning mõtet, et teenuste hindasid tõstetakse selleks, et tööandjad saaksid maksta spetsialistidele kõrgemat palka. Eesti Logopeedide Eesti Logopeedide Ühing tänab Eesti Logopeedide Ühingule on Ühingu võimaluse eest avaldada oma arvamust tehtud Sotsiaalkindlustusameti eelnimetatud määruse eelnõu osas. poolt ettepanek kohtuda Eesti Logopeedide Ühingul määruse 08.01.2019. eelnõu osas ettepanekuid ei ole. Justiits- Kooskõlastamine märkusteta ministeerium Sotsiaal- Kooskõlastamine märkusteta kindlustusamet Sotsiaalkaitseministri … detsember 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine“ Lisa Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ Lisa 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)  Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.  Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.  Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust.  Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.  Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.  Iga teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö on: - isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel, - põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel, - isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine, - isikuga teenuse mõjususe analüüsimine; 2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on: - rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena, - rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral), - teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest. Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik. TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teenuse Teenuse Kuni Kuni määruse Kuni määruse Kuni määruse liik kood tunni- määruse § 3 § 3 lõikes 2 § 3 lõikes 3 § 3 lõikes 4 hind lõikes 1 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaalse maksimaalse maksimaalse maksimaalse maksu- maksu- maksu- maksu- museni museni museni museni Rehabilitatsiooni- Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 63,77 318,85 318,85 318,85 318,85 vajaduse kõrvalabi ja abivahendite hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna planeerimine ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 26,54 331,75 331,75 165,88 165,88 teenus ja tegevuskeskkonna teenus (lasteaed, kool, kodu, töö, Grupiteenus 2002 9,42 vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 26,66 teenus oskuste õpetamine, teenus täiendamine ja säilitamine, Grupiteenus 2016 9,97 sealhulgas vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 24,31 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste Grupiteenus 2006 8,67 koordineerimine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 25,76 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 9,15 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 26,97 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 9,59 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 26,19 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 8,69 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 26,41 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 9,42 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 18,57 teenus terviseolukorra, kogemuse teenus või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 6,83 poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 25,71 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 9,13 haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 38,15 hindamine ja teenus terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist. MINISTRI MÄÄRUS 06.12.2018 nr 55 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number “1395“ numbriga “2580“; 2) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse number “483“ numbriga “1112“, number “1000“ numbriga “1600“ ja number “747,10“ numbriga “1431“; 3) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse number “2325“ numbriga “4300“; 4) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses rehabilitatsiooniteenuste uute hindade ja piirmäärade kehtestamisega. Muudatused rehabilitatsiooniteenuste hindades lähtuvad vajadusest tagada teenuste eest konkurentsivõimeline tasu, mis omakorda tagab teenuste kättesaadavuse turul. Kuivõrd sotsiaalse rehabilitatsiooni hindu on viimase kümne aasta jooksul tõstetud vaid kaks korda, on selge, et kehtivad teenuste hinnad ei arvesta mainitud aja jooksul toimunud elukalliduse tõusu. Piirmäärade muutmise puhul lähtutakse põhimõttest, et hindade tõstmise korral tuleb tagada kõigile klientidele teenused vähemalt senises mahus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete juht Lemme Palmet (626 9214; [email protected]), laste ja perede osakonna laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo (626 9176; [email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (626 9169; [email protected]). Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Marion Rummo (626 9301, [email protected]) ja Mari Kreitzberg (626 9366, [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises määruse jõustumisnorm. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1 ja 2. Kehtiva määruse § 3 lõige 1 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud 2 isiku eest on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 2580 eurot kalendriaastas. Kehtiva määruse § 3 lõige 2 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 2580 eurot kalendriaastas. Muudatuse eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks olukorda, et lapsed saavad teenuste hindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus rehabilitatsiooni. Kui aastane piirmäär ei suureneks, väheneks sama summa võrra lapsel teenuste saamiseks kasutada jääv teenusemaht kalendriaastas. Uus piirmäär võimaldab kasutada üksikut teenust arvestuslikult 30% suuremas mahus kui varem, kuid lõplik maht sõltub inimesele pakutavate teenuste kombinatsioonist (tunnihinnad erinevate teenuste puhul erinevad kuni kaks korda) ja seetõttu üldist kõigile garanteeritud mahukasvu sellega ei kaasne. Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Kehtiva määruse § 3 lõige 3 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest on 483 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1112 eurot kalendriaastas. Teiseks sätestab kehtiva määruse lõige 3, et kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1000 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1600 eurot kalendriaastas. Kolmandaks sätestab mainitud lõige 3 ka selle, et kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1431 eurot kalendriaastas. Muudatuste eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks olukorda, et inimesed saavad teenuste hindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus rehabilitatsiooni. Kui aastane piirmäär ei suureneks, väheneks sama summa võrra inimesel teenuste saamiseks kasutada jääv teenusemaht kalendriaastas. Uued piirmäärad võimaldavad kasutada üksikut teenust arvestuslikult 30% suuremas mahus kui varem, kuid lõplik maht sõltub inimesele pakutavate teenuste kombinatsioonist (tunnihinnad erinevate teenuste puhul erinevad kuni kaks korda) ja seetõttu üldist kõigile garanteeritud mahukasvu sellega ei kaasne. Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 4. Kehtiva määruse § 3 lõige 4 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku eest, kellel on psüühikahäire, on 2325 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 4300 eurot kalendriaastas. Muudatuse eesmärk on tagada, et määrusega tehtavate hinnamuudatuste käigus ei tekiks olukorda, et inimesed saavad teenuste hindade muutmise tõttu senisest väiksemas mahus rehabilitatsiooni. Kui aastane piirmäär ei suureneks, väheneks sama summa võrra inimesel teenuste saamiseks kasutada jääv teenusemaht kalendriaastas. 3 Uued piirmäärad võimaldavad kasutada üksikut teenust arvestuslikult 30% suuremas mahus kui varem, kuid lõplik maht sõltub inimesele pakutavate teenuste kombinatsioonist (tunnihinnad erinevate teenuste puhul erinevad kuni kaks korda) ja seetõttu üldist kõigile garanteeritud mahukasvu sellega ei kaasne. Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga. Määruse § 2 kohaselt on lisas 1 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste hindade kaasajastamine. Hindu pole viimase ca kümne aasta jooksul oluliselt korrigeeritud. Kahel korral on tehtud väiksem hinnatõus, mis jäi 10% piiresse. Antud juhul on hinnatõusuks taotletud ja saadud lisavahendeid, mis võimaldab kõiki hindu tõsta läbivalt ca 20% (sisaldab vahendeid palgatõusuks ja tarbijahinnaindeksi tõusu) ja selle peamine eesmärk on võimaldada palgatõusu hinnanguliselt vähemalt 20%. Kuigi teenusepakkujal on endal võimalik otsustada täpne rahakasutus, on muudatused tehtud eeldusega, et teenusepakkujad lahendavad sellega eelkõige nende endi poolt peamisena välja toodud probleemi (võimetus maksta konkurentsivõimelist palka), mis takistab teenuse osutamist ja nõuab esmajärjekorras lahendamist. Hindade korrigeerimisel võeti aluseks, et Sotsiaalkindlustusamet on töötanud välja nn baashinnad (mis jõustusid 01.08.18) ja kõiki hindu muudetakse samas proportsioonis. Erandlikke kõrgemalt hinnastamisi (täiendava kallima hinna kehtestamine erisuste tarbeks, nt kallima füsioteraapia hinna kehtestamine juhuks, kui kasutatakse kallimat inventari vms) praegu tehtavate muudatuste käigus ei käsitleta. Baasmudel arvestab nende põhikomponentidega, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, kuid ei too sisse erandeid, mis eeldavad suuremaid investeeringuid. Baasmudeli mõte oli tekitada süsteemi põhialus. Eranditega tuleb tegeleda järgmiste muudatuste käigus, kuna need eeldavad põhjalikumat analüüsi ja arutelu erinevate teenusega seotud pooltega. Teenuste hindade ja piirmäärade muutmise alused 2019. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uute hindade arvutamisel on arvesse võetud teenuse hinna kahe komponendi – personali palk ja ettevõtte tegevuskulud – kulude kasvu 2019. aastal: a) 53% teenuse praegusest kulust moodustab personali palk. Selles osas kasvab teenuse hind 2019. aastal hinnanguliselt ca 17%; b) 47% teenuse praegusest kulust kasvab tarbijahinnaindeksi tõttu (47% kogu teenuste mahust). Kulu kasvuks on arvestatud Rahandusministeeriumi 2018. aasta suveprognoosi alusel 2019. aastal 2,7%. 2019. aasta uued hinnad on korrutatud 01.01.2018 seisuga kehtinud teenuste piirhindade järgi leitud teenuse võimaliku maksimaalse mahuga, saades niimoodi uued arvutuslikud hinnatõusu arvestavad teenuste piirmäärad erinevates sihtrühmades (§ 3 lõiked 1, 2, 3 ja 4). Määruse § 3 lõigetes 1, 2 (lapsed) ja 3 (töö- ja pensioniealised inimesed) nimetatud sihtrühmade uute piirmäärade leidmiseks on hinnatõusu alusel leitud piirmäärasid suurendatud selliselt, et isikud, kes on kasutanud 2017. aastal 90–100% teenuse piirmäärast, saaksid uue piirmäära alusel kasutada samu teenuseid samas mahus ka 2019. aastal. Lõike 2 sihtrühma piirmäär on võrdsustatud lõike 1 sihtrühma määraga. Arvutuslikult jõuti ühe laste sihtrühma puhul erinevale tulemusele kui teise puhul, kuid määruse menetluse käigus lepiti Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumi vahel kokku, et laste sihtrühmas pole mõistlik kehtestada kahte erinevat piirmäära. Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud sihtrühma (psüühikahäirega inimesed) puhul on 2019. aasta uueks piirmääraks teenuste hinnatõusu arvestusest tulenev piirmäär. 4 Uued, 2019. aastast kehtivad teenuste piirmäärad on järgmised: Tabel 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni kehtivad ja uued piirmäärad 01.08.2018 01.01.19 jõustuvad Piirmäärad kehtivad piirmäärad piirmäärad Lapsed (määrus § 3 lg 1) 1395 2580 Lapsed (määrus § 3 lg 2) 1395 2580 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 483 1112 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1000 1600 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 747,1 1431 Psüühikahäirega isikud (määrus § 3 lg 4) 2325 4300 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Käesoleva määrusega ei muudeta teenuse 1001 (hindamine, plaani koostamine) piirmäära mahu mõttes. Piirmäära korrigeeritakse üksnes selliselt, et uute hindade korral oleks klientidel võimalus saada mainitud teenust samas mahus kui enne. Uus aastane piirmäär teenuse 1001 puhul on 318,85 eurot. Sama kehtib füsioteraapia piirmäärade suhtes. Füsioteraapia uus aastane piirmäär on 331,75 eurot määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtrühmade puhul ning 165,88 eurot lõigetes 3 ja 4 nimetatud sihtrühmade puhul. Sotsiaalkindlustusamet töötab 2018. aastal välja kulumudeli, mistõttu saab edaspidi tugineda mudelile ning vastavalt sellele vaadata vajaduse korral üle kõik hinnakomponendid ja piirmäärad. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2019. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid ja kehtestatakse uued aastased piirmäärad. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenusepakkujatele ja riigieelarvele. Peamised uurimisküsimused on järgmised: kuidas mõjutab rehabilitatsiooniteenuste hindade tõstmine teenuse kättesaadavust ja teenusesaajate iseseisvat toimetulekut; kuidas mõjutavad muudatused teenust pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet ja spetsialistide palkamist; millist mõju omab hindade tõstmine ja piirmäärade muutmine riigieelarvele. Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa andmeid. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 5 Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Teenuse kättesaadavus ja teenusesaajate iseseisev toimetulek Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Teenuste hindade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele ja teenusesaajate iseseisva toimetuleku paranemisele on keeruline hinnata. Siiski võib eeldada, et hinna ja piirmäärade tõusuga on teenusepakkujatel paremad võimalused spetsialiste tööle palgata ning kasvavad teenuste osutamise mahud. See omakorda võimaldab teenust kiiremini saada neil inimestel, kes on praegu teenuse saamise järjekorras, pakkuda teenust piisavas mahus ning suunata teenust saama rohkem inimesi. 2017. aasta jooksul sai rehabilitatsiooniteenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel umbes 15 800 inimest, teenusepakkujate juures oli järjekorras 2018. aasta 30. septembri seisuga ligi 2300 inimest. Ka uuringute põhjal on kõige suurema probleemina rehabilitatsiooniteenuse puhul välja toodud pikad ootejärjekorrad. Nimelt 39% neist puudega inimestest, kes puuetega inimeste uuringus leidis, et rehabilitatsiooniteenustes on puudusi, tõid välja pikad ootejärjekorrad.1 Rehabilitatsiooniteenuste lisavajadust on mainitud ka vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringus, mille kohaselt vajas 50-aastastest ja vanematest sotsiaalhoolekandeteenuseid vajavatest inimestest rehabilitatsiooniteenust 6%. Kuna spetsialistidest ei ole edaspidi enam nii suur puudus ja/või nende lahkumine sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondadest peatub, hakkavad teenust saama ka need, kes varem olid järjekorras ja ei pruukinud hakata teenust saama samal aastal, kui teenust taotlesid. Mida kiiremini hakkavad inimesed teenust saama, seda suurema osa oma aastasest teenuse piirmäärast jõuavad nad ka ära kasutada. 2017. aastal oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste ja sihtrühmade peale kokku 36 tundi, mis tähendab, et mõju sagedus teenuste saamisel on pigem väike. Ebasoovitavate mõjude risk Kuna teenuste hindasid tõstetakse, saaksid praeguse piirmääraga maksimumi lähedaselt teenust kasutanud inimesed kõrgema hinnaga vähem teenust. Et sellist olukorda ära hoida, tõstetakse lisaks hindadele ka teenuste saamise piirmäärasid. Seega, nende klientide olukorda, kes on juba seni teenust saanud aastase piirmäära maksimumi lähedal, muudatused ei halvenda. 2017. aastal sai 16-aastastest ja vanematest teenusesaajatest teenust enam kui 76% ulatuses aastasest piirmäärast 23% (u 2200 inimest). Limiitide detailsem kasutus sihtrühmade ja kasutusprotsentide järgi on esitatud tabelis 2. 1 Soo, K.; RAKE; Linno, T. (2009). Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Sotsiaalministeerium/Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf 6 Tabel 2. Teenusesaaja kalendriaasta limiidikasutus 2017 (ilma majutuse ja sõidukuluta) sihtrühmade kaupa Sihtrühm 0% 1–25% 26–50% 51–75% 76–100% Periood: 2017. aasta. määruses limiidist limiidist limiidist limiidist limiidist Kalendriaasta limiit 2 246 305 2 184 1 442 480 Lapsed (lg Sihtrühmas teenust saanud 6,90% 49,50% 32,70% 10,90% 1) inimeste osakaal Sihtrühmas kehtinud limiiti 33,70% 4,60% 32,80% 21,70% 7,20% omanud inimeste osakaal Kalendriaasta limiit 35 20 28 21 118 Lapsed (lg Sihtrühmas teenust saanud 10,70% 15,00% 11,20% 63,10% 2) inimeste osakaal Sihtrühmas kehtinud limiiti 15,80% 9,00% 12,60% 9,50% 53,20% omanud inimeste osakaal Kalendriaasta limiit 2 562 3 005 2 082 1 352 1 938 Töö- ja Sihtrühmas teenust saanud pensionieal 35,90% 24,90% 16,10% 23,10% inimeste osakaal ised (lg 3) Sihtrühmas kehtinud limiiti 23,40% 27,50% 19,00% 12,40% 17,70% omanud inimeste osakaal Kalendriaasta limiit 1 090 1 850 523 220 248 Psüühika Sihtrühmas teenust saanud 65,00% 18,40% 7,70% 8,70% häire (lg 4) inimeste osakaal Sihtrühmas kehtinud limiiti 27,70% 47,00% 13,30% 5,60% 6,30% omanud inimeste osakaal Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Mõju olulisus Mõju teenusesaajatele teenuse kättesaadavuse ja iseseisva toimetuleku tagamise mõttes võib hinnata väheoluliseks, kuna mõju sagedus, mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Mõju majandusele Teenuseosutajate võimalused püsida konkurentsis ja omada spetsialistidest tööjõudu Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Kuna määrus muudab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hindu, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet edaspidi teenust ostab, on sellel oluline mõju teenusepakkujatele. Hindade tõus aitab tagada spetsialistide olemasolu ja seeläbi teenuse parema kättesaadavuse, mis on viimastel aastatel kujunenud oluliseks probleemiks. Seni on olnud probleemiks see, et teenuseosutajal on väga keeruline leida ja hoida häid spetsialiste, kuna teenuste hinnad on aastaid olnud samal tasemel ning töötukassa ja haigekassa maksavad samade rehabilitatsiooni alla kuuluvate üksikteenuste eest rohkem. Hinnatõus annab teenusepakkujatele võimaluse oma tööd paremini korraldada ning pakkuda teenuseid lühema ooteajaga. Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid. 7 Tabel 3. Rehabilitatsiooniteenuste hindade võrdlus asutuste kaupa (individuaalteenus), 2018 SKA hind SKA uus Töötukassa hind Haigekassa4 hind, Teenus (60 min) praegu, eurot hind , eurot (KM-ta)3, eurot 2 eurot Füsioterapeut 21,98 26,54 30,27 22,36 Tegevusterapeut 22,08 26,66 30,24 24,2 Sotsiaaltöötaja 20,14 24,31 28,57 - Eripedagoog 21,34 25,76 29,33 - Logopeed 22,34 26,97 29,23 33,195 Loovterapeut 21,69 26,19 29,56 - Psühholoog 21,88 26,41 30,70 22,77 Kogemusnõustaja 15,38 18,57 27,79 - Õde 21,3 25,71 29,36 11,36 Arst 31,6 38,15 40,48 21,887 Allikas: Sotsiaalministeerium Kuna käesoleval ajal käivad tööd tervishoiuteenuste hinnastamise muutmisega, ei ole tabelis välja toodud haigekassa hinnad uute Sotsiaalkindlustusameti hindadega lõpuni võrreldavad. Haigekassa uued hinnad selguvad läbirääkimiste tulemusena alles 2019. aasta alguses. 2 Sotsiaalkindlustusameti arvutused 3 Hinnad sisaldavad nii käibemaksukohustuslaste kui ka mittekäibemaksukohustuslaste hindu 4 Riigi Teataja (2018). Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032018005 5 Logopeedi konsultatsioon 90 min (60 minutit 22,13 €) 6 Õe iseseisev vastuvõtt, 30 minutit (60 minutit 22,6 €) 7 Eriarsti esmane vastuvõtt, 25 minutit (60 minutit 52,51 €) 8 Uued hinnad on võrdluses seni kehtinud hindadega välja toodud joonisel 1. Joonis 1. Spetsialistiteenuste uued ja seni kehtinud tunnihinnad Allikas: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusameti arvutused Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 9 Mõju olulisus Mõju teenuseosutajatele võib hinnata oluliseks, kuna nii mõjutatud sihtrühm kui mõju sagedus on suur. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Käesoleva määruse mõju riigieelarvele on ca 2,6 mln eurot, mis on planeeritud 2019. a riigieelarves sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vahendites. Tulevaste aastate eelarveid on keeruline prognoosida, kuna ei ole teada, kas ja kuidas uued hinnad mõjutavad teenuseosutajate teenuste osutamise praktikat. Muudatustega seotud IT-arendused tehakse hooldustööde raames, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavaid IT-arenduste kulusid. Mõju olulisus Mõju riigieelarvele võib hinnata väheoluliseks, kuivõrd see moodustab väga väikse osa kogu riigieelarvest. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustel puudub mõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu alusel on planeeritud rehabilitatsiooniteenuste eelarveks 12 745 000 eurot (sisaldab ka struktuurivahendite arvelt planeeritavaid kulusid). Erivajadustega laste rehabilitatsiooniks on kavandatud 8 103 000 eurot ning töö- ja pensioniealiste sihtrühma puhul 4 642 000 eurot. Määruse rakendamise kuluks on arvestatud ca 2,6 mln eurot, mis on leitud 2019. aasta prognoositava teenusemahu ning kehtivate ja määrusega kehtestavate uute hindade vahena. Määruse muudatustega kaasnevad kulud (2,6 mln eurot) kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseks planeeritud 2019. aasta riigieelarve vahenditest. Tegemist on teenuse saajatele planeeritud eelarvega ehk ei sisalda jaotatavaid kulusid. Eelnevale lisanduvad Sotsiaalkindlustusameti poolt kasutatava andmebaasi arendused, mis tagavad süsteemis uute hindade rakendamise. Arenduskulusid Sotsiaalkindlustusametile ei kaasne, kuna tööd tehakse hooldustööde raames. Tööd tellib Sotsiaalkindlustusamet. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Loovteraapiate Ühingule, 10 Eesti Muusikateraapia Ühingule, Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioonile ja Kogemusnõustajate Kojale. Täiendavalt edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile teenusepakkujatele Sotsiaalkindlustusameti teenusepakkujate listi kaudu. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Justiitsministeerium, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Tegevusterapeutide Liit ja Sotsiaalkindlustusamet ning märkustega Rahandusministeerium. Erialaliitudest esitasid oma arvamuse Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Loovteraapiate Ühing ning Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon. Samuti esitasid oma arvamuse Eesti Pimedate Liit, SA Pärnu Haigla ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel