dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmisest

Sotsiaalministeerium · 6. detsember 2018
Viit
4.1-1/3808-1
Registreeritud
6. detsember 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎4.1-13808-1 06.12.2018 Väljaminev kiri.bdoc858 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium [email protected] Meie 06.12.2018 nr 4.1-1/3808-1 Nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmisest Sotsiaalministeerium on üle võtmas Nõukogu direktiivi (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist. Kuivõrd direktiiv puudutab kalurite töötingimusi, siis pöördume Maaeluministeeriumi poole mõningate küsimustega kalanduse hetkeseisu kohta. Oleme koostanud kokkuvõtte direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest ning sellest, keda muudatused puudutavad. Soovime võimalusel vastuseid järgmistele küsimustele, mis aitavad meil hinnata muudatuste mõju:  Kui palju on Eestis kalalaevu?  Kui palju on alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu?  Kui palju on alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu, mis on merel kauem kui 24 tundi ja kus kalurid elavad sadamas laeva pardal?  Kui palju on alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu, mis on merel kauem kui 3 ööpäeva? Kui palju neid hinnanguliselt võiks olla?  Kui palju on selliseid alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu, mis satuvad välisriigi sadamatesse?  Kui palju on töölepingu alusel töötavaid kalureid?  Kui palju on neid kalureid, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad?  Kui palju kalureid töötab alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel?  Kui palju on Eestis kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid? Palume Teil edastada meie koostatud kokkuvõte ja küsimused ka oma kalandusvaldkonna partneritele ning koguda kokku nende tagasiside, et selgitada välja, millised oleksid parimad lahendused direktiivi ülevõtmiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Ootame Teie tagasisidet võimalusel hiljemalt 3. jaanuariks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar Tööelu arengu osakonna juhataja Lisa: Kokkuvõte direktiivi 2017/159 muudatustest Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] Kokkuvõte kalanduse direktiivi muudatustest Üldiselt Direktiivi eesmärk on parandada töötajate elamis- ja töötingimusi ning kaitsta nende tervist ja ohutust merekalandussektoris. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei võimalda direktiiv teha üldist erisust alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Oleme komisjoni poole pöördunud, et saada sellele arvamusele kinnitust, kuid tänaseks ei ole me vastust saanud. Samuti pöördusime sama küsimusega sotsiaalpartnerite poole, kes on EL tasemel sõlminud kokkuleppe, mis on direktiivi sisuks, kuid tänaseks ei ole me veel vastust saanud. Seega hetkel lähtume erinevate direktiivi sätete juures pakutavatest erandi tegemise võimalustest ja vaatame direktiivi sätteid eraldi. Direktiivi sätted kohalduvad töölepingu alusel töötavatele kaluritele. Üldist ohutust ja tervisekaitset puudutavaid sätteid kohaldatakse ka nende kaluritega koos kalalaeva pardal viibivatele teistele kaluritele (nt FIE-dest kalurid). Meretöö seadus (MTööS) ja erinevad määrused (vt all) sisaldavad juba direktiivi regulatsiooni üle 24 meetristele kalalaevadele. Seega olemasolevate sätete kohaldamisala tuleb vastavalt vajadusele laiendada alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Uusi sätteid tuleb meie esialgsel hinnangul luua minimaalselt. Direktiivi tekst on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L0159&from=EN Asjakohased õigusaktid  Meretöö seadus (ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele)  Meresõiduohutuse seadus (kohaldatakse kõigile kalalaevadele)  Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ (ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele)  Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (kohaldatakse kalalaevadele perpendikulaaridevahelise pikkusega 15 m ja rohkem)  Tervise- ja tööministri 10.07.2014 määrus nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ (ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele) Muudatused, mida on vaja siseriiklikus õiguses teha, on järgmised: 1) Sätestatakse, et kõigile kaluritele on kohustuslik saada tervisetõend enne tööle asumist, samuti sätestatakse nõuded tervisekontrollile ja arstitõendile (artiklid 7-9, MTööS § 32, meresõiduohutuse seadus (MSOS) § 26). Erand on võimalik teha kalalaevadele, mis jäävad merele vähemaks kui kolmeks päevaks. Nendel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele kaluritele kohaldub üldine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse regulatsioon nagu tänagi. Esialgsel hinnangul leiame, et alla 24 meetri pikkused kalalaevad võiksid selle erisuse alla minna, kui nad jäävad merele korraga vähem kui kolmeks päevaks. 2) Kohustus kalalaeval hoida munsterrolli ning esitada munsterrolli koopia kaldal volitatud isikutele enne laeva lahkumist või edastada munsterroll kaldale viivitamata pärast laeva lahkumist (artikkel 12, MTööS § 4, MSOS § 21). MTööS kohaselt peab munsterrolli olema kantud meretöö lepingu alusel töötavad kalurid. 3) Kõigi kaluritega1 tuleb sõlmida kirjalik meretööleping (artikkel 14 ja lisa I, MTööS §-d 4, 9-10). Kaluril on lepingueelsete läbirääkimiste käigus õigus tutvuda lepingu tingimustega ja nende kohta nõu küsida. Meretöölepingu sõlmimiseks võib reeder laevapere liikmeks soovijalt nõuda dokumente ja andmeid, mille vastu tal on õigustatud huvi, eelkõige: 1) meremehe teenistusraamatut või meresõidutunnistust ja vajaduse korral muud isikut tõendavat dokumenti; 2) meresõidudiplomit või kutsetunnistust nõutava kvalifikatsiooni kohta; 3) haridust tõendavat dokumenti; 4) tervisetõendit; 5) välismaalase elamis- või tööluba. Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 sätestatule sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) laevapere liikme sünnikoht; 2) laevapere liikme tööle asumise koht; 3) laev või laevad, kus tööle asutakse, ja laeva registrinumber; 4) viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga; 5) viide laevapere liikme kojusõidu korraldusele; 6) viide meretöölepingu ülesütlemise tingimustele ja korrale, sealhulgas meretöölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele. Kaluri meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks eelnevalt välja toodule sisalduma andmed eelseisva püügireisi kohta, kui see on võimalik meretöölepingu sõlmimisel kindlaks määrata. Kaluri meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma andmeid tööle asumise aja ja koha kohta, kui neid ei ole võimalik enne kindlaks määrata. 4) Kalurite meretöö lepinguid tuleb hoida kalalaeva pardal (artikkel 16, MTööS § 26 lg 1 p 5) ja see peab olema kättesaadav kalurile. 5) Teise riigi sadamasse sisenevatele kaluritele tuleb tagada kodumaale tagasisõit (artikkel 19, MTöös §-d 55, 59, 60). Liikmesriik peab tagama, et tema lipu all sõitva või tema registrisse kantud ja teise riigi sadamasse siseneva kalalaeva kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita juhul, kui: a) kaluri tööleping lõpeb või b) see on kõnealuse lepingu ühe või enama osapoole poolt põhjendatult lõpetatud või c) kui kalur ei ole enam võimeline täitma kaluri töölepinguga nõutud tööülesandeid või d) ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada. See kehtib ka selle laeva kalurite kohta, kes viiakse samadel põhjustel laevalt üle välisriigi sadamasse. Kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, v.a juhul, kui kooskõlas riigisiseste õigusnormide või muude meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral oma töölepingu kohustused täitmata. Seaduses tuleb ette näha täpsed asjaolud, mis annavad kalurile õiguse kodumaale tagasisõiduks, maksimaalse teenistusaja pardal, pärast mida on kaluril õigus kodumaale tagasi sõita, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita. 1 Kehtiva õiguse järgi kohustus sõlmida meretööleping ainult kaluritega, kes töötavad 24 meetrisel või pikemal kalalaeval. Kui kalalaevareeder ei korralda kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab ja kes saab õiguse nõuda kulud sisse kalalaevareederilt. Riigisisesed õigusnormid ei piira kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel. Kui väikesed kalalaevad ei satu välisriigi sadamatesse, siis ei tohiks ka tekkida olukordi, kus reeder peab kaluri kodumaale tagasisõidu korraldama ja kulud katma. 6) Töövahendusteenuse osutajana tegutsemisele kehtestatud nõudeid (artikkel 20, MTööS § 71) tuleb kohaldada ka alla 24 meetristele kalalaevadele töötajate vahendamise puhul. 7) Sätestatakse nõuded laeva pardal toitlustamisele (artikkel 24). Kõigil kalalaevadel (sh alla 24 meetri pikkustel) peab pardale toodud ja seal serveeritav toit olema piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda peab olema piisavas koguses; joogivesi peab olema piisava kvaliteediga ja seda peab olema piisavas koguses ning kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega tasuta. 8) Sätestatakse nõuded kalurile pakutavale meditsiiniabile (artikkel 26, MTööS § 32 lg 1, § 33). Kõigi meretöö lepingu alusel töötavate kalurite puhul hakkab kehtima järgmine: a) Kaluril on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal (tavapärane ravikindlustus) ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda; b) kalalaevareeder tagab kalurile tervisekaitse ja meditsiiniabi, kui kalur on a. laeva pardal (töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine, esmaabi andmine) või b. toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki; ning c) kaluril on tööga seotud haiguse või vigastuse korral täiendav võimalus saada asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja tavale (tavapärase ravikindlustuse kaudu). Kui väikesed kalalaevad ei satu välisriigi sadamatesse, siis kalalaeva pardal on vajalik tagada hädavajalik esmaabi laeva pardal ning võimalus võimalikult kiirelt haiglasse jõuda. Meditsiinikonsultatsioone peab saama laevalt pidada ka satelliitsüsteemi teel ja laeval peavad olemas olema vajalikud raadio- või satelliitsidevahendid (artikkel 28). 9) Direktiivi lisa II sätestab nõuded kalurite majutamisele laevas (täpsemad nõuded punkti 11 juures). Vastavaid nõudeid kohaldatakse uue tekiga laevadel. Samuti saab teha erisusi kalalaevade puhul, mis tavaliselt jäävad merele vähem kui 24 tunniks, ja kui kalurid ei ela sadamas laeva pardal. Täpsemad muudatused on välja toodud järgmistes punktidest. Selliste laevade puhul tagab pädev asutus, et asjaomastel kaluritel on piisavad võimalused puhkamiseks, söömiseks ja sanitaartoiminguteks. 10) Iga kord, kui laev on äsja ehitatud või laevapere eluruume on rekonstrueeritud, tuleb pädeval asutusel kontrollida, et laev vastab lisa II nõuetele. Samuti tuleb võimaluste piires järgida lisa II nõudeid, kui laevapere eluruume oluliselt muudetakse, ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikmesriigi lipu vastu. 11) Muudatused kalalaevadele, mis on alla 24 m pikkused, jäävad merele kauem kui 24 tunniks ja kalurid ööbivad laeva pardal (toome alljärgnevalt välja direktiivi sätte ja vastava siseriikliku õiguse sätte, mida peame direktiivist tulenevalt potentsiaalselt muutma):  Kõik eluruumid peavad olema piisava puhaskõrgusega. Nähakse ette minimaalne puhaskõrguse ruumidele, kus kaluritelt eeldatakse pikemaajalist püstiseismist. Kehtiva õiguse järgi peab kalalaevades puhaskõrgus olema vähemalt 200 cm, mis esialgsel hinnangul on teostatav sellistel alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel, kus on eluruumid.  Kala- ja masinaruumidest ei või olla avaust otse magamisruumidesse, välja arvatud avariiväljapääsud. Kui see on põhjendatud ja otstarbekas, tuleb vältida avausi otse kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest või ühistest sanitaarruumidest. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded (3) Laevapere eluruumid peavad olema reisijate ruumidest ja kalalaevadel kalatöötlemisruumidest eraldatud. (7) Kajutid ei tohi olla otse ühendatud lasti- ja masinaruumide, kambüüsi, laoruumide, kuivatusruumide ega üldkasutatavate hügieeniruumidega. Nimetatud ruume kajutitest eraldava vaheseina osa ja välisvaheseinad peavad olema vee- ja gaasikindlad ning ehitatud vastupidavast terasest või muust sobivast materjalist.  Eluruumid peavad olema piisavalt isoleeritud; sisemiste vaheseinte, paneelide ja voodri ning põrandate ja liitekohtade ehitamiseks kasutatavad materjalid peavad olema selleks otstarbeks sobivad ja aitama kaasa tervisliku keskkonna tagamisele. Kõikides eluruumides peab olema vee ärajuhtimise süsteem. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded (11) Laevapere eluruum peab olema köetav, nõuetele vastava valgustuse, ventilatsiooni ja veeäravooluga põrandalt. (13) Laevapere eluruumide sisevaheseinte, tahveldiste, põrandate ja ühendusteede ehitamiseks kasutatud materjalid peavad olema otstarbekohased ja soodustama tervisliku keskkonna tagamist, võimaldama märgpuhastamist ja desinfitseerimist ning välistama staatilise elektri kogunemise.  Tuleb võtta kõik võimalikud meetmed, et kaitsta kalalaevade laevapere eluruume kärbeste ja muude putukate eest, eelkõige kui laevad töötavad sääserohketes piirkondades. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded (14) Laevadel, mis teevad reise sääse- ja moskiitorikastesse piirkondadesse, peavad laevapere eluruumi välisuksed, avatavad illuminaatorid ja ventilatsiooniavad olema varustatud putukavõrguga kaitseks sääskede ja moskiitode eest.  Kõik laevapere eluruumid tuleb varustada vajalike evakuatsiooniteedega. Kehtiv õigus: Vabariigi Valitsuse määruses nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 13. Evakuatsiooniteed ja -pääsud (1) Ohu korral peab olema võimalik laevapere liikmete kiire ja ohutu lahkumine kõikidelt töötamiskohtadelt ja meeskonnaruumidest.  Kehtima hakkavad eluruumide müra- ja vibratsiooninõuded, mis peavad tagama piisava kaitse kaluritele sellise müra ja vibratsiooni mõjude eest, sealhulgas mürast ja vibratsioonist tingitud väsimuse mõjude eest. Kehtiv õigus: Vabariigi Valitsuse määruses nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 15. Laevapere liikmete elu- ja olmeruumid (1) Kui kalalaeval on eluruumid, peavad need olema sellised, et müra, vibratsiooni ja õõtsumise mõju laevapere liikmetele oleks võimalikult väike ning nendesse ei pääseks ebameeldivad lõhnad laeva teistest osadest.  Eluruume tuleb ventileerida kliimatingimusi arvestades. Ventilatsioonisüsteem peab tagama pideva rahuldavas seisukorras värske õhu juurdevoolu, kui kalurid on pardal. Ventilatsioon või muud meetmed peavad kaitsma mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded (11) Laevapere eluruum peab olema köetav, nõuetele vastava valgustuse, ventilatsiooni ja veeäravooluga põrandalt. § 11. Sisekliima (2) Kajutites ja messis peab olema piisavat õhuvahetust tagav ventilatsioonisüsteem, mis reguleeritakse nii, et õhk oleks nõuetekohase koostisega ning piisav õhuvahetus oleks tagatud kõigis ilmastiku- ja kliimaoludes.  Eluruume tuleb kütta piisavalt kliimatingimusi arvestades. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded (11) Laevapere eluruum peab olema köetav, nõuetele vastava valgustuse, ventilatsiooni ja veeäravooluga põrandalt.  Kõikides eluruumides tagatakse piisav valgustus. Kui see on võimalik, kasutatakse eluruumide valgustuses lisaks kunstlikule valgustusele ka loomulikku valgustust. Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu. Lisaks magamisruumi tavapärasele valgustusele peab iga koi olema varustatud piisava lugemisvalgustusega. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 12. Valgustus (2) Kajutis ja messis peab olema loomulik valgustus, välja arvatud juhul, kui kajutid ja mess asuvad allpool veeliini. (3) Kajutis peab iga koi peatsis või küljel olema kohtvalgusti, mis tagab küllaldase lugemisvalgustuse.  Magamisruumides peab olema avariivalgustus. Kui laeva mess, koridorid ja muud avariiväljapääsuna kasutatavad alad ei ole varustatud avariivalgustusega, kasutatakse neis pidevat öövalgustust. Kehtiv õigus: Vabariigi Valitsuse määruses nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 13. Evakuatsiooniteed ja –pääsud (4) Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema varustatud nõuetekohaste evakuatsioonimärkidega ning avariivalgustusega, mis tagab valgustatuse vähemalt 0,5 luksi.  Inimeste arv magamisruumi kohta ja põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, peab tagama kaluritele piisava ruumi ja mugavuse pardal, arvestades laeva tegevusala. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4. Kajut (1) Laeval peab iga laevapere liikme käsutuses olema koht kajutis, mis on piisavalt suur ja nõuetekohaselt sisustatud, et tagada rahuldav mugavus ja puhtus.  Magamisruumi paigutatavate kalurite arv ei või olla rohkem kui kuus. Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4. Kajut (2) Kajutisse tohib paigutada: 3) reisilaeval ja kalalaeval kuni neli laevapere liiget.  Tuleb tagada sobivate mõõtmetega üheinimesekoid. Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist. Iga koi peab olema varustatud kohtvalgustiga. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5. Nõuded kajutile (4) Laevapere liikmel peab olema eraldi magamiskoht (edaspidi koi).  Magamisruumid tuleb kavandada ja sisustada selliselt, et see tagab piisava mugavuse ja soodustab puhtuse pidamist. Ruumide sisustuses peavad olema koid, rõivaste ja isiklike asjade jaoks piisava suurusega individuaalsed kapid ning sobiv kirjutuspind. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4. Kajut (1) Laeval peab iga laevapere liikme käsutuses olema koht kajutis, mis on piisavalt suur ja nõuetekohaselt sisustatud, et tagada rahuldav mugavus ja puhtus. § 5. Nõuded kajutile (2) Kajutis peab olema põranda külge kinnitatud allalastav või väljatõmmatav laud või kirjutuslaud, vajalikul hulgal mugavaid istmeid, peegel, kapp isiklike asjade paigutamiseks ja vajalik arv nagisid.  Magamisruumid tuleb võimaluse korral paigutada või varustada nii, et meestele ja naistele on tagatud vajalikul tasemel privaatsus. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4. Kajut (3) Mehed ja naised tuleb paigutada eraldi kajutitesse. (4) Kui kalalaevas ei ole võimalik eraldada omaette kajutit meestele ja naistele, siis peab kajut olema sellise varustusega, et oleks tagatud piisav privaatsus.  Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool. Laevad peavad olema varustatud tegevusalale sobivate messidega. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik. Iga messi mõõtmed ja sisustus peavad olema piisavad seda korraga kasutavate inimeste tõenäolist arvu arvestades. Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6. Toitlustamiseks ettenähtud ruumidele kohaldatavad nõuded (1) Toitlustamiseks ettenähtud kambüüs, mess või messid ja abiruumide arv, suurus ning sisustus kavandatakse laevapere liikmete arvu, reisi kestust, sõidupiirkonda, toitude eeltöötlust ja toiduvarude täiendamise võimalusi arvestades. (3) 3000-se või suurema kogumahutavusega laeval peab mess asuma kajutitest eraldi, võimalikult kambüüsi lähedal. (4) Mess peab olema piisavalt suur, nõuetekohaselt sisustatud ja varustatud vajalike seadmetega, arvestades messi ühel ajal kasutavate laevapere liikmete arvu.  Kõikide pardal olevate inimeste jaoks peavad olema laeva tegevusalale vastavad sanitaarsõlmed, kus on vastavalt vajadusele tualetid, valamud ja vannid või dušid. Need ruumid peavad vastama tervishoiu ja hügieeni miinimumnõuetele ning mõistlikele kvaliteedinõuetele. Sanitaarsõlmed peavad olema sellised, et välistatakse muude ruumide saastumine. Sanitaarsõlmed peavad võimaldama mõistlikku privaatsust. Kõikidel kaluritel ja teistel pardal viibivatel inimestel peab olema võimalus kasutada nõuetekohase hügieeni nimel piisavas koguses kuuma ja külma magevett. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist määrata kindlaks vee miinimumkoguse. Sanitaarsõlmede olemasolu korral peavad need olema varustatud välisõhuga ventilatsiooniga, mis on eluruumide muudest osadest eraldi. Kõik sanitaarsõlmede pinnad peavad olema lihtsalt ja tõhusalt puhastatavad. Põrandatel peab olema libisemisvastane kate. Esialgsel hinnangul tuleb kehtestada säte, mille kohaselt alla 24 meetristel laevadel, mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja kus kalurid ööbivad pardal, peavad olema laeva tegevusalale vastavad sanitaarruumid. Kui sellisel kalalaeval on sanitaarruumid, siis peavad need vastama järgmistele tingimustele: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 8. Laevapere hügieeniruum (1) Laevapere liikme kasutuses peab olema hügieeniruum, kus on vähemalt WC-pott, valamu ja vann või dušš. Reeder tagab seebi ja tualettpaberi olemasolu. (2) Laevapere liikmete jaoks, kelle kajutis puudub hügieeniruum, peab laeval olema ühiskasutusega hügieeniruum, kus on iga kuue laevapere liikme kohta vähemalt üks valamu, vann või dušš ja WC-pott. Kalalaeval peab olema vähemalt üks WC-pott kaheksa laevapere liikme kohta. (5) Hügieeniruumis peab olema väljatõmbe ventilatsioon, mis ei ole ühenduses ühegi muu eluruumi osaga. (6) Hügieeniruumi põranda ja seinte liitekohad tehakse parema puhastamise tagamiseks võimaluse korral kumerad. (7) Kui hügieeniruumis on mitu WC-potti, tuleb need privaatsuse tagamiseks küllaldaselt üksteisest eraldada. (10) Pesemiskohtades peab olema kuum ja külm jooksev joogivesi.  Laevas peab vajaduse korral olema võimalus rõivaste pesemiseks ja kuivatamiseks laeva tegevusala arvestades, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti. Ilmselt tuleb sätestada, et vajaduse korral peab ka alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis jääb merele kauemaks kui 24 tunniks ja kus kalurid ööbivad laeva pardal, olema võimalus riiete pesemiseks ja kuivatamiseks.  Vajaduse korral tuleb haigestunud või vigastatud kalurile tagada kajut. Ilmselt tuleb teha eraldi säte alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja kus kalurid ööbivad laeva pardal.  Tormivarustuse ja muude isikukaitsevahendite ülesriputamise koht peab paiknema väljaspool magamisruume, kuid nende suhtes sobivalt. VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded (7) Kajutid ei tohi olla otse ühendatud lasti- ja masinaruumide, kambüüsi, laoruumide, kuivatusruumide ega üldkasutatavate hügieeniruumidega.  Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tuleb anda sobivad söögiriistad, magamisvarustus ja muu pesu. Pesu kulu saab tegevuskuluna siiski hüvitada, kui see on sätestatud kollektiivlepingus või kaluri töölepingus. VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5. Nõuded kajutile (7) Reeder tagab igale laevapere liikmele laeval voodivarustuse, käterätikud ja pesemisvahendid.  Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tagatakse põhjendatud ja teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa kalalaevareederi kogukulu sellele. Võimalik sätestada sarnases sõnastuses kohustus alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja mille pardal kalurid ööbivad.  Pardal peavad olema toidu valmistamise seadmed. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, paigaldatakse need seadmed eraldi kambüüsi, kui see on teostatav. Kambüüs või eraldi kambüüsi puudumisel toiduvalmistamisala peavad olema selleks piisava suurusega, hästi valgustatud ja ventileeritud ning nõuetekohaselt varustatud ja korras hoitud. Vabariigi Valitsuse määrus nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 15. Laevapere liikmete elu- ja olmeruumid (4) Kui kalalaeval on kambüüs ja mess, siis peavad need olema piisava suurusega, arvestades laevapere liikmete arvu, hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti puhastatavate pindadega ning varustatud külmkapiga. Üldventilatsiooniga tuleb tagada kambüüsi õhuvahetus vähemalt 15 l/s m2.  Kambüüsis toidu valmistamiseks kasutatavaid gaasilise butaani või propaani mahuteid tuleb hoida avatud tekil varjualuses, mis on mõeldud nende kaitseks väliste kuumusallikate ja välismõjude eest. Vabariigi Valitsuse määrus nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 5. Gaasiseadmed (3) Balloonid peavad olema ladustatud avatekil. Kõik balloonidest lähtuvad ventiilid, surveregulaatorid ja torud peavad olema kaitstud väliskahjustuste eest.  Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht. Vabariigi Valitsuse määrus nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 15. Laevapere liikmete elu- ja olmeruumid (4) Kui kalalaeval on kambüüs ja mess, siis peavad need olema piisava suurusega, arvestades laevapere liikmete arvu, hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti puhastatavate pindadega ning varustatud külmkapiga. Üldventilatsiooniga tuleb tagada kambüüsi õhuvahetus vähemalt 15 l/s m2.  Toitu ja joogivett peab olema piisavalt, arvestades kalurite arvu ning reisi kestust ja laadi. Lisaks peavad nende toiteväärtus, kvaliteet, kogus ja vaheldusrikkus olema piisavad, arvestades ka kalurite toiduga seotud usuliste vajaduste ja kultuuritavadega. Tervise- ja tööministri 10.07.2014 määrus nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3. Üldnõuded toitlustamisel (1) Toidu ja joogivee kogus peab olema piisav, arvestades laevapere liikmete arvu ning reisi kestust ja iseloomu. (2) Laevaperele varutakse nõuetekohane toit ja joogivesi ning korraldatakse korrapärane toidu valmistamine ja serveerimine, võttes arvesse laevapere liikmete toiduenergiavajadust. (3) Toitlustamisel arvestatakse tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, elanikkonna üldiseid toitumistavasid, vaheldusrikkust ja võimaluse korral laevapere liikme usulistest või kultuurilistest põhjustest tingitud vajadusi ning individuaalseid toitumistavasid.  Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks. VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ (1) Laevapere liikme majutamiseks laeval tuleb tagada ohutud, inimväärsed ja käesoleva määruse nõuetele vastavad eluruumid. (7) Kajutid ei tohi olla otse ühendatud lasti- ja masinaruumide, kambüüsi, laoruumide, kuivatusruumide ega üldkasutatavate hügieeniruumidega. Nimetatud ruume kajutitest eraldava vaheseina osa ja välisvaheseinad peavad olema vee- ja gaasikindlad ning ehitatud vastupidavast terasest või muust sobivast materjalist.  Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana. Kehtivad üldised hügieeni- ja tervisekaitsenõuded. VV määrus 23.07.2014 nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 8. Laevaperele toidu serveerimine (2) Toitude serveerimisel tuleb vältida toidu saastumist ja mikroobide paljunemist ning tagada toidu nõuetekohane säilimine laevapere liikmetele üleandmiseni.  Jäätmeid tuleb hoida kinnistes, korralikult suletud mahutites ning need tuleb eemaldada vastavalt vajadusele toidu käitlemise aladelt. Kehtivad üldised toidujäätmete käitlemise ja hügieeninõuded.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel