Maaeluministeerium
[email protected] Meie 06.12.2018 nr 4.1-1/3808-1
Nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmisest
Sotsiaalministeerium on üle võtmas Nõukogu direktiivi (EL) 2017/159, millega rakendatakse
Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate
Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse
(Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist. Kuivõrd direktiiv
puudutab kalurite töötingimusi, siis pöördume Maaeluministeeriumi poole mõningate
küsimustega kalanduse hetkeseisu kohta.
Oleme koostanud kokkuvõtte direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest ning sellest,
keda muudatused puudutavad.
Soovime võimalusel vastuseid järgmistele küsimustele, mis aitavad meil hinnata muudatuste
mõju:
Kui palju on Eestis kalalaevu?
Kui palju on alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu?
Kui palju on alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu, mis on merel kauem kui 24 tundi ja
kus kalurid elavad sadamas laeva pardal?
Kui palju on alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu, mis on merel kauem kui 3 ööpäeva?
Kui palju neid hinnanguliselt võiks olla?
Kui palju on selliseid alla 24 meetri pikkuseid kalalaevu, mis satuvad välisriigi
sadamatesse?
Kui palju on töölepingu alusel töötavaid kalureid?
Kui palju on neid kalureid, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad?
Kui palju kalureid töötab alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel?
Kui palju on Eestis kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid?
Palume Teil edastada meie koostatud kokkuvõte ja küsimused ka oma kalandusvaldkonna
partneritele ning koguda kokku nende tagasiside, et selgitada välja, millised oleksid parimad
lahendused direktiivi ülevõtmiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ootame Teie tagasisidet võimalusel hiljemalt 3. jaanuariks 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Tööelu arengu osakonna juhataja
Lisa: Kokkuvõte direktiivi 2017/159 muudatustest
Liis Tõnismaa 6269 805
[email protected]
Kokkuvõte kalanduse direktiivi muudatustest
Üldiselt
Direktiivi eesmärk on parandada töötajate elamis- ja töötingimusi ning kaitsta nende tervist ja ohutust
merekalandussektoris. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei võimalda direktiiv teha üldist erisust alla 24
meetri pikkustele kalalaevadele. Oleme komisjoni poole pöördunud, et saada sellele arvamusele
kinnitust, kuid tänaseks ei ole me vastust saanud. Samuti pöördusime sama küsimusega
sotsiaalpartnerite poole, kes on EL tasemel sõlminud kokkuleppe, mis on direktiivi sisuks, kuid tänaseks
ei ole me veel vastust saanud. Seega hetkel lähtume erinevate direktiivi sätete juures pakutavatest
erandi tegemise võimalustest ja vaatame direktiivi sätteid eraldi.
Direktiivi sätted kohalduvad töölepingu alusel töötavatele kaluritele. Üldist ohutust ja tervisekaitset
puudutavaid sätteid kohaldatakse ka nende kaluritega koos kalalaeva pardal viibivatele teistele
kaluritele (nt FIE-dest kalurid).
Meretöö seadus (MTööS) ja erinevad määrused (vt all) sisaldavad juba direktiivi regulatsiooni üle 24
meetristele kalalaevadele. Seega olemasolevate sätete kohaldamisala tuleb vastavalt vajadusele
laiendada alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Uusi sätteid tuleb meie esialgsel hinnangul luua
minimaalselt.
Direktiivi tekst on kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L0159&from=EN
Asjakohased õigusaktid
Meretöö seadus (ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele)
Meresõiduohutuse seadus (kohaldatakse kõigile kalalaevadele)
Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“ (ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele)
Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ (kohaldatakse kalalaevadele perpendikulaaridevahelise pikkusega 15 m
ja rohkem)
Tervise- ja tööministri 10.07.2014 määrus nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise
kord“ (ei kohaldata alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele)
Muudatused, mida on vaja siseriiklikus õiguses teha, on järgmised:
1) Sätestatakse, et kõigile kaluritele on kohustuslik saada tervisetõend enne tööle asumist,
samuti sätestatakse nõuded tervisekontrollile ja arstitõendile (artiklid 7-9, MTööS § 32,
meresõiduohutuse seadus (MSOS) § 26). Erand on võimalik teha kalalaevadele, mis jäävad
merele vähemaks kui kolmeks päevaks. Nendel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele
kaluritele kohaldub üldine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse regulatsioon nagu tänagi.
Esialgsel hinnangul leiame, et alla 24 meetri pikkused kalalaevad võiksid selle erisuse alla
minna, kui nad jäävad merele korraga vähem kui kolmeks päevaks.
2) Kohustus kalalaeval hoida munsterrolli ning esitada munsterrolli koopia kaldal volitatud
isikutele enne laeva lahkumist või edastada munsterroll kaldale viivitamata pärast laeva
lahkumist (artikkel 12, MTööS § 4, MSOS § 21). MTööS kohaselt peab munsterrolli olema
kantud meretöö lepingu alusel töötavad kalurid.
3) Kõigi kaluritega1 tuleb sõlmida kirjalik meretööleping (artikkel 14 ja lisa I, MTööS §-d 4, 9-10).
Kaluril on lepingueelsete läbirääkimiste käigus õigus tutvuda lepingu tingimustega ja nende
kohta nõu küsida. Meretöölepingu sõlmimiseks võib reeder laevapere liikmeks soovijalt nõuda
dokumente ja andmeid, mille vastu tal on õigustatud huvi, eelkõige:
1) meremehe teenistusraamatut või meresõidutunnistust ja vajaduse korral muud isikut
tõendavat dokumenti;
2) meresõidudiplomit või kutsetunnistust nõutava kvalifikatsiooni kohta;
3) haridust tõendavat dokumenti;
4) tervisetõendit;
5) välismaalase elamis- või tööluba.
Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks töölepingu seaduse §-s 5 sätestatule
sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) laevapere liikme sünnikoht;
2) laevapere liikme tööle asumise koht;
3) laev või laevad, kus tööle asutakse, ja laeva registrinumber;
4) viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses
tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga;
5) viide laevapere liikme kojusõidu korraldusele;
6) viide meretöölepingu ülesütlemise tingimustele ja korrale, sealhulgas meretöölepingu
ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.
Kaluri meretöölepingu kirjalikus dokumendis peavad lisaks eelnevalt välja toodule sisalduma
andmed eelseisva püügireisi kohta, kui see on võimalik meretöölepingu sõlmimisel kindlaks
määrata. Kaluri meretöölepingu kirjalikus dokumendis ei pea sisalduma andmeid tööle
asumise aja ja koha kohta, kui neid ei ole võimalik enne kindlaks määrata.
4) Kalurite meretöö lepinguid tuleb hoida kalalaeva pardal (artikkel 16, MTööS § 26 lg 1 p 5) ja
see peab olema kättesaadav kalurile.
5) Teise riigi sadamasse sisenevatele kaluritele tuleb tagada kodumaale tagasisõit (artikkel 19,
MTöös §-d 55, 59, 60). Liikmesriik peab tagama, et tema lipu all sõitva või tema registrisse
kantud ja teise riigi sadamasse siseneva kalalaeva kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita
juhul, kui:
a) kaluri tööleping lõpeb või
b) see on kõnealuse lepingu ühe või enama osapoole poolt põhjendatult lõpetatud või
c) kui kalur ei ole enam võimeline täitma kaluri töölepinguga nõutud tööülesandeid või
d) ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada.
See kehtib ka selle laeva kalurite kohta, kes viiakse samadel põhjustel laevalt üle välisriigi
sadamasse.
Kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, v.a juhul, kui kooskõlas riigisiseste
õigusnormide või muude meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral oma
töölepingu kohustused täitmata.
Seaduses tuleb ette näha täpsed asjaolud, mis annavad kalurile õiguse kodumaale
tagasisõiduks, maksimaalse teenistusaja pardal, pärast mida on kaluril õigus kodumaale tagasi
sõita, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita.
1
Kehtiva õiguse järgi kohustus sõlmida meretööleping ainult kaluritega, kes töötavad 24 meetrisel või pikemal
kalalaeval.
Kui kalalaevareeder ei korralda kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu
liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab ja kes saab õiguse nõuda kulud sisse kalalaevareederilt.
Riigisisesed õigusnormid ei piira kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud
sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel.
Kui väikesed kalalaevad ei satu välisriigi sadamatesse, siis ei tohiks ka tekkida olukordi, kus
reeder peab kaluri kodumaale tagasisõidu korraldama ja kulud katma.
6) Töövahendusteenuse osutajana tegutsemisele kehtestatud nõudeid (artikkel 20, MTööS §
71) tuleb kohaldada ka alla 24 meetristele kalalaevadele töötajate vahendamise puhul.
7) Sätestatakse nõuded laeva pardal toitlustamisele (artikkel 24). Kõigil kalalaevadel (sh alla 24
meetri pikkustel) peab pardale toodud ja seal serveeritav toit olema piisava toiteväärtuse ja
kvaliteediga ning seda peab olema piisavas koguses; joogivesi peab olema piisava kvaliteediga
ja seda peab olema piisavas koguses ning kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega
tasuta.
8) Sätestatakse nõuded kalurile pakutavale meditsiiniabile (artikkel 26, MTööS § 32 lg 1, § 33).
Kõigi meretöö lepingu alusel töötavate kalurite puhul hakkab kehtima järgmine:
a) Kaluril on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal (tavapärane
ravikindlustus) ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda;
b) kalalaevareeder tagab kalurile tervisekaitse ja meditsiiniabi, kui kalur on
a. laeva pardal (töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine, esmaabi andmine)
või
b. toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse
eest vastutavat riiki; ning
c) kaluril on tööga seotud haiguse või vigastuse korral täiendav võimalus saada
asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja tavale (tavapärase
ravikindlustuse kaudu).
Kui väikesed kalalaevad ei satu välisriigi sadamatesse, siis kalalaeva pardal on vajalik tagada
hädavajalik esmaabi laeva pardal ning võimalus võimalikult kiirelt haiglasse jõuda.
Meditsiinikonsultatsioone peab saama laevalt pidada ka satelliitsüsteemi teel ja laeval peavad
olemas olema vajalikud raadio- või satelliitsidevahendid (artikkel 28).
9) Direktiivi lisa II sätestab nõuded kalurite majutamisele laevas (täpsemad nõuded punkti 11
juures). Vastavaid nõudeid kohaldatakse uue tekiga laevadel. Samuti saab teha erisusi
kalalaevade puhul, mis tavaliselt jäävad merele vähem kui 24 tunniks, ja kui kalurid ei ela
sadamas laeva pardal. Täpsemad muudatused on välja toodud järgmistes punktidest. Selliste
laevade puhul tagab pädev asutus, et asjaomastel kaluritel on piisavad võimalused
puhkamiseks, söömiseks ja sanitaartoiminguteks.
10) Iga kord, kui laev on äsja ehitatud või laevapere eluruume on rekonstrueeritud, tuleb pädeval
asutusel kontrollida, et laev vastab lisa II nõuetele. Samuti tuleb võimaluste piires järgida lisa
II nõudeid, kui laevapere eluruume oluliselt muudetakse, ja kui laev vahetab lipu, mille all see
sõidab, liikmesriigi lipu vastu.
11) Muudatused kalalaevadele, mis on alla 24 m pikkused, jäävad merele kauem kui 24 tunniks
ja kalurid ööbivad laeva pardal (toome alljärgnevalt välja direktiivi sätte ja vastava
siseriikliku õiguse sätte, mida peame direktiivist tulenevalt potentsiaalselt muutma):
Kõik eluruumid peavad olema piisava puhaskõrgusega. Nähakse ette minimaalne
puhaskõrguse ruumidele, kus kaluritelt eeldatakse pikemaajalist püstiseismist. Kehtiva
õiguse järgi peab kalalaevades puhaskõrgus olema vähemalt 200 cm, mis esialgsel
hinnangul on teostatav sellistel alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel, kus on eluruumid.
Kala- ja masinaruumidest ei või olla avaust otse magamisruumidesse, välja arvatud
avariiväljapääsud. Kui see on põhjendatud ja otstarbekas, tuleb vältida avausi otse
kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest või ühistest sanitaarruumidest.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded
(3) Laevapere eluruumid peavad olema reisijate ruumidest ja kalalaevadel
kalatöötlemisruumidest eraldatud.
(7) Kajutid ei tohi olla otse ühendatud lasti- ja masinaruumide, kambüüsi, laoruumide,
kuivatusruumide ega üldkasutatavate hügieeniruumidega. Nimetatud ruume kajutitest
eraldava vaheseina osa ja välisvaheseinad peavad olema vee- ja gaasikindlad ning
ehitatud vastupidavast terasest või muust sobivast materjalist.
Eluruumid peavad olema piisavalt isoleeritud; sisemiste vaheseinte, paneelide ja voodri
ning põrandate ja liitekohtade ehitamiseks kasutatavad materjalid peavad olema selleks
otstarbeks sobivad ja aitama kaasa tervisliku keskkonna tagamisele. Kõikides eluruumides
peab olema vee ärajuhtimise süsteem.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded
(11) Laevapere eluruum peab olema köetav, nõuetele vastava valgustuse, ventilatsiooni ja
veeäravooluga põrandalt.
(13) Laevapere eluruumide sisevaheseinte, tahveldiste, põrandate ja ühendusteede
ehitamiseks kasutatud materjalid peavad olema otstarbekohased ja soodustama tervisliku
keskkonna tagamist, võimaldama märgpuhastamist ja desinfitseerimist ning välistama
staatilise elektri kogunemise.
Tuleb võtta kõik võimalikud meetmed, et kaitsta kalalaevade laevapere eluruume kärbeste
ja muude putukate eest, eelkõige kui laevad töötavad sääserohketes piirkondades.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded
(14) Laevadel, mis teevad reise sääse- ja moskiitorikastesse piirkondadesse, peavad
laevapere eluruumi välisuksed, avatavad illuminaatorid ja ventilatsiooniavad olema
varustatud putukavõrguga kaitseks sääskede ja moskiitode eest.
Kõik laevapere eluruumid tuleb varustada vajalike evakuatsiooniteedega.
Kehtiv õigus: Vabariigi Valitsuse määruses nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.
§ 13. Evakuatsiooniteed ja -pääsud
(1) Ohu korral peab olema võimalik laevapere liikmete kiire ja ohutu lahkumine kõikidelt
töötamiskohtadelt ja meeskonnaruumidest.
Kehtima hakkavad eluruumide müra- ja vibratsiooninõuded, mis peavad tagama piisava
kaitse kaluritele sellise müra ja vibratsiooni mõjude eest, sealhulgas mürast ja
vibratsioonist tingitud väsimuse mõjude eest.
Kehtiv õigus: Vabariigi Valitsuse määruses nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.
§ 15. Laevapere liikmete elu- ja olmeruumid
(1) Kui kalalaeval on eluruumid, peavad need olema sellised, et müra, vibratsiooni ja
õõtsumise mõju laevapere liikmetele oleks võimalikult väike ning nendesse ei pääseks
ebameeldivad lõhnad laeva teistest osadest.
Eluruume tuleb ventileerida kliimatingimusi arvestades. Ventilatsioonisüsteem peab
tagama pideva rahuldavas seisukorras värske õhu juurdevoolu, kui kalurid on pardal.
Ventilatsioon või muud meetmed peavad kaitsma mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded
(11) Laevapere eluruum peab olema köetav, nõuetele vastava valgustuse, ventilatsiooni ja
veeäravooluga põrandalt.
§ 11. Sisekliima
(2) Kajutites ja messis peab olema piisavat õhuvahetust tagav ventilatsioonisüsteem, mis
reguleeritakse nii, et õhk oleks nõuetekohase koostisega ning piisav õhuvahetus oleks
tagatud kõigis ilmastiku- ja kliimaoludes.
Eluruume tuleb kütta piisavalt kliimatingimusi arvestades.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded
(11) Laevapere eluruum peab olema köetav, nõuetele vastava valgustuse, ventilatsiooni ja
veeäravooluga põrandalt.
Kõikides eluruumides tagatakse piisav valgustus. Kui see on võimalik, kasutatakse
eluruumide valgustuses lisaks kunstlikule valgustusele ka loomulikku valgustust. Kui
magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus
tõkestada valguse sissepääsu. Lisaks magamisruumi tavapärasele valgustusele peab iga koi
olema varustatud piisava lugemisvalgustusega.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112
„Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“
§ 12. Valgustus
(2) Kajutis ja messis peab olema loomulik valgustus, välja arvatud juhul, kui kajutid ja
mess asuvad allpool veeliini.
(3) Kajutis peab iga koi peatsis või küljel olema kohtvalgusti, mis tagab küllaldase
lugemisvalgustuse.
Magamisruumides peab olema avariivalgustus. Kui laeva mess, koridorid ja muud
avariiväljapääsuna kasutatavad alad ei ole varustatud avariivalgustusega, kasutatakse neis
pidevat öövalgustust.
Kehtiv õigus: Vabariigi Valitsuse määruses nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.
§ 13. Evakuatsiooniteed ja –pääsud
(4) Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema varustatud nõuetekohaste
evakuatsioonimärkidega ning avariivalgustusega, mis tagab valgustatuse vähemalt 0,5
luksi.
Inimeste arv magamisruumi kohta ja põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata
koide ja kappide alla jäävat pinda, peab tagama kaluritele piisava ruumi ja mugavuse
pardal, arvestades laeva tegevusala.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 4. Kajut
(1) Laeval peab iga laevapere liikme käsutuses olema koht kajutis, mis on piisavalt suur ja
nõuetekohaselt sisustatud, et tagada rahuldav mugavus ja puhtus.
Magamisruumi paigutatavate kalurite arv ei või olla rohkem kui kuus. Inimeste
maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud
ruumis hästi nähtavasse kohta.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 4. Kajut
(2) Kajutisse tohib paigutada:
3) reisilaeval ja kalalaeval kuni neli laevapere liiget.
Tuleb tagada sobivate mõõtmetega üheinimesekoid. Madratsid peavad olema valmistatud
sobivast materjalist. Iga koi peab olema varustatud kohtvalgustiga.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 5. Nõuded kajutile
(4) Laevapere liikmel peab olema eraldi magamiskoht (edaspidi koi).
Magamisruumid tuleb kavandada ja sisustada selliselt, et see tagab piisava mugavuse ja
soodustab puhtuse pidamist. Ruumide sisustuses peavad olema koid, rõivaste ja isiklike
asjade jaoks piisava suurusega individuaalsed kapid ning sobiv kirjutuspind.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 4. Kajut
(1) Laeval peab iga laevapere liikme käsutuses olema koht kajutis, mis on piisavalt suur
ja nõuetekohaselt sisustatud, et tagada rahuldav mugavus ja puhtus.
§ 5. Nõuded kajutile
(2) Kajutis peab olema põranda külge kinnitatud allalastav või väljatõmmatav laud või
kirjutuslaud, vajalikul hulgal mugavaid istmeid, peegel, kapp isiklike asjade
paigutamiseks ja vajalik arv nagisid.
Magamisruumid tuleb võimaluse korral paigutada või varustada nii, et meestele ja naistele
on tagatud vajalikul tasemel privaatsus.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 4. Kajut
(3) Mehed ja naised tuleb paigutada eraldi kajutitesse.
(4) Kui kalalaevas ei ole võimalik eraldada omaette kajutit meestele ja naistele, siis peab
kajut olema sellise varustusega, et oleks tagatud piisav privaatsus.
Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda
põrkevaheseinast eespool. Laevad peavad olema varustatud tegevusalale sobivate
messidega. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud
magamisruumidest, kui see on võimalik. Iga messi mõõtmed ja sisustus peavad olema
piisavad seda korraga kasutavate inimeste tõenäolist arvu arvestades.
Kehtiv õigus: VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“
§ 6. Toitlustamiseks ettenähtud ruumidele kohaldatavad nõuded
(1) Toitlustamiseks ettenähtud kambüüs, mess või messid ja abiruumide arv, suurus ning
sisustus kavandatakse laevapere liikmete arvu, reisi kestust, sõidupiirkonda, toitude
eeltöötlust ja toiduvarude täiendamise võimalusi arvestades.
(3) 3000-se või suurema kogumahutavusega laeval peab mess asuma kajutitest eraldi,
võimalikult kambüüsi lähedal.
(4) Mess peab olema piisavalt suur, nõuetekohaselt sisustatud ja varustatud vajalike
seadmetega, arvestades messi ühel ajal kasutavate laevapere liikmete arvu.
Kõikide pardal olevate inimeste jaoks peavad olema laeva tegevusalale vastavad
sanitaarsõlmed, kus on vastavalt vajadusele tualetid, valamud ja vannid või dušid. Need
ruumid peavad vastama tervishoiu ja hügieeni miinimumnõuetele ning mõistlikele
kvaliteedinõuetele. Sanitaarsõlmed peavad olema sellised, et välistatakse muude ruumide
saastumine. Sanitaarsõlmed peavad võimaldama mõistlikku privaatsust. Kõikidel kaluritel
ja teistel pardal viibivatel inimestel peab olema võimalus kasutada nõuetekohase hügieeni
nimel piisavas koguses kuuma ja külma magevett. Pädev asutus võib pärast
konsulteerimist määrata kindlaks vee miinimumkoguse. Sanitaarsõlmede olemasolu korral
peavad need olema varustatud välisõhuga ventilatsiooniga, mis on eluruumide muudest
osadest eraldi. Kõik sanitaarsõlmede pinnad peavad olema lihtsalt ja tõhusalt
puhastatavad. Põrandatel peab olema libisemisvastane kate.
Esialgsel hinnangul tuleb kehtestada säte, mille kohaselt alla 24 meetristel laevadel, mis
jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja kus kalurid ööbivad pardal, peavad olema laeva
tegevusalale vastavad sanitaarruumid. Kui sellisel kalalaeval on sanitaarruumid, siis
peavad need vastama järgmistele tingimustele:
VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“
§ 8. Laevapere hügieeniruum
(1) Laevapere liikme kasutuses peab olema hügieeniruum, kus on vähemalt WC-pott,
valamu ja vann või dušš. Reeder tagab seebi ja tualettpaberi olemasolu.
(2) Laevapere liikmete jaoks, kelle kajutis puudub hügieeniruum, peab laeval olema
ühiskasutusega hügieeniruum, kus on iga kuue laevapere liikme kohta vähemalt üks
valamu, vann või dušš ja WC-pott. Kalalaeval peab olema vähemalt üks WC-pott kaheksa
laevapere liikme kohta.
(5) Hügieeniruumis peab olema väljatõmbe ventilatsioon, mis ei ole ühenduses ühegi muu
eluruumi osaga.
(6) Hügieeniruumi põranda ja seinte liitekohad tehakse parema puhastamise tagamiseks
võimaluse korral kumerad.
(7) Kui hügieeniruumis on mitu WC-potti, tuleb need privaatsuse tagamiseks küllaldaselt
üksteisest eraldada.
(10) Pesemiskohtades peab olema kuum ja külm jooksev joogivesi.
Laevas peab vajaduse korral olema võimalus rõivaste pesemiseks ja kuivatamiseks laeva
tegevusala arvestades, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.
Ilmselt tuleb sätestada, et vajaduse korral peab ka alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis
jääb merele kauemaks kui 24 tunniks ja kus kalurid ööbivad laeva pardal, olema võimalus
riiete pesemiseks ja kuivatamiseks.
Vajaduse korral tuleb haigestunud või vigastatud kalurile tagada kajut.
Ilmselt tuleb teha eraldi säte alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, mis jäävad merele
kauemaks kui 24 tunniks ja kus kalurid ööbivad laeva pardal.
Tormivarustuse ja muude isikukaitsevahendite ülesriputamise koht peab paiknema
väljaspool magamisruume, kuid nende suhtes sobivalt.
VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“
§ 3. Eluruumidele kohaldatavad üldnõuded
(7) Kajutid ei tohi olla otse ühendatud lasti- ja masinaruumide, kambüüsi, laoruumide,
kuivatusruumide ega üldkasutatavate hügieeniruumidega.
Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tuleb anda sobivad söögiriistad, magamisvarustus ja
muu pesu. Pesu kulu saab tegevuskuluna siiski hüvitada, kui see on sätestatud
kollektiivlepingus või kaluri töölepingus.
VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“
§ 5. Nõuded kajutile
(7) Reeder tagab igale laevapere liikmele laeval voodivarustuse, käterätikud ja
pesemisvahendid.
Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tagatakse põhjendatud ja teostatavas ulatuses
juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa kalalaevareederi kogukulu
sellele.
Võimalik sätestada sarnases sõnastuses kohustus alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele,
mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja mille pardal kalurid ööbivad.
Pardal peavad olema toidu valmistamise seadmed. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti,
paigaldatakse need seadmed eraldi kambüüsi, kui see on teostatav. Kambüüs või eraldi
kambüüsi puudumisel toiduvalmistamisala peavad olema selleks piisava suurusega, hästi
valgustatud ja ventileeritud ning nõuetekohaselt varustatud ja korras hoitud.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“.
§ 15. Laevapere liikmete elu- ja olmeruumid
(4) Kui kalalaeval on kambüüs ja mess, siis peavad need olema piisava suurusega,
arvestades laevapere liikmete arvu, hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti
puhastatavate pindadega ning varustatud külmkapiga. Üldventilatsiooniga tuleb tagada
kambüüsi õhuvahetus vähemalt 15 l/s m2.
Kambüüsis toidu valmistamiseks kasutatavaid gaasilise butaani või propaani mahuteid
tuleb hoida avatud tekil varjualuses, mis on mõeldud nende kaitseks väliste kuumusallikate
ja välismõjude eest.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“.
§ 5. Gaasiseadmed
(3) Balloonid peavad olema ladustatud avatekil. Kõik balloonidest lähtuvad ventiilid,
surveregulaatorid ja torud peavad olema kaitstud väliskahjustuste eest.
Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva,
jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole
sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 173, 17.05.2001 „Kalalaevadel esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“.
§ 15. Laevapere liikmete elu- ja olmeruumid
(4) Kui kalalaeval on kambüüs ja mess, siis peavad need olema piisava suurusega,
arvestades laevapere liikmete arvu, hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti
puhastatavate pindadega ning varustatud külmkapiga. Üldventilatsiooniga tuleb tagada
kambüüsi õhuvahetus vähemalt 15 l/s m2.
Toitu ja joogivett peab olema piisavalt, arvestades kalurite arvu ning reisi kestust ja laadi.
Lisaks peavad nende toiteväärtus, kvaliteet, kogus ja vaheldusrikkus olema piisavad,
arvestades ka kalurite toiduga seotud usuliste vajaduste ja kultuuritavadega.
Tervise- ja tööministri 10.07.2014 määrus nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja
toitlustamise kord“
§ 3. Üldnõuded toitlustamisel
(1) Toidu ja joogivee kogus peab olema piisav, arvestades laevapere liikmete arvu ning
reisi kestust ja iseloomu.
(2) Laevaperele varutakse nõuetekohane toit ja joogivesi ning korraldatakse korrapärane
toidu valmistamine ja serveerimine, võttes arvesse laevapere liikmete
toiduenergiavajadust.
(3) Toitlustamisel arvestatakse tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, elanikkonna
üldiseid toitumistavasid, vaheldusrikkust ja võimaluse korral laevapere liikme usulistest või
kultuurilistest põhjustest tingitud vajadusi ning individuaalseid toitumistavasid.
Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid,
mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.
VV 10.07.2014 määrus nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“
(1) Laevapere liikme majutamiseks laeval tuleb tagada ohutud, inimväärsed ja käesoleva
määruse nõuetele vastavad eluruumid.
(7) Kajutid ei tohi olla otse ühendatud lasti- ja masinaruumide, kambüüsi, laoruumide,
kuivatusruumide ega üldkasutatavate hügieeniruumidega. Nimetatud ruume kajutitest
eraldava vaheseina osa ja välisvaheseinad peavad olema vee- ja gaasikindlad ning
ehitatud vastupidavast terasest või muust sobivast materjalist.
Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana.
Kehtivad üldised hügieeni- ja tervisekaitsenõuded.
VV määrus 23.07.2014 nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“
§ 8. Laevaperele toidu serveerimine
(2) Toitude serveerimisel tuleb vältida toidu saastumist ja mikroobide paljunemist ning
tagada toidu nõuetekohane säilimine laevapere liikmetele üleandmiseni.
Jäätmeid tuleb hoida kinnistes, korralikult suletud mahutites ning need tuleb eemaldada
vastavalt vajadusele toidu käitlemise aladelt.
Kehtivad üldised toidujäätmete käitlemise ja hügieeninõuded.