Aivar Rahno Teie: 19.11.2018 nr 2-5/18-02273
Riigikantselei
Meie: 05.12.2018 nr 1.4-2/5777-2
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukohaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu (755 SE) kohta
Austatud härra riigisekretär
Esmalt esitab Maaeluministeerium loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu (755 SE) (edaspidi eelnõu) ja selle seletuskirja kohta oma märkused, seejärel
toob välja Keskkonnaministeeriumi arvamuse ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepaneku eelnõu kohta, ning teeb ettepaneku Vabariigi
Valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Loomade heaolu kaitse on Euroopa Liidu üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk1 ning see
on osa Euroopa Liidu põhiväärtustest2. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud liidu huvi
loomade tervise ja kaitse vastu.3 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 13 kohaselt tuleb
põllumajanduspoliitika rakendamisel pöörata täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste
olendite heaolu nõuetele ning katseloomade kaitse konventsiooni preambuli kohaselt on
inimesel moraalne kohustus respekteerida kõiki loomi ning nende võimet kannatada ja
mäletada.
Karusloomadega seonduvat reguleerivad kooskõlas eespool nimetatud loomakaitse valdkonda
puudutavate põhimõtetega eelkõige loomakaitseseadus ja põllumajandusministri 6. septembri
2010. aasta määrus nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise
kohta“. Viimati nimetatud määrusega on Eesti õiguskorda üle võetud põllumajandusloomade
kaitse Euroopa konventsiooni, mis on heaks kiidetud nõukogu 19. juuni 1978. aasta otsusega
nr 78/923/EMÜ (EÜT L 323), sätted ja konventsiooni alalise komitee 22. juuni 1999. aasta
soovitus karusloomade kohta.
1
Kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punkt 22, ja Nationale Raad
van Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27.
2
Komisjoni 15. veebruari 2012. a teatises nr COM(2012) 6 final/2 Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta
aastateks 2012−2015 on välja toodud: „Loomade heaolu on laia avalikkust puudutav probleem. Loomade
kohtlemine on seotud eetikaga ja see on osa liidu põhiväärtustest. Seega on oluline suhelda laste, noorte ja laia
avalikkusega, et suurendada teadlikkust loomade austamisest ning edendada omanike vastutustunnet.”
3
Euroopa Kohtu 25. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas T-526/10: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon punkt
42
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Põllumajandusministri määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud
ruumi või ehitise kohta“ § 8 lõike 6 kohaselt ei tohi karusloomakasvanduses pidada looduses
sündinud või loodusest püütud karuslooma. Praegu karusloomakasvandustes elavad
karusloomad on sündinud tehistingimustes ning seda juba põlvkondi järjest. Lisaks on oluline,
et karusloomakasvandustes peetavaid loomi aretatakse eesmärgiga täiustada või säilitada
karuslooma majanduslikult kasulikke omadusi. Selline aretustöö viitab selgelt, et
karusloomakasvandustes peetavad karusloomad ei ole metsloomad, sest
karusloomakasvandustes peetavatel karusloomadel on võrreldes metsloomadega aretustöö
tulemusena kujunenud välja või muutunud teatud omadused. Seega vajab täiendavat analüüsi
eelnõu aluseks olev seisukoht, mille kohaselt peetakse karusloomi metsloomadeks.
Eelnõu seletuskirja kohta esitab Maaeluministeerium alljärgnevad märkused.
Eelnõu seletuskirja mõjude osas on tähelepanuta jäänud mitmed olulised asjaolud ning vääralt
on hinnatud mõju ulatust. Vaatamata sellele, et karusloomakasvatajate osakaal ettevõtjate arvust
on väike, on karusloomakasvatuse toodangu rahaline koguväärtus, osatähtsus
põllumajandussektori kogutoodangust ja ekspordist märkimisväärne. Eesti Maaülikooli poolt
2016. aastal koostatud karusloomakasvatuse uuringu4 kohaselt moodustas kõikide Eestis
toodetud nahkade koguväärtus ajavahemikul 2004/05–2015 47,7 miljonit eurot.
Karusloomakasvatuse lisandväärtuse summa iseloomustab sektori väiksust ning on eelkõige
võrreldav kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala ettevõtjate andmetega. Eesti majanduse jaoks
on olulisel kohal eksport ning karusloomakasvatuse toodang on põhiliselt suunatud ekspordile,
kusjuures hetkel tegutsevate ettevõtjate mingi- ja rebasenahkade müük ekspordis on võrrelduna
põhiliste põllumajandussaadustega märkimisväärne. Näiteks viimastel aastatel on
karusnahkade ekspordi summa võrrelduna piimatoodete, munade ja mee ekspordisummaga
olnud viimasest ligikaudu 5,5% ja teravilja ekspordiga võrrelduna (suhtes) on karusnahkade
ekspordi summa 11–14%.
Ebatäpne on seletuskirjas esitatud väide, et karusloomade pidamise keelustamine toob kaasa
majandusliku mõju vaid vähestele. Seletuskirja mõjude hindamise analüüsist on välja jäetud ka
karusloomakasvatuse kaudne mõju majandusele. Karusloomakasvatuse toodangu (karusnaha)
saamiseks väärindatakse kiskjalistele karusloomadele antav peamiselt liha- ja kalajäätmetest
valmistatud sööt väärtuslikeks nahkadeks (eksporttoodanguks). Kui kiskjaliste karusloomade
kasvatamine lõpetada, tuleks suur osa liha- ja kalatööstuse jäätmeid utiliseerida. Näiteks on ka
HKScan Eesti AS oma 13. oktoobril 2016 pöördumises seoses karusloomakasvatusega (kirja nr
Maaeluministeeriumi dokumendiregistris 7.2-3/9021) juhtinud tähelepanu mõjule, mida
karusnahatööstus avaldab kanalihatootmisele. Viidatud pöördumises leiab HKScan Eesti AS, et
karusnahatööstuste tegevuse lõppemine viiks HKScan Eesti AS-i linnukasvatussektorist välja,
sest hetkel karusloomakasvatustes söödana kasutatava 3. kategooria kanajäätmete, mida tekib
aastas 6000 tonni, utiliseerimisega tekib neile oluline kulu ning arvestades, et teistes Euroopa
Liidu liikmesriikides samas sektoris tegutsevatel ettevõtjatel sama kulu ei teki, muutub HKScan
Eesti AS kõnealuses sektoris konkurentsivõimetuks. Seega leiab HKScan Eesti AS, et
karusloomakasvatuse kui tööstusharu mõju kanalihatootmise jätkusuutlikkusele on suur.
Samuti ei saa alahinnata karusloomakasvatuse mõju tööhõivele. Siinjuures ei tule silmas pidada
vaid neid inimesi, kes töötavad karusloomakasvatuses, vaid ka neid, kes töötavad kaudselt
karusloomakasvatusega seotud tegevusvaldkondades (köösneritöökojad, moedisain,
rõivatööstus, ehitus, transport, kalandus ja teised). Paljudele väiketootjatele (eriti
tšintšiljakasvatajatele) on karusloomade pidamine ainukeseks elatusallikaks.
4
„Karusloomakasvatuse uuring“, Eesti Maaülikool. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-karusloomakasvatus.pdf
2 (4)
Eespool toodud karusloomakasvatuse keelamisega seotud majanduslikele mõjudele on
tähelepanu juhitud ka 26. juulil 2017. aastal Riigikogu esimehele ja maaelukomisjoni esimehele
adresseeritud karusloomakasvatuse jätkamist toetavas petitsioonis.5
Arvestades eeltoodut, jääb Maaeluministeerium oma 24. oktoobri 2016. aasta kirjas nr
7.2-3/8888-1, 27. detsembri 2016. aasta kirjas nr 7.2-3/12189-1 ja 23. märtsi 2017. aasta kirjas
nr 1.4-2/1759-2 esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole põhjust karusloomakasvatusi
keelata, kui karusloomakasvatustes on täidetud loomade pidamise ja loomade surmamise kohta
kehtestatud nõuded.
Keskkonnaministeeriumi 4. detsembri 2018. aasta kirja nr 1-5/18/7672-2 kohaselt jääb ka
Keskkonnaministeerium oma varem esitatud seisukoha juurde, leides, et farmides, kus on
tagatud keskkonnaohutuse reeglite täitmine ning välistatud võõrliikide loodusesse pääsemine,
ei ole Keskkonnaministeeriumi seisukohast põhjust karusloomade kasvatamine keelustada.
Samuti juhtis Keskkonnaministeerium tähelepanu asjaolule, et eelnõu edasise menetluse korral
tuleb üle vaadata rakendussätted, sest lubade automaatset kehtivust ei saa sätestada seadusega.
Lõppenud loa korral peab selle uuesti taotlema ja tõestama, et nõuded loomade pidamiseks on
endiselt täidetud. Seega tuleks ümber sõnastada eelnõu § 2 punkt 3 nii, et lubade kehtivuse
määratlemise asemel keelatakse farmide tegutsemine alates 31. maist 2024.
Lisaks leidis Keskkonnaministeerium, et eelnõu § 2 punktides 1 ja 2 toodud kehtetuks
tunnistamise sätetele tuleb näha ette jõustumise tähtaeg 31. mai 2024, et välistada olukord, kus
farm võib tegutseda, aga kehtivat lubade andmise korda ja loomade pidamiseks esitatavaid
nõudeid enam ei ole. Hetkel eelnõus kavandatud looduskaitseseaduse muudatused seavad ohtu
loodusliku mitmekesisuse, kuivõrd võõrliikide loodusesse pääsemise takistamiseks sätestatud
kohustused tunnistatakse kehtetuks enne farmi tegevuse lõpetamiseks ettenähtud tähtaega.
Muu hulgas teatas Keskkonnaministeerium, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EL) nr 1143/2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja
levimise ennetamise ja ohjamise kohta ning selle alusel kehtestatud Euroopa Liidu tähtsusega
võõrliikide nimekirjale on alates 2. veebruarist 2019. aastast kährikkoera pidamine,
paljundamine, turustamine, vedamine jms üldjuhul keelatud. Juhul, kui keegi soovib
kährikkoeri pidada majanduslikul eesmärgil (farmis), tuleb selleks tegevuseks saada nõusolek
Euroopa Komisjonilt, mille järgselt on liikmesriigil õigus vastavale asutusele luba anda või
selle andmisest keelduda. Elusate loomade turustamine (nt müük farmide vahel vere
värskenduse eesmärgil) ei ole lubatud ka sellist luba omavatel farmidel.
Täiendavalt märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest
eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, et kuna eelnõu sisaldab
tehnilisi norme, tuleb eelnõust teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitamine
peab toimuma eelnõu faasis. Pärast teavitamisele saatmist kooskõlastavad komisjon ja teised
liikmesriigid eelnõu kuni kolm kuud ning selle aja jooksul ei tohi eelnõu seadusena vastu võtta.
Kui komisjon või mõni liikmesriik avaldab üksikasjalikku arvamust, pikeneb ooteaeg kuuele
kuule.
Eeltoodud põhjustele tuginedes ning kooskõlas Keskkonnaministeeriumi esitatud seisukohaga,
teeb Maaeluministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada eelnõu.
5
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/e8500dbf-b56c-
40b9-ac95-43211e1eb784/
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
Riigihalduse minister
maaeluministri ülesannetes
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium
Elis-Ketter Müürsepp
625 6280
[email protected]
Enno Piisang
625 6214
[email protected]
Liina Jürgenson
625 6270
[email protected]
4 (4)