dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 3. detsember 2018
Viit
5.2-2/3777-1
Registreeritud
3. detsember 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Terviseamet, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-23777-1 03.12.2018 Väljaminev kiri.bdoc225 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet [email protected] Meie 03.12.2018 nr 5.2-2/3777-1 Kiirgustegevusloa andmine üldarstiabi osutajale Pöördume Teie poole perearstide (juriidilises tähenduses üldarstiabi osutajate) tegevuse ulatuse ja neile kiirgustegevusloa väljastamisega seoses. Soovime väljendada oma seisukohta kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) ning kiirgusseaduse (edaspidi KS) koosmõju tõlgenduse osas antud teemal, et edaspidi vältida erinevaid tõlgendusi. Kuna KS on teema tõusetumisest alates muutunud, siis aitab tõlgenduste ühtlustamine kaasa ka ühetaolise praktika kujundamisele edaspidi. Küsimus sellest, kas perearst (juriidilises tähenduses üldarstiabi osutaja) võiks oma tegevuse raames kasutada röntgenaparaati ning teostada sellega teatud uuringuid, on kerkinud seoses perearst Madis Veskimägi juhtumiga. Pikalt kestnud ja taas päevakorda kerkinud juhtumi käigus on röntgenuuringute teostamist seni käsitletud radioloogia teenuse (juriidilises tähenduses eriarstiabi) osutamisena ning perearstile keeldutud kiirgustegevusloa väljastamisest põhjendusega, et tegemist ei ole radioloogia tegevusluba omava juriidilise isikuga. TTKS tõepoolest välistab eriarstiabi teenuste osutamise üldarstiabi osutaja poolt. Samas on üldarstiabi puhul tegemist teenusega, mida osutavad peremeditsiini pädevusega eriarstid (perearstid). Perearstid on laiapõhjalise väljaõppega arstid, kelle tegevus hõlmab ja kes kasutavad oma tegevuses erinevate kitsamate erialade tegevusi. Näitena võib tuua mitmeid diagnostilisi protseduure nagu elektrokardiogramm, teatud laboriuuringud, otoskoopia, spirograafia jm. Perearstid teevad oma praksises neid uuringuid piiratud mahus oma tegevusloa raames, omamata tegevuslubasid kardioloogia, laborimeditsiini, kõrva-nina- kurguhaiguste või pulmonoloogia eriarstiabi osutamiseks. Perearstid teevad vajadusel ka teatud kirurgilisi sekkumisi, omamata üldkirurgia tegevusluba. Kõigi nimetatud tegevuste puhul on eelduseks arsti pädevus omandatuna põhiõppe, residentuuri ja elukestva õppe ehk erinevate täiendkoolituste raames. Piiratud mahus erialaspetsiifiliste uuringute ja tegevuste teostamist üldarstiabi raames ei saa lugeda eriarstiabiks TTKS tähenduses, millisel puhul rakenduks eriarstiabi tegevusloa nõue. Nende tegevuste ja oskuste loetelu, mida perearst oma patsientide abistamiseks rakendab, on aastate jooksul laienenud ja laieneb kindlasti ka tulevikus. See on peremeditsiini eriala ja üldarstiabi teenuse loogiline areng. Sama lähenemine peaks juriidilises mõttes olema aluseks ka radioloogiliste uuringute tegemisel piiratud mahus sh nii sonograafiliste ehk ultraheliuuringute kui ka röntgenuuringute tegemisel. Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) on väljendanud paljude perearstide huvi ja soovi hakata tegema teatud lihtsamaid sonograafilisi uuringuid. Selle rakendumiseks on vajalik perearsti täiendõpe ning seadme soetamine. Tegevusloa mõttes ei tähenda see üldarstiabi osutajate jaoks muutust. Röntgenuuringute puhul on oluliseks erisuseks kiirgus ja sellest tulenevalt kiirgustegevusloa nõue, mis on kiirgusohutuse seisukohalt kindlasti vajalik. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Tuleb lisada, et me ei ole hetkel seisukohal, et röntgenuuringute tegemine peaks olema tulevikus esmatasandi teenuste ja üldarstiabi kindlaks osaks. Ka ei ole perearstid seni teinud sellist ettepanekut, seda on nähtud pigem ühe lisavõimalusena. Teenusena osutatakse seda praegu enamus tervisekeskustes koostöös eriarstiabi osutajatega ja see on meie hinnangul mõistlik ning eelistatud lahendus. Samas teatud piirkondades ja teatud juhtudel võib see EPS hinnangul olla põhjendatud. Analüüsisime omalt poolt kehtiva KS regulatsiooni kiirgustegevusloa osas. KS ei maini otseselt radioloogia tegevusluba kui kiirgustegevusloa eeldust. Küll aga on seaduses sätestatud nõuded kiirgustegevusloa omanikule, mis on sisuliselt vajalikud kiirgusohutuse tagamiseks. KS § 32 kehtestab kiirgustegevusloa omaja kohustused. Kiirgustegevusloa omaja on kohustatud järgima kiirgusohutuse põhimõtteid; tagama kiirgusohutuse, koostama kiirgustööde tegemiseks ja kiirgustöötajate juhendamiseks vajalikud eeskirjad, korraldama kiirgustöötajate tervisekontrolli; tagama kasutatavate mõõteriistade regulaarse kontrollimise ja kalibreerimise ning vastutama nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest jne. KS § 35 sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustuse välja töötada ja rakendada kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab KS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloaga määratud tingimuste täitmise. Seaduse §-s 42 on kehtestatud nõuded meditsiinikiirituse protseduuriks, sh: „(1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel peab meditsiinikiirituse kasutamine olema põhjendatud ja protseduuri tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale peab kaaluma üles kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse. …(11) Meditsiinikiirituse protseduuri tuleb teha optimeeritult, hoides protseduuri tegemisel kiirgusdoosi nii väiksena, kui see on protseduuri eesmärgi saavutamiseks võimalik ja mõistlik. (12) Patsienti peab enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist teavitama ioniseeriva kiirgusega kaasnevatest ohtudest ja kättesaadava teabe põhjal peavad olema välja selgitatud andmed patsiendile varem tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta.“ Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded on lisaks kehtestatud valdkonna eest vastutava minister määrusega „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“. Selles määruses on sätestatud meditsiiniradioloogia protseduuri tegemise nõuded, sh et meditsiiniradioloogia protseduuri teeb radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või muu kiirgustöötaja. Muu hulgas peab kiirgustegevusloa omanik kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks ning patsiendidoosi optimeerimiseks koguma aasta jooksul vajalikke andmeid vähemalt kümne üle 15-aastase patsiendi kohta, pidama kvaliteedikäsiraamatut, viima läbi vähemalt üks kord aastas asutusesisese meditsiiniradioloogia protseduuride kliinilise auditi. Meditsiiniradioloogia protseduuride kvaliteedi tagamiseks on määruse § 6 sätestatud meditsiinikiiritusseadmete kasutamise nõuded, sh et kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme professionaalse kasutamise alustamist heakskiidukatse ning seadme kasutamisel regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendi ning seadme tootja soovitustega, kui kiirgustegevusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib määruse kohaselt teha kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötav meditsiinifüüsika spetsialist, täites kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi tingimusi, või tootja poolt volitatud isik või vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor. Eelnevat kokku võttes saaks juriidiliseks aluseks kiirgustegevusloa välja andmisel olla olukord, kus on reaalselt täidetud kõik KS ja selle rakendusaktides olevad nõuded sh olemas 3 kõik eeltoodud määruses sätestatud eeldused meditsiiniradioloogia protseduuride teostamiseks nagu pädev personal, kvaliteedisüsteem jpm, mida tuleks ka üldarstiabi osutajate puhul kahtlemata kontrollida. Lisada tuleb veel, et TTKS alusel kehtestatud nõuetes ambulatoorse või statsionaarse radioloogia teenuste osutamiseks viidatakse KS-le. See tähendab, et sisuline eelkontroll, et oleks täidetud kõik eeltingimused kiirgusohutuse tagamiseks sh pädev personal meditsiiniradioloogia protseduuri tegemiseks, toimub kiirgustegevusloa väljastamisel. Seega saab kehtivaid seaduseid (TTKS, KS) tänases sõnastuses tõlgendada viisil, et üldarstiabi osutaja võib oma tegevuse ja üldarstiabi tegevusloa raames teostada muude uuringute kõrval ka röntgenuuringuid piiratud mahus, kui tal on täidetud kõik kiirgusohutuse nõuded ehk kiirgustegevusluba KS tähenduses. Sarnaselt on olukorda tõlgendatud ka hambaarstide puhul, kes teostavad röntgenuuringuid piiratud mahus hambaravi tegevusloa raames. Loodame, et antud selgitustest on edaspidi abi seaduste tõlgendamisel ja rakendamisel. Kui mõnes eelpool toodud küsimuses peate vajalikuks täiendavaid arutelusid, oleme igati valmis koostööks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Riigikogu sotsiaalkomisjon Terviseamet Eesti Haigekassa Eesti Perearstide Selts Heli Paluste 6269 127 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →