Keskkonnaamet
[email protected] Meie 03.12.2018 nr 5.2-2/3777-1
Kiirgustegevusloa andmine üldarstiabi osutajale
Pöördume Teie poole perearstide (juriidilises tähenduses üldarstiabi osutajate) tegevuse
ulatuse ja neile kiirgustegevusloa väljastamisega seoses. Soovime väljendada oma
seisukohta kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) ning
kiirgusseaduse (edaspidi KS) koosmõju tõlgenduse osas antud teemal, et edaspidi vältida
erinevaid tõlgendusi. Kuna KS on teema tõusetumisest alates muutunud, siis aitab
tõlgenduste ühtlustamine kaasa ka ühetaolise praktika kujundamisele edaspidi.
Küsimus sellest, kas perearst (juriidilises tähenduses üldarstiabi osutaja) võiks oma tegevuse
raames kasutada röntgenaparaati ning teostada sellega teatud uuringuid, on kerkinud
seoses perearst Madis Veskimägi juhtumiga. Pikalt kestnud ja taas päevakorda kerkinud
juhtumi käigus on röntgenuuringute teostamist seni käsitletud radioloogia teenuse (juriidilises
tähenduses eriarstiabi) osutamisena ning perearstile keeldutud kiirgustegevusloa
väljastamisest põhjendusega, et tegemist ei ole radioloogia tegevusluba omava juriidilise
isikuga.
TTKS tõepoolest välistab eriarstiabi teenuste osutamise üldarstiabi osutaja poolt. Samas on
üldarstiabi puhul tegemist teenusega, mida osutavad peremeditsiini pädevusega eriarstid
(perearstid). Perearstid on laiapõhjalise väljaõppega arstid, kelle tegevus hõlmab ja kes
kasutavad oma tegevuses erinevate kitsamate erialade tegevusi. Näitena võib tuua mitmeid
diagnostilisi protseduure nagu elektrokardiogramm, teatud laboriuuringud, otoskoopia,
spirograafia jm. Perearstid teevad oma praksises neid uuringuid piiratud mahus oma
tegevusloa raames, omamata tegevuslubasid kardioloogia, laborimeditsiini, kõrva-nina-
kurguhaiguste või pulmonoloogia eriarstiabi osutamiseks. Perearstid teevad vajadusel ka
teatud kirurgilisi sekkumisi, omamata üldkirurgia tegevusluba. Kõigi nimetatud tegevuste
puhul on eelduseks arsti pädevus omandatuna põhiõppe, residentuuri ja elukestva õppe ehk
erinevate täiendkoolituste raames. Piiratud mahus erialaspetsiifiliste uuringute ja tegevuste
teostamist üldarstiabi raames ei saa lugeda eriarstiabiks TTKS tähenduses, millisel puhul
rakenduks eriarstiabi tegevusloa nõue. Nende tegevuste ja oskuste loetelu, mida perearst
oma patsientide abistamiseks rakendab, on aastate jooksul laienenud ja laieneb kindlasti ka
tulevikus. See on peremeditsiini eriala ja üldarstiabi teenuse loogiline areng.
Sama lähenemine peaks juriidilises mõttes olema aluseks ka radioloogiliste uuringute
tegemisel piiratud mahus sh nii sonograafiliste ehk ultraheliuuringute kui ka röntgenuuringute
tegemisel. Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) on väljendanud paljude perearstide huvi ja
soovi hakata tegema teatud lihtsamaid sonograafilisi uuringuid. Selle rakendumiseks on
vajalik perearsti täiendõpe ning seadme soetamine. Tegevusloa mõttes ei tähenda see
üldarstiabi osutajate jaoks muutust. Röntgenuuringute puhul on oluliseks erisuseks kiirgus ja
sellest tulenevalt kiirgustegevusloa nõue, mis on kiirgusohutuse seisukohalt kindlasti vajalik.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Tuleb lisada, et me ei ole hetkel seisukohal, et röntgenuuringute tegemine peaks olema
tulevikus esmatasandi teenuste ja üldarstiabi kindlaks osaks. Ka ei ole perearstid seni teinud
sellist ettepanekut, seda on nähtud pigem ühe lisavõimalusena. Teenusena osutatakse seda
praegu enamus tervisekeskustes koostöös eriarstiabi osutajatega ja see on meie hinnangul
mõistlik ning eelistatud lahendus. Samas teatud piirkondades ja teatud juhtudel võib see
EPS hinnangul olla põhjendatud.
Analüüsisime omalt poolt kehtiva KS regulatsiooni kiirgustegevusloa osas.
KS ei maini otseselt radioloogia tegevusluba kui kiirgustegevusloa eeldust. Küll aga on
seaduses sätestatud nõuded kiirgustegevusloa omanikule, mis on sisuliselt vajalikud
kiirgusohutuse tagamiseks.
KS § 32 kehtestab kiirgustegevusloa omaja kohustused. Kiirgustegevusloa omaja on
kohustatud järgima kiirgusohutuse põhimõtteid; tagama kiirgusohutuse, koostama
kiirgustööde tegemiseks ja kiirgustöötajate juhendamiseks vajalikud eeskirjad, korraldama
kiirgustöötajate tervisekontrolli; tagama kasutatavate mõõteriistade regulaarse kontrollimise
ja kalibreerimise ning vastutama nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest
jne.
KS § 35 sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustuse välja töötada ja rakendada
kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab
KS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloaga
määratud tingimuste täitmise.
Seaduse §-s 42 on kehtestatud nõuded meditsiinikiirituse protseduuriks, sh:
„(1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel peab meditsiinikiirituse kasutamine olema
põhjendatud ja protseduuri tegemisest tulenev eeldatav kasu üksikisikule või ühiskonnale
peab kaaluma üles kiiritamisest tuleneva võimaliku isikukahjustuse.
…(11) Meditsiinikiirituse protseduuri tuleb teha optimeeritult, hoides protseduuri tegemisel
kiirgusdoosi nii väiksena, kui see on protseduuri eesmärgi saavutamiseks võimalik ja
mõistlik.
(12) Patsienti peab enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist teavitama ioniseeriva
kiirgusega kaasnevatest ohtudest ja kättesaadava teabe põhjal peavad olema välja
selgitatud andmed patsiendile varem tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta.“
Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded on lisaks kehtestatud valdkonna eest
vastutava minister määrusega „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride
teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“.
Selles määruses on sätestatud meditsiiniradioloogia protseduuri tegemise nõuded, sh et
meditsiiniradioloogia protseduuri teeb radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse
hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või
muu kiirgustöötaja.
Muu hulgas peab kiirgustegevusloa omanik kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks ning
patsiendidoosi optimeerimiseks koguma aasta jooksul vajalikke andmeid vähemalt kümne
üle 15-aastase patsiendi kohta, pidama kvaliteedikäsiraamatut, viima läbi vähemalt üks kord
aastas asutusesisese meditsiiniradioloogia protseduuride kliinilise auditi.
Meditsiiniradioloogia protseduuride kvaliteedi tagamiseks on määruse § 6 sätestatud
meditsiinikiiritusseadmete kasutamise nõuded, sh et kiirgustegevusloa omaja korraldab enne
meditsiinikiiritusseadme professionaalse kasutamise alustamist heakskiidukatse ning
seadme kasutamisel regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas Euroopa Komisjoni kiirguskaitse
juhendi ning seadme tootja soovitustega, kui kiirgustegevusloa tingimustes ei ole määratud
teisiti.
Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib määruse kohaselt teha kiirgustegevusluba omava
tervishoiuteenuse osutaja juures töötav meditsiinifüüsika spetsialist, täites kiirgusohutuse
kvaliteedisüsteemi tingimusi, või tootja poolt volitatud isik või vastavas mõõtevaldkonnas
akrediteeritud labor.
Eelnevat kokku võttes saaks juriidiliseks aluseks kiirgustegevusloa välja andmisel olla
olukord, kus on reaalselt täidetud kõik KS ja selle rakendusaktides olevad nõuded sh olemas
3
kõik eeltoodud määruses sätestatud eeldused meditsiiniradioloogia protseduuride
teostamiseks nagu pädev personal, kvaliteedisüsteem jpm, mida tuleks ka üldarstiabi
osutajate puhul kahtlemata kontrollida.
Lisada tuleb veel, et TTKS alusel kehtestatud nõuetes ambulatoorse või statsionaarse
radioloogia teenuste osutamiseks viidatakse KS-le. See tähendab, et sisuline eelkontroll, et
oleks täidetud kõik eeltingimused kiirgusohutuse tagamiseks sh pädev personal
meditsiiniradioloogia protseduuri tegemiseks, toimub kiirgustegevusloa väljastamisel.
Seega saab kehtivaid seaduseid (TTKS, KS) tänases sõnastuses tõlgendada viisil, et
üldarstiabi osutaja võib oma tegevuse ja üldarstiabi tegevusloa raames teostada muude
uuringute kõrval ka röntgenuuringuid piiratud mahus, kui tal on täidetud kõik kiirgusohutuse
nõuded ehk kiirgustegevusluba KS tähenduses. Sarnaselt on olukorda tõlgendatud ka
hambaarstide puhul, kes teostavad röntgenuuringuid piiratud mahus hambaravi tegevusloa
raames.
Loodame, et antud selgitustest on edaspidi abi seaduste tõlgendamisel ja rakendamisel. Kui
mõnes eelpool toodud küsimuses peate vajalikuks täiendavaid arutelusid, oleme igati valmis
koostööks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Terviseamet
Eesti Haigekassa
Eesti Perearstide Selts
Heli Paluste 6269 127
[email protected]