dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis

Sotsiaalministeerium · 14. detsember 2018
Viit
1.2-3/3896-1
Registreeritud
14. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. detsember 2018

Failid

  • 📎2-117-055510609 13.12.2018 Väljaminev kiri.bdoc875 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-1338 - Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e974364e-0af3-4291-915f- ecd9a6ff132f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e974364e-0af3-4291-915f- ecd9a6ff132f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Siseministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Meie 13.12.2018 nr 2-1/17-0555/10609 Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ eelnõu. Palume eelnõule tagasisidet 5 tööpäeva jooksul, kuna määruse jõustumisaeg on 1. jaanuar 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: AS Metrosert SA Eesti Akrediteerimiskeskus Triinu Sillamaa 6256391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 12.12.2018 VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Tallinn ……..2018 nr…….. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis1 Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud (edaspidi kohustuslikud ühikud). (2) Mõõtetulemusi ja mõõtühikute abil väljendatud suurusi võib esitada lisaks kohustuslikele ühikutele ka mõõtühikutes, mida käesolev määrus ei sisalda, kuid need ei tohi olla visuaalselt suuremad ega muul moel rõhutatult esile toodud võrreldes kohustuslikes ühikutes väljendatud suurustega. (3) Lõikes 2 nimetatud erisust ei kohaldata mõõtevahenditele, mis sisalduvad mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistus. § 2. SI põhiühikud (1) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) lähtub Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures) kehtestatud seitsmest põhiühikust, mille määratlused on esitatud lisas 1 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku määratlused“ (edaspidi lisa 1) ning nimetused ja tähised on esitatud määruse lisa 2 „Tabelid“ (edaspidi lisa 2) tabelis 1. (2) Tuletatud temperatuuriühiku määratlus Celsiuse temperatuuri väljendamiseks on esitatud lisas 1 ning ühiku erinimetus ja tähis on esitatud lisa 2 tabelis 2. § 3. SI tuletatud ühikud (1) SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensiooniavaldise alusel põhiühikute astmete korrutisena arvteguriga üks. (2) SI tuletatud ühikutele antud erinimetused ja tähised on toodud määruse lisa 2 tabelis 3. Lisaks SI põhiühikutele võib ka neid ühikuid kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks lõikes 1 toodud reegli järgi. (3) Tuletatud ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute kaudu. (4) Määruse lisas toodud ühikute kombineerimisel saadakse liitühikud. § 4. Kord- ja osaühikud (1) Kord- ja osaühikud võivad olla nii detsimaalsed kui ka mittedetsimaalsed. (2) Detsimaalsed kord- ja osaühikud on ühikute detsimaalkordsed ja -osad, mille arvkordajaks on 10 või selle astmed ning mis moodustatakse määruse lisa 2 tabelis 4 toodud eesliidete ja tähiste abil. (3) Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliitetähis kirjutatakse ühikutähise ette ilma tühikuta ja ühikutähise astmenäitaja kehtib ka eesliite kohta. (4) Eesliiteid ei tohi kasutada kord- või osaühikute ees ja ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide. (5) Suuruse väärtuse esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuse kümnendosa eraldatakse komaga. (6) Ühikute jagatisena esitatud tuletatud ühikute detsimaalsete kord- ja osaühikute moodustamisel võib eesliite lisada kas ühiku tähisele murru lugejas või nimetajas või mõlemas nimetatud osas. (7) Massiühiku kilogramm detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega sõnale „gramm“ ja eesliitetähise lisamisega tähisele „g“. (8) SI detsimaalsed kord- ja osaühikud, millele on antud erinimetused, on toodud määruse lisa 2 tabelis 5. Nimetatud ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid. (9) SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud on toodud määruse lisa 2 tabelis 6. Nimetatud ühikutest, välja arvatud goon, ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. (10) Määruse lisa 2 tabelites 5 ja 6 toodud kord- ja osaühikuid võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks. (11) Suurust „aeg“ kasutatakse seoses suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00, Greenwichi aja järgi kell 01.00, märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures ajanäitajad nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00, Greenwichi aja järgi kell 01.00, oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures ajanäitajad nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. § 5. Lisaühikud (1) Lisaühikud on: 1) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud; 2) SI ühikutega seotud ühikud, mille kasutusala on piiratud. (2) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud on nimetatud määruse lisa 2 tabelis 7. Neid ühikuid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused on saadud SI ühikutes katseliselt. (3) Määruse lisa 2 tabelis 7 toodud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. (4) SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on nimetatud määruse lisa 2 tabelis 8. Nendest ühikutest, välja arvatud „hektar“ ja „millimeetrit elavhõbedasammast“, võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. § 6. Rakendussäte Määrusega kehtestamata mõõtühikuid võib kasutada toodetel ja seadmetel, mis on vabasse ringlusesse lastud enne 2004. aasta 1. maid, ning nimetatud toodete ja seadmete koostude või osade täiendamisel või asendamisel. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 7.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 9.2.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 7.5.2009, lk 10–13); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21–22). peaminister Jüri Ratas majandus- ja taristuminister Kadri Simson riigisekretär Taimar Peterkop Lisa 1 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku määratlused Lisa 2 Tabelid Vabariigi Valitsuse …. 20... a määrus nr … „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ Lisa 1 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku määratlused 1. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi: CGPM) kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised, kusjuures sulgudes on nimetatud määratluse kehtestanud CGPMi järjekorranumber ja toimumise aasta: 1) pikkusühik meeter on tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983); 2) kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901); 3) ajaühik sekund on võrdne tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuuri-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestusega (13. CGPM, 1967); 4) elektrivoolu ühik amper on konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta (9. CGPM, 1948); 5) termodünaamilise temperatuuri ühik kelvin, on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Nimetatud määratlus osutab veele, mille isotoopkoostis on määratletud järgmiste ainehulga suhtarvudega: 0,00015576 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0,0003799 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0,0020052 mooli 18O ühe mooli 16O kohta (13. CGPM, 1967 ja 23. CGPM, 2007); 6) ainehulga ühik mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C (14. CGPM, 1971). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid; 7) valgustugevuse ühik kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979). 2. Termodünaamilisest temperatuurist, tähisega T, saab tuletada Celsiuse temperatuuri, tähisega t, mida määratletakse kui erinevust kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel võrrandiga t = T – T0, kus T0 = 273,15 K. Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut kraadi Celsiust, mis võrdub ühikuga kelvin. Sel juhul on kraadi Celsiust erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel. Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides 13. CGPMi otsuse kohaselt. Vabariigi Valitsuse …. 20... a määrus nr … „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ Lisa 2 Tabelid Tabel 1. SI PÕHIÜHIKUD Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd Tabel 2. SI TULETATUD TEMPERATUURIÜHIK Suurus Ühiku erinimetus Tähis Celsiuse temperatuur Celsiuse kraad °C Tabel 3. ERINIMETUSE JA -TÄHISEGA SI TULETATUD ÜHIKUD Füüsikaline suurus Ühiku Ühiku Avaldis SI põhi- ja Avaldis SI põhiühikutes erinimetus tähis tuletatud ühikutes Tasanurk radiaan rad 1 rad = 1 m·m–1 Ruuminurk steradiaan sr 1 sr = 1 m2·m–2 Sagedus herts Hz 1 Hz = 1 s–1 Jõud njuuton N 1 N = 1 m·kg·s–2 Rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N·m–2 1 Pa = 1 m–1·kg·s–2 Energia, töö, soojushulk1 džaul J N·m või W·s 1 J = 1 m2·kg·s–2 Võimsus2, soojusvoog vatt W J·s–1 1 W = 1 m2·kg·s–3 Elektrilaeng, elektrihulk kulon C 1 C = 1 s·A –1 Elektriline potentsiaal, volt V W·A 1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1 pinge, elektromotoorjõud (emj) Elektriline takistus oom Ω V·A–1 1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2 Elektrijuhtivus siimens S A·V–1 1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2 Elektriline mahtuvus farad F C·V–1 1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2 Magnetvoog veeber Wb V·s 1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1 Magnetvootihedus tesla T Wb·m–2 1 T = 1 kg·s–2·A–1 (induktsioon) Induktiivsus henri H Wb·A–1 1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2 Valgusvoog luumen lm cd·sr 1 lm = 1 m2·m–2·cd Valgustatus luks lx lm·m–2 1 lx = 1 m–2·cd Radionukliidide aktiivsus bekerell Bq 1 Bq = 1 s–1 Neeldumisdoos, grei Gy J·kg–1 1 Gy = 1 m2·s–2 ioniseeriva kiirguse energia, kerma, neeldumisdoosi indeks Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg–1 1 Sv = 1 m2·s–2 Katalüütiline aktiivsus katal kat 1 kat = 1 mol·sˉ¹ 1 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid. 2 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. Var ei sisaldu Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures ehk CGPM) otsustes. Tabel 4. DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 zetta Z 1021 eksa E 1018 peta P 1015 tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 hekto h 102 deka da 101 detsi d 10–1 senti c 10–2 milli m 10–3 mikro µ 10–6 nano n 10–9 piko p 10–12 femto f 10–15 atto a 10–18 zepto z 10–21 jokto y 10–24 Tabel 5. ERINIMETUSTEGA SI DETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD Suurus Ühiku erinimetus Tähis Väärtus Maht (ruumala) liiter l, L1 1 l = 1 dm3 = 10–3 m3 Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg Rõhk baar2 bar 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa 1 Eelistada tuleb tähist „l“. Tähis „L“ on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segamini minna. 2 Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud. Tabel 6. SI ÜHIKUTEST MOODUSTATUD MITTEDETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD Suurus Nimetus Tähis Määratlus Tasanurk täispööre 1 täispööre = 2π rad goon gon 1 gon = (π/200) rad kraad ... ° 1° = (π/180) rad minut ... ' 1' = (1/60)° sekund ... " 1" = (1/60)' Aeg minut min 1 min = 60 s tund h 1 h = 60 min = 3600 s ööpäev d 1 d = 24 h =86 400 s Tabel 7. SI ÜHIKUTEST SÕLTUMATULT MÄÄRATLETUD ÜHIKUD Suurus Nimetus Tähis Määratlus Mass aatommassiühik u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist: Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V Tabel 8. SI ÜHIKUTEGA SEOTUD PIIRATUD KASUTUSALAGA ÜHIKUD Suurus Nimetus Tähis Väärtus Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m–1 Kõlvikute ja ehitusaluse maa aar a 1 a = 102 m2 pindala hektar ha 1 ha = 102 a = 104 m2 Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10–28 m2 Pärlite ja vääriskivide mass karaat ct1 1 ct = 2·10–4 kg (Tekstiilikiu) joonmass teks tex 1 tex = 10–6 kg·m–1 Vere ja teiste kehavedelike rõhk millimeetrit mm 1 mm Hg = 133,322 elavhõbedasammast Hg Pa 1 Tähis „ct“ on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata. 12.12.2018 Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2019 jõustuva mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 3 lõike 4 alusel. Määrus sätestab Eesti mõõtühikute regulatsiooni ja suveaja kohaldamise. Eelnõu asendab samasisulist varasemat Vabariigi Valituse 17. detsembri 2009. a määrust nr 208 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ (edaspidi määrus nr 208), millega võeti Eesti õigusesse üle EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 039, 15.02.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 002, 03.01.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 07.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 07.05.2009, lk 10–13) (edaspidi direktiiv 80/181/EMÜ) ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta (EÜT L 031, 02.02.2001, lk 21–22) (edaspidi direktiiv 2000/84/EÜ) ning, mis reguleeris koos 1. mail 2004. a jõustunud mõõteseadusega kohustuslike mõõtühikute valdkonda Eestis. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], tel: 625 6351). Eelnõu eesmärgiks on tagada, et Eestis kasutatav mõõtühikute süsteem on kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega. Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine. Määrus kehtestatakse võrreldes määrusega nr 208 peaaegu samal kujul. Eelnõust on eemaldatud lõiked, mis kordasid mõõteseaduse sätteid ja sätestasid kohustusliku standardi järgimise nõude ning SI põhiühikute määratlused on viidud lisasse. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Mõõtühikute suhtes kehtivad rahvusvahelised resolutsioonid, mis võeti vastu 20. mail 1875. aastal Pariisis allakirjutatud Meetrikonventsiooni alusel asutatud Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Konverentsil (CGPM) ja millega on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kehtestati 1960. aastal toimunud 11. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil (CGPM). Aastal 1998 delegeeris Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) mõõtühikuid puudutava legaalmetroloogilise seadusandluse harmoneerimise ülemaailmses ulatuses Rahvusvahelisele Legaalmetroloogia Organisatsioonile (OIML). Euroopa Liidu tasandil on mõõtühikutega seotud nõuded kehtestatud direktiivis 80/181/EMÜ ja Eesti õigusesse on nõuded üle võetud määrusega nr 208. 1 Ka eelnõus sätestatud nõuded tulenevad direktiivist 80/181/EMÜ ja direktiivist 2000/84/EÜ. Kuna mõõtesuuruste arvväärtused sõltuvad kasutatud ühikutest, siis on viimaste osatähtsus väga oluline. Mõõteseaduse kohaselt on mõõtühikuks leppeliselt määratletud ja kehtestatud reaalne skalaarne suurus, millega saab võrrelda iga teist sama liiki suurust, et avaldada nende suuruste suhe arvuna. Mõõtühikud on vajalikud mistahes mõõtevahendite kasutamisel mõõtetulemuste ja suurusnäitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka kaubandustõkete kõrvaldamiseks oluline Euroopa Liidu tasandil tagada üheti mõistmine nende kasutamisel. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse üldised nõuded kohustuslike mõõtühikute kasutamisele. Lisaks kohustuslikele mõõtühikutele võib kasutada muid mõõtühikuid, kuid need ei tohi olla visuaalselt suuremad ega muul moel rõhutatult esile toodud võrreldes kohustuslikes mõõtühikutes väljendatud suurustega. Näiteks võib lisaks liitrile kasutada toodetel ka SI-süsteemi välist mõõtühikut pint, kuid pindis toodud arvväärtus ja ühik ei tohi olla suuremad ega muule moel rohkem esile tõstetud, kui liitrites toodud kogus. Mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kuuluvate mõõtevahendite korral on lubatud kasutada ainult kohustuslikke mõõtühikuid. Metroloogilise kontrolli nimistusse kuuluvaid mõõtevahendeid kasutatakse enamjaolt tehingutes, maksudega seotud ja järelevalvest tulenevatel mõõtmistel, kus nagunii kasutatakse ainult SI-süsteemi ühikuid, siis puudub vajadus selles valdkonnas erisuse tegemiseks. Lisaks võib mitte SI-ühikuid kasutades tekkida mõõtetulemuse mitmeti mõistmisi ja raksusi üheselt aru saamaks tegelikest kogustest. Eelnõu §-s 2 on sätestatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) seitsme põhiühiku määratlused. Põhiühikud on massiühik kilogramm, pikkusühik meeter, ajaühik sekund, elektrivoolu tugevusühik amper, temperatuuriühik kelvin, ainehulga ühik mool ja kiirgusühik kandela. Eelnõu lisas 1 on toodud põhiühikute määratlused ning lisa 2 tabelis 1 nimetused ja tähised. Lisaks on esitatud lisas 1 tuletatud temperatuuriühiku määratlus Celsiuse temperatuuri väljendamiseks ning tema erinimetus ja tähis on esitatud määruse lisa 2 tabelis 2. Võrreldes määrusega nr 208 on SI põhiühikute määratlused viidud lisasse. Eelnõu §-s 3 on sätestatud SI tuletatud ühikud. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensiooniavaldise alusel põhiühikute astmete korrutistena arvteguriga üks (eelnõu § 3 lõige 1). Tuletatud ühik on määratletud tuletatud suuruse mõõtühikuna. Tuletatud suurus on aga suuruste süsteemi suurus, mis on määratletud selle süsteemi põhisuuruste kaudu. Näiteks on SI tuletatud ühik njuuton (tähis N), mis jõu ühik SI-süsteemis. Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. See tähendab, et mõõtühik njuuton on tuletatud– massi-, pikkuse- ja ajaühiku, mis on SI põhiühikud, kaudu. Tuletatud ühiku esitlemine põhiühikute kaudu võib osutuda keerukaks põhjustades kirjalikul ning suulisel väljendamisel tehnilisi raskusi, näiteks njuuton põhiühikutes väljendatuna on m·kg·s–2. Sellepärast on paljudele ühikutele antud erinimetused ja eritähised (vt lisa 1 tabel 3). Tuletatud ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil, näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada, kas m–1·kg·s–1 või N·m–2·s või Pa·s. 1995. aastal otsustas 20. Kaalude ja Mõõtude Peakonverents kõrvaldada SI süsteemist SI täiendavate mõõtühikute klassi. Selle tulemusena käsitatakse radiaani ja steradiaani dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikutena, mida võib kasutada muude SI tuletatud ühikute 2 väljendamiseks, kui see on otstarbekas. 1999. aastal võttis Kaalude ja Mõõtude Peakonverents SI raames vastu otsuse lugeda katal, tähisega „kat“, SI süsteemi katalüütilise aktiivsuse mõõtühikuks. See uus ühtlustatud SI ühik tagab mõõtühikute sidusa ja ühetaolise kasutamise meditsiinis ja biokeemias ning kõrvaldab vääritimõistmise ohu, mis võib tekkida ühtlustamata mõõtühikute kasutamisel. Kõikide käesoleva määruse lisas toodud ühikute kombineerimisel saadakse liitühikud, mis tähendab, et väärtuse väljendamisel kasutatakse mitut ühikut, nagu näiteks eelpool toodud dünaamilise viskoossuse puhul (N·m–2·s). Eelnõu § 4 kohaselt on kõikidest ühikutest võimalik moodustada kord - või osaühikuid, mis võivad olla nii detsimaalsed (arvkordajaks on 10 ja selle astmed) kui mittedetsimaalsed (lisa tabel 6). Lisa tabelis 4 on toodud detsimaalsete kord- ja osaühikute eesliited ning nende tähised. Mõnedele SI detsimaalsetele kord- ja osaühikutele on antud erinimetused (lisa tabel 5), näiteks “liiter“ ja “tonn“. Suuruse aeg põhiühiku “sekund“ mittedetsimaalsete kord- ja osaühikutena on praktikas igapäevaselt kasutatavad “minut“ ja “tund“. Suurust aeg kasutatakse ka kooskõlas suveaja rakendamisega. Suveaeg on aasta see periood, kus kellad keeratakse ülejäänud aastaga võrreldes 60 minuti võrra ette. Tulenevalt direktiivi 2000/84/EÜ nõuetest kohaldavad liikmesriigid suveaja korda ning siseturu toimimise huvides on oluline kehtestada kogu Euroopa ühenduses ühine kuupäev ja aeg suveaja alguse ja lõpu jaoks. Suveaeg algab märtsi viimasel pühapäeval kell 03.00 (01.00 Greenwichi aja järgi (GMT)), kui kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja lõpeb oktoobri viimasel pühapäeval kell 04.00 (01.00 GMT), kui kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Euroopa Komisjon tuli 2018. aasta septembris välja eelnõuga, millega tehti ettepanek lõpetada kevadine ja sügisene kellakeeramine Euroopa Liidus 2019. aastal jättes ajavööndi valiku jätkuvalt liikmesriikide pädevusse. Seadusandliku ettepanekuga soovitakse lisaks tagada, et naaberriigid kooskõlastavad omavahel kõik muudatused, et oleks tagatud siseturu korralik toimimine ja välditaks võimalikku killustumist. Praegusel hetkel on toimumas Euroopa Nõukogus tihedad läbirääkimised eelnõu osas ja lõpliku kokkulepet ei ole veel näha. Seega peame käesoleva eelnõuga jätkuvalt kehtestama suveajale ülemineku. Eelnõu § 5 sätestab rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud. Lisaühikuteks on SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud ja SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud. Näiteks aatomifüüsikas on lubatud kasutada SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikuid (lisa tabel 7), mille arvväärtused on saadud eksperimentaalselt ja ei ole SI ühikutes täpselt teada. Samuti on käibel SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud (lisa tabel 8). Näiteks tuleks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni 22. mai 1981. aasta soovituse kohaselt vererõhu ja teiste kehavedelike rõhu mõõtmisel säilitada “kilopaskali“ kõrval mõõtühik “millimeeter elavhõbedasammast“. Eelnõu §-de 3–5 tekst on määruse nr 208 §-de 3–5 taasesitus ja sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse rakendussäte enne 1. maid 2004. a vabasse ringlusesse lastud toodetele ja seadmetele. Kuna määrusega võetakse üle Euroopa õigus, siis on erand loodud ka enne 1. maid 2004. a (ehk enne Eesti Euroopa Liitu liitumist) kasutusele võetud toodetele ja seadmetele, et enne nimetatud aega kasutusele võetud tootetele ja seadmetele ei seataks piiranguid tulenevalt mõõtühikutest. 3 Eelnõu §-ga 7 kehtestatakse määruse jõustumisajaks 2019. a 1. jaanuar, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg. 3. Eelnõu terminoloogia Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses mõõteseaduse tähenduses. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 039, 15.02.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 002, 03.01.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 07.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 07.05.2009, lk 10–13) ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta (EÜT L 031, 02.02.2001, lk 21–22) on võetud üle Eesti õigusesse määrusega 208. Eelnõuga võetakse samad normid üle, muudetud on SI põhiühikute määratluste asukohta. Määruses nr 208 on SI põhiühikute määratlused § 2, siis eelnõus on SI põhiühikute määratlused lisas 1. 5. Määruse mõjud Määruse nõuded ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on teatavad majanduslikud mõjud. Mõõtühikud on vajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel mõõtetulemuste ja suurusnäitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka kaubandustõkete kõrvaldamiseks oluline Euroopa Ühenduse tasandil tagada üheti mõistmine nende kasutamisel. Määruse eelnõu ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi antud valdkonnas, mistõttu ei kaasne selle rakendamisest tulenevalt lisakulutusi ettevõtjatele, tarbijatele ega riigile. Määruse eelnõus võrreldes kehtiva määrusega nr 208 sisulisi muudatusi tehtud ei ole ning uue määruse kehtestamise vajadus tuleneb 01. jaanuaril 2019. a jõustuvast mõõteseadusest. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sise-, Rahandus-, Sotsiaal-, Maaelu- Keskkonna- ning Haridus- ja Teadusministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Akrediteerimisekskusele ja metroloogiakeskasutusele Metrosert AS. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel