EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-1338 - Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI)
põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning
rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e974364e-0af3-4291-915f-
ecd9a6ff132f
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e974364e-0af3-4291-915f-
ecd9a6ff132f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium Meie 13.12.2018 nr 2-1/17-0555/10609
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise
mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud,
nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja
osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud
lisaühikud ja nende kasutamise viis“ eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise
mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning
rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ eelnõu. Palume eelnõule
tagasisidet 5 tööpäeva jooksul, kuna määruse jõustumisaeg on 1. jaanuar 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1. määruse eelnõu
2. eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid: AS Metrosert
SA Eesti Akrediteerimiskeskus
Triinu Sillamaa
6256391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
12.12.2018
VABARIIGI VALITSUSE
MÄÄRUS
Tallinn ……..2018 nr……..
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende
kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise
viis1
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI)
põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud (edaspidi kohustuslikud ühikud).
(2) Mõõtetulemusi ja mõõtühikute abil väljendatud suurusi võib esitada lisaks kohustuslikele
ühikutele ka mõõtühikutes, mida käesolev määrus ei sisalda, kuid need ei tohi olla visuaalselt
suuremad ega muul moel rõhutatult esile toodud võrreldes kohustuslikes ühikutes väljendatud
suurustega.
(3) Lõikes 2 nimetatud erisust ei kohaldata mõõtevahenditele, mis sisalduvad mõõteseaduse §
6 lõike 4 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate
mõõtevahendite nimistus.
§ 2. SI põhiühikud
(1) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) lähtub Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi
(Conférence générale des poids et mesures) kehtestatud seitsmest põhiühikust, mille
määratlused on esitatud lisas 1 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja
tuletatud temperatuuriühiku määratlused“ (edaspidi lisa 1) ning nimetused ja tähised on esitatud
määruse lisa 2 „Tabelid“ (edaspidi lisa 2) tabelis 1.
(2) Tuletatud temperatuuriühiku määratlus Celsiuse temperatuuri väljendamiseks on esitatud
lisas 1 ning ühiku erinimetus ja tähis on esitatud lisa 2 tabelis 2.
§ 3. SI tuletatud ühikud
(1) SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse
dimensiooniavaldise alusel põhiühikute astmete korrutisena arvteguriga üks.
(2) SI tuletatud ühikutele antud erinimetused ja tähised on toodud määruse lisa 2 tabelis 3.
Lisaks SI põhiühikutele võib ka neid ühikuid kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks lõikes
1 toodud reegli järgi.
(3) Tuletatud ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute
kaudu.
(4) Määruse lisas toodud ühikute kombineerimisel saadakse liitühikud.
§ 4. Kord- ja osaühikud
(1) Kord- ja osaühikud võivad olla nii detsimaalsed kui ka mittedetsimaalsed.
(2) Detsimaalsed kord- ja osaühikud on ühikute detsimaalkordsed ja -osad, mille arvkordajaks
on 10 või selle astmed ning mis moodustatakse määruse lisa 2 tabelis 4 toodud eesliidete ja
tähiste abil.
(3) Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliitetähis
kirjutatakse ühikutähise ette ilma tühikuta ja ühikutähise astmenäitaja kehtib ka eesliite kohta.
(4) Eesliiteid ei tohi kasutada kord- või osaühikute ees ja ühikul võib korraga olla vaid üks
eesliide.
(5) Suuruse väärtuse esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral
arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuse kümnendosa eraldatakse komaga.
(6) Ühikute jagatisena esitatud tuletatud ühikute detsimaalsete kord- ja osaühikute
moodustamisel võib eesliite lisada kas ühiku tähisele murru lugejas või nimetajas või mõlemas
nimetatud osas.
(7) Massiühiku kilogramm detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega
sõnale „gramm“ ja eesliitetähise lisamisega tähisele „g“.
(8) SI detsimaalsed kord- ja osaühikud, millele on antud erinimetused, on toodud määruse lisa
2 tabelis 5. Nimetatud ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid.
(9) SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud on toodud määruse lisa 2
tabelis 6. Nimetatud ühikutest, välja arvatud goon, ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja
osaühikuid.
(10) Määruse lisa 2 tabelites 5 ja 6 toodud kord- ja osaühikuid võib kasutada tuletatud ühikute
moodustamiseks.
(11) Suurust „aeg“ kasutatakse seoses suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00,
Greenwichi aja järgi kell 01.00, märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures ajanäitajad
nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00, Greenwichi aja järgi kell 01.00,
oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures ajanäitajad nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.
§ 5. Lisaühikud
(1) Lisaühikud on:
1) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud;
2) SI ühikutega seotud ühikud, mille kasutusala on piiratud.
(2) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud on nimetatud määruse lisa 2 tabelis 7. Neid
ühikuid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused on saadud SI ühikutes katseliselt.
(3) Määruse lisa 2 tabelis 7 toodud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja
osaühikuid.
(4) SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on nimetatud määruse lisa 2 tabelis 8.
Nendest ühikutest, välja arvatud „hektar“ ja „millimeetrit elavhõbedasammast“, võib
moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
§ 6. Rakendussäte
Määrusega kehtestamata mõõtühikuid võib kasutada toodetel ja seadmetel, mis on vabasse
ringlusesse lastud enne 2004. aasta 1. maid, ning nimetatud toodete ja seadmete koostude või
osade täiendamisel või asendamisel.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40–50),
muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357,
7.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 9.2.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114,
7.5.2009, lk 10–13);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta (EÜT L 31,
2.2.2001, lk 21–22).
peaminister
Jüri Ratas majandus- ja taristuminister
Kadri Simson riigisekretär
Taimar Peterkop
Lisa 1 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku
määratlused
Lisa 2 Tabelid
Vabariigi Valitsuse
…. 20... a määrus nr …
„Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende
kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“
Lisa 1
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku
määratlused
1. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi:
CGPM) kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised, kusjuures sulgudes on nimetatud
määratluse kehtestanud CGPMi järjekorranumber ja toimumise aasta:
1) pikkusühik meeter on tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul
(17. CGPM, 1983);
2) kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3.
CGPM, 1901);
3) ajaühik sekund on võrdne tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuuri-nivoo
vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestusega (13. CGPM, 1967);
4) elektrivoolu ühik amper on konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges,
paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe
meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme
meetri kohta (9. CGPM, 1948);
5) termodünaamilise temperatuuri ühik kelvin, on 1/273,16 vee kolmikpunkti
termodünaamilisest temperatuurist. Nimetatud määratlus osutab veele, mille isotoopkoostis on
määratletud järgmiste ainehulga suhtarvudega: 0,00015576 mooli 2H ühe mooli 1H kohta,
0,0003799 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0,0020052 mooli 18O ühe mooli 16O kohta (13.
CGPM, 1967 ja 23. CGPM, 2007);
6) ainehulga ühik mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid
koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C (14. CGPM, 1971). Mooli kasutamisel
peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid,
elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid;
7) valgustugevuse ühik kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse
540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta
kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979).
2. Termodünaamilisest temperatuurist, tähisega T, saab tuletada Celsiuse temperatuuri,
tähisega t, mida määratletakse kui erinevust kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel
võrrandiga t = T – T0, kus T0 = 273,15 K. Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse
ühikut kraadi Celsiust, mis võrdub ühikuga kelvin. Sel juhul on kraadi Celsiust erinimetus, mida
kasutatakse kelvini asemel. Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites
kui ka Celsiuse kraadides 13. CGPMi otsuse kohaselt.
Vabariigi Valitsuse
…. 20... a määrus nr …
„Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende
kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“
Lisa 2
Tabelid
Tabel 1. SI PÕHIÜHIKUD
Suurus Ühiku nimetus Tähis
Pikkus meeter m
Mass kilogramm kg
Aeg sekund s
Elektrivoolu tugevus amper A
Termodünaamiline temperatuur kelvin K
Ainehulk mool mol
Valgustugevus kandela cd
Tabel 2. SI TULETATUD TEMPERATUURIÜHIK
Suurus Ühiku erinimetus Tähis
Celsiuse temperatuur Celsiuse kraad °C
Tabel 3. ERINIMETUSE JA -TÄHISEGA SI TULETATUD ÜHIKUD
Füüsikaline suurus Ühiku Ühiku Avaldis SI põhi- ja Avaldis SI põhiühikutes
erinimetus tähis tuletatud ühikutes
Tasanurk radiaan rad 1 rad = 1 m·m–1
Ruuminurk steradiaan sr 1 sr = 1 m2·m–2
Sagedus herts Hz 1 Hz = 1 s–1
Jõud njuuton N 1 N = 1 m·kg·s–2
Rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N·m–2 1 Pa = 1 m–1·kg·s–2
Energia, töö, soojushulk1 džaul J N·m või W·s 1 J = 1 m2·kg·s–2
Võimsus2, soojusvoog vatt W J·s–1 1 W = 1 m2·kg·s–3
Elektrilaeng, elektrihulk kulon C 1 C = 1 s·A
–1
Elektriline potentsiaal, volt V W·A 1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1
pinge, elektromotoorjõud
(emj)
Elektriline takistus oom Ω V·A–1 1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2
Elektrijuhtivus siimens S A·V–1 1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2
Elektriline mahtuvus farad F C·V–1 1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2
Magnetvoog veeber Wb V·s 1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1
Magnetvootihedus tesla T Wb·m–2 1 T = 1 kg·s–2·A–1
(induktsioon)
Induktiivsus henri H Wb·A–1 1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2
Valgusvoog luumen lm cd·sr 1 lm = 1 m2·m–2·cd
Valgustatus luks lx lm·m–2 1 lx = 1 m–2·cd
Radionukliidide aktiivsus bekerell Bq 1 Bq = 1 s–1
Neeldumisdoos, grei Gy J·kg–1 1 Gy = 1 m2·s–2
ioniseeriva kiirguse
energia, kerma,
neeldumisdoosi indeks
Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg–1 1 Sv = 1 m2·s–2
Katalüütiline aktiivsus katal kat 1 kat = 1 mol·sˉ¹
1
Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
2
Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A)
vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. Var
ei sisaldu Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures ehk
CGPM) otsustes.
Tabel 4. DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE
TÄHISED
Eesliide Tähis Arvkordaja
jotta Y 1024
zetta Z 1021
eksa E 1018
peta P 1015
tera T 1012
giga G 109
mega M 106
kilo k 103
hekto h 102
deka da 101
detsi d 10–1
senti c 10–2
milli m 10–3
mikro µ 10–6
nano n 10–9
piko p 10–12
femto f 10–15
atto a 10–18
zepto z 10–21
jokto y 10–24
Tabel 5. ERINIMETUSTEGA SI DETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD
Suurus Ühiku erinimetus Tähis Väärtus
Maht (ruumala) liiter l, L1 1 l = 1 dm3 = 10–3 m3
Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg
Rõhk baar2 bar 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa
1
Eelistada tuleb tähist „l“. Tähis „L“ on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel
võivad liitri tähis ja arv 1 segamini minna.
2
Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures,
CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle
ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.
Tabel 6. SI ÜHIKUTEST MOODUSTATUD MITTEDETSIMAALSED KORD- JA
OSAÜHIKUD
Suurus Nimetus Tähis Määratlus
Tasanurk täispööre 1 täispööre = 2π rad
goon gon 1 gon = (π/200) rad
kraad ... ° 1° = (π/180) rad
minut ... ' 1' = (1/60)°
sekund ... " 1" = (1/60)'
Aeg minut min 1 min = 60 s
tund h 1 h = 60 min = 3600 s
ööpäev d 1 d = 24 h =86 400 s
Tabel 7. SI ÜHIKUTEST SÕLTUMATULT MÄÄRATLETUD ÜHIKUD
Suurus Nimetus Tähis Määratlus
Mass aatommassiühik u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist:
Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab
läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V
Tabel 8. SI ÜHIKUTEGA SEOTUD PIIRATUD KASUTUSALAGA ÜHIKUD
Suurus Nimetus Tähis Väärtus
Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m–1
Kõlvikute ja ehitusaluse maa aar a 1 a = 102 m2
pindala hektar ha 1 ha = 102 a = 104 m2
Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10–28 m2
Pärlite ja vääriskivide mass karaat ct1 1 ct = 2·10–4 kg
(Tekstiilikiu) joonmass teks tex 1 tex = 10–6 kg·m–1
Vere ja teiste kehavedelike rõhk millimeetrit mm 1 mm Hg = 133,322
elavhõbedasammast Hg Pa
1
Tähis „ct“ on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise
Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata.
12.12.2018
Vabariigi Valitsuse määruse „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud,
nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud
lisaühikud ja nende kasutamise viis“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2019 jõustuva mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 3 lõike 4 alusel.
Määrus sätestab Eesti mõõtühikute regulatsiooni ja suveaja kohaldamise.
Eelnõu asendab samasisulist varasemat Vabariigi Valituse 17. detsembri 2009. a määrust nr 208
„Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja
osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ (edaspidi määrus
nr 208), millega võeti Eesti õigusesse üle EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta
(EÜT L 039, 15.02.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 002, 03.01.1985,
lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 07.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034,
09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 07.05.2009, lk 10–13) (edaspidi direktiiv
80/181/EMÜ) ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta
(EÜT L 031, 02.02.2001, lk 21–22) (edaspidi direktiiv 2000/84/EÜ) ning, mis reguleeris koos 1.
mail 2004. a jõustunud mõõteseadusega kohustuslike mõõtühikute valdkonda Eestis.
Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja
tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel: 625 6391).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351).
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et Eestis kasutatav mõõtühikute süsteem on kooskõlas
rahvusvaheliste reeglitega. Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on
oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine.
Määrus kehtestatakse võrreldes määrusega nr 208 peaaegu samal kujul. Eelnõust on eemaldatud
lõiked, mis kordasid mõõteseaduse sätteid ja sätestasid kohustusliku standardi järgimise nõude
ning SI põhiühikute määratlused on viidud lisasse.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Mõõtühikute suhtes kehtivad rahvusvahelised resolutsioonid, mis võeti vastu 20. mail 1875. aastal
Pariisis allakirjutatud Meetrikonventsiooni alusel asutatud Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude
Konverentsil (CGPM) ja millega on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Rahvusvaheline
mõõtühikute süsteem SI kehtestati 1960. aastal toimunud 11. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil
(CGPM). Aastal 1998 delegeeris Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) mõõtühikuid
puudutava legaalmetroloogilise seadusandluse harmoneerimise ülemaailmses ulatuses
Rahvusvahelisele Legaalmetroloogia Organisatsioonile (OIML). Euroopa Liidu tasandil on
mõõtühikutega seotud nõuded kehtestatud direktiivis 80/181/EMÜ ja Eesti õigusesse on nõuded
üle võetud määrusega nr 208.
1
Ka eelnõus sätestatud nõuded tulenevad direktiivist 80/181/EMÜ ja direktiivist 2000/84/EÜ.
Kuna mõõtesuuruste arvväärtused sõltuvad kasutatud ühikutest, siis on viimaste osatähtsus väga
oluline. Mõõteseaduse kohaselt on mõõtühikuks leppeliselt määratletud ja kehtestatud reaalne
skalaarne suurus, millega saab võrrelda iga teist sama liiki suurust, et avaldada nende suuruste suhe
arvuna. Mõõtühikud on vajalikud mistahes mõõtevahendite kasutamisel mõõtetulemuste ja
suurusnäitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse
valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka kaubandustõkete kõrvaldamiseks oluline
Euroopa Liidu tasandil tagada üheti mõistmine nende kasutamisel.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse üldised nõuded kohustuslike mõõtühikute kasutamisele. Lisaks
kohustuslikele mõõtühikutele võib kasutada muid mõõtühikuid, kuid need ei tohi olla visuaalselt
suuremad ega muul moel rõhutatult esile toodud võrreldes kohustuslikes mõõtühikutes väljendatud
suurustega. Näiteks võib lisaks liitrile kasutada toodetel ka SI-süsteemi välist mõõtühikut pint, kuid
pindis toodud arvväärtus ja ühik ei tohi olla suuremad ega muule moel rohkem esile tõstetud, kui
liitrites toodud kogus. Mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli
nimistusse kuuluvate mõõtevahendite korral on lubatud kasutada ainult kohustuslikke
mõõtühikuid. Metroloogilise kontrolli nimistusse kuuluvaid mõõtevahendeid kasutatakse
enamjaolt tehingutes, maksudega seotud ja järelevalvest tulenevatel mõõtmistel, kus nagunii
kasutatakse ainult SI-süsteemi ühikuid, siis puudub vajadus selles valdkonnas erisuse tegemiseks.
Lisaks võib mitte SI-ühikuid kasutades tekkida mõõtetulemuse mitmeti mõistmisi ja raksusi üheselt
aru saamaks tegelikest kogustest.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) seitsme põhiühiku
määratlused. Põhiühikud on massiühik kilogramm, pikkusühik meeter, ajaühik sekund,
elektrivoolu tugevusühik amper, temperatuuriühik kelvin, ainehulga ühik mool ja kiirgusühik
kandela. Eelnõu lisas 1 on toodud põhiühikute määratlused ning lisa 2 tabelis 1 nimetused ja
tähised. Lisaks on esitatud lisas 1 tuletatud temperatuuriühiku määratlus Celsiuse temperatuuri
väljendamiseks ning tema erinimetus ja tähis on esitatud määruse lisa 2 tabelis 2. Võrreldes
määrusega nr 208 on SI põhiühikute määratlused viidud lisasse.
Eelnõu §-s 3 on sätestatud SI tuletatud ühikud. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest
vastava füüsikalise suuruse dimensiooniavaldise alusel põhiühikute astmete korrutistena
arvteguriga üks (eelnõu § 3 lõige 1). Tuletatud ühik on määratletud tuletatud suuruse mõõtühikuna.
Tuletatud suurus on aga suuruste süsteemi suurus, mis on määratletud selle süsteemi põhisuuruste
kaudu. Näiteks on SI tuletatud ühik njuuton (tähis N), mis jõu ühik SI-süsteemis. Njuuton võrdub
jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. See tähendab, et
mõõtühik njuuton on tuletatud– massi-, pikkuse- ja ajaühiku, mis on SI põhiühikud, kaudu.
Tuletatud ühiku esitlemine põhiühikute kaudu võib osutuda keerukaks põhjustades kirjalikul ning
suulisel väljendamisel tehnilisi raskusi, näiteks njuuton põhiühikutes väljendatuna on m·kg·s–2.
Sellepärast on paljudele ühikutele antud erinimetused ja eritähised (vt lisa 1 tabel 3). Tuletatud
ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil,
näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada, kas m–1·kg·s–1 või N·m–2·s või Pa·s.
1995. aastal otsustas 20. Kaalude ja Mõõtude Peakonverents kõrvaldada SI süsteemist SI
täiendavate mõõtühikute klassi. Selle tulemusena käsitatakse radiaani ja steradiaani dimensioonita
erinimetusega SI tuletatud ühikutena, mida võib kasutada muude SI tuletatud ühikute
2
väljendamiseks, kui see on otstarbekas. 1999. aastal võttis Kaalude ja Mõõtude Peakonverents SI
raames vastu otsuse lugeda katal, tähisega „kat“, SI süsteemi katalüütilise aktiivsuse mõõtühikuks.
See uus ühtlustatud SI ühik tagab mõõtühikute sidusa ja ühetaolise kasutamise meditsiinis ja
biokeemias ning kõrvaldab vääritimõistmise ohu, mis võib tekkida ühtlustamata mõõtühikute
kasutamisel. Kõikide käesoleva määruse lisas toodud ühikute kombineerimisel saadakse liitühikud,
mis tähendab, et väärtuse väljendamisel kasutatakse mitut ühikut, nagu näiteks eelpool toodud
dünaamilise viskoossuse puhul (N·m–2·s).
Eelnõu § 4 kohaselt on kõikidest ühikutest võimalik moodustada kord - või osaühikuid, mis võivad
olla nii detsimaalsed (arvkordajaks on 10 ja selle astmed) kui mittedetsimaalsed (lisa tabel 6). Lisa
tabelis 4 on toodud detsimaalsete kord- ja osaühikute eesliited ning nende tähised. Mõnedele SI
detsimaalsetele kord- ja osaühikutele on antud erinimetused (lisa tabel 5), näiteks “liiter“ ja “tonn“.
Suuruse aeg põhiühiku “sekund“ mittedetsimaalsete kord- ja osaühikutena on praktikas
igapäevaselt kasutatavad “minut“ ja “tund“.
Suurust aeg kasutatakse ka kooskõlas suveaja rakendamisega. Suveaeg on aasta see periood, kus
kellad keeratakse ülejäänud aastaga võrreldes 60 minuti võrra ette. Tulenevalt direktiivi
2000/84/EÜ nõuetest kohaldavad liikmesriigid suveaja korda ning siseturu toimimise huvides on
oluline kehtestada kogu Euroopa ühenduses ühine kuupäev ja aeg suveaja alguse ja lõpu jaoks.
Suveaeg algab märtsi viimasel pühapäeval kell 03.00 (01.00 Greenwichi aja järgi (GMT)), kui
kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja lõpeb oktoobri viimasel pühapäeval kell 04.00
(01.00 GMT), kui kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Euroopa Komisjon tuli 2018. aasta
septembris välja eelnõuga, millega tehti ettepanek lõpetada kevadine ja sügisene kellakeeramine
Euroopa Liidus 2019. aastal jättes ajavööndi valiku jätkuvalt liikmesriikide pädevusse.
Seadusandliku ettepanekuga soovitakse lisaks tagada, et naaberriigid kooskõlastavad omavahel
kõik muudatused, et oleks tagatud siseturu korralik toimimine ja välditaks võimalikku killustumist.
Praegusel hetkel on toimumas Euroopa Nõukogus tihedad läbirääkimised eelnõu osas ja lõpliku
kokkulepet ei ole veel näha. Seega peame käesoleva eelnõuga jätkuvalt kehtestama suveajale
ülemineku.
Eelnõu § 5 sätestab rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud. Lisaühikuteks on SI ühikutest
sõltumatult määratletud ühikud ja SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud. Näiteks
aatomifüüsikas on lubatud kasutada SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikuid (lisa tabel 7),
mille arvväärtused on saadud eksperimentaalselt ja ei ole SI ühikutes täpselt teada. Samuti on
käibel SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud (lisa tabel 8). Näiteks tuleks Maailma
Tervishoiuorganisatsiooni 22. mai 1981. aasta soovituse kohaselt vererõhu ja teiste kehavedelike
rõhu mõõtmisel säilitada “kilopaskali“ kõrval mõõtühik “millimeeter elavhõbedasammast“.
Eelnõu §-de 3–5 tekst on määruse nr 208 §-de 3–5 taasesitus ja sisulisi muudatusi tehtud ei ole.
Eelnõu §-ga 6 sätestatakse rakendussäte enne 1. maid 2004. a vabasse ringlusesse lastud toodetele
ja seadmetele. Kuna määrusega võetakse üle Euroopa õigus, siis on erand loodud ka enne 1. maid
2004. a (ehk enne Eesti Euroopa Liitu liitumist) kasutusele võetud toodetele ja seadmetele, et enne
nimetatud aega kasutusele võetud tootetele ja seadmetele ei seataks piiranguid tulenevalt
mõõtühikutest.
3
Eelnõu §-ga 7 kehtestatakse määruse jõustumisajaks 2019. a 1. jaanuar, mis on ka uue
mõõteseaduse jõustumisaeg.
3. Eelnõu terminoloogia
Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses mõõteseaduse tähenduses.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 039, 15.02.1980, lk 40–50),
muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 002, 03.01.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L
357, 07.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L
114, 07.05.2009, lk 10–13) ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja
korra kohta (EÜT L 031, 02.02.2001, lk 21–22) on võetud üle Eesti õigusesse määrusega 208.
Eelnõuga võetakse samad normid üle, muudetud on SI põhiühikute määratluste asukohta. Määruses
nr 208 on SI põhiühikute määratlused § 2, siis eelnõus on SI põhiühikute määratlused lisas 1.
5. Määruse mõjud
Määruse nõuded ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on
teatavad majanduslikud mõjud. Mõõtühikud on vajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel
mõõtetulemuste ja suurusnäitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid kasutatakse enamikus
inimtegevuse valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka kaubandustõkete
kõrvaldamiseks oluline Euroopa Ühenduse tasandil tagada üheti mõistmine nende kasutamisel.
Määruse eelnõu ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi antud valdkonnas, mistõttu ei kaasne selle
rakendamisest tulenevalt lisakulutusi ettevõtjatele, tarbijatele ega riigile. Määruse eelnõus
võrreldes kehtiva määrusega nr 208 sisulisi muudatusi tehtud ei ole ning uue määruse kehtestamise
vajadus tuleneb 01. jaanuaril 2019. a jõustuvast mõõteseadusest.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sise-, Rahandus-,
Sotsiaal-, Maaelu- Keskkonna- ning Haridus- ja Teadusministeeriumitele. Eelnõu saadetakse
arvamuse avaldamiseks Eesti Akrediteerimisekskusele ja metroloogiakeskasutusele Metrosert AS.
4