dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE)

Sotsiaalministeerium · 13. detsember 2018
Viit
1.2-3/3885-1
Registreeritud
13. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium)

Failid

  • 📎1-1-13-778-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_778_SE_kohta.bdoc3639 KB
  • 📎18-02459-2.pdf2 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus § 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine Abieluvararegistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 1 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke. Abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvumiseks peab isik end identifitseerima digitaalse isikutunnistuse abil. Abieluvararegistri registrikaardile kantud isikul on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema abieluvararegistri registrikaardiga tutvunud. ” ; 2) paragrahvi 19 lõiget 2 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ” 3) volitatud töötleja on ekslikult jätnud registrikaardi avamata ning volitatud töötleja ei saa registrikaarti ise avada.”; 3) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 9 1 järgmises sõnastuses: ” (9 1 ) Notarite Koda avab omal algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel registrikaardi, kui registrikaart on jäänud volitatud töötleja poolt avamata ja volitatud töötleja ei saa seda ise avada.”. § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Abipolitseiniku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemiseks. Lisaks tuleb ankeedis märkida abipolitseinikuks kandideeriva isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, laps ja abikaasa) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht), kontaktandmed ning töökoht. Isikuandmeid säilitatakse kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatuse lõppemisest. Pärast säilitamise tähtaja möödumist andmed kustutatakse. ” ; 2) paragrahvi 7 lõike 2 esimene ja teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 3. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Alkoholiregistri eesmärk on avaldada teavet Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nimetatud alkoholi käitlemise üle.”; 2) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Alkoholiregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse alkoholiregistri põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Alkoholiregistrisse kantakse: 1) taotleja, alkoholi tootja ja Eestisse toimetaja või vas tuvõtja nimed ja kontaktandmed; 2) andmed alkoholi nimetuse, liigi, etanoolisisalduse ja tarbijapakendi kohta ning muud asjakohased andmed; 3) andmed ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini partii numbrite, koguste ja saajate kohta ning muud asjakohased andmed. ”; 4) seadust täiendatakse §-ga 76 2 järgmises sõnastuses: ” § 76 2 . Riiklik alkoholiregister Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku alkoholiregistrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002. aasta 1. septe mbril kehtinud redaktsioonis.”. § 4. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 45 lõige 14 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 45 lõige 14 5 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (14 5 ) SADHES on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. SADHESi pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 49 6 l õige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 49 6 lõige 4 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. ” . § 5. Arhiiviseaduse muutmine Arhiiviseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. Okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse ja sellega seotud isikute tegevust jäädvustavale arhivaalile juurdepääsu ei piirata. ” ; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Pärast andmesubjekti surma on tema isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääs andmesubjekti pärijal, abikaasal, alanejal ja ülenejal sugulasel, õel ja vennal või nende nõusolekul kolmandal isikul. Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääs lubatud n imetatuist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta. Nõusolekut ei ole vaja juhul, kui isikuandme id töö deldakse muul õiguslikul alusel või kui töödeldakse okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse tegevusega seotud isiku isikuandmeid . ” . § 6. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 119 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 192 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) FOKA registri eesmärk on käesoleva seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingutega seotud andmete digitaalses keskkonnas haldamine . Andmete kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine. ” ; 3) paragrahvi 203 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Käitlemisloa omajate nimekiri ja tea ve käitlemisloaga lubatud käitlemisvaldkondade ning käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri veebilehel. ” . § 7. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: ” (8 1 ) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 avaandmeteks mitteolevate isikuandmete täpsustava loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 2) paragrahvi 32 1 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna ” kasutamise ” sõnadega ” , Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemise ” ; 3) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 11) teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist; ” ; 4) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 2 järgmises sõnastuses: ” 18 2 ) teabe isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise kohta; ” ; 5) paragrahvi 36 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad ” delikaatsed isikuandmed ” sõnadega ” eriliiki isikuandmed ” ; 6) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 9) dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta ; ” ; 7) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. ” ; 8) paragrahvi 43 5 lõiget 1 täiendatakse pärast teksti osa ” (haldaja) ” sõnadega ” ja vajadusel volitatud töötleja ” ; 9) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2) Kui Andmekaitse Inspektsioon jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda teabevaldaja vastu halduskohtusse. ” . § 8. Aval iku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 106 1 järgmises sõnastuses: ” § 106 1 . Andmete säilitamine (1) Teenistuses oleva või töötava isiku teenistus- või töösuhte lõppemisel või tähtajatul üleviimisel teise asutusse säilitatavad isikuandmed arhiveeritakse. Selle isiku andmed, kes täidab seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid, ning nende isikute andmed, kellele asutus teeb väljamakseid, arhiveeritakse, kui isik ei täida enam seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid või kui asutusel ei ole enam tarvis isikule väljamakseid teha. (2) Arhiveeritud isikuandmeid säilitatakse järgmiselt: 1) avaliku ja eriteenistuse staaži arvestamiseks ja elektroonilise teenistuslehe pidamiseks vajalikke andmeid 75 aastat; 2) teenistuses oleva või töötava isiku arvelduskonto numbrit, aadressi, andmeid kõrvaltegevustega tegelemise ja piirangute ning konkurentsipiirangu, tervisekontrolli tegemise aja ning terviseseisundi vastavuse andmetele , läbiviidud arengu- ja hindamisvestluste ning atesteerimisvestluste, terviseseisundi, teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalike lubade kohta ning andmeid asutuses teenistuses olevate ja töötavate isikute abikaasade, alaealiste laste ja teiste ülalpeetavate kohta kuni üks aasta, kui andmete edasiseks töötlemiseks ei esine muud õiguslikku alust; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata personali- ja palgaarvestuse andmeid viis aastat, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Riigitöötaja iseteenindusportaalis säilitatakse personali- ja palgaarvestusega seotud raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil andmed raamatupidamises kajastati. Pärast säilitustähtaja möödumist algdokumendid hävitatakse. ” . § 9. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu; ” ; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: ” 3 1 ) teavitab isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest; ” ; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 2 2 –2 4 järgmises sõnastuses: ” (2 2 ) Haigekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ja haigekassa eelarve efektiivse ning otstarbeka kasutamise eesmärgil tervise infosüsteemi s olevatele isikuandmetele. (2 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud isikul on juurdepääs uõigus järgmistele tervise infosüsteemis olevatele andmetele: 1) andmed andmete esitaja kohta; 2) andmed ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta; 3) andmed ravimite kohta. (2 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 3 nimetatud täpsemate andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 4) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse 4 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: ” 4 1 . peatükk HAIGEKASSA ANDMEKOGU § 46 1 . Haigekassa andmekogu Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekass a eelarves ettenähtud kuludele. § 46 2 . Haigekassa andmekogu vastutav töötleja Haigekassa andmekogu vastutav töötleja on haigekassa. § 46 3 . Haigekassa andmekogusse kantavad andmed (1) Haigekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed: 1) isiku üldandmed – isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elukoht, arvelduskonto ning kontaktandmed; 2) kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed; 3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed; 4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed; 5) tervishoiuteenuse osutaja ja muud tervishoiuteenusega seotud andmed; 6) haigekassale ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed. (2) Haigekassa andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule. (3) Kohtutäituril on õigus töödelda haigekassa andmekogu s olevaid ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. (4) Haigekassa andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva. (5) Haigekassa andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist. § 46 4 . Andmete kogumise õigus (1) Haigekassal on õigus saada isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Haigekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel isiku andmeid ning muid andmeid, kui need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu haigekassale andmete väljastamise eest. (4) Andmete väljastamiseks kohustatud isik või asutus peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui haigekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama haigekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust. § 46 5 . Haigekassa andmekogu põhimäärus (1) Haigekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Haigekassa andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 3) andmete vastuvõtmise ja väljastamise üle arvestuse pidamise kord; 4) andmeandjate loetelu, andmetele juurdepääsu ning nende väljastamise kord; 5) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 6) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord; 7) andmete säilitamise täpsem kord; 8) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused. ” ; 6) seadust täiendatakse §-ga 48 4 järgmises sõnastuses: ” § 48 4 . Haigekassa andmekogu ga seotud õigused ja kohustused Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle käesoleva seaduse alusel asutatud haigekassa andmekogule. ” . § 10. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Rahvusraamatukogu võib töödelda kogudes ja andmebaasides sisalduvaid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid , eelkõige käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. ” ; 2) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 7. Kasutuseeskiri ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvusraamatukogu lugejaks registreerimise alused ja kord, kogude ja teenuste kasutamise korraldus, sisekord ning lugeja vastutus kehtestatakse Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjas. (2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või s eadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber ; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas . (3) Rahvusraamatukogul on õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. (4) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib R ahvusraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. (5) Materiaalse vara säilimise ja turvalisuse tagamiseks on kasutuseeskirjas õigus näha ette: 1) piirangud lugemisalasse kaasavõetavate esemete suhtes; 2) külastaja kohustus esitada lugemisalasse sisenemisel ja sealt väljumisel kaasasolevad esemed läbivaatamiseks. (6) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma kasutuseeskirja tingimusi. ” . § 11. Eesti Rahv usringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvides 37 ja 39 asendatakse sõna ” salvestus ” sõnaga ” salvestis ” vastavas käändes; 2) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 38. Saadete salvestamise kohustus (1) Rahvusringhääling s alvestab kõik edastatud saated. (2) Saate salvestist säilitatakse vähemalt 30 päeva sa ate edastamise hetkest arvates. (3) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või kui selle sisu vaidlustatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestist vastulause edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate salvestist tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alaliselt. (5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestiste alalise säilitamise. Saadete ja muude salvestiste hindamise korra, säilitamise tähtajad ning salvestiste kust utamise korra kinnitab nõukogu. (6) Saadete ja muude salvestiste säilitamisel arvestatakse salvestise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust ning salvestise kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasisu tootmisel. ” . § 12. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 6 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad ” Eesti Hariduse Infosüsteem ” sõnadega ” Eesti hariduse infosüsteem ” vastavas käändes ; 2) paragrahvi 36 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2) anda õppe- ja haridusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapoolte kohta; 3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks; 4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks; 5) võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist; 6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja tegevuslubasid, registreeringuid, õppe läbiviimise õiguse andmeid ning õppekavasid ja residentuuri programme. (2) Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 36 6 täiendatakse lõigetega 2 1 –2 4 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Eesti hariduse infosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (2 2 ) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse andmeid: 1) õppijate, õpetajate ja õppejõudude kohta; 2) haridust tõendavate dokumentide kohta; 3) õppe- ja haridusasutuste kohta; 4) õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, õppe läbiviimise õiguse, registreeringute, koolitus- ja tegevuslubade ning välishindamise tulemuste kohta; 5) õppijatele ja õpetajatele suunatud tugiteenuste ja toetuste kohta. (2 3 ) Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (2 4 ) Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. ” ; 4) paragrahvi 36 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 36 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Eesti hariduse infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” . § 13. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42 1 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele. ” ; 2) paragrahvi 58 1 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 65 lõike 8 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 14. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 103 1 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele. ” ; 2) paragrahvi 133 lõikes 4 asendatakse arv ” 6 ” arvuga ” 5 ” . § 15. Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 5 punkt 5 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded; ” ; 2) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: ” 3 1 ) õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord; ” . § 16. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: ” (5 1 ) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 270 – 272 ja 279 3 isikuandmete ning biomeetriliste andmete töötlemise, edastamise ja kogumise ning andmesubjekti õiguste piiramise kohta sätestatut. ” ; 2) paragrahvi 54 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” . § 17. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest regis tritest.”; 2) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Registri vastutav töötleja on PRIA ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 98 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 18. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 4 1 ja 4 2 sätestatud tingimusi. ” ; 2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 54 2 järgmises sõnastuses: ” § 54 2 . Isikuandmete töötlemine järelevalvemenetluses (1) Inspektsioonil on õigus töödelda finantsjärelevalve või finantskriisi ennetamise või lahendamise eesmärgil käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevas ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Inspektsioonil on õigus asjakohastel juhtudel isikuandmeid piiriüleselt töödelda ja edastada õigusaktides ettenähtud juhtudel rahvusvahelistele organisatsioonidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 1 punktis f, lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artiklites 15–19 ja 21 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tähtajani või kuni see on vajalik eesmärkide täitmiseks. ” . § 19. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 90 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja kolmanda riigi ametiasutusele edastamisel isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). ” . § 20. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustiku 29. peatükki täiendatakse §-ga 292 2 järgmises sõnastuses: ” § 292 2 . Jõustunud kohtulahe ndi avalikustamine arvutivõrgus Käesoleva seadustiku § 175 lõiget 1 kohaldatakse 2006. aasta 1. jaanuaril või hiljem jõustunud kohtulahendi suhtes. ” . § 21. Haldusmenetluse seaduse muutmine Haldusmenetluse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 4 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Haldusmenetluses tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades seaduses sätestatud erisusi. ” ; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise , toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. ” ; 3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: ” 1 1 ) millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused; ” . § 22. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (13) Andmekogus olevaid kandeid isiku kohta säilitatakse kuni viis aastat isiku viimasest õnnemängu mängukoha külastusest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse. ” ; 2) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (edaspidi nimekiri ) on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Nimekirja pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimäärusega. ” ; 3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Nimekirja pidamise eesmärk on pakkuda isikutele võimalust piirata enda poolt hasartmängude mängimist, et vähendada isikule ja ühiskonnale hasartmängude mängimisega kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. ” ; 4) paragrahvi 39 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. ” . § 23. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine Inimgeeniuuringute seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 täiendatakse p ärast sõna ” tingimused ” sõnadega ” ning andmekoosseis; ” ; 2) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3) DNA kirjeldus ehk geenikaart – geeniuuringute tulemusena loodud DNA digitaalne mudel, sisaldades inimese genoomis esinevate geenivariantide kogu, mis on sisendiks geenidoonori geneetiliste riskide raportite koostamisele; ” ; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: ” 13) geneetiliste riskide raport – terviseseisundi kirjelduse osa, mis on koostatud DNA kirjelduse andmete alusel erinevate haiguste, seisundite ja muude omaduste kohta. ” ; 4) paragrahvi 2 punktis 11, §-s 5, § 7 lõikes 2, § 8 lõigetes 1 ja 4, § 12 lõikes 1, § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 1, § 22 lõigetes 3–5, § 23 pealkirjas ja lõikes 4, § 27 1 lõikes 2 ning §-s 28 asendatakse sõna ” kodeerimine ” sõnaga ”pseudonüümimine” ja sõna ” kodeerima ” sõna ga ” pseudonüümima ” vastavas käändes ja vormis ; 5) paragrahvi 2 punktis 12, §-s 5, § 8 lõikes 4, § 10 lõikes 1, § 12 lõike 4 punktis 6, § 16 lõikes 2, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 6, § 22 lõikes 3, § 23 lõikes 3, § 24 pealkirjas ning lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lause osa s ning selle punktis 1, § 27 1 lõikes 2 ja §-s 28 asendatakse sõna ” tagasikodeerimine ” sõnaga ” depseudonüümimine ” vastavas käändes; 6) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Vastutaval töötlejal on õigus korraldada koeproovide võtmist, koostada terviseseisundi kirjeldusi ja sugupuusid, neid pseudonüümida, depseudonüümida, säilitada, hävitada ja väljastada, teha geeniuuringuid ning koguda, säilitada, hävitada ja väljastada geeniandmeid. (3) Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel anda töötlemise õiguse, välja arvatud õiguse pseudonüümida ja depseudonüümida, lepingu alusel üle volitatud töötlejale. ” ; 7) paragrahvi 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Volitatud töötlejale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 8) seadust täiendatakse §-ga 6 1 järgmises sõnastuses: ” § 6 1 . Geenivaramus töödeldavad andmed (1) Geenivaramus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku avaldatu alusel andmed ülenevate ja alanevate sugulaste kohta; 3) isiku terviseandmed; 4) isiku tervisekäitumise ja isikuomaduste andmed; 5) koeproovi analüüsi tulemused. (2) Geenivaramus töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab geenivaramu vastutav töötleja. ” ; 9) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse p ärast sõna ” tutvumise ” sõnadega ” ja talle andmete väljastamise ” ; 11) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja sõna ” geneetilisele ” ; 12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse p ärast sõnu ” ning kasutada neid geeniuuringuteks, ” sõnadega ” individuaalsete terviseriskide hindamiseks ja haiguste ennetamiseks, ” ; 13) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 12 lõigetest 5 – 7 jäetakse välja sõna ” kirjalik ” vastavas käändes; 15) paragrahvi 12 lõikes 7, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 4 ja § 21 lõikes 6 asendatakse sõnad ” valdkonna eest vastutav minister ” sõnadega ” valdkonna eest vastutav minister määrusega ” ; 16) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Koeproovi võtmine on meditsiiniline protseduur, mida tohib läbi viia Eesti Vabariigi tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. ” ; 17) paragrahv 15 muudetak s e ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 15. Koeproovi omandiõigus ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu ning nendega seotud isikuandmete kasutamise õigus (1) Vastutaval töötlejal tekib omandiõigus koeproovile selle võtmise hetkel. Terviseseisundi kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku kasutamise õigus ning nende s sisalduvate isikuandmete töötlemise õigus tekib vastutaval töötlejal nende koostamise hetkel. ( 2) Vastutava töötleja omandis olev koeproov ei ole võõrandatav. Vastutava töötleja tegevuse lõpetamisel läheb vastutava töötleja omandis oleva koeproovi omandiõigus, terviseseisundi kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku ning nendega seotud isikuandmete töötlemise õigus üle Eesti Vabariigile. (3) Geenivaramu vastutav töötleja teavitab enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguste üleminekut geenidoonorit uuest vastutavast töötlejast, kasutades selleks kas geenidoonori kontaktandmeid või muid kanaleid nagu üleriigilise levikuga ajaleht või ametlik väljaanne Ametlikud Teadaanded. (4) Geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu. ” ; 18) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgid ei piira geenidoonori poolt andmete kasutamist tema nõusolekul muudel eesmärkidel. ” ; 19) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul. ” ; 20) paragrahvi 18 lõike 4 teine lause muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Tartu Ülikooli senat võib kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovi säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi juhul, kui koeproov väljastatakse isikustamata kujul ning vastutav töötleja tagab tõhusa kontrolli koeproovi kasutuse üle olukorras, mis on õigusaktidega keelatud. ” ; 21) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Selleks, et võimaldada tõhusalt kontrollida koeproovide kasutamist väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, on vastutav töötleja kohustatud teatama iga kalendriaasta jaanuarikuus Sotsiaalministeeriumile eelmise kalendriaasta kohta järgmise teabe: 1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, kui väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud Eesti seaduses keelatud viisil, ning juhtumitega seotud rikkumiste korral vastutava töötleja ette võetud ja kavandatav tegevus; 2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; 3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit. ” ; 22) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 29. Uuringueetika komitee (1) Geenivaramu töötlemisele annab hinnangu sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindajatest koosnev uuringueetika komitee. (2) Uuringueetika komitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine, uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. (3) Uuringueetika komitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest. (4) Uuringueetika komitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 toodud tingimustele, eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. (5) Uuringueetika komitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” . § 24. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduse § 62 lõikest 5 ja § 63 lõikest 3 jäetakse välja sõna ” vähemalt ” . § 25. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 9 2 . Isikuandmete töötlemine ” ; 2) paragrahvi 9 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ” (7) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda terviseandmeid. (8) Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetlustes ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 3) paragrahvi 15 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi andmekogu ) on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise kaudu. (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus isiku tuvastamisega, käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmeid ja neid dokumente taotlenud isikute andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta. ” ; 4) seaduse 3. peatükki täiendatakse §- ga 15 3 järgmises sõnastuses: ” § 15 3 . Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogud ( 1) Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Diplomaatilise passi andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab pidada arvestust välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. ( 3 ) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse ning arvestuse pidamine diplomaatilise isikutunnistuse väljastamise üle, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. ( 4 ) Andmekogude vastutav töötleja on Välisministeerium. ( 5 ) Andmekogudesse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. ” ; 5) paragrahvi 20 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Menetlusosalise ja muu isiku õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisats iooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. ” ; 6) paragrahvi 20 7 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse m enetlusosalise ja muu isiku järgmiste õiguste suhtes : 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (3 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. ” ; 7) paragrahvi 20 8 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” . § 26. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste ulatuse piiramise alused ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise korra. ” ; 2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga; 2) teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; 3) teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga; 4) teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. ” ; 3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Riikliku järelevalve teostamisel võib kohaldada käesoleva seaduse § 21 1 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid. ” ; 4) seadust täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses: ” § 21 1 . Teabe kogumine ja töötlemine ning andmesubjekti õiguste piirangud (1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. (2) Teabe kogumine ja töötlemine toimub vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt. (3) Julgeolekuasutus võib teabe kogumisel ja töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) takistada kuriteo tõkestamist; 3) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. (5) Julgeolekuasutus võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (6) Julgeolekuasutus säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. (7) Julgeolekuasutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal. ” ; 5) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna ” kogumisega ” sõnadega ” kogumise ja töötlemisega ” ; 7) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõna s tatakse järgmiselt: ” (3) Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 2–4 ja 6 nimetatud toimingu korral julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud. ” ; 8) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõna s tatakse järgmiselt: ” (1) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet: 1) riigiasutuselt; 2) kohaliku omavalitsuse üksuselt; 3) avalik-õig uslikult juriidiliselt isikult; 4) avalik-õigusliku ameti kandjalt; 5) haldusülesannet täitvalt isikult avaliku võimu ülesannete täitmisel; 6) füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib teavet andnud asutus ja isik kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet , töödeldes käesoleva seaduse § 21 1 lõikes 3 sätestatud piiranguid. ” ; 9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. ” ; 10) paragrahvi 32 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 1 alusel teavet saanud asutus või isik võib kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet , töödeldes käesoleva seaduse § 21 1 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid. ” ; 11) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. ” . § 27. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Probleemtooteregister on andmekogu, kuhu koondatakse andmed probleemtoo de te tootjate kohta ning kuhu kogutakse ja kus hoitakse ja töödeldakse Eestis valmistatud, Eestis turule lastud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete korduskasutamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise andmeid ning mille eesmärk on pidada arvestust õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta ning registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine ja järelevalve . ” ; 2) paragrahvi 26 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” ; 3) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõna ” vähemalt ” . § 28. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Kaitseliit võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele, arvestades kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut . ” ; 2) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 52 1 järgmises sõnastuses: ” § 52 1 . Isikuandmete töötlemine Kaitseliidul on käesolevas peatükis sätestatud Kaitseliidu liikme õiguste ja kohustuste kontrollimiseks ning Kaitseliidu ülesannete täitmiseks õigus töödelda Kaitseliidu liikme isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. ” ; 3) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 68 1 järgmises sõnastuses: ” § 68 1 . Isikuandmete töötlemine tagatiste taotlemise korral Kaitseliidul, Kaitseministeeriumil, Kaitseväe arstlikul komisjonil ja Kaitseministeeriumi arstlikul vaidekomisjonil on käesolevas peatükis Kaitseliidu liikmele ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. ” ; 4) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: ” (9) Kaitseliidul on käesolevas paragrahvis valvurile ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. ” ; 5) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat Kaitseliidu liikmelisuse lõppemisest või Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisest keeldumisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse. ” . § 29. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: ” ( 3) Kaitseväeluure teostamisel kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes kaitseväeluure taotletava eesmärgiga; 2) isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks ja kooskõlas kaitseväeluure tegevuse eesmärgiga, ning kustutatakse, kui töötlemise vajadus lõppeb; 3) isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. (4) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid või õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses kaitseväeluure ülesande täitmisega võimalikult vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta üksikisiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga. ” ; 2) paragrahv 41 10 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 41 10 . Teabe kogumine ja töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud (1) Kaitsevägi võib oma kaitseväeluure ülesan de täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (2) Isikuandmete töötlemine toimub vahetult Kaitseväe või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt. (3) Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande täitmise raames isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist; 2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. (5) Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande täitmisel kogutud isikuandmeid töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (6) Kaitseväeluure ülesan de täitmisel saadud isikuandmeid võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks või tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib kaitseväeluure ülesan d e täitmisel saadud isikuandmeid edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. (7) Kaitsevägi säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud isikuandmeid nii kaua, kui see on kaitseväeluure ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. (8) Kaitsevägi võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning kaitseväelase, ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal. ” ; 3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kinnipeetud isiku isikusamasust tuvastada ja saadud isikuandmeid töödelda. ” . § 30. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmise d muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväekohustuse täitmise, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisega seotud tegevustes isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemisele ning andmesubjekti põhivabaduste ja -õiguste piiramisele. ” ; 2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ” üle ” sõnadega ” ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta ” ; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Kaitseväekohustuslaste registris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 4) seadust täiendatakse §-ga 14 1 järgmises sõnastuses: ” § 14 1 . Teabe töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud (1) Kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmiseks või täitmise tagamiseks võib töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (2) Teabe töötlemine toimub vahetult Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni, Kaitseväe arstliku komisjoni või Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni (edaspidi käesolevas paragrahvis koos kaitseväekohustust korraldav asutus ) poolt. (3) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi, sealhulgas: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest; 4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (4) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve teostamise käigus. ” ; 5) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ” (7) Arstlik komisjon ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ametiasutus võib nimetatud lõikes sätestatud ülesannete täitmisel töödelda kaitseväekohustuslase ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. ” ; 6) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema sobivust kaitseväeteenistusse või asendusteenistusse asumiseks ja teenistuse läbimiseks, asendusteenistuse korraldamiseks ning kaitseväekohustuse võtmiseks. ” ; 7) seadust täiendatakse §-ga 48 1 järgmises sõnastuses: ” § 48 1 . Ajateenija isikuandmete töötlemine Kaitsevägi võib töödelda ajateenija isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenijale esitatavatele nõuetele ja korraldada ajateenistust . ” ; 8) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Kaitseressursside Amet võib töödelda asendusteenistuja isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust asendusteenistujale esitatavatele nõuetele ja korraldada asendusteenistust . ” ; 9) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 69 1 järgmises sõnastuses: ” § 69 1 . Isikuandmete töötlemine reservteenistuse korraldamisel Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda õppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku, õppekogunemisel osaleda sooviva reservis oleva isiku ja reservväelase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväelasele esitatavatele nõuetele ning korraldada õppekogunemist, sealhulgas lisaõppekogunemist . ” ; 10) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväekohustuslasele esitatavatele nõuetele. ” ; 11) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Kaitseressursside Amet võib töödelda ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenistusse asumiseks esitatavatele nõuetele. ” ; 12) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad töödelda tegevteenistusse asuda sooviva või tegevteenistuses oleva isiku andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust tegevväelasele esitatavatele nõuetele ning sobivust tegevteenistusse. ” ; 13) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: ” (10) Kaitsevägi võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele. ” ; 14) paragrahvi 166 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2) Distsiplinaarsüüteo menetlemisel on Kaitseväel õigus töödelda kaitseväelase ja reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 15) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 204 1 järgmises sõnastuses: ” § 204 1 . Isikuandmete töötlemine Käesolevas peatükis nimetatud teenistusalaste tagatiste kohaldamiseks on Kaitseväel, Kaitseressursside Ametil, Kaitseministeeriumil, Kaitseväe arstlikul komisjonil ja Kaitseministeeriumi arstlikul vaidekomisjonil õigus töödelda teenistusalasele tagatisele õigustatud isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 16) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti või toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 17) paragrahvi 225 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Kohtuvälisel menetlejal on õigus töödelda menetlusaluse isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” . § 31. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 3 ja 3 1 asendatakse sõnad ” delikaatsetele isikuandmetele ” sõnadega ” eriliiki isikuandmetele ” ; 2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 3 järgmises sõnastuses: ” 5 3 ) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 17 sätestatud taustakontrolli tegemiseks. ” ; 3) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Igaühel on õigus saada registrist andmeid enda ja juriidilise isiku kohta. Teise inimese kohta andmete küsimisel tuleb päringus kinnitada andmete küsimise õiguslikku alust või eesmärki. ” ; 4) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: ” 1 1 ) andmete küsimise õigusliku aluse või eesmärgi kinnitus, kui andmeid taotletakse teise inimese kohta; ” ; 5) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: ” 17) Politsei- ja Piirivalveametil politsei ja piirivalve seaduse §-s 7 59 nimetatud taustakontrolli te gemiseks . ” ; 6) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv ” 16 ” arvuga ” 6 ” . § 32. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 157 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Eriliiki isikuandmete, süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmete ebaseaduslik avaldamine ” ; 2) paragrahvi 157 1 lõikes 1 asendatakse sõnad ” delikaatsete isikuandmete ” sõnadega ” eriliiki isikuandmete, samuti enne kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmete ” ; 3 ) paragrahvi 279 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad ” riikliku järelevalve ” sõnadega ” riikliku ja haldusjärelevalve ” . § 33. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Kaubandustegevuse seaduse § 18 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. § 34. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõiked 2–4 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Eesti keele tasemeeksamite ja -tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi testide andmekogu ). (3) Testide andmekogu asutab ja selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, nende säilitamise tähtaja ja juurdepääsuõigused , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 2) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. ” ; 3) paragrahv i 27 l õige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 27 täiendatakse lõig etega 6–8 järgmises sõnastuses: ” (6) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) tasemeeksami sooritamise andmed; 2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) tasemeeksami vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (7) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (8) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. ” . § 35. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Keskkonnainspektsioon peab järgmisi andmekogusid: 1) objekti kontrollimise andmekogu süsteem (edaspidi objekti kontrollimise andmekogu ), mille eesmärk on Keskkonnainspektsioonile seadusega pandud eesmärkide täitmiseks järelevalvemenetlusega seotud andmete, keskkonnakasutuse kohta esitatud teadete ning kalalaevade sadamasse saabumise eelteadete töötlemine ja analüüs; 2) õiguserikkumiste andmekogu, mille eesmärk on enne 2014. aasta 1. jaanuari alustatud haldusmenetlusega, enne 2011. aasta 1. juulit alustatud väärteomenetlusega ning enne 2011. aasta 1. septembrit alustatud kriminaalmenetlusega seotud andmete töötlemine ja analüüs. ” ; 2) paragrahvi 8 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses: ” 9) haldusmenetlused; 10) nõuded; 11) erimeetmete kohaldamise protokollid. ” ; 3) paragrahvi 8 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3) enne 2014. aasta 1. jaanuari koostatud ettekirjutused; ” ; 4) paragrahvi 8 2 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 5) andmed enne 2014. aasta 1. jaanuari ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite eemaldamise kohta. ” . § 36. Keskkonnaregistri seaduse muutmine Keskkonnaregistri seaduse § 55 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 37. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 2 täiendatakse pärast sõnu ” maksukorralduse seaduses sätestatud ” sõnaga ” maksuhalduri ” ; 2) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku. ” . § 38. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 104 lõigetes 4 ja 7, § 175 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 181 lõikes 1 ning § 217 lõikes 1 asendatakse arv ” 220 ” arvuga ” 220 1 ” ; 2) paragrahvi 181 lõiked 2 ja 3, § 217 lõiked 2 ja 3, § 219 lõige 5 ning § 220 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 218 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 218. Isikuandmete töötlemine (1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine on kindlustustegevuses lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatule lubatud: 1) kindlustusvõtja ja temaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike muude toimingute tegemiseks, sealhulgas automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemiseks; 2) andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks, lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Terviseandmete töötlemine on lubatud, kui: 1) kindlustusandjal on seadusest tulenev koh ustus sõlmida kindlustusleping; 2) see on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta. (3) Süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavate andmete töötlemine enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist on lubatud kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks. ” ; 4) paragrahvi 219 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui: 1) isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed , on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 2) punktis 1 nimetamata eriliiki isikuandmete, sideandmete ning maksu- ja pangasaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist. (2) Kindlustusandja edastab edasikindlustusandja nõudel kindlustusjuhtumiga seotud isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on edasikindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks. ” ; 5) paragrahvi 219 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Isikuandmete kaitse seaduse § -s 10 sätestatud tingimuste täitmisel on kindlustusandjal õigus lisaks nimetatud paragrahvis sätestatud krediidivõimelisuse hindamisele edastada teisele kindlustusandjale tema taotlusel kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ning selle ulatuse kindlaksmääramiseks isikuandmeid andmesubjekti kohta, kes on: ” ; 6) paragrahvi 219 lõige 4 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmete töötlemisel kohaldatakse vastaval t isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1–3. ” ; 7) seadust täiendatakse §-ga 220 1 järgmises sõnastuses: ” § 220 1 . Saladuses hoidmise kohustus (1) Kindlustusandja on kohustatud hoidma saladuses talle kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid, majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi. (2) Kindlustusandja aktsionärid, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele, on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud andmeid tähtajatult saladuses, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Saladuses hoidmise kohustus laieneb kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. (4) Kindlustusandjal on õigus avaldada klienti puudutavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui: 1) kindlustusandja õigus või kohustus andmete avaldamiseks tuleneb käesolevast seadusest või muust õigusaktist; 2) klient on andnud selleks nõusoleku. (5) Saladuses hoidmise kohustus ei puuduta andmeid, mis pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest. ” . § 39. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. ” ; 2) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause jäetakse välja; 3) paragrahvi 77 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmis elt : ” (3) Elektroonilise kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu maksmisest on vabastatud isik riigiportaalis ja kinnisasja omanik elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemisel enda kohta, samuti käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud isikud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Samuti on elektroonilise veebipäringu tasu maksmisest vabastatud korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandi registriosade andmetega tutvumisel ning kinnisasja omaniku seadusjärgne esindaja ja eestkostja. ” . § 40. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi andmekogu ) on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste esitamisel saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötleja võib määrata andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu s olevad andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena Eesti kodakondsuse saamise, taastamise, kaotamise või omamise kohta. ” ; 2) seadust täiendatakse §-ga 2 3 järgmises sõnastuses: ” § 2 3 . Eriliiki isikuandmete töötlemine Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda terviseandmeid. ” ; 3) paragrahvi 9 lõiked 5–7 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite korraldamiseks ja tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi testide andmekogu ). (6) Testide andmekogu põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, nende säilitamise tähtajad ja juurdepääsuõigused , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: ” (7 1 ) Testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. ” ; 5) paragrahv i 9 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: ” (9) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eksami sooritamise andmed; 2) eksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) eksami vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (10) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (11) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. ” . § 41. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: ” § 4 1 . Isikuandmete töötlemine ekspertiisi ja uuringu tegemisel (1) Ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on riiklikul ekspertiisiasutusel, kohtueksperdil, riiklikult tunnustatud eksperdil ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse tegevust õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 1 3 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitsea sutustele kehtestatud sätetest. (3) Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmist amisel ja tegemisel on riiklik ekspertiisiasutus või riiklikult tunnustatud ekspert isikuandmete kaasvastutav töötleja koos ekspertiisi määranu d asutusega. § 4 2 . Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise koh ta ja isikuandmete väljastamine (1) I sikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine menetlu sseadustikes sätestatud korras. (2) I sikuandmete töötlemisel menetlusasjaga mitteseotud uuringu ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud korras. ” ; 2) paragrahvi 9 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Kohtuekspertiisi infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu ning säilitamise tähtaja , kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 3) paragrahvi 9 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ” jälgede töötlemine ” sõnadega ” ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil ” ; 4) paragrahvi 9 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ” andmete töötlemine ” sõnadega ” ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil ” ; 5) seadust täiendatakse §-ga 24 1 järgmises sõnastuses: ” § 24 1 . Andmete saladuses hoidmise kohustus Ekspert ja abipersonal ei tohi avaldada nendele seoses ekspertiisi või uuringu tegemisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. ” . § 42 . Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Registri asutab, selle põhimääruse kehtestab ja volitatud töötleja määrab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. ” ; 2) paragrah vi 49 2 täiendatakse lõigetega 2 1 –2 3 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Registri vastutav tö ötleja on Rahandusministeerium. (2 2 ) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nimi, isikukood ja elukoht (li nn, vald). (2 3 ) Registri andmete alusdokumente ja registri andmeid säilitatakse kümme aastat alates üksikabi andmisest või abikava raames viimase abi andmisest. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse. ” . § 43. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduse § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna ee st vastutav minister määrusega. (2) Konsulaarametniku konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus. Konsulaarametniku ametitoimingute raamatut p eetakse digitaalse andmekoguna. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud andmekogu eesmärk on võimaldada konsulaarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus ) , teha konsulaarabitoimingut (edaspidi toiming ) ning registreerida teenus ja toiming. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed, sealhulgas terviseandmed ja biomeetrilised andmed ; 2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku või taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete isikuandmed; 3) teenuse osutaja isikuandmed. (4) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. (5) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus sisalduvate andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. ” . § 44. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve meetme ja vahetu sunni kohaldamisel ning süüteoennetuses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) käesolevast seadusest tulenevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel kehtestatud piirangutega. ” ; 2) paragrahv 13 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 13. Isikuandmete töötlemine riikliku järelevalve teostamisel Korrakaitseorgan võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks ning kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne. ” . § 45. Korruptsioonivastase seaduse muutmine Korruptsioonivastase seaduse § 13 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Registri asutamise ja pidamise eesmärk on korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks. (4 2 ) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. ” . § 46. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus. ” ; 2) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (6) Krediidiandja või -vahendaja töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. ” ; 3) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja sõna ” vähemalt ” ; 4) paragrahvi 58 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus. ” . § 47. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui: 1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või 2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või 3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. ” ; 2) paragrahvi 89 lõiked 2 2 ja 2 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 2 4 järgmises sõnastuses: ” (2 4 ) Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist. ” ; 4) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 89 3 järgmises sõnastuses: ” 89 3 . Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 17– 21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ning sellises ulatuse s, mida krediidiasutus töötleb: 1) monitooringu ärisuhte seire teostamisel rahapesu ja terrorismi rah astamise tõkestamise eesmärgil; 2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise e esmärgil; 3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil. (2) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 17– 18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenust e toimimise tagamise eesmärgil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et: 1) ei töödelda eriliiki isikuandmeid; 2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel; 3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õi guste ja vabaduste kaitsmiseks; 4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohusta b maksesüsteemi toimimist, ning 5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sä testatud eesmärkide täitmiseks. (4) Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlem ist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutad a sätestatud piirangu eesmärki. (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist. ” . § 48. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: ” § 4 1 . Isikuandmete töötlemine kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja teostamisel (1) Kriminaalhoolduse ettevalmistamiseks ja teostamiseks on kriminaalhooldajal õigus töödelda kriminaalhooldusaluse ning kriminaalhooldusalusega seotud isikute isikuandmeid, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel eriliiki isikuandmeid. (2) Kriminaalhoolduse ettevalmist amisel ja teostamisel loetakse kriminaalhooldaja tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 1 3 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. § 4 2 . Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine (1) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulene vaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamise ks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, distsiplinaarmenetluse või haldusmenetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või a valiku korra kaitse tagamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õigusli kku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsiooni le; 3) õigust nõuda tema isi kuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. ” ; 2) seadust täiendatakse §-ga 15 2 järgmises sõnastuses: ” § 15 2 . Ametisaladuse hoidmise kohustus Kriminaalhooldusametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. ” ; 3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid. ” ; 4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. ” ; 5) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu ” kriminaalhooldusülesannete täitmisest ” sõnadega ” või kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. ” ; 6) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses: ” (7 1 ) Kriminaalhooldusühingut ei loeta kriminaalhooldusega seotud ülesannete täitmisel õiguskaitseasutuseks isikuandmete kaitse seaduse § 1 3 lõike 2 tähenduses. Kriminaalhooldusühing on kriminaalhooldusega seotud isikuandmete töötlemisel andmete volitatud töötleja ja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima vastutava töötleja juhiseid ning isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) volitatud töötlejale kehtestatud nõudeid. (7 2 ) Kriminaalhooldusühing ega selle liikmed ei tohi avaldada neile seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. ” . § 49. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku 1. peatükki täiendatakse §-ga 15 2 järgmises sõnastuses: ” § 15 2 . Isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses (1) Kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks. (2) Isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 1 3 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. (3) Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate andmesubjekti õiguste teostamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, sõltumata sellest, kas andmesubjekt on kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik, tunnistaja või muu isik. (4) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on va jalik süüteo tõkestamise ks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, tsiviil-, haldus- või mistahes muu seadusliku menetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või a valiku korra kaitse tagamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võ ib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õigusli kku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahv usvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isi kuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isi kuandmetega seotud rikkumisest. (6) Kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on menetlejad vastavalt oma pädevusele. (7) Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus isikuandmete kaitse seaduse § 1 3 lõike 2 tähenduses, on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 9 sätestatud tingimustel ja korras. ” ; 2) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 5) tabatud tagaotsitava isiku tuvastamise andmed. ” ; 3) paragrahvi 99 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisi seadusele. ” ; 4) paragrahvi 214 lõike 2 punktis 4 ning § 408 1 lõikes 3 asendatakse sõnad ” delikaatsed isikuandmed ” sõnadega ” eriliiki isikuandmed ” vastavas käändes; 5) paragrahvi 433 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Kriminaalmenetlusalase koostöö raames isikuandmete edastamisel kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. jaos sätestatud korda. ” ; 6) paragrahvid 489 3 , 489 4 ja 489 5 tunnistatakse kehtetuks. § 50. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 51. Kutseseaduse muutmine Kutseseaduse § 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Kutseregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada, süstematiseerida, analüüsida ning anda usaldusväärset teavet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ning kutsete ja kutsetunnistuste kohta statistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks. (2) Kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Kutseregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Kutseregistri volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (5) Kutseregistrisse kogutakse andmeid kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate, kutsetunnistuste ja konkursita valitud kutse andja antud kutsete kohta. (6) Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (7) Kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. ” . § 52. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse 7. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 38 1 järgmises sõnastuses: ” § 38 1 . Laevakinnistusraamatu eesmärk Laevakinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet laevaomandi tekkimise, üleandmise ja laeva asjaõigusega koormamise, samuti laeva koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. ” . § 53. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 46 9 lõike 8 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (8) Kontrolli tegemiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul, peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi järgmiselt: ” ; 2) paragrahvi 46 9 täiendatakse lõigetega 12 1 ja 12 2 järgmises sõnastuses: ” (12 1 ) Kontrolli te gemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. (12 2 ) Kontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmise aluseks oleva lepingu või dokumendi kehtivuse või kontrollitava töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse. ” ; 3) paragrahvi 60 2 lõiget 1 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” . § 54. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 71 lõikes 1 asendatakse arv ” 220 ” arvuga ” 220 1 ” . § 55. Liiklusseaduse muutmine 1) paragrahvi 173 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Liiklusregistri vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid Maanteeameti poolt osutatud avalike teenustega seotud küsitluste korraldamiseks ja isikutele Maanteeameti tegevustega seotud teavituste, näiteks juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemine, sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumine ja muu selline, saatmiseks. ” ; 2) paragrahvi 184 lõige 4 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Maanteeamet. ” ; 3) paragrahvi 184 täiendatakse lõigetega 6 1 ja 6 2 järgmises sõnastuses: ” (6 1 ) Välisriigi riigiasutusel on sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki registreerimismenetluse, juhtimisõiguse andmise menetluse, ametialale juurdepääsuõiguse andmise menetluse ja isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetluse käigus tõendite kogumiseks õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud andmetele, sealhulgas isikuandmetele. Andmete väljastamise otsustab Maanteeamet. (6 2 ) Mootorsõiduki või selle haagise, maastikusõiduki ja veesõiduki tootjal on õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud isikuandmetele oma seaduses või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige parandusmeetmete rakendamiseks või sõidukite tagasinõudmiseks. ” ; 4) paragrahvi 184 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. § 56. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduse § 13 1 lõikes 5 asendatakse sõnad ” isikute andmed” sõnadega ” isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja”. § 57. Loomatauditõrje seaduse muutmine Loomatauditõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Põllumajandusloomade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Põllumajandusloomade registri eesmärk on loomataudide ärahoidmiseks ja likvideerimiseks ning nende eest inimese kaitsmiseks võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta: 1) loomatauditõrje seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud ettevõt ja ja sama seaduse § 19 6 lõikes 3 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud ettevõtja; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja; 4) toiduseaduse alusel põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja.”; 3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. ” ; 4) paragrahvi 11 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna ” loomapidaja” sõnadega ” nimi ja kontaktandmed ning tema”; 5) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi.”; 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: ” (8) Isikuandmete säilitamise tähtaeg määratakse registri põhimääruses.”; 7) paragrahvi 11 1 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust täiendatakse §-ga 64 5 järgmises sõnastuses: ” § 64 5 . Põllumajandusloomade register Käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse põllumajandusloomade registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel 2000. aasta 6. j uunil kehtinud redaktsioonis.”. § 58. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 11. Loomeliitude andmekogu (1) Loomeliidu toetuse maksmiseks ja loomeliidu üle järelevalve teostamiseks asutab valdkonna eest vastutav minister loomeliitude andmekogu. (2) Loomeliitude andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Loomeliitude andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Andmekogu koosneb loomeliidu andmetest, loovisiku andmetest ja andmetest loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus. (5) Andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. (6) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. ” . § 59. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Käesoleva seaduse alusel PRIA kaudu antava riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA kaudu antud toetuste kohta kannab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed: 1) abi või toetuse taotleja ja saaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema elukoha, asukoha või tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed, samuti andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta; 2) abi või toetuse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed.”; 2) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 47 1 järgmises sõnastuses: ” § 47 1 . Andmete kontrollimine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmei d sisaldavatest registritest.”. § 60. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 4 2 esimesest lausest jäetakse välja sõna ” vähemalt ” ; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 3 järgmises sõnastuses: ” (4 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 2 nimetatud teave kustutatakse pärast viie aasta möödumist. ” . § 61. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Mahepõllumajanduse registri (edaspidi register ) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna ee st vastutav minister määrusega. (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (3) Registri eesmärk on mahepõllumajanduslike nõuete täitmise üle tõhusa järelevalve teostamiseks pidada arvestust isikute ja nende käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõtete kohta.”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Registrisse kantakse isiku nimi, registri- või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema elu- või asukoha ja tegevuskoha kohta ning tema kontaktandmed, isiku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed ning andmed isiku käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõtte kohta.”. § 62. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Andmete registrisse kandja säilitab isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest ja seejärel kustutab need. ” . § 63. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõigetest 6 ja 7 jäetakse välja sõna ” vähemalt ” ; 2) paragrahvis 63 3 asendatakse sõnad ” delikaatsete isikuandmete ” sõnadega ” eriliiki isikuandmete ” . § 64. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine Maksualase teabevahetuse seaduse § 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ” seaduse §-s 19 ” sõnaga ” seaduses ” . § 65. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 10 1 järgmises sõnastuses: ” § 10 1 . Isikuandmete töötlemine Riiklike maksude maksuhaldur võib käesoleva seaduse, maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid , töödelda käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. ” ; 2) paragrahvi 14 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. ” ; 3) paragrahvi 17 lõige 1 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register ) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” ; 4) paragrahvi 17 täiendatakse l õikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Registri pidamise eesmärgid on: 1) andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenev ate ülesannete täitmiseks; 2) arvestuse pidamine maksude määramiseks, maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja maksude sissenõudmiseks; 3) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamine. ” ; 5) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses: ” 13) isik, kelle andmeid töödeldakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel riikliku maksuhalduri ülesannete täitmiseks; 14) isik, kelle andmed kantakse hasartmänguseaduse alusel hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja , ning isik, kelle andmeid töödeldakse sama seaduse § 58 alusel; 15) isik, kelle andmeid töödeldakse tolliseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud alusel ja sama seaduse §-s 4 ning tolliseadus tiku artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks; 16) isik, kelle andmeid kogutakse vedelkütuse seaduse alusel. ” ; 6) paragrahvi 17 lõige 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2 1 ) Registris peetakse eraldi arvestust iga registrisse kantud isiku käesolevast seadusest, maksuseadusest, hasartmänguseadusest, vedelkütuse seadusest ja tollialastest õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste ning nende täitmise kohta. ” ; 7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses: ” (3 2 ) Registri volitatud töötlejad määratakse registri põhimääruses. ” ; 8) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Andmeid kantakse registrisse ja saadakse registrist registri põhimääruses sätestatud korras, vastavalt käesolevas jaos, käesoleva peatüki 3 1 . ja 4. jaos ning käesoleva seaduse §-s 17 lõikes 2 1 nimetatud seadustes ja sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras. ” ; 9) paragrahvi 25 9 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. ” ; 10) paragrahvi 25 9 lõiked 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks. ” . § 66. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse registris (edaspidi metsaregister ). ” . § 67. Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduse § 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Kultuurimälestiste registri (edaspidi register ) eesmärk on tagada mälestiste säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta t eabe andmine ja avalikustamine. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Registri vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet. (4) Registri üldandmed on: 1) mälestise andmed; 2) mälestise asukoha andmed; 3) andmed mäles tise omaniku või valdaja kohta. (5) Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutuvad, säilitatakse mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks. (6) Registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. (7) Kinnismälestise asukoht ja kaitsevöönd kantakse riigi maakatastrisse. (8) Veealused mälestised kannab Veeteede Amet koostöös Muinsuskaitseametiga navigatsioonikaardile. ” . § 68. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 16. Isikuandmete töötlemine ja autoriõiguse erisused (1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadav aks muuseumide andmekogu kaudu. (2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumi all mõistetakse käesolevas paragrahvis käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud muuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi, muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi ja § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseumi. (3) Museaali digitaalne kujutis, d igitaalne museaal, ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne k ujutis kuulub. (4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. (5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või muuseumi juhi määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust. ” . § 69. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: ” 10) doonorivere säilitusproov – doonorivere proov , mis on võetud veredoosist. ” ; 2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. (2) Tahtest olenematut ravi võib kohalda da üksnes kohtu määruse alusel. (3) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või haiglas ravil viibival isikul tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul alates tahtest olenematu haiglaravi algusest. Ravi kohaldamise otsusest teavitab arst nakkushaiget viivitamata ja tema lähedast inimest või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul otsuse vormistamisest. (5) Nakkushaige või tema poolt volitatud isik korraldab nakkushaige vara kaitse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse või lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada vajadusel politsei abi nakkushaige haiglasse toimetamiseks, andes politseile käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nakkushaiguste tõrje nõuetele vastavad kaitsevahendid, samuti juhendades nende kasutamist. (7) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib politseid esimesel võimalusel eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik ja keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kelle asukoht on teadmata, edastades politseile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase kohtumääruse või lõike 3 kohase otsuse koopia. (8) Politsei informeerib viivitamata tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse esitanud tervishoiuteenuse osutajat käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku asukoha tuvastamisest. (9) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib kohalikku omavalitsust eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi, kui see on vajalik isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. ” ; 3) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haiglasse paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse võib esitada ka isiku raviarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. ” ; 4) paragrahvi 5 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (7) Kui on ära langenud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolud, esitab isiku raviarst kohtule avalduse nakkushaige tahtest olenematu ravi lõpetamiseks. ” ; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 ning § 13 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ” 4 2 lõike 2 ” tekstiosaga ” 4 2 lõike 3 ” vastavas käändes; 7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Doonorivere säilitusproovi säilitatakse viis aastat vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korra kohaselt. Laboris teostatud uuringuprotseduuride ja nende käigus saadud uuringutulemuste dokumente säilitatakse 15 aastat. ” ; 8) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse p ärast sõna ” vanuserühmad ” sõnadega ” või riskirühmad ” ; 9) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad ” sanitaar-meditsiiniliste eeskirjade ” sõnaga ” tervise-eeskirjade ” ; 10) paragrahvi 19 lõikest 5 ja § 21 lõikest 6 1 jäetakse välja sõna ” identifitseerivate ” ; 11) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (6) Terviseametil on õigus saata nakkushaiguse diagnoosimiseks uurimismaterjali pseudonüümitud viisil välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentlaborisse nakkushaiguste ennetamise ning tõrje eesmärgi tagamiseks. ” ; 12) paragrahv 20 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 20. Nakkushaigusjuhtumite registreerimine ja nakkushaiguste register (1) Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste andmekogus (edaspidi register ), mida peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks, nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 5) muud korraldusküsimused. (3) Andmed nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja haigestumise ärahoidmise kohta registreeritakse arsti poole pöördumise kohas. (4) Registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) nakkushaige üldandmed olenevalt teatisest – ees- ja perekonnanimi, isikukood , sünniaeg ning sugu; 2) nakkushaige muud andmed olenevalt teatisest – haridus, amet, töökoht või õppeasutus, kontaktandmed, sealhulgas elukoht, sünnikoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund; 3) nakkushaige terviseandmed olenevalt teatisest – diagnoosi, haigestumise, immuniseerimise, uurimismaterjali, uuringumeetodi ja -tulemuse, haigustekitaja ja selle tundlikkuse, testimise põhjuste, nakatumise asjaolude ja oletatava levikutee, hospitaliseerimise ning ravi kohta; 4) HIV levikul emalt lapsele või seksuaalsel teel nakatunu nakkusallikas, riskirühma kuulumine, sünnitusviis, profülaktika raseduse ajal ja sünni järel, parenteraalsel nakatumisel ka nakatumise viis; 5) AIDSi indikaatorhaigused; 6) nakkushaige surma kuupäev ja põhjus; 7) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 8) teatise registreerimise andmed. (5) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule. (6) Registri vastutav töötleja on Terviseamet. ” ; 13) paragrahvi 21 lõikes 6 1 ja lõikes 7 asendatakse sõnad ” Vabariigi Valitsuse ” sõnadega ” valdkonna eest vastutava ministri ” ; 14) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (8) Rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurite või piiriüleste terviseohtude tuvastamisest on Terviseamet kohustatud Maailma Terviseorganisatsioonile teatama ohuteguri või rahvatervist ohustava sündmuse tuvastamisest alates 24 tunni jooksul. ” . § 70. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi (edaspidi varajase hoiatuse infosüsteem ) peetakse uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe jälgimiseks, nendega seotud riskide hindamiseks ja kontrollmeetmete rakendamiseks ning teabe vahetamiseks ametkondade vahel. (2) Varajase hoiatuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 5) muud korraldusküsimused. ” ; 2) paragrahvi 10 1 lõikes 3 asendatakse sõna ” Sotsiaalministeerium ” sõnadega ” Tervise Arengu Instituut ” ; 3) paragrahvi 10 1 l õige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 10 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Varajase hoiatuse infosüsteemi andmed ei ole avalikud. Infosüsteemile on j uurdepääs käesoleva seaduse §-s 10 2 nimetatud asutustel seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja infosüsteemi eesmärgiga. ” ; 5) paragrahvi 10 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 10 2 . Varajase hoiatuse infosüsteemi le juurdepä äs, andmete esitajad ja andmete esitamise kord ” ; 6) paragrahvi 10 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv i 10 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Andmete esitaja esitab uue psühhoaktiivse aine kohta varajase hoiatuse infosüsteemi järgmised talle teadaolevad andmed: 1) aine identifitseerimiseks ja teistest ainetest eristamiseks vajalikud andmed; 2) teave aine tootmise, levitamise ja käitlemise kohta; 3) teave aine kasutamise kohta; 4) teave aine farmakoloogilise toime kohta; 5) ettepanek käitlemispiirangute rakendamiseks. ” ; 8) paragrahvi 11 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu ) peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud patsienti tuvastada. (3) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. (4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) muud korraldusküsimused. (5) Andmekogusse kantakse andmed: 1) iga alustatud narkomaaniaravi juhu kohta; 2) iga pikaajalise narkomaaniaravi lõpetamise kohta. (6) Narkomaaniaravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale. ” . § 71. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduse § 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks. (2) Pakendiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” . § 72. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 1 1 järgmises sõnastuses: ” § 1 1 . Isikuandmete töötlemine Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse perekonnaseisutoimingu või perekonnaseisukande tegemiseks ning ametnikule või muule isikule perekonnaseisutoimingu tegemise õiguse andmiseks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras. ” ; 2) seadust täiendatakse §-ga 14 1 järgmises sõnastuses: ” § 14 1 . Perekonnaseisu andmete väljastamise pi iramine Isiku õigust saada käesoleva seaduse alusel väljastatavaid perekonnaseisu andmeid võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. ” . § 73. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. ” . § 74. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. ” . § 75. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 1 lõike 1 punktis 3 ja § 7 7 lõikes 2 1 asendatakse sõnad ” delikaatsed isikuandmed ” sõnadega ” eriliiki isikuandmed ” vastavas käändes; 2) paragrahv 7 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 7 46 . Isikuandmete töötlemine ning isikuandmete välisriigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile edastamine (1) Politseil on käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda eriseaduses sätestatut , arvestades: 1) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid; 2) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. (2) Politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks õigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. (3) Kui välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha: 1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) andmete töötlemise eesmärk; 3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed. (4) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut. ” ; 3) paragrahvi 7 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 7 48 Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Politseil on käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmisega seoses õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik: 1) süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemisek s või karistuse täideviimiseks; 2) teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks; 4) avaliku korra kaitseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või t ähtaja määramise kriteeriumeid; 4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 6) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja teabe avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. ” ; 4) seadust täiendatakse peatükiga 2 3 järgmises sõnastuses: ” 2 3 . peatükk ISIKU TAUSTAKONTROLL § 7 59 . Taustakontroll (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid: 1) isiku käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõigete 4 ja 4 2 alusel määratud objektile lubamise otsustamisel; 2) Politsei- ja Piirivalveametile teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel; 3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel; 4) Politsei- ja Piirivalveametisse praktikale kandideerija sobivuse hindamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid , ja koguda tõendeid järgmiste as jaolude kohta: 1) isikusamasuse tuvastamise andmed, kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töökoha andmed ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla Politsei- ja Piirivalveametile aluseks, et: 1) keelduda taustakontrollile allutatud isiku objektile lubamisest; 2) keelduda teenuse osutamisega seotud isiku poolt teenuse osutamisest; 3) keelduda isiku praktikale võtmisest; 4) keelata isiku viibimine kaitstava isiku läheduses. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. § 7 60 . Politsei- ja Piirivalveameti õigused taustakontrolli teostamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on käesoleva seaduse § 7 59 lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. § 7 61 . Andmete säilitamine Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat alates taustakontrolli teostamise lõppemisest. ” ; 5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3. peatükk ANDMEKOGUD ” ; 6) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Politsei andmekogu on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil. (2) Andmekogu ametlik nimetus on ” I nfosüsteem POLIS ” . (3) Politsei andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Politsei andmekogu põhimääruses sätestatakse politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täp sem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. (5) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 7) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) ühiste infoobjektide andmestik; 2) süüteomenetluse andmestik; 3) korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik; 4) ennetava tegevuse andmestik; 5) reageeriva tegevuse andmestik; 6) arestimajade tegevuse andmestik; 7) otsimise andmestik; 8) jälitusmenetluse andmestik. (2) Politsei andmekogus töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide tähenduses ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks. (3) Välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. ” ; 9) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks ; 10 ) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu, mille eesmärk on tagada siseturvalisus ja avalik kord isikute ning transpordivahendite piiriületusel kogutud andmete töötlemise kaudu. ” ; 1 1 ) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register ) asutatakse eesmärgiga tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. (2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur; 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu; 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg; 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord; 6) andmekogust andmete saajad; 7) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord; 8) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 9) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord; 10) tehnilised ja organisatoorsed kaitsemeetmed, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja - vabaduste kaitse; 11) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused. (4) Registris töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks. ” ; 1 2 ) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahv i 25 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks ning riigipiiri valvamise, piirirežiimi tagamise ning piiriolukorrast ülevaate saamise, sealhulgas piirirahu hoidmise eesmärgil, et avastada ebaseaduslikke piiriületusi, tuvastada objekte ning tõkestada piiriülest kuritegevust. ” ; 1 4 ) paragrahv i 25 1 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: ” 5) reageeriva ressursi andmed; 6) reageeriva ressursi haldamisega seotud andmed. ” ; 1 5 ) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ” vormi ” sõnadega ” ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja ” ; 1 6 ) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ” korra ” sõnadega ” ja teenistuslehe säilitamise tähtaja ” ; 1 7 ) paragrahvi 108 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ” loetelu ” sõnadega ” , andmete säilitamise tähtaja ” . § 76. Postiseaduse muutmine Postiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Postiteenuse osutajal on õigus töödelda saatja ja saaja isikuandmeid postiteenuse osutamise eesmärgil ning postiteenuse osutamiseks kasutatava aadressiregistri koostamiseks ja pidamiseks õigusaktidega sätestatud korras. ” ; 2) paragrahvi 34 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Postiteenuse osutaja võib kogutud isikuandmeid töödelda ja kasutada oma reklaami, kliendinõustamise või turu-uuringu eesmärgil õigusaktidega sätestatud korras või isiku nõusolekul. Isikuandmete töötlemise ja kasutamise kord on sätestatud postiteenuse osutaja tüüptingimustes. (4) Postiteenuse osutaja ei või kasutada isikuandmeid kolmandale isikule teenuse osutamisel, välja arvatud õigusaktidega sätestatud korras. ” ; 3) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Aadressiregistri vastutav töötleja on postiteenuse osutaja. ” . § 77. Prokuratuuriseaduse muutmine Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist. ” ; 2) paragrahvi 15 1 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu ” kandideeriva isiku ” sõnadega ” sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ” ; 3) paragrahvi 15 1 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgm ises sõnastuses: ” (8) Prokuratuur võib piirata prokuratuuriteenistusse kandideeriva isiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses t (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks , teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel võib piirata järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest . ” ; 4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Prokuröride konkursikomisjoni liikmed ei tohi avaldada nendele seoses konkursikomisjoni tegevusega teatavaks saanud asjaolusid ja andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. ” . § 78. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 32. Testide andmekogu (1) Testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu, mille eesmärk on võimaldada: 1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste hindamisvahendite (edaspidi testide ) ettevalmistamist; 2) testide koostamist, läbiviimist ja hoidmist; 3) testide hindamist; 4) testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja tulemuste teavitamist; 5) eksamitunnistuste väljastamist; 6) haridust tõendavate dokumentide plankide haldamist; 7) usaldusväärse teabe saamist haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks. (2) Testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (5) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) testi sooritamise andmed; 2) testi läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) testitulemuste vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (6) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (7) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. ” ; 2) paragrahvi 47 lõikest 5 jäetakse välja sõnad ” vanema nõusolekul ” ; 3 ) paragrahvi 47 lõikes 5 ja § 63 lõikes 8 asendatakse sõnad ” delikaatsed isikuandmed ” sõnadega ” eriliiki isikuandmed ” vastavas käändes. § 79. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu ” objekti valdaja kohta kogutud andmeid, ” sõnadega ” sealhulgas terviseandmeid ” ; 2) paragrahvi 9 1 lõiget 1 täiendatakse pärast teksti osa ” hädaabiteate menetlemisega seotud andmeid kiirema abi osutamiseks ” teksti osaga ” ning abi- ja infoteate menetlemisega seotud andmeid ” ; 3) paragrahvi 9 1 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 2) abivajaja andmed, sealhulgas terviseandmed; ” ; 4) paragrahvi 9 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ” 7) abi- ja infoteate andmed. ” ; 5) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ” nõuded ” sõnadega ” ning vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaja ” ; 6) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu ” ning maksmise korra ja ulatuse ” sõnadega ” , samuti hüvitiste maksmiseks kogutud andmete säilitamise tähtaja ” . § 80. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmär k on päästeasutusele pandud ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine. ” ; 2) paragrahvides 7 1 ja 7 2 asendatakse sõnad ” delikaatsetele isikuandmetele ” sõnadega ” eriliiki isikuandmetele ” ; 3) paragrahvi 7 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ” vormi ” sõnadega ” ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja ” ; 4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ” hindamise korra ” sõnadega ” ning hindamise tulemuse säilitamise tähtaja ” . § 81. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ” . § 82. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: ” § 15 1 . Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvaraamatukogu lugeja on raamatukogu registreeritud kasutaja. Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning käesoleva seaduse § 17 lõi getes 1 ja 2 nimetatud tasude nõudmiseks. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või s eadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber ; 5) elektronposti aadress , kui see on olemas . (3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. (4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. (5) Lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. (6) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul lapsevanema või seadusliku esindaja andmed , välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu külastanud kolm aastat. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. N imetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni. ” . § 83. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Rahvastikuregistri seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad ” isikuandmete kaitse seadust ” sõnadega ” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ” ; 2) paragrahvi 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 l õike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1 asendatakse sõnad ” isikuandmete kaitse seadus ” sõnadega ” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 ” vastavas käändes; 3) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: ” (3 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juurdepääsuõigust võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (4) Vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise la pse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud. ” . § 84. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Käesoleva seaduse §-des 14 2 –14 7 nimetatud andmekogu või infosüsteemi põhimääruses sätestatakse: 1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord; 6) muud korraldusküsimused. (2) Käesoleva seaduse §-des 14 2 –14 5 ja §-s 14 7 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. (3) Käesoleva seaduse §-des 14 2 –14 5 ja §-s 14 7 nimetatud andmekogude või infosüsteemi pidamise eesmärgi täitmiseks võib andmekogu pidaja töödelda isiku varasemaid üldandmeid , nagu ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu. ” ; 2) paragrahvi 14 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1 ) Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. ” ; 3) paragrahvi 14 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, rahvus, sünnikoht ja elukoht; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) vähihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, pahaloomulise kas vaja diagnoos ja levik, sealhulgas sõeluuringu käigus diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning osutatud ravi; 4) isiku surma aeg ja põhjus; 5) andmete esitaja. ” ; 4) paragrahvi 14 2 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähiregistri põhimääruses sätestatule. ” ; 5) paragrahvi 14 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 6) paragrahvi 14 2 lõikes 5, § 14 5 lõikes 5 ja § 14 7 lõikes 5 asendatakse sõna ” Sotsiaalministeerium ” sõnadega ” Tervise Arengu Instituut ” ; 7 ) paragrahv 14 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 14 3 . Raseduse infosüsteem (1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi. (3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) raseda ja bioloogilise ema isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus, elukoht, perekonnaseis, abielu sõlmimise või vabaabielu algusaeg, tegevusala ning haridus; 2) lapse üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi; 3) isa üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, tegevusala ning haridus; 4) bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või katkestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed ning riskitegurid; 5) muud raseda, bioloogilise ema ja lapse terviseandmed – haigusseisund, diagnoos, osutatud ravi ja selle kestvus ning ravimid; 6) bioloogilise ema ja lapse surma aeg ja põhjus; 7) andmete esitaja. (4) Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt raseduse infosüsteemi põhimääruses sätestatule. (6) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. ” ; 8 ) paragrahvi 14 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. ” ; 9 ) paragrahvi 14 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniae g, sugu, ees- ja perekonnanimi ning elukoht; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) müokardiinfarktihaige terviseandmed – haiglaeelselt, haiglas oleku ajal ja haiglaravi järgselt tehtud uuring ning selle tulemus, südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas müokardiinfarkti diagnoos, kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, müokardiinfarktihaige seisu nd, ravi ja ravimid ning esinenud tüsistused ; 4) isiku surma aeg ja põhjus ning suremispaik; 5) andmete esitaja . ” ; 10 ) paragrahvi 14 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt müokardiinfarktiregistri põhimääruses sätestatule. ” ; 11 ) paragrahvi 14 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 12 ) paragrahvi 14 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. ” ; 13 ) paragrahvi 14 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, sünnikoht, rahvus, elukoht, kontaktandmed, pere konnaseis, haridus, tegevusala ja - koht ning ravikindlustuse olemasolu; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) tuberkuloosihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, diagnoos, sealhulgas kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, tuberkuloosihaige seisund enne ravi, osutatud ravi ja selle tulemus ning ravi lõpetamise põhjused, sealhulgas tahtest olenemata ravi ja ravimid ; 4) isiku surma aeg ja põhjus; 5) andmete esitaja. ” ; 14 ) paragrahvi 14 5 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt tuberkuloosiregistri põhimääruses sätestatule. ” ; 15 ) paragrahvi 14 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 16 ) paragrahvi 14 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. ” ; 17 ) paragrahvi 14 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 18 ) paragrahvi 14 6 lõikes 5 asendatakse sõna ” Sotsiaalministeerium ” sõnaga ” Terviseamet ” ; 19 ) paragrahvi 14 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja uuringutele järgneva ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. ” ; 20 ) paragrahvi 14 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, kontaktandmed ning ravikindlustuse olemasolu; 2) isiku Eestisse saabumise ja E estist lahkumise andmed; 3) saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse; 4) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed – varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad, tehtud sõeluuringu põhi- ja lisauuring, analüüs või protseduur ja selle tule mus, sõeluuringu tegija ja hindaja ning pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad ning sõeluuringujärgne osutatud ravi; 5) andmed sõeluuringuväliselt sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele tehtud sõeluuringu põhiuuring u , a nalüüs i või protseduur i kohta ; 6) isiku surma aeg ja põhjus; 7) andmete esitaja. ” ; 21 ) paragrahvi 14 7 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: ” (3 1 ) Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähi sõeluuringute registri põhimääruses sätestatule. ” ; 22 ) paragrahvi 14 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” . § 85. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Doonori ja retsipiendi isikuandmeid töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ning neid võib avaldada ainult hankijale, käitlejale, siirdajale ja isikule, kellele need on vajalikud tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. ” ; 2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Hankija ja käitleja säilitavad rakkude, kudede ja elundite jälgitavuse tagamiseks vajalikke dokumente 30 aastat ning ohutust ja kvaliteeti kajastavaid dokumente kümme aastat pärast rakkude, kudede või elundite kliinilist kasutamist või hävitamist. ” ; 3) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõnad ” delikaatseid isikuandmeid ” sõnadega ” eriliiki isikuandmeid ” . § 86. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 16, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvis 25 asendatakse sõnad ” delikaatsed isikuandmed ” sõnadega ” eriliiki isikuandmed ” . § 87. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad ” ravikindlustuse andmekogu ” sõnadega ” haigekassa andmekogu ” vastavas käändes; 2) seadust täiendatakse §-ga 13 1 järgmises sõnastuses: ” § 13 1 . Kindlustuskaitse tõendamine (1) Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel. (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3 1 nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse haigekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel. (3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa omal algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud , ning kui ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise kohta on kindlustatud isikul õ igus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul teate kättesaamisest arvates . (4) Haigekassa andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab haigekassa andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaard i asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat ). (5) Haigekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi. (6) Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamis e tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. ” ; 3) seaduse 2. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 88. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Proviisorite ja farmatseutide registri asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused. ” ; 2) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 1 1 –1 3 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Proviisorite ja farmatseutide registri eesmärk on registreerida proviisorid ja farmatseudid, et tagada teenuse tarbija riiklik kaitse teenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ning nende üle järelevalve teostamine, samuti tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika tegemiseks. (1 2 ) Proviisorite ja farmatseutide registrisse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eluloolised andmed; 2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed; 3) töökohta puudutavad andmed; 4) registreerimisandmed. (1 3 ) Proviisorite ja farmatseutide registri andmeid säilitatakse registris 30 aastat pärast isiku surma. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt proviisorite ja farmatseutide registri põhimääruses sätestatule. ” ; 3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: ” (1 2 ) Retseptikeskuses töödeldakse järgmisi andmeid: 1) retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmed; 2) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja väljastamisega s eo tud andmed; 3) kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed. ” ; 4) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Retseptikesk use asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 3) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 4) muud korraldusküsimused. ” . § 89. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 35 3 järgmises sõnastuses: ” § 35 3 . Andmete säilitamine (1) Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid ning teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud isikute isikuandmeid säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist, nende Eestist alaliselt välja viimist või isikule käesoleva seaduse alusel antud õiguse lõppemist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ning nendega seonduvad isikuand med peavad olema kättesaadavad: 1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulir elva oluliste osade hävitamist; 2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulir elva oluliste osade hävitamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse käesoleva seaduse alusel läbiviidud haldusmenetluses kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. ” ; 2) paragrahvi 83 29 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: ” (5 1 ) Taustakontrolli tegemiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse. ” . § 90. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 181 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Register on riigihangete ja toetuse saaja ostude andmete töötlemiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on: ” ; 2) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 1) tagada riigihanke ja toetuse saaja ostu teadete avaldamine ning riigihanke teadete edastamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele; ” ; 3) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3) võimaldada riigihangete ja toetuse saaja ostude elektroonilist menetlemist; ” ; 4) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 1) andmed riigihanke ja toetuse saaja ostu teadete kohta; ” ; 5) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3) andmed riigihanke ja toetuse saaja ostu menetlemise kohta; ” ; 6) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 5) muud käesolevas seaduses ja toetuse saaja oste reguleerivates õigusaktides sätestatud andmed ning elektroonilised dokumendid. ” ; 7) paragrahvi 181 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Hankija ja toetuse saaja vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. ” ; 8) paragrahvi 181 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. ” ; 9) paragrah vi 181 täiendatakse lõigetega 5 1 –5 3 järgmises sõnastuses: ” (5 1 ) Registris töödeldakse andmeid riigihankel ja toetuse saaja ostu menetluses osaleva ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kohta, sealhulgas andmeid isiku hariduse, kutsekvalifikatsiooni, kogemuse, süüteo korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihangete seaduse alusel või toetuse saajal toetuse saaja oste reguleerivate õigusaktide alusel nõuda. (5 2 ) Registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvates riigihanke andmetes, toetuse saaja ostu andmetes, vaidlustusmenetluse tulemuste andmetes ja digitaalsetes riigihangete dokumentides sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud andmeid hoitakse registris 25 aastat, seejärel andmed kustutatakse. Riigihangete, toetuse saaja ostu ja vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ning digitaalseid riigihanke dokumente, mis käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud andmeid ei sisalda, hoitakse registris tähtajatult. (5 3 ) Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud andmetele juurdepääsuõigus: 1) registri peakasutajal; 2) riigihanke eest vastutaval isikul selle riigihanke andmetele; 3) toetuse saaja ostu menetluse eest vastutaval isikul toetuse saaja selle ostu andmetele; 4) pakkuja peakasutajal oma pakkumuste andmetele ; 5) muu l isik ul põhjendatud õigustatud huvi korral. ” . § 91. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Sundkoormise määramisel võib sundkoormise määramist otsustav ametiasutus töödelda sundkoormatava vara omaniku ja valdaja isikuandmeid. ” ; 2) paragrahvi 4 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Tsiviiltoetuse registris töödeldakse isikuandmeid. ” . § 92. Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Mobilisatsiooniregistris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 2) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Sundtöökohustuse panemise otsustamiseks võib valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. ” ; 3) seaduse 5 peatüki 2. jao 1 jaotist täiendatakse §-ga 62 1 järgmises sõnastuses: ” § 62 1 . Isikuandmete töötlemine kaitseväeteenistuse korraldamisel (1) Käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks võib asjaomane ametiasutus töödelda kaitseväekohustuslase, kaitseväelase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, vabatahtlikult kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatust. ” ; 4) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses: ” 5 1 ) isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel; ” ; 5) paragrahvi 89 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” . § 93. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2 ) Käesolev seadus sätestab Riigikontrolli poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise, andmesubjekti õiguste teostamise ning nende piiramise alused. ” ; 2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 2 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised, sealhulgas isikuandmete kaitse ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad; ” ; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isikuandmete töötlemise juhis peab sisaldama andmesubjekti õiguste teostamise korda, isikuandmete säilitamise tähtaeg u, teavet andmete arhiveerimise ja kustutamise kohta ning muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimusi. ” ; 4) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 1 1 –1 2 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Riigikontroll töötleb isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-des 6–7 1 sä testatud eesmärkide täitmiseks. (1 2 ) Käesoleva seaduse §-s 6–7 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks kasutatakse võimalusel eelkõige pseudonüümitud või samaväärsel andmekaitse tasemel töödeldavaid andmeid. ” ; 5) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Kontrolliaruanne ei või sisaldada isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see puudutab kontrolliaruandes sisalduvaid tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid või kui see puudutab isikut, kes tegutseb käesoleva seaduse § -s 7 nimetatud asutuse või isiku nimel. ” ; 6) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 52 1 järgmises sõnastuses: ” § 52 1 . Juurdepääs kontrolliaruande aluseks olevatele materjalidele Andmesubjekti õigust saada juurdepääs tema kohta töödeldud isikuandmetele võib piirata, kui see võib: 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 2) takistada käesoleva seaduse §-des 6–7 1 sätestatud eesmärkide täitmist. ” . § 94. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad ” delikaatseid isikuandmeid ” sõnadega ” eriliiki isikuandmeid ” ; 2 ) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel , lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. ” ; 3) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimisel on lubatud töödelda eriliiki isikuandmeid. ” . § 95. Riikliku statistika seaduse muutmine Riikliku statistika seaduse § 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv ” 16 ” arvuga ” 6 ” . § 96. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 97. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduse § 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tehnilise järelevalve infosüsteem on andmekogu (edaspidi andmekogu ), mille pidamise eesmärk on seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise hõlbustamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. ” . § 98. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 66 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast teenuse osutamise lõppemist. ” ; 4) paragrahvi 141 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja registrisse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 6 ) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord; 7) muud korraldusküsimused. (3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. ” ; 5) paragrahvi 142 1 punktides 1 ja 5 asendatakse sõna ” kontaktandmed ” sõnadega ” elukoha- ja kontaktandmed ” ; 6) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 2 1 järgmise s sõnastuses : ” (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kandmisel sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse lähtutakse käesoleva seaduse §-s 142 1 nimetatud andmekoosseisudest. ” ; 7) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 145 1 järgmises sõnastuses: ” § 145 1 . Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud menetluste andmeid säilitatakse isikustatult viis aastat pärast menetluse lõpukuupäeva. (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud säilitamis e tähtaja möödumist kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilita takse isikustatult viis aastat. (3) Käesoleva seaduse § 15 1 lõike 4 alusel töödeldud ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmeid säilitatakse isikute 27-aastaseks saamiseni. (4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud lapsendamise ning hoolduspere sooviavaldusi säilitatakse 50 aastat menetluse lõpukuupäevast arvates . (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud säilitami s e tähtaega andmed anonüümitakse. (6) Alusandmed ja logid säilitatakse vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatule. ” . § 99. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem ) pidamise eesmärk on seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ü lesannete täitmine, sealhulgas: 1) riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumine, määramine ja maksmine; 2) ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamine; 3) ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. (2) Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise liigid ning nende täpsem säilitamise kord; 6) muud korraldusküsimused. (3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. ” ; 2 ) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Infosüsteemi andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) riiklike pensionide määramise ja maksmise alusandmeid säilitatakse 75 aastat pärast isiku surma; 2) riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi ja ohvriabi, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ning erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast vastava õiguse lõppemist; 3) puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 4 sätestatud andmeid, säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma; 4) lapse puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid säilitatakse 60 aastat pärast lapse viimase puude raskusastme tuvastamise otsuse kestuse lõppemist; 5) lapsinvaliidsuse tuvastamise andmeid ja lapseea invaliids use tuvastamise andmeid säilita takse 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseea invaliidsus e viimase ekspertiisiotsuse kes tuse lõppemist; 6) logid säilitatakse vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule. ” ; 3 ) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud säilitustähtaegade möödumisel andmed anonüümitakse. ” . § 100. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Vabariigi Valitsus asutab spordi andmekogu, mille eesmärk on: 1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine; 2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine. (2) Spordi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Spordi a ndmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kut sekomisjoni liikmete andmetest. (4) Isikuandmetena kogutakse: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komis jonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid ja kontaktandmeid ning andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoo lituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandme i d ja kontaktandme i d. (5) Spordi a ndmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. (6) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (7) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. ” ; 2) paragrahvi 9 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: ” (8) Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kõige rohkem kolm aastat. ” ; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid. ” . § 101. Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seaduse § 88 lõi g e t 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” . § 102. Söödaseaduse muutmine Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Riigi toidu ja sööda käitlejate registri (edaspidi ka register ) eesmärk on tõhusa ametliku kontrol li tagamiseks pidada arvestust: 1) toidu ja sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba; 2) toidu ja sööda käitlejate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemiseks; 3) ettevõtjate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.”; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Registrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed. (1 2 ) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses .”; 4) seadust täiendatakse §-ga 42 3 järgmises sõnastuses: ” § 42 3 . Riigi toidu ja sööda käitlejate register Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrina käsitatakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel 2014. aasta 1. juulil kehtinud redaktsioonis.”. § 103. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Sordiregistri (edaspidi register ) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna ee st vastutav minister määrusega. (2) Registri eesmärk on tagada sordi säilitamine, kaitsealuse sordi omaniku õiguste kaitse ja tõhus järelevalve käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. (3) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 2) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Registrisse kantakse käesolevas seaduses ettenähtud andmed sordi kohta ning taotleja, sordi omaniku, sordi aretaja, sordi esindaja ja sordi säilitaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, isiku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed, samuti sordi omaniku õiguste omandamise viis ja sordi säilitaja OECD kood.”; 3) paragrahvi 61 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ” , arvestades mõlemal juhul isikuandmete kaitse seaduse nõudeid”. § 104. Taimekaitseseaduse muutmine Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Taimetervise registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna ee st vastutav minister määrusega. (2) Taimetervise registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. Volitatud töötleja mä äratakse registri põhimääruses. (3) Taimetervise registri eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve t aimetervisenõuete täitmise üle. (4) Taimetervise r egistrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed järgmiste i sikute ja nende tegevuse kohta: 1) taimekaitseseaduse alusel majanduste gevusteate esitanud ettevõtjad; 2) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel majandustegevusteate esitanud võ i tegevusloa saanud ettevõtjad. (5) Taimetervise registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”; 2) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule l astud taimekaitsevahendite üle. (2) Taimekaitsevahendite registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna ee st vastutav minister määrusega. (3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud taimekaitsevahendite kohta, samuti taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja Eestis kasutaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed ning andmed elu- või asukoha ja tegevuskoha, sealhulgas taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta. (4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 82 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”, arvestades isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid”. § 105. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Eesti Teadusinfosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada andmed teaduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2) anda teadus- ja arendusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse korralduse, süsteemi ja selle osapoolte kohta; 3) anda usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistika ning uuringute tegemiseks ja strateegiliseks juhtimiseks; 4) pidada arvestust teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute üle; 5) pidada arvestust teadus- ja arendusasutuste teadustöötajate, teadus- ja arendustegevust administreeriva personali ning finantseerimise või evalveerimise taotlustes nimetatud isikute üle; 6) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse planeerimiseks ja finantseerimiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikud andmed; 7) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud andmed; 8) võimaldada teadus- ja arendustegevuse evalveerimist; 9) dokumenteerida ja menetleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimise taotlusi. ” ; 2) paragrahvi 3 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Eesti Teadusinfosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. ” ; 4) paragrahv i 3 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ; 5) paragrahv i 3 1 lõige 4 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” ; 6) paragrahvi 3 1 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (6) Eesti Teadusinfosüsteemi kogutakse andmeid: 1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute kohta; 2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmide, taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 3) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 4) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ning isikute teadus- ja arendustegevuse edukuse ja tulemuslikkuse kohta. ” ; 7) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ” (7) Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (8) Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. ” . § 106. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 1 lõikes 1 asendatakse sõnad ” delikaatseid isikuandmeid ” sõnadega ” eriliiki isikuandmeid ” ; 2) paragrahvi 4 1 täiendatakse lõigetega 1 1 –1 3 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist; 2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest. (1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida. ” ; 3) paragrahvi 4 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks. ” ; 4) paragrahv 4 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 4 2 . Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine (1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid. (2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtae g a hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise tingimused ja korra, milles esitatakse: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 2) patsiendi üldised isikuandmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud tee nuse osutamisega seotud andmed. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. (5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt: 1) õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat a ndmete kinnitamisest; 2) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu te gemiseks võetud terviseandmeid sisaldav koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest; 3) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest; 4) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30 aastat isiku surmast. (6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud ministri määruses. ” ; 5) paragrahvi 4 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb: 1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident; 2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane; 3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna; 4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega; 5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. (2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti de s 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ning meditsiiniseadme seadusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. ” ; 6) paragrahvi 4 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb: 1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident; 2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane; 2 1 ) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud isik; 3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna; 4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega; 5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. (2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. (2 1 ) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti de s 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. ” ; 7) paragrahvi 8 lõike 4 3 teine lause muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid Eesti H aigekassa andmekogust. ” ; 8) paragrahvi 27 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tervishoiutöötajate registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused. ” ; 9) paragrahvi 27 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Tervishoiutöötajad esitavad andmed tervishoiutöötajate registrisse. ” ; 10) paragrahvi 27 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 27 1 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: ” (5 1 ) Andmeid tervishoiutöötajate kohta säilitatakse tervishoiutöötajate registris 30 aastat pärast isiku surma. Logisid ja alusandmeid hoitakse vastavalt tervishoiutöötajate registri põhimääruses sätestatule. ” ; 12) paragrahvi 27 1 lõikest 6 jäetakse välja sõnad ” ja volitatud ” ; 13) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 50 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused. ” ; 15) paragrahvi 50 1 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registri s töödeldakse järgmisi andmeid: 1) tegevusloa omaja andmed; 2) tegevusloa omaja majandustegevuse üldandmed; 3) tegevusloa omaja töötajate andmed; 4) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed. (2 2 ) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmeid säilitatakse tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule. ” ; 16) paragrahvi 50 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 50 1 lõikest 6 jäetakse välja sõnad ” ja volitatud ” ; 18) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras. ” ; 20) paragrahvi 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 59 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. ” ; 22) paragrahvi 59 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord; 3) andmete õigsuse tagamise kord; 4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 7) infosüsteemi rahastamine; 8) muud korraldusküsimused. ” ; 23) paragrahvi 59 1 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: ” (4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti ja ravikindlustuse andmed ning tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed; 3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed; 4) dokumendi koostaja andmed – nimi, registreerimistõendi number, tegevusluba, eriala ja kontaktandmed; 5) andmetöötluse logid. (5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatul t, arvestades järgmisi erisusi: 1) kiirabikaarte viis aastat alates dokumendi kinnitamisest; 2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat alates tervise infosüsteemi vastuvõtmisest; 3) surmateatise ja surma põhjuse andmeid kümme aastat alates andmete kinnitamisest; 4) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri üldandmeid , nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu. ” ; 24) paragrahvi 59 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra. ” ; 25) paragrahvi 59 3 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele käesoleva seaduse § 4 1 lõigetes 1–1 2 sätestatud eesmärkidel ja korras. ” ; 26) paragrahvi 59 3 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel: 1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud a ined; 2) füsioterapeudil; 3) tegevusterapeudil; 4) kliinilisel logopeedil; 5) kliinilisel psühholoogil; 6) optometristil; 7) radioloogia tehnikul. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 27) paragrahvi 59 3 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel: 1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljan da kursuse kohustuslikud ained; 2) füsioterapeudil; 3) tegevusterapeudil; 4) kliinilisel logopeedil; 5) kliinilisel psühholoogil; 6 ) optometristil; 7) radioloogia tehnikul; 8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 2 nimetatud isikul. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 28) paragrahvi 59 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Patsiendil on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. ” ; 29) paragrahvi 59 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks. ” ; 30) paragrahvi 59 3 lõiked 5 1 ja 5 2 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 59 3 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ” (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu, välja arvatud andmesubjekti nõusoleku alusel isikuandmete väljastamine, kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta. ” ; 32) paragrahv 59 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 59 4 . Uuringueetika komitee (1) Uuringueetika komitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust. (2) Uuringueetika komitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. (3) Uuringueetika komitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest. (4) Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale. (5) Uuringueetika komitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele , eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. (6) Uuringueetika komitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 33) seadust täiendatakse §-ga 72 2 järgmises sõnastuses: ” § 72 2 . Käesoleva seaduse 4 2 lõigete 4–6 rakendamine Käesoleva seaduse § 4 2 lõigetes 4–6 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates 2019. aasta 1 5 . veebrusri koostatud dokumentidele. Enne 2019. aasta 15 . veebruari koostatud dokumente säilitatakse varem kehtestatud korras. ” . § 107. Tolliseaduse muutmine Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 4. peatükk Andmekogud ja isikuandmete töötlemine ” ; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 13 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad ” Andmekogu põhimääruses ” sõnadega ” Maksukohustuslaste registri põhimääruses ” ; 4) paragrahvi 13 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 järgmises sõnastuses: ” § 16 1 . Eriliiki isikuandmete töötlemine Toll võib käesoleva seaduse §- s 4 nimetatud ülesannete täitmiseks, eelkõige ühiskonna ja majanduse kaitsmise eesmärgil maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks, töödelda isiku biomeetrilisi andmeid ning terviseandmeid. § 16 2 . Isikuandmete esitamisest keeldumine Tollil on õigus põhjendatud juhul keelduda isikule tema kohta kogutud andmete esitamisest andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks . ” . § 108. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 462 lõikes 3 asendatakse sõnad ” delikaatseid isikuandmeid ” sõnadega ” eriliiki isikuandmeid ” ; 2) paragrahvi 533 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ” (3) Nakkushaige nõusolekuta haiglasse paigutamise ja talle haiglaravi kohaldamise asja menetleb kohus ka isiku arsti ava l duse alusel. ” ; 3) paragrahvi 534 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta haiglasse paigutamiseks ja talle haiglaravi kohaldamiseks võib esitada ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik. ” . § 109. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule. ” . § 110. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ” (11) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. ” ; 2) paragrahvi 16 1 lõikes 1 asendatakse sõna ” Sotsiaalministeerium ” sõnaga ” Tööinspektsioon ” . § 111. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit (edaspidi register ) peetakse tööturuteenuste osutamise ja -toetuste maksmiseks tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive määra saavutamise ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamiseks, töötajate vaba liikumise soodustamiseks, töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmiseks , sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ” 7) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavaid andmeid. ” ; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates nende registrisse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel pseudonüümitakse registrisse kantud andmed kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse registri põhimääruses. ” . § 112. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse § 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu ) peetakse töötavate käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute, kindlustatute ja nende töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamiseks, töötuskindlustushüvitise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. (2) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. (3) Andmekogu sisaldab ja selles töödeldakse järgmisi andmeid: 1) kindlustatute isikuandmed – nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) tööandja andmed – nimi ja registri- või isikukood; 3) andmed kindlu statute kindlustusstaaži kohta; 4) andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta; 5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed. (4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse andmekogusse kantud andmed kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põhimääruses. ” . § 113. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi andmekogu ) peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. ” ; 2) paragrahvi 22 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: ” 5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed. ” ; 3) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: ” (5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma; 3) andmekogusse kantud andmed anonüümitakse hiljemalt säilitustähtaja möödumisel kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (6) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põhimääruses. ” ; 4) paragrahvi 22 1 lõiked 2 1 ja 2 2 tunnistatakse kehtetuks. § 11 4 . Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmi ses sõnastuses: ” (1 1 ) Kütuse käitlemise andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. ” ; 2) paragrahvi 5 1 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. § 11 5 . Vereseaduse muutmine Vereseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Vere kvaliteetse käitlemise ja ravi kvaliteedi tagamise eesmärgil on valdkonna eest vastutaval ministril õigus asutada määrusega riiklik vereteenistuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem ), mille põhimääruses kehtestatakse: 1) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 2) kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) andmete säilitamise täpsem kord ja tingimused ning säilitustähtajad; 6) muud korraldusküsimused. (2) I nfosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. ” ; 2) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: ” § 15 1 . Vere käitlemise andmete säilitamine Käesoleva seaduse tähenduses tuleb vere käitlemise ohutuse ja verevalvsuse tagamiseks säilitada andmeid alates andmete tekkimisest järgmiselt: 1) vere käitlemise täieliku jälgitavuse tagamise ks vajalikke andmeid 30 aastat; 2) isiku doonoriks sobivuse hindamise käigus kogutud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed, mida säilitatakse kun i kehtiva doonorluse ea lõpuni; 3) doonori immunohematoloogiliste ja nakkusuuringutega seotud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed ja uuringutulemused ning doonori veregrupi ning veregrupisüsteemide fenotüüpide ja molekulaardiagnostika uuringutulemused, mida säilitatakse kun i kehtiva doonorluse ea lõpuni; 4) verekaarti, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 4 2 sä testatud tingimustel ja korras; 5) doonori vereloovutuste kohta peetakse arvestust isiku doonoriks sobivuse ea lõpuni. ” . § 11 6 . Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 2) andmed kehtiva kutsetegevuse loa kohta ja kutsealase töökäigu kirjelduse.”; 2) paragrahvi 22 1 lõige 1 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi register ) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 22 1 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ” ning volitatud”; 4) paragrahvi 22 1 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad ” volitatud töötleja” sõnadega ” vastutav töötleja” vastavas käändes; 5) paragrahvi 22 1 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 1) ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonna nimed, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha riik;”; 6) paragrahvi 22 1 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: ” Logisid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule.”; 7) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonna nimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust;”. § 11 7 . Väetiseseaduse muutmine Väetiseseaduse § 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Väetiseregistri (edaspidi register ) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna ee st vastutav minister määrusega. (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja mä äratakse registri põhimääruses. (3) Registri eesmärk on tagada väetise ohutus ning tõhus järelevalve väetiste ja nende käitlemise nõuetekohasuse üle. (4) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed majandustegevusteate esitanud väetiste käitlejate ja turustamisotstarbeliste väetiste kohta. (5) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. ” . § 11 8 . Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Rahvusnimekirja kantakse järgmised isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) elukoht; 4) avaldaja allkiri ja kuupäev. ” . § 1 19 . Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 1 lõikes 1 asendatakse sõnad ” delikaatseid isikuandmeid ” sõnadega ” eriliiki isikuandmeid ” ; 2) paragrahvi 13 1 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses: ” (3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (4) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisats iooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. ” ; 3) paragrahvi 13 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ” (4) Isikult DNA proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast. ” ; 4) paragrahvi 75 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” ; 5) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ning ajutise kaitse saajate kohta peetakse rahvusvahelise kaitse andmise registrit (edaspidi register ). (2) Register on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. (4) Registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus käesoleva seaduse alusel elamisloataotluse esitanud ja elamisloa saanud isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning käesoleva seaduse alusel läbiviidud rahvusvahelise kaitse menetluse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute ajal saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (5) Registris töödeldakse rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase kohta järgmisi andmeid: 1) isikuandmed; 2) kontakt- ja elukohaandmed, sealhulgas varasema elukoha andmed päritoluriigis; 3) andmed perekondlike suhete, hariduse ja töö kohta; 4) andmed kehtivate ja kustunud karistuste kohta; 5) andmed tervisliku seisundi, sealhulgas andmesubjekti välimuse kohta; 6) daktüloskopeerimisel kogutud ja DNA proovide analüüsil saadud andmed; 7) andmed isiku päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise kohta; 8) andmed päritoluriigist lahkumise ning elamisloa taotlemise põhjuste kohta; 9) andmed kuritegelike seoste või suhete kohta; 10) andmed välisriigi relvajõududes või mõne riigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamise või nendega tehtud kaastöö kohta; 11) andmed teiste riikide territooriumil sõjaväelistes operatsioonides osalemise kohta . (6) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (7) Registri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu. (8) Registrisse kantava id andme id säilita takse kõige rohkem 50 aastat ning säilitamise tähtajad täpsustatakse andmekategooriate kaupa registri põhimääruses. (9) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib registri andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta. ” . § 12 0 . Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 40 1 järgmises sõnastuses: ” § 40 1 . Haldusakti põhjendamise erisus Käesoleva seaduse alusel antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid , ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile , ulatuses, mis on vastuolus käesoleva seaduse § 279 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. ” ; 2) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 3) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: ” (8) Andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (9) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 4) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 5) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4 2 ) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 6) paragrahvi 228 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Elamislubade ja töölubade registri asutab Vabariigi Valitsus ja registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 7) paragrahvi 228 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: ” (4 1 ) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4 2 ) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 8) paragrahvi 270 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise, samuti väljasõidukohustuse täitmise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. ” ; 9) paragrahvi 270 lõikes 3 ning § 271 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad ” delikaatsed isikuandmed ” sõnadega ” eriliiki isikuandmed ” vastav as käändes; 10) paragrahvi 270 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” ; 11) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 279 3 järgmises sõnastuses: ” § 279 3 . Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisats iooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. ” ; 12) paragrahvi 297 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” . § 12 1 . Välissuhtlemisseaduse muutmine Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu ” kokkuleppega loodud institutsioonid ” sõnadega ” ning nende isikkoosseisu. ” ; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud ülesande täitmiseks loodud andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. Nimetatud eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) diplomaatilise isikutunnistuse taotleja isikuandmed; 2) esinduse töötaja perekonnaliikme isikuandmed; 3) andmekogu kasutajate isikuandmed. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. ” ; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses: ” (7 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab arvestust pidada välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotan ud diplomaatiliste passide üle. (7 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. Andmekogusse kantavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpukuupäevast arvates . ” . § 12 2 . Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 6 2 asendatakse tekstiosa ” 21–28 ” tekstiosaga ” 21–25, 28 ” ; 2) paragrahvi 6 3 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ” Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. ” ; 3) paragrahvi 7 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Lahkumisettekirjutuse ja selles kohaldatava sissesõidukeelu aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid , ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus käesoleva seaduse § 33 6 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega. ” ; 4) paragrahvi 30 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid , ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 33 6 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega. ” ; 5) paragrahv 31 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Sissesõidukeeldude andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. ” ; 7) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. ” ; 8) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: ” (10) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (11) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. ” ; 9) paragrahvi 33 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 33 2 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik § 33 6 lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks. ” ; 10) paragrahvi 33 6 tekst muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, se alhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Haldusorgan võib menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid kolmandatele isikutele. Kolmandad isikud võivad töödelda neile edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisats iooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset, sealhulgas takistada välismaalase väljasaatmist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta , kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. ” ; 11) paragrahv 33 8 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 33 11 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet daktüloskopeerib Eesti välispiiri ebaseaduslikult ületanud või seadusliku aluseta Eestis viibivat vähemalt 14-aastast välismaalast. Daktüloskopeerimisel võetud andmed edastatakse Eurodac-süsteemi kesküksusele võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). (2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida ka seadusliku aluseta Eestis viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. (3) Alaealise daktüloskopeerimisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õigusi ja huve. (3 1 ) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. (4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada vahetut sundi. ” ; 13) paragrahvi 33 12 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast. ” ; 14) paragrahvi 33 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut sundi. ” ; 15) paragrahvi 33 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 16) paragrahvi 33 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus , töödeldavad andmed ei ole avalikud. ” ; 17) paragrahvi 33 14 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: ” (6) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja mää ratakse andmekogu põhimääruses. (7) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. ” . § 12 3 . Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõnad ” delikaatsete isikuandmete ” sõnadega ” eriliiki isikuandmete ” ; 2) paragrahvi 160 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad ” , menetlusosaliste nimed ” . § 12 4 . Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 asendatakse sõnad ” vähemalt kümne aasta jooksul ” sõnadega ” kümme aastat ” . § 12 5 . Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ” (7) Sotsiaalkindlustusamet ja Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus säilitab riigitagatise rakendumisel saadud isikuandmeid kuni seitse aastat a lates laenusaaja, tema käendaja või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist isikuandmed kustutatakse. ” . § 12 6 . Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine Üleliigse laovaru tasu seadus tunnistatakse kehtetuks. § 12 7 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõu stub 2019. aasta 1 5 . veebruaril . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 89 punkt 1 jõustub 2019. aasta 14. detsembril. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 106 punktid 6 ja 27 jõustuvad 2019. aasta 1. septembril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab põhiseaduskomisjon 1 3 .12.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees Seletuskiri i sikuandmete kaitse seadus e rakendamise seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seadusesse , et viia need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning ühtlustada neid Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiivi ga (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK ( edaspidi ka õiguskaitse asutuste direktiiv ). Eelnõu puudutab eelkõige seda, kuidas avalik võim töötleb isikuandme id . Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Tulenevalt eeltoodud põhiseaduslikest põhimõtetest peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu käsitleb ki avaliku võimu poolset isikuandmete töötlemist ehk tema sekkumisvolitusi. Peamis t e küsimus t e na käsitleti eelnõu raames järgmisi : - Avaliku võimu eesmärk töödelda isikuandme id ja isikuandmete töötlemise põhjendatus. Nimetatud küsimust silmas pidades kontrolliti, kas isikuandmete töötlemise eesmärgid on piisavalt selged . - Isikuandmete töötlemise ulatus ning selle vastavus minimaalsuse põhimõttele. U uriti, millises ulatuses isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu soovitava eesmärgi täitmiseks ning kas senine isikuandmete töötlemise ulatus on põhjendatud . - Seoses eesmärgipärasuse ja minimaalsusega täpsustati isikuandmete töötlemise tähtaegasid ning isikuandmete arhiveerimist ja kust utamist. Ettevalmistajad Eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse 2018. aasta 4. juunil algatatud ja teise lugemise läbinud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 650 SE , mille Riigikogu 2018. aasta 12. detsembril tagasi lükkas . Viimase koostamise aluseks olid ministeeriumi d e esitatud val d konnaseaduste muutmise ettepanekud. Käesoleva eelnõu aluseks oleva eelnõu ja selle juurde koostatud seletuskirja toimetasid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikud Sandra Mikli ( käesolevaks ajaks teenistussuhe lõppenud ), Sander Põllumäe , J ustiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Katariina Kärsten ( [email protected] , 620 8177, käesoleval ajal õigusloome korralduse talituse nõunik) , kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet ( [email protected] ; 5661 4013) ning justiitsküsimuste nõunik Eesti alalises esinduses EL juures Julia Antonova ( [email protected] , +32 496 27 30 63) . Varem on eelnõu koostamisega tegelenud Merike Kaev ja Liis Piilberg (mõlemad teenistusest lahkunud) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (620 8181, [email protected] ) . Märkused Eelnõu ga muudetakse järgmisi õigusakte: abieluvararegistri seadus ; abipolitseiniku seadus ; alkoholiseadus ; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus; arhiiviseadus; atmosfääriõhu kaitse seadus ; avaliku teabe seadus ; avaliku teenistuse seadus ; Eesti Haigekassa seadus ; Eesti Rahvusraamatukogu seadus ; Eesti Rahvusringhäälingu seadus ; Eesti Vabariigi haridusseadus ; elektrituruseadus; elektroonilise side seadus; e rakooliseadus ; Euroopa Liidu kodaniku seadus ; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ; Finantsinspektsiooni seadus ; finantskriisi e nnetamise ja lahendamise seadus ; h alduskohtumenetluse seadustik ; haldusmenetluse seadus; h asartmänguseadus ; i nimgeeniuuringute seadus ; i nvesteerimisfondide seadus ; i sikut tõendavate dokumentide seadus ; j ulgeolekuasutuste seadus ; j äätmeseadus ; kaitseliidu seadus ; kaitseväe korralduse seadus; kaitseväeteenistuse seaduse; k aristusregistri seadus ; k aristusseadustik ; kaubandustegevuse seaduse; k eeleseadus ; k eskkonnajärelevalve seadus ; k eskkonna registri seadus ; k eskkonnatasude seadus ; k indlustustegevuse seadus ; kinnistusraamatuseadus; k odakondsuse seadus ; k ohtuekspertiisiseadus ; k onkurentsiseadus ; k onsulaarseadus ; k orrakaitseseadus ; korruptsioonivastane seadus ; krediid iandjate ja -vahendajate seadus ; krediidiasutuste seadus ; k riminaalhooldusseadus ; k riminaalmenetluse seadustik ; k ultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ; k utseseadus ; l aeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus; lennundusseadus; liikluskindlustuse seadus; liiklusseadus; l oomakaitseseadus ; l oomatauditõrje seadus ; l oovisikute ja loomeliitude seadus ; m aaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus ; maagaasiseadus; m ahepõllumajanduse seadus ; m ajandustegevuse seadustiku üldosa seadus ; makseasutuste ja e-raha asutuste seadus ; maksualase teabevahetuse seadus; m aksukorralduse seadus ; m etsaseadus ; m uinsuskaitseseadus ; m uuseumiseadus ; n akkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ; n arkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus ; p akendiseadus ; p erekonnaseisutoimingute seadus ; p erioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus ; p erioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ; p olitsei ja piirivalve seadus ; postiseadus; p rokuratuuriseadus ; p õhikooli- ja gümnaasiumiseadus ; p äästeseadus ; p äästeteenistuse seadus ; r ahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ; r ahvaraamatukogu seadus ; r ahvastikuregistri seadus ; r ahvatervise seadus ; r akkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus ; r aseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus ; r avikindlustuse seadus ; r avimiseadus ; r elvaseadus ; r iigihangete seadus ; riigikaitseliste sundkoormiste seadus; riigikaitseseadus; riigikontrolli seadus; riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus; riikliku statistika seadus; r uumiandmete seadus ; seadme ohutuse seadus; s otsiaalhoolekande seadus ; s otsiaalseadustiku üldosa seadus ; s pordiseadus ; strateegilise kauba seadus; s öödaseadus ; t aimede paljundamise ja sordikaitse seadus ; t aimekaitseseadus ; t eadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ; t ervishoiuteenuste korraldamise seadus ; tolliseadus; t siviilkohtumenetluse seadustik ; t öölepingu seadus ; töötervishoiu ja tööohutuse seadus ; t ööturuteenuste ja -toetuste seadus ; töötuskindlustuse seadus ; töövõimetoetuse seadus ; vedelkütuse seadus; vereseadus; veterinaarkorralduse seadus ; v äetiseseadus; vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus ; välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus ; välismaalaste seadus ; välissuhtlemisseadus ; v äljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ; väärteomenetluse seadustik; väärtpaberite registri pidamise seadus; õ ppetoetuste ja õppelaenu seadus ; ü leliigse laovaru tasu seadus . Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteen amus , kuna eelnõu sisaldab ka kohtumenetluse seadust ike ning riigikaitseseaduse muudatusi (PS § 104 lg 2 p 14 ja 17 ). Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ( harta) artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Riigisiseselt on põhiõigus kaitstud PS § -de 19 ja 26 alusel . Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt i 4 kohaselt peaks isikuandmete töötlemine olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 7 kohaselt peaks füüsiliste l isikutel olema kontroll oma isikuandmete üle ning tugevdada tuleks õigus- ja tegelikku kindlust füüsiliste isikute, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste seisukohast. Õiguskaitseasutuste direktiivi põhjenduspunk t i 2 kohaselt on vastava õigusakti rakendamise eesmärk aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala lõplikule väljakujunemisele. Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, tuleb avaliku võimu teostamise õiguslikud alused ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 nimetatud piirangud reguleerida riigisisese õigusega. Eelnõu reguleerimisala määratlemine 1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatakse: „Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.“ Sellest tulenevalt ei kuulu isikuandmete kaitse selles osas, mis puudutab riigi julgeoleku tagamist, Euroopa Liidu pädevusse. Eelkõige kuuluvad riigi julgeoleku tagamise valdkonda riigi sõjaline kaitsmine ning julgeolekuasutuste tegevus. Sama artikli väljendist „austab liikmesriikide [--] rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“ saab järeldada, et riigi põhiseaduslike institutsioonide olemuslike ülesannete täitmine jääb liidu pädevusest välja. Nendes valdkondades saavad liikmesriigid suveräänselt kujundada isikuandmete kaitse regulatsiooni, arvestades põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni s (ratifitseeritud Riigikogu 06.12.2000 seadusega; RT II 2001, 1, 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 16 selgitatakse: „Käesolevas määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.“ Kõnesolevas eelnõus reguleeritakse isikuandmete kaitset selles osas, mida isikuandmete kaitse üld määrus ega muud õigusaktid ei reguleeri, kuid mis vajab seadusliku aluse, olulisuse põhimõtte, hea halduse põhimõtte ja õigusselguse huvides õiguslik k u reguleerimist. 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 19 selgitatakse: „Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel pädevate asutuste poolt süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja ennetamise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist käsitletakse eraldiseisvas liidu tasandi õigusaktis. Seetõttu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nimetatud eesmärkidel teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute suhtes.[--]“ Selles osas , kus isikuandmete töötlemine on reguleeritud õiguskaitsevaldkonna direktiiviga, on see riigisiseses õiguses vastavusse viid ud kõnesoleva eelnõuga sama l a jal menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõus. 3. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldumine ei sõltu riigisisesest õiguslikust regulatsioonist, vaid Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa Liidu Kohtu tõlgendustest. Eelnõu 650 SE koostamisel lähtuti arusaamast, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üld määruse reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine järgmistes õigusvaldkondades: P õhiseaduslikud institutsioonid nende põhiülesannete täitmisel, sealhulgas seadusloome ja riigieelarve vastuvõtmine . Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete töötlemisele põhiseaduslike institutsioonide kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel . Julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, mis seisneb eelkõige teabehanke raames isikuandmete töötlemises , kuid ka julgeolekukontrolli teostamisel. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda julgeolekuasutuste tegevusele kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamisele; Riigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel . Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete töötlemisele Kaitseministeeriumi, Riigikantselei, Kaitseväe ja Kaitseliidu kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel, kui need ei ole lahutamatult seotud riigi sõjalise kaitse ja selleks ettevalmistumisega. Isikuandmete kaitse reformi rakendamise üks olulisi elemente on ka erinevates valdkondades teostatavad taustakontrollid, mille eesmärgid on selgitada välja isiku vastavus ameti- või töökohale kehtestatud nõuetele ning hinnata isiku sobivust. Samuti võidakse kontrollida isiku usaldusväärsust muudel eesmärkidel, näiteks vanglas julgeoleku tagamiseks on oluline tagada, et vanglas teenust osutavad isikud ei oleks kuritegeliku taustaga ning sobiks vanglas teenuse osutamiseks. Taustakontrolli valdkond kuulub suuresti isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse, mistõttu peab riik kehtestama vajaduse korral piiranguid taustakontrolli raames andmesubjekti õiguste piiramiseks. Kõnealuse valdkonna reguleerimiseks on kavandatud eraldiseisev õigusakt (usaldusväärsuse kontrolli seadus), mistõttu käesolevas seaduses käsitletakse tausta- ja usaldusväärsuse kontrolliga seotud küsimusi üksnes minimaalses ulatuses, mis on vajalik kontrolli seaduslikkuse tagamiseks ning vajalikus ulatuses andmesubjekti õiguste piiramiseks. Õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmine rii gisisesesse õigusesse nähakse ette eelkõige isikuandmete kaitse seadusega. Sarnaselt isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooni ga jäävad ülevõetava direktiivi kohaldamisalast välja ülaltoodud punktid 2 ja 3. Seaduste muutmise põhimõtted Eelnõus on seadustesse (v.a riigi julgeolekut, riigikaitset ja põhiseaduslikke institutsioone puutuvas osas) kavandatud muudatused tehtud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest ja skeemist : E ristatakse , mis liiki andmete töötlemisega on tegemist: tava lised isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1 ning põhjenduspunktid 26 ja 30. eriliiki isikuandme d – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 1 ning põhjenduspunktid 35 ja 51 . Kui tegemist on tava liste isikuandmetega , siis alus töötlemiseks võiks sisaldada vähemalt järgmisi elemente: eesmärk – täpne ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärane , teisisõnu, miks on vaja isikuandmeid töödelda, millist avalikes huvides olevat ülesannet on vaja täita, mida ei ole võimalik teha ilma isikuandmete töötlemiseta. Avalikes huvides olevad ülesanded on sellised ülesanded, mis annavad panuse üldisele heaolule (korrakaitse ja politsei ülesanded , maksupoliitika, järelevalve, hoolekanne, rahvatervis jne). Seega konstruktsioon isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on liiga üldine ; vastutav/volitatud töötleja. Oluline on ennekõike vastutava töötleja väljatoomine seaduse s . Kui isikuandmete töötlemist reguleeritakse ka määruse tasandil, siis volitatud töötleja peaks seal olema märgit ud. Vastutava töötleja defineerimisel vt üldmääruse art 4 p 7. Sageli võib vastutav töötleja olla eelkõige ministeerium ; a ndmekategooriad ehk mis liiki andmeid töödeldakse – nt andmed tegevuslubade kohta, andmed varasema töökogemuse kohta, hariduse vms kohta; tähtaeg ehk kui k aua ja millisel kujul säilitatakse võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks. Nt siin on mõeldud ka andmete säilitamist pseudonü ümitud kujul. alamaktis võiks olla reguleeritud täpsemalt a hiveerimise kord, sh arhiivile juurdepääsu tagamise kord; lisaks või reguleerida isikuandmete *de-pseudonü ü mimist ja/või anonü ü mimist ; üldine reegel : tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalsega. Näiteks andmeid säilitatakse alates kogumisest ühe aasta jooksul. Andmete säilitamistähtaja möödumisel andmed kustutatakse. Kustutamine tähendab andmete jäädavat kustutamist. Andmete arhiveerimine on samuti andmete töötlemine, seega arhiveerimine ei asenda kustutamist. Arhiveerimisvajadus peab olema reguleeritud samade reeglite järgi, sh eesmärk, ulatus, tähtajad jt ; isikuandmete töötlemise seaduslikkus avaliku sektori poolt – isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, sh tuleb arvestada, et töötlemisvajadus ei saa taanduda sellele, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks, nt kui vaatame asutuste j t põhimäärusi ja seal sätestatud ülesandeid ; avalik sektor ei tohiks oma töötlemistoimingutes tugineda nõusolekule kui seaduslikule alusele. Nõusolek, mille kohta peaaegu alati kehtib „igal ajal tagasivõtmise“ õigus , samuti arvestades nõusoleku puhul ka vabatahtlikkuse elementi, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, eriti juhul , kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult. Andmesubjektidel peaks olema võimalik anda oma nõusolek üksnes teatavatele teadusuuringuvaldkondadele või teadusprojektide osadele kavandatud eesmärgiga lubatud ulatuses ehk siinkohal võib olla tegemist nii erasektori esindaja kui ka avaliku sektori esindajaga. K ui tegemist on eriliiki isikuandmetega , siis alus töötlemiseks võiks lisaks eespool nimetatud elementidele sisaldada veel vähemalt järgmisi: tehnilised ja organisatoorsed meetmed, mida võetakse, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste maksimaalne kaitse – üldis elt , detailset kirjeldust seaduse tasandil ei ole vaja (kuna meetmed puudutavad ka tehnilisi aspekte, siis need võimalused võivad aja jooksul väga kiiresti muutuda). Nt kas isikuandmete turvalisuse tagamiseks isikuandmed pseudonü ü mtakse, krüpteeritakse; kas on kehtestatud kord isikuandmete töötlemiseks kasutatavate süsteemide testimise, juurdepääsureeglite jne kohta; kolmandad osapooled, kellele andmed edastatakse (nt rahvusvaheline organisatsioon, kolmas riik, erasektori esindaja jne) . Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli t 23 silmas pidades on erilist tähelapanu pööratud andmete piiramise võimalustele, mis on seotud avaliku julgeoleku ga , kuid ka teistele avaliku sektori suhtes kohalduvatele piiramise alustele. Eelnõu sisu selgitused Abieluvararegistri seadus e muutmine Eelnõu § 1 punkt 1 . S ätte eesmärk on määratleda isikute ring , kellel on abieluvara registri andmetele juurdepääs . Muudatus puudutab abieluvara registri seaduse §-i 6 . Tulenevalt perekonnaseaduse § 61 lõikest 2 on kolmandate isikute suhtes varasuhte muudatusel õiguslik tähendus ainult siis, kui vastav kanne on abieluvararegistrisse tehtud või kui varasuhte muutmine oli talle teada. Muudatuse eesmärgiks on tagada tsiviilkäibe kindlus. Eelnõu § 1 punkt 2 ja 3. Abieluvararegistri seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt võib Notarite Koda avada registrikaardi, kui varasemalt ei ole ekslikult registrikaarti avatud ning isik, kes registrikaardi jättis avamata, seda enam ise avada ei saa (ametist lahkunud või pole enam registripidaja). Muudatus on vajalik, kuna varasemast ajast võib ilmneda juhtumeid, mil erinevatel põhjustel on jäänud registrikaart avamata. Kuna varem toimus kandeavalduste saatmine e-posti teel, siis on aeg-ajalt välja tulnud abieluregistrile saatmata avaldusi. Samuti on registripidajal jäänud e-posti töötlemisel kandeavaldusi registreerimata või registrikaart avamata inimliku eksimuse tõttu. Abipolitseiniku seadus e muutmine Eelnõu § 2 punkt id 1 ja 2. APolS § 7 kohaselt abipolitseinikuks kandideeriva isiku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada abipolitseinikuks. Lisaks küsitakse abipolitseinikuks kandideeriva isiku lähedaste andmeid. APolS § 7 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud õigust kehtestada määruses abipolitseinikuks kandideeriva isiku poolt esitatud andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt täpsustatakse andmekategooriate loetelu. Täpsem andmekoosseis on viimasena nimetatud määruses. Lisaks sätestatakse abipolitseiniku andmete säilitamise tähtaeg seaduses, selleks on kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatusese lõppemisest. Tähtaja määramisel on lähtutud sellest, kui kaua töölepingu seaduse kohaselt säilitatakse töölepingu kirjalikku dokumenti. Töölepingu seaduse § 5 lõike 5 kohaselt on selleks nii töölepingu kehtivuse aeg ja kümme aastat pärast töölepingu lõppemist. Pärast säilitustähtaja möödumist tuleb andmed kustutada. Alkoholiseaduse muutmine Eelnõu § 3 punktid 1–3 . Eelnõus esitatakse registri eesmärk, muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister) ja esitatakse andmete kategooriad . Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 3 punkt 4 . Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta . Nimelt alkoholiregister on asutatud ja selle põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kõnesolevas eelnõus muudame põhimääruse kehtestamise tasandit, andes selle õiguse maaeluministrile. Rakendussätet on vaja, et selgitada, et tegemist on uue registri asutamisega. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Eelnõu § 4 punktid 1-4 . Muudatustega (ka allpool toodud HasMS, MKS, TS, VKS muudatustega) korrastatakse ja ühtlustatakse Maksu- ja Tolliameti kui vastutava töötleja andmekogude ja registrite regulatsiooni. Maksu- ja Tolliameti andmekogude registris on hetkel kirjas 52 erinevat andmekogu ja rakendust, sealhulgas maksukohustuslaste register (edaspidi MKR). Kõigile on koostöös andmekogude või rakenduste omanike või haldajatega määratud ISKE-st tulenev turvaklass ja nad on läbinud ISKE vastavuse auditi. Osadel andmekogudest/rakendustest on eraldi põhimäärus, kuid enamikul mitte. Avaliku teabe seaduse § 43 5 kohaselt peab andmekogul olema põhimäärus, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtaeg ja muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. MKR-i põhimääruses on reguleeritud ka töötamise registri ehk MKR-i alamregistri pidamise kord. Teistele maksu- ja tollivaldkonna rakendustele (nt KMD - käibemaksudeklaratsioon, KOKE – kontrollikeskkond, metsainfo rakendus jne) selget viidet põhimääruses ei ole või nende rakenduste funktsionaalsus on kirjeldatud põhimääruses üksnes üldsõnaliselt. MKR-i põhimääruses teistele maksu- ja tollivaldkonna rakendustele sellisest üldsõnalisest viitest ei piisa, sest see ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse nõuete ja AKI andmekogude juhendis kirjapanduga. Selleks, et viia uus regulatsioon kooskõlla andmekaitse üldmäärusega , on vaja tuua põhimääruses selgelt välja kogutavate andmete ammendav loetelu kõikide rakenduste kohta ja määrata andmetele säilitamise tähtajad. Hetkel on MKR-i põhimääruse §-s 32 1 andmete säilitamine ja hävitamine reguleeritud üldiselt. Kõik viidatud maksu- ja tollivaldkonna rakendused kasutavad ühist MKR-i andmestikku, milleks on isikuandmed ja neid ei dubleerita rakenduse enda andmetabelitesse (sinna kantakse isikuandmetele viitav MKR-i genereeritud ID). Isikuandmete loetelu, mida kõik rakendused kasutavad, on sätestatud MKR-i põhimääruse §-des 11–12 1 . Kuna suurem osa maksu- ja tollivaldkonna rakendustest kasutab MKR-i andmekogu isikuandmete tabelit, siis ei ole põhjendatud luua/säilitada erinevatele maksu- ja tollivaldkonna rakendustele eraldiseisvaid põhimääruseid. Ka hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri, SADHES, maksumärkide andmekogu ning tollialased andmekogud kasutavad kõik MKR-i andmekogu isikuandmete tabelit ning neisse ei koguta eraldi isikuandmeid. Seetõttu on mõistlik täiendada kehtivat MKR-i põhimäärust, lisades sinna kõik eelnimetatud maksu- ja tollivaldkonna rakendused, mis kasutavad MKR-i andmekogu isikuandmete tabelit ja tulevikus käsitleda andmekoguna MKR-i, millel on ligi 50 alamrakendust. Selle eelduseks on aga erinevate seaduste muutmine ja nendes MKR-ile viitamine. MKR-iga sarnane struktuur on politsei andmekogul, mis on kirjeldatud politsei andmekogu pidamise põhimääruses. Määruse §-s 8 on kirjeldatud ühised infoobjektid, mida erinevad rakendused kasutavad (meie puhul isikuandmete tabel) ning §-des 9–14 on kirjeldatud spetsiifilised andmed, mida kasutavad erinevad rakendused. Andmekogud, mis ei kasuta MKR isikuandmeid ja omavad iseseisvat andmekoosseisu, jäävad edaspidi eraldiseisvateks andmekogudeks koos oma põhimäärusega. Näiteks läbivalgustus piltide andmekogu (BAXE), automaatne numbrituvastuse süsteem (ANTS) jms. Arhiiviseaduse muutmine Eelnõu § 5 punktid 1 ja 2. Punkti 1 muudatusega lisatakse arhiiviseaduse sse viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. Punkti 2 muudatusega tehakse arhiiviseaduses arhivaalidele juurdepääsule erand üldisest põhimõttest ja surnud isiku andmete osas nõusoleku andjate ring määratletakse laiemalt. Tavaline arhiivipäring on juhtum, kui isik soovib vanema või vanavanema kohta arhiivis oleva toimikuga tutvuda. Juhul kui juurdepääsuks saab nõusoleku anda ainult pärija, peab juurdepääsu soovija selle saama (nt lapselaps peab saama vanema nõusoleku) ja arhiiv peab pärijaks olemist kontrollima. Ettepaneku kohaselt praegune nõusoleku andjate ring oleks ka edaspidi ise õigustatud arhivaalidele juurdepääsu saama. Sellega tagatakse juurdepääs andmetele neile isikutele, keda need andmed võivad huvitada , ilma et nad peaksid oma lähedaselt nõusolekut hakkama küsima , ning vähendatakse oluliselt Rahvusarhiivi halduskoormust, mis tekiks pärijate väljaselgitamisega. Muudatusega sätestatakse ka, et okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse ja sellega seotud isikute tegevusega seonduvale teabele ei laiene avaliku teabe seadusest tulenevad juurdepääsupiirangu alused. Muudatusega soovitakse selgesõnaliselt väljendada, et okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuste tegevusega seonduv teave, s.h seal töötanud või muul moel sellise võimuasutusega seotud olnud isiku andmed on avalikud ning neile juurdepääsupiiranguid ei seata. Eesmärgiks on tagada kõigi ja igaühe juurdepääs andmetele, mille osas eksisteerib kahtlemata kõrgendatud avalik huvi. Avalik huvi kaalub kirjeldatud juhul üles andmesubjekti pärijate huvid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Eelnõu § 4 punkt 1 . Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 119 tunnistatakse kehtetuks , sest v iimistlusmaterjalide kasutamisloa kättetoimetamist ja avalikustamist ei ole vaja eraldi reguleerida, see toimub vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. Neid lube ei ole senini ühtegi antud. Erandite tegemine HMS-st ei ole sisuliselt põhjendatud. Eelnõu § 4 punkt 2 . Seadust täiendatakse FOKA registri eesmärgiga. Kehtiv § 192 lõige 1 sisaldab vaid andmeloetelu, mitte registri pidamise eesmärki. Sõnastus on sama, mis registri põhimääruses (§ 2). Paragrahvi 31 nimetatud õhukvaliteedi hindamise andmekogu eesmärgi täiendamist ei peetud vajalikuks, kuna see selgub § 31 lõike 1 ja § 30 lõike 1 koosmõjus, § 30 lõikes 1 sätestatud eesmärke ei ole vaja §-s 31 dubleerida. Paragrahvis 122 sätestatud kütuseseire andmekogu põhimäärus töötatakse välja, selle käigus täpsustatakse ka andmekogu eesmärki. Eelnõu § 4 punkt 3 . Kuna k ehtiv sõnastus on liiga üldine, siis muudatusega täpsustatakse, milliseid andmeid MTR-s avaldatakse. Avaliku teabe seadus e muutmine Eelnõu § 7 punkt 1. Muudatus puudutab uue lõike lisamist avaliku teabe seaduse §-i 3 1 , mis reguleerib avaliku teabe taaskasutamist. Muudatusega sätestatakse, et avaandmeteks mitteolevate isikuandmete täpsustava loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega. Avaandmeteks on teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Avaliku teabe seaduse § 3 1 annab igaühele õiguse ja võimaluse ärilisel või mitteärilisel eesmärgil taaskasutada teavet, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Need on avaandmed. Kui selline teave sisaldab isikuandmeid, tuleb sellise teabe üldist kasutamist piirata siis, kui see kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Sellisel kujul vastanduvad kaks olulist põhiseadusega väärtustatud õigust ja huvi – igaühe õigus teabele ja selle mistahes seaduslikul eesmärgil kasutamisele ning iga inimese õigus eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Põhiseaduse § 26 lubab eraelu puutumatust riivata, s.h eraelulisi andmeid üldsusele avalikustada üksnes siis, kui seda lubab seadus ning vaid siis, kui selleks on põhiseaduse § 26 õigustus (tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 punkti 1 alapunkti f järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul ja määral, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Seda eriti juhul, kui andmesubjekt on laps. Punkti 4 alusel tuleb andmete taaskasutamisel muul eesmärgil, kui need koguti, arvestada edasise kasutamise võimalikke tagajärgi andmesubjekti jaoks. Avaandmeteks oleva ja mitteoleva teabe kindlaksmääramine on sedavõrd oluline küsimus, mille peab reguleerima kas seadusandja ise seaduses või tema volitusel Vabariigi Valitsus või minister. Selle alusel võib andmekogu töötleja sooritada toimingu ning piiritleda konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades avaandmeteks oleva teabe. Kehtiva avaliku teabe seaduse § 3 1 lõigete 7 ja 8 alusel määrab avaandmeteks mitteoleva teabe kindlaks või jätab kindlaks määramata iga vastutav andmetöötleja ise. See ei ole eraelu põhiõiguse kaitse tagamiseks piisav. Samuti ei vasta see põhiseaduse § 3 seaduslikkuse põhimõttele, mille alusel kehtestatakse üldise õigusjõuga normid seaduses või selle alusel antud ja sellega kooskõlas olevate määruste alusel. Eelnõu § 7 punkt 2 . A valiku teabe seaduse (AvTS) § 32 1 lõikes 5 sisalduvat volitusnormi muudetakse . Volitusnormi lisatakse, et määruses võib sätestada korra Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemise kohta. Eesti teabeväravale on lisandunud mitmed uued funktsio onid , mis töötlevad isikuandmeid iseseisvalt. Näiteks e- posti rakendus ja andmejälgija. Eelnõu § 7 punkt 3 . Sõnastust muudetakse vastavaks varsemale delikaatsete isikuandmete mõistele. E riliiki isikuandmete mõiste ei kajasta andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks lan gemise kohta enne kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. S eega lis a takse vastav viide A v TSi. Eelnõu § 7 punkt 4 . Muudatusega lisatakse avaliku teabe seaduse § 35 lõikesse 1 uus punkti 18 2 , mille kohaselt tunnistatakse isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist puudutav teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rikkumisteate sisu avalikuks tulek võib avaldada negatiivset mõju nii rikkumisteate esitajale kui ka andmesubjektile. Juriidilistele isikutele võib mõju väljenduda mainekahjus või ärisaladuse avalikustamises. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 33 ning direktiivi art 30 (eelnõu nr 679 ehk uue isikuandmete kaitse seaduse § 43) kohaselt tuleb isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitada pädevat järelevalveasutust, kelleks Eesti kontekstis on Andmekaitse Inspektsioon. Samas võib selle rikkumisteate sisu avalikuks tulek avaldada negatiivset mõju nii rikkumisteate esitajale (vastutav töötleja) kui ka andmesubjektidele. Selle rikkumisteate sisu võib mõjutada andmesubjekte nt olukorras, kus ettevõtte rikkumisteate sisu annab teavet, kuidas mingi rikkumine aset leidis (nt tegemist on tarkvaralise veaga vms). See omakorda tähendab, et seda teavet võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel – nt kasutatakse infosüsteemi nõrkusi. AKI-le jääks jätkuvalt võimalus nõuda vastutavalt töötlejalt, et ta teavitaks rikkumisest puudutatuid isikuid, kui neid ei ole rikkumisest teavitatud (õigus tuleneb üldmääruse art 34 lõikest 4 ning eelnõu nr 679 järgi § 44 lõikest 4). Samuti on AKI-l võimalik ise avalikkust teavitada võimalikust korrarikkumisest (andmekaitsealasest riskist) korrakaitseseaduse § 26 lõike 1 alusel. Eelnõu § 7 punkt 5 ja 7 . Seaduses viiakse terminid vastavusse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatuga. Lisaks parandatakse viidet isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 7 punkt 6 . Andmekaitse Inspektsiooni praktikas on tõusetunud mitmeid vaidlusi, mis on seotud avaliku sektori palgaandmetega –ennekõike, kas ning millises ulatuses on võimalik teabenõude korras välja küsida avalikus sektoris töölepingulise suhte korral makstud töötasu, preemia ja/või hüvitise suurust. Kuna selle üle otsustamine, kes on ametnikud ja kes on töölepinguga töötajad, on asutuse pädevuses, siis vahe ametnikel ja töölepinguga töötajatel tihti hägune. Kuigi töölepinguga töötajad peaksid täitama ainult nn abistavad ülesandeid, siis praktikas on juhtumeid, kui töölepinguga töötajatel on ametjuhendi kohaselt pädevus asend ada ka ametnikke. Samuti välditakse võimalust varjata selle sõnastusega teabenõudega töölepinguga tö ötajate palgaandmete küsimisel ametiasutustes sisuliselt sama tööd tegevatele isikutele maksta erinevat palka. Eelnõu § 7 punkt 8 . Andmekogu üldisi norme täiendatakse viitega volitatud töötleja määramisele, kuna see on peaaegu iga loodava andmekogu puhul vajalik. Eelnõu § 7 punkt 9 . Kuna vaidluse osapoolteks on vaide esitaja ning teabevaldaja, siis on otstarbekas lisada selgitav norm, et mitterahuldava vaideotsuse peale saab esitada kaebuse teabevaldaja suhtes. Kui inspektsioon näiteks leiab oma vaideotsuses, et on olemas õiguslik alus teabenõude täitmisest keelduda, siis ei peaks inspektsioon olema ka kohtumenetluses nende kahe osapoole vahel toimuva vaidluse tõttu selle kohtumenetluse osaline. Avaliku teenistuse seadus e muutmine Eelnõu § 8 . Muudatusega ei kaasne sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemises andmete töötlejate ega andmesubjektide jaoks, samuti ei ole vaja teha muudatusi andmete töötlemiseks kasutatavas infosüsteemis. Paragrahviga 106¹ lisatakse seadusesse regulatsioon isikuandmete säilitamise kohta, mis seni sisaldus andmekogu põhimääruses. Eesti Haigekassa seadus e muutmine Eelnõu § 9 punkt 1. HKS § 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ning selles sätestatakse haigekassa kohustus pidada ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja haigekassa seadusest, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest haigekassa ülesanded on alates 2018. aastast oluliselt muutunud. Muutub nii senine ravikindlustuse andmekogu nimi (enne ravikindlustuse andmekogu) kui ka selle asukoht (enne oli ravikindlustuse seaduses). HKS § 2 lõige 2 punkt 3 sisustatakse seega ülesandega, mis oli eelnevalt kirjeldatud teises õigusaktis (ravikindlustuse seaduse § 15). Eelnõu § 9 punkt 2. HKS § 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 1 , mis sätestab haigekassa kohustuse teavitada kindlustatud isikuid ravikindlustushüvitiste saamise tingimustest elektroonilisel või muul viisil. Selleks, et tagada isikute parem ja tõhusam teavitamine (nt kindlustuse lõppemisest, võimalusest minna sünniaastast tulenevalt sõeluuringule, isiku hambaravihüvitise piirmäärast ja kasutamata hüvitislimiidist jms), sätestatakse sellekohane ülesanne seaduse tasemel. Tegemist on uue haigekassa avaliku ülesandega. Täpsem teavitamiskord sätestatakse haigekassa põhimääruses. Muudatus katab ka ravikindlustushüvitised, sest see on ravikindlustuse seaduse alusel tekkiv või lõppev õigus ravikindlustusele. Uus sõnastus võimaldab teavitada ükskõik millistest teenustest, nende õiguste ja kohustustuste algamisest või lõppemisest. Sõnastus võimaldab olla ka uute teenuste osas paindlik, kus põhikirjas sätestatakse täpsemalt, millistest konkreetsetest teenustest isikut teavitatakse. Haldusorgani ülesannete muutumisel ei eeldaks see seaduse muudatust. Eelnõu § 9 punkt 3. Muudatusega lisatakse Eesti Haigekassa seaduse §-i 2 lõiked 2 2 –2 4 , mis reguleerivad haigekassa töötajate ligipääsu tervise infosüsteemile. Muudatus on vajalik, et tõsta oluliselt haigekassa võimekust kontrollida talle esitatud raviarvete, retseptiravimite või meditsiiniseadmete põhjendatust ning viia läbi täiendavaid kontrolle, et vältida ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästa ravikindlustusraha ning selle abil tõsta teiste teenuste mahtu ja kvaliteeti. Haigekassa järelevalve õiguslikud alused tulenevad eelkõige HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 4, mille kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Oma eesmärgi saavutamiseks kontrollib haigekassa muuhulgas haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, teostades oma ravi rahastamise lepingu partnerite üle lepingulist järelevalvet. Ravikindlustuse seaduse § 18 lõike 2 kohaselt on haigekassal õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal tema poolt tasutavate teenuste põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ravidokumente (tervisekaart, haiguslugu vm), ravidokumentide kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka tunnustatud ravijuhendile. Andmete väärkasutuse risk on maandatud kuna haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ja tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb vajadusel järelevalvet haigekassa üle Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud rikkumised andmete töötlemisel. Haigekassa maksab infosüsteemi juurdepääsuga tekkinud kulud Eesti Haigekassa eelarvest. Eelnõu § 9 punkt 4 . HKS § 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks, sest nõukogul ei ole edaspidi andmekogu põhimääruse andmise pädevust. Põhimääruse andmise pädevus on antud valdkonna eest vastutavale ministrile. Eelnõu § 9 punkt 5 . HKSi täiendatakse uue peatükiga, mis reguleerib senist ravikindlustuse andmekogu regulatsiooni, mis oli sätestatud eelnevalt ravikindlustuse seaduses. Kuna andmekogu eesmärk on senisest laiem ning see täidab ka uusi eesmärke, sätestatakse vastav andmekogu HKS-is ning muudetakse ka selle nimetus vastavaks. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega ning suures osas sisaldab see regulatsiooni, mis oli varasemalt sätestatud ravikindlustuse seaduses. Eelnõu § 46 1 alusel sätestatakse andmekogu eesmärk (varasemalt RaKS § 15 lg 1). Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. Eelnõu § 46 2 sätestab andmekogu vastutava töötleja, sarnaselt teistele õigusaktidele ning mis on kooskõlas AvTSiga. Vastutav töötleja on haigekassa. Eelnõu § 46 3 sätestab töödeldavate andmekoosseisude kategooriaid, mida on uuendatud lähtuvalt töödeldavatest andmetest (varasemalt RaKS § 17). See tagab parema õigusselguse nii andmesubjektile kui ka teistele isikutele (nt andmevahetuse, järelevalve jm kontekstis). Andmeandjad, andmete täpsem koosseis ja muud korraldusküsimused, sätestatakse põhimääruses (§ 46 5 ). Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtajad. Kuna säilitamine on üks töötlemise vormidest ja võimaldab andmetöötlejal töötlemist jätkata, on tegemist olulise riivega, mille ulatus määratakse edaspidi seaduses. Säilitamise tähtaja määramisel on lähtutud eeldatavast elueast ning ka terviseandmete säilitamisest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Logide ja alusandmete säilitamise tähtaega reguleerib andmekogu põhimäärus. Lõike 3 kohaselt on kohtutäituril õigus töödelda haigekassa andmekogu ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Sama põhimõte on kehtivas RaKS § 17 lõikes 3, mille kohaselt võivad ravikindlustuse andmekogu kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid, mis kehtestati 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusega. Kõnesoleva muudatusega sätestatakse kohtutäiturite õigus töödelda isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid selle hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Kohtutel ei ole vajadust lähtuda ravikindlustuse andmekogu andmetest, kuna vajalikud isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist. 2006. aastal oli kohtutele ja kohtutäituritele ravikindlustuse andmekogus isikuandmetele ligipääsu võimaldamise eesmärk haigekassa halduskoormuse vähendamine, kuna algselt ei olnud rahvastikuregistri andmed nii täpsed, samuti pidid kohtud ja kohtutäiturid, kes isikuid taga otsisid ja nendega ühendust püüdsid saada, näitama, et nad on teinud endast olenevalt kõik, et isikuga ühendust saada. Kehtiva korra säilitamine on edaspidi vajalik vaid kohtutäituritele. Viimased saavad arvukalt arestimise ja aresti alt vabastamise akte, mida töövõimetuslehtede menetlejad sisestavad käsitsi. Kavas on aga välja töötada tehniline lahendus, mille korral kohtutäitur saaks ise töövõimetushüvitisele arestimise nõude sisestada, samuti täitemenetluse lõppemise korral aresti alt vabastada. Eesmärk on haigekassas töövõimetuslehtede menetlemise halduskoormuse vähendamine käsitsi tehtava töö arvelt. Lõige 4 on üle võetud kehtivast RaKS § 19 lõikest 2, mis sätestatakse oma sisult lihtsalt sobivama paragrahvi alla ning tegemist ei ole sisulise muudatusega. Lõige 5 on üle võetud kehtivast RaKS § 19 lõikest 1, mis sätestatakse samuti oma sisult sobivama paragrahvi alla. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Eelnõu § 46 4 sätestab andmete kogumise õiguse (sarnaselt RaKS §-le 18). Muudatuses asendatakse kasutatakse sõnu „eriliiki isikuandmed“. Samuti on seaduse sõnastust vaid kaasajastatud. Nt ei ole andmetöötlus enam piiritletud kindlustatud isikutega, kuna haigekassa pädevused on nüüd laiemad. Eelnõu § 46 5 sätestab andmekogu volitusnormi ning põhimääruses täpsustatavad sisupunktid. Edaspidi kehtestatakse haigekassa andmekogu põhimäärus ministri määrusega. Eelnõu § 9 punkt 6 . Seadust täiendatakse õigusselguse tagamiseks §-ga 48 4 , millega sätestatakse haigekassa andmekoguga seotud õigused ja kohustused. Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle HKS-i alusel asutatud haigekassa andmekogule alates seaduse jõustumisest. Paragrahvi numeratsioonis on arvestatud Riigikogu menetluses oleva 602 SE HKS-i muudatustega. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eelnõu § 10 punkt 1. Seaduses sätestatakse, et isikuandmeid ja eriliiki isikuandme id võib töödelda kogudes ja andmebaasides vaid konkreetsetes seadusesätetes viidatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti - ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamiseks teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Rahvusraamatukogu seadusest tulenevate ülesannete hulka kuulub eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete kogumine, alaline säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; Eesti rahvusbibliograafia koostamine ja Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafiaalase koostöö koordineerimine; trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine; raamatute ja jadaväljaannete rahvusliku standardnumbri agentuurina tegutsemine. Nimetatud ülesannete täitmist toetavad säilituseksemplari seadus ja autoriõiguse seadus. Loetletud tegevused hõlmavad ka isikuandmete töötlemist: kogutavad ja säilitatavad väljaanded (nii trükised, digitaalses vormingus kui võrguväljaanded) sisaldavad isikuandmeid, sh võivad need sisaldada n - ö delikaatseid isikuandmeid, näiteks isikute usulise kuuluvuse ja poliitiliste vaadete kohta. Täpsemalt: Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi koostamisel registreeritakse ja kirjeldatakse kõik Eestis ilmunud või välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud väljaanded metaandmete tasandil. Rahvusbibliograafia sisaldab andmeid nii väljaannete kui nende autorite kohta (autori nimi ja eludaatumid) ja autoriõiguste omajate kohta. Retrospektiiv n e rahvusbibliograafiaalane koostöö hõlmab enne 1940 . a ilmunud väljaannete kirjeldamist. Rahvusbibliograafia koostamise käigus luuakse autoritele normikirjed, mis sisaldavad autori eludaatumeid, märkusi autori soo, rahvuse ja/või keele kohta või muid avalikult kättesaadavaid biograafilisi andmeid, näiteks riigid, kus isik on elanud, kuuluvust organisatsioonidesse ja parteidesse vmt. Koostööd tehakse rahvusvahelise andmebaasiga VIAF (Virtual International Authority File; viaf.org), mille vahendusel on normikirjed samuti kättesaadavad. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 30 on teabevaldaja kohustatud avalikustama andmekogudes sisalduvad andmed, millel ei ole juurdepääsupiirangut, seega teoseid kirjeldavad metaandmed, sh normikirjed avalikustatakse avaandmetena (§ 29 lg 5). Trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine hõlmab mh statistiliste andmete koostamist kirjastajate kohta, sh eraisikust kirjastajate kohta, st töödeldakse isikunimesid, kui isik on kirjastaja. Rahvuslik standardnumbri agentuur kogub standardnumbri väljastamiseks ja rahvusvahelistele standardnumbrisüsteemidele edastamiseks andmeid väljaantava teose , sh väljaandja ja teose autori kohta. Parlamendiraamatukoguna on rahvusraamatukogu ülesanne Riigikogule, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete koostamine. Täpsemalt tähendab see nimetatud asutuste tegevuse toetamiseks vaja like teoste hankimist, töötlemist ja kättesaadavaks tegemist, infopäringutele vastamist, informatiivse sisuga väljaannete koostamist , sh Riigikogu tegevust kajastavate väljaannete koostamist. Töödeldav ja hangitav info ning koostatavad väljaanded sisaldavad isikuandmeid, näiteks andmed Riigikogu liikmete, nende perekonnaseisu, erakondliku kuuluvuse, ühiskondliku aktiivsuse, ajakirjandustegevuse, huvialade kohta. Lisaks koostab rahvusraamatukogu parlamendiraamatukoguna Eesti õigusbibliograafiat , kogudes ja registreerides Eestis ilmunud õigusalase kirjanduse, Eesti õigusteadlaste tööde ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunud väljaannete info. Õigusbibliograafia sisaldab autorinimesid ja eludaatumeid. Samasugune isikuandmete töötlemine (autori nimi, eludaatumid) toimub humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu ülesandeid täites. Valdav osa rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvatest teostest sisalda b isikuandmeid. Väljaannete säilivuse tagamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks digiteerib rahvusraamatukogu väljaandeid. Kättesaadavaks tegemine hõlmab mh digiteeritud ja digitaalsel kujul sündinud väljaannete üldsusele kättesaadavaks tegemist veebi vahendusel . Kui teose autoriõguste kaitse tähtaeg on kehtiv, teostab raamatukogu teose autoriõiguste omajate suhtes hoolika otsingu vastavalt AutÕS -i orbteoste sätetele. Selle käigus dokumenteeritakse ja säilitatakse otsingu tulemused , sh teatavaks saanud isikuandmed (nimi, kontaktandmed). Hoolika otsingu ühe allikana nähakse ette Eesti r ahvusbibliograafia andmebaas (justiitsministri 23.01.2015 määrus nr 2 „Orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad“ § 2 p 3). AutÕS § 19 lg 3 1 sätestab teose kasutamise teksti- ja andmekaeve eesmärkidel . Teksti- ja andmekaevet on lubatud mh teostada digitaalarhiivis arhiveeritud säilituseksemplaride jt digitaalsete väljaannete suhtes. Teksti- ja andmekaevet võivad teostada AutÕS -s ettenähtud tingimustel ka kolmandad isikud ehk teadustöö tegijad. Teksti- ja andmekaeve tulemused võivad sisaldada töödeldavates teostes sisalduvaid isikuandmeid. Digitaalsete väljaannete sisu kirjeldamiseks teostab raamatukogu tekstikaevet viisil, kus spetsiaalne tarkvara kirjeldab väljaandeid selle üksikute osade tasandil (näit artiklid, peatükid vmt) , võimaldamaks hilisemat detailotsingut üle väljaande (nt artikliotsing perioodilistest väljaannetest). Otsitulemusena kuvatakse peamised bibliograafiaandmed (autor, pealkiri, ilmumisandmed) ja ka otsisõnu sisaldav ühelauseline tekst, mis võib tulenevalt väljaande sisust sisaldada isikuandmeid. Eelnõu § 10 punkt 2. Lisaks kogudes ja andmebaasides sätestatule reguleeritakse eelnõuga ka isikuandmete töötlemist lugejaks registreerimisel. Käesoleval ajal on isikuandmete kogumine reguleeritud Rahvusraamatukogu nõukogu 21.03.2017 otsusega nr 4 kinnitatud Eesti Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjas. Eelnõus sätestatakse kogutavate isikuandmete koosseis. Täiendavalt on toodud seadusesse regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See on vajalik olukorra tõttu , et laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja rahvusraamatukogul ei ole võimalik rakendada tasu nõudeid. Rahvusraamatukogul on õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. Täiendus võimaldaks kasutada kogutud lugejate isikuandmeid tagasiside küsimiseks avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste arendamiseks ja kliendikesksemaks muutmiseks. Analoogne sõnastus on ka rahvaraamatukogu seaduse muudatuses. Lisaks eeltoodule võib rahvusraamatukogu puudega isikule avalike teenuste osutamiseks töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. Puudega isikutele pakub rahvusraamatukogu koopiateenust, mis tähendab, et isikud saavad tellida RR - st koopia raamatust, mida oma seadmetega kuulata. Digitaalarhiivi DIGAR arendused näevad tulevikus samuti ette teenused puudega inimestele, näiteks teoste audioraamatutena kättesaadavaks tegemine.“ Viidatud teenuse all mõeldakse trükisest audioraamatu valmistamist ja selle kättesaadavaks tegemist. Eesti Rahvusringhäälingu seadus e muutmine Eelnõu § 11 punkt 1. Eelnõuga tehakse terminoloogiline parandus, asendades sõna “salvestus” sõnaga „salvestis“ vastavas käändes. Sõna „salvestus“ viitab pigem protsessile, „salvestis“ on salvestuse tulemus. Eelnõu § 11 punkt 2. Tunnistatakse kehtetuks § 37 lõige 3. Arhiiviseaduse § 2 lõike 2 kohaselt on arhivaal ainult avaliku arhiivi hindamise tulemusel arhiiviväärtuse saanud dokument (sh salvestis). Arhiiviväärtuse andmine salvestistele ei ole ka vajalik, kuna arhiiviseaduse kohaselt kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu valdaja ei anna dokumente (kogu) üle Rahvusarhiivile, vaid säilitab ise alatiselt. Eelnõu § 11 punkt 3 . Eelnõus on täpsustatud saate salvestise säilitamise hindamise aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt moodustab juhatus saate salvestise säilitamise hindamiseks komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud juhendist. Eelnõuga täpsustatakse hindamise aluseid: saadete ja muude salvestiste säilitamisel arvestatakse salvestise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust ning salvestise kasutamise vajadust uute saadete ja meediasisu tootmisel. Kehtiva seadusega on määratud, et kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestisi säilitatakse alatiselt. See põhimõte jääb kehtima. Eelnõu kohaselt kinnitab saadete ja muude salvestiste hindamise korra, säilitamise tähtajad ning salvestiste kustutamise korra nõukogu . Eesti Rahvusringhäälingu hinnangul on piisav, kui Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatakse volitusnorm Eesti Rahvusringhäälingu kõrgeimale juhtimisorganile (nõukogule) juhendi kehtestamiseks, millega määratakse saadete ja muude salvestiste säilitamise tähtaja määramise kord. Muuhulgas sätestaks nimetatud juhend ka alalisele säilitamisele mittekuuluvate salvestiste kustutamise korra. Üldmääruse nõuete täitmiseks on oluline määratleda vaid isikuandmeid sisaldavate salvestiste kustutamine pärast säilitamise eesmärgi täitmist, seetõttu ei ole mõistlik seaduses laiendada salvestiste kustutamise kohustust mistahes muudele salvestistele ja määrata selleks ühtset tähtaega. Eesti Rahvusringhääling salvestab oma ülesannete täitmisel väga erinevat materjali, millel võib-olla aastate pärast kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning on oluline, et säiliks paindlikkus salvestiste säilitamise korra ja tähtaegade määramisel. Asutuse sees kehtiv juhend võimaldaks näha ette erisused salvestiste kaupa nii säilitustähtaegade kui ka nende toimingute osas, mis tehakse pärast säilitustähtaegade lõppemist. Eesti Rahvusringhäälingu juhtorganite poolt kehtestatud dokumendid on avalikud dokumendid avaliku teabe seaduse kohaselt, mistõttu on andmesubjektidel igal ajal võimalik nendega tutvuda ja saada informatsiooni oma isikuandmete töötlemise kohta. Ettepanekus tuuakse termini „saated“ kõrval välja ka termin "muud salvestised", kuna säilitamisele võib kuuluda ka osaliselt saadete tootmiseks vajalikud materjalid, fotod, veebiartiklid ja muu audiovisuaalne või audiosisu. Eesti Vabariigi haridusseadus e muutmine Eelnõu § 1 2 punkt 1. R egistrid, infosüsteemid, andmekogud jms kirjutatakse läbivalt väiketähega kui nimetused, sest need ei ole nimed. Muudatusega asendatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi nimetus §-s 36 6 läbivalt grammatiliselt korrektse väiketähelise nimetusega Eesti hariduse infosüsteem. Eelnõu § 1 2 punkt 2 . Muudatusena lisatakse seadusesse Eesti h ariduse i nfosüsteemi eesmärk . Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS § -d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule seatud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmisel. Eelnõu § 1 2 punkt 3 ja 4 . Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse . Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti h ariduse i nfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 2 2 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandme id töö deldakse kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus . Registrisse kogutava tel andme tel ei o le õiguslikku tähendust. Eelnõu § 1 2 punkt 5 . Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 36 6 lõige 4). Isikuandmete säilitustähtaja kindlaksmääramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandme tel puudub säilitamise tähtaeg. Elektrituruseaduse muutmine Eelnõu § 13 punkt 1. Paragrahvi 42 1 lõike 5 teine lause muudetakse. Seoses uue isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega tuleb asendada viide kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele viitega otsekohalduvale isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile. Eelnõu § 13 punkt 2. Punkt, mille järgi päritolutunnistusel esitatavad muud asjakohased andmed loovad õigusliku ebakindluse, kuna pole selge, millised need andmed on. Äärmuslikul juhul võib see kaasa tuua koguni eriliiki isikuandmete päritolutunnistusele kandmise. Seetõttu on asjakohane ebamäärane punkt kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 3 punkt 3. Väljajäetav lõige viitab kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele, mille § 19 lõige 2 sätestab, et andmete väljastamisel paberkandjal on alates 21. leheküljest õigus nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. Uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõus selline säte puudub, ka isikuandmete kaitse üldmääruses pole konkreetseid tasumäärasid, küll on artikli 15 lõike 3 järgi vastutaval töötlejal õigus küsida andmesubjektilt tasu halduskulude katmiseks, kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid. Elektroonilise side seaduse muutmine Eelnõu § 14 punktid 1 ja 2. Muudatustega parandatakse viide kehtivalt IKS-lt uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Samuti parandatakse numbriline viide järelevalve osale uues IKS-s. Erakooliseadus e muutmine Eelnõu § 1 5 punkt 1. Erakooliseaduse (EraKS) § 5 5 punktis 5 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele viitega isikuandmete kaitse üldmääruse järgi eriliiki isikuandmetele. Eelnõu § 1 5 punkt 2. EraKS § 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga, mille alusel tuleb õpilase või õpilase esindaja ja erakooli vahelises lepingus leppida kokku ka isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. Euroopa Liidu kodaniku seadus Eelnõu § 1 6 punktid 1 ja 2. Kehtivas ELKS-s ei ole sõnaselgelt reguleeritud isikuandmete kaitsega seonduvat. ELKS-i reguleerimisala ja seaduse kohaldamisala sätte kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele välismaalaste seaduse 2. peatüki 1. ja 2. jagu, kus on reguleeritud Eestis ajutine viibimine ja selle pikendamine (sisuliselt viisa taotlemise kord). Viisa taotlemisel välismaalane daktüloskopeeritakse ning daktüloskopeerimise kord on kehtestatud VMS § 101 lõike 1 punktide 5-7 alusel siseministri määrusega. Isikuandmete, sh biomeetriliste andmete töötlemisel lähtutakse seejuures VMS-i isikuandmete töötlemise kohta sätestatud, ning seetõttu on ELKS-i selguse eesmärgil täiendatud viitega vastavatele VMS-i paragrahvidele. ELKS 52 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotleva perekonnaliikme daktüloskopeerimisele VMS-is ja selle alusel antud määrustes sätestatud daktüloskopeerimise tingimusi ja korda. Seejuures sätestab sama paragrahvi lõige 3, et tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotlev perekonnaliige ei pea esitama elamisloakaardi väljaandmise taotlust ja ta daktüloskopeeritakse tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse menetluse käigus. Seega toimub perekonnaliikme daktüloskopeerimine VMS-i alusel. VMS § 224 lõike 1 punktide 3-5 alusel on sätestatud siseministri määrus, millega reguleeritakse elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning ka isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord. Kokkuvõtvalt muudetakse ELKS-i §-1 tulenevalt andmekaitse üldmääruse jõustumisest eesmärgiga sõnaselgelt sätestada, et Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduses isikuandmete töötlemise, edastamise ja kogumise kohta sätestatut. Euroopa Liidu kodaniku osas ei ole vajalik muudatusi teha, kuna tema daktüloskopeeritakse isikut tõendava dokumendi väljastamise menetluse käigus ITDS-i alusel. Teine m uudatus on vajalik, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 21 1 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e muutmine Eelnõu § 1 7 punkt 1 . Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise alust asjakohastest registritest ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel. Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust on vaja kontrollida eri registritest. Näiteks ELÜPS - i alusel antava põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on vaja kontrollida andmeid nii põllumajandusloomade registrist loomakasvatusehitise kohta kui ka maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi kohta. Eelnõu § 1 7 punkt 2. Eelnõus muudetakse ELÜPS - i § 98 lõiget 3. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri vastutav töötleja on kehtiva seaduse kohaselt Maaeluministeerium. Muudatuse kohaselt antakse vastutatava töötleja ülesanded PRIA-le. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 lõikega 3, mille kohaselt on riikliku veterinaararstide registri vastutav ja volitatud töötleja üks ja sama asutus ehk Veterinaar- ja Toiduamet. MKM - i riigi infosüsteemide osakonna arvamuse kohaselt, mis anti veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 lõike 3 väljatöötamisel ning riikliku veterinaararstide registri vastutava töötleja määramisel, on vastutavaks töötlejaks esmane töötleja, kelle juures tegelikult andmeid hallatakse. Andmete esmane haldamine toimub PRIA-s. Seoses MeMi põhimääruse muudatustest tuleneva ministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamisega on valitsemisala IT-alane pädevus, välja arvatud Jõudluskontrolli Keskuse ja PRIA oma, koondatud MeM - i. Seega toimub kogu IT-alane arendustöö samuti PRIA-s. Eelnõu § 1 7 punkt 3. Eelnõus jäetakse välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruses . Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Eelnõu § 1 8 punkt 1 . Finantsvaldkonna eriseaduste kehtestamise üks peamine eesmärk on informatsiooni tõrgete probleemi lahendamine ning ka finantsinspektsiooni seaduses (FIS) on sätestatud, et inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd FIS § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega (FIS § 47 lg 1). Finantsinspektsiooni seaduse § 47 lõige 2 sätestab, et [i]nspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 4 1 ja 4 2 sätestatud tingimusi. FIS § 54 sätestab tingimused kontrollimisandmete salastatusele. Finantsturgude järelevalve valdkonna eripära arvestades on järelevalvealust äriühingut puudutav teave (sh kirjavahetus ja avaldused, mille finantsturgude riigisisene järelevalveasutus saab või koostab) konfidentsiaalne teave ning finantsturgude järelevalveasutused on kohustatud hoidma ametisaladust ilma ajalise piiranguta. Sellisele seisukohale on jõutud ka kohtujuristi ettepanekus kohtuasjas C-15/16 Baumeister (juurdepääs järelevalveteabele). Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 4 1 kohaselt on inspektsioonil õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada FIS § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel (FIS § 54 lõike 4 2 ). Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mai l 2018 . a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. FIS § 47 lõikes 2 sätestatakse, et isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, mis käsitleb isikuandmete edastamist välisriiki. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (06.11.2017) kohaselt sätestab § 18 terminid, mida uue isikuandmete kaitse seaduse terviktekstis kasutatakse. Seetõttu tuleb teha FIS § 47 lõikes 2 sõnastuslikke muudatusi ja asendada kõnealune viide isikuandmete kaitse seaduse §-le 18 viitega uue isikuandmete kaitse seaduse terviktekstile ja isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 18 punkt 2. Säte kehtestatakse kooskõlas üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktide e, g ja h alusel arvestades kõrgendatud avalikku huvi finantsturgude stabiilse ja sujuva toimimise vastu ning arvestades finantsjärelevalve eesmärke nii pideva järelevalve kui juhtumipõhiselt. Finantssüsteemi terviklikkus ja tõhusus eeldab finantsturgude järelevalve süsteemi puhul konfidentsiaalsuspõhimõtet. Saladuses hoidmise kohustus on seotud järelevalvealase info konfidentsiaalsusega. Finantsinspektsioonil, tulenevalt temale seadusega pandud õigustest ja kohustustest, on nii järelevalveliste kohustuste täitmiseks kui ka muude ülesannete teostamiseks vajalik töödelda isikuandmeid. Finantsinspektsioon täidab eelnimetatud kohustusi ja ülesandeid avalikes huvides, hoides korras finantssektorit ja selle toimimist ning tagades seeläbi finantsstabiilsuse. Järelevalveliste andmete töötlemine on eeskätt Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus, mis on ühtlasi üheks Finantsinspektsiooni põhitegevuseks. Järelevalve põhineb andmete töötlemisel ja analüüsimisel. Euroopa Liidu õiguses sätestatud vajaliku teabe kogumise volitused ja uurimisvolitused ei ole kuidagi tähtajalised, tegemist on pideva protsessiga. Lisaks on eelnev Eu roopa Liidu õigusest tulenevalt kaitstud konfidentsiaalsusnõudega (näiteks pangandusdirektiiv 2013/36/EL art 53-61) . Õigus olla unustatud põhimõte ja töötlemise lõpetamise nõudmine ei ole samuti andmesubjekti absoluutne õigus. Finantsinspektsioon ei ole üldmääruse raames kohustatud teatud perioodi järel andmed tingimata kustutama, piisab sellest, kui ta kaalub, kas neid on vaja kustutada või mitte. Ei ole loogiline, et üldmääruse rakendamine pärsib teistest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist. Andmete töötlemine saab toimuda üksnes nendega kooskõlas. Arvestades finantsjärelevalve olemust ja FIS §-is 54 sätestatut, siis ei ole võimalik kehtestada eraldi säilitamistähtaegasid järelevalvelisele infole. Finantsinspektsioonil on n-ö ajaloolise mälu olemasolu vajalik temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. FIS § 54 kohaselt on nii finantsjärelevalve menetlus kui kontrollimisandmed tähtajatult salajased. Nende avaldamine on kitsalt reguleeritud ja lubatav (peaasjalikult FIS § 54 lg 4 raames). FIS § 34 seab tähtajatu konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooni hoidmise kohustuse nii töötajatele, kui isikutele, kes seda saavad oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis. Ehk seaduses on teadvalt loodud tähtajatu saladuse hoidmise kohustus ja järelevalveliste andmete kasutamise võimalus tähtajatult. Euroopa Kohtu kohtujurist on asunud seisukohale, et finantsturgude järelevalveasutused on kohustatud hoidma ametisaladust ilma ajalise piiranguta. Sellisele seisukohale on jõutud kohtujuristi ettepanekus kohtuasjas C-15/16 Baumeister. Ei ole võimalik võtta välja, kustutada isikuandmed ja siis jätkata samade subjektidega seotud järelevalvemenetlusi, ehk need peavad käima käsikäes. On olnud kaasusi, kus Finantsinspektsioon on kasutanud ka 90-te keskpaika puudutavaid materjale sobivusmenetluse (nn fit&proper menetlus) kontekstis ja need on olnud väga olulised tõendid. Üldmääruse põhjenduspunkti 10 kohaselt on liikmesriikidel lubatud säilitada või kehtestada õigusnormid nimetatud määruse eeskirjade kohaldamise täpsustamiseks seoses isikuandmete töötlemisega juriidilise kohustuse täitmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Lisaks täpsustab üldmääruse põhjenduspunkt 65, et isikuandmete jätkuv säilitamine peaks olema seaduslik aga juhul, kui see on vajalik muuhulgas avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, mida finantsjärelevalve kindlasti on. Üldmääruse põhjenduspunkt 39 ütleb, et tagada seda, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad andmete kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks. Selle tagamiseks, et ebaõiged isikuandmed parandatakse või kustutatakse, tuleks võtta kõik mõistlikud meetmed. Isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse ja konfidentsiaalsuse, sealhulgas isikuandmetele ning nende töötlemiseks kasutatavatele seadmetele loata juurdepääsu või nende loata kasutamise tõkestamise. Seega on võimalus üldmääruse alusel järelevalvelisi andmeid ka perioodiliselt üle vaadata ja teha ülevaatamise käigus vastavad otsused kas andmete kustutamiseks või säilitamise perioodi pikendamiseks. Kuna selline kohustus tuleneb üldmäärusest, et ole andmete perioodilise ülevaatamise kohustust mõistlik eraldi riigisiseses õiguses sätestama hakata. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 9 . Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mai l 2018 . a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning käesoleval ajal kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada FELS § 90 lõiget 2 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisaks sätestab direktiivi 2014/59/EL art 98 lõike 1 punkt i a teine taane, et [k]ui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutustele liidu ja liikmesriigi tasandi andmekaitseõigust. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 20. Jõustunud kohtuotsus avaldatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Vastav nõue kohaldub 2006. aasta 1. jaanuaril ja hiljem jõustunud kohtulahendite suhtes. Kohtuteabe avalikustamise eesmärgiks on kohtu tegevuse läbipaistvus ja kontrollitavus, kohtupraktika ühtlustamine, statistika ja teadusuuringute tegemine. Haldusmenetluse seadus e muutmine Eelnõu § 21 punkt 1. H aldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lõikes 4 täiendatakse viide t lisaks isikuandmete kaitse seadusele viitega isikuandmete kaitse üldmäärusele. Samuti täiendatakse sätet viitega eriseadustele, sest isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS eelnõu reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine mitmes haldusmenetluse erimenetluse valdkonnas, nt julgeolekuasutuste tegevuste osas, riigikaitse valdkonnas, samuti põhiseaduslike institutsioonide olemuslike ülesannete täitmisel. Vastavad erisused sätestatakse eriseadustes, mistõttu on oluline, et haldusmenetluse seaduse § 7 lg 4 viitaks ka eriseadustes sätestatud isikuandmete töötlemise erisustele. Eelnõu § 21 punkt 2. Haldusmenetlus on haldusorgani mistahes tegevus haldusülesande täitmisel. Haldusülesande täitmiseks võib olla vaja töödelda isikuandmeid. Asja sisulisel lahendamisel on vaja välja selgitada need asjaolud, mis seadusega või seaduse alusel antud määrusega omavad otsustamisel tähtsust. Sellisteks asjaoludeks võivad olla ka isikuandmed (sh erilii ki isikuandmed) . N t võib päästetöödel töökohustuse rakendamisel olla vaja hinnata, kas isikul esineb päästetöö tegemist takistav haigus või puue , ning isikuandmete töötlemine võib seisneda nii nende kogumises (nt isiku küsitlemine) kui ka analüüsimises ning päästetööde dokumenteerimises. Samuti võib olla vaja töödelda isikuandmeid haldusmenetluses dokumendi kättetoimetamiseks või kutse peale ilmumise põhjuse mõjuvuse hindamiseks. HMS muudatus annab üldaluse asja lahendamiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks koosmõjus õigusaktidest tulenevate valdkonnaspetsiifiliste normidega. Näiteks näeb eriseadus ette toetuse määramise, milleks viiakse läbi haldusmenetlus. Toetuse määramise eesmärgist on võimalik teha järeldused, milliseid isikuandmeid selle andmiseks on vajalik töödelda. Eriseadusest tulenev eesmärk koosmõjus kõnesoleva täiendusega loob õigusliku aluse vastavate isikuandmete töötlemiseks. Eelnõu § 21 punkt 3 . HMS § 36 lõikesse 1 lisatakse lõige 1 1 , mille kohaselt tuleb menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule selgitada nende kohta käivate isikuandmete töötlemist ning andmesubjekti õigusi. AvTS § 28 lõike 1 punkt i 31 1 kohaselt on teabevaldajal üldine kohustus avalikustada isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis kolmandatele isikutele, sealhulgas teisele asutusele, isikuandmete edastamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord. AvTS-s käsitletakse üldist avaliku võimu poolset privaatsuspoliitikat. Lisaks privaatsuspoliitikale tuleb konkreetses haldusmenetluses selgitada, milliseid andmeid täpselt töödeldakse ja millistel alustel seda tehakse. Nõue selgitada tuleneb lisaks HMS -i vastavast kohustusest ka isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 12, kus on kehtestatud, et isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev. Lisaks nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14, et andmesubjektile tehakse teatavaks tema andmetega seonduv, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Hasartmänguseadus e muutmine Eelnõu § 22 punkt 1. Hasartmänguseaduse ( HasMS ) § 37 lõiget 13 muudetakse ja see sõnastatakse viisil, et andmete säilitamine on piiratud 5 aastaga. Eelnõu § 22 punkt 2. Muudatusega täpsustatakse hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja pidamise eesmärki. Eelnõu § 22 punktid 3-4. Vt seletuskirja § 4 selgitusi. Inimgeeniuuringute seadus e muutmine Eelnõu § 23 punkt 1 . Geenivaramu on vastavalt inimgeeniuuringute seaduse ( IGUS ) § 2 punktile 10 koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andme te koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 seaduse või selle alusel antud vastava volitusnormi alusel. Kuna tegemist on eriliigiliste andmete töötlemisega, sätestatakse andmekoosseisud vastavalt täiendusele, edaspidi ministri määrusega (vt seaduse täiendamise kohta seoses IGUS §-ga 6 1 ). Eelnõ u § 23 punkt 2. Selle punktiga täpsustatakse „DNA ki rjelduse“ mõistet, täiendades seda sõnata - „geenikaart“ , mis avab paremini selle sisu . Oma olemuselt on geenikaart DNA digitaalne mudel, sisaldades inimese genoomis esinevate geenivariantide kogu. Võrreldes varasema mõistega on geenikaart täpsem. IGUSe vastuvõtmisest on erialaselt kasutusele võetud mõisted täpsustunud ning on oluline, et see muutus leiaks kajastamist ka õigusaktis. Mõiste peab kajastama olukorda nii, kuidas seda erialaselt just käsitletakse. Mõiste sisuline kirjeldus jääb aga samaks. Eelnõu § 23 punkt 3 . Selle punktiga tuuakse IGUSesse uus mõiste „geneetiliste riskide raport“. Viimase näol on tegemist geenidoonorile antava tagasisidega tema geenikaardi põhjal koostatud erinevate haigusriskide, seisundite ja muude omaduste esinemise kohta koostatud raportitega . Mõiste lisandumisega muutub erinevate andmestike kasutaine selgema ks, eelkõige geenidoonori jaoks. Seega on selgelt piiritletud o sa terviseseisundi kirjeldusest, mis on piiritletum tagasisidena antav andmestik, mis annab lihtsalt täpsemad juhised . Geneetiliste riskide raport sisaldab geenidoonori infot riskide kohta haigestuda näiteks glaukoomi, soodumust haigestuda pärilikku kasvajasse. Lisaks sisaldab see raport infot ka teatud ravimite toime kohta geenidoonorile. Näiteks kas konkreetset toimeainet sisaldav ravim on üldse näidustatud kasutamiseks geenidoonori raviks. Geenidoonorid hakkavad tulevikus geneetiliste riskide raporteid saam a pärida läbi patsiendiportaali (mis täna eeldab teatud arendusi). Seetõttu on edaspidi võimalik jagada arstiga vaid teatud osa kogu terviseseisundi kirjeldusest, kuna just see osa (raport) on kontsentreeritud ja kõige olulisem osa kogu kirjeldusest. See võimaldab ka andmeid osaliselt töödelda ja soovi korral arstiga jagada. Viimane ei pea töötlema andmeid seega suuremas mahus, kui tema tööks vajalik. Geneetiliste riskide raporteid hakatakse väljastama ka enne käesoleva seaduse muutmist geenidoonoriteks saanud ini mestele vastavalt nende soovile, nagu kehtiv õigus selle määratleb (on osa tervikkirjeldusest). Isiku õigus mitte teada riske, kehtib samuti jätkuvalt. Seega selles osas on tegemist seaduse õigusselgemaks muutmisega, mitte sisulise muudatusega. See tagab ka parema andmevahetuse tulevikus, kus geenivaramus on olemas spetsiifilisem ja kontsentreeritum andmestik, mida nt raviarstiga jagada. Eelnõu § 23 punkt 4 . Isikuandmete kaitse üldmäärus kasutab kindlaid mõisteid, seetõttu asendatakse seaduses läbivalt sõna „kodeerimine“ sõnaga „ pseudonü ü mimin e“ (üldmääruse artikli 4 punkt 5). Sisuliselt tähendab see isikuandmete töötlemist viisil, kus isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga ning tingimusel, et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi. Isikuandmete pseudonü ü mimine vähendab andmesubjektide jaoks ohte, mis võivad tuleneda nt isikuandmete töötlemise rikkumistest. Eelnõu § 23 punkt id 5 ja 6 . Tulenevalt eelnevast sätestatakse „tagasikodeerimi s e“ asemel „ depseudonüümima “, kuna vastava lisatud teabe kaudu on teabe omanikul võimalik pseudonü ü mitud andmed taas isikustatud andmeteks muuta. Selleks, et protsessi käik oleks arusaadav – et need viiakse tagasi isikustatud kujule, on sobivaks ter miniks valitud „depseudonüümimine “, viitamaks tagasipööratavale protsessile. Eelnõu § 23 punkt 7. IGUSe § 5 teise lause muudatusega viiakse geenivaramu volitatud töötlejale esitatavate nõuete kehtestamine Vabariigi Valitsuse pädevusest valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, et vähendada halduskoormust. Eelnõu § 23 punkt 8 . Muudatus puudutab Geenivaramus töödeldavate andmete määratlemist inimgeeniuuringute seaduse §-is 6 1 . Geenivaramu on vastavalt IGUS § 2 punktile 10 koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvasta-mist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andmete koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 ning eriti tundlike andmete üldistatud koosseis, tuuakse seaduses. Andmeid ülenevate ja alanevate sugulaste kohta kogutakse ütluspõhiselt. Sätestatakse, et Geenivaramus töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab geenivaramu vastutav töötleja, kelleks on Tartu Ülikool. Tartu Ülikool on see, kes neid andmeid reaalselt kogub, neid töötleb ning nende kaitse eest vastutab. Geenivaramut pidava asutusena on Tartu Ülikoolil kõige parem ülevaade ja pädevus selle kohta, milline peaks olema geenivaramus töödeldavate andmete koosseis. Samuti peab geenivaramu pidevalt arvestama arenguid tervisriskide hindamise valdkonnas ja teisi vajadusi, tänu millele võib töödeldavate andmete täpsem koosseis pidevalt muutuda. Geenivaramu on vastavalt IGUS § 2 punktile 10 koeproovide, DNA kir-jelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvasta-mist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andme te koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 kas seaduse tasandil või selle piisava volitusnormi korral, õigustloova aktiga . Selleks sätestatakse IGUSes volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile vastava määruse kehtestamiseks. Vii mane tagab ka parema õigusselguse , kuna nii saab ka geenidoonor parema ülevaate sellest, millised andmed vastavasse andmekogusse tekivad. Eelnõu § 23 punkt 9 . IGUS § 7 lõike 1 osas loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust. Nii tuleb alates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva üldmääruse nõu deid , kui seadus ei reguleeri vastutava ja volitatud töötleja kohustusi , sh informeerimiskohustus t , kehtiva nõusoleku kriteeriume jms. IGUS on sisuliselt erisus üldmääruse artikli 9 lõike 4 alusel. Eelnõu § 23 punkt 10 . IGUSe § 11 lõike 3 täiendusega laiendatakse geenidoonori õigusi saada endale geenivaramust tasuta tema kohta kogutud andmeid. Kuigi selline õigus on tuletatav ka täna, soovitakse seaduses sellekohane õigus selgemalt välja tuua. Eelnõu § 23 punkt 1 1 . IGUS § 11 lg 4 muudatus on sellisel kujul kehtinud alates seaduse jõustumisest , seega 2001. aasta algusest. Geenivaramu loomisest alates on tööprotsess muutunud, geenivaramus olev informatsioon on laiema spektriga kui vaid geneetiliste mutatsioonide info. Lisandunud on kliinilise biokeemia analüüsid, epigeneetika , metaboloomika , proteoomika , positsioneerimise, isiksuse tüüpide jmt informatsioon. Seetõttu ei vasta konsultatsioon spetsialistide hinnangul seaduses sätestatule. Geenidoonori huvides on, et geenivaramus tema kohta hoitavate andmetega tutvumisel nõustaks teda teadlane või spetsialist, kellel on vastav ettevalmistus. See on vajalik, et tutvustada geenidoonorile kogu tema kohta kogutud informatsiooni, selgitada selle kogumise vajadust ja saadud andmete olulisust terviseuuringutes laiemalt ja kitsamalt. Selle informatsiooni hindamine ja selle alusel geenidoonori nõustamine eeldab laiemaid teadmisi, kui seda on üksnes geneetilisel nõustajal. Nõustajaks on sõltuvalt konkreetsest olukorrast vastava ettevalmistuse saanud teadlane, perearst, geneetik või muu eriala esindaja, näiteks statistik või bioinformaatik. Nende erialade spetsialistid on geenivaramus esindatud ja valmis geenidoonoreid nõustama. Geenivaramu ülesanne on selgitada geenidoonorile teadustöö käigus kogutud ja saadud andmete sisu. Kui nendele andmetele tuginedes selgub midagi, millel võiks olla meditsiiniline tähendus, suunatakse geenidoonor perearsti või eriarsti konsultatsioonile, kes vastavalt vajadusele suunab edasi teiste spetsialistide juurde. Vajaduse korral antakse ka soovitus meditsiinigeneetiku konsultatsiooniks. Seega on muudatuse suund anda isikule paremat ja kvaliteetsemat nõustamisteenust. Selline seaduse muudatus paneb Eesti geenidoonorid sarnasesse olukorda nt Soome geenidoonoritega. Ka 2012. aastal vastu võetud Soome biopanga seaduses ei ole sätestatud, et biopangast informatsiooni väljastamisega peaks kaasnema ilmtingimata geneetiline nõustamine , vaid geenidoonoril on õigus saada selgitusi tema kohta kogutud informatsiooni tähenduse kohta. Eelnõu § 23 punkt 1 2 . IGUSe § 12 lõike 1 täiendusega täpsustatakse, milleks annab geenidoonor nõusoleku enne koeproovi loovutamist. Kehtivas õiguses on eesmärk kajastatud nii IGUSe § 6 lõikes 1 kui ka nõusolekus eneses (vt § 12 lg 7). Muudatuse eesmärk on selgelt ja üheselt ühtlustada erinevates sätetes toodud eesmärgid ja täiendada ka IGUS § 12 lõiget 1 osas, mis erinevatest sätetest täna tuleneb. Sellega luuakse eelkõige parem õigusselgus. Eelnõu § 23 punkt 1 3 . IGUSe § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest nõusoleku vormi, selle täitmise ja säili tamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega vastavalt IGUS § 12 lõike 7 alusel. Seetõttu puudub vajadus anda seaduse tasemel osaliselt nõusoleku vormis kajastatavaid andmeid. See reguleeritakse vastava volitusnormi alusel antavad määruses, nii nagu see täna on. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 23 punkt 1 4 . IGUSe § 12 lõigetes 5-7 jäetakse välja sõna „kirjalik“. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest nõusoleku andmisel tuleb juhinduda IGUSe § 12 lõikest 7. Määrus juba reguleerib detailselt, kuidas tuleb ka nõusolek vormistada. Seetõttu puudub vajadus mõnda nüanssi eraldi seaduses korrata. Selleks on seadusandja sätestanud volitusnormi. Eelnõu § 23 p unkt 1 5 . IGUS § 12 lõikes 7, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 4 ja § 21 lõikes 6 tehakse tehniline muudatus, kus täpsustatakse volitusnorme selliselt, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab IGUSe alusel rakendusaktid määrusega. Tegemist on taas tehnilise muudatusega. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõike 4 alusel peab volitusnormis olema märgitud akti andja ja liik. Eelnõu § 23 punkt 16 . Muudatus puudutab inimgeeniuuringute seaduse § 14 lõiget 2 ja sellega määratletakse isikud, kellel on õigus võtta koeproove. Tulenevalt muudatustest tervishoiutöötajate ja osalejate kontekstis, võimaldab muudetud sõnastus vereproovi võtmise protseduuri läbi viia isikutel, kellel on vastav väljaõpe ja ka pädevus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib meditsiinilise protseduuri läbi viia üksnes Eesti Vabariigi tervishoiutöötaja. Samas võivad tervishoiuteenuse osutaja juures mitmeid protseduuri läbi viia ka vastava väljaõppe saanud töötajad, kes teenuse osutamisel osalevad. Eelnõu § 23 punkt 17 . IGUS § 15 sõnastatakse selgemini : omandiõigus saab tekkida geeni varamusse kantud andmete osas, mitte isikuandmetele üldiselt , nagu võiks välja lugeda kehtivast normist. Silmas on aga peetud koostatud ja selekteeritud andmestikku kui sellist (kirjeldused, proov ja nende seotud isikuandmed), mis tekib vastutava töötleja andmestiku hulka, kui isik on otsustanud läbida geeniuuringu. Andmete kasut amise õigus on seega konkreetselt piiritletud. Lisaks täiendatakse kehtivat sätet lõikega 3, mis sätestab vastutava töötleja kohustuse teavitada isikuid, kui vastutava töötleja tegevust jätkab riik. See on informeeritud nõusoleku tagamise mehhanism, kuna andmeid töödeldakse nõusoleku alusel (vt üldmääruse artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimusi ja eriliiki isikuandmete korral ka artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud selgesõnalisuse nõue). T eavitamisel tuleb lähtuda sellest, milline on teavitatavate isikute hulk, kas ja kuivõrd saab usaldada esitatud kontaktandmeid jms. Teavitamiseks võib kasutada nii isikute antud kontaktandmeid kui ka muid kanaleid (ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded jms). IGUS § 15 l õige 4 on sama, mis kehtiva s õiguse s . Eelnõu § 23 punkt 18 . Vastavalt IGUSe § 16 lõikele 1 võib geenivaramut kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Geenivaramu kasutamine muul otstarbel, eriti tsiviil- või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks, on keelatud. IGUSe § 16 täiendatakse lõikega 1 1 , mille kohaselt saab gee nidoonor ise geenivaramusse tema kohta kogutud andmeid kasutada vastavalt oma äranägemisele. Eelkõige on siin mõeldud kasutamist erinevateks tervise- ja telemeditsiini teenusteks. Täiendus a itab tagada parema õigusselguse (n t üldmääruse kontekstis, vrd art9 (4)). Eelnõu § 23 punkt 19 . IGUS § 18 lg 1 osas sätestatakse säilitamise tähtaeg seaduses, kuna tegemist on siiski põhiõiguste riivega. Säilitamise tähtaja puhul on võetud aluseks geenivaramu loomise eesmärk ning sellest saadava teadustöö kasulikkus. Teadusuuringute usaldusväärsuse tagamiseks on ülimalt oluline geenivaramus hoitavate andmete pidev valideerimine ja täiendamine. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on ülemaailmselt väga hinnatud koostööpartner just seetõttu, et siin hoitavad andmed on kõrge kvaliteediga ning geenidoonorite andmed ei piirdu vaid liitumisel fikseeritud informatsiooniga – need täienevad aja jooksul pidevalt. Andmete täiendamine toimub praegu geenivaramus regulaarselt teistest terviseandmeid sisaldavatest andmebaasidest. Geenidoonorite andmete täiendamine ja kontrollimine on võimalik ainult isikuandmete taasisikustamise teel. Vastavad protseduurid on kooskõlas ka geenivaramule kehtestatud andmekaitse üldnõuetega. Geneetiliste riskide hindamisel on lisaks geenimarkerite alusel tuvastatud riskidele väga oluline ka sugupuude alusel tuvastatud riskid. Sellisel moel on võimalik uurida haiguste päritavust ja anda uusi hüpoteese tulevasteks teadusuuringuteks. Geenivaramu vajab sugupuude koostamisel ka surnud geenidoonorite andmeid. Seega ei ole võimalik isikustatud andmete säilitamise tähtaega määrata ka geenidoonori surmast teatud aja möödumisega. Küll võib geenidoonor nõuda pseudonü ü mimist võimaldavate andmete kustutamist (andmed on anonüümsed, neid ei täiendata) või õigustamatu töötlemise korral (õigusliku aluseta avaldamine) ka alusandmete kustutamist (koeproov, DNA, terviseseisundi kirjeldused). Eelnõu § 23 punkt 2 0 . Vastavalt IGUS § 18 lõike 4 kehtivale redaktsioonile säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi territooriumil. Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Muudatusega viiakse senine otsustustase Vabariigi Valitsuse st Tartu Ülikooli senati sse . IGUS-e loomisel oldi seisukohal, et koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi peaks iga kord loa andma Vabariigi Valitsus, et tagada geeniandmete kaitstus kõige kõrgemal tasemel. Geenivaramu 15 tegevusaasta vältel on geenivaramu vastutav töötleja (alates 2007. aastast Tartu Ülikool) nimetatud luba Vabariigi Valitsuselt küsinud 27 korral ja kõigil nendel kordadel loa ka saanud. Võrreldes 2000. aastate algusega, kui IGUS vastu võeti, on Eestis teadlikkus andmekaitse olukorrast maailma s oluliselt suurenenud. Lisaks peab igal juhul väljastamise korral täitma IGUS-s sätestatud tingimus i ning järgima andmekaitse nõudeid. Töötlemine peab olema eesmärgipärane ning tagama riskide maandatuse. Geenivaramu on nii Euroopa biopankade konsortsiumi kui ülemaailmse biopankade konsortsiumi asutajaliige ning selle kaudu o n tal ligipääs kõige värskemale ja usaldusväärsemale geeniandmete turvalisust puudutavale informatsioonile maailmas. Lisaks toimub suur osa Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu rahvusvahelisest koostööst, mille raames tekib vajadus koeproove väljaspool Eesti territooriumi säilitada ja uurida, Euroopa Liidu liikmesriikide teadusasutustega. Kuna andmete kaitstust peetakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides piisavaks, on nendes riikides koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks iga kord Vabariigi Valitsuse loa taotlemine kujunenud sisuliselt formaalsuseks. Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse §-le 2 3 on Tartu Ülikooli senat ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; 2) kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Teiseks on Tartu Ülikooli senatil olemas teadmised , et hin nata geenivaramusse kogutud koeproovidega tehtavate teadusuuringute sisulist kvaliteeti, millele suuresti tugineti ka seekord . Tulenevalt eelnevast on mõistlik muuta senist korda, nähes aga ette teatud kontrollmehhanismid aruandluse teel . Eelnõu § 23 punkt 2 1 . Selleks et tagada andmete piisav kaitstus, täiendatakse seadust teavitamiskohustusega. IGUS § 18 lg 5 alusel pannakse vastutavale töötlejale kohustus üks kord aastas teavitada Sotsiaalministeeriumi järgmise kalendriaasta jaanuarikuus eelmise kalendriaasta kohta järgnevast: 1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, mil väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest vastutava töötleja poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused; 2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; 3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit. Tegemist on õiguste ja kohustuste tasakaaluga, sest vastavalt IGUS §-le 27 1 rahastatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Eelnõu § 23 punkt 2 2 . IGUSe § 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest oma sisult kordas see säte sama paragrahvi lõiget 1. Vastavalt viimati viidatud sättele peab geenivaramus igasugune isikuandmete töötlemine vastama andm ekaitse kõrgeimale standardile. Seetõttu puudub vajadus veel kord üle korrata, kuidas peab hoidma geenidoonori isikut tuvastatavaid andmeid. Eelnõu § 23 punkt 2 3 . IGUSe § 29 muudetakse täies mahus ning kehtestatakse uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse eetikakomitee ülesandeid, eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma tegevuses juhinduma. Lisaks antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile uuringueetikakomitee moodustamiseks, selle töökorra, liikmete arvu ning määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärade kehtestamiseks. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest 4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel põhineva uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-is 6 toodule. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Investeerimisfondide seaduse muutmine Eelnõu § 2 4 . Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 62 lõikes 5 ja § 63 lõikes 3 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Investeerimisfondide seaduse § 62 lõike 5 kohaselt on registripidaja kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb IFS § 62 lõikest 5 sõna „vähemalt“ välja jätta . Isikut tõendavate dokumentide seadus e muutmine Eelnõu § 2 5 punkt id 1 ja 2 . Kehtiv isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 9 2 sätestab biomeetriliste andmete töötlemise õiguse. Samas on isikul teatud juhtudel kohustus esitada tõend oma terviseseisundi kohta, mille alusel tehakse vajalikud menetlustoimingud. Näiteks ITDS § 11 6 lõige 5 sätestab, et kui isikul puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud. Andmekaitse üldmäärus toob terviseandmete osas väga laia määratluse: Tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud füüsilisele isikule tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (1); numbrit, tähist või eritunnust, mis on füüsilisele isikule määratud tema kordumatuks tuvastamiseks tervishoiuga seotud eesmärkidel; teavet, mis on saadud mingi kehaosa või kehast pärineva aine, sealhulgas geneetiliste andmete ja bioloogiliste proovide kontrollimise või uurimise tulemusena; ja teavet teave näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta sõltumata sellest, kas andmete allikaks on näiteks arst või muu tervishoiutöötaja, haigla, meditsiiniseade või in vitro diagnostika. Seetõttu on ITDS-i õigusselguse eesmärgil täiendatud terviseandmete töötlemise õigusega. Lisaks täiendatakse seaduse §-i 9 2 lõikega 8. Muudatusega sätestatakse selgelt haldusorgani õigus töödelda isikuandmeid isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetlustes ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses. Isikuandmete eesmärgi selge kirjeldamine on osa üldmääruse rakendamise käigus tehtavate muudatuste paketist. Eelnõu § 25 punkt 3 . Isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks on vaja koguda taotleja isikuandmeid. Andmeid on vaja koguda, et pidada riigi sisejulgeoleku tagamiseks arvestust isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning nimetatud dokumente taotlenud isikute üle. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks muudetakse ühetaoliseks kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Samuti viiakse seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4, mille kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta. Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ), on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Sihtrühmaks on kõik isikut tõendava dokumendi menetluses osalevad isikud. Isikuandmete kogumine puudutab kõiki isikuid, kellel on või kes tulevikus taotlevad ITDS-i alusel välja antavat isikut tõendavat dokumenti. Kui palju isikuid tulevikus isikut tõendavaid dokumente taotleb, ei ole võimalik täpselt prognoosida. Eelnõu § 25 punkt 4. Muudatusega lisatakse diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu reguleeriv paragrahv isikut tõendavate dokumentide seadusesse. Diplomaatiliste passide andmekogu asutamist ja andmekogu põhimääruse kehtestamist reguleerib praegu välissuhtlemisseadus. Samas käivad kõik diplomaatilise passiga seotud toimingud isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) alusel ja ITDS-i § 2 loetleb ühe isikut tõendava dokumendina ka diplomaatilise passi ning § 15 lg 1 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad. § 15 lõike 5 punkti 1 kohaselt annab Välisministeerium välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa. Samas dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmise kord ja dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded on kehtestatud siseministri määrusega ning nende alusel tegutseb ka Välisministeerium diplomaatiliste passide väljaandmisel. Diplomaatilist isikutunnistust puudutab ITDS-is terve peatükk 5³. Sellest tulenevalt on toodud diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude põhimääruse volitusnorm ITDS-i, kus on tema loogiline asukoht. ITDS-i täiendatakse uue paragrahviga 15³. Sätestatakse korrektne volitusnorm andmekogude asutamiseks ja põhimääruste kehtestamiseks. Lõigete sisu on andmekogude pidamise eesmärgi täpsustamine ning vastutava töötleja määramine seaduse tasandil. Eelnõu § 25 punkt 5 . Kehtiva ITDS 20 7 lõike 3 kohaselt ei ole menetlusosalisel ega muul isikul õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Tegemist on sisuliselt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piiranguga, mida on tulenevalt üldmääruse tekstist täiendatud. Samasisuline säte on vajalik ka andmete osas, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Muudatusega on lisatud ka piirangu ulatus, millest nähtuvad täpsemalt andmesubjekti piiratavad õigused (eelnõuga lisatav § 20 7 lõige 3 1 ). Eelnõu § 25 punkt 6 ja 7 . Sellised trendid nagu majanduse ja äritegevuse globaliseerumine, inimeste mobiilsus ja ränne, ühtne digitaalne turg, kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse ja identiteedivarguste globaliseerumine (sealhulgas pseudonüümide või muude alternatiivsete identiteetide kasutamine ‒ ei pruugi olla võimalik isikut tuvastada) loovad vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, tõsikindel identiteedihaldus ja turvalised isikut tõendavad dokumendid. Eelnimetatu on tihedalt seotud avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega, kus on väga oluline isikute tõsikindel tuvastamine, isikusamasuse kontrollimine ning riigi välja antavad turvalised isikut tõendavad dokumendid. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil, seetõttu laienevad nimetatud põhimõtted ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut tõendav ate dokumentide väljaandmisele. M uudatus on vajalik selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 21 1 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). Julgeolekuasutuste seadus e muutmine Eelnõu § 26 punkt 1. Julgeolekuasutuste seadust (JAS) täiendatakse paragrahviga 1 1 , mis täpsustab seaduse reguleerimisala. Eelnõu koostamisel on lähtutud arusaamast, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel ning selle raames isikuandmete töötlemine. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda julgeolekuasutuste tegevusele kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamisele (vt pikemat selgitust eelnõu seletuskirja lk 5–6). Julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel sätestab JAS. JAS normide koostamisel tuleb eelkõige lähtuda isikuandmete kaitse konventsioonist ja selle lisaprotokollist . Arvestades, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, on vajalik JAS-is sätestada isikuandmete töötlemise eriregulatsioon. Eeltoodust tingituna on reguleerimisala sätte sellekohane täiendamine kooskõlas HÕNTE § 8 lõikega 2 vajalik parema õigusselguse tagamiseks. Eelnõuga lisatava sätte kohaselt reguleerib julgeolekuasutuste poolt isikuandmete töötlemist JAS. Samuti kohaldatakse JAS-i sätteid järelevalve teostamisele andmekaitsenõuete täitmise üle, sätestades JAS-s selge erisuse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud riiklikust ja haldusjärelevalvest. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et riigi julgeoleku tagamiseks sätestatud andmesubjekti piirangud austavad põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Samas on oluline tähele panna, et JAS reguleerib ka isikuandmete töötlemisega kaasnevaid andmesubjekti õiguste piiranguid, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud liikmesriigil seadusandliku meetmega riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestada. Riikliku järelevalve teostamise raames rakendatakse ka julgeolekuasutustele isikuandmete kaitse üldmäärust KorS-s ja JAS-s sätestatud erisustega. Seega võib JASi lisatud sätetel olla nii julgeolekuline kui ka korrakaitseline tähendus. JAS alusel tegutsevad asutused võivad teatud menetlustes olla erikorrakaitseorganid. Erikorrakaitseorgan on pädev rakendama riikliku järelevalve üldmeetmeid ja neid erimeetmeid, mis on talle eriseadusega (viitena KorS-is sätestatud konkreetsele riikliku järelevalve erimeetmele) ette nähtud. Riikliku järelevalve erimeetmed on sätestatud KorS-is ning riikliku järelevalve erisused tulenevad eriseadustest. Ka erikorrakaitseorganid (ametid ja inspektsioonid) saavad riikliku järelevalve teostamisel isiku õigusi piirata lähtuvalt ohu olemusest – kas tegemist on ohu ennetamise, ohukahtluse, ohu või korrarikkumisega. Iga sekkumine isiku õigustesse peab olema legitiimselt põhjendatud ja proportsionaalne. Eelnõu § 26 punkt 2. S eaduse reguleerimisala täiendamisest tulenevalt täpsustatakse julgeolekuasutuste tegevuse põhimõtteid reguleerivat sätet. Kehtiva JAS-i § 3 kohaselt julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks (lg 1). Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga (lg 2). Neid põhimõtteid eelnõuga ei muudeta. Kuigi ultima ratio ehk äärmise abinõu põhimõtet kandev JAS § 3 lõige 2 laieneb kogu julgeolekuasutuste tegevusele (sh isikuandmete töötlemisele), on nii IKS-i rakendusseaduse eesmärki kui JAS-i reguleerimisala arvestades vajalik senisest täpsemini sätestada julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted, mis sisaldaksid sõnaselgelt ka julgeolekuasutuste kohustusi andmesubjekti õiguste igakülgseks tagamiseks. Eelnõuga lisatavad tegevuse põhimõtted on järgmised: teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või k ahjustada isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga; teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga; teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab s elle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Need põhimõtted tulenevad isikuandmete kaitse konventsioonist, vastavad muuhulgas ka kehtiva IKSi §-s 6 sätestatule ning arvestavad ühtlasi JAS § 2 lõikes 1 sätestatud julgeolekuasutuste tegevuse eesmärgiga: julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Eelnõu § 26 punkt 3 . JAS-i § 21 lõikesse 2 lisatakse täiendav lause, mis annab julgeolekuasutusele õiguse kohaldada JAS-is sätestatud isikuandmete töötlemise eriregulatsiooni, kui julgeolekuasutus täidab eriseaduse alusel korrakaitseorganina ka riikliku järelevalve ülesannet ja/või rakendab riikliku järelevalve erimeedet. K orSi § 1 lõike 5 kohaselt on KorS-i kohaldamisalas julgeolekuasutuste tegevus kuriteo tõkestamisel. Vastavalt JAS §-le 4 on kuriteo tõkestamine kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist. Seega on ajaliseks piiriks tegevus enne kuriteo toimepanemist. KorS-i rakendamise seadusega tehti muudatused mitmes eriseaduses, milles täpsustati ka Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevust. Nendes eriseadustes on sätestatud, et Kaitsepolitseiamet teostab riiklikku järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks. Seega teostab Kaitsepolitseiamet riiklikku järelevalvet oma põhiülesannete täitmise käigus (JAS § 6). Kuna eelnõuga sätestatakse julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalik eriregulatsioon isikuandmete töötlemiseks, on vajalik eelnõuga täiendada ka JAS-i § 21 lõiget 2, mille kohaselt juhindutakse isikuandmete töötlemisel eriseadusega pandud riikliku järelevalve ülesande täitmise käigus JAS-st. Samasisuline täpsustus lisatakse ka konkreetset riikliku järelevalve ülesannet reguleerivasse eriseadusesse. Eelnõu § 26 punkt 4 . JAS-i lisatakse § 21 1 , milles sätestatakse (arvestades seaduse reguleerimisala täiendust ja selgitust): julgeolekuasutuste poolt töödeldava teabe liikide näitlikustav loetelu; teabe töötlemiseks õigustatud isikud; julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud andmesubjekti õiguste piirangute näitlikustav loetelu ja selle alused ning erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine (JAS § 2 lg 1). Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks (JAS § 3 lg 1). Arvestades käesoleva eelnõu eesmärki ning Eesi Vabariigi põhiseaduse §-des 3, 11 ja 26 sätestatut tuleb JAS-s isikandmete töötlemise eriregulatsiooni loomisel sätestada seaduses, millist liiki isikuandmeid julgeolekuasutuste poolt töödeldav teave hõlmab. Sellest tulenevalt täpsustatakse § 21 1 lõikega 1, et julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed, isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed. Lõike 2 tekst vastab kehtiva JAS-i § 24 lõikele 1. Normitehniliselt on selgem ja asjakohasem lisada senine JAS-i § 24 lõike 1 tekst kõnesolevasse paragrahvi. Eelnõuga tunnistatakse JAS-i § 24 ka kehtetuks ning selle sisu paigutatakse JAS § 3 l õike 1 p unkt i 2 ning § 21 1 l õikesse 2. Lõikega 3 sätestatakse andmesubjekti õiguste näitlikustav loetelu, mida julgeolekuasutus võib isikuandmete kogumisel ja töötlemisel (ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel) samas sättes täpsustatud alustel piirata. Nimetatud andmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguse piiramine võib olla vajalik esmalt nende ülesannete täitmisel, mis on riigi julgeoleku tagamise eesmärgil JAS-i §-dega 6 ja 7 julgeolekuasutustele seadusega pandud. Kuigi JAS-i § 3 ja §-dega 6 ja 7 koosmõjus hõlmab ülesannete täitmine ka järgmised alused – kuriteo tõkestamine JAS-i § 4 tähenduses ning isiku (sh andmesubjekti enda) õiguste ja vabaduste kaitse – on selguse huvides otstarbekas need alternatiivsed alused normi tekstis ka eraldi välja tuua. See tagab parema selguse näiteks kehtivast JAS-i §-st 32 tuleneva teabe andmise kohustuste täitmiseks. JAS-i § 32 reguleerib neid olukordi, kus julgeolekuasutustel on kohustus anda (sättes nimetatud juhul) teavet ka muule asutusele või isikule nende ülesande täitmiseks, kui teabe andmine ei sea ohtu julgeolekuasutuse enda (muu) ülesande täitmist. JAS-i tähenduses on kuriteo tõkestamine „kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist“ ning kahtlemata on üheks selliseks viisiks JAS § 32 lõikes 2 sätestatud teabe andmine terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga. Sellisel juhul „ kaasub “ kuriteo tõkestamisse ka teabe saaja, kuigi JAS-is t tulenevate põhiülesannete mõttes on see julgeolekuasutuse kohustus. Nagu eelnevalt ka selgitatud , on eelnõu koostamisel võetud aluseks arusaam, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine nendes valdkondades, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse ning üheks selliseks on kindlasti julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel. Kehtiv IKS tunnistatakse kehtetuks ning julgeolekuasutuste tegevus eelkõige teabehankes ei kuulu ka uue IKS-i ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalasse, mistõttu on võimaliku õiguslünga täitmiseks vajalik sätestada need JAS-is. Andmesubjekti õigused sedastatakse JAS-s õiguste piiramist reguleeriva sätte kaudu ning need on sõnastatud kehtivast õiguse alusel, juhindudes põhiseadusest, EIÕK-st, samuti uuest IKS-st, üldmäärusest ja kohtupraktikast. Oluline on märkida, et nimetatud õiguste piirangud on sätestatud mitteammendava loeteluna. Samuti vastab andmesubjekti õiguste piirangute kehtestamine üldmääruse artiklis 23 sätestatule ning artikli 23 lõike 1 alusel on need piirangud kohaldatavad ka julgeolekuasutuse tegevusele sellises valdkonnas, mis võib kuuluda liidu õiguse kohaldamisalasse, kuid piirangu kohaldamise vajadus vastab riigi julgeoleku tagamise eesmärgile (nt võib piirangu kohaldamise vajadus ilmneda teenistusalastes küsimustes, vt lõikes 6 sätestatut). Lõike 4 kohaselt võib julgeolekuasutus kogutud teavet töödelda nii JAS-s kui muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Selle õiguse sõnaselge sätestamise vajaduse JAS-s on tinginud julgeolekuasutusele eriseadusega pandud ülesanded, nt välismaalaste seaduses sätestatud Kaitsepolitseiameti pädevus viisamenetluses osalemisel, välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemal viibimise asjaolude üle kontrolli teostamine või muust seadusest tuleneva riikliku järelevalve ülesande täitmine. Samuti on julgeolekuasutuste ülesanne teha julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Praegu selgesõnaline õigus kasutada julgeolekuasutuse poolt kogutud teavet muu seadusest tuleneva ülesande täitmiseks normina puudub, kuigi see õigus on tõlgendamise teel siiski tuletav. Kuna julgeolekuasutustele eriseadusega pandud ülesanded (eelkõige riiklik järelevalve) lähtuvad samuti JAS-s sätestatud julgeolekuasutuste põhitegevuse eesmärkidest (milleks on riigi julgeoleku tagamine), ei saa praktikas pidada võimalikuks seadusandja tahet mitte võimaldada julgeolekuasutustel olemas oleva teabe kasutamist selle ülesande täitmiseks. Nagu eelpool ka selgitatud , täidab Kaitsepolitseiamet riiklikku järelevalve ülesandeid oma põhiülesannete täitmise käigus. Eeltoodut arvestades sätestatakse ka lõikega 5, et julgeolekuasutus võib säilitada nii JAS-i kui muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema JAS-s sätestatud ülesannete (st põhiülesannete) täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. Lõike 6 kohaselt võib julgeolekuasutus kõnesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve käigus (selgitatud eespool), samuti julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal. Sätestatu on seotud lõikega 4 ning selle kohta antud selgitustega. Eelnõu § 26 punkt 5 . JAS-i § 24 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu ülesehitust arvestades sätestatakse JAS-i § 24 lõiked 1 ja 2 uues sõnastuses vastavalt JAS § 3 lõike 1 punktis 2 ja § 21 1 lõikes 2 (vt eelnõu § 22 punkte 2 ja 4). Seega sisulist muudatust JAS-i § 24 kehtetuks tunnistamisega ei kaasne. Eelnõu § 26 punkt 6 . § 26 lõike 3 punktis 1 sõna „kogumisega“ järele lisatakse sõnad „ kogumise ja töötlemisega“. Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ei piirata ainuüksi isikuandmete kogumisega vaid laiemalt mis tahes viisil „isikuandmete töötlemisega“. Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Kuna isikuandmete „kogumine“ on ühtlasi ka üks isikandmete töötlemise võimalikest toimingutest, lisatakse selguse huvides antud punkti ka sõna „töötlemine“. JAS-i algteksti sõnastus kasutab julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid arvestades seaduses läbivalt sõnapaari „teabe kogumine“, millest käesoleva eelnõuga ei loobuta, vaid lisatakse asjakohastesse sätetesse selguse huvides ka sõna „töötlemine“. Eelnõu § 26 punkt 7 . JAS-i § 27 lõige 3 sõnastust muudetakse. Muudatus on seotud eelnõu § 22 punktiga 6. JAS-i § 27 sätestab alused ja korra, kuidas ja kelle eelneval loal võib julgeolekuasutuse ametnik teha toimingu, mis piirab sõnumi saladuse ja kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õigust. Sama paragrahvi lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt otsustab kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramis e julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik korraldusega, v.a varjatud sisenemine, milleks on vajalik halduskohtu luba (JAS § 27 lg 1). Arvestades eelmises eelnõu punktis toodud muudatust ei ole mõistlik ega otstarbekas siduda julgeolekuasutuse ametniku õigust isikuandmete töötlemiseks asutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku sellekohase (igakordse) otsusega. Tuleb silmas pidada, et teabe, sealhulgas isikuandmete töötlemine on julgeolekuasutuse põhiülesanne ning isikuandmete kaitseks rakendatakse muid JAS-ist tulenevaid kaitsemeetmeid. Sellist (hetkel kehtivat) regulatsiooni võib pidada JAS-s ka aegunuks. Ka teisi haldusmenetlusi reguleerivates eriseadustes (nt KorS) tuleneb isikuandmete töötlemise õigus ametnikule otse eriseadusest (koostoimes HMS-i § 8 lõikega 2) . Teises lauses tehakse tehniline muudatus, kus sõna „korraldus“ asendatakse sobilikuma sõnaga „otsus“. Eelnõu § 26 punkt 8 . JAS-i § 31 sõnastust täpsustatakse, mis on osaliselt tingitud andmekaitsereformi rakendumisest ning seotud muude isikuandmete töötlemist reguleerivate JAS-i sätetega. Kehtiva JAS-i § 31 lõike 1 kohaselt võib julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete saamiseks pöörduda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poole, kui nende andmete saamine ei ole võimalik üldiselt kättesaadavast allikast või oleks seotud liigsete kulutustega või isikut, kelle isikuandmeid edastatakse, rohkem koormavate abinõudega. Paragrahvist jäetakse välja ebamäärane sõnastus „ võib /…/ andmete saamiseks pöörduda “ selgemini mõistetava ja kohasema sõnastusega „ õigus saada /…/ isikuandmeid ning muud teavet “. Sarnaselt sõnastust kasutatakse ka sama paragrahvi kehtivas lõikes 2. Selguse huvides täpsustatakse paragrahvis ka teabe andmiseks kohustatud subjektide loetelu ning sinna lisatakse avalik-õigusliku ameti kandja ning haldusülesannet täitev isik. Kuigi ka kehtiva JAS-i § 31 alusel on julgeolekuasutustel õigus nimetatud isikutelt õigus andmeid küsida (sama paragrahvi lõike 2 alusel), on õigusselguse huvides korrektsem lisada nimetatud isikud sama paragrahvi lõikes 1 loetletud subjektide ringi. Lisaks jäetakse välja sama paragrahvi lõike 2 teine lause „Isikuandmete andmise kohustust ei ole, kui julgeolekuasutus ei põhjenda isikuandmete saamise vajadust või isikuandmete andmine ei ole lubatud“. Kehtiva lõike 2 sõnastuse kohaselt on julgeolekuasutusel oma ülesannete täitmiseks õigus saada füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult vajalikku teavet. Esimest lauset ei muudeta. .“ Julgeolekuasutusel on juba kehtiva JAS-i §-dest 2 ja 3 tulenevalt kohustus koguda ja töödelda teavet, sh isikuandmeid, ainult oma ülesannete täitmiseks ning julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgi tagamiseks. Täiendavad isikuandmete töötlemist puudutavad kohustused sätestatakse ka eelnõu § 22 punktidega 2 ja 4. Kui julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet muudel eesmärkidel ja viisil, mis ei vasta seaduses sätestatule, on selgelt tegemist seadusevastase tegevusega. Isikuandmete töötlemise kogumise ja töötlemise õigus peab olema sätestatud expressis verbis seaduses, mistõttu ei saa isikuandmete andmine julgeolekuasutusele sõltuda isikuandmete küsimise vajaduse põhjendatusest, kuigi kõnesolev lõige praegu selliselt sätestab. Samuti ei saa pidada mõistlikuks füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule pandud kohustust hinnata, kas julgeolekuasutuse vajadus isikuandmeid saada on julgeolekuasutuse poolt piisavalt põhjendatud või mitte. Eelnevat arvestades liidetakse senised paragrahvi senised lõiked kokku lõikesse 1 ning sõnastatakse paragrahvi tekst tervikuna uuesti. Samuti täiendatakse paragrahvi uue lõikega 2, mille järgi võib JAS-i § 21 1 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid kohaldada (lisaks julgeolekuasutusele) ka julgeolekuasutusele teavet andnud asutus või isik (eesmärgiga tagada julgeolekuasutuste ülesande täitmine, milleks teavet küsiti, kuriteo tõkestamine või andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse). Eelnõu § 26 punkt 9 . JAS-i § 32 täiendatakse lõikega 3 1 , mille kohaselt võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Kehtivas JAS-s on analoogsed sätted teabe andmiseks muule asutusele või isikule reguleeritud JAS §-s 32. Nimelt reguleerib JAS § 32 neid juhtumeid, kus julgeolekuasutus võib anda või on kohustatud andma õigustatud isikule või asutusele edasi julgeolekuasutuse poolt kogutud teavet, kui sellega ei kahjustata julgeolekuasutuse enda ülesande täitmist. Sealjuures võib isikuandmeid sisaldavat teavet edastada ka andmesubjekti nõusolekuta. Need muudatused jõustusid JAS-s 23.03.2015. Kehtiv JAS ei hõlma aga olukorda, kus julgeolekuasutuse poolt kogutud teabe andmine muule isikule või asutusele, samuti välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib olla vajalik julgeolekuasutuse oma ülesande täitmiseks ning hetkel on selline vajadus JAS-i §-s 32 seotud muu asutuse või isiku ülesande täitmisega. Teabe edastamise õigus ja ka kohustus välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tuleneb praegu julgeolekuasutustele ning laiemalt riigile siduvatest lepetest. Seega ei ole lisatava normi näol tegemist põhimõttelise muudatusega, vaid parema õigusselguse tagamiseks vajaliku ning ka loogilise täiendusega, mis arvestab julgeolekuasutuste töö spetsiifikat. Kuna edastatav teave võib hõlmata isikuandmeid ning julgeolekuasutus võib kehtiva JAS-i § 32 lõike 4 kohaselt edastada teabe ka andmesubjekti nõusolekuta, on muudatuse eesmärgiks ka isikuandmete töötlemise seaduslikkuse põhimõtte tagamine juhindudes eelkõige PS §-des 3, 11 ja 26 sätestatust. Eelnõu § 26 punkt 10 . Toodud muudatus tuleneb nendest muudatustest, mis tehakse eelnõu § 22 punktidega 4 ja 9. JAS-i § 32 lõike 4 kehtiva sõnastuse kohaselt võib samas paragrahvis nimetatud eesmärgil nii julgeolekuasutus, riigiasutus ja isik, kellele on teave edastatud (teabe adressaat), töödelda isikuandmeid sisaldavat teavet andmesubjekti nõusolekuta. Seonduvalt eelmise punktiga lisatakse lõike 4 teksti viide ka sama paragrahvi lõikele 3 1 . Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on õiguste piirang, mida JAS § 21 1 lõike 3 kohaselt võib kohaldada julgeolekuasutus. Sealjuures lubab aga kehtiv seadus rakendada nõusolekuta töötlemist ka asutusel ja isikul, kellele julgeolekuasutus teabe edastas. Sellest tulenevalt tehakse JAS-i § 32 lõike 4 sõnastuses sarnaselt § 31 uue lõikega 2 viide JAS-i § 21 1 lõikes 3 sätestatud piirangutele, mida võib lisaks julgeolekuasutusele kohaldada jätkuvalt ka teavet saanud asutus võ i isik . Toodud muudatus tuleneb nendest muudatustest, mis tehakse eelnõu § 22 punktidega 4 ja 9. JAS-i § 32 lõike 4 kehtiva sõnastuse kohaselt võib samas paragrahvis nimetatud eesmärgil nii julgeolekuasutus, riigiasutus ja isik, kellele on teave edastatud (teabe adressaat), töödelda isikuandmeid sisaldavat teavet andmesubjekti nõusolekuta. Seonduvalt eelmise punktiga lisatakse lõike 4 teksti viide ka sama paragrahvi lõikele 3 1 . Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on õiguste piirang, mida JAS § 21 1 lõike 3 kohaselt võib kohaldada julgeolekuasutus. Sealjuures lubab aga kehtiv seadus rakendada nõusolekuta töötlemist ka asutusel ja isikul, kellele julgeolekuasutus teabe edastas. Sellest tulenevalt tehakse JAS-i § 32 lõike 4 sõnastuses viide JAS-i § 21 1 lõikes 3 sätestatud piirangutele, mida võib lisaks julgeolekuasutusele kohaldada jätkuvalt ka teabe adressaat. Eelnõu § 2 6 punkt 11 . Arvestades andmekaitsereformist ning isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest tingitud muudatusi on andmesubjekti õiguste tagamiseks vajalik sätestada seadusega ka JAS-s reguleeritud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise kord. Muudatusega antakse sellekohane pädevus ning kohustused Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile, kes teostab JAS-i § 36 lõike 1 kohaselt järelevalvet julgeolekuasutuste tegevuse, sealhulgas põhiõiguste tagamisega seonduvates küsimustes. Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) § 55 kohaselt teostab Andmekaitse Inspektsioon riiklikku ja haldusjärelevalvet isikuandmete kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. JAS-s § 36 lõikes 1 nähakse ette sellest erisus julge olekuvaldkonna jaoks oma põhiülesannete täitmisel . Jäätmeseadus e muutmine Eelnõu § 2 7 punkt 1 . Jäätmeseaduse § 26 1 lõikes 1 täiendatakse probleemtooteregistri eesmärki. Eelnõu § 2 7 punkt 2 . Lõikest 2 eemaldatakse mittevajalik viide avaliku teabe seadusele. Eelnõu § 2 7 punkt 3 . Lõikest jäetakse välja sõna „vähemalt“ – andmete säilitamise ajale antakse seega konkreetne piir. Kaitseliidu seaduse muutmine Eelnõu § 28 punktid 1-4. Kaitseliit on riigikaitse valdkonnas tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliidu liikmed osalevad laialdaselt riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises, siseturvalisusega seotud tegevustes, mistõttu on vajalik vabatahtlike liikmete isikuandmete töötlemine (nt liikmele esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks). Muudatusega sätestaks Kaitseliidu õigus töödelda isikuandmeid Kaitseliidu relva käitlemise otsustamisel, sealhulgas relvaloa väljastamiseks. Samuti nähakse õigus töödelda liikme isikuandmeid, sh terviseandmeid olukordades, kus Kaitseliidu liige või temaga seotud isik soovib saada teenistuskohustuse täitmisega seotud teenistusalaseid tagatisi, sealhulgas terviseseisundi muutumisega seotud tagatisi. Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 10 lõikega 6 sätestatakse Kaitseliidu oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise õiguse erisus kaitseväeteenistuse seaduse § 92 lõikest 1. Mistõttu täiendatakse õigusselguse huvides sätet, et Kaitseliit võib tegevväelase Kaitseliidus olevale sõjaväelise auaastmega rahuaja ametikohale nimetamise soovi korral töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise piirangute kasutamisel tuleb lähtud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatust. KaLSi täiendatakse uue § 52 1 , millega nähakse Kaitseliidule ette õigus töödelda Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise, Kaitseliidu relva kandmise loa, tegevliikme relva ning laskemoona soetamise otsustamisel töödelda isikuandmeid (nt isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elu- ja/või asukoht). Kuivõrd relva käitlemine ja kasutamine eeldab isiku terviseandmete küsimist, on Kaitseliidul õigus töödelda ka otsustamiseks vajalikke terviseandmeid. Punktides 3 - 5 ettenähtud täiendused on seotud Kaitseliidu liikme ja valvuri õigusega sotsiaalsetele tagatistele seoses nende tegevusega. Tagatise saamise õiguse otsustamisel on asjaomastel ametiasutustel õigus töödelda taotlusega seotud ja otsuste tegemiseks vajalikke isikuandmeid sealhulgas terviseandmeid (nt teave isiku tereviseseisundi või töövõime kohta). Kui tagatise saamise õigus läheb üle perekonna liikmele, siis võib asjaomane ametiasutuse taotluse läbi vaatamisel töödelda ka taotluse esitanud perekonnaliime isikuandmeid. Lisaks nähakse ette Kaitseliidu õigus töödelda teavet, mis saadakse teistel ametiasutustel või andmekogudest Kaitseliidu liikme või liikmeks saada soovija kohta otsustamaks, kas liige või liikmekandidaat vastab esitatud nõuetele. Saadud teavet ei või säilitada kauem kui viis aastat ajast mil isik ei ole enam Kaitseliidu liige või tema taotlust Kaitseliidu liikmeks saamiseks ei rahuldatud. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 29 . Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud muudatused sätestavad isikuandmete töötlemise korra Kaitseväes kaitseväeluure ülesande teostamisel. Kaitseväeluure tegevuse põhimõte sarnaneb mõningate erisustega julgeolekuasutuste poolt ülesannete täitmisele, mis tõttu järgib kavandatud regulatsioon julgeolekuasutuste seaduse regulatsiooni, sh eespool toodud muudatusettepanekuid Kaitseväe tegevusest tulenevate eristustega. Lisaks kaitseväeluure ülesannete täitmisel nähakse ette, et Kaitsevägi võib töödelda Kaitseväe nõusolekuta Kaitseväe julgeoleku alale ja seetõttu kinnipeetud isiku isikandmeid, mis on vajalikud tema isiku tuvastamiseks ning rikkumismenetluse algatamiseks. Kaitseväeluure on osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisest ja korraldamisest, millele ei laiene Euroopa Liidu õigus, seega ei kohaldata kaitseväeluure valdkonnas isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutuste direktiivi. Eelnõu § 29 punktid 1 - 2 . Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud muudatused sätestavad isikuandmete töötlemise korra Kaitseväes kaitseväeluure ülesande teostamisel. Kaitseväeluure tegevuse põhimõte sarnaneb mõningate erisustega julgeolekuasutuste poolt ülesannete täitmisele, mis tõttu järgib kavandatud regulatsioon julgeolekuasutuste seaduse regulatsiooni, sh eespool toodud muudatusettepanekuid Kaitseväe tegevusest tulenevate eristustega. Lisaks kaitseväeluure ülesannete täitmisel nähakse ette, et Kaitsevägi võib töödelda Kaitseväe nõusolekuta Kaitseväe julgeoleku alale ja seetõttu kinnipeetud isiku isikandmeid, mis on vajalikud tema isiku tuvastamiseks ning rikkumismenetluse algatamiseks. Kaitseväeluure on osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisest ja korraldamisest, millele ei laiene Euroopa Liidu õigus, seega ei kohaldata kaitseväeluure valdkonnas isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutuste direktiivi. Seoses isikuandmete kaitse seaduse kehtetuks tunnistamisega tuuakse Kaitseväe korralduse seadusesse üle isikuandmete töötlemise senised põhimõtted. Kaitsevägi kogub ja töötleb kaitseväeluure ülesande teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik ülesande täitmiseks. Kasutada võib ainult ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul tuleb kasutada sellist, mis isiku põhiõigusi seoses kaitseväeluure ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga. Eelnõuga sätestatakse Kaitseväe tegevuse põhimõtted kaitseväeluure teostamisel, mis sisaldaksid sõnaselgelt ka asutuse kohustusi andmesubjekti õiguste igakülgseks tagamiseks. Eelnõuga lisatavad tegevuse põhimõtted on järgmised: teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või koormata isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga; teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks ja kooskõlas tegevuse eesmärgiga; teavet töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Sarnased põhimõtted tulenevad ka isikuandmete kaitse üldmäärusest ja vastavad mh kehtiva isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule. Kaitseväe korralduse seadusesse lisatakse § 41 10 , milles sätestatakse: Kaitseväe poolt kaitseväeluure ülesande täitmisel töödeldava teabe liigid; teabe töötlemiseks õigustatud isikud; Kaitseväe ülesannete täitmiseks vajalikud ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piirangud ja selle alused ning erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. Kaitseväe peamine eesmärk on tagada riigi sõjaline kaitse ja selle ettevalmistamine. Kaitseväeluure kaudu kogutakse ja töödeldakse selleks mitmesugust teavet (nt teave võimaliku vastas õhusõidukite liikumis kohta, väeüksuste paiknemine jms). Seejuures kogutakse teavet ka isikute kohta. (Kaitseväe korralduse seadus § 36). Kuivõrd senine isikuandmete regulatsioon muutub kehtetuks, nähakse lõike 1 ette, et Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed, isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed. K aitseväeluure ülesande täitmiseks võib isikuandmeid töödelda Kaitsevägi, selleks volitatud asutus (nt teeseldav juriidiline isik) või salajasele koostööle kaasatud isik. Sarnane õigus on ka julgeolekuasutustel. Lisaks sätestatakse andmesubjekti õiguste loetelu, mida Kaitsevägi võib isikuandmete kogumisel ja töötlemisel samas sättes täpsustatud alustel piirata. Nimetatud andmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguse piiramine võib olla vajalik esmalt nende ülesannete täitmisel, mis on riigi sõjalise kaitse ettevalmistamise ja korraldamise eesmärgil. Piiramise eesmärgiks on vältida kaitseväeluurega kohustus, kui teabe väljastamisega võib kaasneda kaitseväeluure käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustamise tagajärjel võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jms kaitseväeluure edasist teostamist kahjustavat teavet. Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande täitmise käigus kogutud teavet töödelda nii Kaitseväe korralduse kui ka muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Selle õiguse sõnaselge sätestamise vajaduse on tinginud julgeolekuasutusele eriseadusega pandud ülesanded, nt välisriigi relvajõudude liikmete riiki lubamisel arvamuse andmine, isikute taustakontroll julgeolekualale sisenemisel. Mõistlik on, et Kaitsevägi saab olemasolevat teavet kasutada, vähendades seeläbi vajadust teavet igakordselt uuesti koguda. S eadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib kaitseväeluure ülesande täitmisel saadud teavet edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks. Sealjuures võib isikuandmeid sisaldavat teavet edastada ka andmesubjekti nõusolekuta. Teabevahetamine aitab kaasa ohu ennetamisele nii Eestis kui ka mujal, kuid kus ta või mõjutada ka olukorda Eestis. Näiteks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel saadud teabe vahetamine. Sisuliselt ei ole tegemist uue põhimõttelise muudatusega, vaid parema õigusselguse tagamiseks vajaliku ning ka loogilise täiendusega, mis arvestab kaitseväeluure spetsiifikat. Edastatav teave võib hõlmata isikuandmeid. Kaitsevägi võib säilitada nii kogutud teavet nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande käigus kogutud teavet kasutada riikliku järelevalve käigus, samuti Kaitseväkke ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning Kaitseväes teenistuse või töötamise ajal. Kui teavet kasutatakse riikliku järelevalve raames, rakendatakse sellisele tegevusele isikuandmete kaitse üldmäärust. Eelnõu § 29 punkt 3. Kaitseväele sätestatakse volitus kontrollida kinni peetud isiku isikusamasust ja töödelda vastavaid isikuandmeid. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu § 30 punktid 1 , 3 – 11, 14 ja 15. Kaitseväe peamiseks ülesandeks on riigi sõjalise kaitse ettevalmistamine ja selle korraldamine. Vastav tegevus on riigi ainupädevuses ning sellele ei laiene Euroopa Liidu õigus. Eesti sõjaline kaitse on korraldatud Eesti kodanike kaitseväekohustuse kaudu. Kaitseväekohustuse toimimiseks on vajalik ka isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete (nt terviseandmed, teave usulise kuuluvuse kohta). töötlemine. Mistahes isikuandmete töötlemine on vajalik isikule sobivate teenistustingimuste loomiseks ja teenistuskäigu toetamiseks. Kuivõrd isikuandmete kaitse seadus tunnistatakse kehtetuks on vajalik kaitseväekohustuse ning kaitseväe ja asendusteenistuse korraldamisega seotud isikuandmete töötlemise põhimõtted esitada eriseaduses. Sätete juures on lähtutud isikuandmete töötlemise ja piiramise osas senistest põhimõtetest. Isikuandmete kaitse ja seeläbi isiku kaitse ning isiku õigus olla teadlik tema kohta riigi poolt kogutavast teabest on üldine põhiõigus. Näiteks põhiseaduse § 44 sätestab , et igaühel on õigus saada informatsiooni avaliku võimu tegevuse kohta. Lisaks on isikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Lähtuvalt sellest nähakse eelnõuga ette kaitseväekohustuse täitmise, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisega seotud tegevustes isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemise ning andmesubjekti põhivabaduste ja –õiguste piirangud. Kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmise või täitmise tagamisega seotud ametiasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma järgmistest põhimõtetest: teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või koormata isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga; teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik ülesande täitmiseks ja kooskõlas tegevuse eesmärgiga; teavet töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Sarnased põhimõtted tulenevad ka isikuandmete kaitse üldmäärusest ja vastavad mh kehtiva isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule. Kaitseväeteenistuse seaduses alusel võivad erinevaid isikandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmisel töödelda Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, Kaitseväe arstlik komisjon ja Kaitseministeeriumi arstlik vaiekomisjon (edaspidi koos kaitseväekohustust korraldav asutus ). Eelnõuga lisatakse kaitseväeteenistuse seadusesse: kaitseväekohustust korraldava asutuse ülesande täitmisel töödeldava teabe liigid; teabe töötlemiseks õigustatud isikud; kaitseväekohustust korraldava asutuse ülesannete täitmiseks vajalikud ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piirangud ja selle alused ning erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. Kaitseväekohustust korraldav asutus võib teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi, sealhulgas : 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; (nt võib piirata keelduda teabe väljastamiseks kui teave võib seada ohtu kavandatava mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise) ; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid, ning teavet, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; (näiteks võib piirata õigust saada teada, millist teavet edastati välisriigile seoses isiku sooviga saada väljaõpet välisriigis või osaleda rahvusvahelises sõjalises õperatsioonis või asuda tööle rahvusvahelise organisatsiooni juurde) ; 3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest; 4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; (nt võib piirata isiku õigust saada teada isikuandmetest, mida on kogutud seoses võimaliku distsiplinaarsüüteo kohta) 5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; (nt ei saa kaitseväekohustuslane nõuda tema andmete töötlemise lõpetamist) 6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;(nt ei saa isik nõuda terviseandmete ülekandmist) 7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (nt või piirata juhul kui selle tagajärjel võib teatavaks saada või ohtu sattuda riigisaladusega kaitstav teave või teist isikud puudutav tundlik teave) . Teenistusalased tagatised laienevad ka perekonnaliikmetele, kes ei pruugi ise olla taotlejad (nt alaealised lapsed), seetõttu on vajalik Kaitseväe õigus töödelda ka nende isikute isikuandmeid. Eelnõu § 30 punkt 2 . T äpsustatakse kaitseväekohustuslaste registri eesmärki. Muudatuse kohaselt võib kaitseväekohustuslaste registris olevat teavet kasutada ka tegevteenistusse asuda sooviva isiku kaitseväeteenistusse (tegevteenistusse) asumise nõuetele vastavuse kontrolliks. Sellega säästetakse oluliselt tegevteenistusse võtmise aega, kuivõrd ajakohase teabe olemasolu korral ei ole vajadust suunata isikut täiendavasse kontrolli. Näiteks kui isik soovi pärast kaheaastast pausi tegevteenistusse naasta ei pruugi tema tervislikud andmed olla aegunud ja seetõttu ei ole tarvilik isiku suunamine arstlikku komisjoni. Teisena võimaldab muudatus Kaitseressursside Ametil tuvastada vabadele tegevväelaste ametikohtade nõuetele vastavaid reservis olevaid isikuid ja neile teha pakkumusi tegevteenistusse asumiseks. Isikul on õigus tutvuda kaitseväekohustuslaste registris oleva teda puudutava teabega. Eelnõu § 30 punkt id 12 ja 13 . Kaitseväele antakse isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise õigus isiku tegevteenistusse võtmise ja tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamisega. Isikuandmete töötlemine on vajalik hindamaks isiku vastavus esitatavatel nõuetele ja tegevteenistusse võtmise või ametikohale nimetamise piirangute puudumist. Kaitseväeteenistuse seaduse § 83 lõike 2 kohaselt toimub tegevteenistusse võtmine üldjuhul Kaitseressursside Ameti kaudu, mistõttu nähakse ka ametile õigus töödelda tegevteenistusse asuda soovivate isikute andmeid. Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kuhu isik asub vabatahtlikult, mistõttu laieneb rahuaja ametikohal oleva tegevväelase isikandmete kaitse üldmäärus. Isikuandmete kaitse üldmääruuse rakendamisel võid isik õigust piirata samal määral mis Euroopa Liidu õigusest välja jäävate valdkondade osas. Eelnõuga kavandatud piirangud vastavad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatule ning on artikli 23 lõike 1 alusel liikmesriigi seadusandliku meetme läbi kohaldatavad ka riigikaitselisele tegevusele sellises valdkonnas, mis võib kuuluda liidu õiguse kohaldamisalasse, kuid piirangu kohaldamise vajadus vastab riigi riigikaitse või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgile (nt võib piirangu kohaldamise vajadus ilmneda teenistusalastes küsimustes, taustakontrolli tegemisel jne). Eelnõu § 30 punkt id 16 ja 17 . S ätestatakse õigus töödelda vaidemenetluse ja väärteomenetluse käigus isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Vaidemenetlusele kohalduvad haldusmenetluse sätted kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate erisustega, Kuivõrd kaitseväeteenistuse korraldamisele (v.a tegevteenistus) ei kohaldu Euroopa Liidu õigus on vaidemenetlust puudutavad isikuandmete töötlemise sätted toodud kaitseväeteenistuse seaduses. Sama põhimõte kehtib väärteomenetluse korral. Karistusregistri seadus e muutmine Eelnõu § 31 punkt 1 . Esimese punktiga ühildatakse karistusregistri seaduse (KarRS) sõnastus isikuandmete kaitse üldmääruse sõnastusega: väljend „delikaatsed isikuandmed“ asendatakse „eriliiki isikuandmetega“. Eelnõu § 31 punktid 2 ja 5 . Muudatused on seotud politsei ja piirivalve seaduse muudatustega, täpsemalt taustakontrolli regulatsiooni lisamisega. Muudatuse tegemise vajadus tuleneb politsei ja piirivalveseaduse § 7 59 lõikes 1 tehtavast muudatusest, mis sätestab taustakontrolli tegemise aluseid. Muudatus on vajalik selleks, et taustakontroll saaks olla piisvalt tõhus. Eelnõu § 31 punkt 3 . Eelnõuga plaanitava KarRS § 15 lõike 1 muudatuse eesmärk on viia karistusandmete töötlemise regulatsioon kooskõlla EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikliga 10, mis reguleerib süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist. Nimetatud artikli kohaselt töödeldakse süüteoasjades süüdimõistmise kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks asjakohased kaitsemeetmed. Seega tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse alusel karistusandmete töötlemise puhul tagada, et nimetatud isikuandmete töötlemise alused oleksid konkreetselt liikmesriigi õiguses reguleeritud ning oleksid sätestatud ka asjakohased kaitsemeetmed isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Üldmääruse artikliga 10 on vastuolus KarRS-i regulatsioon, mis võimaldab teha avalikkuse poolt ilma aluse või eesmärgita karistusregistrisse päringuid. Kehtiva karistusregistri seaduse kohaselt väljastatakse registri andmed § 15 lõikes 2 nimetatud päringu alusel. Seega on kehtiv KarRS-i regulatsioon vastuolus üldmääruse artikliga 10, kuna päringuid võib teha ka ilma põhjuseta. Muudatuse kohaselt võib karistusregistrist jätkuvalt saada õiguslikku alust või eesmärki näitamata andmeid iseenda või juriidilise isiku kohta (juriidilisel isikul ei ole isikuandmeid üldmääruse tähenduses). Teise inimese kohta andmete küsimisel tuleb kinnitada andmete küsimise õiguslikku alust või eesmärki. Kooskõlas üldmääruse artikli 6 lõikega 1 on õiguslikuks aluseks andmesubjekti nõusolek, mis hõlmab ka isiku volituse alusel (KarRS § 16 lg 2) andmete pärimist, seadusest tuleneva kohustuse täitmine, samuti avalikes huvides täidetavast ülesandest või võimuvolituse täitmisest tulenev vajadus. Legitiimseks eesmärgiks on andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmisest tulenev vajadus, andmesubjekti või muu inimese eluliste huvide kaitsmise vajadus, samuti muu legitiimne huvi, mis kaalub üles andmesubjekti isikuandmete kaitse eesmärgi. Kooskõlas üldmääruse artikliga 85 on legitiimseks aluseks ka ajakirjandus- ja informatsioonivabaduse teostamine. Nimetatud aluseid ja eesmärke ei loetleta KarRS-is, vaid need tulenevad vahetult üldmäärusest ja IKS-is sätestatud täpsustustest. Samuti ei kontrolli ega hinda registripidaja üldjuhul õigusliku aluse või eesmärgi tõesust. Ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 esitati karistusregistri vahendusel 3 637 136 päringut, neist 1,16% füüsiliste isikute ning ülejäänud ametiülesandeid täitvate ametiisikute poolt. Füüsilised isikud teevad päringuid eelkõige avaliku e-toimiku kaudu ning pisut vähem otse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vahendusel. Kuna karistusregistri vahendusel päringu tegemisel ei ole vaja päringu eesmärki täpsustada, siis ei ole teada, mis eesmärgil eraisikud karistusregistri vahendusel päringuid teevad, võib oletada, et enamasti enda kohta, kuid kindlasti ei käi see kõigi päringute kohta. Tabel SEQ "Tabel" \*Arabic 1 : Karistusregistri v ahendusel tehtud päringud ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 INFOSÜSTEEM J Ä RELPÄRIJA PÄRINGUID Karistusregister Ametnik 1 771 337 Relvaregister Ametnik 1 394 966 Maanteeamet Ametnik 312 547 ÜTRIS (Ühistranspordi infosüsteem) Ametnik 58 052 TETRIS (Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse infosüsteem) Ametnik 41 002 eRHR (E-riigihangete infosüsteem) Ametnik 8 885 SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Ametnik 7 878 UUSIS (Kodakondsus- ja migratsioonibüroo infosüsteem) Ametnik 94 TAKIS (Tarbijakaitseameti infosüsteem) Ametnik 7 AET (Avalik e-toimik) Füüsiline isik 26 830 Karistusregister Füüsiline isik 15 538 Kokku: 3 637 136 Karistusregistrist andmete väljastamisel on lisaks õigusliku aluse või eesmärgi kinnitamise nõudele ette nähtud tasu maksmise kord, mis on samuti kaitsemeede andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Samas ei välista tasu maksmine põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse ning on eelkõige mõeldud põhjendamata päringute hulga vähendamiseks, kuna tasu maksmine võib panna hoiduma päringute tegemisest. Eelnõu § 31 punkt 4 . Eelnõuga tehtav muudatus KarRS § 15 lõikes 2 on seotud muudatusega, mille kohaselt sätestatakse KarRS § 15 lõikes 1 alused, millal isikul on õigus registrist andmeid saada. Sellest tulenevalt täiendatakse KarRS § 15 lõiget 2 punktiga 1 1 selliselt, et päringus tuleb kinnitada ka § 15 lõikes 1 nimetatud päringu tegemise õiguslikku alust või eesmärki. Registripidaja ei kontrolli üldjuhul esitatud andmete tõesust. Eelnõu § 31 punkt 6 . Eelnõuga KarRS §-s 21 tehtavate muudatuste puhul asendatakse viide isiku andmete kaitse seaduse eelnõu paragrahvile , mis reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringu ja riikliku statistika vajadusteks. Karistusseadustik u muutmine Eelnõu § 32 punkt 1 ja 2 . Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub suures osas sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed “ . Sellele lisatakse samuti enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmed , et säilitada varasem kord. Eelnõu § 32 punkt 3 . KarS § 279 täiendatakse haldusjärelevalve sõnaga. KarS § 279 reguleerib hetkel ainult riikliku järelevalve teostamise takistamist. Samas on oluline, et menetlust saaks alustada ka nende isikute vastu, kes takistavad haldusjärelevalve menetluse läbiviimist. Seetõttu täiendatakse sätet haldusjärelevalve sõnaga. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 33 . Müügipileti registreerimine ja säilitamine pole ilmtingimata vajalik. Lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest, mille järgi peab isikuandmete töötlemisel, sealhulgas säilitamisel, sätestama alati ka töötlemise eesmärgi ja säilitamise tähtaja, on mõistlik müügipileti püsival andmekandjal säilitamist nõudvast sättest loobuda. Lisaks tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 5, mille kohaselt kehtestab müügipileti hinna valla- või linna volikogu. Tegu on dubleeriva normiga, sest sama küsimust reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Selleks, et võimaldada paindlikkust müügipileti hinna reguleerimisel, tuleb kaubandustegevuse seaduse § 18 lõige 5 tunnistada kehtetuks. Keeleseadus e muutmine Eelnõu § 34 . Seaduses sätestatakse, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (§ 27 lõige 5). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete kohta tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 27 lõiked 7 ja 8). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 8 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 27 lõige 9). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Keskkonnajärelevalve seadus e muutmine Eelnõu § 35 punkt 1 . Keskkonnainspektsiooni andmekogude eesmärke korrastatakse ja täiendatakse. Analüüsi eesmärgid on nimetatud keskkonnajärelevalve seaduse § 8 lõikes 2, mistõttu ei ole neid siin vaja korrata. Punktis 2 nimetatud haldusmenetluse andmete kogumise alguse aega muudetakse, et viia see kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega. Eelnõu § 35 punkt 2 . Andmekategooriaid täiendatakse vastavalt tegelikule vajadusele. Eelnõu § 35 punktid 3 ja 4 . Lisaks eesmärgi all mainitud kuupäeva muutmisele tuleb muuta ka andmekategooriate kuupäevi, et viia need kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega. Keskkonnaregistri seadus e muutmine Eelnõu § 36 . Kehtetuks tunnistatav säte reguleerib isikuandmete ristkasutust, sätestades selleks nõuded. Isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus, keskkonnaregistri seadusega ei ole lubatud regulatsiooni dubleerimine, erandite kehtestamine ei ole vajalik. Keskkonnatasude seadus e muutmine Eelnõu § 37 punkt 1 . Sättes täpsustatakse, mis eesmärgil toimub andmete edastamine. MKS sätestab konkreetsed maksuhalduri ülesanded, mistõttu ei ole neid KeTS - is ükshaaval vaja loetleda, piisab üldisest viitamisest „maksuhalduri ülesannetele“. Eelnõu § 3 7 punkt 2 . Sätte sõnastust täpsustatakse, kuna avaldatakse ainult keskkonnatasude statistika, mitte andmeid iga üksiku keskkonnakasutaja deklareeritud tasu kohta. Kindlustustegevuse seadus e muutmine Eelnõu § 3 8 punkt 1. Kindlustustegevuse seaduse ( KindlTS) sisesed viited §-le 220 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav paragrahv ise tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 3 8 punkt 2 . KindlTS § 181 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 181 lõige 2 reguleerib olukorda, kus k indlustusmaaklerile kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud maaklerilepingu tüüptingimustes. § 181 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu. Sellise regulatsiooni säilitamisel oleks isikuandmete kaitse üldmääruse seisukohast mitu probleemi. Esiteks annab isikuandmete kaitse üldmäärus kindlustusmaaklerile artiklis 6 mitmed erinevad alused, millal isikuandmeid töödelda, näiteks nõusoleku, lepinguliste suhete, juriidilise kohustuse või õigustatud huvi alusel. Õiguslikud alused on võrdsed ja ühte ei saa eelistada teisele. Seetõttu on lepingulises suhtes (ka lepingueelsed läbirääkimised) eraldi nõusoleku võtmine ebakorrektne. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei ole vajalik, kui andmesubjektiga on samade andmete töötlemiseks sõlmitud või plaanitud sõlmida leping. Kui isikuandmete töötlemine väljub tavapärasest raamist, mis on lepingus ette nähtud, siis on nende andmete töötlemiseks õigustatud nõusoleku küsimine. Tulenevalt erandlikust olukorrast, mis ei ole lepingus ette nähtud, peaks ka nõusoleku sisu iga kord erinema. Seetõttu ei ole korrektne, kui nõusolek võetakse tüüptingimustega. See tähendaks olukorda, kus isik annaks nõusoleku igaks juhuks ette ära juba lepingut sõlmides. Samas olukord isikuandmete töötlemiseks nõusoleku alusel ei pruugi kunagi ette tulla. Selline regulatsioon ei vasta aga nõusolekule esitatavatele nõuetele isikuandmete kaitse üldmääruses, mis muu hulgas nõuab konkreetsust ja teadlikkust andmete töötlemise kohta (st andmekategooriaid, isikute ringi, tähtaegasid ja muid tingimusi). Lisaks on problemaatiline, et nõusolek on igal ajal tagasivõetav. KindlTS § 217 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 217 lõige 2 reguleerib olukorda, kus kindlustusandjale kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud lepingu tüüptingimustes. § 217 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu. KindlTS § 21 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see kor d ab uue IKS sõnastust, kus krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ei ole lubatud andmeid kolmandatele isikutele edastada, kui rikkumisest on möödas rohkem kui 5 aastat. KindlTS § 220 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldmääruse art 5 lõike 1 punkt e sätestab ühe isikuandmete töötlemise alusprintsiibina, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Tegemist on otsekohalduva sättega, millest peavad kõik andmetöötlejad oma töös lähtuma. Seega tuleb igal üksikul juhul lähtuda konkreetsest andmetöötluseesmärgist ja sellest, millisel õiguslikul alusel andmeid töödeldakse. Kehtiva § 220 probleemiks on eelkõige selle sõnastus. Sätte algne mõte oli see, et säilitustähtaeg on seotud andmete töötlemisega üksnes lepingu täitmiseks. Lisaks on aga võimalik, et andmeid töödeldakse veel teistelgi õiguslikel alustel (nt seadusest tuleneva kohustuse täitmine või isiku nõusolekul) ja sellisel juhul ei ole nende säilitustähtaegade sidumine aegumistähtaegadega asjakohane. Senine sõnastus võimaldab tõlgendada, et ka muul õiguslikul alusel pole justkui võimalik andmeid säilitada. Tulenevalt viidatud otsekohalduvast määrusest ning sättega kaasnevatest võimalikest tõlgendusprobleemidest on säte kehtetuks tunnistatud. Eelnõu § 3 8 punkt 3 . KindlTS § 218 muudetakse. L uuakse uus seaduslik alus kindlustusvõtjaga seotud isikute isikuandmete töötlemiseks. Näiteks on selliste isikuandmete töötlemine vajalik teatud liiki kindlustuslepingu sõlmimiseks, kus tuleb arvestada kindlustatava pereliikmetega. Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab aluse andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Samas puudub alus töödelda näiteks kindlustatu lähedaste andmeid, kes ei ole lepingu pooleks. Lisaks säilitatakse alused, kus isikuandmeid on lubatud töödelda andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti , või tagasinõuete esitamiseks. Lisaks sätestatakse alus, et (liht)isikuandmeid võib automatiseeritult töödelda , et lepingueelsete läbirääkimiste käigus hinnata kindlustusriski kindlustuslepingu sõlmimiseks. KindlTS § 218 lõikes 2 sätestatakse alused terviseandmete töötlemiseks. Isikuandmete eriliikide töötlemise alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse art iklist 9. Art ikkel 9 on erinorm art ikli 6 suhtes. See tähendab, et kindlustusandjal ei ole võimalik kohaldada tavapärast lepingulise töötlemise alust, et andmesubjekti puudutavaid terviseandmeid töödelda. Seega on oluline välja tuua üldmääruse alus, mis sellise erandi tegemist lubab. Konkreetselt praegu kehtiva erandi puhul on olnud õiguslikuks aluseks eelkõige olulise avalik u huvi alus ehk direktiivi 95/46/EL art 8 lõige 4, mis vastab üldmääruse art 9 lõike 2 punktile g. Kui tegu on kindlustusandja kohustusega kindlustusleping sõlmida, siis peab tal olema ka võimlaus vastavaid andmeid töödelda. Terviseandmete töötlemiseks on kindlustusvaldkonnas käsitletav isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 2 punkt c, kus on vaja kaitsta andmesubjekti elulisi huve ja ta ei ole võimeline ise nõusolekut andma. Oluline avalik huvi on kiire tervisekahjustuse tõttu tekkinud kulude hüvitamine kahjustatud isikule (teatud juhtudel nt töövõimetuse hüvitised, aga ka toitjakaotuse hüvitis). Samuti on teatud tervisekahjustuste puhul ülioluline kohene rehabilitatsiooni alustamine (nt seljaaju traumad). Sellisel juhul on kiire väljamaksmine eelduseks ning seda saab vaadelda kui riikliku sotsiaalkaitsesüsteemi osa riiklikust süsteemist (nt liikluskindlustus, aga ka tavaline õnnetusjuhtumi kindlustus/tervisekindlustus). Samuti on oluline, et kindlustusandjad saavad selle sätte alusel töödelda üksnes teatud eriliiki andmeid ning üksnes selgelt piiritletud eesmärgil, mis tagab, et tegemist on saavutatavat eesmärki arvestades proportsionaalse sättega. Lisaks on oluline, et kindlustustegevus on üksikasjalikult reguleeritud ja tegevusloa ga tegevus (riik annab tegevusloa). Eesti õiguses (nt kindlustustegevuse seadus, võlaõigusseadus, liikluskindlustuse seadus) on sätestatud kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate, samuti kindlustatud isiku, soodustatud isiku ja kolmandate isikute (nt kannatanud) õigused ja kohustused. Kindlustustegevuse üksikasjalik regulatsioon, tegevusloa alusel tegutsemine ning andmete töötlemisõiguse piiramine üksnes konkreetsete juhtudega on käsitletavad kui sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Teiseks luuakse alus, kus KindlTS § 218 lõige 2 töödelda eriliiki isikuandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm. Mis puudutab surnu andmete töötlemist, siis üldmäärus seda ei reguleeri ning põhjenduspunkti 27 kohaselt võivad liikmesriigid seda küsimust ise reguleerida. Seega on tegu riigi sise se küsimusega. Sellele viitab ka üldseaduse eelnõu § 14 lõige 1, mis sätestab analoogselt tänase IKS - iga, et surnu andmete töötlemine on lisaks pärija nõusolekule lubatud siis, kui selleks ei ole nõusolekut vaja (ehk sisuliselt, kui eriseaduses on vastav erand). Mis puudutab tagasinõuete esitamiseks andmete töötlemist, siis siin võib alternatiivse õigusliku alusena näha üldmääruse art 9 lõike 2 punkti f, mis sätestab, et eriliiki andmete töötlemine on lubatud, kui see vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Seda lähenemist toetab ka üldmääruse põhjenduspunkt 52, mis sätestab muu hulgas, et erand peaks võimaldama eriliiki andmete töötlemist ka siis, kui see on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks sõltumata sellest, kas see toimub kohtumenetluse, haldusmenetluse või kohtuvälise menetluse raames. KindlTS § 218 täiendatakse lõikega 3. Üldmääruse tähenduses ei ole süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavad andmed eriliiki isikuandmed ning seega on normitehniliselt korrektsem reguleerida nende andmete töötlemist eraldi lõikes. Tegemist on praegu kehtiva sättega, mis lisatakse uude lõikesse. Kehtiva IKS § 4 lõike 2 punkt 8 kohaselt on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Üldmääruse alusel ei ole aga tegemist delikaatsete isikuandmetega, seega rakendub nende töötlemise ks üldmääruse art 6. Eelnõu § 3 8 punkt 4 . KindlTS § 219 lõiget 1 ja 2 täiendatakse nii, et andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamise kohustus ei kohaldu juhul, kui eriseaduses on nende andmete osas sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on KindlTS § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõnealustes sätetes toodud isikuandmete töötlemise eesmärkidel. Seega muudetakse sätte sõnastust nii, et ära on toodud konkreetsed andmegrupid koos töötluseesmärgiga. Säte on vajalik selleks, et vältida tõlgendust, et nimetatud sätte alusel on õigus küsida nt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Kuigi vastupidine tõlgendus on ka kehtiva normi sõnastuse kohaselt meelevaldne, on õigusselguse huvides peetud vajalikuks sätet täiendada . KindlTS § 219 lõikes 2 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele viitega eriliiki isikuandmetele, sest isikuandmete kaitse üldmääruses on vastav termin muudetud. Eelnõu § 38 punkt 5 ja 6. Seadust täiendatakse viitega uue IKSi §-le 10, kus on sätestatud õigus töödelda võlasuhte rikkumise andmeid, et hinnata isiku krediidivõimelisust. Eelnõu § 38 punkt 7. Saladuses hoidmise kohustuse näol tegemist täiendava asjakohase meetmega andmesubjekti põhiõiguste kaitseks, mis tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kehtestada, kui andmete töötlemine põhineb GDPR art 9 lg 2 punktil g (nagu osad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted) või art 6 lg 1 punktidel c ja e (millel samuti tuginevad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted). Ka juriidiliste isikutega seonduvalt on asjakohane, et kindlustuse kui usaldusel põhineva suhte puhul oleks saladuses hoidmise kohustus sätestatud seaduse tasandil. Sätte puudumine on praktikas kaasa toonud eraldi konfidentsiaalsuslepingute sõlmimise. Kindlustusandjale saavad lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses teatavaks asjaolud, mille saladuses hoidmiseks on klientidel õigustatud huvi ning mis kuuluvad kliendi tootmis- või ärisaladuste alla. Vastav kohustus oli sätestatud kuni 06.07.2015 kehtinud KindlTS § 142 lõikes 10 12 . Kinnistusraamatuseaduse muutmine Eelnõu § 39 punktid 1 ja 2. Esimese muudatusega täpsustatakse kinnistusraamatu eesmärki. Eesmärgi täpsustamine on vajalik, et tagada kinnistusraamatus olevate isikuandmete eesmärgipärane kasutamine. Eelnõu § 39 punkt 3. Muudatusega võetakse välja lause, mis reguleerib kinnistusraamatu otsingukriteeriumite kasutamist. S eaduse tasemel pole otstarbekas otsingukriteeriume nii detailselt nimetada ja reguleerida. Säte on jäänud pigem paberregistri ajastusse ja pole täna enam ajakohane. Seoses kohtulike registrite kantseleide sulgemisega kadus ära võimalus isikutel koha peal käia tasuta tutvumas kinnistusraamatu andmetega. Kinnisasja omanikul ning tema seadusjärgsel esindajal või eestkostjal peab olema võimalus tasuta tutvuda temale või tema esindatavale/eestkostetavale kuuluva kinnisasja andmetega, mistõttu luuakse kinnistusraamatu päringusüsteemi kinnisasja omanikule, tema seadusjärgsele esindajale ja eestkostjale tasuta andmetega tutvumise lahendus. Kodakondsuse seadus e muutmine Eelnõu § 40 punktid 1–3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid on välja toodud kodakondsuse seaduse (KodS) sõnastuses ja nendeks on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. KodS-s on sätestatud Eesti kodakondsuse omandamise ja saamise alused . O luline on teha vahet sünniga kodakondsuse omandanud isikute ja nende vahel, kes on saanud Eesti kodakondsuse muul alusel, sh naturalisatsiooni korras. Isikuandmete töötlemist ei toimu sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikute suhtes. Andmete töötlemine hõlmab Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikuid ning andmeid töödeldakse kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks ja arvestuse pidamiseks nii isikute kui nende esitatud taotluste üle. Eesti kodakondsusega seotud menetlused algavad isiku tuvastamise toiminguga , isikuandmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks tehakse päring rahvastikuregistrisse. Menetlustes ei nõuta isikult selliste dokumentide ja andmete esitamist, mi s on kättesaadavad riigi muudest andmekogudest. Pärast kodakondsuse suhtes tehtud otsust saadetakse kodakondsuse menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmed rahvastikuregistrisse. Andmete töötlemist täpsemalt reguleerivad sätted on kehtestatud KodS-s ning siseministri määruses, millede kohaselt töödeldakse andmeid kõigi isikute suhtes, kes taotlevad Eesti kodakondsus e saamist, taastamist või sellest vabastamist ning ka nende isikute suhtes, kelle suhtes algatatakse kodakondsuse menetlus riigi initsiatiivil. Nii nt isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ja omandanud pärast seda ka muu riigi kodakondsuse, kohaldatakse KodS § 29, mille kohaselt loeb PPA isiku Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on PPA, on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõna selgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Siht rühma moodustavad need isikud, kes on taotlenud või saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras , ning isikud, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse kas enda taotluse alusel või riigipoolse tegevuse tulemusena. KodS §-s 2 3 , mis sätestab eriliiki isikuandmete töötlemise õiguse, on sõnaselgelt välja toodud, milliseid eriliiki isikuandmeid antud seaduse aluselt töödeldakse. Eriliiki isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb kodakondsuse seaduse §-st 35, mis näeb ette terviseseisundit näitavate tõendite esitamise kohustuse ning sellel alusel vajalike menetlustoimingute tegemise. Andmekaitse üldmäärus toob terviseandmete osas väga laia määratluse: Tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud füüsilisele isikule tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (1); numbrit, tähist või eritunnust, mis on füüsilisele isikule määratud tema kordumatuks tuvastamiseks tervishoiuga seotud eesmärkidel; teavet, mis on saadud mingi kehaosa või kehast pärineva aine, sealhulgas geneetiliste andmete ja bioloogiliste proovide kontrollimise või uurimise tulemusena; ja teavet teave näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta sõltumata sellest, kas andmete allikaks on näiteks arst või muu tervishoiutöötaja, haigla, meditsiiniseade või in vitro diagnostika. Seetõttu on KodS-i õigusselguse eesmärgil täiendatud terviseandmete töötlemise õigusega. Terviseandmeid töödeldakse ainult sellel eesmärgil, et tuvastada, kas esineb aluseid, mis põhjusel isik võib olla osaliselt vabastatud eksami tegemisest. Terviseandmete töötlemine seisneb seega andmesubjekti poolt esitatud arstitõendi kontrollimises. Arstitõendil esitatud andmed võivad olla ka üldised, see tähendab, et eriliiki isikuandmeid ei pruugitagi töödelda. Eelnõu § 40 punkt 4. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse . Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eksamite ja tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. P õhimääruses on õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Täiendavalt selgitatakse andmekogu pidamise eesmärki. Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isikute õiguste ja kohustuste ulatus, samuti seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja millistel tingimustel ta oma kodanikeks peab. Samas on Euroopa Liidus iga liikmesriigi kodakondsuspoliitikal märkimisväärne mõju teistele riikidele. Liikmesriigi kodanik on Euroopa Liidu kodanik – ta võib valida elukohaks mis tahes liikmesriigi. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, siis on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seega on kodakondsuspoliitikal oluline roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ning laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Isiku identiteedi komponendid määratakse esmakordse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluse käigus ja isiku identiteet luuakse tervikuna. Korduva kodakondsus- ja migratsioonimenetluse käigus isiku identiteedi andmeid uuendatakse, säilitades ka varasemad andmed. Üheks isiku identiteedi komponendiks on kodakondsused – Eesti kodakondsuse määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveamet, välisriigi kodakondsuse andmetena võetakse aluseks välisriigi isikut tõendavasse dokumenti või muusse dokumenti kantud kodakondsus, dokumendi puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav kodakondsus. Andmete üle peab arvestust Politsei- ja Piirivalveamet. Muudatusena sätestatakse seaduses, et eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus . Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Kodakondsuse seaduse alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse KodS - i menetluses taotlejatelt isikuandmeid, sh isikuandmete eriliike (terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid). Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Kohtuekspertiisiseadus e muutmine Eelnõu § 41 punkt 1 . Kohtuekspertiisiseadus (KES) täiendatakse paragrahvidega 4 1 ja 4 2 , mille eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid ning luua õiguslik alus andmete töötlemiseks. Arvestades, et uuringuid ja ekspertiise tehakse erinevates valdkondades, võib teatud juhtudel olla vajalik eriliiki isikuandmete töötlemine, näiteks kohtupsühhiaatrilise, DNA- või sõrmejäljeekspertiisi korral. Siinkohal on oluline märkida, et KES reguleerib kahte tüüpi ekspertiiside ja uuringute tegemist: tsiviil- kui halduskohtumenetluses, kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses määratud ekspertiisid (nn menetlusasjaga seotud ekspertiisid ja uuringud) kui ka väljaspool menetlust teostatavad tasulised uuringud. Lisaks on KES-is eristatud riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavad ekspertiisid ja uuringud kui ka riiklikult tunnustatud eksperdi poolt tehtavad ekspertiisid ja uuringud. Sõltuvalt sellest, kas andmeid töötleb riiklik ekspertiisiasutus või riiklikult tunnustatud ekspert ning kas töötlemine toimub menetlusasjaga seoses või mitte, erineb isikuandmete töötlemisele kohaldatav õigusraamistik. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate menetlusasjaga mitteseotud uuringute tegemisel ei toimi riiklik ekspertiisiasutus õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse 12 lõike 2 tähenduses ning seega kohaldatakse sellele tegevusele andmekaitse üldmääruse reegleid. Riiklikult tunnustatud eksperti ei käsitleta kunagi õiguskaitseasutusena ning kogu tema tegevus on allutatud üldmääruse regulatsioonile, arvestades siiski menetlusseadustikest tulenevaid erisusi. Isikuandmete kaitse seaduse ja andmekaitse üldmääruse kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel määrata vastutav töötleja. Arvestades, et menetlusasjadega seotud uuringute ja ekspertiiside tegemisel kasutatakse erinevaid menetlusandmeid, on oluline sõnastada, et andmetel on kaasvastutavad töötlejad üldmääruse ja IKS-i tähenduses. Sellisel juhul on võimalik tagada, et andmete töötlemisel arvestatakse nii menetleja kui ekspertiisiasutuse või riiklikult tunnustatud eksperdi tegevusest tulenevaid vajadusi. Juhul kui uuringuid ja ekspertiise tehakse menetlusasjades, tuleb andmesubjektide õiguste teostamisel lähtuda menetlusseadustikest, kuivõrd uuring või ekspertiis on üks tõendeid menetluses ning tuleb eeskätt arvestada menetluse huve. Menetlusasjaga mitteseotud uuringute puhul ei ole andmesubjekti õiguste piiramine aga põhjendatud, kuivõrd andmete töötlemine toimub lepingu alusel ning andmesubjektil peab olema võimalus nõuda andmetega tutvumist või andmete kättesaamist. Eelnõu § 41 punkt 2. Kehtiva KES § 9 1 sätestab kohtuekspertiisi infosüsteemi pidamise korra ning lõikes 4 on sätestatud kohtuekspertiisi infosüsteemi kantavate andmete üldkategooriad. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamiseks sätestada seaduse tasandil, et infosüsteemis töödeldavate andmete täpsem koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Lisaks säilitatakse KES § 9 1 alusel infosüsteemi kantavate andmete säilitamise tähtaeg määruses, mistõttu viidatakse seaduses, et nimetatud säilitamistähtajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 41 punktid 3 ja 4 . Kehtiva KES § 9 4 lg 1 ja § 9 5 lg 1 sätestavad vastavalt riikliku sõrmejälgede ja DNA-registri pidamise eesmärgi, milleks on andmete töötlemine. Andmete töötlemine iseenesest ei saa olla registri pidamise eesmärgiks, mistõttu täiendatakse nimetatud lõikeid, et registrite pidamise eesmärk on andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil. Eelnõu § 41 punkt 5 . KES täiendatakse paragrahviga 24 1 , mille eesmärgiks on tagada uuringu või ekspertiisi käigus teatavaks saadud andmete saladuses hoidmise kohustus. Andmete saladuses hoidmine on vajalik nii menetlusandmete kui ka isikuandmete kaitse seisukohalt. Ühtlasi toob saladuses hoidmise kohustuse sätestamine selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele , kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 157 1 sätestatud koosseisudega. Konkurentsiseadus e muutmine Eelnõu § 42 punktid 1 ja 2 . K onkurentsiseaduses tehakse muudatused, mis seonduvad r iigiabi ja vähese tähtsusega abi registriga. Lisatakse registri pidamise jaoks määruse kehtestamise volitusnorm ning täpsustatakse registrisse kantavate andmete loetelu Registri vastutav töötleja määratakse konkurentsiseaduses (§ 49 lg 2¹), aga samas säilib regulatsioon, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruses on volitus registri volitatud töötleja määramiseks. Lisaks sätestatakse andmete kustutamine. Andmete säilitamine 10 aastaks on põhjendatud sellega, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise õigus on Euroopa Komisjonil 10 aastat alates riigiabi andmisest. Pärast seda nõue aegub. Konsulaarseadus e muutmine Eelnõu § 43 . Konsulaarseaduse § 12 muudetakse . Säte sõnastatakse ümber viisil, et seal oleks korrektne volitusnorm andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks. L õigete sisu on andmekogu pidamise eesmärgi täpsustamine ning vastutava töötleja määramine seaduse tas andil . Muudatusega täpsustatakse konsulaarametniku õigusi isikuandmete töötlemisel konsulaarteenuste ja konsulaarabitoimingute osutamisel. Konsulaarseaduse § 12 lõike 3 punktiga 1 antakse konsulaarametnikule õigus töödelda lisaks tavapärastele isikuandmetele ka biomeetrilisi andmeid. Tegemist on täpsustustega, mis annab normiadressaatidele parema ettekujutuse andmete töötlemisest. Lisaks nähakse ette, et konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse kantavate andmete säilitustähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Muudatus tehakse paindlikkuse tagamiseks. Sama tasandi otsustusõigust on kasutatud ka muudes eriseadustes (nt muinsuskaitseseaduses). Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 44 punkt 1. Korrakaitseseaduse (KorS) § 1 täiendatakse lõikega 1 1 , mis annab viite isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisatava lõike viimane lause viitab isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 23. Sellest a rtiklist tulenevad alused, mis võimaldavad liikmesriigil sätestada piiranguid andmesubjekti õiguste rakendamisele. KorS on õigusakt, mis piirab andmesubjekti õiguste rakendamise ulatust, näiteks erinevate riikliku järelevalve meetmete rakendamisel. Eelnõu § 44 punkt 2 . KorS § -s 13 kustutatakse viide kehtivale IKS-le. Säte. Viide isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisele on lisatud § 1 lõikesse 1 1 . § -s 13 tuuakse sisse isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 rakendamise võimalus. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 ei ole otsekohalduv säte. Selleks et seal sätestatud erandeid rakendada , on vaja vastavad erandid sätestada riigisiseses õiguses. KorS - i luuakse üldalus nende erandite sätestamiseks. Üldalusele tuginedes saab tavapärane riikliku järelevalve teostaja rakendada kaalutlusotsuse alusel andmesubjekti õiguste piiranguid. Korruptsioonivastane seadus Eelnõu § 45 . Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 13 lõike 4 kohaselt asutatakse deklaratsioonide register (register) Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimetatud volitusnorm väljendab registri funktsionaalsust, milleks on deklarantide deklaratsioonide elektroonilise esitamise, hoidmise, haldamise, kontrollimise ja avalikustamise võimaldamine. Nimetatud sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „andmete töötlemine“ iseenesest ei saa olla andmete töötlemise eesmärgiks. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole kunagi andmete kogumine iseenesest, vaid eesmärgiks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid töödeldakse. Sellest tulen evalt täiendatakse § 13 lõikega 4 1 , mis väljendab registri pidamise eesmärki (korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks). KVS § 13 lõike 4 alusel asutatud registri vastutavat töötlejat ei ole seaduse tasandil nimetatud. Tulenevalt üldmääruse artikli 5 lõikest 2 vastutab isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamise eest vastutav töötleja, kes ka tõendab nende täitmist. Seega on vastutava töötleja määramine isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamisel keskse tähendusega ning ei saa taanduda vastutava töötleja määramisele registri põhimääruse tasandil. Sellest tulenevalt täiendatakse KVS § 13 lõikega 4 2 , mille kohaselt on registri vastutav töötleja Justiitsministeerium. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Eelnõu § 46 punkt 1. Kehtivas krediidiandjate ja - vahendajate seaduses on sätestatud : „Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates.“ Muudatusega jäetakse nimetatud sättest välja sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kõnealusel juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Sõnastust „õigusaktis ei ole ettenähtud teisiti“ kasutatakse seetõttu, et andmete säilitamise tähtajad on sätestatud ka mitmes EL i määruses, mi stõttu võib olla teatud juhtudel vaja säilitada kõnealuseid andmeid pikema aja jooksul tulenevalt mõnes teises õigusaktis sätestatud kohustuste järgimisest. Eelnõu § 46 punkt 2. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mai l 2018 . a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada KAVS § 50 lõiget 6 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 46 punkt 3. Krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 58 lõike 4 kohaselt on aruande esitaja kohustatud j ärelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente säilitama vähemalt viis aastat. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Lähtuvalt eeltoodust tuleb KAVS § 58 lõikest 4 jätta sõna „vähemalt“ välja . Krediidiasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 47 punkt 1. Muudatus puudutab krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 3. Pangasaladuse instituut kohaldub nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust klientide suhtes. Kuna kliendi iga finantstehing on seotud isikuandmete ja pangasaladuse töötlemisega, siis peab krediidiasutus tagama, et ka isikuandmete ja pangasaladuse töötlemise tingimused oleksid kliendi iga finantsteenuse lepingu lahutamatuks osaks. Kehtiv lõige 3 sätestab krediidiasutuse õiguse avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel. Kliendi nõusoleku vorminõuded tulenevad mitmest õigusaktist, ka võlaõigusseadusest. See hõlmab kõiki olukordi, kus isikule tehakse ettepanek nõustuda või mitte nõustuda oma isikuandmete teatava kasutamise või avaldamisega. Tavaliselt antakse nõusolek kirjalikult koos käsitsi kirjutatud allkirjaga või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. N õusolek võib olla antud ka vastavas elektroonilises keskkonnas, kuid sellisel viisil antud nõusoleku ebaselguse risk võib osutuda suuremaks ja vajab seetõttu suuremat tähelepanu. Lisaks avardatakse krediidiasutuse õigusi avaldada pangasaladus kolmandale isikule. Kuivõrd pangateenuste osutamine on olemuslikult seotud erinevate kolmandate osapoolte kaasamise vajadusega (maksesüsteemid, korrespondentpangad, sideteenuse osutajad, notarid tagatislepingute sõlmimisel jms), siis seetõttu on pangasaladuse avaldamine neile paratamatu. Eelnõu § 47 punkt 2. Kre diidiasutuste seaduse § 89 lõikes 2 2 sisalduv viide vanale IKS-le tunnistatakse kehtetuks . § 89 lõige 2 3 sätestab , et tüüptingimusele, millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse nimetatud paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata. Kehtiv säte annab krediidiasutusele võimaluse andmekaitset puudutava id tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Andmesubjekti nõusoleku küsimus e avab isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lõike 1 punkt a, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Andmesubjekti nõusoleku olemusega ei ole seega kooskõlas andmetöötlemiseks antud nõusoleku ühepoolne muutmine. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõige 2 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna isikuandmete kaitse üldmääruse kehtestamisega kaovad ära nimetatud sätte vajalikkuse põhjendused. Eelnõu § 47 punkt 3 . Krediidiasutused kasutavad oma eri õigusaktides sätestatud juriidiliste kohustus t e või avalikes huvides oleva te ülesannete täitmiseks kliendi profiilianalüüside , s.o kliendi riskiprofiilide koostamisel erinevaid mudeleid ja riskiprofiilide hindamise liigitusi. Mudelite ja vastavate liigituste koostamise aluseks on krediidiasutuse strateegia. Liikmesriik võib kehtestada piirangud, mis puudutavad konkreetseid profiilianalüüsil põhinevaid otsuseid, sh vastava otsuse aluseks ole va loogika kohta teabe andmist, kui selline piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne selleks, et tagada avalik julgeolek seda ähvardavate ohtude eest või süütegude või oluliste riskide ennetamine, kui piirang on vajalik liidu või liikmesriigi muu üldise avaliku huvi, eelkõige liidu või liikmesriigi olulise majandus- või finantshuvi olulise eesmärgi kaitseks. Profiilianalüüsi koostamisel kasutatava loogika kirjeldus ei peaks sisaldama konkreetseid hinnatava üksuse kirjeldusi ega riskitegureid. Eelnõu § 47 punkt 4. Krediidiasutustel on laiaulatuslikud kohustused erinevate finants- ning majandusalaste süütegude tõkestamisel. Suur enamus maksetest ja tehingutest tehakse tänapäeval krediidiasutuste vahendusel, mistõttu on ka avalik huvi suunatud sellele, et krediidiasutused oma klientide tausta, nende tehinguid ja makseid kontrolliksid ning teavitaksid kahtlaste tunnuste ilmnedes vastavaid pädevaid asutusi. Sellega tagatakse ka usaldus pangandussektori ja finantssüsteemi vastu tervikuna. Makseteenuste toimimine on üheks riikliku prioriteediga teenuseks, mistõttu on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punkt 1 lugenud makseteenuse elutähtsaks teenuseks. Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatakse makseteenuste osas seaduse alusel üksnes krediidiasutusi. Kuigi kõik krediidiasutused sellise teenuse osutajaks ei kvalifitseeru, on süsteemi kui terviku seisukohalt oluline, et makseandmete kustutamisel ei saaks kahjustada maksesüsteem kui tervik. Teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on põhjendatud üldmääruse artiklis 23 sätestatud piirangu kehtestamine andmekaitse määruse artiklite 15 ja 17-21 kohustuste suhtes. Finantssüsteemi stabiilsuse ja usaldusväärsuse huvides on ka krediidiasutuste poolne riskijuhtimise meetmete ning kohustuslike turvanõuete rakendamine. Riskijuhtimise meetmete rakendamisel on krediidiasutustel vajalik hinnata muuhulgas klientidega seonduvaid riskipositsioone, kauplemisriski positsioone ning tegema kindlaks omavahel seotud klientide rühmad. Turvanõuete täitmisel ning vajalike meetmete rakendamisel on krediidiasutuse huvi suunatud nii krediidiasutuse enda kui ka klientide kaitsele, millega tagatakse pangasaladuse kaitse ning usaldusväärsus finantssüsteemi vastu. Riskijuhtimise ja turvameetmete rakendamise mõju ei ole tänapäeval enam konkreetse krediidiasutuse keskne, vaid see mõju avaldub nii riigi majandusele kui ka sektorile laiemalt, mida on ilmestanud ka viimastel aastakümnetel toimunud suuremad majanduskriisid. Käesolev säte on kehtestatud üldmääruse artikkel 23 lõike punkti 1 (e) alusel, eesmärgiga kaitsta riigi majanduslikke ning finantshuve. Kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud eesmärkidel toimuv andmetöötlus toimub peaasjalikult selliste majanduslike ning finantshuvide kaitseks, tagades finantssüsteemi toimimise ning usalduse selle vastu. Üldmääruse artikkel 23 lõikes 1 sätestatud diskretsiooni rakendamine ei ole absoluutne, mistõttu on krediidiasutustel õigus kohaldada lõigetes 1 ja 2 toodud erandeid üksnes lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel. Selline lähenemine on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2. Kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (a) sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ning lõikes 2 töötlemise eesmärgid, millistel juhtudel on õigus erandit kohaldada. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (b) ja (c) kohaselt nähakse käesoleva sätte lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1 ette piirangud isikuandmete töötlemise eesmärkide ning isikuandmete liikide osas, välistades eriliigilised isikuandmed. Käesolev paragrahv ei anna krediidiasutustele õigust töödelda isikuandmeid ebaseaduslikult, sealhulgas ei ole krediidiasutustel õigus töödelda käesolevas paragrahvis toodud erandi alusel andmeid, mis lõike 1 punktis 1-3 ning lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks ei ole vajalikud. Lõike 3 punktis 5 nähakse krediidiasutustele ette kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud eesmärkidel. Selline nõue on vastavuses üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (d). Viidatud säte ei näe ette absoluutset keeldu krediidiasutustele selliste andmete muul eesmärgil töötlemiseks, küll aga ei saa krediidiasutused selles ulatuses tugineda lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile. Samuti ei anna see krediidiasutustele õigust töödelda andmeid ebaseaduslikult. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (e) nõude täitmiseks on käesoleva paragrahvi kohaldamisala piiratud krediidiasutustega vastutavate töötlejatena. Erandi piiritlemine krediidiasutustega on põhjendatud krediidiasutuste olulise mõju tõttu riigi majandusele ning finantssüsteemile. Krediidiasutused osutavad teenuseid ka paljudele teistele finantsteenuste osutajatele, sealhulgas makseasutustele ning krediidiandjatele ja –vahendajatele. Krediidiasutuste oluline mõju väljendub paratamatult ka suures regulatiivses koormuses nii Euroopa Liidu kui ka riigisisesel tasandil, nähes ette hulgaliselt kohustusi, mis eeldavad isikuandmete töötlemist. Lõike 3 punktis 4 sätestatakse kohustus rakendada asjakohaseid turvameetmeid ning säilitamiskohustuse järgimise nõue. Turvameetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ka ligipääsude piiramist, millega tagatakse muuhulgas lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue töötlemise ulatuse osas. Lõige 3 punkt 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(f). Erandi kohaldumiseks peavad krediidiasutused rakendama asjakohaseid meetmeid klientide õiguste ja vabaduste kaitseks, sealhulgas rakendama asjakohaseid meetmeid neid õiguseid ja vabadusi ähvardavate ohtude vältimiseks. Lõige 3 punkt 3 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(g). Lõike 4 kohaselt teavitab krediidiasutus kliente lõigetes 1 ja 2 toodud piirangust enne andmete töötlema asumist. Krediidiasutus võib teabe esitada ka oma kodulehel olevates tüüptingimustes, kuid see peab klientidele olema arusaadav. Teatud juhtudel, eeskätt süütegude tõkestamise eesmärkidel, võib teavitamine takistada sätestatud piirangu eesmärgi saavutamist, mistõttu võivad krediidiasutused piirduda sellistel juhtudel üksnes piirangu üldisele olemasolule viitamisega. Lõige 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(h). Vastavalt lõikele 5 näeb üldmääruse artikkel 17 lõige 3 ning artikkel 20 lõige 4 ette täiendavad erandid kliendi õiguste piiramisel seoses andmete kustutamise ning andmete ülekandmise õigusega, mis kohalduvad sõltumata käesolevas paragrahvis sätestatust. Kriminaalhooldusseadus e muutmine Eelnõu § 48 punkt 1. Kriminaalhooldusseadus t (KrHS) täiendatakse paragrahvidega 4 1 ja 4 2 , mille eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid, luua õiguslik alus andmete töötlemiseks ning näha ette võimalused andmesubjekti õiguste piiramiseks. Kriminaalhoolduse valdkond on reguleeritud nii vangistusseaduses kui ka KrHS-is, mistõttu tuleb otsustada, kas valdkonna reguleerimisel piisab ainult vangistusseaduses sätestatust või on teatud raamistik vajalik ka KrHS-is. Vangistusseadust täiendatakse käesoleva seaduse raames, nähes muuhulgas ette vangla õiguse töödelda isikuandmeid kriminaalhoolduse korraldamiseks. Kriminaalhooldusosakonnad kuuluvad vanglate koosseisu. Siiski on asjakohane näha teatud isikuandmete kaitse regulatsioon ka KrHS-is, kuivõrd kriminaalhoolduse teostamine ja ettevalmistamine on reguleeritud eeskätt KrHS-is, sätestades muuhulgas kriminaalhooldaja tegevuse regulatsiooni ning kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohta käivad reeglid. Õigusselguse huvides on sätestatud, et kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja teostamine kuulub õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldamisalasse ning seega tuleb isikuandmete töötlemisel lähtuda isikuandmete kaitse seaduses õiguskaitseasutuse kohta käivatest sätetest . Õiguskaitseasutuste direktiiv sätestab sarnaselt isikuandmete kaitse üldmäärusele rea andmesubjekti õigusi. Andmesubjektil on õigus saada teada, kas tema andmeid töödeldakse, saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele andmetele, nõuda andmete töötlemise piiramist, andmete parandamist ja andmete kustutamist. Kuivõrd karistuse täitmise valdkonnas, sealhulgas kriminaalhoolduse teostamise puhul võib teatud juhtudel olla vajadus piirata andmesubjekti õiguste rakendamist, näeb õiguskaitseasutuste direktiiv vastava võimalus e ette. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (SE 616) sätestab andmesubjekti õigused mh §-s 22 lg 2 (õigus saada teavet), §-s 23 lg 2 (õigus saada isikuandmeid) ja §-s 44 lg 5 (õigus saada teavet isikuandmetega seotud rikkumisest). Andmesubjekti õiguste piiramisel peab vastav võimalus tulenema seadusest, vältimaks vastutava töötleja liiga ulatuslikku diskretsiooni. Kriminaalhooldusühingu tegevusele kohaldatakse andmekaitse üldmääruse sätteid, kuid teatud juhtudel lubab andmesubjekti õiguste piiramist ka üldmäärus, eelkõige seoses riigi oluliste funktsioonide täitmisega. Seega on antud juhul võimalik andmesubjekti õigusi piirata üldmääruse artikli 23 lõike 1 punkti d kohaselt. Seetõttu sätestatakse isikuandmete piiramise võimalus KrHS §-s 4 2 . Eelnõu 48 punktid 2 ja 4. KrHS täiendatakse paragrahviga 15 2 ning § 17 täiendatakse lõikega 5 1 , mille eesmärgiks on tagada kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusabilise kohustus hoida saladuses andmed, mis on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine toob selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele, kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 157 1 sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise kohustus ei laiene olukordadele, kui seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teavitada kuritegudest või väärtegudest (KrHS § 15 1 ). Eelnõu § 48 punkt 3. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 17 lisatav lõige 3 1 sätestab, milliseid andmeid võib isiku sobivuse hindamisel töödelda. Nimetatud lõike kohaselt tutvutakse sobivuse hindamisel dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega. Nimetatu on liiga üldine, mistõttu täiendatakse kõnealust lõiget kolmanda lausega, kus määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk ja sellel eesmärgil töödeldavad isikuandmed. Eelnõu § 48 punkt 5 . KrHS § 18 lg 4 muutmise eesmärk on täpsustada kehtivat õiguslikku olukorda, mille kohaselt kustutatakse isik kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. KrHS § 18 sätestab kriminaalhooldusabiliste nimekirja pidamise ning lõige 4 sätestab, millal isik kriminaalhooldusabiliste nimekirjast kustutatakse. Nimetatud alusteks on kriminaalhooldaja kohustuste rikkumine, kriminaalhooldusabilisena tegutsemise sobimatus või korduv põhjendamatu keeldumine kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Kehtivas KrHS-s ei ole selge, millal isik nimekirjast kustutatakse, kui ta ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimekirjast kustutamine võimalik üksnes siis, kui isik on põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Siiski on põhjendamatu, miks ei kustutata isiku nime nimekirjast juhul, kui ta ei soovi tegutseda edaspidi kriminaalhooldusabilisena. Sellest tulenevalt täiendatakse kriminaalhooldusseaduse § 18 lõiget 4 selliselt, et kui isik ei soovi tegutseda kriminaalhooldusabilisena, kustutatakse ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast. Eelnõu § 48 punkt 6 . KrHS § 21 täiendamine lõigetega 7 1 ja 7 2 on tingitud asjaolust, et KrHS § 21 näeb ette valdkonna eest vastutava ministri le võimaluse anda kriminaalhooldusülesannete täitmine osaliselt üle mittetulundusühingule (kriminaalhooldusühing). Arvestades õiguskaitseasutuste direktiivi artiklis 3 punktis 7 ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatud õiguskaitseasutuste definitsiooni, ei saa kriminaalhooldusühingut lugeda õiguskaitseasutuseks. Kriminaalhooldusühingule delegeeritakse teatud ulatuses kriminaalhooldusega seotud ülesannete täitmine halduslepinguga, seetõttu tuleb kriminaalhooldusühingut käsitleda isikuandmete volitatud töötlejana, kes peab andmeid töötlema vastutava töötleja juhistest lähtuvalt. Kriminaalhooldusühing peab isikuandmete töötlemise korraldamisel lähtuma andmekaitse üldmäärusest, võttes arvesse KrHS-st tulenevaid erisusi. Kuivõrd KrHS § 21 lg 3 sätestab, et kriminaalhooldusülesannete täitmisel kehtivad kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusametniku kohta käivad ülesanded, puudub vajadus regulatsioon üle korrata. Siiski on asjakohane rõhutada andmete saladuses hoidmise kohustust, kindlustamaks, et kohustus kehtib nii kriminaalhooldusühingule kui ka selle liikmetele. Seetõttu täiendatakse § 21 lõikega 7 2 . Kriminaalmenetluse seadustik u muutmine Eelnõu § 49 punkt 1 . KrMS täiendatakse paragrahviga 15 2 , mis sätestab kriminaalmenetluses isikuandmete töötlemise üldreeglid. Isikuandmete töötlemine on kriminaalmenetluse üks lahutamatu element, kuid kriminaalmenetlus on iseenesest väga täpselt ning rangelt reguleeritud valdkond. Isikuandmed on aga mistahes teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta. Arvestades kriminaalmenetluse iseloomu ning menetluses tehtavatele toimingutele kehtestatud reegleid , on üheselt arusaadav, et kriminaalmenetluse läbiviimiseks on vaja töödelda väga suures ulatuses isikuandmeid, mistõttu puudub vajadus detailse isikuandmete kaitse regulatsiooni kehtestamiseks KrMS-s. Siiski arvestades kriminaalmenetluse tundlikkust ja olulisust on asjakohane reguleerida üldisel kujul kriminaalmenetluses isikuandmete tööt l emise lähtekohad. KrMS § 15 2 lg 1 sätestab üldise volituse isikuandmete töötlemiseks kriminaalmenetluses. Isikuandmeid võib töödelda kõigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sätte lai sõnastus tagab selle, et ükski kriminaalmenetluses tehtav toiming ei jää tegemata isikuandmete töötlemise õigusliku aluse puudumise tõttu. KrMS-st tuleneb täiendavaid erireegleid isikuandmete töötlemisele, näiteks seoses kohtulahendite avalikustamisega, sideandmete päringu esitamisega, läbiotsimisega, biomeetriliste andmete kogumisega jt. Kõik need kriminaalmenetluses tehtavad toimingud kätkevad endas ka isikuandmete töötlemist ning on oma olemuselt isikuandmete töötlemistoimingud. Seejuures on oluline arvestada asjaoluga, et isikuandmete töötlemiseks on mitte ainult näiteks kriminaalmenetluses toimingute tegemine, vaid ka andmete vaatamine, andmete saamine teisest registrist ning andmete lisamine toimikusse. KrMS § 15 2 lg 1 üldvolitus kindlustab, et kriminaalmenetluses isikuandmetele töötlemiseks on olemas seadusest tulenev alus. Täiendavad piirangud, mis on konkreetsele toimingule kehtestatud, on täpsustavad. Arvestades kriminaalmenetluse eesmärki , on üheselt selge, et menetlejad kriminaalmenetluses vastavad õiguskaitseasutuse definitsioonile (IKS eelnõu § 12 lg 2). Siiski ei ole kõik kriminaalmenetluses osalevad isikud õiguskaitseasutused ning näiteks kaitsja, kolmas isik või tunnistaja ei ole õiguskaitseasutused. Seetõttu selgitatakse KrMS §15 2 lg-s 2, et menetlejate poolt isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda õiguskaitseasutustele kehtestatud reeglitest. Õiguskaitseasutuste direktiivi artikkel 18 lubab liikmesriikidel näha oma riigisiseses õiguses olukord, mille kohaselt kriminaalmenetluses toimub andmesubjekti õiguste teostamine vastavalt menetlusseadustikes sätestatud reeglitele. Taoline reegel on väga asjakohane, arvestades, et kriminaalmenetluses on täpselt reguleeritud materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, menetlustoimingute läbiviimine jt. Mistahes andmesubjekti õigusi reguleeriv raamistik on tihedalt seotud sellega, millised on kriminaalmenetluses menetlusreeglid, KrMS § 15 2 lg 3 sätestab, et andmesubjekti õiguste teostamisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluses kehtestatud reeglitest, sõltumata sellest, milline on andmesubjekti menetlusõiguslik staatus. Näiteks tunnistaja on enda andmete suhtes andmesubjekt ning tal on õigus tutvuda oma andmetega. Kriminaalmenetluses oleks aga võimatu olukord, kus kriminaalmenetluses kogutud teavet tuleks igal hetkel välja anda tunnistajale. Seetõttu tuleb arvesse võtta kriminaalmenetluse eripärasid ning tagada, et andmesubjekti õiguste teostamisel on arvesse võetud kriminaalmenetluses kehtestatud reeglid. KrMS § 15 2 lg-te 4 ja 5 eesmärk on kindlustada, et kriminaalmenetluse raames on võimalik piirata andmesubjekti põhiõigusi, kui see on vajalik teatud kindlaksmääratud põhjustel. Vastav võimalus on ette nähtud isikuandmete kaitse seaduse §-des 22 , 23 ja 44 ning on kooskõlas ka õiguskaitsevaldkonna direktiiviga. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik ainult juhul, kui andmete andmesubjektile väljastamine või andmetöötluse kohta teabe andmine kahjustab mistahes seadusliku menetluse läbiviimist või kriminaalmenetlust kui sellist, samuti võib andmesubjekti õigusi piirata näiteks riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ning muudel seaduses sätestatud põhjustel. Ühe näitena võib siinkohal tuua tõendite kogumis e jälitustoiminguga. Kuivõrd jälitustoimingu kui sellise eesmärk on koguda andmeid ja teavet varjatult, ei saa kindla õigusaktis sätestatud aja möödumiseni anda isikule teavet selle kohta, et tema suhtes teostatakse jälitustoiming. Seega on selleks ajaks andmesubjekti õigused piiratud. KrMS 15 2 lg 6. Isikuandmete kaitse valdkonnas tuleb eristada isikuandmete vastutavat ja volitatud töötleja t . Vastutav töötleja määrab andmete töötlemise eesmärgid ja kor ra , otsustab andmesubjekti õiguste piiramise jt. Kriminaalmenetluse puhul on raske määratleda ühte vastutav at töötleja t . Nii kohtueelses kui kohtumenetluses on erinevatel osapooltel erinevad rollid ning ülesanded, mistõttu ei ole võimalik määratleda ühte kindl at asutus t , kes oleks kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete vastutav töötleja. Laiemalt võttes saab öelda, et kriminaalmenetluse puhul on vastutavaks töötlejaks riik, kuid andmekaitsereeglitest lähtuvalt ja arvestades vajadust tagada andmesubjekti õiguste tõhus teostamine jt, tuleb leida ka kindel asutus, kellel lasuvad vastutava töötleja ülesanded. Õiguskaitseasutuste direktiivi artikkel 21 ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 30 sätestavad kaasvastutava töötleja mõiste t . Kaasvastutavad töötlejad saavad olla olukordades, kus kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kaasvastutava töötleja määratlus võimaldab seega käsitleda kriminaalmenetluses kõiki menetlejaid kaasvastutavate töötlejatena, sest menetluse kestel on igal menetlejal oma ülesanded, kuid tervikuna on eesmärgiks seadusliku kriminaalmenetluse toimetamine riigi nimel. Kaasvastutavate töötlejate kontseptsiooni rakendamine kriminaalmenetluse puhul võimaldab kindlustada, et andmesubjekt saab pöörduda õige asutuse poole oma õiguste teostamiseks ning rikkumise korral vastutab see vastutav töötleja, kelle pädevuses toimunud andmete töötlemisel leidis rikkumine aset. Näiteks kui kriminaalmenetluses on uurimisasutus kogunud ebaseaduslikult teavet riiklikust registri s t, on rikkumise toime pannud uurimisasutus. Kui aga prokuratuur keeldub alusetult andmesubjektile andmetele juurdepääsu võimaldamisest, on rikkumine aset leidnud prokuratuuri poolt. Kui kohus on omakorda avaldanud ebaseaduslikult kohtuistungiga seotud isikute andmed, vastutab rikkumise korral kohus. Seejuures võivad kõik need tegevused aset leida ühe kriminaalmenetluse raames ning erineval ajahetkel on neid andmeid töödelnud erinevad menetlejad. Sellest lähtuvalt sätestatakse KrMS § 15 2 lg-s 4 reegel, mille kohaselt loetakse menetlejaid kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete korral vastavalt oma pädevusele kaasvastutavateks töötlejateks. Menetleja definitsioon on antud KrMS §-s 16 ning selle kohaselt on menetlejad uurimisasutus, prokuratuur ja kohus. KrMS § 15 2 lg 7 reguleerib olukorda, kus kriminaalmenetluses edastatakse isikuandmeid kolmandas riigis asutusatud isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus. Säte on sarnane kehtivas KrMS redaktsioonis sisalduva KrMS §-ga 489 5 , mis reguleerib kriminaalmenetlusalase koostöö raames teiselt liikmesriigilt saadud andmete edastamist eraisikule. Õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseni oli isikuandmete kaitse valdkond kriminaalmenetluses reguleeritud väga piiratud kujul. Raamotsus 2008/599/JSK, mis kaotas kehtivuse õiguskaitseasutuste direktiivi ülevõtmistähtaja saabumisega 6.mail 2018, reguleeris üksnes olukordi, kus kriminaalmenetluses töödeldakse teiselt liikmesriigilt saadud andmeid. Õiguskaitseasutuste direktiiviga olukord muutus ning EL tasandil on reguleeritud isikuandmete kaitse kriminaalmenetluses tervikuna. Sellest tulenevalt esiteks tunnistatakse kehtetu k s KrMS §-d 489 3 -489 5 , millega raamotsus üle võeti (vt käesoleva eelnõu § 49 p 9 ja 10), teiseks reguleeritakse piiriülese andmevahetuse reeglid uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4. peatüki 7. jaos, mis sätestab õiguskaitseasutuste poolt isikuandmete edastamis e kolmandatele riikidele (st EL-i mittekuuluvad riigid) ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. KrMS 19. peatükk reguleerib eeskätt kriminaalõigusalast koostööd teiste õiguskaitse asutustega, kuid andmete edastamine kolmandas riigis asutatud vastuvõtjale, kes ei ole õiguskaitseasutus, võib toimuda ka väljaspool rahvusvahelist koostööd kriminaalmenetluses, on asjakohane vastavad reeglid sätestada KrMS üldsätetes. Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asutatud vastuvõtjale, kes ei ole õiguskaitseasutus, saab toimuda näiteks olukorras, kui kriminaalmenetluses on vaja saada andmeid kolmandas riigis asuva ettevõtte käest. Andmete edastamisel Eestis või EL-is peab menetleja järgima eeskätt kriminaalmenetluse reegleid ning saab tõrgeteta taotleda pangalt vajaliku teabe väljastamist, kui see on konkreetse menetluse puhul lubatud. Kolmandate riikide isikuandmete kaitse reeglid on aga oluliselt erinevad EL-is kehtestatud raamistikust, mistõttu kehtib põhimõte, mis üldjuhul keelab isikuandmete edastamis e kolmandale riigile, lubades seda üksnes kindlaks määratud juhtudel ja eriliste tagatiste olemasolul. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu §-s 48 sätestatakse tingimused, mille korral saab õiguskaitseasutus, antud juhul kriminaalmenetluses menetleja, edastada isikuandmeid otse kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale, kes ei ole õiguskaitseasutus. Näiteks võib see olla vajalik tõendite kogumisel kolmandas riigis asutatud ettevõttelt. Selleks, et saada vajalikku teavet, peab õiguskaitseasutus ettevõttele edastama näiteks isiku nime, kelle kohta käivaid andmeid soovitakse saada, samuti isiku seost käimasoleva kriminaalasjaga, uurimist vajavaid asjaolusid jt. Kõik see teave on aga isikuandmed, mistõttu saab selline edastamine toimuda ainult isikuandmete kaitse seaduse eelnõu §-s 48 sätestatud tingimustega kooskõlas. Eelnõu § 49 punkt 2. Eelnõuga täpsustatakse KrMS § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatud isikuandmete termini tähendust. Nimelt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta (üldmääruse art 4 p 1). Samas ei ole eesmärk KrMS § 92 lõike 1 punkti 5 alusel tagaotsitava isikuandmete kandmisel protokolli kirjeldada igasugust teavet isiku kohta, vaid kanda protokolli selliseid andmeid, mis võimaldavad teda tuvastada. Siiski ei ole tagaotsitava tabamisel selge, kas nimetatud isikuandmed piirduvad ainult nime ja isikukoodiga või on selliste andmete puudumisel vaja kanda protokolli muud andmed, mis võimaldaksid isikut tuvastada. Näiteks isiku välised tunnused, nagu pikkus, juuksevärv, silmavärv jm. Sellest tulenevalt täpsustatakse kõnealust sätet selliselt, et läbiotsimisprotokolli kantakse tabatud tagaotsitava tuvastamise andmed. Eelnõu § 49 punkt 3 . Eelnõuga täiendatakse KrMS § 99 1 lõikega 5. KrMS §-s 99 1 on sätestatud isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kord ehk eriliiki isikuandmete töötlemine. KrMS § 99 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nimetatud isikuandmete töötlemise täpsem eesmärk ning lõike 4 kohaselt kantakse saadud andmed vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikkuse DNA-registrisse. Samas ei ole määratud KrMS §-s 99 1 kriminaalmenetluses isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud isikuandmete säilitamistähtaegu, kuid vastav regulatsioon on sätestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) §-s 9 9 . Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud säilitamise piirangu põhimõttest (§ 19 p 5) tuleb määrata isikuandmete säilitamiseks kindel tähtaeg. Kuigi vastav regulatsioon sisaldub KES-s, täiendatakse õigusselguse ja andmekaitse põhimõtetega kooskõla tagamiseks KrMS § 99 1 sõnaselgelt viitega KES-le. Eelnõu § 49 punkt 5 . Üldmääruse 2016/679 artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Eelnõu § 4 9 punkt 6 . Direktiivi 2016/680 artiklites 35–40 on sätestatud piiriülese andmevahetuse reeglid. Kuivõrd EL on kõrge andmekaitsetasemega piirkond, rakendatakse isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i eritingimusi, mille eesmärgiks on tagada isikuandmete kaitse ning andmesubjekti õiguste tõhus rakendamine. Nimetatud isikuandmete edastamise reeglid kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4 . peatüki 7. jaos, millega võetakse üle direktiivi 2016/680 artiklid 35–40. Kuna isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses jääb direktiivi ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4 . peatüki kohaldamisalasse, tuleb isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i järgida isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4 . peatüki 7. jaos sätestatut. Kõnesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KrMS §-d 489 3 –489 5 , kuna isikuandmete rahvusvahelist edastamist reguleerib edaspidi ammendavalt isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jagu. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus e muutmine Eelnõu § 50 . Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõike 1 kohaselt peab Muinsuskaitseamet arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks andmekogu. Seadus on kehtinud ligi 10 aastat ja seni on puudunud vajadus vastava andmekogu loomiseks, mistõttu tunnistatakse see säte kehtetuks. Kutseseadus e muutmine Eelnõu § 51 . Seaduses täpsustatakse kutseregistri eesmärki (eelnõu § 14 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS § -d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmisel. Seaduses sätestatakse, et kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu § 14 lõige 2). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 14 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 14 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Eelnõu § 52 . Seadust täiendatakse laevakinnistusraamatu eesmärgiga, et tagada andmete eesmärgipärane kasutamine. Lennundusseaduse muutmine Eelnõu § 53 punkt 1. Muudatusega jäetakse lennundusseaduse § 46 9 lõike 8 sissejuhatavast lauseosast välja sõnad „ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Vastavalt eelnõu läbivale põhimõttele ei tohiks avalik sektor oma töötlemistoimingutes tugineda andmesubjekti nõusolekule kui seaduslikule alusele (vt seletuskirja lk 7 ja 8). Lennundusseaduse alusel teostatava taustakontrolli läbiviimise ja selleks vajalike isikuandmete töötlemise seaduslik alus tuleneb juba lennundusseaduse § 46 9 lõigetest 1 ja 8, sest kontrolli läbiviimine isiku sobilikkuse hindamiseks tähendabki olemuselt (sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude kontrollimiseks) esitatud isikuandmete töötlemist. Muudatuse kohaselt reguleerib kõnesoleva paragrahvi lõige 8 edaspidi üksnes seda, kelle kaudu peab (koostoimes sama paragrahvi lõikega 10) kontrollitav taustakontrolli läbiviimiseks vajaliku isikuandmete ankeedi Kaitsepolitseiametile edastama. Kontrollitava esitatud dokumendid edastavad sama paragrahvi lõike 10 alusel taustakontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile vastavalt Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja või Lennuamet, mistõttu piirdub nimetatud asutuse või juriidiliste isikute töötlemistoiming üksnes isikuandmete ja neid sisaldavate dokumentide edastamisega. Eelnõu § 53 punkt 2. Muudatusega lisatakse lennundusseaduse §-i 46 9 lõiked 12 1 ja 12 2 , mis seonduvad taustakontrolli läbiviimisega. Lennundusseaduse § 46 9 lg 1 kohaselt teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks. Taustakontrolli teostamisel töötleb Kaitsepolitseiamet isikuandmeid, sh vajadusel ka eriliiki isikuandmeid (lennundusseaduse § 46 9 lg 5 p-d 5 ja 6). Samas tuleb arvestada, et Kaitsepolitseiameti läbiviidav taustakontroll on ka üks meede riigi julgeoleku tagamiseks, mistõttu on põhjendatud Kaitsepolitseiameti õigus töödelda isikuandmeid julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras. Muudatusettepanekuga lisatakse seadusesse lõige, millega sätestatakse lennundusseaduse alusel läbiviidava taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Arvestades lennundussektori julgeolekuriske, s.h asjaolu, et peamine eesmärk on terrorismi ennetamine ja tõkestamine, on kümneaastane tähtaeg andmete säilitamiseks sobiv. Samuti suurendab see võimalust, et varem täidetud ankeedi andmeid saab kasutada ka uue taustakontrolli raames ning neid võrrelda. Ankeetide võrdlemine on eelkõige asjakohane lennundusseaduse § 46 9 lõike 5 punktis 4 sätestatud aluse kontrollimisel (kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid). Kehtiva lennundusseaduse § 46 lõike 12 kohaselt võib Kaitsepolitseiamet teha taustakontrolli läbiviimiseks ka päringuid rahvusvahelisele organisatsioonile või välisriigile. Samal eesmärgil võib teha Eestile päringu ka välisriik, kui isik kandideerib või taotleb luba töötamiseks välisriigi lennundussektoris. Selle tõttu on põhjendatud säilitada taustakontrolli läbiviimisel töödeldud isikuandmeid kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist ka juhul, kui Eestis läbiviidud taustakontrolli tulemus oli aluseks: 1) läbipääsuloa ja meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljastamisest keeldumiseks ning nende kehtetuks tunnistamiseks; 2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks; 3) lennundusseaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Kümneaastane andmete säilitamistähtaeg on optimaalne ning aitab ennetavalt reageerida mitte üksnes Eesti vaid ka muude riikide lennundussektoris kaasnevatele julgeolekuriskidele. Eelnõu § 53 punkt 3. Samuti peame vajalikuks teha muudatus selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 21 1 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). Liikluskindlustuse seaduse muutmine Eelnõu § 54 . Parandatakse viidet kindlustusseadusele, sest kohaldatavad kindlustusseaduse sätted muutuvad. Liiklusseaduse muutmine Eelnõu § 55 punkt 1. Liiklussea d u se (LS) § 173 lõike 4 muudatusega tekitatakse Maanteeametile võimalus saata isikutele avalikõiguslikku laadi teavitusi, mille saamise vastu on isikutel eelduslikult kõrgendatud huvi. Hetkel kehtivas liiklusseaduse redaktsioonis on § 101 lg-s 9 nähtud Maanteeametile ette kohustus teavitada isikuid järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisest, kuid puudub õiguslik alus isikuid teiste haldusaktide (näiteks juhiloa/esmase juhiloa, sõidumeeriku kaardi ja muude dokumentide kehtivuse lõppemine, tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse lõppemine, sõiduki ajutiselt kustutamise tähtaja möödumine jne) kehtivuse lõppemise korral teavitada. Kuivõrd nimetatud haldusaktide kehtivuse lõppemine toob isikutele kaasa õiguslikke tagajärgi, siis on isikutel nimetatud teavituste saamise vastu ka õigustatud huvi. Seadusesse Maanteeametile teavituste saatmise võimaluse sätestamine vabastab Maanteeameti vajadusest küsida isikutelt teavituste saatmiseks igal üksikul korral eraldi nõusolekut ja lihtsustab seega asjaajamist. 2017 aastal saatis Maanteeametit e-posti teel isikutele 1,6 miljonit teavitust ning osad teavitused saadetakse ka sms’i teel (näiteks juhiloa kehtivuse lõppemine). Esmajärjekorras kasutab Maanteeamet teavituste saatmiseks talle teadaolevat e-posti aadressi, kuid juhul, kui see on vanem kui 1 aasta, päritakse füüsiliste isikute e-posti aadressi Rahvastikuregistrist ning juriidiliste isikute e-posti aadressi Äriregistrist. Avalike teenustega seotud küsitluste läbiviimiseks soovib Maanteeamet isikute kontaktandmeid kasutada seetõttu, et Eesti Vabariigis on põhimõte, et kõik asutused peaksid mõõtma oma klientide rahulolu asutuse teenustega. Üks kõige kindlam viis rahulolu teada saamiseks on teenust tarbinud kliendi käest küsida, kuidas ta teenusega/teenuse korraldamisega rahule jäi. Maanteeamet rakendabki süsteemi, kus igalt teenust tarbinud kliendilt küsitakse pärast teenuse osutamist tagasisidet osutatud teenusega rahulolu osas. Seadusesse Maanteeametile avalike teenustega seotud küsitluste läbiviimiseks kontaktandmete kasutamise võimaluse sätestamine vabastab Maanteeameti kohustusest küsida selleks klientidelt eelnevalt nõusolekut. Samas jääb kliendile ka sellise seaduse muudatuse jõustumise korral alati õigus küsitluses osalemisest keelduda, kuna esimese küsitluse saatmisel on isikul võimalus vajutada spetsiaalsele lingile, mille tulemusena talle rohkem küsitlusi ei saadeta. Eelnõu § 55 punkt 2 -3 . Liiklusseaduse § 184 lõike 4 osas on muudatus tehniline. Kehtima jääb seaduslik alus, mille kohaselt on isikul õigus saada liiklusregistrist isikuandmeid. Riivet isiku andmekaitseõigusele on tasakaalustatud põhjendatud õigustatud huvi nõude olemasoluga. Välisriigi riigiasutused (§ 184 lõige 9) saavad edaspidi liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumistega seotud andmeid LS § 200 3 alusel, kuid tulenevalt sellest, et LS § 200 3 ei hõlma registreerimismenetlust, juhtimisõiguse andmise menetluse, ametialale juurdepääsu õiguse andmise menetlust ega isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetlust, siis täiendatakse liiklusseaduse § 184 lõikega 6 1 . Vastava sätte lisamine seadusesse on vajalik olukorraks, kus välisriigis soovitakse registreerida eelnevalt Eesti registris olnud sõidukit ja selle käigus soovitakse täpsustada sõiduki omanikku või muid sõidukiga seotud andmeid. Samuti on säte vajalik olukorras, kus välisriik soovib andmeid juhilubade, jetijuhi- ja väikelaevajuhi tunnistuste, vedurijuhilubade, pädevustunnistuse, ADR tunnistuse ning digitaalse sõidumeeriku kaardi kohta. Isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetluse käigus on välisriigil õigus saada andmeid ka nende dokumentide ja dokumentide alusel antud õiguse kehtivuse kohta. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 45 antakse sätte alusel isikuandmeid üksnes välisriikidele, kelle isikuandmete kaitse taset on Euroopa Komisjon hinnanud piisavaks. Samuti antakse kõnealuse sätte alusel liiklusregistri andmeid välisriigi riigiasutuses halduslepingu alusel registreerimismenetlust läbi viivale isikule. Samuti lisatakse LS § 184 uus lõige 6 2 , mis sätestab aluse isikuandmete väljastamiseks sõiduki tootjale, kui see on vajalik tema seaduses või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige parandusmeetmete rakendamiseks või sõidukite tagasinõudmiseks. Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 14 lõike 8 kohaselt, kui tootja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei vasta EL ühtlustamise õigusaktides sätestatud nõuetele, rakendab ta viivitamata vajalikud abinõud toote vastavusse viimiseks, toote tarbijalt tagasinõudmiseks või turult kõrvaldamiseks. Tootjana peetakse silmas TNVS § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud isikuid. TNVS § 13 lõike 4 kohaselt teeb ettevõtja turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte. Kuivõrd TNVS § 50 lõike 1 kohaselt on turujärelevalveasutuseks Maanteeamet, siis kohustub Maanteeamet tootjaid sõidukitest tulenevate ohtude realiseerumise vältimiseks abistama ning sõidukitega seotud isikuandmeid väljastama. Isikuandmete töötlemine on siinkohal vajalik isikute elu ja tervise ning ka keskkonna kaitseks. Loomakaitseseadus e muutmine Eelnõu § 56 . Muudatusega on täpsustatud, millised isiku andmed koolitusasutus eksami sooritanud isiku kohta Veterinaar- ja Toiduametile edastab. Täpsustus on vajalik, et oleks selge, mis liiki andmeid töödeldakse. Loomatauditõrje seadus e muutmine Eelnõu § 57 punktid 1 – 5 . Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister); esitatakse registri eesmärk; määratakse põllumajandusloomade registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse põllumajandusloomade registri põhimääruses; täiendatakse registrisse kantavaid andmekategooriaid, muudatusega on täpsustatud, millised isikuandmed on registris olevate andmete isikustamiseks vajalikud ja seega on selge, mis liiki isikuandmeid põllumajandusloomade registris töödeldakse; täpsustatakse seaduste loetelu, mille alusel kantakse andmeid põllumajandusloomade registrisse . Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 57 punktid 6–7. Vastava muudatusega antakse volitusnorm andmete säilitamise tähtaja kehtestamiseks andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 57 punkt 8 . Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. Loovisikute ja loomeliitude seadus e muutmine Eelnõu § 58 . Seaduse tasandile tuuakse andmekogu pidamise eesmärk (loomeliidu toetuse maksmine ja loomeliidu üle järelevalve pidamine), samuti täpsustatakse kogutavate andmete kategooriaid (loomeliidu andmed, loovisiku andmed ja andmed loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus). Lõikes 5 sätestatakse, et andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. Kuus aastat on kujunenud järgmiselt: loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4 lõike 3 kohaselt peab isik olema loometööga tegelenud vähemalt viimased kolm aastat. Kultuuriministeerium sõlmib loomeliiduga lepingu, mille kohaselt on ministeeriumil kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Lõike 6 kohaselt andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus e muutmine Eelnõu § 59 punkt 1 . Eelnõus täpsustatakse registrisse kantavate andmete kategooriaid. Eelnõu § 59 punkt 2 . Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise õiguslikku alust asjakohastest registritest maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamisel. Riigiabi andmisel on vaja kontrollida toetuse taotluses esitatud nende andmete õigsust, mis sisalduvad asjakohastes registrites. Näiteks aretustoetuse puhul kontrollitakse taotluses esitatud loomade arvu, mille õigsust saab kontrollida põllumajandusloomade registrist. Maagaasiseaduse muutmine Eelnõu § 60 punktid 1 ja 2 . § 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna vähemalt, sest see ei sobi isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega, kus andmeid peaks säilitama minimaalselt, mitte maksimaalselt vajalikul määral. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest tulenevalt täiendatakse sätet konkreetse andmete säilitamise tähtajaga, mille järel andmed kustutakse. Mahepõllumajanduse seadus e muutmine Eelnõu § 61 punkt 1 . Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba mahepõllumajanduse seaduse § 23 lõikes 2 olemas; määratakse registri vastutav töötleja ning antakse volitusnorm volitatud töötleja määratlemiseks andmekogu põhimääruses ning esitatakse registri eesmärk . Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 61 punkt 2 . Eelnõus esitatakse andmete kategooriad, tuues täpselt välja isikuandmed . Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus Eelnõu § 62 . Isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli punktist 39 ja artikli 13 lõi k e 2 punktist a, artikli 14 lõi k e 2 punktist a ning uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 21 lõike 1 järgi peab vastutav töötleja kehtestama töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaja. Kuna MsÜ S ei sätesta, kui pikk on loa taotlemisega seotud andmete säilitustähtaeg ja viitab loamenetluse osas MsÜS-le , siis säilitustähtaega ette nägev norm asub just MsÜS-s . Praktikas on leitud, et 10 aasta jooksul peaks võimalikud vaidlused, mille tõendamiseks on vaja vastavaid andmeid, lõppema. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Eelnõu § 63 . Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 51 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 6 kohaselt säilitavad makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid MERAS-es sätestatud andmed muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust jäetakse MERAS § 51 lõikest 6 sõna „vähemalt“ välja . Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõikes 7 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses isikuandmete kaitse üldmäärus es sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 7 kohaselt säilitavad makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased makseasutuse või e-raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või muu makseteenuse või e-raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui MERAS -es ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Eespool põhjendatu kohaselt jääb § 51 lõikest 7 välja sõna „vähemalt“. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine Eelnõu § 6 4 . Maksualase teabevahetuse seaduse § 6 lõige 3 sätestab, et lisaks isikuandmete kaitse seaduse §-s 19 sätestatud kohustustele peab maksuhaldur esitama andmesubjekti taotluse alusel väljavõtte jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta teabe kogumise käigus saadud ning teabevahetuse käigus edastatud temaga seotud teabest ja seda teavet puudutavatest maksukorralduse seaduse § 51 7 lõike 2 alusel antud lubadest. 25. maist 2018. a hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mis tingib vajaduse kehtiva isikuandmete kaitse seaduse ülevaatamiseks ning uue seaduse kehtestamiseks. Muudatusega jäetakse välja viide hetkel kehtivale isikuandmete kaitse seaduse §-le 19, kuna viide muutub asjakohatuks. Nimetatud paragrahvis on sätestatud isikuandmete töötleja kohustus teavitada andmesubjekti tema kohta käivate isikuandmete töötlemisest, selle eesmärgist, allikatest ja muust teabest, mida isikuandmete töötleja peab edastama andmesubjektile. Muudatuse tulemusena jääb seadusesse üldine viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. Maksukorralduse seaduse muutmine Eelnõu § 65 punktid 1 ja 2. MKS-i täiendatakse §-ga 10 1 , mille kohaselt MKS-i, maksuseaduste või nende alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid võib töödelda seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega maksuhaldurile ettenähtud MKS §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. Muudatuse tegemine on tingitud 25. mail 2018. a jõustuvast isikuandmete kaitse üldmäärusest ning vajadusest reguleerida eriliiki isikuandmete kasutamist maksuhaldurile seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. Näiteks on vajadus töödelda isiku terviseseisundit puudutavaid andmeid maksumenetluses, juhtudel mil isik on palunud maksumenetluses tähtaja pikendamist või põhjendanud oma MKS-ist tulenevate kohustuste mittetäitmist halva terviseseisundi tõttu. Samuti on maksumenetluses vaja töödelda isiku terviseseisundit puudutavaid andmeid juhtudel, kus isik väidab, et tema tervislik seisund ei võimalda tal anda adekvaatseid ütluseid ega vastutada oma tegude eest (eluline näide - isik oli kohtus dementseks ja süüdimatuks tunnistatud). Kui MTA-le esitatakse andmed isiku vaimse tervise tõrgete kohta, peab arvestama, et isiku seletusi ei ole sel juhul võimalik tõendina maksumenetluses kasutada, samuti ei ole võimalik võtta isikut vastutusele kui äriühingu seaduslikku esindajat MKS § 8 sätestatud kohustuste mittetäitmise eest MKS § 40 alusel. Lisaks on maksumenetluses vajalik teatud juhtudel tuvastada isik väliste tunnuste järgi, näiteks kui esineb kahtlus, et MTA-le antakse valeütluseid tehingupartneri kohta ja menetlusalustel isikutel palutakse kirjeldada tehingu sooritanud isiku välimust või tuvastada väidetava tehingupartneri fotode alusel. Välised tunnused võivad muuhulgas olla seotud ka isiku tervisega ning seetõttu käsitletavad terviseandmetena andmekaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 mõistes. Kehtiv MKS § 14 lõige 3 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Viidatud paragrahvist ei tulene maksuhaldurile õigust keelduda info väljastamisest juhtudel, näiteks kui andmete väljastamine võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. Seni on maksuhaldur keeldunud vastava info väljastamisest tuginedes kehtivale isikuandmete kaitse seaduse §-le 20 ja PS § 44 lõikes 3 sätestatule. 2018. aasta 25. mail jõustuva isikuandmete kaitse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt võib vastutav töötleja keelduda sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamisest, kui see võib 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuste täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. MKS § 14 lõike 3 teist lauset täiendatakse viitega IKS § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 2. Eelnõu § 65 punktid 3 – 10. Muudatusega täpsustatakse maksekohustuslaste registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning vastava registri pidamise eesmärki. . Metsaseaduse muutmine Eelnõu § 66 . Muudatusega täpsustatakse metsaregistri eesmärki. Muinsuskaitseseadus e muutmine Eelnõu § 67 . Seaduse tasandile tuuakse registri pidamise eesmärk (tagada mälestiste säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta teabe andmine ja avalikustamine). Lõikes 3 märgitakse registri vastutav töötleja (Muinsuskaitseamet). Lõikes 4 tuuakse välja andmete põhikategooriad (mälestise andmed, mälestise asukoha andmed ja andmed mälestise omaniku või valdaja kohta). Andmete täpsem koosseis ja täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. Põhimääruses täpsustatakse kogutavaid isikuandmeid (nimi, elukoha aadress, isikukood). K ui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutuvad, säilitatakse lõike 5 kohaselt mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks. Asja tunnistab mälestiseks või mälestiseks olemise lõpetab kultuuriminister. Mälestiseks olemise lõpetamise puhul võib säilitada mälestisega seotud isikuandmeid isikustatud kujul asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks või säilitamiseks. Samal põhjusel võib säilitada andmeid ka mälestise omaniku või valdaja muutumisel. Muuseumiseadus e muutmine Eelnõu § 68 punkt 1. Kehtivas muuseumiseaduses reguleerivad isikuandmete kogumist §-d 15 ja 16. Eelnõuga tunnistatakse § 15 lõige 8 kehtetuks, sest selle sisu (isikuandmete töötlemise õigus) kajastub § 16 lõikes 2, mida eelnõuga täpsustatakse. Eelnõu § 68 punkt 2. Eelnõuga täpsustatakse § 16. Lõikes 2 toodud täiendus võimaldab muuseumidel koguda ka eriliiki isikuandmeid (nt andmed isiku poliitiliste vaadete või filosoofiliste veendumuste kohta). Eriliiki isikuandmete lisamine eeldab ka konfidentsiaalsuse turvaosaklassi tõstmist. Täpsustatakse muuseumide ringi, kellele laieneb muuseumiseaduses toodud erisus isikuandmete töötlemiseks muuseumiseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetellu kuuluvad riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum, muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ja riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseum. Seega piiritleme antud sättega teatud määral muuseumide ringi. Muuseumiseaduse § 22 kohaselt teostab Kultuuriministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle. Tegevustoetuse eraldamisel kontrollib Kultuuriministeerium, kas eramuuseum vastab muuseumiseaduses sätestatud tingimustele. Eelnõuga muudetakse § 16 lõiget 4. Andmesubjektil on õigus nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Lõike 5 kohaselt jääb kehtima senine põhimõte, mille kohaselt levitamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamise puhul võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Nimetatud säte toetab seaduse § 2 lõikes 1 toodud muusemi ülesannet, milleks on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Lõikes 5 toodud täiendus võimaldaks juurdepääsuõigust puudutava otsuse teha lisaks muuseumi juhile ka peavarahoidjal või muul muuseumi juhi määratud isikul, vähendades juhi koormust. Andmekogu pidamisega seonduv on kajastatud kehtiva seaduse §-s 15 (andmekogu pidamise eesmärk, vastutav töötleja) ning neid sätted antud eelnõu raames ei muudeta. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus e muutmine Eelnõu § 69 punktid 1 . Muudatus puudutab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) §-i 2 ning sellega sätestatakse säilitusproovi mõiste. Doonorivere säilitusproovi puhul on tegemist veredoosist võetava doonorivere prooviga. Mõiste on täna sätestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 14 lõike 3 alusel kehtestatud ministri määruses. Kuna seadus kasutab sama mõistet, on see otstarbekas sisustada seaduses. Eelnõu § 69 punktid 2 ja 3 . Nakkushaigu ste ennetamise ja tõrje seadus NETS § 4 muutmisega viiakse eriti ohtlikku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamise sätted kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 punktiga 5. Eriti ohtliku nakkushaigelt võib võtta vabaduse kahe kriteeriumi samaaegsel täitmisel: 1. nakkushaige on teistele ohtlik ja 2. ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20, on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sama sätte punkt 5 kohaselt võib vabaduse võtta nakkushaigelt, kes on ohtlik endale ja teistele. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglaravil viibival isikul, tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks. Arsti otsusega võib isikule kohaldada tahtest olenematut ravi mitte rohkem kui 48 tundi. Juhul kui on vaja kohaldada tahtest olenematut ravi kauem kui 48 tundi, peab arst esitama avalduse haigla asukohajärgsele kohtule kohtu määruse saamiseks sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates tahtest olenematu ravi kohaldamisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõikele 6. Kuivõrd tahtest olenematu ravi on väga olulise isiku põhiõiguste riivega, siis peab arsti otsus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtule olema piisavalt põhjendatud. Riigikohtu 19. veebruari 2014. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 toob kohus välja: „Isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda.“ Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõikele 5 võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik pädeva arsti arvates. Juhul kui eriti ohtlik nakkushaige on rikkunud ravirežiimi ja näiteks lahkunud omavoliliselt haiglast, kus ta viibis ravil, saab tervishoiuteenuse osutaja pöörduda politsei poole eriti ohtliku nakkushaige asukoha kindlaks tegemiseks ning paigutamiseks haiglasse tema tahtest olenemata. Sellisel juhul tuleb politseile edastada kohtumääruse või arsti otsuse koopia, millega määratakse tahtest olenematu ravi kuni 48 tundi. Kui eriti ohtlik nakkushaige ei ole peale esialgse õiguskaitse rakendamist ikkagi nõus vaba tahte alusel ravi jätkama, peab arst pöörduma enne tähtaja möödumist isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole juhindudes tsiviilkohtumenetluse seaduse § 533 lõike 1 punktist 2. Viidatud sätte kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole taotlusega nakkushaige paigutamiseks tema nõusolekuta haiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks, kui see on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 538 lõikele 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates v.a juhul kui kinnisesse asutusse paigutamise alused pole ära langenud. TSMS § 533 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt on lisaks kohalikule omavalitsusele õigus esitada avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ka nakkushaige raviarstil. Juhul kui raviarst seda õigust kasutab, peab kohus tuginedes TSMS § 536 lõikele 3 kaasama kinnisesse asutusse paigutamise menetlusse kohaliku omavalitsuse. Kohaliku omavalitsuse kaasamine on väga oluline, sest on üsna tõenäoline, et eriti ohtlikku nakkushaigust põdeva isiku näol on tegemist abivajava isikuga SHS § 13 tähenduses. Eelnõu § 69 punkt 4 . NETS § 5 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks, sest eriti ohtliku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse sätetes ettenähtud korras. Seetõttu puudub vajadus vastava regulatsiooni kordamiseks NETSis. Eelnõu § 69 punktis 5. tehakse sõnastuslik parandus eesmärgiga kasutada paragrahvis läbivalt sama terminoloogiat. Samuti jäetakse välja NETS § 5 lg 7 teine lause kuna see kordab TsMSi. Eelnõu § 69 punkt 6. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna käesoleva eelnõuga muutub ka vastav TTKSi viide tervishoiuteenuste dokumenteerimise määrusele. Eelnõu § 69 punkt 7. Muudatus puudutab NETS § 14 lõiget 4. Sellega täpsustakse, millises korras peab doonorvere säilitusproovi säilitama. Muudatus seostub eelnõus toodud lause esimese osaga ning on seotud vajadusega tagada verevalvsuse korra kohaselt käsitletavate juhtumite (nn ohujuhtumite) tekkepõhjuste väljaselgitamine. Nimelt täpsustatakse, et doonorivere säilitusproovi säilitamisel lähtutakse ka sama paragrahvi lõikes 3 toodud korrast. Viimane täpsustab seal hulgas vajalikke keskkonnatingimusi ja olukordi, kus säilitusproovi kasutamisel täiendavateks uuringuteks ja materjali ammendumisel, ei pruugi proovi säilitamine viidatud tähtajal enam võimalik olla. Seega tuleb säilitusproovi säilitada 5 aastat, kui seda ei tarvitata säilitamise tagamise eneste eesmärkideks. Eelnõu § 69 punkt 8. Muudatus on seotud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (International Health Regulations 2005 ehk IHR 2005) eestikeelse pealkirja muutmisega. IHR 2005 tekst tõlgiti eesti keelde 2007. aastal. Ettepaneku IHR 2005 eestikeelse pealkirja muutmiseks tegi Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eesti Vabariigis juba 2012. aastal. Praegu on säilitusproovi säilitamisele kehtestatud tähtaeg vähemalt kolm aastat. Eelnõuga sätestav 5-aastane proovide säilitamise tähtaeg on verekeskustes juba ammu kasutusel ja sisulist muutust neile sellega ei kaasne, samas on verevalvsuse juhtumite põhjuste väljaselgitamise võimalused paremini tagatud. NETS § 10 lõike 2 muudatusega võimaldatakse immuniseerimiskava alusel immuniseeritavaid sihtrühmi määratleda ka riskirühmadena, näiteks konkreetse meditsiinilise näidustuse põhiselt või konkreetses piirkonnas/asutuses viibimise põhiselt (hooldekodude vanemaealiste patsientide immuniseerimine, pneumokokk-nakkuse riskirühmad kuuluvate isikute immuniseerimine). Hetkel kehtivas immuniseerimiskavas on sihtrühmad kajastatud üksnes väga kitsalt. Sellest tulenevalt on otstarbekas riskirühmad ka seaduses ära mainida. Eelnõu § 69 punkt 9. paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad ”sanitaar-meditsiiniliste eeskirjade” sõnaga ”tervise-eeskirjade”. Eelnõu § 69 punkt 10 . NETS § 19 lõikest 5 ja §-s 21 lõikest 6 1 jäetakse välja sõna „identifitseerivate“, k una identifitseerivate andmete puhul ongi tegemist isikuandmetega. Seega on muudatus pigem tehnilist laadi ja seadus viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse õigusaktide terminitega. Eelnõu § 69 punkt 11 . NETS § -s 19 täiendatakse kehtivat õigust andmetöötluse eesmärgi täpsustamisega , kuna oluline on sätestada, millisel eesmärgil toimub andmetöötlus uurimismaterjali alusel välisriigis. Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Eelnõu § 69 punkt 12 . NETS § 20 osas täiendatakse ja aja koha statakse registri regulatsiooni. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 on pigem tehnilise iseloomuga, aja koha stades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla avaliku teabe seadusega (AvTS). Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega ministeeriumi valitsemisalade kaupa asutatakse ja sätestatakse ka selle regist ri täpsem kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Paragrahvi täiendatakse andmete üldiste koosseisudega (lg 4) – see võtab kokku registris töödeldavate andmete hulga, kuna tegemist on osalt eriliiki isikuandmetega. Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab. Andmeandjad on leitavad põhimäärusest , kuna neid on mitmeid ning detailne tehniline pool jäetakse põhimääruse tasandile. AvTS § 43 5 lõike 1 alusel sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogusse kogutavate andmete (täpne) koosseis, andmeandjad ja muud vajalikud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. Samuti lisatakse seadusesse andmete säilitamise tähtaeg ning vastutav töötleja . Viimased tagavad parema õigusselguse andmesubjektile, kelle andmeid register töötleb. Säilitamise tähtaeg on seotud nii andmesubjekti põhiõiguste riivega kui ka õigusselguse tagamisega, et määratleda asjaomaste andmete kasutatavus ajaliselt. Nt vajadus uurida krooniliste nakkuste tekkimisel seda, millal oli äge staadium nt hepatiitide puhul, mille intervall on 20 aastat ja enam. Piisavalt pikk aeg tagab ka selle, et nt HIV-positiivseid ei registreeritaks korduvalt. Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning teavitab vajaduse korra l ka massiteabevahendite kaudu elanikkonda nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest. Pikem aja vahemik on vajalik seire ja analüüsi tegemiseks, et määratleda nakkushaiguste leviku tendentse ühiskonnas. Puhangute paikmed jms aitab jälgida levikutendentse aja jooksul , s eda ka rii gi tasandil. Kuna registri andmeid kasutatakse ka ennetuseks ja levimuse analüüsiks, ei saa see piirduda vaid eeldatava elu e aga. Erinevate nakkushaiguste tendentsid ja nende analüüs pikemas perspektiivis võimaldab luua erinevaid seoseid ja neist tulenevaid mustreid, mis omakorda aitavad tegeleda ennetuse ja tõhustamisega tulevikus, sest meetmed ja nende mõjutatud tulemused on aegreas jälgitavad. Logi si d ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule – nende töötlemine on riivelt piiratum ja säilitamise ks nähakse ette kindel tähtaeg. Vastutava töötleja määramine on oluline õigusselguse aspektist, kuna just vastutaval töötlejal lasub oluline osa andmetöötluse reeglite kehtestamisel ja täitmisel (uue andmekaitse määruse kontekstis tuleb hinnata enne isikuandmete töötlemist kavandatavate toimingute mõju, konsulteerida enne isikuandmete töötlemise alustamist andmekaitse järelevalveasutusega juhul, kui mõjuhinnangust (artikkel 35) selgub, et hoolimata meetmete rakendamisest püsib isiku õigustele ja vabadustele suur oht jne). Vastutavak s töötlejaks määratakse Terviseamet , kuna eelkõige just tema ülesannete täitmisega seostub ka andmete kogumine registrisse. Eelnõu § 69 punkt 13 . NETS 21 lõikes 6 1 ja lõikes 7 muudetakse määruse andjat. Nii andmekogu põhimäärus kui ka samasse andmekogusse kantavate andmete määrused antakse edaspidi sama haldusorgani poolt. Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohustus Terviseametit teavitada, tuleneb juba kehtivast seadusest. Eelnõu § 69 punkt 14 . Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade uus versioon (IHR 2005) jõustus 2007.aastal. IHR 2005 ulatus on laienenud - uus versioon käsitleb mitte ainult eriti ohtlikke nakkushaigusi (katk, koolera ja kollapalavik), vaid kõiki rahvatervise aspektist olulisi terviseohtusid/-sündmusi. Alates IHR jõustumisest 2007. aastal on iga Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriik kohustatud sündmustest, mis võivad olla rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrad, teavitama vastavalt IHR 2005 lisas 2 toodud otsuse tegemise skeemile (s.t. rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurid või sündmused). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus e muutmine Eelnõu § 70 punktid 1–3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ( NPALS ) § 10 1 lõike 2 alusel kehtestatakse spetsiifilise iseloomuga infosüsteemi põhimäärus ministri määrusega. Süsteemi vastutavaks töötlejaks jääb Tervise Arengu Instituut ning kuna volitatud töötlejad reguleeritakse AvTS-i alusel põhimääruses, ei ole sellekohane detailne regulatsioon seaduses vajalik (need muutuvad, nende ülesanded muutuvad jms). Eelnõu § 70 punkt 4. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud § 102 seotud muudatustega. Eelnõu § 70 punkt 5 ja 6. NETS § 102 muudatused on seotud eelkõige vastava sätte õigusselgemaks muutmisega – selle pealkirja täiendatakse lähtuvalt sätte sisust (reguleerib ka juurdepääsuõigus t ), samuti tunnistatakse kehtetuks lõige 1, kuna detailne regulatsioon juurdepääsude osas on sättes vastavalt organitele täpsemalt avatud. Eelnõu § 7 0 punkt 7 . Ka NETS § 103 muudatused on seotud pigem seaduse täp sustamisega, kus läbi muudetud pealkirja avatakse paremini reguleeritava sätt e sisu. Samuti tuuakse seaduses kogutavate andmete üldistatud koosseis. Eelnõu § 70 punkt 8 . NPALS §-s 11 1 täpsustatakse narkomaaniaravi andmekogu pidamise eesmärki , rõhutades, et andmekogu käsitleb psühhiaatri kinnitatud diagnoosi alusel korraldatava narkomaaniaraviga seotud andmeid, mille põhjal planeeritakse tervishoiuteenuste korraldamist ning tehakse statistikat (sh epidemioloogilisi ja teaduslikke uurimistöid). Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi Tervise Arengu Instituut, kes on selle andmekogu ainus andmete töötleja. Samuti üldistatakse andmete andmekogusse esitajatele esitatavaid nõudeid, sest narkomaaniaravi ei pruugi pakkuda ainult psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad (nt on lähitulevikus plaanis kaasata metadoonravi korraldamisse ka perearstid ja proviisorid). Kuna narkomaaniaravi on järjepidev, siis nt ravimite jagamine var em diagnoosi tud isikutele ei pea olema korraldatud ainult psühhiaatrite osavõtul ning ravimite jagamisega võivad tegeleda ka perearstid ja proviisorid. Pakendiseadus e muutmine Eelnõu § 71 . Täiendatud on registri pidamise eesmärki ning eemaldatud pakendiseaduse § 25 lõikes 2 olev viide avaliku teabe seadusele. Perekonnaseisutoimingute seadus e muutmine Eelnõu § 72 punkt 1 ja 2 . Lisatavas sättes on sõna selgelt isikuandmete töötlemise eesmärgid välja toodud, nendeks on perekonnaseisutoimingute või perekonnaseisukannete tegemine, samuti perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajalike õiguste andmiseks perekonnaseisuametnike ja vaimulike isikuandmete kogumine. Perekonnaseisukande mõiste on toodud PKTS § 2 lõikes 1, mille kohaselt on see sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Perekonnaseisutoimingud on defineeritud PKTS § 3 lõikes 1, milleks on sünni ja surma registreerimine, abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning rahvastikuregistrisse sellest tulenevate perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavate kannete tegemine, rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmine ja parandamine ning perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine. Selleks et valdkonna eest vastutav minister (siseminister) saaks anda isikule õiguse tegutseda perekonnaseisuametnikuna , peab ta PKTS § 4 lõike 2 kohaselt vastama avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning sooritama perekonnaseisuametniku eksami. PKTS § 3 1 annab ministrile võimaluse eelnimetatud õiguse pikendamiseks, seega Siseministeeriumil on vaja koguda ametnike andmeid. Analoogne regulatsioon on vaimulikele abielu sõlmimiseks vajalike õiguste andmisel, sel juhul kohaldatakse seaduse 2. peatükk i . Andmete kategooriad on nimetatud seaduses (PKTS § 9, ka erisätetes, nt § 37 lõige 2 jne), samuti selle alusel antud regionaalministri 25. veebruari 2010. a määruses nr 4 „Perekonnaseisuametniku koolituse ja eksami läbiviimise kord ja perekonnaseisuametniku tunnistuse vorm“, mis sätestab andmed, mida peavad esitama ametnikud ja vaimulikud, et saada perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus. Isikuandmete töötlemist reguleerib nii PKTS (nt perekonnaseisuametnik töötleb isiku esitatud andmeid kande tegemise otsustamisel) kui ka RRS (säilitamise tähtajad). Eriliiki i sikuandmete töötlemise lubamine hõlmab eelkõige isiku rahvuse kohta andmete kogumist, misläbi võib ilmneda isiku etniline päritolu, samuti nt soo muutmise tõendi väljastamine. Samas tuleb seadust täiendada sättega, mis võimaldab andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamist piirata. Praegu keeldutakse andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamisest isikuandmete seaduse § 20 lõikes 1 toodud alustel. Juhul, kui see seadus tunnistatakse kehtetuks IKS eelnõu kohaselt, ei kao ära vajadus teatud juhtudel andmete väljastamist piirata, seega peavad piirangud olema toodud vastavas seaduses. Lisatava sättega säilitatakse kehtivale regulatsioonile sarnased alused. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus e muutmine Eelnõu § 73 . Struktuuritoetuse registri pidamine on otseselt seotud korraldusasutuse (KA) funktsiooniga ehk viimane tagab liikmesriigi tasemel andmete kogumise ja säilitamise (GPR). Kuna tänaseks on selge, et KA funktsioon läheb üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse, siis on loogiline, et sellega läheb kaasa registri pidamise ülesanne ehk vastutava töötleja staatus. Registri vastutava töötleja roll on seotud muuhulgas KA muude funktsioonidega, seega ei saa ta jääda KA-st eraldi. Kehtiva AvTS § 43 4 ja 43 5 kohaselt võib vastutav töötleja (haldaja) olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Registri põhimääruses on tehtud muudatused, mida nõudis seadus varem, sealhulgas nõue, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu vastutav töötleja (haldaja). Kirjeldatud lahendust toetaks ka edaspidi, sõltumata eelnõu seletuskirjas toodud põhimõttest õigusselguse tagamiseks kõik vastatavad töötlejad seadustes sätestada. Vastasel juhul kaob ära dünaamika näiteks juhtumitel, kui riigis on vaja erinevaid andmekogusid liita või üle anda asutuste vahel (puudutab laiemalt riigi tasemel konsolideerimisi). Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus e muutmine Eelnõu § 7 4 . Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust muudetakse samamoodi , nagu selgitatud § -s 7 4 . Politsei ja piirivalve seadus e muutmine Eelnõu § 7 5 punkt 1 . Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse väljendit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib isikuandmete eriliikide töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb PPVS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatava ga . Eelnõu § 75 punkt 2 . Muudatus puudutab politsei ja piirivalve seaduse §-i 7 46 . Politsei ja piirivalve seaduse § 7 46 sõnastust täpsustatakse lähtudes soovist sätestada politseile oma ülesannete täitmiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks selgemad reeglid. S ätestatakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 5, 12–22 ja 34 ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt asjakohased alused, mis annavad PPVS § 3 lõike 1 loetletud ülesannete täitmisel kogutud andmete töötlejale ning nii PPVS kui ka muude seaduste volitusnormi alusel kehtestatud andmekogu vastutavale töötlejale põhjendatud juhul võimaluse piirata andmesubjekti õiguseid saada teavet ja politseil anda teavet tema isikuandmete ja temaga seotud isikuandmete töötlemise kohta. Praegu keeldutakse andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamisest isikuandmete seaduse § 20 lõikes 1 toodud alustel. Isikuandmete kaitse uute regulatsioonide järgi tuleb võtta seadusandlikke meetmeid eriseadustes, mis põhjendatuse korral võimaldavad piirata või keelduda andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamisest. Lisatava sättega säilitatakse kehtivale regulatsioonile sarnased alused. Politsei igapäevaste ülesannete täitmise lahutamatu osa on isikuandmete töötlemine. Arvestades politsei poolt täidetavate ülesannete iseloomu ning mahtu on mõistetav, et politseil on oma ülesannete täitmiseks vajalik igapäevaselt töödelda väga suures ulatuses isikuandmeid s.h ka eriliiki isikuandmeid. Politsei ja piirivalveseaduse sätestatakse üldine õigus eriliiki isikuandmete töötlemiseks, kuid Politsei- ja Piirivalveameti tegevust reguleerivad paljud eriseadused, milles on toodud täpsemalt, milliseid eriliiki isikuandmeid vastavas menetluses võib töödelda, nt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel läbiviidavates menetlustes on haldusorganil õigus töödelda terviseandmeid. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7 46 lõige 1 sätestab politsei üldise volituse töödelda isikuandmeid oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Sätte lai sõnastus aitab tagada selle, et ükski politseile pandud ülesanne ei jääks täitmata selge õigusliku aluse puudumise tõttu. Oluline on arvestada, et isikuandmete töötlemiseks on mh ka andmete vaatamine ja andmete saamine teistest registritest. Nimetatud §-is 7 46 sätestatud õigus on mõeldud kindlustamaks, et politseil on oma ülesannete täitmisel isikuandmete töötlemiseks olemas seadusest tulenev õiguslik alus. Õiguslik alus, hõlmab endast ka vajalike andmete kogumise õigust ning on aluseks päringute tegemisel teistele teabevaldajatele, kes võivad omada informatsiooni, mis on vajalik politseile pandud ülesannete täitmiseks. Politsei tegevus, mis on toodud Politsei ja Piirivalve seaduse § 3 lõikes 1, on paljus kaetud erinevate seadustega, milles on eraldi sätestatud või sätestatakse käesoleva eelnõuga isikuandmete töötlemine. Vastavate seaduste alusel menetluste läbiviimisel tuleb lähtuda vastavast eriseadusest. Kuid politsei töös võib tulla ette olukordi, kus on vaja töödelda isikuandmeid, kuid sõnaselget alust isikuandmete töötlemiseks ei ole. Sätte sõnastus tagab politseile õiguse töödelda isikuandmeid politseile pandud ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 75 punkt 3 . Muudatus puudutab politsei ja piirivalve seaduse §-i 7 48 ja täpsustab andmesubjekti põhiõiguste piiramise võimalusi juhul, kui see on vajalik politsei seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 48 eesmärk on tagada, et politseil on oma seaduses sätestatud ülesannete täitmisel vajadusel võimalik piirata andmesubjekti põhiõigusi, kui see on vajalik teatud politsei ja piirivalve seaduse § 7 48 lõikes 1 loetletud juhtudel. Muudetakse sätte pealkirja, mis annab paremini edasi selle sisu. Praegune pealkiri kajastab seda, et sätestada Politsei ja piirivalve seaduses erisus isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõikes 3 ettenähtud viie tööpäeva pikkusest tähtajast. Antud sätte uue sõnastusega luuakse võimalus andmesubjekti õiguste piiramiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse, kui ka isikuandmete kaitse üldmäärusega, sõltuvalt sellest, kas andmetöötlus toimub õiguskaitsevaldkonnas või kohaldub andmetöötluse osas üldmäärus. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik ainult juhul, kui andmete andmesubjektile väljastamine või andmetöötluse kohta teabe andmine kahjustab süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist, samuti võib andmesubjekti õigusi piirata näiteks riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ning muudel seaduses sätestatud põhjustel. Teeme ettepaneku antud loetelu selguse huvides edasi anda punktidena, mitte ühelauselise loeteluna. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 48 lõikes 2 on täpsustatud, milliseid andmesubjekti õigusi võib piirata. Loetelu hõlmab politseitööks vajalikke piiranguid, mida lubab seada isikuandmete kaitse üldmäärus. Lisatud on piirang, et politsei võib mitte anda teavet isikuandmete säilitamise tähtaja või selle tähtaja määramise kriteeriumite kohta. Kuna ka sellise teabe avaldamine isikule võib näiteks kahjustada menetlust, seoses millega andmesubjekti õigusi piirati. Teabe kaudu võib isik teada saada tema suhtes pooleliolevast menetlusest ja sellega võib kaasneda oht, et menetlust ei ole võimalik tõhusalt läbi viia. Eelnõu § 7 5 punkt 4 . Politsei- ja Piirivalveametile sätestatakse selge õigusliku alus isiku taustakontrolliks . Selline kontroll toimib täna ainult politseiametnike ja politsei ja piirivalveseaduse §-s 6 1 nimetatud isikute suhtes (PPVS §-d 40 ja 42). Isiku taustakontrolli eesmärgiks on isiku usaldusväärsuse tuvastamine ülesannete täitmiseks, millest võib tuleneda oht riigi julgeolekule. Käesoleval hetkel ei ole teada, millal Justiitsministeeriumis välja töötatud usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu menetlemine jätkub, mistõttu on ainuõige lahendus vajaliku taustakontrolli regulatsiooni sätestamine politsei ja piirivalve seaduses. Muudatuse kohaselt on taustakontrolliks neli alust. Need juhtumid, mil viiakse läbi taustakontroll, on: 1) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõigete 4 ja 4 2 alusel määratud objektile lubamise otsustamine, 2) Politsei- ja Piirivalveametile teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamine, 3) kaitstava isiku ohutuse tagamine ning 4) Politsei- ja Piirivalveametisse praktikale lubamine. Tänases julgeolekusituatsioonis on äärmiselt oluline tagada Siseministeeriumi haldusalas olevate sisejulgeolekut tagavate asutuste turvalisus, sest nendel asutusetel on kõrgendatud oht võimalike rünnete suhtes. See puudutab nii füüsilisi ründeid (nt isikute või hoonete vastu) kui ka ründeid infosüsteemide vastu eesmärgiga takistada politsei tegevust, saada teavet nt politsei toimimise või reageerimisvõimekuse kohta ja ka muud teavet, mis võib olla ründaja jaoks väärtuslik. Lisaks on Siseministeeriumi haldusalas kasutusel andmekogud, mille turbetase on kõrge. Samuti on Siseministeeriumi haldusalas valdkondi, millele laieneb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. Seetõttu on vajalik rakendada taustakontrolli ka Politsei- ja Piirivalveametile teenuseid pakkuvatele isikutele. Taustakontrolli tegemise õigus peab Politsei- ja Piirivalveametil teatud juhtudel olema muu hulgas ka nende isikute suhtes, kes osutavad Siseministeeriumi haldusala asutustele erinevaid teenuseid. Neis haldushoonetes ja territooriumil (edaspidi objekt) osutavad teenust erinevad isikud – nt ehitajad, nõrkvoolupaigaldajad, hooldustöötajad, isikut tõendavate dokumentide veoga tegelevad isikud, inventari paigaldajad jne. Kuna nende isikute suhtes puudub selgesõnaline õigus taustakontrolli tegemiseks, on võimalik, et objektile pääsevad isikud, kes võivad osutuda tõsiseks julgeolekuriskiks. Praktikas on esinenud olukordi, kus varavastase süüteo eest karistatud isik teostab haldushoonetes ehitus või remonttöid, millega kaasneb märkimisväärne risk asutuse või selle töötajate vara puutumatusele. Samuti peab taustakontrolli tegemise õigus olema nende isikute suhtes, kes osutavad Politsei- ja Piirivalveametile teenust, sest teenuse osutamine ei ole seotud alati Politsei- ja Piirivalveameti valvatava objektiga. Näiteks riigipiiri valvamisega, piirijulgeolekuga ning üldise julgeoleku tagamisega riigis peab olema võimalus teostada piiririba väljaehitamisel ja hilisematel piiriribaga seonduvatel hooldustöödel töid tegevatele isikutele taustakontrolli, välistamaks ebausaldusväärsete isikute ligipääsu tundlikule teabele. Tundliku teabe käitlemine ebausaldusväärsete isikute poolt kätkeb endas riske sellise info edastamise osas mittesoovitavatele isikutele. Tundlikuks teabeks on eelkõige teenistusalane ning seire- ja valvesüsteeme puudutav teave. Seire- ja valvesüsteemide töid teostatakse lisaks vahetult riigipiiri valvamiseks vajalikule taristule ka kordonites, piiripunktides ja radaripositsioonidel. Seetõttu on väga oluline, et taustakontrolli läbiksid kõik töid teostavad isikud, ka lepingupartneri alltöövõtja heaks töötavad isikud. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 59 lõike 1 punkti 1 eesmärgiks ei ole viia läbi (laus) taustakontrolli kõikide valvatava objektile sisenevate isikute suhtes ning kindlasti mitte igakordselt objektile lubamise otsustamisel. Taustakontrolli ei viida § 7 49 alusel läbi isikute osas, kes töötavad igapäevaselt valvataval objektil ning on selle asutusega töö- või teenistussuhtes ja alluvad seeläbi vastava asutuse töökorrareeglitele. Samas ei saa objektile lubamist siduda ka üksnes teenuse osutamisega, sest valvatavale objektile võidakse siseneda ka muudel põhjustel. Arvestades valvatavate objektide olulisust riigi julgeoleku seisukohast (üks osa valvatavaid objekte on ka riigikaitseobjektid), on objektile lubamise otsustamiseks taustakontrollimise teostamise võimalus ohukahtluse korral vältimatu meede, mida tuleks rakendada. Oluliste objektide ja seal viibivate isikute ning informatsiooni turvalisuse tagamise eesmärgil peab olema võimalik rakendada vastavalt ohuhinnangutele ning ohukahtlusele operatiivselt vajalikke täiendavaid meetmeid. Objekti turvalisust võivad mõjutada päevapoliitilised sündmused, teatud kõneisikute sõnavõtud, vähemustega seotud teemad jms. kõik eeltoodu võib hetkega muuta üldist ohupilti ning sellest tulenevalt ka vajalike täiendavate meetmete rakendamise vajadust valvatavate objektide vaates. Politseil peab olema võimalus vähemagi ohukahtluse korral täiendavate meetmete operatiivseks rakendamiseks. Taustakontrolli tegemine võib osutuda vajalikuks ka kaitstava isiku ohutuse tagamisel. Arvestades tänast asümmeetrilist ohupilti, puuduvad hetkel polisteil piisavalt selged ja efektiivsed meetmed, selleks et kaitstava isiku ohutuse tagamiseks vajadusel kontrollida kaitstava isiku vahetus läheduses viibivate isikute tausta. Isikukaitse vaates on oluline ennekõike tuvastada ohud enne nende realiseerumist ja vastavalt ohu iseloomule planeerida vajalike meetmete kasutuselevõtmist. Nimetatud sätte alusel on edasiselt politseil efektiivse isikukaitse tagamiseks olemas võimalus kontrollida isikute tausta ka ürituste korral, mille toimumiskoht ei ole politsei poolt valvatav objekt. Taustakontrolli läbiviimise vajadust hinnatakse igakordselt vastavalt korraldatava ürituse iseloomule, kaitsealusele isikule koostatud ohuhinnangule ning võimaliku ohukahtluse olemasolule. Ka kaitstava isiku vaates võivad kaitstavad isikut ohustada erinevad päevapoliitilised sündmused ning vähemustega seotud teemad vms. Eeltoodu võib hetkega muuta üldist ohupilti, mille tulemusena tekib vajadus rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid kaitstava isiku ohutuse tagamiseks. Lisaks taustakontrolli õigusele, mis loob selge õigusliku aluse isikukaitse teostamise meetmete oluliselt efektiivsemaks planeerimiseks ja rakendamiseks, on vajalik õigusliku alusel olemasolu keelamaks taustakontrolli käigus kogutud informatsioonile tuginedes teatud isikute viibimine kaitstava isikuga seotud üritusel või tema vahetus läheduses. Taustakontrolli vajadus tõusetub ka nende isikute puhul, kes soovivad tulla Politsei- ja Piirivalveametisse praktikale. Neid isikuid ei nimetata praktika ajaks ametikohale ega sõlmita nendega töölepingut. Samas liiguvad ka nemad objektidel vabalt ringi, saavad juurdepääsu andmekogudele jne. Ka nende isikute puhul võib olla tegemist suure julgeolekuriskiga, mistõttu tuleb ka nemad allutada taustakontrollile. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 59 annab Politsei- ja Piirivalveametile vajadusel aluse taustakontrolli läbiviimiseks, samas määratleb piirid, milliseid isikuandmeid võib töödelda ning milliseid asjaolusid võetakse isiku sobivuse hindamisel arvesse. Selgesõnaliselt sätestatakse ka lõikes 3, et juhul, kui isik ei osutu usaldusväärseks, siis vastava keeldumise põhjuseid ning keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli teostamisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 alusel võib piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 60 loetleb politsei õigused taustakontrolli läbiviimisel. Sellega on sätestatud haldusorgani piirid taustakontrolli läbiviimisel, samal ajal annab säte andmesubjektile teavet, millist infot tema kohta võidakse taustakontrolli läbiviimisel koguda. Politsei ja piirivalve seaduse § 7 61 kohaselt säilitatakse isiku kohta kogutud andmeid viis aastat alates taustakontrolli läbiviimise lõppemisest. Sama tähtaeg on andmete säilitamiseks ka planeeritud usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõus. Eelnõu § 7 5 punkt 5 . M uudetakse pealkirja sõnastust selliselt, et 3. peatüki nimest jäetakse välja sõna „Politsei“. Seeläbi saab paremini eristada, et Politsei- ja Piirivalve poolt peetavate andmekogude hulgas on ka politsei andmekogu. Selle ametlik nimetus on infosüsteem POLIS ning regulatsioon sisaldub 3. peatüki esimeses jaos, mille pealkiri on „Politsei andmekogu“ . Eelnõu § 7 5 punkt 6 . Koondatakse olulised politsei andmekogu loomist ja pidamist puudutavad sätted ühte paragrahvi, millega kaasneb muu hulgas andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnormi ja politsei andmekogu pidamise põhimääruse olulisemate koostisosade loetelu asukoha muutumine ning politsei ja piirivalve seaduse § 13 kehtetuks tunnistamine. Muudatustega täpsustatakse politsei andmekogu pidamise eesmärki, sealhulgas lähtuvalt „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“ § 2 lõikes 12 sätestatud eesmärgist. Politsei andmekogus töödeldakse teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis ei ole vajalik kõigi PPVS § 3 lõikes 1 nimetatud politsei ülesannete täitmiseks ja seetõttu piiritletakse sõnaselgemalt andmekogu eesmärk. Andmekogu ametlik nimetus ei muutu ja § 8 lõikes 1 tehakse vaid tehniline muudatus. Volitus politsei andmekogu asutamiseks ja selle pidamise põhimääruse kehtestamiseks sätestatakse § 8 lõikes 3. Politsei andmekogu põhimääruse olulisemad koostisosad sätestatakse § 8 lõikes 4. Kehtiva PPVS § 9 lõige 1, milles sätestatakse andmekogu vastutav töötleja, tuuakse üle käesoleva paragrahvi lõikeks 5. Selliselt moodustub ülevaatlik norm, milles on muu hulgas sätestatud, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu loodud on, millistest osadest koosneb volitusnormi alusel antud põhimäärus ning kes on andmekogu vastutav töötleja. Eelnõu § 75 punkt 7 . K ehtiva politsei ja piirivalve seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 määratakse vastavalt politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. Muudatusega viiakse üle ja sätestatakse normitehnilise selguse eesmärgil vastutava töötleja regulatsioon PPVS § 8 lõikes 5. Kuna volitatud töötlejaid võib olla rohkem kui üks, piisab nende asutuste nimetamisest andmekogu põhimääruses. Eel nõu § 75 punkt 8 . A jakohastatakse ja ühtlustatakse politsei andmekogu andmestike nimetusi, sealhulgas lähtuvalt erisustest „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“ § 6. Arvestades käesoleva eelnõu eesmärki, tuleb andmekogus isikandmete töötlemise eriregulatsiooni loomisel sätestada seaduses, millist liiki isikuandmeid töödeldav teave hõlmab. Sellest tulenevalt sätestatakse § 10 lõikega 2, et politsei andmekogus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks töödelda isikuandmeid ja nende eriliike. Samuti täpsustakse § 10 lõikes 3 kolmandaid osapooli, kellele politsei andmekogust isikuandmeid edastatakse, sest kehtivas sättes on nimetatud ainult välisriigid. Kehtiva politsei ja piirivalve seaduse § 10 lõike 2 järgi sätestatakse politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis andmekogu pidamise põhimääruses. Muudatusega sätestatakse PPVS § 8 lõikes 4, et andmete täpne koosseis määratakse andmekogu põhimääruses. Normitehniliselt on selgem muuta sätte ülesehitust ja sõnastust tervikuna. Eelnõu § 7 5 punkt 9 . E elnõu punktiga tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 13, sest eelnõukohaste muudatustega sätestatakse politsei andmekogu asutamise ja selle põhimääruse kehtestamise volitusnorm uues asukohas. Muudatustega koondatakse olulised politsei andmekogu loomist ja pidamist puudutavad sätted § 8, millega kaasneb muu hulgas andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnormi ja politsei andmekogu pidamise põhimääruse olulisemate koostisosade loetelu asukoha muutumine ning politsei ja piirivalve seaduse § 13 kehtetuks tunnistamine. Andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnorm sisaldub eelnõu § 8 lõikes 3 ja andmekogu põhimääruse olulisemad koostisosad on eelnõu § 8 lõikes 4. Politsei andmekogu pidamise jao ülesehitust arvestades on viidud üle ja sätestatud andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnorm ja andmekogu põhimääruse ülesehitus politsei ja piirivalve seaduse §-s 8. Eelnõu § 7 5 punkt 10 . Piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral on vaja koguda andmeid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda riigi territooriumile või sealt lahkuda. Riigipiiri seaduse § 11 lg 1 sätestab, et välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides. Muudatusega tuuakse sõna selgelt välja andmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid. Andmekategooriad on välja toodud PPVS § 16 lg-s 1 ning täpsem andmekategooriate koosseis siseministri 20.12.2007 määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“ 2. peatükis. Eelnõu § 7 5 punktid 11 ja 12 . Muudetavas PPVS sättes on selgelt välja toodud isikuandmete töötlemise lubatavus Schengeni infosüsteemi riiklikus registris. Samuti on kõik olulised Schengeni infosüsteemi riiklikku registrit puudutavad sätted koondatud ühte paragrahvi, millega kaasneb selle registri põhimääruse kehtestamise volitusnormi asukoha muutumine. Schengeni infosüsteemi riikliku registri regulatsiooni muudatused võrreldes olemasolevaga on järgmised: PPVS § 20 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; PPVS § 20 lõige 1 muudetakse ning selles sätestatakse registriandmete töötlemise eesmärk; PPVS § 25 tunnistatakse kehtetuks ning selle olemasolevad lõiked 1 ja 2 viiakse üle PPVS § 20 lõigeteks 2 ja 3; PPVS § 20 lisatakse lg 4, mis annab seadusliku aluse isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Selliselt moodustub ülevaatlik norm, milles on muu hulgas sätestatud, mi s eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu on loodud ning millistest osadest koosneb volitusnormi alusel antud põhimäärus. Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimääruse sätted vaadatakse samuti üle, mistõttu volitusnormi asukoha muutumine ei ole ainus põhjus vastavas põhimääruses muudatuse tegemiseks. Sõnastust ühtlustatakse määrustes (EL) 1986/2006, (EL) 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK artiklites 1 toodud SIS II eesmärgi sõnastusega. Eelnõu § 7 5 punktid 13 ja 14 . Muudatusega sätestatakse selgelt, et andmekogusse kantakse ka reageeriva ressursi ning selle haldamisega seotud andmed. Reageeriva ressursi all peetakse silmas politsei operatiivtegevusse kaasatud ametnikke. Ressurss koosneb isikutest ning neile väljastatud teenistusrelvadest, erivahenditest ning muust varustusest, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks - isikud pluss teenistusrelvad, erivahendid ja varustus. Ressursi haldamine on selle taktikaline juhtimine, näiteks millises koosseisus ning milliste vahendite ja varustusega on patrull komplekteeritud. Politsei reageeriva ressursi patrullide komplekteerimine ja planeerimine avaliku korra tagamiseks on kavandatud teha riigipiiri valvamise infosüsteemis. Lisaks võimaldab selline sõnastus laialdasemat tõlgendamist ka otsingu- ja päästetööde tegevuste planeerimise arendamisel. Riigipiiri valvamise infosüsteemi senine riigipiiri valvamiseks vajaliku ressursi planeerimise osa arendus on olnud funktsionaalne ja sobib lisaks riigipiiri valvamise vajadusele ka teiste politsei reageerivate ressursside komplekteerimiseks. Kogu vajalik patrullide komplekteerimine on mõistlik viia ühtsesse infosüsteemi, mis on senisest funktsionaalsem. Eelnõu § 7 5 punkt 15 . PPVS-i kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerija isikuankeedis andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse, esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. PPVS § 42 lõike 2 kohaselt kehtestab siseminister politseiteenistusse kandideerija isikuandmete ankeedi vormi, kuid volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud politseiteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse, et lisaks ankeedi vormi kehtestamisele tuleb kehtestada ka andmete säilitamise tähtaeg ning see säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Eelnõu § 7 5 punkt 16 . Politseiametniku teenistuslehe säilitamise tähtaega reguleerib PPVS § 46 lõike 2 alusel kehtestatud siseministri määrus. Samas puudub PPVS § 46 lõikes 2 volitus teenistuslehe pidamise säilitamise tähtaja kehtestamiseks määruses. Muudatuse kohaselt lisatakse, et minister kehtestab ka andmete säilitamise tähtaja, mis täpsemalt sätestatakse määruses. Eelnõu § 7 5 punkt 17 . PPVS § 108 10 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole toodud vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks vajalike andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ning see tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Postiseaduse muutmine Eelnõu § 7 6 punktid 1-3 . Postiseaduse isikuandmete kaitset puudutavad mõiste d viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sätestatakse selguse huvides, kes on aadressiregistri vastutav töötleja. Postiseaduse § 34 lõike 1 muutmise eesmärgiks on selgelt välja tuua, et postiteenuse osutajal on õigus postiteenuse osutamise eesmärgil töödelda saatja ja saaja isikuandmeid. Aadressiregistri osas jääb tekst kehtima olemasoleval kujul. Postiseaduse § 34 lõikeid 3 ja 4 puudutavad muudatused sätestavad postiteenuse osutaja võimaluse töödelda isikuandmeid ka muul õiguslikul alusel peale andmesubjekti nõusoleku ning viitab võimalusele kasutada isikuandmeid kolmandale isikule teenuste osutamiseks juhul, kui selleks on olemas õigusaktist tulenev alus. Prokuratuuriseadus e muutmine Eelnõu § 7 7 punkt 1 . Kehtiv prokuratuuriseaduse § 15 1 reguleerib prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimist ning viitab isikuandmete ankeedile, mille kandideeriv isik peab täitma. Eelnõuga täiendatakse § 15 1 lõikega 2 1 , sätestamaks prokuröriteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamise tähtaeg. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 15 1 ei sätesta, kui kaua prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks töödeldud isikuandmeid säilitatakse. Tulenevalt isikuandmete säilitamise piirangu põhimõttest (üldmääruse art 5 lg 1 punkt e) kui ühest isikuandmete töötlemise peamisest põhimõttest, on vaja määrata nimetatud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Eelkõige põhjusel, et säilitatakse ka selliste isikute isikuandmeid, keda prokurörina ametisse ei nimetata. Seetõttu sätestatakse prokuratuuriseaduse § 15 1 lõikes 8 isikuandmete säilitamise tähtajad. Vastavalt lisatavale lõikele 8 säilitatakse isikuandmeid viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist. Eelnõu § 7 7 punkt 2. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 15 1 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et töödeldavate isikuandmete täpsem koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Eelnõu § 7 7 punkt 3. ProksS §15 1 täiendatakse 8 ja 9, mille eesmärgiks on sätestada võimalused piirata teatud juhtudel andmesubjekti õigusi saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ning teostada muid andmekaitse üldmäärusest tulenevaid andmesubjekti õigusi. Piirang võib olla vajalik selleks, et põhjendatud vajaduse korral saaks keelduda kogutud andmete edastamisest või näiteks andmete allika avaldamisest andmesubjektile, sest selline teave võib olla tundliku iseloomuga ja selle avaldamine võib kahjustada näiteks teiste isikute õigusi või riigi julgeolekut. Näitena võib siinkohal tuua olukorda, kus prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimisel selgub teave, et isik on seotud riigi julgeolekut kahjustava tegevusega. Sellisel juhul ei vastaks isik prokuröriteenistusse nimetamise tingimustele, kuid ühtlasi oleks riigi julgeoleku jaoks kahjuks teavitada isikut sellest, et tema tausta kontrollimisel tuli ilmsiks selline teave. Eelnõu § 7 7 punkt 4. ProkS § 43 täiendatakse lõikega 6, mille eesmärgiks on tagada prokuröride konkursikomisjoni liikmete kohustuse hoida saladuses andmed, mis on neile teatavaks saanud seoses komisjonis osalemisega. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine toob selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele, kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 157 1 sätestatud koosseisudega. P õhikooli- ja gümnaasiumiseadus e muutmine Eelnõu § 78 punkt 1 . Muudatusena võetakse kasutusele uus andmekogu nimetus – testide andmekogu. Uus nimetus tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, mis on parajasti ettevalmistamisel. Andmekogu nimetuse vahetus on vajalik põhjusel, et see kajastab paremini andmekogu sisu. Seaduses sõnastatakse testide andmekogu eesmärk (eelnõu § 32 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS § -d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmisel. Seaduses sätestatakse, et testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtajad , kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete puhul tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse . Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus . Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Eelnõu 78 punkt 2. Tegu on vanema taotlusel riigi poolt pakutava teenusega lapsele hariduslike tugimeetmete soovitamiseks. Lisaks sellele, et töötlemise alus tuleneb juba seadusest (nõusolek töötlemise alusena on nö topelt) ning haldusmenetluse raames, toob see praktikas kaasa olukorra, kus lapsevanem taotleb teenust, kuid nõusoleku andmata jätmisel ta seda ei saa või soovitusega mittenõustumisel võtab oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks tagasi ning taotleb kõigi andmete kustutamist. Õiguskindluse ja -selguse huvides peab olema selgelt üks isikuandmete töötlemise alus (õigusaktist tulenev ülesanne onsoovituse andmine õppe ja kasvatuse korraldamiseksning tugiteenuste rakendamiseks). Eelnõu 7 8 punkt 3 . Muudatusega asendatakse vana IKSi termin delikaatsed isikuandmed isikuandmete kaitse üldmäärusele vastava terminiga. Päästeseadus e muutmine Eelnõu § 79 punkt 1. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 6 lõikes 10 on toodud, mis andmeid kogutakse ohutusalase nõustamise käigus. Muuhulgas kogutakse andmeid ka eluruumi kasutaja füüsilise või vaimse erivajaduse kohta (§ 6 lg 10 p 6), s.t terviseandmeid, mis isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmete eriliigiks. Kuivõrd erandid isikuandmete eriliikide töötlemise üldisest keelust tuleks sõnaselgelt sätestada ja selguse mõttes sätestada just seaduses, on seaduse sõnastust täiendatud ja lisatud, et päästeinfosüsteemis on õigus töödelda ka eriliiki isikuandmeid, täpsemalt terviseandmeid. Eelnõu § 79 punkt 2. Muudatus puudutab päästeseaduse §-i 9 1 lõiget 1 ja sellega täpsustatakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu eesmärki. Päästeseaduses sätestatud hädaabiteadete menetlemise andmekogu eesmärgi hulka lisatakse abi- ja infoteadete töötlemisega seotud andmete töötlemine. Abi- ja infoteadete töötlemine on Häirekeskuse ülesanne tulenevalt põhimääruse § 9 punktist 6 ning asjaomaste asutustega sõlmitud halduslepingutest. Kuna lepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks tuleb Häirekeskusel mõnel juhul töödelda ka isikuandmeid (näiteks nimi, telefoninumber, e-posti aadress) ning edastada teated asjaomastele asutustele ning kuna need on Häirekeskuse ülesanded, siis on otstarbekas töödelda andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogus, mitte asutada selleks uut andmekogu. Muudatusega luuakse alus abi- ja infoteadete andmete töötlemiseks hädaabiteadete menetlemise andmekogus. Abi- ja infoteadete Häirekeskuses töötlemise eesmärk on hädaabinumbri „112“ koormuse vähendamine ja seeläbi selle kättesaadavuse parandamine. Selleks on mõistlik mitte-aegkriitilisi teateid menetleda eraldi telefoninumbritel. Abi- ja infoteateid on kasulik koguda hädaabiteadete menetlemise andmekogus, sest paljudel juhtudel võib abi- ja infoteatest kujuneda välja hädaabiteade, mis tuleb suunata hädaabinumbrile „112“. Samuti võib esineda vastupidine olukord. Sellisel juhul ei tule andmeid korduvalt koguda, vaid anda üle menetlemiseks vastavalt kas päästekorraldajale või abi- ja infoteadete menetlejale, kes saab jätkata andmete töötlemist samas andmekogus. Hetkel on Häirekeskusel sõlmitud lepingud abi- ja infoteadete menetlemiseks Keskkonnainspektsiooniga, Maanteeametiga ja mitme erineva kohaliku omavalitsuse üksusega. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadetega seotud andmete töötlemine samas andmekogus aitab tulevikus kaasa Häirekeskuse töö tõhusamaks muutmisele, eriti hädaabinumbri „112“ kättesaadavuse parandamisele. Eelnõu § 79 punkt 3. Muudatus puudutab päästeseaduse §-i 9 1 lõiget 2 ja sellega täpsustatakse samuti hädaabiteadete menetlemise andmekogu eesmärki. Päästeseaduses sätestatud hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantavate andmete lisatakse hulka abi- ja infoteadetega seotud andmed. Muudatuse eesmärk on tagada võimalus töödelda abi- ja infoteadetega seotud andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogus. Detailne andmekoosseis ja asutused, kellele milliseid andmeid edastatakse sätestatakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 79 punkt 4 . Muudatus on vajalik, et seaduses oleks selgelt märgitud, et hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantakse muuhulgas ka abivajaja terviseandmed. Eelnõu § 79 punktid 5 ja 6 . Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kohta kogutakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada vabatahtlikuks päästjaks ning talle esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Samas p äästeseaduse (PäästeS) määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud vabatahtlikuks päästjaks soovija kohta kogutud andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi säilitamise tähtaeg ja andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Samuti on PäästeS-s sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise tähtaega ei ole PäästeS-s ega määruses, mistõttu tuleb PäästeS-i täiendada vabatahtliku päästja tervisekontrolli määruse volitusnormi, et siseminister kehtestab määruses ka vabatahtliku päästja terviseandmete säilitamise tähtaja. Lisaks tuleb muuta määruse pealkirja, mille pealkiri on praegu „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“, sest tulenevalt volitusnormist on määruses reguleeritud ka tervisekontroll. Päästeteenistuse seadus e muutmine Eelnõu § 80 punktid 1 ja 2 . Päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 7 lõige 5 sätestab muuhulgas, et päästeteenistuja tervis peab võimaldama tal täita päästeteenistuja teenistus- või tööülesandeid , ning lõige 4 annab siseministrile õigus kehtestada määrusega päästeteenistuja tervisenõuded, kuid PäästeTS ei sätesta tervisenõuetele vastavuse kontrolli tegemist ega selle tegemise eesmärki. Isikuandmete töötlemise olulised põhimõtted on seaduslikkus ja eesmärgikohasus. See tähendab, et isikuandmeid võib koguda vaid seaduslikul teel ning üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et oleks selgelt mõistetav päästeteenistuja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk, täiendatakse seadust, milles sätestatakse, et päästeteenistuja tervis e kontrolli eesmärk on välistada tal tervisehäired, mis takistaksid päästeteenistusele antud ülesannete täitmist. Päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired on sätestatud siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „ Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Tervisekontrolli andmete säilitamist reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2004. aasta määrus nr 74 „Töötajate terviskontrolli kord“, mille § 7 lõike 2 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Õigusselguse huvides täiendatakse PäästeTS-i alusel kehtestatava päästeteenistuja tervisenõuete määruse volitusnormi. Eelnõu § 8 0 punkt 3 . Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 on nimetatud delikaatse i d isikuandme i d, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb PäästeTS-s senine termin asendada isikuandmete k aitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 8 0 punkt 4 . Päästeteenistusse päästeametniku kohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, kandideeriva isiku isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeteenistusse kandideerijale esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Näiteks kontrollitakse kandideerija kriminaalkorras karistatust, avalikust teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest jne ehk kontrollitakse andmeid, mis välistaks päästeteenistuses töötamise. Lisaks kogutakse teisi päästeteenistujale seaduses sätestatud nõuete täitmist tõendavaid andmeid , nagu kodakondsus, haridus ja tervis , samuti küsitakse päästeteenistusse kandideerija lähedaste andmeid. PäästeTS § 7 2 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole päästeteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu § 8 1 . Kohustatud isik peab rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse üldisi reegleid, välja arvatud juhul, kui RahaPTS-s on sätestatud teistsugune regulatsioon. Rahvaraamatukogu seadus e muutmine Eelnõu § 8 2 . Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 15 1 . Seaduse tasandile tuuakse isikuandmete kogumise eesmärk : rahvaraamatukogu kogub isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud tasude nõudmiseks. Samuti lisatakse seadusesse isikuandmete koosseis, mis on käesoleval ajal sätestatud kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“. Seadusesse on lisatud regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See on vajalik olukorras, kus laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja raamatukogu pidajal ei ole võimalik rakendada §-st 17 tulenevaid tasu nõudeid. Täiendavalt on seaduse tasandile toodud võimalus küsida andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga puudega isikule raamatukogu teenuse osutamiseks. Rahvaraamatukogu seaduse § 15 lõike 6 kohaselt korraldab raamatukogu elanikele, kes tervis e seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine võimaldab seda sätet realiseerida, raamatukogu peab veenduma, et isikul on tulenevalt puudest õigus eriteenuseid saada. R ahvaraamatukogu seaduse § 15 1 lõike 5 kohaselt kontrollitakse lugeja andmete õigsust igal aastal lugeja esimesel külastusel raamatukokku. Sellega tagatakse selgem normi rakendamine. Teavituste edastamiseks ja kojulaenutustel viiviste sissenõudmisel on värsked andmed olulised, kuid nende kontroll peaks toimuma registreerumisest aasta möödumisel, mida saab raamatukogusüsteemides automatiseerida. R ahvaraamatukogu seaduse § 15 1 lõikes 6 täpsustatakse isikuandmete töötlemist rahvaraamatukogu lugejate andmebaasis. Isikustamata andmed on seotud raamatukogude varasemate aastate tegevusest statistiliste koondülevaadete tegemisega ning isikustamata andmeteks võib olla veel ka nt sugu, vanuserühm jne. Statistikaga seotud isikustamata andmeid ei ole võimalik hiljem konkreetse isikuga uuesti kokku viia. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Eelnõu § 83 punktid 1 ja 2 . Rahvastikuregistri seaduse § 2 lõikes 1, § 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1 asenda takse viide isiku andmete kaitse seadusele viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) . Eelnõu § 83 punkt 3. Muudatusega sätestatakse rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguse piirangud kooskõlas eelnimetatud määrusega. Lisaks täiendatakse rahvastikuregistri seaduse §-i 45 uue lõikega 4 selliselt, et vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse rahvastikuregistrisse kantud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud. Muudatus tuleneb vajadusest tagada seaduste omavaheline tehniline kooskõla . Rahvatervise seadus e muutmine Eelnõu § 8 4 . Eelnõus on muudetud registrite eesmärgid selgemaks , et tagada ja mõista paremini registri andmete töötlemise ulatus t . K orrastati ka üldistatud andmekoosseis e (isikukood või sünniaeg) ning vaadati üle vastutava töötleja regulatsioon. Seaduse tasandil kehtestati säilitamise tähtaeg. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. sellekohased kordused jäetakse välja. Paragrahvi 14 1 täiendatakse lõikega 2 , et piirata andmete laialdast kasutamist, arvestades andmete delikaatsust (nakkushaigused, raseduse info jms). Piirang ei puuduta terviseohutuse infosüsteemi. Rahvatervise seaduse alusel asutatud andmekogude puhul korrastati ja aja koha stati registrite eesmärke, et anda paremini edasi nendesse kogutavate isikuandmete kogumise mõtet (levimuse, elumuse jne analüüsiks). Võrreldes kehtiva õigusega on uus andmekogu, mida RTerS-i alusel reguleeritakse , raseduse infosüsteem. Raseduse infosüsteem asutatakse kahe andmekogu , meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Muud andmekogud, mida eelnõuga reguleeritakse, on samal kujul ka praegu kehtiva RTerS-i alusel ning sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga ei ole. Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks . Raseduse infosüsteem asutatakse kahe andmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Põhimäärus (nagu mitmetel teistelgi) täpsusta b selles olevate registrite täpsema arvu ja korra. Andmekogude ümberkorraldamine on ajendatud andmekogumise digiteerimisest ja vajadusest viia andmekogude põhimäärused kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning koondada sarnast eesmärki kandev andmestik ühtsesse registrisse . Riigi infosüsteemi haldussüsteemi s on infosüsteemide kataloog, kuhu kantakse kõik Eestis kasutusel olevad riigi asutatud andmekogud. Raseduskatkestusandmekogu registreerimise taotluse esitamisel selgus, et andmekogu volitusnorm seaduses ning kehtiv põhimäärus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Vajalike muudatuste tegemise ks kutsuti kokku töörühm, mis oma esimesel koosolekul otsustas, et tuleks luua uus infosüsteem meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu baasil. Selline lahendus on kantud pragmaatilistest kaalutlustest, kus rasedus ja sünd on omavahel tihedalt seotud protsess ning andmestiku hindamine oluline protsessi algusest lõpuni. Paragrahvi 2 lõikes kehtestatakse, kes on kohustatud esitama andmeid raseduse infosüsteemi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse andmeesitajate loetelu tervishoiuteenuste osutaja tega , ke llel on pediaatria ja kodusünnitusabi tegevusluba. Pediaatria tegevusloa omajad hakkavad esitama andmeid enneaegselt sündinud laste kohta. Kodusünnitusabi tegevusloa omajad peavad esitama andmeid nende poolt vastu võetud laste sünd ide kohta . Kolmandas lõikes on üldistatult nende andmete loetelu, mida töödeldakse raseduse infosüsteemis. Raseduse infosüsteemi põhimääruses tuuakse juba kogutavate andmete koosseisud täpsemalt esile – tegemist on koondiga kahe varasema pinnalt. Seega seisnevad muudatused peamiselt andmekogude eesmärkide korrastamises (levimuse ja elumuse analüüs imiseks, statistika ja teadustöö tegemiseks jms) ja andmekoosseisude sõnastuse korrastamises (kaotatakse loetelus korduv sõna „andmed“, täpsustatakse koosseise juba kogutavate andmete pinnalt). Samuti kehtestatakse andmekogu põhimäärus spetsiifiliste andmekogude puhul edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lisaks tuuakse võrreldes varasemaga säilitamise tähtajad seaduses , kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ja andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi vältel , et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus suureneb ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse alusel andmeid tähtajatult. Logi si d ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule ja määratakse kindel säilitamise tähtaeg. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine registris on üldiselt maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe ja nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatul t on kõigi meie meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll järgmistes tegevustes : Ravi kvaliteedi pikaajaline jälgimine. Seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada eri perioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ja var em kogutud andmete ning isikustatud andmete olemasolu. Võrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki Eestis diagnoositud haigusjuhte ja mille abil saab teha võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja mustrite jälgimine määravad tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Edaspidi muutub ka andmekogu vastutav töötleja, mis määratakse lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud (Tervise Arengu Instituut, Terviseamet). Volitatud töötleja jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistril e , kuna selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline isik – Tartu Ülikool. Seega muudetakse ülejäänud registrite volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks , kui volitatud töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus e muutmine Eelnõu § 85 punktid 1 ja 2 . RKESS § 4 sõnastatakse uues ti . A lates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõu deid ning lähtuda eriseaduses sätestatust. Õigusruum, millest tuleb edaspidi lähtuda, võib olla hõlmatud nii andmekaitse üldmääruse, Eesti isikuandmete kaitse õigusaktide ja ka erivaldkonna õigusaktidega. Seega on sättesse lisatud viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. RKESS § 34 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. U us isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandme te (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva määruse valguses on terminid ühtlusta tud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka rii gisiseseid õigusakte, on sama de mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus e muutmine Eelnõu § 86 punktid 1 ja 2. Seoses sellega, et meditsiiniline sünniregister muudetakse raseduse infosüsteemi osaks ja sellesse koondatakse ka RKSS-s reguleeritud raseduskatkestusandmekogu, tuleb muuta ka vastavas osas RKSS-i. Vastavad sätted andmekogu reguleerimiseks tunnistatakse RKSS-s kehtetuks. Edaspidi on rasedusega kulgev protsess hõlmatud ühtses andmekogus ja seda rahvatervise seaduse alusel. RKSS § 25 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. U us isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandmed (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva määruse valguses on terminid ühtlusta tud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka Eesti õigusakte, on sama de mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. Ravikindlustuse seadus e muutmine Eelnõu § 87 punkt 1. Kuna ravikindlustuse andmekogu nimetus ning regulatsiooni kajastav asukoht muutus, muudetakse RaKS-is läbivalt sõnad „ravikindlustuse andmekogu“ sõnadega „haigekassa andmekogu“ vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega (vt rohkem eelnõu § 7 juurest). Eelnõu § 8 7 punkt 2. RaKS-i täiendatakse §-ga 131, mis sätestab kindlustuskaitse tõendamise nõuded. Kindlustuskaitse tõendamise regulatsioon on jäänud oma sisult samaks kehtiva RaKS-i regulatsiooniga, küll on sättes muudetud andmekogu nimetus, kus kindlustuskaitse andmeid töödeldakse (vt eelmine punkt). Samuti on jäetud välja regulatsioonist „haigekassakaart“, kuna haigekassakaarte enam ei väljastata. Seega viiakse õigusruum kooskõlla praeguse praktikaga. Kindlustuskaitse tõendamise sätted viiakse RaKS-i 2. peatüki 2. jaosse pärast dokumentide ja andmete esitamise sätteid. Lõike 1 alusel isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel. Andmekogusse kannete tegemine on reguleeritud HKS-iga. Lõikes 2 korratakse praegust RaKS-i § 19 lõike 11 sõnastust, mille kohaselt töötajate ja ametnike kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse haigekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel. Lõikes 3 korratakse praegust RaKS-i § 19 lõike 3 sõnastust, mis sätestab juhud, millal haigekassa võib andmekogusse teha kande oma algatusel. Lõige 4 sätestab dokumentide loetelu, millega isik oma kindlustuskaitse tõendab (kehtiva RaKS-i § 21 lõige 1. Lõike 5 kohaselt võib haigekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi (kehtiva RaKS-i § 21 lõige 2). Lõiked 6 ja 7 sätestavad Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise ja kasutamise tingimused (kehtiva RaKS-i § 21 lõiked 3 ja 4). Eelnõu § 8 7 punkt 3 . RaKS-i 2. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks . Kehtetuks tunnistamise aluseks on nimetatud jaos olevate sätete üleviimine HKS-i ja RaKS-i § 13 1 . Kehtiva 3.jaos on sätestatud ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse regulatsioon. Ravimiseadus e muutmine Eelnõu § 88 punktid 1–4 . Esimene muudatus on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisanduva peatükiga 3 2 (vt selgitusi vastava sätte juures). Tegemist on pigem tehnilise muudatusega, aja koha stades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS - ga. Sõnastus on eelnõu kohaselt sarnane teiste andmekogude regulatsioonidega. Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega eri valitsemisalade s asutatakse ja määratletakse ka selle registri täpsem kord edaspidi vastava valdkonna ministri määrusega. Kuna nii proviisorite ja farmatseutide registris (isikuandmed) kui ka retseptikeskuses (eriliiki andmed) töödeldakse nii isiku- kui ka eriliiki andmeid, korrastatakse nende andmekogude regulatsioonis nii volitusnormi sisu ja täpsustatakse töödeldavate andmete üldkoosseis seaduses. Relvaseaduse muutmine Eelnõu § 89 punkt 1 . Muudatuse kohaselt täiendatakse RelvS §-ga 35 2 , milles nähakse ette käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamine. Kehtivas RelvS-s sellisel kujul andmete säilitamist reguleeritud ei ole. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete säilitamine on reguleeritud registri põhimääruses, kuid paljude selliste andmete, mida registrisse ei kanta, säilitamise tähtaegu ei ole õigusaktides sätestatud. Need on kehtestanud PPA peadirektor , arvestades seni kehtinud avaliku teabe seadust, isikuandmete kaitse seadust jt õigusakte. Arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid, tuleb isikuandmete säilitamise tähtajad kehtestada aga seaduses või määruses. Kuivõrd paljusid RelvS-i alusel tehtavaid toiminguid (haldusmenetlus) ei reguleerita täpsemalt määruse tasandil, on mõistlik tuua üldised tähtajad seadusesse. Tähtaegade kehtestamisel on arvestatud praegu kehtivaid tähtaegu ning nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. RelvS § 35 2 lõikes 1 sätestatakse, et tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas nendega seonduvaid isikuandmeid, säilitatakse 30 aasta t pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. Lõikes 2 nähakse ette, et RelvS 35 2 lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ja nendega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: 1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja tühistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks 10 aasta t pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist ; 2) asutustele, mis on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta t pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. Lisaks on vaja sätestada eraldi isikuandmete säilitamise tähtaeg näiteks sellisteks juhtudeks, kui isik taotleb RelvS-i alusel luba, kuid seda mingil põhjusel talle ei väljastata ehk tema andmeid registrisse ega relvatoimikusse ei kanta. Selleks sätestatakse, et RelvS § 35 2 lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse kõnesoleva seaduse alusel läbiviidud haldusmenetlustes kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. RelvS-s sätestatav isikuandmete töötlemise õigusraamistik on sarnane Eestis seni rakendatuga ning sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemisel ega andmete säilitamisel ei tehta. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. RelvS-s isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täpsustamine tagab andmesubjektide õiguse parema kaitse. Isikutele on selge d nende isikuandmete töötlemise alused ja andmete säilitamise tähtajad. Sihtrühm, keda kavandatavad muudatused mõjutavad , on väike , hõlmates seniseid ja tulevasi relvaloa omanikke või RelvS-i alusel tegevusluba taotlevaid isikuid. Eelnõu seadusena rakendamisega kulusid ja tulusid ei kaasne. Eelnõu § 89 punkt 2. Muudatusega lisatakse relvaseaduse §-i 83 29 uus lõige 5 1 , millega sätestatakse relvaseaduse alusel läbiviidava taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Kehtivas seaduses kogutud isikuandmete säilitamise tähtaega ette nähtud ei ole, kuid sellise tähtaja kehtestamine on vajalik, et tagada taustakontrollile allutatud isikute isikuandmete töötlemise asjakohasus ja vajalikkus. Relvaseaduses sätestatakse, et isiku sobivuse hindamiseks sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja olulise osaluse omandamiseks, ettevõtja juhtimiseks ja ettevõtjas töötamiseks teeb Politsei- ja Piirivalveamet taustakontrolli. Taustakontrolli tegemise peamine põhjus on vajadus tagada riigi julgeolek. Taustakontrolli tehakse isikute kohta esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (Politsei- ja Piirivalveamet või Tehnilise Järelevalve Amet) taotluse tegevusloa saamiseks. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie aasta möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on perioodiline. Samas võib Politsei- ja Piirivalveamet kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Need kahtlused saavad tekkida Politsei- ja Piirivalveametile esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita. Kontrollimine lõpetatakse, kui isik lahkub töölt või loobub kandideerimast töökohale, kuid taustakontrolli menetlus on juba alanud. Sellise tähtaja sätestamine on sõjarelvade käitlemisega seonduvaid julgeolekuriske arvestades sobiv ja vajalik ning ühtlasi aitab ennetavalt reageerida võimalikele kaasnevatele julgeolekuriskidele. Riigihangete seadus e muutmine Eelnõu § 9 0 . Riigihangete registris hoitakse neid isikuandmeid, mida riigihangete seaduse alusel on hankijal õigus ja osaliselt ka kohustus riigihankes osaleva ettevõtja käest küsida. Sellised andmed on näiteks: 1) andmed hankelepingut täitma asuvate füüsiliste isikute hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse kohta; 2) andmed ettevõtja enda või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme või konkreetses riigihankes ettevõtjat esindava isiku süüteo korras karistatuse kohta kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise, korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise, riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise, maksualaste süütegude, laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 3) andmed riikliku või kohaliku maksu, makse või keskkonnatasu võlgade kohta; 4) andmed keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste rikkumise kohta. Füüsiliste isikute kohta hoitakse andmeid registris 25 aastat, seejärel need andmed kustutatakse. Andmeid ja dokumente, mis füüsilise isiku andmeid ei sisalda, säilitatakse tähtajatult. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2 kohaselt tuleb kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Registris ei ole võimalik eristada, millised riigihanked on tehtud struktuurivahenditest ja millised mitte, ega ole võimalik üheselt kindlaks määrata, millal selliste riigihangete dokumentide säilitamise tähtaeg saabub. Igas riigihankes on see tähtaeg erinev, tulenevalt sellest, kui pika aja jooksul viiakse riigihange läbi, kui pikaajaline on projekt ise, millega seoses võidakse korraldada mitu riigihanget, ning juhul, kui toetuse väljamaksmisel tekivad vaidlused, võib see aeg olla pikem. Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest arvates piiratakse registris isikute ligipääsu registris hoitavatele andmetele füüsiliste isikute kohta. Andmetele on ligipääs registri peakasutajal, kelleks on Rahandusministeeriumi registri kasutajatoega tegelevad töötajad. Enda läbiviidud riigihangetele on ligipääs näiteks ka hankija peakasutajal ning samamoodi on enda esitatud pakkumustele ligipääs pakkuja peakasutajal. Õ igustatud huvi korral on isikul (nt ajakirjanikule) juurdepääs riigihangete registris asuvatele andmetele ka pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest. Eesmärgiks on tagada suurem läbipaistvus, võimaldades teatud isikutel väga selge huvi olemasolul saada juurdepääs riigihangetega seonduvatele isikuandmetele. Praktikas töödeldakse registris nii hankijate andmeid, kui ka nende toetuse saajate andmeid, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankijad. Seetõttu tuleb RHS-is ette näha toetuse saajate andmete töötlemiseks õiguslik alus. Selleks võetakse eelnõus võetakse kasutusele ka termin „toetuse saaja“, mis tähistab isikut, kelle andmeid riigihangete registris töödeldakse, kuid kes ei ole samal ajal hankija RHS-i mõttes. Kuna toetuse saaja oste reguleerivad mitmed erinevad õigusaktid, nii seadused, kui määrused, siis kasutatakse nende tähistamiseks sõnastust „toetuse saaja oste reguleerivad õigusaktid“. Kavandatavate muudatustega seonduvalt muudetakse tulevikus ka riigihangete registri põhimäärust. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine Eelnõu § 9 1 . Riigikaitseliste sundkoormiste (edaspidi sundkoormis) määramise ettevalmistamisel ja määramise otsustamisel töödeldakse sundkoormatava vara omaniku või valdaja isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik sundkoormise määramiseks. Samuti hoitakse tsiviiltoetuse registris vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute ning sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinike andmed. Eelnõuga nähakse ette, et sundkoormise määramiseks võib töödelda koormata kavatsetava või koormatud vara omaniku andmeid. Sundkoormise määramisel lähtutakse eelkõige varast kuid sundkoormise teatavaks tegemiseks ja täitmiseks on vajalik teada omaniku või valdaja andmeid (ees- ja perekonnanimi, elu- ja/või asukoht, isikukood). Vastavat teavet hoitakse tsiviiltoetuse registris. Riigikaitseseaduse muutmine Eelnõu § 92 punktid 1 – 3 . Riigikaitseseaduse muudatusega sätestatakse selgemalt õigus töödelda mobilisatsiooni registris sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamisega seoses nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Samuti antakse õigus töödelda isikuandmeid sundtöökohustuse panemise otsustamisel ja isiku erikorra ajal kaitseväeteenistusse võtmisel. Kaitseväeteenistusse võtmise ja kaitseväeteenistuses viibimise ning kaitseväeteenistusalaste tagatiste määramise korral lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduse olevast regulatsioonist. Eelnõu § 9 2 punkt 4 . Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed ja lisaturvameetmed (kaitseabinõud) on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 23.09.2006 määrusega nr 16 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ (edaspidi määrus). Määrus sätestab objekti valdajatele kohustuse rakendada objektil sõltuvalt selle kategooriast erinevaid kaitseabinõusid, mis teatud objektidel hõlmab ka objekti valdaja kohustust tuvastada objekti teenindavate või külastavate isikute isikusamasus (objektile sisenemisel ja väljumisel) ning sealjuures registreerida nende isikuandmed. Konkreetse kategooria (A–F kategooria objekt) füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud määruse lisades 6–9 (asutusesiseseks kasutamiseks). Riigikaitseseaduse § 87 lõikes 2 sätestatud volitusnorm annab määruse reguleerimisala ulatuse (punktid 1–6), kuid praegu puudub sõnaselge volitus kaitseabinõude kohaldamisel töödeldavate andmete kategooriate kehtestamiseks ning isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas olevate isikuandmete töötlemise üksikasjade või erisuste reguleerimiseks. Kuigi määruse volitusnormi (§ 87 lg 2 p 6) kohaselt võib määrusega kehtestada vajaduse korral ka muud riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamise nõuded, tuleks parema selguse tagamiseks anda riigikaitseobjekti külastava andmesubjekti isikuandmete töötlemise nõuete kehtestamiseks vajalik volitusnorm praegusest täpsemas sõnastuses. Volitusnormi ulatuse selgema piiritlemise eesmärgil täiendatakse eelnõuga riigikaitseseaduse § 87 lõiget 2 punktiga 51, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada riigikaitseobjekti kaitse korras ka isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel. Eelnõu § 92 punkt 5. Vt selgitusi julgeolekuasutuste seaduse muutmise juures. Riigikontrolli seaduse muutmine Eelnõu § 93 punkt 1. Riigikontrolli seaduses (RKS) tehakse täpsustus, et Riigikontroll lähtub oma ülesannete täitmisel ja nende täitmise raames isikuandmete töötlemisel oma eriseadusest. Vastav viide on kooskõlas uue IKS § 2 punktiga 2, kus üldmäärust ja uut IKSi kohaldatakse põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseadustes. Eelnõu § 93 punkt id 2 ja 3 . § 15 lõiget 2 punkti 2 muudetakse viisi, et Riigikontrolör kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised, sealhulgas isikuandmete kaitse ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad. Järgneva täiendusega täpsustatakse, mida peab vastav juhend sisaldama. Seal tuleb käsitleda andmesubjekti õiguste teostamise korda, isikuandmete säilitamist, arhiveerimist ja kustutamist. Lisaks tehakse viide isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 lõikele 2, kus on sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise alused ja vastavad kaitsemeetmed. Eelnõu § 93 punkt 4. M uudatustega täpsustatakse, millistel eesmärkidel võib Riigikontroll isikuandmeid töödelda ning lisatakse, et võimalusel kasutatakse kontrolliaruande koostamiseks pseudonüümitud andmeid. Eesmärgid tulenevad RKS §-dest 6–7 1 . Eelnõu § 93 punkt 5. § 50 täiendatakse lõikega 2 2 , mis ütleb, et kontrolliaruandes ei avalikustata isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see puudutab kontrolliaruandes sisalduvad tähelepanekud, hinnangud ja ettepanekud või puudub isikut, kes tegutseb käesoleva seaduse § 7 nimetatud asutuse või isiku nimel. Kontrolliaruandes võib esitada hinnanguid ja tähelepanekuid jne viidates konkreetsele füüsilisele isikule, kui see on vajalik Riigikontrolli ülesannete täitmiseks. Lisaks võib avalikustada isikut kaudselt tuvastada võivat informatsiooni, kui see aitab kaasa kontrolliaruandes kirjeldatud probleemide näitlikustamisele. Isikuandmete avalikustamine peab vastama isikuandmete kaitse üldpõhimõtetele, sealhulgas olema eesmärgipärane ja kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Veel võib avalikustada selliste isikute andmeid , kes osalevad kontrolliaruande koostamisel aruteludes või kes annavad muul viisil oma tööülesannetest tulenevalt Riigikontrollile teavet. Eelnõu § 93 punkt 6. Sätestatakse andmesubjekti õiguste piiramise alused selleks, et tagada Riigikontrolli ülesannete täitmine. Andmesubjekti õigust saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta võib piirata, kui see kahjustab teise isiku õigusi või vabadusi või kui see takistab Riigikontrolli töö eesmärkide täitmist. Teise inimese õiguste või vabaduste kaitseks võib isikuandmete väljastamist piirata, kui tegu on kaitstavate isikuandmetega (st need ei ole kogutud avalikest allikatest) ning need on Riigikontrollile edastatud (nt andmekogudest) oma tööülesannete täitmiseks. Andmesubjekt võib enda andmete kohta teha päringu andmete algallikale. Lisaks võib teabe andmist piirata, kui suurte andmemassiivide väljastamine tekitab ülemäärast bürokraatiat ja takistab ebaproportsionaalselt Riigikontrolli põhiülesannete täitmist. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Eelnõu § 9 4 punkt 1 . Muudatusega asendatakse seaduses sõnapaar „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki isikuandmeid“. Seda põhjusel, et isikuandmete kaitse üldmäärus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel terminit eriliiki isikuandmed. Eelnõu § 94 punktid 2 ja 3. R iigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) §-st 1 tulenevalt on julgeolekukontroll seotud riigi julgeoleku tagamisega, mistõttu ei kuulu julgeolekukontrolli raames isikuandmete töötlemine Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse. Hoolimata sellest tuleb aga RSVS § 49 täiendada selliselt, et üheselt oleks lubatud isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete, töötlemine julgeolekukontrolli teostamisel ning samuti õigus rakendada vajadusel andmesubjekti õiguste piiranguid. RSVS § 47 sätestab julgeolekukontrolli teostamise alused ning sama seaduse § 49 lg 1 sätestab, et julgeolekukontrolli teostatakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras, arvestades RSVS sätestatud erisusi. RSVS § 47 lg 1 kohaselt seisneb julgeolekukontrolli teostamine üksnes RSVS §-s 32 ja 42 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning tehtavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks. RSVS § 47 lg 6 kohaselt võib julgeolekukontrolli teostada üksnes juhul, kui isik on selleks andnud RSVS § 27 lg 10 p-s 3 nimetatud nõusoleku. Seega õiguslikult töödeldakse isikuandmeid andmesubjekti nõusolekul. Samas tuleb arvestada, et julgeolekukontrolli teostamisel ei töödelda üksnes riigisaladusele juurdepääsuõigust taotleva isiku (edaspidi taotleja) isikuandmeid, vaid ka temaga seotud isikute isikuandmeid. Näiteks olukorras, kus kontrollitakse taotleja pangakonto väljavõtet või tema suhtlusringkonda. Sellisel juhul saab üldjuhul julgeolekukontrolli teostavale asutusele teatavaks ka kolmandate isikute isikuandmed. Sellisteks olukordadeks peab isikuandmete töötlemise õigus ja andmesubjekti õiguste piirangud tulenema seadusest. Piirangute osas selgitame, et taotlejal on küll õigus tutvuda tema kohta julgeolekukontrollis kogutud teabega, kuid vastavat õigust ei tohiks automaatselt olla taotlejaga seotud kolmandal isikul. Kuivõrd RSVS § 49 lg 1 kohaselt teostatakse julgeolekukontrolli julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras, arvestades RSVS-s sätestatud erisusi, on õiguslikult oluline sätestada isikuandmete töötlemise alused, sh eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus, ja andmesubjekti õiguste piirangud julgeolekuasutuste seaduses. Riikliku statistika seaduse muutmine Eelnõu § 9 5 . Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (9.03.2018) §-s 6 on sätestatud isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloo ja riikliku statistika vajaduseks. Paragrahvi 6 lõikes 7 reguleeritakse isikuandmete töötlemine andes vastutavale või volitatud töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise õiguse niivõrd, kuivõrd nende õiguste teostamine tõenäoliselt muudab võimatuks teadus- või ajaloouuringu või statistilise eesmärgi saavutamise või takistab seda oluliselt. Konfidentsiaalsete andmete levitamine teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on lubatud isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustel. Kuna riikliku statistika tegija sõlmib konfidentsiaalsete andmete levitamiseks teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks andmeedastuslepingu, siis riikliku statistika tegijal on õigus keelduda andmeedastuslepingu sõlmimisest, kui ei ole täidetud isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimused. Ruumiandmete seadus e muutmine Eelnõu § 9 6 . Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 sisaldab viidet avaliku teabe seadusele, mis ei ole vajalik, kuna avaliku teabe seaduses sätestatud üldreeglid kohalduvad nagunii. Seetõttu nähakse ette selle kehtetuks tunnistamine. Seadme ohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 97 . Seadme ohutuse seaduse muudatus on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva põhimõttega, mille järgi peab andmete töötlemise korral sätestama selle eesmärgi. Lisaks eesmärgi sätestamisele parandatakse sätte sõnastust. Seejuures „andmete kogumine ning kättesaadavaks tegemine“ iseenesest ei ole asjakohane eesmärk, mistõttu on seadme ohutuse seaduse §-st 12 see lauseosa välja jäetud. Sotsiaalhoolekande seadus e muutmine Eelnõu § 98 punktid 1 ja 2. Sotsiaalhoolekande seaduse ( SHS ) § 55 lõike 1 punkti s 6 ning SHS § 66 lõike 1 punkti s 6 loobutakse teenuseosutaja kohustuste määramisel viitest isikuandmete kaitse seadusele, kuna olenevalt ülesandest ja teenuse sisust tulenevad edaspidi nõuded nii andmekaitse üldmäärusest, uuest isikuandmete kaitse seadusest kui ka eriseadustest. Seetõttu tunnistatakse vastavad sätted kehtetuks. Eelnõu § 98 punkt 3 . SHS § 8 3 lõikes 3 täpsustatakse teenuseosutaja kohustust andmete säilitamise kohta . Kuna valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ühtselt kogutavate andmete koosseisud, siis tuuakse seaduses eraldi välja ka andmete säilitamise tähtaeg. Nõuete esitamisel lähtutakse aegumise tähtajast, mis on lepingulise suhte korral maksimaalselt 10 aastat. Eelnõu § 98 punkt 4. SHS § 141 lõike 2 sissejuhatav lause osa muudetakse sarnase ks teiste andmekogude volitusnormidega, aja koha stades seaduse sõnastu st ja tagades kooskõla AvTS-ga. Volitusnormi piiride osas kaotatakse punkt ist 5 senine andmete säilitamise põhiregulatsioon ja asendatakse andmeandjate loetelu ja neilt saadavate andmetega. Kuna säilitamine tuuakse seaduse tasandile (tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega), asendatakse senine punkt andmeandjate ning neilt saadavate andmetega , st et edaspidi on volitusnormis selgelt öeldud, et põhimääruses nimetatakse ka teised andmeandjad koos neilt saadavate andmete koosseisudega. Volitusnormi kohaselt võib vajadusel põhimääruses kehtestada andmete säilitamise täpsema korra (nt alusandmete ja logide säilitamine) . Eelnõuga muudetakse ka andmekogu vastutavat töötlejat, kelleks on edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Muudatus lähtub sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Sama lähenemist on kasutatud läbivalt Sotsiaalministeeriumi andmekogu eesmärkidest ja selles töödeldavatest andmetest lähtuvalt. Eelnõu § 98 punkt 5. SHS § 142 1 punktides 1 ja 5 asendatakse sõnad „kontaktandmed“ sõnadega „ elukoha- ja kontaktandmed“. See on kooskõlas ka põhimääruses (ja selle lisas) toodud andmetega. Eelnõu § 98 punkt 6. SHS § 144 täiendamine lõikega 2 1 kannab samuti senise registri regulatsiooni korrastamise eesmärki, kuna ka muude omavalitsusüksusele vabatahtlike teenuste või toetuste korral tuleb lähtuda siiski kannete tegemisel registrisse kogutavate võimalike andmehulkade koosseisust. Tegemist on selguse loomisega kogutavate s andmehulkades. Eelnõu § 98 punkt 7. SHS § 145 1 täienda mine on seotud § 141 lõike 2 muutmisega . Nimelt ei reguleerita edaspidi andmete säilitamist mitte põhimääruses, vaid seaduse tasandil (vt vastavalt § 141 lõike 2 kommentaari). Sotsiaalseadustiku üldosa seadus e muutmine Eelnõu § 99 punktid 1–3. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lõikes 1 muudetakse infosüsteemi eesmärk selgemaks, lõikes 2 täiendatakse ja ajakohastatakse infosüsteemi volitusnormi. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, määrates infosüsteemi vastutav töötleja, kelleks on Sotsiaalkindlustusamet. Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtaeg (§ 39 lõike 2 muudatus). Säilitustähtaegade sätestamisel on punktis 1 arvestatud asjaoluga, et pensioni arvestamiseks vajalikud alusandmed võivad tekkida läbivalt isiku aktiivse tööea ajal ning nähakse ette andmete säilitamine 75 aastat pärast isiku surma. Näiteks andmete pikk säilitamisaeg on vajalik toitjakaotuspensioni määramiseks pärast toitja surma. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lõike 2 alusel on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel – alla 18-aastased lapsed, alla 24-aastased õppurid, toitja mittetöötaval lesel, kel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta ja teistel eelnimetatud paragrahvis loetletud isikutel. Toitjakaotuspensioni määramisel arvestatakse toitja pensionistaaži ja tema vanaduspensioni suurust. Samuti sätestatakse riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi ja ohvriabi, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ning erihoolekandeteenuse andmete säilitamine 10 aastat pärast eelnimetatud toetusele või teenusele õiguse lõppemist. Nii lähtutakse elatisabi andmete säilitamise puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõikes 2 ning § 164 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumine on peatud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna elatisabi maksmine on seotud lapse elatisnõuetega ning elatise nõudeid ja elatisabi nõudeid nõutakse sisse ühises täitemenetluses, on elatisabi andmeid vaja säilitada sama kaua, kui on elatisnõude aegumistähtaeg. Lisaks sätestatakse puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmete säilitamine 10 aastat pärast isiku surma ning nähakse ette erisus (punkt 4), et lapsel puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid tuleb säilitada 60 aastat pärast lapsel puude raskusastme tuvastamise viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Erisus on vajalik, kuivõrd puudega last vähemalt 8 aastat kasvatanud isikul on õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne üldist vanaduspensioniiga (RPKS § 7). Lapsinvaliidsuse tuvastamise andmete ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmete säilitamine 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseeast invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Sarnaselt puudega last kasvatanud vanemale on ka lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatanud vanemal õigus jääda soodustin gimustel vanaduspensionile. Seega on lapsel puude tuvastamise, lapsinvaliidsuse ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmed vajalikud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel, et kontrollida soodustusele õigustatust. Säilitustähtaegade möödumisel andmed anonüümitakse. Infosüsteemi logiandmete säilitamise tähtaeg sätestatakse infosüsteemi põhimääruses. Punkt 3 sätestab üldise põhimõtte ja tähtaja, mil andmed andmekogus anonüümitakse. Spordiseadus e muutmine Eelnõu § 100 punkt 1. Seaduses täpsustatakse andmekogu pidamise eesmärke (§ 6 1 lg 1). Andmekogu pidamise eesmärgid on praegu reguleeritud andmekogu põhimääruses (sh andmete kogumine treenerikutse andmiseks). Samuti tuuakse seadusesse andmekategooriad: andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. Isikuandmetena kogutakse: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid, kontaktandmeid, andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmed ja kontaktandmed. Punktides 2 ja 3 toodud andmed on vajalikud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmiseks. Isikuandmete loetellu lisatakse veel spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmed ja andmed spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades. Soovitakse saavutada olukord, kus spordivaldkonnal ja avalikkusel on täielik ja ajakohane teave Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtidest. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus. Teiseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus riigil ja spordivaldkonnal on täielik ja ajakohane ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi katusorganisatsioonides (juhtkonnas, komisjonides või ekspertrühmades). Ülevaate olemasolu võimaldab praegusest paremini koordineerida Eesti esindajate osalemist rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides ning vahetada informatsiooni rahvusvahelisel tasandil toimuvast. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus. Spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas kehtiva õiguse kohaselt üheks kriteeriumiks spordialaliitudele riigieelarvelise toetuse määramisel. Muudatusega saavutatakse olukord, kus spordialaliitudel ei ole vaja eraldi enam andmeid Kultuuriministeeriumile toetuse menetlemise protsessis esitada. Eelviidatud andmete esitamisega (nt 30 päeva jooksul alates esindaja valimisest või määramisest rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni esindajaks või esindaja volituste lõppemisest ja tegevjuhi valimisest või määramisest või tema volituste lõppemisest) ning uuendamisega (minimaalselt üks kord aastas) Eesti spordiregistris koos muude andmetega tõstab andmeandjate halduskoormust minimaalselt. Seadusega antakse õigus määrata andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 100 punkt 2. Spordiseaduse § 9 1 täiendatakse lõikega 8, tuues seadusesse maksimuma ja (kuni 3 aastat) treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisega seotud isikuandmete ( toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi ja isikukood) säilitamiseks. Vastav põhimõte on seni sätestatud kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ § 19 lõikes 1. Eelnõu § 10 0 punkt 3. V astava muudatusega luuakse seaduslik alus, et riiklik dopinguvastane organisatsioon või spordiorganisatsioon saaks vajadusel töödelda isiku terviseandmeid. Pakutud sõnastus toob välja andmete kogumise eesmärgi, loob õigusselguse ning tagab jätkuva usalduse dopinguvastase organisatsiooni ja spordiorganisatsioonide vastu, kes teostavad dopinguvastaseid toiminguid. 2003. aastal toimunud ülemaailmsel spordidopingu konverentsil võeti ühehäälselt vastu maailma dopinguvastane koodeks ( The World Anti-Doping Code ), mida on riigiti tunnustatud nn Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. Kultuuriminister allkirjastas Kopenhaageni deklaratsiooni 2003. aasta juunis. Maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid kinnistab omakorda UNESCO Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Eesti kiitis heaks Vabariigi Valitsuse 5.07.2007. a korraldusega nr 335. Riiklik dopinguvastane organisatsioon on maailma dopinguvastasest koodeksist tulenev termin, mis tähendab juriidilist isikut, millele iga riik on omistanud peamise pädevuse ning pannud kohustuse kehtestada ja rakendada dopinguvastaseid reegleid, juhtida proovide võtmist, hallata testitulemusi ning arutada asju riiklikul tasandil. Eestis on vastavaks dopinguvastaseks organisatsiooniks sihtasutus Eesti Antidoping. Dopinguvastase tegevuse all mõeldakse maailma dopinguvastases koodeksis ja rahvusvahelistes standardites sätestatud toiminguid, mida teevad dopinguvastased organisatsioonid ja nende kolmandatest isikutest esindajad eesmärgiga teha kindlaks, kas dopinguvastaseid reegleid on rikutud, ning mis hõlmavad asukohateabe kogumist, testide tegemist, tulemuste haldamist, kontrollimist, kas sportlasepoolne keelatud aine või keelatud võtte kasutamine on toimunud rangelt õiguspärase ja dokumenteeritud ravi otstarbel, osalejate koolitamist nende õiguste ja kohustuste valdkonnas, dopinguvastase reegli rikkumiste uurimist ning õigusliku menetluse alustamist nende suhtes, kes on väidetavalt sellise rikkumise toime pannud. Maailma dopinguvastase koodeksi artikli 14.6 kohaselt võivad dopinguvastased organisatsioonid koguda, säilitada, töödelda või avaldada sportlaste ja muude isikute isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning juhul, kui see on vajalik ja kohane koodeksi ja rahvusvaheliste standardite (sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvahelise standardi) alusel dopinguvastaste toimingute tegemiseks. Maailma dopinguvastase koodeksiga seotud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvaheline standard määratleb olulise põhimõtte, et dopinguvastased organisatsioonid peavad kaitsma töödeldavaid isikuandmeid piisavalt nii selleks, et täita õigusnorme, kui ka selleks, et tagada organiseeritud spordiga tegelevate isikute jätkuv usaldus dopinguvastaste organisatsioonide vastu. Kultuuriministeerium leiab, et SA Eesti Antidoping ettepanek on põhjendatud ja spordiseaduse muudatusega loodav õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks aitab tagada organiseeritud spordiga tegelevate isikute jätkuva usalduse dopinguvastaste organisatsioonide vastu ning loob õiguskindluse ka dopinguvastaseid toiminguid läbiviivatele organisatsioonidele. Strateegilise kauba seaduse muutmine Eelnõu § 101 . M uudatus on vajalik selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 21 1 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). Söödaseadus e muutmine Eelnõu § 102 punktid 1–3. Eelnõus täpsustatakse registri eesmärgi sõnastust ja muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 102 punkt 4 . Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta . Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus e muutmine Eelnõu § 103 punkt 1 . Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses §-s 131 olemas; esitatakse registri eesmärk; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 103 punkt 2 . Eelnõus esitatakse andmete kategooria, tuues konkreetselt välja isikuandmed. Eelnõu § 103 punkt 3. Kustutatakse viide isikuandmete kaitse seadusele. Taimekaitseseadus e muutmine Eelnõu § 104 punkt 1 . Eelnõus muudetakse taimetervise registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 103 olemas; määratakse registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 104 punkt 2 . Eelnõus sätestatakse taimekaitsevahendite registri eesmärk, muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 104 olemas; esitatakse andmete kategooriad, tuues välja konkreetselt isikuandmed; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses . Määrus tuleb uuesti kehtestada, vt põhjendusi eelmise alapunkti juurest. Eelnõu § 104 punkt 3. Jäetakse välja viited isikuandmete kaitse seadusele ning avaliku teabe seadusele. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus e muutmine Eelnõu § 105 punkt 1 . Muudatusena täpsustatakse seaduses Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärki (eelnõu § 3 1 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS § -d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmisel. Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 3 1 lõige 2). Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 3 1 lõiked 5 ja 6). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 6 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 3 1 lõige 7). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus e muutmine Eelnõu § 10 6 punkt 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) aja koha statakse andmetöötluse osas ning muudatustega ei looda uusi õigusi ja kohustusi. Tegemist on vormiliste, mitte sisuliste muudatustega. Ka selle eri peatükkides sätestatakse üldistatud andmekoosseisud , mis seni seaduse tasandil puudusid, samuti tuuakse seadusesse registrites töödeldavate andmete säilitamise tähtajad. Nagu eelnevalt öeldud, on ka andmete isikustatud säilitamine andmete töötlemine ning sellega piiratakse andmesubjekti õigust privaatsusele. Seadusega ei muudeta kehtivat korda, pigem vähendatakse senist andmetöötlemise a ega . Eraelu on isiku õigus määrata , millisel määral ta oma isikuga seonduvat ümbritsevale avaldab. Eraelu on õigus otsustada , millised on isiku väärtushinnangud ja sotsiaalse suhtlemise määrad ja viisid. Samas ei ole puutumatus absoluutne ning riive alus tuleneb enamasti seadusest. Viimane peab olema sekkumise suhtes proportsionaalne. Isikuandmed on osa eraelu privaatsusest ning selleks , et tagada suurem õigusselgus töötlemise ulatuse ja vajaduse kohta, täiendatakse TTKSi kõnesoleva eelnõu muudatustega : milliseid andmeid kogutakse ja kuidas toimub nende kasutamine ehk andmete töötlemine. TTKS § 4 1 lõikes 1 asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“. Sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. U us isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega väljendit „ eriliiki isikuandmed “ (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast). Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii otsekohalduvat üldmäärust kui ka riigi sise seid õigusakte, on samasuguste mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. Eelnõu § 10 6 punkt 2. Muudatusega täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-i 4 1 lõigetega 1 1 –1 3 . Muudatus piiritleb tervishoiuteenuse osutaja õigused töödelda isikuandmeid. Muudatusega kitsendatakse eelnõu liiga avarat sõnastust, mille osas ei ole võimalik hinnata, millal on arsti tegevus õiguspärane või mitte ehk kas töötlemine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Nii ei ole eelnõu sõnastuse osas võimalik määratleda töötlemise õigustuse ulatust. Kui tavaliselt töötleb tervishoiuteenuse osutaja andmeid lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks (TTKS § 4 1 lg 1), siis kavandatud eelnõus oli eesmärk reguleerida ennetavat tegevust. Samas on säte eelnõus liiga lai ja selle alusel ei ole võimalik määrata, millal eriarst võib ennetusega tegeleda ja millal oleks see eesmärgipäratu või ülemäärane (nt on perearsti ja silmaarsti teenus erinev nii oma sisult kui ka ennetustegevuse ulatuse mõistes). Muudatus (TTKS § 4 1 lg 2) tagab ka selle, et iga eriarst (v.a perearst või koolitervishoiuarst) on õigustatud tegelema ennetusega siis, kui see seostub ikkagi isiku eelneva visiidiga ning ennetustegevus peab järgnema mõistliku aja jooksul. Teisisõnu – kui 10 aastat tagasi külastati silmaarsti, siis ei ole töötlemine enam õigustatud. Toodud põhimõtted tagavad paremini soovitu rakendamise ja väldivad eesmärgipäratut ning liiga laialdast töötlemist. Säte tagab selguse nii patsiendile kui ka teenuse osutajale (arstile, olenevalt tema erialasest pädevusest ja pakutavast teenusest). Kuna ennetustegevus on küll andmete töötlemine, ent sellele ei pruugi järgneda arsti vastuvõttu, tuleb töötlemine igal juhul dokumenteerida, et tagada hilisemate vaidluste vältimine (TTKS § 4 1 lg 1 3 ). Kui vastuvõtu raames koostatakse meditsiiniline dokument, siis ka ennetava tegevuse alusel töötlemine tuleb selgelt fikseerida. Töötleja peab suutma öelda, mida ta plaanis ja millega plaanitu lõppes – isik ei soovinud tulla vastuvõtule, kirjutati välja saatekiri, retsept vms. Oluline on, et ennetustegevus on patsiendile ka hiljem põhjendatav. See ei saa piirduda pelgalt töötlemise enesega, vaid selle eesmärk peab olema suunatud ja põhjendatud (nt riskigrupp, kelle osas soovitakse edasisi riske vähendada). Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamine on tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik, samuti haiguste ennetustega seonduv. Seetõttu peab tervishoiuteenuse osutajatel olema seaduse tasandil selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud alus, et tervishoiuteenuse osutajad saaksid tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks töödelda selleks vajalikus ulatuses eriliiki isikuandmeid, mis on saadud patsiendilt tervishoiuteenuse osutamise käigus. Isikuandmete töötlemise õigus on hädavajalik ka nakkushaiguste ennetamise kontekstis immuniseerimisi läbi viivatele tervishoiutöötajatele, sh koolitervishoiutöötajatele. Vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 8 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. novembri 2003 määruse nr 116 Immuniseerimise korraldamise nõuded § 2 lõike 3 kohaselt peab immuniseerimisele eelnema ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, sh eelnevad immuniseerimised, mille kindlaks tegemiseks on muuhulgas vajalik vaadata patsiendi terviseandmeid. Tervishoiutöötajatel on hilisem patsiendi terviseandmete juurde tagasipöördumine vajalik ka sama määruse § 3 lõigetes 7-9 sätestatud aruandluse kohustuse täitmiseks. Eestit mõjutab oluliselt see, et tegemist on vananeva elanikkonnaga. Peale rahvaarvu vähenemise suureneb üle 65-aastaste inimeste osakaal. Sellega seoses sagenevad mittenakkuslikud haigused. Eestis sagenevad nii südame- ja veresoonkonna haigused, kasvajad ja muud mittenakkuslikud haigused ning nendest tulenev suremus- ja haiguskoormus. Perioodil 2008–2016 on Eestis inimeste tervena elatud eluiga vähenenud, naistel vastavalt 3 ja meestel 1,2 eluaastat. Meeste näitaja oli 2005. aastast jõudsas tõusutrendis ja aastaks 2009 saavutatud tase oli 54,8 eluaastat. Seejärel on näitaja olnud pigem langustrendis. Naiste osas on trendid sarnased – alates 2010. aastast on näitaja langustrendis ja võrreldes 2009. aastaga on naiste tervena elatud aastad vähenenud ligikaudu 3 aasta võrra. Peamised tervisekaotuse põhjustajad Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, vaimse tervise probleemid ja uimastite tarvitamisest tingitud terviseprobleemid, lihasluukonnaga seotud vaevused ja muud mittenakkuslikud haigused. Kümne aasta jooksul (2006–2016) on oluliselt suurenenud mitmete krooniliste haigustega seotud tervisekaotus. On leitud, et Eestis saavad mehed naistest nii vähem kui ka madalama kvaliteediga ambulatoorset ravi. See võib osaliselt selgitada nende oluliselt suuremat välditavate hospitaliseerimiste arvu. Meestel on oluliselt väiksem ambulatoorsete visiitide arv ja nad näivad saavat kehvemat ennetavat ravi. Mehed külastavad väiksema tõenäosusega ka eriarstiabi ambulatoorseid vastuvõtte ja nende hulgas on vähem välditavaid visiite. Kontrastina võib meestel esineda vähem puudulikke haiglast väljakirjutamisi ja nad võivad saada paremat jätkuravi. Haiguste ennetamisel on võtmeroll vahetult inimesega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel – peamiselt perearstil ja -õel, kooliõel, ämmaemandal. Erinevate terviseprobleemide õigeaegne ennetamine algab juba väikelaste tervisekontrolliga, mille osaks peaks olema ka lapsevanemate nõustamine. Riigikontroll on märkinud oma 2016. a aruandes „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“, et eelkooliealistest 3–6aastastest lastest käis ettenähtud sagedusega tervisekontrollis alla 4%. Samuti viidanud sellele, et koolitervishoiuteenuse sisu ja kvaliteet on ebaühtlane ning krooniliste haigustega laste ravi pole alati olnud õigeaegne ja järjepidev. Samas ennetustegevused ja tervise regulaarne kontrollimine on peamine tervisehäirete ja haiguste varase avastamise viis ning siinjuures on olulise mõjuga kõigi teenuse osutamiseks vajalike terviseandmete kättesaadavus ja kasutatavus. Nii hüpertensiooni, diabeedi kui muude krooniliste haigusseisundite puhul on oluline esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Kuigi krooniliste haigusseisunditega patsiendid on üldiselt tihedas kontaktis oma perearstiga, ei osuta perearstid ekspertide hinnangul piisavalt ennetavaid teenuseid. See omakorda põhjustab tervise halvenemist ja tekitab suuremat vajadust eriarstiabi ja haiglaravi järele. Sätte eesmärk on anda vahetult inimesega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel – peamiselt perearstil ja -õel, kooliõel, ämmaemandal paremad võimalused tema nimistus olevate isikute ennetustöö läbiviimiseks. Sellega kaasneb ka nendele kohustus ennetustöö läbiviimise osas ning nende nimistus olevate isikut jälgimise osas. Täna rahastab Eesti Haigekassa perearstide poolt läbiviidavat ennetustööd. Kahuks ei ole ennetustöö olnud piisavalt tõhus ning jätkuvalt on Eesti esirinnas haigustega, mida on võimalik ennetada ning mille kulgu on võimalik jälgimisega hoida kontrolli all. Alates 2008. aastast on olemas riiklik andmekogu tervise infosüsteem, kuhu on kõik tervishoiuteenuse osutajad kohustatud edastama andmeid patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kohta. Täna teevad nii Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa kui Kaitsevägi isikuga tervisega seotud otsuseid tervise infosüsteemi andmete pealt. Seega on tehniliselt võimalik tervise infosüsteemi andmete pealt teha otsuseid, milliseid ennetustegevusi isik vajab. Ravi efektiivsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamiseks on oluline hakata enam arvestama inimese individuaalseid iseärasusi (personaalmeditsiin). Väljakutse e-tervisele on terviseteenuse otsustamiseks kasutatavate andmehulkade suurenemine ning sellest tulenevalt otsuste aluseks kasutatavate andmeanalüüsi meetodite ja otsusetoe abivahendite kasutamine. Selleks, et tervishoiutöötajaid saaksid osutada paremaid ennetavaid teenuseid, on neil vaja töödelda eriliiki isikuandmeid enne kui patsient on registreerunud tervishoiutöötaja vastuvõtule. Vastavalt võlaõigusseaduse § 3 punktist 6 võib võlasuhe tekkida muuhulgas ka muust seadusest tulenevast alusest. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse üldreeglina sõlmituks võlaõigusseaduse § 759 muu hulgas ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Samas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on igal inimesel õigus tervise kaitsele. Sotsiaalse põhiõigusena paneb põhiseaduse § 28 lõige 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused ning ajutise töövõimetuse puhuks. Teiseks paneb põhiseaduse § 28 lõikes 1 soorituspõhiõigusena riigile kohustuse kaitsta inimese tervist, teiselt poolt sisaldab see sotsiaalset põhiõigust tervishoiuteenustele. Ennetada tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse, mittenakkuslikesse haigustesse, depressiooni) ning vigastuste teket (nt toodetud ohtliku mänguasja tõttu) ja surma (nt surmaga lõppeda võivaid liiklusõnnetusi). Vastavalt TTKS § 2 lõikele 1 on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 762 kohustab tervishoiutöötajat osutama tervishoiuteenust vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tavaliselt oodatava hoolega. Tänapäevased ravijuhendid, mis abistavad tervishoiutöötajat tervishoiuteenuse osutamisel, panevad väga suurt rõhku just ennetusele ning tervishoiutöötaja proaktiivsusele tervishoiuteenuse osutamisel patsiendile. See tähendab seda, et tervishoiutöötajal, kes täidab põhiseadusega riigile pandud kohustust, peab olema õiguslik alus patsiendile teha pakkumus sõlmimaks leping tervishoiuteenuse osutamiseks. Pakkumuse esitamise eelduseks on, et tervishoiutöötaja eelnevalt töötleb patsiendi isikuandmeid sh ka eriliiki isikuandmeid. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. See on patsiendivalik, kas ta nõustub tervishoiuteenuse osutaja pakkumusega sõlmida leping tervishoiuteenuse osutamiseks või mitte. Kõik tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimise ettevalmituseks tehtavad päringud tuleb logida. Nii arstide kui ka õdede kutse omandamise käigus on ravijuhtude analüüs ja arutelu asendamatu ning kutse omandamisele järgnevat pidevat enesetäiendamist peetakse elementaarseks. Samas TTKS § 4 1 lg 1 kehtiv redaktsioon isikuandmete töötlemiseks patsiendile tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, ei võimalda nende andmete hilisemat töötlemist ravikvaliteedi nt kliiniliste auditite, enesehindamise ning ravidokumentide kontrolli läbiviimiseks. Viidatud tegevused on täna reguleeritud tervishoiuteenuse osutajate osas TTKS § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004 määruses nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded. Määruse § 7 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kvaliteedi kontroll kohustuslik. Määrus kohustab tervishoiuteenuse osutajaid tagama tervishoiuteenuste kvaliteedi, mida on muu hulgas võimalik teha läbi haigusjuhtumite hilisema analüüsi. Seaduse ega määruse eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus arstid peaksid igaks juhuks hakkama kõiki aktiivseid haigusjuhte isikustamata kujul salvestama või üles kirjutama, et neid saaks potentsiaalselt koolitusel, kliinilistel konverentside või muudel tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise eesmärkidel kasutada. Kõik hilisemad tagasi pöördumised patsiendi haiguslukku tuleb logida. Eelnõu § 10 6 punkt 3. TTKSi täiendatakse teenuse osutaja õigusega töödelda ka kindla ringi lähisugulase surnud isiku eriliiki andmeid, kui see informatsioon võib mõjutada patsiendi isiku elu ja tervist. Surnud andmesubjekti andmete töötlemine võib tuleneda ka eriseadusest (vt nt SPTSi). Eelnõu § 10 6 punkt 4. TTKS § 42 muudatus on tingitud küll osalt sätte sisu uuendamisest, kuid mis suures osas ei muutu. Säilivad samad põhimõtted ja nõuded. Volitusnormi sõnastus muudetakse selgemaks, selles tuuakse üldistatult andmekoosseisud, mida ministri määrus endas hõlmab. TTKS § 42 lõigetes 4, 5 ja 6 täiendatakse seadust andmete säilitamistähtaegadega. Kuna tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega, on see eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud seaduse tasandil. Määr us sätestab praegu säilitamiskohustuse teenuse osutajatele. Tähtaegade määramisel on suures osas lähtutud kehtivast korrast, vaid ambulatoorse vastuvõtu andmeid säilitatakse edaspidi sarnaselt haiguslooga 30 aastat ning saatekirja andmeid 5 aastat. Võimalik nõuete esitamise tähtaeg lepingu kontekstis on sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja – s . o 5 aastat – aegumine on lähtuvalt TsÜS § 153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat ( kehtides nii lepingulise kui ka deliktilise nõude korral). Arvestades andmete olulisust on see piisav aeg, et tõendada võimaliku kahju või surma tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Kuna saatekiri põhineb tihti mingil eeldataval hüpoteesil ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis, saatekirja vastus), lühendatakse selle säilitamise tähtaega 5-le aastale. Erisused on sätestatud tulenevalt lisaandmete kasutatavusest. Nii on nt praegu kooliõpilasel e määratud oma perearst, kes lapse terviseprobleemidega süvit s i tegeleb. Kiirabikaardi puhul võib aga eeldada, et dokumentidel on eesmärgiks pigem operatiivtöö st kiire ülevaate andmine ja seda eelkõige läh tuvalt olukorra kriitilisusest. Olulisem jõuab hospitaliseerimise korral alusandmetena ka muudesse dokumentidesse. Oluline osa terviseandmete kokkuvõtetest jõuab ka tervise infosüsteemi, mis toetab ambulatoorse ja statsionaarse haigusjuhtumi andmete säilitamise ühtlustamist , ning koondinfo on tervise infosüsteemis tähtajatult olemas (v.a mõned erisused). Elupuhuse patomorfoloogilise uuringu teostamiseks võetud koeproovi ja lahangu protokolli andmete säilitusaegade sätestamisel on lähtutud täna kehtivatest säilitusaegadest ja seega ei ole tegemist sisulise muudatusega . Verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmete säilitamiseks sätestatakse 30 aastat isiku surmast. Nende puhul on oluline, et antud info oleks kasutatav võimalikult pika aja jooksul. Vereülekannete puhul võib osutuda vajalikuks jälgida vastavaid andmeid ohutuse tagamiseks inimese eeldatava eluea jooksul. Samuti on oluline tagada võimalused verevalvsusjuhtumite põhjuste väljaselgitamiseks ning jälgitavuse tagamiseks ka pärast isiku surma. Tõendamise seisukohast on kaetud ka süüteo ja kuriteo aegumine (nt raske tervisekahjustuse tõendamine jm, KarS § 118). Lõike 6 alusel tuuakse sisse erisäte, et kui teenuse osutaja säilitab andmeid digitaalsel kujul, tuleb lähtuda ka kohustusest säilitada vastavad logid ministri määruses sätestatud ajal. Andmekaitse seisukohast peab info olema ajakohane, õige ja alati parandatud viivitamata, kui vaja (art 5(1)(d). Suures osas lähtub säte kehtivast korrast, v.a mõned muudatused säilitamistähtaegades. Sõnastusi on korrastatud ja loobutud kordustest, samuti toodud üldistatud andmekoosseis seaduse tasemele. Eelnõu § 10 6 punkt 5. TTKS § 43 muudetakse eelkõige parema õigusselguse huvides. Selles koondatakse nii õpilaste kui ka spetsialistide nimikiri koondatult ühes määruses. See annab parema ülevaate teenusel osalevatest isikutest (ühes aktis) kui ka võimaldab nende reguleerimise paindlikkust (nt kui muutub osaleva õpilase õppekava, võib olla täna tarvidus muuta seadust). Nt osalevad Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 157 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel spetsialistid ka teenuste osutamisel. Ehk haigekassa võtab tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui ravivajaduse on hinnanud ning dokumenteerinud vähemalt ravi alguses ja lõpus ravimeeskond, millesse kuuluvad taastusarst ja määruses toodud spetsialist. Oluline on arvestada erinevate isikute panusega ravimeeskonna töös osalemisel ning muuta õigusruumi vastavalt sellele ja tagada nö erinevate spetsialistide kaasatus lähtuvalt elulistest vajadustest. Samuti soovitakse nii spetsialistid kui ka vastav tehnik reguleerida selgelt ja ühtselt ühes õigusaktis - määruses. Tulenevalt sellest, et tervishoiuteenuste osutamisel osalevate isikute ring on pidevalt muutuv ja ajas täienenud, mille tingib pidev elanikkonna vananemine ja teisalt parem ja tulemuslik teenuste integratsioon, on mõttekam edaspidi viia senine detaile seaduse regulatsioon osalejate osas määruse tasandile. Sisuliselt on osalejate ring täna reguleeritud osalt seaduses, osalt erinevates määrustes. Seda olukorda soovitaksegi selgemaks muuta. Teise muudatusena täpsustatakse arst-residendi ja juhendaja vaheliselt vastutust tervishoiuteenuse osutamisel. Juhul kui arst-resident ei ole kaasanud juhendajat raviotsuste tegemisse või taotlenud tema abi tervishoiuteenuse osutamiseks, siis loetakse kogu seda tegevust arst-residendi tegevuseks. Üldine tervishoiuteenuse osutaja vastutus jääb kehtima ka edaspidi. Ka siin on tegemist parema õigusselguse loomisega, kus seatakse paika vastutuse piirid juhendaja ja juhendatava vahel. Juhendajal lasub kohustus juhendatavat pidevalt jälgida ja õpetada ning toetada tema võimet iseseisvalt otsuseid langetada. Eelnõu § 106 punktid 6 ja 27 . Muudatus puudutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-i 4 3 ja §-i 59 3 . Muudatus tuleneb vajadusest tagada seaduste omavaheline tehniline kooskõla. Muudatuse eesmärk on lisada tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulka tööpraktikal viibiv kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik, kes hakkab teenuse osutamisel osalema. Muudatuse eelnõusse lisamine tuleneb asjaolust, et isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu muudab neid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätteid, mida soovitakse vastavate muudatuste sisseviimiseks muuta samaaegselt sotsiaalkomisjoni s menetletud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu § 10 6 punkt 7 . Muudatus on vajalik seoses ravikindlustuse andmekogu nime ja asukoha muutusega (vt vastavalt HKSi või RaKSi sätete juurest). Eelnõu § 106 punktid 8–10 . TTKS § 27 1 lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sellest tulenevalt täpsustatakse tervishoiutöötajate registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning registri pidamise eesmärki. Lõikes 3 täpsustatakse, et andmed esitatakse registrile. § 27 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav sõnastus sisaldub edaspidi kõnesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Eelnõu § 106 punkt 11 . TTKS § 27 1 täiendatakse lõikega 5 1 , säilitamise senist tähtaega lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest. Eelnõu § 106 punkt 1 2 . TTKS § 27 1 lõikes 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, sest vastutav ja volitatud töötleja ei saa olla sama isik. Eelnõu § 106 punkt 1 3 . TTKS § 41 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks, kuna sellekohane kohustus andmekaitse üldmääruse valguses kaob. Eelnõu § 106 punkt 14 . TTKS § 50 1 lõike 1 muudatustega täpsustatakse volitusnormi sõnastust. Eelnõu § 106 punkt 1 5 . TTKS § 50 1 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 , täiendatakse ka tegevuslubade registri osa seaduses andmete üldistatud koosseisudega ning määratakse selles säilitatavate andmete lõplik tähtaeg. Siin on arvestuse eelduseks võetud maksimaalne võimalike nõuete tähtaeg, arvestades a ega , mil tegevusluba nt järelevalve käigus lõpetatakse või kui isik ise otsustab oma majandustegevuse lõpetada. Kui tervise infosüsteemis on kättesaadavad terviseandmed, siis võib olla vaja tõendada ka asjaolu, kelle juures isik teenuse osutamise ajal töötas ning kas teenuse osutajal oli olemas kehtiv tegevusluba. Viimasel asjaolul võib o lla oluli ne roll asja lahendamisel. Eelnõu § 106 punkt 1 6 . TTKS § 50 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on pigem deklaratiivse sättega. Õigus andmeid töödelda tuleb sel juhul haldusorgani seadusest tulenevatest ülesannetest. Eelnõu § 106 punkt 1 7 . TTKS § 50 1 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, kuna subjekt , kes on töötleja, jääb samaks . Vastutava ja volitatud töötleja samaaeg ne nimetamine ei ole vajalik, sest sellisel juhul täidabki töötleja kõiki ülesandeid vastutav töötleja ise. Tegemist on seaduse teksti selguse tagamisega. Eelnõu § 106 punkt 18 ja 22. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 11, mille kohaselt rahastatakse tervise infosüsteemi riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Samas täiendatakse § 59 1 lõikes 3 tervise infosüsteemi volitusnormi punktiga 7 – infosüsteemi rahastamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega nähakse ette, et andmekogu finantseerimise alused sätestatakse andmekogu põhimääruses, mitte enam seaduses. Eelnõu § 106 punkt 1 9 . TTKS § 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse viisil, et Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed veebipõhiselt asutuse põhimääruses sätestatud korras. Eelnõu § 106 punkt 20 . TTKS § 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna vastavate registrite juures on juba sätestatud nende vastutav töötleja, samuti peab iga andmetöötlus, sh vastutav töötleja , järgima nii isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte (nii üldmäärus t kui uu t isikuandmete kaitse seadus t ja eriseadus i ) kui ka AvTS-s sätestatut. Eelnõu § 106 punkt 21 . TTKS § 59 1 lõikes 1 sätestatakse kokkuvõtlikult sarnaselt teiste infosüsteemide ga , et tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva osaga, kuid jäetakse täpsustamata, mitmest andmekogust see koosneb ( nn digilugu ja pildipank). Viimane on tehniline korraldus, mi lle avab infosüsteemi põhimäärus. Eelnõu § 106 p unkt 2 2 . TTKS § 59 1 lõikega 3 muudetakse senist volitusnormi sõnastust. Volitusnormi asukoht jääb seaduses samaks. Eelnõuga täiendatakse volitusnormi sisu , millele antakse selgemad piirid. Sisuliselt on lähtutud senisest õiguskorrast ja võetud kokku põhimääruses seni toodu. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Eelnõu § 106 punkt 2 3 . TTKS § 59 1 täiendatakse lõigetega 4 – 6, sätestades kokkuvõtva andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtajad ka tervise infosüsteemi puhul seaduses. See hõlmab endas suurel hulgal eriliiki isikuandmeid ning ka siin on oluline sätestada andmetöötlus kui isikustatud andmete säilitamine seaduses. Ka tervise infosüsteemi puhul on lähtutud kehtivast korrast. Suur osa andmetest säilitatakse tähtajatult, tehes erisuse vaid teatud andmete korral . Kuna kiirabi töö põhineb e-lahendustel ja andmeid sisestatakse elektrooniliselt, on säilitamise tähtaeg sarnane §-s 42 sätestatuga. Logisid säilitatakse 30 aastat, et tagada ka siin erinevate nõuete esitamise võimalus. Tegemist on olulise andmekoguga, mis hõlmab endas olulisel hulgal teenuse osutamisega seotud materjali. Tõsi, tervise infosüsteemi kogutakse vaid teatud andmeid, kuid see on oluline andmete kokkuvõttev hulk, mis demonstreerib raviprotsessist olulisemat. Lõige 6 muudatus on vajalik, et infosüsteemi andmed oleksid seotud õige isikuga. Eelnõu § 106 punkt 24 . TTKS 59 2 lõikega 2 muudetakse volitusnormi sõnastust, kuid selle asukoht jääb samaks. Kuna säilitamine on edaspidi sätestatud seaduses, siis puudub vajadus volitusnormi sõnastamiseks alapunktidena. Tegemist on formaalse muudatusega. Eelnõu § 106 punkt 25 . TTKS § 59 3 lõikes 2 reguleeritakse vaid teenuse osutaja õigus andmeid infosüsteemis töödelda ning täiendatakse seda ka surnud isiku andmetöötlusega, kui see peaks vajalik olema lähisugulase tervise kaitseks (nt pärilikud haigused vms). Eelnõu § 106 punkt 26 . TTKS §-i 59 3 lõikeid 2 1 ja 2 2 puudutava muudatusega sätestatakse loetelu nendest tervishoiuteenuste osutajatest, kellel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Kõik spetsialistid ja muud osalejad, keda tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 4 3 lõige 1 nimetab, ei vaja tervise infosüsteemile juurdepääsu. Ka kehtivas tervishoiuteenuse korraldamise seaduses on isikkoosseis välja toodud, kellele juurdepääs tagatakse. Määratud on isikud, kes seda reaalselt oma töös vajavad ning töötlemise ulatus tuuakse iga nimetatud isiku kohta eraldi ministri määruses (lg 2 2 ). Arvestades andmete hulka ja delikaatsust, on muudatus vajalik. Eelnõu § 106 punkt 28 . TTKS § 59 3 lõike 3 alusel on edaspidi patsiendil sõnaselgelt õigus keelata ka tervishoiuteenuse osutamisel osaleja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. See laieneb siis kõikide osalejate kohta, kes lõike 21 alusel juurdepääsuõiguse saavad (vt eelmine punkt). Eelnõu § 106 punkt 29 . TTKS § 59 3 lõiget 5 muudetakse selliselt, et laiendatakse riikliku ekspertiisi asutuse kohtuarstliku eksperdi juurdepääsu ulatust tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võimaldatakse kohtuarstlikul eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku vigastuse tunnuste selgitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 88 lõike 1 punkti 2 alusel ja surnu kohtuarstliku lahangu tegemiseks. Praktikas teostab kohtuarst ekspert ekspertiisi ka tsiviilmenetluse raames nii elavatele kui surnutele. Seetõttu pole asjakohane piirata riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst eksperdil juurdepääsu tervis infosüsteemi olevatele isikuandmetel, mida tal on vajalik kasutada oma töös. Lisaks tulenevalt surmapõhjuse tuvastamise seaduse 1. juulist 2018.a kehtima hakkavatest redaktsioonist tekib riiklikul ekspertiisiasutusel kohustus esitada tervise infosüsteemi isiku surma põhjuse andmeid. Eelnõu § 106 punkt 30 . TTKS 59 3 lõiked 5 1 ja 5 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna andmekogu statistika moodul on tehniline lahendus, mis luuakse olemasoleva infosüsteemi pinnalt. Kodeeritud ja isikustamata andmete kasutamine avalikes huvides on lubatud ka uue üldmääruse artikli 89 alusel. Sellest tulenevalt tuleb aga rakendada vastavaid kaitsemeetmeid : tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis on täpsustatavad infosüsteemi põhimääruses. Tegemist on tehnilise lisarakendusega, mille regulatsioon üldjuhul seadustes puudub. Seetõttu sätestatakse edaspidi ka see infosüsteemi põhimääruses. Eelnõu § 10 6 punkt 31 . TTKS § 59 3 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 täpsustatakse antud infosüsteemi andmete töötluse ulatus. Kuna tegemist on väga delikaatsete andmetega, siis vajab selline andmestik ka lisakaitset. Isikustatud andmeid väljastatakse üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks või süüteo ning kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. See kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta. Kuna andmed on tundlikud ja neid kogutakse tähtajatult, on eriliiki andmete rangem kaitstus õigustatud, kui see võib sisaldada pärilikke jms näitajaid ja mis võivad riivata lisaks ka lähisugulaste eraelu. Eelnõu § 10 6 punkt 32 . TTKS § 59 4 muudetakse täies mahus ning kehtestatakse uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse eetikakomitee ülesandeid, eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma tegevuses juhinduma. Lisaks antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile uuringueetikakomitee moodustamiseks, selle töökorra, liikmete arvu ning määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärade kehtestamiseks. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel põhineva uuringu vastavast isikuandmete kaitse seaduse § 6. Eelnõu § 106 punkt 33 . TTKS-i täiendamine §-ga 72 2 tagab erinevate säilitustähtaegade ülemineku. Kuna tervise infosüsteem loodi 2008. aastal, ei kajasta see varasemaid dokumente. Seetõttu ei saa lähtuda ka eeldusest, et seni teatud säilitamise tähtajaga andmed hävitatakse varem. Tolliseaduse muutmine Eelnõu § 107 punktid 1 – 4. muudatuste kohta vaata täpsemalt § 4 juures esitatud selgitusi. Eelnõu § 107 punkt 5. Lisaks täiendatakse tolliseadust sättega eriliiki isikuandmete töötlemise osas. Andmekaitse üldmääruse kohaselt ei ole eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud, kui selleks puudub legitiimne alus. Erandid tuleb sätestada seadusega. Tolliseadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib toll eelkõige ühiskonna ja majanduse kaitsmise eesmärgil ning maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks töödelda biomeetrilisi ja terviseandmeid. Üle riigipiiri toimetatavate kaupade kontrollimisel, sh lennu- ja laevareisijate pagasi riskianalüüsil põhineval kontrollimisel on tollil vaja teatud juhtudel tuvastada isik väliste tunnuste järgi. Välised tunnused võivad olla seotud isiku tervisega ning seetõttu käsitletavad terviseandmetena andmekaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 mõistes. Samuti saab terviseandmete töötlemisena käsitleda selliste ravimite Eestisse sisse- või Eestist väljaveo tollikontrolli, mille käigus peab reisija tollile esitama ravimite kohta pädeva asutuse (n perearsti) tõendi. Tolliseadust täiendatakse §-ga 16², millega antakse tollile õigus piirata andmesubjekti õigust saada tema kohta kogutud andmeid, kui esineb põhjendatud juht ja väljastamine võiks kahjustada andmesubjekti ja teiste isikute õigusi või vabadusi. Reeglina on kõigile õiguskaitseasutustele võimalik telefoni teel või e-kirjaga teada anda toimunud või planeeritavast õiguserikkumisest. Sarnane vihjeinfo liin , millele vihje jätta, on ka Maksu- ja Tolliametil. Selleks, et kaitsta vihje andnud isikut ning teisalt välistada süütegude avastamise protsessis ilmnenud asjaolude avaldamine seotud isikule, peab Maksu- ja Tolliametil olema võimalus vihjega seotud info avaldamisest keeldumiseks. Kuna andmekaitse üldmäärusest tuleneb üldine kohustus avaldada isikule tema soovil teave, mida asutus temaga seoses töötleb, siis teabe avaldamisest keeldumiseks peab eriseaduses vastava erandi ette nägema. Tolliseadust täiendatakse keeldumise alusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik u muutmine Eelnõu § 108 punkt 1 . M uudatusega viiakse terminid kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega. Eel nõu § 108 punkt 2 . Parema õigusselguse tagamiseks viiakse eriti ohtlikku nakkushaige nõusolekuta haiglasse paigutamise ja talle haiglaravi kohaldamise sätted nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seadusest üle tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Üle toomise käigus menetlussätted korrastatakse. Täiendav selgitus on toodud käesoleva eelnõu § 56 punkti 1 all. Eelnõu § 108 punkt 3 . TSMS § 534 täiendatakse lõikega 21, milles tehakse viide nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 5 lõikele 2 ning sätestatakse, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta paigutamiseks võib teha ka isiku arst. Nimetatud muudatusega viiakse kooskõlla eriti ohtliku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamine Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 punktiga 5. Töölepingu seadus e muutmine Eelnõu § 109 . T öölepinguseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja viidatakse üldisemalt kohustusele, et isikuandmete töötlemine peab vastama õigusaktidele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 11 0 punkt 1 . Muudatusega sätestatakse eriliiki andmete säilitamise tähtaeg seaduses. Muudatusega ühtlustatakse terviseandmete säilitamine TTKS-is sätestatuga ehk tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringu andmeid säilitab töötervishoiuteenuse osutaja 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu tööandja kohustus säilitada tervisekontrolli otsuseid 10 aastat. Eelnõu § 110 punkt 2. Muudatus puudutab seaduse § 16 1 lõiget 1 ja sellega määratakse ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks Tööinspektsioon. Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni kokkuleppel antakse ohutu tööelu andmekogu Sotsiaalministeeriumilt üle Tööinspektsioonile. Kuna Tööinspektsioon tegeleb töötervishoiu ja tööohutuse rakenduslike küsimustega, on põhjendatud, et Tööinspektsioon vastutab ka ohutu tööelu andmekogu eest. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus e muutmine Eelnõu § 111 punktid 1–3. TTTS § 8 lõikes 1 täiendatakse registri eesmärki. Sõnastusse lisatakse „statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine“. Lisamine on vajalik selguse huvides, kuna nii töötukassa ise kui teised riigiasutused (õigusliku aluse olemasolul või loal) kasutavad registri andmeid analüüside ning statistika tegemisel , mis on vajalik poliitika kujundamisel . Kehtivas seaduses on registri eesmärk reguleeritud üldsõnaliselt . Eesmärk on sätestatud registri põhimääruses, kuid see on oluline ka v älja tuua ka seaduses . Register on üks mitmest töötukassa andmekogust, mida peetakse töötukassa ülesannete täitmiseks. Kehtivas õiguses kehtestab registri põhimäärus e Vabariigi Valitsus, kuid see pole vajalik, sest määrus reguleerib ainult üh t e ministeeriumi valdkonda. Seetõttu muudetakse e elnõuga põhimääruse volitusnormi ning määrus e kehtesta b valdkonna eest vastutav minister. TTTS § 8 lõikes 4 täiendatakse volitusnormi sisu, tuuakse välja andmeandjad ja täpsustatakse saadavate andmete koosseisud. Et isik saaks aru, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes sinna andmeid annavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see info on kättesaadav põhimäärusest. TTTS § 8 lõikega 4 1 sätestatakse registri andmete säilitamise tähtajad. Täpsemad tähtajad, säilitamise kord ja tingimused sätestatakse põhimääruses. Andmete säilitamine on samuti andmete töötlemine ning seega põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada, kui kaua andmeid andmekogus säilitatakse. Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates registrisse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Isik võib pöörduda töötukassasse korduvalt ning isiku uuesti töötuna arvelevõtmisel vms juhul on töötukassal võimalus registrist vaadata, millist tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikku abi on isikule varem osutatud, hinnata selle tulemuslikkust ning otsustada tööle aitamiseks või töötamise jätkamiseks vajaliku tööturuteenuse osutamine. Samuti võib mõni isik olla pikka aega töötuna arvel ning ka siis on tarvis tema andmeid pikema ajaperioodi jooksul töödelda. Pärast andmete säilitamistähtaja lõppu andmed pseudonümiseeritakse ja seda tehakse kord aastas. Pseudonümiseeritakse seetõttu, et tulevikus võib olla vaja uuringute ja analüüside tarbeks nö van ade andme te sidu mine uute andmetega . TTTS § 41 kohaselt nõuab töötukassa tagasi alusetult saadud tööturuteenuste ja -toetuste summad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lõike 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lõike 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seetõttu on vajalik töötuna arveloleku ja töötutoetuse andmete säilitamine kümneks aastaks. Töötuskindlustuse seadus e muutmine Eelnõu § 112 . Kuna kehtiv § 35 on vananenud, siis on tarvis tekst kooskõlla viia isikuandmete kaitse üldmäärusega. Andmekogu pidamise eesmärk tuleb sõnastada seaduse tasandil. Sõnastusse lisatakse „statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine“. Lisamine on vajalik selguse huvides, kuna nii töötukassa ise kui teised riigiasutused (õigusliku aluse olemasolul või loal) kasutavad andmekogu andmeid analüüside ning statistika tegemisel , mis on vajalik poliitika kujundamisel . Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Töötuskindlustuse andmekogu on üks mitmest töötukassa andmekogust, mis kuulub riigi infosüsteemi ning mille vastutav töötleja töötukassa § 35 lõike 2 alusel on. Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab, ning see, et andmeandjad on leitavad põhimäärusest. Kuna a ndmeandjaid on palju, siis seaduse tasandil neid välja ei tooda . Nende reguleerimine on põhjendatud andmekogu põhimääruse s. Arvestust isiku töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste kohta peab töötukassa. Andmeid säilitatakse alates nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. Pärast andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse , mis viiakse läbi üks kord aastas Isiku töötuskindlustusstaaži arvestus algab isiku tööle asumisel (võib nt toimuda juba lapseeas). Töötuskindlustusstaažist oleneb, kui palju töötuskindlustushüvitist isikule hiljem määratakse ja makstakse. Töötukassa peab töötuskindlustusstaaži andmeid säilitama kogu nende tööelu vältel ehk kuni vanaduspensioniea saabumiseni. Töötukassa peab arvestust töötuskindlustusstaaži kohta ning peab olema valmis igal ajal isiku nõudmisel töötuskindlustusstaaži andmete esitamiseks. Seoses tööjõu vaba liikumisega peab töötukassa olema valmis töötuskindlustusstaaži andmeid esitama teistele EL-i riikidele. Kui töötukassal pole andmeid määratud ja makstud hüvitiste kohta, pole võimalik pidada ka arvestust töötuskindlustusstaaži pikkuse üle. Töövõimetoetuse seadus e muutmine Eelnõu § 113 punktid 1–4 . Töövõimetustoetuste seaduse ( TvTS ) § 22 lõike 3 punktiga 5 täiendatakse volitusnormi sisu. Andmeandjad on sätestatud andmekogu põhimääruses, samuti neilt saadavad andmed. Et oleks arusaadav, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes sinna andmeid esitavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see informatsioon on kättesaadav põhimäärusest. Seaduses kõiki andmeandjaid nimetada ei ole mõistlik, kuna töövõime hindamisel ja töövõime toetuse määramisel on tarvis paljude andmekogudega andmeid vahetada. Seetõttu on regulatsioon põhimääruses. TvTS § 22 lõikega 5 täiendatakse seadust andmete säilitamise osas. Andmete säilitamine on samuti andmete töötlemine ning põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada, kui kaua andmeid andmekogus maksimaalselt säilitatakse. Kuni 65 aastat säilitatakse järgmistel põhjustel: • 65- aastane säilitustähtaeg on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi 10 aastat ning sellisel juhul peavad olema andmed kättesaadavad 65 aastat. Isikule määratakse osaline või puuduv töövõime 16 . eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb pensioni 75-aastaselt ; • töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni vanaduspensionieani. Töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni riikliku vanaduspensionieani; • isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurusi ja staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10 - aasta se osalise või puuduva töövõime korral vähendatakse isiku nõutavat staaži 3 aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse juurde nt tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% ulatuses , püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast; • töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime langus oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud diagnoosidega; • töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, siis on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõuab liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse tagasinõude esitamisel võib olla, et andmete säilitamine 65 aastat ei ole vajalik, kuid teatud perioodi jooksul on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määratleda andmete säilitamise tähtaja vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel. Andmetöötluse andmeid säilitatakse kaks aastat, mis on piisav aeg, et kontrollida, kes on isikuandme i d töödelnud. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrolli läbiviimiseks. Eksperdiarvamuse vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid töödelnud. Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme aastat. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. Töövõimetoetuse seaduse § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. TvTS § 22 1 lõiked 2 1 ja 2 2 tunnistatakse kehtetuks. Sätted olid vajalikud tööturuteenuste ja - toetuste seaduses kehtinud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse rakendamiseks. Maksu- ja Tolliamet vajas andmeid töötukassast ning Sotsiaalkindlustusametist, et tagasimakse teha. 2017. aasta 1. jaanuarist on tagasimakse sätted kehtetud, seega pole ka tarvis ettenähtud andmevahetust. Tegemist oli ka liiga laia sõnastusega, mis ei ole kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Kuna sätetel ei ole enam eesmärki, puudub töötlemise eesmärk, siis tuleb ka sätted kehtetuks tunnistada. Vedelkütuse seaduse muutmine Eelnõu § 11 4 punktid 1-2. Vaata § 4 juures esitatud selgitusi. Vereseadus e muutmine Eelnõu § 115 punktid 1–2 . Loobutakse detailsusest mis võib olla reguleeritud põhimäärusega (volitatud töötlejad, alamregistrite jaotus jms). Alamregistrite arv seondub infosüsteemi tehnilise lahendusega ega ole seaduse tasandil vajalik. See ei mõjuta isiku põhiõigusi ega loo ka kohustusi. Volitatud töötlejad määratakse samuti põhimääruses, kuna need võivad muutuda olenevalt ülesannete jaotusest ja ka infosüsteemi tehnilisest lahendusest. Spetsiifilise andmekogu põhimäärus kehtestatakse edaspidi ministri määrusega. Eelnõuga täiendatakse vereseadust uue §-ga 151, millega reguleeritakse vere käitlemise andmete säilitamise tähtaegu. Dokumentide säilitamise nõuded on seni olnud sätestatud vereseaduse alusel kehtestatud määrustes ning muudatusega tuuakse need seaduse tasemele. Dokumentide säilitamise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/98/EÜ ja Komisjoni direktiivist 2005/61/EÜ. Veterinaarkorralduse seadus e muutmine Eelnõu § 116 . Muudatused on seotud sellega, et riiklikul veterinaararstide registril on ainult vastutav töötleja (VTA). Volitatud töötlejat ei ole. Samuti on muudatustega selguse tagamiseks täpsustatud, milliseid isikuandmeid tuleb esitada volitatud veterinaararsti õiguste taotlemisel ja veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemisel ning milliseid isikuandmeid kogutakse veterinaararsti kohta riiklikku veterinaararstide registrisse ehk milliseid veterinaararsti isikuandmeid registris töödeldakse. Väetiseseadus e muutmine Eelnõu § 117 . Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba väetiseseaduse §-s 41 olemas; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk, esitatakse andmete kategooriad viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus e muutmine Eelnõu § 118 . Seaduses on täpsustatud kogutavate isikuandmete koosseisu ja välja on jäetud andmed, mille kogumiseks puudub antud seaduse eesmärke silmas pidades vajadus. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus e muutmine Eelnõu § 1 19 punktid 1 ja 2 . Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kogutakse eelkõige neid andmeid, mida on vaja isiku tuvastamiseks , sh isikusamasuse kontrollimiseks, menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning rahvusvahelise kaitse vajaduse väljaselgitamiseks ja rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määramiseks. VRKS-i on täiendatud sättega, mille kohaselt võib välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb VRKS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõ u § 1 19 punkt 3 . Paragrahvi 13 5 täiendamine lõikega 4 on vajalik, kuna kehtivast VRKS-st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas isikult DNA- proove võetakse, vastav kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 1 19 punkt 4 . VRKS § 77 muudetakse ning lisatakse uusi lõikeid selliselt, et lõike 2 alusel asutatud registri pidamise põhimääruse kehtestamise volitusnorm säilitab oma asukoha. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõna selgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Lisaks tuuakse seaduses välja andmekategooriad, mida nimetatud menetlustes töödeldakse. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis määratakse andmekogu põhimääruses. Muudatusega kehtestatakse registrisse kantavate andmete säilitamise maksimaalseks tähtajaks 50 aastat, seejuures on andmekategooriate kaupa neid põhimääruses täpsustatud. Tähtaja määramisel on lähtutud riigi julgeoleku ja siseturvalisuse aspektist, kuivõrd Eestis iga aastaga rahvusvahelise kaitse taotlejate arv aina suureneb. Rahvusvahelise kaitse taotlejate osas viiakse läbi põhjalik kontroll Eesti pädevate asutuste poolt ning on äärmiselt oluline isikute tuvastamine riigipiirile saabumisel kui ka järgnevate menetluste läbi viimisel. Tuleb arvestada, et kolmandate riikide kodanike kohta, kes Euroopa Liitu ja Eestisse reisivad või siia saabuvad (sealhulgas nii ebaseaduslikult kui ka varjupaigataotlejatena) ei ole Eesti riigil sageli rohkem andmeid, kui välismaalaste enda ütlused enda päritolu kohta. Samuti nende poolt esitatud dokumendid ja foto ning sõrmejäljed. Tegemist on välismaalaste kategooriaga, kellel on õigus esitada perekonna taas ühendamise taotlusi või korduvaid taotlusi ning kes esitavad elamisloa taotlusi erinevatel alustel. Vältimaks varjupaiga süsteemi kuritarvitamist ja tagada kolmandate riikide kodanike ja seotud isikute tuvastamine, arvestades riigi julgeoleku kaitse aspekti, on oluline isikute kohta kogutud andmeid säilitada võimalikult kaua. Eelnõuga tehtav muudatus ehk 50 aasta pikkune säilitustähtaeg tagab seda, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel on piisavad võimalused julgeolekuohtude ennetamiseks ja avastamiseks. Sellisel juhul on oluline, et isiku kohta on varem kogutud andmed säilinud. § 77 lõike 9 lisamise tingis asjaolu, et AvTS § 43 6 lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega. Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis rahvusvahelist kaitset . A lates 1997. aastast kuni 30.11.16 on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud 899 välismaalast ning kaitse on antud 314 välismaalasele (77 nendest isikutest on saanud kaitse ümberasustamise ja ümberpaigutamise raames). Arvestades sihtrühma väiksust, on oluline märkida, et muudatuste mõju avaldumise sagedus on väike ning ebaoluline. VRKS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatelt isikuandmeid, sh eriliiki isikuandme id . Seega on sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele sarnane senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Välismaalaste seadus e muutmine Eelnõu § 1 20 punktid 1 . Lisatav § 40 1 reguleerib VMS-i alusel antud haldusakti põhjenduste avalikustamist. VMS-is sätestatud haldusmenetluste eesmärk on tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ning siin elamine ja töötamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Välismaalasele, kelle suhtes on haldusorganid tuvastanud, et ta võib endas kujutada ohtu riigi julgeolekule, keeldutakse viisa või elamisloa andmisest. Kui üldreeglina põhjendatakse VMS-i alusel antud haldusakte, siis kehtiva halduspraktika kohaselt teavitatakse taotlejat otsuse õiguslikust alusest ning samuti esitatakse otsuse aluseks olnud faktid ja põhjendused, ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Vastav erisus haldusakti põhjendamise osas ei ole samas VMS-is täpsustatud. Täiendavate ettepanekutega VMS-i muutmiseks on piiratud ka välismaalase õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23. Kuivõrd piirangu kehtestamise alused on laiemad kui kehtiva sätte riigi julgeolek, siis ei esitata ka haldusakti põhjendustes isikule rohkem infot. Eelnõu § 120 punktid 2-9 . Välismaalaste seadus reguleerib kolme erineva andmekoguga seonduvat. Need on viisaregister, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning elamislubade ja töölubade register. Sarnaselt teiste kodakondsus- ja rändevaldkonna muudatustega on ka välismaalaste seaduses antud eelnõuga sätestatud a ndmekogu vastutav töötleja edaspidi andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Kõikide eelnimetatud andmekogude volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb välismaalaste seaduses senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis viibimiseks seaduslikku alust, kuid täpset välismaalaste arvu, keda muudatused mõjutavad, ei ole võimalik praegu prognoosida. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole . VMS - i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse taotlejatelt isikuandmeid, sh eriliiki isikuandme id . Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu § 120 punktid 9 ja 11 . VMS § 270 lõike 5 kohaselt luuakse VMS-i õiguslik alus haldusorganile isikustatud ja isikustamata andmete masstöötlemiseks Eestis viibimise, elamise ja töötamise õiguspärasuse kontrollimiseks ning ebaseadusliku viibimise ja töötamise ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Masspäringute tulemusena saadud andmeid kasutatakse nii välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamist puudutavate taotluste menetlemisel kui ka VMS-is sätestatud riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel. Masspäringute tegemine on vajalik sisserändega, sh sisejulgeolekuga seotud ohtude ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Korrakaitseseaduse kohaselt peab ohuprognoos, mis annab haldusorganile õiguse vajalike meetmete kohaldamiseks, põhinema faktidel või haldusorgani tehnilistel teadmistel. Masspäringute teostamise kaudu saadud andmed annavad haldusorganile võimaluse koostada paremaid ohuprognoose. VMS alusel loodud andmekogud on täna ristkasutuses erinevate andmekogudega. Automatiseeritud andmetöötluse kaudu, samuti kontrollide teostamisel riskiprofiilide alusel, on võimalik avastada välismaalasi, kes rikuvad riigis viibimise, elamise ja töötamise tingimusi, ning seeläbi on võimalik nimetatud isikute suhtes võtta tarvitusele vajalikke meetmeid. § 270 lõike 6 muudatus on seotud Kaitsepolitseiameti pädevusega. Peame vajalikuks teha muudatus selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 21 1 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). Eelnõu § 12 0 punkt 10 . Kõnesoleva muudatusega on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piirangud. Samasisuline säte on vajalik ka andmete osas, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Muudatusega on lisatud ka piirangu ulatus, millest nähtuvad täpsemalt andmesubjekti piiratavad õigused. Välissuhtlemisseadus e muutmine Eelnõu § 1 21 punktid 1–3. Välissuhtlemis seaduses täpsustatakse andmekoguga seonduvaid norme : selles töödeldavate andmete eesmärki ning andmekategooriaid. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus e muutmine Eelnõu § 1 22 punktid 1 ja 5. . Tulenevalt asjaolust, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (VSS) on juba sätestatud õigus välismaalane daktüloskopeerida ja temalt DNA - andmeid võtta, siis puudub vajadus viidata välismaalaste seaduse §-dele 26 ja 27, mis sätestavad isiku tuvastamise biomeetriliste andmete ja DNA-andmete põhjal. VSS § 31 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna daktüloskopeerimist puudutavad sätted on korrastatud ning koondatud §-i 33 11 . Eelnõu § 122 punkt 2. Vt JAS muudatuste juures antud selgitusi. Eelnõu § 1 22 punkt 3 ja 4. VSS § 7 1 lõike 1 kohaselt põhjendatakse lahkumisettekirjutust ja selles kohaldatavat sissesõidukeeldu ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Täiendavate ettepanekutega VSS-i muutmiseks on piiratud välismaalase õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23. Kuivõrd piirangu kehtestamise alused on laiemad kui kehtiva sätte riigi julgeolek, siis ei esitata ka haldusakti põhjendustes isikule rohkem infot. Sarnaselt eelnevale VSS § 30 1 lõike 3 kohaselt põhjendatakse sissesõidukeelu kohaldamist ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Täiendavate ettepanekutega VSS-i muutmiseks on piiratud välismaalase õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23. Kuivõrd piirangu kehtestamise alused on laiemad kui kehtiva sätte riigi julgeolek, siis ei esitata ka haldusakti põhjendustes isikule rohkem infot. Eelnõu § 1 22 punktid 8 ja 10 . VSS § 33 lõike 1 muudatuseks on sätte Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4 kooskõlla viimine. Selle kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta. Paragrahvi 33 lõike 2 muudatusega on sissesõidukeeldude andmekogu eesmärki täiendatud selliselt, et andmekogu eesmärgiks on ka rahvusvaheliste san k tsioonide rakendamine. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu ja andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse. Paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 selliselt, et a ndmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil ning volitusnormi alusel antavas määruses määratakse andmekogu põhimääruses andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg. Eelnõu § 1 22 punkt 9 . VSS § 33 4 lõikes 2 on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister võib VSS § 33 2 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik avaliku korra, ühiskondliku turvalisuse või riigi julgeoleku tagamiseks. Kuna täiendavate VSS-i muudatustega kehtestati säte, mille kohaselt on võimalik piirata teatud andmesubjekti õigusi ja need alused on laiemad kui kehtivas § 33 4 lõikes 2, on vajalik antud paragrahvi täpsustada. Eelnõu § 122 punkt 10. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb VSS-s senine väljend asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga ning täpsustatakse, et andmeid töötleb haldusorgan. Kuna samas lauses tehakse mitu muudatust, on õigem säte uuesti sõnastada. Muudatus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 6 lõikes 1 annab haldusorganile üldise õiguse töödelda menetlustes eriliiki isikuandmete kõrval ka muid isikuandmeid. Eelnõu § 1 22 punkt 11 . VSS § 6 2 juba sätestab, et isikuandmete töötlemisel kohaldatakse VMS § 270 ja 271. Seetõttu tunnistatakse kordust sisaldav paragrahv kehtetuks ning õigusselguse huvides on isikuandmete töötlemisega seonduv koondatud VSS §-i 33 6 . Eelnõu § 122 punkt 12 . Paragrahvi 33 11 on korrastatud ja sellesse koondatud seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid (lõiked 1 1 , 2, 3 1 ja 4). Lisaks on viide kehtetule määrusele asendatud viitega kehtivale Euroopa Liidu ja nõukogu määrusele. Paragrahvi 33 11 lõike 1 muudatusega täpsustakse sätte sõnastust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 603/2013 (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). Viidatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all. Sama määruse artikli 17 lõike 1 järgi võib liikmesriik edastada kesksüsteemi oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis. Paragrahvi 33 11 lõike 3 muudatus on vajalik, kuna alaealine on alla 18-aastane välismaalane ning lapse õigusi ja huve tuleb arvestada ka üle 14-aastase alaealise puhul. Eelnõu § 1 22 punktid 13 ja 1 4 . VSS § 33 12 täiendamine lõikega 1 1 on vajalik, kuna kehtivas t VSS - st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas Eestis viibiva välismaalase DNA- proove võetakse, vastav kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sama paragrahvi lõike 3 sõnastust on korrigeeritud, sisu ei ole muud etud . Eelnõu § 122 punkt 15. Varasem volitusnorm muudetakse ühelauselises. Eelnõu § 122 punkt 17. Muudatusega täpsustatakse vastutavat töötlejat seaduse tasemel ning antakse volitus andmekogu põhimääruses andmete koosseisu ning nende säilitamise tähtaja täpsustamiseks. Väärteomenetluse seadustik u muutmine Eelnõu § 1 23 punktid 1 ja 2 . Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Lisaks jäetakse § 160 lõikest 7 välja menetlusosaliste nimed. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 24 . Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõike 6 kohaselt on kontohaldur kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente vähemalt kümne aasta jooksul, arvates korralduse andmisest temale. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus e muutmine Eelnõu § 1 25 . Ettepaneku kohaselt lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse säte andmete säilitamistähtaja kohta. Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks juhul, kui laenusaaja ei ole tähtaegselt asunud laenu tagasi maksm a ja laenusaaja surma korral esitab krediidiasutus Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) taotluse koos vastavate dokumentidega. Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks laenusaaja puuduva töövõime ning laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral esitab isik Sotsiaalkindlustusametile (seda võib teha ka krediidiasutuse kaudu) vastava taotluse koos asjakohaste dokumentidega. Riigitagatise rakendumisel töötlevad seega isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid , Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus (Riigi Tugiteenuste Keskus), et hinnata riigitagatise rakendamise asjaolusid. Lisatava sättega kehtestatakse, et saadu d isikuandmeid säilitatakse 7 aastat arvates laenusaaja, tema käendajate või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaega isikuandmed kustutatakse. Nimetatud tähtaeg on seotud raamatupidamise dokumentide säilitamise tähtajaga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt ÕÕS § 21 lõikele 2, kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija vastu kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Üleliigse laovaru tasu seadus e kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 1 26 . Üleliigse laovaru tasu seaduse väljatöötamine oli tingitud vajadusest rakendada Eestis alates liitumisest Euroopa Liiduga 1. mail 2004. a Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. aasta määrust 1972/2003/EÜ üleminekumeetmete rakendamise kohta põllumajandustoodete kaubanduses seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 293, 11.11.2003, lk 3 – 6) ja Euroopa Komisjoni 14. jaanuari 2004. a määrust 60/2004/EÜ, mis kehtestab üleminekumeetmed suhkru sektoris seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 009 15.01.2004, lk 8 – 12). Kohtuasja T-257/04 (Poola Vabariik vs . Euroopa Ühenduste Komisjon) punkti 179 kohaselt on üleliigse laovaru tasu ühenduse meede, mis on võetud ajutiselt selleks, et ära hoida põllumajanduspoliitikas seoses kümne uue liikmesriigi ühinemisega tekkida võivaid teatud raskusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 25. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas 136/77: Racke, EKL 1978, lk 1245, punkt 7). Praeguseks on seaduse eesmärk täidetud, kohtuvaidlused selle seaduse alusel tehtud üleliigse laovaru määramise ja selle eest tasu määramise otsus maksuteadete üle on lõppenud ning seetõttu puudub vajadus selle seaduse edasiseks kehtima jäämiseks. Ülekandevaru ja üleliigse laovaru kindlakstegemiseks esitatud põllumajandustoote deklaratsioonid, milles esitati muu hulgas nii juriidiliste isikute kui ka füüsiliste isikute isikuandmeid, on ärisaladuse sisaldamise tõttu tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Samuti on nad määratud alalise säilitustähtajaga arhiiviväärtuslikeks dokumentideks, mis antakse säilitamiseks üle Riigiarhiivile. Seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 automaatselt kehtetuks ka seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud põllumajandusministri 26.04.2004 määrus nr 66 „Põllumajandustoote deklareerimise nõuded” (https://www.riigiteataja.ee/akt/12790117). Eelnõu terminoloogia „ Isikuandmed “ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; „ eriliiki isikuandmed“ – isikuandmed, millest ilmneb andmesubjekti rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine ning mis sisaldavad geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta ; „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; „isikuandmete avaldamine“ – isikuandmete edastamine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine vastuvõtjale või avaliku sektori asutusele, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga; „isikuandmete töötlemise piiramine“ – säilitatud isikuandmete märgistamine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist; „isikuandmete muul eesmärgil töötlemine“ – isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, sõltumata sellest, kas isikuandmeid töötleb sama vastutav isik või muu isik või asutus oma tegevuse raames ; „profiilianalüüs“ – igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega; „pseudonü ü mimine“ – isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid; „andmete kogum“ – isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud; „vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses; „volitatud töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel; „vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte. Vastuvõtjaiks ei peeta siiski avaliku sektori asutusi, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga; nimetatud avaliku sektori asutused töötlevad kõnealuseid andmeid kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele; „kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ, välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses; andmesubjekti „nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega; „isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; „geneetilised andmed“ – isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse füüsilise isiku füsioloogia ja tervise kohta ning mis tulenevad eelkõige asjaomase füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmetest; „biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed; „terviseandmed“ – füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervis e seisundi kohta . 5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud järgmiste dokumentidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (jõustub 25.05.2018); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (jõustub 25.05.2018) . 6 Seaduse mõjud Suur osa isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses kavandatud muudatustest tulenevad vajadusest viia erinevate valdkondade andmetöötlus kooskõlla andmekaitse üldmäärusega. Lisaks reguleeritakse eelnõuga isikuandmete kaitset osas, mida üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri (riigi julgeoleku tagamine). Osa muudatusi tuleneb ka üldmääruse artiklis 23 sätestatud võimalusest piirata seadusandliku meetmega andmesubjekti õigusi ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne. Mõjuanalüüsis antakse ülevaade muudatustest ning selgitatakse nende mõju erinevatele sihtrühmadele. Mõjuanalüüsi koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Mõjude hindamise metoodikast“. Avalik võim töötleb isikuandmeid enamasti korrastatud andmete kogumina – andmekoguna – mille töötlemiseks kasutatakse infosüsteemi. Kõik andmekogud registreeritakse enne kasutuselevõttu riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Valdav osa eelnõus sisalduvatest muudatustest seisnebki just andmekogudes olevate isikuandmete töötlemise aluse õiguslikus reguleerimises, kuid eelnõu sisaldab ka muid isikuandmete töötlemist reguleerivaid muudatusi. Järgnevalt on toodud kokkuvõttev loetelu muudatustest: Sätestatakse või täpsustatakse isikuandmete töötlemise eesmärki. Eesmärgi sätestamine aitab kaitsta andmesubjekti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, võimaldades andmesubjektil hinnata, kas tema isikuandmeid töödeldakse eesmärgipäraselt. Üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Seaduse tasandil sätestatakse andmekogudes töödeldavate isikuandmete koosseis (või täiendatakse või muudetakse koosseisu). Vajaduse korral jäetakse võimalus andmekoosseisu täpsustada põhimääruse tasandil. Seaduse tasandil tuuakse välja andmekogu vastutav töötleja. Volitatud töötleja määratakse edaspidi vajaduse korral andmekogu põhimääruses. Muudetakse teatud andmekogude vastutavat töötlejat (nt vähiregister, vee terviseohutuse infosüsteem, narkomaaniaravi andmekogu jm). Sätestatakse või piiratakse andmete säilitamise tähtaega, lähtudes sellest, kui kaua on andmete säilitamine vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vajaduse korral muudetakse andmekogu põhimääruse kehtestamise tasandit – mitmete andmekogude põhimäärused kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister määrusega. Piiratakse ligipääsu isikuandmetele (nt abieluvararegistri ja karistusregistri puhul). Kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse kohta avaldatavate andmete hulgast jäetakse välja menetlusosaliste nimed. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik kohtu veebilehel avaldatavate andmete põhjal tuvastada näiteks kuriteos süüdistatav isik või seostada muud tundlikud andmed konkreetse isikuga. Asutatakse uus andmekogu – raseduse infosüsteem – mis moodustatakse kahe andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Viited kehtivale IKS-ile asendatakse viitega üldmäärusele, uuele IKS-ile või direktiivile. Lisaks õiguslikule muudatusele võib mõju avalduda ka praktikas, kuna üldmäärus reguleerib mitmeid küsimusi teisiti või detailsemalt kui kehtiv IKS (nt vastutava töötleja kohustused). Muud muudatused: Õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus tuleb edaspidi määrata õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja k ord. Praegu selline nõue puudub. Haldusmenetluses tuleb haldusorganil edaspidi selgitada menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja mi llised on andmesubjekti õigused. Eesti Geenivaramusse kogutud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks välismaal ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse luba, vaid selle võib anda Tartu Ülikooli senat. Samuti tekib geenivaramu vastutajale töötlejale kohustus teavitada Sotsiaalministeeriumi iga-aastasest koeproovide kasutamisest väljaspool Eesti vabariigi territooriumi. Reguleeritakse geenivaramu töötlemist hindava eetikakomitee moodustamist (enne nimetas liikmed geenivaramu vastutav töötleja, s.o Tartu Ülikool, edaspidi valdkonna eest vastutav minister) ning eetikakomitee hinnang muudetakse siduvaks . Kaubanduse korraldaja KaubTS § 2 tähenduses ei pea edaspidi registreerima ja säilitama müügipileteid . Kindlustusmaakleri kliendi antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei või edaspidi sisalduda maaklerilepingu tüüptingimustes . Riikliku järelevalve teostamisele kohaldub andmekaitse üldmäärus, kuid korrakaitseorganitele jäetakse õigus piirata andmesubjekti õigusi ja töötlemise põhimõtete ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks . Eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt ei kanta vähemusrahvuste rahvusnimekirja edaspidi enam andmeid isikute sünnikoha, emakeele, perekonnaseisu, alaealiste laste ja usutunnistuse kohta . Andmekogudest ülevaate saamiseks on koostatud alljärgnev tabel, kus loetletakse kõik seaduseelnõu muudatustest mõjutatud andmekogud või infosüsteemid ning nende vastutavad töötlejad (kui tegemist ei ole andmekoguga, siis andmetöötleja). Tabel 2 . Eelnõuga muudetavad andmekogud ja nende vastutavad töötlejad Vastutav töötleja/andmetöötleja Andmekogu, infosüsteem või töödeldavate andmete kirjeldus Arendusvajadus Haridus- ja Teadusministeerium Eesti hariduse infosüsteem Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu Kutseregister Eesti teadusinfosüsteem Justiitsministeerium Abieluvararegister Kohtuekspertiisi infosüsteem Riiklik sõrmejälgere register Riiklik DNA-register Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri Huvide deklaratsioonide register Kriminaalhooldusabiliste nimekiri Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) Vanglakomisjonide liikmete andmed Abieluvararegistri juurdepääs muudetud Kaitseministeerium Sõjaväerelvade register (praegune kaitseväe ja kaitseliidu relvaregister) Keskkonnaministeerium Keskkonnainspektsioon FOKA register Probleemtooteregister Keskkonnaregister Metsaressursi arvestuse riiklik register Pakendiregister Objekti kontrollimise andmekogu Keskkonnaalaste õigusrikkumiste andmekogu Keskkonnaministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt on ministeeriumi valitsemisala andmekogude IT-arenduste maksumus ligikaudu 150 000 eurot, mis sisaldab andmejälgija kasutamist, andmete kustutamist, anonüümimist ja pseudonüümimist. Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Loomeliitude andmekogu Muuseumide andmekogu Spordiandmekogu Rahvaraamatukogude andmebaasid Kultuurimälestiste register Kultuuriministeeriumi esialgsel hinnangul võib andmete kustutamise funktsiooni lisamise maksumus olla vahemikus 10 000–40 000 eurot loomeliitude andmekogu puhul ning umbes 100 000 eurot iga rahvaraamatukogudes kasutusel oleva andmebaasi kohta (kasutusel on kolm erinevat lugejate andmebaasi). Maaeluministeerium Veterinaar- ja Toiduamet Alkoholiregister Põllumajandusloomade register Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register (edaspidi vastutav töötleja PRIA) Mahepõllumajanduse register Riigi toidu ja sööda käitlejate register Sordiregister Taimetervise register Taimekaitsevahendite register Väetiseregister Riiklik veterinaararstide register Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Infosüsteemi Amet Tehnilise Järelevalve amet Majandustegevuse register Eesti teabevärav Tehnilise järelevalve infosüsteem RIA on läbi viimas asutuseülest andmekaitsealast mõjuhinnangut, mille raames selgitatakse välja ka IT-arenduste vajadus ja ulatus. Ülevaade valmib mai lõpuks. Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Maksu- ja Tolliamet Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register Riigihangete register Struktuuritoetuste register Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Riigitagatise rakendamisel töödeldavad õppelaenusaaja isikuandmed Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri Maksukohustuslaste register Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangul vajavad IT-arendusi järgmised andmekogud: 1) riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, maksumus ca 100 000–150 000 eurot; 2) riigihangete register, maksumus ca 30 000 eurot; 3) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, maksumus ca 40 000 eurot. Teised andmekogud täiendavaid arendusi ei vaja. Siseministeerium Politsei- ja Piirivalveamet Viisaregister Elamislubade ja töölubade register Abipolitseiniku isikuandmed ja abipolitseinikuks kandideerimisel esitatavad andmed Isikut tõendavate dokumentide andmekogu Kodakondsuse saanud, taastanud ja kaotanud isikute andmekogu Piirikontrolli infosüsteem Schengeni Infosüsteemi riiklik register Teenistus- ja tsiviilrelvade register Rahvusvahelise kaitse andmise register Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu Elamislubade ja töölubade register Sissesõidukeeldude andmekogu Siseministeerium prognoosib kulusid seoses IT-vahendite soetamisega. PPA kulusid hinnatakse minimaalselt suurusjärku 150 000 eurot esimesel aastal (serveripargi ja logitöötlussüsteemi uuendamine) ning hiljem ca 6000 eurot aastas (tarkvara litsentsid, riistvara uuendamine ja asendamine). SMIT-i ja KAPO arenduskulude suurus ja sisu ei ole veel teada või on kaitstud riigisaladusega. Sotsiaalministeerium Terviseamet Tervise Arengu Instituut Eesti haigekassa Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötukassa Nakkushaiguste register (edaspidi vastutav töötleja Terviseamet) Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteem (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) Vähiregister (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) Müokardiinfarktiregister Tuberkuloosiregister (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) Vee terviseohutuse infosüsteem (edaspidi vastutav töötleja Terviseamet) Vähi sõeluuringute register (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister Tervise infosüsteem Riiklik vereteenistuste infosüsteem Proviisorite ja farmatseutide register Tervishoiutöötajate riiklik register Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register Raseduse infosüsteem (loodav) Ravikindlustuse andmekogu Retseptikeskus Sotsiaalkaitseinfosüsteem Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register Töötuskindlustuse andmekogu Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu Välisministeerium Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide andmekogu Diplomaatiliste passide andmekogu Rahvusraamatukogu Rahvusraamatukogu kogud ja andmebaasid Eesti Rahvusringhääling Rahvusringhäälingu saadete salvestised Põhivõrguettevõtja (Elering AS) Elektrituru andmevahetusplatvorm Tartu Ülikool Eesti geenivaramu Registripidajad (fondivalitsejad) Osakute ja aktsiate registrid Rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud Vähemusrahvuste rahvusnimekirjad Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm IKS-i rakendamise seadus avaldab praktikas mõju eelkõige avaliku sektori andmetöötlejatele. Nende andmekogude vastutavad töötlejad, mille regulatsiooni muudetakse, on välja toodud tabelis 2, lisaks hõlmab sihtrühm ka andmekogude volitatud töötlejaid ning erasektori andmetöötlejaid, keda puudutavad mõned eelpool loetletud muudatused (nt kindlustusmaaklerid, erakooli pidajad, fondivalitsejad, kaubanduse korraldajad jm). Andmekogu vastutav töötleja peab vajaduse korral tagama seadusest ja andmekogu põhimäärusest tulenevate nõuete täitmise. Seega on avalikus sektoris enim mõjutatud sihtrühmad järgmised: ministeeriumid (11), Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Haigekassa, Eesti Rahvusringhääling , Eesti Töötukassa, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikool, Tehnilise Järelevalve Amet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet ja Veterinaar- ja Toiduamet. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Enamik andmekogusid puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi (isikuandmete töötlemise eesmärgi, andmete koosseisu ja vastutava töötleja sätestamine seaduse tasandil, eesmärgi ümbersõnastamine jm), millega ei kaasne vajadust töökorralduslikeks ega tehnoloogilisteks muudatusteks. Erandiks on andmete säilitustähtaega puudutavad muudatused – säilitustähtaja kehtestamine, kui see varem puudus, ja säilitustähtaja lühendamine – mis nõuavad andmete kustutamise funktsiooni lisamist paljudesse infosüsteemidesse. Vastutavad töötlejad peavad koostöös oma IT-asutustega tagama, et säilitustähtaja möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse. Eelnõu kooskõlastamise käigus paluti ministeeriumidel hinnata, kas ja millises maksumuses on vajalik nende valitsemisala andmekogudes ja infosüsteemides teha arendustöid, et viia andmetöötlus kooskõlla eelnõust tulenevate muudatustega. Tuleb rõhutada, et lisaks käesolevale eelnõule tingib vajaduse IT-arendusteks ka mais jõustuv EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (näiteks vajadus tagada andmesubjektile teave töödeldavate isikuandmete kohta, andmete anonüümimine, pseudonüümimine, andmetele ligipääsu piiramine jne). Riigiasutused vaatavad andmekaitsest tulenevat arendusvajadust tervikuna ning kulude eristamine ei ole alati võimalik ega ka otstarbekas. Sisendi andsid neli ministeeriumi 11-st (vt tabel 2). Keskkonnaministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt on eelnõu seadusena rakendamisel täiendavate IT-arenduste maksumus nende valitsemisala andmekogudele ligikaudu 150 000 eurot (andmejälgija kasutamine, andmete kustutamine ja pseudonüümimine). Kultuuriministeeriumi hinnangul võivad kulud jääda vahemikku 310 000–340 000 eurot ning Rahandusministeeriumi hinnangul vahemikku 170 000–220 000 eurot. Siseministeerium hindas Politsei- ja Piirivalveameti kulu seoses uute andmekaitsenõuete täitmisega suurusjärku 150 000 eurot esimesel aastal (serveripargi nõuetele vastavusse viimine, logitöötlussüsteemi uuendamine) ning 6000 eurot aastas edaspidi (tarkvara litsentsid, riistvara uuendamine) . Eelnõuga võib kaasneda ka mõningane töökorralduslik mõju avaliku sektori andmetöötlejatele. Seda näiteks tulenevalt muudatusest, mille kohaselt peab haldusorgan edaspidi haldusmenetluses selgitama menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on andmesubjekti õigused (eelnõu § 18 punkt 3). Vähene töökorralduslik mõju avaldub ka kohtutele. Täpsemalt kohtuistungi sekretäridele, kelle ülesandeks on kohtuistungi aja ja otsuse teatavakstegemise aja avaldamine kohtu veebilehel, sest edaspidi ei tohi avalikustada menetlusosaliste ja süüdistatavate nimesid. Ministeeriumidelt saadud tagasiside põhjal võib töökorralduslikku mõju andmetöötlejatele hinnata siiski väheseks. Ühekordne või harv mõju kaasneb ministeeriumidele ka seoses andmekogude põhimääruste muutmisega. Kokku muudetakse eelnõuga 81 riikliku andmekogu regulatsiooni. Mõjude hindamise metoodika kohaselt tuleb mõju olulisuse hindamisel lähtuda neljast kriteeriumist: mõju ulatus, sihtrühma suurus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavad riskid. Kuigi enamik eelnõuga kavandatud muudatustest on õiguslikku laadi ning ei tingi vajadust IT-alasteks ega töökorralduslikeks muudatusteks, siis on eelnõu tihedalt seotud teiste isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega (EL-i üldmäärus, uus IKS), mille rakendamine tervikuna toob riigile kaasa märkimisväärsed kulud. Vaadates mõju avaldumise sagedust, siis on tegemist ühekordse või harva mõjuga (suurem osa kulusid tehakse esimese aasta jooksul pärast andmekaitsereformi jõustumist). Ebasoovitav risk kaasneb seaduse rakendamisega – andmekogude ja infosüsteemide arendamine võtab aega ning riigiasutuste andmetöötlus ei pruugi veel nii pea vastata erinevatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Muudatuste mõju sihtrühmale võib tervikuna hinnata HÕNTE § 46 tähenduses oluliseks. Majanduslik mõju: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Nagu eelnevalt mainitud, sisaldab eelnõu ka üksikuid muudatusi, mis puudutavad erasektoris tegutsevaid andmetöötlejaid. Sellised on näiteks elektrituru seaduse, erakooliseaduse, investeerimisfondide seaduse, kaubandustegevuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse, krediidiasutuste seaduse, maagaasiseaduse, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused. Järgnevalt antakse ülevaade mõjutatud sihtrühmadest ja kirjeldatakse lühidalt mõjusid. Sihtrühm I Elektrituru andmevahetusplatvormi kasutajaid – võrguettevõtjaid – mõjutab vähesel määral muudatus, mille kohaselt peab edaspidi elektrituru andmevahetusplatvormi kaudu isikuandmete edastamiseks vajaminev füüsilisest isikust tarbija nõusolek vastama andmekaitse üldmäärusele, mitte kehtivale IKS-ile. Andmesubjekti nõusolekule esitatud tingimused kehtivas ja uues regulatsioonis oluliselt ei erine, küll aga toob üldmäärus välja, et nõusolekut ei saa lugeda vabatahtlikuks, kui seda ei saa anda erinevatele isikuandmete töötlemise toimingutele eraldi (kui selline eristamine on võimalik), samuti rõhutab üldmäärus selge ja lihtsa keele kasutamist nõusoleku küsimusel . Kehtivas IKS §-s 12 loetletakse teave, mida nõusolek peab sisaldama, üldmääruses analoogne loetelu puudub. Vähese mõjuga on võrguettevõtjatele ka muudatus, mille kohaselt ei tule võrguettevõtjatel tarbijalt tema tarbimisandmete väljastamise eest tasu nõuda mitte IKS § 19 järgi (kuni 0,19 eur/lk alates 21. leheküljest), vaid üldmääruse järgi (mõistlik tasu halduskulude katmiseks, vt täpsemalt üldmääruse artikkel 15 lg 3). Sihtrühm II Erakooli pidajatele avaldab vähest töökorralduslikku mõju muudatus, mille kohaselt tuleb edaspidi õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus määrata õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub. Muudatuse mõju on eelduslikult ühekordne ning täiendav halduskoormus marginaalne. Sihtrühm III Investeerimisfondide seaduse 3. jao kohaseid osakute ja aktsiate registreid pidavatel fondivalitsejatel tuleb arvestada, et kande tegemiseks esitatud andmete ja dokumentide säilitustähtaeg ning registrisse kantud andmete säilitustähtaeg on edaspidi piiratud. Kui siiani kohustas seadus andmeid säilitama vähemalt 10 aasta jooksul, siis edaspidi tuleb tagada andmete kustutamine 10 aasta möödumisel. Muudatus on väga vähese mõjuga, kuid ei ole välistatud, et osa registreid vajab arendusi. Sihtrühm IV Kaubanduse korraldajatele kehtib praegu kohustus registreerida püsival andmekandjal müügipiletile märgitud info, mis füüsilisest isikust kaupleja korral sisaldab ka isikuandmeid (KaubTS § 18 lg 3). Tulenevalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest tunnistatakse antud säte kehtetuks, seega edaspidi ei tohi kaubanduse korraldajad nimetatud andmeid säilitada. Muudatusel on sihtrühmale väike, halduskoormust mõnevõrra vähendav mõju. Sihtrühm V Kindlustustegevuse seaduse muudatustega reguleeritakse kindlustusmaaklerile või kindlustusandjale kliendi poolt antavat nõusolekut isikuandmete töötlemiseks (nõusolek ei tohi sisalduda lepingu tüüptingimustes), lisatakse alused andmesubjektiga seotud isikute andmete ja süüteoga seotud andmete töötlemiseks, täpsustatakse terviseandmete töötlemise alust kindlustuslepingu täitmisel ning tunnistatakse kehtetuks isikuandmete säilitamise tähtaega reguleeriv säte (edaspidi tuleneb isikuandmeid säilitada isikustatud kujul vaid seni, kuni see on vajalik eesmärgi täitmiseks, milleks andmed koguti, üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Mõjutatud sihtrühma kuuluvad kindlustusandjad ja kindlustusvahendajad. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis viis elukindlustusseltsi või välismaise elukindlustusseltsi filiaali ning 14 kahjukindlustusseltsi või välismaiste kahjukindlustusseltside filiaali 21 . Lisaks pakuvad piiriülest kindlustusteenust Eestis mitusada välismaist kindlustusandjat, kes peavad samuti järgima kindlustustegevuse seadusest tulenevaid nõudeid. Muudatused on suures osas õiguslikku laadi, kuid mõningane töökorralduslik mõju võib kaasneda andmesubjekti nõusoleku küsimisega teatud olukordades, samuti andmete säilitamisega. Mõju sihtrühmale on vähese ulatusega ning harv. Sihtrühm VI Eelnõu muudatused mõjutavad vähesel määral ka krediidiasutusi, krediidiandjaid ja -vahendajaid ning makseasutusi ja e-raha asutusi. Krediidiandjate ja -vahendajate jaoks fikseeritakse krediidi väljastamise ja krediidi teenindamisega seotud andmete ning järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud andmete säilitamise tähtajad (vastavalt kolm ja viis aastat), st säilitamine pikema aja jooksul ei ole lubatud. Andmete säilitustähtaega piiratakse ka makseasutuste ja e-raha asutuste poolt säilitatavatele andmetele . Krediidiasutuste seaduse muudatused puudutavad kliendi nõusolekut isikuandmete töötlemiseks ja regulatsiooni automatiseeritud otsuste tegemise kui andmetöötlustoimingu kirjeldamiseks lepingus . Sihtrühmade arvuline suurus on välja toodud järgnevas tabelis: Tabel 3. Eestis tegutsevad krediidiasutused, krediidiandjad ja –vahendajad Asutused Arv Krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused 9 Välisriikide krediidiasutuste filiaalid 8 Välisriikide krediidiasutuste esindused 1 Piiriülesed pangateenuste pakkujad 345 Krediidiandjad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiandjad 53 Eestis erandi alusel tegutsevad krediidiandjad 12 Krediidivahendajad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidivahendajad 7 Piiriülesed krediidivahendajad 10 Eestis litsentseeritud krediidivahendajate agendid 4 Makseasutused Makseteenuse pakkujad 13 Välisriikide makseasutuste filiaalid 1 Piiriüleste makseteenuste pakkujad 355 Makseagendid 10 E-raha asutused Piiriülesed e-raha teenuste pakkujad 153 Allikas: Finantsinspektsioon Muudatuste mõju on kõigile sihtrühmadele harv või ühekordne, suures osas töökorralduslik ning tervikuna väheoluline. Küll aga võib kaasneda vajadus infosüsteemides andmete kustutamise funktsionaalsuse loomiseks. Sihtrühm VII Andmete säilitustähtaeg fikseeritakse ka gaasiettevõtjate poolt kogutavale gaasitehingutega seotud teabele (MGS § 8 lg 4 2 ). Kui siiani tuli gaasitehingute teave säilitada vähemalt viis aastat, siis edaspidi tuleb see pärast viie aasta möödumist kustutada. Eesti gaasiturul tegutseb üks maagaasi ülekandevõrguettevõtja ning 24 jaotusvõrguettevõtjat . Muudatuse mõju on sihtrühmale väike, ühekordne ning sellega ei kaasne täiendavat halduskoormust, küll aga on võimalik, et gaasiettevõtjatel tuleb tagada infosüsteemides andmete kustutamise funktsionaalsus. Sihtrühm VIII Kui praegu on tervishoiuteenuse osutamisel kogutud andmete säilitustähtajad kehtestatud sotsiaalministri määrusega , siis edaspidi tuuakse säilitustähtajad seaduse tasandile. Võrreldes kehtiva olukorraga vähendatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete säilitustähtaega 30 aastale ning saatekirja säilitustähtaega viiele aastale. Muudatuse mõju on väike, seisnedes vaid andmete kustutamise tagamises pärast säilitustähtaja möödumist. Sihtrühma moodustavad tervishoiuteenuse osutajad – 2016. aastal tegutses Eestis 1415 tervishoiuteenuse osutajat, kellest 1355 puhul oli tegemist erasektori üksusega . Sotsiaalne mõju: mõju füüsiliste isikute isikuandmete kaitsele Sihtrühm Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad parema isikuandmete kaitse kõigile Eestis elavatele isikutele, seega on sihtrühma suuruseks ligikaudu 1,3 miljonit inimest 26 . Isikuandmete kaitse on osa põhiseaduses sätestatud igaühe õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks (PS § 26). Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Kogutavate andmekategooriate sõnastamine seaduse tasandil tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse ning võimaldab andmesubjektil paremini hinnata, kas kogutavad andmed on vajalikud ja põhjendatud. Suur osa eelnõu muudatusi seisnevad andmete säilitustähtaegade piiramises, mis aitab tagada, et isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused ei mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Erandiks võivad olla abieluvararegistri ja karistusregistri andmetele üldise juurdepääsu piiramine. Samas õigustatud huvi korral on ka need andmed endiselt kättesaadavad. Perioodil 1.11.2015– 1.11.2016 tehti karistusregistrisse 3,6 miljonit päringut, millest 1,16% tegid eraisikud (vt tabel 1, lk 21). Abieluvararegistri päringusüsteem on praegu avalik register, kuhu ei pea päringu tegemiseks sisse logima ning sellest tulenevalt ei ole teada ka päringute arv. Abieluvararegistris päringute tegemine muutub alates 1. märtsist, kui päringu tegija peab hakkama ennast süsteemis autentima. Tervikuna on muudatustega kaasnev sotsiaalne mõju andmesubjektidele väike ning mitte oluline HÕNTE § 46 tähenduses – kuigi sihtrühm on suur, siis mõju on kaudne, harv ja väikse ulatusega. Ebasoovitavad riskid puuduvad. 7 Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud andmekogude vastutavatele töötlejatele. Seda juhul, kui andmete töötlemiseks kasutatav infosüsteem vajab arendusi, et tagada isikuandmete töötlemine vastavalt seaduses sätestatule (eelkõige andmete säilitamine piiratud perioodi jooksul ning andmetele juurdepääsu piiramine, suur osa arendusvajadusest tuleneb ka EL-i andmekaitse üldmäärusest ja uuest isikuandmete kaitse seadusest). Käesolev eelnõu puudutab umbes 80 andmekogu ja infosüsteemi. Eelnõu kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal saab kokku võtta, et arvestades üksnes nelja ministeeriumi (SiM, KeM, KuM, RaM) IT-arenduste vajadust, ulatub prognoositav maksumus kuni 900 000 euroni (vt täpsemalt seletuskirja osast 6). Paljud ministeeriumid ei ole enda valitsemisala arendusvajadust veel hinnanud, mistõttu kujuneb tegelik kulu tõenäoliselt oluliselt suuremaks. Kulude katmiseks ei ole ette nähtud keskset rahastamisallikat. 8 Seaduse rakendusaktid Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid koostatakse sellest eelnõust eraldiseisvalt. 9 Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 15. veebruaril . Relvaseaduse muudatused on seotud lisaks isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega ka tulirelvadirektiivi ((EL) 2017/853) muudatustega. Tulirelvadirektiivis on registritega seotud muudatuste osas (s.h andmetele juurdepääsu tähtajad ja andmete säilitamise tähtaeg) antud rakendamiseks liikmesriikidele aega kuni 14.12.2019. Sellest tulenevalt on põhjendatud relvaseaduse vastava sätte erinev jõustumise tähtaeg. Seaduse § 106 (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) punkt id 6 ja 27 jõustuvad 201 8. aasta 1. septembril . 10 Eelnõu kooskõlastamine Käesoleva eelnõu aluseks oleva e elnõu kohta esitasid märkused ja kommentaarid Eest Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus, Eesti Haiglate Liit, Eesti Pangaliit, Riigikohus ja Riigikontroll. Seletus märkustele on antud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (lisatud). Esitab põhiseaduskomisjon 13 . detsembril 2018 . (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Eesti Linnade ja Valdade Liit 17.04.2018 nr 5-1/65-1 PAGEREF _Toc515449908 \h 2 Eesti Kindlustusseltside Liit 19.04.2018 nr 5536 PAGEREF _Toc515449909 \h 2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 16.04.2018 PAGEREF _Toc515449910 \h 9 Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus 16.04.2018 PAGEREF _Toc515449911 \h 13 Eesti Haiglate Liit 09.04.2018 nr 750-4B PAGEREF _Toc515449912 \h 14 Eesti Pangaliit 19.04.2018 nr 17 PAGEREF _Toc515449913 \h 19 Riigikohus 6-6/18-14 PAGEREF _Toc515449914 \h 25 Riigikontroll 10.04.2018 nr 6-2/18/166-2 PAGEREF _Toc515449915 \h 28 MÄRKUSE ESITAJA JA MÄRKUSE VÕI ETTEPANEKU SISU ARVESTAMATA JÄTMISE VÕI ARVESTAMISE PÕHJENDUS Eesti Linnade ja Valdade Liit 17.04.2018 nr 5-1/65-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu alljärgneva märkusega arvestamisel. Omavalitsuste liidud tegid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) eelnõu menetlemisel järgmise ettepaneku, mille kohta eelnõu kooskõlastustabelis öeldi, et sellega arvestatakse IKS rakendamise seaduses, kuid kooskõlastamiseks saadetud rakendusseadus vastavat muudatust ei hõlma. IKS eelnõu kooskõlastamisel esitasime järgmise ettepaneku: Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt ei ole § 14 lõikes 1 nimetatud nõusolekut vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ja surma fakt. Näiteks Tallinna linnal on olemas Tallinna kalmistute register, mille põhimäärus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 16.12.2009 määrusega nr 99 ja mis on registreeritud RIHA-s. Registri eesmärk on muuhulgas süstematiseerida Tallinna kalmistutel asuvate matmiskohtade ja nende kasutamisega seotud andmeid ning parendada avalike ülesannete täitmiseks nende kasutamise ja analüüsimise võimalusi ning võimaldada kasutajal leida vajalik matmiskoht. Registris registreeritakse muuhulgas ka surnud isiku matmise aeg ja koht. Oleme seisukohal, et andmesubjekti matmise koha ning aja töötlemine ei saa kahjustada järgnevat põlvkonda. Ettepanek oli: palume eelnõu § 14 lõiget 4 täiendada selliselt, et § 14 lõikes 1 nimetatud nõusolekut ei ole vaja ka juhul, kui töödeldavateks isikuandmeteks on lisaks andmesubjekti nimele, soole, sünni-ja surmaajale ning surma faktile andmesubjekti matmise aeg ja koht. Riigikogusse saadetud IKSis on see § 9 lg 4. Arvestatud. Esitame muudatusettepaneku IKS üldosa seaduse eelnõule. Eesti Kindlustusseltside Liit 19.04.2018 nr 5536 1. Isikuandmete töötlemine enne kindlustuslepingu sõlmimist (KindlTS § 218 lg 1 p 1) Isikuandmete töötlemist enne kindlustuslepingu sõlmimist reguleerib KindlTS § 218 lg 1. KindlTS § 218 lg 1 punkt 1 on peamine alus, mille alusel toimub kindlustustegevuses isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete, töötlemine lepingueelsete läbirääkimiste käigus kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks. Seda sätet plaanitakse SE-ga muuta nii, et edaspidi saaks sellele alusele tuginedes töödelda üksnes andmesubjektiga seotud isikuid (nt lähedased, kindlustatu, soodustatud isik) puudutavaid andmeid, kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kõnealuse sätte alusel ei saaks aga enam töödelda kindlustusvõtja enda andmeid. Seletuskirjas on viidatud, et GDPR sätestab aluse andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks.1 Seega käiks kindlustusvõtja andmete töötlemine edaspidi tuginedes GDPR art 6 lg 1 punktile b, mille alusel töödeldakse andmeid lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Selle seisukohaga võib nõustuda, kuid juhime tähelepanu, et sedastatud säte võimaldab andmeid töödelda lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Allajoonitud osa lubab kõnealust sätet mitmeti tõlgendada. Näiteks ühe tõlgenduse kohaselt kuuluvad selle sätte alla lepingueelsed suhted, eeldusel et meetmeid võetakse andmesubjekti taotlusel, mitte vastutava töötleja ega kolmanda isiku algatusel. Selle tõlgenduse alusel ei tohiks kindlustusandja kindlustusriski hindamisel ja kindlustusmakse määramisel arvestada kliendi varasema kindlustusajalooga (nt asjaoluga, kas isik on põhjustanud varem liiklusõnnetusi või mitte). Arvestada saaks üksnes kindlustusvõtja taotluses toodud andmetega. (Allmärkus) 1 Vt seletuskiri lk 25 2 Näiteks on WP29 oma arvamuses 06/2014 „Andmete vastutava töötleja õigustatud huvide mõiste kohta direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses“ öelnud järgmist: „Teiseks hõlmab direktiivi artikli 7 punkt b (määruse artikkel 6 lõige 1 punkt b) ka töötlemist, mis toimub enne lepingu sõlmimist. Selle alla kuuluvad lepingueelsed suhted, eeldusel et meetmeid võetakse andmesubjekti taotlusel, mitte vastutava töötleja ega kolmanda isiku algatusel. [meie rõhutus] Näiteks kui üksikisik palub jaemüüjal saata talle toote kohta pakkumine, on kõnealuse õigusliku aluse põhjal lubatud säilitada piiratud aja jooksul aadressi ning teavet päringu kohta. Samuti võib kindlustusandja juhul, kui üksikisik taotleb temalt auto kohta väljavõtet, töödelda väljavõtte koost amiseks vajalikke andmeid, nagu kindlustusmakse määramisel arvestada kliendi varasema kindlustusajalooga (nt asjaoluga, kas isik on põhjustanud varem liiklusõnnetusi või mitte). Arvestada saaks üksnes kindlustusvõtja taotluses toodud andmetega. Kuigi meie sellist tõlgendust ei jaga, võib esmapilgul jäädagi mulje, et teiste lepingu subjektide andmeid võib töödelda kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks (KindlTS § 218 lg 1 p 1 – SE sõnastuses), ent kindlustusvõtja andmeid saaks edaspidi töödelda pelgalt lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Meie arvates see nii ei ole isegi eelpool osundatud kitsa tõlgenduse kohaselt. Nimelt saaks osas, milles andmete töötlemine ei ole võimalik GDPR art 6 lg 1 punkti b alusel, toetuda punktile c, mille alusel töödeldakse andmeid, vastutava töötleja juriidiliste kohustuste täitmiseks, mis kätkeb muuhulgas andmete töötlemist lepingu sõlmimisele eelnevate kindlustusandja seadusjärgsete kohustuste täitmiseks. Kindlustusandja lepingueelsed kohustused tulenevad eelkõige KindlTS-st, VÕS-st, RahaPTSst ja RSanS-st. Olulisemad on lepingu sõlmimise ja kindlustusriski hindamise kohapealt KindlTS § 221 jj jaVÕS §-dest 428, 440. Nimelt näeb KindlTS § 221 lg 1 ette, et kindlustusandja peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja äratuntava vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma kliendile piisavaid selgitusi, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse. Nimetatud kohustus seisneb eelkõige lepingueelse teabe edastamises, mh tuleb kindlustusvõtjale teatada sõlmitava lepingu järgse kindlustusmakse suurus (VÕS § 428 lg 1 p 6), mis ei ole võimalik kindlustusriski hindamiseta.3 Ilma kindlustusriski hindamiseta pole võimalik soovitada ka kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat lepingut. VÕS § 440 jällegi paneb kindlustusvõtjale kohustuse teatada asjaoludest, millel nende olemusest tulenevalt on mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või missugustel tingimustel seda teha. GDPR karmistab automaatsete otsuste tegemisega seonduvaid nõudeid. Artikli 22 lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Eestis on tavaline, et kindlustuslepingud sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri veebilehel, mille käigus hinnatakse kindlustusriski ja tehakse automaatne pakkumus lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd pakkumus koostatakse automatiseeritud töötluse tulemusel on tegemist automaatse otsusega. Vaatamata sellele, et see pakkumus ei ole siduv, on leitud, et sellel on GDPR artikkel 22 lõike 1 tähenduses märkimisväärne mõju. EKsL on küll seisukohal, et automaatse otsuse tegemine kindlustusriski hindamisel on vajalik kindlustuslepingu sõlmimiseks, mistõttu automaatse otsuse keeldu ei rakendata (art 22 lg 2 punkt a). Samas on tegemist vaieldava küsimusega, millele viitavad GDPR põhjenduspunkti sõnastus ja WP29 seisukohad. Eeltoodust tulenevalt palume kasutada GDPR artikkel 22 lg 2 punktis b sätestatud võimalust, mis näeb ette võimaluse lubada siseriiklikult automaatsete otsuste tegemist, sealhulgas kindlustusriski hindamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kokkuvõtvalt on EKsL seisukohal, et õigusselguse huvides, viidatud sätete vahel sidususe tagamiseks ja mitmeti tõlgendatavuse vältimiseks, tuleks: (i) säilitada tänane regulatsioon; (ii) muuta punkti 1 sõnastust, et selle alusel oleks võimalik töödelda ka edaspidi kindlustusvõtja auto mudel ja vanus ning muud asjakohased ja proportsionaalsed andmed. Seevastu üksikasjalikke taustakontrolle, näiteks kui kindlustusandja töötleb enne taotlejale tervise- või elukindlustuse andmist ennetavate arstlike tervisekontrollide andmeid, ei saa pidada vajalikuks toiminguks, mis tehakse andmesubjekti taotlusel. [meie rõhutus] Krediidiinfo kontrollid enne laenu andmist ei põhine samuti andmesubjekti taotlusel vastavalt artikli 7 punktile b, vaid pigem artikli 7 punktil f või artikli 7 punktil c kooskõlas pankade seadusjärgse kohustusega kontrollida registreeritud võlgnike ametlikku nimekirja.“ EKsL-i selgitus: meie sellist seisukohta ei toeta. Iseäranis arusaamatu, miks viitas WP29 kindlustuse kontekstis eriliiki isikuandmete töötlemisele, mis kõnealuse aluse alla ei kuulu. Finantsinspektsioon on juhendi „Nõuded kindlustuslepingu kohta teabe esitamisele“ punktis 7.3 selgitanud, et kindlustushuvi väljaselgitamise kohustus tähendab üldjuhul kindlustusandja jaoks õigusaktides sätestatud korras kliendile lepingueelse teabe esitamist ja mõistlike jõupingutuste tegemist, et omalt poolt kaasa aidata tingimuste loomisele selleks, et klient saaks hinnata sõlmitava kindlustuslepingu sobivust isikliku kindlustushuviga. Samuti seda, et kindlustusandja teeb kõik enda poolt võimalikud pingutused suunamaks klienti kindlustushuvi võimalikult selgelt avaldama ning pakub sellisele huvile võimalikult lähedast kindlustuslepingut. Kokkuvõtvalt on EKsL seisukohal, et õigusselguse huvides, viidatud sätete vahel sidususe tagamiseks ja mitmeti tõlgendatavuse vältimiseks, tuleks: (i) säilitada tänane regulatsioon; (ii) muuta punkti 1 sõnastust, et selle alusel oleks võimalik töödelda ka edaspidiandmeid kindlustusriski hindamiseks ja teiste seadusest tulenevate lepingueelsete kohustuste täitmiseks; (iii) võimaldada seaduse alusel automaatse otsuste tegemist ja profiilianalüüsi kindlustusriski hindamiseks; (iv) täiendada lõiget sõnadega „ilma andmesubjekti nõusolekuta“ (vt sõnastusettepanek allpool). Nimetatud säte oleks kooskõlas GDPR-ga, tuginedes artikli 6 lõike 1 punktile b ja c. GDPR põhjenduspunkt 8 näeb ette, et kui määruses on ette nähtud eeskirjade täpsustamine või piiramine liikmesriigi õigusega, võivad liikmesriigid sidususe seisukohast vajalikul määral ja liikmesriigi õiguse sätete arusaadavaks muutmiseks isikutele, kelle suhtes neid kohaldatakse, integreerida määruse elemente oma õigusesse. Artikkel 6 lõige 2 alusel võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada GDPR sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine [meie rõhutused]. Sama artikli lõige 3 näeb ette, et alus kehtestatakse liikmesriigi õigusega ja selles määratakse kindlaks ka andmete töötlemise eesmärk. Arvestatud osaliselt. Lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks on võimalik kasutada ka õigustatud huvi alust. Lepingueelse isikuandmete töötlemise alla lähevad kõik andmed, mida on vajalik töödelda selleks, et lepingut sõlmida, sh varasem kindlustusajalugu. Teisest küljest ei ole kindlustusandjal lubatud varasemaid andmeid lõputult töödelda ja kindlustuslepingu sõlmijale peab olema ettenähtav, millal lepingu sõlmimiseks korjatud andmed kustutatakse. Lisatud automatiseeritud üksikotsuste tegemise alus. Samas ei nõustu täna kehtiva regulatsiooni juurde tagasiminekuga, sest see kordas ebavajalikult üldmääruses toodud töötlemise õiguslikke aluseid ning lõi segase süsteemi lepingueelsete läbirääkimiste alustes ning andmesubjekti nõusolekust. 2. KindlTS § 218 lg 1 p 2 ja 3 Kõnealuse sätte osas on meil üksnes normitehnilised ettepanekud: 1) Läbivalt kasutada SE-s „terviseseisundi või puude andmete“ asemel GDPR-s kasutatavat mõistet „terviseandmed“ (GDPR art 4 p 15); 2) Punkt 3 tunnistada kehtetuks ja sõnad „tagasinõude esitamiseks“ lisada punkti 2. Nii kehtiva seaduse kui ka SE sõnastus ei ole meie arvates kõige õnnestunum, sest lõige 1 ei võimalda töödelda eriliiki isikuandmeid. Ometigi võimaldab seda tagasinõuete osas kõnealuse paragrahvi lõige 3. Sõnade „tagasinõude esitamiseks“ lisamise korral punkti 2 lõppeks lause sõnadega „kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;“, mis kaotaks eelpool osutatud näilise vastuolu paragrahvi lõigete vahel. Arvestatud. 3. Eelpooltoodust tulenevalt esitame järgmised ettepanekud SE § 31 muutmiseks KindlTS § 218 osas: „(1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine on kindlustustegevuses lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatule lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta: 1) kindlustuslepingu eelselt4 kindlustusvõtja ja temaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks, sealhulgas automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste ja profiilianalüüsi tegemiseks; 2) andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks, lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; (2) Terviseandmete töötlemine on lubatud kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab terviseandmete töötlemist. Arvestatud osaliselt. 4. KindlTS § 219 lõige 1 Võrreldes kehtiva KindlTS redaktsiooniga on lõiget 1 täiendatud nii, et andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamise kohustus ei kohaldu juhul, kui eriseaduses on nende andmete osas sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on KindlTS § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõnealustes sätetes toodud isikuandmete töötlemise eesmärkidel. Seletuskirjas on muudatuse kohta märgitud järgmist: „Säte on vajalik selleks, et vältida tõlgendust, et nimetatud sätte alusel on õigus küsida nt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Kuigi vastupidine tõlgendus on ka kehtiva normi sõnastuse kohaselt meelevaldne, on õigusselguse huvides peetud vajalikuks sätet täiendada.“. Nõustume eelnõu autoritega, et ka ilma täpsustuse lisamiseta ei oleks kindlustusandjatel õigus saada töötlejatelt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Nimetatud säte on hästi sõnastatud eriliigiliste andmete ning süüteo menetluse andmete osas. Samas võib meie hinnangul probleem tekkida just isikuandmete eriliikide ja teiste kõrgema kaitstusega andmete (nt maksuandmed, sideandmed) hulka mittekuuluvate andmete osas. Seda eelkõige seetõttu, et paljudes eriseadustes on sätestatud saladuses hoidmise kohustus või juurdepääsu piirang. Probleemiks on ka see, et eriseadusi, mis puudutava isikuandmete töötlemist on palju ja sageli on piirangud kehtestatud määruse tasandil, näiteks andmekogu põhimäärusega. Meie hinnangul võib tekkida olukord, kus kindlustusandjal on küll võimalik täitmise kohustuse väljaselgitamiseks töödelda terviseandmeid ja süüteomenetluse andmeid, samal ajal ja samal andmetöötluseesmärgil poleks aga võimalik töödelda väiksema kaitstuse astmega andmeid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 219 lõige 1 sõnastada järgnevalt: „(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja 6või muu kolmas isik edastab kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Eriliigiliste isikuandmete, sideandmete ja maksu- ja pangasaladust puudutavate edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, kui eriseaduses on nende andmete kohta sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld. Eelmises lauses sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetele. Alternatiivne ettepanek: 1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui: 1) isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 2) punktis 1 nimetamata eriliiki isikuandmete, sideandmete ning maksu- ja pangasaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist.“; Arvestatud. 5. Ebaausalt käitunud isikute andmete töötlemine kindlustusriski hindamiseks ja täitmise kohustuse väljaselgitamiseks (KindlTS § 219 lg 3 ja 4) IKS § 11 lõige 6 (kehtivas sõnastuses) sätestab, et isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil on kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine lubatud. Muul samasusel eesmärgil andmete töötlemise alla käib ka andmete töötlemine kindlustusriski hindamiseks ja täitmise kohustuse väljaselgitamiseks, sh kindlustuskelmuste vastaseks võitluseks. Kuna IKS § 11 lõige 6 võimaldas töödelda üksnes lepingu rikkumise andmeid ja ei võimaldanud töödelda lepingueelsete võlasuhete rikkumisest tulenevaid andmeid (VÕS § 3) ja isikute andmeid, kes ei olnud lepingu pooleks, siis kindlustusspetsiifikast lähtudes sätestati erisätted KindlTS-s. KindlTS § 219 lõikega 3 nähti ette, et kindlustusandjal on õigus kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ning selle ulatuse kindlaksmääramiseks edastada teisele kindlustusandjale isikuandmeid andmesubjekti kohta, kes esitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid kindlustusandja nõutud oluliste asjaolude kohta või kes põhjustas tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise või esitas ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi oluliste asjaolude kohta ehk sisuliselt on tegemist kindlustuspetturite andmete edastamisega (edaspidi kõrgendatud riskiga isikute andmed). Nimetatud andmete jagamine võimaldab nende isikutega seotud kindlustusjuhtumeid põhjalikumalt uurida ja arvestada isikute varasema käitumisega kindlustuslepingu sõlmimisel. Kuigi kehtiva IKS § 11 lõikega 6 analoogiline säte sisaldub ka uue IKS SE §-s 108, ei sisaldu vastavat sätete enam KindlTS-s. Oleme teadlikud, et seaduse autorid kaalusid kõnealuse sätte väljajätmist ka IKS-st, mistõttu eeldame, et KindlTS-st sätte väljajätmise puhul pole tegemist põhimõttelise õiguspoliitilise otsusega ja see on tingitud pigem sellest, et SE lähtub vahepealsest IKS SE sõnastusest. Oleme seisukohal, et ka KindlTS vastavad sätted on vaja kindlasti säilitada. Seda enam, et IKS § 10 ei võimaldaks enam andmete töötlemist „muul sarnasel eesmärgil“. See tähendaks, et kindlustusandjal oleks küll võimalik vahetada andmeid võlasuhete (sh lepingueelsete) rikkumise osas, kuid üksnes krediidivõimelisuse hindamiseks. Samas ei oleks võimalik hinnata kliendi usaldusväärtust lepingu sõlmimisel ja täimisel (kindlustusjuhtumi korral) lähtudes sellest, kuidas see isik on käitunud oma seniste kohustuste täitmisel teiste kindlustusandjatega. Selliste andmete töötlemine kindlustusriski hindamiseks, täitmise kohustuse väljaselgitamiseks ja kindlustuskelmuste ennetamiseks ei oleks enam võimalik. Tänane regulatsioon on aidanud oluliselt kaasa pettuste vähendamisele ja loonud ka viljaka pinnase koostööks politseiga. Tegemist oleks olulise tagasilöögiga kindlustuskelmuste ehk kuritegevuse vastases võitluses. Rõhutame, et kõrgendatud riskiga isikute andmete vahetamise vajadus ei tulene kitsalt kindlustusandjate huvidest, vaid ka kindlustusvõtjate ja kogu riigi turvalisuse huvidest. Sageli on nimetatud isikutel seos kuritegevusega, sh väga erinevat laadi organiseeritud kuritegevusega, mistõttu andmete vahetamine nende isikute suhtes on lisaks kindlustustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele ka selgelt avalikes huvides. Kokkuvõtvalt on kõrgendatud riskiga isikute kohta käivate andmete vahetamine seotud avaliku huviga ning on ülimalt vajalik kindlustustegevuse jätkusuutlikkuse ja klientidele mõistliku hinnataseme tagamiseks. Euroopa Kindlustusandjate katusorganisatsioon Insurance Europe9 on hinnanud, et kindlustuspettustega seotud kulu kogu kahjunõuete summas võib ulatuda 10%-ni kahjukindlustuse kahjunõuetest. Insurance Europe andmetel hüvitati ainuüksi kahjukindlustuses 2016. aastal Euroopas 242 miljardi euro ulatuses kahjunõudeid. Lisaks hüvitati 616 miljardi euro ulatuses elukindlustuse nõudeid ning 102 miljardi euro ulatuses tervisekindlustuse nõudeid. Ka viimati loetletud valdkondades on kindlustuspettused probleemiks. Seega, võttes arvesse ka elu- ja tervisekindlustuse andmed, ületab kindlustuspettustega seotud kulu kokku 25 miljardit eurot aastas. See on summa, mille maksavad kinni ausad kindlustusvõtjad läbi kõrgemate kindlustusmaksete, sest kindlustusandjad peavad koguma kindlustusmakseid vähemalt ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuete välja maksmiseks. Kindlustuskelmuste avastamine ja ennetamine tähendab seda, et neid nõudeid ei maksa enam solidaarselt kinni ausad kindlustusvõtjad läbi oma kindlustusmaksete. Kindlustusriskide hindamisel tähendab see, et mida enam on kindlustusandjal andmeid kõrgendatud riskiga isikute ja kindlustuskelmuste kohta, seda väiksem on määramatus ning seda täpsemalt ja väiksema varuga on võimalik kindlustusriski eest kindlustusmakset arvutada. Tavalisele kindlustusvõtjatele tähendab see täpsemaid ja madalamaid hindu. Isikule, kes on esitanud ebaõigeid andmeid kindlustushüvitise saamise eesmärgil aga seda, et lepingu sõlmimisel kaaluvad kindlustusandjad põhjalikumalt, kas temaga seotud kindlustusriski enda kanda võtta (ehk lisada teiste riskide juurde) ja millistel tingimustel seda teha. Kindlustusjuhtumi korral tähendab see, et kui kindlustusandjale on teada kõrgendatud riskiga isiku seotus kindlustusjuhtumiga, siis käsitleb kindlustusandja juhtumit üldjuhul tavapärasest põhjalikumalt. Kindlustusvõtjatel peab olema õigus eeldada, et kindlustus lükkab tagasi ja uurib tõhusalt kuritegusid ja muid sarnaseid rikkumisi, mis on suunatud kindlustushüvitiste väljapetmisele, et vältida sellest kindlustusvõtjatele tekkivat kahju. Täna on Eesti kindlustusandjatel võimalus aktiivselt kindlustuskelmustega võidelda. Tänased sätted on ennast õigustanud, käibes on täheldatud kindlustusandjate vastu suunatud kuritegevuse arvu pidurdumist ja sättel on olnud selge preventiivne mõju. Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks õiguskeskkond võimaldama kindlustuskelmuste ennetamise eesmärgil andmeid vahetada ja töödelda muuhulgas kindlustusriski hindamiseks. Kõnealuste sätete kaotamine annaks negatiivse mõjuga signaali ja oleks kindlustustegevusele oluliseks tagasilöögiks. Oleme seisukohal, et nende sätete säilitamine on tuginedes GDPR võimalik. GDPR põhjenduspunkt 8 näeb ette, et kui määruses on ette nähtud eeskirjade täpsustamine või piiramine liikmesriigi õigusega, võivad liikmesriigid sidususe seisukohast vajalikul määral ja liikmesriigi õiguse sätete arusaadavaks muutmiseks isikutele, kelle suhtes neid kohaldatakse, integreerida määruse elemente oma õigusesse. Sarnaselt IKS §-ga 10 saab sätete säilitamiseks tugineda GDPR art 6 lõike 1 punktile e, mille alusel on liikmesriikidel võimalus kehtestada seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks, kui selle eesmärk on avalikes huvides oleva ülesande täitmine. Artikkel 6 lõige 2 alusel võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada GDPR sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine [meie rõhutused]. Tugineda saab ka GDPR art 9 lg 1 punktile g, mis võimaldab siseriikliku aluse sätestamist ka tavaliste isikuandmete osas, kui selleks on olemas avalik huvi. Arvestatud. 6. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada SE-sse KindlTS § 219 lõiked 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Lisaks isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatule on lubatud kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ning selle ulatuse kindlaksmääramiseks teisele kindlustusandjale isikuandmete edastamine ning edastatud andmete töötlemine kindlustusandja poolt andmesubjekti kohta, kes on: 1) esitanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid kindlustusandja nõutud oluliste asjaolude kohta; 2) põhjustanud tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise või esitanud ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi oluliste asjaolude kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmete töötlemisel kohaldatakse vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1–3.“; Lisaks teeme ettepaneku kaaluda IKS § 10 täiendamist riigikogu menetluses sarnaselt kehtivale seadusele nii, et andmete töötlemine oleks lisaks krediidivõimelisuse hindamisele võimalik ka muul sarnasel eesmärgil. Arvestatud osaliselt. 7. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine Oleme teinud rahandusministeeriumile ettepaneku kaaluda kindlustustegevuses kliendiandmete saladuses hoidmise kohustuse sätestamist, mis kätkeks nii füüsilisest isikust kui ka juriidilisest isikust kliendi andmete saladuses hoidmise kohustust. GDPR-ga seonduvalt on saladuses hoidmise kohustuse näol tegemist täiendava asjakohase meetmega andmesubjekti põhiõiguste kaitseks, mis tuleb GDPR alusel kehtestada, kui andmete töötlemine põhineb GDPR art 9 lg 2 punktil g (nagu osad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted) või art 6 lg 1 punktidel c ja e (millel samuti tuginevad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted). Ka juriidiliste isikutega seonduvalt on asjakohane, et kindlustuse kui usaldusel põhineva suhte puhul oleks saladuses hoidmise kohustus sätestatud seaduse tasandil. Kindlustusandjale saavad lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses teatavaks asjaolud, mille saladuses hoidmiseks on klientidel õigustatud huvi, ning, mis kuuluvad kliendi tootmis- või ärisaladuste alla. Juriidilistest isikutest klientidele on tulnud üllatuseks, et kindlustusandjatel ei ole enam seadusest tulenevat saladuses hoidmise kohustust. Olgu öeldud, et vastav kohustus oli sätestatud kuni 06.07.2015 kehtinud KindlTS § 142 lõikes 10 . 12 Sätte puudumine on tinginud jällegi selle, et käibes ei ole enam ebatavaline, et kliendid soovivad sõlmida kindlustusandjaga eraldi konfidentsiaalsuslepinguid (NDA). Meie arvates ei tohiks see kuuluda kindlustuslepingu juurde ega muutuda uueks normaalsuseks ja tavaks. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõuga muuta KindlTS § 220 järgmises sõnastuses: „§ 220. Saladuses hoidmise kohustus (1) Kindlustusandja on kohustatud hoidma saladuses talle kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid, majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi. (2) Kindlustusandja aktsionärid, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs lõikes 1 nimetatud andmetele, on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud andmeid tähtajatult saladuses, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Saladuses hoidmise kohustus laieneb kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. (4) Kindlustusandjal on õigus avaldada klienti puudutavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui: 1) kindlustusandja õigus või kohustus andmete avaldamiseks tuleneb käesolevast seadusest või muust õigusaktist; 2) klient on andnud selleks nõusoleku. (5) Saladuses hoidmise kohustus ei puuduta andmeid, mis pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest.“; Arvestatud. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 16.04.2018 1. Samuti ei ole eelnõule kahjuks lisatud rakendusaktide kavandeid. Seletuskirjas toodud selgitusega, et eelnõust tulenevalt ei ole vaja kehtestada rakendusakte, ei saa nõustuda, sest ainuüksi TTKS uus § 50 8 lg 3 näeb ette terviseandmete piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ning logide säilitamise tähtaegade kehtestamise valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kuna andmevahetusplatvorm on uus instrument, sisuliselt uus andmekogu, mis luuakse käesoleva eelnõuga, siis kuuluks ka rakendusmääruse kavand just selle eelnõu juurde. Samuti aitaks kavand paremini mõista ja kommenteerida muudatuse mõjusid. Antud selgitus. Rakendusaktid menetletakse eraldi, tulenevalt eelnõu enda mahust (sh ka mitmete andmekogude põhimäärused jms). 2. Eelnõu § 89 p 16 – TTKS § 507 lg 1–2: Eelnõuga luuakse uus digitaalne keskkond (andmekogu?) patsiendi haigusloo ja elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti, teiste EL liikmesriikide, EMP liikmesriikide ja Šveitsi vahel – juhul, kui need riigid on andmevahetusplatvormiga liitunud. Eelnõu loob ka uue mõiste “haigusloo kokkuvõte”, defineerides seda “patsiendi kohta käivate tervise infosüsteemis olemate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõttena”. Kuidas toimub riikide-poolne platvormiga liitumine? Kuidas saavad patsiendid ja retseptide ning patsiendi terviseandmete käitlejad – apteegid jt tervishoiuteenuste osutajad – (piiriüleselt) informatsiooni selle kohta, mis riigid (ja millal) on platvormiga liitunud? - Eelnõuga loodav uus mõiste “haigusloo kokkuvõte” omab hetkel tähendust üksnes terviseandmete piiriülese andmevahetusplatvormi käsitleva struktuuriosa kontekstis (TTKS § 50 7 lg 2). Kas mõistame õigesti, et haigusloo kokkuvõte on seega andmete kogum, mille loob edaspidi andmevahetusplatvorm ise või on siiski tegemist tervise infosüsteemi uue funktsionaalsusega ning mõiste omab tähendust ka tervise infosüsteemi kontekstis? Kui jah, siis kas tuleks asjakohaselt muuta ja täiendada TTKS § 507 lg 2 sõnastust ning tervise infosüsteemi regulatsiooni TTKS-is, sh küsimuses sellest, kes hakkab “haigusloo kokkuvõtet” edaspidi koostama? Kui ei, siis vajaks viimatinimetatud küsimus haigusloo kokkuvõtte koostamise korraldusest ja koostaja isikust ilmselt vastamist andmevahetusplatvormi kitsamas raamistikus. Antud selgitus. Eelnõu ei loo uut andmekogu vaid vastupidi, see vaid vahendab andmeid erinevate andmekogude vahel kas Eesti või teise ühinenud liikmesriiki. Tegemist on platvormiga nagu eelnõu ka sätestab. Liidestumine ei toimu mitte Eesti andmekogudega, vaid selleks tuleb sõlmida leping just liitumiseks kogu projektiga, sarnaselt teistele liikmesriikidele ja vastavalt iga liikmesriigi õigusele sarnaste lepingute menetlemisel. Piiriülese andmevahetusteenuse tehniliseks ja sisuliseks tagamiseks sõlmitakse kõikide projekti partneririikide poolt vastavasisuline leping, mis kohustab tagama e-tervise ülepiirilised (nn CBeHIS) teenused. Teenuse käivitamise eelduseks on selle ametlik testimine koos teiste riikidega (sh vastavad auditid jms). Iga liikmesriigi kontaktpunkt korraldab vajaliku. Seega ei saa Eesti kirjeldada viisi ja isikut, kes ja kuidas lepinguga liitub. Iga riigi lisandumine sõltub selle tehnilisest ja organisatoorsest riigi valmisolekust. Euroopa ülese kõrgema taseme kommunikatsiooni eest vastutab Euroopa Komisjon. Eesti tasemel vastutab teavitamise eest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kui Eesti riiklik teenuse kontaktpunkt. Andmekoosseisud on tuletatavad üksnes andmetest, mis on Eesti riiklikes andmekogudes olemas (Eestist välja). Kuna retseptiandmestik on kindel ja üks ja isiku tervisedokumente palju – koondatakse viimane tervise infosüsteemis olulisematest andmetest, mille koosseis sätestatakse määruses. Tegemist on päringuga algandmetest ja see põhineb päringu algataja päringul, seega ei ole see tervise infosüsteemi funktsionaalsus (tehniline kirjeldus ei ole õigusruumi osa). Kuna päring tehakse teisest andmekogust ja algatatakse välisriigist, siis ei tule seda reguleerida tervise infosüsteemi (andmevahetus siit-teise). Samuti vahendab see päringuid nt arsti poolt teise liikmesriiki kus ei ole samuti tervise infosüsteem puutumuses ja kus andmed saadakse välisriigi andmekogust (seega ei ole käesolev platvom ise andmekogu vaid vahendab andmeid mitmete vahel). 3. Eelnõu § 89 p 16 – TTKS § 50 8 lg 1 p 4 – vähemalt seletuskirja tasanadil vääriks selgitamist uue mõiste “ravimi väljamüük” sisu. Antud selgitus. Nagu terve eelnõu lähtub, tuuakse seaduse tasandil kokkuvõttev andmestik, mille täpsem sisu avatakse määruses. Nii nagu koostaja andmed ei ole eraldi mõiste, ei ole seda ka väljamüük. Tegemist on koondsõnaga määruses reguleeritavale infole, mis aga peaks andma võimalikult lihtsalt edasi seda, mida määrus sisaldama saab. Ravimi väljamüük katab ära kõik väljastamisega seotud andmed. Antud juhul on lähtutud lihtsast loogikast: väljakirjutamise andmed on andmed millised kannab andmevahetuse keskkonda raviarst ehk siis retseptiandmed, väljastamise andmed on andmed, mida kannab andmevahetuse keskkonda apteeker ehk siis ravimi müügiga seotud andmed. Oluline on seaduse tasandil hõlmata detailsem info, mis leiab täpselt kajastamist määruses. 4. Kuna muudatusega tekivad apteekidel jt tervishoiuteenuste osutajatel uued kohustused seoses piiriülese digiretseptiga ning haigusloo kokkuvõtte piiriülese vahendamisega, siis tuleks seletuskirjas hinnata nende kohustuste ulatust, samuti normiadressaatide võimekust ja valmisolekut uute süsteemide kasutuselevõtmiseks alates muudatuste jõustumisest 1. juulil 2018. a. Antud selgitus. Eestis teenust osutades kasutab teenuse osutaja ikka riiklikke andmekogusid (TIS, Retseptikeskus). Seletuskirjas on toodud, et „Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsept i ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki.“ Millised riigid lõplikult seda tegema on võimelised, avaldatakse vastaval (TEHIK-u või muul asjakohasel) veebilehel (jaanuari seisuga on soovitud tagada 2018 a suvel Soome, Horvaatia ja Portugali retseptide väljastamine Eestis). Riigid teevad veel viimaseid pingutusi selle nimel, kuid info võib ka muutuda. TEHIK võimaldab apteekritele piiriülese teenuse kasutamist kahel viisil – eraldiseisev portaal piiriüleste digiretseptide vaatamiseks ja väljamüügi teostamiseks või teenus, mis on võimalik integreerida olemasolevasse apteegi infosüsteemi. Otsuse, milline lahendus kasutusele võetakse, teevad apteegid koostöös oma infosüsteemi arendajaga. Arendajad on projektist ja selle taustast teadlikud ning neile on ka edastatud tehnilised dokumendid, et oleks võimalik hinnata vajalike muudatuste ulatust. Portaali kasutuselevõtt apteegile olulisi lisakulutusi rakendamisel ei too. Arendajatega on kokkulepe, et nende poolt on võimalik tagada tugi seoses portaali rakendamisega töölauale. Apteekrite koolitused on planeeritud enne teenuse käivitumist. Haigusloo kokkuvõtte andmevahetus on planeeritud realiseerida aastal 2020, mistõttu sellist valmisolekut tervishoiutöötajatelt hetkel ei oodata. 5. Eelnõus tuleks kontrollida jõustumisnormide viidete vastavust sisuparagrahvide numeratsioonile. Näiteks näeb eelnõu § 108 lg 2 ette eelnõu § 90 punkti 16 jõustumise 1.7.2018. a. Ilmselt on normi tekstis eksitud ning mõeldud on eelnõu § 89 punkti 16 jõustumist erikorras. Arvestatud. Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus 16.04.2018 1. Pakendiseaduse § 13 1 lg (2) sätestab, et Eesti Standardikeskus avaldab oma ametlikus väljaandes teavet Euroopa Liidu liikmesriikide rahvuslike standardite kohta. Palume Pakendiseadust muutes võimalusel muuta ka nimetatud sätet, kuna Standardikeskus ei avalda oma ametlikus väljaandes ehk EVS Teatajas teavet teiste EL liikmesriikide rahvuslike standardite kohta. Standardikeskus ei ole teadlik, millele tuginedes on Standardikeskusele antud sättes toodud kohustus pandud. Mittearvestatud. 2. Soovitame Postiseaduse muutmisel kaaluda § 41 ümber sõnastamist, võttes arvesse, et postiteenustega seoses on harmoneeritud standardeid olemas väga piiratud teenuste kohta ning standardite kohta saab on informatsiooni (lisaks Konkurentsiametile) ka Standardikeskusest. Võimalusel kaaluda standardite järgimise nõude kehtestamist, kui asjakohased standardid on olemas, arvestades seejuures Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 sätteid. Mittearvestatud. 3. Juhime tähelepanu Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muutmisel kehtiva seaduse § 81 lõikes 2 toodud termini IBAN definitsioonile. Eesti algupärase standardi EVS 876 elemente ei saa kindlaks määrata Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (nt ISO, IEC). Palume § 81 lõiget 2 korrigeerida. Mittearvestatud. 4. Riigihangete seaduse muutmisel juhime tähelepanu kehtiva seaduse § 101 lõikele 5, mille sõnastus on meie hinnangul ebaselge. Soovitame kohendada sätet nii, et asutus vastaks konkreetsetele standarditele (mitte standardi seeriatele) ning „sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavad asutused“ asemel kasutatakse näiteks väljendit „pädev sertifitseerimisasutus“. Näiteks: „Kui hankija nõuab sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta asjakohastele Euroopa standarditel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele, millele vastavust tõendab pädev sertifitseerimisasutus.“ Mittearvestatud. Eesti Haiglate Liit 09.04.2018 nr 750-4B Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 4 1 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid. TTKS § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud ja 15.12.2004 vastu võetud määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi eest ning on kohustatud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide vähendamiseks välja töötama ja rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi. TTKS § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 2 lg-s 1 sätestatud tervishoiuteenuse mõiste ei kata ära tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise kohustust, millele on Regionaalhaiglale 2014.a saadetud kirjas nr 2.1-5/14/280 tähelepanu juhtinud ka Andmekaitse Inspektsioon. Seega TTKS § 4 1 lg 1 ei anna tervishoiuteenuse osutajale õigust töödelda patsientide andmeid haigla kvaliteedialaseks tööks. Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamine on tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik. EHL on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutajatel peab olema seaduse tasandil selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud alus, et tervishoiuteenuse osutajad saaksid tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks töödelda selleks vajalikus ulatuses delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid, mis on saadud patsientidele tervishoiuteenuse osutamisega seonduvalt. Analoogiline probleem on ka arstide ja õdede koolitamisega seoses. Nii arstide kui ka õdede elukutse omandamise käigus on ravijuhtude analüüs ja arutelu asendamatu ning kutse omandamisele järgnevat pidevat enesetäiendamist peetakse elementaarseks. Samas TTKS § 4 1 lg 1 , mis annab aluse isikuandmete töötlemiseks patsiendile tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, ei võimalda nende andmete poole hilisemat pöördumist õppe- ja koolitustegevuse ettevalmistamiseks. Probleemsed on nt olukorrad, kus kliinilistel konverentsidel või arstide järelkasvu õppetöös soovitakse presenteerida isikustamata kujul ravi saanud patsientide haigusjuhtu, kuid arst ei tohi nö tagantjärgi haiguslukku siseneda, et saaks andmeid mitteisikustada, kuna selleks puudub selge ja ühemõtteline seadusest tulenev alus. Sama probleem tõstatub nt kliiniliste auditite, enesehindamise ning ravidokumentide kontrolli läbiviimisel , mis on tervishoiuteenuse osutajatele määruse § 7 lg 1 p 3 kohaselt samuti kohustuslikud. Määrus kohustab tervishoiuteenuse osutajaid tagama tervishoiuteenuste kvaliteedi, mida on muu hulgas võimalik teha läbi haigusjuhtumite hilisema analüüsi. Seaduse ega määruse eesmärgiga ei oleks kooskõlas ega aktsepteeritav olukord, kus arstid peaksid igaks juhuks hakkama kõiki aktiivseid haigusjuhte isikustamata kujul salvestama või üles kirjutama, et neid saaks potentsiaalselt koolitusel, kliinilistel konverentside või muudel tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise eesmärkidel kasutada. Sarnane ettepanek on varasemalt esitatud seoses isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga. Selles osas on justiitsministeerium kooskõlastustabelis märkinud, et probleem on edastatud sotsiaalministeeriumile eriõigusaktide muutmise vajaduse kaalumiseks. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõust nähtuvalt ei ole aga tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse vastavaid muudatusi, mis aitaksid lahendada tervishoiuteenuse osutajaid puudutavaid probleemseid olukordi, tehtud. Ühtlasi selgitame, et nii tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise, kliiniliste auditite ja konverentside, aga ka õppetöö läbiviimisel tuleb juba suletud haiguslood taas avada selleks, et anonüümida patsientide isikuandmed. Just sel hetkel toimub patsiendi isikuandmete töötlemine, milleks tegelikult seaduslik alus puudub. Meie hinnangul tuleks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 1 täiendada sätetega, mis annavad tervishoiuteenuse osutajatele õigusliku aluse töödelda eriliiki isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui see on vajalik õppe- ja koolitustegevuse ettevalmistamiseks või kvaliteedialaseks tööks. Arvestatud osaliselt. Kvaliteedi hindamiseks on aluse kehtivas TTKSis olemas (vt § 56 vastavat volitusnormi). Seaduse selguse tagamiseks on eelnõu selles osas täiendatud: „(1 1 ) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks ning ravikvaliteedi tagamiseks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud eesmärkidel ja ulatuses vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“; Konverentsil osalemine ei ole teenuse osutamine, samuti ei seostu see osutatava teenuse kvaliteedi parandamisega. 2. Üldmäärusest tulenevad mõisted EL otsekohalduv üldmäärus toob Eesti õigusesse töömeditsiini mõiste (occupational medicine), mille all mõeldakse ilmselt töötervishoidu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, siis tuleks suurema õigusselguse tagamiseks ühtlustada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud mõiste üldmääruse mõistega. Mittearvestatud. Töömeditsiin on pigem kitsam mõiste kui töötervishoid TTOS-i mõistes. Töötervishoid TTOS-i mõistes hõlmab lisaks meditsiinilistele tegevustele ka näiteks töökorralduslikke tegevusi jm ennetustegevusi. TTOS § 2 lg 1 sätestab: „ Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiini abinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist .“ Seega ei pea me vajalikuks TTOS-is mõistet muuta. Lisaks kasutab määrus ju ka mõistet töötervishoid ja tööohutus ehk health and safety at work. Kolmandate isikute delikaatsete (eriliiki) isikuandmete väljastamise taotlused ilma sõnaselge õigusliku aluseta Tihti pöördutakse tervishoiuteenuse osutajate poole sooviga saada patsientide delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid (sh näiteks Politsei- ja Piirivalveametist ja teistest asutustest). Seejuures viidatakse delikaatsete (eriliiki) isikuandmete saamiseks seaduses olevatele üldistele alustele, mis on pelgalt konkreetse asutuse tegevuse eesmärkideks. Tihti puudub seadustes konkreetne ja selgesõnaline õiguslik alus delikaatsete (eriliiki) isikuandmete saamiseks. Tervishoiuteenuse osutajatel on selliste juhtumite puhul äärmiselt keeruline hakata iga juhtumi puhul ise hindama, kas nt teabe väljastamise kohustus hõlmab ka delikaatsete (eriliiki) isikuandmete väljastamise kohustust või mitte. Teatud seadustes on selgesõnaliselt väljendatud, millisel juhul võib isik delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid taotlejale väljastada . Teistest seadustest võib vaid kaudselt koostoimes teiste seaduste tõlgendamisega jõuda järeldusele, et isikule on lubatud delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid väljastada . Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt juhtinud tervishoiuteenuse osutajate tähelepanu asjaolule, et enne delikaatsete (eriliiki) isikuandmete edastamist kolmandatele isikutele tuleb kontrollida konkreetset seadusest tulenevat alust (seadus, paragrahv) delikaatsete (eriliiki) isikuandmete saamiseks (küsimiseks), olenemata sellest kas andmete küsijaks on haldusorgan või mõni muu juriidiline isik või eraisik. Eelkirjeldatu kontekstis on isikuandmete kaitse seaduse eelnõu raames juba tehtud ettepanek uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu rakendusaktide kehtestamisel vaadata kriitilise pilguga üle teistes seadustes olevad sätted, mis annavad isikutele õiguse seaduse alusel delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid töödelda, et nende sätete rakendajatel oleks võimalik vastavaid sätteid selgelt ja ühemõtteliselt tõlgendada. Täna peab selliste ebamääraste sätete tõlgendamiseks pöörduma vastava sätte välja töötanud ministeeriumi ja/või Andmekaitse Inspektsiooni poole, kelle arvamused kõnealustes küsimustes paraku alati ei ühti. Teadmiseks võetud. Osaliselt eriseadustega norme täpsemaks kirjutatud. 2. Meditsiinidokumentide säilitustähtajad Säilitustähtaegade liigne kestvus Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu § 89 punkti 5 järgi täiendatakse TTKS § 4 2 lõigetega 3-5. Lõike 3 järgi säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. See seaduse eelnõus toodud tähtaeg on tervishoiuteenuse osutajate seniste ettepanekutega vastuolus. Varasemalt on tehtud ettepanek meditsiinidokumentide säilitustähtaegade lühendamiseks ning piirduda tervisekaartide säilitamisel tähtajaga viis aastat viimasest sissekandest ja haigusloo puhul 25 aastat selle vormistamisest nagu kehtis enne 2003. aastat. Märgime, et olemasolevate paberarhiivide säilitamine on haiglatele kulukas lisakoormus. Paberarhiivide säilitamist saaks aktsepteerida ainult siis, kui selliste paberdokumentide säilitamise järgi oleks tõepoolest vajadus. Praegune praktika aga näitab seda, et ravitööst tulenev vajadus paberkandjal dokumentide säilitamiseks kestab ca viis aastat; harvadel juhtudel teadusuuringuteks umbes 10 aastat. Mida kauem on tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid talletatud ka tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis, seda vähem kasutatakse paberdokumente. Samas võiks kaaluda elektrooniliselt säilitatavatele andmetele ja paberil säilitatavatele meditsiinidokumentidele erinevate säilitustähtaegade kehtestamist. Võlaõigusseaduse § 771 kohaselt on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekitamisest. On esinenud juhtumeid, kui nõue esitatakse neli-viis kuud pärast viieaastase perioodi täitumist, mistõttu võiks ka õiguslikust aspektist mõistlikuks lugeda ka pisut pikemat säilitustähtaega, kuid tervishoiuteenuste osutajatele võiks jääda võimalus hinnata, kas infosüsteemis on patsientidele osutatud tervishoiuteenus paralleelselt piisavalt dokumenteeritud või on oma õiguslike riskide maandamiseks tervishoiuteenuse osutajal endal mõistlik nt tervisekaartide säilitusaega asutusesiseselt seaduses ettenähtud miinimumtähtajast pikemaks määrata. Kindlasti ei saa lugeda mõistlikuks ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete (tervisekaartide) säilitamist 30 aastat. Säilitustähtaegade ebaühtlus Eelnõu § 89 punkt 25 (eelnõu seletuskirjas punkt 24) järgi täiendatakse TTKS §-ga 72 2 , mille järgi TTKS § 4 2 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates seaduse jõustumisest koostatud dokumentidele. Enne seaduse jõustumist koostatud dokumente säilitatakse varem kehtestatud korras. Leiame, et meditsiinidokumentide säilitustähtaegu tuleb ühtlustada ja seda eelkõige tervisekaartide tähtaegade osas. Varasemalt on haigusloo ning tervisekaartide säilitustähtaegu muudetud mitmeid kordi. Haiglatel on paberil haiguslood varasemalt arhiveeritud tekkimise järgi aastate lõikes ning nende korrektse hävitamise planeerimine ei ole raskendatud. Samas on haiglate tervisekaartide süstematiseerimisel registratuurides kasutatud erinevat praktikat – neid on paigutatud tähestikulises järjekorras, asulate kaupa jne. Osad registratuurid ei ole veel kaarte korrektselt arhiividesse andnud või kui on andnud, siis pole jõutud süstematiseerida praeguse kehtiva korra järgi sünniaja (ehk isikukoodi) järgi. Praktikas on haiglates paberil tervisekaardid paigutatud tähestikuliselt, olenemata sellest, mis oli asutuse juriidiline nimetus (nt Kiirabihaigla, Mustamäe haigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Paberregistratuuri tekkimine oli pigem seotud sellega, millal hakati patsiente vastu võtma ja millal sellisel kujul teenus lõppes. Juriidilise asutuse nimetuse muutmisel ei ole sageli koheselt kasutusele võetud uue asutuse vorme ning sel juhul on väga raske paberdokumentidele säilitustähtaega määrata. 2003. aastast kuni praeguse hetkeni kehtib tervisekaardile säilitustähtaeg 110 aastat isiku sünnist. Enne 2003. aastat kehtis üldjuhul 25 aastat. Eelnõuga kehtestatakse 30 aastat. Teadaolevalt on näidisnomenklatuurides alljärgnevad säilitustähtajad: ENSV perioodil 13.07.1963 kinnitatud linna/rajooni haigla ja polikliiniku asjaajamise toimikute tüüpnomenklatuur – haiguslood 25 aastat EK, ambulatoorsete haigete meditsiiniline kaart 5 aastat EK pärast viimast sissekannet. ENSV perioodil 19.03.1973 kinnitatud rajooni keskhaigla ja linna haigla asjaajamistoimikute näidisnomenklatuur – haiguslood, sünnituslood 25 aastat EK, ambulatoorsete haigete meditsiiniline kaart 25 aastat EK pärast viimast sissekannet. ENSV perioodil 1982 kinnitatud Eesti NSV tervishoiuministeeriumi rajooni keskhaigla toimikute näidisnomenklatuur – haiguslood, sünnituslood 25 aastat EK, ambulatoorsete haigete individuaalkaardid 5 aastat (märkusega, et vajadusel säilitada kauem kuni 25 aastat). Sotsiaalministri määrus 06.05.2002 nr 76 „Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord“ – tervisekaart 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist. Täna on arhiivides säilitatavatel tervisekaartidel erinevad säilitustähtajad, mistõttu on raskendatud nende korrektse hävitamise planeerimine. Samuti, nagu juba eelpool viidatud, on tervisekaartide säilitustähtajad kohati ebamõistlikult pikad. Leiame, et kehtestada tuleks tervisekaartidele ühtlustatud säilitustähtaeg alates viimasest sissekandest. Sellega seoses teeme ettepaneku planeeritav TTKS § 72 2 sõnastada järgnevalt: § 72 2 . Paragrahvi 4 2 lõigete 3, 4 ja 5 rakendamine „Käesoleva seaduse § 4 2 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tähtaegu rakendatakse nii seaduse jõustumise järel kui ka enne seaduse jõustumist koostatud dokumentidele.“. Säilitustähtaegade pikkuse osas jääme oma seniste ettepanekute juurde, mille kohaselt tuleks säilitustähtajad nii juba koostatud kui ka veel koostatavate dokumentide puhul määrata järgnevalt: ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide puhul viis aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast (vajadusel tervishoiuteenuse osutaja säilitab kauem); statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide puhul 25 aastat. 5.Eelnõu § 89 punkti 1 järgi asendatakse § 41 lõike 2 punktis 9 sõnad „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes, kuid samal ajal § 89 punktis 11 tunnistatakse § 41 lõike 2 punkt 9 kehtetuks. Arvestatud osaliselt. Saatekirja ja selle vastuse säilitamise tähtaega on lühendatud, samuti on ambulatoorse ja statsionaarse teenuse säilitamine edaspidi 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. Põhimõtteliselt ei ole enam teenuse osutaja säilitamisel tähtaega mis ületaks 30nd aastat. 6.Eelnõu tekstis on § 89 punktide numeratsioon pärast punkti 16 vale. Arvestatud. 7.Eelnõu seletuskirja § 89 punkti 1 teises lõigus puuduvad osadel sõnadel õiged käändelõpud. Arvestatud. 8. Eelnõu seletuskirja § 89 punktides 1, 2, 3 viidatud TTKS §-l 4 puudavad osaliselt ülamärgid. Arvestatud. 9.Eelnõu seletuskirja § 89 punktis 11 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 41 lõike 2 punkt 6, kuid eelnõu järgi tunnistatakse tegelikult kehtetuks punkt 9. Arvestatud. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et isikuandmete kaitse seaduse eelnõu raames oleme teinud ettepaneku kaaluda uues isikuandmete kaitse seaduses nõusoleku andjatena ka surnud andmesubjekti ülenejaid ja alanejaid sugulasi ning nende puudumisel näiteks õe või venna või abikaasa nõusolekut. Leiame, et olukord, kus pärast andmesubjekti surma on tema isikandmete töötlemine lubatud ainult pärija nõusolekul, võib liigselt piirata surnud isiku lähedaste õigust oma õiguste teostamisel. Pärimisseaduse § 1 lg 1 järgi on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. See tähendab, et pärimismenetluse algatamise eelduseks on vara olemasolu ning pärija taotlus. Olukorras, kus surnud isikul puudub vara ning seetõttu ka vajadus pärimismenetluse algatamiseks, ei ole andmete väljastajal võimalik välja selgitada surnud isiku pärijaid. Samuti võib testamendijärgne pärimine kaasa tuua olukorra, kus pärijateks ei ole mitte surnud isiku ülenejad või alanejad sugulased, vaid surnud isiku elukaaslane, naaber või muu isik. Sellisel juhul tuleb näiteks lapsel oma surnud vanema terviseandmete saamiseks pöörduda inimese poole, kellelt loa saamine või isegi temaga ühenduse võtmine võib osutuda äärmiselt keeruliseks kui mitte võimatuks. Lisaks, arvestades pärimismenetluse läbiviimisele kuluvat aega, võib ainult pärimist tõendavate dokumentide või pärimisregistri kandele tuginemisega kaasneda see, kus surnu lähedastel puudub pärijate väljaselgitamise ajal võimalus juurdepääsuks oma surnud lähedase isikuandmetele. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kooskõlastustabelis olevast justiitsministeeriumi vastusest nähtub, et varasemalt tehtud ettepanekuga on arvestatud, kuid isikuandmete kaitse seaduse eelnõus see ei nähtu ning surnud andmesubjekti andmete töötlemiseks saab nõusolekut anda ikka ainult pärija. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirja järgi on eriliiki isikuandmete töötlemise piirangu eesmärgiks kaitsta andmesubjekti lähedasi, kuid tegelikkuses võib sellise piirangu seadmine hoopiski liigselt piirata lähedasi oma õiguste teostamisel. Seetõttu palume veelkord kaaluda uues isikuandmete kaitse seaduses laiendada isikute ringi, kes võivad anda nõusoleku surnud isiku andmete töötlemiseks, kuna vaid pärija mõiste kasutamine toob reaalelus kaasa probleeme. Arvestatud osaliselt. TTKSi saab täiendada terviseaspektist, õiguste teostamiseks (õigusnõue) on tulenev üldmäärusest. TTKSi töötlemise osas täiendatud järgnevalt: „(3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud esimese põlve üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.“ Ning: „(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Surnud andmesubjekti isikuandmete töötlemine on lubatud käesoleva seaduse § 4 1 lõikes 3 nimetatud eesmärkidel.“; Eesti Pangaliit 19.04.2018 nr 17 1. Eelnõu § 38 p 1 ja 3 Pangaliit ei toeta nimetatud sätetes fikseeritut. § 38 punkt 1 Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 38 punkti 1 järgnevalt: „paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates . Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või - vahendajal muu õiguslik alus. “ Selgitus: isikuandmete töötlemiseks on erinevaid aluseid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 (edaspidi üldmäärus) art 6), kuid nii Eelnõu tekst kui ka seletuskiri viitavad võimalusele, et andmeid võib kauem säilitada üksnes konkreetsest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks. Praktikas võib krediidiandjatel andmete säilitamise vajadus ning ka õigustus tuleneda aga ka muu juriidilise kohustuse täitmise või ka õigustatud huvi raames (üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt „f“). Õigustatud huvi alusel toimub andmete töötlus näiteks riskide juhtimiseks, pettuste ennetamiseks, enda kaitseks hagi aegumise tähtaja jooksul (max hagi aegumise tähtaeg 10 aastat). Seda seisukohta on varasemalt aktsepteerinud ka Riigikohus oma lahendis 3-3-1-70-11. Eeltoodu alusel ei pea põhjendatuks ja ka andmekaitse üldmäärusega kooskõlas olevaks sellist sõnastust, kus andmete säilitamise õigust piiratakse üksnes ühe üldmäärusest tuleneva andmetöötluse õigusliku alusega ning ühe juriidilise kohustusega. Lisaks juhime tähelepanu andmekaitse üldmääruse artikli 17 lõikele 3, mis samuti viitab vastutava töötleja õigusele andmeid säilitada nii erinevate juriidiliste kohustuste raames kui ka õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. § 38 punkt 3 Teeme ettepaneku lisada KAVS paragrahvi 58 lõikele 4 järgnev tekst: „Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus.“ Alternatiivina on Pangaliit valmis kaaluma Eelnõu sõnastuse mitte muutmist, kui seletuskirja muudetakse ning otseselt öeldakse, et andmete säilitamine pikema aja jooksul on lubatud, kui vastutaval töötlejal on muu õiguslik aluse andmete töötlemiseks. Arvestatud. 2. Eelnõu § 39 punkt 1 Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 39 punktis 1 on pangasaladuse avaldamisel viidatud „klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku“. Varasemas Eelnõu redaktsioonis kasutati mõistet „selgesõnalise nõusoleku“. Seletuskiri on aga jäetud muutmata, mistõttu järgmine tekst ei toeta praeguse eelnõu sõnastust: Siinkohal kehtestatakse vaid reegel, et kliendi nõusolek peab olema selgesõnaline. Õiguslikult on „selgesõnaline nõusolek” sama tähenduslik „sõnaselge nõusolekuga“. Arvestatud. 3. Eelnõu § 39 Pangaliit jääb jätkuvalt oma ettepanekute juurde täiendada krediidiasutuste seadust (KAS) järgnevalt: 1) Muuta krediidiasutuste seaduse paragrahvi 88 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui: 1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või 2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku, mis võib sisalduda ka tüüptingimustes või 3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks või 4) pangasaladuse avaldamine on vajalik krediidiasutuse õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles kliendi huvid või põhiõigused ja -vabadused.“ Selgitus: Tuleb silmas pidada, et pangasaladuse instituut kohaldub nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust klientide suhtes. Kliendi iga finantstehing on seotud isikuandmete/pangasaladuse töötlemisega. KAS § 88 lõikega 3 täiendataksegi pangasaladuse avaldamise regulatsiooni selliselt, et see oleks analoogne isikuandmete töötlemise regulatsiooniga: kui andmete töötlemine, sh avaldamine on lubatud andmekaitse üldmääruse kohaselt, siis võib see olla lubatud ka KAS pangasaladuse avaldamise regulatsiooni kohaselt. Klientide jaoks oleks ilmselgelt eksitav olukord, kus ühe ja sama info edastamiseks andmekaitse seisukohalt pole kliendi nõusolekut vaja, sh ei ole kliendil ka õigust keelata andmete töötlemist, aga pangasaladuse kontekstis on nõusolek vajalik ja ka tagasivõetav. Praktikas on krediidiasutustel sisuliselt võimatu teenuseid osutada ilma, et nad ei edastaks klientide isikuandmeid oma koostööpartneritele või teistele kolmandatele isikutele (nt SWIFT, Nets, pangakaartide tootjad, võlgade sissenõudjad, krediidiinfo, teenuse vahendajad, kellele tegevust on edasi antud, maksevahendajad, arveldussüsteemi pakkujad). Kui klient praegusel juhul keelduks nõusoleku andmisest või tahaks võtta nõusolekut tagasi pangasaladuse edastamiseks, siis ei saaks krediidiasutused talle teenust edasi osutada. Sellist partneritele edastatavat informatsiooni saab välja pakutud regulatsiooni kohaselt õigustada lepingu täitmisega või õigustatud huviga. Mittearvestatud. 2) Paragrahvi 89 täiendada lõikega 2.5 järgmises sõnastuses: (1) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 15-21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb: 1) monitooringu teostamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil; 2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise eesmärgil, või 3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil. (2) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 16-18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenuste toimimise tagamise eesmärgil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et: 1) ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid, 2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel, 3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õiguste ja vabaduste kaitsmiseks, 4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohustab maksesüsteemi toimimist, ning 5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks. (4) Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlema asumist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada sätestatud piirangu eesmärki. (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist. Selgitus: Krediidiasutustel on laiaulatuslikud kohustused erinevate finants- ning majandusalaste süütegude tõkestamisel. Suur enamus maksetest ja tehingutest tehakse tänapäeval krediidiasutuste vahendusel, mistõttu on ka avalik huvi suunatud sellele, et krediidiasutused oma klientide tausta, nende tehinguid ja makseid kontrolliksid ning teavitaksid kahtlaste tunnuste ilmnedes vastavaid pädevaid asutusi. Sellega tagatakse ka usaldus pangandussektori ja finantssüsteemi vastu tervikuna. Makseteenuste toimimine on üheks riikliku prioriteediga teenuseks, mistõttu on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punkt 1 lugenud makseteenuse elutähtsaks teenuseks. Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatakse makseteenuste osas seaduse alusel üksnes krediidiasutusi. Kuigi kõik krediidiasutused sellise teenuse osutajaks ei kvalifitseeru, on süsteemi kui terviku seisukohalt oluline, et makseandmete kustutamisel ei saaks kahjustada maksesüsteem kui tervik. Teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on põhjendatud üldmääruse artiklis 23 sätestatud piirangu kehtestamine andmekaitse määruse artiklite 16-18 kohustuste suhtes. Finantssüsteemi stabiilsuse ja usaldusväärsuse huvides on ka krediidiasutuste poolne riskijuhtimise meetmete ning kohustuslike turvanõuete rakendamine. Riskijuhtimise meetmete rakendamisel on krediidiasutustel vajalik hinnata muuhulgas klientidega seonduvaid riskipositsioone, kauplemisriski positsioone ning tegema kindlaks omavahel seotud klientide rühmad. Turvanõuete täitmisel ning vajalike meetmete rakendamisel on krediidiasutuse huvi suunatud nii krediidiasutuse enda kui ka klientide kaitsele, millega tagatakse pangasaladuse kaitse ning usaldusväärsus finantssüsteemi vastu. Riskijuhtimise ja turvameetmete rakendamise mõju ei ole tänapäeval enam konkreetse krediidiasutuse keskne, vaid see mõju avaldub nii riigi majandusele kui ka sektorile laiemalt, mida on ilmestanud ka viimastel aastakümnetel toimunud suuremad majanduskriisid. Käesolev säte on kehtestatud üldmääruse artikkel 23 lõike punkti 1 (e) alusel, eesmärgiga kaitsta riigi majanduslikke ning finantshuve. Kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud eesmärkidel toimuv andmetöötlus toimub peaasjalikult selliste majanduslike ning finantshuvide kaitseks, tagades finantssüsteemi toimimise ning usalduse selle vastu. Üldmääruse artikkel 23 lõikes 1 sätestatud diskretsiooni rakendamine ei ole absoluutne, mistõttu on krediidiasutustel õigus kohaldada lõigetes 1 ja 2 toodud erandeid üksnes lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel. Selline lähenemine on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2. Kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (a) sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ning lõikes 2 töötlemise eesmärgid, millistel juhtudel on õigus erandit kohaldada. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (b) ja (c) kohaselt nähakse käesoleva sätte lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1 ette piirangud isikuandmete töötlemise eesmärkide ning isikuandmete liikide osas, välistades eriliigilised isikuandmed. Käesolev paragrahv ei anna krediidiasutustele õigust töödelda isikuandmeid ebaseaduslikult, sealhulgas ei ole krediidiasutustel õigus töödelda käesolevas paragrahvis toodud erandi alusel andmeid, mis lõike 1 punktis 1-3 ning lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks ei ole vajalikud. Lõike 3 punktis 5 nähakse krediidiasutustele ette kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud eesmärkidel. Selline nõue on vastavuses üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (d). Viidatud säte ei näe ette absoluutset keeldu krediidiasutustele selliste andmete muul eesmärgil töötlemiseks, küll aga ei saa krediidiasutused selles ulatuses tugineda lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile. Samuti ei anna see krediidiasutustele õigust töödelda andmeid ebaseaduslikult. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (e) nõude täitmiseks on käesoleva paragrahvi kohaldamisala piiratud krediidiasutustega vastutavate töötlejatena. Erandi piiritlemine krediidiasutustega on põhjendatud krediidiasutuste olulise mõju tõttu riigi majandusele ning finantssüsteemile. Krediidiasutused osutavad teenuseid ka paljudele teistele finantsteenuste osutajatele, sealhulgas makseasutustele ning krediidiandjatele ja –vahendajatele. Krediidiasutuste oluline mõju väljendub paratamatult ka suures regulatiivses koormuses nii Euroopa Liidu kui ka riigisisesel tasandil, nähes ette hulgaliselt kohustusi, mis eeldavad isikuandmete töötlemist. Lõike 3 punktis 4 sätestatakse kohustus rakendada asjakohaseid turvameetmeid ning säilitamiskohustuse järgimise nõue. Turvameetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ka ligipääsude piiramist, millega tagatakse muuhulgas lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue töötlemise ulatuse osas. Lõige 3 punkt 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(f). Erandi kohaldumiseks peavad krediidiasutused rakendama asjakohaseid meetmeid klientide õiguste ja vabaduste kaitseks, sealhulgas rakendama asjakohaseid meetmeid neid õiguseid ja vabadusi ähvardavate ohtude vältimiseks. Lõige 3 punkt 3 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(g). Lõike 4 kohaselt teavitab krediidiasutus kliente lõigetes 1 ja 2 toodud piirangust enne andmete töötlema asumist. Krediidiasutus võib teabe esitada ka oma kodulehel olevates tüüptingimustes, kuid see peab klientidele olema arusaadav. Teatud juhtudel, eeskätt süütegude tõkestamise eesmärkidel, võib teavitamine takistada sätestatud piirangu eesmärgi saavutamist, mistõttu võivad krediidiasutused piirduda sellistel juhtudel üksnes piirangu üldisele olemasolule viitamisega. Lõige 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(h). Vastavalt lõikele 5 näeb üldmääruse artikkel 17 lõige 3 ning artikkel 20 lõige 4 ette täiendavad erandid kliendi õiguste piiramisel seoses andmete kustutamise ning andmete ülekandmise õigusega, mis kohalduvad sõltumata käesolevas paragrahvis sätestatust. Arvestatud osaliselt. Riigikohus 6-6/18-14 1. Eelnõust jääb selgusetuks, mil määral EL määrust nr 2016/679 ja IKS-i kohaldatakse kohtumenetlusele. Eelnõu seletuskirjas kinnitatakse, et üldmäärus ei reguleeri põhiseaduslike institutsioonide tegevust nende põhiülesande täitmisel. Eelöeldu peaks seega kehtima ka kohtute kohta vähemalt õigusemõistmisel. Samas kavandatav IKS § 2 sätestaks, et „käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2016/679 kohaldatakse: 1) süüteomenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega;“ Kuigi seletuskirja lk-l 2 küll kinnitatakse, et muudetakse mh HKMS-i, eelnõu ise seda ette ei näe. Seletuskirjast ei selgu, kuivõrd IKS laieneb või ei laiene õigusemõistmisele, nt kas kohtulahendite avalikustamine on või ei ole õigusemõistmise osa. Ühest küljest võib TsMS ja HKMS vastavas osas muutmata jätmisest järeldada, et tegu on riigisisese õiguse küsimusega. Teisalt aga muudetakse KarRS-i, sätestades kustunud karistuste korral kohtulahendite nn puhastamise kohustuse (kavandatav KarRS § 35 2 ), ja KrMS-i (laienevad VTMS § 62 lg-st 2 tulenevalt ka väärteomenetlusele), mille tulemusel süüteomenetluses jõustunud otsused pseudonüümitakse. Antud selgitus. Võtsime eelduseks, et kohtumenetluste raames kohalduvad eelkõige menetlusseadustikud. Kui seal on reguleerimata küsimusi, siis kohaldub IKS üldosa seadus või isikuandmete kaitse üldmäärus. KarRS muudatus on eelnõust välja jäetud. Avaldamise korda on samuti muudetud. 2. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse rakendusseaduse vajadust sellega, et uus isikuandmete kaitse seadus (eelnõu kiidetud heaks VV-s 12.04.2018) koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus. Arvestades andmekaitsereformi mahukust ja riigisisest mõju ning arvamuse andmiseks jäetud lühikest tähtaega, on kahetsusväärne, et rakendusseaduse eelnõu on saadetud arvamuse andmiseks eraldi isikuandmete kaitse seaduse eelnõust. Uue IKS § 2 p 2 järgi kohaldatakse IKS ja isikuandmete kaitse üldmäärust süüteomenetlustele ja kohtumenetlustele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Nt üldmääruse art 18 (andmesubjekti õigused kriminaaluurimises ja -menetluses) lubab riigisiseselt ette näha, et kui isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, karistusregistris või kriminaaluurimise ja -menetluse käigus töödeldavas toimikus, teostatakse üldmääruse artiklites 13, 14 ja 16 osutatud õigusi vastavalt liikmesriigi õigusele. Uue IKS-i eelnõu vastavustabelis (seletuskirja lisa 1) on selle kohta vaid märge „reguleeritakse eriseaduse tasandil“. IKSRS eelnõu seletuskirjas selliseid erisusi selgesõnaliselt esile toodud ei ole. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku täiendada rakendusseaduse seletuskirja selgitusega, millised üld- ja eriseaduste normid edaspidi süüteomenetlusele kohalduvad, ja mitte piirduda üksnes eelnõus ettenähtud üksikmuudatuste põhjendustega. Teadmiseks võetud. 3. Karistusregistri seadust täiendatakse eelnõus sättega, mille järgi tuleb teise füüsilise isiku karistusandmete saamiseks nimetada päringu põhjus ehk seadusest tulenev alus või päringu muu eesmärk. Eelnõust ega seletuskirjast aga ei tulene ühest vastust küsimusele, kas päringu eesmärgi väljatoomine on piisav andmete saamiseks või on registripidajal kohustus seda eesmärki ka hinnata. Kui ainuüksi eesmärgi nimetamisest ei piisa ning eesmärki tuleb hinnata, siis kes ja milliste kriteeriumite alusel seda teeb ning kuidas toimub sellise otsustuse vaidlustamine? Seletuskirjas üksnes tõdetakse, et kehtiv KarRS-i regulatsioon on vastuolus üldmääruse art-ga 10, kuna andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks ei ole ette nähtud piisavaid kaitsemeetmeid selliste isikuandmete töötlemiseks ehk päringuid võib teha ka ilma põhjuseta ja et registripäringu eest tasu ettenägemine (eelnõu järgi ka suurendamine) ei välista põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse. Seletuskirja täiendatud. Karistusregistri pidaja ei kontrolli üldjuhul päringu esitaja poolt näidatud õigusliku aluse või eesmärgi tõesust . 4. Seoses karistusregistri arhiivi andmetele juurdepääsuga osutame Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2018. a määrusele kriminaalasjas nr 1-14-10087, kus käsitleti mh küsimust sellest, kas kohus tohib süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise põhjendamisel tugineda karistusregistri arhiiviandmetele. Määruse p-s 35 on juhitud tähelepanu sellele, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld on ennetähtaegse vabastamise menetluses reguleeritud mõnevõrra vastuoluliselt. Kui ennetähtaegsel vabastamisel ei ole arhiiviandmetel tulenevalt KarRS §-st 5 õiguslikku tähendust, nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on siiski õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, mida seetõttu kaudselt ennetähtaegse vabastamise hindamisel arvestatakse. Samuti tuleks kaaluda, kas alaealiste süüdimõistmisel ei peaks nende karistuse andmete (lõplik) kustutamine karistusregistri arhiivis olema lühema tähtajaga kui täiskasvanutel (kehtiva KarRS § 24 lg 6 teine lause). Antud selgitus. Karistusregistri arhiivi andmete isiku kriminogeensete riskide hindamisel on asjakohane, kuid põhjendatud on see, et kohus ei saa otse ja mehhaaniliselt tugineda arhiiviandmetele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel (nagu ka karistuse määramisel), sest siis oleks tegemist arhiiviandmetele õigusliku tähenduse omistamine ja/või automaatne otsustamine üldmääruse art 22 tähenduses. Nõustume, et KarRS arhiveerimise tähtajad tuleb tervikuna üle hinnata, kuid seda ei ole kavas antud eelnõuga. 5. Tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 10 muudab eelnõu süüteomenetluste regulatsiooni (KrMS § 1691, § 315 1 lg 1, § 349 lg 5 ja § 408 1 lg 2; VTMS § 160 lg 7) kitsamaks osas, mis puudutab kohtuistungi aja, kohtulahendi kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja, Riigikohtule esitatud kaebuse menetlusse võtmise või võtmata jätmise ning (süüdimõistva) kohtulahendi avalikustamist kohtu(te) veebilehel. Edaspidi ei avalikustata veebis süüdistatava ega süüdimõistetu nime, kohtuotsuse avalikustamisel tuleb see asendada initsiaalide või tähemärgiga, muul juhul ei kajastata nime mingilgi kujul. Teadmiseks võetud. 6. Eelnõuga KrMS §-s 408 1 tehtavat muudatust kohtu veebilehel avalikustatavas lahendis süüdistatava nime initsiaalide või tähemärgiga asendamiseks ei rakendata tagasiulatuvalt. KarRS §-s 352 nähakse ette rakendussäte. Seletuskirjas sisalduva selgituse järgi seisneb see endises korras, s.t et karistuse kustumisel saab esitada lahendi avalikustanud kohtule taotluse kohtulahendi isikuandmetest puhastamiseks. Eelnõus (KarRS § 352) on aga järgmine sõnastus: „Kuni 2018. aasta 1. detsembrini avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist.“ Teisisõnu ei näe rakendussäte ise ette andmesubjekti poolt esitatavat taotlust, vaid kohustus avalikustatud andmete kustutamiseks on kirja pandud automaatse järelmina. Samal ajal ei võimalda infosüsteemide ühildamatus automaatset asendamist pärast karistusandmete kustumist karistusregistris. Täiendavalt tuleb silmas pidada ning ka eelnõus ja/või seletuskirjas täpsustada, et avalikustamise all mõeldakse kehtivat KrMS § 4081, mis paneb kohustuse otsuse avalikustamiseks veebilehel. Seega saab ka avalikustamise lõpetamine puudutada vaid kohtu veebilehel avalikustamist, mitte muul moel (nt kohtuotsuse paberkandjal koopia väljastamine) avalikustatud lahendeid. Arvestatud osaliselt. 7. Olukorras, kus EL-i õigusest tulenevalt on süüdistatava isikuandmed nii enne süüteoasja avalikku arutamist (nt istungite ajakava), arutamise ajal kui ka lahendi jõustumisel seni kehtiva korraga võrreldes enam kaitset vajavad (paradigma muutus), tuleks ilmselt ümber mõtestada ka lahendi avalikustamisel isikuandmete kas initsiaalide või tähemärgiga asendamisel jäetud kaalutlusruum. Seetõttu võiks seletuskirjas kajastuda eelnõu väljatöötaja seisukoht, mis kaalutlusest lähtudes peaks valiku ühe või teise isikuandmete kaitse meetme kasuks otsustamisel tegema. Senine arusaam on olnud, et lähtuda tuleb eeskätt kannatanu ja tunnistajate isikuandmete kaitse vajadusest. Arvestatud osaliselt. 8. KrMS § 169 1 (kohtuistungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel) kontekstis avaldatakse seletuskirjas lühidalt arvamust, et kriminaalmenetluses süüdi mõistmata isiku andmete avalikustamine ei ole oluline kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks PS § 24 lõike 3 tähenduses. Viitega põhiseaduse kommenteeritud väljaandele nõustutakse, et üldjuhul on kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks nõutav (ja samas piisav), kui kohtusaali uksele või selle vahetusse lähedusse paigutatud teadetetahvlilt on võimalik leida vastavaks päevaks kavandatud kohtuistungite ajakava ning andmed kohtuistungi aja kohta on avaldatud kohtu veebilehel, mistõttu ei ole kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks vajalik lisaks kohtuistungi ajakavale ka süüdistatava nime avalikustamine. Süüdimõistvas kohtuotsuses süüdimõistetu isikuandmete initsiaalide või tähemärgiga asendamise muudatuse juures on välja toodud nende andmete tundlikkus ja häbimärgistav mõju ning võimalus saada karistusandmeid pärast otsuse jõustumist karistusregistrist. Arvestatud osaliselt. 9. Nõustudes põhimõtteliselt eeldusega, et isikuandmete riigipoolsete kaitsemeetmete rakendamine on välistatud olukorras, kus elektrooniliselt avalikustatud andmed väljuvad n-ö riigi kontrolli alt, puudub seletuskirjas igasugune analüüs – sh kohtuistungi avalikkuse ja kohtuotsuse avaliku kuulutamise põhimõtte valguses – ja selgitus selle kohta, kuidas mõjutab veebilehtedel süüdistatava ja süüdimõistetu isikuandmete kajastamise keeld nende andmete muul moel avalikuks tegemist enne avalikku kohtuistungit, avalikul kohtuistungil või pärast seda nt paberkandjal või suuliselt teavet edastades. Nt kas süüteoasjade kohtuistungite ajakavas, mis paigutatakse kohtusaali ukse taha, võib kajastada süüdistatava nime või millistest normidest lähtudes peab kohus otsustama jõustunud otsuse väljastamise lubatavuse ja ulatuse üle. Arvestatud osaliselt. 10. KarS §-s 157 1 , mis sätestab väärteokaristuse delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest, asendatakse tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 9 ja õiguskaitseasutuste direktiivi art-st 10 mõiste „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“. Seletuskirjas tõdetakse, et sisult kattub uus termin sellega, mida nimetatakse kehtivas IKS-is delikaatseteks isikuandmeteks. Kehtiva IKS § 2 lg 4 p 8 järgi on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist, mida üldmääruse art 9 eriliiki isikuandmeteks siiski ei loe. Järelikult ei ole muudatus üksnes terminoloogiline. Samuti võiks kaaluda termini asendamist üksnes karistusnormi pealkirjas, avades sisu üldmääruse art 9 lg 1 kohaselt karistusnormi dispositsioonis. Seda põhjendab mh asjaolu, et mõistet ei ole riigisiseselt avatud ka uues IKS-i eelnõus. Arvestatud osaliselt. Määruses antud definitsiooni ei ole soovitatav riigi õiguses korrata. Määrus kehtib Eesti õiguses vahetu õigusallikana, millele „eriliiki isikuandmete“ termin blanketselt viitab. 11. Eelnõu § 6 kohaselt nimetab ATS § 106 1 lg 1 alguses töötajat, kuigi puudutab nii töötajaid kui ka teenistujaid. Arvestatud. 12. Kavandatav ATS § 106 1 lg 2 p 2 sätestab teatavate arhiveeritud andmete kustutamise tähtajaks 1 aasta. Tuleks kaaluda, kas see on põhjendatud, arvestades, et samal ajal võib toimuda kohtuvaidlus, mis võib kauem aega võtta. Arvestatud. 13. Eelnõu § 17 muudatused HMS § 7 kohta näevad ette, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti või toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude kohta, kui seadusega või seaduse alusel ei ole ette nähtud teisiti (eelnõu § 17 p 2). Esiteks on ebaselge, miks piirab säte seda vaid haldusakti andmise ja toimingu sooritamisega. Nii võib ka halduslepingu sõlmida füüsilise isikuga, kusjuures selleks võib olla vajalik isikuandmete töötlemine. Kuna haldusleping eeldab teoreetiliselt koordinatsioonilist suhet ja põhimõtteliselt võiks siin andmetöötluse õiguslikuks aluseks olla ka nõusolek, on Justiitsministeerium ise rõhutanud, et avalik-õiguslikus suhtes peaks eelistama seaduse alusel töötlemist nõusolekule (seletuskirja lk 7). Ka ei pruugi haldusleping olla võrdsete poolte vaheline õigussuhe. Teiseks on küsitav kitsendav klausel „asjas olulise tähendusega asjaolude kohta“. On mõistetav, et selle eesmärk on tagada minimaalsuse printsiibi järgimine. Samas võib see pahatahtlikkuse korral põhjustada eraldi põhjendamatuid vaidlusi – kas haldusorgan on jäänud isikuandmete töötlemisel üksnes „olulise tähendusega asjaolude“ piiresse. Ka võib see takistada asja õigeks lahendamiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamist, kuna haldusorganid hakkavad võtma lähtekohaks, et pigem kogume tõendeid igaks juhuks vaidluse vältimiseks võimalikult vähe ning haldusmenetluse alguses ei pruugi ka ette olla teada ( ex ante vaade), kas mingi asjaolu saab olema oluline lõppotsustuse tegemisel või mitte ( ex post kontroll). Arvestatud. 14. HMS § 7 lõiget 4 muudetakse nii, et haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust. Põhjendamatult on sättest täiesti välja jäetud viide isikuandmete kaitse seadusele (ja selle alusel antud õigusaktidele). Arvestatud. 15. Eelnõu § 17 p 2 osas tuleb silmas pidada, et HMS § 7 lg 5 väljendid „seadusega“ ja „seaduse alusel“ on sisult samatähenduslikud. Ilmselt mõeldakse „seaduse alusel“ all seaduse alusel antud muid õigusakte. Arvestatud. 16. Eelnõu § 21 sätestab kavandatavas ITDS § 152 lg-s 6, et eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed võtta aluseks andmetena isiku tuvastamisel ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta. On selge, et mistahes avaliku andmekogu avalikke andmeid võib õiguskäibes kasutada. Mida see säte sisuliselt soovib öelda? Kas seda, et andmekogu andmetel on õiguslik tähendus, nagu on öeldud kehtivas sama paragrahvi lõikes 3, või soovib ta pigem õiguslikku tähendust n-ö leevendada? Olukorras, kus mõnes seaduses on sõnaselgelt kirjas, et andmeil on „informatiivne ja statistiline tähendus“ (nt kavandatav KutS § 14 lg 4, PGS § 32 lg 6) või „õiguslik tähendus“ (nt kavandatav RavKS § 17 lg 5), jääb sättega öeldav ebaselgeks. Antud selgitus (SiM): Meie hinnangul tuleb selliselt selgemini välja õigusliku tähenduse ulatus, et andmekogu andmed võib ITDS paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta. 17. Eelnõu § 79 sätestaks kavandatavas RHS § 181 lg-s 5², et registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvate riigihangete andmeid, vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ja digitaalseid riigihanke dokumente hoitakse registris tähtajatult. Kas on põhjendatud siin andmete, nt karistusandmete säilitamine tähtajatult olukorras, kus nt karistusregistris on karistusandmete säilitamine piiratum? Arvestatud. 18. Eelnõu § 108 lg-d 2 ja 3 viitavad eelnõu § 90 p-le 16 ja § 74 p-le 9, mida eelnõu versioonis ei ole. Arvestatud. Riigikontroll 10.04.2018 nr 6-2/18/166-2 Kehtiv Riigikontrolli seadus ei reguleeri isikuandmete kaitsega seonduvat. Isikuandmete töötlemise lubamine on Riigikontrolli tegevuseks vajalik, kuna Riigikontrolli põhiülesanne on seotud olulise avaliku huviga. Nimelt on Riigikontrolli seaduse § 3 kohaselt Riigikontrolli tegevuse ee smärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori raha kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. Eelnevast tulenevalt teeb Riigikontroll ettepaneku täiendada Riigikontrolli seadust ja näha Riigikontrolli tegevuses ette isikuandmete töötlemise täpsem alus, eesmärgid, ulatus ja põhimõtted. Riigikontrolli seaduses isikuandmete kaitset puudutavad sätted peaksid arvestama Riigikontrolli põhiülesande täitmise erisusi, mis tulenevad audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest ning on ette nähtud Riigikontrolli seaduse § 6 lõikes 4. Seaduse muutmine peab tagama, et andmesubjektide ning Riigikontrolli õigused ja kohustused isikuandmete kaitse valdkonnas oleksid selged. Eeltoodut arvestades teeb Riigikontroll ettepaneku, 1. täiendada Riigikontrolli seaduse reguleerimisala, märkides, et see hõlmab ka isikuandmete töötlemist, ning lisades, et Riigikontrolli seaduses kasutatakse isikuandmeid puudutavaid mõisteid ja isikuandmete kaitse põhimõtteid isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses; 2. piiritleda isikuandmete töötlemise eesmärk ja ulatus Riigikontrolli põhiülesandega, mis on sätestatud Riigikontrolli seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 7; 3. lubada Riigikontrollil seoses põhiülesande täitmisega töödelda isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid; 4. märkida, et isikuandmete töötlemisel lähtub Riigikontroll järgmistest põhimõtetest: a. rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et koguda isikuandmeid võimalikult vähe ja töödelda neid ainult konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Põhimõte hõlmab kogutud isikuandmete hulka, töötlemise ulatust, säilitamise aega ja kättesaadavust. Võimaluse korral kasutatakse isikuandmeid pseudonüümitult või samaväärsel andmekaitse tasemel töödelduna. Nähakse ette, et Riigikontrolli põhiülesande täitmisega seoses töödeldud isikuandmeid ei avaliku stata, avaldata ega tehta kättesaadavaks määramata isikute ringile. Riigikontrollil on lubatud rakendada piirangut andmesubjekti teavitamisele ja õigusele tutvuda teda puudutavate andmetega, mida Riigikontroll töötleb, või saada kinnitus nende andmete töötlemise kohta, kui selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldab ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi; b. isikuandmete töötlemise vajaduse lõppemisel kustutatakse töödeldud isikuandmed pärast majanduskontrolli lõppemist kohe kui võimalik; c. Riigikontroll kui vastutav töötleja kasutab ainult selliseid volitatud töötlejaid ja kaasatud eksperte, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse; 5. kohustada riigikontrolöri kehtestama Riigikontrolli isikuandmete kaitse juhend. Arvestatud. EELNÕU Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus § 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine Abieluvararegistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke. Abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvumiseks peab isik end identifitseerima digitaalse isikutunnistuse abil. Abieluvararegistri registrikaardile kantud isikul on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema abieluvararegistri registrikaardiga tutvunud.”; 2) paragrahvi 19 lõiget 21 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ”3) volitatud töötleja on ekslikult jätnud registrikaardi avamata ning volitatud töötleja ei saa registrikaarti ise avada.”; 3) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: ”(91) Notarite Koda avab omal algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel registrikaardi, kui registrikaart on jäänud volitatud töötleja poolt avamata ja volitatud töötleja ei saa seda ise avada.”. § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Abipolitseiniku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemiseks. Lisaks tuleb ankeedis märkida abipolitseinikuks kandideeriva isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, laps ja abikaasa) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht), kontaktandmed ning töökoht. Isikuandmeid säilitatakse kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatuse lõppemisest. Pärast säilitamise tähtaja möödumist andmed kustutatakse.”; 2) paragrahvi 7 lõike 2 esimene ja teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 3. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Alkoholiregistri eesmärk on avaldada teavet Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nimetatud alkoholi käitlemise üle.”; 2) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 1 ”(2) Alkoholiregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Alkoholiregistri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse alkoholiregistri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Alkoholiregistrisse kantakse: 1) taotleja, alkoholi tootja ja Eestisse toimetaja või vastuvõtja nimed ja kontaktandmed; 2) andmed alkoholi nimetuse, liigi, etanoolisisalduse ja tarbijapakendi kohta ning muud asjakohased andmed; 3) andmed ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini partii numbrite, koguste ja saajate kohta ning muud asjakohased andmed.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses: ”§ 762. Riiklik alkoholiregister Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku alkoholiregistrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002. aasta 1. septembril kehtinud redaktsioonis.”. § 4. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 45 lõige 144 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 45 lõige 145 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(145) SADHES on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. SADHESi pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 496 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 496 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.”. § 5. Arhiiviseaduse muutmine Arhiiviseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. Okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse ja sellega seotud isikute tegevust jäädvustavale arhivaalile juurdepääsu ei piirata.”; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Pärast andmesubjekti surma on tema isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääs andmesubjekti pärijal, abikaasal, alanejal ja ülenejal sugulasel, õel ja vennal või nende nõusolekul kolmandal isikul. Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääs lubatud 2 nimetatuist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta. Nõusolekut ei ole vaja juhul, kui isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel või kui töödeldakse okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse tegevusega seotud isiku isikuandmeid.”. § 6. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 119 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 192 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) FOKA registri eesmärk on käesoleva seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingutega seotud andmete digitaalses keskkonnas haldamine. Andmete kogumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine.”; 3) paragrahvi 203 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Käitlemisloa omajate nimekiri ja teave käitlemisloaga lubatud käitlemisvaldkondade ning käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri veebilehel.”. § 7. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: ”(81) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 avaandmeteks mitteolevate isikuandmete täpsustava loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 321 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna ”kasutamise” sõnadega ”, Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemise”; 3) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”11) teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist;”; 4) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 182 järgmises sõnastuses: ”182) teabe isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise kohta;”; 5) paragrahvi 36 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad ”delikaatsed isikuandmed” sõnadega ”eriliiki isikuandmed”; 6) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”9) dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta;”; 7) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise 3 kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras.”; 8) paragrahvi 435 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa ”(haldaja)” sõnadega ”ja vajadusel volitatud töötleja”; 9) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ”(2) Kui Andmekaitse Inspektsioon jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda teabevaldaja vastu halduskohtusse.”. § 8. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 1061 järgmises sõnastuses: ”§ 1061. Andmete säilitamine (1) Teenistuses oleva või töötava isiku teenistus- või töösuhte lõppemisel või tähtajatul üleviimisel teise asutusse säilitatavad isikuandmed arhiveeritakse. Selle isiku andmed, kes täidab seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid, ning nende isikute andmed, kellele asutus teeb väljamakseid, arhiveeritakse, kui isik ei täida enam seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid või kui asutusel ei ole enam tarvis isikule väljamakseid teha. (2) Arhiveeritud isikuandmeid säilitatakse järgmiselt: 1) avaliku ja eriteenistuse staaži arvestamiseks ja elektroonilise teenistuslehe pidamiseks vajalikke andmeid 75 aastat; 2) teenistuses oleva või töötava isiku arvelduskonto numbrit, aadressi, andmeid kõrvaltegevustega tegelemise ja piirangute ning konkurentsipiirangu, tervisekontrolli tegemise aja ning terviseseisundi vastavuse andmetele, läbiviidud arengu- ja hindamisvestluste ning atesteerimisvestluste, terviseseisundi, teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalike lubade kohta ning andmeid asutuses teenistuses olevate ja töötavate isikute abikaasade, alaealiste laste ja teiste ülalpeetavate kohta kuni üks aasta, kui andmete edasiseks töötlemiseks ei esine muud õiguslikku alust; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata personali- ja palgaarvestuse andmeid viis aastat, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Riigitöötaja iseteenindusportaalis säilitatakse personali- ja palgaarvestusega seotud raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil andmed raamatupidamises kajastati. Pärast säilitustähtaja möödumist algdokumendid hävitatakse.”. § 9. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu;”; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: ”31) teavitab isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest;”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 22–24 järgmises sõnastuses: ”(22) Haigekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, 4 tervishoiuteenuste statistika ja haigekassa eelarve efektiivse ning otstarbeka kasutamise eesmärgil tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikul on juurdepääsuõigus järgmistele tervise infosüsteemis olevatele andmetele: 1) andmed andmete esitaja kohta; 2) andmed ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta; 3) andmed ravimite kohta. (24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud täpsemate andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 4) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses: ”41. peatükk HAIGEKASSA ANDMEKOGU § 461. Haigekassa andmekogu Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. § 462. Haigekassa andmekogu vastutav töötleja Haigekassa andmekogu vastutav töötleja on haigekassa. § 463. Haigekassa andmekogusse kantavad andmed (1) Haigekassa andmekogusse kantakse järgmised andmed: 1) isiku üldandmed – isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elukoht, arvelduskonto ning kontaktandmed; 2) kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed; 3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed; 4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed; 5) tervishoiuteenuse osutaja ja muud tervishoiuteenusega seotud andmed; 6) haigekassale ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed. (2) Haigekassa andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat alates andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule. (3) Kohtutäituril on õigus töödelda haigekassa andmekogus olevaid ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. (4) Haigekassa andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva. (5) Haigekassa andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist. § 464. Andmete kogumise õigus (1) Haigekassal on õigus saada isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Haigekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel isiku andmeid ning muid andmeid, kui need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu haigekassale andmete väljastamise eest. 5 (4) Andmete väljastamiseks kohustatud isik või asutus peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui haigekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama haigekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust. § 465. Haigekassa andmekogu põhimäärus (1) Haigekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Haigekassa andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 3) andmete vastuvõtmise ja väljastamise üle arvestuse pidamise kord; 4) andmeandjate loetelu, andmetele juurdepääsu ning nende väljastamise kord; 5) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 6) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord; 7) andmete säilitamise täpsem kord; 8) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 484 järgmises sõnastuses: ”§ 484. Haigekassa andmekoguga seotud õigused ja kohustused Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle käesoleva seaduse alusel asutatud haigekassa andmekogule.”. § 10. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Rahvusraamatukogu võib töödelda kogudes ja andmebaasides sisalduvaid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, eelkõige käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks.”; 2) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 7. Kasutuseeskiri ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvusraamatukogu lugejaks registreerimise alused ja kord, kogude ja teenuste kasutamise korraldus, sisekord ning lugeja vastutus kehtestatakse Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjas. (2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas. (3) Rahvusraamatukogul on õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. (4) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib Rahvusraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. 6 (5) Materiaalse vara säilimise ja turvalisuse tagamiseks on kasutuseeskirjas õigus näha ette: 1) piirangud lugemisalasse kaasavõetavate esemete suhtes; 2) külastaja kohustus esitada lugemisalasse sisenemisel ja sealt väljumisel kaasasolevad esemed läbivaatamiseks. (6) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma kasutuseeskirja tingimusi.”. § 11. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvides 37 ja 39 asendatakse sõna ”salvestus” sõnaga ”salvestis” vastavas käändes; 2) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 38. Saadete salvestamise kohustus (1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated. (2) Saate salvestist säilitatakse vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates. (3) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või kui selle sisu vaidlustatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestist vastulause edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate salvestist tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alaliselt. (5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestiste alalise säilitamise. Saadete ja muude salvestiste hindamise korra, säilitamise tähtajad ning salvestiste kustutamise korra kinnitab nõukogu. (6) Saadete ja muude salvestiste säilitamisel arvestatakse salvestise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust ning salvestise kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasisu tootmisel.”. § 12. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 366 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad ”Eesti Hariduse Infosüsteem” sõnadega ”Eesti hariduse infosüsteem” vastavas käändes; 2) paragrahvi 366 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2) anda õppe- ja haridusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapoolte kohta; 3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks; 4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks; 5) võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist; 6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja tegevuslubasid, registreeringuid, õppe läbiviimise õiguse andmeid ning õppekavasid ja residentuuri programme. (2) Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”; 7 3) paragrahvi 366 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses: ”(21) Eesti hariduse infosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (22) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse andmeid: 1) õppijate, õpetajate ja õppejõudude kohta; 2) haridust tõendavate dokumentide kohta; 3) õppe- ja haridusasutuste kohta; 4) õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, õppe läbiviimise õiguse, registreeringute, koolitus- ja tegevuslubade ning välishindamise tulemuste kohta; 5) õppijatele ja õpetajatele suunatud tugiteenuste ja toetuste kohta. (23) Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (24) Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.”; 4) paragrahvi 366 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 366 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Eesti hariduse infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”. § 13. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 421 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.”; 2) paragrahvi 581 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 65 lõike 8 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 14. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1031 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.”; 2) paragrahvi 133 lõikes 4 asendatakse arv ”6” arvuga ”5”. § 15. Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning 8 direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded;”; 2) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: ”31) õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord;”. § 16. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: ”(51) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 270–272 ja 2793 isikuandmete ning biomeetriliste andmete töötlemise, edastamise ja kogumise ning andmesubjekti õiguste piiramise kohta sätestatut.”; 2) paragrahvi 542 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”. § 17. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.”; 2) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Registri vastutav töötleja on PRIA ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 98 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 18. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingimusi.”; 2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 542 järgmises sõnastuses: ”§ 542. Isikuandmete töötlemine järelevalvemenetluses (1) Inspektsioonil on õigus töödelda finantsjärelevalve või finantskriisi ennetamise või lahendamise eesmärgil käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevas ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Inspektsioonil on õigus asjakohastel juhtudel isikuandmeid piiriüleselt töödelda ja edastada õigusaktides ettenähtud juhtudel rahvusvahelistele organisatsioonidele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste 9 andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 1 punktis f, lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artiklites 15–19 ja 21 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tähtajani või kuni see on vajalik eesmärkide täitmiseks.”. § 19. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 90 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja kolmanda riigi ametiasutusele edastamisel isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).”. § 20. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustiku 29. peatükki täiendatakse §-ga 2922 järgmises sõnastuses: ”§ 2922. Jõustunud kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus Käesoleva seadustiku § 175 lõiget 1 kohaldatakse 2006. aasta 1. jaanuaril või hiljem jõustunud kohtulahendi suhtes.”. § 21. Haldusmenetluse seaduse muutmine Haldusmenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Haldusmenetluses tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades seaduses sätestatud erisusi.”; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.”; 3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused;”. § 22. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(13) Andmekogus olevaid kandeid isiku kohta säilitatakse kuni viis aastat isiku viimasest õnnemängu mängukoha külastusest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.”; 2) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 10 ”(1) Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (edaspidi nimekiri) on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Nimekirja pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimäärusega.”; 3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Nimekirja pidamise eesmärk on pakkuda isikutele võimalust piirata enda poolt hasartmängude mängimist, et vähendada isikule ja ühiskonnale hasartmängude mängimisega kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi.”; 4) paragrahvi 39 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.”. § 23. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine Inimgeeniuuringute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna ”tingimused” sõnadega ”ning andmekoosseis;”; 2) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”3) DNA kirjeldus ehk geenikaart – geeniuuringute tulemusena loodud DNA digitaalne mudel, sisaldades inimese genoomis esinevate geenivariantide kogu, mis on sisendiks geenidoonori geneetiliste riskide raportite koostamisele;”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: ”13) geneetiliste riskide raport – terviseseisundi kirjelduse osa, mis on koostatud DNA kirjelduse andmete alusel erinevate haiguste, seisundite ja muude omaduste kohta.”; 4) paragrahvi 2 punktis 11, §-s 5, § 7 lõikes 2, § 8 lõigetes 1 ja 4, § 12 lõikes 1, § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 1, § 22 lõigetes 3–5, § 23 pealkirjas ja lõikes 4, § 271 lõikes 2 ning §-s 28 asendatakse sõna ”kodeerimine” sõnaga ”pseudonüümimine” ja sõna ”kodeerima” sõnaga ”pseudonüümima” vastavas käändes ja vormis; 5) paragrahvi 2 punktis 12, §-s 5, § 8 lõikes 4, § 10 lõikes 1, § 12 lõike 4 punktis 6, § 16 lõikes 2, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 6, § 22 lõikes 3, § 23 lõikes 3, § 24 pealkirjas ning lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ning selle punktis 1, § 271 lõikes 2 ja §-s 28 asendatakse sõna ”tagasikodeerimine” sõnaga ”depseudonüümimine” vastavas käändes; 6) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Vastutaval töötlejal on õigus korraldada koeproovide võtmist, koostada terviseseisundi kirjeldusi ja sugupuusid, neid pseudonüümida, depseudonüümida, säilitada, hävitada ja väljastada, teha geeniuuringuid ning koguda, säilitada, hävitada ja väljastada geeniandmeid. (3) Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel anda töötlemise õiguse, välja arvatud õiguse pseudonüümida ja depseudonüümida, lepingu alusel üle volitatud töötlejale.”; 7) paragrahvi 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Volitatud töötlejale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 8) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: ”§ 61. Geenivaramus töödeldavad andmed (1) Geenivaramus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku avaldatu alusel andmed ülenevate ja alanevate sugulaste kohta; 11 3) isiku terviseandmed; 4) isiku tervisekäitumise ja isikuomaduste andmed; 5) koeproovi analüüsi tulemused. (2) Geenivaramus töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab geenivaramu vastutav töötleja.”; 9) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ”tutvumise” sõnadega ”ja talle andmete väljastamise”; 11) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja sõna ”geneetilisele”; 12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ”ning kasutada neid geeniuuringuteks,” sõnadega ”individuaalsete terviseriskide hindamiseks ja haiguste ennetamiseks,”; 13) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 12 lõigetest 5–7 jäetakse välja sõna ”kirjalik” vastavas käändes; 15) paragrahvi 12 lõikes 7, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 4 ja § 21 lõikes 6 asendatakse sõnad ”valdkonna eest vastutav minister” sõnadega ”valdkonna eest vastutav minister määrusega”; 16) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Koeproovi võtmine on meditsiiniline protseduur, mida tohib läbi viia Eesti Vabariigi tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 17) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 15. Koeproovi omandiõigus ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu ning nendega seotud isikuandmete kasutamise õigus (1) Vastutaval töötlejal tekib omandiõigus koeproovile selle võtmise hetkel. Terviseseisundi kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku kasutamise õigus ning nendes sisalduvate isikuandmete töötlemise õigus tekib vastutaval töötlejal nende koostamise hetkel. (2) Vastutava töötleja omandis olev koeproov ei ole võõrandatav. Vastutava töötleja tegevuse lõpetamisel läheb vastutava töötleja omandis oleva koeproovi omandiõigus, terviseseisundi kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku ning nendega seotud isikuandmete töötlemise õigus üle Eesti Vabariigile. (3) Geenivaramu vastutav töötleja teavitab enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguste üleminekut geenidoonorit uuest vastutavast töötlejast, kasutades selleks kas geenidoonori kontaktandmeid või muid kanaleid nagu üleriigilise levikuga ajaleht või ametlik väljaanne Ametlikud Teadaanded. (4) Geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu.”; 18) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgid ei piira geenidoonori poolt andmete kasutamist tema nõusolekul muudel eesmärkidel.”; 19) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul.”; 12 20) paragrahvi 18 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Tartu Ülikooli senat võib kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovi säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi juhul, kui koeproov väljastatakse isikustamata kujul ning vastutav töötleja tagab tõhusa kontrolli koeproovi kasutuse üle olukorras, mis on õigusaktidega keelatud.”; 21) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Selleks, et võimaldada tõhusalt kontrollida koeproovide kasutamist väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, on vastutav töötleja kohustatud teatama iga kalendriaasta jaanuarikuus Sotsiaalministeeriumile eelmise kalendriaasta kohta järgmise teabe: 1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, kui väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud Eesti seaduses keelatud viisil, ning juhtumitega seotud rikkumiste korral vastutava töötleja ette võetud ja kavandatav tegevus; 2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; 3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit.”; 22) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 29. Uuringueetika komitee (1) Geenivaramu töötlemisele annab hinnangu sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindajatest koosnev uuringueetika komitee. (2) Uuringueetika komitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine, uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. (3) Uuringueetika komitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest. (4) Uuringueetika komitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 toodud tingimustele, eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. (5) Uuringueetika komitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”. § 24. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduse § 62 lõikest 5 ja § 63 lõikest 3 jäetakse välja sõna ”vähemalt”. § 25. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 92 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 92. Isikuandmete töötlemine”; 2) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ”(7) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda terviseandmeid. (8) Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetlustes ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks 13 tunnistamise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 3) paragrahvi 152 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi andmekogu) on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise kaudu. (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus isiku tuvastamisega, käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmeid ja neid dokumente taotlenud isikute andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta.”; 4) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 153 järgmises sõnastuses: ”§ 153. Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogud (1) Diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Diplomaatilise passi andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab pidada arvestust välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. (3) Diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse ning arvestuse pidamine diplomaatilise isikutunnistuse väljastamise üle, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. (4) Andmekogude vastutav töötleja on Välisministeerium. (5) Andmekogudesse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.”; 5) paragrahvi 207 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Menetlusosalise ja muu isiku õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset.”; 6) paragrahvi 207 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: ”(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse menetlusosalise ja muu isiku järgmiste õiguste suhtes: 14 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.”; 7) paragrahvi 208 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”. § 26. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste ulatuse piiramise alused ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise korra.”; 2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga; 2) teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; 3) teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga; 4) teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.”; 3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Riikliku järelevalve teostamisel võib kohaldada käesoleva seaduse § 211 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: ”§ 211. Teabe kogumine ja töötlemine ning andmesubjekti õiguste piirangud (1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. (2) Teabe kogumine ja töötlemine toimub vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt. 15 (3) Julgeolekuasutus võib teabe kogumisel ja töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) takistada kuriteo tõkestamist; 3) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. (5) Julgeolekuasutus võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (6) Julgeolekuasutus säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. (7) Julgeolekuasutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal.”; 5) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna ”kogumisega” sõnadega ”kogumise ja töötlemisega”; 7) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 2–4 ja 6 nimetatud toimingu korral julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.”; 8) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet: 1) riigiasutuselt; 2) kohaliku omavalitsuse üksuselt; 3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult; 4) avalik-õigusliku ameti kandjalt; 5) haldusülesannet täitvalt isikult avaliku võimu ülesannete täitmisel; 6) füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult. 16 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib teavet andnud asutus ja isik kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet, töödeldes käesoleva seaduse § 211 lõikes 3 sätestatud piiranguid.”; 9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.”; 10) paragrahvi 32 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–31 alusel teavet saanud asutus või isik võib kohaldada isikuandmeid sisaldavat teavet, töödeldes käesoleva seaduse § 211 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.”; 11) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.”. § 27. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Probleemtooteregister on andmekogu, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kuhu kogutakse ja kus hoitakse ja töödeldakse Eestis valmistatud, Eestis turule lastud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete korduskasutamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise andmeid ning mille eesmärk on pidada arvestust õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta ning registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine ja järelevalve.”; 2) paragrahvi 261 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 3) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõna ”vähemalt”. § 28. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Kaitseliit võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele, arvestades kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.”; 2) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses: ”§ 521. Isikuandmete töötlemine Kaitseliidul on käesolevas peatükis sätestatud Kaitseliidu liikme õiguste ja kohustuste kontrollimiseks ning Kaitseliidu ülesannete täitmiseks õigus töödelda Kaitseliidu liikme isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.”; 17 3) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses: ”§ 681. Isikuandmete töötlemine tagatiste taotlemise korral Kaitseliidul, Kaitseministeeriumil, Kaitseväe arstlikul komisjonil ja Kaitseministeeriumi arstlikul vaidekomisjonil on käesolevas peatükis Kaitseliidu liikmele ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.”; 4) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: ”(9) Kaitseliidul on käesolevas paragrahvis valvurile ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.”; 5) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni viis aastat Kaitseliidu liikmelisuse lõppemisest või Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisest keeldumisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.”. § 29. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: ”(3) Kaitseväeluure teostamisel kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes kaitseväeluure taotletava eesmärgiga; 2) isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks ja kooskõlas kaitseväeluure tegevuse eesmärgiga, ning kustutatakse, kui töötlemise vajadus lõppeb; 3) isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. (4) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid või õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses kaitseväeluure ülesande täitmisega võimalikult vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta üksikisiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga.”; 2) paragrahv 4110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 4110. Teabe kogumine ja töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud (1) Kaitsevägi võib oma kaitseväeluure ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (2) Isikuandmete töötlemine toimub vahetult Kaitseväe või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt. (3) Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande täitmise raames isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 18 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist; 2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. (5) Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande täitmisel kogutud isikuandmeid töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (6) Kaitseväeluure ülesande täitmisel saadud isikuandmeid võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks või tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib kaitseväeluure ülesande täitmisel saadud isikuandmeid edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. (7) Kaitsevägi säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud isikuandmeid nii kaua, kui see on kaitseväeluure ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. (8) Kaitsevägi võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning kaitseväelase, ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal.”; 3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kinnipeetud isiku isikusamasust tuvastada ja saadud isikuandmeid töödelda.”. § 30. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväekohustuse täitmise, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisega seotud tegevustes isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemisele ning andmesubjekti põhivabaduste ja -õiguste piiramisele.”; 2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”üle” sõnadega ”ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta”; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Kaitseväekohustuslaste registris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: ”§ 141. Teabe töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud 19 (1) Kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmiseks või täitmise tagamiseks võib töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (2) Teabe töötlemine toimub vahetult Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni, Kaitseväe arstliku komisjoni või Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni (edaspidi käesolevas paragrahvis koos kaitseväekohustust korraldav asutus) poolt. (3) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi, sealhulgas: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest; 4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (4) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve teostamise käigus.”; 5) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Arstlik komisjon ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ametiasutus võib nimetatud lõikes sätestatud ülesannete täitmisel töödelda kaitseväekohustuslase ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.”; 6) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema sobivust kaitseväeteenistusse või asendusteenistusse asumiseks ja teenistuse läbimiseks, asendusteenistuse korraldamiseks ning kaitseväekohustuse võtmiseks.”; 7) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: ”§ 481. Ajateenija isikuandmete töötlemine Kaitsevägi võib töödelda ajateenija isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenijale esitatavatele nõuetele ja korraldada ajateenistust.”; 8) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Kaitseressursside Amet võib töödelda asendusteenistuja isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust asendusteenistujale esitatavatele nõuetele ja korraldada asendusteenistust.”; 9) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses: ”§ 691. Isikuandmete töötlemine reservteenistuse korraldamisel Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda õppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku, õppekogunemisel osaleda sooviva reservis oleva isiku ja reservväelase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et 20 hinnata tema vastavust kaitseväelasele esitatavatele nõuetele ning korraldada õppekogunemist, sealhulgas lisaõppekogunemist.”; 10) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväekohustuslasele esitatavatele nõuetele.”; 11) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Kaitseressursside Amet võib töödelda ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenistusse asumiseks esitatavatele nõuetele.”; 12) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad töödelda tegevteenistusse asuda sooviva või tegevteenistuses oleva isiku andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust tegevväelasele esitatavatele nõuetele ning sobivust tegevteenistusse.”; 13) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: ”(10) Kaitsevägi võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele.”; 14) paragrahvi 166 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ”(2) Distsiplinaarsüüteo menetlemisel on Kaitseväel õigus töödelda kaitseväelase ja reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 15) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 2041 järgmises sõnastuses: ”§ 2041. Isikuandmete töötlemine Käesolevas peatükis nimetatud teenistusalaste tagatiste kohaldamiseks on Kaitseväel, Kaitseressursside Ametil, Kaitseministeeriumil, Kaitseväe arstlikul komisjonil ja Kaitseministeeriumi arstlikul vaidekomisjonil õigus töödelda teenistusalasele tagatisele õigustatud isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 16) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti või toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 17) paragrahvi 225 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Kohtuvälisel menetlejal on õigus töödelda menetlusaluse isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”. § 31. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 3 ja 31 asendatakse sõnad ”delikaatsetele isikuandmetele” sõnadega ”eriliiki isikuandmetele”; 2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 53 järgmises sõnastuses: ”53) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 17 sätestatud taustakontrolli tegemiseks.”; 3) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 21 ”(1) Igaühel on õigus saada registrist andmeid enda ja juriidilise isiku kohta. Teise inimese kohta andmete küsimisel tuleb päringus kinnitada andmete küsimise õiguslikku alust või eesmärki.”; 4) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) andmete küsimise õigusliku aluse või eesmärgi kinnitus, kui andmeid taotletakse teise inimese kohta;”; 5) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: ”17) Politsei- ja Piirivalveametil politsei ja piirivalve seaduse §-s 759 nimetatud taustakontrolli tegemiseks.”; 6) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv ”16” arvuga ”6”. § 32. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1571 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Eriliiki isikuandmete, süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmete ebaseaduslik avaldamine”; 2) paragrahvi 1571 lõikes 1 asendatakse sõnad ”delikaatsete isikuandmete” sõnadega ”eriliiki isikuandmete, samuti enne kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmete”; 3) paragrahvi 279 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad ”riikliku järelevalve” sõnadega ”riikliku ja haldusjärelevalve”. § 33. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Kaubandustegevuse seaduse § 18 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. § 34. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Eesti keele tasemeeksamite ja -tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi testide andmekogu). (3) Testide andmekogu asutab ja selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, nende säilitamise tähtaja ja juurdepääsuõigused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”; 2) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: ”(41) Testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.”; 3) paragrahvi 27 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: ”(6) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) tasemeeksami sooritamise andmed; 22 2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) tasemeeksami vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (7) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (8) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.”. § 35. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Keskkonnainspektsioon peab järgmisi andmekogusid: 1) objekti kontrollimise andmekogu süsteem (edaspidi objekti kontrollimise andmekogu), mille eesmärk on Keskkonnainspektsioonile seadusega pandud eesmärkide täitmiseks järelevalvemenetlusega seotud andmete, keskkonnakasutuse kohta esitatud teadete ning kalalaevade sadamasse saabumise eelteadete töötlemine ja analüüs; 2) õiguserikkumiste andmekogu, mille eesmärk on enne 2014. aasta 1. jaanuari alustatud haldusmenetlusega, enne 2011. aasta 1. juulit alustatud väärteomenetlusega ning enne 2011. aasta 1. septembrit alustatud kriminaalmenetlusega seotud andmete töötlemine ja analüüs.”; 2) paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses: ”9) haldusmenetlused; 10) nõuded; 11) erimeetmete kohaldamise protokollid.”; 3) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”3) enne 2014. aasta 1. jaanuari koostatud ettekirjutused;”; 4) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”5) andmed enne 2014. aasta 1. jaanuari ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite eemaldamise kohta.”. § 36. Keskkonnaregistri seaduse muutmine Keskkonnaregistri seaduse § 55 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 37. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 332 täiendatakse pärast sõnu ”maksukorralduse seaduses sätestatud” sõnaga ”maksuhalduri”; 2) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku.”. § 38. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 23 1) paragrahvi 104 lõigetes 4 ja 7, § 175 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 181 lõikes 1 ning § 217 lõikes 1 asendatakse arv ”220” arvuga ”2201”; 2) paragrahvi 181 lõiked 2 ja 3, § 217 lõiked 2 ja 3, § 219 lõige 5 ning § 220 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 218 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 218. Isikuandmete töötlemine (1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine on kindlustustegevuses lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatule lubatud: 1) kindlustusvõtja ja temaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike muude toimingute tegemiseks, sealhulgas automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemiseks; 2) andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks, lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Terviseandmete töötlemine on lubatud, kui: 1) kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus sõlmida kindlustusleping; 2) see on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta. (3) Süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavate andmete töötlemine enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist on lubatud kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks.”; 4) paragrahvi 219 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui: 1) isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 2) punktis 1 nimetamata eriliiki isikuandmete, sideandmete ning maksu- ja pangasaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist. (2) Kindlustusandja edastab edasikindlustusandja nõudel kindlustusjuhtumiga seotud isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on edasikindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks.”; 5) paragrahvi 219 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Isikuandmete kaitse seaduse §-s 10 sätestatud tingimuste täitmisel on kindlustusandjal õigus lisaks nimetatud paragrahvis sätestatud krediidivõimelisuse hindamisele edastada teisele kindlustusandjale tema taotlusel kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ning selle ulatuse kindlaksmääramiseks isikuandmeid andmesubjekti kohta, kes on:”; 6) paragrahvi 219 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 24 ”(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmete töötlemisel kohaldatakse vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1–3.”; 7) seadust täiendatakse §-ga 2201 järgmises sõnastuses: ”§ 2201. Saladuses hoidmise kohustus (1) Kindlustusandja on kohustatud hoidma saladuses talle kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid, majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi. (2) Kindlustusandja aktsionärid, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele, on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud andmeid tähtajatult saladuses, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Saladuses hoidmise kohustus laieneb kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. (4) Kindlustusandjal on õigus avaldada klienti puudutavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui: 1) kindlustusandja õigus või kohustus andmete avaldamiseks tuleneb käesolevast seadusest või muust õigusaktist; 2) klient on andnud selleks nõusoleku. (5) Saladuses hoidmise kohustus ei puuduta andmeid, mis pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest.”. § 39. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.”; 2) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause jäetakse välja; 3) paragrahvi 7716 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Elektroonilise kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu maksmisest on vabastatud isik riigiportaalis ja kinnisasja omanik elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemisel enda kohta, samuti käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud isikud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Samuti on elektroonilise veebipäringu tasu maksmisest vabastatud korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandi registriosade andmetega tutvumisel ning kinnisasja omaniku seadusjärgne esindaja ja eestkostja.”. § 40. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi andmekogu) on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus Eesti kodakondsuse 25 saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste esitamisel saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötleja võib määrata andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogus olevad andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena Eesti kodakondsuse saamise, taastamise, kaotamise või omamise kohta.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 23 järgmises sõnastuses: ”§ 23. Eriliiki isikuandmete töötlemine Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda terviseandmeid.”; 3) paragrahvi 9 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite korraldamiseks ja tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi testide andmekogu). (6) Testide andmekogu põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, nende säilitamise tähtajad ja juurdepääsuõigused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: ”(71) Testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.”; 5) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: ”(9) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eksami sooritamise andmed; 2) eksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) eksami vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (10) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (11) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.”. § 41. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: ”§ 41. Isikuandmete töötlemine ekspertiisi ja uuringu tegemisel (1) Ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on riiklikul ekspertiisiasutusel, kohtueksperdil, riiklikult tunnustatud eksperdil ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse tegevust õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse 26 § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. (3) Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel on riiklik ekspertiisiasutus või riiklikult tunnustatud ekspert isikuandmete kaasvastutav töötleja koos ekspertiisi määranud asutusega. § 42. Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine (1) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine menetlusseadustikes sätestatud korras. (2) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjaga mitteseotud uuringu ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud korras.”; 2) paragrahvi 91 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Kohtuekspertiisi infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu ning säilitamise tähtaja, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ”jälgede töötlemine” sõnadega ”ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil”; 4) paragrahvi 95 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ”andmete töötlemine” sõnadega ”ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil”; 5) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: ”§ 241. Andmete saladuses hoidmise kohustus Ekspert ja abipersonal ei tohi avaldada nendele seoses ekspertiisi või uuringu tegemisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.”. § 42. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 492 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Registri asutab, selle põhimääruse kehtestab ja volitatud töötleja määrab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.”; 2) paragrahvi 492 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: ”(21) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (22) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nimi, isikukood ja elukoht (linn, vald). (23) Registri andmete alusdokumente ja registri andmeid säilitatakse kümme aastat alates üksikabi andmisest või abikava raames viimase abi andmisest. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse.”. § 43. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduse § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Konsulaarametniku konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus. Konsulaarametniku ametitoimingute raamatut peetakse digitaalse andmekoguna. 27 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud andmekogu eesmärk on võimaldada konsulaarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus), teha konsulaarabitoimingut (edaspidi toiming) ning registreerida teenus ja toiming. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed, sealhulgas terviseandmed ja biomeetrilised andmed; 2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku või taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete isikuandmed; 3) teenuse osutaja isikuandmed. (4) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. (5) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus sisalduvate andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.”. § 44. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve meetme ja vahetu sunni kohaldamisel ning süüteoennetuses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) käesolevast seadusest tulenevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel kehtestatud piirangutega.”; 2) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 13. Isikuandmete töötlemine riikliku järelevalve teostamisel Korrakaitseorgan võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks ning kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne.”. § 45. Korruptsioonivastase seaduse muutmine Korruptsioonivastase seaduse § 13 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: ”(41) Registri asutamise ja pidamise eesmärk on korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks. (42) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.”. § 46. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust 28 säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus.”; 2) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(6) Krediidiandja või -vahendaja töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.”; 3) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja sõna ”vähemalt”; 4) paragrahvi 58 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus.”. § 47. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui: 1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või 2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või 3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks.”; 2) paragrahvi 89 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: ”(24) Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist.”; 4) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 893 järgmises sõnastuses: ”893. Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ning sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb: 1) monitooringu ärisuhte seire teostamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil; 2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise eesmärgil; 3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil. (2) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 17–18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas 29 asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenuste toimimise tagamise eesmärgil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et: 1) ei töödelda eriliiki isikuandmeid; 2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel; 3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õiguste ja vabaduste kaitsmiseks; 4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohustab maksesüsteemi toimimist, ning 5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks. (4) Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlemist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada sätestatud piirangu eesmärki. (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist.”. § 48. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: ”§ 41. Isikuandmete töötlemine kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja teostamisel (1) Kriminaalhoolduse ettevalmistamiseks ja teostamiseks on kriminaalhooldajal õigus töödelda kriminaalhooldusaluse ning kriminaalhooldusalusega seotud isikute isikuandmeid, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel eriliiki isikuandmeid. (2) Kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja teostamisel loetakse kriminaalhooldaja tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. § 42. Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine (1) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, distsiplinaarmenetluse või haldusmenetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: ”§ 152. Ametisaladuse hoidmise kohustus 30 Kriminaalhooldusametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.”; 3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid.”; 4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.”; 5) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu ”kriminaalhooldusülesannete täitmisest” sõnadega ”või kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda.”; 6) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: ”(71) Kriminaalhooldusühingut ei loeta kriminaalhooldusega seotud ülesannete täitmisel õiguskaitseasutuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses. Kriminaalhooldusühing on kriminaalhooldusega seotud isikuandmete töötlemisel andmete volitatud töötleja ja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima vastutava töötleja juhiseid ning isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) volitatud töötlejale kehtestatud nõudeid. (72) Kriminaalhooldusühing ega selle liikmed ei tohi avaldada neile seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.”. § 49. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku 1. peatükki täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: ”§ 152. Isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses (1) Kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks. (2) Isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. (3) Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate andmesubjekti õiguste teostamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, sõltumata sellest, kas andmesubjekt on kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik, tunnistaja või muu isik. (4) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, tsiviil-, haldus- või mistahes muu seadusliku menetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja 31 vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (6) Kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on menetlejad vastavalt oma pädevusele. (7) Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses, on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduse §-s 49 sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”5) tabatud tagaotsitava isiku tuvastamise andmed.”; 3) paragrahvi 991 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisi seadusele.”; 4) paragrahvi 214 lõike 2 punktis 4 ning § 4081 lõikes 3 asendatakse sõnad ”delikaatsed isikuandmed” sõnadega ”eriliiki isikuandmed” vastavas käändes; 5) paragrahvi 433 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Kriminaalmenetlusalase koostöö raames isikuandmete edastamisel kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. jaos sätestatud korda.”; 6) paragrahvid 4893, 4894 ja 4895 tunnistatakse kehtetuks. § 50. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 51. Kutseseaduse muutmine Kutseseaduse § 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Kutseregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada, süstematiseerida, analüüsida ning anda usaldusväärset teavet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ning kutsete ja kutsetunnistuste kohta statistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks. (2) Kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Kutseregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Kutseregistri volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (5) Kutseregistrisse kogutakse andmeid kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate, kutsetunnistuste ja konkursita valitud kutse andja antud kutsete kohta. 32 (6) Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (7) Kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.”. § 52. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse 7. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: ”§ 381. Laevakinnistusraamatu eesmärk Laevakinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet laevaomandi tekkimise, üleandmise ja laeva asjaõigusega koormamise, samuti laeva koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.”. § 53. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 469 lõike 8 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(8) Kontrolli tegemiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul, peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi järgmiselt:”; 2) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 121 ja 122 järgmises sõnastuses: ”(121) Kontrolli tegemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. (122) Kontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmise aluseks oleva lepingu või dokumendi kehtivuse või kontrollitava töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.”; 3) paragrahvi 602 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”. § 54. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 71 lõikes 1 asendatakse arv ”220” arvuga ”2201”. § 55. Liiklusseaduse muutmine 1) paragrahvi 173 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Liiklusregistri vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid Maanteeameti poolt osutatud avalike teenustega seotud küsitluste korraldamiseks ja isikutele Maanteeameti tegevustega seotud teavituste, näiteks juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemine, sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumine ja muu selline, saatmiseks.”; 2) paragrahvi 184 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Maanteeamet.”; 3) paragrahvi 184 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: ”(61) Välisriigi riigiasutusel on sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki registreerimismenetluse, juhtimisõiguse andmise menetluse, ametialale juurdepääsuõiguse andmise menetluse ja isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetluse käigus tõendite 33 kogumiseks õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud andmetele, sealhulgas isikuandmetele. Andmete väljastamise otsustab Maanteeamet. (62) Mootorsõiduki või selle haagise, maastikusõiduki ja veesõiduki tootjal on õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud isikuandmetele oma seaduses või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige parandusmeetmete rakendamiseks või sõidukite tagasinõudmiseks.”; 4) paragrahvi 184 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. § 56. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduse § 131 lõikes 5 asendatakse sõnad ”isikute andmed” sõnadega ”isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja”. § 57. Loomatauditõrje seaduse muutmine Loomatauditõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Põllumajandusloomade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Põllumajandusloomade registri eesmärk on loomataudide ärahoidmiseks ja likvideerimiseks ning nende eest inimese kaitsmiseks võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta: 1) loomatauditõrje seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud ettevõtja ja sama seaduse § 196 lõikes 3 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud ettevõtja; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja; 4) toiduseaduse alusel põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja.”; 3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 4) paragrahvi 11 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna ”loomapidaja” sõnadega ”nimi ja kontaktandmed ning tema”; 5) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi.”; 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: ”(8) Isikuandmete säilitamise tähtaeg määratakse registri põhimääruses.”; 7) paragrahvi 111 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust täiendatakse §-ga 645 järgmises sõnastuses: ”§ 645. Põllumajandusloomade register 34 Käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse põllumajandusloomade registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel 2000. aasta 6. juunil kehtinud redaktsioonis.”. § 58. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 11. Loomeliitude andmekogu (1) Loomeliidu toetuse maksmiseks ja loomeliidu üle järelevalve teostamiseks asutab valdkonna eest vastutav minister loomeliitude andmekogu. (2) Loomeliitude andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Loomeliitude andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Andmekogu koosneb loomeliidu andmetest, loovisiku andmetest ja andmetest loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus. (5) Andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. (6) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.”. § 59. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Käesoleva seaduse alusel PRIA kaudu antava riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA kaudu antud toetuste kohta kannab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed: 1) abi või toetuse taotleja ja saaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema elukoha, asukoha või tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed, samuti andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta; 2) abi või toetuse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed.”; 2) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: ”§ 471. Andmete kontrollimine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.”. § 60. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna ”vähemalt”; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: ”(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud teave kustutatakse pärast viie aasta möödumist.”. § 61. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine 35 Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Mahepõllumajanduse registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (3) Registri eesmärk on mahepõllumajanduslike nõuete täitmise üle tõhusa järelevalve teostamiseks pidada arvestust isikute ja nende käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõtete kohta.”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Registrisse kantakse isiku nimi, registri- või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema elu- või asukoha ja tegevuskoha kohta ning tema kontaktandmed, isiku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed ning andmed isiku käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõtte kohta.”. § 62. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Andmete registrisse kandja säilitab isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest ja seejärel kustutab need.”. § 63. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõigetest 6 ja 7 jäetakse välja sõna ”vähemalt”; 2) paragrahvis 633 asendatakse sõnad ”delikaatsete isikuandmete” sõnadega ”eriliiki isikuandmete”. § 64. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine Maksualase teabevahetuse seaduse § 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”seaduse §-s 19” sõnaga ”seaduses”. § 65. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: ”§ 101. Isikuandmete töötlemine Riiklike maksude maksuhaldur võib käesoleva seaduse, maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, töödelda käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel.”; 2) paragrahvi 14 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.”; 3) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 36 ”(1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Registri pidamise eesmärgid on: 1) andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks; 2) arvestuse pidamine maksude määramiseks, maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja maksude sissenõudmiseks; 3) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamine.”; 5) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses: ”13) isik, kelle andmeid töödeldakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel riikliku maksuhalduri ülesannete täitmiseks; 14) isik, kelle andmed kantakse hasartmänguseaduse alusel hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja, ning isik, kelle andmeid töödeldakse sama seaduse § 58 alusel; 15) isik, kelle andmeid töödeldakse tolliseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud alusel ja sama seaduse §-s 4 ning tolliseadustiku artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks; 16) isik, kelle andmeid kogutakse vedelkütuse seaduse alusel.”; 6) paragrahvi 17 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(21) Registris peetakse eraldi arvestust iga registrisse kantud isiku käesolevast seadusest, maksuseadusest, hasartmänguseadusest, vedelkütuse seadusest ja tollialastest õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste ning nende täitmise kohta.”; 7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: ”(32) Registri volitatud töötlejad määratakse registri põhimääruses.”; 8) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Andmeid kantakse registrisse ja saadakse registrist registri põhimääruses sätestatud korras, vastavalt käesolevas jaos, käesoleva peatüki 31. ja 4. jaos ning käesoleva seaduse §-s 17 lõikes 21 nimetatud seadustes ja sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras.”; 9) paragrahvi 259 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.”; 10) paragrahvi 259 lõiked 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.”. § 66. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse registris (edaspidi metsaregister).”. § 67. Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduse § 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Kultuurimälestiste registri (edaspidi register) eesmärk on tagada mälestiste säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta teabe andmine ja avalikustamine. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 37 (3) Registri vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet. (4) Registri üldandmed on: 1) mälestise andmed; 2) mälestise asukoha andmed; 3) andmed mälestise omaniku või valdaja kohta. (5) Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutuvad, säilitatakse mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks. (6) Registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. (7) Kinnismälestise asukoht ja kaitsevöönd kantakse riigi maakatastrisse. (8) Veealused mälestised kannab Veeteede Amet koostöös Muinsuskaitseametiga navigatsioonikaardile.”. § 68. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 16. Isikuandmete töötlemine ja autoriõiguse erisused (1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu. (2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumi all mõistetakse käesolevas paragrahvis käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud muuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi, muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi ja § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseumi. (3) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal, ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub. (4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. (5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või muuseumi juhi määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust.”. § 69. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: 38 ”10) doonorivere säilitusproov – doonorivere proov, mis on võetud veredoosist.”; 2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. (2) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. (3) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või haiglas ravil viibival isikul tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul alates tahtest olenematu haiglaravi algusest. Ravi kohaldamise otsusest teavitab arst nakkushaiget viivitamata ja tema lähedast inimest või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul otsuse vormistamisest. (5) Nakkushaige või tema poolt volitatud isik korraldab nakkushaige vara kaitse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse või lõikes 3 nimetatud otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada vajadusel politsei abi nakkushaige haiglasse toimetamiseks, andes politseile käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nakkushaiguste tõrje nõuetele vastavad kaitsevahendid, samuti juhendades nende kasutamist. (7) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib politseid esimesel võimalusel eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik ja keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi ning kelle asukoht on teadmata, edastades politseile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase kohtumääruse või lõike 3 kohase otsuse koopia. (8) Politsei informeerib viivitamata tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse esitanud tervishoiuteenuse osutajat käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku asukoha tuvastamisest. (9) Tervishoiuteenuse osutaja informeerib kohalikku omavalitsust eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi, kui see on vajalik isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks.”; 3) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haiglasse paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse võib esitada ka isiku raviarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.”; 4) paragrahvi 5 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(7) Kui on ära langenud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolud, esitab isiku raviarst kohtule avalduse nakkushaige tahtest olenematu ravi lõpetamiseks.”; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 ning § 13 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”42 lõike 2” tekstiosaga ”42 lõike 3” vastavas käändes; 7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Doonorivere säilitusproovi säilitatakse viis aastat vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korra kohaselt. Laboris teostatud uuringuprotseduuride ja nende käigus saadud uuringutulemuste dokumente säilitatakse 15 aastat.”; 8) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”vanuserühmad” sõnadega ”või 39 riskirühmad”; 9) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad ”sanitaar-meditsiiniliste eeskirjade” sõnaga ”tervise-eeskirjade”; 10) paragrahvi 19 lõikest 5 ja § 21 lõikest 61 jäetakse välja sõna ”identifitseerivate”; 11) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(6) Terviseametil on õigus saata nakkushaiguse diagnoosimiseks uurimismaterjali pseudonüümitud viisil välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentlaborisse nakkushaiguste ennetamise ning tõrje eesmärgi tagamiseks.”; 12) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 20. Nakkushaigusjuhtumite registreerimine ja nakkushaiguste register (1) Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste andmekogus (edaspidi register), mida peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks, nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 5) muud korraldusküsimused. (3) Andmed nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja haigestumise ärahoidmise kohta registreeritakse arsti poole pöördumise kohas. (4) Registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) nakkushaige üldandmed olenevalt teatisest – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg ning sugu; 2) nakkushaige muud andmed olenevalt teatisest – haridus, amet, töökoht või õppeasutus, kontaktandmed, sealhulgas elukoht, sünnikoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund; 3) nakkushaige terviseandmed olenevalt teatisest – diagnoosi, haigestumise, immuniseerimise, uurimismaterjali, uuringumeetodi ja -tulemuse, haigustekitaja ja selle tundlikkuse, testimise põhjuste, nakatumise asjaolude ja oletatava levikutee, hospitaliseerimise ning ravi kohta; 4) HIV levikul emalt lapsele või seksuaalsel teel nakatunu nakkusallikas, riskirühma kuulumine, sünnitusviis, profülaktika raseduse ajal ja sünni järel, parenteraalsel nakatumisel ka nakatumise viis; 5) AIDSi indikaatorhaigused; 6) nakkushaige surma kuupäev ja põhjus; 7) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 8) teatise registreerimise andmed. (5) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule. (6) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.”; 13) paragrahvi 21 lõikes 61 ja lõikes 7 asendatakse sõnad ”Vabariigi Valitsuse” sõnadega ”valdkonna eest vastutava ministri”; 14) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 40 ”(8) Rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurite või piiriüleste terviseohtude tuvastamisest on Terviseamet kohustatud Maailma Terviseorganisatsioonile teatama ohuteguri või rahvatervist ohustava sündmuse tuvastamisest alates 24 tunni jooksul.”. § 70. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi (edaspidi varajase hoiatuse infosüsteem) peetakse uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe jälgimiseks, nendega seotud riskide hindamiseks ja kontrollmeetmete rakendamiseks ning teabe vahetamiseks ametkondade vahel. (2) Varajase hoiatuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 5) muud korraldusküsimused.”; 2) paragrahvi 101 lõikes 3 asendatakse sõna ”Sotsiaalministeerium” sõnadega ”Tervise Arengu Instituut”; 3) paragrahvi 101 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 101 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Varajase hoiatuse infosüsteemi andmed ei ole avalikud. Infosüsteemile on juurdepääs käesoleva seaduse §-s 102 nimetatud asutustel seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja infosüsteemi eesmärgiga.”; 5) paragrahvi 102 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 102. Varajase hoiatuse infosüsteemile juurdepääs, andmete esitajad ja andmete esitamise kord”; 6) paragrahvi 102 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 103 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Andmete esitaja esitab uue psühhoaktiivse aine kohta varajase hoiatuse infosüsteemi järgmised talle teadaolevad andmed: 1) aine identifitseerimiseks ja teistest ainetest eristamiseks vajalikud andmed; 2) teave aine tootmise, levitamise ja käitlemise kohta; 3) teave aine kasutamise kohta; 4) teave aine farmakoloogilise toime kohta; 5) ettepanek käitlemispiirangute rakendamiseks.”; 8) paragrahvi 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud patsienti tuvastada. 41 (3) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. (4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) muud korraldusküsimused. (5) Andmekogusse kantakse andmed: 1) iga alustatud narkomaaniaravi juhu kohta; 2) iga pikaajalise narkomaaniaravi lõpetamise kohta. (6) Narkomaaniaravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale.”. § 71. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduse § 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks. (2) Pakendiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”. § 72. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: ”§ 11. Isikuandmete töötlemine Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse perekonnaseisutoimingu või perekonnaseisukande tegemiseks ning ametnikule või muule isikule perekonnaseisutoimingu tegemise õiguse andmiseks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: ”§ 141. Perekonnaseisu andmete väljastamise piiramine Isiku õigust saada käesoleva seaduse alusel väljastatavaid perekonnaseisu andmeid võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset.”. § 73. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”. § 74. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine 42 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”. § 75. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 3 ja § 77 lõikes 21 asendatakse sõnad ”delikaatsed isikuandmed” sõnadega ”eriliiki isikuandmed” vastavas käändes; 2) paragrahv 746 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 746. Isikuandmete töötlemine ning isikuandmete välisriigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile edastamine (1) Politseil on käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda eriseaduses sätestatut, arvestades: 1) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid; 2) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. (2) Politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks õigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. (3) Kui välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha: 1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) andmete töötlemise eesmärk; 3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed. (4) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut.”; 3) paragrahvi 748 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 748 Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Politseil on käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmisega seoses õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik: 1) süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks; 2) teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks; 4) avaliku korra kaitseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 6) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. 43 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja teabe avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.”; 4) seadust täiendatakse peatükiga 23 järgmises sõnastuses: ”23. peatükk ISIKU TAUSTAKONTROLL § 759. Taustakontroll (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid: 1) isiku käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõigete 4 ja 42 alusel määratud objektile lubamise otsustamisel; 2) Politsei- ja Piirivalveametile teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel; 3) kaitstava isiku ohutuse tagamisel; 4) Politsei- ja Piirivalveametisse praktikale kandideerija sobivuse hindamisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isikusamasuse tuvastamise andmed, kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töökoha andmed ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla Politsei- ja Piirivalveametile aluseks, et: 1) keelduda taustakontrollile allutatud isiku objektile lubamisest; 2) keelduda teenuse osutamisega seotud isiku poolt teenuse osutamisest; 3) keelduda isiku praktikale võtmisest; 4) keelata isiku viibimine kaitstava isiku läheduses. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. § 760. Politsei- ja Piirivalveameti õigused taustakontrolli teostamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on käesoleva seaduse § 759 lõikes 1 nimetatud juhtudel õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. § 761. Andmete säilitamine Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat alates taustakontrolli teostamise lõppemisest.”; 44 5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”3. peatükk ANDMEKOGUD”; 6) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Politsei andmekogu on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil. (2) Andmekogu ametlik nimetus on ”Infosüsteem POLIS”. (3) Politsei andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Politsei andmekogu põhimääruses sätestatakse politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. (5) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”; 7) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) ühiste infoobjektide andmestik; 2) süüteomenetluse andmestik; 3) korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik; 4) ennetava tegevuse andmestik; 5) reageeriva tegevuse andmestik; 6) arestimajade tegevuse andmestik; 7) otsimise andmestik; 8) jälitusmenetluse andmestik. (2) Politsei andmekogus töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide tähenduses ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks. (3) Välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.”; 9) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu, mille eesmärk on tagada siseturvalisus ja avalik kord isikute ning transpordivahendite piiriületusel kogutud andmete töötlemise kaudu.”; 11) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register) asutatakse eesmärgiga tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. (2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur; 45 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu; 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg; 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord; 6) andmekogust andmete saajad; 7) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord; 8) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 9) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord; 10) tehnilised ja organisatoorsed kaitsemeetmed, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste kaitse; 11) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused. (4) Registris töödeldakse isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks.”; 12) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 251 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab andmekogu reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks ning riigipiiri valvamise, piirirežiimi tagamise ning piiriolukorrast ülevaate saamise, sealhulgas piirirahu hoidmise eesmärgil, et avastada ebaseaduslikke piiriületusi, tuvastada objekte ning tõkestada piiriülest kuritegevust.”; 14) paragrahvi 251 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: ”5) reageeriva ressursi andmed; 6) reageeriva ressursi haldamisega seotud andmed.”; 15) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”vormi” sõnadega ”ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja”; 16) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”korra” sõnadega ”ja teenistuslehe säilitamise tähtaja”; 17) paragrahvi 10810 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”loetelu” sõnadega ”, andmete säilitamise tähtaja”. § 76. Postiseaduse muutmine Postiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Postiteenuse osutajal on õigus töödelda saatja ja saaja isikuandmeid postiteenuse osutamise eesmärgil ning postiteenuse osutamiseks kasutatava aadressiregistri koostamiseks ja pidamiseks õigusaktidega sätestatud korras.”; 2) paragrahvi 34 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Postiteenuse osutaja võib kogutud isikuandmeid töödelda ja kasutada oma reklaami, kliendinõustamise või turu-uuringu eesmärgil õigusaktidega sätestatud korras või isiku nõusolekul. Isikuandmete töötlemise ja kasutamise kord on sätestatud postiteenuse osutaja tüüptingimustes. (4) Postiteenuse osutaja ei või kasutada isikuandmeid kolmandale isikule teenuse osutamisel, välja arvatud õigusaktidega sätestatud korras.”; 3) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 46 ”(6) Aadressiregistri vastutav töötleja on postiteenuse osutaja.”. § 77. Prokuratuuriseaduse muutmine Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist.”; 2) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu ”kandideeriva isiku” sõnadega ”sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja”; 3) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: ”(8) Prokuratuur võib piirata prokuratuuriteenistusse kandideeriva isiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel võib piirata järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.”; 4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Prokuröride konkursikomisjoni liikmed ei tohi avaldada nendele seoses konkursikomisjoni tegevusega teatavaks saanud asjaolusid ja andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.”. § 78. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 32. Testide andmekogu (1) Testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu, mille eesmärk on võimaldada: 1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste hindamisvahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist; 2) testide koostamist, läbiviimist ja hoidmist; 3) testide hindamist; 4) testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja tulemuste teavitamist; 5) eksamitunnistuste väljastamist; 47 6) haridust tõendavate dokumentide plankide haldamist; 7) usaldusväärse teabe saamist haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks. (2) Testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Testide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. (5) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) testi sooritamise andmed; 2) testi läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) testitulemuste vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (6) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (7) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.”; 2) paragrahvi 47 lõikest 5 jäetakse välja sõnad ”vanema nõusolekul”; 3) paragrahvi 47 lõikes 5 ja § 63 lõikes 8 asendatakse sõnad ”delikaatsed isikuandmed” sõnadega ”eriliiki isikuandmed” vastavas käändes. § 79. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu ”objekti valdaja kohta kogutud andmeid,” sõnadega ”sealhulgas terviseandmeid”; 2) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa ”hädaabiteate menetlemisega seotud andmeid kiirema abi osutamiseks” tekstiosaga ”ning abi- ja infoteate menetlemisega seotud andmeid”; 3) paragrahvi 91 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”2) abivajaja andmed, sealhulgas terviseandmed;”; 4) paragrahvi 91 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ”7) abi- ja infoteate andmed.”; 5) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”nõuded” sõnadega ”ning vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaja”; 6) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu ”ning maksmise korra ja ulatuse” sõnadega ”, samuti hüvitiste maksmiseks kogutud andmete säilitamise tähtaja”. § 80. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 48 ”(41) Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk on päästeasutusele pandud ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.”; 2) paragrahvides 71 ja 72 asendatakse sõnad ”delikaatsetele isikuandmetele” sõnadega ”eriliiki isikuandmetele”; 3) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ”vormi” sõnadega ”ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja”; 4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu ”hindamise korra” sõnadega ”ning hindamise tulemuse säilitamise tähtaja”. § 81. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.”. § 82. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: ”§ 151. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvaraamatukogu lugeja on raamatukogu registreeritud kasutaja. Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasude nõudmiseks. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas. (3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. (4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. (5) Lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. (6) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul lapsevanema või seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu külastanud kolm aastat. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni.”. § 83. Rahvastikuregistri seaduse muutmine 49 Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad ”isikuandmete kaitse seadust” sõnadega ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)”; 2) paragrahvi 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1 asendatakse sõnad ”isikuandmete kaitse seadus” sõnadega ”Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679” vastavas käändes; 3) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: ”(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juurdepääsuõigust võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (4) Vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud.”. § 84. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Käesoleva seaduse §-des 142–147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi põhimääruses sätestatakse: 1) volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord; 6) muud korraldusküsimused. (2) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja §-s 147 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse andmesubjekti nõusolekul või teadus- ja ajaloouuringuks ning statistikaks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. (3) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja §-s 147 nimetatud andmekogude või infosüsteemi pidamise eesmärgi täitmiseks võib andmekogu pidaja töödelda isiku varasemaid üldandmeid, nagu ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.”; 2) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.”; 3) paragrahvi 142 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, rahvus, sünnikoht ja elukoht; 50 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) vähihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas sõeluuringu käigus diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning osutatud ravi; 4) isiku surma aeg ja põhjus; 5) andmete esitaja.”; 4) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähiregistri põhimääruses sätestatule.”; 5) paragrahvi 142 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 6) paragrahvi 142 lõikes 5, § 145 lõikes 5 ja § 147 lõikes 5 asendatakse sõna ”Sotsiaalministeerium” sõnadega ”Tervise Arengu Instituut”; 7) paragrahv 143 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 143. Raseduse infosüsteem (1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmeid raseduse infosüsteemi. (3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) raseda ja bioloogilise ema isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, rahvus, elukoht, perekonnaseis, abielu sõlmimise või vabaabielu algusaeg, tegevusala ning haridus; 2) lapse üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu ning ees- ja perekonnanimi; 3) isa üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, tegevusala ning haridus; 4) bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või katkestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed ning riskitegurid; 5) muud raseda, bioloogilise ema ja lapse terviseandmed – haigusseisund, diagnoos, osutatud ravi ja selle kestvus ning ravimid; 6) bioloogilise ema ja lapse surma aeg ja põhjus; 7) andmete esitaja. (4) Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt raseduse infosüsteemi põhimääruses sätestatule. (6) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.”; 8) paragrahvi 144 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.”; 9) paragrahvi 144 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 51 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning elukoht; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) müokardiinfarktihaige terviseandmed – haiglaeelselt, haiglas oleku ajal ja haiglaravi järgselt tehtud uuring ning selle tulemus, südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas müokardiinfarkti diagnoos, kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, müokardiinfarktihaige seisund, ravi ja ravimid ning esinenud tüsistused; 4) isiku surma aeg ja põhjus ning suremispaik; 5) andmete esitaja.”; 10) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt müokardiinfarktiregistri põhimääruses sätestatule.”; 11) paragrahvi 144 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 12) paragrahvi 145 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.”; 13) paragrahvi 145 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, isanimi, sünnikoht, rahvus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis, haridus, tegevusala ja -koht ning ravikindlustuse olemasolu; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) tuberkuloosihaige terviseandmed – tehtud uuring, selle tulemus ja tegija, diagnoos, sealhulgas kaasuvad diagnoosid ja riskitegurid, tuberkuloosihaige seisund enne ravi, osutatud ravi ja selle tulemus ning ravi lõpetamise põhjused, sealhulgas tahtest olenemata ravi ja ravimid; 4) isiku surma aeg ja põhjus; 5) andmete esitaja.”; 14) paragrahvi 145 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt tuberkuloosiregistri põhimääruses sätestatule.”; 15) paragrahvi 145 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 16) paragrahvi 146 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.”; 17) paragrahvi 146 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 52 18) paragrahvi 146 lõikes 5 asendatakse sõna ”Sotsiaalministeerium” sõnaga ”Terviseamet”; 19) paragrahvi 147 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja uuringutele järgneva ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.”; 20) paragrahvi 147 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi, elukoht, kontaktandmed ning ravikindlustuse olemasolu; 2) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed; 3) saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse; 4) sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed – varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad, tehtud sõeluuringu põhi- ja lisauuring, analüüs või protseduur ja selle tulemus, sõeluuringu tegija ja hindaja ning pahaloomulise kasvaja diagnoos ja levik, sealhulgas varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad ning sõeluuringujärgne osutatud ravi; 5) andmed sõeluuringuväliselt sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele tehtud sõeluuringu põhiuuringu, analüüsi või protseduuri kohta; 6) isiku surma aeg ja põhjus; 7) andmete esitaja.”; 21) paragrahvi 147 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ”(31) Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt vähi sõeluuringute registri põhimääruses sätestatule.”; 22) paragrahvi 147 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”. § 85. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Doonori ja retsipiendi isikuandmeid töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ning neid võib avaldada ainult hankijale, käitlejale, siirdajale ja isikule, kellele need on vajalikud tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.”; 2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Hankija ja käitleja säilitavad rakkude, kudede ja elundite jälgitavuse tagamiseks vajalikke dokumente 30 aastat ning ohutust ja kvaliteeti kajastavaid dokumente kümme aastat pärast rakkude, kudede või elundite kliinilist kasutamist või hävitamist.”; 3) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõnad ”delikaatseid isikuandmeid” sõnadega ”eriliiki isikuandmeid”. § 86. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine 53 Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 16, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvis 25 asendatakse sõnad ”delikaatsed isikuandmed” sõnadega ”eriliiki isikuandmed”. § 87. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad ”ravikindlustuse andmekogu” sõnadega ”haigekassa andmekogu” vastavas käändes; 2) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: ”§ 131. Kindlustuskaitse tõendamine (1) Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel. (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõikes 31 nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse haigekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel. (3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa omal algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud, ning kui ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise kohta on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. (4) Haigekassa andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab haigekassa andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat). (5) Haigekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi. (6) Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.”; 3) seaduse 2. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 88. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Proviisorite ja farmatseutide registri asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused.”; 54 2) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: ”(11) Proviisorite ja farmatseutide registri eesmärk on registreerida proviisorid ja farmatseudid, et tagada teenuse tarbija riiklik kaitse teenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ning nende üle järelevalve teostamine, samuti tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika tegemiseks. (12) Proviisorite ja farmatseutide registrisse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eluloolised andmed; 2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed; 3) töökohta puudutavad andmed; 4) registreerimisandmed. (13) Proviisorite ja farmatseutide registri andmeid säilitatakse registris 30 aastat pärast isiku surma. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt proviisorite ja farmatseutide registri põhimääruses sätestatule.”; 3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: ”(12) Retseptikeskuses töödeldakse järgmisi andmeid: 1) retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmed; 2) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmed; 3) kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed.”; 4) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Retseptikeskuse asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 3) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 4) muud korraldusküsimused.”. § 89. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 353 järgmises sõnastuses: ”§ 353. Andmete säilitamine (1) Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid ning teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud isikute isikuandmeid säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist, nende Eestist alaliselt välja viimist või isikule käesoleva seaduse alusel antud õiguse lõppemist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ning nendega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: 1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist; 2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse käesoleva seaduse alusel läbiviidud haldusmenetluses kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende 55 kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni.”; 2) paragrahvi 8329 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: ”(51) Taustakontrolli tegemiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.”. § 90. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 181 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Register on riigihangete ja toetuse saaja ostude andmete töötlemiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on:”; 2) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”1) tagada riigihanke ja toetuse saaja ostu teadete avaldamine ning riigihanke teadete edastamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele;”; 3) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”3) võimaldada riigihangete ja toetuse saaja ostude elektroonilist menetlemist;”; 4) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”1) andmed riigihanke ja toetuse saaja ostu teadete kohta;”; 5) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”3) andmed riigihanke ja toetuse saaja ostu menetlemise kohta;”; 6) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”5) muud käesolevas seaduses ja toetuse saaja oste reguleerivates õigusaktides sätestatud andmed ning elektroonilised dokumendid.”; 7) paragrahvi 181 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Hankija ja toetuse saaja vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest.”; 8) paragrahvi 181 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 9) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses: ”(51) Registris töödeldakse andmeid riigihankel ja toetuse saaja ostu menetluses osaleva ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kohta, sealhulgas andmeid isiku hariduse, kutsekvalifikatsiooni, kogemuse, süüteo korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihangete seaduse alusel või toetuse saajal toetuse saaja oste reguleerivate õigusaktide alusel nõuda. (52) Registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvates riigihanke andmetes, toetuse saaja ostu andmetes, vaidlustusmenetluse tulemuste andmetes ja digitaalsetes riigihangete dokumentides sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud andmeid hoitakse registris 25 aastat, seejärel andmed kustutatakse. Riigihangete, toetuse saaja ostu ja vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ning digitaalseid riigihanke dokumente, mis käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud andmeid ei sisalda, hoitakse registris tähtajatult. (53) Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud andmetele juurdepääsuõigus: 1) registri peakasutajal; 56 2) riigihanke eest vastutaval isikul selle riigihanke andmetele; 3) toetuse saaja ostu menetluse eest vastutaval isikul toetuse saaja selle ostu andmetele; 4) pakkuja peakasutajal oma pakkumuste andmetele; 5) muul isikul põhjendatud õigustatud huvi korral.”. § 91. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Sundkoormise määramisel võib sundkoormise määramist otsustav ametiasutus töödelda sundkoormatava vara omaniku ja valdaja isikuandmeid.”; 2) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Tsiviiltoetuse registris töödeldakse isikuandmeid.”. § 92. Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Mobilisatsiooniregistris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 2) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Sundtöökohustuse panemise otsustamiseks võib valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus töödelda isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid.”; 3) seaduse 5 peatüki 2. jao 1 jaotist täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses: ”§ 621. Isikuandmete töötlemine kaitseväeteenistuse korraldamisel (1) Käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks võib asjaomane ametiasutus töödelda kaitseväekohustuslase, kaitseväelase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, vabatahtlikult kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatust.”; 4) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: ”51) isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel;”; 5) paragrahvi 89 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”. § 93. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ”(2) Käesolev seadus sätestab Riigikontrolli poolt isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise, andmesubjekti õiguste teostamise ning nende piiramise alused.”; 2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised, sealhulgas isikuandmete kaitse ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad;”; 57 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isikuandmete töötlemise juhis peab sisaldama andmesubjekti õiguste teostamise korda, isikuandmete säilitamise tähtaegu, teavet andmete arhiveerimise ja kustutamise kohta ning muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimusi.”; 4) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses: ”(11) Riigikontroll töötleb isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud eesmärkide täitmiseks. (12) Käesoleva seaduse §-s 6–71 sätestatud eesmärkide täitmiseks kasutatakse võimalusel eelkõige pseudonüümitud või samaväärsel andmekaitse tasemel töödeldavaid andmeid.”; 5) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Kontrolliaruanne ei või sisaldada isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see puudutab kontrolliaruandes sisalduvaid tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid või kui see puudutab isikut, kes tegutseb käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud asutuse või isiku nimel.”; 6) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses: ”§ 521. Juurdepääs kontrolliaruande aluseks olevatele materjalidele Andmesubjekti õigust saada juurdepääs tema kohta töödeldud isikuandmetele võib piirata, kui see võib: 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 2) takistada käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud eesmärkide täitmist.”. § 94. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad ”delikaatseid isikuandmeid” sõnadega ”eriliiki isikuandmeid”; 2) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel, lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”; 3) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimisel on lubatud töödelda eriliiki isikuandmeid.”. § 95. Riikliku statistika seaduse muutmine Riikliku statistika seaduse § 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv ”16” arvuga ”6”. § 96. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 97. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduse § 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 58 ”(1) Tehnilise järelevalve infosüsteem on andmekogu (edaspidi andmekogu), mille pidamise eesmärk on seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise hõlbustamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.”. § 98. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 66 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast teenuse osutamise lõppemist.”; 4) paragrahvi 141 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja registrisse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 6) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord; 7) muud korraldusküsimused. (3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.”; 5) paragrahvi 1421 punktides 1 ja 5 asendatakse sõna ”kontaktandmed” sõnadega ”elukoha- ja kontaktandmed”; 6) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete kandmisel sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse lähtutakse käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud andmekoosseisudest.”; 7) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 1451 järgmises sõnastuses: ”§ 1451. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud menetluste andmeid säilitatakse isikustatult viis aastat pärast menetluse lõpukuupäeva. (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud säilitamise tähtaja möödumist kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult viis aastat. (3) Käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel töödeldud ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmeid säilitatakse isikute 27-aastaseks saamiseni. (4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud lapsendamise ning hoolduspere sooviavaldusi säilitatakse 50 aastat menetluse lõpukuupäevast arvates. (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud säilitamise tähtaega andmed anonüümitakse. (6) Alusandmed ja logid säilitatakse vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatule.”. § 99. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 59 1) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) pidamise eesmärk on seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmine, sealhulgas: 1) riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumine, määramine ja maksmine; 2) ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamine; 3) ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. (2) Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise liigid ning nende täpsem säilitamise kord; 6) muud korraldusküsimused. (3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.”; 2) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Infosüsteemi andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) riiklike pensionide määramise ja maksmise alusandmeid säilitatakse 75 aastat pärast isiku surma; 2) riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi ja ohvriabi, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ning erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast vastava õiguse lõppemist; 3) puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 4 sätestatud andmeid, säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma; 4) lapse puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid säilitatakse 60 aastat pärast lapse viimase puude raskusastme tuvastamise otsuse kestuse lõppemist; 5) lapsinvaliidsuse tuvastamise andmeid ja lapseea invaliidsuse tuvastamise andmeid säilitatakse 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseea invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist; 6) logid säilitatakse vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.”; 3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud säilitustähtaegade möödumisel andmed anonüümitakse.”. § 100. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Vabariigi Valitsus asutab spordi andmekogu, mille eesmärk on: 1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine; 2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine. (2) Spordi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. (4) Isikuandmetena kogutakse: 60 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid ja kontaktandmeid ning andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmeid ja kontaktandmeid. (5) Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. (6) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (7) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.”; 2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: ”(8) Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kõige rohkem kolm aastat.”; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid.”. § 101. Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seaduse § 88 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”. § 102. Söödaseaduse muutmine Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Riigi toidu ja sööda käitlejate registri (edaspidi ka register) eesmärk on tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks pidada arvestust: 1) toidu ja sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba; 2) toidu ja sööda käitlejate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemiseks; 3) ettevõtjate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.”; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: ”(11) Registrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed. (12) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses: ”§ 423. Riigi toidu ja sööda käitlejate register Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrina käsitatakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel 2014. aasta 1. juulil kehtinud redaktsioonis.”. 61 § 103. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Sordiregistri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Registri eesmärk on tagada sordi säilitamine, kaitsealuse sordi omaniku õiguste kaitse ja tõhus järelevalve käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. (3) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 2) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Registrisse kantakse käesolevas seaduses ettenähtud andmed sordi kohta ning taotleja, sordi omaniku, sordi aretaja, sordi esindaja ja sordi säilitaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, isiku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed, samuti sordi omaniku õiguste omandamise viis ja sordi säilitaja OECD kood.”; 3) paragrahvi 61 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”, arvestades mõlemal juhul isikuandmete kaitse seaduse nõudeid”. § 104. Taimekaitseseaduse muutmine Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Taimetervise registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Taimetervise registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (3) Taimetervise registri eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimetervisenõuete täitmise üle. (4) Taimetervise registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed järgmiste isikute ja nende tegevuse kohta: 1) taimekaitseseaduse alusel majandustegevusteate esitanud ettevõtjad; 2) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad. (5) Taimetervise registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”; 2) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle. (2) Taimekaitsevahendite registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud taimekaitsevahendite kohta, samuti taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja Eestis kasutaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed ning andmed elu- või asukoha ja tegevuskoha, sealhulgas taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta. (4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 82 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”, arvestades isikuandmete kaitse seaduse ja 62 avaliku teabe seaduse nõudeid”. § 105. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Eesti Teadusinfosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada andmed teaduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2) anda teadus- ja arendusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse korralduse, süsteemi ja selle osapoolte kohta; 3) anda usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistika ning uuringute tegemiseks ja strateegiliseks juhtimiseks; 4) pidada arvestust teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute üle; 5) pidada arvestust teadus- ja arendusasutuste teadustöötajate, teadus- ja arendustegevust administreeriva personali ning finantseerimise või evalveerimise taotlustes nimetatud isikute üle; 6) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse planeerimiseks ja finantseerimiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikud andmed; 7) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud andmed; 8) võimaldada teadus- ja arendustegevuse evalveerimist; 9) dokumenteerida ja menetleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimise taotlusi.”; 2) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Eesti Teadusinfosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.”; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.”; 4) paragrahvi 31 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 6) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(6) Eesti Teadusinfosüsteemi kogutakse andmeid: 1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute kohta; 2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmide, taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 3) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 4) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ning isikute teadus- ja arendustegevuse edukuse ja tulemuslikkuse kohta.”; 7) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ”(7) Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (8) Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.”. § 106. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine 63 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad ”delikaatseid isikuandmeid” sõnadega ”eriliiki isikuandmeid”; 2) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: ”(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist; 2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.”; 3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.”; 4) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 42. Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine (1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid. (2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise tingimused ja korra, milles esitatakse: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 2) patsiendi üldised isikuandmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud teenuse osutamisega seotud andmed. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. (5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt: 1) õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat andmete kinnitamisest; 2) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldav koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest; 3) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest; 4) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30 aastat isiku surmast. (6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud ministri määruses.”; 64 5) paragrahvi 43 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb: 1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident; 2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane; 3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna; 4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega; 5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. (2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ning meditsiiniseadme seadusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.”; 6) paragrahvi 43 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb: 1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident; 2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane; 21) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isik; 3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna; 4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega; 5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. (2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. (21) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.”; 7) paragrahvi 8 lõike 43 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid Eesti Haigekassa andmekogust.”; 8) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Tervishoiutöötajate registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 65 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused.”; 9) paragrahvi 271 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Tervishoiutöötajad esitavad andmed tervishoiutöötajate registrisse.”; 10) paragrahvi 271 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 271 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: ”(51) Andmeid tervishoiutöötajate kohta säilitatakse tervishoiutöötajate registris 30 aastat pärast isiku surma. Logisid ja alusandmeid hoitakse vastavalt tervishoiutöötajate registri põhimääruses sätestatule.”; 12) paragrahvi 271 lõikest 6 jäetakse välja sõnad ”ja volitatud”; 13) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 501 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) muud korraldusküsimused.”; 15) paragrahvi 501 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: ”(21) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) tegevusloa omaja andmed; 2) tegevusloa omaja majandustegevuse üldandmed; 3) tegevusloa omaja töötajate andmed; 4) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed. (22) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmeid säilitatakse tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule.”; 16) paragrahvi 501 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 501 lõikest 6 jäetakse välja sõnad ”ja volitatud”; 18) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.”; 20) paragrahvi 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 66 ”(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.”; 22) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord; 3) andmete õigsuse tagamise kord; 4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 7) infosüsteemi rahastamine; 8) muud korraldusküsimused.”; 23) paragrahvi 591 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: ”(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti ja ravikindlustuse andmed ning tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed; 3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed; 4) dokumendi koostaja andmed – nimi, registreerimistõendi number, tegevusluba, eriala ja kontaktandmed; 5) andmetöötluse logid. (5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi: 1) kiirabikaarte viis aastat alates dokumendi kinnitamisest; 2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat alates tervise infosüsteemi vastuvõtmisest; 3) surmateatise ja surma põhjuse andmeid kümme aastat alates andmete kinnitamisest; 4) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri üldandmeid, nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.”; 24) paragrahvi 592 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra.”; 25) paragrahvi 593 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1–12 sätestatud eesmärkidel ja korras.”; 26) paragrahvi 593 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: ”(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel: 1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained; 2) füsioterapeudil; 3) tegevusterapeudil; 4) kliinilisel logopeedil; 67 5) kliinilisel psühholoogil; 6) optometristil; 7) radioloogia tehnikul. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 27) paragrahvi 593 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: ”(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel: 1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained; 2) füsioterapeudil; 3) tegevusterapeudil; 4) kliinilisel logopeedil; 5) kliinilisel psühholoogil; 6) optometristil; 7) radioloogia tehnikul; 8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isikul. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 28) paragrahvi 593 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Patsiendil on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.”; 29) paragrahvi 593 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks.”; 30) paragrahvi 593 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 593 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ”(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu, välja arvatud andmesubjekti nõusoleku alusel isikuandmete väljastamine, kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta.”; 32) paragrahv 594 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 594. Uuringueetika komitee (1) Uuringueetika komitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust. (2) Uuringueetika komitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. (3) Uuringueetika komitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest. (4) Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale. 68 (5) Uuringueetika komitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele, eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. (6) Uuringueetika komitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 33) seadust täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses: ”§ 722. Käesoleva seaduse 42 lõigete 4–6 rakendamine Käesoleva seaduse § 42 lõigetes 4–6 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates 2019. aasta 15. veebrusri koostatud dokumentidele. Enne 2019. aasta 15. veebruari koostatud dokumente säilitatakse varem kehtestatud korras.”. § 107. Tolliseaduse muutmine Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”4. peatükk Andmekogud ja isikuandmete töötlemine”; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 13 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad ”Andmekogu põhimääruses” sõnadega ”Maksukohustuslaste registri põhimääruses”; 4) paragrahvi 13 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses: ”§ 161. Eriliiki isikuandmete töötlemine Toll võib käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ülesannete täitmiseks, eelkõige ühiskonna ja majanduse kaitsmise eesmärgil maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks, töödelda isiku biomeetrilisi andmeid ning terviseandmeid. § 162. Isikuandmete esitamisest keeldumine Tollil on õigus põhjendatud juhul keelduda isikule tema kohta kogutud andmete esitamisest andmesubjekti ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.”. § 108. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 462 lõikes 3 asendatakse sõnad ”delikaatseid isikuandmeid” sõnadega ”eriliiki isikuandmeid”; 2) paragrahvi 533 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ”(3) Nakkushaige nõusolekuta haiglasse paigutamise ja talle haiglaravi kohaldamise asja menetleb kohus ka isiku arsti avalduse alusel.”; 3) paragrahvi 534 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta haiglasse paigutamiseks ja talle haiglaravi kohaldamiseks võib esitada ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik.”. 69 § 109. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule.”. § 110. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.”; 2) paragrahvi 161 lõikes 1 asendatakse sõna ”Sotsiaalministeerium” sõnaga ”Tööinspektsioon”. § 111. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit (edaspidi register) peetakse tööturuteenuste osutamise ja -toetuste maksmiseks tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive määra saavutamise ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamiseks, töötajate vaba liikumise soodustamiseks, töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmiseks, sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ”7) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavaid andmeid.”; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: ”(41) Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates nende registrisse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel pseudonüümitakse registrisse kantud andmed kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse registri põhimääruses.”. § 112. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse § 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse töötavate käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute, kindlustatute ja nende töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamiseks, töötuskindlustushüvitise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. (2) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. (3) Andmekogu sisaldab ja selles töödeldakse järgmisi andmeid: 1) kindlustatute isikuandmed – nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) tööandja andmed – nimi ja registri- või isikukood; 3) andmed kindlustatute kindlustusstaaži kohta; 4) andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta; 70 5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed. (4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse andmekogusse kantud andmed kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põhimääruses.”. § 113. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.”; 2) paragrahvi 22 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: ”5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed.”; 3) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: ”(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma; 3) andmekogusse kantud andmed anonüümitakse hiljemalt säilitustähtaja möödumisel kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (6) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põhimääruses.”; 4) paragrahvi 221 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks. § 114. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Kütuse käitlemise andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.”; 2) paragrahvi 51 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. § 115. Vereseaduse muutmine Vereseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Vere kvaliteetse käitlemise ja ravi kvaliteedi tagamise eesmärgil on valdkonna eest vastutaval ministril õigus asutada määrusega riiklik vereteenistuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem), mille põhimääruses kehtestatakse: 71 1) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 2) kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5) andmete säilitamise täpsem kord ja tingimused ning säilitustähtajad; 6) muud korraldusküsimused. (2) Infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.”; 2) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: ”§ 151. Vere käitlemise andmete säilitamine Käesoleva seaduse tähenduses tuleb vere käitlemise ohutuse ja verevalvsuse tagamiseks säilitada andmeid alates andmete tekkimisest järgmiselt: 1) vere käitlemise täieliku jälgitavuse tagamiseks vajalikke andmeid 30 aastat; 2) isiku doonoriks sobivuse hindamise käigus kogutud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed, mida säilitatakse kuni kehtiva doonorluse ea lõpuni; 3) doonori immunohematoloogiliste ja nakkusuuringutega seotud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed ja uuringutulemused ning doonori veregrupi ning veregrupisüsteemide fenotüüpide ja molekulaardiagnostika uuringutulemused, mida säilitatakse kuni kehtiva doonorluse ea lõpuni; 4) verekaarti, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud tingimustel ja korras; 5) doonori vereloovutuste kohta peetakse arvestust isiku doonoriks sobivuse ea lõpuni.”. § 116. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”2) andmed kehtiva kutsetegevuse loa kohta ja kutsealase töökäigu kirjelduse.”; 2) paragrahvi 221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 221 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ”ning volitatud”; 4) paragrahvi 221 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad ”volitatud töötleja” sõnadega ”vastutav töötleja” vastavas käändes; 5) paragrahvi 221 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”1) ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha riik;”; 6) paragrahvi 221 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: ”Logisid säilitatakse vastavalt registri põhimääruses sätestatule.”; 7) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust;”. 72 § 117. Väetiseseaduse muutmine Väetiseseaduse § 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Väetiseregistri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (3) Registri eesmärk on tagada väetise ohutus ning tõhus järelevalve väetiste ja nende käitlemise nõuetekohasuse üle. (4) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed majandustegevusteate esitanud väetiste käitlejate ja turustamisotstarbeliste väetiste kohta. (5) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”. § 118. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Rahvusnimekirja kantakse järgmised isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) elukoht; 4) avaldaja allkiri ja kuupäev.”. § 119. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 131 lõikes 1 asendatakse sõnad ”delikaatseid isikuandmeid” sõnadega ”eriliiki isikuandmeid”; 2) paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses: ”(3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. (4) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 73 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.”; 3) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ”(4) Isikult DNA proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast.”; 4) paragrahvi 752 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”; 5) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ning ajutise kaitse saajate kohta peetakse rahvusvahelise kaitse andmise registrit (edaspidi register). (2) Register on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ja ajutise kaitse saajate ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. (4) Registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus käesoleva seaduse alusel elamisloataotluse esitanud ja elamisloa saanud isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning käesoleva seaduse alusel läbiviidud rahvusvahelise kaitse menetluse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute ajal saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (5) Registris töödeldakse rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase kohta järgmisi andmeid: 1) isikuandmed; 2) kontakt- ja elukohaandmed, sealhulgas varasema elukoha andmed päritoluriigis; 3) andmed perekondlike suhete, hariduse ja töö kohta; 4) andmed kehtivate ja kustunud karistuste kohta; 5) andmed tervisliku seisundi, sealhulgas andmesubjekti välimuse kohta; 6) daktüloskopeerimisel kogutud ja DNA proovide analüüsil saadud andmed; 7) andmed isiku päritoluriigi, reisiteekonna ning Eestisse saabumise kohta; 8) andmed päritoluriigist lahkumise ning elamisloa taotlemise põhjuste kohta; 9) andmed kuritegelike seoste või suhete kohta; 10) andmed välisriigi relvajõududes või mõne riigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamise või nendega tehtud kaastöö kohta; 11) andmed teiste riikide territooriumil sõjaväelistes operatsioonides osalemise kohta. (6) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (7) Registri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu. (8) Registrisse kantavaid andmeid säilitatakse kõige rohkem 50 aastat ning säilitamise tähtajad täpsustatakse andmekategooriate kaupa registri põhimääruses. (9) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib registri andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.”. 74 § 120. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: ”§ 401. Haldusakti põhjendamise erisus Käesoleva seaduse alusel antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus käesoleva seaduse § 2793 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega.”; 2) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: ”(8) Andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (9) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.”; 4) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 5) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: ”(41) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (42) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.”; 6) paragrahvi 228 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Elamislubade ja töölubade registri asutab Vabariigi Valitsus ja registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 7) paragrahvi 228 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: ”(41) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (42) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.”; 8) paragrahvi 270 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise, samuti väljasõidukohustuse täitmise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”; 9) paragrahvi 270 lõikes 3 ning § 271 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad ”delikaatsed isikuandmed” sõnadega ”eriliiki isikuandmed” vastavas käändes; 10) paragrahvi 270 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”; 11) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 2793 järgmises sõnastuses: 75 ”§ 2793. Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.”; 12) paragrahvi 297 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”. § 121. Välissuhtlemisseaduse muutmine Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu ”kokkuleppega loodud institutsioonid” sõnadega ”ning nende isikkoosseisu.”; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: ”(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud ülesande täitmiseks loodud andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu kaitse, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. Nimetatud eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) diplomaatilise isikutunnistuse taotleja isikuandmed; 2) esinduse töötaja perekonnaliikme isikuandmed; 3) andmekogu kasutajate isikuandmed. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.”; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: ”(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab arvestust pidada välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. 76 (72) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. Andmekogusse kantavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpukuupäevast arvates.”. § 122. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 62 asendatakse tekstiosa ”21–28” tekstiosaga ”21–25, 28”; 2) paragrahvi 63 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.”; 3) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Lahkumisettekirjutuse ja selles kohaldatava sissesõidukeelu aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus käesoleva seaduse § 336 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega.”; 4) paragrahvi 301 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 336 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega.”; 5) paragrahv 312 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Sissesõidukeeldude andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine.”; 7) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.”; 8) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: ”(10) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (11) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.”; 9) paragrahvi 334 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik § 336 lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.”; 10) paragrahvi 336 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Haldusorgan võib menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid kolmandatele 77 isikutele. Kolmandad isikud võivad töödelda neile edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset, sealhulgas takistada välismaalase väljasaatmist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.”; 11) paragrahv 338 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 3311 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet daktüloskopeerib Eesti välispiiri ebaseaduslikult ületanud või seadusliku aluseta Eestis viibivat vähemalt 14-aastast välismaalast. Daktüloskopeerimisel võetud andmed edastatakse Eurodac-süsteemi kesküksusele võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). (2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida ka seadusliku aluseta Eestis viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. (3) Alaealise daktüloskopeerimisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õigusi ja huve. (31) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. (4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.”; 13) paragrahvi 3312 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast.”; 14) paragrahvi 3312 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 78 ”(3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.”; 15) paragrahvi 3314 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 16) paragrahvi 3314 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus, töödeldavad andmed ei ole avalikud.”; 17) paragrahvi 3314 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: ”(6) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (7) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.”. § 123. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõnad ”delikaatsete isikuandmete” sõnadega ”eriliiki isikuandmete”; 2) paragrahvi 160 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad ”, menetlusosaliste nimed”. § 124. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 asendatakse sõnad ”vähemalt kümne aasta jooksul” sõnadega ”kümme aastat”. § 125. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Sotsiaalkindlustusamet ja Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus säilitab riigitagatise rakendumisel saadud isikuandmeid kuni seitse aastat alates laenusaaja, tema käendaja või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist isikuandmed kustutatakse.”. § 126. Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine Üleliigse laovaru tasu seadus tunnistatakse kehtetuks. § 127. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 15. veebruaril. (2) Käesoleva seaduse § 89 punkt 1 jõustub 2019. aasta 14. detsembril. (3) Käesoleva seaduse § 106 punktid 6 ja 27 jõustuvad 2019. aasta 1. septembril. Eiki Nestor 79 Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab põhiseaduskomisjon 13.12.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees 80 Seletuskiri isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu juurde 1 Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seadusesse, et viia need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning ühtlustada neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (edaspidi ka õiguskaitseasutuste direktiiv). Eelnõu puudutab eelkõige seda, kuidas avalik võim töötleb isikuandmeid. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Tulenevalt eeltoodud põhiseaduslikest põhimõtetest peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu käsitlebki avaliku võimu poolset isikuandmete töötlemist ehk tema sekkumisvolitusi. Peamiste küsimustena käsitleti eelnõu raames järgmisi: - Avaliku võimu eesmärk töödelda isikuandmeid ja isikuandmete töötlemise põhjendatus. Nimetatud küsimust silmas pidades kontrolliti, kas isikuandmete töötlemise eesmärgid on piisavalt selged. - Isikuandmete töötlemise ulatus ning selle vastavus minimaalsuse põhimõttele. Uuriti, millises ulatuses isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu soovitava eesmärgi täitmiseks ning kas senine isikuandmete töötlemise ulatus on põhjendatud. - Seoses eesmärgipärasuse ja minimaalsusega täpsustati isikuandmete töötlemise tähtaegasid ning isikuandmete arhiveerimist ja kustutamist. 1.2 Ettevalmistajad Eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse 2018. aasta 4. juunil algatatud ja teise lugemise läbinud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 650 SE, mille Riigikogu 2018. aasta 12. detsembril tagasi lükkas. Viimase koostamise aluseks olid ministeeriumide esitatud valdkonnaseaduste muutmise ettepanekud. Käesoleva eelnõu aluseks oleva eelnõu ja selle juurde koostatud seletuskirja toimetasid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikud Sandra Mikli (käesolevaks ajaks teenistussuhe lõppenud), Sander Põllumäe, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected], 620 8177, käesoleval ajal õigusloome korralduse talituse nõunik), kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet ([email protected]; 5661 4013) ning justiitsküsimuste nõunik Eesti 1 alalises esinduses EL juures Julia Antonova ([email protected], +32 496 27 30 63). Varem on eelnõu koostamisega tegelenud Merike Kaev ja Liis Piilberg (mõlemad teenistusest lahkunud). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (620 8181, [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi õigusakte: 1. abieluvararegistri seadus; 2. abipolitseiniku seadus; 3. alkoholiseadus; 4. alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus; 5. arhiiviseadus; 6. atmosfääriõhu kaitse seadus; 7. avaliku teabe seadus; 8. avaliku teenistuse seadus; 9. Eesti Haigekassa seadus; 10. Eesti Rahvusraamatukogu seadus; 11. Eesti Rahvusringhäälingu seadus; 12. Eesti Vabariigi haridusseadus; 13. elektrituruseadus; 14. elektroonilise side seadus; 15. erakooliseadus; 16. Euroopa Liidu kodaniku seadus; 17. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus; 18. Finantsinspektsiooni seadus; 19. finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus; 20. halduskohtumenetluse seadustik; 21. haldusmenetluse seadus; 22. hasartmänguseadus; 23. inimgeeniuuringute seadus; 24. investeerimisfondide seadus; 25. isikut tõendavate dokumentide seadus; 26. julgeolekuasutuste seadus; 27. jäätmeseadus; 28. kaitseliidu seadus; 29. kaitseväe korralduse seadus; 30. kaitseväeteenistuse seaduse; 31. karistusregistri seadus; 32. karistusseadustik; 33. kaubandustegevuse seaduse; 34. keeleseadus; 35. keskkonnajärelevalve seadus; 36. keskkonnaregistri seadus; 37. keskkonnatasude seadus; 38. kindlustustegevuse seadus; 39. kinnistusraamatuseadus; 40. kodakondsuse seadus; 41. kohtuekspertiisiseadus; 2 42. konkurentsiseadus; 43. konsulaarseadus; 44. korrakaitseseadus; 45. korruptsioonivastane seadus; 46. krediidiandjate ja -vahendajate seadus; 47. krediidiasutuste seadus; 48. kriminaalhooldusseadus; 49. kriminaalmenetluse seadustik; 50. kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus; 51. kutseseadus; 52. laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus; 53. lennundusseadus; 54. liikluskindlustuse seadus; 55. liiklusseadus; 56. loomakaitseseadus; 57. loomatauditõrje seadus; 58. loovisikute ja loomeliitude seadus; 59. maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus; 60. maagaasiseadus; 61. mahepõllumajanduse seadus; 62. majandustegevuse seadustiku üldosa seadus; 63. makseasutuste ja e-raha asutuste seadus; 64. maksualase teabevahetuse seadus; 65. maksukorralduse seadus; 66. metsaseadus; 67. muinsuskaitseseadus; 68. muuseumiseadus; 69. nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus; 70. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus; 71. pakendiseadus; 72. perekonnaseisutoimingute seadus; 73. perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus; 74. perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus; 75. politsei ja piirivalve seadus; 76. postiseadus; 77. prokuratuuriseadus; 78. põhikooli- ja gümnaasiumiseadus; 79. päästeseadus; 80. päästeteenistuse seadus; 81. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus; 82. rahvaraamatukogu seadus; 83. rahvastikuregistri seadus; 84. rahvatervise seadus; 85. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus; 86. raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus; 87. ravikindlustuse seadus; 88. ravimiseadus; 89. relvaseadus; 90. riigihangete seadus; 91. riigikaitseliste sundkoormiste seadus; 92. riigikaitseseadus; 93. riigikontrolli seadus; 3 94. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus; 95. riikliku statistika seadus; 96. ruumiandmete seadus; 97. seadme ohutuse seadus; 98. sotsiaalhoolekande seadus; 99. sotsiaalseadustiku üldosa seadus; 100. spordiseadus; 101. strateegilise kauba seadus; 102. söödaseadus; 103. taimede paljundamise ja sordikaitse seadus; 104. taimekaitseseadus; 105. teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus; 106. tervishoiuteenuste korraldamise seadus; 107. tolliseadus; 108. tsiviilkohtumenetluse seadustik; 109. töölepingu seadus; 110. töötervishoiu ja tööohutuse seadus; 111. tööturuteenuste ja -toetuste seadus; 112. töötuskindlustuse seadus; 113. töövõimetoetuse seadus; 114. vedelkütuse seadus; 115. vereseadus; 116. veterinaarkorralduse seadus; 117. väetiseseadus; 118. vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus; 119. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus; 120. välismaalaste seadus; 121. välissuhtlemisseadus; 122. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus; 123. väärteomenetluse seadustik; 124. väärtpaberite registri pidamise seadus; 125. õppetoetuste ja õppelaenu seadus; 126. üleliigse laovaru tasu seadus. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu sisaldab ka kohtumenetluse seadustike ning riigikaitseseaduse muudatusi (PS § 104 lg 2 p 14 ja 17). 2 Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus. 3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 4 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Riigisiseselt on põhiõigus kaitstud PS §-de 19 ja 26 alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 4 kohaselt peaks isikuandmete töötlemine olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 7 kohaselt peaks füüsilistel isikutel olema kontroll oma isikuandmete üle ning tugevdada tuleks õigus- ja tegelikku kindlust füüsiliste isikute, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste seisukohast. Õiguskaitseasutuste direktiivi põhjenduspunkti 2 kohaselt on vastava õigusakti rakendamise eesmärk aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala lõplikule väljakujunemisele. Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, tuleb avaliku võimu teostamise õiguslikud alused ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 nimetatud piirangud reguleerida riigisisese õigusega. 3.1 Eelnõu reguleerimisala määratlemine 1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatakse: „Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.“1 Sellest tulenevalt ei kuulu isikuandmete kaitse selles osas, mis puudutab riigi julgeoleku tagamist, Euroopa Liidu pädevusse. Eelkõige kuuluvad riigi julgeoleku tagamise valdkonda riigi sõjaline kaitsmine ning julgeolekuasutuste tegevus. Sama artikli väljendist „austab liikmesriikide [--] rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“ saab järeldada, et riigi põhiseaduslike institutsioonide olemuslike ülesannete täitmine jääb liidu pädevusest välja. Nendes valdkondades saavad liikmesriigid suveräänselt kujundada isikuandmete kaitse regulatsiooni, arvestades põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonis (ratifitseeritud Riigikogu 06.12.2000 seadusega; RT II 2001, 1, 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 16 selgitatakse: „Käesolevas määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.“ Kõnesolevas eelnõus reguleeritakse isikuandmete kaitset selles osas, mida isikuandmete kaitse üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri, kuid mis vajab seadusliku aluse, olulisuse põhimõtte, hea halduse põhimõtte ja õigusselguse huvides õiguslikku reguleerimist. 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 19 selgitatakse: „Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel pädevate asutuste poolt süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja ennetamise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist käsitletakse eraldiseisvas liidu tasandi õigusaktis. Seetõttu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nimetatud eesmärkidel teostatavate isikuandmete 1 https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_c_2016_202_full_et_txt.pdf. 5 töötlemise toimingute suhtes.[--]“ Selles osas, kus isikuandmete töötlemine on reguleeritud õiguskaitsevaldkonna direktiiviga, on see riigisiseses õiguses vastavusse viidud kõnesoleva eelnõuga samal ajal menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõus. 3. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldumine ei sõltu riigisisesest õiguslikust regulatsioonist, vaid Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa Liidu Kohtu tõlgendustest. Eelnõu 650 SE koostamisel lähtuti arusaamast, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine järgmistes õigusvaldkondades: 1. Põhiseaduslikud institutsioonid nende põhiülesannete täitmisel, sealhulgas seadusloome ja riigieelarve vastuvõtmine. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete töötlemisele põhiseaduslike institutsioonide kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel. 2. Julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, mis seisneb eelkõige teabehanke raames isikuandmete töötlemises, kuid ka julgeolekukontrolli teostamisel. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda julgeolekuasutuste tegevusele kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamisele; 3. Riigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete töötlemisele Kaitseministeeriumi, Riigikantselei, Kaitseväe ja Kaitseliidu kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel, kui need ei ole lahutamatult seotud riigi sõjalise kaitse ja selleks ettevalmistumisega. 4. Isikuandmete kaitse reformi rakendamise üks olulisi elemente on ka erinevates valdkondades teostatavad taustakontrollid, mille eesmärgid on selgitada välja isiku vastavus ameti- või töökohale kehtestatud nõuetele ning hinnata isiku sobivust. Samuti võidakse kontrollida isiku usaldusväärsust muudel eesmärkidel, näiteks vanglas julgeoleku tagamiseks on oluline tagada, et vanglas teenust osutavad isikud ei oleks kuritegeliku taustaga ning sobiks vanglas teenuse osutamiseks. Taustakontrolli valdkond kuulub suuresti isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse, mistõttu peab riik kehtestama vajaduse korral piiranguid taustakontrolli raames andmesubjekti õiguste piiramiseks. Kõnealuse valdkonna reguleerimiseks on kavandatud eraldiseisev õigusakt (usaldusväärsuse kontrolli seadus), mistõttu käesolevas seaduses käsitletakse tausta- ja usaldusväärsuse kontrolliga seotud küsimusi üksnes minimaalses ulatuses, mis on vajalik kontrolli seaduslikkuse tagamiseks ning vajalikus ulatuses andmesubjekti õiguste piiramiseks. Õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmine riigisisesesse õigusesse nähakse ette eelkõige isikuandmete kaitse seadusega. Sarnaselt isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooniga jäävad ülevõetava direktiivi kohaldamisalast välja ülaltoodud punktid 2ja 3. 3.2 Seaduste muutmise põhimõtted 6 Eelnõus on seadustesse (v.a riigi julgeolekut, riigikaitset ja põhiseaduslikke institutsioone puutuvas osas) kavandatud muudatused tehtud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest ja skeemist2: 1. Eristatakse, mis liiki andmete töötlemisega on tegemist: 1.1. tavalised isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1 ning põhjenduspunktid 26 ja 30. 1.2. eriliiki isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 1 ning põhjenduspunktid 35 ja 51. 2. Kui tegemist on tavaliste isikuandmetega, siis alus töötlemiseks võiks sisaldada vähemalt järgmisi elemente: 2.1. eesmärk – täpne ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärane, teisisõnu, miks on vaja isikuandmeid töödelda, millist avalikes huvides olevat ülesannet on vaja täita, mida ei ole võimalik teha ilma isikuandmete töötlemiseta. Avalikes huvides olevad ülesanded on sellised ülesanded, mis annavad panuse üldisele heaolule (korrakaitse ja politsei ülesanded, maksupoliitika, järelevalve, hoolekanne, rahvatervis jne). Seega konstruktsioon isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on liiga üldine; 2.2. vastutav/volitatud töötleja. Oluline on ennekõike vastutava töötleja väljatoomine seaduses. Kui isikuandmete töötlemist reguleeritakse ka määruse tasandil, siis volitatud töötleja peaks seal olema märgitud. Vastutava töötleja defineerimisel vt üldmääruse art 4 p 7. Sageli võib vastutav töötleja olla eelkõige ministeerium; 2.3. andmekategooriad ehk mis liiki andmeid töödeldakse – nt andmed tegevuslubade kohta, andmed varasema töökogemuse kohta, hariduse vms kohta; 2.4. tähtaeg ehk kui kaua ja millisel kujul säilitatakse võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks. Nt siin on mõeldud ka andmete säilitamist pseudonüümitud kujul. 2.4.1. alamaktis võiks olla reguleeritud täpsemalt ahiveerimise kord, sh arhiivile juurdepääsu tagamise kord; lisaks või reguleerida isikuandmete *de- pseudonüümimist ja/või anonüümimist; 2.4.2. üldine reegel: tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalsega. Näiteks andmeid säilitatakse alates kogumisest ühe aasta jooksul. Andmete säilitamistähtaja möödumisel andmed kustutatakse. Kustutamine tähendab andmete jäädavat kustutamist. Andmete arhiveerimine on samuti andmete töötlemine, seega arhiveerimine ei asenda kustutamist. Arhiveerimisvajadus peab olema reguleeritud samade reeglite järgi, sh eesmärk, ulatus, tähtajad jt; 2.4.3. isikuandmete töötlemise seaduslikkus avaliku sektori poolt – isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, sh tuleb arvestada, et töötlemisvajadus ei saa taanduda sellele, 2 Justiitsministeerium palus oma 19.09.2016 kirjas nr 10-4/6761-1 isikuandmete kaitse üldmääruse ning õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmise ja rakendamise ettevalmistamiseks kõigil ministeeriumidel ja allasutustel vaadata läbi reformipaketti kuuluvad õigusaktid. Justiitsministeerium ootab tagasisidet, mis hõlmaks võimalikult detailset ülevaadet kõigi nende vastutusvaldkonnas kehtivate õigusnormide kohta, millel on puutumus isikuandmete töötlemisega (sh andmekogusid puudutavad regulatsioonid). Oma 25.09.2017 kirjas nr 8-1/6846 palus Justiitsministeerium, et kõik ministeeriumid ja allasutused saadaksid oma vastutusvaldkonda jäävate õigusnormide kohta, millel on puutumus isikuandmete töötlemisega, muudatusettepanekud hiljemalt 16.10.2017. Justiitsministeerium korraldas 16.11.2017 ümarlaua, kus arutati kõikide ministeeriumi esindajatega täpsemalt koostöövõimalusi, et aidata kaasa andmekaitse reformi edukale rakendamisele. Justiitsministeeriumi 28.11.2017 kirjas nr 8-1/6846 kordas minister palvet teistele ministeeriumidele teha koostööd andmekaitse reformi rakendamisel. 7 mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks, nt kui vaatame asutuste jt põhimäärusi ja seal sätestatud ülesandeid; 2.4.4. avalik sektor ei tohiks oma töötlemistoimingutes tugineda nõusolekule kui seaduslikule alusele. Nõusolek, mille kohta peaaegu alati kehtib „igal ajal tagasivõtmise“ õigus, samuti arvestades nõusoleku puhul ka vabatahtlikkuse elementi, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, eriti juhul, kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult. Andmesubjektidel peaks olema võimalik anda oma nõusolek üksnes teatavatele teadusuuringuvaldkondadele või teadusprojektide osadele kavandatud eesmärgiga lubatud ulatuses ehk siinkohal võib olla tegemist nii erasektori esindaja kui ka avaliku sektori esindajaga. 3. Kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, siis alus töötlemiseks võiks lisaks eespool nimetatud elementidele sisaldada veel vähemalt järgmisi: 3.1. tehnilised ja organisatoorsed meetmed, mida võetakse, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste maksimaalne kaitse – üldiselt, detailset kirjeldust seaduse tasandil ei ole vaja (kuna meetmed puudutavad ka tehnilisi aspekte, siis need võimalused võivad aja jooksul väga kiiresti muutuda). Nt kas isikuandmete turvalisuse tagamiseks isikuandmed pseudonüümtakse, krüpteeritakse; kas on kehtestatud kord isikuandmete töötlemiseks kasutatavate süsteemide testimise, juurdepääsureeglite jne kohta; 3.2. kolmandad osapooled, kellele andmed edastatakse (nt rahvusvaheline organisatsioon, kolmas riik, erasektori esindaja jne). 4. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 23 silmas pidades on erilist tähelapanu pööratud andmete piiramise võimalustele, mis on seotud avaliku julgeolekuga, kuid ka teistele avaliku sektori suhtes kohalduvatele piiramise alustele. 3.3 Eelnõu sisu selgitused § 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1. Sätte eesmärk on määratleda isikute ring, kellel on abieluvararegistri andmetele juurdepääs. Muudatus puudutab abieluvara registri seaduse §-i 6. Tulenevalt perekonnaseaduse § 61 lõikest 2 on kolmandate isikute suhtes varasuhte muudatusel õiguslik tähendus ainult siis, kui vastav kanne on abieluvararegistrisse tehtud või kui varasuhte muutmine oli talle teada. Muudatuse eesmärgiks on tagada tsiviilkäibe kindlus. Eelnõu § 1 punkt 2 ja 3. Abieluvararegistri seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt võib Notarite Koda avada registrikaardi, kui varasemalt ei ole ekslikult registrikaarti avatud ning isik, kes registrikaardi jättis avamata, seda enam ise avada ei saa (ametist lahkunud või pole enam registripidaja). Muudatus on vajalik, kuna varasemast ajast võib ilmneda juhtumeid, mil erinevatel põhjustel on jäänud registrikaart avamata. Kuna varem toimus kandeavalduste saatmine e-posti teel, siis on aeg-ajalt välja tulnud abieluregistrile saatmata avaldusi. Samuti on registripidajal jäänud e-posti töötlemisel kandeavaldusi registreerimata või registrikaart avamata inimliku eksimuse tõttu. 8 § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Eelnõu § 2 punktid 1 ja 2. APolS § 7 kohaselt abipolitseinikuks kandideeriva isiku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada abipolitseinikuks. Lisaks küsitakse abipolitseinikuks kandideeriva isiku lähedaste andmeid. APolS § 7 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud õigust kehtestada määruses abipolitseinikuks kandideeriva isiku poolt esitatud andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt täpsustatakse andmekategooriate loetelu. Täpsem andmekoosseis on viimasena nimetatud määruses. Lisaks sätestatakse abipolitseiniku andmete säilitamise tähtaeg seaduses, selleks on kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatusese lõppemisest. Tähtaja määramisel on lähtutud sellest, kui kaua töölepingu seaduse kohaselt säilitatakse töölepingu kirjalikku dokumenti. Töölepingu seaduse § 5 lõike 5 kohaselt on selleks nii töölepingu kehtivuse aeg ja kümme aastat pärast töölepingu lõppemist. Pärast säilitustähtaja möödumist tuleb andmed kustutada. § 3. Alkoholiseaduse muutmine Eelnõu § 3 punktid 1–3. Eelnõus esitatakse registri eesmärk, muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister) ja esitatakse andmete kategooriad. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 3 punkt 4. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. Nimelt alkoholiregister on asutatud ja selle põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kõnesolevas eelnõus muudame põhimääruse kehtestamise tasandit, andes selle õiguse maaeluministrile. Rakendussätet on vaja, et selgitada, et tegemist on uue registri asutamisega. § 4. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Eelnõu § 4 punktid 1-4. Muudatustega (ka allpool toodud HasMS, MKS, TS, VKS muudatustega) korrastatakse ja ühtlustatakse Maksu- ja Tolliameti kui vastutava töötleja andmekogude ja registrite regulatsiooni. Maksu- ja Tolliameti andmekogude registris on hetkel kirjas 52 erinevat andmekogu ja rakendust, sealhulgas maksukohustuslaste register (edaspidi MKR). Kõigile on koostöös andmekogude või rakenduste omanike või haldajatega määratud ISKE-st tulenev turvaklass ja nad on läbinud ISKE vastavuse auditi. Osadel andmekogudest/rakendustest on eraldi põhimäärus, kuid enamikul mitte. Avaliku teabe seaduse § 435 kohaselt peab andmekogul olema põhimäärus, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtaeg ja muud andmekogu 9 pidamisega seotud korralduslikud küsimused.3 MKR-i põhimääruses on reguleeritud ka töötamise registri ehk MKR-i alamregistri pidamise kord. Teistele maksu- ja tollivaldkonna rakendustele (nt KMD - käibemaksudeklaratsioon, KOKE – kontrollikeskkond, metsainfo rakendus jne) selget viidet põhimääruses ei ole või nende rakenduste funktsionaalsus on kirjeldatud põhimääruses üksnes üldsõnaliselt. MKR-i põhimääruses teistele maksu- ja tollivaldkonna rakendustele sellisest üldsõnalisest viitest ei piisa, sest see ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse nõuete ja AKI andmekogude juhendis kirjapanduga. Selleks, et viia uus regulatsioon kooskõlla andmekaitse üldmäärusega, on vaja tuua põhimääruses selgelt välja kogutavate andmete ammendav loetelu kõikide rakenduste kohta ja määrata andmetele säilitamise tähtajad. Hetkel on MKR-i põhimääruse §-s 321 andmete säilitamine ja hävitamine reguleeritud üldiselt. Kõik viidatud maksu- ja tollivaldkonna rakendused kasutavad ühist MKR-i andmestikku, milleks on isikuandmed ja neid ei dubleerita rakenduse enda andmetabelitesse (sinna kantakse isikuandmetele viitav MKR-i genereeritud ID). Isikuandmete loetelu, mida kõik rakendused kasutavad, on sätestatud MKR-i põhimääruse §-des 11–121. Kuna suurem osa maksu- ja tollivaldkonna rakendustest kasutab MKR-i andmekogu isikuandmete tabelit, siis ei ole põhjendatud luua/säilitada erinevatele maksu- ja tollivaldkonna rakendustele eraldiseisvaid põhimääruseid. Ka hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri, SADHES, maksumärkide andmekogu ning tollialased andmekogud kasutavad kõik MKR-i andmekogu isikuandmete tabelit ning neisse ei koguta eraldi isikuandmeid. Seetõttu on mõistlik täiendada kehtivat MKR-i põhimäärust, lisades sinna kõik eelnimetatud maksu- ja tollivaldkonna rakendused, mis kasutavad MKR-i andmekogu isikuandmete tabelit ja tulevikus käsitleda andmekoguna MKR-i, millel on ligi 50 alamrakendust. Selle eelduseks on aga erinevate seaduste muutmine ja nendes MKR-ile viitamine. MKR-iga sarnane struktuur on politsei andmekogul, mis on kirjeldatud politsei andmekogu pidamise põhimääruses. Määruse §-s 8 on kirjeldatud ühised infoobjektid, mida erinevad rakendused kasutavad (meie puhul isikuandmete tabel) ning §-des 9–14 on kirjeldatud spetsiifilised andmed, mida kasutavad erinevad rakendused. Andmekogud, mis ei kasuta MKR isikuandmeid ja omavad iseseisvat andmekoosseisu, jäävad edaspidi eraldiseisvateks andmekogudeks koos oma põhimäärusega. Näiteks läbivalgustus piltide andmekogu (BAXE), automaatne numbrituvastuse süsteem (ANTS) jms. § 5. Arhiiviseaduse muutmine Eelnõu § 5 punktid 1 ja 2. Punkti 1 muudatusega lisatakse arhiiviseadusesse viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. Punkti 2 muudatusega tehakse arhiiviseaduses arhivaalidele juurdepääsule erand üldisest põhimõttest ja surnud isiku andmete osas nõusoleku andjate ring määratletakse laiemalt. Tavaline arhiivipäring on juhtum, kui isik soovib vanema või vanavanema kohta arhiivis oleva toimikuga tutvuda. Juhul kui juurdepääsuks saab nõusoleku anda ainult pärija, peab juurdepääsu soovija selle saama (nt lapselaps peab saama vanema nõusoleku) ja arhiiv peab pärijaks olemist kontrollima. Ettepaneku kohaselt praegune nõusoleku andjate ring oleks ka edaspidi ise õigustatud arhivaalidele juurdepääsu saama. Sellega tagatakse juurdepääs 3 Täpsem nõuete loetelu on kirjas Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) „andmekogude juhendis“ http://www.aki.ee/et/avalik-teave/juhised. 10 andmetele neile isikutele, keda need andmed võivad huvitada, ilma et nad peaksid oma lähedaselt nõusolekut hakkama küsima, ning vähendatakse oluliselt Rahvusarhiivi halduskoormust, mis tekiks pärijate väljaselgitamisega. Muudatusega sätestatakse ka, et okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse ja sellega seotud isikute tegevusega seonduvale teabele ei laiene avaliku teabe seadusest tulenevad juurdepääsupiirangu alused. Muudatusega soovitakse selgesõnaliselt väljendada, et okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuste tegevusega seonduv teave, s.h seal töötanud või muul moel sellise võimuasutusega seotud olnud isiku andmed on avalikud ning neile juurdepääsupiiranguid ei seata. Eesmärgiks on tagada kõigi ja igaühe juurdepääs andmetele, mille osas eksisteerib kahtlemata kõrgendatud avalik huvi. Avalik huvi kaalub kirjeldatud juhul üles andmesubjekti pärijate huvid. § 6. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Eelnõu § 4 punkt 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 119 tunnistatakse kehtetuks, sest viimistlusmaterjalide kasutamisloa kättetoimetamist ja avalikustamist ei ole vaja eraldi reguleerida, see toimub vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. Neid lube ei ole senini ühtegi antud. Erandite tegemine HMS-st ei ole sisuliselt põhjendatud. Eelnõu § 4 punkt 2. Seadust täiendatakse FOKA registri eesmärgiga. Kehtiv § 192 lõige 1 sisaldab vaid andmeloetelu, mitte registri pidamise eesmärki. Sõnastus on sama, mis registri põhimääruses (§ 2). Paragrahvi 31 nimetatud õhukvaliteedi hindamise andmekogu eesmärgi täiendamist ei peetud vajalikuks, kuna see selgub § 31 lõike 1 ja § 30 lõike 1 koosmõjus, § 30 lõikes 1 sätestatud eesmärke ei ole vaja §-s 31 dubleerida. Paragrahvis 122 sätestatud kütuseseire andmekogu põhimäärus töötatakse välja, selle käigus täpsustatakse ka andmekogu eesmärki. Eelnõu § 4 punkt 3. Kuna kehtiv sõnastus on liiga üldine, siis muudatusega täpsustatakse, milliseid andmeid MTR-s avaldatakse. § 7. Avaliku teabe seaduse muutmine Eelnõu § 7 punkt 1. Muudatus puudutab uue lõike lisamist avaliku teabe seaduse §-i 31, mis reguleerib avaliku teabe taaskasutamist. Muudatusega sätestatakse, et avaandmeteks mitteolevate isikuandmete täpsustava loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega. Avaandmeteks on teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Avaliku teabe seaduse § 31 annab igaühele õiguse ja võimaluse ärilisel või mitteärilisel eesmärgil taaskasutada teavet, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Need on avaandmed. Kui selline teave sisaldab isikuandmeid, tuleb sellise teabe üldist kasutamist piirata siis, kui see kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Sellisel kujul vastanduvad kaks olulist põhiseadusega väärtustatud õigust ja huvi – igaühe õigus teabele ja selle mistahes seaduslikul eesmärgil kasutamisele ning iga inimese õigus eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Põhiseaduse § 26 lubab eraelu puutumatust riivata, s.h eraelulisi andmeid üldsusele avalikustada üksnes siis, kui seda lubab seadus ning vaid siis, kui selleks on põhiseaduse § 26 õigustus (tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija 11 tabamiseks). Isikuandmete kaitse üldmääruse4 artikli 6 punkti 1 alapunkti f järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul ja määral, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Seda eriti juhul, kui andmesubjekt on laps. Punkti 4 alusel tuleb andmete taaskasutamisel muul eesmärgil, kui need koguti, arvestada edasise kasutamise võimalikke tagajärgi andmesubjekti jaoks. Avaandmeteks oleva ja mitteoleva teabe kindlaksmääramine on sedavõrd oluline küsimus, mille peab reguleerima kas seadusandja ise seaduses või tema volitusel Vabariigi Valitsus või minister. Selle alusel võib andmekogu töötleja sooritada toimingu ning piiritleda konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades avaandmeteks oleva teabe. Kehtiva avaliku teabe seaduse § 3 1 lõigete 7 ja 8 alusel määrab avaandmeteks mitteoleva teabe kindlaks või jätab kindlaks määramata iga vastutav andmetöötleja ise. See ei ole eraelu põhiõiguse kaitse tagamiseks piisav. Samuti ei vasta see põhiseaduse § 3 seaduslikkuse põhimõttele, mille alusel kehtestatakse üldise õigusjõuga normid seaduses või selle alusel antud ja sellega kooskõlas olevate määruste alusel. Eelnõu § 7 punkt 2. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 321 lõikes 5 sisalduvat volitusnormi muudetakse. Volitusnormi lisatakse, et määruses võib sätestada korra Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemise kohta. Eesti teabeväravale on lisandunud mitmed uued funktsioonid, mis töötlevad isikuandmeid iseseisvalt. Näiteks e-posti rakendus ja andmejälgija. Eelnõu § 7 punkt 3. Sõnastust muudetakse vastavaks varsemale delikaatsete isikuandmete mõistele. Eriliiki isikuandmete mõiste ei kajasta andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Seega lisatakse vastav viide AvTSi. Eelnõu § 7 punkt 4. Muudatusega lisatakse avaliku teabe seaduse § 35 lõikesse 1 uus punkti 182, mille kohaselt tunnistatakse isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist puudutav teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rikkumisteate sisu avalikuks tulek võib avaldada negatiivset mõju nii rikkumisteate esitajale kui ka andmesubjektile. Juriidilistele isikutele võib mõju väljenduda mainekahjus või ärisaladuse avalikustamises. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 33 ning direktiivi art 30 (eelnõu nr 679 ehk uue isikuandmete kaitse seaduse § 43) kohaselt tuleb isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitada pädevat järelevalveasutust, kelleks Eesti kontekstis on Andmekaitse Inspektsioon. Samas võib selle rikkumisteate sisu avalikuks tulek avaldada negatiivset mõju nii rikkumisteate esitajale (vastutav töötleja) kui ka andmesubjektidele. Selle rikkumisteate sisu võib mõjutada andmesubjekte nt olukorras, kus ettevõtte rikkumisteate sisu annab teavet, kuidas mingi rikkumine aset leidis (nt tegemist on tarkvaralise veaga vms). See omakorda tähendab, et seda teavet võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel – nt kasutatakse infosüsteemi nõrkusi. AKI- le jääks jätkuvalt võimalus nõuda vastutavalt töötlejalt, et ta teavitaks rikkumisest puudutatuid isikuid, kui neid ei ole rikkumisest teavitatud (õigus tuleneb üldmääruse art 34 lõikest 4 ning eelnõu nr 679 järgi § 44 lõikest 4). Samuti on AKI-l võimalik ise avalikkust teavitada võimalikust korrarikkumisest (andmekaitsealasest riskist) korrakaitseseaduse § 26 lõike 1 alusel. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016). 12 Eelnõu § 7 punkt 5 ja 7. Seaduses viiakse terminid vastavusse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatuga. Lisaks parandatakse viidet isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 7 punkt 6. Andmekaitse Inspektsiooni praktikas on tõusetunud mitmeid vaidlusi, mis on seotud avaliku sektori palgaandmetega –ennekõike, kas ning millises ulatuses on võimalik teabenõude korras välja küsida avalikus sektoris töölepingulise suhte korral makstud töötasu, preemia ja/või hüvitise suurust. Kuna selle üle otsustamine, kes on ametnikud ja kes on töölepinguga töötajad, on asutuse pädevuses, siis vahe ametnikel ja töölepinguga töötajatel tihti hägune. Kuigi töölepinguga töötajad peaksid täitama ainult nn abistavad ülesandeid, siis praktikas on juhtumeid, kui töölepinguga töötajatel on ametjuhendi kohaselt pädevus asendada ka ametnikke. Samuti välditakse võimalust varjata selle sõnastusega teabenõudega töölepinguga töötajate palgaandmete küsimisel ametiasutustes sisuliselt sama tööd tegevatele isikutele maksta erinevat palka. Eelnõu § 7 punkt 8. Andmekogu üldisi norme täiendatakse viitega volitatud töötleja määramisele, kuna see on peaaegu iga loodava andmekogu puhul vajalik. Eelnõu § 7 punkt 9. Kuna vaidluse osapoolteks on vaide esitaja ning teabevaldaja, siis on otstarbekas lisada selgitav norm, et mitterahuldava vaideotsuse peale saab esitada kaebuse teabevaldaja suhtes. Kui inspektsioon näiteks leiab oma vaideotsuses, et on olemas õiguslik alus teabenõude täitmisest keelduda, siis ei peaks inspektsioon olema ka kohtumenetluses nende kahe osapoole vahel toimuva vaidluse tõttu selle kohtumenetluse osaline. § 8. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Eelnõu § 8. Muudatusega ei kaasne sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemises andmete töötlejate ega andmesubjektide jaoks, samuti ei ole vaja teha muudatusi andmete töötlemiseks kasutatavas infosüsteemis. Paragrahviga 106¹ lisatakse seadusesse regulatsioon isikuandmete säilitamise kohta, mis seni sisaldus andmekogu põhimääruses. § 9. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eelnõu § 9 punkt 1. HKS § 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ning selles sätestatakse haigekassa kohustus pidada ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja haigekassa seadusest, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest haigekassa ülesanded on alates 2018. aastast oluliselt muutunud. Muutub nii senine ravikindlustuse andmekogu nimi (enne ravikindlustuse andmekogu) kui ka selle asukoht (enne oli ravikindlustuse seaduses). HKS § 2 lõige 2 punkt 3 sisustatakse seega ülesandega, mis oli eelnevalt kirjeldatud teises õigusaktis (ravikindlustuse seaduse § 15). Eelnõu § 9 punkt 2. HKS § 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31, mis sätestab haigekassa kohustuse teavitada kindlustatud isikuid ravikindlustushüvitiste saamise tingimustest elektroonilisel või muul viisil. Selleks, et tagada isikute parem ja tõhusam teavitamine (nt kindlustuse lõppemisest, võimalusest minna sünniaastast tulenevalt sõeluuringule, isiku hambaravihüvitise piirmäärast ja kasutamata hüvitislimiidist jms), sätestatakse sellekohane 13 ülesanne seaduse tasemel. Tegemist on uue haigekassa avaliku ülesandega. Täpsem teavitamiskord sätestatakse haigekassa põhimääruses. Muudatus katab ka ravikindlustushüvitised, sest see on ravikindlustuse seaduse alusel tekkiv või lõppev õigus ravikindlustusele. Uus sõnastus võimaldab teavitada ükskõik millistest teenustest, nende õiguste ja kohustustuste algamisest või lõppemisest. Sõnastus võimaldab olla ka uute teenuste osas paindlik, kus põhikirjas sätestatakse täpsemalt, millistest konkreetsetest teenustest isikut teavitatakse. Haldusorgani ülesannete muutumisel ei eeldaks see seaduse muudatust. Eelnõu § 9 punkt 3. Muudatusega lisatakse Eesti Haigekassa seaduse §-i 2 lõiked 22–24, mis reguleerivad haigekassa töötajate ligipääsu tervise infosüsteemile. Muudatus on vajalik, et tõsta oluliselt haigekassa võimekust kontrollida talle esitatud raviarvete, retseptiravimite või meditsiiniseadmete põhjendatust ning viia läbi täiendavaid kontrolle, et vältida ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästa ravikindlustusraha ning selle abil tõsta teiste teenuste mahtu ja kvaliteeti. Haigekassa järelevalve õiguslikud alused tulenevad eelkõige HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 4, mille kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Oma eesmärgi saavutamiseks kontrollib haigekassa muuhulgas haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, teostades oma ravi rahastamise lepingu partnerite üle lepingulist järelevalvet. Ravikindlustuse seaduse § 18 lõike 2 kohaselt on haigekassal õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal tema poolt tasutavate teenuste põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ravidokumente (tervisekaart, haiguslugu vm), ravidokumentide kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka tunnustatud ravijuhendile. Andmete väärkasutuse risk on maandatud kuna haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ja tagada kindlustatute tervislikku seisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb vajadusel järelevalvet haigekassa üle Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud rikkumised andmete töötlemisel. Haigekassa maksab infosüsteemi juurdepääsuga tekkinud kulud Eesti Haigekassa eelarvest. Eelnõu § 9 punkt 4. HKS § 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks, sest nõukogul ei ole edaspidi andmekogu põhimääruse andmise pädevust. Põhimääruse andmise pädevus on antud valdkonna eest vastutavale ministrile. Eelnõu § 9 punkt 5. HKSi täiendatakse uue peatükiga, mis reguleerib senist ravikindlustuse andmekogu regulatsiooni, mis oli sätestatud eelnevalt ravikindlustuse seaduses. Kuna andmekogu eesmärk on senisest laiem ning see täidab ka uusi eesmärke, sätestatakse vastav andmekogu HKS-is ning muudetakse ka selle nimetus vastavaks. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega ning suures osas sisaldab see regulatsiooni, mis oli varasemalt sätestatud ravikindlustuse seaduses. 14 Eelnõu § 461 alusel sätestatakse andmekogu eesmärk (varasemalt RaKS § 15 lg 1). Haigekassa andmekogu peetakse seadustest tulenevate haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. Eelnõu § 462 sätestab andmekogu vastutava töötleja, sarnaselt teistele õigusaktidele ning mis on kooskõlas AvTSiga. Vastutav töötleja on haigekassa. Eelnõu § 463 sätestab töödeldavate andmekoosseisude kategooriaid, mida on uuendatud lähtuvalt töödeldavatest andmetest (varasemalt RaKS § 17). See tagab parema õigusselguse nii andmesubjektile kui ka teistele isikutele (nt andmevahetuse, järelevalve jm kontekstis). Andmeandjad, andmete täpsem koosseis ja muud korraldusküsimused, sätestatakse põhimääruses (§ 465). Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtajad. Kuna säilitamine on üks töötlemise vormidest ja võimaldab andmetöötlejal töötlemist jätkata, on tegemist olulise riivega, mille ulatus määratakse edaspidi seaduses. Säilitamise tähtaja määramisel on lähtutud eeldatavast elueast ning ka terviseandmete säilitamisest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Logide ja alusandmete säilitamise tähtaega reguleerib andmekogu põhimäärus. Lõike 3 kohaselt on kohtutäituril õigus töödelda haigekassa andmekogu ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Sama põhimõte on kehtivas RaKS § 17 lõikes 3, mille kohaselt võivad ravikindlustuse andmekogu kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid, mis kehtestati 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusega. Kõnesoleva muudatusega sätestatakse kohtutäiturite õigus töödelda isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid selle hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Kohtutel ei ole vajadust lähtuda ravikindlustuse andmekogu andmetest, kuna vajalikud isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist. 2006. aastal oli kohtutele ja kohtutäituritele ravikindlustuse andmekogus isikuandmetele ligipääsu võimaldamise eesmärk haigekassa halduskoormuse vähendamine, kuna algselt ei olnud rahvastikuregistri andmed nii täpsed, samuti pidid kohtud ja kohtutäiturid, kes isikuid taga otsisid ja nendega ühendust püüdsid saada, näitama, et nad on teinud endast olenevalt kõik, et isikuga ühendust saada. Kehtiva korra säilitamine on edaspidi vajalik vaid kohtutäituritele. Viimased saavad arvukalt arestimise ja aresti alt vabastamise akte, mida töövõimetuslehtede menetlejad sisestavad käsitsi. Kavas on aga välja töötada tehniline lahendus, mille korral kohtutäitur saaks ise töövõimetushüvitisele arestimise nõude sisestada, samuti täitemenetluse lõppemise korral aresti alt vabastada. Eesmärk on haigekassas töövõimetuslehtede menetlemise halduskoormuse vähendamine käsitsi tehtava töö arvelt. Lõige 4 on üle võetud kehtivast RaKS § 19 lõikest 2, mis sätestatakse oma sisult lihtsalt sobivama paragrahvi alla ning tegemist ei ole sisulise muudatusega. Lõige 5 on üle võetud kehtivast RaKS § 19 lõikest 1, mis sätestatakse samuti oma sisult sobivama paragrahvi alla. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Eelnõu § 464 sätestab andmete kogumise õiguse (sarnaselt RaKS §-le 18). Muudatuses asendatakse kasutatakse sõnu „eriliiki isikuandmed“. Samuti on seaduse sõnastust vaid 15 kaasajastatud. Nt ei ole andmetöötlus enam piiritletud kindlustatud isikutega, kuna haigekassa pädevused on nüüd laiemad. Eelnõu § 465 sätestab andmekogu volitusnormi ning põhimääruses täpsustatavad sisupunktid. Edaspidi kehtestatakse haigekassa andmekogu põhimäärus ministri määrusega. Eelnõu § 9 punkt 6. Seadust täiendatakse õigusselguse tagamiseks §-ga 484, millega sätestatakse haigekassa andmekoguga seotud õigused ja kohustused. Ravikindlustuse seaduse alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused lähevad üle HKS-i alusel asutatud haigekassa andmekogule alates seaduse jõustumisest. Paragrahvi numeratsioonis on arvestatud Riigikogu menetluses oleva 602 SE HKS-i muudatustega. § 10. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eelnõu § 10 punkt 1. Seaduses sätestatakse, et isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid võib töödelda kogudes ja andmebaasides vaid konkreetsetes seadusesätetes viidatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamiseks teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Rahvusraamatukogu seadusest tulenevate ülesannete hulka kuulub eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete kogumine, alaline säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; Eesti rahvusbibliograafia koostamine ja Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafiaalase koostöö koordineerimine; trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine; raamatute ja jadaväljaannete rahvusliku standardnumbri agentuurina tegutsemine. Nimetatud ülesannete täitmist toetavad säilituseksemplari seadus ja autoriõiguse seadus. Loetletud tegevused hõlmavad ka isikuandmete töötlemist: kogutavad ja säilitatavad väljaanded (nii trükised, digitaalses vormingus kui võrguväljaanded) sisaldavad isikuandmeid, sh võivad need sisaldada n-ö delikaatseid isikuandmeid, näiteks isikute usulise kuuluvuse ja poliitiliste vaadete kohta. Täpsemalt: Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi koostamisel registreeritakse ja kirjeldatakse kõik Eestis ilmunud või välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud väljaanded metaandmete tasandil. Rahvusbibliograafia sisaldab andmeid nii väljaannete kui nende autorite kohta (autori nimi ja eludaatumid) ja autoriõiguste omajate kohta. Retrospektiivne rahvusbibliograafiaalane koostöö hõlmab enne 1940. a ilmunud väljaannete kirjeldamist. Rahvusbibliograafia koostamise käigus luuakse autoritele normikirjed, mis sisaldavad autori eludaatumeid, märkusi autori soo, rahvuse ja/või keele kohta või muid avalikult kättesaadavaid biograafilisi andmeid, näiteks riigid, kus isik on elanud, kuuluvust organisatsioonidesse ja parteidesse vmt. Koostööd tehakse rahvusvahelise andmebaasiga VIAF (Virtual International Authority File; viaf.org), mille vahendusel on normikirjed samuti kättesaadavad. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 30 on teabevaldaja kohustatud avalikustama andmekogudes sisalduvad andmed, millel ei ole juurdepääsupiirangut, seega teoseid kirjeldavad metaandmed, sh normikirjed avalikustatakse avaandmetena (§ 29 lg 5). Trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine hõlmab mh statistiliste andmete koostamist kirjastajate kohta, sh eraisikust kirjastajate kohta, st töödeldakse isikunimesid, kui isik on kirjastaja. Rahvuslik standardnumbri agentuur kogub 16 standardnumbri väljastamiseks ja rahvusvahelistele standardnumbrisüsteemidele edastamiseks andmeid väljaantava teose, sh väljaandja ja teose autori kohta. Parlamendiraamatukoguna on rahvusraamatukogu ülesanne Riigikogule, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete koostamine. Täpsemalt tähendab see nimetatud asutuste tegevuse toetamiseks vajalike teoste hankimist, töötlemist ja kättesaadavaks tegemist, infopäringutele vastamist, informatiivse sisuga väljaannete koostamist, sh Riigikogu tegevust kajastavate väljaannete koostamist. Töödeldav ja hangitav info ning koostatavad väljaanded sisaldavad isikuandmeid, näiteks andmed Riigikogu liikmete, nende perekonnaseisu, erakondliku kuuluvuse, ühiskondliku aktiivsuse, ajakirjandustegevuse, huvialade kohta. Lisaks koostab rahvusraamatukogu parlamendiraamatukoguna Eesti õigusbibliograafiat, kogudes ja registreerides Eestis ilmunud õigusalase kirjanduse, Eesti õigusteadlaste tööde ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunud väljaannete info. Õigusbibliograafia sisaldab autorinimesid ja eludaatumeid. Samasugune isikuandmete töötlemine (autori nimi, eludaatumid) toimub humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu ülesandeid täites. Valdav osa rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvatest teostest sisaldab isikuandmeid. Väljaannete säilivuse tagamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks digiteerib rahvusraamatukogu väljaandeid. Kättesaadavaks tegemine hõlmab mh digiteeritud ja digitaalsel kujul sündinud väljaannete üldsusele kättesaadavaks tegemist veebi vahendusel. Kui teose autoriõguste kaitse tähtaeg on kehtiv, teostab raamatukogu teose autoriõiguste omajate suhtes hoolika otsingu vastavalt AutÕS-i orbteoste sätetele. Selle käigus dokumenteeritakse ja säilitatakse otsingu tulemused, sh teatavaks saanud isikuandmed (nimi, kontaktandmed). Hoolika otsingu ühe allikana nähakse ette Eesti rahvusbibliograafia andmebaas (justiitsministri 23.01.2015 määrus nr 2 „Orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad“ § 2 p 3). AutÕS § 19 lg 31 sätestab teose kasutamise teksti- ja andmekaeve eesmärkidel. Teksti- ja andmekaevet on lubatud mh teostada digitaalarhiivis arhiveeritud säilituseksemplaride jt digitaalsete väljaannete suhtes. Teksti- ja andmekaevet võivad teostada AutÕS-s ettenähtud tingimustel ka kolmandad isikud ehk teadustöö tegijad. Teksti- ja andmekaeve tulemused võivad sisaldada töödeldavates teostes sisalduvaid isikuandmeid. Digitaalsete väljaannete sisu kirjeldamiseks teostab raamatukogu tekstikaevet viisil, kus spetsiaalne tarkvara kirjeldab väljaandeid selle üksikute osade tasandil (näit artiklid, peatükid vmt), võimaldamaks hilisemat detailotsingut üle väljaande (nt artikliotsing perioodilistest väljaannetest). Otsitulemusena kuvatakse peamised bibliograafiaandmed (autor, pealkiri, ilmumisandmed) ja ka otsisõnu sisaldav ühelauseline tekst, mis võib tulenevalt väljaande sisust sisaldada isikuandmeid. Eelnõu § 10 punkt 2. Lisaks kogudes ja andmebaasides sätestatule reguleeritakse eelnõuga ka isikuandmete töötlemist lugejaks registreerimisel. Käesoleval ajal on isikuandmete kogumine reguleeritud Rahvusraamatukogu nõukogu 21.03.2017 otsusega nr 4 kinnitatud Eesti Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjas. Eelnõus sätestatakse kogutavate isikuandmete koosseis. Täiendavalt on toodud seadusesse regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See on vajalik olukorra tõttu, et laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja rahvusraamatukogul ei ole võimalik rakendada tasu nõudeid. 17 Rahvusraamatukogul on õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. Täiendus võimaldaks kasutada kogutud lugejate isikuandmeid tagasiside küsimiseks avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste arendamiseks ja kliendikesksemaks muutmiseks. Analoogne sõnastus on ka rahvaraamatukogu seaduse muudatuses. Lisaks eeltoodule võib rahvusraamatukogu puudega isikule avalike teenuste osutamiseks töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. Puudega isikutele pakub rahvusraamatukogu koopiateenust, mis tähendab, et isikud saavad tellida RR-st koopia raamatust, mida oma seadmetega kuulata. Digitaalarhiivi DIGAR arendused näevad tulevikus samuti ette teenused puudega inimestele, näiteks teoste audioraamatutena kättesaadavaks tegemine.“ Viidatud teenuse all mõeldakse trükisest audioraamatu valmistamist ja selle kättesaadavaks tegemist. § 11. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eelnõu § 11 punkt 1. Eelnõuga tehakse terminoloogiline parandus, asendades sõna “salvestus” sõnaga „salvestis“ vastavas käändes. Sõna „salvestus“ viitab pigem protsessile, „salvestis“ on salvestuse tulemus. Eelnõu § 11 punkt 2. Tunnistatakse kehtetuks § 37 lõige 3. Arhiiviseaduse § 2 lõike 2 kohaselt on arhivaal ainult avaliku arhiivi hindamise tulemusel arhiiviväärtuse saanud dokument (sh salvestis). Arhiiviväärtuse andmine salvestistele ei ole ka vajalik, kuna arhiiviseaduse kohaselt kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu valdaja ei anna dokumente (kogu) üle Rahvusarhiivile, vaid säilitab ise alatiselt. Eelnõu § 11 punkt 3. Eelnõus on täpsustatud saate salvestise säilitamise hindamise aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt moodustab juhatus saate salvestise säilitamise hindamiseks komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud juhendist. Eelnõuga täpsustatakse hindamise aluseid: saadete ja muude salvestiste säilitamisel arvestatakse salvestise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust ning salvestise kasutamise vajadust uute saadete ja meediasisu tootmisel. Kehtiva seadusega on määratud, et kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestisi säilitatakse alatiselt. See põhimõte jääb kehtima. Eelnõu kohaselt kinnitab saadete ja muude salvestiste hindamise korra, säilitamise tähtajad ning salvestiste kustutamise korra nõukogu. Eesti Rahvusringhäälingu hinnangul on piisav, kui Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatakse volitusnorm Eesti Rahvusringhäälingu kõrgeimale juhtimisorganile (nõukogule) juhendi kehtestamiseks, millega määratakse saadete ja muude salvestiste säilitamise tähtaja määramise kord. Muuhulgas sätestaks nimetatud juhend ka alalisele säilitamisele mittekuuluvate salvestiste kustutamise korra. Üldmääruse nõuete täitmiseks on oluline määratleda vaid isikuandmeid sisaldavate salvestiste kustutamine pärast säilitamise eesmärgi täitmist, seetõttu ei ole mõistlik seaduses laiendada salvestiste kustutamise kohustust mistahes muudele salvestistele ja määrata selleks ühtset tähtaega. Eesti Rahvusringhääling salvestab oma ülesannete täitmisel väga erinevat materjali, millel võib-olla aastate pärast kultuuriline ja ajalooline tähtsus ning on oluline, et säiliks paindlikkus salvestiste säilitamise korra ja tähtaegade määramisel. Asutuse sees kehtiv juhend võimaldaks näha ette 18 erisused salvestiste kaupa nii säilitustähtaegade kui ka nende toimingute osas, mis tehakse pärast säilitustähtaegade lõppemist. Eesti Rahvusringhäälingu juhtorganite poolt kehtestatud dokumendid on avalikud dokumendid avaliku teabe seaduse kohaselt, mistõttu on andmesubjektidel igal ajal võimalik nendega tutvuda ja saada informatsiooni oma isikuandmete töötlemise kohta. Ettepanekus tuuakse termini „saated“ kõrval välja ka termin "muud salvestised", kuna säilitamisele võib kuuluda ka osaliselt saadete tootmiseks vajalikud materjalid, fotod, veebiartiklid ja muu audiovisuaalne või audiosisu. § 12. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eelnõu § 12 punkt 1. Registrid, infosüsteemid, andmekogud jms kirjutatakse läbivalt väiketähega kui nimetused, sest need ei ole nimed. Muudatusega asendatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi nimetus §-s 366 läbivalt grammatiliselt korrektse väiketähelise nimetusega Eesti hariduse infosüsteem. Eelnõu § 12 punkt 2. Muudatusena lisatakse seadusesse Eesti hariduse infosüsteemi eesmärk. Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule seatud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. Eelnõu § 12 punkt 3 ja 4. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse. Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 22 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Eelnõu § 12 punkt 5. Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 366 lõige 4). Isikuandmete säilitustähtaja kindlaksmääramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. 19 § 13. Elektrituruseaduse muutmine Eelnõu § 13 punkt 1. Paragrahvi 421 lõike 5 teine lause muudetakse. Seoses uue isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega tuleb asendada viide kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele viitega otsekohalduvale isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile. Eelnõu § 13 punkt 2. Punkt, mille järgi päritolutunnistusel esitatavad muud asjakohased andmed loovad õigusliku ebakindluse, kuna pole selge, millised need andmed on. Äärmuslikul juhul võib see kaasa tuua koguni eriliiki isikuandmete päritolutunnistusele kandmise. Seetõttu on asjakohane ebamäärane punkt kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 13 punkt 3. Väljajäetav lõige viitab kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele, mille § 19 lõige 2 sätestab, et andmete väljastamisel paberkandjal on alates 21. leheküljest õigus nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. Uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõus selline säte puudub, ka isikuandmete kaitse üldmääruses pole konkreetseid tasumäärasid, küll on artikli 15 lõike 3 järgi vastutaval töötlejal õigus küsida andmesubjektilt tasu halduskulude katmiseks, kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid. § 14. Elektroonilise side seaduse muutmine Eelnõu § 14 punktid 1 ja 2. Muudatustega parandatakse viide kehtivalt IKS-lt uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Samuti parandatakse numbriline viide järelevalve osale uues IKS-s. § 15. Erakooliseaduse muutmine Eelnõu § 15 punkt 1. Erakooliseaduse (EraKS) § 55 punktis 5 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele viitega isikuandmete kaitse üldmääruse järgi eriliiki isikuandmetele. Eelnõu § 15 punkt 2. EraKS § 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga, mille alusel tuleb õpilase või õpilase esindaja ja erakooli vahelises lepingus leppida kokku ka isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. § 16. Euroopa Liidu kodaniku seadus Eelnõu § 16 punktid 1 ja 2. Kehtivas ELKS-s ei ole sõnaselgelt reguleeritud isikuandmete kaitsega seonduvat. ELKS-i reguleerimisala ja seaduse kohaldamisala sätte kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele välismaalaste seaduse 2. peatüki 1. ja 2. jagu, kus on reguleeritud Eestis ajutine viibimine ja selle pikendamine (sisuliselt viisa taotlemise kord). Viisa taotlemisel välismaalane daktüloskopeeritakse ning daktüloskopeerimise kord on kehtestatud VMS § 101 lõike 1 punktide 5-7 alusel siseministri määrusega. Isikuandmete, sh biomeetriliste andmete töötlemisel lähtutakse seejuures VMS-i isikuandmete töötlemise kohta sätestatud, ning seetõttu on ELKS-i selguse eesmärgil täiendatud viitega vastavatele VMS-i paragrahvidele. ELKS 521 lõike 4 kohaselt kohaldatakse tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotleva perekonnaliikme daktüloskopeerimisele VMS-is ja selle alusel antud 20 määrustes sätestatud daktüloskopeerimise tingimusi ja korda. Seejuures sätestab sama paragrahvi lõige 3, et tähtajalist elamisõigust, selle pikendamist või alalist elamisõigust taotlev perekonnaliige ei pea esitama elamisloakaardi väljaandmise taotlust ja ta daktüloskopeeritakse tähtajalise elamisõiguse, selle pikendamise või alalise elamisõiguse menetluse käigus. Seega toimub perekonnaliikme daktüloskopeerimine VMS-i alusel. VMS § 224 lõike 1 punktide 3-5 alusel on sätestatud siseministri määrus, millega reguleeritakse elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning ka isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord. Kokkuvõtvalt muudetakse ELKS-i §-1 tulenevalt andmekaitse üldmääruse jõustumisest eesmärgiga sõnaselgelt sätestada, et Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduses isikuandmete töötlemise, edastamise ja kogumise kohta sätestatut. Euroopa Liidu kodaniku osas ei ole vajalik muudatusi teha, kuna tema daktüloskopeeritakse isikut tõendava dokumendi väljastamise menetluse käigus ITDS-i alusel. Teine muudatus on vajalik, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 211 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). § 17. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Eelnõu § 17 punkt 1. Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise alust asjakohastest registritest ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel. Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust on vaja kontrollida eri registritest. Näiteks ELÜPS-i alusel antava põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on vaja kontrollida andmeid nii põllumajandusloomade registrist loomakasvatusehitise kohta kui ka maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi kohta. Eelnõu § 17 punkt 2. Eelnõus muudetakse ELÜPS-i § 98 lõiget 3. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri vastutav töötleja on kehtiva seaduse kohaselt Maaeluministeerium. Muudatuse kohaselt antakse vastutatava töötleja ülesanded PRIA-le. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka veterinaarkorralduse seaduse § 221 lõikega 3, mille kohaselt on riikliku veterinaararstide registri vastutav ja volitatud töötleja üks ja sama asutus ehk Veterinaar- ja Toiduamet. MKM-i riigi infosüsteemide osakonna arvamuse kohaselt, mis anti veterinaarkorralduse seaduse § 221 lõike 3 väljatöötamisel ning riikliku veterinaararstide registri vastutava töötleja määramisel, on vastutavaks töötlejaks esmane töötleja, kelle juures tegelikult andmeid hallatakse. Andmete esmane haldamine toimub PRIA-s. Seoses MeMi põhimääruse muudatustest tuleneva ministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamisega on valitsemisala IT-alane pädevus, välja arvatud Jõudluskontrolli Keskuse ja PRIA oma, koondatud MeM-i. Seega toimub kogu IT-alane arendustöö samuti PRIA-s. Eelnõu § 17 punkt 3. Eelnõus jäetakse välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruses. § 18. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Eelnõu § 18 punkt 1. Finantsvaldkonna eriseaduste kehtestamise üks peamine eesmärk on informatsiooni tõrgete probleemi lahendamine ning ka finantsinspektsiooni seaduses (FIS) on sätestatud, et inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd FIS 21 § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega (FIS § 47 lg 1). Finantsinspektsiooni seaduse § 47 lõige 2 sätestab, et [i]nspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingimusi. FIS § 54 sätestab tingimused kontrollimisandmete salastatusele. Finantsturgude järelevalve valdkonna eripära arvestades on järelevalvealust äriühingut puudutav teave (sh kirjavahetus ja avaldused, mille finantsturgude riigisisene järelevalveasutus saab või koostab) konfidentsiaalne teave ning finantsturgude järelevalveasutused on kohustatud hoidma ametisaladust ilma ajalise piiranguta. Sellisele seisukohale on jõutud ka kohtujuristi ettepanekus kohtuasjas C-15/16 Baumeister (juurdepääs järelevalveteabele). Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 41 kohaselt on inspektsioonil õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada FIS § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel (FIS § 54 lõike 42). Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. FIS § 47 lõikes 2 sätestatakse, et isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, mis käsitleb isikuandmete edastamist välisriiki. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 5 (06.11.2017) kohaselt sätestab § 18 terminid, mida uue isikuandmete kaitse seaduse terviktekstis kasutatakse. Seetõttu tuleb teha FIS § 47 lõikes 2 sõnastuslikke muudatusi ja asendada kõnealune viide isikuandmete kaitse seaduse §-le 18 viitega uue isikuandmete kaitse seaduse terviktekstile ja isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 18 punkt 2. Säte kehtestatakse kooskõlas üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktide e, g ja h alusel arvestades kõrgendatud avalikku huvi finantsturgude stabiilse ja sujuva toimimise vastu ning arvestades finantsjärelevalve eesmärke nii pideva järelevalve kui juhtumipõhiselt. Finantssüsteemi terviklikkus ja tõhusus eeldab finantsturgude järelevalve süsteemi puhul konfidentsiaalsuspõhimõtet. Saladuses hoidmise kohustus on seotud järelevalvealase info konfidentsiaalsusega. Finantsinspektsioonil, tulenevalt temale seadusega pandud õigustest ja kohustustest, on nii järelevalveliste kohustuste täitmiseks kui ka muude ülesannete teostamiseks vajalik töödelda isikuandmeid. Finantsinspektsioon täidab eelnimetatud kohustusi ja ülesandeid avalikes huvides, hoides korras finantssektorit ja selle toimimist ning tagades seeläbi finantsstabiilsuse. 5 Eelnõu on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4db6faf0-bcbd-48a3-a708- 4c37ec44e7eb. 22 Järelevalveliste andmete töötlemine on eeskätt Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus, mis on ühtlasi üheks Finantsinspektsiooni põhitegevuseks. Järelevalve põhineb andmete töötlemisel ja analüüsimisel. Euroopa Liidu õiguses sätestatud vajaliku teabe kogumise volitused ja uurimisvolitused ei ole kuidagi tähtajalised, tegemist on pideva protsessiga. Lisaks on eelnev Euroopa Liidu õigusest tulenevalt kaitstud konfidentsiaalsusnõudega (näiteks pangandusdirektiiv 2013/36/EL art 53-61). Õigus olla unustatud põhimõte ja töötlemise lõpetamise nõudmine ei ole samuti andmesubjekti absoluutne õigus. Finantsinspektsioon ei ole üldmääruse raames kohustatud teatud perioodi järel andmed tingimata kustutama, piisab sellest, kui ta kaalub, kas neid on vaja kustutada või mitte. Ei ole loogiline, et üldmääruse rakendamine pärsib teistest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist. Andmete töötlemine saab toimuda üksnes nendega kooskõlas. Arvestades finantsjärelevalve olemust ja FIS §-is 54 sätestatut, siis ei ole võimalik kehtestada eraldi säilitamistähtaegasid järelevalvelisele infole. Finantsinspektsioonil on n-ö ajaloolise mälu olemasolu vajalik temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. FIS § 54 kohaselt on nii finantsjärelevalve menetlus kui kontrollimisandmed tähtajatult salajased. Nende avaldamine on kitsalt reguleeritud ja lubatav (peaasjalikult FIS § 54 lg 4 raames). FIS § 34 seab tähtajatu konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooni hoidmise kohustuse nii töötajatele, kui isikutele, kes seda saavad oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis. Ehk seaduses on teadvalt loodud tähtajatu saladuse hoidmise kohustus ja järelevalveliste andmete kasutamise võimalus tähtajatult. Euroopa Kohtu kohtujurist on asunud seisukohale, et finantsturgude järelevalveasutused on kohustatud hoidma ametisaladust ilma ajalise piiranguta. Sellisele seisukohale on jõutud kohtujuristi ettepanekus kohtuasjas C-15/16 Baumeister. Ei ole võimalik võtta välja, kustutada isikuandmed ja siis jätkata samade subjektidega seotud järelevalvemenetlusi, ehk need peavad käima käsikäes. On olnud kaasusi, kus Finantsinspektsioon on kasutanud ka 90-te keskpaika puudutavaid materjale sobivusmenetluse (nn fit&proper menetlus) kontekstis ja need on olnud väga olulised tõendid. Üldmääruse põhjenduspunkti 10 kohaselt on liikmesriikidel lubatud säilitada või kehtestada õigusnormid nimetatud määruse eeskirjade kohaldamise täpsustamiseks seoses isikuandmete töötlemisega juriidilise kohustuse täitmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Lisaks täpsustab üldmääruse põhjenduspunkt 65, et isikuandmete jätkuv säilitamine peaks olema seaduslik aga juhul, kui see on vajalik muuhulgas avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, mida finantsjärelevalve kindlasti on. Üldmääruse põhjenduspunkt 39 ütleb, et tagada seda, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad andmete kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks. Selle tagamiseks, et ebaõiged isikuandmed parandatakse või kustutatakse, tuleks võtta kõik mõistlikud meetmed. Isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse ja konfidentsiaalsuse, sealhulgas isikuandmetele ning nende töötlemiseks kasutatavatele seadmetele loata juurdepääsu või nende loata kasutamise tõkestamise. Seega on võimalus üldmääruse alusel järelevalvelisi andmeid ka perioodiliselt üle vaadata ja teha ülevaatamise käigus vastavad otsused kas andmete kustutamiseks või säilitamise perioodi pikendamiseks. Kuna selline kohustus tuleneb üldmäärusest, et ole andmete perioodilise ülevaatamise kohustust mõistlik eraldi riigisiseses õiguses sätestama hakata. 23 § 19. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Eelnõu § 19. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning käesoleval ajal kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada FELS § 90 lõiget 2 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisaks sätestab direktiivi 2014/59/EL art 98 lõike 1 punkti a teine taane, et [k]ui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutustele liidu ja liikmesriigi tasandi andmekaitseõigust. § 20. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 20. Jõustunud kohtuotsus avaldatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Vastav nõue kohaldub 2006. aasta 1. jaanuaril ja hiljem jõustunud kohtulahendite suhtes. Kohtuteabe avalikustamise eesmärgiks on kohtu tegevuse läbipaistvus ja kontrollitavus, kohtupraktika ühtlustamine, statistika ja teadusuuringute tegemine. § 21. Haldusmenetluse seaduse muutmine Eelnõu § 21 punkt 1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lõikes 4 täiendatakse viidet lisaks isikuandmete kaitse seadusele viitega isikuandmete kaitse üldmäärusele. Samuti täiendatakse sätet viitega eriseadustele, sest isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS eelnõu reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine mitmes haldusmenetluse erimenetluse valdkonnas, nt julgeolekuasutuste tegevuste osas, riigikaitse valdkonnas, samuti põhiseaduslike institutsioonide olemuslike ülesannete täitmisel. Vastavad erisused sätestatakse eriseadustes, mistõttu on oluline, et haldusmenetluse seaduse § 7 lg 4 viitaks ka eriseadustes sätestatud isikuandmete töötlemise erisustele. Eelnõu § 21 punkt 2. Haldusmenetlus on haldusorgani mistahes tegevus haldusülesande täitmisel. Haldusülesande täitmiseks võib olla vaja töödelda isikuandmeid. Asja sisulisel lahendamisel on vaja välja selgitada need asjaolud, mis seadusega või seaduse alusel antud määrusega omavad otsustamisel tähtsust. Sellisteks asjaoludeks võivad olla ka isikuandmed (sh eriliiki isikuandmed). Nt võib päästetöödel töökohustuse rakendamisel olla vaja hinnata, kas isikul esineb päästetöö tegemist takistav haigus või puue, ning isikuandmete töötlemine võib seisneda nii nende kogumises (nt isiku küsitlemine) kui ka analüüsimises ning päästetööde dokumenteerimises. Samuti võib olla vaja töödelda isikuandmeid haldusmenetluses dokumendi kättetoimetamiseks või kutse peale ilmumise põhjuse mõjuvuse hindamiseks. HMS muudatus annab üldaluse asja lahendamiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks koosmõjus õigusaktidest tulenevate valdkonnaspetsiifiliste normidega. Näiteks näeb eriseadus ette toetuse määramise, milleks viiakse läbi haldusmenetlus. Toetuse määramise eesmärgist on võimalik teha järeldused, milliseid isikuandmeid selle andmiseks on vajalik töödelda. Eriseadusest tulenev eesmärk koosmõjus kõnesoleva täiendusega loob õigusliku aluse vastavate isikuandmete töötlemiseks. Eelnõu § 21 punkt 3. HMS § 36 lõikesse 1 lisatakse lõige 11, mille kohaselt tuleb menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule selgitada nende kohta käivate isikuandmete töötlemist ning andmesubjekti õigusi. AvTS § 28 lõike 1 punkti 311 kohaselt on teabevaldajal üldine kohustus avalikustada isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis kolmandatele isikutele, sealhulgas teisele asutusele, isikuandmete edastamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord. AvTS-s 24 käsitletakse üldist avaliku võimu poolset privaatsuspoliitikat. Lisaks privaatsuspoliitikale tuleb konkreetses haldusmenetluses selgitada, milliseid andmeid täpselt töödeldakse ja millistel alustel seda tehakse. Nõue selgitada tuleneb lisaks HMS-i vastavast kohustusest ka isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 12, kus on kehtestatud, et isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev. Lisaks nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14, et andmesubjektile tehakse teatavaks tema andmetega seonduv, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. § 22. Hasartmänguseaduse muutmine Eelnõu § 22 punkt 1. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 37 lõiget 13 muudetakse ja see sõnastatakse viisil, et andmete säilitamine on piiratud 5 aastaga. Eelnõu § 22 punkt 2. Muudatusega täpsustatakse hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja pidamise eesmärki. Eelnõu § 22 punktid 3-4. Vt seletuskirja § 4 selgitusi. § 23. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine Eelnõu § 23 punkt 1. Geenivaramu on vastavalt inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) § 2 punktile 10 koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andmete koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 seaduse või selle alusel antud vastava volitusnormi alusel. Kuna tegemist on eriliigiliste andmete töötlemisega, sätestatakse andmekoosseisud vastavalt täiendusele, edaspidi ministri määrusega (vt seaduse täiendamise kohta seoses IGUS §-ga 61). Eelnõu § 23 punkt 2. Selle punktiga täpsustatakse „DNA kirjelduse“ mõistet, täiendades seda sõnata - „geenikaart“, mis avab paremini selle sisu. Oma olemuselt on geenikaart DNA digitaalne mudel, sisaldades inimese genoomis esinevate geenivariantide kogu. Võrreldes varasema mõistega on geenikaart täpsem. IGUSe vastuvõtmisest on erialaselt kasutusele võetud mõisted täpsustunud ning on oluline, et see muutus leiaks kajastamist ka õigusaktis. Mõiste peab kajastama olukorda nii, kuidas seda erialaselt just käsitletakse. Mõiste sisuline kirjeldus jääb aga samaks. Eelnõu § 23 punkt 3. Selle punktiga tuuakse IGUSesse uus mõiste „geneetiliste riskide raport“. Viimase näol on tegemist geenidoonorile antava tagasisidega tema geenikaardi põhjal koostatud erinevate haigusriskide, seisundite ja muude omaduste esinemise kohta koostatud raportitega. Mõiste lisandumisega muutub erinevate andmestike kasutaine selgemaks, eelkõige geenidoonori jaoks. Seega on selgelt piiritletud osa terviseseisundi kirjeldusest, mis on piiritletum tagasisidena antav andmestik, mis annab lihtsalt täpsemad juhised. Geneetiliste riskide raport sisaldab geenidoonori infot riskide kohta haigestuda näiteks glaukoomi, soodumust haigestuda pärilikku kasvajasse. Lisaks sisaldab see raport infot ka teatud ravimite toime kohta geenidoonorile. Näiteks kas konkreetset toimeainet sisaldav ravim on üldse näidustatud kasutamiseks geenidoonori raviks. Geenidoonorid hakkavad tulevikus geneetiliste riskide raporteid saama pärida läbi patsiendiportaali (mis täna eeldab teatud arendusi). Seetõttu on edaspidi võimalik jagada arstiga vaid teatud osa kogu terviseseisundi kirjeldusest, kuna just see osa (raport) on kontsentreeritud ja kõige olulisem osa kogu kirjeldusest. See võimaldab ka andmeid osaliselt töödelda ja soovi korral arstiga jagada. Viimane ei pea töötlema andmeid 25 seega suuremas mahus, kui tema tööks vajalik. Geneetiliste riskide raporteid hakatakse väljastama ka enne käesoleva seaduse muutmist geenidoonoriteks saanud inimestele vastavalt nende soovile, nagu kehtiv õigus selle määratleb (on osa tervikkirjeldusest). Isiku õigus mitte teada riske, kehtib samuti jätkuvalt. Seega selles osas on tegemist seaduse õigusselgemaks muutmisega, mitte sisulise muudatusega. See tagab ka parema andmevahetuse tulevikus, kus geenivaramus on olemas spetsiifilisem ja kontsentreeritum andmestik, mida nt raviarstiga jagada. Eelnõu § 23 punkt 4. Isikuandmete kaitse üldmäärus kasutab kindlaid mõisteid, seetõttu asendatakse seaduses läbivalt sõna „kodeerimine“ sõnaga „pseudonüümimine“ (üldmääruse artikli 4 punkt 5). Sisuliselt tähendab see isikuandmete töötlemist viisil, kus isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga ning tingimusel, et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi. Isikuandmete pseudonüümimine vähendab andmesubjektide jaoks ohte, mis võivad tuleneda nt isikuandmete töötlemise rikkumistest. Eelnõu § 23 punktid 5 ja 6. Tulenevalt eelnevast sätestatakse „tagasikodeerimise“ asemel „depseudonüümima“, kuna vastava lisatud teabe kaudu on teabe omanikul võimalik pseudonüümitud andmed taas isikustatud andmeteks muuta. Selleks, et protsessi käik oleks arusaadav – et need viiakse tagasi isikustatud kujule, on sobivaks terminiks valitud „depseudonüümimine“, viitamaks tagasipööratavale protsessile. Eelnõu § 23 punkt 7. IGUSe § 5 teise lause muudatusega viiakse geenivaramu volitatud töötlejale esitatavate nõuete kehtestamine Vabariigi Valitsuse pädevusest valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, et vähendada halduskoormust. Eelnõu § 23 punkt 8. Muudatus puudutab Geenivaramus töödeldavate andmete määratlemist inimgeeniuuringute seaduse §-is 61. Geenivaramu on vastavalt IGUS § 2 punktile 10 koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvasta-mist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andmete koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 ning eriti tundlike andmete üldistatud koosseis, tuuakse seaduses. Andmeid ülenevate ja alanevate sugulaste kohta kogutakse ütluspõhiselt. Sätestatakse, et Geenivaramus töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab geenivaramu vastutav töötleja, kelleks on Tartu Ülikool. Tartu Ülikool on see, kes neid andmeid reaalselt kogub, neid töötleb ning nende kaitse eest vastutab. Geenivaramut pidava asutusena on Tartu Ülikoolil kõige parem ülevaade ja pädevus selle kohta, milline peaks olema geenivaramus töödeldavate andmete koosseis. Samuti peab geenivaramu pidevalt arvestama arenguid tervisriskide hindamise valdkonnas ja teisi vajadusi, tänu millele võib töödeldavate andmete täpsem koosseis pidevalt muutuda. Geenivaramu on vastavalt IGUS § 2 punktile 10 koeproovide, DNA kir-jelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvasta-mist võimaldavate andmete kogu. Geenivaramus hoitavate andmete koosseis tuleb sätestada tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 kas seaduse tasandil või selle piisava volitusnormi korral, õigustloova aktiga. Selleks sätestatakse IGUSes volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile vastava määruse kehtestamiseks. Viimane tagab ka parema õigusselguse, kuna nii saab ka geenidoonor parema ülevaate sellest, millised andmed vastavasse andmekogusse tekivad. Eelnõu § 23 punkt 9. IGUS § 7 lõike 1 osas loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust. Nii tuleb alates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva üldmääruse nõudeid, kui seadus ei reguleeri vastutava ja 26 volitatud töötleja kohustusi, sh informeerimiskohustust, kehtiva nõusoleku kriteeriume jms. IGUS on sisuliselt erisus üldmääruse artikli 9 lõike 4 alusel.6 Eelnõu § 23 punkt 10. IGUSe § 11 lõike 3 täiendusega laiendatakse geenidoonori õigusi saada endale geenivaramust tasuta tema kohta kogutud andmeid. Kuigi selline õigus on tuletatav ka täna, soovitakse seaduses sellekohane õigus selgemalt välja tuua. Eelnõu § 23 punkt 11. IGUS § 11 lg 4 muudatus on sellisel kujul kehtinud alates seaduse jõustumisest, seega 2001. aasta algusest. Geenivaramu loomisest alates on tööprotsess muutunud, geenivaramus olev informatsioon on laiema spektriga kui vaid geneetiliste mutatsioonide info. Lisandunud on kliinilise biokeemia analüüsid, epigeneetika 7, metaboloomika8, proteoomika9, positsioneerimise, isiksuse tüüpide jmt informatsioon. Seetõttu ei vasta konsultatsioon spetsialistide hinnangul seaduses sätestatule. Geenidoonori huvides on, et geenivaramus tema kohta hoitavate andmetega tutvumisel nõustaks teda teadlane või spetsialist, kellel on vastav ettevalmistus. See on vajalik, et tutvustada geenidoonorile kogu tema kohta kogutud informatsiooni, selgitada selle kogumise vajadust ja saadud andmete olulisust terviseuuringutes laiemalt ja kitsamalt. Selle informatsiooni hindamine ja selle alusel geenidoonori nõustamine eeldab laiemaid teadmisi, kui seda on üksnes geneetilisel nõustajal. Nõustajaks on sõltuvalt konkreetsest olukorrast vastava ettevalmistuse saanud teadlane, perearst, geneetik või muu eriala esindaja, näiteks statistik või bioinformaatik. Nende erialade spetsialistid on geenivaramus esindatud ja valmis geenidoonoreid nõustama. Geenivaramu ülesanne on selgitada geenidoonorile teadustöö käigus kogutud ja saadud andmete sisu. Kui nendele andmetele tuginedes selgub midagi, millel võiks olla meditsiiniline tähendus, suunatakse geenidoonor perearsti või eriarsti konsultatsioonile, kes vastavalt vajadusele suunab edasi teiste spetsialistide juurde. Vajaduse korral antakse ka soovitus meditsiinigeneetiku konsultatsiooniks. Seega on muudatuse suund anda isikule paremat ja kvaliteetsemat nõustamisteenust. Selline seaduse muudatus paneb Eesti geenidoonorid sarnasesse olukorda nt Soome geenidoonoritega. Ka 2012. aastal vastu võetud Soome biopanga seaduses ei ole sätestatud, et biopangast informatsiooni väljastamisega peaks kaasnema ilmtingimata geneetiline nõustamine, vaid geenidoonoril on õigus saada selgitusi tema kohta kogutud informatsiooni tähenduse kohta. Eelnõu § 23 punkt 12. IGUSe § 12 lõike 1 täiendusega täpsustatakse, milleks annab geenidoonor nõusoleku enne koeproovi loovutamist. Kehtivas õiguses on eesmärk kajastatud nii IGUSe § 6 lõikes 1 kui ka nõusolekus eneses (vt § 12 lg 7). Muudatuse eesmärk on selgelt ja üheselt ühtlustada erinevates sätetes toodud eesmärgid ja täiendada ka IGUS § 12 lõiget 1 osas, mis erinevatest sätetest täna tuleneb. Sellega luuakse eelkõige parem õigusselgus. Eelnõu § 23 punkt 13. IGUSe § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest nõusoleku vormi, selle täitmise ja säilitamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega vastavalt IGUS § 12 lõike 7 alusel. Seetõttu puudub vajadus anda seaduse tasemel osaliselt nõusoleku vormis kajastatavaid andmeid. See reguleeritakse vastava volitusnormi alusel antavad määruses, nii nagu see täna on. Tegemist on tehnilise muudatusega. 6 Üldmääruse art 9 lg 4 sätestab, et liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piiranguid seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega. 7 Epigeneetika on genoomi tasandil toimuv keskkonnatoimelise muutlikkuse (metüülimine, heterokromatinisatsioon) uurimine. 8 Metaboloomika on genoomiseoseline metabolismi uurimine. 9 Proteoomika on teadus, mis fokuseerub elusorganismi poolt kodeeritavate kõikide valkude struktuuri ja funktsiooni uurimisele. 27 Eelnõu § 23 punkt 14. IGUSe § 12 lõigetes 5-7 jäetakse välja sõna „kirjalik“. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest nõusoleku andmisel tuleb juhinduda IGUSe § 12 lõikest 7. Määrus juba reguleerib detailselt, kuidas tuleb ka nõusolek vormistada. Seetõttu puudub vajadus mõnda nüanssi eraldi seaduses korrata. Selleks on seadusandja sätestanud volitusnormi. Eelnõu § 23 punkt 15. IGUS § 12 lõikes 7, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 4 ja § 21 lõikes 6 tehakse tehniline muudatus, kus täpsustatakse volitusnorme selliselt, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab IGUSe alusel rakendusaktid määrusega. Tegemist on taas tehnilise muudatusega. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lõike 4 alusel peab volitusnormis olema märgitud akti andja ja liik. Eelnõu § 23 punkt 16. Muudatus puudutab inimgeeniuuringute seaduse § 14 lõiget 2 ja sellega määratletakse isikud, kellel on õigus võtta koeproove. Tulenevalt muudatustest tervishoiutöötajate ja osalejate kontekstis, võimaldab muudetud sõnastus vereproovi võtmise protseduuri läbi viia isikutel, kellel on vastav väljaõpe ja ka pädevus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib meditsiinilise protseduuri läbi viia üksnes Eesti Vabariigi tervishoiutöötaja. Samas võivad tervishoiuteenuse osutaja juures mitmeid protseduuri läbi viia ka vastava väljaõppe saanud töötajad, kes teenuse osutamisel osalevad. Eelnõu § 23 punkt 17. IGUS § 15 sõnastatakse selgemini: omandiõigus saab tekkida geenivaramusse kantud andmete osas, mitte isikuandmetele üldiselt, nagu võiks välja lugeda kehtivast normist. Silmas on aga peetud koostatud ja selekteeritud andmestikku kui sellist (kirjeldused, proov ja nende seotud isikuandmed), mis tekib vastutava töötleja andmestiku hulka, kui isik on otsustanud läbida geeniuuringu. Andmete kasutamise õigus on seega konkreetselt piiritletud. Lisaks täiendatakse kehtivat sätet lõikega 3, mis sätestab vastutava töötleja kohustuse teavitada isikuid, kui vastutava töötleja tegevust jätkab riik. See on informeeritud nõusoleku tagamise mehhanism, kuna andmeid töödeldakse nõusoleku alusel (vt üldmääruse artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimusi ja eriliiki isikuandmete korral ka artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud selgesõnalisuse nõue). Teavitamisel tuleb lähtuda sellest, milline on teavitatavate isikute hulk, kas ja kuivõrd saab usaldada esitatud kontaktandmeid jms. Teavitamiseks võib kasutada nii isikute antud kontaktandmeid kui ka muid kanaleid (ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded jms). IGUS § 15 lõige 4 on sama, mis kehtivas õiguses. Eelnõu § 23 punkt 18. Vastavalt IGUSe § 16 lõikele 1 võib geenivaramut kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Geenivaramu kasutamine muul otstarbel, eriti tsiviil- või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks, on keelatud. IGUSe § 16 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt saab geenidoonor ise geenivaramusse tema kohta kogutud andmeid kasutada vastavalt oma äranägemisele. Eelkõige on siin mõeldud kasutamist erinevateks tervise- ja telemeditsiini teenusteks. Täiendus aitab tagada parema õigusselguse (nt üldmääruse kontekstis, vrd art9(4)). Eelnõu § 23 punkt 19. IGUS § 18 lg 1 osas sätestatakse säilitamise tähtaeg seaduses, kuna tegemist on siiski põhiõiguste riivega. Säilitamise tähtaja puhul on võetud aluseks geenivaramu loomise eesmärk ning sellest saadava teadustöö kasulikkus. Teadusuuringute usaldusväärsuse tagamiseks on ülimalt oluline geenivaramus hoitavate andmete pidev valideerimine ja täiendamine. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on ülemaailmselt väga hinnatud koostööpartner just seetõttu, et siin hoitavad andmed on kõrge kvaliteediga ning geenidoonorite andmed ei piirdu vaid liitumisel fikseeritud informatsiooniga – need täienevad aja jooksul pidevalt. Andmete täiendamine toimub praegu geenivaramus regulaarselt teistest terviseandmeid sisaldavatest andmebaasidest. Geenidoonorite andmete täiendamine ja kontrollimine on 28 võimalik ainult isikuandmete taasisikustamise teel. Vastavad protseduurid on kooskõlas ka geenivaramule kehtestatud andmekaitse üldnõuetega. Geneetiliste riskide hindamisel on lisaks geenimarkerite alusel tuvastatud riskidele väga oluline ka sugupuude alusel tuvastatud riskid. Sellisel moel on võimalik uurida haiguste päritavust ja anda uusi hüpoteese tulevasteks teadusuuringuteks. Geenivaramu vajab sugupuude koostamisel ka surnud geenidoonorite andmeid. Seega ei ole võimalik isikustatud andmete säilitamise tähtaega määrata ka geenidoonori surmast teatud aja möödumisega. Küll võib geenidoonor nõuda pseudonüümimist võimaldavate andmete kustutamist (andmed on anonüümsed, neid ei täiendata) või õigustamatu töötlemise korral (õigusliku aluseta avaldamine) ka alusandmete kustutamist (koeproov, DNA, terviseseisundi kirjeldused). Eelnõu § 23 punkt 20. Vastavalt IGUS § 18 lõike 4 kehtivale redaktsioonile säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi territooriumil. Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Muudatusega viiakse senine otsustustase Vabariigi Valitsusest Tartu Ülikooli senatisse. IGUS-e loomisel oldi seisukohal, et koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi peaks iga kord loa andma Vabariigi Valitsus, et tagada geeniandmete kaitstus kõige kõrgemal tasemel. Geenivaramu 15 tegevusaasta vältel on geenivaramu vastutav töötleja (alates 2007. aastast Tartu Ülikool) nimetatud luba Vabariigi Valitsuselt küsinud 27 korral ja kõigil nendel kordadel loa ka saanud. Võrreldes 2000. aastate algusega, kui IGUS vastu võeti, on Eestis teadlikkus andmekaitse olukorrast maailmas oluliselt suurenenud. Lisaks peab igal juhul väljastamise korral täitma IGUS-s sätestatud tingimusi ning järgima andmekaitse nõudeid. Töötlemine peab olema eesmärgipärane ning tagama riskide maandatuse. Geenivaramu on nii Euroopa biopankade konsortsiumi kui ülemaailmse biopankade konsortsiumi asutajaliige ning selle kaudu on tal ligipääs kõige värskemale ja usaldusväärsemale geeniandmete turvalisust puudutavale informatsioonile maailmas. Lisaks toimub suur osa Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu rahvusvahelisest koostööst, mille raames tekib vajadus koeproove väljaspool Eesti territooriumi säilitada ja uurida, Euroopa Liidu liikmesriikide teadusasutustega. Kuna andmete kaitstust peetakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides piisavaks, on nendes riikides koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks iga kord Vabariigi Valitsuse loa taotlemine kujunenud sisuliselt formaalsuseks. Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse §-le 23 on Tartu Ülikooli senat ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; 2) kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Teiseks on Tartu Ülikooli senatil olemas teadmised, et hinnata geenivaramusse kogutud koeproovidega tehtavate teadusuuringute sisulist kvaliteeti, millele suuresti tugineti ka seekord. Tulenevalt eelnevast on mõistlik muuta senist korda, nähes aga ette teatud kontrollmehhanismid aruandluse teel. Eelnõu § 23 punkt 21. Selleks et tagada andmete piisav kaitstus, täiendatakse seadust teavitamiskohustusega. IGUS § 18 lg 5 alusel pannakse vastutavale töötlejale kohustus üks kord aastas teavitada Sotsiaalministeeriumi järgmise kalendriaasta jaanuarikuus eelmise kalendriaasta kohta järgnevast: 29 1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, mil väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest vastutava töötleja poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused; 2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; 3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit. Tegemist on õiguste ja kohustuste tasakaaluga, sest vastavalt IGUS §-le 271 rahastatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Eelnõu § 23 punkt 22. IGUSe § 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest oma sisult kordas see säte sama paragrahvi lõiget 1. Vastavalt viimati viidatud sättele peab geenivaramus igasugune isikuandmete töötlemine vastama andmekaitse kõrgeimale standardile. Seetõttu puudub vajadus veel kord üle korrata, kuidas peab hoidma geenidoonori isikut tuvastatavaid andmeid. Eelnõu § 23 punkt 23. IGUSe § 29 muudetakse täies mahus ning kehtestatakse uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse eetikakomitee ülesandeid, eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma tegevuses juhinduma. Lisaks antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile uuringueetikakomitee moodustamiseks, selle töökorra, liikmete arvu ning määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärade kehtestamiseks. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest 4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel põhineva uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-is 6 toodule. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. § 24. Investeerimisfondide seaduse muutmine Eelnõu § 24. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 62 lõikes 5 ja § 63 lõikes 3 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)10 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Investeerimisfondide seaduse § 62 lõike 5 kohaselt on registripidaja kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Kehtivas sõnastuses 10 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88 30 kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb IFS § 62 lõikest 5 sõna „vähemalt“ välja jätta. § 25. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Eelnõu § 25 punktid 1 ja 2. Kehtiv isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 92 sätestab biomeetriliste andmete töötlemise õiguse. Samas on isikul teatud juhtudel kohustus esitada tõend oma terviseseisundi kohta, mille alusel tehakse vajalikud menetlustoimingud. Näiteks ITDS § 116 lõige 5 sätestab, et kui isikul puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida, siis seda ei tehta. Terviseseisund, mille tõttu isikut ei ole võimalik daktüloskopeerida, peab olema isiku poolt tõendatud. Andmekaitse üldmäärus toob terviseandmete osas väga laia määratluse: Tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud füüsilisele isikule tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (1); numbrit, tähist või eritunnust, mis on füüsilisele isikule määratud tema kordumatuks tuvastamiseks tervishoiuga seotud eesmärkidel; teavet, mis on saadud mingi kehaosa või kehast pärineva aine, sealhulgas geneetiliste andmete ja bioloogiliste proovide kontrollimise või uurimise tulemusena; ja teavet teave näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta sõltumata sellest, kas andmete allikaks on näiteks arst või muu tervishoiutöötaja, haigla, meditsiiniseade või in vitro diagnostika. Seetõttu on ITDS-i õigusselguse eesmärgil täiendatud terviseandmete töötlemise õigusega. Lisaks täiendatakse seaduse §-i 92 lõikega 8. Muudatusega sätestatakse selgelt haldusorgani õigus töödelda isikuandmeid isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetlustes ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses. Isikuandmete eesmärgi selge kirjeldamine on osa üldmääruse rakendamise käigus tehtavate muudatuste paketist. Eelnõu § 25 punkt 3. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks on vaja koguda taotleja isikuandmeid. Andmeid on vaja koguda, et pidada riigi sisejulgeoleku tagamiseks arvestust isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning nimetatud dokumente taotlenud isikute üle. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks muudetakse ühetaoliseks kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Samuti viiakse seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4, mille kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta. Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. 31 Sihtrühmaks on kõik isikut tõendava dokumendi menetluses osalevad isikud. Isikuandmete kogumine puudutab kõiki isikuid, kellel on või kes tulevikus taotlevad ITDS-i alusel välja antavat isikut tõendavat dokumenti. Kui palju isikuid tulevikus isikut tõendavaid dokumente taotleb, ei ole võimalik täpselt prognoosida. Eelnõu § 25 punkt 4. Muudatusega lisatakse diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogu reguleeriv paragrahv isikut tõendavate dokumentide seadusesse. Diplomaatiliste passide andmekogu asutamist ja andmekogu põhimääruse kehtestamist reguleerib praegu välissuhtlemisseadus. Samas käivad kõik diplomaatilise passiga seotud toimingud isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) alusel ja ITDS-i § 2 loetleb ühe isikut tõendava dokumendina ka diplomaatilise passi ning § 15 lg 1 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad. § 15 lõike 5 punkti 1 kohaselt annab Välisministeerium välja ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa. Samas dokumendi taotlejalt biomeetriliste andmete võtmise kord ja dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded on kehtestatud siseministri määrusega ning nende alusel tegutseb ka Välisministeerium diplomaatiliste passide väljaandmisel. Diplomaatilist isikutunnistust puudutab ITDS-is terve peatükk 5³. Sellest tulenevalt on toodud diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude põhimääruse volitusnorm ITDS-i, kus on tema loogiline asukoht. ITDS-i täiendatakse uue paragrahviga 15³. Sätestatakse korrektne volitusnorm andmekogude asutamiseks ja põhimääruste kehtestamiseks. Lõigete sisu on andmekogude pidamise eesmärgi täpsustamine ning vastutava töötleja määramine seaduse tasandil. Eelnõu § 25 punkt 5. Kehtiva ITDS 207 lõike 3 kohaselt ei ole menetlusosalisel ega muul isikul õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Tegemist on sisuliselt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piiranguga, mida on tulenevalt üldmääruse tekstist täiendatud. Samasisuline säte on vajalik ka andmete osas, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Muudatusega on lisatud ka piirangu ulatus, millest nähtuvad täpsemalt andmesubjekti piiratavad õigused (eelnõuga lisatav § 207 lõige 31). Eelnõu § 25 punkt 6 ja 7. Sellised trendid nagu majanduse ja äritegevuse globaliseerumine, inimeste mobiilsus ja ränne, ühtne digitaalne turg, kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse ja identiteedivarguste globaliseerumine (sealhulgas pseudonüümide või muude alternatiivsete identiteetide kasutamine ‒ ei pruugi olla võimalik isikut tuvastada) loovad vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, tõsikindel identiteedihaldus ja turvalised isikut tõendavad dokumendid. Eelnimetatu on tihedalt seotud avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega, kus on väga oluline isikute tõsikindel tuvastamine, isikusamasuse kontrollimine ning riigi välja antavad turvalised isikut tõendavad dokumendid. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil, seetõttu laienevad nimetatud põhimõtted ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut tõendavate dokumentide väljaandmisele. Muudatus on vajalik selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 211 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). § 26. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine 32 Eelnõu § 26 punkt 1. Julgeolekuasutuste seadust (JAS) täiendatakse paragrahviga 11, mis täpsustab seaduse reguleerimisala. Eelnõu koostamisel on lähtutud arusaamast, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel ning selle raames isikuandmete töötlemine. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda julgeolekuasutuste tegevusele kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamisele (vt pikemat selgitust eelnõu seletuskirja lk 5–6). Julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel sätestab JAS. JAS normide koostamisel tuleb eelkõige lähtuda isikuandmete kaitse konventsioonist ja selle lisaprotokollist11.Arvestades, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, on vajalik JAS-is sätestada isikuandmete töötlemise eriregulatsioon. Eeltoodust tingituna on reguleerimisala sätte sellekohane täiendamine kooskõlas HÕNTE § 8 lõikega 2 vajalik parema õigusselguse tagamiseks. Eelnõuga lisatava sätte kohaselt reguleerib julgeolekuasutuste poolt isikuandmete töötlemist JAS. Samuti kohaldatakse JAS-i sätteid järelevalve teostamisele andmekaitsenõuete täitmise üle, sätestades JAS-s selge erisuse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud riiklikust ja haldusjärelevalvest. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et riigi julgeoleku tagamiseks sätestatud andmesubjekti piirangud austavad põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Samas on oluline tähele panna, et JAS reguleerib ka isikuandmete töötlemisega kaasnevaid andmesubjekti õiguste piiranguid, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud liikmesriigil seadusandliku meetmega riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestada. Riikliku järelevalve teostamise raames rakendatakse ka julgeolekuasutustele isikuandmete kaitse üldmäärust KorS-s ja JAS-s sätestatud erisustega. Seega võib JASi lisatud sätetel olla nii julgeolekuline kui ka korrakaitseline tähendus. JAS alusel tegutsevad asutused võivad teatud menetlustes olla erikorrakaitseorganid. Erikorrakaitseorgan on pädev rakendama riikliku järelevalve üldmeetmeid ja neid erimeetmeid, mis on talle eriseadusega (viitena KorS-is sätestatud konkreetsele riikliku järelevalve erimeetmele) ette nähtud. Riikliku järelevalve erimeetmed on sätestatud KorS-is ning riikliku järelevalve erisused tulenevad eriseadustest. Ka erikorrakaitseorganid (ametid ja inspektsioonid) saavad riikliku järelevalve teostamisel isiku õigusi piirata lähtuvalt ohu olemusest – kas tegemist on ohu ennetamise, ohukahtluse, ohu või korrarikkumisega. Iga sekkumine isiku õigustesse peab olema legitiimselt põhjendatud ja proportsionaalne.12 Eelnõu § 26 punkt 2. Seaduse reguleerimisala täiendamisest tulenevalt täpsustatakse julgeolekuasutuste tegevuse põhimõtteid reguleerivat sätet. Kehtiva JAS-i § 3 kohaselt julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks (lg 1). Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga (lg 2). 11 Euroopa Nõukogu Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ja selle lisaprotokoll. Internetis vastavalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/78300 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/13186046. 12 Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse 424 SE seletuskiri. Internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2445bcfe-b04d-40c8-932e- db51253abea3/Korrakaitseseaduse%20muutmise%20ja%20rakendamise%20seadus. 33 Neid põhimõtteid eelnõuga ei muudeta. Kuigi ultima ratio ehk äärmise abinõu põhimõtet kandev JAS § 3 lõige 2 laieneb kogu julgeolekuasutuste tegevusele (sh isikuandmete töötlemisele), on nii IKS-i rakendusseaduse eesmärki kui JAS-i reguleerimisala arvestades vajalik senisest täpsemini sätestada julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted, mis sisaldaksid sõnaselgelt ka julgeolekuasutuste kohustusi andmesubjekti õiguste igakülgseks tagamiseks. Eelnõuga lisatavad tegevuse põhimõtted on järgmised:  teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga;  teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi;  teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks ja kooskõlas julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgiga;  teavet kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Need põhimõtted tulenevad isikuandmete kaitse konventsioonist, vastavad muuhulgas ka kehtiva IKSi §-s 6 sätestatule ning arvestavad ühtlasi JAS § 2 lõikes 1 sätestatud julgeolekuasutuste tegevuse eesmärgiga: julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Eelnõu § 26 punkt 3. JAS-i § 21 lõikesse 2 lisatakse täiendav lause, mis annab julgeolekuasutusele õiguse kohaldada JAS-is sätestatud isikuandmete töötlemise eriregulatsiooni, kui julgeolekuasutus täidab eriseaduse alusel korrakaitseorganina ka riikliku järelevalve ülesannet ja/või rakendab riikliku järelevalve erimeedet. KorSi § 1 lõike 5 kohaselt on KorS-i kohaldamisalas julgeolekuasutuste tegevus kuriteo tõkestamisel. Vastavalt JAS §-le 4 on kuriteo tõkestamine kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist. Seega on ajaliseks piiriks tegevus enne kuriteo toimepanemist. KorS-i rakendamise seadusega tehti muudatused mitmes eriseaduses, milles täpsustati ka Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevust.13 Nendes eriseadustes on sätestatud, et Kaitsepolitseiamet teostab riiklikku järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks. Seega teostab Kaitsepolitseiamet riiklikku järelevalvet oma põhiülesannete täitmise käigus (JAS § 6).14 Kuna eelnõuga sätestatakse julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalik eriregulatsioon isikuandmete töötlemiseks, on vajalik eelnõuga täiendada ka JAS-i § 21 lõiget 2, mille kohaselt juhindutakse isikuandmete töötlemisel eriseadusega pandud riikliku järelevalve ülesande täitmise käigus JAS-st. Samasisuline täpsustus lisatakse ka konkreetset riikliku järelevalve ülesannet reguleerivasse eriseadusesse. Eelnõu § 26 punkt 4. JAS-i lisatakse § 211, milles sätestatakse (arvestades seaduse reguleerimisala täiendust ja selgitust):  julgeolekuasutuste poolt töödeldava teabe liikide näitlikustav loetelu;  teabe töötlemiseks õigustatud isikud;  julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud andmesubjekti õiguste piirangute näitlikustav loetelu ja selle alused ning  erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. 13 Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadus, RT I, 13.03.2014, 4. 14 Vt Siseministeeriumi 21.06.2013 kiri nr 2-3/4-4. 34 Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine (JAS § 2 lg 1). Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks (JAS § 3 lg 1). Arvestades käesoleva eelnõu eesmärki ning Eesi Vabariigi põhiseaduse §-des 3, 11 ja 26 sätestatut tuleb JAS-s isikandmete töötlemise eriregulatsiooni loomisel sätestada seaduses, millist liiki isikuandmeid julgeolekuasutuste poolt töödeldav teave hõlmab. Sellest tulenevalt täpsustatakse § 211 lõikega 1, et julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed, isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed. Lõike 2 tekst vastab kehtiva JAS-i § 24 lõikele 1. Normitehniliselt on selgem ja asjakohasem lisada senine JAS-i § 24 lõike 1 tekst kõnesolevasse paragrahvi. Eelnõuga tunnistatakse JAS-i § 24 ka kehtetuks ning selle sisu paigutatakse JAS § 3 lõike 1 punkti 2 ning § 211 lõikesse 2. Lõikega 3 sätestatakse andmesubjekti õiguste näitlikustav loetelu, mida julgeolekuasutus võib isikuandmete kogumisel ja töötlemisel (ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel) samas sättes täpsustatud alustel piirata. Nimetatud andmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguse piiramine võib olla vajalik esmalt nende ülesannete täitmisel, mis on riigi julgeoleku tagamise eesmärgil JAS-i §-dega 6 ja 7 julgeolekuasutustele seadusega pandud. Kuigi JAS-i § 3 ja §-dega 6 ja 7 koosmõjus hõlmab ülesannete täitmine ka järgmised alused – kuriteo tõkestamine JAS-i § 4 tähenduses ning isiku (sh andmesubjekti enda) õiguste ja vabaduste kaitse – on selguse huvides otstarbekas need alternatiivsed alused normi tekstis ka eraldi välja tuua. See tagab parema selguse näiteks kehtivast JAS-i §-st 32 tuleneva teabe andmise kohustuste täitmiseks. JAS-i § 32 reguleerib neid olukordi, kus julgeolekuasutustel on kohustus anda (sättes nimetatud juhul) teavet ka muule asutusele või isikule nende ülesande täitmiseks, kui teabe andmine ei sea ohtu julgeolekuasutuse enda (muu) ülesande täitmist. JAS- i tähenduses on kuriteo tõkestamine „kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist“ ning kahtlemata on üheks selliseks viisiks JAS § 32 lõikes 2 sätestatud teabe andmine terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga. Sellisel juhul „kaasub“ kuriteo tõkestamisse ka teabe saaja, kuigi JAS-ist tulenevate põhiülesannete mõttes on see julgeolekuasutuse kohustus. Nagu eelnevalt ka selgitatud, on eelnõu koostamisel võetud aluseks arusaam, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine nendes valdkondades, mis ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse ning üheks selliseks on kindlasti julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel. Kehtiv IKS tunnistatakse kehtetuks ning julgeolekuasutuste tegevus eelkõige teabehankes ei kuulu ka uue IKS-i ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalasse, mistõttu on võimaliku õiguslünga täitmiseks vajalik sätestada need JAS-is. Andmesubjekti õigused sedastatakse JAS-s õiguste piiramist reguleeriva sätte kaudu ning need on sõnastatud kehtivast õiguse alusel, juhindudes põhiseadusest, EIÕK-st, samuti uuest IKS-st, üldmäärusest ja kohtupraktikast. Oluline on märkida, et nimetatud õiguste piirangud on sätestatud mitteammendava loeteluna. Samuti vastab andmesubjekti õiguste piirangute kehtestamine üldmääruse artiklis 23 sätestatule ning artikli 23 lõike 1 alusel on need piirangud kohaldatavad ka julgeolekuasutuse tegevusele sellises valdkonnas, mis võib kuuluda liidu õiguse kohaldamisalasse, kuid piirangu kohaldamise vajadus vastab riigi julgeoleku tagamise eesmärgile (nt võib piirangu kohaldamise vajadus ilmneda teenistusalastes küsimustes, vt lõikes 6 sätestatut). 35 Lõike 4 kohaselt võib julgeolekuasutus kogutud teavet töödelda nii JAS-s kui muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Selle õiguse sõnaselge sätestamise vajaduse JAS-s on tinginud julgeolekuasutusele eriseadusega pandud ülesanded, nt välismaalaste seaduses sätestatud Kaitsepolitseiameti pädevus viisamenetluses osalemisel, välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemal viibimise asjaolude üle kontrolli teostamine või muust seadusest tuleneva riikliku järelevalve ülesande täitmine. Samuti on julgeolekuasutuste ülesanne teha julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Praegu selgesõnaline õigus kasutada julgeolekuasutuse poolt kogutud teavet muu seadusest tuleneva ülesande täitmiseks normina puudub, kuigi see õigus on tõlgendamise teel siiski tuletav. Kuna julgeolekuasutustele eriseadusega pandud ülesanded (eelkõige riiklik järelevalve) lähtuvad samuti JAS-s sätestatud julgeolekuasutuste põhitegevuse eesmärkidest (milleks on riigi julgeoleku tagamine), ei saa praktikas pidada võimalikuks seadusandja tahet mitte võimaldada julgeolekuasutustel olemas oleva teabe kasutamist selle ülesande täitmiseks.15 Nagu eelpool ka selgitatud, täidab Kaitsepolitseiamet riiklikku järelevalve ülesandeid oma põhiülesannete täitmise käigus. Eeltoodut arvestades sätestatakse ka lõikega 5, et julgeolekuasutus võib säilitada nii JAS-i kui muu seaduse alusel kogutud teavet nii kaua, kui see on tema JAS-s sätestatud ülesannete (st põhiülesannete) täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. Lõike 6 kohaselt võib julgeolekuasutus kõnesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve käigus (selgitatud eespool), samuti julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal. Sätestatu on seotud lõikega 4 ning selle kohta antud selgitustega. Eelnõu § 26 punkt 5. JAS-i § 24 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu ülesehitust arvestades sätestatakse JAS-i § 24 lõiked 1 ja 2 uues sõnastuses vastavalt JAS § 3 lõike 1 punktis 2 ja § 211 lõikes 2 (vt eelnõu § 22 punkte 2 ja 4). Seega sisulist muudatust JAS-i § 24 kehtetuks tunnistamisega ei kaasne. Eelnõu § 26 punkt 6. § 26 lõike 3 punktis 1 sõna „kogumisega“ järele lisatakse sõnad „kogumise ja töötlemisega“. Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ei piirata ainuüksi isikuandmete kogumisega vaid laiemalt mis tahes viisil „isikuandmete töötlemisega“. Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.16 Kuna isikuandmete „kogumine“ on ühtlasi ka üks isikandmete töötlemise võimalikest toimingutest, lisatakse selguse huvides antud punkti ka sõna „töötlemine“. JAS-i algteksti sõnastus kasutab julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid arvestades seaduses läbivalt sõnapaari „teabe kogumine“, millest käesoleva eelnõuga ei loobuta, vaid lisatakse asjakohastesse sätetesse selguse huvides ka sõna „töötlemine“. Eelnõu § 26 punkt 7. JAS-i § 27 lõige 3 sõnastust muudetakse. Muudatus on seotud eelnõu § 22 punktiga 6. JAS-i § 27 sätestab alused ja korra, kuidas ja kelle eelneval loal võib julgeolekuasutuse ametnik teha toimingu, mis piirab sõnumi saladuse ja kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õigust. Sama paragrahvi lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt otsustab kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramise julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik korraldusega, v.a varjatud sisenemine, milleks on vajalik halduskohtu luba (JAS § 27 lg 1). Arvestades eelmises eelnõu punktis toodud muudatust ei ole mõistlik ega 15 Vt lisaks KrMS § 63 lg 11. 16 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 36 otstarbekas siduda julgeolekuasutuse ametniku õigust isikuandmete töötlemiseks asutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku sellekohase (igakordse) otsusega. Tuleb silmas pidada, et teabe, sealhulgas isikuandmete töötlemine on julgeolekuasutuse põhiülesanne ning isikuandmete kaitseks rakendatakse muid JAS-ist tulenevaid kaitsemeetmeid. Sellist (hetkel kehtivat) regulatsiooni võib pidada JAS-s ka aegunuks. Ka teisi haldusmenetlusi reguleerivates eriseadustes (nt KorS) tuleneb isikuandmete töötlemise õigus ametnikule otse eriseadusest (koostoimes HMS-i § 8 lõikega 2)17. Teises lauses tehakse tehniline muudatus, kus sõna „korraldus“ asendatakse sobilikuma sõnaga „otsus“. Eelnõu § 26 punkt 8. JAS-i § 31 sõnastust täpsustatakse, mis on osaliselt tingitud andmekaitsereformi rakendumisest ning seotud muude isikuandmete töötlemist reguleerivate JAS-i sätetega. Kehtiva JAS-i § 31 lõike 1 kohaselt võib julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete saamiseks pöörduda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poole, kui nende andmete saamine ei ole võimalik üldiselt kättesaadavast allikast või oleks seotud liigsete kulutustega või isikut, kelle isikuandmeid edastatakse, rohkem koormavate abinõudega. Paragrahvist jäetakse välja ebamäärane sõnastus „võib /…/ andmete saamiseks pöörduda“ selgemini mõistetava ja kohasema sõnastusega „õigus saada /…/ isikuandmeid ning muud teavet“. Sarnaselt sõnastust kasutatakse ka sama paragrahvi kehtivas lõikes 2. Selguse huvides täpsustatakse paragrahvis ka teabe andmiseks kohustatud subjektide loetelu ning sinna lisatakse avalik-õigusliku ameti kandja ning haldusülesannet täitev isik. Kuigi ka kehtiva JAS-i § 31 alusel on julgeolekuasutustel õigus nimetatud isikutelt õigus andmeid küsida (sama paragrahvi lõike 2 alusel), on õigusselguse huvides korrektsem lisada nimetatud isikud sama paragrahvi lõikes 1 loetletud subjektide ringi. Lisaks jäetakse välja sama paragrahvi lõike 2 teine lause „Isikuandmete andmise kohustust ei ole, kui julgeolekuasutus ei põhjenda isikuandmete saamise vajadust või isikuandmete andmine ei ole lubatud“. Kehtiva lõike 2 sõnastuse kohaselt on julgeolekuasutusel oma ülesannete täitmiseks õigus saada füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult vajalikku teavet. Esimest lauset ei muudeta..“ Julgeolekuasutusel on juba kehtiva JAS-i §-dest 2 ja 3 tulenevalt kohustus koguda ja töödelda teavet, sh isikuandmeid, ainult oma ülesannete täitmiseks ning julgeolekuasutuse tegevuse eesmärgi tagamiseks. Täiendavad isikuandmete töötlemist puudutavad kohustused sätestatakse ka eelnõu § 22 punktidega 2 ja 4. Kui julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet muudel eesmärkidel ja viisil, mis ei vasta seaduses sätestatule, on selgelt tegemist seadusevastase tegevusega. Isikuandmete töötlemise kogumise ja töötlemise õigus peab olema sätestatud expressis verbis seaduses, mistõttu ei saa isikuandmete andmine julgeolekuasutusele sõltuda isikuandmete küsimise vajaduse põhjendatusest, kuigi kõnesolev lõige praegu selliselt sätestab. Samuti ei saa pidada mõistlikuks füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule pandud kohustust hinnata, kas julgeolekuasutuse vajadus isikuandmeid saada on julgeolekuasutuse poolt piisavalt põhjendatud või mitte. Eelnevat arvestades liidetakse senised paragrahvi senised lõiked kokku lõikesse 1 ning sõnastatakse paragrahvi tekst tervikuna uuesti. Samuti täiendatakse paragrahvi uue lõikega 2, mille järgi võib JAS-i § 211 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid kohaldada (lisaks julgeolekuasutusele) ka Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või 17 määruses ei ole sätestatud teisiti (HMS § 8 lg 2). 37 julgeolekuasutusele teavet andnud asutus või isik (eesmärgiga tagada julgeolekuasutuste ülesande täitmine, milleks teavet küsiti, kuriteo tõkestamine või andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse). Eelnõu § 26 punkt 9. JAS-i § 32 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt võib julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Kehtivas JAS-s on analoogsed sätted teabe andmiseks muule asutusele või isikule reguleeritud JAS §-s 32. Nimelt reguleerib JAS § 32 neid juhtumeid, kus julgeolekuasutus võib anda või on kohustatud andma õigustatud isikule või asutusele edasi julgeolekuasutuse poolt kogutud teavet, kui sellega ei kahjustata julgeolekuasutuse enda ülesande täitmist. Sealjuures võib isikuandmeid sisaldavat teavet edastada ka andmesubjekti nõusolekuta. Need muudatused jõustusid JAS-s 23.03.2015. Kehtiv JAS ei hõlma aga olukorda, kus julgeolekuasutuse poolt kogutud teabe andmine muule isikule või asutusele, samuti välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib olla vajalik julgeolekuasutuse oma ülesande täitmiseks ning hetkel on selline vajadus JAS-i §-s 32 seotud muu asutuse või isiku ülesande täitmisega. Teabe edastamise õigus ja ka kohustus välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tuleneb praegu julgeolekuasutustele ning laiemalt riigile siduvatest lepetest. Seega ei ole lisatava normi näol tegemist põhimõttelise muudatusega, vaid parema õigusselguse tagamiseks vajaliku ning ka loogilise täiendusega, mis arvestab julgeolekuasutuste töö spetsiifikat. Kuna edastatav teave võib hõlmata isikuandmeid ning julgeolekuasutus võib kehtiva JAS-i § 32 lõike 4 kohaselt edastada teabe ka andmesubjekti nõusolekuta, on muudatuse eesmärgiks ka isikuandmete töötlemise seaduslikkuse põhimõtte tagamine juhindudes eelkõige PS §-des 3, 11 ja 26 sätestatust. Eelnõu § 26 punkt 10. Toodud muudatus tuleneb nendest muudatustest, mis tehakse eelnõu § 22 punktidega 4 ja 9. JAS-i § 32 lõike 4 kehtiva sõnastuse kohaselt võib samas paragrahvis nimetatud eesmärgil nii julgeolekuasutus, riigiasutus ja isik, kellele on teave edastatud (teabe adressaat), töödelda isikuandmeid sisaldavat teavet andmesubjekti nõusolekuta. Seonduvalt eelmise punktiga lisatakse lõike 4 teksti viide ka sama paragrahvi lõikele 31. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on õiguste piirang, mida JAS § 211 lõike 3 kohaselt võib kohaldada julgeolekuasutus. Sealjuures lubab aga kehtiv seadus rakendada nõusolekuta töötlemist ka asutusel ja isikul, kellele julgeolekuasutus teabe edastas. Sellest tulenevalt tehakse JAS-i § 32 lõike 4 sõnastuses sarnaselt § 31 uue lõikega 2 viide JAS-i § 211 lõikes 3 sätestatud piirangutele, mida võib lisaks julgeolekuasutusele kohaldada jätkuvalt ka teavet saanud asutus või isik. Toodud muudatus tuleneb nendest muudatustest, mis tehakse eelnõu § 22 punktidega 4 ja 9. JAS-i § 32 lõike 4 kehtiva sõnastuse kohaselt võib samas paragrahvis nimetatud eesmärgil nii julgeolekuasutus, riigiasutus ja isik, kellele on teave edastatud (teabe adressaat), töödelda isikuandmeid sisaldavat teavet andmesubjekti nõusolekuta. Seonduvalt eelmise punktiga lisatakse lõike 4 teksti viide ka sama paragrahvi lõikele 31. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on õiguste piirang, mida JAS § 211 lõike 3 kohaselt võib kohaldada julgeolekuasutus. Sealjuures lubab aga kehtiv seadus rakendada nõusolekuta töötlemist ka asutusel ja isikul, kellele julgeolekuasutus teabe edastas. Sellest tulenevalt tehakse JAS-i § 32 lõike 4 sõnastuses viide JAS-i § 211 lõikes 3 sätestatud piirangutele, mida võib lisaks julgeolekuasutusele kohaldada jätkuvalt ka teabe adressaat. Eelnõu § 26 punkt 11. Arvestades andmekaitsereformist ning isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest tingitud muudatusi on andmesubjekti õiguste tagamiseks vajalik sätestada seadusega ka JAS-s reguleeritud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle järelevalve 38 teostamise kord. Muudatusega antakse sellekohane pädevus ning kohustused Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile, kes teostab JAS-i § 36 lõike 1 kohaselt järelevalvet julgeolekuasutuste tegevuse, sealhulgas põhiõiguste tagamisega seonduvates küsimustes. Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) § 55 kohaselt teostab Andmekaitse Inspektsioon riiklikku ja haldusjärelevalvet isikuandmete kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. JAS-s § 36 lõikes 1 nähakse ette sellest erisus julgeolekuvaldkonna jaoks oma põhiülesannete täitmisel. § 27. Jäätmeseaduse muutmine Eelnõu § 27 punkt 1. Jäätmeseaduse § 261 lõikes 1 täiendatakse probleemtooteregistri eesmärki. Eelnõu § 27 punkt 2. Lõikest 2 eemaldatakse mittevajalik viide avaliku teabe seadusele. Eelnõu § 27 punkt 3. Lõikest jäetakse välja sõna „vähemalt“ – andmete säilitamise ajale antakse seega konkreetne piir. § 28. Kaitseliidu seaduse muutmine Eelnõu § 28 punktid 1-4. Kaitseliit on riigikaitse valdkonnas tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliidu liikmed osalevad laialdaselt riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises, siseturvalisusega seotud tegevustes, mistõttu on vajalik vabatahtlike liikmete isikuandmete töötlemine (nt liikmele esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks). Muudatusega sätestaks Kaitseliidu õigus töödelda isikuandmeid Kaitseliidu relva käitlemise otsustamisel, sealhulgas relvaloa väljastamiseks. Samuti nähakse õigus töödelda liikme isikuandmeid, sh terviseandmeid olukordades, kus Kaitseliidu liige või temaga seotud isik soovib saada teenistuskohustuse täitmisega seotud teenistusalaseid tagatisi, sealhulgas terviseseisundi muutumisega seotud tagatisi. Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 10 lõikega 6 sätestatakse Kaitseliidu oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise õiguse erisus kaitseväeteenistuse seaduse § 92 lõikest 1. Mistõttu täiendatakse õigusselguse huvides sätet, et Kaitseliit võib tegevväelase Kaitseliidus olevale sõjaväelise auaastmega rahuaja ametikohale nimetamise soovi korral töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise piirangute kasutamisel tuleb lähtud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatust. KaLSi täiendatakse uue § 521, millega nähakse Kaitseliidule ette õigus töödelda Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise, Kaitseliidu relva kandmise loa, tegevliikme relva ning laskemoona soetamise otsustamisel töödelda isikuandmeid (nt isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elu- ja/või asukoht). Kuivõrd relva käitlemine ja kasutamine eeldab isiku terviseandmete küsimist, on Kaitseliidul õigus töödelda ka otsustamiseks vajalikke terviseandmeid. Punktides 3 - 5 ettenähtud täiendused on seotud Kaitseliidu liikme ja valvuri õigusega sotsiaalsetele tagatistele seoses nende tegevusega. Tagatise saamise õiguse otsustamisel on asjaomastel ametiasutustel õigus töödelda taotlusega seotud ja otsuste tegemiseks vajalikke isikuandmeid sealhulgas terviseandmeid (nt teave isiku tereviseseisundi või töövõime kohta). 39 Kui tagatise saamise õigus läheb üle perekonna liikmele, siis võib asjaomane ametiasutuse taotluse läbi vaatamisel töödelda ka taotluse esitanud perekonnaliime isikuandmeid. Lisaks nähakse ette Kaitseliidu õigus töödelda teavet, mis saadakse teistel ametiasutustel või andmekogudest Kaitseliidu liikme või liikmeks saada soovija kohta otsustamaks, kas liige või liikmekandidaat vastab esitatud nõuetele. Saadud teavet ei või säilitada kauem kui viis aastat ajast mil isik ei ole enam Kaitseliidu liige või tema taotlust Kaitseliidu liikmeks saamiseks ei rahuldatud. § 29. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 29. Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud muudatused sätestavad isikuandmete töötlemise korra Kaitseväes kaitseväeluure ülesande teostamisel. Kaitseväeluure tegevuse põhimõte sarnaneb mõningate erisustega julgeolekuasutuste poolt ülesannete täitmisele, mis tõttu järgib kavandatud regulatsioon julgeolekuasutuste seaduse regulatsiooni, sh eespool toodud muudatusettepanekuid Kaitseväe tegevusest tulenevate eristustega. Lisaks kaitseväeluure ülesannete täitmisel nähakse ette, et Kaitsevägi võib töödelda Kaitseväe nõusolekuta Kaitseväe julgeoleku alale ja seetõttu kinnipeetud isiku isikandmeid, mis on vajalikud tema isiku tuvastamiseks ning rikkumismenetluse algatamiseks. Kaitseväeluure on osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisest ja korraldamisest, millele ei laiene Euroopa Liidu õigus, seega ei kohaldata kaitseväeluure valdkonnas isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutuste direktiivi. Eelnõu § 29 punktid 1-2. Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud muudatused sätestavad isikuandmete töötlemise korra Kaitseväes kaitseväeluure ülesande teostamisel. Kaitseväeluure tegevuse põhimõte sarnaneb mõningate erisustega julgeolekuasutuste poolt ülesannete täitmisele, mis tõttu järgib kavandatud regulatsioon julgeolekuasutuste seaduse regulatsiooni, sh eespool toodud muudatusettepanekuid Kaitseväe tegevusest tulenevate eristustega. Lisaks kaitseväeluure ülesannete täitmisel nähakse ette, et Kaitsevägi võib töödelda Kaitseväe nõusolekuta Kaitseväe julgeoleku alale ja seetõttu kinnipeetud isiku isikandmeid, mis on vajalikud tema isiku tuvastamiseks ning rikkumismenetluse algatamiseks. Kaitseväeluure on osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisest ja korraldamisest, millele ei laiene Euroopa Liidu õigus, seega ei kohaldata kaitseväeluure valdkonnas isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutuste direktiivi. Seoses isikuandmete kaitse seaduse kehtetuks tunnistamisega tuuakse Kaitseväe korralduse seadusesse üle isikuandmete töötlemise senised põhimõtted. Kaitsevägi kogub ja töötleb kaitseväeluure ülesande teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik ülesande täitmiseks. Kasutada võib ainult ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul tuleb kasutada sellist, mis isiku põhiõigusi seoses kaitseväeluure ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga. Eelnõuga sätestatakse Kaitseväe tegevuse põhimõtted kaitseväeluure teostamisel, mis sisaldaksid sõnaselgelt ka asutuse kohustusi andmesubjekti õiguste igakülgseks tagamiseks. Eelnõuga lisatavad tegevuse põhimõtted on järgmised:  teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või koormata isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga;  teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; 40  teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks ja kooskõlas tegevuse eesmärgiga;  teavet töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Sarnased põhimõtted tulenevad ka isikuandmete kaitse üldmäärusest ja vastavad mh kehtiva isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule. Kaitseväe korralduse seadusesse lisatakse § 4110, milles sätestatakse:  Kaitseväe poolt kaitseväeluure ülesande täitmisel töödeldava teabe liigid;  teabe töötlemiseks õigustatud isikud;  Kaitseväe ülesannete täitmiseks vajalikud ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piirangud ja selle alused ning  erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. Kaitseväe peamine eesmärk on tagada riigi sõjaline kaitse ja selle ettevalmistamine. Kaitseväeluure kaudu kogutakse ja töödeldakse selleks mitmesugust teavet (nt teave võimaliku vastas õhusõidukite liikumis kohta, väeüksuste paiknemine jms). Seejuures kogutakse teavet ka isikute kohta. (Kaitseväe korralduse seadus § 36). Kuivõrd senine isikuandmete regulatsioon muutub kehtetuks, nähakse lõike 1 ette, et Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed, isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed. Kaitseväeluure ülesande täitmiseks võib isikuandmeid töödelda Kaitsevägi, selleks volitatud asutus (nt teeseldav juriidiline isik) või salajasele koostööle kaasatud isik. Sarnane õigus on ka julgeolekuasutustel. Lisaks sätestatakse andmesubjekti õiguste loetelu, mida Kaitsevägi võib isikuandmete kogumisel ja töötlemisel samas sättes täpsustatud alustel piirata. Nimetatud andmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguse piiramine võib olla vajalik esmalt nende ülesannete täitmisel, mis on riigi sõjalise kaitse ettevalmistamise ja korraldamise eesmärgil. Piiramise eesmärgiks on vältida kaitseväeluurega kohustus, kui teabe väljastamisega võib kaasneda kaitseväeluure käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustamise tagajärjel võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jms kaitseväeluure edasist teostamist kahjustavat teavet. Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande täitmise käigus kogutud teavet töödelda nii Kaitseväe korralduse kui ka muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Selle õiguse sõnaselge sätestamise vajaduse on tinginud julgeolekuasutusele eriseadusega pandud ülesanded, nt välisriigi relvajõudude liikmete riiki lubamisel arvamuse andmine, isikute taustakontroll julgeolekualale sisenemisel. Mõistlik on, et Kaitsevägi saab olemasolevat teavet kasutada, vähendades seeläbi vajadust teavet igakordselt uuesti koguda. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib kaitseväeluure ülesande täitmisel saadud teavet edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks. Sealjuures võib isikuandmeid sisaldavat teavet edastada ka andmesubjekti nõusolekuta. Teabevahetamine aitab kaasa ohu ennetamisele nii Eestis kui ka mujal, kuid kus ta või mõjutada ka olukorda Eestis. Näiteks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel saadud teabe vahetamine. Sisuliselt ei ole tegemist uue põhimõttelise muudatusega, vaid parema õigusselguse tagamiseks vajaliku ning ka loogilise täiendusega, mis arvestab kaitseväeluure spetsiifikat. Edastatav teave võib hõlmata isikuandmeid. 41 Kaitsevägi võib säilitada nii kogutud teavet nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesande täitmiseks või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. Kaitsevägi võib kaitseväeluure ülesande käigus kogutud teavet kasutada riikliku järelevalve käigus, samuti Kaitseväkke ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning Kaitseväes teenistuse või töötamise ajal. Kui teavet kasutatakse riikliku järelevalve raames, rakendatakse sellisele tegevusele isikuandmete kaitse üldmäärust. Eelnõu § 29 punkt 3. Kaitseväele sätestatakse volitus kontrollida kinni peetud isiku isikusamasust ja töödelda vastavaid isikuandmeid. § 30. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu § 30 punktid 1, 3–11, 14 ja 15. Kaitseväe peamiseks ülesandeks on riigi sõjalise kaitse ettevalmistamine ja selle korraldamine. Vastav tegevus on riigi ainupädevuses ning sellele ei laiene Euroopa Liidu õigus. Eesti sõjaline kaitse on korraldatud Eesti kodanike kaitseväekohustuse kaudu. Kaitseväekohustuse toimimiseks on vajalik ka isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete (nt terviseandmed, teave usulise kuuluvuse kohta). töötlemine. Mistahes isikuandmete töötlemine on vajalik isikule sobivate teenistustingimuste loomiseks ja teenistuskäigu toetamiseks. Kuivõrd isikuandmete kaitse seadus tunnistatakse kehtetuks on vajalik kaitseväekohustuse ning kaitseväe ja asendusteenistuse korraldamisega seotud isikuandmete töötlemise põhimõtted esitada eriseaduses. Sätete juures on lähtutud isikuandmete töötlemise ja piiramise osas senistest põhimõtetest. Isikuandmete kaitse ja seeläbi isiku kaitse ning isiku õigus olla teadlik tema kohta riigi poolt kogutavast teabest on üldine põhiõigus. Näiteks põhiseaduse § 44 sätestab, et igaühel on õigus saada informatsiooni avaliku võimu tegevuse kohta. Lisaks on isikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Lähtuvalt sellest nähakse eelnõuga ette kaitseväekohustuse täitmise, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisega seotud tegevustes isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemise ning andmesubjekti põhivabaduste ja –õiguste piirangud. Kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmise või täitmise tagamisega seotud ametiasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma järgmistest põhimõtetest:  teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või koormata isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga;  teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi;  teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik ülesande täitmiseks ja kooskõlas tegevuse eesmärgiga;  teavet töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.  42 Sarnased põhimõtted tulenevad ka isikuandmete kaitse üldmäärusest ja vastavad mh kehtiva isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule. Kaitseväeteenistuse seaduses alusel võivad erinevaid isikandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmisel töödelda Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, Kaitseväe arstlik komisjon ja Kaitseministeeriumi arstlik vaiekomisjon (edaspidi koos kaitseväekohustust korraldav asutus). Eelnõuga lisatakse kaitseväeteenistuse seadusesse:  kaitseväekohustust korraldava asutuse ülesande täitmisel töödeldava teabe liigid;  teabe töötlemiseks õigustatud isikud;  kaitseväekohustust korraldava asutuse ülesannete täitmiseks vajalikud ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piirangud ja selle alused ning  erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. Kaitseväekohustust korraldav asutus võib teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi, sealhulgas: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; (nt võib piirata keelduda teabe väljastamiseks kui teave võib seada ohtu kavandatava mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise); 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid, ning teavet, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; (näiteks võib piirata õigust saada teada, millist teavet edastati välisriigile seoses isiku sooviga saada väljaõpet välisriigis või osaleda rahvusvahelises sõjalises õperatsioonis või asuda tööle rahvusvahelise organisatsiooni juurde); 3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest; 4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; (nt võib piirata isiku õigust saada teada isikuandmetest, mida on kogutud seoses võimaliku distsiplinaarsüüteo kohta) 5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; (nt ei saa kaitseväekohustuslane nõuda tema andmete töötlemise lõpetamist) 6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;(nt ei saa isik nõuda terviseandmete ülekandmist) 7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (nt või piirata juhul kui selle tagajärjel võib teatavaks saada või ohtu sattuda riigisaladusega kaitstav teave või teist isikud puudutav tundlik teave). Teenistusalased tagatised laienevad ka perekonnaliikmetele, kes ei pruugi ise olla taotlejad (nt alaealised lapsed), seetõttu on vajalik Kaitseväe õigus töödelda ka nende isikute isikuandmeid. Eelnõu § 30 punkt 2. Täpsustatakse kaitseväekohustuslaste registri eesmärki. Muudatuse kohaselt võib kaitseväekohustuslaste registris olevat teavet kasutada ka tegevteenistusse asuda sooviva isiku kaitseväeteenistusse (tegevteenistusse) asumise nõuetele vastavuse kontrolliks. Sellega säästetakse oluliselt tegevteenistusse võtmise aega, kuivõrd ajakohase teabe olemasolu korral ei ole vajadust suunata isikut täiendavasse kontrolli. Näiteks kui isik soovi pärast kaheaastast pausi tegevteenistusse naasta ei pruugi tema tervislikud andmed olla aegunud ja seetõttu ei ole tarvilik isiku suunamine arstlikku komisjoni. Teisena võimaldab muudatus Kaitseressursside Ametil tuvastada vabadele tegevväelaste ametikohtade nõuetele vastavaid reservis olevaid isikuid ja neile teha pakkumusi tegevteenistusse asumiseks. Isikul on õigus tutvuda kaitseväekohustuslaste registris oleva teda puudutava teabega. 43 Eelnõu § 30 punktid 12 ja 13. Kaitseväele antakse isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise õigus isiku tegevteenistusse võtmise ja tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamisega. Isikuandmete töötlemine on vajalik hindamaks isiku vastavus esitatavatel nõuetele ja tegevteenistusse võtmise või ametikohale nimetamise piirangute puudumist. Kaitseväeteenistuse seaduse § 83 lõike 2 kohaselt toimub tegevteenistusse võtmine üldjuhul Kaitseressursside Ameti kaudu, mistõttu nähakse ka ametile õigus töödelda tegevteenistusse asuda soovivate isikute andmeid. Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kuhu isik asub vabatahtlikult, mistõttu laieneb rahuaja ametikohal oleva tegevväelase isikandmete kaitse üldmäärus. Isikuandmete kaitse üldmääruuse rakendamisel võid isik õigust piirata samal määral mis Euroopa Liidu õigusest välja jäävate valdkondade osas. Eelnõuga kavandatud piirangud vastavad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatule ning on artikli 23 lõike 1 alusel liikmesriigi seadusandliku meetme läbi kohaldatavad ka riigikaitselisele tegevusele sellises valdkonnas, mis võib kuuluda liidu õiguse kohaldamisalasse, kuid piirangu kohaldamise vajadus vastab riigi riigikaitse või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgile (nt võib piirangu kohaldamise vajadus ilmneda teenistusalastes küsimustes, taustakontrolli tegemisel jne). Eelnõu § 30 punktid 16 ja 17. Sätestatakse õigus töödelda vaidemenetluse ja väärteomenetluse käigus isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Vaidemenetlusele kohalduvad haldusmenetluse sätted kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate erisustega, Kuivõrd kaitseväeteenistuse korraldamisele (v.a tegevteenistus) ei kohaldu Euroopa Liidu õigus on vaidemenetlust puudutavad isikuandmete töötlemise sätted toodud kaitseväeteenistuse seaduses. Sama põhimõte kehtib väärteomenetluse korral. § 31. Karistusregistri seaduse muutmine Eelnõu § 31 punkt 1. Esimese punktiga ühildatakse karistusregistri seaduse (KarRS) sõnastus isikuandmete kaitse üldmääruse sõnastusega: väljend „delikaatsed isikuandmed“ asendatakse „eriliiki isikuandmetega“. Eelnõu § 31 punktid 2 ja 5. Muudatused on seotud politsei ja piirivalve seaduse muudatustega, täpsemalt taustakontrolli regulatsiooni lisamisega. Muudatuse tegemise vajadus tuleneb politsei ja piirivalveseaduse § 759 lõikes 1 tehtavast muudatusest, mis sätestab taustakontrolli tegemise aluseid. Muudatus on vajalik selleks, et taustakontroll saaks olla piisvalt tõhus. Eelnõu § 31 punkt 3. Eelnõuga plaanitava KarRS § 15 lõike 1 muudatuse eesmärk on viia karistusandmete töötlemise regulatsioon kooskõlla EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikliga 10, mis reguleerib süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist. Nimetatud artikli kohaselt töödeldakse süüteoasjades süüdimõistmise kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks asjakohased kaitsemeetmed. Seega tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse alusel karistusandmete töötlemise puhul tagada, et nimetatud isikuandmete töötlemise alused oleksid konkreetselt liikmesriigi õiguses reguleeritud ning oleksid sätestatud ka asjakohased kaitsemeetmed isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Üldmääruse artikliga 10 on vastuolus KarRS-i regulatsioon, mis võimaldab teha avalikkuse poolt ilma aluse või eesmärgita karistusregistrisse päringuid. Kehtiva karistusregistri seaduse kohaselt väljastatakse registri andmed § 15 lõikes 2 nimetatud päringu alusel. Seega on kehtiv 44 KarRS-i regulatsioon vastuolus üldmääruse artikliga 10, kuna päringuid võib teha ka ilma põhjuseta. Muudatuse kohaselt võib karistusregistrist jätkuvalt saada õiguslikku alust või eesmärki näitamata andmeid iseenda või juriidilise isiku kohta (juriidilisel isikul ei ole isikuandmeid üldmääruse tähenduses). Teise inimese kohta andmete küsimisel tuleb kinnitada andmete küsimise õiguslikku alust või eesmärki. Kooskõlas üldmääruse artikli 6 lõikega 1 on õiguslikuks aluseks andmesubjekti nõusolek, mis hõlmab ka isiku volituse alusel (KarRS § 16 lg 2) andmete pärimist, seadusest tuleneva kohustuse täitmine, samuti avalikes huvides täidetavast ülesandest või võimuvolituse täitmisest tulenev vajadus. Legitiimseks eesmärgiks on andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmisest tulenev vajadus, andmesubjekti või muu inimese eluliste huvide kaitsmise vajadus, samuti muu legitiimne huvi, mis kaalub üles andmesubjekti isikuandmete kaitse eesmärgi. Kooskõlas üldmääruse artikliga 85 on legitiimseks aluseks ka ajakirjandus- ja informatsioonivabaduse teostamine. Nimetatud aluseid ja eesmärke ei loetleta KarRS-is, vaid need tulenevad vahetult üldmäärusest ja IKS-is sätestatud täpsustustest. Samuti ei kontrolli ega hinda registripidaja üldjuhul õigusliku aluse või eesmärgi tõesust. Ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 esitati karistusregistri vahendusel 3 637 136 päringut, neist 1,16% füüsiliste isikute ning ülejäänud ametiülesandeid täitvate ametiisikute poolt. Füüsilised isikud teevad päringuid eelkõige avaliku e-toimiku kaudu ning pisut vähem otse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vahendusel. Kuna karistusregistri vahendusel päringu tegemisel ei ole vaja päringu eesmärki täpsustada, siis ei ole teada, mis eesmärgil eraisikud karistusregistri vahendusel päringuid teevad, võib oletada, et enamasti enda kohta, kuid kindlasti ei käi see kõigi päringute kohta. Tabel 1: Karistusregistri vahendusel tehtud päringud ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 INFOSÜSTEEM JÄRELPÄRIJA PÄRINGUID Karistusregister Ametnik 1 771 337 Relvaregister Ametnik 1 394 966 Maanteeamet Ametnik 312 547 ÜTRIS (Ühistranspordi infosüsteem) Ametnik 58 052 TETRIS (Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse infosüsteem) Ametnik 41 002 eRHR (E-riigihangete infosüsteem) Ametnik 8 885 SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Ametnik 7 878 UUSIS (Kodakondsus- ja migratsioonibüroo infosüsteem) Ametnik 94 TAKIS (Tarbijakaitseameti infosüsteem) Ametnik 7 AET (Avalik e-toimik) Füüsiline isik 26 830 Karistusregister Füüsiline isik 15 538 Kokku: 3 637 136 Karistusregistrist andmete väljastamisel on lisaks õigusliku aluse või eesmärgi kinnitamise nõudele ette nähtud tasu maksmise kord, mis on samuti kaitsemeede andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Samas ei välista tasu maksmine põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse ning on eelkõige mõeldud põhjendamata päringute hulga vähendamiseks, kuna tasu maksmine võib panna hoiduma päringute tegemisest. 45 Eelnõu § 31 punkt 4. Eelnõuga tehtav muudatus KarRS § 15 lõikes 2 on seotud muudatusega, mille kohaselt sätestatakse KarRS § 15 lõikes 1 alused, millal isikul on õigus registrist andmeid saada. Sellest tulenevalt täiendatakse KarRS § 15 lõiget 2 punktiga 11 selliselt, et päringus tuleb kinnitada ka § 15 lõikes 1 nimetatud päringu tegemise õiguslikku alust või eesmärki. Registripidaja ei kontrolli üldjuhul esitatud andmete tõesust. Eelnõu § 31 punkt 6. Eelnõuga KarRS §-s 21 tehtavate muudatuste puhul asendatakse viide isikuandmete kaitse seaduse eelnõu paragrahvile, mis reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringu ja riikliku statistika vajadusteks. § 32. Karistusseadustiku muutmine Eelnõu § 32 punkt 1 ja 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub suures osas sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Sellele lisatakse samuti enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise andmed, et säilitada varasem kord. Eelnõu § 32 punkt 3. KarS § 279 täiendatakse haldusjärelevalve sõnaga. KarS § 279 reguleerib hetkel ainult riikliku järelevalve teostamise takistamist. Samas on oluline, et menetlust saaks alustada ka nende isikute vastu, kes takistavad haldusjärelevalve menetluse läbiviimist. Seetõttu täiendatakse sätet haldusjärelevalve sõnaga. § 33. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 33. Müügipileti registreerimine ja säilitamine pole ilmtingimata vajalik. Lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest, mille järgi peab isikuandmete töötlemisel, sealhulgas säilitamisel, sätestama alati ka töötlemise eesmärgi ja säilitamise tähtaja, on mõistlik müügipileti püsival andmekandjal säilitamist nõudvast sättest loobuda. Lisaks tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 5, mille kohaselt kehtestab müügipileti hinna valla- või linna volikogu. Tegu on dubleeriva normiga, sest sama küsimust reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Selleks, et võimaldada paindlikkust müügipileti hinna reguleerimisel, tuleb kaubandustegevuse seaduse § 18 lõige 5 tunnistada kehtetuks. § 34. Keeleseaduse muutmine Eelnõu § 34. Seaduses sätestatakse, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (§ 27 lõige 5). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete kohta tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. 46 Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 27 lõiked 7 ja 8). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 8 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 27 lõige 9). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. § 35. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Eelnõu § 35 punkt 1. Keskkonnainspektsiooni andmekogude eesmärke korrastatakse ja täiendatakse. Analüüsi eesmärgid on nimetatud keskkonnajärelevalve seaduse § 8 lõikes 2, mistõttu ei ole neid siin vaja korrata. Punktis 2 nimetatud haldusmenetluse andmete kogumise alguse aega muudetakse, et viia see kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega. Eelnõu § 35 punkt 2. Andmekategooriaid täiendatakse vastavalt tegelikule vajadusele. Eelnõu § 35 punktid 3 ja 4. Lisaks eesmärgi all mainitud kuupäeva muutmisele tuleb muuta ka andmekategooriate kuupäevi, et viia need kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega. § 36. Keskkonnaregistri seaduse muutmine Eelnõu § 36. Kehtetuks tunnistatav säte reguleerib isikuandmete ristkasutust, sätestades selleks nõuded. Isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus, keskkonnaregistri seadusega ei ole lubatud regulatsiooni dubleerimine, erandite kehtestamine ei ole vajalik. § 37. Keskkonnatasude seaduse muutmine Eelnõu § 37 punkt 1. Sättes täpsustatakse, mis eesmärgil toimub andmete edastamine. MKS sätestab konkreetsed maksuhalduri ülesanded, mistõttu ei ole neid KeTS-is ükshaaval vaja loetleda, piisab üldisest viitamisest „maksuhalduri ülesannetele“. Eelnõu § 37 punkt 2. Sätte sõnastust täpsustatakse, kuna avaldatakse ainult keskkonnatasude statistika, mitte andmeid iga üksiku keskkonnakasutaja deklareeritud tasu kohta. § 38. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 38 punkt 1. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) sisesed viited §-le 220 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav paragrahv ise tunnistatakse kehtetuks. 47 Eelnõu § 38 punkt 2. KindlTS § 181 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 181 lõige 2 reguleerib olukorda, kus kindlustusmaaklerile kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud maaklerilepingu tüüptingimustes. § 181 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu. Sellise regulatsiooni säilitamisel oleks isikuandmete kaitse üldmääruse seisukohast mitu probleemi. Esiteks annab isikuandmete kaitse üldmäärus kindlustusmaaklerile artiklis 6 mitmed erinevad alused, millal isikuandmeid töödelda, näiteks nõusoleku, lepinguliste suhete, juriidilise kohustuse või õigustatud huvi alusel. Õiguslikud alused on võrdsed ja ühte ei saa eelistada teisele. Seetõttu on lepingulises suhtes (ka lepingueelsed läbirääkimised) eraldi nõusoleku võtmine ebakorrektne. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei ole vajalik, kui andmesubjektiga on samade andmete töötlemiseks sõlmitud või plaanitud sõlmida leping. Kui isikuandmete töötlemine väljub tavapärasest raamist, mis on lepingus ette nähtud, siis on nende andmete töötlemiseks õigustatud nõusoleku küsimine. Tulenevalt erandlikust olukorrast, mis ei ole lepingus ette nähtud, peaks ka nõusoleku sisu iga kord erinema. Seetõttu ei ole korrektne, kui nõusolek võetakse tüüptingimustega. See tähendaks olukorda, kus isik annaks nõusoleku igaks juhuks ette ära juba lepingut sõlmides. Samas olukord isikuandmete töötlemiseks nõusoleku alusel ei pruugi kunagi ette tulla. Selline regulatsioon ei vasta aga nõusolekule esitatavatele nõuetele isikuandmete kaitse üldmääruses, mis muu hulgas nõuab konkreetsust ja teadlikkust andmete töötlemise kohta (st andmekategooriaid, isikute ringi, tähtaegasid ja muid tingimusi). Lisaks on problemaatiline, et nõusolek on igal ajal tagasivõetav. KindlTS § 217 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 217 lõige 2 reguleerib olukorda, kus kindlustusandjale kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud lepingu tüüptingimustes. § 217 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu. KindlTS § 219 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see kordab uue IKS sõnastust, kus krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ei ole lubatud andmeid kolmandatele isikutele edastada, kui rikkumisest on möödas rohkem kui 5 aastat. KindlTS § 220 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldmääruse art 5 lõike 1 punkt e sätestab ühe isikuandmete töötlemise alusprintsiibina, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Tegemist on otsekohalduva sättega, millest peavad kõik andmetöötlejad oma töös lähtuma. Seega tuleb igal üksikul juhul lähtuda konkreetsest andmetöötluseesmärgist ja sellest, millisel õiguslikul alusel andmeid töödeldakse. Kehtiva § 220 probleemiks on eelkõige selle sõnastus. Sätte algne mõte oli see, et säilitustähtaeg on seotud andmete töötlemisega üksnes lepingu täitmiseks. Lisaks on aga võimalik, et andmeid töödeldakse veel teistelgi õiguslikel alustel (nt seadusest tuleneva kohustuse täitmine või isiku nõusolekul) ja sellisel juhul ei ole nende säilitustähtaegade sidumine aegumistähtaegadega asjakohane. Senine sõnastus võimaldab tõlgendada, et ka muul õiguslikul alusel pole justkui võimalik andmeid säilitada. Tulenevalt viidatud otsekohalduvast määrusest ning sättega kaasnevatest võimalikest tõlgendusprobleemidest on säte kehtetuks tunnistatud. Eelnõu § 38 punkt 3. KindlTS § 218 muudetakse. Luuakse uus seaduslik alus kindlustusvõtjaga seotud isikute isikuandmete töötlemiseks. Näiteks on selliste isikuandmete töötlemine vajalik teatud liiki kindlustuslepingu sõlmimiseks, kus tuleb arvestada kindlustatava pereliikmetega. Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab aluse andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Samas puudub alus töödelda näiteks kindlustatu lähedaste andmeid, kes ei ole lepingu pooleks. Lisaks säilitatakse alused, kus isikuandmeid on lubatud töödelda andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu 48 täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, või tagasinõuete esitamiseks. Lisaks sätestatakse alus, et (liht)isikuandmeid võib automatiseeritult töödelda, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus hinnata kindlustusriski kindlustuslepingu sõlmimiseks. KindlTS § 218 lõikes 2 sätestatakse alused terviseandmete töötlemiseks. Isikuandmete eriliikide töötlemise alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 9. Artikkel 9 on erinorm artikli 6 suhtes. See tähendab, et kindlustusandjal ei ole võimalik kohaldada tavapärast lepingulise töötlemise alust, et andmesubjekti puudutavaid terviseandmeid töödelda. Seega on oluline välja tuua üldmääruse alus, mis sellise erandi tegemist lubab. Konkreetselt praegu kehtiva erandi puhul on olnud õiguslikuks aluseks eelkõige olulise avaliku huvi alus ehk direktiivi 95/46/EL art 8 lõige 4, mis vastab üldmääruse art 9 lõike 2 punktile g. Kui tegu on kindlustusandja kohustusega kindlustusleping sõlmida, siis peab tal olema ka võimlaus vastavaid andmeid töödelda. Terviseandmete töötlemiseks on kindlustusvaldkonnas käsitletav isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 2 punkt c, kus on vaja kaitsta andmesubjekti elulisi huve ja ta ei ole võimeline ise nõusolekut andma. Oluline avalik huvi on kiire tervisekahjustuse tõttu tekkinud kulude hüvitamine kahjustatud isikule (teatud juhtudel nt töövõimetuse hüvitised, aga ka toitjakaotuse hüvitis). Samuti on teatud tervisekahjustuste puhul ülioluline kohene rehabilitatsiooni alustamine (nt seljaaju traumad). Sellisel juhul on kiire väljamaksmine eelduseks ning seda saab vaadelda kui riikliku sotsiaalkaitsesüsteemi osa riiklikust süsteemist (nt liikluskindlustus, aga ka tavaline õnnetusjuhtumi kindlustus/tervisekindlustus). Samuti on oluline, et kindlustusandjad saavad selle sätte alusel töödelda üksnes teatud eriliiki andmeid ning üksnes selgelt piiritletud eesmärgil, mis tagab, et tegemist on saavutatavat eesmärki arvestades proportsionaalse sättega. Lisaks on oluline, et kindlustustegevus on üksikasjalikult reguleeritud ja tegevusloaga tegevus (riik annab tegevusloa). Eesti õiguses (nt kindlustustegevuse seadus, võlaõigusseadus, liikluskindlustuse seadus) on sätestatud kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate, samuti kindlustatud isiku, soodustatud isiku ja kolmandate isikute (nt kannatanud) õigused ja kohustused. Kindlustustegevuse üksikasjalik regulatsioon, tegevusloa alusel tegutsemine ning andmete töötlemisõiguse piiramine üksnes konkreetsete juhtudega on käsitletavad kui sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Teiseks luuakse alus, kus KindlTS § 218 lõige 2 töödelda eriliiki isikuandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm. Mis puudutab surnu andmete töötlemist, siis üldmäärus seda ei reguleeri ning põhjenduspunkti 27 kohaselt võivad liikmesriigid seda küsimust ise reguleerida. Seega on tegu riigisisese küsimusega. Sellele viitab ka üldseaduse eelnõu § 14 lõige 1, mis sätestab analoogselt tänase IKS-iga, et surnu andmete töötlemine on lisaks pärija nõusolekule lubatud siis, kui selleks ei ole nõusolekut vaja (ehk sisuliselt, kui eriseaduses on vastav erand). Mis puudutab tagasinõuete esitamiseks andmete töötlemist, siis siin võib alternatiivse õigusliku alusena näha üldmääruse art 9 lõike 2 punkti f, mis sätestab, et eriliiki andmete töötlemine on lubatud, kui see vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Seda lähenemist toetab ka üldmääruse põhjenduspunkt 52, mis sätestab muu hulgas, et erand peaks võimaldama eriliiki andmete töötlemist ka siis, kui see on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks sõltumata sellest, kas see toimub kohtumenetluse, haldusmenetluse või kohtuvälise menetluse raames. KindlTS § 218 täiendatakse lõikega 3. Üldmääruse tähenduses ei ole süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavad andmed eriliiki isikuandmed ning seega on normitehniliselt 49 korrektsem reguleerida nende andmete töötlemist eraldi lõikes. Tegemist on praegu kehtiva sättega, mis lisatakse uude lõikesse. Kehtiva IKS § 4 lõike 2 punkt 8 kohaselt on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Üldmääruse alusel ei ole aga tegemist delikaatsete isikuandmetega, seega rakendub nende töötlemiseks üldmääruse art 6. Eelnõu § 38 punkt 4. KindlTS § 219 lõiget 1 ja 2 täiendatakse nii, et andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamise kohustus ei kohaldu juhul, kui eriseaduses on nende andmete osas sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on KindlTS § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõnealustes sätetes toodud isikuandmete töötlemise eesmärkidel. Seega muudetakse sätte sõnastust nii, et ära on toodud konkreetsed andmegrupid koos töötluseesmärgiga. Säte on vajalik selleks, et vältida tõlgendust, et nimetatud sätte alusel on õigus küsida nt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Kuigi vastupidine tõlgendus on ka kehtiva normi sõnastuse kohaselt meelevaldne, on õigusselguse huvides peetud vajalikuks sätet täiendada. KindlTS § 219 lõikes 2 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele viitega eriliiki isikuandmetele, sest isikuandmete kaitse üldmääruses on vastav termin muudetud. Eelnõu § 38 punkt 5 ja 6. Seadust täiendatakse viitega uue IKSi §-le 10, kus on sätestatud õigus töödelda võlasuhte rikkumise andmeid, et hinnata isiku krediidivõimelisust. Eelnõu § 38 punkt 7. Saladuses hoidmise kohustuse näol tegemist täiendava asjakohase meetmega andmesubjekti põhiõiguste kaitseks, mis tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kehtestada, kui andmete töötlemine põhineb GDPR art 9 lg 2 punktil g (nagu osad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted) või art 6 lg 1 punktidel c ja e (millel samuti tuginevad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted). Ka juriidiliste isikutega seonduvalt on asjakohane, et kindlustuse kui usaldusel põhineva suhte puhul oleks saladuses hoidmise kohustus sätestatud seaduse tasandil. Sätte puudumine on praktikas kaasa toonud eraldi konfidentsiaalsuslepingute sõlmimise. Kindlustusandjale saavad lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses teatavaks asjaolud, mille saladuses hoidmiseks on klientidel õigustatud huvi ning mis kuuluvad kliendi tootmis- või ärisaladuste alla. Vastav kohustus oli sätestatud kuni 06.07.2015 kehtinud KindlTS § 142 lõikes 1012. § 39. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Eelnõu § 39 punktid 1 ja 2. Esimese muudatusega täpsustatakse kinnistusraamatu eesmärki. Eesmärgi täpsustamine on vajalik, et tagada kinnistusraamatus olevate isikuandmete eesmärgipärane kasutamine. Eelnõu § 39 punkt 3. Muudatusega võetakse välja lause, mis reguleerib kinnistusraamatu otsingukriteeriumite kasutamist. Seaduse tasemel pole otstarbekas otsingukriteeriume nii detailselt nimetada ja reguleerida. Säte on jäänud pigem paberregistri ajastusse ja pole täna enam ajakohane. Seoses kohtulike registrite kantseleide sulgemisega kadus ära võimalus isikutel koha peal käia tasuta tutvumas kinnistusraamatu andmetega. Kinnisasja omanikul ning tema seadusjärgsel esindajal või eestkostjal peab olema võimalus tasuta tutvuda temale või tema esindatavale/eestkostetavale kuuluva kinnisasja andmetega, mistõttu luuakse kinnistusraamatu 50 päringusüsteemi kinnisasja omanikule, tema seadusjärgsele esindajale ja eestkostjale tasuta andmetega tutvumise lahendus. § 40. Kodakondsuse seaduse muutmine Eelnõu § 40 punktid 1–3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid on välja toodud kodakondsuse seaduse (KodS) sõnastuses ja nendeks on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. KodS-s on sätestatud Eesti kodakondsuse omandamise ja saamise alused. Oluline on teha vahet sünniga kodakondsuse omandanud isikute ja nende vahel, kes on saanud Eesti kodakondsuse muul alusel, sh naturalisatsiooni korras. Isikuandmete töötlemist ei toimu sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikute suhtes. Andmete töötlemine hõlmab Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikuid ning andmeid töödeldakse kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks ja arvestuse pidamiseks nii isikute kui nende esitatud taotluste üle. Eesti kodakondsusega seotud menetlused algavad isiku tuvastamise toiminguga, isikuandmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks tehakse päring rahvastikuregistrisse. Menetlustes ei nõuta isikult selliste dokumentide ja andmete esitamist, mis on kättesaadavad riigi muudest andmekogudest. Pärast kodakondsuse suhtes tehtud otsust saadetakse kodakondsuse menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmed rahvastikuregistrisse. Andmete töötlemist täpsemalt reguleerivad sätted on kehtestatud KodS-s ning siseministri määruses, millede kohaselt töödeldakse andmeid kõigi isikute suhtes, kes taotlevad Eesti kodakondsuse saamist, taastamist või sellest vabastamist ning ka nende isikute suhtes, kelle suhtes algatatakse kodakondsuse menetlus riigi initsiatiivil. Nii nt isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ja omandanud pärast seda ka muu riigi kodakondsuse, kohaldatakse KodS § 29, mille kohaselt loeb PPA isiku Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on PPA, on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Sihtrühma moodustavad need isikud, kes on taotlenud või saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, ning isikud, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse kas enda taotluse alusel või riigipoolse tegevuse tulemusena. KodS §-s 23, mis sätestab eriliiki isikuandmete töötlemise õiguse, on sõnaselgelt välja toodud, milliseid eriliiki isikuandmeid antud seaduse aluselt töödeldakse. Eriliiki isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb kodakondsuse seaduse §-st 35, mis näeb ette terviseseisundit näitavate tõendite esitamise kohustuse ning sellel alusel vajalike menetlustoimingute tegemise. Andmekaitse üldmäärus toob terviseandmete osas väga laia määratluse: Tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud füüsilisele isikule 51 tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (1); numbrit, tähist või eritunnust, mis on füüsilisele isikule määratud tema kordumatuks tuvastamiseks tervishoiuga seotud eesmärkidel; teavet, mis on saadud mingi kehaosa või kehast pärineva aine, sealhulgas geneetiliste andmete ja bioloogiliste proovide kontrollimise või uurimise tulemusena; ja teavet teave näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta sõltumata sellest, kas andmete allikaks on näiteks arst või muu tervishoiutöötaja, haigla, meditsiiniseade või in vitro diagnostika. Seetõttu on KodS-i õigusselguse eesmärgil täiendatud terviseandmete töötlemise õigusega. Terviseandmeid töödeldakse ainult sellel eesmärgil, et tuvastada, kas esineb aluseid, mis põhjusel isik võib olla osaliselt vabastatud eksami tegemisest. Terviseandmete töötlemine seisneb seega andmesubjekti poolt esitatud arstitõendi kontrollimises. Arstitõendil esitatud andmed võivad olla ka üldised, see tähendab, et eriliiki isikuandmeid ei pruugitagi töödelda. Eelnõu § 40 punkt 4. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse. Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eksamite ja tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Põhimääruses on õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Täiendavalt selgitatakse andmekogu pidamise eesmärki. Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isikute õiguste ja kohustuste ulatus, samuti seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja millistel tingimustel ta oma kodanikeks peab. Samas on Euroopa Liidus iga liikmesriigi kodakondsuspoliitikal märkimisväärne mõju teistele riikidele. Liikmesriigi kodanik on Euroopa Liidu kodanik – ta võib valida elukohaks mis tahes liikmesriigi. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, siis on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seega on kodakondsuspoliitikal oluline roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ning laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Isiku identiteedi komponendid määratakse esmakordse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluse käigus ja isiku identiteet luuakse tervikuna. Korduva kodakondsus- ja migratsioonimenetluse käigus isiku identiteedi andmeid uuendatakse, säilitades ka varasemad andmed. Üheks isiku identiteedi komponendiks on kodakondsused – Eesti kodakondsuse määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveamet, välisriigi kodakondsuse andmetena võetakse aluseks välisriigi isikut tõendavasse dokumenti või muusse dokumenti kantud kodakondsus, dokumendi puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav kodakondsus. Andmete üle peab arvestust Politsei- ja Piirivalveamet. Muudatusena sätestatakse seaduses, et eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. 52 Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Kodakondsuse seaduse alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse KodS-i menetluses taotlejatelt isikuandmeid, sh isikuandmete eriliike (terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid). Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. § 41. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Eelnõu § 41 punkt 1. Kohtuekspertiisiseadus (KES) täiendatakse paragrahvidega 41 ja 42, mille eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid ning luua õiguslik alus andmete töötlemiseks. Arvestades, et uuringuid ja ekspertiise tehakse erinevates valdkondades, võib teatud juhtudel olla vajalik eriliiki isikuandmete töötlemine, näiteks kohtupsühhiaatrilise, DNA- või sõrmejäljeekspertiisi korral. Siinkohal on oluline märkida, et KES reguleerib kahte tüüpi ekspertiiside ja uuringute tegemist: tsiviil- kui halduskohtumenetluses, kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses määratud ekspertiisid (nn menetlusasjaga seotud ekspertiisid ja uuringud) kui ka väljaspool menetlust teostatavad tasulised uuringud. Lisaks on KES-is eristatud riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavad ekspertiisid ja uuringud kui ka riiklikult tunnustatud eksperdi poolt tehtavad ekspertiisid ja uuringud. Sõltuvalt sellest, kas andmeid töötleb riiklik ekspertiisiasutus või riiklikult tunnustatud ekspert ning kas töötlemine toimub menetlusasjaga seoses või mitte, erineb isikuandmete töötlemisele kohaldatav õigusraamistik. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate menetlusasjaga mitteseotud uuringute tegemisel ei toimi riiklik ekspertiisiasutus õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse 12 lõike 2 tähenduses ning seega kohaldatakse sellele tegevusele andmekaitse üldmääruse reegleid. Riiklikult tunnustatud eksperti ei käsitleta kunagi õiguskaitseasutusena ning kogu tema tegevus on allutatud üldmääruse regulatsioonile, arvestades siiski menetlusseadustikest tulenevaid erisusi. Isikuandmete kaitse seaduse ja andmekaitse üldmääruse kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel määrata vastutav töötleja. Arvestades, et menetlusasjadega seotud uuringute ja ekspertiiside tegemisel kasutatakse erinevaid menetlusandmeid, on oluline sõnastada, et andmetel on kaasvastutavad töötlejad üldmääruse ja IKS-i tähenduses. Sellisel juhul on võimalik tagada, et andmete töötlemisel arvestatakse nii menetleja kui ekspertiisiasutuse või riiklikult tunnustatud eksperdi tegevusest tulenevaid vajadusi. Juhul kui uuringuid ja ekspertiise tehakse menetlusasjades, tuleb andmesubjektide õiguste teostamisel lähtuda menetlusseadustikest, kuivõrd uuring või ekspertiis on üks tõendeid menetluses ning tuleb eeskätt arvestada menetluse huve. Menetlusasjaga mitteseotud uuringute puhul ei ole andmesubjekti õiguste piiramine aga põhjendatud, kuivõrd andmete töötlemine toimub lepingu alusel ning andmesubjektil peab olema võimalus nõuda andmetega tutvumist või andmete kättesaamist. Eelnõu § 41 punkt 2. Kehtiva KES § 91 sätestab kohtuekspertiisi infosüsteemi pidamise korra ning lõikes 4 on sätestatud kohtuekspertiisi infosüsteemi kantavate andmete üldkategooriad. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamiseks sätestada seaduse tasandil, et infosüsteemis töödeldavate andmete täpsem koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Lisaks säilitatakse KES § 91 alusel infosüsteemi kantavate andmete säilitamise tähtaeg määruses, mistõttu viidatakse seaduses, et nimetatud säilitamistähtajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 53 Eelnõu § 41 punktid 3 ja 4. Kehtiva KES § 94 lg 1 ja § 95 lg 1 sätestavad vastavalt riikliku sõrmejälgede ja DNA-registri pidamise eesmärgi, milleks on andmete töötlemine. Andmete töötlemine iseenesest ei saa olla registri pidamise eesmärgiks, mistõttu täiendatakse nimetatud lõikeid, et registrite pidamise eesmärk on andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil. Eelnõu § 41 punkt 5. KES täiendatakse paragrahviga 241, mille eesmärgiks on tagada uuringu või ekspertiisi käigus teatavaks saadud andmete saladuses hoidmise kohustus. Andmete saladuses hoidmine on vajalik nii menetlusandmete kui ka isikuandmete kaitse seisukohalt. Ühtlasi toob saladuses hoidmise kohustuse sätestamine selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele, kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega. § 42. Konkurentsiseaduse muutmine Eelnõu § 42 punktid 1 ja 2. Konkurentsiseaduses tehakse muudatused, mis seonduvad riigiabi ja vähese tähtsusega abi registriga. Lisatakse registri pidamise jaoks määruse kehtestamise volitusnorm ning täpsustatakse registrisse kantavate andmete loeteluRegistri vastutav töötleja määratakse konkurentsiseaduses (§ 49 lg 2¹), aga samas säilib regulatsioon, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruses on volitus registri volitatud töötleja määramiseks. Lisaks sätestatakse andmete kustutamine. Andmete säilitamine 10 aastaks on põhjendatud sellega, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise õigus on Euroopa Komisjonil 10 aastat alates riigiabi andmisest. Pärast seda nõue aegub. § 43. Konsulaarseaduse muutmine Eelnõu § 43. Konsulaarseaduse § 12 muudetakse. Säte sõnastatakse ümber viisil, et seal oleks korrektne volitusnorm andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks. Lõigete sisu on andmekogu pidamise eesmärgi täpsustamine ning vastutava töötleja määramine seaduse tasandil. Muudatusega täpsustatakse konsulaarametniku õigusi isikuandmete töötlemisel konsulaarteenuste ja konsulaarabitoimingute osutamisel. Konsulaarseaduse § 12 lõike 3 punktiga 1 antakse konsulaarametnikule õigus töödelda lisaks tavapärastele isikuandmetele ka biomeetrilisi andmeid. Tegemist on täpsustustega, mis annab normiadressaatidele parema ettekujutuse andmete töötlemisest. Lisaks nähakse ette, et konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse kantavate andmete säilitustähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Muudatus tehakse paindlikkuse tagamiseks. Sama tasandi otsustusõigust on kasutatud ka muudes eriseadustes (nt muinsuskaitseseaduses). § 44. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 44 punkt 1. Korrakaitseseaduse (KorS) § 1 täiendatakse lõikega 11, mis annab viite isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisatava lõike viimane lause viitab isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 23. Sellest artiklist tulenevad alused, mis võimaldavad liikmesriigil sätestada piiranguid andmesubjekti õiguste rakendamisele. KorS on õigusakt, mis piirab 54 andmesubjekti õiguste rakendamise ulatust, näiteks erinevate riikliku järelevalve meetmete rakendamisel. Eelnõu § 44 punkt 2. KorS §-s 13 kustutatakse viide kehtivale IKS-le. Säte. Viide isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisele on lisatud § 1 lõikesse 11. §-s 13 tuuakse sisse isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 rakendamise võimalus. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 ei ole otsekohalduv säte. Selleks et seal sätestatud erandeid rakendada, on vaja vastavad erandid sätestada riigisiseses õiguses. KorS-i luuakse üldalus nende erandite sätestamiseks. Üldalusele tuginedes saab tavapärane riikliku järelevalve teostaja rakendada kaalutlusotsuse alusel andmesubjekti õiguste piiranguid. § 45. Korruptsioonivastane seadus Eelnõu § 45. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 13 lõike 4 kohaselt asutatakse deklaratsioonide register (register) Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimetatud volitusnorm väljendab registri funktsionaalsust, milleks on deklarantide deklaratsioonide elektroonilise esitamise, hoidmise, haldamise, kontrollimise ja avalikustamise võimaldamine. Nimetatud sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „andmete töötlemine“ iseenesest ei saa olla andmete töötlemise eesmärgiks. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole kunagi andmete kogumine iseenesest, vaid eesmärgiks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid töödeldakse. Sellest tulenevalt täiendatakse § 13 lõikega 41, mis väljendab registri pidamise eesmärki (korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks). KVS § 13 lõike 4 alusel asutatud registri vastutavat töötlejat ei ole seaduse tasandil nimetatud. Tulenevalt üldmääruse artikli 5 lõikest 2 vastutab isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamise eest vastutav töötleja, kes ka tõendab nende täitmist. Seega on vastutava töötleja määramine isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamisel keskse tähendusega ning ei saa taanduda vastutava töötleja määramisele registri põhimääruse tasandil. Sellest tulenevalt täiendatakse KVS § 13 lõikega 42, mille kohaselt on registri vastutav töötleja Justiitsministeerium. § 46. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Eelnõu § 46 punkt 1. Kehtivas krediidiandjate ja -vahendajate seaduses on sätestatud: „Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates.“ Muudatusega jäetakse nimetatud sättest välja sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kõnealusel juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Sõnastust „õigusaktis ei ole ettenähtud teisiti“ kasutatakse seetõttu, et andmete säilitamise tähtajad on sätestatud ka mitmes ELi määruses, mistõttu võib olla teatud juhtudel vaja säilitada kõnealuseid andmeid pikema aja jooksul tulenevalt mõnes teises õigusaktis sätestatud kohustuste järgimisest. Eelnõu § 46 punkt 2. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja 55 kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada KAVS § 50 lõiget 6 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 46 punkt 3. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 58 lõike 4 kohaselt on aruande esitaja kohustatud järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente säilitama vähemalt viis aastat. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Lähtuvalt eeltoodust tuleb KAVS § 58 lõikest 4 jätta sõna „vähemalt“ välja. § 47. Krediidiasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 47 punkt 1. Muudatus puudutab krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 3. Pangasaladuse instituut kohaldub nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust klientide suhtes. Kuna kliendi iga finantstehing on seotud isikuandmete ja pangasaladuse töötlemisega, siis peab krediidiasutus tagama, et ka isikuandmete ja pangasaladuse töötlemise tingimused oleksid kliendi iga finantsteenuse lepingu lahutamatuks osaks. Kehtiv lõige 3 sätestab krediidiasutuse õiguse avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel. Kliendi nõusoleku vorminõuded tulenevad mitmest õigusaktist, ka võlaõigusseadusest. See hõlmab kõiki olukordi, kus isikule tehakse ettepanek nõustuda või mitte nõustuda oma isikuandmete teatava kasutamise või avaldamisega. Tavaliselt antakse nõusolek kirjalikult koos käsitsi kirjutatud allkirjaga või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Nõusolek võib olla antud ka vastavas elektroonilises keskkonnas, kuid sellisel viisil antud nõusoleku ebaselguse risk võib osutuda suuremaks ja vajab seetõttu suuremat tähelepanu. Lisaks avardatakse krediidiasutuse õigusi avaldada pangasaladus kolmandale isikule. Kuivõrd pangateenuste osutamine on olemuslikult seotud erinevate kolmandate osapoolte kaasamise vajadusega (maksesüsteemid, korrespondentpangad, sideteenuse osutajad, notarid tagatislepingute sõlmimisel jms), siis seetõttu on pangasaladuse avaldamine neile paratamatu. Eelnõu § 47 punkt 2. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõikes 22 sisalduv viide vanale IKS-le tunnistatakse kehtetuks. § 89 lõige 23 sätestab, et tüüptingimusele, millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse nimetatud paragrahvi lõikes 22 nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata. Kehtiv säte annab krediidiasutusele võimaluse andmekaitset puudutavaid tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Andmesubjekti nõusoleku küsimuse avab isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lõike 1 punkt a, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Andmesubjekti nõusoleku olemusega ei ole seega kooskõlas andmetöötlemiseks antud nõusoleku ühepoolne muutmine. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõige 23 tunnistatakse kehtetuks, kuna isikuandmete kaitse üldmääruse kehtestamisega kaovad ära nimetatud sätte vajalikkuse põhjendused. 56 Eelnõu § 47 punkt 3. Krediidiasutused kasutavad oma eri õigusaktides sätestatud juriidiliste kohustuste või avalikes huvides olevate ülesannete täitmiseks kliendi profiilianalüüside, s.o kliendi riskiprofiilide koostamisel erinevaid mudeleid ja riskiprofiilide hindamise liigitusi. Mudelite ja vastavate liigituste koostamise aluseks on krediidiasutuse strateegia. Liikmesriik võib kehtestada piirangud, mis puudutavad konkreetseid profiilianalüüsil põhinevaid otsuseid, sh vastava otsuse aluseks oleva loogika kohta teabe andmist, kui selline piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne selleks, et tagada avalik julgeolek seda ähvardavate ohtude eest või süütegude või oluliste riskide ennetamine, kui piirang on vajalik liidu või liikmesriigi muu üldise avaliku huvi, eelkõige liidu või liikmesriigi olulise majandus- või finantshuvi olulise eesmärgi kaitseks. Profiilianalüüsi koostamisel kasutatava loogika kirjeldus ei peaks sisaldama konkreetseid hinnatava üksuse kirjeldusi ega riskitegureid. Eelnõu § 47 punkt 4. Krediidiasutustel on laiaulatuslikud kohustused erinevate finants- ning majandusalaste süütegude tõkestamisel. Suur enamus maksetest ja tehingutest tehakse tänapäeval krediidiasutuste vahendusel, mistõttu on ka avalik huvi suunatud sellele, et krediidiasutused oma klientide tausta, nende tehinguid ja makseid kontrolliksid ning teavitaksid kahtlaste tunnuste ilmnedes vastavaid pädevaid asutusi. Sellega tagatakse ka usaldus pangandussektori ja finantssüsteemi vastu tervikuna. Makseteenuste toimimine on üheks riikliku prioriteediga teenuseks, mistõttu on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punkt 1 lugenud makseteenuse elutähtsaks teenuseks. Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatakse makseteenuste osas seaduse alusel üksnes krediidiasutusi. Kuigi kõik krediidiasutused sellise teenuse osutajaks ei kvalifitseeru, on süsteemi kui terviku seisukohalt oluline, et makseandmete kustutamisel ei saaks kahjustada maksesüsteem kui tervik. Teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on põhjendatud üldmääruse artiklis 23 sätestatud piirangu kehtestamine andmekaitse määruse artiklite 15 ja 17-21 kohustuste suhtes. Finantssüsteemi stabiilsuse ja usaldusväärsuse huvides on ka krediidiasutuste poolne riskijuhtimise meetmete ning kohustuslike turvanõuete rakendamine. Riskijuhtimise meetmete rakendamisel on krediidiasutustel vajalik hinnata muuhulgas klientidega seonduvaid riskipositsioone, kauplemisriski positsioone ning tegema kindlaks omavahel seotud klientide rühmad. Turvanõuete täitmisel ning vajalike meetmete rakendamisel on krediidiasutuse huvi suunatud nii krediidiasutuse enda kui ka klientide kaitsele, millega tagatakse pangasaladuse kaitse ning usaldusväärsus finantssüsteemi vastu. Riskijuhtimise ja turvameetmete rakendamise mõju ei ole tänapäeval enam konkreetse krediidiasutuse keskne, vaid see mõju avaldub nii riigi majandusele kui ka sektorile laiemalt, mida on ilmestanud ka viimastel aastakümnetel toimunud suuremad majanduskriisid. Käesolev säte on kehtestatud üldmääruse artikkel 23 lõike punkti 1 (e) alusel, eesmärgiga kaitsta riigi majanduslikke ning finantshuve. Kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud eesmärkidel toimuv andmetöötlus toimub peaasjalikult selliste majanduslike ning finantshuvide kaitseks, tagades finantssüsteemi toimimise ning usalduse selle vastu. Üldmääruse artikkel 23 lõikes 1 sätestatud diskretsiooni rakendamine ei ole absoluutne, mistõttu on krediidiasutustel õigus kohaldada lõigetes 1 ja 2 toodud erandeid üksnes lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel. Selline lähenemine on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2. Kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (a) sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ning lõikes 2 töötlemise eesmärgid, millistel juhtudel on õigus erandit kohaldada. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (b) ja (c) kohaselt nähakse käesoleva sätte lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1 ette piirangud isikuandmete töötlemise eesmärkide ning isikuandmete liikide osas, välistades eriliigilised isikuandmed. Käesolev paragrahv ei anna krediidiasutustele õigust töödelda isikuandmeid ebaseaduslikult, sealhulgas ei ole krediidiasutustel õigus töödelda 57 käesolevas paragrahvis toodud erandi alusel andmeid, mis lõike 1 punktis 1-3 ning lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks ei ole vajalikud. Lõike 3 punktis 5 nähakse krediidiasutustele ette kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud eesmärkidel. Selline nõue on vastavuses üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (d). Viidatud säte ei näe ette absoluutset keeldu krediidiasutustele selliste andmete muul eesmärgil töötlemiseks, küll aga ei saa krediidiasutused selles ulatuses tugineda lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile. Samuti ei anna see krediidiasutustele õigust töödelda andmeid ebaseaduslikult. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (e) nõude täitmiseks on käesoleva paragrahvi kohaldamisala piiratud krediidiasutustega vastutavate töötlejatena. Erandi piiritlemine krediidiasutustega on põhjendatud krediidiasutuste olulise mõju tõttu riigi majandusele ning finantssüsteemile. Krediidiasutused osutavad teenuseid ka paljudele teistele finantsteenuste osutajatele, sealhulgas makseasutustele ning krediidiandjatele ja –vahendajatele. Krediidiasutuste oluline mõju väljendub paratamatult ka suures regulatiivses koormuses nii Euroopa Liidu kui ka riigisisesel tasandil, nähes ette hulgaliselt kohustusi, mis eeldavad isikuandmete töötlemist. Lõike 3 punktis 4 sätestatakse kohustus rakendada asjakohaseid turvameetmeid ning säilitamiskohustuse järgimise nõue. Turvameetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ka ligipääsude piiramist, millega tagatakse muuhulgas lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue töötlemise ulatuse osas. Lõige 3 punkt 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(f). Erandi kohaldumiseks peavad krediidiasutused rakendama asjakohaseid meetmeid klientide õiguste ja vabaduste kaitseks, sealhulgas rakendama asjakohaseid meetmeid neid õiguseid ja vabadusi ähvardavate ohtude vältimiseks. Lõige 3 punkt 3 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(g). Lõike 4 kohaselt teavitab krediidiasutus kliente lõigetes 1 ja 2 toodud piirangust enne andmete töötlema asumist. Krediidiasutus võib teabe esitada ka oma kodulehel olevates tüüptingimustes, kuid see peab klientidele olema arusaadav. Teatud juhtudel, eeskätt süütegude tõkestamise eesmärkidel, võib teavitamine takistada sätestatud piirangu eesmärgi saavutamist, mistõttu võivad krediidiasutused piirduda sellistel juhtudel üksnes piirangu üldisele olemasolule viitamisega. Lõige 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(h). Vastavalt lõikele 5 näeb üldmääruse artikkel 17 lõige 3 ning artikkel 20 lõige 4 ette täiendavad erandid kliendi õiguste piiramisel seoses andmete kustutamise ning andmete ülekandmise õigusega, mis kohalduvad sõltumata käesolevas paragrahvis sätestatust. § 48. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Eelnõu § 48 punkt 1. Kriminaalhooldusseadust (KrHS) täiendatakse paragrahvidega 41 ja 42, mille eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid, luua õiguslik alus andmete töötlemiseks ning näha ette võimalused andmesubjekti õiguste piiramiseks. Kriminaalhoolduse valdkond on reguleeritud nii vangistusseaduses kui ka KrHS-is, mistõttu tuleb otsustada, kas valdkonna reguleerimisel piisab ainult vangistusseaduses sätestatust või on teatud raamistik vajalik ka KrHS-is. Vangistusseadust täiendatakse käesoleva seaduse raames, nähes muuhulgas ette vangla õiguse töödelda isikuandmeid kriminaalhoolduse korraldamiseks. Kriminaalhooldusosakonnad kuuluvad vanglate koosseisu. Siiski on asjakohane näha teatud isikuandmete kaitse regulatsioon ka KrHS-is, kuivõrd kriminaalhoolduse teostamine ja ettevalmistamine on reguleeritud eeskätt KrHS-is, sätestades muuhulgas kriminaalhooldaja 58 tegevuse regulatsiooni ning kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohta käivad reeglid. Õigusselguse huvides on sätestatud, et kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja teostamine kuulub õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldamisalasse ning seega tuleb isikuandmete töötlemisel lähtuda isikuandmete kaitse seaduses õiguskaitseasutuse kohta käivatest sätetest. Õiguskaitseasutuste direktiiv sätestab sarnaselt isikuandmete kaitse üldmäärusele rea andmesubjekti õigusi. Andmesubjektil on õigus saada teada, kas tema andmeid töödeldakse, saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele andmetele, nõuda andmete töötlemise piiramist, andmete parandamist ja andmete kustutamist. Kuivõrd karistuse täitmise valdkonnas, sealhulgas kriminaalhoolduse teostamise puhul võib teatud juhtudel olla vajadus piirata andmesubjekti õiguste rakendamist, näeb õiguskaitseasutuste direktiiv vastava võimaluse ette. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (SE 616) sätestab andmesubjekti õigused mh §-s 22 lg 2 (õigus saada teavet), §-s 23 lg 2 (õigus saada isikuandmeid) ja §-s 44 lg 5 (õigus saada teavet isikuandmetega seotud rikkumisest). Andmesubjekti õiguste piiramisel peab vastav võimalus tulenema seadusest, vältimaks vastutava töötleja liiga ulatuslikku diskretsiooni. Kriminaalhooldusühingu tegevusele kohaldatakse andmekaitse üldmääruse sätteid, kuid teatud juhtudel lubab andmesubjekti õiguste piiramist ka üldmäärus, eelkõige seoses riigi oluliste funktsioonide täitmisega. Seega on antud juhul võimalik andmesubjekti õigusi piirata üldmääruse artikli 23 lõike 1 punkti d kohaselt. Seetõttu sätestatakse isikuandmete piiramise võimalus KrHS §-s 42. Eelnõu 48 punktid 2 ja 4. KrHS täiendatakse paragrahviga 152 ning § 17 täiendatakse lõikega 51, mille eesmärgiks on tagada kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusabilise kohustus hoida saladuses andmed, mis on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine toob selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele, kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise kohustus ei laiene olukordadele, kui seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teavitada kuritegudest või väärtegudest (KrHS § 151). Eelnõu § 48 punkt 3. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 17 lisatav lõige 31 sätestab, milliseid andmeid võib isiku sobivuse hindamisel töödelda. Nimetatud lõike kohaselt tutvutakse sobivuse hindamisel dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega. Nimetatu on liiga üldine, mistõttu täiendatakse kõnealust lõiget kolmanda lausega, kus määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk ja sellel eesmärgil töödeldavad isikuandmed. Eelnõu § 48 punkt 5. KrHS § 18 lg 4 muutmise eesmärk on täpsustada kehtivat õiguslikku olukorda, mille kohaselt kustutatakse isik kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. KrHS § 18 sätestab kriminaalhooldusabiliste nimekirja pidamise ning lõige 4 sätestab, millal isik kriminaalhooldusabiliste nimekirjast kustutatakse. Nimetatud alusteks on kriminaalhooldaja kohustuste rikkumine, kriminaalhooldusabilisena tegutsemise sobimatus või korduv põhjendamatu keeldumine kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Kehtivas KrHS-s ei ole selge, millal isik nimekirjast kustutatakse, kui ta ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimekirjast kustutamine võimalik üksnes siis, kui isik on põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Siiski on põhjendamatu, 59 miks ei kustutata isiku nime nimekirjast juhul, kui ta ei soovi tegutseda edaspidi kriminaalhooldusabilisena. Sellest tulenevalt täiendatakse kriminaalhooldusseaduse § 18 lõiget 4 selliselt, et kui isik ei soovi tegutseda kriminaalhooldusabilisena, kustutatakse ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast. Eelnõu § 48 punkt 6. KrHS § 21 täiendamine lõigetega 71 ja 72 on tingitud asjaolust, et KrHS § 21 näeb ette valdkonna eest vastutava ministrile võimaluse anda kriminaalhooldusülesannete täitmine osaliselt üle mittetulundusühingule (kriminaalhooldusühing). Arvestades õiguskaitseasutuste direktiivi artiklis 3 punktis 7 ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatud õiguskaitseasutuste definitsiooni, ei saa kriminaalhooldusühingut lugeda õiguskaitseasutuseks. Kriminaalhooldusühingule delegeeritakse teatud ulatuses kriminaalhooldusega seotud ülesannete täitmine halduslepinguga, seetõttu tuleb kriminaalhooldusühingut käsitleda isikuandmete volitatud töötlejana, kes peab andmeid töötlema vastutava töötleja juhistest lähtuvalt. Kriminaalhooldusühing peab isikuandmete töötlemise korraldamisel lähtuma andmekaitse üldmäärusest, võttes arvesse KrHS-st tulenevaid erisusi. Kuivõrd KrHS § 21 lg 3 sätestab, et kriminaalhooldusülesannete täitmisel kehtivad kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusametniku kohta käivad ülesanded, puudub vajadus regulatsioon üle korrata. Siiski on asjakohane rõhutada andmete saladuses hoidmise kohustust, kindlustamaks, et kohustus kehtib nii kriminaalhooldusühingule kui ka selle liikmetele. Seetõttu täiendatakse § 21 lõikega 72. § 49. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 49 punkt 1. KrMS täiendatakse paragrahviga 152, mis sätestab kriminaalmenetluses isikuandmete töötlemise üldreeglid. Isikuandmete töötlemine on kriminaalmenetluse üks lahutamatu element, kuid kriminaalmenetlus on iseenesest väga täpselt ning rangelt reguleeritud valdkond. Isikuandmed on aga mistahes teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta. Arvestades kriminaalmenetluse iseloomu ning menetluses tehtavatele toimingutele kehtestatud reegleid, on üheselt arusaadav, et kriminaalmenetluse läbiviimiseks on vaja töödelda väga suures ulatuses isikuandmeid, mistõttu puudub vajadus detailse isikuandmete kaitse regulatsiooni kehtestamiseks KrMS-s. Siiski arvestades kriminaalmenetluse tundlikkust ja olulisust on asjakohane reguleerida üldisel kujul kriminaalmenetluses isikuandmete töötlemise lähtekohad. KrMS § 152 lg 1 sätestab üldise volituse isikuandmete töötlemiseks kriminaalmenetluses. Isikuandmeid võib töödelda kõigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sätte lai sõnastus tagab selle, et ükski kriminaalmenetluses tehtav toiming ei jää tegemata isikuandmete töötlemise õigusliku aluse puudumise tõttu. KrMS-st tuleneb täiendavaid erireegleid isikuandmete töötlemisele, näiteks seoses kohtulahendite avalikustamisega, sideandmete päringu esitamisega, läbiotsimisega, biomeetriliste andmete kogumisega jt. Kõik need kriminaalmenetluses tehtavad toimingud kätkevad endas ka isikuandmete töötlemist ning on oma olemuselt isikuandmete töötlemistoimingud. Seejuures on oluline arvestada asjaoluga, et isikuandmete töötlemiseks on mitte ainult näiteks kriminaalmenetluses toimingute tegemine, vaid ka andmete vaatamine, andmete saamine teisest registrist ning andmete lisamine toimikusse. KrMS § 152 lg 1 üldvolitus kindlustab, et kriminaalmenetluses isikuandmetele töötlemiseks on olemas seadusest tulenev alus. Täiendavad piirangud, mis on konkreetsele toimingule kehtestatud, on täpsustavad. Arvestades kriminaalmenetluse eesmärki, on üheselt selge, et menetlejad kriminaalmenetluses vastavad õiguskaitseasutuse definitsioonile (IKS eelnõu § 12 lg 2). Siiski ei ole kõik kriminaalmenetluses osalevad isikud õiguskaitseasutused ning näiteks kaitsja, kolmas isik või 60 tunnistaja ei ole õiguskaitseasutused. Seetõttu selgitatakse KrMS §152 lg-s 2, et menetlejate poolt isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda õiguskaitseasutustele kehtestatud reeglitest. Õiguskaitseasutuste direktiivi artikkel 18 lubab liikmesriikidel näha oma riigisiseses õiguses olukord, mille kohaselt kriminaalmenetluses toimub andmesubjekti õiguste teostamine vastavalt menetlusseadustikes sätestatud reeglitele. Taoline reegel on väga asjakohane, arvestades, et kriminaalmenetluses on täpselt reguleeritud materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, menetlustoimingute läbiviimine jt. Mistahes andmesubjekti õigusi reguleeriv raamistik on tihedalt seotud sellega, millised on kriminaalmenetluses menetlusreeglid, KrMS § 152 lg 3 sätestab, et andmesubjekti õiguste teostamisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluses kehtestatud reeglitest, sõltumata sellest, milline on andmesubjekti menetlusõiguslik staatus. Näiteks tunnistaja on enda andmete suhtes andmesubjekt ning tal on õigus tutvuda oma andmetega. Kriminaalmenetluses oleks aga võimatu olukord, kus kriminaalmenetluses kogutud teavet tuleks igal hetkel välja anda tunnistajale. Seetõttu tuleb arvesse võtta kriminaalmenetluse eripärasid ning tagada, et andmesubjekti õiguste teostamisel on arvesse võetud kriminaalmenetluses kehtestatud reeglid. KrMS § 152 lg-te 4 ja 5 eesmärk on kindlustada, et kriminaalmenetluse raames on võimalik piirata andmesubjekti põhiõigusi, kui see on vajalik teatud kindlaksmääratud põhjustel. Vastav võimalus on ette nähtud isikuandmete kaitse seaduse §-des 22, 23 ja 44 ning on kooskõlas ka õiguskaitsevaldkonna direktiiviga. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik ainult juhul, kui andmete andmesubjektile väljastamine või andmetöötluse kohta teabe andmine kahjustab mistahes seadusliku menetluse läbiviimist või kriminaalmenetlust kui sellist, samuti võib andmesubjekti õigusi piirata näiteks riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ning muudel seaduses sätestatud põhjustel. Ühe näitena võib siinkohal tuua tõendite kogumise jälitustoiminguga. Kuivõrd jälitustoimingu kui sellise eesmärk on koguda andmeid ja teavet varjatult, ei saa kindla õigusaktis sätestatud aja möödumiseni anda isikule teavet selle kohta, et tema suhtes teostatakse jälitustoiming. Seega on selleks ajaks andmesubjekti õigused piiratud. KrMS 152 lg 6. Isikuandmete kaitse valdkonnas tuleb eristada isikuandmete vastutavat ja volitatud töötlejat. Vastutav töötleja määrab andmete töötlemise eesmärgid ja korra, otsustab andmesubjekti õiguste piiramise jt. Kriminaalmenetluse puhul on raske määratleda ühte vastutavat töötlejat. Nii kohtueelses kui kohtumenetluses on erinevatel osapooltel erinevad rollid ning ülesanded, mistõttu ei ole võimalik määratleda ühte kindlat asutust, kes oleks kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete vastutav töötleja. Laiemalt võttes saab öelda, et kriminaalmenetluse puhul on vastutavaks töötlejaks riik, kuid andmekaitsereeglitest lähtuvalt ja arvestades vajadust tagada andmesubjekti õiguste tõhus teostamine jt, tuleb leida ka kindel asutus, kellel lasuvad vastutava töötleja ülesanded. Õiguskaitseasutuste direktiivi artikkel 21 ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 30 sätestavad kaasvastutava töötleja mõistet. Kaasvastutavad töötlejad saavad olla olukordades, kus kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kaasvastutava töötleja määratlus võimaldab seega käsitleda kriminaalmenetluses kõiki menetlejaid kaasvastutavate töötlejatena, sest menetluse kestel on igal menetlejal oma ülesanded, kuid tervikuna on eesmärgiks seadusliku kriminaalmenetluse toimetamine riigi nimel. Kaasvastutavate töötlejate kontseptsiooni rakendamine kriminaalmenetluse puhul võimaldab kindlustada, et andmesubjekt saab pöörduda õige asutuse poole oma õiguste teostamiseks ning rikkumise korral vastutab see vastutav töötleja, kelle pädevuses toimunud andmete töötlemisel leidis rikkumine aset. Näiteks kui kriminaalmenetluses on uurimisasutus kogunud ebaseaduslikult teavet riiklikust registrist, on rikkumise toime pannud uurimisasutus. Kui aga prokuratuur keeldub alusetult andmesubjektile andmetele juurdepääsu võimaldamisest, on rikkumine aset leidnud prokuratuuri poolt. Kui kohus on omakorda avaldanud ebaseaduslikult kohtuistungiga seotud isikute andmed, vastutab rikkumise korral kohus. Seejuures võivad kõik 61 need tegevused aset leida ühe kriminaalmenetluse raames ning erineval ajahetkel on neid andmeid töödelnud erinevad menetlejad. Sellest lähtuvalt sätestatakse KrMS § 152 lg-s 4 reegel, mille kohaselt loetakse menetlejaid kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete korral vastavalt oma pädevusele kaasvastutavateks töötlejateks. Menetleja definitsioon on antud KrMS §-s 16 ning selle kohaselt on menetlejad uurimisasutus, prokuratuur ja kohus. KrMS § 152 lg 7 reguleerib olukorda, kus kriminaalmenetluses edastatakse isikuandmeid kolmandas riigis asutusatud isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus. Säte on sarnane kehtivas KrMS redaktsioonis sisalduva KrMS §-ga 4895, mis reguleerib kriminaalmenetlusalase koostöö raames teiselt liikmesriigilt saadud andmete edastamist eraisikule. Õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseni oli isikuandmete kaitse valdkond kriminaalmenetluses reguleeritud väga piiratud kujul. Raamotsus 2008/599/JSK, mis kaotas kehtivuse õiguskaitseasutuste direktiivi ülevõtmistähtaja saabumisega 6.mail 2018, reguleeris üksnes olukordi, kus kriminaalmenetluses töödeldakse teiselt liikmesriigilt saadud andmeid. Õiguskaitseasutuste direktiiviga olukord muutus ning EL tasandil on reguleeritud isikuandmete kaitse kriminaalmenetluses tervikuna. Sellest tulenevalt esiteks tunnistatakse kehtetuks KrMS §-d 4893-4895, millega raamotsus üle võeti (vt käesoleva eelnõu § 49 p 9 ja 10), teiseks reguleeritakse piiriülese andmevahetuse reeglid uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4. peatüki 7. jaos, mis sätestab õiguskaitseasutuste poolt isikuandmete edastamise kolmandatele riikidele (st EL-i mittekuuluvad riigid) ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. KrMS 19. peatükk reguleerib eeskätt kriminaalõigusalast koostööd teiste õiguskaitse- asutustega, kuid andmete edastamine kolmandas riigis asutatud vastuvõtjale, kes ei ole õiguskaitseasutus, võib toimuda ka väljaspool rahvusvahelist koostööd kriminaalmenetluses, on asjakohane vastavad reeglid sätestada KrMS üldsätetes. Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asutatud vastuvõtjale, kes ei ole õiguskaitseasutus, saab toimuda näiteks olukorras, kui kriminaalmenetluses on vaja saada andmeid kolmandas riigis asuva ettevõtte käest. Andmete edastamisel Eestis või EL-is peab menetleja järgima eeskätt kriminaalmenetluse reegleid ning saab tõrgeteta taotleda pangalt vajaliku teabe väljastamist, kui see on konkreetse menetluse puhul lubatud. Kolmandate riikide isikuandmete kaitse reeglid on aga oluliselt erinevad EL-is kehtestatud raamistikust, mistõttu kehtib põhimõte, mis üldjuhul keelab isikuandmete edastamise kolmandale riigile, lubades seda üksnes kindlaks määratud juhtudel ja eriliste tagatiste olemasolul. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu §-s 48 sätestatakse tingimused, mille korral saab õiguskaitseasutus, antud juhul kriminaalmenetluses menetleja, edastada isikuandmeid otse kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale, kes ei ole õiguskaitseasutus. Näiteks võib see olla vajalik tõendite kogumisel kolmandas riigis asutatud ettevõttelt. Selleks, et saada vajalikku teavet, peab õiguskaitseasutus ettevõttele edastama näiteks isiku nime, kelle kohta käivaid andmeid soovitakse saada, samuti isiku seost käimasoleva kriminaalasjaga, uurimist vajavaid asjaolusid jt. Kõik see teave on aga isikuandmed, mistõttu saab selline edastamine toimuda ainult isikuandmete kaitse seaduse eelnõu §-s 48 sätestatud tingimustega kooskõlas. Eelnõu § 49 punkt 2. Eelnõuga täpsustatakse KrMS § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatud isikuandmete termini tähendust. Nimelt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta (üldmääruse art 4 p 1). Samas ei ole eesmärk KrMS § 92 lõike 1 punkti 5 alusel tagaotsitava isikuandmete kandmisel protokolli kirjeldada igasugust teavet isiku kohta, vaid kanda protokolli selliseid andmeid, mis võimaldavad teda tuvastada. Siiski ei ole tagaotsitava tabamisel selge, kas nimetatud isikuandmed piirduvad ainult nime ja isikukoodiga või on selliste andmete puudumisel vaja kanda protokolli muud andmed, mis võimaldaksid isikut tuvastada. Näiteks isiku välised tunnused, nagu pikkus, juuksevärv, silmavärv jm. Sellest tulenevalt täpsustatakse kõnealust sätet selliselt, et läbiotsimisprotokolli kantakse tabatud tagaotsitava tuvastamise andmed. 62 Eelnõu § 49 punkt 3. Eelnõuga täiendatakse KrMS § 991 lõikega 5. KrMS §-s 991 on sätestatud isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kord ehk eriliiki isikuandmete töötlemine. KrMS § 991 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nimetatud isikuandmete töötlemise täpsem eesmärk ning lõike 4 kohaselt kantakse saadud andmed vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikkuse DNA-registrisse. Samas ei ole määratud KrMS §-s 991 kriminaalmenetluses isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud isikuandmete säilitamistähtaegu, kuid vastav regulatsioon on sätestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) §-s 99. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud säilitamise piirangu põhimõttest (§ 19 p 5) tuleb määrata isikuandmete säilitamiseks kindel tähtaeg. Kuigi vastav regulatsioon sisaldub KES-s, täiendatakse õigusselguse ja andmekaitse põhimõtetega kooskõla tagamiseks KrMS § 991 sõnaselgelt viitega KES-le. Eelnõu § 49 punkt 5. Üldmääruse 2016/679 artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Eelnõu § 49 punkt 6. Direktiivi 2016/680 artiklites 35–40 on sätestatud piiriülese andmevahetuse reeglid. Kuivõrd EL on kõrge andmekaitsetasemega piirkond, rakendatakse isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i eritingimusi, mille eesmärgiks on tagada isikuandmete kaitse ning andmesubjekti õiguste tõhus rakendamine. Nimetatud isikuandmete edastamise reeglid kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4. peatüki 7. jaos, millega võetakse üle direktiivi 2016/680 artiklid 35–40. Kuna isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses jääb direktiivi ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4. peatüki kohaldamisalasse, tuleb isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i järgida isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 4. peatüki 7. jaos sätestatut. Kõnesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KrMS §-d 4893–4895, kuna isikuandmete rahvusvahelist edastamist reguleerib edaspidi ammendavalt isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jagu. § 50. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine Eelnõu § 50. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõike 1 kohaselt peab Muinsuskaitseamet arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks andmekogu. Seadus on kehtinud ligi 10 aastat ja seni on puudunud vajadus vastava andmekogu loomiseks, mistõttu tunnistatakse see säte kehtetuks. § 51. Kutseseaduse muutmine Eelnõu § 51. Seaduses täpsustatakse kutseregistri eesmärki (eelnõu § 14 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. 63 Seaduses sätestatakse, et kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu § 14 lõige 2). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 14 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 14 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. § 52. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Eelnõu § 52. Seadust täiendatakse laevakinnistusraamatu eesmärgiga, et tagada andmete eesmärgipärane kasutamine. § 53. Lennundusseaduse muutmine Eelnõu § 53 punkt 1. Muudatusega jäetakse lennundusseaduse § 469 lõike 8 sissejuhatavast lauseosast välja sõnad „ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Vastavalt eelnõu läbivale põhimõttele ei tohiks avalik sektor oma töötlemistoimingutes tugineda andmesubjekti nõusolekule kui seaduslikule alusele (vt seletuskirja lk 7 ja 8). Lennundusseaduse alusel teostatava taustakontrolli läbiviimise ja selleks vajalike isikuandmete töötlemise seaduslik alus tuleneb juba lennundusseaduse § 469 lõigetest 1 ja 8, sest kontrolli läbiviimine isiku sobilikkuse hindamiseks tähendabki olemuselt (sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude kontrollimiseks) esitatud isikuandmete töötlemist. Muudatuse kohaselt reguleerib kõnesoleva paragrahvi lõige 8 edaspidi üksnes seda, kelle kaudu peab (koostoimes sama paragrahvi lõikega 10) kontrollitav taustakontrolli läbiviimiseks vajaliku isikuandmete ankeedi Kaitsepolitseiametile edastama. Kontrollitava esitatud dokumendid edastavad sama paragrahvi lõike 10 alusel taustakontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile vastavalt Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja või Lennuamet, mistõttu piirdub nimetatud asutuse või juriidiliste isikute töötlemistoiming üksnes isikuandmete ja neid sisaldavate dokumentide edastamisega. Eelnõu § 53 punkt 2. Muudatusega lisatakse lennundusseaduse §-i 469 lõiked 121 ja 122, mis seonduvad taustakontrolli läbiviimisega. Lennundusseaduse § 469 lg 1 kohaselt teostab 64 Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks. Taustakontrolli teostamisel töötleb Kaitsepolitseiamet isikuandmeid, sh vajadusel ka eriliiki isikuandmeid (lennundusseaduse § 469 lg 5 p-d 5 ja 6). Samas tuleb arvestada, et Kaitsepolitseiameti läbiviidav taustakontroll on ka üks meede riigi julgeoleku tagamiseks, mistõttu on põhjendatud Kaitsepolitseiameti õigus töödelda isikuandmeid julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras. Muudatusettepanekuga lisatakse seadusesse lõige, millega sätestatakse lennundusseaduse alusel läbiviidava taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Arvestades lennundussektori julgeolekuriske, s.h asjaolu, et peamine eesmärk on terrorismi ennetamine ja tõkestamine, on kümneaastane tähtaeg andmete säilitamiseks sobiv. Samuti suurendab see võimalust, et varem täidetud ankeedi andmeid saab kasutada ka uue taustakontrolli raames ning neid võrrelda. Ankeetide võrdlemine on eelkõige asjakohane lennundusseaduse § 469 lõike 5 punktis 4 sätestatud aluse kontrollimisel (kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid). Kehtiva lennundusseaduse § 46 lõike 12 kohaselt võib Kaitsepolitseiamet teha taustakontrolli läbiviimiseks ka päringuid rahvusvahelisele organisatsioonile või välisriigile. Samal eesmärgil võib teha Eestile päringu ka välisriik, kui isik kandideerib või taotleb luba töötamiseks välisriigi lennundussektoris. Selle tõttu on põhjendatud säilitada taustakontrolli läbiviimisel töödeldud isikuandmeid kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist ka juhul, kui Eestis läbiviidud taustakontrolli tulemus oli aluseks: 1) läbipääsuloa ja meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljastamisest keeldumiseks ning nende kehtetuks tunnistamiseks; 2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks; 3) lennundusseaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Kümneaastane andmete säilitamistähtaeg on optimaalne ning aitab ennetavalt reageerida mitte üksnes Eesti vaid ka muude riikide lennundussektoris kaasnevatele julgeolekuriskidele. Eelnõu § 53 punkt 3. Samuti peame vajalikuks teha muudatus selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 211 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). § 54. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Eelnõu § 54. Parandatakse viidet kindlustusseadusele, sest kohaldatavad kindlustusseaduse sätted muutuvad. § 55. Liiklusseaduse muutmine Eelnõu § 55 punkt 1. Liiklusseaduse (LS) § 173 lõike 4 muudatusega tekitatakse Maanteeametile võimalus saata isikutele avalikõiguslikku laadi teavitusi, mille saamise vastu on isikutel eelduslikult kõrgendatud huvi. Hetkel kehtivas liiklusseaduse redaktsioonis on § 101 lg-s 9 nähtud Maanteeametile ette kohustus teavitada isikuid järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisest, kuid puudub õiguslik alus isikuid teiste haldusaktide (näiteks juhiloa/esmase juhiloa, sõidumeeriku kaardi ja muude dokumentide kehtivuse lõppemine, 65 tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse lõppemine, sõiduki ajutiselt kustutamise tähtaja möödumine jne) kehtivuse lõppemise korral teavitada. Kuivõrd nimetatud haldusaktide kehtivuse lõppemine toob isikutele kaasa õiguslikke tagajärgi, siis on isikutel nimetatud teavituste saamise vastu ka õigustatud huvi. Seadusesse Maanteeametile teavituste saatmise võimaluse sätestamine vabastab Maanteeameti vajadusest küsida isikutelt teavituste saatmiseks igal üksikul korral eraldi nõusolekut ja lihtsustab seega asjaajamist. 2017 aastal saatis Maanteeametit e-posti teel isikutele 1,6 miljonit teavitust ning osad teavitused saadetakse ka sms’i teel (näiteks juhiloa kehtivuse lõppemine). Esmajärjekorras kasutab Maanteeamet teavituste saatmiseks talle teadaolevat e-posti aadressi, kuid juhul, kui see on vanem kui 1 aasta, päritakse füüsiliste isikute e-posti aadressi Rahvastikuregistrist ning juriidiliste isikute e-posti aadressi Äriregistrist. Avalike teenustega seotud küsitluste läbiviimiseks soovib Maanteeamet isikute kontaktandmeid kasutada seetõttu, et Eesti Vabariigis on põhimõte, et kõik asutused peaksid mõõtma oma klientide rahulolu asutuse teenustega. Üks kõige kindlam viis rahulolu teada saamiseks on teenust tarbinud kliendi käest küsida, kuidas ta teenusega/teenuse korraldamisega rahule jäi. Maanteeamet rakendabki süsteemi, kus igalt teenust tarbinud kliendilt küsitakse pärast teenuse osutamist tagasisidet osutatud teenusega rahulolu osas. Seadusesse Maanteeametile avalike teenustega seotud küsitluste läbiviimiseks kontaktandmete kasutamise võimaluse sätestamine vabastab Maanteeameti kohustusest küsida selleks klientidelt eelnevalt nõusolekut. Samas jääb kliendile ka sellise seaduse muudatuse jõustumise korral alati õigus küsitluses osalemisest keelduda, kuna esimese küsitluse saatmisel on isikul võimalus vajutada spetsiaalsele lingile, mille tulemusena talle rohkem küsitlusi ei saadeta. Eelnõu § 55 punkt 2-3. Liiklusseaduse § 184 lõike 4 osas on muudatus tehniline. Kehtima jääb seaduslik alus, mille kohaselt on isikul õigus saada liiklusregistrist isikuandmeid. Riivet isiku andmekaitseõigusele on tasakaalustatud põhjendatud õigustatud huvi nõude olemasoluga. Välisriigi riigiasutused (§ 184 lõige 9) saavad edaspidi liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumistega seotud andmeid LS § 2003 alusel, kuid tulenevalt sellest, et LS § 2003 ei hõlma registreerimismenetlust, juhtimisõiguse andmise menetluse, ametialale juurdepääsu õiguse andmise menetlust ega isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetlust, siis täiendatakse liiklusseaduse § 184 lõikega 61. Vastava sätte lisamine seadusesse on vajalik olukorraks, kus välisriigis soovitakse registreerida eelnevalt Eesti registris olnud sõidukit ja selle käigus soovitakse täpsustada sõiduki omanikku või muid sõidukiga seotud andmeid. Samuti on säte vajalik olukorras, kus välisriik soovib andmeid juhilubade, jetijuhi- ja väikelaevajuhi tunnistuste, vedurijuhilubade, pädevustunnistuse, ADR tunnistuse ning digitaalse sõidumeeriku kaardi kohta. Isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetluse käigus on välisriigil õigus saada andmeid ka nende dokumentide ja dokumentide alusel antud õiguse kehtivuse kohta. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 45 antakse sätte alusel isikuandmeid üksnes välisriikidele, kelle isikuandmete kaitse taset on Euroopa Komisjon hinnanud piisavaks. Samuti antakse kõnealuse sätte alusel liiklusregistri andmeid välisriigi riigiasutuses halduslepingu alusel registreerimismenetlust läbi viivale isikule. Samuti lisatakse LS § 184 uus lõige 62, mis sätestab aluse isikuandmete väljastamiseks sõiduki tootjale, kui see on vajalik tema seaduses või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige parandusmeetmete rakendamiseks või sõidukite tagasinõudmiseks. Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 14 lõike 8 kohaselt, kui tootja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei vasta EL ühtlustamise õigusaktides sätestatud nõuetele, rakendab ta viivitamata vajalikud abinõud toote vastavusse viimiseks, toote tarbijalt tagasinõudmiseks või turult kõrvaldamiseks. Tootjana peetakse silmas TNVS § 4 lõike 1 66 punktis 9 nimetatud isikuid. TNVS § 13 lõike 4 kohaselt teeb ettevõtja turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte. Kuivõrd TNVS § 50 lõike 1 kohaselt on turujärelevalveasutuseks Maanteeamet, siis kohustub Maanteeamet tootjaid sõidukitest tulenevate ohtude realiseerumise vältimiseks abistama ning sõidukitega seotud isikuandmeid väljastama. Isikuandmete töötlemine on siinkohal vajalik isikute elu ja tervise ning ka keskkonna kaitseks. § 56. Loomakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 56. Muudatusega on täpsustatud, millised isiku andmed koolitusasutus eksami sooritanud isiku kohta Veterinaar- ja Toiduametile edastab. Täpsustus on vajalik, et oleks selge, mis liiki andmeid töödeldakse. § 57. Loomatauditõrje seaduse muutmine Eelnõu § 57 punktid 1–5. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister); esitatakse registri eesmärk; määratakse põllumajandusloomade registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse põllumajandusloomade registri põhimääruses; täiendatakse registrisse kantavaid andmekategooriaid, muudatusega on täpsustatud, millised isikuandmed on registris olevate andmete isikustamiseks vajalikud ja seega on selge, mis liiki isikuandmeid põllumajandusloomade registris töödeldakse; täpsustatakse seaduste loetelu, mille alusel kantakse andmeid põllumajandusloomade registrisse. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 57 punktid 6–7. Vastava muudatusega antakse volitusnorm andmete säilitamise tähtaja kehtestamiseks andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 57 punkt 8. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. § 58. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Eelnõu § 58. Seaduse tasandile tuuakse andmekogu pidamise eesmärk (loomeliidu toetuse maksmine ja loomeliidu üle järelevalve pidamine), samuti täpsustatakse kogutavate andmete kategooriaid (loomeliidu andmed, loovisiku andmed ja andmed loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus). Lõikes 5 sätestatakse, et andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. Kuus aastat on kujunenud järgmiselt: loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4 lõike 3 kohaselt peab isik olema loometööga tegelenud vähemalt viimased kolm aastat. Kultuuriministeerium sõlmib loomeliiduga lepingu, mille kohaselt on ministeeriumil kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist 67 õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Lõike 6 kohaselt andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. § 59. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Eelnõu § 59 punkt 1. Eelnõus täpsustatakse registrisse kantavate andmete kategooriaid. Eelnõu § 59 punkt 2. Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise õiguslikku alust asjakohastest registritest maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamisel. Riigiabi andmisel on vaja kontrollida toetuse taotluses esitatud nende andmete õigsust, mis sisalduvad asjakohastes registrites. Näiteks aretustoetuse puhul kontrollitakse taotluses esitatud loomade arvu, mille õigsust saab kontrollida põllumajandusloomade registrist. § 60. Maagaasiseaduse muutmine Eelnõu § 60 punktid 1 ja 2. § 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna vähemalt, sest see ei sobi isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega, kus andmeid peaks säilitama minimaalselt, mitte maksimaalselt vajalikul määral. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest tulenevalt täiendatakse sätet konkreetse andmete säilitamise tähtajaga, mille järel andmed kustutakse. § 61. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine Eelnõu § 61 punkt 1. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba mahepõllumajanduse seaduse § 23 lõikes 2 olemas; määratakse registri vastutav töötleja ning antakse volitusnorm volitatud töötleja määratlemiseks andmekogu põhimääruses ning esitatakse registri eesmärk. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 61 punkt 2. Eelnõus esitatakse andmete kategooriad, tuues täpselt välja isikuandmed. § 62. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus Eelnõu § 62. Isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli punktist 39 ja artikli 13 lõike 2 punktist a, artikli 14 lõike 2 punktist a ning uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 21 lõike 1 järgi peab vastutav töötleja kehtestama töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaja. Kuna MsÜS ei sätesta, kui pikk on loa taotlemisega seotud andmete säilitustähtaeg ja viitab 68 loamenetluse osas MsÜS-le, siis säilitustähtaega ette nägev norm asub just MsÜS-s. Praktikas on leitud, et 10 aasta jooksul peaks võimalikud vaidlused, mille tõendamiseks on vaja vastavaid andmeid, lõppema. § 63. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Eelnõu § 63. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 51 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)18 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 6 kohaselt säilitavad makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid MERAS-es sätestatud andmed muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust jäetakse MERAS § 51 lõikest 6 sõna „vähemalt“ välja. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõikes 7 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 7 kohaselt säilitavad makseasutus ja e-raha asutus ning nende välisriigi filiaalid dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased makseasutuse või e-raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või muu makseteenuse või e-raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui MERAS-es ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Eespool põhjendatu kohaselt jääb § 51 lõikest 7 välja sõna „vähemalt“. § 64. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine 18 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88 69 Eelnõu § 64. Maksualase teabevahetuse seaduse § 6 lõige 3 sätestab, et lisaks isikuandmete kaitse seaduse §-s 19 sätestatud kohustustele peab maksuhaldur esitama andmesubjekti taotluse alusel väljavõtte jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta teabe kogumise käigus saadud ning teabevahetuse käigus edastatud temaga seotud teabest ja seda teavet puudutavatest maksukorralduse seaduse § 517 lõike 2 alusel antud lubadest. 25. maist 2018. a hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mis tingib vajaduse kehtiva isikuandmete kaitse seaduse ülevaatamiseks ning uue seaduse kehtestamiseks. Muudatusega jäetakse välja viide hetkel kehtivale isikuandmete kaitse seaduse §-le 19, kuna viide muutub asjakohatuks. Nimetatud paragrahvis on sätestatud isikuandmete töötleja kohustus teavitada andmesubjekti tema kohta käivate isikuandmete töötlemisest, selle eesmärgist, allikatest ja muust teabest, mida isikuandmete töötleja peab edastama andmesubjektile. Muudatuse tulemusena jääb seadusesse üldine viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. § 65. Maksukorralduse seaduse muutmine Eelnõu § 65 punktid 1 ja 2. MKS-i täiendatakse §-ga 101, mille kohaselt MKS-i, maksuseaduste või nende alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid võib töödelda seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega maksuhaldurile ettenähtud MKS §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. Muudatuse tegemine on tingitud 25. mail 2018. a jõustuvast isikuandmete kaitse üldmäärusest ning vajadusest reguleerida eriliiki isikuandmete kasutamist maksuhaldurile seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. Näiteks on vajadus töödelda isiku terviseseisundit puudutavaid andmeid maksumenetluses, juhtudel mil isik on palunud maksumenetluses tähtaja pikendamist või põhjendanud oma MKS-ist tulenevate kohustuste mittetäitmist halva terviseseisundi tõttu. Samuti on maksumenetluses vaja töödelda isiku terviseseisundit puudutavaid andmeid juhtudel, kus isik väidab, et tema tervislik seisund ei võimalda tal anda adekvaatseid ütluseid ega vastutada oma tegude eest (eluline näide - isik oli kohtus dementseks ja süüdimatuks tunnistatud). Kui MTA-le esitatakse andmed isiku vaimse tervise tõrgete kohta, peab arvestama, et isiku seletusi ei ole sel juhul võimalik tõendina maksumenetluses kasutada, samuti ei ole võimalik võtta isikut vastutusele kui äriühingu seaduslikku esindajat MKS § 8 sätestatud kohustuste mittetäitmise eest MKS § 40 alusel. Lisaks on maksumenetluses vajalik teatud juhtudel tuvastada isik väliste tunnuste järgi, näiteks kui esineb kahtlus, et MTA-le antakse valeütluseid tehingupartneri kohta ja menetlusalustel isikutel palutakse kirjeldada tehingu sooritanud isiku välimust või tuvastada väidetava tehingupartneri fotode alusel. Välised tunnused võivad muuhulgas olla seotud ka isiku tervisega ning seetõttu käsitletavad terviseandmetena andmekaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 mõistes. Kehtiv MKS § 14 lõige 3 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Viidatud paragrahvist ei tulene maksuhaldurile õigust keelduda info väljastamisest juhtudel, näiteks kui andmete väljastamine võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. Seni on maksuhaldur keeldunud vastava info väljastamisest tuginedes kehtivale isikuandmete kaitse seaduse §-le 20 ja PS § 44 lõikes 3 sätestatule.19 2018. aasta 25. mail jõustuva isikuandmete 19 Isikuandmete kaitse seaduse § 20 lg 1 sätestab, et andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib: 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 2) 70 kaitse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt võib vastutav töötleja keelduda sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamisest, kui see võib 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuste täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. MKS § 14 lõike 3 teist lauset täiendatakse viitega IKS § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 2. Eelnõu § 65 punktid 3–10. Muudatusega täpsustatakse maksekohustuslaste registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning vastava registri pidamise eesmärki.. § 66. Metsaseaduse muutmine Eelnõu § 66. Muudatusega täpsustatakse metsaregistri eesmärki. § 67. Muinsuskaitseseaduse muutmine Eelnõu § 67. Seaduse tasandile tuuakse registri pidamise eesmärk (tagada mälestiste säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta teabe andmine ja avalikustamine). Lõikes 3 märgitakse registri vastutav töötleja (Muinsuskaitseamet). Lõikes 4 tuuakse välja andmete põhikategooriad (mälestise andmed, mälestise asukoha andmed ja andmed mälestise omaniku või valdaja kohta). Andmete täpsem koosseis ja täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. Põhimääruses täpsustatakse kogutavaid isikuandmeid (nimi, elukoha aadress, isikukood). Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutuvad, säilitatakse lõike 5 kohaselt mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks. Asja tunnistab mälestiseks või mälestiseks olemise lõpetab kultuuriminister. Mälestiseks olemise lõpetamise puhul võib säilitada mälestisega seotud isikuandmeid isikustatud kujul asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks või säilitamiseks. Samal põhjusel võib säilitada andmeid ka mälestise omaniku või valdaja muutumisel. § 68. Muuseumiseaduse muutmine Eelnõu § 68 punkt 1. Kehtivas muuseumiseaduses reguleerivad isikuandmete kogumist §-d 15 ja 16. Eelnõuga tunnistatakse § 15 lõige 8 kehtetuks, sest selle sisu (isikuandmete töötlemise õigus) kajastub § 16 lõikes 2, mida eelnõuga täpsustatakse. Eelnõu § 68 punkt 2. Eelnõuga täpsustatakse § 16. Lõikes 2 toodud täiendus võimaldab muuseumidel koguda ka eriliiki isikuandmeid (nt andmed isiku poliitiliste vaadete või ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset; 3) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist; 4) raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. PS § 44 lg 3 sätestab sarnaselt samuti, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on juhul, kui seadus ei sätesta teisiti nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 71 filosoofiliste veendumuste kohta). Eriliiki isikuandmete lisamine eeldab ka konfidentsiaalsuse turvaosaklassi tõstmist. Täpsustatakse muuseumide ringi, kellele laieneb muuseumiseaduses toodud erisus isikuandmete töötlemiseks muuseumiseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetellu kuuluvad riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum, muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ja riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseum. Seega piiritleme antud sättega teatud määral muuseumide ringi. Muuseumiseaduse § 22 kohaselt teostab Kultuuriministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle. Tegevustoetuse eraldamisel kontrollib Kultuuriministeerium, kas eramuuseum vastab muuseumiseaduses sätestatud tingimustele. Eelnõuga muudetakse § 16 lõiget 4. Andmesubjektil on õigus nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Lõike 5 kohaselt jääb kehtima senine põhimõte, mille kohaselt levitamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamise puhul võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Nimetatud säte toetab seaduse § 2 lõikes 1 toodud muusemi ülesannet, milleks on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Lõikes 5 toodud täiendus võimaldaks juurdepääsuõigust puudutava otsuse teha lisaks muuseumi juhile ka peavarahoidjal või muul muuseumi juhi määratud isikul, vähendades juhi koormust. Andmekogu pidamisega seonduv on kajastatud kehtiva seaduse §-s 15 (andmekogu pidamise eesmärk, vastutav töötleja) ning neid sätted antud eelnõu raames ei muudeta. § 69. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Eelnõu § 69 punktid 1. Muudatus puudutab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) §-i 2 ning sellega sätestatakse säilitusproovi mõiste. Doonorivere säilitusproovi puhul on tegemist veredoosist võetava doonorivere prooviga. Mõiste on täna sätestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 14 lõike 3 alusel kehtestatud ministri määruses. Kuna seadus kasutab sama mõistet, on see otstarbekas sisustada seaduses. Eelnõu § 69 punktid 2 ja 3. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus NETS § 4 muutmisega viiakse eriti ohtlikku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamise sätted kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 punktiga 5. Eriti ohtliku nakkushaigelt võib võtta vabaduse kahe kriteeriumi samaaegsel täitmisel: 1. nakkushaige on teistele ohtlik ja 2. ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20, on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sama sätte punkt 5 kohaselt võib vabaduse võtta nakkushaigelt, kes on ohtlik endale ja teistele. Tahtest olenematut ravi võib 72 kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglaravil viibival isikul, tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks. Arsti otsusega võib isikule kohaldada tahtest olenematut ravi mitte rohkem kui 48 tundi. Juhul kui on vaja kohaldada tahtest olenematut ravi kauem kui 48 tundi, peab arst esitama avalduse haigla asukohajärgsele kohtule kohtu määruse saamiseks sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates tahtest olenematu ravi kohaldamisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõikele 6. Kuivõrd tahtest olenematu ravi on väga olulise isiku põhiõiguste riivega, siis peab arsti otsus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtule olema piisavalt põhjendatud. Riigikohtu 19. veebruari 2014. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 toob kohus välja: „Isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda.“ Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõikele 5 võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik pädeva arsti arvates. Juhul kui eriti ohtlik nakkushaige on rikkunud ravirežiimi ja näiteks lahkunud omavoliliselt haiglast, kus ta viibis ravil, saab tervishoiuteenuse osutaja pöörduda politsei poole eriti ohtliku nakkushaige asukoha kindlaks tegemiseks ning paigutamiseks haiglasse tema tahtest olenemata. Sellisel juhul tuleb politseile edastada kohtumääruse või arsti otsuse koopia, millega määratakse tahtest olenematu ravi kuni 48 tundi. Kui eriti ohtlik nakkushaige ei ole peale esialgse õiguskaitse rakendamist ikkagi nõus vaba tahte alusel ravi jätkama, peab arst pöörduma enne tähtaja möödumist isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole juhindudes tsiviilkohtumenetluse seaduse § 533 lõike 1 punktist 2. Viidatud sätte kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole taotlusega nakkushaige paigutamiseks tema nõusolekuta haiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks, kui see on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 538 lõikele 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates v.a juhul kui kinnisesse asutusse paigutamise alused pole ära langenud. TSMS § 533 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt on lisaks kohalikule omavalitsusele õigus esitada avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ka nakkushaige raviarstil. Juhul kui raviarst seda õigust kasutab, peab kohus tuginedes TSMS § 536 lõikele 3 kaasama kinnisesse asutusse paigutamise menetlusse kohaliku omavalitsuse. Kohaliku omavalitsuse kaasamine on väga oluline, sest on üsna tõenäoline, et eriti ohtlikku nakkushaigust põdeva isiku näol on tegemist abivajava isikuga SHS § 13 tähenduses. Eelnõu § 69 punkt 4. NETS § 5 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks, sest eriti ohtliku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse sätetes ettenähtud korras. Seetõttu puudub vajadus vastava regulatsiooni kordamiseks NETSis. 73 Eelnõu § 69 punktis 5. tehakse sõnastuslik parandus eesmärgiga kasutada paragrahvis läbivalt sama terminoloogiat. Samuti jäetakse välja NETS § 5 lg 7 teine lause kuna see kordab TsMSi. Eelnõu § 69 punkt 6. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna käesoleva eelnõuga muutub ka vastav TTKSi viide tervishoiuteenuste dokumenteerimise määrusele. Eelnõu § 69 punkt 7. Muudatus puudutab NETS § 14 lõiget 4. Sellega täpsustakse, millises korras peab doonorvere säilitusproovi säilitama. Muudatus seostub eelnõus toodud lause esimese osaga ning on seotud vajadusega tagada verevalvsuse korra kohaselt käsitletavate juhtumite (nn ohujuhtumite) tekkepõhjuste väljaselgitamine. Nimelt täpsustatakse, et doonorivere säilitusproovi säilitamisel lähtutakse ka sama paragrahvi lõikes 3 toodud korrast. Viimane täpsustab seal hulgas vajalikke keskkonnatingimusi ja olukordi, kus säilitusproovi kasutamisel täiendavateks uuringuteks ja materjali ammendumisel, ei pruugi proovi säilitamine viidatud tähtajal enam võimalik olla. Seega tuleb säilitusproovi säilitada 5 aastat, kui seda ei tarvitata säilitamise tagamise eneste eesmärkideks. Eelnõu § 69 punkt 8. Muudatus on seotud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (International Health Regulations 2005 ehk IHR 2005) eestikeelse pealkirja muutmisega. IHR 2005 tekst tõlgiti eesti keelde 2007. aastal. Ettepaneku IHR 2005 eestikeelse pealkirja muutmiseks tegi Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eesti Vabariigis juba 2012. aastal. Praegu on säilitusproovi säilitamisele kehtestatud tähtaeg vähemalt kolm aastat. Eelnõuga sätestav 5-aastane proovide säilitamise tähtaeg on verekeskustes juba ammu kasutusel ja sisulist muutust neile sellega ei kaasne, samas on verevalvsuse juhtumite põhjuste väljaselgitamise võimalused paremini tagatud. NETS § 10 lõike 2 muudatusega võimaldatakse immuniseerimiskava alusel immuniseeritavaid sihtrühmi määratleda ka riskirühmadena, näiteks konkreetse meditsiinilise näidustuse põhiselt või konkreetses piirkonnas/asutuses viibimise põhiselt (hooldekodude vanemaealiste patsientide immuniseerimine, pneumokokk-nakkuse riskirühmad kuuluvate isikute immuniseerimine). Hetkel kehtivas immuniseerimiskavas on sihtrühmad kajastatud üksnes väga kitsalt. Sellest tulenevalt on otstarbekas riskirühmad ka seaduses ära mainida. Eelnõu § 69 punkt 9. paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad ”sanitaar-meditsiiniliste eeskirjade” sõnaga ”tervise-eeskirjade”. Eelnõu § 69 punkt 10. NETS § 19 lõikest 5 ja §-s 21 lõikest 61 jäetakse välja sõna „identifitseerivate“, kuna identifitseerivate andmete puhul ongi tegemist isikuandmetega. Seega on muudatus pigem tehnilist laadi ja seadus viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse õigusaktide terminitega. Eelnõu § 69 punkt 11. NETS §-s 19 täiendatakse kehtivat õigust andmetöötluse eesmärgi täpsustamisega, kuna oluline on sätestada, millisel eesmärgil toimub andmetöötlus uurimismaterjali alusel välisriigis. Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Eelnõu § 69 punkt 12. NETS § 20 osas täiendatakse ja ajakohastatakse registri regulatsiooni. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 on pigem tehnilise iseloomuga, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla avaliku teabe seadusega (AvTS). Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega ministeeriumi valitsemisalade kaupa asutatakse ja sätestatakse ka selle registri täpsem kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba 74 sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Paragrahvi täiendatakse andmete üldiste koosseisudega (lg 4) – see võtab kokku registris töödeldavate andmete hulga, kuna tegemist on osalt eriliiki isikuandmetega. Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab. Andmeandjad on leitavad põhimäärusest, kuna neid on mitmeid ning detailne tehniline pool jäetakse põhimääruse tasandile. AvTS § 435 lõike 1 alusel sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogusse kogutavate andmete (täpne) koosseis, andmeandjad ja muud vajalikud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. Samuti lisatakse seadusesse andmete säilitamise tähtaeg ning vastutav töötleja. Viimased tagavad parema õigusselguse andmesubjektile, kelle andmeid register töötleb. Säilitamise tähtaeg on seotud nii andmesubjekti põhiõiguste riivega kui ka õigusselguse tagamisega, et määratleda asjaomaste andmete kasutatavus ajaliselt. Nt vajadus uurida krooniliste nakkuste tekkimisel seda, millal oli äge staadium nt hepatiitide puhul, mille intervall on 20 aastat ja enam. Piisavalt pikk aeg tagab ka selle, et nt HIV-positiivseid ei registreeritaks korduvalt. Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning teavitab vajaduse korral ka massiteabevahendite kaudu elanikkonda nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest. Pikem ajavahemik on vajalik seire ja analüüsi tegemiseks, et määratleda nakkushaiguste leviku tendentse ühiskonnas. Puhangute paikmed jms aitab jälgida levikutendentse aja jooksul, seda ka riigi tasandil. Kuna registri andmeid kasutatakse ka ennetuseks ja levimuse analüüsiks, ei saa see piirduda vaid eeldatava elueaga. Erinevate nakkushaiguste tendentsid ja nende analüüs pikemas perspektiivis võimaldab luua erinevaid seoseid ja neist tulenevaid mustreid, mis omakorda aitavad tegeleda ennetuse ja tõhustamisega tulevikus, sest meetmed ja nende mõjutatud tulemused on aegreas jälgitavad. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule – nende töötlemine on riivelt piiratum ja säilitamiseks nähakse ette kindel tähtaeg. Vastutava töötleja määramine on oluline õigusselguse aspektist, kuna just vastutaval töötlejal lasub oluline osa andmetöötluse reeglite kehtestamisel ja täitmisel (uue andmekaitse määruse kontekstis tuleb hinnata enne isikuandmete töötlemist kavandatavate toimingute mõju, konsulteerida enne isikuandmete töötlemise alustamist andmekaitse järelevalveasutusega juhul, kui mõjuhinnangust (artikkel 35) selgub, et hoolimata meetmete rakendamisest püsib isiku õigustele ja vabadustele suur oht jne). Vastutavaks töötlejaks määratakse Terviseamet, kuna eelkõige just tema ülesannete täitmisega seostub ka andmete kogumine registrisse. Eelnõu § 69 punkt 13. NETS 21 lõikes 61 ja lõikes 7 muudetakse määruse andjat. Nii andmekogu põhimäärus kui ka samasse andmekogusse kantavate andmete määrused antakse edaspidi sama haldusorgani poolt. Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohustus Terviseametit teavitada, tuleneb juba kehtivast seadusest. Eelnõu § 69 punkt 14. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade uus versioon (IHR 2005) jõustus 2007.aastal. IHR 2005 ulatus on laienenud - uus versioon käsitleb mitte ainult eriti ohtlikke nakkushaigusi (katk, koolera ja kollapalavik), vaid kõiki rahvatervise aspektist olulisi terviseohtusid/-sündmusi. Alates IHR jõustumisest 2007. aastal on iga Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriik kohustatud sündmustest, mis võivad olla rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorrad, teavitama vastavalt IHR 2005 lisas 2 toodud otsuse tegemise skeemile (s.t. rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurid või sündmused). 75 § 70. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine Eelnõu § 70 punktid 1–3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 101 lõike 2 alusel kehtestatakse spetsiifilise iseloomuga infosüsteemi põhimäärus ministri määrusega. Süsteemi vastutavaks töötlejaks jääb Tervise Arengu Instituut ning kuna volitatud töötlejad reguleeritakse AvTS-i alusel põhimääruses, ei ole sellekohane detailne regulatsioon seaduses vajalik (need muutuvad, nende ülesanded muutuvad jms). Eelnõu § 70 punkt 4. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud § 102 seotud muudatustega. Eelnõu § 70 punkt 5 ja 6. NETS § 102 muudatused on seotud eelkõige vastava sätte õigusselgemaks muutmisega – selle pealkirja täiendatakse lähtuvalt sätte sisust (reguleerib ka juurdepääsuõigust), samuti tunnistatakse kehtetuks lõige 1, kuna detailne regulatsioon juurdepääsude osas on sättes vastavalt organitele täpsemalt avatud. Eelnõu § 70 punkt 7. Ka NETS § 103 muudatused on seotud pigem seaduse täpsustamisega, kus läbi muudetud pealkirja avatakse paremini reguleeritava sätte sisu. Samuti tuuakse seaduses kogutavate andmete üldistatud koosseis. Eelnõu § 70 punkt 8. NPALS §-s 111 täpsustatakse narkomaaniaravi andmekogu pidamise eesmärki, rõhutades, et andmekogu käsitleb psühhiaatri kinnitatud diagnoosi alusel korraldatava narkomaaniaraviga seotud andmeid, mille põhjal planeeritakse tervishoiuteenuste korraldamist ning tehakse statistikat (sh epidemioloogilisi ja teaduslikke uurimistöid). Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi Tervise Arengu Instituut, kes on selle andmekogu ainus andmete töötleja. Samuti üldistatakse andmete andmekogusse esitajatele esitatavaid nõudeid, sest narkomaaniaravi ei pruugi pakkuda ainult psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad (nt on lähitulevikus plaanis kaasata metadoonravi korraldamisse ka perearstid ja proviisorid). Kuna narkomaaniaravi on järjepidev, siis nt ravimite jagamine varem diagnoositud isikutele ei pea olema korraldatud ainult psühhiaatrite osavõtul ning ravimite jagamisega võivad tegeleda ka perearstid ja proviisorid. § 71. Pakendiseaduse muutmine Eelnõu § 71. Täiendatud on registri pidamise eesmärki ning eemaldatud pakendiseaduse § 25 lõikes 2 olev viide avaliku teabe seadusele. § 72. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Eelnõu § 72 punkt 1 ja 2. Lisatavas sättes on sõnaselgelt isikuandmete töötlemise eesmärgid välja toodud, nendeks on perekonnaseisutoimingute või perekonnaseisukannete tegemine, samuti perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajalike õiguste andmiseks perekonnaseisuametnike ja vaimulike isikuandmete kogumine. Perekonnaseisukande mõiste on toodud PKTS § 2 lõikes 1, mille kohaselt on see sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Perekonnaseisutoimingud on defineeritud PKTS § 3 lõikes 1, milleks on sünni ja surma registreerimine, abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning rahvastikuregistrisse sellest tulenevate perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavate kannete tegemine, rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmine ja parandamine ning perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine. 76 Selleks et valdkonna eest vastutav minister (siseminister) saaks anda isikule õiguse tegutseda perekonnaseisuametnikuna, peab ta PKTS § 4 lõike 2 kohaselt vastama avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning sooritama perekonnaseisuametniku eksami. PKTS § 31 annab ministrile võimaluse eelnimetatud õiguse pikendamiseks, seega Siseministeeriumil on vaja koguda ametnike andmeid. Analoogne regulatsioon on vaimulikele abielu sõlmimiseks vajalike õiguste andmisel, sel juhul kohaldatakse seaduse 2. peatükki. Andmete kategooriad on nimetatud seaduses (PKTS § 9, ka erisätetes, nt § 37 lõige 2 jne), samuti selle alusel antud regionaalministri 25. veebruari 2010. a määruses nr 4 „Perekonnaseisuametniku koolituse ja eksami läbiviimise kord ja perekonnaseisuametniku tunnistuse vorm“, mis sätestab andmed, mida peavad esitama ametnikud ja vaimulikud, et saada perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus. Isikuandmete töötlemist reguleerib nii PKTS (nt perekonnaseisuametnik töötleb isiku esitatud andmeid kande tegemise otsustamisel) kui ka RRS (säilitamise tähtajad). Eriliiki isikuandmete töötlemise lubamine hõlmab eelkõige isiku rahvuse kohta andmete kogumist, misläbi võib ilmneda isiku etniline päritolu, samuti nt soo muutmise tõendi väljastamine. Samas tuleb seadust täiendada sättega, mis võimaldab andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamist piirata. Praegu keeldutakse andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamisest isikuandmete seaduse § 20 lõikes 1 toodud alustel. Juhul, kui see seadus tunnistatakse kehtetuks IKS eelnõu kohaselt, ei kao ära vajadus teatud juhtudel andmete väljastamist piirata, seega peavad piirangud olema toodud vastavas seaduses. Lisatava sättega säilitatakse kehtivale regulatsioonile sarnased alused. § 73. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine Eelnõu § 73. Struktuuritoetuse registri pidamine on otseselt seotud korraldusasutuse (KA) funktsiooniga ehk viimane tagab liikmesriigi tasemel andmete kogumise ja säilitamise (GPR). Kuna tänaseks on selge, et KA funktsioon läheb üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse, siis on loogiline, et sellega läheb kaasa registri pidamise ülesanne ehk vastutava töötleja staatus. Registri vastutava töötleja roll on seotud muuhulgas KA muude funktsioonidega, seega ei saa ta jääda KA-st eraldi. Kehtiva AvTS § 434 ja 435 kohaselt võib vastutav töötleja (haldaja) olla riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Registri põhimääruses on tehtud muudatused, mida nõudis seadus varem, sealhulgas nõue, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu vastutav töötleja (haldaja). Kirjeldatud lahendust toetaks ka edaspidi, sõltumata eelnõu seletuskirjas toodud põhimõttest õigusselguse tagamiseks kõik vastatavad töötlejad seadustes sätestada. Vastasel juhul kaob ära dünaamika näiteks juhtumitel, kui riigis on vaja erinevaid andmekogusid liita või üle anda asutuste vahel (puudutab laiemalt riigi tasemel konsolideerimisi). § 74. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Eelnõu § 74. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust muudetakse samamoodi, nagu selgitatud §-s 74. 77 § 75. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Eelnõu § 75 punkt 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse väljendit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib isikuandmete eriliikide töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb PPVS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 75 punkt 2. Muudatus puudutab politsei ja piirivalve seaduse §-i 746. Politsei ja piirivalve seaduse § 746 sõnastust täpsustatakse lähtudes soovist sätestada politseile oma ülesannete täitmiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks selgemad reeglid. Sätestatakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 5, 12–22 ja 34 ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt asjakohased alused, mis annavad PPVS § 3 lõike 1 loetletud ülesannete täitmisel kogutud andmete töötlejale ning nii PPVS kui ka muude seaduste volitusnormi alusel kehtestatud andmekogu vastutavale töötlejale põhjendatud juhul võimaluse piirata andmesubjekti õiguseid saada teavet ja politseil anda teavet tema isikuandmete ja temaga seotud isikuandmete töötlemise kohta. Praegu keeldutakse andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamisest isikuandmete seaduse § 20 lõikes 1 toodud alustel. Isikuandmete kaitse uute regulatsioonide järgi tuleb võtta seadusandlikke meetmeid eriseadustes, mis põhjendatuse korral võimaldavad piirata või keelduda andmesubjektile tema kohta käivate andmete väljastamisest. Lisatava sättega säilitatakse kehtivale regulatsioonile sarnased alused. Politsei igapäevaste ülesannete täitmise lahutamatu osa on isikuandmete töötlemine. Arvestades politsei poolt täidetavate ülesannete iseloomu ning mahtu on mõistetav, et politseil on oma ülesannete täitmiseks vajalik igapäevaselt töödelda väga suures ulatuses isikuandmeid s.h ka eriliiki isikuandmeid. Politsei ja piirivalveseaduse sätestatakse üldine õigus eriliiki isikuandmete töötlemiseks, kuid Politsei- ja Piirivalveameti tegevust reguleerivad paljud eriseadused, milles on toodud täpsemalt, milliseid eriliiki isikuandmeid vastavas menetluses võib töödelda, nt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel läbiviidavates menetlustes on haldusorganil õigus töödelda terviseandmeid. Politsei ja Piirivalve seaduse § 746 lõige 1 sätestab politsei üldise volituse töödelda isikuandmeid oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Sätte lai sõnastus aitab tagada selle, et ükski politseile pandud ülesanne ei jääks täitmata selge õigusliku aluse puudumise tõttu. Oluline on arvestada, et isikuandmete töötlemiseks on mh ka andmete vaatamine ja andmete saamine teistest registritest. Nimetatud §-is 746 sätestatud õigus on mõeldud kindlustamaks, et politseil on oma ülesannete täitmisel isikuandmete töötlemiseks olemas seadusest tulenev õiguslik alus. Õiguslik alus, hõlmab endast ka vajalike andmete kogumise õigust ning on aluseks päringute tegemisel teistele teabevaldajatele, kes võivad omada informatsiooni, mis on vajalik politseile pandud ülesannete täitmiseks. Politsei tegevus, mis on toodud Politsei ja Piirivalve seaduse § 3 lõikes 1, on paljus kaetud erinevate seadustega, milles on eraldi sätestatud või sätestatakse käesoleva eelnõuga isikuandmete töötlemine. Vastavate seaduste alusel menetluste läbiviimisel tuleb lähtuda vastavast eriseadusest. Kuid politsei töös võib tulla ette olukordi, kus on vaja töödelda isikuandmeid, kuid sõnaselget alust isikuandmete töötlemiseks ei ole. Sätte sõnastus tagab politseile õiguse töödelda isikuandmeid politseile pandud ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 75 punkt 3. Muudatus puudutab politsei ja piirivalve seaduse §-i 748 ja täpsustab andmesubjekti põhiõiguste piiramise võimalusi juhul, kui see on vajalik politsei seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Politsei ja piirivalve seaduse § 748 eesmärk on tagada, et politseil on oma seaduses sätestatud ülesannete täitmisel vajadusel võimalik piirata 78 andmesubjekti põhiõigusi, kui see on vajalik teatud politsei ja piirivalve seaduse § 748 lõikes 1 loetletud juhtudel. Muudetakse sätte pealkirja, mis annab paremini edasi selle sisu. Praegune pealkiri kajastab seda, et sätestada Politsei ja piirivalve seaduses erisus isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõikes 3 ettenähtud viie tööpäeva pikkusest tähtajast. Antud sätte uue sõnastusega luuakse võimalus andmesubjekti õiguste piiramiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse, kui ka isikuandmete kaitse üldmäärusega, sõltuvalt sellest, kas andmetöötlus toimub õiguskaitsevaldkonnas või kohaldub andmetöötluse osas üldmäärus. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik ainult juhul, kui andmete andmesubjektile väljastamine või andmetöötluse kohta teabe andmine kahjustab süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist, samuti võib andmesubjekti õigusi piirata näiteks riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks ning muudel seaduses sätestatud põhjustel. Teeme ettepaneku antud loetelu selguse huvides edasi anda punktidena, mitte ühelauselise loeteluna. Politsei ja piirivalve seaduse § 748 lõikes 2 on täpsustatud, milliseid andmesubjekti õigusi võib piirata. Loetelu hõlmab politseitööks vajalikke piiranguid, mida lubab seada isikuandmete kaitse üldmäärus. Lisatud on piirang, et politsei võib mitte anda teavet isikuandmete säilitamise tähtaja või selle tähtaja määramise kriteeriumite kohta. Kuna ka sellise teabe avaldamine isikule võib näiteks kahjustada menetlust, seoses millega andmesubjekti õigusi piirati. Teabe kaudu võib isik teada saada tema suhtes pooleliolevast menetlusest ja sellega võib kaasneda oht, et menetlust ei ole võimalik tõhusalt läbi viia. Eelnõu § 75 punkt 4. Politsei- ja Piirivalveametile sätestatakse selge õigusliku alus isiku taustakontrolliks. Selline kontroll toimib täna ainult politseiametnike ja politsei ja piirivalveseaduse §-s 61 nimetatud isikute suhtes (PPVS §-d 40 ja 42). Isiku taustakontrolli eesmärgiks on isiku usaldusväärsuse tuvastamine ülesannete täitmiseks, millest võib tuleneda oht riigi julgeolekule. Käesoleval hetkel ei ole teada, millal Justiitsministeeriumis välja töötatud usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu menetlemine jätkub, mistõttu on ainuõige lahendus vajaliku taustakontrolli regulatsiooni sätestamine politsei ja piirivalve seaduses. Muudatuse kohaselt on taustakontrolliks neli alust. Need juhtumid, mil viiakse läbi taustakontroll, on: 1) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõigete 4 ja 42 alusel määratud objektile lubamise otsustamine, 2) Politsei- ja Piirivalveametile teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamine, 3) kaitstava isiku ohutuse tagamine ning 4) Politsei- ja Piirivalveametisse praktikale lubamine. Tänases julgeolekusituatsioonis on äärmiselt oluline tagada Siseministeeriumi haldusalas olevate sisejulgeolekut tagavate asutuste turvalisus, sest nendel asutusetel on kõrgendatud oht võimalike rünnete suhtes. See puudutab nii füüsilisi ründeid (nt isikute või hoonete vastu) kui ka ründeid infosüsteemide vastu eesmärgiga takistada politsei tegevust, saada teavet nt politsei toimimise või reageerimisvõimekuse kohta ja ka muud teavet, mis võib olla ründaja jaoks väärtuslik. Lisaks on Siseministeeriumi haldusalas kasutusel andmekogud, mille turbetase on kõrge. Samuti on Siseministeeriumi haldusalas valdkondi, millele laieneb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. Seetõttu on vajalik rakendada taustakontrolli ka Politsei- ja Piirivalveametile teenuseid pakkuvatele isikutele. 79 Taustakontrolli tegemise õigus peab Politsei- ja Piirivalveametil teatud juhtudel olema muu hulgas ka nende isikute suhtes, kes osutavad Siseministeeriumi haldusala asutustele erinevaid teenuseid. Neis haldushoonetes ja territooriumil (edaspidi objekt) osutavad teenust erinevad isikud – nt ehitajad, nõrkvoolupaigaldajad, hooldustöötajad, isikut tõendavate dokumentide veoga tegelevad isikud, inventari paigaldajad jne. Kuna nende isikute suhtes puudub selgesõnaline õigus taustakontrolli tegemiseks, on võimalik, et objektile pääsevad isikud, kes võivad osutuda tõsiseks julgeolekuriskiks. Praktikas on esinenud olukordi, kus varavastase süüteo eest karistatud isik teostab haldushoonetes ehitus või remonttöid, millega kaasneb märkimisväärne risk asutuse või selle töötajate vara puutumatusele. Samuti peab taustakontrolli tegemise õigus olema nende isikute suhtes, kes osutavad Politsei- ja Piirivalveametile teenust, sest teenuse osutamine ei ole seotud alati Politsei- ja Piirivalveameti valvatava objektiga. Näiteks riigipiiri valvamisega, piirijulgeolekuga ning üldise julgeoleku tagamisega riigis peab olema võimalus teostada piiririba väljaehitamisel ja hilisematel piiriribaga seonduvatel hooldustöödel töid tegevatele isikutele taustakontrolli, välistamaks ebausaldusväärsete isikute ligipääsu tundlikule teabele. Tundliku teabe käitlemine ebausaldusväärsete isikute poolt kätkeb endas riske sellise info edastamise osas mittesoovitavatele isikutele. Tundlikuks teabeks on eelkõige teenistusalane ning seire- ja valvesüsteeme puudutav teave. Seire- ja valvesüsteemide töid teostatakse lisaks vahetult riigipiiri valvamiseks vajalikule taristule ka kordonites, piiripunktides ja radaripositsioonidel. Seetõttu on väga oluline, et taustakontrolli läbiksid kõik töid teostavad isikud, ka lepingupartneri alltöövõtja heaks töötavad isikud. Politsei ja piirivalve seaduse § 759 lõike 1 punkti 1 eesmärgiks ei ole viia läbi (laus) taustakontrolli kõikide valvatava objektile sisenevate isikute suhtes ning kindlasti mitte igakordselt objektile lubamise otsustamisel. Taustakontrolli ei viida § 749 alusel läbi isikute osas, kes töötavad igapäevaselt valvataval objektil ning on selle asutusega töö- või teenistussuhtes ja alluvad seeläbi vastava asutuse töökorrareeglitele. Samas ei saa objektile lubamist siduda ka üksnes teenuse osutamisega, sest valvatavale objektile võidakse siseneda ka muudel põhjustel. Arvestades valvatavate objektide olulisust riigi julgeoleku seisukohast (üks osa valvatavaid objekte on ka riigikaitseobjektid), on objektile lubamise otsustamiseks taustakontrollimise teostamise võimalus ohukahtluse korral vältimatu meede, mida tuleks rakendada. Oluliste objektide ja seal viibivate isikute ning informatsiooni turvalisuse tagamise eesmärgil peab olema võimalik rakendada vastavalt ohuhinnangutele ning ohukahtlusele operatiivselt vajalikke täiendavaid meetmeid. Objekti turvalisust võivad mõjutada päevapoliitilised sündmused, teatud kõneisikute sõnavõtud, vähemustega seotud teemad jms. kõik eeltoodu võib hetkega muuta üldist ohupilti ning sellest tulenevalt ka vajalike täiendavate meetmete rakendamise vajadust valvatavate objektide vaates. Politseil peab olema võimalus vähemagi ohukahtluse korral täiendavate meetmete operatiivseks rakendamiseks. Taustakontrolli tegemine võib osutuda vajalikuks ka kaitstava isiku ohutuse tagamisel. Arvestades tänast asümmeetrilist ohupilti, puuduvad hetkel polisteil piisavalt selged ja efektiivsed meetmed, selleks et kaitstava isiku ohutuse tagamiseks vajadusel kontrollida kaitstava isiku vahetus läheduses viibivate isikute tausta. Isikukaitse vaates on oluline ennekõike tuvastada ohud enne nende realiseerumist ja vastavalt ohu iseloomule planeerida vajalike meetmete kasutuselevõtmist. Nimetatud sätte alusel on edasiselt politseil efektiivse isikukaitse tagamiseks olemas võimalus kontrollida isikute tausta ka ürituste korral, mille toimumiskoht ei ole politsei poolt valvatav objekt. Taustakontrolli läbiviimise vajadust hinnatakse igakordselt vastavalt korraldatava ürituse iseloomule, kaitsealusele isikule koostatud ohuhinnangule ning võimaliku ohukahtluse olemasolule. Ka kaitstava isiku vaates võivad kaitstavad isikut ohustada erinevad päevapoliitilised sündmused ning vähemustega seotud teemad vms. Eeltoodu võib hetkega muuta üldist ohupilti, mille tulemusena tekib vajadus 80 rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid kaitstava isiku ohutuse tagamiseks. Lisaks taustakontrolli õigusele, mis loob selge õigusliku aluse isikukaitse teostamise meetmete oluliselt efektiivsemaks planeerimiseks ja rakendamiseks, on vajalik õigusliku alusel olemasolu keelamaks taustakontrolli käigus kogutud informatsioonile tuginedes teatud isikute viibimine kaitstava isikuga seotud üritusel või tema vahetus läheduses. Taustakontrolli vajadus tõusetub ka nende isikute puhul, kes soovivad tulla Politsei- ja Piirivalveametisse praktikale. Neid isikuid ei nimetata praktika ajaks ametikohale ega sõlmita nendega töölepingut. Samas liiguvad ka nemad objektidel vabalt ringi, saavad juurdepääsu andmekogudele jne. Ka nende isikute puhul võib olla tegemist suure julgeolekuriskiga, mistõttu tuleb ka nemad allutada taustakontrollile. Politsei ja piirivalve seaduse § 759 annab Politsei- ja Piirivalveametile vajadusel aluse taustakontrolli läbiviimiseks, samas määratleb piirid, milliseid isikuandmeid võib töödelda ning milliseid asjaolusid võetakse isiku sobivuse hindamisel arvesse. Selgesõnaliselt sätestatakse ka lõikes 3, et juhul, kui isik ei osutu usaldusväärseks, siis vastava keeldumise põhjuseid ning keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli teostamisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 alusel võib piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja - vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Politsei ja piirivalve seaduse § 760 loetleb politsei õigused taustakontrolli läbiviimisel. Sellega on sätestatud haldusorgani piirid taustakontrolli läbiviimisel, samal ajal annab säte andmesubjektile teavet, millist infot tema kohta võidakse taustakontrolli läbiviimisel koguda. Politsei ja piirivalve seaduse § 761 kohaselt säilitatakse isiku kohta kogutud andmeid viis aastat alates taustakontrolli läbiviimise lõppemisest. Sama tähtaeg on andmete säilitamiseks ka planeeritud usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõus. Eelnõu § 75 punkt 5. Muudetakse pealkirja sõnastust selliselt, et 3. peatüki nimest jäetakse välja sõna „Politsei“. Seeläbi saab paremini eristada, et Politsei- ja Piirivalve poolt peetavate andmekogude hulgas on ka politsei andmekogu. Selle ametlik nimetus on infosüsteem POLIS ning regulatsioon sisaldub 3. peatüki esimeses jaos, mille pealkiri on „Politsei andmekogu“. Eelnõu § 75 punkt 6. Koondatakse olulised politsei andmekogu loomist ja pidamist puudutavad sätted ühte paragrahvi, millega kaasneb muu hulgas andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnormi ja politsei andmekogu pidamise põhimääruse olulisemate koostisosade loetelu asukoha muutumine ning politsei ja piirivalve seaduse § 13 kehtetuks tunnistamine. Muudatustega täpsustatakse politsei andmekogu pidamise eesmärki, sealhulgas lähtuvalt „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“ § 2 lõikes 12 sätestatud eesmärgist. Politsei andmekogus töödeldakse teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis ei ole vajalik kõigi PPVS § 3 lõikes 1 nimetatud politsei ülesannete täitmiseks ja seetõttu piiritletakse sõnaselgemalt andmekogu eesmärk. Andmekogu ametlik nimetus ei muutu ja § 8 lõikes 1 tehakse vaid tehniline muudatus. Volitus politsei andmekogu asutamiseks ja selle pidamise põhimääruse kehtestamiseks sätestatakse § 8 lõikes 3. Politsei andmekogu põhimääruse olulisemad koostisosad sätestatakse § 8 lõikes 4. Kehtiva PPVS § 9 lõige 1, milles sätestatakse andmekogu vastutav töötleja, tuuakse üle käesoleva paragrahvi lõikeks 5. Selliselt moodustub ülevaatlik norm, milles on muu hulgas sätestatud, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete 81 täitmiseks andmekogu loodud on, millistest osadest koosneb volitusnormi alusel antud põhimäärus ning kes on andmekogu vastutav töötleja. Eelnõu § 75 punkt 7. Kehtiva politsei ja piirivalve seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 määratakse vastavalt politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. Muudatusega viiakse üle ja sätestatakse normitehnilise selguse eesmärgil vastutava töötleja regulatsioon PPVS § 8 lõikes 5. Kuna volitatud töötlejaid võib olla rohkem kui üks, piisab nende asutuste nimetamisest andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 75 punkt 8. Ajakohastatakse ja ühtlustatakse politsei andmekogu andmestike nimetusi, sealhulgas lähtuvalt erisustest „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“ § 6. Arvestades käesoleva eelnõu eesmärki, tuleb andmekogus isikandmete töötlemise eriregulatsiooni loomisel sätestada seaduses, millist liiki isikuandmeid töödeldav teave hõlmab. Sellest tulenevalt sätestatakse § 10 lõikega 2, et politsei andmekogus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks töödelda isikuandmeid ja nende eriliike. Samuti täpsustakse § 10 lõikes 3 kolmandaid osapooli, kellele politsei andmekogust isikuandmeid edastatakse, sest kehtivas sättes on nimetatud ainult välisriigid. Kehtiva politsei ja piirivalve seaduse § 10 lõike 2 järgi sätestatakse politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis andmekogu pidamise põhimääruses. Muudatusega sätestatakse PPVS § 8 lõikes 4, et andmete täpne koosseis määratakse andmekogu põhimääruses. Normitehniliselt on selgem muuta sätte ülesehitust ja sõnastust tervikuna. Eelnõu § 75 punkt 9. Eelnõu punktiga tunnistatakse kehtetuks PPVS-i § 13, sest eelnõukohaste muudatustega sätestatakse politsei andmekogu asutamise ja selle põhimääruse kehtestamise volitusnorm uues asukohas. Muudatustega koondatakse olulised politsei andmekogu loomist ja pidamist puudutavad sätted § 8, millega kaasneb muu hulgas andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnormi ja politsei andmekogu pidamise põhimääruse olulisemate koostisosade loetelu asukoha muutumine ning politsei ja piirivalve seaduse § 13 kehtetuks tunnistamine. Andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnorm sisaldub eelnõu § 8 lõikes 3 ja andmekogu põhimääruse olulisemad koostisosad on eelnõu § 8 lõikes 4. Politsei andmekogu pidamise jao ülesehitust arvestades on viidud üle ja sätestatud andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnorm ja andmekogu põhimääruse ülesehitus politsei ja piirivalve seaduse §-s 8. Eelnõu § 75 punkt 10. Piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral on vaja koguda andmeid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda riigi territooriumile või sealt lahkuda. Riigipiiri seaduse § 11 lg 1 sätestab, et välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides. Muudatusega tuuakse sõnaselgelt välja andmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid. Andmekategooriad on välja toodud PPVS § 16 lg-s 1 ning täpsem andmekategooriate koosseis siseministri 20.12.2007 määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“ 2. peatükis. Eelnõu § 75 punktid 11 ja 12. Muudetavas PPVS sättes on selgelt välja toodud isikuandmete töötlemise lubatavus Schengeni infosüsteemi riiklikus registris. Samuti on kõik olulised Schengeni infosüsteemi riiklikku registrit puudutavad sätted koondatud ühte paragrahvi, millega kaasneb selle registri põhimääruse kehtestamise volitusnormi asukoha muutumine. 82 Schengeni infosüsteemi riikliku registri regulatsiooni muudatused võrreldes olemasolevaga on järgmised: o PPVS § 20 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; o PPVS § 20 lõige 1 muudetakse ning selles sätestatakse registriandmete töötlemise eesmärk; o PPVS § 25 tunnistatakse kehtetuks ning selle olemasolevad lõiked 1 ja 2 viiakse üle PPVS § 20 lõigeteks 2 ja 3; o PPVS § 20 lisatakse lg 4, mis annab seadusliku aluse isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Selliselt moodustub ülevaatlik norm, milles on muu hulgas sätestatud, mis eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu on loodud ning millistest osadest koosneb volitusnormi alusel antud põhimäärus. Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimääruse sätted vaadatakse samuti üle, mistõttu volitusnormi asukoha muutumine ei ole ainus põhjus vastavas põhimääruses muudatuse tegemiseks. Sõnastust ühtlustatakse määrustes (EL) 1986/2006, (EL) 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK artiklites 1 toodud SIS II eesmärgi sõnastusega. Eelnõu § 75 punktid 13 ja 14. Muudatusega sätestatakse selgelt, et andmekogusse kantakse ka reageeriva ressursi ning selle haldamisega seotud andmed. Reageeriva ressursi all peetakse silmas politsei operatiivtegevusse kaasatud ametnikke. Ressurss koosneb isikutest ning neile väljastatud teenistusrelvadest, erivahenditest ning muust varustusest, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks - isikud pluss teenistusrelvad, erivahendid ja varustus. Ressursi haldamine on selle taktikaline juhtimine, näiteks millises koosseisus ning milliste vahendite ja varustusega on patrull komplekteeritud. Politsei reageeriva ressursi patrullide komplekteerimine ja planeerimine avaliku korra tagamiseks on kavandatud teha riigipiiri valvamise infosüsteemis. Lisaks võimaldab selline sõnastus laialdasemat tõlgendamist ka otsingu- ja päästetööde tegevuste planeerimise arendamisel. Riigipiiri valvamise infosüsteemi senine riigipiiri valvamiseks vajaliku ressursi planeerimise osa arendus on olnud funktsionaalne ja sobib lisaks riigipiiri valvamise vajadusele ka teiste politsei reageerivate ressursside komplekteerimiseks. Kogu vajalik patrullide komplekteerimine on mõistlik viia ühtsesse infosüsteemi, mis on senisest funktsionaalsem. Eelnõu § 75 punkt 15. PPVS-i kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerija isikuankeedis andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse, esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. PPVS § 42 lõike 2 kohaselt kehtestab siseminister politseiteenistusse kandideerija isikuandmete ankeedi vormi, kuid volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud politseiteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse, et lisaks ankeedi vormi kehtestamisele tuleb kehtestada ka andmete säilitamise tähtaeg ning see säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Eelnõu § 75 punkt 16. Politseiametniku teenistuslehe säilitamise tähtaega reguleerib PPVS § 46 lõike 2 alusel kehtestatud siseministri määrus. Samas puudub PPVS § 46 lõikes 2 volitus teenistuslehe pidamise säilitamise tähtaja kehtestamiseks määruses. Muudatuse kohaselt lisatakse, et minister kehtestab ka andmete säilitamise tähtaja, mis täpsemalt sätestatakse määruses. Eelnõu § 75 punkt 17. PPVS § 10810 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole toodud vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks vajalike andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ning see tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. 83 § 76. Postiseaduse muutmine Eelnõu § 76 punktid 1-3. Postiseaduse isikuandmete kaitset puudutavad mõisted viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sätestatakse selguse huvides, kes on aadressiregistri vastutav töötleja. Postiseaduse § 34 lõike 1 muutmise eesmärgiks on selgelt välja tuua, et postiteenuse osutajal on õigus postiteenuse osutamise eesmärgil töödelda saatja ja saaja isikuandmeid. Aadressiregistri osas jääb tekst kehtima olemasoleval kujul. Postiseaduse § 34 lõikeid 3 ja 4 puudutavad muudatused sätestavad postiteenuse osutaja võimaluse töödelda isikuandmeid ka muul õiguslikul alusel peale andmesubjekti nõusoleku ning viitab võimalusele kasutada isikuandmeid kolmandale isikule teenuste osutamiseks juhul, kui selleks on olemas õigusaktist tulenev alus. § 77. Prokuratuuriseaduse muutmine Eelnõu § 77 punkt 1. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 151 reguleerib prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimist ning viitab isikuandmete ankeedile, mille kandideeriv isik peab täitma. Eelnõuga täiendatakse § 151 lõikega 21, sätestamaks prokuröriteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamise tähtaeg. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 151 ei sätesta, kui kaua prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks töödeldud isikuandmeid säilitatakse. Tulenevalt isikuandmete säilitamise piirangu põhimõttest (üldmääruse art 5 lg 1 punkt e) kui ühest isikuandmete töötlemise peamisest põhimõttest, on vaja määrata nimetatud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Eelkõige põhjusel, et säilitatakse ka selliste isikute isikuandmeid, keda prokurörina ametisse ei nimetata. Seetõttu sätestatakse prokuratuuriseaduse § 151 lõikes 8 isikuandmete säilitamise tähtajad. Vastavalt lisatavale lõikele 8 säilitatakse isikuandmeid viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist. Eelnõu § 77 punkt 2. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 151 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et töödeldavate isikuandmete täpsem koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Eelnõu § 77 punkt 3. ProksS §151 täiendatakse 8 ja 9, mille eesmärgiks on sätestada võimalused piirata teatud juhtudel andmesubjekti õigusi saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ning teostada muid andmekaitse üldmäärusest tulenevaid andmesubjekti õigusi. Piirang võib olla vajalik selleks, et põhjendatud vajaduse korral saaks keelduda kogutud andmete edastamisest või näiteks andmete allika avaldamisest andmesubjektile, sest selline teave võib olla tundliku iseloomuga ja selle avaldamine võib kahjustada näiteks teiste isikute õigusi või riigi julgeolekut. Näitena võib siinkohal tuua olukorda, kus prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimisel selgub teave, et isik on seotud riigi julgeolekut kahjustava tegevusega. Sellisel juhul ei vastaks isik prokuröriteenistusse nimetamise tingimustele, kuid ühtlasi oleks riigi julgeoleku jaoks kahjuks teavitada isikut sellest, et tema tausta kontrollimisel tuli ilmsiks selline teave. Eelnõu § 77 punkt 4. ProkS § 43 täiendatakse lõikega 6, mille eesmärgiks on tagada prokuröride konkursikomisjoni liikmete kohustuse hoida saladuses andmed, mis on neile teatavaks saanud seoses komisjonis osalemisega. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine toob selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele, kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega. 84 § 78. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Eelnõu § 78 punkt 1. Muudatusena võetakse kasutusele uus andmekogu nimetus – testide andmekogu. Uus nimetus tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, mis on parajasti ettevalmistamisel. Andmekogu nimetuse vahetus on vajalik põhjusel, et see kajastab paremini andmekogu sisu. Seaduses sõnastatakse testide andmekogu eesmärk (eelnõu § 32 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. Seaduses sätestatakse, et testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtajad, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete puhul tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse. Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Eelnõu 78 punkt 2. Tegu on vanema taotlusel riigi poolt pakutava teenusega lapsele hariduslike tugimeetmete soovitamiseks. Lisaks sellele, et töötlemise alus tuleneb juba seadusest (nõusolek töötlemise alusena on nö topelt) ning haldusmenetluse raames, toob see praktikas kaasa olukorra, kus lapsevanem taotleb teenust, kuid nõusoleku andmata jätmisel ta seda ei saa või soovitusega mittenõustumisel võtab oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks tagasi ning taotleb kõigi andmete kustutamist. Õiguskindluse ja -selguse huvides peab olema selgelt üks isikuandmete töötlemise alus (õigusaktist tulenev ülesanne onsoovituse andmine õppe ja kasvatuse korraldamiseksning tugiteenuste rakendamiseks). Eelnõu 78 punkt 3. Muudatusega asendatakse vana IKSi termin delikaatsed isikuandmed isikuandmete kaitse üldmäärusele vastava terminiga. 85 § 79. Päästeseaduse muutmine Eelnõu § 79 punkt 1. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 6 lõikes 10 on toodud, mis andmeid kogutakse ohutusalase nõustamise käigus. Muuhulgas kogutakse andmeid ka eluruumi kasutaja füüsilise või vaimse erivajaduse kohta (§ 6 lg 10 p 6), s.t terviseandmeid, mis isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmete eriliigiks. Kuivõrd erandid isikuandmete eriliikide töötlemise üldisest keelust tuleks sõnaselgelt sätestada ja selguse mõttes sätestada just seaduses, on seaduse sõnastust täiendatud ja lisatud, et päästeinfosüsteemis on õigus töödelda ka eriliiki isikuandmeid, täpsemalt terviseandmeid. Eelnõu § 79 punkt 2. Muudatus puudutab päästeseaduse §-i 91 lõiget 1 ja sellega täpsustatakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu eesmärki. Päästeseaduses sätestatud hädaabiteadete menetlemise andmekogu eesmärgi hulka lisatakse abi- ja infoteadete töötlemisega seotud andmete töötlemine. Abi- ja infoteadete töötlemine on Häirekeskuse ülesanne tulenevalt põhimääruse § 9 punktist 6 ning asjaomaste asutustega sõlmitud halduslepingutest. Kuna lepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks tuleb Häirekeskusel mõnel juhul töödelda ka isikuandmeid (näiteks nimi, telefoninumber, e-posti aadress) ning edastada teated asjaomastele asutustele ning kuna need on Häirekeskuse ülesanded, siis on otstarbekas töödelda andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogus, mitte asutada selleks uut andmekogu. Muudatusega luuakse alus abi- ja infoteadete andmete töötlemiseks hädaabiteadete menetlemise andmekogus. Abi- ja infoteadete Häirekeskuses töötlemise eesmärk on hädaabinumbri „112“ koormuse vähendamine ja seeläbi selle kättesaadavuse parandamine. Selleks on mõistlik mitte- aegkriitilisi teateid menetleda eraldi telefoninumbritel. Abi- ja infoteateid on kasulik koguda hädaabiteadete menetlemise andmekogus, sest paljudel juhtudel võib abi- ja infoteatest kujuneda välja hädaabiteade, mis tuleb suunata hädaabinumbrile „112“. Samuti võib esineda vastupidine olukord. Sellisel juhul ei tule andmeid korduvalt koguda, vaid anda üle menetlemiseks vastavalt kas päästekorraldajale või abi- ja infoteadete menetlejale, kes saab jätkata andmete töötlemist samas andmekogus. Hetkel on Häirekeskusel sõlmitud lepingud abi- ja infoteadete menetlemiseks Keskkonnainspektsiooniga, Maanteeametiga ja mitme erineva kohaliku omavalitsuse üksusega. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadetega seotud andmete töötlemine samas andmekogus aitab tulevikus kaasa Häirekeskuse töö tõhusamaks muutmisele, eriti hädaabinumbri „112“ kättesaadavuse parandamisele. Eelnõu § 79 punkt 3. Muudatus puudutab päästeseaduse §-i 91 lõiget 2 ja sellega täpsustatakse samuti hädaabiteadete menetlemise andmekogu eesmärki. Päästeseaduses sätestatud hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantavate andmete lisatakse hulka abi- ja infoteadetega seotud andmed. Muudatuse eesmärk on tagada võimalus töödelda abi- ja infoteadetega seotud andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogus. Detailne andmekoosseis ja asutused, kellele milliseid andmeid edastatakse sätestatakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 79 punkt 4. Muudatus on vajalik, et seaduses oleks selgelt märgitud, et hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantakse muuhulgas ka abivajaja terviseandmed. 86 Eelnõu § 79 punktid 5 ja 6. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kohta kogutakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada vabatahtlikuks päästjaks ning talle esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Samas päästeseaduse (PäästeS) määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud vabatahtlikuks päästjaks soovija kohta kogutud andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi säilitamise tähtaeg ja andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Samuti on PäästeS-s sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise tähtaega ei ole PäästeS-s ega määruses, mistõttu tuleb PäästeS-i täiendada vabatahtliku päästja tervisekontrolli määruse volitusnormi, et siseminister kehtestab määruses ka vabatahtliku päästja terviseandmete säilitamise tähtaja. Lisaks tuleb muuta määruse pealkirja, mille pealkiri on praegu „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“, sest tulenevalt volitusnormist on määruses reguleeritud ka tervisekontroll. § 80. Päästeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu § 80 punktid 1 ja 2. Päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 7 lõige 5 sätestab muuhulgas, et päästeteenistuja tervis peab võimaldama tal täita päästeteenistuja teenistus- või tööülesandeid, ning lõige 4 annab siseministrile õigus kehtestada määrusega päästeteenistuja tervisenõuded, kuid PäästeTS ei sätesta tervisenõuetele vastavuse kontrolli tegemist ega selle tegemise eesmärki. Isikuandmete töötlemise olulised põhimõtted on seaduslikkus ja eesmärgikohasus. See tähendab, et isikuandmeid võib koguda vaid seaduslikul teel ning üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et oleks selgelt mõistetav päästeteenistuja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk, täiendatakse seadust, milles sätestatakse, et päästeteenistuja tervisekontrolli eesmärk on välistada tal tervisehäired, mis takistaksid päästeteenistusele antud ülesannete täitmist. Päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired on sätestatud siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Tervisekontrolli andmete säilitamist reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2004. aasta määrus nr 74 „Töötajate terviskontrolli kord“, mille § 7 lõike 2 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Õigusselguse huvides täiendatakse PäästeTS-i alusel kehtestatava päästeteenistuja tervisenõuete määruse volitusnormi. Eelnõu § 80 punkt 3. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 on nimetatud delikaatseid isikuandmeid, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb PäästeTS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 80 punkt 4. Päästeteenistusse päästeametniku kohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, kandideeriva isiku isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeteenistusse kandideerijale esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Näiteks kontrollitakse kandideerija kriminaalkorras karistatust, avalikust teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest jne ehk kontrollitakse andmeid, mis välistaks päästeteenistuses töötamise. Lisaks kogutakse teisi päästeteenistujale seaduses 87 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid andmeid, nagu kodakondsus, haridus ja tervis, samuti küsitakse päästeteenistusse kandideerija lähedaste andmeid. PäästeTS § 72 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole päästeteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. § 81. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu § 81. Kohustatud isik peab rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse üldisi reegleid, välja arvatud juhul, kui RahaPTS-s on sätestatud teistsugune regulatsioon. § 82. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine Eelnõu § 82. Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 151. Seaduse tasandile tuuakse isikuandmete kogumise eesmärk: rahvaraamatukogu kogub isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud tasude nõudmiseks. Samuti lisatakse seadusesse isikuandmete koosseis, mis on käesoleval ajal sätestatud kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“. Seadusesse on lisatud regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See on vajalik olukorras, kus laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja raamatukogu pidajal ei ole võimalik rakendada §-st 17 tulenevaid tasu nõudeid. Täiendavalt on seaduse tasandile toodud võimalus küsida andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga puudega isikule raamatukogu teenuse osutamiseks. Rahvaraamatukogu seaduse § 15 lõike 6 kohaselt korraldab raamatukogu elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine võimaldab seda sätet realiseerida, raamatukogu peab veenduma, et isikul on tulenevalt puudest õigus eriteenuseid saada. Rahvaraamatukogu seaduse § 151 lõike 5 kohaselt kontrollitakse lugeja andmete õigsust igal aastal lugeja esimesel külastusel raamatukokku. Sellega tagatakse selgem normi rakendamine. Teavituste edastamiseks ja kojulaenutustel viiviste sissenõudmisel on värsked andmed olulised, kuid nende kontroll peaks toimuma registreerumisest aasta möödumisel, mida saab raamatukogusüsteemides automatiseerida. Rahvaraamatukogu seaduse § 151 lõikes 6 täpsustatakse isikuandmete töötlemist rahvaraamatukogu lugejate andmebaasis. Isikustamata andmed on seotud raamatukogude varasemate aastate tegevusest statistiliste koondülevaadete tegemisega ning isikustamata 88 andmeteks võib olla veel ka nt sugu, vanuserühm jne. Statistikaga seotud isikustamata andmeid ei ole võimalik hiljem konkreetse isikuga uuesti kokku viia. § 83. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Eelnõu § 83 punktid 1 ja 2. Rahvastikuregistri seaduse § 2 lõikes 1, § 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1 asendatakse viide isiku andmete kaitse seadusele viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Eelnõu § 83 punkt 3. Muudatusega sätestatakse rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguse piirangud kooskõlas eelnimetatud määrusega. Lisaks täiendatakse rahvastikuregistri seaduse §- i 45 uue lõikega 4 selliselt, et vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse rahvastikuregistrisse kantud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud. Muudatus tuleneb vajadusest tagada seaduste omavaheline tehniline kooskõla. § 84. Rahvatervise seaduse muutmine Eelnõu § 84. Eelnõus on muudetud registrite eesmärgid selgemaks, et tagada ja mõista paremini registri andmete töötlemise ulatust. Korrastati ka üldistatud andmekoosseise (isikukood või sünniaeg) ning vaadati üle vastutava töötleja regulatsioon. Seaduse tasandil kehtestati säilitamise tähtaeg. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. sellekohased kordused jäetakse välja. Paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 2, et piirata andmete laialdast kasutamist, arvestades andmete delikaatsust (nakkushaigused, raseduse info jms). Piirang ei puuduta terviseohutuse infosüsteemi. Rahvatervise seaduse alusel asutatud andmekogude puhul korrastati ja ajakohastati registrite eesmärke, et anda paremini edasi nendesse kogutavate isikuandmete kogumise mõtet (levimuse, elumuse jne analüüsiks). Võrreldes kehtiva õigusega on uus andmekogu, mida RTerS-i alusel reguleeritakse, raseduse infosüsteem. Raseduse infosüsteem asutatakse kahe andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Muud andmekogud, mida eelnõuga reguleeritakse, on samal kujul ka praegu kehtiva RTerS-i alusel ning sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga ei ole. Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Raseduse infosüsteem asutatakse kahe andmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Põhimäärus (nagu mitmetel teistelgi) täpsustab selles olevate registrite täpsema arvu ja korra. Andmekogude ümberkorraldamine on ajendatud andmekogumise digiteerimisest ja vajadusest viia andmekogude põhimäärused kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning koondada sarnast eesmärki kandev andmestik ühtsesse registrisse. Riigi infosüsteemi haldussüsteemis on infosüsteemide kataloog, kuhu kantakse kõik Eestis kasutusel olevad riigi asutatud andmekogud. Raseduskatkestusandmekogu registreerimise taotluse esitamisel selgus, et andmekogu volitusnorm seaduses ning kehtiv põhimäärus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. 89 Vajalike muudatuste tegemiseks kutsuti kokku töörühm, mis oma esimesel koosolekul otsustas, et tuleks luua uus infosüsteem meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu baasil. Selline lahendus on kantud pragmaatilistest kaalutlustest, kus rasedus ja sünd on omavahel tihedalt seotud protsess ning andmestiku hindamine oluline protsessi algusest lõpuni. Paragrahvi 2 lõikes kehtestatakse, kes on kohustatud esitama andmeid raseduse infosüsteemi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse andmeesitajate loetelu tervishoiuteenuste osutajatega, kellel on pediaatria ja kodusünnitusabi tegevusluba. Pediaatria tegevusloa omajad hakkavad esitama andmeid enneaegselt sündinud laste kohta. Kodusünnitusabi tegevusloa omajad peavad esitama andmeid nende poolt vastu võetud laste sündide kohta. Kolmandas lõikes on üldistatult nende andmete loetelu, mida töödeldakse raseduse infosüsteemis. Raseduse infosüsteemi põhimääruses tuuakse juba kogutavate andmete koosseisud täpsemalt esile – tegemist on koondiga kahe varasema pinnalt. Seega seisnevad muudatused peamiselt andmekogude eesmärkide korrastamises (levimuse ja elumuse analüüsimiseks, statistika ja teadustöö tegemiseks jms) ja andmekoosseisude sõnastuse korrastamises (kaotatakse loetelus korduv sõna „andmed“, täpsustatakse koosseise juba kogutavate andmete pinnalt). Samuti kehtestatakse andmekogu põhimäärus spetsiifiliste andmekogude puhul edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lisaks tuuakse võrreldes varasemaga säilitamise tähtajad seaduses, kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ja andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi vältel, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus suureneb ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse alusel andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule ja määratakse kindel säilitamise tähtaeg. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine registris on üldiselt maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe ja nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meie meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll järgmistes tegevustes:  Ravi kvaliteedi pikaajaline jälgimine. Seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada eri perioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ja varem kogutud andmete ning isikustatud andmete olemasolu.  Võrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki Eestis diagnoositud haigusjuhte ja mille abil saab teha võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja 90 mustrite jälgimine määravad tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Edaspidi muutub ka andmekogu vastutav töötleja, mis määratakse lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud (Tervise Arengu Instituut, Terviseamet). Volitatud töötleja jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline isik – Tartu Ülikool. Seega muudetakse ülejäänud registrite volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus. § 85. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Eelnõu § 85 punktid 1 ja 2. RKESS § 4 sõnastatakse uuesti. Alates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ning lähtuda eriseaduses sätestatust. Õigusruum, millest tuleb edaspidi lähtuda, võib olla hõlmatud nii andmekaitse üldmääruse, Eesti isikuandmete kaitse õigusaktide ja ka erivaldkonna õigusaktidega. Seega on sättesse lisatud viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. RKESS § 34 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandmete (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva määruse valguses on terminid ühtlustatud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samade mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. § 86. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine Eelnõu § 86 punktid 1 ja 2. Seoses sellega, et meditsiiniline sünniregister muudetakse raseduse infosüsteemi osaks ja sellesse koondatakse ka RKSS-s reguleeritud raseduskatkestusandmekogu, tuleb muuta ka vastavas osas RKSS-i. Vastavad sätted andmekogu reguleerimiseks tunnistatakse RKSS-s kehtetuks. Edaspidi on rasedusega kulgev protsess hõlmatud ühtses andmekogus ja seda rahvatervise seaduse alusel. RKSS § 25 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandmed (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva määruse valguses on terminid ühtlustatud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka Eesti õigusakte, on samade mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. § 87. Ravikindlustuse seaduse muutmine Eelnõu § 87 punkt 1. Kuna ravikindlustuse andmekogu nimetus ning regulatsiooni kajastav asukoht muutus, muudetakse RaKS-is läbivalt sõnad „ravikindlustuse andmekogu“ sõnadega „haigekassa andmekogu“ vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega (vt rohkem eelnõu § 7 juurest). Eelnõu § 87 punkt 2. RaKS-i täiendatakse §-ga 131, mis sätestab kindlustuskaitse tõendamise nõuded. Kindlustuskaitse tõendamise regulatsioon on jäänud oma sisult samaks kehtiva RaKS- 91 i regulatsiooniga, küll on sättes muudetud andmekogu nimetus, kus kindlustuskaitse andmeid töödeldakse (vt eelmine punkt). Samuti on jäetud välja regulatsioonist „haigekassakaart“, kuna haigekassakaarte enam ei väljastata. Seega viiakse õigusruum kooskõlla praeguse praktikaga. Kindlustuskaitse tõendamise sätted viiakse RaKS-i 2. peatüki 2. jaosse pärast dokumentide ja andmete esitamise sätteid. Lõike 1 alusel isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel. Andmekogusse kannete tegemine on reguleeritud HKS-iga. Lõikes 2 korratakse praegust RaKS-i § 19 lõike 11 sõnastust, mille kohaselt töötajate ja ametnike kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse haigekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel. Lõikes 3 korratakse praegust RaKS-i § 19 lõike 3 sõnastust, mis sätestab juhud, millal haigekassa võib andmekogusse teha kande oma algatusel. Lõige 4 sätestab dokumentide loetelu, millega isik oma kindlustuskaitse tõendab (kehtiva RaKS-i § 21 lõige 1. Lõike 5 kohaselt võib haigekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi (kehtiva RaKS-i § 21 lõige 2). Lõiked 6 ja 7 sätestavad Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise ja kasutamise tingimused (kehtiva RaKS-i § 21 lõiked 3 ja 4). Eelnõu § 87 punkt 3. RaKS-i 2. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise aluseks on nimetatud jaos olevate sätete üleviimine HKS-i ja RaKS-i § 131. Kehtiva 3.jaos on sätestatud ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse regulatsioon. § 88. Ravimiseaduse muutmine Eelnõu § 88 punktid 1–4. Esimene muudatus on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisanduva peatükiga 32 (vt selgitusi vastava sätte juures). Tegemist on pigem tehnilise muudatusega, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS-ga. Sõnastus on eelnõu kohaselt sarnane teiste andmekogude regulatsioonidega. Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega eri valitsemisalades asutatakse ja määratletakse ka selle registri täpsem kord edaspidi vastava valdkonna ministri määrusega. Kuna nii proviisorite ja farmatseutide registris (isikuandmed) kui ka retseptikeskuses (eriliiki andmed) töödeldakse nii isiku- kui ka eriliiki andmeid, korrastatakse nende andmekogude regulatsioonis nii volitusnormi sisu ja täpsustatakse töödeldavate andmete üldkoosseis seaduses. § 89. Relvaseaduse muutmine Eelnõu § 89 punkt 1. Muudatuse kohaselt täiendatakse RelvS §-ga 352, milles nähakse ette käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamine. Kehtivas RelvS-s sellisel kujul andmete säilitamist reguleeritud ei ole. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete säilitamine on reguleeritud registri 92 põhimääruses, kuid paljude selliste andmete, mida registrisse ei kanta, säilitamise tähtaegu ei ole õigusaktides sätestatud. Need on kehtestanud PPA peadirektor, arvestades seni kehtinud avaliku teabe seadust, isikuandmete kaitse seadust jt õigusakte. Arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid, tuleb isikuandmete säilitamise tähtajad kehtestada aga seaduses või määruses. Kuivõrd paljusid RelvS-i alusel tehtavaid toiminguid (haldusmenetlus) ei reguleerita täpsemalt määruse tasandil, on mõistlik tuua üldised tähtajad seadusesse. Tähtaegade kehtestamisel on arvestatud praegu kehtivaid tähtaegu ning nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. RelvS § 352 lõikes 1 sätestatakse, et tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas nendega seonduvaid isikuandmeid, säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. Lõikes 2 nähakse ette, et RelvS 352 lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ja nendega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: 1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja tühistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks 10 aastat pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist; 2) asutustele, mis on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aastat pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. Lisaks on vaja sätestada eraldi isikuandmete säilitamise tähtaeg näiteks sellisteks juhtudeks, kui isik taotleb RelvS-i alusel luba, kuid seda mingil põhjusel talle ei väljastata ehk tema andmeid registrisse ega relvatoimikusse ei kanta. Selleks sätestatakse, et RelvS § 352 lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse kõnesoleva seaduse alusel läbiviidud haldusmenetlustes kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. RelvS-s sätestatav isikuandmete töötlemise õigusraamistik on sarnane Eestis seni rakendatuga ning sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemisel ega andmete säilitamisel ei tehta. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. RelvS-s isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täpsustamine tagab andmesubjektide õiguse parema kaitse. Isikutele on selged nende isikuandmete töötlemise alused ja andmete säilitamise tähtajad. Sihtrühm, keda kavandatavad muudatused mõjutavad, on väike, hõlmates seniseid ja tulevasi relvaloa omanikke või RelvS-i alusel tegevusluba taotlevaid isikuid. Eelnõu seadusena rakendamisega kulusid ja tulusid ei kaasne. Eelnõu § 89 punkt 2. Muudatusega lisatakse relvaseaduse §-i 8329 uus lõige 51, millega sätestatakse relvaseaduse alusel läbiviidava taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Kehtivas seaduses kogutud isikuandmete säilitamise tähtaega ette nähtud ei ole, kuid sellise tähtaja kehtestamine on vajalik, et tagada taustakontrollile allutatud isikute isikuandmete töötlemise asjakohasus ja vajalikkus. Relvaseaduses sätestatakse, et isiku sobivuse hindamiseks sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja olulise osaluse omandamiseks, ettevõtja juhtimiseks ja ettevõtjas töötamiseks teeb Politsei- ja Piirivalveamet taustakontrolli. Taustakontrolli tegemise peamine põhjus on vajadus tagada riigi julgeolek. Taustakontrolli 93 tehakse isikute kohta esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (Politsei- ja Piirivalveamet või Tehnilise Järelevalve Amet) taotluse tegevusloa saamiseks. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie aasta möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on perioodiline. Samas võib Politsei- ja Piirivalveamet kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või enne tööleasumist ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise. Need kahtlused saavad tekkida Politsei- ja Piirivalveametile esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita. Kontrollimine lõpetatakse, kui isik lahkub töölt või loobub kandideerimast töökohale, kuid taustakontrolli menetlus on juba alanud. Sellise tähtaja sätestamine on sõjarelvade käitlemisega seonduvaid julgeolekuriske arvestades sobiv ja vajalik ning ühtlasi aitab ennetavalt reageerida võimalikele kaasnevatele julgeolekuriskidele. § 90. Riigihangete seaduse muutmine Eelnõu § 90. Riigihangete registris hoitakse neid isikuandmeid, mida riigihangete seaduse alusel on hankijal õigus ja osaliselt ka kohustus riigihankes osaleva ettevõtja käest küsida. Sellised andmed on näiteks: 1) andmed hankelepingut täitma asuvate füüsiliste isikute hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse kohta; 2) andmed ettevõtja enda või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme või konkreetses riigihankes ettevõtjat esindava isiku süüteo korras karistatuse kohta kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise, korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise, riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise, maksualaste süütegude, laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 3) andmed riikliku või kohaliku maksu, makse või keskkonnatasu võlgade kohta; 4) andmed keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste rikkumise kohta. Füüsiliste isikute kohta hoitakse andmeid registris 25 aastat, seejärel need andmed kustutatakse. Andmeid ja dokumente, mis füüsilise isiku andmeid ei sisalda, säilitatakse tähtajatult. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2 kohaselt tuleb kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Registris ei ole võimalik eristada, millised riigihanked on tehtud struktuurivahenditest ja millised mitte, ega ole võimalik üheselt kindlaks määrata, millal selliste riigihangete dokumentide säilitamise tähtaeg saabub. Igas riigihankes on see tähtaeg erinev, tulenevalt sellest, kui pika aja jooksul viiakse riigihange läbi, kui pikaajaline on projekt ise, millega seoses võidakse korraldada mitu riigihanget, ning juhul, kui toetuse väljamaksmisel tekivad vaidlused, võib see aeg olla pikem. Pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest arvates piiratakse registris isikute ligipääsu registris hoitavatele andmetele füüsiliste isikute kohta. Andmetele on ligipääs registri 94 peakasutajal, kelleks on Rahandusministeeriumi registri kasutajatoega tegelevad töötajad. Enda läbiviidud riigihangetele on ligipääs näiteks ka hankija peakasutajal ning samamoodi on enda esitatud pakkumustele ligipääs pakkuja peakasutajal. Õigustatud huvi korral on isikul (nt ajakirjanikule) juurdepääs riigihangete registris asuvatele andmetele ka pärast kümne aasta möödumist riigihanke lõppemisest. Eesmärgiks on tagada suurem läbipaistvus, võimaldades teatud isikutel väga selge huvi olemasolul saada juurdepääs riigihangetega seonduvatele isikuandmetele. Praktikas töödeldakse registris nii hankijate andmeid, kui ka nende toetuse saajate andmeid, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankijad. Seetõttu tuleb RHS-is ette näha toetuse saajate andmete töötlemiseks õiguslik alus. Selleks võetakse eelnõus võetakse kasutusele ka termin „toetuse saaja“, mis tähistab isikut, kelle andmeid riigihangete registris töödeldakse, kuid kes ei ole samal ajal hankija RHS-i mõttes. Kuna toetuse saaja oste reguleerivad mitmed erinevad õigusaktid, nii seadused, kui määrused, siis kasutatakse nende tähistamiseks sõnastust „toetuse saaja oste reguleerivad õigusaktid“. Kavandatavate muudatustega seonduvalt muudetakse tulevikus ka riigihangete registri põhimäärust. § 91. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine Eelnõu § 91. Riigikaitseliste sundkoormiste (edaspidi sundkoormis) määramise ettevalmistamisel ja määramise otsustamisel töödeldakse sundkoormatava vara omaniku või valdaja isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik sundkoormise määramiseks. Samuti hoitakse tsiviiltoetuse registris vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute ning sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinike andmed. Eelnõuga nähakse ette, et sundkoormise määramiseks võib töödelda koormata kavatsetava või koormatud vara omaniku andmeid. Sundkoormise määramisel lähtutakse eelkõige varast kuid sundkoormise teatavaks tegemiseks ja täitmiseks on vajalik teada omaniku või valdaja andmeid (ees- ja perekonnanimi, elu- ja/või asukoht, isikukood). Vastavat teavet hoitakse tsiviiltoetuse registris. § 92. Riigikaitseseaduse muutmine Eelnõu § 92 punktid 1–3. Riigikaitseseaduse muudatusega sätestatakse selgemalt õigus töödelda mobilisatsiooni registris sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamisega seoses nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Samuti antakse õigus töödelda isikuandmeid sundtöökohustuse panemise otsustamisel ja isiku erikorra ajal kaitseväeteenistusse võtmisel. Kaitseväeteenistusse võtmise ja kaitseväeteenistuses viibimise ning kaitseväeteenistusalaste tagatiste määramise korral lähtutakse kaitseväeteenistuse seaduse olevast regulatsioonist. Eelnõu § 92 punkt 4. Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmed ja lisaturvameetmed (kaitseabinõud) on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 23.09.2006 määrusega nr 16 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ (edaspidi määrus). Määrus sätestab objekti valdajatele kohustuse rakendada objektil sõltuvalt selle kategooriast erinevaid kaitseabinõusid, mis teatud objektidel hõlmab ka objekti valdaja kohustust tuvastada objekti teenindavate või külastavate isikute isikusamasus (objektile sisenemisel ja väljumisel) ning sealjuures registreerida nende 95 isikuandmed. Konkreetse kategooria (A–F kategooria objekt) füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud määruse lisades 6–9 (asutusesiseseks kasutamiseks). Riigikaitseseaduse § 87 lõikes 2 sätestatud volitusnorm annab määruse reguleerimisala ulatuse (punktid 1–6), kuid praegu puudub sõnaselge volitus kaitseabinõude kohaldamisel töödeldavate andmete kategooriate kehtestamiseks ning isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas olevate isikuandmete töötlemise üksikasjade või erisuste reguleerimiseks. Kuigi määruse volitusnormi (§ 87 lg 2 p 6) kohaselt võib määrusega kehtestada vajaduse korral ka muud riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamise nõuded, tuleks parema selguse tagamiseks anda riigikaitseobjekti külastava andmesubjekti isikuandmete töötlemise nõuete kehtestamiseks vajalik volitusnorm praegusest täpsemas sõnastuses. Volitusnormi ulatuse selgema piiritlemise eesmärgil täiendatakse eelnõuga riigikaitseseaduse § 87 lõiget 2 punktiga 51, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada riigikaitseobjekti kaitse korras ka isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel. Eelnõu § 92 punkt 5. Vt selgitusi julgeolekuasutuste seaduse muutmise juures. § 93. Riigikontrolli seaduse muutmine Eelnõu § 93 punkt 1. Riigikontrolli seaduses (RKS) tehakse täpsustus, et Riigikontroll lähtub oma ülesannete täitmisel ja nende täitmise raames isikuandmete töötlemisel oma eriseadusest. Vastav viide on kooskõlas uue IKS § 2 punktiga 2, kus üldmäärust ja uut IKSi kohaldatakse põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseadustes. Eelnõu § 93 punktid 2 ja 3. § 15 lõiget 2 punkti 2 muudetakse viisi, et Riigikontrolör kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised, sealhulgas isikuandmete kaitse ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad. Järgneva täiendusega täpsustatakse, mida peab vastav juhend sisaldama. Seal tuleb käsitleda andmesubjekti õiguste teostamise korda, isikuandmete säilitamist, arhiveerimist ja kustutamist. Lisaks tehakse viide isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 lõikele 2, kus on sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise alused ja vastavad kaitsemeetmed. Eelnõu § 93 punkt 4. Muudatustega täpsustatakse, millistel eesmärkidel võib Riigikontroll isikuandmeid töödelda ning lisatakse, et võimalusel kasutatakse kontrolliaruande koostamiseks pseudonüümitud andmeid. Eesmärgid tulenevad RKS §-dest 6–71. Eelnõu § 93 punkt 5. § 50 täiendatakse lõikega 22, mis ütleb, et kontrolliaruandes ei avalikustata isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see puudutab kontrolliaruandes sisalduvad tähelepanekud, hinnangud ja ettepanekud või puudub isikut, kes tegutseb käesoleva seaduse § 7 nimetatud asutuse või isiku nimel. Kontrolliaruandes võib esitada hinnanguid ja tähelepanekuid jne viidates konkreetsele füüsilisele isikule, kui see on vajalik Riigikontrolli ülesannete täitmiseks. Lisaks võib avalikustada isikut kaudselt tuvastada võivat informatsiooni, kui see aitab kaasa kontrolliaruandes kirjeldatud probleemide näitlikustamisele. Isikuandmete avalikustamine peab vastama isikuandmete kaitse üldpõhimõtetele, sealhulgas olema eesmärgipärane ja kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Veel võib avalikustada selliste isikute andmeid, kes osalevad kontrolliaruande koostamisel aruteludes või kes annavad muul viisil oma tööülesannetest tulenevalt Riigikontrollile teavet. Eelnõu § 93 punkt 6. Sätestatakse andmesubjekti õiguste piiramise alused selleks, et tagada Riigikontrolli ülesannete täitmine. Andmesubjekti õigust saada teavet oma isikuandmete 96 töötlemise kohta võib piirata, kui see kahjustab teise isiku õigusi või vabadusi või kui see takistab Riigikontrolli töö eesmärkide täitmist. Teise inimese õiguste või vabaduste kaitseks võib isikuandmete väljastamist piirata, kui tegu on kaitstavate isikuandmetega (st need ei ole kogutud avalikest allikatest) ning need on Riigikontrollile edastatud (nt andmekogudest) oma tööülesannete täitmiseks. Andmesubjekt võib enda andmete kohta teha päringu andmete algallikale. Lisaks võib teabe andmist piirata, kui suurte andmemassiivide väljastamine tekitab ülemäärast bürokraatiat ja takistab ebaproportsionaalselt Riigikontrolli põhiülesannete täitmist. § 94. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Eelnõu § 94 punkt 1. Muudatusega asendatakse seaduses sõnapaar „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki isikuandmeid“. Seda põhjusel, et isikuandmete kaitse üldmäärus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel terminit eriliiki isikuandmed. Eelnõu § 94 punktid 2 ja 3. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) §- st 1 tulenevalt on julgeolekukontroll seotud riigi julgeoleku tagamisega, mistõttu ei kuulu julgeolekukontrolli raames isikuandmete töötlemine Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse. Hoolimata sellest tuleb aga RSVS § 49 täiendada selliselt, et üheselt oleks lubatud isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete, töötlemine julgeolekukontrolli teostamisel ning samuti õigus rakendada vajadusel andmesubjekti õiguste piiranguid. RSVS § 47 sätestab julgeolekukontrolli teostamise alused ning sama seaduse § 49 lg 1 sätestab, et julgeolekukontrolli teostatakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras, arvestades RSVS sätestatud erisusi. RSVS § 47 lg 1 kohaselt seisneb julgeolekukontrolli teostamine üksnes RSVS §-s 32 ja 42 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning tehtavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks. RSVS § 47 lg 6 kohaselt võib julgeolekukontrolli teostada üksnes juhul, kui isik on selleks andnud RSVS § 27 lg 10 p-s 3 nimetatud nõusoleku. Seega õiguslikult töödeldakse isikuandmeid andmesubjekti nõusolekul. Samas tuleb arvestada, et julgeolekukontrolli teostamisel ei töödelda üksnes riigisaladusele juurdepääsuõigust taotleva isiku (edaspidi taotleja) isikuandmeid, vaid ka temaga seotud isikute isikuandmeid. Näiteks olukorras, kus kontrollitakse taotleja pangakonto väljavõtet või tema suhtlusringkonda. Sellisel juhul saab üldjuhul julgeolekukontrolli teostavale asutusele teatavaks ka kolmandate isikute isikuandmed. Sellisteks olukordadeks peab isikuandmete töötlemise õigus ja andmesubjekti õiguste piirangud tulenema seadusest. Piirangute osas selgitame, et taotlejal on küll õigus tutvuda tema kohta julgeolekukontrollis kogutud teabega, kuid vastavat õigust ei tohiks automaatselt olla taotlejaga seotud kolmandal isikul. Kuivõrd RSVS § 49 lg 1 kohaselt teostatakse julgeolekukontrolli julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras, arvestades RSVS-s sätestatud erisusi, on õiguslikult oluline sätestada isikuandmete töötlemise alused, sh eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus, ja andmesubjekti õiguste piirangud julgeolekuasutuste seaduses. § 95. Riikliku statistika seaduse muutmine Eelnõu § 95. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (9.03.2018) §-s 6 on sätestatud isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloo ja riikliku statistika vajaduseks. Paragrahvi 6 lõikes 7 reguleeritakse isikuandmete töötlemine andes vastutavale või volitatud töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õiguste 97 piiramise õiguse niivõrd, kuivõrd nende õiguste teostamine tõenäoliselt muudab võimatuks teadus- või ajaloouuringu või statistilise eesmärgi saavutamise või takistab seda oluliselt. Konfidentsiaalsete andmete levitamine teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on lubatud isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustel. Kuna riikliku statistika tegija sõlmib konfidentsiaalsete andmete levitamiseks teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks andmeedastuslepingu, siis riikliku statistika tegijal on õigus keelduda andmeedastuslepingu sõlmimisest, kui ei ole täidetud isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimused. § 96. Ruumiandmete seaduse muutmine Eelnõu § 96. Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 sisaldab viidet avaliku teabe seadusele, mis ei ole vajalik, kuna avaliku teabe seaduses sätestatud üldreeglid kohalduvad nagunii. Seetõttu nähakse ette selle kehtetuks tunnistamine. § 97. Seadme ohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 97. Seadme ohutuse seaduse muudatus on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva põhimõttega, mille järgi peab andmete töötlemise korral sätestama selle eesmärgi. Lisaks eesmärgi sätestamisele parandatakse sätte sõnastust. Seejuures „andmete kogumine ning kättesaadavaks tegemine“ iseenesest ei ole asjakohane eesmärk, mistõttu on seadme ohutuse seaduse §-st 12 see lauseosa välja jäetud. § 98. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Eelnõu § 98 punktid 1 ja 2. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 55 lõike 1 punktis 6 ning SHS § 66 lõike 1 punktis 6 loobutakse teenuseosutaja kohustuste määramisel viitest isikuandmete kaitse seadusele, kuna olenevalt ülesandest ja teenuse sisust tulenevad edaspidi nõuded nii andmekaitse üldmäärusest, uuest isikuandmete kaitse seadusest kui ka eriseadustest. Seetõttu tunnistatakse vastavad sätted kehtetuks. Eelnõu § 98 punkt 3. SHS § 83 lõikes 3 täpsustatakse teenuseosutaja kohustust andmete säilitamise kohta. Kuna valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ühtselt kogutavate andmete koosseisud, siis tuuakse seaduses eraldi välja ka andmete säilitamise tähtaeg. Nõuete esitamisel lähtutakse aegumise tähtajast, mis on lepingulise suhte korral maksimaalselt 10 aastat. Eelnõu § 98 punkt 4. SHS § 141 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse sarnaseks teiste andmekogude volitusnormidega, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS- ga. Volitusnormi piiride osas kaotatakse punktist 5 senine andmete säilitamise põhiregulatsioon ja asendatakse andmeandjate loetelu ja neilt saadavate andmetega. Kuna säilitamine tuuakse seaduse tasandile (tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega), asendatakse senine punkt andmeandjate ning neilt saadavate andmetega, st et edaspidi on volitusnormis selgelt öeldud, et põhimääruses nimetatakse ka teised andmeandjad koos neilt saadavate andmete koosseisudega. Volitusnormi kohaselt võib vajadusel põhimääruses kehtestada andmete säilitamise täpsema korra (nt alusandmete ja logide säilitamine). Eelnõuga muudetakse ka andmekogu vastutavat töötlejat, kelleks on edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Muudatus lähtub sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu 98 peamiselt on loodud. Sama lähenemist on kasutatud läbivalt Sotsiaalministeeriumi andmekogu eesmärkidest ja selles töödeldavatest andmetest lähtuvalt. Eelnõu § 98 punkt 5. SHS § 1421 punktides 1 ja 5 asendatakse sõnad „kontaktandmed“ sõnadega „ elukoha- ja kontaktandmed“. See on kooskõlas ka põhimääruses (ja selle lisas) toodud andmetega. Eelnõu § 98 punkt 6. SHS § 144 täiendamine lõikega 21 kannab samuti senise registri regulatsiooni korrastamise eesmärki, kuna ka muude omavalitsusüksusele vabatahtlike teenuste või toetuste korral tuleb lähtuda siiski kannete tegemisel registrisse kogutavate võimalike andmehulkade koosseisust. Tegemist on selguse loomisega kogutavates andmehulkades. Eelnõu § 98 punkt 7. SHS § 1451 täiendamine on seotud § 141 lõike 2 muutmisega. Nimelt ei reguleerita edaspidi andmete säilitamist mitte põhimääruses, vaid seaduse tasandil (vt vastavalt § 141 lõike 2 kommentaari). § 99. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Eelnõu § 99 punktid 1–3. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lõikes 1 muudetakse infosüsteemi eesmärk selgemaks, lõikes 2 täiendatakse ja ajakohastatakse infosüsteemi volitusnormi. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, määrates infosüsteemi vastutav töötleja, kelleks on Sotsiaalkindlustusamet. Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtaeg (§ 39 lõike 2 muudatus). Säilitustähtaegade sätestamisel on punktis 1 arvestatud asjaoluga, et pensioni arvestamiseks vajalikud alusandmed võivad tekkida läbivalt isiku aktiivse tööea ajal ning nähakse ette andmete säilitamine 75 aastat pärast isiku surma. Näiteks andmete pikk säilitamisaeg on vajalik toitjakaotuspensioni määramiseks pärast toitja surma. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lõike 2 alusel on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel – alla 18-aastased lapsed, alla 24-aastased õppurid, toitja mittetöötaval lesel, kel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta ja teistel eelnimetatud paragrahvis loetletud isikutel. Toitjakaotuspensioni määramisel arvestatakse toitja pensionistaaži ja tema vanaduspensioni suurust. Samuti sätestatakse riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi ja ohvriabi, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ning erihoolekandeteenuse andmete säilitamine 10 aastat pärast eelnimetatud toetusele või teenusele õiguse lõppemist. Nii lähtutakse elatisabi andmete säilitamise puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõikes 2 ning § 164 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumine on peatud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna elatisabi maksmine on seotud lapse elatisnõuetega ning elatise nõudeid ja elatisabi nõudeid nõutakse sisse ühises täitemenetluses, on elatisabi andmeid vaja säilitada sama kaua, kui on elatisnõude aegumistähtaeg. Lisaks sätestatakse puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmete säilitamine 10 aastat pärast isiku surma ning nähakse ette erisus (punkt 4), et lapsel puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid tuleb säilitada 60 aastat pärast lapsel puude raskusastme tuvastamise viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Erisus on vajalik, kuivõrd puudega last vähemalt 8 aastat kasvatanud isikul on õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne üldist 99 vanaduspensioniiga (RPKS § 7). Lapsinvaliidsuse tuvastamise andmete ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmete säilitamine 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseeast invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Sarnaselt puudega last kasvatanud vanemale on ka lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatanud vanemal õigus jääda soodustingimustel vanaduspensionile. Seega on lapsel puude tuvastamise, lapsinvaliidsuse ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmed vajalikud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel, et kontrollida soodustusele õigustatust. Säilitustähtaegade möödumisel andmed anonüümitakse. Infosüsteemi logiandmete säilitamise tähtaeg sätestatakse infosüsteemi põhimääruses. Punkt 3 sätestab üldise põhimõtte ja tähtaja, mil andmed andmekogus anonüümitakse. § 100. Spordiseaduse muutmine Eelnõu § 100 punkt 1. Seaduses täpsustatakse andmekogu pidamise eesmärke (§ 61 lg 1). Andmekogu pidamise eesmärgid on praegu reguleeritud andmekogu põhimääruses (sh andmete kogumine treenerikutse andmiseks). Samuti tuuakse seadusesse andmekategooriad: andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. Isikuandmetena kogutakse: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid, kontaktandmeid, andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmed ja kontaktandmed. Punktides 2 ja 3 toodud andmed on vajalikud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmiseks. Isikuandmete loetellu lisatakse veel spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmed ja andmed spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades. Soovitakse saavutada olukord, kus spordivaldkonnal ja avalikkusel on täielik ja ajakohane teave Eesti spordi katusorganisatsioonide tegevjuhtidest. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus. Teiseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus riigil ja spordivaldkonnal on täielik ja ajakohane ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelistes spordi katusorganisatsioonides (juhtkonnas, komisjonides või ekspertrühmades). Ülevaate olemasolu võimaldab praegusest paremini koordineerida Eesti esindajate osalemist rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides ning vahetada informatsiooni rahvusvahelisel tasandil toimuvast. Antud teave oleks Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsiooni kohta kantava ja selle veebilehel avaldatava andmestiku osa. Registri põhimääruses tuleb sätestada andmete regulaarse esitamise ja uuendamise kohustus. Spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas kehtiva õiguse kohaselt üheks kriteeriumiks spordialaliitudele riigieelarvelise toetuse määramisel. Muudatusega saavutatakse 100 olukord, kus spordialaliitudel ei ole vaja eraldi enam andmeid Kultuuriministeeriumile toetuse menetlemise protsessis esitada. Eelviidatud andmete esitamisega (nt 30 päeva jooksul alates esindaja valimisest või määramisest rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni esindajaks või esindaja volituste lõppemisest ja tegevjuhi valimisest või määramisest või tema volituste lõppemisest) ning uuendamisega (minimaalselt üks kord aastas) Eesti spordiregistris koos muude andmetega tõstab andmeandjate halduskoormust minimaalselt. Seadusega antakse õigus määrata andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 100 punkt 2. Spordiseaduse § 91 täiendatakse lõikega 8, tuues seadusesse maksimumaja (kuni 3 aastat) treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisega seotud isikuandmete (toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi ja isikukood) säilitamiseks. Vastav põhimõte on seni sätestatud kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ § 19 lõikes 1. Eelnõu § 100 punkt 3. Vastava muudatusega luuakse seaduslik alus, et riiklik dopinguvastane organisatsioon või spordiorganisatsioon saaks vajadusel töödelda isiku terviseandmeid. Pakutud sõnastus toob välja andmete kogumise eesmärgi, loob õigusselguse ning tagab jätkuva usalduse dopinguvastase organisatsiooni ja spordiorganisatsioonide vastu, kes teostavad dopinguvastaseid toiminguid. 2003. aastal toimunud ülemaailmsel spordidopingu konverentsil võeti ühehäälselt vastu maailma dopinguvastane koodeks (The World Anti-Doping Code), mida on riigiti tunnustatud nn Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. Kultuuriminister allkirjastas Kopenhaageni deklaratsiooni 2003. aasta juunis. Maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid kinnistab omakorda UNESCO Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Eesti kiitis heaks Vabariigi Valitsuse 5.07.2007. a korraldusega nr 335. Riiklik dopinguvastane organisatsioon on maailma dopinguvastasest koodeksist tulenev termin, mis tähendab juriidilist isikut, millele iga riik on omistanud peamise pädevuse ning pannud kohustuse kehtestada ja rakendada dopinguvastaseid reegleid, juhtida proovide võtmist, hallata testitulemusi ning arutada asju riiklikul tasandil. Eestis on vastavaks dopinguvastaseks organisatsiooniks sihtasutus Eesti Antidoping. Dopinguvastase tegevuse all mõeldakse maailma dopinguvastases koodeksis ja rahvusvahelistes standardites sätestatud toiminguid, mida teevad dopinguvastased organisatsioonid ja nende kolmandatest isikutest esindajad eesmärgiga teha kindlaks, kas dopinguvastaseid reegleid on rikutud, ning mis hõlmavad asukohateabe kogumist, testide tegemist, tulemuste haldamist, kontrollimist, kas sportlasepoolne keelatud aine või keelatud võtte kasutamine on toimunud rangelt õiguspärase ja dokumenteeritud ravi otstarbel, osalejate koolitamist nende õiguste ja kohustuste valdkonnas, dopinguvastase reegli rikkumiste uurimist ning õigusliku menetluse alustamist nende suhtes, kes on väidetavalt sellise rikkumise toime pannud. 101 Maailma dopinguvastase koodeksi artikli 14.6 kohaselt võivad dopinguvastased organisatsioonid koguda, säilitada, töödelda või avaldada sportlaste ja muude isikute isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning juhul, kui see on vajalik ja kohane koodeksi ja rahvusvaheliste standardite (sealhulgas eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvahelise standardi) alusel dopinguvastaste toimingute tegemiseks. Maailma dopinguvastase koodeksiga seotud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse rahvusvaheline standard määratleb olulise põhimõtte, et dopinguvastased organisatsioonid peavad kaitsma töödeldavaid isikuandmeid piisavalt nii selleks, et täita õigusnorme, kui ka selleks, et tagada organiseeritud spordiga tegelevate isikute jätkuv usaldus dopinguvastaste organisatsioonide vastu. Kultuuriministeerium leiab, et SA Eesti Antidoping ettepanek on põhjendatud ja spordiseaduse muudatusega loodav õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks aitab tagada organiseeritud spordiga tegelevate isikute jätkuva usalduse dopinguvastaste organisatsioonide vastu ning loob õiguskindluse ka dopinguvastaseid toiminguid läbiviivatele organisatsioonidele. § 101. Strateegilise kauba seaduse muutmine Eelnõu § 101. Muudatus on vajalik selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 211 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). § 102. Söödaseaduse muutmine Eelnõu § 102 punktid 1–3. Eelnõus täpsustatakse registri eesmärgi sõnastust ja muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 102 punkt 4. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. § 103. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Eelnõu § 103 punkt 1. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses §-s 131 olemas; esitatakse registri eesmärk; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi 102 kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 103 punkt 2. Eelnõus esitatakse andmete kategooria, tuues konkreetselt välja isikuandmed. Eelnõu § 103 punkt 3. Kustutatakse viide isikuandmete kaitse seadusele. § 104. Taimekaitseseaduse muutmine Eelnõu § 104 punkt 1. Eelnõus muudetakse taimetervise registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 103 olemas; määratakse registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 104 punkt 2. Eelnõus sätestatakse taimekaitsevahendite registri eesmärk, muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 104 olemas; esitatakse andmete kategooriad, tuues välja konkreetselt isikuandmed; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Määrus tuleb uuesti kehtestada, vt põhjendusi eelmise alapunkti juurest. Eelnõu § 104 punkt 3. Jäetakse välja viited isikuandmete kaitse seadusele ning avaliku teabe seadusele. § 105. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 105 punkt 1. Muudatusena täpsustatakse seaduses Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärki (eelnõu § 31 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja - vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja - vabaduste kaitsmisel. 103 Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 31 lõige 2). Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 31 lõiked 5 ja 6). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 6 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 31 lõige 7). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. § 106. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Eelnõu § 106 punkt 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) ajakohastatakse andmetöötluse osas ning muudatustega ei looda uusi õigusi ja kohustusi. Tegemist on vormiliste, mitte sisuliste muudatustega. Ka selle eri peatükkides sätestatakse üldistatud andmekoosseisud, mis seni seaduse tasandil puudusid, samuti tuuakse seadusesse registrites töödeldavate andmete säilitamise tähtajad. Nagu eelnevalt öeldud, on ka andmete isikustatud säilitamine andmete töötlemine ning sellega piiratakse andmesubjekti õigust privaatsusele. Seadusega ei muudeta kehtivat korda, pigem vähendatakse senist andmetöötlemise aega. Eraelu on isiku õigus määrata, millisel määral ta oma isikuga seonduvat ümbritsevale avaldab. Eraelu on õigus otsustada, millised on isiku väärtushinnangud ja sotsiaalse suhtlemise määrad ja viisid. Samas ei ole puutumatus absoluutne ning riive alus tuleneb enamasti seadusest. Viimane peab olema sekkumise suhtes proportsionaalne. Isikuandmed on osa eraelu privaatsusest ning selleks, et tagada suurem õigusselgus töötlemise ulatuse ja vajaduse kohta, täiendatakse TTKSi kõnesoleva eelnõu muudatustega: milliseid andmeid kogutakse ja kuidas toimub nende kasutamine ehk andmete töötlemine. TTKS § 41 lõikes 1 asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“. Sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega väljendit „eriliiki isikuandmed“ (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast). Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii otsekohalduvat üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samasuguste mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. 104 Eelnõu § 106 punkt 2. Muudatusega täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-i 41 lõigetega 11–13. Muudatus piiritleb tervishoiuteenuse osutaja õigused töödelda isikuandmeid. Muudatusega kitsendatakse eelnõu liiga avarat sõnastust, mille osas ei ole võimalik hinnata, millal on arsti tegevus õiguspärane või mitte ehk kas töötlemine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Nii ei ole eelnõu sõnastuse osas võimalik määratleda töötlemise õigustuse ulatust. Kui tavaliselt töötleb tervishoiuteenuse osutaja andmeid lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks (TTKS § 41 lg 1), siis kavandatud eelnõus oli eesmärk reguleerida ennetavat tegevust. Samas on säte eelnõus liiga lai ja selle alusel ei ole võimalik määrata, millal eriarst võib ennetusega tegeleda ja millal oleks see eesmärgipäratu või ülemäärane (nt on perearsti ja silmaarsti teenus erinev nii oma sisult kui ka ennetustegevuse ulatuse mõistes). Muudatus (TTKS § 41 lg 2) tagab ka selle, et iga eriarst (v.a perearst või koolitervishoiuarst) on õigustatud tegelema ennetusega siis, kui see seostub ikkagi isiku eelneva visiidiga ning ennetustegevus peab järgnema mõistliku aja jooksul. Teisisõnu – kui 10 aastat tagasi külastati silmaarsti, siis ei ole töötlemine enam õigustatud. Toodud põhimõtted tagavad paremini soovitu rakendamise ja väldivad eesmärgipäratut ning liiga laialdast töötlemist. Säte tagab selguse nii patsiendile kui ka teenuse osutajale (arstile, olenevalt tema erialasest pädevusest ja pakutavast teenusest). Kuna ennetustegevus on küll andmete töötlemine, ent sellele ei pruugi järgneda arsti vastuvõttu, tuleb töötlemine igal juhul dokumenteerida, et tagada hilisemate vaidluste vältimine (TTKS § 41 lg 13). Kui vastuvõtu raames koostatakse meditsiiniline dokument, siis ka ennetava tegevuse alusel töötlemine tuleb selgelt fikseerida. Töötleja peab suutma öelda, mida ta plaanis ja millega plaanitu lõppes – isik ei soovinud tulla vastuvõtule, kirjutati välja saatekiri, retsept vms. Oluline on, et ennetustegevus on patsiendile ka hiljem põhjendatav. See ei saa piirduda pelgalt töötlemise enesega, vaid selle eesmärk peab olema suunatud ja põhjendatud (nt riskigrupp, kelle osas soovitakse edasisi riske vähendada). Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamine on tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik, samuti haiguste ennetustega seonduv. Seetõttu peab tervishoiuteenuse osutajatel olema seaduse tasandil selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud alus, et tervishoiuteenuse osutajad saaksid tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks töödelda selleks vajalikus ulatuses eriliiki isikuandmeid, mis on saadud patsiendilt tervishoiuteenuse osutamise käigus. Isikuandmete töötlemise õigus on hädavajalik ka nakkushaiguste ennetamise kontekstis immuniseerimisi läbi viivatele tervishoiutöötajatele, sh koolitervishoiutöötajatele. Vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 8 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. novembri 2003 määruse nr 116 Immuniseerimise korraldamise nõuded § 2 lõike 3 kohaselt peab immuniseerimisele eelnema ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, sh eelnevad immuniseerimised, mille kindlaks tegemiseks on muuhulgas vajalik vaadata patsiendi terviseandmeid. Tervishoiutöötajatel on hilisem patsiendi terviseandmete juurde tagasipöördumine vajalik ka sama määruse § 3 lõigetes 7-9 sätestatud aruandluse kohustuse täitmiseks. Eestit mõjutab oluliselt see, et tegemist on vananeva elanikkonnaga. Peale rahvaarvu vähenemise suureneb üle 65-aastaste inimeste osakaal. Sellega seoses sagenevad mittenakkuslikud haigused. Eestis sagenevad nii südame- ja veresoonkonna haigused, kasvajad ja muud mittenakkuslikud haigused ning nendest tulenev suremus- ja haiguskoormus. Perioodil 2008–2016 on Eestis inimeste tervena elatud eluiga vähenenud, naistel vastavalt 3 ja meestel 1,2 eluaastat. Meeste näitaja oli 2005. aastast jõudsas tõusutrendis ja aastaks 2009 saavutatud tase oli 54,8 eluaastat. Seejärel on näitaja olnud pigem langustrendis. Naiste osas on 105 trendid sarnased – alates 2010. aastast on näitaja langustrendis ja võrreldes 2009. aastaga on naiste tervena elatud aastad vähenenud ligikaudu 3 aasta võrra. Peamised tervisekaotuse põhjustajad Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, vaimse tervise probleemid ja uimastite tarvitamisest tingitud terviseprobleemid, lihasluukonnaga seotud vaevused ja muud mittenakkuslikud haigused. Kümne aasta jooksul (2006–2016) on oluliselt suurenenud mitmete krooniliste haigustega seotud tervisekaotus. On leitud, et Eestis saavad mehed naistest nii vähem kui ka madalama kvaliteediga ambulatoorset ravi. See võib osaliselt selgitada nende oluliselt suuremat välditavate hospitaliseerimiste arvu. Meestel on oluliselt väiksem ambulatoorsete visiitide arv ja nad näivad saavat kehvemat ennetavat ravi. Mehed külastavad väiksema tõenäosusega ka eriarstiabi ambulatoorseid vastuvõtte ja nende hulgas on vähem välditavaid visiite. Kontrastina võib meestel esineda vähem puudulikke haiglast väljakirjutamisi ja nad võivad saada paremat jätkuravi. Haiguste ennetamisel on võtmeroll vahetult inimesega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel – peamiselt perearstil ja -õel, kooliõel, ämmaemandal. Erinevate terviseprobleemide õigeaegne ennetamine algab juba väikelaste tervisekontrolliga, mille osaks peaks olema ka lapsevanemate nõustamine. Riigikontroll on märkinud oma 2016. a aruandes „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“, et eelkooliealistest 3–6aastastest lastest käis ettenähtud sagedusega tervisekontrollis alla 4%. Samuti viidanud sellele, et koolitervishoiuteenuse sisu ja kvaliteet on ebaühtlane ning krooniliste haigustega laste ravi pole alati olnud õigeaegne ja järjepidev. Samas ennetustegevused ja tervise regulaarne kontrollimine on peamine tervisehäirete ja haiguste varase avastamise viis ning siinjuures on olulise mõjuga kõigi teenuse osutamiseks vajalike terviseandmete kättesaadavus ja kasutatavus. Nii hüpertensiooni, diabeedi kui muude krooniliste haigusseisundite puhul on oluline esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Kuigi krooniliste haigusseisunditega patsiendid on üldiselt tihedas kontaktis oma perearstiga, ei osuta perearstid ekspertide hinnangul piisavalt ennetavaid teenuseid. See omakorda põhjustab tervise halvenemist ja tekitab suuremat vajadust eriarstiabi ja haiglaravi järele. Sätte eesmärk on anda vahetult inimesega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel – peamiselt perearstil ja -õel, kooliõel, ämmaemandal paremad võimalused tema nimistus olevate isikute ennetustöö läbiviimiseks. Sellega kaasneb ka nendele kohustus ennetustöö läbiviimise osas ning nende nimistus olevate isikut jälgimise osas. Täna rahastab Eesti Haigekassa perearstide poolt läbiviidavat ennetustööd. Kahuks ei ole ennetustöö olnud piisavalt tõhus ning jätkuvalt on Eesti esirinnas haigustega, mida on võimalik ennetada ning mille kulgu on võimalik jälgimisega hoida kontrolli all. Alates 2008. aastast on olemas riiklik andmekogu tervise infosüsteem, kuhu on kõik tervishoiuteenuse osutajad kohustatud edastama andmeid patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kohta. Täna teevad nii Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa kui Kaitsevägi isikuga tervisega seotud otsuseid tervise infosüsteemi andmete pealt. Seega on tehniliselt võimalik tervise infosüsteemi andmete pealt teha otsuseid, milliseid ennetustegevusi isik vajab. Ravi efektiivsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamiseks on oluline hakata enam arvestama inimese individuaalseid iseärasusi (personaalmeditsiin). Väljakutse e-tervisele on terviseteenuse otsustamiseks kasutatavate andmehulkade suurenemine ning sellest tulenevalt otsuste aluseks kasutatavate andmeanalüüsi meetodite ja otsusetoe abivahendite kasutamine. 106 Selleks, et tervishoiutöötajaid saaksid osutada paremaid ennetavaid teenuseid, on neil vaja töödelda eriliiki isikuandmeid enne kui patsient on registreerunud tervishoiutöötaja vastuvõtule. Vastavalt võlaõigusseaduse § 3 punktist 6 võib võlasuhe tekkida muuhulgas ka muust seadusest tulenevast alusest. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse üldreeglina sõlmituks võlaõigusseaduse § 759 muu hulgas ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Samas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on igal inimesel õigus tervise kaitsele. Sotsiaalse põhiõigusena paneb põhiseaduse § 28 lõige 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused ning ajutise töövõimetuse puhuks. Teiseks paneb põhiseaduse § 28 lõikes 1 soorituspõhiõigusena riigile kohustuse kaitsta inimese tervist, teiselt poolt sisaldab see sotsiaalset põhiõigust tervishoiuteenustele. Ennetada tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse, mittenakkuslikesse haigustesse, depressiooni) ning vigastuste teket (nt toodetud ohtliku mänguasja tõttu) ja surma (nt surmaga lõppeda võivaid liiklusõnnetusi). Vastavalt TTKS § 2 lõikele 1 on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 762 kohustab tervishoiutöötajat osutama tervishoiuteenust vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tavaliselt oodatava hoolega. Tänapäevased ravijuhendid, mis abistavad tervishoiutöötajat tervishoiuteenuse osutamisel, panevad väga suurt rõhku just ennetusele ning tervishoiutöötaja proaktiivsusele tervishoiuteenuse osutamisel patsiendile. See tähendab seda, et tervishoiutöötajal, kes täidab põhiseadusega riigile pandud kohustust, peab olema õiguslik alus patsiendile teha pakkumus sõlmimaks leping tervishoiuteenuse osutamiseks. Pakkumuse esitamise eelduseks on, et tervishoiutöötaja eelnevalt töötleb patsiendi isikuandmeid sh ka eriliiki isikuandmeid. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. See on patsiendivalik, kas ta nõustub tervishoiuteenuse osutaja pakkumusega sõlmida leping tervishoiuteenuse osutamiseks või mitte. Kõik tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimise ettevalmituseks tehtavad päringud tuleb logida. Nii arstide kui ka õdede kutse omandamise käigus on ravijuhtude analüüs ja arutelu asendamatu ning kutse omandamisele järgnevat pidevat enesetäiendamist peetakse elementaarseks. Samas TTKS § 41 lg 1 kehtiv redaktsioon isikuandmete töötlemiseks patsiendile tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, ei võimalda nende andmete hilisemat töötlemist ravikvaliteedi nt kliiniliste auditite, enesehindamise ning ravidokumentide kontrolli läbiviimiseks. Viidatud 107 tegevused on täna reguleeritud tervishoiuteenuse osutajate osas TTKS § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004 määruses nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded. Määruse § 7 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kvaliteedi kontroll kohustuslik. Määrus kohustab tervishoiuteenuse osutajaid tagama tervishoiuteenuste kvaliteedi, mida on muu hulgas võimalik teha läbi haigusjuhtumite hilisema analüüsi. Seaduse ega määruse eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus arstid peaksid igaks juhuks hakkama kõiki aktiivseid haigusjuhte isikustamata kujul salvestama või üles kirjutama, et neid saaks potentsiaalselt koolitusel, kliinilistel konverentside või muudel tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise eesmärkidel kasutada. Kõik hilisemad tagasi pöördumised patsiendi haiguslukku tuleb logida. Eelnõu § 106 punkt 3. TTKSi täiendatakse teenuse osutaja õigusega töödelda ka kindla ringi lähisugulase surnud isiku eriliiki andmeid, kui see informatsioon võib mõjutada patsiendi isiku elu ja tervist. Surnud andmesubjekti andmete töötlemine võib tuleneda ka eriseadusest (vt nt SPTSi). Eelnõu § 106 punkt 4. TTKS § 42 muudatus on tingitud küll osalt sätte sisu uuendamisest, kuid mis suures osas ei muutu. Säilivad samad põhimõtted ja nõuded. Volitusnormi sõnastus muudetakse selgemaks, selles tuuakse üldistatult andmekoosseisud, mida ministri määrus endas hõlmab. TTKS § 42 lõigetes 4, 5 ja 6 täiendatakse seadust andmete säilitamistähtaegadega. Kuna tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega, on see eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud seaduse tasandil. Määrus sätestab praegu säilitamiskohustuse teenuse osutajatele. Tähtaegade määramisel on suures osas lähtutud kehtivast korrast, vaid ambulatoorse vastuvõtu andmeid säilitatakse edaspidi sarnaselt haiguslooga 30 aastat ning saatekirja andmeid 5 aastat. Võimalik nõuete esitamise tähtaeg lepingu kontekstis on sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja – s.o 5 aastat – aegumine on lähtuvalt TsÜS § 153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat (kehtides nii lepingulise kui ka deliktilise nõude korral). Arvestades andmete olulisust on see piisav aeg, et tõendada võimaliku kahju või surma tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Kuna saatekiri põhineb tihti mingil eeldataval hüpoteesil ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis, saatekirja vastus), lühendatakse selle säilitamise tähtaega 5-le aastale. Erisused on sätestatud tulenevalt lisaandmete kasutatavusest. Nii on nt praegu kooliõpilasele määratud oma perearst, kes lapse terviseprobleemidega süvitsi tegeleb. Kiirabikaardi puhul võib aga eeldada, et dokumentidel on eesmärgiks pigem operatiivtööst kiire ülevaate andmine ja seda eelkõige lähtuvalt olukorra kriitilisusest. Olulisem jõuab hospitaliseerimise korral alusandmetena ka muudesse dokumentidesse. Oluline osa terviseandmete kokkuvõtetest jõuab ka tervise infosüsteemi, mis toetab ambulatoorse ja statsionaarse haigusjuhtumi andmete säilitamise ühtlustamist, ning koondinfo on tervise infosüsteemis tähtajatult olemas (v.a mõned erisused). Elupuhuse patomorfoloogilise uuringu teostamiseks võetud koeproovi ja lahangu protokolli andmete säilitusaegade sätestamisel on lähtutud täna kehtivatest säilitusaegadest ja seega ei ole tegemist sisulise muudatusega. Verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmete säilitamiseks sätestatakse 30 aastat isiku surmast. Nende puhul on oluline, et antud info oleks kasutatav võimalikult pika aja jooksul. Vereülekannete puhul võib osutuda vajalikuks jälgida vastavaid andmeid ohutuse tagamiseks inimese eeldatava eluea jooksul. Samuti on oluline tagada võimalused verevalvsusjuhtumite põhjuste väljaselgitamiseks ning jälgitavuse tagamiseks ka pärast isiku surma. Tõendamise seisukohast on kaetud ka süüteo ja kuriteo aegumine (nt raske tervisekahjustuse tõendamine jm, KarS § 118). 108 Lõike 6 alusel tuuakse sisse erisäte, et kui teenuse osutaja säilitab andmeid digitaalsel kujul, tuleb lähtuda ka kohustusest säilitada vastavad logid ministri määruses sätestatud ajal. Andmekaitse seisukohast peab info olema ajakohane, õige ja alati parandatud viivitamata, kui vaja (art 5(1)(d). Suures osas lähtub säte kehtivast korrast, v.a mõned muudatused säilitamistähtaegades. Sõnastusi on korrastatud ja loobutud kordustest, samuti toodud üldistatud andmekoosseis seaduse tasemele. Eelnõu § 106 punkt 5. TTKS § 43 muudetakse eelkõige parema õigusselguse huvides. Selles koondatakse nii õpilaste kui ka spetsialistide nimikiri koondatult ühes määruses. See annab parema ülevaate teenusel osalevatest isikutest (ühes aktis) kui ka võimaldab nende reguleerimise paindlikkust (nt kui muutub osaleva õpilase õppekava, võib olla täna tarvidus muuta seadust). Nt osalevad Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 157 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel spetsialistid ka teenuste osutamisel. Ehk haigekassa võtab tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui ravivajaduse on hinnanud ning dokumenteerinud vähemalt ravi alguses ja lõpus ravimeeskond, millesse kuuluvad taastusarst ja määruses toodud spetsialist. Oluline on arvestada erinevate isikute panusega ravimeeskonna töös osalemisel ning muuta õigusruumi vastavalt sellele ja tagada nö erinevate spetsialistide kaasatus lähtuvalt elulistest vajadustest. Samuti soovitakse nii spetsialistid kui ka vastav tehnik reguleerida selgelt ja ühtselt ühes õigusaktis - määruses. Tulenevalt sellest, et tervishoiuteenuste osutamisel osalevate isikute ring on pidevalt muutuv ja ajas täienenud, mille tingib pidev elanikkonna vananemine ja teisalt parem ja tulemuslik teenuste integratsioon, on mõttekam edaspidi viia senine detaile seaduse regulatsioon osalejate osas määruse tasandile. Sisuliselt on osalejate ring täna reguleeritud osalt seaduses, osalt erinevates määrustes. Seda olukorda soovitaksegi selgemaks muuta. Teise muudatusena täpsustatakse arst-residendi ja juhendaja vaheliselt vastutust tervishoiuteenuse osutamisel. Juhul kui arst-resident ei ole kaasanud juhendajat raviotsuste tegemisse või taotlenud tema abi tervishoiuteenuse osutamiseks, siis loetakse kogu seda tegevust arst-residendi tegevuseks. Üldine tervishoiuteenuse osutaja vastutus jääb kehtima ka edaspidi. Ka siin on tegemist parema õigusselguse loomisega, kus seatakse paika vastutuse piirid juhendaja ja juhendatava vahel. Juhendajal lasub kohustus juhendatavat pidevalt jälgida ja õpetada ning toetada tema võimet iseseisvalt otsuseid langetada. Eelnõu § 106 punktid 6 ja 27. Muudatus puudutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §- i 43 ja §-i 593. Muudatus tuleneb vajadusest tagada seaduste omavaheline tehniline kooskõla. Muudatuse eesmärk on lisada tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulka tööpraktikal viibiv kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik, kes hakkab teenuse osutamisel osalema. Muudatuse eelnõusse lisamine tuleneb asjaolust, et isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu muudab neid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätteid, mida soovitakse vastavate muudatuste sisseviimiseks muuta samaaegselt sotsiaalkomisjonis menetletud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu § 106 punkt 7. Muudatus on vajalik seoses ravikindlustuse andmekogu nime ja asukoha muutusega (vt vastavalt HKSi või RaKSi sätete juurest). Eelnõu § 106 punktid 8–10. TTKS § 271 lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sellest tulenevalt täpsustatakse tervishoiutöötajate registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning 109 registri pidamise eesmärki. Lõikes 3 täpsustatakse, et andmed esitatakse registrile. § 271 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav sõnastus sisaldub edaspidi kõnesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Eelnõu § 106 punkt 11. TTKS § 271 täiendatakse lõikega 51, säilitamise senist tähtaega lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest. Eelnõu § 106 punkt 12. TTKS § 271 lõikes 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, sest vastutav ja volitatud töötleja ei saa olla sama isik. Eelnõu § 106 punkt 13. TTKS § 41 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks, kuna sellekohane kohustus andmekaitse üldmääruse valguses kaob. Eelnõu § 106 punkt 14. TTKS § 501 lõike 1 muudatustega täpsustatakse volitusnormi sõnastust. Eelnõu § 106 punkt 15. TTKS § 501 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, täiendatakse ka tegevuslubade registri osa seaduses andmete üldistatud koosseisudega ning määratakse selles säilitatavate andmete lõplik tähtaeg. Siin on arvestuse eelduseks võetud maksimaalne võimalike nõuete tähtaeg, arvestades aega, mil tegevusluba nt järelevalve käigus lõpetatakse või kui isik ise otsustab oma majandustegevuse lõpetada. Kui tervise infosüsteemis on kättesaadavad terviseandmed, siis võib olla vaja tõendada ka asjaolu, kelle juures isik teenuse osutamise ajal töötas ning kas teenuse osutajal oli olemas kehtiv tegevusluba. Viimasel asjaolul võib olla oluline roll asja lahendamisel. Eelnõu § 106 punkt 16. TTKS § 501 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on pigem deklaratiivse sättega. Õigus andmeid töödelda tuleb sel juhul haldusorgani seadusest tulenevatest ülesannetest. Eelnõu § 106 punkt 17. TTKS § 501 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, kuna subjekt, kes on töötleja, jääb samaks. Vastutava ja volitatud töötleja samaaegne nimetamine ei ole vajalik, sest sellisel juhul täidabki töötleja kõiki ülesandeid vastutav töötleja ise. Tegemist on seaduse teksti selguse tagamisega. Eelnõu § 106 punkt 18 ja 22. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 11, mille kohaselt rahastatakse tervise infosüsteemi riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Samas täiendatakse § 591 lõikes 3 tervise infosüsteemi volitusnormi punktiga 7 – infosüsteemi rahastamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega nähakse ette, et andmekogu finantseerimise alused sätestatakse andmekogu põhimääruses, mitte enam seaduses. Eelnõu § 106 punkt 19. TTKS § 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse viisil, et Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed veebipõhiselt asutuse põhimääruses sätestatud korras. Eelnõu § 106 punkt 20. TTKS § 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna vastavate registrite juures on juba sätestatud nende vastutav töötleja, samuti peab iga andmetöötlus, sh vastutav töötleja, järgima nii isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte (nii üldmäärust kui uut isikuandmete kaitse seadust ja eriseadusi) kui ka AvTS-s sätestatut. 110 Eelnõu § 106 punkt 21. TTKS § 591 lõikes 1 sätestatakse kokkuvõtlikult sarnaselt teiste infosüsteemidega, et tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva osaga, kuid jäetakse täpsustamata, mitmest andmekogust see koosneb (nn digilugu ja pildipank). Viimane on tehniline korraldus, mille avab infosüsteemi põhimäärus. Eelnõu § 106 punkt 22. TTKS § 591 lõikega 3 muudetakse senist volitusnormi sõnastust. Volitusnormi asukoht jääb seaduses samaks. Eelnõuga täiendatakse volitusnormi sisu, millele antakse selgemad piirid. Sisuliselt on lähtutud senisest õiguskorrast ja võetud kokku põhimääruses seni toodu. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Eelnõu § 106 punkt 23. TTKS § 591 täiendatakse lõigetega 4–6, sätestades kokkuvõtva andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtajad ka tervise infosüsteemi puhul seaduses. See hõlmab endas suurel hulgal eriliiki isikuandmeid ning ka siin on oluline sätestada andmetöötlus kui isikustatud andmete säilitamine seaduses. Ka tervise infosüsteemi puhul on lähtutud kehtivast korrast. Suur osa andmetest säilitatakse tähtajatult, tehes erisuse vaid teatud andmete korral. Kuna kiirabi töö põhineb e-lahendustel ja andmeid sisestatakse elektrooniliselt, on säilitamise tähtaeg sarnane §-s 42 sätestatuga. Logisid säilitatakse 30 aastat, et tagada ka siin erinevate nõuete esitamise võimalus. Tegemist on olulise andmekoguga, mis hõlmab endas olulisel hulgal teenuse osutamisega seotud materjali. Tõsi, tervise infosüsteemi kogutakse vaid teatud andmeid, kuid see on oluline andmete kokkuvõttev hulk, mis demonstreerib raviprotsessist olulisemat. Lõige 6 muudatus on vajalik, et infosüsteemi andmed oleksid seotud õige isikuga. Eelnõu § 106 punkt 24. TTKS 592 lõikega 2 muudetakse volitusnormi sõnastust, kuid selle asukoht jääb samaks. Kuna säilitamine on edaspidi sätestatud seaduses, siis puudub vajadus volitusnormi sõnastamiseks alapunktidena. Tegemist on formaalse muudatusega. Eelnõu § 106 punkt 25. TTKS § 593 lõikes 2 reguleeritakse vaid teenuse osutaja õigus andmeid infosüsteemis töödelda ning täiendatakse seda ka surnud isiku andmetöötlusega, kui see peaks vajalik olema lähisugulase tervise kaitseks (nt pärilikud haigused vms). Eelnõu § 106 punkt 26. TTKS §-i 593 lõikeid 21 ja 22 puudutava muudatusega sätestatakse loetelu nendest tervishoiuteenuste osutajatest, kellel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Kõik spetsialistid ja muud osalejad, keda tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 43 lõige 1 nimetab, ei vaja tervise infosüsteemile juurdepääsu. Ka kehtivas tervishoiuteenuse korraldamise seaduses on isikkoosseis välja toodud, kellele juurdepääs tagatakse. Määratud on isikud, kes seda reaalselt oma töös vajavad ning töötlemise ulatus tuuakse iga nimetatud isiku kohta eraldi ministri määruses (lg 22). Arvestades andmete hulka ja delikaatsust, on muudatus vajalik. Eelnõu § 106 punkt 28. TTKS § 593 lõike 3 alusel on edaspidi patsiendil sõnaselgelt õigus keelata ka tervishoiuteenuse osutamisel osaleja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. See laieneb siis kõikide osalejate kohta, kes lõike 21 alusel juurdepääsuõiguse saavad (vt eelmine punkt). Eelnõu § 106 punkt 29. TTKS § 593 lõiget 5 muudetakse selliselt, et laiendatakse riikliku ekspertiisi asutuse kohtuarstliku eksperdi juurdepääsu ulatust tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võimaldatakse kohtuarstlikul eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku vigastuse tunnuste selgitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 88 lõike 1 punkti 2 alusel ja surnu kohtuarstliku 111 lahangu tegemiseks. Praktikas teostab kohtuarst ekspert ekspertiisi ka tsiviilmenetluse raames nii elavatele kui surnutele. Seetõttu pole asjakohane piirata riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst eksperdil juurdepääsu tervis infosüsteemi olevatele isikuandmetel, mida tal on vajalik kasutada oma töös. Lisaks tulenevalt surmapõhjuse tuvastamise seaduse 1. juulist 2018.a kehtima hakkavatest redaktsioonist tekib riiklikul ekspertiisiasutusel kohustus esitada tervise infosüsteemi isiku surma põhjuse andmeid. Eelnõu § 106 punkt 30. TTKS 593 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks, kuna andmekogu statistika moodul on tehniline lahendus, mis luuakse olemasoleva infosüsteemi pinnalt. Kodeeritud ja isikustamata andmete kasutamine avalikes huvides on lubatud ka uue üldmääruse artikli 89 alusel. Sellest tulenevalt tuleb aga rakendada vastavaid kaitsemeetmeid: tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis on täpsustatavad infosüsteemi põhimääruses. Tegemist on tehnilise lisarakendusega, mille regulatsioon üldjuhul seadustes puudub. Seetõttu sätestatakse edaspidi ka see infosüsteemi põhimääruses. Eelnõu § 106 punkt 31. TTKS § 593 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 täpsustatakse antud infosüsteemi andmete töötluse ulatus. Kuna tegemist on väga delikaatsete andmetega, siis vajab selline andmestik ka lisakaitset. Isikustatud andmeid väljastatakse üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks või süüteo ning kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. See kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta. Kuna andmed on tundlikud ja neid kogutakse tähtajatult, on eriliiki andmete rangem kaitstus õigustatud, kui see võib sisaldada pärilikke jms näitajaid ja mis võivad riivata lisaks ka lähisugulaste eraelu. Eelnõu § 106 punkt 32. TTKS § 594 muudetakse täies mahus ning kehtestatakse uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse eetikakomitee ülesandeid, eesmärki ning millistest õigusaktidest see peab oma tegevuses juhinduma. Lisaks antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile uuringueetikakomitee moodustamiseks, selle töökorra, liikmete arvu ning määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärade kehtestamiseks. Juhindudes kehtima hakkavast uuest isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 4 kontrollib vastava valdkonna eetikakomitee eelnevalt eriliiki isikuandmetel põhineva uuringu vastavast isikuandmete kaitse seaduse § 6. Eelnõu § 106 punkt 33. TTKS-i täiendamine §-ga 722 tagab erinevate säilitustähtaegade ülemineku. Kuna tervise infosüsteem loodi 2008. aastal, ei kajasta see varasemaid dokumente. Seetõttu ei saa lähtuda ka eeldusest, et seni teatud säilitamise tähtajaga andmed hävitatakse varem. § 107. Tolliseaduse muutmine Eelnõu § 107 punktid 1–4. muudatuste kohta vaata täpsemalt § 4 juures esitatud selgitusi. Eelnõu § 107 punkt 5. Lisaks täiendatakse tolliseadust sättega eriliiki isikuandmete töötlemise osas. Andmekaitse üldmääruse kohaselt ei ole eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud, kui selleks puudub legitiimne alus. Erandid tuleb sätestada seadusega. Tolliseadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib toll eelkõige ühiskonna ja majanduse kaitsmise eesmärgil ning maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamiseks töödelda biomeetrilisi ja terviseandmeid. Üle riigipiiri toimetatavate kaupade kontrollimisel, sh lennu- ja laevareisijate pagasi riskianalüüsil põhineval kontrollimisel on tollil vaja teatud juhtudel tuvastada isik väliste tunnuste järgi. 112 Välised tunnused võivad olla seotud isiku tervisega ning seetõttu käsitletavad terviseandmetena andmekaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 mõistes. Samuti saab terviseandmete töötlemisena käsitleda selliste ravimite Eestisse sisse- või Eestist väljaveo tollikontrolli, mille käigus peab reisija tollile esitama ravimite kohta pädeva asutuse (n perearsti) tõendi. Tolliseadust täiendatakse §-ga 16², millega antakse tollile õigus piirata andmesubjekti õigust saada tema kohta kogutud andmeid, kui esineb põhjendatud juht ja väljastamine võiks kahjustada andmesubjekti ja teiste isikute õigusi või vabadusi. Reeglina on kõigile õiguskaitseasutustele võimalik telefoni teel või e-kirjaga teada anda toimunud või planeeritavast õiguserikkumisest. Sarnane vihjeinfo liin, millele vihje jätta, on ka Maksu- ja Tolliametil. Selleks, et kaitsta vihje andnud isikut ning teisalt välistada süütegude avastamise protsessis ilmnenud asjaolude avaldamine seotud isikule, peab Maksu- ja Tolliametil olema võimalus vihjega seotud info avaldamisest keeldumiseks. Kuna andmekaitse üldmäärusest tuleneb üldine kohustus avaldada isikule tema soovil teave, mida asutus temaga seoses töötleb, siis teabe avaldamisest keeldumiseks peab eriseaduses vastava erandi ette nägema. Tolliseadust täiendatakse keeldumise alusega. § 108. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 108 punkt 1. Muudatusega viiakse terminid kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega. Eelnõu § 108 punkt 2. Parema õigusselguse tagamiseks viiakse eriti ohtlikku nakkushaige nõusolekuta haiglasse paigutamise ja talle haiglaravi kohaldamise sätted nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seadusest üle tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Üle toomise käigus menetlussätted korrastatakse. Täiendav selgitus on toodud käesoleva eelnõu § 56 punkti 1 all. Eelnõu § 108 punkt 3. TSMS § 534 täiendatakse lõikega 21, milles tehakse viide nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 5 lõikele 2 ning sätestatakse, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta paigutamiseks võib teha ka isiku arst. Nimetatud muudatusega viiakse kooskõlla eriti ohtliku nakkushaige tahtest olenematu ravi kohaldamine Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 punktiga 5. § 109. Töölepingu seaduse muutmine Eelnõu § 109. Töölepinguseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja viidatakse üldisemalt kohustusele, et isikuandmete töötlemine peab vastama õigusaktidele. § 110. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 110 punkt 1. Muudatusega sätestatakse eriliiki andmete säilitamise tähtaeg seaduses. Muudatusega ühtlustatakse terviseandmete säilitamine TTKS-is sätestatuga ehk tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringu andmeid säilitab töötervishoiuteenuse osutaja 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu tööandja kohustus säilitada tervisekontrolli otsuseid 10 aastat. Eelnõu § 110 punkt 2. Muudatus puudutab seaduse § 161 lõiget 1 ja sellega määratakse ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks Tööinspektsioon. Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni kokkuleppel antakse ohutu tööelu andmekogu Sotsiaalministeeriumilt üle 113 Tööinspektsioonile. Kuna Tööinspektsioon tegeleb töötervishoiu ja tööohutuse rakenduslike küsimustega, on põhjendatud, et Tööinspektsioon vastutab ka ohutu tööelu andmekogu eest. § 111. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Eelnõu § 111 punktid 1–3. TTTS § 8 lõikes 1 täiendatakse registri eesmärki. Sõnastusse lisatakse „statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine“. Lisamine on vajalik selguse huvides, kuna nii töötukassa ise kui teised riigiasutused (õigusliku aluse olemasolul või loal) kasutavad registri andmeid analüüside ning statistika tegemisel, mis on vajalik poliitika kujundamisel. Kehtivas seaduses on registri eesmärk reguleeritud üldsõnaliselt. Eesmärk on sätestatud registri põhimääruses, kuid see on oluline ka välja tuua ka seaduses. Register on üks mitmest töötukassa andmekogust, mida peetakse töötukassa ülesannete täitmiseks. Kehtivas õiguses kehtestab registri põhimääruse Vabariigi Valitsus, kuid see pole vajalik, sest määrus reguleerib ainult ühte ministeeriumi valdkonda. Seetõttu muudetakse eelnõuga põhimääruse volitusnormi ning määruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister. TTTS § 8 lõikes 4 täiendatakse volitusnormi sisu, tuuakse välja andmeandjad ja täpsustatakse saadavate andmete koosseisud. Et isik saaks aru, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes sinna andmeid annavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see info on kättesaadav põhimäärusest. TTTS § 8 lõikega 41 sätestatakse registri andmete säilitamise tähtajad. Täpsemad tähtajad, säilitamise kord ja tingimused sätestatakse põhimääruses. Andmete säilitamine on samuti andmete töötlemine ning seega põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada, kui kaua andmeid andmekogus säilitatakse. Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates registrisse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Isik võib pöörduda töötukassasse korduvalt ning isiku uuesti töötuna arvelevõtmisel vms juhul on töötukassal võimalus registrist vaadata, millist tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikku abi on isikule varem osutatud, hinnata selle tulemuslikkust ning otsustada tööle aitamiseks või töötamise jätkamiseks vajaliku tööturuteenuse osutamine. Samuti võib mõni isik olla pikka aega töötuna arvel ning ka siis on tarvis tema andmeid pikema ajaperioodi jooksul töödelda. Pärast andmete säilitamistähtaja lõppu andmed pseudonümiseeritakse ja seda tehakse kord aastas. Pseudonümiseeritakse seetõttu, et tulevikus võib olla vaja uuringute ja analüüside tarbeks nö vanade andmete sidumine uute andmetega. TTTS § 41 kohaselt nõuab töötukassa tagasi alusetult saadud tööturuteenuste ja -toetuste summad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lõike 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lõike 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seetõttu on vajalik töötuna arveloleku ja töötutoetuse andmete säilitamine kümneks aastaks. § 112. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Eelnõu § 112. Kuna kehtiv § 35 on vananenud, siis on tarvis tekst kooskõlla viia isikuandmete kaitse üldmäärusega. Andmekogu pidamise eesmärk tuleb sõnastada seaduse tasandil. Sõnastusse lisatakse „statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine“. Lisamine on vajalik selguse huvides, kuna nii töötukassa ise kui teised riigiasutused (õigusliku 114 aluse olemasolul või loal) kasutavad andmekogu andmeid analüüside ning statistika tegemisel, mis on vajalik poliitika kujundamisel. Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Töötuskindlustuse andmekogu on üks mitmest töötukassa andmekogust, mis kuulub riigi infosüsteemi ning mille vastutav töötleja töötukassa § 35 lõike 2 alusel on. Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab, ning see, et andmeandjad on leitavad põhimäärusest. Kuna andmeandjaid on palju, siis seaduse tasandil neid välja ei tooda. Nende reguleerimine on põhjendatud andmekogu põhimääruses. Arvestust isiku töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste kohta peab töötukassa. Andmeid säilitatakse alates nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. Pärast andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse, mis viiakse läbi üks kord aastas Isiku töötuskindlustusstaaži arvestus algab isiku tööle asumisel (võib nt toimuda juba lapseeas). Töötuskindlustusstaažist oleneb, kui palju töötuskindlustushüvitist isikule hiljem määratakse ja makstakse. Töötukassa peab töötuskindlustusstaaži andmeid säilitama kogu nende tööelu vältel ehk kuni vanaduspensioniea saabumiseni. Töötukassa peab arvestust töötuskindlustusstaaži kohta ning peab olema valmis igal ajal isiku nõudmisel töötuskindlustusstaaži andmete esitamiseks. Seoses tööjõu vaba liikumisega peab töötukassa olema valmis töötuskindlustusstaaži andmeid esitama teistele EL-i riikidele. Kui töötukassal pole andmeid määratud ja makstud hüvitiste kohta, pole võimalik pidada ka arvestust töötuskindlustusstaaži pikkuse üle. § 113. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Eelnõu § 113 punktid 1–4. Töövõimetustoetuste seaduse (TvTS) § 22 lõike 3 punktiga 5 täiendatakse volitusnormi sisu. Andmeandjad on sätestatud andmekogu põhimääruses, samuti neilt saadavad andmed. Et oleks arusaadav, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes sinna andmeid esitavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see informatsioon on kättesaadav põhimäärusest. Seaduses kõiki andmeandjaid nimetada ei ole mõistlik, kuna töövõime hindamisel ja töövõime toetuse määramisel on tarvis paljude andmekogudega andmeid vahetada. Seetõttu on regulatsioon põhimääruses. TvTS § 22 lõikega 5 täiendatakse seadust andmete säilitamise osas. Andmete säilitamine on samuti andmete töötlemine ning põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada, kui kaua andmeid andmekogus maksimaalselt säilitatakse. Kuni 65 aastat säilitatakse järgmistel põhjustel: • 65-aastane säilitustähtaeg on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi 10 aastat ning sellisel juhul peavad olema andmed kättesaadavad 65 aastat. Isikule määratakse osaline või puuduv töövõime 16. eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb pensioni 75-aastaselt; • töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni vanaduspensionieani. Töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni riikliku vanaduspensionieani; • isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurusi ja staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral vähendatakse isiku nõutavat staaži 3 aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse juurde nt 115 tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% ulatuses, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast; • töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime langus oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud diagnoosidega; • töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, siis on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõuab liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse tagasinõude esitamisel võib olla, et andmete säilitamine 65 aastat ei ole vajalik, kuid teatud perioodi jooksul on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määratleda andmete säilitamise tähtaja vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel. Andmetöötluse andmeid säilitatakse kaks aastat, mis on piisav aeg, et kontrollida, kes on isikuandmeid töödelnud. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrolli läbiviimiseks. Eksperdiarvamuse vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid töödelnud. Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme aastat. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. Töövõimetoetuse seaduse § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. TvTS § 221 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks. Sätted olid vajalikud tööturuteenuste ja - toetuste seaduses kehtinud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse rakendamiseks. Maksu- ja Tolliamet vajas andmeid töötukassast ning Sotsiaalkindlustusametist, et tagasimakse teha. 2017. aasta 1. jaanuarist on tagasimakse sätted kehtetud, seega pole ka tarvis ettenähtud andmevahetust. Tegemist oli ka liiga laia sõnastusega, mis ei ole kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Kuna sätetel ei ole enam eesmärki, puudub töötlemise eesmärk, siis tuleb ka sätted kehtetuks tunnistada. § 114. Vedelkütuse seaduse muutmine Eelnõu § 114 punktid 1-2. Vaata § 4 juures esitatud selgitusi. § 115. Vereseaduse muutmine Eelnõu § 115 punktid 1–2. Loobutakse detailsusest mis võib olla reguleeritud põhimäärusega (volitatud töötlejad, alamregistrite jaotus jms). Alamregistrite arv seondub infosüsteemi tehnilise lahendusega ega ole seaduse tasandil vajalik. See ei mõjuta isiku põhiõigusi ega loo 116 ka kohustusi. Volitatud töötlejad määratakse samuti põhimääruses, kuna need võivad muutuda olenevalt ülesannete jaotusest ja ka infosüsteemi tehnilisest lahendusest. Spetsiifilise andmekogu põhimäärus kehtestatakse edaspidi ministri määrusega. Eelnõuga täiendatakse vereseadust uue §-ga 151, millega reguleeritakse vere käitlemise andmete säilitamise tähtaegu. Dokumentide säilitamise nõuded on seni olnud sätestatud vereseaduse alusel kehtestatud määrustes ning muudatusega tuuakse need seaduse tasemele. Dokumentide säilitamise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/98/EÜ ja Komisjoni direktiivist 2005/61/EÜ. § 116. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Eelnõu § 116. Muudatused on seotud sellega, et riiklikul veterinaararstide registril on ainult vastutav töötleja (VTA). Volitatud töötlejat ei ole. Samuti on muudatustega selguse tagamiseks täpsustatud, milliseid isikuandmeid tuleb esitada volitatud veterinaararsti õiguste taotlemisel ja veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemisel ning milliseid isikuandmeid kogutakse veterinaararsti kohta riiklikku veterinaararstide registrisse ehk milliseid veterinaararsti isikuandmeid registris töödeldakse. § 117. Väetiseseaduse muutmine Eelnõu § 117. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba väetiseseaduse §-s 41 olemas; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk, esitatakse andmete kategooriad viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid. Kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena muutub volitusnormis akti andja, siis muutuvad vastavad volitusnormid kehtetuks. HMS § 93 lõike 1 kohaselt muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tagajärjel automaatselt kehtetuks ka selle alusel antud määrus. Arvestades, et kehtivad määrused muutuvad kehtetuks HMSi alusel, märgitakse need eelnõu seadusena jõustumisel Riigi Teatajas kehtetuks ja ei valmistata ette eelnõu Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamiseks. § 118. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine Eelnõu § 118. Seaduses on täpsustatud kogutavate isikuandmete koosseisu ja välja on jäetud andmed, mille kogumiseks puudub antud seaduse eesmärke silmas pidades vajadus. § 119. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Eelnõu § 119 punktid 1 ja 2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kogutakse eelkõige neid andmeid, mida on vaja isiku tuvastamiseks, sh isikusamasuse kontrollimiseks, menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning rahvusvahelise kaitse vajaduse väljaselgitamiseks ja rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määramiseks. 117 VRKS-i on täiendatud sättega, mille kohaselt võib välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb VRKS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 119 punkt 3. Paragrahvi 135 täiendamine lõikega 4 on vajalik, kuna kehtivast VRKS- st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas isikult DNA-proove võetakse, vastav kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 119 punkt 4. VRKS § 77 muudetakse ning lisatakse uusi lõikeid selliselt, et lõike 2 alusel asutatud registri pidamise põhimääruse kehtestamise volitusnorm säilitab oma asukoha. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Lisaks tuuakse seaduses välja andmekategooriad, mida nimetatud menetlustes töödeldakse. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis määratakse andmekogu põhimääruses. Muudatusega kehtestatakse registrisse kantavate andmete säilitamise maksimaalseks tähtajaks 50 aastat, seejuures on andmekategooriate kaupa neid põhimääruses täpsustatud. Tähtaja määramisel on lähtutud riigi julgeoleku ja siseturvalisuse aspektist, kuivõrd Eestis iga aastaga rahvusvahelise kaitse taotlejate arv aina suureneb. Rahvusvahelise kaitse taotlejate osas viiakse läbi põhjalik kontroll Eesti pädevate asutuste poolt ning on äärmiselt oluline isikute tuvastamine riigipiirile saabumisel kui ka järgnevate menetluste läbi viimisel. Tuleb arvestada, et kolmandate riikide kodanike kohta, kes Euroopa Liitu ja Eestisse reisivad või siia saabuvad (sealhulgas nii ebaseaduslikult kui ka varjupaigataotlejatena) ei ole Eesti riigil sageli rohkem andmeid, kui välismaalaste enda ütlused enda päritolu kohta. Samuti nende poolt esitatud dokumendid ja foto ning sõrmejäljed. Tegemist on välismaalaste kategooriaga, kellel on õigus esitada perekonna taas ühendamise taotlusi või korduvaid taotlusi ning kes esitavad elamisloa taotlusi erinevatel alustel. Vältimaks varjupaiga süsteemi kuritarvitamist ja tagada kolmandate riikide kodanike ja seotud isikute tuvastamine, arvestades riigi julgeoleku kaitse aspekti, on oluline isikute kohta kogutud andmeid säilitada võimalikult kaua. Eelnõuga tehtav muudatus ehk 50 aasta pikkune säilitustähtaeg tagab seda, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel on piisavad võimalused julgeolekuohtude ennetamiseks ja avastamiseks. Sellisel juhul on oluline, et isiku kohta on varem kogutud andmed säilinud. § 77 lõike 9 lisamise tingis asjaolu, et AvTS § 436 lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega. Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis rahvusvahelist kaitset. Alates 1997. aastast kuni 30.11.16 on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud 899 välismaalast ning kaitse on antud 314 välismaalasele (77 nendest isikutest on saanud kaitse ümberasustamise ja ümberpaigutamise raames). Arvestades sihtrühma väiksust, on oluline märkida, et muudatuste mõju avaldumise sagedus on väike ning ebaoluline. VRKS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatelt isikuandmeid, 118 sh eriliiki isikuandmeid. Seega on sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele sarnane senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. § 120. Välismaalaste seaduse muutmine Eelnõu § 120 punktid 1. Lisatav § 401 reguleerib VMS-i alusel antud haldusakti põhjenduste avalikustamist. VMS-is sätestatud haldusmenetluste eesmärk on tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ning siin elamine ja töötamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Välismaalasele, kelle suhtes on haldusorganid tuvastanud, et ta võib endas kujutada ohtu riigi julgeolekule, keeldutakse viisa või elamisloa andmisest. Kui üldreeglina põhjendatakse VMS-i alusel antud haldusakte, siis kehtiva halduspraktika kohaselt teavitatakse taotlejat otsuse õiguslikust alusest ning samuti esitatakse otsuse aluseks olnud faktid ja põhjendused, ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Vastav erisus haldusakti põhjendamise osas ei ole samas VMS-is täpsustatud. Täiendavate ettepanekutega VMS-i muutmiseks on piiratud ka välismaalase õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23. Kuivõrd piirangu kehtestamise alused on laiemad kui kehtiva sätte riigi julgeolek, siis ei esitata ka haldusakti põhjendustes isikule rohkem infot. Eelnõu § 120 punktid 2-9. Välismaalaste seadus reguleerib kolme erineva andmekoguga seonduvat. Need on viisaregister, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning elamislubade ja töölubade register. Sarnaselt teiste kodakondsus- ja rändevaldkonna muudatustega on ka välismaalaste seaduses antud eelnõuga sätestatud andmekogu vastutav töötleja edaspidi andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Kõikide eelnimetatud andmekogude volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb välismaalaste seaduses senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis viibimiseks seaduslikku alust, kuid täpset välismaalaste arvu, keda muudatused mõjutavad, ei ole võimalik praegu prognoosida. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. VMS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse taotlejatelt isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu § 120 punktid 9 ja 11. VMS § 270 lõike 5 kohaselt luuakse VMS-i õiguslik alus haldusorganile isikustatud ja isikustamata andmete masstöötlemiseks Eestis viibimise, elamise ja töötamise õiguspärasuse kontrollimiseks ning ebaseadusliku viibimise ja töötamise ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Masspäringute tulemusena saadud andmeid kasutatakse nii välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamist puudutavate taotluste menetlemisel kui ka VMS-is sätestatud riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisel. Masspäringute tegemine on vajalik sisserändega, sh sisejulgeolekuga seotud ohtude ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Korrakaitseseaduse kohaselt peab ohuprognoos, mis annab haldusorganile õiguse vajalike meetmete kohaldamiseks, põhinema faktidel või 119 haldusorgani tehnilistel teadmistel. Masspäringute teostamise kaudu saadud andmed annavad haldusorganile võimaluse koostada paremaid ohuprognoose. VMS alusel loodud andmekogud on täna ristkasutuses erinevate andmekogudega. Automatiseeritud andmetöötluse kaudu, samuti kontrollide teostamisel riskiprofiilide alusel, on võimalik avastada välismaalasi, kes rikuvad riigis viibimise, elamise ja töötamise tingimusi, ning seeläbi on võimalik nimetatud isikute suhtes võtta tarvitusele vajalikke meetmeid. § 270 lõike 6 muudatus on seotud Kaitsepolitseiameti pädevusega. Peame vajalikuks teha muudatus selleks, et eriseaduses oleks selge erisus Kaitsepolitseiameti riikliku järelevalve pädevusega (vt julgeolekuasutuse seaduse § 1, § 21 lõike 2 ja § 211 lõike 4 muutmise kohta antud selgitusi). Eelnõu § 120 punkt 10. Kõnesoleva muudatusega on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste piirangud. Samasisuline säte on vajalik ka andmete osas, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Muudatusega on lisatud ka piirangu ulatus, millest nähtuvad täpsemalt andmesubjekti piiratavad õigused. § 121. Välissuhtlemisseaduse muutmine Eelnõu § 121 punktid 1–3. Välissuhtlemisseaduses täpsustatakse andmekoguga seonduvaid norme: selles töödeldavate andmete eesmärki ning andmekategooriaid. § 122. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Eelnõu § 122 punktid 1 ja 5.. Tulenevalt asjaolust, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (VSS) on juba sätestatud õigus välismaalane daktüloskopeerida ja temalt DNA- andmeid võtta, siis puudub vajadus viidata välismaalaste seaduse §-dele 26 ja 27, mis sätestavad isiku tuvastamise biomeetriliste andmete ja DNA-andmete põhjal. VSS § 312 tunnistatakse kehtetuks, kuna daktüloskopeerimist puudutavad sätted on korrastatud ning koondatud §-i 3311. Eelnõu § 122 punkt 2. Vt JAS muudatuste juures antud selgitusi. Eelnõu § 122 punkt 3 ja 4. VSS § 71 lõike 1 kohaselt põhjendatakse lahkumisettekirjutust ja selles kohaldatavat sissesõidukeeldu ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Täiendavate ettepanekutega VSS-i muutmiseks on piiratud välismaalase õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23. Kuivõrd piirangu kehtestamise alused on laiemad kui kehtiva sätte riigi julgeolek, siis ei esitata ka haldusakti põhjendustes isikule rohkem infot. Sarnaselt eelnevale VSS § 301 lõike 3 kohaselt põhjendatakse sissesõidukeelu kohaldamist ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Täiendavate ettepanekutega VSS-i muutmiseks on piiratud välismaalase õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud andmetele, mille kehtestamist eriseaduses võimaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23. Kuivõrd piirangu kehtestamise alused on laiemad kui kehtiva sätte riigi julgeolek, siis ei esitata ka haldusakti põhjendustes isikule rohkem infot. Eelnõu § 122 punktid 8 ja 10. VSS § 33 lõike 1 muudatuseks on sätte Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4 120 kooskõlla viimine. Selle kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta. Paragrahvi 33 lõike 2 muudatusega on sissesõidukeeldude andmekogu eesmärki täiendatud selliselt, et andmekogu eesmärgiks on ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu ja andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse. Paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 selliselt, et andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil ning volitusnormi alusel antavas määruses määratakse andmekogu põhimääruses andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg. Eelnõu § 122 punkt 9. VSS § 334 lõikes 2 on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister võib VSS § 332 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik avaliku korra, ühiskondliku turvalisuse või riigi julgeoleku tagamiseks. Kuna täiendavate VSS-i muudatustega kehtestati säte, mille kohaselt on võimalik piirata teatud andmesubjekti õigusi ja need alused on laiemad kui kehtivas § 334 lõikes 2, on vajalik antud paragrahvi täpsustada. Eelnõu § 122 punkt 10. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb VSS-s senine väljend asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga ning täpsustatakse, et andmeid töötleb haldusorgan. Kuna samas lauses tehakse mitu muudatust, on õigem säte uuesti sõnastada. Muudatus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 336 lõikes 1 annab haldusorganile üldise õiguse töödelda menetlustes eriliiki isikuandmete kõrval ka muid isikuandmeid. Eelnõu § 122 punkt 11. VSS § 62 juba sätestab, et isikuandmete töötlemisel kohaldatakse VMS § 270 ja 271. Seetõttu tunnistatakse kordust sisaldav paragrahv kehtetuks ning õigusselguse huvides on isikuandmete töötlemisega seonduv koondatud VSS §-i 336. Eelnõu § 122 punkt 12. Paragrahvi 3311 on korrastatud ja sellesse koondatud seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid (lõiked 11, 2, 31 ja 4). Lisaks on viide kehtetule määrusele asendatud viitega kehtivale Euroopa Liidu ja nõukogu määrusele. Paragrahvi 3311 lõike 1 muudatusega täpsustakse sätte sõnastust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 603/2013 (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). Viidatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all. Sama määruse artikli 17 lõike 1 järgi võib liikmesriik edastada kesksüsteemi oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis. 121 Paragrahvi 3311 lõike 3 muudatus on vajalik, kuna alaealine on alla 18-aastane välismaalane ning lapse õigusi ja huve tuleb arvestada ka üle 14-aastase alaealise puhul. Eelnõu § 122 punktid 13 ja 14. VSS § 3312 täiendamine lõikega 11 on vajalik, kuna kehtivast VSS-st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas Eestis viibiva välismaalase DNA-proove võetakse, vastav kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sama paragrahvi lõike 3 sõnastust on korrigeeritud, sisu ei ole muudetud. Eelnõu § 122 punkt 15. Varasem volitusnorm muudetakse ühelauselises. Eelnõu § 122 punkt 17. Muudatusega täpsustatakse vastutavat töötlejat seaduse tasemel ning antakse volitus andmekogu põhimääruses andmete koosseisu ning nende säilitamise tähtaja täpsustamiseks. § 123. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 123 punktid 1 ja 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Lisaks jäetakse § 160 lõikest 7 välja menetlusosaliste nimed. § 124. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Eelnõu § 124. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)20 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõike 6 kohaselt on kontohaldur kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente vähemalt kümne aasta jooksul, arvates korralduse andmisest temale. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada 20 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 122 ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. § 125. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Eelnõu § 125. Ettepaneku kohaselt lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse säte andmete säilitamistähtaja kohta. Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks juhul, kui laenusaaja ei ole tähtaegselt asunud laenu tagasi maksma ja laenusaaja surma korral esitab krediidiasutus Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) taotluse koos vastavate dokumentidega. Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks laenusaaja puuduva töövõime ning laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral esitab isik Sotsiaalkindlustusametile (seda võib teha ka krediidiasutuse kaudu) vastava taotluse koos asjakohaste dokumentidega. Riigitagatise rakendumisel töötlevad seega isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus (Riigi Tugiteenuste Keskus), et hinnata riigitagatise rakendamise asjaolusid. Lisatava sättega kehtestatakse, et saadud isikuandmeid säilitatakse 7 aastat arvates laenusaaja, tema käendajate või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaega isikuandmed kustutatakse. Nimetatud tähtaeg on seotud raamatupidamise dokumentide säilitamise tähtajaga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt ÕÕS § 21 lõikele 2, kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija vastu kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. § 126. Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 126. Üleliigse laovaru tasu seaduse väljatöötamine oli tingitud vajadusest rakendada Eestis alates liitumisest Euroopa Liiduga 1. mail 2004. a Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. aasta määrust 1972/2003/EÜ üleminekumeetmete rakendamise kohta põllumajandustoodete kaubanduses seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 293, 11.11.2003, lk 3–6) ja Euroopa Komisjoni 14. jaanuari 2004. a määrust 60/2004/EÜ, mis kehtestab üleminekumeetmed suhkru sektoris seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 009 15.01.2004, lk 8–12). Kohtuasja T-257/04 (Poola Vabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon) punkti 179 kohaselt on üleliigse laovaru tasu ühenduse meede, mis on võetud ajutiselt selleks, et ära hoida põllumajanduspoliitikas seoses kümne uue liikmesriigi ühinemisega tekkida võivaid teatud raskusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 25. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas 136/77: Racke, EKL 1978, lk 1245, punkt 7). Praeguseks on seaduse eesmärk täidetud, kohtuvaidlused selle seaduse alusel tehtud üleliigse laovaru määramise ja selle eest tasu määramise otsus maksuteadete üle on lõppenud ning seetõttu puudub vajadus selle seaduse edasiseks kehtima jäämiseks. Ülekandevaru ja üleliigse laovaru kindlakstegemiseks esitatud põllumajandustoote deklaratsioonid, milles esitati muu hulgas nii juriidiliste isikute kui ka füüsiliste isikute isikuandmeid, on ärisaladuse sisaldamise tõttu tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Samuti on nad määratud alalise säilitustähtajaga arhiiviväärtuslikeks dokumentideks, mis antakse säilitamiseks üle Riigiarhiivile. Seaduse 123 kehtetuks tunnistamisega muutub seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 automaatselt kehtetuks ka seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud põllumajandusministri 26.04.2004 määrus nr 66 „Põllumajandustoote deklareerimise nõuded” (https://www.riigiteataja.ee/akt/12790117). 4 Eelnõu terminoloogia  „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;  „eriliiki isikuandmed“– isikuandmed, millest ilmneb andmesubjekti rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine ning mis sisaldavad geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta;  „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;  „isikuandmete avaldamine“ – isikuandmete edastamine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine vastuvõtjale või avaliku sektori asutusele, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga;  „isikuandmete töötlemise piiramine“ – säilitatud isikuandmete märgistamine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist;  „isikuandmete muul eesmärgil töötlemine“ – isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, sõltumata sellest, kas isikuandmeid töötleb sama vastutav isik või muu isik või asutus oma tegevuse raames;  „profiilianalüüs“ – igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega;  „pseudonüümimine“ – isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;  „andmete kogum“ – isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud;  „vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või 124 liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;  „volitatud töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;  „vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte. Vastuvõtjaiks ei peeta siiski avaliku sektori asutusi, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga; nimetatud avaliku sektori asutused töötlevad kõnealuseid andmeid kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele;  „kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ, välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses;  andmesubjekti „nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega;  „isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;  „geneetilised andmed“ – isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse füüsilise isiku füsioloogia ja tervise kohta ning mis tulenevad eelkõige asjaomase füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmetest;  „biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed;  „terviseandmed“ – füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema terviseseisundi kohta. 5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud järgmiste dokumentidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (jõustub 25.05.2018);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (jõustub 25.05.2018). 6 Seaduse mõjud 125 Suur osa isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses kavandatud muudatustest tulenevad vajadusest viia erinevate valdkondade andmetöötlus kooskõlla andmekaitse üldmäärusega. Lisaks reguleeritakse eelnõuga isikuandmete kaitset osas, mida üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri (riigi julgeoleku tagamine). Osa muudatusi tuleneb ka üldmääruse artiklis 23 sätestatud võimalusest piirata seadusandliku meetmega andmesubjekti õigusi ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne. Mõjuanalüüsis antakse ülevaade muudatustest ning selgitatakse nende mõju erinevatele sihtrühmadele. Mõjuanalüüsi koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Mõjude hindamise metoodikast“. Avalik võim töötleb isikuandmeid enamasti korrastatud andmete kogumina – andmekoguna – mille töötlemiseks kasutatakse infosüsteemi. Kõik andmekogud registreeritakse enne kasutuselevõttu riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Valdav osa eelnõus sisalduvatest muudatustest seisnebki just andmekogudes olevate isikuandmete töötlemise aluse õiguslikus reguleerimises, kuid eelnõu sisaldab ka muid isikuandmete töötlemist reguleerivaid muudatusi. Järgnevalt on toodud kokkuvõttev loetelu muudatustest: • Sätestatakse või täpsustatakse isikuandmete töötlemise eesmärki. Eesmärgi sätestamine aitab kaitsta andmesubjekti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, võimaldades andmesubjektil hinnata, kas tema isikuandmeid töödeldakse eesmärgipäraselt. Üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. • Seaduse tasandil sätestatakse andmekogudes töödeldavate isikuandmete koosseis (või täiendatakse või muudetakse koosseisu). Vajaduse korral jäetakse võimalus andmekoosseisu täpsustada põhimääruse tasandil. • Seaduse tasandil tuuakse välja andmekogu vastutav töötleja. Volitatud töötleja määratakse edaspidi vajaduse korral andmekogu põhimääruses. • Muudetakse teatud andmekogude vastutavat töötlejat (nt vähiregister, vee terviseohutuse infosüsteem, narkomaaniaravi andmekogu jm). • Sätestatakse või piiratakse andmete säilitamise tähtaega, lähtudes sellest, kui kaua on andmete säilitamine vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. • Vajaduse korral muudetakse andmekogu põhimääruse kehtestamise tasandit – mitmete andmekogude põhimäärused kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister määrusega. • Piiratakse ligipääsu isikuandmetele (nt abieluvararegistri ja karistusregistri puhul). • Kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse kohta avaldatavate andmete hulgast jäetakse välja menetlusosaliste nimed. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik kohtu veebilehel avaldatavate andmete põhjal tuvastada näiteks kuriteos süüdistatav isik või seostada muud tundlikud andmed konkreetse isikuga. • Asutatakse uus andmekogu – raseduse infosüsteem – mis moodustatakse kahe andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise tulemusena. • Viited kehtivale IKS-ile asendatakse viitega üldmäärusele, uuele IKS-ile või direktiivile. Lisaks õiguslikule muudatusele võib mõju avalduda ka praktikas, kuna üldmäärus 126 reguleerib mitmeid küsimusi teisiti või detailsemalt kui kehtiv IKS (nt vastutava töötleja kohustused). • Muud muudatused: - Õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus tuleb edaspidi määrata õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub. - Haldusmenetluses tuleb haldusorganil edaspidi selgitada menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on andmesubjekti õigused. - Eesti Geenivaramusse kogutud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks välismaal ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse luba, vaid selle võib anda Tartu Ülikooli senat. Samuti tekib geenivaramu vastutajale töötlejale kohustus teavitada Sotsiaalministeeriumi iga- aastasest koeproovide kasutamisest väljaspool Eesti vabariigi territooriumi. - Reguleeritakse geenivaramu töötlemist hindava eetikakomitee moodustamist (enne nimetas liikmed geenivaramu vastutav töötleja, s.o Tartu Ülikool, edaspidi valdkonna eest vastutav minister) ning eetikakomitee hinnang muudetakse siduvaks. - Kaubanduse korraldaja KaubTS § 2 tähenduses ei pea edaspidi registreerima ja säilitama müügipileteid. - Kindlustusmaakleri kliendi antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei või edaspidi sisalduda maaklerilepingu tüüptingimustes. - Riikliku järelevalve teostamisele kohaldub andmekaitse üldmäärus, kuid korrakaitseorganitele jäetakse õigus piirata andmesubjekti õigusi ja töötlemise põhimõtete ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks. - Eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt ei kanta vähemusrahvuste rahvusnimekirja edaspidi enam andmeid isikute sünnikoha, emakeele, perekonnaseisu, alaealiste laste ja usutunnistuse kohta. Andmekogudest ülevaate saamiseks on koostatud alljärgnev tabel, kus loetletakse kõik seaduseelnõu muudatustest mõjutatud andmekogud või infosüsteemid ning nende vastutavad töötlejad (kui tegemist ei ole andmekoguga, siis andmetöötleja). Tabel 2. Eelnõuga muudetavad andmekogud ja nende vastutavad töötlejad Vastutav Andmekogu, infosüsteem või töödeldavate Arendusvajadus töötleja/andmetöötleja andmete kirjeldus Haridus- ja - Eesti hariduse infosüsteem Teadusministeerium - Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu21 - Kutseregister - Eesti teadusinfosüsteem Justiitsministeerium - Abieluvararegister Abieluvararegistri juurdepääs - Kohtuekspertiisi infosüsteem muudetud - Riiklik sõrmejälgere register - Riiklik DNA-register - Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri - Huvide deklaratsioonide register - Kriminaalhooldusabiliste nimekiri - Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) - Vanglakomisjonide liikmete andmed 21 Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu. 127 Kaitseministeerium Sõjaväerelvade register (praegune kaitseväe ja kaitseliidu relvaregister) Keskkonnaministeerium - FOKA register22 Keskkonnaministeeriumi - Probleemtooteregister esialgse hinnangu kohaselt on - Keskkonnaregister ministeeriumi valitsemisala - Metsaressursi arvestuse riiklik register andmekogude IT-arenduste - Pakendiregister maksumus ligikaudu 150 000 Keskkonnainspektsioon - Objekti kontrollimise andmekogu eurot, mis sisaldab andmejälgija - Keskkonnaalaste õigusrikkumiste kasutamist, andmete andmekogu kustutamist, anonüümimist ja pseudonüümimist. Kultuuriministeerium - Loomeliitude andmekogu Kultuuriministeeriumi esialgsel - Muuseumide andmekogu hinnangul võib andmete - Spordiandmekogu kustutamise funktsiooni - Rahvaraamatukogude andmebaasid lisamise maksumus olla Muinsuskaitseamet - Kultuurimälestiste register vahemikus 10 000–40 000 eurot loomeliitude andmekogu puhul ning umbes 100 000 eurot iga rahvaraamatukogudes kasutusel oleva andmebaasi kohta (kasutusel on kolm erinevat lugejate andmebaasi). Maaeluministeerium - Alkoholiregister - Põllumajandusloomade register - Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register (edaspidi vastutav töötleja PRIA) - Mahepõllumajanduse register - Riigi toidu ja sööda käitlejate register - Sordiregister - Taimetervise register - Taimekaitsevahendite register - Väetiseregister Veterinaar- ja Toiduamet - Riiklik veterinaararstide register Majandus- ja - Majandustegevuse register Kommunikatsiooniministeer ium Riigi Infosüsteemi Amet - Eesti teabevärav RIA on läbi viimas asutuseülest Tehnilise Järelevalve amet - Tehnilise järelevalve infosüsteem andmekaitsealast mõjuhinnangut, mille raames selgitatakse välja ka IT- arenduste vajadus ja ulatus. Ülevaade valmib mai lõpuks. Rahandusministeerium - Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register Rahandusministeeriumi - Riigihangete register Infotehnoloogiakeskuse - Struktuuritoetuste register hinnangul vajavad IT-arendusi Riigi Tugiteenuste Keskus - Riigi personali- ja palgaarvestuse järgmised andmekogud: andmekogu 1) riigiabi ja vähese tähtsusega - Riigitagatise rakendamisel töödeldavad abi register, maksumus ca õppelaenusaaja isikuandmed 100 000–150 000 eurot; Maksu- ja Tolliamet - Hasartmängu mängimise piirangutega 2) riigihangete register, isikute nimekiri maksumus ca 30 000 eurot; - Maksukohustuslaste register 3) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, maksumus ca 40 000 eurot. Teised andmekogud täiendavaid arendusi ei vaja. Siseministeerium - Viisaregister Siseministeerium prognoosib Politsei- ja Piirivalveamet - Elamislubade ja töölubade register kulusid seoses IT-vahendite soetamisega. PPA kulusid 22 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register. 128 - Abipolitseiniku isikuandmed ja hinnatakse minimaalselt abipolitseinikuks kandideerimisel suurusjärku 150 000 eurot esitatavad andmed esimesel aastal (serveripargi ja - Isikut tõendavate dokumentide logitöötlussüsteemi andmekogu uuendamine) ning hiljem ca - Kodakondsuse saanud, taastanud ja 6000 eurot aastas (tarkvara kaotanud isikute andmekogu litsentsid, riistvara uuendamine - Piirikontrolli infosüsteem ja asendamine). - Schengeni Infosüsteemi riiklik register SMIT-i ja KAPO arenduskulude - Teenistus- ja tsiviilrelvade register suurus ja sisu ei ole veel teada - Rahvusvahelise kaitse andmise register või on kaitstud riigisaladusega. - Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu - Elamislubade ja töölubade register - Sissesõidukeeldude andmekogu Sotsiaalministeerium - Nakkushaiguste register (edaspidi vastutav töötleja Terviseamet) - Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteem (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) - Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) - Vähiregister (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) - Müokardiinfarktiregister - Tuberkuloosiregister (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) - Vee terviseohutuse infosüsteem (edaspidi vastutav töötleja Terviseamet) - Vähi sõeluuringute register (edaspidi vastutav töötleja Tervise Arengu Instituut) - Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister - Tervise infosüsteem Terviseamet - Riiklik vereteenistuste infosüsteem - Proviisorite ja farmatseutide register - Tervishoiutöötajate riiklik register - Tervishoiuteenuse osutamise Tervise Arengu Instituut tegevuslubade riiklik register Eesti haigekassa - Raseduse infosüsteem (loodav) - Ravikindlustuse andmekogu Sotsiaalkindlustusamet - Retseptikeskus Eesti Töötukassa - Sotsiaalkaitseinfosüsteem - Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register - Töötuskindlustuse andmekogu - Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu Välisministeerium - Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu - Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide või muu rahvusvahelise - kokkuleppega loodud institutsioonide andmekogu - Diplomaatiliste passide andmekogu Rahvusraamatukogu Rahvusraamatukogu kogud ja andmebaasid Eesti Rahvusringhääling Rahvusringhäälingu saadete salvestised Põhivõrguettevõtja (Elering Elektrituru andmevahetusplatvorm AS) Tartu Ülikool Eesti geenivaramu 129 Registripidajad Osakute ja aktsiate registrid (fondivalitsejad) Rahvuslikud Vähemusrahvuste rahvusnimekirjad kultuuriühingud või nende liidud Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm IKS-i rakendamise seadus avaldab praktikas mõju eelkõige avaliku sektori andmetöötlejatele. Nende andmekogude vastutavad töötlejad, mille regulatsiooni muudetakse, on välja toodud tabelis 2, lisaks hõlmab sihtrühm ka andmekogude volitatud töötlejaid ning erasektori andmetöötlejaid, keda puudutavad mõned eelpool loetletud muudatused (nt kindlustusmaaklerid, erakooli pidajad, fondivalitsejad, kaubanduse korraldajad jm). Andmekogu vastutav töötleja peab vajaduse korral tagama seadusest ja andmekogu põhimäärusest tulenevate nõuete täitmise. Seega on avalikus sektoris enim mõjutatud sihtrühmad järgmised: ministeeriumid (11), Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Haigekassa, Eesti Rahvusringhääling23, Eesti Töötukassa, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikool, Tehnilise Järelevalve Amet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet ja Veterinaar- ja Toiduamet. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Enamik andmekogusid puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi (isikuandmete töötlemise eesmärgi, andmete koosseisu ja vastutava töötleja sätestamine seaduse tasandil, eesmärgi ümbersõnastamine jm), millega ei kaasne vajadust töökorralduslikeks ega tehnoloogilisteks muudatusteks. Erandiks on andmete säilitustähtaega puudutavad muudatused – säilitustähtaja kehtestamine, kui see varem puudus, ja säilitustähtaja lühendamine – mis nõuavad andmete kustutamise funktsiooni lisamist paljudesse infosüsteemidesse. Vastutavad töötlejad peavad koostöös oma IT-asutustega tagama, et säilitustähtaja möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse. Eelnõu kooskõlastamise käigus paluti ministeeriumidel hinnata, kas ja millises maksumuses on vajalik nende valitsemisala andmekogudes ja infosüsteemides teha arendustöid, et viia andmetöötlus kooskõlla eelnõust tulenevate muudatustega. Tuleb rõhutada, et lisaks käesolevale eelnõule tingib vajaduse IT-arendusteks ka mais jõustuv EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (näiteks vajadus tagada andmesubjektile teave töödeldavate isikuandmete kohta, andmete anonüümimine, pseudonüümimine, andmetele ligipääsu piiramine jne). Riigiasutused vaatavad andmekaitsest tulenevat arendusvajadust tervikuna ning kulude eristamine ei ole alati võimalik ega ka otstarbekas. Sisendi andsid neli ministeeriumi 11-st (vt tabel 2). Keskkonnaministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt on eelnõu seadusena rakendamisel täiendavate IT-arenduste maksumus nende valitsemisala andmekogudele ligikaudu 150 000 eurot (andmejälgija kasutamine, andmete kustutamine ja pseudonüümimine). Kultuuriministeeriumi hinnangul võivad kulud jääda vahemikku 310 000–340 000 eurot ning Rahandusministeeriumi hinnangul vahemikku 170 000–220 000 eurot. Siseministeerium hindas Politsei- ja Piirivalveameti kulu seoses uute 23 Avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (ERR, TÜ, rahvusraamatukogu) käsitletakse mõjuanalüüsis koos riigiasutustega. 130 andmekaitsenõuete täitmisega suurusjärku 150 000 eurot esimesel aastal (serveripargi nõuetele vastavusse viimine, logitöötlussüsteemi uuendamine) ning 6000 eurot aastas edaspidi (tarkvara litsentsid, riistvara uuendamine)24. Eelnõuga võib kaasneda ka mõningane töökorralduslik mõju avaliku sektori andmetöötlejatele. Seda näiteks tulenevalt muudatusest, mille kohaselt peab haldusorgan edaspidi haldusmenetluses selgitama menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on andmesubjekti õigused (eelnõu § 18 punkt 3). Vähene töökorralduslik mõju avaldub ka kohtutele. Täpsemalt kohtuistungi sekretäridele, kelle ülesandeks on kohtuistungi aja ja otsuse teatavakstegemise aja avaldamine kohtu veebilehel, sest edaspidi ei tohi avalikustada menetlusosaliste ja süüdistatavate nimesid. Ministeeriumidelt saadud tagasiside põhjal võib töökorralduslikku mõju andmetöötlejatele hinnata siiski väheseks. Ühekordne või harv mõju kaasneb ministeeriumidele ka seoses andmekogude põhimääruste muutmisega. Kokku muudetakse eelnõuga 81 riikliku andmekogu regulatsiooni. Mõjude hindamise metoodika kohaselt tuleb mõju olulisuse hindamisel lähtuda neljast kriteeriumist: mõju ulatus, sihtrühma suurus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavad riskid. Kuigi enamik eelnõuga kavandatud muudatustest on õiguslikku laadi ning ei tingi vajadust IT- alasteks ega töökorralduslikeks muudatusteks, siis on eelnõu tihedalt seotud teiste isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega (EL-i üldmäärus, uus IKS), mille rakendamine tervikuna toob riigile kaasa märkimisväärsed kulud. Vaadates mõju avaldumise sagedust, siis on tegemist ühekordse või harva mõjuga (suurem osa kulusid tehakse esimese aasta jooksul pärast andmekaitsereformi jõustumist). Ebasoovitav risk kaasneb seaduse rakendamisega – andmekogude ja infosüsteemide arendamine võtab aega ning riigiasutuste andmetöötlus ei pruugi veel nii pea vastata erinevatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Muudatuste mõju sihtrühmale võib tervikuna hinnata HÕNTE § 46 tähenduses oluliseks. Majanduslik mõju: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Nagu eelnevalt mainitud, sisaldab eelnõu ka üksikuid muudatusi, mis puudutavad erasektoris tegutsevaid andmetöötlejaid. Sellised on näiteks elektrituru seaduse, erakooliseaduse, investeerimisfondide seaduse, kaubandustegevuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse, krediidiasutuste seaduse, maagaasiseaduse, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused. Järgnevalt antakse ülevaade mõjutatud sihtrühmadest ja kirjeldatakse lühidalt mõjusid. Sihtrühm I Elektrituru andmevahetusplatvormi kasutajaid – võrguettevõtjaid25 – mõjutab vähesel määral muudatus, mille kohaselt peab edaspidi elektrituru andmevahetusplatvormi kaudu isikuandmete edastamiseks vajaminev füüsilisest isikust tarbija nõusolek vastama andmekaitse üldmäärusele, mitte kehtivale IKS-ile. Andmesubjekti nõusolekule esitatud tingimused kehtivas ja uues regulatsioonis oluliselt ei erine, küll aga toob üldmäärus välja, et nõusolekut ei saa lugeda 24 Lisaks kaasnevad kulud ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel ning Kaitsepolitseiametil, mille täpne suurus ei ole veel teada või on kaitstud riigisaladusega. Siseministeerium toob muu hulgas välja ka töötajate täiendkoolitusvajaduse tulenevalt uuest andmekaitseregulatsioonist tervikuna. 25 Eestis tegutseb 34 jaotusvõrguettevõtjat (http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=10952). 131 vabatahtlikuks, kui seda ei saa anda erinevatele isikuandmete töötlemise toimingutele eraldi (kui selline eristamine on võimalik), samuti rõhutab üldmäärus selge ja lihtsa keele kasutamist nõusoleku küsimusel26. Kehtivas IKS §-s 12 loetletakse teave, mida nõusolek peab sisaldama, üldmääruses analoogne loetelu puudub. Vähese mõjuga on võrguettevõtjatele ka muudatus, mille kohaselt ei tule võrguettevõtjatel tarbijalt tema tarbimisandmete väljastamise eest tasu nõuda mitte IKS § 19 järgi (kuni 0,19 eur/lk alates 21. leheküljest), vaid üldmääruse järgi (mõistlik tasu halduskulude katmiseks, vt täpsemalt üldmääruse artikkel 15 lg 3). Sihtrühm II Erakooli pidajatele27 avaldab vähest töökorralduslikku mõju muudatus, mille kohaselt tuleb edaspidi õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus määrata õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub. Muudatuse mõju on eelduslikult ühekordne ning täiendav halduskoormus marginaalne. Sihtrühm III Investeerimisfondide seaduse 3. jao kohaseid osakute ja aktsiate registreid pidavatel fondivalitsejatel28 tuleb arvestada, et kande tegemiseks esitatud andmete ja dokumentide säilitustähtaeg ning registrisse kantud andmete säilitustähtaeg on edaspidi piiratud. Kui siiani kohustas seadus andmeid säilitama vähemalt 10 aasta jooksul, siis edaspidi tuleb tagada andmete kustutamine 10 aasta möödumisel. Muudatus on väga vähese mõjuga, kuid ei ole välistatud, et osa registreid vajab arendusi. Sihtrühm IV Kaubanduse korraldajatele29 kehtib praegu kohustus registreerida püsival andmekandjal müügipiletile märgitud info, mis füüsilisest isikust kaupleja korral sisaldab ka isikuandmeid (KaubTS § 18 lg 3). Tulenevalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest tunnistatakse antud säte kehtetuks, seega edaspidi ei tohi kaubanduse korraldajad nimetatud andmeid säilitada. Muudatusel on sihtrühmale väike, halduskoormust mõnevõrra vähendav mõju. Sihtrühm V Kindlustustegevuse seaduse muudatustega reguleeritakse kindlustusmaaklerile või kindlustusandjale kliendi poolt antavat nõusolekut isikuandmete töötlemiseks (nõusolek ei tohi sisalduda lepingu tüüptingimustes), lisatakse alused andmesubjektiga seotud isikute andmete ja süüteoga seotud andmete töötlemiseks, täpsustatakse terviseandmete töötlemise alust kindlustuslepingu täitmisel ning tunnistatakse kehtetuks isikuandmete säilitamise tähtaega reguleeriv säte (edaspidi tuleneb isikuandmeid säilitada isikustatud kujul vaid seni, kuni see on vajalik eesmärgi täitmiseks, milleks andmed koguti, üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). 26 Vt täpsemalt üldmääruse põhjenduspunktid 42 ja 43. 27 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel tegutseb Eestis 55 eraomandis olevat üldharidust pakkuvat erakooli (https://www.hm.ee/ehis/statistika.html). 28 Eestis tegutseb tegevusloa alusel 16 fondivalitsejat (https://www.fi.ee/index.php?id=335). 29 Kaubanduse korraldaja on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil (KaubTS § 2 p 2). 21 Andmed Finantsinspektsiooni kodulehelt: https://www.fi.ee/index.php?id=290. 132 Mõjutatud sihtrühma kuuluvad kindlustusandjad ja kindlustusvahendajad. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis viis elukindlustusseltsi või välismaise elukindlustusseltsi filiaali ning 14 kahjukindlustusseltsi või välismaiste kahjukindlustusseltside filiaali21. Lisaks pakuvad piiriülest kindlustusteenust Eestis mitusada välismaist kindlustusandjat, kes peavad samuti järgima kindlustustegevuse seadusest tulenevaid nõudeid. Muudatused on suures osas õiguslikku laadi, kuid mõningane töökorralduslik mõju võib kaasneda andmesubjekti nõusoleku küsimisega teatud olukordades, samuti andmete säilitamisega. Mõju sihtrühmale on vähese ulatusega ning harv. Sihtrühm VI Eelnõu muudatused mõjutavad vähesel määral ka krediidiasutusi, krediidiandjaid ja - vahendajaid ning makseasutusi ja e-raha asutusi. Krediidiandjate ja -vahendajate jaoks fikseeritakse krediidi väljastamise ja krediidi teenindamisega seotud andmete ning järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud andmete säilitamise tähtajad (vastavalt kolm ja viis aastat), st säilitamine pikema aja jooksul ei ole lubatud. Andmete säilitustähtaega piiratakse ka makseasutuste ja e-raha asutuste poolt säilitatavatele andmetele30. Krediidiasutuste seaduse muudatused puudutavad kliendi nõusolekut isikuandmete töötlemiseks ja regulatsiooni automatiseeritud otsuste tegemise kui andmetöötlustoimingu kirjeldamiseks lepingus. Sihtrühmade arvuline suurus on välja toodud järgnevas tabelis: Tabel 3. Eestis tegutsevad krediidiasutused, krediidiandjad ja –vahendajad Asutused Arv Krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused 9 Välisriikide krediidiasutuste filiaalid 8 Välisriikide krediidiasutuste esindused 1 Piiriülesed pangateenuste pakkujad 345 Krediidiandjad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiandjad 53 Eestis erandi alusel tegutsevad krediidiandjad 12 Krediidivahendajad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidivahendajad 7 Piiriülesed krediidivahendajad 10 Eestis litsentseeritud krediidivahendajate agendid 4 Makseasutused Makseteenuse pakkujad 13 Välisriikide makseasutuste filiaalid 1 Piiriüleste makseteenuste pakkujad 355 Makseagendid 10 E-raha asutused Piiriülesed e-raha teenuste pakkujad 153 Allikas: Finantsinspektsioon 30 Andmete ja dokumentide säilitamist reguleerivad MERAS §-i 51 lõiked 6 ja 7. 133 Muudatuste mõju on kõigile sihtrühmadele harv või ühekordne, suures osas töökorralduslik ning tervikuna väheoluline. Küll aga võib kaasneda vajadus infosüsteemides andmete kustutamise funktsionaalsuse loomiseks. Sihtrühm VII Andmete säilitustähtaeg fikseeritakse ka gaasiettevõtjate poolt kogutavale gaasitehingutega seotud teabele (MGS § 8 lg 42). Kui siiani tuli gaasitehingute teave säilitada vähemalt viis aastat, siis edaspidi tuleb see pärast viie aasta möödumist kustutada. Eesti gaasiturul tegutseb üks maagaasi ülekandevõrguettevõtja ning 24 jaotusvõrguettevõtjat 31. Muudatuse mõju on sihtrühmale väike, ühekordne ning sellega ei kaasne täiendavat halduskoormust, küll aga on võimalik, et gaasiettevõtjatel tuleb tagada infosüsteemides andmete kustutamise funktsionaalsus. Sihtrühm VIII Kui praegu on tervishoiuteenuse osutamisel kogutud andmete säilitustähtajad kehtestatud sotsiaalministri määrusega32, siis edaspidi tuuakse säilitustähtajad seaduse tasandile. Võrreldes kehtiva olukorraga vähendatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete säilitustähtaega 30 aastale ning saatekirja säilitustähtaega viiele aastale. Muudatuse mõju on väike, seisnedes vaid andmete kustutamise tagamises pärast säilitustähtaja möödumist. Sihtrühma moodustavad tervishoiuteenuse osutajad – 2016. aastal tegutses Eestis 1415 tervishoiuteenuse osutajat, kellest 1355 puhul oli tegemist erasektori üksusega33. Sotsiaalne mõju: mõju füüsiliste isikute isikuandmete kaitsele Sihtrühm Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad parema isikuandmete kaitse kõigile Eestis elavatele isikutele, seega on sihtrühma suuruseks ligikaudu 1,3 miljonit inimest26. Isikuandmete kaitse on osa põhiseaduses sätestatud igaühe õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks (PS § 26). Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Kogutavate andmekategooriate sõnastamine seaduse tasandil tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse ning võimaldab andmesubjektil paremini hinnata, kas kogutavad andmed on vajalikud ja põhjendatud. Suur osa eelnõu muudatusi seisnevad andmete säilitustähtaegade piiramises, mis aitab tagada, et isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused ei mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Erandiks võivad olla abieluvararegistri ja 31 Konkurentsiameti andmed gaasituru võrguettevõtjate kohta: http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=16220. 32 Sotsiaalministri 18.09.2008 määrus „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“. 33 Andmed Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__01TTosutajad/?tablelist=true 26 Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari 2018 seisuga 1 318 705 elanikku. 134 karistusregistri andmetele üldise juurdepääsu piiramine. Samas õigustatud huvi korral on ka need andmed endiselt kättesaadavad. Perioodil 1.11.2015– 1.11.2016 tehti karistusregistrisse 3,6 miljonit päringut, millest 1,16% tegid eraisikud (vt tabel 1, lk 21). Abieluvararegistri päringusüsteem on praegu avalik register, kuhu ei pea päringu tegemiseks sisse logima ning sellest tulenevalt ei ole teada ka päringute arv. Abieluvararegistris päringute tegemine muutub alates 1. märtsist, kui päringu tegija peab hakkama ennast süsteemis autentima. Tervikuna on muudatustega kaasnev sotsiaalne mõju andmesubjektidele väike ning mitte oluline HÕNTE § 46 tähenduses – kuigi sihtrühm on suur, siis mõju on kaudne, harv ja väikse ulatusega. Ebasoovitavad riskid puuduvad. 7 Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud andmekogude vastutavatele töötlejatele. Seda juhul, kui andmete töötlemiseks kasutatav infosüsteem vajab arendusi, et tagada isikuandmete töötlemine vastavalt seaduses sätestatule (eelkõige andmete säilitamine piiratud perioodi jooksul ning andmetele juurdepääsu piiramine, suur osa arendusvajadusest tuleneb ka EL-i andmekaitse üldmäärusest ja uuest isikuandmete kaitse seadusest). Käesolev eelnõu puudutab umbes 80 andmekogu ja infosüsteemi. Eelnõu kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal saab kokku võtta, et arvestades üksnes nelja ministeeriumi (SiM, KeM, KuM, RaM) IT-arenduste vajadust, ulatub prognoositav maksumus kuni 900 000 euroni (vt täpsemalt seletuskirja osast 6). Paljud ministeeriumid ei ole enda valitsemisala arendusvajadust veel hinnanud, mistõttu kujuneb tegelik kulu tõenäoliselt oluliselt suuremaks. Kulude katmiseks ei ole ette nähtud keskset rahastamisallikat. 8 Seaduse rakendusaktid Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid koostatakse sellest eelnõust eraldiseisvalt. 9 Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 15. veebruaril. Relvaseaduse muudatused on seotud lisaks isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega ka tulirelvadirektiivi ((EL) 2017/853) muudatustega. Tulirelvadirektiivis on registritega seotud muudatuste osas (s.h andmetele juurdepääsu tähtajad ja andmete säilitamise tähtaeg) antud rakendamiseks liikmesriikidele aega kuni 14.12.2019. Sellest tulenevalt on põhjendatud relvaseaduse vastava sätte erinev jõustumise tähtaeg. Seaduse § 106 (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) punktid 6 ja 27 jõustuvad 2018. aasta 1. septembril. 10 Eelnõu kooskõlastamine 135 Käesoleva eelnõu aluseks oleva eelnõu kohta esitasid märkused ja kommentaarid Eest Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus, Eesti Haiglate Liit, Eesti Pangaliit, Riigikohus ja Riigikontroll. Seletus märkustele on antud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (lisatud). Esitab põhiseaduskomisjon 13. detsembril 2018. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Põhiseaduskomisjoni esimees 136 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Sisukord Eesti Linnade ja Valdade Liit 17.04.2018 nr 5-1/65-1 ........................................................................................................................... 1 Eesti Kindlustusseltside Liit 19.04.2018 nr 5536 .................................................................................................................................. 2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 16.04.2018 ............................................................................................................................................. 9 Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus 16.04.2018 ...................................................................................................................... 13 Eesti Haiglate Liit 09.04.2018 nr 750-4B ............................................................................................................................................ 14 Eesti Pangaliit 19.04.2018 nr 17 ......................................................................................................................................................... 19 Riigikohus 6-6/18-14 ........................................................................................................................................................................... 25 Riigikontroll 10.04.2018 nr 6-2/18/166-2 ............................................................................................................................................. 28 MÄRKUSE ESITAJA JA MÄRKUSE VÕI ETTEPANEKU SISU ARVESTAMATA JÄTMISE VÕI ARVESTAMISE PÕHJENDUS Eesti Linnade ja Valdade Liit 17.04.2018 nr 5-1/65-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu alljärgneva märkusega arvestamisel. Arvestatud. Esitame Omavalitsuste liidud tegid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) eelnõu menetlemisel järgmise ettepaneku, muudatusettepaneku IKS üldosa mille kohta eelnõu kooskõlastustabelis öeldi, et sellega arvestatakse IKS rakendamise seaduses, kuid seaduse eelnõule. kooskõlastamiseks saadetud rakendusseadus vastavat muudatust ei hõlma. IKS eelnõu kooskõlastamisel esitasime järgmise ettepaneku: Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt ei ole § 14 lõikes 1 nimetatud nõusolekut vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ja surma fakt. Näiteks Tallinna linnal on olemas Tallinna kalmistute register, mille põhimäärus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 16.12.2009 määrusega nr 99 ja mis on registreeritud RIHA-s. Registri eesmärk 1 on muuhulgas süstematiseerida Tallinna kalmistutel asuvate matmiskohtade ja nende kasutamisega seotud andmeid ning parendada avalike ülesannete täitmiseks nende kasutamise ja analüüsimise võimalusi ning võimaldada kasutajal leida vajalik matmiskoht. Registris registreeritakse muuhulgas ka surnud isiku matmise aeg ja koht. Oleme seisukohal, et andmesubjekti matmise koha ning aja töötlemine ei saa kahjustada järgnevat põlvkonda. Ettepanek oli: palume eelnõu § 14 lõiget 4 täiendada selliselt, et § 14 lõikes 1 nimetatud nõusolekut ei ole vaja ka juhul, kui töödeldavateks isikuandmeteks on lisaks andmesubjekti nimele, soole, sünni-ja surmaajale ning surma faktile andmesubjekti matmise aeg ja koht. Riigikogusse saadetud IKSis on see § 9 lg 4. Eesti Kindlustusseltside Liit 19.04.2018 nr 5536 1. Isikuandmete töötlemine enne kindlustuslepingu sõlmimist (KindlTS § 218 lg 1 p 1) Isikuandmete töötlemist Arvestatud osaliselt. enne kindlustuslepingu sõlmimist reguleerib KindlTS § 218 lg 1. KindlTS § 218 lg 1 punkt 1 on peamine alus, mille alusel toimub kindlustustegevuses isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete, töötlemine lepingueelsete Lepingu sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste käigus kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks. meetmete võtmiseks on võimalik kasutada ka õigustatud huvi alust. Seda sätet plaanitakse SE-ga muuta nii, et edaspidi saaks sellele alusele tuginedes töödelda üksnes Lepingueelse isikuandmete töötlemise andmesubjektiga seotud isikuid (nt lähedased, kindlustatu, soodustatud isik) puudutavaid andmeid, kindlustusriski alla lähevad kõik andmed, mida on hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kõnealuse sätte alusel ei saaks vajalik töödelda selleks, et lepingut aga enam töödelda kindlustusvõtja enda andmeid. Seletuskirjas on viidatud, et GDPR sätestab aluse sõlmida, sh varasem kindlustusajalugu. andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks.1 Teisest küljest ei ole kindlustusandjal Seega käiks kindlustusvõtja andmete töötlemine edaspidi tuginedes GDPR art 6 lg 1 punktile b, mille alusel lubatud varasemaid andmeid lõputult töödeldakse andmeid lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. töödelda ja kindlustuslepingu sõlmijale peab olema ettenähtav, millal lepingu Selle seisukohaga võib nõustuda, kuid juhime tähelepanu, et sedastatud säte võimaldab andmeid töödelda lepingu sõlmimiseks korjatud andmed sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Allajoonitud osa lubab kõnealust kustutatakse. sätet mitmeti tõlgendada. Näiteks ühe tõlgenduse kohaselt kuuluvad selle sätte alla lepingueelsed suhted, eeldusel Lisatud automatiseeritud üksikotsuste et meetmeid võetakse andmesubjekti taotlusel, mitte vastutava töötleja ega kolmanda isiku algatusel. Selle tegemise alus. tõlgenduse alusel ei tohiks kindlustusandja kindlustusriski hindamisel ja kindlustusmakse määramisel arvestada kliendi varasema kindlustusajalooga (nt asjaoluga, kas isik on põhjustanud varem liiklusõnnetusi või mitte). Arvestada saaks üksnes kindlustusvõtja taotluses toodud andmetega. (Allmärkus) 1 Vt seletuskiri lk 25 Samas ei nõustu täna kehtiva 2 Näiteks on WP29 oma arvamuses 06/2014 „Andmete vastutava töötleja õigustatud huvide mõiste kohta direktiivi regulatsiooni juurde tagasiminekuga, 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses“ öelnud järgmist: „Teiseks hõlmab direktiivi artikli 7 punkt b (määruse artikkel 6 lõige sest see kordas ebavajalikult 1 punkt b) ka töötlemist, mis toimub enne lepingu sõlmimist. Selle alla kuuluvad lepingueelsed suhted, eeldusel et üldmääruses toodud töötlemise meetmeid võetakse andmesubjekti taotlusel, mitte vastutava töötleja ega kolmanda isiku algatusel. [meie rõhutus] õiguslikke aluseid ning lõi segase Näiteks kui üksikisik palub jaemüüjal saata talle toote kohta pakkumine, on kõnealuse õigusliku aluse põhjal süsteemi lepingueelsete läbirääkimiste lubatud säilitada piiratud aja jooksul aadressi ning teavet päringu kohta. Samuti võib kindlustusandja juhul, kui alustes ning andmesubjekti üksikisik taotleb temalt auto kohta väljavõtet, töödelda väljavõtte koostamiseks vajalikke andmeid, nagu nõusolekust. kindlustusmakse määramisel arvestada kliendi varasema kindlustusajalooga (nt asjaoluga, kas isik on 2 põhjustanud varem liiklusõnnetusi või mitte). Arvestada saaks üksnes kindlustusvõtja taotluses toodud andmetega. Kuigi meie sellist tõlgendust ei jaga, võib esmapilgul jäädagi mulje, et teiste lepingu subjektide andmeid võib töödelda kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks (KindlTS § 218 lg 1 p 1 – SE sõnastuses), ent kindlustusvõtja andmeid saaks edaspidi töödelda pelgalt lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Meie arvates see nii ei ole isegi eelpool osundatud kitsa tõlgenduse kohaselt. Nimelt saaks osas, milles andmete töötlemine ei ole võimalik GDPR art 6 lg 1 punkti b alusel, toetuda punktile c, mille alusel töödeldakse andmeid, vastutava töötleja juriidiliste kohustuste täitmiseks, mis kätkeb muuhulgas andmete töötlemist lepingu sõlmimisele eelnevate kindlustusandja seadusjärgsete kohustuste täitmiseks. Kindlustusandja lepingueelsed kohustused tulenevad eelkõige KindlTS-st, VÕS-st, RahaPTSst ja RSanS-st. Olulisemad on lepingu sõlmimise ja kindlustusriski hindamise kohapealt KindlTS § 221 jj jaVÕS §-dest 428, 440. Nimelt näeb KindlTS § 221 lg 1 ette, et kindlustusandja peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja äratuntava vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma kliendile piisavaid selgitusi, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse. Nimetatud kohustus seisneb eelkõige lepingueelse teabe edastamises, mh tuleb kindlustusvõtjale teatada sõlmitava lepingu järgse kindlustusmakse suurus (VÕS § 428 lg 1 p 6), mis ei ole võimalik kindlustusriski hindamiseta.3 Ilma kindlustusriski hindamiseta pole võimalik soovitada ka kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat lepingut. VÕS § 440 jällegi paneb kindlustusvõtjale kohustuse teatada asjaoludest, millel nende olemusest tulenevalt on mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või missugustel tingimustel seda teha. GDPR karmistab automaatsete otsuste tegemisega seonduvaid nõudeid. Artikli 22 lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Eestis on tavaline, et kindlustuslepingud sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri veebilehel, mille käigus hinnatakse kindlustusriski ja tehakse automaatne pakkumus lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd pakkumus koostatakse automatiseeritud töötluse tulemusel on tegemist automaatse otsusega. Vaatamata sellele, et see pakkumus ei ole siduv, on leitud, et sellel on GDPR artikkel 22 lõike 1 tähenduses märkimisväärne mõju. EKsL on küll seisukohal, et automaatse otsuse tegemine kindlustusriski hindamisel on vajalik kindlustuslepingu sõlmimiseks, mistõttu automaatse otsuse keeldu ei rakendata (art 22 lg 2 punkt a). Samas on tegemist vaieldava küsimusega, millele viitavad GDPR põhjenduspunkti sõnastus ja WP29 seisukohad. Eeltoodust tulenevalt palume kasutada GDPR artikkel 22 lg 2 punktis b sätestatud võimalust, mis näeb ette võimaluse lubada siseriiklikult automaatsete otsuste tegemist, sealhulgas kindlustusriski hindamiseks ja lepingu sõlmimiseks. 3 Kokkuvõtvalt on EKsL seisukohal, et õigusselguse huvides, viidatud sätete vahel sidususe tagamiseks ja mitmeti tõlgendatavuse vältimiseks, tuleks: (i) säilitada tänane regulatsioon; (ii) muuta punkti 1 sõnastust, et selle alusel oleks võimalik töödelda ka edaspidi kindlustusvõtja auto mudel ja vanus ning muud asjakohased ja proportsionaalsed andmed. Seevastu üksikasjalikke taustakontrolle, näiteks kui kindlustusandja töötleb enne taotlejale tervise- või elukindlustuse andmist ennetavate arstlike tervisekontrollide andmeid, ei saa pidada vajalikuks toiminguks, mis tehakse andmesubjekti taotlusel. [meie rõhutus] Krediidiinfo kontrollid enne laenu andmist ei põhine samuti andmesubjekti taotlusel vastavalt artikli 7 punktile b, vaid pigem artikli 7 punktil f või artikli 7 punktil c kooskõlas pankade seadusjärgse kohustusega kontrollida registreeritud võlgnike ametlikku nimekirja.“ EKsL-i selgitus: meie sellist seisukohta ei toeta. Iseäranis arusaamatu, miks viitas WP29 kindlustuse kontekstis eriliiki isikuandmete töötlemisele, mis kõnealuse aluse alla ei kuulu. Finantsinspektsioon on juhendi „Nõuded kindlustuslepingu kohta teabe esitamisele“ punktis 7.3 selgitanud, et kindlustushuvi väljaselgitamise kohustus tähendab üldjuhul kindlustusandja jaoks õigusaktides sätestatud korras kliendile lepingueelse teabe esitamist ja mõistlike jõupingutuste tegemist, et omalt poolt kaasa aidata tingimuste loomisele selleks, et klient saaks hinnata sõlmitava kindlustuslepingu sobivust isikliku kindlustushuviga. Samuti seda, et kindlustusandja teeb kõik enda poolt võimalikud pingutused suunamaks klienti kindlustushuvi võimalikult selgelt avaldama ning pakub sellisele huvile võimalikult lähedast kindlustuslepingut. Kokkuvõtvalt on EKsL seisukohal, et õigusselguse huvides, viidatud sätete vahel sidususe tagamiseks ja mitmeti tõlgendatavuse vältimiseks, tuleks: (i) säilitada tänane regulatsioon; (ii) muuta punkti 1 sõnastust, et selle alusel oleks võimalik töödelda ka edaspidiandmeid kindlustusriski hindamiseks ja teiste seadusest tulenevate lepingueelsete kohustuste täitmiseks; (iii) võimaldada seaduse alusel automaatse otsuste tegemist ja profiilianalüüsi kindlustusriski hindamiseks; (iv) täiendada lõiget sõnadega „ilma andmesubjekti nõusolekuta“ (vt sõnastusettepanek allpool). Nimetatud säte oleks kooskõlas GDPR-ga, tuginedes artikli 6 lõike 1 punktile b ja c. GDPR põhjenduspunkt 8 näeb ette, et kui määruses on ette nähtud eeskirjade täpsustamine või piiramine liikmesriigi õigusega, võivad liikmesriigid sidususe seisukohast vajalikul määral ja liikmesriigi õiguse sätete arusaadavaks muutmiseks isikutele, kelle suhtes neid kohaldatakse, integreerida määruse elemente oma õigusesse. Artikkel 6 lõige 2 alusel võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada GDPR sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine [meie rõhutused]. Sama artikli lõige 3 näeb ette, et alus kehtestatakse liikmesriigi õigusega ja selles määratakse kindlaks ka andmete töötlemise eesmärk. 2. KindlTS § 218 lg 1 p 2 ja 3 Arvestatud. Kõnealuse sätte osas on meil üksnes normitehnilised ettepanekud: 1) Läbivalt kasutada SE-s „terviseseisundi või puude andmete“ asemel GDPR-s kasutatavat mõistet „terviseandmed“ (GDPR art 4 p 15); 2) Punkt 3 tunnistada kehtetuks ja sõnad „tagasinõude esitamiseks“ lisada punkti 2. Nii kehtiva seaduse kui ka SE sõnastus ei ole meie arvates kõige õnnestunum, sest lõige 1 ei võimalda töödelda eriliiki isikuandmeid. Ometigi 4 võimaldab seda tagasinõuete osas kõnealuse paragrahvi lõige 3. Sõnade „tagasinõude esitamiseks“ lisamise korral punkti 2 lõppeks lause sõnadega „kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;“, mis kaotaks eelpool osutatud näilise vastuolu paragrahvi lõigete vahel. 3. Eelpooltoodust tulenevalt esitame järgmised ettepanekud SE § 31 muutmiseks KindlTS § 218 osas: Arvestatud osaliselt. „(1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine on kindlustustegevuses lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatule lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta: 1) kindlustuslepingu eelselt4 kindlustusvõtja ja temaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks, sealhulgas automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste ja profiilianalüüsi tegemiseks; 2) andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks, lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; (2) Terviseandmete töötlemine on lubatud kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab terviseandmete töötlemist. 4. KindlTS § 219 lõige 1 Arvestatud. Võrreldes kehtiva KindlTS redaktsiooniga on lõiget 1 täiendatud nii, et andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamise kohustus ei kohaldu juhul, kui eriseaduses on nende andmete osas sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on KindlTS § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõnealustes sätetes toodud isikuandmete töötlemise eesmärkidel. Seletuskirjas on muudatuse kohta märgitud järgmist: „Säte on vajalik selleks, et vältida tõlgendust, et nimetatud sätte alusel on õigus küsida nt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Kuigi vastupidine tõlgendus on ka kehtiva normi sõnastuse kohaselt meelevaldne, on õigusselguse huvides peetud vajalikuks sätet täiendada.“. Nõustume eelnõu autoritega, et ka ilma täpsustuse lisamiseta ei oleks kindlustusandjatel õigus saada töötlejatelt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Nimetatud säte on hästi sõnastatud eriliigiliste andmete ning süüteo menetluse andmete osas. Samas võib meie hinnangul probleem tekkida just isikuandmete eriliikide ja teiste kõrgema kaitstusega andmete (nt maksuandmed, sideandmed) hulka mittekuuluvate andmete osas. Seda eelkõige seetõttu, et paljudes eriseadustes on sätestatud saladuses hoidmise kohustus või juurdepääsu piirang. Probleemiks on ka see, et eriseadusi, mis puudutava isikuandmete töötlemist on palju ja sageli on piirangud kehtestatud määruse tasandil, näiteks andmekogu põhimäärusega. Meie hinnangul võib tekkida olukord, kus kindlustusandjal on küll võimalik täitmise kohustuse väljaselgitamiseks töödelda terviseandmeid ja süüteomenetluse andmeid, samal ajal ja samal andmetöötluseesmärgil poleks aga võimalik töödelda väiksema kaitstuse astmega andmeid. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 219 lõige 1 sõnastada järgnevalt: 5 „(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja 6või muu kolmas isik edastab kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Eriliigiliste isikuandmete, sideandmete ja maksu- ja pangasaladust puudutavate edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, kui eriseaduses on nende andmete kohta sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld. Eelmises lauses sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetele. Alternatiivne ettepanek: 1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui: 1) isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 2) punktis 1 nimetamata eriliiki isikuandmete, sideandmete ning maksu- ja pangasaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist.“; 5. Ebaausalt käitunud isikute andmete töötlemine kindlustusriski hindamiseks ja täitmise kohustuse Arvestatud. väljaselgitamiseks (KindlTS § 219 lg 3 ja 4) IKS § 11 lõige 6 (kehtivas sõnastuses) sätestab, et isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil on kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine lubatud. Muul samasusel eesmärgil andmete töötlemise alla käib ka andmete töötlemine kindlustusriski hindamiseks ja täitmise kohustuse väljaselgitamiseks, sh kindlustuskelmuste vastaseks võitluseks. Kuna IKS § 11 lõige 6 võimaldas töödelda üksnes lepingu rikkumise andmeid ja ei võimaldanud töödelda lepingueelsete võlasuhete rikkumisest tulenevaid andmeid (VÕS § 3) ja isikute andmeid, kes ei olnud lepingu pooleks, siis kindlustusspetsiifikast lähtudes sätestati erisätted KindlTS-s. KindlTS § 219 lõikega 3 nähti ette, et kindlustusandjal on õigus kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ning selle ulatuse kindlaksmääramiseks edastada teisele kindlustusandjale isikuandmeid andmesubjekti kohta, kes esitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid kindlustusandja nõutud oluliste asjaolude kohta või kes põhjustas tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise või esitas ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi oluliste asjaolude kohta ehk sisuliselt on tegemist kindlustuspetturite andmete edastamisega (edaspidi kõrgendatud riskiga isikute andmed). Nimetatud andmete jagamine võimaldab nende isikutega seotud kindlustusjuhtumeid põhjalikumalt uurida ja arvestada isikute varasema käitumisega kindlustuslepingu sõlmimisel. Kuigi kehtiva IKS § 11 lõikega 6 analoogiline säte sisaldub ka uue IKS SE §-s 108, ei sisaldu vastavat sätete enam KindlTS-s. Oleme teadlikud, et seaduse autorid kaalusid kõnealuse sätte väljajätmist ka IKS-st, mistõttu eeldame, et KindlTS-st sätte väljajätmise puhul pole tegemist põhimõttelise õiguspoliitilise otsusega ja see on tingitud pigem sellest, et SE lähtub vahepealsest IKS SE sõnastusest. Oleme seisukohal, et ka KindlTS vastavad sätted on vaja kindlasti säilitada. Seda enam, et IKS § 10 ei võimaldaks enam andmete töötlemist „muul sarnasel eesmärgil“. See tähendaks, et kindlustusandjal oleks küll 6 võimalik vahetada andmeid võlasuhete (sh lepingueelsete) rikkumise osas, kuid üksnes krediidivõimelisuse hindamiseks. Samas ei oleks võimalik hinnata kliendi usaldusväärtust lepingu sõlmimisel ja täimisel (kindlustusjuhtumi korral) lähtudes sellest, kuidas see isik on käitunud oma seniste kohustuste täitmisel teiste kindlustusandjatega. Selliste andmete töötlemine kindlustusriski hindamiseks, täitmise kohustuse väljaselgitamiseks ja kindlustuskelmuste ennetamiseks ei oleks enam võimalik. Tänane regulatsioon on aidanud oluliselt kaasa pettuste vähendamisele ja loonud ka viljaka pinnase koostööks politseiga. Tegemist oleks olulise tagasilöögiga kindlustuskelmuste ehk kuritegevuse vastases võitluses. Rõhutame, et kõrgendatud riskiga isikute andmete vahetamise vajadus ei tulene kitsalt kindlustusandjate huvidest, vaid ka kindlustusvõtjate ja kogu riigi turvalisuse huvidest. Sageli on nimetatud isikutel seos kuritegevusega, sh väga erinevat laadi organiseeritud kuritegevusega, mistõttu andmete vahetamine nende isikute suhtes on lisaks kindlustustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele ka selgelt avalikes huvides. Kokkuvõtvalt on kõrgendatud riskiga isikute kohta käivate andmete vahetamine seotud avaliku huviga ning on ülimalt vajalik kindlustustegevuse jätkusuutlikkuse ja klientidele mõistliku hinnataseme tagamiseks. Euroopa Kindlustusandjate katusorganisatsioon Insurance Europe9 on hinnanud, et kindlustuspettustega seotud kulu kogu kahjunõuete summas võib ulatuda 10%-ni kahjukindlustuse kahjunõuetest. Insurance Europe andmetel hüvitati ainuüksi kahjukindlustuses 2016. aastal Euroopas 242 miljardi euro ulatuses kahjunõudeid. Lisaks hüvitati 616 miljardi euro ulatuses elukindlustuse nõudeid ning 102 miljardi euro ulatuses tervisekindlustuse nõudeid. Ka viimati loetletud valdkondades on kindlustuspettused probleemiks. Seega, võttes arvesse ka elu- ja tervisekindlustuse andmed, ületab kindlustuspettustega seotud kulu kokku 25 miljardit eurot aastas. See on summa, mille maksavad kinni ausad kindlustusvõtjad läbi kõrgemate kindlustusmaksete, sest kindlustusandjad peavad koguma kindlustusmakseid vähemalt ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuete välja maksmiseks. Kindlustuskelmuste avastamine ja ennetamine tähendab seda, et neid nõudeid ei maksa enam solidaarselt kinni ausad kindlustusvõtjad läbi oma kindlustusmaksete. Kindlustusriskide hindamisel tähendab see, et mida enam on kindlustusandjal andmeid kõrgendatud riskiga isikute ja kindlustuskelmuste kohta, seda väiksem on määramatus ning seda täpsemalt ja väiksema varuga on võimalik kindlustusriski eest kindlustusmakset arvutada. Tavalisele kindlustusvõtjatele tähendab see täpsemaid ja madalamaid hindu. Isikule, kes on esitanud ebaõigeid andmeid kindlustushüvitise saamise eesmärgil aga seda, et lepingu sõlmimisel kaaluvad kindlustusandjad põhjalikumalt, kas temaga seotud kindlustusriski enda kanda võtta (ehk lisada teiste riskide juurde) ja millistel tingimustel seda teha. Kindlustusjuhtumi korral tähendab see, et kui kindlustusandjale on teada kõrgendatud riskiga isiku seotus kindlustusjuhtumiga, siis käsitleb kindlustusandja juhtumit üldjuhul tavapärasest põhjalikumalt. Kindlustusvõtjatel peab olema õigus eeldada, et kindlustus lükkab tagasi ja uurib tõhusalt kuritegusid ja muid sarnaseid rikkumisi, mis on suunatud kindlustushüvitiste väljapetmisele, et vältida sellest kindlustusvõtjatele tekkivat kahju. 7 Täna on Eesti kindlustusandjatel võimalus aktiivselt kindlustuskelmustega võidelda. Tänased sätted on ennast õigustanud, käibes on täheldatud kindlustusandjate vastu suunatud kuritegevuse arvu pidurdumist ja sättel on olnud selge preventiivne mõju. Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks õiguskeskkond võimaldama kindlustuskelmuste ennetamise eesmärgil andmeid vahetada ja töödelda muuhulgas kindlustusriski hindamiseks. Kõnealuste sätete kaotamine annaks negatiivse mõjuga signaali ja oleks kindlustustegevusele oluliseks tagasilöögiks. Oleme seisukohal, et nende sätete säilitamine on tuginedes GDPR võimalik. GDPR põhjenduspunkt 8 näeb ette, et kui määruses on ette nähtud eeskirjade täpsustamine või piiramine liikmesriigi õigusega, võivad liikmesriigid sidususe seisukohast vajalikul määral ja liikmesriigi õiguse sätete arusaadavaks muutmiseks isikutele, kelle suhtes neid kohaldatakse, integreerida määruse elemente oma õigusesse. Sarnaselt IKS §-ga 10 saab sätete säilitamiseks tugineda GDPR art 6 lõike 1 punktile e, mille alusel on liikmesriikidel võimalus kehtestada seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks, kui selle eesmärk on avalikes huvides oleva ülesande täitmine. Artikkel 6 lõige 2 alusel võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada GDPR sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine [meie rõhutused]. Tugineda saab ka GDPR art 9 lg 1 punktile g, mis võimaldab siseriikliku aluse sätestamist ka tavaliste isikuandmete osas, kui selleks on olemas avalik huvi. 6. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada SE-sse KindlTS § 219 lõiked 3 ja 4 järgmises sõnastuses: Arvestatud osaliselt. „(3) Lisaks isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatule on lubatud kindlustusriski hindamiseks ja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ning selle ulatuse kindlaksmääramiseks teisele kindlustusandjale isikuandmete edastamine ning edastatud andmete töötlemine kindlustusandja poolt andmesubjekti kohta, kes on: 1) esitanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid kindlustusandja nõutud oluliste asjaolude kohta; 2) põhjustanud tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise või esitanud ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi oluliste asjaolude kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmete töötlemisel kohaldatakse vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõiget 1 ja lõike 2 punkte 1–3.“; Lisaks teeme ettepaneku kaaluda IKS § 10 täiendamist riigikogu menetluses sarnaselt kehtivale seadusele nii, et andmete töötlemine oleks lisaks krediidivõimelisuse hindamisele võimalik ka muul sarnasel eesmärgil. 7. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine Arvestatud. Oleme teinud rahandusministeeriumile ettepaneku kaaluda kindlustustegevuses kliendiandmete saladuses hoidmise kohustuse sätestamist, mis kätkeks nii füüsilisest isikust kui ka juriidilisest isikust kliendi andmete saladuses hoidmise kohustust. GDPR-ga seonduvalt on saladuses hoidmise kohustuse näol tegemist täiendava asjakohase meetmega andmesubjekti põhiõiguste kaitseks, mis tuleb GDPR alusel kehtestada, kui andmete töötlemine põhineb GDPR art 9 lg 2 punktil g (nagu osad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted) või art 6 lg 1 punktidel c ja e (millel samuti tuginevad KindlTS isikuandmete töötlemise erisätted). Ka juriidiliste isikutega 8 seonduvalt on asjakohane, et kindlustuse kui usaldusel põhineva suhte puhul oleks saladuses hoidmise kohustus sätestatud seaduse tasandil. Kindlustusandjale saavad lepingu sõlmimise ja täitmisega seoses teatavaks asjaolud, mille saladuses hoidmiseks on klientidel õigustatud huvi, ning, mis kuuluvad kliendi tootmis- või ärisaladuste alla. Juriidilistest isikutest klientidele on tulnud üllatuseks, et kindlustusandjatel ei ole enam seadusest tulenevat saladuses hoidmise kohustust. Olgu öeldud, et vastav kohustus oli sätestatud kuni 06.07.2015 kehtinud KindlTS § 142 lõikes 10.12 Sätte puudumine on tinginud jällegi selle, et käibes ei ole enam ebatavaline, et kliendid soovivad sõlmida kindlustusandjaga eraldi konfidentsiaalsuslepinguid (NDA). Meie arvates ei tohiks see kuuluda kindlustuslepingu juurde ega muutuda uueks normaalsuseks ja tavaks. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõuga muuta KindlTS § 220 järgmises sõnastuses: „§ 220. Saladuses hoidmise kohustus (1) Kindlustusandja on kohustatud hoidma saladuses talle kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid, majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi. (2) Kindlustusandja aktsionärid, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs lõikes 1 nimetatud andmetele, on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud andmeid tähtajatult saladuses, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (3) Saladuses hoidmise kohustus laieneb kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. (4) Kindlustusandjal on õigus avaldada klienti puudutavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui: 1) kindlustusandja õigus või kohustus andmete avaldamiseks tuleneb käesolevast seadusest või muust õigusaktist; 2) klient on andnud selleks nõusoleku. (5) Saladuses hoidmise kohustus ei puuduta andmeid, mis pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest.“; Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 16.04.2018 1. Samuti ei ole eelnõule kahjuks lisatud rakendusaktide kavandeid. Seletuskirjas toodud selgitusega, et eelnõust Antud selgitus. tulenevalt ei ole vaja kehtestada rakendusakte, ei saa nõustuda, sest ainuüksi TTKS uus § 50 8 lg 3 näeb ette Rakendusaktid menetletakse eraldi, terviseandmete piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, tulenevalt eelnõu enda mahust (sh ka andmevahetuse korralduse ning logide säilitamise tähtaegade kehtestamise valdkonna eest vastutava ministri mitmete andmekogude põhimäärused määrusega. Kuna andmevahetusplatvorm on uus instrument, sisuliselt uus andmekogu, mis luuakse käesoleva jms). eelnõuga, siis kuuluks ka rakendusmääruse kavand just selle eelnõu juurde. Samuti aitaks kavand paremini mõista ja kommenteerida muudatuse mõjusid. 2. Eelnõu § 89 p 16 – TTKS § 507 lg 1–2: Eelnõuga luuakse uus digitaalne keskkond (andmekogu?) patsiendi Antud selgitus. haigusloo ja elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti, teiste EL liikmesriikide, EMP liikmesriikide ja Šveitsi vahel Eelnõu ei loo uut andmekogu vaid – juhul, kui need riigid on andmevahetusplatvormiga liitunud. Eelnõu loob ka uue mõiste “haigusloo kokkuvõte”, vastupidi, see vaid vahendab andmeid defineerides seda “patsiendi kohta käivate tervise infosüsteemis olemate andmete põhjal koostatud erinevate andmekogude vahel kas terviseseisundi kokkuvõttena”. Eesti või teise ühinenud liikmesriiki. Kuidas toimub riikide-poolne platvormiga liitumine? Kuidas saavad patsiendid ja retseptide ning patsiendi Tegemist on platvormiga nagu eelnõu terviseandmete käitlejad – apteegid jt tervishoiuteenuste osutajad – (piiriüleselt) informatsiooni selle kohta, mis ka sätestab. riigid (ja millal) on platvormiga liitunud? 9 - Eelnõuga loodav uus mõiste “haigusloo kokkuvõte” omab hetkel tähendust üksnes terviseandmete piiriülese Liidestumine ei toimu mitte Eesti andmevahetusplatvormi käsitleva struktuuriosa kontekstis (TTKS § 50 7 lg 2). Kas mõistame õigesti, et haigusloo andmekogudega, vaid selleks tuleb kokkuvõte on seega andmete kogum, mille loob edaspidi andmevahetusplatvorm ise või on siiski tegemist tervise sõlmida leping just liitumiseks kogu infosüsteemi uue funktsionaalsusega ning mõiste omab tähendust ka tervise infosüsteemi kontekstis? Kui jah, siis projektiga, sarnaselt teistele kas tuleks asjakohaselt muuta ja täiendada TTKS § 507 lg 2 sõnastust ning tervise infosüsteemi regulatsiooni liikmesriikidele ja vastavalt iga TTKS-is, sh küsimuses sellest, kes hakkab “haigusloo kokkuvõtet” edaspidi koostama? Kui ei, siis vajaks liikmesriigi õigusele sarnaste lepingute viimatinimetatud küsimus haigusloo kokkuvõtte koostamise korraldusest ja koostaja isikust ilmselt vastamist menetlemisel. Piiriülese andmevahetusplatvormi kitsamas raamistikus. andmevahetusteenuse tehniliseks ja sisuliseks tagamiseks sõlmitakse kõikide projekti partneririikide poolt vastavasisuline leping, mis kohustab tagama e-tervise ülepiirilised (nn CBeHIS) teenused. Teenuse käivitamise eelduseks on selle ametlik testimine koos teiste riikidega (sh vastavad auditid jms). Iga liikmesriigi kontaktpunkt korraldab vajaliku. Seega ei saa Eesti kirjeldada viisi ja isikut, kes ja kuidas lepinguga liitub. Iga riigi lisandumine sõltub selle tehnilisest ja organisatoorsest riigi valmisolekust. Euroopa ülese kõrgema taseme kommunikatsiooni eest vastutab Euroopa Komisjon. Eesti tasemel vastutab teavitamise eest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kui Eesti riiklik teenuse kontaktpunkt. Andmekoosseisud on tuletatavad üksnes andmetest, mis on Eesti riiklikes andmekogudes olemas (Eestist välja). Kuna retseptiandmestik on kindel ja üks ja isiku tervisedokumente palju – koondatakse viimane tervise infosüsteemis olulisematest andmetest, mille koosseis sätestatakse määruses. Tegemist on päringuga algandmetest ja 10 see põhineb päringu algataja päringul, seega ei ole see tervise infosüsteemi funktsionaalsus (tehniline kirjeldus ei ole õigusruumi osa). Kuna päring tehakse teisest andmekogust ja algatatakse välisriigist, siis ei tule seda reguleerida tervise infosüsteemi (andmevahetus siit-teise). Samuti vahendab see päringuid nt arsti poolt teise liikmesriiki kus ei ole samuti tervise infosüsteem puutumuses ja kus andmed saadakse välisriigi andmekogust (seega ei ole käesolev platvom ise andmekogu vaid vahendab andmeid mitmete vahel). 3. Eelnõu § 89 p 16 – TTKS § 508 lg 1 p 4 – vähemalt seletuskirja tasanadil vääriks selgitamist uue mõiste “ravimi Antud selgitus. väljamüük” sisu. Nagu terve eelnõu lähtub, tuuakse seaduse tasandil kokkuvõttev andmestik, mille täpsem sisu avatakse määruses. Nii nagu koostaja andmed ei ole eraldi mõiste, ei ole seda ka väljamüük. Tegemist on koondsõnaga määruses reguleeritavale infole, mis aga peaks andma võimalikult lihtsalt edasi seda, mida määrus sisaldama saab. Ravimi väljamüük katab ära kõik väljastamisega seotud andmed. Antud juhul on lähtutud lihtsast loogikast: - väljakirjutamise andmed on andmed millised kannab andmevahetuse keskkonda raviarst ehk siis retseptiandmed, - väljastamise andmed on andmed, mida kannab 11 andmevahetuse keskkonda apteeker ehk siis ravimi müügiga seotud andmed. Oluline on seaduse tasandil hõlmata detailsem info, mis leiab täpselt kajastamist määruses. 4. Kuna muudatusega tekivad apteekidel jt tervishoiuteenuste osutajatel uued kohustused seoses piiriülese Antud selgitus. digiretseptiga ning haigusloo kokkuvõtte piiriülese vahendamisega, siis tuleks seletuskirjas hinnata nende Eestis teenust osutades kasutab kohustuste ulatust, samuti normiadressaatide võimekust ja valmisolekut uute süsteemide kasutuselevõtmiseks teenuse osutaja ikka riiklikke alates muudatuste jõustumisest 1. juulil 2018. a. andmekogusid (TIS, Retseptikeskus). Seletuskirjas on toodud, et „Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki.“ Millised riigid lõplikult seda tegema on võimelised, avaldatakse vastaval (TEHIK-u või muul asjakohasel) veebilehel (jaanuari seisuga on soovitud tagada 2018 a suvel Soome, Horvaatia ja Portugali retseptide väljastamine Eestis). Riigid teevad veel viimaseid pingutusi selle nimel, kuid info võib ka muutuda. TEHIK võimaldab apteekritele piiriülese teenuse kasutamist kahel viisil – eraldiseisev portaal piiriüleste digiretseptide vaatamiseks ja väljamüügi teostamiseks või teenus, mis on võimalik integreerida olemasolevasse apteegi infosüsteemi. Otsuse, milline lahendus kasutusele võetakse, teevad apteegid koostöös oma infosüsteemi arendajaga. Arendajad on projektist ja selle taustast teadlikud ning neile on ka edastatud 12 tehnilised dokumendid, et oleks võimalik hinnata vajalike muudatuste ulatust. Portaali kasutuselevõtt apteegile olulisi lisakulutusi rakendamisel ei too. Arendajatega on kokkulepe, et nende poolt on võimalik tagada tugi seoses portaali rakendamisega töölauale. Apteekrite koolitused on planeeritud enne teenuse käivitumist. Haigusloo kokkuvõtte andmevahetus on planeeritud realiseerida aastal 2020, mistõttu sellist valmisolekut tervishoiutöötajatelt hetkel ei oodata. 5. Eelnõus tuleks kontrollida jõustumisnormide viidete vastavust sisuparagrahvide numeratsioonile. Näiteks näeb Arvestatud. eelnõu § 108 lg 2 ette eelnõu § 90 punkti 16 jõustumise 1.7.2018. a. Ilmselt on normi tekstis eksitud ning mõeldud on eelnõu § 89 punkti 16 jõustumist erikorras. Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus 16.04.2018 1. Pakendiseaduse § 131 lg (2) sätestab, et Eesti Standardikeskus avaldab oma ametlikus väljaandes teavet Mittearvestatud. Euroopa Liidu liikmesriikide rahvuslike standardite kohta. Palume Pakendiseadust muutes võimalusel muuta ka nimetatud sätet, kuna Standardikeskus ei avalda oma ametlikus väljaandes ehk EVS Teatajas teavet teiste EL liikmesriikide rahvuslike standardite kohta. Standardikeskus ei ole teadlik, millele tuginedes on Standardikeskusele antud sättes toodud kohustus pandud. 2. Soovitame Postiseaduse muutmisel kaaluda § 41 ümber sõnastamist, võttes arvesse, et postiteenustega Mittearvestatud. seoses on harmoneeritud standardeid olemas väga piiratud teenuste kohta ning standardite kohta saab on informatsiooni (lisaks Konkurentsiametile) ka Standardikeskusest. Võimalusel kaaluda standardite järgimise nõude kehtestamist, kui asjakohased standardid on olemas, arvestades seejuures Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 sätteid. 3. Juhime tähelepanu Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muutmisel kehtiva seaduse § 81 lõikes 2 Mittearvestatud. toodud termini IBAN definitsioonile. Eesti algupärase standardi EVS 876 elemente ei saa kindlaks määrata Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (nt ISO, IEC). Palume § 81 lõiget 2 korrigeerida. 4. Riigihangete seaduse muutmisel juhime tähelepanu kehtiva seaduse § 101 lõikele 5, mille sõnastus on meie Mittearvestatud. hinnangul ebaselge. Soovitame kohendada sätet nii, et asutus vastaks konkreetsetele standarditele (mitte standardi seeriatele) ning „sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavad asutused“ asemel kasutatakse näiteks väljendit „pädev sertifitseerimisasutus“. 13 Näiteks: „Kui hankija nõuab sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta asjakohastele Euroopa standarditel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele, millele vastavust tõendab pädev sertifitseerimisasutus.“ Eesti Haiglate Liit 09.04.2018 nr 750-4B Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 41 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal, Arvestatud osaliselt. kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda Kvaliteedi hindamiseks on aluse tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid. kehtivas TTKSis olemas (vt § 56 vastavat volitusnormi). Seaduse TTKS § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud ja 15.12.2004 vastu võetud määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste selguse tagamiseks on eelnõu selles kvaliteedi tagamise nõuded“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile osas täiendatud: osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi eest ning on kohustatud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja „(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel arendamiseks ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide vähendamiseks välja töötama ja rakendama on seadusest tulenev saladuse kvaliteedijuhtimissüsteemi. hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda TTKS § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse tervishoiuteenuse osutamiseks ning ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise ravikvaliteedi tagamiseks käesoleva seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 2 lg-s 1 sätestatud tervishoiuteenuse seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 mõiste ei kata ära tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise kohustust, millele on Regionaalhaiglale 2014.a sätestatud eesmärkidel ja ulatuses saadetud kirjas nr 2.1-5/14/280 tähelepanu juhtinud ka Andmekaitse Inspektsioon. Seega TTKS § 41 lg 1 ei anna vajalikke isikuandmeid, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajale õigust töödelda patsientide andmeid haigla kvaliteedialaseks tööks. eriliiki isikuandmeid.“; Konverentsil osalemine ei ole Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamine on tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik. EHL on seisukohal, et teenuse osutamine, samuti ei seostu tervishoiuteenuse osutajatel peab olema seaduse tasandil selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud alus, et see osutatava teenuse kvaliteedi tervishoiuteenuse osutajad saaksid tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks töödelda selleks vajalikus ulatuses parandamisega. delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid, mis on saadud patsientidele tervishoiuteenuse osutamisega seonduvalt. Analoogiline probleem on ka arstide ja õdede koolitamisega seoses. Nii arstide kui ka õdede elukutse omandamise käigus on ravijuhtude analüüs ja arutelu asendamatu ning kutse omandamisele järgnevat pidevat enesetäiendamist peetakse elementaarseks. Samas TTKS § 41 lg 1 , mis annab aluse isikuandmete töötlemiseks patsiendile tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, ei võimalda nende andmete poole hilisemat pöördumist õppe- ja koolitustegevuse ettevalmistamiseks. Probleemsed on nt olukorrad, kus kliinilistel konverentsidel või arstide järelkasvu õppetöös soovitakse presenteerida isikustamata kujul ravi saanud patsientide haigusjuhtu, kuid arst ei tohi nö tagantjärgi haiguslukku siseneda, et saaks andmeid mitteisikustada, kuna selleks puudub selge ja ühemõtteline seadusest tulenev alus. Sama probleem tõstatub nt kliiniliste auditite, enesehindamise ning ravidokumentide kontrolli läbiviimisel, mis on tervishoiuteenuse osutajatele määruse § 7 lg 1 p 3 kohaselt samuti kohustuslikud. Määrus kohustab tervishoiuteenuse osutajaid tagama tervishoiuteenuste kvaliteedi, mida on muu hulgas võimalik teha läbi haigusjuhtumite hilisema analüüsi. Seaduse ega määruse eesmärgiga ei oleks kooskõlas ega aktsepteeritav 14 olukord, kus arstid peaksid igaks juhuks hakkama kõiki aktiivseid haigusjuhte isikustamata kujul salvestama või üles kirjutama, et neid saaks potentsiaalselt koolitusel, kliinilistel konverentside või muudel tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise eesmärkidel kasutada. Sarnane ettepanek on varasemalt esitatud seoses isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga. Selles osas on justiitsministeerium kooskõlastustabelis märkinud, et probleem on edastatud sotsiaalministeeriumile eriõigusaktide muutmise vajaduse kaalumiseks. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõust nähtuvalt ei ole aga tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse vastavaid muudatusi, mis aitaksid lahendada tervishoiuteenuse osutajaid puudutavaid probleemseid olukordi, tehtud. Ühtlasi selgitame, et nii tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise, kliiniliste auditite ja konverentside, aga ka õppetöö läbiviimisel tuleb juba suletud haiguslood taas avada selleks, et anonüümida patsientide isikuandmed. Just sel hetkel toimub patsiendi isikuandmete töötlemine, milleks tegelikult seaduslik alus puudub. Meie hinnangul tuleks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 täiendada sätetega, mis annavad tervishoiuteenuse osutajatele õigusliku aluse töödelda eriliiki isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui see on vajalik õppe- ja koolitustegevuse ettevalmistamiseks või kvaliteedialaseks tööks. 2. Üldmäärusest tulenevad mõisted Mittearvestatud. EL otsekohalduv üldmäärus toob Eesti õigusesse töömeditsiini mõiste (occupational medicine), mille all Töömeditsiin on pigem kitsam mõiste mõeldakse ilmselt töötervishoidu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kuna edaspidi kui töötervishoid TTOS-i mõistes. hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, siis tuleks suurema õigusselguse tagamiseks Töötervishoid TTOS-i mõistes hõlmab ühtlustada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud mõiste üldmääruse mõistega. lisaks meditsiinilistele tegevustele ka näiteks töökorralduslikke tegevusi jm ennetustegevusi. TTOS § 2 lg 1 sätestab: „Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.“ Seega ei pea me vajalikuks TTOS-is mõistet muuta. Lisaks kasutab määrus ju ka mõistet töötervishoid ja tööohutus ehk health and safety at work. Kolmandate isikute delikaatsete (eriliiki) isikuandmete väljastamise taotlused ilma sõnaselge õigusliku aluseta Teadmiseks võetud. 15 Tihti pöördutakse tervishoiuteenuse osutajate poole sooviga saada patsientide delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid (sh näiteks Politsei- ja Piirivalveametist ja teistest asutustest). Osaliselt eriseadustega norme täpsemaks kirjutatud. Seejuures viidatakse delikaatsete (eriliiki) isikuandmete saamiseks seaduses olevatele üldistele alustele, mis on pelgalt konkreetse asutuse tegevuse eesmärkideks. Tihti puudub seadustes konkreetne ja selgesõnaline õiguslik alus delikaatsete (eriliiki) isikuandmete saamiseks. Tervishoiuteenuse osutajatel on selliste juhtumite puhul äärmiselt keeruline hakata iga juhtumi puhul ise hindama, kas nt teabe väljastamise kohustus hõlmab ka delikaatsete (eriliiki) isikuandmete väljastamise kohustust või mitte. Teatud seadustes on selgesõnaliselt väljendatud, millisel juhul võib isik delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid taotlejale väljastada1. Teistest seadustest võib vaid kaudselt koostoimes teiste seaduste tõlgendamisega jõuda järeldusele, et isikule on lubatud delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid väljastada 2. Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt juhtinud tervishoiuteenuse osutajate tähelepanu asjaolule, et enne delikaatsete (eriliiki) isikuandmete edastamist kolmandatele isikutele tuleb kontrollida konkreetset seadusest tulenevat alust (seadus, paragrahv) delikaatsete (eriliiki) isikuandmete saamiseks (küsimiseks), olenemata sellest kas andmete küsijaks on haldusorgan või mõni muu juriidiline isik või eraisik. Eelkirjeldatu kontekstis on isikuandmete kaitse seaduse eelnõu raames juba tehtud ettepanek uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu rakendusaktide kehtestamisel vaadata kriitilise pilguga üle teistes seadustes olevad sätted, mis annavad isikutele õiguse seaduse alusel delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid töödelda, et nende sätete rakendajatel oleks võimalik vastavaid sätteid selgelt ja ühemõtteliselt tõlgendada. Täna peab selliste ebamääraste sätete tõlgendamiseks pöörduma vastava sätte välja töötanud ministeeriumi ja/või Andmekaitse Inspektsiooni poole, kelle arvamused kõnealustes küsimustes paraku alati ei ühti. 2. Meditsiinidokumentide säilitustähtajad Arvestatud osaliselt. a. Säilitustähtaegade liigne kestvus Saatekirja ja selle vastuse säilitamise Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu § 89 punkti 5 järgi täiendatakse TTKS § 42 lõigetega tähtaega on lühendatud, samuti on 3-5. Lõike 3 järgi säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid ambulatoorse ja statsionaarse teenuse 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. säilitamine edaspidi 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete See seaduse eelnõus toodud tähtaeg on tervishoiuteenuse osutajate seniste ettepanekutega vastuolus. kinnitamisest. Põhimõtteliselt ei ole Varasemalt on tehtud ettepanek meditsiinidokumentide säilitustähtaegade lühendamiseks ning piirduda enam teenuse osutaja säilitamisel tervisekaartide säilitamisel tähtajaga viis aastat viimasest sissekandest ja haigusloo puhul 25 aastat selle tähtaega mis ületaks 30nd aastat. vormistamisest nagu kehtis enne 2003. aastat. 1 Vt nt kindlustustegevuse seaduse § 219 lg 1 2 Vt nt kriminaalmenetluse seadustiku § 215 16 Märgime, et olemasolevate paberarhiivide säilitamine on haiglatele kulukas lisakoormus. Paberarhiivide säilitamist saaks aktsepteerida ainult siis, kui selliste paberdokumentide säilitamise järgi oleks tõepoolest vajadus. Praegune praktika aga näitab seda, et ravitööst tulenev vajadus paberkandjal dokumentide säilitamiseks kestab ca viis aastat; harvadel juhtudel teadusuuringuteks umbes 10 aastat. Mida kauem on tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid talletatud ka tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis, seda vähem kasutatakse paberdokumente. Samas võiks kaaluda elektrooniliselt säilitatavatele andmetele ja paberil säilitatavatele meditsiinidokumentidele erinevate säilitustähtaegade kehtestamist. Võlaõigusseaduse § 771 kohaselt on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekitamisest. On esinenud juhtumeid, kui nõue esitatakse neli-viis kuud pärast viieaastase perioodi täitumist, mistõttu võiks ka õiguslikust aspektist mõistlikuks lugeda ka pisut pikemat säilitustähtaega, kuid tervishoiuteenuste osutajatele võiks jääda võimalus hinnata, kas infosüsteemis on patsientidele osutatud tervishoiuteenus paralleelselt piisavalt dokumenteeritud või on oma õiguslike riskide maandamiseks tervishoiuteenuse osutajal endal mõistlik nt tervisekaartide säilitusaega asutusesiseselt seaduses ettenähtud miinimumtähtajast pikemaks määrata. Kindlasti ei saa lugeda mõistlikuks ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete (tervisekaartide) säilitamist 30 aastat. b. Säilitustähtaegade ebaühtlus Eelnõu § 89 punkt 25 (eelnõu seletuskirjas punkt 24) järgi täiendatakse TTKS §-ga 722, mille järgi TTKS § 42 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates seaduse jõustumisest koostatud dokumentidele. Enne seaduse jõustumist koostatud dokumente säilitatakse varem kehtestatud korras. Leiame, et meditsiinidokumentide säilitustähtaegu tuleb ühtlustada ja seda eelkõige tervisekaartide tähtaegade osas. Varasemalt on haigusloo ning tervisekaartide säilitustähtaegu muudetud mitmeid kordi. Haiglatel on paberil haiguslood varasemalt arhiveeritud tekkimise järgi aastate lõikes ning nende korrektse hävitamise planeerimine ei ole raskendatud. Samas on haiglate tervisekaartide süstematiseerimisel registratuurides kasutatud erinevat praktikat – neid on paigutatud tähestikulises järjekorras, asulate kaupa jne. Osad registratuurid ei ole veel kaarte korrektselt arhiividesse andnud või kui on andnud, siis pole jõutud süstematiseerida praeguse kehtiva korra järgi sünniaja (ehk isikukoodi) järgi. Praktikas on haiglates paberil tervisekaardid paigutatud tähestikuliselt, olenemata sellest, mis oli asutuse juriidiline nimetus (nt Kiirabihaigla, Mustamäe haigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Paberregistratuuri tekkimine oli pigem seotud sellega, millal hakati patsiente vastu võtma ja millal sellisel kujul teenus lõppes. Juriidilise asutuse nimetuse muutmisel ei ole sageli koheselt kasutusele võetud uue asutuse vorme ning sel juhul on väga raske paberdokumentidele säilitustähtaega määrata. 17 2003. aastast kuni praeguse hetkeni kehtib tervisekaardile säilitustähtaeg 110 aastat isiku sünnist. Enne 2003. aastat kehtis üldjuhul 25 aastat. Eelnõuga kehtestatakse 30 aastat. Teadaolevalt on näidisnomenklatuurides alljärgnevad säilitustähtajad: - ENSV perioodil 13.07.1963 kinnitatud linna/rajooni haigla ja polikliiniku asjaajamise toimikute tüüpnomenklatuur – haiguslood 25 aastat EK, ambulatoorsete haigete meditsiiniline kaart 5 aastat EK pärast viimast sissekannet. - ENSV perioodil 19.03.1973 kinnitatud rajooni keskhaigla ja linna haigla asjaajamistoimikute näidisnomenklatuur – haiguslood, sünnituslood 25 aastat EK, ambulatoorsete haigete meditsiiniline kaart 25 aastat EK pärast viimast sissekannet. - ENSV perioodil 1982 kinnitatud Eesti NSV tervishoiuministeeriumi rajooni keskhaigla toimikute näidisnomenklatuur – haiguslood, sünnituslood 25 aastat EK, ambulatoorsete haigete individuaalkaardid 5 aastat (märkusega, et vajadusel säilitada kauem kuni 25 aastat). - Sotsiaalministri määrus 06.05.2002 nr 76 „Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord“ – tervisekaart 110 aasta möödumiseni patsiendi sünnist. Täna on arhiivides säilitatavatel tervisekaartidel erinevad säilitustähtajad, mistõttu on raskendatud nende korrektse hävitamise planeerimine. Samuti, nagu juba eelpool viidatud, on tervisekaartide säilitustähtajad kohati ebamõistlikult pikad. Leiame, et kehtestada tuleks tervisekaartidele ühtlustatud säilitustähtaeg alates viimasest sissekandest. Sellega seoses teeme ettepaneku planeeritav TTKS § 722 sõnastada järgnevalt: § 722. Paragrahvi 42 lõigete 3, 4 ja 5 rakendamine „Käesoleva seaduse § 42 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tähtaegu rakendatakse nii seaduse jõustumise järel kui ka enne seaduse jõustumist koostatud dokumentidele.“. Säilitustähtaegade pikkuse osas jääme oma seniste ettepanekute juurde, mille kohaselt tuleks säilitustähtajad nii juba koostatud kui ka veel koostatavate dokumentide puhul määrata järgnevalt: - ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide puhul viis aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast (vajadusel tervishoiuteenuse osutaja säilitab kauem); - statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide puhul 25 aastat. 5.Eelnõu § 89 punkti 1 järgi asendatakse § 41 lõike 2 punktis 9 sõnad „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes, kuid samal ajal § 89 punktis 11 tunnistatakse § 41 lõike 2 punkt 9 kehtetuks. 6.Eelnõu tekstis on § 89 punktide numeratsioon pärast punkti 16 vale. Arvestatud. 7.Eelnõu seletuskirja § 89 punkti 1 teises lõigus puuduvad osadel sõnadel õiged käändelõpud. Arvestatud. 8. Eelnõu seletuskirja § 89 punktides 1, 2, 3 viidatud TTKS §-l 4 puudavad osaliselt ülamärgid. Arvestatud. 9.Eelnõu seletuskirja § 89 punktis 11 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 41 lõike 2 punkt 6, kuid eelnõu järgi Arvestatud. tunnistatakse tegelikult kehtetuks punkt 9. 18 Lisaks juhime tähelepanu sellele, et isikuandmete kaitse seaduse eelnõu raames oleme teinud ettepaneku Arvestatud osaliselt. TTKSi saab kaaluda uues isikuandmete kaitse seaduses nõusoleku andjatena ka surnud andmesubjekti ülenejaid ja täiendada terviseaspektist, õiguste alanejaid sugulasi ning nende puudumisel näiteks õe või venna või abikaasa nõusolekut. teostamiseks (õigusnõue) on tulenev üldmäärusest. TTKSi töötlemise osas Leiame, et olukord, kus pärast andmesubjekti surma on tema isikandmete töötlemine lubatud ainult pärija täiendatud järgnevalt: nõusolekul, võib liigselt piirata surnud isiku lähedaste õigust oma õiguste teostamisel. Pärimisseaduse § 1 lg 1 „(3) Tervishoiuteenuse osutamisel on järgi on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. See tähendab, et pärimismenetluse lubatud surnu isikuandmete töötlemine algatamise eelduseks on vara olemasolu ning pärija taotlus. Olukorras, kus surnud isikul puudub vara ning temaga seotud esimese põlve üleneja seetõttu ka vajadus pärimismenetluse algatamiseks, ei ole andmete väljastajal võimalik välja selgitada surnud või alaneja, samuti õe või venna elu ja isiku pärijaid. Samuti võib testamendijärgne pärimine kaasa tuua olukorra, kus pärijateks ei ole mitte surnud isiku tervise kaitseks.“ Ning: ülenejad või alanejad sugulased, vaid surnud isiku elukaaslane, naaber või muu isik. Sellisel juhul tuleb näiteks „(2) Tervishoiuteenuse osutajal on lapsel oma surnud vanema terviseandmete saamiseks pöörduda inimese poole, kellelt loa saamine või isegi juurdepääs tervise infosüsteemis temaga ühenduse võtmine võib osutuda äärmiselt keeruliseks kui mitte võimatuks. Lisaks, arvestades olevatele isikuandmetele pärimismenetluse läbiviimisele kuluvat aega, võib ainult pärimist tõendavate dokumentide või pärimisregistri tervishoiuteenuse osutamise lepingu kandele tuginemisega kaasneda see, kus surnu lähedastel puudub pärijate väljaselgitamise ajal võimalus sõlmimiseks ja täitmiseks. Surnud juurdepääsuks oma surnud lähedase isikuandmetele. andmesubjekti isikuandmete töötlemine on lubatud käesoleva Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kooskõlastustabelis olevast justiitsministeeriumi vastusest nähtub, et seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud varasemalt tehtud ettepanekuga on arvestatud, kuid isikuandmete kaitse seaduse eelnõus see ei nähtu ning eesmärkidel.“; surnud andmesubjekti andmete töötlemiseks saab nõusolekut anda ikka ainult pärija. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirja järgi on eriliiki isikuandmete töötlemise piirangu eesmärgiks kaitsta andmesubjekti lähedasi, kuid tegelikkuses võib sellise piirangu seadmine hoopiski liigselt piirata lähedasi oma õiguste teostamisel. Seetõttu palume veelkord kaaluda uues isikuandmete kaitse seaduses laiendada isikute ringi, kes võivad anda nõusoleku surnud isiku andmete töötlemiseks, kuna vaid pärija mõiste kasutamine toob reaalelus kaasa probleeme. Eesti Pangaliit 19.04.2018 nr 17 1. Eelnõu § 38 p 1 ja 3 Arvestatud. Pangaliit ei toeta nimetatud sätetes fikseeritut. § 38 punkt 1 Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 38 punkti 1 järgnevalt: „paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või - vahendajal muu õiguslik alus.“ 19 Selgitus: isikuandmete töötlemiseks on erinevaid aluseid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 (edaspidi üldmäärus) art 6), kuid nii Eelnõu tekst kui ka seletuskiri viitavad võimalusele, et andmeid võib kauem säilitada üksnes konkreetsest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks. Praktikas võib krediidiandjatel andmete säilitamise vajadus ning ka õigustus tuleneda aga ka muu juriidilise kohustuse täitmise või ka õigustatud huvi raames (üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt „f“). Õigustatud huvi alusel toimub andmete töötlus näiteks riskide juhtimiseks, pettuste ennetamiseks, enda kaitseks hagi aegumise tähtaja jooksul (max hagi aegumise tähtaeg 10 aastat). Seda seisukohta on varasemalt aktsepteerinud ka Riigikohus oma lahendis 3-3-1-70-11. Eeltoodu alusel ei pea põhjendatuks ja ka andmekaitse üldmäärusega kooskõlas olevaks sellist sõnastust, kus andmete säilitamise õigust piiratakse üksnes ühe üldmäärusest tuleneva andmetöötluse õigusliku alusega ning ühe juriidilise kohustusega. Lisaks juhime tähelepanu andmekaitse üldmääruse artikli 17 lõikele 3, mis samuti viitab vastutava töötleja õigusele andmeid säilitada nii erinevate juriidiliste kohustuste raames kui ka õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. § 38 punkt 3 Teeme ettepaneku lisada KAVS paragrahvi 58 lõikele 4 järgnev tekst: „Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus.“ Alternatiivina on Pangaliit valmis kaaluma Eelnõu sõnastuse mitte muutmist, kui seletuskirja muudetakse ning otseselt öeldakse, et andmete säilitamine pikema aja jooksul on lubatud, kui vastutaval töötlejal on muu õiguslik aluse andmete töötlemiseks. 2. Eelnõu § 39 punkt 1 Arvestatud. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 39 punktis 1 on pangasaladuse avaldamisel viidatud „klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku“. Varasemas Eelnõu redaktsioonis kasutati mõistet „selgesõnalise nõusoleku“. Seletuskiri on aga jäetud muutmata, mistõttu järgmine tekst ei toeta praeguse eelnõu sõnastust: Siinkohal kehtestatakse vaid reegel, et kliendi nõusolek peab olema selgesõnaline. Õiguslikult on „selgesõnaline nõusolek” sama tähenduslik „sõnaselge nõusolekuga“. 20 3. Eelnõu § 39 Mittearvestatud. Pangaliit jääb jätkuvalt oma ettepanekute juurde täiendada krediidiasutuste seadust (KAS) järgnevalt: 1) Muuta krediidiasutuste seaduse paragrahvi 88 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui: 1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või 2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku, mis võib sisalduda ka tüüptingimustes või 3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks või 4) pangasaladuse avaldamine on vajalik krediidiasutuse õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles kliendi huvid või põhiõigused ja -vabadused.“ Selgitus: Tuleb silmas pidada, et pangasaladuse instituut kohaldub nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust klientide suhtes. Kliendi iga finantstehing on seotud isikuandmete/pangasaladuse töötlemisega. KAS § 88 lõikega 3 täiendataksegi pangasaladuse avaldamise regulatsiooni selliselt, et see oleks analoogne isikuandmete töötlemise regulatsiooniga: kui andmete töötlemine, sh avaldamine on lubatud andmekaitse üldmääruse kohaselt, siis võib see olla lubatud ka KAS pangasaladuse avaldamise regulatsiooni kohaselt. Klientide jaoks oleks ilmselgelt eksitav olukord, kus ühe ja sama info edastamiseks andmekaitse seisukohalt pole kliendi nõusolekut vaja, sh ei ole kliendil ka õigust keelata andmete töötlemist, aga pangasaladuse kontekstis on nõusolek vajalik ja ka tagasivõetav. Praktikas on krediidiasutustel sisuliselt võimatu teenuseid osutada ilma, et nad ei edastaks klientide isikuandmeid oma koostööpartneritele või teistele kolmandatele isikutele (nt SWIFT, Nets, pangakaartide tootjad, võlgade sissenõudjad, krediidiinfo, teenuse vahendajad, kellele tegevust on edasi antud, maksevahendajad, arveldussüsteemi pakkujad). Kui klient praegusel juhul keelduks nõusoleku andmisest või tahaks võtta nõusolekut tagasi pangasaladuse edastamiseks, siis ei saaks krediidiasutused talle teenust edasi osutada. Sellist partneritele edastatavat informatsiooni saab välja pakutud regulatsiooni kohaselt õigustada lepingu täitmisega või õigustatud huviga. 21 2) Paragrahvi 89 täiendada lõikega 2.5 järgmises sõnastuses: Arvestatud osaliselt. (1) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 15- 21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb: 1) monitooringu teostamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil; 2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise eesmärgil, või 3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil. (2) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 16- 18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenuste toimimise tagamise eesmärgil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et: 1) ei töödelda eriliigilisi isikuandmeid, 2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel, 3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õiguste ja vabaduste kaitsmiseks, 4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohustab maksesüsteemi toimimist, ning 5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks. (4) Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlema asumist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada sätestatud piirangu eesmärki. (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist. Selgitus: Krediidiasutustel on laiaulatuslikud kohustused erinevate finants- ning majandusalaste süütegude tõkestamisel. Suur enamus maksetest ja tehingutest tehakse tänapäeval krediidiasutuste vahendusel, mistõttu on ka avalik huvi suunatud sellele, et krediidiasutused oma klientide tausta, nende tehinguid ja makseid kontrolliksid ning teavitaksid kahtlaste tunnuste ilmnedes vastavaid pädevaid asutusi. Sellega tagatakse ka usaldus pangandussektori ja finantssüsteemi vastu tervikuna. Makseteenuste toimimine on üheks riikliku prioriteediga teenuseks, mistõttu on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punkt 1 lugenud makseteenuse elutähtsaks teenuseks. Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatakse makseteenuste osas seaduse alusel üksnes krediidiasutusi. Kuigi kõik krediidiasutused sellise teenuse osutajaks ei kvalifitseeru, on süsteemi kui terviku seisukohalt oluline, et makseandmete kustutamisel ei saaks kahjustada maksesüsteem kui tervik. Teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on põhjendatud üldmääruse artiklis 23 sätestatud piirangu kehtestamine andmekaitse määruse artiklite 16-18 kohustuste suhtes. Finantssüsteemi stabiilsuse ja usaldusväärsuse huvides on ka krediidiasutuste poolne riskijuhtimise meetmete ning kohustuslike turvanõuete rakendamine. Riskijuhtimise meetmete rakendamisel on krediidiasutustel vajalik hinnata muuhulgas klientidega seonduvaid riskipositsioone, kauplemisriski positsioone ning tegema kindlaks 22 omavahel seotud klientide rühmad. Turvanõuete täitmisel ning vajalike meetmete rakendamisel on krediidiasutuse huvi suunatud nii krediidiasutuse enda kui ka klientide kaitsele, millega tagatakse pangasaladuse kaitse ning usaldusväärsus finantssüsteemi vastu. Riskijuhtimise ja turvameetmete rakendamise mõju ei ole tänapäeval enam konkreetse krediidiasutuse keskne, vaid see mõju avaldub nii riigi majandusele kui ka sektorile laiemalt, mida on ilmestanud ka viimastel aastakümnetel toimunud suuremad majanduskriisid. Käesolev säte on kehtestatud üldmääruse artikkel 23 lõike punkti 1 (e) alusel, eesmärgiga kaitsta riigi majanduslikke ning finantshuve. Kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud eesmärkidel toimuv andmetöötlus toimub peaasjalikult selliste majanduslike ning finantshuvide kaitseks, tagades finantssüsteemi toimimise ning usalduse selle vastu. Üldmääruse artikkel 23 lõikes 1 sätestatud diskretsiooni rakendamine ei ole absoluutne, mistõttu on krediidiasutustel õigus kohaldada lõigetes 1 ja 2 toodud erandeid üksnes lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel. Selline lähenemine on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2. Kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (a) sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ning lõikes 2 töötlemise eesmärgid, millistel juhtudel on õigus erandit kohaldada. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (b) ja (c) kohaselt nähakse käesoleva sätte lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 1 ette piirangud isikuandmete töötlemise eesmärkide ning isikuandmete liikide osas, välistades eriliigilised isikuandmed. Käesolev paragrahv ei anna krediidiasutustele õigust töödelda isikuandmeid ebaseaduslikult, sealhulgas ei ole krediidiasutustel õigus töödelda käesolevas paragrahvis toodud erandi alusel andmeid, mis lõike 1 punktis 1-3 ning lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks ei ole vajalikud. Lõike 3 punktis 5 nähakse krediidiasutustele ette kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud eesmärkidel. Selline nõue on vastavuses üldmääruse artikkel 23 lõikega 2 (d). Viidatud säte ei näe ette absoluutset keeldu krediidiasutustele selliste andmete muul eesmärgil töötlemiseks, küll aga ei saa krediidiasutused selles ulatuses tugineda lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandile. Samuti ei anna see krediidiasutustele õigust töödelda andmeid ebaseaduslikult. Üldmääruse artikkel 23 lõike 2 (e) nõude täitmiseks on käesoleva paragrahvi kohaldamisala piiratud krediidiasutustega vastutavate töötlejatena. Erandi piiritlemine krediidiasutustega on põhjendatud krediidiasutuste olulise mõju tõttu riigi majandusele ning finantssüsteemile. Krediidiasutused osutavad teenuseid ka paljudele teistele finantsteenuste osutajatele, sealhulgas makseasutustele ning krediidiandjatele ja –vahendajatele. Krediidiasutuste oluline mõju väljendub paratamatult ka suures regulatiivses koormuses nii Euroopa Liidu kui ka riigisisesel tasandil, nähes ette hulgaliselt kohustusi, mis eeldavad isikuandmete töötlemist. Lõike 3 punktis 4 sätestatakse kohustus rakendada asjakohaseid turvameetmeid ning säilitamiskohustuse järgimise nõue. Turvameetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ka ligipääsude piiramist, millega tagatakse muuhulgas lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue töötlemise ulatuse osas. Lõige 3 punkt 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(f). Erandi kohaldumiseks peavad krediidiasutused rakendama asjakohaseid meetmeid klientide õiguste ja vabaduste kaitseks, sealhulgas rakendama asjakohaseid meetmeid neid õiguseid ja vabadusi ähvardavate ohtude vältimiseks. Lõige 3 punkt 3 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(g). Lõike 4 kohaselt teavitab krediidiasutus kliente lõigetes 1 ja 2 toodud piirangust enne andmete töötlema asumist. Krediidiasutus võib teabe esitada ka oma kodulehel olevates tüüptingimustes, kuid see peab klientidele olema arusaadav. Teatud juhtudel, eeskätt süütegude tõkestamise eesmärkidel, võib teavitamine takistada sätestatud 23 piirangu eesmärgi saavutamist, mistõttu võivad krediidiasutused piirduda sellistel juhtudel üksnes piirangu üldisele olemasolule viitamisega. Lõige 4 on kooskõlas üldmääruse artikkel 23 lõikega 2(h). Vastavalt lõikele 5 näeb üldmääruse artikkel 17 lõige 3 ning artikkel 20 lõige 4 ette täiendavad erandid kliendi õiguste piiramisel seoses andmete kustutamise ning andmete ülekandmise õigusega, mis kohalduvad sõltumata käesolevas paragrahvis sätestatust. 24 Riigikohus 6-6/18-14 1. Eelnõust jääb selgusetuks, mil määral EL määrust nr 2016/679 ja IKS-i kohaldatakse kohtumenetlusele. Eelnõu Antud selgitus. seletuskirjas kinnitatakse, et üldmäärus ei reguleeri põhiseaduslike institutsioonide tegevust nende põhiülesande Võtsime eelduseks, et kohtumenetluste täitmisel. Eelöeldu peaks seega kehtima ka kohtute kohta vähemalt õigusemõistmisel. Samas kavandatav IKS § raames kohalduvad eelkõige 2 sätestaks, et „käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2016/679 kohaldatakse: menetlusseadustikud. Kui seal on 1) süüteomenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega;“ reguleerimata küsimusi, siis kohaldub Kuigi seletuskirja lk-l 2 küll kinnitatakse, et muudetakse mh HKMS-i, eelnõu ise seda ette ei näe. Seletuskirjast ei IKS üldosa seadus või isikuandmete selgu, kuivõrd IKS laieneb või ei laiene õigusemõistmisele, nt kas kohtulahendite avalikustamine on või ei ole kaitse üldmäärus. õigusemõistmise osa. Ühest küljest võib TsMS ja HKMS vastavas osas muutmata jätmisest järeldada, et tegu on riigisisese õiguse küsimusega. Teisalt aga muudetakse KarRS-i, sätestades kustunud karistuste korral KarRS muudatus on eelnõust välja kohtulahendite nn puhastamise kohustuse (kavandatav KarRS § 352), ja KrMS-i (laienevad VTMS § 62 lg-st 2 jäetud. tulenevalt ka väärteomenetlusele), mille tulemusel süüteomenetluses jõustunud otsused pseudonüümitakse. Avaldamise korda on samuti muudetud. 2. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse rakendusseaduse vajadust sellega, et uus isikuandmete kaitse seadus Teadmiseks võetud. (eelnõu kiidetud heaks VV-s 12.04.2018) koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus. Arvestades andmekaitsereformi mahukust ja riigisisest mõju ning arvamuse andmiseks jäetud lühikest tähtaega, on kahetsusväärne, et rakendusseaduse eelnõu on saadetud arvamuse andmiseks eraldi isikuandmete kaitse seaduse eelnõust. Uue IKS § 2 p 2 järgi kohaldatakse IKS ja isikuandmete kaitse üldmäärust süüteomenetlustele ja kohtumenetlustele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Nt üldmääruse art 18 (andmesubjekti õigused kriminaaluurimises ja -menetluses) lubab riigisiseselt ette näha, et kui isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, karistusregistris või kriminaaluurimise ja -menetluse käigus töödeldavas toimikus, teostatakse üldmääruse artiklites 13, 14 ja 16 osutatud õigusi vastavalt liikmesriigi õigusele. Uue IKS-i eelnõu vastavustabelis (seletuskirja lisa 1) on selle kohta vaid märge „reguleeritakse eriseaduse tasandil“. IKSRS eelnõu seletuskirjas selliseid erisusi selgesõnaliselt esile toodud ei ole. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku täiendada rakendusseaduse seletuskirja selgitusega, millised üld- ja eriseaduste normid edaspidi süüteomenetlusele kohalduvad, ja mitte piirduda üksnes eelnõus ettenähtud üksikmuudatuste põhjendustega. 3. Karistusregistri seadust täiendatakse eelnõus sättega, mille järgi tuleb teise füüsilise isiku karistusandmete Seletuskirja täiendatud. saamiseks nimetada päringu põhjus ehk seadusest tulenev alus või päringu muu eesmärk. Eelnõust ega Karistusregistri pidaja ei kontrolli seletuskirjast aga ei tulene ühest vastust küsimusele, kas päringu eesmärgi väljatoomine on piisav andmete üldjuhul päringu esitaja poolt näidatud saamiseks või on registripidajal kohustus seda eesmärki ka hinnata. Kui ainuüksi eesmärgi nimetamisest ei piisa õigusliku aluse või eesmärgi tõesust. ning eesmärki tuleb hinnata, siis kes ja milliste kriteeriumite alusel seda teeb ning kuidas toimub sellise otsustuse vaidlustamine? Seletuskirjas üksnes tõdetakse, et kehtiv KarRS-i regulatsioon on vastuolus üldmääruse art-ga 10, kuna andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks ei ole ette nähtud piisavaid kaitsemeetmeid selliste isikuandmete töötlemiseks ehk päringuid võib teha ka ilma põhjuseta ja et registripäringu eest tasu ettenägemine (eelnõu järgi ka suurendamine) ei välista põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse. 4. Seoses karistusregistri arhiivi andmetele juurdepääsuga osutame Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari Antud selgitus. 2018. a määrusele kriminaalasjas nr 1-14-10087, kus käsitleti mh küsimust sellest, kas kohus tohib süüdimõistetu 25 vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise põhjendamisel tugineda Karistusregistri arhiivi andmete isiku karistusregistri arhiiviandmetele. Määruse p-s 35 on juhitud tähelepanu sellele, et karistusregistri arhiivis olevate kriminogeensete riskide hindamisel on andmete kasutamise keeld on ennetähtaegse vabastamise menetluses reguleeritud mõnevõrra vastuoluliselt. Kui asjakohane, kuid põhjendatud on see, ennetähtaegsel vabastamisel ei ole arhiiviandmetel tulenevalt KarRS §-st 5 õiguslikku tähendust, nähtub KarRS § et kohus ei saa otse ja mehhaaniliselt 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on siiski õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või tugineda arhiiviandmetele kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, mida seetõttu kaudselt ennetähtaegse ennetähtaegse vabastamise vabastamise hindamisel arvestatakse. otsustamisel (nagu ka karistuse Samuti tuleks kaaluda, kas alaealiste süüdimõistmisel ei peaks nende karistuse andmete (lõplik) kustutamine määramisel), sest siis oleks tegemist karistusregistri arhiivis olema lühema tähtajaga kui täiskasvanutel (kehtiva KarRS § 24 lg 6 teine lause). arhiiviandmetele õigusliku tähenduse omistamine ja/või automaatne otsustamine üldmääruse art 22 tähenduses. Nõustume, et KarRS arhiveerimise tähtajad tuleb tervikuna üle hinnata, kuid seda ei ole kavas antud eelnõuga. 5. Tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 10 muudab eelnõu süüteomenetluste regulatsiooni (KrMS § Teadmiseks võetud. 1691, § 3151 lg 1, § 349 lg 5 ja § 4081 lg 2; VTMS § 160 lg 7) kitsamaks osas, mis puudutab kohtuistungi aja, kohtulahendi kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja, Riigikohtule esitatud kaebuse menetlusse võtmise või võtmata jätmise ning (süüdimõistva) kohtulahendi avalikustamist kohtu(te) veebilehel. Edaspidi ei avalikustata veebis süüdistatava ega süüdimõistetu nime, kohtuotsuse avalikustamisel tuleb see asendada initsiaalide või tähemärgiga, muul juhul ei kajastata nime mingilgi kujul. 6. Eelnõuga KrMS §-s 4081 tehtavat muudatust kohtu veebilehel avalikustatavas lahendis süüdistatava nime Arvestatud osaliselt. initsiaalide või tähemärgiga asendamiseks ei rakendata tagasiulatuvalt. KarRS §-s 352 nähakse ette rakendussäte. Seletuskirjas sisalduva selgituse järgi seisneb see endises korras, s.t et karistuse kustumisel saab esitada lahendi avalikustanud kohtule taotluse kohtulahendi isikuandmetest puhastamiseks. Eelnõus (KarRS § 352) on aga järgmine sõnastus: „Kuni 2018. aasta 1. detsembrini avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist.“ Teisisõnu ei näe rakendussäte ise ette andmesubjekti poolt esitatavat taotlust, vaid kohustus avalikustatud andmete kustutamiseks on kirja pandud automaatse järelmina. Samal ajal ei võimalda infosüsteemide ühildamatus automaatset asendamist pärast karistusandmete kustumist karistusregistris. Täiendavalt tuleb silmas pidada ning ka eelnõus ja/või seletuskirjas täpsustada, et avalikustamise all mõeldakse kehtivat KrMS § 4081, mis paneb kohustuse otsuse avalikustamiseks veebilehel. Seega saab ka avalikustamise lõpetamine puudutada vaid kohtu veebilehel avalikustamist, mitte muul moel (nt kohtuotsuse paberkandjal koopia väljastamine) avalikustatud lahendeid. 7. Olukorras, kus EL-i õigusest tulenevalt on süüdistatava isikuandmed nii enne süüteoasja avalikku arutamist (nt Arvestatud osaliselt. istungite ajakava), arutamise ajal kui ka lahendi jõustumisel seni kehtiva korraga võrreldes enam kaitset vajavad (paradigma muutus), tuleks ilmselt ümber mõtestada ka lahendi avalikustamisel isikuandmete kas initsiaalide või tähemärgiga asendamisel jäetud kaalutlusruum. Seetõttu võiks seletuskirjas kajastuda eelnõu väljatöötaja seisukoht, mis kaalutlusest lähtudes peaks valiku ühe või teise isikuandmete kaitse meetme kasuks otsustamisel 26 tegema. Senine arusaam on olnud, et lähtuda tuleb eeskätt kannatanu ja tunnistajate isikuandmete kaitse vajadusest. 8. KrMS § 1691 (kohtuistungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel) kontekstis avaldatakse seletuskirjas Arvestatud osaliselt. lühidalt arvamust, et kriminaalmenetluses süüdi mõistmata isiku andmete avalikustamine ei ole oluline kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks PS § 24 lõike 3 tähenduses. Viitega põhiseaduse kommenteeritud väljaandele nõustutakse, et üldjuhul on kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks nõutav (ja samas piisav), kui kohtusaali uksele või selle vahetusse lähedusse paigutatud teadetetahvlilt on võimalik leida vastavaks päevaks kavandatud kohtuistungite ajakava ning andmed kohtuistungi aja kohta on avaldatud kohtu veebilehel, mistõttu ei ole kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks vajalik lisaks kohtuistungi ajakavale ka süüdistatava nime avalikustamine. Süüdimõistvas kohtuotsuses süüdimõistetu isikuandmete initsiaalide või tähemärgiga asendamise muudatuse juures on välja toodud nende andmete tundlikkus ja häbimärgistav mõju ning võimalus saada karistusandmeid pärast otsuse jõustumist karistusregistrist. 9. Nõustudes põhimõtteliselt eeldusega, et isikuandmete riigipoolsete kaitsemeetmete rakendamine on välistatud Arvestatud osaliselt. olukorras, kus elektrooniliselt avalikustatud andmed väljuvad n-ö riigi kontrolli alt, puudub seletuskirjas igasugune analüüs – sh kohtuistungi avalikkuse ja kohtuotsuse avaliku kuulutamise põhimõtte valguses – ja selgitus selle kohta, kuidas mõjutab veebilehtedel süüdistatava ja süüdimõistetu isikuandmete kajastamise keeld nende andmete muul moel avalikuks tegemist enne avalikku kohtuistungit, avalikul kohtuistungil või pärast seda nt paberkandjal või suuliselt teavet edastades. Nt kas süüteoasjade kohtuistungite ajakavas, mis paigutatakse kohtusaali ukse taha, võib kajastada süüdistatava nime või millistest normidest lähtudes peab kohus otsustama jõustunud otsuse väljastamise lubatavuse ja ulatuse üle. 10. KarS §-s 1571, mis sätestab väärteokaristuse delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest, Arvestatud osaliselt. asendatakse tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 9 ja õiguskaitseasutuste direktiivi art-st 10 mõiste „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“. Seletuskirjas tõdetakse, et sisult kattub uus termin Määruses antud definitsiooni ei ole sellega, mida nimetatakse kehtivas IKS-is delikaatseteks isikuandmeteks. Kehtiva IKS § 2 lg 4 p 8 järgi on soovitatav riigi õiguses korrata. Määrus delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kehtib Eesti õiguses vahetu kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist, mida üldmääruse art 9 õigusallikana, millele „eriliiki eriliiki isikuandmeteks siiski ei loe. Järelikult ei ole muudatus üksnes terminoloogiline. Samuti võiks kaaluda termini isikuandmete“ termin blanketselt viitab. asendamist üksnes karistusnormi pealkirjas, avades sisu üldmääruse art 9 lg 1 kohaselt karistusnormi dispositsioonis. Seda põhjendab mh asjaolu, et mõistet ei ole riigisiseselt avatud ka uues IKS-i eelnõus. 11. Eelnõu § 6 kohaselt nimetab ATS § 1061 lg 1 alguses töötajat, kuigi puudutab nii töötajaid kui ka teenistujaid. Arvestatud. 12. Kavandatav ATS § 1061 lg 2 p 2 sätestab teatavate arhiveeritud andmete kustutamise tähtajaks 1 aasta. Tuleks Arvestatud. kaaluda, kas see on põhjendatud, arvestades, et samal ajal võib toimuda kohtuvaidlus, mis võib kauem aega võtta. 13. Eelnõu § 17 muudatused HMS § 7 kohta näevad ette, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti või Arvestatud. toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude kohta, kui seadusega või seaduse alusel ei ole ette nähtud teisiti (eelnõu § 17 p 2). Esiteks on ebaselge, miks piirab säte seda vaid haldusakti andmise ja toimingu sooritamisega. Nii võib ka halduslepingu sõlmida füüsilise isikuga, kusjuures selleks võib olla vajalik isikuandmete töötlemine. Kuna haldusleping eeldab teoreetiliselt koordinatsioonilist suhet ja põhimõtteliselt võiks siin andmetöötluse õiguslikuks aluseks olla ka nõusolek, on Justiitsministeerium ise rõhutanud, et avalik-õiguslikus suhtes peaks eelistama seaduse alusel töötlemist 27 nõusolekule (seletuskirja lk 7). Ka ei pruugi haldusleping olla võrdsete poolte vaheline õigussuhe. Teiseks on küsitav kitsendav klausel „asjas olulise tähendusega asjaolude kohta“. On mõistetav, et selle eesmärk on tagada minimaalsuse printsiibi järgimine. Samas võib see pahatahtlikkuse korral põhjustada eraldi põhjendamatuid vaidlusi – kas haldusorgan on jäänud isikuandmete töötlemisel üksnes „olulise tähendusega asjaolude“ piiresse. Ka võib see takistada asja õigeks lahendamiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamist, kuna haldusorganid hakkavad võtma lähtekohaks, et pigem kogume tõendeid igaks juhuks vaidluse vältimiseks võimalikult vähe ning haldusmenetluse alguses ei pruugi ka ette olla teada (ex ante vaade), kas mingi asjaolu saab olema oluline lõppotsustuse tegemisel või mitte (ex post kontroll). 14. HMS § 7 lõiget 4 muudetakse nii, et haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust. Arvestatud. Põhjendamatult on sättest täiesti välja jäetud viide isikuandmete kaitse seadusele (ja selle alusel antud õigusaktidele). 15. Eelnõu § 17 p 2 osas tuleb silmas pidada, et HMS § 7 lg 5 väljendid „seadusega“ ja „seaduse alusel“ on sisult Arvestatud. samatähenduslikud. Ilmselt mõeldakse „seaduse alusel“ all seaduse alusel antud muid õigusakte. 16. Eelnõu § 21 sätestab kavandatavas ITDS § 152 lg-s 6, et eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib Antud selgitus (SiM): andmekogu andmed võtta aluseks andmetena isiku tuvastamisel ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise Meie hinnangul tuleb selliselt selgemini ning kehtetuks tunnistamise kohta. On selge, et mistahes avaliku andmekogu avalikke andmeid võib õiguskäibes välja õigusliku tähenduse ulatus, et kasutada. Mida see säte sisuliselt soovib öelda? Kas seda, et andmekogu andmetel on õiguslik tähendus, nagu andmekogu andmed võib ITDS on öeldud kehtivas sama paragrahvi lõikes 3, või soovib ta pigem õiguslikku tähendust n-ö leevendada? Olukorras, paragrahvi lõikes 3 nimetatud kus mõnes seaduses on sõnaselgelt kirjas, et andmeil on „informatiivne ja statistiline tähendus“ (nt kavandatav menetlustes antud haldusaktide ja KutS § 14 lg 4, PGS § 32 lg 6) või „õiguslik tähendus“ (nt kavandatav RavKS § 17 lg 5), jääb sättega öeldav sooritatud toimingute kohta võtta ebaselgeks. aluseks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta. 17. Eelnõu § 79 sätestaks kavandatavas RHS § 181 lg-s 5², et registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud Arvestatud. seisundit kandvate riigihangete andmeid, vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ja digitaalseid riigihanke dokumente hoitakse registris tähtajatult. Kas on põhjendatud siin andmete, nt karistusandmete säilitamine tähtajatult olukorras, kus nt karistusregistris on karistusandmete säilitamine piiratum? 18. Eelnõu § 108 lg-d 2 ja 3 viitavad eelnõu § 90 p-le 16 ja § 74 p-le 9, mida eelnõu versioonis ei ole. Arvestatud. Riigikontroll 10.04.2018 nr 6-2/18/166-2 Kehtiv Riigikontrolli seadus ei reguleeri isikuandmete kaitsega seonduvat. Isikuandmete töötlemise lubamine on Arvestatud. Riigikontrolli tegevuseks vajalik, kuna Riigikontrolli põhiülesanne on seotud olulise avaliku huviga. Nimelt on Riigikontrolli seaduse § 3 kohaselt Riigikontrolli tegevuse ee smärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori raha kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. Eelnevast tulenevalt teeb Riigikontroll ettepaneku täiendada Riigikontrolli seadust ja näha Riigikontrolli tegevuses ette isikuandmete töötlemise täpsem alus, eesmärgid, ulatus ja põhimõtted. Riigikontrolli seaduses isikuandmete kaitset puudutavad sätted peaksid arvestama Riigikontrolli põhiülesande täitmise erisusi, mis tulenevad audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest ning on ette nähtud Riigikontrolli seaduse § 6 lõikes 4. 28 Seaduse muutmine peab tagama, et andmesubjektide ning Riigikontrolli õigused ja kohustused isikuandmete kaitse valdkonnas oleksid selged. Eeltoodut arvestades teeb Riigikontroll ettepaneku, 1. täiendada Riigikontrolli seaduse reguleerimisala, märkides, et see hõlmab ka isikuandmete töötlemist, ning lisades, et Riigikontrolli seaduses kasutatakse isikuandmeid puudutavaid mõisteid ja isikuandmete kaitse põhimõtteid isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses; 2. piiritleda isikuandmete töötlemise eesmärk ja ulatus Riigikontrolli põhiülesandega, mis on sätestatud Riigikontrolli seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 7; 3. lubada Riigikontrollil seoses põhiülesande täitmisega töödelda isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid; 4. märkida, et isikuandmete töötlemisel lähtub Riigikontroll järgmistest põhimõtetest: a. rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et koguda isikuandmeid võimalikult vähe ja töödelda neid ainult konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Põhimõte hõlmab kogutud isikuandmete hulka, töötlemise ulatust, säilitamise aega ja kättesaadavust. Võimaluse korral kasutatakse isikuandmeid pseudonüümitult või samaväärsel andmekaitse tasemel töödelduna. Nähakse ette, et Riigikontrolli põhiülesande täitmisega seoses töödeldud isikuandmeid ei avalikustata, avaldata ega tehta kättesaadavaks määramata isikute ringile. Riigikontrollil on lubatud rakendada piirangut andmesubjekti teavitamisele ja õigusele tutvuda teda puudutavate andmetega, mida Riigikontroll töötleb, või saada kinnitus nende andmete töötlemise kohta, kui selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldab ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi; b. isikuandmete töötlemise vajaduse lõppemisel kustutatakse töödeldud isikuandmed pärast majanduskontrolli lõppemist kohe kui võimalik; c. Riigikontroll kui vastutav töötleja kasutab ainult selliseid volitatud töötlejaid ja kaasatud eksperte, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse; 5. kohustada riigikontrolöri kehtestama Riigikontrolli isikuandmete kaitse juhend. 29 Vabariigi Valitsus 13.12.2018 nr 1-1/13-778/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu põhiseaduskomisjoni k.a 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu 80 lehel 2) seletuskiri 136 lehel 3) seletuskirja lisa 29 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.12.2018 /1-1/13-778/1 ; Riigikantselei / 13.12.2018 / 2-5/18-02459 Resolutsiooni teema: Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 27.12.2018 Lisainfo: Eelnõu käsitletakse juhtivkomisjoni ettepanekul kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 3.1.2019 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-1334. Kontroll: Andres Kruus Teadmiseks riigiasutustes: Haridus- ja Teadusministeerium <[email protected]>, Kaitseministeerium <[email protected]>, Keskkonnaministeerium <[email protected]>, Kultuuriministeerium <[email protected]>, Maaeluministeerium <[email protected]>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]>, Sotsiaalministeerium <[email protected]>, Välisministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.12.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.12.2018 14:39 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/18-1334 - "Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE)" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-1334 - Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.12.2018 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium Tähtaeg: 27.12.2018 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d2dd321-29f8-4c24-b150- 1357b9f0739c Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d2dd321-29f8-4c24-b150- 1357b9f0739c?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel