dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumendi edastamine

Sotsiaalministeerium · 13. detsember 2018
Viit
2-3.9/2907-7
Registreeritud
13. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/027
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎11.6-5_0090_Sihtasutus_Pärnu_Haigla_taotluse_rahuldamise_otsuse_muutmine_12.12.2018.bdoc1828 KB
  • 📎E-kiri.pdf197 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Riigi Tugiteenuste Keskus Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Juurdepääsupiirangu algus: 10.12.2018 Juurdepääsupiirangu lõpp: 10.12.2023 Tallinn 12.12.2018 nr 11.6-5 / 0090 OTSUS 09. mai 2017. a otsusega nr 034 on kinnitatud Sihtasutus Pärnu Haigla (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus number 2014-2020.2.04.17-0058 projekti „Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskus“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. 14. septembril 2018. a on toetuse saaja edastanud avalduse projekti „Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskus“ taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 lõigete 1 ja 2 ning tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 24 lõike 1 alusel: 1. Rahuldada Sihtasutus Pärnu Haigla, registrikood 90004527, asukoht Pärnu linn, 80010, Ristiku 1, 04. detsembri 2018. a avaldus taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks projekti number 2014-2020.2.04.17-0058 „Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskus“ osas ning teha 09. mai 2017. a otsuses nr 034 järgmised muudatused: 1.1. Muuta otsuse punkti 2 ja sõnastada see alljärgnevalt: „2. Projekti kogumaksumus 5 712 691,00 (viis miljonit seitsesada kaksteist tuhat kuussada üheksakümmend üks) eurot.“ 1.2. Muuta otsuse punkti 3 ja sõnastada see alljärgnevalt: „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 2 562 267,00 (kaks miljonit viissada kuuskümmend kaks tuhat kakssada kuuskümmend seitse) eurot.“ 1.3. Muuta otsuse punkti 4 ja sõnastada see alljärgnevalt: „4. Toetuse määr on 75,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetuse suurus 1 921 700,00 (üks miljon üheksasada kakskümmend üks tuhat seitsesada) eurot.“ 1.4. Muuta otsuse punkti 5 ja sõnastada see alljärgnevalt: „5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 640 567,00 (kuussada nelikümmend tuhat viissada kuuskümmend seitse) eurot.“ 1.5.Muuta otsuse punkti 7.1 ja sõnastada see alljärgnevalt: „7.1. Täidab tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ eelkõige §-s 26 ja 29 sätestatud kohustusi.“ 2 1.6.Muuta otsuse punkti 11 ja sõnastada see alljärgnevalt: „11. Finantskorrektsioonide kinnitamisel ning toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ §-s 31 sätestatust.“ 2. Struktuuritoetuste registris teostada muudatused. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila Toetuste rakendamise osakonna juhataja Toetuse saaja: Sihtasutus Pärnu Haigla Projekti nimi: Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskus Projekti number: 2014-2020.2.04.17-0058 Projekti algus ja lõpp: 01.01.2016 - 31.01.2023 Projekti kulude käibemaks : Saab küsida riigilt tagasi Muudatuse põhjendus: Taotleme ehitustööde esialgselt planeeritud maksumusest kõrgema hinna tõttu projekti eelarve muudatust eelarveridade lõikes ja soovime suurendada toetuse summat vastavalt 13. märtsil 2018. a uue määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ sätestatud maksimaalsele toetuse summale. Lisaks soovime korrigeerida näitajate all ehitatava pinnanäitajaid vastavalt hoone projekteerimisel täpsustunud ruumiprogrammile ja abikõlblike ruumide proportsioonile. Ruumiprogramm on rakendusüksusega kooskõlastatud Täpsem muudatuste arvutus on esitatud lisatud Exceli failis Lisatud failid: Uuendatud f inantsanalüüs, finantsanalüüsi seletuskiri Sisu Vormi algus Projekti valdkonnad Vormi lõpp Valdkond, millesse projekt panustab: inves teeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekül gsed tervishoiuteenused ( 2014-2020.2.4.2 ) Projekti väljund: Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest: Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk Projekti strateegiliseks eesmärgiks on loodavas esmatasandi tervisekeskuses pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamine, mitmekülgse ning jätkusuutliku teenuste süsteemi väljaarendamise kaudu. Projekti otseseks eesmärgiks on rajada Pärnu Haigla territooriumile aadressil Ristiku 1, Pärnu linn esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik infrastruktuur netopinnaga 3852,3 m 2 , et tagada kvaliteetne teenuse osutamise keskkond. Eesmärgi täitmise järel saavutatakse 20 aastaks valmisolek esmatasandi terviseteenuste pakkumiseks täies mahus. Projekti strateegilise ja otsese eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad alaeesmärgid: Loodud on toetav keskkond erinevate arstiabiteenuste omavaheliseks seostamiseks ning erialaspetsialistide tihedaks koostööks. Teenuste kvaliteetseks osutamiseks vajalik taristu on optimaalne, nõuetele ning vajadustele vastav, et tagada teenuste kvaliteetne osutamine. Tagatud on pakutavate teenuste kättesaadavus ka erakorraliste haigestumiste puhul ning kõigile sihtrühma gruppidele, sh liikumispuudega patsientidele. Projekti tulemused Projekti tulemusena on loodud Pärnu Haigla territooriumile (Ristiku 1, Pärnu) esmatasandi tervisekeskus, kus põhiteenustena pakuvad: üldarstiabi 14 perearsti ja 28 pereõde, koduõendust 5 koduõ d e, füsioteraapiat 5 füsioterapeuti. Ämmaemandusteenuse (6 ämmaemandat) ruume ei ehitata ega rekonstrueerita. Teenuse pakkumist jätkatakse teenuse kõrge kvaliteedi ja koostöövõimaluste tagamise eesmärgil haigla senistes ruumides tervisekeskusega samal taristul . Teiseste ja toetavate teenus t e na tervisekeskuses osutatavad teenused (abikõlblikel pindadel) : sisehaiguste eriarstiabi eriala tööruumi d funktsionaaldiagnostilisteks protseduurideks ja –uuringuteks (teostatakse olemasoleva personali baasil) ; sotsiaalnõustamise teenus (2 sotsiaalnõustajat) ; osaliselt rehabilitatsiooniteenuse d (10 töötajat) ; Teiseste ja toetavate teenustena tervisekeskuses osutatavad teenused (mitteabikõlblikel pindadel): osaliselt rehabilitatsiooniteenused ; vaimse tervise õ d e (1,5 kohta) ; töötervishoiuteenused (2 töötervishoiuarsti) osutamiseks. Täiendav info: l isaks on (mitteabikõlblikena) planeeritud tööruumid laboriteenused vereloovutuseks ning sisehaiguste eriarstiabi tööruumid . Käesoleval hetkel tööta b vereloovutuskabinetis 3 õde, ET T K käivitumisel suureneb vajadus õdede järele 3 töökoha võrra, kokku 6. Projekti tulemusel on tagatud inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, kindlustades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi tervishoiu teenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Projekti tulemusena on rajatud esmatasandi põhi-, teiseste ja toetavate teenuste osutamiseks vajalik taristu. Lisaks on lähedalasuval taristul (Ristiku 1 Pärnu Haigla) hästi kättesaadavad kõik Pärnu Haigla pakutavad teised eriarstiabiteenused, aga ka näiteks apteegiteenus. Projekti elluviimise tulemusena paraneb järgmine: ruumistandard – renoveerimisel järgitakse Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise meetme soovituslikku ruumiprogrammi, millega nähakse kõigi teenuste osutamiseks ette piisavalt ruumi. koonduvad teenused – ETTK taristule koonduvad esmatasandi teenused. tervishoiuteenuste pakkujate vaheline koostöö –Pärnu Haigla juures ei tegutse hetkel ühtegi perearsti. ETTK rajamisega tagatakse üldarstide ja teiste esmatasandi tervishoiuteenuste tihedam ja sisukam koostöö. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti elluviimisel rajatakse Pärnu Haigla territooriumile aadressil Ristiku 1, Pärnu linn esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik infrastruktuur netopinnaga 3852,3 m 2 . Loodava Pärnu Haigla Esmatasandi Tervisekeskuse (edaspidi PH ETK) haldajaks on SA Pärnu Haigla ning tervisekeskus rajatakse Pärnu Haigla territooriumile. Üldarstiabi teenuste pakkumiseks sõlmitud teenuste osutajatega vajalikud eellepingud (6 lepingut, mis hõlmavad kümne perearsti tegevust - Osaühing Perearst Kersti Metsa, OÜ Surju Tervisekeskus, OÜ Venorest , OÜ Mai Perearstid, OÜ Fons Perearstid, OÜ Perearst Külli Raudsik ), mille kohaselt on üürnikud kohustatud osutama teenust vähemalt 10 aastat. Teisi põhi- , teiseseid ja toetavaid teenuseid pakub taotleja (SA Pärnu Haigla). PH ETK rajamiseks vajaliku hoone rajamine Pärnus finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu fondist saadavatest vahenditest ja Pärnu Haigla omavahenditest. Projektis planeeritud kulud on kirjeldatud PH ETK tasuvusanalüüsi finantsanalüüsi seletuskirjas ning tegevuskulud ja nende prognoosimise alused on esitatud finantsanalüüsis. Alates aastast 2029 kaetakse kõik tervisekeskuse kulud tegevustulude arvelt (raviteenuste müük Haigekassale, asutustele ja eraisikutele), sinnamaani subsideerib tervisekeskuse tegevust Pärnu Haigla omatulude arvelt. Projekti eeltingimused: Projekti kasusaajad: Projekti kasusaajate asukoht: Kasusaajate maakond: Kasusaajate linn/vald: Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti kasusaajateks on eelkõige nimetatud piirkondade elanikud, kellele muutuvad esmatasandi tervishoiuteenused varasemast kättesaadavamaks. Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonna (omavalitsusreformi eelsed omavalitsused Tõstamaa, Varbla, Tahkuranna, Surju, Koonga, Saarde, Kihnu vallad ning Pärnu linn, lisaks Hanila ja Lihula vallad Läänemaalt) sihtrühmaks on 2016. aasta seisuga 54 573 inimest, kuigi ämmaemanda, koduõe, füsioterapeudi ja teiseste teenuste lõikes on teeninduspiirkonnaks kogu maakond (2016. aasta seisuga 82 997 inimest). Projekti kasusaajateks on peamiselt pakutavate teenuste sihtrühma kuuluvad isikud. Üldarstiabi osutatakse kõigile perearsti nimistusse kantud patsientidele. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutatakse vältimatut abi. Sihtrühma suuruseks on 16 000 – 23 000 Pärnu piirkonna elanikku. Koduõenduse sihtrühmaks on 85% üle 65-aastased Pärnumaa elanikud (ca 27 000 elanikku). Füsioteraapia teenuse sihtrühmaks on kõik Pärnumaa elanikud. Suurim vajadus teenuse järele on olnud väikelastel vanuses 0-4 aastat ning naistel vanuses 35-80, kus suurim teenuse kasutatavus on 50-64-aastastel naistel. Kokku on füsioteraapia teenuse sihtgrupiks 50 000 inimest. Kasvav trend on eakate teenusvajaduse kasv. Ämmaemandusteenuse sihtrühmaks on Pärnumaa sünnitusealised naised ( vanuses 15-45; 2015.aastal oli sihtgrupi suuruseks 20 631). Sihtgrupi suurus on ajas vähenev (RAKE analüüsil põhineva rahvastiku prognoosi kohaselt keskmisel 10-13% aastaks 2030. Vaimse tervise õe t eenuse sihtrühmaks on Pärnumaa koolinoored ja elanikud (ca 82 000 inimest). Eriarstiabi teenuste lõikes on sihtgrupiks kõik erinevas vanusegrupis Pärnumaa elanikud (82 000). Rehabilitatsiooni teenus t osutatakse kõigile rehabilitatsiooniteenusele suunatud klientidele, kes PH poole pöörduvad, olenemata elukohast. Töötervishoiuteenus e sihtrühmaks on Pärnu maakonnas asuvate ettevõtete töötajad. Esmatasandi raviasutuse sotsiaaltöötaja poole võivad pöörduda isikud igas vanuses otse või mõne meeskonnaliikme poolt suunatuna. T eenuse sihtrühmaks on kõik Pärnumaa elanikud. Täiendavateks kasusaajateks on v ereloovutuslabori sihtgrupp, suuruseks on eelkõige PH ETK nimistutesse kuuluvad inimesed (16 000 – 23 000 inimest). Näitajad I nvesteeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2014-2020.2.4.2) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Ehitatav pind m2 2668,9 Renoveeritav pind m2 Üldarstiabi tk Koduõendus tk Füsioteraapia tk Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt tk Sotsiaalnõusta mise teenus visiitide arv 5208 4292 Am bulatoorne eriarstiabiteenus ( sisehaigus te erialad ) visiitide arv 78580 90905 Rehabilitatsiooni teenus visiitide arv 9885 9621 Töötervishoiuteenus visiitide arv 3431 4000 + Lisa näitaja … Valdkonna ülesed näitajad Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv arv Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga? Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga? Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga? Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga? Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga? Tegevused Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2014-2020.2.4.2) Projekti tegevuse tunnus Projekti tegevuse nimetus Tegevuse täpsustus Planeeritud algus Planeeritud lõpp 1 Ettevalmistustööd 2 Projekteerimine 22.06.2018 3 Ehitamine Ehitustööde ja omanikujärelevalve teostaja leidmiseks viidi läbi hange. Ehitustööde hankemenetlus (viitenumber 192773) lõppes hankelepingu sõlmimisega 28. juunil 2018. Omanikujärelevalve toimub samaaegselt ehitamisega, ka selle leidmiseks viidi läbi hange ( viitenumber 197251). Ehitustööde esimese etapi valmimise tähtaeg on 15. juuni 2019. Enne hoone avamist toimub ka ehitisse paigaldavate seadmete hankimine ja paigaldamine. Toetuse kasutamisest teavitamine toimub nii ehitamise alustamisel, ehituse ajal kui ka ehituse järgselt. Toimub hoone nurgakivi tseremoonia ja avamisüritus. 4 Maa ost Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse: Ei. Projekti mitteabikõlblikud kulud ning kasutatavad proportsioonid: Käesoleva projekti raames on täielikult mitteabikõlblikeks töötervishoiu, vaimse tervise õe, sotsiaalnõustaja, laboriteenuste, osaliselt rehabilitatsiooni ja eriarstiabi pinnad ning ühendusteed haiglahoonega, kokku 597,6 m 2 . Se llest tulenevalt on hoone abikõlblik kuse proportsioon 69,28 % (abikõlblik netopind 266 8 , 7 m 2 ) ning mitteabikõlbliku netopinna suurus on 118 3, 6 m 2 . Seega on sama proportsiooni alusel arvestatud projekteerimise ja ehitamise kuludest abikõlblikuks 69,28 %, millele omakorda rakendatakse abikõlblikkuse proportsiooni ning toetuse piirmäära ministri määruse alusel. Vastav tabel on esitatud rakendusüksusele. Mitteabikõlblikeks kuludeks on ka ettevalmistustööde, lisa projekteerimise, omanikujärelevalve, ekspertiiside, riigilõivude, projektijuhtimise ja mittekohtkindla sisseseadega seotud kulud. Eelarve Üldtingimused Taotletud toetuse määr (%): kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: projektiga teenitakse tulu Tulu tingimused : Projekti maksumus ( p uhastulu ei teenita või ette maha ei arvata ) Kogumaksumus (EUR): 5 712 691 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 2 562 267 Taotletud toetuse määr (%): 75% Taotletav toetuse summa (EUR): 1 921 700 Omafinantseeringu summa (EUR): 640 567 Projekti maksumus ( a nalüüsitud puhastulu teeniv projekt ) Kogumaksumus (EUR): Projektiga teenitava puhastulu kogusumma (EUR): Tegevuste toetatav summa (EUR): Finantseerimisvajaku määr (%): Abikõlbliku kulu summa (EUR): Taotletud toetuse määr (%): Taotletav toetuse summa (EUR): Omafinantseeringu summa (EUR): Tegevuste eelarve Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu Projekti tegevuse tunnus Projekti tegevuse nimetus Eelarve rea täpsustus Tegevuse toetatav summa (EUR) 1 Ettevalmistustööd 2 Projekteerimine Projekteerimistööde teostaja leidmiseks viidi läbi riigi hange (viitenumber 177144) ja sõlmiti leping Architecture Workshop Finland Oy-ga . L epingu maksumus 177 491 € , millest maha arvata abikõlbmatu lisatöö summas 11 270 € (tellija reservi arvelt projekteerijalt tellitud lisatöö) . Abikõlbliku summa leidmiseks on rakendatud kahte erinevat proportsiooni. I väljamaksetaotluses on rakendatud summale 49 866,3 eurot proportsiooni 57,63% ning seega oli makstud abikõlblik summa 28 737,95 eurot. Edaspidi (ülejäänud 116 3 54,7 eurol) kasutatakse proportsiooni 69,28% , seega on abikõlblik kulu 80 6 10 , 54 eurot. Abikõlblik kulu kokku on 109 348,49 eurot. 109 34 8 , 49 3 Ehitamine Sisaldab ehitamist. Ehitustööde teostaja leidmiseks viidi läbi hange (viitenumber 192773) ning sõlmiti leping OÜ Fund Ehitusega . L epingu maksumus 5 274 800 € , millest oleks proportsiooni (69,28%) alusel maksimaalne abikõlblik summa 3 6 54 381 ,4 4 € , kuid maksimaalseid abikõlblikke kulusid arvestades on abikõlblik summa 2 4 52 9 18 , 51 eurot. Ehituse omanikujärelevalve teostamiseks viidi läbi hange (viitenumber 197 251) ning sõlmiti leping Inseneribüroo Telora OÜ-ga ( lepingu maksumus 42 600 €). Taotleja ei soovi seda esitada abikõlbliku kuluna. Avalikkuse teavitamiseks paigaldatakse ehitamise ajaks plakatid, see on planeeritud ehitushankesse. Muu teavitamisega abikõlblikke kulusid ei planeerita, kulude ilmnemise korral kaetakse need aga Pärnu Haigla avalike suhete korraldamiseks planeeritud eelarvest (projektiväliselt). Sisseseade kuludeks on planeeritud 5 0 € netopinna ruutmeetri kohta, seega on kogusummaks 192 615 €. Tegemist on mitteabikõlbliku kuluga. 2 452 918,51 4 Maa ost Kokku (EUR): 2 562 267 Horisontaalsed kulud 5 Projekti administreerimine Projekti horisontaalsete tegevuste kuluks on arvestatud 10 000 € . Taotleja ei soovi seda esitada abikõlbliku kuluna. Kokku (EUR): 0 VALDKOND KOKKU (EUR): 2 562 267 67945 34925 Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskuse teostatavus-tasuvusanalüüs 0 0 Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskuse teostatavus-tasuvusanalüüs Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc479672425 \h 2 1. Ülevaade hetkeolukorrast PAGEREF _Toc479672426 \h 3 1.1. Pärnu Haigla ETTK asukoha kirjeldus PAGEREF _Toc479672427 \h 3 1.2. Demograafia PAGEREF _Toc479672428 \h 3 1.3. Tööturg PAGEREF _Toc479672429 \h 5 1.4. SA Pärnu Haigla PAGEREF _Toc479672430 \h 6 1.5. Tervishoid Pärnu Haigla teeninduspiirkonnas PAGEREF _Toc479672431 \h 7 2. Projekti ülevaade PAGEREF _Toc479672432 \h 8 2.1. Projekti kirjeldus PAGEREF _Toc479672433 \h 8 1.1.1. Hoone asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc479672436 \h 8 1.1.2. Sihtgrupp ja pakutavad teenused PAGEREF _Toc479672437 \h 9 2.2. Projekti eesmärk PAGEREF _Toc479672438 \h 9 2.3. Projekti tulemus PAGEREF _Toc479672439 \h 10 2.4. Projekti ajakava PAGEREF _Toc479672440 \h 12 3. Projekti seotus arengukavade ja strateegiatega PAGEREF _Toc479672441 \h 12 4. Finantsanalüüs PAGEREF _Toc479672442 \h 16 4.1. Finantsanalüüsi objekti määratlemine PAGEREF _Toc479672443 \h 16 4.2. Metodoloogia, arvestusperiood ja sisendandmed PAGEREF _Toc479672444 \h 16 4.3. Koguinvesteering PAGEREF _Toc479672445 \h 18 4.4. Tegevustulud ja –kulud PAGEREF _Toc479672446 \h 19 4.4.1. Nullstsenaarium PAGEREF _Toc479672447 \h 19 4.4.2. Täisstsenaarium PAGEREF _Toc479672448 \h 20 4.4.3. Juurdekasvuline stsenaarium PAGEREF _Toc479672449 \h 20 4.5. Finantseerimisallikad PAGEREF _Toc479672484 \h 24 4.6. Projekti jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc479672485 \h 24 4.7. Investeeringute tasuvuse määr PAGEREF _Toc479672486 \h 24 4.8. Omafinantseeringu tasuvuse määr PAGEREF _Toc479672487 \h 25 4.9. Toetuse suuruse arvutamine PAGEREF _Toc479672488 \h 25 5. Riskianalüüs PAGEREF _Toc479672489 \h 26 6. Sotsiaalmajanduslik mõju PAGEREF _Toc479672490 \h 27 Ü levaade hetkeolukorrast Pärnu Haigla ET T K asukoha kirjeldus SA Pärnu Haigla asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas. Naab ermaakondadeks on põhjas Läänemaa ja Raplamaa, kirdes Järvamaa, idas Viljandimaa, lõunas Läti Vabariik . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Pärnu maakonna asukoht Eesti kaardil Pärnu maakonnas on 19 omavalitsusüksust, milles kaks on linnad ning 17 vallad. Maakonnakeskus ja maakonna suurim linn on Pärnu , k us 01.01.2015 seisuga oli 39 784 elanikku. Maakonnas kokku elas 01.01.2015 seisuga 82 349 elanikku. Keskmine asustustihedus on 17,1 elanikku/km2. Peaaegu pool rahvastikust elab Pärnu linnas (ca 48%). Pärnu maakond on elan ike arvu poolest suuruselt neljas maakond Eestis. PH ETTK kontseptsiooni kohaselt on loodava maakondliku esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonnaks kogu Pärnumaa ning seda eelkõige koduõenduse ja füsioteraapia teenuste valdkonnas . Üldarstiabi teenuste puhul on loodava PH ETT K teeninduspiirkonnaks Pärnu linn ja ümbritsevad omavalitsused - Tõstamaa, Varbla, Tahkurann a, Surju, Koonga, Saarde, aga ka Kihnu ning Hanila ja Lihula vallad Läänemaalt . Demograafia Pärnu maakonnas elab 2015. aasta seisuga 82 349 inimest, sealhulgas Pärnu linnas 39 784 inimest. Pärn umaa esmatasandi tervisekeskuse piirkonda kuuluvate omavalitsusüksuste rahvastik oli 2015. aasta seisuga 53 917 inimest, moodustades kogu maakonna elanikest 65 %. Maakonna elanikest 47% on mehed ning 53 % naised , seejuures on tervisekeskuse teeninduspiirkonna sooline jaotus ligikaudu sama. Suurima vanuser ühma moodustavad maakonnas 65+ vanuses elanikud, kellele järgnevad 50-64- aastased (pensionieelne vanusegrupp) , mood ustades kogu elanikkonnast 21 %. Vanuserühmadest on aastatel 2012-2015 kahanenud kõik vanuserühmad, va 65+ vanuses elanike grupp . Kõige rohkem on kahanenud 35-49-aastaste vanusegrupp. Kokkuvõtvalt saab öelda, et laste ja tööealise elanikkonna arv maakonnas on tugevalt vähenenud ning pensionile läheneva või juba pensionil oleva elanikkonna osakaal kasvab. Maakonna vanuseline jaotus aastate lõikes on välja toodud alljärgnevas tabelis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Pärnu maakonna elanike vanuseline jaotumine 0-4 5-19 20-34 35-49 50-64 65+ 2012 4880 13308 15594 17146 16596 16864 2013 4728 13114 15487 16772 16551 17025 2014 4508 12917 15270 16368 16585 17181 2015 4284 12941 15098 16145 16483 17398 Allikas: Statistikaamet Statistikaamet on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega koostanud rahvastikuprognoosi aastani 2040. Prognoosi koostamisel on kasutatud sündimuse, suremuse ja rände mudelit, mille aluseks on võetud 2012. aasta täpsustatud andmed. Prognoosi eelduseks on viimaste aastate rahvastikurände jätkumine. Prognoosi koostamisel lähtuti eeldusest, et inimeste oodatava eluea pikenemine jätkub ning meeste ja naiste oodatava eluea erinevus väheneb. Samuti eeldati, et sündimuse kasvutrend laste arvu osas naise kohta kasvab vähesel määral ning välisrände saldo jääb proportsionaalselt samaks. Pärnu maakonna rahvastik väheneb seniste rahvastiku trendide jätkudes keskmiselt 567 elaniku võrra aastas. Aastal 2030 on pr ognoositav elanike arv Pärnumaal 73 633 elanikku ja Pärnu linnas 35 506 elanikku. Rahvastiku koosseisus toimuvad muudatused. Vähesel määral muutub meeste ja naiste osakaal rahvastikus. Hetkel on meeste osakaal Pärnumaa kogu rahvastikust 46,7 % ning naiste osakaal 53 ,3 %, kuid prognoosi põhjal meeste-naiste osakaal tulevikus liigub ühtlustumise poole ning 2030. aastal on meeste osakaal ligikaudu 47,4% ning naiste osakaal 55,3 %. Samuti on näha rahvastiku vananemise trendi. Prognoosi alusel on 65+ elanike o sakaal 2030. aastal tõusnud 2015. aasta 21%- lt 27 %- ni 2030. aastal. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Pärnu maa prognoositav rahvaarv vanuserühma järgi 0-4 5-19 20-34 35-49 50-64 65+ Kokku 2015 4228 12988 15119 16296 16628 17460 82719 2020 3782 12752 13337 15129 16598 18132 79730 2030 3282 11183 10419 13883 14954 19912 73633 RAKE uuringu alusel väheneb PH ETTK laiendatud piirkonnas rahvaarv 2020 . a astaks 71 154 inimeselt 71 069 inimeseni (-0,1%; -0,01% aastas) ning 2030 . a astaks kasvab 71 332 inimeseni (+0,37%; +0,037% aastas). Perioodil 2011-2030 on keskmine rahvaarvu muutus +0,2% ning antud muutusest lähtuvalt on prognoositud ka PH ETTK perearstide teenuspiirkonna rahvaarv u muutus (2030 . a astaks 54 024 elanikku). Koos Audru, Pärnu-Jaagupi ja Sindi/Paikuse piirkondadega (PH ETTK laiendatud piirkond) prognoositakse 2030 . a astaks elanike arvu kahanemist 71 332 elanikuni, mis on ligilähedane Statistikaameti prognoosile. Prognoositud rahvaarv teeninduspiirkonnas ja kogu maakonnas on välja toodud alljärgnevas tabelis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Pärnu Haigla ETTK teenuspiirkonna ning PH ETTK laiendatud piirkonna elanike arv 2011. a rahvaloendusel ning RAKE 2020 ja 2030 prognoosi alusel 2011 2020 2030 P ärnu piirkond (RAKE) 51 580 52 068 51 725 Pärnu laiendatud piirkond (RAKE) 71 154 71069 71 332 Allikas: RAKE Tööturg St atistikaameti andmetel oli Pärnu maakonnas 2015 . aastal hõivatud 75 800 inimest, töötuse määr oli 3,9%. Pärnu maakonna hõivatute jaotus vastavalt majandussektorile on välja toodud alljärgnevas tabelis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Pärnu maakonnas hõivatud elanike arv ja osakaal vastavalt majandussektorile seisuga 01.01.2015 Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Pärnu MK tuhat % tuhat % tuhat % 2013 3.3 8,9% 11.3 30,4% 22.6 60,7% 2014 3.5 9,3% 12.2 32,6% 21.7 58,2% 2015 3.8 9,3% 13.2 32,6% 23.6 58,1% Linnalised asulad T uhat % tuhat % tuhat % 2013 .. .. 6.7 29,2% 15.9 69,5% 2014 .. .. 9.1 38,8% 13.7 58,7% 2015 .. .. 8.5 33,5% 16.0 62,7% Maa-asulad tuhat % tuhat % tuhat % 2013 3.0 21% 4.6 32,3% 6.7 46,6% 2014 2.9 20,6% 3.1 22,1% 8.0 57,3% 2015 2.8 18,6% 4.7 31,1% 7.6 50,3% Allikas: Statistikaamet Nag u tabelist näha, on enam kui pool hõivatutest tööl tertsiaarsektoris. Pärnu maakonna töötuse määr 2015. aastal oli 9%, mis on kõrgem kui Eesti keskmine töötus e määr 6,2%. Võrreldes 2014 . aastaga on töötuse määr maakonnas tõusnud 1,2 protsendipunkti. 2015. aasta seisuga oli Pärnu maakonna keskmine brutopalk 860 eurot. Maakonna keskmine brutopalk on olnud pidevas k asvus, olles 2010. aastal 694 eurot ning kasvades see ga viie aastaga 20 %. SA Pärnu Haigla SA Pärnu Haigla (registri number 90004527) on Pärnu linna poolt asutatud sihtasutus, mis keskhaiglana teenindab Pärnumaa ja osaliselt ka Lääne-, Saare– ja Hiiumaa elanikke ning osutab ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi. K äesoleval hetkel tegutsevad Pärnu Haigla juures sisehaiguste kliinik, psühhiaatriakliinik, kirurgiakliinik, naiste- ja lastekliinik , anestesioloogia-, operatiiv- ja intensiivraviteenistus, erakorralise meditsiiniabi teenistus, diagnostikateenistus, radioloogiateenistus, sotsiaalraviteenistus, õendus- ja hoolduskeskus ning taastusravi- ja heaolukeskus. Kokku on statsionaarides 429 litsentseeritud profiilset voodit, milledel ravitakse aastas kuni 15 000 haiget. Arstlikke erialasid on üle 30 ja ambulatoorseid visiite tehakse aastas ligi 238 000. Tegevuskohad: Pärnu, Ristiku tn 1 – erakorraline meditsiiniabi, ambulatoorne eriarstiabi, haigla, taastusravikeskus. Pärnu, Ravi tn 2 – õendus- ja hooldusravi keskus. Pärnu, Metsa tn 1 – verekeskus. kiirabijaamad Häädemeestel, Kilingi-Nõmmes, Vändras, Pärnu-Jaagupis ja Lihulas. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Pärnu Haigla tegevuskohad Tervishoid Pärnu Haigla teeninduspiirkonnas Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskuse üldarstiabi teeninduspiirkonna sihtrühmaks on 2015. aasta seisuga 53 917 inimest , kuigi ämmaemanda, koduõe, füsioterapeudi ja teiseste teenuste lõikes on teeninduspiirkonnaks kogu maakond (2015 . a asta seisuga 82 349 inimest). Seejuures prognoositakse Pärnu Haigla teeninduspiirkonna rahvastiku kasvu ning aastaks 2030. peaks teenindus piirkonna kogurahvastik olema ligikaudu 54 024 inimest , samas kogu maakonna rahvastik vähen eb. Aastate jooksul muutub ka rahvastiku vanuseline struktuur. Aastaks 2030 on 65+ elanikkonna osakaal kogura hvastikus kasvanud ligikaudu 6 pro tsendipunkti võrra ulatudes 27 %ni. Pärnumaal tegutses 2013. aasta seisuga 23 perearstiteenuse lepingupartnerit 51 nimistuga , nendest Pärnu piirkonnas 9 perearstiteenuse lepingupartnerit 32 nimistuga. Teenuseid pakutakse kuues erinevas tegevuskohas. Pärnu linn on maakonnakeskus ning seega ka üks piirkonna tõmbekeskusi. Eelduslikult nimistutes olevate i sikute arv kasvab, kuna nii Pärn u linnas kui ka lähivaldades on prognoositud rahvastikukasvu. Teiste teenuste (koduõendus, ämmaemandus , füsioteraapia, sotsiaalnõustamine, psühholoogiteenus, eriarstiabi) teeninduspiirkonnaks võib lugeda kõiki tervisekeskuse teeninduspiirkonna elanik k e . Peamised probleemid tervishoiuteenuste pakkumisel on: Perearstide nimistutesse kuuluvad patsiendid ei pruugi vajalikele põhi- ja teisestele teenustele saada nii kiiresti kui vaja ning piisavalt suures mahus, sest puuduvad teenusepakkujad, kes teenindaksid eelisjärjekorras esmatasandilt suunatud patsiente. SA PH pakub ka praegusel hetkel kõiki vajalikke esmatasandi teenuseid, va üldarstiabi teenus. Teenuste tegevuskohad asuvad killustatult erinevates hoonetes ning teenindavad kõiki teeninduspiirkonna patsiente üldjärjestuse alusel. Perearstide pinnad vajavad kaasajastamist. Kasutusel olevad ruumid on nõuetele sobivaks kohandatud vastavalt võimalustele, kuid sellegipoolest ei pruugi ruumid olla piisavalt funktsionaalsed ning mugavaks teenuse osutamiseks sobivad. Liiga suur hulk perearsti tööajast läheb administratiivse töö peale. Perearstide koondumisel ühisele infrastruktuurile väheneb ruumide haldamisest tulenev administratiivse töö maht. Koduõdede teenusele ei pääse piisavalt palju inimesi, eriti maapiirkondades. Samuti on patsientide teadlikkus koduõendusteenuse kasutamise võimalustest madal. Üldarstiabi teenuseid ei saa kasutada väljaspool tööaega (õhtu- ja öötundidel, nädalavahetustel). Projekti ülevaade Projekti kirjeldus Hoone asukoht ja iseloomustus Loodava maakondliku Pärnu Haigla Esmatasandi Tervisekeskuse (edaspidi „PH ETK“) haldajaks on SA Pärnu Haigla ning rajatakse Pärnu Haigla territooriumile aadressil Ristiku 1 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Pärnu Haigla hooned aadressil Ristiku 1 SAPH juurde maakondliku tervisekeskuse rajamine võimaldab pakkuda patsientidele teenuseid ühes asukohas ning erineva valdkonna tervishoiuteenuste pakkumise sünergia tulemusel optimeerida teenusprotsesse ja seeläbi parandada teenuste kättesaadavuse kvaliteeti . Lisaks parandab tervisekeskuse rajamine Ristiku tänavale perearsti teenuste kättesaadavust väljaspool kesklinna. Tervisekeskuse tervikkontseptsiooni rakendamiseks luuakse teenusepakkumise võimalused 14 -le perearstile. PH ETK võimaldab: pakkuda esmatasandi tervishoiutöötajatele mitmekesisemaid motivaatoreid, sh töötamaks maapiirkondades (omaniku, ettevõtja ja/või palgatöötajana, iseseisvana ja/või meeskonna liikmena; töö mitmekesisus t asukoha mõttes; pidev at enesetäiendamise võimalus t haiglas keerulisemate juhtumite baasil); pakkuda elanikele mitmekesisemaid valikuid teenuse kättesaadavuse osas; pakkuda kompleksseid teenuseid – suuremad, kiiremad uuringu võimalused perearstidele, paraneb patsientide mugavus teenuste tarbimisel (vähem liikumist erinevatel aadressidel paiknevate ravikohtade vahel); erakorralise meditsiiniabi parem at korraldus t – parem ligipääsetavus perearstiteenusele vähendab kergete tervisehädadega EMO-sse pöördumiste arvu, mis võimaldab EMO-l operatiivsemalt tegeleda kriitilisemate juhtumitega ning vähendada ootejärjekordi; ühiseid koolitusi ja haigusjuhtumite arutelusid – teenusepakkujate koondumine ühte keskusesse võimaldab tervikuna analüüsida koolitusvajadusi ning korraldada ühiseid koolitusi. Samuti on keskuses tekkiva sünergia taga arstide teadmiste vahetamine ja koostöö. Sihtgrupp ja pakutavad teenused Projekti kasusaajad-sihtgrupp on Pärnu teeninduspiirkonna elanikud üldarstiabi teenuse lõikes, ked a 2015. aasta seisuga oli 53 917 inimest ning teiste põhiteenuste, teiseste ning toetavate teenuste lõikes kogu Pärnu maakonna elanikud ( 82 349 inimest) . RAKE uuringus määratletud Pärnu laiendatud piirkonna rahvaarvuks oli 2011. aastal 71154 inimest. PH ETTK laiendatud piirkonnas väheneb rahvaarv 71 154 inimeselt 2020. aastaks 71 069 inimeseni ning 2030. aastaks kasvab 71 332 inimeseni. PH ETTK perearstide teenuspiirkonna rahva arv on 2030. aastaks 54 024 elanikku. Üldarstiabi osutatakse kõigile perearsti nimistusse kantud patsientidele. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutatakse vältimatut abi. Sihtrühma suuruseks on 16 000 – 23 000 Pärnu piirkonna elanikku. Koduõenduse sihtrühmaks on 85% üle 65-aastased Pärnumaa elanikud (ca 27 000 elanikku). Füsioteraapia teenuse sihtrühmaks on k õik Pärnumaa elanikud. Suurim vajadus teenuse järele on olnud väikelastel vanuses 0-4 aastat ning naistel vanuses 35-80, kus suurim teenuse kasutatavus on 50-64-aastastel naistel. Kokku on füsioteraapia teenuse sihtgrupiks 50 000 inimest. Kasvav trend on eakate teenusvajaduse kasv. Teiste teenuste ( psühholoog ja vaimse tervise õde, töötervishoid, eriarstiabi) sihtrühmaks on kogu Pärnu maakond. Vaimse tervise õe/vaimse tervise õe teenuse sihtrühmaks on Pärnumaa koolinoored ja elanikud (ca 82 000 inimest). Vereloovutuslabori sihtgrupi suuruseks on kogu eelkõige PH ETTK ni mistutesse kuuluvad inimesed (16 000 – 23 000 inimest). Eriarstiabi teenuste lõikes on sihtgrupiks kõik erinevas vanusegrupis Pärnumaa elanikud (82 000). PH ETK-ga samal taristul (haigla peahoones) osutatava ämmaemandus e teenus t e sihtrühmaks on Pärnumaa sünni tusealised naised (vanuses 15-45; 2015. aastal oli sihtgrupi suuruseks 20 631 ). Sihtgrupi suurus on ajas vähenev (RAKE analüüsil põhineva rahvastiku prognoosi kohaselt keskmisel 10-13% aastaks 2030. Projekti eesmärk Projekti „SA Pärnu Haigla esmatasan di tervisekeskuse rajamiseks “ objektiks on rajada aadressile Ristiku 1, Pärnu linn esmatasandi põhiteenuste (perearsti ja –õe, ämmaemandus , füsioteraapia ja koduõendusteenuse) ning teiseste ja toetavate teenuse osutamiseks vajalik infrastruktuur. Projekti „ SA Pärnu Haigla esmatasan di tervisekeskuse rajamine “ strateegiliseks eesmärgiks on loodavas maakondlikus esmatasandi tervisekeskuses pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamine, mitmekülgse ning jätkusuutliku teenuste süsteemi väljaarendamise kaudu, et tagada esmatasandi tervishoiusüsteemi arengueesmärkide saavutamine. Projekti „ SA Pärnu Haigla esmatasan di tervisekeskuse rajamine “ otseseks eesmärgiks on rajada Pärnu Haigla territooriumile aadressil Ristiku 1, Pärnu linn esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik infrastruk tuur funktsionaalse pinnaga 1986,4 m 2 , et tagada kvaliteetne teenuse osutamise keskkond. Eesmärgi täitmise järel saavutatakse 20 aastaks valmisolek esmatasandi terviseteenuste pakkumiseks täies mahus. Projekti strateegilise ja otsese eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad alaeesmärgid: Loodud on toetav keskkond erinevate arstiabiteenuste omavaheliseks seostamiseks ning erialaspetsialistide tihedaks koostööks. Teenuste kvaliteetseks osutamiseks vajalik taristu on optimaalne, nõuetele ning vajadustele vastav, et tagada teenuste kvaliteetne osutamine. Tagatud on pakutavate teenuste kättesaadavus ka erakorraliste haigestumiste puhul ning kõigile sihtrühma gruppidele, sh liikumispuudega patsientidele. Projekti tulemus Projekti tulemusena on loodud Pärnu Haigla territooriumile (Ristiku 1, Pärnu) maakondlik esmatasandi tervisekeskus . Teenuse osutamiseks on rajatud perearstide ja –õdede ruumid, füsioterapeutide, psühhiaatri/vaimse tervise õe, rehabilitatsiooniteenuste, vereloovutuse , töötervishoiu ning eriarstiabi pakkumiseks vajalikud tegevusruumid, abiruumid ning vajalikud üldruumid . Projekti tulemusel on tagatud inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, kindlustades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi tervishoiu teenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Projekti tulemusena on rajatud esmatasandi põhi-, teiseste ja toetavate teenuste osutamiseks vajalik taristu . Kõik projekti eesmärgid on täidetud. Projekti tulemusena tagatakse tingimused teenuste pakkumiseks ja kvaliteedi parandamiseks: Paranevad oluliselt teenuste osutamise tingimused. Esmatasandi meeskonnale luuakse kvaliteetne töökeskkond, kus teenuste pakkujatele on tagatud sobivad, nõuetele vastavad ning optimaalsed tööruumid. Projekti tulemusena on esmatasandi tervishoiuteenused koondunud ühtsele taristule, mis tagab esmatasandi teenuste parema kättesaadavuse teenuspiirkonna elanikele. Patisendil on võimalik pääseda esmatasandi põhi-, teisestele ja toetavatele teenustele lihtsamalt ning väiksema ajakuluga. Projekti tulemusena on patsiendil mugavam läbida raviprotsessi etapid: Diagnoosimine; Ravi; Rehabilitatsioon; Hooldus. Suureneb perearsti roll ravi planeerimisel ja sellest tingituna ka ravi järjepidevus. Projekti tulemusena paranevad erinevate esmatasandi spetsialistide koostöövõimalused, mis tagab patsiendi haigusloo kohta parema infoliikumise, kogemuste vahetamise ning muudab teenuse osutamise efektiivsemaks. Esmatasandi teenuste pakkumine toimib laiendatud meeskonnas ning meeskonnaliikmete omavahelises tihedas koostöös. Üldarstiabiteenused muutuvad patsientidele kättesaadavamaks, sest perearstide omavaheline asendamissüsteem muutub efektiivsemaks. Lisaks korraldatakse tervisekeskuse loomisel tööajavälised vastuvõtud ning tagatakse kindlustamata isikutele vähemalt üldarstiabi kättesaadavus. Tõuseb teadlikkus erinevate teenuste, näiteks koduõendus, füsioteraapia, sotsiaalnõustamine, kasutamise võimalustest, mis omakorda võimaldab suuremal hulgal vastavaid teenuseid kasutada. Paraneb teenuste osutamise infrastruktuur. Projektiga luuakse teenusepakkujatele kvaliteetsed, mugavad ning funktsionaalsed ruumid, mis tagab piisava, pädeva ja motiveeritud personali olemasolu. Lühenevad ravijärjekorrad esmatasandi teiseste ja toetavate teenuste saamiseks. Tervisekeskusesse koonduvad spetsialistid hakkavad eelisjärjekorras teenindama tervisekeskuse perearstide nimistutesse kuuluvaid patsiente, mis tagab tervisekeskuse patsientidele teenuste parema kättesaadavuse. Kasvab üldarstiabi visiitide arv. Perearstide juurde luuakse tingimused teise pereõe kaasamiseks, mille tulemusena suureneb pereõe juurde tehtavate visiitide arv. Ühtlasi väheneb perearstide halduskoormus, mis samuti suurendab teenusekordade arvu. Rahvaarv jääb 2030 . a astani prognooside alusel käesoleva hetke rahvaarvuga samaks, kuid Tugevneb perearsti väravavahi roll ning kasvab ennetavate teenuste osakaal esmatasandil. Selle tulemusena suureneb haiguste varane avastamine riskigruppides ning haiguste ennetamine. Lisaks on teenusepakkujatel hiljem võimalus koonduda ühtse katusorganisatsiooni alla, mis arendab tervisekeskuse infrastruktuuri, teenusprotsesside optimeerimist ja parendamist, koostööd ning ühiskoolituste korraldamise võimalusi veelgi edasi. Projekti ajakava Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . PH ETTK rajamise ajakava Tegevus Ajaperiood Ettevalmistustööd 201 6 - 2017 dokumentatsiooni ettevalmistamine Hanked (projekteerimine) 2016 Projekteerimine 201 6 – 201 8 Hanked (ehitamine) 2017 Ehitus tööd e I etapp 201 7 - 20 19 Omanikujärelevalve 201 7 - 20 19 Ehitustööde II etapp 2020 Projekti administreerimine 2016 – 20 22 Tasuvus-teostatavusanalüüsi koostas Civitta Eesti AS vastavalt sõlmitud nõustamislepingule. Projekteerimine hõlmab projekti objektiks oleva esmatasandi tervisekeskuse projekteerimist Ristiku 1 territooriumile. Ehitus- ja renov eerimistööd sisaldavad projektil teostatavaid ehitustöid. Projekti ajakavasse on planeeritud aeg ka hanke läbiviimiseks. Omanikujärelevalve tegevused vältavad ehitus töödega samaaegselt. Projekti raames toimuvad ka teavitustegevused: teavitus- ning tänutahvli paigaldab ehitaja (vastavalt ehitushanke tingimustele ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 211). Avalikkust teavitatakse projekti tegevustest ka Sa Pärnu Haigla interneti kodulehekülje ning ko haliku ajalehe kaudu. Nimetatud teavitustegevustega seonduvalt kulusid ette nähtud ei ole. Kõigi tegevuste eest vastutab SA Pärnu Haigla . Projekti seotus arengukavade ja strateegiatega Esmatasandi tervisekeskuste rajamine on võtmemõistena mainitud paljudes erinevates tervishoidu suunavates arengukavades ja strateegiadokumentides. Arengukavade mudeli koostamisel on lähtutud RAKE uuringust “Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine”. Arengudokumentidest toetavad t ervisekeskuste võrgustiku loomist üle Eesti näiteks: „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ ja selle rakendusplaan aastateks 2013-2016, “Tervishoiuteenuste korraldamise seadus” (TTKS), A rengu dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“, “Peremeditsiini arengukava aastatel 2012-2020”, „Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009-2015“. Kohalikul tasandil on Pärnu piirkonna tervishoiu süsteemi tõhustamist tähtsustanud: “Pärnu linna arengukava aastani 2025 ”, „Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ “ . Rahvastiku tervise arengukava (2009-2020) strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähenemise kaudu. Kuigi paljud tervist halvendavad tegurid on ärahoitavad ka indiviidi enda eluviiside kaudu, on tarvilik ka tõhusa ja patsiendikeskse tervishoiusüsteemi olemasolu ja selle pidev kohandumine muutuvate haiguste, võimaluste ja patsiendi soovidega. Eesti tervishoiu kulutõhusus on aasta-aastalt suurenenud, sellele viitab nii ambulatoorse ravi osakaalu suurenemine ja perearstisüsteemi jätkuv areng, mis mõjutab ka haiglaravi tõhustamist (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020). Paranenud on ka rahulolu tervishoiuteenustega, kuna juurdepääs tervishoiuteenustele on paranenud ja rahulolu saadud teenustega suurenenud (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020): Alaeesmärk 5-2 järgi on kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus vaja tagada muuhulgas näiteks esmatasandi tervishoiuteenuste arendamise ja hooldusravi/hoolekande arendamise kaudu. Seda toetab ka alaeesmärgi meede 2: Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh õendus- ja ämmaemandusabi tagamine. M4: Piisavate ressursside tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks – toetada investeeringuid esmatasandi tervisekeskuse infrastruktuuritaristusse elanikkonna tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused. Arengukava 2013-2016. aasta rakendusplaanis AE 5 meetmeteks nähakse ette ka täiendavate tegevuste eesmärgina haiglavõrgu jätkuva korrastamise vajadust ja viia ellu esmatasandi tervishoiu ja haiglavõrgu arengusuunad aastani 2020. Tervisekeskuste rajamisel on arengukava järgi oluline ka kohalike omavalitsuste panus . Samas viitab rahvastiku tervise arengukava ka jätkuvale linnastumisele, rahvastiku vananemisele ja muudele teguritele, mis tulevikus võivad luua probleeme tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas, eriti maapiirkondades ja majanduslikult vähemkindlustatud inimeste seas. Rahvastiku tervise arengukava 2013-2016 rakendusplaanis on oluliselt täpsemalt ette nähtud esmatasandi tervishoiu süsteemi planeerimine ja korraldamine. Samuti toetab funktsionaalsete tervisekeskuste rajamine ilmselt ka eriarstiabiteenuste kättesaadavust ravijärjekordade lühendamise abil, kui ETTK tasandil on juba võimalus paljudeks erinevateks üldarstiabi teenusteks . Eesti tervishoiu arengusuun d ade kava (aastani 2020) järgi on rakendavate meetmete põhisuundadeks tugevdada perearsti väravavahi rolli, suurendada õe ja ämmaemanda rolli esmatasandi meeskonnas, säilitada esmatasandi põhiteenuste omaosalus minimaalsena tagamaks kättesaadavus ka haavatavatele sihtgruppidele. Tervisekeskuste rajamine on ka osa nüüdisaegse tervishoiu taristu väljaehitamisest (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020). Seda mainitakse ka täiendavate tegevuste planeerimisel, kus on eesmärk toetada investeeringuid esmatasandi tervisekeskuste taristusse elanikkonna tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused. Selleks on arengukava järgi oluline kohaliku omavalituse toetus. Esmatasandi praksiste tervisekeskusesse koondumine võimaldaks nii optimaalsemalt kasutada uuringu- ja ravivõimalusi ning tagaks esmase teenuse katkematu kättesaamise (Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020). Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) defineerib tervishoiuteenuse mõiste ja üldarstiabiteenuse mõiste: §2 lg 1: “ Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimeste vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ja taastada tervist.” §7 lg 1: Üldarstiab i on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.” Strateegiadokumendi „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ toetab tervisehoiuteenuste korraldamisel koduläheduse printsiip i , kuid nii ambulatoorse kui ka statsionaarse eriarstiabi planeerimisel tuleb leida mõistlik, jõukohane ja vastuvõetav tasakaal kvaliteedi, ratsionaalse ressursikasutuse ja koduläheduse vahel. Kolme või enama perearsti olemasolul (koos neid toetavate tervishoiutöötajatega) on võimalik ko r raldada paindlikumalt arstide asendamisi, aga pikendada ka tervisekeskuste vastuvõtuaegu. Mitmekülgsemate teenuste kättesaadavus aitab tagada sagedasemate terviseprobleemide tõhusama lahendamise (Eesti tervishoiu arengusuunad 2020). RAKE uuringu järgi puuduvad praegu enamikes Eesti piirkondades ETTK-d, mis sisaldaks esmatasandi nelja põhiteenust osutavaid spetsialiste. Sarnaselt teistel e tervisekeskustele, tuleb Pärnu ETTK-s tagada esmatasandi tervishoiu arengukava järgi esimene kontaktpunkt tervishoiusüsteemiga kõigile isikutele nende vanusest ja soost olenemata, abi enam iku seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Esmatasandi tervishoiu süsteemi toimimisel on võimalik saavutada rahva parem tervis läbi esmavajalike teenuste osutamise . Kuigi Pärnu ETTK on alles loomisel, on oluline välja tuua, et „Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009-2015“ määratleb juba oma visiooni ja missiooniga, et: „aastaks 2015 on esmatasandi tervishoiud igale inimesele töö- ja elukoha läheduses kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum, mida osutatakse koostöös perearsti ja tema meeskonna ning võrgustikku kuuluvate teiste teenuseosutajate poolt.“ Arengukava üldiseks strateegiliseks eesmärgiks on ühiskonna ootustele ja vajadustele vastav esmatasandi tervishoid. Eesmärgid saavutatakse vastavate meetmete abil. Tegevussuundadest toetab SA Pärnu haigla ETTK rajamist infrastruktuuri korraldamine . Eesmärkidena tuuakse välja esmatasandi teenuste head kättesaadavust: M1: E smatasandi teenuste paketti lülitatakse vajalikud teenused koos võrgustike loomisega tihedas koostöös toimiva perearstisüsteemiga. M2: L uuakse elanikkonna tõmbekeskuseid arvestav esmatasandi tervisekeskuste võrgustiku mudel ja selle rakendamise kava. E1.4: Säilib üldarstiabi 2006. aastaks kujunenud geo graafilise kättesaadavuse tase. M13: Esmatasandi võrgustiku infrastruktuuri, töövahendite ja ruuminõuete kaasajastatud standardite väljatöötamine. E 3.3: Õdede, ämmaemandate ja füsioterapeutide rolli ja osaluse suurenemine esmatasandi meeskonnas. Peremeditsiini arengukava aastatel 2012-2020 näeb ette ka õendustegevuse laiahaardelisemat kasutamist . See on aga võimalik, kui juurutatakse perearstide ja -õdede asendussüsteem, ning luuakse riigi abil funktsionaalne ja jätkusuutlik tervisekeskuste süsteem. Samuti toetab see laiahaardelisema perearstiabi osutamise plaani, kuna täpsustatakse ametipädevused, ning likvideeritakse perearstide osalised piirangud teatud haiguste jälgimiseks ja raviks. Pereõdedele tuleks laiendada aga tegevused nagu näiteks retseptiõigus, töövõimetuslehe jm tõendite väljastamine. Olulisematest arengutest perearstiabi efektiivsemaks korraldamiseks viidatakse arengukavas järgmistele vajadustele: Kaasaegsetele nõuetele vastavate tervisekeskuste loomisel ja esmatasandi infrastruktuuri arengul on oluline riigi abi. Sellised küllaltki suuremahulised investeeringud ei saa tulla perearstiabile ja patsientide teenindamisele suunatud eelarvest. Tuleb luua funktsionaalne ja jätkusuutlik esmatasandi tervisekeskuste investeerimis- ja haldusskeem. Perearstiabi pakkuva meeskonna laiendamine esmatasandi meeskonna näol (füsioterapeut, koduõde, ämmaemand, psühholoog, apteek, sotsiaaltöötaja jt.), mis võimaldaks kõikidele patsientidele võrdväärset ja laiahaardelist meditsiiniabi. Perearstiabi, mida osutavad kvalifitseeritud ja motiveeritud tervishoiutöötajad, peab olema isiku-, mitte tervishoiutöötaja keskne. Isikukeskne arstiabi oluliseks eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning koordineeritus. Ravikvaliteedi ja praksise kvaliteedi jätkuv arendamine diferentseeritud lepingute kaudu , mis motiveerib arst e järgima kvaliteedistandardeid. Finantsanalüüs Finantsanalüüsi objekti määratlemine Finantsanalüüsi objektiks on projekt „SA Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskuse rajamine“, kuid kuna projekti tulusid ja kulusid ei ole edaspidi võimalik haigla teistest majandustegevusest selgelt eraldada, siis on finantsanalüüs koostatud SA Pärnu Haigla kogu majandustegevuse kohta. Metodoloogia, arvestusperiood ja sisendandmed Projekti tasuvus ja teostatavus analüüsis tuginetakse Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud „Finantsanalüüsi koostamise juhendile“ ning „ Guide to cost-benefit analysis of investment projects , 2008 ( Structural funds – ERDF, Cohesion Fund and ISPA) ” metodoloogiale. Tasuvus- ja teostatavus analüüsi käigus hinnatakse eelkõige järgmist: projekti rahavooge; investeeringute rahalist tasuvust ja omakapitali rahalist kasumlikkust; projekti rahastamise jätkusuutlikust; projekti finantseerimisvajaku määra ja struktuurifondidest saadava toetuse suurust. Finantsanalüüs viiakse läbi diskonteeritud rahavoogude meetodil ( Discounted Cash Flow (DCF) ). Projekti mõju leidmiseks tehakse kulude-tulude analüüs inkrementaalkulu meetodil: projekti hinnatakse projektiga stsenaariumi ning alternatiivse, projektita stsenaariumi vahe alusel. Alljärgneval joonisel on esitatud finantsanalüüsi läbiviimise struktuur ja loogiline ahel ning erinevate osade omavahelised seosed. Tulenevalt EK juhendist „ Guide to Cost- Benefit Analysis of Investment Projects “ on tervishoiualase infrastruktuuriga seotud projektide korral soovituslik arvestusperiood vähemalt 20 aastat. Lisaks ütleb Sotsiaalministeeriumi koostatud „Finantsanalüüsi koostamise juhend“, et projekti arvestusperiood peab olema vähemalt 20 aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ning arvestusperioodi esimeseks aastaks loetakse projekti algusaastale eelnevat kolme aastat. Kuna käesolev projekti teostamine algab 2016. aastal (projekteerim istööde ga) ning lõppeb aastal 2022, siis on käesoleva projekti finantsprognoosid koostatud aastateks 2013-2042, kus perioodi 2013-201 7 andmed on Pärnu Haigla tegelikud finantsandmed, ülejäänud perioodid on aga prognoositud ( 201 8 . aasta eelarve baasil ) tuginedes ajaloolistele andmetele (täpsemalt järgmistes peatükkides) või arengukava teenusmahu prognoosidele. Finantsanalüüsi koostamisel võetakse aluseks järgmised Eesti makromajanduslikud näitajad: tarbijahinnaindeks; keskmise kuupalga kasvumäär aastas; sotsiaalmaksu laekumise muutus aastas . Nimetatud andmed (tegelikud ja prognoositud) andmed on võetud Rahandusministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/majandusprognoosid . Kasutatud on makroma jandusprognoosi, mis avaldati 15.09 .2016. Makromajanduslikud eeldused on kokkuvõtlikult esitatud Exceli töölehel „Makro“ . Analüüsis ei ole kasutatud soovituslikku Eesti Haigekassa prognoosi, sest Rahandusministeeriumi poolt avaldatud makromajandusprognoos on uuem, millest tulenevalt annab selle andmete kasutamine prognoosimisel täpsema tulemuse. Analüüs on koostatud j ooksvates hindades. Diskonteerimisel on kasutatud nominaalseid aastaseid diskontomäärasid (Exceli töölehel „Makro“, rida 31), millest on tuletatud iga aasta kohta diskontotegur, Exceli töölehel „Tabel 1“, rida 23. Rahastaja poolt välja pakutud valemit : aastane rahavoog/((1+ aastane diskontomäär)^diskonteerimisperiood) ei kasutatud, sest sellist valemit saab kasutada ainult juhul, kui aastane diskontomäär ajas ei muutu (tegu on kas reaalse diskontomäära või tuletatud nominaalse diskontomääraga kogu perioodile) . E hk rahasajapoolse algse valemi kasutamine arvutamisel annab diskonteerimisel vale tulemuse , mil lest tulenevalt on Exceli tabelites muudetud diskonteerimise valemeid ( kasutatud on valemit: diskonteeritud rahavoog = aastane diskontomäär x diskontotegur). Jooksvates hindades on analüüs koostatud järgmisel põhjusel: Pärnu haigla koostab projektiväliselt oma eelarvet jooksvates hindades, seetõttu on võrreldavuse tagamiseks (ning ka lihtsama konsolideerimise eesmärgil) otstarbekas koostada ka käesolev analüüs jooksvates hindades; Hetkel ei plaanita projekti rahastada laenuvahenditest, kuid kui see stsenaarium peaks siiski realiseeruma, siis on pankadega lihtsam läbirääkimisi pidada; Nominaalhindades teostatud analüüsist on erinevatel seotud osapooltel (taotleja, rahastaja, ehitaja, omanikujärelevalve, projektijuht) lihtsam aru saada, sest see on rohkem levinud /tavapärasem , kui reaalhindades teostatud analüüsid. Koguinvesteering Exceli töölehel „Tabel 1“ kajastatakse investeeringud, mis on plaanitud teha projekti „SA Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ raames. Investeeringuna näidatakse toetuse taotluses toodud projekti kogu investeeringuid. Investeeringud kajastatakse taotluses kavandatud projekti elluviimise aastatel, mil nad reaalselt tekivad. Investeeringukulud kajastatakse käibemaksuta. Käibemaks näidatakse täisstsenaariumi jooksvates kuludes Exceli töölehel „Tabel 2“, rida 97. Kui arvutada käibemaksu summa projekti koguinvesteeringult 20% maksumäära alusel, siis leitud summa ei ühti „Tabel 2“ rida 97 oleva summaga, sest seal olev käibemaks on arvutatud kasutades käibemaksu proportsionaalset meetodit (käibemaksukulu on korrutatud 77%ga). Koguinvesteering sisaldab ka projekti investeeringuid seadmetesse, mille majanduslikult kasulik eluiga on lühem kui projekti finantsanalüüsi periood. On eeldatud, et seadmed amortiseeruvad 10 aastaga 75% ulatuses ning aastal 20 29 teostatakse asendusinvesteering (soetamine toimub 2019. aastal) . Seejuures on arvestatud ka h indade kasvuga (algse investeeringu maksumust on korrigeeritud THI kasvuga ). Ülejäänud kulutused kapitaliseeritakse ehitiste koosseisus, mille raa matupidamislik eluiga on 32 aastat ja aastane amortisatsioonimäär 3,1%. Excel tööleht „Tabel 1“ sisaldab ka projekti jääkväärtust, mis on leitud arvestusperioodile järgnevate kasutusaastate rahavoogude netopuhasväärtuse meet odil. Arvestatud on, et projekti analüüsiperiood lõppeb aastal 2042 ning projektile järgnevaid investeeringuobjekti kasutusaastaid on 12, seejuures on eeldatud, et analüüsiperioodi järgne netorahavoog jääb 2042. aastaga samale tasemele. Diskonteerimisel on kasutatud töölehel „Makro“ välja toodud nominaalseid diskontomäärasid, millest on tuletatud aastased diskontotegurid , millega on aastased rahavood läbi korrutatud . Täpsem arvut us asub töölehel „Tabel 1“ (alates reast 42). Pärast projekti lõppemist hakkab esmatasandi tervisekeskus paiknema Pärnu Haigla Ristiku 1 territooriumil, milles on tervisekeskuse kasutuses olev osa renoveeritud teenuse vajadustele ja nõuetele vastavalt. Kogu hoone netopind on 3852,3 m 2 . Projekti põhivaralised investeeringud, projekti kulud ja ajakava on täpsemalt esitatud Exceli töölehel „Projekti eelarve“. Summad on esitatud ilma käibemaksuta, projekti käibemaks kajastatakse proportsionaalselt „Tabel 2“ täisstsenaariumi jooksvalt kulude all (tegu pole abikõlbliku kuluga) . Hinnad on leitud hinnapakkumiste ja hinnakalkulatsioonide alusel, abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud kulud, kasutades proportsiooni arvutamise meetodit (täpne kalkulatsioon esitatud Exceli töölehel „Eelarve alused“). Järgnevalt on esitatud eelarve selgitus suuremate eelarveridade lõikes. Ehitus teostatakse kahe s etapis, viimased ehitustööd teostatakse aastal 202 0 . Kogukulud Abikõlblikud kulud Mitteabikõlblikud kulud sh käibemaks Projekti ettevalmistamisega seotud tööd Kinnisasja omandamine Ehitusprojekti koostamine 177 491 109 34 8 68 14 3 0 Ehitustööd 5 274 800 2 452 9 19 2 821 8 81 0 Projektijuhtimine ja ehituse omanikujärelevalve 67 785 0 67 785 0 Ehitisse paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine 192 615 0 192 615 0 Toetuse kasutamisest teavitamine 0 Muud projekti elluviimisega seotud tööd 0 KOKKU 5 712 691 2 562 267 3 150 424 0 Tegevustulud ja –kulud Finantsanalüüsi läbiviimiseks koostatakse kaks alternatiivset stsenaariumit – täisstsenaarium ja nullstsenaarium. Nullstsenaarium kajastab tervisekeskuse tulude ja kulude prognoosi ilma projektita (st tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekti ei viida ellu). Tulude ja kulude prognoosimisel lähtutakse eelnevate aastate andmetest ning edasist kasvu prog noositakse tu lenevalt Eesti makromajandusnäitajate pikaajalisest prognoosist (p eamiselt sotsiaalmaksu ja tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosist). Struktuurseid muudatusi tulude ja ku lude struktuuris pole ette näha, küll on Exceli faili töölehel „Tabel 2“ muudetud algset tulude jaotust detailsemaks, vastavalt sellele on kohendatud ka t uluteenivate tulude ja kulude valemeid. Täisstsenaarium kajastab esmatasandi tervisekeskuse tulude ja kulude prognoosi koos investeeringuprojektiga (st tulude ja kulude prognoos juhul, kui projekt viiakse ellu). Kulude suurenemine prognoositakse vastavalt pinna (m 2 ) ja teenusemahtude/realiseerimise netokäibe suurenemisele. Projekti mõju näitab juurdekasvuline stsenaarium. Nullstsenaarium Nullstsenaariumi tulude ja kulude prognoosi eeldused on esitatud Exceli töölehel „ NullStsEeldused “, kust on need lingitud Exceli töölehele „0-tulemiaruanne“ ja sealt omakorda töölehele „Tabel 2“. Lehel „ NullStsEeldused “ kasutatud makromajandusnäitajad on identsed lehelt „Makro“ olevatega. Nullstsenaarium on koostatud kogu Pärnu Haigla tegevuse kohta, eeldatud on, et senine tegevusmaht säilib ning muid olulisi muudatusi haigla tegevuses ei toimu. Samuti ei muutu senine tulude ja kulude struktuur. Tulude prognoosimisel võetakse aluseks Eesti makromajandusnäitajate pikaajaline prognoos, peamiselt sotsiaalmaksu laekumine, mille puhul on eeldatud, et ca 40% sotsiaalmaksu laekumisest moodustab ravikindlustus, mille suhtes on omakorda leitud (kasutades ajaloolisi keskmisi) Pärnu Haigla Haigekassa lepingu maht (haiguste ennetus-, eriarstiabi- ja hooldusraviteenuste osutamiseks). Muude teenuste (nt kiirabi teenus, rehabilitatsiooniteenus jne) tulude prognoosimisel on kasutatud kas tarbijahinnaindeksit, seotud teenuste mahu (€) kasve või suhtarve teiste tulude suhtes. Prognoosi alustatakse 2017. aastast (2017. aasta haiguste ennetus- . eriarstiabi- ja hooldusraviteenuste kulud on võetud Eesti Haigekassa eelarvest) Analüüsis ei ole kasutatud soovituslikku Eesti Haigekassa prognoosi, sest Rahandusministeeriumi poolt avaldatud makromajandusprognoos on uuem, millest tulenevalt annab selle andmete kasutamine prognoosimisel täpsema tulemuse. Kulude prognoosimisel on peamiselt lähtutud tarbijahinnaindeksi muutuse prognoosist, eranditeks on: meditsiinitehnika remondi- ja hoolduskulu, mille suurenemine on seotud eriarstiabi teenusmahu muutusega (€); personalikulude osas eeldatakse personali arvu säilimist samal tasemel ning kulude kasvu prognoositakse vastavalt keskmise palgakasvu prognoosile; käibemaks, arvutatakse vastavate kuluridade pealt - kuluread korrutatakse kas 20%lise või 9%lise käibemaksuga tulenevalt nende iseloomust , seejuures võetakse ka arvesse ka käibemaksu proportsioon 77% ehk kogu käibemaksu kulust 77% on see osa, mida pole Pärnu Haiglal õigus Maksu- ja tolliametilt tagasi küsida (arvutus leitav lehelt „ NullStsEeldused “, rida 108). Jooksvate investeeringute käibemaks arvutatakse tuginedes jooksvate investeeringute plaanile (leitav lehelt „ NullStsEeldused “, rida 1 09 ; käibemaksu arvutus real 109). Käibemaksu arvestusmeetod on samuti proportsionaalne. Täisstsenaarium Täisstsenaariumi korral on 0-stsenaariumi tulude ja kulude prognoosid aastatel 20 20 -2042 muutunud juurdekasvulise stsenaariumi võrra (arvestades ka muid muudatusi nagu näiteks ametikohtade arvu kasv jms), täpsemalt vaata järgmist peatükki „Juurdekasvuline stsenaarium“. Kokkuvõtvalt hakatakse rajatavas Pärnu Haigla Tervisekeskuses pakkuma olemasolevaid teenuseid kas suuremas mahus või teenust, mida seni pole ise pakutud/mille pealt pole seni tulu teenitud ning selle tulemusena muutuvad 0-stesnaariumi tulud ja kulud, moodustades projekti täisstsenaariumi. Eel datud on, et hoone avatakse 20 19 . aastal . Ehitustööde II etapp – haigla ja tervisekeskuse vahelise galerii avamine (abikõlbmatu) - teostatakse 20 19 . aastal ning 2023. aastal alustatakse hoones tööd täismahus (liitub veel täiendavalt 7 perearsti). Projekti täisstsenaarium on esitatud Exceli töölehel „Tabel 2“ Juurdekasvuline stsenaarium Juurdekasvuline stsenaarium kajastab täisstsenaariumi ja nullstsenaariumi erinevust. Juurdekasvuline stsenaarium on aluseks investeeringute rahalist tasuvuse ja omakapitali rahalise kasumlikkuse mõõtmisel. Juurdekasvulise stsenaariumi eeldused (nii tulude kui ka kulude) on esitatud Exceli töölehel „ JuurdStsEeldused “. Eeldused on lingitud omakorda töölehele „ JuurdStsTulemiaruanne “, mis on omakorda lingitud töölehe „Tabel 2“ täisstsenaariumisse. Juurdekasvuliste tulude eeldused Juurdekasvulise stsenaariumi juurdekasvulised tulud tekivad järgmistest teenustest, eeldatud on, et teenuseid hakatakse osutama 2019 . aasta algusest: Perearstiteenus – perearstidele hakatakse välja rentima tervisekeskuse ruume. Arvestuslik rendihind 2015. aasta hinnatasemel on 11,29€/m 2 kuus ilma käibemaksuta. 20 20 . aasta rend ihinna leidmiseks, on seda suurendatud 20 20 . aastani tarbijahinnaindeksi kasvu võrra. Aastast 2023 on eeldatud, et hind fikseeritakse lepinguga viieks aastaks, edaspidi muutub ruutmeetri rendihind vastavalt ta rbijahinnaindeksi kasvule . 20 20 . aastal väljar enditava pinna hinnanguline suurus on 427 m 2 , aastast 2023 lisandub meeskonnaga veel 7 perearsti (kogu perearstide arv on 14) ning väljarenditav pind kasvab 855 ruutmeetrini. R endihind sisaldab kommunaalkulusid, remondi- ja hoolduskulusid, prügivedu jne. Lisaks eeldatakse, et perearstid kompenseerivad ka ühe palgatava administratiivtöötaj a palgakulu, perioodil 20 20 -2022 50% ulatuses ja alates aastast 2023 100% , mil kompenseeritav palgakulu perearsti kohta aastas on 1 3 71 eurot. Teenusega seotud eeldused ja arvutused on võimalik leida Excelit töölehelt „ JuurdStsEeldused “, ridadelt 24-26 ja 62-64. Koduõe teenus – tervisekeskusesse lisandub esimesel tegutsemisaastal 1,8 koduõe amet ikohta, mis suureneb aastaks 2042 3,5 ametikohani. Arvestatud on, et koduõe ametikoha kohta tuleb keskmiselt 1330 visiiti aastas ja et aastate lõikes jääb visiitide arv õe kohta samale tasemele. Ühe visiidi maksumuseks on võetud 2015. aasta Haigekassa hinnakirja hind, mis on 25,36€. Saamaks teada hinda 20 20 . aastal (ja ka järgmistel aastatel) on seda muudetud vastavalt sotsiaalmaksu kasvu prognoosile. Teenusega seotud eeldused ja arvutused on võimalik leida Excelit töölehelt „ JuurdStsEeldused “, ridadelt 28-31 ja 66-67. Teenust hakkab rahastama Haigekassa. Füsioteraapia teenus – loodavasse tervisekeskusesse lisandub viis täiendavat füsioterapeudi ametikohta, mis hakkavad analüüsiperioodi alguses teenindama 1 076 esmatasandi teenusel olevat isikut a astas, mis suureneb 2031. aastaks 1 399 isikuni ning jääb analüüsiperioodi lõpuni sellele tasemele. Ühe isiku kohta toimub keskmiselt 12,5 visiiti aastas, ühe visiidi maksumuseks on 2015. aasta Haigekassa hinnakirja järgi 9,54€. Analüüsis suureneb teenuskorra hind lähtuvalt sotsiaalmaksu kasvu prognoosist. Teenust hakkab rahastama Haigekassa. Lisaks esmatasandi füsioteraapia teenusele, eeldatakse, et uue hoone tulekuga seoses, kasvab ka eraisikute poolt rahastatavate taastusravi/füsioteraapia visiitide arv. On eeldatud, et senine teenuse müügimaht (€) kasvab sotsiaalmaksu kasvu prognoosist lähtuvalt ning et täiendav teenuse müügimaht tervisekeskuses on sellest 6%. Teenusega seotud eeldused ja arvutused on võimalik leida Excelit töölehelt „ JuurdStsEeldused “, ridadelt 33-39 ja 69-73. Ämmaemanda teenus - haiglasse lisandub 1,5 uut ämmaemanda ametikohta. Ühe ämmaemanda ametikoha kohta on arvestatud analüüsiperioodi alguses keskmiselt 2 156 visiiti aastas. Ühe visiidi maksumuseks on 2015. aasta Haigekassa hinnakirja järgi 7,52€. Eeldatud on, et teenuse maht aastate lõikes väheneb kuni aastani 2029 ja teenuskorra hind suureneb lähtuvalt sotsiaalmaksu kasvu prognoosist. Teenusega seotud eeldused ja arvutused on võimalik leida Excelit töölehelt „ JuurdStsEeldused “, ridadelt 41-44 ja 78-79. Teenust hakkab rahastama Haigekassa. Psühholoogi/vaimse tervise õe teenus - loodavasse tervisekeskusesse lisandub 0,15 uut psühholoogi/vaimse tervise õe ametikohta. Ühe psühholoogi/vaimse tervise õe ametikoha kohta on analüüsiperioodi alguses arvestatud keskmiselt 861 esmatasandi visiiti aastas, mis kasvab aastaks 2031 867 visiidini ametikoha kohta, jäädes s a male tasemele analüüsiperioodi lõpuni. Ühe visiidi maksumuseks on 2015. aastal hinnakirja järgi 18,79€. Eeldatud on, et teenuskorra hind suureneb lähtuvalt sotsiaalmaksu kasvu prognoosist. Teenusega seotud eeldused ja arv utused on võimalik leida Exceli töölehelt „ JuurdStsEeldused “, ridadelt 51-54 ja 84-87. Laboriteenus – eeldatakse, et tänu uuele hoonele suureneb laboriteenuse maht asutustele esimesel tegevusaastal 22 920 analüüsi ja eraisikutele 180 analüüsi võrra aastas. Analüüsi hind asutustele on 2015. aastal 2,37€ ning 16,54€ eraisikutele. Eeldatud on, et teenuse maht jääb aastate lõikes samale tasemele ja ühe analüüsi hind suureneb lähtuvalt sotsiaalmaksu kasvu prognoosist. Juurdekasvuliste kulude eeldused Järgmiste kululiikide puhul on vaadatud nende ajaloolist osakaalu realiseerimise netokäibesse (välja jäetud lõpetamata toodang, tulud sihtfinantseerimisest ja muud tegevustulud) perioodil 2013-2016. Järgnevateks aastateks on eeldatud, et nimetatud kulude osakaal juurdekasvulisest realiseerimise netokäibest (välistatud perearstidelt saadav renditulu, sest nad katavad need kulud ise) on võrdne perioodi 2013-2016 osakaalude aritmeetilise keskmisega. Erandiks on toitlustamine ja toiduained, mille puhul on eeldatud, et see kulu on 0, sest täiendavaid toitlustuskulus id hoone ehitamisega ei kaasne. Kululiik Prognoosi eeldus Ravimid % realiseerimise netokäibest Meditsiinilised kaubad ja materjal % realiseerimise netokäibest Mittemeditsiinilised kaubad ja materjal % realiseerimise netokäibest Ostetud tervishoiuteenused % realiseerimise netokäibest Muud ostetud tööd ja teenused % realiseerimise netokäibest Med.tehnika remondi- ja hoolduskulud % realiseerimise netokäibest Toitlustamine ja toiduained % realiseerimise netokäibest Pesupesemine % realiseerimise netokäibest Bürootarbed, posti ja sidekulud % realiseerimise netokäibest Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud % realiseerimise netokäibest Muud majandamiskulud % realiseerimise netokäibest Muud kulud % realiseerimise netokäibest Järgmiste kulude puhul on eeldatud, et need on seotud hoone ruutmeetrite arvuga. Leitud on ajalooline kulu tuh€/m 2 kohta aastas (olemasolevate hoonete baasilt), mida on prognooside tarbeks muudetud tarbijahinnaindeksi kasvuga. Nii leitud ühikhinnad on seejärel korrutatud ruutmeetrite arvuga. Seejuures on ka eeldatud, et uue hoone ülalpidamiskulu ruutmeetri kohta on -25% väiksem kui olemasolevatel hoonetel. Kululiik Prognoosi eeldus Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud Kulu tuh.€/m 2 kohta aastas + THI Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud Kulu tuh.€/m 2 kohta aastas + THI Infotehnoloogiakulud Kulu tuh.€/m 2 kohta aastas + THI Töötajatega seotud juurdekasvulased kulud (koolitused, lähetused, kindlustus) on prognoositud vastavalt lisanduvatele ametikohtade arvule, tuginedes ajalooliste andmetele. Leitud on perioodil 2013-2016 aritmeetiline keskmine kulu ametikoha kohta aastas ( th €/ametikoht), millest on võetud aritme etiline keskmine perioodiks 20 20 -2042 . Prognoosimiseks on aritmeetilist kulu inimese kohta suurendatud igal aastal tarbijahinnaindeksi kasvu võrra ning saadud tulemus korrutatud lisanduvate ametikohtade arvuga. Palgakulude kasvu prognoosimisel on võetud aluseks lisanduvate ametikohtade arv (leitav Exceli töölehelt „ JuurdStsAmetikohad “), brutopalk ametikoha kohta aastas ja brutopalgalt arvutatud sotsiaalmaksud (määraga 33,8%). Lisaks eelpool loetletud lisanduvatele ametikohtadele on töölehel „ JuurdStsAmetikohad “ välja toodud ka lisanduvad abipersonali ametikohad (õed, administraatorid, te rvisekeskuse juhataja jne). Täiendavad personaliku lud tekivad haiglale alates 20 20 . aastast. Käibemaksukulu on arvutatud proportsionaalse meetodiga konkreetsetelt juurdekasvulistelt kuluridadelt (nagu ka nullstsenaariumi puhul , vt peatükk „Nullstsenaarium“ ). Eelpoolt nimetatud kulude eeldused ja arvutused leiab Exceli töölehelt „ JuurdStsEeldused “, ridadelt 95-114 ja 117-136. Projektist tekkiv käibemaksukulu on lisatud Exceli töölehel „Tabel 2“ „ Täistsenaaariumi “ tabeli reale 97, töölehel „ JuurdStsEeldused “ seda välja toodud pole. Ka projektiga seonduvate käibemaksukulude puhul on eeldatud, et 77% kogu käibemaksukulust ei hüvitata Maksu- ja tolliameti poolt, st kasutatud on proportsionaalset meetodit. Projekti käibemaksu arvestust on kirjeldatud ka peatükis „Koguinvesteering“. Finantseerimisallikad Exceli tööleht „Tabel 3“ on esitatud projekti finantseerimise allikad. Aastatel 2016- 2022 planeeritakse saada Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist toetust 1 921 700,00 eurot, toetuse määraga 75 %. Projekti ülejäänud kulud (sh omafinantseering) rahastatakse olemasolevate finantsressursside (raha) ja Pärnu Haigla omatulude arvelt. Kogu projekti omafinantseering (abikõlblik ja mitteabikõlblik) perioodil 2016 -2022 on 3 790 990,50 eurot. Projekti jätkusuutlikkus Projekti rahalist jätkusuutlikkust analüüsitakse täisstsenaariumi põhiselt (vt. Exceli tööleht „Tabel 4“). Sissetuleva rahavoona käsitletakse: täisstsenaariumi kõiki tegevustulusid; kõiki projekti finantseerimisallikatest saadavaid laekumisi. Väljaminevate rahavoogudena käsitletakse: projekti investeeringu kogumaksumust; täisstsenaariumi kõiki tegevuskulusid. Kui kumulatiivne rahavoog kõigil projekti prognoosi aastail on nullist suurem või null, siis näitab see, et tegemist on jätkusuutliku projektiga ning kõik kulud on kaetud finantsressurssidega. Pärnu Haigla esmatasandi tervisekeskus investeeringukulud perioodil 2016- 2022 on tagatud Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi toetuse ning haigla omavahenditega ( laenu ei plaanita võtta) . Alates aastast 2023 kaetakse kõik tervisekeskuse kulud tegevustulude arvelt (raviteenuste müük Haigekassale, asutustele ja eraisikutele), sinnamaani subside e rib tervisekeskuse tegevust Pärnu Haigla omatulude arvelt. Investeeringute tasuvuse määr Selgitamaks, kas projekti investeering vajab tagastamatut toetust, arvutatakse välja investeeringu tasuvuse määr (vt. „Tabel 5“) Investeeringu rahalist tasuvust hinnatakse järgmiste näitajate alusel: investeeringu rahaline tasuvuse määr (FRR/C) investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus (FNPV/C). Need näitajad osutavad, kas projekti puhaslaekumisega on võimalik katta investeeringukulud, olenemata nende finantseerimise viisist. Käesoleva projekti investeeringu tasuvusmäär on FRR/C = - 8,0 % ning investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus FNPV/C = - 5 291 tuhat eurot. Rahavoogude diskonteerimisel kasutati nominaalseid aastaseid diskontomäärasid (Exceli töölehel „Makro“, rida 31), millest tuletati iga aasta kohta diskontotegur, Exceli töölehel „Tabel 1“, rida 23 (põhjendust, miks kasutati just diskontotegurit, mitte etteantud diskonte erimise valemit vt metodoloogia peatükist ). Nimetatud diskontoteguriga korrutati läbi juurde k asvulised tulud ja kulud ja leiti aastased diskonteeritud rahavood. Seejuures on tulud ja kulud diskonteeritud aastasse 201 6 , mis on projekti investeeringute teostamise esimene aasta (alustati projekteerimistöödega) . Investeeringu tasuvusmäär on väiksem kui analüüsi puhul kasutatavad nominaalsed diskontomäärad ning investeeringu rahaline nüüdispuhasväärtus on negatiivne. See tähendab, et investeering tulu ei tooda ning vajab kaasfinantseerimist tagastamatu toetuse näol. Omafinantseeringu tasuvuse määr Omakapitali tasuvust analüüsitakse eesmärgiga kontrollida, kas projekt on tulus kapitalipaigutuse seisukohalt. Omakapitali tasuvust hinnatakse järgmiste näitajate alusel: omakapitali rahaline tasuvuse määr (FRR/K); omakapitali rahaline nüüdispuhasväärtus (FNPV/K). Omakapitali rahalist tasuvust arvestades vaadeldakse projekti investeeritud rahalisi vahendeid (ilma EL toetuseta) investeeringukulude asemel väljaminekutena. Sissetulevate rahavoogudena võetakse arvesse juurdekasvuline tegevustulu ja juurdekasvuline investeeringu jääkväärtus. Väljaminevate rahavoogudena võetakse arvesse juurdekasvuline tegevuskulu ning erakapital. Käesoleva projekti omakapitali rahaline tasuvuse määr on FRR/K = - 9,3 2 % ning omakapitali rahaline nüüdispuhasväärtus FNPV/K = - 13 860 tuhat eurot. Rahavoogude diskonteerimisel kasutati nominaalseid aastaseid diskontomäärasid (Exceli töölehel „Makro“, rida 31), millest tuletati iga aasta kohta diskontotegur, Exceli töölehel „Tabel 1“, rida 23 (põhjendust, miks kasutati just diskontotegurit, mitte etteantud diskonteerimise valemit vt metodoloogia peatükist). Nimetatud diskontoteguriga korrutati läbi juurdekasvulised tulud ja kulud ja leiti aastased diskonteeritud rahavood. Seejuures on tulud ja kulud diskonteeritud aastasse 2016, mis on projekti investeeringute teostamise esimene aasta. Ootuspäraselt on omakapitali rahaline tasuvuse määr (FRR/K) suurem kui investeeringu rahaline tasuvuse määr (FRR/C) ja seda tänu Euroopa Liidu poolesele toetusele. Samas on nii omakapitali rahaline tasuvuse määr (FRR/K) kui ka investeeringu rahaline tasuvuse määr (FRR/C) väiksemad analüüsi puhul kasutatavatest nominaalsetest diskontomäära de st ning see näitab selgelt vajadust tagastamatu rahalise abi järele projekti elluviimiseks. Toetuse suuruse arvutamine Projekti toetus on Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatav tagastamatu rahaline abi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks projekti finantseerimisvajak, mis leitakse juurdekasvulise stsenaariumi alusel diskonteeritud investeeringukulu ja projekti diskonteeritud puhastulu vahena. Toetuse suuruse määramise aluseks olevad projekti abikõlblikud kulud ei tohi ületada projekti finantseerimisvajakut (maksimaalsed abikõlblikud kulud). Otsuse summa leidmisel on aluseks finantseerimisvajaku määr, mis kajastab finantseerimisvajaku osakaalu diskonteeritud investeeringukulust (osakaal diskonteeritud investeeringukulust, mida projekti diskonteeritud puhaslaekum ei kata). Diskonteeritud väärtus (puhas nüüdisväärtus, NPV), eurot Põhivara investeeringud 4 778 767 Tuluteenivad tulud 3 269 914 Kulud, mis on seotud tuluteenivate tuludega 10 140 219 Põhivara asenduskulud 78 115 Investeeringu jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks 254 199 Investeeringuga seotud puhastulu -6 694 220 Finantseerimise puudujääk (investeeringu kogukulude diskonteeritud väärtus – puhastulu diskonteeritud väärtus) 11 472 987 Toetuse määra arvestused euro või % Projekti finantseerimise puudujäägi määr (% investeeringu kogukulude diskonteeritud väärtusest) 100% Abikõlblikud kulud 2 562 267 Toetuse määramise aluseks olevate abikõlblike kulude summa (abikõlblikud kulud x finantseerimise puudujäägi määr) 2 562 267 Toetuse määr, % 75% Toetuse suurus, eurot (toetuse määramise aluseks olevate abikõlblike kulude summa x toetuse määr) 1 921 700 Analüüsi kohaselt on maksimaalne võimalik toetuse summa 1 921 7 00 eurot, mis on võrdne 14 perearstinimistuga võimaliku taotletava summaga ( 1 921 7 00 eurot). Riskianalüüs Kuna projekti oodatav mõju on pikaajaline, on riskide teadvustamine ja maandamine väga oluline projekti jätkusuutlikkuse tagamisel. Tervisekeskuste puhul võivad seisneda riskid raskuses hinnata korrektselt üldarstiabiravi rahastamist ja kulusid. Riski maandamiseks teostati taotlusele eelnevalt tasuvusanalüüs, mis kajastab projekti jätkusuutlikkust juhul, kui tulud jäävad samale tasemele. Riskianalüüsis on käsitletud kvalitatiivseid riske, mis võivad projektiga kaasneda. Identifitseeritakse projekti teostamisega kaasnevad riskitegurid ja pakutakse välja tegevused ja meetodid nende riskitegurite kõrvaldamiseks või negatiivse mõju vähendamiseks. Riskianalüüs o n esitatud ülevaatliku tabelina. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Projektiga kaasnevad riskid ning nende maandamise võimalused Olemus Maandamine Riski aste Finantsrisk Tekib eelarveliste vahendite puudujääk omafinantseeringu katmiseks või jooksvate kulude tegemiseks. Riski tulemusena nihkub projekti ajaplaan , mis raskendab projekti elluviimist ning kannatab projekti kvaliteet. Finantsrisk maandatakse põhjalikult läbimõeldud eelarve ning finantsanalüüsi kaudu. Keskmine Ajaplaneerimise risk Projekti tegevuskavas ettenähtud tegevused võtavad kauem aega kui algselt planeeritud. Riski tulemusena pikeneb projekti tegevuskava ning nihkub edasi projekti eesmärkide saavutamise aeg. Projekti tegevuskavasse on planeeritud varuaeg erinevate tekkida võivate probleemide ja viivituste lahendamiseks. Keskmine Juhtimisrisk Projektimeeskonnast või haigla juhtkonnast lahkuvad inimesed, kes omavad projekti edukaks elluviimiseks vajalikku ja mitmekülgset infot. Riski maandamiseks dokumenteeritakse kogu projektiga seotud oluline informatsioon. Projekti meeskonnale tagatakse dokumenteeritud infole ligipääs. Vajadusel ostetakse sisse projektijuhtimisteenus. Keskmine Tehniline risk Projekti tegevustes (nt projekteerimine või ehitus) ilmnevad vead, mille parandamine projekti lõppu ajaliselt edasi lükkab või mille märkamata jäämise korral ei saavutata projektiga seatud eesmärke. Projekti tegevuste läbiviimiseks valitakse usaldusväärsed tööde teostajad ning rakendatakse omanikujärelvalvet . Keskmine Koostöörisk Esineb puudulik koostöö erinevate projekti osapooltega, mistõttu jääb projekti kasu planeeritust väiksemaks ning esineb oht, et projekti tulemused jäävad saavutamata. Riski maandamise aluseks on järjepidev ja professionaalne projektijuhtimine. Projektijuhi vastutus on koordineerida projekti osapoolte koostööd nii, et info liiguks operatiivselt ning valitseks selgus projekti eesmärkide, tegevuste ja tulemuste osas. Madal Sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis vaadeldakse projekti rahas mõõdetavaid mõjusid heaolu kasvule ühiskonnas ning mitterahalisi mõjusid haiglale ja ühiskonnale. Seega – kui finantsanalüüsis analüüsiti ning hinnati projekti peamiselt taotleja seisukohalt, siis sotsiaalmajanduslikus analüüsis hinnatakse projekti sotsiaalmajanduslikust aspektist ehk ühiskonna seisukohalt. Majanduslikud mõjud Mitmekülgsete esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine pikendab tööhõives püsimise aega ning lihtsustab tööhõivesse naasmist. Väheneb arstide administratiivne koormus, mille tulemusena paraneb teenuse osutamise kvaliteet. Perearstidel jääb rohkem aega patsientidega tegelemiseks ning väheneb ületundide hulk. Optimeeritakse ressursikasutus . Esmatasandi teenuste asumisega ühtsele taristule väheneb patsiendi vajadus erinevates hoonetes teenusel käia. Paremini kättesaadavad tervishoiuteenused tagavad tervise paranemisest tuleneva tööhõive kasvu piirkonnas. Pikeneb elanike tööhõives oleku aeg ning tõuseb töö kvaliteet, mis omakorda tagab piirkonna majandusliku jätkusuutlikkuse. Tervishoiuteenuste pakkumise arendamine loob elanike piirkonda jäämiseks vajalikud tingimused, mis tagab piirkonnas vajaliku tööjõu. See omakorda tagab piirkonna majandusliku jätkusuutlikkuse ning uued võimalikud töökohad. Sotsiaalsed mõjud Kõik esmatasandi teenused on patsientidele ühel taristul lihtsalt kättesaadavad. Kasvanud on esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arv. Tõusnud on tervisekeskuses pakutavate teenuste kvaliteet. Arstid saavad teha pikemaid ja seeläbi põhjalikumaid konsultatsioone, mis parandavad diagnoosi ning ravi. Samuti on võimalik pakkuda ühe haigusjuhtumi kohta rohkem visiite. Projekti tulemusena on patsiendil mugavam läbida järgmised raviprotsessi etapid: Diagnoosimine; Ravi; Rehabilitatsioon; Hooldus. Suureneb perearsti roll ravi planeerimisel ja sellest tingituna ka ravi järjepidevus Esmatasandi teenuste asumine ühel taristul võimaldab paremat ja tihedamat koostööd ni ng omavahelist konsulteerimist. Lähenemine patsientide probleemidele on komplekssem ning ulatuslikum. Kaasaegsetele nõuetele vastav infrastruktuur tagab kõrgema teenuste osutamise kvaliteedi. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.12.2018 09:50 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine: 11.6-5/0090 Sihtasutus Pärnu Haigla taotluse rahuldamise otsuse muutmine 12.12 Manused: 11.6- 5_0090_Sihtasutus_Pärnu_Haigla_taotluse_rahuldamise_otsuse_muutmine_12.12.2018.bdoc Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel