EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-1325 - Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017
lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Riigikantselei;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/394b911f-35b5-44b4-b260-
9f6441aa8717
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/394b911f-35b5-44b4-b260-
9f6441aa8717?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Riigikantselei
12.12.2018 nr 11-1/18/8171
„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017
lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise
2017. aasta aruanne" koondaruande
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava
2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne" koondaruande
eelnõu.
Palume teie kooskõlastust hiljemalt 21.12.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017
rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne
2. Seletuskiri „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja
2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“ koondaruande juurde
3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Sama: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
Krista Saarik
626 2908,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja 2018
Päevakorrapunkt nr
„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017
rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“
1. Võtta teadmiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017
rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“.
2. Keskkonnaministeeriumil avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani
täitmise 2017. aasta aruanne” juurde
Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprilli 2008. a korraldusega nr 182 heaks Kiirgusohutuse riikliku
arengukava aastateks 2008–2017 koos selle rakendusplaaniga aastateks 2008–2011. Arengukavas
määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2017 ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks
kavandatud meetmed ja tegevussuunad.
Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alleesmärgid:
1. Luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem;
2. Vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte;
3. Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks;
4. Suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest;
5. Tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis.
Kiirgusohutuse riikliku arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete, nende tulemuste ja
vajaminevate ressursside kirjeldamiseks koostati rakendusplaanid aastateks 2008–2011, 2012–2015
ning 2016-2017. Rakendusplaani koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaameti ja
Keskkonnainspektsiooni esindajad.
Koondaruanne annab ülevaate Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 kogukestvuse ja 2016-
2017 rakendusplaani 2017.a täitmisest eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta.
Kiirgusohutuse arengukava lõpparuande ja rakendusplaani 2017. aasta aruande ja eelnõu seletuskirja
koostas Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik (e-post:
[email protected], tel: 626 2908).
Eelnõu eesmärk
Kiirgusohutuse riikliku arengukava lõpparuande ja 2016–2017 rakendusplaani 2017. aasta aruande
koostamise eesmärgiks on arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta
ülevaate andmine.
Eelnõu sisu
Käesoleva eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele tutvumiseks ja võtta teadmiseks „Kiirgusohutuse
riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta
aruanne“.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koosneb 2 punktist:
1) Võtta teadmiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017
rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“;
2) Keskkonnaministeeriumil avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.
Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 lõpparuanne kajastab kogu arengukava perioodi
alleesmärkide täitmist, ning 2017.a aruanne kajastab 2017. aasta alleesmärkide täitmist, mis määrati
„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ rakendusplaaniga aastateks 2016–2017.
Koondaruanne on koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava vastutavatelt täitjatelt laekunud
tagasiside põhjal. Koondaruanne koosneb neljast peatükist ja ühest lisast. Esimeses peatükis esitatakse
aruandest lühikokkuvõte ning olulisemad järeldused arengukava ja rakendusplaani elluviimise kohta.
Teises peatükis tutvustatakse aruande koostamise aluseid. Kolmandas peatükis antakse ülevaade
arengukava ja neljandas peatükis rakendusplaani täitmisest alleesmärkide lõikes. Lisas on toodud
põhjalikum ülevaade rakendusplaani 2017. a täitmise tulemustest meetmete ja tegevuste lõikes.
Järgnevalt on toodud lühiülevaade kõikide „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ (edaspidi
KORAK) lõpparuandes ja rakendusplaani 2017. aasta aruandes kajastuvate arengukava alleesmärkide
täitmisest.
KORAK alleesmärk: luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem
Kiirgusohutuse riikliku arengukava perioodil 2008-2017 on kiirgusvaldkonda reformitud, nimelt on
endine Kiirguskeskus nimetatud Keskkonnaameti koosseisu kiirgusosakonnana ja kiirgustegevuslubade
menetlus ning kiirguseksperdi litsentsi andmine on Keskkonnaministeeriumilt üle läinud
Keskkonnaametile.
Kiirgusohutuse tagamise eesmärki täidetakse pidevalt õigusloome uuendamise ja täiendamisega
vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja rahvusvahelistele nõuetele. Koostatakse valdkondlikke
juhendmaterjale ja standardeid (sh on koostatud Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“) ning
toimub töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. Keskkonnaministeerium alustas 2017. aastal uue
perioodi Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava koostamisega
ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamisega ja nende
keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue perioodi
KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Jätkuvalt vajab kiirgusvaldkond reguleerimist,
jätkusuutliku kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamist ning kiirgusvaldkonnaga seotud
juhendmaterjalide koostamist ning olemasolevate juhendite täiendamist.
2017. aastal täiendati seoses kiirgusohutuse tagamisega õigusloomet, korraldati koolitusi ja teabepäevi,
jätkati kiirgusvaldkonna standardite tõlkimise, ülevõtmise ja kehtestamisega.
2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on
keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja
menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja
sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS.
KORAK alleesmärk: vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte
Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise eesmärgi täitmine on
olnud edukas. Eesmärgi täitmise üheks KORAKi kõige olulisemaks saavutuseks on 28. aprillil 2016. a
vastu võetud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus, millega anti põhimõtteline nõusolek rajada
Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Sellele otsusele eelnes aastatel 2014-2015 mahukas
projekt „Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise ja
radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“. Eeluuringute tulemusena leiti, et
kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada
väiksemateks tükkideks, kuid reaktorianum ise tuleb ladustada ühes tükis, samuti jõuti järeldusele, et
arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb Eestisse rajada
lõppladustuspaik.
1960-l rajatud ja 1990-l ohutuse kaalutlustel suletud Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast on
aastatel 2008-2011 kõik sinna ladustatud radioaktiivsed jäätmed eemaldatud ja transporditud edasiseks
käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusse. Lisaks on hoidla pinnad
aastatel 2012-2017 radioaktiivsest saastusest puhastatud ning dekomissioneerimistööd on jõudnud
kolmanda ehk viimase etapini, tehakse ettevalmistusi objekti vabastamiseks kiirgusseaduse nõuete
kohaldamisest.
2
Olulisteks eesmärki täitvateks ja kordaläinud tegevusteks ka see, et kehtestatud on kiirgusallika
ohutustamiseks finantstagatise nõue ja regulaarselt korraldatakse õnnestunud kampaaniaid, mille käigus
saab tasuta ära anda vanu kiirgusohu märgistusega suitsuandureid ning muid radioaktiivseid elemente
sisaldavaid esemeid. Samuti jätkati NORM- jäätmete valdkonna arendamisega, sh (vee)tööstustes
tekkivate looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide (NORMide) iseloomustamise ja käitlemise
uuringutega.
Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise kõige suuremaks
kitsaskohaks on rahaliste vahendite nappus, see puudutab eriti radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga Eestisse rajamist ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide likvideerimist.
Teisest küljest on projekti mahukust ja uuringuvajadust arvestades aegkriitiline alustada
keskkonnauuringutega võimalikult ruttu (hiljemalt aastal 2019), kuid selleks puuduvad hetkel vahendid.
KORAK alleesmärk: tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks
Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamise eesmärgi täitmiseks teostatud tegevused on
andnud häid tulemusi. 2016. aastal jõustunud kiirgusseadusega täpsustati ametiasutuste tegevust avarii-
ja püsikiirituse olukorras. Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan, mis võeti vastu 4.
augustil 2011 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 340. Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele
Hädaolukorra seadusele uuendas Keskkonnaamet hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus"
riskianalüüse. Valminud riskianalüüs kooskõlastati asjaomaste asutuste vahel ja kinnitati
Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga 24.04.2018. Eesmärkide täimiseks on täiendatud
mõõtevahendite ja desaktivatsiooniks vajalike seadmete baasi, tagatud on kiirgusohust varajase
hoiatamise süsteemi toimimine, korraldatud on rahvusvahelisi ja riigisiseseid õppuseid ning koolitusi.
Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ raames vahetati välja õhu
gammakiirguse automaatseirejaamad ning soetati juurde täiendavaid seirejaamu. Projekti tulemusel on
Eesti jaamadega paremini kaetud, oluliselt on suurenenud seirevõrgu töökindlus ja kaasajastunud
andmeedastus kindlustades elanikele õigeaegse ja asjakohase teabe kiirgusolukorra kohta riigis. 2013.
aastal soetas Keskkonnaamet, koostöös Keskkonnainspektsiooniga ERF toetusel kiirgusseire
mobiillabori, mille kasutusvõimaluste hulgas on lisaks rutiinsele seirevõimekusele ka mitmeid
hädaolukorras kasutatavaid funktsioone. Aastate jooksul on korraldatud õppusi, sh toimus 2011. aastal
mitmeid ametkondi hõlmav rahvusvaheline õppus EU CREMEX 2011, mille raames mängiti läbi
kiirgusohuga seotud olukord. Samuti hoitakse toimivana omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem.
Kuigi kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on 10 aastaga märgatavalt paranenud, tuleb
valdkonna arendamiseks ajakohastada kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, tegeleda inimeste
teavitamisega (sh juhendmaterjalide koostamine), pidevalt uuendada mõõtevahendite baasi, tõsta labori
võimekust ning korraldada õppusi.
KORAK alleesmärk: suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest
Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest on toimunud edukalt. Eesmärgi
täitmine on õnnestunud järgmiste tegevuste kaudu: 2017. aastal valmis põhjalik Eesti pinnase
radooniriski ja looduskiirguse atlas, mille raames täiendati ja detailiseeriti radooniriskikaarte, samuti
viiakse läbi täiendavaid radooni uuringuid pinnases ning hoonete siseõhus. Korraldatud on regulaarselt
avalikkusele ja valdkonnaga kokkupuutuvatele spetsialistidele seminare ja teabepäevi ning jooksvalt on
uuendatud kodulehekülgedel olevat informatsiooni. Probleemseks valdkonnaks on kiirgusalase
esmatasandi ja täiendkoolituse saamise võimalused. 2016.a jõustus määrus, millega täpsustati
kiirgustöötajate ja kiirgusohutusspetsialistide koolituse nõudeid, eesmärgiga tõsta koolituste kvaliteeti.
KORAK alleesmärk: tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis
Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamiseks meditsiinis, on toimunud positiivseid arenguid: toimib
tervise infosüsteem (TIS, Digilugu), mis võimaldab vältida meditsiinikiiritust kasutavate diagnostiliste
uuringute kordamise vajadust; kehtestatud on üldised kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirguse
3
kasutamisel, täpsemad nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele suunamisele, protseduuride
tegemisele ja meditsiinikiiritusseadmetele ning kliiniliste auditite korraldamisele; toimunud on
meditsiinikiirituse kvaliteedijuhtimisega seotud kohustuste väljatöötamine; rakendatud on protseduure
(sh kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas);
koostatud on mitmeid juhendmaterjale (sh juhend patsiendi- ja elanikkonnadoosi hindamiseks vajalike
andmete kogumiseks). Samas vajab juurutamist veel kliiniliste auditite läbiviimine ning jätkuvad
tegevused patsiendidoosi optimeerimise tagamiseks.
Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017.a tervise- ja tööministri
06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja
meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist ning tehti ettevalmistusi diagnostiliste
referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine).
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ning Riigikantseleile.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
4
Keskkonnaministeerium
KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2008–2017 LÕPPARUANNE JA 2016-
2017 RAKENDUSPLAANI TÄITMISE 2017. AASTA ARUANNE
Tallinn 2018
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................... 2
1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused ................................................................................................ 3
2. Aruande koostamise alused ............................................................................................................ 14
3. Ülevaade KORAKi 2008-2017 täitmisest alleesmärkide lõikes .................................................... 15
3.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti Vabariigis ................................ 15
3.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ........................ 21
3.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine ....................................................... 26
3.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest .............................................. 31
3.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis ............................................................ 34
4. Ülevaade 2017. aastal rakendusplaani täitmisest alleesmärkide lõikes ......................................... 38
4.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti Vabariigis ................................ 38
4.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ........................ 40
4.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine ....................................................... 42
4.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest .............................................. 43
4.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis ............................................................ 44
LISA: Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2016–2017 rakendusplaani tegevuste täitmine aastal
2017 .................................................................................................................................................... 45
2
1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused
KORAK 2008-2017
Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprilli 2008. a korraldusega nr 182 heaks „Kiirgusohutuse riikliku
arengukava aastateks 2008–2017“ (edaspidi KORAK) koos selle rakendusplaaniga aastateks 2008–
2011. 2017. aastaga lõppes perioodi 2008-2017 käsitlenud KORAK. Üldine hinnang arengukavas
seatud alleesmärkide täitmise kohta on järgmine:
1. Jätkub kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi elluviimine. Kiirgusvaldkonda on
reformitud, nimelt on endine Kiirguskeskus nimetatud Keskkonnaameti koosseisu
kiirgusosakonnana ja kiirgustegevuslubade menetlus ning kiirguseksperdi litsentsi andmine on
Keskkonnaministeeriumilt üle läinud Keskkonnaametile. Eesmärki täidetakse pidevalt
õigusloome uuendamise ja täiendamisega vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja
rahvusvahelistele nõuetele.
2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on
keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine
ja menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa
taotlemine/muutmine ja sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS.
Koostatakse valdkondlikke juhendmaterjale ja standardeid (sh on koostatud Eesti Vabariigi
standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“) ning toimub töö- ja mõõtevahendite pargi
arendamine. Koostamisel on uus KORAK 2018-2027, mis eeldab muuhulgas jätkuvalt
kiirgusvaldkonna reguleerimist, jätkusuutliku kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamist ning
kiirgusvaldkonnaga seotud juhendmaterjalide koostamist ning olemasolevate juhendite
täiendamist. Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav
minister käskkirjaga.
2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise eesmärgi täitmine
on olnud edukas. Eesmärgi täitmise üheks KORAKi kõige olulisemaks saavutuseks on 28.
aprillil 2016. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus, millega anti
põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Sellele
otsusele eelnes aastatel 2014-2015 mahukas projekt „Paldiski endise tuumaobjekti peahoones
asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga
rajamise eeluuringud“. Projekti finantseeriti Euroopa Liidu struktuurivahenditest 1,11 miljoni
euroga. Eeluuringute tulemusena leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on
otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktorianum ise tuleb
ladustada ühes tükis, samuti jõuti järeldusele, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete
omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik.
1960-l rajatud ja 1990-l ohutuse kaalutlustel suletud Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast
on aastatel 2008-2011 kõik sinna ladustatud radioaktiivsed jäätmed eemaldatud ja transporditud
edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusse. Lisaks on
hoidla pinnad aastatel 2012-2017 radioaktiivsest saastusest puhastatud ning
dekomissioneerimistööd on jõudnud kolmanda ehk viimase etapini, tehakse ettevalmistusi
objekti vabastamiseks kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. Samuti jätkati (vee)tööstustes
tekkivate looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide (NORMide 1) iseloomustamise ja
1
NORM-jäätmed (NORM – Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained) on
looduslikke radioaktiivseid aineid kaaliumi-40, tooriumi-232, uraani-235 või uraani-238 ning nende lagunemisritta
kuuluvaid radionukliide sisaldava toorme töötlemisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui
kehtestatud vabastamistasemed.
3
käitlemise uuringutega.
Olulisteks eesmärki täitvateks ja kordaläinud tegevusteks ka see, et kehtestatud on kiirgusallika
ohutustamiseks finantstagatise nõue ja regulaarselt korraldatakse õnnestunud kampaaniaid, mille
käigus saab tasuta ära anda vanu kiirgusohu märgistusega suitsuandureid ning muid
radioaktiivseid elemente sisaldavaid esemeid.
Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise kõige suuremaks
kitsaskohaks on rahaliste vahendite nappus, see puudutab eriti radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga Eestisse rajamist ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide
likvideerimist. Teisest küljest on projekti mahukust ja uuringuvajadust arvestades aegkriitiline
alustada keskkonnauuringutega võimalikult ruttu (hiljemalt aastal 2019), kuid selleks puuduvad
hetkel vahendid.
3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamise eesmärgi täitmiseks teostatud
tegevused on andnud häid tulemusi. 2016. aastal jõustunud kiirgusseadusega täpsustati
ametiasutuste tegevust avarii- ja püsikiirituse olukorras. Koostatud on kiirgushädaolukordade
lahendamise plaan, mis võeti vastu 4. augustil 2011 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 340.
Koostatud on ka hädaolukordade riskianalüüse, täiendatud on mõõtevahendite ja
desaktivatsiooniks vajalike seadmete baasi, tagatud on kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi
toimimine, korraldatud on rahvusvahelisi ja riigisiseseid õppuseid ning koolitusi. Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ raames vahetati välja õhu
gammakiirguse automaatseirejaamad ning soetati juurde täiendavaid seirejaamu. Projekti
tulemusel on Eesti jaamadega paremini kaetud, oluliselt on suurenenud seirevõrgu töökindlus ja
kaasajastunud andmeedastus kindlustades elanikele õigeaegse ja asjakohase teabe
kiirgusolukorra kohta riigis. 2013. aastal soetas Keskkonnaamet, koostöös
Keskkonnainspektsiooniga ERF toetusel kiirgusseire mobiillabori, mille kasutusvõimaluste
hulgas on lisaks rutiinsele seirevõimekusele ka mitmeid hädaolukorras kasutatavaid funktsioone.
Aastate jooksul on korraldatud õppusi, sh toimus 2011. aastal mitmeid ametkondi hõlmav
rahvusvaheline õppus EU CREMEX 2011, mille raames mängiti läbi kiirgusohuga seotud
olukord. Samuti hoitakse toimivana omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem. Kuigi
kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on 10 aastaga märgatavalt paranenud, tuleb
valdkonna arendamiseks ajakohastada kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, tegeleda
inimeste teavitamisega (sh juhendmaterjalide koostamine), pidevalt uuendada mõõtevahendite
baasi, tõsta labori võimekust ning korraldada õppusi.
Kuigi kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on 10 aastaga märgatavalt paranenud,
tuleb valdkonna arendamiseks ajakohastada kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, tegeleda
inimeste teavitamisega (sh juhendmaterjalide koostamine), pidevalt uuendada mõõtevahendite
baasi, tõsta labori võimekust ning korraldada õppusi.
4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest on toimunud edukalt. Eesmärgi
täitmine on õnnestunud järgmiste tegevuste kaudu: valminud on põhjalik Eesti pinnase
radooniriski ja looduskiirguse atlas, mille raames täiendati ja detailiseeriti radooniriskikaarte,
samuti viiakse läbi täiendavaid radooni uuringuid pinnases ning hoonete siseõhus. Korraldatud
on regulaarselt avalikkusele ja valdkonnaga kokkupuutuvatele spetsialistidele seminare ja
teabepäevi ning jooksvalt on uuendatud kodulehekülgedel olevat informatsiooni. Probleemseks
valdkonnaks on kiirgusalase esmatasandi ja täiendkoolituse saamise võimalused. 2016.a jõustus
määrus, millega täpsustati kiirgustöötajate ja kiirgusohutusspetsialistide koolituse nõudeid,
eesmärgiga tõsta koolituste kvaliteeti.
5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamiseks meditsiinis, on toimunud positiivseid arenguid:
toimib tervise infosüsteem (TIS, Digilugu), mis võimaldab vältida meditsiinikiiritust kasutavate
diagnostiliste uuringute kordamise vajadust; kehtestatud on üldised kiirgusohutusnõuded
meditsiinikiirguse kasutamisel, täpsemad nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele
suunamisele, protseduuride tegemisele ja meditsiinikiiritusseadmetele ning kliiniliste auditite
4
korraldamisele; toimunud on meditsiinikiirituse kvaliteedijuhtimisega seotud kohustuste
väljatöötamine; rakendatud on protseduure (sh kiirgustegevuse järelevalves rakendatud
kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas); koostatud on mitmeid juhendmaterjale (sh
juhend patsiendi- ja elanikkonnadoosi hindamiseks vajalike andmete kogumiseks). Samas vajab
juurutamist veel kliiniliste auditite läbiviimine ning jätkuvad tegevused patsiendidoosi
optimeerimise tagamiseks.
Alljärgnevas tabelis esitatakse koondandmed Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle
rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete täitmise kohta aastatel 2008-2017.
Põhjalikumalt kirjeldatakse eesmärgi täitmiseks teostatud tegevusi ning valdkonna arengut peatükis
3.
5
Tabel 1. Koondandmed Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete täitmise kohta
aastatel 2008-2017
Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga
olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes)
Strateegiline eesmärk 1. Luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem
1. Täiendavate Vajalik täiendavate töökohtade loomine Võrreldes 2007 aastaga on Mõlemad ametid on ümbernimetatud ja
töökohtade loomine Kiirguskeskusesse ja loodud kokku 4 täiendavat ümberstruktureeritud.
Kiirguskeskuses ja Tervishoiuametisse. töökohta. (2012) 2008ndal aastal viidi Keskkonnaministeeriumi haldusalas
Tervishoiuametis. läbi reform, mille käigus ühendati erinevad ministeeriumi
allasutused Keskkonnaametiks. Alates 1. veebruarist 2009
kuulub Kiirguskeskus Keskkonnaameti koosseisu olles
selle üks osakondadest.
Aastal 2010 moodustati Tervisekaitseinspektsiooni,
Tervishoiuameti ja Kemikaalide teabekeskuse ühendamisel
uus asutus – Terviseamet.
Keskkonnaministeeriumis loodi 2013. aasta lõpus täiendav
kiirgus- ja tuumaohutuse peaspetsialisti ametikoht, mis
võimaldab antud valdkonda jõulisemalt edasi arendada.
2. Kiirgusseaduse Kiirgusseadust tuleb muuta eelkõige selle Kiirgusseadus on muudetud, Kiirgusseadust muudeti perioodil 2008-2017 korduvalt,
muutmine. tõttu, et täpsustada kiirgusohutusalases sisaldades täpsustades kiirgusohutusalases tegevuses osalevate
tegevuses osalevate asutuste vastutuse kiirgusohutusalases asutuste vastustust. 2016. aasta 1. novembril jõustus uus
ulatus ja ülesanded. Vajalik on välja tegevuses osalevate kiirgusseadus, mis täpsustas kiirgustegevusloa taotluste
selgitada meditsiiniasutuste asutuste paremat tööjaotust. menetlemise korda ning võimaldas väikese ohuga
kiirgustegevuslubade ja tervishoiulubade (2009, 2016) kiirgustegevustele väljastada lube tähtajatult, vältides
kattuvus, samuti järelevalvesse korduva menetlemise vajadust. Siiski esineb endiselt
täiendavate jõudude kaasamine kattuvusi kiirgustegevuslubade ja tervishoiulubade
Tervishoiuameti näol. Kiirgustegevusloa järelevalves. Kiirgusseaduse muudatustest on ülevaade
taotlejale tuleb tagada kvaliteetne teenus. toodud peatükis 3.1.
Selleks tuleb täpselt sätestada loa taotluse
menetlemise kord, mis hõlbustab
protsessi, väldib korduva menetlemise
vajadust ning ka segadust loa taotlejate
seas. Sätestada tuleb Kiirguskeskuse roll
kiirgustegevusloa järelevalves.
6
Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga
olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes)
Strateegiline eesmärk 2. Vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte
1. Paldiski endise Lõppemas on PHARE projekti 632.03.01 Tuumaobjekti peahoone on PHARE projekti 632.03.01 “Paldiski tuumasarkofaagi
tuumaobjekti peahoone “Safe long-term storage of the Paldiski renoveeritud ja projekteerimis- ja ehitustööd” täitmise tulemusel Paldiski
renoveerimine ja sarcophagi and related reaktorisektsioonid ohutult endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorite ja
reaktorisektsioonide dismantling activities” projekteerimis- ja hoiustatud. (2009) radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamine tagatud
ohutu hoiustamine. ehitustööd. Projekti eesmärk on Paldiski vähemalt 50-aastaseks perioodiks. (2009.a seisuga)
endise tuumaobjekti peahoones asuvate
reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete
ohutu hoidmise tagamine vähemalt 50-
aastaseks perioodiks, see tähendab
peahoone ja seal asuvad
reaktorisarkofaagid ning radioaktiivsete
jäätmete vahehoidla on ümber ehitatud
või täiustatud.
2. Lõppladustuspaiga Eestis puuduvad radioaktiivsete jäätmete Lõppladustuspaiga rajamise Lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise
rajamise ja Paldiski käitlemise valdkonnas riiklikud otsused, ja Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni
endise tuumaobjekti sealhulgas otsus lõppladustuspaiga tuumaobjekti kahe dekomissioneerimisele eelnevad eeluuringud teostati
kahe rajamiseks või rajamata jätmiseks. Ei ole reaktorisektsiooni aastatel 2014-2015. Järgmiseks etapiks olevad mõju
reaktorisektsiooni alustatud uuringuid ning eeltöid likvideerimisele eelnevad hindamise uuringud ei ole rahastuse puudumise tõttu
likvideerimisele reaktorisektsioonide demonteerimise uuringud on käivitunud. käivitunud. Jätkatakse radioaktiivsete jäätmete
eelnevate uuringutega ettevalmistamiseks. (2011) lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike finantseerimise
alustamine. võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest
vahenditest.
3. Looduslikke ASi Silmet tegevuse käigus tekkivate Looduslikke radionukliide 2018. aasta lõpus valmib uuendatud radioaktiivsete
radionukliide looduslikke radionukliide sisaldavate sisaldavate radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava, mis käsitleb ka
sisaldavate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise jäätmete käitlemise looduslike radioaktiivsete jäätmete ja jääkide käitlemist,
radioaktiivsete jäätmete või muul viisil ohutustamise viis ning ja ladustamise süsteem lähtudes jäätmehierarhiast. Riigi strateegia on, et ettevõtted
käitlemise ja võimalused on ebaselged. toimib. (2013) peavad võimaluse korral NORM (Naturally Occuring
ladustamise süsteemi Radioactive Material – looduslikke radionukliide
rajamine. sisaldavad ained)-jääkide ja -jäätmete teket vähendama.
Kui see pole keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid aspekte
silmas pidades võimalik, tuleb eelistada NORM-jääkide
taaskasutust või ringlussevõttu ning alles seejärel leida
7
Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga
olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes)
ohutu viis NORM-jäätmete ladestamiseks tavajäätmete või
tööstusjäätmete prügilas. NORM- jääkide ja jäätmete
käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt
päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste
omadustega ning neid ei ole võimalik/otstarbekas käidelda
koos muude radioaktiivsete jäätmetega. Eestil ei ole plaanis
rajada NORM-jäätmete ladustuspaika.
4. Finantstagatiste Eestis puudub kiirgusallikate ohutu Finantstagatiste süsteem Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et
süsteemi loomine. käitlemise (pikaajalise hoidmise, toimib. (2011) kasutuses olevate kiirgusallikate (radioaktiivse aine, seda
lõppladustamise) finantstagatiste sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete)
süsteem. Süsteem peab katma ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas.
ohutustamise kulud ka juhul, kui leitud Kiirgusseadus kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa
kiirgusallika omanikku ei suudeta taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse
kindlaks teha ning kui kindlakstehtud hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete käitleja.
omanik osutub maksujõuetuks. Jäätmekäitleja tehtud allika ohutustamise maksumuse
hinnang põhineb välja töötatud hinnametoodikal, mis
arvestab ka jäätmete lõppladustamise kulusid. Nimetatud
kohustus on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik
enda vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on
selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga
lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga
väikesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike
võrdse kohtlemise.
8
Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga
olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes)
5. Nõuetele Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Nõuetele mittevastavate Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla
mittevastavate dekomissioneerimine: radioaktiivsete jäätmete dekomissioneerimistöid vaadeldakse kahes etapis. I etapis
radioaktiivsete jäätmete 2006. aastal algatatud keskkonnamõjude ladustuspaikade täielik toimus radioaktiivsete jäätmete eemaldamine hoidlast,
ladustuspaikade hindamisel antud eksperthinnang ohutuks muutmine ja eelsorteerimine ja transport edasiseks sorteerimiseks ja
ohutustamine. soovitas, et jäätmehoidla sektsioonidest sulgemine 100%. (2013) käitlemiseks Paldiski käitluskeskusesse (2008–2011). II
eemaldatud ja konteineritesse etapis toimus ja toimub hoidla pindade radioaktiivsest
paigaldatud jäätmed veetakse saastest puhastamine (2012–2017) ning hoidla täielik
Paldiskisse, kus toimub nende edasine lammutamine, samuti hoidla ja selle territooriumi
käitlemine, lõplik pakendamine ja vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest (2017–2022).
edasine paigutamine Paldiski Dekomissioneerimise esimene osa ja selle ettevalmistavad
vaheladustuspaika. 2007. aastal kiideti tööd on täidetud, mille tulemusel on hoidla sektsioonidest
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla jäätmed täielikult eemaldatud ja transporditud Paldiski
ohutustamise keskkonnamõju hindamise käitluskeskusesse, kus on alustatud nende edasise
aruanne heaks ning 2008. aastal alustati sorteerimise, käitlemise ja ladustamisega. Sellega on kõik
hoidla ohutustamistöödega. jäätmed hoidla sektsioonidest eemaldatud, millele järgneb
hoidla likvideerimise teine etapp. II etapp Tammiku
radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks
koosneb omakorda kolmest osast:
1) radioloogilise iseloomustuse koostamine (täideti aastatel
2012–2015);
2) hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine
(täideti aastatel 2015-2017);
3) hoidla ja selle territooriumi vabastamine (täitmist alustati
2017. aastal).
Strateegiline eesmärk 3. Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks
1. Varajase hoiatamise Kiirguskeskus peab tagama varajase Uuendatud varajase Tagatud on kiirgusohust varajase hoiatamise. Näiteks
süsteemi tõrgeteta hoiatamise süsteemi detektorite ja hoiatamise süsteem on Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti
toimimine. ühenduste uuendamise, teabe tagatud. (2010) kiirgusseire võrgu uuendamine“ raames vahetati 2014.
dubleerimise (nt Siseministeeriumile), et aastal välja 1997. aastast töötavad gamma-kiirguse
süsteem töötaks ja andmete edastamine automaatmõõtejaamad. Endise 10 seirejaama asemel
toimuks ka siis, kui ühe asutuse serveri alustas 2014. aasta märtsi lõpus tööd 15 uut
töös ilmnevad häired. spektromeetrilist seirejaama.
9
Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga
olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes)
2. On vajalik, et Päästeamet ja Kiirgushädaolukordades Kiirgushädaolukordades reageerimise mõõtevahendite ja
Kiirgushädaolukordades Kiirguskeskus täiendavad olemasoleva reageerimise mõõtevahendite desaktivatsiooniks vajalike seadmete baas on täiustatud ja
reageerimise olukorra ülevaate põhjal mõõtevahendite ja desaktivatsiooniks vajalike toimib jätkusuutlikult. Seoses ressursikataloogi
mõõtevahendite ja baasi ning desaktivatsioonitöödega seadmete baas on täiustatud koostamisega seadmetest ja vahenditest, mida saab
desaktivatsiooniks tegeleva AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja toimib jätkusuutlikult. hädaolukorras kasutada, kaardistas Siseministeerium 2014.
vajalike seadmete baasi ja desaktivatsiooniks vajalike seadmete (2010) aastal pädevate ametkondade ressursid. Kaardistus sisaldab
täiustamine. baasi. avastamis- ja mõõteseadmeid, tehnikat ja varustust,
võimelünkasid, kiirgusallikate hoiustamise võimalikkust.
3. Korraldatud Vajalik korraldada ühiseid õppusi, et Igal aastal toimub vähemalt On osaletud ning korraldatud rahvusvahelisi ja riigisiseseid
ühisõppuste arv. tagada asutuste vahel parem koostöö. üks õppus. (2009) õppuseid ning koolitusi.
Strateegiline eesmärk 4. Suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest
1. Radooniuuringute Radoonisisaldust on uuritud rohkem, Võrreldes 2007 aastaga on Koostatud on üle 9 radooniuuringu ja projekti (sh
korraldamine. kuid endiselt on piirkondi, kus tuleks teha korraldatud vähemalt 6 radooniriski piirkondlikud kaardid).
mõõtmisi. Andmete puudumise tõttu ei radooniuuringut või
ole võimalik tõsta ei ametnike ega ka vastavat projekti.
elanike teadlikkust radooniriski osas.
2. Ruumide siseõhu ja Radoonisisaldust on uuritud rohkem, Võrreldes 2007 aastaga Ruumide siseõhus on radoonitase määratud kokku enam
pinnase kuid endiselt on piirkondi, kus tuleks teha lisandub igal aastal 500 kui 5000-s uuringupunktis (ruumis) ja pinnaseõhus enam
radoonisisalduse mõõtmisi. Andmete puudumise tõttu ei mõõtepunkti, milles on kui 2000-s uuringupunktis.
mõõdetud punktide arv. ole võimalik tõsta ei ametnike ega ka määratud radoonitase.
elanike teadlikkust radooniriski osas.
3. Teabepäevadel Oluline probleem on endiselt inimeste Teabepäevadel on osalenud Teabepäevadel on osalenud vähemalt 1000 inimest.
osalenud inimeste arv. üldine madal teadlikkus ja vähene kokku vähemalt 1000
informeeritus kiirgusohutusest ja inimest. (2017)
terviseriskidest.
Strateegiline eesmärk 5. Tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis
1. Patsiendidooside Patsiendidosimeetria ei ole Eestis Patsiendidooside hindamise 2017. aastal analüüsiti diagnostilisi referentsväärtuste
hindamise süstemaatiliselt korraldatud. Vajalik on süsteemi rakendamine kehtestamiseks algandmeid. Diagnostiliste
võimaldamine. selle arendamine. diagnostilises referentsväärtuste kooskõlastamine osapooltega toimus
radioloogias. (2013) 2018. aastal kokku 5 väärtuse osas.
10
Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga
olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes)
2. Elaniku aastase Eestis elanikudoosi on mitmete Efektiivdoosi taseme Patsiendidooside kogumine, millega alustati aastal 2016 on
efektiivdoosi taseme komponentide poolt erinevate uuringute hindamiseks rakendatakse jätkutegevus meditsiini kiiritusest elanikkonna dooside
hindamise parandamine raames hinnatud, kuid puudu on veel täiustatud metoodikat. (2011) hindamiseks, mis on endiselt vajalik, et hinnata
olulised komponendid, sh meditsiinikiiritusest elanikkonna doose.
meditsiinikiiritusest põhjustatav doos.
Süsteem vajab arendamist.
11
Rakendusplaanide (3 perioodi) koostamise käigus prognoositi läbiviidavate tegevuste kuluks 12,081
miljonit eurot, kuid perioodide tegelikuks kuluks kujunes ligikaudu 7,511 miljonit eurot. Põhjuseid,
miks tegevuste tegelik kulu prognoositust väiksem oli, on mitmeid: 1) tellitud tööd osutusid (sh
korraldatud riigihangete tulemusel planeeritust) odavamaks, 2) planeeritud sissetellitavad tööd
teostati ametnike endi poolt, 3) teostamise perioodile planeeritud tööd jäid tegemata (nt uue info
lisandumisel selgus, et tegevus polnud enam vajalik) või lükkusid edasi.
KORAKi rakendusplaani 2017.a ülevaade
Aastal 2015 koostas Keskkonnaministeerium arengukava viimase rakendusplaani aastateks 2016-
2017, mis kiideti heaks 14. jaanuari 2016 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 26. Olulisemad
sündmused 2017. aastal on järgmised:
Eesti võttis üle EN direktiiv 2014/87/Euratom.
Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku
arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete
käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamise. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 05.07-
14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks
Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017. a kirjaga nr 7-12/17/3592-10. 2018. aastal jätkuvad tööd
KSH aruandega ning strateegiliste dokumentidega. Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue
perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Avaldati Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
Kõrgenenud looduskiirguse allikatest teadlikkuse tõstmiseks valmis Keskkonnaministeeriumi
tellimisel OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“.
Avalikkuse teavitamiseks korraldati 2017. a novembris Radooniseminar.
Jätkati NORM- jäätmete valdkonna arendamisega, sh valmis Tartu Ülikooli füüsikainstituudil KIK
kaasrahastuse toel projekt „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete
ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ ning
Keskkonnaministeeriumi tellimusel „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e)
sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“.
Keskkonnaministeerium koostöös AS-ga A.L.A.R.A. jätkas radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike finantseerimise
võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest, toimivana hoitakse
omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem, jätkati Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla
dekomissioneerimisega.
Korraldati ja osaleti kiirgusalastel õppustel ja koolitustel.
Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017.a tervise- ja tööministri
06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride
teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist ning tehti
ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja
töötlemine).
2016-2017 rakendusplaani koostamise käigus prognoositi 2017. aastal läbiviidavate tegevuste kuluks
1 145 846 eurot, kuid perioodi tegelikuks kuluks kujunes 572 900 eurot. Põhjuseid, miks 2017. aasta
tegevuste tegelik kulu prognoositust väiksem oli, on mitmeid: 1) tellitud tööd osutusid (sh korraldatud
12
riigihangete tulemusel planeeritust) odavamaks, 2) planeeritud sissetellitavad tööd teostati ametnike
endi poolt, 3) teostamise perioodile planeeritud tööd lükkusid edasi. Suurim põhjus, miks planeeritud
tööde edasi lükkusid oli see, et Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni
detsembrini, mistõttu tekkis kiirgusvaldkonnas inim- ja ajaressursi nappus.
13
2. Aruande koostamise alused
KORAKi koostajaks ja vastutavaks täitjaks on Keskkonnaministeerium, samuti osalesid arengukava
väljatöötamises Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Nimetatud ministeeriumid ja nende allasutused on
määratud osaliselt ka arengukava meetmete täitjateks. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu
eesmärgid 2017. aasta lõpuni ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja
tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alleesmärgid on järgmised:
1. Luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem;
2. Vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte;
3. Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks;
4. Suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest;
5. Tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis.
KORAK eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete, nende tulemuste ja vajaminevate ressursside
kirjeldamiseks koostati rakendusplaanid aastateks 2008–2011, 2012–2015 ning 2016-2017.
Rakendusplaan perioodiks 2016–2017 kiideti heaks 14. jaanuari 2016.a Vabariigi Valitsuse
korraldusega nr 26. Rakendusplaani koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti,
Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindajad.
Käesolev lõpparuanne annab KORAKi 2008-2017 kogukestvuse ja 2016-2017 rakendusplaani 2017.a
täitmisest ülevaate eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Aruanne on koostatud KORAKi
vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Aruanne koosneb neljast peatükist ja ühest lisast.
Esimeses peatükis esitatakse aruandest lühikokkuvõte ning olulisemad järeldused arengukava ja
rakendusplaani elluviimise kohta. Teises peatükis tutvustatakse aruande koostamise aluseid.
Kolmandas peatükis antakse ülevaade arengukava ja neljandas peatükis rakendusplaani täitmisest
alleesmärkide lõikes. Lisas on toodud põhjalikum ülevaade rakendusplaani 2017. a täitmise
tulemustest meetmete ja tegevuste lõikes.
14
3. Ülevaade KORAKi 2008-2017 täitmisest alleesmärkide lõikes
3.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti
Vabariigis
Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomiseks on vajalik lisaks õigusloome
täiendamisele ka valdkondlike standardite koostamine, koolituste korraldamine ning töö- ja
mõõtevahendite pargi arendamine.
2008ndal aastal viidi Keskkonnaministeeriumi haldusalas läbi reform, mille käigus ühendati erinevad
ministeeriumi allasutused Keskkonnaametiks. Sellega tagati keskkonnavaldkonna optimeerimine
ning ühtlustamine. Reform puudutas ka kiirgusvaldkonda. Alates 1. veebruarist 2009 kuulub
Kiirguskeskus Keskkonnaameti koosseisu. Kiirgustegevuslubade väljastamine, mis oli enne
Keskkonnaministeeriumi pädevuses läks üle Keskkonnaametile. Lubade väljaandmise protseduur
muutus seeläbi taotlejatele lihtsamaks ja kiiremaks. 2016. aastal jõustunud uus kiirgusseadus andis
võimaluse väljastada väikese ohuga kiirgustegevuseks lube tähtajatult, mis vähendas oluliselt nii
taotlejate kui ka Keskkonnaameti halduskoormust.
Keskkonnaministeeriumis loodi 2013. aasta lõpus täiendav kiirgus- ja tuumaohutuse peaspetsialisti
ametikoht, mis võimaldab antud valdkonda jõulisemalt edasi arendada.
Uue perioodi (2018-2027) KORAK
Kiirgusohutuse põhimõtete elluviimise riiklik kavandamine toimub Keskkonnaministeeriumi
koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) kaudu. Arengukavas analüüsitakse
kiirgusohutuse olukorda riigis, määratakse meetmed kiirgusohutuse tõhustamiseks ning antakse
hinnang, kuidas arengukava aitab ellu viia eesmärke ja põhimõtteid. Vastavalt kiirgusseadusele
kinnitab uue perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku
arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete
käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamise. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek
toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks
Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017. a kirjaga nr 7-12/17/3592-10, seejärel jätkusid tööd KSH
aruandega ning strateegiliste dokumentidega.
Õigusloome
Perioodi jooksul on jõustunud mitu kiirgusseaduse muudatust:
2009. aastal jõustus muudatus, millega reguleeriti EL kohustustest tulenevalt kasutatud
tuumkütuse ohutu veo korraldus, mis seni seadusest puudus. Samuti täiendati seadust
kiirgushädaolukordadega seonduvalt;
2009. aastal jõustus muudatus seoses Kiirguskeskuse liitmisega Keskkonnaameti koosseisu ja
kiirgustegevuslubade väljastamise ja kiirguseksperdi tunnistuse andmise korra muutumisega;
2011. aasta novembris jõustus muudatus, millega võeti üle direktiivist 2009/71/Euratom
tulenev kohustus luua tuumaohutuse tagamise raamistik. Peamine osa seaduse muutmisest
15
puudutas aga KORAK eesmärkidest lähtuvalt eri asutuste rolli täpsustamist kiirgusohutuse
tagamisel, radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutustamise korda ning kiirgushädaolukorrale
reageerimist.
2012.a. võeti vastu Keskkonnaministri määrus nr 11 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud
tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“, mis võimaldab Keskkonnaametil osutada teenuseid
näiteks eraisikutele, kes seeläbi saavad kvaliteetse teenuse. Keskkonnaamet omab
kompetentsi näiteks radooni mõõtmisel ja ohutushinnangute andmisel, kuid kuna tegemist on
riigiasutusega, oli vaja selle tegevuse lubamine õigusakti tasemel. 2013. aastal täiendati
tulenevalt direktiivi 2011/70/Euratom nõuetest ka Vabariigi Valituse määrust
„Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused
lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist“, et lihtsustada jäätmete vedu.
Keskkonnaministeerium tellis 2011. aastal analüüsi radoonisisalduse ja selle mõõtmise
õigusliku reguleerimise vajaduste ja võimaluste hindamiseks, mille eesmärgiks oli välja
selgitada, millised kehtivad õigusaktid ja strateegiad radooni valdkonda käsitlevad,
missuguseid strateegilisi plaane ning õigusakte on vaja koostada ja muuta ning milline on
nende tegevuste eeldatav ajakava tulenevalt riigisisesest ja Euroopa Liidu plaanidest. Antud
analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et radoonisisalduse normväärtust tuleb õiguslikult
reguleerida lisaks koolieelsetele lasteasutusele ka teistes hoonetes, eelkõige kõikides
lasteasutustes ja töökohtades. Sellest tulenevalt:
a) 2011. aastal jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 131, "Tervisekaitsenõuded koolieelse
lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule," mis
muuhulgas sätestab ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisalduse ja gammakiirguse
doosikiirguse lubatud tasemed koolieelsetele lasteasutustele.
b) 2013. aastal jõustus Vabariigi Valitsuse 30.05.2013. a määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded
koolidele“. Määruses on esitatud nõue radoonisisaldusele õpperuumi siseõhus, sest ehituslike
võtetega on võimalik vältida radooniohtlikul alal radioaktiivse gaasi radooni tungimist
siseruumidesse, arvestades standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“
nõudeid. Koolide siseõhus on lubatud keskmine radoonisisaldus kuni 200 bekerelli
kuupmeetris (Bq/m³). Sätte rakendamiseks on antud üleminekuaeg aastani 2030. Nõuete
rakendamisel paranevad kooli õppekeskkonna tingimused, sisekliima parameetrid, õpilastel
väheneb haiguste tekkimise võimalus ja sellega ka tervishoiukulutused.
Nimetatud 2 radoonisisaldust ja gammakiirguse doosikiirgust reguleerivat määrust muutuvad
kehtetuks, kui jõustub ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrus „Hoone sisekliimale
esitatavad nõuded“, millega on kehtestatud nõuded sisekliima tagamiseks hoone pidevalt
viibitavale ruumidele (sh radooni viitetase).
Keskkonnavaldkonnas toimus õigusaktide kodifitseerimine. Selle tulemusena vaadati üle kõik
valdkondlikud õigusaktid. Vastu on võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning
eriseaduseid. 2015. aasta lõpus esitatud kiirgusseaduse eelnõu kiideti heaks Vabariigi
Valitsuse 14. jaanuari 2016 istungil. Uus kiirgusseadus jõustus 1. novembril 2016. aastal.
Seaduse jõustumise järel saab väikese ohuga kiirgustegevuseks, näiteks
hambaröntgenseadmete kasutamiseks, anda tähtajatu kiirgustegevusloa. Seni on erineva ohu
astmega kiirgustegevuslubasid menetletud samadel alustel ning valdav enamus Eestis välja
antud kiirgustegevuslubadest on antud väikese ohuga tegevustele. Seaduse jõustumine
vähendas loa taotlejate koormust ning ka kiirgusspetsialistid saavad rohkem keskenduda
suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevustega seotud lubade menetlemisele. Kuigi väikese
ohuga kiirgustegevustele antakse lubasid tähtajatult, siis järelevalve korraldamises muutusi ei
toimunud.
16
Uue seadusega korrastati ka radioaktiivsete jäätmete valdkonda. Näiteks loodusliku
radioaktiivse materjali osas saab edaspidi eristada NORM-jääki, mida on võimalik ümber
töödelda, NORM-jäätmetest, mille edasist kasutamist ette näha ei ole. Samuti kaotatakse
niisuguste radioaktiivsete jäätmetele kehtinud erisus. Seni oli lubatud NORM jäätmete
hoidmine nende tekkekohas, kuid edaspidi tuleb need viie aasta jooksul üle anda
ladustuspaika. Muudatused peaks motiveerima ettevõtteid NORM materjali käitlemist
paremini läbi mõtlema, sest nende ladustamine jäätmena võib osutuda majanduslikke-,
sotsiaalseid- või keskkonnaaspekte arvesse võttes kulukamaks, kui jäägi taaskasutamine.
Samuti määrati seaduses radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist korraldav
asutus, kelleks § 61 lg 4 kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisaks täpsustati seadusega ametiasutuste tegevust kiirgusõnnetusest põhjustatud olukorras
reageerimisel. Kiirgusõnnetusele reageerivad Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei- ja
Piirivalveamet ning sekkumises osalev radioaktiivsete jäätmete käitleja ning vajadusel muud
isikud. Keskkonnaameti ülesanneteks on radioaktiivse aine leviku ja saadava kiirituse
hindamine, mõõtmiste ning kiirgusseire teostamine ja dokumenteerimine. Radioaktiivselt
saastunud materjalid peab ohutustama riiklik radioaktiivsete jäätmete käitleja.
2014. aastal alustati ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel
majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded hoone sisekliimale“ eelnõu koostamist. Määrus
sätestab viitetaseme muuhulgas radooni aktiivsuskontsentratsioonile ja gammakiirguse
doosikiirusele ning nõuded nende mõõtmisele. Määrus peaks jõustuma 2018. aastal.
Direktiivide ülevõtmine
2013. aastal võeti Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse
raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks
käitlemiseks.
Aastal 2015 teostati ioniseeriva kiirguse uue põhiohutusnõuete direktiivi 2013/59/Euratom
ülevõtmiseks vajalikke eeltöid, mille raames hinnati hetkel kehtiva kiirgusseaduse eelnõu vastavust
direktiivi nõuetele. Tuvastati, et kiirgusseadus ning selle alamaktid hõlmavad direktiivis kajastatut ca
70% ulatuses ning täiendamist vajasid peamiselt radooni, NORM materjali ja hädaolukordadele
reageerimist puudutavad osad. 2017. aastal jätkus asutustevaheline koostöö EN direktiivi
2013/59/Euratomi ülevõtmiseks. 2013. aastal jõustunud direktiiviga kehtestatakse põhilised
ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, muu hulgas ka siseruumide
õhus leiduvast radoonist põhjustatud kiirituse eest.
Koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Terviseametiga koondati olmevee
radioloogilised andmed, koostati analüüs ja kiri Euroopa Komisjonile seoses direktiivi
2013/51/EURATOM ülevõtmisega ja direktiivis esitatud joogivee seire erandite taotlemisega.
Direktiivi ülevõtmiseks muudetav sotsiaalministri määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ eelnõu saadeti ka eelnevalt Komisjonile arvamuse
avaldamiseks. Komisjon aktsepteeris määruse nr 82 muutmise eelnõu ning määruse muudatused
jõustusid 28.11.2015.
2017.a augustis jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti üle EN direktiiv 2014/87/Euratom,
millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust
käsitlev ühenduse raamistik.
17
Eesti on kiirgusvaldkonnas kohustuslikud aruanded (nt Tuumaohutuse konventsiooni aruanded,
ühendkonventsiooni aruanded) koostanud ja esitatud õigeaegselt.
Juhendid, standardid ja koolitused
Kuna õigusaktid ei saa ette näha kõiki kiirgusohutuse tagamise nõudeid, on oluline roll ka
valdkondlikel juhendmaterjalidel ja standarditel ning koolitustel.
2008ndal aastal koostati ja alustati mitme uue juhendmaterjali koostamist. Näiteks täiustati
kiirgustasemete mõõtmiste juhendit ja kinnist kiirgusallikat sisaldava mõõteseadme ja
hambaröntgenseadmete mõõtmisjuhendit, koostati tööstusliku röntgenograafia mõõtmisjuhend ja
juhendmaterjalid kiirgustegevusloa taotlejatele kinnise kiirgusallika kasutamiseks ja
hambaröntgenseadmete kasutajatele. 2009. aastal koostati juhendmaterjal kiirgustegevusloa
taotlemiseks röntgendiagnostikaseadme kasutamiseks veterinaarmeditsiinis. 2015. aastal vaadati üle
juhendid kiirgustegevusloa taotluse täitmiseks röntgendiagnostikaseadme kasutamiseks
veterinaarmeditsiinis ja kiirgusallikat sisaldava statsionaarse mõõteseadme kasutamiseks tööstuses.
Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise
juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani
koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, samuti on välja töötatud ning
kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas.
Vastavalt kiirgusseadusele võib kiirgustegevusloa andja nõuda rahalist tagatist radioaktiivse aine,
seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks. 2012. aastal koostati
Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt sellekohane juhend, mis esitatakse loataotlejale.
Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks 2013. aastal välja töötatud kiirgustegevuse
inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks,
kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks täiendati 2014. aastal
arvestades kiirgusjärelevalve kvaliteedikontrolli tulemusi.
Eestis võetakse eelkõige üle ISO standardeid aga võimalusel koostatakse ka algupäraseid standardeid.
2013. aastal tõlgiti ja kehtestati Eesti standardina EVS-EN 473:2008 „Mittepurustav katsetamine.
NDT personali kvalifitseerimine ja sertifitseerimine. Põhialused“ ja võeti üle standard ISO 20785-
2:2011 „Dosimetry for exposures to cosmic radiation in civilian aircraft -Part 2: Characterization of
instrument response“. Eesti keelde on tõlgitud ja üle võetud ka standardi ISO 11665 „Measurement
of radioactivity in the environment. Air: radon-222“ osad 4, 5, 6 ja 8 ning ISO 4037 „X and gamma
reference radiation for calibrating dosemeters and doserate meters and for determining their
response as a function of photon energy“ osad 1, 2 ja 3 ning standardid EN 60601-2-63:2015
„Medical electrical equipment - Part 2-63: Particular requirements for the basic safety and essential
performance of dental extra-oral X-ray equipment.“, EN 60601-2-65:2013 „Medical electrical
equipment - Part 2-65: Particular requirements for basic safety and essential performance of dental
intra-oral x-ray equipment.“ ja EN ISO 5579:2013 „Non-destructive testing - Radiographic testing
of metallic materials using film and X- or gamma rays - Basic rules (ISO 5579:2013).“.
2017. aastal EVS aprillikuu teatajas avaldati Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS
840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 2015. a
valminud Tallinna Tehnikaülikooli töögrupi koostatud juhendmaterjali „Radooniohu vähendamise
lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“ alusel alustati 2016. a alguses Eesti Vabariigi
standardi EVS 840:2009 uustöötluse koostamistega ning standard valmis 2017. aastal. Uus standard
annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone
18
radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu
vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks
spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui
ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu.
Keskkonnaamet korraldas 2016. a koostöös Keskkonnaministeeriumiga IAEA regionaalse
koostööprojekti „Riiklike strateegiate juurutamise ja edasise arengu toetamine vähendamaks
radoonist põhjustatud elanikukiiritust“ („Reducing Public Exposure to Radon by Supporting the
Implementation and Futher Development of National Strategies“) raames seminari „ Töökohtade
siseõhu radoonisisaldus kui Radooni tegevuskava osa“ („Radon at Workplaces as an Element of a
National Radon Action Plan“).
4.-14. septembrini 2016. a viisid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) väliseksperdid
Eestis läbi kiirgusohutuse riikliku auditi (Integrated Regulatory Review Service Mission – edaspidi
IRRS missioon). Kiirgusohutuse riiklik audit on kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav
audit, mis viiakse läbi vähemalt iga 10 aasta tagant ning mille käigus hinnatakse riigi kiirgusohutuse
õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust tagavaid asutusi. Auditisse
kaasati rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte. Auditi tulemusena valmis aruanne, milles
antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse tagamise parandamiseks. Tulenevalt auditi
ettepanekutest on välja töötatud radioaktiivse materjali veo kontrollimise juhend.
2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on
keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja
menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja
sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. Infosüsteemi kiirgustegevuslubade osa
võimaldab: esitada kiirgustegevusloa taotluseid, esitada kiirgustegevusloa muutmise taotluseid,
esitada kiirgustegevusloa tingimuste täitmist tõendavaid dokumente ja menetlusi puudutava
kirjavahetuse pidamist.
Keskkonnainspektsiooni (KKI) inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal
aastal koostöös Keskkonnaameti (KeA) kiirgusosakonnaga. Koolituste programm on välja töötatud
KeA kiirgusosakonna poolt ning seda täiendatakse vastavalt KKI vajadustele. KKI siseselt on läbi
viidud ka täiendavaid teabepäevi, samuti on osaletud näiteks Rahvusvahelise Aatomienergia
Agentuuri poolt korraldatud kiirguskaitse- ja ohutuse alasel kursustel ja koolitustel. Kiirgustegevuse
valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes konsulteerivad KeA kiirgusosakonna spetsialistid KKI
inspektoreid vastavalt vajadusele. Koostöö ja infovahetus järelevalve küsimustes toimub regulaarselt.
Terviseamet on läbi viinud inspektorite koolitusi joogivee proovide võtmiseks radioloogilisteks
uuringuteks.
Koolituse valdkonnas on endiselt probleemseks kiirgusohutusealase hariduse ja täiendkoolituse
süsteemi puudulikkus. Kiirgustöötajate ja ametnike täiendkoolituse süsteemi loodud ei ole. Tartu
Tervishoiukõrgkoolis on radioloogiatehniku õppekava, mis sisaldab kiirgusohutusalast koolitust.
Kiirgusohutusalane koolitus, mida tehakse tervishoiutöötajatele, kes ei radioloogid ( nt kirurgid,
traumatoloogid, uroloogid jne) on puudulik. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool algatasid
tuumaenergeetika magistriõppekavade koostamise, mis aga riiklike prioriteetide muutumise tõttu ei
jõustunud. Kiirgustöötajate koolitused on toimunud ebaregulaarselt ja peamiselt erinevaid koolitusi
korraldavate erafirmade initsiatiivil. Hetkel on käimas lahenduste otsimine täiendkoolituste
puudumise probleemile.
19
Kiirgusohutuse tagamisega kaasneva töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna ja Keskkonnainspektsiooni vahel sõlmiti 29.07.2016
koostööleping isikudosimeetri kasutamiseks ja kontrolliks. Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames
soetas Keskkonnaameti kiirgusosakond 2016.a endale täiendavalt vajalikke arvutiprogramme (Ortec
Isotopic ja GammaVision). Märgatavalt on paranenud laboratooriumi võimekus (juurde on saadud
uusi ahje, tõmbe- ja kuivatuskappe, tööpindu ning välja on vahetatud veel mitmeid väiksemaid
vahendeid). 2015. aasta detsembris tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK)
rahastusotsuse Keskkonnaameti projektitaotlusele Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire
büroo katselaborisse seadmete ja tööpindade soetamine. Projekti tegevustega alustati 2016. aastal.
KeA soetas KIK rahastusel projekti „Keskkonnaameti kiirgusosakonna põhitegevusega seotud
kiirgusohutust tagava teenuse/ meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimine vastavalt
EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele“ raames meditsiinikiiritusseadmete (nagu intraoraalsed
hambaröntegnseadmed, ekstraoraalsed hambaröntgenseadmed, radiograafilised seadmed,
läbivalgustusseadmed) toimimiskatsete tegemiseks vajalikud mõõtevahendid. 2017. a koostati ja
esitati Eesti Akrediteerimiskeskusele meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimiseks
vajalikud dokumendid.
20
3.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude
vähendamine
Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine toimub Radioaktiivsete
jäätmete riikliku tegevuskava alusel (lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide
likvideerimiseks vajalike uuringute tegemine, erinevate protseduuride välja töötamine jäätmete
iseloomustamiseks ja vabastamiseks, personali koolitamine, omanikuta kiirgusallikate
käitlussüsteem, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine, Sillamäe jäätmehoidla
järelseire läbiviimine jne).
Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava
2008ndal aastal alustas Keskkonnaministeerium koostöös Kiirguskeskuse ja AS A.L.A.R.A.
ekspertidega radioaktiivsete jäätmete tegevuskava koostamisega, mille raames alustati muuhulgas
radioaktiivse jäätmevoo hindamise metoodika välja töötamisega. 2011. aastal võttis Euroopa Liidu
Nõukogu vastu direktiivi 2011/70/EURATOM, millega luuakse raamistik kasutatud tuumkütuse ja
radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Muuhulgas pandi direktiiviga
liikmesriikidele kohustus hiljemalt 23. augustiks 2015 esitada Euroopa Komisjonile radioaktiivsete
jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Riiklikus tegevuskavas nähakse ette, mil viisil kavatseb
liikmesriik viia ellu oma riiklikku poliitikat kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete
vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Riikliku tegevuskava koostamiseks saadeti 24. aprillil
2013 Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele juhendmaterjal „Guidelines for the establishment and
notification of National Programmes under the Council Directive 2011/70/Euratom of 19 july 2011
on the responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste.“ Eesti radioaktiivsete
jäätmete käitlemise tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688 ning
esitati Euroopa Komisjonile augustis 2015. Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja
tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab jäätmete käitlemise
tegevuste ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks
käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning
teadus- ja arendustegevust. 2015. aastal kinnitatud radioaktiivsete jäätmete tegevuskava
ajakohastamisega tehti algust 2016. a lõpus. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada
tegevuskava 1. novembril 2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute
arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015. a
lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete
jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult
ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik. Eeluuringute tulemustele tuginedes tehti Vabariigi
Valitsuse kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsus rajada Eestisse lõppladustuspaik. Tegevuskavas
täpsustati Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti vastavalt kehtivatele EL
direktiividele ja siseriiklikele õigusaktidele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava
on üks koostatava Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAKi) aastateks 2018-2027 lisadest, nagu
on ka Radooni riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021.
Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule
tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende
planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine.
21
Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokku
kogumise ja ohutustamise kampaaniad
Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Keskkonnaameti ja ASiga A.L.A.R.A. ning SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel 2009.,2010., 2012. ja 2015. aastal kampaaniad,
mille käigus sai tasuta ära anda vanu kiirgusohu märgistusega suitsuandureid ning muid
radioaktiivseid elemente sisaldavaid esemeid. Kokkukogumise hõlbustamiseks koostati kampaaniate
raames info- ja juhendmaterjale, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud ohtudest, selgitati
omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjuseid ning informeeriti avalikkust sellest, kuidas ja keda
teavitada leitud kiirgusallikast.
2009. aastal koguti kampaania käigus kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal 214 allikat ja 1,5 m 3
radioaktiivselt saastunud metalli, 2012. aastal 199 allikat ja 2,5 m3 radioaktiivselt saastunud
vanametalli ning viimase 2015. a kampaania raames koguti 44 allikat ning ca 1,5 m 3 saastunud
vanametalli. Tulevikus selliste jäätmete mahud loodetavasti vähenevad, sest kampaaniate käigus
kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamus neist aastate jooksul
kokku kogutud.
Eeltööd jäätmete iseloomustamiseks ja vabastamiseks
AS A.L.A.R.A teostas kuni aastani 2014 radioaktiivsete jäätmete pakendite aktiivsuste mõõtmisteks
(iseloomustamiseks) ettevalmistavad tegevused, et selgitada edaspidi välja, milliseid jäätmeid oleks
võimalik tulevikus vabastada vähendamaks ladustavate jäätmete mahtusid ja sellega kaasnevaid
ladustamise kulusid. 2015. aastal alustas AS A.L.A.RA. vajalike iseloomustamise protseduuride ja
metoodika koostamisega (metoodika kooskõlastati Keskkonnaameti poolt 2017. aastal) ning soetas
jäätmete iseloomustamiseks gammamõõtesüsteemi ja koolitas personali. Vabastamiseks sobivatele
jäätmetele on kavas koostada radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid.
Metallijäätmete (tehislike nukliididega saastunud torustik) vabastamise protseduur valmis
A.L.A.R.A. AS-l 2015. aastal. Ülejäänud jäätmete vabastamise protseduurid on koostamisel.
Tammiku hoidla dekomissioneerimine
Keskkonnaamet töötas 2012. aastal välja juhendmaterjali radioaktiivsete jäätmete käitlejale, AS-le
A.L.A.R.A., seoses Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks.
Juhendmaterjali alusel koostas AS hoidla dekomissioneerimise plaani, mis oli üheks osaks hoidla
dekomissioneerimise kiirgustegevusloa taotlusele, mille alusel väljastas amet AS-le loa.
Kiirgustegevusi Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas teostati mitmes etapis: radioaktiivsete
jäätmete eemaldamine ja transport Paldiski jäätmete käitluskeskusesse, hoidla pindade radioaktiivsest
saastest puhastamine ja hoidla täielik lammutamine ning hoidla ja selle territooriumi vabastamine
kiirgusseaduse nõuete täitmisest. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise
esimese etapi “Tammiku hoidla radioloogiline iseloomustamine” ja teise etapi "Tammiku hoidla
radioaktiivsest saastumisest puhastamine" tööd on lõpetatud. Alustatud on kolmanda etapi "Tammiku
hoidla ja selle territooriumi vabastamine" täitmisega
Lõppladustuspaiga rajamine
AS A.L.A.R.A. alustas 2014. a septembris radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja
Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise eeluuringutega.
2014. a novembris toimus eeluuringuid sissejuhatav seminar, kus tutvustati lisaks Paldiski objektil
22
toimunud senistele töödele eeluuringute kavandatavaid tegevusi koos praktiliste näidetega teistest
riikidest.
2015. aasta detsembris valmis eeluuringute lõpparuanne ja toimus lõpuseminar. Eeluuringute käigus
hinnati Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivad radioaktiivsete jäätmete hulgad ning nende käitlemiseks
vajalikud tingimused ning anti soovitused koos majandusliku analüüsiga Paldiskis asuvate
tuumaallveelaevnike õppekeskuse reaktorisektsioonide lammutamiseks ja radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamiseks.
Reaktorisektsioonide lammutamisel kaaluti eri võimalusi: võtta need osadeks või ladustada ühes
tükis. Leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid
lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktori anum ise tuleb ladustada ühes tükis.
Uuriti ka, kas ja millised lõppladustuspaigad tuleb rajada olemasolevate jäätmete ja tulevikus,
sealhulgas reaktorisektsioonide lammutamisel, tekkivate jäätmete ladustamiseks. Järeldus on, et
arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada
lõppladustuspaik. Kaalumisel olid nii geoloogiline, nn kesksügav, maapinna lähedane ja nn prügila
tüüpi ladustuspaik. Ekspertide hinnangul on majanduslikke ja keskkonnaaspekte arvestades kõige
mõistlikum rajada lõppladustuspaik, mis sisaldab maapinna lähedast osa lühikese poolestusajaga
jäätmetele ja nn kesksügavat (ca 30 m) šahtikujulist osa reaktorianumatele ja teistele pika
poolestuseaga jäätmetele.
Eeluuringute tulemusena leiti, et lõppladustuspaiga rajamise, reaktorisektsioonide lammutamise,
tekkinud jäätmete käitlemise ja lõppladustamise kogumaksumus perioodil 2017-2050 on kokku ca
89,1 miljonit eurot.
Eeluuringute tulemustele tuginedes anti Vabariigi Valitsuse 28.04.2016 kabinetinõupidamise otsusega
põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse lõppladustuspaik. Lõppladustuspaiga asukoht tuleb valida
riigi eriplaneeringu menetluses, mille raames viiakse läbi ka asjakohaste mõjude hindamine koos
selleks vajalike uuringutega, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Paralleelselt eeltooduga
toimub reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine koos selleks vajalike
uuringutega. Juba 2016. a teisest poolest alustas Keskkonnaministeerium koostöös AS-ga A.L.A.R.A.
radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks
vajalike finantseerimise võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest. Vahendite
taotlemine jätkub 2018. aastal.
Looduslikke radionukliide sisaldavad radioaktiivsed jäätmed
Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete (edaspidi NORM-jäätmed2)
käitlemise teemal Eestis olemasoleva olukorra kaardistamiseks ning tulevikus tekkivate jäätmete
vähendamise ning käitlemise teemal tehtud viimase 8 aasta jooksul palju erinevaid teadusuuringuid.
Peamiselt on tegemist mahukate projektidega, mida on toetanud KIK.
Algusaastatel, 2010. aastal, tellis Keskkonnaministeerium kaks uurimistööd, millest esimese töö
eesmärk oli hinnata, kui palju ja milliseid looduslikke radionukliide sisaldavaid ja nendega saastunud
materjale Eestis tekib ning teise töö eesmärk oli katsetada mitmesuguseid puhastusmeetodeid
looduslike radionukliididega saastunud materjalidel ning anda hinnang, kas puhastatud materjale
oleks võimalik hiljem taaskasutada. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas on looduslike
2
NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed -
Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme
töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel
kehtestatud vabastamistasemed;
23
radionukliididega saastunud jäätmetest 99% metallijäätmed, seetõttu tellis Keskkonnaministeeriumi
analüüsi, mis käsitleb radioaktiivselt saastunud metalli ümbertöötlemise võimalusi.
2012. aastal alustas Tartu Ülikool SA Archimedes’e rahastamisel projekti „Radionukliidide
põhjaveest eraldamise tehnoloogia optimeerimine, tekkivate radioaktiivsete jäätmetüüpide ja koguste
väljaselgitamine ning veepuhastusjaama kiirgusriskide hindamine“. Projekt lõppes 2015. aastal ning
täitis kolme eesmärki: 1) kontrollida ja arendada AS Viimsi Vesi pilootseadmel väljatöötatud
tehnoloogiat radionukliidide kõrvaldamiseks põhjaveest tööstuslikus mastaabis; 2) selgitada välja
puhastusprotsessis tekkivate radioaktiivsete jäätmete tüübid ja kogused; 3) teostada
veepuhastusjaama kiirgusriskide hindamine jaama töötajale ja elanikkonnale.
2014. aastal alustas ja 2015. aastal lõpetas Tartu Ülikool KIKi rahastatud projekti „Radioaktiivsete
jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Projekti eesmärk
oli hinnata, kui suur osa Kambrium-Vendi veehaaret ja raua või mangaaniärastust kasutavate
veetöötlusjaamadest toodavad radioaktiivseid jäätmeid määral, mis ületavad kiirgusseadusega
sätestatud radionukliidide väljaarvamistasemeid. Töös leiti, et kiirgusseaduses defineeritud
väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015. a jaanuar) 11 veevärki 18-st. Tuginedes tulemustele, võis
prognoosida, et väljaarvamistaset ületavate veevärkidele lisandub aasta jooksul veel kaks
veetöötlusjaama. Seega on, uuritavatest 18 veetöötlusjaamast 13 sisuliselt radioaktiivse materjali
tootmise suhtes probleemsed.
Sellest tulenevalt toimusid NORM-ide valdkonna arendamiseks ja probleemidele lahenduste
leidmiseks 2016. a Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel NORMide teemalised ümarlauad Eesti
Vee-ettevõtete Liidu esindajatega, kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise
teemadel. 2016. a alustati vee-ettevõtetes tekkinud filtermaterjalis sisalduva radioaktiivsete ainete
vabastamiseks kiirgusohutushinnangu koostamisega. 2017. a toimus Keskkonnaministeeriumi
eestvedamisel ja koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) NORMide teemaline ümarlaud, kus
arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise teemadel.
Tartu Ülikooli füüsikainstituut alustas 2016. a KIK kaasrahastuse toel projektiga „Uuring direktiivi
2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise
ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Tartu Ülikool viis projekti raames läbi kvalitatiivse
ja kvantitatiivse uuringu, et tuvastada, millises ulatuses on Eestis vaja rakendada EL direktiivi
2013/59/Euratom nõudeid (artikkel 2, 23, 24, 25, 26 ja 75 ning lisad I, VI, VII ja XIII) looduslike
radioaktiivsete ainete osas. Projekti tulemusena kaardistati, millistes tööstusettevõtetes ja millisel
kujul tekivad NORM-jäätmed, hinnati nendes sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone
ja selgitati välja, millised on NORMe tekitavate tööstuste puhul direktiivi 2013/59/Euratom nõuetest
tulenevad kohustused, et tagada töötajate kaitse. Projekti aruanne valmis 2017. a suvel.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Tartu Ülikooli Füüsika Instituut analüüsi „Eestis
tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“.
Töö eesmärk oli koostada ülevaade Eestis tekkivast looduslikke radionukliide sisaldavast materjalist
ja analüüsida Eesti riigi praegust NORMi käitluspraktikat, kirjeldada NORM jäätmekäitluspraktikaid
teiste riikide näol ning anda hinnang ja soovitused edaspidiste NORMi käitlusvõimaluste ja –
lahenduste osas Eesti kontekstis. Valminud analüüs annab sisendi hindamaks, kas praegune õiguslik
ning regulatiivne raamistik on piisav ning ajakohane NORM valdkonna haldamiseks ning
suunamiseks. Analüüsi tulemused annavad lisandunud informatsiooni taustal ka aluse tuvastada
järgmiseid vajalikke samme NORM jäätmekäitluse valdkonna korraldamisel.
24
Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse seirega seoses on eesmärk koguda infot ja kaardistada olukord ning
vajadusel alustada ehitusmaterjalide seiramise ja kvaliteedikontrolliga, et vältida kõrgendatud
radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. 2017. aastal toimusid
kohtumised KKM, KeA, MKMi ja TJA esindajatega, kus arutati ehitusmaterjalidest pärineva
gammakiirguse osas nõuete kehtestamist majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses
„Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“.
Sillamäe jäätmehoidla järelseire
Sillamäe jäätmehoidla järelseirega alustati 2009 aastal ning sellega jätkatakse. 2013. aastal
jäätmehoidla lõppkatte rajamise garantiiperiood lõppes. Järelseire tulemuste kohaselt jäid
jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad oodatud vahemikku. Jäätmehoidla
keskkonnakaitselised saneerimistööd on efektiivselt ellu viidud, projekti järelseire toimib püstitatud
eesmärkide kohaselt, samuti toimib jäätmehoidla lõppkate vastavalt projektis seatud eesmärkidele.
Pikemas perspektiivis tagatakse objekti jälgimine ja informatsiooni dokumenteeritus ning
kättesaadavus järeltulevatele põlvedele.
2014. aastal alustati nn jäätmehoidla järelseire II perioodi vähendatud seiresagedusega vastavalt
Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud programmile jäätmehoidla sulgemisprojekti
projekteerija ja tööde järelevalve teostaja Wismut GmbH ettepanekute alusel. Teostatakse visuaalset,
gamma-radiatsiooni, radooni ekshalatsiooni, geotehnilist, vajumite, kaevude veetasemete, lõppkatte
toimimise ja nõrgvee keemilise koostise seiret.
Töid teostab ja/või korraldab AS-i Ökosil Keskkonnalabor vastavalt AS-i Ökosil ja SA-e
Keskkonnainvesteeringute Keskus vahelise lepingule, Keskkonnaministeeriumi tellimusel.
25
3.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine
Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on tagatud hädaolukordade riskianalüüside
koostamiste, mõõtevahendite, saasteärastuseks vajalike seadmete ja vahendite baasi, varajase
hoiatamise süsteemi, ühiste õppuste ja koolituste, regulaarse kiirgushädaolukordade ärahoidmise töö
ning elanikkonna koolitamise abil.
Eesti kiirgushädaolukordadele reageerimise valmisolekust saadi hea ülevaade valdkonna auditi
läbiviimisel. 2011. a sügisel külastas Eestit Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA)
ekspertgrupp, kes auditeeris riigi kiirgushädaolukorra lahendamise korraldust – hindas selle vastavust
rahvusvahelistele nõuetele ja praktikale ning Eesti vajadustele. Külastuse tulemusena valmis
ülevaatlik raport kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise kohta Eestis. Ekspertgrupp
hindas kõrgelt hädaolukordadele reageerivate asutuste spetsialistide pädevust ja pühendumust.
Süsteemi veelgi paremaks muutmiseks soovitati Eestil juhinduda IAEA kiirgushädaolukordade
juhendist GS-R-2 ning täiendavalt suunata tähelepanu ka võimalikele piiriülese mõjuga õnnetustele
reageerimiseks.
Vabariigi Valitus kinnitas 04. augusti 2011. a korraldusega nr 340 kiirgushädaolukorra lahendamise
plaani, milles kirjeldati võimalike kiirgusõnnetusi, mis võivad olla nii piiriülese mõju kui ka
riigisisese tekkepõhjusega. Plaan sisaldas nii hädaolukorra lahendamiseks loodavat
juhtimisstruktuuri, osalevate asutuste või isikute ülesandeid ja teabevahetuse korraldust, avalikkuse
hädaolukorrast teavitamise korraldust, rahvusvahelise koostöö korraldust ja teisi olulisi hädaolukorra
lahendamisega seotud küsimusi, kuid ei sisaldanud endas protseduure ja detailseid juhiseid, kuidas
seda praktikas ellu viia.
Riigisisesed kiirgushädaolukorra ja piiriülese tuumaõnnetuse riskianalüüsid valmisid
Keskkonnaministeeriumis 16.02.2009 ning need olid üheks osaks riiklikus hädaolukordade
riskianalüüsis, mis kinnitati Vabariigi Valitsuses 09.04.2009. a. Hädaolukorra seaduse kohaselt
vaadatakse üle või täiendatakse riskianalüüse vähemalt kord 2 aasta jooksul. Vastavalt 01.07.2017
jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele uuendas Keskkonnaamet 2017. aastal hädaolukorra
"Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüse. Viimane valminud riskianalüüs kooskõlastati
riskianalüüsi koostamises osalenud asutuste vahel ja kinnitati Keskkonnaameti peadirektori
käskkirjaga 24.04.2018.
Õigusloome
2008. aastal valmistati ette uus hädaolukorra seaduse eelnõu, mis võeti Riigikogus vastu 15.06.2009.
Sellest tulevalt muudeti 2009. aastal ka kiirgusseadust. 1. juulil 2010 kehtestas Vabariigi Valitsus
oma määrusega korra, mis määratleb riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või juriidilised isikud,
kes on kohustatud viivitamatult teavitama avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust või
hädaolukorrast või hädaolukorra lahendamisest, sealhulgas kiirgushädaolukordadest.
2011. aasta novembris jõustunud kiirgusseaduse muudatustega täpsustati oluliselt
kiirgushädaolukordadega seonduvat. Näiteks võeti kasutusele uued mõisted (avarii- ja püsikiirituse
olukord) ning täpsustati sekkumistoiminguid. Täpsustusi tehti ka 2016. aastal jõustunud uue
kiirgusseadusega, mh lisandusid kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded. 2018. aastal, seoses direktiivist
2013/59/Euratom tulenevate nõuetega, täiendati püsikiirituse olukorras sekkumise korraldamist.
26
Mõõtevahendid, baasi täiendamine
Seoses kiirgusseirevõrgu uuendamise ja käigushoidmisega sõlmiti 2011. aastal rakendusleping Eesti-
Šveitsi koostööprogrammi Keskkonnaministeeriumi programmi „Keskkonnaseire suutlikkuse
tõstmine“ raames rahastatava projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ läbiviimiseks. Eesti-Šveitsi
koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire võrgu uuendamine“ raames vahetati 2014. aastal välja
1997. aastast töötavad gamma-kiirguse automaatseireejaamad. Endise 10 seirejaama asemel alustas
2014. aasta märtsi lõpus tööd 15 uut Keskkonnaagentuuri meteoroloogiaväljakutel asuvat
spektromeetrilist seirejaama. Täiendavad seirejaamad alustasid tööd Tõravares, Kuusikul, Viljandis,
Lääne-Nigulas ja Väike-Maarjas. Lisaks soetati ühe seirejaama jagu varuosi, et võimaliku tehnilise
rikke korral taastada rikki läinud seirejaama töö. Projekti raames vahetati 2014. aasta märtsi alguses
välja ka Tallinn-Harku Aeroloogiajaamas paiknev amortiseerunud õhuproovide filterseade.
2015. aastal soetati Keskkonnaametile Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti raames laboratoorne
gammaspektromeeter, kaks uut tõmbekappi ning õhufiltrite press-seade, kaasajastati Narva-Jõesuus
paiknev õhuproovide filterseade SnowWhite JL 900. 2015. ja 2017. aastal teostati kvaliteeditagamise
eesmärgil kalibreeringud kiirgusseirevõrgu 15 automaatseirejaamale. Projekti tulemusel on Eesti
jaamadega paremini kaetud, oluliselt on suurenenud seirevõrgu töökindlus ja kaasajastunud
andmeedastus, kindlustades elanikele asjakohase teabe kiirgusolukorra kohta riigis. Seireandmed on
jälgitavad nii Keskkonnaameti kui ka Euroopa Komisjoni veebilehekülgedel.
Seoses kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite baasi täiustamise ja
käigushoidmisega, kinkis Ameerika Ühendriikide Energia Ministeerium 2013. aastal programmi
„Global Search and Secure Program“ projekti „Global Threat Reduction Initiative“ raames
Keskkonnaametile mõõteseadmed kiirgustaseme mõõtmiseks. Keskkonnaamet, koostöös
Keskkonnainspektsiooniga soetas ERF toetusel kiirgusseire mobiillabori, mille kasutusvõimaluste
hulgas on lisaks rutiinsele seirevõimekusele ka mitmeid hädaolukorras kasutatavaid funktsioone.
Päästeamet ostis 2014. aastal radionukliidide tuvastamiseks gammaspektromeetrilise
käsimõõteseadme RiidEye.
2014. aastal täienes meditsiiniasutuste kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike vahendite baas
kiirgusväravate, radiomeetrite, dosimeetrite, saasteärastustelkide ning CBRN (Chemical, Biological,
Radiological, Nuclear) ainetega saastunud patsientide transpordikottide ostmisega.
2016. aastal paigaldati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda kiirgusväravad,
mis võimaldavad avastada radioaktiivsete ainetega saastunud külastajaid ja abivajajaid. Põhja-Eesti
Päästekeskus asendas vanad kiirgusmõõtjad kahe uue aparaadiga. Samast aastast on
Demineerimiskeskuse valvekeemikul kasutuses kiirgusallikate transpordikonteiner.
2016. a soetas Keskkonnaameti kiirgusosakond endale täiendavalt vajalikke arvutiprogramme.
Samuti on paranenud laboratooriumi võimekus hädaolukordadele reageerimisel. Ka on arenenud
mitmete nutilahenduste kasutamine ning alternatiivse sidepidamiselahendusena suurenenud TETRA
raadiosidevahendite arv.
Seoses AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite kalibreerimiskeskuse rajamisega, esitas AS
rahastamistaotlused keskuse rajamiseks Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA)
aastatel 2014 (I osa, periood 2016-2017) ja 2016 (II osa, periood 2018-2019). 2016. a tegi IAEA
otsuse keskuse rajamise I osa rahastada ning 2017. a valmis keskuse I osa seadmete tehniline
kirjeldus.
27
Õppused ja koolitused
Kogu perioodi vältel on läbi viidu mitmeid riigisiseseid ja rahvusvahelisi õppusi ja koolitusi, sh:
2009. ja 2011. viis Keskkonnaamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga läbi kaks ühisõppust
piiripunktides (Koidula ja Narva piiripunktis).
2008. aastal toimus Väike-Maarjas Eesti-Saksa Twinning projekti raames
ametkondadevaheline õppus, mille käigus harjutati läbi radioaktiivseid aineid vedanud
sõidukiga toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud avariiolukorra lahendamine.
2011. aasta maikuus toimus Tartus ja Tallinnas rahvusvaheline ametkondadevaheline
ühisõppus EU CREMEX 2011, mille raames valmistati ette ja mängiti läbi ka kiirgusohuga
seotud olukord. Päästeõppustel harjutati ka reaalse rahvusvahelise abi palumine ja selle
koordineerimine ning Eesti regionaalsete kriisikomisjonide tegevused 2009. aastal valminud
hädaolukorra seaduse kontekstis.
2013. aastal toimus Põhja- ja Baltimaade ühisõppus NB8 (stsenaariumi järgi toimus õnnetus
Loviisa tuumaelektrijaamas, mille käigus vabanes atmosfääri ka radioaktiivseid aineid).
Lauaõppuse eesmärgiks oli kiirgushädaolukorra lahendamise plaani rakendamisega seotud
probleemide kaardistamine ja lahenduste sõnastamine. Samuti testiti õppusel
Siseministeeriumi poolt välja töötatud SitRep3-formaati ja asutustevahelist
teabevahetuskeskkonda kiirgushädaolukorrast ülevaate saamiseks. Lisaks simuleeriti
avalikkuse teavitamise korraldust ja pressiteadete edastust. Juhtroll õppuse korraldamisel oli
Soomel. Eesti-poolne peakorraldaja oli Keskkonnaamet koostöös
Keskkonnaministeeriumiga. Päästeamet juhtis õppuse raames moodustatud riiklikku staapi.
Õppusele oli kaasatud peaaegu kõik piiriülese tuumaõnnetuse lahendamisse kaasatavad
ametkonnad (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet,
Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A., Välisministeerium,
Siseministeerium).
Keskkonnaministeeriumis toimus 2012. aastal rahvusvaheline kiirgushädaolukordade
teemaline seminar, kus eksperdid arutasid, kuidas arendada riiklikke kiirgushädaolukorra
plaane vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) nõuetele ja juhistele.
Sisekaitseakadeemias toimusid 2012. ja 2013. aastal ametkondadevahelised
koostöökoolitused, kus käsitleti ka suurõnnetuste ja hädaolukordadega seonduvaid teemasid.
Seoses kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite baasi täiustamise
ja käigushoidmisega, kinkis Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi riikliku
tuumaohutusamet (NNSA) programmi „Global Threat Reduction Initiative“ (GTRI) raames
Eestile kiirgusmõõteriistu (vähekasutatud ja kasutamata). Mõõteriistu kasutati Eestis
toimunud praktilise treeningkursuse "Orphan Source Search and Secure Training Workshop"
käigus. Treeningkursusel osalesid Balti riikide esindajad. Kingitud mõõteriistad on kasutusel
Keskkonnaametis, Keskkonnainspektsioonis ja Päästeametis.
Tallinnas toimus treeningkursus "Management of nuclear and radiological emergencies",
mille korraldas Belgia Tuumauuringute Keskus (Belgian Nuclear Research Centre)
SCK•CEN ning Eesti poolseks korraldajaks oli Keskkonnaamet. Eestist osalesid asutused, kes
on seotud kiirgushädaolukordade lahendamisega.
Mais 2014. toimus Eestis erinevate ametkondade esindajatele suunatud CBRN-teemaline
(Chemical, Biological, Radiological, Nuclear) rahvusvaheline ühiskoolitus, , mis sisaldas ka
kiirgusega seonduvaid teemasid. Samal aastal tutvustas Päästeamet ka soetatud
saasteärastussüsteemi.
3
SitRep ehk olukorra ettekanne. Tegemist on veebikeskkonnaga sündmuse info koondamiseks ja töötlemiseks.
28
2015. aastal koolitasid USA instruktorid 5 päeva Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikke, kes
edaspidiselt koolitavad MTA ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikke radioaktiivsete
kaupade tundmise, kiirguskontrolli monitoride ja käsimõõteriistade osas. 2015. aastal toimus
kaks koolitust Tallinna Lennujaama, MTA ja PPA ametnikele: 1. koolitus kiirguskontrolli ja
kiirgusohutuse põhimõtetest radioaktiivsete kaupade kontrollimisel, 2. kiirguskontrolli
monitoride ja käsimõõteriistade kasutusest.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel toimus õppus „Ei Kiirga 2016“, mille peamiseks
eesmärgiks oli harjutada piiriülese mõjuga kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi
toimepidevuse tagamist ning asutusesisest ja ametkondadevahelist infovahetust.
Päästeamet korraldas 2016. aastal erinevaid kiirgusalaseid koolitusi ja treeninguid
(mõõtevahendid, otsimine) Kesklinna ja Lilleküla päästekomandode isikkoosseisule.
Keskkonnaameti kiirgusosakond osales Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ja
Euroopa Komisjoni hädaolukorra üksuse (EC ECUIRE) poolt korraldatud õppustel
regulaarselt. 2016. aastal osaleti IAEA stsenaariumiga õppusel (abi küsimine IAEA
liikmesriikidelt) ning 2015-2017 erinevatel IAEA ja Euroopa Komisjoni
kommunikatsiooniharjutustel- ja õppustel.
2017. aastal viidi läbi Eesti ametkondadevaheline kriisiõppus BOREX. Õppuse korraldamise
eesmärgiks oli testida õigusruumi ja üldist juhtimiskorraldust; tuvastada võimelünki ja
fikseerida prioriteetsed arenguvajadused ning suurendada riigi vastupanuvõimet. Täiendavalt
andis BOREX stsenaarium võimaluse siduda omavahel erinevate ministeeriumite alaõppused.
See omakorda oli abiks CMX17 läbiviimisel. BOREX õppuse stsenaariumi kohaselt toimus
Eesti naaberriigi tuumajaamas „Boriss“ õnnetus. Peamine mõju jäi küll naaberriiki, kuid levis
teatud määral ka Eestisse ja teistesse naaberriikidesse. Õppuse peamised eesmärgid:
kiirgushädaolukorra lahendamise plaani eelkujundamine, arutleda rahvusvahelise
tuumaõnnetuse maandamismeetmete koordineerimist Eestis, kriisikommunikatsiooni ja
elanikkonnakaitse meetmete rakendamine (sealhulgas vajaminevate protseduuride
kirjutamise vajaduse kaardistamine).
Juhised ja info
Terviseametis koostati juhised „Kiirguskahjustustega kannatanute ravikorraldamine“, „Terviseameti
soovitused kiirguskannatanute haiglaravi korralduseks“, „Kiirabi keemia-, kiirgus-, või
bakterioloogilise saaste keskkonnas tegutsemise juhend“ ning „Diagnostika ja ravijuhis perearstidele
kiirguskannatanute jälgimiseks“. Antud juhised ei ole kinnitatud.
Politsei- ja Piirivalveametis uuendati asitõendite käitlemise kord. Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektori 21.11.2016 käskkirjaga nr 126 on kinnitatud „Asitõendite, teiste äravõetud esemete,
konfiskeeritud vara ning leidude käitlemise kord“, mis käsitleb ka kiirgushädaolukorra
sündmuskohale asitõendite käitlemist.
Seoses ressursikataloogi koostamisega seadmetest ja vahenditest, mida saab hädaolukorras kasutada,
kaardistas Siseministeerium 2014. aastal pädevate ametkondade ressursid. Kaardistus sisaldab
avastamis- ja mõõteseadmeid, tehnikat ja varustust, võimelünkasid, kiirgusallikate hoiustamise
võimalikkust. Päästeametil on Demineerimiskeskuse CBRN varustuse (mõõteriistad, kaitseriietus,
saasteärastusvarustus, kemikaalid) kataloog koos kasutusjuhenditega ja tööks vajalikud andmebaasid
ning käsiraamatud, mida hoitakse Päästeameti demineerimiskeskuse sisevõrgus. Kataloog on tehtud
demineerimiskeskuse sees, enda töö lihtsustamiseks ning kellegagi ühiskasutuses ei ole.
Demineerimiskeskuse CBRN andmebaasi hoitakse pidevalt korras.
29
Kiirgushädaolukordi puudutav info on avalikkusele kättesaadav. Keskkonnaameti koduleheküljele on
lisatud eestikeelne kaardirakendus automaatsete õhu kiirgusseirejaamade mõõtetulemuste
jälgimiseks (https://www.keskkonnaamet.ee/eurdep/kiirgus.html), misläbi on õhu
kiirgusseireandmed avalikkusele paremini kättesaadavad. Käitumisjuhis kiirgusõnnetuse korral on
lisatud Päästeameti koduleheküljele 2017. aasta lõpus.
https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/kiirgusonnetus.html
Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem
Jätkuvalt toimib omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem. Esmane reageerimine on tagatud
Päästeameti ja teiste organisatsioonide (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja
Piirivalveamet jne.) poolt. Keskkonnaameti kiirgusosakonna valvemeeskonna töö on tagatud 24/7.
Allika transpordi, käitlemise ja ladustamise Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas
teostab AS A.L.A.R.A.
30
3.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest
Kõrgenenud looduskiirguse allikatest teadlikkuse suurendamisele aitab kaasa elanikkonna,
omavalitsuste, tervisekaitsetalituste, meediatöötajate jne teavitamine (sh erinevad infovoldikud,
teabepäevad, informatsioon kodulehtedel), radooniohu vähendamist tutvustavate materjalide
koostamine ning erinevate uuringute (sh pinnase, joogivee, siseruumide) läbiviimine.
Radooniuuringud
Aastatel 2008-2010 viidi läbi radooniuuringuid Eesti erinevates töökohtades – kaevandused ,
veekeskused, veekäitluskohad, lasteasutused ning 2011-2012. aastatel Tallinna koolieelsetes
lasteasutustes. 2008.a lõppes uuring „Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus
piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad“.
Geoloogiakeskus koostas 2008. aastal Harjumaa radooniriski kaardi. Kaardi koostamiseks
Geoloogiakeskuses tehtud uuringute käigus ei täpsustatud üksnes radooniohtlikke alasid, vaid määrati
ka üldine looduskiirguse tase, mikroelementide sisaldus ning leiti seoseid radoonisisalduse esinemise
vahel pinnases ja juba valmis hoones. Harjumaa radooniriski kaardi täiendatud versiooni valmis 2012.
aastal.
Eesti Geoloogiakeskusel valmis 2013. aastal Kirde-Eesti tööstuspiirkondade pinnase (muldade)
keskkonnaseisundi uuringute aruanne. Aruande raames uuriti lisaks pinnase elemendilisele koostisele
ka Kirde-Eesti tööstuspiirkonna pinnase radioaktiivsust (sh koostati radooniriski ja looduskiirguse
kaardid).
2014. aastal alustati KIKi finantseeritavat projekti „Tallinna linna pinnase radooniriski kaardi
koostamine” (töövõtja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus). Tallinna pinnase radooniriski kaart on oluline
alusmaterjal Tallinna linnakodanikule informatsiooni andmiseks radooni leviku, sellega kaasnevate
ohtude, võimalike leevendusmeetmete ja tõkestusvahendite kohta. Töö raames mõõdeti 2014. aastal
ligi 300 uuringupunktis radooni ja looduskiirgust. Töö valmis 2015. aasta oktoobris ning projekti
tulemusi tutvustati Keskkonnaministeeriumi korraldatud kiirguspäeval 2015. a sügisel.
2014. aastal alustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus KIKi finantseeritavat projekti „Eesti pinnaseõhus Rn-
sisalduse 2-aastane seire ja mõõtmisaparatuuri uuendamine”. Tegevus oli ettevalmistav osa radooni–
riski atlase koostamiseks. Keskkonnaministeeriumi tellimisel alustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus
2016. aastal KIKi finantseeritava projektiga „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase
koostamine“. Atlase peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja
looduskiirguse tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas
valmis 2017. a sügisel ning kajastab enam kui 2000 pinnase uuringupunkti ja 5500 ruumi siseõhu
radoonisisalduste andmeid. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas on kättesaadav
Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil
https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf .
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel alustati 2008. aastal standardi EVS 840:2003 „Radooniohutu
hoone projekteerimine“ täiendamist ning uuenenud standard avaldati 2009. aastal. 2013. aastal
sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Tallinna
Tehnikaülikooli (TTÜ) vahel töövõtuleping „Radooniohutu ehitamise lahendused olemasolevatele ja
uutele hoonetele“. 2015. a valminud Tallinna Tehnikaülikooli töögrupi koostatud juhendmaterjali
31
„Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“ alusel alustati 2016. a
alguses Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötluse koostamistega. Uus standard EVS
840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ annab
juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks
muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise
meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste
lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati 2017. a avaldatud standardit nii tekstilise
kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu.
2011. aasta lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel ka analüüs riikliku radoonisisalduse
mõõtmismetoodika kehtestamise vajalikkuse kohta. Analüüs selgitab Eestis ühtse radoonisisalduse
mõõtmismetoodika kehtestamise vajalikkust ja võimalust ning esitab esialgsed juhised riiklikult
aktsepteeritavatele radooni mõõtmismetoodikatele hoonetes ja pinnaseõhus. 2012. aastal valmis
Eesti Geoloogikeskuse analüüs „Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise
juhendi maketi koostamine ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine“. Tegemist oli
eeltööga, et ühtlustada eri asutuste läbiviidavad radoonimõõtmiste metoodikad. 2012. aastal tellis
Keskkonnaministeerium analüüsi ka seoses siseõhu radoonisisalduse mõõtmise metoodika
väljatöötamise vajadusega.
2014. a algas ning 2015. aastal jätkus Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni
aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjali koostamine. 2015. aasta septembriks valmis
töögrupi poolt üle vaadatud juhendmaterjali eelnõu. 2016. aastal jätkus töö KIKi finantseeritava
projektiga "Radoonisisalduse mõõtjate koolitamine vastavalt uuele mõõtmismetoodikale", mille
käigus andsid juhendmaterjalile hinnangu ka rahvusvahelised eksperdid. Projekti raames korraldati
koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“, mille viisid läbi Keskkonnaministeeriumi,
Soome Kiirguskaitsekeskuse ja Eesti Geoloogia Keskuse eksperdid. Koolitusel osales 15
radoonimõõtjat ja 15 järelevalveteostajat. Sama projekti raames valmis 2016. a lõpus
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjal.
Materjaliga ühtlustatakse Eestis eri asutuste läbiviidavad radoonimõõtmiste meetodid. Juhend on
leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt
http://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf .
Radionukliidid joogivees
2008ndal aastal alustati ülevaate koostamisega kõrgendatud radionukliidide sisaldusega joogivett
tootvate ühisveevärkide kohta, samuti alustati asutustevahelist koostööd, et paremini reguleerida vee-
erikasutuslubade väljastamist tulenevalt vee radioaktiivsusest. Terviseamet kaardistas koostöös
Itaalia spetsialistidega Twinning projekti raames 2009. aastal kõikides Eesti maakondades
radionukliidide kontsentratsioonid põhjavees ning kirjeldas võimalikud terviseriskid. Uuringu
tulemused näitasid, et jätkuvalt on probleemiks kambrium-vendi põhjavee radioloogiline kvaliteet
ning seda vett kasutavate uute puurkaevude rajamist ei tohiks lubada.
Terviseamet korraldas perioodil 2009-2011 seminare joogivees olevate radionukliidide ohtlikkuse
kohta inimese tervisele Nõmme Linnaosa Valitsuses, Nõmme Kultuurikeskuses avalikkusele ning ka
Eesti Veeühingu kokkusaamisel.
2014. aastal valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr
49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“, millega saadi ülevaade Lõuna-
32
Eestis kasutusel olevate põhjaveekihtide radionukliidide sisaldusest. Projekti raames analüüsiti
230 proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Tartumaa,
Jõgevamaa, Viljandimaa). Tulemustest selgus, et Lõuna-Eesti ühisveevärkide efektiivdoosi tase jääb
alla piirnormide. Andmed on kättesaadavad TA kodulehel:
http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/projektid/radionukliidide-sisalduse-maeaeramine-
louna-eesti-veevaergivees.html.
Lisaks on avalikkusel võimalik ligi pääseda joogivee kvaliteedi andmetele (sh radioaktiivsed ained)
läbi Vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI).
Teostatakse plaanilist järelevalvet radionukliidide sisalduse üle joogivees ning jätkus andmete
kogumine terviseriski hinnangu koostamiseks. Joogivee radioaktiivsuse seiret teostati vastavalt
riiklikult kiirgusseire programmile ning vastavalt esitatud tellimustele.
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut alustas 2016. a juulis KIKi kaasrahastuse abil uuringu „Joogivee
radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-
vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“ koostamisega. Projekti üheks eesmärgiks on töötada välja
metoodika ning koostada juhis, kuidas rakendada Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud terviseriski nõuete
täitmist. Teiseks eesmärgiks on selgitada välja NORM-vaba, raadiumit eraldava
veekäitlustehnoloogia tehniline teostatavus. Projekti tulemusel välja töötatud metoodikat ei saa
rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed projektiga välja töötatud
kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi läbiviimiseks. 2018 seisuga oli sisendandmetena puudu joogiveest
radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud.
Teavitamine
Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga on regulaarselt läbi viinud
avalikkusele ja valdkonnaga kokku puutuvatele spetsialistidele suunatud radooniseminare. Iga-
aastaselt toimub vähemalt üks kiirgusseminar, milles on käsitletud Eestis tehtud radooniuuringute
tulemusi, radoonisisalduse vähendamise võimalusi hoonetes, mõõtmisviise ja radooniga seotud
terviseriske; antud on ülevaateid Nõukogude Liidu endise tuumaobjekti haldamisest ja omanikuta
kiirgusallikate kokkukogumisest Eestis, kiirgusohutusest meditsiinis ning joogivee radioaktiivsusest;
ning kõneletud on ka kiirgus-, tuumaohutus- ja radoonialase õigusloome uuendustest Euroopa Liidus
ning Eesti tulevikuplaanidest.
Inimeste teavitamiseks looduskiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest on
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet avaldanud regulaarselt artikleid meediaväljaannetes,
teostatud on erinevaid uuringuid ning inimesi teavitatud nende valmimisest ja tulemustest, samuti on
Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel regulaarselt täiendatud infot, sh radooni
teemal. Keskkonnaministeeriumi algatusel valmis 2011. aastal infovoldik “Radoon valmisolevates
hoonetes.” 2008. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti ühe osana koostati
Kiirguskeskuse poolt infomaterjal “Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning
olemasolevates hoonetes.”
33
3.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis
Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine toimub peamiselt läbi diagnostiliste referentsväärtuste
kehtestamise (sh meditsiinikiirituse kvaliteedi juhtimise süsteemi arendamine, protseduuride
juhendmaterjalide koostamine) ja patsiendidooside hindamiseks vajaliku süsteemi loomise (sh
meditsiinikiiritusega seotud regulatsioonide kehtestamine, elaniku aastase efektiivdoosi4 hindamise
metoodika arendamine ja elluviimine).
Tervise infosüsteem
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tervise infosüsteemi põhimääruse ja sotsiaalministri 17.
septembri 2008. a määrusega nr 53 "Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord" on sätestatud tervishoiuteenuse
osutajate kohustus edastada andmeid tervise infosüsteemi ehk Digilukku. 2008. aastal käivitati tervise
infosüsteemi esimesed rakendused ning süsteemi järk-järguline arendus. Tagatud on tervise
infosüsteemi erinevate komponentide – kesksüsteem, MISP (mini infosüsteemide portaal, mis
võimaldab tervishoiuteenuse osutajatele turvalist ligipääsu tervise infosüsteemile ja
Retseptikeskusele x-tee kaudu), patsiendiportaal jne kvaliteetne toimimine.
Terviseameti info kohaselt esines vahepeal periood, kui oli raskendatud meditsiinikiirituse
kasutamise järelevalve teostamine, kuna meditsiinikiiritusega seotud regulatsioonid ei ole vastu
võetud ning tervise infosüsteem ei töötanud korrektselt ja arstid ei näinud kõiki tehtud protseduuride
tulemusi ning seetõttu ei saanud välistada korduvalt tehtud uuringuid. Kõik teoreetilised eeldused
edukaks toimimiseks loodi 17. märtsil 2014. a jõustunud Vabariigi Valitsuse 14. augusti 2008. a
määruse nr 131 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (kehtetu al 01.01.2017, kehtiv on Vabariigi
Valitsuse 01. detsembril 2016 vastu võetud määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“)
redaktsiooniga ja tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a määrusega nr 52 „Meditsiiniliste
ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise
tingimused ja kord“. Nende õigusaktide sätete kohaselt on tervise infosüsteemi volitatud töötlejaks
Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank, kes haldab, töötleb ja arhiveerib meditsiiniliste ülesvõtete
andmeid. Lähtuvalt õigusaktides esitatud sätetest tehakse meditsiinilised ülesvõtted tervishoiuteenuse
osutajale kättesaadavaks tervise infosüsteemi kaudu. Tervishoiuteenuse osutaja edastab saatekirja
vastuse koos meditsiinilise ülesvõtte viidaga tervise infosüsteemi ühe tööpäeva jooksul peale vastuse
kinnitamist. Hambaarstidel on oma andmepank, mis tulevikus ühildatakse Pildipangaga. Eesmärk on
edaspidi Pildipangas arhiveerida 100 % meditsiiniliste ülesvõtete andmeid.
2011. aastal telliti Eesti Radioloogia Ühingult teostatavate meditsiiniradioloogia protseduuride
loetelu, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega tagamaks uuringute ühetaolise nimetamise ja
seeläbi kiirgusdooside asjakohase mõõtmise.
4
Efektiivdoos on inimkeha elundite ja kudede erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud
ekvivalentdooside summa
34
Määrus "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust
saavate isikute kaitse nõuded"
Patsiendidooside hindamiseks vajaliku süsteemi loomiseks alustati 2008ndal aastal koostööd
haiglatega. Aastatel 2010-2011 lepiti kokku doosiandmete kogumises ja kohustuste kehtestamises
määrusega.
Kiirguse optimeeritud kasutamiseks meditsiinis alustati 2008. aastal sotsiaalministri määruse eelnõu
koostamist kiirguse kasutamise nõuete tagamiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel. 2012. ja
2013. aastal toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel määruse „Kiirgusohutusnõuded
meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“
eelnõu koostamine. 1. juulil 2014. a jõustus sotsiaalministri 15. mai 2014. a määrus
"Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate
isikute kaitse nõuded" (kehtetu al 01.11.2016). Määrusega oli kehtestatud üldised
kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirguse kasutamisel, täpsemad nõuded meditsiiniradioloogia
protseduuridele suunamisele, protseduuride tegemisele ja meditsiinikiiritusseadmetele; samuti
patsiendidoosi5 hindamiseks vajalike andmete kogumisele, kvaliteedikäsiraamatutele ning kliiniliste
auditite korraldamisele.
1. novembril 2016 jõustunud Kiirgusseaduse § 44 sätestab nõude kehtestada diagnostilised
referentsväärtused. Selle raames kehtestas töö- ja tervishoiuminister 6. detsembri 2016. a määrusega
nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust
saavate isikute kaitse nõuded", milles sätestati meditsiiniradioloogia protseduuride tegevusjuhiste
koostamise kohustus ja üldnõuded, täpsustati kvaliteedi tagamisele kehtestatavaid nõudeid, määratleti
kliinilise auditi ajalised intervallid, diagnostiliste referentsväärtuste määramise kohustus ja
meditsiinikiirituse valdkonnas töötavate kiirgustöötajate tööülesannete delegeerimise
dokumenteerimise kohustus.
Tervise- ja tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia
protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" § 2 punktis 9 nimetatud
meditsiinifüüsika spetsialist peab omama volitatud biomeditsiinitehnikainseneri (tase 8)
kutsetunnistust spetsialiseerumisega diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini või kiiritusravi
alal hiljemalt 1. detsembrist 2016. aastal.
Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017. aastal tervise- ja tööministri
06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja
meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist. Määrusega sätestatakse
meditsiiniradioloogia protseduuride tegevusjuhiste koostamise kohustus ja üldnõuded, täpsustatakse
kvaliteedi tagamisele kehtestatavaid nõudeid, määratletakse kliinilise auditi ajalised intervallid,
diagnostiliste referentsväärtuste määramise kohustus ja meditsiinikiirituse valdkonnas töötavate
kiirgustöötajate tööülesannete delegeerimise dokumenteerimise kohustus. 2017. aastal tehti
ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine).
Alates 29. oktoobrist 2014. a on võimalik kutsekojast taotleda diplomeeritud ja volitatud
biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistust (Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed 7
ja 8).
5
Patsiendidoos on meditsiinikiiritust saavate patsientide või muude uuritavate isikute doos.
35
Juhised
Ravijuhiste väljatöötamisega tegeleb Eesti Haigekassa, kes on loonud veebilehe
http://www.ravijuhend.ee/, kust leiab info ravi-, patsiendi- ja tegevusjuhenditesse puutuva kohta,
koostatud ravijuhendite andmebaasi, ning mille abil saavad erialaseltsid ja isikud esitada taotluse
ravijuhendi koostamise algatamiseks. Ravijuhendid sisaldavad ka diagnostika, sh kiirgust kasutava
diagnostika osa. Eesti ravijuhise puudumisel lähtutakse Euroopa ja Ameerika radioloogiaühingute
soovitustest diagnostiliste uuringute kavandamisel.
2012. aastal valmis Euroopa Komisjoni meditsiiniradioloogia protseduuridele suunamise juhendi
eestikeelne tõlge.
Keskkonnainspektsioonis on 2013. aastal välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves rakendatud
kontrollprotseduurid järgmiste põhiliste kiirgustegevuste osas: hambaröntgenseadmete kasutamine,
tööstusliku radiograafia seadmete kasutamine, kiiritusseadmete kasutamine, röntgendiagnostika
seadmete kasutamine, radioaktiivset ainet sisaldavate statsionaarsete mõõteseadmete kasutamine
tööstuses. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse
inspekteerimise juhis, millega on antud suunised tööplaanide koostamiseks ning kontrollitavate
objektide valikuks. Samuti on juhises käsitletud kontrolli plaani koostamise, kontrolli
ettevalmistamise ja läbiviimise etappe.
2013. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud juhend tervishoiuteenuse osutajatele patsiendidoosi
hindamiseks vajalike andmete kogumiseks. Juhendit täiendati erialaseltside ja ametiasutuste (Eesti
Radioloogia Ühing, Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, Eesti Radioloogiatehnikute Ühing, Eesti Haiglate
Liit, Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing,
Keskkonnaamet, Terviseamet ja Keskkonnaministeerium) arvamuste alusel. Ühtlasi korraldati 2013.
aasta oktoobris juhendi tutvustusüritus. Juhendis käsitletakse ka elanikkonnadoosi hindamiseks
vajalike andmete kogumist.
2014. aastal koostati juhend meditsiiniradioloogia protseduuridel patsiendidoosi hindamiseks, mis on
avalikult Terviseameti veebilehel kättesaadav.
Kiirguskaitse juhend "Meditsiinilise kuvamise suunised" on Terviseameti kodulehel teenuse
osutajatele kättesaadav ning seda rakendatakse radioloogiateenust osutavate asutuste igapäevatöös.
2016. a suvel avaldati Eesti Radioloogia Ühingult tellitud „Meditsiiniradioloogia
standardprotseduuride tegevusjuhised“. Dokumendi eesmärk on anda suunised meditsiiniradioloogia
protseduure tegevatele kiirgustegevusloa omajatele põhjendatud ja optimeeritud protseduuride
tegemiseks.
Terviseamet on avaldanud juhendmaterjale oma kodulehel: http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks-
tervishoiutootajale.html.
Uuringud
Terviseameti 2014. a läbi viidud radioloogiaalase sihtuuringu käigus on radioloogiateenuseid osutav
personal kaardistatud. Meditsiiniradioloogia protseduure teostavad professionaalse ettevalmistuse
saanud töötajad. Meditsiinikiirituse kasutamist eeldavate protseduuride kordamise põhjused on välja
selgitatud. 2015. a hindas Terviseamet Pildipanga kasutusmugavust arstlikus igapäevatöös, mis
võimaldab vältida meditsiinikiiritust kasutavate diagnostiliste uuringute salvestamisega nende
kordamise vajadust.
36
Terviseamet viis 2014. a sügisel läbi sihtuuringu hambaravikabinettide meditsiiniseadmete vastavuse
üle seadusandlikes aktides sätestatule. Seoses sellega ilmnes, et kontrollifunktsioon on jagatud kahe
ametkonna vahel: Terviseamet teostab järelevalvet meditsiiniseadmete nõuetele vastavuse üle.
Kiirgustegevuslubasid väljastab aga Keskkonnaameti kiirgusosakond. Kiirgusdooside mõõtmisteks
vajalik pädevus ja tehnika on olemas ainult kiirgusosakonnal. Terviseameti võimalused järelevalve
teostamise osas piirduvad dokumentatsiooni ja aparaadi märgistuse vastavuse ning röntgenaparaadi
visuaalsel vaatlusel põhineva hinnanguga. Hambaravikabinettide suure arvu tõttu ei oma
Keskkonnaamet võimekust nende kontrollimiseks. Ametkondade esindajad leppisid töökoosolekul
kokku, et edaspidi kooskõlastatakse järelevalvetoimingute ajakava, et mitte koormata
teenuseosutajaid eri ametkondade poolt teostatavate korduvate järelevalvetoimingutega.
Radioloogiatehniku õppekava
Sotsiaalministeerium kaasfinantseeris 2009. aastal alustati Tartu Tervishoiukõrgkooli poolt juhitavat
projekti RADEK (SA Archimedes), mille raames toimus radioloogiatehnikute õppekava struktuuri ja
eesmärkide analüüs ning uue õppekava koostamine, täiendõppe pakkumine, kaasaegse
meditsiinikiiritusprotseduuride õppeklassi sisustamine ja kasutusse võtmine. Radioloogiatehnikute
erialane koolitus viidi esmakordselt läbi Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti RADEK
raames, kursuse lõpetas 2012. aastal 40 spetsialisti kolmes valdkonnas: kiiritusravi,
nukleaarmeditsiin, ultraheli. 2018. a seisuga on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis radioloogiatehniku
õppekava, mille õppeajaks on kolm ja pool aastat. Radioloogiatehnik teostab radiodiagnostilisi ja -
terapeutilisi protseduure, et edendada ja säilitada inimeste tervist ning ennetada ja diagnoosida
haigusi.
37
4. Ülevaade 2017. aastal rakendusplaani täitmisest alleesmärkide
lõikes
4.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti
Vabariigis
Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomiseks on vajalik lisaks õigusloome
täiendamisele ka valdkondlike standardite koostamine, koolituste korraldamine ning töö- ja
mõõtevahendite pargi arendamine.
2017. a augustis jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti üle EN direktiiv 2014/87/Euratom,
millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust
käsitlev ühenduse raamistik.
Jätkus asutustevaheline koostöö EN direktiivi 2013/59/Euratomi ülevõtmiseks. 2013. aastal
jõustunud direktiiviga kehtestatakse põhilised ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest
tulenevate ohtude eest, muu hulgas ka siseruumide õhus leiduvast radoonist põhjustatud kiirituse eest.
Kuna õigusaktid ei saa ette näha kõiki kiirgusohutuse tagamise nõudeid, on oluline roll ka
valdkondlikel juhendmaterjalidel ja standarditel ning koolitustel. 4.-14. septembrini 2016. a viisid
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) väliseksperdid Eestis läbi kiirgusohutuse riikliku
auditi (Integrated Regulatory Review Service Mission – edaspidi IRRS missioon). Hinnati riigi
kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid asutusi.
Auditi tulemusena valmis raport, milles antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse
tagamise parandamiseks. Tulenevalt IAEA auditi ettepanekutest on välja töötatud radioaktiivse
materjali veo kontrollimise juhend. Samuti on inspekteerimiseks täiendavalt välja töötatud
kontrollküsimustikud PERH, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Scandinavian Clinics Estonia OÜ
kontrollideks.
2017. aastal EVS aprillikuu teatajas avaldati Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS
840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 2015. a
valminud Tallinna Tehnikaülikooli töögrupi koostatud juhendmaterjali „Radooniohu vähendamise
lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“ alusel alustati 2016. a alguses Eesti Vabariigi
standardi EVS 840:2009 uustöötluse koostamistega ning standard valmis 2017. aastal. Uus standard
annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone
radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu
vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks
spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui
ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu.
2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on
keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja
menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja
sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. Infosüsteemi kiirgustegevuslubade osa
võimaldab: esitada kiirgustegevusloa taotluseid, esitada kiirgustegevusloa muutmise taotluseid,
esitada kiirgustegevusloa tingimuste täitmist tõendavaid dokumente ja menetlusi puudutava
kirjavahetuse pidamist
Keskkonnainspektsiooni inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal aastal
koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud
38
küsimustes konsulteerivad Keskkonnaameti kiirgusosakonna spetsialistid Keskkonnainspektsiooni
inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus järelevalve küsimustes toimub pidevalt.
Lisaks osalesid KKI inspektorid rahvusvahelistel koolitustel, sh kiirgusseminaril Bulgaarias,
kiirgusturvalisuse seminaril Poolas, IAEA koolitusel Albaanias, lisaks kiirgusturvalisuse,
kiirgusohutuse põhialuste, radioaktiivsed jäätmed nukleaarmeditsiinis, Eesti-Läti mudelõppus
kiirgusallikate turvakava koostamise koolitusel.
Kiirgusohutuse tagamisega kaasneva töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. KeA soetas KIK
rahastusel projekti „Keskkonnaameti kiirgusosakonna põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagava
teenuse/ meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimine vastavalt EVS-EN ISO/IEC
17025 nõuetele“ raames meditsiinikiiritusseadmete (nagu intraoraalsed hambaröntegnseadmed,
ekstraoraalsed hambaröntgenseadmed, radiograafilised seadmed, läbivalgustusseadmed)
toimimiskatsete tegemiseks vajalikud mõõtevahendid. 2017. a koostati ja esitati Eesti
Akrediteerimiskeskusele meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimiseks vajalikud
dokumendid.
Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku
arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete
käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamise. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek
toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks
Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017. a kirjaga nr 7-12/17/3592-10, seejärel jätkusid tööd KSH
aruandega ning strateegiliste dokumentidega.
Eesti on kiirgusvaldkonnas kohustuslikud aruanded (nt Tuumaohutuse konventsiooni aruanne 2016,
ühendkonventsiooni aruanne 2017) koostanud ja esitatud õigeaegselt. Tuumaohutuse konventsiooni
aruanne esitati ja aruandekoosolekul osaleti 2017. aastal. Ühendkonventsiooni aruanne on esitatud.
Aruandekoosolek toimub 21.05-01.06.2018. aastal.
39
4.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude
vähendamine
Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine toimub Radioaktiivsete
jäätmete riikliku tegevuskava alusel (lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide
likvideerimiseks vajalike uuringute tegemine, erinevate protseduuride välja töötamine jäätmete
iseloomustamiseks ja vabastamiseks, personali koolitamine, omanikuta kiirgusallikate
käitlussüsteem, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine, Sillamäe jäätmehoidla
järelseire läbiviimine jne).
2015. aastal lõppenud endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide
dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringutes leiti, et
kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada
väiksemateks tükkideks, kuid reaktorianum ise tuleb ladustada ühes tükis. Samuti jõuti järeldusele,
et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada
lõppladustuspaik. Eeluuringute tulemustele tuginedes anti Vabariigi Valitsuse 28.04.2016
kabinetinõupidamise otsusega põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse lõppladustuspaik.
Lõppladustuspaiga asukoht tuleb valida riigi eriplaneeringu menetluses, mille raames viiakse läbi ka
asjakohaste mõjude hindamine koos selleks vajalike uuringutega, sh keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Paralleelselt eeltooduga toimub reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju
hindamine koos selleks vajalike uuringutega. Juba 2016. a teisest poolest alustas
Keskkonnaministeerium koostöös AS-ga A.L.A.R.A. radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga
rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike finantseerimise võimaluste otsimisega
EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest. Vahendite taotlemine jätkus 2017. aastal.
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise esimese etapi “Tammiku hoidla
radioloogiline iseloomustamine” ja teise etapi „Tammiku hoidla radioaktiivsest saastumisest
puhastamine“ tööd on lõpetatud. Alustatud on kolmanda etapi „Tammiku hoidla ja selle territooriumi
vabastamine“ täitmisega.
AS A.L.A.R.A. jätkas jäätmete aktiivsuste mõõtmistega (iseloomustamisega) selgitamaks välja,
milliseid jäätmeid oleks võimalik tulevikus vabastada vähendamaks ladustatavate jäätmete mahtusid
ja sellega kaasnevaid ladustamise kulusid. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele on kavas koostada
radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid. Valmis 200 l metallvaatides
sisalduvate jäätmete vabastamise protseduur.
2017.a toimus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga
(EVEL) NORMide teemaline ümarlaud, kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide
vabastamise teemadel.
2017.a. toimus Belgia-Eesti kahepoolse projekti raames seminar "Radioaktiivsed jäätmed
nukleaarmeditsiinis", kust võtsid osa haiglate nukleaarmeditsiiniosakondade kiirgustöötajad, KIK,
Keskkonnaameti kiirguskaitsebüroo peaspetsialistid.
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil valmis 2017. aastal KIK kaasrahastuse toel projekt „Uuring
direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise
ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Projekti raames viidi läbi kvalitatiivne ja
kvantitatiivne uuring, et tuvastada, millises ulatuses on Eestis vaja rakendada EL direktiivi
2013/59/Euratom nõudeid (artikkel 2, 23, 24, 25, 26 ja 75 ning lisad I, VI, VII ja XIII) looduslike
radioaktiivsete ainete (edaspidi NORM) osas. Projekti tulemusena kaardistati, millistes
40
tööstusettevõtetes ja millisel kujul tekivad NORM-jäätmed, hinnati nendes sisalduvate
radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone ja selgitati välja, millised on NORMe tekitavate tööstuste
puhul direktiivi 2013/59/Euratom nõuetest tulenevad kohustused, et tagada töötajate kaitse.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Tartu Ülikooli Füüsika Instituut analüüsi „Eestis
tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“.
Töö eesmärk oli koostada ülevaade Eestis tekkivast looduslikke radionukliide sisaldavast materjalist
(edaspidi NORM ehk ingl. k. Naturally Occurring Radioactive Material) ja analüüsida Eesti riigi
praegust NORMi käitluspraktikat, kirjeldada NORM jäätmekäitluspraktikaid teiste riikide näol ning
anda hinnang ja soovitused edaspidiste NORMi käitlusvõimaluste ja –lahenduste osas Eesti
kontekstis. Valminud analüüs annab sisendi hindamaks, kas praegune õiguslik ning regulatiivne
raamistik on piisav ning ajakohane NORM valdkonna haldamiseks ning suunamiseks. Analüüsi
tulemused annavad lisandunud informatsiooni taustal ka aluse tuvastada järgmiseid vajalikke samme
NORM jäätmekäitluse valdkonna korraldamisel.
Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava ajakohastamiseks tehti ettevalmistavaid töid 2016. a lõpus.
Tegevuskava ajakohastamisega alustati 2017. aastal ning jätkatakse 2018. aastal.
Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse seirega seoses on eesmärk koguda infot ja kaardistada olukord ning
vajadusel alustada ehitusmaterjalide seiramise ja kvaliteedikontrolliga, et vältida kõrgendatud
radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. 2017. aastal toimusid
kohtumised KKM, KeA, MKMi ja TJA esindajatega, kus arutati ehitusmaterjalidest pärineva
gammakiirguse osas nõuete kehtestamist majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses
„Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
41
4.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine
Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on tagatud hädaolukordade riskianalüüside
koostamiste, mõõtevahendite ning saasteärastuseks vajalike seadmete ja vahendite baasi, varajase
hoiatamise süsteemi, ühiste õppuste ja koolituste, regulaarse kiirgushädaolukordade ärahoidmise töö,
inimeste teavitamise jm abil.
Päästeamet 2017. aastal kiirgusseadmeid ei soetatud. Olemasolevaid seadmeid hooldatakse pidevalt.
Kavas on ka 2020. aastal CBRN labori sisutuse uuendamine.
Keskkonnaamet osales Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja Euroopa Komisjoni hädaolukorra
üksuste poolt korraldatud kommunikatsiooniõppustel.
2017. aastal viidi läbi Eesti ametkondadevaheline kriisiõppus BOREX. Õppuse korraldamise
eesmärgiks oli testida õigusruumi ja üldist juhtimiskorraldust; tuvastada võimelünki ja fikseerida
prioriteetsed arenguvajadused ja suurendada riigi vastupanuvõimet õppusest saadud kogemuste abil.
Täiendavalt andis BOREX stsenaarium võimaluse siduda omavahel erinevate ministeeriumite
alaõppused. See omakorda oli abiks CMX17 läbiviimisel. BOREX õppuse stsenaariumi kohaselt
toimus Eesti naaberriigi tuumajaamas „Boriss“ õnnetus. Peamine saastus jäi naaberriiki, kuid levis
ka teistesse naaberriikidesse. Õppusel olid ka alaeesmärgid: kiirgushädaolukorra lahendamise plaani
eelkujundamine, arutleda rahvusvahelise tuumaõnnetuse maandamismeetmete koordineerimist
Eestis, kriisikommunikatsiooni rakendamine ja elanikkonnakaitse meetmete rakendamine
(sealhulgas vajaolevate protseduuride kirjutamise vajaduse kaardistamine).
Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele uuendas Keskkonnaamet
hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüse. Valminud riskianalüüs kooskõlastati
asjaomaste asutuste vahel ja kinnitati Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga 24.04.2018.
Jätkuvalt toimib omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem.
Seoses AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite kalibreerimiskeskuse rajamisega esitas AS
rahastamistaotlused keskuse rajamiseks Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA)
aastatel 2014 (I osa, periood 2016-2017) ja 2016 (II osa, periood 2018-2019). 2016. a tegi IAEA
otsuse keskuse rajamise I osa rahastada ning 2017. a valmis keskuse I osa seadmete tehniline
kirjeldus.
Keskkonnaameti koduleheküljele lisati eestikeelne kaardirakendus automaatsete õhu
kiirgusseirejaamade mõõtetulemuste jälgimiseks
(https://www.keskkonnaamet.ee/eurdep/kiirgus.html), misläbi on õhu kiirgusseireandmed muudetud
avalikkusele paremini kättesaadavaks. Käitumisjuhis kiirgusõnnetuse korral on lisatud Päästeameti
koduleheküljele 2017. aasta lõpus
(https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/kiirgusonnetus.html).
42
4.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest
Kõrgenenud looduskiirguse allikatest teadlikkuse suurendamisele aitab kaasa elanikkonna,
omavalitsuste, tervisekaitsetalituste, meediatöötajate jne teavitamine (sh erinevad infovoldikud,
teabepäevad, informatsioon kodulehtedel), radooniohu vähendamist tutvustavate materjalide
koostamine ning erinevate uuringute (sh pinnase, joogivee, siseruumide) läbiviimine.
Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga on läbi aastate regulaarselt
läbi viinud avalikkusele ja valdkonnaga kokku puutuvatele spetsialistidele suunatud seminare.
2017. a detsembris toimus Radooniseminar, mille raames tutvustati EN direktiivist 2013/59/Euratom
tulenevaid muudatusi siseriiklikus õigusloomes; selgitati kuidas mõõta radooni töö- ja eluruumides;
anti ülevaade radoonikaitsemeetmete kasutamisest ning tutvustati Eesti pinnase radooniatlast.
Seminari toimumise kohta avaldati pressiteade Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Osales ca 40
inimest.
Inimeste teavitamiseks looduskiirguse (sh radooni) võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise
meetoditest on Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel infot regulaarselt
täiendatud.
Keskkonnaministeeriumi tellimisel alustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2016. aastal KIKi
finantseeritava projektiga „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase koostamine“. Atlase
peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse tasemest
Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas valmis 2017. a sügisel ning
kajastab enam kui 2000 pinnase uuringupunkti ja 5500 ruumi siseõhu radoonisisalduste andmeid.
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel
aadressil https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf .
Seoses riikliku terviseriski hinnangu koostamisega esitas 2017. a lõpus TÜ Füüsika Instituut SA KIK
rahastatud ja Tartu Ülikooli läbiviidud projekti „Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud
terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ja NORM-vaba veetöötlus teostatavuse uuringud“.
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil valmis 2017. aastal KIK kaasrahastatav projekt „Uuring direktiivi
2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise
ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“, mille raames tehti radooni mõõtmised
potentsiaalsetes NORM-tööstustes (vee-ettevõtted, põlevkivitööstustes, kaevanduses jne) ning
selgitati välja valdkonnad Eestis, kus võib NORM-jäätmeid tekkida.
43
4.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis
Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine toimub peamiselt läbi diagnostiliste referentsväärtuste
kehtestamise (sh meditsiinikiirituse kvaliteedi juhtimise süsteemi arendamine, protseduuride
juhendmaterjalide koostamine) ja patsiendidooside hindamiseks vajaliku süsteemi loomise (sh
meditsiinikiiritusega seotud regulatsioonide kehtestamine, elaniku aastase efektiivdoosi6 hindamise
metoodika arendamine ja elluviimine).
Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017. aastal tervise- ja tööministri
06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja
meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist. Määrusega sätestatakse
meditsiiniradioloogia protseduuride tegevusjuhiste koostamise kohustus ja üldnõuded, täpsustatakse
kvaliteedi tagamisele kehtestatavaid nõudeid, määratletakse kliinilise auditi ajalised intervallid,
diagnostiliste referentsväärtuste määramise kohustus ja meditsiinikiirituse valdkonnas töötavate
kiirgustöötajate tööülesannete delegeerimise dokumenteerimise kohustus. 2017. aastal tehti
ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine),
referentsväärtused kehtestatakse 2018. aastal.
Meditsiinikiirituse valdkonna kliiniliste audite nõudeid täpsustatakse 2018. aastal. 2017. aastal lähtuti
tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016 aasta määrusest nr 65 "Kiirgusohutusnõuded
meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded".
Terviseamet on avaldanud juhendmaterjale oma kodulehel: http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks-
tervishoiutootajale.html. 2017. aastal täiendavaid juhendmaterjale ei koostatud.
6
Efektiivdoos on inimkeha elundite ja kudede erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud
ekvivalentdooside summa
44
LISA: Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2016–2017 rakendusplaani tegevuste täitmine aastal
2017
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
1 LUUA EESTI VABARIIGIS KIIRGUSOHUTUSE TAGAMISE OPTIMEERITUD SÜSTEEM 36,75
1.1 KIIRGUSSEADUSE MUUTMISE SEADUSE ETTEVALMISTAMINE 0,3
KKM valmistab töögrupi Kiirgusalaste rahvusvaheliste nõuete
kaasabil eelnõud riigisiseste ja (direktiivid 2014/87/EURATOM, SoM, KeA, KKI,
2017.a augustis jõustunud KiS seaduse muudatusega võeti üle EN
rahvusvaheliste nõuete 2013/59/EURATOM) ja riigisiseste SiM, AS 0,3
1.1.1 KKM Pidev RE direktiiv 2014/87/Euratom. Jätkus asutustevaheline koostöö direktiivi
ülevõtmiseks, sh täiendatakse nõuete õigeaegne ülevõtmine ja A.L.A.R.A., PA,
2013/59/Euratomi ülevõtmiseks
õigusakte sätetega, sh radooni rakendamine, õigusaktide muudatuste MKM
osas. jõustumine.
1.2 KIIRGUSSEADUSEST TULENEVATE TÖÖDE TEOSTAMINE 36,45
Õiguslike kohustuste ja Rakenduskava perioodil on korraldatud 2017. a detsembris toimus Radooniseminar, mille raames tutvustati
1.2.1 nendega seotud oluliste vähemalt 2 infopäeva õigusaktide KKM KeA Pidev * EN direktiivist 2013/59/Euratom tulenevaid muudatusi siseriiklikus
muudatuste avalikustamine. muudatuste tutvustamiseks. õigusloomes.
2017. a juhendmaterjale ei koostatud, kuid 2017.aastal toimus
Juhendmaterjalide välja KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on
Kiirgustegevuslubade taotlejatele ja -
töötamine keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada
1.2.2 omanikele koostatakse juhendmaterjale KeA Pidev -
kiirgustegevuslubade keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda.
perioodil 2016-2017 järjepidevalt.
taotlejatele ja -omanikele. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja
sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS.
2016 jõustus uus kiirgustöötajate ja kiirgusohutusspetsialistide
Kiirgustöötajate
Kiirgustöötajate täiendkoolitussüsteem koolitamise määrus. Määrusega täpsustati nõudeid koolituse sisule ja
1.2.3 täiendkoolitussüsteemi KKM KeA, HTM, SoM 2016 *
on loodud. koolitajatele eesmärgiga tõsta koolituse kvaliteeti. Lisandusid nõuded
loomine ja rakendamine.
kiirgusohutusspetsialistide koolitamiseks.
Tulenevalt 2016. aasta sügisel toimunud IAEA auditi ettepanekutest
Kiirgusohutuse järelevalve Olulisemad protseduurid
on välja töötatud radioaktiivse materjali veo kontrollimise juhend.
korraldamise protseduuride kiirgusohutuse järelevalve
1.2.4 KKI KKM, KeA 2013/2017 * Samuti on inspekteerimiseks täiendavalt välja töötatud
välja töötamine ja korraldamiseks on välja töötatud ja
kontrollküsimustikud PERH, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Scandinavian
täiendamine. kehtestatud 2017. aastal.
Clinics Estonia OÜ kontrollideks.
45
Elluviimise Tegevuse
Finants
algusaasta/ maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes
konsulteerivad Keskkonnaameti kiirgusosakonna spetsialistid KKI
inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus järelevalve
Inspektorite koolitamine ja Inspektoreid koolitatakse perioodil küsimustes toimib. KeA viis 02.05.17-05.05.2017 läbi koolituse
1.2.5 KKI KeA Pidev *
konsulteerimine. 2016-2017 järjepidevalt. kiirgusohutuse põhialustest, kus osalesid ka KKI töötajad. Lisaks
osalesid KKI töötajad mitmetel rahvusvahelistel kiirgusalastel
koolitustel.
KeA soetas projekti „Keskkonnaameti kiirgusosakonna
põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagava teenuse/
meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimine vastavalt
Kiirgusohutuse tagamisega EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele“ raames meditsiinikiiritusseadmete
Töö- ja mõõtevahendite parki
kaasneva töö- ja (nagu intraoraalsed hambaröntegnseadmed, ekstraoraalsed
1.2.6 arendatakse perioodil 2016-2017 KKI, KeA Pidev 23,00 KIK
mõõtevahendite pargi hambaröntgenseadmed, radiograafilised seadmed,
järjepidevalt.
arendamine. läbivalgustusseadmed) toimimiskatsete tegemiseks vajalikud
mõõtevahendid. KKI rahalisi vahendeid töö- ja mõõtevahendite
soetamiseks 2017. aastal kulutatud ei ole.
SoM, SiM, HTM,
Uue perioodi (2018-2027)
MKM, KeA, KKI,
KORAKi ja selle esimese Uus KORAK ja rakendusplaan on Alustati info koondamisega, teavitati teisi ministeeriume ja nende
1.2.7 KKM AS A.L.A.R.A., 2016/ 2017 *
nelja aasta rakendusplaani koostatud. allasutusi ja tehti ettevalmistusi uue KORAKi koostamiseks
EMTA, PA, PPA,
koostamine.
TA
Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61
Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku
KORAKi, selle
tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku
rakendusplaani, radioaktiivsete
tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise
jäätmete käitlemise riikliku RE,
1.2.8 Mõjuhindamine on läbiviidud KKM 2017 13,45 hindamise algatamise. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek
tegevuskava ning radooni REV
toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH
tegevuskava keskkonnamõju
programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi
strateegiline hindamine (KSH)
30.09.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-10, seejärel jätkusid tööd KSH
aruandega ning strateegiliste dokumentidega.
Kiirgusohutuse riikliku auditi
1.2.9 Audit on läbiviidud KKM KeA 2016 - Teostatud 2016.
läbiviimine.
46
Elluviimise Tegevuse
Finants
algusaasta/ maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Terviseameti järelevalve osakond
Terviseameti kiirgusohutusega teostab järelevalvet meditsiinilist
1.2.10 seotud järelevalve kiirgust emiteerivate diagnostiliste ja
protseduuride teostamine. kiiritusravi seadmete üle, korraldades TA SoM 2016 - 2017. a ei tehtud järelevalvet kiirgusvaldkonnas.
sealhulgas ka kiirgusohutuse
perioodiliste testide läbiviimist läbi
selleks volitatud ettevõtete.
Põhjalikuma mitmekeelse
informatsiooni avalikustamine.
Ülevaade kiirgustegevustest,
kiirgusohtudest, kasutatavatest
Taustmaterjalide koostamine kiirgusallikatest, sellest millistes MKM, KeA, AS
1.2.11 ja elanikkonna teadlikkuse valdkondades tekivad radioaktiivsed KKM A.L.A.R.A., 2016 - 2017. aastal ei koostatud avalikkusele taustmaterjale.
suurendamine. jäätmed, millised on võimalused nende EMTA, PPA, PA
käitlemiseks. Kuidas selliseid tegevusi
reguleeritakse ning kuidas need
tegevused mõjutavad ümberkaudseid
elanikke.
Aruanded (nt Tuumaohutuse Tuumaohutuse konventsiooni aruanne esitati ja aruandekoosolekul
Rahvusvaheliste aruannete
konventsiooni aruanne 2016, KKM; MKM; AS osaleti 2017. Ühendkonventsiooni aruanne on esitatud.
1.2.12 õigeaegne ettevalmistamine ja KeA Pidev *
ühendkonventsiooni aruanne 2017) on A.L.A.R.A. Aruandekoosolek toimub 21.05-01.06.2018
esitamine.
koostatud ja esitatud õigeaegselt.
1.2.13 Asitõendite käitlemise Juhendmaterjalid (sh -
juhendmaterjalide kiirgushädaolukordades), mis annavad
väljatöötamine. suunised asitõendite korrektseks
PPA KAPO, KKI 2016 Juhendmaterjale ei koostatud.
käitlemiseks, on täiendatud aastaks
2017.
47
2 VÄHENDADA RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETEGA JA NENDE KÄITLEMISEGA SEOTUD OHTE 454,2
2.1 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE PIKAAJALINE OHUTU KÄITLEMINE 204
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Nõuete täiendamine, sealhulgas
ladustuspaiga kasutuselevõtuks,
radioaktiivsete jäätmete
impordi/ekspordi ja transiidi
tingimuste, jäätmete käitlemise
vastutuse ja käitluskohtade MKM; AS
Õigusloome analüüs ja Vastutajad osalesid analüüsi koostamises ja kiirgusseaduse
2.1.1 keskkonnaseire tingimuste, KKM A.L.A.R.A., KeA, 2016/1017 *
õigusaktide täiendamine. täiendamises.
miinimumturvanõuete, füüsilise kaitse EMTA
nõuete täpsustamine ja kiirgusallikate
kategoriseerimise aluste
väljatöötamine, NORM materjalide,
jääkide ja jäätmete sätete lisamine ja
täiendamine.
Kava sisu on vastavuses direktiivis
Radioaktiivsete jäätmete
2011/70/EURATOM esitatud nõuetega Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava ajakohastamiseks tehti
käitlemise riikliku
2.1.2 riiklikule radioaktiivsete jäätmete KKM 2016 * ettevalmistavaid töid 2016. lõpus. Tegevuskava ajakohastati
tegevuskava ülevaatamine ja
käitlemise programmile ning 2017.aastal ning jätkatakse 2018. aastal.
vajadusel ajakohastamine
ajakohastatud.
Radioaktiivsete jäätmete
Toimub pidev juhtimissüsteemi
käitlemise AS Juhtimissüsteemi käsiraamat ja sise-eeskirjad on üle vaadatud ja
2.1.3 parendamine tagamaks radioaktiivsete 2016 4 RE
kvaliteedijuhtimissüsteemi A.L.A.R.A. vajadusel täiendatud.
jäätmete ohutut käitlemist.
arendamine.
Vaheladustuspaik on hooldatud ja
soovimatu ründe, mille tulemusel võib
toimuda ümbritseva keskkonna
Olemasoleva saastumine, vastu kaitstud. Vaheladustuspaiga füüsilise kaitse ja seire süsteemid on hooldatud ja
2.1.4 MKM AS A.L.A.R.A. Pidev 154 RE
vaheladustuspaiga haldamine. Seireprogrammide täitmine ning toimivad.
vajadusel seiretulemustest lähtuvalt
meetmekavade koostamine ja
rakendamine.
48
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Võttes arvesse olemasolevaid ja
tulevikus tekkivaid radioaktiivseid
jäätmeid (sh. reaktorikomponentide
dekomissioneerimisel tekkivad
jäätmeid) tuleb hinnata võimalikke
Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise võimalusi ning Jätkati KMH lähteülesande koostamiseks vajaliku taustamaterjali
lõppladustuspaiga selgitada Eesti jaoks optimaalsemad AS A.L.A.R.A., koondamise ja analüüsimisega ning rahastamisvõimaluste
2.1.5 MKM/KKM 2016/2017 2 RE hindamisega.
keskkonnamõju hindamine, lahendused. Valiku tegemisel tuleb KKM, KeA
sh. alternatiivsed võimalused. arvestada kohalike oludega ning samuti
sotsiaal-majanduslike mõjuritega.
Selleks viiakse läbi keskkonnamõjude
hindamine, mille käigus hinnatakse ka
alternatiivseid võimalusi jäätmete
pikaajaliseks ohutuks ladustamiseks.
2.1.6 Sisendi koostamine ja Otsus radioaktiivsete jäätmete -
esitamine radioaktiivsete lõppladustuspaiga rajamiseks tuleb
MKM, AS Teostatud 2016.
jäätmete lõppladustuspaiga vastu võtta valitsuse tasemel. KKM 2016
rajamise riikliku otsuse A.L.A.R.A., KeA
tegemiseks.
2.1.7 Paldiski endise tuumaobjekti Võttes arvesse varasemaid eeluuringuid
peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimiseks
reaktorisektsioonide tuleb hinnata erinevaid tehnilisi
Jätkati KSH lähteülesande koostamiseks vajaliku taustamaterjali
likvideerimise keskkonnamõju lahendusi ja selgitada välja neist
MKM/KKM AS A.L.A.R.A. 2016/2017 2 RE koondamise ja analüüsimisega ning rahastamisvõimaluste
hindamine. sobivaim. Valiku tegemisel tuleb
hindamisega.
arvestada kiirgusohutuse pritnsiipide
ning samuti sotsiaal-majanduslike
mõjuritega.
Hoidla dekomissoneerimise esimese etapi “Tammiku hoidla
Hoidla on ohutustatud - jäätmed on
radioloogiline iseloomustamine” ja teise etapi "Tammiku hoidla
Tammiku radioaktiivsete hoidlast eemaldatud, hoidla on
2.1.8 MKM AS A.L.A.R.A. 2016 42 RE radioaktiivsest saastumisest puhastamine" tööd on lõpetatud.
jäätmete hoidla ohutustamine. saastusest puhastatud, lammutatud ning
Alustatud on kolmanda etapi "Tammiku hoidla ja selle territooriumi
vabastatud üldiseks kasutamiseks.
vabastamine" täitmisega.
49
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Rahvusvahelistele kogemustele
põhinedes valmib
kommunikatsioonistrateegia. Strateegia
Lõppladustuspaiga rajamise ja
sätestab kommunikatsiooni eesmärgid
reaktorisektsioonide Jätkati kommunikatsioonistrateegia koostamiseks vajaliku
ning identifitseerib sihtgrupid.
2.1.9 likvideerimise MKM AS A.L.A.R.A. 2017 * taustamaterjali koondamise ja analüüsimisega ning
Strateegia sisaldab kava tulevasteks
kommunikatsioonistrateegia rahastamisvõimaluste hindamisega.
tegevusteks. Edaspidi põhineb
koostamine ja rakendamine
kommunikatsioon strateegial, mida
regulaarselt üle vaadetakse ja vajadusel
täiendatakse.
2.2 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE TEKKE VÄHENDAMINE 28
Peamised gammaspektromeetrilised
Jäätmete iseloomustamiseks mõõtmismetoodikad on koostatud ja
2.2.1 vajalike mõõtmismetoodikate akrediteeritud. Sellele järgneb alfa- ja MKM AS A.L.A.R.A. 2016 * Metoodikad on koostatud ja Keskkonnaametiga kooskõlastatud.
koostamine ja akrediteerimine. beetakiirgajate mõõtmismetoodikate
koostamine ja akrediteerimine.
Gammaspektromeetriline mõõteseade
Jäätmete iseloomustamiseks on soetatud ja personal on koolitatud.
vajalike mõõteseadmete Sellele järgneb alfa- ja beetakiirgajate Teostatud, seadmed on soetatud ja personal on koolitatud.
2.2.2 MKM AS A.LA.R.A. 2016 -
soetamine ja personali määramist võimaldavate
koolitamine mõõteseadmete soetamine ja personali
koolitamine.
Jätkati jäätmete aktiivsuste mõõtmistega selgitamaks välja, milliseid
jäätmeid oleks võimalik tulevikus vabastada vähendamaks
Radioaktiivsete jäätmete Peamised protseduurid radioaktiivsete
AS A.L.A.R.A., ladustatavate jäätmete mahtusid ja sellega kaasnevaid ladustamise
2.2.3 vabastamiseks vajalike jäätmete vabastamiseks on koostatud ja MKM 2016 8 RE
KKM; KeA kulusid. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele on kavas koostada
protseduuride väljatöötamine. kooskõlastatud.
radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid. Valmis
200 l metallvaatides sisalduvate jäätmete vabastamise protseduur.
Saastunud metall kogutakse
järjepidevalt AS A.L.A.R.A.
territooriumile ja saadetakse
Saastunud metallijäätmete sulatamisele. Tegevuskava perioodil
2.2.4 toimub see eeldatavasti kahel korral. KKM AS A.L.A.R.A. * Jätkati rahastamisvõimaluste hindamisega.
kokkukogumine ja sulatamine
Sulatamisest järgi jäänud
kontsentreeritud jäätmed on
nõuetekohaselt töödeldud ja
pakendatud võimaldamaks nende
50
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
edasist ladustamist vahe- või
lõppladustuspaigas.
Tagatud on omanikuta kiirgusallikate
ohutu kokkukogumine ja nende
järjepidev käitlemine. Tagatud on
Omanikuta kiirgusalliikate MKM, PA, EMTA,
Päästeameti demineerimiskeskuse Süsteem on loodud ja toimib. Tagatud on PA CBRN spetsialistide
2.2.5 käitlussüsteemi arendamine ja KKM KeA; AS pidev 20 RE
CBRN-spetsialistide, Keskkonnaameti valmisolek 24/7
käigushoidmine. A.L.A.R.A.
kiirgusspetsialistide ja AS-i
A.L.A.R.A. ööpäevaringne
reageerimisvõimekus.
2.3 NORM TEGEVUSTE VÄLJASELGITAMINE JA NENDE OHUTU KÄITLEMISE TAGAMINE 222,2
Tartu Ülikooli füüsikainstituudil valmis KIKi poolt rahastatav uuring
direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete
Põhjalik ülevaade NORM- Arvestades direktiivi 2013/59/Euratom (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse
jääkide ja potentsiaalsete kogutakse info Eestis tekkivate ja KeA, 150,0 KIK
2.3.1 KKM 2016 õigusloomesse.
jäätmete tekkimise ja nende tekkida võivate NORM- jääkide ja teadusasutused 10,0 RE
käitlemise kohta. jäätmete kohta. Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Tartu Ülikooli Füüsika
Instituut analüüsi „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-
e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“.
Seire tulemusena kiirgusohutuse Uuringud vee tööstuslikuks töötlemiseks sobiva tehnoloogilise
seisukohalt parimate lahenduste lahenduse leidmiseks on TÜl töös. Hetkel läbiviidud
Joogivee filtermaterjalide
2.3.2 leidmine NORM-jäätmete tekkimise KeA KKI, vee-ettevõtted 2016 * kiirgusohutushinnangute põhjal parimaks lahenduseks veetööstuses
radioaktiivsuse seire.
vältimiseks ning nende tekkimisel tekkiva väheradioaktiivse filtermaterjali ladestamine on teatud
nende ohutustamiseks. tingimustel tavaprügilas aktsepteeritav.
Koguda infot ja kaardistada olukord
ning vajadusel alustada Toimusid kohtumised KKM, KeA, MKMi ja TJA esindajatega, kus
ehitusmaterjalide seiramise ja MKM; MKM arutati ehitusmaterjalidest pärineva gammakiirguse osas nõuete
Ehitusmaterjalide
2.3.3 kvaliteedikontrolliga, et vältida KKM (TJA); KKM 2017 * kehtestamist Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses
radioaktiivsuse seire
kõrgendatud radioaktiivsusega (KeA) „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele
materjali kasutuselevõttu ja hilisemate vastavuse tõendamise kord“
jäätmete teket
Sillamäe jäätmehoidla Remedieerimisprojekti järelseire
2.3.4 KKM AS Ökosil pidev 62,2 Sillamäe jäätmehoidla seiret tehakse iga-aastaselt
radioaktiivsuse seire. järjepidev tagamine.
Tootmisjääkide üleandmine Molycorp Minerals, LLC oli 2016. a alguseks pankrotis ja ning
NPM Silmet OÜ
emaettevõttele Molycorp Minerals, kavatsus tootmisjääk välja vedada ei realiseerinud. 2017. a esitas NPM
tootmisjääkide käitlemine ja KeA, NPM Silmet
2.3.5 LLC , jätkusuutliku lahenduse leidmine KKM 2016 * Silmet OÜ keskkonnaametil tootmisjäägi ohutustamise kava, mille
pikaajalise lahenduse OÜ
enne uue kiirgustegevusloa kohaselt planeerib luua materjali ohutuks ringlusse võtmiseks
leidmine.
väljaandmist. võimalused Eestis, koostöös teiste ettevõtetega.
51
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
2.4 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETEGA SEOTUD TEADLIKKUSE SUURENDAMINE 0
Vajalike koolitusmaterjalide KKM edastab jooksvalt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri
Radioaktiivsete jäätmetega koostamine ja täiendkoolituse HTM; KeA; AS poolt korraldatavate koolituste toimumise ja koolitustele
2.4.1 tegelevate ekspertide korraldamine sagedusega kord aastas KKM A.L.A.R.A, * kandideerimise infot radioaktiivsete jäätmetega tegelevatele
koolitamine. loa andjatele, omajatele ja teistele teadusasutused ekspertidele. IAEA ametlik kontaktisik esitab koolitusele
ekspertidele. kandideerivate ekspertide taotlused.
Eraldi on vajalik keskenduda meedia
Radioaktiivsete jäätmete HTM; KeA; AS 2017. a ei toimunud meedia koolitusi seoses lõppladustuspaiga otsuse
2.4.2 koolitamisel seoses lõppladustuspaiga KKM -
käitlusest teadlik meedia. A.L.A.R.A vastuvõtmisega.
otsuse vastuvõtmisega.
Kaardistatakse osaliste ühised huvid
ning selle alusel on planeeritakse 2017.a toimus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja koostöös
Arendustegevuse teostamine HTM; KeA; AS
näiteks edasist teadustegevust või siis Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) NORMide teemaline ümarlaud,
2.4.3 radioaktiivsete jäätmete KKM A.L.A.R.A., *
projektide ettevalmistamist. Kohtumisi kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise
valdkonnas. teadusasutused
tuleb korraldada regulaarselt kord teemadel.
aastas.
3 TAGADA VALMISOLEK KIIRGUSHÄDAOLUKORRALE REAGEERIMISEKS 0
3.1 VÕIMALIKE KIIRGUSHÄDAOLUKORDADE TEKITATUD OHU HINNANGUTE KOOSTAMINE 0
Ressursikataloogi ajakohastatakse Päästeameti Demineerimiskeskuse CBRN varustuse (mõõteriistad,
Hädaolukordades kasutatavate SiM, KKM, KeA,
pidevalt. Olemas on ülevaade kaitseriietus, saasteärastusvarustus, kemikaalid) kataloog koos
3.1.1 vahendite ressursikataloogi PA SoM, TA, AS pidev *
hädaolukordades kasutatavatest kasutusjuhenditega ja tööks vajalikud andmebaasid ning käsiraamatud
uuendamine. A.L.A.R.A.
seadmetest ja vahenditest. on Päästeameti demineerimiskeskuse sisevõrgus.
Kiirgushädaolukorras
Lisaseadmete ja vahendite soetamine
reageerimiseks vajalike 2017 kiirgusseadmeid ei soetatud. Olemasolevaid seadmeid
toimub pidevalt. Tagatud on vajalikud KeA, AS
3.1.2 seadmete ja vahendite baasi PA pidev * hooldatakse pidevalt. Kavas on ka 2020. aastal CBRN labori sisutuse
seadmed ja vahendid reageerimaks A.L.A.R.A., TA
täiustamine ja käigus uuendamine.
kiirgushädaolukorras.
hoidmine.
Rahastamistaotlus keskuse rajamiseks on Rahvusvahelisele
Mõõtevahendite Aatomienergia Agentuurile (IAEA) esitatud 2014 (I osa, periood
Kalibreerimiskeskus on rajatud ja AS
3.1.3 kalibreerimiskeskuse MKM 2016 * 2016-2017) ja 2016 (II osa, periood 2018-2019). 2016 tegi IAEA
toimib aastal 2018. A.L.A.R.A.
rajamine. otsuse keskuse rajamise I osa rahastada. 2017 valmis keskuse I osa
seadmete tehniline kirjeldus.
52
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Järjepidevalt viiakse läbi reageerijatele
hädaolukorrale reageerimise koolitusi, KKM, MKM, PA, Osaleti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja Euroopa
Kiirgushädaolukordade mille käigus õpitakse reageerima PPA, KeA, KKI, Komisjoni hädaolukorra üksuste poolt korraldatud
3.1.4 SiM Pidev *
õppused. radioaktiivsete ainetega seotud AS A.L.A.R.A., kommunikatsiooniõppustel ning Eesti ametkondadevahelisel
olukordadele. Toimub vähemalt üks EMTA, KAPO kriisiõppusel BOREX.
mitut asutust hõlmav õppus aastas.
KIIRGUSHÄDAOLUKORDADES TEGUTSEMISE KAVA KOOSTAMINE KOOSVASTUTUSALADE
3.2 0
MÄÄRAMISEGA
Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele
Riikliku kiirgushädaolukorra Kiirgushädaolukorra lahendamise plaan KKM, KeA, PA,
uuendas KeA hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüsi.
3.2.1 lahendamise plaani ja ja riskianalüüs on rakendusplaani SiM SoM, TA, MKM, Pidev *
Valmiv riskianalüüs kooskõlastatakse asjaomaste asutuste vahel ja
riskianalüüsi uuendamine. perioodi jooksul ajakohane. AS A.L.A.R.A.
kinnitatakse KeA peadirektori käskkirjaga.
3.3 INIMESTE TEAVITAMINE VÕIMALIKEST OHTUDEST NING KÄITUMISEST KIIRGUSHÄDAOLUKORRAS 0
KeA koduleheküljele lisati eestikeelne kaardirakendus automaatsete
õhu kiirgusseirejaamade mõõtetulemuste jälgimiseks
Koostatakse ja avalikustatakse (https://www.keskkonnaamet.ee/eurdep/kiirgus.html), misläbi on õhu
Teabematerjalide juhendmaterjale, et inimesed teaksid kiirgusseireandmed muudetud avalikkusele paremini kättesaadavad.
3.3.1 KeA SiM, PA Pidev *
väljatöötamine. võimalikke kiirgusohte ja oskaksid Käitumisjuhis kiirgusõnnetuse korral on lisatud PA koduleheküljele
käituda kiirgushädaolukorras. 2017. aasta lõpus.
https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/kiirgusonnetus
.html
4 SUURENDADA TEADLIKKUST KÕRGENENUD LOODUSKIIRGUSE ALLIKATEST 81,95
4.1 TÄIENDAVA TEABE KOGUMIINE LOODUSLIKE KIIRGUSALLIKATE KOHTA 77,87
Joogivee radioaktiivsuse seire
läbiviimine ja selle
laiendamine nii geograafiliselt Joogivee radioaktiivsuse seiret teostati vastavalt riiklikule kiirgusseire
4.1.1 Perioodil 2016-2017 on seire pidev. TA KeA Pidev *
kui ka radionukliidide osas programmile ning vastavalt esitatud tellimustele.
(tulenevalt EL täiendavatest
nõuetest).
2017. a lõpus esitas TÜ Füüsika Instituut SA KIK rahastatud ja Tartu
Terviseriski hinnang joogivee Ülikooli läbiviidud projekti „Joogivee radionukliidide sisaldusest
Riikliku terviseriski hinnangu kontrollväärtuse ületamise korral on TA, KKM, KeA, põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ja NORM-
4.1.2 SoM Pidev 77,87 KIK
koostamine. tehtud ja vajadusel abinõude vee-ettevõtted vaba veetöötlus teostatavuse uuringud“. 2017 lõpus tööd vastu ei
programmid välja töötatud. võetud, kuna metoodika sisu osas tekkisid lahendamist vajavad
eriarvamused eriala ekspertide vahel.
53
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Täiendavate
mõõtmismeetodite Laborimõõtmiste täiendavad
4.1.3 KeA 2016/2017 - Täiendavate mõõtemeetodeid 2017. aastal ei akrediteeritud.
rakendamine ja mõõtemeetodid on akrediteeritud.
akrediteerimine.
Uuringutega jätkatakse perioodil 2016-
Pinnase- ja hoonete õhus
2017. Tagatud on lisainformatsioon Uuringuid teostati vastavalt esitatud tellimustele. Suuremahulisi
4.1.4 sisalduva radooni uuringute KeA KKM Pidev *
pinnase ja hoonete siseõhu riiklike uuringuid ei toimunud.
jätkamine.
radoonisisaldusest.
Looduskiirguse kaart on koostatud
Looduskiirguse (sh radoon) 2018. aastaks. Saadud on uuendatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostas KIK projekti raames Eesti pinnase
4.1.5 KKM KeA 2016/2017 -
kaardi koostamine. ülevaade Eesti looduskiirgusest (sh radooniriski ja looduskiirguse atlase. Atlas valmis 2017. a sügisel.
radoonisisaldusest).
Tagamaks radooni õigete
Radoonisisalduse mõõtmise mõõtmismeetodite kasutamist on
4.1.6 KKM KeA 2016 - Teostatud 2016.
juhendmaterjali koostamine. metoodikad on kirjeldatud ja
kooskõlastatud 2016. aastal.
Radoonisisalduse mõõtmise Metoodika alusel on välja koolitatud 15
4.1.7 KKM KeA 2016 - Teostatud 2016.
koolituse korraldamine. mõõtjat ja 15 järelevalve teostajat.
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil valmis KIK kaasrahastatav projekt
„Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete
Suurenenud looduskiiritust
Perioodil 2016-2017 tehakse mõõtmisi ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse
4.1.8 põhjustavate töökohtade KeA Pidev *
pidevalt. õigusloomesse“, mille raames viidi läbi mõõtmised potentsiaalsete
väljaselgitamine.
NORM-tööstuse ja allmaakaevanduste radoonikontsentratsioonide
hindamiseks.
4.2 KÕRGENDATUD LOODUSKIIRITUSE VÄHENDAMISE REGULATSIOONIDE VÄLJA TÖÖTAMINE 3,48
Radooni tegevuskava, mis käsitleb
Radooni tegevuskava radoonikiiritusest tulenevate Keskkonnaministeerium koostab Riikliku radooni tegevuskava, selle
4.2.1 KKM KeA 2016/2017 3,48 RE
koostamine. pikaajaliste riskide ohjamist, on raames toimus ka 2017. aastal töörühma koosolek.
koostatud.
54
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Õigusakte looduskiirituse osas
täiendatakse perioodil 2016-2017 Vastutajad osalevad looduskiiritust puudutavate õigusaktide
Õigusaktide täiendamine
pidevalt. Kehtestatakse ehitusnõuded väljatöötamises. EN direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmiseks
4.2.2 looduskiiritusest tingitud KKM SoM, SiM, MKM 2016/ 2017 *
radooniohtlikule alale, radoonisisalduse vajalikud sh looduskiiritust reguleerivad õigusaktid on kavas
terviseriskide vähendamiseks.
viitetasemed töökohtadele, siseriiklikusse õigusesse üle võtta 2018.a jooksul.
eluruumidele.
INIMESTE TEAVITAMINE LOODUSKIIRGUSE VÕIMALIKEST OHTUDEST NING OHTUDE VÄHENDAMISE
4.3 0,6
MEETODITEST
Koostatakse ja avalikustatakse KKM tellimusel valmis standardi EVS 840:2009 "Radooniohutu
Teabematerjalide juhendmaterjale. Inimesed on teadlikud hoone projekteerimine" uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised
4.3.1 KKM KeA, SoM Pidev *
väljatöötamine. looduskiirguse võimalikest ohtudest radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
ning ohtude vähendamise meetoditest. hoonetes“. Standard avaldati EVS aprillikuu teatajas.
2008–2017 on korraldatud 30
kiirgusohutuse alast teabepäeva.
Elanikkonna ja kohaliku 19.12.2017 toimus KKMis Radoonipäev. Seminari toimumise kohta
4.3.2 Inimesed on teadlikud looduskiirguse KKM SoM, TA, KeA Pidev 0,6 RE
omavalitsuse teavitamine. avaldati pressiteade KKM kodulehel. Osales ca 40 inimest.
võimalikest ohtudest ning ohtude
vähendamise meetoditest.
Asjakohase informatsiooni
Kiirgusohutuse alane informatsioon on
avalikustamine
4.3.3 alati kättesaadav asjaomaste asutuste KKM KeA, SoM, MKM Pidev * Vastutajad uuendavad infot kodulehel vastavalt vajadusele.
kiirgusohutusega tegelevate
kodulehtedel.
asutuste kodulehtedel.
5 TAGADA KIIRGUSE OPTIMEERITUD KASUTAMINE MEDITSIINIS 0
5.1 PATSIENDIDOOSIDE HINDAMISEKS VAJALIKU SÜSTEEMI LOOMINE 0
Diagnostilisest radioloogiast Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas SoM 2017.a tervise- ja
Patsiendidooside hindamise süsteem
tuleneva patsiendidoosi tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded
diagnostilises radioloogias on loodud ja
hindamise ja andmete meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust
alustatud on andmete kogumisega ning
5.1.1 kogumise süsteemi loomine SoM KeA 2016/ 2017 * saavate isikute kaitse nõuded" muutmist. 2017. aastal tehti
toimib meditsiiniprotseduuridest
ning meditsiiniprotseduuridest ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks
saadava aastase elanikudoosi
saadava aastase elanikudoosi (andmete kogumine ja töötlemine), referentsväärtused kehtestatakse
hindamine.
hindamine. 2018. aastal.
5.2 DIAGNOSTILISTE REFERENTSVÄÄRTUSTE KEHTESTAMINE 0
2017. aastal alustati uue meditsiinikiirituse määruse väljatöötamist
Meditsiinikiiritusega seotud tulenevalt planeeritud kiirgusseaduse muudatustest. Tehti
Meditsiinikiiritusega seotud
5.2.1 regulatsioonid on üle vaadatud ning SoM 2016/2017 * ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks
regulatsioonide täiendamine.
vajadusel täiendatud. (andmete kogumine ja töötlemine), referentsväärtused kehtestatakse
2018. aastal.
55
Tegevuse
Elluviimise Finants
maksumus
NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017
2017 (tuhat
lõppaasta allikas
eurot)
Jõustunud Sotsiaalministri 15.05.2014
määruse nr 29 „Kiirgusohutusnõuded
Sotsiaalministri 15.05.2014 meditsiiniradioloogia protseduuride
määruse nr 29 teostamisel ja meditsiinikiiritust 06.12.2016 allkirjastas tervise- ja tööminister uue määruse nr 65
„Kiirgusohutusnõuded saavate isikute kaitse nõuded“ "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel
meditsiiniradioloogia elluviimiseks on Terviseamet ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded", millega tühistati
5.2.2 TA KeA 2016/2017 *
protseduuride teostamisel ja alustanud tegevust sotsiaalministri 15.05.2014 määrus nr 29 „Kiirgusohutusnõuded
meditsiinikiiritust saavate meditsiiniradioloogia valdkonnas, mille meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust
isikute kaitse nõuded“ jaoks on taotletud 2 ametikohta. saavate isikute kaitse nõuded“.
elluviimine. Terviseamet on koostanud perioodil
2016-2017 vastavasisulised juhendid
ja protseduurid.
Meditsiinikiirituse kvaliteedi Meditsiinikiirituse kvaliteedi juhtimise
juhtimise süsteemi süsteemi täiustatakse ja tehakse Meditsiinikiirituse valdkonna kliiniliste auditite nõudeid täpsustatakse
5.2.3 SoM Pidev -
arendamine, sh kliiniliste regulaarseid kliinilisi auditeid, viiakse 2018. aastal.
auditite läbiviimine. läbi asutusevälised auditeid.
Perioodil 2016-2017 on
Juhendmaterjalide koostamine
juhendmaterjale koostatud ja
5.2.4 meditsiini kvaliteedisüsteemi SoM Pidev - 2017. aastal täiendavaid juhendmaterjale ei koostatud.
avalikustatud pidevalt. Paranenud on
kohta ja nende avalikustamine.
meditsiini kvaliteedisüsteem.
Kiirguskaitsemeetmete
tõhustamine Täpsustatud on menetlusradioloogia
5.2.5 SoM Pidev - Uusi tegevusjuhiseid ei koostatud
menetlusradioloogia protseduuride tegevusjuhised haiglates.
protseduuridel.
Rakendusplaani 2017. a. täitmise kogumaksumus 572,9
*- tööd teostati ametnike endi poolt.
Lühendid:
HTM - Haridus- ja Teadusministeerium
KKM - Keskkonnaministeerium
MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
SiM - Siseministeerium
SoM- Sotsiaalministeerium
KeA - Keskkonnaamet
KKI - Keskkonnainspektsioon
EMTA - Maksu- ja Tolliamet
TA - Terviseamet
PA - Päästeamet
PPA - Politsei- ja Piirivalveamet
56