dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne

Sotsiaalministeerium · 13. detsember 2018
Viit
1.2-3/3867-1
Registreeritud
13. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. detsember 2018

Failid

  • 📎„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne koondaruande kooskõlastamiseks%.bdoc1715 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1325 - Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/394b911f-35b5-44b4-b260- 9f6441aa8717 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/394b911f-35b5-44b4-b260- 9f6441aa8717?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Riigikantselei 12.12.2018 nr 11-1/18/8171 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne" koondaruande kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne" koondaruande eelnõu. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 21.12.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne 2. Seletuskiri „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“ koondaruande juurde 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Sama: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Krista Saarik 626 2908, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2018 Päevakorrapunkt nr „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“ 1. Võtta teadmiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016-2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“. 2. Keskkonnaministeeriumil avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne” juurde Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprilli 2008. a korraldusega nr 182 heaks Kiirgusohutuse riikliku arengukava aastateks 2008–2017 koos selle rakendusplaaniga aastateks 2008–2011. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2017 ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alleesmärgid: 1. Luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem; 2. Vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte; 3. Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks; 4. Suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest; 5. Tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis. Kiirgusohutuse riikliku arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete, nende tulemuste ja vajaminevate ressursside kirjeldamiseks koostati rakendusplaanid aastateks 2008–2011, 2012–2015 ning 2016-2017. Rakendusplaani koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Koondaruanne annab ülevaate Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 kogukestvuse ja 2016- 2017 rakendusplaani 2017.a täitmisest eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Kiirgusohutuse arengukava lõpparuande ja rakendusplaani 2017. aasta aruande ja eelnõu seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik (e-post: [email protected], tel: 626 2908). Eelnõu eesmärk Kiirgusohutuse riikliku arengukava lõpparuande ja 2016–2017 rakendusplaani 2017. aasta aruande koostamise eesmärgiks on arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta ülevaate andmine. Eelnõu sisu Käesoleva eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele tutvumiseks ja võtta teadmiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koosneb 2 punktist: 1) Võtta teadmiseks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008-2017 lõpparuanne ja 2016–2017 rakendusplaani täitmise 2017. aasta aruanne“; 2) Keskkonnaministeeriumil avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 lõpparuanne kajastab kogu arengukava perioodi alleesmärkide täitmist, ning 2017.a aruanne kajastab 2017. aasta alleesmärkide täitmist, mis määrati „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ rakendusplaaniga aastateks 2016–2017. Koondaruanne on koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Koondaruanne koosneb neljast peatükist ja ühest lisast. Esimeses peatükis esitatakse aruandest lühikokkuvõte ning olulisemad järeldused arengukava ja rakendusplaani elluviimise kohta. Teises peatükis tutvustatakse aruande koostamise aluseid. Kolmandas peatükis antakse ülevaade arengukava ja neljandas peatükis rakendusplaani täitmisest alleesmärkide lõikes. Lisas on toodud põhjalikum ülevaade rakendusplaani 2017. a täitmise tulemustest meetmete ja tegevuste lõikes. Järgnevalt on toodud lühiülevaade kõikide „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ (edaspidi KORAK) lõpparuandes ja rakendusplaani 2017. aasta aruandes kajastuvate arengukava alleesmärkide täitmisest. KORAK alleesmärk: luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem Kiirgusohutuse riikliku arengukava perioodil 2008-2017 on kiirgusvaldkonda reformitud, nimelt on endine Kiirguskeskus nimetatud Keskkonnaameti koosseisu kiirgusosakonnana ja kiirgustegevuslubade menetlus ning kiirguseksperdi litsentsi andmine on Keskkonnaministeeriumilt üle läinud Keskkonnaametile. Kiirgusohutuse tagamise eesmärki täidetakse pidevalt õigusloome uuendamise ja täiendamisega vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja rahvusvahelistele nõuetele. Koostatakse valdkondlikke juhendmaterjale ja standardeid (sh on koostatud Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“) ning toimub töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. Keskkonnaministeerium alustas 2017. aastal uue perioodi Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava koostamisega ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamisega ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Jätkuvalt vajab kiirgusvaldkond reguleerimist, jätkusuutliku kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamist ning kiirgusvaldkonnaga seotud juhendmaterjalide koostamist ning olemasolevate juhendite täiendamist. 2017. aastal täiendati seoses kiirgusohutuse tagamisega õigusloomet, korraldati koolitusi ja teabepäevi, jätkati kiirgusvaldkonna standardite tõlkimise, ülevõtmise ja kehtestamisega. 2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. KORAK alleesmärk: vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise eesmärgi täitmine on olnud edukas. Eesmärgi täitmise üheks KORAKi kõige olulisemaks saavutuseks on 28. aprillil 2016. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus, millega anti põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Sellele otsusele eelnes aastatel 2014-2015 mahukas projekt „Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“. Eeluuringute tulemusena leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktorianum ise tuleb ladustada ühes tükis, samuti jõuti järeldusele, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik. 1960-l rajatud ja 1990-l ohutuse kaalutlustel suletud Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast on aastatel 2008-2011 kõik sinna ladustatud radioaktiivsed jäätmed eemaldatud ja transporditud edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusse. Lisaks on hoidla pinnad aastatel 2012-2017 radioaktiivsest saastusest puhastatud ning dekomissioneerimistööd on jõudnud kolmanda ehk viimase etapini, tehakse ettevalmistusi objekti vabastamiseks kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. 2 Olulisteks eesmärki täitvateks ja kordaläinud tegevusteks ka see, et kehtestatud on kiirgusallika ohutustamiseks finantstagatise nõue ja regulaarselt korraldatakse õnnestunud kampaaniaid, mille käigus saab tasuta ära anda vanu kiirgusohu märgistusega suitsuandureid ning muid radioaktiivseid elemente sisaldavaid esemeid. Samuti jätkati NORM- jäätmete valdkonna arendamisega, sh (vee)tööstustes tekkivate looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide (NORMide) iseloomustamise ja käitlemise uuringutega. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise kõige suuremaks kitsaskohaks on rahaliste vahendite nappus, see puudutab eriti radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga Eestisse rajamist ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide likvideerimist. Teisest küljest on projekti mahukust ja uuringuvajadust arvestades aegkriitiline alustada keskkonnauuringutega võimalikult ruttu (hiljemalt aastal 2019), kuid selleks puuduvad hetkel vahendid. KORAK alleesmärk: tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamise eesmärgi täitmiseks teostatud tegevused on andnud häid tulemusi. 2016. aastal jõustunud kiirgusseadusega täpsustati ametiasutuste tegevust avarii- ja püsikiirituse olukorras. Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan, mis võeti vastu 4. augustil 2011 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 340. Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele uuendas Keskkonnaamet hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüse. Valminud riskianalüüs kooskõlastati asjaomaste asutuste vahel ja kinnitati Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga 24.04.2018. Eesmärkide täimiseks on täiendatud mõõtevahendite ja desaktivatsiooniks vajalike seadmete baasi, tagatud on kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine, korraldatud on rahvusvahelisi ja riigisiseseid õppuseid ning koolitusi. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ raames vahetati välja õhu gammakiirguse automaatseirejaamad ning soetati juurde täiendavaid seirejaamu. Projekti tulemusel on Eesti jaamadega paremini kaetud, oluliselt on suurenenud seirevõrgu töökindlus ja kaasajastunud andmeedastus kindlustades elanikele õigeaegse ja asjakohase teabe kiirgusolukorra kohta riigis. 2013. aastal soetas Keskkonnaamet, koostöös Keskkonnainspektsiooniga ERF toetusel kiirgusseire mobiillabori, mille kasutusvõimaluste hulgas on lisaks rutiinsele seirevõimekusele ka mitmeid hädaolukorras kasutatavaid funktsioone. Aastate jooksul on korraldatud õppusi, sh toimus 2011. aastal mitmeid ametkondi hõlmav rahvusvaheline õppus EU CREMEX 2011, mille raames mängiti läbi kiirgusohuga seotud olukord. Samuti hoitakse toimivana omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem. Kuigi kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on 10 aastaga märgatavalt paranenud, tuleb valdkonna arendamiseks ajakohastada kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, tegeleda inimeste teavitamisega (sh juhendmaterjalide koostamine), pidevalt uuendada mõõtevahendite baasi, tõsta labori võimekust ning korraldada õppusi. KORAK alleesmärk: suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest on toimunud edukalt. Eesmärgi täitmine on õnnestunud järgmiste tegevuste kaudu: 2017. aastal valmis põhjalik Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, mille raames täiendati ja detailiseeriti radooniriskikaarte, samuti viiakse läbi täiendavaid radooni uuringuid pinnases ning hoonete siseõhus. Korraldatud on regulaarselt avalikkusele ja valdkonnaga kokkupuutuvatele spetsialistidele seminare ja teabepäevi ning jooksvalt on uuendatud kodulehekülgedel olevat informatsiooni. Probleemseks valdkonnaks on kiirgusalase esmatasandi ja täiendkoolituse saamise võimalused. 2016.a jõustus määrus, millega täpsustati kiirgustöötajate ja kiirgusohutusspetsialistide koolituse nõudeid, eesmärgiga tõsta koolituste kvaliteeti. KORAK alleesmärk: tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamiseks meditsiinis, on toimunud positiivseid arenguid: toimib tervise infosüsteem (TIS, Digilugu), mis võimaldab vältida meditsiinikiiritust kasutavate diagnostiliste uuringute kordamise vajadust; kehtestatud on üldised kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirguse 3 kasutamisel, täpsemad nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele suunamisele, protseduuride tegemisele ja meditsiinikiiritusseadmetele ning kliiniliste auditite korraldamisele; toimunud on meditsiinikiirituse kvaliteedijuhtimisega seotud kohustuste väljatöötamine; rakendatud on protseduure (sh kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas); koostatud on mitmeid juhendmaterjale (sh juhend patsiendi- ja elanikkonnadoosi hindamiseks vajalike andmete kogumiseks). Samas vajab juurutamist veel kliiniliste auditite läbiviimine ning jätkuvad tegevused patsiendidoosi optimeerimise tagamiseks. Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017.a tervise- ja tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist ning tehti ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine). Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Riigikantseleile. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister 4 Keskkonnaministeerium KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2008–2017 LÕPPARUANNE JA 2016- 2017 RAKENDUSPLAANI TÄITMISE 2017. AASTA ARUANNE Tallinn 2018 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused ................................................................................................ 3 2. Aruande koostamise alused ............................................................................................................ 14 3. Ülevaade KORAKi 2008-2017 täitmisest alleesmärkide lõikes .................................................... 15 3.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti Vabariigis ................................ 15 3.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ........................ 21 3.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine ....................................................... 26 3.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest .............................................. 31 3.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis ............................................................ 34 4. Ülevaade 2017. aastal rakendusplaani täitmisest alleesmärkide lõikes ......................................... 38 4.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti Vabariigis ................................ 38 4.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ........................ 40 4.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine ....................................................... 42 4.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest .............................................. 43 4.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis ............................................................ 44 LISA: Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2016–2017 rakendusplaani tegevuste täitmine aastal 2017 .................................................................................................................................................... 45 2 1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused KORAK 2008-2017 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprilli 2008. a korraldusega nr 182 heaks „Kiirgusohutuse riikliku arengukava aastateks 2008–2017“ (edaspidi KORAK) koos selle rakendusplaaniga aastateks 2008– 2011. 2017. aastaga lõppes perioodi 2008-2017 käsitlenud KORAK. Üldine hinnang arengukavas seatud alleesmärkide täitmise kohta on järgmine: 1. Jätkub kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi elluviimine. Kiirgusvaldkonda on reformitud, nimelt on endine Kiirguskeskus nimetatud Keskkonnaameti koosseisu kiirgusosakonnana ja kiirgustegevuslubade menetlus ning kiirguseksperdi litsentsi andmine on Keskkonnaministeeriumilt üle läinud Keskkonnaametile. Eesmärki täidetakse pidevalt õigusloome uuendamise ja täiendamisega vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja rahvusvahelistele nõuetele. 2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. Koostatakse valdkondlikke juhendmaterjale ja standardeid (sh on koostatud Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“) ning toimub töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. Koostamisel on uus KORAK 2018-2027, mis eeldab muuhulgas jätkuvalt kiirgusvaldkonna reguleerimist, jätkusuutliku kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamist ning kiirgusvaldkonnaga seotud juhendmaterjalide koostamist ning olemasolevate juhendite täiendamist. Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise eesmärgi täitmine on olnud edukas. Eesmärgi täitmise üheks KORAKi kõige olulisemaks saavutuseks on 28. aprillil 2016. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus, millega anti põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Sellele otsusele eelnes aastatel 2014-2015 mahukas projekt „Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“. Projekti finantseeriti Euroopa Liidu struktuurivahenditest 1,11 miljoni euroga. Eeluuringute tulemusena leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktorianum ise tuleb ladustada ühes tükis, samuti jõuti järeldusele, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik. 1960-l rajatud ja 1990-l ohutuse kaalutlustel suletud Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast on aastatel 2008-2011 kõik sinna ladustatud radioaktiivsed jäätmed eemaldatud ja transporditud edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusse. Lisaks on hoidla pinnad aastatel 2012-2017 radioaktiivsest saastusest puhastatud ning dekomissioneerimistööd on jõudnud kolmanda ehk viimase etapini, tehakse ettevalmistusi objekti vabastamiseks kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. Samuti jätkati (vee)tööstustes tekkivate looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide (NORMide 1) iseloomustamise ja 1 NORM-jäätmed (NORM – Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained) on looduslikke radioaktiivseid aineid kaaliumi-40, tooriumi-232, uraani-235 või uraani-238 ning nende lagunemisritta kuuluvaid radionukliide sisaldava toorme töötlemisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kehtestatud vabastamistasemed. 3 käitlemise uuringutega. Olulisteks eesmärki täitvateks ja kordaläinud tegevusteks ka see, et kehtestatud on kiirgusallika ohutustamiseks finantstagatise nõue ja regulaarselt korraldatakse õnnestunud kampaaniaid, mille käigus saab tasuta ära anda vanu kiirgusohu märgistusega suitsuandureid ning muid radioaktiivseid elemente sisaldavaid esemeid. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise kõige suuremaks kitsaskohaks on rahaliste vahendite nappus, see puudutab eriti radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga Eestisse rajamist ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide likvideerimist. Teisest küljest on projekti mahukust ja uuringuvajadust arvestades aegkriitiline alustada keskkonnauuringutega võimalikult ruttu (hiljemalt aastal 2019), kuid selleks puuduvad hetkel vahendid. 3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamise eesmärgi täitmiseks teostatud tegevused on andnud häid tulemusi. 2016. aastal jõustunud kiirgusseadusega täpsustati ametiasutuste tegevust avarii- ja püsikiirituse olukorras. Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan, mis võeti vastu 4. augustil 2011 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 340. Koostatud on ka hädaolukordade riskianalüüse, täiendatud on mõõtevahendite ja desaktivatsiooniks vajalike seadmete baasi, tagatud on kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine, korraldatud on rahvusvahelisi ja riigisiseseid õppuseid ning koolitusi. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ raames vahetati välja õhu gammakiirguse automaatseirejaamad ning soetati juurde täiendavaid seirejaamu. Projekti tulemusel on Eesti jaamadega paremini kaetud, oluliselt on suurenenud seirevõrgu töökindlus ja kaasajastunud andmeedastus kindlustades elanikele õigeaegse ja asjakohase teabe kiirgusolukorra kohta riigis. 2013. aastal soetas Keskkonnaamet, koostöös Keskkonnainspektsiooniga ERF toetusel kiirgusseire mobiillabori, mille kasutusvõimaluste hulgas on lisaks rutiinsele seirevõimekusele ka mitmeid hädaolukorras kasutatavaid funktsioone. Aastate jooksul on korraldatud õppusi, sh toimus 2011. aastal mitmeid ametkondi hõlmav rahvusvaheline õppus EU CREMEX 2011, mille raames mängiti läbi kiirgusohuga seotud olukord. Samuti hoitakse toimivana omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem. Kuigi kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on 10 aastaga märgatavalt paranenud, tuleb valdkonna arendamiseks ajakohastada kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, tegeleda inimeste teavitamisega (sh juhendmaterjalide koostamine), pidevalt uuendada mõõtevahendite baasi, tõsta labori võimekust ning korraldada õppusi. Kuigi kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on 10 aastaga märgatavalt paranenud, tuleb valdkonna arendamiseks ajakohastada kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, tegeleda inimeste teavitamisega (sh juhendmaterjalide koostamine), pidevalt uuendada mõõtevahendite baasi, tõsta labori võimekust ning korraldada õppusi. 4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest on toimunud edukalt. Eesmärgi täitmine on õnnestunud järgmiste tegevuste kaudu: valminud on põhjalik Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, mille raames täiendati ja detailiseeriti radooniriskikaarte, samuti viiakse läbi täiendavaid radooni uuringuid pinnases ning hoonete siseõhus. Korraldatud on regulaarselt avalikkusele ja valdkonnaga kokkupuutuvatele spetsialistidele seminare ja teabepäevi ning jooksvalt on uuendatud kodulehekülgedel olevat informatsiooni. Probleemseks valdkonnaks on kiirgusalase esmatasandi ja täiendkoolituse saamise võimalused. 2016.a jõustus määrus, millega täpsustati kiirgustöötajate ja kiirgusohutusspetsialistide koolituse nõudeid, eesmärgiga tõsta koolituste kvaliteeti. 5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamiseks meditsiinis, on toimunud positiivseid arenguid: toimib tervise infosüsteem (TIS, Digilugu), mis võimaldab vältida meditsiinikiiritust kasutavate diagnostiliste uuringute kordamise vajadust; kehtestatud on üldised kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirguse kasutamisel, täpsemad nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele suunamisele, protseduuride tegemisele ja meditsiinikiiritusseadmetele ning kliiniliste auditite 4 korraldamisele; toimunud on meditsiinikiirituse kvaliteedijuhtimisega seotud kohustuste väljatöötamine; rakendatud on protseduure (sh kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas); koostatud on mitmeid juhendmaterjale (sh juhend patsiendi- ja elanikkonnadoosi hindamiseks vajalike andmete kogumiseks). Samas vajab juurutamist veel kliiniliste auditite läbiviimine ning jätkuvad tegevused patsiendidoosi optimeerimise tagamiseks. Alljärgnevas tabelis esitatakse koondandmed Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete täitmise kohta aastatel 2008-2017. Põhjalikumalt kirjeldatakse eesmärgi täitmiseks teostatud tegevusi ning valdkonna arengut peatükis 3. 5 Tabel 1. Koondandmed Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete täitmise kohta aastatel 2008-2017 Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes) Strateegiline eesmärk 1. Luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem 1. Täiendavate Vajalik täiendavate töökohtade loomine Võrreldes 2007 aastaga on Mõlemad ametid on ümbernimetatud ja töökohtade loomine Kiirguskeskusesse ja loodud kokku 4 täiendavat ümberstruktureeritud. Kiirguskeskuses ja Tervishoiuametisse. töökohta. (2012) 2008ndal aastal viidi Keskkonnaministeeriumi haldusalas Tervishoiuametis. läbi reform, mille käigus ühendati erinevad ministeeriumi allasutused Keskkonnaametiks. Alates 1. veebruarist 2009 kuulub Kiirguskeskus Keskkonnaameti koosseisu olles selle üks osakondadest. Aastal 2010 moodustati Tervisekaitseinspektsiooni, Tervishoiuameti ja Kemikaalide teabekeskuse ühendamisel uus asutus – Terviseamet. Keskkonnaministeeriumis loodi 2013. aasta lõpus täiendav kiirgus- ja tuumaohutuse peaspetsialisti ametikoht, mis võimaldab antud valdkonda jõulisemalt edasi arendada. 2. Kiirgusseaduse Kiirgusseadust tuleb muuta eelkõige selle Kiirgusseadus on muudetud, Kiirgusseadust muudeti perioodil 2008-2017 korduvalt, muutmine. tõttu, et täpsustada kiirgusohutusalases sisaldades täpsustades kiirgusohutusalases tegevuses osalevate tegevuses osalevate asutuste vastutuse kiirgusohutusalases asutuste vastustust. 2016. aasta 1. novembril jõustus uus ulatus ja ülesanded. Vajalik on välja tegevuses osalevate kiirgusseadus, mis täpsustas kiirgustegevusloa taotluste selgitada meditsiiniasutuste asutuste paremat tööjaotust. menetlemise korda ning võimaldas väikese ohuga kiirgustegevuslubade ja tervishoiulubade (2009, 2016) kiirgustegevustele väljastada lube tähtajatult, vältides kattuvus, samuti järelevalvesse korduva menetlemise vajadust. Siiski esineb endiselt täiendavate jõudude kaasamine kattuvusi kiirgustegevuslubade ja tervishoiulubade Tervishoiuameti näol. Kiirgustegevusloa järelevalves. Kiirgusseaduse muudatustest on ülevaade taotlejale tuleb tagada kvaliteetne teenus. toodud peatükis 3.1. Selleks tuleb täpselt sätestada loa taotluse menetlemise kord, mis hõlbustab protsessi, väldib korduva menetlemise vajadust ning ka segadust loa taotlejate seas. Sätestada tuleb Kiirguskeskuse roll kiirgustegevusloa järelevalves. 6 Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes) Strateegiline eesmärk 2. Vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte 1. Paldiski endise Lõppemas on PHARE projekti 632.03.01 Tuumaobjekti peahoone on PHARE projekti 632.03.01 “Paldiski tuumasarkofaagi tuumaobjekti peahoone “Safe long-term storage of the Paldiski renoveeritud ja projekteerimis- ja ehitustööd” täitmise tulemusel Paldiski renoveerimine ja sarcophagi and related reaktorisektsioonid ohutult endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorite ja reaktorisektsioonide dismantling activities” projekteerimis- ja hoiustatud. (2009) radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamine tagatud ohutu hoiustamine. ehitustööd. Projekti eesmärk on Paldiski vähemalt 50-aastaseks perioodiks. (2009.a seisuga) endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete ohutu hoidmise tagamine vähemalt 50- aastaseks perioodiks, see tähendab peahoone ja seal asuvad reaktorisarkofaagid ning radioaktiivsete jäätmete vahehoidla on ümber ehitatud või täiustatud. 2. Lõppladustuspaiga Eestis puuduvad radioaktiivsete jäätmete Lõppladustuspaiga rajamise Lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise rajamise ja Paldiski käitlemise valdkonnas riiklikud otsused, ja Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni endise tuumaobjekti sealhulgas otsus lõppladustuspaiga tuumaobjekti kahe dekomissioneerimisele eelnevad eeluuringud teostati kahe rajamiseks või rajamata jätmiseks. Ei ole reaktorisektsiooni aastatel 2014-2015. Järgmiseks etapiks olevad mõju reaktorisektsiooni alustatud uuringuid ning eeltöid likvideerimisele eelnevad hindamise uuringud ei ole rahastuse puudumise tõttu likvideerimisele reaktorisektsioonide demonteerimise uuringud on käivitunud. käivitunud. Jätkatakse radioaktiivsete jäätmete eelnevate uuringutega ettevalmistamiseks. (2011) lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike finantseerimise alustamine. võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest. 3. Looduslikke ASi Silmet tegevuse käigus tekkivate Looduslikke radionukliide 2018. aasta lõpus valmib uuendatud radioaktiivsete radionukliide looduslikke radionukliide sisaldavate sisaldavate radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava, mis käsitleb ka sisaldavate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise jäätmete käitlemise looduslike radioaktiivsete jäätmete ja jääkide käitlemist, radioaktiivsete jäätmete või muul viisil ohutustamise viis ning ja ladustamise süsteem lähtudes jäätmehierarhiast. Riigi strateegia on, et ettevõtted käitlemise ja võimalused on ebaselged. toimib. (2013) peavad võimaluse korral NORM (Naturally Occuring ladustamise süsteemi Radioactive Material – looduslikke radionukliide rajamine. sisaldavad ained)-jääkide ja -jäätmete teket vähendama. Kui see pole keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid aspekte silmas pidades võimalik, tuleb eelistada NORM-jääkide taaskasutust või ringlussevõttu ning alles seejärel leida 7 Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes) ohutu viis NORM-jäätmete ladestamiseks tavajäätmete või tööstusjäätmete prügilas. NORM- jääkide ja jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole võimalik/otstarbekas käidelda koos muude radioaktiivsete jäätmetega. Eestil ei ole plaanis rajada NORM-jäätmete ladustuspaika. 4. Finantstagatiste Eestis puudub kiirgusallikate ohutu Finantstagatiste süsteem Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et süsteemi loomine. käitlemise (pikaajalise hoidmise, toimib. (2011) kasutuses olevate kiirgusallikate (radioaktiivse aine, seda lõppladustamise) finantstagatiste sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete) süsteem. Süsteem peab katma ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. ohutustamise kulud ka juhul, kui leitud Kiirgusseadus kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa kiirgusallika omanikku ei suudeta taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse kindlaks teha ning kui kindlakstehtud hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete käitleja. omanik osutub maksujõuetuks. Jäätmekäitleja tehtud allika ohutustamise maksumuse hinnang põhineb välja töötatud hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik enda vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga väikesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise. 8 Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes) 5. Nõuetele Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Nõuetele mittevastavate Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla mittevastavate dekomissioneerimine: radioaktiivsete jäätmete dekomissioneerimistöid vaadeldakse kahes etapis. I etapis radioaktiivsete jäätmete 2006. aastal algatatud keskkonnamõjude ladustuspaikade täielik toimus radioaktiivsete jäätmete eemaldamine hoidlast, ladustuspaikade hindamisel antud eksperthinnang ohutuks muutmine ja eelsorteerimine ja transport edasiseks sorteerimiseks ja ohutustamine. soovitas, et jäätmehoidla sektsioonidest sulgemine 100%. (2013) käitlemiseks Paldiski käitluskeskusesse (2008–2011). II eemaldatud ja konteineritesse etapis toimus ja toimub hoidla pindade radioaktiivsest paigaldatud jäätmed veetakse saastest puhastamine (2012–2017) ning hoidla täielik Paldiskisse, kus toimub nende edasine lammutamine, samuti hoidla ja selle territooriumi käitlemine, lõplik pakendamine ja vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest (2017–2022). edasine paigutamine Paldiski Dekomissioneerimise esimene osa ja selle ettevalmistavad vaheladustuspaika. 2007. aastal kiideti tööd on täidetud, mille tulemusel on hoidla sektsioonidest Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla jäätmed täielikult eemaldatud ja transporditud Paldiski ohutustamise keskkonnamõju hindamise käitluskeskusesse, kus on alustatud nende edasise aruanne heaks ning 2008. aastal alustati sorteerimise, käitlemise ja ladustamisega. Sellega on kõik hoidla ohutustamistöödega. jäätmed hoidla sektsioonidest eemaldatud, millele järgneb hoidla likvideerimise teine etapp. II etapp Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks koosneb omakorda kolmest osast: 1) radioloogilise iseloomustuse koostamine (täideti aastatel 2012–2015); 2) hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (täideti aastatel 2015-2017); 3) hoidla ja selle territooriumi vabastamine (täitmist alustati 2017. aastal). Strateegiline eesmärk 3. Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks 1. Varajase hoiatamise Kiirguskeskus peab tagama varajase Uuendatud varajase Tagatud on kiirgusohust varajase hoiatamise. Näiteks süsteemi tõrgeteta hoiatamise süsteemi detektorite ja hoiatamise süsteem on Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti toimimine. ühenduste uuendamise, teabe tagatud. (2010) kiirgusseire võrgu uuendamine“ raames vahetati 2014. dubleerimise (nt Siseministeeriumile), et aastal välja 1997. aastast töötavad gamma-kiirguse süsteem töötaks ja andmete edastamine automaatmõõtejaamad. Endise 10 seirejaama asemel toimuks ka siis, kui ühe asutuse serveri alustas 2014. aasta märtsi lõpus tööd 15 uut töös ilmnevad häired. spektromeetrilist seirejaama. 9 Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes) 2. On vajalik, et Päästeamet ja Kiirgushädaolukordades Kiirgushädaolukordades reageerimise mõõtevahendite ja Kiirgushädaolukordades Kiirguskeskus täiendavad olemasoleva reageerimise mõõtevahendite desaktivatsiooniks vajalike seadmete baas on täiustatud ja reageerimise olukorra ülevaate põhjal mõõtevahendite ja desaktivatsiooniks vajalike toimib jätkusuutlikult. Seoses ressursikataloogi mõõtevahendite ja baasi ning desaktivatsioonitöödega seadmete baas on täiustatud koostamisega seadmetest ja vahenditest, mida saab desaktivatsiooniks tegeleva AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja toimib jätkusuutlikult. hädaolukorras kasutada, kaardistas Siseministeerium 2014. vajalike seadmete baasi ja desaktivatsiooniks vajalike seadmete (2010) aastal pädevate ametkondade ressursid. Kaardistus sisaldab täiustamine. baasi. avastamis- ja mõõteseadmeid, tehnikat ja varustust, võimelünkasid, kiirgusallikate hoiustamise võimalikkust. 3. Korraldatud Vajalik korraldada ühiseid õppusi, et Igal aastal toimub vähemalt On osaletud ning korraldatud rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühisõppuste arv. tagada asutuste vahel parem koostöö. üks õppus. (2009) õppuseid ning koolitusi. Strateegiline eesmärk 4. Suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest 1. Radooniuuringute Radoonisisaldust on uuritud rohkem, Võrreldes 2007 aastaga on Koostatud on üle 9 radooniuuringu ja projekti (sh korraldamine. kuid endiselt on piirkondi, kus tuleks teha korraldatud vähemalt 6 radooniriski piirkondlikud kaardid). mõõtmisi. Andmete puudumise tõttu ei radooniuuringut või ole võimalik tõsta ei ametnike ega ka vastavat projekti. elanike teadlikkust radooniriski osas. 2. Ruumide siseõhu ja Radoonisisaldust on uuritud rohkem, Võrreldes 2007 aastaga Ruumide siseõhus on radoonitase määratud kokku enam pinnase kuid endiselt on piirkondi, kus tuleks teha lisandub igal aastal 500 kui 5000-s uuringupunktis (ruumis) ja pinnaseõhus enam radoonisisalduse mõõtmisi. Andmete puudumise tõttu ei mõõtepunkti, milles on kui 2000-s uuringupunktis. mõõdetud punktide arv. ole võimalik tõsta ei ametnike ega ka määratud radoonitase. elanike teadlikkust radooniriski osas. 3. Teabepäevadel Oluline probleem on endiselt inimeste Teabepäevadel on osalenud Teabepäevadel on osalenud vähemalt 1000 inimest. osalenud inimeste arv. üldine madal teadlikkus ja vähene kokku vähemalt 1000 informeeritus kiirgusohutusest ja inimest. (2017) terviseriskidest. Strateegiline eesmärk 5. Tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis 1. Patsiendidooside Patsiendidosimeetria ei ole Eestis Patsiendidooside hindamise 2017. aastal analüüsiti diagnostilisi referentsväärtuste hindamise süstemaatiliselt korraldatud. Vajalik on süsteemi rakendamine kehtestamiseks algandmeid. Diagnostiliste võimaldamine. selle arendamine. diagnostilises referentsväärtuste kooskõlastamine osapooltega toimus radioloogias. (2013) 2018. aastal kokku 5 väärtuse osas. 10 Indikaator Baastase aastal 2008 või probleemi Saavutustase KORAK Saavutustase 2017. a lõpu seisuga olemuse selgitus kohaselt (aasta sulgudes) 2. Elaniku aastase Eestis elanikudoosi on mitmete Efektiivdoosi taseme Patsiendidooside kogumine, millega alustati aastal 2016 on efektiivdoosi taseme komponentide poolt erinevate uuringute hindamiseks rakendatakse jätkutegevus meditsiini kiiritusest elanikkonna dooside hindamise parandamine raames hinnatud, kuid puudu on veel täiustatud metoodikat. (2011) hindamiseks, mis on endiselt vajalik, et hinnata olulised komponendid, sh meditsiinikiiritusest elanikkonna doose. meditsiinikiiritusest põhjustatav doos. Süsteem vajab arendamist. 11 Rakendusplaanide (3 perioodi) koostamise käigus prognoositi läbiviidavate tegevuste kuluks 12,081 miljonit eurot, kuid perioodide tegelikuks kuluks kujunes ligikaudu 7,511 miljonit eurot. Põhjuseid, miks tegevuste tegelik kulu prognoositust väiksem oli, on mitmeid: 1) tellitud tööd osutusid (sh korraldatud riigihangete tulemusel planeeritust) odavamaks, 2) planeeritud sissetellitavad tööd teostati ametnike endi poolt, 3) teostamise perioodile planeeritud tööd jäid tegemata (nt uue info lisandumisel selgus, et tegevus polnud enam vajalik) või lükkusid edasi. KORAKi rakendusplaani 2017.a ülevaade Aastal 2015 koostas Keskkonnaministeerium arengukava viimase rakendusplaani aastateks 2016- 2017, mis kiideti heaks 14. jaanuari 2016 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 26. Olulisemad sündmused 2017. aastal on järgmised:  Eesti võttis üle EN direktiiv 2014/87/Euratom.  Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 05.07- 14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017. a kirjaga nr 7-12/17/3592-10. 2018. aastal jätkuvad tööd KSH aruandega ning strateegiliste dokumentidega. Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.  Avaldati Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.  Kõrgenenud looduskiirguse allikatest teadlikkuse tõstmiseks valmis Keskkonnaministeeriumi tellimisel OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“.  Avalikkuse teavitamiseks korraldati 2017. a novembris Radooniseminar.  Jätkati NORM- jäätmete valdkonna arendamisega, sh valmis Tartu Ülikooli füüsikainstituudil KIK kaasrahastuse toel projekt „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ ning Keskkonnaministeeriumi tellimusel „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“.  Keskkonnaministeerium koostöös AS-ga A.L.A.R.A. jätkas radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike finantseerimise võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest, toimivana hoitakse omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem, jätkati Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimisega.  Korraldati ja osaleti kiirgusalastel õppustel ja koolitustel.  Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017.a tervise- ja tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist ning tehti ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine). 2016-2017 rakendusplaani koostamise käigus prognoositi 2017. aastal läbiviidavate tegevuste kuluks 1 145 846 eurot, kuid perioodi tegelikuks kuluks kujunes 572 900 eurot. Põhjuseid, miks 2017. aasta tegevuste tegelik kulu prognoositust väiksem oli, on mitmeid: 1) tellitud tööd osutusid (sh korraldatud 12 riigihangete tulemusel planeeritust) odavamaks, 2) planeeritud sissetellitavad tööd teostati ametnike endi poolt, 3) teostamise perioodile planeeritud tööd lükkusid edasi. Suurim põhjus, miks planeeritud tööde edasi lükkusid oli see, et Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini, mistõttu tekkis kiirgusvaldkonnas inim- ja ajaressursi nappus. 13 2. Aruande koostamise alused KORAKi koostajaks ja vastutavaks täitjaks on Keskkonnaministeerium, samuti osalesid arengukava väljatöötamises Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Nimetatud ministeeriumid ja nende allasutused on määratud osaliselt ka arengukava meetmete täitjateks. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu eesmärgid 2017. aasta lõpuni ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alleesmärgid on järgmised: 1. Luua Eesti Vabariigis kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteem; 2. Vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte; 3. Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks; 4. Suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest; 5. Tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis. KORAK eesmärkide elluviimiseks vajalike meetmete, nende tulemuste ja vajaminevate ressursside kirjeldamiseks koostati rakendusplaanid aastateks 2008–2011, 2012–2015 ning 2016-2017. Rakendusplaan perioodiks 2016–2017 kiideti heaks 14. jaanuari 2016.a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 26. Rakendusplaani koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Käesolev lõpparuanne annab KORAKi 2008-2017 kogukestvuse ja 2016-2017 rakendusplaani 2017.a täitmisest ülevaate eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Aruanne on koostatud KORAKi vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Aruanne koosneb neljast peatükist ja ühest lisast. Esimeses peatükis esitatakse aruandest lühikokkuvõte ning olulisemad järeldused arengukava ja rakendusplaani elluviimise kohta. Teises peatükis tutvustatakse aruande koostamise aluseid. Kolmandas peatükis antakse ülevaade arengukava ja neljandas peatükis rakendusplaani täitmisest alleesmärkide lõikes. Lisas on toodud põhjalikum ülevaade rakendusplaani 2017. a täitmise tulemustest meetmete ja tegevuste lõikes. 14 3. Ülevaade KORAKi 2008-2017 täitmisest alleesmärkide lõikes 3.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti Vabariigis Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomiseks on vajalik lisaks õigusloome täiendamisele ka valdkondlike standardite koostamine, koolituste korraldamine ning töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. 2008ndal aastal viidi Keskkonnaministeeriumi haldusalas läbi reform, mille käigus ühendati erinevad ministeeriumi allasutused Keskkonnaametiks. Sellega tagati keskkonnavaldkonna optimeerimine ning ühtlustamine. Reform puudutas ka kiirgusvaldkonda. Alates 1. veebruarist 2009 kuulub Kiirguskeskus Keskkonnaameti koosseisu. Kiirgustegevuslubade väljastamine, mis oli enne Keskkonnaministeeriumi pädevuses läks üle Keskkonnaametile. Lubade väljaandmise protseduur muutus seeläbi taotlejatele lihtsamaks ja kiiremaks. 2016. aastal jõustunud uus kiirgusseadus andis võimaluse väljastada väikese ohuga kiirgustegevuseks lube tähtajatult, mis vähendas oluliselt nii taotlejate kui ka Keskkonnaameti halduskoormust. Keskkonnaministeeriumis loodi 2013. aasta lõpus täiendav kiirgus- ja tuumaohutuse peaspetsialisti ametikoht, mis võimaldab antud valdkonda jõulisemalt edasi arendada. Uue perioodi (2018-2027) KORAK Kiirgusohutuse põhimõtete elluviimise riiklik kavandamine toimub Keskkonnaministeeriumi koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) kaudu. Arengukavas analüüsitakse kiirgusohutuse olukorda riigis, määratakse meetmed kiirgusohutuse tõhustamiseks ning antakse hinnang, kuidas arengukava aitab ellu viia eesmärke ja põhimõtteid. Vastavalt kiirgusseadusele kinnitab uue perioodi KORAKi valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017. a kirjaga nr 7-12/17/3592-10, seejärel jätkusid tööd KSH aruandega ning strateegiliste dokumentidega. Õigusloome Perioodi jooksul on jõustunud mitu kiirgusseaduse muudatust:  2009. aastal jõustus muudatus, millega reguleeriti EL kohustustest tulenevalt kasutatud tuumkütuse ohutu veo korraldus, mis seni seadusest puudus. Samuti täiendati seadust kiirgushädaolukordadega seonduvalt;  2009. aastal jõustus muudatus seoses Kiirguskeskuse liitmisega Keskkonnaameti koosseisu ja kiirgustegevuslubade väljastamise ja kiirguseksperdi tunnistuse andmise korra muutumisega;  2011. aasta novembris jõustus muudatus, millega võeti üle direktiivist 2009/71/Euratom tulenev kohustus luua tuumaohutuse tagamise raamistik. Peamine osa seaduse muutmisest 15 puudutas aga KORAK eesmärkidest lähtuvalt eri asutuste rolli täpsustamist kiirgusohutuse tagamisel, radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutustamise korda ning kiirgushädaolukorrale reageerimist.  2012.a. võeti vastu Keskkonnaministri määrus nr 11 „Keskkonnaameti põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“, mis võimaldab Keskkonnaametil osutada teenuseid näiteks eraisikutele, kes seeläbi saavad kvaliteetse teenuse. Keskkonnaamet omab kompetentsi näiteks radooni mõõtmisel ja ohutushinnangute andmisel, kuid kuna tegemist on riigiasutusega, oli vaja selle tegevuse lubamine õigusakti tasemel. 2013. aastal täiendati tulenevalt direktiivi 2011/70/Euratom nõuetest ka Vabariigi Valituse määrust „Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist“, et lihtsustada jäätmete vedu.  Keskkonnaministeerium tellis 2011. aastal analüüsi radoonisisalduse ja selle mõõtmise õigusliku reguleerimise vajaduste ja võimaluste hindamiseks, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millised kehtivad õigusaktid ja strateegiad radooni valdkonda käsitlevad, missuguseid strateegilisi plaane ning õigusakte on vaja koostada ja muuta ning milline on nende tegevuste eeldatav ajakava tulenevalt riigisisesest ja Euroopa Liidu plaanidest. Antud analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et radoonisisalduse normväärtust tuleb õiguslikult reguleerida lisaks koolieelsetele lasteasutusele ka teistes hoonetes, eelkõige kõikides lasteasutustes ja töökohtades. Sellest tulenevalt: a) 2011. aastal jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 131, "Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule," mis muuhulgas sätestab ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisalduse ja gammakiirguse doosikiirguse lubatud tasemed koolieelsetele lasteasutustele. b) 2013. aastal jõustus Vabariigi Valitsuse 30.05.2013. a määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“. Määruses on esitatud nõue radoonisisaldusele õpperuumi siseõhus, sest ehituslike võtetega on võimalik vältida radooniohtlikul alal radioaktiivse gaasi radooni tungimist siseruumidesse, arvestades standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ nõudeid. Koolide siseõhus on lubatud keskmine radoonisisaldus kuni 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Sätte rakendamiseks on antud üleminekuaeg aastani 2030. Nõuete rakendamisel paranevad kooli õppekeskkonna tingimused, sisekliima parameetrid, õpilastel väheneb haiguste tekkimise võimalus ja sellega ka tervishoiukulutused. Nimetatud 2 radoonisisaldust ja gammakiirguse doosikiirgust reguleerivat määrust muutuvad kehtetuks, kui jõustub ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrus „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“, millega on kehtestatud nõuded sisekliima tagamiseks hoone pidevalt viibitavale ruumidele (sh radooni viitetase).  Keskkonnavaldkonnas toimus õigusaktide kodifitseerimine. Selle tulemusena vaadati üle kõik valdkondlikud õigusaktid. Vastu on võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning eriseaduseid. 2015. aasta lõpus esitatud kiirgusseaduse eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 2016 istungil. Uus kiirgusseadus jõustus 1. novembril 2016. aastal. Seaduse jõustumise järel saab väikese ohuga kiirgustegevuseks, näiteks hambaröntgenseadmete kasutamiseks, anda tähtajatu kiirgustegevusloa. Seni on erineva ohu astmega kiirgustegevuslubasid menetletud samadel alustel ning valdav enamus Eestis välja antud kiirgustegevuslubadest on antud väikese ohuga tegevustele. Seaduse jõustumine vähendas loa taotlejate koormust ning ka kiirgusspetsialistid saavad rohkem keskenduda suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevustega seotud lubade menetlemisele. Kuigi väikese ohuga kiirgustegevustele antakse lubasid tähtajatult, siis järelevalve korraldamises muutusi ei toimunud. 16 Uue seadusega korrastati ka radioaktiivsete jäätmete valdkonda. Näiteks loodusliku radioaktiivse materjali osas saab edaspidi eristada NORM-jääki, mida on võimalik ümber töödelda, NORM-jäätmetest, mille edasist kasutamist ette näha ei ole. Samuti kaotatakse niisuguste radioaktiivsete jäätmetele kehtinud erisus. Seni oli lubatud NORM jäätmete hoidmine nende tekkekohas, kuid edaspidi tuleb need viie aasta jooksul üle anda ladustuspaika. Muudatused peaks motiveerima ettevõtteid NORM materjali käitlemist paremini läbi mõtlema, sest nende ladustamine jäätmena võib osutuda majanduslikke-, sotsiaalseid- või keskkonnaaspekte arvesse võttes kulukamaks, kui jäägi taaskasutamine. Samuti määrati seaduses radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist korraldav asutus, kelleks § 61 lg 4 kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisaks täpsustati seadusega ametiasutuste tegevust kiirgusõnnetusest põhjustatud olukorras reageerimisel. Kiirgusõnnetusele reageerivad Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning sekkumises osalev radioaktiivsete jäätmete käitleja ning vajadusel muud isikud. Keskkonnaameti ülesanneteks on radioaktiivse aine leviku ja saadava kiirituse hindamine, mõõtmiste ning kiirgusseire teostamine ja dokumenteerimine. Radioaktiivselt saastunud materjalid peab ohutustama riiklik radioaktiivsete jäätmete käitleja.  2014. aastal alustati ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded hoone sisekliimale“ eelnõu koostamist. Määrus sätestab viitetaseme muuhulgas radooni aktiivsuskontsentratsioonile ja gammakiirguse doosikiirusele ning nõuded nende mõõtmisele. Määrus peaks jõustuma 2018. aastal. Direktiivide ülevõtmine 2013. aastal võeti Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Aastal 2015 teostati ioniseeriva kiirguse uue põhiohutusnõuete direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmiseks vajalikke eeltöid, mille raames hinnati hetkel kehtiva kiirgusseaduse eelnõu vastavust direktiivi nõuetele. Tuvastati, et kiirgusseadus ning selle alamaktid hõlmavad direktiivis kajastatut ca 70% ulatuses ning täiendamist vajasid peamiselt radooni, NORM materjali ja hädaolukordadele reageerimist puudutavad osad. 2017. aastal jätkus asutustevaheline koostöö EN direktiivi 2013/59/Euratomi ülevõtmiseks. 2013. aastal jõustunud direktiiviga kehtestatakse põhilised ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, muu hulgas ka siseruumide õhus leiduvast radoonist põhjustatud kiirituse eest. Koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Terviseametiga koondati olmevee radioloogilised andmed, koostati analüüs ja kiri Euroopa Komisjonile seoses direktiivi 2013/51/EURATOM ülevõtmisega ja direktiivis esitatud joogivee seire erandite taotlemisega. Direktiivi ülevõtmiseks muudetav sotsiaalministri määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ eelnõu saadeti ka eelnevalt Komisjonile arvamuse avaldamiseks. Komisjon aktsepteeris määruse nr 82 muutmise eelnõu ning määruse muudatused jõustusid 28.11.2015. 2017.a augustis jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti üle EN direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. 17 Eesti on kiirgusvaldkonnas kohustuslikud aruanded (nt Tuumaohutuse konventsiooni aruanded, ühendkonventsiooni aruanded) koostanud ja esitatud õigeaegselt. Juhendid, standardid ja koolitused Kuna õigusaktid ei saa ette näha kõiki kiirgusohutuse tagamise nõudeid, on oluline roll ka valdkondlikel juhendmaterjalidel ja standarditel ning koolitustel. 2008ndal aastal koostati ja alustati mitme uue juhendmaterjali koostamist. Näiteks täiustati kiirgustasemete mõõtmiste juhendit ja kinnist kiirgusallikat sisaldava mõõteseadme ja hambaröntgenseadmete mõõtmisjuhendit, koostati tööstusliku röntgenograafia mõõtmisjuhend ja juhendmaterjalid kiirgustegevusloa taotlejatele kinnise kiirgusallika kasutamiseks ja hambaröntgenseadmete kasutajatele. 2009. aastal koostati juhendmaterjal kiirgustegevusloa taotlemiseks röntgendiagnostikaseadme kasutamiseks veterinaarmeditsiinis. 2015. aastal vaadati üle juhendid kiirgustegevusloa taotluse täitmiseks röntgendiagnostikaseadme kasutamiseks veterinaarmeditsiinis ja kiirgusallikat sisaldava statsionaarse mõõteseadme kasutamiseks tööstuses. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, samuti on välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas. Vastavalt kiirgusseadusele võib kiirgustegevusloa andja nõuda rahalist tagatist radioaktiivse aine, seda sisaldava seadme ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamiseks. 2012. aastal koostati Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt sellekohane juhend, mis esitatakse loataotlejale. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks 2013. aastal välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks täiendati 2014. aastal arvestades kiirgusjärelevalve kvaliteedikontrolli tulemusi. Eestis võetakse eelkõige üle ISO standardeid aga võimalusel koostatakse ka algupäraseid standardeid. 2013. aastal tõlgiti ja kehtestati Eesti standardina EVS-EN 473:2008 „Mittepurustav katsetamine. NDT personali kvalifitseerimine ja sertifitseerimine. Põhialused“ ja võeti üle standard ISO 20785- 2:2011 „Dosimetry for exposures to cosmic radiation in civilian aircraft -Part 2: Characterization of instrument response“. Eesti keelde on tõlgitud ja üle võetud ka standardi ISO 11665 „Measurement of radioactivity in the environment. Air: radon-222“ osad 4, 5, 6 ja 8 ning ISO 4037 „X and gamma reference radiation for calibrating dosemeters and doserate meters and for determining their response as a function of photon energy“ osad 1, 2 ja 3 ning standardid EN 60601-2-63:2015 „Medical electrical equipment - Part 2-63: Particular requirements for the basic safety and essential performance of dental extra-oral X-ray equipment.“, EN 60601-2-65:2013 „Medical electrical equipment - Part 2-65: Particular requirements for basic safety and essential performance of dental intra-oral x-ray equipment.“ ja EN ISO 5579:2013 „Non-destructive testing - Radiographic testing of metallic materials using film and X- or gamma rays - Basic rules (ISO 5579:2013).“. 2017. aastal EVS aprillikuu teatajas avaldati Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 2015. a valminud Tallinna Tehnikaülikooli töögrupi koostatud juhendmaterjali „Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“ alusel alustati 2016. a alguses Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötluse koostamistega ning standard valmis 2017. aastal. Uus standard annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone 18 radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. Keskkonnaamet korraldas 2016. a koostöös Keskkonnaministeeriumiga IAEA regionaalse koostööprojekti „Riiklike strateegiate juurutamise ja edasise arengu toetamine vähendamaks radoonist põhjustatud elanikukiiritust“ („Reducing Public Exposure to Radon by Supporting the Implementation and Futher Development of National Strategies“) raames seminari „ Töökohtade siseõhu radoonisisaldus kui Radooni tegevuskava osa“ („Radon at Workplaces as an Element of a National Radon Action Plan“). 4.-14. septembrini 2016. a viisid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) väliseksperdid Eestis läbi kiirgusohutuse riikliku auditi (Integrated Regulatory Review Service Mission – edaspidi IRRS missioon). Kiirgusohutuse riiklik audit on kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mis viiakse läbi vähemalt iga 10 aasta tagant ning mille käigus hinnatakse riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust tagavaid asutusi. Auditisse kaasati rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte. Auditi tulemusena valmis aruanne, milles antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse tagamise parandamiseks. Tulenevalt auditi ettepanekutest on välja töötatud radioaktiivse materjali veo kontrollimise juhend. 2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. Infosüsteemi kiirgustegevuslubade osa võimaldab: esitada kiirgustegevusloa taotluseid, esitada kiirgustegevusloa muutmise taotluseid, esitada kiirgustegevusloa tingimuste täitmist tõendavaid dokumente ja menetlusi puudutava kirjavahetuse pidamist. Keskkonnainspektsiooni (KKI) inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal aastal koostöös Keskkonnaameti (KeA) kiirgusosakonnaga. Koolituste programm on välja töötatud KeA kiirgusosakonna poolt ning seda täiendatakse vastavalt KKI vajadustele. KKI siseselt on läbi viidud ka täiendavaid teabepäevi, samuti on osaletud näiteks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolt korraldatud kiirguskaitse- ja ohutuse alasel kursustel ja koolitustel. Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes konsulteerivad KeA kiirgusosakonna spetsialistid KKI inspektoreid vastavalt vajadusele. Koostöö ja infovahetus järelevalve küsimustes toimub regulaarselt. Terviseamet on läbi viinud inspektorite koolitusi joogivee proovide võtmiseks radioloogilisteks uuringuteks. Koolituse valdkonnas on endiselt probleemseks kiirgusohutusealase hariduse ja täiendkoolituse süsteemi puudulikkus. Kiirgustöötajate ja ametnike täiendkoolituse süsteemi loodud ei ole. Tartu Tervishoiukõrgkoolis on radioloogiatehniku õppekava, mis sisaldab kiirgusohutusalast koolitust. Kiirgusohutusalane koolitus, mida tehakse tervishoiutöötajatele, kes ei radioloogid ( nt kirurgid, traumatoloogid, uroloogid jne) on puudulik. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool algatasid tuumaenergeetika magistriõppekavade koostamise, mis aga riiklike prioriteetide muutumise tõttu ei jõustunud. Kiirgustöötajate koolitused on toimunud ebaregulaarselt ja peamiselt erinevaid koolitusi korraldavate erafirmade initsiatiivil. Hetkel on käimas lahenduste otsimine täiendkoolituste puudumise probleemile. 19 Kiirgusohutuse tagamisega kaasneva töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. Keskkonnaameti kiirgusosakonna ja Keskkonnainspektsiooni vahel sõlmiti 29.07.2016 koostööleping isikudosimeetri kasutamiseks ja kontrolliks. Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames soetas Keskkonnaameti kiirgusosakond 2016.a endale täiendavalt vajalikke arvutiprogramme (Ortec Isotopic ja GammaVision). Märgatavalt on paranenud laboratooriumi võimekus (juurde on saadud uusi ahje, tõmbe- ja kuivatuskappe, tööpindu ning välja on vahetatud veel mitmeid väiksemaid vahendeid). 2015. aasta detsembris tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) rahastusotsuse Keskkonnaameti projektitaotlusele Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo katselaborisse seadmete ja tööpindade soetamine. Projekti tegevustega alustati 2016. aastal. KeA soetas KIK rahastusel projekti „Keskkonnaameti kiirgusosakonna põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagava teenuse/ meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimine vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele“ raames meditsiinikiiritusseadmete (nagu intraoraalsed hambaröntegnseadmed, ekstraoraalsed hambaröntgenseadmed, radiograafilised seadmed, läbivalgustusseadmed) toimimiskatsete tegemiseks vajalikud mõõtevahendid. 2017. a koostati ja esitati Eesti Akrediteerimiskeskusele meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimiseks vajalikud dokumendid. 20 3.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine toimub Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava alusel (lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute tegemine, erinevate protseduuride välja töötamine jäätmete iseloomustamiseks ja vabastamiseks, personali koolitamine, omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine, Sillamäe jäätmehoidla järelseire läbiviimine jne). Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava 2008ndal aastal alustas Keskkonnaministeerium koostöös Kiirguskeskuse ja AS A.L.A.R.A. ekspertidega radioaktiivsete jäätmete tegevuskava koostamisega, mille raames alustati muuhulgas radioaktiivse jäätmevoo hindamise metoodika välja töötamisega. 2011. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi 2011/70/EURATOM, millega luuakse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Muuhulgas pandi direktiiviga liikmesriikidele kohustus hiljemalt 23. augustiks 2015 esitada Euroopa Komisjonile radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Riiklikus tegevuskavas nähakse ette, mil viisil kavatseb liikmesriik viia ellu oma riiklikku poliitikat kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Riikliku tegevuskava koostamiseks saadeti 24. aprillil 2013 Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele juhendmaterjal „Guidelines for the establishment and notification of National Programmes under the Council Directive 2011/70/Euratom of 19 july 2011 on the responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste.“ Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688 ning esitati Euroopa Komisjonile augustis 2015. Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab jäätmete käitlemise tegevuste ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. 2015. aastal kinnitatud radioaktiivsete jäätmete tegevuskava ajakohastamisega tehti algust 2016. a lõpus. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1. novembril 2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015. a lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik. Eeluuringute tulemustele tuginedes tehti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsus rajada Eestisse lõppladustuspaik. Tegevuskavas täpsustati Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti vastavalt kehtivatele EL direktiividele ja siseriiklikele õigusaktidele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on üks koostatava Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAKi) aastateks 2018-2027 lisadest, nagu on ka Radooni riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021. Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21 Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokku kogumise ja ohutustamise kampaaniad Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Keskkonnaameti ja ASiga A.L.A.R.A. ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel 2009.,2010., 2012. ja 2015. aastal kampaaniad, mille käigus sai tasuta ära anda vanu kiirgusohu märgistusega suitsuandureid ning muid radioaktiivseid elemente sisaldavaid esemeid. Kokkukogumise hõlbustamiseks koostati kampaaniate raames info- ja juhendmaterjale, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud ohtudest, selgitati omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjuseid ning informeeriti avalikkust sellest, kuidas ja keda teavitada leitud kiirgusallikast. 2009. aastal koguti kampaania käigus kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal 214 allikat ja 1,5 m 3 radioaktiivselt saastunud metalli, 2012. aastal 199 allikat ja 2,5 m3 radioaktiivselt saastunud vanametalli ning viimase 2015. a kampaania raames koguti 44 allikat ning ca 1,5 m 3 saastunud vanametalli. Tulevikus selliste jäätmete mahud loodetavasti vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamus neist aastate jooksul kokku kogutud. Eeltööd jäätmete iseloomustamiseks ja vabastamiseks AS A.L.A.R.A teostas kuni aastani 2014 radioaktiivsete jäätmete pakendite aktiivsuste mõõtmisteks (iseloomustamiseks) ettevalmistavad tegevused, et selgitada edaspidi välja, milliseid jäätmeid oleks võimalik tulevikus vabastada vähendamaks ladustavate jäätmete mahtusid ja sellega kaasnevaid ladustamise kulusid. 2015. aastal alustas AS A.L.A.RA. vajalike iseloomustamise protseduuride ja metoodika koostamisega (metoodika kooskõlastati Keskkonnaameti poolt 2017. aastal) ning soetas jäätmete iseloomustamiseks gammamõõtesüsteemi ja koolitas personali. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele on kavas koostada radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid. Metallijäätmete (tehislike nukliididega saastunud torustik) vabastamise protseduur valmis A.L.A.R.A. AS-l 2015. aastal. Ülejäänud jäätmete vabastamise protseduurid on koostamisel. Tammiku hoidla dekomissioneerimine Keskkonnaamet töötas 2012. aastal välja juhendmaterjali radioaktiivsete jäätmete käitlejale, AS-le A.L.A.R.A., seoses Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks. Juhendmaterjali alusel koostas AS hoidla dekomissioneerimise plaani, mis oli üheks osaks hoidla dekomissioneerimise kiirgustegevusloa taotlusele, mille alusel väljastas amet AS-le loa. Kiirgustegevusi Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas teostati mitmes etapis: radioaktiivsete jäätmete eemaldamine ja transport Paldiski jäätmete käitluskeskusesse, hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine ja hoidla täielik lammutamine ning hoidla ja selle territooriumi vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise esimese etapi “Tammiku hoidla radioloogiline iseloomustamine” ja teise etapi "Tammiku hoidla radioaktiivsest saastumisest puhastamine" tööd on lõpetatud. Alustatud on kolmanda etapi "Tammiku hoidla ja selle territooriumi vabastamine" täitmisega Lõppladustuspaiga rajamine AS A.L.A.R.A. alustas 2014. a septembris radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise eeluuringutega. 2014. a novembris toimus eeluuringuid sissejuhatav seminar, kus tutvustati lisaks Paldiski objektil 22 toimunud senistele töödele eeluuringute kavandatavaid tegevusi koos praktiliste näidetega teistest riikidest. 2015. aasta detsembris valmis eeluuringute lõpparuanne ja toimus lõpuseminar. Eeluuringute käigus hinnati Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivad radioaktiivsete jäätmete hulgad ning nende käitlemiseks vajalikud tingimused ning anti soovitused koos majandusliku analüüsiga Paldiskis asuvate tuumaallveelaevnike õppekeskuse reaktorisektsioonide lammutamiseks ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Reaktorisektsioonide lammutamisel kaaluti eri võimalusi: võtta need osadeks või ladustada ühes tükis. Leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktori anum ise tuleb ladustada ühes tükis. Uuriti ka, kas ja millised lõppladustuspaigad tuleb rajada olemasolevate jäätmete ja tulevikus, sealhulgas reaktorisektsioonide lammutamisel, tekkivate jäätmete ladustamiseks. Järeldus on, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada lõppladustuspaik. Kaalumisel olid nii geoloogiline, nn kesksügav, maapinna lähedane ja nn prügila tüüpi ladustuspaik. Ekspertide hinnangul on majanduslikke ja keskkonnaaspekte arvestades kõige mõistlikum rajada lõppladustuspaik, mis sisaldab maapinna lähedast osa lühikese poolestusajaga jäätmetele ja nn kesksügavat (ca 30 m) šahtikujulist osa reaktorianumatele ja teistele pika poolestuseaga jäätmetele. Eeluuringute tulemusena leiti, et lõppladustuspaiga rajamise, reaktorisektsioonide lammutamise, tekkinud jäätmete käitlemise ja lõppladustamise kogumaksumus perioodil 2017-2050 on kokku ca 89,1 miljonit eurot. Eeluuringute tulemustele tuginedes anti Vabariigi Valitsuse 28.04.2016 kabinetinõupidamise otsusega põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse lõppladustuspaik. Lõppladustuspaiga asukoht tuleb valida riigi eriplaneeringu menetluses, mille raames viiakse läbi ka asjakohaste mõjude hindamine koos selleks vajalike uuringutega, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Paralleelselt eeltooduga toimub reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine koos selleks vajalike uuringutega. Juba 2016. a teisest poolest alustas Keskkonnaministeerium koostöös AS-ga A.L.A.R.A. radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike finantseerimise võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest. Vahendite taotlemine jätkub 2018. aastal. Looduslikke radionukliide sisaldavad radioaktiivsed jäätmed Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete (edaspidi NORM-jäätmed2) käitlemise teemal Eestis olemasoleva olukorra kaardistamiseks ning tulevikus tekkivate jäätmete vähendamise ning käitlemise teemal tehtud viimase 8 aasta jooksul palju erinevaid teadusuuringuid. Peamiselt on tegemist mahukate projektidega, mida on toetanud KIK. Algusaastatel, 2010. aastal, tellis Keskkonnaministeerium kaks uurimistööd, millest esimese töö eesmärk oli hinnata, kui palju ja milliseid looduslikke radionukliide sisaldavaid ja nendega saastunud materjale Eestis tekib ning teise töö eesmärk oli katsetada mitmesuguseid puhastusmeetodeid looduslike radionukliididega saastunud materjalidel ning anda hinnang, kas puhastatud materjale oleks võimalik hiljem taaskasutada. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas on looduslike 2 NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; 23 radionukliididega saastunud jäätmetest 99% metallijäätmed, seetõttu tellis Keskkonnaministeeriumi analüüsi, mis käsitleb radioaktiivselt saastunud metalli ümbertöötlemise võimalusi. 2012. aastal alustas Tartu Ülikool SA Archimedes’e rahastamisel projekti „Radionukliidide põhjaveest eraldamise tehnoloogia optimeerimine, tekkivate radioaktiivsete jäätmetüüpide ja koguste väljaselgitamine ning veepuhastusjaama kiirgusriskide hindamine“. Projekt lõppes 2015. aastal ning täitis kolme eesmärki: 1) kontrollida ja arendada AS Viimsi Vesi pilootseadmel väljatöötatud tehnoloogiat radionukliidide kõrvaldamiseks põhjaveest tööstuslikus mastaabis; 2) selgitada välja puhastusprotsessis tekkivate radioaktiivsete jäätmete tüübid ja kogused; 3) teostada veepuhastusjaama kiirgusriskide hindamine jaama töötajale ja elanikkonnale. 2014. aastal alustas ja 2015. aastal lõpetas Tartu Ülikool KIKi rahastatud projekti „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Projekti eesmärk oli hinnata, kui suur osa Kambrium-Vendi veehaaret ja raua või mangaaniärastust kasutavate veetöötlusjaamadest toodavad radioaktiivseid jäätmeid määral, mis ületavad kiirgusseadusega sätestatud radionukliidide väljaarvamistasemeid. Töös leiti, et kiirgusseaduses defineeritud väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015. a jaanuar) 11 veevärki 18-st. Tuginedes tulemustele, võis prognoosida, et väljaarvamistaset ületavate veevärkidele lisandub aasta jooksul veel kaks veetöötlusjaama. Seega on, uuritavatest 18 veetöötlusjaamast 13 sisuliselt radioaktiivse materjali tootmise suhtes probleemsed. Sellest tulenevalt toimusid NORM-ide valdkonna arendamiseks ja probleemidele lahenduste leidmiseks 2016. a Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel NORMide teemalised ümarlauad Eesti Vee-ettevõtete Liidu esindajatega, kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise teemadel. 2016. a alustati vee-ettevõtetes tekkinud filtermaterjalis sisalduva radioaktiivsete ainete vabastamiseks kiirgusohutushinnangu koostamisega. 2017. a toimus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) NORMide teemaline ümarlaud, kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise teemadel. Tartu Ülikooli füüsikainstituut alustas 2016. a KIK kaasrahastuse toel projektiga „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Tartu Ülikool viis projekti raames läbi kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringu, et tuvastada, millises ulatuses on Eestis vaja rakendada EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudeid (artikkel 2, 23, 24, 25, 26 ja 75 ning lisad I, VI, VII ja XIII) looduslike radioaktiivsete ainete osas. Projekti tulemusena kaardistati, millistes tööstusettevõtetes ja millisel kujul tekivad NORM-jäätmed, hinnati nendes sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone ja selgitati välja, millised on NORMe tekitavate tööstuste puhul direktiivi 2013/59/Euratom nõuetest tulenevad kohustused, et tagada töötajate kaitse. Projekti aruanne valmis 2017. a suvel. Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Tartu Ülikooli Füüsika Instituut analüüsi „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“. Töö eesmärk oli koostada ülevaade Eestis tekkivast looduslikke radionukliide sisaldavast materjalist ja analüüsida Eesti riigi praegust NORMi käitluspraktikat, kirjeldada NORM jäätmekäitluspraktikaid teiste riikide näol ning anda hinnang ja soovitused edaspidiste NORMi käitlusvõimaluste ja – lahenduste osas Eesti kontekstis. Valminud analüüs annab sisendi hindamaks, kas praegune õiguslik ning regulatiivne raamistik on piisav ning ajakohane NORM valdkonna haldamiseks ning suunamiseks. Analüüsi tulemused annavad lisandunud informatsiooni taustal ka aluse tuvastada järgmiseid vajalikke samme NORM jäätmekäitluse valdkonna korraldamisel. 24 Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse seirega seoses on eesmärk koguda infot ja kaardistada olukord ning vajadusel alustada ehitusmaterjalide seiramise ja kvaliteedikontrolliga, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. 2017. aastal toimusid kohtumised KKM, KeA, MKMi ja TJA esindajatega, kus arutati ehitusmaterjalidest pärineva gammakiirguse osas nõuete kehtestamist majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Sillamäe jäätmehoidla järelseire Sillamäe jäätmehoidla järelseirega alustati 2009 aastal ning sellega jätkatakse. 2013. aastal jäätmehoidla lõppkatte rajamise garantiiperiood lõppes. Järelseire tulemuste kohaselt jäid jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad oodatud vahemikku. Jäätmehoidla keskkonnakaitselised saneerimistööd on efektiivselt ellu viidud, projekti järelseire toimib püstitatud eesmärkide kohaselt, samuti toimib jäätmehoidla lõppkate vastavalt projektis seatud eesmärkidele. Pikemas perspektiivis tagatakse objekti jälgimine ja informatsiooni dokumenteeritus ning kättesaadavus järeltulevatele põlvedele. 2014. aastal alustati nn jäätmehoidla järelseire II perioodi vähendatud seiresagedusega vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud programmile jäätmehoidla sulgemisprojekti projekteerija ja tööde järelevalve teostaja Wismut GmbH ettepanekute alusel. Teostatakse visuaalset, gamma-radiatsiooni, radooni ekshalatsiooni, geotehnilist, vajumite, kaevude veetasemete, lõppkatte toimimise ja nõrgvee keemilise koostise seiret. Töid teostab ja/või korraldab AS-i Ökosil Keskkonnalabor vastavalt AS-i Ökosil ja SA-e Keskkonnainvesteeringute Keskus vahelise lepingule, Keskkonnaministeeriumi tellimusel. 25 3.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on tagatud hädaolukordade riskianalüüside koostamiste, mõõtevahendite, saasteärastuseks vajalike seadmete ja vahendite baasi, varajase hoiatamise süsteemi, ühiste õppuste ja koolituste, regulaarse kiirgushädaolukordade ärahoidmise töö ning elanikkonna koolitamise abil. Eesti kiirgushädaolukordadele reageerimise valmisolekust saadi hea ülevaade valdkonna auditi läbiviimisel. 2011. a sügisel külastas Eestit Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ekspertgrupp, kes auditeeris riigi kiirgushädaolukorra lahendamise korraldust – hindas selle vastavust rahvusvahelistele nõuetele ja praktikale ning Eesti vajadustele. Külastuse tulemusena valmis ülevaatlik raport kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise kohta Eestis. Ekspertgrupp hindas kõrgelt hädaolukordadele reageerivate asutuste spetsialistide pädevust ja pühendumust. Süsteemi veelgi paremaks muutmiseks soovitati Eestil juhinduda IAEA kiirgushädaolukordade juhendist GS-R-2 ning täiendavalt suunata tähelepanu ka võimalikele piiriülese mõjuga õnnetustele reageerimiseks. Vabariigi Valitus kinnitas 04. augusti 2011. a korraldusega nr 340 kiirgushädaolukorra lahendamise plaani, milles kirjeldati võimalike kiirgusõnnetusi, mis võivad olla nii piiriülese mõju kui ka riigisisese tekkepõhjusega. Plaan sisaldas nii hädaolukorra lahendamiseks loodavat juhtimisstruktuuri, osalevate asutuste või isikute ülesandeid ja teabevahetuse korraldust, avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust, rahvusvahelise koostöö korraldust ja teisi olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi, kuid ei sisaldanud endas protseduure ja detailseid juhiseid, kuidas seda praktikas ellu viia. Riigisisesed kiirgushädaolukorra ja piiriülese tuumaõnnetuse riskianalüüsid valmisid Keskkonnaministeeriumis 16.02.2009 ning need olid üheks osaks riiklikus hädaolukordade riskianalüüsis, mis kinnitati Vabariigi Valitsuses 09.04.2009. a. Hädaolukorra seaduse kohaselt vaadatakse üle või täiendatakse riskianalüüse vähemalt kord 2 aasta jooksul. Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele uuendas Keskkonnaamet 2017. aastal hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüse. Viimane valminud riskianalüüs kooskõlastati riskianalüüsi koostamises osalenud asutuste vahel ja kinnitati Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga 24.04.2018. Õigusloome 2008. aastal valmistati ette uus hädaolukorra seaduse eelnõu, mis võeti Riigikogus vastu 15.06.2009. Sellest tulevalt muudeti 2009. aastal ka kiirgusseadust. 1. juulil 2010 kehtestas Vabariigi Valitsus oma määrusega korra, mis määratleb riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või juriidilised isikud, kes on kohustatud viivitamatult teavitama avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust või hädaolukorrast või hädaolukorra lahendamisest, sealhulgas kiirgushädaolukordadest. 2011. aasta novembris jõustunud kiirgusseaduse muudatustega täpsustati oluliselt kiirgushädaolukordadega seonduvat. Näiteks võeti kasutusele uued mõisted (avarii- ja püsikiirituse olukord) ning täpsustati sekkumistoiminguid. Täpsustusi tehti ka 2016. aastal jõustunud uue kiirgusseadusega, mh lisandusid kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded. 2018. aastal, seoses direktiivist 2013/59/Euratom tulenevate nõuetega, täiendati püsikiirituse olukorras sekkumise korraldamist. 26 Mõõtevahendid, baasi täiendamine Seoses kiirgusseirevõrgu uuendamise ja käigushoidmisega sõlmiti 2011. aastal rakendusleping Eesti- Šveitsi koostööprogrammi Keskkonnaministeeriumi programmi „Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine“ raames rahastatava projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ läbiviimiseks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire võrgu uuendamine“ raames vahetati 2014. aastal välja 1997. aastast töötavad gamma-kiirguse automaatseireejaamad. Endise 10 seirejaama asemel alustas 2014. aasta märtsi lõpus tööd 15 uut Keskkonnaagentuuri meteoroloogiaväljakutel asuvat spektromeetrilist seirejaama. Täiendavad seirejaamad alustasid tööd Tõravares, Kuusikul, Viljandis, Lääne-Nigulas ja Väike-Maarjas. Lisaks soetati ühe seirejaama jagu varuosi, et võimaliku tehnilise rikke korral taastada rikki läinud seirejaama töö. Projekti raames vahetati 2014. aasta märtsi alguses välja ka Tallinn-Harku Aeroloogiajaamas paiknev amortiseerunud õhuproovide filterseade. 2015. aastal soetati Keskkonnaametile Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti raames laboratoorne gammaspektromeeter, kaks uut tõmbekappi ning õhufiltrite press-seade, kaasajastati Narva-Jõesuus paiknev õhuproovide filterseade SnowWhite JL 900. 2015. ja 2017. aastal teostati kvaliteeditagamise eesmärgil kalibreeringud kiirgusseirevõrgu 15 automaatseirejaamale. Projekti tulemusel on Eesti jaamadega paremini kaetud, oluliselt on suurenenud seirevõrgu töökindlus ja kaasajastunud andmeedastus, kindlustades elanikele asjakohase teabe kiirgusolukorra kohta riigis. Seireandmed on jälgitavad nii Keskkonnaameti kui ka Euroopa Komisjoni veebilehekülgedel. Seoses kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite baasi täiustamise ja käigushoidmisega, kinkis Ameerika Ühendriikide Energia Ministeerium 2013. aastal programmi „Global Search and Secure Program“ projekti „Global Threat Reduction Initiative“ raames Keskkonnaametile mõõteseadmed kiirgustaseme mõõtmiseks. Keskkonnaamet, koostöös Keskkonnainspektsiooniga soetas ERF toetusel kiirgusseire mobiillabori, mille kasutusvõimaluste hulgas on lisaks rutiinsele seirevõimekusele ka mitmeid hädaolukorras kasutatavaid funktsioone. Päästeamet ostis 2014. aastal radionukliidide tuvastamiseks gammaspektromeetrilise käsimõõteseadme RiidEye. 2014. aastal täienes meditsiiniasutuste kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike vahendite baas kiirgusväravate, radiomeetrite, dosimeetrite, saasteärastustelkide ning CBRN (Chemical, Biological, Radiological, Nuclear) ainetega saastunud patsientide transpordikottide ostmisega. 2016. aastal paigaldati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda kiirgusväravad, mis võimaldavad avastada radioaktiivsete ainetega saastunud külastajaid ja abivajajaid. Põhja-Eesti Päästekeskus asendas vanad kiirgusmõõtjad kahe uue aparaadiga. Samast aastast on Demineerimiskeskuse valvekeemikul kasutuses kiirgusallikate transpordikonteiner. 2016. a soetas Keskkonnaameti kiirgusosakond endale täiendavalt vajalikke arvutiprogramme. Samuti on paranenud laboratooriumi võimekus hädaolukordadele reageerimisel. Ka on arenenud mitmete nutilahenduste kasutamine ning alternatiivse sidepidamiselahendusena suurenenud TETRA raadiosidevahendite arv. Seoses AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite kalibreerimiskeskuse rajamisega, esitas AS rahastamistaotlused keskuse rajamiseks Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA) aastatel 2014 (I osa, periood 2016-2017) ja 2016 (II osa, periood 2018-2019). 2016. a tegi IAEA otsuse keskuse rajamise I osa rahastada ning 2017. a valmis keskuse I osa seadmete tehniline kirjeldus. 27 Õppused ja koolitused Kogu perioodi vältel on läbi viidu mitmeid riigisiseseid ja rahvusvahelisi õppusi ja koolitusi, sh:  2009. ja 2011. viis Keskkonnaamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga läbi kaks ühisõppust piiripunktides (Koidula ja Narva piiripunktis).  2008. aastal toimus Väike-Maarjas Eesti-Saksa Twinning projekti raames ametkondadevaheline õppus, mille käigus harjutati läbi radioaktiivseid aineid vedanud sõidukiga toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud avariiolukorra lahendamine.  2011. aasta maikuus toimus Tartus ja Tallinnas rahvusvaheline ametkondadevaheline ühisõppus EU CREMEX 2011, mille raames valmistati ette ja mängiti läbi ka kiirgusohuga seotud olukord. Päästeõppustel harjutati ka reaalse rahvusvahelise abi palumine ja selle koordineerimine ning Eesti regionaalsete kriisikomisjonide tegevused 2009. aastal valminud hädaolukorra seaduse kontekstis.  2013. aastal toimus Põhja- ja Baltimaade ühisõppus NB8 (stsenaariumi järgi toimus õnnetus Loviisa tuumaelektrijaamas, mille käigus vabanes atmosfääri ka radioaktiivseid aineid). Lauaõppuse eesmärgiks oli kiirgushädaolukorra lahendamise plaani rakendamisega seotud probleemide kaardistamine ja lahenduste sõnastamine. Samuti testiti õppusel Siseministeeriumi poolt välja töötatud SitRep3-formaati ja asutustevahelist teabevahetuskeskkonda kiirgushädaolukorrast ülevaate saamiseks. Lisaks simuleeriti avalikkuse teavitamise korraldust ja pressiteadete edastust. Juhtroll õppuse korraldamisel oli Soomel. Eesti-poolne peakorraldaja oli Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Päästeamet juhtis õppuse raames moodustatud riiklikku staapi. Õppusele oli kaasatud peaaegu kõik piiriülese tuumaõnnetuse lahendamisse kaasatavad ametkonnad (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A., Välisministeerium, Siseministeerium).  Keskkonnaministeeriumis toimus 2012. aastal rahvusvaheline kiirgushädaolukordade teemaline seminar, kus eksperdid arutasid, kuidas arendada riiklikke kiirgushädaolukorra plaane vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) nõuetele ja juhistele.  Sisekaitseakadeemias toimusid 2012. ja 2013. aastal ametkondadevahelised koostöökoolitused, kus käsitleti ka suurõnnetuste ja hädaolukordadega seonduvaid teemasid.  Seoses kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite baasi täiustamise ja käigushoidmisega, kinkis Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi riikliku tuumaohutusamet (NNSA) programmi „Global Threat Reduction Initiative“ (GTRI) raames Eestile kiirgusmõõteriistu (vähekasutatud ja kasutamata). Mõõteriistu kasutati Eestis toimunud praktilise treeningkursuse "Orphan Source Search and Secure Training Workshop" käigus. Treeningkursusel osalesid Balti riikide esindajad. Kingitud mõõteriistad on kasutusel Keskkonnaametis, Keskkonnainspektsioonis ja Päästeametis.  Tallinnas toimus treeningkursus "Management of nuclear and radiological emergencies", mille korraldas Belgia Tuumauuringute Keskus (Belgian Nuclear Research Centre) SCK•CEN ning Eesti poolseks korraldajaks oli Keskkonnaamet. Eestist osalesid asutused, kes on seotud kiirgushädaolukordade lahendamisega.  Mais 2014. toimus Eestis erinevate ametkondade esindajatele suunatud CBRN-teemaline (Chemical, Biological, Radiological, Nuclear) rahvusvaheline ühiskoolitus, , mis sisaldas ka kiirgusega seonduvaid teemasid. Samal aastal tutvustas Päästeamet ka soetatud saasteärastussüsteemi. 3 SitRep ehk olukorra ettekanne. Tegemist on veebikeskkonnaga sündmuse info koondamiseks ja töötlemiseks. 28  2015. aastal koolitasid USA instruktorid 5 päeva Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikke, kes edaspidiselt koolitavad MTA ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikke radioaktiivsete kaupade tundmise, kiirguskontrolli monitoride ja käsimõõteriistade osas. 2015. aastal toimus kaks koolitust Tallinna Lennujaama, MTA ja PPA ametnikele: 1. koolitus kiirguskontrolli ja kiirgusohutuse põhimõtetest radioaktiivsete kaupade kontrollimisel, 2. kiirguskontrolli monitoride ja käsimõõteriistade kasutusest.  Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel toimus õppus „Ei Kiirga 2016“, mille peamiseks eesmärgiks oli harjutada piiriülese mõjuga kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi toimepidevuse tagamist ning asutusesisest ja ametkondadevahelist infovahetust.  Päästeamet korraldas 2016. aastal erinevaid kiirgusalaseid koolitusi ja treeninguid (mõõtevahendid, otsimine) Kesklinna ja Lilleküla päästekomandode isikkoosseisule.  Keskkonnaameti kiirgusosakond osales Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ja Euroopa Komisjoni hädaolukorra üksuse (EC ECUIRE) poolt korraldatud õppustel regulaarselt. 2016. aastal osaleti IAEA stsenaariumiga õppusel (abi küsimine IAEA liikmesriikidelt) ning 2015-2017 erinevatel IAEA ja Euroopa Komisjoni kommunikatsiooniharjutustel- ja õppustel.  2017. aastal viidi läbi Eesti ametkondadevaheline kriisiõppus BOREX. Õppuse korraldamise eesmärgiks oli testida õigusruumi ja üldist juhtimiskorraldust; tuvastada võimelünki ja fikseerida prioriteetsed arenguvajadused ning suurendada riigi vastupanuvõimet. Täiendavalt andis BOREX stsenaarium võimaluse siduda omavahel erinevate ministeeriumite alaõppused. See omakorda oli abiks CMX17 läbiviimisel. BOREX õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Eesti naaberriigi tuumajaamas „Boriss“ õnnetus. Peamine mõju jäi küll naaberriiki, kuid levis teatud määral ka Eestisse ja teistesse naaberriikidesse. Õppuse peamised eesmärgid: kiirgushädaolukorra lahendamise plaani eelkujundamine, arutleda rahvusvahelise tuumaõnnetuse maandamismeetmete koordineerimist Eestis, kriisikommunikatsiooni ja elanikkonnakaitse meetmete rakendamine (sealhulgas vajaminevate protseduuride kirjutamise vajaduse kaardistamine). Juhised ja info Terviseametis koostati juhised „Kiirguskahjustustega kannatanute ravikorraldamine“, „Terviseameti soovitused kiirguskannatanute haiglaravi korralduseks“, „Kiirabi keemia-, kiirgus-, või bakterioloogilise saaste keskkonnas tegutsemise juhend“ ning „Diagnostika ja ravijuhis perearstidele kiirguskannatanute jälgimiseks“. Antud juhised ei ole kinnitatud. Politsei- ja Piirivalveametis uuendati asitõendite käitlemise kord. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 21.11.2016 käskkirjaga nr 126 on kinnitatud „Asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara ning leidude käitlemise kord“, mis käsitleb ka kiirgushädaolukorra sündmuskohale asitõendite käitlemist. Seoses ressursikataloogi koostamisega seadmetest ja vahenditest, mida saab hädaolukorras kasutada, kaardistas Siseministeerium 2014. aastal pädevate ametkondade ressursid. Kaardistus sisaldab avastamis- ja mõõteseadmeid, tehnikat ja varustust, võimelünkasid, kiirgusallikate hoiustamise võimalikkust. Päästeametil on Demineerimiskeskuse CBRN varustuse (mõõteriistad, kaitseriietus, saasteärastusvarustus, kemikaalid) kataloog koos kasutusjuhenditega ja tööks vajalikud andmebaasid ning käsiraamatud, mida hoitakse Päästeameti demineerimiskeskuse sisevõrgus. Kataloog on tehtud demineerimiskeskuse sees, enda töö lihtsustamiseks ning kellegagi ühiskasutuses ei ole. Demineerimiskeskuse CBRN andmebaasi hoitakse pidevalt korras. 29 Kiirgushädaolukordi puudutav info on avalikkusele kättesaadav. Keskkonnaameti koduleheküljele on lisatud eestikeelne kaardirakendus automaatsete õhu kiirgusseirejaamade mõõtetulemuste jälgimiseks (https://www.keskkonnaamet.ee/eurdep/kiirgus.html), misläbi on õhu kiirgusseireandmed avalikkusele paremini kättesaadavad. Käitumisjuhis kiirgusõnnetuse korral on lisatud Päästeameti koduleheküljele 2017. aasta lõpus. https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/kiirgusonnetus.html Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem Jätkuvalt toimib omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem. Esmane reageerimine on tagatud Päästeameti ja teiste organisatsioonide (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet jne.) poolt. Keskkonnaameti kiirgusosakonna valvemeeskonna töö on tagatud 24/7. Allika transpordi, käitlemise ja ladustamise Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas teostab AS A.L.A.R.A. 30 3.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest Kõrgenenud looduskiirguse allikatest teadlikkuse suurendamisele aitab kaasa elanikkonna, omavalitsuste, tervisekaitsetalituste, meediatöötajate jne teavitamine (sh erinevad infovoldikud, teabepäevad, informatsioon kodulehtedel), radooniohu vähendamist tutvustavate materjalide koostamine ning erinevate uuringute (sh pinnase, joogivee, siseruumide) läbiviimine. Radooniuuringud Aastatel 2008-2010 viidi läbi radooniuuringuid Eesti erinevates töökohtades – kaevandused , veekeskused, veekäitluskohad, lasteasutused ning 2011-2012. aastatel Tallinna koolieelsetes lasteasutustes. 2008.a lõppes uuring „Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad“. Geoloogiakeskus koostas 2008. aastal Harjumaa radooniriski kaardi. Kaardi koostamiseks Geoloogiakeskuses tehtud uuringute käigus ei täpsustatud üksnes radooniohtlikke alasid, vaid määrati ka üldine looduskiirguse tase, mikroelementide sisaldus ning leiti seoseid radoonisisalduse esinemise vahel pinnases ja juba valmis hoones. Harjumaa radooniriski kaardi täiendatud versiooni valmis 2012. aastal. Eesti Geoloogiakeskusel valmis 2013. aastal Kirde-Eesti tööstuspiirkondade pinnase (muldade) keskkonnaseisundi uuringute aruanne. Aruande raames uuriti lisaks pinnase elemendilisele koostisele ka Kirde-Eesti tööstuspiirkonna pinnase radioaktiivsust (sh koostati radooniriski ja looduskiirguse kaardid). 2014. aastal alustati KIKi finantseeritavat projekti „Tallinna linna pinnase radooniriski kaardi koostamine” (töövõtja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus). Tallinna pinnase radooniriski kaart on oluline alusmaterjal Tallinna linnakodanikule informatsiooni andmiseks radooni leviku, sellega kaasnevate ohtude, võimalike leevendusmeetmete ja tõkestusvahendite kohta. Töö raames mõõdeti 2014. aastal ligi 300 uuringupunktis radooni ja looduskiirgust. Töö valmis 2015. aasta oktoobris ning projekti tulemusi tutvustati Keskkonnaministeeriumi korraldatud kiirguspäeval 2015. a sügisel. 2014. aastal alustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus KIKi finantseeritavat projekti „Eesti pinnaseõhus Rn- sisalduse 2-aastane seire ja mõõtmisaparatuuri uuendamine”. Tegevus oli ettevalmistav osa radooni– riski atlase koostamiseks. Keskkonnaministeeriumi tellimisel alustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2016. aastal KIKi finantseeritava projektiga „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase koostamine“. Atlase peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas valmis 2017. a sügisel ning kajastab enam kui 2000 pinnase uuringupunkti ja 5500 ruumi siseõhu radoonisisalduste andmeid. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf . Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel alustati 2008. aastal standardi EVS 840:2003 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ täiendamist ning uuenenud standard avaldati 2009. aastal. 2013. aastal sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) vahel töövõtuleping „Radooniohutu ehitamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“. 2015. a valminud Tallinna Tehnikaülikooli töögrupi koostatud juhendmaterjali 31 „Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“ alusel alustati 2016. a alguses Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötluse koostamistega. Uus standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati 2017. a avaldatud standardit nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. 2011. aasta lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel ka analüüs riikliku radoonisisalduse mõõtmismetoodika kehtestamise vajalikkuse kohta. Analüüs selgitab Eestis ühtse radoonisisalduse mõõtmismetoodika kehtestamise vajalikkust ja võimalust ning esitab esialgsed juhised riiklikult aktsepteeritavatele radooni mõõtmismetoodikatele hoonetes ja pinnaseõhus. 2012. aastal valmis Eesti Geoloogikeskuse analüüs „Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine“. Tegemist oli eeltööga, et ühtlustada eri asutuste läbiviidavad radoonimõõtmiste metoodikad. 2012. aastal tellis Keskkonnaministeerium analüüsi ka seoses siseõhu radoonisisalduse mõõtmise metoodika väljatöötamise vajadusega. 2014. a algas ning 2015. aastal jätkus Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjali koostamine. 2015. aasta septembriks valmis töögrupi poolt üle vaadatud juhendmaterjali eelnõu. 2016. aastal jätkus töö KIKi finantseeritava projektiga "Radoonisisalduse mõõtjate koolitamine vastavalt uuele mõõtmismetoodikale", mille käigus andsid juhendmaterjalile hinnangu ka rahvusvahelised eksperdid. Projekti raames korraldati koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“, mille viisid läbi Keskkonnaministeeriumi, Soome Kiirguskaitsekeskuse ja Eesti Geoloogia Keskuse eksperdid. Koolitusel osales 15 radoonimõõtjat ja 15 järelevalveteostajat. Sama projekti raames valmis 2016. a lõpus Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjal. Materjaliga ühtlustatakse Eestis eri asutuste läbiviidavad radoonimõõtmiste meetodid. Juhend on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf . Radionukliidid joogivees 2008ndal aastal alustati ülevaate koostamisega kõrgendatud radionukliidide sisaldusega joogivett tootvate ühisveevärkide kohta, samuti alustati asutustevahelist koostööd, et paremini reguleerida vee- erikasutuslubade väljastamist tulenevalt vee radioaktiivsusest. Terviseamet kaardistas koostöös Itaalia spetsialistidega Twinning projekti raames 2009. aastal kõikides Eesti maakondades radionukliidide kontsentratsioonid põhjavees ning kirjeldas võimalikud terviseriskid. Uuringu tulemused näitasid, et jätkuvalt on probleemiks kambrium-vendi põhjavee radioloogiline kvaliteet ning seda vett kasutavate uute puurkaevude rajamist ei tohiks lubada. Terviseamet korraldas perioodil 2009-2011 seminare joogivees olevate radionukliidide ohtlikkuse kohta inimese tervisele Nõmme Linnaosa Valitsuses, Nõmme Kultuurikeskuses avalikkusele ning ka Eesti Veeühingu kokkusaamisel. 2014. aastal valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“, millega saadi ülevaade Lõuna- 32 Eestis kasutusel olevate põhjaveekihtide radionukliidide sisaldusest. Projekti raames analüüsiti 230 proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa). Tulemustest selgus, et Lõuna-Eesti ühisveevärkide efektiivdoosi tase jääb alla piirnormide. Andmed on kättesaadavad TA kodulehel: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/projektid/radionukliidide-sisalduse-maeaeramine- louna-eesti-veevaergivees.html. Lisaks on avalikkusel võimalik ligi pääseda joogivee kvaliteedi andmetele (sh radioaktiivsed ained) läbi Vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI). Teostatakse plaanilist järelevalvet radionukliidide sisalduse üle joogivees ning jätkus andmete kogumine terviseriski hinnangu koostamiseks. Joogivee radioaktiivsuse seiret teostati vastavalt riiklikult kiirgusseire programmile ning vastavalt esitatud tellimustele. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut alustas 2016. a juulis KIKi kaasrahastuse abil uuringu „Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM- vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“ koostamisega. Projekti üheks eesmärgiks on töötada välja metoodika ning koostada juhis, kuidas rakendada Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud terviseriski nõuete täitmist. Teiseks eesmärgiks on selgitada välja NORM-vaba, raadiumit eraldava veekäitlustehnoloogia tehniline teostatavus. Projekti tulemusel välja töötatud metoodikat ei saa rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed projektiga välja töötatud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi läbiviimiseks. 2018 seisuga oli sisendandmetena puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud. Teavitamine Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga on regulaarselt läbi viinud avalikkusele ja valdkonnaga kokku puutuvatele spetsialistidele suunatud radooniseminare. Iga- aastaselt toimub vähemalt üks kiirgusseminar, milles on käsitletud Eestis tehtud radooniuuringute tulemusi, radoonisisalduse vähendamise võimalusi hoonetes, mõõtmisviise ja radooniga seotud terviseriske; antud on ülevaateid Nõukogude Liidu endise tuumaobjekti haldamisest ja omanikuta kiirgusallikate kokkukogumisest Eestis, kiirgusohutusest meditsiinis ning joogivee radioaktiivsusest; ning kõneletud on ka kiirgus-, tuumaohutus- ja radoonialase õigusloome uuendustest Euroopa Liidus ning Eesti tulevikuplaanidest. Inimeste teavitamiseks looduskiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet avaldanud regulaarselt artikleid meediaväljaannetes, teostatud on erinevaid uuringuid ning inimesi teavitatud nende valmimisest ja tulemustest, samuti on Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel regulaarselt täiendatud infot, sh radooni teemal. Keskkonnaministeeriumi algatusel valmis 2011. aastal infovoldik “Radoon valmisolevates hoonetes.” 2008. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti ühe osana koostati Kiirguskeskuse poolt infomaterjal “Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes.” 33 3.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine toimub peamiselt läbi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise (sh meditsiinikiirituse kvaliteedi juhtimise süsteemi arendamine, protseduuride juhendmaterjalide koostamine) ja patsiendidooside hindamiseks vajaliku süsteemi loomise (sh meditsiinikiiritusega seotud regulatsioonide kehtestamine, elaniku aastase efektiivdoosi4 hindamise metoodika arendamine ja elluviimine). Tervise infosüsteem Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tervise infosüsteemi põhimääruse ja sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrusega nr 53 "Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord" on sätestatud tervishoiuteenuse osutajate kohustus edastada andmeid tervise infosüsteemi ehk Digilukku. 2008. aastal käivitati tervise infosüsteemi esimesed rakendused ning süsteemi järk-järguline arendus. Tagatud on tervise infosüsteemi erinevate komponentide – kesksüsteem, MISP (mini infosüsteemide portaal, mis võimaldab tervishoiuteenuse osutajatele turvalist ligipääsu tervise infosüsteemile ja Retseptikeskusele x-tee kaudu), patsiendiportaal jne kvaliteetne toimimine. Terviseameti info kohaselt esines vahepeal periood, kui oli raskendatud meditsiinikiirituse kasutamise järelevalve teostamine, kuna meditsiinikiiritusega seotud regulatsioonid ei ole vastu võetud ning tervise infosüsteem ei töötanud korrektselt ja arstid ei näinud kõiki tehtud protseduuride tulemusi ning seetõttu ei saanud välistada korduvalt tehtud uuringuid. Kõik teoreetilised eeldused edukaks toimimiseks loodi 17. märtsil 2014. a jõustunud Vabariigi Valitsuse 14. augusti 2008. a määruse nr 131 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (kehtetu al 01.01.2017, kehtiv on Vabariigi Valitsuse 01. detsembril 2016 vastu võetud määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“) redaktsiooniga ja tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a määrusega nr 52 „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“. Nende õigusaktide sätete kohaselt on tervise infosüsteemi volitatud töötlejaks Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank, kes haldab, töötleb ja arhiveerib meditsiiniliste ülesvõtete andmeid. Lähtuvalt õigusaktides esitatud sätetest tehakse meditsiinilised ülesvõtted tervishoiuteenuse osutajale kättesaadavaks tervise infosüsteemi kaudu. Tervishoiuteenuse osutaja edastab saatekirja vastuse koos meditsiinilise ülesvõtte viidaga tervise infosüsteemi ühe tööpäeva jooksul peale vastuse kinnitamist. Hambaarstidel on oma andmepank, mis tulevikus ühildatakse Pildipangaga. Eesmärk on edaspidi Pildipangas arhiveerida 100 % meditsiiniliste ülesvõtete andmeid. 2011. aastal telliti Eesti Radioloogia Ühingult teostatavate meditsiiniradioloogia protseduuride loetelu, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega tagamaks uuringute ühetaolise nimetamise ja seeläbi kiirgusdooside asjakohase mõõtmise. 4 Efektiivdoos on inimkeha elundite ja kudede erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa 34 Määrus "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" Patsiendidooside hindamiseks vajaliku süsteemi loomiseks alustati 2008ndal aastal koostööd haiglatega. Aastatel 2010-2011 lepiti kokku doosiandmete kogumises ja kohustuste kehtestamises määrusega. Kiirguse optimeeritud kasutamiseks meditsiinis alustati 2008. aastal sotsiaalministri määruse eelnõu koostamist kiirguse kasutamise nõuete tagamiseks haiguste ravimisel ja diagnoosimisel. 2012. ja 2013. aastal toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel määruse „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ eelnõu koostamine. 1. juulil 2014. a jõustus sotsiaalministri 15. mai 2014. a määrus "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" (kehtetu al 01.11.2016). Määrusega oli kehtestatud üldised kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirguse kasutamisel, täpsemad nõuded meditsiiniradioloogia protseduuridele suunamisele, protseduuride tegemisele ja meditsiinikiiritusseadmetele; samuti patsiendidoosi5 hindamiseks vajalike andmete kogumisele, kvaliteedikäsiraamatutele ning kliiniliste auditite korraldamisele. 1. novembril 2016 jõustunud Kiirgusseaduse § 44 sätestab nõude kehtestada diagnostilised referentsväärtused. Selle raames kehtestas töö- ja tervishoiuminister 6. detsembri 2016. a määrusega nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded", milles sätestati meditsiiniradioloogia protseduuride tegevusjuhiste koostamise kohustus ja üldnõuded, täpsustati kvaliteedi tagamisele kehtestatavaid nõudeid, määratleti kliinilise auditi ajalised intervallid, diagnostiliste referentsväärtuste määramise kohustus ja meditsiinikiirituse valdkonnas töötavate kiirgustöötajate tööülesannete delegeerimise dokumenteerimise kohustus. Tervise- ja tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" § 2 punktis 9 nimetatud meditsiinifüüsika spetsialist peab omama volitatud biomeditsiinitehnikainseneri (tase 8) kutsetunnistust spetsialiseerumisega diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini või kiiritusravi alal hiljemalt 1. detsembrist 2016. aastal. Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017. aastal tervise- ja tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist. Määrusega sätestatakse meditsiiniradioloogia protseduuride tegevusjuhiste koostamise kohustus ja üldnõuded, täpsustatakse kvaliteedi tagamisele kehtestatavaid nõudeid, määratletakse kliinilise auditi ajalised intervallid, diagnostiliste referentsväärtuste määramise kohustus ja meditsiinikiirituse valdkonnas töötavate kiirgustöötajate tööülesannete delegeerimise dokumenteerimise kohustus. 2017. aastal tehti ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine). Alates 29. oktoobrist 2014. a on võimalik kutsekojast taotleda diplomeeritud ja volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistust (Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed 7 ja 8). 5 Patsiendidoos on meditsiinikiiritust saavate patsientide või muude uuritavate isikute doos. 35 Juhised Ravijuhiste väljatöötamisega tegeleb Eesti Haigekassa, kes on loonud veebilehe http://www.ravijuhend.ee/, kust leiab info ravi-, patsiendi- ja tegevusjuhenditesse puutuva kohta, koostatud ravijuhendite andmebaasi, ning mille abil saavad erialaseltsid ja isikud esitada taotluse ravijuhendi koostamise algatamiseks. Ravijuhendid sisaldavad ka diagnostika, sh kiirgust kasutava diagnostika osa. Eesti ravijuhise puudumisel lähtutakse Euroopa ja Ameerika radioloogiaühingute soovitustest diagnostiliste uuringute kavandamisel. 2012. aastal valmis Euroopa Komisjoni meditsiiniradioloogia protseduuridele suunamise juhendi eestikeelne tõlge. Keskkonnainspektsioonis on 2013. aastal välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves rakendatud kontrollprotseduurid järgmiste põhiliste kiirgustegevuste osas: hambaröntgenseadmete kasutamine, tööstusliku radiograafia seadmete kasutamine, kiiritusseadmete kasutamine, röntgendiagnostika seadmete kasutamine, radioaktiivset ainet sisaldavate statsionaarsete mõõteseadmete kasutamine tööstuses. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhis, millega on antud suunised tööplaanide koostamiseks ning kontrollitavate objektide valikuks. Samuti on juhises käsitletud kontrolli plaani koostamise, kontrolli ettevalmistamise ja läbiviimise etappe. 2013. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud juhend tervishoiuteenuse osutajatele patsiendidoosi hindamiseks vajalike andmete kogumiseks. Juhendit täiendati erialaseltside ja ametiasutuste (Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, Eesti Radioloogiatehnikute Ühing, Eesti Haiglate Liit, Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, Keskkonnaamet, Terviseamet ja Keskkonnaministeerium) arvamuste alusel. Ühtlasi korraldati 2013. aasta oktoobris juhendi tutvustusüritus. Juhendis käsitletakse ka elanikkonnadoosi hindamiseks vajalike andmete kogumist. 2014. aastal koostati juhend meditsiiniradioloogia protseduuridel patsiendidoosi hindamiseks, mis on avalikult Terviseameti veebilehel kättesaadav. Kiirguskaitse juhend "Meditsiinilise kuvamise suunised" on Terviseameti kodulehel teenuse osutajatele kättesaadav ning seda rakendatakse radioloogiateenust osutavate asutuste igapäevatöös. 2016. a suvel avaldati Eesti Radioloogia Ühingult tellitud „Meditsiiniradioloogia standardprotseduuride tegevusjuhised“. Dokumendi eesmärk on anda suunised meditsiiniradioloogia protseduure tegevatele kiirgustegevusloa omajatele põhjendatud ja optimeeritud protseduuride tegemiseks. Terviseamet on avaldanud juhendmaterjale oma kodulehel: http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks- tervishoiutootajale.html. Uuringud Terviseameti 2014. a läbi viidud radioloogiaalase sihtuuringu käigus on radioloogiateenuseid osutav personal kaardistatud. Meditsiiniradioloogia protseduure teostavad professionaalse ettevalmistuse saanud töötajad. Meditsiinikiirituse kasutamist eeldavate protseduuride kordamise põhjused on välja selgitatud. 2015. a hindas Terviseamet Pildipanga kasutusmugavust arstlikus igapäevatöös, mis võimaldab vältida meditsiinikiiritust kasutavate diagnostiliste uuringute salvestamisega nende kordamise vajadust. 36 Terviseamet viis 2014. a sügisel läbi sihtuuringu hambaravikabinettide meditsiiniseadmete vastavuse üle seadusandlikes aktides sätestatule. Seoses sellega ilmnes, et kontrollifunktsioon on jagatud kahe ametkonna vahel: Terviseamet teostab järelevalvet meditsiiniseadmete nõuetele vastavuse üle. Kiirgustegevuslubasid väljastab aga Keskkonnaameti kiirgusosakond. Kiirgusdooside mõõtmisteks vajalik pädevus ja tehnika on olemas ainult kiirgusosakonnal. Terviseameti võimalused järelevalve teostamise osas piirduvad dokumentatsiooni ja aparaadi märgistuse vastavuse ning röntgenaparaadi visuaalsel vaatlusel põhineva hinnanguga. Hambaravikabinettide suure arvu tõttu ei oma Keskkonnaamet võimekust nende kontrollimiseks. Ametkondade esindajad leppisid töökoosolekul kokku, et edaspidi kooskõlastatakse järelevalvetoimingute ajakava, et mitte koormata teenuseosutajaid eri ametkondade poolt teostatavate korduvate järelevalvetoimingutega. Radioloogiatehniku õppekava Sotsiaalministeerium kaasfinantseeris 2009. aastal alustati Tartu Tervishoiukõrgkooli poolt juhitavat projekti RADEK (SA Archimedes), mille raames toimus radioloogiatehnikute õppekava struktuuri ja eesmärkide analüüs ning uue õppekava koostamine, täiendõppe pakkumine, kaasaegse meditsiinikiiritusprotseduuride õppeklassi sisustamine ja kasutusse võtmine. Radioloogiatehnikute erialane koolitus viidi esmakordselt läbi Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti RADEK raames, kursuse lõpetas 2012. aastal 40 spetsialisti kolmes valdkonnas: kiiritusravi, nukleaarmeditsiin, ultraheli. 2018. a seisuga on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis radioloogiatehniku õppekava, mille õppeajaks on kolm ja pool aastat. Radioloogiatehnik teostab radiodiagnostilisi ja - terapeutilisi protseduure, et edendada ja säilitada inimeste tervist ning ennetada ja diagnoosida haigusi. 37 4. Ülevaade 2017. aastal rakendusplaani täitmisest alleesmärkide lõikes 4.1. Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomine Eesti Vabariigis Kiirgusohutuse tagamise optimeeritud süsteemi loomiseks on vajalik lisaks õigusloome täiendamisele ka valdkondlike standardite koostamine, koolituste korraldamine ning töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. 2017. a augustis jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti üle EN direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Jätkus asutustevaheline koostöö EN direktiivi 2013/59/Euratomi ülevõtmiseks. 2013. aastal jõustunud direktiiviga kehtestatakse põhilised ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, muu hulgas ka siseruumide õhus leiduvast radoonist põhjustatud kiirituse eest. Kuna õigusaktid ei saa ette näha kõiki kiirgusohutuse tagamise nõudeid, on oluline roll ka valdkondlikel juhendmaterjalidel ja standarditel ning koolitustel. 4.-14. septembrini 2016. a viisid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) väliseksperdid Eestis läbi kiirgusohutuse riikliku auditi (Integrated Regulatory Review Service Mission – edaspidi IRRS missioon). Hinnati riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid asutusi. Auditi tulemusena valmis raport, milles antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse tagamise parandamiseks. Tulenevalt IAEA auditi ettepanekutest on välja töötatud radioaktiivse materjali veo kontrollimise juhend. Samuti on inspekteerimiseks täiendavalt välja töötatud kontrollküsimustikud PERH, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Scandinavian Clinics Estonia OÜ kontrollideks. 2017. aastal EVS aprillikuu teatajas avaldati Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 2015. a valminud Tallinna Tehnikaülikooli töögrupi koostatud juhendmaterjali „Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele“ alusel alustati 2016. a alguses Eesti Vabariigi standardi EVS 840:2009 uustöötluse koostamistega ning standard valmis 2017. aastal. Uus standard annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii tekstilise kui ka pildilise materjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. 2017.aastal toimus KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. Infosüsteemi kiirgustegevuslubade osa võimaldab: esitada kiirgustegevusloa taotluseid, esitada kiirgustegevusloa muutmise taotluseid, esitada kiirgustegevusloa tingimuste täitmist tõendavaid dokumente ja menetlusi puudutava kirjavahetuse pidamist Keskkonnainspektsiooni inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal aastal koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud 38 küsimustes konsulteerivad Keskkonnaameti kiirgusosakonna spetsialistid Keskkonnainspektsiooni inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus järelevalve küsimustes toimub pidevalt. Lisaks osalesid KKI inspektorid rahvusvahelistel koolitustel, sh kiirgusseminaril Bulgaarias, kiirgusturvalisuse seminaril Poolas, IAEA koolitusel Albaanias, lisaks kiirgusturvalisuse, kiirgusohutuse põhialuste, radioaktiivsed jäätmed nukleaarmeditsiinis, Eesti-Läti mudelõppus kiirgusallikate turvakava koostamise koolitusel. Kiirgusohutuse tagamisega kaasneva töö- ja mõõtevahendite pargi arendamine. KeA soetas KIK rahastusel projekti „Keskkonnaameti kiirgusosakonna põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagava teenuse/ meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimine vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele“ raames meditsiinikiiritusseadmete (nagu intraoraalsed hambaröntegnseadmed, ekstraoraalsed hambaröntgenseadmed, radiograafilised seadmed, läbivalgustusseadmed) toimimiskatsete tegemiseks vajalikud mõõtevahendid. 2017. a koostati ja esitati Eesti Akrediteerimiskeskusele meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimiseks vajalikud dokumendid. Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017. a kirjaga nr 7-12/17/3592-10, seejärel jätkusid tööd KSH aruandega ning strateegiliste dokumentidega. Eesti on kiirgusvaldkonnas kohustuslikud aruanded (nt Tuumaohutuse konventsiooni aruanne 2016, ühendkonventsiooni aruanne 2017) koostanud ja esitatud õigeaegselt. Tuumaohutuse konventsiooni aruanne esitati ja aruandekoosolekul osaleti 2017. aastal. Ühendkonventsiooni aruanne on esitatud. Aruandekoosolek toimub 21.05-01.06.2018. aastal. 39 4.2. Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine Radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine toimub Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava alusel (lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute tegemine, erinevate protseduuride välja töötamine jäätmete iseloomustamiseks ja vabastamiseks, personali koolitamine, omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine, Sillamäe jäätmehoidla järelseire läbiviimine jne). 2015. aastal lõppenud endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringutes leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktorianum ise tuleb ladustada ühes tükis. Samuti jõuti järeldusele, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada lõppladustuspaik. Eeluuringute tulemustele tuginedes anti Vabariigi Valitsuse 28.04.2016 kabinetinõupidamise otsusega põhimõtteline nõusolek rajada Eestisse lõppladustuspaik. Lõppladustuspaiga asukoht tuleb valida riigi eriplaneeringu menetluses, mille raames viiakse läbi ka asjakohaste mõjude hindamine koos selleks vajalike uuringutega, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Paralleelselt eeltooduga toimub reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine koos selleks vajalike uuringutega. Juba 2016. a teisest poolest alustas Keskkonnaministeerium koostöös AS-ga A.L.A.R.A. radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike finantseerimise võimaluste otsimisega EL ja teistest rahvusvahelistest vahenditest. Vahendite taotlemine jätkus 2017. aastal. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise esimese etapi “Tammiku hoidla radioloogiline iseloomustamine” ja teise etapi „Tammiku hoidla radioaktiivsest saastumisest puhastamine“ tööd on lõpetatud. Alustatud on kolmanda etapi „Tammiku hoidla ja selle territooriumi vabastamine“ täitmisega. AS A.L.A.R.A. jätkas jäätmete aktiivsuste mõõtmistega (iseloomustamisega) selgitamaks välja, milliseid jäätmeid oleks võimalik tulevikus vabastada vähendamaks ladustatavate jäätmete mahtusid ja sellega kaasnevaid ladustamise kulusid. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele on kavas koostada radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid. Valmis 200 l metallvaatides sisalduvate jäätmete vabastamise protseduur. 2017.a toimus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) NORMide teemaline ümarlaud, kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise teemadel. 2017.a. toimus Belgia-Eesti kahepoolse projekti raames seminar "Radioaktiivsed jäätmed nukleaarmeditsiinis", kust võtsid osa haiglate nukleaarmeditsiiniosakondade kiirgustöötajad, KIK, Keskkonnaameti kiirguskaitsebüroo peaspetsialistid. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil valmis 2017. aastal KIK kaasrahastuse toel projekt „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Projekti raames viidi läbi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uuring, et tuvastada, millises ulatuses on Eestis vaja rakendada EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudeid (artikkel 2, 23, 24, 25, 26 ja 75 ning lisad I, VI, VII ja XIII) looduslike radioaktiivsete ainete (edaspidi NORM) osas. Projekti tulemusena kaardistati, millistes 40 tööstusettevõtetes ja millisel kujul tekivad NORM-jäätmed, hinnati nendes sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone ja selgitati välja, millised on NORMe tekitavate tööstuste puhul direktiivi 2013/59/Euratom nõuetest tulenevad kohustused, et tagada töötajate kaitse. Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Tartu Ülikooli Füüsika Instituut analüüsi „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“. Töö eesmärk oli koostada ülevaade Eestis tekkivast looduslikke radionukliide sisaldavast materjalist (edaspidi NORM ehk ingl. k. Naturally Occurring Radioactive Material) ja analüüsida Eesti riigi praegust NORMi käitluspraktikat, kirjeldada NORM jäätmekäitluspraktikaid teiste riikide näol ning anda hinnang ja soovitused edaspidiste NORMi käitlusvõimaluste ja –lahenduste osas Eesti kontekstis. Valminud analüüs annab sisendi hindamaks, kas praegune õiguslik ning regulatiivne raamistik on piisav ning ajakohane NORM valdkonna haldamiseks ning suunamiseks. Analüüsi tulemused annavad lisandunud informatsiooni taustal ka aluse tuvastada järgmiseid vajalikke samme NORM jäätmekäitluse valdkonna korraldamisel. Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava ajakohastamiseks tehti ettevalmistavaid töid 2016. a lõpus. Tegevuskava ajakohastamisega alustati 2017. aastal ning jätkatakse 2018. aastal. Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse seirega seoses on eesmärk koguda infot ja kaardistada olukord ning vajadusel alustada ehitusmaterjalide seiramise ja kvaliteedikontrolliga, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. 2017. aastal toimusid kohtumised KKM, KeA, MKMi ja TJA esindajatega, kus arutati ehitusmaterjalidest pärineva gammakiirguse osas nõuete kehtestamist majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ 41 4.3. Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamine Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisolek on tagatud hädaolukordade riskianalüüside koostamiste, mõõtevahendite ning saasteärastuseks vajalike seadmete ja vahendite baasi, varajase hoiatamise süsteemi, ühiste õppuste ja koolituste, regulaarse kiirgushädaolukordade ärahoidmise töö, inimeste teavitamise jm abil. Päästeamet 2017. aastal kiirgusseadmeid ei soetatud. Olemasolevaid seadmeid hooldatakse pidevalt. Kavas on ka 2020. aastal CBRN labori sisutuse uuendamine. Keskkonnaamet osales Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja Euroopa Komisjoni hädaolukorra üksuste poolt korraldatud kommunikatsiooniõppustel. 2017. aastal viidi läbi Eesti ametkondadevaheline kriisiõppus BOREX. Õppuse korraldamise eesmärgiks oli testida õigusruumi ja üldist juhtimiskorraldust; tuvastada võimelünki ja fikseerida prioriteetsed arenguvajadused ja suurendada riigi vastupanuvõimet õppusest saadud kogemuste abil. Täiendavalt andis BOREX stsenaarium võimaluse siduda omavahel erinevate ministeeriumite alaõppused. See omakorda oli abiks CMX17 läbiviimisel. BOREX õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Eesti naaberriigi tuumajaamas „Boriss“ õnnetus. Peamine saastus jäi naaberriiki, kuid levis ka teistesse naaberriikidesse. Õppusel olid ka alaeesmärgid: kiirgushädaolukorra lahendamise plaani eelkujundamine, arutleda rahvusvahelise tuumaõnnetuse maandamismeetmete koordineerimist Eestis, kriisikommunikatsiooni rakendamine ja elanikkonnakaitse meetmete rakendamine (sealhulgas vajaolevate protseduuride kirjutamise vajaduse kaardistamine). Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele uuendas Keskkonnaamet hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüse. Valminud riskianalüüs kooskõlastati asjaomaste asutuste vahel ja kinnitati Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga 24.04.2018. Jätkuvalt toimib omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteem. Seoses AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite kalibreerimiskeskuse rajamisega esitas AS rahastamistaotlused keskuse rajamiseks Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA) aastatel 2014 (I osa, periood 2016-2017) ja 2016 (II osa, periood 2018-2019). 2016. a tegi IAEA otsuse keskuse rajamise I osa rahastada ning 2017. a valmis keskuse I osa seadmete tehniline kirjeldus. Keskkonnaameti koduleheküljele lisati eestikeelne kaardirakendus automaatsete õhu kiirgusseirejaamade mõõtetulemuste jälgimiseks (https://www.keskkonnaamet.ee/eurdep/kiirgus.html), misläbi on õhu kiirgusseireandmed muudetud avalikkusele paremini kättesaadavaks. Käitumisjuhis kiirgusõnnetuse korral on lisatud Päästeameti koduleheküljele 2017. aasta lõpus (https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/kiirgusonnetus.html). 42 4.4. Teadlikkuse suurendamine kõrgenenud looduskiirguse allikatest Kõrgenenud looduskiirguse allikatest teadlikkuse suurendamisele aitab kaasa elanikkonna, omavalitsuste, tervisekaitsetalituste, meediatöötajate jne teavitamine (sh erinevad infovoldikud, teabepäevad, informatsioon kodulehtedel), radooniohu vähendamist tutvustavate materjalide koostamine ning erinevate uuringute (sh pinnase, joogivee, siseruumide) läbiviimine. Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga on läbi aastate regulaarselt läbi viinud avalikkusele ja valdkonnaga kokku puutuvatele spetsialistidele suunatud seminare. 2017. a detsembris toimus Radooniseminar, mille raames tutvustati EN direktiivist 2013/59/Euratom tulenevaid muudatusi siseriiklikus õigusloomes; selgitati kuidas mõõta radooni töö- ja eluruumides; anti ülevaade radoonikaitsemeetmete kasutamisest ning tutvustati Eesti pinnase radooniatlast. Seminari toimumise kohta avaldati pressiteade Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Osales ca 40 inimest. Inimeste teavitamiseks looduskiirguse (sh radooni) võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest on Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel infot regulaarselt täiendatud. Keskkonnaministeeriumi tellimisel alustas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2016. aastal KIKi finantseeritava projektiga „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase koostamine“. Atlase peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas valmis 2017. a sügisel ning kajastab enam kui 2000 pinnase uuringupunkti ja 5500 ruumi siseõhu radoonisisalduste andmeid. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf . Seoses riikliku terviseriski hinnangu koostamisega esitas 2017. a lõpus TÜ Füüsika Instituut SA KIK rahastatud ja Tartu Ülikooli läbiviidud projekti „Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ja NORM-vaba veetöötlus teostatavuse uuringud“. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil valmis 2017. aastal KIK kaasrahastatav projekt „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“, mille raames tehti radooni mõõtmised potentsiaalsetes NORM-tööstustes (vee-ettevõtted, põlevkivitööstustes, kaevanduses jne) ning selgitati välja valdkonnad Eestis, kus võib NORM-jäätmeid tekkida. 43 4.5. Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine meditsiinis Kiirguse optimeeritud kasutamise tagamine toimub peamiselt läbi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise (sh meditsiinikiirituse kvaliteedi juhtimise süsteemi arendamine, protseduuride juhendmaterjalide koostamine) ja patsiendidooside hindamiseks vajaliku süsteemi loomise (sh meditsiinikiiritusega seotud regulatsioonide kehtestamine, elaniku aastase efektiivdoosi6 hindamise metoodika arendamine ja elluviimine). Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas Sotsiaalministeerium 2017. aastal tervise- ja tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded" muutmist. Määrusega sätestatakse meditsiiniradioloogia protseduuride tegevusjuhiste koostamise kohustus ja üldnõuded, täpsustatakse kvaliteedi tagamisele kehtestatavaid nõudeid, määratletakse kliinilise auditi ajalised intervallid, diagnostiliste referentsväärtuste määramise kohustus ja meditsiinikiirituse valdkonnas töötavate kiirgustöötajate tööülesannete delegeerimise dokumenteerimise kohustus. 2017. aastal tehti ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks (andmete kogumine ja töötlemine), referentsväärtused kehtestatakse 2018. aastal. Meditsiinikiirituse valdkonna kliiniliste audite nõudeid täpsustatakse 2018. aastal. 2017. aastal lähtuti tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016 aasta määrusest nr 65 "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded". Terviseamet on avaldanud juhendmaterjale oma kodulehel: http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks- tervishoiutootajale.html. 2017. aastal täiendavaid juhendmaterjale ei koostatud. 6 Efektiivdoos on inimkeha elundite ja kudede erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa 44 LISA: Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2016–2017 rakendusplaani tegevuste täitmine aastal 2017 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) 1 LUUA EESTI VABARIIGIS KIIRGUSOHUTUSE TAGAMISE OPTIMEERITUD SÜSTEEM 36,75 1.1 KIIRGUSSEADUSE MUUTMISE SEADUSE ETTEVALMISTAMINE 0,3 KKM valmistab töögrupi Kiirgusalaste rahvusvaheliste nõuete kaasabil eelnõud riigisiseste ja (direktiivid 2014/87/EURATOM, SoM, KeA, KKI, 2017.a augustis jõustunud KiS seaduse muudatusega võeti üle EN rahvusvaheliste nõuete 2013/59/EURATOM) ja riigisiseste SiM, AS 0,3 1.1.1 KKM Pidev RE direktiiv 2014/87/Euratom. Jätkus asutustevaheline koostöö direktiivi ülevõtmiseks, sh täiendatakse nõuete õigeaegne ülevõtmine ja A.L.A.R.A., PA, 2013/59/Euratomi ülevõtmiseks õigusakte sätetega, sh radooni rakendamine, õigusaktide muudatuste MKM osas. jõustumine. 1.2 KIIRGUSSEADUSEST TULENEVATE TÖÖDE TEOSTAMINE 36,45 Õiguslike kohustuste ja Rakenduskava perioodil on korraldatud 2017. a detsembris toimus Radooniseminar, mille raames tutvustati 1.2.1 nendega seotud oluliste vähemalt 2 infopäeva õigusaktide KKM KeA Pidev * EN direktiivist 2013/59/Euratom tulenevaid muudatusi siseriiklikus muudatuste avalikustamine. muudatuste tutvustamiseks. õigusloomes. 2017. a juhendmaterjale ei koostatud, kuid 2017.aastal toimus Juhendmaterjalide välja KOTKAS andmebaasi ettevalmistamine ja arendamine. Tegemist on Kiirgustegevuslubade taotlejatele ja - töötamine keskkonnaotsuste infosüsteemiga, mille eesmärgiks on koondada 1.2.2 omanikele koostatakse juhendmaterjale KeA Pidev - kiirgustegevuslubade keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda. perioodil 2016-2017 järjepidevalt. taotlejatele ja -omanikele. Alates 01.04.2018 on kiirgustegevusloa taotlemine/muutmine ja sealhulgas riigilõivu tasumine infosüsteemis KOTKAS. 2016 jõustus uus kiirgustöötajate ja kiirgusohutusspetsialistide Kiirgustöötajate Kiirgustöötajate täiendkoolitussüsteem koolitamise määrus. Määrusega täpsustati nõudeid koolituse sisule ja 1.2.3 täiendkoolitussüsteemi KKM KeA, HTM, SoM 2016 * on loodud. koolitajatele eesmärgiga tõsta koolituse kvaliteeti. Lisandusid nõuded loomine ja rakendamine. kiirgusohutusspetsialistide koolitamiseks. Tulenevalt 2016. aasta sügisel toimunud IAEA auditi ettepanekutest Kiirgusohutuse järelevalve Olulisemad protseduurid on välja töötatud radioaktiivse materjali veo kontrollimise juhend. korraldamise protseduuride kiirgusohutuse järelevalve 1.2.4 KKI KKM, KeA 2013/2017 * Samuti on inspekteerimiseks täiendavalt välja töötatud välja töötamine ja korraldamiseks on välja töötatud ja kontrollküsimustikud PERH, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Scandinavian täiendamine. kehtestatud 2017. aastal. Clinics Estonia OÜ kontrollideks. 45 Elluviimise Tegevuse Finants algusaasta/ maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes konsulteerivad Keskkonnaameti kiirgusosakonna spetsialistid KKI inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus järelevalve Inspektorite koolitamine ja Inspektoreid koolitatakse perioodil küsimustes toimib. KeA viis 02.05.17-05.05.2017 läbi koolituse 1.2.5 KKI KeA Pidev * konsulteerimine. 2016-2017 järjepidevalt. kiirgusohutuse põhialustest, kus osalesid ka KKI töötajad. Lisaks osalesid KKI töötajad mitmetel rahvusvahelistel kiirgusalastel koolitustel. KeA soetas projekti „Keskkonnaameti kiirgusosakonna põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagava teenuse/ meditsiinikiiritusseadmete toimimiskatsete akrediteerimine vastavalt Kiirgusohutuse tagamisega EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele“ raames meditsiinikiiritusseadmete Töö- ja mõõtevahendite parki kaasneva töö- ja (nagu intraoraalsed hambaröntegnseadmed, ekstraoraalsed 1.2.6 arendatakse perioodil 2016-2017 KKI, KeA Pidev 23,00 KIK mõõtevahendite pargi hambaröntgenseadmed, radiograafilised seadmed, järjepidevalt. arendamine. läbivalgustusseadmed) toimimiskatsete tegemiseks vajalikud mõõtevahendid. KKI rahalisi vahendeid töö- ja mõõtevahendite soetamiseks 2017. aastal kulutatud ei ole. SoM, SiM, HTM, Uue perioodi (2018-2027) MKM, KeA, KKI, KORAKi ja selle esimese Uus KORAK ja rakendusplaan on Alustati info koondamisega, teavitati teisi ministeeriume ja nende 1.2.7 KKM AS A.L.A.R.A., 2016/ 2017 * nelja aasta rakendusplaani koostatud. allasutusi ja tehti ettevalmistusi uue KORAKi koostamiseks EMTA, PA, PPA, koostamine. TA Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku KORAKi, selle tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku rakendusplaani, radioaktiivsete tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise jäätmete käitlemise riikliku RE, 1.2.8 Mõjuhindamine on läbiviidud KKM 2017 13,45 hindamise algatamise. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek tegevuskava ning radooni REV toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu 15.08.2017. KSH tegevuskava keskkonnamõju programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi strateegiline hindamine (KSH) 30.09.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-10, seejärel jätkusid tööd KSH aruandega ning strateegiliste dokumentidega. Kiirgusohutuse riikliku auditi 1.2.9 Audit on läbiviidud KKM KeA 2016 - Teostatud 2016. läbiviimine. 46 Elluviimise Tegevuse Finants algusaasta/ maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Terviseameti järelevalve osakond Terviseameti kiirgusohutusega teostab järelevalvet meditsiinilist 1.2.10 seotud järelevalve kiirgust emiteerivate diagnostiliste ja protseduuride teostamine. kiiritusravi seadmete üle, korraldades TA SoM 2016 - 2017. a ei tehtud järelevalvet kiirgusvaldkonnas. sealhulgas ka kiirgusohutuse perioodiliste testide läbiviimist läbi selleks volitatud ettevõtete. Põhjalikuma mitmekeelse informatsiooni avalikustamine. Ülevaade kiirgustegevustest, kiirgusohtudest, kasutatavatest Taustmaterjalide koostamine kiirgusallikatest, sellest millistes MKM, KeA, AS 1.2.11 ja elanikkonna teadlikkuse valdkondades tekivad radioaktiivsed KKM A.L.A.R.A., 2016 - 2017. aastal ei koostatud avalikkusele taustmaterjale. suurendamine. jäätmed, millised on võimalused nende EMTA, PPA, PA käitlemiseks. Kuidas selliseid tegevusi reguleeritakse ning kuidas need tegevused mõjutavad ümberkaudseid elanikke. Aruanded (nt Tuumaohutuse Tuumaohutuse konventsiooni aruanne esitati ja aruandekoosolekul Rahvusvaheliste aruannete konventsiooni aruanne 2016, KKM; MKM; AS osaleti 2017. Ühendkonventsiooni aruanne on esitatud. 1.2.12 õigeaegne ettevalmistamine ja KeA Pidev * ühendkonventsiooni aruanne 2017) on A.L.A.R.A. Aruandekoosolek toimub 21.05-01.06.2018 esitamine. koostatud ja esitatud õigeaegselt. 1.2.13 Asitõendite käitlemise Juhendmaterjalid (sh - juhendmaterjalide kiirgushädaolukordades), mis annavad väljatöötamine. suunised asitõendite korrektseks PPA KAPO, KKI 2016 Juhendmaterjale ei koostatud. käitlemiseks, on täiendatud aastaks 2017. 47 2 VÄHENDADA RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETEGA JA NENDE KÄITLEMISEGA SEOTUD OHTE 454,2 2.1 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE PIKAAJALINE OHUTU KÄITLEMINE 204 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Nõuete täiendamine, sealhulgas ladustuspaiga kasutuselevõtuks, radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse ja käitluskohtade MKM; AS Õigusloome analüüs ja Vastutajad osalesid analüüsi koostamises ja kiirgusseaduse 2.1.1 keskkonnaseire tingimuste, KKM A.L.A.R.A., KeA, 2016/1017 * õigusaktide täiendamine. täiendamises. miinimumturvanõuete, füüsilise kaitse EMTA nõuete täpsustamine ja kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamine, NORM materjalide, jääkide ja jäätmete sätete lisamine ja täiendamine. Kava sisu on vastavuses direktiivis Radioaktiivsete jäätmete 2011/70/EURATOM esitatud nõuetega Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava ajakohastamiseks tehti käitlemise riikliku 2.1.2 riiklikule radioaktiivsete jäätmete KKM 2016 * ettevalmistavaid töid 2016. lõpus. Tegevuskava ajakohastati tegevuskava ülevaatamine ja käitlemise programmile ning 2017.aastal ning jätkatakse 2018. aastal. vajadusel ajakohastamine ajakohastatud. Radioaktiivsete jäätmete Toimub pidev juhtimissüsteemi käitlemise AS Juhtimissüsteemi käsiraamat ja sise-eeskirjad on üle vaadatud ja 2.1.3 parendamine tagamaks radioaktiivsete 2016 4 RE kvaliteedijuhtimissüsteemi A.L.A.R.A. vajadusel täiendatud. jäätmete ohutut käitlemist. arendamine. Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna Olemasoleva saastumine, vastu kaitstud. Vaheladustuspaiga füüsilise kaitse ja seire süsteemid on hooldatud ja 2.1.4 MKM AS A.L.A.R.A. Pidev 154 RE vaheladustuspaiga haldamine. Seireprogrammide täitmine ning toimivad. vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. 48 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Võttes arvesse olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (sh. reaktorikomponentide dekomissioneerimisel tekkivad jäätmeid) tuleb hinnata võimalikke Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise võimalusi ning Jätkati KMH lähteülesande koostamiseks vajaliku taustamaterjali lõppladustuspaiga selgitada Eesti jaoks optimaalsemad AS A.L.A.R.A., koondamise ja analüüsimisega ning rahastamisvõimaluste 2.1.5 MKM/KKM 2016/2017 2 RE hindamisega. keskkonnamõju hindamine, lahendused. Valiku tegemisel tuleb KKM, KeA sh. alternatiivsed võimalused. arvestada kohalike oludega ning samuti sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Selleks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse ka alternatiivseid võimalusi jäätmete pikaajaliseks ohutuks ladustamiseks. 2.1.6 Sisendi koostamine ja Otsus radioaktiivsete jäätmete - esitamine radioaktiivsete lõppladustuspaiga rajamiseks tuleb MKM, AS Teostatud 2016. jäätmete lõppladustuspaiga vastu võtta valitsuse tasemel. KKM 2016 rajamise riikliku otsuse A.L.A.R.A., KeA tegemiseks. 2.1.7 Paldiski endise tuumaobjekti Võttes arvesse varasemaid eeluuringuid peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimiseks reaktorisektsioonide tuleb hinnata erinevaid tehnilisi Jätkati KSH lähteülesande koostamiseks vajaliku taustamaterjali likvideerimise keskkonnamõju lahendusi ja selgitada välja neist MKM/KKM AS A.L.A.R.A. 2016/2017 2 RE koondamise ja analüüsimisega ning rahastamisvõimaluste hindamine. sobivaim. Valiku tegemisel tuleb hindamisega. arvestada kiirgusohutuse pritnsiipide ning samuti sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Hoidla dekomissoneerimise esimese etapi “Tammiku hoidla Hoidla on ohutustatud - jäätmed on radioloogiline iseloomustamine” ja teise etapi "Tammiku hoidla Tammiku radioaktiivsete hoidlast eemaldatud, hoidla on 2.1.8 MKM AS A.L.A.R.A. 2016 42 RE radioaktiivsest saastumisest puhastamine" tööd on lõpetatud. jäätmete hoidla ohutustamine. saastusest puhastatud, lammutatud ning Alustatud on kolmanda etapi "Tammiku hoidla ja selle territooriumi vabastatud üldiseks kasutamiseks. vabastamine" täitmisega. 49 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Rahvusvahelistele kogemustele põhinedes valmib kommunikatsioonistrateegia. Strateegia Lõppladustuspaiga rajamise ja sätestab kommunikatsiooni eesmärgid reaktorisektsioonide Jätkati kommunikatsioonistrateegia koostamiseks vajaliku ning identifitseerib sihtgrupid. 2.1.9 likvideerimise MKM AS A.L.A.R.A. 2017 * taustamaterjali koondamise ja analüüsimisega ning Strateegia sisaldab kava tulevasteks kommunikatsioonistrateegia rahastamisvõimaluste hindamisega. tegevusteks. Edaspidi põhineb koostamine ja rakendamine kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle vaadetakse ja vajadusel täiendatakse. 2.2 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE TEKKE VÄHENDAMINE 28 Peamised gammaspektromeetrilised Jäätmete iseloomustamiseks mõõtmismetoodikad on koostatud ja 2.2.1 vajalike mõõtmismetoodikate akrediteeritud. Sellele järgneb alfa- ja MKM AS A.L.A.R.A. 2016 * Metoodikad on koostatud ja Keskkonnaametiga kooskõlastatud. koostamine ja akrediteerimine. beetakiirgajate mõõtmismetoodikate koostamine ja akrediteerimine. Gammaspektromeetriline mõõteseade Jäätmete iseloomustamiseks on soetatud ja personal on koolitatud. vajalike mõõteseadmete Sellele järgneb alfa- ja beetakiirgajate Teostatud, seadmed on soetatud ja personal on koolitatud. 2.2.2 MKM AS A.LA.R.A. 2016 - soetamine ja personali määramist võimaldavate koolitamine mõõteseadmete soetamine ja personali koolitamine. Jätkati jäätmete aktiivsuste mõõtmistega selgitamaks välja, milliseid jäätmeid oleks võimalik tulevikus vabastada vähendamaks Radioaktiivsete jäätmete Peamised protseduurid radioaktiivsete AS A.L.A.R.A., ladustatavate jäätmete mahtusid ja sellega kaasnevaid ladustamise 2.2.3 vabastamiseks vajalike jäätmete vabastamiseks on koostatud ja MKM 2016 8 RE KKM; KeA kulusid. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele on kavas koostada protseduuride väljatöötamine. kooskõlastatud. radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid. Valmis 200 l metallvaatides sisalduvate jäätmete vabastamise protseduur. Saastunud metall kogutakse järjepidevalt AS A.L.A.R.A. territooriumile ja saadetakse Saastunud metallijäätmete sulatamisele. Tegevuskava perioodil 2.2.4 toimub see eeldatavasti kahel korral. KKM AS A.L.A.R.A. * Jätkati rahastamisvõimaluste hindamisega. kokkukogumine ja sulatamine Sulatamisest järgi jäänud kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende 50 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine. Tagatud on Omanikuta kiirgusalliikate MKM, PA, EMTA, Päästeameti demineerimiskeskuse Süsteem on loodud ja toimib. Tagatud on PA CBRN spetsialistide 2.2.5 käitlussüsteemi arendamine ja KKM KeA; AS pidev 20 RE CBRN-spetsialistide, Keskkonnaameti valmisolek 24/7 käigushoidmine. A.L.A.R.A. kiirgusspetsialistide ja AS-i A.L.A.R.A. ööpäevaringne reageerimisvõimekus. 2.3 NORM TEGEVUSTE VÄLJASELGITAMINE JA NENDE OHUTU KÄITLEMISE TAGAMINE 222,2 Tartu Ülikooli füüsikainstituudil valmis KIKi poolt rahastatav uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete Põhjalik ülevaade NORM- Arvestades direktiivi 2013/59/Euratom (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse jääkide ja potentsiaalsete kogutakse info Eestis tekkivate ja KeA, 150,0 KIK 2.3.1 KKM 2016 õigusloomesse. jäätmete tekkimise ja nende tekkida võivate NORM- jääkide ja teadusasutused 10,0 RE käitlemise kohta. jäätmete kohta. Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Tartu Ülikooli Füüsika Instituut analüüsi „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM- e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“. Seire tulemusena kiirgusohutuse Uuringud vee tööstuslikuks töötlemiseks sobiva tehnoloogilise seisukohalt parimate lahenduste lahenduse leidmiseks on TÜl töös. Hetkel läbiviidud Joogivee filtermaterjalide 2.3.2 leidmine NORM-jäätmete tekkimise KeA KKI, vee-ettevõtted 2016 * kiirgusohutushinnangute põhjal parimaks lahenduseks veetööstuses radioaktiivsuse seire. vältimiseks ning nende tekkimisel tekkiva väheradioaktiivse filtermaterjali ladestamine on teatud nende ohutustamiseks. tingimustel tavaprügilas aktsepteeritav. Koguda infot ja kaardistada olukord ning vajadusel alustada Toimusid kohtumised KKM, KeA, MKMi ja TJA esindajatega, kus ehitusmaterjalide seiramise ja MKM; MKM arutati ehitusmaterjalidest pärineva gammakiirguse osas nõuete Ehitusmaterjalide 2.3.3 kvaliteedikontrolliga, et vältida KKM (TJA); KKM 2017 * kehtestamist Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses radioaktiivsuse seire kõrgendatud radioaktiivsusega (KeA) „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele materjali kasutuselevõttu ja hilisemate vastavuse tõendamise kord“ jäätmete teket Sillamäe jäätmehoidla Remedieerimisprojekti järelseire 2.3.4 KKM AS Ökosil pidev 62,2 Sillamäe jäätmehoidla seiret tehakse iga-aastaselt radioaktiivsuse seire. järjepidev tagamine. Tootmisjääkide üleandmine Molycorp Minerals, LLC oli 2016. a alguseks pankrotis ja ning NPM Silmet OÜ emaettevõttele Molycorp Minerals, kavatsus tootmisjääk välja vedada ei realiseerinud. 2017. a esitas NPM tootmisjääkide käitlemine ja KeA, NPM Silmet 2.3.5 LLC , jätkusuutliku lahenduse leidmine KKM 2016 * Silmet OÜ keskkonnaametil tootmisjäägi ohutustamise kava, mille pikaajalise lahenduse OÜ enne uue kiirgustegevusloa kohaselt planeerib luua materjali ohutuks ringlusse võtmiseks leidmine. väljaandmist. võimalused Eestis, koostöös teiste ettevõtetega. 51 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) 2.4 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETEGA SEOTUD TEADLIKKUSE SUURENDAMINE 0 Vajalike koolitusmaterjalide KKM edastab jooksvalt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri Radioaktiivsete jäätmetega koostamine ja täiendkoolituse HTM; KeA; AS poolt korraldatavate koolituste toimumise ja koolitustele 2.4.1 tegelevate ekspertide korraldamine sagedusega kord aastas KKM A.L.A.R.A, * kandideerimise infot radioaktiivsete jäätmetega tegelevatele koolitamine. loa andjatele, omajatele ja teistele teadusasutused ekspertidele. IAEA ametlik kontaktisik esitab koolitusele ekspertidele. kandideerivate ekspertide taotlused. Eraldi on vajalik keskenduda meedia Radioaktiivsete jäätmete HTM; KeA; AS 2017. a ei toimunud meedia koolitusi seoses lõppladustuspaiga otsuse 2.4.2 koolitamisel seoses lõppladustuspaiga KKM - käitlusest teadlik meedia. A.L.A.R.A vastuvõtmisega. otsuse vastuvõtmisega. Kaardistatakse osaliste ühised huvid ning selle alusel on planeeritakse 2017.a toimus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Arendustegevuse teostamine HTM; KeA; AS näiteks edasist teadustegevust või siis Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) NORMide teemaline ümarlaud, 2.4.3 radioaktiivsete jäätmete KKM A.L.A.R.A., * projektide ettevalmistamist. Kohtumisi kus arutleti NORMide käitluslahenduste ja NORMide vabastamise valdkonnas. teadusasutused tuleb korraldada regulaarselt kord teemadel. aastas. 3 TAGADA VALMISOLEK KIIRGUSHÄDAOLUKORRALE REAGEERIMISEKS 0 3.1 VÕIMALIKE KIIRGUSHÄDAOLUKORDADE TEKITATUD OHU HINNANGUTE KOOSTAMINE 0 Ressursikataloogi ajakohastatakse Päästeameti Demineerimiskeskuse CBRN varustuse (mõõteriistad, Hädaolukordades kasutatavate SiM, KKM, KeA, pidevalt. Olemas on ülevaade kaitseriietus, saasteärastusvarustus, kemikaalid) kataloog koos 3.1.1 vahendite ressursikataloogi PA SoM, TA, AS pidev * hädaolukordades kasutatavatest kasutusjuhenditega ja tööks vajalikud andmebaasid ning käsiraamatud uuendamine. A.L.A.R.A. seadmetest ja vahenditest. on Päästeameti demineerimiskeskuse sisevõrgus. Kiirgushädaolukorras Lisaseadmete ja vahendite soetamine reageerimiseks vajalike 2017 kiirgusseadmeid ei soetatud. Olemasolevaid seadmeid toimub pidevalt. Tagatud on vajalikud KeA, AS 3.1.2 seadmete ja vahendite baasi PA pidev * hooldatakse pidevalt. Kavas on ka 2020. aastal CBRN labori sisutuse seadmed ja vahendid reageerimaks A.L.A.R.A., TA täiustamine ja käigus uuendamine. kiirgushädaolukorras. hoidmine. Rahastamistaotlus keskuse rajamiseks on Rahvusvahelisele Mõõtevahendite Aatomienergia Agentuurile (IAEA) esitatud 2014 (I osa, periood Kalibreerimiskeskus on rajatud ja AS 3.1.3 kalibreerimiskeskuse MKM 2016 * 2016-2017) ja 2016 (II osa, periood 2018-2019). 2016 tegi IAEA toimib aastal 2018. A.L.A.R.A. rajamine. otsuse keskuse rajamise I osa rahastada. 2017 valmis keskuse I osa seadmete tehniline kirjeldus. 52 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Järjepidevalt viiakse läbi reageerijatele hädaolukorrale reageerimise koolitusi, KKM, MKM, PA, Osaleti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja Euroopa Kiirgushädaolukordade mille käigus õpitakse reageerima PPA, KeA, KKI, Komisjoni hädaolukorra üksuste poolt korraldatud 3.1.4 SiM Pidev * õppused. radioaktiivsete ainetega seotud AS A.L.A.R.A., kommunikatsiooniõppustel ning Eesti ametkondadevahelisel olukordadele. Toimub vähemalt üks EMTA, KAPO kriisiõppusel BOREX. mitut asutust hõlmav õppus aastas. KIIRGUSHÄDAOLUKORDADES TEGUTSEMISE KAVA KOOSTAMINE KOOSVASTUTUSALADE 3.2 0 MÄÄRAMISEGA Vastavalt 01.07.2017 jõustunud uuele Hädaolukorra seadusele Riikliku kiirgushädaolukorra Kiirgushädaolukorra lahendamise plaan KKM, KeA, PA, uuendas KeA hädaolukorra "Kiirgus- või tuumaõnnetus" riskianalüüsi. 3.2.1 lahendamise plaani ja ja riskianalüüs on rakendusplaani SiM SoM, TA, MKM, Pidev * Valmiv riskianalüüs kooskõlastatakse asjaomaste asutuste vahel ja riskianalüüsi uuendamine. perioodi jooksul ajakohane. AS A.L.A.R.A. kinnitatakse KeA peadirektori käskkirjaga. 3.3 INIMESTE TEAVITAMINE VÕIMALIKEST OHTUDEST NING KÄITUMISEST KIIRGUSHÄDAOLUKORRAS 0 KeA koduleheküljele lisati eestikeelne kaardirakendus automaatsete õhu kiirgusseirejaamade mõõtetulemuste jälgimiseks Koostatakse ja avalikustatakse (https://www.keskkonnaamet.ee/eurdep/kiirgus.html), misläbi on õhu Teabematerjalide juhendmaterjale, et inimesed teaksid kiirgusseireandmed muudetud avalikkusele paremini kättesaadavad. 3.3.1 KeA SiM, PA Pidev * väljatöötamine. võimalikke kiirgusohte ja oskaksid Käitumisjuhis kiirgusõnnetuse korral on lisatud PA koduleheküljele käituda kiirgushädaolukorras. 2017. aasta lõpus. https://www.rescue.ee/et/kodanikule/elanikkonnakaitse/kiirgusonnetus .html 4 SUURENDADA TEADLIKKUST KÕRGENENUD LOODUSKIIRGUSE ALLIKATEST 81,95 4.1 TÄIENDAVA TEABE KOGUMIINE LOODUSLIKE KIIRGUSALLIKATE KOHTA 77,87 Joogivee radioaktiivsuse seire läbiviimine ja selle laiendamine nii geograafiliselt Joogivee radioaktiivsuse seiret teostati vastavalt riiklikule kiirgusseire 4.1.1 Perioodil 2016-2017 on seire pidev. TA KeA Pidev * kui ka radionukliidide osas programmile ning vastavalt esitatud tellimustele. (tulenevalt EL täiendavatest nõuetest). 2017. a lõpus esitas TÜ Füüsika Instituut SA KIK rahastatud ja Tartu Terviseriski hinnang joogivee Ülikooli läbiviidud projekti „Joogivee radionukliidide sisaldusest Riikliku terviseriski hinnangu kontrollväärtuse ületamise korral on TA, KKM, KeA, põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ja NORM- 4.1.2 SoM Pidev 77,87 KIK koostamine. tehtud ja vajadusel abinõude vee-ettevõtted vaba veetöötlus teostatavuse uuringud“. 2017 lõpus tööd vastu ei programmid välja töötatud. võetud, kuna metoodika sisu osas tekkisid lahendamist vajavad eriarvamused eriala ekspertide vahel. 53 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Täiendavate mõõtmismeetodite Laborimõõtmiste täiendavad 4.1.3 KeA 2016/2017 - Täiendavate mõõtemeetodeid 2017. aastal ei akrediteeritud. rakendamine ja mõõtemeetodid on akrediteeritud. akrediteerimine. Uuringutega jätkatakse perioodil 2016- Pinnase- ja hoonete õhus 2017. Tagatud on lisainformatsioon Uuringuid teostati vastavalt esitatud tellimustele. Suuremahulisi 4.1.4 sisalduva radooni uuringute KeA KKM Pidev * pinnase ja hoonete siseõhu riiklike uuringuid ei toimunud. jätkamine. radoonisisaldusest. Looduskiirguse kaart on koostatud Looduskiirguse (sh radoon) 2018. aastaks. Saadud on uuendatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostas KIK projekti raames Eesti pinnase 4.1.5 KKM KeA 2016/2017 - kaardi koostamine. ülevaade Eesti looduskiirgusest (sh radooniriski ja looduskiirguse atlase. Atlas valmis 2017. a sügisel. radoonisisaldusest). Tagamaks radooni õigete Radoonisisalduse mõõtmise mõõtmismeetodite kasutamist on 4.1.6 KKM KeA 2016 - Teostatud 2016. juhendmaterjali koostamine. metoodikad on kirjeldatud ja kooskõlastatud 2016. aastal. Radoonisisalduse mõõtmise Metoodika alusel on välja koolitatud 15 4.1.7 KKM KeA 2016 - Teostatud 2016. koolituse korraldamine. mõõtjat ja 15 järelevalve teostajat. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil valmis KIK kaasrahastatav projekt „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete Suurenenud looduskiiritust Perioodil 2016-2017 tehakse mõõtmisi ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse 4.1.8 põhjustavate töökohtade KeA Pidev * pidevalt. õigusloomesse“, mille raames viidi läbi mõõtmised potentsiaalsete väljaselgitamine. NORM-tööstuse ja allmaakaevanduste radoonikontsentratsioonide hindamiseks. 4.2 KÕRGENDATUD LOODUSKIIRITUSE VÄHENDAMISE REGULATSIOONIDE VÄLJA TÖÖTAMINE 3,48 Radooni tegevuskava, mis käsitleb Radooni tegevuskava radoonikiiritusest tulenevate Keskkonnaministeerium koostab Riikliku radooni tegevuskava, selle 4.2.1 KKM KeA 2016/2017 3,48 RE koostamine. pikaajaliste riskide ohjamist, on raames toimus ka 2017. aastal töörühma koosolek. koostatud. 54 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Õigusakte looduskiirituse osas täiendatakse perioodil 2016-2017 Vastutajad osalevad looduskiiritust puudutavate õigusaktide Õigusaktide täiendamine pidevalt. Kehtestatakse ehitusnõuded väljatöötamises. EN direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmiseks 4.2.2 looduskiiritusest tingitud KKM SoM, SiM, MKM 2016/ 2017 * radooniohtlikule alale, radoonisisalduse vajalikud sh looduskiiritust reguleerivad õigusaktid on kavas terviseriskide vähendamiseks. viitetasemed töökohtadele, siseriiklikusse õigusesse üle võtta 2018.a jooksul. eluruumidele. INIMESTE TEAVITAMINE LOODUSKIIRGUSE VÕIMALIKEST OHTUDEST NING OHTUDE VÄHENDAMISE 4.3 0,6 MEETODITEST Koostatakse ja avalikustatakse KKM tellimusel valmis standardi EVS 840:2009 "Radooniohutu Teabematerjalide juhendmaterjale. Inimesed on teadlikud hoone projekteerimine" uustöötlus EVS 840:2017 „Juhised 4.3.1 KKM KeA, SoM Pidev * väljatöötamine. looduskiirguse võimalikest ohtudest radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates ning ohtude vähendamise meetoditest. hoonetes“. Standard avaldati EVS aprillikuu teatajas. 2008–2017 on korraldatud 30 kiirgusohutuse alast teabepäeva. Elanikkonna ja kohaliku 19.12.2017 toimus KKMis Radoonipäev. Seminari toimumise kohta 4.3.2 Inimesed on teadlikud looduskiirguse KKM SoM, TA, KeA Pidev 0,6 RE omavalitsuse teavitamine. avaldati pressiteade KKM kodulehel. Osales ca 40 inimest. võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest. Asjakohase informatsiooni Kiirgusohutuse alane informatsioon on avalikustamine 4.3.3 alati kättesaadav asjaomaste asutuste KKM KeA, SoM, MKM Pidev * Vastutajad uuendavad infot kodulehel vastavalt vajadusele. kiirgusohutusega tegelevate kodulehtedel. asutuste kodulehtedel. 5 TAGADA KIIRGUSE OPTIMEERITUD KASUTAMINE MEDITSIINIS 0 5.1 PATSIENDIDOOSIDE HINDAMISEKS VAJALIKU SÜSTEEMI LOOMINE 0 Diagnostilisest radioloogiast Tulenevalt 2013/59/Euratom nõuetest alustas SoM 2017.a tervise- ja Patsiendidooside hindamise süsteem tuleneva patsiendidoosi tööministri 06.12.2016 määruse nr 65 "Kiirgusohutusnõuded diagnostilises radioloogias on loodud ja hindamise ja andmete meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust alustatud on andmete kogumisega ning 5.1.1 kogumise süsteemi loomine SoM KeA 2016/ 2017 * saavate isikute kaitse nõuded" muutmist. 2017. aastal tehti toimib meditsiiniprotseduuridest ning meditsiiniprotseduuridest ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks saadava aastase elanikudoosi saadava aastase elanikudoosi (andmete kogumine ja töötlemine), referentsväärtused kehtestatakse hindamine. hindamine. 2018. aastal. 5.2 DIAGNOSTILISTE REFERENTSVÄÄRTUSTE KEHTESTAMINE 0 2017. aastal alustati uue meditsiinikiirituse määruse väljatöötamist Meditsiinikiiritusega seotud tulenevalt planeeritud kiirgusseaduse muudatustest. Tehti Meditsiinikiiritusega seotud 5.2.1 regulatsioonid on üle vaadatud ning SoM 2016/2017 * ettevalmistusi diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks regulatsioonide täiendamine. vajadusel täiendatud. (andmete kogumine ja töötlemine), referentsväärtused kehtestatakse 2018. aastal. 55 Tegevuse Elluviimise Finants maksumus NR Tegevussuunad ja tegevused Taotletav tulemus Vastutaja Kaasvastutajad algusaasta/ eerimise Tulemused 2017 2017 (tuhat lõppaasta allikas eurot) Jõustunud Sotsiaalministri 15.05.2014 määruse nr 29 „Kiirgusohutusnõuded Sotsiaalministri 15.05.2014 meditsiiniradioloogia protseduuride määruse nr 29 teostamisel ja meditsiinikiiritust 06.12.2016 allkirjastas tervise- ja tööminister uue määruse nr 65 „Kiirgusohutusnõuded saavate isikute kaitse nõuded“ "Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel meditsiiniradioloogia elluviimiseks on Terviseamet ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded", millega tühistati 5.2.2 TA KeA 2016/2017 * protseduuride teostamisel ja alustanud tegevust sotsiaalministri 15.05.2014 määrus nr 29 „Kiirgusohutusnõuded meditsiinikiiritust saavate meditsiiniradioloogia valdkonnas, mille meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust isikute kaitse nõuded“ jaoks on taotletud 2 ametikohta. saavate isikute kaitse nõuded“. elluviimine. Terviseamet on koostanud perioodil 2016-2017 vastavasisulised juhendid ja protseduurid. Meditsiinikiirituse kvaliteedi Meditsiinikiirituse kvaliteedi juhtimise juhtimise süsteemi süsteemi täiustatakse ja tehakse Meditsiinikiirituse valdkonna kliiniliste auditite nõudeid täpsustatakse 5.2.3 SoM Pidev - arendamine, sh kliiniliste regulaarseid kliinilisi auditeid, viiakse 2018. aastal. auditite läbiviimine. läbi asutusevälised auditeid. Perioodil 2016-2017 on Juhendmaterjalide koostamine juhendmaterjale koostatud ja 5.2.4 meditsiini kvaliteedisüsteemi SoM Pidev - 2017. aastal täiendavaid juhendmaterjale ei koostatud. avalikustatud pidevalt. Paranenud on kohta ja nende avalikustamine. meditsiini kvaliteedisüsteem. Kiirguskaitsemeetmete tõhustamine Täpsustatud on menetlusradioloogia 5.2.5 SoM Pidev - Uusi tegevusjuhiseid ei koostatud menetlusradioloogia protseduuride tegevusjuhised haiglates. protseduuridel. Rakendusplaani 2017. a. täitmise kogumaksumus 572,9 *- tööd teostati ametnike endi poolt. Lühendid: HTM - Haridus- ja Teadusministeerium KKM - Keskkonnaministeerium MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium SiM - Siseministeerium SoM- Sotsiaalministeerium KeA - Keskkonnaamet KKI - Keskkonnainspektsioon EMTA - Maksu- ja Tolliamet TA - Terviseamet PA - Päästeamet PPA - Politsei- ja Piirivalveamet 56
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →