dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määrus

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2018
Viit
58
Registreeritud
12. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Raimo Saadi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎58 12.12.2018 Ministri määrus.bdoc1367 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 12.12.2018 nr 58 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ja § 55 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ja § 55 lõike 3 alusel.“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isik esitab abivahendi müüja või üürija poole pöördumisel perearsti, eriarsti, õe, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse kohta ISO-koodi täpsusega.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada õde, kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse.“; 5) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kõneprotsessori, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeproteesi, silma- ja rinnaproteesi, valge kepi, punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasina, kalkulaatori, helisalvestus- ja 2 heliesitusseadmete, akustilise signaaliga seadme, kellade ja ajanäitajate, arvutite väljundseadmete, mõõteriistade ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivate abivahendite eest võtab Sotsiaalkindlustusamet pärast käesoleva määruse lisas ettenähtud esimese kasutusaja lõppu tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta ja isiku taotluseta.“; 6) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud perearsti, eriarsti, õe, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani korral väljastatakse abivahend käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ISO-koodi puudumisel tõendil või rehabilitatsiooniplaanis märgitud nimetuse või kirjelduse alusel, kui see võimaldab abivahendi ISO-koodi täpsusega kindlaks määrata.“; 7) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 8) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 2; 9) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 3. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (2) Määruse § 1 punktid 3, 4, 6 ja 8 jõustuvad 1. juulil 2019. a. (3) Määruse § 1 punktid 2 ja 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Abivahendite loetelu (alates 01.01.19) Lisa 2. Abivahendite loetelu (alates 01.07.19) Lisa 3. Abivahendite loetelu (alates 01.01.20) Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1. jaanuaril 2016. a jõustus sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus). Nimetatud määrusega reguleeriti kokkuvõtlikult abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimusi ja korda. Käesoleva määrusega muudetakse abivahendite piirhindasid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 50 lõikele 4. Ühtlasi laiendatakse selliste abivahendite loetelu, mille puhul ei ole vajaduse tuvastamiseks vaja kordustõendit, ning täiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi. Määruses luuakse eraldi infoväljad hooldekodus riigi poolt mittekompenseeritavate abivahendite ja abivahendispetsialisti kutsega võrdustatud kutsete kohta. Määrus on kehtestatud SHS § 47 lõigete 34 (01.01.2019. a jõustuv sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus), 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 (01.01.2020 jõustuv sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, RT I, 28.12.2017) ja 3 alusel. Loetletud alused annavad volituse reguleerida sotsiaalkaitseministri määrusega abivahendite loetelu täpsustatud tingimusi, tasu maksmise kohustust, piirmäära ja piirhinda, taotlusele kantavate andmete loetelu, erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korda ning abivahendi kaardi andmekoosseisu. Sellest tulenevalt tehakse määrusega eespool kirjeldatud ja edaspidi täpsemalt selgitatud muudatused. Ühtlasi kehtestatakse määruse lisaga müüdavate ja üüritavate abivahendite täiendatud loetelu. Määruse eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ning selgem ja toetavam regulatsioon teenuseosutajale. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi (626 9224, [email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Tehtavate muudatuste väljatöötamisse kaasati abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete, erialaspetsialistide ning sihtrühmade esindajaid. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määruse keeletoimetuse on teinud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 1 Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 02.11.2018, 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse määruse aluseks olevat volitusnormi uute viidetega määruse kehtestamise aluseks olevatele normidele. 1. jaanuaril 2019. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega täiendatakse SHS § 47 uue lõikega 34, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega selliste abivahendite loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust ei ole isikul, kes saab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust. 6. detsembril 2017. a vastu võetud ja 1. jaanuaril 2020. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.12.2017, 8) täiendati SHS § 55 lõikega 21, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega abivahendite kaupa loetelu spetsialistide kohta, kellel ei ole kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutset, kuid kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus. Vastavad loetelud kajastuvad määruse lisas olevas abivahendite loetelus esitatud tulpades. Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 lõikes 2 sätestatud abivahendi kasutamise vajaduse tuvastajate ringi ning vastav õigus antakse lisaks perearstidele, eriarstidele, rehabilitatsioonimeeskondadele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele ka õdedele. Pärast muudatuse jõustumist on inimesel õigus esitada taotlus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ka juhul, kui abivahendi vajaduse on tuvastanud abivahendi vajaduse tuvastamise täienduskoolituse läbinud õde. Täpsem määratlus, millistele nõuetele õde abivahendi vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab vastama, on esitatud käesoleva määruse § 1 punktis 5. Tegu on 2018. aasta jooksul ettevalmistatud muudatusega, millega korrastatakse tõendite väljastamise korraldust ning kaasatakse abivahendi vajaduse tuvastajana täiendavaid vajaliku ettevalmistusega ja kompetentseid spetsialiste. Eesmärk on laiendada olukorda, kus inimene saab abivahendi vajaduse tuvastamise võimalikult esimese ja pädeva spetsialisti käest, ilma et oleks vaja teha täiendavaid visiite näiteks pere- ja eriarsti juurde. Ühtlasi vähendatakse muudatusega ka pere- ja eriarstide töökoormust. Muudatus jõustub 1. juulil 2019. a. Määruse § 1 punktiga 4 täpsustatakse määruse § 1 punktiga 3 sätestatud abivahendi vajaduse määramise õiguse saavate õdede ringi. Selle kohaselt saab abivahendi määramise õiguse õde, kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse. Seni on õed toetanud perearste ja eriarste inimese abivajaduse hindamisel ja abivahendi vajaduse määramisel, kuid iseseisvalt tõendi väljastamise õigust pole neil olnud. Samas on tihti just õde see, kes puutub vahetult ja sagedamini inimesega kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks, nt põetus- või kergemate liikumisabivahendite vajadus koduvisiidi käigus, kus on võimalik abivahendi vajadust hinnata inimese igapäevases keskkonnas. Teisalt puudub õdede õppes konkreetselt abivahendialane ettevalmistus, mistõttu vajavad abivahendi vajadust määrama hakkavad õed Eesti Õdede Liidu hinnangul eelnevalt täienduskoolitust. Seetõttu saavad abivahendi vajaduse määramise õiguse täpsustatud tingimuste kohaselt õed, kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise täienduskoolituse. Täienduskoolituse sisu töötatakse Eesti Õdede Liitu kaasates välja SKA eestvedamisel ning eelistatult elektroonse õppe vormis, et lihtsustada õdedele õppe läbimist. Koolituse sisu töötatakse välja 2019. aasta esimese kvartali lõpuks, mis annab abivahendi vajaduse tuvastamise õigust soovivatele õdedele võimaluse see enne sätte jõustumist läbida. 2 Täienduskoolitus sisaldab järgmisi teemasid: abivahendite süsteemi korraldus (abivahendite süsteemi korraldust reguleerivad õigusaktid, abivahendite jagunemine sotsiaal-, töö- ja tervishoiusüsteemi vahel), abivahendite hüvitamise tingimused (õigustatuse alused, abivahendi saamise protsess, abivahendite loetelu, erimenetluste võimalused), abivahendi tõendi väljastamine (tõendile kantavad andmed), millele lisanduvad praktilised ülesanded. See, milliste abivahendite puhul õed abivahendi vajaduse tuvastamise õiguse saavad, määratakse kindlaks abivahendite kaupa käesoleva määruse lisas. Seejuures on kõikide abivahendite puhul hinnatud, kas õel on vajalikud eeltingimused abivahendi vajaduse tuvastamiseks ja sobivate abivahendite soovitamiseks. Muudatus jõustub 1. juulil 2019. a. Määruse § 1 punktiga 5 laiendatakse määruse § 7 lõikes 5 sätestatud erisuste ringi ehk seda milliste abivahendite puhul on isikul õigus riigi poolt abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele edaspidi automaatselt peale käesoleva määruse lisas ettenähtud kasutusaja igakordset lõppu. See tähendab, et lõikes 5 loetletud abivahendite puhul võtab riik tasu maksmise kohustuse üle ja seda ei ole vaja sotsiaalsüsteemist korduval taotlemisel eriarsti (sh perearsti) või rehabilitatsioonimeeskonna poolse vajaduse hinnanguga täiendavalt tõendada. Vastav märge lisatakse abivahendite loetelus abivahendi vajaduse tuvastaja lahtrisse. Kirjeldatud erisust rakendatakse täiendavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivatele abivahenditele. Esimeses järgus kaotatakse uriini absorbeerivate abivahendite korduva tõendi vajadus vanaduspensioniealiste puhul, kuna selle sihtrühma vajadus ei ole enamasti muutuv. Tööealiste ja laste inkontinentsuse probleemi käsitlus vajab põhjalikumat analüüsi koostöös erialaspetsialistidega ning SKA-l on kavas vastav analüüs ja asjakohased arutelud võtta ette 2019. a esimeses pooles. Uriini absorbeerivaid abivahendeid sai 2017. aastal kokku 36 985 inimest, kellest oli lapsi ca 5%, tööealisi 10% ning vanaduspensioniealisi 85%. Seega, kuigi tööealiste ja laste sihtrühma käesolev muudatus ei puuduta, mõjutab muudatus positiivselt enamikku uriini absorbeerivaid abivahendeid saanutest ehk 85% kasutajatest. Vastava erisuse laiendamise eesmärk on kergendada inimeste jaoks abivahendite kättesaadavust, vähendada halduskoormust ja korrastada tõendite väljastamist, võttes aluseks tõendi kohustuse lisandväärtuse ning asjaolu, kas ja mis ulatuses võib abivahendi vajadus muutuda. Uriini absorbeerivate abivahendite puhul võib abivahendite vajaduses toimuda vähesel määral muutusi, kuid vajadus on üldjuhul pöördumatu. Muudatusega vähendatakse väljastatavate tõendite hulka ning seeläbi ka perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust. Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 8 lõiget 1 nii, et ka õed, kes saavad abivahendi vajaduse tuvastamise õiguse 1. juulist 2019. a, võivad väljastada tõendi kuni 2020. aasta 1. jaanuarini lihtsustatud korras ehk ISO-koodi asemel võivad märgitud abivahendi nimetuse või kirjelduse, mis võimaldab ettevõttes abivahendi ISO-koodi täpsusega kindlaks määrata. Määruse § 1 punktidega 7–9 nähakse ette määruse lisa asendamine uue lisaga. Kuna määruse lisas tehtavad erineva sisuga muudatused jõustuvad erineval ajal, esitatakse muutmise määruse kolm lisa versiooni, mis jõustuvad vastavalt 1. jaanuaril 2019. a, 1. juulil 2019. a ja 1. jaanuaril 2020. a. 1. jaanuaril 2019. a jõustuvate muudatustega on võrreldes varasema määruse lisaga tehtud järgmised muudatused abivahendite gruppide kaupa: Ortoosid ja proteesid ISO-koodi 06.12.03 (tallatoed) grupis muudetakse senine piirlimiidi arvestus aasta asemel kalendriaastapõhiseks. Nimetatud ettepaneku on esitanud abivahendite ettevõtted, samuti on jõudnud SKA-ni inimeste tagasiside tallatugede piirkoguse senise arvestuse keerukuse kohta. SKA on praegust arvestust analüüsinud ja leidnud, et selgema korralduse ja inimestele paindlikuma tallatugede kompenseerimise huvides on praegu kehtivat korraldust mõistlik muuta nii, et senise aastapõhise arvestuse asemel hakatakse edaspidi arvestama piirkogust kalendriaasta põhjal. 3 Muudatus ei too kaasa negatiivseid mõjusid eelarvele, kuna tervikuna tallatugede kompenseeritav kogus aasta kohta ei kasva. ISO-koodidele 06.18.00.01 (lamineeritud hülss) ja 06.18.00.02 (silikoonhülss) lisatakse nimetuse lõppu täpsustus „ülajäsemele“. Täpsustus muudab arusaadavamaks, et nimetatud ISO-koodide alt kompenseeritakse hülsse ülajäsemele. Seni kehtinud regulatsiooni ajal on see teatud juhtudel segadust tekitanud. Muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Muudatus ei mõjuta eelarvet. ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid – aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustatakse, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Vastavalt määruse lisas sätestatule on eelnimetatud abivahendite puhul õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele isikul, kes tõendi väljastamise hetkel osaleb tööturul või õppes. Nende tingimuste eesmärk on olnud võimaldada tööturul ja õppes aktiivsetele inimestele suurema aktiivsuse ja sellest tulenevalt üldjuhul ka kõrgema piirhinnaga tooteid. Need tingimused ei tähenda, et isik, kes ei osale tööturul või õppes, jääks abivahendist ilma, vaid ta saab väiksema aktiivsuse ja piirhinnaga toote. Kuna määruse rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes osalemise puhul lähtutakse edaspidiselt sellest, et isik omandab alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidust. Seejuures alushariduse omandamisel käsitletakse võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui ka neid, kes lasteaias ei käi, kuna alusharidust omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel lähtutud. Ühtlasi asendatakse sõnad „tõendi väljastamise hetkel“ sõnadega „tehingu tegemise hetkel“. Muudatus viiakse sisse, kuna tõend väljastatakse üldjuhul pikemaks ajaks ning inimese hõives või õppes osalemine võib vahepeal muutuda. Ühtlasi on üha enam neid abivahendite gruppe, mille puhul kordustõendi vajadust enam ei ole. Muudatus arvestab rohkem konkreetsel ajahetkel inimeste vajadustega. ISO-koodidele 06.24.41.01 (lamineeritud hülss) ja 06.24.41.02 (silikoonhülss) lisatakse nimetuse lõppu täpsustus „alajäsemele“. Täpsustus muudab arusaadavamaks, et nimetatud ISO-koodide alt kompenseeritakse hülsse alajäsemele. Seni kehtinud regulatsiooni ajal on see teatud juhtudel tekitanud segadust. Muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Muudatus ei mõjuta eelarvet. Enesehoolde- ja kaitseabivahendid ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) grupis muudetakse piirlimiidi arvestust. Senine mahuühikupõhine arvestus asendatakse piirhinna ulatuses arvestusega. Määruse lisasse piirlimiidi lahtrisse lisatakse sõnad „kogus piirhinna ulatuses“. Muudatus annab inimesele võimaluse soetada endale sobiva suurusega toode ning lihtsustab ettevõttel tehingu tegemist ja SKA-l aruannete kontrollimist. Muudatusel ei ole negatiivset mõju eelarvele, pigem võib eeldada positiivset mõju, kuna isikul on võimalus osta määruses kehtestatud piirhinnaga suurem toode, mistõttu ei soetata abivahendit iga kuu. Võimalikku negatiivset mõju eelarvele vähendab ka paralleelne muudatus, millega piiritletakse vajaduspõhiselt täpsemini hüvitatavate toodete gruppi. Muudatus ei eelda SKA-le infosüsteemide arendust. ISO-koodi 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) grupis muudetakse tõendi kasutuse ulatust ning edaspidi laieneb ISO-koodile 09.24 antud tõend ka ISO-koodi 09.27 grupile, kuna tegemist on koos kasutatavate abivahenditega. Sellest tulenevalt laieneks kateetrite tõend ka uriini kogujatele. Muudatusega vähendatakse spetsialistide koormust tõendite väljastamisel ning 4 inimeste jaoks bürokraatiat. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, sest ka varem on inimestel olnud õigus mõlemaid tooteid saada, kuid nimetatud muudatus vähendab spetsialistide töökoormust ja vähendab kliendi jaoks bürokraatiat. ISO-koodide 09.30.18 (täiskasvanute ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed mähkmed) puhul tehakse muudatus, mille kohaselt oleks koodi 09.30.18 all kõik need täiskasvanute pidamatustooted, mis on imavusega kuni 599 ml, ja koodi 09.30.21 all oleksid kõik täiskasvanute suurema imavusega tooted. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute selgem infovahetus mähkmeid müüvate ettevõtete vahel. Imavuse järgi ISO- koodide eristamine võimaldab isikliku abivahendi kaardil eristavalt näidata, kas inimene on teinud tehingud uriini absorbeerivate abivahenditega, mille piirlimiit on edaspidi 80 tükki kuus või 120 tükki kuus. Kuna kaardil on abivahendi nimetuse märkimiseks mõeldud lahter väga väike, ei mahu sinna lisama konkreetse toote imavust ning järgmine ettevõte ei tea, kas piirlimiit ühes kuus on juba täis või mitte. Eelnevalt kirjeldatud muudatusega on võimalik selgelt eristada, millise piirlimiidi ulatuses on tehinguid tehtud. Muudatusega on võimalik lihtsustada ka SKA tööd müügitehingute kontrollimisel. Kuna õigustatuses nimetatud abivahenditele (mähkmed) muudatusi ei tehta, siis uriini absorbeerivaid abivahendeid saavate inimeste ring ei laiene ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne. ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) puhul suurendatakse piirlimiiti 120 tükini kuus. Piirlimiidi suurendamise vajadus tuleneb asjaolust, et praegused kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, mida on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv piirlimiidi suurendamiseks. 2017. aastal oli mähkmete puhul kokku ca 700 erimenetluse taotlust piirlimiidi suurendamiseks. Uue piirlimiidi määramisel on lähtutud 2012. a välja antud omastehooldajate käsiraamatust, milles on välja toodud, et õige imavusega mähe ei tohi uriini läbi lasta ja peaks vastu pidama umbes 8 tundi. Sellest tulenevalt on normaalne mähkmekulu kolm mähet ööpäevas ning u 90 tükki kuus. Samas toovad erinevad tootjad välja keskmiseks mähkmete vahetamise sageduseks ööpäevas 4– 6 korda, mis teeb 120–180 mähet kuus. Seetõttu on aluseks võetud kesktee piirlimiidi kehtestamisel 120 tükini kuus, mis arvestab nii omastehooldajate kui tootjate poolt väljatoodut. Uriini absorbeerivate abivahendite piirlimiitide suurendamise mõju eelarvele kokku on 939 518 eurot, millest laste puhul 104 184 eurot, vanaduspensioniealiste puhul 715 336 eurot ja tööealiste puhul 119 998 eurot. Muudatus mõjutab ca 7539 inimest, kes hinnanguliselt hakkavad kasutama seni kehtinud maksimaalsest piirlimiidist suuremat mähkmete hulka. ISO-koodi 09.30.00 (imavad aluslinad, v.a pestavad aluslinad) puhul suurendatakse piirlimiiti 10 tükilt kuus 30 tükini kuus. Imavate aluslinade piirlimiidi suurendamise vajadus tuleneb asjaolust, et praegused kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, mida on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv piirlimiidi suurendamiseks. Imavate aluslinade piirlimiidi suurendamine kuni 30 tükini ühes kalendrikuus tekitab abivahendite eelarvele täiendavat kulu SKA hinnangute kohaselt 222 325 eurot aastas. ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) grupis luuakse eraldi uus 6-kohaline ISO-kood 09.30.45 (pestavad aluslinad). Seni on pestavad aluslinad olnud kompenseeritavad ISO-koodi 09.30.00 (imavad aluslinad) seest. Seega on nii ühekordsed kui ka pestavad ehk korduvkasutatavad aluslinad olnud reguleeritud võrdsete tingimustega, samas kui pestavaid aluslinu on tootja hinnangul võimalik pesta kuni 300 korda. Eraldi ISO-kood võimaldab imavate ja pestavate aluslinade hüvitamist reguleerida erinevate tingimustega ning määrata eraldi piirlimiit kuus. Eraldi ISO-kood lihtsustab ka tehingute kontrolli SKA-s. Pestavatele aluslinadele kehtestatakse piirmääraks 50%, piirlimiit kuus 2 tükki ning piirhinnaks 23 eurot. Seni kehtinud piirkoguse vähendamine 10 tükilt kuus 2 tükini kuus tuleneb tootja seatud kasutusajast kuni 300 pesemiskorda. 2018. a I poolaastal on pestavaid linu kokku ostnud 859 inimest, mille eelarveline kulu riigile on olnud 18 440 eurot. Rohkem kui kaks pestavat aluslina on 2018. a I poolaastal ostnud 154 inimest ning riigieelarvele on kulu nende toodete eest olnud 9670 eurot. Samas on vastavalt tootja 5 kirjeldusele üle kahe pestava aluslina ostmine kuus põhjendamatu. Pestavate aluslinade piirlimiidi vähendamisel kahe tükini kuus on hinnanguline eelarve kokkuhoid 19 340 eurot. Liikumise abivahendid ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid – aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustatakse, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Vastavalt määruse lisas sätestatule on eelnimetatud abivahendite puhul õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele isikul, kes tõendi väljastamise hetkel osaleb tööturul või õppes. Nende tingimuste eesmärk on olnud võimaldada tööturul ja õppes aktiivsetele inimestele suurema aktiivsuse ja sellest tulenevalt üldjuhul ka kõrgema piirhinnaga tooteid. Need tingimused ei tähenda, et isik, kes ei osale tööturul või õppes, jääks abivahendist ilma, vaid ta saab väiksema aktiivsuse ja piirhinnaga toote. Kuna määruse rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes osalemise puhul lähtutakse edaspidiselt sellest, et isik omandab alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidust. Seejuures alushariduse omandamisel käsitletakse võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui ka neid, kes lasteaias ei käi, kuna alusharidust omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel lähtutud. Ühtlasi asendatakse sõnad „tõendi väljastamise hetkel“ sõnadega „tehingu tegemise hetkel“. Muudatus viiakse sisse, kuna tõend väljastatakse üldjuhul pikemaks ajaks ning inimese hõives või õppes osalemine võib vahepeal muutuda. Ühtlasi on üha enam neid abivahendite gruppe, mille puhul kordustõendi vajadust enam ei ole. Muudatus arvestab rohkem konkreetsel ajahetkel inimeste vajadustega. ISO-koodi 12.27.07.00 (kärud) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta jooksul käru üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks (2018. a I poolaastal 13 erimenetluse taotlust, 2017. aastal kokku 33 taotlust). Tagamaks abivahendite paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS § 50 lõike 2 nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas, tõstetakse kärude üüri piirhind 86 eurolt 145 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga tehinguid 1269, millest 711 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 67 971 eurot. ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta jooksul toaraami üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks (2018. a I poolaastal 13 erimenetluse taotlust, 2017. aastal kokku 21 taotlust). Tagamaks abivahendite paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS § 50 lõike 2 nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas, tõstetakse toaraamide üüri piirhind 37 eurolt 38 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga tehinguid 502, millest 80 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 1642 eurot. ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta jooksul õueraami üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks (2018. a I poolaastal 2 erimenetluse taotlust, 2017. aastal kokku 3 taotlust). Tagamaks abivahendite paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS § 50 lõike 2 nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas, tõstetakse õueraamide üüri piirhind 55 eurolt 73 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 6 tehinguid 92, millest 8 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 644 eurot. ISO-koodi 12.36.03 (lingtõstukid) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta jooksul lingtõstuki üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks. Tagamaks abivahendite paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS § 50 lõike 2 nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas, tõstetakse lingtõstukite üüri piirhind 42,6 eurolt 51 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga tehinguid 223, millest 109 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 3000 eurot. ISO-koodi 12.39 (orienteerumise abivahendid) grupi alla lisatakse uus kompenseeritav abivahend ja sellele vastav 6-kohaline kood 12.39.00 (juhtkoer). Praegu puudub Eestis nägemispuudega isikutel võimalus saada riiklikust süsteemist soodustingimustel enda kasutusse juhtkoer. See tähendab, et kuna juhtkoerte teenus ei ole riiklikult koordineeritud, ei ole tagatud juhtkoerte kättesaadavus abivajajatele ega juhtkoerte koolitamise jätkusuutlikkus. Kuna nõudlus juhtkoerte järele on suur, siis esimese sammuna alustati 2018. aastal kaheaastase katseprojektiga, kus tööealistele nägemispuudega inimestele võimaldatakse teatud tingimustel juhtkoera taotleda. Sellest katseprojektist ei ole võimalik toetada vanaduspensioniealistele juhtkoerte saamist. Samas on selles sihtrühmas inimesi, kes on varem juhtkoera saanud (nt Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu – lõpetab tegevuse tõenäoliselt 2019. aastast) ning vajavad oma elukorraldusest ja toevajadusest lähtuvalt uut koera ka vanaduspensionieas. Et parandada nägemispuudega vanaduspensioniealiste olukorda ja võimaldada ka neile juhtkoeri, lisatakse käesoleva määruse muudatusega 2019. aastast juhtkoerte teenus riiklikku abivahendite süsteemi. 2018. aastal alustatud katseprojekt on esmased tulemused ja andmed andnud, et koostada juhtkoerte teenusekirjeldus ning lisada juhtkoerad ühe osana abivahendite süsteemi. Juhtkoerte teenus sisaldab juhtkoerte kasvatust, väljaõpet, kokkuõpet ja iga-aastaseid veterinaaruuringuid ning õppepäevi kuni juhtkoera töö lõpuni. Teenus algab, kui juhtkoera taotleja pöördub kirjalikult teenuseosutaja poole. Seejärel peavad osapooled kohtuma, et täita vajalikud dokumendid. Taotleja edastab taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja SKA-sse, kus nende dokumentide põhjal hinnatakse juhtkoera saamise õigust ja vajadust. SKA teavitab taotlejat kirjalikult otsusest ja positiivse otsuse korral saab taotleja edastada otsuse teenuseosutajale. Seejärel algab juhtkoera väljaõpe ning taotleja peab ootama, kuni tema jaoks koolitatud koer on valmis kokkuõppeks. Kui koer on läbinud edukalt juhtkoera väljaõppe ja taotlejaga kokkuõppe, sõlmivad teenuseosutaja ja taotleja tähtajatu kasutuslepingu, mille abil on reguleeritud osapoolte õigused ja kohustused. Juhtkoera kasutajaks saab taotleja, kuid juhtkoer jääb teenuseosutaja omandisse. SKA jätkab koostöös teenuseosutajatega teenuse protsessi kohta jooksvalt andmete kogumist ning vajaduse korral teeb kontrolle kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Selle eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise põhimõtteid ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada juhtkoera kasutajatele parim teenuse kättesaadavus ja kaitsta juhtkoera heaolu, samuti selleks, et veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite sihipärases kasutamises. Ühe juhtkoera kulu kokku 8-aastase kasutusaja peale on 12 925 eurot, mis koosneb järgmisest kulukomponentidest: - 8175 eurot koera soetus- ja koolituskulu; - 1250 eurot kindlustus; - 400 eurot koera täiendõppekulud; - 700 eurot pensionile mineva koera toetus; - 2400 eurot veterinaarkulude hüvitamine. Kulukomponendid on arvestatud 2018. aastal alustatud katseprojekti põhjal. 2019. aastal on planeeritud kompenseerida kaks juhtkoera vanaduspensioniealistele, millest tulenevalt on täiendavad kulud eelarvele ca 20 000 eurot. 7 Suhtlus- ja teabevahetuse abivahendid ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) alt lõpetatakse analoog-kuulmisabivahendite hüvitamine. Analoogaparaadid on tänapäevases mõistes iganenud tehnoloogiaga. Analoogaparaate ei ole võimalik personaalsetest vajadustest lähtuvalt seadistada, mistõttu on nendega seonduvalt palju probleeme kuulmislanguse kompenseerimisel. Nimetatud kuulmisabivahenditel on olemas ainult n-ö kõvemaks ja vaiksemaks reguleerimise võimalus. Digitaalsed kuulmisabivahendid annavad palju suuremad varieerimise võimalused. Sellisel seisukohal on ka Eesti Audioloogide Selts ning Eesti Vaegkuuljate Liidu esindaja (sotsiaaltöötaja), kes nimetatud sihtrühma pidevalt nõustab. Analoog-kuulmisabivahendite müügistatistika näitab samuti, et huvi analoogtoodete järele on aasta-aastalt vähenenud. 2017. a statistika: - I aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 4719 tk, millest analooge 232 tk; - II aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 1412 tk, millest analooge 6 tk. 2018. a esimese 8 kuu statistika: - I aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 2418 tk, millest analooge 4 tk; - II aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 812 tk, millest analooge 0 tk. Eelarvelist lisakulu ei kaasne või see on vähene, kuna tänapäeval müüdavate digitaalsete kuulmisabivahendite hinnad on muutunud nii palju madalamaks, et need on suurusjärgult samas hinnaklassis ja kättesaadavad ka eelnevalt analooge kasutanud klientidele. Lisaks ostab juba praegu enamik inimesi digitaalseid kuulmisabivahendeid. ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) puhul laiendatakse tõendi kehtivust mõlema ISO-koodi ulatuses. See tähendab, et kui inimesele on väljastatud tõend kõrvasisese kuulmisabivahendi soetamiseks, on tal õigus soetada ettevõttest ka kõrvatagune kuulmisabivahend. Muudatuse vajaduse on tinginud asjaolu, et enamasti selgub kuulmisabivahendi tüüp ettevõttes, mistõttu lihtsustaks antud säte abivahendi soetamist ning vähendaks arstide põhjendamatut koormust. Vajaduse korral on arstil võimalik jätkuvalt tõendile kirjutada info vastunäidustuse kohta, näiteks kui inimesel on kõrvasisese kuulmisabivahendi kasutamine tervislikel põhjustel välistatud. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna eelarve mõistes on tegu pigem tehnilise muudatusega. ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid – aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustatakse, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Vastavalt määruse lisas sätestatule on eelnimetatud abivahendite puhul õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele isikul, kes tõendi väljastamise hetkel osaleb tööturul või õppes. Nende tingimuste eesmärk on olnud võimaldada tööturul ja õppes aktiivsetele inimestele suurema aktiivsuse ja sellest tulenevalt üldjuhul ka kõrgema piirhinnaga tooteid. Need tingimused ei tähenda, et isik, kes ei osale tööturul või õppes, jääks abivahendist ilma, vaid ta saab väiksema aktiivsuse ja piirhinnaga toote. Kuna määruse rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes osalemise puhul lähtutakse edaspidiselt sellest, et isik omandab alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidust. Seejuures alushariduse omandamisel käsitletakse võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui ka neid, kes lasteaias ei käi, kuna alusharidust omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel lähtutud. Ühtlasi asendatakse sõnad „tõendi väljastamise hetkel“ sõnadega „tehingu tegemise hetkel“. Muudatus viiakse sisse, kuna tõend väljastatakse üldjuhul pikemaks ajaks ning inimese hõives või õppes osalemine võib vahepeal muutuda. Ühtlasi on üha enam neid abivahendite gruppe, mille puhul kordustõendi vajadust enam ei ole. Muudatus arvestab rohkem konkreetsel ajahetkel inimeste vajadustega. 8 ISO-koodi 22.06.21 (implantaadi kõneprotsessor) grupi alla lisatakse uus kompenseeritav toode ja sellele vastav 8-kohaline kood 22.06.21.05 (ajutüve implantaadi kõneprotsessor). Kuulmislangust saab kompenseerida lisaks kuuldeaparaatidele erinevat tüüpi implantaadisüsteemidega. Implantaadisüsteemi valik sõltub kuulmiskahjustuse asukohast ja tüübist. Kuulmisimplantaatide erinevus seisneb selles, kas vastuvõtja on kirurgiliselt implanteeritud sisekõrva (sisekõrvaimplantaat), luusse (luukuulmisimplantaat) või ajutüvele (ajutüve implantaat). Seni kehtivas määruses on loetletud implantaadi kõneprotsessorid ja tarvikud sisekõrva- ja luukuulmisimplantaadi süsteemile. Kuna ajutüve implantaadi kõneprotsessor ja sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor on olemuselt samad tooted ning ajutüve implantaate on vähemalt kolmele Eesti lapsele kuulmise parendamiseks paigaldatud, on põhjendatud ka vastav kõneprotsessor abivahendite loetelusse lisada. Ajutüve implantaadi kõneprotsessorile kehtestatakse sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga sama piirhind ja kasutusaeg. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on nimetatud abivahendi soetamist rahastanud erimenetluste kaudu. ISO-koodide 22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 (varuosad) puhul täiendatakse näidustuse lahtrit ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga. Täiendus on vajalik. Kuna ajutüveimplantaadi kõneprotsessor lisatakse uue kompenseeritava vahendina abivahendite loetellu, siis on oluline tagada ka nende seadmete hooldus ja varuosad analoogselt sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga. Ajutüveimplantaadi kõneprotsessori või selle osade rikke ilmnemise korral on samuti vajalik hooldusremont või uute varuosade soetamine. Seni on inimesel olnud võimalik saada seadmele hooldust või varuosa erimenetlustaotlusega. Samas võib erimenetluse protsess aega võtta kuni 30 päeva, kuid teatud juhtudel (nt laste puhul) oleks vaja töökorras implantaadi kõneprotsessorit võimalikult kiiresti. Kaasnevad kulud on sama tüüpi ja sama suured kui sisekõrvaimplantaadi kasutajatel. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni nimetatud abivahendi hooldust ja remonti võimaldanud erimenetluse kaudu. ISO-koodide 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 (hooldusremont) puhul lisatakse näidustuse lahtrisse täiendava selgitusena, et varuosasid ja hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes on saanud implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel. Esmase luukuulmis- või sisekõrvaimplantaadi (ka ajutüveimplantaadi) süsteemi (implantaat ja kõneprotsessor) rahastab Eesti Haigekassa. Seni on kehtivas määruses näidustuse lahtris selgitus, et implantaadile ja kõneprotsessorile saab varuosasid ja hooldust taotleda inimene, kes on teinud tehingu koodiga 22.06.21.01 (sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor) või 22.06.21.02 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor) abivahendiga. Peale esmase implantaadisüsteemi saamist ei ole tehtud abivahendite süsteemi ja kehtiva regulatsiooni mõistes vajalikku tehingut ega vastata näidustusele, mis võimaldaks koodide 22.06.21.03 (implantaadi kõneprotsessori varuosad) ja 22.06.21.04 (implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) alusel riigipoolse soodustusega tehingut teha. Samas on sisekõrvaimplantaadi või luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor juba kasutusel ning vajadus tagavaraosade ja hooldusremondi järele olemas. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni implantaatide ja kõneprotsessorite hooldust ja remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel erimenetluse kaudu. ISO-koodidega 18.06.06 (lugemis- ja töövalgustid), 22.03.03 (valgusfiltrid), 22.03.12 (binoklid ja teleskoobid), 22.12.12 (punktkirjavarustus), 22.12.15 (punktkirja kirjutusmasinad), 22.18.03.01 (daisypleierid), 22.18.03.02 (hääljuhendavad diktofonid), 22.39.04 (arvuti ekraanisuurendustarkvara), 22.39.05 (punktkirjakuvarid), 22.39.07 (tekstituvastustarkvara), 22.39.12 (arvuti ekraanilugemise tarkvara), 22.39.00 (tarkvara uuendus) abivahendite vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning eelnimetatud nägemisabivahendite vajadust saab edaspidi tuvastada ka perearst. Seni on inimesed nende abivahendite vajaduse määramiseks pidanud lisaks perearsti vastuvõtule minema ka silmaarsti vastuvõtule. Vastava ettepaneku lisada ka perearst vajaduse tuvastajate ringi on teinud Eesti Pimedate Liit, kelle hinnangul ei eelda nimetatud abivahendite vajaduse tuvastamine silmaarsti eriteadmisi. Perearstide vajaliku ettevalmistuse ja 9 valmisoleku kohta on küsitud tagasisidet Eesti Perearstide Liidult, kes on andnud sellekohase kinnituse. Täiendavaid kulusid abivahendite eelarvele ei kaasne. Samas vähendab muudatus inimeste jaoks bürokraatiat ning eriarstide töökoormust tõendite väljastamisel. Abivahendite määruse lisas läbivalt tehtavad muudatused Abivahendite määruse lisas luuakse eraldi tulp ehk infoväli selliste abivahendite kohta, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Tegu on muudatusega, mis on seotud SHSi muudatusega seaduse § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sellest lähtuvalt on vajadus ka käesoleva määruse lisas kindlaks määrata abivahendid, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Selleks luuakse eraldi tulp ja pannakse vastavate abivahendite juurde sellekohane märge. Sellest tulenevalt ei laiene õigus riigi osaluse kompenseerimise saamiseks selliste abivahendite osas, mis vastavad järgmistele põhimõtetele:  Abivahendid, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut. Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauad ja -matid, libilinad, tõsterihmad ja -rakmed, lingtõstukid, lingtõstuki kehatoed. Tõstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistavate toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja füüsilise tervise hoidmisega ning tõhusate hooldajat ja hooldatavat säästvate hooldustoimingute tegemisega. Näiteks pole mõeldav olukord, kus hooldaja peab ilma abistavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema või söötma inimest, kes iseseisvalt pole võimeline end pöörama, istuma, tõusma jne. Ka erinevaid ergonoomilisi võtteid kasutades on hooldamine füüsiliselt raske töö ning mõjutab hooldaja tervist. Seega on teenuseosutaja kohustus tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist kaitsvad vahendid, milleta pole inimväärne hooldustoimingute tegemine võimalik. Vahendid, mis võimaldavad osutada asutusepõhist hooldusteenust või lihtsustavad selle osutamist, on teenuseosutaja korraldada ja tagada.  Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused ja keskkonnahäiresüsteemid. Hoolekandeasutused peavad olema liikumispiirangutega inimestele ligipääsetavad. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamine hoolekandeasutuse loomisel on toodud välja ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punkti 8 kohaselt rajatavate ehitiste puhul arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, on puudega inimeste erivajadustega arvestamine kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi praegu ei ole kehtivat konkreetsete ligipääsetavuse nõuetega määrust, tuleb vastavalt ehitusseadustiku §-le 7 rakendada head tava, mis praegusel juhul on varem kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole kehtestatud. Sama eesmärk on reguleeritud ka SHS-is väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, tuleb teenuseosutajal leida alternatiivsed võimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee.  Abivahend, mis on vajalik hooldusteenust kasutavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Hügieenitoimingute tegemise tagamise abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dušitool, potikõrgendus, vanni- ja dušitool, vanni-, duši- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenusesaajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peavad hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Need on eelkõige tooted, mille puhul on teenuseosutajal võimalik konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavõrdselt võrreldes kodus elava inimesega. 10 Ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid ehk mähkmed, keha pesemise või küürimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid.  Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja tervist toetava teenuse osutamiseks, või abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette nähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenust kasutava isiku vajadustele. Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks eraldi nõuetena ette nähtud teenuse osutamiseks vajalike vahenditena ehk teenuseosutajal peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu peab sisalduma baasteenuse hinnas ja see ei tohi olla täiendavalt inimeselt juurde küsitav. Samuti peab teenuseosutaja asutusepõhist hooldusteenust osutades arvestama, et teenusesaajate hulgas on suur hulk inimesi, kes oma tervisliku seisukorra tõttu vajavad toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvatervise seaduse alusel kehtestatavates nõuetes ette nähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nõuetes ette nähtud tooteks on vaja kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenust kasutava isiku vajadustele, tuleb abivahend tagada teenuseosutajal teenuse osutamiseks vajaliku toote tagamisena. Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad. Nõuded hooldusteenuse sisule ja eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103). Hooldusteenuse tervisekaitsenõuded tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“).  Abivahendid, mis on hoone või mööbli külge kinnitatavad ja hõlbustavad asutuses liikumist. Sellised abivahendid on üldjuhul hoone loomulikud osad, kuna on kinnitatud hoone külge. Nende puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja et need oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Hoone või mööbli külge kinnitatavateks abivahenditeks, mis hõlbustavad asutuses liikumist, on näiteks tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud tõusmiseks. Täiendavalt märgitakse loetelus ära ka SHS § 47 lõikest 32 tulenev erisus, mille kohaselt ei ole riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saavatel isikutel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks § 47 lõikes 31 nimetatud abivahenditele ka inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas. 1. juulil 2019. a jõustuvate muudatustega on võrreldes varasema määruse lisaga tehtud järgmised muudatused: Abivahendite määruse lisas täiendatakse vastavalt käesoleva määruse § 1 punktile 4 abivahendite vajaduse tuvastajate ringi ning lisatakse abivahendi vajaduse tuvastajaks ka õde. Vastava jaotuse tegemisel on lähtutud kõikide abivahendite puhul sellest, kas õel on vajalikud eeltingimused abivahendi vajaduse tuvastamiseks, sealhulgas sobivate abivahendite soovitamiseks. Õed saavad õiguse tuvastada järgmiste abivahendite vajadust: istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks, madratsid lamatiste vältimiseks, söögipõll, sukajalgatõmbaja, tualetitoolid, potikõrgendused, tualettpaberitangid, siibrid, püsikateetrid, ühekordsed põiekateetrid, peenise katted, uriini absorbeerivad abivahendid, vanni- ja dušitoolid, vanni-, duši- ja mähkimislauad, ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid, kahe käega käsitsetavad käimisabivahendid, libistamislauad ja -matid, teisaldatavad käsipuud tõusmiseks, tõsterihmad ja -rakmed ning haaramistangid. ISO-koodi 06.33.00 (jalatsid) puhul täpsustatakse määruse lisas, et tegu on toodetega, mis peavad vastama meditsiiniseadme seaduse § 3 lõikele 1 ning kandma CE märki. Ortopeediliste jalatsite puhul on siiani eeldatud, et abivahendite süsteemist kompenseeritavad jalatsid vastavad meditsiiniseadme seadusele ja seega on neile omistatud CE märk, kuid tehingute kontroll on 11 näidanud, et ortopeediliste jalatsite müügil on sagenenud nende toodete hulk, millel puudub CE- märgis ning tegu on pigem tavajalatsiga sarnaneva tervisejalatsiga. CE-märgistusega jalanõude puhul on tootja toonud välja nende otsese meditsiinilise eesmärgi (nt alajäseme haavanditega klientidele, lampjalgsuse süvenemise ennetamiseks jne) ning need vastavad kindlatele nõuetele (väited tulenevad kliinilisest hinnangust ja riskianalüüsist). Kui tootja on tootele määranud eesmärgi ning omistanud sellele CE-märgise, on ta kohustatud tagama ka selle toimimise (ehk tootja vastustab seatud eesmärgi täitmise ja ohutuse eest). Määruse loetelust hüvitatavad jalatsid on ette nähtud kindlate probleemide leevendamiseks või süvenemise ennetamiseks. On oluline, et abivahendite süsteemist kompenseeritavad jalatsid oleksid eesmärgipärased ja ohutud. Eespool nimetatud asjaoludest tulenevalt ei täida CE-märgistuseta jalatsid määruses sätestatud eesmärki. Ühtlasi on ortopeediliste jalatsite puhul tegu meditsiiniseadmega, mis vastavalt meditsiiniseadme seadusele peavad olema varustatud CE-märgisega. Juhul kui tegu on siiski meditsiiniseadmega, kuid see ei ole varustatud CE-märgisega, siis sellise toote levitamine on lubatud alles siis, kui tootja on nõuded täitnud. Sihtotstarbe omistab tootele ainult tootja. Eelarvelist lisakulu ei eeldata, kuna ka varem on neid tooteid inimestele põhjendatud vajaduse korral kompenseeritud. Pigem võib eeldada, et toimub jalatsitele planeeritud eelarvekulude vähenemine, sest inimesed on tihtipeale huvitatud ilma CE-märgiseta tervisejalatsite soetamisest, kuna nende välimus on tavapärane ning riik kompenseerib suure osa jalatsite soetushinnast. Muudatus jõustub 1. juulil 2019. a andmaks abivahendi müügiga tegelevatele ettevõtetele piisav ettevalmistuse aeg muudatusega arvestamiseks. Ülemineku aeg on vajalik, kuna hoolimata asjaolust, et abivahendite süsteemist kompenseeritavad jalatsid peaksid vastama ka täna juba meditsiiniseadme seadusele ja seega olema neile omistatud CE märk, siis kuna SKA ei ole seda nõuet süsteemselt kontrollinud on nõude mittetäitmine kujunenud osaliselt praktikaks ja teenuseosutajad sellega arvestanud. 1. jaanuaril 2020. a jõustuvate muudatustega on võrreldes varasema määruse lisaga tehtud järgmised muudatused: Abivahendite määruse lisas luuakse eraldi tulp ehk infoväli abivahendispetsialisti kutsega võrdustatud spetsialistide kohta. Muudatus on seotud SHS § 55 lõikega 2, mis kohustab abivahendi müüjat või üürijat tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe sellise spetsialisti olemasolu, kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse, või sellise spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus. Seega on käesoleva muudatuse puhul tegu rakendusliku muudatusega, millega määratakse abivahendite kaupa loetelu spetsialistide kohta, kellel ei ole kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutset, kuid kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus. Vastava loetelu loomise volitus tuleneb SHS § 55 lõikest 21. Abivahendispetsialisti kutsega võrdustatud spetsialistide loetelu ja jaotuse aluseks seotult abivahenditega on võetud spetsialistide õppekavad ning nende põhjal saadud teadmised abivahendite valdkonnas. Abivahendispetsialisti kutsega võrdustatud spetsialistideks seotult konkreetsete abivahenditega saavad apteeker, proviisor, füsioterapeut, tegevusterapeut, optometrist ja audioloog. Nimetatud spetsialistid saavad väljastada inimesele ainult neid abivahendeid, millega neile käesoleva määruse lisaga on õigus antud. Määruse §-s 2 esitatakse määruse jõustumissätted. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Määruse § 1 punktid 3, 4, 6 ja 8 (õdede tõendi väljastamise regulatsioon) jõustuvad 1. juulil 2019. a. Määruse § 1 punktid 2 ja 9 (abivahendi müügipunktis lubatud spetsialistide loetelu) jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 12 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused riigieelarvet, puuetega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalsed mõjud Määruse muudatusega kaasneb inimestele mitme abivahendi puhul positiivne mõju. Mõju avaldub paremas kättesaadavuses ning nõuete lihtsustamises (nt kordustõendi esitamise kohustus). Kättesaadavust puudutavad nii piirhindade, piirlimiitide kui ka piirmäärade tõstmised ning ilma kordustõendi vajadusega kompenseeritavate abivahendite ringi laiendamine. See parandab inimeste toimetulekuvõimet nii koduses kui ka avatud ruumis, mis omakorda suurendab ühelt poolt nende iseseisvust ning teiselt poolt vähendab lähedaste või määratud hooldajate hoolduskoormust. Lisaks suureneb inimeste sotsialiseerumine ning kaasarääkimine ühiskonnas. Mõju majandusele Mõju majandusele puudutab eelkõige ettevõtete halduskoormust ning SKA töökoormust. Mõlema puhul saab muudatustega täheldada positiivset mõju. Muudatusega, millega laiendatakse kordustõendit mittevajavate abivahendite ringi ja täiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi, vähendatakse väljastatavate tõendite hulka ning seeläbi ka perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust. Seni on paljude abivahendite (v.a kõneprotsessor, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeprotees, silma- ja rinnaprotees, valge kepp, punktkirjavarustus, punktkirja kirjutusmasin, kalkulaator, helisalvestus- ja heliesitusseade, akustilise signaaliga seade, kellad ja ajanäitajad, arvutite väljundseade, mõõteriistad) saamiseks olnud vaja kordustõendit. Edaspidi ei ole vanaduspensioniealistel uriini absorbeerivate abivahendite puhul kordustõendit vaja. Perearstide töökoormust abivahendi vajadust tõendavate tõendite väljastamisel vähendab muudatus, millega antakse tõendi andmise õigus edaspidiselt ka õdedele. Sarnane mõju eriarstidele on muudatusel, millega võimaldatakse nägemisabivahendite vajadust tuvastada lisaks eriarstidele ka perearstidel. See muudatus lihtsustab eriarstide töökoormust seoses tõendite väljastamisega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Järgnevalt käsitletakse mõjusid eelarvele. Mõjusid eelarvele ei ole hinnatud nende muudatuste puhul, kus tegu on määruse loetelu sõnastuslike või tehniliste muudatustega. Muudatus: ISO-koodi 06.12.03 (tallatoed) grupis piirlimiidi arvestuse muutmine aasta asemel kalendriaastapõhiseks. Mõju: muudatus ei too kaasa negatiivset mõju eelarvele, kuna tervikuna tallatugede kompenseeritav kogus aasta kohta ei kasva. 13 Muudatus: ISO-koodidele 06.18.00.01 (lamineeritud hülss) ja 06.18.00.02 (silikoonhülss) täpsustuse „ülajäsemele“ lisamine. Mõju: Muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Mõju eelarvele puudub. Muudatus: ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid – aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustamine, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Mõju: tegu on täpsustusega, millest seni on lähtutud regulatsiooni rakendamisel ning seetõttu mõju eelarvele ei ole. Muudatus: ISO-koodidele 06.24.41.01 (lamineeritud hülss) ja 06.24.41.02 (silikoonhülss) täpsustuse „alajäsemele“ lisamine. Mõju: muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Mõju eelarvele puudub. Muudatus: ISO-koodi 06.33.00 (jalatsid) täpsustuse lisamine, et tegu peab olema toodetega, mis vastab CE-märgise nõudele. Mõju: eelarvelist lisakulu ei eeldata, kuna ka varem on põhjendatud vajadusega inimestele neid tooteid kompenseeritud. Pigem võib eeldada, et jalatsitele planeeritud eelarvekulud vähenevad, sest inimesed on tihtipeale huvitatud ilma CE-märgiseta tervisejalatsite soetamisest, kuna nende välimus on tavapärane ning riik kompenseerib suure osa jalatsite soetushinnast. Muudatus: ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) grupis piirlimiidi arvestuse muutmine, millega asendatakse senine mahuühikupõhine arvestus piirhinna ulatuses arvestusega. Mõju: eelarvele negatiivset mõju ei ole, pigem võib eeldada positiivset mõju, kuna isikul on võimalus osta määruses kehtestatud piirhinnaga suurem toode, millest tulenevalt ei soetata abivahendit iga kuu. Võimalikku negatiivset mõju vähendab paralleelne muudatus, millega piiritletakse vajaduspõhiselt täpsemini hüvitatavate toodete gruppi. Muudatus ei eelda SKA-le infosüsteemide arendust. Muudatus: ISO-koodi 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) grupis ISO-koodile 09.24 antud tõendi kasutuse ulatuse laiendamine ka ISO-koodi 09.27 grupile. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, sest ka varem on inimestel olnud õigus mõlemaid tooteid saada. Muudatus vähendab spetsialistide töökoormust ja kliendi jaoks bürokraatiat. Muudatus: ISO-koodide 09.30.18 (täiskasvanute ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed mähkmed) gruppides toodete jaotamine imavuse põhjal. Mõju: muudatusega on võimalik lihtsustada SKA-s tööd müügitehingute kontrollimisel. Kuna õigustatuses nimetatud abivahenditele (mähkmed) muudatusi ei tehta, ei laiene uriini absorbeerivaid abivahendeid saavate inimeste ring ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne. Muudatus: ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) piirlimiidi suurendamine 120 tükini kuus. Mõju: uriini absorbeerivate abivahendite piirlimiitide suurendamise mõju eelarvele kokku on 1 942 505 eurot, millest mõju riigieelarvele 1 756 864 eurot ning ESF vahenditele 185 641 eurot. Muudatus mõjutab ca 7539 inimest (lapsi 438, tööealisi 744, vanaduspensioniealisi 6318), kes hinnanguliselt hakkavad kasutama seni kehtinud maksimaalsest piirlimiidist suuremat mähkmete hulka. Samas võimaldab muudatus tagada eelnimetatud hulgale inimestest nende vajadusest lähtuv ja vajalikus mahus teenus. See suurendab inimeste iseseisvust ja võimalust osaleda suuremal määral tööhõives ning vähendab hooldusega kaasnevaid kulusid. Lisaks vähendab muudatus oluliselt erimenetluste arvu ja töökoormust SKA-s, sest 2017. aastal tehti uriini absorbeerivate abivahendite piirlimiidi suurendamiseks ca 700 erimenetluse taotlust. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. 14 Muudatus: ISO-koodi 09.30.00 (imavad aluslinad, va pestavad aluslinad) piirlimiidi suurendamine 30 tükini kuus. Mõju: muudatus toob kaasa abivahendite eelarvele täiendava kulu SKA hinnangute kohaselt 222 325 eurot aastas. Inimese jaoks vähendab muudatus hooldusega kaasnevaid lisakulusid. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) grupis eraldi uue 6-kohalise ISO- koodi loomine pestavatele linadele ning piirlimiidi määramine 2 tükki kuus. Mõju: 2018. a I poolaastal on pestavaid linu kokku ostnud 859 isikut, mille eelarveline kulu riigile on olnud 18 440 eurot. Rohkem kui kaks pestavat aluslina on 2018. a I poolaastal ostnud 154 isikut ning riigieelarvele kulu kokku nende toodete eest on olnud 9670 eurot. Pestavate aluslinade piirlimiidi vähendamisel 2 tükini kuus on hinnanguline eelarve kokkuhoid 19 340 eurot. Muudatusega kaasnevad tulud suunatakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditesse. Muudatus: ISO-koodide 12.22.03.04 (kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV) ja 12.22.09.04 (ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustamine, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Mõju: tegu on täpsustusega, millest seni on lähtutud regulatsiooni rakendamisel ning seetõttu mõju eelarvele ei ole. Muudatus: ISO-koodi 12.27.07.00 (kärud) üüri piirhinna tõstmine 145 euroni ühes kuus. Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 1269 tehingut, millest 711 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 67 971 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 33 taotlust ning 2018. aastal I poolaastal 13 taotlust). Muudatus: ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) üüri piirhinna tõstmine 38 euroni ühes kuus. Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 502 tehingut, millest 80 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 1642 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 21 taotlust ning 2018. aastal I poolaastal 13 taotlust). Muudatus: ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) üüri piirhinna tõstmine 73 euroni ühes kuus. Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 92 tehingut, millest 8 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 644 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 3 taotlust ning 2018.aastal I poolaastal 2 taotlust). Muudatus: ISO-koodi 12.36.03 (lingtõstukid) üüri piirhinna tõstmine 51 euroni ühes kuus. Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 223 tehingut, millest 109 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 3000 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 3 taotlust). Muudatus: ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) alt analoog-kuulmisabivahendite hüvitamise lõpetamine. 15 Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne või see on vähene, kuna tänapäeval müüdavate digitaalsete kuulmisabivahendite hinnad on muutunud nii palju madalamaks, et need on suurusjärgult samas hinnaklassis ja need on kättesaadavad ka eelnevalt analooge kasutanud inimestele. Muudatus: ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) tõendi kehtivuse laiendamine mõlema ISO-koodi ulatuses. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna eelarve mõistes on tegu tehnilise muudatusega. Muudatus: ISO-koodide 22.06.12.02 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II) ja 22.06.15.02 (kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II) puhul täpsustamine, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Mõju: tegu on täpsustusega, millest seni on lähtutud regulatsiooni rakendamisel ning seetõttu mõju eelarvele ei ole. Muudatus: ISO-koodi 22.06.21 (implantaadi kõneprotsessor) grupi alla uue kompenseeritava toote (ajutüve implantaadi kõneprotsessor) lisamine. Mõju: seni on ajutüve implantaat antud kolmele inimesele. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on selle abivahendi soetamist rahastanud erimenetluste kaudu. Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 (varuosad) näidustuse lahtri täiendamine ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi hooldusremonti ja varuosasid võimaldanud erimenetluse kaudu. Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 (hooldusremont) näidustuse lahtri täiendamine selgitusega, et varuosasid ja hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes on saanud implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni kõneprotsessorite hooldust ja remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel erimenetluse kaudu. Muudatus: ISO-koodide 18.06.06 (lugemis- ja töövalgustid), 22.03.03 (valgusfiltrid), 22.03.12 (binoklid ja teleskoobid), 22.12.12 (punktkirjavarustus), 22.12.15 (punktkirja kirjutusmasinad), 22.18.03.01 (daisypleierid), 22.18.03.02 (hääljuhendavad diktofonid), 22.39.04 (arvuti ekraanisuurendustarkvara), 22.39.05 (punktkirjakuvarid), 22.39.07 (tekstituvastustarkvara), 22.39.12 (arvuti ekraanilugemise tarkvara), 22.39.00 (tarkvara uuendus) vajaduse tuvastajate ringi laiendamine perearstidega. Mõju: täiendavaid kulusid abivahendite eelarvele ei kaasne. Samas vähendab muudatus inimeste jaoks bürokraatiat ning eriarstide töökoormust tõendite väljastamisel. Määruse muudatuse mõjud (kulud ja tulud) riigieelarvele on kokkuvõtlikult välja toodud alljärgnevas tabelis: Kulu Prognoositav praegu kulu peale Mõju sh mõju sh mõju Muudatus enne muudatust eelarvele (€) RE (€) ESF (€) muudatust (€) (€) Uriini absorbeerivate abivahendite piirlimiidi 1 642 500 3 585 003 - 1 942 505 -1 756 864 -185 641 suurendamine 120 tükini kuus Imavad aluslinad (va pestavad aluslinad) 215 004 437 328 -222 325 -194 534 -27 791 piirlimiidi suurendamine 30 tükini kuus 16 Uue 6-kohalise ISO- koodi loomine pestavatele linadele ning 36 880 17 540 19 340 16 899 2 441 piirlimiidi määramine 2 tükki kuus Kärude üüri piirhinna tõstmine 145 euroni ühes 97 188 165 159 -67 971 -42 993 -24 978 kuus Toaraamide üüri piirhinna tõstmine 38 euroni ühes 17 221 18 863 -1642 -1 642 0 kuus Õueraami üüri piirhinna tõstmine 73 euroni ühes 5337 5981 -644 -129 -516 kuus Lingtõstukid üüri piirhinna tõstmine 51 euroni ühes 5369 8369 -3000 -849 -2 150 kuus Juhtkoerte teenuse 0 17 740 -17 740 0 -17 740 lisandumine KOKKU 2 019 499 4 255 983 - 2 236 487 -1 980 112 -256 375 Muudatusega kaasnevad kulud ja katteallikad Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest ja ESF meetmest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. 2019. a abivahendite eelarve on planeeritud riigieelarves arvestusliku kuluna ning indikatiivse eelarve suurusega 11,3 miljonit eurot. SKA prognooside kohaselt on kulud riigieelarvele abivahendite tagamiseks koos muudatuste mõjuga 11,29 miljonit eurot. Seega 2019. a planeeritud riigieelarve abivahendite jaoks katab ära nii tänase eelarve vajaduse kui ka eelarve vajaduse koos muudatustega kaasneva mõjuga. ESF vahenditest on tööealistele abivahendite tagamiseks 2019. a planeeritud 3,4 miljonit eurot. SKA prognooside kohaselt on muudatustega koos kulud ESF vahenditele 3,8 miljonit eurot. Seega on 2019. aasta ESF vahendite planeeritud eelarve prognoositud eelarvega võrreldes miinuses 400 000 euro ulatuses. Vajalik puudujääk on võimalik katta varasematel aastatel ESF vahenditest teenuse tagamiseks planeeritud eelarve jäägist, kuna varasemate aastate kulud on olnud prognoositust väiksemad. Vastav toetuse andmise tingimuste muudatus, millega kavandatakse ESF eelarves täiendavad vahendid 2019. aastaks, tehakse vajadusel vastaval eelarve aasta teisel poolel. Muudatusega kaasnevate kulude ja tulude võrdlus eelarveliste võimalustega on esitatud alljärgnevas tabelis: Lapsed Pensioniealised Tööealised Kokku Eelarve RE (2019.a kinnitatud) 2 820 000 8 494 000 0 11 314 000 Eelarve ESF (2019.a kinnitatud) 0 0 3 410 954 3 410 954 Eelarve koos määruse 2 157 685 9 133 534 0 11 291 220 muudatustega RE Eelarve koos määruse 0 0 3 819 163 3 819 163 muudatustega ESF Vahe RE 662 315 -639 534 0 22780 Vahe ESF 0 0 -408 209 -408 209 17 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muudatusega seotud riigi ehk SKA kulusid on kirjeldatud seletuskirja eelmises mõjude punktis. Muudatused ei too kaasa mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. Täiendavaid olulisi kulusid riigieelarvele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, välja arvatud määruse § 1 punktid 3, 4, 6 ja 8, mis jõustuvad 1. juulil 2019. a, ning määruse § 1 punktid 2 ja 9, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, MTÜ-le Eesti Omastehooldus, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Audioloogide Seltsile ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ilma kommentaarideta muudatusi toetava tagasiside andsid Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Õdede Liit. Omapoolsed märkused ja ettepanekud tegid Eesti Apteekrite Liit, MTÜ Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Eesti Omastehooldus, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, OÜ Invaru, LifeGear OÜ, Eesti Audioloogia Selts, Ida-Tallinna Keskhaigla, Audiomed Kuulmiskeskus, OÜ ITAK, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus MTÜ, Eesti Ortoosikeskuse OÜ. Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas. 18 Seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Jrk Ettepanek/kommentaar Arvestatud/mitte arvestatud Sotsiaalkindlustusamet 1. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab Võetud teadmiseks Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a märkusteta kooskõlastamine. määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu täiendavate ettepanekute ja märkusteta. Rahandusministeerium 2. Annan teada, et kooskõlastame eelnõu Võetud teadmiseks märkusteta. märkusteta kooskõlastamine. Palun saatke veelkord täpsustatud seletuskiri Täiendatud seletuskiri esitatud uuesti üle vaatamiseks. uuesti teadmiseks. Eesti Apteekrite Liit 3. Lisa 3-s on viimases veerus “Võrdsustatud Arvestatud. Ettepanek on abivahendi spetsialisti kutsega” nimetatud ka terminoloogiliselt täpsem ja “apteeker, proviisor…”. Täiendus on põhjendatud õiguslikult korrektsem. Uus ja vajalik. Samas on “Apteeker” kõnekeelne sõnastus „proviisor, üldmõiste, mille alla liigituvad kõrgharidusega farmatseut“. spetsialistid “proviisor” ja “farmatseut”. Palume asendada sõnad “apteeker, proviisor” sõnadega “proviisor, farmatseut”. Selline lahendus on terminoloogiliselt täpsem ja õiguslikult korrektsem. MTÜ Eesti Apteekide Ühendus 4. Eelnõu § 1 punkt 8 – määruse lisa 3 Arvestatud. Palume sättega jõustatavas määruse lisas Tegemist sisult sama väljatoodud abivahendi spetsialisti kutsega ettepanekuga, mille tegi Eesti võrdsustatud isikute hulgas isik „apteeker“ Apteekrite Liit. Eesti Apteekrite asendada isikuga „farmatseut“. Hetkel on loetelus Liidu tagasiside ja ettepaneku apteeker ja proviisor, kuid apteegisektori erialade kohaselt oleks õige sõnastus klassifikatsiooni valguses ei ole selline eristamine „proviisor, farmatseut”. korrektne ja loogiline, sest proviisor on samuti Lähtume Eesti Apteekrite Liidu apteeker. Apteegis töötavad erialaspetsialistidena ettepanekust, kuna nad toovad farmatseut ja proviisor, keda saab välja, et „apteeker“ on koondnimetusega võtta kokku kui apteeker. kõnekeelne üldmõiste. 5. Eelnõu § 1 punkt 8 – määruse lisa 3 Arvestatud osaliselt. Palume laiendada ISO-koodide hulka, kus 04.48.08 - seisuraamid ja toed proviisori ja farmatseudi erialad on võrdsustatud (mitte arvestatud) – antud abivahendi spetsialisti kutsega. Meie hinnangul on toote näol on tegemist järgnevas loetelus välja toodud ISO-koodide hulka keerukama abivahendiga, mille kuuluvate toodete puhul samuti proviisoril ja valimisel ja sobitamisel peab farmatseudil olemas vajalikud teadmised ja olema juures spetsialist, kellel võimekus klienti nõustada ja abivahend väljastada. on olemas põhjalikud 04.48.08 - seisuraamid ja toed teadmised abivahendi 06.03 - lülisamba ortoosid masstoodetena funktsionaalsusest ja inimese 06.03.12 - kaela ortoosid vajadusest. 06.12.03.02 - individuaalselt valmistatud tallatugi 06.03 - lülisamba ortoosid (apteekides on olemas tehniline võimekus jalalaba masstoodetena (mitte skaneerimiseks ning organiseerida abivahendi arvestatud) - antud toote näol soovijale individuaalselt valmistatud tallatugi) on tegemist keerukama 06.12.03.03 - varbasirutaja, -tugi abivahendi, mille valimisel ja 06.12.15-06.12.18 – puusa-, põlve-, sobitamisel peab olema juures hüppeliigeseortoosid masstoodetena spetsialist, kellel on olemas 06.33 - ortopeedilised jalatsid põhjalikud teadmised 12.06 - käimisabivahendid kahe käega abivahendi funktsionaalsusest käsitsemiseks ja inimese vajadusest. 12.22 – käsiratastoolid 12.23 - elektrilised ratastoolid 06.03.12 - kaela ortoosid (mitte 12.24 - ratastoolide tarvikud arvestatud) - antud toote näol 12.27 - muud sõiduriistad on tegemist keerukama 18.10 - lisavarustus ratastoolidele abivahendi, mille valimisel ja 22.27 – häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja sobitamisel peab olema juures signaliseerimisseadmed spetsialist, kellel on olemas 24 - esemete ja seadmete käsitsemise põhjalikud teadmised abivahendid abivahendi funktsionaalsusest 27 - tööriistad ja masinad ja inimese vajadusest. 06.12.03.02 - individuaalselt valmistatud tallatugi (mitte arvestatud) – farmatseutidel ja proviisoritel on õigus müüa masstoodangu tallatugesid. Individuaalselt valmistatud tallatugede (tellimusmeditsiiniseadme) müümisel peavad spetsialistil olema spetsiifilisemad teadmised. 06.12.03.03 - varbasirutaja, - tugi (arvestatud) – lisatakse farmatseutidele ja proviisoritele võrdsustatud tase abivahendi spetsialisti kutsega. 06.12.15-06.12.18 – puusa-, põlve-, hüppeliigeseortoosid masstoodetena (mitte arvestatud) - antud toote näol on tegemist keerukama abivahendi, mille valimisel ja sobitamisel peab olema juures spetsialist, kellel on olemas põhjalikud teadmised abivahendi funktsionaalsusest ja inimese vajadusest. 06.12.18.01 ega 06.12.16.01 – masstoodangu tooteid ei ole tehinguid tehtud alates 01.01.2018 06.12.15.01 - toote valimisel ja sobitamisel peab olema juures spetsialist, kellel on olemas põhjalikud teadmised abivahendi funktsionaalsusest ja inimese vajadusest. 06.33 - ortopeedilised jalatsid (mitte arvestatud) - toote valimisel ja sobitamisel peab olema juures spetsialist, kellel on olemas põhjalikud teadmised abivahendi funktsionaalsusest ja inimese vajadusest. 12.06 - käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks - 12.22 – käsiratastoolid 12.23 - elektrilised ratastoolid 12.24 - ratastoolide tarvikud 12.27 - muud sõiduriistad 18.10 - lisavarustus ratastoolidele 22.27 – häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmed (mitte arvestatud) - nende toodete valimisel (12.06 – 22.27) ja sobitamisel peab olema juures spetsialist, kellel on olemas põhjalikud teadmised abivahendi funktsionaalsusest ja inimese vajadusest. 24 - esemete ja seadmete käsitsemise abivahendid (arvestatud) - lisatakse farmatseutidele ja proviisoritele võrdsustatud tase abivahendi spetsialisti kutsega. 27 - tööriistad ja masinad (mitte arvestatud) - Nende toodete valimisel ja sobitamisel peab olema juures spetsialist, kellel on olemas põhjalikud teadmised abivahendi funktsionaalsusest ja inimese vajadusest. Eesti Puuetega Inimeste Koda 6. 1. Määruse eelnõu lisades 1, 2 ja 3 on Arvestatud. kõrvasiseste kuulmisabivahendite aktiivsusgrupp II Teemat on arutatud EPIKojaga (ISO kood 22.06.12.02) ja kõrvataguste kohtumisel, kus EPIK selgitas, kuulmisabivahendite aktiivsusgrupp II (ISO kood et lasteaias käimine ei ole 22.06.15.02) puhul abivahendi täpsustuse lahtris kohustuslik ning kodus välja toodud asjaolu, et klient "tõendi väljastamise kasvatatakse lapsi, kes vajavad hetkel osaleb tööturul (töötamise registrisse samadel vajadustel kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna või abivahendit. Kohtumisel lepiti tööotsijana registreeritud isik) või õppes kokku, et sõnastus vaadatakse (koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, üle ning riigipoolse II gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, aktiivsusgrupi soodustus rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiv isik)". laieneb ka nendele lastele, kes Eelnõus sisalduv sõnastus seob eelkooliealiste lasteaias ei käi. Uus sõnastus laste puhul II aktiivsusgrupi soodustuse saamise „Õppes osalemise puhul koolieelses lasteasutuses õppimisega ning ei lähtutakse edaspidiselt sellest, võimalda seega II aktiivsusgrupi kuuldeaparaatide et isik omandab alus-, põhi-, saamist koolieelses lasteasutuses mitteõppivatel kesk- või kõrgharidust.“ lastel. Tavaliselt saavad esmased kuuldeaparaadid alla aastased lapsed, kellele on keele ja kõne arengu seisukohalt eriti oluline võimalikult kvaliteetsete kuuldeaparaatide olemasolu, mida võimaldaks II aktiivsusgrupp. Teeme ettepaneku sõnastada õppes osalemise täpsustus vastavalt haridusseaduse § 2 lõikes 5 toodule (Haridusel on järgmised tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). Sama seaduse § 24 lõige 1 selgitab alushariduse mõistet: Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. 7. Teeme ettepaneku laiendada eelpool toodud Arvestatud. sõnastust läbivalt ka teistele määruse lisades 1, 2 Õppes osalemise kirjelduse ja 3 loetletud abivahenditele, kus abivahendi tõendi täiendus tehakse ka teiste väljastamine on seotud kliendi osalemisega abivahendite juurde, kus antud tööturul või õppes (nt aktiivsusgruppi IV kuuluvad nõue on. kahekäeratastoolid, ühekäeratastoolid, sääreproteesid, põlveproteesid, reieproteesid, jne). 8. Teeme ettepaneku kuulmisabivahendi Mitte arvestatud. korduvtaotlemisel ära kaotada eriarsti tõendi nõue Antud muudatusettepanek ja asendada see edaspidi perearsti poolt vajab põhjalikumat väljastatud tõendiga. Kuulmine üldjuhul ei taastu, analüüsimist ja koostööd eriarsti koormamine asjatu tõendi pärast ei ole erinevate osapooltega. Eriarsti mõistlik ja abivahendit vajava inimese jaoks korduvtõendi vajaduse tavaliselt pikkade järjekordadega eriarsti juurde analüüsimist jätkame 2019. pääsemine ainult tõendi saamiseks võib kaasa aastal, kaasates ka Eesti tuua olulise elukvaliteedi halvenemise näiteks Vaegkuuljate Liitu, olukorras, kus olemasolev kuulmisabivahend on erialaorganisatsioone jt. lakanud töötamast ja uut ei ole võimalik veel soetada eriarsti puuduva tõendi pärast. 9. Lõpetuseks juhime taaskord tähelepanu Mitte arvestatud. vajadusele leida lahendus EPIKoja poolt Murekoha tõstatamine on 29.05.2017 sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas asjakohane üldises pildis, kuid viidatud probleemile, mis puudutab seoses ei ole lahendatav käesoleva trauma- või ravijärgselt abivahendit vajavatele määruse muudatusega, kuna inimestele viivituseta soodustingimustel eeldab SHS muutmist. SoM abivahendite kättesaadavusega väljapool 2019. aasta tööplaani on Haigekassa meditsiiniliste abivahendite loetelu. kavandatud Haigekassa poolt Antud probleem eeldab lahenduse leidmisel kompenseeritavate tervikliku lähenemist sotsiaalsüsteemist meditsiiniseadmete ja SKA kompenseeritavate abivahendite ja Haigekassa poolt kompenseeritavate poolt kompenseeritavate meditsiiniseadmete abivahendite süsteemide süsteemide vahel. ühtlustamise analüüs koos lahendusettepanekute tegemine nii süsteemi ühtlustamiseks inimese vaatase kui ka vajalike õigusraamistiku muudatuste tegemiseks. Antud küsimus leiab analüüsimist eelpool kirjeldatud ülesande raames. MTÜ Eesti Omastehooldus 10. MTÜ Eesti Omastehooldus peab oluliseks Mitte arvestatud. Ettepanek ei määruse vastuvõtmise järgselt pöörata tähelepanu puuduta käesolevas määruses abivahenditele, mis on otseselt seotud tehtavaid regulatiivseid hooldusteenuse osutamisega või teenuse muudatusi, vaid pigem üldist osutamiseks kasutatava hoonega. järelevalvet hooldusteenuste Määruse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud osutamise üle ning nõudeid põhimõtted, mille alusel ei laiene õigust riigi hoolekandeasutustele. osaluse kompenseerimise saamiseks abivahendi Järelevalve soetamisel või üürimisel. Põhimõtete hulgas on hoolekandeasutuste üle on kirjeldatud abivahendeid ja nende tagamise SKA üks ülesannetest ning vastutus hooldaja töö ja töökeskkonna käesolevas ettepanekus korraldamisel ning hooldatava ehk teenusetarbija tõstatatud küsimusele iseseisva toimetuleku toetamisel ja pööratakse edaspidiselt individuaalsuse arvestamisel. tähelepanu. Ühtlasi on SoM Oluline on siinkohal jõustada määrust selliselt, et poolt ettevalmistamisel väljaspool kodu osutatava hooldusteenuse hoolekandeasutuste osutajad ei asuks neile pandud kohustuste tervisekaitsenõuete täitmiseks vahendite leidmisel kohaldama regulatsiooni muudatused, hinnalisa teenusetarbijatele lähtudes mille käigus pööratakse samuti individuaalsusest. Samuti on oluline pöörata tähelepanu vajaliku inventari, tähelepanu hooldaja töökeskkonna kujundamisele sh abivahendite olemasolule lähtuvalt tervisekaitsenõuetest ja kui loomulikule osale hooldusteenuseosutaja kui tööandja vastutusele teenuseosutamisel. selle tagamisel. Eesti Õdede Liit 11. Määruse muudatuse eesmärgist tulenevalt on Võetud teadmiseks positiivne, et õed saavad edaspidi oma pädevuse märkusteta kooskõlastus. piires ja patsiendi vajadusi arvestades väljastada Täiendkoolituse abivahendite tõendeid. Määrusemuudatusest ettevalmistusega tegeletakse tulenevalt on õigustatud täiendkoolituse vajadus. 2019. aasta esimeses pooles. Tulenevalt määruse jõustumise ajast on jäetud mõistlik aeg koolituste korraldamiseks. Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda 12. Eelnõu § 1 punkt 5 annab abivahendi määramise Selgitatud. õiguse esialgu perearstile või eriarstile. Ettepanek Märkus puudutab pigem kergendada inimestel abivahendite üleüldist perearsti teenuse kättesaadavust on hea. kättesaadavuse küsimust. Küsimus on, kas perearstid on valmis tegema Perearsti teenuse lisatööd, mida hooldekodus elavatele inimestele kättesaadavus hooldekodus on abivahendi vajaduse määramine kaasa toob. oluline mitte ainult abivahendite Täna on olukord, kus paljud perearstid ei soovi või valguses, vaid ka muudes ei suuda hooldekodus elavaid inimesi külastada. tervislikes küsimustes. Kuigi perearstidel jääb abivahendi määramine Konkreetse määruse valguses ühekordseks, on 2019 aasta algus perearstidel on nii kodus elavale inimesele raske. kui ka hooldekodus viibivale inimesele loodud võrdsed võiimalused, nõuded ja tingimused. Samuti on käesoleva määrusega leevendatud üleüldiselt perearstide koormust tõendite väljastamisel, mis peaks kompenseerima 2019.a alguses võimalikku lisatööd. Ühtlasi selgitame, et neil inimestel, kellel on varasemast ajast abivahendi tõend inkontinentsitoodetele olemas, ei pea uuesti tõendit perearstilt saama, kuna käesoleva määruse muudatusega kaotatakse mähkmetel kordustõendi esitamise vajadus. Määruse eelnõud edastati arvamuse andmiseks ka Eesti Perearstide Seltsile, kes ei esitanud ühtegi märkust ega kommentaari. 13. Eelnõu § 1 punktid 6-8 Mitte arvestatud. Enesehoolde- ja kaitseabivahendite isikupõhine Teostatud tehingutele teeb arvestus on keeruline, pigem arusaamatu. Kas ja järelevalvet kuidas markeerida isikule suuremas mahus Sotsiaalkindlustusamet. ostetud puhastusvahend? Kes ja kuidas peab Ettepanek puudutab pigem järelevalvet ostetud puhastusvahendite isikustatud teenusekorraldust kasutamise kohta? hoolekandeasutuses, mis on Mähkmete paindlik kasutamine: päeval püksmähe, iga asutuse enda korraldada. öösel suurema imavusega mähe. Kas paindlikkus Samas rõhutame olulisust jääb, kuna see tagab inimesele mugavuse ja korraldada teenus nii, et majanduslikult kokkuhoidu. abivahendite puhul oleks tagatud personaalne lähenemine, et tagada inimesel sobivaimad abivahendid ning inimeste vajadustele kõige enam vastav kasutuse võimalus. Eelnevalt võimaldatud paindlik uriinipidamatustoodete kasutamise võimalus jääb ka peale määruse muudatusi (sh. piirkoguste tõstmist). 14. Kindlasti palume veelkord konsulteerida Mitte arvestatud. hooldusteenuse osutajatega abivahendite Ettepanek puudutab pigem dokumenteerimise, mõõtmise ja ladustamise osas. teenusekorraldust On oht, et riigi poolt tasustavatest abivahenditest hoolekandeasutuses, mis on saadav majanduslik kokkuhoid hooldekodule ja iga asutuse enda korraldada. hooldust vajavale inimesele võib edaspidi kuluda hoopis aruandlusele, dokumenteerimisele, sildistamisele jne. jne. Järelevalve peab olema, kuid väga hästi läbi mõeldud, et aruandlus oleks tõhus ja ökonoomne. OÜ Invaru 15. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 3 Arvestatud. See punkt annab õiguse õel väljastada tõend, kuid Täiendatakse § 8 lg 1 ning kehtiva määruse §8 lg 1 jäetakse hetkel muutmata. lisatakse loetelusse ka sõna Kas see tähendab seda, et õde peab tõendi „õde“. väljastama ainult ISO täpsusega, või võib kuni ISO-koodi märkimine ei ole 01.01.2020 kasutada abivahendi kirjeldust? õdedele kohustuslik selle nõude üleüldise rakendumiseni 2020 aastani. 16. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 3 Selgitatud. Koolituse läbinute Kuidas saab teenust osutav ettevõte kontrollida osas peab registrit SKA, kas õde on tõendi väljastamise õiguse saamiseks registrile võimaldatakse läbinud vastava koolituse? Kas selleks tekib eraldi ligipääs ka ettevõtetele. andmebaas? Register hetkel puudub, kuid luuakse avalikult kättesaadavaks hiljemalt alates 01.07.2019. 17. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 3 Mitte arvestatud. Õdedele võiks anda ka õiguse väljastada tõendeid Eesti Õdede Liiduga on läbi järgmistele ISO koodidele: 12.22.03.01, arutatud ning kooskõlastatud 12.22.09.01, 12.22.03.02, 12.22.09.02, 12.36.03, milliste abivahendite vajaduse 15.03.06, 18.03.15, 18.12.10, 18.18, 18.30.15, tuvastamiseks on neil pädevus 24.27.06. Kõik eelnevalt toodud ISO koodid on olemas. See tähendab, et Liit suuremas osas seotud toodetega millede on ise välja toonud, milliste väljastamist õdedele hakatakse võimaldama ja ei abivahendite vajaduse ole mõistlik, et klient peab taotlema kahte tõendit tuvastamiseks on neil õppes või tegelikult peab tõendi ikkagi väljastama arst. omandatud teadmistest Näiteks hooldamiseks vajalikud mähkmed ja muud tulenevalt pädevus olemas. tooted võib õde määrata, kuid hooldamiseks Käesolevas ettepanekus välja hooldaja jaoks kriitiliselt olulise voodi jaoks tuleb toodud abivahendeid ei ole eraldi perearsti tõend hankida. Sama kehtib ka Eesti Õdede Liit arutelude ajal liikumisabivahendite puhul. Kui Õde on määranud, välja toonud. et klient vajab tugiraami toas liikumiseks, kuid pikema distantsi läbimiseks oleks tarvis standardratastooli, siis tuleb ikkagi perearsti tõend hankida. Lisaks aitaks nende ISO koodide lisamine ära hoida segadust, kes milliseid abivahendeid väljastada võib ja sellega kaasnevat võimaliku klientide jooksutamist. 18. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 4. Selgitatud. Eesti Õdede Liit on hinnanud, et õed vajavad Koolituse soov on tulnud Eesti eelnevat abivahendi vajaduse tuvastamise Õdede Liidult. Lisaks täiendkoolitust, kuid määruse seletuskirjas abivahendi süsteemi kirjeldatakse koolituse osadena ainult tutvustusele on planeeritud abivahendite bürokraatias navigeerimiseks tutvustada ka erinevaid pädevuste loomist. Kas see koolitus annab ka abivahendeid, mida nad sisulist väärtus, et õde oskab määrata õige määrama hakkavad. abivahendi või on tegemist mehhanismiga, et Õpiväljundeid ja koolituse kontrollida tõendi väljastajate arvu? sisendeid töötatakse välja koostöös Eesti Õdede Liidu ja Sotsiaalkindlustusametiga. 19. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 4. Selgitatud. Võrreldes õdede ja farmatseutide õppekavu, jääb Esiteks on tegemist erinevate mõistmatuks miks on õdedel abivahendi toimingutega. Õdedele antakse määramiseks eraldi koolitust vaja, kuid õigus teatud abivahendi farmatseutidel abivahendi väljastamiseks ei ole. vajadust tuvastada, kuid Mõlemad õppekavad kattuvad üldainete osas apteekritele väljastamise õigus. olulisel määral ja mõlema eriala erialaspetsiifilised Samuti, nagu eelneva ained ei käsitle abivahendite teemat. Seega tekib küsimuse vastuses sai välja küsimus, kas tegelikult, ei ole õdedel lisakoolitust toodud, siis koolituse soovi tarvis või oleks apteekritele ikkagi vaja lisakoolitus sisend tuli Eesti Õdede Liidult. või abivahendispetsialisti kutseeksami Tulevikus on plaanis Eesti sooritamist? Õdede Liidul ja Sotsiaalkindlustusametil suhelda ka õdede väljaõppega tegelevate õppeasutustega, et koolitusel planeeritavad õppeväljundid saaks kaetud juba baasõpingute ajal. 20. ISO kood 09.21. näidustuse veergu on tekkinud Mitte arvestatud. olulised muutused võrreldes täna kehtivaga. See Riigi rahastus on mõeldud põhjustab klientidele maksekoormuse suurenemist uriinipidamatusega inimestele, ja samuti terviseriskide kasvu, sest vähem just selle nahapiirkonna kättesaadavaks muutuvad kahjustatud nahale puhastamiseks, kus on sobivad veega pesemise vahendid. nahakahjustuse tekkimise risk. Riik rahastab puudest tulenevaid lisakulutusi (nt. pesukreem jne), nö. tavapärast veega mahapestavat dušigeeli/ seepi vajavad ka ilma erivajaduseta isikud. 21. ISO kood 09.30.45 puhul tuleks kaaluda piirkoguse Mitte arvestatud. suurendamist, sest kliendile kes siseneb esimest Pestavate aluslinade korda süsteemi ei piisa kindlasti kuu jooksul soetamisel on isikul jätkuvalt igapäevaseks kasutamiseks kahest linast. õigus soetada ka ühekordselt Normaalne situatsioon oleks, kus kliendil on kasutatavaid imavaid kasutusel vähemasti kolm lina – üks kasutuses, aluslinasid 30 tk, mis kindlasti üks pesus/kuivamas ja üks kapis valmis. katab Teie väljatoodud vajaduse. LifeGear OÜ 22. 09.24.06 ühekordsed põiekateetrid Mitte arvestatud. Toetudes oma varasemale praktikale teeksime 09.24.06.01 PVC kateeter - ettepaneku tõsta ka ühekordsete põiekateetrite tehinguid teinud 2017 aastal piirkogust vähemalt 180 tk/kuus. 200 inimest, 2018 aastal 198 inimest. 09.24.06.02 hüdrofiilne kateeter - tehinguid teinud 2017 aastal 50 inimest, 2018 aastal 47 inimest. Aasta jooksul tehinguid teinud inimesi on loetud igat ühte ühekordselt. 2017 aastal on tehtud erimenetluse taotlusi põiekateetrite piirlimiidi suurendamiseks 17 korral, millest piirlimiiti suurendati 12 korral. 2018 aastal on novembri kuu alguse seisuga tehtud 11 taotlust piirlimiidi suurendamiseks, millest 6 taotlust on rahuldatud. Antud juhul ei ole piirlimiidi suurendamine määruses põhjendatud. Määrusest suurema koguse vajamisel on inimesel õigus teha erimenetluse taotlus abivahendi piirlimiidi suurendamiseks. Eesti Audioloogia Seltsi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Audiomed Kuulmiskeskus 23. 1. Eelnõu seletuskiri lk 4,5,8. Kuna määruse 1. Arvestatud. rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda Teemat on arutatud EPIKojaga mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis kohtumisel, kus EPIK selgitas, käesoleva muudatusega lisatakse vastavad et lasteaias käimine ei ole täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kohustuslik ning kodus kes on kantud töötamise registrisse või on Eesti kasvatatakse lapsi, kes vajavad Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. samadel vajadustel Õppes osalemise puhul lähtutakse sellest, et isik abivahendit. Kohtumisel lepiti õpib koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, kokku, et sõnastus vaadatakse gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, üle ning riigipoolse II rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Tegu on aktiivsusgrupi soodustus täpsustusega, millest seni on regulatsiooni laieneb ka nendele lastele, kes rakendamisel lähtutud. lasteaias ei käi. Uus sõnastus Sama määruse eelnõu Lisades 1, 2, 3: tõendi „Õppes osalemise puhul väljastamise hetkel osaleb tööturul (töötamise lähtutakse edaspidiselt sellest, registrisse kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna et isik omandab alus-, põhi-, või tööotsijana registreeritud isik) või õppes kesk- või kõrgharidust.“ (koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, 2. Selgitatud. gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, Täiendkoolitus ei tähenda rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiv isik) keskhariduse ega kõrghariduse Kommentaar: 2018 a jaanuari lõpus-veebruari omandamist. alguses toimusid õppes osalemise üle arutelud nii 3. Selgitatud. SKA kui ka SoM osalusel. Siis jõuti järeldusele, et Määruses toodud sõnastus on lähtuda tuleks Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 2 selge, et tööturul osalemine lõikest 5, mis täpsustab hariduse tasemeid, milleks tähendab isikut, kes on kantud on alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); töötamise registrisse, on Eesti keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus Töötukassas töötuna või (hariduse III tase). Lisaks on sama seaduse §24-s tööotsijana registreeritud. selgitatud alushariduse mõistet. Eelnõus sisalduv II aktiivsusgrupi soodustus ei sõnastus ei võimalda II aktiivsusgrupi laiene isikutele (eelpensionil kuuldeaparaatide saamist koolieelses olevad isikud, osalise/puuduva lasteasutuses mitteõppivatel lastel. Koolieelikute töövõimega mitteaktiivne isik; hulgas on esmast kuuldeaparaati taotlevad lapsed töötu tööealine; lapsi kodus (enamasti nooremad kui 12 kuud), kellede puhul kasvatav kuulmislangusega on eriti oluline toetada keele ja kõne arengut vanem) kui ta ei vasta võimalikult kvaliteetsete kuuldeaparaatidega. käesoleva määruse mõistes Ettepanek 1: Sõnastada õppes osalemise tööturul osalejale. Nt kui lapsi täpsustus vastavalt Eesti Vabariigi kodus kasvatav Haridusseadusele: osalemine alushariduses, kuulmislangusega vanem on põhihariduses, keskhariduses, kõrghariduses. tööotsijana registreeritud, siis Ettepanekut tuleks laiendada ka teiste soodustus laieneb. abivahendite puhul, kus oluline tööturul või õppes SÜS § 3 lg 1 kohaselt on osalemine (sääreproteese – aktiivsusgrupp IV, kui sotsiaalseadustikus ka põlveproteese – aktiivsusgrupp IV). (sealhulgas SHSis) sätestatud Ettepanek 2: Oluline on täpsustada kriteeriumid õigused ja kohustused Eestis (seletuskirjas?), mille põhjal hinnata täiskasvanute elaval Eesti kodanikul. osalemist õppes ja neile rakenduvat aktiivsusgruppi: näiteks täiendkoolitusel osalevad tööealised (kas on määratud õppe maht või kestus). Ettepanek 3: Samuti on vaja täpsustada töötamise puhul õigustatud isikud ja neile rakenduv aktiivsusgrupi soodustus: näiteks välismaal töötav Eesti kodanik, eelpensionil olevad isikud, osalise/puuduva töövõimega mitteaktiivne isik; töötu tööealine; lapsi kodus kasvatav kuulmislangusega vanem (milline aktiivsusgrupp rakendub?). 24. Ettepanek suurendada sisekõrva- ja ajutüve Arvestatud. implantaadi kõneprotsessorite piirhinda. Uus Mõlemal juhul uus piirhind piirhind 11 125,00 eurot (praegune 10 092,00 11 125 eurot. eurot). Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. Ajutüve implantaadi kõneprotsessorite vahetust pole seni toimunud. 25. Ettepanek suurendada luukuulmisimplantaadi Arvestatud. kõneprotsessori piirhinda. Uus piirhind 4898,00 Uus piirhind 4898 eurot. eurot. Põhjendus: tänaseni teevad lapsevanemad ja protsessori saajad SKA-le taotluse piirhinna suurendamiseks ja omaosaluse vähendamiseks. Piirhinna tõstmisega kiireneks abivahendi väljastamise aeg, patsiendid/ kliendid saaks oma kuulmisprobleemidele kiiremini lahenduse. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. 26. Ettepanek kuulmisabivahendite loetellu lisada Mitte arvestada. CROS /BiCROS aparaat II aktiivsusgrupi piirhinna Tegemist määruse muudatuse ulatuses. jätkuteemaga, kuna vajab Põhjendus: Kuna CROS aparaat on pikemat ja põhjalikumat määruseväline abivahend, tehakse aparaadi käsitlust ning erinevate saamiseks taotlus SKA-le (riigi osaluse suuruses osapooltega arutelusid. toetuse saamiseks). Selle muudatuse tulemusena väheneks taotluste hulk, kiireneks abivahendi väljastamise aeg ja patsiendid/ kliendid saaks oma kuulmisprobleemidele kiirema lahenduse. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. Täiendav informatsioon: CROS kuuldeaparaat (contralateral routing of signal hearing aid) on mõeldud kasutamiseks ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise) kuulmislangusega inimestele. Märkimisväärselt asümmeetrilise kuulmislanguse tuvastab kõrva- nina-kurguarst võib audioloog hindamise käigus. CROS kuuldeaparaadi süsteemi tööpõhimõte: CROS kuuldeaparaat seadistatakse patsiendile halvemini kuulvasse kõrva ning see täidab mikrofoni eesmärki. Heli kantakse juhtmeta teises (paremini kuulvas) kõrvas olevasse standardsesse kuuldeaparaati. - Ühepoolne kuulmislangus võib tekitada igapäevaseid kuulmisraskuseid kõne mõistmisel (eriti mürarikkas keskkonnas) ja helide lokaliseerimisel. - Ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise) kuulmislanguse leevendamiseks on CROS sageli kõige kergemini proovitav ja odavam variant, alternatiiviks on BAHA (luukuulmisimplantaat), mis on invasiivne ja oluliselt kallim lahendus. - Praegu peavad CROS kuuldeaparaati soovivad inimesed esitama Sotsiaalkindlustusametile erimenetlustaotluse, mille koostamine on aeganõudev klientidele ja selle menetlemine koormusrikas Sotsiaalkindlustusametile. Määrates CROS kuuldeaparaadile sama toetusmäära, mis standardsetele kuuldeaparaatidele, ei kaasneks Sotsiaalkindlustusametile lisakulu, aga väheneks töökoormus. Hetkel on tootepakkujal demoaparaadi proovimiseks mitmenädalane järjekord ja see on püsinud samasugusena viimaste kuude vältel. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu 27. Ettepanek lisada FM-süsteemi (22.18.24 - Mitte arvestatud. raadiosagedusega ülekande süsteem) Määruse kontekstis on näidustuste hulka lapsed, kellel ei ole kuuldavuse tegemist kuulmisabivahendiga, langust dB HL-des (inglise keeles hearing level), mille hüvitamist on riik ette aga kellel on põhidiagnoosist tingituna tsentraalse näinud nendele lastele, kellel kesknärvisüsteemi tasemel kuulmishäired. on kuulmislangus alates 30db- Lapsed, kellel on diagnoositud ja tuvastatud allpool st ja kes on soetanud nimetatud häired: kõrvataguse- või kõrvasisese - Autismispektri häire, F84.0 kuulmisabivahendi või - Aktiivsustähelepanuhäire, F90.0 implantaadi kõneprotsessori. - Auditoorne neuropaatia, H90.5 Need lapsed vajavad kuulmisabivahendi süsteemi Tehtud ettepanekus soovitakse tähelepanu fokusseerimiseks, vestluse jälgimiseks kindla kasutuseesmärgiga ning kõnest arusaadavuse parandamiseks, mis on abivahendi hüvitamist täiesti eriti oluline mürarikkas keskkonnas (nt uuele sihtgrupile, mis eeldab klassiruumis). põhjalikumat ja pikemat Abivahendi vajaduse tuvastajaks oleks audioloog, analüüsi (sh. põhjendavad eriarst või rehabilitatsioonimeeskond. teadustööd, sihtgrupi suurus, arutelu erinevate osapoolte Süsteem koosneb kõrvatagusest vastuvõtjast ja vahel). mikrofonist. See on näidustatud normaalse Enne põhjalikemaid analüüse perifeerse kuulmissüsteemiga (autismispektri ja arutelusid ei laiendata häire ja/või aktiivsustähelepanuhäirega lapsed) sihtgruppi nimetatud lastele, kes vajavad optimaalseks kuulamise abivahendi osas. protsessi tagamiseks. Lisaks on süsteem näidustatud ühepoolse kuulmislangusega lastele, kellel võib esineda märkimisväärseid kuulmisega seonduvaid raskusi mürarikkas keskkonnas. Kolmas näidustatud grupp on lapsed tsentraalse kuulmishäirega, sh kuulmisnärvi häire ehk auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemise häirega, kelle kuulmisfunktsioon langeb drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja mitme kõneleja olemasolu korral. Süsteem aitab keskenduda rääkija (õpetaja/ lapsevanem) sõnadele olenemata viibitavast keskkonnast, sest kõne suunatakse ühtlasel heliintensiivsusel kõrvatagusesse vastuvõtjasse läbi mikrofoni, mis asub rääkija käes või ripub kaelas. Selgitus: Tänaseni oleme palunud lapsevanematel teha Sotsiaalkindlustusametile taotluse abivahendite kompenseerimiseks. Kuna lastel ei ole puhastoonaudiomeetria alusel kuuldavuse langust, siis ei kuulu need lapsed loetelus kompenseeritava abivahendi sihtrühma, sest neil ei ole justkui näidustust ehk kuulmislangust. Samas lapsevanemate, lasteaiaõpetajate, audioloogi ja kõrva-nina-kurguarsti sõnul esineb lapsel põhidiagnoosist tulenev kuulmishäire. Määruses näidustus* koodidega 22.06.12, 22.06.15 või 22.06.21 tehingu teostanud lapsed* Abivahendi ISO koodi ei saa muuta, sest antud süsteem sobib ka seni näidustatud tehingu teostanud lastele. 28. Eelnõu seletuskiri lk 8. Seni kehtivas määruses on Arvestatud. loetletud implantaadi kõneprotsessorid ja tarvikud Vastav korrektsioon viiakse sisekõrva- ja luukuulmisimplantaadi süsteemile. sisse seletuskirja. Kuna ajutüve implantaadi kõneprotsessor on alternatiiv sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorile ning ajutüve implantaate on vähemalt kolmele Eesti lapsele kuulmise parendamiseks paigaldatud, on põhjendatud ka vastav kõneprotsessor abivahendite loetelusse lisada. Kommentaar: Ajutüve implantaadi kõneprotsessor ei ole alternatiiv sisekõrva implantaadi kõneprotsessorile. Tegemist on sama tootega. Ajutüve- ja sisekõrvaimplatatsiooni näidustused on erinevad. 29. Eelnõu seletuskiri lk 15. Muudatus: ISO-koodide Arvestatud. 22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 Vastav korrektsioon viiakse (varuosad) näidustuse lahtri täiendamine sisse seletuskirja. ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi hooldust ja remonti võimaldanud erimenetluse kaudu. Kommentaar: Soovitame mõju osas kirjutada „Kuna SKA on seni selle abivahendi hooldusremonti ja varuosasid võimaldanud erimenetluse kaudu“. 30. Eelnõu seletuskiri lk 15: Muudatus: ISO-koodide Arvestatud. 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 Vastav korrektsioon viiakse (hooldusremont) näidustuse lahtri täiendamine sisse seletuskirja. selgitusega, et varuosasid ja hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes on saanud implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni implantaatide ja kõneprotsessorite hooldust ja remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel erimenetluse kaudu. Kommentaar: Implantaatidele hooldust ja remonti ei teostata, kuna need on kehasisesed implantaadisüsteemi osad. Hooldusremonti ja varuosasid on vaja implantaadisüsteemi kõneprotsessoritele (kehaväline osa). 31. Ettepanek: Võtta koodi 22.06.12 (kõrvasisene Mitte arvestatud. kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist maha Tegemist määruse muudatuse piirang v.a koodiga, 22.06.06 jätkuteemaga, kuna vajab (kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud pikemat ja põhjalikumat isik. käsitlus ning erinevate Ettepanek: Võtta koodi 22.06.15 (kõrvatagune osapooltega arutelusid. kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist maha piirang v.a koodiga, 22.06.06 (kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud isik. Ettepanek: Võtta ISO koodi 22.06.21 (sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor) puhul näidustuse lahtrist maha piirang v.a koodiga 22.06.06 tehingu teostanud isik. Põhjendus: mitteindividuaalsed kommunikatsioonivõimendid (ISO kood 22.06.06) on riiete külge kinnitatavad või kaelas kantavad mitteindividuaalsed helivõimendusseadmed, mida ei ole võimalik reguleerida vastavalt inimese kuulmislangusele. Praegu on määruses kirjas, et neid ei saa koodidega 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) tehingu teostanud isikud. Inimese kuulmisjääki arvestades saab reguleerida individuaalseid kuulmisabivahendeid ISO koodidega 22.06.12, 22.06.15.). Samuti ei saa kõrvasisest- või kõrvatagust kuulmisabivahendit ega sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorit isikud, kellel on soetatud kommunikatsioonivõimendi (kasutusaeg 5 aastat). Kui näiteks kommunikatsioonivõimendit kasutava isiku terviseolukord muutub ja ta võiks kasutada kuuldeaparaate, siis enne viit aastat ta seda teha ei saaks. Jääb erimenetluse võimalus, mis on ressursimahukas. Juhul kui inimene kaotab kuulmise täielikult (progresseeruv kuulmislangus vmt) ja kommunikatsioonivõimendi enam ei taga kuulmist, on näidustatud sisekõrvaimplantatsioon. Praeguse määruse alusel aga ei saaks ta sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorit, kui on eelnevalt saanud kommunikatsioonivõimendi. 32. Eelnõu seletuskirjas lk 2: on välja toodud: Täpsem Arvestatud. määratlus, millistele nõuetele õde abivahendi Vastav korrektsioon viiakse vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab sisse seletuskirja. vastama, on esitatud käesoleva määruse eelnõu § 1 punktis 5. Eelnõu par 1 punkt 5) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(5) Kõneprotsessori, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeproteesi, silma- ja rinnaproteesi, valge kepi, punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasina, kalkulaatori, helisalvestus- ja heliesitusseadmete, akustilise signaaliga seadme, kellade ja ajanäitajate, arvutite väljundseadmete, mõõteriistade ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivate abivahendite eest võtab Sotsiaalkindlustusamet pärast käesoleva määruse lisas ettenähtud esimese kasutusaja lõppu tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta ja isiku taotluseta.“; Kommentaar: eelnõus puuduvad Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale vastava märgistusega lõigud. Tegemist on punktidega (va par 2). Läbivalt peaks eelnõu tekstis jälgima, kas tegu on eelnõu lõigete või punktidega. Par 1 punkt 5 ei kajasta, millistele nõuetele õde abivahendi vajaduse tuvastajana peaks vastama. Nõuded on ära toodud par 1, punkt 4. 33. Eelnõu seletuskirjas lk 3 on välja toodud: Selgitatud. Seejuures on kõikide abivahendite puhul hinnatud, Vajalike eeltingimuste täitmine kas õel on vajalikud eeltingimused abivahendi viidi läbi õppekavade vajaduse tuvastamiseks ja sobivate abivahendite hindamisel ning need arutati soovitamiseks. läbi Eesti Õdede liiduga. Ühtlasi tulenevalt Eesti Õdede Küsimus: Kes hindab õe puhul eeltingimuste Liidu soovist on õdedele täitmist? planeeritud enne abivahendi tõendi väljastamise õiguse saamist täiendav koolitus. Antud koolituse vajaduse sisend on tulnud Eesti Õdede Liidult. Lisaks abivahendi süsteemi tutvustusele on planeeritud tutvustada ka erinevaid abivahendeid, mida nad määrama hakkavad. Õpiväljundeid ja koolituse sisendeid töötatakse välja koostöös Eesti Õdede Liidu ja Sotsiaalkindlustusametiga. Tulevikus on plaanis Eesti Õdede Liidul ja Sotsiaalkindlustusametil suhelda ka õdede väljaõppega tegelevate õppeasutustega, et koolitusel planeeritavad õppeväljundid saaks kaetud juba baasõpingute ajal. OÜ ITAK 34. Abivahendite müügi ja laenutamisega tegelevate Selgitatud. ettevõtete jaoks puudub täna ligipääs andmetele Automaatset kontrolli veendumaks kliendi viibimises väljaspool kodu võimaldavat infosüsteemi täna osutataval hooldusteenusel. Millistele infoallikatele ei ole. Taolist kontrolli tuginedes saavad ettevõtted alates 01.01.2019 võimaldav lahendus luuakse kontrollida kliendi viibimist üld- või 2020. aasta kevadel valmiva erihooldusteenusel? SKAIS2-ga. Kui ühel või teisel viisil saab asutuses viibimise asjaolu ettevõttele tehingu tegemisel teatavaks, siis riigipoolse soodustusega tehingut ei tohi sooritada abivahendite loetelus piiranguga märgitud toodete puhul. Seda kontrolli on võimalik teha SKA-l. Juhul kui kontrolli käigus SKA tuvustab selle reegli vastu eksivad tehingud, siis sellest teavitatakse nii ettevõtet kui ka inimest. Esmakordsel avastamisel ettevõtet selle eest nö ei karistata ehk tehingute õigsust ei peatata. 35. ISO-grupis 09.21.06 riigipoolse soodustusega Mitte arvestatud. ainult veevabade pesuvahendite võimaldamine Riigi rahastus on mõeldud võib anda sihtrühmale vale signaali, et need uriinipidamatusega inimestele, sobivad asendama veega pesuaineid, mis ei ole just selle nahapiirkonna kooskõlas selles küsimuses kehtivate puhastamiseks, kus on seisukohtade ja soovitustega. Lisaks väheneb nahakahjustuse tekkimise risk. selle muudatuse tulemusena spetsiaalselt Riik rahastab puudest põetuses- ja hoolduses kasutamiseks mõeldud tulenevaid lisakulutusi (nt. pesuainete kättesaadavus, kuna antud tooted ei pesukreem jne), nö. tavapärast suuda hinna tõttu konkureerida tavakaubanduses veega mahapestavat dušigeeli/ pakutavate väga erineva kvaliteediga seepi vajavad ka ilma pesuainetega. Samas ei ole võrreldav nende erivajaduseta isikud. toodete sobivus sihtrühmale, kellel tähendab vale nahahooldus täiendavaid terviseriske (NT! lamatised). 36. Juhime tähelepanu, et ISO-koodi 12.36.03 piirhind Arvestatud. abivahendite loetelus on 51€ ja seletuskirjas 52€. Vastav korrektsioon viiakse sisse seletuskirja. Õige on abivahendite loetelus olev 51 eurot. Näeme vastuolu alates 1. jaanuarist 2020 apteekri Mitte arvestatud. ja proviisori eriala võrdsustamisel Muudatuse eesmärk ongi abivahendispetsialisti kutsega andmaks õiguse vähendada koormust nendele suure hulga tootegruppide müümiseks või spetsialistidele, kes on läbinud üürimiseks ilma vastava ettevalmistuseta erialase väljaõppe. Selgitame, olukorras, kus antud valdkonnas töötamise et abivahendite ettevõtete kogemusega klienditeenindaja peab sooritama töötajatele ei kehti ühtegi kutseeksami. Teeme ettepaneku töötada välja alternatiivset nende täiendavad tingimused praktilist kogemust kompetentsi hindavat nõuet. omavate spetsialistide võrdsustamiseks Käesoleva abivahendi abivahendi spetsialisti kutsega, vähendamaks spetsialisti kutse nõude kehtiva korra halduskoormust ilma praktilist eesmärk on tagada minimaalne lisaväärtust loomata. Kuna vajadus antud ühtlane kvaliteedi tase. Juhul muudatuse jõustumiseks tekib alles aasta pärast ja kui tegu on pikalt ettevõttes täiendavate tingimuste väljatöötamine nõuab töötanud inimesega, siis võib aega, teeme ettepaneku käesolevast eelnõust see eeldada, et tal on vajalikud muudatus välja arvata. teadmised olemas ja seda ta saabki kinnitada kutseeksamiga. Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus MTÜ 37. Meie arvates on üleliigne nõuda vaegkuuljatelt Mitte arvestatud. abivahendi taotlemisel KNK arsti või audioloogi Antud muudatusettepanek poolt väljastatud tõendit abivahendi vajaduse vajab põhjalikumat kohta. Inimese vajadusi tunneb piisavalt hästi analüüsimist ja koostööd perearst, kellel enamike valduses on olemas erinevate osapooltega. Eriarsti audiomeetrid ja tümpanomeetrid korduvtõendi vajaduse kuulmiskahjustuse hindamiseks. On ju määruses analüüsimist jätkame 2019. määratletud piir kuuldeaparaadi vajaduse kohta – aastal, kaasates ka Eesti s.o. 30 dB. Kui perearst ei ole veendunud Vaegkuuljate Liitu, abivahendi vajaduse kohta ja tal puuduvad erialaorganisatsioone jt. vahendid kuulmislanguse määramiseks, siis meie praktika kohaselt palub perearst kuulmiskeskusest, kuhu inimene on pöördunud – audiogrammi. Seega kindlasti korduva kuuldeaparaadi vajaduse kohta ei ole mingit tarvidust eriarsti poole pöörduda – inimene pöördub kõrvaarsti poole, kui on tekkinud kõrvapõletik, tasakaaluhäired või ägeda kurguvalu korral. Samal seisukohal on vaegkuuljate õigusi kaitsev Eesti Vaegkuuljate Liit – abivahendi korduvtaotluse puhul KNK arsti tõendi nõue on mittevajalik. Pealegi 3. oktoobri 2018 ERR-i raadiosaates Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, vastates raadiokuulajate küsimustele, ütles selgesõnaliselt, et määruse muudatuses alates 1.01.2019 saavad perearstid õiguse väljastada tõendeid abivahendite vajaduse kohta. Millegipärast on kuuldeaparaadi vajaduse otsustamisest perearst kõrvale jäetud. Eesti Ortoosikeskuse OÜ 38. Kuna määrust hakatakse täiendama/ muutma, siis Mitte arvestatud. on üks väike ettepanek: Määruse muudatustega vaadatakse alati üle ka ISO kood 06.06.12 labakäe-randmeortoosid abivahendite loetelus olevate piirhind 52.50 abivahendite piirhinnad. SHS § ISO kood 06.06.13 labakäe-randme- 50 lg 2 sätestab, et piirhindade sõrmeortoosid kujundamisel lähtutakse piirhind 31.00 põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest Momendil on abivahendite loetelus hinnad sedasi, abivahenditest oleksid et väiksema funktsiooniga ortoosid on kallima piirhinnast kallimad ning kaks hinnaga. Kas oleks võimalik nendel ISO koodi kolmandikku müügil olevatest gruppidel piirhinnad ära vahetada või siis ISO abivahenditest oleksid sama 06.06.13 tõsta samale tasemele kui 06.06.12. hinnaga või odavamad. ISO koodiga 06.06.13 ortoosi määratakse Sotsiaalkindlustusametil peamiselt insuldi järgsetele patsientidele. Need olevate andmete põhjal ei ole ortoosid on päris kallid ( üks ortoos 65 eurot) ja ettepanekus väljatoodud inimese omaosalus on 49.50. Juhul kui piirhind toodete piirhindu vaja muuta. tõstetakse samale tasemele, kui väiksema funktsiooniga ortoos, siis väheneb inimese omaosalus ca 11 euro võrra. Hetkel, kui inimest tabab selline õnnetus, suurenevad tema kulud tervisele järsult ning iga euro on arvel.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel