MINISTRI MÄÄRUS
12.12.2018 nr 58
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite
eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise
tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“
muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike
10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ja § 55 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50
lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ja § 55 lõike 3 alusel.“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50
lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.“;
3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Isik esitab abivahendi müüja või üürija poole pöördumisel perearsti, eriarsti, õe,
füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani abivahendi vajaduse
kohta ISO-koodi täpsusega.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada õde,
kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse.“;
5) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kõneprotsessori, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeproteesi, silma- ja rinnaproteesi,
valge kepi, punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasina, kalkulaatori, helisalvestus- ja
2
heliesitusseadmete, akustilise signaaliga seadme, kellade ja ajanäitajate, arvutite
väljundseadmete, mõõteriistade ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivate abivahendite eest võtab
Sotsiaalkindlustusamet pärast käesoleva määruse lisas ettenähtud esimese kasutusaja lõppu
tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta ja isiku taotluseta.“;
6) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud perearsti, eriarsti, õe, füsioterapeudi või
tegevusterapeudi tõendi või rehabilitatsiooniplaani korral väljastatakse abivahend käesoleva
määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ISO-koodi puudumisel tõendil või rehabilitatsiooniplaanis
märgitud nimetuse või kirjelduse alusel, kui see võimaldab abivahendi ISO-koodi täpsusega
kindlaks määrata.“;
7) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;
8) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 2;
9) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 3.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(2) Määruse § 1 punktid 3, 4, 6 ja 8 jõustuvad 1. juulil 2019. a.
(3) Määruse § 1 punktid 2 ja 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Abivahendite loetelu (alates 01.01.19)
Lisa 2. Abivahendite loetelu (alates 01.07.19)
Lisa 3. Abivahendite loetelu (alates 01.01.20)
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
1. jaanuaril 2016. a jõustus sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus). Nimetatud
määrusega reguleeriti kokkuvõtlikult abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise
tingimusi ja korda. Käesoleva määrusega muudetakse abivahendite piirhindasid vastavalt
sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 50 lõikele 4. Ühtlasi laiendatakse selliste
abivahendite loetelu, mille puhul ei ole vajaduse tuvastamiseks vaja kordustõendit, ning
täiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi. Määruses luuakse eraldi infoväljad
hooldekodus riigi poolt mittekompenseeritavate abivahendite ja abivahendispetsialisti kutsega
võrdustatud kutsete kohta.
Määrus on kehtestatud SHS § 47 lõigete 34 (01.01.2019. a jõustuv sotsiaalhoolekande seaduse
muutmise seadus), 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21
(01.01.2020 jõustuv sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, RT I, 28.12.2017) ja 3 alusel.
Loetletud alused annavad volituse reguleerida sotsiaalkaitseministri määrusega abivahendite
loetelu täpsustatud tingimusi, tasu maksmise kohustust, piirmäära ja piirhinda, taotlusele kantavate
andmete loetelu, erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korda ning abivahendi kaardi
andmekoosseisu. Sellest tulenevalt tehakse määrusega eespool kirjeldatud ja edaspidi täpsemalt
selgitatud muudatused. Ühtlasi kehtestatakse määruse lisaga müüdavate ja üüritavate
abivahendite täiendatud loetelu.
Määruse eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni, et tagada inimestele parem
abivahendite kättesaadavus ning selgem ja toetavam regulatsioon teenuseosutajale.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo
Saadi (626 9224,
[email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Tehtavate muudatuste väljatöötamisse kaasati
abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete, erialaspetsialistide ning sihtrühmade esindajaid.
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271,
[email protected]).
Määruse keeletoimetuse on teinud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
1
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi
Teatajas avaldamismärkega RT I, 02.11.2018, 6.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse määruse aluseks olevat volitusnormi uute viidetega
määruse kehtestamise aluseks olevatele normidele. 1. jaanuaril 2019. a jõustuva
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega täiendatakse SHS § 47 uue lõikega 34, millega
antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega selliste abivahendite
loetelu, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega või teenuse osutamiseks kasutatava
hoonega ning mille eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust ei ole isikul, kes
saab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust või ööpäevaringset
erihooldusteenust. 6. detsembril 2017. a vastu võetud ja 1. jaanuaril 2020. a jõustuva
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise
ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.12.2017, 8) täiendati SHS
§ 55 lõikega 21, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada
määrusega abivahendite kaupa loetelu spetsialistide kohta, kellel ei ole kutseseaduse alusel välja
antud abivahendispetsialisti kutset, kuid kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv
kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus.
Vastavad loetelud kajastuvad määruse lisas olevas abivahendite loetelus esitatud tulpades.
Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 lõikes 2 sätestatud abivahendi kasutamise
vajaduse tuvastajate ringi ning vastav õigus antakse lisaks perearstidele, eriarstidele,
rehabilitatsioonimeeskondadele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele ka õdedele. Pärast
muudatuse jõustumist on inimesel õigus esitada taotlus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmiseks ka juhul, kui abivahendi vajaduse on tuvastanud abivahendi vajaduse tuvastamise
täienduskoolituse läbinud õde. Täpsem määratlus, millistele nõuetele õde abivahendi vajaduse
tuvastaja õiguse saamiseks peab vastama, on esitatud käesoleva määruse § 1 punktis 5. Tegu on
2018. aasta jooksul ettevalmistatud muudatusega, millega korrastatakse tõendite väljastamise
korraldust ning kaasatakse abivahendi vajaduse tuvastajana täiendavaid vajaliku ettevalmistusega
ja kompetentseid spetsialiste. Eesmärk on laiendada olukorda, kus inimene saab abivahendi
vajaduse tuvastamise võimalikult esimese ja pädeva spetsialisti käest, ilma et oleks vaja teha
täiendavaid visiite näiteks pere- ja eriarsti juurde. Ühtlasi vähendatakse muudatusega ka pere- ja
eriarstide töökoormust. Muudatus jõustub 1. juulil 2019. a.
Määruse § 1 punktiga 4 täpsustatakse määruse § 1 punktiga 3 sätestatud abivahendi vajaduse
määramise õiguse saavate õdede ringi. Selle kohaselt saab abivahendi määramise õiguse õde,
kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse. Seni on õed toetanud perearste ja
eriarste inimese abivajaduse hindamisel ja abivahendi vajaduse määramisel, kuid iseseisvalt tõendi
väljastamise õigust pole neil olnud. Samas on tihti just õde see, kes puutub vahetult ja sagedamini
inimesega kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks, nt põetus- või
kergemate liikumisabivahendite vajadus koduvisiidi käigus, kus on võimalik abivahendi vajadust
hinnata inimese igapäevases keskkonnas. Teisalt puudub õdede õppes konkreetselt
abivahendialane ettevalmistus, mistõttu vajavad abivahendi vajadust määrama hakkavad õed Eesti
Õdede Liidu hinnangul eelnevalt täienduskoolitust. Seetõttu saavad abivahendi vajaduse
määramise õiguse täpsustatud tingimuste kohaselt õed, kes on läbinud abivahendi vajaduse
tuvastamise täienduskoolituse. Täienduskoolituse sisu töötatakse Eesti Õdede Liitu kaasates välja
SKA eestvedamisel ning eelistatult elektroonse õppe vormis, et lihtsustada õdedele õppe läbimist.
Koolituse sisu töötatakse välja 2019. aasta esimese kvartali lõpuks, mis annab abivahendi vajaduse
tuvastamise õigust soovivatele õdedele võimaluse see enne sätte jõustumist läbida.
2
Täienduskoolitus sisaldab järgmisi teemasid: abivahendite süsteemi korraldus (abivahendite
süsteemi korraldust reguleerivad õigusaktid, abivahendite jagunemine sotsiaal-, töö- ja
tervishoiusüsteemi vahel), abivahendite hüvitamise tingimused (õigustatuse alused, abivahendi
saamise protsess, abivahendite loetelu, erimenetluste võimalused), abivahendi tõendi väljastamine
(tõendile kantavad andmed), millele lisanduvad praktilised ülesanded. See, milliste abivahendite
puhul õed abivahendi vajaduse tuvastamise õiguse saavad, määratakse kindlaks abivahendite
kaupa käesoleva määruse lisas. Seejuures on kõikide abivahendite puhul hinnatud, kas õel on
vajalikud eeltingimused abivahendi vajaduse tuvastamiseks ja sobivate abivahendite
soovitamiseks. Muudatus jõustub 1. juulil 2019. a.
Määruse § 1 punktiga 5 laiendatakse määruse § 7 lõikes 5 sätestatud erisuste ringi ehk seda
milliste abivahendite puhul on isikul õigus riigi poolt abivahendi eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmisele edaspidi automaatselt peale käesoleva määruse lisas ettenähtud kasutusaja
igakordset lõppu. See tähendab, et lõikes 5 loetletud abivahendite puhul võtab riik tasu maksmise
kohustuse üle ja seda ei ole vaja sotsiaalsüsteemist korduval taotlemisel eriarsti (sh perearsti) või
rehabilitatsioonimeeskonna poolse vajaduse hinnanguga täiendavalt tõendada. Vastav märge
lisatakse abivahendite loetelus abivahendi vajaduse tuvastaja lahtrisse. Kirjeldatud erisust
rakendatakse täiendavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivatele abivahenditele. Esimeses järgus
kaotatakse uriini absorbeerivate abivahendite korduva tõendi vajadus vanaduspensioniealiste
puhul, kuna selle sihtrühma vajadus ei ole enamasti muutuv. Tööealiste ja laste inkontinentsuse
probleemi käsitlus vajab põhjalikumat analüüsi koostöös erialaspetsialistidega ning SKA-l on kavas
vastav analüüs ja asjakohased arutelud võtta ette 2019. a esimeses pooles.
Uriini absorbeerivaid abivahendeid sai 2017. aastal kokku 36 985 inimest, kellest oli lapsi ca 5%,
tööealisi 10% ning vanaduspensioniealisi 85%. Seega, kuigi tööealiste ja laste sihtrühma käesolev
muudatus ei puuduta, mõjutab muudatus positiivselt enamikku uriini absorbeerivaid abivahendeid
saanutest ehk 85% kasutajatest.
Vastava erisuse laiendamise eesmärk on kergendada inimeste jaoks abivahendite kättesaadavust,
vähendada halduskoormust ja korrastada tõendite väljastamist, võttes aluseks tõendi kohustuse
lisandväärtuse ning asjaolu, kas ja mis ulatuses võib abivahendi vajadus muutuda. Uriini
absorbeerivate abivahendite puhul võib abivahendite vajaduses toimuda vähesel määral muutusi,
kuid vajadus on üldjuhul pöördumatu.
Muudatusega vähendatakse väljastatavate tõendite hulka ning seeläbi ka perearstide, eriarstide ja
rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust.
Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 8 lõiget 1 nii, et ka õed, kes saavad abivahendi
vajaduse tuvastamise õiguse 1. juulist 2019. a, võivad väljastada tõendi kuni 2020. aasta 1.
jaanuarini lihtsustatud korras ehk ISO-koodi asemel võivad märgitud abivahendi nimetuse või
kirjelduse, mis võimaldab ettevõttes abivahendi ISO-koodi täpsusega kindlaks määrata.
Määruse § 1 punktidega 7–9 nähakse ette määruse lisa asendamine uue lisaga. Kuna määruse
lisas tehtavad erineva sisuga muudatused jõustuvad erineval ajal, esitatakse muutmise määruse
kolm lisa versiooni, mis jõustuvad vastavalt 1. jaanuaril 2019. a, 1. juulil 2019. a ja 1. jaanuaril 2020.
a.
1. jaanuaril 2019. a jõustuvate muudatustega on võrreldes varasema määruse lisaga tehtud
järgmised muudatused abivahendite gruppide kaupa:
Ortoosid ja proteesid
ISO-koodi 06.12.03 (tallatoed) grupis muudetakse senine piirlimiidi arvestus aasta asemel
kalendriaastapõhiseks. Nimetatud ettepaneku on esitanud abivahendite ettevõtted, samuti on
jõudnud SKA-ni inimeste tagasiside tallatugede piirkoguse senise arvestuse keerukuse kohta. SKA
on praegust arvestust analüüsinud ja leidnud, et selgema korralduse ja inimestele paindlikuma
tallatugede kompenseerimise huvides on praegu kehtivat korraldust mõistlik muuta nii, et senise
aastapõhise arvestuse asemel hakatakse edaspidi arvestama piirkogust kalendriaasta põhjal.
3
Muudatus ei too kaasa negatiivseid mõjusid eelarvele, kuna tervikuna tallatugede kompenseeritav
kogus aasta kohta ei kasva.
ISO-koodidele 06.18.00.01 (lamineeritud hülss) ja 06.18.00.02 (silikoonhülss) lisatakse nimetuse
lõppu täpsustus „ülajäsemele“. Täpsustus muudab arusaadavamaks, et nimetatud ISO-koodide alt
kompenseeritakse hülsse ülajäsemele. Seni kehtinud regulatsiooni ajal on see teatud juhtudel
segadust tekitanud. Muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Muudatus
ei mõjuta eelarvet.
ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid –
aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustatakse, millist
õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Vastavalt määruse lisas sätestatule on
eelnimetatud abivahendite puhul õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele isikul, kes tõendi
väljastamise hetkel osaleb tööturul või õppes. Nende tingimuste eesmärk on olnud võimaldada
tööturul ja õppes aktiivsetele inimestele suurema aktiivsuse ja sellest tulenevalt üldjuhul ka
kõrgema piirhinnaga tooteid. Need tingimused ei tähenda, et isik, kes ei osale tööturul või õppes,
jääks abivahendist ilma, vaid ta saab väiksema aktiivsuse ja piirhinnaga toote. Kuna määruse
rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva
muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud
töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes
osalemise puhul lähtutakse edaspidiselt sellest, et isik omandab alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidust.
Seejuures alushariduse omandamisel käsitletakse võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui
ka neid, kes lasteaias ei käi, kuna alusharidust omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest
vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad
koolieelsed lasteasutused. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel
lähtutud.
Ühtlasi asendatakse sõnad „tõendi väljastamise hetkel“ sõnadega „tehingu tegemise hetkel“.
Muudatus viiakse sisse, kuna tõend väljastatakse üldjuhul pikemaks ajaks ning inimese hõives või
õppes osalemine võib vahepeal muutuda. Ühtlasi on üha enam neid abivahendite gruppe, mille
puhul kordustõendi vajadust enam ei ole. Muudatus arvestab rohkem konkreetsel ajahetkel
inimeste vajadustega.
ISO-koodidele 06.24.41.01 (lamineeritud hülss) ja 06.24.41.02 (silikoonhülss) lisatakse nimetuse
lõppu täpsustus „alajäsemele“. Täpsustus muudab arusaadavamaks, et nimetatud ISO-koodide alt
kompenseeritakse hülsse alajäsemele. Seni kehtinud regulatsiooni ajal on see teatud juhtudel
tekitanud segadust. Muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Muudatus
ei mõjuta eelarvet.
Enesehoolde- ja kaitseabivahendid
ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) grupis muudetakse piirlimiidi arvestust.
Senine mahuühikupõhine arvestus asendatakse piirhinna ulatuses arvestusega. Määruse lisasse
piirlimiidi lahtrisse lisatakse sõnad „kogus piirhinna ulatuses“. Muudatus annab inimesele võimaluse
soetada endale sobiva suurusega toode ning lihtsustab ettevõttel tehingu tegemist ja SKA-l
aruannete kontrollimist.
Muudatusel ei ole negatiivset mõju eelarvele, pigem võib eeldada positiivset mõju, kuna isikul on
võimalus osta määruses kehtestatud piirhinnaga suurem toode, mistõttu ei soetata abivahendit iga
kuu. Võimalikku negatiivset mõju eelarvele vähendab ka paralleelne muudatus, millega piiritletakse
vajaduspõhiselt täpsemini hüvitatavate toodete gruppi. Muudatus ei eelda SKA-le infosüsteemide
arendust.
ISO-koodi 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) grupis muudetakse tõendi kasutuse ulatust
ning edaspidi laieneb ISO-koodile 09.24 antud tõend ka ISO-koodi 09.27 grupile, kuna tegemist on
koos kasutatavate abivahenditega. Sellest tulenevalt laieneks kateetrite tõend ka uriini
kogujatele. Muudatusega vähendatakse spetsialistide koormust tõendite väljastamisel ning
4
inimeste jaoks bürokraatiat. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, sest ka varem on inimestel olnud õigus
mõlemaid tooteid saada, kuid nimetatud muudatus vähendab spetsialistide töökoormust ja
vähendab kliendi jaoks bürokraatiat.
ISO-koodide 09.30.18 (täiskasvanute ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed
mähkmed) puhul tehakse muudatus, mille kohaselt oleks koodi 09.30.18 all kõik need
täiskasvanute pidamatustooted, mis on imavusega kuni 599 ml, ja koodi 09.30.21 all oleksid kõik
täiskasvanute suurema imavusega tooted. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega
müügitehingute selgem infovahetus mähkmeid müüvate ettevõtete vahel. Imavuse järgi ISO-
koodide eristamine võimaldab isikliku abivahendi kaardil eristavalt näidata, kas inimene on teinud
tehingud uriini absorbeerivate abivahenditega, mille piirlimiit on edaspidi 80 tükki kuus või 120 tükki
kuus. Kuna kaardil on abivahendi nimetuse märkimiseks mõeldud lahter väga väike, ei mahu sinna
lisama konkreetse toote imavust ning järgmine ettevõte ei tea, kas piirlimiit ühes kuus on juba täis
või mitte. Eelnevalt kirjeldatud muudatusega on võimalik selgelt eristada, millise piirlimiidi ulatuses
on tehinguid tehtud.
Muudatusega on võimalik lihtsustada ka SKA tööd müügitehingute kontrollimisel. Kuna
õigustatuses nimetatud abivahenditele (mähkmed) muudatusi ei tehta, siis uriini absorbeerivaid
abivahendeid saavate inimeste ring ei laiene ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne.
ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) puhul suurendatakse piirlimiiti 120 tükini kuus.
Piirlimiidi suurendamise vajadus tuleneb asjaolust, et praegused kogused ei vasta inimeste
tegelikele vajadustele, mida on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv piirlimiidi suurendamiseks.
2017. aastal oli mähkmete puhul kokku ca 700 erimenetluse taotlust piirlimiidi suurendamiseks.
Uue piirlimiidi määramisel on lähtutud 2012. a välja antud omastehooldajate käsiraamatust, milles
on välja toodud, et õige imavusega mähe ei tohi uriini läbi lasta ja peaks vastu pidama umbes 8
tundi. Sellest tulenevalt on normaalne mähkmekulu kolm mähet ööpäevas ning u 90 tükki kuus.
Samas toovad erinevad tootjad välja keskmiseks mähkmete vahetamise sageduseks ööpäevas 4–
6 korda, mis teeb 120–180 mähet kuus. Seetõttu on aluseks võetud kesktee piirlimiidi kehtestamisel
120 tükini kuus, mis arvestab nii omastehooldajate kui tootjate poolt väljatoodut.
Uriini absorbeerivate abivahendite piirlimiitide suurendamise mõju eelarvele kokku on
939 518 eurot, millest laste puhul 104 184 eurot, vanaduspensioniealiste puhul 715 336 eurot ja
tööealiste puhul 119 998 eurot. Muudatus mõjutab ca 7539 inimest, kes hinnanguliselt hakkavad
kasutama seni kehtinud maksimaalsest piirlimiidist suuremat mähkmete hulka.
ISO-koodi 09.30.00 (imavad aluslinad, v.a pestavad aluslinad) puhul suurendatakse piirlimiiti 10
tükilt kuus 30 tükini kuus. Imavate aluslinade piirlimiidi suurendamise vajadus tuleneb asjaolust, et
praegused kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, mida on näidanud ka kasvanud
erimenetluste arv piirlimiidi suurendamiseks. Imavate aluslinade piirlimiidi suurendamine kuni 30
tükini ühes kalendrikuus tekitab abivahendite eelarvele täiendavat kulu SKA hinnangute kohaselt
222 325 eurot aastas.
ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) grupis luuakse eraldi uus 6-kohaline ISO-kood
09.30.45 (pestavad aluslinad). Seni on pestavad aluslinad olnud kompenseeritavad ISO-koodi
09.30.00 (imavad aluslinad) seest. Seega on nii ühekordsed kui ka pestavad ehk
korduvkasutatavad aluslinad olnud reguleeritud võrdsete tingimustega, samas kui pestavaid
aluslinu on tootja hinnangul võimalik pesta kuni 300 korda. Eraldi ISO-kood võimaldab imavate ja
pestavate aluslinade hüvitamist reguleerida erinevate tingimustega ning määrata eraldi piirlimiit
kuus. Eraldi ISO-kood lihtsustab ka tehingute kontrolli SKA-s. Pestavatele aluslinadele
kehtestatakse piirmääraks 50%, piirlimiit kuus 2 tükki ning piirhinnaks 23 eurot. Seni kehtinud
piirkoguse vähendamine 10 tükilt kuus 2 tükini kuus tuleneb tootja seatud kasutusajast kuni 300
pesemiskorda.
2018. a I poolaastal on pestavaid linu kokku ostnud 859 inimest, mille eelarveline kulu riigile on
olnud 18 440 eurot. Rohkem kui kaks pestavat aluslina on 2018. a I poolaastal ostnud 154 inimest
ning riigieelarvele on kulu nende toodete eest olnud 9670 eurot. Samas on vastavalt tootja
5
kirjeldusele üle kahe pestava aluslina ostmine kuus põhjendamatu. Pestavate aluslinade piirlimiidi
vähendamisel kahe tükini kuus on hinnanguline eelarve kokkuhoid 19 340 eurot.
Liikumise abivahendid
ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid –
aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustatakse, millist
õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Vastavalt määruse lisas sätestatule on
eelnimetatud abivahendite puhul õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele isikul, kes tõendi
väljastamise hetkel osaleb tööturul või õppes. Nende tingimuste eesmärk on olnud võimaldada
tööturul ja õppes aktiivsetele inimestele suurema aktiivsuse ja sellest tulenevalt üldjuhul ka
kõrgema piirhinnaga tooteid. Need tingimused ei tähenda, et isik, kes ei osale tööturul või õppes,
jääks abivahendist ilma, vaid ta saab väiksema aktiivsuse ja piirhinnaga toote. Kuna määruse
rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva
muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud
töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes
osalemise puhul lähtutakse edaspidiselt sellest, et isik omandab alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidust.
Seejuures alushariduse omandamisel käsitletakse võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui
ka neid, kes lasteaias ei käi, kuna alusharidust omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest
vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad
koolieelsed lasteasutused. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel
lähtutud.
Ühtlasi asendatakse sõnad „tõendi väljastamise hetkel“ sõnadega „tehingu tegemise hetkel“.
Muudatus viiakse sisse, kuna tõend väljastatakse üldjuhul pikemaks ajaks ning inimese hõives või
õppes osalemine võib vahepeal muutuda. Ühtlasi on üha enam neid abivahendite gruppe, mille
puhul kordustõendi vajadust enam ei ole. Muudatus arvestab rohkem konkreetsel ajahetkel
inimeste vajadustega.
ISO-koodi 12.27.07.00 (kärud) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta
jooksul käru üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik tehinguid on
ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks (2018. a I
poolaastal 13 erimenetluse taotlust, 2017. aastal kokku 33 taotlust). Tagamaks abivahendite
paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS § 50 lõike 2
nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas, tõstetakse
kärude üüri piirhind 86 eurolt 145 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga tehinguid
1269, millest 711 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest
edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 67 971 eurot.
ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta
jooksul toaraami üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik
tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks
(2018. a I poolaastal 13 erimenetluse taotlust, 2017. aastal kokku 21 taotlust). Tagamaks
abivahendite paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS
§ 50 lõike 2 nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas,
tõstetakse toaraamide üüri piirhind 37 eurolt 38 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise
piirhinnaga tehinguid 502, millest 80 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult
2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 1642 eurot.
ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta
jooksul õueraami üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik
tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks
(2018. a I poolaastal 2 erimenetluse taotlust, 2017. aastal kokku 3 taotlust). Tagamaks abivahendite
paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes arvesse SHS § 50 lõike 2
nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks olema piirhinnas, tõstetakse
õueraamide üüri piirhind 55 eurolt 73 euroni ühes kuus. Kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga
6
tehinguid 92, millest 8 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest
edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA andmetel 644 eurot.
ISO-koodi 12.36.03 (lingtõstukid) puhul tõstetakse üüri piirhinda, kuna enamik 2018. a I poolaasta
jooksul lingtõstuki üüriga tehtud tehingutest ületas piirhinda. Tulenevalt asjaolust, et enamik
tehinguid on ületanud piirhinda, on kasvanud erimenetluste taotluste arv piirhinna tõstmiseks.
Tagamaks abivahendite paindlik kättesaadavus ja vähendamaks erimenetluste arvu ning võttes
arvesse SHS § 50 lõike 2 nõuet, et vähemalt 2/3 müüdavatest või üüritavatest toodetest peaks
olema piirhinnas, tõstetakse lingtõstukite üüri piirhind 42,6 eurolt 51 euroni ühes kuus. Kokku tehti
2017. a senise piirhinnaga tehinguid 223, millest 109 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel
jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on SKA
andmetel 3000 eurot.
ISO-koodi 12.39 (orienteerumise abivahendid) grupi alla lisatakse uus kompenseeritav abivahend
ja sellele vastav 6-kohaline kood 12.39.00 (juhtkoer). Praegu puudub Eestis nägemispuudega
isikutel võimalus saada riiklikust süsteemist soodustingimustel enda kasutusse juhtkoer. See
tähendab, et kuna juhtkoerte teenus ei ole riiklikult koordineeritud, ei ole tagatud juhtkoerte
kättesaadavus abivajajatele ega juhtkoerte koolitamise jätkusuutlikkus. Kuna nõudlus juhtkoerte
järele on suur, siis esimese sammuna alustati 2018. aastal kaheaastase katseprojektiga, kus
tööealistele nägemispuudega inimestele võimaldatakse teatud tingimustel juhtkoera taotleda.
Sellest katseprojektist ei ole võimalik toetada vanaduspensioniealistele juhtkoerte saamist. Samas
on selles sihtrühmas inimesi, kes on varem juhtkoera saanud (nt Hasartmängumaksu Nõukogu
kaudu – lõpetab tegevuse tõenäoliselt 2019. aastast) ning vajavad oma elukorraldusest ja
toevajadusest lähtuvalt uut koera ka vanaduspensionieas. Et parandada nägemispuudega
vanaduspensioniealiste olukorda ja võimaldada ka neile juhtkoeri, lisatakse käesoleva määruse
muudatusega 2019. aastast juhtkoerte teenus riiklikku abivahendite süsteemi. 2018. aastal
alustatud katseprojekt on esmased tulemused ja andmed andnud, et koostada juhtkoerte
teenusekirjeldus ning lisada juhtkoerad ühe osana abivahendite süsteemi.
Juhtkoerte teenus sisaldab juhtkoerte kasvatust, väljaõpet, kokkuõpet ja iga-aastaseid
veterinaaruuringuid ning õppepäevi kuni juhtkoera töö lõpuni. Teenus algab, kui juhtkoera taotleja
pöördub kirjalikult teenuseosutaja poole. Seejärel peavad osapooled kohtuma, et täita vajalikud
dokumendid. Taotleja edastab taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja SKA-sse, kus nende
dokumentide põhjal hinnatakse juhtkoera saamise õigust ja vajadust. SKA teavitab taotlejat
kirjalikult otsusest ja positiivse otsuse korral saab taotleja edastada otsuse teenuseosutajale.
Seejärel algab juhtkoera väljaõpe ning taotleja peab ootama, kuni tema jaoks koolitatud koer on
valmis kokkuõppeks. Kui koer on läbinud edukalt juhtkoera väljaõppe ja taotlejaga kokkuõppe,
sõlmivad teenuseosutaja ja taotleja tähtajatu kasutuslepingu, mille abil on reguleeritud osapoolte
õigused ja kohustused. Juhtkoera kasutajaks saab taotleja, kuid juhtkoer jääb teenuseosutaja
omandisse.
SKA jätkab koostöös teenuseosutajatega teenuse protsessi kohta jooksvalt andmete kogumist ning
vajaduse korral teeb kontrolle kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Selle eesmärk on parandada
ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise põhimõtteid ning teha järelevalvet teenuse osutamise
üle, et kindlustada juhtkoera kasutajatele parim teenuse kättesaadavus ja kaitsta juhtkoera heaolu,
samuti selleks, et veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite sihipärases kasutamises.
Ühe juhtkoera kulu kokku 8-aastase kasutusaja peale on 12 925 eurot, mis koosneb järgmisest
kulukomponentidest:
- 8175 eurot koera soetus- ja koolituskulu;
- 1250 eurot kindlustus;
- 400 eurot koera täiendõppekulud;
- 700 eurot pensionile mineva koera toetus;
- 2400 eurot veterinaarkulude hüvitamine.
Kulukomponendid on arvestatud 2018. aastal alustatud katseprojekti põhjal. 2019. aastal on
planeeritud kompenseerida kaks juhtkoera vanaduspensioniealistele, millest tulenevalt on
täiendavad kulud eelarvele ca 20 000 eurot.
7
Suhtlus- ja teabevahetuse abivahendid
ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) alt lõpetatakse analoog-kuulmisabivahendite hüvitamine. Analoogaparaadid
on tänapäevases mõistes iganenud tehnoloogiaga. Analoogaparaate ei ole võimalik
personaalsetest vajadustest lähtuvalt seadistada, mistõttu on nendega seonduvalt palju probleeme
kuulmislanguse kompenseerimisel. Nimetatud kuulmisabivahenditel on olemas ainult n-ö
kõvemaks ja vaiksemaks reguleerimise võimalus. Digitaalsed kuulmisabivahendid annavad palju
suuremad varieerimise võimalused. Sellisel seisukohal on ka Eesti Audioloogide Selts ning Eesti
Vaegkuuljate Liidu esindaja (sotsiaaltöötaja), kes nimetatud sihtrühma pidevalt nõustab.
Analoog-kuulmisabivahendite müügistatistika näitab samuti, et huvi analoogtoodete järele on
aasta-aastalt vähenenud.
2017. a statistika:
- I aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 4719 tk, millest analooge 232 tk;
- II aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 1412 tk, millest analooge 6 tk.
2018. a esimese 8 kuu statistika:
- I aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 2418 tk, millest analooge 4 tk;
- II aktiivsusgrupi kõrvataguste aparaatide müük kokku 812 tk, millest analooge 0 tk.
Eelarvelist lisakulu ei kaasne või see on vähene, kuna tänapäeval müüdavate digitaalsete
kuulmisabivahendite hinnad on muutunud nii palju madalamaks, et need on suurusjärgult samas
hinnaklassis ja kättesaadavad ka eelnevalt analooge kasutanud klientidele. Lisaks ostab juba
praegu enamik inimesi digitaalseid kuulmisabivahendeid.
ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) puhul laiendatakse tõendi kehtivust mõlema ISO-koodi ulatuses. See
tähendab, et kui inimesele on väljastatud tõend kõrvasisese kuulmisabivahendi soetamiseks, on tal
õigus soetada ettevõttest ka kõrvatagune kuulmisabivahend. Muudatuse vajaduse on tinginud
asjaolu, et enamasti selgub kuulmisabivahendi tüüp ettevõttes, mistõttu lihtsustaks antud säte
abivahendi soetamist ning vähendaks arstide põhjendamatut koormust. Vajaduse korral on arstil
võimalik jätkuvalt tõendile kirjutada info vastunäidustuse kohta, näiteks kui inimesel on kõrvasisese
kuulmisabivahendi kasutamine tervislikel põhjustel välistatud.
Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna eelarve mõistes on tegu pigem tehnilise muudatusega.
ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04 (põlveproteesid –
aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustatakse, millist
õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all. Vastavalt määruse lisas sätestatule on
eelnimetatud abivahendite puhul õigus tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele isikul, kes tõendi
väljastamise hetkel osaleb tööturul või õppes. Nende tingimuste eesmärk on olnud võimaldada
tööturul ja õppes aktiivsetele inimestele suurema aktiivsuse ja sellest tulenevalt üldjuhul ka
kõrgema piirhinnaga tooteid. Need tingimused ei tähenda, et isik, kes ei osale tööturul või õppes,
jääks abivahendist ilma, vaid ta saab väiksema aktiivsuse ja piirhinnaga toote. Kuna määruse
rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva
muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud
töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes
osalemise puhul lähtutakse edaspidiselt sellest, et isik omandab alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidust.
Seejuures alushariduse omandamisel käsitletakse võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui
ka neid, kes lasteaias ei käi, kuna alusharidust omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest
vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad
koolieelsed lasteasutused. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel
lähtutud.
Ühtlasi asendatakse sõnad „tõendi väljastamise hetkel“ sõnadega „tehingu tegemise hetkel“.
Muudatus viiakse sisse, kuna tõend väljastatakse üldjuhul pikemaks ajaks ning inimese hõives või
õppes osalemine võib vahepeal muutuda. Ühtlasi on üha enam neid abivahendite gruppe, mille
puhul kordustõendi vajadust enam ei ole. Muudatus arvestab rohkem konkreetsel ajahetkel
inimeste vajadustega.
8
ISO-koodi 22.06.21 (implantaadi kõneprotsessor) grupi alla lisatakse uus kompenseeritav toode ja
sellele vastav 8-kohaline kood 22.06.21.05 (ajutüve implantaadi kõneprotsessor). Kuulmislangust
saab kompenseerida lisaks kuuldeaparaatidele erinevat tüüpi implantaadisüsteemidega.
Implantaadisüsteemi valik sõltub kuulmiskahjustuse asukohast ja tüübist. Kuulmisimplantaatide
erinevus seisneb selles, kas vastuvõtja on kirurgiliselt implanteeritud sisekõrva
(sisekõrvaimplantaat), luusse (luukuulmisimplantaat) või ajutüvele (ajutüve implantaat). Seni
kehtivas määruses on loetletud implantaadi kõneprotsessorid ja tarvikud sisekõrva- ja
luukuulmisimplantaadi süsteemile. Kuna ajutüve implantaadi kõneprotsessor ja
sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor on olemuselt samad tooted ning ajutüve implantaate on
vähemalt kolmele Eesti lapsele kuulmise parendamiseks paigaldatud, on põhjendatud ka vastav
kõneprotsessor abivahendite loetelusse lisada.
Ajutüve implantaadi kõneprotsessorile kehtestatakse sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga
sama piirhind ja kasutusaeg. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on nimetatud abivahendi
soetamist rahastanud erimenetluste kaudu.
ISO-koodide 22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 (varuosad) puhul täiendatakse
näidustuse lahtrit ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga. Täiendus on vajalik. Kuna
ajutüveimplantaadi kõneprotsessor lisatakse uue kompenseeritava vahendina abivahendite
loetellu, siis on oluline tagada ka nende seadmete hooldus ja varuosad analoogselt
sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga. Ajutüveimplantaadi kõneprotsessori või selle osade rikke
ilmnemise korral on samuti vajalik hooldusremont või uute varuosade soetamine. Seni on inimesel
olnud võimalik saada seadmele hooldust või varuosa erimenetlustaotlusega. Samas võib
erimenetluse protsess aega võtta kuni 30 päeva, kuid teatud juhtudel (nt laste puhul) oleks vaja
töökorras implantaadi kõneprotsessorit võimalikult kiiresti.
Kaasnevad kulud on sama tüüpi ja sama suured kui sisekõrvaimplantaadi kasutajatel. Eelarvelist
lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni nimetatud abivahendi hooldust ja remonti võimaldanud
erimenetluse kaudu.
ISO-koodide 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 (hooldusremont) puhul lisatakse näidustuse
lahtrisse täiendava selgitusena, et varuosasid ja hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes
on saanud implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel. Esmase luukuulmis- või
sisekõrvaimplantaadi (ka ajutüveimplantaadi) süsteemi (implantaat ja kõneprotsessor) rahastab
Eesti Haigekassa. Seni on kehtivas määruses näidustuse lahtris selgitus, et implantaadile ja
kõneprotsessorile saab varuosasid ja hooldust taotleda inimene, kes on teinud tehingu koodiga
22.06.21.01 (sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor) või 22.06.21.02 (luukuulmisimplantaadi
kõneprotsessor) abivahendiga. Peale esmase implantaadisüsteemi saamist ei ole tehtud
abivahendite süsteemi ja kehtiva regulatsiooni mõistes vajalikku tehingut ega vastata näidustusele,
mis võimaldaks koodide 22.06.21.03 (implantaadi kõneprotsessori varuosad) ja 22.06.21.04
(implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) alusel riigipoolse soodustusega tehingut teha.
Samas on sisekõrvaimplantaadi või luukuulmisimplantaadi kõneprotsessor juba kasutusel ning
vajadus tagavaraosade ja hooldusremondi järele olemas.
Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni implantaatide ja kõneprotsessorite hooldust ja
remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel erimenetluse kaudu.
ISO-koodidega 18.06.06 (lugemis- ja töövalgustid), 22.03.03 (valgusfiltrid), 22.03.12 (binoklid ja
teleskoobid), 22.12.12 (punktkirjavarustus), 22.12.15 (punktkirja kirjutusmasinad), 22.18.03.01
(daisypleierid), 22.18.03.02 (hääljuhendavad diktofonid), 22.39.04 (arvuti
ekraanisuurendustarkvara), 22.39.05 (punktkirjakuvarid), 22.39.07 (tekstituvastustarkvara),
22.39.12 (arvuti ekraanilugemise tarkvara), 22.39.00 (tarkvara uuendus) abivahendite vajaduse
tuvastajate ringi laiendatakse ning eelnimetatud nägemisabivahendite vajadust saab edaspidi
tuvastada ka perearst. Seni on inimesed nende abivahendite vajaduse määramiseks pidanud lisaks
perearsti vastuvõtule minema ka silmaarsti vastuvõtule. Vastava ettepaneku lisada ka perearst
vajaduse tuvastajate ringi on teinud Eesti Pimedate Liit, kelle hinnangul ei eelda nimetatud
abivahendite vajaduse tuvastamine silmaarsti eriteadmisi. Perearstide vajaliku ettevalmistuse ja
9
valmisoleku kohta on küsitud tagasisidet Eesti Perearstide Liidult, kes on andnud sellekohase
kinnituse.
Täiendavaid kulusid abivahendite eelarvele ei kaasne. Samas vähendab muudatus inimeste jaoks
bürokraatiat ning eriarstide töökoormust tõendite väljastamisel.
Abivahendite määruse lisas läbivalt tehtavad muudatused
Abivahendite määruse lisas luuakse eraldi tulp ehk infoväli selliste abivahendite kohta, mis on
otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega. Tegu
on muudatusega, mis on seotud SHSi muudatusega seaduse § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla
viimiseks. Sellest lähtuvalt on vajadus ka käesoleva määruse lisas kindlaks määrata abivahendid,
mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega või teenuse osutamiseks kasutatava
hoonega. Selleks luuakse eraldi tulp ja pannakse vastavate abivahendite juurde sellekohane
märge. Sellest tulenevalt ei laiene õigus riigi osaluse kompenseerimise saamiseks selliste
abivahendite osas, mis vastavad järgmistele põhimõtetele:
Abivahendid, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese iseseisvat toimetulekut.
Sellisteks toodeteks on näiteks libistamislauad ja -matid, libilinad, tõsterihmad ja -rakmed,
lingtõstukid, lingtõstuki kehatoed. Tõstukite, libilinade jms hooldatava liigutamist abistavate
toodete kasutamine on otseselt seotud hooldaja füüsilise tervise hoidmisega ning tõhusate
hooldajat ja hooldatavat säästvate hooldustoimingute tegemisega. Näiteks pole mõeldav
olukord, kus hooldaja peab ilma abistavate vahenditeta aitama ratastooli, viima pesema või
söötma inimest, kes iseseisvalt pole võimeline end pöörama, istuma, tõusma jne. Ka erinevaid
ergonoomilisi võtteid kasutades on hooldamine füüsiliselt raske töö ning mõjutab hooldaja
tervist. Seega on teenuseosutaja kohustus tagada oma töötajatele nende tööks vajalikud tervist
kaitsvad vahendid, milleta pole inimväärne hooldustoimingute tegemine võimalik. Vahendid,
mis võimaldavad osutada asutusepõhist hooldusteenust või lihtsustavad selle osutamist, on
teenuseosutaja korraldada ja tagada.
Abivahend, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatava hoone turvalisuse või sellele
ligipääsetavuse tagamisega. Turvalisusega seotud toodeteks on näiteks mittelibisevad alused
ja keskkonnahäiresüsteemid. Hoolekandeasutused peavad olema liikumispiirangutega
inimestele ligipääsetavad. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamine hoolekandeasutuse loomisel
on toodud välja ka ehitusseadustikus. Nimelt tuleb ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punkti 8
kohaselt rajatavate ehitiste puhul arvestada asjakohasel juhul puuetega inimeste
erivajadustega. Kuna tegu on hoolekandeasutusega, on puudega inimeste erivajadustega
arvestamine kindlasti asjakohane. Ehitusseadustiku § 7 sätestab, et ehitis tuleb projekteerida
ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Seega, kuigi praegu ei ole kehtivat konkreetsete
ligipääsetavuse nõuetega määrust, tuleb vastavalt ehitusseadustiku §-le 7 rakendada head
tava, mis praegusel juhul on varem kehtinud regulatsioon, kuna uut regulatsiooni ei ole
kehtestatud. Sama eesmärk on reguleeritud ka SHS-is väljaspool isiku kodu osutatava
üldhooldusteenuse kirjelduses. Kui teenuseosutaja ei ole selle vajadusega arvestanud, tuleb
teenuseosutajal leida alternatiivsed võimalused olukorra lahendamiseks. Ligipääsetavusega
seotud tooteks on näiteks kaasaskantav kaldtee.
Abivahend, mis on vajalik hooldusteenust kasutavale isikule hügieenitoimingute tegemise
tagamiseks, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahend. Hügieenitoimingute
tegemise tagamise abivahendid on näiteks tualetitool, poti- ja dušitool, potikõrgendus, vanni- ja
dušitool, vanni-, duši- ja mähkimislauad, siibrid. Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb
teenuseosutajal arvestada, et teenusesaajate hulgas on valdav hulk inimesi, kes vajavad
kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peavad hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda
toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute
tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks
kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest
ning neid ei ole võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Need on eelkõige tooted, mille
puhul on teenuseosutajal võimalik konkreetselt arvestada hooldusteenusele hinnalisa, mis
kohtleks hooldekodus olevat inimest ebavõrdselt võrreldes kodus elava inimesega.
10
Ühekordseks kasutamiseks mõeldud abivahendid on näiteks uriini absorbeerivad abivahendid
ehk mähkmed, keha pesemise või küürimise vahendid, naha kaitse ja puhastamise vahendid.
Abivahend, mis on ette nähtud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses ohutu ja
tervist toetava teenuse osutamiseks, või abivahend, mis asendab teenuse osutamiseks ette
nähtud toodet või vahendit, kui see vastab paremini hooldusteenust kasutava isiku vajadustele.
Need on abivahendid tagamaks, et teenuse osutamine oleks ohutu ja turvaline ning on selleks
eraldi nõuetena ette nähtud teenuse osutamiseks vajalike vahenditena ehk teenuseosutajal
peavad need vahendid olema olemas juba teenuse osutamist alustades. Nende vahendite kulu
peab sisalduma baasteenuse hinnas ja see ei tohi olla täiendavalt inimeselt juurde küsitav.
Samuti peab teenuseosutaja asutusepõhist hooldusteenust osutades arvestama, et
teenusesaajate hulgas on suur hulk inimesi, kes oma tervisliku seisukorra tõttu vajavad
toetavamat keskkonda. Seega peavad rahvatervise seaduse alusel kehtestatavates nõuetes
ette nähtud tooted selle printsiibiga arvestama. Juhul kui nõuetes ette nähtud tooteks on vaja
kasutada abivahendit, kuna see vastab paremini hooldusteenust kasutava isiku vajadustele,
tuleb abivahend tagada teenuseosutajal teenuse osutamiseks vajaliku toote tagamisena.
Sellisteks toodeteks on näiteks voodilaud, valgusti, elektriline voodi, madratsid lamatiste
vältimiseks, imavad aluslinad, sh pestavad aluslinad. Nõuded hooldusteenuse sisule ja
eesmärgile tulenevad SHS-ist (§-d 20, 100, 102, 103). Hooldusteenuse tervisekaitsenõuded
tulenevad rahvatervise seadusest ning selle alusel kehtestatud määrustest (sotsiaalministri
3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ ja
sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“).
Abivahendid, mis on hoone või mööbli külge kinnitatavad ja hõlbustavad asutuses liikumist.
Sellised abivahendid on üldjuhul hoone loomulikud osad, kuna on kinnitatud hoone külge.
Nende puhul ei ole mõeldav, et neid hakataks inimestele tagama lähtuvalt individuaalsest
vajadusest ja et need oleksid otseselt seotud ühe konkreetse inimesega. Hoone või mööbli
külge kinnitatavateks abivahenditeks, mis hõlbustavad asutuses liikumist, on näiteks
tugikäepidemed ja tugipuud, hingedega tugipuud, tugikäepidemed, teisaldatavad käsipuud
tõusmiseks.
Täiendavalt märgitakse loetelus ära ka SHS § 47 lõikest 32 tulenev erisus, mille kohaselt ei ole
riigieelarvest rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust saavatel isikutel tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise taotlemise õigust lisaks § 47 lõikes 31 nimetatud abivahenditele ka
inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest, mille kulu kaetakse
riigieelarve vahenditest teenuse maksumuse hulgas.
1. juulil 2019. a jõustuvate muudatustega on võrreldes varasema määruse lisaga tehtud
järgmised muudatused:
Abivahendite määruse lisas täiendatakse vastavalt käesoleva määruse § 1 punktile 4 abivahendite
vajaduse tuvastajate ringi ning lisatakse abivahendi vajaduse tuvastajaks ka õde. Vastava jaotuse
tegemisel on lähtutud kõikide abivahendite puhul sellest, kas õel on vajalikud eeltingimused
abivahendi vajaduse tuvastamiseks, sealhulgas sobivate abivahendite soovitamiseks. Õed saavad
õiguse tuvastada järgmiste abivahendite vajadust: istmepadjad ja muud tooted lamatiste
vältimiseks, madratsid lamatiste vältimiseks, söögipõll, sukajalgatõmbaja, tualetitoolid,
potikõrgendused, tualettpaberitangid, siibrid, püsikateetrid, ühekordsed põiekateetrid, peenise
katted, uriini absorbeerivad abivahendid, vanni- ja dušitoolid, vanni-, duši- ja mähkimislauad, ühe
käega käsitsetavad käimisabivahendid, kahe käega käsitsetavad käimisabivahendid,
libistamislauad ja -matid, teisaldatavad käsipuud tõusmiseks, tõsterihmad ja -rakmed ning
haaramistangid.
ISO-koodi 06.33.00 (jalatsid) puhul täpsustatakse määruse lisas, et tegu on toodetega, mis peavad
vastama meditsiiniseadme seaduse § 3 lõikele 1 ning kandma CE märki. Ortopeediliste jalatsite
puhul on siiani eeldatud, et abivahendite süsteemist kompenseeritavad jalatsid vastavad
meditsiiniseadme seadusele ja seega on neile omistatud CE märk, kuid tehingute kontroll on
11
näidanud, et ortopeediliste jalatsite müügil on sagenenud nende toodete hulk, millel puudub CE-
märgis ning tegu on pigem tavajalatsiga sarnaneva tervisejalatsiga. CE-märgistusega jalanõude
puhul on tootja toonud välja nende otsese meditsiinilise eesmärgi (nt alajäseme haavanditega
klientidele, lampjalgsuse süvenemise ennetamiseks jne) ning need vastavad kindlatele nõuetele
(väited tulenevad kliinilisest hinnangust ja riskianalüüsist). Kui tootja on tootele määranud eesmärgi
ning omistanud sellele CE-märgise, on ta kohustatud tagama ka selle toimimise (ehk tootja
vastustab seatud eesmärgi täitmise ja ohutuse eest). Määruse loetelust hüvitatavad jalatsid on ette
nähtud kindlate probleemide leevendamiseks või süvenemise ennetamiseks. On oluline, et
abivahendite süsteemist kompenseeritavad jalatsid oleksid eesmärgipärased ja ohutud. Eespool
nimetatud asjaoludest tulenevalt ei täida CE-märgistuseta jalatsid määruses sätestatud eesmärki.
Ühtlasi on ortopeediliste jalatsite puhul tegu meditsiiniseadmega, mis vastavalt meditsiiniseadme
seadusele peavad olema varustatud CE-märgisega. Juhul kui tegu on siiski meditsiiniseadmega,
kuid see ei ole varustatud CE-märgisega, siis sellise toote levitamine on lubatud alles siis, kui tootja
on nõuded täitnud. Sihtotstarbe omistab tootele ainult tootja.
Eelarvelist lisakulu ei eeldata, kuna ka varem on neid tooteid inimestele põhjendatud vajaduse
korral kompenseeritud. Pigem võib eeldada, et toimub jalatsitele planeeritud eelarvekulude
vähenemine, sest inimesed on tihtipeale huvitatud ilma CE-märgiseta tervisejalatsite soetamisest,
kuna nende välimus on tavapärane ning riik kompenseerib suure osa jalatsite soetushinnast.
Muudatus jõustub 1. juulil 2019. a andmaks abivahendi müügiga tegelevatele ettevõtetele piisav
ettevalmistuse aeg muudatusega arvestamiseks. Ülemineku aeg on vajalik, kuna hoolimata
asjaolust, et abivahendite süsteemist kompenseeritavad jalatsid peaksid vastama ka täna juba
meditsiiniseadme seadusele ja seega olema neile omistatud CE märk, siis kuna SKA ei ole seda
nõuet süsteemselt kontrollinud on nõude mittetäitmine kujunenud osaliselt praktikaks ja
teenuseosutajad sellega arvestanud.
1. jaanuaril 2020. a jõustuvate muudatustega on võrreldes varasema määruse lisaga tehtud
järgmised muudatused:
Abivahendite määruse lisas luuakse eraldi tulp ehk infoväli abivahendispetsialisti kutsega
võrdustatud spetsialistide kohta. Muudatus on seotud SHS § 55 lõikega 2, mis kohustab abivahendi
müüjat või üürijat tagama ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe sellise spetsialisti olemasolu,
kellel on kutseseaduse alusel välja antud abivahendispetsialisti kutse, või sellise spetsialisti
olemasolu, kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv kvalifikatsioon ja vajalik
ettevalmistus. Seega on käesoleva muudatuse puhul tegu rakendusliku muudatusega, millega
määratakse abivahendite kaupa loetelu spetsialistide kohta, kellel ei ole kutseseaduse alusel välja
antud abivahendispetsialisti kutset, kuid kellel on abivahendi müümiseks või üürimiseks sobiv
kvalifikatsioon ja vajalik ettevalmistus. Vastava loetelu loomise volitus tuleneb SHS § 55 lõikest 21.
Abivahendispetsialisti kutsega võrdustatud spetsialistide loetelu ja jaotuse aluseks seotult
abivahenditega on võetud spetsialistide õppekavad ning nende põhjal saadud teadmised
abivahendite valdkonnas. Abivahendispetsialisti kutsega võrdustatud spetsialistideks seotult
konkreetsete abivahenditega saavad apteeker, proviisor, füsioterapeut, tegevusterapeut,
optometrist ja audioloog. Nimetatud spetsialistid saavad väljastada inimesele ainult neid
abivahendeid, millega neile käesoleva määruse lisaga on õigus antud.
Määruse §-s 2 esitatakse määruse jõustumissätted. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Määruse
§ 1 punktid 3, 4, 6 ja 8 (õdede tõendi väljastamise regulatsioon) jõustuvad 1. juulil 2019. a. Määruse
§ 1 punktid 2 ja 9 (abivahendi müügipunktis lubatud spetsialistide loetelu) jõustuvad 1. jaanuaril
2020. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
12
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste eesmärk on korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise
süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju
analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused
riigieelarvet, puuetega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes
kehtiva olukorraga.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse
asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju
nendes mõjuvaldkondades hinnatud.
Sotsiaalsed mõjud
Määruse muudatusega kaasneb inimestele mitme abivahendi puhul positiivne mõju. Mõju avaldub
paremas kättesaadavuses ning nõuete lihtsustamises (nt kordustõendi esitamise kohustus).
Kättesaadavust puudutavad nii piirhindade, piirlimiitide kui ka piirmäärade tõstmised ning ilma
kordustõendi vajadusega kompenseeritavate abivahendite ringi laiendamine. See parandab
inimeste toimetulekuvõimet nii koduses kui ka avatud ruumis, mis omakorda suurendab ühelt poolt
nende iseseisvust ning teiselt poolt vähendab lähedaste või määratud hooldajate hoolduskoormust.
Lisaks suureneb inimeste sotsialiseerumine ning kaasarääkimine ühiskonnas.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudutab eelkõige ettevõtete halduskoormust ning SKA töökoormust. Mõlema
puhul saab muudatustega täheldada positiivset mõju.
Muudatusega, millega laiendatakse kordustõendit mittevajavate abivahendite ringi ja täiendatakse
abivahendi vajaduse tuvastajate ringi, vähendatakse väljastatavate tõendite hulka ning seeläbi ka
perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust. Seni on paljude abivahendite
(v.a kõneprotsessor, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeprotees, silma- ja rinnaprotees, valge
kepp, punktkirjavarustus, punktkirja kirjutusmasin, kalkulaator, helisalvestus- ja heliesitusseade,
akustilise signaaliga seade, kellad ja ajanäitajad, arvutite väljundseade, mõõteriistad) saamiseks
olnud vaja kordustõendit. Edaspidi ei ole vanaduspensioniealistel uriini absorbeerivate
abivahendite puhul kordustõendit vaja.
Perearstide töökoormust abivahendi vajadust tõendavate tõendite väljastamisel vähendab
muudatus, millega antakse tõendi andmise õigus edaspidiselt ka õdedele.
Sarnane mõju eriarstidele on muudatusel, millega võimaldatakse nägemisabivahendite vajadust
tuvastada lisaks eriarstidele ka perearstidel. See muudatus lihtsustab eriarstide töökoormust
seoses tõendite väljastamisega.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Järgnevalt käsitletakse mõjusid eelarvele. Mõjusid eelarvele ei ole hinnatud nende muudatuste
puhul, kus tegu on määruse loetelu sõnastuslike või tehniliste muudatustega.
Muudatus: ISO-koodi 06.12.03 (tallatoed) grupis piirlimiidi arvestuse muutmine aasta asemel
kalendriaastapõhiseks.
Mõju: muudatus ei too kaasa negatiivset mõju eelarvele, kuna tervikuna tallatugede
kompenseeritav kogus aasta kohta ei kasva.
13
Muudatus: ISO-koodidele 06.18.00.01 (lamineeritud hülss) ja 06.18.00.02 (silikoonhülss)
täpsustuse „ülajäsemele“ lisamine.
Mõju: Muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Mõju eelarvele puudub.
Muudatus: ISO-koodide 06.24.09.04 (sääreproteesid – aktiivsusgrupp IV), 06.24.12.04
(põlveproteesid – aktiivsusgrupp IV) ja 06.24.15.04 (reieproteesid – aktiivsusgrupp IV) puhul
täpsustamine, millist õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all.
Mõju: tegu on täpsustusega, millest seni on lähtutud regulatsiooni rakendamisel ning seetõttu mõju
eelarvele ei ole.
Muudatus: ISO-koodidele 06.24.41.01 (lamineeritud hülss) ja 06.24.41.02 (silikoonhülss)
täpsustuse „alajäsemele“ lisamine.
Mõju: muudatus lihtsustab ettevõtete tööd ja SKA-l tehingute kontrollimist. Mõju eelarvele puudub.
Muudatus: ISO-koodi 06.33.00 (jalatsid) täpsustuse lisamine, et tegu peab olema toodetega, mis
vastab CE-märgise nõudele.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei eeldata, kuna ka varem on põhjendatud vajadusega inimestele neid
tooteid kompenseeritud. Pigem võib eeldada, et jalatsitele planeeritud eelarvekulud vähenevad,
sest inimesed on tihtipeale huvitatud ilma CE-märgiseta tervisejalatsite soetamisest, kuna nende
välimus on tavapärane ning riik kompenseerib suure osa jalatsite soetushinnast.
Muudatus: ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) grupis piirlimiidi arvestuse
muutmine, millega asendatakse senine mahuühikupõhine arvestus piirhinna ulatuses arvestusega.
Mõju: eelarvele negatiivset mõju ei ole, pigem võib eeldada positiivset mõju, kuna isikul on võimalus
osta määruses kehtestatud piirhinnaga suurem toode, millest tulenevalt ei soetata abivahendit iga
kuu. Võimalikku negatiivset mõju vähendab paralleelne muudatus, millega piiritletakse
vajaduspõhiselt täpsemini hüvitatavate toodete gruppi. Muudatus ei eelda SKA-le infosüsteemide
arendust.
Muudatus: ISO-koodi 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) grupis ISO-koodile 09.24 antud
tõendi kasutuse ulatuse laiendamine ka ISO-koodi 09.27 grupile.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, sest ka varem on inimestel olnud õigus mõlemaid tooteid
saada. Muudatus vähendab spetsialistide töökoormust ja kliendi jaoks bürokraatiat.
Muudatus: ISO-koodide 09.30.18 (täiskasvanute ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute
ühekordsed mähkmed) gruppides toodete jaotamine imavuse põhjal.
Mõju: muudatusega on võimalik lihtsustada SKA-s tööd müügitehingute kontrollimisel. Kuna
õigustatuses nimetatud abivahenditele (mähkmed) muudatusi ei tehta, ei laiene uriini
absorbeerivaid abivahendeid saavate inimeste ring ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei
kaasne.
Muudatus: ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) piirlimiidi suurendamine 120 tükini
kuus.
Mõju: uriini absorbeerivate abivahendite piirlimiitide suurendamise mõju eelarvele kokku on 1 942
505 eurot, millest mõju riigieelarvele 1 756 864 eurot ning ESF vahenditele 185 641 eurot.
Muudatus mõjutab ca 7539 inimest (lapsi 438, tööealisi 744, vanaduspensioniealisi 6318), kes
hinnanguliselt hakkavad kasutama seni kehtinud maksimaalsest piirlimiidist suuremat mähkmete
hulka. Samas võimaldab muudatus tagada eelnimetatud hulgale inimestest nende vajadusest
lähtuv ja vajalikus mahus teenus. See suurendab inimeste iseseisvust ja võimalust osaleda
suuremal määral tööhõives ning vähendab hooldusega kaasnevaid kulusid. Lisaks vähendab
muudatus oluliselt erimenetluste arvu ja töökoormust SKA-s, sest 2017. aastal tehti uriini
absorbeerivate abivahendite piirlimiidi suurendamiseks ca 700 erimenetluse taotlust. Muudatusega
kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest.
14
Muudatus: ISO-koodi 09.30.00 (imavad aluslinad, va pestavad aluslinad) piirlimiidi suurendamine
30 tükini kuus.
Mõju: muudatus toob kaasa abivahendite eelarvele täiendava kulu SKA hinnangute kohaselt 222
325 eurot aastas. Inimese jaoks vähendab muudatus hooldusega kaasnevaid lisakulusid.
Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud
vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) grupis eraldi uue 6-kohalise ISO-
koodi loomine pestavatele linadele ning piirlimiidi määramine 2 tükki kuus.
Mõju: 2018. a I poolaastal on pestavaid linu kokku ostnud 859 isikut, mille eelarveline kulu riigile on
olnud 18 440 eurot. Rohkem kui kaks pestavat aluslina on 2018. a I poolaastal ostnud 154 isikut
ning riigieelarvele kulu kokku nende toodete eest on olnud 9670 eurot. Pestavate aluslinade
piirlimiidi vähendamisel 2 tükini kuus on hinnanguline eelarve kokkuhoid 19 340 eurot.
Muudatusega kaasnevad tulud suunatakse riigieelarvest abivahendite teenusele eraldatud
vahenditesse.
Muudatus: ISO-koodide 12.22.03.04 (kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV) ja 12.22.09.04
(ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV) puhul täpsustamine, millist õigustatud isikut on mõeldud
tööturul ja õppes osalejate all.
Mõju: tegu on täpsustusega, millest seni on lähtutud regulatsiooni rakendamisel ning seetõttu mõju
eelarvele ei ole.
Muudatus: ISO-koodi 12.27.07.00 (kärud) üüri piirhinna tõstmine 145 euroni ühes kuus.
Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 1269 tehingut, millest 711 jäid piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 67 971 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest
abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja
SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 33 taotlust ning 2018. aastal I
poolaastal 13 taotlust).
Muudatus: ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) üüri piirhinna tõstmine 38 euroni ühes kuus.
Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 502 tehingut, millest 80 jäid piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 1642 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest
abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja
SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 21 taotlust ning 2018. aastal I
poolaastal 13 taotlust).
Muudatus: ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) üüri piirhinna tõstmine 73 euroni ühes kuus.
Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 92 tehingut, millest 8 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna
tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on
hinnanguliselt 644 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahendite
teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA
töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 3 taotlust ning 2018.aastal I poolaastal
2 taotlust).
Muudatus: ISO-koodi 12.36.03 (lingtõstukid) üüri piirhinna tõstmine 51 euroni ühes kuus.
Mõju: kokku tehti 2017. a senise piirhinnaga 223 tehingut, millest 109 jäid piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 3000 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest
abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja
SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2017. aastal 3 taotlust).
Muudatus: ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) alt analoog-kuulmisabivahendite hüvitamise lõpetamine.
15
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne või see on vähene, kuna tänapäeval müüdavate digitaalsete
kuulmisabivahendite hinnad on muutunud nii palju madalamaks, et need on suurusjärgult samas
hinnaklassis ja need on kättesaadavad ka eelnevalt analooge kasutanud inimestele.
Muudatus: ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) tõendi kehtivuse laiendamine mõlema ISO-koodi ulatuses.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna eelarve mõistes on tegu tehnilise muudatusega.
Muudatus: ISO-koodide 22.06.12.02 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II) ja
22.06.15.02 (kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II) puhul täpsustamine, millist
õigustatud isikut on mõeldud tööturul ja õppes osalejate all.
Mõju: tegu on täpsustusega, millest seni on lähtutud regulatsiooni rakendamisel ning seetõttu mõju
eelarvele ei ole.
Muudatus: ISO-koodi 22.06.21 (implantaadi kõneprotsessor) grupi alla uue kompenseeritava toote
(ajutüve implantaadi kõneprotsessor) lisamine.
Mõju: seni on ajutüve implantaat antud kolmele inimesele. Eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA
on selle abivahendi soetamist rahastanud erimenetluste kaudu.
Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 (varuosad) näidustuse lahtri
täiendamine ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi hooldusremonti ja
varuosasid võimaldanud erimenetluse kaudu.
Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 (hooldusremont) näidustuse lahtri
täiendamine selgitusega, et varuosasid ja hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes on
saanud implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni kõneprotsessorite hooldust ja remonti
võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel erimenetluse kaudu.
Muudatus: ISO-koodide 18.06.06 (lugemis- ja töövalgustid), 22.03.03 (valgusfiltrid), 22.03.12
(binoklid ja teleskoobid), 22.12.12 (punktkirjavarustus), 22.12.15 (punktkirja kirjutusmasinad),
22.18.03.01 (daisypleierid), 22.18.03.02 (hääljuhendavad diktofonid), 22.39.04 (arvuti
ekraanisuurendustarkvara), 22.39.05 (punktkirjakuvarid), 22.39.07 (tekstituvastustarkvara),
22.39.12 (arvuti ekraanilugemise tarkvara), 22.39.00 (tarkvara uuendus) vajaduse tuvastajate ringi
laiendamine perearstidega.
Mõju: täiendavaid kulusid abivahendite eelarvele ei kaasne. Samas vähendab muudatus inimeste
jaoks bürokraatiat ning eriarstide töökoormust tõendite väljastamisel.
Määruse muudatuse mõjud (kulud ja tulud) riigieelarvele on kokkuvõtlikult välja toodud
alljärgnevas tabelis:
Kulu
Prognoositav
praegu
kulu peale Mõju sh mõju sh mõju
Muudatus enne
muudatust eelarvele (€) RE (€) ESF (€)
muudatust
(€)
(€)
Uriini absorbeerivate
abivahendite piirlimiidi
1 642 500 3 585 003 - 1 942 505 -1 756 864 -185 641
suurendamine 120 tükini
kuus
Imavad aluslinad (va
pestavad aluslinad)
215 004 437 328 -222 325 -194 534 -27 791
piirlimiidi suurendamine
30 tükini kuus
16
Uue 6-kohalise ISO-
koodi loomine
pestavatele linadele ning 36 880 17 540 19 340 16 899 2 441
piirlimiidi määramine 2
tükki kuus
Kärude üüri piirhinna
tõstmine 145 euroni ühes 97 188 165 159 -67 971 -42 993 -24 978
kuus
Toaraamide üüri piirhinna
tõstmine 38 euroni ühes 17 221 18 863 -1642 -1 642 0
kuus
Õueraami üüri piirhinna
tõstmine 73 euroni ühes 5337 5981 -644 -129 -516
kuus
Lingtõstukid üüri piirhinna
tõstmine 51 euroni ühes 5369 8369 -3000 -849 -2 150
kuus
Juhtkoerte teenuse
0 17 740 -17 740 0 -17 740
lisandumine
KOKKU 2 019 499 4 255 983 - 2 236 487 -1 980 112 -256 375
Muudatusega kaasnevad kulud ja katteallikad
Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest ja ESF meetmest abivahendite teenusele
eraldatud vahenditest. 2019. a abivahendite eelarve on planeeritud riigieelarves arvestusliku kuluna
ning indikatiivse eelarve suurusega 11,3 miljonit eurot. SKA prognooside kohaselt on kulud
riigieelarvele abivahendite tagamiseks koos muudatuste mõjuga 11,29 miljonit eurot. Seega 2019.
a planeeritud riigieelarve abivahendite jaoks katab ära nii tänase eelarve vajaduse kui ka eelarve
vajaduse koos muudatustega kaasneva mõjuga.
ESF vahenditest on tööealistele abivahendite tagamiseks 2019. a planeeritud 3,4 miljonit eurot.
SKA prognooside kohaselt on muudatustega koos kulud ESF vahenditele 3,8 miljonit eurot. Seega
on 2019. aasta ESF vahendite planeeritud eelarve prognoositud eelarvega võrreldes miinuses
400 000 euro ulatuses. Vajalik puudujääk on võimalik katta varasematel aastatel ESF vahenditest
teenuse tagamiseks planeeritud eelarve jäägist, kuna varasemate aastate kulud on olnud
prognoositust väiksemad. Vastav toetuse andmise tingimuste muudatus, millega kavandatakse
ESF eelarves täiendavad vahendid 2019. aastaks, tehakse vajadusel vastaval eelarve aasta teisel
poolel.
Muudatusega kaasnevate kulude ja tulude võrdlus eelarveliste võimalustega on esitatud
alljärgnevas tabelis:
Lapsed Pensioniealised Tööealised Kokku
Eelarve RE (2019.a kinnitatud) 2 820 000 8 494 000 0 11 314 000
Eelarve ESF (2019.a kinnitatud) 0 0 3 410 954 3 410 954
Eelarve koos määruse 2 157 685 9 133 534 0 11 291 220
muudatustega RE
Eelarve koos määruse 0 0 3 819 163 3 819 163
muudatustega ESF
Vahe RE 662 315 -639 534 0 22780
Vahe ESF 0 0 -408 209 -408 209
17
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse muudatusega seotud riigi ehk SKA kulusid on kirjeldatud seletuskirja eelmises mõjude
punktis. Muudatused ei too kaasa mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. Täiendavaid olulisi
kulusid riigieelarvele ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, välja arvatud määruse § 1 punktid 3, 4, 6 ja 8, mis jõustuvad
1. juulil 2019. a, ning määruse § 1 punktid 2 ja 9, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti
Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste
Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, MTÜ-le Eesti Omastehooldus, Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Audioloogide Seltsile
ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ilma kommentaarideta muudatusi toetava
tagasiside andsid Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Õdede Liit.
Omapoolsed märkused ja ettepanekud tegid Eesti Apteekrite Liit, MTÜ Eesti Apteekide Ühendus,
Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Eesti Omastehooldus, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide
Nõukoda, OÜ Invaru, LifeGear OÜ, Eesti Audioloogia Selts, Ida-Tallinna Keskhaigla, Audiomed
Kuulmiskeskus, OÜ ITAK, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus MTÜ, Eesti Ortoosikeskuse OÜ.
Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on
esitatud seletuskirja lisas.
18
Seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Jrk Ettepanek/kommentaar Arvestatud/mitte arvestatud
Sotsiaalkindlustusamet
1. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab Võetud teadmiseks
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a märkusteta kooskõlastamine.
määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite
eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise
tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“
muutmise määruse eelnõu täiendavate
ettepanekute ja märkusteta.
Rahandusministeerium
2. Annan teada, et kooskõlastame eelnõu Võetud teadmiseks
märkusteta. märkusteta kooskõlastamine.
Palun saatke veelkord täpsustatud seletuskiri Täiendatud seletuskiri esitatud
uuesti üle vaatamiseks. uuesti teadmiseks.
Eesti Apteekrite Liit
3. Lisa 3-s on viimases veerus “Võrdsustatud Arvestatud. Ettepanek on
abivahendi spetsialisti kutsega” nimetatud ka terminoloogiliselt täpsem ja
“apteeker, proviisor…”. Täiendus on põhjendatud õiguslikult korrektsem. Uus
ja vajalik. Samas on “Apteeker” kõnekeelne sõnastus „proviisor,
üldmõiste, mille alla liigituvad kõrgharidusega farmatseut“.
spetsialistid “proviisor” ja “farmatseut”. Palume
asendada sõnad “apteeker, proviisor” sõnadega
“proviisor, farmatseut”. Selline lahendus on
terminoloogiliselt täpsem ja õiguslikult korrektsem.
MTÜ Eesti Apteekide Ühendus
4. Eelnõu § 1 punkt 8 – määruse lisa 3 Arvestatud.
Palume sättega jõustatavas määruse lisas Tegemist sisult sama
väljatoodud abivahendi spetsialisti kutsega ettepanekuga, mille tegi Eesti
võrdsustatud isikute hulgas isik „apteeker“ Apteekrite Liit. Eesti Apteekrite
asendada isikuga „farmatseut“. Hetkel on loetelus Liidu tagasiside ja ettepaneku
apteeker ja proviisor, kuid apteegisektori erialade kohaselt oleks õige sõnastus
klassifikatsiooni valguses ei ole selline eristamine „proviisor, farmatseut”.
korrektne ja loogiline, sest proviisor on samuti Lähtume Eesti Apteekrite Liidu
apteeker. Apteegis töötavad erialaspetsialistidena ettepanekust, kuna nad toovad
farmatseut ja proviisor, keda saab välja, et „apteeker“ on
koondnimetusega võtta kokku kui apteeker. kõnekeelne üldmõiste.
5. Eelnõu § 1 punkt 8 – määruse lisa 3 Arvestatud osaliselt.
Palume laiendada ISO-koodide hulka, kus 04.48.08 - seisuraamid ja toed
proviisori ja farmatseudi erialad on võrdsustatud (mitte arvestatud) – antud
abivahendi spetsialisti kutsega. Meie hinnangul on toote näol on tegemist
järgnevas loetelus välja toodud ISO-koodide hulka keerukama abivahendiga, mille
kuuluvate toodete puhul samuti proviisoril ja valimisel ja sobitamisel peab
farmatseudil olemas vajalikud teadmised ja olema juures spetsialist, kellel
võimekus klienti nõustada ja abivahend väljastada. on olemas põhjalikud
04.48.08 - seisuraamid ja toed teadmised abivahendi
06.03 - lülisamba ortoosid masstoodetena funktsionaalsusest ja inimese
06.03.12 - kaela ortoosid vajadusest.
06.12.03.02 - individuaalselt valmistatud tallatugi 06.03 - lülisamba ortoosid
(apteekides on olemas tehniline võimekus jalalaba masstoodetena (mitte
skaneerimiseks ning organiseerida abivahendi arvestatud) - antud toote näol
soovijale individuaalselt valmistatud tallatugi) on tegemist keerukama
06.12.03.03 - varbasirutaja, -tugi abivahendi, mille valimisel ja
06.12.15-06.12.18 – puusa-, põlve-, sobitamisel peab olema juures
hüppeliigeseortoosid masstoodetena spetsialist, kellel on olemas
06.33 - ortopeedilised jalatsid põhjalikud teadmised
12.06 - käimisabivahendid kahe käega abivahendi funktsionaalsusest
käsitsemiseks ja inimese vajadusest.
12.22 – käsiratastoolid
12.23 - elektrilised ratastoolid 06.03.12 - kaela ortoosid (mitte
12.24 - ratastoolide tarvikud arvestatud) - antud toote näol
12.27 - muud sõiduriistad on tegemist keerukama
18.10 - lisavarustus ratastoolidele abivahendi, mille valimisel ja
22.27 – häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja sobitamisel peab olema juures
signaliseerimisseadmed spetsialist, kellel on olemas
24 - esemete ja seadmete käsitsemise põhjalikud teadmised
abivahendid abivahendi funktsionaalsusest
27 - tööriistad ja masinad ja inimese vajadusest.
06.12.03.02 - individuaalselt
valmistatud tallatugi
(mitte arvestatud) –
farmatseutidel ja proviisoritel
on õigus müüa masstoodangu
tallatugesid. Individuaalselt
valmistatud tallatugede
(tellimusmeditsiiniseadme)
müümisel peavad spetsialistil
olema spetsiifilisemad
teadmised.
06.12.03.03 - varbasirutaja, -
tugi (arvestatud) – lisatakse
farmatseutidele ja proviisoritele
võrdsustatud tase abivahendi
spetsialisti kutsega.
06.12.15-06.12.18 – puusa-,
põlve-, hüppeliigeseortoosid
masstoodetena (mitte
arvestatud) - antud toote näol
on tegemist keerukama
abivahendi, mille valimisel ja
sobitamisel peab olema juures
spetsialist, kellel on olemas
põhjalikud teadmised
abivahendi funktsionaalsusest
ja inimese vajadusest.
06.12.18.01 ega 06.12.16.01 –
masstoodangu tooteid ei ole
tehinguid tehtud alates
01.01.2018
06.12.15.01 - toote valimisel ja
sobitamisel peab olema juures
spetsialist, kellel on olemas
põhjalikud teadmised
abivahendi funktsionaalsusest
ja inimese vajadusest.
06.33 - ortopeedilised jalatsid
(mitte arvestatud) - toote
valimisel ja sobitamisel peab
olema juures spetsialist, kellel
on olemas põhjalikud
teadmised abivahendi
funktsionaalsusest ja inimese
vajadusest.
12.06 - käimisabivahendid
kahe käega käsitsemiseks -
12.22 – käsiratastoolid
12.23 - elektrilised ratastoolid
12.24 - ratastoolide tarvikud
12.27 - muud sõiduriistad
18.10 - lisavarustus
ratastoolidele
22.27 – häire-, osutamis-,
meeldetuletus- ja
signaliseerimisseadmed (mitte
arvestatud) - nende toodete
valimisel (12.06 – 22.27) ja
sobitamisel peab olema juures
spetsialist, kellel on olemas
põhjalikud teadmised
abivahendi funktsionaalsusest
ja inimese vajadusest.
24 - esemete ja seadmete
käsitsemise abivahendid
(arvestatud) - lisatakse
farmatseutidele ja proviisoritele
võrdsustatud tase abivahendi
spetsialisti kutsega.
27 - tööriistad ja masinad
(mitte arvestatud) - Nende
toodete valimisel ja sobitamisel
peab olema juures spetsialist,
kellel on olemas põhjalikud
teadmised abivahendi
funktsionaalsusest ja inimese
vajadusest.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
6. 1. Määruse eelnõu lisades 1, 2 ja 3 on Arvestatud.
kõrvasiseste kuulmisabivahendite aktiivsusgrupp II Teemat on arutatud EPIKojaga
(ISO kood 22.06.12.02) ja kõrvataguste kohtumisel, kus EPIK selgitas,
kuulmisabivahendite aktiivsusgrupp II (ISO kood et lasteaias käimine ei ole
22.06.15.02) puhul abivahendi täpsustuse lahtris kohustuslik ning kodus
välja toodud asjaolu, et klient "tõendi väljastamise kasvatatakse lapsi, kes vajavad
hetkel osaleb tööturul (töötamise registrisse samadel vajadustel
kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna või abivahendit. Kohtumisel lepiti
tööotsijana registreeritud isik) või õppes kokku, et sõnastus vaadatakse
(koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, üle ning riigipoolse II
gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, aktiivsusgrupi soodustus
rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiv isik)". laieneb ka nendele lastele, kes
Eelnõus sisalduv sõnastus seob eelkooliealiste lasteaias ei käi. Uus sõnastus
laste puhul II aktiivsusgrupi soodustuse saamise „Õppes osalemise puhul
koolieelses lasteasutuses õppimisega ning ei lähtutakse edaspidiselt sellest,
võimalda seega II aktiivsusgrupi kuuldeaparaatide et isik omandab alus-, põhi-,
saamist koolieelses lasteasutuses mitteõppivatel kesk- või kõrgharidust.“
lastel. Tavaliselt saavad esmased
kuuldeaparaadid alla aastased lapsed, kellele on
keele ja kõne arengu seisukohalt eriti oluline
võimalikult kvaliteetsete kuuldeaparaatide
olemasolu, mida võimaldaks II aktiivsusgrupp.
Teeme ettepaneku sõnastada õppes osalemise
täpsustus vastavalt haridusseaduse § 2 lõikes 5
toodule (Haridusel on järgmised tasemed: 1)
alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3)
keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus
(hariduse III tase).
Sama seaduse § 24 lõige 1 selgitab alushariduse
mõistet: Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus
ning selle eest vastutavad vanemad või neid
asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust
toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.
7. Teeme ettepaneku laiendada eelpool toodud Arvestatud.
sõnastust läbivalt ka teistele määruse lisades 1, 2 Õppes osalemise kirjelduse
ja 3 loetletud abivahenditele, kus abivahendi tõendi täiendus tehakse ka teiste
väljastamine on seotud kliendi osalemisega abivahendite juurde, kus antud
tööturul või õppes (nt aktiivsusgruppi IV kuuluvad nõue on.
kahekäeratastoolid, ühekäeratastoolid,
sääreproteesid, põlveproteesid, reieproteesid,
jne).
8. Teeme ettepaneku kuulmisabivahendi Mitte arvestatud.
korduvtaotlemisel ära kaotada eriarsti tõendi nõue Antud muudatusettepanek
ja asendada see edaspidi perearsti poolt vajab põhjalikumat
väljastatud tõendiga. Kuulmine üldjuhul ei taastu, analüüsimist ja koostööd
eriarsti koormamine asjatu tõendi pärast ei ole erinevate osapooltega. Eriarsti
mõistlik ja abivahendit vajava inimese jaoks korduvtõendi vajaduse
tavaliselt pikkade järjekordadega eriarsti juurde analüüsimist jätkame 2019.
pääsemine ainult tõendi saamiseks võib kaasa aastal, kaasates ka Eesti
tuua olulise elukvaliteedi halvenemise näiteks Vaegkuuljate Liitu,
olukorras, kus olemasolev kuulmisabivahend on erialaorganisatsioone jt.
lakanud töötamast ja uut ei ole võimalik veel
soetada eriarsti puuduva tõendi pärast.
9. Lõpetuseks juhime taaskord tähelepanu Mitte arvestatud.
vajadusele leida lahendus EPIKoja poolt Murekoha tõstatamine on
29.05.2017 sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas asjakohane üldises pildis, kuid
viidatud probleemile, mis puudutab seoses ei ole lahendatav käesoleva
trauma- või ravijärgselt abivahendit vajavatele määruse muudatusega, kuna
inimestele viivituseta soodustingimustel eeldab SHS muutmist. SoM
abivahendite kättesaadavusega väljapool 2019. aasta tööplaani on
Haigekassa meditsiiniliste abivahendite loetelu. kavandatud Haigekassa poolt
Antud probleem eeldab lahenduse leidmisel kompenseeritavate
tervikliku lähenemist sotsiaalsüsteemist meditsiiniseadmete ja SKA
kompenseeritavate abivahendite ja Haigekassa poolt kompenseeritavate
poolt kompenseeritavate meditsiiniseadmete abivahendite süsteemide
süsteemide vahel. ühtlustamise analüüs koos
lahendusettepanekute
tegemine nii süsteemi
ühtlustamiseks inimese
vaatase kui ka vajalike
õigusraamistiku muudatuste
tegemiseks. Antud küsimus
leiab analüüsimist eelpool
kirjeldatud ülesande raames.
MTÜ Eesti Omastehooldus
10. MTÜ Eesti Omastehooldus peab oluliseks Mitte arvestatud. Ettepanek ei
määruse vastuvõtmise järgselt pöörata tähelepanu puuduta käesolevas määruses
abivahenditele, mis on otseselt seotud tehtavaid regulatiivseid
hooldusteenuse osutamisega või teenuse muudatusi, vaid pigem üldist
osutamiseks kasutatava hoonega. järelevalvet hooldusteenuste
Määruse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud osutamise üle ning nõudeid
põhimõtted, mille alusel ei laiene õigust riigi hoolekandeasutustele.
osaluse kompenseerimise saamiseks abivahendi Järelevalve
soetamisel või üürimisel. Põhimõtete hulgas on hoolekandeasutuste üle on
kirjeldatud abivahendeid ja nende tagamise SKA üks ülesannetest ning
vastutus hooldaja töö ja töökeskkonna käesolevas ettepanekus
korraldamisel ning hooldatava ehk teenusetarbija tõstatatud küsimusele
iseseisva toimetuleku toetamisel ja pööratakse edaspidiselt
individuaalsuse arvestamisel. tähelepanu. Ühtlasi on SoM
Oluline on siinkohal jõustada määrust selliselt, et poolt ettevalmistamisel
väljaspool kodu osutatava hooldusteenuse hoolekandeasutuste
osutajad ei asuks neile pandud kohustuste tervisekaitsenõuete
täitmiseks vahendite leidmisel kohaldama regulatsiooni muudatused,
hinnalisa teenusetarbijatele lähtudes mille käigus pööratakse samuti
individuaalsusest. Samuti on oluline pöörata tähelepanu vajaliku inventari,
tähelepanu hooldaja töökeskkonna kujundamisele sh abivahendite olemasolule
lähtuvalt tervisekaitsenõuetest ja kui loomulikule osale
hooldusteenuseosutaja kui tööandja vastutusele teenuseosutamisel.
selle tagamisel.
Eesti Õdede Liit
11. Määruse muudatuse eesmärgist tulenevalt on Võetud teadmiseks
positiivne, et õed saavad edaspidi oma pädevuse märkusteta kooskõlastus.
piires ja patsiendi vajadusi arvestades väljastada Täiendkoolituse
abivahendite tõendeid. Määrusemuudatusest ettevalmistusega tegeletakse
tulenevalt on õigustatud täiendkoolituse vajadus. 2019. aasta esimeses pooles.
Tulenevalt määruse jõustumise ajast on jäetud
mõistlik aeg koolituste korraldamiseks.
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
12. Eelnõu § 1 punkt 5 annab abivahendi määramise Selgitatud.
õiguse esialgu perearstile või eriarstile. Ettepanek Märkus puudutab pigem
kergendada inimestel abivahendite üleüldist perearsti teenuse
kättesaadavust on hea. kättesaadavuse küsimust.
Küsimus on, kas perearstid on valmis tegema Perearsti teenuse
lisatööd, mida hooldekodus elavatele inimestele kättesaadavus hooldekodus on
abivahendi vajaduse määramine kaasa toob. oluline mitte ainult abivahendite
Täna on olukord, kus paljud perearstid ei soovi või valguses, vaid ka muudes
ei suuda hooldekodus elavaid inimesi külastada. tervislikes küsimustes.
Kuigi perearstidel jääb abivahendi määramine Konkreetse määruse valguses
ühekordseks, on 2019 aasta algus perearstidel on nii kodus elavale inimesele
raske. kui ka hooldekodus viibivale
inimesele loodud võrdsed
võiimalused, nõuded ja
tingimused. Samuti on
käesoleva määrusega
leevendatud üleüldiselt
perearstide koormust tõendite
väljastamisel, mis peaks
kompenseerima 2019.a
alguses võimalikku lisatööd.
Ühtlasi selgitame, et neil
inimestel, kellel on varasemast
ajast abivahendi tõend
inkontinentsitoodetele olemas,
ei pea uuesti tõendit perearstilt
saama, kuna käesoleva
määruse muudatusega
kaotatakse mähkmetel
kordustõendi esitamise
vajadus.
Määruse eelnõud edastati
arvamuse andmiseks ka Eesti
Perearstide Seltsile, kes ei
esitanud ühtegi märkust ega
kommentaari.
13. Eelnõu § 1 punktid 6-8 Mitte arvestatud.
Enesehoolde- ja kaitseabivahendite isikupõhine Teostatud tehingutele teeb
arvestus on keeruline, pigem arusaamatu. Kas ja järelevalvet
kuidas markeerida isikule suuremas mahus Sotsiaalkindlustusamet.
ostetud puhastusvahend? Kes ja kuidas peab Ettepanek puudutab pigem
järelevalvet ostetud puhastusvahendite isikustatud teenusekorraldust
kasutamise kohta? hoolekandeasutuses, mis on
Mähkmete paindlik kasutamine: päeval püksmähe, iga asutuse enda korraldada.
öösel suurema imavusega mähe. Kas paindlikkus Samas rõhutame olulisust
jääb, kuna see tagab inimesele mugavuse ja korraldada teenus nii, et
majanduslikult kokkuhoidu. abivahendite puhul oleks
tagatud personaalne
lähenemine, et tagada inimesel
sobivaimad abivahendid ning
inimeste vajadustele kõige
enam vastav kasutuse
võimalus.
Eelnevalt võimaldatud paindlik
uriinipidamatustoodete
kasutamise võimalus jääb ka
peale määruse muudatusi (sh.
piirkoguste tõstmist).
14. Kindlasti palume veelkord konsulteerida Mitte arvestatud.
hooldusteenuse osutajatega abivahendite Ettepanek puudutab pigem
dokumenteerimise, mõõtmise ja ladustamise osas. teenusekorraldust
On oht, et riigi poolt tasustavatest abivahenditest hoolekandeasutuses, mis on
saadav majanduslik kokkuhoid hooldekodule ja iga asutuse enda korraldada.
hooldust vajavale inimesele võib edaspidi kuluda
hoopis aruandlusele, dokumenteerimisele,
sildistamisele jne. jne.
Järelevalve peab olema, kuid väga hästi läbi
mõeldud, et aruandlus oleks tõhus ja ökonoomne.
OÜ Invaru
15. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 3 Arvestatud.
See punkt annab õiguse õel väljastada tõend, kuid Täiendatakse § 8 lg 1 ning
kehtiva määruse §8 lg 1 jäetakse hetkel muutmata. lisatakse loetelusse ka sõna
Kas see tähendab seda, et õde peab tõendi „õde“.
väljastama ainult ISO täpsusega, või võib kuni ISO-koodi märkimine ei ole
01.01.2020 kasutada abivahendi kirjeldust? õdedele kohustuslik selle
nõude üleüldise rakendumiseni
2020 aastani.
16. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 3 Selgitatud. Koolituse läbinute
Kuidas saab teenust osutav ettevõte kontrollida osas peab registrit SKA,
kas õde on tõendi väljastamise õiguse saamiseks registrile võimaldatakse
läbinud vastava koolituse? Kas selleks tekib eraldi ligipääs ka ettevõtetele.
andmebaas? Register hetkel puudub, kuid
luuakse avalikult
kättesaadavaks hiljemalt alates
01.07.2019.
17. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 3 Mitte arvestatud.
Õdedele võiks anda ka õiguse väljastada tõendeid Eesti Õdede Liiduga on läbi
järgmistele ISO koodidele: 12.22.03.01, arutatud ning kooskõlastatud
12.22.09.01, 12.22.03.02, 12.22.09.02, 12.36.03, milliste abivahendite vajaduse
15.03.06, 18.03.15, 18.12.10, 18.18, 18.30.15, tuvastamiseks on neil pädevus
24.27.06. Kõik eelnevalt toodud ISO koodid on olemas. See tähendab, et Liit
suuremas osas seotud toodetega millede on ise välja toonud, milliste
väljastamist õdedele hakatakse võimaldama ja ei abivahendite vajaduse
ole mõistlik, et klient peab taotlema kahte tõendit tuvastamiseks on neil õppes
või tegelikult peab tõendi ikkagi väljastama arst. omandatud teadmistest
Näiteks hooldamiseks vajalikud mähkmed ja muud tulenevalt pädevus olemas.
tooted võib õde määrata, kuid hooldamiseks Käesolevas ettepanekus välja
hooldaja jaoks kriitiliselt olulise voodi jaoks tuleb toodud abivahendeid ei ole
eraldi perearsti tõend hankida. Sama kehtib ka Eesti Õdede Liit arutelude ajal
liikumisabivahendite puhul. Kui Õde on määranud, välja toonud.
et klient vajab tugiraami toas liikumiseks, kuid
pikema distantsi läbimiseks oleks tarvis
standardratastooli, siis tuleb ikkagi perearsti tõend
hankida.
Lisaks aitaks nende ISO koodide lisamine ära
hoida segadust, kes milliseid abivahendeid
väljastada võib ja sellega kaasnevat võimaliku
klientide jooksutamist.
18. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 4. Selgitatud.
Eesti Õdede Liit on hinnanud, et õed vajavad Koolituse soov on tulnud Eesti
eelnevat abivahendi vajaduse tuvastamise Õdede Liidult. Lisaks
täiendkoolitust, kuid määruse seletuskirjas abivahendi süsteemi
kirjeldatakse koolituse osadena ainult tutvustusele on planeeritud
abivahendite bürokraatias navigeerimiseks tutvustada ka erinevaid
pädevuste loomist. Kas see koolitus annab ka abivahendeid, mida nad
sisulist väärtus, et õde oskab määrata õige määrama hakkavad.
abivahendi või on tegemist mehhanismiga, et Õpiväljundeid ja koolituse
kontrollida tõendi väljastajate arvu? sisendeid töötatakse välja
koostöös Eesti Õdede Liidu ja
Sotsiaalkindlustusametiga.
19. Määruse muutmise eelnõu §1 punkt 4. Selgitatud.
Võrreldes õdede ja farmatseutide õppekavu, jääb Esiteks on tegemist erinevate
mõistmatuks miks on õdedel abivahendi toimingutega. Õdedele antakse
määramiseks eraldi koolitust vaja, kuid õigus teatud abivahendi
farmatseutidel abivahendi väljastamiseks ei ole. vajadust tuvastada, kuid
Mõlemad õppekavad kattuvad üldainete osas apteekritele väljastamise õigus.
olulisel määral ja mõlema eriala erialaspetsiifilised Samuti, nagu eelneva
ained ei käsitle abivahendite teemat. Seega tekib küsimuse vastuses sai välja
küsimus, kas tegelikult, ei ole õdedel lisakoolitust toodud, siis koolituse soovi
tarvis või oleks apteekritele ikkagi vaja lisakoolitus sisend tuli Eesti Õdede Liidult.
või abivahendispetsialisti kutseeksami Tulevikus on plaanis Eesti
sooritamist? Õdede Liidul ja
Sotsiaalkindlustusametil
suhelda ka õdede väljaõppega
tegelevate õppeasutustega, et
koolitusel planeeritavad
õppeväljundid saaks kaetud
juba baasõpingute ajal.
20. ISO kood 09.21. näidustuse veergu on tekkinud Mitte arvestatud.
olulised muutused võrreldes täna kehtivaga. See Riigi rahastus on mõeldud
põhjustab klientidele maksekoormuse suurenemist uriinipidamatusega inimestele,
ja samuti terviseriskide kasvu, sest vähem just selle nahapiirkonna
kättesaadavaks muutuvad kahjustatud nahale puhastamiseks, kus on
sobivad veega pesemise vahendid. nahakahjustuse tekkimise risk.
Riik rahastab puudest
tulenevaid lisakulutusi (nt.
pesukreem jne), nö. tavapärast
veega mahapestavat dušigeeli/
seepi vajavad ka ilma
erivajaduseta isikud.
21. ISO kood 09.30.45 puhul tuleks kaaluda piirkoguse Mitte arvestatud.
suurendamist, sest kliendile kes siseneb esimest Pestavate aluslinade
korda süsteemi ei piisa kindlasti kuu jooksul soetamisel on isikul jätkuvalt
igapäevaseks kasutamiseks kahest linast. õigus soetada ka ühekordselt
Normaalne situatsioon oleks, kus kliendil on kasutatavaid imavaid
kasutusel vähemasti kolm lina – üks kasutuses, aluslinasid 30 tk, mis kindlasti
üks pesus/kuivamas ja üks kapis valmis. katab Teie väljatoodud
vajaduse.
LifeGear OÜ
22. 09.24.06 ühekordsed põiekateetrid Mitte arvestatud.
Toetudes oma varasemale praktikale teeksime 09.24.06.01 PVC kateeter -
ettepaneku tõsta ka ühekordsete põiekateetrite tehinguid teinud 2017 aastal
piirkogust vähemalt 180 tk/kuus. 200 inimest, 2018 aastal 198
inimest.
09.24.06.02 hüdrofiilne
kateeter - tehinguid teinud 2017
aastal 50 inimest, 2018 aastal
47 inimest.
Aasta jooksul tehinguid teinud
inimesi on loetud igat ühte
ühekordselt.
2017 aastal on tehtud
erimenetluse taotlusi
põiekateetrite piirlimiidi
suurendamiseks 17 korral,
millest piirlimiiti suurendati 12
korral.
2018 aastal on novembri kuu
alguse seisuga tehtud 11
taotlust piirlimiidi
suurendamiseks, millest 6
taotlust on rahuldatud. Antud
juhul ei ole piirlimiidi
suurendamine määruses
põhjendatud.
Määrusest suurema koguse
vajamisel on inimesel õigus
teha erimenetluse taotlus
abivahendi piirlimiidi
suurendamiseks.
Eesti Audioloogia Seltsi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Audiomed Kuulmiskeskus
23. 1. Eelnõu seletuskiri lk 4,5,8. Kuna määruse 1. Arvestatud.
rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda Teemat on arutatud EPIKojaga
mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis kohtumisel, kus EPIK selgitas,
käesoleva muudatusega lisatakse vastavad et lasteaias käimine ei ole
täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kohustuslik ning kodus
kes on kantud töötamise registrisse või on Eesti kasvatatakse lapsi, kes vajavad
Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. samadel vajadustel
Õppes osalemise puhul lähtutakse sellest, et isik abivahendit. Kohtumisel lepiti
õpib koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, kokku, et sõnastus vaadatakse
gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, üle ning riigipoolse II
rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Tegu on aktiivsusgrupi soodustus
täpsustusega, millest seni on regulatsiooni laieneb ka nendele lastele, kes
rakendamisel lähtutud. lasteaias ei käi. Uus sõnastus
Sama määruse eelnõu Lisades 1, 2, 3: tõendi „Õppes osalemise puhul
väljastamise hetkel osaleb tööturul (töötamise lähtutakse edaspidiselt sellest,
registrisse kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna et isik omandab alus-, põhi-,
või tööotsijana registreeritud isik) või õppes kesk- või kõrgharidust.“
(koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, 2. Selgitatud.
gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, Täiendkoolitus ei tähenda
rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiv isik) keskhariduse ega kõrghariduse
Kommentaar: 2018 a jaanuari lõpus-veebruari omandamist.
alguses toimusid õppes osalemise üle arutelud nii 3. Selgitatud.
SKA kui ka SoM osalusel. Siis jõuti järeldusele, et Määruses toodud sõnastus on
lähtuda tuleks Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 2 selge, et tööturul osalemine
lõikest 5, mis täpsustab hariduse tasemeid, milleks tähendab isikut, kes on kantud
on alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); töötamise registrisse, on Eesti
keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus Töötukassas töötuna või
(hariduse III tase). Lisaks on sama seaduse §24-s tööotsijana registreeritud.
selgitatud alushariduse mõistet. Eelnõus sisalduv II aktiivsusgrupi soodustus ei
sõnastus ei võimalda II aktiivsusgrupi laiene isikutele (eelpensionil
kuuldeaparaatide saamist koolieelses olevad isikud, osalise/puuduva
lasteasutuses mitteõppivatel lastel. Koolieelikute töövõimega mitteaktiivne isik;
hulgas on esmast kuuldeaparaati taotlevad lapsed töötu tööealine; lapsi kodus
(enamasti nooremad kui 12 kuud), kellede puhul kasvatav kuulmislangusega
on eriti oluline toetada keele ja kõne arengut vanem) kui ta ei vasta
võimalikult kvaliteetsete kuuldeaparaatidega. käesoleva määruse mõistes
Ettepanek 1: Sõnastada õppes osalemise tööturul osalejale. Nt kui lapsi
täpsustus vastavalt Eesti Vabariigi kodus kasvatav
Haridusseadusele: osalemine alushariduses, kuulmislangusega vanem on
põhihariduses, keskhariduses, kõrghariduses. tööotsijana registreeritud, siis
Ettepanekut tuleks laiendada ka teiste soodustus laieneb.
abivahendite puhul, kus oluline tööturul või õppes SÜS § 3 lg 1 kohaselt on
osalemine (sääreproteese – aktiivsusgrupp IV, kui sotsiaalseadustikus
ka põlveproteese – aktiivsusgrupp IV). (sealhulgas SHSis) sätestatud
Ettepanek 2: Oluline on täpsustada kriteeriumid õigused ja kohustused Eestis
(seletuskirjas?), mille põhjal hinnata täiskasvanute elaval Eesti kodanikul.
osalemist õppes ja neile rakenduvat
aktiivsusgruppi: näiteks täiendkoolitusel osalevad
tööealised (kas on määratud õppe maht või
kestus).
Ettepanek 3: Samuti on vaja täpsustada töötamise
puhul õigustatud isikud ja neile rakenduv
aktiivsusgrupi soodustus: näiteks välismaal töötav
Eesti kodanik, eelpensionil olevad isikud,
osalise/puuduva töövõimega mitteaktiivne isik;
töötu tööealine; lapsi kodus kasvatav
kuulmislangusega vanem (milline aktiivsusgrupp
rakendub?).
24. Ettepanek suurendada sisekõrva- ja ajutüve Arvestatud.
implantaadi kõneprotsessorite piirhinda. Uus Mõlemal juhul uus piirhind
piirhind 11 125,00 eurot (praegune 10 092,00 11 125 eurot.
eurot).
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on
seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
Ajutüve implantaadi kõneprotsessorite vahetust
pole seni toimunud.
25. Ettepanek suurendada luukuulmisimplantaadi Arvestatud.
kõneprotsessori piirhinda. Uus piirhind 4898,00 Uus piirhind 4898 eurot.
eurot.
Põhjendus: tänaseni teevad lapsevanemad ja
protsessori saajad SKA-le taotluse piirhinna
suurendamiseks ja omaosaluse vähendamiseks.
Piirhinna tõstmisega kiireneks abivahendi
väljastamise aeg, patsiendid/ kliendid saaks oma
kuulmisprobleemidele kiiremini lahenduse.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on
seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
26. Ettepanek kuulmisabivahendite loetellu lisada Mitte arvestada.
CROS /BiCROS aparaat II aktiivsusgrupi piirhinna Tegemist määruse muudatuse
ulatuses. jätkuteemaga, kuna vajab
Põhjendus: Kuna CROS aparaat on pikemat ja põhjalikumat
määruseväline abivahend, tehakse aparaadi käsitlust ning erinevate
saamiseks taotlus SKA-le (riigi osaluse suuruses osapooltega arutelusid.
toetuse saamiseks). Selle muudatuse tulemusena
väheneks taotluste hulk, kiireneks abivahendi
väljastamise aeg ja patsiendid/ kliendid saaks oma
kuulmisprobleemidele kiirema lahenduse.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on
seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
Täiendav informatsioon: CROS kuuldeaparaat
(contralateral routing of signal hearing aid) on
mõeldud kasutamiseks ühepoolse (või
märkimisväärselt asümmeetrilise)
kuulmislangusega inimestele. Märkimisväärselt
asümmeetrilise kuulmislanguse tuvastab kõrva-
nina-kurguarst võib audioloog hindamise käigus.
CROS kuuldeaparaadi süsteemi tööpõhimõte:
CROS kuuldeaparaat seadistatakse patsiendile
halvemini kuulvasse kõrva ning see täidab
mikrofoni eesmärki. Heli kantakse juhtmeta teises
(paremini kuulvas) kõrvas olevasse standardsesse
kuuldeaparaati.
- Ühepoolne kuulmislangus võib tekitada
igapäevaseid kuulmisraskuseid kõne mõistmisel
(eriti mürarikkas keskkonnas) ja helide
lokaliseerimisel.
- Ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise)
kuulmislanguse leevendamiseks on CROS sageli
kõige kergemini proovitav ja odavam variant,
alternatiiviks on BAHA (luukuulmisimplantaat), mis
on invasiivne ja oluliselt kallim lahendus.
- Praegu peavad CROS kuuldeaparaati soovivad
inimesed esitama Sotsiaalkindlustusametile
erimenetlustaotluse, mille koostamine on
aeganõudev klientidele ja selle menetlemine
koormusrikas Sotsiaalkindlustusametile. Määrates
CROS kuuldeaparaadile sama toetusmäära, mis
standardsetele kuuldeaparaatidele, ei kaasneks
Sotsiaalkindlustusametile lisakulu, aga väheneks
töökoormus.
Hetkel on tootepakkujal demoaparaadi
proovimiseks mitmenädalane järjekord ja see on
püsinud samasugusena viimaste kuude vältel.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on
seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu
27. Ettepanek lisada FM-süsteemi (22.18.24 - Mitte arvestatud.
raadiosagedusega ülekande süsteem) Määruse kontekstis on
näidustuste hulka lapsed, kellel ei ole kuuldavuse tegemist kuulmisabivahendiga,
langust dB HL-des (inglise keeles hearing level), mille hüvitamist on riik ette
aga kellel on põhidiagnoosist tingituna tsentraalse näinud nendele lastele, kellel
kesknärvisüsteemi tasemel kuulmishäired. on kuulmislangus alates 30db-
Lapsed, kellel on diagnoositud ja tuvastatud allpool st ja kes on soetanud
nimetatud häired: kõrvataguse- või kõrvasisese
- Autismispektri häire, F84.0 kuulmisabivahendi või
- Aktiivsustähelepanuhäire, F90.0 implantaadi kõneprotsessori.
- Auditoorne neuropaatia, H90.5
Need lapsed vajavad kuulmisabivahendi süsteemi Tehtud ettepanekus soovitakse
tähelepanu fokusseerimiseks, vestluse jälgimiseks kindla kasutuseesmärgiga
ning kõnest arusaadavuse parandamiseks, mis on abivahendi hüvitamist täiesti
eriti oluline mürarikkas keskkonnas (nt uuele sihtgrupile, mis eeldab
klassiruumis). põhjalikumat ja pikemat
Abivahendi vajaduse tuvastajaks oleks audioloog, analüüsi (sh. põhjendavad
eriarst või rehabilitatsioonimeeskond. teadustööd, sihtgrupi suurus,
arutelu erinevate osapoolte
Süsteem koosneb kõrvatagusest vastuvõtjast ja vahel).
mikrofonist. See on näidustatud normaalse Enne põhjalikemaid analüüse
perifeerse kuulmissüsteemiga (autismispektri ja arutelusid ei laiendata
häire ja/või aktiivsustähelepanuhäirega lapsed) sihtgruppi nimetatud
lastele, kes vajavad optimaalseks kuulamise abivahendi osas.
protsessi tagamiseks. Lisaks on süsteem
näidustatud ühepoolse kuulmislangusega lastele,
kellel võib esineda märkimisväärseid kuulmisega
seonduvaid raskusi mürarikkas keskkonnas.
Kolmas näidustatud grupp on lapsed tsentraalse
kuulmishäirega, sh kuulmisnärvi häire ehk
auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse
auditoorse info töötlemise häirega, kelle
kuulmisfunktsioon langeb drastiliselt mürarikkas
keskkonnas ja mitme kõneleja olemasolu korral.
Süsteem aitab keskenduda rääkija (õpetaja/
lapsevanem) sõnadele olenemata viibitavast
keskkonnast, sest kõne suunatakse ühtlasel
heliintensiivsusel kõrvatagusesse vastuvõtjasse
läbi mikrofoni, mis asub rääkija käes või ripub
kaelas.
Selgitus:
Tänaseni oleme palunud lapsevanematel teha
Sotsiaalkindlustusametile taotluse abivahendite
kompenseerimiseks. Kuna lastel ei ole
puhastoonaudiomeetria alusel kuuldavuse
langust, siis ei kuulu need lapsed loetelus
kompenseeritava abivahendi sihtrühma, sest neil
ei ole justkui näidustust ehk kuulmislangust.
Samas lapsevanemate, lasteaiaõpetajate,
audioloogi ja kõrva-nina-kurguarsti sõnul esineb
lapsel põhidiagnoosist tulenev kuulmishäire.
Määruses näidustus* koodidega 22.06.12,
22.06.15 või 22.06.21 tehingu teostanud lapsed*
Abivahendi ISO koodi ei saa muuta, sest antud
süsteem sobib ka seni näidustatud tehingu
teostanud lastele.
28. Eelnõu seletuskiri lk 8. Seni kehtivas määruses on Arvestatud.
loetletud implantaadi kõneprotsessorid ja tarvikud Vastav korrektsioon viiakse
sisekõrva- ja luukuulmisimplantaadi süsteemile. sisse seletuskirja.
Kuna ajutüve implantaadi kõneprotsessor on
alternatiiv sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorile
ning ajutüve implantaate on vähemalt kolmele
Eesti lapsele kuulmise parendamiseks
paigaldatud, on põhjendatud ka vastav
kõneprotsessor abivahendite loetelusse lisada.
Kommentaar: Ajutüve implantaadi kõneprotsessor
ei ole alternatiiv sisekõrva implantaadi
kõneprotsessorile. Tegemist on sama tootega.
Ajutüve- ja sisekõrvaimplatatsiooni näidustused on
erinevad.
29. Eelnõu seletuskiri lk 15. Muudatus: ISO-koodide Arvestatud.
22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 Vastav korrektsioon viiakse
(varuosad) näidustuse lahtri täiendamine sisse seletuskirja.
ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on
seni selle abivahendi hooldust ja remonti
võimaldanud erimenetluse kaudu.
Kommentaar: Soovitame mõju osas kirjutada
„Kuna SKA on seni selle abivahendi
hooldusremonti ja varuosasid võimaldanud
erimenetluse kaudu“.
30. Eelnõu seletuskiri lk 15: Muudatus: ISO-koodide Arvestatud.
22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 Vastav korrektsioon viiakse
(hooldusremont) näidustuse lahtri täiendamine sisse seletuskirja.
selgitusega, et varuosasid ja hooldusremonti
võimaldatakse ka inimesele, kes on saanud
implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa
rahastusel.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on
seni implantaatide ja kõneprotsessorite hooldust ja
remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel
erimenetluse kaudu.
Kommentaar: Implantaatidele hooldust ja remonti
ei teostata, kuna need on kehasisesed
implantaadisüsteemi osad. Hooldusremonti ja
varuosasid on vaja implantaadisüsteemi
kõneprotsessoritele (kehaväline osa).
31. Ettepanek: Võtta koodi 22.06.12 (kõrvasisene Mitte arvestatud.
kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist maha Tegemist määruse muudatuse
piirang v.a koodiga, 22.06.06 jätkuteemaga, kuna vajab
(kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud pikemat ja põhjalikumat
isik. käsitlus ning erinevate
Ettepanek: Võtta koodi 22.06.15 (kõrvatagune osapooltega arutelusid.
kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist maha
piirang v.a koodiga, 22.06.06
(kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud
isik.
Ettepanek: Võtta ISO koodi 22.06.21
(sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor) puhul
näidustuse lahtrist maha piirang v.a koodiga
22.06.06 tehingu teostanud isik.
Põhjendus: mitteindividuaalsed
kommunikatsioonivõimendid (ISO kood 22.06.06)
on riiete külge kinnitatavad või kaelas kantavad
mitteindividuaalsed helivõimendusseadmed, mida
ei ole võimalik reguleerida vastavalt inimese
kuulmislangusele. Praegu on määruses kirjas, et
neid ei saa koodidega 22.06.12 (kõrvasisesed
kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) tehingu teostanud isikud.
Inimese kuulmisjääki arvestades saab reguleerida
individuaalseid kuulmisabivahendeid ISO
koodidega 22.06.12, 22.06.15.). Samuti ei saa
kõrvasisest- või kõrvatagust kuulmisabivahendit
ega sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorit isikud,
kellel on soetatud kommunikatsioonivõimendi
(kasutusaeg 5 aastat). Kui näiteks
kommunikatsioonivõimendit kasutava isiku
terviseolukord muutub ja ta võiks kasutada
kuuldeaparaate, siis enne viit aastat ta seda teha
ei saaks. Jääb erimenetluse võimalus, mis on
ressursimahukas. Juhul kui inimene kaotab
kuulmise täielikult (progresseeruv kuulmislangus
vmt) ja kommunikatsioonivõimendi enam ei taga
kuulmist, on näidustatud sisekõrvaimplantatsioon.
Praeguse määruse alusel aga ei saaks ta
sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorit, kui on
eelnevalt saanud kommunikatsioonivõimendi.
32. Eelnõu seletuskirjas lk 2: on välja toodud: Täpsem Arvestatud.
määratlus, millistele nõuetele õde abivahendi Vastav korrektsioon viiakse
vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab sisse seletuskirja.
vastama, on esitatud käesoleva määruse eelnõu §
1 punktis 5.
Eelnõu par 1 punkt 5) paragrahvi 7 lõige 5
sõnastatakse järgmiselt: 2
„(5) Kõneprotsessori, sama aktiivsusgrupi üla- ja
alajäsemeproteesi, silma- ja rinnaproteesi, valge
kepi, punktkirjavarustuse, punktkirja
kirjutusmasina, kalkulaatori, helisalvestus- ja
heliesitusseadmete, akustilise signaaliga seadme,
kellade ja ajanäitajate, arvutite väljundseadmete,
mõõteriistade ning riikliku pensionikindlustuse
seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka
jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivate
abivahendite eest võtab Sotsiaalkindlustusamet
pärast käesoleva määruse lisas ettenähtud
esimese kasutusaja lõppu tasu maksmise
kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse
tuvastamiseta ja isiku taotluseta.“;
Kommentaar: eelnõus puuduvad Hea õigusloome
ja normitehnika eeskirjale vastava märgistusega
lõigud. Tegemist on punktidega (va par 2). Läbivalt
peaks eelnõu tekstis jälgima, kas tegu on eelnõu
lõigete või punktidega. Par 1 punkt 5 ei kajasta,
millistele nõuetele õde abivahendi vajaduse
tuvastajana peaks vastama. Nõuded on ära toodud
par 1, punkt 4.
33. Eelnõu seletuskirjas lk 3 on välja toodud: Selgitatud.
Seejuures on kõikide abivahendite puhul hinnatud, Vajalike eeltingimuste täitmine
kas õel on vajalikud eeltingimused abivahendi viidi läbi õppekavade
vajaduse tuvastamiseks ja sobivate abivahendite hindamisel ning need arutati
soovitamiseks. läbi Eesti Õdede liiduga.
Ühtlasi tulenevalt Eesti Õdede
Küsimus: Kes hindab õe puhul eeltingimuste Liidu soovist on õdedele
täitmist? planeeritud enne abivahendi
tõendi väljastamise õiguse
saamist täiendav koolitus.
Antud koolituse vajaduse
sisend on tulnud Eesti Õdede
Liidult. Lisaks abivahendi
süsteemi tutvustusele on
planeeritud tutvustada ka
erinevaid abivahendeid, mida
nad määrama hakkavad.
Õpiväljundeid ja koolituse
sisendeid töötatakse välja
koostöös Eesti Õdede Liidu ja
Sotsiaalkindlustusametiga.
Tulevikus on plaanis Eesti
Õdede Liidul ja
Sotsiaalkindlustusametil
suhelda ka õdede väljaõppega
tegelevate õppeasutustega, et
koolitusel planeeritavad
õppeväljundid saaks kaetud
juba baasõpingute ajal.
OÜ ITAK
34. Abivahendite müügi ja laenutamisega tegelevate Selgitatud.
ettevõtete jaoks puudub täna ligipääs andmetele Automaatset kontrolli
veendumaks kliendi viibimises väljaspool kodu võimaldavat infosüsteemi täna
osutataval hooldusteenusel. Millistele infoallikatele ei ole. Taolist kontrolli
tuginedes saavad ettevõtted alates 01.01.2019 võimaldav lahendus luuakse
kontrollida kliendi viibimist üld- või 2020. aasta kevadel valmiva
erihooldusteenusel? SKAIS2-ga. Kui ühel või teisel
viisil saab asutuses viibimise
asjaolu ettevõttele tehingu
tegemisel teatavaks, siis
riigipoolse soodustusega
tehingut ei tohi sooritada
abivahendite loetelus
piiranguga märgitud toodete
puhul. Seda kontrolli on
võimalik teha SKA-l. Juhul kui
kontrolli käigus SKA tuvustab
selle reegli vastu eksivad
tehingud, siis sellest
teavitatakse nii ettevõtet kui ka
inimest. Esmakordsel
avastamisel ettevõtet selle eest
nö ei karistata ehk tehingute
õigsust ei peatata.
35. ISO-grupis 09.21.06 riigipoolse soodustusega Mitte arvestatud.
ainult veevabade pesuvahendite võimaldamine Riigi rahastus on mõeldud
võib anda sihtrühmale vale signaali, et need uriinipidamatusega inimestele,
sobivad asendama veega pesuaineid, mis ei ole just selle nahapiirkonna
kooskõlas selles küsimuses kehtivate puhastamiseks, kus on
seisukohtade ja soovitustega. Lisaks väheneb nahakahjustuse tekkimise risk.
selle muudatuse tulemusena spetsiaalselt Riik rahastab puudest
põetuses- ja hoolduses kasutamiseks mõeldud tulenevaid lisakulutusi (nt.
pesuainete kättesaadavus, kuna antud tooted ei pesukreem jne), nö. tavapärast
suuda hinna tõttu konkureerida tavakaubanduses veega mahapestavat dušigeeli/
pakutavate väga erineva kvaliteediga seepi vajavad ka ilma
pesuainetega. Samas ei ole võrreldav nende erivajaduseta isikud.
toodete sobivus sihtrühmale, kellel tähendab vale
nahahooldus täiendavaid terviseriske (NT!
lamatised).
36. Juhime tähelepanu, et ISO-koodi 12.36.03 piirhind Arvestatud.
abivahendite loetelus on 51€ ja seletuskirjas 52€. Vastav korrektsioon viiakse
sisse seletuskirja.
Õige on abivahendite loetelus
olev 51 eurot.
Näeme vastuolu alates 1. jaanuarist 2020 apteekri Mitte arvestatud.
ja proviisori eriala võrdsustamisel Muudatuse eesmärk ongi
abivahendispetsialisti kutsega andmaks õiguse vähendada koormust nendele
suure hulga tootegruppide müümiseks või spetsialistidele, kes on läbinud
üürimiseks ilma vastava ettevalmistuseta erialase väljaõppe. Selgitame,
olukorras, kus antud valdkonnas töötamise et abivahendite ettevõtete
kogemusega klienditeenindaja peab sooritama töötajatele ei kehti ühtegi
kutseeksami. Teeme ettepaneku töötada välja alternatiivset nende
täiendavad tingimused praktilist kogemust kompetentsi hindavat nõuet.
omavate spetsialistide võrdsustamiseks Käesoleva abivahendi
abivahendi spetsialisti kutsega, vähendamaks spetsialisti kutse nõude
kehtiva korra halduskoormust ilma praktilist eesmärk on tagada minimaalne
lisaväärtust loomata. Kuna vajadus antud ühtlane kvaliteedi tase. Juhul
muudatuse jõustumiseks tekib alles aasta pärast ja kui tegu on pikalt ettevõttes
täiendavate tingimuste väljatöötamine nõuab töötanud inimesega, siis võib
aega, teeme ettepaneku käesolevast eelnõust see eeldada, et tal on vajalikud
muudatus välja arvata. teadmised olemas ja seda ta
saabki kinnitada
kutseeksamiga.
Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus MTÜ
37. Meie arvates on üleliigne nõuda vaegkuuljatelt Mitte arvestatud.
abivahendi taotlemisel KNK arsti või audioloogi Antud muudatusettepanek
poolt väljastatud tõendit abivahendi vajaduse vajab põhjalikumat
kohta. Inimese vajadusi tunneb piisavalt hästi analüüsimist ja koostööd
perearst, kellel enamike valduses on olemas erinevate osapooltega. Eriarsti
audiomeetrid ja tümpanomeetrid korduvtõendi vajaduse
kuulmiskahjustuse hindamiseks. On ju määruses analüüsimist jätkame 2019.
määratletud piir kuuldeaparaadi vajaduse kohta – aastal, kaasates ka Eesti
s.o. 30 dB. Kui perearst ei ole veendunud Vaegkuuljate Liitu,
abivahendi vajaduse kohta ja tal puuduvad erialaorganisatsioone jt.
vahendid kuulmislanguse määramiseks, siis meie
praktika kohaselt palub perearst
kuulmiskeskusest, kuhu inimene on pöördunud –
audiogrammi. Seega kindlasti korduva
kuuldeaparaadi vajaduse kohta ei ole mingit
tarvidust eriarsti poole pöörduda – inimene
pöördub kõrvaarsti poole, kui on tekkinud
kõrvapõletik, tasakaaluhäired või ägeda kurguvalu
korral.
Samal seisukohal on vaegkuuljate õigusi kaitsev
Eesti Vaegkuuljate Liit – abivahendi
korduvtaotluse puhul KNK arsti tõendi nõue on
mittevajalik.
Pealegi 3. oktoobri 2018 ERR-i raadiosaates
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, vastates
raadiokuulajate küsimustele, ütles selgesõnaliselt,
et määruse muudatuses alates 1.01.2019 saavad
perearstid õiguse väljastada tõendeid
abivahendite vajaduse kohta. Millegipärast on
kuuldeaparaadi vajaduse otsustamisest perearst
kõrvale jäetud.
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
38. Kuna määrust hakatakse täiendama/ muutma, siis Mitte arvestatud.
on üks väike ettepanek: Määruse muudatustega
vaadatakse alati üle ka
ISO kood 06.06.12 labakäe-randmeortoosid abivahendite loetelus olevate
piirhind 52.50 abivahendite piirhinnad. SHS §
ISO kood 06.06.13 labakäe-randme- 50 lg 2 sätestab, et piirhindade
sõrmeortoosid kujundamisel lähtutakse
piirhind 31.00 põhimõttest, et üks kolmandik
müügil olevatest
Momendil on abivahendite loetelus hinnad sedasi, abivahenditest oleksid
et väiksema funktsiooniga ortoosid on kallima piirhinnast kallimad ning kaks
hinnaga. Kas oleks võimalik nendel ISO koodi kolmandikku müügil olevatest
gruppidel piirhinnad ära vahetada või siis ISO abivahenditest oleksid sama
06.06.13 tõsta samale tasemele kui 06.06.12. hinnaga või odavamad.
ISO koodiga 06.06.13 ortoosi määratakse Sotsiaalkindlustusametil
peamiselt insuldi järgsetele patsientidele. Need olevate andmete põhjal ei ole
ortoosid on päris kallid ( üks ortoos 65 eurot) ja ettepanekus väljatoodud
inimese omaosalus on 49.50. Juhul kui piirhind toodete piirhindu vaja muuta.
tõstetakse samale tasemele, kui väiksema
funktsiooniga ortoos, siis väheneb inimese
omaosalus ca 11 euro võrra. Hetkel, kui inimest
tabab selline õnnetus, suurenevad tema kulud
tervisele järsult ning iga euro on arvel.