Saatja: Janno Järve <
[email protected]>
Saadetud: 12.12.2018 10:53
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Kristel Niidas <
[email protected]>
Teema: Taotlus STAR-I andmete väljastamiseks
Tähtsus: Tavaline
Manused: Taotlus andmete väljastamiseks (CentAR ja PRAXIS).bdoc
Tere!
SA Eesti Teadusagentuur on sõlminud uurimisasutuste konsortsiumiga (Tartu Ülikool, Eesti
Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Tallinna Ülikool, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus
Praxis) lepingu, millega konsortsium kohustub muude tegevuste hulgas koostama rände tulu-kulu
mudeli. Mudeli ehitamiseks on vaja informatsiooni ka sotsiaaltoetuste kohta.
Käesolevaga esitame taotluse Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) andmete
väljastamiseks (Vt kirja lisa).
Taotlustel on iseenesest mõistetavalt oma menetlusajad, kuid kui seda oleks võimalik menetleda
kiirkorras, siis oleksime teile südamest tänulikud 😊
Lugupidamisega,
Janno Järve
Vanemanalüütik
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
tel: 56 668 440
email:
[email protected]
skype: Janno.jarve1
TAOTLUS ANDMETE VÄLJASTAMISEKS T aotleja andmed Asutuse/ettevõtte/eraisiku andmed: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood : 11343217 ( CentAR ) ja 90005952 ( Praxis ) Telefoninumber : +372 56 558 440 ( CentAR ) ja +372 640 8000 ( Praxis ) Juriidilise isiku esindaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht: Janno Järve, juhatuse liige, ( CentAR ), Tarmo Jüristo , juhatuse esimees ( Praxis ). Taotluse sisu Millisel kujul andmed väljastada: anonüümsed andmed ☐ pseudonüümsed andmed ☒ isiku statud andmed ☐ Variant c puhul lisada põhjendus, miks on vajalikud isikustatud andmed: Andmete väljastamise õiguslik alus*: SA Eesti Teadusagentuuri ja uurimisasutuste konsortsiumi (Tartu Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Tallinna Ülikool, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ) vahel sõlmitud Programmi "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) tegevuse 1 teenuse osutamise leping 7.8-3/18/1 (Vt Lisa 1 ). Uuringu läbiviimiseks on väljastatud ka AKI luba (vt Lisa 2). Tööpaketi juht on Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ( käesoleva taotluse allkirjastaja ) , ni ng lisaks CentAR-ile tegeleb rände tulu-kulu mudeli arendamisega selle tööpaketi raames Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Andmete kasutamise eesmärk*: Uuringu üldisemaks eesmärgiks on hinnata rändega kaasnevaid tulusid ja kulusid Eesti riigile. Selleks, et rändega kaasnevaid kulusid ja tulusid hinnata, on oluline vaadata nii tulude (maksutulu) kui kulude (tarbitavad teenused ja toetused) poolt üheaegselt (kui inimene Eesti riigist lahkub, siis ei maksa ta siin enam makse, kuid samas ei tarbi ka riigi ja KOV poolt pakutavaid teenuseid ja hüvitisi ning vastupidi – Eesti riiki tööle tulles hakkab inimene maksma oma palgalt tööjõumakse, kuid vajab eeldatavalt mingil hetkel ka tuge Eesti tervishoiusüsteemilt jne), mis omakorda tähendab, et erinevates registrites olevad andmed tuleb ühendada. STAR-i andmestik on oluline inimestele pakutavate toetuste ja teenustega seotud kulu võimalikult terviklikuks kajastamiseks. Andmete allikad: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) Isikute kategooriad , kelle kohta andmeid soovitakse : Väljavõte Rahvastikuregistri st (isikukoodide ja neile vastavate pseudoisikukoodide loend), mis edastatakse Rahvastikuregistri poolt TEHIKule krüpteeritud kujul. Rahvastikuregistri poolt saadetavad isikukoodid on selekteeritud järgmise kriteeriumi alusel: Ajaperiood : 01.2007– 01.2018 Valikukriteerium: kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga …–2017 (kaasaarvatud) ja isiku „elus“ või „surnud“ olek ei mängi rolli, soovitud on mõlemad olekud. Valikus peaksid olema kõik isikud, kellel on selle perioodi jooksul isikukood olnud. Andmete koosseis: Ajaperiood : 01.2007–01.2018 (reaalset sellest aastast, millest alates registris on andmed olemas) Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused: Isikule makstud toimetulekutoetuse andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID leibkonna ID toetuse saamise periood toetuse summa (leibkonna kohta) leibkonnaliikmete arv leibkonna sissetulek laste arv (0-17) Isikule makstud hooldajatoetuse andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID hooldajatoetuse saamise periood hooldajatoetuse summa hooldaja ja hooldatava vaheline suhe Isikule makstud vajaduspõhise peretoetuse andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID leibkonna ID toetuse saamise periood toetuse summa (leibkonna kohta) leibkonnaliikmete arv leibkonna sissetulek laste arv (0-17) Isikule osutatud sotsiaalteenuste andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID koduteenuse saamise fakt aasta jooksul väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saamise fakt aasta jooksul tugiisikuteenuse saamise fakt aasta jooksul täisealise isiku hoolduse teenuse saamise fakt aasta jooksul isikliku abistaja teenuse saamise fakt aasta jooksul varjupaigateenuse saamise fakt aasta jooksul turvakoduteenuse saamise fakt aasta jooksul sotsiaaltransporditeenuse saamise fakt aasta jooksul eluruumi tagamise teenuse saamise fakt aasta jooksul võlanõustamisteenuse saamise fakt aasta jooksul Andmete edastamise viis : Krüpteeritud kujul allalaadimine TEHIK-u poolt selleks kasutatavast tehnilisest lahendusest või krüpteeritud kujul füüsilisel andmekandjal (taotleja tuleb ise järgi). Andmete säilitamine * : Säilitatakse kuni projekti (vt punkti andmete väljastamise õiguslik alus) lõpuni 01.01.202 1 Muu info: Andmepäringule vastamise protsessi on põhjalikult kirjeldatud taotlusele lisatud AKI loas, aga STAR-i puudutava osa toome ka siin eraldi välja: - Rahvastikuregister edastab TEHIKule isikukoodide ja pseudoisikukoodide loendi - TEHIK teeb selle alusel STAR-ist andmete väljavõtte (kasutades selleks isikukoode) - TEHIK kustutab andmestikust isikukoodid, jättes alles rahvastikuregistri poolt edastatud pseudoisikukoodid ning edastab tulemuse CentAR-ile . CentAR teeb päringu tulemused kättesaadavaks ka PRAXIS- ele . Kinnitan Sotsiaalministeeriumile esitatud andmete õigsust. Kuupäev: 12.12.2018 Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 1 TEENUSE OSUTAMISE LEPING 7.8-3/18/1 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi nimetatud ka „tellija“), keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Andres Koppel , ja konsortsium (edaspidi „ teenuse pakkuja “ ), ke lle liikmed (edaspidi nimetatud kui „ konsortsiumi liikmed või liige“ ) on Tartu Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ , Tallinna Ülikool , OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxi s , keda esindab konsortsiumilepingu alusel Tartu Ülikool , keda esindab rektori 17.12.2015.a. käskkirja nr 68 alusel teadusprorektor Kristjan Vassil (edaspidi koos tellijaga nimetatud „pool“ või „pooled“ ) , võttes arvesse, et: käesolev leping sõlmitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ elluviimise raames, lepingu täitmisel juhindutakse mh Haridus- ja teadusministri 31.12.2015. a käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste kinnitamine“, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest, otsustasid sõlmida käesoleva teadus- ja arendustöö te enus lepingu (edaspidi nimetatud „ l eping “ ) ning leppisi d kokku alljärgnevas: Lepingu ese. Lepingu täitmise tingimused Käesoleva l eping uga t ellija tellib ja teenuse pakkuja kohustub tegema teadus- ja arendustöö „ Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus , tööturu ja sotsiaalsüsteemis “ (edaspidi nimetatud „ t öö “ või „uuring“ ) l epingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Töö eesmärk, t öö tulemuse kirjeldus, t öö tegemise tähtajad , nõuded, millele valmis t öö peab vastama ning muu vajalik informatsioon l eping u täitmiseks on toodud l eping u lisa de s „Uuringuettepanek (pakkumus ) koos lisadega “ (lisa 1), „ Lähteülesanne “ (lisa 2) , „ ETAg i juhatuse otsus rahastamise kohta “ (lisa 3) . Konsortsiumi volitatud esindajaks suhtes tellijaga on Tartu Ülikool , ke s lähtub konsortsiumi esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud koostöölepingust. Tartu Ülikool nimetab oma esindajaks , kes suhtleb tellija esindajaga ning annab töö tegemise kohta infot, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru , tel : 737 6842, e-post:
[email protected] Tellija esindajana annab t öö tegemiseks vajaliku informatsiooni, vaatab t öö selle üleandmisel üle ja kontrollib t öö vastavust lepingutingimustele Liina Eek , RITA programmi juht , tel.: 53001912 , e-post:
[email protected] . Kui t öö tegemise käigus ilmneb, et l eping u lisades püstitatud eesmärke ja t öö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada või ei vii kasutatav meetod, vahend vm s soovitud tulemuseni, astuvad p ool ed läbirääkimistesse edasise tegevuse suhtes l eping u muutmiseks või lõpetamiseks. Nimetatud otsused vormistatakse poolte poolt allkirjastatud l eping u lisana, mis muutub käesoleva l eping u lahutamatuks osaks. Poolte õigused ja kohustused Teenuse pakkuja kohustub : tegema t öö vastavalt l eping u s ja selle lisades kokku lepitud eesmärkidele ja tingimustele ; informeerima t ellija t koheselt t öö tegemise käigus ilmnenud ja l eping u punktis 1. 5 nimetatud probleemidest; arvestama t ellija t öö tegemise kohta esitatud pretensioonide ja soovitustega, kui need on esitatud l eping u raamides; pidama l eping u täitmise kohta raamatupidamisarvestust ning säilitama raamatupidamisdokumente vastavalt õigusaktide nõuetele; tagama uuringu tegevustest teavitamise vastavuse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse le nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja nimetama Euroopa Regionaalarengu Fondi ning tellijat uuringu elluviimise rahastajana avalikel esinemistel ja kõigis asjakohastes trükistes (pressiteated, artiklid, raamatud ja muud trükised, jne), tuues ära uuringu numbri ja Euroopa Regionaalarengu Fondi logo ; tagama uuringu tegemiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused, samuti õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; säilitama uuringu tegemisega seotud dokumendid , sh kuludokumendid vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõigetele 2 ja 4 vähemalt sama kaua, kui seda peab tegema uuringu tellija; järgima riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid ja säilitama sellest kontrolljälje ; esitama tellija kirjalikul nõudel vahearuandeid 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; sisestama Eesti Teadusinfosüsteemi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.04.2012 määruse „Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ §-dega 8, 28 ja 34 uuringu andmed (kohustuslikud väljad: Finantseerijapoolne uuringunumber; Pealkiri eesti keeles; Pealkiri inglise keeles; Alguskuupäev; Lõppkuupäev; ja partnerid; Programm; Valdkond ja eriala; Finantseerimine perioodide lõikes; Finantseerijapoolne rahastamine kokku (EUR); Annotatsioon eesti keeles; Annotatsioon inglise keeles; Tegevuse liik ja protsent; Avalik) ja tulemused (kohustuslikud väljad: Uuringu lõpptulemused eesti keeles; Uuringu lõpptulemused inglise keeles) Eesti Teadusinfosüsteemi vastavate registrite sisestusvormide kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest, s.o. pärast Lepingu allkirjastamist ja tulemuste k irjeldami st ; moodustama uuringu juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale konsortsiumi liikmete esindajate ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi , Siseministeeriumi , Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ning ETAgi esindaja(d) – vastavalt nende asutuste vahelisele kokkuleppele ja tagama, et ministeeriumide ja tellija hääleõiguslikke esindajaid on juhtkomisjonis üle poole . J uhtkomi sjoni ülesanne on tagada, et uuringu tegevused vastavad lähteülesandes ning uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale ning jälgi da , et töö eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt. Projekti juhtkomisjon kiidab heaks projekti progressi ning eelarve kasutamise. Tellija kohustub : andma teenuse pakkuja le viimase nõudmisel l eping u täitmiseks vajalikku abi, infot jm ; võtma töö vastu ja tasum a teenuse pakkuja le tähtaegselt tehtud t öö eest vastavalt l eping u peatü k ki de s 3 ja 6 sätestatule; tea ta ma teenuse pakkuja le lepingu punktis 2.1 .7 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja; edastama teenuse pakkuja le vastavad töö aruannete vormid ja nende täitmist lihtsustavat informatsiooni . Pooled kohustuvad : mitte rikkuma teisele p ool ele ega kolmanda tele isikutele kuuluvaid õigusi ; mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise p oole eelneva kirjaliku nõusolekuta . Konfidentsiaalse teabe identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega "konfidentsiaalne" või „asutusesiseseks kasutamiseks“ . Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse p ool ele esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala jooksul arvates selle suulise konfi dentsiaalse teabe edastamisest. Nimetatud vorminõude täitmata jätmine ei anna p ooltele ega teistele isikutele õigust suulises vormis edastatud konfidentsiaalset teavet avalikustada. Tellijal on õigus ühenädalase etteteatamisega kontrollida tegevuste elluviimist teenuse pakkuja territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel. Tellijal on õigus lasta teenuse pakkuja esitatud tegevuste vahe- ja lõpparuannet ekspertidel hinnata. Juhul kui aruannete hindamise tulemusena selgub, et tegevused ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades ära toodud eesmärke ja tulemusi, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse pakkuja ga muudatuste tegemiseks uuringu edasisel tegemisel. Töö üleandmine ja vastuvõtmine ning aruandlus Teenuse pakkuja annab t ellija le kokkulepitud nõuetele vastava t öö üle osadena va stavalt järgnevale ajagraafikul e : uuringu tegevuste vahearuan ded kord kvartalis või juhtkomisjoni koosolekul kokku lepitud graafiku alusel ; lõpparuanne – mustand hiljemalt 2 kuud enne projekti lõppu ning lõplik versioon hiljemalt 2 kuud pärast projekti lõppu . Aruanded esitatakse tellijale tellija poolt kehtestatud vormil. Tellija on kohustatud t öö üle vaatama ühe kuu jooksul t öö (vastava aruande) üleandmisest Eesti Teadusinfosüsteemis ning esitama sama tähtaja jooksul teenuse pakkuja le oma pretensioonid (edaspidi nimetatud „ vastuväited “ ) seoses t öö mittevastavusega l eping ule ja andma teenuse pakkuja le mõistliku tähtaja t öö s esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kui tellija tellib töö hindamiseks ekspertiisi, pikeneb tähtaeg ekspertiisi teostamise aja võrra. Juhul, kui t ellija esitab oma vastuväited, peab teenuse pakkuja tegema t öö s vastavad parandused t ellija määratud mõistliku tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse t öö vastu võetuks, kui teenuse pakkuja on teinud t öö s parandused ja t ellija l ei ole enam vastuväiteid. Töö loetakse t ellija poolt vastu võetuks, kui ta ei ole punktis 3. 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud. Töö üleandmise-vastuvõtmise kohta vastavat akti ei koostata , nõuetele vastavaks tunnistatud töö aktsepteeritakse Eesti Teadusinfosüsteemis Intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kuuluvus ja kasutamine Kaasavara Teenuse pakkuja kaasavara moodustab konsortsiumi liikmete ( ja nende alltöövõtja te ) immateriaalne vara, s o intellektuaalne omand , mille kasutamine võib osutuda kasulikuks või vajalikuks seoses tööga ja mida vastav konsortsiumi liige (ja tema alltöövõtja ) lubab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks kasutada. Vajadusel fikseeritakse k onsortsiumi liikmete (ja nende alltöövõtjate ) kaasavara juhtkomisjoni esimesel koosolekul . Intellektuaalne omand või omand konsortsiumi liikme kaasavara suhtes jääb sellele konsortsiumi liikmele (ja tema alltöövõtjale ), kelle oma see on , st kaasavara kuuluvus ei muutu. K onsortsiumi liikmete kaasavara antakse teistele konsortsiumi liikmetele või tellijale kasutamiseks, kui see on vajalik töö teostamiseks ja/ või töö tulemuste kasutamiseks. Kaasavara kasutamiseks sõlmitakse lihtlitsentsileping. Intellektuaalse omandi varaliste õiguste kuuluvus projekti raames teostatava töö ja selle tulemuste suhtes on reguleeritud järgmiselt: varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patenti ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kuuluvad teenuse pakkujale , kelle töötajad või alltöövõtjad on tulemuse (sh leiutise) loonud; teenuse pakkuja tagab, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) annavad teenuse pakkujale üle töö ja selle tulemuse suhtes intellektuaalse omandi varalised õigused . Samuti tagab teenuse pakkuja , et tal on võimalik kasutada oma töötajate ja alltöövõtjate autorite isiklikke õigusi ulatuses, mis võimaldab teenuse pakkujal intellektuaalse omandi varaliste õiguste täies mahus teostamist; t eenuse pakkuja annab tellijale tasuta lihtlitsentsi töö ja selle tulemuste ning nendega seotud intellektuaalse omandi kasutamiseks tellija poolt. Lihtlitsents antakse koos all-litsentsi andmise õigusega töö tulemusi rakendavatele ministeeriumitele . Litsentsi andmiseks sõlmitakse eraldi litsentsileping; tellija informeerib teenuse pakkujat all-litsentside andmisest; kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks tellija või all- litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku intellektuaalse omandi litsents, siis tagab teenuse pakkuja ka sellise litsentsi saamise tellijale ühes all-litsentsi andmise õiguse ga ; kolmandatele isikutele antakse lihtlitsentse töö tulemuste kasutamiseks turutingimustel. Intellektuaalse omandi õiguskaitse T eenuse pakkuja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus töö ja selle tulemusel loodud leiutise suhtes, ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust ; Töö ja selle tulemuse suhtes loodud leiutisele õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse pakkuja . T eenuse pakkuja on kohustatud andma tellijale üle töö tulemused ning nende suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui t eenuse pakkuja kasutab tulemusi viisil, mis kahjustab avalikku huvi. Teenuse pakkuja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest. Teavitamine ja avalikustamine Tellijal ja teenuse pakkujal on õigus kasutada töö tulemusena valminud teoseid ja muid autoriõigusega kaitstavaid objekte viisil, mis võib kaasa tuua sellise teose või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid. Tellija ja teenuse pakkuja ning tema alltöövõtja kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni arvates teenuse pakkuja lt punktis 4.3 .1. viidatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamise kavatsuse teate saamisest kuni patenditaotluse või kasuliku mudeli registreeringu publitseerimise ni Patendiameti poolt . Teenuse pakkuja või tellija võib avaldada intellektuaalse omandi kaasavara või töö tulemusi üksnes tingimusel, et ta on saanud eelneva kirjaliku nõusoleku sellelt isikult, kellele vastav intellektuaalse omandi kaasavara kuulub, ning t eenuse pakkuja lt või tema alltöövõtjalt , kellele kuuluvad töö tulemused. Nii tellija kui teenuse pakkuja kohustuvad laialdaselt levitama intellektuaalse omandi kaitse objektiks mitte olevaid töö tulemusi. Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse riigisaladuse, salastatud välisteabe , avaliku teabe seaduses ning patendiseaduses sätestatut. Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi. Tasu ja tasumise kord Tellija maksab teenuse pakkujale t öö tegemise eest tasu kuni 1 500 000 (üks miljon viissada ) eurot, milles sisaldub seaduses sätestatud käibemaks (edaspidi nimetatud „ tasu “ ). Teenuse pakkuja kohustub esitama tellijale arve d pärast vahearuande või lõpparuande aktsepteerimist Eesti Teadusinfosüsteemis . Teenuse pakkuja esitab arve vastavas aruandes kirjeldatud perioodil tehtud kulude kohta. Tellija tasub punktis 6.1 nimetatud summa pangaülekan nete ga osamaksete kaupa konsortsiumi t esinda vale asutusele 15 (viie teistkümne ) päeva jooksul arvates arve kättesaamisest. Vastutus Pool vastuta b oma l eping ust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põh justatud süüliselt ning hüvitab sellisel juhul teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. Konsortsiumi pooled vastutavad tellija ees lepingu täitmise eest solidaarselt. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, 10 (kümne) päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pool ei vastuta teise poole ees lepingu mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest ja vabaneb talle seeläbi tekkinud kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui lepingu rikkumine oli tingitud teise poole lepingutingimuste rikkumisest või muust õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest. Lepingu kehtivus, selle muutmine ja lõpetamine Leping jõustub selle allkirjastamisest mõlema p oole poolt ja kehtib kuni p oolte poolt oma lepinguliste kohustuste täieliku nõuetekohase täitmiseni . Lepingut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. L e pingut võib muuta p oolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse l epingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema p oole poolt või p oolte poolt määratud tähtajal. Pool võib l epingust taganeda, kui teine p ool on l epingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja p ool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma . Juhul, kui teenuse pakkuja v iivitab põhjendamatult t öö tegemisega ja ei ole t öö d üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3. 1 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub oluliselt l epingu s ja selle lisades toodud t öö teostamise nõudeid, on t ellija l õigus l eping ust ühepoolselt taganeda . Sellisel juhul on tellijal õigus nõuda teenuse pakkuja lt tagasi lepingu alusel saadud tasu ning nõuda sisse tellijale tekitatud kahju. Juhul, kui t ellija on viivitanud teenuse pakkuja le tasu maksmisega ( v.a punktis 7.4 toodud vääramatu jõu asjaolust tulenevalt ) rohkem kui kuu üle punktis 6.3 k ok kulepitud tähtaja või rikub olu liselt käesoleva l eping u punkti s 2.2. sätestatud kohustusi , on teenuse pakkuja l õigus ilma t ellija le t öö d üle andmata l eping ust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse pakkuja le tekitatud kahju . Leping u ennetähtaegsel lõpetamisel esitab teenuse pakkuja arvestuse l eping u lõpetamiseni teostatud t öö kohta ning esitab selle alusel arve kuni l eping u lõpetamis eni tehtud kulutuste katmiseks. Tellija kohustub esitatud arve tasuma 1 5 (viie teistkümne ) päeva jooksu l alates arve saamisest. Leping u lõppemisel tagastab kumbki p ool teisele p ool ele saadud informatsiooni ja materjalid. Teadete edastamine Pooled edastavad l epinguga seotud teated teise p oole l epingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on p ool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Pooltevahelised l epinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi nimetatud „teade“), kaasa arvatud l epingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas l epingus on ette nähtud teisiti. Teade loetakse kätte saaduks, kui: teade on p oolele üle antud allkirja vastu; teade on saadetud tähitud kirjaga teise p oole l epingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud 3 (kolm) kalendripäeva. informatiivne teade on edastatud vahetult, telefoni või e-posti teel l epingus ettenähtud kontaktisikule. Lõppsätted Leping ust tekkivad vaidlused lahendavad p ool ed läbirääkimiste teel. Kui l eping ust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Tartu Maakohtus. Käesolev leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt. L eping u juurde kuuluvad sõlmimisel järgmised lisad: l isa 1 „ Uuringuettepanek (pakkumus ) koos lis adega “, lisa 2 „ Lähteülesanne “ ; lisa 3 „ ETAg i juhatuse otsus rahastamise kohta “, Poolte andmed: Teenuse pakkuja : Tartu Ülikool (konsortsiumi liige ) reg -nr 74001073 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu pank: SEB P ank konto: EE 281010102000234007 kontakttelefon: +372 737 5610 e-post:
[email protected] Asutuse nimel kirjutas alla allkirjastatud digitaalselt Kristjan Vassil teadusprorektor Tellija : Sihtasutus Eesti Teadusagentuur r eg -nr 90000759 a adress: Soola 8, 51013 Tartu konto:EE891010220034796011, Rahandusministeerium, v iitenumber 3500081005 kontakttelefon: 731 7383 Tellija nimel kirjutas alla allkirjastatud digitaalselt Andres Koppel juhatuse esimees
NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida
RITA1/01-03 koondtaotlus 2017 Staatus: Menetluses
Üldandmed
Rakendusuuringu teema Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja
sotsiaalsüsteemis
Rakendusuuringu http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/04/RITA-1-R%C3%A4ndeuuringu-l%C3%A4hte%C3%BClesanne_10-aprill.pdf
lähteülesanne
Uuringuettepaneku Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele
pealkiri eesti keeles
Uuringuettepaneku Migration dependency and integration challenges for Estonia, employers, communities and educational system
pealkiri inglise keeles
Akronüüm RITA-Ränne
Konsortsiumi juht Tiit Tammaru
Juhtiv asutus Tartu Ülikool
Uuringu partnerid Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
Tallinna Ülikool
OÜ Positium LBS
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut
Projekti alguskuupäev 1.01.2018
Projekti lõppkuupäev 31.12.2020
Valdkond ja eriala
Valdkond CERCS eriala Frascati Manual’i eriala %
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.10. Kasvatusteadused S270 Pedagoogika ja didaktika 5.3. Haridusteadused 50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.11. Sotsiaalteadused S213 Sotsiaalstruktuuride uuringud 5.9 Teised sotsiaalteadused 25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.12. Majandusteadus S196 Sotsiaalökonoomika 5.2 Majandusteadus ja ärindus 25,0
Avalikkusele suunatud
? Konsortsiumi nägemus lähteülesannete probleemistikust, tegevustest.
uringuettepaneku
lühikirjeldus eesti keeles Projekti eesmärk on välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilised lähenemised rände ja lõimumise protsessidesse sekkumisel Eestis, eesmärgiga aidata
kaasa ühiskonna sidususe suurenemisele. Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud
rändesõltuvus, mis on eriti tuntav tööturul. Sisserändega kaasnevad pikaajalised lõimumisega seotud probleemid. Nende ennetamiseks töötame välja (a)
innovaatilise rände punktisüsteemil põhineva ning nii tööturu kui lõimumise probleeme arvestava sisserändepoliitika alused, (b) töötame välja uuendusliku
rändekalkulaatori rände lühi- ja pikaajaliste tööturu ja rahvastikuarengu mõjude hindamiseks, (c) rände tulu-kulu mudeli ning (d) mitmekultuurilise kooli mudeli
ning töövahendid ja sekkumismehhanismid lõimumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks koolides ja nendega seotud kogukondades.
Avalikkusele suunatud
? Konsortsiumi nägemus lähteülesannete probleemistikust, tegevustest.
uringuettepaneku
lühikirjeldus inglise The aim of the Project is to develop innovative intervention approaches for migration and integration in Estonia that would contribute to a more cohesive
keeles society. Estonia has become dependent on immigration because of low levels of fertility and population aging. Migration dependency manifests itself especially
strongly on the labour market. However, immigration tends to come along with long-term integration challenges. To tackle those long-term challenges, the
Project will (a) develop the fundamentals of innovative immigration policy for Estonia that takes into account both immediate labour market needs and long-
term integration challenges; (b) develop a unique web based application for migration projections as well as (c) the cost-benefit model of migration within a
longitudinal life-course perspective, (d) design a model of multicultural schools, together with tools and intervention mechanisms for preventing and solving
integration related challenges in schools and communities.
Uurimisrühmad
Number Asutus Vastutav täitja Staatus
RITA1/01-03-03 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ Janno Järve Ootel
RITA1/01-03-04 Tallinna Ülikool Marek Tamm Ootel
RITA1/01-03-08 OÜ Positium LBS Margus Tiru Ootel
RITA1/01-03-09 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Märt Masso Ootel
RITA1/01-03-11 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut Tiit Tammaru Ootel
Uurimisrühma RITA1/01-03-03 taotlus
Isik Kraad Ametikoht CV
Janno Järve doktorikraad Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Vanemanalüütik (1,00); CV EST
Sten Anspal doktorikraad Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Vanemanalüütik (0,10); Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, vanemanalüütik; OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus, Vanemanalüütik (0,30); CV EST
Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad:
Janno Järve - WP3
Sten Anspal - WP3
Uurimisrühma liikmed:
Epp Kallaste - WP3
Indrek Seppo - WP3
Marko Sõmer - WP3
Janno Järve ja Sten Anspal omavad pikaajalisi kogemusi suurte, eri valdkondi hõlmavate tulukuluanalüüsi mudelite koostamisel (eeskätt hariduse, sotsiaaltoetuste ja kuriteokulude valdkonnas), sh selliste, mis antakse tellijale üle
iseseisvaks kasutamiseks. Neil on ka pikaajaline kogemus registriandmetega töötamisel. Põhitäitjate kogemus erinevat tüüpi suurte mudelite arendamisel võimaldab neil üksteise kompetentse sügaval sisulisel tasandil täiendada ning
loob head eeldused tööpaketi eesmärkide kvaliteetseks täitmiseks.
Projektid
Vastutav Keskmine aastane
Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma
täitja summa
Innovatsioonisüsteemi rajasõltuvust arvestava mudeli loomine ja rakendusmehhanismi väljatöötamine Urmas
SF 2008 2013 164 123,57 EUR 984 741,41 EUR
väikeriigi näitel Varblane
Projektide arv 1
Projektide kogumaht 984 741,41 EUR
Keskmine projekti maht 984 741,41 EUR
Kommentaarid projektide Osaleti prof. Urmas Varblase juhitava sihtfinantseeritava uurimisteema "Innovatsioonisüsteemi rajasõltuvust arvestava mudeli loomine ja rakendusmehhanismi väljatöötamine väikeriigi näitel". Sellest kujunes välja Epp Kallaste ja Janno
kohta Järve finantsanalüütiline kompetents, mida on täienenud suurte investeerimisprojektide finants- ja sotsiaalmajanduslike analüüside läbiviimisega. Tänaseks on erinevate CentAR-i poolt analüüsitud ja Euroopa Liidu vahenditest toetust
saanud projektide kogumaksumuseks rohkem kui 180 mln eurot. Need projektid ei ole esindatud ETIS-e süsteemis, kuid on viidatud Centari kodulehel (http://www.centar.ee/et/case-studies/). Näitena võib välja tuua järgmised:
1. Trammitee pikendamine Tallinna lennujaamani
2. Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimine – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs
3. Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade arendamise koondprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs
4. Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs
5. Raudtee rekonstrueerimine rail baltica trassil (tallinn-tapa-tartu lõik) – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs
6. Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirikonnas – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs
7. Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs
8. Uute elektrirongide soetamise tulukuluanalüüs
Lisaks investeerimisprojektidele on see meeskond rakendanud tulukuluanalüüsi raamistikku ka hariduse ja kuritegeuvse analüüsimisel. Ka nende projektide raportid on kättesaadavad CentARi kodulehelt, need on sisestatud ka ETIS-e
süsteemi:
1. Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis
2. Vägivallakuritegude hind
Kuna finantsanalüüsid on osa laiemast sotsiaalmajanduslikust analüüsist, kus lisaks ettevõtte tasandi tulususele käsitletakse tulusid ja kulusid ühiskonna jaoks laiemalt ning tulukuluanalüüsi on sama meeskond kasutanud lisaks
infrastruktuuri investeerimisprojektidele ka teiste sotsiaalmajanduslike teemade analüüsimiseks, on projektimeeskonnas varasemate projektide tulemusel parim kompetents Eestis innovaatilise rände kulutulu mudeli koostamiseks.
Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis
Scopus (v.a. kogumikud)
Anspal, Sten (2015). Non-parametric decomposition and the choice of reference group: a study of the gender wage gap in 15 OECD
Fail_IJM aktsepteerimiskinnitus (Anspal).pdf (mitteavalik)
countries. International Journal of Manpower, 36 (8), 1266−1280.10.1108/IJM-03-2015-0047.
Anspal, Sten (2015). Gender wage gap in Estonia: a non-parametric decomposition. Baltic Journal of Economics, 15 (1),
1−15.10.1080/1406099X.2015.1022436.
Anspal, Sten; Järve, Janno (2011). Downward nominal wage rigidity and gender. LABOUR: Review of Labour Economics and Fail_Anspal, Järve. Downward Nominal
(mitteavalik)
Industrial Relations, 25 (3), 370−385.10.1111/j.1467-9914.2011.00519.x. Wage Rigidity and Gender.pdf
Jaakson, K.; Kallaste, E. (2010). Beyond flexibility: reallocation of responsibilities in the case of telework. New Technology, Work and
Fail_Jaakson_Kallaste_Beyond_Flexibility.pdf (mitteavalik)
Employment, 25 (3), 196−209.10.1111/j.1468-005X.2010.00248.x.
1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik
ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele
Woolfson, Charles; Kallaste, Epp (2011). 'Illusory Corporatism "Mark2"' in the Baltic States. Warsaw Forum of Economic Sociology, 2, 51−72.
Kallaste, Epp; Woolfson, Charles (2009). The Paradox of Post-Communist Trade Unionism: 'You Can't Want What You Can't Imagine'. The Economic and
Labour Relations Review, 20 (1), 93−109.
2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport
Anspal, S.; Kallaste, E.; Kaska, M.; Sandre, S.-L. (2016). Töövõimereformi kulude ja sihtrühmade prognoosid: Töövõimereformi finantsmudeli rakendus.
Anspal, S.; Järve, J.; Kallaste, E.; Kaska, M.; Sandre, S.-L. (2016). Töövõimereformi finantsmudeli metoodika.
Kallaste, Epp; Luuk, Erle; Järve, Janno, Kaska, Mart; Räis, Mari Liis (2015). Vägivallakuritegude hind: Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud
Eesti ühiskonnale.
Anspal, Sten; Järve, Janno; Kallaste, Epp; Kraut, Liis; Räis, Mari-Liis; Seppo, Indrek (2012). The Cost of School Failure in Estonia. Tallinn: Eesti
Rakendusuuringute Keskus CENTAR.
3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus
refereeritud kogumikud)
Woolfson, C.; Calite, D.; Kallaste, E. (2009). Employee 'voice' and working environment in the new member states: translating policy into practice in the
Baltic states. In: Walters, D.; Nichols, T. (Ed.). Workplace Health and Safety - International Perspectives on Worker Representation (134−153).. London:
Palgrave Macmillan.
3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes
Espenberg, K.; Jaakson, K.; Kallaste, E.; Nurmela, K. (2012). Kollektiivlepingute roll Eesti töösuhetes. . Tallinn: Sotsiaalministeeriumi
Fail_kollektiivlepingute_roll_lõplik.pdf (mitteavalik)
toimetised.
3.5. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud kohalikes konverentsikogumikes
Jaakson, K., Kallaste, E. (2010). Beyond Flexibility: reallocation of responsibilities in the case of telework. Papers presented at the Annual Conference of the
Estonian Economic Association: Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Viljandi, 29-30 jaanuar 2010.
Tööstusomandid
Uurimisrühma RITA1/01-03-04 taotlus
Isik Kraad Ametikoht CV
Marek CV
doktorikraad Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Professor (0,50); Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus, Vanemteadur (0,50);
Tamm EST
CV
Rein Raud doktorikraad Muu ...; Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus, Juhtivteadur (1,00);
EST
CV
Allan Puur doktorikraad Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus, Juhtivteadur (0,50); Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Professor (0,50);
EST
Luule Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Vanemteadur; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus, Vanemteadur (1,00); Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia CV
doktorikraad
Sakkeus keskus, juhataja (0,25); EST
Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad:
Marek Tamm - WP4
Allan Puur - WP2
Rein Raud - WP4
Luule Sakkeus - WP2
Uurimisrühma liikmed:
Mare Oja - WP4
Martin Klesment WP2
Marek Tamm koos kolleegidega omavad suuri teadmisi kultuuriteooria ja kultuuridevaheliste uuringute valdkonnas. M. Tamm on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse juht, Rein Raud juhib uurimisprojekti PUT1365
"Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel" (2017–20); mõlemad projektid toetavad otseselt RITA-Ränne lõimumise kontseptuaalsete aluste väljatöötamist. Allan Puur ja tema kolleegid on Eesti juhtivad rahvastikuteadlased,
kellel on pikaajalised kogemused rahvastikuprognooside koostamisel. Ka RITA-Ränne projekti raames tegelevad A. Puuri juhitavad teadlased rahvastikuprognoosi koostamisega. Mare Oja (PhD) on rikkalike kogemustega ajaloodidaktik,
kes panustab projektis õpivahendite väljatöötamisse. Martin Klesment (PhD) on rahvusvaheliselt hinnatud demograaf, kes panustab projektis rahvastikuprognoosi koostamisse.
Projektid
Keskmine
Vastutav
Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta aastane Kogusumma
täitja
summa
Marek
Ajalugu kui kultuurimälu: Eesti mnemoajaloo perspektiivid ETF 2011 2012 12 000,00 EUR 24 000,00 EUR
Tamm
Raivo
Demokraatia kinnistumine mitmekultuurilises ühiskonnas SF 2006 2011 71 894,42 EUR 431 366,50 EUR
Vetik
Hannes
Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid IUT 2013 2018 106 500,00 EUR 532 500,00 EUR
Palang
Hannes
Kultuuriteooria tippkeskus TK; Tippkeskus 2008 2015 111 326,10 EUR 890 608,82 EUR
Palang
Marek
TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus MUU; TLÜ uuringufond 2015 2020 3 833,33 EUR 23 000,00 EUR
Tamm
Kultuurilise paradigma muutused sekundaarse moderniseerumise tingimustes Rein Raud SF 2008 2012 40 384,13 EUR 201 920,65 EUR
Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel Rein Raud PUT 2017 2020 42 600,00 EUR 42 600,00 EUR
Eesti rahvastiku nüüdisareng: põhisuundumused, tegurid ja ühiskonnamõju Allan Puur SF 2011 2016 108 701,67 EUR 652 210,00 EUR
Ajaloo algõpetuse kaardistus ning Euroopa Nõukogu ajalooseminari läbiviimine Mare Oja MUU; Riigieelarveline toetus 2016 2016 12 900,00 EUR 12 900,00 EUR
Luule
Rahvastikuarengu kestlikkus kiire vananemisega riikides MUU; TLÜ uuringufond 2016 2018 30 000,00 EUR 90 000,00 EUR
Sakkeus
Luule
Registripõhise rahva- ja eluruumide loenduse metoodika väljatöötamine MUU; siseriiklik leping 2010 2013 50 138,69 EUR 200 554,75 EUR
Sakkeus
„Rahvusvaheline teadusalane koostöö Eesti osalemiseks üle-Euroopalises vanemaealist 50+ Luule MUU; Struktuuritoetus, Teaduse
2011 2016 69 700,50 EUR 418 203,00 EUR
rahvastikku käsitlevas longituudses uuringus“ (edaspidi „SHARE Eesti“) Sakkeus rahvusvahelistumine
Luule
COST INTERFASOL - Põlvkondadevaheline perekonna solidaarsus Euroopas MUU; COST Action 2014 2018 8 000,00 EUR 40 000,00 EUR
Sakkeus
Projektide arv 13
Projektide kogumaht 3 559 863,72 EUR
Keskmine projekti maht 273 835,67 EUR
Kommentaarid projektide Tallinna Ülikooli kompetents RITA-Ränne projekti raames jaguneb kahe peamise valdkonna vahel: kultuuriteooria ja rahvastikuanalüüs.
kohta
Kultuuriteooriaga seotud projektid keskenduvad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriülekande ja -muutuste ning kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside mõtestamisele ja eritlemisele nii Eestis kui võrdlevalt, nii lühemas
kui pikemas ajaperspektiivis. Senise uurimistöö peamised tulemused on seotud kultuuriteoreetiliste analüüsimudelite väljatöötamisega, ajalooteadmiste kriitilises analüüsi ja ulatuslikumas levikuga, võõraste kultuuridega dialoogi
arendamise võimaluste ja seda tõkestavate asjaolude senisest parema tundmisega ning kultuurilise (enese)analüüsivõimekuse kasvus. See kõik loob hea aluse teoreetilise raamistiku loomiseks RITA-Ränne lõimumise teemadele.
Eesti rahvastikuarengu projektid tegelevad nii rahvastikuajaloo kui nüüdissuundumustega, samuti tänaste demograafiliste protsesside aluseks olevate tegurite ning ühiskonnamõjude analüüsi ja mõtestamisega. Uurimistöö lähtekohaks
on teise demograafilise ülemineku teooria, mida täiendab arusaam rahvastikuarengu variantide mitmesusest, sh kontekstuaalsete mõjurite ja rajasõltuvuse tulemina. Protsesside osas käsitletakse nii sündimust, mis demograafilistest
alusprotsessidest on taasterežiimi kujunemisel määrav, rahvastiku vananemist, mis realiseerib rahvastikumuutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju, kui rännet. Projektide alusel kogutud teadmiste baasil on koostatud Eesti Inimarengu
aruanne 2016/2017 "Eesti rändeajastul" rände peatükk, mis on omakorda oluliseks aluseks käesoleva projekti edukale täitmisele.
Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis
Scopus (v.a. kogumikud)
Puur,A., Rahnu,L., Abuladze,L., Sakkeus,L., Zakharov,S. (2017). Childbearing among first- and second-generation Russians in Estonia against the
DR_3302_final.pdf (avalik)
background of the sending and host countries. Demographic Research, 36 (41), 1209−1254.
Tamm Displaced History?
A New “Regime of
Tamm, Marek (2016). Displaced History? A New “Regime of Historicity” Among the Baltic Historians in Exile (1940s-1960s). Storia della Storiografia, 69 (1),
Historicity” Among the (avalik)
129−145.
Baltic Historians in
Exile.pdf
Frejka, T.; Gietel-Basten, S.; Abolina, L.; Abuladze, L.; Aksyonova, S.; Akrap, A.; Antipova, E.; Bobic, M.; Čipin, I.; Fakeyeva, L.; Foldes, I.; Jasilioniene, A.;
Kostova, D. Kotowska, I.; Krimer, B.; von der Lippe, E.; Kurylo, I.; Maslauskaite, A.; Mikolai, J.; Muresan, C.; Petar, V. ... Zvidrins, P. (2016). Fertility and Family 212-823-3-PB.pdf (avalik)
Policies in Central and Eastern Europe after 1990. Comparative Population Studies, 41 (1), 3−56.10.12765/CPoS-2016-03en.
Raud, Rein (2016). Zygmunt Bauman’s Critique of Multiculturalism: a Polemical Reading. Revue Internationale de Philosophie, 70 (277), 381−397.
Tamm The republic of
Tamm, Marek (2016). The Republic of Historians: Historians as Nation-Builders in Estonia (late 1980s–early 1990s). Rethinking History, 20 (2), historians. Historians as
(avalik)
154−171.10.1080/13642529.2016.1153272. nation builders in Estonia
late 1980s early 1990s.pdf
Rahnu, Leen; Puur, Allan; Sakkeus, Luule; Klesment, Martin (2015). Partnership dynamics among migrants and their descendants in Estonia. Demographic
Fail_32-56.pdf (avalik)
Research, 32, 1519−1566.DOI:10.4054/DemRes.2015.32.56.
Puur, Allan; Leppik, Lauri; Klesment, Martin (2015). Changes in pension take-up and retirement in the context of increasing the pension age: the case of Fail_Pension take-up and
(avalik)
Estonia in the 2000s. Post-Communist Economies, 27 (4), 497−516. retirement.pdf
Fail_Tamm Truth,
Tamm, Marek (2014). Truth, Objectivity and Evidence in History Writing. Journal of the Philosophy of History, 8 (2), 265−290.10.1163/18722636-12341273. Objectivity and Evidence (avalik)
in History Writing.pdf
Fail_Tamm Beyond
Tamm, Marek (2013). Beyond History and Memory: New Perspectives in Memory Studies. History Compass, 11 (6), 458−473. History and (mitteavalik)
Memory.pdf
Klesment, Martin; Puur, Allan (2010). Effects of education on second births before and after societal transition: evidence from the Estonian GGS.
Fail_22-28.pdf (avalik)
Demographic Research, 22, 891−932.
Puur, Allan; Olah, Livia Sz.; Tazi-Preve, Mariam Irene; Dorbritz, Jürgen. (2008). Men's childbearing desires and views of the male role in Europe at the dawn
Fail_19-56.pdf (avalik)
of the 21st century. Demographic Research, 19, 1883−1912.
1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik
ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele
Tamm, Marek (2016). Writing Histories, Making Nations: A Review Essay. Storicamente, 12, 1−29.
Oja, Mare (2016). Local, national and global level in history teaching in Estonia. Yearbook of the International Society for History Didactics, 37, 119−138.
Oja, Mare (2014). Changing approach toward the past. How do history teachers assess the changes in history education in general education in Estonia
from the middle of the 1980s to today? In: Wojdon, Joanna (Ed.). Jahrbook 2014. International Society for History Didactics (263−292).. Wochen Schau
Verlag.
Oja, Mare (2014). Besprechung: History of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: An Overview Forschungen zur
baltischen Geschichte. Forschungen zur baltischen Geschichte, 9, 384−389.
Oja, Mare (2013). The image of the other in the history of Estonia on the basis of contemporary textbook analysis. Yearbook - International Society for
History Didactics, 34, 57−72.
2.1. Monograafiad
Raud, Rein (2016). Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture. Cambridge: Polity Press.
Bauman, Zygmunt; Raud, Rein (2015). Practices of Selfhood. Cambridge: Polity Press.
2.2. Monograafiad (sisestatud enne 1. juulit 2014. a.)
Raud, Rein (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus
refereeritud kogumikud)
Tamm, Marek (2015). In search of lost time: memory politics in Estonia, 1991–2011. In: Alexander C. Diener & Joshua Hagen (Ed.). From Socialist to Post-
Socialist Cities: Cultural Politics of Architecture, Urban Planning, and Identity in Eurasia (165−187). London, New York: Routledge.
Oja, Mare (2016). IT in History Teaching in Estonia: Challenges for the Teachers. In: Joanna Wojdon (Ed.). E-teaching History (64−74). Newcaste Upon Tyne,
United Kingdom: Cambridge Scholars Publishing.
Tamm, Marek (2015). Introduction: Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory. In: Tamm, Marek (Ed.). Afterlife of Events: Perspectives on Fail_6 Tamm
(mitteavalik)
Mnemohistory (1−23). Houndmills, Basingstoke: Palgrave Macmillan. (Palgrave Macmillan Memory Studies). Introduction.doc
Tamm, Marek (2014). Semiotic Theory of Cultural Memory: In the Company of Juri Lotman. In: Kattago, Siobhan (Ed.). Ashgate Research Companion to Fail_Kinnituskiri
(mitteavalik)
Memory Studies (127−141).. Farnham: Ashgate Publishing. Kattago.pdf
(2014). Identity, Difference and Cultural Worlds. In: Kalevi Kull, Valter Lang (Ed.). Estonian Approaches to Culture Theory (164−181).. Tartu: Tartu University
Press. (Approaches to Culture Theory).
Fail_Tamm
Tamm, Marek (2012). Conflicting Communities of Memory: War Monuments and Monument Wars in Contemporary Estonia. In: Raivo Vetik (Ed.). Nation-
Conflicting
Building in the Context of Post-Communist Transformation and Globalization: The Case of Estonia (43−72).. Frankfurt am Main et al.: Peter Lang Verlag. (mitteavalik)
Communities of
(Baltische studien zur erziehungs- und sozialwissenschaft; 24).
Memory.pdf
Raud, Rein (2004). The Conditions for a Multicultural Estonia. In: Subrenat, Jean-Jacques (Ed.). Estonia : Identity and Independence (257−268)..
Amsterdam; New York: Rodopi . (On the boundary of two worlds : identity, freedom, and moral imagination in the Baltics; 2).
3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes
Puur, A., Sakkeus, L. (2017). Ränne ja Euroopa demograafilised väljakutsed. Tammaru, T., Kallas, K., Eamets, R. (Toim.). Eesti inimarengu aruanne
1.1.pdf (mitteavalik)
2016/2017. Eesti rändeajastul (24−32). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.
Sakkeus, L., McKIbben, J. Puur, A., Rahnu, L: Abuladze, L. (2017). Rahvastikuprognoos erinevate rändestsenaariumide korral. Tammaru, T., Kallas, K.,
1.5.pdf (mitteavalik)
Eamets, R. (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul (57−65). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.
4.1. Kogumike ja ajakirja erinumbrite toimetamine, mis vastavad punktides 1.1, 1.2, 3.1 või 3.2 esitatud nõuetele
Tamm, Marek (2016). Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Fail_Offer to publish
Tamm, Marek (2015). Afterlife of Events: Perspectives of Mnemohistory. Houndmills, Basingstoke: Palgrave Macmillan. 'Afterlife of (mitteavalik)
Events'.pdf
Tööstusomandid
Uurimisrühma RITA1/01-03-08 taotlus
Isik Kraad Ametikoht CV
Margus Tiru magistrikraad (teaduskraad) Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, doktorant (1,00); Positium LBS: Asukohapõhiste teenuste ja arenduse tehniline projektijuht; CV EST
Erki Saluveer Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, doktorant (1,00); OÜ Positium - LBS süsteemide arendus; CV EST
Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad:
Margus Tiru - WP2
Erki Saluveer - WP2
Margus Tiru ja Erki Saluveeri roll projekti raames on rändekalkulaatori loomine. Margu Tirul on suured kogemused suurandmetega töötamisel ning dünaamiliste veebipõhiste rakenduste loomisel ruumilise mobiilsuse visualiseerimiseks.
Erki Saluveer rolliks on süsteemi arhitektuuri ja dünaamilise andmebaasi arendamine. Ta on töötanud OÜ Positiumi koosseisus üle 10 aasta peamiselt tegeledes andmebaaside arhitektuuri, päringukeskkondade loomise, andmete
visualiseerimise ja andmeanalüüsiga.
Projektid
Vastutav Keskmine
Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma
täitja aastane summa
Inimeste tegevusruumidest lähtuvad ajalise- ja ruumilise käitumise seaduspärad Eestis:
Rein Ahas ETF 2008 2011 16 199,18 EUR 64 796,71 EUR
mobiilpositsioneerimise andmestiku analüüs.
Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng Rein Ahas IUT 2013 2018 178 500,00 EUR 892 500,00 EUR
Rahvastiku ruumilise mobiilsuse mõjutegurid ning seosed keskkonna ja regionaalse arenguga. Rein Ahas SF 2007 2012 157 850,34 EUR 947 102,02 EUR
Projektide arv 3
Projektide kogumaht 1 904 398,73 EUR
Keskmine projekti maht 634 799,58 EUR
Kommentaarid projektide Margus Tiru on inimgeograafia doktorant ning ta on aktiivselt osalenud kõigi olulisete inimgeograafia alaste teadusprojektide töös. Nendes teadusprpojektides on tulenevalt Marguse doktoritöö teemast olnud metodoloogiliselt
kohta uuenduslike lahenduste väljatöötamine ruumilise mobiilsuse analüüsimisel. Neid teadmisi kasutab omakorda sisendina Tartu Ülikoolist välja kasvanud spin-off ettevõttes OÜ Positium, mis on spetsialiseerinud muu hulgas uuenduslike
veebipõhiste visualiseerimise viiside väljatöötamisele. Just see unikaalne teadmine on väga oluline RITA-Ränne projektis, kus Marguse juhtitaval töörühmal OÜ-s Positium on täita väga konkreetne töölõik, mis seondub dünaamilise
veebipõhise rändekalkulaatori ehitamisega. Selline kalkulaator võimaldab tellijal lihtsalt enda sisestatud rändeparameetrite alusel rahvastikuprognoose koostada.
Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis
Scopus (v.a. kogumikud)
Ahas, Rein; Aasa, Anto; Yuan, Yihong; Raubal, Martin; Smoreda, Yihong; Liu, Yu; Ziemlicki, Cezary; Tiru, Margus; Zook, Matthew (2015). Everyday space–
Everyday space time
time geographies: using mobile phone-based sensor data to monitor urban activity in Harbin, Paris, and Tallinn. International Journal of Geographical (avalik)
geographies... IJGIS2015.pdf
Information Science, 29 (11), 2017−2039.10.1080/13658816.2015.1063151.
Fail_Using Mobile
Positioning Data to
Ahas, Rein; Silm, Siiri; Järv, Olle; Saluveer, Erki; Tiru, Margus (2010). Using Mobile Positioning Data to Model Locations Meaningful to Users of Mobile
Model Locations (mitteavalik)
Phones. Journal of Urban Technology, 17 (1), 3−27.10.1080/10630731003597306.
Meaningful to Users of
Mobile Phones.pdf
Fail_Tiru_etal_2010_The
Positium Barometer A
Tiru, Margus; Saluveer, Erki; Ahas, Rein; Aasa, Anto (2010). Web-based monitoring tool for assessing space-time mobility of tourists using mobile
Webbased tool for (mitteavalik)
positioning data: Positium Barometer. Journal of Urban Technology, 17 (1), 71−89.10.1080/10630731003597348.
monitoring the mobility
if tourists.pdf
3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus
refereeritud kogumikud)
Kuusik, Andres; Tiru, Margus. (2014). Segmentation of Repeat Visitors with the Help of Passive Mobile Positioning. In:
Marcello M. Mariani, Rodolfo Baggio, Dimitrios Buhalis, Christian Longhi (Ed.). Tourism Management, Marketing, and
Development (113−134).. Palgrave Macmillan.
Kuusik, A.; Ahas, R.; Tiru, M. (2009). Analysing Repeat Visitation on Country Level with Passive Mobile Positioning Method:
as Estonian Case Study. In: Mäeltsemees, S.; Reiljan, J. (Ed.). Discussions of Estonian Economic Policy XVII (140−155).. Berlin Fail_07_Andres_Kuusik_Rein_Ahas_Margus_Tiru.pdf (mitteavalik)
- Tallinn: Berliner Wissenchafts-Verlag, Mattimar .
Ahas, R.; Saluveer, E.; Tiru, M.; Silm, S. (2008). Mobile Positioning Based Tourism Monitoring System: Positium Barometer.
In: O’Connor, P.; Höpken, W.; Gretzel, U. (Ed.). Springer Computer Science: Information and Communication Technologies
in Tourism (475−485).. Springer-Verlag.
Tööstusomandid
Uurimisrühma RITA1/01-03-09 taotlus
Isik Kraad Ametikoht CV
Märt Masso
Kristi Anniste doktorikraad Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool, doktorant (1,00); CV EST
Isikkooseisu selgitus Põhitätijad:
Kristi Anniste - WP2, WP3
Uurimisrühma liikmed:
Magnus Piirits - WP2, WP3
Praxise töötajad omavad pikaajalisi kogemusi suurte, eri valdkondi hõlmavate rakenduslike tööturu ja rahvastikuanalüüside tegemisel. Kristi Anniste on kaitsnud doktorikraadi rändeuuringute alal ning tema rolliks rände- ja
rändepoliitikate analüüs koostamine, Soomes elavate eestlaste küsitluse läbiviimine ja analüüsimine ning rände tulu-kulu mudeli koostamiseks vajalike rändestsenaariumide sõnastamine ja rändajate rühmade iseloomustamine. Magnus
Piirits roll on seotud tööturu analüüsiga, mis on samuti osaliselt aluseks rände tulu-kulu mudelile.
Projektid
Projekti nimetus eesti keeles Vastutav täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Keskmine aastane summa Kogusumma
Muutused Euroopa siseses ida-lääs rändes pärast EL laienemist. Eesti juhtum Tiit Tammaru ETF 2011 2012 13 200,00 EUR 26 400,00 EUR
Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng Rein Ahas IUT 2013 2018 178 500,00 EUR 892 500,00 EUR
Projektide arv 2
Projektide kogumaht 918 900,00 EUR
Keskmine projekti maht 459 450,00 EUR
Kommentaarid projektide Kristi Anniste oli doktoriõpingute raames tihdedalt seotud TÜ geograafia osakonna teadusprojektidega. Nendes projektides oli Kristinl kandev roll rändeanalüüside koostamisel, mis oli ühtlasi tema 2016. aastal kaitstud doktoritöö
kohta teemaks. Ka RITA-Ränne projekti raames on Kristil kandev roll rändeanalüüside koostamisel. Rahvastiku ruumilise mobiiluse ja linnaregioonide projekti raames viis Kristi 2009. aastal läbi Soomes elavate eestlaste küsitlusuuringu.
Representatiivne valim koostati Soome rahvastikuregistri põhjal. Samasuguse metoodika alusle kordusuuringut planeeritakse ka käesoleva projekti raames.
Praxis on osalenud rohkearvulistes projektides, mis ETIS-s ei kajastu. Neist paljud seonduvad tööturu arengute analüüsiga, mida käesoleva projekti raames hakkavad teostama, Märt, Tarmo ja Magnus. Projektide täielik loetelu on siin:
http://www.praxis.ee/meie-tood/?cat=5&offset=0&posts_per_page=200&orderby=meta_value&meta_key=pax_duration_end&order=DESC¤t=0&display=grid&filter=all
Käesoleva projekti täitmise vaatenurgast on nende seas olulisemad alljärgnevad.
1. Mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD täiendamine kaudsete maksudega.
2. Euroopa töötingimuste, töösuhete ja struktuurimuutuste monitooringud.
3. Võimalused palgalõhe vähendamiseks finants- ja tervishoiusektoris.
4. Eurofound'i korrespondentide võrgustik.
5. Erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle
Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis
Scopus (v.a. kogumikud)
Fail_Ethnic differences in
Anniste, K.; Tammaru, T. (2014). http://www.demographic-research.org/volumes/vol30/13/30-13.pdf. Demographic Research, 30 (13), return migration
(avalik)
377−412.10.4054/DemRes.2013.30.13. 2014_Demographic
Research.pdf
Fail_Anniste
Anniste, K.; Tammaru, T.; Pungas, E.; Paas, T. (2012). http://kirj.ee/public/trames_pdf/2012/issue_3/Trames-2012-3-219-235.pdf. Trames : Journal of the Tammaru Pungas
(mitteavalik)
Humanities and Social Sciences, 16 (1), 219−235. Paas, Trames 2012,
16-3.pdf
Leetmaa, Kadri; Brade, Isolde; Anniste, Kristi; Nuga, Mari (2012). Socialist Summer Home Settlements in Post-Socialist Suburbanisation. Urban Studies, 49 Fail_Urban Stud-2012-
(avalik)
(1), 3−21.10.1177/0042098010397399. Leetmaa-3-21.pdf
Fail_The Formation and
Tammaru, T.; Kumer-Haukanõmm, K.; Anniste, K. (2010). The formation and development of the Estonian diaspora. Journal of Ethnic and Migration
Development of the (avalik)
Studies, 36 (7), 1157−1174.
Estonian Diaspora.pdf
Tööstusomandid
Uurimisrühma RITA1/01-03-11 taotlus
Isik Kraad Ametikoht CV
Tiit CV
doktorikraad Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, linna- ja rahvastikugeograafia professor (1,00);
Tammaru EST
Raul CV
doktorikraad Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond, makroökonoomika professor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, dekaan;
Eamets EST
Margus CV
doktorikraad Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, haridustehnoloogia professor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, õppeprodekaan;
Pedaste EST
Kristina CV
doktorikraad Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Narva kolledž, Direktor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Narva kolledž, direktor (0,80); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Narva kolledž, teadur (0,20);
Kallas EST
Birute
Tartu Ülikool, Professor of Estonian as a foreign language (1,00); Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) korraline professor; Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele CV
Klaas- doktorikraad
(võõrkeelena) professor (1,00); EST
Lang
Margit 1995-1999 - vanemprojektijuht, Hill & Knowlton Eesti; 1994-1999 - avalike suhete spetsialist, Eesti Erastamisagentuur; Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Ühiskonnateaduste instituut, instituudi juhataja; Tartu Ülikool, CV
doktorikraad
Keller sotsiaalteaduste valdkond, Ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur (1,00); EST
Isik Kraad Ametikoht CV
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut, Juhataja (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, õpetajahariduse professor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, CV
Äli Leijen doktorikraad
haridusteaduste instituut, instituudi juhataja; Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, keskuse juhataja; EST
CV
Rein Ahas doktorikraad Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, õppetooli juhataja; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, inimgeograafia professor (1,00);
EST
Martin CV
doktorikraad
Ehala EST
Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad:
Tiit Tammaru - WP1, WP2
Raul Eamets - WP1, WP2
Margit Keller - WP5
Birute Klaas Lang - WP6
Kristina Kallas - WP7
Margus Pedaste - WP7
Äli Leijen - WP7
Rein Ahas - WP2, WP3
Martin Ehala - WP4
Uurimisrühma liikmed:
Triin Vihalemm - WP5
Mare Ainsaar - WP5
Jaan Masso - WP3
Kadri Leetmaa - WP5
Anneli Kährik - WP5
Siiri Silm - WP2, WP3
Kristiina Praakli - WP6
Virve Anneli Vihmann - WP6
Ülle Säälik - WP7
Karmen Trasberg - WP7
Tartu Ülikool on konsortsiumi juhtpartner ning osaleb kõikige tööpakettide töös. Konsortsiumisse on koondatud oluline rände (Tiit Tammaru juhtimisel), tööturu (Raul Eametsa juhtimisel), hargmaisuse (Rein Ahase juhtimisel),
kogukondade (Margit Kelleri juhtimisel), lõimumise (Kristina Kallase juhtimisel) ja hariduse (Margus Pedaste juhtimisel) töörühmad. Tartu Ülikoolist on kaasatud järgmised instituudid: haridusteaduste instituut, ühiskonnateaduste
instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, majandusteaduskond, Narva Kolledz
Projektid
Vastutav Keskmine
Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma
täitja aastane summa
Tiit
Linnastumine, mobiilsus ja sisseränne 1.2.4. 2016 2019 69 991,25 EUR 279 965,00 EUR
Tammaru
Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng Rein Ahas IUT 2013 2018 178 500,00 EUR 892 500,00 EUR
Tiit
Sotsiaalne ja ruumiline ebavõrdsus linnades ning vaeses asumis elamise mõju inimeste elukarjääridele MUU; 7. raamprogramm 2014 2019 18 945,33 EUR 113 672,00 EUR
Tammaru
Urmas
Struktuurimuutused tootlikkuse kasvu tegurina siirdemajandustes IUT 2014 2019 168 900,00 EUR 675 600,00 EUR
Varblane
Aktiivse tööturupoliitika ja elukestva õppe roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis Raul Eamets MUU 2008 2009 9 898,32 EUR 19 796,63 EUR
Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise
Raul Eamets MUU 2008 2009 15 930,52 EUR 31 861,04 EUR
uuring
Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja Veronika
IUT 2014 2019 95 800,00 EUR 383 200,00 EUR
mõjud Kalmus
Projektid
Vastutav Keskmine
Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma
täitja aastane summa
Martin
Eesti keele kestlikkus avatud maailmas (EKKAM) IUT 2014 2019 83 000,00 EUR 332 000,00 EUR
Ehala
Kristina
Euroopa kogukonna äärealadel: noored täiskasvanud immigrandid seitsmes Euroopa riigis MUU; 7. raamprogramm 2008 2011 47 508,50 EUR 190 034,00 EUR
Kallas
Digipädevuse elektrooniliste hindamisvahendite ja -metoodika väljatöötamine põhikooli ja gümnaasiumi Mario MUU; riigisisene TA
2016 2017 12 000,00 EUR 24 000,00 EUR
lõpuklassidele Mäeots ettevõtlusleping
Margus
Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel IUT 2015 2020 74 000,00 EUR 222 000,00 EUR
Pedaste
Uue põlvkonna partnerid ja nüüdisaegne ökosüsteem koostöiseks loodusteaduste õppimiseks Margus
MUU; Horisont 2020 2017 2019 83 541,67 EUR 250 625,00 EUR
internetipõhistes laborites Pedaste
DIVERCITIES— Linnade mitmekesisuse haldamine: sotsiaalne sidusus, sotsiaalne mobiilsus ja Tiit
MUU; 7.raamprogramm 2013 2017 51 632,00 EUR 258 160,00 EUR
majandusareng tänapäeva ülimitmekesistes linnades Tammaru
Tiit
DIVERSE— Mitmekesisus ühiskonna arengu ja majanduselu alus MUU 2013 2016 9 345,92 EUR 37 383,66 EUR
Tammaru
Projektide arv 14
Projektide kogumaht 3 710 797,33 EUR
Keskmine projekti maht 265 056,95 EUR
Kommentaarid projektide Tiit Tammaru ja Raul Eamets on juhivad konsortsiumi ning rände ja tööturu teemade käsitlust. Mõlemal on pikaajalised kogemused suuret projektide juhtimisel. Tiit Tammaru projektid seonduvad rände ning immigrantrahvastikuga,
kohta käsitledes rände suundumusi Eestis ja Euroopas, segregatsiooni ning linna tasandi poliitikaid ja sekkumismehhanisme. Raul Eametsa projektid seonduvad tööturu ja poliitikate ning koolitusvajadusega. Tiit Tammaru ja Raul Eamets koos
Kristina Kallasega juhtisid Eesti inimarengu auranne 2016/2017 "Eesti rändeajastul" kokkupanemist, kus fookus oli samuti rändel ja lõimumisel. Inimarengu aruanne koondas enam kui 40 sotsiaal- ja humanitaarteadlase tööd, kellest
paljud on kaasatud ka käesolevasse projekti. Seega on varasemate projektide kaudu olemas hinnaline koostöö kogemus. Võrreldes inimarengu aruandega on olulisem täiendus käesolevas projektis seotud kogukonna (Margit Keller) ja
hariduse (Margus Pedaste) töörühmadesse kuuluvate teadlastega. Margus Pedaste projektid seonduvad otseselt töövahendite ja sekkumismehhanismide teemadega, pakkudes nii väärtuslikku kogemust RITA-Ränne projekti poolt
plaanitavate töövahendite ja sekkumismehhanismide väljatöötamisse.
Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis
Scopus (v.a. kogumikud)
Noam Shoval, Rein Ahas (2016). The use of tracking technologies in
tourism research: the first decade. Tourism Management, 18 (5),
587−606.10.1080/14616688.2016.1214977.
Ehala, Martin; Koreinik, Kadri (2016). Eesti keele oskus ja kasutus teise
keelena. Lisandusi rahvaloenduse andmetele. Keel ja Kirjandus, 12, EHALA,KOREINIK.pdf (avalik)
916−928.
Klaas-Lang, Birute (2016). Kes vastutab eesti keele eest? Keel ja
Kirjandus, 2, 150−153.
Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri; Tammaru, Tiit; van Ham, Maarten (2016).
Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential Mägi Leetmaa Tammaru van Ham
(avalik)
contexts. Demographic Research, 34 (41), 2016.pdf
1161−1192.10.4054/DemRes.2016.34.41.
Saks, Katrin; Leijen, Äli. (2016). Adapting the SILL to measure Estonian
learners’ language learning strategies: the development of an
alternative model. The Language Learning Journal,
1−13.10.1080/09571736.2016.1191169 [ilmumas].
Toomet, Ott; Silm, Siiri; Saluveer, Erki; Ahas, Rein; Tammaru, Tiit
(2015). Where do ethno-linguistic groups meet? How copresence
Toomet%20Silm%20Saluveer%20Ahas%20Tammaru%202015.pdf (mitteavalik)
during free-time is related to copresence at home and at work.
PlosOne, 10 (5), 1−16.10.1371/journal.pone.0126093/.
Van Ham, Maarten; Tammaru, Tiit (2016). New perspectives on ethnic
segregation over time and space: A domains approach. Urban
Geography, 37 (7), 953−962.10.1080/02723638.2016.1142152.
Kori, Külli; Pedaste, Margus; Altin, Heilo; Tõnisson, Eno; Palts, Tauno
(2016). Factors That Influence Students’ Motivation to Start and to
Continue Studying Information Technology in Estonia. IEEE
Transactions on Education, 59 (4), 225−262.10.1109/TE.2016.2528889.
Toompalu, A.; Leijen, Ä.; Kullasepp, K. (2017). Professional Role
Expectations and Related Feelings When Solving Pedagogical Professional role expectations and related feelings when solving pedagogical
(mitteavalik)
Dilemmas: a Comparison of Pre- and In-Service Teachers. Teacher dilemmas.pdf
Development, 21, 2, 307−323.10.1080/13664530.2016.1237985.
Allas, R.; Leijen, Ä.; Toom, A. (2017). Supporting the construction of
teacher’s practical knowledge through different interactive formats of
oral reflection and written reflection. Scandinavian Journal of 2_Allas et al in press.pdf (avalik)
Educational Research, 61 (5),
600−615.10.1080/00313831.2016.1172504.
Kährik, Anneli; Novak, Jakub; Temelova, Jana; Kadarik, Kati; Tammaru,
Tiit (2015). Patterns and drivers of inner city social differentiation in Patterns_kahrik%20et%20al.pdf (mitteavalik)
Prague and Tallinn. Geografie, 120 (2), 275−295.
Ahas, Rein; Aasa, Anto; Yuan, Yihong; Raubal, Martin; Smoreda,
Yihong; Liu, Yu; Ziemlicki, Cezary; Tiru, Margus; Zook, Matthew (2015).
Everyday space–time geographies: using mobile phone-based sensor Everyday space time geographies...
(avalik)
data to monitor urban activity in Harbin, Paris, and Tallinn. IJGIS2015.pdf
International Journal of Geographical Information Science, 29 (11),
2017−2039.10.1080/13658816.2015.1063151.
Marcińczak, Szymon; Tammaru, Tiit; Strömgren, Magnus; Lindgren,
Urban (2015). Changing patterns of residential and workplace Fail_Changing patterns of residential and workplace segregation
(avalik)
segregation in the Stockholm metropolitan area. Urban Geography, 2015_UG.pdf
36 (7), 969−992.10.1080/02723638.2015.1012364.
Marcińczak, Szymon; Tammaru, Tiit; Novák, Jakub; Gentile, Michael;
Kovács, Zoltan; Temelová, Jana; Valatka, Vytautas; Kährik, Anneli;
Szabó, Balaz (2015).
http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00045608.2014.968977? Patterns of Socioeconomic Segregation in the Capital Cities of Fast Track Reforming Postsocialist Countries.pdf (avalik)
journalCode=raag20#.VORznU0cRMs. Annals of the Association of
American Geographers, 105 (1),
183−202.10.1080/00045608.2014.968977.
Järv, Olle; Müürisepp, Kerli; Ahas, Rein; Derudder, Ben; Witlox, Frank
(2014). Ethnic Differences in Activity Spaces as a Characteristic of
Fail_Urban Stud-2014-Järv-0042098014550459.pdf (mitteavalik)
Segregation: A Study Based on Mobile Phone Usage in Tallinn, Estonia.
Urban Studies, 52 (14), 2680−2698.10.1177/0042098014550459.
Eamets, R., Jaakson, K. (2014). Labour market flexibility and spatial
mobility. International Journal of Manpower, 35 (6), Fail_Eamets, Jaakson_2014.pdf (mitteavalik)
746−752.10.1108/IJM-05-2014-0123.
Silm, Siiri; Ahas, Rein (2014). Ethnic Differences in Activity Spaces: A
Study of Out-of-Home Nonemployment Activities with Mobile Phone
Ethnic%20Differences%20in%20Activity%20Spaces%20A%20Study%20of%20Out%20of%20Home%20Nonemployment%20Activities%20with%20Mobile%20Phone%20Data.pdf (mitteavalik)
Data. Annals of the Association of American Geographers, 104 (3),
542−559.10.1080/00045608.2014.892362.
Masso, J.; Eamets, R.; Mõtsmees, P. (2014). Temporary migrants and
occupational mobility: evidence from the case of Estonia.
Fail_Temporary_migration_23022014_IJM.pdf (mitteavalik)
International Journal of Manpower, 35 (6), 753−775.10.1108/IJM-06-
2013-0138.
Ehala, Martin (2014). Formation of territorial collective identities:
turning history into emotion. Journal of Multilingual and Multicultural Fail_SI JMMD Hot and cold.pdf (avalik)
Development, 35 (1), 96−104.10.1080/01434632.2013.845200.
Hedberg, C.; Tammaru, T. (2013). ‘Neighbourhood Effects’ and ‘City
Effects’: The Entry of Newly Arrived Immigrants into the Labour Fail_Neighbourhood Effects and City Effects
(avalik)
Market. Urban Studies, 50 (6), 2013.pdf
1163−1180.10.1177/0042098012461674.
Meriküll, J.; Eamets, R.; Humal, K.; Espenberg, K. (2012). Power without
manpower: Forecasting labour demand for Estonian energy sector. Fail_Power11_MeriküllEametsHumalEsp.pdf (mitteavalik)
Energy Policy, 49, 740−750.10.1016/j.enpol.2012.07.018.
Ahas, Rein; Silm, Siiri; Järv, Olle; Saluveer, Erki; Tiru, Margus (2010).
Using Mobile Positioning Data to Model Locations Meaningful to Users
Fail_Using Mobile Positioning Data to Model Locations Meaningful to Users of Mobile Phones.pdf (mitteavalik)
of Mobile Phones. Journal of Urban Technology, 17 (1),
3−27.10.1080/10630731003597306.
Tiru, Margus; Saluveer, Erki; Ahas, Rein; Aasa, Anto (2010). Web-based
monitoring tool for assessing space-time mobility of tourists using Fail_Tiru_etal_2010_The Positium Barometer A Webbased tool for monitoring the mobility if
(mitteavalik)
mobile positioning data: Positium Barometer. Journal of Urban tourists.pdf
Technology, 17 (1), 71−89.10.1080/10630731003597348.
Tammaru, T.; Leetmaa, K.; Silm, S.; Ahas, R. (2009). Temporal and
Spatial Dynamics of the New Residential Areas around Tallinn. Fail_New Residential Areas around Tallinn 2009 EPL.pdf (mitteavalik)
European Planning Studies, 17 (3), 423−439.
1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik
ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele
Leijen, A.; Slof, B.; L, Malva; P., Hunt,; van Tartwijk, J.W.F.; van der Schaaf, M.F. (2017). Performance-Based Competency Requirements for Student
Teachers and How to Assess Them. International Journal of Information and Education Technology, 7 (3), 190−194.10.18178/ijiet.2017.7.3.864.
Pedaste, M. (2017). Tehnoloogia ja koostöine õpe uurimusliku õppe tõhustamiseks. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5 (1),
10_pedaste.pdf (avalik)
297−300.10.12697/eha.2016.4.2.010.
Kallas, Kristina (2016). Claiming the diaspora: Russia's compatriot policy and its reception by Estonian-Russian population. Journal on Ethnopolitics and
Minority Issues in Europe, 15 (3), 1−25.
Kori, K., Pedaste, M., Leijen, Ä., Tõnisson, E. (2016). The Role of Programming Experience in ICT Students’ Learning Motivation and Academic Achievement.
International Journal of Information and Education Technology, 6 (5), 331−337.10.7763/IJIET.2016.V6.709.
Klaas-Lang, Birute; Praakli, Kristiina (2015). Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi. Eesti Rakenduslingvistika
Fail_326-656-1-SM.pdf (avalik)
Ühingu aastaraamat, 11, 111−126.10.5128/ERYa11.07.
Klaas-Lang, Birute (2014). Innovatiivne Eesti eesti keele abil. Keel ja Kirjandus, 1, 72−74.
Eamets, R. (2013). Labour market and labour market policies during great recession: the case of Estonia. IZA Journal of European Labor Studies, 2 (4), Fail_2193-9012-2-
(mitteavalik)
1−25.10.1186/2193-9012-2-4. 4.pdf
1.3. Eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti ja teiste riikide eelretsenseeritavates teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuskolleegium, või eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti kultuurile
olulistes ajakirjades või teadusartiklid ajakirjades Akadeemia, Looming ja Vikerkaar.
Klaas-Lang, Birute (2017). Eesti keelevaldkonna arendamisest - vaade keelenõukogu seest. Oma Keel, 1, 66−72.
Ehala, martin (2016). Liberaalse multikulturalismi paradoks. Vikerkaar, 4-5, 96−105. Multikulti%20vikerkaar%20ilmunud.pdf(mitteavalik)
Fail_Eesti
Espenberg, K.; Eamets, R.; Themas, A. (2011). Eesti kõrgkoolilõpetajate toimetulek tööturul. Haridus, 4, 26−32. (mitteavalik)
kõrg13_EspenbergEametsThemas.pdf
2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport
Kallas, Kristina (2017). Migrant Integration Policy Index Health Strand. Country Report Estonia. In: David Ingleby (Ed.). Migrant Integration Policy Index
Health Strand (1−26). International Organization for Migration.
Klaas-Lang, Birute; Kikerpill, Tiina; Praakli, Kristiina; Zagorska, Ilze; Türk, Ülle (2015). Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe võrdlev
uuring. . Tartu.
3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus
refereeritud kogumikud)
Sööt, A; Leijen, Ä. (2012). Designing Support for Reflection Activities in Tertiary Dance Education. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 45, Fail_Sööt_Leijen 2012
(avalik)
448−456.10.1016/j.sbspro.2012.06.581. Procedia.pdf
Kährik, P.; Leijen, Ä.; Kivestu, T. (2012). Developing Music Listening Skills Using Active Learning Methods in Secondary Education. Procedia - Social and Fail_Kährik_Leijen_Kivestu
(avalik)
Behavioral Sciences, 45, 206−215. 2012.pdf
Ahas, R.; Saluveer, E.; Tiru, M.; Silm, S. (2008). Mobile Positioning Based Tourism Monitoring System: Positium Barometer. In: O’Connor, P.; Höpken, W.;
Gretzel, U. (Ed.). Springer Computer Science: Information and Communication Technologies in Tourism (475−485).. Springer-Verlag.
3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes
Lauristin, M.; Kalmus, V.; Keller, M.; Kiisel, M.; Masso, A.; Opermann, S.; Vihalemm, P.; Vihalemm, T. (2017). Kokkuvõte: Eesti ühiskonda kujundavad
protsessid ja tulevikuarengud. Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm. (Toim.). Eesti ühiskond kiirenevas ajas: elaviku MeeMa_KOKKUVÕTE.pdf (avalik)
muutumine Eestis 2002-2014 Mina. Maailm. Meedia tulemuste põhjal (699−721). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tööstusomandid
Uurimisettepanek
Kirjeldage, kuidas aitab Projekti kontseptuaalne eesmärk on luua raamistik töövahenditele ja sekkumismehhanismidele, mis aitavad paremini toime tulla nõukogude aja sisserände
teie uuring kaasa negatiivsete mõjude ning uussisserändega seotud võimalike sotsiaalsete probleemidega kogukondades ja haridussüsteemis. Analüütiline eesmärk on selgitada
lähteülesandes tõstatatud
ja prognoosida rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega seotud probleemide lahendamiseks kogukondades, tööturul ja
probleemi(de)
lähendamisele, täidab haridussüsteemis. Projekti tulemuseks on tõenduspõhised lahendused hariduslikele, tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele praktiliselt
lähteülesandes toodud kasutatavate mudelite, meetmete ja õppevahendite toel. Koostame rände tulu-kulu mudeli ning töötame välja lõimumise sekkumismehhanismid hariduses,
eesmärgid ja milline(sed) tööturul ja kogukondades ebavõrdsuse vähendamiseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks.
on oodatavad tulemus(ed)
Projektis otsitakse vastuseid kahele põhiküsimusele.
1. Kuidas leevendada rände abil Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist tulevikus nii, et see vastaks nii tööandjate kui ka riigi huvidele?
2. Kuidas saavutada sisserännanute võimalikult valutu lõimumine, arvestades ühelt poolt tööandjate vajadusi uute töötajate järele ning teiselt poolt saabujate,
haridussüsteemi ja kohalike kogukonda lõimumisvõimekust?
Uurimisettepaneku sisuline osa on tervikuna esitatud eraldi taotlusele lisatud failis "RITA-Ränne_Põhitaotlus_9_LÕPLIK.pdf". Käesolev uuringupakkumine aitab
hanke lähteülesandes tõstatud probleemide lahendamisele ja lähteülesandes toodud eesmärkide täitmisele kaasa seitsmes omavahel tihedalt seotud
tööpaketis toimuva uurimistöö kaudu. Uurimistöö oodatavad tulemused on kirjutatud põhjalikult lahti tööpakettide juures, tellija jaoks saadav põhitulemused
on esile tõstetud iga tööpaketi tutvustuse alguses. Ühtse ja tervikliku uurimispakkumise moodustavad järgmised tööpaketid:
TP 1: Juhtimine (projektijuht Tiit Tammaru, kaasjuht Raul Eamets)
TP 2: Ränne ja tööturg ((juhivad Raul Eamets, Tiit Tammaru)
TP 3: Rände tulu-kulu mudel (juhib Janno Järve)
TP 4: Kultuuriline mitmekesisus (juhib Marek Tamm)
TP 5: Kogukondade lõimimine (juhib Margit Keller)
TP 6: Eesti keele õpe (juhib Birute Klaas-Lang)
TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid (juhivad Margus Pedaste ja Kristina Kallas).
Kirjeldage uuringu tausta ?
Olemasolev teadmine (ka rahvusvaheline) selle probleemi lahendamiseks, kuidas probleemi lahendatakse, võimalusel koos viidetega, uudsusemoment.
ja võimalikku
innovatsiooni**, selgitage **Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, §2, punkt 5: innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis
ja põhjendage teaduslikult hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute
uurimismetoodika valikut tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon)
ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).
Projekt lähtub kahest põhieeldusest.
1. Selleks, et Eesti rahvaarv ja tööealine elanikkond püsiks pikaajalises perspektiivis stabiilsena on vaja nii sündimuse kasvu kui ka sisserännet. Eesti arengus on
tekkinud rändesõltuvus.
2. Lõimumise eelduseks on ühtne, eesti keelel põhinev, kuid samas Eesti kultuurilist ja keelelist mitmekesisust väärtustav haridussüsteem. Praegune eesti ja
vene keele põhjal eristatud haridusssüsteem süvendab segregatsiooni, mitte ei aita kaasa lõimumisele ja sidusama ühiskonna tekkele.
Rändesõltuvus
Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus. Kahekümne viie
taasiseseisvusaasta jooksul on Eesti rahvaarv kahanenud 250 000 inimese võrra. Eesti inimarengu aruandes 2016/2017 arvutasid Luule Sakkeus ja Allan Puur
koos kolleegidega läbi erinevaid rände ja sündimuse stsenaariumide kombinatsioone. Nende analüüsist ilmneb, et rahvaarvu püsimiseks praeguse sündimuse
jätkudes peab sisserände toel lisanduma 21. sajandi lõpuks nüüdsega võrreldes umbes 440 000 inimest (saabujad ja nende järeltulijad), sündimuse tõustes
rahvastikutaasteks vajalikule tasemele aga ligikaudu 200 000 inimest.
Mis on aga käesoleva riigihanke probleemipüstitusest lähtuvalt veelgi olulisem, sündimuse kasv ei lahenda järgmise 20-30 aasta töötajate arvu vähenemise
probleemi. Sündiv laps mõjutab rahvaarvu kohe positiivses suunas, kuid tööturule jõuab ta alles 20–25 aastat hiljem. Sündimuse suurenemine lahendab seega
pigem tulevasi demograafilisi, mitte praeguseid tööturuprobleeme. Nii tuleb Eestil paari lähema kümnendi jooksul (riigihanke ajahorisont on aastani 2030) suure
tõenäosusega arvestada töötajate arvu jätkuva kahanemisega isegi juhul, kui sündimus märgatavalt suureneb ja toimub üpris märkimisväärne sisseränne.
Lõimumise väljakutsed
Lõimumise esimene väljakutse ja tööturu sisemiste ressursside parem kasutamine seondub esmajoones nõukogude ajal Eestisse elama asunud inimeste
panuse suurendamisega tööturul võrdseks nende osatähtsusega tööealiste inimeste seas. Senine eesti keele õppel põhinev lõimumispoliitika ei ole olnud
edukas ning nõukogude ajal Eestisse saabunute ja nende järeltulijate tööpuudus ning hõivatus oskus- ja lihttööde tegemisel on eestlastest oluliselt suuremad.
Tööturu edukuse erinevuse põhjused ulatuvad riiklikult keele põhjal eristunud Eesti haridussüsteemi. Selle tulemusena ei teki eestlaste ja vene emakeelega
inimeste vahel piisavalt suhtlemist, sõpru, ühistegevusi jne. Ka eesti keele oskus jääb vene noortel sel moel passiivseks.
Õppekeele alusel jaotunud koolist kanduvad erinevused seega tööturule, käivitades segregatsiooni nõiaringi, sest sissetulekute erinevus mõjutab omakorda
elukohavalikut. Koolid on elukohapõhised ning sellega sulgub ühtlasi segregatsiooni nõiaring, millest Eesti ei ole viimase 25 aasta jooksul suutnud välja tulla.
Veelgi enam, segregatsioon tööturul ja elukohtades/kogukondades kipub pigem süvenema ning sellele aitab kaasa keelepõhiselt jaotunud haridussüsteem. Kui
sisserändajad on üleesindatud lihttööde tegijate hulgas ja koondunud elama odavamatesse linnapiirkondadesse, siis Euroopa kogemus näitab, et vaesuse ja
rahvuse piiride kattudes ei ole sotsiaalsete probleemide eest pääsu. Nõnda on praeguse uuesti kasvava sisserände tingimustes Eestil aeg võtta ette otsustavad
sammud keele- ja rahvuspõhiste paralleelkogukondade ühendamiseks. Lasteaed ja kool on need institutsioonid, mille kaudu saab muutuse algatada.
Uue lõimumispoliitika teravik võiks seega olla suunatud enam erinevast rahvusest inimeste vahelise suhtlemise ja läbikäimise suurendamisele.
Uuenduslikkus ja uurimismetoodika
Projekti töö tulemuseks on nii Eesti jaoks kui laiemalt olulised teadusarenduslikult uuenduslikud väljundid.
1. Uuendusliku rände punktisüsteemi alused.
Täna kasutavad maailma riigid kahte liiki rändepoliitikaid, mis lähtuvad kas tööandjate tööjõuvajadusest või lõimumisvõimekusest (punktisüsteem). Esimest liiki
rändepoliitika on tavapärane Euroopas, teist liiki aga Põhja-Ameerikas . Rändepoliitika valikud ei pea olema aga mustvalged. Seetõttu analüüsime põhjalikult
erinevate riikide rändepoliitikate aluseid, mille alusel pakume välja uuendusliku, nii Eesti tööturu ja tööandjate vajadusi kui ka lõimumise probleeme arvestava
punktisüsteemi.
2.Rändekalkulaator.
Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Koostame kohort-komponent meetodit kastutades klassikalise
rahvastikuprognoosi erinevate rände-eeldustega. Arendame klassikalise prognoosi lisana välja uuendusliku rändekalkulaatori, mis on veebipõhine dünaamiline
instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju
tööealise rahvastiku muutusesse.
3. Rände pikaajaline tulu-kulu mudel.
Tellija ülesandepüsitusest lähtuvalt kasutame netosiirdeprofiilidel põhinevaid mudeleid, mis arvutavad erinevate sisserändajate ja väljarändajate rühmade jaoks
välja nende elu jooksul tekkivad tulud ja kulud ehk võimaldavad Eestis esmakordselt välja tuua rändega seotud pikaajalised tulud ja kulud. Kuigi kasutatav mudel
on oma olemuselt standardne, ehitame selle üles Eesti jaoks uuenduslikult, võttes arvesse Eesti rände eripära rändevoogude, rändajate rühmade ning rändega
seotud tulu- ja kululiikide osas.
4. Eesti keele õpiteed.
Projekti käigus töötatakse välja Eesti jaoks sobivad eesti keele õpiteed, võttes lähtepunktiks uussisserändajate lõimiskogemused Põhjamaades, eelkõige Soomes.
Õpiteed arvestavad sisserändajate vanuselist, hariduslikku ja kultuurilist tausta ning aitavad teha sobivaid ja mõistlikke valikuid kiireks eesti keele
omandamiseks ja Eestis elamiseks vajaliku kultuuri- ja sotsiaalse pädevuse saavutamiseks. Õpiteed on seotud haridusasutuste valmisolekuga pakkuda toetatud
eesti keele õpet. Õpiteede koostamise aluseks on dokumendianalüüs, küsitlused, intervjuud ja paikvaatlused Soome ning Eesti haridusasutustes.
5. Ühtse Eesti haridussüsteemi mudel töövahenditega.
Kui senised hariduse sekkumismehhanismid Eestis on keskendunud venekeelse kooli arendamisele mitmekeelseks kooliks (jättes tahaplaanile väärtuste,
õpioskuste, kultuuri ja ühise identiteedi kujundamise elemendid, siis käesolevas projektis keskendutakse just ühtse koolimudeli väljatöötamisele. Ühtse Eesti
kooli aluseks on eestikeelne õpe, kuid see võtab arvesse Eesti elanike keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Tulemuseks on sellise programmi väljatöötamine
koolidele, mis sisaldab väärtustepõhiseid tõendatud meetodeid, sekkumismehhanisme ja vahendeid mitmekultuurilisuse ja ühise riigiidentiteedi arendamiseks.
Kirjeldage, milline on Projekti täitmises osalevad Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, rakendusuuringute keskuse OÜ CENTAR, Mõttekoda Praxis ja OÜ Positium uurimisrühmad.
partnerite tööjaotus,
uurimisrühmade koostöö
Tartu Ülikooli majandusteaduskond (registriandmete sidumine), Tartu Ülikooli geograafia osakond (hargmaisus), Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus
otstarbekus ja koostööst
tekkiv lisaväärtus (rahvastikuprognoos), OÜ Praxis (rände ja tööturu arengud) ja OÜ Positium (IT lahendused) töötavad üheskoos rändekalkulaatori väljatöötamise nimel ning
valmistavad ette sisendi rände tulu-kulu mudeli koostamiseks. Uurimisrühmad on teinud pikaajalist koostööd, näiteks Eesti inimarengu aruanne 2016/2017
raames, OÜ Praxise poolt projektis osalevad töötajad on Tiit Tammaru ja Raul Eametsa endised juhendatavad.
Rände tulu-kulu mudeli koostab OÜ CENTAR. OÜ CENTAR poolt projekti kaasatud töötajad on lõpetanud TÜ majandusteaduskonna, kus nende juhendajaks oli
Raul Eamets. OÜ CENTAR on Eestis kõige pikemaajalise kogemusega tulu-kulu mudelite koostamise alal, kõik projektis osalevad töötajad on doktorikraadiga.
Tulu-kulu mudeli koostamisel teeb OÜ CENTAR tihedat koostööd kõigi rändekalkulaatorit koostatavate uurimisrühmadega, samuti toimub osaliselt koostöö
lõimumise teema uurimisrühmadega.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut (lõimumise kontseptuaalsed alused) ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut (eesti keele õpiteed),
ühiskonnateaduste instituut (kogukondade lõimumine), Pedagogicum (hariduse sekkumismudelid) ja Narva kolledž (mitmekultuurilise kooli mudelid) töötavad
üheskoos sidusama ühiskonna ja kooli jaoks vajalike sekkumismehhanismide ja töövahendite väljatöötamise nimel. See on projekti kõige keerulisem ja
töömahukam osa. Kõik töörühmad on teinud omavahel pikaajaliselt koostööd, sh. töötati koos Eestis inimarengu aruanne 2016/2017 koostamisel.
Uurimisrühmadesse on koondunud Eesti parim kompetents mitmekultuurilise ühiskonna ja haridusega seotud probleemide lahendamiseks.
Mõttekojast Praxis osalevad projektis värskelt lõpetanud doktorid ja doktorandid ja seega on ennatlik eeldada nendelt mahukat teaduspublikatsioonide pagasit.
Sarnases olukorras on ka OÜ Positium, kelle peamine ülesanne projektis on seotud mitte niivõrd uurimusliku suunaga, vaid eelkõige praktiliste IT-rakenduste
loomisega rändekalkulaatori toimimiseks. Seetõttu ei eelda me ka nende puhul olulist teaduspublikatsioonide nimekirja, isegi kui omas valdkonnas (mobiilne
positsioneerimine) on see üsna tähelepanuväärne.
Eelarves on täpselt välja toodud konsortsiumi partnerite vaheline tööjaotus, sh põhitäitjate koormused. Põhitäitjate koormused seoses käesoleva projekti
täitmisega on arvestatud projekti käivitumise järgselt ning ei vasta seetõttu põhitäitjate tööalase tegevuse tänasele hetkeolukorrale ETIS-s olevates põhitäitjate
CV-des.
Rita eesmärkide täitmine
Uuringu panus RITA ? Loetleda ainult olulisimad aspektid.
eesmärkide ning riiklike
strateegiate ja Projekt panustab mitme riikliku strateegia ja arengukava eesmärkide täitmisele.
arengukavade eesmärkide
saavutamisele, ka nutika Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020” keskendutakse tööhõive osas tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Tark rändepoliitika, mis aitab
spetsialiseerumise
kaasa kvalifitseeritud tööjõu impordile, täidab kindlasti strateegias toodud ülesannet.
raamistikule, kus
asjakohane
Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 panustab kolmele eesmärgile: tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Punktipõhist rändepoliitikat saab kindlasti nii kujundada, et see aitaks kaasa
ettevõtete vajadustele ja strateegias defineeritud võtmevaldkondade arengule.
Infoühiskonna arengukava 2014-2020, mis pöörab tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks ja koostöös siseministeeriumiga panustatakse kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistide
Eestisse tööleasumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
SA Kutsekoda projekt “OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine” (OSKA) eesmärgiks on 10 aasta jooksul Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ning tööjõu vajaduse kaardistamine. OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust
käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui
sektori ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludes kogutud infot. OSKA tulemused on siinse projekti sisendiks.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 strateegilised sihid hõlmavad muutunud õpikäsitlust, pädevaid õpetajaid, töömaailma võimaluste arvestamist õpiprotsessis, võrdseid võimalusi õppes osalemiseks. Elukestva õppe arendamise
põhimõtted sisaldavad mh koostööd ja üksteiselt õppimist, paindlikkust, inimeste erivajadustega arvestamist õppetöös ja õpikeskkonnas, avatust, sallivust ja rahvusvahelist koostööd ning Eesti riigi, keele ja kultuuri jätkusuutlikkust.
Kindlasti on need põhimõtted, millest lähtuvalt me kavandame tööriistu lõimumise alateemas.
EV põhiseadus ja keeleseadus. Põhiseadus sätestab eesti keele riigikeelena, õiguse saada eestikeelset õpetust, säilitada oma rahvuskuuluvus ja suhelda riigiasutustega eesti keeles ning määrab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
asjaajamiskeeleks eesti keele. Keeleseaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada selle kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ - Eesti keele ja kultuuri püsimise tagavad rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja
käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades.
Eesti elukestva õppe strateegia ja selle programmid: oluline on eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus ja võtmepädevuste, sh eesti keele ja võõrkeelte arendamine haridussüsteemis, eesti keele kui teise keele oskuse tagamine, vajadusel
täiendava eesti keele õppe ja praktikavõimaluste pakkumine eestikeelses keskkonnas, eestikeelsele haridusele ligipääsu tagamine võrdsete võimaluste loomiseks ühiskonnas.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Oluline on, et inimesed tunneksid ennast võrdselt turvaliselt, olenemata soost, keelest, rassist,
vanusest, puudest jmt. Kodakondsuse taotlemist ja väärtustamist ning rahvusvahelist kaitset edendab ja toetab ka keeleõpe.
Valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020: eesmärk on tagada sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Tegevused toetavad
välispäritolu taustaga vähelõimunud Eesti elanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamist, lõimimist, laste ja noorte mitteformaalset keeleõpet, kujundatakse eesti keelt väärtustavaid hoiakuid ja võimaldatakse eestikeelset tööpraktikat.
Resolutsioon keelte õppimise ja õpetamise kohta EL liikmesriikides: soovitatakse edendada mitmekeelsust kõigil haridustasemetel ja väljaspool haridussüsteemi, et tagada liikmesriikide elanikele vajalikud suhtluspädevused.
Tegevuse prognoositav ? Selgitada, kuidas uuring mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja läbivaid teemasid: regionaalne areng, keskkonnahoid, kodanikuühiskonna areng, võrdsete võimaluste tagamine, ühtne riigivalitsemine ja infoühiskonna
sotsiaalmajanduslik ja
edendamine.
ühiskondlik mõju
muuhulgas mõju Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus. Samas ei ole senine lõimumispoliitika nõukogude ajal saabunud sisserändajate ja nende järglaste osas
läbivatele teemadele olnud edukas, probleemideks on nii ühiskonna sidusus kui vene emakeelega inimeste potentsiaali ebapiisav rakendamine Eesti tööturul. Projektil on oluline mõju neljale EL tasandil kokkulepitud nn horisontaalsete ehk läbivate poliitika
kujundamisele.
1. Keskkonnahoid
Projektil puudub otsene mõju keskkonnahoiule.
2. Võrdsed võimalused.
Eesti areng on viimasel 25 aastal olnud kiire, kuid selle varjuküljeks on olnud ebavõrdsuse kasv. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas ja tööturul negatiivselt on keele põhjal eristatud haridussüsteem.
Projekti käigus töötatakse välja ühtse Eesti haridussüsteemi alused. Ühtne Eesti haridussüsteem peab põhinema eesti keelel, kuid võtma arvesse Eesti elanike keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Tänases avatud maailmas on keeleliste
ja kultuuriliste oskuste ja maailmapildi avardumine oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides projekt kaasa aitab.
3. Infoühiskonna edendamine.
Projekti tulemused, sh rändekalkulaator ja sekkumismehhanismid koolides tuginevad suurel määral digitaalsetele lahendustele. Tänasel tehnoloogia ajastul on tehnoloogiline kirjaoskus oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides
projekt kaasa aitab.
4. Regionaalne areng.
Projekti tulemusel valmivad sekkumisvahendid, mis aitavad paremini toime tulla nii rändesõltuvusega kui aitavad suurendada ühiskonna sidusust. Mh on eesmärgiks aidata optimeerida KOVide koormust, sh kasutada KOVe “sillana” eri
kogukondade ja osapoolte süsteemsemaks kokkutoomiseks.
5. Mõju kodanikuühiskonna arengule.
Projekti käigus loome pilootkogukondade võrgustiku (kool, KOV ja seal tegutsevad sisserändajatega tegelevad organisatsioonid, sh noorsootöö) – erinevad kogukonnad, kasutades maksimaalselt ära juba toimivaid kooslusi eesmärgiga
aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule kohalikes kogukondades.
Uurimistulemuste Tulemuste levitamine ja rakendamine
levitamise ja rakendamise • Veebipõhine rändekalkulaator asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele
plaan
• Konkreetsed rändepoliitika ettepanekud (sh punktisüsteemi valikud) esitatakse projekti lõppraportis
• Õpitee mudeli prototüüp veebikeskkonnas koos eesti keele võõrkeelena/teise keelena ja mitmekeelsuse temaatilise infopangaga
• Koolis ja kogukondades lahenduste/meetmete testimine toimub koosloomes
• Arvamusartiklid üleriigilistes meediaväljaannetes
• Projektiga seotud sotsiaalmeedia postitused erinevates kogukondades
Rände ja tööturu analüüs, rahvastikuprognoos, rände tulu-kulu mudel ja lõimumisprotsessi sekkumise vahendid hariduses ja kogukondades on oluliseks lähtekohaks tulevikku vaatavate riiklike arengustrateegiate ja poliitikate eesmärkide
sõnastamisel. Projekti töö tulemus on sisendiks:
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööturu ning rändega kaasnevate tulude ja kulude prognooside koostamisel
• Siseministeeriumile rändepoliitika aluste väljatöötamisele
• Haridusministeeriumile ühtse Eesti koolisüsteemi reformi läbiviimisel
• Sotsiaalministeeriumile maha jäänud laste probleemidega tegelemisel.
Uuringuettepaneku ? Kirjeldage kraadiõppurite kaasamist ja kuidas tagatakse uuringutulemuste kasutamine pärast projekti lõppu.
jätkusuutlikus ja
magistrantide Projekti kõikidesse tööpakettidesse kaasatakse doktorante ja magistrante. Eriti oluline on doktorantide roll eksperimentaalsetes tööpakettides. Projekti tööprotsess ja tulemused seotakse TÜ ja TLÜ erinevate magistri- ja
/doktorantide kaasatus doktoriõppekavade õppe- ja praktikaprotsessiga.
Kõik uuringutulemused, sh praktilised töövahendid, on avalikud ja mõeldud kasutamiseks tööturu-, rände-, haridus- ja lõimumispoliitika kujundamisel ja rakendamisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
Eelarve
Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus
Põhitäitjate töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest 228 933,00 EUR 193 581,00 EUR 158 278,00 EUR 580 792,00 EUR
tulenevate hüvitistega
1. aasta
1,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Janno Järve 0,5, Sten Anspal 0,5)
2. aasta
0,8 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
RITA1/01-03-03 32 112,00 EUR 26 760,00 EUR 21 408,00 EUR 80 280,00 EUR
(koormused: Janno Järve 0,4, Sten Anspal 0,4)
3. aasta
0,6 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Janno Järve 0,3, Sten Anspal 0,3)
1. aasta
1,5 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Marek Tamm 0,5, Rein Raud 0,5, Allan Puur 0,25, Luule Sakkeus 0,25).
RITA1/01-03-04 48 007,00 EUR 48 007,00 EUR 18 056,00 EUR 114 070,00 EUR 2. aasta - 1,5 vanemteaduri kohta.
(koormused: Marek Tamm 0,5, Rein Raud 0,5, Allan Puur 0,25, Luule Sakkeus 0,25).
3. aasta - 0,5 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu.
(koormused: Marek Tamm 0,5).
1. aasta
RITA1/01-03-08 30 000,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 30 000,00 EUR 0,9 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Margus Tiru 0,45, Erki Saluveer 0,45)
Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus
1. aasta
0,7 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Kristi Anniste 0,7)
2. aasta
RITA1/01-03-09 22 478,00 EUR 22 478,00 EUR 22 478,00 EUR 67 434,00 EUR 0,7 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Kristi Anniste 0,7)
3. aasta
0,7 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Kristi Anniste 0,7)
1. aasta
3,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Tiit Tammaru - 0,4, Raul Eamets - 0,3, Margus Pedaste - 0,3, Kristina Kallas - 0,3,
Birute Klaas-Lang - 0,3, Margit Keller 0,3, Rein Ahas - 0,3, Äli Leijen - 0,3, Martin Ehala 0,5)
2. aasta
3,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
RITA1/01-03-11 96 336,00 EUR 96 336,00 EUR 96 336,00 EUR 289 008,00 EUR
(koormused: Tiit Tammaru - 0,4, Raul Eamets - 0,3, Margus Pedaste - 0,3, Kristina Kallas - 0,3,
Birute Klaas-Lang - 0,3, Margit Keller 0,3, Rein Ahas - 0,3, Äli Leijen - 0,3, Martin Ehala 0,5)
3. aasta
3,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu
(koormused: Tiit Tammaru - 0,4, Raul Eamets - 0,3, Margus Pedaste - 0,3, Kristina Kallas - 0,3,
Birute Klaas-Lang - 0,3, Margit Keller 0,3, Rein Ahas - 0,3, Äli Leijen - 0,3, Martin Ehala 0,5)
Muude töötajate töötasu koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja 152 399,00 EUR 141 695,00 EUR 139 019,00 EUR 433 113,00 EUR
seadusest tulenevate hüvitistega
Projektis töötab ka Epp Kallaste (vanemteadur), Indrek Seppo (teadur) ja Marko Sõmer
RITA1/01-03-03 32 112,00 EUR 21 408,00 EUR 18 732,00 EUR 72 252,00 EUR (teadur). Teadurid on arvestatud brutopalgaga 1500 EUR/kuu, vanemteadurid brutopalgaga
2000 EUR/kuu.
Konkreetsete ülesannete lahendamiseks kaasatakse projekti täitmisse teadurid ja
RITA1/01-03-04 3 000,00 EUR 3 000,00 EUR 3 000,00 EUR 9 000,00 EUR
doktorandid,sh Mare Oja, Martin Klesment.
RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Muude töötajate kaasamist ei ole plaanitud.
RITA1/01-03-09 10 287,00 EUR 10 287,00 EUR 10 287,00 EUR 30 861,00 EUR Teadurina kaasatakse projekti täitmisse Magnus Piirits 0,33 koormusega.
Konkreetsete ülesannete lahendamiseks kaasatakse projekti täitmisse teadurid (vt
RITA1/01-03-11 107 000,00 EUR 107 000,00 EUR 107 000,00 EUR 321 000,00 EUR uurimisrühma liikmed) ja doktorandid arvestusliku brutopalgaga 1500 EUR/kuu koormusega.
Arvestuslik koormus on 4,5 teaduri kohta aastas.
Lähetused: majutuskulud, sõidukulud, päevarahad 9 500,00 EUR 6 500,00 EUR 6 250,00 EUR 22 250,00 EUR
Lähetusi planeeritakse eeskätt andmekogumise eesmärgil, seetõttu on valdav osa
lähetuskuludest planeeritud esimesse aastasse. Kokku on planeeritud 6 lähetust, iga lähetuse
RITA1/01-03-03 4 000,00 EUR 2 000,00 EUR 0,00 EUR 6 000,00 EUR maksumuseks on praeguses faasis arvestatud 1000€. Teise aasta lähetuskulud on ette
nähtud täiendavateks täpsustusteks. Riikidest on plaanis kaardistada ja kaasata Soome ja
Rootsi, projekti käigus täiendatakse seda loetelu veel kahe riigiga.
Välislähetused, töötamine välisraamatukogudes uuema erialase kirjandusega.
RITA1/01-03-04 2 000,00 EUR 2 000,00 EUR 1 750,00 EUR 5 750,00 EUR
Konsultatsioonid välisekspertidega.
Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus
RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Lähetusi ei plaanita.
RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
Esimesel aastal on lähetused seotud kogemuste saamisega partnerülikoolide juurest näiteks
Austrias Linzi Ülikoolis ja Norras. Teisel aastal on plaanis Eesti sisesed lähetused, koostöö ja
RITA1/01-03-11 3 500,00 EUR 2 500,00 EUR 4 500,00 EUR 10 500,00 EUR
ideede arendamine partnerkoolidega. Kolmandal aastal on plaanis tulemuste tutvustamine
konverentsil ja sellega seotud lähetused.
Ürituste korraldamine ja teavituskulud 7 000,00 EUR 11 000,00 EUR 8 000,00 EUR 26 000,00 EUR
Teavitustegevus on plaanitud kolmandasse aastasse (toimub siis, kui mudel on oma lõplikul
RITA1/01-03-03 0,00 EUR 0,00 EUR 1 000,00 EUR 1 000,00 EUR
kujul valmis). Sisaldab teavitusürituste korraldamise kulu.
Plaanis on korraldada esiteks kaks Eesti-sisest aruteluseminari teiste tööpakettide liikmete ja
RITA1/01-03-04 2 000,00 EUR 3 000,00 EUR 2 000,00 EUR 7 000,00 EUR kohalike huvigruppidega ning teiseks üks rahvusvaheline seminar, mis on suunatud teistele
tööpaketti liikmetele, Eesti poliitikakujundajatele, koolijuhtidele ja kogukonnaliidritele.
RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Ürituste korraldust ei plaanita.
RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
Esimesel aastal toimuvad praktikate kogumise ja arutelu seminarid, üritused. Teisel aastal on
RITA1/01-03-11 5 000,00 EUR 8 000,00 EUR 5 000,00 EUR 18 000,00 EUR plaanis projektimeeskonna tööseminarid koolidega. kolmandal aastal on plaanis tulemusi
tutvustavad üritused poliitikakujundajatele.
Aparatuuri ja/või seadmete kulu 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
RITA1/01-03-03 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Aparatuuri soetamist ei plaanita.
RITA1/01-03-04 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Apartuuri soetamist ei plaanita.
RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
RITA1/01-03-11 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
Alltöövõtt 35 000,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 35 000,00 EUR
RITA1/01-03-03 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Alltöövõttu ei plaanita.
RITA1/01-03-04 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Alltöövõttu ei plaanita.
RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR
Soomes elavate eestlaste küsitlusuuringu läbiviimine. Pakkumine on võetud küsitlusfirmalt ES
RITA1/01-03-11 35 000,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 35 000,00 EUR
Turu-uuringud, kui küsitlustöö läbiviija selgub konkursi käigus.
Muud kulud 98 917,46 EUR 80 613,48 EUR 71 228,31 EUR 250 759,25 EUR
Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus
RITA1/01-03-03 15 571,52 EUR 11 478,64 EUR 9 432,20 EUR 36 482,36 EUR Käibemaks 20%.
RITA1/01-03-04 12 531,61 EUR 12 731,61 EUR 5 592,88 EUR 30 856,10 EUR Käibemaks 20%
RITA1/01-03-08 6 900,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 6 900,00 EUR Käibemaks 20%.
RITA1/01-03-09 7 535,95 EUR 7 535,95 EUR 7 535,95 EUR 22 607,85 EUR Käibemaks 20%
Käibemaks 20%. Esimesel aastal kuulub muude kulude hulka ka küsitluste läbiviimiseks
RITA1/01-03-11 56 378,38 EUR 48 867,28 EUR 48 667,28 EUR 153 912,94 EUR
vajalike diktofonide ost.
Kaudsed kulud 57 199,80 EUR 50 291,40 EUR 44 594,55 EUR 152 085,75 EUR
RITA1/01-03-03 9 633,60 EUR 7 225,20 EUR 6 021,00 EUR 22 879,80 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest.
RITA1/01-03-04 7 651,05 EUR 7 651,05 EUR 3 158,40 EUR 18 460,50 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% palgakuludest.
RITA1/01-03-08 4 500,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 4 500,00 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest.
RITA1/01-03-09 4 914,75 EUR 4 914,75 EUR 4 914,75 EUR 14 744,25 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest.
RITA1/01-03-11 30 500,40 EUR 30 500,40 EUR 30 500,40 EUR 91 501,20 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest.
588 949,26 EUR 483 680,88 EUR 427 369,86 EUR 1 500 000,00 EUR
Uuringus kasutatava taristu ja seadmete olemasolu ning seisund (Konsortsiumi partnerite kaupa)
Uurimisrühm Selgitus
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR on tegelenud rakenduslike uuringutega juba ligi 10 aastat. CentAR on hästi varustatud uuringute tegemiseks vajaliku riistvara (arvutid, veebiserverid) ja tarkvaraga (elektroonilised küsitluskeskkonnad,
Uurimisrühma
andmetöötlustarkvarad R ja Stata, kontoritarkvara MS Office). Meie kontor paikneb Tallinna kesklinnas, mis võimaldab kohtumisi klientide ja võimalike intervjueeritavatega viia läbi lihtsalt ja mugavalt. Taristu oluliseks osaks on ka ettevõttes
RITA1/01-03-
pidevalt teostatavad rakendusuuringud, millest saab tekkida positiivseid ülekandeefekte ka käesolevasse projekti. Näiteks võib tuua Sotsiaalministeeriumile meie poolt välja arendatud töövõimereformi finantsmudeli, millele teostame järgneva
03 taotlus
kolme aasta jooksul lisaarendusi.
Tallinna Ülikool pakub uurimistöö läbiviimiseks kõik vajalikud tingimused, arvutitega varustatud töökabinetid, ligipääsu andmebaasidele ja vajalikele tarkvaralahendustele. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu vahendusel saab ligi olulisele osale
Uurimisrühma uuemast erialakirjandusest. Uurimistöö läbiviimine ei nõua erilist tehnilist aparatuuri. TLÜ Eesti demograafia keskus on rahvastikuprotsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks edukalt välja arendanud vajaliku taristu. Selleks on saadud mitmeid
RITA1/01-03- spetsiaalseid taristuprojekte (TAP8-5, TAP17-5, mitu väiketaristu projekti jms). Taristu põhiosa moodustavad keskuse poolt või osalusel loodud mitmetüübilised andmestikud (loendused, sündmusloolised küsitlusuuringud, mitme registrite
04 taotlus väljavõtted). Andmestikud sisaldavad isikupõhist teavet rände ja teiste rahvastikuprotsesside kohta ning on RITA projekti vajadusteks kasutatavad. Keskusel on olemas riist- ja tarkvara nüüdisaegsete rahvastikuprognooside teostamiseks, samuti
erialane raamatukogu.
OÜ Positium LBS on tegelenud inimeste mobiilsuse uuringute metoodika, tehnoloogia, analüüside ja andmete visaliseerimise arendusega, kasutades mobiilpositsioneerimise ja teisi liikumissensoritel põhinevaid andmeid alates 2003 aastast.
Uurimisrühma
Koostöös Tartu Ülikooliga, on arendatud välja maailmas ainulaadne mudel inimeste ajalis-ruumiliste protsesside, sh lühi- ja pikaajalise rände uurimiseks. Igapäevatöös kasutatakse palju infotehnoloogilisi vahendeid, riist- ja tarkvara, oma
RITA1/01-03-
serveriparki, GIS ja veebiarenduse instrumente, muuhulgas interaktiivsete seire- ja päringukeskkondade, statistiliste indikaatorite analüüsimiseks ja levitamiseks. Positiumi sisulised kogemused inimeste mobiilsusega seotud mudelite ja IT-
08 taotlus
süsteemide arendamisel on aluseks osalemisele antud projektis.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on enda tegevusaja jooksul aastatel 2001-2017 läbi viinud enam kui 300 poliitikaanalüüsi ning sotsiaal-majanduslike uuringute projekti. Uuringutes kasutatud meetodid ulatuvad süstemaatilisest kirjandusülevaatest
Uurimisrühma
kuni kvantitatiivse modelleerimiseni, läbi on viidud kujundavat poliitikaanalüüsi, rakendamisanalüüsi kui ka poliitikameetmete mõjuanalüüse ja prognoose. Praxis on interdistsiplinaarne organisatsioon, mille 34 töötaja hulgas on väga erineva
RITA1/01-03-
hariduse, kogemuste- ja kompetentsipagasiga eksperte. Uuringute tegemiseks on Praxisel kaasaegne riist- ja tarkvara (arvutid, printerid, andmetöötlustarkvara STATA ja R, MS Office jm.) ning mugavad tööruumid koos koosolekuruumidega
09 taotlus
Tallinnas ja Tartus.
Uurimisrühm Selgitus
Tartu Ülikool on sotsiaalteaduste alase uurimistaristu arendamisel teinud suuri investeeringuid. Projekti on kaasatud kaks riigi teadustaristu teekaardi objekti, Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium (IMO, juht Rein Ahas) ja Euroopa
Uurimisrühma
Sotsiaaluuring (ESS, juht Mare Ainsaar). Projekti täitmise vaatnurgast on IMO võtmetähtsusega. IMO raames on koostöös Eesti Statistikaametiga välja arendatud terviklik riigi suuremahuliste andmebaaside põhine andmekogu, mille alguspunktiks
RITA1/01-03-
on 1989. aasta rahvaloendus ning mis hõlmab nii järgmisi rahvaloendusi (2000, 2011) kui kõiki olulisi riigiregistreid, sh, Rahvastikuregister, Maksukohuslaste register, Eesti hariduse infosüsteem jne. Tegemist on longituudse andmestikuga, kus ID
11 taotlus
abil on seotud üskinimeste kirjed leibkonnaliikmed. Andmebaas võimaldab analüüsid kõiki peamisi rände, tööturu ja haridusega seotud protsesse. Tartu Ülikoolil on samuti ligipääs kõigile olulistele elektroonilistele teadusandmebaasidele.
Tegevus- ja ajakava (konsortsiumi partnerite kaupa, konsortsiumil ühine)
Tegevus- ja ajakava RITA-Ränne_Ajakava ja tegevused 3_07.06.2016.xlsx
Lisainfo
Lisafailid RITA-Ränne_Põhitaotlus_9_LÕPLIK.pdf
Kinnitused
Roll Kinnitaja Asutus / Struktuuriüksus Kinnitamise kuupäev
Vastutav täitja Tiit Tammaru 12.06.2017 17:35:38
Kinnitaja Janno Järve Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 13.06.2017 10:18:16
Kinnitaja Katrin Niglas Tallinna Ülikool 13.06.2017 11:34:26
Kinnitaja Erki Saluveer OÜ Positium LBS 13.06.2017 17:02:34
Kinnitaja Märt Masso SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 14.06.2017 22:18:58
Kinnitaja Indrek Ots Tartu Ülikool 15.06.2017 11:06:55
Lühendid
Tartu Ülikool TÜ
Tallinna Ülikool TLÜ
CENTAR CR
Praxis PR
Positium PM
I Tööpakett: Juhtimine
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Projekti tegevuste juhtimine TÜ X X X X X X X X X X X X
II Tööpakett: Ränne ja tööturg
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Tööturu analüüs TÜ, PR X X X X
Rände analüüs TÜ, PR X X X X
Hargmaisuse sotsiaalsed mõjud TÜ X X X X X
Tagasirände küsitlus Soomes TÜ X X X
Rahvastiku prognoos TLÜ X X X X
Rändepoliitika analüüs TÜ X X X X X
Rändekalkulaator TLÜ, PS X X X
Rändestsenaariumite loomine TÜ/TLÜ/PR X X X X X
III Tööpakett: Rände tulu-kulu mudel
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Tulu-kulumudeli arhitektuuri väljatöötamine X X
Ühiktulude ja ühikkulude kaardistus ja andmekogumine rändeliikide lõikes CR X X X X X X
Soome ja Eesti rahvastiku registrite andmete harmoniseerimine TÜ X X X X X X
Eesti jaoks kohandatud tulude kulude hinnangud CR X X X X X X
Tulu-kulu mudeli koostamine CR, PR,TÜ X X X X X X
Mudeli dokumenteerimine, tulemuste raporteerimine CR X X X X X X X X
IV Tööpakett: Kultuuriline mitmekesisus
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Olukorra kaardistus kirjanduse põhjal TLÜ X X X
Rahvusvahelise kogemuse süntees TLÜ X X X
Raamistiku loomine teistele lõimumise pakettidele TLÜ X X X X X
Praktilised töövahendid mitmeperspektiivse ajalooõpetuse jaoks TLÜ X X X X X X X
V Tööpakett: Kogukondade lõimumine
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Kogukonna teenuste kaardistus (Eesti) TÜ X X X X
Kogukonna teenuste kaardistus (rahvusvaheline kogemus) TÜ X X X X
Pilootkogukondade uuring TÜ X X X X X X
Kogukondade arendamise programm TÜ X X X X X X
Sekkumisjuhised radikaliseerumise ohu märkamiseks TÜ X X X X X X X X X X X
Marginaliseerumise seiremehanismi väljatöötamine TÜ X X X X X X X X X X X
VI Tööpakett: eest keele õpe
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Sisserändajate lõimumisrajad (riigikeele õpiteed) Soome kogemuse näitel TÜ X X X X
Eesti keele õpiteede väljatöötamine erinevatele sisserändajate rühmadele TÜ X X X X
Keeleõppe praktikamudelid eri vanuserühmade tarbeks TÜ X X X X X
Väljatöötud praktikamudelite ja õpiteede test pilootkoolides TÜ X X X X X
Metoodika eesti keele õpetamiseks täiskasvanutele TÜ X X X X X X X
Juhendmaterjalid õpetajatele kakskeelsete laste õpetamiseks TÜ X X X X
Analüüsida eripedagoogide õppekavasid ning valmistad ette ettepanekud TÜ X X X X X
VII Tööpakett: Mitmekultuurilise kooli mudelid
I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020
Tegevused Vastutavad
partnerid
Mitmekultuurilise (MK) õppe rahvusvahelise kogemusega tutvumine TÜ X X X X
Eestile sobiva MK koolide mudeli väljatöötamine TÜ X X X X
Sekkumismehanismid ühtse kooli arendamiseks (lühiajalisd ja pikaajlised meetmed) TÜ X X X X
Töövahendid MK õppe arendamiseks koolis TÜ X X X X X X X X X X X X
Terviklik lõimitud kooli ja kogukonna mudel TÜ X X X X X X X X X X X X
RÄNDESÕLTUVUS JA LÕIMUMISE VÄLJAKUTSED EESTI RIIGILE,
TÖÖANDJATELE, KOGUKONDADELE JA HARIDUSELE
RITA-RÄNNE
Uuringupakkumine
Pakkumise esitajad: Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
OÜ Positium LBS
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tallinn-Tartu 2017
1
SISUKORD
Hanke probleemiasetus 3
Eesmärk, lähtekohad ja uurimisküsimused 3
Rändesõltuvus 4
Lõimumise väljakutsed 6
Hanke probleemülesannete lahenduste eeldused 8
Lõimumise teema käsitlus 9
Projekti seos riigi arengudokumentidega 14
Projekti sotsiaalmajanduslik mõju 16
Uurimustulemuste levitamine ja rakendamine 16
Projekti töövoog ja ajakava 17
TP 1: Juhtimine 17
TP 2: Ränne ja tööturg 18
TP 3: Rände tulu-kulu mudel 24
TP 4: Kultuuriline mitmekesisus 28
TP 5: Kogukondade lõimimine 33
TP 6: Eesti keele õpe 39
TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid 42
Kirjandus 47
2
RÄNDESÕLTUVUS JA LÕIMUMISE VÄLJAKUTSED EESTI RIIGILE,
TÖÖANDJATELE, KOGUKONDADELE JA HARIDUSELE
RITA-RÄNNE
Hanke probleemiasetus
Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede
kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning
tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei
saa teha kaalutletud otsuseid. Vähe on teaduslikult analüüsitud erinevate lahendusteede tulusid
ja kulusid, samuti on meil vähe Eesti olude jaoks loodud või kohandatud probleemide
lahenduseks mõeldud tõenduspõhiseid töövahendeid. Viimaste olemasolu on hädavajalik, et
jõuaksime probleemidele reageerimisest nende ennetamiseni ning rakendatavad meetmed
oleksid võimalikult tõenduspõhised.
Eesmärk, lähtekohad ja uurimisküsimused
Hange seab uuringuprojektile analüütilise eesmärgi ja rakendusliku eesmärgi. Lisame sellele
kontseptuaalse eesmärgi suurendamaks projekti mõju ning erinevate osapoolte teadmistest
tekkivat sünergiat.
Kontseptuaalne eesmärk on otsida lahendusi ja sõnastada Eesti jaoks tähtsaid poliitikavalikuid,
mis aitaksid vähendada tänast kõrget pingevälja nõukogude aja sisserände mõjude, kasvava
uussisserände ja ühiskonna sidususe vahel. Lähtume Eesti inimarengu aruanne 2017 „Eesti
rändeajastul“ põhijäreldusest, et Eesti tänast olukorda iseloomustab ühelt poolt kiirelt kasvav
rändesõltuvus tööturul, kuid teiselt poolt on jätkuvalt suur ja kohati kasvav struktuurne
segregatsioon peamiselt eesti ja vene keele alusel toimivate kogukondade vahel nii elamu- ja
tööturul kui ka hariduses.
Analüütiline eesmärk on teadustöö esimese etapina kaardistada, analüüsida ja prognoosida
rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega seotud
probleemide lahendamiseks kogukondades, tööturul ja haridussüsteemis. Rakenduslik eesmärk
on pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele, tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele
probleemidele praktiliselt kasutatavate mudelite (sh. rände tulu-kulu mudel), meetmete ja
õppevahendite toel.
Projekt lähtub kahest põhieeldusest.
1. Selleks, et Eesti rahvaarv ja tööealine elanikkond püsiks pikaajalises perspektiivis
stabiilsena on vaja nii sündimuse kasvu kui ka sisserännet.
2. Lõimumise eelduseks on ühtse, eesti keelele põhineva, kuid samas Eesti keelelist ja
kultuurilist mitmekesisust väärtustava haridussüsteemi teke.
3
Projektis otsitakse vastuseid kahele põhiküsimusele.
1. Kuidas leevendada rände abil Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist tulevikus nii, et see
vastaks nii tööandjate kui ka riigi huvidele?
2. Kuidas saavutada eestivenelaste ja uussisserännanute valutu lõimumine, arvestades ühelt
poolt tööandjate vajadusi uute töötajate järele ning teiselt poolt saabujate, haridussüsteemi
ja kohalike kogukonda lõimumisvõimekust?
Hanke pakkumise koostamisel ja praktiliste lahendusteede otsimisel lähtume suurel määral
„Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul“ (toim. Tiit Tammaru, Raul Eamets,
Kristina Kallas) sisulistest tulemustest, mis on täismahus avalikult kättesaadavad aadressil
http://inimareng.ee/.
Rändesõltuvus
Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu
kahanemisest tingitud rändesõltuvus (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017). Kahekümne viie
taasiseseisvusaasta jooksul on Eesti rahvaarv kahanenud 250 000 inimese võrra. Eesti
inimarengu aruandes 2016/2017 arvutasid Luule Sakkeus ja Allan Puur koos kolleegidega läbi
erinevaid rände ja sündimuse stsenaariumide kombinatsioone. Nende analüüsist ilmneb, et
praeguse sündimuse jätkudes kahaneb Eesti rahvaarv märkimisväärselt (joonis 1). Rahvaarvu
püsimiseks praeguse sündimuse jätkudes peab sisserände toel lisanduma 21. sajandi lõpuks
nüüdsega võrreldes umbes 440 000 inimest (saabujad ja nende järeltulijad). Isegi kui pooled
tänapäeval mujal maailmas elavast enam kui 200 000 eestlasest tagasi Eestisse pöörduks, mis
ei ole kuigi tõenäoline, langeb ligikaudu 200 000 kuni 250 000 teistest rahvustest sisserändajate
mõjul eestlaste osatähtsus allapoole 50% piiri Eesti elanikest. Ühelt poolt ei ole paljud Eesti
elanikud selleks valmis ja teiselt poolt tähendab see vajadust suunata veelgi suurem tähelepanu
ühiskonna sidususele ja eriti koolide mitmekultuuriliseks muutumisele. Seda põhjusel, et
sisserändajad on peamiselt noored pereealised inimesed ehk koolides on Eesti elanike
kultuurilise mitmekesisuse kasvu mõju eriti oluline. Nimelt kasvab koolides teistest rahvustest
laste osatähtsus kiiremini kui ühiskonnas tervikuna, sest sisserändajad on peamiselt noored
pereeas inimesed.
4
Joonis 1. Rände ja sündimuse mõju Eesti rahvastiku pikaajalisele demograafilisele arengule.
Allikas: Eesti inimarengu aruanne 2016/2017.
Luule Sakkeuse, Allan Puuri ja kolleegide arvutustest nähtub, et Eesti rahvaarvu püsimise
tänasel tasemel tagab sündimuse kasv rahvastiku taasteks vajalikule tasemele ehk keskmiselt
2,1 lapseni ühe naise kohta ja märkimisväärne sisseränne (joonis 1). Sündimuse tõus
taastetasemeni ei ole lihtne, arvestades, et ligikaudu kümnendik naisi ei saa lapsi ja peaaegu
kolmandik piirdub ühe lapsega, mis tähendab, et ülejäänud naised peaksid keskmisel 2,1 lapse
saavutamiseks sünnitama kolm last. Mis on aga käesoleva hanke probleemipüstitusest lähtuvalt
veelgi olulisem on see, et ka sellise stsenaariumi korral väheneb Eestis tööealiste inimest arv
(joonis 2), sest lähikümnenditel jõuavad sünnitusikka väikesed, 1990. aastatel sündinud
põlvkonnad. Sündiv laps mõjutab rahvaarvu kohe positiivses suunas, kuid tööturule jõuab ta
alles 20–25 aastat hiljem. Sündimuse suurenemine lahendab seega pigem tulevasi, mitte
praeguseid tööturuprobleeme. Seega tuleb Eestil paari lähema kümnendi jooksul (hanke
ajahorisont on 2018–2030) suure tõenäosusega arvestada töötajate arvu jätkuva kahanemisega
isegi juhul, kui sündimus märgatavalt suureneb ja toimub üpris märkimisväärne sisseränne.
5
110
100
90
80
Muutus, %
70
60
50
Rändesaldo + 200 000
40
Taastetasemel sündimus
30 Rahvaarv
20
10 Tööealised
0
2020
2055
2090
2015
2025
2030
2035
2040
2045
2050
2060
2065
2070
2075
2080
2085
2095
2100
Aasta
Joonis 2. Kogurahvastiku ja töötajate arvu muutus demograafilise püsimise stsenaariumi
korral.
Allikas: Eesti inimarengu aruanne 2016/2017.
Seega on Eesti oma arengus kahvlis. Ühelt poolt tekitab rahvaarvu ja eriti töötajate arvu
vähenemine suuri probleeme tööturule ning selle kaudu kogu ühiskonnale. Nii pole üllatav, et
ettevõtjad näevad just sisserändes tööjõuvajaduse leevendamise peamist vahendit (Raasuke
2016). Töötajate värbamine välismaalt võimaldab inimese kohe tööle võtta ja kindlasti on see
mitmes valdkonnas ka otstarbekas. Teiselt poolt näitab inimarengu aruande tarbeks koostatud
rahvastikuprognoos, et töötajate arvu vähenemise ärahoidmiseks läheb vaja palju suuremat
sisserändajate hulka, kui Eesti ühiskond oleks võimeline lõimima. Ka Eesti haridussüsteemile
oleks selline massiline sisseränne suureks väljakutseks. See tähendab, et tööjõuprobleeme peab
lahendama erinevate meetmetega, mitte üksnes sisserändega. Tõhus lahenduspakett lähemaks
20–25 aastaks hõlmab Eesti inimvara väärtuse suurendamist ja paremat kasutamist, ettevõtete
liikumist väärtusahelas kõrgemale ehk tootlikkuse tõusu ja valikulist sisserännet. Projektis
keskendume selliste lahenduste otsimisele, mis aitavad kaasa nii tööturu dünaamilisele arengule
kui maandavad sisserändega kaasnevaid sotsiaalseid riske.
Lõimumise väljakutsed
Lõimumisega seotud esimene väljakutse ja tööturu sisemiste ressursside parem kasutamine
seondub esmajoones nõukogude ajal Eestisse elama asunud inimeste panuse suurendamisega
tööturul võrdseks nende osatähtsusega tööealiste inimeste seas (Eesti inimarengu aruanne
2016/2017, siin ja edaspidi viited inimarengu aruandele on leitavad siit: http://inimareng.ee/).
Ellu Saare ja Jelena Helemäe analüüsist inimarengu aruandes selgub, et nõukogude ajal Eestisse
saabunute ja nende järeltulijate tööpuudus ning hõivatus oskus- ja lihttööde tegemisel on
eestlastest oluliselt suuremad. Tööturu edukuse erinevuse põhjused ulatuvad riiklikult keele
6
põhjal eristunud Eesti haridussüsteemi. Probleem ei ole mitte niivõrd venekeelsete koolide
õpilase halvemates õpitulemustes, kuigi PISA test näitab väikeseid erinevusi ka õpiedus.
Probleemi tuum seisneb selles, et keele põhjal jaotunud lasteaedade ja koolide tõttu ei teki
omavahel suhtlemist, sõpru, ühiseid tegemisi jne. Ka eesti keele oskus jääb vene noortel nii
passiivseks. Koolid nihkuvad ka avatus-suletus skaalal erinevate otste suunas. Eestikeelsed
koolid muutuvad järjest mitmekultuurilisemaks, sest näiteks osad vene noored tulevad
eestikeelsesse kooli õppima, siis venekeelsed koolid on jäänud omakultuurselt ja —keelselt
suletuks. Kokkuvõttes vähendavad mõlemad tegurid vene noorte konkurentsivõimet Eesti
ülikooli astumisel ja tööturul. Lisaks tekitab keelepõhiselt jaotatud haridussüsteem
uussisserändajate lõimumise probleemi, sest ida poolt saabuvad sisserändajad ei pane sugugi
alati oma lapsi eestikeelsesse kooli.
Joonis 3. Segregatsiooni nõiaring.
Õppekeele alusel jaotunud koolist kanduvad erinevused seega tööturule, käivitades
segregatsiooni nõiaringi, sest sissetulekute erinevus mõjutab omakorda elukohavalikut (joonis
3). Kadri Leetmaa analüüs inimarengu aruandes näitab, et eesti ja vene emakeelega inimesed
on viimase 25 aasta jooksul koondunud järjest enam erinevatesse elamupiirkondesse. Nii võib
elukohavalikut nimetada lõimumise väga oluliseks indikaatoriks, sest samades elupiirkondades
elamise eelduseks on sissetulekute ja väärtushinnangute sarnasus. Praegu on aga eesti ja vene
emakeelega inimeste sissetulekud erinevad, mistõttu ei ole ka nende võimalused kinnisvaraturul
samad. Koolid on piirkonnapõhised ning sellega sulgub ühtlasi segregatsiooni nõiaring, millest
Eesti ei ole viimase 25 aasta jooksul suutnud välja tulla. Veelgi enam, niisugune olukord kipub
pigem süvenema ning sellele aitab kaasa keele põhiselt jaotunud haridussüsteem. Kui
sisserändajad on üleesindatud lihttööde tegijate hulgas ja koondunud elama odavamatesse
linnapiirkondadesse, siis näitab Euroopa kogemus, et vaesuse ning rahvuse piiride kattudes ei
ole sotsiaalsete probleemide eest pääsu.
Nõnda on praeguse uuesti kasvava sisserände tingimustes Eestil aeg võtta ette otsustavad
sammud keele- ja rahvuspõhiste paralleelkogukondade ühendamiseks. Lasteaed ja kool on need
7
institutsioonid, mille kaudu saab riik algatada põhimõttelise muutuse, lõigata läbi
segregatsiooni nõiaringi ning panna aluse erinevate rahvusrühmade suhtlusel põhinevale
lõimumisprotsessile. Ühtne Eesti haridussüsteem on kõige efektiivsem tee ebavõrdsuse
vähendamiseks, Eesti inimeste võimete paremaks rakendamiseks tööturul ja ühiskonna
sidususe suurendamiseks. Laste suhtlus viib kokku ka lapsevanemad ning suhtlus aitab kaasa
aktiivse eesti keele oskuse omandamisele. Projektis keskendume nende tõenduspõhiste
meetodite arendamisele, mis aitavad kaasa paremale ühiskonna mitmekultuurilisusega
toimetulekule ning sidususe suurenemisele.
Hanke probleemülesannete lahenduste eeldused
Eelnevast tulenevalt on hanke probleemülesannete eduka lahendamise aluseks kaks olulist
eeldust, mis tuginevad Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 põhijäreldustel: tööränne peab
võtma arvesse lõimumisvõimekust ning Eesti haridussüsteem peab hakkama toimima ühtsetel
alustel.
Tööturu ja lõimumisvõimekuse tasakaalu tagab punktisüsteem töörändes
Esiteks lähtume eeldusest, et seniste rändepoliitika meetmete (iga-aastane rändekvoot ja
palgakriteerium) järk-järgulise taandumise järel tekkinud tühimik tuleks täita aktiivse
rändepoliitikaga. Tööturg tõmbub tööealiste inimeste arvu vähenemise tõttu kokku ja
tööandjatel on vaja uusi töötajaid nüüd ja kohe. Kuigi tööturu vajadustest rääkides tuuakse
näiteks IT-valdkond, on suurimad probleemid kuhjumas madalapalgaliste osas, kes on üle-
esindatud ka Eestist väljarändes. Tagamaks ühiskonnas tasakaal, peab rändepoliitika arvesse
võtma nii tööturgu kui lõimumist. Punktisüsteem oma algsel kujul pigem vastandus tööandjate
vajadustest lähtuvale rändele, kuid see ei pea nii olema. Eesti uuendus võiks olla tööandjate
vajaduse arvestamise kaudu punktisüsteemi osana. Tuleb arvestada, et tark majandus vajab
vähem töökäsi.
Sidusa ühiskonna tagab ühtne Eesti kool
Esiteks lähtume eeldusest, et riiklikult juhitud segregatsioon Eesti hariduses lõppeb, sest
vastasel korral jääb ka teiste ühiskonna sidustust suurendavate meetmete mõju tagasihoidlikuks.
Kool ei toimi aga lahus kogukonnast ja laimalt kogu ühiskonnast ning selles valitsevatest
väärtushinnangutes. Vene lapsevanemate seas on valmisolek ühtse hariduse järele olemas,
samas on vastuseis samuti suur. Eesmärgi saavutamiseks tuleb seetõttu tegeleda kõigi nende
hirmudega, mis lapsevanematel on, näiteks laste õpiedukus ja oma identiteedi säilimine osadel
vene emakeelega vanematel ning soovimatus ning hirmud rahvuskonfliktide pärast koolis.
Tuleb arvestada, et rahumeelsed konfliktid on osa lõimumise protsessis ning nende
konfliktolukordadega tuleb tegeleda nii kooli, kogukonna kui riigi tasandil.
8
Lõimumise teema käsitlus
Lõimumise teema jaguneb mitmesse tööpaketti (TP 4–7), mille ühine eesmärk on lahendada
lähteülesandes välja toodud probleemi, mille kohaselt “napib tõenduspõhiseid meetodeid ja
vahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekuks”. Lähtekoht on, et kuigi
analüüse on läbi viidud palju ja probleemide võtmekohad on teada, on vähe välja töötatud
teaduslikke, tõenduspõhiseid ning Eesti kontekstis testitud meetodeid, vahendeid ja
sekkumismehhanisme mitmekultuurilise ühiskonna väljakutsetega toimetulekuks ja võimaluste
ära kasutamiseks. Täpsemalt on Eesti ühiskonna lõimumisvõimekuses eristatud kolm
probleemi: (1) eesti keele õppe kättesaadavus ja tõhusus nii uutele sisserändajatele kui
venekeelsele elanikkonnale, (2) ühise (riigi)identiteedi loomine eri rühmade vahel toetades
samaaegselt oma kultuurilise identiteedi säilitamist, (3) madal ühiskondlik sallivus.
Lõimumise alateema raames on meie fookuses ühtse Eesti kooli mudeli arendamine hõlmates
laiemat ühiskonda, sest kool ei saa toimida lahus kogukonna ja tööturu ootustest. Tänane
ühiskondlik vaade, keeleline segregatsioon ja lähiajaloo sündmuste erinev tõlgendus on
tekitanud ühiskonnas lõhesid ning struktuurse segregatsiooni tööjõuturul. Haridussüsteem
peaks üldjuhul aitama kaasa järgmiste põlvkondade lõimumisele — muutma noored (sh
sisserändajad või vähemused nagu muukeelsed õpilased) teadmiste ja oskuste mõttes sarnaseks
tänasele tööealisele elanikkonnale. Just sisserändajate laste vähene lõimumine on Euroopa
riikides üks olulisemaid segregatsiooni ja sotsiaalsete probleemide allikaid. Tänane Eesti
haridussüsteemi ja integratsioonimudeli ideeline alus ja ülesehitus ei ole aga kandnud soovitud
tulemusi ja seetõttu pakutakse käesolevas projektis uudsena lõimumisarenduste alusena välja
uus kontseptuaalne lähenemine: sotsiokultuuriline lähenemine ja aktiivsusteooria, mis
keskenduvad suhtlusele, koosõppimsele ja koostegutsemisele.
Sotsiokultuurilise lähenemise kohaselt (vt Vygotsky, 1978; Bruner, 1962, 1978; Cole &
Scribner, 1974, Cole, 1990, Wertsch, 1991, 1994; Valsiner, 1987) vahendavad inimeste
käitumist sotsiokultuurilised tööriistad, mis on iseloomulikud erinevatele kogukondadele. Need
tööriistad võivad olla nt kultuurilised või sümboolsed (ühes kogukonnas on olulised teatud
sümbolid ja teises teised või on samadel sümbolitel erinevad tähendused), sotsiaalsed (millistes
suhetes ja kellega ollakse), tehnoloogilised (millised vahendid on kättesaadavad), materiaalsed
(milline on kogukonna materiaalne kindlustatus ja sellest johtuvad võimalused). Konkreetse
inimese kompetentsus mingi objekti (arusaam sündmusest, tegevus, teine inimene)
tõlgendamisel ja sellest lähtuvalt käitumisel ei olene seega ainult tema enda võimetest, vaid ka
kogukonnale iseloomulikust sotsiokultuuriliste tööriistade kogumist. Need tööriistad ei püsi aga
muutumatuna, vaid neid omandatakse ja arendatakse õppimise ja suhtlemise käigus, erinevate
inimeste ja kogukondade vastastikmõjus.
Meie ülesanne Eestis ja konkreetselt käesolevas projektis on mõista, et erinevatel kogukondadel
(need võivad olla keele-, väärtus-, elukoha- vm põhised, aga ka nt eestikeelne kogukond,
venekeelne kogukond, immigrantide kogukonnad) on erinev sotsiokultuuriline tööriistakast ja
ei ole võimalik saavutada ühtset Eesti kooli, kui surume kõigile ülejäänutele peale eestlastele
iseomase tööriistakasti. Selle asemel on meil vaja õppida tundma erinevate kogukondade
mitmekesisust ja kogukonnaliikmete koostöises tegevuses arendada välja ühtne Eesti kool, mis
on avatud mitmekultuurilisusele ja mitmekeelsusele. Seega on vaja luua sotsiokultuurilisel
lähenemisel põhinev ühine arutelu- ja tegevusruum, milles tegutsevad koos inimesed tänastest
eestikeelsetest ja muukeelsetest või muudest kogukondadest (milleks jagunemine selgub
täpsemalt alles projekti käigus), aga ka välismaalased kogukondadest, kust näeme suurimat
potentsiaali Eestisse sisserändele. Pikemas perspektiivis võib see viia võimaluseni, et kaotada
Eestis eraldi eesti ja vene õppekeelega lasteaed ja kool ning muuta Eesti haridussüsteem (a)
9
ühelt poolt eesti keele põhiseks, aga (b) teiselt poolt avatumaks mitmekultuurilisusele ja
mitmekeelsusele, et sõltumata emakeelest saavad seal õppijad võrdsed võimalused edasiselt
ühiskonnas ja töömaailmas toimetamiseks. Selline kultuurilis-keeleline avatus on oluline ka
eestlastele, sest teadmised, haridus ja tööturud on üha rahvusvahelisemad. Seetõttu on vaja
oluliselt parandada kõigi Eesti laste kultuurilis-keelelist, aga ka ajaloolist üldpädevust, sest
paljude tänased lõimumisprobleemid on otsapidi kinni erinevas ajaloolises mälus ja kogemuses.
Joonisel 4 on lihtsustatud kujul näidatud, kuidas sotsiokultuurilist lähenemist käesolevas
projektis rakendatakse. Eristame rände ja lõimumise vaatenurgast kolm peamist kogukonda
(eestlased, nõukogude ajal saabunud ja nende järeltulijad, uussisserändajad ja nende
järeltulijad) ning keskendume sellele, kuidas neid tuua ühistegevustesse, mis võivad toimuda
erinevates kontekstides (nt lasteaedades, koolides, ettevõtetes, kogukondlikes tegevsustes).
Ühistegevustena võib vaadelda nt projektipõhist õpet koolis, kus haridustehnoloogiliste
lahenduste abil tuuakse ühtsesse aruteluruumi (mingi sotsiaalse või ajaloolise probleemi
käsitlemisel: nt põgenike teema, kus saab arutleda nii eestlaste põgenemist 1944 kui tänast
Euroopa põgenikekriisi) mitme kogukonna inimesed — eesti ja vene õppekeelega koolide
õpilased ja nende sõpruskoolide õpilased nt Ukrainast, Süüriast, Hiinast ja Ameerika
Ühendriikidest. Igas kogukonnas on inimesed, ühiseks objektiks on põgenikega seotud
temaatika, kuid kogukondadel on selle käsitlemiseks oma ajalookogemusest, kultuurilistest,
usulistest jm vaadetest tulenevalt erinevad sotsiokultuurilised tööriistad. Erinevate
kogukondade dialoogi alustamiseks ja sisukaks edasiviimiseks on vaja vahendajaid või nagu
Rogoff (1990) kirjeldab — vaja on juhendatud osalemisprotsessi. Vahendajate (nt õpetajad või
kogukondade liidrid) rolliks on nt läbi teatud reeglite aidata üksteist kuulata ja mõista —
arendada teadlikkust erinevatest kultuuridest, suurendada avatust, sallivust.
Joonis 4. Sotsiokultuuriline lähenemine käesoleva projekti kontekstis.
Sotsiokultuuriline lähenemine on käesolevas projektis võetud üldiseks ja täiendustele avatud
teoreetiliseks raamistikuks neljale lõimumise tööpaketile: kultuuriline mitmekesisus,
kogukondade lõimimine, Eesti keele õpe ja mitmekultuurilise kooli mudelid. See
võimaldab neid siduda laiemalt kooliarendusteemaliste teadustöödega (mis käsitlevad kooli ja
10
seda ümbritsevat keskkonda tervikliku süsteemina) ning toob ka välja projekti teadusliku
uudsuse. Sellist terviklikku sotsiokultuurilisele lähenemisele tuginevat mudellahendust, mis
seob nimetatud teemad omavahel tervikuks ei ole meile teadaolevalt ei Eestis ega mujal varem
koostatud ja testitud. Nii võiksid projekti tulemused pakkuda huvi ka rahvusvaheliselt
rakendamiseks analoogsetes kontekstides Euroopa Liidu erinevates riikides, kus on
pikaajaliselt vajalik sisseränne, et tagada elanikkonna arvu püsimine ja kõrge elukvaliteet
(sarnaselt KIVA programmile, mis on mujalt Eestisse toodud). Seetõttu näeb projektimeeskond
väga olulisena, et kõigi alateemade väljaarendamisel lähtutakse Eesti ja rahvusvaheliste
parimate praktikate kõrval rahvusvahelistest teadusuuringutest ning panustatakse nii üksikute
teemade lõikes kui ka teemadeülese tervikmudeli uurimisel rahvusvahelisse teaduskogukonda
oluliste järelduste ja tõendatud lahenduste pakkumisega. Kuigi projekti tulemustena ei nähta
otseselt ette teadusartiklite avaldamist, on see kavas kõigi alateemade lõikes ja alateemade
üleselt.
Teaduspõhisuse printsiibi rakendamiseks kasutatakse kõigi teemade puhul samu üldiseid
põhimõtteid rakenduste või mudelite väljatöötamiseks:
1. Rahvusvaheliste ja Eesti parimate praktikate ning uuringutulemuste kogumine ja kriitiline
analüüs Eesti kontekstis.
2. Sekkumiste arendamiseks teoreetiliste lähtekohtade analüüs.
3. Sekkumiste väljatöötamine koos sihtrühmadega (koolid (sh koolijuhid, õpetajad, õpilased),
lapsevanemad, kogukonnad, ettevõtted) arvestades järgmiste alusprintsiipidega: osalemine,
dialoog, ühistegevused, sallivus.
Täpsemalt võetakse sekkumiste väljatöötamisele ja praktikate rakendusse suunamisel aluseks
Engeströmi (2000) aktiivsusteooria (vt joonis 5). Selle kohaselt määratleme esmalt
varasematele uuringutele tuginedes probleemid, mis on olulised näiteks kultuurilise
mitmekesisusega parema toimetuleku või eesti keele õppe parandamise osas. Seejärel viime
läbi rände ja lõimumise vaatenurgast oluliste kogukondade spetsiifilise probleemi käsituse
ajaloolise ja hetkeolukorra empiirilise analüüsi, et luua kogukondadele ühine teadmiste ruum
selle ühe või teise probleemi käsitlemiseks. Selle baasilt on omakorda võimalik uute lahenduste
väljatöötamine, uurimine erinevate kogukondade vaatepunktist ja seejärel testimine koolis või
kogukonnas. Võtmetähtsuse selles protsessis omandab süsteemne peegeldamine/refleksioon,
mis võib viia uue pakutud lahenduse rakendamiseni, täiendava arendamiseni või
kõrvalejätmiseni.
11
Uue praktika
rakendusse võtmine
7
Refleksioon Küsimuste
6 1
sõnastamine
Uue lahenduse 5 Ajalooline analüüs
testimine 2
Olukorra empiiriline analüüs
4 3
Uue lahenduse Uue lahenduse
uurimine mudeldamine
Joonis 5. Engeströmi (2000) aktiivsusteooria käesoleva projekti meetodite ja vahendite
väljatöötamise üldise rakendusliku mudelina.
Peegeldus on väga oluline, sest lisaks lahenduse hindamisele on sel oluline roll ka
sekkumismeetodina mitmekultuurilisuse saavutamisel. Käesolevas projektis on refleksiooni
protsessi puhul oluline, et sellesse oleks kaasatud kõik rände ja lõimumise vaatenurgast olulised
kogukonnad. Eesti- ja venekeelsetel inimestel ja uussisserändajatel võivad olla erinevate
küsimuste osas erinev probleemide taju ja ka võimalused oma tööriistakastide kasutamiseks
mitmekultuurilises kontekstis. Seetõttu võib peegelduse aluseks võtta Korthageni ja Vasalose
(2005) sügava refleksiooni mudeli, mis keskendub eriliselt just erinevate inimeste või
kogukondade tuumomaduste võimestamisele või mobiliseerimisele pärast probleemolukorra
avamist (joonis 6) või sotsiaal-kriitilise refleksiooni mudeli (Mezirow, 1991), mis sobib
erinevate vaadete ja olukordade tajumise lahtimõtestamiseks mitmekultuurilises kogukonnas.
12
Tuumomaduste aktualiseerimine
Kuidas neid tuumomadusi
mobiliseerida?
4
Katsetamine uue
käitumisega
Teadlikkus
tuumomadustest 5
Millised omadused 3
on vajalikud, et 1 Kogemine/
realiseerida ideaalset probleemsituatsioon
situatsiooni ja Milliseid probleeme sa
ületada piiranguid? avastasid (või jätkuvalt
on päevakorral)?
2
A. Teadlikkus ideaalsest situatsioonist
Mida sa saavutad/ saavutasid või lood/ luua suutsid?
B. Teadlikkus piirangutest
(piirangud käitumisele, tunnetele, kujutlusele, uskumustele)
Kuidas korduvalt hoidusid/ hoidud end seda saavutamast?
Joonis 6. Sügava refleksiooni mudel (Korthagen ja Vasalos, 2005).
Meetodite ja vahendite tõhususe hindamiseks lõimumisteema üldiste eesmärkide — (1) eesti
keele õppe kättesaadavus ja tõhusus, 2) ühise (riigi)identiteedi kujunemine eri rühmade vahel
(kogukondade avatus mitmekultuurilisusele, kultuuripädevus ja sotsiaalne pädevus), 3) sallivus
(avatus ja koostöisus) — viiakse projektis läbi üldine tulemuslikkuse hindamine neis koolides
ja kogukondades, kus projektis väljatöötatud lahendusi testitakse. Eesti keele õppe
kättesaadavuse ja tõhususe hindamiseks koostatakse eraldi andmekogumise vahend, ent
kultuuripädevuse, sotsiaalse pädevuse, avatuse ja koostöisuse hindamiseks kasutatakse Tartu
Ülikooli kompetentsikeskuse Pedagogicumi arendamise projekti (rahastaja Euroopa
Sotsiaalfond) ning Tartu Ülikooli üldpädevuste arendamise hankelepingu (rahastaja haridus- ja
teadusministeerium) raames kohandatavaid hindamisvahendeid. Eri alateemade vahendite
koostoime selgitamiseks viiakse suurem osa tegevusi läbi samades koolides (n = 6) ja nendega
piirnevates kogukondades. Nende hinnatavate aspektide kaudu seostub projekt otseselt ka Eesti
elukestva õppe strateegiaga 2020 (nüüdisaegne õpikäsitus ja selle sihid) ning põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades eesmärgiks seatud üldpädevuste arendamisega. Samas on
igal alateemal ka oma spetsiifilised eesmärgid, uurimisküsimused, tegevused ja tulemused,
mida järgnevalt tutvustatakse.
Lõimumisteema kooskõlalisuse tagamiseks tehakse esmalt eesmärgipärane koolide valik
(joonis 7). Seejärel käsitletakse iga kooli ja sellega seotud kogukonda juhtumipõhiselt, püüdes
leida olulisemad koolivälised kogukonnaliikmed (KOVid, MTÜd, treeningrühmad) ning
valitakse välja teemad, millega kogukondades sügavamalt tegeleda. Valitud koolide ja
kogukonna esindajate põhjal koostatakse kogukondade tüpoloogia. Eeldatavasti on eristatav
“lõimitud kogukond”, mis on mitmekultuuriline ja mitmekeelne ning mille poole suunatakse
sekkumiste abil kõiki ülejäänud kogukondi (muutuse määr on teema tulemuslikkuse
indikaatoriks). Lõimitud kogukonnas on (a) ühelt poolt toetatud ühtne riigiidentiteet ja tagatud
eesti keele aktiivne oskus, aga (b) teiselt poolt on olemas võimalused hoida oma keelelist,
13
kultuurilist vms kogukonna identiteeti. Seejärel arendatakse välja sekkumiste prototüübid
koolile ja seda ümbritsevale keskkonda. Need prototüübid arvestavad sellega, et lõimumisega
võivad kaasnevad konfliktid, mis omakorda võivad viia marginaliseerumise ja
radikaliseerumiseni. Riskide maandamiseks tuleb võimalikke konfliktolukordi püüda ennetada
võis nende ilmnemisel nendega süsteemselt tegelda. Sekkumiste rakendamise tulemuste põhjal
koostatakse ühtse Eesti hariduse mudel, mille alusel saab iga kool sõltuvalt selles ja sellega
piirnevalt enamesinevate kogukondade tüüpidest valida sobivad sekkumised
mitmekultuurilisuse arendamiseks.
2. Kogukondade tüpoloogia
1. Valikute tegemine TP5: nt põlis-eesti, vene, uusimmi- 3. Sekkumiste prototüüpimine
TP7: Koolide valik (6 kooli) grandid, lõimitud TP7: Sekkumised koolide
A: tüüpiline eesti õppekeelega kool mitmekultuurilisuse toetamiseks ning
B: tüüpiline vene õppekeelega kool marginaliseerumise ja radikaliseerumise
C: eesti ja vene kogukondi ühendav kool vältimiseks
C1: sisemiselt motiveeritud Kool TP6: Sekkumised koolide ja laiema
C2: väliselt motiveeritud
kogukonna mitmekeelsuse
D: paljude uusimmigrantidega kool MTÜ toetamiseks (sh eesti keele õppeks)
D1: sisemiselt motiveeritud Kogukond d
D2: väliselt motiveeritud TP5: Sekkumised kogukondade
mitmekultuurilisuse toetamiseks ning
TP5: Valitud koole ümbritseva kogukonna KOV
marginaliseerumise ja radikaliseerumise
liikmete laiema valiku tegemine
vältimiseks
TP4: Teemade valik ja kogukondade sotsiokultuuriliste 4. Koolimudeli loomine
tööriistade lahtimõtestamine, kaasates arutellu TP7: TP4–TP7 jaoks ühtse teoreetilise ja
koolide ja neid ümbritsevate kogukondade liikmeid metoodilise raamistiku loomine ning
väljatöötatud sekkumiste ühendamine ühtse
Eesti kooli mudelisse
Joonis 7. Lõimumisteema tööpakettide ülesanded ja omavahelised seosed.
Projekti seos riigi arengudokumentidega
Projekt panustab mitme riikliku strateegia ja arengukava eesmärkide täitmisele.
Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020” keskendutakse tööhõive osas tööturu struktuursete
muutuste esile kutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise
abil Eesti majanduses. Tark rändepoliitika, mis aitab kaasa kvalifitseeritud tööjõu impordile,
täidab kindlasti strateegias toodud ülesannet.
Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 panustab kolmele eesmärgile: tootlikkuse tõstmine,
ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Punktipõhist rändepoliitikat saab
kindlasti nii kujundada, et see aitaks kaasa ettevõtete vajadustele ja strateegias defineeritud
võtmevaldkondade arengule.
Infoühiskonna arengukava 2014-2020, mis pöörab tähelepanu ka inimeste oskuste
arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks ja koostöös
siseministeeriumiga panustatakse kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööle asumise
lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
14
SA Kutsekoda projekt “OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine” (OSKA)
eesmärgiks on 10 aasta jooksul Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ning tööjõu vajaduse
kaardistamine. OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud
teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki
haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi
andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludes kogutud infot. OSKA
tulemused on siinse projekti sisendiks.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 strateegilised sihid hõlmavad muutunud õpikäsitlust,
pädevaid õpetajaid, töömaailma võimaluste arvestamist õpiprotsessis, võrdseid võimalusi
õppes osalemiseks. Elukestva õppe arendamise põhimõtted sisaldavad mh koostööd ja
üksteiselt õppimist, paindlikkust, inimeste erivajadustega arvestamist õppetöös ja
õpikeskkonnas, avatust, sallivust ja rahvusvahelist koostööd ning Eesti riigi, keele ja kultuuri
jätkusuutlikkust. Kindlasti on need põhimõtted, millest lähtuvalt me kavandame tööriistu
lõimumise alateemas.
EV põhiseadus ja keeleseadus. Põhiseadus sätestab eesti keele riigikeelena, õiguse saada
eestikeelset õpetust, säilitada oma rahvuskuuluvus ja suhelda riigiasutustega eesti keeles ning
määrab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keele. Keeleseaduse
eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada selle kasutamine peamise
suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ - Eesti keele ja kultuuri püsimise
tagavad rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse
suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases
elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades.
Eesti elukestva õppe strateegia ja selle programmid: oluline on eesti keele ja kultuuri
jätkusuutlikkus ja võtmepädevuste, sh eesti keele ja võõrkeelte arendamine haridussüsteemis,
eesti keele kui teise keele oskuse tagamine, vajadusel täiendava eesti keele õppe ja
praktikavõimaluste pakkumine eestikeelses keskkonnas, eestikeelsele haridusele ligipääsu
tagamine võrdsete võimaluste loomiseks ühiskonnas.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et
nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Oluline on, et inimesed tunneksid ennast võrdselt
turvaliselt, olenemata soost, keelest, rassist, vanusest, puudest jmt. Kodakondsuse taotlemist ja
väärtustamist ning rahvusvahelist kaitset edendab ja toetab ka keeleõpe.
Valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020: eesmärk on tagada sotsiaalselt sidus Eesti
ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus
ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Tegevused toetavad välispäritolu taustaga vähelõimunud
Eesti elanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamist, lõimimist, laste ja noorte mitteformaalset
keeleõpet, kujundatakse eesti keelt väärtustavaid hoiakuid ja võimaldatakse eestikeelset
tööpraktikat.
Resolutsioon keelte õppimise ja õpetamise kohta EL liikmesriikides: soovitatakse edendada
mitmekeelsust kõigil haridustasemetel ja väljaspool haridussüsteemi, et tagada liikmesriikide
elanikele vajalikud suhtluspädevused.
15
Projekti sotsiaalmajanduslik mõju
Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu
kahanemisest tingitud rändesõltuvus. Samas ei ole senine lõimumispoliitika nõukogude ajal
saabunud sisserändajate ja nende järglaste osas olnud edukas, probleemideks on nii ühiskonna
sidusus kui vene emakeelega inimeste potentsiaali ebapiisav rakendamine Eesti tööturul.
Projektil on oluline mõju neljale EL tasandil kokkulepitud nn horisontaalsete ehk läbivate
poliitika kujundamisele.
1. Keskkonnahoid
Projektil puudub otsene mõju keskkonnahoiule.
2. Võrdsed võimalused.
Eesti areng on viimasel 25 aastal olnud kiire, kuid selle varjuküljeks on olnud ebavõrdsuse kasv.
Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas ja tööturul
negatiivselt on keele põhjal eristatud haridussüsteem. Projekti käigus töötatakse välja ühtse
Eesti haridussüsteemi alused. Ühtne Eesti haridussüsteem peab põhinema eesti keelel, kuid
võtma arvesse Eesti elanike keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Tänases avatud maailmas on
keeleliste ja kultuuriliste oskuste ja maailmapildi avardumine oluline üldpädevus, mille
arendamisele koolides projekt kaasa aitab.
3. Infoühiskonna edendamine.
Projekti tulemused, sh rändekalkulaator ja sekkumismehhanismid koolides tuginevad suurel
määral digitaalsetele lahendustele. Tänasel tehnoloogia ajastul on tehnoloogiline kirjaoskus
oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides projekt kaasa aitab.
4. Regionaalne areng.
Projekti tulemusel valmivad sekkumisvahendid, mis aitavad paremini toime tulla nii
rändesõltuvusega kui aitavad suurendada ühiskonna sidusust. Mh on eesmärgiks aidata
optimeerida KOVide koormust, sh kasutada KOVe “sillana” eri kogukondade ja osapoolte
süsteemsemaks kokku toomiseks.
5. Mõju kodanikuühiskonna arengule.
Projekti käigus loome pilootkogukondade võrgustiku (kool, KOV ja seal tegutsevad
sisserändajatega tegelevad organisatsioonid, sh noorsootöö) – erinevad kogukonnad, kasutades
maksimaalselt ära juba toimivaid kooslusi eesmärgiga aidata kaasa kodanikuühiskonna
arengule kohalikes kogukondades.
Uurimustulemuste levitamine ja rakendamine
Tulemuste levitamine ja rakendamine
• Veebipõhine rändekalkulaator asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele
• Konkreetsed rändepoliitika ettepanekud (sh punktisüsteemi valikud) esitatakse projekti
lõppraportis
• Õpitee mudeli prototüüp veebikeskkonnas koos eesti keele võõrkeelena/teise keelena ja
mitmekeelsuse temaatilise infopangaga
• Koolis ja kogukondades lahenduste/meetmete testimine toimub koosloomes
• Arvamusartiklid üleriigilistes meediaväljaannetes
• Projektiga seotud sotsiaalmeedia postitused erinevates kogukondades
16
Rände ja tööturu analüüs, rahvastikuprognoos, rände tulu-kulu mudel ja lõimumisprotsessi
sekkumise vahendid hariduses ja kogukondades on oluliseks lähtekohaks tulevikku vaatavate
riiklike arengustrateegiate ja poliitikate eesmärkide sõnastamisel. Projekti töö tulemus on
sisendiks:
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööturu ning rändega kaasnevate tulude ja
kulude prognooside koostamisel
• Siseministeeriumile rändepoliitika aluste väljatöötamisele
• Haridusministeeriumile ühtse Eesti koolisüsteemi reformi läbiviimisel
• Sotsiaalministeeriumile maha jäänud laste probleemidega tegelemisel.
Projekti töövoog ja ajakava
Töövoog ja ajakvad on esitatud eraldi Exceli failis.
Tööpaketid
Vastavalt riigihankele, tegeleb projekt kolme teemaga. Nendeks on rände ja tööturu arengute
analüüs, rände tulu-kulu mudeli koostamine ning kogukondadele ja haridusele keskenduvate
lõimumisega seotud väljakutsete lahendamine praktiliste töövahendite koostamise abil (joonis
4). Projekti edukaks elluviimiseks oleme loonud järgmised tööpaketid (TP).
Juhtimine TP 1: Juhtimine — Tiit Tammaru, Raul Eamets, Annika Väiko TÜ
Rändesõltuvus TP 2: Ränne ja tööturg — Raul Eamets, Tiit Tammaru, TÜ
TP 3: Rände tulu-kulu mudel — Janno Järve, CENTAR
Lõimumine TP 4: Kultuuriline mitmekesisus — Marek Tamm, TLÜ
TP 5: Kogukondade lõimimine — Margit Keller, TÜ
TP 6: Eesti keele õpe — Birute Klaas-Lang, TÜ
TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid — Kristina Kallas, Margus
Pedaste TÜ
TP 1: Juhtimine
Tiit Tammaru, Raul Eamets, Annika Väiko, TÜ
Tiit Tammaru on projektijuht ning koos Raul Eametsaga on nad kogu projekti sisulisteks
juhtideks, Annika Väiko on assistent.
Tiidul ja Raulil on pikaajaline kogemus suurte projektide ja organisatsioonide juhtimisel. Koos
Kristina Kallasega juhiti näiteks kaks aastat väldanud ja enam kui 40 teadlast hõlmanud Eesti
inimarengu aruanne 2016/2017 koostamist. Välja on kujunenud juhtimismudel, kus sisulisi
ülesandeid ja suhtlust ei delegeerita palgalisele juhile tagamaks parima tulemuse saavutamine,
küll aga delegeeritakse tehnilised tööd assistendile. Annikal on pikaajalised assisteerimise
kogemused. Iga projekt on loomulikult unikaalne ning kui selgub, et see juhtimismudel ei tööta,
arutatakse muutused läbi tellijaga.
17
Projekti rände tööpakettide sisulist tööd koordineerivad Raul Eamets, Tiit Tammaru ja Janno
Järve.
Projekti lõimumise tööpakettide sisulist tööd koordineerivad Margus Pedaste ja Kristina Kallas.
Moodustame projekti juhtkonna, kuhu kuuluvad kõikide tööpakettide juhid. Juhtkond kohtub
füüsiliselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.
Moodustame projekti jälgimiseks juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale konsortsiumi
partnerite esindajate ka uuringuga seotud ministeeriumide ning ETAgi esindajad. ETAgi ja
ministeeriumide esindajaid on komisjonis üle poole. Projekti juhtkomisjon kohtub regulaarselt,
elektroonselt vähemalt korra kvartalis ja füüsiliselt vähemalt korra aastas, ning tema ülesanne
on tagada, et projekti tegevused vastavad lähteülesandes ning uuringuettepanekus toodud
eesmärkidele ja ajakavale ning jälgib, et eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt.
TP 2: Ränne ja tööturg
Raul Eamets, Tiit Tammaru, TÜ
Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale
Tööturu analüüs
Rändevoogude ja rühmade analüüs
Rändestsenaariumid
Hargmaisuse sotsiaalsed mõjud
Tagasirände küsitlus Soomes
Rahvastiku prognoos
Eesti uue rändepoliitika alused
Rändekalkulaator
Hanke ülesandepüstitus
Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede
kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning
tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei
saa teha kaalutletud otsuseid. Eesti tööturu üks teravamaid ja prognoositavalt süvenevaid
probleeme on kasvav struktuurne tööjõupuudus.
Tööjõupuudus erineb oluliselt ametialade lõikes, kuid problemaatilised on peaaegu kõik
valdkonnad. Suurem puudujääk võib tulevikus olla IKT spetsialistide, tervishoiu keskastme
spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, aga ka
mootorsõidukite juhtide ja lihttööliste osas. Üheski seni tehtud ülevaates ei ole täpsemalt
analüüsitud rändega seotud võimalusi tööturu probleemidega tegelemiseks ega erinevate
lahendusteede komplementaarsust.
18
Uuringus tuleb arvestada erinevaid rühmi: sisserändajad (tippspetsialistid ja oskustööjõud);
sunnitud sisserändajad sh pagulased; väljarändajad (sh eritähelepanu all muu emakeelega
noored); pendelrändes osalejad; nii potentsiaalsed kui tegelikud tagasirändajad; õppe eesmärgil
rändajad; eri rühmade pereliikmed.
Uurimistöö taust
Tööjõud moodustab osa rahvastikust, mistõttu töötajaskonna suurust ja koostist kujundavad
olulisel määral demograafilised alusprotsessid (sündimus, suremus ja ränne). Eesti puhul on
nende protsesside mõju olnud alates 1990. aastatest olnud tööjõu hulka vähendav. RITA
lähteülesandes on tööjõu vähenemist käsitletud keskse probleemina, mille analüüsi ja
lahendusteede otsimist uuringult oodatakse. Tööjõu puudujäägi leevendamiseks on kõige
üldisemalt neli võimalust:
Sündimuse suurendamine
Sisseränne
Tööturu hõivamata ressursside kasutamine, ehk mittetöötava elanikkonna rakendamine.
Silmas peetakse erinevaid tööturu meetmeid nii mitteaktiivsuse kui töötuse vähendamiseks.
Üldine tootlikkuse tõstmine nii tootmise digitaliseerimise, automatiseerumise kui ka
lõpptoodangu lisandväärtuse kasvatamise läbi.
Käesolevas projekti uurimisperiood on 2018-2030 ning ehk isegi kui täna sündimus oluliselt
kasvab, ei jõua enamike neist lastest veel aastaks 2030 tööturule ehk sündimus aitab leevendada
pikaajalisi rahvastikuprobleeme, mitte aga lähikümnendite tööturuprobleeme. Tootlikkus
tõstmine on keeruline teema, mis vajab omaette majandusteaduslikku uurimisprojekti ning
väljub käesoleva projekti tööturu analüüsi raamistikust. Küll aga toetume tööturu analüüsimisel
nii OSKA-le, mis käsitleb töötamist mõjutavaid tulevikusuundumusi maailmas ning analüüsib
nende mõju Eesti tööturule, sh digitaliseerimise ja automatiseerumise mõju erinevatele
ametitele lähikümnenditel.
Tööpaketi eesmärk eelkõige selgitada tööturuga seotud probleemide lahendamise võimalusi
rände abil ning teataval määral ka mittetöötava elanikkonna suurema kaasamise abil.
Analüüsime ka mittetöötavaid inimesi, kuid siinkohal tuleb arvestada, et Eestis on majanduslik
aktiivsus kõrge ja tööpuudus madalal ehk tööturu sisemised ressursid on suures osas juba
kasutusele võetud. Seetõttu jääbki käesoleva tööpaketi keskseks teemaks rände ja tööturu seoste
analüüsimine, sest just rändes nähakse keskset rolli tööjõu puuduse leevendamisel (Raasuke
2016).
Eesti rändesaldo on viimasel kahel aastal olnud positiivne ning saabujate seas võib eristada
nelja rühma inimesi (Tammur jt 2017). Esiteks pöörduvad koju tagasi Eestist väljarännanud
inimesed, moodustades viimastel aastatel ligikaudu poole Eestisse tulijaist. Eestist lahkuvad
peamiselt madalapalgalised ning seetõttu on neid enam ka tagasirändajate hulgas võrreldes
nende Eesti elanikega, kellel välismaal töötamise kogemus puudub (Tverdostup ja Masso
2017).
Teise rühma moodustavad endise Nõukogude Liidu aladelt, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast
saabujad. Nemad moodustavad tulijatest üldjoontes kolmandiku. Just kolmandate riikidega on
Eesti rändesaldo alates EL ühinemisest positiivne ehk sealt tullakse meile rohkem, kui meilt
sinna lahkutakse. Eestis varasema rändepoliitika mõjul, mis nõudis 1,24 kordse keskmise palga
19
maksmist tõi Eestisse peamiselt tippspetsialistide. Tänaseks on Eesti rändepoliitika muutunud
leebemaks ning nõutav on keskmise palga maksmine.
Kolmanda rühma moodustavad Euroopa Liidust tulijad, kelle arv kõigub aastati ja moodustab
praegu ligikaudu kümnendiku. Sisepiirideta Euroopa Liidus tullakse teistest liikmesriikidest
Eestisse nii tööle kui ka õppima, aga järgnetakse ka Eestist pärit elukaaslasele. Neljanda rühma
moodustavad mujalt maailmast saabujad, keda on ka ligikaudu kümnendik. Saabujate arv on
väike, aga päritolu väga kirju: Eestisse tullakse kõikidest maailmajagudest.
Uuenduslikkus
Käesolev tööpakett täidab olulise vahelüli roll OSKA tööturu analüüsi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tööturu prognoosi vahel. OSKA analüüsib eelkõige tööjõu
nõudlusest lähtuvaid Eesti tööturu tulevikuvajadusi, mis on sisendiks käesoleva tööpaketi
rändesuundumuste analüüsile ja rändepoliitika kujundamisele. Meie poole koostatav
rändeprognoos on omakorda sisendiks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
poolt teostavale tööjõu prognoosile, samuti käesoleva projekti TP3 raames koostatavale rände
tulu-kulu mudelile. Täna ei võta MKM prognoosid rännet arvesse.
Kokku peaksid erinevad uuringud ja prognoosid - olemasolevad OSKA ja MKM prognoosid
ning RITA projekti raames tehtav rändeprognoos ning rände tulu-kulu mudel - moodustama
dünaamilise mudeli, kus erinevaid sisendeid on võimalik kohandada muutunud
majandusolukorrale ning muutunud rändevoogudele. See mudel võtab arvesse ka tööalast
pendelrännet, lähtudes Eesti tööjõu-uuringu ja mobiilpositsioneerimise andmetest ning Eestisse
tagasirände potentsiaali. Selleks viiakse tööpaketi raames läbi Soomes elavates eestlaste
küsitlusuuring. Uuringu valimis aluseks on Soome rahvastikuregistri andmed (sisaldavad ka
inimeste kontakttelefoni, vt Anniste ja Tammaru 2015), küsitlus ise viiakse läbi Eestist
telefoniküsitlusena.
Tööpaketi rände- ja tööturu analüüsil põhineva töö tulemuseks on kaks olulist
teadusarenduslikult uuenduslikku väljundit.
Rändekalkulaator. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant
uuendatakse. Meie poolt välja arendatav rändekalkulaator on dünaamiline
instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida erinevad tööturu ja rände,
aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise rahvastiku muutusesse.
Uuendusliku rände punktisüsteemi alused. Täna kasutava maailma riigid kahte liiki
rändepoliitikaid, mis lähtuvad kas tööandjate tööjõuvajadusest või lõimumisvõimekusest
(punktisüsteem). Esimest liiki rändepoliitika on tavapärane Euroopas, teist liiki aga Põhja-
Ameerikas (Asari jt 2017). Rändepoliitika valikud ei pea olema aga mustvalged. Seetõttu
analüüsime põhjalikult erinevate riikide rändepoliitikate aluseid, mille alusel pakume välja
uuendusliku ja Eesti tööturu vajadusi ja lõimumise probleeme arvestava punktisüsteemi, mis
arvestab ka tööandjate tööjõu vajadusi.
20
Uurimisküsimused
Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse
Millised muutused toimuvad Eesti tööturul tulenevalt maailmamajanduse arengutest, Eesti
rändest ja Eesti demograafilistest muutustest aastatel 2018-2030?
Millised muutused on toimunud ajaga Eestist välismaale (peamiselt Soome) suunduvas
pendelrändes?
Kui suureks kujuneb aastatel 2018-2030 Eesti tööjõu puudujääk erinevate
rändestsenaariumite korral?
Millises mahus on tööjõu vähenemine kompenseeritav siseriiklike meetmetega?
Millise osa tööjõuvajadusest saaks katta erinevate sisserände liikidega (rändevood,
saabujate rühmad)?
Millised on riigi soovitud rände- ja tööturuarengute realiseerimiseks vajalikud ja
võimalikud poliitikameetmed?
Andmed ja metoodika
Tööpaketi andmealus toetub rahvaloendustele ja riigiregistritele ning mobiilpositsioneerimise
andmetele, mida töörühma liikmed koos Statistikaametiga arendavad riigi teaduse teekaardi
objekti "Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium" (konsortsiumi juht prof. Rein Ahas)
raames. Tegemist on unikaalse kogu rahvastikku hõlmava andmearendusega, mis on sisendiks
nii meie RITA projektile kui tulevasele 2020 rahva- ja eluruumide loendusele. Unikaalse ID
abil on andmestikust seotud inimesed, leibkonnad, hooned ja ettevõtted 1989, 2000 ja 2011
rahvaloenduste seisuga pluss riigiregistrid valdavalt 2000+ seisuga. Andmestik võimaldab nii
kõikselt ning longituudselt analüüsida inimeste tööturu muutusi ja rännet.
Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil on Eestis läbi viidud rändepotentsiaali uuringuid alates 2000.
aastast. Kokku on läbi viidud viis uuringut ca kolme aastase intervalliga. Käesoleva projekti
raames kavatsetakse ühendada küsitlusuuringu andmed Eesti rahvaloenduse andmetega,
hindamaks kui suures osas inimeste rändekavatsused tegelikkuses realiseerusid. Kahe viimase
rahvaloenduse vahelisele perioodile jääb neli küsitluse lainet, mis annavad sellise analüüsi
jaoks väga väärtusliku informatsiooni. Kuigi täna me juba näeme rändestatistikas murdepunkti,
kus sisseränne ületab väljarännet, on nii demograafiliste muutuste kui tööturu vajaduste
seisukohalt väga oluline hinnata ka väljarände kavatsusi. Meile teadaolevalt ei kavatse
Sotsiaalministeerium vastavat uuringut tulevikus korrata. Uuringu tulemuste võrdlus
rahvaloenduse andmetega peaks andma vastuse küsimusele, kas selline otsus on ratsionaalne ja
teadusikult põhjendatud.
Mobiilsusobservatooriumi ja järgmise rahva- ja eluruumide loenduse andmesüsteemi osa on ka
EHIS ehk Eesti Hariduse Infosüsteem. Uuenduslik on Haridus- ja Teadusministeerium andmete
(EHIS) kaasamine rände ja tööturu analüüsi. See võimaldab Eestis esmakordselt selgitada
näiteks seda, milline on eesti ja vene õppekeelega gümnaasiumilõpetajate edasine haridus- ja
töötee ning kuidas see seondub rändega.
Tööpaketi raames analüüsitakse ka Eestisse tagasirände potentsiaali. Selleks viiakse Soomes
elavates eestlaste seas läbi küsitlusuuring, mis hõlmab Soome elu olulisi tahke (sh töötamisega
seotud küsimused) ning tagasirände kavatsusi. Küsitlusuuringu valimi aluseks on Soome
rahvastikuregistri andmed (sisaldavad ka inimeste kontakttelefoni, vt Anniste ja Tammaru
2015), küsitlus ise viiakse läbi Eestist telefoniküsitlusena. Töörühma liikmetele on analoogse
21
küsitlusuuring läbiviimise kogemus, ka 2009. aastal viidi sama metoodika alusel läbi Soome-
eestlaste küsitlus (Anniste ja Tammaru 2015). Toona elas Soomes 15,000 eestlaste, tänaseks on
see arv kasvanud Soome Statistikaameti andmetel üle 50,000.
Andmeanalüüs jaguneb kolmeks. Esiteks koostatakse rahvastikuprognoos, mis põhineb kõige
enam levinud prognoosimeetodil ehk kohortkomponentmeetodil (McKibbens jt 2017). Seda
meetodit kasutab Eesti Statistikaamet, ÜRO rahvastikuosakond, Eurostat jt rahvusvahelised
keskused. Prognoos koostatakse mitmevariandilisena. Variandid põhinevad rände ja tööturu
protsesside tulevikuarengute alusel sõnastatud stsenaariumidel. Rände puhul on stsenaariumide
aluseks tööturu ja rändesuundumuste analüüs. Prognoosivariantide hulk ja sisu täpsustub töö
käigus.
Prognoosi põhjal töötatakse teise sammuna välja unikaalne rändekalkulaator. Selle aluseks on
koostatud rahvastikuprognoos, kuid see võimaldab kasutajal lihtsalt ja mugavalt muuta
sündimuse ja rändega seotud eeldusi. Mudelis saab muuta alljärgnevaid
parameetreid: sündimuse summaarne kordaja ja rändesaldo. Menüüs on veel lisavalikuid, mis
täpsustuvad töö käigus. Väljundiks on rahvastiku sooline ja vanuseline koostis (sh tööealised)
tulevikus vastavalt kasutaja poolt valitud eeldustele.
Kolmandaks selgitatakse välja Eestist väljuva ja Eestisse siseneva alalise ja ajutise rände
segmendid, suunad ja mahud. Alalise rände analüüs on longituudne, põhinedes rahva- ja
eluruumide loendustel ja riigiregistrite andmetel. Kõikidesse rände analüüsidesse (hõlmab
võrdlusrühmana ka paikseid) on kaasatud majandusliku aktiivsuse ja tööturu (amet, sektor) ning
hariduse tunnused, lisaks sissetulek Maksukohuslaste registri alusel alates 2006. aastast.
Analüüs võimaldab selgitada rände ja tööturu seoseid, võttes aluseks ka inimeste hariduse
taseme ja võimalusel kooli ja õpiedukuse taustandmed Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Hargmaiste rahvastikusegmentide alusmudel koostatakse passiivse mobiilpositsioneerimise
andmetest kasutades kahe mobiilioperaatori (Telia, Elisa) väljuvaid ja sisenevaid roaming
kirjeid. Selle alusel määratletakse segmendid, nende mahud ja ajalis-ruumiline jaotus.
Alusmudeli täiendamiseks kasutatakse 2001a ja 2011a rahvaloenduse andmetest ja Eesti tööjõu
uuringust välismaal hõivatute töökoha asukoha infot koos sotsiaalsete tunnustega, sh oluliste
sotsiaalsete tunnustega. Analüüsitakse hargmaisuse põhjuseid ja tagajärgi analüüsi tulemused,
nendest lähtuvalt viiakse läbi fookusgrupid tööandjatega (sisenev ja väljuv) ja hargmaistega
(sisenev ja väljuv) ja sotsiaaltöötajatega (Eestisse maha jäänud laste probleem). Rahva- ja
eluruumi loenduste ning riigiregistrite põhjal analüüsitakse leibkondade koosseisu ning eriti
seda, mis iseloomustab Eestisse maha jäävaid lapsi. Samuti toimub olemasolevate Eesti ja
naaberriikide hargmaisuspoliitikate analüüs.
Alalise ja ajutise rände analüüsi tulemused leiavad otsest kasutust kolmandas tööpaketis rände
tulu-kulu mudelis.
22
Tulemuste levitamine ja rakendamine
Tulemuste levitamine
Veebipõhine rändekalkulaator asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele
Konkreetsed rändepoliitika ettepanekud (sh punktisüsteemi valikud) esitatakse projekti
lõppraportis
Arvamusartiklid üleriigilistes meediaväljaannetes
Prognoosist ning rände ja tööturu analüüsist saadav info on oluliseks lähtekohaks tulevikku
vaatavate riiklike arengustrateegiate ja poliitikate eesmärkide sõnastamisel. Tööpaketi töö
tulemus on sisendiks:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööturu prognooside koostamisel,
Siseministeeriumile rändepoliitika aluste väljatöötamisele
Haridusministeeriumile Eesti koolisüsteemi (eesti- venekeelsete koolide) reformimisel
Sotsiaalministeeriumile maha jäänud laste probleemidega tegelemisel.
Lisaks töötakse välja tegevuskava ja/või poliitikad hargmaiste (lühiajalistes rännetes osalevate)
inimeste positiivsemaks sidumiseks Eestiga, inimeste heaolu tagamiseks ja topeltvõidu (riik,
inimesed) olukorra maksimeerimiseks. Samuti töötatakse välja tegevuskava hargmaisuse
negatiivsete mõjude vähendamiseks ühiskonna ja üksikute leibkondade tasemel.
Põhiäitjad
Raul Eamets, PhD, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor (TP 2 töö koordineerimine)
Tiit Tammaru, PhD, Tartu Ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor
Rein Ahas, PhD, Tartu Ülikooli inimgeograafia professor
Allan Puur, PhD, Tallinna Ülikooli demograafiaprofessor
Kristi Anniste, PhD, Praxis, analüütik
Magnus Piirits, PhD, Praxis, analüütik
Margus Tiru, MSc, Positium, analüütik
23
TP 3: Rände tulu-kulu mudel
Janno Järve, CENTAR
Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale
Tulu-kulumudeli arhitektuur
Ühiktulude ja ühikkulude kaardistus ja andmekogu rändeliikide
lõikes
Soome ja Eesti rahvastiku registrite andmed harmoniseeritud
Eesti jaoks kohandatud rände tulude ja kulude hinnangud
Rände tulu-kulu mudel
Tulu-kulu mudeli dokumentatsioon, tulemuste raport
Hanke ülesandepüstitus
Uuringu uurimisküsimuse 2 kohaselt soovib tellija teada, kuidas hinnata rändest tulenevaid
kulusid ja tulusid pikas perspektiivis. Sellele uurimisküsimusele vastamisel tuleb Eesti jaoks
välja töötada uudne rände tulude ja kulude mudel.
Tellija täpsustab, et uurimisküsimusele vastamisel tuleb silmas pidada järgmist:
a. Luua eri rändeprofiilide (sisse-, välja,- tagasi- ja pendelrände) kohta mudeli rakendused,
mis võimaldavad hinnata profiilide lõikes isikute rändega riigile kaasnevaid kulusid ja
tulusid. Hinnata tuleb nii otseseid, kaudseid kui kaasnevaid kulusid.
b. Mudel peab võimaldama hinnata eri rändeprofiilidega inimeste teenusvajadusi, mis
tagaksid isikute maksimaalse integreerituse tööturule ja ühiskonda ning minimaalse
sõltuvuse riiklikest toetustest, nende teenusvajaduste maksumust ning isikute fiskaalpanust
a) teenuste saamisel b) teenuste mittesaamisel.
c. Mudeli välja töötamisel tuleb tähelepanu pöörata teenuste kvaliteedi, korraldamise ja
osutamise probleemidele, mis aitaks vastata küsimusele, miks ei ole võimalik teatud
kuludega saavutada teatud tulemusi.
d. Kulude ja tulude hindamise mudeliga peab olema võimalik hinnata erinevate
rändestsenaariumite (stsenaariumid on esitatud uurimisküsimuste punktis 1) rakendumise
võimalikku ressursivajadust Eesti avaliku sektori jaoks.
e. Mudeli koostamisel tuleb mh arvestada sisserändajate sündimuse või peremoodustuse
erijoontega.
24
Uurimistöö taust ja uuenduslikkus
Mudeli eesmärgiks on luua vahend, millega on võimalik mõõta rändest Eesti riigile (riigi- ja
kohalike omavalitsuste eelarve) ja ühiskonnale laiemalt1 tekkivaid lühema- ja pikemaajalisi
kulusid ja tulusid.
Mudeli olulisimaks uuenduseks on Eesti vaatenurgast vaadatuna see, et sellist mudelit pole
Eesti kohta varem tehtud. Teisisõnu tähendab see seda, et Eesti puudub täna tervikpilt sellest,
kui suured tulud ja ka kulud rändega kaasnevad. Uurimisküsimus on seda huvitavam (ja
olulisem), et vastus selle küsimusele ei ole triviaalne ning riigiti ja uuringuti on saadud küllaltki
erinevaid tulemusi. Olgu näitlikustamise eesmärgil siinkohal välja toodud sisserände
fiskaalseid mõjusid hindavad uuringud, mille hulgas leiab nii neid, kus sisserändel on olnud
arvestatavad (1-2,1% SKPst) positiivsed mõjud eelarvele (nt Uus-Meremaad käsitlenud Slack
jt (2007), Saksamaad käsitlenud Loeffelholz jt (2004)), kui ka neid, kus sisserände mõju
eelarvele on olnud negatiivne (-2% SKP-st, nt Rootsit käsitlenud Ekberg 1999).
Kuigi rändest tulenevate tulude ja kulude kaardistamiseks on mitmeid võimalusi, siis uuringu
eesmärgist lähtuvalt kasutame netosiirdeprofiilidel põhinevaid (net transfer profiles) mudeleid.
Netosiirdeprofiilide põhised mudelid arvutavad erinevate sisserändajate ja väljarändajate
rühmade jaoks välja nende elu jooksul tekkivad tulud ja kulud. Kogu elu arvestav vaade on
oluline seetõttu, et erinevatel eluetappidel võivad sisserändajast tulenevad rahalised tulud ja
kulud olla väga erinevad — noorena on inimene tavaliselt netotarbija, parimas tööeas ületavad
tema poolt makstavate maksude kogusummad tarbitavate teenuste ja toetuste kogumaksumust
ning pensionipõlves olukord jälle pöördub. Netosiirdeprofiilide põhine lähenemine hindab
rände tulusid ja kulusid terviklikumalt.
Mudeli metoodika ei saa tuginema ühele konkreetsele metoodilisele lähenemisele, sest sellist
mudelit, mis kombineeriks endas fiskaalseid efekte, laiemaid majanduslikke efekte (rände mõju
riigis loodavale lisandväärtusele) ning mõju kuritegevusega seotud kuludele, tehes seda
integreeritud kulutuluanalüüsi raamistikus, autorid seni kohanud ei ole.
Olulisimaks metoodiliseks mõjutuseks saab olema Austraalia valitsuse tootlikkuskomisjoni
(productivity commission) hästi dokumenteeritud rände kulude ja tulude mudelit, mille
metoodiline kirjeldus on leitav raportist Productivity Commission (2016). Seda kohandatakse
vastavalt Eesti oludele vastavalt, samuti lisatakse komponendid, mida kvantitatiivne mudel ei
sisalda.
Metoodika
Rände tulu-kulu mudeli koostamise sammud on üldistatult järgnevad:
Esimese sammuna pannakse kokku rändestsenaariumid, mis määratlevad ära rändajate
rühmad (soo, vanuse, hariduse, rände eesmärgi ja suuna lõikes), samuti eeldused nende
sündimuskäitumise ja suremuse kohta. Rändestsenaariumid on tulu-kulu mudeli sisendiks.
Seejärel koostatakse kõigile rändajate rühmade oodatava eluea, Eestis viibimise või siit ära
olemise aja, laste saamise aja ja arvu ning perekonna Eestisse toomise aja ning selle suuruse
prognoosid.
1
Kui ei ole märgitud teisiti, siis mõistetakse edaspidi Eestile tekkinud kulude ja tulude all nii riigieelarve kui muude kulude ja
tulude agregaatnäitajat.
25
Rändestsenaariumitele ja -prognoosidele lisatakse kulud ja tulud. Selleks:
o kaardistatakse kõikide rändajate rühmadega kaasnevad tulude ja kulude kategooriad
Eestile,
o hinnatakse tulude ja kulude tekkimise tõenäosus (nt leitakse rändajatele töötamise,
ettevõtlusega tegelemise ning erinevate teenuste ja hüvitiste kasutamise tõenäosu-
sed).
o seejärel hinnatakse kulude ja tulude suurused (nt rändajate rühmade keskmised
nende poolt makstavate maksude summad ning teenuste ja toetuste maksumuste
summad).
Tulude ja kulude kaardistus, tekkimise tõenäosus ja suurus leitakse Eesti süsteemi ning
olemasolevate andmete ja välisriikide kogemuse koondamisega.
Tõenäosuste ning eelmises punktis mainitud summade korrutisena tekivad toetuste ja
teenuste kasutamise tõenäosusega korrigeeritud kulude hinnangud ning tekkimise tõenäo-
susega korrigeeritud tulude hinnangud igasse rändajate rühma kuuluva keskmise inimese
kohta.
Keskmise isiku kulude põhjal on võimalik arvutada nii ühe sisserändajaga kaasnevad kulud
ja tulud (kogu elu jooksul) kui sisserändajate rühma (näiteks põhiharidusega sisserändajad)
või kõigi sisserändajate kulud ja tulud kokku. Samuti on võimalik selgitada, millised ja kui
suured kulud ja tulud millistel aastatel alates inimese Eestisse saabumisest või Eestist
lahkumisest tekivad vastavalt rändestsenaariumites toodud rändemahtudele.
Riigihanke lähteülesanne eeldab rände tulude ja kulude keskpika (5–10) ja pika (10-20 aastat)
mõju analüüsimist. Meie poolt koostatav mudel võimaldab summeerida rändega seotud kulud
ja tulud kogu elu jooksul, mis tähendab, et arvutused teostatakse 100-aastast ajahorisonti silmas
pidades, eeldades samas, et rände kulude ja tulude kujunemise süsteem ei muutu.
Analüüsimudel plaanitakse üles ehitada selliselt, et inimesi eristatakse soo, vanuse (1-aastane
samm vanuses 0-95+), hariduse (kuni põhi-, kesk-, kõrgharidus)2, rände põhjuse (töö, õppimine,
perede ühinemine, humanitaarränne), rände kestvuse (alla aasta, üle aasta), sisserände puhul
lähtepiirkonna (EL, SRÜ, muu arengumaa, muu mittearengumaa), suuna (sisse ja välja) ja spet-
siifilisemate rände liikide (tagasiränne, pendelränne) lõikes. Kõik sisse ja välja suunatud
rändevood jagatakse nende tunnuste järgi rühmadesse. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kõiki
kulusid ja tulusid õnnestub või on mõistlik päris sellise detailsusastmega modelleerida. See,
millist detailsust on võimalik ja mõistlik rakendada, ei ole võimalik pakkumise koostamise ajal
täpselt ette öelda.
Fiskaalsed tulud ja kulud sisaldavad selliseid kulusid ja tulusid, mis tekivad riigi ja kohaliku
omavalitsuse eelarvele. On ilmne, et lõplik kulude ja tulude loetelu sõltub olulisel määral
sellest, millised andmeid on võimalik kätte saada. Mudelisse plaanitakse kaasata järgmised
tulud ja kulud:
Tulud — otsesed maksud ja maksed (füüsilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlus-
tusmakse, juriidilise isiku tulumaks) ja kaudsed maksud (käibemaks, aktsiisid). Muid
maksutulusid on tõenäoliselt mõistlik modelleerida ühe agregaadina.
Kulud — toetused (erinevat tüüpi riigieelarvest ja kohalike omavalitsuse eelarvetest
makstavad toetused), erinevat tüüpi sotsiaal- ja hoolekandeteenused, tervishoiuteenused,
haridusteenused, tööturuteenused ja –toetused/hüvitised. Eraldi kuluartiklitena tuuakse
2
Võimalusel kaalutakse ka kutsehariduse ja üldhariduse eristamist.
26
välja spetsiifiliselt sisserändega seotud kulud (halduskulu ning vaid sisserändajate poolt
kasutatavad teenused ja toetused). Kuluhinnangute esitamisel kaalutakse ka ülejäänud riigi-
ja kohalike omavalitsuste kulude (nt ühistransport, aga ka ühest lisanduvast elanikust pea
täiesti sõltumatud kulud nagu kaitsekulutused, üleüldine riigihaldus, infrastruktuur jne)
arvestamise mõistlikkust ja mehhanismi. Uuringuti on sellele lähenetud erinevalt, käes-
olevas töös on plaanis esitada kahte erinevat tüüpi hinnanguid, nii neid kus sellised kulud
on arvutatud kogu sisserändajate eluea jooksul tekkivate kulude sisse (pro rata printsiibi
alusel), kui sellised, kus seda ei tehta.
Lisaks fiskaalsetele kuludele ja tuludele on rändega seotud ka muud kulud ja tulud. Kuna sisse-
rände suurendamise ja väljarände vähendamise eesmärkide üheks peamiseks põhjenduseks on
sageli töötajate puudus, siis tuleks rände puhul arvesse võtta palgatöötajate lisandumisest tule-
nev lisandväärtuse kasv. Lisandväärtuse kasv tekib läbi kahe kanali — ühe täiendava töötaja
lisandumine võimaldab luua teatud koguse lisandväärtust, mida muidu ei oleks olnud võimalik
luua. Sellest tekkivad tulud ja kulud on järgmised:
Tulud — lisandväärtuse kasv;
Kulud — sisserändaja palgakulu.
Lisaks sellele suunab sisserändaja osa oma palgast sihtriigi sisetarbimisse ning sellel on
täiendav majandust stimuleeriv mõju. Tarbimise suurenemisest tulenevaid mõjusid on plaanis
hinnata sisend-väljundtabelitel põhinev multiplikaatoranalüüsi abil, mis võimaldab välja tuua
täiendava nõudlusega kaasnevad otsesed, kaudsed ja indutseeritud lisandväärtuse muutuse
mõjud. Sarnasel moel tuleks arvesse võtta ka sisserändajate ettevõtlusega tegelemisest tulenev
lisandväärtuse kasv. Oluline on mõlemal juhul hoolitseda selle eest, et maksutulude osas ei
tekiks topeltarvestust fiskaalsete tulude osaga.
Lisaks eeltoodule on kriisikolletest saabunud inimestel sageli keerulisem sihtriigis hakkama
saada kui kohalikel inimestel. Selle väljundiks võib olla kõrgem kuritegevuse määr sisserända-
jate seas. Kuigi kuritegevuse andmed sisserändajate rühmade lõikes on üldjuhul keeruliselt
kättesaadavad, siis peaks tasakaalustatud analüüs vähemalt püüdma seda arvesse võtta. Seetõttu
kaasatakse andmete olemasolu korral analüüsi ka kuritegevusega seotud kulud. Kuritegudest
tekkiva kahju hindamisel võetakse sisendiks juba hinnatud kuritegude kulud Eesti jaoks nt nagu
Kallaste jt. (2015), kuid täiendavaid kuritegude kulusid hindama ei hakata.
Kui sisserändega kaasnevad riigile mingid kulud ja tulud, siis väljarände efekt peaks olema
vastupidine, ehk mingid kulud ja tulud jäävad riigil tekkimata/saamata. Seega - kulude ja tulude
modelleerimise üldine põhimõte jääb samaks, mis sisserände arvestamise puhul.
Andmeallikad
Detailne andmeallikate loetelu pannakse kokku uuringu käigus, toetudes nii Eesti registriand-
metele kui küsitlusuuringutele. Oluline on välja tuua, et Eesti enda andmeallikad ei ole
(uus)sisserändajatega seotud kulude ja tulude osas väga inforikkad, sest uussisserändajaid on
Eestisse tulnud suhteliselt vähe. Seetõttu on plaanis tugineda siin suuresti nende välisriikide
kogemustele, kes on olnud piisavalt arvuka rände sihtriigiks, et nendega seotud kuludele ja
tuludele oleks võimalik rakendada statistilist analüüsi. Teiste riikide põhiste kulu- ja tulu-
hinnangute Eestile ülekandmise üldiseks põhimõtteks on sisserändajate võrdlus kohalike
elanikega.
27
Mudeli rakendamisega seotud probleemid
Uurimisülesanne on meie hinnangul huvitav ning käsitleb Eesti ühiskonna jaoks väga olulist
teemat. Sellegipoolest on oluline silmas pidada, et tegemis on keerulise ülesandega, mille lahen-
damine ei ole kerge. Esimeseks suureks probleemiks on andmete kättesaadavus — mudeli tule-
muste detailsusaste sõltub suuresti sellest, kui detailset informatsiooni on erinevate rände-
rühmade kohta võimalik saada. Oluline on silmas pidada ka seda, et üksikute meetmete ja nende
erinevate kombinatsioonide mõjude simuleerimine tuludele on selliste instrumentidega väga
keeruline, sest mudel vajab sisendiks seda, kuidas meetmete eri kombinatsioonid nt inimeste
tööturukäitumist mõjutavad. Seetõttu saavad hinnangud tulemuslikkusele olla ikkagi pigem
suurusjärgulised, tuginedes nt sellele, et kui Soomes võimaldab seal teatud tüüpi sisserända-
jatele pakutav teenuste pakett tõsta nende hõivemäära 80%-ni kohalike elanike hõivemäärast,
siis võiks Eestis loota selliselt meetmepaketilt sarnast mõju. On ilmne, et need probleemid aval-
davad mõju mudeli hinnangute täpsusele. Mudeli kasutamise osas on ühtlasi oluline silmas
pidada ka seda, et kui soovitakse simuleerida mõne täiesti uue meetme mõju või olemasoleva
meetme kvaliteedi tõstmist, siis peab mudeli kasutajal endal olema hea ettekujutus sellest,
milline uue meetme või vana meetme kvaliteedi tõstmise mõju nt hõives olemise tõenäosusele
on. Simulatsioonimudelid ise ei suuda konkreetsete meetmete mõju inimese käitumisele
hinnata, need tuleb ette anda sisendina.
TP 4: Kultuuriline mitmekesisus
Marek Tamm, TLÜ
Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale
Kirjanduse ülevaade rahvusvahelisest kogemusest
Rahvusvahelise kogemuse süntees Eesti jaoks
Kontseptuaalne raamistik teistele lõimumise tööpakettidele
Praktilised töövahendid mitmeperspektiivse ajalooõpetuse
jaoks
Hanke ülesandepüstitus
Tööpaketi peamine eesmärk on lõimumisteema üldise analüütilise ja kontseptuaalse raami välja
töötamine, mis kujuneb sisendiks järgnevatele tööpakettidele (TP 5, 6 ja 7). Konkreetsemalt on
tööpakett suunatud kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute
arendamisele Eestis nii põliselanikel kui sisserännanutel. Samuti on tööpaketi raames tehtava
uurimistöö siht pakkuda analüütilist sisendit hanke lähteülesandes formuleeritud eesmärgile
töötada välja toimivad töövahendid mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate pädevuste
arendamiseks.
28
Uurimistöö taust ja uuenduslikkus
Uurimistöö teemad võib tinglikult jagada kolme ala-teemasse, mis küll omavahel on
kontseptuaalselt seotud. Nendeks on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisuse ja mitmikidentiteedi
kontseptualiseerimine ning mitmeperspektiivse ajalookultuuri teadvustamine koolis.
Mitmekultuurilisus
Arvestades demograafilisi prognoose ja rändestsenaariume on Eesti ühiskonna kultuurilise
mitmekesisuse määr kiirelt kasvav. Senised uuringud näitavad, et mida lähedasemana tajub
eestlane oma suhet riigiga, mida väiksem on tema kultuuriteadlikkus ja praktiline kokkupuude
teiste kultuuridega, seda negatiivsemalt suhtub ta kultuurilisse mitmekesisusse, sh sisserändesse
(nt „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa
sotsiaaluuringu andmetes“, 2016). Seega vajame teaduspõhiseid analüüse mitmekultuurilise
ühiskonna võimalustest ja väljakutsetest, et oma tulevikku paremini kavandada ja kujundada.
Tööpaketi raames tehtav uurimistöö lähtub eeldusest, et Eesti kohanemisele sisserände ja
globaliseeruva maailmaga aitab oluliselt kaasa Eesti inimeste kultuuriliste üldpädevuste,
avarama identiteediloome ja kultuurilise dialoogivõimekuse teadlik arendamine.
Globaliseerumise tingimustes on kõik ühiskonnad paratamatult mitmekultuurilised vaatamata
sellele, kuidas nad ennast ise kirjeldavad. Mitmekultuurilisuse ehk multikulturalismi teooria on
aga mitmel pool maailmas saanud kriitika osaliseks, ja kuigi enamik kriitikuid ei ründa mitte
selle teooria tänapäevaseid versioone endid, vaid oma ettekujutust sellest, on nende väidetel
järjest enam olnud kõlapinda ka poliitilistes otsustusprotsessides, mille üks oluline eesmärk on
maandada ühiskonna sisemise killustumise riske. Nii on see ka Eestis. Samas ei ole võimalik
lahendada käesolevas rakendusuuringus püsitatud probleeme ilma sellise mitmekultuurilise
ühiskonna teooriata, mis võimaldaks lahutada inimeste etnilise ja kultuurilise identiteedi
poliitilisest ja maailmavaatelisest. Selline teooria peaks põhinema rahvusvahelisel
mitmekultuurilisuse-teemalisel diskussioonil, arvestades nii pooldajate (Parekh 2000, Young
2000, Kymlicka 2001, Lott 2010, Modood 2013 jt) kui ka asjatundlike kriitikute (Barry 2001,
Bauman 2001, 2011, Trouillot 2003, Schnapper 2007 jt) argumente.
Mitmikidentiteet
Senised mitmekultuurilisuse uuringud viitavad sellele, et hästitoimiva kultuurilise
mitmekesisuse aluseks on selline ühiskondlik kord, mis toetab eri keelelis-kultuurilise
päritoluga inimeste sotsiaalse suhtluse ja koostöö mitmesuguseid vorme. See läbikäimine peab
olema kahepoolne protsess, mille aluseks on jagatud poliitilised (põhiseaduslikud) väärtused.
Mitmekultuuriline ühiskond toetab niisiis ühise poliitilise identiteedi kujunemist, tagades samas
toe mitmekeelelise ja -kultuurilise identiteedi säilitamiseks ja arendamiseks, sh
haridussüstemis. Teisisõnu eeldab mitmekultuuriline ühiskond oma liikmetelt
mitmikidentiteeti.
Mitmikidentiteedi määratlemise seisukohast on keskne küsimus identiteeti piiritlevate tunnuste
valik. Rahvusidentiteeti saab määratleda niihästi kodakondsuse, keele, põlvnemise kui ka
tuumväärtuste või nende kombinatsiooni põhjal. Traditsiooniliselt on eesti rahvuslikku
identiteeti mõistetud üsna keelekeskselt, mistõttu väga paljud nõrga keeleoskusega inimesed on
29
jäänud Eesti emakeelse enamuse poolt marginaliseerituks või lausa välja arvatud. Tänapäeva
üleilmastunud maailmas ei pruugi nii kitsas identiteedimääratlus olla enam jätkusuutlik.
Tööpaketi raamest tehtava analüüsi eesmärk on selgitada välja selline mitmikidentiteedi
määratlusviis, mille parimal viisil aitaks lõimida erinevate etniliste, kultuuriliste ja religioossete
identiteetidega inimesi sidusaks ühiskonnaks. Roccas ja Brewer (2002) toovad välja neli
põhistrateegiat, kuidas mitmikidentiteete omavahel kombineerida, et nende omavahelist
vastuolu hallata: ühisosa, allutamine, lahterdamine või ühendamine. Mitmikidentiteedi
kontseptsioon töötakse projektis välja eesti identiteedi ja lõimingu varasemate empiiriliste
uuringute, teiste maade kogemuste, ning identiteeti käsitleva teoreetilise kirjanduse analüüsi
põhjal (vt Ehala 2017).
Mitmeperspektiivne ajalookultuur
Kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamise juures on
võtmetähtsusega erinevate ajalookogemuste ja -tõlgenduste lõimimine ja ajaloolise
tunnustuskultuuri arendamine. Ajalugu kitsamalt ja kollektiivne mälu üldisemalt on üks neid
võtmevaldkondi, kus inimesed kõige aktiivsemalt sõnastavad ja esitavad oma identiteeti ja
loovad eristusi "oma" ja "võõra" vahel. Etnilis-kultuuriline identiteet jagab enamasti sellist
ajaloomõtestamise loogikat, kus eraldavat tähtsustatakse enam kui ühendavat ja kus puuduvad
erinevusteülesed kultuurielemendid. Uurimistöö käigus töötatakse välja kontseptuaalne mudel
ja analüütiline sisend praktiliste töövahendite jaoks, mis lubaksid kooli ajaloo- ja
ühiskonnaõpetuses tuua asümmeetriliste väärtushinnangute asemele normatiivse võrdsuse,
tsentraliseeritud vaatenurkade asemele mitmeperspektiivse ja paljukeskmese ajalookäsitluse
ning teleoloogilise järjepidevuse asemele lähenemise, mis toob esile ka ajalooprotsesside
sattumuslikkuse ja katkestused (Rüsen 2004). Head praktilist eeskuju pakub Kanada ajaloolaste
väljatöötatud metoodika "The Historical Thinking" projekti raames
(http://historicalthinking.ca/). Konkreetsed töövahendid ja juhendid ajalo- ja ühiskonnaõpetuse
jaoks koostatakse tööpaketis 7.
Tööpaketi uuenduslikkus kõige üldisemalt seisneb Eesti ühiskonna jaoks esmakordselt välja
töötatud mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalookultuuri
analüütilistes mudelites, millel on selge rakenduslik väärtus ja mis on mõeldud konkreetse
sisendina teistesse tööpakettidesse.
Uurimisküsimused
Tööpaketi raames tehtav uurimistöö seab eesmärgiks vastata järgmistele küsimustele:
Millistest põhimõtetest ja -mõistetest lähtuvalt tuleks Eestis kujundada ühiskond, mis
tugineb ühisel poliitilisel identiteedil (riigiidentiteedil), ent mis tagab elanikele võimaluse
omandada ja arendada oma eripärast kultuurilist (etnilist) identiteeti?
Millised konkreetsed sammud ja vahendid on vajalikud, et avardada senist
identiteedikäsitust Eestis ja soodustada mitmikidentiteedi juurdumist?
Milliseid kultuurilisi väärtusi, pädevusi ja hoiakuid peaks õpetama Eesti koolides, et tagada
kultuurilise mitmekesisuse ja mitmikidentideedi toetamine?
30
Millised praktilised abivahendid aitaksid kaasa kultuurilise mitmekesisusega seotud
väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamisele Eestis nii põliselanikel kui ka
sisserännanutel?
Kuidas vältida ja leevendada erineval ajalookogemusel ja erinevatel kultuurimälu mallidel
põhinevaid konflikte ja pingeid Eesti ühiskonnas?
Kuidas tuleks toetada ajaloolist tunnustamiskultuuri ja mitmeperspektiivset ajaloo- ja
ühiskonnaõpet koolides, et soodustada erineva kultuuritaustaga inimeste läbikäimist ja
lõimumist?
Tegevused ja väljundid
Käesoleva tööpaketi näol on tegemist sissejuhatava tööga järgmistesse tööpakettidesse.
Eesmärgiks on luua väljundid, mis on kasutatavad kontseptuaalse lähenemise tööpakettides,
mis tegelevad kooli ja kogukonna mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsusega. Kõige üldisemalt
jaguneb uurimistöö kaheks etapiks:
Esimeses etapis kaardistatakse, analüüsitakse ja sünteesitakse rahvusvahelist teaduspõhist
kogemust kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamise
valdkonnas.
Teises etapis töötatakse välja rakenduspotentsiaaliga analüüsimudelid ja sisendid
praktilisteks töövahenditeks kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja
hoiakute arendamiseks Eesti ühiskonnas, eeskätt koolides ja kogukondades.
Mõlemas etapis läbiviidud töö ja väljundid on sisendiks järgnevatele tööpakettidele number 5-
7, mis arendavad sekkumismehhanisme kogukondadele ja mudeleid ning töövahendeid
koolidele mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja mitmekeelsuse arendamiseks.
Konkreetne uurimistöö jaguneb kolmeks omavahel tihedalt seotud töölõiguks:
1) Kultuurilise mitmekesisuse ja mitmekultuurilisuse võimalused ja väljakutsed Eestis
2) Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis
3) Ajaloolise tunnustamiskultuuri ja rahvusülese mälukultuuri võimalused ja väljakutsed
Eestis
Töölõigud sisaldavad endas ajalises järgnevuses järgmisi põhitegevusi:
Uuema erialakirjanduse süsteemne läbitöötamine, tutvumine kõigi relevantsete
empiiriliste uuringutega Eesti ühiskonna kohta, konsultatsioonid kolleegidega mitmel
pool maailmas, eriti riikides, kus on saavutatud häid teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi
mitmekultuurilisuse valdkonnas (Soome, Rootsi, Holland, Kanada jt).
Aruteluseminarid teiste tööpakettide põhitäitjatega ja ka sihtgruppide esindajatega
pilootkoolidest ja kogukondadest, et arutleda ja kooskõlastada põhimõisteid,
lähenemisvõimalusi ning leppida kokku, millist konkreetset analüütilist sisendit on vaja
pakkuda eri õpiobjektide ja töövahendite väljatöötamisse.
Rahvusvahelise seminari korraldamine, et koguda vahetult teadmisi kultuurilise
mitmekesisuse parimate praktikate valdkonnast Euroopast ja mujalt, testida Eesti
ühiskonna jaoks väljatöötatud mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja
mitmeperspektiivse ajalookultuuri kontseptuaalseid mudeleid ja nende rakendusplaane.
Rahvusvaheline seminar on suunatud Eesti poliitikakujundajatele, koolide juhtidele,
kogukonnaliiditele.
31
Analüütilise raporti (sh poliitikasoovituste) kirjutamine kultuurilise mitmekesisusega
seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamise kohta Eestis nii põliselanikel kui
sisserännanutel.
Koostöös teiste tööpakettidega kontseptuaalsete ja analüütiliste sisendite esitamine
mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate pädevuste arendamiseks toimivate
töövahendite välja töötamisse.
Tööjaotus ja koostööst tekkiv lisaväärtus
Põhitäitjad:
Marek Tamm, PhD, Tallina Ülikooli kultuuriajaloo professor ja vanemteadur; TLÜ
kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse juht.
Martin Ehala, PhD, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor ja sotsiolingvistika vanemteadur;
IUT20-3 "Eesti keele kestlikkus avatud maailmas" (2014–2019) juht.
Rein Raud, PhD, Tallinna Ülikooli Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor ning
juhtivteadur; PUT1365 "Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel" (2017–2020)
juht.
Tööpaketi põhimeeskond koosneb kolmest kogenud ja oma valdkonnas rahvusvaheliselt tuntud
uurijast. Prof. Rein Raud vastutab alateema esimese töölõigu eest (Kultuurilise mitmekesisuse
ja mitmekultuurilisuse võimalused ja väljakutsed Eesti), prof. Martin Ehala vastutab teise
töölõigu eest (Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis) ja prof.
Marek Tamm vastutab kolmanda töölõigu eest (Ajaloolise tunnustamiskultuuri ja rahvusülese
mälukultuuri võimalused ja väljakutsed Eestis) ja seisab ühtlasi hea tööpaketi raames tehtava
uurimistöö koordineerimise ja optimaalse koostöö eest teiste tööpakettidega.
Vastavalt vajadusele kaasatakse teadureid ja doktorante uurimiseesmärkide täitmisse,
lühiajaliselt ka teisi eksperte nii teistest Eesti ülikoolidest kui ka kaugemalt.
32
TP 5: Kogukondade lõimimine
Margit Keller, TÜ
Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale
Kogukonna teenuste kaardistus (Eesti)
Kogukonna teenuste kaardistus (rahvusvaheline kogemus)
Pilootkogukondade uuring
Kogukondade arendamise programm
Sekkumisjuhised radikaliseerumise ohu märkamiseks
Marginaliseerumise seiremehhanism
Hanke ülesandepüstitus
Tööpakett vastab hanke punktis 3.5 esitatud küsimustele: Kuidas lõimida (ennekõike koduseid)
täiskasvanud uussisserändajaid? Kuidas võimestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi
rändekogukondi, uute rändeväljakutsetega toimetulekul ning ühiskondliku sidususe loomisel.
Juhised ja töövahendid KOVidele ja III sektorile. Osaliselt tegeleb tööpakett ka küsimusega,
kuidas haridussüsteem saab koostöös teistega (sh sotsiaalsüsteemi ja erinevate seotud
kogukondadega) aidata kaasa sotsiaalsete probleemide (marginaliseerumine,
radikaliseerumine, noorte ühesuunaline väljaränne) märkamisele, ennetamisele ja
lahendamisele uuenevas mitmekultuurilises kontekstis?
Uurimistöö taust
Eesti elanikel on madal valmisolek mitmekultuurilises keskkonnas toimimiseks ning vähene
kogemus isiklikult aidata uussisserändajatel kohaneda. Viimastelt eeldatakse ühesuunalist
kohaliku elulaadi omaksvõttu ehk assimilatsiooni (Ainsaar & Beilmann 2016), mis võib
tekitada uussisserändajates vastuseise. Senistes poliitika- ja tegevussoovitustes on rõhk tihti
Eesti elanike hoiakute kujundamisel, mille sage realiseerumisvorm on nt teavituskampaania.
Taoline sallivuse ja rahvustevahelise dialoogi vajalikkuses veenmine üksi aga ei pruugi viia
uute argiharjumuste juurdumiseni (Vihalemm, Keller, Kiisel 2015).
Uuringud näitavad, et meedia kaldub käsitlema sisserände teemat negatiivses valguses (Masso,
Davidov, mustand). Inimeste nn sotsiokultuuriliste tööriistade (sh hoiakute, suhete ning
vahendatud kogemuse) kujunemisel oluline roll sellel, kuidas nad meediat jälgivad ning milline
on meedia sisu, sh tonaalsus sisserändajate suhtes (nt Cheng, Igartua, Palacios, Acosta & Palito
2014). Oluline roll on internetil, eeskätt sotsiaalmeedial, mitte ainult peavoolu meediakanalitel
(päevalehed, TV jt) (Masso, 2009; Vihalemm, 2017), sh selles, et hoiakute polariseerumine ja
äärmustumine kasvab (vt nt Lee, 2016).
Lähtealuseks võtame senistes uuringutes esile tulnud probleemideringid uussisserännanute
Eesti ühiskonda lõimimisel, millest mõned (vaadatuna sisserännanu positsioonilt) on järgmised:
33
Rändega seotud psühholoogiliselt rasked või lausa traumaatilised kogemused ja abi
vajadus, mh ebarealistlikud ootused Eestile kui sihtriigile ja siinsele argielule (eriti
mittevenekeelsed inimesed, kel nn oma kogukond Eestis puudub või on väga vähene).
Argielu ning oma isikliku biograafia mõtestamine järsu elumuutuse kontekstis (ka juhul,
kui otseselt traumaatilised kogemused puuduvad), mis võib viia sotsiaaltöö alase või
psühholoogilise abi vajaduseni, mida teravdab kohaliku sotsiaaltöötaja vähene
valmisolek taoliste mitmekultuurilisest kogemusest tulenevate väljakutsetega toime
tulla.
Isolatsioon, keerukus luua sobilikke suhtlusvõrgustikke (nt peredega, kel on sama vanad
lapsed jmt), et õppida siinset eluviisi ja kombeid (nt lastekasvatamise tavad).
Lähteriigi online kogukondades ning inforuumis püsimine, kusjuures siin on
väljakutseks positiivse hargmaisuse tekitamine, mitte saabujate oma lähteriigi
inforuumist ära lõikamine (vt Vihalemm, 2017).
Elama asumine kohaliku venekeelsesse elanikkonna asupaikadesse ning lõimumine
vaid kohalikku venekeelsesse kogukonda (peam. endiselt Nõukogude Liidu aladelt
tulnud), mis takistab integreerumist eestikeelsesse ühiskonda ning paneb aluse edasisele
segregatsioonile nii elukohtades kui tööturul.
Eestikeelse suhtluse probleemid – võimalused ja valmidus nii eestikeelsetel elanikel kui
uussisserännanutel praktiseerida eesti keelt (väljaspool ametlikke keeletunde)
mitmesuguses sotsiaalses suhtluses ilma valehäbita ning suhtlustõketega (nt lülitumine
inglise või vene keelele, sest eestlaste valmisolek sallida vigast ja aktsendiga eesti keelt
kui üht legitiimset suhtlusvahendit on madal).
Tööpaketi käigus täiendatakse seda nimistut konkreetsete täpsustustega, sh lugude ja näidetega,
sest hetkel adekvaatne probleemide kaardistus erinevate sisseränderühmade puhul puudub, info
on fragmentaarne ja põhineb üksikutel vahendatud kogemustel.
Riigikontrolli audit (2016) leidis, et kohaliku omavalitsuse võimekus võtta vastu rahvusvahelise
kaitse saajaid on osaline. KOV-id ei ole välja arendanud võimekust pakkuda teenuseid
teistsuguste vajaduste ja ootustega elanikegruppidele võrreldes püsielanikest eestlastega.
Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata nii kogukonna võimekusele kui ka KOV kui
administratiivse institutsiooni võimekusele kohaneda ja areneda vastuvõtlikuks keelelis-
kultuurilistele muutustele kogukonnas.
Tööpaketis lähtume sekkumismehhanismide arendamisel kogukonna säilenõtkuse lähenemisest
(resilient community) (Beckett, Horner, 2016). Taoline kogukond suudab keerulistes oludes
suhteliselt kiiresti reageerida, taastada pärast muutust endine või kohandatult uus ja sobiv
olukord, kogukond on iseorganiseeruv, toimib vastastikune abi ja lahendused kestavad ajas.
Riiklike struktuuride regulatsioonid ja formaalne juhtimine ei pruugi suuta seda, mida suudab
säilenõtke kogukond. Kogukondi analüüsides otsime, millised erinevate võrgustike ja koosluste
oskused, materiaalsed ressursid, kogemused jms võimaldavad paremini kohaneda
uussisserändega (nii vastuvõtja kui immigrandi positsioonis) kusjuures on oluline, et need
ressursid oleksid piisavalt tugevad ja kiiresti mobiliseeritavad (Norris jt 2008).
Siinjuures on võtmetähtsusega vahetu suhtluse positiivne kogemus, mis leevendab negatiivset
vahendatud meediakogemust (vt Seppel 2012). Eeskuju saab võtta rahvusvahelise noorsootöö
tegevustest, mille mõju pilootuuring (Gretchel, Cupar, Linno, Kiilakoski, Hästbacka, Korhonen
2017) näitas, et isiklik kokkupuude teisest kultuurist pärit noortega muutis osalenud noori
sallivamaks teiste kultuuride suhtes. Ka kohalikud omavalitsused tunnevad teatud määral
34
kogukondi, mis nende piirkonnas toimivad, seega saab koostöös nendega kaardistada toimivate
kogukondade praktikad ning leida üles seni avastamata ressursid.
Kogukonna arenduse tuum on koosloome kontseptsioon, mille kohaselt tuleb leida üles
kohalikud eripärased ressursid (kohalike elanike, võrgustiku liikmete teadmised, oskused) ja
luua nende ühendamisega toimivad unikaalsed lahendused. Koosloome võtab probleemide
tuvastamisel, analüüsil ja lahenduste leidmisel arvesse eri osapoolte perspektiive ja kogemusi.
Interaktiivsetes koosloome töötubades kasutatakse erinevaid teenusedisaini tööpõhju ja
ülesandepüstitusi, millega eri osapoolte esindajad koosloomejuhi vahendamisel tegelevad.
Toetumine disainmõtlemise loogikale võimaldab kiiresti genereerida ideesid, visualiseerida,
prototüüpida ja testida uusi lahendusi, vähendades uuendustega seotud riske. Koosloome
protsessi toetatakse üldiselt (pigem kvalitatiivsete) uuringutega, mis vahendavad erinevate
osapoolte kogemusi ning aitavad tõstada vajalikke küsimusi või valideerida töötubades
väljendatud ideid ja arvamusi.
Kogukond on antud tööpaketi kontekstis geograafiliselt piiratud kogukond (nt KOV või grupp
KOV-e), milles toimivad omakorda väiksemad kogukonnad, nt virtuaalne (nt mitmesugused
Facebooki grupid), olukorrapõhine ja/või huvipõhine (töökollektiivid, asumiseltsid,
spordiklubid, lastevanemate võrgustikud koolide ümber jms).
Uuenduslikkus
Tööpaketi uuenduslikkus seisneb uudses andmeanalüüsis, kogukonna mitmekesises käsitluses,
koosloome meetodeis ning praktilistes väljundites. Rakendatakse rahvusvahelist võrdlust, mis
on seni Eestis vähe esindatud olnud ning võimaldab Eesti eripärast paremini aru saada ning
teadlikumalt rakendada rahvusvahelisi kogemusi. Siin kasutame peamiselt Euroopa
Sotsiaaluuringut (kuid võimalusel ka nt CRONOS Eesti projekti longituuseid andmeid, mis on
juba tööpaketi teostajate käsutuses).
Jõuame erinevate osapoolte kaasamise ja koosloome abil rakenduslike lahendusettepanekuteni.
Analüüside tulemusel leiame suurima potentsiaaliga võimalusi sekkumisteks ning kaardistame
juba olemasolevaid eeskujulikke ja parandamist nõudvaid praktikaid (uussisserändajatele
suunatud või nendega koos toimuvates nii formaalsetes kui kodanikualgatuse korras toimunud
tegevustes jne). Koosloomes täiendame-arendame neid praktikaid edasi, et pakkuda
formaalsete ja informaalsete tugivõrgustike esindajatele konkreetseid juhiseid uuteks
toimimisviisideks. Meie fookus ei ole indiviidi hoiakutel, vaid kogukonna tegevuskogemusel,
mille tõhustamiseks arendame mh sotsiokultuurilisi tööriistu (sh pädevusi, suhteid jms) ning
võtame arvesse ka materiaalset keskkonda, mis uute tegevuste ja suhete arenguks vajalikud on.
Taolist teaduspõhist, ent sihtrühma ja erinevaid osapooli kaasavat koosloomelist (mitte
uussisserändajate jaoks, vaid nendega koos) ja transdistsiplinaarset ei ole Eestis varem
rakendatud.
Uuenduslikud on tööpaketi väljundid, mis loovad Eesti oludele kohandatud lõimunud kuid
mitmekesiste kogukondade tüpoloogia lähtudes kogukondade uussisserändajate
lõimimisvõimekusele ning teisalt pakuvad formaalsete ja informaalsete tugivõrgustike
liikmetele “käed-külge” juhendmaterjali konkreetseteks sekkumisteks, et aidata
uussisserändajatel argieluga kohaneda ja kogukonnal uussisserändajatega. Juhendmaterjalid
toetavad teistes tööpakettides loodut sihiga lisaks mitmekultuurilise kooli mudelile võimestada
35
koolidega piirnevaid kooslusi (sh asukohaga seotud kogukondi, lapsevanemaid, töökollektiive,
huvipõhiseid ja online-kogukondi).
Tööpaketi pikaajaline eesmärk on kaasa aidata mitmekultuurilise keskkonna arendamisele
Eestis võimestades erinevaid kogukondi ühistegevuse ning suhtluse kaudu lõimuma ning
konflikte ära hoidma.
Alameesmärgid:
1. Koostada Eesti oludele vastav ja lõimumisalaste sekkumiste väljatöötamiseks sobiv
kogukondade tüpoloogia: sh kogukonna liigid, paikkondliku (traditsioonilise) ja
võrgustunud ühiskonda kuuluvate (light community) kogukondade eripärad, kogukonda
kirjeldavad elemendid; kogukonna arenduse (community development) põhimõtted
2. Aidata optimeerida KOVide koormust: sh kasutada KOVi “sillana” eri kogukondade ja
osapoolte süsteemsemaks kokkutoomiseks;
3. Kujundada kohalikke hoiakuid ja praktikaid loomaks jätkusuutlikke (mitteformaalseid)
toetusvõrgustikke, mis aitavad sisserändajatel kohaneda. Siht on mitte niivõrd luua
tegevusmudeleid sisserändajate jaoks, vaid nendega koos.
4. Suurendada kogukondade esindajate meediapädevust tõstmaks ühiskonnas eeskätt online
kogukondade kaudu osaluse motivatsiooni, tulla toime vihakõnega ning märgata
propagandasõnumite, äärmuslike hoiakute või marginaliseerumise ilminguid ning edendada
sallivust ja dialoogi positiivsete narratiivide kaudu,
Sihtrühmad: täiskasvanud uussisserändajad (sh rahvusvahelise kaitse saajad; Eestisse tööle või
õppima tulnute pereliikmed); formaalne tugivõrgustik (sh tugiteenuste pakkujad, nt riigiametite
ja KOV ametnikud, MTÜd, tugiisikud, õpetajad, noorsootöötajad/noortekeskused);
potentsiaalne informaalne tugivõrgustik (sh kohalikud elanikud, naabrid, töökaaslased, laste
õpetajad, treenerid jt).
Uurimisküsimused
Missugused on kogukondade lõimimist mõjutavad hoiakuid ja käitumist kujundavad
tegurid elanikkonna eri gruppides ja erineva tasandi kogukondades?
Missugused kogukondade lõimimist toetavad meetmed ja praktikad on toiminud Eestis
ja võrreldavates riikides? Missugused elemendid ja mis tingimustel on ülekantavad
teistesse kogukondadesse?
Missugused on erinevad kogukondade tüübid nende sisemiste ressursside ning
lõiumisvõimekuse alusel?
Millised erinevate sihtrühmade koosloomemeetodid töötavad ühistegevuste ja
sekkumiste väljatöötamisel tõhusalt ja millised mitte?
Kuidas koosloome ja ühistegevuse kaudu väljatöötatud lahendused kogukondades
funktsioneerivad, st millised tegurid ja kohalikud tingimused nende ellurakendumist ja
postiivset mõju (st uussisserändajate toimetulekut argieluga Eestis, informaalsete
toetus- ja suhtlusvõrgustike teket jms) soodustavad ja takistavad?
Kuidas toimivad sotsiaalmeedia kogukonnad lõimumise, sallivuse, dialoogi ning
sisserändajate argieluga kohandumise soodustaja ja takistajana?
Missugused äärmuslike hoiakute ilminguid võib sotsiaalmeedia kogukondades
täheldada ning kuidas tugivõrgustike inimesi võimestada neid märkama ning neile
adekvaatselt reageerima?
36
Andmed ja metoodika
I osa — taustaanalüüs: tänased hoiakud ja toimivad praktikad
Asjakohaste kogukonnateenuste, praktikate ning edukate meetmete kaardistus Eestis
kasutades dokumendianalüüsi, ekspertintervjuusid ja internetipõhist juhtumianalüüsi. Siin
toimub tihe koostöö tööpaketiga 7.
Võrreldavates riikides (nt Soome, Rootsi, Saksamaa) kogukonnateenuste ja edukate
praktikate kirjeldus kasutades internetipõhist juhtumianalüüsi.
II osa — tegevusuuring ja koosloome uute töövahendite väljatöötamiseks
Koostöös TP 7-ga loome pilootkogukondade võrgustiku (kool, KOV ja seal tegutsevad
sisserändajatega tegelevad organisatsioonid) – erinevad kogukonnad, kasutades
maksimaalselt ära juba toimivaid kooslusi
Eelmises punktis valitud pilootkogukondade ressursside ja tugevuste tundmaõppimine
kvalitatiivset uurimisviisi rakendades (intervjuud, vaatlused).
Juhiste ja töövahendite rakendamiseks luuakse kogukondade arendamise programm, kus
asjakohased spetsialistid (KOVide esindajad, sotsiaaltöötajad, tugitöötajad,
kogukonnaliidrid, MTÜde esindajad) saavad osaleda kogemusseminaridel. Programm on
kaheetapiline:
o 1) jagatakse seniseid kogemusi ja koosloome meetodeid (sh radikaliseerumise ja
marginaliseerimisohu märkamiseks ja vajadusel sekkumisvõimaluste
väljaarendamiseks), töötatakse välja pilootjuhised ja töövahendid (nt kuidas panna
hetkel läbitav keeleõpe paremini panustama laiemasse kogukondlikku lõimumisse
ning võrgustike tekkesse, st keeleõppes esineb olukord, kus sisserännanu kogeb
keeleõppe raskust ning tema keelekasutust korrigeeritakse, siin saab nt eestlastele
teha “keeleõppe” õhtuid, kus ka neile õpetatakse mõned nt araabiakeelsed sõnad,
taoline erinevate rollide pakkumine soodustab keeleõpet ja teineteisemõistmist
(kodanikualgatuse korras on taolist praktikat tehtud ja see on toiminud); kuidas
kohalikke ja sisserännanuid lõimida käsitöö, kunsti vm loominguliste tegevuste
kaudu, milles, õpitakse vastastikku uusi oskuseid ja samas väärindatakse
sisserännanu oskuseid ja lõimitakse kohalikku kultuuri. Näeme, et kogukondade
arendamise programmis võtavad sildava rolli kohaliku omavalitsuse spetsialistid,
kes on erinevaid tegevusi koordineerivas rollis, sh ka sotsiaalsete probleemide
märkamise ja ennetamise puhul.
o 2) juhiste kohapealse rakendamise järgne analüüs ja soovituste väljatöötamine.
Tulemuseks on nii loodud juhised kui programmi enese prototüüp.
III osa — meedia ja online kogukonnad
Keskendume peamiselt kahele aspektile: (1) hoiakute ja meedia sisu/tarbimise täpsustav
uurimine olemasolevate allikate põhjal (ESS eri aastate andmed, kanalite ja eri sisserände
rühmade hoiakute seosed); (2) sotsiaalmeedia online kogukondade analüüs (sh mõned
uussisserändajate lähteriikide või ka rahvusvahelised, mitte-eestikeelsed online
kogukonnad) lähtudes uussisserännanute tõenäolisest hargmaisest meediatarbimisest ja
online-suhtlusest fookusega nende kogukondade rollil eri sisse- ja väljarände rühmade
lõimumisel ja/või selle takistamisel, mh keskendudes hoiakute polariseerumisele
sotsiaalmeedia kogukondades (allikas Mina. Maailm. Meedia 2014; sisse- ja väljarändajate
FB kogukondade postituste kvalitatiivne analüüs). Täpne analüüsitavate kogukondade valik
teostatakse tööpaketti kaasatud kogukondade võrgustiku kujunemisel (st online
kogukonnad peavad olema nn mitte-online kogukondade suhtes asjakohased ja seostatud),
37
eesmärk on tuvastada sotsiaalsete probleemide (sh marginaliseerumine, radikaliseerumine)
tekke ilminguid.
Eeltoodud uuringute ja tegevuste ühine väljund on veebipõhine, sh lugusid ja videomaterjali
ning konkreetseid analüüsi- ning sekkumise planeerimise tööriistu sisaldav ressursside
kogum, millel on kolm suuremat osa:
1. olemasolevate praktikate ja meetmete kaardistus, mida toetab sisserändajate lõimumist
soodustavate ja takistavate tegurite analüüs, sh erinevate kogukondade tüpoloogia
uussisserändajate lõimimise võimekuse järgi (sh seni kasutusel olnud
kommunikatsioonivahendite kaardistus)
2. “Käed külge” juhised KOVidele ja MTÜdele, mis aitab diagnoosida oma kogukonda;
analüüsida uussisserändajate tüüpe ja lõimumisvõimekust (eeltoodud tüpoloogia
alusel); seirata ja märgata marginaliseerumist ja radikaliseerumist; pakub konkreetseid
tööriistu seniste meetmete kohandamiseks ja uute disainiks. Ressursside hulgas tuuakse
näiteid seni toiminud sekkumistest, programmidest ja üritustest (sh kaardistus, milliseid
osapooli on vaja kaasata) ning antakse suunised, kuidas neid konkreetse kogukonna
eripärale kohandada. Lisaks antakse käsiraamatus suuniseid KOVidele, kuidas
organiseerida ja koordineerida vabatahtlike kogukonnaliikmete tegevust sisserännanute
toetamiseks ning lõimimiseks.
3. Eeskätt sotsiaalmeedia jälgimise ja suhtlemise, sh positiivsete narratiivide loomise
juhis, mille üks alaeesmärke on märgata hoiakute äärmustumist ning luua nn
vastunarratiive.
Põhitäitjad ja koostööst tekkiv lisaväärtus
Margit Keller, PhD sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur, instituudi juhtaja – projekti
koordinaator
Ave Roots, PhD tööturupoliitika teadur – European Social Survey andmete analüüs
Anu Masso, PhD meediauuringute vanemteadur – meediauuringute teostamine, projekti
kaasatava doktorandi juhendamine
Marko Uibu, PhD kommunikatsiooniuuringute lektor – seniste uuringute ja praktikate
kaardistus, koosloomemeetodeil uute lahenduste väljatöötamine kogukondades
Dagmar Narusson, MA sotsiaaltöö assistent, doktorant – seniste uuringute ja praktikate
kaardistus, koosloomemeetodeil uute lahenduste väljatöötamine kogukondades
Lisaks nõustavad projekti:
Triin Vihalemm, PhD, kommunikatsiooniuuringute professor
Mare Ainsaar, PhD, sotsiaalpoliitika vanemteadur
Tööpaketi tegevusi kaasatakse magistrantide ja doktorantide õppe- ning uurimistöösse.
Tegemist on interdistsiplinaarse (sotsiaalpoliitika, meedia- ja kommunikatsiooniuuringud,
sotsiaal- ja kogukonnatöö) täitjaskonnaga, kelle erinevad kogemused võimaldavad tekitada nii
kvantitatiivse kui kvalitatiivse lähenemise sünergia ning kaasata tegijate varasemat
rakenduslikku kompetentsi ning võrgustikku eri sidusrühmade ja kogukondadega töötamisel.
38
TP 6: Eesti keele õpe
Birute Klaas-Lang, TÜ
Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale
Sisserändajate lõimumisrajad (riigikeele õpiteed) Soome
kogemuse näitel
Eesti keele õpiteede väljatöötamine erinevatele sisserändajate
rühmadele
Keeleõppe praktikamudelid eri vanuserühmade tarbeks
Väljatöötud praktikamudelite ja õpiteede test pilootkoolides
Metoodika eesti keele õpetamiseks täiskasvanutele
Juhendmaterjalid õpetajatele kakskeelsete laste õpetamiseks
Analüüsida eripedagoogide õppekavasid ning valmistad ette
ettepanekud
Hanke ülesandepüstitus
Riigihanke ülesandepüstitus näeb ette lahenduste otsimist ühiskonna suuremaks sidustamiseks,
hõlmates pingete maandamist nii nõukogude aja sisserände mõjude kui ka uussisserändega
seonduvalt. Nõukogude aja pärandusena eksisteerib Eestis paralleelselt kaks koolisüsteemi:
eestikeelne kool ja venekeelne kool. Haridusest, ja esmajoones just hariduse keelest sõltuvad
erisused kannavad segregatsiooni edasi tööturule (Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017).
OECD raportis (2016) tõdeti, et kehva riigikeele oskusega seotud probleemid tekitavad
venekeelsetele õpilastele haridussüsteemis barjääre, mis on vastuolus võrdsete võimaluste ning
võrdse kohtlemise printsiibiga.
Uurimistöö taust ja uuenduslikkus
Eesti inimarengu aruanded ja integratsioonimonitooringud on järjepidevalt osutanud
probleemidele lõimumises. Sidusa Eesti ühiskonna ladusa toimimise keskseid eeldusi on eesti
keele oskus, mis laieneb kogu migrantrahvastiku suhtes. Eesti riigikeele oskus „tõstab
läbilöögivõimet tööturul ja aitab üles ehitada suhtlusvõrgustikke, avab ukse eesti kultuuriellu“
(Rikmann jt 2013). Eesti keele oskuse vajalikkuses on veendunud ka muukeelne elanikkond,
kuigi pragmaatilisest vaatenurgast lähtuvalt ja eelkõige pikaajaliselt Eestisse jäämise plaanide
korral (Klaas-Lang jt 2014 , Klaas-Lang jt 2015 ). Lähtume eeldusest, et sisserändajad asuvad
õppima eesti õppekeelega haridusasutustesse (v.a kõrghariduse ingliskeelsed õppekavad, kuid
ka selles astmes tuleks kavandada vajalikud meetmed, mis lubaksid kõrgharidusega spetsialistil
tulevikus Eesti ühiskonna lõimitud liikmeks saada, vt ka eesti keele arengukava 2011-2017).
Tööpaketi uurimistöö eesmärgid on:
1) Parandada erineva sisserände taustaga (pere, töö ja õpiränne, rahvusvaheline kaitse)
uusimmigrantidele eesti keele õppe kättesaadavust ja tõhusust.
2) Parandada haridusasutuste valmisolekut toetatud eesti keele õppeks, mis võtab arvesse nii
uussisserändajate ealist, hariduslikku kui ka kultuurilist tausta, aga ka erivajadusi (nt
logopeedilised probleemid).
39
Tööpaketi uuenduslikkus seisneb Eesti konteksti jaoks sobivate eesti keele õpiteede
modelleerimises, võttes eeskujuks uussisserändajate lõimiskogemused Põhjamaades, eelkõige
Soomes. Õpiteed arvestaksid sisserändajate vanuselist, hariduslikku ja kultuurilist tausta ning
aitaksid teha sobivaid ja mõistlikke valikuid kiireks eesti keele omandamiseks ja Eestis
elamiseks vajaliku kultuuri- ja sotsiaalse pädevuse saavutamiseks. Õpiteed on seotud
haridusasutuste ja kogukondade valmisolekuga pakkuda toetatud eesti keele õpet. Tööpaketi
uuenduslikkus seisneb ka Eesti haridusasutuste ja kogukondade valmisoleku kaardistuses, mille
keskmes on õpikeskkond, õpetajate ettevalmistus, tugipersonal, logopeedilise toe olemasolu,
metoodilised suunised, eesti keele teise keelena ainekava vastavus rändest tingitud uuenenud
õpikeskkonnale, õppevahendid jne. Kaardistuse tulemusel selguvad tõenäoliselt lahendust
vajavad probleemid, millele töögrupp asub ka lahendusi otsima arendusettepanekute näol.
Tööpaketis kavandatud tegevuste väljunditest saaksid kasu uussisserändajatele lisaks ka kõik
Eestis elavad mitte-eesti emakeelega isikud, aga ka välismaal eesti keelt õppivad mistahes
haridusastme õpilased/üliõpilased ning Eestisse tagasipöördujad. Ühtlasi suureneks Eesti
ühiskonna sallivus ja avatus teiskeelsete ja muu kultuuritaustaga isikute suhtes, mitmekeelsuse
ja –kultuurilisuse kui tänapäeva maailma normi aktsepteerimine ja väärtustamine.
Uurimisküsimused
Tööpakett otsib vastuseid järgemistele uurimisküsimustele:
Millised on Eestisse saabunud ja potentsiaalselt saabuvate sisserändajate eestikeele õpiteed
lähtudes nende inimkapitalist ja Eestisse sisserände põhjustest (haridus, töö, pere,
rahvusvaheline kaitse).
Milliste meetmetega parandada uusimmigrantide eesti keele õppe kättesaadavust ja tõhusust
ning kasvatada ühiskonnas mitmekeelsuse väärtustamist?
Kuidas parandada haridusasutuste ja kogukondade valmisolekut toetatud eesti keele
õppeks?
Andmed ja metoodika
Tööpaketi andmete kogumiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: dokumendianalüüs,
küsitlused, intervjuud ja paikvaatlused Soome ning Eesti haridusasutustes.
Uurimisküsimustele vastamiseks viiakse läbi järgmised tegevused:
a) Tutvuda Soome riigi kogemusega ja välja töötatud tervikkäsitlusega sisserändajate
lõimimisradadest, sh sisserändajate individuaalseid eripärasid ja vajadusi arvestavatest
riigikeele õpiteedest.3
b) Analüüsida Soome riigi praktikate ja mudelite sobivust Eesti kontekstis. Koos valdkonna
ekspertidega töötada välja Eesti riigi jaoks sobivad eesti keele õpiteed, sõltuvalt sisserändaja
vanusest, eelnevast haridustasemest ja õppe eesmärkidest.
c) Töötada välja õpiteed toetavad eesti keele praktikavõimaluste mudelid eri vanuseastmete
jaoks, sh sujuva ja kiire siirdumise keeleliselt ja kultuuriliselt toetatud tööpraktikale
täiskasvanud sisserändajate jaoks.
3
https://opintopolku.fi/wp/valintojen-tuki/maahanmuuttajien-koulutus/
40
d) Töötada välja kogukonna toetustegevused uussisserändajate keele- ja kultuuriõppeks võttes
arvesse teiste riikide kogemusi ning Eesti kogukondade valmisolekut ja suutlikkust (sisend ja
koostöö tööpaketist 5).
e) Kaardistada Eesti haridusasutuste valmisolek sisserändajate lõimitud keeleõppeks, st eesti
keele ja eestikeelseks aineõppeks: õpikeskkond, õpetajad, tugipersonal, logopeedilise toe
olemasolu, metoodilised suunised, eesti keele teise keelena ainekava vastavus rändest tingitud
uuenenud õpikeskkonnale, õppevahendid jne. Analüüsida olukorda ja valmistada ette
arendusettepanekud.
f) Kaardistada vene-eesti astmelise kakskeelsusega laste eesti keele osaoskuste arengu ning
koolivalmiduse (kõne ja keele valdkonnas) tase vanemas koolieelses eas. Selgitada välja
keelevahendid /-oskused, mida esmajoones oleks vaja õpetada astmelise kakskeelsusega lastele
vanemas koolieelses eas ja algklassides. Juhendmaterjalide väljatöötamine õpetajale ja
logopeedile.
g) Kaardistada kõrgkoolide õpetajakoolituse õppekavade sisuline vastavus valmistamaks
õpetajaid ette tööks keeleliselt ja kultuuriliselt heterogeensetes koolides ja klassides.
Analüüsida ja valmistada ette arendusettepanekud ning täienduskoolituse moodul töötavate
õpetajate jaoks.
Väljundid:
Uussisserändajate eesti keele õpiteed on modelleeritud ja testitud. Uussisserändajate
õpiteede koostamise raames töötatakse välja ka metodoloogilised lähenemised eesti keele
õpetamiseks täiskasvanutele. Õpetamise metoodika peab lähtuma eri tüüpi
uussisserändajate oskustest ja võimalustest keeleõppeks.
Välja on arendatud ka õpiteede mudeliga seotud infopank, mis koondaks olemasolevad eesti
keele võõrkeelena õppe (sh elektroonilised) ja metoodilised juhendmaterjalid
keeleoskustasemete järgi, eesti keele võõrkeelena / teise keelena alased uuringud;
mitmekeelsuse alased uuringud ja lihtsas keeles metoodilised juhendmaterjalid
lapsevanematele, õpetajatele jt, mis seletavad ära mitmekeelsuse olemuse, selle
saavutamise teed ja vajalikkuse tänapäeva maailmas ja Eestis, aga ka väljakutsed, samuti
ka oma emakeele ja omakultuuri säilitamise vajadused ja võimalused Eestis.
Valmivad metoodilised juhendmaterjalid eri sihtgruppidele toetatud eesti keele õppeks ja
ühiskonnas mitmekeelsuse väärtustamiseks.
Haridusasutuste valmisoleku kaardistus uussisserändajate, sh erivajadustega toetatud eesti
keele õppeks. Kaardistuse põhjal arendusettepanekute koostamine.
Põhitäitjad ja koostööst tekkiv lisaväärtus
Birute Klaas-Lang, PhD, eesti keele võõrkeelena professor (WP 6 koordineerimine), TÜ;
Kristiina Praakli, PhD, sotsiolingvistika vanemteadur, TÜ;
Virve-Anneli Vihman, PhD, eesti keele vanemteadur, TÜ;
Marika Padrik, PhD, logopeedia lektor, TÜ;
Mare Kitsnik, MA (PhD eeldatavasti 2017 lõpust), eesti keele võõrkeelena didaktika, doktorant,
TLÜ
Töögrupi koosseis on interdistsiplinaarne, pakkudes uurimisküsimuste lahendamiseks
vajalikku pädevust. Kaasatud on nii eesti keele võõrkeelena, didaktika, sotsiolingvistika,
mitmekeelsuse aga ka logopeediline pädevus.
Soovime kaasata ka väliseksperte Soomest, nii ülikoolidest, aga ka uusimmigrantide
lõimimispoliitika kujundajaid, õppe korraldajaid ja läbiviijaid:
41
Jyrki Kalliokoski, PhD, soome keele teise keelena professor, Helsingi Ülikool; Sirkku Latomaa,
PhD, soome keele lektor, Tampere Ülikool; Anne Ribelus-Jokela, eesti keele õpetaja,
Latokartano põhikool, Helsingi; Leena Nissilä, PhD, sisserändajate koolituse peaekspert,
Soome Haridusamet.
TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid
Kristina Kallas ja Margus Pedaste, TÜ
Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale
Mitmekultuurilise (MK) õppe rahvusvahelise kogemus
koondatud
Eestile sobiv MK koolide mudel välja töötatud
Sekkumismehanismid ühtse Eesti kooli arendamiseks
(lühiajalised ja pikaajalised meetmed)
Töövahendid MK õppe arendamiseks koolis
Terviklik lõimitud kooli ja kogukonna mudel
Juhendmaterjalid õpetajatele kakskeelsete laste õpetamiseks
Eripedagoogide õppekavade analüüs ja ettepanekud
muudatusteks
Hanke ülesandepüstitus ja probleemisasetus
Eesti on de facto kakskeelne riik, kuid on muutumas mitmekeelsemaks, kus eesti ja vene keele
kõrvale on lisandumas igapäevasesse kasutusse inglise keel (Eesti inimarengu aruanne
2016/2017). Elanikkond on muutumas keeleliselt, kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesisemaks
ja see on pigem tõusev kui langev trend. See muutus esitab selged väljakutsed kohalikele
kogukondadele ja nende koostöö-institutsioonidele (KOV, noorsootöö ja sotsiaaltöö valdkond,
kultuuritegevus), kuid eelkõige just koolile, kui ühele kogukonna kesksele institutsioonile. Täna
on probleemiks nii Eesti elanike negatiivsed hoiakud nende muutuste suhtes kui ka vähene
ettevalmistus nii teenuste kui sekkumismehhanismide osas nendele muutustele reageerida.
Lisaks on probleemiks ka ajalooliste kahe kogukonna omavaheline sidusus, seda nii eesti keele
oskuse baasil kui ka ühise riigiidentiteedi baasil. Nende probleemide lahendamiseks on vaja
empiiriliselt testitud mudelit, mis võimaldab paindlikult siduda eelnevates lõimumisteema
tööpakettides testitud lahendused nii, et neid teadmisi on võimalik rakendada konteksti
arvestatavate soovituste tegemiseks konkreetsele koolidele ja nendega seotud kogukondadele.
Projektimeeskond lähtub hankes püstitatud ülesandest leida teaduslikud, tõenduspõhised, Eesti
kontekstis testitud meetodid ja vahendid mitmekultuurilise ja -keelelise ühiskonna
väljakutsetega toimetulekuks ja võimaluste ära kasutamiseks. Käesolev töörühm on
peatähelepanu suunanud lõimumist soodustava mitmekeelse ja mitmekultuurilise, ühist
riigiidentiteeti arendava haridussüsteemi jaoks uute tõenduspõhiste koolimudelite ja
sekkumismehhanismide väljatöötamisele.
Tööpaketi eesmärgiks on siduda tervikuks lõimumisteema ülejäänud kolme tööpaketi
tulemused, et konstrueerida Eestile sobiv mitmekultuurilise kooli mudel (ühtse Eesti kooli
42
mudel, sarnaselt kiusamisvaba kooli mudelile). Mitmekultuurilise koolina nähakse kooli, milles
õpe toimub eesti keeles ja kõigil õpilastel kujuneb ühtne riigiidentiteet, kuid väärtustatud on
õpilaste, õpetajate ja kooliga seotud kogukonna kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. See
mudel on vajalik, et täita lähteülesandes toodud eesmärki pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi
hariduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele, mis kaasnevad Eesti erinevate
kohalike kogukondade ja sisserändajate integreerimisega. Eelnevalt avatud neli teemat
keskenduvad eraldi ühele või teisele probleemile – kogukond, sotsiaalsed probleemid, sallivus
ja identiteet – kuid mitmekultuurilise kooli mudelis vaadeldakse erinevate meetmete koosmõju,
rakendades neid koolis ja sellega piirnevates kogukondades (nt lapsevanemad, tööandjad).
Tööpaketi raames luuakse ülevaade rahvusvaheliselt ja Eestis seni kasutatud mudelitest ning
nende koostamise teoreetilistest alustest, integreeritakse erinevad koolimudeli elemendid ning
koostatakse sisendi sünteesile tuginedes uued mudelid, milles on erinevad tegevused
integreeritud. Lähtuvalt Eesti eri piirkondade erinevast demograafilisest ja etno-keelelisest
situatsioonist on vajalik välja töötada mitu mitmekeelse kooli mudelit, mis neid situatsioonide
erinevusi arvesse võtavad. Mudelite rakendamisel testitakse, kuidas prognoosivad need
kultuuripädevuse, keelte pädevuste, sotsiaalse ja kodanikupädevuse, avatuse ja koostöisuse
arengut ning marginaliseerumise ja radikaliseerumise ohu taset nii koolis kui ka sellega
piirnevas kogukonnas.
Uurimistöö taust ja uuenduslikkus
Esmane kirjanduse analüüs näitab, et alates 1980ndate lõpust, kui Bennet avaldas kokkuvõtliku
raamatu Comprehensive multicultural education: Theory and practice (Bennet, 1986) on
laialdaselt uuritud üksikute tegurite mõju mitmekeelsusele, mitmekultuurilisusele ja
mitmikidentiteedile (sh kodanikuidentiteedile) (vt Kymlicka 2011, Schalk-Soekar et al., 2004,
Sleeter 2012, van de Vijver et al., 2008), kuid pole koostatud erinevate tunnuste koosmõju
kirjeldavaid mudeleid. Eesti ja paljude teiste riikide kontekstis on oluline, et ressursside
piiratuse ja killustatuse (haridus- ja sotsiaalsüsteemi, majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi, välisministeeriumi jm institutsioonide vahel) juures saaks
öelda, milline on iga teguri roll sihteesmärkide saavutamisel ning millised tegurid prognoosivad
eesmärke otseselt ja millised on vahendavas rollis. Seda teades on võimalik igale koolile
pakkuda mõnevõrra personaliseeritud lahendus mitmekultuurilise Eesti ühtse kooli mudeli
suunas liikumiseks. Paindlikkus tuleneb kooli ja sellega piirneva kogukonna omaduste
arvestamisest soovituste tegemisel ning mõju suuruse hindamisel. Oluline ja uudne on ka see,
et mudelis planeeritakse prognoosida kooli ja seda ümbritseva kogukonna mitmekultuurilisust
läbi erinevate hinnatavate tegurite, sh kultuuripädevuse, sotsiaalse pädevuse, avatuse ja
koostöisuse. Tänu paindlikkusele ning erinevate sisendtegurite ja prognoositavate muutuste
mitmekesisusele on loodav ja testitav mudel kasutatav laiemalt rahvusvaheliselt nii erinevates
uuringutes (avades võimaluse ühisteks rahvusvahelisteks teadus- ja arendusprojektideks
suuresti sarnaste probleemidega silmitsi seisvas Euroopas) kui ka praktikas riiklikul, kohalike
omavalitsuste, kogukondade ja koolide tasandil.
Keskse elemendi mitmekultuurilise ja mitmekeelse kooli mudelites moodustab erinevas keeles
õppimine. Kui senised sekkumismehhanismid Eestis on keskendunud venekeelse kooli
arendamisele mitmekeelseks kooliks (jättes tahaplaanile väärtuste, õpioskuste, kultuuri ja ühise
identiteedi kujundamise elemendid, siis käesolevas projektis keskendutakse just ühtse
koolimudeli väljatöötamisele. Ka tänane Euroopa ja muu maailma praktika on vähene
mitmekeelse eri kultuuri- ja rahvusgruppe ühendava ühtsuskooli arendamise osas. Keeleliselt
43
mitmekeelsetes kogukondades on traditsiooniliselt haridussüsteem keeleliselt segregeeritud
(Soome, Lõuna-Tirool, Belgia kui mõned näited) ja lähtutud on põhimõttest, et õpe
haridussüsteemis peab toimuma lapse emakeeles. Mitmekeelse õppe erandiks on vaid nn
Euroopa koolid (Housen 2002) ja keelekümbluskoolid Eesti ja Kanada näitel. Käesolevas
projektis esitatakse väljakutse sellele põhimõttele ning mudelite ja sekkumismehhanismide
arendamisel lähtutakse järgmistest seisukohtadest: osaline teises keeles õppimine arendab nii
lapse keeleoskust kui õpioskust ning samas ei vähenda aineteadmisi.
Uurimisküsimused
Mitmekultuurilise kooli mudelite loomise ja testimise tööpakett aitab vastata järgmistele
uurimisküsimustele:
1. Millised mitmekultuurilise kooli mudelid toimivad Eesti kontekstis?
a. Esmalt lahendatakse küsimus teoreetiliselt, võrreldes erinevaid Eestis ja
rahvusvaheliselt kasutusel olnud mudeleid ning erinevate tegurite mõju mudeli abil
prognoositavatele tunnustele.
b. Teiseks viiakse läbi piloottestimine, kus on eesmärgiks empiiriliselt leida mudeli
erinevate komponentide otsene ja vahendav mõju prognoositavatele tunnustele.
2. Milliseid töö- ja õppevahendeid ning meetodeid on eri sihtgruppidele (õpetajad, vanemad,
lapsed) selliste koolide toimimiseks vaja?
a. Siinkohal võetakse aluseks eelnevate tööpakettide hinnang neis rakendatud töö- ja
õppevahendite ning kasutatud meetodite tõhususele, kuid vaadeldakse nende
koosmõju tervikmudelis. Seeläbi lisandub teadmine sellest, milliseid meetmeid ja
millises järjekorras või komplektis tuleks rakendada, sõltuvalt lähtetingimustest ja
olemasolevatest ressurssidest, aga ka fookusesse seatavatest mitmekultuurilisusega
seonduvatest eesmärkidest.
b. Vastavalt vajadusele töötatakse välja täiendavaid sotsiokultuurilisel lähenemisel
ning sügava refleksiooni (Korthagen ja Vasalos, 2005) ja sotsiaal-kriitilise
refleksiooni (Mezirow, 1991) mudelitel põhinevaid sekkumisi mitmekultuurilisuse
toetamiseks.
3. Kuidas kool saab koostöös ümbritseva kogukonnaga aidata kaasa sotsiaalsete probleemide
märkamisele, ennetamisele ja lahendamisele mitmekultuurilises kontekstis?
a. Vaatluse alla võetakse kontekstuaalsete tegurite koosmõju ja sõltumatult vaadeldav
mõju (sh vahendav roll) sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning sotsiaalse
pädevuse prognoosimisel.
b. Sekkumisena kasutatakse muuhulgas erinevaid refleksioonimeetodeid.
4. Kuidas lõimida täiskasvanud uussisserändajaid ja võimestada kogukonnatasandit, sh
varasemaid ja uusi rändekogukondi, uute rändeväljakutsetega toimetulekul ning
ühiskondliku sidususe loomisel?
a. Selle küsimuse vastamisel kasutatakse loodud mudelit, vaadeldes mudelis kasutatud
tegurite mõju erinevate kogukondade lõikes.
44
Uurimismetoodika
Uurimisküsimustele vastamiseks viiakse esmalt läbi mitmekultuurilise kooli ja laiemalt
kogukonna uurimisele ja arendamisele keskenduva teaduskirjanduse analüüs. See on sisendiks
mitmekultuurilise kooli mudeli koostamisel, aga ka teistele lõimumise teema tööpakettidele
neis erinevate meetmete, õppevahendite ja meetodite väljaarendamiseks ja kohandamiseks.
Alustatakse süstemaatilise kirjanduse analüüsiga, tuginedes PRISMA mudelile (Moher et al.,
2009). Lisaks kogutakse andmed uuringu sihtrühmaks olevate erinevate kogukondade
praktikatest mitmekultuurilisuse ning marginaliseerumise ja radikaliseerumisega seonduvate
probleemide lahendamisel. Kogutud andmete analüüsimisel kasutatakse kombineeritult
deduktiivset ja induktiivset sisuanalüüsi. Süstemaatilisest kirjanduse analüüsist ning
sisuanalüüsist saadud sisendi põhjal sünteesitakse Eesti kontekstis rakendatav teoreetiline
mitmekultuurilise kooli mudel.
Teoreetilise mudeli empiiriliseks testimiseks kogutakse andmed 6 koolist (sh õpetajad ja
õpilased) ning nendega piirnevatest kogukondadest (lapsevanemad, kohalik kogukond ja
ettevõtted, MTÜd, KOVid). Mudeli empiiriliseks testimiseks kasutatakse nii käesolevas
tööpaketis kui lõimumise teema teistes tööpakettides välja töötatud rakendusi ning hinnatakse
nende mõju tööpaketispetsiifilistele prognoositavatele tunnustele, kasutades neis tööpakettides
välja töötatud või kohandatud mõõtvahendeid. Lisaks neile hinnatakse lõimumise teema üleselt
kultuuripädevust, sotsiaalset pädevust, avatust ja koostöisust, kasutades Tartu Ülikooli
kompetentsikeskuse Pedagogicumi arendamise projekti ning Tartu Ülikooli üldpädevuste
arendamise hankelepingu raames kohandatavaid hindamisvahendeid. Eraldi kogutakse andmed
marginaliseerumis- ja radikaliseerumisohu taseme kohta. Nende abil kogutakse andmed, mis
on sisendiks rajaanalüüsile ja strukturaalse mudeli (SEM-analüüs) koostamisele.
Konkreetsed tegevused:
1) tutvuda Euroopa eri riikide ja nn Euroopa koolide heade praktikatega mitmekeelse õppe
korraldamise osas ja mitmekultuuriliste väärtuste arendamiseks koolides ja kohalikes
kogukondades (kultuuripädevus, sotsiaalne pädevus, avatus, koostöisus);
2) tutvuda Eesti koolides juba rakendatud praktikatega mitmekeelse õppe,
kultuuridevahelise kommunikatsiooni, ühise riigiidentiteedi ja sallivuse arendamiseks
(nii sekkumismehhanismid kui ka õpetamise metoodikad ja -vahendid, kultuuripädevus,
sotsiaalne pädevus, avatus, koostöisus);
3) mitmekeelsete ja mitmekultuuriliste koolide mudelite kaardistamine maailmas ning
erinevate mudelite analüüsi läbiviimine Eesti konteksti arvesse võttes; teoreetilise
mudeli koostamine Eesti kontekstile vastavalt, koostöös erinevate kogukondade ja
ekspertidega (rakendades refleksioonimeetodeid);
4) teistele tööpakettidele ja uuringutele tuginevalt töötada välja Eesti kooli jaoks sobilikud
tõenduspõhisel metoodikal baseeruvate sekkumismehhanismide prototüübid
mitmekultuurilisuse ja ühisidentiteedi arendamiseks koolides (kooli kui organisatsiooni
väärtuste ja tegevuste teadvustamine, formaalse ja mitteformaalse õppe metoodikad ja
vahendid; nt sotsiaal-kriitilise refleksiooni rakendamine sotsiokultuurilisest
lähenemisest lähtuvalt);
5) piloteerida kompleksselt kõigis tööpakettides välja arendatud sekkumismehhanisme,
meetodeid ning vahendeid koolides (6 eri tüüpi koolis eri Eesti paigus) ja siduda saadud
andmed nende koolidega piirnevatest kogukondadest kogutud andmetega (sekkumised
teistes lõimumisteema tööpakettides), hinnata nende rakendamise mõju
mitmekultuurilisusele, sh eesti keele õppe kättesaadavusele, kultuuripädevusele,
45
sotsiaalsele pädevusele, avatusele, koostöisususele; mitmekultuurilise kooli empiirilise
mudeli koostamine;
6) lõpliku programmi väljatöötamine koolidele ja nendega piirnevatele kogukondadele,
mis sisaldab väärtustepõhiseid tõendatud meetodeid, sekkumismehhanisme ja
vahendeid mitmekultuurilisuse ja ühisidentiteedi arendamiseks.
Tööjaotus ja koostööst tekkiv lisaväärtus
Tööpaketti juhivad Tartu Ülikoolist mitmekultuurilisuse arendusrühmast Narva kolledži
direktor Kristina Kallas ja haridusteaduste instituudist professor Margus Pedaste. Kristina
Kallase võtmeroll on ka mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse teemade integreerimises
mudelisse. Margus Pedaste sisuline võtmeroll on mitmekultuurilise kooli mudeli testimises
rajaanalüüsi ja SEM-analüüsi abil. Refleksioonimetoodikate rakendamise ja süstemaatilise
kirjanduse analüüsi läbiviimisel, aga ka mitmekultuurilise kooli teoreetilise mudeli koostamisel
on kolmandaks tööpaketi põhitäitjaks Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja prof Äli
Leijen.
Lisaks põhitäitjatele kaasatakse tööpaketti Tallinna Ülikoolist Marju Ilves, Maris Saagpakk ja
Mare Oja. Nende rolliks on toetada mudelite väljaarendamist ja testimist ning tagada kahe
kõrgkooli vaheline koostöö ning projekti tulemuste levitamine Tallinna Ülikooliga seotud
võrgustikes (sh partnerkoolides). Tartu Ülikoolist kaasatakse lisaks põhitäitjatena mudelite
väljaarendamisse ja testimisse veel Anna-Olga Luga (TÜ Narva kolledži eesti keele assistent),
Ülle Säälik (TÜ Narva kolledži pedagoogika lektor) ja Karmen Trasberg (TÜ haridusteaduste
instituudi lektor). Samuti planeeritakse projekti kaasata üks doktorant. Väliseksperdina on
kaasatud Tartu Ülikooli külalisprofessor Aleksandar Baucal Serbiast.
46
Kirjandus
Barry, B. (2001) Culture and Equality: An Egalitarian Critique of Multiculturalism.
Cambridge: Polity Press.
Bauman, Z. (2001) Community: Seeking Safety in an Insecure World. Cambridge: Polity Press.
Bennet, C. I. (1986). Comprehensive multicultural education: Theory and practice. Boston:
Allyn and Bacon.
Bruner, J. S. (1962). Introduction. In L. S. Vygotsky, Thought and language (pp. v–x).
Cambridge, MA: MIT Press.
Bruner, J. S. (1978). "Learning how to do things with words". In J. S. Bruner and R. A. Garton,
(eds), Human Growth and Development (pp. 62–84). Oxford: Clarendon Press.
Cole, M. (1990). Cognitive development and formal schooling: The evidence from cruss-
cultural research. In L. C. Moll (Ed.), Vygotsky and education: Instructional implications of
sociohistorical psychology (pp. 89-110). New York: Cambridge University Press.
Cole, M., & Scribner, S. (1974). Culture and thought: A psychological introduction. New York:
Wiley.
Downes, P. and Cefai, I. (2016). How to Prevent and Tackle Bullying and School Violence
Evidence and Practices for Strategies for Inclusive and Safe Schools. Luxembourg: European
Union.
Campbell, M. A.; Slee, P. T.; Spears, B.; Butler, D.; Sally K. (2013). Do cyberbullies suffer
too? Cyberbullies’ perceptions of the harm they cause to others and to their own mental health,
School Psychology International, Vol. 34, No 6, pp. 613-629.
Currie, C.; Nic Gabhainn, S.; Godeau, E.; Roberts, C.; Smith, R.; Currie, D.; Picket, W.;
Richter, M.; Morgan, A.; Barnekow, V. (2008). Inequalities in young people’s health. HBSC
international report from the 2005/2006 survey, WHO Regional Office for Europe,
Copenhagen.
Currie, C.; Zanotti, C.; Morgan, A.; Currie, D.; DeLooze, M.; Roberts, C.; Samdal, O.; Smith,
O.; Barnekow, V. (2012). Social determinants of health and well-being among young people.
Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) study: International report from the
2009/2010 survey, WHO Regional Office for Europe, Health Policy for Children and
Adolescents, No. 6, Copenhagen.
Edwards, A. and Downes, P. (2013). Alliances for inclusion: Developing cross-sector synergies
and inter-professional collaboration in and around education, Commissioned Research Report
for EU Commission NESET (Network of Experts on Social Aspects of Education and
Training), Foreword to report by Jan Truszczynski, Director-General of DG EAC. Directorate
General, Education and Culture, Brussels.
Ehala, M. (2017) Signs of identity. The Anatomy of Belonging. London: Routledge.
Elamé, E. (2013). Discriminatory bullying: A new intercultural dialogue. Springer Verlag,
Berlin.
47
Engeström, Y. (2000). Activity theory as a framework for analyzing and redesigning work.
Ergonomics, 7, 960–974.
European Commission/EACEA/Eurydice/Cedefop (2014).Tackling Early Leaving from
Education and Training in Europe: Strategies, Policies and Measures, Eurydice and Cedefop
Report, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
European Council (2015). Preventing the radicalisation of children by fighting the root causes.
Housen, A. (2002). Processes and outcomes in the European schools model of multilingual
education. Bilingual Research Journal, 26(1), 45–64.
Kallaste, E., Luuk, E., Järve, J., Kaska, M. ja Räis, M.L. 2015. Vägivallakuritegude hind -
Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale, CentAR, 150 lk.
Ekberg, J., 1999. Immigration and the public sector: Income effects for the native population in
Sweden. Journal of Population Economics, 12(3), pp.411-430. Korthagen, F. A. M. & Vasalos,
A. (2005). Levels in reflection: Core reflection as a means to enhance professional growth.
Teachers and Teaching: theory and practice, 11(1), 47–71.
Kymlicka, W. (2001) Politics in the Vernacular: Nationalism, Multiculturalism, and
Citizenship. Oxford and New York: Oxford University Press.
Kymlicka, W. (2011). Multicultural citizenship within multination states. Ethnicities, 11(3),
281–302.
Langford, R.; Bonell, C. P.; Jones, H. E.; Pouliou, T.; Murphy, S. M.; Waters, E.; Komro, K.
A.; Gibbs, L. F.; Magnus, D.; Campbell, R. (2014). The WHO Health Promoting School
framework for improving the health and well-being of students and their academic
achievement, Cochrane Database of Systematic Reviews, Issue 4.
Lott, B. E. (2010) Multiculturalism and Diversity: A Social Psychological Perspective.
Chichester and Malden, MA: Wiley-Blackwell.
Mezirow, J. (1991). Transformative Dimensions of Adult Learning. San Francisco, CA: Jossey-
Bass.
Modood, T. (2013) Multiculturalism. Cambridge: Polity Press.
Moher, D., Liberati, A., Tetzlaff, J., & Altman, D. G. (2009). Preferred reporting items for
systematic reviews and meta-analyses: The PRISMA statement. Annals of Internal Medicine,
151(4), 264–W64.
Naarits-Linn, T., Pettai, I., Proos, I. (2012). Euroopa Sotsiaalfondi 2009.-2012. aasta projekti
„Koolist väljalangemise ennetamine õpilase sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“ üldine
lõppraport — peamised tulemused ja järeldused. Tallinn.
OECD (2012). PISA (Programme for International Student Assessment) Results, OECD, Paris.
Productivity Commission 2016, Migrant Intake into Australia, Inquiry Report No. 77,
Canberra. http://www.pc.gov.au/inquiries/completed/migrant-intake/report/
Slack, A., Wu, J. and Nana, G., 2007. Fiscal impacts of immigration, 2005/06. Department of
Labour, 125 p.; Loeffelholz, H.D.V., Bauer, T., Haisken-De-New, J. and Schmidt, C.M., 2004.
48
Fiskalische Kosten der Zuwanderer. Gutachten für den Sachverständigenrat für Zuwanderung
und Integration, Essen.Rogoff, B. (1990). Apprenticeship in thinking. New York: Oxford
University Press.
Schalk-Soekar, S. R. G., van de Vijver, F. J. R., Hoogsteder, M. (2004). Attitudes toward
multiculturalism of immigrants and majority members in the Netherlands. International
Journal of Intercultural Relations, 28, 533–550.
Sleeter, C. E. (2012). Confronting the margnialization of culturally responsive pedagogy.
Urban Education, 47(3), 562–584.
Smith, P.; Salmivalli, C.; Cowie, H. (2012). Effectiveness of school-based programs to reduce
bullying: a commentary, Journal of Experimental Criminology, Vol. 8, pp. 433–441.
Roccas, S., & Brewer, M. B. (2002) Social Identity Complexity. Personality and Social
Psychology Review, 6(2), 88-106. doi:10.1207/s15327957pspr0602_01
Rüsen, J. (2004) How to Overcome Ethnocentrism: Approaches to a Culture of Recognition by
History in the Twenty-First Century. History and Theory, 43, 4: 118–129
Tofi, M. M.; Farrington, D. P. (2011). Effectiveness of school-based programs to reduce
bullying: a systematic and meta-analytic review, Journal of Experimental Criminology, Vol. 7,
No 1 pp. 27–56.
Trouillot, M.-R. (2003) Global Transformations: Anthropology and the Modern World. New
York: Palgrave Macmillan.
Valsiner, J. (1987). Culture and the development of children’s action: A cultural-historical
theory of development. Chichester, UK: Wiley.
van de Vijver et al., 2008
Vygotsky, L. S. (1978). Mind in society: The development of higher psychological processes.
Cambridge, MA: Harvard University Press.
Wertsch, J. V. (1991). Voices of the mind: A sociocultural approach to mediated action.
Cambridge, MA: Harvard University Press.
Wertsch, J. V. (1994). Mediated action in sociocultural studies. Mind, Culture, and Activity, 1,
202–208.Young, I. M. (2000) Inclusion and Democracy. Oxford: Oxford University Press.
49
VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) TEGEVUSE 1
„STRATEEGILISE TA TEGEVUSE TOETAMINE“
UURINGU LÄHTEÜLESANNE
Uurimisteema
Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja
sotsiaalsüsteemis
Lahendatavad probleemid
Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede
kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning
tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei saa
teha kaalutletud otsuseid. Vähe on teaduslikult analüüsitud erinevate lahendusteede tulusid ja
kulusid, samuti on meil vähe Eesti olude jaoks loodud või kohandatud probleemide lahenduseks
mõeldud võimalikke tõenduspõhiseid töövahendeid. Viimaste olemasolu on kriitiline, et jõuaksime
probleemidele reageerimisest nende ennetamiseni ning rakendatavad meetmed oleksid võimalikult
tõenduspõhised.
Taust ja täpsem ülevaade probleemidest
1) Põhjalikult analüüsimata on tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil
Eesti tööturu üks teravamaid ja prognoositavalt süvenevaid probleeme on kasvav struktuurne
tööjõupuudus. Hinnanguliselt1 väheneb Eesti tööealiste inimeste (15-64) arv võrreldes 2013.
aastaga 2025. aastaks 100 000 inimese võrra, seda nii väljarände kui tööikka jõudvate ja sealt
väljuvate põlvkondade arvulise disproportsiooni tõttu. Kuigi Eestisse tuleb ka inimesi elama ja
õppima, ei jää nt suur osa välisüliõpilastest Eestisse tööle. Tööjõupuudus erineb oluliselt ametialade
lõikes, kuid problemaatilised on peaaegu kõik valdkonnad. Suurem puudujääk võib tulevikus olla IKT
spetsialistide, tervishoiu keskastme spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate,
seadme- ja masinaoperaatorite, aga ka mootorsõidukite juhtide ja lihttööliste osas2. Samas võib
globaalsete megatrendide realiseerumine tehnoloogilise arengu või kliimapoliitika rakendamise
näol tuua kaasa olukorra, kus tööjõu nõudlus ja pakkumine mõnedes Eesti majandussektorites
muutub drastiliselt.
Tööjõu rakendamise struktuursete ümberkorralduste väljakutse lahendamise esimeseks eelduseks
on täpne teave tööturul puudu oleva inimeste hulga ning vajaminevate oskuste ja teadmiste kohta3.
Riigi peamiseks infoallikaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse ja
pakkumise prognoos, kuid sellest ei selgu ei tulevikus vajaminevad oskused ja teadmised ega see,
kas ja kui suur osa erinevate tegevusalade tööjõupuudusest suudetakse katta riigisiseselt.
Praeguseks on käivitatud valdkondade põhiselt tööalaste oskuste ja hariduse tulevikuvajadust
1
http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2015/pdf/ee3_en.pdf
2
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2024_lyhikirjeldus.pdf
3
http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2354/Area/1/language/et-EE/Default.aspx
1
hindav koordinatsioonisüsteem OSKA4, mille raames koostatakse lisaks valdkondlikele
prognoosidele igal aastal ka üldist Eesti tööturu olukorda ja tulevikku analüüsivaid ning töötamise
tulevikutrende käsitlevaid ülevaateid. 5 Ülalviidatud analüüsid toovad ühe lahendusteena välja
sisserände sihipärasemat korraldamist, toomaks Eestisse kõrgetasemeliste teadmiste ja oskustega
töötajaid. Samas pole üheski seni tehtud ülevaates täpsemalt analüüsitud rändega seotud
võimalusi ülalviidatud probleemidega tegelemiseks ega erinevate lahendusteede
komplementaarsust.
2) Eestis puudub rände tulude ja kulude hindamismudel
Rände kulude ja tulude hindamismudeli väljatöötamisel on viis olulist omavahel seotud aspekti:
1. Erinevate rändeliikide muutujate karakteristikud (haridustase, vanus, sugu jne) on erinevad
ning seega mõjuvad nad riigile nii majanduslikus, hariduslikus kui sotsiaalses vaates
erinevalt. Tervikpildi saamiseks rände mõjudest riigile on oluline analüüsida ja võrrelda
rännet erinevate rändeliikide lõikes ning töötada välja mõjude hindamist võimaldav mudel.
2. Järjest vananeva rahvastiku ning väheneva tööealise elanikkonna mõjudest tulenevalt on
riigil vaja leida kompenseerivaid meetmeid, et säilitada eelarvetasakaal ning elatustase.
Mudel, mis võimaldab hinnata ja prognoosida, kas, millises ulatuses ning milliste
rändeliikide lõikes ränne suudaks kompenseerida vananevast elanikkonnast ja töökäte
puudusest tulenevaid probleeme, annab teiste riikide ees konkurentsieelise.
3. Teadmine kas, kuidas ja mil määral ränne mõjutab nii riiki tervikuna kui selle spetsiifilisi
valdkondi, võimaldab tõenduspõhiselt kujundada ja suunata avalikku arvamust rändest.
4. Rände kulude ja tulude hindamismudel võimaldaks süstemaatilist ja perioodilist
demograafilise ja rändeolukorra jälgimist ning analüüsi, mis omakorda võimaldaks
kujundada välja optimaalsed teenused ning neid rakendada.
5. Ülevaatliku ja erinevaid rändeliike arvesse võtva mudeli kujundamine on väärtus omaette
kuna taolist laiapõhjalist ja –haardelist lähenemist rände mõjudest riigile ei ole seni tehtud.
Täna puudub Eestis mudel rände (sisse-, välja-, tagasi- ning pendelrände keskpika (5-10 a)6 ja
pikaajaliste (10-20 a)7 kulude ja tulude hindamiseks. Rände-, tööturu-, haridus- ning
sotsiaalpoliitika planeerimiseks Eesti muutuvas demograafilises olukorras ning rändekontekstis on
vaja hinnata nii eri ränderühmade (töö, pere, õpi, teadus, rahvusvaheline kaitse jne), sh Euroopa
Liidu kodanike, üleselt, lõikes kui ka ränderühmade siseselt senist teenuste kasutamist ning vajadusi
teenuste järele (kulu) kui nende reaalset panustamist ühiskonda (tulu).
Rände fiskaalmõju hindamisel on senises teadustöös keskendutud peamiselt sisserände mõjude
hindamisele89 ning kasutatud on peamiselt kolme lähenemist: 1) raamatupidamislik lähenemine
(static accounting/cash-flow approach) – hindab riigis juba viibivate ning hiljuti saabunute mõju
aastas kulude (teenuste kasutamine) ning tulude (maksud) kaudu. Tegemist on võrdlemisi robustse
mudeliga, millega on võimalik hinnata sisserände fiskaalmõju SKP-sse; 2) dünaamiline lähenemine
4
http://oska.kutsekoda.ee/
5
http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf; http://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2017/02/T%C3%B6%C3%B6turu_uuring_terviktekst.pdf
6
Keskendub juba riigis olevatele, hiljuti saabunud (uussisserändajad) ja lahkunute mõjudele.
7
Keskendub rände prognooside põhjal rände mõjudele pikas vaates elik võtab arvesse ka näiteks
immigrantide/emigrantide laste mõju tööturule sisenemisel/lahkumisel jne.
8
Centre for Research and Analysis of Migration 2013. „The Fiscal Effects of Immigration to the UK“.
http://www.cream-migration.org/publ_uploads/CDP_22_13.pdf
9
The Economic Journal 2014. The Fiscal Effects of Immigration to the UK“.
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ecoj.12181/full.
2
(dynamic net transfer profiles approach) – hindab ja modelleerib lisanduva sisserände mõjusid
pikemas vaates; 3) makromajanduslik lähenemine (macroeconomic model ) – hindab sisserände
mõjusid riigile makromajanduslikus vaates.10 Seni kasutatud uuringuid ning nende metodoloogilisi
lähenemisi on võimalik edasi arendada, kohandada ja kasutada Eestile sobiva mudeli
kujundamiseks.
Olulised muutujad, mida kavandatav mudel peaks erinevate rändeliikide lõikes arvesse võtma, on
kindlalt määratletud sihtrühmad (vt eesmärkide alt), majanduslikud muutujad (tööjõukulud ja -
maksud), sotsiaalvaldkonda puudutavad muutujad (töötu abiraha, peretoetus, tervishoid, pension
jne) ning haridusvaldkonda puudutavad muutujad (hariduse omandamine, ümberõpe, keeleõpe
jne).
Senised uuringud on valdavalt näidanud, et sisserände (eriti töötamise eesmärgil saabunud) abil on
võimalik täita tööjõuturul tööjõupuuduse all kannatavates sektorites vajalikke töökohti,
sisserändajad on võrreldes kohaliku elanikkonnaga tööjõuturul mobiilsemad ning enamasti
panustavad sisserändajad sihtriigi majandusse rohkem kui sealt võtavad.11 On võimalik, et Eesti-
suguses väikeriigis on tulu-kulu analüüsi tulemused teistsugused. Sisserändajate keeleõppe
motivatsioon võib olla madalam ning inimeste huvi pikaajaliselt Eestisse jääda võib olla väiksem, mis
seab uued väljakutsed ka mitmekultuurilisusega seotud meetodite ja vahendite välja töötamisele.
Seetõttu on oluline teaduspõhiselt analüüsida neid teemasid just meie kontekstis.
Sisserände kõrval on riigi huvides kindlasti oma tööjõulise elanikkonna hoidmine võimalikult
aktiivsena koduriigi tööjõuturul. Iga Eestis üleskasvanud ning hariduse ja/või kutse omandanud
inimese lahkumine koduriigist mõjub majanduslikust aspektist vaadates negatiivselt ning positiivselt
uue sihtriigi majandusele. „Ajude“ ja oskustööjõu äravool on probleem, millega Eestil tuleb senisest
efektiivsemalt tegeleda. Samuti on oluline analüüsida, kuivõrd mõjutab Eestist kord välja rännanute
tagasiränne Eestisse.
3) Napib tõenduspõhiseid meetodeid ja vahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega
toimetulekuks
Arvestades praegust demograafilist olukorda ning erisuunalist rännet, on Eesti sotsiaal-
majanduslikule ja haridussüsteemile jätkuvaks väljakutseks erineva keele- ja kultuuritaustaga
inimeste kohanemine ja lõimumine Eesti ühiskonnas. Selles vallas on tehtud palju uuringuid1213, on
hea ülevaade probleemidest14, kuid vähe on teaduslikke, tõenduspõhiseid, Eesti kontekstis
10
International Migration Outlook 2013. „The fiscal impact of immigration in OECD countries“. OECD 2013.
http://www.globalmigrationgroup.org/system/files/Liebig_and_Mo_2013.pdf
11
Migration Policy Debates 2014. „Is migration good for the economy?“
https://www.oecd.org/migration/OECD%20Migration%20Policy%20Debates%20Numero%202.pdf.
12
http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/MH13/Uuringuaruanne_MindP
ark.pdf
13
http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf
14
http://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring
3
testitud meetodeid ja vahendeid15 mitmekultuurilise ühiskonna väljakutsetega toimetulekuks16 ja
võimaluste ära kasutamiseks.
Probleemideks on nii (1) eesti keele õppe kättesaadavus ja tõhusus, (2) ühisosa – ühise identiteedi
loomine eri rühmade vahel kui (3) madal sallivus.
(1) Eesti välispäritolu rahvastiku hulgas on aktiivse eesti keele oskusega (valdavad vabalt või saavad
aru, räägivad ja kirjutavad) inimesi alla poole. Keeleoskus on paranenud, kuid see ei ole piisav
täisväärtuslikuks Eesti ühiskonnas osalemiseks. Kuigi muu emakeelega noorte eesti keele oskus
on vanematest inimestest parem, siis on ka siin palju arenguruumi. Vaid 70% saavutab põhikooli
lõpuks vajaliku minimaalse B1 keeletaseme. Puudu jääb just aktiivsest keeleoskusest17, mille
arendamisel on oluline siduda keeleõpe kaasamis- ja osalemismeetmetega, et keele
praktiseerimine oleks huvitav ja atraktiivne. Probleemiks on ka eesti keele kui teise keele
õppemeetodid ja -materjalid18.
(2) Eesti üheks probleemiks on vene kodukeelega inimeste nõrk seotus Eestiga – sj on just
nooremate inimeste Eesti riigiidentiteet oluliselt nõrgem kui vanemate inimeste hulgas19 ning
Eesti kodanikuks olemist peab oluliseks kaks korda vähem venekeelseid kui eestikeelseid
noori20. Nõrk riigiidentiteet tähendab seda, et ligi pooled noored ei seo oma tulevikku Eestiga.
Üheks võimaluseks ühisosa loomisel on koos õppimine ja tegutsemine. Eesti keelest erineva
koduse keelega lastest õpib eestikeelses põhikoolis koos eesti lastega vaid väike osa – alla 10%,
lisaks õpib keelekümbluses veel 20%. Samas viimase integratsiooni monitooringu järgi ei poolda
vaid 5% eesti ja vene vastajatest üldse mitmekultuurilist klassi. Üheks probleemiks on ka koolide
valmisolek mitmekultuurilises keskkonnas õpetada21.
(3) Eestlaste avatus rahvussuhetes on võrreldes teiste siin elavate rahvustega oluliselt madalam.
Pooled eestlased ja üks viiendik teiste rahvuste esindajatest ei väljenda positiivset suhtumist
ühessegi kolmest võimalusest elada ja tegutseda mitmekultuurilises keskkonnas22. Võrreldes
hoiakuid immigrantide suhtes ka paljude teiste Euroopa riikidega, paistavad Eesti elanikud silma
madala sallivusega23. Erinevalt teistest riikidest ei erista Eestis hoiakuid niivõrd haridus kui
vanus. Vanemad inimesed suhtuvad sisserändesse nooremate põlvkondadega võrreldes üldiselt
negatiivsemalt. Uuring viitab ka eestlaste hulgas levinud „suletud patriotismile“: „Mida
lähedasemana tajub inimene oma suhet riigiga, seda negatiivsemate sisserändehoiakutega ta
on“24. Viidatud uuringus pakutakse välja erinevaid meetmeid hoiakute avatumaks muutmiseks
ning sallivuse suurendamiseks, kuid reeglina jäävad need üldiseks. Probleemiks on
15
Üheks laialt rakendusel olevaks tõenduspõhiseks metoodikaks hariduses on nt KiVa – Kiusamisvaba Kool, mis
on Turu Ülikoolis Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi toetusel teaduspõhine kiusamisvastane programm,
mida rakendab Soomes 90% kõikidest üldhariduskoolidest. Eestis rakendab seda alla 10% koolidest.
16
Uuring „Uusimmigrantõpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek Eesti üldhariduskoolis (2013)“
(http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41933/Uuringuaruanne_MindPark.pdf?sequence=1&isAllowed=
y ) toob välja, et vajadus materjalidele on nii õpetajate kui eriti sisserändajate laste vanemate poolt suur.
Uuring „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu
andmetes“ (2016)
http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf viitab
vajadusel hoiakute muutmiseks mõeldud meetmeid adapteerida ja nende tõhusust hinnata.
17
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/6peatykk.pdf
18
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45535/Analyys_keel_pohikool_2015.pdf?sequence=1
19
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/2peatykk.pdf
20
http://projects.centralbaltic.eu/images/files/result_pdf/DNSE_result2_Research
21
http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf
22
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/5peatykk.pdf
23
http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf
24
ibid: 68
4
longituudsete uuringute puudumine selle kohta, mis aitab inimestel omaks võtta sisserändajaid
ja muuta negatiivseid hoiakuid nende suhtes; lõimumist edendavate eri tegevuste efektiivsuse
hindamine, rahvusvahelise kogemuse adapteerimine; hoiakute ja käitumise vaheliste seoste
uurimine sisserändega seotud küsimustes (ibid: 73).
Eesmärk
Uuringuprojekti analüütiline eesmärk on teadustöö esimese etapina kaardistada, analüüsida ja
prognoosida rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega
seotud probleemide lahendamiseks ennekõike haridus- ja sotsiaalsüsteemi kontekstis.
Uuringuprojekti rakenduslik eesmärk on pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele,
tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele praktiliselt kasutatavate mudelite (rände
tulu-kulu mudel), meetmete ja õppevahendite toel. Kui mõnes kitsamas valdkonnas lahendused
praegu puuduvad või jäävad ebapiisavaks, siis soovitada meetmeid kitsaskohtade
kõrvaldamiseks.
Uuringus tuleb arvestada erinevaid rühmi: sisserändajad (tippspetsialistid ja oskustööjõud);
sunnitud sisserändajad sh pagulased; väljarändajad (sh eritähelepanu all muu emakeelega noored);
pendelrändes osalejad; nii potentsiaalsed kui tegelikud tagasirändajad; õppe eesmärgil rändajad;
eri rühmade pereliikmed.
Uurimisküsimused
1) Kuidas kompenseerida rändega Eesti tööturul lähima 10-15 a jooksul ja soovitavalt ka
pikemas perspektiivis toimuvaid muutusi? Kuidas muutustega kaasnevate probleemidega
toime tulla, kuidas võimalusi ära kasutada? Millised on võimalike stsenaariumide tulud ja
kulud Eesti riigi jaoks? Üldine lahenduste kaardistus, fookus rändel
1.1. Millised muutused toimuvad Eesti tööturul tulenevalt maailmamajanduse
megatrendidest (sh uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tööstuses ja transpordis,
kliimapoliitilistest arengutest tulenevad muutused mäemajanduse ja energiamajanduse
sektorites jt suured muutused), rändest, demograafilistest muutustest?
1.2. Milliseid arenguid tööturul soovib toetada riik ja milliseid ettevõtjad? Mida lisaks
olemasolevale tööjõuvajadusele tuleks tuleviku kavandamisel arvestada (tootlikkuse
tõus, kasvuvaldkondade eelisarendamine, ühiskonna sotsiaalne sidusus)? (Sisend OSKA
temaatilistesse analüüsidesse.)
1.3. Millised on riigi soovitud arengute realiseerimiseks vajalikud ja võimalikud
poliitikameetmed? Ülevaade erinevatest meetmetest ja nende potentsiaalsest mõjust
(sisend OSKAst).
1.4. Millises mahus on muudatused saavutatavad siseriiklike meetmetega - kas ootused
ümberõppeks, kõrge tasemega töötajate koolitamiseks spetsiifilistes valdkondades jne
on Eesti inimkapitali arvestades saavutatavad? (hinnata OSKA soovituste realistlikkust
summaarselt) Millised on ümberõppe potentsiaal ja takistused?
1.5. Millise osa tööjõuvajadusest saaks katta kvalifitseeritud tööjõu sisserändega? Täpsemalt
analüüsida:
a) Millistesse valdkondadesse ja kui suures mahus peaks ränne panustama?
b) Kuidas kavandada sisserännet nii, et see tooks Eesti sisest tööjõu potentsiaali, tööturu
vajadusi ning ressursse arvestavalt juurde vajalikku tööjõudu?
c) Millistest riikidest ja kui palju oleks realistlik ja mõistlik (sh sotsiaalset ja julgeolekualast
stabiilsust arvestades) inimesi Eestisse tööle kutsuda? Kuidas seda teha?
5
d) Kuidas suurendada riigi valmisolekut (ennekõike haridus ja sotsiaalsfääris) sisserändajate
vastuvõtmiseks ja lõimimiseks? Kuidas soodustada (kõrgetasemeliste oskustega) inimeste
sisenemist Eesti tööturule?
e) Kuidas kasutada ära tagasirände potentsiaali?
f) Kuidas luua olukorda, et rohkem noori (sh fookuses eesti keelest erineva kodukeelega
noored) rakendaksid oma potentsiaali Eestis?
Rände kavandamisel tuleb arvestada erinevate stsenaariumitega. Eesmärgiks on saada vähemalt
kolm stsenaariumit aastaks 2030 ja soovitavalt pikemas perspektiivis: (1) tänase olukorra jätkumine,
(2) tööjõu puudujäägi kompenseerimine sisserändega, lähtuvalt riigi vajaduste hinnangutest, (3)
tööjõu puudujäägi kompenseerimine sisserändega, lähtuvalt ettevõtjate vajaduste hinnangutest.
2) Kuidas hinnata rändest tulenevaid kulusid ja tulusid pikas perspektiivis? Rände tulude ja
kulude uudse mudeli väljatöötamine Eesti jaoks.
Sellist mudelit pole Eestis varem tehtud. Samas on rändealast infot eri registrites olemas, millele
baseerudes on võimalik prognoose teha. Töö tulemus võib olla ka andmekogumise täiendamine.
Uurimisküsimusele vastamisel tuleb silmas pidada järgnevaid tingimusi:
2.1. Luua eri rändeprofiilide (sisse-, välja,- tagasi- ja pendelrände) kohta mudeli rakendused, mis
võimaldavad hinnata profiilide lõikes isikute rändega riigile kaasnevaid kulusid ja tulusid.
Hinnata tuleb nii otseseid, kaudseid kui kaasnevaid kulusid.
2.2. Mudel peab võimaldama hinnata eri rändeprofiilidega inimeste teenusvajadusi, mis tagaksid
isikute maksimaalse integreerituse tööturule ja ühiskonda ning minimaalse sõltuvuse riiklikest
toetustest, nende teenusvajaduste maksumust ning isikute fiskaalpanust a) teenuste saamisel
b) teenuste mittesaamisel.
2.3. Mudeli välja töötamisel tuleb tähelepanu pöörata teenuste kvaliteedi, korraldamise ja
osutamise probleemidele, mis aitaks vastata küsimusele, miks ei ole võimalik teatud kuludega
saavutada teatud tulemusi.
2.4. Kulude ja tulude hindamise mudeliga peab olema võimalik hinnata erinevate
rändestsenaariumite (stsenaariumid on esitatud uurimisküsimuste punktis 1) rakendumise
võimalikku ressursivajadust Eesti avaliku sektori jaoks.
2.5. Mudeli koostamisel tuleb mh arvestada sisserändajate sündimuse või peremoodustuse
erijoontega.
3) Tõenduspõhiste meetodite ja vahendite väljatöötamine avaliku sektori jaoks, et optimaalselt
kohandada sotsiaal- ja haridussüsteemi rändest tulenevatele vajadustele ja mõjudele vastavaks
arvestades eri sihtgruppe. Vahendite rakendamise mõju ja maksumuse analüüs. Eeltööna tuleb
kaardistada olemasolevad teenused, sh arvestades Euroopa Liidu initsiatiividega.
3.1. Eesti keele õppe arendamine ja mitmekeelsuse kujundamine. Millised on töötavad
(riigi)keeleõppe mudelid ja võimalused keeleõppe motivatsiooni toetamiseks muutunud
rändekontekstis? Eesmärgiks on sisserändajate kiire esmane keeleõpe ja seeläbi
tööturuvõimaluste parandamine; õpilastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, varase
mitmekeelsuse arendamine. Lisaks keeleõppe tehnilistele küsimustele ja õppele klassiruumis,
on oluline tegeleda motivatsiooni, keelepraktika, lõimimise küsimustega. Valmima peavad ka
töövahendid kakskeelsetele (ennekõike vene – eesti) lastele (logopeedilise) toe pakkumiseks.
6
3.2. Millised muutused haridussüsteemis aitavad kasvatada eri rahvusrühmade jaoks jagatud Eesti
riigiidentiteeti? Millised mitmekultuurilise kooli mudelid toimivad (võiksid toimida) Eesti
kontekstis? Milliseid töö- ja õppevahendeid (nt mitmeperspektiivsed õpikud, sallivust ja
kultuuridevahelist suhtemist toetavad mängud jms) eri sihtgruppidele (õpetajad, vanemad,
lapsed) on selliste koolide toimimiseks vaja?
3.3. Mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate pädevuste arendamiseks toimivate töövahendite
välja töötamine või adapteerimine ja testimine Eesti oludes. Eesmärgiks on erikultuuriliste laste
ja noorte varase ühiskondliku kaasatuse toetamine ja laiemalt sallivuse arendamine. Kultuurilise
mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamine Eestis nii põliselanikel
kui sisserännanutel.
3.4. Kuidas haridussüsteem saab koostöös teistega aidata kaasa sotsiaalsete probleemide
(marginaliseerumine, radikaliseerumine, noorte ühesuunaline väljaränne) märkamisele,
ennetamisele ja lahendamisele uuenevas mitmekultuurilises kontekstis? Luua seiresüsteemi
prototüüp, mis baseerub erinevate registritele ning töötada välja toimivad sekkumismudelid
(haridus ja sotsiaalsüsteemi koostöös).
3.5. Kuidas lõimida (ennekõike koduseid) täiskasvanud uussisserändajaid? Kuidas võimestada
kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi rändekogukondi, uute rändeväljakutsetega
toimetulekul ning ühiskondliku sidususe loomisel. Juhised ja töövahendid KOVidele ja III
sektorile.
Uuringu vastavus TA erandi kriteeriumitele
Tellitav uuring on uuenduslik ning sisaldab mitmeid innovaatilisi aspekte. Peamine innovaatilisus
seisneb tooteinnovatsioonis: projekti käigus töötatakse välja mitmeid uusi tooteid ja teenuseid: nt
rände kulu-tulu mudel, keeleõppevahendite prototüübid, meetodid avatud hoiakute kujundamiseks
ja eri rahvusrühmade vahel ühisosa loomiseks.
Uuring sisaldab teatavat ebakindluse elementi. Uuringus on palju tegureid, mida pole võimalik ette
ennustada. (1) Näiteks pole võimalik kirjeldada uuringu käigus välja töötatavate vahendite täpset
loetelu, sest see tuleneb tänaste probleemide ja juba olemasolevate vahendite ülevaatest, mis
koostatakse uuringu käigus. (2) Vahendite ette valmistamises on mitmeid etappe (eri
sekkumismeetmete väljatöötamine ja rakendamine, nende mõju hindamine, sobivate valimine ja
töövahendi lõplik disainimine koostöös praktikutega), mille tulemusi pole võimalik ette ennustada.
(3) Sobivate lahenduste leidmine ja selleks kuluv töömaht võib muutuda sõltuvalt uuringu erinevate
etappide (vahe)tulemustest. Uuringu kestel võib selguda, et lähteülesandes püstitatud küsimused
tuleb ümber formuleerida. Uuringus on lubatud töö kestel ja tellijaga kokkuleppel muuta
uurimisküsimusi nii, et need vastaksid paremini lähteülesandes välja toodud eesmärkidele.
Intellektuaalomandi varalised õigused uuringu tulemuste suhtes kuuluvad teenuse pakkujale.
Teenuse pakkuja annab ETAgile uuringu tulemuste kasutamiseks tasuta lihtlitsentsi koos
tulemusi rakendavatele ministeeriumitele all-litsentsi andmise õigusega. Teenuse pakkuja on
kohustatud andma uuringu tulemuste kasutamise õiguse kolmandatele isikutele õiglastel ja
mõistlikel turutingimustel. Kõiki uuringu tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi,
võib avaldamise kaudu laialdaselt levitada.
Tehnilised nõuded
Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt
kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA
7
alamvaldkonna25 uurimisrühmast. Konsortsiumis osalev uurimisrühm ei või samaaegselt sama
konkursi raames osaleda teise konsortsiumi koosseisus. Konsortsiumi juhtpartner osaleb uuringu
täitmises ning on uuringu peatöövõtja.
Projekti täitjad
Pakkumuses esitada uuringus osalev isikkoosseis sh eraldi põhitäitjad (kelle kompetentsi hinnatakse
teadusliku taseme hindamisel) ja muud töötajad (tehniline personal, tudengid vm personal), kelle
teaduslikku taset ei hinnata.
Projektijuhil peab olema doktorikraad ning vähemalt ühe suuremahulise mitmest organisatsioonist
pärit meeskondadega projekti juhtimise kogemus.
Uuringu põhitäitjate hulka peavad kuuluma eksperdid, kes katavad uurimisküsimustes välja toodud
teemasid, eeldatavalt teadlased nii majandus-, rände-, keele-, haridus- kui käitumisteaduste vallast.
Mudelite, meetmete ja töövahendite välja töötamisel on soovitav kaasata välisekspertiisi ning Eesti
praktikuid (hariduse, keeleõppe, sotsiaaltöö vms valdkondadest).
Pakkuja esitab uurimisrühma koosseisu koos rollide jaotuse ja koormusega projektis. Iga
uurimisrühma põhitäitja kohta esitatakse CV või viide ETISes asuvale CV-le. Uurimisrühma teised
liikmed tuua välja isikkoosseisu selgitaval väljal ilma CVdeta. Koormus märkida muude töötajate
kohta summaarsena ja põhitäitjate kohta personaalselt. Vastav info peab kajastuma ka eelarve
tabelis.
Juhtkomisjon
Konsortsiumi juhtpartner moodustab projekti jälgimiseks projekti juhtkomisjoni, mille koosseisu
kuuluvad peale konsortsiumi partnerite esindajate ka uuringuga seotud ministeeriumide - Haridus-
ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning
ETAgi esindaja(d). ETAGi ja ministeeriumide esindajaid peab komisjonis olema üle poole. Projekti
juhtkomisjon kohtub regulaarselt, vähemalt korra kvartalis, ning tema ülesanne on tagada, et
projekti tegevused vastavad lähteülesandes ning uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja
ajakavale ning jälgib, et eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt.
Projekti juhtkomisjon kiidab heaks projekti progressi ning eelarve kasutamise. Peale seda, kui
juhtkomisjon on selle heaks kiitnud, esitab konsortsiumi juht ETAgile aruande ning arve. Aruande
vormi töötab välja ETAg. Aruandeid võib esitada elektroonselt. Makseid tehakse kord kvartalis arve
alusel.
Lõpparuande mustand esitatakse ETAgile 2 kuud enne projekti lõppu. ETAgil ja uuringuga seotud
ministeeriumidel on õigus kuu aja jooksul teha parandusettepanekuid. Konsortsiumi juhtpartner
esitab lõpparuande hiljemalt 2 kuud pärast projekti lõppu.
Pakkuja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid, esitab alltöövõtjate nimed ja
registrikoodid, näidates ära alltöövõtjate põhitäitjate kvalifikatsiooni ja pädevused ning nende poolt
projektis osutatavad teenused ja tööjaotuse selliselt, et oleks võimalik hinnata alltöövõtjate teenuse
osutamise kompetentsust kui tervikut.
25
Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”,
https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093
8
Konkurss jääb avatuks 2 kuuks alates konkursi väljakuulutamise hetkest. Pakkumus esitatakse ETISe
keskkonnas. Voorus osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad oma osalemissoovist ETAgi, kes
võimaldab neile ligipääsu taotlusvormile.
30 päeva pärast vooru avanemist on voorus osalevatel konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija
esindajatega, et rääkida läbi ette valmistatava pakkumuse sisu.
Uuringu läbiviimisel tuleb võimalikult palju kasutada seni tehtud (korduvate) uuringute ja analüüside
(sh Euroopa Sotsiaaluuring - ESS, Eesti tööjõu-uuring - ETU, OSKA, Edukus tööturul – vt
haridussilm.ee, European Company Survey jm) tulemusi ja nende andmete teisest analüüsi, samuti
registriandmeid (EMTA registrid, Töötukassa, EHIS, Rahvastikuregister, Sotsiaalkindlustusamet jm)
eesmärgiga kaardistada seniseid arenguid ja võimalike suuremate sekkumiste mõju. Uued
kavandatud uuringud peaksid olema soovitavalt eksperimentaalsed või pikaajalised, mis võimaldaks
hinnata arengut ja välja töötatud vahendite mõju. Suuremate küsitlusuuringute läbiviimist tuleb
põhjendada.
Uuringu tulemused esitatakse eesti keeles, inglise keelse kokkuvõttega.
Projekti kestus on kuni 3 aastat. Uuringu maksimaalne eelarve kolmeks aastaks on 1,5 miljonit eurot
(koos käibemaksuga), mille eri teemade proportsioonid on järgnevad:
1. Teema: rände stsenaariumid – ca 10-15%
2. Teema: kulu – tulu mudel – ca 25-35%
3. Teema: tõenduspõhised töövahendid – ca 50-60%
Oodatav tulemus/ väljundid
1) Analüüs Eesti tööturu suunatud ja sunnitud muutustest aastani 2030 ja pikemas perspektiivis
vähemalt kolme stsenaariumi alusel, mis pakub välja lahendused nendes kirjeldatud
võimaluste ärakasutamiseks ja probleemidega toimetulekuks. Lahendused peavad arvestama
rahvastiku vananemist ja vähenemist, ümberõppe vajadust, soovitud ja soovimatut rännet sisse-
ja väljarännet, tagasirände potentsiaali. Hinnata tuleb eri stsenaariumite tulu ja kulu ning mõju
haridus- ja sotsiaalsüsteemile.
2) Eelnevalt koostatud stsenaariumide (aga ka muude võimalike lahenduste) hindamist võimaldav
rände tulude ja kulude mudel, mis arvestaks pika-ajalist vaadet ning hindaks olukorda ja
vajadusi erinevate sihtrühmade lõikes. Sisuliselt on tegemist uudse teadusliku mudeliga, mille
loomisel arvestatakse senist välisriikide kogemust, kasutatakse Eesti erinevate registrite
andmeid ning infot seniste vastavatele sihtgruppidele suunatud teenuste kohta ning luuakse
selle baasil tehniline lahendus, mida on hiljem võimalik täiendada. Ettepanekud lahendusteks
peavad arvesse võtma varasemaid valdkonnapõhiseid uuringuid ja analüüse.
Loodava mudeli baasil saab mitte ainult hinnata kulusid ja tulusid ning modelleerida erinevaid
arengustsenaariume, vaid teha vajadus- ja kulupõhiseid ettepanekuid Eestile sobivate
lahenduste kujundamiseks haridus-, tööturu- ja sotsiaalsüsteemi teenuste pakkumiseks.
Arvestada tuleb sisse-, välja-, tagasi- ja pendelrände taustaga isikute vajadusi ning võimaldada
riigile maksimaalset tulude suurendamist ning kulude vähendamist kesk-pikas vaates.
Uuringu valmides annab teenuse pakkuja mudeli kohta lithlitsentsi ETAgile koos all-litsentsi
andmise õigusega. Mudel on avalikult kasutatav. Lahendusi saavad oma töö kavandamisel
rakendada HTM, MKM, SoM, SiM ja KuM.
9
Tõenduspõhised meetodid ja töövahendid (keeleõppevahendite prototüübid, meetodid
avatud hoiakute kujundamiseks ja eri rahvusrühmade vahel ühisosa loomiseks, vt
uurimisküsimusi) erinevatele sihtrühmadele. Lõpptulemusena soovime vähemalt viit
tõenduspõhist – teaduslikel eksperimentidel ja/või pikaajalistel uuringutel tuginevaid ning
kasutajate poolt testitud tõhusat töövahendit rändes osalejate Eesti ühiskonnaga kohanemise
abistamiseks. Hinnata tuleb nii vahendite mõju kui maksumust. Töö osaks on vahendite
prototüüpide väljatöötamine, sh elektroonselt kasutatavad materjalid, küsimustikud, mängud
jms. Projekti raames ei ole ette nähtud materjalide trükkimist või levitamist. Uuringu valmides
annab teenuse pakkuja töövahendite kasutamise (sh täiendamise ja töötlemise) kohta
lihtlitsentsi ETAgile. Töövahendid on avalikult kasutatavad. Lahendusi saavad oma töö
kavandamisel rakendada HTM, MKM, SoM, SiM ja KuM.
Lisa 1. Uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend
Lisa 2. RITA tegevuse 1 hindamiskriteeriumid
10
Lisa 1
Valdkondliku teadus- ja arendustegevusetugevdamise (RITA)
tegevuse 1 „STRATEEGILISE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETAMINE“
uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend
EESMÄRK, KÄSITLUSALA, VASTUTUS
Käesoleva dokumendi eesmärk on kehtestada struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 esitatud
rakendusuuringute ettepanekute hindamiseks hindamis- ja valikumenetluse juhend „Valdkondliku
teadus- ja arendustegevuse (TA) tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse
toetamine“ raames.
Rakendusuuringute ettepanekute hindamine toimub lähtuvalt „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse
tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste (edaspidi RITA TAT) punktist 6.1.4.926.
Uuringuettepanekute sotsiaalmajanduslikku ning ühiskondlikku relevantsust hindab ekspertide
hindamispaneel (edaspidi hindamispaneel). Uuringuettepanekute teaduslikku taset hindab SA Eesti
Teadusagentuuri (edaspidi ETAg) hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu), kaasates sõltumatuid
eksperte.
Hindajad juhinduvad oma töös:
1) Haridus- ja teadusministri 31.12.2015. a käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „ Valdkondliku
teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimustest,
2) RITA tegevuse 1 ekspertide hindamispaneeli töökorrast;
3) käesolevast juhendist;
4) ETAg-i hindamisnõukogu töökorrast27.
Juhendi täitmise eest vastutavad ETAg, hindamispaneeli liikmed, sõltumatud eksperdid ja ETAg-i
hindamisnõukogu.
TEGEVUSE KIRJELDUS
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Uuringuettepanek esitatakse elektrooniliselt läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi
ETIS) taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtaja jooksul.
Uuringuettepanekute menetlemise korraldab ETAg.
1.2. Enne uuringuettepaneku hindamist kontrollib ETAg nii konsortsiumi (edaspidi
taotleja) kui ka uuringuettepaneku nõuetele vastavust lähtudes lähteülesandes
sätestatud tingimustest.
1.3. Kui uuringuettepanekus esineb ebatäpsusi (esitamata on kohustuslikke
lisadokumente, muid tehnilisi aspekte täpsustamata), informeerib ETAg sellest
viivitamatult taotlejat, andes kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui
nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on ETAg-il õigus lõpetada
uuringuettepaneku menetlemine ja uuringuettepanek nõuetele mittevastavaks
tunnistada. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejate nõuetele vastavad
uuringuettepanekud suunab ETAg hindamisse.
1.4. Taotleja ja/või uuringuettepaneku nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral
ETAg uuringuettepanekut sisuliselt hindama ei hakka.
1.5. Hindamistulemuste põhjal rahuldamisele kuuluvate uuringuettepanekute kohta
tehakse uuringuettepaneku rahuldamise otsus.
26
http://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita/ kehtivad toetuse andmise tingimused lehe alaosas.
27
http://www.etag.ee/teadusagentuur/hindamisnoukogu/hindamisnoukogu-moodustamise-kord-ja-tookord/
11
2. HINDAMINE
2.1. Rakendusuuringute uuringuettepanekute hindamine toimub kahes etapis. Esimeses
etapis hindab uuringuettepanekuid ekspertide hindamispaneel, teises ETAgi
hindamisnõukogu, kaasates sõltumatuid eksperte.
2.2. ETAg tagab hindamispaneeli, sõltumatute ekspertide ja ETAgi hindamisnõukogu
tehnilise teenindamise, s.h valmistab ette hindamiseks vajalikud materjalid, sõlmib
hindamispaneeli liikmetega lepingud ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid, kutsub
kokku ja protokollib koosolekud.
2.3. Hindamise raames loodud ja saadud dokumentatsiooni säilitatakse ETAgis vastavalt
asutuses kehtestatud protseduurireeglitele.
2.4. Hindamisele pääsevad ainult nõuetele vastavaks tunnistatud uuringuettepanekud,
mille kohta ETAg edastab info hindamispaneelile hiljemalt 5 tööpäeva jooksul
pärast uuringuettepanekute tingimustele vastavaks tunnistamist.
2.5. HINDAMISE I ETAPP
2.5.1. Uuringuettepanekute sotsiaalmajanduslikku ja ühiskondlikku olulisust hindab
ETAg-i moodustatud hindamispaneel. Hindamispaneeli töövormiks on koosolek.
Iga teema jaoks moodustatakse eraldi hindamispaneel.
2.5.2. Hindamispaneelid moodustab ETAg RITA TAT punkti 6.1.4.10 alusel.
Hindamispaneelide liikmete nimekirjad kinnitab ETAg-i juhatus käskkirjaga.
Hindamispaneelid tegutsevad kuni RITA tegevuse 1 käimasoleva taotlusvooru
lõppemiseni.
2.5.3. Hindamispaneelidesse kuulub kolm alalist liiget, kes osalevad kõikide paneelide
töös ning konkursi teema spetsiifilised eksperdid ja konkursi teema väljapakkunud
ministeeriumi(te) esindaja(t). Enne hindama asumist peavad hindamispaneeli
liikmed allkirjastama konfidentsiaalsuse deklaratsiooni.
2.5.4. Hindamispaneelile määratakse juht, kelle ülesandeks on hindamispaneeli
koosolekute juhtimine, retsensentide ja raportööri määramine ning raportööri poolt
ETAg-i jaoks koostatud lõpphinnangu ning põhjenduste edastamine.
Hindamispaneeli juhi puudumisel juhib koosolekut tema poolt määratud asendaja.
2.5.5. Hindamispaneel on otsustuspädev, kui koosolekul osaleb vähemalt 60%
hindamispaneeli liikmetest. Otsused (sh uuringuettepanekute alakriteeriumite
lõplikud hinded) võetakse vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise
korral saab määravaks paneeli juhi hääl.
2.5.6. Hindamispaneeli koosolekud toimuvad kas füüsiliselt või videosilla vahendusel.
Koosolekul osalemist pole lubatud asendada kirjaliku arvamuse avaldamise või muu
kirjaliku menetlusprotsessiga.
2.5.7. ETAg-i töötaja osaleb hindamispaneeli koosolekul eelkõige teabe jagamise ja
selgituste andmise eesmärgil ning protokollijana. ETAg-i esindajal
hindamispaneelis hääleõigust ei ole.
2.5.8. Kõik hindamispaneeli liikmed loevad kõik uuringuettepanekud läbi. Vähemalt kaks
paneeli liiget (edaspidi retsensendid, sõltuvalt uuringuettepanekute arvust) esitavad
ETIS-e kaudu elektrooniliselt retsensiooni. Hindamispaneeli juht määrab iga
uuringuettepaneku konkursi retsenseerimise jaoks raportööri, kelle ülesandeks on
hindamispaneelile retsensioonidest kokkuvõtte (koondretsensiooni) tegemine ja
hiljem kirjaliku lõpphinnangu tegemine ETAgi hindamisnõukogule arutelu käigus
antud hinnetest ja hinnangutest. Lõpphinnangu vormistab raportöör koostöös ETAgi
töötajaga 5 tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Raportöör on üks
retsensentidest.
2.5.9. Vastavalt RITA TATi punktile 6.1.4.9. hindavad retsensendid hindamise esimeses
etapis rakendusuuringu ettepanekuid kolme alakriteeriumi suhtes:
12
a) uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu
rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide
lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane;
uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud
probleemide lahendamisele
b) uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale;
c) oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades, uuringu
mõju läbivatele teemadele,
Lisaks eeltoodule tuleb avaldada arvamust eelarve realistlikkuse osas ning vajadusel teha
põhjendatud ettepanekuid eelarve või sisu muutmiseks.
2.5.10. Retsensendid peavad oma retsensioonid esitama ETIS-es hiljemalt 5 tööpäeva enne
hindamispaneeli koosoleku toimumist. Hindeid tuleb anda iga alakriteeriumi lõikes
0.5 punkti täpsusega. Hinnanguid tuleb põhjendada.
2.5.11. Raportööri retsensioonide kokkuvõtte ning teiste paneeli liikmete individuaalsete
hinnangute ärakuulamise järel otsustab hindamispaneel koosolekul
uuringuettepaneku esimese kriteeriumi alakriteerumite hinded. Alakriteeriumi
hinne ei ole paneeliliikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine, vaid
paneeliliikmete konsensuslik otsus. Juhul, kui konsensust ei saavutata, tehakse
otsused lihthäälte enamusega ning häälte võrdse jagunemise puhul on otsustavaks
paneeli juhi hääl. Esimese kriteeriumi hinne arvutatakse matemaatiliselt vastavalt
TATi punktis 6.1.4.9 toodud osakaaludele.
2.5.12. Hindamispaneel teeb pärast raportööri ära kuulamist, arutelu, alakriteeriumite lõikes
antavate hinnete ja hinnangute andmist ETAg-ile järgmised ettepanekud:
1) lävendit mitte ületanud uuringuettepanekute hindamine lõpetada,
2) lävendi ületanud uuringuettepanekute kohta koostada pingerida ja saata hindamise
teise etappi;
Samuti on hindamispaneelil õigus teha lävendi ületanud uuringuettepanekule(tele)
soovitusi ETAg-i hindamisnõukogule uuringuettepanekule lisatingimuste
seadmiseks, sealhulgas eelarve või sisu muutmiseks.
2.5.13. Iga ettepaneku kohta koostab raportöör koos ETAgi töötajaga lõpphinnangu, mis
kajastab hindamispaneeli lõplikke hindeid ja põhjendusi.
2.5.14. ETAg koostab koosolekust protokolli 5 tööpäeva jooksul alates koosoleku
toimumise ajast. Hindamispaneeli juht ja protokollija allkirjastavad protokolli.
2.5.15. Esimese kriteeriumi lävend on 3.5 punkti.
2.6. HINDAMISE II ETAPP
2.6.1. Hindamise teises etapis hindavad laekunud uuringuettepanekute teaduslikku taset
kaks sõltumatut eksperti ja hindamisnõukogu.
2.6.2. Hindamisnõukogu tööd reguleerib „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu
moodustamise kord ja töökord.“
2.6.3. Sõltumatud eksperdid valib ETAg koostöös ETAgi hindamisnõukogu esindajaga.
Sõltumatuks eksperdiks võib olla rahvusvaheliselt tunnustatud oma eriala ekspert
Eestist või mõnest teisest riigist. Sarnaselt hindamispaneeli ekspertidele, täidavad
ka sõltumatud eksperdid iga nende poolt hinnatava uuringuettepaneku kohta
retsensioonivormi ETIS-es.
2.6.4. Vastavalt RITA TATi punktile 6.1.4.9. hindavad eksperdid ja hindamisnõukogu
hindamise teises etapis rakendusuuringu ettepanekuid kolme alakriteeriumi suhtes:
a) konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik
tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja taristu
piisavus;
b) kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus;
13
c) eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus.
2.6.5. Hindamisnõukogu otsustab teise kriteeriumi alakriteeriumite hinded tuginedes
sõltumatute ekspertide ja hindamispaneeli retsensioonidele.
2.6.6. Hindamisnõukogu koosolekul toimub arutelu alakriteeriumite lõikes antavate
hinnete ja hinnangute andmiseks ning tehakse ETAg-ile järgmised ettepanekud:
1) lävendit mitte ületanud uuringuettepanekuid mitte rahastada,
2) lävendi ületanud uuringuettepanekute rahastamise kohta vastavalt pingereale või
3) lävendi ületanud uuringuettepaneku(te) lisatingimustega rahastamise kohta
vastavalt pingereale.
2.6.7. Teise kriteeriumi lävendiks on 3.5 punkti.
3. RAHASTAMISOTSUSE TEGEMINE
3.1. ETAg arvutab mõlema hindamiskriteeriumi hinnete põhjal koondhinde, sealjuures
esimese kriteeriumi osakaal on 60 % ja teise kriteeriumi osakaal 40% koondhindest.
3.2. Kummagi kriteeriumi hinnete alusel koostatud pingeridade põhjal moodustatakse
lävendi ületanud uuringuettepanekute lõplik pingerida.
3.3. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud
mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide
pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi
sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata.
3.4. Uue konkursi korraldamise otsustab ETAg.
3.5. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul rahastatakse uuringuettepanek, millel on
kõrgem esimese kriteeriumi hinne.
3.6. Kui ka esimese kriteeriumi hinne on mõlemal projektil võrdne, siis selgitatakse
võitja välja liisuheitmise tulemusena.
4. HINDAMISPANEELI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Kohustused:
4.1.1. Hindamises osalevad hindamispaneeli liikmed peavad vastama perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
4.1.2. Hindamispaneeli liikmed on kohustatud allkirjastama huvide konflikti välistamiseks
ja konfidentsiaalsuse kinnitamiseks sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse
deklaratsiooni (Lisa 2 Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon).
4.1.3. Hindamispaneeli liikmed on kohustatud koheselt peale uuringuettepanekute
kättesaamist teavitama sõltumatu hinnangu andmist takistavatest asjaoludest (nt.
huvide konflikt) hindamispaneeli esimeest.
4.2. Õigused:
4.2.1. Hindajatel on õigus saada tasu uuringuettepanekute hindamise ja hindamispaneeli
koosolekul osalemise eest.
4.2.2. Hindamispaneeli liikmetel on õigus vajadusel küsida ETAg-i käest lisateavet
esitatud uuringuettepanekute kohta.
5. HINDAMISKRITEERIUMITE KIRJELDUS
5.1. Uuringuettepanekut hinnatakse toetuse andmise tingimuste punktis 6.1.4.9. välja
toodud hindamiskriteeriumite ja alakriteeriumite põhjal. Korraldatavad konkursid
on teemaspetsiifilised ja seetõttu kasutatakse iga teema puhul individuaalset
lähenemist. Kriteeriumid, alakriteeriumid ja nende osakaalud uuringuettepanekute
hindamiseks põhinevad lisas 1 toodud tabelil.
14
5.2. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav)
kuni 5 (suurepärane). Alakriteeriumite piires võib hindeid anda sammuga 0.5
punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised:
1) „mitterahuldav“ (1)
2) „rahuldav“ (2)
3) „hea“ (3)
4) „väga hea“ (4)
5) „suurepärane“ (5).
5.3. Hindajal on kohustus oma hinnangut põhjendada.
VIITED
1) Tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine” uuringuettepanekute ja taotleja
nõuetele vastavuse kontrolli lehe“.
2) „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ toetuse andmise
tingimused„
15
LISA 2.
RITA tegevuse 1 hindamiskriteeriumid TATi punkt 6.1.4.9. alusel
Alakriteeriumi kaal
Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus
kriteeriumist
Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike
strateegiate ja arengukavade ellu
rakendamisele;
Uuringu vastavus lähteülesandes toodud
Kriteerium 1 eesmärkidele ning lähteülesandes
tõstatatud probleemide lahendamisele 60%
Uuringu
sotsiaalmajanduslik ning Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike
ühiskondlik relevantsus probleemide lahendamisele
(60%)
Vastavus nutika spetsialiseerumise
raamistikule, kus asjakohane
KRITEERIUMI LÄVEND Uuringu tulemuste levitamise ja
rakendamise plaan ning tutvustamine 30%
3,5 punkti
ühiskonnale
Oodatav panus teadlaste järelkasvu
tagamisse riigile olulistes valdkondades 10%
Uuringu mõju läbivatele teemadele
Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia
Kriteerium 2 Senise uurimistöö teaduslik tase,
uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate 30%
Uuringu teaduslik tase
eelneva teadustöö tulemused
(40%)
Taristu piisavus
Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik
KRITEERIUMI LÄVEND 40%
tase ja põhjendatus
3,5 punkti
Eelarve ja ajakava põhjendatus ja
30%
realistlikkus
16
Hinnete kirjeldused
I hindamise etapp
Kriteerium 1 60%
Uuringu sotsiaalmajanduslik ning ühiskondlik olulisus
1.1
-Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; uuringu
vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide
lahendamisele
-Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika
spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane
Osakaal I kriteeriumist 60%
-Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; uuringu
vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide
lahendamisele
„5“ Uuring lahendab väga otseselt ja selgelt lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on
otseselt, tugevasti ja selgelt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega
ning toob parimal võimalikul moel välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja
arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada.
„4“ Uuring lahendab hästi lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on otseselt seotud
RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob selgelt välja uuringu
seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on
uuringut võimalik kasutada.
„3“ Uuring lahendab piisavalt selgelt lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on piisavalt
selgelt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob pigem
selgelt välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või
rakendamisel on uuringut võimalik kasutada, samas võib esineda teatud küsitavusi seoste
asjakohasuse kohta.
„2“ Uuringu vastavus lähteülesandes toodud probleemide ja eesmärkide lahendamisega on
kaheldav, seotus RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega on nõrk ning pigem
ei too selgelt välja uuringu seoseid erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille
koostamisel või rakendamisel oleks uuringut võimalik kasutada.
„1“ Uuring ei ole seotud lähteülesandes toodud probleemide ja eesmärkide lahendamisega,
seotus RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega on ebaselge, samuti on
ebaselge, kas ja millise strateegia või arengukava koostamisel või rakendamisel oleks uuringut
võimalik kasutada.
-Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika
spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane
„5“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on väga
suur ja väga oluline, uuring on väga innovaatiline28. Uuring toob selgelt ja väga hästi
põhjendatult välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja
kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring väga hästi seostatud
nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.
„4“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on suur ja
oluline, uuring on innovaatiline. Uuring toob hästi välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab
ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on
see uuring hästi seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.
28
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, §2, punkt 5: innovatsioon – uute ideede ja teadmiste
kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist
(tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja
müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses
(organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon)
17
„3“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on pigem
suur ja pigem oluline, uuring sisaldab mõningaid innovaatilisi aspekte. Uuring pigem toob välja
erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on
tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring piisavalt seostatud nutika
spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.
„2“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on pigem
väike ja pigem ebaoluline, uuringu innovaatilisus on kaheldav. On kaheldav, kas uuring toob
välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on
tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on kaheldav, kui hästi on see teema seostatud
nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.
„1“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on väike ja
ebaoluline, uuringus puudub innovaatilisus. Uuring ei too välja erinevaid aspekte, kuidas ta
mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud.
Samuti puudub seos nutika spetsialiseerumise eesmärkidega.
1.2
-Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale
Osakaal I kriteeriumist 30%
„5“ Uuringu tulemused on väga selged ja väga hästi rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan
on väga hästi koostatud ja väga hästi teostatav, väga realistlik, kaasates kõiki vajalikke
osapooli. Välja on pakutud erinevad viisid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel
osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema
kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane.
Uuringu tulemuste rakendajaid kaasatakse uuringu protsessi. Väljapakutu võimaldab väga
hästi tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.
„4“ Uuringu tulemused on hästi välja toodud ja hästi rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan
on väga hästi koostatud ja hästi teostatav, realistlik, kaasates enamusi vajalikke osapooli. Välja
on pakutud erinevad viisid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine,
juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus
ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Uuringu
tulemuste rakendajaid kaasatakse uuringu protsessi. Väljapakutu võimaldab hästi tulemusi
levitada ja ühiskonnale tutvustada.
„3“ Uuringu tulemused on mõistetavad ja rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on
teostatav, kuigi võib esineda teatud kaheldavusi või on mõne olulise osapoole kaasatus nõrk.
Välja on pakutud erinevad viisid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine,
juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus
ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Väljapakutu
võimaldab piisavalt tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.
„2“ Uuringu tulemused on pigem ebapiisavalt välja toodud ja pigem ei ole rakendatavad.
Tulemuste rakendamise plaan on koostatud pigem puudulikult ja pigem on kesiselt teostatav.
Paljud olulised osapooled on rakendusplaanist väljas. Välja pakutud viisid tulemuste
levitamiseks võimaldavad piiratud ulatuses tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.
„1“ Uuringu tulemused on segaselt sõnastatud. Tulemuste rakendamise plaan puudub või on
teostamatu. Väljapakutud stsenaariumid ei võimalda tulemusi piisavalt levitada ega
ühiskonnale tutvustada.
1.3
-Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; uuringu mõju läbivatele
teemadele
Osakaal I kriteeriumist 10%
„5“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on väga hästi optimeeritud. Väga hästi on
kaasatud kõik akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed. Uuringusse on kaasatud väga
hea ja väga hästi põhjendatud magistrantide ja doktorantide kombinatsioon.
Uuringu mõju läbivatele teemadele on väga selge.
18
„4“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on hästi optimeeritud. Hästi on kaasatud
akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed. Uuringusse on kaasatud hea ja hästi
põhjendatud magistrantide ja doktorantide kombinatsioon.
Uuringu mõju läbivatele teemadele on selge.
„3“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on piisavalt läbimõeldud. Kaasatud on
piisavalt akadeemilise karjäärimudeli erinevaid tasemeid. Uuringusse on kaasatud piisavalt nii
magistrante kui ka doktorante.
Uuringu mõju läbivatele teemadele on piisav.
„2“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on kohati läbimõtlemata. Akadeemilise
karjäärimudeli erinevad tasemed ei ole tasakaalus. Uuring kaasab väga vähe magistrante või
doktorante, kuigi see oleks vajalik ja võimalik.
Uuringu mõju läbivatele teemadele on ebaselge.
„1“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur ei ole läbimõeldud. Esindatud ei ole
akadeemilise karjäärimudeli erinevaid tasemeid. Uuring ei kaasa ei magistrante ega
doktorante, kuigi see oleks vajalik ja võimalik.
Uuringu mõju läbivatele teemadele puudub.
19
II hindamise etapp
Kriteerium 2 40%
Uuringu teaduslik tase
2.1
-Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia,
-Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö
tulemused ja
-Taristu piisavus
Osakaal II kriteeriumist 30%
-Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia
„5“ Konsortsium on komplekteeritud suurepäraselt, kõik vajalikud kompetentsid uuringu
läbiviimiseks on väga hästi esindatud ja sellega on loodud kõik eeldused uuring
suurepäraselt ellu viia.
„4“ Konsortsium on komplekteeritud hästi ja kõik vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks
on hästi esindatud ja sellega on loodud head eeldused uuring hästi ellu viia.
„3“ Konsortsium on komplekteeritud piisavalt, vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on
enamasti olemas ja sellega on loodud eeldused uuring läbi viia.
„2“ Konsortsiumi komplekteeritus jätab soovida, vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks
on puudulikud ja uuringu edukas läbiviimine on küsitav.
„1“ Konsortsiumil puudub suutlikkus uuringut ellu viia.
-Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö
tulemused
„5“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud
valdkondades on rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel. Artiklid avaldatud kõrgelt hinnatud
eelretsenseeritud ajakirjades, toimetised leitavad nende uurimisvaldkonna olulisimates
andmebaasides. Monograafiad on publitseeritud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud
kirjastajate poolt. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgruppe, kellel on eelnev korduv
koostöö kogemus. Üks või mitu konsortsiumi partnerit on eelnevalt olnud üliedukad
erinevate projektide, uurimistoetuste või rahvusvahelise rahastamise taotlemisel ja väga
paljude rahvusvaheliste projektide või uurimistoetuste juhtimisel/haldamisel.
„4“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud
valdkondades on rahvusvaheliselt tunnustatud. Artiklid avaldatud tunnustatud
eelretsenseeritud ajakirjades, toimetised leitavad nende uurimisvaldkonna olulisimates
andmebaasides. Monograafiad on publitseeritud rahvusvaheliselt tunnustatud kirjastajate
poolt. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgruppe, kes on varem vähemalt korra
koostööd teinud. Üks või mitu konsortsiumi partnerit on eelnevalt olnud edukad erinevate
projektide, uurimistoetuste või rahvusvahelise rahastamise taotlemisel ja paljude
rahvusvaheliste projektide või uurimistoetuste juhtimisel/haldamisel.
„3“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud
valdkondades on rahvusvaheliselt nähtavad. Artiklid või monograafiad on avaldatud
eelretsenseeritud ajakirjades või TA valdkonnas tunnustatud kirjastaja poolt. Konsortsiumi
partnerite seas on uurimisgrupid, kes varem koostööd teinud ei ole, aga taotluse põhjal on
alust oletada, et nad on koostööks suutelised. Konsortsiumi partneritel on olnud vähe
projekte või uurimistoetusi või rahvusvahelist rahastust. Konsortsiumil on mõningane
projektide või uurimistoetuste juhtimise/haldamise kogemus.
„2“ Konsortsiumi partnerite teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on avaldatud
kohalikes ajakirjades või kohalike kirjastuste poolt ega ole leitavad tunnustatud
andmebaasidest. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgrupid, kes varem koostööd
teinud ei ole. Taotlusest nähtub, et nende koostöövõimekus on väike. Konsortsiumi
partneritel on olnud väga vähe projekte või uurimistoetusi. Konsortsiumi võimekus oma
seniste kogemuste ja oskuste baasil projekti ellu viia on väike.
20
„1“ Konsortsiumi partnerite teadustulemusi uuringuga seotud valdkondades on vähe ning need
on avaldatud kohalikes ajakirjades või kohalike kirjastuste poolt ega ole leitavad
andmebaasidest. Konsortsiumi partnerid ei ole varem koostööd teinud. Partnerite
koostöövõimekus on puudulik. Konsortsiumi partneritel ei ole olnud varasemaid projekte
ega uurimistoetusi. Konsortsiumi võimekus projekti ellu viia on väga väike.
-Taristu piisavus
Tingi- Teema täitmine ei eelda vastava taristu olemasolu
muslik
Tingi- Teema täitmine eeldab vastava taristu olemasolu
muslik
„5“ Taristu uuringu elluviimiseks on tipptasemel ja uuringu tegemiseks igati vastav.
„3“ Taristu on osaliselt olemas, kuid uuringu tegemiseks piisav.
„1“ Uuringu elluviimiseks taristu puudub ja seda ei ole võimalik ka rentida ega osta.
2.2
-Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus
Osakaal II kriteeriumist 40%
„5“ Metoodika on väga innovatiivne, väga kaasaegne, parim võimalik viis lähteülesandes seatud
probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on silmapaistvad, selged,
asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on väga hästi välja toodud ja
suurepäraselt põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab väga täpselt sellele, mida
lähteülesandes oodatakse.
„4“ Metoodika kasutab innovatiivseid aspekte, metoodika on kaasaegne, väga sobilik
lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on
väga head, selged, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on hästi
välja toodud ja hästi põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab täpselt sellele, mida
lähteülesandes oodatakse.
„3“ Metoodika on sobilik lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud
probleemilahendused on pigem head, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja
hüpoteesid on piisavalt välja toodud ja põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab
suures osas sellele, mida lähteülesandes oodatakse.
„2“ Metoodika on lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks pigem ebasobiv.
Välja pakutud probleemilahendused on ebaselged, ei ole asjakohased ega põhjendatud.
Uurimisküsimused ja hüpoteesid on mõnevõrra ebatäpsed ja korralikult põhjendamata.
Välja pakutud metoodika pigem ei vasta sellele, mida lähteülesandes oodatakse.
„1“ Metoodika on ebasobiv lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Ei ole võimalik
aru saada, kuidas valitud metoodika lähteülesandes toodud probleeme lahendab.
Uurimisküsimused on ebaselgelt sõnastatud.
2.3
-Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus
Osakaal II kriteeriumist 30%
„5“ Projekti eelarve ja ajakava on suurepäraselt koostatud, väga realistlikud, eelarve
suurepäraselt optimeeritud ning kulutõhus, tegevus- ja ajakava võimaldavad väga hästi
saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid.
„4“ Projekti eelarve ja ajakava on väga hästi koostatud, realistlikud, eelarve väga hästi
optimeeritud ning tegevus- ja ajakava võimaldavad hästi saavutada lähteülesandes toodud
eesmärgid.
„3“ Projekti eelarve ja ajakava on selged, üldjoontes realistlikud, eelarve optimaalne ning
tegevus- ja ajakava võimaldavad saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid.
„2“ Projekti eelarve ja ajakava on ebapiisavalt läbi mõeldud, kohati ebarealistlikud, eelarve
optimeerimata ning tegevus- ja ajakava sobilikkus lähteülesandes toodud eesmärkide
saavutamiseks küsitav.
„1“ Projekti eelarve ja ajakava projekti elluviimiseks ebarealistlikud, eelarve on tasakaalust
väljas ja tegevuste ning ajakava ei võimalda lähteülesandes toodud eesmärkide saavutamist.
21
JUHATUSE KÄSKKI RI Tartu [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] RITA tegevuse 1 uuringuettepaneku RITA1/01-03 rahastamise otsus 19050 45720 0 0 Haridus- ja teadusministri 31.12.2015. a käskkirja nr 1.1-2/15/486 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste punkti 6.1.4. ja Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur põhikirja punkti 4.2.25. alusel ning arvestades SA Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu 28.09.2017 esitatud ettepanekut ja Tartu Ülikooli 11.10.2017 saadetud nõusolekut: 1. Otsustan rahastada Tartu Ülikooli esitatud uuringuettepanekut nr RITA1/01-03 „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimal used ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“ summas 1 500 000€ (üks miljon viissada tuhat eurot) järgmistel tingimustel: Keeleõppe kogemuse eeskujuna kasutada ka muid riike peale Soome. Kaasata projekti elluviimisesse rohkem teadlaste järelkasvu (magistrante, doktorante ja järeldoktoreid ). Kaasata rohkem sihtgruppe ja kogukondi (nt koolid, logopeedid, KOVid , Innove jm) ning panna rohkem rõhku praktiliste töövahendite välja töötamisele. Täpsustada esimesel projekti juhtkomisjoni koosolekul, kuidas on korraldatud projekti juhtimine ning tagatud konsortsiumisse kuuluvate uurimismeeskondade ning tööpakettide sidusus ning omavaheline koostöö. Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Koppel juhatuse esimees
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/18/45
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Kristjan Küti
(peadirektori volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 29.11.2018
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
Rävala pst 11 – 8, Tallinn
[email protected]
Taotluse esitajad SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
[email protected]
Tartu mnt 50, Tallinn
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 16 lõige 3 alusel
otsustan:
anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
"Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-,
tööturu-ja sotsiaalsüsteemis " 02.11.2018 taotluses esitatud tingimustel ja mahus.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Uuringu üldisemaks eesmärgiks on hinnata rändega kaasnevaid tulusid ja kulusid Eesti riigile.
Selleks, et rändega kaasnevaid kulusid ja tulusid hinnata, on oluline vaadata nii tulude
(maksutulu) kui kulude (tarbitavad teenused ja toetused) poolt üheaegselt (kui inimene Eesti
riigist lahkub, siis ei maksa ta siin enam makse, kuid samas ei tarbi ka riigi ja KOV poolt
pakutavaid teenuseid ja hüvitisi ning vastupidi – Eesti riiki tööle tulles hakkab inimene maksma
oma palgalt tööjõumakse, kuid vajab eeldatavalt mingil hetkel ka tuge Eesti
tervishoiusüsteemilt jne), mis omakorda tähendab, et erinevates registrites olevad andmed tuleb
ühendada.
Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Väheoluline ei ole ka see, et sotsiaaldemograafiliste gruppide hulk, mille kohta tuleb arvutada
maksutulude ning teenuste ja toetuste kulude näitajaid, on suur. Sellest tulenevalt ei ole andmete
omanikud (nt EMTA, kellega oleme sellel teemal konsulteerinud) nõus neid arvutusi ise tegema
– see võtab liiga palju aega. Seetõttu soovimegi kasutada EMTA ja teiste registrite poolt meile
Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames kättesaadavaks tehtud andmeid ning teha uusi
andmepäringuid registritesse vaid ulatuses, mida selle projekti raames ei kaetud.
Kuna rahvastikuregister ei sisalda informatsiooni lühiajalise Eestis töötamise kohta, siis tuleb
tervikpildi saamise eesmärgil kaasata andmepäringusse ka Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise andmekogu. Viisaregistri kaasamine päringusse on oluline seetõttu,
et Eestis viibimise aluste kohta on informatsiooni Rahvastikuregistris lünklik ning kahe registri
andmete kombineerimine võimaldab saada täielikuma pildi inimese Eestis viibimise põhjustest.
Töötlemiskoha aadress:
Rahvastikuregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn)
Viisaregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn)
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn)
Eesti hariduse infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn)
Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja
Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn)
Töödeldavate andmete koosseis:
Andmeid töödeldakse isikupõhiselt genereeritud unikaalse koodi alusel. Täpsem ülevaade
andmete koosseisust on taotluse lisas (vt Lisa 1).
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
Kogu Eesti elanikkond, ajaperiood: 01.01.2007–01.01.2018, kõik isikud, kellel on olemas
isikukood sünniaastaga kuni 2017 (kaasaarvatud).
Isikuandmete allikad:
Rahvastikuregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn)
Viisaregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn)
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn)
Eesti hariduse infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn)
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (Rävala 11-8, Tallinn, Rävala pst 11 – 8, Tallinn,
10413)
Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada:
Ei ole.
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse:
Ei
Taotleja kinnituste kohaselt:
Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest teadusuuringu tulemus esitatakse
teadusliku üldistusena.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 16 lõige 3 sätestab nõude, et isikustatud andmetega ja isiku
nõusolekuta uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba.
2 (3)
Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse
isikuandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised
turvameetmed ning registreeritud on delikaatsete isikuandmete töötlemine. Olen nõus, et ilma
isikute tuvastamist võimaldatavate andmeteta oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine
ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning
kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega
kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus kehtib tingimustel,
mis on 02.11.2018 taotluses inspektsioonile esitatud ning lisamaterjalides kajastatud.
Kui teadusuuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristjan Küti
vaneminspektor
peadirektori volitusel
3 (3)
Lisa 1. Uuringu „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-,
tööturu-ja sotsiaalsüsteemis“ tööpaketi III raames välja töötatava migratsiooni tulu-kulumudeli
andmepäringud registritesse
1. Andmete edastamine
Uuringus on vajalik erinevatest registritest pärida andmeid ja ühendada need isikupõhiselt. Käesolevas
uuringus on võimalik olulisel määral kasutada uuringu „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende
sobivus alternatiivsete tööturu arengute korral Eestis“ (AKI luba uuringu läbiviimiseks antud 31.05.2018,
otsuse number nr 2.2.-1/18/22) (edaspidi Sotsiaalkaitsemudelite uuring) raames tehtud andmepäringuid.
Sotsiaalkaitsemudelite uuringu läbiviimiseks esitatud taotlus sisaldas muuhulgas infot selle kohta, et neid
andmeid soovitakse kasutada uuringus „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused
ja väljakutsed haridus-, tööturu-ja sotsiaalsüsteemis“ (edaspidi RITA migratsiooniuuring) läbiviimisel ning
säilitada kuni RITA migratsiooniuuringu lõpuni 01.01.2021. Seetõttu on andmete edastamine ja
ühendamine planeeritud selliselt, et aluseks võetakse Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames uuringu
läbiviijatele (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, edaspidi
Praxis ja CentAR) edastatud andmed (edaspidi Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmestik) ning nendele
liidetakse RITA migratsiooniuuringu spetsiifikast tulenevad täiendavad andmeid. Täiendavate andmete
saamiseks tehakse andmepäringud 5 registrisse.
Sotsiaalkaitsemudelite uuringu ning täiendavate andmete sidumiseks palusime Rahvastikuregistril
säilitada Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames kasutusel olnud isikukoodide sidumiseks vajaliku
andmebaasi (ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalsete pseudokoodide andmebaasi, mida uuringu
läbiviijatele ei edastata (edaspidi RR I andmebaas)1. See võimaldab siduda sotsiaalkaitsemudelite
uuringuga täiendavaid andmeid.
Rahvastikuregister saadab andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi (RR I andmebaas) krüpteeritult iga
registri volitatud töötlejale. Registrid, millest andmeid päritakse on (sulgudes on toodud registri vastutav
töötleja):
Eesti hariduse infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium),
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) (Sotsiaalministeerium)
Viisaregister (Siseministeerium)
Lisaks eelpool loetletu registritele vajame me täiendavaid andmeid ka Rahvastikuregistrist (edaspidi RR
IIa2 andmebaas) – seega on Rahvastikuregister ise neljandaks registriks. Kuna rahvastikuregistril on
isikukoodide pseudonümiseerimiseks vajalik andmebaas (RR I andmebaas) olemas, siis asendavad nad ise
RR IIa andmebaasis isikukoodid pseudokoodidega ning edastavad selle otse töö läbiviijale.
Teised registrid lisavad rahvastikuregistri saadetud andmebaasile (RR I andmebaas) päritavad andmed
juurde, jättes alles genereeritud unikaalsed pseudokoodid ning eemaldavad isikukoodid. Seejärel
saadavad kõik registripidajad andmefailid töö läbiviijale. Töö läbiviija seob kõikidelt registritelt saadud
1
Andmestiku kirjeldus on toodud peatükis 3.
2
Tähistus „RR IIa“ on tingitud sellest, et Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmepäringu kirjelduses on nimi „RR II“
juba kasutuses ning viitab nendele andmetele, mida Rahvastikuregister Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames
analüüsi läbiviijatele edastas. Segaduse vältimiseks kasutamegi selle tõttu siinkohal tähistust „RR IIa“.
1
andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaasi alusel hakkab töö läbiviija andmeid analüüsima. Kuna
iga andmestikus oleva isiku pseudokood on sama, mis Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmestikus, siis
saab töö läbiviija siduda käesoleva uuringu andmestikuga ka Sotsiaalkaitsemudeli uuringu andmestiku
ning puudub vajadus tekitada selle päringu andmeallikaks olnud andmeomanikele täiendavat lisatööd
identse sisuga päringule vastamiseks.
Lisaks eelpool loetletud andmekogudele on uuringu läbiviimiseks vaja andmeid ka Välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (LTR), mille vastutav töötleja on Politsei- ja
Piirivalveamet (viies register). Selle andmekogu eripära seisneb aga selles, et sinna ei kanta üldjuhul
inimese isikukoodi. Seetõttu pole võimalik selle andmekogu andmeid ka isikukood alusel siduda. Seetõttu
tuleb kasutada teisi tunnuseid – nimi ja sünnikuupäev. LTR-i andmete sidumine käib seetõttu järgmise
mehhanismi alusel:
Rahvastikuregister saadab LTR-i modifitseeritud RR I andmebaasi, millele sisaldub lisaks
pseudoisikukoodile inimese nimi ja sünnikuupäev (nimetame selle RR Ia andmebaasiks3).
LTR lisab nime ja sünnikuupäeval alusel RR I andmebaasi oma andmed, kustutab isiku nime ja
sünnikuupäeva (jättes alles pseudoisikukoodi) ning edastab selle uuringu läbiviijatele.
Töö läbiviija ei esita töö tellijale isikuandmeid sisaldavat infot, tellijale antakse üle uuringu lõppraport ning
migratsiooni tulude ja kulude dokumenteeritud mudel, mis samuti ei sisalda isikut tuvastada võimaldavaid
andmeid.
Anonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on Rahvastikuregistril vaja kasutada isikukoodi, mis liigub
koos genereeritud unikaalse koodiga vaid andmeallikatena kasutatavate registrite vahel (täpsemalt
Rahvastikuregistri ja teiste nimetatud registrite vahel s.h. registrid üksteisega muid andmeid ei vaheta).
Andmete edastamiselt andmeallikatest uuringu läbiviijatele kasutatakse samu turvameetmeid, kui
Sotsiaalkaitsemudelite uuringu puhul, täpsemalt:
Registrite vastutavad töötlejad krüpteerivad andmed DigiDoc Krüpto programmis ID-kaardi
vahenditega
Krüpteeritud failid edastatakse kas e-kirja teel või tehakse nendele ajutine juurdepääs vastutava
töötleja serverisse (näiteks FTP protokoll)
Krüpteeritud failid salvestatakse töötleja serveri/võrgukausta, millele on tarkvaraline juurdepääs
vaid volitatud analüütikutel
Edastatud krüpteeritud andmed kustutatakse kirjakastist või ajutisest serverikaustast.
3
Tähistus “RR Ia” on tingitud sellest, et RR I on juba kasutusel nii Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmepäringu
kirjelduses kui ka käesolevas päringus ning tähistab andmebaasi, mille Rahvastikuregister saadab kõigile teistele
andmeomanikele va Politsei- ja Piirivalveamet.
2
Joonis 1. Andmete liikumise loogika registrite vahel ja lõpuks töö tegijale*
Rahvastikuregister
Esimene andmestik ehk
Teine andmestik ehk RR-st
võtme andmestik, kus on
soovitud andmed
isikukood ja
anonümiseeritud kujul
anonümiseeritud ID
Rahvastikuregister saadab
Rahvastikuregister saadab
selle otse CentARile koos
võtme krüpteeritud kujul
anonümiseeritud ID-dega,
teistele registritele
aga ilma isikukooditeta
Teised registrid lisavad
soovitud andmed juurde ja
eemaldavad isikukoodi
Kõik registrid saadavad
anonümiseeritud
andmestiku krüpteeritud
kujul CentARile
CentAR liidab kõik
andmestikud kokku
anonümiseeritud ID alusel
* Joonis ei sisalda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR) andmete linkimist, selle
kirjeldus on toodud eelmisel lehel.
2. Andmete päring registrite kaupa
1. Rahvastikuregister (Siseministeerium)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus (RR I andmebaas) (vaata peatükki 3 Sotsiaalkaitsemudelite
uuringu raames tehtud andmepäringu kirjeldust) olevatest isikutest.
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
Valikukriteerium: kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga …–2017 (kaasaarvatud) ja
isiku „elus“ või „surnud“ olek ei mängi rolli, soovitud on mõlemad olekud. Valikus peaksid olema
kõik isikud, kellel on selle perioodi jooksul isikukood olnud.
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
3
Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Sünnikoht (riigi täpsusega)
o praegune kodakondsus ja selle saamise aeg ning sellele eelnenud kodakondsus;
o välismaalase elamis- ja tööluba või elamisõigus (info kehtiva ja ka kõigi eelnevalt
väljastatud lubade kohta):
loa liik (§ mille alusel väljastati),
väljastamise aeg
kehtivuse aeg.
o isiku laste pseudo-isikukoodid ning sünni ja surma aeg kuu täpsusega (NB! saavad olla ka
sellised inimesed, kes on surnud enne 2007. aastat)
Selle päringu tulemusena tekib andmestik, mida tähistame tunnusega „RR IIa andmebaas“.
Rahvastikuregister (Siseministeerium)
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
Valikukriteerium: kõik RR I andmebaasis olevad inimesed
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:
Tunnused (RR I andmebaas – võtmedokument, mis saadetakse teistele registritele)
o Anonümiseeritud ID
o Ees- ja perekonnanimi
o Sünniaeg päeva täpsusega
Selle päringu tulemusena tekib andmestik, mida tähistame tunnusega „RR Ia andmebaas“ ning seda
kasutatakse LTR andmete sidumiseks teiste registritega.
2. Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
- Ajaperiood: 01.2007–01.2018
- Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
- Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Isiku kõrgeim omandatud haridustase (ISCED2011 klassifikaatori järgi ja iga kalendriaasta
lõpu seisuga (2017. aasta andmed viimane teadaolev info))
o Kõrgeima lõpetatud hariduse eriala valdkond (ISCEDi järgi)
o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingutele sisseastumise
aeg
o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingute katkestamine
või õppepuhkuste kasutamine (kõik sündmused, kuu täpsusega)
4
3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) (Sotsiaalministeerium)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
- Ajaperiood: 01.2007–01.2018 (reaalset sellest aastast, millest alates registris on andmed olemas)
- Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
- Tunnused:
o Isikule makstud toimetulekutoetuse andmed (aastate lõikes):
Anonümiseeritud ID
leibkonna ID
toetuse saamise periood
toetuse summa (leibkonna kohta)
leibkonnaliikmete arv
leibkonna sissetulek
laste arv (0-17)
o Isikule makstud hooldajatoetuse andmed (aastate lõikes):
Anonümiseeritud ID
hooldajatoetuse saamise periood
hooldajatoetuse summa
hooldaja ja hooldatava vaheline suhe
o Isikule makstud vajaduspõhise peretoetuse andmed (aastate lõikes):
Anonümiseeritud ID
leibkonna ID
toetuse saamise periood
toetuse summa (leibkonna kohta)
leibkonnaliikmete arv
leibkonna sissetulek
laste arv (0-17)
o Isikule osutatud sotsiaalteenuste andmed (aastate lõikes):
Anonümiseeritud ID
koduteenuse saamise fakt aasta jooksul
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saamise fakt aasta jooksul
tugiisikuteenuse saamise fakt aasta jooksul
täisealise isiku hoolduse teenuse saamise fakt aasta jooksul
isikliku abistaja teenuse saamise fakt aasta jooksul
varjupaigateenuse saamise fakt aasta jooksul
turvakoduteenuse saamise fakt aasta jooksul
sotsiaaltransporditeenuse saamise fakt aasta jooksul
eluruumi tagamise teenuse saamise fakt aasta jooksul
võlanõustamisteenuse saamise fakt aasta jooksul
4. Viisaregister (Siseministeerium)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas.
5
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Viisa väljastatu viisa kohta:
sünnikoht (riigi täpsusega)
praegune kodakondsus ja selle saamise aeg ning sellele eelnenud kodakondsus;
elukutse, kellena taotleja töötab;
reisi sihtliikmesriik või -riigid;
väljastamise kuupäev
viisa liik;
kavandatava viibimise või transiidi kestus päevades;
reisi peamine eesmärk või peamised eesmärgid;
otsuse kuu ja aasta
o viibimisaja pikendamise puhul:
Eestis viibimise alus ja selle number, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, kordsus,
lubatud viibimisaeg päevades, väljastamise kuupäev ja koht;
kuupäev, milleni viibimisaja pikendamist taotletakse;
viibimisaja pikendamise põhjus ja olemasolul Eestis elava külastatava eraisiku
nimi või ettevõtte ja sealse kontaktisiku nimi;
Tähtajalise elamisloa või viia
otsuse kuu ja aasta
o Tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise
viisana vormistamise andmed
väljaandmise kuupäev,
kehtivuse lõppkuupäev,
väljaandja riik
otsuse kuu ja aasta
o viisa tühistamine, kehtetuks tunnistamine, ennetähtaegne lõpetamine
lõppemise kuupäev
otsuse kuu ja aasta
o Viisa taotleja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme olemasolu korral:
Viisataotleja sugulusside selle isikuga
Viisataotleja pereliikme kodakondsus või kodakondsused
otsuse kuu ja aasta
5. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja piirivalve amet)
Päringu alusandmestik: Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus olevatest isikutest (kõik elus olevad
isikud vahemikus 01.2007–01.2018).
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
6
Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas.
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Eestis viibimise alus
o Töötamise liik vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud alusele;
o Kas kohaldub välismaalasele makstava minimaalse töötasu nõue?
o Tööandja või kasutajaettevõtja põhitegevusala;
o Töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub;
o Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse kohta tehtud otsus
o Positiivse otsuse korral töötamise registreerimise algus ja lõppkuupäev
o otsuse kuu ja aasta
7
3. Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmete päringud registrite kaupa
Need andmed edastati Praxisele ja CentARile umbisikustatult s.t isikukoodid on eemaldatud ja iga
valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab rahvastikuregistri edastatud valimisikute andmebaasi
koodile isiku kohta). RITA projektis kasutamiseks on Töötukassa andmetest eemaldatud kuupäevalased
andmed ning need on sündmuste puhul kuu täpsusega.
1. Rahvastikuregister (Siseministeerium)
Väljavõte kõikidest isikutest, kellel on isikukood olemas.
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
Valikukriteerium: kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga …–2017 (kaasaarvatud) ja
isiku „elus“ või „surnud“ olek ei mängi rolli, soovitud on mõlemad olekud. Valikus peaksid olema
kõik isikud, kellel on selle perioodi jooksul isikukood olnud.
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:
Tunnused (RR I andmebaas – võtmedokument, mis saadetakse teistele registritele)
o Isikukood
o Anonümiseeritud ID
Tunnused (RR II andmebaas – tunnused, mis saadetakse Praxisele ja CentARile):
o Anonümiseeritud ID
o Sugu
o Sünniaasta (kuu täpsusega)
o Surmaaeg (kuu täpsusega)
o Rahvus
o Elukoht (riigi täpsusega ja kõik muutused kuu täpsusega)
o Elukoht Eestis (maakonna täpsusega (v.a Tallinn ja Tartu, mis on linna täpsusega) ja kõik
muutused kuu täpsusega)
o Kõrgeim haridus (nt kahekohaline ISCED2011 kood)
(kui enne meie valitud ajaperioodi, siis puuduolev väärtus) ja lõpp kuu
täpsusega
2. Ravikindlustuse register (Haigekassa)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
Elanike kindlustusstaatus isikupõhiselt:
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
Andmete ajaline täpsus: kuine (iga kuu lõpu seis)
Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Isiku kõik kindlustusstaatused (kuine)
Ravikulude andmed kalendriaasta lõikes:
Ajaperiood: 2007–2017
8
Andmete ajaline täpsus: aasta
Valikukriteerium: kõigi ülaltoodud andmestikes sisalduvate inimeste ravikulud
Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Ravikindlustushüvitiste kulud ja visiitide arv:
Üldarstiabi
Eriarstiabi
Ambulatoorne
Statsionaarne
Päevaravi
EMO tunnusega ravijuhud eriarstiabis
Vältimatu abi tunnusega ravijuhud eriarstiabis
Õendusabi
Koduõendus
Statsionaarne
Taastusravi
Ambulatoorne
Statsionaarne
Hambaravi
Ravimihüvitis
Haigushüvitis
Vältimatu abi mittekindlustatule
3. Pensionikindlustuse register (Sotsiaalkindlustusamet)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
Ajaperiood: 01.2007–01.2018
Andmete ajaline täpsus: puue ja töövõimetus vastavalt algusele ja lõpule, pensionide info iga
aasta kohta eraldi
Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:
Tunnused (Andmestik 1: Puue ja töövõimetus)
o Anonümiseeritud ID
o Puue (kõik kirjed) (soovime andmeid puude staatuse kohta selle alguse ja lõpu kuu ja
aasta täpsusega.)
Algus
Lõpp
Raskusaste
o Töövõimetus (kõik kirjed) (soovime andmeid töövõimetuse staatuse kohta selle alguse ja
lõpu kuu ja aasta täpsusega.)
Algus
Lõpp
Protsent
Tunnused (Andmestik 2: Pensionärid), andmed iga aasta lõpu seisuga:
o Anonümiseeritud ID
o Pensioni summa
9
o Pensioniliik (kolmekohaline kood)
o Staažiosa suurus (varasemalt nimetusega ost)
o Kindlustusosa suurus (varasemalt nimetusega aks)
o Pensionikindlustusstaaž (varasemalt nimetusega kst)
Tunnused (Andmestik 3: Töötavad), andmed iga aasta lõpu seisuga:
o Anonümiseeritud ID
o Teenitud kindlustusosaku suurus (aks)
o Teenitud pensionikindlustusstaaž (kst)
o Arvestatud sotsiaalmaks (varasemalt nimetusega arvestatud_sm)
o Pensionikindlustuse sotsiaalmaks (varasemalt nimetusega palga_p)
o Esimese samba sotsiaalmaks (varasemalt nimetusega palga_p1)
4. Töötamise register (Eesti Maksu- ja Tolliamet)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
- Ajaperiood: 01.2007–01.2018
- Andmete ajaline täpsus: kuine (va välistulu ja FIE tulu mis on aastane)
- Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:
- Tunnused:
o Anonümiseeritud ID
o Isiku sissetulek (vastavalt andmebaasi valuutale)
o Väljamakse deklareerija EMTAK-i kood (sama isiku kohta mitu rida, kui väljamakseid tehti
mitmest erinevast institutsioonist)
o Sissetuleku liik (TSD lisa 1, TSD INF1 ja FIDEK alusel)
o Deklareeritud sotsiaalmaksu summa
o Sotsiaalmaksu deklareerija (nt riik, tööandja, ise)
o A1 (E101) tõendi (vähemalt ühe kuu kehtivusega) info (kõik kirjed kuu täpsusega ja kuu
lõpu seisuga)
o Välistulu – kas on saadud ja mis summas
Töötukassast päritavad andmed tulevad tegelikult kahest erinevast registrist. Seega on varasem punkt 5
löödud kaheks (5 ja 6). Need andmeväljad, mis tulevad töötuskindlustuse andmekogust on toodud punktis
6. Teiseks täienduseks on see, et töötukassa ei filtreeri ise välja inimesi, kellel on määratud töövõimekadu
vaid nad edastavad meile informatsiooni indiviidi töövõime perioodi alguse ja lõpu kohta. Selle alusel
sorteerime me ise välja inimesed, kellel töövõimekadu pole tuvastatud.
5. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register
(Töötukassa)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
- Andmete ajaline täpsus: vastavalt info algusele ja lõpule
- Valikukriteerium: isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
10
- Ajaperiood (andmestik 1): 01.2007–01.2018
- Tunnused (andmestik 1 – töötuks registreerinud inimesed):
o Anonümiseeritud ID
o Indiviidi töövõime hindamise kehtivuse perioodi alguse ja lõpu kuupäev (selle puudumisel
kinnitus, et pole hinnatud)
o Töötuna arveloleku algus- ja lõpukuupäev(ad) aastatel 2007-2018
o Töötuskindlustushüvitise saamise algus- ja lõpukuupäev(ad) aastatel 2007-2018.
o Töötutoetuse maksmise algus- ja lõpukuupäev(ad), töötutoetuse peatamise algus- ja
lõpukuupäev(ad), töötutoetuse pikendamise algus- ja lõpukuupäev(ad) aastatel 2007-
2018
o Töötutoetuse päevamäär kalendriaastas
o Kalendriaastas töötu eest tasutud erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks
(kogusumma)
o Hüvitistelt ja toetustelt makstud ja kinnipeetud maksud (summad ja makse kuupäevad)
o Väljamakstud muud rahalised hüvitised (stipendium, sõidu- ja majutustoetus) (maksmise
kuupäevad ja summad)
o Töötule osutatud tööturuteenused, teenustel osalemise algus- ja lõpukuupäevad
o Kalendriaastas töötule osutatud väljapoolt töötukassat sisse ostetud tööturuteenuste
maksumus (sellist tüüpi teenuste keskmise maksumuse põhine, liigitus kalendriaastasse
alustamise järgi)
6. Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa)
Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.
- Andmete ajaline täpsus: vastavalt info algusele ja lõpule
- Valikukriteerium: isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas
- Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
- Ajaperiood (andmestik 1): 01.2007–01.2018
- Tunnused (andmestik 1 – töötuks registreerinud inimesed):
o Anonümiseeritud ID
o Töötuskindlustushüvitise väljamaksed kalendriaastas (väljamaksete kuupäevad, summad)
o Kalendriaastas väljamakstud kindlustushüvitis koondamise korral (väljamakse kuupäevad
ja summad)
o Kalendriaastas väljamakstud tööandja maksejõuetuse hüvitis (väljamakse kuupäevad ja
summad)
o Koondamishüvitise määr (kuu palk), millest on tuletatav staaž viimase tööandja juures
(nendel, kes said kindlustushüvitist koondamise korral)
o Hüvitistelt makstud ja kinnipeetud maksud (summad ja makse kuupäevad).
11