dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2018
Viit
5.2-9/3851-1
Registreeritud
12. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-9 Tervise infosüsteemi rakendamise ja andmete töötlemisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-9/2018
Vastutaja
Melita Sogomonjan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. jaanuar 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf483 KB
  • 📎Taotlus andmete väljastamiseks (CentAR ja PRAXIS).bdoc3823 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Janno Järve <[email protected]> Saadetud: 12.12.2018 10:53 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Kristel Niidas <[email protected]> Teema: Taotlus STAR-I andmete väljastamiseks Tähtsus: Tavaline Manused: Taotlus andmete väljastamiseks (CentAR ja PRAXIS).bdoc Tere! SA Eesti Teadusagentuur on sõlminud uurimisasutuste konsortsiumiga (Tartu Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Tallinna Ülikool, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) lepingu, millega konsortsium kohustub muude tegevuste hulgas koostama rände tulu-kulu mudeli. Mudeli ehitamiseks on vaja informatsiooni ka sotsiaaltoetuste kohta. Käesolevaga esitame taotluse Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) andmete väljastamiseks (Vt kirja lisa). Taotlustel on iseenesest mõistetavalt oma menetlusajad, kuid kui seda oleks võimalik menetleda kiirkorras, siis oleksime teile südamest tänulikud 😊 Lugupidamisega, Janno Järve Vanemanalüütik Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR tel: 56 668 440 email: [email protected] skype: Janno.jarve1 TAOTLUS ANDMETE VÄLJASTAMISEKS T aotleja andmed Asutuse/ettevõtte/eraisiku andmed: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood : 11343217 ( CentAR ) ja 90005952 ( Praxis ) Telefoninumber : +372 56 558 440 ( CentAR ) ja +372 640 8000 ( Praxis ) Juriidilise isiku esindaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht: Janno Järve, juhatuse liige, ( CentAR ), Tarmo Jüristo , juhatuse esimees ( Praxis ). Taotluse sisu Millisel kujul andmed väljastada: anonüümsed andmed ☐ pseudonüümsed andmed ☒ isiku statud andmed ☐ Variant c puhul lisada põhjendus, miks on vajalikud isikustatud andmed: Andmete väljastamise õiguslik alus*: SA Eesti Teadusagentuuri ja uurimisasutuste konsortsiumi (Tartu Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Tallinna Ülikool, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ) vahel sõlmitud Programmi "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) tegevuse 1 teenuse osutamise leping 7.8-3/18/1 (Vt Lisa 1 ). Uuringu läbiviimiseks on väljastatud ka AKI luba (vt Lisa 2). Tööpaketi juht on Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ( käesoleva taotluse allkirjastaja ) , ni ng lisaks CentAR-ile tegeleb rände tulu-kulu mudeli arendamisega selle tööpaketi raames Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Andmete kasutamise eesmärk*: Uuringu üldisemaks eesmärgiks on hinnata rändega kaasnevaid tulusid ja kulusid Eesti riigile. Selleks, et rändega kaasnevaid kulusid ja tulusid hinnata, on oluline vaadata nii tulude (maksutulu) kui kulude (tarbitavad teenused ja toetused) poolt üheaegselt (kui inimene Eesti riigist lahkub, siis ei maksa ta siin enam makse, kuid samas ei tarbi ka riigi ja KOV poolt pakutavaid teenuseid ja hüvitisi ning vastupidi – Eesti riiki tööle tulles hakkab inimene maksma oma palgalt tööjõumakse, kuid vajab eeldatavalt mingil hetkel ka tuge Eesti tervishoiusüsteemilt jne), mis omakorda tähendab, et erinevates registrites olevad andmed tuleb ühendada. STAR-i andmestik on oluline inimestele pakutavate toetuste ja teenustega seotud kulu võimalikult terviklikuks kajastamiseks. Andmete allikad: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) Isikute kategooriad , kelle kohta andmeid soovitakse : Väljavõte Rahvastikuregistri st (isikukoodide ja neile vastavate pseudoisikukoodide loend), mis edastatakse Rahvastikuregistri poolt TEHIKule krüpteeritud kujul. Rahvastikuregistri poolt saadetavad isikukoodid on selekteeritud järgmise kriteeriumi alusel: Ajaperiood : 01.2007– 01.2018 Valikukriteerium: kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga …–2017 (kaasaarvatud) ja isiku „elus“ või „surnud“ olek ei mängi rolli, soovitud on mõlemad olekud. Valikus peaksid olema kõik isikud, kellel on selle perioodi jooksul isikukood olnud. Andmete koosseis: Ajaperiood : 01.2007–01.2018 (reaalset sellest aastast, millest alates registris on andmed olemas) Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused: Isikule makstud toimetulekutoetuse andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID leibkonna ID toetuse saamise periood toetuse summa (leibkonna kohta) leibkonnaliikmete arv leibkonna sissetulek laste arv (0-17) Isikule makstud hooldajatoetuse andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID hooldajatoetuse saamise periood hooldajatoetuse summa hooldaja ja hooldatava vaheline suhe Isikule makstud vajaduspõhise peretoetuse andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID leibkonna ID toetuse saamise periood toetuse summa (leibkonna kohta) leibkonnaliikmete arv leibkonna sissetulek laste arv (0-17) Isikule osutatud sotsiaalteenuste andmed (aastate lõikes): Anonümiseeritud ID koduteenuse saamise fakt aasta jooksul väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saamise fakt aasta jooksul tugiisikuteenuse saamise fakt aasta jooksul täisealise isiku hoolduse teenuse saamise fakt aasta jooksul isikliku abistaja teenuse saamise fakt aasta jooksul varjupaigateenuse saamise fakt aasta jooksul turvakoduteenuse saamise fakt aasta jooksul sotsiaaltransporditeenuse saamise fakt aasta jooksul eluruumi tagamise teenuse saamise fakt aasta jooksul võlanõustamisteenuse saamise fakt aasta jooksul Andmete edastamise viis : Krüpteeritud kujul allalaadimine TEHIK-u poolt selleks kasutatavast tehnilisest lahendusest või krüpteeritud kujul füüsilisel andmekandjal (taotleja tuleb ise järgi). Andmete säilitamine * : Säilitatakse kuni projekti (vt punkti andmete väljastamise õiguslik alus) lõpuni 01.01.202 1 Muu info: Andmepäringule vastamise protsessi on põhjalikult kirjeldatud taotlusele lisatud AKI loas, aga STAR-i puudutava osa toome ka siin eraldi välja: - Rahvastikuregister edastab TEHIKule isikukoodide ja pseudoisikukoodide loendi - TEHIK teeb selle alusel STAR-ist andmete väljavõtte (kasutades selleks isikukoode) - TEHIK kustutab andmestikust isikukoodid, jättes alles rahvastikuregistri poolt edastatud pseudoisikukoodid ning edastab tulemuse CentAR-ile . CentAR teeb päringu tulemused kättesaadavaks ka PRAXIS- ele . Kinnitan Sotsiaalministeeriumile esitatud andmete õigsust. Kuupäev: 12.12.2018 Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 1 TEENUSE OSUTAMISE LEPING 7.8-3/18/1 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi nimetatud ka „tellija“), keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Andres Koppel , ja konsortsium (edaspidi „ teenuse pakkuja “ ), ke lle liikmed (edaspidi nimetatud kui „ konsortsiumi liikmed või liige“ ) on Tartu Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ , Tallinna Ülikool , OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxi s , keda esindab konsortsiumilepingu alusel Tartu Ülikool , keda esindab rektori 17.12.2015.a. käskkirja nr 68 alusel teadusprorektor Kristjan Vassil (edaspidi koos tellijaga nimetatud „pool“ või „pooled“ ) , võttes arvesse, et: käesolev leping sõlmitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&amp;I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ elluviimise raames, lepingu täitmisel juhindutakse mh Haridus- ja teadusministri 31.12.2015. a käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste kinnitamine“, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest, otsustasid sõlmida käesoleva teadus- ja arendustöö te enus lepingu (edaspidi nimetatud „ l eping “ ) ning leppisi d kokku alljärgnevas: Lepingu ese. Lepingu täitmise tingimused Käesoleva l eping uga t ellija tellib ja teenuse pakkuja kohustub tegema teadus- ja arendustöö „ Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus , tööturu ja sotsiaalsüsteemis “ (edaspidi nimetatud „ t öö “ või „uuring“ ) l epingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Töö eesmärk, t öö tulemuse kirjeldus, t öö tegemise tähtajad , nõuded, millele valmis t öö peab vastama ning muu vajalik informatsioon l eping u täitmiseks on toodud l eping u lisa de s „Uuringuettepanek (pakkumus ) koos lisadega “ (lisa 1), „ Lähteülesanne “ (lisa 2) , „ ETAg i juhatuse otsus rahastamise kohta “ (lisa 3) . Konsortsiumi volitatud esindajaks suhtes tellijaga on Tartu Ülikool , ke s lähtub konsortsiumi esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud koostöölepingust. Tartu Ülikool nimetab oma esindajaks , kes suhtleb tellija esindajaga ning annab töö tegemise kohta infot, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru , tel : 737 6842, e-post: [email protected] Tellija esindajana annab t öö tegemiseks vajaliku informatsiooni, vaatab t öö selle üleandmisel üle ja kontrollib t öö vastavust lepingutingimustele Liina Eek , RITA programmi juht , tel.: 53001912 , e-post: [email protected] . Kui t öö tegemise käigus ilmneb, et l eping u lisades püstitatud eesmärke ja t öö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada või ei vii kasutatav meetod, vahend vm s soovitud tulemuseni, astuvad p ool ed läbirääkimistesse edasise tegevuse suhtes l eping u muutmiseks või lõpetamiseks. Nimetatud otsused vormistatakse poolte poolt allkirjastatud l eping u lisana, mis muutub käesoleva l eping u lahutamatuks osaks. Poolte õigused ja kohustused Teenuse pakkuja kohustub : tegema t öö vastavalt l eping u s ja selle lisades kokku lepitud eesmärkidele ja tingimustele ; informeerima t ellija t koheselt t öö tegemise käigus ilmnenud ja l eping u punktis 1. 5 nimetatud probleemidest; arvestama t ellija t öö tegemise kohta esitatud pretensioonide ja soovitustega, kui need on esitatud l eping u raamides; pidama l eping u täitmise kohta raamatupidamisarvestust ning säilitama raamatupidamisdokumente vastavalt õigusaktide nõuetele; tagama uuringu tegevustest teavitamise vastavuse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse le nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja nimetama Euroopa Regionaalarengu Fondi ning tellijat uuringu elluviimise rahastajana avalikel esinemistel ja kõigis asjakohastes trükistes (pressiteated, artiklid, raamatud ja muud trükised, jne), tuues ära uuringu numbri ja Euroopa Regionaalarengu Fondi logo ; tagama uuringu tegemiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused, samuti õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; säilitama uuringu tegemisega seotud dokumendid , sh kuludokumendid vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõigetele 2 ja 4 vähemalt sama kaua, kui seda peab tegema uuringu tellija; järgima riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid ja säilitama sellest kontrolljälje ; esitama tellija kirjalikul nõudel vahearuandeid 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; sisestama Eesti Teadusinfosüsteemi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.04.2012 määruse „Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ §-dega 8, 28 ja 34 uuringu andmed (kohustuslikud väljad: Finantseerijapoolne uuringunumber; Pealkiri eesti keeles; Pealkiri inglise keeles; Alguskuupäev; Lõppkuupäev; ja partnerid; Programm; Valdkond ja eriala; Finantseerimine perioodide lõikes; Finantseerijapoolne rahastamine kokku (EUR); Annotatsioon eesti keeles; Annotatsioon inglise keeles; Tegevuse liik ja protsent; Avalik) ja tulemused (kohustuslikud väljad: Uuringu lõpptulemused eesti keeles; Uuringu lõpptulemused inglise keeles) Eesti Teadusinfosüsteemi vastavate registrite sisestusvormide kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest, s.o. pärast Lepingu allkirjastamist ja tulemuste k irjeldami st ; moodustama uuringu juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale konsortsiumi liikmete esindajate ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi , Siseministeeriumi , Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ning ETAgi esindaja(d) – vastavalt nende asutuste vahelisele kokkuleppele ja tagama, et ministeeriumide ja tellija hääleõiguslikke esindajaid on juhtkomisjonis üle poole . J uhtkomi sjoni ülesanne on tagada, et uuringu tegevused vastavad lähteülesandes ning uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale ning jälgi da , et töö eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt. Projekti juhtkomisjon kiidab heaks projekti progressi ning eelarve kasutamise. Tellija kohustub : andma teenuse pakkuja le viimase nõudmisel l eping u täitmiseks vajalikku abi, infot jm ; võtma töö vastu ja tasum a teenuse pakkuja le tähtaegselt tehtud t öö eest vastavalt l eping u peatü k ki de s 3 ja 6 sätestatule; tea ta ma teenuse pakkuja le lepingu punktis 2.1 .7 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja; edastama teenuse pakkuja le vastavad töö aruannete vormid ja nende täitmist lihtsustavat informatsiooni . Pooled kohustuvad : mitte rikkuma teisele p ool ele ega kolmanda tele isikutele kuuluvaid õigusi ; mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise p oole eelneva kirjaliku nõusolekuta . Konfidentsiaalse teabe identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega "konfidentsiaalne" või „asutusesiseseks kasutamiseks“ . Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse p ool ele esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala jooksul arvates selle suulise konfi dentsiaalse teabe edastamisest. Nimetatud vorminõude täitmata jätmine ei anna p ooltele ega teistele isikutele õigust suulises vormis edastatud konfidentsiaalset teavet avalikustada. Tellijal on õigus ühenädalase etteteatamisega kontrollida tegevuste elluviimist teenuse pakkuja territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel. Tellijal on õigus lasta teenuse pakkuja esitatud tegevuste vahe- ja lõpparuannet ekspertidel hinnata. Juhul kui aruannete hindamise tulemusena selgub, et tegevused ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades ära toodud eesmärke ja tulemusi, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse pakkuja ga muudatuste tegemiseks uuringu edasisel tegemisel. Töö üleandmine ja vastuvõtmine ning aruandlus Teenuse pakkuja annab t ellija le kokkulepitud nõuetele vastava t öö üle osadena va stavalt järgnevale ajagraafikul e : uuringu tegevuste vahearuan ded kord kvartalis või juhtkomisjoni koosolekul kokku lepitud graafiku alusel ; lõpparuanne – mustand hiljemalt 2 kuud enne projekti lõppu ning lõplik versioon hiljemalt 2 kuud pärast projekti lõppu . Aruanded esitatakse tellijale tellija poolt kehtestatud vormil. Tellija on kohustatud t öö üle vaatama ühe kuu jooksul t öö (vastava aruande) üleandmisest Eesti Teadusinfosüsteemis ning esitama sama tähtaja jooksul teenuse pakkuja le oma pretensioonid (edaspidi nimetatud „ vastuväited “ ) seoses t öö mittevastavusega l eping ule ja andma teenuse pakkuja le mõistliku tähtaja t öö s esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kui tellija tellib töö hindamiseks ekspertiisi, pikeneb tähtaeg ekspertiisi teostamise aja võrra. Juhul, kui t ellija esitab oma vastuväited, peab teenuse pakkuja tegema t öö s vastavad parandused t ellija määratud mõistliku tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse t öö vastu võetuks, kui teenuse pakkuja on teinud t öö s parandused ja t ellija l ei ole enam vastuväiteid. Töö loetakse t ellija poolt vastu võetuks, kui ta ei ole punktis 3. 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud. Töö üleandmise-vastuvõtmise kohta vastavat akti ei koostata , nõuetele vastavaks tunnistatud töö aktsepteeritakse Eesti Teadusinfosüsteemis Intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kuuluvus ja kasutamine Kaasavara Teenuse pakkuja kaasavara moodustab konsortsiumi liikmete ( ja nende alltöövõtja te ) immateriaalne vara, s o intellektuaalne omand , mille kasutamine võib osutuda kasulikuks või vajalikuks seoses tööga ja mida vastav konsortsiumi liige (ja tema alltöövõtja ) lubab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks kasutada. Vajadusel fikseeritakse k onsortsiumi liikmete (ja nende alltöövõtjate ) kaasavara juhtkomisjoni esimesel koosolekul . Intellektuaalne omand või omand konsortsiumi liikme kaasavara suhtes jääb sellele konsortsiumi liikmele (ja tema alltöövõtjale ), kelle oma see on , st kaasavara kuuluvus ei muutu. K onsortsiumi liikmete kaasavara antakse teistele konsortsiumi liikmetele või tellijale kasutamiseks, kui see on vajalik töö teostamiseks ja/ või töö tulemuste kasutamiseks. Kaasavara kasutamiseks sõlmitakse lihtlitsentsileping. Intellektuaalse omandi varaliste õiguste kuuluvus projekti raames teostatava töö ja selle tulemuste suhtes on reguleeritud järgmiselt: varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patenti ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kuuluvad teenuse pakkujale , kelle töötajad või alltöövõtjad on tulemuse (sh leiutise) loonud; teenuse pakkuja tagab, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) annavad teenuse pakkujale üle töö ja selle tulemuse suhtes intellektuaalse omandi varalised õigused . Samuti tagab teenuse pakkuja , et tal on võimalik kasutada oma töötajate ja alltöövõtjate autorite isiklikke õigusi ulatuses, mis võimaldab teenuse pakkujal intellektuaalse omandi varaliste õiguste täies mahus teostamist; t eenuse pakkuja annab tellijale tasuta lihtlitsentsi töö ja selle tulemuste ning nendega seotud intellektuaalse omandi kasutamiseks tellija poolt. Lihtlitsents antakse koos all-litsentsi andmise õigusega töö tulemusi rakendavatele ministeeriumitele . Litsentsi andmiseks sõlmitakse eraldi litsentsileping; tellija informeerib teenuse pakkujat all-litsentside andmisest; kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks tellija või all- litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku intellektuaalse omandi litsents, siis tagab teenuse pakkuja ka sellise litsentsi saamise tellijale ühes all-litsentsi andmise õiguse ga ; kolmandatele isikutele antakse lihtlitsentse töö tulemuste kasutamiseks turutingimustel. Intellektuaalse omandi õiguskaitse T eenuse pakkuja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus töö ja selle tulemusel loodud leiutise suhtes, ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust ; Töö ja selle tulemuse suhtes loodud leiutisele õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse pakkuja . T eenuse pakkuja on kohustatud andma tellijale üle töö tulemused ning nende suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui t eenuse pakkuja kasutab tulemusi viisil, mis kahjustab avalikku huvi. Teenuse pakkuja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest. Teavitamine ja avalikustamine Tellijal ja teenuse pakkujal on õigus kasutada töö tulemusena valminud teoseid ja muid autoriõigusega kaitstavaid objekte viisil, mis võib kaasa tuua sellise teose või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid. Tellija ja teenuse pakkuja ning tema alltöövõtja kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni arvates teenuse pakkuja lt punktis 4.3 .1. viidatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamise kavatsuse teate saamisest kuni patenditaotluse või kasuliku mudeli registreeringu publitseerimise ni Patendiameti poolt . Teenuse pakkuja või tellija võib avaldada intellektuaalse omandi kaasavara või töö tulemusi üksnes tingimusel, et ta on saanud eelneva kirjaliku nõusoleku sellelt isikult, kellele vastav intellektuaalse omandi kaasavara kuulub, ning t eenuse pakkuja lt või tema alltöövõtjalt , kellele kuuluvad töö tulemused. Nii tellija kui teenuse pakkuja kohustuvad laialdaselt levitama intellektuaalse omandi kaitse objektiks mitte olevaid töö tulemusi. Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse riigisaladuse, salastatud välisteabe , avaliku teabe seaduses ning patendiseaduses sätestatut. Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi. Tasu ja tasumise kord Tellija maksab teenuse pakkujale t öö tegemise eest tasu kuni 1 500 000 (üks miljon viissada ) eurot, milles sisaldub seaduses sätestatud käibemaks (edaspidi nimetatud „ tasu “ ). Teenuse pakkuja kohustub esitama tellijale arve d pärast vahearuande või lõpparuande aktsepteerimist Eesti Teadusinfosüsteemis . Teenuse pakkuja esitab arve vastavas aruandes kirjeldatud perioodil tehtud kulude kohta. Tellija tasub punktis 6.1 nimetatud summa pangaülekan nete ga osamaksete kaupa konsortsiumi t esinda vale asutusele 15 (viie teistkümne ) päeva jooksul arvates arve kättesaamisest. Vastutus Pool vastuta b oma l eping ust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põh justatud süüliselt ning hüvitab sellisel juhul teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. Konsortsiumi pooled vastutavad tellija ees lepingu täitmise eest solidaarselt. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, 10 (kümne) päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pool ei vastuta teise poole ees lepingu mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest ja vabaneb talle seeläbi tekkinud kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui lepingu rikkumine oli tingitud teise poole lepingutingimuste rikkumisest või muust õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest. Lepingu kehtivus, selle muutmine ja lõpetamine Leping jõustub selle allkirjastamisest mõlema p oole poolt ja kehtib kuni p oolte poolt oma lepinguliste kohustuste täieliku nõuetekohase täitmiseni . Lepingut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. L e pingut võib muuta p oolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse l epingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema p oole poolt või p oolte poolt määratud tähtajal. Pool võib l epingust taganeda, kui teine p ool on l epingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja p ool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma . Juhul, kui teenuse pakkuja v iivitab põhjendamatult t öö tegemisega ja ei ole t öö d üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3. 1 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub oluliselt l epingu s ja selle lisades toodud t öö teostamise nõudeid, on t ellija l õigus l eping ust ühepoolselt taganeda . Sellisel juhul on tellijal õigus nõuda teenuse pakkuja lt tagasi lepingu alusel saadud tasu ning nõuda sisse tellijale tekitatud kahju. Juhul, kui t ellija on viivitanud teenuse pakkuja le tasu maksmisega ( v.a punktis 7.4 toodud vääramatu jõu asjaolust tulenevalt ) rohkem kui kuu üle punktis 6.3 k ok kulepitud tähtaja või rikub olu liselt käesoleva l eping u punkti s 2.2. sätestatud kohustusi , on teenuse pakkuja l õigus ilma t ellija le t öö d üle andmata l eping ust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse pakkuja le tekitatud kahju . Leping u ennetähtaegsel lõpetamisel esitab teenuse pakkuja arvestuse l eping u lõpetamiseni teostatud t öö kohta ning esitab selle alusel arve kuni l eping u lõpetamis eni tehtud kulutuste katmiseks. Tellija kohustub esitatud arve tasuma 1 5 (viie teistkümne ) päeva jooksu l alates arve saamisest. Leping u lõppemisel tagastab kumbki p ool teisele p ool ele saadud informatsiooni ja materjalid. Teadete edastamine Pooled edastavad l epinguga seotud teated teise p oole l epingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on p ool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Pooltevahelised l epinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi nimetatud „teade“), kaasa arvatud l epingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas l epingus on ette nähtud teisiti. Teade loetakse kätte saaduks, kui: teade on p oolele üle antud allkirja vastu; teade on saadetud tähitud kirjaga teise p oole l epingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud 3 (kolm) kalendripäeva. informatiivne teade on edastatud vahetult, telefoni või e-posti teel l epingus ettenähtud kontaktisikule. Lõppsätted Leping ust tekkivad vaidlused lahendavad p ool ed läbirääkimiste teel. Kui l eping ust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Tartu Maakohtus. Käesolev leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt. L eping u juurde kuuluvad sõlmimisel järgmised lisad: l isa 1 „ Uuringuettepanek (pakkumus ) koos lis adega “, lisa 2 „ Lähteülesanne “ ; lisa 3 „ ETAg i juhatuse otsus rahastamise kohta “, Poolte andmed: Teenuse pakkuja : Tartu Ülikool (konsortsiumi liige ) reg -nr 74001073 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu pank: SEB P ank konto: EE 281010102000234007 kontakttelefon: +372 737 5610 e-post: [email protected] Asutuse nimel kirjutas alla allkirjastatud digitaalselt Kristjan Vassil teadusprorektor Tellija : Sihtasutus Eesti Teadusagentuur r eg -nr 90000759 a adress: Soola 8, 51013 Tartu konto:EE891010220034796011, Rahandusministeerium, v iitenumber 3500081005 kontakttelefon: 731 7383 Tellija nimel kirjutas alla allkirjastatud digitaalselt Andres Koppel juhatuse esimees NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida RITA1/01-03 koondtaotlus 2017 Staatus: Menetluses Üldandmed Rakendusuuringu teema Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis Rakendusuuringu http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/04/RITA-1-R%C3%A4ndeuuringu-l%C3%A4hte%C3%BClesanne_10-aprill.pdf lähteülesanne Uuringuettepaneku Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele pealkiri eesti keeles Uuringuettepaneku Migration dependency and integration challenges for Estonia, employers, communities and educational system pealkiri inglise keeles Akronüüm RITA-Ränne Konsortsiumi juht Tiit Tammaru Juhtiv asutus Tartu Ülikool Uuringu partnerid Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ Tallinna Ülikool OÜ Positium LBS SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut Projekti alguskuupäev 1.01.2018 Projekti lõppkuupäev 31.12.2020 Valdkond ja eriala Valdkond CERCS eriala Frascati Manual’i eriala % 2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.10. Kasvatusteadused S270 Pedagoogika ja didaktika 5.3. Haridusteadused 50,0 2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.11. Sotsiaalteadused S213 Sotsiaalstruktuuride uuringud 5.9 Teised sotsiaalteadused 25,0 2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.12. Majandusteadus S196 Sotsiaalökonoomika 5.2 Majandusteadus ja ärindus 25,0 Avalikkusele suunatud ? Konsortsiumi nägemus lähteülesannete probleemistikust, tegevustest. uringuettepaneku lühikirjeldus eesti keeles Projekti eesmärk on välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilised lähenemised rände ja lõimumise protsessidesse sekkumisel Eestis, eesmärgiga aidata kaasa ühiskonna sidususe suurenemisele. Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus, mis on eriti tuntav tööturul. Sisserändega kaasnevad pikaajalised lõimumisega seotud probleemid. Nende ennetamiseks töötame välja (a) innovaatilise rände punktisüsteemil põhineva ning nii tööturu kui lõimumise probleeme arvestava sisserändepoliitika alused, (b) töötame välja uuendusliku rändekalkulaatori rände lühi- ja pikaajaliste tööturu ja rahvastikuarengu mõjude hindamiseks, (c) rände tulu-kulu mudeli ning (d) mitmekultuurilise kooli mudeli ning töövahendid ja sekkumismehhanismid lõimumisega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks koolides ja nendega seotud kogukondades. Avalikkusele suunatud ? Konsortsiumi nägemus lähteülesannete probleemistikust, tegevustest. uringuettepaneku lühikirjeldus inglise The aim of the Project is to develop innovative intervention approaches for migration and integration in Estonia that would contribute to a more cohesive keeles society. Estonia has become dependent on immigration because of low levels of fertility and population aging. Migration dependency manifests itself especially strongly on the labour market. However, immigration tends to come along with long-term integration challenges. To tackle those long-term challenges, the Project will (a) develop the fundamentals of innovative immigration policy for Estonia that takes into account both immediate labour market needs and long- term integration challenges; (b) develop a unique web based application for migration projections as well as (c) the cost-benefit model of migration within a longitudinal life-course perspective, (d) design a model of multicultural schools, together with tools and intervention mechanisms for preventing and solving integration related challenges in schools and communities. Uurimisrühmad Number Asutus Vastutav täitja Staatus RITA1/01-03-03 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ Janno Järve Ootel RITA1/01-03-04 Tallinna Ülikool Marek Tamm Ootel RITA1/01-03-08 OÜ Positium LBS Margus Tiru Ootel RITA1/01-03-09 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Märt Masso Ootel RITA1/01-03-11 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut Tiit Tammaru Ootel Uurimisrühma RITA1/01-03-03 taotlus Isik Kraad Ametikoht CV Janno Järve doktorikraad Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Vanemanalüütik (1,00); CV EST Sten Anspal doktorikraad Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, Vanemanalüütik (0,10); Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, vanemanalüütik; OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus, Vanemanalüütik (0,30); CV EST Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad: Janno Järve - WP3 Sten Anspal - WP3 Uurimisrühma liikmed: Epp Kallaste - WP3 Indrek Seppo - WP3 Marko Sõmer - WP3 Janno Järve ja Sten Anspal omavad pikaajalisi kogemusi suurte, eri valdkondi hõlmavate tulukuluanalüüsi mudelite koostamisel (eeskätt hariduse, sotsiaaltoetuste ja kuriteokulude valdkonnas), sh selliste, mis antakse tellijale üle iseseisvaks kasutamiseks. Neil on ka pikaajaline kogemus registriandmetega töötamisel. Põhitäitjate kogemus erinevat tüüpi suurte mudelite arendamisel võimaldab neil üksteise kompetentse sügaval sisulisel tasandil täiendada ning loob head eeldused tööpaketi eesmärkide kvaliteetseks täitmiseks. Projektid Vastutav Keskmine aastane Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma täitja summa Innovatsioonisüsteemi rajasõltuvust arvestava mudeli loomine ja rakendusmehhanismi väljatöötamine Urmas SF 2008 2013 164 123,57 EUR 984 741,41 EUR väikeriigi näitel Varblane Projektide arv 1 Projektide kogumaht 984 741,41 EUR Keskmine projekti maht 984 741,41 EUR Kommentaarid projektide Osaleti prof. Urmas Varblase juhitava sihtfinantseeritava uurimisteema "Innovatsioonisüsteemi rajasõltuvust arvestava mudeli loomine ja rakendusmehhanismi väljatöötamine väikeriigi näitel". Sellest kujunes välja Epp Kallaste ja Janno kohta Järve finantsanalüütiline kompetents, mida on täienenud suurte investeerimisprojektide finants- ja sotsiaalmajanduslike analüüside läbiviimisega. Tänaseks on erinevate CentAR-i poolt analüüsitud ja Euroopa Liidu vahenditest toetust saanud projektide kogumaksumuseks rohkem kui 180 mln eurot. Need projektid ei ole esindatud ETIS-e süsteemis, kuid on viidatud Centari kodulehel (http://www.centar.ee/et/case-studies/). Näitena võib välja tuua järgmised: 1. Trammitee pikendamine Tallinna lennujaamani 2. Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimine – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs 3. Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade arendamise koondprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs 4. Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs 5. Raudtee rekonstrueerimine rail baltica trassil (tallinn-tapa-tartu lõik) – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs 6. Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirikonnas – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs 7. Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine – sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs 8. Uute elektrirongide soetamise tulukuluanalüüs Lisaks investeerimisprojektidele on see meeskond rakendanud tulukuluanalüüsi raamistikku ka hariduse ja kuritegeuvse analüüsimisel. Ka nende projektide raportid on kättesaadavad CentARi kodulehelt, need on sisestatud ka ETIS-e süsteemi: 1. Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis 2. Vägivallakuritegude hind Kuna finantsanalüüsid on osa laiemast sotsiaalmajanduslikust analüüsist, kus lisaks ettevõtte tasandi tulususele käsitletakse tulusid ja kulusid ühiskonna jaoks laiemalt ning tulukuluanalüüsi on sama meeskond kasutanud lisaks infrastruktuuri investeerimisprojektidele ka teiste sotsiaalmajanduslike teemade analüüsimiseks, on projektimeeskonnas varasemate projektide tulemusel parim kompetents Eestis innovaatilise rände kulutulu mudeli koostamiseks. Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Anspal, Sten (2015). Non-parametric decomposition and the choice of reference group: a study of the gender wage gap in 15 OECD Fail_IJM aktsepteerimiskinnitus (Anspal).pdf (mitteavalik) countries. International Journal of Manpower, 36 (8), 1266−1280.10.1108/IJM-03-2015-0047. Anspal, Sten (2015). Gender wage gap in Estonia: a non-parametric decomposition. Baltic Journal of Economics, 15 (1), 1−15.10.1080/1406099X.2015.1022436. Anspal, Sten; Järve, Janno (2011). Downward nominal wage rigidity and gender. LABOUR: Review of Labour Economics and Fail_Anspal, Järve. Downward Nominal (mitteavalik) Industrial Relations, 25 (3), 370−385.10.1111/j.1467-9914.2011.00519.x. Wage Rigidity and Gender.pdf Jaakson, K.; Kallaste, E. (2010). Beyond flexibility: reallocation of responsibilities in the case of telework. New Technology, Work and Fail_Jaakson_Kallaste_Beyond_Flexibility.pdf (mitteavalik) Employment, 25 (3), 196−209.10.1111/j.1468-005X.2010.00248.x. 1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele Woolfson, Charles; Kallaste, Epp (2011). 'Illusory Corporatism "Mark2"' in the Baltic States. Warsaw Forum of Economic Sociology, 2, 51−72. Kallaste, Epp; Woolfson, Charles (2009). The Paradox of Post-Communist Trade Unionism: 'You Can't Want What You Can't Imagine'. The Economic and Labour Relations Review, 20 (1), 93−109. 2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport Anspal, S.; Kallaste, E.; Kaska, M.; Sandre, S.-L. (2016). Töövõimereformi kulude ja sihtrühmade prognoosid: Töövõimereformi finantsmudeli rakendus. Anspal, S.; Järve, J.; Kallaste, E.; Kaska, M.; Sandre, S.-L. (2016). Töövõimereformi finantsmudeli metoodika. Kallaste, Epp; Luuk, Erle; Järve, Janno, Kaska, Mart; Räis, Mari Liis (2015). Vägivallakuritegude hind: Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale. Anspal, Sten; Järve, Janno; Kallaste, Epp; Kraut, Liis; Räis, Mari-Liis; Seppo, Indrek (2012). The Cost of School Failure in Estonia. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR. 3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud) Woolfson, C.; Calite, D.; Kallaste, E. (2009). Employee 'voice' and working environment in the new member states: translating policy into practice in the Baltic states. In: Walters, D.; Nichols, T. (Ed.). Workplace Health and Safety - International Perspectives on Worker Representation (134−153).. London: Palgrave Macmillan. 3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Espenberg, K.; Jaakson, K.; Kallaste, E.; Nurmela, K. (2012). Kollektiivlepingute roll Eesti töösuhetes. . Tallinn: Sotsiaalministeeriumi Fail_kollektiivlepingute_roll_lõplik.pdf (mitteavalik) toimetised. 3.5. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud kohalikes konverentsikogumikes Jaakson, K., Kallaste, E. (2010). Beyond Flexibility: reallocation of responsibilities in the case of telework. Papers presented at the Annual Conference of the Estonian Economic Association: Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Viljandi, 29-30 jaanuar 2010. Tööstusomandid Uurimisrühma RITA1/01-03-04 taotlus Isik Kraad Ametikoht CV Marek CV doktorikraad Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Professor (0,50); Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus, Vanemteadur (0,50); Tamm EST CV Rein Raud doktorikraad Muu ...; Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus, Juhtivteadur (1,00); EST CV Allan Puur doktorikraad Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus, Juhtivteadur (0,50); Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Professor (0,50); EST Luule Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Vanemteadur; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus, Vanemteadur (1,00); Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia CV doktorikraad Sakkeus keskus, juhataja (0,25); EST Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad: Marek Tamm - WP4 Allan Puur - WP2 Rein Raud - WP4 Luule Sakkeus - WP2 Uurimisrühma liikmed: Mare Oja - WP4 Martin Klesment WP2 Marek Tamm koos kolleegidega omavad suuri teadmisi kultuuriteooria ja kultuuridevaheliste uuringute valdkonnas. M. Tamm on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse juht, Rein Raud juhib uurimisprojekti PUT1365 "Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel" (2017–20); mõlemad projektid toetavad otseselt RITA-Ränne lõimumise kontseptuaalsete aluste väljatöötamist. Allan Puur ja tema kolleegid on Eesti juhtivad rahvastikuteadlased, kellel on pikaajalised kogemused rahvastikuprognooside koostamisel. Ka RITA-Ränne projekti raames tegelevad A. Puuri juhitavad teadlased rahvastikuprognoosi koostamisega. Mare Oja (PhD) on rikkalike kogemustega ajaloodidaktik, kes panustab projektis õpivahendite väljatöötamisse. Martin Klesment (PhD) on rahvusvaheliselt hinnatud demograaf, kes panustab projektis rahvastikuprognoosi koostamisse. Projektid Keskmine Vastutav Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta aastane Kogusumma täitja summa Marek Ajalugu kui kultuurimälu: Eesti mnemoajaloo perspektiivid ETF 2011 2012 12 000,00 EUR 24 000,00 EUR Tamm Raivo Demokraatia kinnistumine mitmekultuurilises ühiskonnas SF 2006 2011 71 894,42 EUR 431 366,50 EUR Vetik Hannes Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid IUT 2013 2018 106 500,00 EUR 532 500,00 EUR Palang Hannes Kultuuriteooria tippkeskus TK; Tippkeskus 2008 2015 111 326,10 EUR 890 608,82 EUR Palang Marek TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus MUU; TLÜ uuringufond 2015 2020 3 833,33 EUR 23 000,00 EUR Tamm Kultuurilise paradigma muutused sekundaarse moderniseerumise tingimustes Rein Raud SF 2008 2012 40 384,13 EUR 201 920,65 EUR Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel Rein Raud PUT 2017 2020 42 600,00 EUR 42 600,00 EUR Eesti rahvastiku nüüdisareng: põhisuundumused, tegurid ja ühiskonnamõju Allan Puur SF 2011 2016 108 701,67 EUR 652 210,00 EUR Ajaloo algõpetuse kaardistus ning Euroopa Nõukogu ajalooseminari läbiviimine Mare Oja MUU; Riigieelarveline toetus 2016 2016 12 900,00 EUR 12 900,00 EUR Luule Rahvastikuarengu kestlikkus kiire vananemisega riikides MUU; TLÜ uuringufond 2016 2018 30 000,00 EUR 90 000,00 EUR Sakkeus Luule Registripõhise rahva- ja eluruumide loenduse metoodika väljatöötamine MUU; siseriiklik leping 2010 2013 50 138,69 EUR 200 554,75 EUR Sakkeus „Rahvusvaheline teadusalane koostöö Eesti osalemiseks üle-Euroopalises vanemaealist 50+ Luule MUU; Struktuuritoetus, Teaduse 2011 2016 69 700,50 EUR 418 203,00 EUR rahvastikku käsitlevas longituudses uuringus“ (edaspidi „SHARE Eesti“) Sakkeus rahvusvahelistumine Luule COST INTERFASOL - Põlvkondadevaheline perekonna solidaarsus Euroopas MUU; COST Action 2014 2018 8 000,00 EUR 40 000,00 EUR Sakkeus Projektide arv 13 Projektide kogumaht 3 559 863,72 EUR Keskmine projekti maht 273 835,67 EUR Kommentaarid projektide Tallinna Ülikooli kompetents RITA-Ränne projekti raames jaguneb kahe peamise valdkonna vahel: kultuuriteooria ja rahvastikuanalüüs. kohta Kultuuriteooriaga seotud projektid keskenduvad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriülekande ja -muutuste ning kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside mõtestamisele ja eritlemisele nii Eestis kui võrdlevalt, nii lühemas kui pikemas ajaperspektiivis. Senise uurimistöö peamised tulemused on seotud kultuuriteoreetiliste analüüsimudelite väljatöötamisega, ajalooteadmiste kriitilises analüüsi ja ulatuslikumas levikuga, võõraste kultuuridega dialoogi arendamise võimaluste ja seda tõkestavate asjaolude senisest parema tundmisega ning kultuurilise (enese)analüüsivõimekuse kasvus. See kõik loob hea aluse teoreetilise raamistiku loomiseks RITA-Ränne lõimumise teemadele. Eesti rahvastikuarengu projektid tegelevad nii rahvastikuajaloo kui nüüdissuundumustega, samuti tänaste demograafiliste protsesside aluseks olevate tegurite ning ühiskonnamõjude analüüsi ja mõtestamisega. Uurimistöö lähtekohaks on teise demograafilise ülemineku teooria, mida täiendab arusaam rahvastikuarengu variantide mitmesusest, sh kontekstuaalsete mõjurite ja rajasõltuvuse tulemina. Protsesside osas käsitletakse nii sündimust, mis demograafilistest alusprotsessidest on taasterežiimi kujunemisel määrav, rahvastiku vananemist, mis realiseerib rahvastikumuutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju, kui rännet. Projektide alusel kogutud teadmiste baasil on koostatud Eesti Inimarengu aruanne 2016/2017 "Eesti rändeajastul" rände peatükk, mis on omakorda oluliseks aluseks käesoleva projekti edukale täitmisele. Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Puur,A., Rahnu,L., Abuladze,L., Sakkeus,L., Zakharov,S. (2017). Childbearing among first- and second-generation Russians in Estonia against the DR_3302_final.pdf (avalik) background of the sending and host countries. Demographic Research, 36 (41), 1209−1254. Tamm Displaced History? A New “Regime of Tamm, Marek (2016). Displaced History? A New “Regime of Historicity” Among the Baltic Historians in Exile (1940s-1960s). Storia della Storiografia, 69 (1), Historicity” Among the (avalik) 129−145. Baltic Historians in Exile.pdf Frejka, T.; Gietel-Basten, S.; Abolina, L.; Abuladze, L.; Aksyonova, S.; Akrap, A.; Antipova, E.; Bobic, M.; Čipin, I.; Fakeyeva, L.; Foldes, I.; Jasilioniene, A.; Kostova, D. Kotowska, I.; Krimer, B.; von der Lippe, E.; Kurylo, I.; Maslauskaite, A.; Mikolai, J.; Muresan, C.; Petar, V. ... Zvidrins, P. (2016). Fertility and Family 212-823-3-PB.pdf (avalik) Policies in Central and Eastern Europe after 1990. Comparative Population Studies, 41 (1), 3−56.10.12765/CPoS-2016-03en. Raud, Rein (2016). Zygmunt Bauman’s Critique of Multiculturalism: a Polemical Reading. Revue Internationale de Philosophie, 70 (277), 381−397. Tamm The republic of Tamm, Marek (2016). The Republic of Historians: Historians as Nation-Builders in Estonia (late 1980s–early 1990s). Rethinking History, 20 (2), historians. Historians as (avalik) 154−171.10.1080/13642529.2016.1153272. nation builders in Estonia late 1980s early 1990s.pdf Rahnu, Leen; Puur, Allan; Sakkeus, Luule; Klesment, Martin (2015). Partnership dynamics among migrants and their descendants in Estonia. Demographic Fail_32-56.pdf (avalik) Research, 32, 1519−1566.DOI:10.4054/DemRes.2015.32.56. Puur, Allan; Leppik, Lauri; Klesment, Martin (2015). Changes in pension take-up and retirement in the context of increasing the pension age: the case of Fail_Pension take-up and (avalik) Estonia in the 2000s. Post-Communist Economies, 27 (4), 497−516. retirement.pdf Fail_Tamm Truth, Tamm, Marek (2014). Truth, Objectivity and Evidence in History Writing. Journal of the Philosophy of History, 8 (2), 265−290.10.1163/18722636-12341273. Objectivity and Evidence (avalik) in History Writing.pdf Fail_Tamm Beyond Tamm, Marek (2013). Beyond History and Memory: New Perspectives in Memory Studies. History Compass, 11 (6), 458−473. History and (mitteavalik) Memory.pdf Klesment, Martin; Puur, Allan (2010). Effects of education on second births before and after societal transition: evidence from the Estonian GGS. Fail_22-28.pdf (avalik) Demographic Research, 22, 891−932. Puur, Allan; Olah, Livia Sz.; Tazi-Preve, Mariam Irene; Dorbritz, Jürgen. (2008). Men's childbearing desires and views of the male role in Europe at the dawn Fail_19-56.pdf (avalik) of the 21st century. Demographic Research, 19, 1883−1912. 1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele Tamm, Marek (2016). Writing Histories, Making Nations: A Review Essay. Storicamente, 12, 1−29. Oja, Mare (2016). Local, national and global level in history teaching in Estonia. Yearbook of the International Society for History Didactics, 37, 119−138. Oja, Mare (2014). Changing approach toward the past. How do history teachers assess the changes in history education in general education in Estonia from the middle of the 1980s to today? In: Wojdon, Joanna (Ed.). Jahrbook 2014. International Society for History Didactics (263−292).. Wochen Schau Verlag. Oja, Mare (2014). Besprechung: History of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: An Overview Forschungen zur baltischen Geschichte. Forschungen zur baltischen Geschichte, 9, 384−389. Oja, Mare (2013). The image of the other in the history of Estonia on the basis of contemporary textbook analysis. Yearbook - International Society for History Didactics, 34, 57−72. 2.1. Monograafiad Raud, Rein (2016). Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture. Cambridge: Polity Press. Bauman, Zygmunt; Raud, Rein (2015). Practices of Selfhood. Cambridge: Polity Press. 2.2. Monograafiad (sisestatud enne 1. juulit 2014. a.) Raud, Rein (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud) Tamm, Marek (2015). In search of lost time: memory politics in Estonia, 1991–2011. In: Alexander C. Diener & Joshua Hagen (Ed.). From Socialist to Post- Socialist Cities: Cultural Politics of Architecture, Urban Planning, and Identity in Eurasia (165−187). London, New York: Routledge. Oja, Mare (2016). IT in History Teaching in Estonia: Challenges for the Teachers. In: Joanna Wojdon (Ed.). E-teaching History (64−74). Newcaste Upon Tyne, United Kingdom: Cambridge Scholars Publishing. Tamm, Marek (2015). Introduction: Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory. In: Tamm, Marek (Ed.). Afterlife of Events: Perspectives on Fail_6 Tamm (mitteavalik) Mnemohistory (1−23). Houndmills, Basingstoke: Palgrave Macmillan. (Palgrave Macmillan Memory Studies). Introduction.doc Tamm, Marek (2014). Semiotic Theory of Cultural Memory: In the Company of Juri Lotman. In: Kattago, Siobhan (Ed.). Ashgate Research Companion to Fail_Kinnituskiri (mitteavalik) Memory Studies (127−141).. Farnham: Ashgate Publishing. Kattago.pdf (2014). Identity, Difference and Cultural Worlds. In: Kalevi Kull, Valter Lang (Ed.). Estonian Approaches to Culture Theory (164−181).. Tartu: Tartu University Press. (Approaches to Culture Theory). Fail_Tamm Tamm, Marek (2012). Conflicting Communities of Memory: War Monuments and Monument Wars in Contemporary Estonia. In: Raivo Vetik (Ed.). Nation- Conflicting Building in the Context of Post-Communist Transformation and Globalization: The Case of Estonia (43−72).. Frankfurt am Main et al.: Peter Lang Verlag. (mitteavalik) Communities of (Baltische studien zur erziehungs- und sozialwissenschaft; 24). Memory.pdf Raud, Rein (2004). The Conditions for a Multicultural Estonia. In: Subrenat, Jean-Jacques (Ed.). Estonia : Identity and Independence (257−268).. Amsterdam; New York: Rodopi . (On the boundary of two worlds : identity, freedom, and moral imagination in the Baltics; 2). 3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Puur, A., Sakkeus, L. (2017). Ränne ja Euroopa demograafilised väljakutsed. Tammaru, T., Kallas, K., Eamets, R. (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 1.1.pdf (mitteavalik) 2016/2017. Eesti rändeajastul (24−32). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. Sakkeus, L., McKIbben, J. Puur, A., Rahnu, L: Abuladze, L. (2017). Rahvastikuprognoos erinevate rändestsenaariumide korral. Tammaru, T., Kallas, K., 1.5.pdf (mitteavalik) Eamets, R. (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul (57−65). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 4.1. Kogumike ja ajakirja erinumbrite toimetamine, mis vastavad punktides 1.1, 1.2, 3.1 või 3.2 esitatud nõuetele Tamm, Marek (2016). Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Fail_Offer to publish Tamm, Marek (2015). Afterlife of Events: Perspectives of Mnemohistory. Houndmills, Basingstoke: Palgrave Macmillan. 'Afterlife of (mitteavalik) Events'.pdf Tööstusomandid Uurimisrühma RITA1/01-03-08 taotlus Isik Kraad Ametikoht CV Margus Tiru magistrikraad (teaduskraad) Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, doktorant (1,00); Positium LBS: Asukohapõhiste teenuste ja arenduse tehniline projektijuht; CV EST Erki Saluveer Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, doktorant (1,00); OÜ Positium - LBS süsteemide arendus; CV EST Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad: Margus Tiru - WP2 Erki Saluveer - WP2 Margus Tiru ja Erki Saluveeri roll projekti raames on rändekalkulaatori loomine. Margu Tirul on suured kogemused suurandmetega töötamisel ning dünaamiliste veebipõhiste rakenduste loomisel ruumilise mobiilsuse visualiseerimiseks. Erki Saluveer rolliks on süsteemi arhitektuuri ja dünaamilise andmebaasi arendamine. Ta on töötanud OÜ Positiumi koosseisus üle 10 aasta peamiselt tegeledes andmebaaside arhitektuuri, päringukeskkondade loomise, andmete visualiseerimise ja andmeanalüüsiga. Projektid Vastutav Keskmine Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma täitja aastane summa Inimeste tegevusruumidest lähtuvad ajalise- ja ruumilise käitumise seaduspärad Eestis: Rein Ahas ETF 2008 2011 16 199,18 EUR 64 796,71 EUR mobiilpositsioneerimise andmestiku analüüs. Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng Rein Ahas IUT 2013 2018 178 500,00 EUR 892 500,00 EUR Rahvastiku ruumilise mobiilsuse mõjutegurid ning seosed keskkonna ja regionaalse arenguga. Rein Ahas SF 2007 2012 157 850,34 EUR 947 102,02 EUR Projektide arv 3 Projektide kogumaht 1 904 398,73 EUR Keskmine projekti maht 634 799,58 EUR Kommentaarid projektide Margus Tiru on inimgeograafia doktorant ning ta on aktiivselt osalenud kõigi olulisete inimgeograafia alaste teadusprojektide töös. Nendes teadusprpojektides on tulenevalt Marguse doktoritöö teemast olnud metodoloogiliselt kohta uuenduslike lahenduste väljatöötamine ruumilise mobiilsuse analüüsimisel. Neid teadmisi kasutab omakorda sisendina Tartu Ülikoolist välja kasvanud spin-off ettevõttes OÜ Positium, mis on spetsialiseerinud muu hulgas uuenduslike veebipõhiste visualiseerimise viiside väljatöötamisele. Just see unikaalne teadmine on väga oluline RITA-Ränne projektis, kus Marguse juhtitaval töörühmal OÜ-s Positium on täita väga konkreetne töölõik, mis seondub dünaamilise veebipõhise rändekalkulaatori ehitamisega. Selline kalkulaator võimaldab tellijal lihtsalt enda sisestatud rändeparameetrite alusel rahvastikuprognoose koostada. Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Ahas, Rein; Aasa, Anto; Yuan, Yihong; Raubal, Martin; Smoreda, Yihong; Liu, Yu; Ziemlicki, Cezary; Tiru, Margus; Zook, Matthew (2015). Everyday space– Everyday space time time geographies: using mobile phone-based sensor data to monitor urban activity in Harbin, Paris, and Tallinn. International Journal of Geographical (avalik) geographies... IJGIS2015.pdf Information Science, 29 (11), 2017−2039.10.1080/13658816.2015.1063151. Fail_Using Mobile Positioning Data to Ahas, Rein; Silm, Siiri; Järv, Olle; Saluveer, Erki; Tiru, Margus (2010). Using Mobile Positioning Data to Model Locations Meaningful to Users of Mobile Model Locations (mitteavalik) Phones. Journal of Urban Technology, 17 (1), 3−27.10.1080/10630731003597306. Meaningful to Users of Mobile Phones.pdf Fail_Tiru_etal_2010_The Positium Barometer A Tiru, Margus; Saluveer, Erki; Ahas, Rein; Aasa, Anto (2010). Web-based monitoring tool for assessing space-time mobility of tourists using mobile Webbased tool for (mitteavalik) positioning data: Positium Barometer. Journal of Urban Technology, 17 (1), 71−89.10.1080/10630731003597348. monitoring the mobility if tourists.pdf 3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud) Kuusik, Andres; Tiru, Margus. (2014). Segmentation of Repeat Visitors with the Help of Passive Mobile Positioning. In: Marcello M. Mariani, Rodolfo Baggio, Dimitrios Buhalis, Christian Longhi (Ed.). Tourism Management, Marketing, and Development (113−134).. Palgrave Macmillan. Kuusik, A.; Ahas, R.; Tiru, M. (2009). Analysing Repeat Visitation on Country Level with Passive Mobile Positioning Method: as Estonian Case Study. In: Mäeltsemees, S.; Reiljan, J. (Ed.). Discussions of Estonian Economic Policy XVII (140−155).. Berlin Fail_07_Andres_Kuusik_Rein_Ahas_Margus_Tiru.pdf (mitteavalik) - Tallinn: Berliner Wissenchafts-Verlag, Mattimar . Ahas, R.; Saluveer, E.; Tiru, M.; Silm, S. (2008). Mobile Positioning Based Tourism Monitoring System: Positium Barometer. In: O’Connor, P.; Höpken, W.; Gretzel, U. (Ed.). Springer Computer Science: Information and Communication Technologies in Tourism (475−485).. Springer-Verlag. Tööstusomandid Uurimisrühma RITA1/01-03-09 taotlus Isik Kraad Ametikoht CV Märt Masso Kristi Anniste doktorikraad Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool, doktorant (1,00); CV EST Isikkooseisu selgitus Põhitätijad: Kristi Anniste - WP2, WP3 Uurimisrühma liikmed: Magnus Piirits - WP2, WP3 Praxise töötajad omavad pikaajalisi kogemusi suurte, eri valdkondi hõlmavate rakenduslike tööturu ja rahvastikuanalüüside tegemisel. Kristi Anniste on kaitsnud doktorikraadi rändeuuringute alal ning tema rolliks rände- ja rändepoliitikate analüüs koostamine, Soomes elavate eestlaste küsitluse läbiviimine ja analüüsimine ning rände tulu-kulu mudeli koostamiseks vajalike rändestsenaariumide sõnastamine ja rändajate rühmade iseloomustamine. Magnus Piirits roll on seotud tööturu analüüsiga, mis on samuti osaliselt aluseks rände tulu-kulu mudelile. Projektid Projekti nimetus eesti keeles Vastutav täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Keskmine aastane summa Kogusumma Muutused Euroopa siseses ida-lääs rändes pärast EL laienemist. Eesti juhtum Tiit Tammaru ETF 2011 2012 13 200,00 EUR 26 400,00 EUR Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng Rein Ahas IUT 2013 2018 178 500,00 EUR 892 500,00 EUR Projektide arv 2 Projektide kogumaht 918 900,00 EUR Keskmine projekti maht 459 450,00 EUR Kommentaarid projektide Kristi Anniste oli doktoriõpingute raames tihdedalt seotud TÜ geograafia osakonna teadusprojektidega. Nendes projektides oli Kristinl kandev roll rändeanalüüside koostamisel, mis oli ühtlasi tema 2016. aastal kaitstud doktoritöö kohta teemaks. Ka RITA-Ränne projekti raames on Kristil kandev roll rändeanalüüside koostamisel. Rahvastiku ruumilise mobiiluse ja linnaregioonide projekti raames viis Kristi 2009. aastal läbi Soomes elavate eestlaste küsitlusuuringu. Representatiivne valim koostati Soome rahvastikuregistri põhjal. Samasuguse metoodika alusle kordusuuringut planeeritakse ka käesoleva projekti raames. Praxis on osalenud rohkearvulistes projektides, mis ETIS-s ei kajastu. Neist paljud seonduvad tööturu arengute analüüsiga, mida käesoleva projekti raames hakkavad teostama, Märt, Tarmo ja Magnus. Projektide täielik loetelu on siin: http://www.praxis.ee/meie-tood/?cat=5&offset=0&posts_per_page=200&orderby=meta_value&meta_key=pax_duration_end&order=DESC¤t=0&display=grid&filter=all Käesoleva projekti täitmise vaatenurgast on nende seas olulisemad alljärgnevad. 1. Mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD täiendamine kaudsete maksudega. 2. Euroopa töötingimuste, töösuhete ja struktuurimuutuste monitooringud. 3. Võimalused palgalõhe vähendamiseks finants- ja tervishoiusektoris. 4. Eurofound'i korrespondentide võrgustik. 5. Erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Fail_Ethnic differences in Anniste, K.; Tammaru, T. (2014). http://www.demographic-research.org/volumes/vol30/13/30-13.pdf. Demographic Research, 30 (13), return migration (avalik) 377−412.10.4054/DemRes.2013.30.13. 2014_Demographic Research.pdf Fail_Anniste Anniste, K.; Tammaru, T.; Pungas, E.; Paas, T. (2012). http://kirj.ee/public/trames_pdf/2012/issue_3/Trames-2012-3-219-235.pdf. Trames : Journal of the Tammaru Pungas (mitteavalik) Humanities and Social Sciences, 16 (1), 219−235. Paas, Trames 2012, 16-3.pdf Leetmaa, Kadri; Brade, Isolde; Anniste, Kristi; Nuga, Mari (2012). Socialist Summer Home Settlements in Post-Socialist Suburbanisation. Urban Studies, 49 Fail_Urban Stud-2012- (avalik) (1), 3−21.10.1177/0042098010397399. Leetmaa-3-21.pdf Fail_The Formation and Tammaru, T.; Kumer-Haukanõmm, K.; Anniste, K. (2010). The formation and development of the Estonian diaspora. Journal of Ethnic and Migration Development of the (avalik) Studies, 36 (7), 1157−1174. Estonian Diaspora.pdf Tööstusomandid Uurimisrühma RITA1/01-03-11 taotlus Isik Kraad Ametikoht CV Tiit CV doktorikraad Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, linna- ja rahvastikugeograafia professor (1,00); Tammaru EST Raul CV doktorikraad Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond, makroökonoomika professor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, dekaan; Eamets EST Margus CV doktorikraad Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, haridustehnoloogia professor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, õppeprodekaan; Pedaste EST Kristina CV doktorikraad Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Narva kolledž, Direktor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Narva kolledž, direktor (0,80); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Narva kolledž, teadur (0,20); Kallas EST Birute Tartu Ülikool, Professor of Estonian as a foreign language (1,00); Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) korraline professor; Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele CV Klaas- doktorikraad (võõrkeelena) professor (1,00); EST Lang Margit 1995-1999 - vanemprojektijuht, Hill & Knowlton Eesti; 1994-1999 - avalike suhete spetsialist, Eesti Erastamisagentuur; Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Ühiskonnateaduste instituut, instituudi juhataja; Tartu Ülikool, CV doktorikraad Keller sotsiaalteaduste valdkond, Ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur (1,00); EST Isik Kraad Ametikoht CV Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut, Juhataja (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, õpetajahariduse professor (1,00); Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, CV Äli Leijen doktorikraad haridusteaduste instituut, instituudi juhataja; Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, keskuse juhataja; EST CV Rein Ahas doktorikraad Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, õppetooli juhataja; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, inimgeograafia professor (1,00); EST Martin CV doktorikraad Ehala EST Isikkooseisu selgitus Põhitäitjad: Tiit Tammaru - WP1, WP2 Raul Eamets - WP1, WP2 Margit Keller - WP5 Birute Klaas Lang - WP6 Kristina Kallas - WP7 Margus Pedaste - WP7 Äli Leijen - WP7 Rein Ahas - WP2, WP3 Martin Ehala - WP4 Uurimisrühma liikmed: Triin Vihalemm - WP5 Mare Ainsaar - WP5 Jaan Masso - WP3 Kadri Leetmaa - WP5 Anneli Kährik - WP5 Siiri Silm - WP2, WP3 Kristiina Praakli - WP6 Virve Anneli Vihmann - WP6 Ülle Säälik - WP7 Karmen Trasberg - WP7 Tartu Ülikool on konsortsiumi juhtpartner ning osaleb kõikige tööpakettide töös. Konsortsiumisse on koondatud oluline rände (Tiit Tammaru juhtimisel), tööturu (Raul Eametsa juhtimisel), hargmaisuse (Rein Ahase juhtimisel), kogukondade (Margit Kelleri juhtimisel), lõimumise (Kristina Kallase juhtimisel) ja hariduse (Margus Pedaste juhtimisel) töörühmad. Tartu Ülikoolist on kaasatud järgmised instituudid: haridusteaduste instituut, ühiskonnateaduste instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, majandusteaduskond, Narva Kolledz Projektid Vastutav Keskmine Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma täitja aastane summa Tiit Linnastumine, mobiilsus ja sisseränne 1.2.4. 2016 2019 69 991,25 EUR 279 965,00 EUR Tammaru Rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng Rein Ahas IUT 2013 2018 178 500,00 EUR 892 500,00 EUR Tiit Sotsiaalne ja ruumiline ebavõrdsus linnades ning vaeses asumis elamise mõju inimeste elukarjääridele MUU; 7. raamprogramm 2014 2019 18 945,33 EUR 113 672,00 EUR Tammaru Urmas Struktuurimuutused tootlikkuse kasvu tegurina siirdemajandustes IUT 2014 2019 168 900,00 EUR 675 600,00 EUR Varblane Aktiivse tööturupoliitika ja elukestva õppe roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis Raul Eamets MUU 2008 2009 9 898,32 EUR 19 796,63 EUR Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise Raul Eamets MUU 2008 2009 15 930,52 EUR 31 861,04 EUR uuring Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja Veronika IUT 2014 2019 95 800,00 EUR 383 200,00 EUR mõjud Kalmus Projektid Vastutav Keskmine Projekti nimetus eesti keeles Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta Kogusumma täitja aastane summa Martin Eesti keele kestlikkus avatud maailmas (EKKAM) IUT 2014 2019 83 000,00 EUR 332 000,00 EUR Ehala Kristina Euroopa kogukonna äärealadel: noored täiskasvanud immigrandid seitsmes Euroopa riigis MUU; 7. raamprogramm 2008 2011 47 508,50 EUR 190 034,00 EUR Kallas Digipädevuse elektrooniliste hindamisvahendite ja -metoodika väljatöötamine põhikooli ja gümnaasiumi Mario MUU; riigisisene TA 2016 2017 12 000,00 EUR 24 000,00 EUR lõpuklassidele Mäeots ettevõtlusleping Margus Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel IUT 2015 2020 74 000,00 EUR 222 000,00 EUR Pedaste Uue põlvkonna partnerid ja nüüdisaegne ökosüsteem koostöiseks loodusteaduste õppimiseks Margus MUU; Horisont 2020 2017 2019 83 541,67 EUR 250 625,00 EUR internetipõhistes laborites Pedaste DIVERCITIES— Linnade mitmekesisuse haldamine: sotsiaalne sidusus, sotsiaalne mobiilsus ja Tiit MUU; 7.raamprogramm 2013 2017 51 632,00 EUR 258 160,00 EUR majandusareng tänapäeva ülimitmekesistes linnades Tammaru Tiit DIVERSE— Mitmekesisus ühiskonna arengu ja majanduselu alus MUU 2013 2016 9 345,92 EUR 37 383,66 EUR Tammaru Projektide arv 14 Projektide kogumaht 3 710 797,33 EUR Keskmine projekti maht 265 056,95 EUR Kommentaarid projektide Tiit Tammaru ja Raul Eamets on juhivad konsortsiumi ning rände ja tööturu teemade käsitlust. Mõlemal on pikaajalised kogemused suuret projektide juhtimisel. Tiit Tammaru projektid seonduvad rände ning immigrantrahvastikuga, kohta käsitledes rände suundumusi Eestis ja Euroopas, segregatsiooni ning linna tasandi poliitikaid ja sekkumismehhanisme. Raul Eametsa projektid seonduvad tööturu ja poliitikate ning koolitusvajadusega. Tiit Tammaru ja Raul Eamets koos Kristina Kallasega juhtisid Eesti inimarengu auranne 2016/2017 "Eesti rändeajastul" kokkupanemist, kus fookus oli samuti rändel ja lõimumisel. Inimarengu aruanne koondas enam kui 40 sotsiaal- ja humanitaarteadlase tööd, kellest paljud on kaasatud ka käesolevasse projekti. Seega on varasemate projektide kaudu olemas hinnaline koostöö kogemus. Võrreldes inimarengu aruandega on olulisem täiendus käesolevas projektis seotud kogukonna (Margit Keller) ja hariduse (Margus Pedaste) töörühmadesse kuuluvate teadlastega. Margus Pedaste projektid seonduvad otseselt töövahendite ja sekkumismehhanismide teemadega, pakkudes nii väärtuslikku kogemust RITA-Ränne projekti poolt plaanitavate töövahendite ja sekkumismehhanismide väljatöötamisse. Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Noam Shoval, Rein Ahas (2016). The use of tracking technologies in tourism research: the first decade. Tourism Management, 18 (5), 587−606.10.1080/14616688.2016.1214977. Ehala, Martin; Koreinik, Kadri (2016). Eesti keele oskus ja kasutus teise keelena. Lisandusi rahvaloenduse andmetele. Keel ja Kirjandus, 12, EHALA,KOREINIK.pdf (avalik) 916−928. Klaas-Lang, Birute (2016). Kes vastutab eesti keele eest? Keel ja Kirjandus, 2, 150−153. Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri; Tammaru, Tiit; van Ham, Maarten (2016). Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential Mägi Leetmaa Tammaru van Ham (avalik) contexts. Demographic Research, 34 (41), 2016.pdf 1161−1192.10.4054/DemRes.2016.34.41. Saks, Katrin; Leijen, Äli. (2016). Adapting the SILL to measure Estonian learners’ language learning strategies: the development of an alternative model. The Language Learning Journal, 1−13.10.1080/09571736.2016.1191169 [ilmumas]. Toomet, Ott; Silm, Siiri; Saluveer, Erki; Ahas, Rein; Tammaru, Tiit (2015). Where do ethno-linguistic groups meet? How copresence Toomet%20Silm%20Saluveer%20Ahas%20Tammaru%202015.pdf (mitteavalik) during free-time is related to copresence at home and at work. PlosOne, 10 (5), 1−16.10.1371/journal.pone.0126093/. Van Ham, Maarten; Tammaru, Tiit (2016). New perspectives on ethnic segregation over time and space: A domains approach. Urban Geography, 37 (7), 953−962.10.1080/02723638.2016.1142152. Kori, Külli; Pedaste, Margus; Altin, Heilo; Tõnisson, Eno; Palts, Tauno (2016). Factors That Influence Students’ Motivation to Start and to Continue Studying Information Technology in Estonia. IEEE Transactions on Education, 59 (4), 225−262.10.1109/TE.2016.2528889. Toompalu, A.; Leijen, Ä.; Kullasepp, K. (2017). Professional Role Expectations and Related Feelings When Solving Pedagogical Professional role expectations and related feelings when solving pedagogical (mitteavalik) Dilemmas: a Comparison of Pre- and In-Service Teachers. Teacher dilemmas.pdf Development, 21, 2, 307−323.10.1080/13664530.2016.1237985. Allas, R.; Leijen, Ä.; Toom, A. (2017). Supporting the construction of teacher’s practical knowledge through different interactive formats of oral reflection and written reflection. Scandinavian Journal of 2_Allas et al in press.pdf (avalik) Educational Research, 61 (5), 600−615.10.1080/00313831.2016.1172504. Kährik, Anneli; Novak, Jakub; Temelova, Jana; Kadarik, Kati; Tammaru, Tiit (2015). Patterns and drivers of inner city social differentiation in Patterns_kahrik%20et%20al.pdf (mitteavalik) Prague and Tallinn. Geografie, 120 (2), 275−295. Ahas, Rein; Aasa, Anto; Yuan, Yihong; Raubal, Martin; Smoreda, Yihong; Liu, Yu; Ziemlicki, Cezary; Tiru, Margus; Zook, Matthew (2015). Everyday space–time geographies: using mobile phone-based sensor Everyday space time geographies... (avalik) data to monitor urban activity in Harbin, Paris, and Tallinn. IJGIS2015.pdf International Journal of Geographical Information Science, 29 (11), 2017−2039.10.1080/13658816.2015.1063151. Marcińczak, Szymon; Tammaru, Tiit; Strömgren, Magnus; Lindgren, Urban (2015). Changing patterns of residential and workplace Fail_Changing patterns of residential and workplace segregation (avalik) segregation in the Stockholm metropolitan area. Urban Geography, 2015_UG.pdf 36 (7), 969−992.10.1080/02723638.2015.1012364. Marcińczak, Szymon; Tammaru, Tiit; Novák, Jakub; Gentile, Michael; Kovács, Zoltan; Temelová, Jana; Valatka, Vytautas; Kährik, Anneli; Szabó, Balaz (2015). http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00045608.2014.968977? Patterns of Socioeconomic Segregation in the Capital Cities of Fast Track Reforming Postsocialist Countries.pdf (avalik) journalCode=raag20#.VORznU0cRMs. Annals of the Association of American Geographers, 105 (1), 183−202.10.1080/00045608.2014.968977. Järv, Olle; Müürisepp, Kerli; Ahas, Rein; Derudder, Ben; Witlox, Frank (2014). Ethnic Differences in Activity Spaces as a Characteristic of Fail_Urban Stud-2014-Järv-0042098014550459.pdf (mitteavalik) Segregation: A Study Based on Mobile Phone Usage in Tallinn, Estonia. Urban Studies, 52 (14), 2680−2698.10.1177/0042098014550459. Eamets, R., Jaakson, K. (2014). Labour market flexibility and spatial mobility. International Journal of Manpower, 35 (6), Fail_Eamets, Jaakson_2014.pdf (mitteavalik) 746−752.10.1108/IJM-05-2014-0123. Silm, Siiri; Ahas, Rein (2014). Ethnic Differences in Activity Spaces: A Study of Out-of-Home Nonemployment Activities with Mobile Phone Ethnic%20Differences%20in%20Activity%20Spaces%20A%20Study%20of%20Out%20of%20Home%20Nonemployment%20Activities%20with%20Mobile%20Phone%20Data.pdf (mitteavalik) Data. Annals of the Association of American Geographers, 104 (3), 542−559.10.1080/00045608.2014.892362. Masso, J.; Eamets, R.; Mõtsmees, P. (2014). Temporary migrants and occupational mobility: evidence from the case of Estonia. Fail_Temporary_migration_23022014_IJM.pdf (mitteavalik) International Journal of Manpower, 35 (6), 753−775.10.1108/IJM-06- 2013-0138. Ehala, Martin (2014). Formation of territorial collective identities: turning history into emotion. Journal of Multilingual and Multicultural Fail_SI JMMD Hot and cold.pdf (avalik) Development, 35 (1), 96−104.10.1080/01434632.2013.845200. Hedberg, C.; Tammaru, T. (2013). ‘Neighbourhood Effects’ and ‘City Effects’: The Entry of Newly Arrived Immigrants into the Labour Fail_Neighbourhood Effects and City Effects (avalik) Market. Urban Studies, 50 (6), 2013.pdf 1163−1180.10.1177/0042098012461674. Meriküll, J.; Eamets, R.; Humal, K.; Espenberg, K. (2012). Power without manpower: Forecasting labour demand for Estonian energy sector. Fail_Power11_MeriküllEametsHumalEsp.pdf (mitteavalik) Energy Policy, 49, 740−750.10.1016/j.enpol.2012.07.018. Ahas, Rein; Silm, Siiri; Järv, Olle; Saluveer, Erki; Tiru, Margus (2010). Using Mobile Positioning Data to Model Locations Meaningful to Users Fail_Using Mobile Positioning Data to Model Locations Meaningful to Users of Mobile Phones.pdf (mitteavalik) of Mobile Phones. Journal of Urban Technology, 17 (1), 3−27.10.1080/10630731003597306. Tiru, Margus; Saluveer, Erki; Ahas, Rein; Aasa, Anto (2010). Web-based monitoring tool for assessing space-time mobility of tourists using Fail_Tiru_etal_2010_The Positium Barometer A Webbased tool for monitoring the mobility if (mitteavalik) mobile positioning data: Positium Barometer. Journal of Urban tourists.pdf Technology, 17 (1), 71−89.10.1080/10630731003597348. Tammaru, T.; Leetmaa, K.; Silm, S.; Ahas, R. (2009). Temporal and Spatial Dynamics of the New Residential Areas around Tallinn. Fail_New Residential Areas around Tallinn 2009 EPL.pdf (mitteavalik) European Planning Studies, 17 (3), 423−439. 1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele Leijen, A.; Slof, B.; L, Malva; P., Hunt,; van Tartwijk, J.W.F.; van der Schaaf, M.F. (2017). Performance-Based Competency Requirements for Student Teachers and How to Assess Them. International Journal of Information and Education Technology, 7 (3), 190−194.10.18178/ijiet.2017.7.3.864. Pedaste, M. (2017). Tehnoloogia ja koostöine õpe uurimusliku õppe tõhustamiseks. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5 (1), 10_pedaste.pdf (avalik) 297−300.10.12697/eha.2016.4.2.010. Kallas, Kristina (2016). Claiming the diaspora: Russia's compatriot policy and its reception by Estonian-Russian population. Journal on Ethnopolitics and Minority Issues in Europe, 15 (3), 1−25. Kori, K., Pedaste, M., Leijen, Ä., Tõnisson, E. (2016). The Role of Programming Experience in ICT Students’ Learning Motivation and Academic Achievement. International Journal of Information and Education Technology, 6 (5), 331−337.10.7763/IJIET.2016.V6.709. Klaas-Lang, Birute; Praakli, Kristiina (2015). Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi. Eesti Rakenduslingvistika Fail_326-656-1-SM.pdf (avalik) Ühingu aastaraamat, 11, 111−126.10.5128/ERYa11.07. Klaas-Lang, Birute (2014). Innovatiivne Eesti eesti keele abil. Keel ja Kirjandus, 1, 72−74. Eamets, R. (2013). Labour market and labour market policies during great recession: the case of Estonia. IZA Journal of European Labor Studies, 2 (4), Fail_2193-9012-2- (mitteavalik) 1−25.10.1186/2193-9012-2-4. 4.pdf 1.3. Eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti ja teiste riikide eelretsenseeritavates teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuskolleegium, või eelretsenseeritud teadusartiklid Eesti kultuurile olulistes ajakirjades või teadusartiklid ajakirjades Akadeemia, Looming ja Vikerkaar. Klaas-Lang, Birute (2017). Eesti keelevaldkonna arendamisest - vaade keelenõukogu seest. Oma Keel, 1, 66−72. Ehala, martin (2016). Liberaalse multikulturalismi paradoks. Vikerkaar, 4-5, 96−105. Multikulti%20vikerkaar%20ilmunud.pdf(mitteavalik) Fail_Eesti Espenberg, K.; Eamets, R.; Themas, A. (2011). Eesti kõrgkoolilõpetajate toimetulek tööturul. Haridus, 4, 26−32. (mitteavalik) kõrg13_EspenbergEametsThemas.pdf 2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport Kallas, Kristina (2017). Migrant Integration Policy Index Health Strand. Country Report Estonia. In: David Ingleby (Ed.). Migrant Integration Policy Index Health Strand (1−26). International Organization for Migration. Klaas-Lang, Birute; Kikerpill, Tiina; Praakli, Kristiina; Zagorska, Ilze; Türk, Ülle (2015). Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe võrdlev uuring. . Tartu. 3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters Book Citation Index, Thomson Reuters Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud) Sööt, A; Leijen, Ä. (2012). Designing Support for Reflection Activities in Tertiary Dance Education. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 45, Fail_Sööt_Leijen 2012 (avalik) 448−456.10.1016/j.sbspro.2012.06.581. Procedia.pdf Kährik, P.; Leijen, Ä.; Kivestu, T. (2012). Developing Music Listening Skills Using Active Learning Methods in Secondary Education. Procedia - Social and Fail_Kährik_Leijen_Kivestu (avalik) Behavioral Sciences, 45, 206−215. 2012.pdf Ahas, R.; Saluveer, E.; Tiru, M.; Silm, S. (2008). Mobile Positioning Based Tourism Monitoring System: Positium Barometer. In: O’Connor, P.; Höpken, W.; Gretzel, U. (Ed.). Springer Computer Science: Information and Communication Technologies in Tourism (475−485).. Springer-Verlag. 3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Lauristin, M.; Kalmus, V.; Keller, M.; Kiisel, M.; Masso, A.; Opermann, S.; Vihalemm, P.; Vihalemm, T. (2017). Kokkuvõte: Eesti ühiskonda kujundavad protsessid ja tulevikuarengud. Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm. (Toim.). Eesti ühiskond kiirenevas ajas: elaviku MeeMa_KOKKUVÕTE.pdf (avalik) muutumine Eestis 2002-2014 Mina. Maailm. Meedia tulemuste põhjal (699−721). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Tööstusomandid Uurimisettepanek Kirjeldage, kuidas aitab Projekti kontseptuaalne eesmärk on luua raamistik töövahenditele ja sekkumismehhanismidele, mis aitavad paremini toime tulla nõukogude aja sisserände teie uuring kaasa negatiivsete mõjude ning uussisserändega seotud võimalike sotsiaalsete probleemidega kogukondades ja haridussüsteemis. Analüütiline eesmärk on selgitada lähteülesandes tõstatatud ja prognoosida rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega seotud probleemide lahendamiseks kogukondades, tööturul ja probleemi(de) lähendamisele, täidab haridussüsteemis. Projekti tulemuseks on tõenduspõhised lahendused hariduslikele, tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele praktiliselt lähteülesandes toodud kasutatavate mudelite, meetmete ja õppevahendite toel. Koostame rände tulu-kulu mudeli ning töötame välja lõimumise sekkumismehhanismid hariduses, eesmärgid ja milline(sed) tööturul ja kogukondades ebavõrdsuse vähendamiseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. on oodatavad tulemus(ed) Projektis otsitakse vastuseid kahele põhiküsimusele. 1. Kuidas leevendada rände abil Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist tulevikus nii, et see vastaks nii tööandjate kui ka riigi huvidele? 2. Kuidas saavutada sisserännanute võimalikult valutu lõimumine, arvestades ühelt poolt tööandjate vajadusi uute töötajate järele ning teiselt poolt saabujate, haridussüsteemi ja kohalike kogukonda lõimumisvõimekust? Uurimisettepaneku sisuline osa on tervikuna esitatud eraldi taotlusele lisatud failis "RITA-Ränne_Põhitaotlus_9_LÕPLIK.pdf". Käesolev uuringupakkumine aitab hanke lähteülesandes tõstatud probleemide lahendamisele ja lähteülesandes toodud eesmärkide täitmisele kaasa seitsmes omavahel tihedalt seotud tööpaketis toimuva uurimistöö kaudu. Uurimistöö oodatavad tulemused on kirjutatud põhjalikult lahti tööpakettide juures, tellija jaoks saadav põhitulemused on esile tõstetud iga tööpaketi tutvustuse alguses. Ühtse ja tervikliku uurimispakkumise moodustavad järgmised tööpaketid: TP 1: Juhtimine (projektijuht Tiit Tammaru, kaasjuht Raul Eamets) TP 2: Ränne ja tööturg ((juhivad Raul Eamets, Tiit Tammaru) TP 3: Rände tulu-kulu mudel (juhib Janno Järve) TP 4: Kultuuriline mitmekesisus (juhib Marek Tamm) TP 5: Kogukondade lõimimine (juhib Margit Keller) TP 6: Eesti keele õpe (juhib Birute Klaas-Lang) TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid (juhivad Margus Pedaste ja Kristina Kallas). Kirjeldage uuringu tausta ? Olemasolev teadmine (ka rahvusvaheline) selle probleemi lahendamiseks, kuidas probleemi lahendatakse, võimalusel koos viidetega, uudsusemoment. ja võimalikku innovatsiooni**, selgitage **Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, §2, punkt 5: innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis ja põhjendage teaduslikult hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute uurimismetoodika valikut tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Projekt lähtub kahest põhieeldusest. 1. Selleks, et Eesti rahvaarv ja tööealine elanikkond püsiks pikaajalises perspektiivis stabiilsena on vaja nii sündimuse kasvu kui ka sisserännet. Eesti arengus on tekkinud rändesõltuvus. 2. Lõimumise eelduseks on ühtne, eesti keelel põhinev, kuid samas Eesti kultuurilist ja keelelist mitmekesisust väärtustav haridussüsteem. Praegune eesti ja vene keele põhjal eristatud haridusssüsteem süvendab segregatsiooni, mitte ei aita kaasa lõimumisele ja sidusama ühiskonna tekkele. Rändesõltuvus Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus. Kahekümne viie taasiseseisvusaasta jooksul on Eesti rahvaarv kahanenud 250 000 inimese võrra. Eesti inimarengu aruandes 2016/2017 arvutasid Luule Sakkeus ja Allan Puur koos kolleegidega läbi erinevaid rände ja sündimuse stsenaariumide kombinatsioone. Nende analüüsist ilmneb, et rahvaarvu püsimiseks praeguse sündimuse jätkudes peab sisserände toel lisanduma 21. sajandi lõpuks nüüdsega võrreldes umbes 440 000 inimest (saabujad ja nende järeltulijad), sündimuse tõustes rahvastikutaasteks vajalikule tasemele aga ligikaudu 200 000 inimest. Mis on aga käesoleva riigihanke probleemipüstitusest lähtuvalt veelgi olulisem, sündimuse kasv ei lahenda järgmise 20-30 aasta töötajate arvu vähenemise probleemi. Sündiv laps mõjutab rahvaarvu kohe positiivses suunas, kuid tööturule jõuab ta alles 20–25 aastat hiljem. Sündimuse suurenemine lahendab seega pigem tulevasi demograafilisi, mitte praeguseid tööturuprobleeme. Nii tuleb Eestil paari lähema kümnendi jooksul (riigihanke ajahorisont on aastani 2030) suure tõenäosusega arvestada töötajate arvu jätkuva kahanemisega isegi juhul, kui sündimus märgatavalt suureneb ja toimub üpris märkimisväärne sisseränne. Lõimumise väljakutsed Lõimumise esimene väljakutse ja tööturu sisemiste ressursside parem kasutamine seondub esmajoones nõukogude ajal Eestisse elama asunud inimeste panuse suurendamisega tööturul võrdseks nende osatähtsusega tööealiste inimeste seas. Senine eesti keele õppel põhinev lõimumispoliitika ei ole olnud edukas ning nõukogude ajal Eestisse saabunute ja nende järeltulijate tööpuudus ning hõivatus oskus- ja lihttööde tegemisel on eestlastest oluliselt suuremad. Tööturu edukuse erinevuse põhjused ulatuvad riiklikult keele põhjal eristunud Eesti haridussüsteemi. Selle tulemusena ei teki eestlaste ja vene emakeelega inimeste vahel piisavalt suhtlemist, sõpru, ühistegevusi jne. Ka eesti keele oskus jääb vene noortel sel moel passiivseks. Õppekeele alusel jaotunud koolist kanduvad erinevused seega tööturule, käivitades segregatsiooni nõiaringi, sest sissetulekute erinevus mõjutab omakorda elukohavalikut. Koolid on elukohapõhised ning sellega sulgub ühtlasi segregatsiooni nõiaring, millest Eesti ei ole viimase 25 aasta jooksul suutnud välja tulla. Veelgi enam, segregatsioon tööturul ja elukohtades/kogukondades kipub pigem süvenema ning sellele aitab kaasa keelepõhiselt jaotunud haridussüsteem. Kui sisserändajad on üleesindatud lihttööde tegijate hulgas ja koondunud elama odavamatesse linnapiirkondadesse, siis Euroopa kogemus näitab, et vaesuse ja rahvuse piiride kattudes ei ole sotsiaalsete probleemide eest pääsu. Nõnda on praeguse uuesti kasvava sisserände tingimustes Eestil aeg võtta ette otsustavad sammud keele- ja rahvuspõhiste paralleelkogukondade ühendamiseks. Lasteaed ja kool on need institutsioonid, mille kaudu saab muutuse algatada. Uue lõimumispoliitika teravik võiks seega olla suunatud enam erinevast rahvusest inimeste vahelise suhtlemise ja läbikäimise suurendamisele. Uuenduslikkus ja uurimismetoodika Projekti töö tulemuseks on nii Eesti jaoks kui laiemalt olulised teadusarenduslikult uuenduslikud väljundid. 1. Uuendusliku rände punktisüsteemi alused. Täna kasutavad maailma riigid kahte liiki rändepoliitikaid, mis lähtuvad kas tööandjate tööjõuvajadusest või lõimumisvõimekusest (punktisüsteem). Esimest liiki rändepoliitika on tavapärane Euroopas, teist liiki aga Põhja-Ameerikas . Rändepoliitika valikud ei pea olema aga mustvalged. Seetõttu analüüsime põhjalikult erinevate riikide rändepoliitikate aluseid, mille alusel pakume välja uuendusliku, nii Eesti tööturu ja tööandjate vajadusi kui ka lõimumise probleeme arvestava punktisüsteemi. 2.Rändekalkulaator. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Koostame kohort-komponent meetodit kastutades klassikalise rahvastikuprognoosi erinevate rände-eeldustega. Arendame klassikalise prognoosi lisana välja uuendusliku rändekalkulaatori, mis on veebipõhine dünaamiline instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise rahvastiku muutusesse. 3. Rände pikaajaline tulu-kulu mudel. Tellija ülesandepüsitusest lähtuvalt kasutame netosiirdeprofiilidel põhinevaid mudeleid, mis arvutavad erinevate sisserändajate ja väljarändajate rühmade jaoks välja nende elu jooksul tekkivad tulud ja kulud ehk võimaldavad Eestis esmakordselt välja tuua rändega seotud pikaajalised tulud ja kulud. Kuigi kasutatav mudel on oma olemuselt standardne, ehitame selle üles Eesti jaoks uuenduslikult, võttes arvesse Eesti rände eripära rändevoogude, rändajate rühmade ning rändega seotud tulu- ja kululiikide osas. 4. Eesti keele õpiteed. Projekti käigus töötatakse välja Eesti jaoks sobivad eesti keele õpiteed, võttes lähtepunktiks uussisserändajate lõimiskogemused Põhjamaades, eelkõige Soomes. Õpiteed arvestavad sisserändajate vanuselist, hariduslikku ja kultuurilist tausta ning aitavad teha sobivaid ja mõistlikke valikuid kiireks eesti keele omandamiseks ja Eestis elamiseks vajaliku kultuuri- ja sotsiaalse pädevuse saavutamiseks. Õpiteed on seotud haridusasutuste valmisolekuga pakkuda toetatud eesti keele õpet. Õpiteede koostamise aluseks on dokumendianalüüs, küsitlused, intervjuud ja paikvaatlused Soome ning Eesti haridusasutustes. 5. Ühtse Eesti haridussüsteemi mudel töövahenditega. Kui senised hariduse sekkumismehhanismid Eestis on keskendunud venekeelse kooli arendamisele mitmekeelseks kooliks (jättes tahaplaanile väärtuste, õpioskuste, kultuuri ja ühise identiteedi kujundamise elemendid, siis käesolevas projektis keskendutakse just ühtse koolimudeli väljatöötamisele. Ühtse Eesti kooli aluseks on eestikeelne õpe, kuid see võtab arvesse Eesti elanike keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Tulemuseks on sellise programmi väljatöötamine koolidele, mis sisaldab väärtustepõhiseid tõendatud meetodeid, sekkumismehhanisme ja vahendeid mitmekultuurilisuse ja ühise riigiidentiteedi arendamiseks. Kirjeldage, milline on Projekti täitmises osalevad Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, rakendusuuringute keskuse OÜ CENTAR, Mõttekoda Praxis ja OÜ Positium uurimisrühmad. partnerite tööjaotus, uurimisrühmade koostöö Tartu Ülikooli majandusteaduskond (registriandmete sidumine), Tartu Ülikooli geograafia osakond (hargmaisus), Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus (rahvastikuprognoos), OÜ Praxis (rände ja tööturu arengud) ja OÜ Positium (IT lahendused) töötavad üheskoos rändekalkulaatori väljatöötamise nimel ning valmistavad ette sisendi rände tulu-kulu mudeli koostamiseks. Uurimisrühmad on teinud pikaajalist koostööd, näiteks Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 raames, OÜ Praxise poolt projektis osalevad töötajad on Tiit Tammaru ja Raul Eametsa endised juhendatavad. Rände tulu-kulu mudeli koostab OÜ CENTAR. OÜ CENTAR poolt projekti kaasatud töötajad on lõpetanud TÜ majandusteaduskonna, kus nende juhendajaks oli Raul Eamets. OÜ CENTAR on Eestis kõige pikemaajalise kogemusega tulu-kulu mudelite koostamise alal, kõik projektis osalevad töötajad on doktorikraadiga. Tulu-kulu mudeli koostamisel teeb OÜ CENTAR tihedat koostööd kõigi rändekalkulaatorit koostatavate uurimisrühmadega, samuti toimub osaliselt koostöö lõimumise teema uurimisrühmadega. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut (lõimumise kontseptuaalsed alused) ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut (eesti keele õpiteed), ühiskonnateaduste instituut (kogukondade lõimumine), Pedagogicum (hariduse sekkumismudelid) ja Narva kolledž (mitmekultuurilise kooli mudelid) töötavad üheskoos sidusama ühiskonna ja kooli jaoks vajalike sekkumismehhanismide ja töövahendite väljatöötamise nimel. See on projekti kõige keerulisem ja töömahukam osa. Kõik töörühmad on teinud omavahel pikaajaliselt koostööd, sh. töötati koos Eestis inimarengu aruanne 2016/2017 koostamisel. Uurimisrühmadesse on koondunud Eesti parim kompetents mitmekultuurilise ühiskonna ja haridusega seotud probleemide lahendamiseks. Mõttekojast Praxis osalevad projektis värskelt lõpetanud doktorid ja doktorandid ja seega on ennatlik eeldada nendelt mahukat teaduspublikatsioonide pagasit. Sarnases olukorras on ka OÜ Positium, kelle peamine ülesanne projektis on seotud mitte niivõrd uurimusliku suunaga, vaid eelkõige praktiliste IT-rakenduste loomisega rändekalkulaatori toimimiseks. Seetõttu ei eelda me ka nende puhul olulist teaduspublikatsioonide nimekirja, isegi kui omas valdkonnas (mobiilne positsioneerimine) on see üsna tähelepanuväärne. Eelarves on täpselt välja toodud konsortsiumi partnerite vaheline tööjaotus, sh põhitäitjate koormused. Põhitäitjate koormused seoses käesoleva projekti täitmisega on arvestatud projekti käivitumise järgselt ning ei vasta seetõttu põhitäitjate tööalase tegevuse tänasele hetkeolukorrale ETIS-s olevates põhitäitjate CV-des. Rita eesmärkide täitmine Uuringu panus RITA ? Loetleda ainult olulisimad aspektid. eesmärkide ning riiklike strateegiate ja Projekt panustab mitme riikliku strateegia ja arengukava eesmärkide täitmisele. arengukavade eesmärkide saavutamisele, ka nutika Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020” keskendutakse tööhõive osas tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Tark rändepoliitika, mis aitab spetsialiseerumise kaasa kvalifitseeritud tööjõu impordile, täidab kindlasti strateegias toodud ülesannet. raamistikule, kus asjakohane Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 panustab kolmele eesmärgile: tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Punktipõhist rändepoliitikat saab kindlasti nii kujundada, et see aitaks kaasa ettevõtete vajadustele ja strateegias defineeritud võtmevaldkondade arengule. Infoühiskonna arengukava 2014-2020, mis pöörab tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks ja koostöös siseministeeriumiga panustatakse kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööleasumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. SA Kutsekoda projekt “OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine” (OSKA) eesmärgiks on 10 aasta jooksul Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ning tööjõu vajaduse kaardistamine. OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludes kogutud infot. OSKA tulemused on siinse projekti sisendiks. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 strateegilised sihid hõlmavad muutunud õpikäsitlust, pädevaid õpetajaid, töömaailma võimaluste arvestamist õpiprotsessis, võrdseid võimalusi õppes osalemiseks. Elukestva õppe arendamise põhimõtted sisaldavad mh koostööd ja üksteiselt õppimist, paindlikkust, inimeste erivajadustega arvestamist õppetöös ja õpikeskkonnas, avatust, sallivust ja rahvusvahelist koostööd ning Eesti riigi, keele ja kultuuri jätkusuutlikkust. Kindlasti on need põhimõtted, millest lähtuvalt me kavandame tööriistu lõimumise alateemas. EV põhiseadus ja keeleseadus. Põhiseadus sätestab eesti keele riigikeelena, õiguse saada eestikeelset õpetust, säilitada oma rahvuskuuluvus ja suhelda riigiasutustega eesti keeles ning määrab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keele. Keeleseaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada selle kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ - Eesti keele ja kultuuri püsimise tagavad rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Eesti elukestva õppe strateegia ja selle programmid: oluline on eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus ja võtmepädevuste, sh eesti keele ja võõrkeelte arendamine haridussüsteemis, eesti keele kui teise keele oskuse tagamine, vajadusel täiendava eesti keele õppe ja praktikavõimaluste pakkumine eestikeelses keskkonnas, eestikeelsele haridusele ligipääsu tagamine võrdsete võimaluste loomiseks ühiskonnas. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Oluline on, et inimesed tunneksid ennast võrdselt turvaliselt, olenemata soost, keelest, rassist, vanusest, puudest jmt. Kodakondsuse taotlemist ja väärtustamist ning rahvusvahelist kaitset edendab ja toetab ka keeleõpe. Valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020: eesmärk on tagada sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Tegevused toetavad välispäritolu taustaga vähelõimunud Eesti elanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamist, lõimimist, laste ja noorte mitteformaalset keeleõpet, kujundatakse eesti keelt väärtustavaid hoiakuid ja võimaldatakse eestikeelset tööpraktikat. Resolutsioon keelte õppimise ja õpetamise kohta EL liikmesriikides: soovitatakse edendada mitmekeelsust kõigil haridustasemetel ja väljaspool haridussüsteemi, et tagada liikmesriikide elanikele vajalikud suhtluspädevused. Tegevuse prognoositav ? Selgitada, kuidas uuring mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja läbivaid teemasid: regionaalne areng, keskkonnahoid, kodanikuühiskonna areng, võrdsete võimaluste tagamine, ühtne riigivalitsemine ja infoühiskonna sotsiaalmajanduslik ja edendamine. ühiskondlik mõju muuhulgas mõju Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus. Samas ei ole senine lõimumispoliitika nõukogude ajal saabunud sisserändajate ja nende järglaste osas läbivatele teemadele olnud edukas, probleemideks on nii ühiskonna sidusus kui vene emakeelega inimeste potentsiaali ebapiisav rakendamine Eesti tööturul. Projektil on oluline mõju neljale EL tasandil kokkulepitud nn horisontaalsete ehk läbivate poliitika kujundamisele. 1. Keskkonnahoid Projektil puudub otsene mõju keskkonnahoiule. 2. Võrdsed võimalused. Eesti areng on viimasel 25 aastal olnud kiire, kuid selle varjuküljeks on olnud ebavõrdsuse kasv. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas ja tööturul negatiivselt on keele põhjal eristatud haridussüsteem. Projekti käigus töötatakse välja ühtse Eesti haridussüsteemi alused. Ühtne Eesti haridussüsteem peab põhinema eesti keelel, kuid võtma arvesse Eesti elanike keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Tänases avatud maailmas on keeleliste ja kultuuriliste oskuste ja maailmapildi avardumine oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides projekt kaasa aitab. 3. Infoühiskonna edendamine. Projekti tulemused, sh rändekalkulaator ja sekkumismehhanismid koolides tuginevad suurel määral digitaalsetele lahendustele. Tänasel tehnoloogia ajastul on tehnoloogiline kirjaoskus oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides projekt kaasa aitab. 4. Regionaalne areng. Projekti tulemusel valmivad sekkumisvahendid, mis aitavad paremini toime tulla nii rändesõltuvusega kui aitavad suurendada ühiskonna sidusust. Mh on eesmärgiks aidata optimeerida KOVide koormust, sh kasutada KOVe “sillana” eri kogukondade ja osapoolte süsteemsemaks kokkutoomiseks. 5. Mõju kodanikuühiskonna arengule. Projekti käigus loome pilootkogukondade võrgustiku (kool, KOV ja seal tegutsevad sisserändajatega tegelevad organisatsioonid, sh noorsootöö) – erinevad kogukonnad, kasutades maksimaalselt ära juba toimivaid kooslusi eesmärgiga aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule kohalikes kogukondades. Uurimistulemuste Tulemuste levitamine ja rakendamine levitamise ja rakendamise • Veebipõhine rändekalkulaator asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele plaan • Konkreetsed rändepoliitika ettepanekud (sh punktisüsteemi valikud) esitatakse projekti lõppraportis • Õpitee mudeli prototüüp veebikeskkonnas koos eesti keele võõrkeelena/teise keelena ja mitmekeelsuse temaatilise infopangaga • Koolis ja kogukondades lahenduste/meetmete testimine toimub koosloomes • Arvamusartiklid üleriigilistes meediaväljaannetes • Projektiga seotud sotsiaalmeedia postitused erinevates kogukondades Rände ja tööturu analüüs, rahvastikuprognoos, rände tulu-kulu mudel ja lõimumisprotsessi sekkumise vahendid hariduses ja kogukondades on oluliseks lähtekohaks tulevikku vaatavate riiklike arengustrateegiate ja poliitikate eesmärkide sõnastamisel. Projekti töö tulemus on sisendiks: • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööturu ning rändega kaasnevate tulude ja kulude prognooside koostamisel • Siseministeeriumile rändepoliitika aluste väljatöötamisele • Haridusministeeriumile ühtse Eesti koolisüsteemi reformi läbiviimisel • Sotsiaalministeeriumile maha jäänud laste probleemidega tegelemisel. Uuringuettepaneku ? Kirjeldage kraadiõppurite kaasamist ja kuidas tagatakse uuringutulemuste kasutamine pärast projekti lõppu. jätkusuutlikus ja magistrantide Projekti kõikidesse tööpakettidesse kaasatakse doktorante ja magistrante. Eriti oluline on doktorantide roll eksperimentaalsetes tööpakettides. Projekti tööprotsess ja tulemused seotakse TÜ ja TLÜ erinevate magistri- ja /doktorantide kaasatus doktoriõppekavade õppe- ja praktikaprotsessiga. Kõik uuringutulemused, sh praktilised töövahendid, on avalikud ja mõeldud kasutamiseks tööturu-, rände-, haridus- ja lõimumispoliitika kujundamisel ja rakendamisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Eelarve Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus Põhitäitjate töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest 228 933,00 EUR 193 581,00 EUR 158 278,00 EUR 580 792,00 EUR tulenevate hüvitistega 1. aasta 1,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Janno Järve 0,5, Sten Anspal 0,5) 2. aasta 0,8 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu RITA1/01-03-03 32 112,00 EUR 26 760,00 EUR 21 408,00 EUR 80 280,00 EUR (koormused: Janno Järve 0,4, Sten Anspal 0,4) 3. aasta 0,6 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Janno Järve 0,3, Sten Anspal 0,3) 1. aasta 1,5 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Marek Tamm 0,5, Rein Raud 0,5, Allan Puur 0,25, Luule Sakkeus 0,25). RITA1/01-03-04 48 007,00 EUR 48 007,00 EUR 18 056,00 EUR 114 070,00 EUR 2. aasta - 1,5 vanemteaduri kohta. (koormused: Marek Tamm 0,5, Rein Raud 0,5, Allan Puur 0,25, Luule Sakkeus 0,25). 3. aasta - 0,5 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu. (koormused: Marek Tamm 0,5). 1. aasta RITA1/01-03-08 30 000,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 30 000,00 EUR 0,9 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Margus Tiru 0,45, Erki Saluveer 0,45) Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus 1. aasta 0,7 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Kristi Anniste 0,7) 2. aasta RITA1/01-03-09 22 478,00 EUR 22 478,00 EUR 22 478,00 EUR 67 434,00 EUR 0,7 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Kristi Anniste 0,7) 3. aasta 0,7 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Kristi Anniste 0,7) 1. aasta 3,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Tiit Tammaru - 0,4, Raul Eamets - 0,3, Margus Pedaste - 0,3, Kristina Kallas - 0,3, Birute Klaas-Lang - 0,3, Margit Keller 0,3, Rein Ahas - 0,3, Äli Leijen - 0,3, Martin Ehala 0,5) 2. aasta 3,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu RITA1/01-03-11 96 336,00 EUR 96 336,00 EUR 96 336,00 EUR 289 008,00 EUR (koormused: Tiit Tammaru - 0,4, Raul Eamets - 0,3, Margus Pedaste - 0,3, Kristina Kallas - 0,3, Birute Klaas-Lang - 0,3, Margit Keller 0,3, Rein Ahas - 0,3, Äli Leijen - 0,3, Martin Ehala 0,5) 3. aasta 3,0 vanemteaduri arvestuslikku brutopalka 2000 EUR/kuu (koormused: Tiit Tammaru - 0,4, Raul Eamets - 0,3, Margus Pedaste - 0,3, Kristina Kallas - 0,3, Birute Klaas-Lang - 0,3, Margit Keller 0,3, Rein Ahas - 0,3, Äli Leijen - 0,3, Martin Ehala 0,5) Muude töötajate töötasu koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja 152 399,00 EUR 141 695,00 EUR 139 019,00 EUR 433 113,00 EUR seadusest tulenevate hüvitistega Projektis töötab ka Epp Kallaste (vanemteadur), Indrek Seppo (teadur) ja Marko Sõmer RITA1/01-03-03 32 112,00 EUR 21 408,00 EUR 18 732,00 EUR 72 252,00 EUR (teadur). Teadurid on arvestatud brutopalgaga 1500 EUR/kuu, vanemteadurid brutopalgaga 2000 EUR/kuu. Konkreetsete ülesannete lahendamiseks kaasatakse projekti täitmisse teadurid ja RITA1/01-03-04 3 000,00 EUR 3 000,00 EUR 3 000,00 EUR 9 000,00 EUR doktorandid,sh Mare Oja, Martin Klesment. RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Muude töötajate kaasamist ei ole plaanitud. RITA1/01-03-09 10 287,00 EUR 10 287,00 EUR 10 287,00 EUR 30 861,00 EUR Teadurina kaasatakse projekti täitmisse Magnus Piirits 0,33 koormusega. Konkreetsete ülesannete lahendamiseks kaasatakse projekti täitmisse teadurid (vt RITA1/01-03-11 107 000,00 EUR 107 000,00 EUR 107 000,00 EUR 321 000,00 EUR uurimisrühma liikmed) ja doktorandid arvestusliku brutopalgaga 1500 EUR/kuu koormusega. Arvestuslik koormus on 4,5 teaduri kohta aastas. Lähetused: majutuskulud, sõidukulud, päevarahad 9 500,00 EUR 6 500,00 EUR 6 250,00 EUR 22 250,00 EUR Lähetusi planeeritakse eeskätt andmekogumise eesmärgil, seetõttu on valdav osa lähetuskuludest planeeritud esimesse aastasse. Kokku on planeeritud 6 lähetust, iga lähetuse RITA1/01-03-03 4 000,00 EUR 2 000,00 EUR 0,00 EUR 6 000,00 EUR maksumuseks on praeguses faasis arvestatud 1000€. Teise aasta lähetuskulud on ette nähtud täiendavateks täpsustusteks. Riikidest on plaanis kaardistada ja kaasata Soome ja Rootsi, projekti käigus täiendatakse seda loetelu veel kahe riigiga. Välislähetused, töötamine välisraamatukogudes uuema erialase kirjandusega. RITA1/01-03-04 2 000,00 EUR 2 000,00 EUR 1 750,00 EUR 5 750,00 EUR Konsultatsioonid välisekspertidega. Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Lähetusi ei plaanita. RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Esimesel aastal on lähetused seotud kogemuste saamisega partnerülikoolide juurest näiteks Austrias Linzi Ülikoolis ja Norras. Teisel aastal on plaanis Eesti sisesed lähetused, koostöö ja RITA1/01-03-11 3 500,00 EUR 2 500,00 EUR 4 500,00 EUR 10 500,00 EUR ideede arendamine partnerkoolidega. Kolmandal aastal on plaanis tulemuste tutvustamine konverentsil ja sellega seotud lähetused. Ürituste korraldamine ja teavituskulud 7 000,00 EUR 11 000,00 EUR 8 000,00 EUR 26 000,00 EUR Teavitustegevus on plaanitud kolmandasse aastasse (toimub siis, kui mudel on oma lõplikul RITA1/01-03-03 0,00 EUR 0,00 EUR 1 000,00 EUR 1 000,00 EUR kujul valmis). Sisaldab teavitusürituste korraldamise kulu. Plaanis on korraldada esiteks kaks Eesti-sisest aruteluseminari teiste tööpakettide liikmete ja RITA1/01-03-04 2 000,00 EUR 3 000,00 EUR 2 000,00 EUR 7 000,00 EUR kohalike huvigruppidega ning teiseks üks rahvusvaheline seminar, mis on suunatud teistele tööpaketti liikmetele, Eesti poliitikakujundajatele, koolijuhtidele ja kogukonnaliidritele. RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Ürituste korraldust ei plaanita. RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Esimesel aastal toimuvad praktikate kogumise ja arutelu seminarid, üritused. Teisel aastal on RITA1/01-03-11 5 000,00 EUR 8 000,00 EUR 5 000,00 EUR 18 000,00 EUR plaanis projektimeeskonna tööseminarid koolidega. kolmandal aastal on plaanis tulemusi tutvustavad üritused poliitikakujundajatele. Aparatuuri ja/või seadmete kulu 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR RITA1/01-03-03 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Aparatuuri soetamist ei plaanita. RITA1/01-03-04 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Apartuuri soetamist ei plaanita. RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR RITA1/01-03-11 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Alltöövõtt 35 000,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 35 000,00 EUR RITA1/01-03-03 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Alltöövõttu ei plaanita. RITA1/01-03-04 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR RITA1/01-03-08 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Alltöövõttu ei plaanita. RITA1/01-03-09 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR Soomes elavate eestlaste küsitlusuuringu läbiviimine. Pakkumine on võetud küsitlusfirmalt ES RITA1/01-03-11 35 000,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 35 000,00 EUR Turu-uuringud, kui küsitlustöö läbiviija selgub konkursi käigus. Muud kulud 98 917,46 EUR 80 613,48 EUR 71 228,31 EUR 250 759,25 EUR Planeeritud kulud I Aasta II Aasta III Aasta Summa (EUR) Selgitus RITA1/01-03-03 15 571,52 EUR 11 478,64 EUR 9 432,20 EUR 36 482,36 EUR Käibemaks 20%. RITA1/01-03-04 12 531,61 EUR 12 731,61 EUR 5 592,88 EUR 30 856,10 EUR Käibemaks 20% RITA1/01-03-08 6 900,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 6 900,00 EUR Käibemaks 20%. RITA1/01-03-09 7 535,95 EUR 7 535,95 EUR 7 535,95 EUR 22 607,85 EUR Käibemaks 20% Käibemaks 20%. Esimesel aastal kuulub muude kulude hulka ka küsitluste läbiviimiseks RITA1/01-03-11 56 378,38 EUR 48 867,28 EUR 48 667,28 EUR 153 912,94 EUR vajalike diktofonide ost. Kaudsed kulud 57 199,80 EUR 50 291,40 EUR 44 594,55 EUR 152 085,75 EUR RITA1/01-03-03 9 633,60 EUR 7 225,20 EUR 6 021,00 EUR 22 879,80 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest. RITA1/01-03-04 7 651,05 EUR 7 651,05 EUR 3 158,40 EUR 18 460,50 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% palgakuludest. RITA1/01-03-08 4 500,00 EUR 0,00 EUR 0,00 EUR 4 500,00 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest. RITA1/01-03-09 4 914,75 EUR 4 914,75 EUR 4 914,75 EUR 14 744,25 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest. RITA1/01-03-11 30 500,40 EUR 30 500,40 EUR 30 500,40 EUR 91 501,20 EUR Kaudsed kulud moodustavad 15% tööjõukuludest. 588 949,26 EUR 483 680,88 EUR 427 369,86 EUR 1 500 000,00 EUR Uuringus kasutatava taristu ja seadmete olemasolu ning seisund (Konsortsiumi partnerite kaupa) Uurimisrühm Selgitus Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR on tegelenud rakenduslike uuringutega juba ligi 10 aastat. CentAR on hästi varustatud uuringute tegemiseks vajaliku riistvara (arvutid, veebiserverid) ja tarkvaraga (elektroonilised küsitluskeskkonnad, Uurimisrühma andmetöötlustarkvarad R ja Stata, kontoritarkvara MS Office). Meie kontor paikneb Tallinna kesklinnas, mis võimaldab kohtumisi klientide ja võimalike intervjueeritavatega viia läbi lihtsalt ja mugavalt. Taristu oluliseks osaks on ka ettevõttes RITA1/01-03- pidevalt teostatavad rakendusuuringud, millest saab tekkida positiivseid ülekandeefekte ka käesolevasse projekti. Näiteks võib tuua Sotsiaalministeeriumile meie poolt välja arendatud töövõimereformi finantsmudeli, millele teostame järgneva 03 taotlus kolme aasta jooksul lisaarendusi. Tallinna Ülikool pakub uurimistöö läbiviimiseks kõik vajalikud tingimused, arvutitega varustatud töökabinetid, ligipääsu andmebaasidele ja vajalikele tarkvaralahendustele. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu vahendusel saab ligi olulisele osale Uurimisrühma uuemast erialakirjandusest. Uurimistöö läbiviimine ei nõua erilist tehnilist aparatuuri. TLÜ Eesti demograafia keskus on rahvastikuprotsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks edukalt välja arendanud vajaliku taristu. Selleks on saadud mitmeid RITA1/01-03- spetsiaalseid taristuprojekte (TAP8-5, TAP17-5, mitu väiketaristu projekti jms). Taristu põhiosa moodustavad keskuse poolt või osalusel loodud mitmetüübilised andmestikud (loendused, sündmusloolised küsitlusuuringud, mitme registrite 04 taotlus väljavõtted). Andmestikud sisaldavad isikupõhist teavet rände ja teiste rahvastikuprotsesside kohta ning on RITA projekti vajadusteks kasutatavad. Keskusel on olemas riist- ja tarkvara nüüdisaegsete rahvastikuprognooside teostamiseks, samuti erialane raamatukogu. OÜ Positium LBS on tegelenud inimeste mobiilsuse uuringute metoodika, tehnoloogia, analüüside ja andmete visaliseerimise arendusega, kasutades mobiilpositsioneerimise ja teisi liikumissensoritel põhinevaid andmeid alates 2003 aastast. Uurimisrühma Koostöös Tartu Ülikooliga, on arendatud välja maailmas ainulaadne mudel inimeste ajalis-ruumiliste protsesside, sh lühi- ja pikaajalise rände uurimiseks. Igapäevatöös kasutatakse palju infotehnoloogilisi vahendeid, riist- ja tarkvara, oma RITA1/01-03- serveriparki, GIS ja veebiarenduse instrumente, muuhulgas interaktiivsete seire- ja päringukeskkondade, statistiliste indikaatorite analüüsimiseks ja levitamiseks. Positiumi sisulised kogemused inimeste mobiilsusega seotud mudelite ja IT- 08 taotlus süsteemide arendamisel on aluseks osalemisele antud projektis. Poliitikauuringute Keskus Praxis on enda tegevusaja jooksul aastatel 2001-2017 läbi viinud enam kui 300 poliitikaanalüüsi ning sotsiaal-majanduslike uuringute projekti. Uuringutes kasutatud meetodid ulatuvad süstemaatilisest kirjandusülevaatest Uurimisrühma kuni kvantitatiivse modelleerimiseni, läbi on viidud kujundavat poliitikaanalüüsi, rakendamisanalüüsi kui ka poliitikameetmete mõjuanalüüse ja prognoose. Praxis on interdistsiplinaarne organisatsioon, mille 34 töötaja hulgas on väga erineva RITA1/01-03- hariduse, kogemuste- ja kompetentsipagasiga eksperte. Uuringute tegemiseks on Praxisel kaasaegne riist- ja tarkvara (arvutid, printerid, andmetöötlustarkvara STATA ja R, MS Office jm.) ning mugavad tööruumid koos koosolekuruumidega 09 taotlus Tallinnas ja Tartus. Uurimisrühm Selgitus Tartu Ülikool on sotsiaalteaduste alase uurimistaristu arendamisel teinud suuri investeeringuid. Projekti on kaasatud kaks riigi teadustaristu teekaardi objekti, Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium (IMO, juht Rein Ahas) ja Euroopa Uurimisrühma Sotsiaaluuring (ESS, juht Mare Ainsaar). Projekti täitmise vaatnurgast on IMO võtmetähtsusega. IMO raames on koostöös Eesti Statistikaametiga välja arendatud terviklik riigi suuremahuliste andmebaaside põhine andmekogu, mille alguspunktiks RITA1/01-03- on 1989. aasta rahvaloendus ning mis hõlmab nii järgmisi rahvaloendusi (2000, 2011) kui kõiki olulisi riigiregistreid, sh, Rahvastikuregister, Maksukohuslaste register, Eesti hariduse infosüsteem jne. Tegemist on longituudse andmestikuga, kus ID 11 taotlus abil on seotud üskinimeste kirjed leibkonnaliikmed. Andmebaas võimaldab analüüsid kõiki peamisi rände, tööturu ja haridusega seotud protsesse. Tartu Ülikoolil on samuti ligipääs kõigile olulistele elektroonilistele teadusandmebaasidele. Tegevus- ja ajakava (konsortsiumi partnerite kaupa, konsortsiumil ühine) Tegevus- ja ajakava RITA-Ränne_Ajakava ja tegevused 3_07.06.2016.xlsx Lisainfo Lisafailid RITA-Ränne_Põhitaotlus_9_LÕPLIK.pdf Kinnitused Roll Kinnitaja Asutus / Struktuuriüksus Kinnitamise kuupäev Vastutav täitja Tiit Tammaru 12.06.2017 17:35:38 Kinnitaja Janno Järve Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ 13.06.2017 10:18:16 Kinnitaja Katrin Niglas Tallinna Ülikool 13.06.2017 11:34:26 Kinnitaja Erki Saluveer OÜ Positium LBS 13.06.2017 17:02:34 Kinnitaja Märt Masso SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 14.06.2017 22:18:58 Kinnitaja Indrek Ots Tartu Ülikool 15.06.2017 11:06:55 Lühendid Tartu Ülikool TÜ Tallinna Ülikool TLÜ CENTAR CR Praxis PR Positium PM I Tööpakett: Juhtimine I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Projekti tegevuste juhtimine TÜ X X X X X X X X X X X X II Tööpakett: Ränne ja tööturg I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Tööturu analüüs TÜ, PR X X X X Rände analüüs TÜ, PR X X X X Hargmaisuse sotsiaalsed mõjud TÜ X X X X X Tagasirände küsitlus Soomes TÜ X X X Rahvastiku prognoos TLÜ X X X X Rändepoliitika analüüs TÜ X X X X X Rändekalkulaator TLÜ, PS X X X Rändestsenaariumite loomine TÜ/TLÜ/PR X X X X X III Tööpakett: Rände tulu-kulu mudel I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Tulu-kulumudeli arhitektuuri väljatöötamine X X Ühiktulude ja ühikkulude kaardistus ja andmekogumine rändeliikide lõikes CR X X X X X X Soome ja Eesti rahvastiku registrite andmete harmoniseerimine TÜ X X X X X X Eesti jaoks kohandatud tulude kulude hinnangud CR X X X X X X Tulu-kulu mudeli koostamine CR, PR,TÜ X X X X X X Mudeli dokumenteerimine, tulemuste raporteerimine CR X X X X X X X X IV Tööpakett: Kultuuriline mitmekesisus I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Olukorra kaardistus kirjanduse põhjal TLÜ X X X Rahvusvahelise kogemuse süntees TLÜ X X X Raamistiku loomine teistele lõimumise pakettidele TLÜ X X X X X Praktilised töövahendid mitmeperspektiivse ajalooõpetuse jaoks TLÜ X X X X X X X V Tööpakett: Kogukondade lõimumine I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Kogukonna teenuste kaardistus (Eesti) TÜ X X X X Kogukonna teenuste kaardistus (rahvusvaheline kogemus) TÜ X X X X Pilootkogukondade uuring TÜ X X X X X X Kogukondade arendamise programm TÜ X X X X X X Sekkumisjuhised radikaliseerumise ohu märkamiseks TÜ X X X X X X X X X X X Marginaliseerumise seiremehanismi väljatöötamine TÜ X X X X X X X X X X X VI Tööpakett: eest keele õpe I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Sisserändajate lõimumisrajad (riigikeele õpiteed) Soome kogemuse näitel TÜ X X X X Eesti keele õpiteede väljatöötamine erinevatele sisserändajate rühmadele TÜ X X X X Keeleõppe praktikamudelid eri vanuserühmade tarbeks TÜ X X X X X Väljatöötud praktikamudelite ja õpiteede test pilootkoolides TÜ X X X X X Metoodika eesti keele õpetamiseks täiskasvanutele TÜ X X X X X X X Juhendmaterjalid õpetajatele kakskeelsete laste õpetamiseks TÜ X X X X Analüüsida eripedagoogide õppekavasid ning valmistad ette ettepanekud TÜ X X X X X VII Tööpakett: Mitmekultuurilise kooli mudelid I kv 2018 II kv 2018 III kv 2018 IV kv 2018 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 Tegevused Vastutavad partnerid Mitmekultuurilise (MK) õppe rahvusvahelise kogemusega tutvumine TÜ X X X X Eestile sobiva MK koolide mudeli väljatöötamine TÜ X X X X Sekkumismehanismid ühtse kooli arendamiseks (lühiajalisd ja pikaajlised meetmed) TÜ X X X X Töövahendid MK õppe arendamiseks koolis TÜ X X X X X X X X X X X X Terviklik lõimitud kooli ja kogukonna mudel TÜ X X X X X X X X X X X X RÄNDESÕLTUVUS JA LÕIMUMISE VÄLJAKUTSED EESTI RIIGILE, TÖÖANDJATELE, KOGUKONDADELE JA HARIDUSELE RITA-RÄNNE Uuringupakkumine Pakkumise esitajad: Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ OÜ Positium LBS SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tallinn-Tartu 2017 1 SISUKORD Hanke probleemiasetus 3 Eesmärk, lähtekohad ja uurimisküsimused 3 Rändesõltuvus 4 Lõimumise väljakutsed 6 Hanke probleemülesannete lahenduste eeldused 8 Lõimumise teema käsitlus 9 Projekti seos riigi arengudokumentidega 14 Projekti sotsiaalmajanduslik mõju 16 Uurimustulemuste levitamine ja rakendamine 16 Projekti töövoog ja ajakava 17 TP 1: Juhtimine 17 TP 2: Ränne ja tööturg 18 TP 3: Rände tulu-kulu mudel 24 TP 4: Kultuuriline mitmekesisus 28 TP 5: Kogukondade lõimimine 33 TP 6: Eesti keele õpe 39 TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid 42 Kirjandus 47 2 RÄNDESÕLTUVUS JA LÕIMUMISE VÄLJAKUTSED EESTI RIIGILE, TÖÖANDJATELE, KOGUKONDADELE JA HARIDUSELE RITA-RÄNNE Hanke probleemiasetus Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei saa teha kaalutletud otsuseid. Vähe on teaduslikult analüüsitud erinevate lahendusteede tulusid ja kulusid, samuti on meil vähe Eesti olude jaoks loodud või kohandatud probleemide lahenduseks mõeldud tõenduspõhiseid töövahendeid. Viimaste olemasolu on hädavajalik, et jõuaksime probleemidele reageerimisest nende ennetamiseni ning rakendatavad meetmed oleksid võimalikult tõenduspõhised. Eesmärk, lähtekohad ja uurimisküsimused Hange seab uuringuprojektile analüütilise eesmärgi ja rakendusliku eesmärgi. Lisame sellele kontseptuaalse eesmärgi suurendamaks projekti mõju ning erinevate osapoolte teadmistest tekkivat sünergiat. Kontseptuaalne eesmärk on otsida lahendusi ja sõnastada Eesti jaoks tähtsaid poliitikavalikuid, mis aitaksid vähendada tänast kõrget pingevälja nõukogude aja sisserände mõjude, kasvava uussisserände ja ühiskonna sidususe vahel. Lähtume Eesti inimarengu aruanne 2017 „Eesti rändeajastul“ põhijäreldusest, et Eesti tänast olukorda iseloomustab ühelt poolt kiirelt kasvav rändesõltuvus tööturul, kuid teiselt poolt on jätkuvalt suur ja kohati kasvav struktuurne segregatsioon peamiselt eesti ja vene keele alusel toimivate kogukondade vahel nii elamu- ja tööturul kui ka hariduses. Analüütiline eesmärk on teadustöö esimese etapina kaardistada, analüüsida ja prognoosida rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega seotud probleemide lahendamiseks kogukondades, tööturul ja haridussüsteemis. Rakenduslik eesmärk on pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele, tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele praktiliselt kasutatavate mudelite (sh. rände tulu-kulu mudel), meetmete ja õppevahendite toel. Projekt lähtub kahest põhieeldusest. 1. Selleks, et Eesti rahvaarv ja tööealine elanikkond püsiks pikaajalises perspektiivis stabiilsena on vaja nii sündimuse kasvu kui ka sisserännet. 2. Lõimumise eelduseks on ühtse, eesti keelele põhineva, kuid samas Eesti keelelist ja kultuurilist mitmekesisust väärtustava haridussüsteemi teke. 3 Projektis otsitakse vastuseid kahele põhiküsimusele. 1. Kuidas leevendada rände abil Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist tulevikus nii, et see vastaks nii tööandjate kui ka riigi huvidele? 2. Kuidas saavutada eestivenelaste ja uussisserännanute valutu lõimumine, arvestades ühelt poolt tööandjate vajadusi uute töötajate järele ning teiselt poolt saabujate, haridussüsteemi ja kohalike kogukonda lõimumisvõimekust? Hanke pakkumise koostamisel ja praktiliste lahendusteede otsimisel lähtume suurel määral „Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul“ (toim. Tiit Tammaru, Raul Eamets, Kristina Kallas) sisulistest tulemustest, mis on täismahus avalikult kättesaadavad aadressil http://inimareng.ee/. Rändesõltuvus Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017). Kahekümne viie taasiseseisvusaasta jooksul on Eesti rahvaarv kahanenud 250 000 inimese võrra. Eesti inimarengu aruandes 2016/2017 arvutasid Luule Sakkeus ja Allan Puur koos kolleegidega läbi erinevaid rände ja sündimuse stsenaariumide kombinatsioone. Nende analüüsist ilmneb, et praeguse sündimuse jätkudes kahaneb Eesti rahvaarv märkimisväärselt (joonis 1). Rahvaarvu püsimiseks praeguse sündimuse jätkudes peab sisserände toel lisanduma 21. sajandi lõpuks nüüdsega võrreldes umbes 440 000 inimest (saabujad ja nende järeltulijad). Isegi kui pooled tänapäeval mujal maailmas elavast enam kui 200 000 eestlasest tagasi Eestisse pöörduks, mis ei ole kuigi tõenäoline, langeb ligikaudu 200 000 kuni 250 000 teistest rahvustest sisserändajate mõjul eestlaste osatähtsus allapoole 50% piiri Eesti elanikest. Ühelt poolt ei ole paljud Eesti elanikud selleks valmis ja teiselt poolt tähendab see vajadust suunata veelgi suurem tähelepanu ühiskonna sidususele ja eriti koolide mitmekultuuriliseks muutumisele. Seda põhjusel, et sisserändajad on peamiselt noored pereealised inimesed ehk koolides on Eesti elanike kultuurilise mitmekesisuse kasvu mõju eriti oluline. Nimelt kasvab koolides teistest rahvustest laste osatähtsus kiiremini kui ühiskonnas tervikuna, sest sisserändajad on peamiselt noored pereeas inimesed. 4 Joonis 1. Rände ja sündimuse mõju Eesti rahvastiku pikaajalisele demograafilisele arengule. Allikas: Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Luule Sakkeuse, Allan Puuri ja kolleegide arvutustest nähtub, et Eesti rahvaarvu püsimise tänasel tasemel tagab sündimuse kasv rahvastiku taasteks vajalikule tasemele ehk keskmiselt 2,1 lapseni ühe naise kohta ja märkimisväärne sisseränne (joonis 1). Sündimuse tõus taastetasemeni ei ole lihtne, arvestades, et ligikaudu kümnendik naisi ei saa lapsi ja peaaegu kolmandik piirdub ühe lapsega, mis tähendab, et ülejäänud naised peaksid keskmisel 2,1 lapse saavutamiseks sünnitama kolm last. Mis on aga käesoleva hanke probleemipüstitusest lähtuvalt veelgi olulisem on see, et ka sellise stsenaariumi korral väheneb Eestis tööealiste inimest arv (joonis 2), sest lähikümnenditel jõuavad sünnitusikka väikesed, 1990. aastatel sündinud põlvkonnad. Sündiv laps mõjutab rahvaarvu kohe positiivses suunas, kuid tööturule jõuab ta alles 20–25 aastat hiljem. Sündimuse suurenemine lahendab seega pigem tulevasi, mitte praeguseid tööturuprobleeme. Seega tuleb Eestil paari lähema kümnendi jooksul (hanke ajahorisont on 2018–2030) suure tõenäosusega arvestada töötajate arvu jätkuva kahanemisega isegi juhul, kui sündimus märgatavalt suureneb ja toimub üpris märkimisväärne sisseränne. 5 110 100 90 80 Muutus, % 70 60 50 Rändesaldo + 200 000 40 Taastetasemel sündimus 30 Rahvaarv 20 10 Tööealised 0 2020 2055 2090 2015 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2060 2065 2070 2075 2080 2085 2095 2100 Aasta Joonis 2. Kogurahvastiku ja töötajate arvu muutus demograafilise püsimise stsenaariumi korral. Allikas: Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Seega on Eesti oma arengus kahvlis. Ühelt poolt tekitab rahvaarvu ja eriti töötajate arvu vähenemine suuri probleeme tööturule ning selle kaudu kogu ühiskonnale. Nii pole üllatav, et ettevõtjad näevad just sisserändes tööjõuvajaduse leevendamise peamist vahendit (Raasuke 2016). Töötajate värbamine välismaalt võimaldab inimese kohe tööle võtta ja kindlasti on see mitmes valdkonnas ka otstarbekas. Teiselt poolt näitab inimarengu aruande tarbeks koostatud rahvastikuprognoos, et töötajate arvu vähenemise ärahoidmiseks läheb vaja palju suuremat sisserändajate hulka, kui Eesti ühiskond oleks võimeline lõimima. Ka Eesti haridussüsteemile oleks selline massiline sisseränne suureks väljakutseks. See tähendab, et tööjõuprobleeme peab lahendama erinevate meetmetega, mitte üksnes sisserändega. Tõhus lahenduspakett lähemaks 20–25 aastaks hõlmab Eesti inimvara väärtuse suurendamist ja paremat kasutamist, ettevõtete liikumist väärtusahelas kõrgemale ehk tootlikkuse tõusu ja valikulist sisserännet. Projektis keskendume selliste lahenduste otsimisele, mis aitavad kaasa nii tööturu dünaamilisele arengule kui maandavad sisserändega kaasnevaid sotsiaalseid riske. Lõimumise väljakutsed Lõimumisega seotud esimene väljakutse ja tööturu sisemiste ressursside parem kasutamine seondub esmajoones nõukogude ajal Eestisse elama asunud inimeste panuse suurendamisega tööturul võrdseks nende osatähtsusega tööealiste inimeste seas (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017, siin ja edaspidi viited inimarengu aruandele on leitavad siit: http://inimareng.ee/). Ellu Saare ja Jelena Helemäe analüüsist inimarengu aruandes selgub, et nõukogude ajal Eestisse saabunute ja nende järeltulijate tööpuudus ning hõivatus oskus- ja lihttööde tegemisel on eestlastest oluliselt suuremad. Tööturu edukuse erinevuse põhjused ulatuvad riiklikult keele 6 põhjal eristunud Eesti haridussüsteemi. Probleem ei ole mitte niivõrd venekeelsete koolide õpilase halvemates õpitulemustes, kuigi PISA test näitab väikeseid erinevusi ka õpiedus. Probleemi tuum seisneb selles, et keele põhjal jaotunud lasteaedade ja koolide tõttu ei teki omavahel suhtlemist, sõpru, ühiseid tegemisi jne. Ka eesti keele oskus jääb vene noortel nii passiivseks. Koolid nihkuvad ka avatus-suletus skaalal erinevate otste suunas. Eestikeelsed koolid muutuvad järjest mitmekultuurilisemaks, sest näiteks osad vene noored tulevad eestikeelsesse kooli õppima, siis venekeelsed koolid on jäänud omakultuurselt ja —keelselt suletuks. Kokkuvõttes vähendavad mõlemad tegurid vene noorte konkurentsivõimet Eesti ülikooli astumisel ja tööturul. Lisaks tekitab keelepõhiselt jaotatud haridussüsteem uussisserändajate lõimumise probleemi, sest ida poolt saabuvad sisserändajad ei pane sugugi alati oma lapsi eestikeelsesse kooli. Joonis 3. Segregatsiooni nõiaring. Õppekeele alusel jaotunud koolist kanduvad erinevused seega tööturule, käivitades segregatsiooni nõiaringi, sest sissetulekute erinevus mõjutab omakorda elukohavalikut (joonis 3). Kadri Leetmaa analüüs inimarengu aruandes näitab, et eesti ja vene emakeelega inimesed on viimase 25 aasta jooksul koondunud järjest enam erinevatesse elamupiirkondesse. Nii võib elukohavalikut nimetada lõimumise väga oluliseks indikaatoriks, sest samades elupiirkondades elamise eelduseks on sissetulekute ja väärtushinnangute sarnasus. Praegu on aga eesti ja vene emakeelega inimeste sissetulekud erinevad, mistõttu ei ole ka nende võimalused kinnisvaraturul samad. Koolid on piirkonnapõhised ning sellega sulgub ühtlasi segregatsiooni nõiaring, millest Eesti ei ole viimase 25 aasta jooksul suutnud välja tulla. Veelgi enam, niisugune olukord kipub pigem süvenema ning sellele aitab kaasa keele põhiselt jaotunud haridussüsteem. Kui sisserändajad on üleesindatud lihttööde tegijate hulgas ja koondunud elama odavamatesse linnapiirkondadesse, siis näitab Euroopa kogemus, et vaesuse ning rahvuse piiride kattudes ei ole sotsiaalsete probleemide eest pääsu. Nõnda on praeguse uuesti kasvava sisserände tingimustes Eestil aeg võtta ette otsustavad sammud keele- ja rahvuspõhiste paralleelkogukondade ühendamiseks. Lasteaed ja kool on need 7 institutsioonid, mille kaudu saab riik algatada põhimõttelise muutuse, lõigata läbi segregatsiooni nõiaringi ning panna aluse erinevate rahvusrühmade suhtlusel põhinevale lõimumisprotsessile. Ühtne Eesti haridussüsteem on kõige efektiivsem tee ebavõrdsuse vähendamiseks, Eesti inimeste võimete paremaks rakendamiseks tööturul ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. Laste suhtlus viib kokku ka lapsevanemad ning suhtlus aitab kaasa aktiivse eesti keele oskuse omandamisele. Projektis keskendume nende tõenduspõhiste meetodite arendamisele, mis aitavad kaasa paremale ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekule ning sidususe suurenemisele. Hanke probleemülesannete lahenduste eeldused Eelnevast tulenevalt on hanke probleemülesannete eduka lahendamise aluseks kaks olulist eeldust, mis tuginevad Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 põhijäreldustel: tööränne peab võtma arvesse lõimumisvõimekust ning Eesti haridussüsteem peab hakkama toimima ühtsetel alustel. Tööturu ja lõimumisvõimekuse tasakaalu tagab punktisüsteem töörändes Esiteks lähtume eeldusest, et seniste rändepoliitika meetmete (iga-aastane rändekvoot ja palgakriteerium) järk-järgulise taandumise järel tekkinud tühimik tuleks täita aktiivse rändepoliitikaga. Tööturg tõmbub tööealiste inimeste arvu vähenemise tõttu kokku ja tööandjatel on vaja uusi töötajaid nüüd ja kohe. Kuigi tööturu vajadustest rääkides tuuakse näiteks IT-valdkond, on suurimad probleemid kuhjumas madalapalgaliste osas, kes on üle- esindatud ka Eestist väljarändes. Tagamaks ühiskonnas tasakaal, peab rändepoliitika arvesse võtma nii tööturgu kui lõimumist. Punktisüsteem oma algsel kujul pigem vastandus tööandjate vajadustest lähtuvale rändele, kuid see ei pea nii olema. Eesti uuendus võiks olla tööandjate vajaduse arvestamise kaudu punktisüsteemi osana. Tuleb arvestada, et tark majandus vajab vähem töökäsi. Sidusa ühiskonna tagab ühtne Eesti kool Esiteks lähtume eeldusest, et riiklikult juhitud segregatsioon Eesti hariduses lõppeb, sest vastasel korral jääb ka teiste ühiskonna sidustust suurendavate meetmete mõju tagasihoidlikuks. Kool ei toimi aga lahus kogukonnast ja laimalt kogu ühiskonnast ning selles valitsevatest väärtushinnangutes. Vene lapsevanemate seas on valmisolek ühtse hariduse järele olemas, samas on vastuseis samuti suur. Eesmärgi saavutamiseks tuleb seetõttu tegeleda kõigi nende hirmudega, mis lapsevanematel on, näiteks laste õpiedukus ja oma identiteedi säilimine osadel vene emakeelega vanematel ning soovimatus ning hirmud rahvuskonfliktide pärast koolis. Tuleb arvestada, et rahumeelsed konfliktid on osa lõimumise protsessis ning nende konfliktolukordadega tuleb tegeleda nii kooli, kogukonna kui riigi tasandil. 8 Lõimumise teema käsitlus Lõimumise teema jaguneb mitmesse tööpaketti (TP 4–7), mille ühine eesmärk on lahendada lähteülesandes välja toodud probleemi, mille kohaselt “napib tõenduspõhiseid meetodeid ja vahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekuks”. Lähtekoht on, et kuigi analüüse on läbi viidud palju ja probleemide võtmekohad on teada, on vähe välja töötatud teaduslikke, tõenduspõhiseid ning Eesti kontekstis testitud meetodeid, vahendeid ja sekkumismehhanisme mitmekultuurilise ühiskonna väljakutsetega toimetulekuks ja võimaluste ära kasutamiseks. Täpsemalt on Eesti ühiskonna lõimumisvõimekuses eristatud kolm probleemi: (1) eesti keele õppe kättesaadavus ja tõhusus nii uutele sisserändajatele kui venekeelsele elanikkonnale, (2) ühise (riigi)identiteedi loomine eri rühmade vahel toetades samaaegselt oma kultuurilise identiteedi säilitamist, (3) madal ühiskondlik sallivus. Lõimumise alateema raames on meie fookuses ühtse Eesti kooli mudeli arendamine hõlmates laiemat ühiskonda, sest kool ei saa toimida lahus kogukonna ja tööturu ootustest. Tänane ühiskondlik vaade, keeleline segregatsioon ja lähiajaloo sündmuste erinev tõlgendus on tekitanud ühiskonnas lõhesid ning struktuurse segregatsiooni tööjõuturul. Haridussüsteem peaks üldjuhul aitama kaasa järgmiste põlvkondade lõimumisele — muutma noored (sh sisserändajad või vähemused nagu muukeelsed õpilased) teadmiste ja oskuste mõttes sarnaseks tänasele tööealisele elanikkonnale. Just sisserändajate laste vähene lõimumine on Euroopa riikides üks olulisemaid segregatsiooni ja sotsiaalsete probleemide allikaid. Tänane Eesti haridussüsteemi ja integratsioonimudeli ideeline alus ja ülesehitus ei ole aga kandnud soovitud tulemusi ja seetõttu pakutakse käesolevas projektis uudsena lõimumisarenduste alusena välja uus kontseptuaalne lähenemine: sotsiokultuuriline lähenemine ja aktiivsusteooria, mis keskenduvad suhtlusele, koosõppimsele ja koostegutsemisele. Sotsiokultuurilise lähenemise kohaselt (vt Vygotsky, 1978; Bruner, 1962, 1978; Cole & Scribner, 1974, Cole, 1990, Wertsch, 1991, 1994; Valsiner, 1987) vahendavad inimeste käitumist sotsiokultuurilised tööriistad, mis on iseloomulikud erinevatele kogukondadele. Need tööriistad võivad olla nt kultuurilised või sümboolsed (ühes kogukonnas on olulised teatud sümbolid ja teises teised või on samadel sümbolitel erinevad tähendused), sotsiaalsed (millistes suhetes ja kellega ollakse), tehnoloogilised (millised vahendid on kättesaadavad), materiaalsed (milline on kogukonna materiaalne kindlustatus ja sellest johtuvad võimalused). Konkreetse inimese kompetentsus mingi objekti (arusaam sündmusest, tegevus, teine inimene) tõlgendamisel ja sellest lähtuvalt käitumisel ei olene seega ainult tema enda võimetest, vaid ka kogukonnale iseloomulikust sotsiokultuuriliste tööriistade kogumist. Need tööriistad ei püsi aga muutumatuna, vaid neid omandatakse ja arendatakse õppimise ja suhtlemise käigus, erinevate inimeste ja kogukondade vastastikmõjus. Meie ülesanne Eestis ja konkreetselt käesolevas projektis on mõista, et erinevatel kogukondadel (need võivad olla keele-, väärtus-, elukoha- vm põhised, aga ka nt eestikeelne kogukond, venekeelne kogukond, immigrantide kogukonnad) on erinev sotsiokultuuriline tööriistakast ja ei ole võimalik saavutada ühtset Eesti kooli, kui surume kõigile ülejäänutele peale eestlastele iseomase tööriistakasti. Selle asemel on meil vaja õppida tundma erinevate kogukondade mitmekesisust ja kogukonnaliikmete koostöises tegevuses arendada välja ühtne Eesti kool, mis on avatud mitmekultuurilisusele ja mitmekeelsusele. Seega on vaja luua sotsiokultuurilisel lähenemisel põhinev ühine arutelu- ja tegevusruum, milles tegutsevad koos inimesed tänastest eestikeelsetest ja muukeelsetest või muudest kogukondadest (milleks jagunemine selgub täpsemalt alles projekti käigus), aga ka välismaalased kogukondadest, kust näeme suurimat potentsiaali Eestisse sisserändele. Pikemas perspektiivis võib see viia võimaluseni, et kaotada Eestis eraldi eesti ja vene õppekeelega lasteaed ja kool ning muuta Eesti haridussüsteem (a) 9 ühelt poolt eesti keele põhiseks, aga (b) teiselt poolt avatumaks mitmekultuurilisusele ja mitmekeelsusele, et sõltumata emakeelest saavad seal õppijad võrdsed võimalused edasiselt ühiskonnas ja töömaailmas toimetamiseks. Selline kultuurilis-keeleline avatus on oluline ka eestlastele, sest teadmised, haridus ja tööturud on üha rahvusvahelisemad. Seetõttu on vaja oluliselt parandada kõigi Eesti laste kultuurilis-keelelist, aga ka ajaloolist üldpädevust, sest paljude tänased lõimumisprobleemid on otsapidi kinni erinevas ajaloolises mälus ja kogemuses. Joonisel 4 on lihtsustatud kujul näidatud, kuidas sotsiokultuurilist lähenemist käesolevas projektis rakendatakse. Eristame rände ja lõimumise vaatenurgast kolm peamist kogukonda (eestlased, nõukogude ajal saabunud ja nende järeltulijad, uussisserändajad ja nende järeltulijad) ning keskendume sellele, kuidas neid tuua ühistegevustesse, mis võivad toimuda erinevates kontekstides (nt lasteaedades, koolides, ettevõtetes, kogukondlikes tegevsustes). Ühistegevustena võib vaadelda nt projektipõhist õpet koolis, kus haridustehnoloogiliste lahenduste abil tuuakse ühtsesse aruteluruumi (mingi sotsiaalse või ajaloolise probleemi käsitlemisel: nt põgenike teema, kus saab arutleda nii eestlaste põgenemist 1944 kui tänast Euroopa põgenikekriisi) mitme kogukonna inimesed — eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased ja nende sõpruskoolide õpilased nt Ukrainast, Süüriast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest. Igas kogukonnas on inimesed, ühiseks objektiks on põgenikega seotud temaatika, kuid kogukondadel on selle käsitlemiseks oma ajalookogemusest, kultuurilistest, usulistest jm vaadetest tulenevalt erinevad sotsiokultuurilised tööriistad. Erinevate kogukondade dialoogi alustamiseks ja sisukaks edasiviimiseks on vaja vahendajaid või nagu Rogoff (1990) kirjeldab — vaja on juhendatud osalemisprotsessi. Vahendajate (nt õpetajad või kogukondade liidrid) rolliks on nt läbi teatud reeglite aidata üksteist kuulata ja mõista — arendada teadlikkust erinevatest kultuuridest, suurendada avatust, sallivust. Joonis 4. Sotsiokultuuriline lähenemine käesoleva projekti kontekstis. Sotsiokultuuriline lähenemine on käesolevas projektis võetud üldiseks ja täiendustele avatud teoreetiliseks raamistikuks neljale lõimumise tööpaketile: kultuuriline mitmekesisus, kogukondade lõimimine, Eesti keele õpe ja mitmekultuurilise kooli mudelid. See võimaldab neid siduda laiemalt kooliarendusteemaliste teadustöödega (mis käsitlevad kooli ja 10 seda ümbritsevat keskkonda tervikliku süsteemina) ning toob ka välja projekti teadusliku uudsuse. Sellist terviklikku sotsiokultuurilisele lähenemisele tuginevat mudellahendust, mis seob nimetatud teemad omavahel tervikuks ei ole meile teadaolevalt ei Eestis ega mujal varem koostatud ja testitud. Nii võiksid projekti tulemused pakkuda huvi ka rahvusvaheliselt rakendamiseks analoogsetes kontekstides Euroopa Liidu erinevates riikides, kus on pikaajaliselt vajalik sisseränne, et tagada elanikkonna arvu püsimine ja kõrge elukvaliteet (sarnaselt KIVA programmile, mis on mujalt Eestisse toodud). Seetõttu näeb projektimeeskond väga olulisena, et kõigi alateemade väljaarendamisel lähtutakse Eesti ja rahvusvaheliste parimate praktikate kõrval rahvusvahelistest teadusuuringutest ning panustatakse nii üksikute teemade lõikes kui ka teemadeülese tervikmudeli uurimisel rahvusvahelisse teaduskogukonda oluliste järelduste ja tõendatud lahenduste pakkumisega. Kuigi projekti tulemustena ei nähta otseselt ette teadusartiklite avaldamist, on see kavas kõigi alateemade lõikes ja alateemade üleselt. Teaduspõhisuse printsiibi rakendamiseks kasutatakse kõigi teemade puhul samu üldiseid põhimõtteid rakenduste või mudelite väljatöötamiseks: 1. Rahvusvaheliste ja Eesti parimate praktikate ning uuringutulemuste kogumine ja kriitiline analüüs Eesti kontekstis. 2. Sekkumiste arendamiseks teoreetiliste lähtekohtade analüüs. 3. Sekkumiste väljatöötamine koos sihtrühmadega (koolid (sh koolijuhid, õpetajad, õpilased), lapsevanemad, kogukonnad, ettevõtted) arvestades järgmiste alusprintsiipidega: osalemine, dialoog, ühistegevused, sallivus. Täpsemalt võetakse sekkumiste väljatöötamisele ja praktikate rakendusse suunamisel aluseks Engeströmi (2000) aktiivsusteooria (vt joonis 5). Selle kohaselt määratleme esmalt varasematele uuringutele tuginedes probleemid, mis on olulised näiteks kultuurilise mitmekesisusega parema toimetuleku või eesti keele õppe parandamise osas. Seejärel viime läbi rände ja lõimumise vaatenurgast oluliste kogukondade spetsiifilise probleemi käsituse ajaloolise ja hetkeolukorra empiirilise analüüsi, et luua kogukondadele ühine teadmiste ruum selle ühe või teise probleemi käsitlemiseks. Selle baasilt on omakorda võimalik uute lahenduste väljatöötamine, uurimine erinevate kogukondade vaatepunktist ja seejärel testimine koolis või kogukonnas. Võtmetähtsuse selles protsessis omandab süsteemne peegeldamine/refleksioon, mis võib viia uue pakutud lahenduse rakendamiseni, täiendava arendamiseni või kõrvalejätmiseni. 11 Uue praktika rakendusse võtmine 7 Refleksioon Küsimuste 6 1 sõnastamine Uue lahenduse 5 Ajalooline analüüs testimine 2 Olukorra empiiriline analüüs 4 3 Uue lahenduse Uue lahenduse uurimine mudeldamine Joonis 5. Engeströmi (2000) aktiivsusteooria käesoleva projekti meetodite ja vahendite väljatöötamise üldise rakendusliku mudelina. Peegeldus on väga oluline, sest lisaks lahenduse hindamisele on sel oluline roll ka sekkumismeetodina mitmekultuurilisuse saavutamisel. Käesolevas projektis on refleksiooni protsessi puhul oluline, et sellesse oleks kaasatud kõik rände ja lõimumise vaatenurgast olulised kogukonnad. Eesti- ja venekeelsetel inimestel ja uussisserändajatel võivad olla erinevate küsimuste osas erinev probleemide taju ja ka võimalused oma tööriistakastide kasutamiseks mitmekultuurilises kontekstis. Seetõttu võib peegelduse aluseks võtta Korthageni ja Vasalose (2005) sügava refleksiooni mudeli, mis keskendub eriliselt just erinevate inimeste või kogukondade tuumomaduste võimestamisele või mobiliseerimisele pärast probleemolukorra avamist (joonis 6) või sotsiaal-kriitilise refleksiooni mudeli (Mezirow, 1991), mis sobib erinevate vaadete ja olukordade tajumise lahtimõtestamiseks mitmekultuurilises kogukonnas. 12 Tuumomaduste aktualiseerimine Kuidas neid tuumomadusi mobiliseerida? 4 Katsetamine uue käitumisega Teadlikkus tuumomadustest 5 Millised omadused 3 on vajalikud, et 1 Kogemine/ realiseerida ideaalset probleemsituatsioon situatsiooni ja Milliseid probleeme sa ületada piiranguid? avastasid (või jätkuvalt on päevakorral)? 2 A. Teadlikkus ideaalsest situatsioonist Mida sa saavutad/ saavutasid või lood/ luua suutsid? B. Teadlikkus piirangutest (piirangud käitumisele, tunnetele, kujutlusele, uskumustele) Kuidas korduvalt hoidusid/ hoidud end seda saavutamast? Joonis 6. Sügava refleksiooni mudel (Korthagen ja Vasalos, 2005). Meetodite ja vahendite tõhususe hindamiseks lõimumisteema üldiste eesmärkide — (1) eesti keele õppe kättesaadavus ja tõhusus, 2) ühise (riigi)identiteedi kujunemine eri rühmade vahel (kogukondade avatus mitmekultuurilisusele, kultuuripädevus ja sotsiaalne pädevus), 3) sallivus (avatus ja koostöisus) — viiakse projektis läbi üldine tulemuslikkuse hindamine neis koolides ja kogukondades, kus projektis väljatöötatud lahendusi testitakse. Eesti keele õppe kättesaadavuse ja tõhususe hindamiseks koostatakse eraldi andmekogumise vahend, ent kultuuripädevuse, sotsiaalse pädevuse, avatuse ja koostöisuse hindamiseks kasutatakse Tartu Ülikooli kompetentsikeskuse Pedagogicumi arendamise projekti (rahastaja Euroopa Sotsiaalfond) ning Tartu Ülikooli üldpädevuste arendamise hankelepingu (rahastaja haridus- ja teadusministeerium) raames kohandatavaid hindamisvahendeid. Eri alateemade vahendite koostoime selgitamiseks viiakse suurem osa tegevusi läbi samades koolides (n = 6) ja nendega piirnevates kogukondades. Nende hinnatavate aspektide kaudu seostub projekt otseselt ka Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020 (nüüdisaegne õpikäsitus ja selle sihid) ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades eesmärgiks seatud üldpädevuste arendamisega. Samas on igal alateemal ka oma spetsiifilised eesmärgid, uurimisküsimused, tegevused ja tulemused, mida järgnevalt tutvustatakse. Lõimumisteema kooskõlalisuse tagamiseks tehakse esmalt eesmärgipärane koolide valik (joonis 7). Seejärel käsitletakse iga kooli ja sellega seotud kogukonda juhtumipõhiselt, püüdes leida olulisemad koolivälised kogukonnaliikmed (KOVid, MTÜd, treeningrühmad) ning valitakse välja teemad, millega kogukondades sügavamalt tegeleda. Valitud koolide ja kogukonna esindajate põhjal koostatakse kogukondade tüpoloogia. Eeldatavasti on eristatav “lõimitud kogukond”, mis on mitmekultuuriline ja mitmekeelne ning mille poole suunatakse sekkumiste abil kõiki ülejäänud kogukondi (muutuse määr on teema tulemuslikkuse indikaatoriks). Lõimitud kogukonnas on (a) ühelt poolt toetatud ühtne riigiidentiteet ja tagatud eesti keele aktiivne oskus, aga (b) teiselt poolt on olemas võimalused hoida oma keelelist, 13 kultuurilist vms kogukonna identiteeti. Seejärel arendatakse välja sekkumiste prototüübid koolile ja seda ümbritsevale keskkonda. Need prototüübid arvestavad sellega, et lõimumisega võivad kaasnevad konfliktid, mis omakorda võivad viia marginaliseerumise ja radikaliseerumiseni. Riskide maandamiseks tuleb võimalikke konfliktolukordi püüda ennetada võis nende ilmnemisel nendega süsteemselt tegelda. Sekkumiste rakendamise tulemuste põhjal koostatakse ühtse Eesti hariduse mudel, mille alusel saab iga kool sõltuvalt selles ja sellega piirnevalt enamesinevate kogukondade tüüpidest valida sobivad sekkumised mitmekultuurilisuse arendamiseks. 2. Kogukondade tüpoloogia 1. Valikute tegemine TP5: nt põlis-eesti, vene, uusimmi- 3. Sekkumiste prototüüpimine TP7: Koolide valik (6 kooli) grandid, lõimitud TP7: Sekkumised koolide A: tüüpiline eesti õppekeelega kool mitmekultuurilisuse toetamiseks ning B: tüüpiline vene õppekeelega kool marginaliseerumise ja radikaliseerumise C: eesti ja vene kogukondi ühendav kool vältimiseks C1: sisemiselt motiveeritud Kool TP6: Sekkumised koolide ja laiema C2: väliselt motiveeritud kogukonna mitmekeelsuse D: paljude uusimmigrantidega kool MTÜ toetamiseks (sh eesti keele õppeks) D1: sisemiselt motiveeritud Kogukond d D2: väliselt motiveeritud TP5: Sekkumised kogukondade mitmekultuurilisuse toetamiseks ning TP5: Valitud koole ümbritseva kogukonna KOV marginaliseerumise ja radikaliseerumise liikmete laiema valiku tegemine vältimiseks TP4: Teemade valik ja kogukondade sotsiokultuuriliste 4. Koolimudeli loomine tööriistade lahtimõtestamine, kaasates arutellu TP7: TP4–TP7 jaoks ühtse teoreetilise ja koolide ja neid ümbritsevate kogukondade liikmeid metoodilise raamistiku loomine ning väljatöötatud sekkumiste ühendamine ühtse Eesti kooli mudelisse Joonis 7. Lõimumisteema tööpakettide ülesanded ja omavahelised seosed. Projekti seos riigi arengudokumentidega Projekt panustab mitme riikliku strateegia ja arengukava eesmärkide täitmisele. Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020” keskendutakse tööhõive osas tööturu struktuursete muutuste esile kutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Tark rändepoliitika, mis aitab kaasa kvalifitseeritud tööjõu impordile, täidab kindlasti strateegias toodud ülesannet. Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 panustab kolmele eesmärgile: tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Punktipõhist rändepoliitikat saab kindlasti nii kujundada, et see aitaks kaasa ettevõtete vajadustele ja strateegias defineeritud võtmevaldkondade arengule. Infoühiskonna arengukava 2014-2020, mis pöörab tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks ja koostöös siseministeeriumiga panustatakse kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööle asumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. 14 SA Kutsekoda projekt “OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine” (OSKA) eesmärgiks on 10 aasta jooksul Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ning tööjõu vajaduse kaardistamine. OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludes kogutud infot. OSKA tulemused on siinse projekti sisendiks. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 strateegilised sihid hõlmavad muutunud õpikäsitlust, pädevaid õpetajaid, töömaailma võimaluste arvestamist õpiprotsessis, võrdseid võimalusi õppes osalemiseks. Elukestva õppe arendamise põhimõtted sisaldavad mh koostööd ja üksteiselt õppimist, paindlikkust, inimeste erivajadustega arvestamist õppetöös ja õpikeskkonnas, avatust, sallivust ja rahvusvahelist koostööd ning Eesti riigi, keele ja kultuuri jätkusuutlikkust. Kindlasti on need põhimõtted, millest lähtuvalt me kavandame tööriistu lõimumise alateemas. EV põhiseadus ja keeleseadus. Põhiseadus sätestab eesti keele riigikeelena, õiguse saada eestikeelset õpetust, säilitada oma rahvuskuuluvus ja suhelda riigiasutustega eesti keeles ning määrab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keele. Keeleseaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada selle kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ - Eesti keele ja kultuuri püsimise tagavad rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Eesti elukestva õppe strateegia ja selle programmid: oluline on eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus ja võtmepädevuste, sh eesti keele ja võõrkeelte arendamine haridussüsteemis, eesti keele kui teise keele oskuse tagamine, vajadusel täiendava eesti keele õppe ja praktikavõimaluste pakkumine eestikeelses keskkonnas, eestikeelsele haridusele ligipääsu tagamine võrdsete võimaluste loomiseks ühiskonnas. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Oluline on, et inimesed tunneksid ennast võrdselt turvaliselt, olenemata soost, keelest, rassist, vanusest, puudest jmt. Kodakondsuse taotlemist ja väärtustamist ning rahvusvahelist kaitset edendab ja toetab ka keeleõpe. Valdkondlik arengukava Lõimuv Eesti 2020: eesmärk on tagada sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Tegevused toetavad välispäritolu taustaga vähelõimunud Eesti elanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamist, lõimimist, laste ja noorte mitteformaalset keeleõpet, kujundatakse eesti keelt väärtustavaid hoiakuid ja võimaldatakse eestikeelset tööpraktikat. Resolutsioon keelte õppimise ja õpetamise kohta EL liikmesriikides: soovitatakse edendada mitmekeelsust kõigil haridustasemetel ja väljaspool haridussüsteemi, et tagada liikmesriikide elanikele vajalikud suhtluspädevused. 15 Projekti sotsiaalmajanduslik mõju Eestis nagu kogu Euroopas on tekkinud madalast sündimusest ja sellega seotud rahvaarvu kahanemisest tingitud rändesõltuvus. Samas ei ole senine lõimumispoliitika nõukogude ajal saabunud sisserändajate ja nende järglaste osas olnud edukas, probleemideks on nii ühiskonna sidusus kui vene emakeelega inimeste potentsiaali ebapiisav rakendamine Eesti tööturul. Projektil on oluline mõju neljale EL tasandil kokkulepitud nn horisontaalsete ehk läbivate poliitika kujundamisele. 1. Keskkonnahoid Projektil puudub otsene mõju keskkonnahoiule. 2. Võrdsed võimalused. Eesti areng on viimasel 25 aastal olnud kiire, kuid selle varjuküljeks on olnud ebavõrdsuse kasv. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab võrdseid võimalusi Eesti ühiskonnas ja tööturul negatiivselt on keele põhjal eristatud haridussüsteem. Projekti käigus töötatakse välja ühtse Eesti haridussüsteemi alused. Ühtne Eesti haridussüsteem peab põhinema eesti keelel, kuid võtma arvesse Eesti elanike keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Tänases avatud maailmas on keeleliste ja kultuuriliste oskuste ja maailmapildi avardumine oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides projekt kaasa aitab. 3. Infoühiskonna edendamine. Projekti tulemused, sh rändekalkulaator ja sekkumismehhanismid koolides tuginevad suurel määral digitaalsetele lahendustele. Tänasel tehnoloogia ajastul on tehnoloogiline kirjaoskus oluline üldpädevus, mille arendamisele koolides projekt kaasa aitab. 4. Regionaalne areng. Projekti tulemusel valmivad sekkumisvahendid, mis aitavad paremini toime tulla nii rändesõltuvusega kui aitavad suurendada ühiskonna sidusust. Mh on eesmärgiks aidata optimeerida KOVide koormust, sh kasutada KOVe “sillana” eri kogukondade ja osapoolte süsteemsemaks kokku toomiseks. 5. Mõju kodanikuühiskonna arengule. Projekti käigus loome pilootkogukondade võrgustiku (kool, KOV ja seal tegutsevad sisserändajatega tegelevad organisatsioonid, sh noorsootöö) – erinevad kogukonnad, kasutades maksimaalselt ära juba toimivaid kooslusi eesmärgiga aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule kohalikes kogukondades. Uurimustulemuste levitamine ja rakendamine Tulemuste levitamine ja rakendamine • Veebipõhine rändekalkulaator asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele • Konkreetsed rändepoliitika ettepanekud (sh punktisüsteemi valikud) esitatakse projekti lõppraportis • Õpitee mudeli prototüüp veebikeskkonnas koos eesti keele võõrkeelena/teise keelena ja mitmekeelsuse temaatilise infopangaga • Koolis ja kogukondades lahenduste/meetmete testimine toimub koosloomes • Arvamusartiklid üleriigilistes meediaväljaannetes • Projektiga seotud sotsiaalmeedia postitused erinevates kogukondades 16 Rände ja tööturu analüüs, rahvastikuprognoos, rände tulu-kulu mudel ja lõimumisprotsessi sekkumise vahendid hariduses ja kogukondades on oluliseks lähtekohaks tulevikku vaatavate riiklike arengustrateegiate ja poliitikate eesmärkide sõnastamisel. Projekti töö tulemus on sisendiks: • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööturu ning rändega kaasnevate tulude ja kulude prognooside koostamisel • Siseministeeriumile rändepoliitika aluste väljatöötamisele • Haridusministeeriumile ühtse Eesti koolisüsteemi reformi läbiviimisel • Sotsiaalministeeriumile maha jäänud laste probleemidega tegelemisel. Projekti töövoog ja ajakava Töövoog ja ajakvad on esitatud eraldi Exceli failis. Tööpaketid Vastavalt riigihankele, tegeleb projekt kolme teemaga. Nendeks on rände ja tööturu arengute analüüs, rände tulu-kulu mudeli koostamine ning kogukondadele ja haridusele keskenduvate lõimumisega seotud väljakutsete lahendamine praktiliste töövahendite koostamise abil (joonis 4). Projekti edukaks elluviimiseks oleme loonud järgmised tööpaketid (TP). Juhtimine TP 1: Juhtimine — Tiit Tammaru, Raul Eamets, Annika Väiko TÜ Rändesõltuvus TP 2: Ränne ja tööturg — Raul Eamets, Tiit Tammaru, TÜ TP 3: Rände tulu-kulu mudel — Janno Järve, CENTAR Lõimumine TP 4: Kultuuriline mitmekesisus — Marek Tamm, TLÜ TP 5: Kogukondade lõimimine — Margit Keller, TÜ TP 6: Eesti keele õpe — Birute Klaas-Lang, TÜ TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid — Kristina Kallas, Margus Pedaste TÜ TP 1: Juhtimine Tiit Tammaru, Raul Eamets, Annika Väiko, TÜ Tiit Tammaru on projektijuht ning koos Raul Eametsaga on nad kogu projekti sisulisteks juhtideks, Annika Väiko on assistent. Tiidul ja Raulil on pikaajaline kogemus suurte projektide ja organisatsioonide juhtimisel. Koos Kristina Kallasega juhiti näiteks kaks aastat väldanud ja enam kui 40 teadlast hõlmanud Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 koostamist. Välja on kujunenud juhtimismudel, kus sisulisi ülesandeid ja suhtlust ei delegeerita palgalisele juhile tagamaks parima tulemuse saavutamine, küll aga delegeeritakse tehnilised tööd assistendile. Annikal on pikaajalised assisteerimise kogemused. Iga projekt on loomulikult unikaalne ning kui selgub, et see juhtimismudel ei tööta, arutatakse muutused läbi tellijaga. 17 Projekti rände tööpakettide sisulist tööd koordineerivad Raul Eamets, Tiit Tammaru ja Janno Järve. Projekti lõimumise tööpakettide sisulist tööd koordineerivad Margus Pedaste ja Kristina Kallas. Moodustame projekti juhtkonna, kuhu kuuluvad kõikide tööpakettide juhid. Juhtkond kohtub füüsiliselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. Moodustame projekti jälgimiseks juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale konsortsiumi partnerite esindajate ka uuringuga seotud ministeeriumide ning ETAgi esindajad. ETAgi ja ministeeriumide esindajaid on komisjonis üle poole. Projekti juhtkomisjon kohtub regulaarselt, elektroonselt vähemalt korra kvartalis ja füüsiliselt vähemalt korra aastas, ning tema ülesanne on tagada, et projekti tegevused vastavad lähteülesandes ning uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale ning jälgib, et eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt. TP 2: Ränne ja tööturg Raul Eamets, Tiit Tammaru, TÜ Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale Tööturu analüüs Rändevoogude ja rühmade analüüs Rändestsenaariumid Hargmaisuse sotsiaalsed mõjud Tagasirände küsitlus Soomes Rahvastiku prognoos Eesti uue rändepoliitika alused Rändekalkulaator Hanke ülesandepüstitus Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei saa teha kaalutletud otsuseid. Eesti tööturu üks teravamaid ja prognoositavalt süvenevaid probleeme on kasvav struktuurne tööjõupuudus. Tööjõupuudus erineb oluliselt ametialade lõikes, kuid problemaatilised on peaaegu kõik valdkonnad. Suurem puudujääk võib tulevikus olla IKT spetsialistide, tervishoiu keskastme spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, aga ka mootorsõidukite juhtide ja lihttööliste osas. Üheski seni tehtud ülevaates ei ole täpsemalt analüüsitud rändega seotud võimalusi tööturu probleemidega tegelemiseks ega erinevate lahendusteede komplementaarsust. 18 Uuringus tuleb arvestada erinevaid rühmi: sisserändajad (tippspetsialistid ja oskustööjõud); sunnitud sisserändajad sh pagulased; väljarändajad (sh eritähelepanu all muu emakeelega noored); pendelrändes osalejad; nii potentsiaalsed kui tegelikud tagasirändajad; õppe eesmärgil rändajad; eri rühmade pereliikmed. Uurimistöö taust Tööjõud moodustab osa rahvastikust, mistõttu töötajaskonna suurust ja koostist kujundavad olulisel määral demograafilised alusprotsessid (sündimus, suremus ja ränne). Eesti puhul on nende protsesside mõju olnud alates 1990. aastatest olnud tööjõu hulka vähendav. RITA lähteülesandes on tööjõu vähenemist käsitletud keskse probleemina, mille analüüsi ja lahendusteede otsimist uuringult oodatakse. Tööjõu puudujäägi leevendamiseks on kõige üldisemalt neli võimalust:  Sündimuse suurendamine  Sisseränne  Tööturu hõivamata ressursside kasutamine, ehk mittetöötava elanikkonna rakendamine. Silmas peetakse erinevaid tööturu meetmeid nii mitteaktiivsuse kui töötuse vähendamiseks.  Üldine tootlikkuse tõstmine nii tootmise digitaliseerimise, automatiseerumise kui ka lõpptoodangu lisandväärtuse kasvatamise läbi. Käesolevas projekti uurimisperiood on 2018-2030 ning ehk isegi kui täna sündimus oluliselt kasvab, ei jõua enamike neist lastest veel aastaks 2030 tööturule ehk sündimus aitab leevendada pikaajalisi rahvastikuprobleeme, mitte aga lähikümnendite tööturuprobleeme. Tootlikkus tõstmine on keeruline teema, mis vajab omaette majandusteaduslikku uurimisprojekti ning väljub käesoleva projekti tööturu analüüsi raamistikust. Küll aga toetume tööturu analüüsimisel nii OSKA-le, mis käsitleb töötamist mõjutavaid tulevikusuundumusi maailmas ning analüüsib nende mõju Eesti tööturule, sh digitaliseerimise ja automatiseerumise mõju erinevatele ametitele lähikümnenditel. Tööpaketi eesmärk eelkõige selgitada tööturuga seotud probleemide lahendamise võimalusi rände abil ning teataval määral ka mittetöötava elanikkonna suurema kaasamise abil. Analüüsime ka mittetöötavaid inimesi, kuid siinkohal tuleb arvestada, et Eestis on majanduslik aktiivsus kõrge ja tööpuudus madalal ehk tööturu sisemised ressursid on suures osas juba kasutusele võetud. Seetõttu jääbki käesoleva tööpaketi keskseks teemaks rände ja tööturu seoste analüüsimine, sest just rändes nähakse keskset rolli tööjõu puuduse leevendamisel (Raasuke 2016). Eesti rändesaldo on viimasel kahel aastal olnud positiivne ning saabujate seas võib eristada nelja rühma inimesi (Tammur jt 2017). Esiteks pöörduvad koju tagasi Eestist väljarännanud inimesed, moodustades viimastel aastatel ligikaudu poole Eestisse tulijaist. Eestist lahkuvad peamiselt madalapalgalised ning seetõttu on neid enam ka tagasirändajate hulgas võrreldes nende Eesti elanikega, kellel välismaal töötamise kogemus puudub (Tverdostup ja Masso 2017). Teise rühma moodustavad endise Nõukogude Liidu aladelt, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast saabujad. Nemad moodustavad tulijatest üldjoontes kolmandiku. Just kolmandate riikidega on Eesti rändesaldo alates EL ühinemisest positiivne ehk sealt tullakse meile rohkem, kui meilt sinna lahkutakse. Eestis varasema rändepoliitika mõjul, mis nõudis 1,24 kordse keskmise palga 19 maksmist tõi Eestisse peamiselt tippspetsialistide. Tänaseks on Eesti rändepoliitika muutunud leebemaks ning nõutav on keskmise palga maksmine. Kolmanda rühma moodustavad Euroopa Liidust tulijad, kelle arv kõigub aastati ja moodustab praegu ligikaudu kümnendiku. Sisepiirideta Euroopa Liidus tullakse teistest liikmesriikidest Eestisse nii tööle kui ka õppima, aga järgnetakse ka Eestist pärit elukaaslasele. Neljanda rühma moodustavad mujalt maailmast saabujad, keda on ka ligikaudu kümnendik. Saabujate arv on väike, aga päritolu väga kirju: Eestisse tullakse kõikidest maailmajagudest. Uuenduslikkus Käesolev tööpakett täidab olulise vahelüli roll OSKA tööturu analüüsi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööturu prognoosi vahel. OSKA analüüsib eelkõige tööjõu nõudlusest lähtuvaid Eesti tööturu tulevikuvajadusi, mis on sisendiks käesoleva tööpaketi rändesuundumuste analüüsile ja rändepoliitika kujundamisele. Meie poole koostatav rändeprognoos on omakorda sisendiks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt teostavale tööjõu prognoosile, samuti käesoleva projekti TP3 raames koostatavale rände tulu-kulu mudelile. Täna ei võta MKM prognoosid rännet arvesse. Kokku peaksid erinevad uuringud ja prognoosid - olemasolevad OSKA ja MKM prognoosid ning RITA projekti raames tehtav rändeprognoos ning rände tulu-kulu mudel - moodustama dünaamilise mudeli, kus erinevaid sisendeid on võimalik kohandada muutunud majandusolukorrale ning muutunud rändevoogudele. See mudel võtab arvesse ka tööalast pendelrännet, lähtudes Eesti tööjõu-uuringu ja mobiilpositsioneerimise andmetest ning Eestisse tagasirände potentsiaali. Selleks viiakse tööpaketi raames läbi Soomes elavates eestlaste küsitlusuuring. Uuringu valimis aluseks on Soome rahvastikuregistri andmed (sisaldavad ka inimeste kontakttelefoni, vt Anniste ja Tammaru 2015), küsitlus ise viiakse läbi Eestist telefoniküsitlusena. Tööpaketi rände- ja tööturu analüüsil põhineva töö tulemuseks on kaks olulist teadusarenduslikult uuenduslikku väljundit. Rändekalkulaator. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Meie poolt välja arendatav rändekalkulaator on dünaamiline instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise rahvastiku muutusesse. Uuendusliku rände punktisüsteemi alused. Täna kasutava maailma riigid kahte liiki rändepoliitikaid, mis lähtuvad kas tööandjate tööjõuvajadusest või lõimumisvõimekusest (punktisüsteem). Esimest liiki rändepoliitika on tavapärane Euroopas, teist liiki aga Põhja- Ameerikas (Asari jt 2017). Rändepoliitika valikud ei pea olema aga mustvalged. Seetõttu analüüsime põhjalikult erinevate riikide rändepoliitikate aluseid, mille alusel pakume välja uuendusliku ja Eesti tööturu vajadusi ja lõimumise probleeme arvestava punktisüsteemi, mis arvestab ka tööandjate tööjõu vajadusi. 20 Uurimisküsimused Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse  Millised muutused toimuvad Eesti tööturul tulenevalt maailmamajanduse arengutest, Eesti rändest ja Eesti demograafilistest muutustest aastatel 2018-2030?  Millised muutused on toimunud ajaga Eestist välismaale (peamiselt Soome) suunduvas pendelrändes?  Kui suureks kujuneb aastatel 2018-2030 Eesti tööjõu puudujääk erinevate rändestsenaariumite korral?  Millises mahus on tööjõu vähenemine kompenseeritav siseriiklike meetmetega?  Millise osa tööjõuvajadusest saaks katta erinevate sisserände liikidega (rändevood, saabujate rühmad)?  Millised on riigi soovitud rände- ja tööturuarengute realiseerimiseks vajalikud ja võimalikud poliitikameetmed? Andmed ja metoodika Tööpaketi andmealus toetub rahvaloendustele ja riigiregistritele ning mobiilpositsioneerimise andmetele, mida töörühma liikmed koos Statistikaametiga arendavad riigi teaduse teekaardi objekti "Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium" (konsortsiumi juht prof. Rein Ahas) raames. Tegemist on unikaalse kogu rahvastikku hõlmava andmearendusega, mis on sisendiks nii meie RITA projektile kui tulevasele 2020 rahva- ja eluruumide loendusele. Unikaalse ID abil on andmestikust seotud inimesed, leibkonnad, hooned ja ettevõtted 1989, 2000 ja 2011 rahvaloenduste seisuga pluss riigiregistrid valdavalt 2000+ seisuga. Andmestik võimaldab nii kõikselt ning longituudselt analüüsida inimeste tööturu muutusi ja rännet. Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil on Eestis läbi viidud rändepotentsiaali uuringuid alates 2000. aastast. Kokku on läbi viidud viis uuringut ca kolme aastase intervalliga. Käesoleva projekti raames kavatsetakse ühendada küsitlusuuringu andmed Eesti rahvaloenduse andmetega, hindamaks kui suures osas inimeste rändekavatsused tegelikkuses realiseerusid. Kahe viimase rahvaloenduse vahelisele perioodile jääb neli küsitluse lainet, mis annavad sellise analüüsi jaoks väga väärtusliku informatsiooni. Kuigi täna me juba näeme rändestatistikas murdepunkti, kus sisseränne ületab väljarännet, on nii demograafiliste muutuste kui tööturu vajaduste seisukohalt väga oluline hinnata ka väljarände kavatsusi. Meile teadaolevalt ei kavatse Sotsiaalministeerium vastavat uuringut tulevikus korrata. Uuringu tulemuste võrdlus rahvaloenduse andmetega peaks andma vastuse küsimusele, kas selline otsus on ratsionaalne ja teadusikult põhjendatud. Mobiilsusobservatooriumi ja järgmise rahva- ja eluruumide loenduse andmesüsteemi osa on ka EHIS ehk Eesti Hariduse Infosüsteem. Uuenduslik on Haridus- ja Teadusministeerium andmete (EHIS) kaasamine rände ja tööturu analüüsi. See võimaldab Eestis esmakordselt selgitada näiteks seda, milline on eesti ja vene õppekeelega gümnaasiumilõpetajate edasine haridus- ja töötee ning kuidas see seondub rändega. Tööpaketi raames analüüsitakse ka Eestisse tagasirände potentsiaali. Selleks viiakse Soomes elavates eestlaste seas läbi küsitlusuuring, mis hõlmab Soome elu olulisi tahke (sh töötamisega seotud küsimused) ning tagasirände kavatsusi. Küsitlusuuringu valimi aluseks on Soome rahvastikuregistri andmed (sisaldavad ka inimeste kontakttelefoni, vt Anniste ja Tammaru 2015), küsitlus ise viiakse läbi Eestist telefoniküsitlusena. Töörühma liikmetele on analoogse 21 küsitlusuuring läbiviimise kogemus, ka 2009. aastal viidi sama metoodika alusel läbi Soome- eestlaste küsitlus (Anniste ja Tammaru 2015). Toona elas Soomes 15,000 eestlaste, tänaseks on see arv kasvanud Soome Statistikaameti andmetel üle 50,000. Andmeanalüüs jaguneb kolmeks. Esiteks koostatakse rahvastikuprognoos, mis põhineb kõige enam levinud prognoosimeetodil ehk kohortkomponentmeetodil (McKibbens jt 2017). Seda meetodit kasutab Eesti Statistikaamet, ÜRO rahvastikuosakond, Eurostat jt rahvusvahelised keskused. Prognoos koostatakse mitmevariandilisena. Variandid põhinevad rände ja tööturu protsesside tulevikuarengute alusel sõnastatud stsenaariumidel. Rände puhul on stsenaariumide aluseks tööturu ja rändesuundumuste analüüs. Prognoosivariantide hulk ja sisu täpsustub töö käigus. Prognoosi põhjal töötatakse teise sammuna välja unikaalne rändekalkulaator. Selle aluseks on koostatud rahvastikuprognoos, kuid see võimaldab kasutajal lihtsalt ja mugavalt muuta sündimuse ja rändega seotud eeldusi. Mudelis saab muuta alljärgnevaid parameetreid: sündimuse summaarne kordaja ja rändesaldo. Menüüs on veel lisavalikuid, mis täpsustuvad töö käigus. Väljundiks on rahvastiku sooline ja vanuseline koostis (sh tööealised) tulevikus vastavalt kasutaja poolt valitud eeldustele. Kolmandaks selgitatakse välja Eestist väljuva ja Eestisse siseneva alalise ja ajutise rände segmendid, suunad ja mahud. Alalise rände analüüs on longituudne, põhinedes rahva- ja eluruumide loendustel ja riigiregistrite andmetel. Kõikidesse rände analüüsidesse (hõlmab võrdlusrühmana ka paikseid) on kaasatud majandusliku aktiivsuse ja tööturu (amet, sektor) ning hariduse tunnused, lisaks sissetulek Maksukohuslaste registri alusel alates 2006. aastast. Analüüs võimaldab selgitada rände ja tööturu seoseid, võttes aluseks ka inimeste hariduse taseme ja võimalusel kooli ja õpiedukuse taustandmed Eesti Hariduse Infosüsteemist. Hargmaiste rahvastikusegmentide alusmudel koostatakse passiivse mobiilpositsioneerimise andmetest kasutades kahe mobiilioperaatori (Telia, Elisa) väljuvaid ja sisenevaid roaming kirjeid. Selle alusel määratletakse segmendid, nende mahud ja ajalis-ruumiline jaotus. Alusmudeli täiendamiseks kasutatakse 2001a ja 2011a rahvaloenduse andmetest ja Eesti tööjõu uuringust välismaal hõivatute töökoha asukoha infot koos sotsiaalsete tunnustega, sh oluliste sotsiaalsete tunnustega. Analüüsitakse hargmaisuse põhjuseid ja tagajärgi analüüsi tulemused, nendest lähtuvalt viiakse läbi fookusgrupid tööandjatega (sisenev ja väljuv) ja hargmaistega (sisenev ja väljuv) ja sotsiaaltöötajatega (Eestisse maha jäänud laste probleem). Rahva- ja eluruumi loenduste ning riigiregistrite põhjal analüüsitakse leibkondade koosseisu ning eriti seda, mis iseloomustab Eestisse maha jäävaid lapsi. Samuti toimub olemasolevate Eesti ja naaberriikide hargmaisuspoliitikate analüüs. Alalise ja ajutise rände analüüsi tulemused leiavad otsest kasutust kolmandas tööpaketis rände tulu-kulu mudelis. 22 Tulemuste levitamine ja rakendamine Tulemuste levitamine  Veebipõhine rändekalkulaator asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele  Konkreetsed rändepoliitika ettepanekud (sh punktisüsteemi valikud) esitatakse projekti lõppraportis  Arvamusartiklid üleriigilistes meediaväljaannetes Prognoosist ning rände ja tööturu analüüsist saadav info on oluliseks lähtekohaks tulevikku vaatavate riiklike arengustrateegiate ja poliitikate eesmärkide sõnastamisel. Tööpaketi töö tulemus on sisendiks:  Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööturu prognooside koostamisel,  Siseministeeriumile rändepoliitika aluste väljatöötamisele  Haridusministeeriumile Eesti koolisüsteemi (eesti- venekeelsete koolide) reformimisel  Sotsiaalministeeriumile maha jäänud laste probleemidega tegelemisel. Lisaks töötakse välja tegevuskava ja/või poliitikad hargmaiste (lühiajalistes rännetes osalevate) inimeste positiivsemaks sidumiseks Eestiga, inimeste heaolu tagamiseks ja topeltvõidu (riik, inimesed) olukorra maksimeerimiseks. Samuti töötatakse välja tegevuskava hargmaisuse negatiivsete mõjude vähendamiseks ühiskonna ja üksikute leibkondade tasemel. Põhiäitjad Raul Eamets, PhD, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor (TP 2 töö koordineerimine) Tiit Tammaru, PhD, Tartu Ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor Rein Ahas, PhD, Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Allan Puur, PhD, Tallinna Ülikooli demograafiaprofessor Kristi Anniste, PhD, Praxis, analüütik Magnus Piirits, PhD, Praxis, analüütik Margus Tiru, MSc, Positium, analüütik 23 TP 3: Rände tulu-kulu mudel Janno Järve, CENTAR Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale Tulu-kulumudeli arhitektuur Ühiktulude ja ühikkulude kaardistus ja andmekogu rändeliikide lõikes Soome ja Eesti rahvastiku registrite andmed harmoniseeritud Eesti jaoks kohandatud rände tulude ja kulude hinnangud Rände tulu-kulu mudel Tulu-kulu mudeli dokumentatsioon, tulemuste raport Hanke ülesandepüstitus Uuringu uurimisküsimuse 2 kohaselt soovib tellija teada, kuidas hinnata rändest tulenevaid kulusid ja tulusid pikas perspektiivis. Sellele uurimisküsimusele vastamisel tuleb Eesti jaoks välja töötada uudne rände tulude ja kulude mudel. Tellija täpsustab, et uurimisküsimusele vastamisel tuleb silmas pidada järgmist: a. Luua eri rändeprofiilide (sisse-, välja,- tagasi- ja pendelrände) kohta mudeli rakendused, mis võimaldavad hinnata profiilide lõikes isikute rändega riigile kaasnevaid kulusid ja tulusid. Hinnata tuleb nii otseseid, kaudseid kui kaasnevaid kulusid. b. Mudel peab võimaldama hinnata eri rändeprofiilidega inimeste teenusvajadusi, mis tagaksid isikute maksimaalse integreerituse tööturule ja ühiskonda ning minimaalse sõltuvuse riiklikest toetustest, nende teenusvajaduste maksumust ning isikute fiskaalpanust a) teenuste saamisel b) teenuste mittesaamisel. c. Mudeli välja töötamisel tuleb tähelepanu pöörata teenuste kvaliteedi, korraldamise ja osutamise probleemidele, mis aitaks vastata küsimusele, miks ei ole võimalik teatud kuludega saavutada teatud tulemusi. d. Kulude ja tulude hindamise mudeliga peab olema võimalik hinnata erinevate rändestsenaariumite (stsenaariumid on esitatud uurimisküsimuste punktis 1) rakendumise võimalikku ressursivajadust Eesti avaliku sektori jaoks. e. Mudeli koostamisel tuleb mh arvestada sisserändajate sündimuse või peremoodustuse erijoontega. 24 Uurimistöö taust ja uuenduslikkus Mudeli eesmärgiks on luua vahend, millega on võimalik mõõta rändest Eesti riigile (riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarve) ja ühiskonnale laiemalt1 tekkivaid lühema- ja pikemaajalisi kulusid ja tulusid. Mudeli olulisimaks uuenduseks on Eesti vaatenurgast vaadatuna see, et sellist mudelit pole Eesti kohta varem tehtud. Teisisõnu tähendab see seda, et Eesti puudub täna tervikpilt sellest, kui suured tulud ja ka kulud rändega kaasnevad. Uurimisküsimus on seda huvitavam (ja olulisem), et vastus selle küsimusele ei ole triviaalne ning riigiti ja uuringuti on saadud küllaltki erinevaid tulemusi. Olgu näitlikustamise eesmärgil siinkohal välja toodud sisserände fiskaalseid mõjusid hindavad uuringud, mille hulgas leiab nii neid, kus sisserändel on olnud arvestatavad (1-2,1% SKPst) positiivsed mõjud eelarvele (nt Uus-Meremaad käsitlenud Slack jt (2007), Saksamaad käsitlenud Loeffelholz jt (2004)), kui ka neid, kus sisserände mõju eelarvele on olnud negatiivne (-2% SKP-st, nt Rootsit käsitlenud Ekberg 1999). Kuigi rändest tulenevate tulude ja kulude kaardistamiseks on mitmeid võimalusi, siis uuringu eesmärgist lähtuvalt kasutame netosiirdeprofiilidel põhinevaid (net transfer profiles) mudeleid. Netosiirdeprofiilide põhised mudelid arvutavad erinevate sisserändajate ja väljarändajate rühmade jaoks välja nende elu jooksul tekkivad tulud ja kulud. Kogu elu arvestav vaade on oluline seetõttu, et erinevatel eluetappidel võivad sisserändajast tulenevad rahalised tulud ja kulud olla väga erinevad — noorena on inimene tavaliselt netotarbija, parimas tööeas ületavad tema poolt makstavate maksude kogusummad tarbitavate teenuste ja toetuste kogumaksumust ning pensionipõlves olukord jälle pöördub. Netosiirdeprofiilide põhine lähenemine hindab rände tulusid ja kulusid terviklikumalt. Mudeli metoodika ei saa tuginema ühele konkreetsele metoodilisele lähenemisele, sest sellist mudelit, mis kombineeriks endas fiskaalseid efekte, laiemaid majanduslikke efekte (rände mõju riigis loodavale lisandväärtusele) ning mõju kuritegevusega seotud kuludele, tehes seda integreeritud kulutuluanalüüsi raamistikus, autorid seni kohanud ei ole. Olulisimaks metoodiliseks mõjutuseks saab olema Austraalia valitsuse tootlikkuskomisjoni (productivity commission) hästi dokumenteeritud rände kulude ja tulude mudelit, mille metoodiline kirjeldus on leitav raportist Productivity Commission (2016). Seda kohandatakse vastavalt Eesti oludele vastavalt, samuti lisatakse komponendid, mida kvantitatiivne mudel ei sisalda. Metoodika Rände tulu-kulu mudeli koostamise sammud on üldistatult järgnevad:  Esimese sammuna pannakse kokku rändestsenaariumid, mis määratlevad ära rändajate rühmad (soo, vanuse, hariduse, rände eesmärgi ja suuna lõikes), samuti eeldused nende sündimuskäitumise ja suremuse kohta. Rändestsenaariumid on tulu-kulu mudeli sisendiks.  Seejärel koostatakse kõigile rändajate rühmade oodatava eluea, Eestis viibimise või siit ära olemise aja, laste saamise aja ja arvu ning perekonna Eestisse toomise aja ning selle suuruse prognoosid. 1 Kui ei ole märgitud teisiti, siis mõistetakse edaspidi Eestile tekkinud kulude ja tulude all nii riigieelarve kui muude kulude ja tulude agregaatnäitajat. 25  Rändestsenaariumitele ja -prognoosidele lisatakse kulud ja tulud. Selleks: o kaardistatakse kõikide rändajate rühmadega kaasnevad tulude ja kulude kategooriad Eestile, o hinnatakse tulude ja kulude tekkimise tõenäosus (nt leitakse rändajatele töötamise, ettevõtlusega tegelemise ning erinevate teenuste ja hüvitiste kasutamise tõenäosu- sed). o seejärel hinnatakse kulude ja tulude suurused (nt rändajate rühmade keskmised nende poolt makstavate maksude summad ning teenuste ja toetuste maksumuste summad). Tulude ja kulude kaardistus, tekkimise tõenäosus ja suurus leitakse Eesti süsteemi ning olemasolevate andmete ja välisriikide kogemuse koondamisega.  Tõenäosuste ning eelmises punktis mainitud summade korrutisena tekivad toetuste ja teenuste kasutamise tõenäosusega korrigeeritud kulude hinnangud ning tekkimise tõenäo- susega korrigeeritud tulude hinnangud igasse rändajate rühma kuuluva keskmise inimese kohta.  Keskmise isiku kulude põhjal on võimalik arvutada nii ühe sisserändajaga kaasnevad kulud ja tulud (kogu elu jooksul) kui sisserändajate rühma (näiteks põhiharidusega sisserändajad) või kõigi sisserändajate kulud ja tulud kokku. Samuti on võimalik selgitada, millised ja kui suured kulud ja tulud millistel aastatel alates inimese Eestisse saabumisest või Eestist lahkumisest tekivad vastavalt rändestsenaariumites toodud rändemahtudele. Riigihanke lähteülesanne eeldab rände tulude ja kulude keskpika (5–10) ja pika (10-20 aastat) mõju analüüsimist. Meie poolt koostatav mudel võimaldab summeerida rändega seotud kulud ja tulud kogu elu jooksul, mis tähendab, et arvutused teostatakse 100-aastast ajahorisonti silmas pidades, eeldades samas, et rände kulude ja tulude kujunemise süsteem ei muutu. Analüüsimudel plaanitakse üles ehitada selliselt, et inimesi eristatakse soo, vanuse (1-aastane samm vanuses 0-95+), hariduse (kuni põhi-, kesk-, kõrgharidus)2, rände põhjuse (töö, õppimine, perede ühinemine, humanitaarränne), rände kestvuse (alla aasta, üle aasta), sisserände puhul lähtepiirkonna (EL, SRÜ, muu arengumaa, muu mittearengumaa), suuna (sisse ja välja) ja spet- siifilisemate rände liikide (tagasiränne, pendelränne) lõikes. Kõik sisse ja välja suunatud rändevood jagatakse nende tunnuste järgi rühmadesse. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kõiki kulusid ja tulusid õnnestub või on mõistlik päris sellise detailsusastmega modelleerida. See, millist detailsust on võimalik ja mõistlik rakendada, ei ole võimalik pakkumise koostamise ajal täpselt ette öelda. Fiskaalsed tulud ja kulud sisaldavad selliseid kulusid ja tulusid, mis tekivad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. On ilmne, et lõplik kulude ja tulude loetelu sõltub olulisel määral sellest, millised andmeid on võimalik kätte saada. Mudelisse plaanitakse kaasata järgmised tulud ja kulud:  Tulud — otsesed maksud ja maksed (füüsilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlus- tusmakse, juriidilise isiku tulumaks) ja kaudsed maksud (käibemaks, aktsiisid). Muid maksutulusid on tõenäoliselt mõistlik modelleerida ühe agregaadina.  Kulud — toetused (erinevat tüüpi riigieelarvest ja kohalike omavalitsuse eelarvetest makstavad toetused), erinevat tüüpi sotsiaal- ja hoolekandeteenused, tervishoiuteenused, haridusteenused, tööturuteenused ja –toetused/hüvitised. Eraldi kuluartiklitena tuuakse 2 Võimalusel kaalutakse ka kutsehariduse ja üldhariduse eristamist. 26 välja spetsiifiliselt sisserändega seotud kulud (halduskulu ning vaid sisserändajate poolt kasutatavad teenused ja toetused). Kuluhinnangute esitamisel kaalutakse ka ülejäänud riigi- ja kohalike omavalitsuste kulude (nt ühistransport, aga ka ühest lisanduvast elanikust pea täiesti sõltumatud kulud nagu kaitsekulutused, üleüldine riigihaldus, infrastruktuur jne) arvestamise mõistlikkust ja mehhanismi. Uuringuti on sellele lähenetud erinevalt, käes- olevas töös on plaanis esitada kahte erinevat tüüpi hinnanguid, nii neid kus sellised kulud on arvutatud kogu sisserändajate eluea jooksul tekkivate kulude sisse (pro rata printsiibi alusel), kui sellised, kus seda ei tehta. Lisaks fiskaalsetele kuludele ja tuludele on rändega seotud ka muud kulud ja tulud. Kuna sisse- rände suurendamise ja väljarände vähendamise eesmärkide üheks peamiseks põhjenduseks on sageli töötajate puudus, siis tuleks rände puhul arvesse võtta palgatöötajate lisandumisest tule- nev lisandväärtuse kasv. Lisandväärtuse kasv tekib läbi kahe kanali — ühe täiendava töötaja lisandumine võimaldab luua teatud koguse lisandväärtust, mida muidu ei oleks olnud võimalik luua. Sellest tekkivad tulud ja kulud on järgmised:  Tulud — lisandväärtuse kasv;  Kulud — sisserändaja palgakulu. Lisaks sellele suunab sisserändaja osa oma palgast sihtriigi sisetarbimisse ning sellel on täiendav majandust stimuleeriv mõju. Tarbimise suurenemisest tulenevaid mõjusid on plaanis hinnata sisend-väljundtabelitel põhinev multiplikaatoranalüüsi abil, mis võimaldab välja tuua täiendava nõudlusega kaasnevad otsesed, kaudsed ja indutseeritud lisandväärtuse muutuse mõjud. Sarnasel moel tuleks arvesse võtta ka sisserändajate ettevõtlusega tegelemisest tulenev lisandväärtuse kasv. Oluline on mõlemal juhul hoolitseda selle eest, et maksutulude osas ei tekiks topeltarvestust fiskaalsete tulude osaga. Lisaks eeltoodule on kriisikolletest saabunud inimestel sageli keerulisem sihtriigis hakkama saada kui kohalikel inimestel. Selle väljundiks võib olla kõrgem kuritegevuse määr sisserända- jate seas. Kuigi kuritegevuse andmed sisserändajate rühmade lõikes on üldjuhul keeruliselt kättesaadavad, siis peaks tasakaalustatud analüüs vähemalt püüdma seda arvesse võtta. Seetõttu kaasatakse andmete olemasolu korral analüüsi ka kuritegevusega seotud kulud. Kuritegudest tekkiva kahju hindamisel võetakse sisendiks juba hinnatud kuritegude kulud Eesti jaoks nt nagu Kallaste jt. (2015), kuid täiendavaid kuritegude kulusid hindama ei hakata. Kui sisserändega kaasnevad riigile mingid kulud ja tulud, siis väljarände efekt peaks olema vastupidine, ehk mingid kulud ja tulud jäävad riigil tekkimata/saamata. Seega - kulude ja tulude modelleerimise üldine põhimõte jääb samaks, mis sisserände arvestamise puhul. Andmeallikad Detailne andmeallikate loetelu pannakse kokku uuringu käigus, toetudes nii Eesti registriand- metele kui küsitlusuuringutele. Oluline on välja tuua, et Eesti enda andmeallikad ei ole (uus)sisserändajatega seotud kulude ja tulude osas väga inforikkad, sest uussisserändajaid on Eestisse tulnud suhteliselt vähe. Seetõttu on plaanis tugineda siin suuresti nende välisriikide kogemustele, kes on olnud piisavalt arvuka rände sihtriigiks, et nendega seotud kuludele ja tuludele oleks võimalik rakendada statistilist analüüsi. Teiste riikide põhiste kulu- ja tulu- hinnangute Eestile ülekandmise üldiseks põhimõtteks on sisserändajate võrdlus kohalike elanikega. 27 Mudeli rakendamisega seotud probleemid Uurimisülesanne on meie hinnangul huvitav ning käsitleb Eesti ühiskonna jaoks väga olulist teemat. Sellegipoolest on oluline silmas pidada, et tegemis on keerulise ülesandega, mille lahen- damine ei ole kerge. Esimeseks suureks probleemiks on andmete kättesaadavus — mudeli tule- muste detailsusaste sõltub suuresti sellest, kui detailset informatsiooni on erinevate rände- rühmade kohta võimalik saada. Oluline on silmas pidada ka seda, et üksikute meetmete ja nende erinevate kombinatsioonide mõjude simuleerimine tuludele on selliste instrumentidega väga keeruline, sest mudel vajab sisendiks seda, kuidas meetmete eri kombinatsioonid nt inimeste tööturukäitumist mõjutavad. Seetõttu saavad hinnangud tulemuslikkusele olla ikkagi pigem suurusjärgulised, tuginedes nt sellele, et kui Soomes võimaldab seal teatud tüüpi sisserända- jatele pakutav teenuste pakett tõsta nende hõivemäära 80%-ni kohalike elanike hõivemäärast, siis võiks Eestis loota selliselt meetmepaketilt sarnast mõju. On ilmne, et need probleemid aval- davad mõju mudeli hinnangute täpsusele. Mudeli kasutamise osas on ühtlasi oluline silmas pidada ka seda, et kui soovitakse simuleerida mõne täiesti uue meetme mõju või olemasoleva meetme kvaliteedi tõstmist, siis peab mudeli kasutajal endal olema hea ettekujutus sellest, milline uue meetme või vana meetme kvaliteedi tõstmise mõju nt hõives olemise tõenäosusele on. Simulatsioonimudelid ise ei suuda konkreetsete meetmete mõju inimese käitumisele hinnata, need tuleb ette anda sisendina. TP 4: Kultuuriline mitmekesisus Marek Tamm, TLÜ Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale Kirjanduse ülevaade rahvusvahelisest kogemusest Rahvusvahelise kogemuse süntees Eesti jaoks Kontseptuaalne raamistik teistele lõimumise tööpakettidele Praktilised töövahendid mitmeperspektiivse ajalooõpetuse jaoks Hanke ülesandepüstitus Tööpaketi peamine eesmärk on lõimumisteema üldise analüütilise ja kontseptuaalse raami välja töötamine, mis kujuneb sisendiks järgnevatele tööpakettidele (TP 5, 6 ja 7). Konkreetsemalt on tööpakett suunatud kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamisele Eestis nii põliselanikel kui sisserännanutel. Samuti on tööpaketi raames tehtava uurimistöö siht pakkuda analüütilist sisendit hanke lähteülesandes formuleeritud eesmärgile töötada välja toimivad töövahendid mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate pädevuste arendamiseks. 28 Uurimistöö taust ja uuenduslikkus Uurimistöö teemad võib tinglikult jagada kolme ala-teemasse, mis küll omavahel on kontseptuaalselt seotud. Nendeks on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisuse ja mitmikidentiteedi kontseptualiseerimine ning mitmeperspektiivse ajalookultuuri teadvustamine koolis. Mitmekultuurilisus Arvestades demograafilisi prognoose ja rändestsenaariume on Eesti ühiskonna kultuurilise mitmekesisuse määr kiirelt kasvav. Senised uuringud näitavad, et mida lähedasemana tajub eestlane oma suhet riigiga, mida väiksem on tema kultuuriteadlikkus ja praktiline kokkupuude teiste kultuuridega, seda negatiivsemalt suhtub ta kultuurilisse mitmekesisusse, sh sisserändesse (nt „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu andmetes“, 2016). Seega vajame teaduspõhiseid analüüse mitmekultuurilise ühiskonna võimalustest ja väljakutsetest, et oma tulevikku paremini kavandada ja kujundada. Tööpaketi raames tehtav uurimistöö lähtub eeldusest, et Eesti kohanemisele sisserände ja globaliseeruva maailmaga aitab oluliselt kaasa Eesti inimeste kultuuriliste üldpädevuste, avarama identiteediloome ja kultuurilise dialoogivõimekuse teadlik arendamine. Globaliseerumise tingimustes on kõik ühiskonnad paratamatult mitmekultuurilised vaatamata sellele, kuidas nad ennast ise kirjeldavad. Mitmekultuurilisuse ehk multikulturalismi teooria on aga mitmel pool maailmas saanud kriitika osaliseks, ja kuigi enamik kriitikuid ei ründa mitte selle teooria tänapäevaseid versioone endid, vaid oma ettekujutust sellest, on nende väidetel järjest enam olnud kõlapinda ka poliitilistes otsustusprotsessides, mille üks oluline eesmärk on maandada ühiskonna sisemise killustumise riske. Nii on see ka Eestis. Samas ei ole võimalik lahendada käesolevas rakendusuuringus püsitatud probleeme ilma sellise mitmekultuurilise ühiskonna teooriata, mis võimaldaks lahutada inimeste etnilise ja kultuurilise identiteedi poliitilisest ja maailmavaatelisest. Selline teooria peaks põhinema rahvusvahelisel mitmekultuurilisuse-teemalisel diskussioonil, arvestades nii pooldajate (Parekh 2000, Young 2000, Kymlicka 2001, Lott 2010, Modood 2013 jt) kui ka asjatundlike kriitikute (Barry 2001, Bauman 2001, 2011, Trouillot 2003, Schnapper 2007 jt) argumente. Mitmikidentiteet Senised mitmekultuurilisuse uuringud viitavad sellele, et hästitoimiva kultuurilise mitmekesisuse aluseks on selline ühiskondlik kord, mis toetab eri keelelis-kultuurilise päritoluga inimeste sotsiaalse suhtluse ja koostöö mitmesuguseid vorme. See läbikäimine peab olema kahepoolne protsess, mille aluseks on jagatud poliitilised (põhiseaduslikud) väärtused. Mitmekultuuriline ühiskond toetab niisiis ühise poliitilise identiteedi kujunemist, tagades samas toe mitmekeelelise ja -kultuurilise identiteedi säilitamiseks ja arendamiseks, sh haridussüstemis. Teisisõnu eeldab mitmekultuuriline ühiskond oma liikmetelt mitmikidentiteeti. Mitmikidentiteedi määratlemise seisukohast on keskne küsimus identiteeti piiritlevate tunnuste valik. Rahvusidentiteeti saab määratleda niihästi kodakondsuse, keele, põlvnemise kui ka tuumväärtuste või nende kombinatsiooni põhjal. Traditsiooniliselt on eesti rahvuslikku identiteeti mõistetud üsna keelekeskselt, mistõttu väga paljud nõrga keeleoskusega inimesed on 29 jäänud Eesti emakeelse enamuse poolt marginaliseerituks või lausa välja arvatud. Tänapäeva üleilmastunud maailmas ei pruugi nii kitsas identiteedimääratlus olla enam jätkusuutlik. Tööpaketi raamest tehtava analüüsi eesmärk on selgitada välja selline mitmikidentiteedi määratlusviis, mille parimal viisil aitaks lõimida erinevate etniliste, kultuuriliste ja religioossete identiteetidega inimesi sidusaks ühiskonnaks. Roccas ja Brewer (2002) toovad välja neli põhistrateegiat, kuidas mitmikidentiteete omavahel kombineerida, et nende omavahelist vastuolu hallata: ühisosa, allutamine, lahterdamine või ühendamine. Mitmikidentiteedi kontseptsioon töötakse projektis välja eesti identiteedi ja lõimingu varasemate empiiriliste uuringute, teiste maade kogemuste, ning identiteeti käsitleva teoreetilise kirjanduse analüüsi põhjal (vt Ehala 2017). Mitmeperspektiivne ajalookultuur Kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamise juures on võtmetähtsusega erinevate ajalookogemuste ja -tõlgenduste lõimimine ja ajaloolise tunnustuskultuuri arendamine. Ajalugu kitsamalt ja kollektiivne mälu üldisemalt on üks neid võtmevaldkondi, kus inimesed kõige aktiivsemalt sõnastavad ja esitavad oma identiteeti ja loovad eristusi "oma" ja "võõra" vahel. Etnilis-kultuuriline identiteet jagab enamasti sellist ajaloomõtestamise loogikat, kus eraldavat tähtsustatakse enam kui ühendavat ja kus puuduvad erinevusteülesed kultuurielemendid. Uurimistöö käigus töötatakse välja kontseptuaalne mudel ja analüütiline sisend praktiliste töövahendite jaoks, mis lubaksid kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses tuua asümmeetriliste väärtushinnangute asemele normatiivse võrdsuse, tsentraliseeritud vaatenurkade asemele mitmeperspektiivse ja paljukeskmese ajalookäsitluse ning teleoloogilise järjepidevuse asemele lähenemise, mis toob esile ka ajalooprotsesside sattumuslikkuse ja katkestused (Rüsen 2004). Head praktilist eeskuju pakub Kanada ajaloolaste väljatöötatud metoodika "The Historical Thinking" projekti raames (http://historicalthinking.ca/). Konkreetsed töövahendid ja juhendid ajalo- ja ühiskonnaõpetuse jaoks koostatakse tööpaketis 7. Tööpaketi uuenduslikkus kõige üldisemalt seisneb Eesti ühiskonna jaoks esmakordselt välja töötatud mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalookultuuri analüütilistes mudelites, millel on selge rakenduslik väärtus ja mis on mõeldud konkreetse sisendina teistesse tööpakettidesse. Uurimisküsimused Tööpaketi raames tehtav uurimistöö seab eesmärgiks vastata järgmistele küsimustele:  Millistest põhimõtetest ja -mõistetest lähtuvalt tuleks Eestis kujundada ühiskond, mis tugineb ühisel poliitilisel identiteedil (riigiidentiteedil), ent mis tagab elanikele võimaluse omandada ja arendada oma eripärast kultuurilist (etnilist) identiteeti?  Millised konkreetsed sammud ja vahendid on vajalikud, et avardada senist identiteedikäsitust Eestis ja soodustada mitmikidentiteedi juurdumist?  Milliseid kultuurilisi väärtusi, pädevusi ja hoiakuid peaks õpetama Eesti koolides, et tagada kultuurilise mitmekesisuse ja mitmikidentideedi toetamine? 30  Millised praktilised abivahendid aitaksid kaasa kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamisele Eestis nii põliselanikel kui ka sisserännanutel?  Kuidas vältida ja leevendada erineval ajalookogemusel ja erinevatel kultuurimälu mallidel põhinevaid konflikte ja pingeid Eesti ühiskonnas?  Kuidas tuleks toetada ajaloolist tunnustamiskultuuri ja mitmeperspektiivset ajaloo- ja ühiskonnaõpet koolides, et soodustada erineva kultuuritaustaga inimeste läbikäimist ja lõimumist? Tegevused ja väljundid Käesoleva tööpaketi näol on tegemist sissejuhatava tööga järgmistesse tööpakettidesse. Eesmärgiks on luua väljundid, mis on kasutatavad kontseptuaalse lähenemise tööpakettides, mis tegelevad kooli ja kogukonna mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsusega. Kõige üldisemalt jaguneb uurimistöö kaheks etapiks:  Esimeses etapis kaardistatakse, analüüsitakse ja sünteesitakse rahvusvahelist teaduspõhist kogemust kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamise valdkonnas.  Teises etapis töötatakse välja rakenduspotentsiaaliga analüüsimudelid ja sisendid praktilisteks töövahenditeks kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamiseks Eesti ühiskonnas, eeskätt koolides ja kogukondades. Mõlemas etapis läbiviidud töö ja väljundid on sisendiks järgnevatele tööpakettidele number 5- 7, mis arendavad sekkumismehhanisme kogukondadele ja mudeleid ning töövahendeid koolidele mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja mitmekeelsuse arendamiseks. Konkreetne uurimistöö jaguneb kolmeks omavahel tihedalt seotud töölõiguks: 1) Kultuurilise mitmekesisuse ja mitmekultuurilisuse võimalused ja väljakutsed Eestis 2) Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis 3) Ajaloolise tunnustamiskultuuri ja rahvusülese mälukultuuri võimalused ja väljakutsed Eestis Töölõigud sisaldavad endas ajalises järgnevuses järgmisi põhitegevusi:  Uuema erialakirjanduse süsteemne läbitöötamine, tutvumine kõigi relevantsete empiiriliste uuringutega Eesti ühiskonna kohta, konsultatsioonid kolleegidega mitmel pool maailmas, eriti riikides, kus on saavutatud häid teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi mitmekultuurilisuse valdkonnas (Soome, Rootsi, Holland, Kanada jt).  Aruteluseminarid teiste tööpakettide põhitäitjatega ja ka sihtgruppide esindajatega pilootkoolidest ja kogukondadest, et arutleda ja kooskõlastada põhimõisteid, lähenemisvõimalusi ning leppida kokku, millist konkreetset analüütilist sisendit on vaja pakkuda eri õpiobjektide ja töövahendite väljatöötamisse.  Rahvusvahelise seminari korraldamine, et koguda vahetult teadmisi kultuurilise mitmekesisuse parimate praktikate valdkonnast Euroopast ja mujalt, testida Eesti ühiskonna jaoks väljatöötatud mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalookultuuri kontseptuaalseid mudeleid ja nende rakendusplaane. Rahvusvaheline seminar on suunatud Eesti poliitikakujundajatele, koolide juhtidele, kogukonnaliiditele. 31  Analüütilise raporti (sh poliitikasoovituste) kirjutamine kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamise kohta Eestis nii põliselanikel kui sisserännanutel.  Koostöös teiste tööpakettidega kontseptuaalsete ja analüütiliste sisendite esitamine mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate pädevuste arendamiseks toimivate töövahendite välja töötamisse. Tööjaotus ja koostööst tekkiv lisaväärtus Põhitäitjad: Marek Tamm, PhD, Tallina Ülikooli kultuuriajaloo professor ja vanemteadur; TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse juht. Martin Ehala, PhD, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor ja sotsiolingvistika vanemteadur; IUT20-3 "Eesti keele kestlikkus avatud maailmas" (2014–2019) juht. Rein Raud, PhD, Tallinna Ülikooli Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor ning juhtivteadur; PUT1365 "Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel" (2017–2020) juht. Tööpaketi põhimeeskond koosneb kolmest kogenud ja oma valdkonnas rahvusvaheliselt tuntud uurijast. Prof. Rein Raud vastutab alateema esimese töölõigu eest (Kultuurilise mitmekesisuse ja mitmekultuurilisuse võimalused ja väljakutsed Eesti), prof. Martin Ehala vastutab teise töölõigu eest (Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis) ja prof. Marek Tamm vastutab kolmanda töölõigu eest (Ajaloolise tunnustamiskultuuri ja rahvusülese mälukultuuri võimalused ja väljakutsed Eestis) ja seisab ühtlasi hea tööpaketi raames tehtava uurimistöö koordineerimise ja optimaalse koostöö eest teiste tööpakettidega. Vastavalt vajadusele kaasatakse teadureid ja doktorante uurimiseesmärkide täitmisse, lühiajaliselt ka teisi eksperte nii teistest Eesti ülikoolidest kui ka kaugemalt. 32 TP 5: Kogukondade lõimimine Margit Keller, TÜ Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale Kogukonna teenuste kaardistus (Eesti) Kogukonna teenuste kaardistus (rahvusvaheline kogemus) Pilootkogukondade uuring Kogukondade arendamise programm Sekkumisjuhised radikaliseerumise ohu märkamiseks Marginaliseerumise seiremehhanism Hanke ülesandepüstitus Tööpakett vastab hanke punktis 3.5 esitatud küsimustele: Kuidas lõimida (ennekõike koduseid) täiskasvanud uussisserändajaid? Kuidas võimestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi rändekogukondi, uute rändeväljakutsetega toimetulekul ning ühiskondliku sidususe loomisel. Juhised ja töövahendid KOVidele ja III sektorile. Osaliselt tegeleb tööpakett ka küsimusega, kuidas haridussüsteem saab koostöös teistega (sh sotsiaalsüsteemi ja erinevate seotud kogukondadega) aidata kaasa sotsiaalsete probleemide (marginaliseerumine, radikaliseerumine, noorte ühesuunaline väljaränne) märkamisele, ennetamisele ja lahendamisele uuenevas mitmekultuurilises kontekstis? Uurimistöö taust Eesti elanikel on madal valmisolek mitmekultuurilises keskkonnas toimimiseks ning vähene kogemus isiklikult aidata uussisserändajatel kohaneda. Viimastelt eeldatakse ühesuunalist kohaliku elulaadi omaksvõttu ehk assimilatsiooni (Ainsaar & Beilmann 2016), mis võib tekitada uussisserändajates vastuseise. Senistes poliitika- ja tegevussoovitustes on rõhk tihti Eesti elanike hoiakute kujundamisel, mille sage realiseerumisvorm on nt teavituskampaania. Taoline sallivuse ja rahvustevahelise dialoogi vajalikkuses veenmine üksi aga ei pruugi viia uute argiharjumuste juurdumiseni (Vihalemm, Keller, Kiisel 2015). Uuringud näitavad, et meedia kaldub käsitlema sisserände teemat negatiivses valguses (Masso, Davidov, mustand). Inimeste nn sotsiokultuuriliste tööriistade (sh hoiakute, suhete ning vahendatud kogemuse) kujunemisel oluline roll sellel, kuidas nad meediat jälgivad ning milline on meedia sisu, sh tonaalsus sisserändajate suhtes (nt Cheng, Igartua, Palacios, Acosta & Palito 2014). Oluline roll on internetil, eeskätt sotsiaalmeedial, mitte ainult peavoolu meediakanalitel (päevalehed, TV jt) (Masso, 2009; Vihalemm, 2017), sh selles, et hoiakute polariseerumine ja äärmustumine kasvab (vt nt Lee, 2016). Lähtealuseks võtame senistes uuringutes esile tulnud probleemideringid uussisserännanute Eesti ühiskonda lõimimisel, millest mõned (vaadatuna sisserännanu positsioonilt) on järgmised: 33  Rändega seotud psühholoogiliselt rasked või lausa traumaatilised kogemused ja abi vajadus, mh ebarealistlikud ootused Eestile kui sihtriigile ja siinsele argielule (eriti mittevenekeelsed inimesed, kel nn oma kogukond Eestis puudub või on väga vähene).  Argielu ning oma isikliku biograafia mõtestamine järsu elumuutuse kontekstis (ka juhul, kui otseselt traumaatilised kogemused puuduvad), mis võib viia sotsiaaltöö alase või psühholoogilise abi vajaduseni, mida teravdab kohaliku sotsiaaltöötaja vähene valmisolek taoliste mitmekultuurilisest kogemusest tulenevate väljakutsetega toime tulla.  Isolatsioon, keerukus luua sobilikke suhtlusvõrgustikke (nt peredega, kel on sama vanad lapsed jmt), et õppida siinset eluviisi ja kombeid (nt lastekasvatamise tavad).  Lähteriigi online kogukondades ning inforuumis püsimine, kusjuures siin on väljakutseks positiivse hargmaisuse tekitamine, mitte saabujate oma lähteriigi inforuumist ära lõikamine (vt Vihalemm, 2017).  Elama asumine kohaliku venekeelsesse elanikkonna asupaikadesse ning lõimumine vaid kohalikku venekeelsesse kogukonda (peam. endiselt Nõukogude Liidu aladelt tulnud), mis takistab integreerumist eestikeelsesse ühiskonda ning paneb aluse edasisele segregatsioonile nii elukohtades kui tööturul.  Eestikeelse suhtluse probleemid – võimalused ja valmidus nii eestikeelsetel elanikel kui uussisserännanutel praktiseerida eesti keelt (väljaspool ametlikke keeletunde) mitmesuguses sotsiaalses suhtluses ilma valehäbita ning suhtlustõketega (nt lülitumine inglise või vene keelele, sest eestlaste valmisolek sallida vigast ja aktsendiga eesti keelt kui üht legitiimset suhtlusvahendit on madal). Tööpaketi käigus täiendatakse seda nimistut konkreetsete täpsustustega, sh lugude ja näidetega, sest hetkel adekvaatne probleemide kaardistus erinevate sisseränderühmade puhul puudub, info on fragmentaarne ja põhineb üksikutel vahendatud kogemustel. Riigikontrolli audit (2016) leidis, et kohaliku omavalitsuse võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse saajaid on osaline. KOV-id ei ole välja arendanud võimekust pakkuda teenuseid teistsuguste vajaduste ja ootustega elanikegruppidele võrreldes püsielanikest eestlastega. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata nii kogukonna võimekusele kui ka KOV kui administratiivse institutsiooni võimekusele kohaneda ja areneda vastuvõtlikuks keelelis- kultuurilistele muutustele kogukonnas. Tööpaketis lähtume sekkumismehhanismide arendamisel kogukonna säilenõtkuse lähenemisest (resilient community) (Beckett, Horner, 2016). Taoline kogukond suudab keerulistes oludes suhteliselt kiiresti reageerida, taastada pärast muutust endine või kohandatult uus ja sobiv olukord, kogukond on iseorganiseeruv, toimib vastastikune abi ja lahendused kestavad ajas. Riiklike struktuuride regulatsioonid ja formaalne juhtimine ei pruugi suuta seda, mida suudab säilenõtke kogukond. Kogukondi analüüsides otsime, millised erinevate võrgustike ja koosluste oskused, materiaalsed ressursid, kogemused jms võimaldavad paremini kohaneda uussisserändega (nii vastuvõtja kui immigrandi positsioonis) kusjuures on oluline, et need ressursid oleksid piisavalt tugevad ja kiiresti mobiliseeritavad (Norris jt 2008). Siinjuures on võtmetähtsusega vahetu suhtluse positiivne kogemus, mis leevendab negatiivset vahendatud meediakogemust (vt Seppel 2012). Eeskuju saab võtta rahvusvahelise noorsootöö tegevustest, mille mõju pilootuuring (Gretchel, Cupar, Linno, Kiilakoski, Hästbacka, Korhonen 2017) näitas, et isiklik kokkupuude teisest kultuurist pärit noortega muutis osalenud noori sallivamaks teiste kultuuride suhtes. Ka kohalikud omavalitsused tunnevad teatud määral 34 kogukondi, mis nende piirkonnas toimivad, seega saab koostöös nendega kaardistada toimivate kogukondade praktikad ning leida üles seni avastamata ressursid. Kogukonna arenduse tuum on koosloome kontseptsioon, mille kohaselt tuleb leida üles kohalikud eripärased ressursid (kohalike elanike, võrgustiku liikmete teadmised, oskused) ja luua nende ühendamisega toimivad unikaalsed lahendused. Koosloome võtab probleemide tuvastamisel, analüüsil ja lahenduste leidmisel arvesse eri osapoolte perspektiive ja kogemusi. Interaktiivsetes koosloome töötubades kasutatakse erinevaid teenusedisaini tööpõhju ja ülesandepüstitusi, millega eri osapoolte esindajad koosloomejuhi vahendamisel tegelevad. Toetumine disainmõtlemise loogikale võimaldab kiiresti genereerida ideesid, visualiseerida, prototüüpida ja testida uusi lahendusi, vähendades uuendustega seotud riske. Koosloome protsessi toetatakse üldiselt (pigem kvalitatiivsete) uuringutega, mis vahendavad erinevate osapoolte kogemusi ning aitavad tõstada vajalikke küsimusi või valideerida töötubades väljendatud ideid ja arvamusi. Kogukond on antud tööpaketi kontekstis geograafiliselt piiratud kogukond (nt KOV või grupp KOV-e), milles toimivad omakorda väiksemad kogukonnad, nt virtuaalne (nt mitmesugused Facebooki grupid), olukorrapõhine ja/või huvipõhine (töökollektiivid, asumiseltsid, spordiklubid, lastevanemate võrgustikud koolide ümber jms). Uuenduslikkus Tööpaketi uuenduslikkus seisneb uudses andmeanalüüsis, kogukonna mitmekesises käsitluses, koosloome meetodeis ning praktilistes väljundites. Rakendatakse rahvusvahelist võrdlust, mis on seni Eestis vähe esindatud olnud ning võimaldab Eesti eripärast paremini aru saada ning teadlikumalt rakendada rahvusvahelisi kogemusi. Siin kasutame peamiselt Euroopa Sotsiaaluuringut (kuid võimalusel ka nt CRONOS Eesti projekti longituuseid andmeid, mis on juba tööpaketi teostajate käsutuses). Jõuame erinevate osapoolte kaasamise ja koosloome abil rakenduslike lahendusettepanekuteni. Analüüside tulemusel leiame suurima potentsiaaliga võimalusi sekkumisteks ning kaardistame juba olemasolevaid eeskujulikke ja parandamist nõudvaid praktikaid (uussisserändajatele suunatud või nendega koos toimuvates nii formaalsetes kui kodanikualgatuse korras toimunud tegevustes jne). Koosloomes täiendame-arendame neid praktikaid edasi, et pakkuda formaalsete ja informaalsete tugivõrgustike esindajatele konkreetseid juhiseid uuteks toimimisviisideks. Meie fookus ei ole indiviidi hoiakutel, vaid kogukonna tegevuskogemusel, mille tõhustamiseks arendame mh sotsiokultuurilisi tööriistu (sh pädevusi, suhteid jms) ning võtame arvesse ka materiaalset keskkonda, mis uute tegevuste ja suhete arenguks vajalikud on. Taolist teaduspõhist, ent sihtrühma ja erinevaid osapooli kaasavat koosloomelist (mitte uussisserändajate jaoks, vaid nendega koos) ja transdistsiplinaarset ei ole Eestis varem rakendatud. Uuenduslikud on tööpaketi väljundid, mis loovad Eesti oludele kohandatud lõimunud kuid mitmekesiste kogukondade tüpoloogia lähtudes kogukondade uussisserändajate lõimimisvõimekusele ning teisalt pakuvad formaalsete ja informaalsete tugivõrgustike liikmetele “käed-külge” juhendmaterjali konkreetseteks sekkumisteks, et aidata uussisserändajatel argieluga kohaneda ja kogukonnal uussisserändajatega. Juhendmaterjalid toetavad teistes tööpakettides loodut sihiga lisaks mitmekultuurilise kooli mudelile võimestada 35 koolidega piirnevaid kooslusi (sh asukohaga seotud kogukondi, lapsevanemaid, töökollektiive, huvipõhiseid ja online-kogukondi). Tööpaketi pikaajaline eesmärk on kaasa aidata mitmekultuurilise keskkonna arendamisele Eestis võimestades erinevaid kogukondi ühistegevuse ning suhtluse kaudu lõimuma ning konflikte ära hoidma. Alameesmärgid: 1. Koostada Eesti oludele vastav ja lõimumisalaste sekkumiste väljatöötamiseks sobiv kogukondade tüpoloogia: sh kogukonna liigid, paikkondliku (traditsioonilise) ja võrgustunud ühiskonda kuuluvate (light community) kogukondade eripärad, kogukonda kirjeldavad elemendid; kogukonna arenduse (community development) põhimõtted 2. Aidata optimeerida KOVide koormust: sh kasutada KOVi “sillana” eri kogukondade ja osapoolte süsteemsemaks kokkutoomiseks; 3. Kujundada kohalikke hoiakuid ja praktikaid loomaks jätkusuutlikke (mitteformaalseid) toetusvõrgustikke, mis aitavad sisserändajatel kohaneda. Siht on mitte niivõrd luua tegevusmudeleid sisserändajate jaoks, vaid nendega koos. 4. Suurendada kogukondade esindajate meediapädevust tõstmaks ühiskonnas eeskätt online kogukondade kaudu osaluse motivatsiooni, tulla toime vihakõnega ning märgata propagandasõnumite, äärmuslike hoiakute või marginaliseerumise ilminguid ning edendada sallivust ja dialoogi positiivsete narratiivide kaudu, Sihtrühmad: täiskasvanud uussisserändajad (sh rahvusvahelise kaitse saajad; Eestisse tööle või õppima tulnute pereliikmed); formaalne tugivõrgustik (sh tugiteenuste pakkujad, nt riigiametite ja KOV ametnikud, MTÜd, tugiisikud, õpetajad, noorsootöötajad/noortekeskused); potentsiaalne informaalne tugivõrgustik (sh kohalikud elanikud, naabrid, töökaaslased, laste õpetajad, treenerid jt). Uurimisküsimused  Missugused on kogukondade lõimimist mõjutavad hoiakuid ja käitumist kujundavad tegurid elanikkonna eri gruppides ja erineva tasandi kogukondades?  Missugused kogukondade lõimimist toetavad meetmed ja praktikad on toiminud Eestis ja võrreldavates riikides? Missugused elemendid ja mis tingimustel on ülekantavad teistesse kogukondadesse?  Missugused on erinevad kogukondade tüübid nende sisemiste ressursside ning lõiumisvõimekuse alusel?  Millised erinevate sihtrühmade koosloomemeetodid töötavad ühistegevuste ja sekkumiste väljatöötamisel tõhusalt ja millised mitte?  Kuidas koosloome ja ühistegevuse kaudu väljatöötatud lahendused kogukondades funktsioneerivad, st millised tegurid ja kohalikud tingimused nende ellurakendumist ja postiivset mõju (st uussisserändajate toimetulekut argieluga Eestis, informaalsete toetus- ja suhtlusvõrgustike teket jms) soodustavad ja takistavad?  Kuidas toimivad sotsiaalmeedia kogukonnad lõimumise, sallivuse, dialoogi ning sisserändajate argieluga kohandumise soodustaja ja takistajana?  Missugused äärmuslike hoiakute ilminguid võib sotsiaalmeedia kogukondades täheldada ning kuidas tugivõrgustike inimesi võimestada neid märkama ning neile adekvaatselt reageerima? 36 Andmed ja metoodika I osa — taustaanalüüs: tänased hoiakud ja toimivad praktikad  Asjakohaste kogukonnateenuste, praktikate ning edukate meetmete kaardistus Eestis kasutades dokumendianalüüsi, ekspertintervjuusid ja internetipõhist juhtumianalüüsi. Siin toimub tihe koostöö tööpaketiga 7.  Võrreldavates riikides (nt Soome, Rootsi, Saksamaa) kogukonnateenuste ja edukate praktikate kirjeldus kasutades internetipõhist juhtumianalüüsi. II osa — tegevusuuring ja koosloome uute töövahendite väljatöötamiseks  Koostöös TP 7-ga loome pilootkogukondade võrgustiku (kool, KOV ja seal tegutsevad sisserändajatega tegelevad organisatsioonid) – erinevad kogukonnad, kasutades maksimaalselt ära juba toimivaid kooslusi  Eelmises punktis valitud pilootkogukondade ressursside ja tugevuste tundmaõppimine kvalitatiivset uurimisviisi rakendades (intervjuud, vaatlused).  Juhiste ja töövahendite rakendamiseks luuakse kogukondade arendamise programm, kus asjakohased spetsialistid (KOVide esindajad, sotsiaaltöötajad, tugitöötajad, kogukonnaliidrid, MTÜde esindajad) saavad osaleda kogemusseminaridel. Programm on kaheetapiline: o 1) jagatakse seniseid kogemusi ja koosloome meetodeid (sh radikaliseerumise ja marginaliseerimisohu märkamiseks ja vajadusel sekkumisvõimaluste väljaarendamiseks), töötatakse välja pilootjuhised ja töövahendid (nt kuidas panna hetkel läbitav keeleõpe paremini panustama laiemasse kogukondlikku lõimumisse ning võrgustike tekkesse, st keeleõppes esineb olukord, kus sisserännanu kogeb keeleõppe raskust ning tema keelekasutust korrigeeritakse, siin saab nt eestlastele teha “keeleõppe” õhtuid, kus ka neile õpetatakse mõned nt araabiakeelsed sõnad, taoline erinevate rollide pakkumine soodustab keeleõpet ja teineteisemõistmist (kodanikualgatuse korras on taolist praktikat tehtud ja see on toiminud); kuidas kohalikke ja sisserännanuid lõimida käsitöö, kunsti vm loominguliste tegevuste kaudu, milles, õpitakse vastastikku uusi oskuseid ja samas väärindatakse sisserännanu oskuseid ja lõimitakse kohalikku kultuuri. Näeme, et kogukondade arendamise programmis võtavad sildava rolli kohaliku omavalitsuse spetsialistid, kes on erinevaid tegevusi koordineerivas rollis, sh ka sotsiaalsete probleemide märkamise ja ennetamise puhul. o 2) juhiste kohapealse rakendamise järgne analüüs ja soovituste väljatöötamine. Tulemuseks on nii loodud juhised kui programmi enese prototüüp. III osa — meedia ja online kogukonnad  Keskendume peamiselt kahele aspektile: (1) hoiakute ja meedia sisu/tarbimise täpsustav uurimine olemasolevate allikate põhjal (ESS eri aastate andmed, kanalite ja eri sisserände rühmade hoiakute seosed); (2) sotsiaalmeedia online kogukondade analüüs (sh mõned uussisserändajate lähteriikide või ka rahvusvahelised, mitte-eestikeelsed online kogukonnad) lähtudes uussisserännanute tõenäolisest hargmaisest meediatarbimisest ja online-suhtlusest fookusega nende kogukondade rollil eri sisse- ja väljarände rühmade lõimumisel ja/või selle takistamisel, mh keskendudes hoiakute polariseerumisele sotsiaalmeedia kogukondades (allikas Mina. Maailm. Meedia 2014; sisse- ja väljarändajate FB kogukondade postituste kvalitatiivne analüüs). Täpne analüüsitavate kogukondade valik teostatakse tööpaketti kaasatud kogukondade võrgustiku kujunemisel (st online kogukonnad peavad olema nn mitte-online kogukondade suhtes asjakohased ja seostatud), 37 eesmärk on tuvastada sotsiaalsete probleemide (sh marginaliseerumine, radikaliseerumine) tekke ilminguid. Eeltoodud uuringute ja tegevuste ühine väljund on veebipõhine, sh lugusid ja videomaterjali ning konkreetseid analüüsi- ning sekkumise planeerimise tööriistu sisaldav ressursside kogum, millel on kolm suuremat osa: 1. olemasolevate praktikate ja meetmete kaardistus, mida toetab sisserändajate lõimumist soodustavate ja takistavate tegurite analüüs, sh erinevate kogukondade tüpoloogia uussisserändajate lõimimise võimekuse järgi (sh seni kasutusel olnud kommunikatsioonivahendite kaardistus) 2. “Käed külge” juhised KOVidele ja MTÜdele, mis aitab diagnoosida oma kogukonda; analüüsida uussisserändajate tüüpe ja lõimumisvõimekust (eeltoodud tüpoloogia alusel); seirata ja märgata marginaliseerumist ja radikaliseerumist; pakub konkreetseid tööriistu seniste meetmete kohandamiseks ja uute disainiks. Ressursside hulgas tuuakse näiteid seni toiminud sekkumistest, programmidest ja üritustest (sh kaardistus, milliseid osapooli on vaja kaasata) ning antakse suunised, kuidas neid konkreetse kogukonna eripärale kohandada. Lisaks antakse käsiraamatus suuniseid KOVidele, kuidas organiseerida ja koordineerida vabatahtlike kogukonnaliikmete tegevust sisserännanute toetamiseks ning lõimimiseks. 3. Eeskätt sotsiaalmeedia jälgimise ja suhtlemise, sh positiivsete narratiivide loomise juhis, mille üks alaeesmärke on märgata hoiakute äärmustumist ning luua nn vastunarratiive. Põhitäitjad ja koostööst tekkiv lisaväärtus Margit Keller, PhD sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur, instituudi juhtaja – projekti koordinaator Ave Roots, PhD tööturupoliitika teadur – European Social Survey andmete analüüs Anu Masso, PhD meediauuringute vanemteadur – meediauuringute teostamine, projekti kaasatava doktorandi juhendamine Marko Uibu, PhD kommunikatsiooniuuringute lektor – seniste uuringute ja praktikate kaardistus, koosloomemeetodeil uute lahenduste väljatöötamine kogukondades Dagmar Narusson, MA sotsiaaltöö assistent, doktorant – seniste uuringute ja praktikate kaardistus, koosloomemeetodeil uute lahenduste väljatöötamine kogukondades Lisaks nõustavad projekti: Triin Vihalemm, PhD, kommunikatsiooniuuringute professor Mare Ainsaar, PhD, sotsiaalpoliitika vanemteadur Tööpaketi tegevusi kaasatakse magistrantide ja doktorantide õppe- ning uurimistöösse. Tegemist on interdistsiplinaarse (sotsiaalpoliitika, meedia- ja kommunikatsiooniuuringud, sotsiaal- ja kogukonnatöö) täitjaskonnaga, kelle erinevad kogemused võimaldavad tekitada nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse lähenemise sünergia ning kaasata tegijate varasemat rakenduslikku kompetentsi ning võrgustikku eri sidusrühmade ja kogukondadega töötamisel. 38 TP 6: Eesti keele õpe Birute Klaas-Lang, TÜ Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale Sisserändajate lõimumisrajad (riigikeele õpiteed) Soome kogemuse näitel Eesti keele õpiteede väljatöötamine erinevatele sisserändajate rühmadele Keeleõppe praktikamudelid eri vanuserühmade tarbeks Väljatöötud praktikamudelite ja õpiteede test pilootkoolides Metoodika eesti keele õpetamiseks täiskasvanutele Juhendmaterjalid õpetajatele kakskeelsete laste õpetamiseks Analüüsida eripedagoogide õppekavasid ning valmistad ette ettepanekud Hanke ülesandepüstitus Riigihanke ülesandepüstitus näeb ette lahenduste otsimist ühiskonna suuremaks sidustamiseks, hõlmates pingete maandamist nii nõukogude aja sisserände mõjude kui ka uussisserändega seonduvalt. Nõukogude aja pärandusena eksisteerib Eestis paralleelselt kaks koolisüsteemi: eestikeelne kool ja venekeelne kool. Haridusest, ja esmajoones just hariduse keelest sõltuvad erisused kannavad segregatsiooni edasi tööturule (Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017). OECD raportis (2016) tõdeti, et kehva riigikeele oskusega seotud probleemid tekitavad venekeelsetele õpilastele haridussüsteemis barjääre, mis on vastuolus võrdsete võimaluste ning võrdse kohtlemise printsiibiga. Uurimistöö taust ja uuenduslikkus Eesti inimarengu aruanded ja integratsioonimonitooringud on järjepidevalt osutanud probleemidele lõimumises. Sidusa Eesti ühiskonna ladusa toimimise keskseid eeldusi on eesti keele oskus, mis laieneb kogu migrantrahvastiku suhtes. Eesti riigikeele oskus „tõstab läbilöögivõimet tööturul ja aitab üles ehitada suhtlusvõrgustikke, avab ukse eesti kultuuriellu“ (Rikmann jt 2013). Eesti keele oskuse vajalikkuses on veendunud ka muukeelne elanikkond, kuigi pragmaatilisest vaatenurgast lähtuvalt ja eelkõige pikaajaliselt Eestisse jäämise plaanide korral (Klaas-Lang jt 2014 , Klaas-Lang jt 2015 ). Lähtume eeldusest, et sisserändajad asuvad õppima eesti õppekeelega haridusasutustesse (v.a kõrghariduse ingliskeelsed õppekavad, kuid ka selles astmes tuleks kavandada vajalikud meetmed, mis lubaksid kõrgharidusega spetsialistil tulevikus Eesti ühiskonna lõimitud liikmeks saada, vt ka eesti keele arengukava 2011-2017). Tööpaketi uurimistöö eesmärgid on: 1) Parandada erineva sisserände taustaga (pere, töö ja õpiränne, rahvusvaheline kaitse) uusimmigrantidele eesti keele õppe kättesaadavust ja tõhusust. 2) Parandada haridusasutuste valmisolekut toetatud eesti keele õppeks, mis võtab arvesse nii uussisserändajate ealist, hariduslikku kui ka kultuurilist tausta, aga ka erivajadusi (nt logopeedilised probleemid). 39 Tööpaketi uuenduslikkus seisneb Eesti konteksti jaoks sobivate eesti keele õpiteede modelleerimises, võttes eeskujuks uussisserändajate lõimiskogemused Põhjamaades, eelkõige Soomes. Õpiteed arvestaksid sisserändajate vanuselist, hariduslikku ja kultuurilist tausta ning aitaksid teha sobivaid ja mõistlikke valikuid kiireks eesti keele omandamiseks ja Eestis elamiseks vajaliku kultuuri- ja sotsiaalse pädevuse saavutamiseks. Õpiteed on seotud haridusasutuste ja kogukondade valmisolekuga pakkuda toetatud eesti keele õpet. Tööpaketi uuenduslikkus seisneb ka Eesti haridusasutuste ja kogukondade valmisoleku kaardistuses, mille keskmes on õpikeskkond, õpetajate ettevalmistus, tugipersonal, logopeedilise toe olemasolu, metoodilised suunised, eesti keele teise keelena ainekava vastavus rändest tingitud uuenenud õpikeskkonnale, õppevahendid jne. Kaardistuse tulemusel selguvad tõenäoliselt lahendust vajavad probleemid, millele töögrupp asub ka lahendusi otsima arendusettepanekute näol. Tööpaketis kavandatud tegevuste väljunditest saaksid kasu uussisserändajatele lisaks ka kõik Eestis elavad mitte-eesti emakeelega isikud, aga ka välismaal eesti keelt õppivad mistahes haridusastme õpilased/üliõpilased ning Eestisse tagasipöördujad. Ühtlasi suureneks Eesti ühiskonna sallivus ja avatus teiskeelsete ja muu kultuuritaustaga isikute suhtes, mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse kui tänapäeva maailma normi aktsepteerimine ja väärtustamine. Uurimisküsimused Tööpakett otsib vastuseid järgemistele uurimisküsimustele:  Millised on Eestisse saabunud ja potentsiaalselt saabuvate sisserändajate eestikeele õpiteed lähtudes nende inimkapitalist ja Eestisse sisserände põhjustest (haridus, töö, pere, rahvusvaheline kaitse).  Milliste meetmetega parandada uusimmigrantide eesti keele õppe kättesaadavust ja tõhusust ning kasvatada ühiskonnas mitmekeelsuse väärtustamist?  Kuidas parandada haridusasutuste ja kogukondade valmisolekut toetatud eesti keele õppeks? Andmed ja metoodika Tööpaketi andmete kogumiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: dokumendianalüüs, küsitlused, intervjuud ja paikvaatlused Soome ning Eesti haridusasutustes. Uurimisküsimustele vastamiseks viiakse läbi järgmised tegevused: a) Tutvuda Soome riigi kogemusega ja välja töötatud tervikkäsitlusega sisserändajate lõimimisradadest, sh sisserändajate individuaalseid eripärasid ja vajadusi arvestavatest riigikeele õpiteedest.3 b) Analüüsida Soome riigi praktikate ja mudelite sobivust Eesti kontekstis. Koos valdkonna ekspertidega töötada välja Eesti riigi jaoks sobivad eesti keele õpiteed, sõltuvalt sisserändaja vanusest, eelnevast haridustasemest ja õppe eesmärkidest. c) Töötada välja õpiteed toetavad eesti keele praktikavõimaluste mudelid eri vanuseastmete jaoks, sh sujuva ja kiire siirdumise keeleliselt ja kultuuriliselt toetatud tööpraktikale täiskasvanud sisserändajate jaoks. 3 https://opintopolku.fi/wp/valintojen-tuki/maahanmuuttajien-koulutus/ 40 d) Töötada välja kogukonna toetustegevused uussisserändajate keele- ja kultuuriõppeks võttes arvesse teiste riikide kogemusi ning Eesti kogukondade valmisolekut ja suutlikkust (sisend ja koostöö tööpaketist 5). e) Kaardistada Eesti haridusasutuste valmisolek sisserändajate lõimitud keeleõppeks, st eesti keele ja eestikeelseks aineõppeks: õpikeskkond, õpetajad, tugipersonal, logopeedilise toe olemasolu, metoodilised suunised, eesti keele teise keelena ainekava vastavus rändest tingitud uuenenud õpikeskkonnale, õppevahendid jne. Analüüsida olukorda ja valmistada ette arendusettepanekud. f) Kaardistada vene-eesti astmelise kakskeelsusega laste eesti keele osaoskuste arengu ning koolivalmiduse (kõne ja keele valdkonnas) tase vanemas koolieelses eas. Selgitada välja keelevahendid /-oskused, mida esmajoones oleks vaja õpetada astmelise kakskeelsusega lastele vanemas koolieelses eas ja algklassides. Juhendmaterjalide väljatöötamine õpetajale ja logopeedile. g) Kaardistada kõrgkoolide õpetajakoolituse õppekavade sisuline vastavus valmistamaks õpetajaid ette tööks keeleliselt ja kultuuriliselt heterogeensetes koolides ja klassides. Analüüsida ja valmistada ette arendusettepanekud ning täienduskoolituse moodul töötavate õpetajate jaoks. Väljundid:  Uussisserändajate eesti keele õpiteed on modelleeritud ja testitud. Uussisserändajate õpiteede koostamise raames töötatakse välja ka metodoloogilised lähenemised eesti keele õpetamiseks täiskasvanutele. Õpetamise metoodika peab lähtuma eri tüüpi uussisserändajate oskustest ja võimalustest keeleõppeks.  Välja on arendatud ka õpiteede mudeliga seotud infopank, mis koondaks olemasolevad eesti keele võõrkeelena õppe (sh elektroonilised) ja metoodilised juhendmaterjalid keeleoskustasemete järgi, eesti keele võõrkeelena / teise keelena alased uuringud; mitmekeelsuse alased uuringud ja lihtsas keeles metoodilised juhendmaterjalid lapsevanematele, õpetajatele jt, mis seletavad ära mitmekeelsuse olemuse, selle saavutamise teed ja vajalikkuse tänapäeva maailmas ja Eestis, aga ka väljakutsed, samuti ka oma emakeele ja omakultuuri säilitamise vajadused ja võimalused Eestis.  Valmivad metoodilised juhendmaterjalid eri sihtgruppidele toetatud eesti keele õppeks ja ühiskonnas mitmekeelsuse väärtustamiseks.  Haridusasutuste valmisoleku kaardistus uussisserändajate, sh erivajadustega toetatud eesti keele õppeks. Kaardistuse põhjal arendusettepanekute koostamine. Põhitäitjad ja koostööst tekkiv lisaväärtus Birute Klaas-Lang, PhD, eesti keele võõrkeelena professor (WP 6 koordineerimine), TÜ; Kristiina Praakli, PhD, sotsiolingvistika vanemteadur, TÜ; Virve-Anneli Vihman, PhD, eesti keele vanemteadur, TÜ; Marika Padrik, PhD, logopeedia lektor, TÜ; Mare Kitsnik, MA (PhD eeldatavasti 2017 lõpust), eesti keele võõrkeelena didaktika, doktorant, TLÜ Töögrupi koosseis on interdistsiplinaarne, pakkudes uurimisküsimuste lahendamiseks vajalikku pädevust. Kaasatud on nii eesti keele võõrkeelena, didaktika, sotsiolingvistika, mitmekeelsuse aga ka logopeediline pädevus. Soovime kaasata ka väliseksperte Soomest, nii ülikoolidest, aga ka uusimmigrantide lõimimispoliitika kujundajaid, õppe korraldajaid ja läbiviijaid: 41 Jyrki Kalliokoski, PhD, soome keele teise keelena professor, Helsingi Ülikool; Sirkku Latomaa, PhD, soome keele lektor, Tampere Ülikool; Anne Ribelus-Jokela, eesti keele õpetaja, Latokartano põhikool, Helsingi; Leena Nissilä, PhD, sisserändajate koolituse peaekspert, Soome Haridusamet. TP 7: Mitmekultuurilise kooli mudelid Kristina Kallas ja Margus Pedaste, TÜ Tööpaketi põhjal saadav tulemus hanke tellijale Mitmekultuurilise (MK) õppe rahvusvahelise kogemus koondatud Eestile sobiv MK koolide mudel välja töötatud Sekkumismehanismid ühtse Eesti kooli arendamiseks (lühiajalised ja pikaajalised meetmed) Töövahendid MK õppe arendamiseks koolis Terviklik lõimitud kooli ja kogukonna mudel Juhendmaterjalid õpetajatele kakskeelsete laste õpetamiseks Eripedagoogide õppekavade analüüs ja ettepanekud muudatusteks Hanke ülesandepüstitus ja probleemisasetus Eesti on de facto kakskeelne riik, kuid on muutumas mitmekeelsemaks, kus eesti ja vene keele kõrvale on lisandumas igapäevasesse kasutusse inglise keel (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017). Elanikkond on muutumas keeleliselt, kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesisemaks ja see on pigem tõusev kui langev trend. See muutus esitab selged väljakutsed kohalikele kogukondadele ja nende koostöö-institutsioonidele (KOV, noorsootöö ja sotsiaaltöö valdkond, kultuuritegevus), kuid eelkõige just koolile, kui ühele kogukonna kesksele institutsioonile. Täna on probleemiks nii Eesti elanike negatiivsed hoiakud nende muutuste suhtes kui ka vähene ettevalmistus nii teenuste kui sekkumismehhanismide osas nendele muutustele reageerida. Lisaks on probleemiks ka ajalooliste kahe kogukonna omavaheline sidusus, seda nii eesti keele oskuse baasil kui ka ühise riigiidentiteedi baasil. Nende probleemide lahendamiseks on vaja empiiriliselt testitud mudelit, mis võimaldab paindlikult siduda eelnevates lõimumisteema tööpakettides testitud lahendused nii, et neid teadmisi on võimalik rakendada konteksti arvestatavate soovituste tegemiseks konkreetsele koolidele ja nendega seotud kogukondadele. Projektimeeskond lähtub hankes püstitatud ülesandest leida teaduslikud, tõenduspõhised, Eesti kontekstis testitud meetodid ja vahendid mitmekultuurilise ja -keelelise ühiskonna väljakutsetega toimetulekuks ja võimaluste ära kasutamiseks. Käesolev töörühm on peatähelepanu suunanud lõimumist soodustava mitmekeelse ja mitmekultuurilise, ühist riigiidentiteeti arendava haridussüsteemi jaoks uute tõenduspõhiste koolimudelite ja sekkumismehhanismide väljatöötamisele. Tööpaketi eesmärgiks on siduda tervikuks lõimumisteema ülejäänud kolme tööpaketi tulemused, et konstrueerida Eestile sobiv mitmekultuurilise kooli mudel (ühtse Eesti kooli 42 mudel, sarnaselt kiusamisvaba kooli mudelile). Mitmekultuurilise koolina nähakse kooli, milles õpe toimub eesti keeles ja kõigil õpilastel kujuneb ühtne riigiidentiteet, kuid väärtustatud on õpilaste, õpetajate ja kooliga seotud kogukonna kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. See mudel on vajalik, et täita lähteülesandes toodud eesmärki pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele, mis kaasnevad Eesti erinevate kohalike kogukondade ja sisserändajate integreerimisega. Eelnevalt avatud neli teemat keskenduvad eraldi ühele või teisele probleemile – kogukond, sotsiaalsed probleemid, sallivus ja identiteet – kuid mitmekultuurilise kooli mudelis vaadeldakse erinevate meetmete koosmõju, rakendades neid koolis ja sellega piirnevates kogukondades (nt lapsevanemad, tööandjad). Tööpaketi raames luuakse ülevaade rahvusvaheliselt ja Eestis seni kasutatud mudelitest ning nende koostamise teoreetilistest alustest, integreeritakse erinevad koolimudeli elemendid ning koostatakse sisendi sünteesile tuginedes uued mudelid, milles on erinevad tegevused integreeritud. Lähtuvalt Eesti eri piirkondade erinevast demograafilisest ja etno-keelelisest situatsioonist on vajalik välja töötada mitu mitmekeelse kooli mudelit, mis neid situatsioonide erinevusi arvesse võtavad. Mudelite rakendamisel testitakse, kuidas prognoosivad need kultuuripädevuse, keelte pädevuste, sotsiaalse ja kodanikupädevuse, avatuse ja koostöisuse arengut ning marginaliseerumise ja radikaliseerumise ohu taset nii koolis kui ka sellega piirnevas kogukonnas. Uurimistöö taust ja uuenduslikkus Esmane kirjanduse analüüs näitab, et alates 1980ndate lõpust, kui Bennet avaldas kokkuvõtliku raamatu Comprehensive multicultural education: Theory and practice (Bennet, 1986) on laialdaselt uuritud üksikute tegurite mõju mitmekeelsusele, mitmekultuurilisusele ja mitmikidentiteedile (sh kodanikuidentiteedile) (vt Kymlicka 2011, Schalk-Soekar et al., 2004, Sleeter 2012, van de Vijver et al., 2008), kuid pole koostatud erinevate tunnuste koosmõju kirjeldavaid mudeleid. Eesti ja paljude teiste riikide kontekstis on oluline, et ressursside piiratuse ja killustatuse (haridus- ja sotsiaalsüsteemi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, välisministeeriumi jm institutsioonide vahel) juures saaks öelda, milline on iga teguri roll sihteesmärkide saavutamisel ning millised tegurid prognoosivad eesmärke otseselt ja millised on vahendavas rollis. Seda teades on võimalik igale koolile pakkuda mõnevõrra personaliseeritud lahendus mitmekultuurilise Eesti ühtse kooli mudeli suunas liikumiseks. Paindlikkus tuleneb kooli ja sellega piirneva kogukonna omaduste arvestamisest soovituste tegemisel ning mõju suuruse hindamisel. Oluline ja uudne on ka see, et mudelis planeeritakse prognoosida kooli ja seda ümbritseva kogukonna mitmekultuurilisust läbi erinevate hinnatavate tegurite, sh kultuuripädevuse, sotsiaalse pädevuse, avatuse ja koostöisuse. Tänu paindlikkusele ning erinevate sisendtegurite ja prognoositavate muutuste mitmekesisusele on loodav ja testitav mudel kasutatav laiemalt rahvusvaheliselt nii erinevates uuringutes (avades võimaluse ühisteks rahvusvahelisteks teadus- ja arendusprojektideks suuresti sarnaste probleemidega silmitsi seisvas Euroopas) kui ka praktikas riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukondade ja koolide tasandil. Keskse elemendi mitmekultuurilise ja mitmekeelse kooli mudelites moodustab erinevas keeles õppimine. Kui senised sekkumismehhanismid Eestis on keskendunud venekeelse kooli arendamisele mitmekeelseks kooliks (jättes tahaplaanile väärtuste, õpioskuste, kultuuri ja ühise identiteedi kujundamise elemendid, siis käesolevas projektis keskendutakse just ühtse koolimudeli väljatöötamisele. Ka tänane Euroopa ja muu maailma praktika on vähene mitmekeelse eri kultuuri- ja rahvusgruppe ühendava ühtsuskooli arendamise osas. Keeleliselt 43 mitmekeelsetes kogukondades on traditsiooniliselt haridussüsteem keeleliselt segregeeritud (Soome, Lõuna-Tirool, Belgia kui mõned näited) ja lähtutud on põhimõttest, et õpe haridussüsteemis peab toimuma lapse emakeeles. Mitmekeelse õppe erandiks on vaid nn Euroopa koolid (Housen 2002) ja keelekümbluskoolid Eesti ja Kanada näitel. Käesolevas projektis esitatakse väljakutse sellele põhimõttele ning mudelite ja sekkumismehhanismide arendamisel lähtutakse järgmistest seisukohtadest: osaline teises keeles õppimine arendab nii lapse keeleoskust kui õpioskust ning samas ei vähenda aineteadmisi. Uurimisküsimused Mitmekultuurilise kooli mudelite loomise ja testimise tööpakett aitab vastata järgmistele uurimisküsimustele: 1. Millised mitmekultuurilise kooli mudelid toimivad Eesti kontekstis? a. Esmalt lahendatakse küsimus teoreetiliselt, võrreldes erinevaid Eestis ja rahvusvaheliselt kasutusel olnud mudeleid ning erinevate tegurite mõju mudeli abil prognoositavatele tunnustele. b. Teiseks viiakse läbi piloottestimine, kus on eesmärgiks empiiriliselt leida mudeli erinevate komponentide otsene ja vahendav mõju prognoositavatele tunnustele. 2. Milliseid töö- ja õppevahendeid ning meetodeid on eri sihtgruppidele (õpetajad, vanemad, lapsed) selliste koolide toimimiseks vaja? a. Siinkohal võetakse aluseks eelnevate tööpakettide hinnang neis rakendatud töö- ja õppevahendite ning kasutatud meetodite tõhususele, kuid vaadeldakse nende koosmõju tervikmudelis. Seeläbi lisandub teadmine sellest, milliseid meetmeid ja millises järjekorras või komplektis tuleks rakendada, sõltuvalt lähtetingimustest ja olemasolevatest ressurssidest, aga ka fookusesse seatavatest mitmekultuurilisusega seonduvatest eesmärkidest. b. Vastavalt vajadusele töötatakse välja täiendavaid sotsiokultuurilisel lähenemisel ning sügava refleksiooni (Korthagen ja Vasalos, 2005) ja sotsiaal-kriitilise refleksiooni (Mezirow, 1991) mudelitel põhinevaid sekkumisi mitmekultuurilisuse toetamiseks. 3. Kuidas kool saab koostöös ümbritseva kogukonnaga aidata kaasa sotsiaalsete probleemide märkamisele, ennetamisele ja lahendamisele mitmekultuurilises kontekstis? a. Vaatluse alla võetakse kontekstuaalsete tegurite koosmõju ja sõltumatult vaadeldav mõju (sh vahendav roll) sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning sotsiaalse pädevuse prognoosimisel. b. Sekkumisena kasutatakse muuhulgas erinevaid refleksioonimeetodeid. 4. Kuidas lõimida täiskasvanud uussisserändajaid ja võimestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi rändekogukondi, uute rändeväljakutsetega toimetulekul ning ühiskondliku sidususe loomisel? a. Selle küsimuse vastamisel kasutatakse loodud mudelit, vaadeldes mudelis kasutatud tegurite mõju erinevate kogukondade lõikes. 44 Uurimismetoodika Uurimisküsimustele vastamiseks viiakse esmalt läbi mitmekultuurilise kooli ja laiemalt kogukonna uurimisele ja arendamisele keskenduva teaduskirjanduse analüüs. See on sisendiks mitmekultuurilise kooli mudeli koostamisel, aga ka teistele lõimumise teema tööpakettidele neis erinevate meetmete, õppevahendite ja meetodite väljaarendamiseks ja kohandamiseks. Alustatakse süstemaatilise kirjanduse analüüsiga, tuginedes PRISMA mudelile (Moher et al., 2009). Lisaks kogutakse andmed uuringu sihtrühmaks olevate erinevate kogukondade praktikatest mitmekultuurilisuse ning marginaliseerumise ja radikaliseerumisega seonduvate probleemide lahendamisel. Kogutud andmete analüüsimisel kasutatakse kombineeritult deduktiivset ja induktiivset sisuanalüüsi. Süstemaatilisest kirjanduse analüüsist ning sisuanalüüsist saadud sisendi põhjal sünteesitakse Eesti kontekstis rakendatav teoreetiline mitmekultuurilise kooli mudel. Teoreetilise mudeli empiiriliseks testimiseks kogutakse andmed 6 koolist (sh õpetajad ja õpilased) ning nendega piirnevatest kogukondadest (lapsevanemad, kohalik kogukond ja ettevõtted, MTÜd, KOVid). Mudeli empiiriliseks testimiseks kasutatakse nii käesolevas tööpaketis kui lõimumise teema teistes tööpakettides välja töötatud rakendusi ning hinnatakse nende mõju tööpaketispetsiifilistele prognoositavatele tunnustele, kasutades neis tööpakettides välja töötatud või kohandatud mõõtvahendeid. Lisaks neile hinnatakse lõimumise teema üleselt kultuuripädevust, sotsiaalset pädevust, avatust ja koostöisust, kasutades Tartu Ülikooli kompetentsikeskuse Pedagogicumi arendamise projekti ning Tartu Ülikooli üldpädevuste arendamise hankelepingu raames kohandatavaid hindamisvahendeid. Eraldi kogutakse andmed marginaliseerumis- ja radikaliseerumisohu taseme kohta. Nende abil kogutakse andmed, mis on sisendiks rajaanalüüsile ja strukturaalse mudeli (SEM-analüüs) koostamisele. Konkreetsed tegevused: 1) tutvuda Euroopa eri riikide ja nn Euroopa koolide heade praktikatega mitmekeelse õppe korraldamise osas ja mitmekultuuriliste väärtuste arendamiseks koolides ja kohalikes kogukondades (kultuuripädevus, sotsiaalne pädevus, avatus, koostöisus); 2) tutvuda Eesti koolides juba rakendatud praktikatega mitmekeelse õppe, kultuuridevahelise kommunikatsiooni, ühise riigiidentiteedi ja sallivuse arendamiseks (nii sekkumismehhanismid kui ka õpetamise metoodikad ja -vahendid, kultuuripädevus, sotsiaalne pädevus, avatus, koostöisus); 3) mitmekeelsete ja mitmekultuuriliste koolide mudelite kaardistamine maailmas ning erinevate mudelite analüüsi läbiviimine Eesti konteksti arvesse võttes; teoreetilise mudeli koostamine Eesti kontekstile vastavalt, koostöös erinevate kogukondade ja ekspertidega (rakendades refleksioonimeetodeid); 4) teistele tööpakettidele ja uuringutele tuginevalt töötada välja Eesti kooli jaoks sobilikud tõenduspõhisel metoodikal baseeruvate sekkumismehhanismide prototüübid mitmekultuurilisuse ja ühisidentiteedi arendamiseks koolides (kooli kui organisatsiooni väärtuste ja tegevuste teadvustamine, formaalse ja mitteformaalse õppe metoodikad ja vahendid; nt sotsiaal-kriitilise refleksiooni rakendamine sotsiokultuurilisest lähenemisest lähtuvalt); 5) piloteerida kompleksselt kõigis tööpakettides välja arendatud sekkumismehhanisme, meetodeid ning vahendeid koolides (6 eri tüüpi koolis eri Eesti paigus) ja siduda saadud andmed nende koolidega piirnevatest kogukondadest kogutud andmetega (sekkumised teistes lõimumisteema tööpakettides), hinnata nende rakendamise mõju mitmekultuurilisusele, sh eesti keele õppe kättesaadavusele, kultuuripädevusele, 45 sotsiaalsele pädevusele, avatusele, koostöisususele; mitmekultuurilise kooli empiirilise mudeli koostamine; 6) lõpliku programmi väljatöötamine koolidele ja nendega piirnevatele kogukondadele, mis sisaldab väärtustepõhiseid tõendatud meetodeid, sekkumismehhanisme ja vahendeid mitmekultuurilisuse ja ühisidentiteedi arendamiseks. Tööjaotus ja koostööst tekkiv lisaväärtus Tööpaketti juhivad Tartu Ülikoolist mitmekultuurilisuse arendusrühmast Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja haridusteaduste instituudist professor Margus Pedaste. Kristina Kallase võtmeroll on ka mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse teemade integreerimises mudelisse. Margus Pedaste sisuline võtmeroll on mitmekultuurilise kooli mudeli testimises rajaanalüüsi ja SEM-analüüsi abil. Refleksioonimetoodikate rakendamise ja süstemaatilise kirjanduse analüüsi läbiviimisel, aga ka mitmekultuurilise kooli teoreetilise mudeli koostamisel on kolmandaks tööpaketi põhitäitjaks Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja prof Äli Leijen. Lisaks põhitäitjatele kaasatakse tööpaketti Tallinna Ülikoolist Marju Ilves, Maris Saagpakk ja Mare Oja. Nende rolliks on toetada mudelite väljaarendamist ja testimist ning tagada kahe kõrgkooli vaheline koostöö ning projekti tulemuste levitamine Tallinna Ülikooliga seotud võrgustikes (sh partnerkoolides). Tartu Ülikoolist kaasatakse lisaks põhitäitjatena mudelite väljaarendamisse ja testimisse veel Anna-Olga Luga (TÜ Narva kolledži eesti keele assistent), Ülle Säälik (TÜ Narva kolledži pedagoogika lektor) ja Karmen Trasberg (TÜ haridusteaduste instituudi lektor). Samuti planeeritakse projekti kaasata üks doktorant. Väliseksperdina on kaasatud Tartu Ülikooli külalisprofessor Aleksandar Baucal Serbiast. 46 Kirjandus Barry, B. (2001) Culture and Equality: An Egalitarian Critique of Multiculturalism. Cambridge: Polity Press. Bauman, Z. (2001) Community: Seeking Safety in an Insecure World. Cambridge: Polity Press. Bennet, C. I. (1986). Comprehensive multicultural education: Theory and practice. Boston: Allyn and Bacon. Bruner, J. S. (1962). Introduction. In L. S. Vygotsky, Thought and language (pp. v–x). Cambridge, MA: MIT Press. Bruner, J. S. (1978). "Learning how to do things with words". In J. S. Bruner and R. A. Garton, (eds), Human Growth and Development (pp. 62–84). Oxford: Clarendon Press. Cole, M. (1990). Cognitive development and formal schooling: The evidence from cruss- cultural research. In L. C. Moll (Ed.), Vygotsky and education: Instructional implications of sociohistorical psychology (pp. 89-110). New York: Cambridge University Press. Cole, M., & Scribner, S. (1974). Culture and thought: A psychological introduction. New York: Wiley. Downes, P. and Cefai, I. (2016). How to Prevent and Tackle Bullying and School Violence Evidence and Practices for Strategies for Inclusive and Safe Schools. Luxembourg: European Union. Campbell, M. A.; Slee, P. T.; Spears, B.; Butler, D.; Sally K. (2013). Do cyberbullies suffer too? Cyberbullies’ perceptions of the harm they cause to others and to their own mental health, School Psychology International, Vol. 34, No 6, pp. 613-629. Currie, C.; Nic Gabhainn, S.; Godeau, E.; Roberts, C.; Smith, R.; Currie, D.; Picket, W.; Richter, M.; Morgan, A.; Barnekow, V. (2008). Inequalities in young people’s health. HBSC international report from the 2005/2006 survey, WHO Regional Office for Europe, Copenhagen. Currie, C.; Zanotti, C.; Morgan, A.; Currie, D.; DeLooze, M.; Roberts, C.; Samdal, O.; Smith, O.; Barnekow, V. (2012). Social determinants of health and well-being among young people. Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) study: International report from the 2009/2010 survey, WHO Regional Office for Europe, Health Policy for Children and Adolescents, No. 6, Copenhagen. Edwards, A. and Downes, P. (2013). Alliances for inclusion: Developing cross-sector synergies and inter-professional collaboration in and around education, Commissioned Research Report for EU Commission NESET (Network of Experts on Social Aspects of Education and Training), Foreword to report by Jan Truszczynski, Director-General of DG EAC. Directorate General, Education and Culture, Brussels. Ehala, M. (2017) Signs of identity. The Anatomy of Belonging. London: Routledge. Elamé, E. (2013). Discriminatory bullying: A new intercultural dialogue. Springer Verlag, Berlin. 47 Engeström, Y. (2000). Activity theory as a framework for analyzing and redesigning work. Ergonomics, 7, 960–974. European Commission/EACEA/Eurydice/Cedefop (2014).Tackling Early Leaving from Education and Training in Europe: Strategies, Policies and Measures, Eurydice and Cedefop Report, Publications Office of the European Union, Luxembourg. European Council (2015). Preventing the radicalisation of children by fighting the root causes. Housen, A. (2002). Processes and outcomes in the European schools model of multilingual education. Bilingual Research Journal, 26(1), 45–64. Kallaste, E., Luuk, E., Järve, J., Kaska, M. ja Räis, M.L. 2015. Vägivallakuritegude hind - Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale, CentAR, 150 lk. Ekberg, J., 1999. Immigration and the public sector: Income effects for the native population in Sweden. Journal of Population Economics, 12(3), pp.411-430. Korthagen, F. A. M. & Vasalos, A. (2005). Levels in reflection: Core reflection as a means to enhance professional growth. Teachers and Teaching: theory and practice, 11(1), 47–71. Kymlicka, W. (2001) Politics in the Vernacular: Nationalism, Multiculturalism, and Citizenship. Oxford and New York: Oxford University Press. Kymlicka, W. (2011). Multicultural citizenship within multination states. Ethnicities, 11(3), 281–302. Langford, R.; Bonell, C. P.; Jones, H. E.; Pouliou, T.; Murphy, S. M.; Waters, E.; Komro, K. A.; Gibbs, L. F.; Magnus, D.; Campbell, R. (2014). The WHO Health Promoting School framework for improving the health and well-being of students and their academic achievement, Cochrane Database of Systematic Reviews, Issue 4. Lott, B. E. (2010) Multiculturalism and Diversity: A Social Psychological Perspective. Chichester and Malden, MA: Wiley-Blackwell. Mezirow, J. (1991). Transformative Dimensions of Adult Learning. San Francisco, CA: Jossey- Bass. Modood, T. (2013) Multiculturalism. Cambridge: Polity Press. Moher, D., Liberati, A., Tetzlaff, J., & Altman, D. G. (2009). Preferred reporting items for systematic reviews and meta-analyses: The PRISMA statement. Annals of Internal Medicine, 151(4), 264–W64. Naarits-Linn, T., Pettai, I., Proos, I. (2012). Euroopa Sotsiaalfondi 2009.-2012. aasta projekti „Koolist väljalangemise ennetamine õpilase sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“ üldine lõppraport — peamised tulemused ja järeldused. Tallinn. OECD (2012). PISA (Programme for International Student Assessment) Results, OECD, Paris. Productivity Commission 2016, Migrant Intake into Australia, Inquiry Report No. 77, Canberra. http://www.pc.gov.au/inquiries/completed/migrant-intake/report/ Slack, A., Wu, J. and Nana, G., 2007. Fiscal impacts of immigration, 2005/06. Department of Labour, 125 p.; Loeffelholz, H.D.V., Bauer, T., Haisken-De-New, J. and Schmidt, C.M., 2004. 48 Fiskalische Kosten der Zuwanderer. Gutachten für den Sachverständigenrat für Zuwanderung und Integration, Essen.Rogoff, B. (1990). Apprenticeship in thinking. New York: Oxford University Press. Schalk-Soekar, S. R. G., van de Vijver, F. J. R., Hoogsteder, M. (2004). Attitudes toward multiculturalism of immigrants and majority members in the Netherlands. International Journal of Intercultural Relations, 28, 533–550. Sleeter, C. E. (2012). Confronting the margnialization of culturally responsive pedagogy. Urban Education, 47(3), 562–584. Smith, P.; Salmivalli, C.; Cowie, H. (2012). Effectiveness of school-based programs to reduce bullying: a commentary, Journal of Experimental Criminology, Vol. 8, pp. 433–441. Roccas, S., & Brewer, M. B. (2002) Social Identity Complexity. Personality and Social Psychology Review, 6(2), 88-106. doi:10.1207/s15327957pspr0602_01 Rüsen, J. (2004) How to Overcome Ethnocentrism: Approaches to a Culture of Recognition by History in the Twenty-First Century. History and Theory, 43, 4: 118–129 Tofi, M. M.; Farrington, D. P. (2011). Effectiveness of school-based programs to reduce bullying: a systematic and meta-analytic review, Journal of Experimental Criminology, Vol. 7, No 1 pp. 27–56. Trouillot, M.-R. (2003) Global Transformations: Anthropology and the Modern World. New York: Palgrave Macmillan. Valsiner, J. (1987). Culture and the development of children’s action: A cultural-historical theory of development. Chichester, UK: Wiley. van de Vijver et al., 2008 Vygotsky, L. S. (1978). Mind in society: The development of higher psychological processes. Cambridge, MA: Harvard University Press. Wertsch, J. V. (1991). Voices of the mind: A sociocultural approach to mediated action. Cambridge, MA: Harvard University Press. Wertsch, J. V. (1994). Mediated action in sociocultural studies. Mind, Culture, and Activity, 1, 202–208.Young, I. M. (2000) Inclusion and Democracy. Oxford: Oxford University Press. 49 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) TEGEVUSE 1 „STRATEEGILISE TA TEGEVUSE TOETAMINE“ UURINGU LÄHTEÜLESANNE Uurimisteema Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis Lahendatavad probleemid Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei saa teha kaalutletud otsuseid. Vähe on teaduslikult analüüsitud erinevate lahendusteede tulusid ja kulusid, samuti on meil vähe Eesti olude jaoks loodud või kohandatud probleemide lahenduseks mõeldud võimalikke tõenduspõhiseid töövahendeid. Viimaste olemasolu on kriitiline, et jõuaksime probleemidele reageerimisest nende ennetamiseni ning rakendatavad meetmed oleksid võimalikult tõenduspõhised. Taust ja täpsem ülevaade probleemidest 1) Põhjalikult analüüsimata on tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil Eesti tööturu üks teravamaid ja prognoositavalt süvenevaid probleeme on kasvav struktuurne tööjõupuudus. Hinnanguliselt1 väheneb Eesti tööealiste inimeste (15-64) arv võrreldes 2013. aastaga 2025. aastaks 100 000 inimese võrra, seda nii väljarände kui tööikka jõudvate ja sealt väljuvate põlvkondade arvulise disproportsiooni tõttu. Kuigi Eestisse tuleb ka inimesi elama ja õppima, ei jää nt suur osa välisüliõpilastest Eestisse tööle. Tööjõupuudus erineb oluliselt ametialade lõikes, kuid problemaatilised on peaaegu kõik valdkonnad. Suurem puudujääk võib tulevikus olla IKT spetsialistide, tervishoiu keskastme spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, aga ka mootorsõidukite juhtide ja lihttööliste osas2. Samas võib globaalsete megatrendide realiseerumine tehnoloogilise arengu või kliimapoliitika rakendamise näol tuua kaasa olukorra, kus tööjõu nõudlus ja pakkumine mõnedes Eesti majandussektorites muutub drastiliselt. Tööjõu rakendamise struktuursete ümberkorralduste väljakutse lahendamise esimeseks eelduseks on täpne teave tööturul puudu oleva inimeste hulga ning vajaminevate oskuste ja teadmiste kohta3. Riigi peamiseks infoallikaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse ja pakkumise prognoos, kuid sellest ei selgu ei tulevikus vajaminevad oskused ja teadmised ega see, kas ja kui suur osa erinevate tegevusalade tööjõupuudusest suudetakse katta riigisiseselt. Praeguseks on käivitatud valdkondade põhiselt tööalaste oskuste ja hariduse tulevikuvajadust 1 http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2015/pdf/ee3_en.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2024_lyhikirjeldus.pdf 3 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2354/Area/1/language/et-EE/Default.aspx 1 hindav koordinatsioonisüsteem OSKA4, mille raames koostatakse lisaks valdkondlikele prognoosidele igal aastal ka üldist Eesti tööturu olukorda ja tulevikku analüüsivaid ning töötamise tulevikutrende käsitlevaid ülevaateid. 5 Ülalviidatud analüüsid toovad ühe lahendusteena välja sisserände sihipärasemat korraldamist, toomaks Eestisse kõrgetasemeliste teadmiste ja oskustega töötajaid. Samas pole üheski seni tehtud ülevaates täpsemalt analüüsitud rändega seotud võimalusi ülalviidatud probleemidega tegelemiseks ega erinevate lahendusteede komplementaarsust. 2) Eestis puudub rände tulude ja kulude hindamismudel Rände kulude ja tulude hindamismudeli väljatöötamisel on viis olulist omavahel seotud aspekti: 1. Erinevate rändeliikide muutujate karakteristikud (haridustase, vanus, sugu jne) on erinevad ning seega mõjuvad nad riigile nii majanduslikus, hariduslikus kui sotsiaalses vaates erinevalt. Tervikpildi saamiseks rände mõjudest riigile on oluline analüüsida ja võrrelda rännet erinevate rändeliikide lõikes ning töötada välja mõjude hindamist võimaldav mudel. 2. Järjest vananeva rahvastiku ning väheneva tööealise elanikkonna mõjudest tulenevalt on riigil vaja leida kompenseerivaid meetmeid, et säilitada eelarvetasakaal ning elatustase. Mudel, mis võimaldab hinnata ja prognoosida, kas, millises ulatuses ning milliste rändeliikide lõikes ränne suudaks kompenseerida vananevast elanikkonnast ja töökäte puudusest tulenevaid probleeme, annab teiste riikide ees konkurentsieelise. 3. Teadmine kas, kuidas ja mil määral ränne mõjutab nii riiki tervikuna kui selle spetsiifilisi valdkondi, võimaldab tõenduspõhiselt kujundada ja suunata avalikku arvamust rändest. 4. Rände kulude ja tulude hindamismudel võimaldaks süstemaatilist ja perioodilist demograafilise ja rändeolukorra jälgimist ning analüüsi, mis omakorda võimaldaks kujundada välja optimaalsed teenused ning neid rakendada. 5. Ülevaatliku ja erinevaid rändeliike arvesse võtva mudeli kujundamine on väärtus omaette kuna taolist laiapõhjalist ja –haardelist lähenemist rände mõjudest riigile ei ole seni tehtud. Täna puudub Eestis mudel rände (sisse-, välja-, tagasi- ning pendelrände keskpika (5-10 a)6 ja pikaajaliste (10-20 a)7 kulude ja tulude hindamiseks. Rände-, tööturu-, haridus- ning sotsiaalpoliitika planeerimiseks Eesti muutuvas demograafilises olukorras ning rändekontekstis on vaja hinnata nii eri ränderühmade (töö, pere, õpi, teadus, rahvusvaheline kaitse jne), sh Euroopa Liidu kodanike, üleselt, lõikes kui ka ränderühmade siseselt senist teenuste kasutamist ning vajadusi teenuste järele (kulu) kui nende reaalset panustamist ühiskonda (tulu). Rände fiskaalmõju hindamisel on senises teadustöös keskendutud peamiselt sisserände mõjude hindamisele89 ning kasutatud on peamiselt kolme lähenemist: 1) raamatupidamislik lähenemine (static accounting/cash-flow approach) – hindab riigis juba viibivate ning hiljuti saabunute mõju aastas kulude (teenuste kasutamine) ning tulude (maksud) kaudu. Tegemist on võrdlemisi robustse mudeliga, millega on võimalik hinnata sisserände fiskaalmõju SKP-sse; 2) dünaamiline lähenemine 4 http://oska.kutsekoda.ee/ 5 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf; http://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2017/02/T%C3%B6%C3%B6turu_uuring_terviktekst.pdf 6 Keskendub juba riigis olevatele, hiljuti saabunud (uussisserändajad) ja lahkunute mõjudele. 7 Keskendub rände prognooside põhjal rände mõjudele pikas vaates elik võtab arvesse ka näiteks immigrantide/emigrantide laste mõju tööturule sisenemisel/lahkumisel jne. 8 Centre for Research and Analysis of Migration 2013. „The Fiscal Effects of Immigration to the UK“. http://www.cream-migration.org/publ_uploads/CDP_22_13.pdf 9 The Economic Journal 2014. The Fiscal Effects of Immigration to the UK“. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ecoj.12181/full. 2 (dynamic net transfer profiles approach) – hindab ja modelleerib lisanduva sisserände mõjusid pikemas vaates; 3) makromajanduslik lähenemine (macroeconomic model ) – hindab sisserände mõjusid riigile makromajanduslikus vaates.10 Seni kasutatud uuringuid ning nende metodoloogilisi lähenemisi on võimalik edasi arendada, kohandada ja kasutada Eestile sobiva mudeli kujundamiseks. Olulised muutujad, mida kavandatav mudel peaks erinevate rändeliikide lõikes arvesse võtma, on kindlalt määratletud sihtrühmad (vt eesmärkide alt), majanduslikud muutujad (tööjõukulud ja - maksud), sotsiaalvaldkonda puudutavad muutujad (töötu abiraha, peretoetus, tervishoid, pension jne) ning haridusvaldkonda puudutavad muutujad (hariduse omandamine, ümberõpe, keeleõpe jne). Senised uuringud on valdavalt näidanud, et sisserände (eriti töötamise eesmärgil saabunud) abil on võimalik täita tööjõuturul tööjõupuuduse all kannatavates sektorites vajalikke töökohti, sisserändajad on võrreldes kohaliku elanikkonnaga tööjõuturul mobiilsemad ning enamasti panustavad sisserändajad sihtriigi majandusse rohkem kui sealt võtavad.11 On võimalik, et Eesti- suguses väikeriigis on tulu-kulu analüüsi tulemused teistsugused. Sisserändajate keeleõppe motivatsioon võib olla madalam ning inimeste huvi pikaajaliselt Eestisse jääda võib olla väiksem, mis seab uued väljakutsed ka mitmekultuurilisusega seotud meetodite ja vahendite välja töötamisele. Seetõttu on oluline teaduspõhiselt analüüsida neid teemasid just meie kontekstis. Sisserände kõrval on riigi huvides kindlasti oma tööjõulise elanikkonna hoidmine võimalikult aktiivsena koduriigi tööjõuturul. Iga Eestis üleskasvanud ning hariduse ja/või kutse omandanud inimese lahkumine koduriigist mõjub majanduslikust aspektist vaadates negatiivselt ning positiivselt uue sihtriigi majandusele. „Ajude“ ja oskustööjõu äravool on probleem, millega Eestil tuleb senisest efektiivsemalt tegeleda. Samuti on oluline analüüsida, kuivõrd mõjutab Eestist kord välja rännanute tagasiränne Eestisse. 3) Napib tõenduspõhiseid meetodeid ja vahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekuks Arvestades praegust demograafilist olukorda ning erisuunalist rännet, on Eesti sotsiaal- majanduslikule ja haridussüsteemile jätkuvaks väljakutseks erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kohanemine ja lõimumine Eesti ühiskonnas. Selles vallas on tehtud palju uuringuid1213, on hea ülevaade probleemidest14, kuid vähe on teaduslikke, tõenduspõhiseid, Eesti kontekstis 10 International Migration Outlook 2013. „The fiscal impact of immigration in OECD countries“. OECD 2013. http://www.globalmigrationgroup.org/system/files/Liebig_and_Mo_2013.pdf 11 Migration Policy Debates 2014. „Is migration good for the economy?“ https://www.oecd.org/migration/OECD%20Migration%20Policy%20Debates%20Numero%202.pdf. 12 http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/MH13/Uuringuaruanne_MindP ark.pdf 13 http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf 14 http://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 3 testitud meetodeid ja vahendeid15 mitmekultuurilise ühiskonna väljakutsetega toimetulekuks16 ja võimaluste ära kasutamiseks. Probleemideks on nii (1) eesti keele õppe kättesaadavus ja tõhusus, (2) ühisosa – ühise identiteedi loomine eri rühmade vahel kui (3) madal sallivus. (1) Eesti välispäritolu rahvastiku hulgas on aktiivse eesti keele oskusega (valdavad vabalt või saavad aru, räägivad ja kirjutavad) inimesi alla poole. Keeleoskus on paranenud, kuid see ei ole piisav täisväärtuslikuks Eesti ühiskonnas osalemiseks. Kuigi muu emakeelega noorte eesti keele oskus on vanematest inimestest parem, siis on ka siin palju arenguruumi. Vaid 70% saavutab põhikooli lõpuks vajaliku minimaalse B1 keeletaseme. Puudu jääb just aktiivsest keeleoskusest17, mille arendamisel on oluline siduda keeleõpe kaasamis- ja osalemismeetmetega, et keele praktiseerimine oleks huvitav ja atraktiivne. Probleemiks on ka eesti keele kui teise keele õppemeetodid ja -materjalid18. (2) Eesti üheks probleemiks on vene kodukeelega inimeste nõrk seotus Eestiga – sj on just nooremate inimeste Eesti riigiidentiteet oluliselt nõrgem kui vanemate inimeste hulgas19 ning Eesti kodanikuks olemist peab oluliseks kaks korda vähem venekeelseid kui eestikeelseid noori20. Nõrk riigiidentiteet tähendab seda, et ligi pooled noored ei seo oma tulevikku Eestiga. Üheks võimaluseks ühisosa loomisel on koos õppimine ja tegutsemine. Eesti keelest erineva koduse keelega lastest õpib eestikeelses põhikoolis koos eesti lastega vaid väike osa – alla 10%, lisaks õpib keelekümbluses veel 20%. Samas viimase integratsiooni monitooringu järgi ei poolda vaid 5% eesti ja vene vastajatest üldse mitmekultuurilist klassi. Üheks probleemiks on ka koolide valmisolek mitmekultuurilises keskkonnas õpetada21. (3) Eestlaste avatus rahvussuhetes on võrreldes teiste siin elavate rahvustega oluliselt madalam. Pooled eestlased ja üks viiendik teiste rahvuste esindajatest ei väljenda positiivset suhtumist ühessegi kolmest võimalusest elada ja tegutseda mitmekultuurilises keskkonnas22. Võrreldes hoiakuid immigrantide suhtes ka paljude teiste Euroopa riikidega, paistavad Eesti elanikud silma madala sallivusega23. Erinevalt teistest riikidest ei erista Eestis hoiakuid niivõrd haridus kui vanus. Vanemad inimesed suhtuvad sisserändesse nooremate põlvkondadega võrreldes üldiselt negatiivsemalt. Uuring viitab ka eestlaste hulgas levinud „suletud patriotismile“: „Mida lähedasemana tajub inimene oma suhet riigiga, seda negatiivsemate sisserändehoiakutega ta on“24. Viidatud uuringus pakutakse välja erinevaid meetmeid hoiakute avatumaks muutmiseks ning sallivuse suurendamiseks, kuid reeglina jäävad need üldiseks. Probleemiks on 15 Üheks laialt rakendusel olevaks tõenduspõhiseks metoodikaks hariduses on nt KiVa – Kiusamisvaba Kool, mis on Turu Ülikoolis Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi toetusel teaduspõhine kiusamisvastane programm, mida rakendab Soomes 90% kõikidest üldhariduskoolidest. Eestis rakendab seda alla 10% koolidest. 16 Uuring „Uusimmigrantõpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek Eesti üldhariduskoolis (2013)“ (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41933/Uuringuaruanne_MindPark.pdf?sequence=1&isAllowed= y ) toob välja, et vajadus materjalidele on nii õpetajate kui eriti sisserändajate laste vanemate poolt suur. Uuring „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu andmetes“ (2016) http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf viitab vajadusel hoiakute muutmiseks mõeldud meetmeid adapteerida ja nende tõhusust hinnata. 17 http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/6peatykk.pdf 18 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45535/Analyys_keel_pohikool_2015.pdf?sequence=1 19 http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/2peatykk.pdf 20 http://projects.centralbaltic.eu/images/files/result_pdf/DNSE_result2_Research 21 http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf 22 http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/5peatykk.pdf 23 http://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/randehoiakute_raport_29.04.2016.pdf 24 ibid: 68 4 longituudsete uuringute puudumine selle kohta, mis aitab inimestel omaks võtta sisserändajaid ja muuta negatiivseid hoiakuid nende suhtes; lõimumist edendavate eri tegevuste efektiivsuse hindamine, rahvusvahelise kogemuse adapteerimine; hoiakute ja käitumise vaheliste seoste uurimine sisserändega seotud küsimustes (ibid: 73). Eesmärk Uuringuprojekti analüütiline eesmärk on teadustöö esimese etapina kaardistada, analüüsida ja prognoosida rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega seotud probleemide lahendamiseks ennekõike haridus- ja sotsiaalsüsteemi kontekstis. Uuringuprojekti rakenduslik eesmärk on pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele, tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele praktiliselt kasutatavate mudelite (rände tulu-kulu mudel), meetmete ja õppevahendite toel. Kui mõnes kitsamas valdkonnas lahendused praegu puuduvad või jäävad ebapiisavaks, siis soovitada meetmeid kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Uuringus tuleb arvestada erinevaid rühmi: sisserändajad (tippspetsialistid ja oskustööjõud); sunnitud sisserändajad sh pagulased; väljarändajad (sh eritähelepanu all muu emakeelega noored); pendelrändes osalejad; nii potentsiaalsed kui tegelikud tagasirändajad; õppe eesmärgil rändajad; eri rühmade pereliikmed. Uurimisküsimused 1) Kuidas kompenseerida rändega Eesti tööturul lähima 10-15 a jooksul ja soovitavalt ka pikemas perspektiivis toimuvaid muutusi? Kuidas muutustega kaasnevate probleemidega toime tulla, kuidas võimalusi ära kasutada? Millised on võimalike stsenaariumide tulud ja kulud Eesti riigi jaoks? Üldine lahenduste kaardistus, fookus rändel 1.1. Millised muutused toimuvad Eesti tööturul tulenevalt maailmamajanduse megatrendidest (sh uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tööstuses ja transpordis, kliimapoliitilistest arengutest tulenevad muutused mäemajanduse ja energiamajanduse sektorites jt suured muutused), rändest, demograafilistest muutustest? 1.2. Milliseid arenguid tööturul soovib toetada riik ja milliseid ettevõtjad? Mida lisaks olemasolevale tööjõuvajadusele tuleks tuleviku kavandamisel arvestada (tootlikkuse tõus, kasvuvaldkondade eelisarendamine, ühiskonna sotsiaalne sidusus)? (Sisend OSKA temaatilistesse analüüsidesse.) 1.3. Millised on riigi soovitud arengute realiseerimiseks vajalikud ja võimalikud poliitikameetmed? Ülevaade erinevatest meetmetest ja nende potentsiaalsest mõjust (sisend OSKAst). 1.4. Millises mahus on muudatused saavutatavad siseriiklike meetmetega - kas ootused ümberõppeks, kõrge tasemega töötajate koolitamiseks spetsiifilistes valdkondades jne on Eesti inimkapitali arvestades saavutatavad? (hinnata OSKA soovituste realistlikkust summaarselt) Millised on ümberõppe potentsiaal ja takistused? 1.5. Millise osa tööjõuvajadusest saaks katta kvalifitseeritud tööjõu sisserändega? Täpsemalt analüüsida: a) Millistesse valdkondadesse ja kui suures mahus peaks ränne panustama? b) Kuidas kavandada sisserännet nii, et see tooks Eesti sisest tööjõu potentsiaali, tööturu vajadusi ning ressursse arvestavalt juurde vajalikku tööjõudu? c) Millistest riikidest ja kui palju oleks realistlik ja mõistlik (sh sotsiaalset ja julgeolekualast stabiilsust arvestades) inimesi Eestisse tööle kutsuda? Kuidas seda teha? 5 d) Kuidas suurendada riigi valmisolekut (ennekõike haridus ja sotsiaalsfääris) sisserändajate vastuvõtmiseks ja lõimimiseks? Kuidas soodustada (kõrgetasemeliste oskustega) inimeste sisenemist Eesti tööturule? e) Kuidas kasutada ära tagasirände potentsiaali? f) Kuidas luua olukorda, et rohkem noori (sh fookuses eesti keelest erineva kodukeelega noored) rakendaksid oma potentsiaali Eestis? Rände kavandamisel tuleb arvestada erinevate stsenaariumitega. Eesmärgiks on saada vähemalt kolm stsenaariumit aastaks 2030 ja soovitavalt pikemas perspektiivis: (1) tänase olukorra jätkumine, (2) tööjõu puudujäägi kompenseerimine sisserändega, lähtuvalt riigi vajaduste hinnangutest, (3) tööjõu puudujäägi kompenseerimine sisserändega, lähtuvalt ettevõtjate vajaduste hinnangutest. 2) Kuidas hinnata rändest tulenevaid kulusid ja tulusid pikas perspektiivis? Rände tulude ja kulude uudse mudeli väljatöötamine Eesti jaoks. Sellist mudelit pole Eestis varem tehtud. Samas on rändealast infot eri registrites olemas, millele baseerudes on võimalik prognoose teha. Töö tulemus võib olla ka andmekogumise täiendamine. Uurimisküsimusele vastamisel tuleb silmas pidada järgnevaid tingimusi: 2.1. Luua eri rändeprofiilide (sisse-, välja,- tagasi- ja pendelrände) kohta mudeli rakendused, mis võimaldavad hinnata profiilide lõikes isikute rändega riigile kaasnevaid kulusid ja tulusid. Hinnata tuleb nii otseseid, kaudseid kui kaasnevaid kulusid. 2.2. Mudel peab võimaldama hinnata eri rändeprofiilidega inimeste teenusvajadusi, mis tagaksid isikute maksimaalse integreerituse tööturule ja ühiskonda ning minimaalse sõltuvuse riiklikest toetustest, nende teenusvajaduste maksumust ning isikute fiskaalpanust a) teenuste saamisel b) teenuste mittesaamisel. 2.3. Mudeli välja töötamisel tuleb tähelepanu pöörata teenuste kvaliteedi, korraldamise ja osutamise probleemidele, mis aitaks vastata küsimusele, miks ei ole võimalik teatud kuludega saavutada teatud tulemusi. 2.4. Kulude ja tulude hindamise mudeliga peab olema võimalik hinnata erinevate rändestsenaariumite (stsenaariumid on esitatud uurimisküsimuste punktis 1) rakendumise võimalikku ressursivajadust Eesti avaliku sektori jaoks. 2.5. Mudeli koostamisel tuleb mh arvestada sisserändajate sündimuse või peremoodustuse erijoontega. 3) Tõenduspõhiste meetodite ja vahendite väljatöötamine avaliku sektori jaoks, et optimaalselt kohandada sotsiaal- ja haridussüsteemi rändest tulenevatele vajadustele ja mõjudele vastavaks arvestades eri sihtgruppe. Vahendite rakendamise mõju ja maksumuse analüüs. Eeltööna tuleb kaardistada olemasolevad teenused, sh arvestades Euroopa Liidu initsiatiividega. 3.1. Eesti keele õppe arendamine ja mitmekeelsuse kujundamine. Millised on töötavad (riigi)keeleõppe mudelid ja võimalused keeleõppe motivatsiooni toetamiseks muutunud rändekontekstis? Eesmärgiks on sisserändajate kiire esmane keeleõpe ja seeläbi tööturuvõimaluste parandamine; õpilastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, varase mitmekeelsuse arendamine. Lisaks keeleõppe tehnilistele küsimustele ja õppele klassiruumis, on oluline tegeleda motivatsiooni, keelepraktika, lõimimise küsimustega. Valmima peavad ka töövahendid kakskeelsetele (ennekõike vene – eesti) lastele (logopeedilise) toe pakkumiseks. 6 3.2. Millised muutused haridussüsteemis aitavad kasvatada eri rahvusrühmade jaoks jagatud Eesti riigiidentiteeti? Millised mitmekultuurilise kooli mudelid toimivad (võiksid toimida) Eesti kontekstis? Milliseid töö- ja õppevahendeid (nt mitmeperspektiivsed õpikud, sallivust ja kultuuridevahelist suhtemist toetavad mängud jms) eri sihtgruppidele (õpetajad, vanemad, lapsed) on selliste koolide toimimiseks vaja? 3.3. Mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate pädevuste arendamiseks toimivate töövahendite välja töötamine või adapteerimine ja testimine Eesti oludes. Eesmärgiks on erikultuuriliste laste ja noorte varase ühiskondliku kaasatuse toetamine ja laiemalt sallivuse arendamine. Kultuurilise mitmekesisusega seotud väärtuste, pädevuste ja hoiakute arendamine Eestis nii põliselanikel kui sisserännanutel. 3.4. Kuidas haridussüsteem saab koostöös teistega aidata kaasa sotsiaalsete probleemide (marginaliseerumine, radikaliseerumine, noorte ühesuunaline väljaränne) märkamisele, ennetamisele ja lahendamisele uuenevas mitmekultuurilises kontekstis? Luua seiresüsteemi prototüüp, mis baseerub erinevate registritele ning töötada välja toimivad sekkumismudelid (haridus ja sotsiaalsüsteemi koostöös). 3.5. Kuidas lõimida (ennekõike koduseid) täiskasvanud uussisserändajaid? Kuidas võimestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi rändekogukondi, uute rändeväljakutsetega toimetulekul ning ühiskondliku sidususe loomisel. Juhised ja töövahendid KOVidele ja III sektorile. Uuringu vastavus TA erandi kriteeriumitele Tellitav uuring on uuenduslik ning sisaldab mitmeid innovaatilisi aspekte. Peamine innovaatilisus seisneb tooteinnovatsioonis: projekti käigus töötatakse välja mitmeid uusi tooteid ja teenuseid: nt rände kulu-tulu mudel, keeleõppevahendite prototüübid, meetodid avatud hoiakute kujundamiseks ja eri rahvusrühmade vahel ühisosa loomiseks. Uuring sisaldab teatavat ebakindluse elementi. Uuringus on palju tegureid, mida pole võimalik ette ennustada. (1) Näiteks pole võimalik kirjeldada uuringu käigus välja töötatavate vahendite täpset loetelu, sest see tuleneb tänaste probleemide ja juba olemasolevate vahendite ülevaatest, mis koostatakse uuringu käigus. (2) Vahendite ette valmistamises on mitmeid etappe (eri sekkumismeetmete väljatöötamine ja rakendamine, nende mõju hindamine, sobivate valimine ja töövahendi lõplik disainimine koostöös praktikutega), mille tulemusi pole võimalik ette ennustada. (3) Sobivate lahenduste leidmine ja selleks kuluv töömaht võib muutuda sõltuvalt uuringu erinevate etappide (vahe)tulemustest. Uuringu kestel võib selguda, et lähteülesandes püstitatud küsimused tuleb ümber formuleerida. Uuringus on lubatud töö kestel ja tellijaga kokkuleppel muuta uurimisküsimusi nii, et need vastaksid paremini lähteülesandes välja toodud eesmärkidele. Intellektuaalomandi varalised õigused uuringu tulemuste suhtes kuuluvad teenuse pakkujale. Teenuse pakkuja annab ETAgile uuringu tulemuste kasutamiseks tasuta lihtlitsentsi koos tulemusi rakendavatele ministeeriumitele all-litsentsi andmise õigusega. Teenuse pakkuja on kohustatud andma uuringu tulemuste kasutamise õiguse kolmandatele isikutele õiglastel ja mõistlikel turutingimustel. Kõiki uuringu tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib avaldamise kaudu laialdaselt levitada. Tehnilised nõuded Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA 7 alamvaldkonna25 uurimisrühmast. Konsortsiumis osalev uurimisrühm ei või samaaegselt sama konkursi raames osaleda teise konsortsiumi koosseisus. Konsortsiumi juhtpartner osaleb uuringu täitmises ning on uuringu peatöövõtja. Projekti täitjad Pakkumuses esitada uuringus osalev isikkoosseis sh eraldi põhitäitjad (kelle kompetentsi hinnatakse teadusliku taseme hindamisel) ja muud töötajad (tehniline personal, tudengid vm personal), kelle teaduslikku taset ei hinnata. Projektijuhil peab olema doktorikraad ning vähemalt ühe suuremahulise mitmest organisatsioonist pärit meeskondadega projekti juhtimise kogemus. Uuringu põhitäitjate hulka peavad kuuluma eksperdid, kes katavad uurimisküsimustes välja toodud teemasid, eeldatavalt teadlased nii majandus-, rände-, keele-, haridus- kui käitumisteaduste vallast. Mudelite, meetmete ja töövahendite välja töötamisel on soovitav kaasata välisekspertiisi ning Eesti praktikuid (hariduse, keeleõppe, sotsiaaltöö vms valdkondadest). Pakkuja esitab uurimisrühma koosseisu koos rollide jaotuse ja koormusega projektis. Iga uurimisrühma põhitäitja kohta esitatakse CV või viide ETISes asuvale CV-le. Uurimisrühma teised liikmed tuua välja isikkoosseisu selgitaval väljal ilma CVdeta. Koormus märkida muude töötajate kohta summaarsena ja põhitäitjate kohta personaalselt. Vastav info peab kajastuma ka eelarve tabelis. Juhtkomisjon Konsortsiumi juhtpartner moodustab projekti jälgimiseks projekti juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale konsortsiumi partnerite esindajate ka uuringuga seotud ministeeriumide - Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning ETAgi esindaja(d). ETAGi ja ministeeriumide esindajaid peab komisjonis olema üle poole. Projekti juhtkomisjon kohtub regulaarselt, vähemalt korra kvartalis, ning tema ülesanne on tagada, et projekti tegevused vastavad lähteülesandes ning uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale ning jälgib, et eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt. Projekti juhtkomisjon kiidab heaks projekti progressi ning eelarve kasutamise. Peale seda, kui juhtkomisjon on selle heaks kiitnud, esitab konsortsiumi juht ETAgile aruande ning arve. Aruande vormi töötab välja ETAg. Aruandeid võib esitada elektroonselt. Makseid tehakse kord kvartalis arve alusel. Lõpparuande mustand esitatakse ETAgile 2 kuud enne projekti lõppu. ETAgil ja uuringuga seotud ministeeriumidel on õigus kuu aja jooksul teha parandusettepanekuid. Konsortsiumi juhtpartner esitab lõpparuande hiljemalt 2 kuud pärast projekti lõppu. Pakkuja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid, esitab alltöövõtjate nimed ja registrikoodid, näidates ära alltöövõtjate põhitäitjate kvalifikatsiooni ja pädevused ning nende poolt projektis osutatavad teenused ja tööjaotuse selliselt, et oleks võimalik hinnata alltöövõtjate teenuse osutamise kompetentsust kui tervikut. 25 Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093 8 Konkurss jääb avatuks 2 kuuks alates konkursi väljakuulutamise hetkest. Pakkumus esitatakse ETISe keskkonnas. Voorus osaleda soovivad konsortsiumid teavitavad oma osalemissoovist ETAgi, kes võimaldab neile ligipääsu taotlusvormile. 30 päeva pärast vooru avanemist on voorus osalevatel konsortsiumitel võimalus kohtuda tellija esindajatega, et rääkida läbi ette valmistatava pakkumuse sisu. Uuringu läbiviimisel tuleb võimalikult palju kasutada seni tehtud (korduvate) uuringute ja analüüside (sh Euroopa Sotsiaaluuring - ESS, Eesti tööjõu-uuring - ETU, OSKA, Edukus tööturul – vt haridussilm.ee, European Company Survey jm) tulemusi ja nende andmete teisest analüüsi, samuti registriandmeid (EMTA registrid, Töötukassa, EHIS, Rahvastikuregister, Sotsiaalkindlustusamet jm) eesmärgiga kaardistada seniseid arenguid ja võimalike suuremate sekkumiste mõju. Uued kavandatud uuringud peaksid olema soovitavalt eksperimentaalsed või pikaajalised, mis võimaldaks hinnata arengut ja välja töötatud vahendite mõju. Suuremate küsitlusuuringute läbiviimist tuleb põhjendada. Uuringu tulemused esitatakse eesti keeles, inglise keelse kokkuvõttega. Projekti kestus on kuni 3 aastat. Uuringu maksimaalne eelarve kolmeks aastaks on 1,5 miljonit eurot (koos käibemaksuga), mille eri teemade proportsioonid on järgnevad: 1. Teema: rände stsenaariumid – ca 10-15% 2. Teema: kulu – tulu mudel – ca 25-35% 3. Teema: tõenduspõhised töövahendid – ca 50-60% Oodatav tulemus/ väljundid 1) Analüüs Eesti tööturu suunatud ja sunnitud muutustest aastani 2030 ja pikemas perspektiivis vähemalt kolme stsenaariumi alusel, mis pakub välja lahendused nendes kirjeldatud võimaluste ärakasutamiseks ja probleemidega toimetulekuks. Lahendused peavad arvestama rahvastiku vananemist ja vähenemist, ümberõppe vajadust, soovitud ja soovimatut rännet sisse- ja väljarännet, tagasirände potentsiaali. Hinnata tuleb eri stsenaariumite tulu ja kulu ning mõju haridus- ja sotsiaalsüsteemile. 2) Eelnevalt koostatud stsenaariumide (aga ka muude võimalike lahenduste) hindamist võimaldav rände tulude ja kulude mudel, mis arvestaks pika-ajalist vaadet ning hindaks olukorda ja vajadusi erinevate sihtrühmade lõikes. Sisuliselt on tegemist uudse teadusliku mudeliga, mille loomisel arvestatakse senist välisriikide kogemust, kasutatakse Eesti erinevate registrite andmeid ning infot seniste vastavatele sihtgruppidele suunatud teenuste kohta ning luuakse selle baasil tehniline lahendus, mida on hiljem võimalik täiendada. Ettepanekud lahendusteks peavad arvesse võtma varasemaid valdkonnapõhiseid uuringuid ja analüüse. Loodava mudeli baasil saab mitte ainult hinnata kulusid ja tulusid ning modelleerida erinevaid arengustsenaariume, vaid teha vajadus- ja kulupõhiseid ettepanekuid Eestile sobivate lahenduste kujundamiseks haridus-, tööturu- ja sotsiaalsüsteemi teenuste pakkumiseks. Arvestada tuleb sisse-, välja-, tagasi- ja pendelrände taustaga isikute vajadusi ning võimaldada riigile maksimaalset tulude suurendamist ning kulude vähendamist kesk-pikas vaates. Uuringu valmides annab teenuse pakkuja mudeli kohta lithlitsentsi ETAgile koos all-litsentsi andmise õigusega. Mudel on avalikult kasutatav. Lahendusi saavad oma töö kavandamisel rakendada HTM, MKM, SoM, SiM ja KuM. 9 Tõenduspõhised meetodid ja töövahendid (keeleõppevahendite prototüübid, meetodid avatud hoiakute kujundamiseks ja eri rahvusrühmade vahel ühisosa loomiseks, vt uurimisküsimusi) erinevatele sihtrühmadele. Lõpptulemusena soovime vähemalt viit tõenduspõhist – teaduslikel eksperimentidel ja/või pikaajalistel uuringutel tuginevaid ning kasutajate poolt testitud tõhusat töövahendit rändes osalejate Eesti ühiskonnaga kohanemise abistamiseks. Hinnata tuleb nii vahendite mõju kui maksumust. Töö osaks on vahendite prototüüpide väljatöötamine, sh elektroonselt kasutatavad materjalid, küsimustikud, mängud jms. Projekti raames ei ole ette nähtud materjalide trükkimist või levitamist. Uuringu valmides annab teenuse pakkuja töövahendite kasutamise (sh täiendamise ja töötlemise) kohta lihtlitsentsi ETAgile. Töövahendid on avalikult kasutatavad. Lahendusi saavad oma töö kavandamisel rakendada HTM, MKM, SoM, SiM ja KuM. Lisa 1. Uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend Lisa 2. RITA tegevuse 1 hindamiskriteeriumid 10 Lisa 1 Valdkondliku teadus- ja arendustegevusetugevdamise (RITA) tegevuse 1 „STRATEEGILISE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETAMINE“ uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend EESMÄRK, KÄSITLUSALA, VASTUTUS Käesoleva dokumendi eesmärk on kehtestada struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 esitatud rakendusuuringute ettepanekute hindamiseks hindamis- ja valikumenetluse juhend „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ raames. Rakendusuuringute ettepanekute hindamine toimub lähtuvalt „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste (edaspidi RITA TAT) punktist 6.1.4.926. Uuringuettepanekute sotsiaalmajanduslikku ning ühiskondlikku relevantsust hindab ekspertide hindamispaneel (edaspidi hindamispaneel). Uuringuettepanekute teaduslikku taset hindab SA Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAg) hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu), kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajad juhinduvad oma töös: 1) Haridus- ja teadusministri 31.12.2015. a käskkirjast nr 1.1-2/15/486 „ Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimustest, 2) RITA tegevuse 1 ekspertide hindamispaneeli töökorrast; 3) käesolevast juhendist; 4) ETAg-i hindamisnõukogu töökorrast27. Juhendi täitmise eest vastutavad ETAg, hindamispaneeli liikmed, sõltumatud eksperdid ja ETAg-i hindamisnõukogu. TEGEVUSE KIRJELDUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Uuringuettepanek esitatakse elektrooniliselt läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtaja jooksul. Uuringuettepanekute menetlemise korraldab ETAg. 1.2. Enne uuringuettepaneku hindamist kontrollib ETAg nii konsortsiumi (edaspidi taotleja) kui ka uuringuettepaneku nõuetele vastavust lähtudes lähteülesandes sätestatud tingimustest. 1.3. Kui uuringuettepanekus esineb ebatäpsusi (esitamata on kohustuslikke lisadokumente, muid tehnilisi aspekte täpsustamata), informeerib ETAg sellest viivitamatult taotlejat, andes kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on ETAg-il õigus lõpetada uuringuettepaneku menetlemine ja uuringuettepanek nõuetele mittevastavaks tunnistada. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejate nõuetele vastavad uuringuettepanekud suunab ETAg hindamisse. 1.4. Taotleja ja/või uuringuettepaneku nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ETAg uuringuettepanekut sisuliselt hindama ei hakka. 1.5. Hindamistulemuste põhjal rahuldamisele kuuluvate uuringuettepanekute kohta tehakse uuringuettepaneku rahuldamise otsus. 26 http://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita/ kehtivad toetuse andmise tingimused lehe alaosas. 27 http://www.etag.ee/teadusagentuur/hindamisnoukogu/hindamisnoukogu-moodustamise-kord-ja-tookord/ 11 2. HINDAMINE 2.1. Rakendusuuringute uuringuettepanekute hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab uuringuettepanekuid ekspertide hindamispaneel, teises ETAgi hindamisnõukogu, kaasates sõltumatuid eksperte. 2.2. ETAg tagab hindamispaneeli, sõltumatute ekspertide ja ETAgi hindamisnõukogu tehnilise teenindamise, s.h valmistab ette hindamiseks vajalikud materjalid, sõlmib hindamispaneeli liikmetega lepingud ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid, kutsub kokku ja protokollib koosolekud. 2.3. Hindamise raames loodud ja saadud dokumentatsiooni säilitatakse ETAgis vastavalt asutuses kehtestatud protseduurireeglitele. 2.4. Hindamisele pääsevad ainult nõuetele vastavaks tunnistatud uuringuettepanekud, mille kohta ETAg edastab info hindamispaneelile hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast uuringuettepanekute tingimustele vastavaks tunnistamist. 2.5. HINDAMISE I ETAPP 2.5.1. Uuringuettepanekute sotsiaalmajanduslikku ja ühiskondlikku olulisust hindab ETAg-i moodustatud hindamispaneel. Hindamispaneeli töövormiks on koosolek. Iga teema jaoks moodustatakse eraldi hindamispaneel. 2.5.2. Hindamispaneelid moodustab ETAg RITA TAT punkti 6.1.4.10 alusel. Hindamispaneelide liikmete nimekirjad kinnitab ETAg-i juhatus käskkirjaga. Hindamispaneelid tegutsevad kuni RITA tegevuse 1 käimasoleva taotlusvooru lõppemiseni. 2.5.3. Hindamispaneelidesse kuulub kolm alalist liiget, kes osalevad kõikide paneelide töös ning konkursi teema spetsiifilised eksperdid ja konkursi teema väljapakkunud ministeeriumi(te) esindaja(t). Enne hindama asumist peavad hindamispaneeli liikmed allkirjastama konfidentsiaalsuse deklaratsiooni. 2.5.4. Hindamispaneelile määratakse juht, kelle ülesandeks on hindamispaneeli koosolekute juhtimine, retsensentide ja raportööri määramine ning raportööri poolt ETAg-i jaoks koostatud lõpphinnangu ning põhjenduste edastamine. Hindamispaneeli juhi puudumisel juhib koosolekut tema poolt määratud asendaja. 2.5.5. Hindamispaneel on otsustuspädev, kui koosolekul osaleb vähemalt 60% hindamispaneeli liikmetest. Otsused (sh uuringuettepanekute alakriteeriumite lõplikud hinded) võetakse vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab määravaks paneeli juhi hääl. 2.5.6. Hindamispaneeli koosolekud toimuvad kas füüsiliselt või videosilla vahendusel. Koosolekul osalemist pole lubatud asendada kirjaliku arvamuse avaldamise või muu kirjaliku menetlusprotsessiga. 2.5.7. ETAg-i töötaja osaleb hindamispaneeli koosolekul eelkõige teabe jagamise ja selgituste andmise eesmärgil ning protokollijana. ETAg-i esindajal hindamispaneelis hääleõigust ei ole. 2.5.8. Kõik hindamispaneeli liikmed loevad kõik uuringuettepanekud läbi. Vähemalt kaks paneeli liiget (edaspidi retsensendid, sõltuvalt uuringuettepanekute arvust) esitavad ETIS-e kaudu elektrooniliselt retsensiooni. Hindamispaneeli juht määrab iga uuringuettepaneku konkursi retsenseerimise jaoks raportööri, kelle ülesandeks on hindamispaneelile retsensioonidest kokkuvõtte (koondretsensiooni) tegemine ja hiljem kirjaliku lõpphinnangu tegemine ETAgi hindamisnõukogule arutelu käigus antud hinnetest ja hinnangutest. Lõpphinnangu vormistab raportöör koostöös ETAgi töötajaga 5 tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Raportöör on üks retsensentidest. 2.5.9. Vastavalt RITA TATi punktile 6.1.4.9. hindavad retsensendid hindamise esimeses etapis rakendusuuringu ettepanekuid kolme alakriteeriumi suhtes: 12 a) uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane; uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele b) uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale; c) oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades, uuringu mõju läbivatele teemadele, Lisaks eeltoodule tuleb avaldada arvamust eelarve realistlikkuse osas ning vajadusel teha põhjendatud ettepanekuid eelarve või sisu muutmiseks. 2.5.10. Retsensendid peavad oma retsensioonid esitama ETIS-es hiljemalt 5 tööpäeva enne hindamispaneeli koosoleku toimumist. Hindeid tuleb anda iga alakriteeriumi lõikes 0.5 punkti täpsusega. Hinnanguid tuleb põhjendada. 2.5.11. Raportööri retsensioonide kokkuvõtte ning teiste paneeli liikmete individuaalsete hinnangute ärakuulamise järel otsustab hindamispaneel koosolekul uuringuettepaneku esimese kriteeriumi alakriteerumite hinded. Alakriteeriumi hinne ei ole paneeliliikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine, vaid paneeliliikmete konsensuslik otsus. Juhul, kui konsensust ei saavutata, tehakse otsused lihthäälte enamusega ning häälte võrdse jagunemise puhul on otsustavaks paneeli juhi hääl. Esimese kriteeriumi hinne arvutatakse matemaatiliselt vastavalt TATi punktis 6.1.4.9 toodud osakaaludele. 2.5.12. Hindamispaneel teeb pärast raportööri ära kuulamist, arutelu, alakriteeriumite lõikes antavate hinnete ja hinnangute andmist ETAg-ile järgmised ettepanekud: 1) lävendit mitte ületanud uuringuettepanekute hindamine lõpetada, 2) lävendi ületanud uuringuettepanekute kohta koostada pingerida ja saata hindamise teise etappi; Samuti on hindamispaneelil õigus teha lävendi ületanud uuringuettepanekule(tele) soovitusi ETAg-i hindamisnõukogule uuringuettepanekule lisatingimuste seadmiseks, sealhulgas eelarve või sisu muutmiseks. 2.5.13. Iga ettepaneku kohta koostab raportöör koos ETAgi töötajaga lõpphinnangu, mis kajastab hindamispaneeli lõplikke hindeid ja põhjendusi. 2.5.14. ETAg koostab koosolekust protokolli 5 tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumise ajast. Hindamispaneeli juht ja protokollija allkirjastavad protokolli. 2.5.15. Esimese kriteeriumi lävend on 3.5 punkti. 2.6. HINDAMISE II ETAPP 2.6.1. Hindamise teises etapis hindavad laekunud uuringuettepanekute teaduslikku taset kaks sõltumatut eksperti ja hindamisnõukogu. 2.6.2. Hindamisnõukogu tööd reguleerib „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord.“ 2.6.3. Sõltumatud eksperdid valib ETAg koostöös ETAgi hindamisnõukogu esindajaga. Sõltumatuks eksperdiks võib olla rahvusvaheliselt tunnustatud oma eriala ekspert Eestist või mõnest teisest riigist. Sarnaselt hindamispaneeli ekspertidele, täidavad ka sõltumatud eksperdid iga nende poolt hinnatava uuringuettepaneku kohta retsensioonivormi ETIS-es. 2.6.4. Vastavalt RITA TATi punktile 6.1.4.9. hindavad eksperdid ja hindamisnõukogu hindamise teises etapis rakendusuuringu ettepanekuid kolme alakriteeriumi suhtes: a) konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja taristu piisavus; b) kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus; 13 c) eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus. 2.6.5. Hindamisnõukogu otsustab teise kriteeriumi alakriteeriumite hinded tuginedes sõltumatute ekspertide ja hindamispaneeli retsensioonidele. 2.6.6. Hindamisnõukogu koosolekul toimub arutelu alakriteeriumite lõikes antavate hinnete ja hinnangute andmiseks ning tehakse ETAg-ile järgmised ettepanekud: 1) lävendit mitte ületanud uuringuettepanekuid mitte rahastada, 2) lävendi ületanud uuringuettepanekute rahastamise kohta vastavalt pingereale või 3) lävendi ületanud uuringuettepaneku(te) lisatingimustega rahastamise kohta vastavalt pingereale. 2.6.7. Teise kriteeriumi lävendiks on 3.5 punkti. 3. RAHASTAMISOTSUSE TEGEMINE 3.1. ETAg arvutab mõlema hindamiskriteeriumi hinnete põhjal koondhinde, sealjuures esimese kriteeriumi osakaal on 60 % ja teise kriteeriumi osakaal 40% koondhindest. 3.2. Kummagi kriteeriumi hinnete alusel koostatud pingeridade põhjal moodustatakse lävendi ületanud uuringuettepanekute lõplik pingerida. 3.3. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata. 3.4. Uue konkursi korraldamise otsustab ETAg. 3.5. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul rahastatakse uuringuettepanek, millel on kõrgem esimese kriteeriumi hinne. 3.6. Kui ka esimese kriteeriumi hinne on mõlemal projektil võrdne, siis selgitatakse võitja välja liisuheitmise tulemusena. 4. HINDAMISPANEELI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Kohustused: 4.1.1. Hindamises osalevad hindamispaneeli liikmed peavad vastama perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. 4.1.2. Hindamispaneeli liikmed on kohustatud allkirjastama huvide konflikti välistamiseks ja konfidentsiaalsuse kinnitamiseks sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (Lisa 2 Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon). 4.1.3. Hindamispaneeli liikmed on kohustatud koheselt peale uuringuettepanekute kättesaamist teavitama sõltumatu hinnangu andmist takistavatest asjaoludest (nt. huvide konflikt) hindamispaneeli esimeest. 4.2. Õigused: 4.2.1. Hindajatel on õigus saada tasu uuringuettepanekute hindamise ja hindamispaneeli koosolekul osalemise eest. 4.2.2. Hindamispaneeli liikmetel on õigus vajadusel küsida ETAg-i käest lisateavet esitatud uuringuettepanekute kohta. 5. HINDAMISKRITEERIUMITE KIRJELDUS 5.1. Uuringuettepanekut hinnatakse toetuse andmise tingimuste punktis 6.1.4.9. välja toodud hindamiskriteeriumite ja alakriteeriumite põhjal. Korraldatavad konkursid on teemaspetsiifilised ja seetõttu kasutatakse iga teema puhul individuaalset lähenemist. Kriteeriumid, alakriteeriumid ja nende osakaalud uuringuettepanekute hindamiseks põhinevad lisas 1 toodud tabelil. 14 5.2. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Alakriteeriumite piires võib hindeid anda sammuga 0.5 punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised: 1) „mitterahuldav“ (1) 2) „rahuldav“ (2) 3) „hea“ (3) 4) „väga hea“ (4) 5) „suurepärane“ (5). 5.3. Hindajal on kohustus oma hinnangut põhjendada. VIITED 1) Tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine” uuringuettepanekute ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli lehe“. 2) „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ toetuse andmise tingimused„ 15 LISA 2. RITA tegevuse 1 hindamiskriteeriumid TATi punkt 6.1.4.9. alusel Alakriteeriumi kaal Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus kriteeriumist Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; Uuringu vastavus lähteülesandes toodud Kriteerium 1 eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele 60% Uuringu sotsiaalmajanduslik ning Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike ühiskondlik relevantsus probleemide lahendamisele (60%) Vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane KRITEERIUMI LÄVEND Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine 30% 3,5 punkti ühiskonnale Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades 10% Uuringu mõju läbivatele teemadele Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia Kriteerium 2 Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate 30% Uuringu teaduslik tase eelneva teadustöö tulemused (40%) Taristu piisavus Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik KRITEERIUMI LÄVEND 40% tase ja põhjendatus 3,5 punkti Eelarve ja ajakava põhjendatus ja 30% realistlikkus 16 Hinnete kirjeldused I hindamise etapp Kriteerium 1 60% Uuringu sotsiaalmajanduslik ning ühiskondlik olulisus 1.1 -Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele -Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane Osakaal I kriteeriumist 60% -Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele „5“ Uuring lahendab väga otseselt ja selgelt lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on otseselt, tugevasti ja selgelt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob parimal võimalikul moel välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada. „4“ Uuring lahendab hästi lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on otseselt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob selgelt välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada. „3“ Uuring lahendab piisavalt selgelt lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on piisavalt selgelt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob pigem selgelt välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada, samas võib esineda teatud küsitavusi seoste asjakohasuse kohta. „2“ Uuringu vastavus lähteülesandes toodud probleemide ja eesmärkide lahendamisega on kaheldav, seotus RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega on nõrk ning pigem ei too selgelt välja uuringu seoseid erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel oleks uuringut võimalik kasutada. „1“ Uuring ei ole seotud lähteülesandes toodud probleemide ja eesmärkide lahendamisega, seotus RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega on ebaselge, samuti on ebaselge, kas ja millise strateegia või arengukava koostamisel või rakendamisel oleks uuringut võimalik kasutada. -Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane „5“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on väga suur ja väga oluline, uuring on väga innovaatiline28. Uuring toob selgelt ja väga hästi põhjendatult välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring väga hästi seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane. „4“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on suur ja oluline, uuring on innovaatiline. Uuring toob hästi välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring hästi seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane. 28 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, §2, punkt 5: innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon) 17 „3“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on pigem suur ja pigem oluline, uuring sisaldab mõningaid innovaatilisi aspekte. Uuring pigem toob välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring piisavalt seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane. „2“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on pigem väike ja pigem ebaoluline, uuringu innovaatilisus on kaheldav. On kaheldav, kas uuring toob välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on kaheldav, kui hästi on see teema seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane. „1“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisesse on väike ja ebaoluline, uuringus puudub innovaatilisus. Uuring ei too välja erinevaid aspekte, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti puudub seos nutika spetsialiseerumise eesmärkidega. 1.2 -Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale Osakaal I kriteeriumist 30% „5“ Uuringu tulemused on väga selged ja väga hästi rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on väga hästi koostatud ja väga hästi teostatav, väga realistlik, kaasates kõiki vajalikke osapooli. Välja on pakutud erinevad viisid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Uuringu tulemuste rakendajaid kaasatakse uuringu protsessi. Väljapakutu võimaldab väga hästi tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada. „4“ Uuringu tulemused on hästi välja toodud ja hästi rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on väga hästi koostatud ja hästi teostatav, realistlik, kaasates enamusi vajalikke osapooli. Välja on pakutud erinevad viisid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Uuringu tulemuste rakendajaid kaasatakse uuringu protsessi. Väljapakutu võimaldab hästi tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada. „3“ Uuringu tulemused on mõistetavad ja rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on teostatav, kuigi võib esineda teatud kaheldavusi või on mõne olulise osapoole kaasatus nõrk. Välja on pakutud erinevad viisid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Väljapakutu võimaldab piisavalt tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada. „2“ Uuringu tulemused on pigem ebapiisavalt välja toodud ja pigem ei ole rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on koostatud pigem puudulikult ja pigem on kesiselt teostatav. Paljud olulised osapooled on rakendusplaanist väljas. Välja pakutud viisid tulemuste levitamiseks võimaldavad piiratud ulatuses tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada. „1“ Uuringu tulemused on segaselt sõnastatud. Tulemuste rakendamise plaan puudub või on teostamatu. Väljapakutud stsenaariumid ei võimalda tulemusi piisavalt levitada ega ühiskonnale tutvustada. 1.3 -Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; uuringu mõju läbivatele teemadele Osakaal I kriteeriumist 10% „5“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on väga hästi optimeeritud. Väga hästi on kaasatud kõik akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed. Uuringusse on kaasatud väga hea ja väga hästi põhjendatud magistrantide ja doktorantide kombinatsioon. Uuringu mõju läbivatele teemadele on väga selge. 18 „4“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on hästi optimeeritud. Hästi on kaasatud akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed. Uuringusse on kaasatud hea ja hästi põhjendatud magistrantide ja doktorantide kombinatsioon. Uuringu mõju läbivatele teemadele on selge. „3“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on piisavalt läbimõeldud. Kaasatud on piisavalt akadeemilise karjäärimudeli erinevaid tasemeid. Uuringusse on kaasatud piisavalt nii magistrante kui ka doktorante. Uuringu mõju läbivatele teemadele on piisav. „2“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on kohati läbimõtlemata. Akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed ei ole tasakaalus. Uuring kaasab väga vähe magistrante või doktorante, kuigi see oleks vajalik ja võimalik. Uuringu mõju läbivatele teemadele on ebaselge. „1“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur ei ole läbimõeldud. Esindatud ei ole akadeemilise karjäärimudeli erinevaid tasemeid. Uuring ei kaasa ei magistrante ega doktorante, kuigi see oleks vajalik ja võimalik. Uuringu mõju läbivatele teemadele puudub. 19 II hindamise etapp Kriteerium 2 40% Uuringu teaduslik tase 2.1 -Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, -Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja -Taristu piisavus Osakaal II kriteeriumist 30% -Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia „5“ Konsortsium on komplekteeritud suurepäraselt, kõik vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on väga hästi esindatud ja sellega on loodud kõik eeldused uuring suurepäraselt ellu viia. „4“ Konsortsium on komplekteeritud hästi ja kõik vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on hästi esindatud ja sellega on loodud head eeldused uuring hästi ellu viia. „3“ Konsortsium on komplekteeritud piisavalt, vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on enamasti olemas ja sellega on loodud eeldused uuring läbi viia. „2“ Konsortsiumi komplekteeritus jätab soovida, vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on puudulikud ja uuringu edukas läbiviimine on küsitav. „1“ Konsortsiumil puudub suutlikkus uuringut ellu viia. -Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused „5“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel. Artiklid avaldatud kõrgelt hinnatud eelretsenseeritud ajakirjades, toimetised leitavad nende uurimisvaldkonna olulisimates andmebaasides. Monograafiad on publitseeritud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kirjastajate poolt. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgruppe, kellel on eelnev korduv koostöö kogemus. Üks või mitu konsortsiumi partnerit on eelnevalt olnud üliedukad erinevate projektide, uurimistoetuste või rahvusvahelise rahastamise taotlemisel ja väga paljude rahvusvaheliste projektide või uurimistoetuste juhtimisel/haldamisel. „4“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on rahvusvaheliselt tunnustatud. Artiklid avaldatud tunnustatud eelretsenseeritud ajakirjades, toimetised leitavad nende uurimisvaldkonna olulisimates andmebaasides. Monograafiad on publitseeritud rahvusvaheliselt tunnustatud kirjastajate poolt. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgruppe, kes on varem vähemalt korra koostööd teinud. Üks või mitu konsortsiumi partnerit on eelnevalt olnud edukad erinevate projektide, uurimistoetuste või rahvusvahelise rahastamise taotlemisel ja paljude rahvusvaheliste projektide või uurimistoetuste juhtimisel/haldamisel. „3“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on rahvusvaheliselt nähtavad. Artiklid või monograafiad on avaldatud eelretsenseeritud ajakirjades või TA valdkonnas tunnustatud kirjastaja poolt. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgrupid, kes varem koostööd teinud ei ole, aga taotluse põhjal on alust oletada, et nad on koostööks suutelised. Konsortsiumi partneritel on olnud vähe projekte või uurimistoetusi või rahvusvahelist rahastust. Konsortsiumil on mõningane projektide või uurimistoetuste juhtimise/haldamise kogemus. „2“ Konsortsiumi partnerite teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on avaldatud kohalikes ajakirjades või kohalike kirjastuste poolt ega ole leitavad tunnustatud andmebaasidest. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgrupid, kes varem koostööd teinud ei ole. Taotlusest nähtub, et nende koostöövõimekus on väike. Konsortsiumi partneritel on olnud väga vähe projekte või uurimistoetusi. Konsortsiumi võimekus oma seniste kogemuste ja oskuste baasil projekti ellu viia on väike. 20 „1“ Konsortsiumi partnerite teadustulemusi uuringuga seotud valdkondades on vähe ning need on avaldatud kohalikes ajakirjades või kohalike kirjastuste poolt ega ole leitavad andmebaasidest. Konsortsiumi partnerid ei ole varem koostööd teinud. Partnerite koostöövõimekus on puudulik. Konsortsiumi partneritel ei ole olnud varasemaid projekte ega uurimistoetusi. Konsortsiumi võimekus projekti ellu viia on väga väike. -Taristu piisavus Tingi- Teema täitmine ei eelda vastava taristu olemasolu muslik Tingi- Teema täitmine eeldab vastava taristu olemasolu muslik „5“ Taristu uuringu elluviimiseks on tipptasemel ja uuringu tegemiseks igati vastav. „3“ Taristu on osaliselt olemas, kuid uuringu tegemiseks piisav. „1“ Uuringu elluviimiseks taristu puudub ja seda ei ole võimalik ka rentida ega osta. 2.2 -Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus Osakaal II kriteeriumist 40% „5“ Metoodika on väga innovatiivne, väga kaasaegne, parim võimalik viis lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on silmapaistvad, selged, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on väga hästi välja toodud ja suurepäraselt põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab väga täpselt sellele, mida lähteülesandes oodatakse. „4“ Metoodika kasutab innovatiivseid aspekte, metoodika on kaasaegne, väga sobilik lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on väga head, selged, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on hästi välja toodud ja hästi põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab täpselt sellele, mida lähteülesandes oodatakse. „3“ Metoodika on sobilik lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on pigem head, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on piisavalt välja toodud ja põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab suures osas sellele, mida lähteülesandes oodatakse. „2“ Metoodika on lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks pigem ebasobiv. Välja pakutud probleemilahendused on ebaselged, ei ole asjakohased ega põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on mõnevõrra ebatäpsed ja korralikult põhjendamata. Välja pakutud metoodika pigem ei vasta sellele, mida lähteülesandes oodatakse. „1“ Metoodika on ebasobiv lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Ei ole võimalik aru saada, kuidas valitud metoodika lähteülesandes toodud probleeme lahendab. Uurimisküsimused on ebaselgelt sõnastatud. 2.3 -Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus Osakaal II kriteeriumist 30% „5“ Projekti eelarve ja ajakava on suurepäraselt koostatud, väga realistlikud, eelarve suurepäraselt optimeeritud ning kulutõhus, tegevus- ja ajakava võimaldavad väga hästi saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid. „4“ Projekti eelarve ja ajakava on väga hästi koostatud, realistlikud, eelarve väga hästi optimeeritud ning tegevus- ja ajakava võimaldavad hästi saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid. „3“ Projekti eelarve ja ajakava on selged, üldjoontes realistlikud, eelarve optimaalne ning tegevus- ja ajakava võimaldavad saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid. „2“ Projekti eelarve ja ajakava on ebapiisavalt läbi mõeldud, kohati ebarealistlikud, eelarve optimeerimata ning tegevus- ja ajakava sobilikkus lähteülesandes toodud eesmärkide saavutamiseks küsitav. „1“ Projekti eelarve ja ajakava projekti elluviimiseks ebarealistlikud, eelarve on tasakaalust väljas ja tegevuste ning ajakava ei võimalda lähteülesandes toodud eesmärkide saavutamist. 21 JUHATUSE KÄSKKI RI Tartu [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] RITA tegevuse 1 uuringuettepaneku RITA1/01-03 rahastamise otsus 19050 45720 0 0 Haridus- ja teadusministri 31.12.2015. a käskkirja nr 1.1-2/15/486 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste punkti 6.1.4. ja Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur põhikirja punkti 4.2.25. alusel ning arvestades SA Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu 28.09.2017 esitatud ettepanekut ja Tartu Ülikooli 11.10.2017 saadetud nõusolekut: 1. Otsustan rahastada Tartu Ülikooli esitatud uuringuettepanekut nr RITA1/01-03 „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimal used ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“ summas 1 500 000€ (üks miljon viissada tuhat eurot) järgmistel tingimustel: Keeleõppe kogemuse eeskujuna kasutada ka muid riike peale Soome. Kaasata projekti elluviimisesse rohkem teadlaste järelkasvu (magistrante, doktorante ja järeldoktoreid ). Kaasata rohkem sihtgruppe ja kogukondi (nt koolid, logopeedid, KOVid , Innove jm) ning panna rohkem rõhku praktiliste töövahendite välja töötamisele. Täpsustada esimesel projekti juhtkomisjoni koosolekul, kuidas on korraldatud projekti juhtimine ning tagatud konsortsiumisse kuuluvate uurimismeeskondade ning tööpakettide sidusus ning omavaheline koostöö. Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Koppel juhatuse esimees ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/18/45 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Kristjan Küti (peadirektori volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 29.11.2018 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ Rävala pst 11 – 8, Tallinn [email protected] Taotluse esitajad SA Poliitikauuringute Keskus Praxis [email protected] Tartu mnt 50, Tallinn RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 16 lõige 3 alusel otsustan: anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus "Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu-ja sotsiaalsüsteemis " 02.11.2018 taotluses esitatud tingimustel ja mahus. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Uuringu üldisemaks eesmärgiks on hinnata rändega kaasnevaid tulusid ja kulusid Eesti riigile. Selleks, et rändega kaasnevaid kulusid ja tulusid hinnata, on oluline vaadata nii tulude (maksutulu) kui kulude (tarbitavad teenused ja toetused) poolt üheaegselt (kui inimene Eesti riigist lahkub, siis ei maksa ta siin enam makse, kuid samas ei tarbi ka riigi ja KOV poolt pakutavaid teenuseid ja hüvitisi ning vastupidi – Eesti riiki tööle tulles hakkab inimene maksma oma palgalt tööjõumakse, kuid vajab eeldatavalt mingil hetkel ka tuge Eesti tervishoiusüsteemilt jne), mis omakorda tähendab, et erinevates registrites olevad andmed tuleb ühendada. Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Väheoluline ei ole ka see, et sotsiaaldemograafiliste gruppide hulk, mille kohta tuleb arvutada maksutulude ning teenuste ja toetuste kulude näitajaid, on suur. Sellest tulenevalt ei ole andmete omanikud (nt EMTA, kellega oleme sellel teemal konsulteerinud) nõus neid arvutusi ise tegema – see võtab liiga palju aega. Seetõttu soovimegi kasutada EMTA ja teiste registrite poolt meile Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames kättesaadavaks tehtud andmeid ning teha uusi andmepäringuid registritesse vaid ulatuses, mida selle projekti raames ei kaetud. Kuna rahvastikuregister ei sisalda informatsiooni lühiajalise Eestis töötamise kohta, siis tuleb tervikpildi saamise eesmärgil kaasata andmepäringusse ka Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu. Viisaregistri kaasamine päringusse on oluline seetõttu, et Eestis viibimise aluste kohta on informatsiooni Rahvastikuregistris lünklik ning kahe registri andmete kombineerimine võimaldab saada täielikuma pildi inimese Eestis viibimise põhjustest. Töötlemiskoha aadress: Rahvastikuregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn) Viisaregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn) Eesti hariduse infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn) Töödeldavate andmete koosseis: Andmeid töödeldakse isikupõhiselt genereeritud unikaalse koodi alusel. Täpsem ülevaade andmete koosseisust on taotluse lisas (vt Lisa 1). Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Kogu Eesti elanikkond, ajaperiood: 01.01.2007–01.01.2018, kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga kuni 2017 (kaasaarvatud). Isikuandmete allikad: Rahvastikuregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn) Viisaregister (Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn) Eesti hariduse infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn) Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (Rävala 11-8, Tallinn, Rävala pst 11 – 8, Tallinn, 10413) Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: Ei ole. Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: Ei Taotleja kinnituste kohaselt: Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 16 lõige 3 sätestab nõude, et isikustatud andmetega ja isiku nõusolekuta uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. 2 (3) Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse isikuandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed ning registreeritud on delikaatsete isikuandmete töötlemine. Olen nõus, et ilma isikute tuvastamist võimaldatavate andmeteta oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus kehtib tingimustel, mis on 02.11.2018 taotluses inspektsioonile esitatud ning lisamaterjalides kajastatud. Kui teadusuuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Küti vaneminspektor peadirektori volitusel 3 (3) Lisa 1. Uuringu „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu-ja sotsiaalsüsteemis“ tööpaketi III raames välja töötatava migratsiooni tulu-kulumudeli andmepäringud registritesse 1. Andmete edastamine Uuringus on vajalik erinevatest registritest pärida andmeid ja ühendada need isikupõhiselt. Käesolevas uuringus on võimalik olulisel määral kasutada uuringu „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturu arengute korral Eestis“ (AKI luba uuringu läbiviimiseks antud 31.05.2018, otsuse number nr 2.2.-1/18/22) (edaspidi Sotsiaalkaitsemudelite uuring) raames tehtud andmepäringuid. Sotsiaalkaitsemudelite uuringu läbiviimiseks esitatud taotlus sisaldas muuhulgas infot selle kohta, et neid andmeid soovitakse kasutada uuringus „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu-ja sotsiaalsüsteemis“ (edaspidi RITA migratsiooniuuring) läbiviimisel ning säilitada kuni RITA migratsiooniuuringu lõpuni 01.01.2021. Seetõttu on andmete edastamine ja ühendamine planeeritud selliselt, et aluseks võetakse Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames uuringu läbiviijatele (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, edaspidi Praxis ja CentAR) edastatud andmed (edaspidi Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmestik) ning nendele liidetakse RITA migratsiooniuuringu spetsiifikast tulenevad täiendavad andmeid. Täiendavate andmete saamiseks tehakse andmepäringud 5 registrisse. Sotsiaalkaitsemudelite uuringu ning täiendavate andmete sidumiseks palusime Rahvastikuregistril säilitada Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames kasutusel olnud isikukoodide sidumiseks vajaliku andmebaasi (ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalsete pseudokoodide andmebaasi, mida uuringu läbiviijatele ei edastata (edaspidi RR I andmebaas)1. See võimaldab siduda sotsiaalkaitsemudelite uuringuga täiendavaid andmeid. Rahvastikuregister saadab andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi (RR I andmebaas) krüpteeritult iga registri volitatud töötlejale. Registrid, millest andmeid päritakse on (sulgudes on toodud registri vastutav töötleja):  Eesti hariduse infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium),  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) (Sotsiaalministeerium)  Viisaregister (Siseministeerium) Lisaks eelpool loetletu registritele vajame me täiendavaid andmeid ka Rahvastikuregistrist (edaspidi RR IIa2 andmebaas) – seega on Rahvastikuregister ise neljandaks registriks. Kuna rahvastikuregistril on isikukoodide pseudonümiseerimiseks vajalik andmebaas (RR I andmebaas) olemas, siis asendavad nad ise RR IIa andmebaasis isikukoodid pseudokoodidega ning edastavad selle otse töö läbiviijale. Teised registrid lisavad rahvastikuregistri saadetud andmebaasile (RR I andmebaas) päritavad andmed juurde, jättes alles genereeritud unikaalsed pseudokoodid ning eemaldavad isikukoodid. Seejärel saadavad kõik registripidajad andmefailid töö läbiviijale. Töö läbiviija seob kõikidelt registritelt saadud 1 Andmestiku kirjeldus on toodud peatükis 3. 2 Tähistus „RR IIa“ on tingitud sellest, et Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmepäringu kirjelduses on nimi „RR II“ juba kasutuses ning viitab nendele andmetele, mida Rahvastikuregister Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames analüüsi läbiviijatele edastas. Segaduse vältimiseks kasutamegi selle tõttu siinkohal tähistust „RR IIa“. 1 andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaasi alusel hakkab töö läbiviija andmeid analüüsima. Kuna iga andmestikus oleva isiku pseudokood on sama, mis Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmestikus, siis saab töö läbiviija siduda käesoleva uuringu andmestikuga ka Sotsiaalkaitsemudeli uuringu andmestiku ning puudub vajadus tekitada selle päringu andmeallikaks olnud andmeomanikele täiendavat lisatööd identse sisuga päringule vastamiseks. Lisaks eelpool loetletud andmekogudele on uuringu läbiviimiseks vaja andmeid ka Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (LTR), mille vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (viies register). Selle andmekogu eripära seisneb aga selles, et sinna ei kanta üldjuhul inimese isikukoodi. Seetõttu pole võimalik selle andmekogu andmeid ka isikukood alusel siduda. Seetõttu tuleb kasutada teisi tunnuseid – nimi ja sünnikuupäev. LTR-i andmete sidumine käib seetõttu järgmise mehhanismi alusel:  Rahvastikuregister saadab LTR-i modifitseeritud RR I andmebaasi, millele sisaldub lisaks pseudoisikukoodile inimese nimi ja sünnikuupäev (nimetame selle RR Ia andmebaasiks3).  LTR lisab nime ja sünnikuupäeval alusel RR I andmebaasi oma andmed, kustutab isiku nime ja sünnikuupäeva (jättes alles pseudoisikukoodi) ning edastab selle uuringu läbiviijatele. Töö läbiviija ei esita töö tellijale isikuandmeid sisaldavat infot, tellijale antakse üle uuringu lõppraport ning migratsiooni tulude ja kulude dokumenteeritud mudel, mis samuti ei sisalda isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on Rahvastikuregistril vaja kasutada isikukoodi, mis liigub koos genereeritud unikaalse koodiga vaid andmeallikatena kasutatavate registrite vahel (täpsemalt Rahvastikuregistri ja teiste nimetatud registrite vahel s.h. registrid üksteisega muid andmeid ei vaheta). Andmete edastamiselt andmeallikatest uuringu läbiviijatele kasutatakse samu turvameetmeid, kui Sotsiaalkaitsemudelite uuringu puhul, täpsemalt:  Registrite vastutavad töötlejad krüpteerivad andmed DigiDoc Krüpto programmis ID-kaardi vahenditega  Krüpteeritud failid edastatakse kas e-kirja teel või tehakse nendele ajutine juurdepääs vastutava töötleja serverisse (näiteks FTP protokoll)  Krüpteeritud failid salvestatakse töötleja serveri/võrgukausta, millele on tarkvaraline juurdepääs vaid volitatud analüütikutel  Edastatud krüpteeritud andmed kustutatakse kirjakastist või ajutisest serverikaustast. 3 Tähistus “RR Ia” on tingitud sellest, et RR I on juba kasutusel nii Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmepäringu kirjelduses kui ka käesolevas päringus ning tähistab andmebaasi, mille Rahvastikuregister saadab kõigile teistele andmeomanikele va Politsei- ja Piirivalveamet. 2 Joonis 1. Andmete liikumise loogika registrite vahel ja lõpuks töö tegijale* Rahvastikuregister Esimene andmestik ehk Teine andmestik ehk RR-st võtme andmestik, kus on soovitud andmed isikukood ja anonümiseeritud kujul anonümiseeritud ID Rahvastikuregister saadab Rahvastikuregister saadab selle otse CentARile koos võtme krüpteeritud kujul anonümiseeritud ID-dega, teistele registritele aga ilma isikukooditeta Teised registrid lisavad soovitud andmed juurde ja eemaldavad isikukoodi Kõik registrid saadavad anonümiseeritud andmestiku krüpteeritud kujul CentARile CentAR liidab kõik andmestikud kokku anonümiseeritud ID alusel * Joonis ei sisalda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR) andmete linkimist, selle kirjeldus on toodud eelmisel lehel. 2. Andmete päring registrite kaupa 1. Rahvastikuregister (Siseministeerium) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus (RR I andmebaas) (vaata peatükki 3 Sotsiaalkaitsemudelite uuringu raames tehtud andmepäringu kirjeldust) olevatest isikutest.  Ajaperiood: 01.2007–01.2018  Valikukriteerium: kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga …–2017 (kaasaarvatud) ja isiku „elus“ või „surnud“ olek ei mängi rolli, soovitud on mõlemad olekud. Valikus peaksid olema kõik isikud, kellel on selle perioodi jooksul isikukood olnud.  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel 3  Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Sünnikoht (riigi täpsusega) o praegune kodakondsus ja selle saamise aeg ning sellele eelnenud kodakondsus; o välismaalase elamis- ja tööluba või elamisõigus (info kehtiva ja ka kõigi eelnevalt väljastatud lubade kohta):  loa liik (§ mille alusel väljastati),  väljastamise aeg  kehtivuse aeg. o isiku laste pseudo-isikukoodid ning sünni ja surma aeg kuu täpsusega (NB! saavad olla ka sellised inimesed, kes on surnud enne 2007. aastat) Selle päringu tulemusena tekib andmestik, mida tähistame tunnusega „RR IIa andmebaas“. Rahvastikuregister (Siseministeerium)  Ajaperiood: 01.2007–01.2018  Valikukriteerium: kõik RR I andmebaasis olevad inimesed  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:  Tunnused (RR I andmebaas – võtmedokument, mis saadetakse teistele registritele) o Anonümiseeritud ID o Ees- ja perekonnanimi o Sünniaeg päeva täpsusega Selle päringu tulemusena tekib andmestik, mida tähistame tunnusega „RR Ia andmebaas“ ning seda kasutatakse LTR andmete sidumiseks teiste registritega. 2. Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus (RR I andmebaas) olevatest isikutest. - Ajaperiood: 01.2007–01.2018 - Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel - Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Isiku kõrgeim omandatud haridustase (ISCED2011 klassifikaatori järgi ja iga kalendriaasta lõpu seisuga (2017. aasta andmed viimane teadaolev info)) o Kõrgeima lõpetatud hariduse eriala valdkond (ISCEDi järgi) o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingutele sisseastumise aeg o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingute katkestamine või õppepuhkuste kasutamine (kõik sündmused, kuu täpsusega) 4 3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) (Sotsiaalministeerium) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest. - Ajaperiood: 01.2007–01.2018 (reaalset sellest aastast, millest alates registris on andmed olemas) - Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel - Tunnused: o Isikule makstud toimetulekutoetuse andmed (aastate lõikes):  Anonümiseeritud ID  leibkonna ID  toetuse saamise periood  toetuse summa (leibkonna kohta)  leibkonnaliikmete arv  leibkonna sissetulek  laste arv (0-17) o Isikule makstud hooldajatoetuse andmed (aastate lõikes):  Anonümiseeritud ID  hooldajatoetuse saamise periood  hooldajatoetuse summa  hooldaja ja hooldatava vaheline suhe o Isikule makstud vajaduspõhise peretoetuse andmed (aastate lõikes):  Anonümiseeritud ID  leibkonna ID  toetuse saamise periood  toetuse summa (leibkonna kohta)  leibkonnaliikmete arv  leibkonna sissetulek  laste arv (0-17) o Isikule osutatud sotsiaalteenuste andmed (aastate lõikes):  Anonümiseeritud ID  koduteenuse saamise fakt aasta jooksul  väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saamise fakt aasta jooksul  tugiisikuteenuse saamise fakt aasta jooksul  täisealise isiku hoolduse teenuse saamise fakt aasta jooksul  isikliku abistaja teenuse saamise fakt aasta jooksul  varjupaigateenuse saamise fakt aasta jooksul  turvakoduteenuse saamise fakt aasta jooksul  sotsiaaltransporditeenuse saamise fakt aasta jooksul  eluruumi tagamise teenuse saamise fakt aasta jooksul  võlanõustamisteenuse saamise fakt aasta jooksul 4. Viisaregister (Siseministeerium) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.  Ajaperiood: 01.2007–01.2018  Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas. 5  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Viisa väljastatu viisa kohta:  sünnikoht (riigi täpsusega)  praegune kodakondsus ja selle saamise aeg ning sellele eelnenud kodakondsus;  elukutse, kellena taotleja töötab;  reisi sihtliikmesriik või -riigid;  väljastamise kuupäev  viisa liik;  kavandatava viibimise või transiidi kestus päevades;  reisi peamine eesmärk või peamised eesmärgid;  otsuse kuu ja aasta o viibimisaja pikendamise puhul:  Eestis viibimise alus ja selle number, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, kordsus, lubatud viibimisaeg päevades, väljastamise kuupäev ja koht;  kuupäev, milleni viibimisaja pikendamist taotletakse;  viibimisaja pikendamise põhjus ja olemasolul Eestis elava külastatava eraisiku nimi või ettevõtte ja sealse kontaktisiku nimi;  Tähtajalise elamisloa või viia  otsuse kuu ja aasta o Tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise andmed  väljaandmise kuupäev,  kehtivuse lõppkuupäev,  väljaandja riik  otsuse kuu ja aasta o viisa tühistamine, kehtetuks tunnistamine, ennetähtaegne lõpetamine  lõppemise kuupäev  otsuse kuu ja aasta o Viisa taotleja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme olemasolu korral:  Viisataotleja sugulusside selle isikuga  Viisataotleja pereliikme kodakondsus või kodakondsused  otsuse kuu ja aasta 5. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja piirivalve amet) Päringu alusandmestik: Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus olevatest isikutest (kõik elus olevad isikud vahemikus 01.2007–01.2018).  Ajaperiood: 01.2007–01.2018 6  Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas.  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Eestis viibimise alus o Töötamise liik vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud alusele; o Kas kohaldub välismaalasele makstava minimaalse töötasu nõue? o Tööandja või kasutajaettevõtja põhitegevusala; o Töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub; o Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse kohta tehtud otsus o Positiivse otsuse korral töötamise registreerimise algus ja lõppkuupäev o otsuse kuu ja aasta 7 3. Sotsiaalkaitsemudelite uuringu andmete päringud registrite kaupa Need andmed edastati Praxisele ja CentARile umbisikustatult s.t isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab rahvastikuregistri edastatud valimisikute andmebaasi koodile isiku kohta). RITA projektis kasutamiseks on Töötukassa andmetest eemaldatud kuupäevalased andmed ning need on sündmuste puhul kuu täpsusega. 1. Rahvastikuregister (Siseministeerium) Väljavõte kõikidest isikutest, kellel on isikukood olemas.  Ajaperiood: 01.2007–01.2018  Valikukriteerium: kõik isikud, kellel on olemas isikukood sünniaastaga …–2017 (kaasaarvatud) ja isiku „elus“ või „surnud“ olek ei mängi rolli, soovitud on mõlemad olekud. Valikus peaksid olema kõik isikud, kellel on selle perioodi jooksul isikukood olnud.  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:  Tunnused (RR I andmebaas – võtmedokument, mis saadetakse teistele registritele) o Isikukood o Anonümiseeritud ID  Tunnused (RR II andmebaas – tunnused, mis saadetakse Praxisele ja CentARile): o Anonümiseeritud ID o Sugu o Sünniaasta (kuu täpsusega) o Surmaaeg (kuu täpsusega) o Rahvus o Elukoht (riigi täpsusega ja kõik muutused kuu täpsusega) o Elukoht Eestis (maakonna täpsusega (v.a Tallinn ja Tartu, mis on linna täpsusega) ja kõik muutused kuu täpsusega) o Kõrgeim haridus (nt kahekohaline ISCED2011 kood)  (kui enne meie valitud ajaperioodi, siis puuduolev väärtus) ja lõpp kuu täpsusega 2. Ravikindlustuse register (Haigekassa) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest. Elanike kindlustusstaatus isikupõhiselt:  Ajaperiood: 01.2007–01.2018  Andmete ajaline täpsus: kuine (iga kuu lõpu seis)  Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Isiku kõik kindlustusstaatused (kuine) Ravikulude andmed kalendriaasta lõikes:  Ajaperiood: 2007–2017 8  Andmete ajaline täpsus: aasta  Valikukriteerium: kõigi ülaltoodud andmestikes sisalduvate inimeste ravikulud  Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Ravikindlustushüvitiste kulud ja visiitide arv:  Üldarstiabi  Eriarstiabi  Ambulatoorne  Statsionaarne  Päevaravi  EMO tunnusega ravijuhud eriarstiabis  Vältimatu abi tunnusega ravijuhud eriarstiabis  Õendusabi  Koduõendus  Statsionaarne  Taastusravi  Ambulatoorne  Statsionaarne  Hambaravi  Ravimihüvitis  Haigushüvitis  Vältimatu abi mittekindlustatule 3. Pensionikindlustuse register (Sotsiaalkindlustusamet) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest.  Ajaperiood: 01.2007–01.2018  Andmete ajaline täpsus: puue ja töövõimetus vastavalt algusele ja lõpule, pensionide info iga aasta kohta eraldi  Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel:  Tunnused (Andmestik 1: Puue ja töövõimetus) o Anonümiseeritud ID o Puue (kõik kirjed) (soovime andmeid puude staatuse kohta selle alguse ja lõpu kuu ja aasta täpsusega.)  Algus  Lõpp  Raskusaste o Töövõimetus (kõik kirjed) (soovime andmeid töövõimetuse staatuse kohta selle alguse ja lõpu kuu ja aasta täpsusega.)  Algus  Lõpp  Protsent  Tunnused (Andmestik 2: Pensionärid), andmed iga aasta lõpu seisuga: o Anonümiseeritud ID o Pensioni summa 9 o Pensioniliik (kolmekohaline kood) o Staažiosa suurus (varasemalt nimetusega ost) o Kindlustusosa suurus (varasemalt nimetusega aks) o Pensionikindlustusstaaž (varasemalt nimetusega kst)  Tunnused (Andmestik 3: Töötavad), andmed iga aasta lõpu seisuga: o Anonümiseeritud ID o Teenitud kindlustusosaku suurus (aks) o Teenitud pensionikindlustusstaaž (kst) o Arvestatud sotsiaalmaks (varasemalt nimetusega arvestatud_sm) o Pensionikindlustuse sotsiaalmaks (varasemalt nimetusega palga_p) o Esimese samba sotsiaalmaks (varasemalt nimetusega palga_p1) 4. Töötamise register (Eesti Maksu- ja Tolliamet) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest. - Ajaperiood: 01.2007–01.2018 - Andmete ajaline täpsus: kuine (va välistulu ja FIE tulu mis on aastane) - Valikukriteerium: kõik isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel: - Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Isiku sissetulek (vastavalt andmebaasi valuutale) o Väljamakse deklareerija EMTAK-i kood (sama isiku kohta mitu rida, kui väljamakseid tehti mitmest erinevast institutsioonist) o Sissetuleku liik (TSD lisa 1, TSD INF1 ja FIDEK alusel) o Deklareeritud sotsiaalmaksu summa o Sotsiaalmaksu deklareerija (nt riik, tööandja, ise) o A1 (E101) tõendi (vähemalt ühe kuu kehtivusega) info (kõik kirjed kuu täpsusega ja kuu lõpu seisuga) o Välistulu – kas on saadud ja mis summas Töötukassast päritavad andmed tulevad tegelikult kahest erinevast registrist. Seega on varasem punkt 5 löödud kaheks (5 ja 6). Need andmeväljad, mis tulevad töötuskindlustuse andmekogust on toodud punktis 6. Teiseks täienduseks on see, et töötukassa ei filtreeri ise välja inimesi, kellel on määratud töövõimekadu vaid nad edastavad meile informatsiooni indiviidi töövõime perioodi alguse ja lõpu kohta. Selle alusel sorteerime me ise välja inimesed, kellel töövõimekadu pole tuvastatud. 5. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Töötukassa) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest. - Andmete ajaline täpsus: vastavalt info algusele ja lõpule - Valikukriteerium: isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel 10 - Ajaperiood (andmestik 1): 01.2007–01.2018 - Tunnused (andmestik 1 – töötuks registreerinud inimesed): o Anonümiseeritud ID o Indiviidi töövõime hindamise kehtivuse perioodi alguse ja lõpu kuupäev (selle puudumisel kinnitus, et pole hinnatud) o Töötuna arveloleku algus- ja lõpukuupäev(ad) aastatel 2007-2018 o Töötuskindlustushüvitise saamise algus- ja lõpukuupäev(ad) aastatel 2007-2018. o Töötutoetuse maksmise algus- ja lõpukuupäev(ad), töötutoetuse peatamise algus- ja lõpukuupäev(ad), töötutoetuse pikendamise algus- ja lõpukuupäev(ad) aastatel 2007- 2018 o Töötutoetuse päevamäär kalendriaastas o Kalendriaastas töötu eest tasutud erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (kogusumma) o Hüvitistelt ja toetustelt makstud ja kinnipeetud maksud (summad ja makse kuupäevad) o Väljamakstud muud rahalised hüvitised (stipendium, sõidu- ja majutustoetus) (maksmise kuupäevad ja summad) o Töötule osutatud tööturuteenused, teenustel osalemise algus- ja lõpukuupäevad o Kalendriaastas töötule osutatud väljapoolt töötukassat sisse ostetud tööturuteenuste maksumus (sellist tüüpi teenuste keskmise maksumuse põhine, liigitus kalendriaastasse alustamise järgi) 6. Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa) Väljavõte Rahvastikuregistri andmestikus üks (RR I andmebaas) olevatest isikutest. - Andmete ajaline täpsus: vastavalt info algusele ja lõpule - Valikukriteerium: isikud, kes on Rahvastikuregistri saadetud andmestikus olemas - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel - Ajaperiood (andmestik 1): 01.2007–01.2018 - Tunnused (andmestik 1 – töötuks registreerinud inimesed): o Anonümiseeritud ID o Töötuskindlustushüvitise väljamaksed kalendriaastas (väljamaksete kuupäevad, summad) o Kalendriaastas väljamakstud kindlustushüvitis koondamise korral (väljamakse kuupäevad ja summad) o Kalendriaastas väljamakstud tööandja maksejõuetuse hüvitis (väljamakse kuupäevad ja summad) o Koondamishüvitise määr (kuu palk), millest on tuletatav staaž viimase tööandja juures (nendel, kes said kindlustushüvitist koondamise korral) o Hüvitistelt makstud ja kinnipeetud maksud (summad ja makse kuupäevad). 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →