NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liivi Laos, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2447
Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud, kümnendal detsembril kahe tuhande
kaheksateistkümnendal (10.12.2018.) aastal, osapoolte soovil aadressil Suur-Ameerika tn 1,
Tallinnas
TALLINNA NOTAR LIIVI LAOS,
kelle büroo asub Tallinnas Maakri tn 19,
kelle juurde ilmusid
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress:
[email protected], äriühingu registriandmed on notar kontrollinud
maakohtu registriosakonna keskandmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrüki
alusel, milline on käsitletav notariaadiseaduse § 31 kohaselt registriseisu tõendina, volitatud
esindaja – Tatjana Gaydasheva, isikukood 48108043713, kelle isiku on notar tuvastanud
PPA andmebaasi lausel, kelle esindusõiguse on notar kontrollinud volikirja alusel, milline on
12.01.2017.a koostatud ja tõestatud Tallinna notar Priidu Pärna poolt ning milline on
registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 131 all, edaspidi nimetatud
õigustatud isik,
ja
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,
asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, 10122, e-posti aadress:
[email protected], volitatud
esindaja – Marika Priske, isikukood 46610054213, kelle isik on notarile tuntud ja kelle
esindusõiguse on notar tuvastanud Tallinna notar Merle Saar-Johansoni poolt 16.07.2014.a
koostatud ja tõestatud volikirja alusel, milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu
registri nr 1899 all, edaspidi nimetatud omanik 1,
ja
Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli tn 18, Tartu linn, Tartu linn, Tartu
maakond 50090, e-posti aadress:
[email protected], äriühingu registriandmed on notar kontrollinud
maakohtu registriosakonna keskandmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrüki
alusel, milline on käsitletav notariaadiseaduse § 31 kohaselt registriseisu tõendina, volitatud
esindaja – Heiki Pagel, isikukood 36309152713, kelle isiku on notar tuvastanud PPA
andmebaasi alusel, ja kelle esindusõiguse on notar tuvastanud Tartu notar Anne Kuill’i poolt
09.10.2018 koostatud ja tõestatud volikirja alusel, milline on registreeritud notari
ametitegevuse raamatu registri nr 955 all, edaspidi nimetatud omanik 2, edaspidi omanik 1
ja omanik 2 koos nimetatud omanikud, edaspidi kõik koos nimetatud lepinguosalised.
Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida järgnev
KINNISTU ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE LEPING,
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
1. Registrite andmed ja lepingu ese
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3031003
sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu ja ka lepingu ese):
1
esimesse (I) jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 79503:002:0005; majanduslik
otstarve – ühiskondlike ehitiste maa 100%; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn,
Nooruse tn 1, pindala 9230 m2;
teise (II) jakku "Omanik": kande jooksva nr 7.1 all: Eesti Vabariik 14472/71080
kaasomandist;
kande jooksva nr 7.2 all: Tartu Ülikool 56608/71080 kaasomandist;
kolmandasse (III) jakku “Koormatised ja kitsendused”: kande jooksva nr 4 all: Märkus:
Kinnistu kasutuskord vastavalt 12.09.2005 lepingu punktile 7. See kanne asub 3.jao kande
nr.3 järel. 12.09.2005 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.09.2005;
neljandasse (IV) jakku “Hüpoteegid”: kande jooksva nr 1 all: Hüpoteek summas 75 000
000,00 krooni Tartu Ülikool kuuluvale mõttelisele osale aktsiaselts SEB Eesti Ühispank
(registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele
sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
1.2. Vastavalt e-notari päringusüsteemi käesoleva lepingu sõlmimise päeva andmetele
nähtub, et kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid ega kitsendusi.
1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi käesoleva lepingu sõlmimise päeva andmetele
nähtub, et kinnistu ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria
liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal,
kuid jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndisse (18 m2 ulatuses nähtus: Maa-alune vee
ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Nooruse), 6 m² ja 6 m² ulatuses nähtus:
Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Nooruse 1) ning 11 m² ulatuses nähtus:
Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Nooruse)),
elektripaigaldise kaitsevööndisse (3 m² ulatuses nähtus: Elektrimaakaabelliin (PJK Nooruse
II), 187 m² ulatuses nähtus: Elektrimaakaabelliin (MRJ:TAR) ning 3 m² ulatuses nähtus:
Elektrimaakaabelliin (PJK Nooruse I)) ning kinnistul asuvad ehitistel olevad geodeetilised
märgid (TAR_27).
1.4. Vastavalt Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et kinnistul paiknevad järgmised ehitised:
- Õppe- ja teadushoone (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Nooruse tn 1), ehitisregistri
kood 104042008, staatus: kasutusel, esmane kasutuselevõtu aasta: 1990, ehitisalune
pindala: 1795 m2, suletud netopind 8917 m2, mitteeluruumide pind 8917 m2, köetav pind
8917 m2, korruste arv: 7, hoonele on väljastatud energiamärgis „F“ ning 30.06.2005 on
väljastatud kasutusluba ehitise laiendamisel nr 1565/05;
- 0,4kV kaabelliinid (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Nooruse tn 1 // Tartu maakond,
Tartu linn, Tartu linn, Ravila tn 14a // Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ravila tn 14b //
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Ostwaldi tn 1), ehitisregistri kood 220806121,
ehitise staatus: kasutusel, ehitisalune pindala 196 m2, 01.08.2017 on väljastatud
kasutusteatis nr 1711301/05827;
- Tartu Ülikooli Chemicumi esise rattaringluse jalgrattaparkla liitumine väliselektrivõrguga
Ravila tänaval Tartu linnas (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Nooruse tn 1 // Tartu
maakond, Tartu linn, Tartu linn, Nooruse tn 1b // Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn,
Nooruse tn 3 // Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ravila tn 14a // Tartu maakond, Tartu
linn, Tartu linn, Ravila tn 14b // Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Ostwaldi tn 1),
ehitisregistri kood 220867514, ehitise staatus: ehitamisel, ehitisalune pindala: 48 m2,
13.07.2018 on väljastatud ehitusteatis nr 1811201/13632.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Omanike esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.1.1. seoses käesoleva lepingu sõlmimisega on Sotsiaalministeeriumi Tervise- ja
tööminister Riina Sikkut ja Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kahekümne esimesel novembril
kahe tuhande kaheksateistkümnendal (21.11.2018.) aastal välja andnud käskkirja nr 90;
2
2.1.2. seoses käesoleva lepingu sõlmimisega on Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu
Lehtsaar kahekümne kolmandal juulil kahe tuhande kaheksateistkümnendal (23.07.2018)
aastal välja andnud korralduse nr 6-4.6/RE/324;
2.1.3. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole kinnistut võõrandatud ega koormatud
piiratud asjaõigustega, kinnistu suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, kinnistul
ei lasu käsutamiskeelde, kinnistut ei ole arestitud ning kinnistu suhtes ei ole
kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi;
2.1.4. kinnistul ei lasu kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ega
sissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi (üüri-, tasuta kasutamise- jms lepinguid)
millest omanikud ei oleks õigustatud isikut teavitanud;
2.1.5. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omanike õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et omanike poolt pole sõlmitud ja et omanikud kohustuvad mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel õigustatud isiku
kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse;
2.1.6. kinnistul ei paikne omanike poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid
käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist;
2.1.7. kasutusõiguse ala on vabastatud ning õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. õigustatud isik on teadlik kinnistu suhtes kehtivatest, käesoleva lepingu punktis üks
kolm (1.3) nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest ja kinnitab, et need ei takista käesoleva
lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist;
2.2.2. õigustatud isik on kinnistu põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik kinnistu
kasutusõigusega koormatava ala suurusest ja piiridest ega oma selles osas omanikele
mingeid pretensioone;
2.2.3. õigustatud isik ei ole pankrotis ning õigustatud isiku suhtes ei ole algatatud pankroti-
ega likvideerimismenetlust.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate
dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt;
2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad
ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et
neil on lähtuvalt seadustest ja äriühingute põhikirjadest kõik vajalikud esindatavate
äriühingute sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et nad
omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel;
2.3.3. käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
2.3.3.1. Seade - surve-, gaasi- või elektriseade, masin või nendest koosnev tehnosüsteem
või muu objekt, milles sisalduv energia või fluidum või millega toimuv protsess tekitab oma
olemuse tõttu isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ohu inimese elule või
tervisele, asjale või keskkonnale;
2.3.3.2. Elektriseade - elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks,
jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav
seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis
elektrituruseaduse tähenduses;
2.3.3.3. Elektripaigaldis - eriomane kombinatsioon mitut tüüpi elektriseadmest ja, kui see on
asjakohane, muudest seadistest, mis on kokku pandud ja paigaldatud ning mõeldud alaliseks
kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas;
2.3.3.3. Elektripaigaldise kaitsevöönd - iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse
tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
3
elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks ja mille ulatus on sätestatud majandus- ja
taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73.
3. Isikliku kasutusõiguse seadmine
3.1. Omanikud ja õigustatud isik lepivad kokku seada õigustatud isiku kasuks tasuta ja
tähtajatu avalikes huvides (vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lõikele 1) isiklik kasutusõigus
kinnistule maakaabelliini ja liitumiskilbi (tehnorajatised) ehitamiseks, omamiseks ja
majandamiseks. Isikliku kasutusõiguse sisuks on õigustatud isiku õigus omada ja majandada
kinnistul paiknevat elektriseadet ning õigus selle ehitamiseks ja omamiseks, õigustatud isikul
lasuva elektriseadme arendamiskohustuse täitmise tagamiseks ning elektriseadme
remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse
andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektriseadme talitluse tagamise eesmärgil
(edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektriseadme Majandamine). Õigustatud isikul on
õigus isikliku kasutusõiguse teostamiseks ehitada tehnorajatised (maakaabelliin ja liitumiskilp)
kinnistule vastavalt AS Empower projekteerija poolt koostatud tööprojektile nr LP5142 „TÜ
Biomedicum’i ja Chemicum’i esise rattaringluse parkla liitumisühenduse rajamine Tartu linnas
Ravila tänaval“. Kinnistule käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus õigustatud
isiku kasuks kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes.
3.2. Isikliku kasutusõiguse ala:
Õigustatud isikul on õigus kasutada kinnistut käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal. Isikliku kasutusõiguse
ala (edaspidi nimetatud Elektripaigaldise kaitsevöönd) kinnistu puhul on nelikümmend
kuus ruutmeetrit (46 m²), milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil
tähistatud sinise viirutatud alana. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on
fikseeritud ehitusseadustiku §-s 77.
3.3. Õigustatud isiku ja omanike õigused ja kohustused:
3.3.1. omanikud kohustuvad mitte takistama õigustatud isiku ja/või õigustatud isiku
töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise kaitsevööndi tasuta kasutamist Elektriseadme
Majandamiseks ööpäevaringselt ning samuti kohustuvad mitte takistama Elektripaigaldise
kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega. Omanikud kohustuvad mitte
takistama eelnimetatud isikute käesoleva lepingu punktis kolm (3) nimetatud tegevusteks
vajalikku tehnika Elektripaigaldise kaitsevööndisse toimetamist ning eelnimetatud
tegevusteks vajaliku tehnikaga manööverdamist;
3.3.2. õigustatud isik kohustub teavitama omanikke Elektriseadme plaanilistest ehitus-,
hooldus- ja remonttöödest vähemalt seitse (7) päeva enne tööde alustamist. Elektriseadme
avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega,
teatades sellest omanikke;
3.3.3. pärast kinnistul teostatud Elektriseadme ehitus-, hooldus- ja remonttööde, sealhulgas
avariiremonttööde, lõpetamist on õigustatud isik kohustatud taastama kinnistul tööde
alustamise hetke heakorra;
3.3.4. omanikud on kohustatud teavitama nende teadmisel kinnistul tegutsevaid isikuid
Elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima
nimetatud piiranguid oma tegevuses;
3.3.5. omanikud on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks Elektriseadme
Majandamist, halvendaks Elektriseadme korrashoidu ja/või ohustaks Elektriseadme toimimist;
3.3.6. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub õigustatud isik:
3.3.6.1. kasutama Elektripaigaldise kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omanike või kolmandate
isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
3.3.6.2. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna
reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
3.3.6.3. hoidma Elektriseadme oma vahenditega ja omal kulul korras;
4
3.3.6.4. kandma Elektriseadme kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis
on õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
3.3.7. kõik kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksud (sh maamaks), maksed, lõivud,
kinnistutel lasuvad võlaintressid ning kinnistuga seotud muud koormised,
ekspluateerimiskulud ja muud kulutused kuuluvad tasumisele kinnistu igakordse omaniku
poolt;
3.3.8. õigustatud isikul on õigus isiklik kasutusõigus uuele õigustatud isikule üle anda.
Üleandmiseks on vajalik kokkulepe (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.
3.4. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine:
3.4.1. Isikliku kasutusõigus võib lõpetada kas omanike ja õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
3.4.2. Õigustatud isikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist igal ajal mistahes
põhjusel, kui õigustatud isik teatab omanikele soovist isiklik kasutusõigus lõpetada vähemalt
kolm (3) kuud ette.
3.4.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad omanikud ja õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest, leppima
kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta,
mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta,
ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku
kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
3.5. Elektriseadme saatus isikliku kasutusõiguse lõppemisel:
Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma poole (omanike või õigustatud isiku)
algatusel käeolevas lepingus nimetatud alustel on õigustatud isikul õigus kuue (6) kuu jooksul
arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära kinnistul paiknev Elektriseade, kui pooled ei
lepi kokku teisiti.
4. Muud võlaõiguslikud kokkulepped
4.1. Kinnistu igakordne omanik ja õigustatud isik tagavad kinnistu võõrandamise korral kõigi
käesolevast lepingust tulenevate omaniku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku poolt,
kellele kinnistu võõrandatakse ning isikliku kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi
käesolevast lepingust tulenevate õigustatud isiku õiguste ja kohustuste ülevõtmise isiku
poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse.
4.2. Omanikud ja õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning
päraldisteks olevad dokumendid loetakse omanike poolt õigustatud isikule üle antuks
käesolevale lepingule allakirjutamisega.
5. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus
5.1. Omanikud ja õigustatud isik on kinnistu koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud ja avaldavad soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse
sissekandmiseks.
Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 omanikud lubavad ning õigustatud isik avaldab
soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 3031003 kolmandasse
(III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks vastavalt
10.12.2018.a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning vastavalt 10.12.2018.a
sõlmitud lepingu lisaks olevale plaanile.
5.2. Kinnistu koormamisel kasutusõigustega teiste sarnaste objektide jaoks tehakse
vastav kanne kinnistusraamatusse käesoleva lepingu punktis kolm (3) nimetatud
isikliku kasutusõigusega ühele ja samale järjekohale ning õigustatud isik annab
tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.
5
6. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
6.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse
kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (Asjaõigusseaduse § 225).
6.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda,
muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja
esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate
kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -
rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku
nõusolek vajalik (Asjaõigusseaduse § 226).
6.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad
kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele (asjaõigusseaduse § 54 lg 2).
6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-,
veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-,
küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke
ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks
vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises
kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul
võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist
reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg
ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada
koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult
tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt
võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud
kulud.
6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb
elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis,
kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side
seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole
isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt
suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi
6
tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas
paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.
6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1582: (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu
käesoleva seaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Riigile
kuuluvale maale ehitatud § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
tasu ei maksta. [RT I, 23.04.2012, 1 - jõust. 17.04.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi kohtuotsus tunnistab AÕSRS § 15.4 lõiked 2–4 ja AÕS § 158² lõike 1
esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 15.4 kehtestatud suuruses”
põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks.] (2)
Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule.
Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Jooksva
aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1.
märtsi seisuga, juhul kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse jooksva
aasta 1. juuliks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse alusel makstakse tasu
ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude
muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 3
sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus
pärast lõikes 2 sätestatud taotluse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest lähtudes. (5)
Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. (7) Tasu
saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist.
6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152: (1) Kinnisasja omanik on
kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa
esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja
omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s
1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud
taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581
nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli
ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3)
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja
omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt
asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate
tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.8. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja
koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav
õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja
sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti
(asjaõigusseaduse § 641).
6.9. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt
kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui
seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus
lõpetatakse (asjaõigusseaduse § 642).
6.10. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte
kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Vastavalt
kinnistusraamatuseaduse § 341 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav
selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Vastavalt
asjaõigusseaduse § 60 lg 2 on järjekoha muutmiseks nõutav nende isikute notariaalselt
tõestatud kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub.
7
6.11. Vastavalt Ehitusseadustiku § 77: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus
kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2)
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning
langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd –
veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5
meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja
korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval
maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja
maakaabelliinide kaitsevööndites.
6.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 78: (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise
ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 10. peatükis
käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-,
laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või
langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada
jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise
korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia
konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid
ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita
masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on
üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega,
tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele
läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui
0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
6.13. Vastavalt ehitusseadustiku § 72: (1) Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada
liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust
või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet;
5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
(2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab
võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada
lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud
tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
(3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab
ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.
Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
(4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või
riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
6.14. Samuti on notar lepinguosaliste esindajaid informeerinud, et kinnistamisotsuse
tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sissekandmine saab toimuda
pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist ja vastavasisulise maksekorralduse esitamist
kinnistusosakonnale.
7. Notarile volituste andmine
7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
8
7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste
taotlustega.
7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel kannete
sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest
tasumisele kuuluv riigilõiv.
8. Lõppsätted
8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse seadmisel on 639 eurot.
8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 10 lg 3, 12 lg 1 ja lg 3, 22 ja 23 on notari tasu
käesoleva lepingu sõlmimisel 38.30 eurot + 7.66 eurot (käibemaks 20%) – kokku 45.96
eurot.
8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu 20%).
8.4. Kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja valmistamise ja väljastamise eest on notari tasu
vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 p 2 kohaselt 12.75 eurot, millele lisandub
käibemaks 20% ja iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab
käibemaksu).
8.5. Vastavalt Riigilõivuseaduse §§ 77 lg 1, 354 ja 356 tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise
eest kinnistusraamatusse tasuda 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot).
8.6 Lepinguosalised on kokku leppinud, et notari tasu ja riigilõivu tasub õigustatud isik.
8.7. Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud ühes (1) eksemplaris, milline säilitatakse
notaribüroos. Lepinguosalistele väljastatakse käesoleva lepingu ärakirjad nende soovil kas
paberkandjal või digitaalselt. Vastavalt notariaadimäärustiku § 231 on lepinguosalistel
infosüsteemide andmevahetuskihi (nimetatud X-tee) kaudu ligipääs käesoleva lepingu
digitaalselt kinnitatud ärakirjale aadressil www.eesti.ee (e-teenused -> kodanikule /
ettevõtjale -> õigusabi -> notariaalsed dokumendid).
8.8. Käesolevas lepingus on kümme (10) lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.
8.9. Käesoleva lepingu tekst on notari poolt lepinguosaliste esindajatele ette loetud, antud
notari poolt lepinguosaliste esindajatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks, lepingu sisu ja
õiguslikud tagajärjed selgitatud ning lepinguosaliste esindajad kinnitavad käesolevale
lepingule alla kirjutades, et leping, selle tekst ja sisu vastavad lepinguosaliste tahtele.
8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste esindajate poolt omakäeliselt alla kirjutatud notari
juuresolekul.
kh
/ ees- ja perekonnanimi allkiri/
____________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
/ ees- ja perekonnanimi allkiri/
____________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
/ ees- ja perekonnanimi allkiri/
____________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
9