dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri kõrgkoolidele

Sotsiaalministeerium · 11. detsember 2018
Viit
4.1-1/3840-1
Registreeritud
11. detsember 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Estonian Business School, Sisekaitseakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Ivar Raik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎4.1-13840-1 11.12.2018 Väljaminev kiri.bdoc284 KB

Sisu (failidest)

Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Tallinna Ülikool Meie 11.12.2018 nr 4.1-1/3840-1 Tartu Ülikool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Estonian Business School Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemade õpetamine kõrgkoolides Pöördume Teie poole ajendatuna tähelepanekust, et viimastel aastatel on kõrghariduse õppekavades vähendatud või plaanitakse vähendada tööohutust ja töötervishoidu käsitlevaid teemasid. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et Eestis tuleks jätkuvalt integreerida tööohutuse ja töötervishoiuga seotud teemasid rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide (edaspidi kõrgkool) õppekavadesse, et saavutada olukord, kus esmakordselt töösuhtesse asuv noor teaks, kuidas oma tervist hoida ning ettevõtlusega alustav isik omaks teadmisi ohutu töökeskkonna loomise vajalikkusest. Eestis on suur puudus ka pädevatest töökeskkonnaspetsialistidest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tähenduses, kes on ettevõttes tööandjale abiks töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel. Töökeskkonnaspetsialiste ei koolita meile teadaolevalt praegu ükski kõrgkool. Esitame siinkohal mõned näited ohutusalase teadlikkuse tõstmise olulisusest. Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (EU-OSHA) uuringus „Occupational safety and health and education: a whole-school approach“ (2013) jõuti mitmete Euroopa riikide praktikat uurides järeldusele, et kõige mõjusam on tõsta töökeskkonnaalast teadlikkust läbi haridussüsteemi, kuna teadlikkus on oluline tegur parandamaks ohutuse ja tervise alast ennetustegevust. Ka Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia dokumentides on juba alates aastast 2002 seatud liikmesriikidele eesmärk integreerida töötervishoiu ja tööohutuse teemad haridustee iga taseme õppekavasse, sealhulgas kõrghariduse õppekavadesse. Hariduse kaudu saab noortel kujundada õige hoiaku, et tööga seotud terviseriske saab ja tuleb ennetada. Statistika näitab, et suurema tõenäosusega toimub raskeid tööõnnetusi 18–24-aastastega rohkem kui vanemate töötajatega. Noorte riskid on suuremad eelkõige järgmiste tegurite Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tõttu: ebapiisavad oskused, väljaõppe puudumine ning oma õiguste ja tööandja kohustuste mitteteadmine. Tööinspektsiooni töökeskkonna järelevalve andmetest nähtub, et Eestis on ohutuskultuuri ehk terviseriskide ennetamise tase töökeskkonnas suhteliselt madal. Seda näitab ka tööõnnetuste, sh surmaga lõppenud tööõnnetuste jätkuvalt kõrge tase Eestis. Tööinspektsioonis registreeriti 2017. aastal kokku 5184 tööõnnetust, millest 4058 olid kerged, 1117 rasked ja 9 lõppes surmaga. Viimase viie aasta jooksul on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 25%, sh raskete tööõnnetuste arv on kasvanud ligi 37%, kusjuures alla 35 aastaste töötajatega juhtunud tööõnnetused moodustavad ligi poole (2017. aastal 46%). Eesti seadis tuleviku kasvu silmas pidades „Eesti 2020“ reformikavale kaks peamist eesmärki: 1) saavutada tootlikkuse kiire kasv ning 2) taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase. Eesti eesmärk on tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2020. aastaks 80%-ni. Selle eesmärgi saavutamist toetavad head teadmised töötervishoiust, mis aitab kaasa, et töötaja ei kao enneaegselt tööturult töövigastuse või tööga seotud haigestumise tagajärjel. Eesti kõrgkoolide tudengid peavad tööhõivesse jõudes omama täit arusaamist, et ohutuskultuur töökohal on sama oluline kui liikluskultuur tänaval. Samas peab ohutusalane ettevalmistus vastama tööelu uutele väljakutsetele ning aitama kaasa tööõnnetuste kasvutrendi lõppemisele. Ülaltoodust lähtuvalt palume Teie tagasisidet alljärgnevatele küsimustele: 1) Kas ja millises mahus on tööohutuse ja töötervishoiu teemad integreeritud õppekavadesse? Palun täpsustage, millistes ainekursustes ja milliste ainepunktide mahus töötervishoidu ja tööohutust õpetatakse. 2) Kas olete kaalunud tulevikus töökeskkonnaspetsialistide koolitamist mõne õppekava raames? Võimalusel palun selgitage, millised tegurid aitaksid kaasa töökeskkonnaspetsialisti õppe lisamisele sobivasse õppekavasse või mis on selle takistuseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sten Andreas Ehrlich asekantsler Ivar Raik 6269 200 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →