Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool
Tallinna Ülikool
Meie 11.12.2018 nr 4.1-1/3840-1
Tartu Ülikool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool
Estonian Business School
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Sisekaitseakadeemia
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemade õpetamine kõrgkoolides
Pöördume Teie poole ajendatuna tähelepanekust, et viimastel aastatel on kõrghariduse
õppekavades vähendatud või plaanitakse vähendada tööohutust ja töötervishoidu käsitlevaid
teemasid.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et Eestis tuleks jätkuvalt integreerida tööohutuse ja
töötervishoiuga seotud teemasid rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide (edaspidi kõrgkool)
õppekavadesse, et saavutada olukord, kus esmakordselt töösuhtesse asuv noor teaks,
kuidas oma tervist hoida ning ettevõtlusega alustav isik omaks teadmisi ohutu töökeskkonna
loomise vajalikkusest. Eestis on suur puudus ka pädevatest töökeskkonnaspetsialistidest
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tähenduses, kes on ettevõttes tööandjale abiks
töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel. Töökeskkonnaspetsialiste ei koolita meile
teadaolevalt praegu ükski kõrgkool.
Esitame siinkohal mõned näited ohutusalase teadlikkuse tõstmise olulisusest.
Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (EU-OSHA) uuringus „Occupational safety
and health and education: a whole-school approach“ (2013) jõuti mitmete Euroopa riikide
praktikat uurides järeldusele, et kõige mõjusam on tõsta töökeskkonnaalast teadlikkust läbi
haridussüsteemi, kuna teadlikkus on oluline tegur parandamaks ohutuse ja tervise alast
ennetustegevust. Ka Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia dokumentides
on juba alates aastast 2002 seatud liikmesriikidele eesmärk integreerida töötervishoiu ja
tööohutuse teemad haridustee iga taseme õppekavasse, sealhulgas kõrghariduse
õppekavadesse. Hariduse kaudu saab noortel kujundada õige hoiaku, et tööga seotud
terviseriske saab ja tuleb ennetada.
Statistika näitab, et suurema tõenäosusega toimub raskeid tööõnnetusi 18–24-aastastega
rohkem kui vanemate töötajatega. Noorte riskid on suuremad eelkõige järgmiste tegurite
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tõttu: ebapiisavad oskused, väljaõppe puudumine ning oma õiguste ja tööandja kohustuste
mitteteadmine.
Tööinspektsiooni töökeskkonna järelevalve andmetest nähtub, et Eestis on ohutuskultuuri
ehk terviseriskide ennetamise tase töökeskkonnas suhteliselt madal. Seda näitab ka
tööõnnetuste, sh surmaga lõppenud tööõnnetuste jätkuvalt kõrge tase Eestis.
Tööinspektsioonis registreeriti 2017. aastal kokku 5184 tööõnnetust, millest 4058 olid kerged,
1117 rasked ja 9 lõppes surmaga. Viimase viie aasta jooksul on registreeritud tööõnnetuste
arv kasvanud 25%, sh raskete tööõnnetuste arv on kasvanud ligi 37%, kusjuures alla 35
aastaste töötajatega juhtunud tööõnnetused moodustavad ligi poole (2017. aastal 46%).
Eesti seadis tuleviku kasvu silmas pidades „Eesti 2020“ reformikavale kaks peamist
eesmärki: 1) saavutada tootlikkuse kiire kasv ning 2) taastada majanduskriisi eelne kõrge
tööhõive tase. Eesti eesmärk on tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega
võrreldes 2020. aastaks 80%-ni. Selle eesmärgi saavutamist toetavad head teadmised
töötervishoiust, mis aitab kaasa, et töötaja ei kao enneaegselt tööturult töövigastuse või
tööga seotud haigestumise tagajärjel.
Eesti kõrgkoolide tudengid peavad tööhõivesse jõudes omama täit arusaamist, et
ohutuskultuur töökohal on sama oluline kui liikluskultuur tänaval. Samas peab ohutusalane
ettevalmistus vastama tööelu uutele väljakutsetele ning aitama kaasa tööõnnetuste
kasvutrendi lõppemisele.
Ülaltoodust lähtuvalt palume Teie tagasisidet alljärgnevatele küsimustele:
1) Kas ja millises mahus on tööohutuse ja töötervishoiu teemad integreeritud
õppekavadesse? Palun täpsustage, millistes ainekursustes ja milliste ainepunktide mahus
töötervishoidu ja tööohutust õpetatakse.
2) Kas olete kaalunud tulevikus töökeskkonnaspetsialistide koolitamist mõne õppekava
raames? Võimalusel palun selgitage, millised tegurid aitaksid kaasa töökeskkonnaspetsialisti
õppe lisamisele sobivasse õppekavasse või mis on selle takistuseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
asekantsler
Ivar Raik 6269 200
[email protected]