1
Mittetulundusühing
ELULIIN
KONTSEPTSIOON JA TEENUSE STANDARD
MTÜ Eluliin on alates 2006 aastast hoidnud avatuna seksuaalsel eesmärgil ekspluteeritud naistele
varjupaika ja sotsiaalse ja psühholoogilise rehabilitatsioonikeskust ATOLL alates 2005 aastast. Naiste
tugikeskus-varjupaik tegutses kui majutusüksus ja ATOLL keskus kui rehabilitatsioonikeskus kõikide
vajaminevate teenustega. Alates 2013 aastast muutus Eesti Vabariigis inimkaubandust käsitlev
seadusandlus ja seega jagati inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise teema eraldi teenustesse
lõpetades sellega ka senise 2005 aastast välja töötatud tegevusmudelite süsteemi. 2014 aastast on
rangelt jagatud inimkaubandusohvrid ja seksuaalse ekspluateerimise alla kannatavad isikud sh
prostitutsiooni kaasatud naised erinevatele teenustele.
2014 aastast osutab inimkaubandusohvrite varjupaik VEGA teenuseid ka meessoost isikutele ja kõigi
ekspluateerimise liikide all kannatavatele isikutele, kelle suhtes on algatatud kriminaalasi ja kes on
kriminaalasja raames tunnistatud kannatanuteks.
Mittetulundusühing Eluliin on prostitutsiooni kaasatud isikutele pakunud teenuseid Tallinnas
ATOLL keskuse, Jõhvis AVA keskuse ja Tartus TOOME keskuse nime all. Alates 2019 aastast
pakutakse Pärnus teenuseid PÄRNA keskuse nime all.
Eluliini ressursikeskuse kirjekldus prostitutsiooni kaasatud isikutele kontseptsioon on dünaamiline
kirjeldus keskuse administratiivsest ja sisulisest tegevusest.
2
PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTELE SUUNATUD TEENUSTE STANDARD ...... 3
TEENUSE OSUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED .......................................................................... 3
TÖÖPROTSESS ............................................................................................................................. 6
TEGEVUSMUDELITE SÜSTEEM ............................................................................................... 7
KLIENDI nõustamine lähtuvalt haavatavuse kontseptsioonist eesmärgiga prostitutsioonist
väljumine. ....................................................................................................................................... 11
3
PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTELE SUUNATUD TEENUSTE STANDARD
PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTE RESSURSIKESKUSE visioon
Mittetulundusühing Eluliin visiooniks on vähendada inimkaubandust ja inimkaubandusest saadavat
kahju Eesti vabariigis. Mittetulundusühing Eluliin näeb isikute prostitutsiooni kaasamist ja
prostitutsioonis viibimist kui inimkaubandust.
Ressursikeskus on keskus, mis pakub prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamist väljumaks
prostitutsioonist. Sõna ressurss all võib pidada silmas järgmisi sünonüüme – abiallikas, abivahend,
leidlikkus, tegutsemisosavus, vahendid, varu.
RESSURSIKESKUSE missioon
Ressursikeskus on keskus, mis pakub prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamist väljumaks
prostitutsioonist.
Ressursikeskus
1. pakub mitmekülgset abi ja kvaliteetset nõustamist soolise vägivalla ohvritele naistele ja
nende lastele ning prostitutsiooni kaasatud meestele.
2. toetab prostitutsiooni kaasatud isikute psühholoogilisi ja sotsiaalseid ressursse oma elu ja
tegevuse paremaks korraldamiseks väljapool prostitutsiooni ja inimkaubandust.
3. aitab prostitutsiooni ja inimkaubandusse kaasatud isikutel sh ohvritel saavutada sõltumatus
oma elu üle otsustamisel ja isiksusliku potentsiaali arendamisel.
RESSURSIKESKUSE eesmärgid
1. toetada ja abistada prostitutsiooni kaasatudisikuid ja inimkaubanduse ohvreid nende
püüdlustes inimväärse elu suunas, toetades inimväärikust ja lähtudes inimõigustest;
2. arendada prostitutsiooni kaasatud isikutel ja inimnkaubandusohvritele suunatud teenuseid
isikute ja ohvrite jõustamiseks.
3. arendab ressursikeskuse tegevust erinevate projektide ja hangete kaudu
4. osaleb rahvusvahelistes projektides prostitutsiooni kaasatud isikute ja inimkaubandusohvrite
olukorra mõjutamiseks Eestis ja Euroopa Liidus.;
5. ressursikeskus teeb teadustööd, analüüsib andmeid ja kogub teadmis prostitutsiooni ja
inimkaubanduse valdkonnas.
TEENUSE OSUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Mittetulundusühing Eluliin poolt pakutavad nõustamis. ja rehabilitatsiooniteenused prostitutsiooni
kaasatud isikutele on avalikud teenused. Teenust osutatakse avalik-õiguslikes huvides. Teenust
rahastatakse riigi poolt.
TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE (TQM)
Mittetulundusühing Eluliin lähtub teenuse osutamisel järgnevatest kvaliteedinõuetest.
Kvaliteedinõuded:
Teenuse osutamine peab vastama antud juhendis esitatud nõuetele.
Teenuse osutamise tulemuslikkust mõõdetakse viies läbi klientide küsitlust nende rahulolu kohta
teenuste, teenuse osutajate ja muu sellise osas.
Küsitluse viib läbi selleks volitatud töötaja.
Lisa töökorrldust puudutavad dokumendid
SEIRE
Teenuse osutamisel klientidele ettenähtud teenuste osutamise regulaarsus, kvaliteet ja aruandlus.
4
Teenuse osutamise eelarve jälgimine.
Kvaliteedinäitajad mida arvestatakse teenuse osutamisel on järgmised:
Juurdepääs – hõlmab teenuste kättesaadavust ja lihtsust kontakti saamisel
Suhtlus – suhelda klientidega nendele arusaadavas keeles ning lihtsalt ja kuulata nende
muresid
Pädevus– teadmiste valdamine ja oskused
Viisakus – hõlmab viisakust, austust, tähelepanu ja sõbralikkust
Usutavus– hõlmab ausust ja usaldusväärsust
Usaldusväärsus – hõlmab tegevuste põhimõttekindlust ning lubadustest kinnipidamist
Reageerimisvõime – hõlmab valmisolekut ja tahet teenust pakkuda
Turvalisus– hõlmab ohutust, turvalisust ja konfidentsiaalsust
Füüsiline keskkond – hõlmab füüsilist keskkonda ning töötajate välimust
Mõistmine – hõlmab teenindajate tehtud jõupingutusi, et mõista kliendi vajadusi
Mittetulundusühing Eluliin lähtub TQM st ja ka Valoris T.I.Q.S.S hindamismeetodist
1.Mittetulundusühing Eluliin ja prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuste juhtimine on
läbipaistev ning keskused vastutavad oma tegevuse rahaliste ja mitterahakliste tulemuste eest.
2. Spetsialistid: Mittetulundusühing Eluliin prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskused pakuvad
kvaliteetseid teenuseid, mida osutavad asjatundlikud ja kompetentsed spetsialistid, keda kaasatakse
kõikidesse protsessidesse.
3. Teenusekasutaja: Mittetulundusühing Eluliin peab lugu teenusekasutajate kõigist põhiõigustest,
mis puudutavad võrdseid võimalusi, võrdset kohtlemist ja valikuvabadust ning võrdset osalemist ja
õigust olla aktiivselt kaasatud kõikidesse protsessidesse.
4. Osutatavad teenused: Mittetukundusühing Eluliini prostitutsiooni kaasatud isikute
ressursikeskused pakuvad teenuseid vastavalt teenusekasutaja ja potentsiaalsete kasusaajate
vajadustele ning saavutavad tulemusi, keskendudes teenusekasutaja, tema perekonna, tööandjate,
teiste sidusrühmade ja nende kogukonna kasule.
Lähtuvalt teenuse osutamise kvaliteedis lähtub Mittetulundusühing Eluliin prostitutsiooni kaasatud
isikute ressursikeskuse puhul järgmistest valdkondadest:
1. integratsioon (asutuse asukoht, sobivus oma ümbruskonda jne)
2. arendamine (indiviidi arendamine, teenuste ja tegevuste arendamine, teenuste asjakohasus jne)
3. avatus ja institutsionaalne dünaamika (konsensuspoliitika, piloteerimine, administratiivja
finantsjuhtimine).
TEENUSE LÄBIPAISTVUS
Finantspõhimõtted
- Sularaha tehingute ja asutuse krediitkaartide puudumine
- Pangatehingute jälgitavus
- Allhanke puudumine
Mittetulundusühing Eluliin lähtub § 14. Teenuse osutamisega seotud teabe avaldamise kohustusest ja
Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadusest.
§ 15. Teenuse kasutaja diskrimineerimise keeld
(1) Teenuse osutaja ei või diskrimineerida teenuse kasutajaid, kes ostavad või soovivad osta tema
poolt pakutavaid teenuseid, nende rahvuse või elukoha tõttu.
(2) Diskrimineerivad ei või olla ka teenuse osutaja poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud
teenusele juurdepääsu tingimused, mis on seotud teenuse kasutaja rahvuse või elukohaga, välja
arvatud juhul, kui need on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega.
5
Mittetulundudühing Eluliin lähtub :
1. teenusel ei eelistata ühet abivajajat teisele;
2. teenuse aluseks on erineva vanuse, religiooni, rahvuse, etnilise kuuluvuse, seksuaalse
orientatsiooni, tervisliku seisundi ja sotsiaalse staatusega abivajajate võrdne kohtlemine;
3. teenusel nõustatakse ka teistest piirkondadest tulevaid , sealhulgas välisriigist naasnud kliente.
4. Prositutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuste teenused on kliendile tasuta ja anonüümsed.
PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTE JA INIMKAUBANDUSEOHVRITE
ÕIGUSLIK OLUKORD SUHETES RESSURSIKESKUSEGA.
Prostitutsiooni kaasatud isikute nõustamisja rehabilitatsiooniteenused põhinevad kokkulepetel ja
lepingutel. Kokkulepetest tulenevalt on klient suhetes prostitutsiooni kaasatud isikute
ressursikeskusega.. Kliendiga loodav suhe on usaldussuhe. Usaldussuhe on põhiõigus, millel on
vähemalt ühepoolne usaldussuhte seisund. Usaldussuhte kohustus tulenebki usaldussuhtest, kuigi
pooled võivad sõlmida ka lepinguid. Prostitutsiooni kaasatud isikute nõustamis-ja
rehabilitatsiooniteenused teenused on konfidentsiaalsed.
Konfidentsiaalsus tähendab usaldussuhte aluseks olevate asjaolude saladuses hoidmist ja
usaldussuhte kaitset. Prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuse töötajatega sõlmitakse
konfidentsiaalsuslepingud, mis puudutavad nii juriidilist isikut Mittetulundusühing Eluliin ja
ressursikeskuse kliente.
Prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuse teenused on teenused on avalikud teenused, kui
viisid kuidas teenust osutatakse ja kellele teenust osutatakse on konfidentsiaalsed ja ei kuulu
avaldamisele.
Konfidentsiaalsusest loobutakse seadusest tulenevalt vastavalt Psühhiaatrilise abi seadusele,
Karistusseadustikule ja Lastekaitse seadusele.
Mittetulundusühing Eluliin töötajad ja vabatahtlikud lähtuvad dokumendist Eetilise tegutsemise
põhimõtted.( Lisa 2.1.) MTÜ ELULIIN lähtub oma tegevuses Befrienders Internationali
HARTAST (Lisa 2.2.) ja kaasatud spetsialistide erialaorganisatsioonide eetikakoodeksitest. Eluliini
töötajad ja vabatahtliku lähtuvad Eluliini lastekaitse aktist. Lisa 2.3.
Juristid lähtuvad Advokatuuriseadus§ 45, 43 lg 1, Eesti Advokatuuri Eetikakoodeks § 5 lg 1 (
konfidentsiaalne on mistahes teave mis on saadud õigusabiosutamisega),Psühholoogid ja
psühhoterapudid lähtuvad vastavate erialaliitude eetikakoodeksist. Sotsiaaltöötajad lähtuvad
Sotsiaalala töötajate eetikakoodeksist.
Põhiseadusest tulenevad õigused
Mittetulundusühing austab ja kaitseb oma töötajate ja klientide põhiseaduslikke õigusi.
Põhiseadus Õigus eraelule PS § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste
inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIK JA INIMVÄÄRIKUS
EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav väärtus. Põhiseaduses räägitakse
inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise
kaudu.
Põhiseaduse § 10 järgi peavad põhiõigused, vabadused ja kohustused vastama inimväärikuse ning
sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele;
6
põhiseaduse § 18 järgi ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda;
põhiseaduse § 26 järgi võib riik sekkuda eraellu sh kõlbluse ja põhiõiguste kaitseks.
Eestis kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 2 sätestab, et tsiviilõiguse allikaks on seaduse
kõrval ka tava. Tavaõiguse all tuleb mõelda eeskätt seda, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mida
väärtustavad.
Lähtuvalt EV põhiseadusest peame inimkaubandust ja isikute prostitutsiooni kaasamist põhiõiguste
rängaks riiveks.
KESKUSTE ASUKOHAD
Atoll keskus asub Kivisilla 4-4 Tallinn, mis on linna süda kuhu on hea juurdepääs ühiskondliku
transpordiga. Keskus asub korrusmajas kuhu on võimalik anonuumselt saabuda ja lahkuda.
Ava keskus asub Keskväljak 9Jõhvi, mis on linna süda kuhu on hea juurdepääs ühiskondliku
transpordiga. Keskus asub korrusmajas kuhu on võimalik anonuumselt saabuda ja lahkuda.
Toome keskus asub Ülikooli 10 Tartu, mis on linna süda kuhu on hea juurdepääs ühiskondliku
transpordiga. Keskus asub korrusmajas kuhu on võimalik anonuumselt saabuda ja lahkuda.
Lisaks on samades piirkondades ka piisavalt avalikke kohvikuid ja parke kus saab vajadusel
klientidega kohtuda, kes ei julge tulla keskusesse.
TÖÖPROTSESS
Klienditöö on jagatud järgmistesse etappidesse
I Väljatöö
monitooring;
kontakti loomine telefoni teel;
kohtumine kliendiga kliendile sobivas kohas.
II Esmatasadni nõustamine, klient on enamasti anonüümne, nõustamine toimub kas väljatöö
raames, või keskuses. Esmaseks kontaktiks on väljatöötajad, kuid nõustamise viib läbi, kas
psühholoog, psühhoteraput, sostiaaltöötaja või jurist lähtuvalt kliendi vajadusest. Spetsialist võib
kliendisuhte loomise eesmärgil abistada esmaklienti ka telefoniteel. Kliendile pakutakse ka
päevakeskuse teenuseid.
III Teise tasandi nõustamine – klient võib olla anonüümne, kuid kliendi probleemidega tegeletakse
pikema ajaperspektiiviga. Kliendile pakutakse ka päevakeskuse teenuseid.
IV Rehabilitatsioonitasand - klienti abistatakse anonüümselt, kuid vajadusel võib klient avaldada
oma nime. Kliendile koostatakse tegevuskava tema esiletoodud probleemide lahendamiseks.
Probleemide lahendamisel on keskuste nõustajaskond proaktiivne ja vajadusel pakutakse kliendile ka
tugiisiku teenust. Kliendile pakutakse ka päevakeskuse teenuseid.
V Postrehabilitatsiooniteenus –järelnõustamine.
Kliendid , kes on väljunud prostitutsioonist, kuid kelle puhul on kõrge tagasilanguse oht lähtuvalt
nende haavatavusest saavad vajadusel nõustamisteenuseid, Tugiisiku teenust ja kliendile pakutakse ka
päevakeskuse teenuseid.
VI Võrgustikutöö – võrgustikutööd tehakse kliendi nõusolekul ja kliendi huvist lähtuvalt.
Võrgustikutöö eesmärk on võimalikult kiirelt lahenda isiku prostitutsioonis viibimisega seotud
küsimused. Võrgustikutöö on jaotatud järgnevalt : politseiga seotud küsimused lahendab juriidiline
nõustaja, töötukassaga seotud küsimused lahendab karjäärinõustaja, KOV ja
7
sotsiaalkindlustusametiga seotud küsimused lahendab sotsiaalnõustaja. Terviseküsimused
tevisenõiustaja. Kõik nõustajad töötavad vajadusel tugiisikutena, kes käivad kliendiga kaasas ja
abistavad teda tugisiku tööjuhendi raames. Psühholoogid ja psühhoterapudid vahendavad vaimse
tervise teenustega ega seotud küsimusi.
TEGEVUSMUDELITE SÜSTEEM
Prostitutsiooni kaasatud isikute nõustamis – ja rehabilitatsiooniteenuste osutamisega seotud personal
omab erinevaid tegevusmudeleid ja oskab neid rakendada vastavalt erinevatele
olukordadele.Tegevusmudelite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine toimub pidevalt.
Keskuse on kasutusel järgmised tegevusmudelid:
Väljatöö tasandi töömudel
Esmatasandi nõustamise mudel
-psühholoogiline nõustamine
-juriidiline nõustamine
-psühhoteraapia
-karjääri nõustamine
-omasuguste nõustamine
-tugiisiku töö
Sekundaarse (teise tasandi) nõustamise mudel
-psühholoogiline nõustamine
-juriidiline nõustamine
-psühhoteraapia
-karjääri nõustamine
-omasuguste nõustamine
-tugiisiku töö
Kolmas tasand nõustamise mudel
-psühholoogiline nõustamine
-juriidiline nõustamine
-psühhoteraapia
-karjääri nõustamine
-omasuguste nõustamine
-tugiisiku töö
Neljas tasand järelnõustamine
Teenuse kirjeldus – VÄLJATÖÖ inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele.
1. Monitooring
2. Visiidid koha peale
3. Info vahendamine
4. Kontakti hoidmine
5. Kliendi probleemide kaardistamine
6. Inimkaubandusohvrite tuvastamine
7. Sotsiaalse abi vahendamine
8. Psühholoogilise, psühhiaatrilise abi vahendamine
9. Töö ja koolitusalase abi vahendamine
8
10. Juriidilise abi vahendamine
SOTSIAALNÕUSTAMINE inimkaubandusohvrite ja prostitutsiooni kaasatud naistele.
Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele, kelle iseseisev toimetulek on
psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud. Teenuse sihtrühmaks on
üksikisik, kes vajab kõrvalist abi oma toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus.
Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine
või taastamine ning vajadusel sotsiaalse keskkonna tingimuste hindamine.
Sotsiaaltöötaja tegevus:
1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide sotsiaalsete probleemide
kaardistamisel:
- pakub väljatöötajale adekvaatset sotsiaalvaldkonna infot;
- nõustab väljatöötajaid sotsiaalküsimustes;
- koostab infolehti kliendile edastamiseks;
- nõustab väljatöö kliente sotsiaalküsimustes telefoni teel.
2. sotsiaalnõustamine koha peal anonüümse teenusena:
- osutab kliendi vaimse, sotsiaalse ja majandusliku ressursiga kooskõlas olevat jõukohast
sotsiaalset abi;
- abi avalduste ja taotluste tegemisel;
- abi suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega;
- kliendi sotsiaal-pedagoogiline nõustamine;
- kliendi materiaalse olukorra kaardistamine ja humanitaarabi vahendamine
3. sotsiaalnõustamine rehabilitatsioonikliendile:
- inimkaubandusohvri tuvastamine
- kliendi olukorra kaardistamine ja hindamine;
- kliendi ja tema lähedastega juhtumi korraldusliku töö korraldamine.
- sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostamine, selle täitmise juhendamine;
- rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste seire;
- kliendi sotsiaalses rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise hindamine;
- abi administratiivasjade lahendamisel;
- taotluste ja avalduste koostamine ja vormistamine koos kliendiga;
- kliendi abistamine suhtlemisel erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega:
- abi isikut tõendavate dokumentide taastamisel ja teiste teenuste juurde suunamine;
- abi eluaseme leidmisel;
- elementaarsete toimetulekuoskuste õpetamine;
- kliendi tervist ja puudeid puudutavate teenuste koordineerimne – pensioniameti
teenuste vahendamine
Teenuse kirjeldus – JURIIDILINE NÕUSTAMINE inimkaubandusohvrite ja prostitutsiooni
kaasatud naistele.
Juriidilise nõustaja tegevus:
1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide juriidiliste probleemide
kaardistamisel:
- pakub väljatöötajale adekvaatset juriidilist infot;
- nõustab väljatöötajaid juriidilistes küsimustes;
9
- koostab infolehti kliendile edastamiseks;
- nõustab väljatöö kliente juriidilistest küsimustes telefoni teel.
2. juriidiline nõustamine koha peal anonüümse teenusena:
- osutab kliendi vaimse, sotsiaalse ja majandusliku ressursiga kooskõlas olevat jõukohast
juriidiliste abi;
- kliendi juriidiline nõustamine;
- abi avalduste ja taotluste tegemisel;
- abi suhtlemisel politseiasutustega;
- abi suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega;
- abi suhtlemisel kohtutega;
- abi suhtlemisel krediidiasutustega ja võlgade sissenõudjatega.
3. juriidiline nõustamine rehabilitatsioonikliendile
- inimkaubandusohvri tuvastamine
- kliendi olukorra kaardistamine ja hindamine;
- kliendi nõustamine tema õiguste, vastutuse ja kohustuste osas.
- ettepanekute tegemine kliendi rehabilitatsiooniplaani juriidilise nõustamise osa
koostamiseks;
- juriidilise probleemide lahenduste kavandamine, kliendi juhendamine;
- rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud juriidiliste probleemide lahenduste seire;
- kliendi rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise hindamine;
- abi kriminaal-, tsiviil- ja administratiivasjade lahendamisel;
- kliendi toetamine taotluste ja avalduste vormistamisel;
- kliendi abistamine suhtlemisel erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega:
- abi erinevate dokumentide taastamisel ja teiste teenuste juurde suunamine;
- abi väljavõtete ja päringute tegemisel,
- tegevus kannatanu või tunnistaja tugiisikuna prostitutsiooni ja inimkaubanduse
kriminaalaasjades.
Teenuse kirjeldus – KARJÄÄRI NÕUSTAMINE inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni
kaasatud naistele.
Karjäärinõustaja tegevus:
1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide legaalse tööga seotud
probleemide kaardistamisel:
- pakub väljatöötajale adekvaatset tööturu infot;
- nõustab väljatöötajaid tööturu, töötukassa teenuste ja vabade töökohtades küsimustes;
- koostab infolehti ja kokkuvõtteid vabadest töökohtadest kliendile edastamiseks;
- nõustab väljatöö kliente karjääri, töötukassateenuste, sotsiaalsete garantiide küsimustes
telefoni teel.
2. karjäärinõustamne koha peal anonüümse teenusena:
- osutab kliendi vaimse, sotsiaalse ja majandusliku ressursiga kooskõlas olevat jõukohast
tööküsimuste alast abi;
- abi vabade töökohtade leidmisel CV, kandideerimisavalduste koostamisel ja esitamisel;
- abi koolitusküsimustes;
- abi suhtlemisel töötukassaga;
- kliendi tööalane nõustamine;
10
3. karjäärinõustamine rehabilitatsioonikliendile:
- inimkaubandusohvri tuvastamine
- kliendi hariduse ja legaalse töö leidmise olukorra kaardistamine ja hindamine;
- kliendi olukorra hindamine töö- ja koolitusvõimaluste osas ja tagasiside andmine
kliendile;
- sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani töö ja koolituse alase osa koostamine, selle täitmise
juhendamine;
- rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud töö- ja koolitus alaste tegevuste seire;
- kliendi sotsiaalses rehabilitatsiooniplaani settenähtud tegevuste elluviimise hindamine;
- abi suhtlemisel töötukassaga ja tööandjatega;
- kliendile sobivate tööpakkumiste leidmine ja anlüüs koos kliendiga;
- kliendile sobivate tööturu teenuste otsing;
- taotluste ja avalduste koostamine ning vormistamine koos kliendiga;
- kliendi abistamine suhtlemisel erinevate asutuste ja organisatsioonidega;
- kliendile tööotsingu oskuste õpetamine ja ettevalmistamine tööintervjuudeks tööandja
juures;
- tööandja tausta kontrollimine;
- kliendi abistamine suhtlemiselkonkreetse tööandjatega
- kliendi abistamine konkreetse töö küsimustes – palga ja töölepingu läbirääkimised jms.
Teenuse kirjeldus – PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE / PSÜHHOTERAAPIA
inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele.
Psühholoogilise nõustaja tegevus:
1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide vaimse tervisega seotud
probleemide kaardistamisel:
- pakub väljatöötajale adekvaatset vaimse tervise alast infot ( sõltuvused, akuutsed
psühhotraumad, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine, agressioon, manipulatsioonjne );
- nõustab väljatöötajaid psühholoogilistes küsimustes;
- koostab infolehti ja kokkuvõtteid vaimse tervise teemadest kliendile edastamiseks;
- nõustab väljatöö kliente psühholoogiliste abi küsimustes telefoni teel;
-
2. psühholoogiline nõustaja tegevus koha peal anonüümse teenusena:
- osutab kliendi vaimse ja sotsiaalse ressursiga kooskõlas olevat jõukohast psühholoogilist
abi;
- hindab kliendi vaimse tervise olukorda ja vajadusel vahendab psühhiaatrilist abi,
- hindab kliendi psühholoogilisi probleeme ja teeb ettepaneku psühholoogiliseks
nõustamiseks.
- nõustab kliente psühholoogiliselt.
3. Psühholoogilise nõustaja tegevus rehabilitatsioonikliendiga:
- inimkaubandusohvri tuvastamne
- kliendi vaimse tervise seisundi kaardistamine ja hindamine;
- kliendi olukorra hindamine ja tagasiside andmine kliendile;
- psühholoogilise rehabilitatsiooni plaani ja selle täitmise juhendamine;
- kliendi psühholoogiline nõustamine;
- kliendi vajadustest lähtuva psühhiaatrilise abi vahendamine (akuutsete seisundite
haiglaravi, psühhiaatri vastuvõtud);
- vajadusel koos psühhiaatrilise abi osutjaga kliendi uuringutele suunamine;
11
- koostöös sotsiaalnõustajaga kliendi vaimse tervisega seotud puude küsimuste
lahendamine.
KLIENDI nõustamine lähtuvalt haavatavuse kontseptsioonist eesmärgiga prostitutsioonist
väljumine.
Kliendi abistamise sisuline tegevus lähtub kliendi haavatavuse kontseptsioonist. Tinglikult on
Mittetulundusühing Eluliin jaganud prostitutsioonis viibimise olemuse ja tagajärjed 4 staadiumisse.
Staadiumid on erinevalt kirjeldatud ja iseloomustatud. Kõige kergem on sekkuda prostitutsioonis
viibimisse ja inimkaubandusse kui isik või ohver on viibinud valdkonnas lühikest aega ja järjest
keerukamaks muutub nende isikute abistamine, kes on viibinud prostitutsioonis pikemat aega.
Mittetulundusühing Eluliin, psühhoterapudid ja psühholoogid, juristid ja sotsiaaltöötajad tegelevad
majandusliku, sotsiaalse ja psühholoogilise haavatavuse tagajärgede ja põhjustega.
Psühholoogiline haavatavus on seotud kõige üldisemate vaimse tervise probleemidega koos lühema-
ajaliste emotsionaalse häirituse perioodidega koos ajutiste toimetulekuraskustega. Psühholoogiline
haavatus on seotud isiksuse tunnetuslike, emotsionaalsete või tajufunktsioonide kahjustumisega või
psüühikahäiretega Individuaalne psühholoogiline haavatavus ilmneb kui vaimse tervise
probleemidega seostuvad stressitekitavad elusündmused ja/või stressirohke sotsiaalne või füüsiline
elukeskkond.Psühholoogiliselt haavata saanud isikut iseloomustab oma emotsionaalsetele
seisunditele suunatud toimetulek, kus inimene on keskendunud oma tunnetele (süü, häbi, hirm,
üksindus, hüljatus) ja ei suuda keskenduda reaalsele tegutsemisele oma olukorra muutmiseks.
- vajadus vastata teiste ootustele ja mitte võimete kohane kõrge saavutusvajadus muudavad
lahendust vajavad ülesanded liigkeerukaks ja läbikukkumise hirm ei lase tegutseda lahenduste
otsimise suunas;
- maagiline või fataalne mõtteviis, kus loodetakse abi üleloomulikelt jõududelt või maagilistelt
asjaoludelt ning probleemide põhjusi nähakse saatuses või juhuses, mis välistab inimese oma algatuse
muutuste elluviimiseks;
- madal intelligents ja võimetus kontsentreerida tähelepanu pikemalt ühel probleemil või kerge
vaimupuue, mis tingib asjaolude lihtsad, enamasti must-valged seletusviisid ja ei võimalda läbi näha
teiste keerukamat, manipulatsiooniga seotud käitumist või rakendada keerukamaid lahendusi.
Psühholoogilise haavatavuse indikaatoriteks on:
- sõltuvuskäitumine ( suhted, alkohol, narkootikumid, mängurlus), mis võib sisaldada soovi säilitada
võim isiklikes suhetes ja kontroll ,mis piirab elu nii tugevasti, et ilmneb paranoilisus.
- madal impulsikontroll, mis ilmneb ootamatutes reageeringutes muutustele (acting out)
- seisukohtade järjepidevuse puudumine elu olulistes küsimustes, või nende seisukohtade pidev
muutus, olles samas siiras oma arvamustes.
Psühholoogiline haavatavus ja ohvriks olemine.
Inimese võimalus sattuda inimkaubandusohvriks on seotud mitme erineva teguriga. Sotsiaal-
majanduslik haavatavust on seotud ka inimese psühholoogilise haavatavusega ja ohvriks olemisega.
Psühholoogilist haavatavust võib kirjeldada kui isiksusliku-tunnetusliku haavatavust.
Haavatavust võib kirjeldada läbi kahe olulise ressursi vähesuse või puudumisega. Esimene ressurss
on inimese kasutada olev sotsiaalne toetus ja teine säilisnõtkus.
Sotsiaalne toetus on seotud suhetesüsteemiga teiste inimestega.
Olulisel kohal on kolm faktorit : – seotus teistega (oskus teistega koos olle, soojus suhetes, intiimsus)
ja sõltuvuse määr teistest;
- autonoomsus suhetes, ehk mil määral on inimene seotud vanematega, õpetajatega juhendajatega ja
sotsialsete struktuuridega;
- kriitika enda suhtes ja kuidas inimene tajub kahte esimest kriteeriumit enda suhtes toimivana.
12
Eelpool nimetatud kolm valdkonda seostuvad sageli depressiooni või psühhopatoloogiaga ja on
aluseks stressirohkele suhtlemisviisile teistega.
Inimese säilisnõtkust võib käsitleda vastupidavusena stressirohketele elusündmustele.
Lapsepõlve traumade, mitmesugusete psühholoogilisete probleemide, kroonilisee stressi või
posttraumaatiline stresshäire lisandumine loob aluse ohvriks olemisele või ohuga ohvriks olemise
kordumisele. Säilisnõtkus ammendub ja taastumine ei pruugi enam toimuda.
Kogedes aina rohkem stressirohkeid elusündmusi muutub isiksusliku-tunnetusliku ja sotsiaal-
majandusliku haavatavuse seisundis inimene ilma sotsiaalse toeta üha enam haavatavamaks.
Näide
Inimkaubanduse ohvriks saamise ja olemise staadiumid ning sekkumise omapära.
Inimkaubandusohver, kes on kaasatud prostitutsiooni ei pöördu ise sotsiaalsfääri ja abitavate
organisatsioonide poole probleemiga, et ta on ohver või tema tegevus on seotud prostitutsiooniga.
Seetõttu on ohvrit identifitseerida raske ja see ei tähenda, et tema abivajadus puudub.
Iga võimalikku inimkaubandusjuhtumit tuleb käsitleda hoolikalt võttes aluseks esmaselt inimese
delikventse või ennastkahjustava käitumise. Inimese käitumine on kergemini märgatav ja hinnatav. (
Näiteks võimalik inimkaubandusohver pöördub abi saamiseks mõne organisatsiooni või asutuse
poole, kuid ei hoia piisavalt ise kontakti, või ei pea kinni kokkulepetest või teeb endale kahjulikke
otsustusi.)
Inimkaubandusohvriks olemine võib piirduda episoodilise olukorraga või võib kesta aastaid
mõjutades inimese psüühikat.
Inimene, kes on sattunud inimkaubandusfääri tajub oma osa selles protsessis erinevalt lähtuvalt
olukorras viibimise ajast ja tagajärgedest inimesele endale. Inimene inimkaubanduseprotsessis läbib
erinevaid psühholoogilisi staadiumeid, mis on seotud kaasatusega prostitutsiooni ja kui palju ta
tunneb ennast ohvrina.
Inimkaubandusohvri tuvastamisel tuleks arvestada võimaliku ohvri psühholoogilist seisundit ja
„mina" pilti.
Eeldused ohvriks olemisele.
Inimene , kellest võib saada inimkaubandusohver on varem olnud korduvates ohvrile iseloomulikes
olukordades:
- kus on mõjutatud tema tahet:
- kahjustatud tugevalt tema mina pilti;
- sageli on inimene olukorras mis viitab sotsiaal-majanduslikue haavatavusele
- sotsiaalne isolatsiooi, millega on kaasnenud emotsionaalne või füüsiline vägivald;
- varasem negatiivne kokkupuude politsei või sotsiaaltöötajatega.
Iinimese isiklikus ajaloos on pettasaamised materiaalses kui ka sotsiaalses plaanis, kodu kaotus,
lähedaste kaotus jne.
Näited
Laps on oma vanemale või perele soovimatu laps. Lapse esimesel eluaastal on domineerivaks
vanemate poolne hüljatus, mis sisaldab nii emotsionaalset kui ka füüsilist poolt.
Väikelapseeas on vanematel halvad suhted lapsega , mida iseloomustab liigne rangus, rohke
karistamine ühelt poolt ja hüljatus või hooletusse jätmine teiselt poolt
Lapse on kokku puutunud emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivallaga, mis enamikel juhtudel
ei ole episoodiline.
Lapsel on kohanemisraskused lasteaias või koolis, mida saadavad " kapriisid".
Probleeme võib olla kasvatajatel sadismi ilmingutega.
13
Koolieeas võib iseloomustada last 2 erineval vastandlikul viisil:
- kas hüperaktiivsus (tähelepanuhäire) või käitumishäire, mis sisaldab kodust ärajooksmist,
koolikohustuse mitte täitmist, koolist väljalangemist, „raskeid" suhteid emaga, varaseid kaotuse
kogemusi jms. Võimalik on kooli algatusel psühhiaatri poole pöördumine ja psühhiaatrilise ravi
saamine.
- kartlikkus, endassetõmbumine ja sotsiaalne ärevus „hall hiireke" või „nähtamatu" tubli laps, kuid
kellel puudub eakohane sotsiaalne võrgustik.
Lapse ja kooliiga iseloomustavad mitmesugused psühholoogilised või psühhiaatrilised probleemid ,
millele pöörasid tähelepanu, lasteaia kasvatajad või kooliõpetajad.
Vanematel ei pruugi olla ettekujutust või arusaamist probleemide iseloomust või tõsidusest.
Noorena iseloomustab isikut ebaselge või välja kujunemata identiteet, mis puudutab ka seksuaalsust.
Näiliselt väljapääsmatusse olukordadesse sattumine ja oskamatus valikuid teha.
I staadium
Inimene, kes on just sattunud inimkaubanduse objektiks võib tajuda lähtuvalt oma
eelpoolkirjeldatud olukorrast oma sutenööri kui päästjat mis loob illusiooni isiklikust tahtest ja seega
ei pruugi inimene kogeda ennast ohvrina, samas aga ei võimalda otsida adekvaatset abi
sotsiaalsfäärist. Sutenööri tajutakse kui vajalikku inimest selleks, et tulla toime oma eluga.
Selline olukord moodustab sügava vastuolu, mis tekitab inimese psüühikas suurt pinget ja vähendab
oluliselt võimet iseseisvalt toime tulla.
Isiksuse psühholoogilise tasandil on inimene šokis omades kõiki šokile iseloomulikke reaktsioone nii
füsioloogilisel kui psühholoogilisel tasandil - esimesel kahel nädalal kaasnevad mitmed
füsioloogilised – somaatilised reaktsioonid nagu iiveldus ja oksendamine ja nutmine. Isiklike piiride
kadumine ja terviklikuks olemise tunde kadumine tingib sageli pimendatud ruumidesse sulgumise,
kust ei soovita väljuda, sest isiklike piiride puudumist korvatakse reaalsete füüsiliste reaalsete,
välditakse suhtlemist.
Abistajal on šoki staadiumis inimest keerukas abistada kuna inimene ei pöördu ise abi järgi või tal ei
ole võimalik seda teha.
Töös inimkaubandusohvriga tuleb suurt tähelepanu pöörata ohvri sotsiaalsete suhete võrgustikule ja
ka ohvri perekonnale. Üldjuhul psühhotraumaga ohvrile on väga toetav perepoolne mõistmine ja
toetus. Inimkaubandus korral tuleb kaaluda pere rolli väga hoolikalt, sest enamasti on
inimkaubandusohver kannatanud varasemalt düsfunktsionaalsete peresuhete all.
Indikaatoriks mille abil hinnata sotsiaalseid suhteid kui ressurssi on perekonna või lähedaste
huvitatus abi otsimiseks või toetuse saamiseks.
Tunnused
- keskendumisraskused – mis sisaldab oluliste asjade unustamist, tähelepanu nõudvate toimingute
sooritamise raskust;
- desorientatsioon;
- tähelepanu ahenemine, teadvuse kitsenemine.
- ärevusega ja/või hüperaktiivsus
- amneesia äsjaste psühhotraumeerivate või stressoorsete sündmuste suhtes, võimalikust
psühhotraumast räägib keegi teine n. politseinik
II Ambivalentsuse staadium
14
Ambivalentsuse staadiumit sisaldab kahest elu, kus ühelt poolt inimene on rahul oma tegevusega,
kuna lahenevad mingid valulised probleemid (raha). Teisalt kannatavad ohvrid häbitunde käes ja ei
julge liikuda väljas, soovivad viibida pidevalt siseruumides ning tunnevad ennast märgistatuna. Sellele
staadiumile on omane suitsidiaalsus.
Staadiumit iseloomustab inimese kerge manipuleeritavus sutenööri poolt.
Ohvriga on väga kerge manipuleerida, kuna ohvril on veel säilinud „eelmise" elu kontaktid.
Manipulatsioon seisneb tavaliselt inimese tegevuse avalikustamises.
Märgistatuse tunne on niivõrd tugev, et see takistab abiküsimist või ka abi vastuvõtmist, sest ohver
ei pea ennast abi vääriliseks. Selles faasis on abi kõige olulisem ja ohvri identifitseerimine kergem kui
järgnevates staadiumites.
Inimkaubandusohver võib pöörduda abi saamiseks erinevate institutsioonide poole , näiteks
kasutada med.teenuseid psühhosomaatikaga toimetulekuks või günekoloogiliste probleemide puhul.
Ohver võib pöörduda tööturuametnike poole, küsida abi sugulastelt ja tuttavatelt, kuid ei räägi oma
tegelikust olukorrast ja seetõttu kinnistub ohvril arvamus, et keegi mind ei suuda aidata.
Tuleb silmas pidada, et osa inimkaubandusohvreid võivad olla „nähtamatud" või ei ole „meeldivad"
jäädes sageli ilma adekvaatsest abist isegi juhul kui nad on abi otsinud..
Sellel perioodil on inimese abistamine kergem kui hilisemates staadiumites, kuna ei ole vaja taastada
puuduolevaid oskuseid, võimalik on leida inimese sotsiaalsete kontaktide hulgas neid kellele toetuda
jne.
Oluline on inimest aktsepteerida ja samm sammult rakendada komplekset abi tema sotsiaalsete
probleemide lahendamisel koos psühholoogilise toega. Võimalik on inimese taaslülitumine
ühiskonda kasutades inimese enda ressursse.
Tunnused
Sisemise ärevuse kaldumine välisele tasandile
Agressioon suunatuna teistele:
- süüdistamine, rohked konfliktid, püsimatus, töövõimetus, jätkuv keskendumisprobleem;
pidevalt vahelduvad agressiooniväljendused kas teiste või enda vastu,
- alkoholisööstud, pettused, altvedamised, lepingute ja kokkulepete rikkumine, sabotaaž;
- liigne seksualiseeritus (kui kaitsemehhanism);
- väljakutsuv käitumine, agressiooni väljandatakse läbi flirdi;
- võrgutav käitumine sobimatus olukorras ilma seda ise märkamata.
Agressioon suunatuna endale:
- apaatia, isolatsioon , depressioon, suitsidaalsus;
- enesvigastamine : kinninöörimine; juuste kitkumine; põletamine jms.
Dekompensatsioon ja rahulduse otsimine erinevate tasanditel:
- buliimia;
- füüsilised kaklused,
- ekstremaalne promiskuiteet,
- raha kulutamine ja poodlemine,
Enesekontrolli võime halvenemine
Ebaselge"mina"pilt
- identiteedi jätkuv hägustumine,
- suutmatus formuleerida eelistusi
- suutmatus formuleerida eesmärke
III Olukorraga „leppimise" staadium
15
„Leppimise" staadium sisaldab adapteerumist olukorraga. Emotsionaalses plaanis on ohvri seisund
soetud tuimusega, kus paljud tunded ja reaktsioonid on tugevalt allasurutud. Ambivalentsuse teravus
kaotab oma jõu.
Sutenöörile on see väga „mugav" periood, inimese tahe on murtud ja inimene täidab
kohusetundlikult talle ettekirjutatut, „eelmise" elu sotsiaalsed kontaktid on peaaegu kadunud ja
sotsiaalne suhtlusring on ahenenud. Sotsiaalse ringi moodustavad teised ohvrid või sutenöörid.
Selles faasis on naine huvitatud empaatilisest kuulamisest, kuid ei ole suuteline vastu võtma soovitusi.
Psüühikas on valdavalt erinevad kinnismõtted, mis on seotud „päästja" ilmumisega ja senise
olukorra lõppemisega. Inimene ootab abi, kuid on ise täiesti passiivne. Abiküsimine on
ebatõenäoline ja abi mida pakutakse ei saa sisaldada mingeid tingimusi, mis nõuavad naiselt endalt
elementaarset aktiivsust.
Abistamine selles staadiumis väga raske, kuna ohvrilt ei tule „tellimust" ja kadunud on inimese enda
psühho-sotsiaalne ressurss.
Selles staadiumis tuleb abistamist alustada vahest kõige elementaarsematest asjadest. Abistajal ei
pruugi olla piisavalt aega, et mõista miks osad soovitused, abipakkumised ja sekkumised luhtuvad.
Abistaja võib tunda abitust ja jõuetust sellise inimesega töötamisel saamata positiivset efekti. Selles
staadiumis on oluline .....(empowerment) ohvrile, kuid sageli abistaja tunneb endas selle jõu
puudumist.
Juhul kui abistaja jõuetus langeb kokku kliendi „mittemeeldivusega" jääb ohver ilma abita ja sageli
tema ohvristaatus ei selgugi sotsiaaltöökontaktis. Abistajas võib tärgata vihatunne abistatava suhtes,
mis viitab inimkaubandusohvri raskele tegelikule olukorrale, kuid mille kohta abistajale infot ei
jagata..
Tunnused
- inimese suhtumine endasse ja ümbritsevasse keskkonda on muutunud
- on muutunud mõtlemis- ja tajumisviis, kuidas inimene suhestab ennast keskkonna ja iseendaga.
-on võimalikud pikaajalise raske stressi tagajärjel tekkinud isiksuse muutused.
-on võimalik identiteedi kadumine.
Isiksust iseloomustab:
- pühendumine jooksvatele igapäevaelu sündmustele; elu on väga fragmenteeritud;
- meeleheitlik pingutus vältida hülgamist;
- on võimalik vastutustunde tundmine teistega sündinud sündmuste osas ja enda nägemine nende
põhjustajana;
- traumade osas erineva ulatusega amneesia, kuid on hirm oodata head
- krooniline tühjusetunne – mälu vaesumine (kõik, mis vallandab ebastabiilsuse on välja lülitatud)
- mitmesugused somaatilised kaebused ja ennastkahjustav käitumine;
- ebakohane intensiivne viha , äkkviha; meeleolude kiire vaheldumine;
- pidev kaitse-võitlus seisund;
- puudub laiem olukorra mõistmine ja on raskused elu erinevate osade integreerimisel.
IV Allaandmise staadium
„Allaandmise" staadiumit iseloomustab täielik varasema „sotsiaalse võrgustiku kadumine , see
asendub inimkaubanduses osalevate inimesete võrgustik, näiteks klientide hulgas „sõprade„ leidmine,
klientide ootamine, keda naine ise soovib näha.
Jääva materiaalsed probleemid ja psühholoogilised seisund sisaldab näiteks elu mõtte kadumist
lisaks kaovad moraalsed barjäärid. Selles staadiumis inimkaubandusohvrit on raske identifitseerida
kuna osa tema tegevusest võib olla vabatahtlik.
16
Selles staadiumis on tõenäoline, et inimene ise hakkab osalema inimkaubandusesfääris subjektina ja
kaasame uusi inimesi prostitutsiooni, mis viib inimkaubandusohvri kuriteole teiste suhtes..
Inimkaubandusohver on adapteerunud oma olukorraga ei näe ennast objektina vaid subjektina.
Tuleb kokku puutuda küünilisusega ja enamikul juhul on tegemist ohvriga, kes on seotud ka
kupeldamisega ja võib olla suunatud politsei poolt.
Varasemate sotsiaalsete konktatide kaotamine viib sageli uue sotsiaalse võrgustiku tekkele, kus on
olemas inimesed, kes otseselt ei osale inimkaubanduses, kuid kes kasutavad tulusid mida ohver
teenib näiteks partnerid või elukaaslased. Uus sotsiaalne võrgustik sunnib üha rohkem sissetulekut
hankima.
Selles staadiumis tuleb arvestada ka psühhiaatrilise sekkumise vajadusega, sest elumuutus võib kaasa
tuua isiksuse tugeva regressi , mida iseloomustab nii sügavus kui ka pikk kestvus. Enamikul juhul
võib kaasneda ka ajutine töövõimetus. millele ei ole otsest vihjet inimese enda poolt antud
kirjelduses.
Selles staadiumis olevat ohvrit on väga raske tuvastada inikaubandusohvrina, kuna on segunenud nii
objektiks kui subjektiks olemie inimkaubandusprotsessis.
Tunnused
- tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme oluline langus
- piiratud elustiil;
- abitus sotsiaalsetes suhetes;
- emotsionaalne ebastabiilsus ja meeleolu kõikumine;
- sagedased emotsionaalsed kriisid
- impulsiivsus ja kaootilisus;
- suutmatus planeerida oma tegevust ette;
- palju intensiivseid ja ebastabiilseid suhteid;
- suhete pidamine lähedastemaks kui nad tegelikult on
.- raskused väljendada teiste omast erinevat arvamust;
- teiste neutraalsete ja sõbralike tegude tõlgendamine vaenulikena või pölglikena;
- võimetus taluda pettumusi;
- suitsiidkatsed või enesevigastamine;
- umbusklikkus ja kõikehõlmav kalduvus kogemust moonutada
- suur manipulatiivsus
Uue identiteedi kujunemine, mis on seotud deviantse käitumisega
17
Lisa Olulised töökorraldust puudutavad dokumendid.
1. TAGASISIDE KÜSIMUSTIK Teenusega rahulolu kohta.
2. Veebilehe monitooringu kokkuvõte -tööleht
3. Väljatöötaja tegevuskaart
4. Väljatöö kaart (kliendipõhine)
5. Esmase vastuvõtu kaart
TAGASISIDE KÜSIMUSTIK Teenusega rahulolu kohta.
Palume Teid vastata esitatud ankeedi küsimustele. Tagasiside kogumise eesmärgiks on pareneda
teenuseid, mida MTÜ Eluliin osutab oma klientidele – Teile. Selle eesmärgi saavutamiseks on Teie
arvamus ja hinnang meie tööle väga oluline!
Küsimustiku täitmine võtab 15 – 30 minutit aega. Palume, vastata küsimustele siiralt ja ausalt.
Tagasiside kogumine on anonüümne ja tulemusi ei seostata Teiega isiklikult. Samas, Teie vastused ei
mõjuta võimalusi kasutada MTÜ Eluliini teenuseid ka tulevikus.
Kui Teil tekivad küsimused ja/või vajate täpsustusi, siis meie väljatöötajad rõõmuga aitavad Teid!
Täname väga Teid tagasiside eest!
Millise keskuse teenuseid Te olete kasutanud xxxx aastal?
(võimalik määrata mitu varianti)
TALLINN, Atoll Keskus
TARTU, Toome Keskus
JÕHVI, Ava Keskus
Millised teenuseid Te olete kasutanud 2017 aasta jooksul:
Teenus JAH EI
kasutasin seda ei ole
teenust kasutanud
teenust
Väljatöö teenus
Kondoomid
Lubrikantid
Rasedustestid
Kupong Seksuaaltervise Kliiniku tasuta vastuvõtule
Keskuse ajaleht «Hallo!»
Süstlad
Tervisenõustamine keskuse raames (sealhulgas tasuta
kondoomid/lubrikandid/rasedustestid/kupong/süstlad)
HIV kiir-testimine
Naistearsti vastuvõtt Seksuaaltervise Kliinikus (kupongi
alusel)
Psühholoogiline nõustamine
Juriidiline nõustamine
Sotsiaaltöö nõustamine
Naiste tugigrupp
Toiduabi
Riideabi
Mitteregulaarsed tugiteenused
(näiteks, koolitarvete saamine jne)
Palume Teid hinnata kui palju Te olete keskuse poolt pakutavate teenus(te)ga rahul/mitte rahul.
Hindamiseks kasutage mõõtmist 0-st – 5-ni kusjuures „0“ tähendab „üldse ei ole rahul“ ja „5“ tähendab „väga rahul“. Andke hinnangud
ainult nendele teenustele, mida isiklikult olete kasutanud.
Toodete/teenuste Teenuste kvaliteedi Teenuste kvaliteedi Teenuste kvaliteedi
kvaliteedi hinnang:KÄTTESAADAV hinnang hinnang:VIISAKUS
ÜLDHINNANG US (teenus oli :PÄDEVUS (teenust (teenus oli osutatud
kättesaadav, nii füüsiliselt, kui osutanud keskuse töötaja keskuse töötaja poolt
ka osutatud vastuvõetavas oli kompetentne, tema sõbralikul ja toetataval
vormis. Teenuse osutamise tegevused olid viisil)
kord oli arusaadav ja selge) arusaadavad ja sihipärased.
Tulemusena viis see minu
probleemide/küsimuste
lahenduseni)
Väljatöö teenus
Kondoomid
Lubrikantid
Rasedustestid
Kupong Seksuaaltervise Kliiniku tasuta
vastuvõtule
Keskuse ajaleht «Hallo!»
Süstlad
Tervisenõustamine keskuse raames
(sealhulgas tasuta
kondoomid/lubrikantid/rasedustestid/
kupong/süstlad)
HIV kiir-testimine
Naiste arsti vastuvõtt Seksuaaltervise
Kliinikus (kupongi alusel)
Psühholoogiline nõustamine
Juriidiline nõustamine
Sotsiaaltöö nõustamine
Naiste tugigrupp
Toiduabi
Riided
Mitteregulaarsed tugi teenused
(näiteks, koolitarbete saamine jne)
Milliseid teenuseid Te soovite rohkem/vähem meie keskus(te) kavas? Millised täiendavaid teenuseid Teie soovite, et arendatakse ja
oleksid kättesaadavad? (või lihtsalt kirjutage «midagi südamest»)
ÄITAH!
2. Veebilehe monitooringu kokkuvõte –tööleht
..........................veebilehe monitooring (..............................................)
Kuulutusi kokku
Korduseta kuulutuste arve
Tegelik naiste hulk kuulutustes
Neist väljatööga haaratud (%)
Väljasõitudega haaratud
Uute numbrite arv
Unikaalsed numbrid
VÄLJATÖÖTÖÖTAJA TEGEVU KAART NR. ______________________
NR. Kuupäev Kontakti iseloom Kontakti tulemused Kontakti kirjeldus Märkused Väljatöötaja
UUS UUS
Telefoni kontakt Väljasõit Arvuti teel (e-mail) KONTAKT! VÄLJASÕIT!
1. k.s. k.v.
2. k.s. k.v.
3. k.s. k.v.
4. k.s. k.v.
5. k.s. k.v.
6. k.s k.v.
7.
k.s. k.v.
k.v. - kõne välja k.s. - kõne sisse
Väljatöö kaart (KLIENDIPÕHINE)
VÄLJATÖÖ KAART /
КАРТА АУТРИЧ РАБОТЫ KUUPÄEV:
Aadress:
1. .................................................................................... (töö käib alates: ...........kuu.....................aasta) Märkused: ...............................................
2. .................................................................................... (töö käib alates: ...........kuu.....................aasta) .................................................................
Nimi/hüüdnimi
(kontakt isik "kohal") .............................................................................KOOD: .................................... Märkused: ...................................
...................................................................................................................................................................................
Kontakt number(id) 1. ................................................................................. 3. ......................................................................
2. .................................................................................. 4. ......................................................................
teised pk isikud sel kohal:
(alates
...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ...........................
(alates
...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ...........................
(alates
...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ...........................
(alates
...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ...........................
(alates
...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ...........................
Keskuse teenuste kasutamine:
päevakeskuse
väljatöö raames: teenused:
"tervise komplektid" nõustamisteenused
Rasedustestid toiduabi / riided
kupong arsti juurde grupi töö
süstlad teised teenused..................................................
ESMASE VASTUVÕTU KAART
Täitmise kuupäev:
Kliendikood:
OSA А: Üldandmed
Peamine probleem:
Kliendi nimi/pseudonimi: ___________________________ elamiskoht: tööhõive:
Vanus : ___________________________ perekond: koolitused:
Suhtlus keel/keeled: ___________________________ tervis: sotsiaalabi:
Kliendi kont.andmed: ___________________________ seadus: dokumendid:
___________________________ muu: _________________________
OSA B: Peamised andmed/kliendi ootused
Kust sai infot keskuse kohta...: tuttava käest, kes juba oli keskuses
politsei
teised allikad (nt.väljatöö)
töötaja märkused: _____________________________________________________________________________
Peamine keskusesse tulemuse põhjus
(kliendi sõnadega): _____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
töötaja märkused: _____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
Vajalikud konsultatsioonid, teenused
(kliendi sõnadega): _____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
töötaja märkused: ______________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________________________________________
Vajalikud konsultatsioonid, teenused
(pakutud töötaja poolt): _____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
töötaja märkused: _____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
Vajalike teise organisatsioonide abi
(MTÜ-d, riigi institutsioonid): _____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
OSA C: Esmase kontakti hindamine/"esmase mulje" kirjeldus
"Esmane mulje" Kontakti hindamine
___________________________________________________ _________________________________________________
___________________________________________________ _________________________________________________
___________________________________________________ _________________________________________________
___________________________________________________ _________________________________________________
___________________________________________________ _________________________________________________
___________________________________________________ _________________________________________________
___________________________________________________ _________________________________________________
Lisa 1 Mittetulundusühendus Eluliin osalemine rahvusvahelisstes projektides, osalemine riiklikes
ja üleeuroopalistes võrgustikes, teadustööde läbiivmine ja teadustöös osalemine, koolituste ja
kampaaniata korraldamine inimkaubanduse ja prostitutsiooni kaasatuse teemadel.
Mittetulundusühing Eluliin osalemine rahvusvahelistes projektides:
1. Global Fund Programm
The Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria (GFATM) poolt rahastatava
programmi üldeesmärk on peatada HIV-nakkuse progresseeruv levik Eestis 2007. aastaks.
Projekti käigus rakendatakse tõenduspõhiseid meetodeid HIV-nakkuse leviku peatamiseks
erinevate riskigruppide seas. Projekti raames koordineerib TAI 13 mittetulundusühingu ning
lisaks paljude riiklike institutsioonide tööd. Mittetulundusühing Eluliin pakkus projekti raames
tervisenõustamist prostitutsiooni kaasatud naistele. Projekti esimese osa kestus 01.10.2003.–
01.10.2005. kuni aastani 2008.
2. Huuta projekt
Phare Intereg IIIA Lõuna Soome ja Eesti programmi raames. Projekti eesmärgiks on vähenenud
narkootikumide tarvitamine ning nakkushaiguste (HIV, hepatiit) levik Helsingis ja Tallinnas.
Projekti tegevused on suunatud mõlema linna üldsusele, samas on projekti raames läbi viidavad
tegevused suunatud peamiselt süstivatele narkomaanidele ning nende lähikondlastele ja Eesti-
Soome vahelistele turistidele.
Projekti eestvedajaks Tallinnas on MTÜ Helsinki-Tallinna Euregio. Projekti koostööpartnerid on
TAI, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Meditsiinikool ja MTÜ Eluliin.
Projekti kestus 03.05.2004.–31.12.2006.
3. EQUAL projekt
Euroopa Ühenduse algatuse projekt: “Prostitutsiooni kaasatud naiste sh inimkaubanduse ohvrite
integratsioon legaalsele tööturule” Põhipartner TAI.
EQUAL projekti eesmärgiks oli prostitutsiooni kaasatud naiste sotsiaalne ja psühholoogiline
rehabilitatsioon ja nende tööturule toomine.
Projekti kaudseks eesmärgiks oli prostitutsiooni ennetamine avalikkuse mõjutamisega ning naiste
teisejärgulise, teenindava rolli vähendamine ühiskonnas, nende majandusliku sõltumatuse
suurendamine ja võimete väljaarendamine, mis võimaldaks neil saavutada ühiskonnas meestega
võrdväärsemat positsiooni.
Projekti ettevalmistav periood algas jaanuar 2005, lõpptähtaeg oli juuli 2008.
Rahvusvaheline koostöö toimus projekti „Headway – inimkaubanduse ohvrite sotsiaalse
integratsiooni edendamine" raames, kuhu olid kaasatud ka Leedu, Poola, Saksamaa, Portugal ja
Itaalia.
Projekti juhtpartneriks oli Tervise Arengu Instituut ja kaaspartneriteks: MTÜ Eesti Avatud
Ühiskonna Instituut, MTÜ Eesti Naisuurimus ja Teabekeskus, MTÜ Eluliin.MTÜ Sigmund
Prostitutsiooni kaasatutele sh inimkaubanduse ohvritele sotsiaalse ja psühholoogilise
rehabilitatsioonikeskuse ATOLL loomine Tallinnas ja erinevate teenuste rakendamine
hõlbustamaks prostitutsiooni kaasatute psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni ja naasmist legaalsele
tööturule. Rehabilitatsioonikeskuse ATOLL avamine. 5.2 ATOLL keskuse väljatöö alustamine ja
teenuste aktiivne tutvustamine prostitutsiooni kaasatutele sh inimkaubanduse ohvritele. 5.3
ATOLL keskuses pakutavate teenuste detailiseerimine vastavalt seni tehtud uurimuse tulemustele.
ATOLL keskuses uute teenuste jaoks teenusekirjelduste väljatöötamine ja juhendamaterjalide
koostamine ning uute teenuste rakendamine. Oodatav tulemus: loodud on prostitutsiooni
kaasatutele rehabilitatsioonikeskus ATOLL, mis pakub projekti jooksul teenuseid 400
prostitutsioonikaasatule sh inimkaubanduse ohvritele.
4. ISEC 2013 A Safety Compass: signposting ways to escape trafficking 08.12.2012 -07.12.2015
Partnerid: Jaunatne ar misiju Läti; Women@thewell Suurbritannia; National Alliance of Women`s
organisation Suurbritannia; The State Inspectorate for protection of Children Right Läti.
5. Norway Grants Norra Finantsmehhanism Projekt Supporting victims of trafficking for
sexual exploitation through improving the services provided by the rehabilitation centre
Atoll and shelter Vega. Programme Area: PA29.
Koostöö Oslo Ülikooliga, kohtumised Norra inimkaubandusjuhtumite ohvrite juriidiliste esinda-
jatega, Norra Kompensatsiooniametiga jt.
6. Joint Cooperation between Police and Social Service against Trafficking
2009 -2011 JLS/2008/ISEC/FPA/C3/070 The National Police Board, Sweden
Partners Swedish Social Authority in Stockholm City — Sweden; NGO Estonian
Women’s Shelter Union, NGO Lifeline, Northern Police Prefecture — Estonia, General
Police Headquarters — Poland, General Inspectorate of the Romanian Border Police,
NGO ADPARE, Directorate for Countering Trafficking in Persons, NGO Foundation
Conexiuni, NGO Generatie Tamara — Romania
Osalemine töörühmades riiklikes ja üleeuroopalistes töörühmades ja võrgustikes
Mittetulundusühing Eluliin osales Justiitsministeeriumi poolt koordineeritavate riiklike arengu-
kavade töörühmades:
1. Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006 -2009;
2. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014;
3. Vägivalla enetamise strateegia aastateks 2015 -2020.
4. Euroopa Ühenduse Civil Society Platform against THB l osaleb Mittetulundusühing Eluliin
ainsa organisatsioonina Eestist.
Mittetulundusühing Eluliin kaasabil on koostatud järgmised uurimustööd:
1. Prostitutsioon Eestis: ülevaade prostitutsiooni kaasatud naiste olukorrast. Sotsioloogilise
uurimuse materjalid. Koostaja Avatud Ühiskonna Instituut 2006
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/13206619062_Prostitutsioon_eestis_EST.pd
f
2. Prostitutsiooni tähendus Eesti ühiskonnas. Sisejulgeolek või majanduslik kasu. Sotsioloogilise
uurimuse materjalid . Avatud Ühiskonna Instituut 2006
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/132066199232_Prostitutsiooni_tahendus_ee
sti_yhiskonnas_EST.pdf
3. Prostitutsiooni tähendusest Eestis: kriitiline häälestatus kasvab prostitutsiooni tähendusest
Eestis.Avatud Ühiskonna Instituut 2008.
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/132076284938_Prostitutsiooni_tahendusest_
eestis_EST.pdf
4. 27.03.2011 – 13.08.2011 Research of HIV-Prevalence, HCV/HBV and syphilis among sex
workers in Tallinn NGO Eluliin / National Institute for Health Development
5. Assessment for representative sampling among female sex workers in Tallinn, Estonia 2009,
NGO Eluliin/ National Institute for Health Development
6. Prevalence of HIV, other infections and risk behaviour among female sex workers in Tallinn
2006 Researcher assistant, data collection co-ordinator. NGO Eluliin/ National Institute for Health
Development
7. Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuring 2016. Tervise Arengu Instituut
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/150515145770_Prostitutsiooni_kaasatud_naist
e_terviseuuring_2016.pdf
8. Reserach on prostitution in Latvia and Estonia.Research into the image of women in online
environment in Latvia and Estonia NGO Eluliin / NGO Marta (Latvia) EC, ISEC 2011
Programm project: „A Safety Compass - signposting ways to escape
trafficking“ HOME/2011/ISEC/AG/THB/4000002172
Mittetulundusühing Eluliin poolt teostatud uurimused:
1. Research of victims needs in connection with rehabilitation services and clarifying motivation
factors that help to leave the trafficking environment 2015 NGO Eluliin
2. Inimkaubanduse ohvrite kahjude hüvitamine rahvusvahelises õiguses, moraalse kahju kind-
laksmääramine ja kompenseerimine. 2015.
Mittetulundusühing Eluliin koostatud juhendmaterjalid
1. Metoodiline artikkel INIMAKAUBANDUS gümnaasiumi õppekava juurde, ühiskon-
naõpetajatele 2012;
3. Metoodiline artikkel INIMAKAUBANDUS põhikooli õppekava juurde, ühiskonnaõpeta-
jatele 2012;
4. Juhendmaterjal Erivajadustega ja puudega inimkaubandusohvrite märkamiseks,
äratundmiseks ja juhised esmaseks sekkumiseks 2017
5. Juhendmaterjal Erivajadustega ja puudega inimkaubandusohvrite märkamiseks, äratundmiseks
ja juhised esmaseks sekkumiseks. Lihtne keel. 2018
Mittetulundusühing Eluliin läbiviidud koolitused:
Koolitused ja ümarlauad 2013 -2015
Koolitused ja ümarlauad 2013 -2015
31.7.13 Ümarlaud sotsiaal ja noorsootöötajatele Valkla Lektorid Eda Mölder Maarika Pähklemäe
29.9.13 Ümarlaud osavõtajaks USA saatkonna töötajad ja ajakirjanikud, Eesti Politse
Naisühenduse liikmed, Eesti Naisjuristide Liidu liikmed. Tallinn. Korraldus Eda Mölder
11.10 2013 Ümarlaud juristidele ja aktivistidele inimkaubandusest. Tallinn. Lektor Maarika
Pähklemäe
18.10.13 Ümarlauad seoses Euroopa Inimkaubanduse vastase võitluse päevaga aktivistidele
Tallinn. Lektor Eda Mölder
22.11.13 Inimkaubanduseohvrite abistamine kriminaalmenetluses. Tallinn. Lektorid Maarika
Pähklemäe Eda Mölder
29.11.13 Inimkaubandusohvrite abistamine kriminaalmenetluses sotsiaaltöötajatele. Tallinn.
Maarika Pähklemäe Eda Mölder
28.4.14 Ümarlaud juristidele. Inimkaubanduse ohvrite moraalne kompensatsioon Eesti seaduste
perspektiivist. Tallinn. Merle Haruoja
18.6.14 Ümarlaud projekti kaasatud MTÜ Eluliin töötajatele. Tallinn. lektor Eda Mölder
30.7.14 Koolitus noorsootöötajatele. Valkla. Lektorid Eda Mölder Maarika Pähklemäe
21.oktoober 2014 Koolitus Inimkaubandus ja prostitutsioon 2014. Tartu. Lektorid May-Len
Skilbray, Eda Mölder, Maarika Pähklemäe
21.oktoober 2014 Ümarlaud Inimkaubanduse ja prostitutsiooni sekkumismeetodid ja lahendused
Eestile. Tartu. May-Len Skilbray, Maarika Pähklemäe, Roman Krõlov, Pille Kaljurand
22.oktoober 2014 Koolitus Koolitus Inimkaubandus ja prostitutsioon 2014. Jõhvi. May-Len
Skilbray, Maarika Pähklemäe, Roman Krõlov, Pille Kaljurand
22.oktoober 2014 Umarlaud Inimkaubanduse ja prsotitutsiooni sekkumismeetodid ja lahendused
Eestile. Jõhvi. May-Len Skilbray, Maarika Pähklemäe, Roman Krõlov, Pille Kaljurand
23.10.14 Ümaralaud Justiitsministeerium. Inimkaubanduse vastase võitluse ümaralaud. Norra
kogemus. Tallinn. Lektor May-Len Skilbray
8.detsember 2014 Ümarlaud Justiitsministeerium Inimkaubandusohvrite juriidiline nõustamine.
Tallinn. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn
8.detsember 2014 Ümarlaud Mõttekaasalastele ja partneritel. Juriidilisi küsimusi
inimakaubandusohvrite esindamisel kohtus. Tallinn. Lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn
9. detsember 2014 Ümarlaud. Tartu. Lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn
9.detsember 2014 Koolitus Rahvusahelise ja siseriikliku õiguse aspektid moraalse/mittevaralise
kahju kompenseerimisel inimkaubanduse ohvritele. Norra ja Eesti kogemus. Tartu.
lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn
10.detsember 2014 Koolitus Justiitsministeerium. Tallinn. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole
Hunn
10.detsember 2014 Ümarlaud Justiitsministeerium. Tallinn. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole
Hunn
7. jaanuar 2015 Koolitus noorsootöötajatele Inimkaubandus Eestis 2014 ja suunad aastal 2015.
Tartu. Lektor Eda Mölder
16.01.2015 Inimkaubandus Eestis 2014 ja suunad aastal 2015. Sotsiaaltöötajatele,
psühholoogidele. Tallinn. lektor Eda Mölder Roman Krõlov
14.02.2015 Noorsootöötajad ja noored. Inimkaubandus ja värbamine. Tallinn . Lektor Roman
Krõlov
16.03.2015 Väljatöö korraldamine, riskirühma kuuluvate noorte leidmine. Tartu. lektor Roman
Krõlov
29.04.2015 Koolitus psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele Inimkaubanduseohvri ja
prostitutsiooni kaasatud isiku psühholoogiline abistamine. Jõhvi. lektor Roman Krõlov
29.4.15 Ümarlaud Psühholoogiline sekkumine prostitutsiooni sisenenud inimkaubanduse ohvri
abistamise. Jõhvi. lektor Roman Krõlov
08.05.2015 Justiitsministeeriumi Vägivalla Vähendamise Arengukava ümarlaud Anni Sääre
ettekanne uuringu Uuring - usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubanduse ohvrite
moraalse kahju tagajärgede ja kahju suuruse hindamiseks põhjal. Tallinn. Ettekandja Anni Säär
13.05.2014 . Ümarlaud Justiitsministeeriumis. Ümarlaual Merle Haruoja ettekanne uurimuse
Uuring - usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubanduse ohvrite moraalse kahju
tagajärgede ja kahju suuruse hindamiseks põhjal. Tallinn. Ettekandja Merle Haruoja
Õppevisiit Oslosse
1.juuni 15 Family Reintegration practices. Results of the research work. Discussion. Fafo,
Institute of Applied International Studies Anette Brunovskis Researcher Oslo Anette Brunovskis
1.juuni 15 Discussing of Estonian and Norwegian approaches to THB, as a social problem:
reseaching of topic, approaches to victim`s assistance and reintegration. Oslo University,
Department of Criminology and Sociology of Law Oslo Mrs. May-Len Skillbrei (PhD) &group of
colleagues
2.6.15 Norwegian model of Referral Mechanism of identification andassistance to victims of
trafficking, investigation of cases of trafficking. Discussion Ministry of Justice and Public Security
Oslo Mr.Jan Austad
2.6.15 Norway political experience in fighting with problems of Trafficking in Human Beings,
sexual exploitation, reintegration of victims. The Storting,NorwegianParliament Oslo Mrs.Sonja
Mandt
3.6.15 Implementation of Norway model of law assistance to victims of trafficking in human
being in Estonia. Discussing the cosequences of study visit of Norwegian experts Oslo
I.Johansen Law Agency experts Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn
3.6.15 Norwegian system and regulations regarding compensation to victims of violent crime The
Compensation Board for Victims of Violent Crime in Norway Oslo Mrs.Ellen Ystgaard
Tjemsland
7.08.2015 Emotsionaalse toe telefoni töötajate koolitus haavatavuse kontseptsioon . Mustjõe.
Lektor Roman Krõlov
8.08.2015 Emotsionaalse toe telefoni töötajate koolitus haavatavuse kontseptsioon. Mustjõe.
lektor Eda Mölder
14 09.2015 Ohvriabi töötajate koolitus.Koplimadise talu. Lektorid Torill Berge Andersen Ivar
André Holm Norra ohvrite kompensatsiooniamet
15.09.2015 Ümaralaud Norra kolleegidega. Tallinn Torill Berge Andersen ,Ivar André Holm
19.09 2015 Eneseabigrupi liidrite koolitus I Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina
30.09.2015 Inimkaubandusohvri ja prostitutsiooni kaasatu psühholoogiline abistamine. Jõhvi.
lektor Roman Krõlov
17.10.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus II Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina
31.10.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus III Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina
14.11.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus IV Tallinn Eda Mölde,r Jevgenia Kasnikova
28.11.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus V Tallinn Svetlana Bahtinova, Pille Kaljurand, Ene Villak
10.12.15 Ettekanne Research of victims needs in connection with rehabilitation services and
clarifying motivation factors that help to leave the trafficking environment. Riiklikul
Inimkaubanduse vastu võitlemise ümarlaual. Tallinn. Ettekandja Roman Krõlov
11.12.15 Projekti lõpuüritus Tallinn Ettekandjad : Eda Mölder, Maarika Pähklemäe, Merle
Haruoja, Anni Säär, Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina, Svetlana Bahtinova, Pille Kaljurand
14.12.15 Inimkaubanduse ohvri ja prostitutsiooni kaasatud isiku juhendamine sisenemisel
tööturule. Koolitus Eesti Töötukassa töötajatele. Tallinn. Lektorid Eda Mölder, Pille Kaljurand,
Roman Krõlov.
14.12.15 Sekkumised prostitutsiooni sisenenud inimkaubanduse ohvri abistamisel. Vestlusring
Eesti Töötukassa töötajatele. Tallinn. lektorid Eda Mölder, Pille Kaljurand, Roman Krõlov
19.12.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus VI Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina
MTÜ Eluliin läbiviidud kampaaniad: “Kampaania naine ei ole kaup”
18.11.2018
PAKKUMUS
Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele.
..
Mittetulundusühing Eluliin esitab pakkumise väikeostule Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste
osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele.
Pakkumus koosneb teenuse maksumusest, meeskonna liikmete andmetest ja Kogulahendusest,
Esitatud kogulahendus sisaldab lisasid:
Lisa 1 Mittetulundusühendus Eluliin osalemine rahvusvahelisstes projektides, osalemine riiklikes
ja üleeuroopalistes võrgustikes, teadustööde läbiivmine ja teadustöös osalemine, koolituste ja
kampaaniata korraldamine, ning metoodiliste juhendite koostamine inimkaubanduse ja
prostitutsiooni kaasatuse teemadel.
Lisa 2 Prostiutsiooni kaasatud isikute nõustamis ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise teenuse
standard: Lisad 2.1. töökorraldust puudutavad dokumendid.
Juhatuse liige Eda Mölder
Koostas:
Juhatuse liige Eda Mölder
52 197 62
PAKKUMUS
Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele. Teenuse
maksumus 160 000 EUR aastas.
Juhatuse liige Eda Mölder
Koostas:
Juhatuse liige Eda Mölder
52 197 62
Lisa 2 Mittetulundusühing Eluliin meeskonnaliimete andmed
Roll/ülesanne Nimi Haridus Keeleoskus Töökogemus
aastates
sarnaste
ülesannetega.
Väljatöö
Tetyana vene/eesti 5 aastat
Novozhenina
Pille Kaljurand eesti/vene/inglise/soome 8 aastat
Nadežda Lumi Kõrgem vene/eesti 10 aastat
Jevgenia Kõrgem vene/eesti 13 aastat
Kašnikova
Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat
Komarova
Inge johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat
Annely Kõrgem eesti/inglise 5 aastat
Kutkina
Psühholoogiline
nõustamine ja
psühhoteraapia
Eda Mölder Kõrgem eesti/vene/soome 13. aastat
Roman Kõrgem vene /eesti/inglise 13.aastat
Krõlov
Kaie Palmet Kõrgem eesti/vene/inglise 13.aastat
Annely Kõrgem eesti/inglise 5 aastat
Kutkina
Jevgenia Kõrgem vene /eesti 13 aastat
Kasnikova
Juriidiline
nõustamine
Jelena Huul Kõrgem vene/eesti 13.aastat
Ave-pirjo Kõrgem Eesti/vene/soome/inglise 2 aastat
Paluvere
Sotsiaalnõustamine
Jelena Kõrgem eesti/vene/inglise 9 aastat
Malinski
Inge Johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat
Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat
Komarov
Karjäärinõustamine
Eda Mölder Kõrgem eesti/vene 13.aastat
Tugiisiku teenus
Tetyana vene/eesti 5 aastat
Novozhenina
Pille Kaljurand eesti/vene/inglise/soome 8 aastat
Nadežda Lumi Kõrgem vene/eesti 10.aastat
Jevgenia Kõrgem vene/eesti 13.aastat
Kašnikova
Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat
Komarova
Inge johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat
Annely Kõrgem eesti/inglise 5 aastat
Kutkina
Jelena Huul Kõrgem vene/eesti 13.aastat
Ave-pirjo Kõrgem Eesti/vene/soome/inglise 3 aastat
Paluvere
Jelena Kõrgem eesti/vene/inglise 9 aastat
Malinski
Inge Johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat
Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat
Komarov
Juhatuse liige Eda Mölder
Koostas:
Juhatuse liige Eda Mölder
52 197 62
TÖÖVÕTULEPINGU NR ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, Gonsiori 29, 15027
Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud
„Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja
MTÜ Eluliin, registrikood 80011957, asukoht Pärnu mnt 9a, 10148 Tallinn, keda esindab
põhikirja alusel juhatuse liige Eda Mölder (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos
nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”)
alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on Töövõtja poolt prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamis- ja
rehabilitatsiooniteenuste osutamine aastatel 2019-2020 (edaspidi „Tööd“). Tööde täpsem
kirjeldus on toodud Töövõtja 18.11.2018 pakkumuses, mis on Lepingu Lisa 1.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad.
Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd ajavahemikus 01.01.2019 -
31.12.2020.
3. Lepingu hind
3.1 Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumus on 320 000 kolmsada
kakskümmend tuhat eurot (sõnadega) koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu
Hind“). Lepingu Hind tasutakse osade kaupa arvete alusel igakuiselt võrdsetes osades
järgmiselt:
3.2 Töövõtja esitab arve iga kalendrikuu viimasel tööpäeval. Arve peab sisaldama lepingu
numbrit, teenuse nimetust, teenuse osutamise perioodi ja maksumust arve esitamise
perioodi kohta. Tellija tasub Töövõtjale teostatud Tööde eest 15 tööpäeva jooksul pärast
arve kinnitamist.
3.3 Töövõtja edastab tellijale arve e-arvena või PDF-formaadis arvena. E-arvet on võimalik
saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile
laekumise kuupäevast. PDF-formaadis arve tuleb saata e-posti aadressile
[email protected].
4. Erisätted
4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja:
4.1.1. koguma andmeid prostitutsiooni kaasatud isikute kohta, täites Exceli tabelis jooksvalt
ankeeti, mis on ära toodud Lisas 2. Töövõtja võtab endale kohustuse koguda
eelnimetatud vormis andmeid ja täita ankeeti jooksvalt nii, et oleks võimalik lisaks
vahe- ja koondaruandele Tellijale aruandlust esitada nädala pikkuse etteteatamisajaga
siis kui Tellija seda vajab. Tellijale edastatavad andmed peavad olema kujul, mis ei
võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist;
4.1.2. esitama esimese vahearuande hiljemalt 15. jaanuariks 2020. a., mis sisaldab sisulise
ülevaate tehtud tööst vastavalt Lepingu Lisale 3 ning täidetud Exceli tabeli Lisa 2
kohta;
4.1.3. esitama koondaruande hiljemalt 15. jaanuariks 2021. a., mis sisaldab sisulise ülevaate
tehtud tööst vastavalt Lepingu Lisale 3 ning täidetud Exceli tabeli Lisa 2 kohta.
4.1.4. järgima isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid.
4.1.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas tellitud Teenus vastab lepingus sätestatule ning kas ja
kuidas teenust osutatakse.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kristiina Luht,
telefon 6269 254, e-post
[email protected] või teda asendav ametnik.
5.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Eda Mölder,
telefon 5219 762, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
6.1. Lisa 1 - Töövõtja 18.11.2018 pakkumus.
6.2. Lisa 2 – Andmekogumise ankeet.
6.3. Lisa 3 – Sisuaruande vorm.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele
Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud
paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf Pooled kinnitavad, et kõik
üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu
eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus
on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude
korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
_____________________ ________________________
Marika Priske Eda Mölder
Kantsler Juhatuse liige
Tel: 626 9301 Tel: 5219762
Faks: 6992 209 Faks:
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve EE03 2200 2210285 18094
Lisa 2
Andmekogumise ankeet
Andmete kogumine prostitutsiooni kaasatud isikute kohta. Andmed sisestatakse Exceli
tabelisse.
0 TÄITJA ANDMED
Organisatsioon
Ankeedi täitmise
kuupäev ja aasta
Andmete kogumise koht
Tallinn
Ida-Virumaa
Tartu
Ankeedi täitja nimi
1 KLIENDI TAUSTAANDMED
1.1. Tunnus/kood
1.2. Kas on uus klient Uus klient sellel kalendriaastal
või korduv? Käinud ka varasematel aastatel
1.3. Mitu korda pöördus
Töövõtja poole sellel
kalendriaastal
1.4. Sugu
Mees
Naine
1.5. Sünniaasta
1.6. Suhtluskeel Mis on isiku suhtluskeel?
Eesti
Vene
Inglise
Muu (palun täpsustage)
1.7. Perekonnaseis Mis on isiku perekonnaseis?
Vallaline
Kooselus/abielus
Ei ole teada
1.8. Ülalpeetavad Kas on ülalpeetavaid (lapsed, elukaaslane, vanemad)?
Jah
Ei
Ei ole teada
1.9. Ülalpeetavate arv
1.10. Elukoht Kas isikul on olemas kodu?
Jah
Ei
Ei ole teada
1.11. Haridustase Kõige kõrgem lõpetatud haridustase
Lihtsustatud õppekavaga
põhiharidus
Põhiharidus
Üldkeskharidus
Kutseharidus
Kõrgharidus
Ei ole teada
1.12. Hinnangulised Kas isikul võib olla järgmisi terviseprobleeme? (märkida
terviseprobleemid kõik sobivad vastusevariandid)
Sõltuvused
Akuutsed terviseseisundid
Kroonilised terviseseisundid
Määratud puue
Sõltuvused – alkoholisõltuvus, narkosõltuvus, ravimite
kuritarvitamine, mängurlus
Akuutsed terviseseisundid (vajavad kohest reageerimist) –
füüsilise tervise seisnud, vaimse tervise seisund, füüsiline ja
psüühiline trauma
Kroonilised terviseseisundid – füüsilised ja psüühilised haigused
1.13. Elatusallikad Millest isik elatub? (märkida kõik sobivad vastusevariandid) –
sõnastada küsimus: Kust saate raha?
Ametlik sissetulek tööst
Abikaasa, vanemate, teiste
sugulaste/lähedaste, sõprade-tuttavate
rahaline toetus
Pension
Töövõimetuspension
Stipendium, õppetoetus
Töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud
Töötukassa kaudu makstud summad
Vanemahüvitis (vanemapalk)
Lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid)
Puude ja tervisega seotud toetused
Laenud (sh õppelaen)
Hoiused, säästud, vara müük
Asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel
Prostitutsioon (ja muud tulud)
1.14. Milline %
prostitutsiooniga
saadud tulust jääb
endale kätte?
1.15. Isiku rahalised
kohustused keskmiselt Alla 200 euro
kuus kokku 201-400
401-600
601-800
801-1000
1001-1500
Üle 1500
2 PROSTITUTSIOONI KAASATUS
2.1. Vanus esmase Kui vanalt kaasati prostitutsiooni esimest korda?
prostitutsiooni
kaasatuse ajal
2.2. Esmane Kus kaasati isik prostitutsiooni?
prostitutsiooni Eesti
kaasatuse koht Välismaa
2.3. Märgid sellest, et Kas spetsialisti silmale on märke, et isiku prostitueerimisest
kolmas isik võib saada võib kolmas isik saada materiaalset kasu?
kasu isiku
prostitueerimisest Jah
(Jaatav vastus ei ole Ei
seotud sellega kas on
algatatud formaalne Selles küsimuses ei pea me silmas oma pereliikmete tavapärast
kuriteomenetlus) toetamist, mis on üldlevinud ja iseloomulik valdavale osale
peredest.
3 ABISTAMINE LEPINGUPARTNERI POOLT
3.1. Kalendriaastal Milliseid teenuseid on osutatud prostitutsiooni kaasatud
osutatud teenused isikule kalendriaastal?
(märkige kõik õiged variandid)
Teenuse liik Mitu korda sai
kalendriaastas
teenust
Sotsiaalne nõustamine
Psühholoogiline nõustamine
Juriidiline nõustamine
Karjäärinõustamine
Tugiisikuteenus
Omasuguste nõustamine
Toiduabi
Riided ja esmatarbekaubad
Tervisekaubad (kondoomid, libestid,
rasedustestid)
Muu
3.2. Prostitutsioonist Kas isik soovib ise prostitutsioonist väljuda?
väljumine
Jah
Ei
Ei oska öelda
3.3. Spetsialisti hinnang Kui tõenäoliseks hindate võimalust, et isikul õnnestub
isiku potentsiaalile prostitutsioonist väljuda?
prostitutsioonist väljuda See on väga tõenäoline
See on üsna tõenäoline
See on vähetõenäoline
Ei ole tõenäoline
Lisa 3
Hankelepingu sisuaruande vorm vahe- ja koondaruandele
Vahe- ja koondaruanne täidetakse samale vormile
LEPINGU NUMBER
LEPPE OSAPOOL
LEPPE OSAPOOLE
ESINDAJA
Kokkuvõte
Tegevuste kestus
Tegevuste algus: Tegevuste lõpp:
Lühikokkuvõte tegevuste eesmärkidest ja tulemustest (max 200 sõna)
Ülevaade tehtud tööst
1. Tegevuste kirjeldus
Palume anda selline tegevuste kirjeldus, sh statistika, mis võimaldab järeldusi teha tehtud
töö iseloomu ja edasise teenuste kujundamise osas.
- Psühholoogilise nõustamise korraldamine, keskmine sessioonide arv kliendi kohta,
hinnang tulemuslikkusele.
- Juriidilise nõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele (nt esitatud avalduste
hulk vms)
- Sotsiaalnõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele (nt suunamiste hulk,
millistesse asutustesse suunati, jne)
- Tugiisikuteenuse korraldamine, hinnang tulemuslikkusele
- Karjäärinõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele
- Omasuguste nõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele
- Rehabilitatsiooni korraldamine ja mõju (kuidas on järelnõustamist saanud kliendid
oma elu ümber korraldanud, millised on üldiselt tulemused, tagasilöögid, mida
tehakse päevakeskuses ja millist kasu see annab; millistesse teistesse
hoolekandeasutustesse suunati, jne)
- Väljatöö korraldamine (kuidas ja millistest allikatest kontakte otsitakse, kuidas toimub
sihtgrupi teavitamine teenustest, kuidas kaardistatakse klientide probleeme, esinenud
probleemid sh turvariskid, jne).
2. Koostöö
Palume anda ülevaade koostööst, sh kas on sõlmitud koostöökokkuleppeid, määratud
kontaktisikud, samuti puudujäägid koostöös.
- Koostöö Sotsiaalkindlustusametiga, SKA-sse teistele teenustele suunatud
abistatavate hulk ja tuvastatud inimkaubanduse ohvrite hulk (nii ohvrid kui eeldatavad
ohvrid).
- Koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga.
- Koostöö Tervise Arengu Instituudiga.
- Koostöö Töötukassaga.
- Koostöö ministeeriumidega.
- Koostöö teiste vabaühendustega, millistega, mis teemal.
- Rahvusvaheline koostöö.
- Muu
3. Saavutused, probleemid
Mõlema küsimuse puhul palume viidata, mis meetodil kogutud informatsiooni põhjal midagi
väidate?
- Milline on olnud sihtgrupipoolne tagasiside?
- Millised on saavutused, mis on muutunud tegevuste jooksul?
- Millised probleemid on lahendamata ning kas on vajadus jätkutegevusteks?
4. Järeldused, ettepanekud
Palume kirjeldada tegevuste rakendamisel ilmnenud probleeme ning tuua konkreetsed
läbimõeldud ettepanekud nende lahendamiseks.
5. Muud kommentaarid
Palume vajadusel täiendada aruannet infoga, mis võimaldaks teenuseid edaspidi paremini
planeerida ja korraldada. Oodatud on ka kõik muud kommentaarid, mis aitaksid tehtud tööd
paremini selgitada.