dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2018
Viit
1.8-2/784-1
Registreeritud
18. detsember 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2020
Vastutaja
Kristiina Luht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎1.8-2784-1 18.12.2018 Muu leping (1).bdoc2640 KB

Sisu (failidest)

1 Mittetulundusühing ELULIIN KONTSEPTSIOON JA TEENUSE STANDARD MTÜ Eluliin on alates 2006 aastast hoidnud avatuna seksuaalsel eesmärgil ekspluteeritud naistele varjupaika ja sotsiaalse ja psühholoogilise rehabilitatsioonikeskust ATOLL alates 2005 aastast. Naiste tugikeskus-varjupaik tegutses kui majutusüksus ja ATOLL keskus kui rehabilitatsioonikeskus kõikide vajaminevate teenustega. Alates 2013 aastast muutus Eesti Vabariigis inimkaubandust käsitlev seadusandlus ja seega jagati inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise teema eraldi teenustesse lõpetades sellega ka senise 2005 aastast välja töötatud tegevusmudelite süsteemi. 2014 aastast on rangelt jagatud inimkaubandusohvrid ja seksuaalse ekspluateerimise alla kannatavad isikud sh prostitutsiooni kaasatud naised erinevatele teenustele. 2014 aastast osutab inimkaubandusohvrite varjupaik VEGA teenuseid ka meessoost isikutele ja kõigi ekspluateerimise liikide all kannatavatele isikutele, kelle suhtes on algatatud kriminaalasi ja kes on kriminaalasja raames tunnistatud kannatanuteks. Mittetulundusühing Eluliin on prostitutsiooni kaasatud isikutele pakunud teenuseid Tallinnas ATOLL keskuse, Jõhvis AVA keskuse ja Tartus TOOME keskuse nime all. Alates 2019 aastast pakutakse Pärnus teenuseid PÄRNA keskuse nime all. Eluliini ressursikeskuse kirjekldus prostitutsiooni kaasatud isikutele kontseptsioon on dünaamiline kirjeldus keskuse administratiivsest ja sisulisest tegevusest. 2 PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTELE SUUNATUD TEENUSTE STANDARD ...... 3 TEENUSE OSUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED .......................................................................... 3 TÖÖPROTSESS ............................................................................................................................. 6 TEGEVUSMUDELITE SÜSTEEM ............................................................................................... 7 KLIENDI nõustamine lähtuvalt haavatavuse kontseptsioonist eesmärgiga prostitutsioonist väljumine. ....................................................................................................................................... 11 3 PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTELE SUUNATUD TEENUSTE STANDARD PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTE RESSURSIKESKUSE visioon Mittetulundusühing Eluliin visiooniks on vähendada inimkaubandust ja inimkaubandusest saadavat kahju Eesti vabariigis. Mittetulundusühing Eluliin näeb isikute prostitutsiooni kaasamist ja prostitutsioonis viibimist kui inimkaubandust. Ressursikeskus on keskus, mis pakub prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamist väljumaks prostitutsioonist. Sõna ressurss all võib pidada silmas järgmisi sünonüüme – abiallikas, abivahend, leidlikkus, tegutsemisosavus, vahendid, varu. RESSURSIKESKUSE missioon Ressursikeskus on keskus, mis pakub prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamist väljumaks prostitutsioonist. Ressursikeskus 1. pakub mitmekülgset abi ja kvaliteetset nõustamist soolise vägivalla ohvritele naistele ja nende lastele ning prostitutsiooni kaasatud meestele. 2. toetab prostitutsiooni kaasatud isikute psühholoogilisi ja sotsiaalseid ressursse oma elu ja tegevuse paremaks korraldamiseks väljapool prostitutsiooni ja inimkaubandust. 3. aitab prostitutsiooni ja inimkaubandusse kaasatud isikutel sh ohvritel saavutada sõltumatus oma elu üle otsustamisel ja isiksusliku potentsiaali arendamisel. RESSURSIKESKUSE eesmärgid 1. toetada ja abistada prostitutsiooni kaasatudisikuid ja inimkaubanduse ohvreid nende püüdlustes inimväärse elu suunas, toetades inimväärikust ja lähtudes inimõigustest; 2. arendada prostitutsiooni kaasatud isikutel ja inimnkaubandusohvritele suunatud teenuseid isikute ja ohvrite jõustamiseks. 3. arendab ressursikeskuse tegevust erinevate projektide ja hangete kaudu 4. osaleb rahvusvahelistes projektides prostitutsiooni kaasatud isikute ja inimkaubandusohvrite olukorra mõjutamiseks Eestis ja Euroopa Liidus.; 5. ressursikeskus teeb teadustööd, analüüsib andmeid ja kogub teadmis prostitutsiooni ja inimkaubanduse valdkonnas. TEENUSE OSUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Mittetulundusühing Eluliin poolt pakutavad nõustamis. ja rehabilitatsiooniteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele on avalikud teenused. Teenust osutatakse avalik-õiguslikes huvides. Teenust rahastatakse riigi poolt. TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE (TQM) Mittetulundusühing Eluliin lähtub teenuse osutamisel järgnevatest kvaliteedinõuetest. Kvaliteedinõuded: Teenuse osutamine peab vastama antud juhendis esitatud nõuetele. Teenuse osutamise tulemuslikkust mõõdetakse viies läbi klientide küsitlust nende rahulolu kohta teenuste, teenuse osutajate ja muu sellise osas. Küsitluse viib läbi selleks volitatud töötaja. Lisa töökorrldust puudutavad dokumendid SEIRE Teenuse osutamisel klientidele ettenähtud teenuste osutamise regulaarsus, kvaliteet ja aruandlus. 4 Teenuse osutamise eelarve jälgimine. Kvaliteedinäitajad mida arvestatakse teenuse osutamisel on järgmised: Juurdepääs – hõlmab teenuste kättesaadavust ja lihtsust kontakti saamisel Suhtlus – suhelda klientidega nendele arusaadavas keeles ning lihtsalt ja kuulata nende muresid Pädevus– teadmiste valdamine ja oskused Viisakus – hõlmab viisakust, austust, tähelepanu ja sõbralikkust Usutavus– hõlmab ausust ja usaldusväärsust Usaldusväärsus – hõlmab tegevuste põhimõttekindlust ning lubadustest kinnipidamist Reageerimisvõime – hõlmab valmisolekut ja tahet teenust pakkuda Turvalisus– hõlmab ohutust, turvalisust ja konfidentsiaalsust Füüsiline keskkond – hõlmab füüsilist keskkonda ning töötajate välimust Mõistmine – hõlmab teenindajate tehtud jõupingutusi, et mõista kliendi vajadusi Mittetulundusühing Eluliin lähtub TQM st ja ka Valoris T.I.Q.S.S hindamismeetodist 1.Mittetulundusühing Eluliin ja prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuste juhtimine on läbipaistev ning keskused vastutavad oma tegevuse rahaliste ja mitterahakliste tulemuste eest. 2. Spetsialistid: Mittetulundusühing Eluliin prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskused pakuvad kvaliteetseid teenuseid, mida osutavad asjatundlikud ja kompetentsed spetsialistid, keda kaasatakse kõikidesse protsessidesse. 3. Teenusekasutaja: Mittetulundusühing Eluliin peab lugu teenusekasutajate kõigist põhiõigustest, mis puudutavad võrdseid võimalusi, võrdset kohtlemist ja valikuvabadust ning võrdset osalemist ja õigust olla aktiivselt kaasatud kõikidesse protsessidesse. 4. Osutatavad teenused: Mittetukundusühing Eluliini prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskused pakuvad teenuseid vastavalt teenusekasutaja ja potentsiaalsete kasusaajate vajadustele ning saavutavad tulemusi, keskendudes teenusekasutaja, tema perekonna, tööandjate, teiste sidusrühmade ja nende kogukonna kasule. Lähtuvalt teenuse osutamise kvaliteedis lähtub Mittetulundusühing Eluliin prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuse puhul järgmistest valdkondadest: 1. integratsioon (asutuse asukoht, sobivus oma ümbruskonda jne) 2. arendamine (indiviidi arendamine, teenuste ja tegevuste arendamine, teenuste asjakohasus jne) 3. avatus ja institutsionaalne dünaamika (konsensuspoliitika, piloteerimine, administratiivja finantsjuhtimine). TEENUSE LÄBIPAISTVUS Finantspõhimõtted - Sularaha tehingute ja asutuse krediitkaartide puudumine - Pangatehingute jälgitavus - Allhanke puudumine Mittetulundusühing Eluliin lähtub § 14. Teenuse osutamisega seotud teabe avaldamise kohustusest ja Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadusest. § 15. Teenuse kasutaja diskrimineerimise keeld (1) Teenuse osutaja ei või diskrimineerida teenuse kasutajaid, kes ostavad või soovivad osta tema poolt pakutavaid teenuseid, nende rahvuse või elukoha tõttu. (2) Diskrimineerivad ei või olla ka teenuse osutaja poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu tingimused, mis on seotud teenuse kasutaja rahvuse või elukohaga, välja arvatud juhul, kui need on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega. 5 Mittetulundudühing Eluliin lähtub : 1. teenusel ei eelistata ühet abivajajat teisele; 2. teenuse aluseks on erineva vanuse, religiooni, rahvuse, etnilise kuuluvuse, seksuaalse orientatsiooni, tervisliku seisundi ja sotsiaalse staatusega abivajajate võrdne kohtlemine; 3. teenusel nõustatakse ka teistest piirkondadest tulevaid , sealhulgas välisriigist naasnud kliente. 4. Prositutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuste teenused on kliendile tasuta ja anonüümsed. PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIKUTE JA INIMKAUBANDUSEOHVRITE ÕIGUSLIK OLUKORD SUHETES RESSURSIKESKUSEGA. Prostitutsiooni kaasatud isikute nõustamisja rehabilitatsiooniteenused põhinevad kokkulepetel ja lepingutel. Kokkulepetest tulenevalt on klient suhetes prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskusega.. Kliendiga loodav suhe on usaldussuhe. Usaldussuhe on põhiõigus, millel on vähemalt ühepoolne usaldussuhte seisund. Usaldussuhte kohustus tulenebki usaldussuhtest, kuigi pooled võivad sõlmida ka lepinguid. Prostitutsiooni kaasatud isikute nõustamis-ja rehabilitatsiooniteenused teenused on konfidentsiaalsed. Konfidentsiaalsus tähendab usaldussuhte aluseks olevate asjaolude saladuses hoidmist ja usaldussuhte kaitset. Prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuse töötajatega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud, mis puudutavad nii juriidilist isikut Mittetulundusühing Eluliin ja ressursikeskuse kliente. Prostitutsiooni kaasatud isikute ressursikeskuse teenused on teenused on avalikud teenused, kui viisid kuidas teenust osutatakse ja kellele teenust osutatakse on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avaldamisele. Konfidentsiaalsusest loobutakse seadusest tulenevalt vastavalt Psühhiaatrilise abi seadusele, Karistusseadustikule ja Lastekaitse seadusele. Mittetulundusühing Eluliin töötajad ja vabatahtlikud lähtuvad dokumendist Eetilise tegutsemise põhimõtted.( Lisa 2.1.) MTÜ ELULIIN lähtub oma tegevuses Befrienders Internationali HARTAST (Lisa 2.2.) ja kaasatud spetsialistide erialaorganisatsioonide eetikakoodeksitest. Eluliini töötajad ja vabatahtliku lähtuvad Eluliini lastekaitse aktist. Lisa 2.3. Juristid lähtuvad Advokatuuriseadus§ 45, 43 lg 1, Eesti Advokatuuri Eetikakoodeks § 5 lg 1 ( konfidentsiaalne on mistahes teave mis on saadud õigusabiosutamisega),Psühholoogid ja psühhoterapudid lähtuvad vastavate erialaliitude eetikakoodeksist. Sotsiaaltöötajad lähtuvad Sotsiaalala töötajate eetikakoodeksist. Põhiseadusest tulenevad õigused Mittetulundusühing austab ja kaitseb oma töötajate ja klientide põhiseaduslikke õigusi. Põhiseadus Õigus eraelule PS § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PROSTITUTSIOONI KAASATUD ISIK JA INIMVÄÄRIKUS EV põhiseaduse järgi on inimväärikus riigi poolt kaitstav väärtus. Põhiseaduses räägitakse inimväärikusest eeskätt inimese põhiõiguste, vabaduste, kohustuste ning põhiõiguste kaitsmise kaudu. Põhiseaduse § 10 järgi peavad põhiõigused, vabadused ja kohustused vastama inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; 6 põhiseaduse § 18 järgi ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda; põhiseaduse § 26 järgi võib riik sekkuda eraellu sh kõlbluse ja põhiõiguste kaitseks. Eestis kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 2 sätestab, et tsiviilõiguse allikaks on seaduse kõrval ka tava. Tavaõiguse all tuleb mõelda eeskätt seda, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mida väärtustavad. Lähtuvalt EV põhiseadusest peame inimkaubandust ja isikute prostitutsiooni kaasamist põhiõiguste rängaks riiveks. KESKUSTE ASUKOHAD Atoll keskus asub Kivisilla 4-4 Tallinn, mis on linna süda kuhu on hea juurdepääs ühiskondliku transpordiga. Keskus asub korrusmajas kuhu on võimalik anonuumselt saabuda ja lahkuda. Ava keskus asub Keskväljak 9Jõhvi, mis on linna süda kuhu on hea juurdepääs ühiskondliku transpordiga. Keskus asub korrusmajas kuhu on võimalik anonuumselt saabuda ja lahkuda. Toome keskus asub Ülikooli 10 Tartu, mis on linna süda kuhu on hea juurdepääs ühiskondliku transpordiga. Keskus asub korrusmajas kuhu on võimalik anonuumselt saabuda ja lahkuda. Lisaks on samades piirkondades ka piisavalt avalikke kohvikuid ja parke kus saab vajadusel klientidega kohtuda, kes ei julge tulla keskusesse. TÖÖPROTSESS Klienditöö on jagatud järgmistesse etappidesse I Väljatöö monitooring; kontakti loomine telefoni teel; kohtumine kliendiga kliendile sobivas kohas. II Esmatasadni nõustamine, klient on enamasti anonüümne, nõustamine toimub kas väljatöö raames, või keskuses. Esmaseks kontaktiks on väljatöötajad, kuid nõustamise viib läbi, kas psühholoog, psühhoteraput, sostiaaltöötaja või jurist lähtuvalt kliendi vajadusest. Spetsialist võib kliendisuhte loomise eesmärgil abistada esmaklienti ka telefoniteel. Kliendile pakutakse ka päevakeskuse teenuseid. III Teise tasandi nõustamine – klient võib olla anonüümne, kuid kliendi probleemidega tegeletakse pikema ajaperspektiiviga. Kliendile pakutakse ka päevakeskuse teenuseid. IV Rehabilitatsioonitasand - klienti abistatakse anonüümselt, kuid vajadusel võib klient avaldada oma nime. Kliendile koostatakse tegevuskava tema esiletoodud probleemide lahendamiseks. Probleemide lahendamisel on keskuste nõustajaskond proaktiivne ja vajadusel pakutakse kliendile ka tugiisiku teenust. Kliendile pakutakse ka päevakeskuse teenuseid. V Postrehabilitatsiooniteenus –järelnõustamine. Kliendid , kes on väljunud prostitutsioonist, kuid kelle puhul on kõrge tagasilanguse oht lähtuvalt nende haavatavusest saavad vajadusel nõustamisteenuseid, Tugiisiku teenust ja kliendile pakutakse ka päevakeskuse teenuseid. VI Võrgustikutöö – võrgustikutööd tehakse kliendi nõusolekul ja kliendi huvist lähtuvalt. Võrgustikutöö eesmärk on võimalikult kiirelt lahenda isiku prostitutsioonis viibimisega seotud küsimused. Võrgustikutöö on jaotatud järgnevalt : politseiga seotud küsimused lahendab juriidiline nõustaja, töötukassaga seotud küsimused lahendab karjäärinõustaja, KOV ja 7 sotsiaalkindlustusametiga seotud küsimused lahendab sotsiaalnõustaja. Terviseküsimused tevisenõiustaja. Kõik nõustajad töötavad vajadusel tugiisikutena, kes käivad kliendiga kaasas ja abistavad teda tugisiku tööjuhendi raames. Psühholoogid ja psühhoterapudid vahendavad vaimse tervise teenustega ega seotud küsimusi. TEGEVUSMUDELITE SÜSTEEM Prostitutsiooni kaasatud isikute nõustamis – ja rehabilitatsiooniteenuste osutamisega seotud personal omab erinevaid tegevusmudeleid ja oskab neid rakendada vastavalt erinevatele olukordadele.Tegevusmudelite väljatöötamine, rakendamine ja parendamine toimub pidevalt. Keskuse on kasutusel järgmised tegevusmudelid: Väljatöö tasandi töömudel Esmatasandi nõustamise mudel -psühholoogiline nõustamine -juriidiline nõustamine -psühhoteraapia -karjääri nõustamine -omasuguste nõustamine -tugiisiku töö Sekundaarse (teise tasandi) nõustamise mudel -psühholoogiline nõustamine -juriidiline nõustamine -psühhoteraapia -karjääri nõustamine -omasuguste nõustamine -tugiisiku töö Kolmas tasand nõustamise mudel -psühholoogiline nõustamine -juriidiline nõustamine -psühhoteraapia -karjääri nõustamine -omasuguste nõustamine -tugiisiku töö Neljas tasand järelnõustamine Teenuse kirjeldus – VÄLJATÖÖ inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele. 1. Monitooring 2. Visiidid koha peale 3. Info vahendamine 4. Kontakti hoidmine 5. Kliendi probleemide kaardistamine 6. Inimkaubandusohvrite tuvastamine 7. Sotsiaalse abi vahendamine 8. Psühholoogilise, psühhiaatrilise abi vahendamine 9. Töö ja koolitusalase abi vahendamine 8 10. Juriidilise abi vahendamine SOTSIAALNÕUSTAMINE inimkaubandusohvrite ja prostitutsiooni kaasatud naistele. Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud. Teenuse sihtrühmaks on üksikisik, kes vajab kõrvalist abi oma toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine või taastamine ning vajadusel sotsiaalse keskkonna tingimuste hindamine. Sotsiaaltöötaja tegevus: 1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide sotsiaalsete probleemide kaardistamisel: - pakub väljatöötajale adekvaatset sotsiaalvaldkonna infot; - nõustab väljatöötajaid sotsiaalküsimustes; - koostab infolehti kliendile edastamiseks; - nõustab väljatöö kliente sotsiaalküsimustes telefoni teel. 2. sotsiaalnõustamine koha peal anonüümse teenusena: - osutab kliendi vaimse, sotsiaalse ja majandusliku ressursiga kooskõlas olevat jõukohast sotsiaalset abi; - abi avalduste ja taotluste tegemisel; - abi suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega; - kliendi sotsiaal-pedagoogiline nõustamine; - kliendi materiaalse olukorra kaardistamine ja humanitaarabi vahendamine 3. sotsiaalnõustamine rehabilitatsioonikliendile: - inimkaubandusohvri tuvastamine - kliendi olukorra kaardistamine ja hindamine; - kliendi ja tema lähedastega juhtumi korraldusliku töö korraldamine. - sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostamine, selle täitmise juhendamine; - rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste seire; - kliendi sotsiaalses rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise hindamine; - abi administratiivasjade lahendamisel; - taotluste ja avalduste koostamine ja vormistamine koos kliendiga; - kliendi abistamine suhtlemisel erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega: - abi isikut tõendavate dokumentide taastamisel ja teiste teenuste juurde suunamine; - abi eluaseme leidmisel; - elementaarsete toimetulekuoskuste õpetamine; - kliendi tervist ja puudeid puudutavate teenuste koordineerimne – pensioniameti teenuste vahendamine Teenuse kirjeldus – JURIIDILINE NÕUSTAMINE inimkaubandusohvrite ja prostitutsiooni kaasatud naistele. Juriidilise nõustaja tegevus: 1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide juriidiliste probleemide kaardistamisel: - pakub väljatöötajale adekvaatset juriidilist infot; - nõustab väljatöötajaid juriidilistes küsimustes; 9 - koostab infolehti kliendile edastamiseks; - nõustab väljatöö kliente juriidilistest küsimustes telefoni teel. 2. juriidiline nõustamine koha peal anonüümse teenusena: - osutab kliendi vaimse, sotsiaalse ja majandusliku ressursiga kooskõlas olevat jõukohast juriidiliste abi; - kliendi juriidiline nõustamine; - abi avalduste ja taotluste tegemisel; - abi suhtlemisel politseiasutustega; - abi suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega; - abi suhtlemisel kohtutega; - abi suhtlemisel krediidiasutustega ja võlgade sissenõudjatega. 3. juriidiline nõustamine rehabilitatsioonikliendile - inimkaubandusohvri tuvastamine - kliendi olukorra kaardistamine ja hindamine; - kliendi nõustamine tema õiguste, vastutuse ja kohustuste osas. - ettepanekute tegemine kliendi rehabilitatsiooniplaani juriidilise nõustamise osa koostamiseks; - juriidilise probleemide lahenduste kavandamine, kliendi juhendamine; - rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud juriidiliste probleemide lahenduste seire; - kliendi rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise hindamine; - abi kriminaal-, tsiviil- ja administratiivasjade lahendamisel; - kliendi toetamine taotluste ja avalduste vormistamisel; - kliendi abistamine suhtlemisel erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega: - abi erinevate dokumentide taastamisel ja teiste teenuste juurde suunamine; - abi väljavõtete ja päringute tegemisel, - tegevus kannatanu või tunnistaja tugiisikuna prostitutsiooni ja inimkaubanduse kriminaalaasjades. Teenuse kirjeldus – KARJÄÄRI NÕUSTAMINE inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele. Karjäärinõustaja tegevus: 1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide legaalse tööga seotud probleemide kaardistamisel: - pakub väljatöötajale adekvaatset tööturu infot; - nõustab väljatöötajaid tööturu, töötukassa teenuste ja vabade töökohtades küsimustes; - koostab infolehti ja kokkuvõtteid vabadest töökohtadest kliendile edastamiseks; - nõustab väljatöö kliente karjääri, töötukassateenuste, sotsiaalsete garantiide küsimustes telefoni teel. 2. karjäärinõustamne koha peal anonüümse teenusena: - osutab kliendi vaimse, sotsiaalse ja majandusliku ressursiga kooskõlas olevat jõukohast tööküsimuste alast abi; - abi vabade töökohtade leidmisel CV, kandideerimisavalduste koostamisel ja esitamisel; - abi koolitusküsimustes; - abi suhtlemisel töötukassaga; - kliendi tööalane nõustamine; 10 3. karjäärinõustamine rehabilitatsioonikliendile: - inimkaubandusohvri tuvastamine - kliendi hariduse ja legaalse töö leidmise olukorra kaardistamine ja hindamine; - kliendi olukorra hindamine töö- ja koolitusvõimaluste osas ja tagasiside andmine kliendile; - sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani töö ja koolituse alase osa koostamine, selle täitmise juhendamine; - rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud töö- ja koolitus alaste tegevuste seire; - kliendi sotsiaalses rehabilitatsiooniplaani settenähtud tegevuste elluviimise hindamine; - abi suhtlemisel töötukassaga ja tööandjatega; - kliendile sobivate tööpakkumiste leidmine ja anlüüs koos kliendiga; - kliendile sobivate tööturu teenuste otsing; - taotluste ja avalduste koostamine ning vormistamine koos kliendiga; - kliendi abistamine suhtlemisel erinevate asutuste ja organisatsioonidega; - kliendile tööotsingu oskuste õpetamine ja ettevalmistamine tööintervjuudeks tööandja juures; - tööandja tausta kontrollimine; - kliendi abistamine suhtlemiselkonkreetse tööandjatega - kliendi abistamine konkreetse töö küsimustes – palga ja töölepingu läbirääkimised jms. Teenuse kirjeldus – PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE / PSÜHHOTERAAPIA inimkaubandusohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele. Psühholoogilise nõustaja tegevus: 1. abistab ja juhendab väljatöötajaid, väljatööl üleskerkinud klientide vaimse tervisega seotud probleemide kaardistamisel: - pakub väljatöötajale adekvaatset vaimse tervise alast infot ( sõltuvused, akuutsed psühhotraumad, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine, agressioon, manipulatsioonjne ); - nõustab väljatöötajaid psühholoogilistes küsimustes; - koostab infolehti ja kokkuvõtteid vaimse tervise teemadest kliendile edastamiseks; - nõustab väljatöö kliente psühholoogiliste abi küsimustes telefoni teel; - 2. psühholoogiline nõustaja tegevus koha peal anonüümse teenusena: - osutab kliendi vaimse ja sotsiaalse ressursiga kooskõlas olevat jõukohast psühholoogilist abi; - hindab kliendi vaimse tervise olukorda ja vajadusel vahendab psühhiaatrilist abi, - hindab kliendi psühholoogilisi probleeme ja teeb ettepaneku psühholoogiliseks nõustamiseks. - nõustab kliente psühholoogiliselt. 3. Psühholoogilise nõustaja tegevus rehabilitatsioonikliendiga: - inimkaubandusohvri tuvastamne - kliendi vaimse tervise seisundi kaardistamine ja hindamine; - kliendi olukorra hindamine ja tagasiside andmine kliendile; - psühholoogilise rehabilitatsiooni plaani ja selle täitmise juhendamine; - kliendi psühholoogiline nõustamine; - kliendi vajadustest lähtuva psühhiaatrilise abi vahendamine (akuutsete seisundite haiglaravi, psühhiaatri vastuvõtud); - vajadusel koos psühhiaatrilise abi osutjaga kliendi uuringutele suunamine; 11 - koostöös sotsiaalnõustajaga kliendi vaimse tervisega seotud puude küsimuste lahendamine. KLIENDI nõustamine lähtuvalt haavatavuse kontseptsioonist eesmärgiga prostitutsioonist väljumine. Kliendi abistamise sisuline tegevus lähtub kliendi haavatavuse kontseptsioonist. Tinglikult on Mittetulundusühing Eluliin jaganud prostitutsioonis viibimise olemuse ja tagajärjed 4 staadiumisse. Staadiumid on erinevalt kirjeldatud ja iseloomustatud. Kõige kergem on sekkuda prostitutsioonis viibimisse ja inimkaubandusse kui isik või ohver on viibinud valdkonnas lühikest aega ja järjest keerukamaks muutub nende isikute abistamine, kes on viibinud prostitutsioonis pikemat aega. Mittetulundusühing Eluliin, psühhoterapudid ja psühholoogid, juristid ja sotsiaaltöötajad tegelevad majandusliku, sotsiaalse ja psühholoogilise haavatavuse tagajärgede ja põhjustega. Psühholoogiline haavatavus on seotud kõige üldisemate vaimse tervise probleemidega koos lühema- ajaliste emotsionaalse häirituse perioodidega koos ajutiste toimetulekuraskustega. Psühholoogiline haavatus on seotud isiksuse tunnetuslike, emotsionaalsete või tajufunktsioonide kahjustumisega või psüühikahäiretega Individuaalne psühholoogiline haavatavus ilmneb kui vaimse tervise probleemidega seostuvad stressitekitavad elusündmused ja/või stressirohke sotsiaalne või füüsiline elukeskkond.Psühholoogiliselt haavata saanud isikut iseloomustab oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek, kus inimene on keskendunud oma tunnetele (süü, häbi, hirm, üksindus, hüljatus) ja ei suuda keskenduda reaalsele tegutsemisele oma olukorra muutmiseks. - vajadus vastata teiste ootustele ja mitte võimete kohane kõrge saavutusvajadus muudavad lahendust vajavad ülesanded liigkeerukaks ja läbikukkumise hirm ei lase tegutseda lahenduste otsimise suunas; - maagiline või fataalne mõtteviis, kus loodetakse abi üleloomulikelt jõududelt või maagilistelt asjaoludelt ning probleemide põhjusi nähakse saatuses või juhuses, mis välistab inimese oma algatuse muutuste elluviimiseks; - madal intelligents ja võimetus kontsentreerida tähelepanu pikemalt ühel probleemil või kerge vaimupuue, mis tingib asjaolude lihtsad, enamasti must-valged seletusviisid ja ei võimalda läbi näha teiste keerukamat, manipulatsiooniga seotud käitumist või rakendada keerukamaid lahendusi. Psühholoogilise haavatavuse indikaatoriteks on: - sõltuvuskäitumine ( suhted, alkohol, narkootikumid, mängurlus), mis võib sisaldada soovi säilitada võim isiklikes suhetes ja kontroll ,mis piirab elu nii tugevasti, et ilmneb paranoilisus. - madal impulsikontroll, mis ilmneb ootamatutes reageeringutes muutustele (acting out) - seisukohtade järjepidevuse puudumine elu olulistes küsimustes, või nende seisukohtade pidev muutus, olles samas siiras oma arvamustes. Psühholoogiline haavatavus ja ohvriks olemine. Inimese võimalus sattuda inimkaubandusohvriks on seotud mitme erineva teguriga. Sotsiaal- majanduslik haavatavust on seotud ka inimese psühholoogilise haavatavusega ja ohvriks olemisega. Psühholoogilist haavatavust võib kirjeldada kui isiksusliku-tunnetusliku haavatavust. Haavatavust võib kirjeldada läbi kahe olulise ressursi vähesuse või puudumisega. Esimene ressurss on inimese kasutada olev sotsiaalne toetus ja teine säilisnõtkus. Sotsiaalne toetus on seotud suhetesüsteemiga teiste inimestega. Olulisel kohal on kolm faktorit : – seotus teistega (oskus teistega koos olle, soojus suhetes, intiimsus) ja sõltuvuse määr teistest; - autonoomsus suhetes, ehk mil määral on inimene seotud vanematega, õpetajatega juhendajatega ja sotsialsete struktuuridega; - kriitika enda suhtes ja kuidas inimene tajub kahte esimest kriteeriumit enda suhtes toimivana. 12 Eelpool nimetatud kolm valdkonda seostuvad sageli depressiooni või psühhopatoloogiaga ja on aluseks stressirohkele suhtlemisviisile teistega. Inimese säilisnõtkust võib käsitleda vastupidavusena stressirohketele elusündmustele. Lapsepõlve traumade, mitmesugusete psühholoogilisete probleemide, kroonilisee stressi või posttraumaatiline stresshäire lisandumine loob aluse ohvriks olemisele või ohuga ohvriks olemise kordumisele. Säilisnõtkus ammendub ja taastumine ei pruugi enam toimuda. Kogedes aina rohkem stressirohkeid elusündmusi muutub isiksusliku-tunnetusliku ja sotsiaal- majandusliku haavatavuse seisundis inimene ilma sotsiaalse toeta üha enam haavatavamaks. Näide Inimkaubanduse ohvriks saamise ja olemise staadiumid ning sekkumise omapära. Inimkaubandusohver, kes on kaasatud prostitutsiooni ei pöördu ise sotsiaalsfääri ja abitavate organisatsioonide poole probleemiga, et ta on ohver või tema tegevus on seotud prostitutsiooniga. Seetõttu on ohvrit identifitseerida raske ja see ei tähenda, et tema abivajadus puudub. Iga võimalikku inimkaubandusjuhtumit tuleb käsitleda hoolikalt võttes aluseks esmaselt inimese delikventse või ennastkahjustava käitumise. Inimese käitumine on kergemini märgatav ja hinnatav. ( Näiteks võimalik inimkaubandusohver pöördub abi saamiseks mõne organisatsiooni või asutuse poole, kuid ei hoia piisavalt ise kontakti, või ei pea kinni kokkulepetest või teeb endale kahjulikke otsustusi.) Inimkaubandusohvriks olemine võib piirduda episoodilise olukorraga või võib kesta aastaid mõjutades inimese psüühikat. Inimene, kes on sattunud inimkaubandusfääri tajub oma osa selles protsessis erinevalt lähtuvalt olukorras viibimise ajast ja tagajärgedest inimesele endale. Inimene inimkaubanduseprotsessis läbib erinevaid psühholoogilisi staadiumeid, mis on seotud kaasatusega prostitutsiooni ja kui palju ta tunneb ennast ohvrina. Inimkaubandusohvri tuvastamisel tuleks arvestada võimaliku ohvri psühholoogilist seisundit ja „mina" pilti. Eeldused ohvriks olemisele. Inimene , kellest võib saada inimkaubandusohver on varem olnud korduvates ohvrile iseloomulikes olukordades: - kus on mõjutatud tema tahet: - kahjustatud tugevalt tema mina pilti; - sageli on inimene olukorras mis viitab sotsiaal-majanduslikue haavatavusele - sotsiaalne isolatsiooi, millega on kaasnenud emotsionaalne või füüsiline vägivald; - varasem negatiivne kokkupuude politsei või sotsiaaltöötajatega. Iinimese isiklikus ajaloos on pettasaamised materiaalses kui ka sotsiaalses plaanis, kodu kaotus, lähedaste kaotus jne. Näited Laps on oma vanemale või perele soovimatu laps. Lapse esimesel eluaastal on domineerivaks vanemate poolne hüljatus, mis sisaldab nii emotsionaalset kui ka füüsilist poolt. Väikelapseeas on vanematel halvad suhted lapsega , mida iseloomustab liigne rangus, rohke karistamine ühelt poolt ja hüljatus või hooletusse jätmine teiselt poolt Lapse on kokku puutunud emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivallaga, mis enamikel juhtudel ei ole episoodiline. Lapsel on kohanemisraskused lasteaias või koolis, mida saadavad " kapriisid". Probleeme võib olla kasvatajatel sadismi ilmingutega. 13 Koolieeas võib iseloomustada last 2 erineval vastandlikul viisil: - kas hüperaktiivsus (tähelepanuhäire) või käitumishäire, mis sisaldab kodust ärajooksmist, koolikohustuse mitte täitmist, koolist väljalangemist, „raskeid" suhteid emaga, varaseid kaotuse kogemusi jms. Võimalik on kooli algatusel psühhiaatri poole pöördumine ja psühhiaatrilise ravi saamine. - kartlikkus, endassetõmbumine ja sotsiaalne ärevus „hall hiireke" või „nähtamatu" tubli laps, kuid kellel puudub eakohane sotsiaalne võrgustik. Lapse ja kooliiga iseloomustavad mitmesugused psühholoogilised või psühhiaatrilised probleemid , millele pöörasid tähelepanu, lasteaia kasvatajad või kooliõpetajad. Vanematel ei pruugi olla ettekujutust või arusaamist probleemide iseloomust või tõsidusest. Noorena iseloomustab isikut ebaselge või välja kujunemata identiteet, mis puudutab ka seksuaalsust. Näiliselt väljapääsmatusse olukordadesse sattumine ja oskamatus valikuid teha. I staadium Inimene, kes on just sattunud inimkaubanduse objektiks võib tajuda lähtuvalt oma eelpoolkirjeldatud olukorrast oma sutenööri kui päästjat mis loob illusiooni isiklikust tahtest ja seega ei pruugi inimene kogeda ennast ohvrina, samas aga ei võimalda otsida adekvaatset abi sotsiaalsfäärist. Sutenööri tajutakse kui vajalikku inimest selleks, et tulla toime oma eluga. Selline olukord moodustab sügava vastuolu, mis tekitab inimese psüühikas suurt pinget ja vähendab oluliselt võimet iseseisvalt toime tulla. Isiksuse psühholoogilise tasandil on inimene šokis omades kõiki šokile iseloomulikke reaktsioone nii füsioloogilisel kui psühholoogilisel tasandil - esimesel kahel nädalal kaasnevad mitmed füsioloogilised – somaatilised reaktsioonid nagu iiveldus ja oksendamine ja nutmine. Isiklike piiride kadumine ja terviklikuks olemise tunde kadumine tingib sageli pimendatud ruumidesse sulgumise, kust ei soovita väljuda, sest isiklike piiride puudumist korvatakse reaalsete füüsiliste reaalsete, välditakse suhtlemist. Abistajal on šoki staadiumis inimest keerukas abistada kuna inimene ei pöördu ise abi järgi või tal ei ole võimalik seda teha. Töös inimkaubandusohvriga tuleb suurt tähelepanu pöörata ohvri sotsiaalsete suhete võrgustikule ja ka ohvri perekonnale. Üldjuhul psühhotraumaga ohvrile on väga toetav perepoolne mõistmine ja toetus. Inimkaubandus korral tuleb kaaluda pere rolli väga hoolikalt, sest enamasti on inimkaubandusohver kannatanud varasemalt düsfunktsionaalsete peresuhete all. Indikaatoriks mille abil hinnata sotsiaalseid suhteid kui ressurssi on perekonna või lähedaste huvitatus abi otsimiseks või toetuse saamiseks. Tunnused - keskendumisraskused – mis sisaldab oluliste asjade unustamist, tähelepanu nõudvate toimingute sooritamise raskust; - desorientatsioon; - tähelepanu ahenemine, teadvuse kitsenemine. - ärevusega ja/või hüperaktiivsus - amneesia äsjaste psühhotraumeerivate või stressoorsete sündmuste suhtes, võimalikust psühhotraumast räägib keegi teine n. politseinik II Ambivalentsuse staadium 14 Ambivalentsuse staadiumit sisaldab kahest elu, kus ühelt poolt inimene on rahul oma tegevusega, kuna lahenevad mingid valulised probleemid (raha). Teisalt kannatavad ohvrid häbitunde käes ja ei julge liikuda väljas, soovivad viibida pidevalt siseruumides ning tunnevad ennast märgistatuna. Sellele staadiumile on omane suitsidiaalsus. Staadiumit iseloomustab inimese kerge manipuleeritavus sutenööri poolt. Ohvriga on väga kerge manipuleerida, kuna ohvril on veel säilinud „eelmise" elu kontaktid. Manipulatsioon seisneb tavaliselt inimese tegevuse avalikustamises. Märgistatuse tunne on niivõrd tugev, et see takistab abiküsimist või ka abi vastuvõtmist, sest ohver ei pea ennast abi vääriliseks. Selles faasis on abi kõige olulisem ja ohvri identifitseerimine kergem kui järgnevates staadiumites. Inimkaubandusohver võib pöörduda abi saamiseks erinevate institutsioonide poole , näiteks kasutada med.teenuseid psühhosomaatikaga toimetulekuks või günekoloogiliste probleemide puhul. Ohver võib pöörduda tööturuametnike poole, küsida abi sugulastelt ja tuttavatelt, kuid ei räägi oma tegelikust olukorrast ja seetõttu kinnistub ohvril arvamus, et keegi mind ei suuda aidata. Tuleb silmas pidada, et osa inimkaubandusohvreid võivad olla „nähtamatud" või ei ole „meeldivad" jäädes sageli ilma adekvaatsest abist isegi juhul kui nad on abi otsinud.. Sellel perioodil on inimese abistamine kergem kui hilisemates staadiumites, kuna ei ole vaja taastada puuduolevaid oskuseid, võimalik on leida inimese sotsiaalsete kontaktide hulgas neid kellele toetuda jne. Oluline on inimest aktsepteerida ja samm sammult rakendada komplekset abi tema sotsiaalsete probleemide lahendamisel koos psühholoogilise toega. Võimalik on inimese taaslülitumine ühiskonda kasutades inimese enda ressursse. Tunnused Sisemise ärevuse kaldumine välisele tasandile Agressioon suunatuna teistele: - süüdistamine, rohked konfliktid, püsimatus, töövõimetus, jätkuv keskendumisprobleem; pidevalt vahelduvad agressiooniväljendused kas teiste või enda vastu, - alkoholisööstud, pettused, altvedamised, lepingute ja kokkulepete rikkumine, sabotaaž; - liigne seksualiseeritus (kui kaitsemehhanism); - väljakutsuv käitumine, agressiooni väljandatakse läbi flirdi; - võrgutav käitumine sobimatus olukorras ilma seda ise märkamata. Agressioon suunatuna endale: - apaatia, isolatsioon , depressioon, suitsidaalsus; - enesvigastamine : kinninöörimine; juuste kitkumine; põletamine jms. Dekompensatsioon ja rahulduse otsimine erinevate tasanditel: - buliimia; - füüsilised kaklused, - ekstremaalne promiskuiteet, - raha kulutamine ja poodlemine, Enesekontrolli võime halvenemine Ebaselge"mina"pilt - identiteedi jätkuv hägustumine, - suutmatus formuleerida eelistusi - suutmatus formuleerida eesmärke III Olukorraga „leppimise" staadium 15 „Leppimise" staadium sisaldab adapteerumist olukorraga. Emotsionaalses plaanis on ohvri seisund soetud tuimusega, kus paljud tunded ja reaktsioonid on tugevalt allasurutud. Ambivalentsuse teravus kaotab oma jõu. Sutenöörile on see väga „mugav" periood, inimese tahe on murtud ja inimene täidab kohusetundlikult talle ettekirjutatut, „eelmise" elu sotsiaalsed kontaktid on peaaegu kadunud ja sotsiaalne suhtlusring on ahenenud. Sotsiaalse ringi moodustavad teised ohvrid või sutenöörid. Selles faasis on naine huvitatud empaatilisest kuulamisest, kuid ei ole suuteline vastu võtma soovitusi. Psüühikas on valdavalt erinevad kinnismõtted, mis on seotud „päästja" ilmumisega ja senise olukorra lõppemisega. Inimene ootab abi, kuid on ise täiesti passiivne. Abiküsimine on ebatõenäoline ja abi mida pakutakse ei saa sisaldada mingeid tingimusi, mis nõuavad naiselt endalt elementaarset aktiivsust. Abistamine selles staadiumis väga raske, kuna ohvrilt ei tule „tellimust" ja kadunud on inimese enda psühho-sotsiaalne ressurss. Selles staadiumis tuleb abistamist alustada vahest kõige elementaarsematest asjadest. Abistajal ei pruugi olla piisavalt aega, et mõista miks osad soovitused, abipakkumised ja sekkumised luhtuvad. Abistaja võib tunda abitust ja jõuetust sellise inimesega töötamisel saamata positiivset efekti. Selles staadiumis on oluline .....(empowerment) ohvrile, kuid sageli abistaja tunneb endas selle jõu puudumist. Juhul kui abistaja jõuetus langeb kokku kliendi „mittemeeldivusega" jääb ohver ilma abita ja sageli tema ohvristaatus ei selgugi sotsiaaltöökontaktis. Abistajas võib tärgata vihatunne abistatava suhtes, mis viitab inimkaubandusohvri raskele tegelikule olukorrale, kuid mille kohta abistajale infot ei jagata.. Tunnused - inimese suhtumine endasse ja ümbritsevasse keskkonda on muutunud - on muutunud mõtlemis- ja tajumisviis, kuidas inimene suhestab ennast keskkonna ja iseendaga. -on võimalikud pikaajalise raske stressi tagajärjel tekkinud isiksuse muutused. -on võimalik identiteedi kadumine. Isiksust iseloomustab: - pühendumine jooksvatele igapäevaelu sündmustele; elu on väga fragmenteeritud; - meeleheitlik pingutus vältida hülgamist; - on võimalik vastutustunde tundmine teistega sündinud sündmuste osas ja enda nägemine nende põhjustajana; - traumade osas erineva ulatusega amneesia, kuid on hirm oodata head - krooniline tühjusetunne – mälu vaesumine (kõik, mis vallandab ebastabiilsuse on välja lülitatud) - mitmesugused somaatilised kaebused ja ennastkahjustav käitumine; - ebakohane intensiivne viha , äkkviha; meeleolude kiire vaheldumine; - pidev kaitse-võitlus seisund; - puudub laiem olukorra mõistmine ja on raskused elu erinevate osade integreerimisel. IV Allaandmise staadium „Allaandmise" staadiumit iseloomustab täielik varasema „sotsiaalse võrgustiku kadumine , see asendub inimkaubanduses osalevate inimesete võrgustik, näiteks klientide hulgas „sõprade„ leidmine, klientide ootamine, keda naine ise soovib näha. Jääva materiaalsed probleemid ja psühholoogilised seisund sisaldab näiteks elu mõtte kadumist lisaks kaovad moraalsed barjäärid. Selles staadiumis inimkaubandusohvrit on raske identifitseerida kuna osa tema tegevusest võib olla vabatahtlik. 16 Selles staadiumis on tõenäoline, et inimene ise hakkab osalema inimkaubandusesfääris subjektina ja kaasame uusi inimesi prostitutsiooni, mis viib inimkaubandusohvri kuriteole teiste suhtes.. Inimkaubandusohver on adapteerunud oma olukorraga ei näe ennast objektina vaid subjektina. Tuleb kokku puutuda küünilisusega ja enamikul juhul on tegemist ohvriga, kes on seotud ka kupeldamisega ja võib olla suunatud politsei poolt. Varasemate sotsiaalsete konktatide kaotamine viib sageli uue sotsiaalse võrgustiku tekkele, kus on olemas inimesed, kes otseselt ei osale inimkaubanduses, kuid kes kasutavad tulusid mida ohver teenib näiteks partnerid või elukaaslased. Uus sotsiaalne võrgustik sunnib üha rohkem sissetulekut hankima. Selles staadiumis tuleb arvestada ka psühhiaatrilise sekkumise vajadusega, sest elumuutus võib kaasa tuua isiksuse tugeva regressi , mida iseloomustab nii sügavus kui ka pikk kestvus. Enamikul juhul võib kaasneda ka ajutine töövõimetus. millele ei ole otsest vihjet inimese enda poolt antud kirjelduses. Selles staadiumis olevat ohvrit on väga raske tuvastada inikaubandusohvrina, kuna on segunenud nii objektiks kui subjektiks olemie inimkaubandusprotsessis. Tunnused - tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme oluline langus - piiratud elustiil; - abitus sotsiaalsetes suhetes; - emotsionaalne ebastabiilsus ja meeleolu kõikumine; - sagedased emotsionaalsed kriisid - impulsiivsus ja kaootilisus; - suutmatus planeerida oma tegevust ette; - palju intensiivseid ja ebastabiilseid suhteid; - suhete pidamine lähedastemaks kui nad tegelikult on .- raskused väljendada teiste omast erinevat arvamust; - teiste neutraalsete ja sõbralike tegude tõlgendamine vaenulikena või pölglikena; - võimetus taluda pettumusi; - suitsiidkatsed või enesevigastamine; - umbusklikkus ja kõikehõlmav kalduvus kogemust moonutada - suur manipulatiivsus Uue identiteedi kujunemine, mis on seotud deviantse käitumisega 17 Lisa Olulised töökorraldust puudutavad dokumendid. 1. TAGASISIDE KÜSIMUSTIK Teenusega rahulolu kohta. 2. Veebilehe monitooringu kokkuvõte -tööleht 3. Väljatöötaja tegevuskaart 4. Väljatöö kaart (kliendipõhine) 5. Esmase vastuvõtu kaart TAGASISIDE KÜSIMUSTIK Teenusega rahulolu kohta. Palume Teid vastata esitatud ankeedi küsimustele. Tagasiside kogumise eesmärgiks on pareneda teenuseid, mida MTÜ Eluliin osutab oma klientidele – Teile. Selle eesmärgi saavutamiseks on Teie arvamus ja hinnang meie tööle väga oluline! Küsimustiku täitmine võtab 15 – 30 minutit aega. Palume, vastata küsimustele siiralt ja ausalt. Tagasiside kogumine on anonüümne ja tulemusi ei seostata Teiega isiklikult. Samas, Teie vastused ei mõjuta võimalusi kasutada MTÜ Eluliini teenuseid ka tulevikus. Kui Teil tekivad küsimused ja/või vajate täpsustusi, siis meie väljatöötajad rõõmuga aitavad Teid! Täname väga Teid tagasiside eest! Millise keskuse teenuseid Te olete kasutanud xxxx aastal? (võimalik määrata mitu varianti) TALLINN, Atoll Keskus TARTU, Toome Keskus JÕHVI, Ava Keskus Millised teenuseid Te olete kasutanud 2017 aasta jooksul: Teenus JAH EI kasutasin seda ei ole teenust kasutanud teenust Väljatöö teenus Kondoomid Lubrikantid Rasedustestid Kupong Seksuaaltervise Kliiniku tasuta vastuvõtule Keskuse ajaleht «Hallo!» Süstlad Tervisenõustamine keskuse raames (sealhulgas tasuta kondoomid/lubrikandid/rasedustestid/kupong/süstlad) HIV kiir-testimine Naistearsti vastuvõtt Seksuaaltervise Kliinikus (kupongi alusel) Psühholoogiline nõustamine Juriidiline nõustamine Sotsiaaltöö nõustamine Naiste tugigrupp Toiduabi Riideabi Mitteregulaarsed tugiteenused (näiteks, koolitarvete saamine jne) Palume Teid hinnata kui palju Te olete keskuse poolt pakutavate teenus(te)ga rahul/mitte rahul. Hindamiseks kasutage mõõtmist 0-st – 5-ni kusjuures „0“ tähendab „üldse ei ole rahul“ ja „5“ tähendab „väga rahul“. Andke hinnangud ainult nendele teenustele, mida isiklikult olete kasutanud. Toodete/teenuste Teenuste kvaliteedi Teenuste kvaliteedi Teenuste kvaliteedi kvaliteedi hinnang:KÄTTESAADAV hinnang hinnang:VIISAKUS ÜLDHINNANG US (teenus oli :PÄDEVUS (teenust (teenus oli osutatud kättesaadav, nii füüsiliselt, kui osutanud keskuse töötaja keskuse töötaja poolt ka osutatud vastuvõetavas oli kompetentne, tema sõbralikul ja toetataval vormis. Teenuse osutamise tegevused olid viisil) kord oli arusaadav ja selge) arusaadavad ja sihipärased. Tulemusena viis see minu probleemide/küsimuste lahenduseni) Väljatöö teenus Kondoomid Lubrikantid Rasedustestid Kupong Seksuaaltervise Kliiniku tasuta vastuvõtule Keskuse ajaleht «Hallo!» Süstlad Tervisenõustamine keskuse raames (sealhulgas tasuta kondoomid/lubrikantid/rasedustestid/ kupong/süstlad) HIV kiir-testimine Naiste arsti vastuvõtt Seksuaaltervise Kliinikus (kupongi alusel) Psühholoogiline nõustamine Juriidiline nõustamine Sotsiaaltöö nõustamine Naiste tugigrupp Toiduabi Riided Mitteregulaarsed tugi teenused (näiteks, koolitarbete saamine jne) Milliseid teenuseid Te soovite rohkem/vähem meie keskus(te) kavas? Millised täiendavaid teenuseid Teie soovite, et arendatakse ja oleksid kättesaadavad? (või lihtsalt kirjutage «midagi südamest») ÄITAH! 2. Veebilehe monitooringu kokkuvõte –tööleht ..........................veebilehe monitooring (..............................................) Kuulutusi kokku Korduseta kuulutuste arve Tegelik naiste hulk kuulutustes Neist väljatööga haaratud (%) Väljasõitudega haaratud Uute numbrite arv Unikaalsed numbrid VÄLJATÖÖTÖÖTAJA TEGEVU KAART NR. ______________________ NR. Kuupäev Kontakti iseloom Kontakti tulemused Kontakti kirjeldus Märkused Väljatöötaja UUS UUS Telefoni kontakt Väljasõit Arvuti teel (e-mail) KONTAKT! VÄLJASÕIT! 1. k.s. k.v. 2. k.s. k.v. 3. k.s. k.v. 4. k.s. k.v. 5. k.s. k.v. 6. k.s k.v. 7. k.s. k.v. k.v. - kõne välja k.s. - kõne sisse Väljatöö kaart (KLIENDIPÕHINE) VÄLJATÖÖ KAART / КАРТА АУТРИЧ РАБОТЫ KUUPÄEV: Aadress: 1. .................................................................................... (töö käib alates: ...........kuu.....................aasta) Märkused: ............................................... 2. .................................................................................... (töö käib alates: ...........kuu.....................aasta) ................................................................. Nimi/hüüdnimi (kontakt isik "kohal") .............................................................................KOOD: .................................... Märkused: ................................... ................................................................................................................................................................................... Kontakt number(id) 1. ................................................................................. 3. ...................................................................... 2. .................................................................................. 4. ...................................................................... teised pk isikud sel kohal: (alates ...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ........................... (alates ...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ........................... (alates ...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ........................... (alates ...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ........................... (alates ...........kuu..............aasta) Nimi/telefon:...........................................................................................................KOOD: ........................... Keskuse teenuste kasutamine: päevakeskuse väljatöö raames: teenused: "tervise komplektid" nõustamisteenused Rasedustestid toiduabi / riided kupong arsti juurde grupi töö süstlad teised teenused.................................................. ESMASE VASTUVÕTU KAART Täitmise kuupäev: Kliendikood: OSA А: Üldandmed Peamine probleem: Kliendi nimi/pseudonimi: ___________________________ elamiskoht: tööhõive: Vanus : ___________________________ perekond: koolitused: Suhtlus keel/keeled: ___________________________ tervis: sotsiaalabi: Kliendi kont.andmed: ___________________________ seadus: dokumendid: ___________________________ muu: _________________________ OSA B: Peamised andmed/kliendi ootused Kust sai infot keskuse kohta...: tuttava käest, kes juba oli keskuses politsei teised allikad (nt.väljatöö) töötaja märkused: _____________________________________________________________________________ Peamine keskusesse tulemuse põhjus (kliendi sõnadega): _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________________________________ töötaja märkused: _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________________________________ Vajalikud konsultatsioonid, teenused (kliendi sõnadega): _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ töötaja märkused: ______________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________________________________________________ Vajalikud konsultatsioonid, teenused (pakutud töötaja poolt): _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ töötaja märkused: _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________________________________ Vajalike teise organisatsioonide abi (MTÜ-d, riigi institutsioonid): _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ OSA C: Esmase kontakti hindamine/"esmase mulje" kirjeldus "Esmane mulje" Kontakti hindamine ___________________________________________________ _________________________________________________ ___________________________________________________ _________________________________________________ ___________________________________________________ _________________________________________________ ___________________________________________________ _________________________________________________ ___________________________________________________ _________________________________________________ ___________________________________________________ _________________________________________________ ___________________________________________________ _________________________________________________ Lisa 1 Mittetulundusühendus Eluliin osalemine rahvusvahelisstes projektides, osalemine riiklikes ja üleeuroopalistes võrgustikes, teadustööde läbiivmine ja teadustöös osalemine, koolituste ja kampaaniata korraldamine inimkaubanduse ja prostitutsiooni kaasatuse teemadel. Mittetulundusühing Eluliin osalemine rahvusvahelistes projektides: 1. Global Fund Programm The Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria (GFATM) poolt rahastatava programmi üldeesmärk on peatada HIV-nakkuse progresseeruv levik Eestis 2007. aastaks. Projekti käigus rakendatakse tõenduspõhiseid meetodeid HIV-nakkuse leviku peatamiseks erinevate riskigruppide seas. Projekti raames koordineerib TAI 13 mittetulundusühingu ning lisaks paljude riiklike institutsioonide tööd. Mittetulundusühing Eluliin pakkus projekti raames tervisenõustamist prostitutsiooni kaasatud naistele. Projekti esimese osa kestus 01.10.2003.– 01.10.2005. kuni aastani 2008. 2. Huuta projekt Phare Intereg IIIA Lõuna Soome ja Eesti programmi raames. Projekti eesmärgiks on vähenenud narkootikumide tarvitamine ning nakkushaiguste (HIV, hepatiit) levik Helsingis ja Tallinnas. Projekti tegevused on suunatud mõlema linna üldsusele, samas on projekti raames läbi viidavad tegevused suunatud peamiselt süstivatele narkomaanidele ning nende lähikondlastele ja Eesti- Soome vahelistele turistidele. Projekti eestvedajaks Tallinnas on MTÜ Helsinki-Tallinna Euregio. Projekti koostööpartnerid on TAI, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Meditsiinikool ja MTÜ Eluliin. Projekti kestus 03.05.2004.–31.12.2006. 3. EQUAL projekt Euroopa Ühenduse algatuse projekt: “Prostitutsiooni kaasatud naiste sh inimkaubanduse ohvrite integratsioon legaalsele tööturule” Põhipartner TAI. EQUAL projekti eesmärgiks oli prostitutsiooni kaasatud naiste sotsiaalne ja psühholoogiline rehabilitatsioon ja nende tööturule toomine. Projekti kaudseks eesmärgiks oli prostitutsiooni ennetamine avalikkuse mõjutamisega ning naiste teisejärgulise, teenindava rolli vähendamine ühiskonnas, nende majandusliku sõltumatuse suurendamine ja võimete väljaarendamine, mis võimaldaks neil saavutada ühiskonnas meestega võrdväärsemat positsiooni. Projekti ettevalmistav periood algas jaanuar 2005, lõpptähtaeg oli juuli 2008. Rahvusvaheline koostöö toimus projekti „Headway – inimkaubanduse ohvrite sotsiaalse integratsiooni edendamine" raames, kuhu olid kaasatud ka Leedu, Poola, Saksamaa, Portugal ja Itaalia. Projekti juhtpartneriks oli Tervise Arengu Instituut ja kaaspartneriteks: MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ Eesti Naisuurimus ja Teabekeskus, MTÜ Eluliin.MTÜ Sigmund Prostitutsiooni kaasatutele sh inimkaubanduse ohvritele sotsiaalse ja psühholoogilise rehabilitatsioonikeskuse ATOLL loomine Tallinnas ja erinevate teenuste rakendamine hõlbustamaks prostitutsiooni kaasatute psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni ja naasmist legaalsele tööturule. Rehabilitatsioonikeskuse ATOLL avamine. 5.2 ATOLL keskuse väljatöö alustamine ja teenuste aktiivne tutvustamine prostitutsiooni kaasatutele sh inimkaubanduse ohvritele. 5.3 ATOLL keskuses pakutavate teenuste detailiseerimine vastavalt seni tehtud uurimuse tulemustele. ATOLL keskuses uute teenuste jaoks teenusekirjelduste väljatöötamine ja juhendamaterjalide koostamine ning uute teenuste rakendamine. Oodatav tulemus: loodud on prostitutsiooni kaasatutele rehabilitatsioonikeskus ATOLL, mis pakub projekti jooksul teenuseid 400 prostitutsioonikaasatule sh inimkaubanduse ohvritele. 4. ISEC 2013 A Safety Compass: signposting ways to escape trafficking 08.12.2012 -07.12.2015 Partnerid: Jaunatne ar misiju Läti; Women@thewell Suurbritannia; National Alliance of Women`s organisation Suurbritannia; The State Inspectorate for protection of Children Right Läti. 5. Norway Grants Norra Finantsmehhanism Projekt Supporting victims of trafficking for sexual exploitation through improving the services provided by the rehabilitation centre Atoll and shelter Vega. Programme Area: PA29. Koostöö Oslo Ülikooliga, kohtumised Norra inimkaubandusjuhtumite ohvrite juriidiliste esinda- jatega, Norra Kompensatsiooniametiga jt. 6. Joint Cooperation between Police and Social Service against Trafficking 2009 -2011 JLS/2008/ISEC/FPA/C3/070 The National Police Board, Sweden Partners Swedish Social Authority in Stockholm City — Sweden; NGO Estonian Women’s Shelter Union, NGO Lifeline, Northern Police Prefecture — Estonia, General Police Headquarters — Poland, General Inspectorate of the Romanian Border Police, NGO ADPARE, Directorate for Countering Trafficking in Persons, NGO Foundation Conexiuni, NGO Generatie Tamara — Romania Osalemine töörühmades riiklikes ja üleeuroopalistes töörühmades ja võrgustikes Mittetulundusühing Eluliin osales Justiitsministeeriumi poolt koordineeritavate riiklike arengu- kavade töörühmades: 1. Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006 -2009; 2. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014; 3. Vägivalla enetamise strateegia aastateks 2015 -2020. 4. Euroopa Ühenduse Civil Society Platform against THB l osaleb Mittetulundusühing Eluliin ainsa organisatsioonina Eestist. Mittetulundusühing Eluliin kaasabil on koostatud järgmised uurimustööd: 1. Prostitutsioon Eestis: ülevaade prostitutsiooni kaasatud naiste olukorrast. Sotsioloogilise uurimuse materjalid. Koostaja Avatud Ühiskonna Instituut 2006 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/13206619062_Prostitutsioon_eestis_EST.pd f 2. Prostitutsiooni tähendus Eesti ühiskonnas. Sisejulgeolek või majanduslik kasu. Sotsioloogilise uurimuse materjalid . Avatud Ühiskonna Instituut 2006 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/132066199232_Prostitutsiooni_tahendus_ee sti_yhiskonnas_EST.pdf 3. Prostitutsiooni tähendusest Eestis: kriitiline häälestatus kasvab prostitutsiooni tähendusest Eestis.Avatud Ühiskonna Instituut 2008. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/132076284938_Prostitutsiooni_tahendusest_ eestis_EST.pdf 4. 27.03.2011 – 13.08.2011 Research of HIV-Prevalence, HCV/HBV and syphilis among sex workers in Tallinn NGO Eluliin / National Institute for Health Development 5. Assessment for representative sampling among female sex workers in Tallinn, Estonia 2009, NGO Eluliin/ National Institute for Health Development 6. Prevalence of HIV, other infections and risk behaviour among female sex workers in Tallinn 2006 Researcher assistant, data collection co-ordinator. NGO Eluliin/ National Institute for Health Development 7. Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuring 2016. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee/images/prints/documents/150515145770_Prostitutsiooni_kaasatud_naist e_terviseuuring_2016.pdf 8. Reserach on prostitution in Latvia and Estonia.Research into the image of women in online environment in Latvia and Estonia NGO Eluliin / NGO Marta (Latvia) EC, ISEC 2011 Programm project: „A Safety Compass - signposting ways to escape trafficking“ HOME/2011/ISEC/AG/THB/4000002172 Mittetulundusühing Eluliin poolt teostatud uurimused: 1. Research of victims needs in connection with rehabilitation services and clarifying motivation factors that help to leave the trafficking environment 2015 NGO Eluliin 2. Inimkaubanduse ohvrite kahjude hüvitamine rahvusvahelises õiguses, moraalse kahju kind- laksmääramine ja kompenseerimine. 2015. Mittetulundusühing Eluliin koostatud juhendmaterjalid 1. Metoodiline artikkel INIMAKAUBANDUS gümnaasiumi õppekava juurde, ühiskon- naõpetajatele 2012; 3. Metoodiline artikkel INIMAKAUBANDUS põhikooli õppekava juurde, ühiskonnaõpeta- jatele 2012; 4. Juhendmaterjal Erivajadustega ja puudega inimkaubandusohvrite märkamiseks, äratundmiseks ja juhised esmaseks sekkumiseks 2017 5. Juhendmaterjal Erivajadustega ja puudega inimkaubandusohvrite märkamiseks, äratundmiseks ja juhised esmaseks sekkumiseks. Lihtne keel. 2018 Mittetulundusühing Eluliin läbiviidud koolitused: Koolitused ja ümarlauad 2013 -2015 Koolitused ja ümarlauad 2013 -2015 31.7.13 Ümarlaud sotsiaal ja noorsootöötajatele Valkla Lektorid Eda Mölder Maarika Pähklemäe 29.9.13 Ümarlaud osavõtajaks USA saatkonna töötajad ja ajakirjanikud, Eesti Politse Naisühenduse liikmed, Eesti Naisjuristide Liidu liikmed. Tallinn. Korraldus Eda Mölder 11.10 2013 Ümarlaud juristidele ja aktivistidele inimkaubandusest. Tallinn. Lektor Maarika Pähklemäe 18.10.13 Ümarlauad seoses Euroopa Inimkaubanduse vastase võitluse päevaga aktivistidele Tallinn. Lektor Eda Mölder 22.11.13 Inimkaubanduseohvrite abistamine kriminaalmenetluses. Tallinn. Lektorid Maarika Pähklemäe Eda Mölder 29.11.13 Inimkaubandusohvrite abistamine kriminaalmenetluses sotsiaaltöötajatele. Tallinn. Maarika Pähklemäe Eda Mölder 28.4.14 Ümarlaud juristidele. Inimkaubanduse ohvrite moraalne kompensatsioon Eesti seaduste perspektiivist. Tallinn. Merle Haruoja 18.6.14 Ümarlaud projekti kaasatud MTÜ Eluliin töötajatele. Tallinn. lektor Eda Mölder 30.7.14 Koolitus noorsootöötajatele. Valkla. Lektorid Eda Mölder Maarika Pähklemäe 21.oktoober 2014 Koolitus Inimkaubandus ja prostitutsioon 2014. Tartu. Lektorid May-Len Skilbray, Eda Mölder, Maarika Pähklemäe 21.oktoober 2014 Ümarlaud Inimkaubanduse ja prostitutsiooni sekkumismeetodid ja lahendused Eestile. Tartu. May-Len Skilbray, Maarika Pähklemäe, Roman Krõlov, Pille Kaljurand 22.oktoober 2014 Koolitus Koolitus Inimkaubandus ja prostitutsioon 2014. Jõhvi. May-Len Skilbray, Maarika Pähklemäe, Roman Krõlov, Pille Kaljurand 22.oktoober 2014 Umarlaud Inimkaubanduse ja prsotitutsiooni sekkumismeetodid ja lahendused Eestile. Jõhvi. May-Len Skilbray, Maarika Pähklemäe, Roman Krõlov, Pille Kaljurand 23.10.14 Ümaralaud Justiitsministeerium. Inimkaubanduse vastase võitluse ümaralaud. Norra kogemus. Tallinn. Lektor May-Len Skilbray 8.detsember 2014 Ümarlaud Justiitsministeerium Inimkaubandusohvrite juriidiline nõustamine. Tallinn. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 8.detsember 2014 Ümarlaud Mõttekaasalastele ja partneritel. Juriidilisi küsimusi inimakaubandusohvrite esindamisel kohtus. Tallinn. Lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 9. detsember 2014 Ümarlaud. Tartu. Lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 9.detsember 2014 Koolitus Rahvusahelise ja siseriikliku õiguse aspektid moraalse/mittevaralise kahju kompenseerimisel inimkaubanduse ohvritele. Norra ja Eesti kogemus. Tartu. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 10.detsember 2014 Koolitus Justiitsministeerium. Tallinn. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 10.detsember 2014 Ümarlaud Justiitsministeerium. Tallinn. lektorid Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 7. jaanuar 2015 Koolitus noorsootöötajatele Inimkaubandus Eestis 2014 ja suunad aastal 2015. Tartu. Lektor Eda Mölder 16.01.2015 Inimkaubandus Eestis 2014 ja suunad aastal 2015. Sotsiaaltöötajatele, psühholoogidele. Tallinn. lektor Eda Mölder Roman Krõlov 14.02.2015 Noorsootöötajad ja noored. Inimkaubandus ja värbamine. Tallinn . Lektor Roman Krõlov 16.03.2015 Väljatöö korraldamine, riskirühma kuuluvate noorte leidmine. Tartu. lektor Roman Krõlov 29.04.2015 Koolitus psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele Inimkaubanduseohvri ja prostitutsiooni kaasatud isiku psühholoogiline abistamine. Jõhvi. lektor Roman Krõlov 29.4.15 Ümarlaud Psühholoogiline sekkumine prostitutsiooni sisenenud inimkaubanduse ohvri abistamise. Jõhvi. lektor Roman Krõlov 08.05.2015 Justiitsministeeriumi Vägivalla Vähendamise Arengukava ümarlaud Anni Sääre ettekanne uuringu Uuring - usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubanduse ohvrite moraalse kahju tagajärgede ja kahju suuruse hindamiseks põhjal. Tallinn. Ettekandja Anni Säär 13.05.2014 . Ümarlaud Justiitsministeeriumis. Ümarlaual Merle Haruoja ettekanne uurimuse Uuring - usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubanduse ohvrite moraalse kahju tagajärgede ja kahju suuruse hindamiseks põhjal. Tallinn. Ettekandja Merle Haruoja Õppevisiit Oslosse 1.juuni 15 Family Reintegration practices. Results of the research work. Discussion. Fafo, Institute of Applied International Studies Anette Brunovskis Researcher Oslo Anette Brunovskis 1.juuni 15 Discussing of Estonian and Norwegian approaches to THB, as a social problem: reseaching of topic, approaches to victim`s assistance and reintegration. Oslo University, Department of Criminology and Sociology of Law Oslo Mrs. May-Len Skillbrei (PhD) &group of colleagues 2.6.15 Norwegian model of Referral Mechanism of identification andassistance to victims of trafficking, investigation of cases of trafficking. Discussion Ministry of Justice and Public Security Oslo Mr.Jan Austad 2.6.15 Norway political experience in fighting with problems of Trafficking in Human Beings, sexual exploitation, reintegration of victims. The Storting,NorwegianParliament Oslo Mrs.Sonja Mandt 3.6.15 Implementation of Norway model of law assistance to victims of trafficking in human being in Estonia. Discussing the cosequences of study visit of Norwegian experts Oslo I.Johansen Law Agency experts Gunhild Vehusheia ja Carole Hunn 3.6.15 Norwegian system and regulations regarding compensation to victims of violent crime The Compensation Board for Victims of Violent Crime in Norway Oslo Mrs.Ellen Ystgaard Tjemsland 7.08.2015 Emotsionaalse toe telefoni töötajate koolitus haavatavuse kontseptsioon . Mustjõe. Lektor Roman Krõlov 8.08.2015 Emotsionaalse toe telefoni töötajate koolitus haavatavuse kontseptsioon. Mustjõe. lektor Eda Mölder 14 09.2015 Ohvriabi töötajate koolitus.Koplimadise talu. Lektorid Torill Berge Andersen Ivar André Holm Norra ohvrite kompensatsiooniamet 15.09.2015 Ümaralaud Norra kolleegidega. Tallinn Torill Berge Andersen ,Ivar André Holm 19.09 2015 Eneseabigrupi liidrite koolitus I Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina 30.09.2015 Inimkaubandusohvri ja prostitutsiooni kaasatu psühholoogiline abistamine. Jõhvi. lektor Roman Krõlov 17.10.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus II Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina 31.10.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus III Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina 14.11.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus IV Tallinn Eda Mölde,r Jevgenia Kasnikova 28.11.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus V Tallinn Svetlana Bahtinova, Pille Kaljurand, Ene Villak 10.12.15 Ettekanne Research of victims needs in connection with rehabilitation services and clarifying motivation factors that help to leave the trafficking environment. Riiklikul Inimkaubanduse vastu võitlemise ümarlaual. Tallinn. Ettekandja Roman Krõlov 11.12.15 Projekti lõpuüritus Tallinn Ettekandjad : Eda Mölder, Maarika Pähklemäe, Merle Haruoja, Anni Säär, Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina, Svetlana Bahtinova, Pille Kaljurand 14.12.15 Inimkaubanduse ohvri ja prostitutsiooni kaasatud isiku juhendamine sisenemisel tööturule. Koolitus Eesti Töötukassa töötajatele. Tallinn. Lektorid Eda Mölder, Pille Kaljurand, Roman Krõlov. 14.12.15 Sekkumised prostitutsiooni sisenenud inimkaubanduse ohvri abistamisel. Vestlusring Eesti Töötukassa töötajatele. Tallinn. lektorid Eda Mölder, Pille Kaljurand, Roman Krõlov 19.12.15 Eneseabi grupi liidrite koolitus VI Tallinn Roman Krõlov, Tetyana Novozhenina MTÜ Eluliin läbiviidud kampaaniad: “Kampaania naine ei ole kaup” 18.11.2018 PAKKUMUS Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele. .. Mittetulundusühing Eluliin esitab pakkumise väikeostule Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele. Pakkumus koosneb teenuse maksumusest, meeskonna liikmete andmetest ja Kogulahendusest, Esitatud kogulahendus sisaldab lisasid: Lisa 1 Mittetulundusühendus Eluliin osalemine rahvusvahelisstes projektides, osalemine riiklikes ja üleeuroopalistes võrgustikes, teadustööde läbiivmine ja teadustöös osalemine, koolituste ja kampaaniata korraldamine, ning metoodiliste juhendite koostamine inimkaubanduse ja prostitutsiooni kaasatuse teemadel. Lisa 2 Prostiutsiooni kaasatud isikute nõustamis ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise teenuse standard: Lisad 2.1. töökorraldust puudutavad dokumendid. Juhatuse liige Eda Mölder Koostas: Juhatuse liige Eda Mölder 52 197 62 PAKKUMUS Nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine prostitutsiooni kaasatud isikutele. Teenuse maksumus 160 000 EUR aastas. Juhatuse liige Eda Mölder Koostas: Juhatuse liige Eda Mölder 52 197 62 Lisa 2 Mittetulundusühing Eluliin meeskonnaliimete andmed Roll/ülesanne Nimi Haridus Keeleoskus Töökogemus aastates sarnaste ülesannetega. Väljatöö Tetyana vene/eesti 5 aastat Novozhenina Pille Kaljurand eesti/vene/inglise/soome 8 aastat Nadežda Lumi Kõrgem vene/eesti 10 aastat Jevgenia Kõrgem vene/eesti 13 aastat Kašnikova Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat Komarova Inge johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat Annely Kõrgem eesti/inglise 5 aastat Kutkina Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia Eda Mölder Kõrgem eesti/vene/soome 13. aastat Roman Kõrgem vene /eesti/inglise 13.aastat Krõlov Kaie Palmet Kõrgem eesti/vene/inglise 13.aastat Annely Kõrgem eesti/inglise 5 aastat Kutkina Jevgenia Kõrgem vene /eesti 13 aastat Kasnikova Juriidiline nõustamine Jelena Huul Kõrgem vene/eesti 13.aastat Ave-pirjo Kõrgem Eesti/vene/soome/inglise 2 aastat Paluvere Sotsiaalnõustamine Jelena Kõrgem eesti/vene/inglise 9 aastat Malinski Inge Johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat Komarov Karjäärinõustamine Eda Mölder Kõrgem eesti/vene 13.aastat Tugiisiku teenus Tetyana vene/eesti 5 aastat Novozhenina Pille Kaljurand eesti/vene/inglise/soome 8 aastat Nadežda Lumi Kõrgem vene/eesti 10.aastat Jevgenia Kõrgem vene/eesti 13.aastat Kašnikova Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat Komarova Inge johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat Annely Kõrgem eesti/inglise 5 aastat Kutkina Jelena Huul Kõrgem vene/eesti 13.aastat Ave-pirjo Kõrgem Eesti/vene/soome/inglise 3 aastat Paluvere Jelena Kõrgem eesti/vene/inglise 9 aastat Malinski Inge Johanson Kõrgem eesti/vene/inglise 5 aastat Olga Kõrgem vene /eesti 5 aastat Komarov Juhatuse liige Eda Mölder Koostas: Juhatuse liige Eda Mölder 52 197 62 TÖÖVÕTULEPINGU NR ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, Gonsiori 29, 15027 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja MTÜ Eluliin, registrikood 80011957, asukoht Pärnu mnt 9a, 10148 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Eda Mölder (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on Töövõtja poolt prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine aastatel 2019-2020 (edaspidi „Tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud Töövõtja 18.11.2018 pakkumuses, mis on Lepingu Lisa 1. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad. Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd ajavahemikus 01.01.2019 - 31.12.2020. 3. Lepingu hind 3.1 Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumus on 320 000 kolmsada kakskümmend tuhat eurot (sõnadega) koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). Lepingu Hind tasutakse osade kaupa arvete alusel igakuiselt võrdsetes osades järgmiselt: 3.2 Töövõtja esitab arve iga kalendrikuu viimasel tööpäeval. Arve peab sisaldama lepingu numbrit, teenuse nimetust, teenuse osutamise perioodi ja maksumust arve esitamise perioodi kohta. Tellija tasub Töövõtjale teostatud Tööde eest 15 tööpäeva jooksul pärast arve kinnitamist. 3.3 Töövõtja edastab tellijale arve e-arvena või PDF-formaadis arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. PDF-formaadis arve tuleb saata e-posti aadressile [email protected]. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja: 4.1.1. koguma andmeid prostitutsiooni kaasatud isikute kohta, täites Exceli tabelis jooksvalt ankeeti, mis on ära toodud Lisas 2. Töövõtja võtab endale kohustuse koguda eelnimetatud vormis andmeid ja täita ankeeti jooksvalt nii, et oleks võimalik lisaks vahe- ja koondaruandele Tellijale aruandlust esitada nädala pikkuse etteteatamisajaga siis kui Tellija seda vajab. Tellijale edastatavad andmed peavad olema kujul, mis ei võimalda isiku otsest ega kaudset tuvastamist; 4.1.2. esitama esimese vahearuande hiljemalt 15. jaanuariks 2020. a., mis sisaldab sisulise ülevaate tehtud tööst vastavalt Lepingu Lisale 3 ning täidetud Exceli tabeli Lisa 2 kohta; 4.1.3. esitama koondaruande hiljemalt 15. jaanuariks 2021. a., mis sisaldab sisulise ülevaate tehtud tööst vastavalt Lepingu Lisale 3 ning täidetud Exceli tabeli Lisa 2 kohta. 4.1.4. järgima isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. 4.1.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas tellitud Teenus vastab lepingus sätestatule ning kas ja kuidas teenust osutatakse. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kristiina Luht, telefon 6269 254, e-post [email protected] või teda asendav ametnik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Eda Mölder, telefon 5219 762, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 - Töövõtja 18.11.2018 pakkumus. 6.2. Lisa 2 – Andmekogumise ankeet. 6.3. Lisa 3 – Sisuaruande vorm. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja _____________________ ________________________ Marika Priske Eda Mölder Kantsler Juhatuse liige Tel: 626 9301 Tel: 5219762 Faks: 6992 209 Faks: E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve EE03 2200 2210285 18094 Lisa 2 Andmekogumise ankeet Andmete kogumine prostitutsiooni kaasatud isikute kohta. Andmed sisestatakse Exceli tabelisse. 0 TÄITJA ANDMED Organisatsioon Ankeedi täitmise kuupäev ja aasta Andmete kogumise koht Tallinn Ida-Virumaa Tartu Ankeedi täitja nimi 1 KLIENDI TAUSTAANDMED 1.1. Tunnus/kood 1.2. Kas on uus klient Uus klient sellel kalendriaastal või korduv? Käinud ka varasematel aastatel 1.3. Mitu korda pöördus Töövõtja poole sellel kalendriaastal 1.4. Sugu Mees Naine 1.5. Sünniaasta 1.6. Suhtluskeel Mis on isiku suhtluskeel? Eesti Vene Inglise Muu (palun täpsustage) 1.7. Perekonnaseis Mis on isiku perekonnaseis? Vallaline Kooselus/abielus Ei ole teada 1.8. Ülalpeetavad Kas on ülalpeetavaid (lapsed, elukaaslane, vanemad)? Jah Ei Ei ole teada 1.9. Ülalpeetavate arv 1.10. Elukoht Kas isikul on olemas kodu? Jah Ei Ei ole teada 1.11. Haridustase Kõige kõrgem lõpetatud haridustase Lihtsustatud õppekavaga põhiharidus Põhiharidus Üldkeskharidus Kutseharidus Kõrgharidus Ei ole teada 1.12. Hinnangulised Kas isikul võib olla järgmisi terviseprobleeme? (märkida terviseprobleemid kõik sobivad vastusevariandid) Sõltuvused Akuutsed terviseseisundid Kroonilised terviseseisundid Määratud puue Sõltuvused – alkoholisõltuvus, narkosõltuvus, ravimite kuritarvitamine, mängurlus Akuutsed terviseseisundid (vajavad kohest reageerimist) – füüsilise tervise seisnud, vaimse tervise seisund, füüsiline ja psüühiline trauma Kroonilised terviseseisundid – füüsilised ja psüühilised haigused 1.13. Elatusallikad Millest isik elatub? (märkida kõik sobivad vastusevariandid) – sõnastada küsimus: Kust saate raha? Ametlik sissetulek tööst Abikaasa, vanemate, teiste sugulaste/lähedaste, sõprade-tuttavate rahaline toetus Pension Töövõimetuspension Stipendium, õppetoetus Töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud Töötukassa kaudu makstud summad Vanemahüvitis (vanemapalk) Lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid) Puude ja tervisega seotud toetused Laenud (sh õppelaen) Hoiused, säästud, vara müük Asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel Prostitutsioon (ja muud tulud) 1.14. Milline % prostitutsiooniga saadud tulust jääb endale kätte? 1.15. Isiku rahalised kohustused keskmiselt Alla 200 euro kuus kokku 201-400 401-600 601-800 801-1000 1001-1500 Üle 1500 2 PROSTITUTSIOONI KAASATUS 2.1. Vanus esmase Kui vanalt kaasati prostitutsiooni esimest korda? prostitutsiooni kaasatuse ajal 2.2. Esmane Kus kaasati isik prostitutsiooni? prostitutsiooni Eesti kaasatuse koht Välismaa 2.3. Märgid sellest, et Kas spetsialisti silmale on märke, et isiku prostitueerimisest kolmas isik võib saada võib kolmas isik saada materiaalset kasu? kasu isiku prostitueerimisest Jah (Jaatav vastus ei ole Ei seotud sellega kas on algatatud formaalne Selles küsimuses ei pea me silmas oma pereliikmete tavapärast kuriteomenetlus) toetamist, mis on üldlevinud ja iseloomulik valdavale osale peredest. 3 ABISTAMINE LEPINGUPARTNERI POOLT 3.1. Kalendriaastal Milliseid teenuseid on osutatud prostitutsiooni kaasatud osutatud teenused isikule kalendriaastal? (märkige kõik õiged variandid) Teenuse liik Mitu korda sai kalendriaastas teenust Sotsiaalne nõustamine Psühholoogiline nõustamine Juriidiline nõustamine Karjäärinõustamine Tugiisikuteenus Omasuguste nõustamine Toiduabi Riided ja esmatarbekaubad Tervisekaubad (kondoomid, libestid, rasedustestid) Muu 3.2. Prostitutsioonist Kas isik soovib ise prostitutsioonist väljuda? väljumine Jah Ei Ei oska öelda 3.3. Spetsialisti hinnang Kui tõenäoliseks hindate võimalust, et isikul õnnestub isiku potentsiaalile prostitutsioonist väljuda? prostitutsioonist väljuda See on väga tõenäoline See on üsna tõenäoline See on vähetõenäoline Ei ole tõenäoline Lisa 3 Hankelepingu sisuaruande vorm vahe- ja koondaruandele Vahe- ja koondaruanne täidetakse samale vormile LEPINGU NUMBER LEPPE OSAPOOL LEPPE OSAPOOLE ESINDAJA Kokkuvõte Tegevuste kestus Tegevuste algus: Tegevuste lõpp: Lühikokkuvõte tegevuste eesmärkidest ja tulemustest (max 200 sõna) Ülevaade tehtud tööst 1. Tegevuste kirjeldus Palume anda selline tegevuste kirjeldus, sh statistika, mis võimaldab järeldusi teha tehtud töö iseloomu ja edasise teenuste kujundamise osas. - Psühholoogilise nõustamise korraldamine, keskmine sessioonide arv kliendi kohta, hinnang tulemuslikkusele. - Juriidilise nõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele (nt esitatud avalduste hulk vms) - Sotsiaalnõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele (nt suunamiste hulk, millistesse asutustesse suunati, jne) - Tugiisikuteenuse korraldamine, hinnang tulemuslikkusele - Karjäärinõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele - Omasuguste nõustamise korraldamine, hinnang tulemuslikkusele - Rehabilitatsiooni korraldamine ja mõju (kuidas on järelnõustamist saanud kliendid oma elu ümber korraldanud, millised on üldiselt tulemused, tagasilöögid, mida tehakse päevakeskuses ja millist kasu see annab; millistesse teistesse hoolekandeasutustesse suunati, jne) - Väljatöö korraldamine (kuidas ja millistest allikatest kontakte otsitakse, kuidas toimub sihtgrupi teavitamine teenustest, kuidas kaardistatakse klientide probleeme, esinenud probleemid sh turvariskid, jne). 2. Koostöö Palume anda ülevaade koostööst, sh kas on sõlmitud koostöökokkuleppeid, määratud kontaktisikud, samuti puudujäägid koostöös. - Koostöö Sotsiaalkindlustusametiga, SKA-sse teistele teenustele suunatud abistatavate hulk ja tuvastatud inimkaubanduse ohvrite hulk (nii ohvrid kui eeldatavad ohvrid). - Koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga. - Koostöö Tervise Arengu Instituudiga. - Koostöö Töötukassaga. - Koostöö ministeeriumidega. - Koostöö teiste vabaühendustega, millistega, mis teemal. - Rahvusvaheline koostöö. - Muu 3. Saavutused, probleemid Mõlema küsimuse puhul palume viidata, mis meetodil kogutud informatsiooni põhjal midagi väidate? - Milline on olnud sihtgrupipoolne tagasiside? - Millised on saavutused, mis on muutunud tegevuste jooksul? - Millised probleemid on lahendamata ning kas on vajadus jätkutegevusteks? 4. Järeldused, ettepanekud Palume kirjeldada tegevuste rakendamisel ilmnenud probleeme ning tuua konkreetsed läbimõeldud ettepanekud nende lahendamiseks. 5. Muud kommentaarid Palume vajadusel täiendada aruannet infoga, mis võimaldaks teenuseid edaspidi paremini planeerida ja korraldada. Oodatud on ka kõik muud kommentaarid, mis aitaksid tehtud tööd paremini selgitada.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel