MINISTRI MÄÄRUS
18.12.2018 nr 65
Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele
ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) esmase abi brigaad – püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise
meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile
abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite
kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht;
2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud
ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu
sõiduki parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks;
3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab
kiirabi;
4) lisabrigaad – kiirabibrigaad, mida rakendatakse täiendavalt erandolukorras käesoleva
määruse § 6 lõikes 7 nimetatud lisavarustusega;
5) arstlik toetusbrigaad – kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud
kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja
eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus,
kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse;
6) telemeditsiin – kiirabi osutamine info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst
asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas ja patsient sündmuskohal;
7) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liige täidab temale
pandud kohustusi;
8) väljasõit – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus Häirekeskuselt kiirabi vajava
väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni.
2
2. peatükk
KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS
§ 3. Kiirabibrigaadi koosseis
(1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Kiirabibrigaad on
kolmeliikmeline.
(2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog.
(3) Arstibrigaadi juht peab olema:
1) erakorralise meditsiini arst;
2) anestesioloog või
3) arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse
Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus.
(4) Õebrigaadi juht peab olema:
1) erakorralise meditsiini õde;
2) intensiivõenduse õde või
3) õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena, sellest vähemalt üheaastane
töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise
kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel
on sellekohane tunnistus.
(5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla:
1) õde;
2) erakorralise meditsiini tehnik või
3) kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43
lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise
meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on
sellekohane tunnistus.
(6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla alarmsõiduki juhtimise õigust omav:
1) kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise
kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on
sellekohane tunnistus;
2) erakorralise meditsiini tehnik või
3) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud üliõpilane.
(7) Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud
nõuetele.
(8) Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud
erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga
väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi osutamisetagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel,
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva
olukorra korral.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa alusel tegutsev vähendatud koosseisuga
kiirabibrigaad peab vastama käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 4–6 kehtestatud nõuetele.
§ 4. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad
(1) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid jaotatakse järgmiselt: reanimobiilibrigaad, arstlik
toetusbrigaad, arstibrigaad ja õebrigaad. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on
kaheliikmeline.
3
(2) Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht peab vastama reanimobiilibrigaadi juhile
kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele
kehtestatud nõuetele.
(3) Arstliku toetusbrigaadi juht ja selle teine liige peavad vastama vähendatud koosseisuga
reanimobiilibrigaadi liikmele kehtestatud nõuetele.
(4) Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud
nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud
nõuetele.
(5) Vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht peab vastama õebrigaadi juhile kehtestatud
nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab õebrigaadi teiseks liikmeks olema
isik, kes vastab kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi
varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib õebrigaadi teiseks liikmeks olla isik, kes vastab
kiirabibrigaadi teisele või kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele ning nii õebrigaadi juht kui
õebrigaadi teine liige peab omama muu lubatud sõiduki juhtimise õigust.
(6) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva
määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.
(7) Täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema
Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale
tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust.
Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud.
§ 5. Esmase abi brigaadi koosseis
(1) Esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal
telemeditsiiniliste vahendite kaudu, peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.
(2) Kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub käesoleva paragrahvi lõike 5
alusel antud loa kohaselt väikesaarel, peab esmase abi brigaadi juht vastama õebrigaadi juhile
kehtestatud nõuetele.
(3) Esmase abi brigaadi teisel ja kolmandal liikmel peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab
olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse
Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus.
Esmase abi brigaadi kolmandal liikmel peab olema alarmsõiduki juhtimise õigus.
(4) Esmase abi brigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1
kehtestatud nõuetele.
(5) Esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel
antud luba. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema
asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule.
§ 6. Kiirabibrigaadi varustus
(1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja
muud preparaadid.
(2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C-tüüpi
kiirabiautole kehtestatud viimase Euroopa standardi EVS-EN 1789 nõuetele. Kiirabiauto
4
välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84
lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on
esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud
käesoleva määruse lisas 3.
(4) Kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute,
vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende
säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele.
(5) Kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute,
vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks.
(6) Kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib
Terviseamet need käesoleva määruse § 3 lõike 8 ja § 4 lõike 7 alusel antavale loale.
(7) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse
olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on
rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe
kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.
(8) Lisabrigaadi väljasõitudeks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib anda
kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks. Loa võib anda kiirabi osutamise tagamiseks riikliku
tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja
tavaolukorrast erineva olukorra korral.
§ 7. Esmase abi brigaadi varustus
Esmase abi brigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid
ja preparaadid, millele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõigetes 2–5 kehtestatud nõudeid.
3. peatükk
KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TÖÖJUHEND
§ 8. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus
(1) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad kontrollib väljasõidueelsel perioodil pärast valve
ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite
olemasolu ja töökorras olekut ning on tegutsemisvalmis vastavalt tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja
päästeasutuste ning Terviseameti vahelisele kiirabialase koostöö korrale (edaspidi koostöö
kord).
(2) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil kiirabi vajava
väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale.
(3) Sündmuskohale saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
2) alustab võimaluse korral patsiendile abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
3) olukorras, kus kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast
vabastada, alustab võimaluse korral kannatanu terviseseisundi uurimist ning eluliselt
näidustatud ravi ja tegevusi enne patsiendi vabastamist või selle käigus;
4) teeb koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale;
5) vältimatu abi järsu suurenemise korral või hädaolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse
elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
5
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõikes
6 nimetatud tegevusplaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni.
(4) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad tagab patsiendi haiglasse transportimisel kiirabi
osutamise jätkuvuse vastavalt patsiendi seisundile ning teeb koostööd haigla ja
Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale.
(5) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja
esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale.
(6) Kiirabibaasi saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad:
1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda;
2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda;
3) teatab Häirekeskusele tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö
korrale.
§ 9. Kiirabibrigaadi liikme õigused ja kohustused
(1) Kiirabibrigaadi juht:
1) juhindub väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
2) vastutab valve ajal kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest;
3) hindab patsiendi seisundit ning võimaluse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabi
ravi- ja tegevusjuhistele;
4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale
või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
7) tuvastab surma fakti;
8) koostab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
9) omab õigust viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht kiirabibrigaadi
liikmetele;
10) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest või muust ekspertiisist;
11) korraldab vajaduse korral sündmuskohal kahe või enama kiirabibrigaadi tegevust kiirabi
osutamisel vastavalt koostöö korrale.
(2) Kiirabibrigaadi teine liige:
1) tagab kiirabiautos või muus lubatud sõidukis ettenähtud meditsiiniseadmete, tarvikute,
vahendite, ravimite ja preparaatide olemasolu, säilivuse ja korrasoleku;
2) hindab patsiendi seisundit ning vajaduse korral alustab abi andmisega vastavalt
kiirabibrigaadi juhi korraldustele, tuginedes kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
3) teeb protseduure ja uuringuid ning manustab ravimeid oma pädevuse piires vastavalt
kiirabibrigaadi juhi korraldustele.
(3) Kiirabibrigaadi kolmas liige:
1) vastutab kiirabiauto või muu lubatud sõiduki ja selle varustuse korrasoleku eest valve jooksul
ja valve vahetusel;
2) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid abi andmiseks vajaliku varustuse kohale toomisel ning
alustab vajaduse korral abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele oma
pädevuse piires.
(4) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi teine liige on kohustatud täitma ka käesoleva
paragrahvi lõikes 3 kehtestatud nõudeid kiirabibrigaadi kolmandale liikmele.
§ 10. Esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused
(1) Telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriv juht:
6
1) juhindub esmase abi brigaadi väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast;
2) vastutab valve ajal esmase abi brigaadi ravitegevuse eest;
3) hindab patsiendi seisundit telemeditsiiniliste vahendite abil, võimaluse korral diagnoosib ja
määrab sobiva ravi vastavalt oma pädevusele ning kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele;
4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt;
5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse;
6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale
või puudub vajadus transportida patsient haiglasse;
7) tuvastab surma fakti;
8) täidab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
9) omab õigust lubada esmase abi brigaadi teistel liikmetel viivitada abi andmisega juhul, kui
esineb potentsiaalne oht brigaadi liikmetele;
10) konsulteerib vajaduse korral täiendavalt õebrigaadiga, kes osutab kiirabi erakorralises ja
eluohtlikus seisundis patsiendile.
(2) Kui esmase abi brigaadi juhiks on määratud sündmuskohal asuv õebrigaadi juht, on ta
kohustatud täitma kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid.
(3) Esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele
kehtestatud nõudeid. Esmase abi brigaadi kolmas liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi
kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 11. Kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted
(1) Õebrigaadi juhina juba töötav käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud õde peab
vastama nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2019. a.
(2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud isikul on õigus töötada kiirabibrigaadi kolmanda
liikmena täienduskoolituse ajal juhul, kui ta omab alarmsõiduki juhtimise õigust. Peale
täienduskoolituse nominaalperioodi lõppemist peab kiirabibrigaadi kolmas liige vastama
käesoleva määruse § 3 lõikes 6 kehtestatud nõuetele.
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
7
Lisa 1. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liikmete oskusnõuded
Lisa 2. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete,
tarvikute ja vahendite loetelu
Lisa 3. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide
loetelu
Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr
„Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“
Lisa 1
KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI LIIKMETE OSKUSNÕUDED
Esmase abi Erakorralise Erakorralise
Õde
brigaadi II ja III Kiirabitehnik meditsiini Üliõpilane Õebrigaadi juht Arst meditsiini arst /
II liikmena
liige tehnik anestesioloog
Oskab hinnata
elutähtsate funktsioonide
1. jah* jah jah jah jah jah jah jah
olemasolu (teadvus,
hingamine, vereringe)
Tunneb ära
vereringeseiskuse vormi
2. ning oskab eristada jah* jah jah jah jah jah jah jah
defibrilleeritavat rütmi
mittedefibrilleeritavast
Oskab rakendada
esmaseid
elustamisvõtteid (kaudne
3. jah jah jah jah jah jah jah jah
südamemassaaž ja
hingamisteede avamine
manuaalsete võtetega)
Oskab rakendada
4. EI EI jah jah jah jah jah jah
elustamise ravijuhist
Oskab juhtida
5. EI EI EI EI EI jah jah jah
taaselustamist
6. Teab surma tunnuseid jah* jah jah jah jah jah jah jah
Oskab diagnoosida ja
dokumenteerida surma
7. ning hinnata võimalikke EI EI EI EI EI jah jah jah
surma tekkimise
põhjuseid
1
Tunneb ära
hingamispuudulikkuse ja
oskab alustada esmase
8. jah* jah jah jah jah jah jah jah
abi andmisega
hingamispuudulikkuse
korral
Oskab hinnata
hingamispuudulikkuse
põhjuseid
9. diferentsiaaldiagnostiliselt EI EI EI EI EI jah jah jah
ja alustada
hingamispuudulikkuse
raviga
Tunneb potentsiaalselt
10. eluohtlikke EI EI jah jah jah jah jah jah
südamerütmihäireid
Tunneb ära STEMI (ST-
11. elevatsiooniga müokardi EI EI EI EI jah jah jah jah
infarkt) EKGs
Tunneb ära ägeda
12. EI EI EI EI EI jah* jah jah
müokardi isheemia EKGs
Oskab rakendada ägeda
13. koronaarsündroomi EI EI EI EI jah jah jah jah
haiglaeelset ravi
Oskab alustada eluohtlike
14. EI EI EI EI jah jah jah jah
südamerütmihäirete ravi
Tunneb ära enamlevinud
15. rütmihäired ja oskab EI EI EI EI EI jah* jah jah
alustada esmase raviga
Tunneb ära südame-
16. EI EI EI EI jah jah jah jah
vereringepuudulikkuse
Oskab
diferentsiaaldiagnostiliselt
hinnata südame-
17. EI EI EI EI EI jah jah jah
vereringepuudulikkuse
põhjuseid ja alustada
raviga
2
Oskab hinnata
rindkerevalu põhjuseid
18. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Tunneb ära šoki ja oskab
19. anda esmast abi šokis EI jah jah jah jah jah jah jah
patsiendile
Oskab hinnata šoki
põhjuseid
20. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Tunneb ära
21. dehüdratatsiooni ja oskab EI EI jah jah jah jah jah jah
anda esmast abi
Oskab hinnata
hüpovoleemia põhjuseid
22. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Oskab hinnata teadvuse
23. EI EI jah jah jah jah jah jah
tasemeid ja hinnata GKSi
Oskab hinnata
teadvusehäire põhjuseid
24. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Tunneb ära epileptilise
25. hoo ja oskab anda jah* jah jah jah jah jah jah jah
esmast abi
Oskab hinnata krampide
põhjuseid
26. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Tunneb ära
neuroloogilised
27. EI EI jah jah jah jah jah jah
ärajäämanähud oma
pädevuse piires
Tunneb ära hüpo- ja
28. hüperglükeemia ning EI EI jah jah jah jah jah jah
alustab raviga
3
Tunneb ära ägeda
allergilise/anafülaktilise
29. EI EI jah jah jah jah jah jah
reaktsiooni ja oskab anda
esmast abi
Oskab ravida ägedat
30. EI EI EI EI jah jah jah jah
allergiat
Oskab hinnata kõhuvalu
põhjuseid
31. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Tunneb ära ägeda
psühhootilise seisundi ja
32. EI EI EI EI EI jah jah jah
oskab valida õige
ravitaktika
Oskab hinnata ägedat
mürgistust
33. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Oskab vastu võtta
34. EI EI EI EI jah jah jah jah
normaalset sünnitust
Teab käitumis- ja
ravitaktikat
35. komplitseeritud sünnituse EI EI EI EI EI jah jah jah
ja raseduspatoloogia
korral
Tunneb ära hüpertermia
36. EI EI jah jah jah jah jah jah
ja oskab anda esmast abi
Oskab hinnata
hüpertermia põhjuseid
37. EI EI EI EI EI jah jah jah
diferentsiaaldiagnostiliselt
ja alustada raviga
Tunneb ära ja oskab
käsitleda erinevaid
38. jah* jah jah jah jah jah jah jah
põletusi oma pädevuse
piires
Oskab hinnata põletuse
39. raskusastet ja alustada EI EI EI EI jah jah jah jah
raviga
4
Tunneb ära hüpotermia ja
40. jah jah jah jah jah jah jah jah
oskab anda esmast abi
Oskab alustada
41. hüpotermia esmase EI EI jah jah jah jah jah jah
raviga
Tunneb traumaga
42. kannatanu süsteemse jah jah jah jah jah jah jah jah
käsitsemise põhimõtteid
Oskab teostada
traumaga kannatanu
43. jah* jah jah jah jah jah jah jah
esmast ülevaatust,
alustada esmase abiga
Oskab teostada
44. traumaga kannatanu EI EI jah jah jah jah jah jah
teisest ülevaatust
Oskab vältida
45. lisavigastusi traumaga jah jah jah jah jah jah jah jah
kannatanul
Oskab hinnata valu
46. tugevust ja rakendada EI EI jah jah jah jah jah jah
vastavat ravi
Teab sedatsiooni
47. põhimõtteid ja oskab neid EI EI EI EI EI jah jah jah
rakendada
Teab anesteesia
48. põhimõtteid ja oskab neid EI EI EI EI EI EI EI jah
rakendada
Oskab koguda
49. EI EI EI EI jah jah jah jah
meditsiinilist anamneesi
Oskab täita meditsiinilist
50. jah* EI jah jah jah jah jah jah
dokumentatsiooni
Teab suurõnnetuste
51. tagajärgede EI jah jah jah jah jah jah jah
likvideerimise põhimõtteid
Teab käitumistaktikat
52. EI jah jah jah jah jah jah jah
CBRN juhtumite korral
Oskab töötada
53. EI EI jah EI jah jah jah jah
päästesündmuse
5
lahendamisel
moodustatavas
juhtimisgrupis
Oskab auskulteerida
54. EI EI jah jah jah jah jah jah
kopse
Oskab eristada
55. patoloogilist EI EI jah jah jah jah jah jah
hingamiskahinat
Oskab anda esmaabi
56. patsiendile võõrkehaga jah jah jah jah jah jah jah jah
hingamisteedes
57. Oskab aspireerida jah jah jah jah jah jah jah jah
Teab hapnikravi
58. jah jah jah jah jah jah jah jah
põhimõtteid
Oskab tagada
59. ventilatsiooni jah jah jah jah jah jah jah jah
hingamiskoti ja maskiga
Oskab kasutada
alternatiivseid
60. jah* EI jah jah jah jah jah jah
hingamisteede avatuse
tagamise vahendeid
Oskab endotrahheaalselt
61. EI EI EI EI EI jah jah jah
intubeerida
Oskab endotrahheaalselt
62. intubeerida narkoosi EI EI EI EI EI EI EI jah
kasutades
Oskab teha
63. EI EI EI EI EI jah jah jah
krikotüreotoomiat
Oskab kasutada PEEP-
64. jah* jah jah jah jah jah jah jah
klappi
Oskab hinnata PEEP-
65. EI EI EI EI EI jah jah jah
klapi kasutamise vajadust
Oskab kasutada CPAP
66. jah* EI jah jah jah jah jah jah
maski
Oskab hinnata CPAP
67. maski kasutamise EI EI EI EI EI jah jah jah
vajadust
6
Oskab kasutada
kapnograafi ja/või
68. jah* EI jah jah jah jah jah jah
kapnomeetrit ja
tõlgendada näitusid
Teab kopsude
mehhaanilise
69. EI EI EI EI EI jah jah jah
ventilatsiooni põhimõtteid
ja oskab neid rakendada
Oskab alustada
70. EI EI EI EI EI jah jah jah
terapeutilist hüpotermiat
Oskab kasutada
71. jah jah jah jah jah jah jah jah
kardiomonitooringut
Oskab teha EKG-d (12-
72. jah jah jah jah jah jah jah jah
lülituseline)
73. Oskab mõõta vererõhku jah jah jah jah jah jah jah jah
Oskab kasutada
defibrillaatorit
(defibrilleerimine,
74. jah* jah jah jah jah jah jah jah
transtorakaalne
kardiostimulatsioon,
kardioversioon)
Oskab teostada
kardioversiooni
75. EI EI EI EI EI jah jah jah
ebastabiilses seisundis
patsiendil
76. Oska mõõta veresuhkrut jah jah jah jah jah jah jah jah
Oskab peatada välist
verejooksu
77. kiirabivarustuses olevate jah jah jah jah jah jah jah jah
vahenditega ja oma
pädevuse piires
78. Oskab siduda haavasid jah jah jah jah jah jah jah jah
Oskab fikseerida haavas
79. jah* EI jah jah jah jah jah jah
asuvat võõrkeha
Oskab õmmelda
80. EI EI EI EI EI jah jah jah
haavasid
7
Oskab lahastada ja
81. jah jah jah jah jah jah jah jah
immobiliseerida
Oskab patsienti säästvalt
82. jah jah jah jah jah jah jah jah
transportida
Oskab punkteerida või
kanüleerida pleuraõõnt
83. jah* EI jah jah jah jah jah jah
ventiilpingelise
pneumotooraksi korral
Oskab dreneerida
84. EI EI EI EI EI EI EI jah
pleuraõõnt
Oskab kanüleerida
85. jah EI jah jah jah jah jah jah
perifeerset veeni
Oskab paigaldada
intraossaalset luunõela ja
86. jah* EI jah jah jah jah jah jah
manustada ravimeid
intraossaalselt
Oskab kanüleerida
87. tsentraalset veeni ja EI EI EI EI EI EI EI jah
arterit
Oskab alustada
88. jah* EI jah jah jah jah jah jah
infusioonravi
Oskab juhtida
89. EI EI EI EI EI jah jah jah
infusioonravi
Oskab manustada
90. käesolevas määruses jah* EI jah jah jah jah jah jah
nimetatud ravimeid
Oskab kasutada
91. jah jah jah jah jah jah jah jah
perfuusorit
Oskab teha mao
tühjendamist ning
92. manustada aktiivsütt jah* EI EI EI EI jah jah jah
täiskasvanud patsiendile
ja lapsele
Oskab kateteriseerida
93. EI EI jah jah jah jah jah jah
põit
Oskab teha esmast
94. jah* jah jah jah jah jah jah jah
triaaži
8
Oskab teha teisest
95. EI EI EI EI jah jah jah jah
(jätkuvat) triaaži
Oskab assisteerida
kiirabis tehtavatel
96. jah jah jah jah jah jah jah jah
meditsiinilistel
protseduuridel
Oskab edastada
97. jah jah jah jah jah jah jah jah
informatsiooni
Oskab kasutada kiirabi
varustusse kuuluvaid
98. jah jah jah jah jah jah jah jah
side- ja
navigatsioonivahendeid
Oskab teostada
99. sündmuskoha vaatlust ja jah jah jah jah jah jah jah jah
hinnata ohutust
Oskab kasutada
100. jah jah jah jah jah jah jah jah
isikukaitsevahendeid
Oskab kasutada kiirabi
101. varustust oma pädevuse jah jah jah jah jah jah jah jah
piires
* telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti juhendamisel
9
Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr
„Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“
Lisa 2
KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TEGEVUSEKS VAJALIKE MEDITSIINISEADMETE, TARVIKUTE JA VAHENDITE
LOETELU
Miinimumkogus
Nimetus Soovituslikud nõuded
Õe- ja Reanimobiili- Arstlik Esmase abi
arstibrigaad brigaad toetusbrigaad brigaad
Patsiendi transportimiseks
1.
Reanimobiilibrigaadidel
Põhikanderaam koos amortisaatoritega ja reguleeritava
1.1. 1 1 0 1
alusega kallutusega
Koos patsiendi fikseerimise
1.2. Kühvelraam või seljalaud 1 1 0 1
rihmadega
1.3. Vaakummadrats 1 1 0 1
1.4. Kandelina 1 1 1 1
Kergesti avatav ja kokkupandav,
kergesti puhastatavast materjalist,
1.5. Kandetool kandevõime 150 kg; kandetoolil valikuline valikuline valikuline valikuline
olemas patsiendi kinnitusrihmad ja
ette väljaulatuvad kandesangad
1 – ainult laste
Vastsündinu transpordi jaoks kohandatud
1.6. 0 0 0
kuvöös (portatiivne) reanimobiili-
brigaadil
Immobiliseerimiseks
2.
Küljeplokid vm analoogne
2.1. Kiirabiraami peafiksaator 1 1 0 1
peafiksaator
Lahaste komplekt jäsemete
Komplektis 2 jala ja 2 käe
2.2. luumurdude 1 1 1 1
immobiliseerimiseks
immobiliseerimiseks
2.3. Täiskasvanute kaelalahas Reguleeritavad 2 2 2 2
2.4. Laste kaelalahas Reguleeritav 1 1 1 1
2.5. Pehme vaagnafiksaator Erinevad suurused või universaalne 1 1 1 1
Venituslahas alajäsemete
2.6. luumurdude 1 2 1 0
immobiliseerimiseks
2.7. Kolmnurkrätid 4 4 2 2
Ventilatsiooniks ja hapnikraviks
3.
Statsionaarne hapniku Minimaalne kogus, on varustatud
3.1. 2000 l 4000 l 0 2000 l
manustamise süsteem gaasivoolumõõtjaga
Minimaalne kogus 600 l (on
varustatud gaasivoolu mõõtja
3.2. Transporditav hapnik 600 l 600 l 300 l 600 l
(maksimaalne tootlikkus vähemalt 15
l/min) ja transportkotiga
Vahend täiskasvanu kopsude
Kergesti puhastatav ja
kunstlikuks käsitsi
3.3. desinfitseeritav. Maht vähemalt 1600 2 2 1 1
ventileerimiseks
ml
(hingamiskott)
Vahend lapse kopsude
kunstlikuks käsitsi Kergesti puhastatav ja
3.4. 1 1 1 1
ventileerimiseks desinfitseeritav. Maht 450/500 ml
(hingamiskott)
Suurused: imikule, väikelapsele,
Näomask kopsude Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1,
3.5. lapsele ja täiskasvanule
kunstlikuks ventilatsiooniks kokku 5 kokku 5 kokku 5 kokku 5
(nr 1, 2, 3, 4, 5)
2
Kopsude kunstliku ventilatsiooni
vahendi (hingamiskoti) külge Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1,
3.6. PEEP klapp
kinnitatav; 1 hingamiskotile 1600 ml kokku 2 kokku 2 kokku 2 kokku 2
ja 1 hingamiskotile 450/500 ml
Portatiivne, elektriline, minimaalse
Elektriline (akutoitel) negatiivse rõhuga 80 mm/Hg ja
3.7. 1 1 1 1
kaasaskantav aspiraator maksimaalse negatiivse rõhuga 500
mm/Hg
Kaasaskantav mehaaniline Portatiivne, puhastatav, vajab
3.8. 1 1 1 1
aspiraator käsitsemiseks ühte inimest
Vastab ka lennutranspordi
standarditele, toetab mitteinvasiivse
Kaasaskatav ventilatsiooni režiimi, omab sisemist
3.9. 0 1 1 0
transporthingamisaparaat toiteallikat ja autos laadimise
võimalust. Akudel töötamise tööaeg
1,5 h
Mitu korda kasutatav
Igat suurust 1, Igat suurust 1,
3.10. näomask mitteinvasiivseks Suurused: M, L, XL 0 0
kokku 3 kokku 3
ventilatsiooniks
1 – ainult laste
Vastsündinu jaoks kohandatud
3.11. 0 0 0
hingamisaparaat reanimobiili-
brigaadil
Larüngoskoobi keeled suurustes nr 1,
3.12. Larüngoskoop koos keeltega 1 1 1 0
2, 3, 4
Magill’i klemmid
3.13. Erinevad suurused 1+1 1+1 1+1 0
täiskasvanutele ja lastele
Videolarüngoskoop koos
Komplektis vähemalt 2 eri suurusega
3.14. keelte komplektiga raske 0 1 1 0
keelt
intubatsiooni jaoks
Ühekordne ninakanüül
3.15. 2 2 2 2
hapniku manustamiseks
Ühekordne näomask hapniku 3 täiskasvanu suurust ja Igat maski 1, Igat maski 1, Igat maski 1, kokku
3.16. 0
manustamiseks 3 laste suurust kokku 6 kokku 6 6
Ühekordne hapnikumask 1 täiskasvanu suurus ja Igat suurust 2, Igat suurust 2, Igat suurust 2,
3.17. 0
koos hapnikureservuaariga 1 lastele kokku 4 kokku 4 kokku 4
3
Ühekordne hapnikumask 1 täiskasvanu suurus ja Igat suurust 2, Igat suurust 2, Igat suurust 2,
3.18. 0
koos nebulisaatoriga 1 lastele kokku 4 kokku 4 kokku 4
Suurused: M/L ja XL, varustatud
Ühekordne mitteinvasiivse Igast suurust Igast suurust 1,
3.19. klapiga, mis võimaldab PEEP 0 0
ventilatsiooni mask 1, kokku 2 kokku 2
reguleerimist
3.20. Krikotüreotoomia komplekt Valmiskomplekt 1 1 1 0
Steriilsed; vähemalt 3 suurust Igat suurust 2, Igat suurust 4, Igat suurust 2, Igat suurust 2,
3.21. Aspiratsioonikateetrid
(valikust Ch 8, Ch 12, Ch 14, Ch 18) kokku 6 kokku 12 kokku 6 kokku 6
Orofarüngeaalsete torude Sisaldab vähemalt 3 suurust (väike,
3.22. 3 3 3 3
komplekt keskmine, suur)
Nasofarüngeaalsete torude
3.23. Sisaldab vähemalt 2 suurust 2 2 2 2
komplekt
Juhtevarras raske
3.24. 1 1 1 0
intubatsiooni jaoks
Sobib laste ja täiskasvanute Igast suurust Igast suurust 1, Igast suurust 1,
3.25. Juhtevarras intubatsiooniks 0
Intubatsioonitorudele 1, kokku 2 kokku 2 kokku 2
Steriilsed; suurused 2; 2,5, 3; 3,5; 4; Igat suurust 1, Igat suurust 2, Igat suurust 2,
3.26. Endotrahheaalsed torud 0
4,5; 5 kokku 7 kokku 14 kokku 14
Igat suurust 1, Igat suurust 2, Igat suurust 2,
3.27. Endotrahheaalsed torud Steriilsed; suurused 6, 7, 8, 9 0
kokku 4 kokku 8 kokku 8
Supraglottilised Steriilsed, komplekt sisaldab
3.28. 1 2 2 1
ventilatsioonivahendid suuruseid 0–5
Ühekordsete
3.29. ventilatsioonivoolikute 0 2 2 0
komplekt hingamisaparaadile
Kaitseb hingamiskotti ja
3.30. Bakterifiltrid täiskasvanutele hingamisaparaati bakterite ja viiruste 2 4 4 2
(sh HIV ja TBC) eest
1 – täiskasvanute
reanimobiili-
Kaitseb hingamiskotti bakterite ja brigaadis
3.31. Bakterifiltrid lastele viiruste (sh HIV ja TBC) eest kuni 25 1 4 – laste jaoks 1 1
kg laste ventileerimiseks kohandatud
reanimobiili-
brigaadis
4
Diagnostikaks
4.
Igat suurust
Õlavarrelt mõõtmiseks, mansetid: 2 Igat suurust Igat suurust
4.1. Vererõhu mõõtja 1 mansett, 0
suurust täiskasvanule ja 1 lapsele 1 mansett, kokku 3 1 mansett, kokku 3
kokku 3
Võib kuuluda kardiomonitor-
4.2. Pulssoksümeeter 2 2 1 1
defibrillaatori juurde
Võimaldab mõõta temperatuuri alates
4.3. Termomeeter 1 1 1 1
26 kraadist
Diagnostilise
12 kanaliga, portatiivne, sisemise
elektrokardiogrammi
4.4. toiteallikaga; võib olla kardiomonitor- 1 1 valikuline 1
registreerimist võimaldav
defibrillaatori osa
seade
4.5. Glükomeeter 1 1 1 1
Otsese rõhu Võib olla kardiomonitordefibrillaatori
4.6. 0 1 valikuline 0
monitooringusüsteemi seade osa
Võib olla kardiomonitordefibrillaatori
4.7. Kapnograaf või kapnomeeter 1 1 1 1
osa
4.8. Valujoonlaud Valutugevuse hindamise skaala 1 1 1 1
Kaasaskantav Portatiivne, komplektis lineaarne ja
4.9. 0 1 valikuline 0
ultraheliaparaat convex-tüüpi andur
Monitooringu elektroodide
4.10. Komplektis vähemalt 30 elektroodi 2 2 2 2
komplekt
4.11. Arterikanüül 0 2 valikuline 0
Otsese arteriaalse rõhu
4.12. monitoorimise süsteem koos 0 2 valikuline 0
rõhuanduriga
Kapnograafia kulutarvikute
4.13. 1 1 1 1
komplekt
4.14. Geel ultraheli teostamiseks Vähemalt 100 ml 0 1 valikuline 0
Geel defibrillatsiooni
4.15. Vähemalt 100 ml 1 1 1 1
teostamiseks
5
Ühekordsed kleebitavad
elektroodid 2 komplekti: 1 lastele ja
4.16. 2 2 2 2
defibrilleerimiseks ja täiskasvanutele; 1 imikutele
elektrokardiostimulatsiooniks
Paber defibrillatorile ja EKG
4.17. Mõlemad 1 komplekt 1 1 1 1
aparaadile
Süstimiseks ja infusiooniks
5.
Luunõela komplekt Täiskasvanule (2) ja lapsele (1)
5.1. 3 3 3 3
5.2. Venoosne žgutt 1 1 1 1
Võimaldab teostada kiirinfusiooni
Survekott kiirinfusiooni
5.3. 500–1000 ml infusioonilahuse 2 3 1 1
teostamiseks
pudelist
5.4. Süstlapump Omab sisemist toiteallikat 2 4 2 1
Süsteemid infusioonlahuste
5.5. 5 5 5 5
ülekandmiseks
Süsteemid
5.6. verekomponentide 0 2 0 0
ülekandmiseks
Suurused 14–24 G, kõiki kanüüle
5.7. Perifeerse veeni kanüülid vähemalt 1, kokku vähemalt 20 20 tk kokku 20 tk kokku 20 tk kokku 20 tk kokku
kanüüli
Kaks tsentraalveenikateetrit, millest
5.8. Tsentraalveeni kateetrid üks on sobilik massiivseks 0 2 2 0
infusiooniks/transfusiooniks
Suurused ja kogus: 2 ml – 5 tk, 5 ml
5.9. Süstlad koos nõeltega 20 20 20 20
– 5 tk, 10 ml – 5 tk, 20 ml – 5 tk
Süsteem koos automaatsüstlasse
5.10. Automaatsüstla süsteemid 2 6 3 2
sobiva süstlaga ja kolmikkraaniga
Mõlemat
Mõlemat suurust Mõlemat suurust Mõlemat suurust
5.11. Süstlanõel G14 ja G18 suurust
5, kokku 10 5, kokku 10 5, kokku 10
5, kokku 10
6. Eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6
Portatiivne, võimaldab teha patsiendi
andmetest väljatrükki ja valida
energiajaotusi ning omab sisemist
Kaasaskantav kardiomonitor- toiteallikat ja autos laadimise
defibrillaator välise võimalust.
6.1. 1 1 1 1
kardiostimulatsimulatsiooni Töötab jälgimisrežiimil vähemalt 1,5 h
funktsiooniga ja võimaldab vähemalt 30 korda
defbrilleerida.Esmase abi brigaadidel
peab olema koos AED-
funktsiooniga
Kaudse südamemassaaži Reguleeritava
6.2. 0 1 1 0
teostamise seade kompressioonisügavusega
Vastavus CN ja NSN standardile, nt
6.3. Arteriaalsed žgutid 4 4 4 2
CAT žgutt
Kulutarvikud kaudse
6.4. südamemassaaži teostamise 0 1 1 0
seadmele
Mõlemat suurust 2, Mõlemat suurust 2,
6.5. Pleuradreen Suurused 28 ja 16 0 0
kokku 4 kokku 4
Pleura dekompressiooni nõel
6.6. 1 2 1 1
koos Heimlich’i klapiga
Pleuradrenaaži süsteem
6.7. 0 2 2 0
aktiivse aspiratsiooniga
Sidumiseks ja põetuseks
7.
7.1. Tekid Mittesünteetilisest materjalist 2 2 0 2
7.2. Padi 1 1 0 1
7.3. Sidemed Kaks erinevat laiust 15 15 15 15
Steriilsed, absorbeerivad, erinevates
7.4. Haavatampoonid 10 10 10 10
suurustes
7.5. Rullplaaster kinnitamiseks 2 2 2 2
Ühekordsed Erinevad suurused
7.6. põiekateteriseerimise 2 2 0 0
komplektid
7.7. Püsikateetrid Silikoonist, suurused 14 Fr ja 16 Fr 2 2 0 0
7
Vähemalt 100 ml, steriilne,
7.8. Loputussüstal 2 2 2 2
ühekordne
7.9. Uriinikogumise kott Mahutavus vähemalt 1 liiter 2 2 0 2
Suurte põletuspindade katmiseks,
puhtalt pakendatud, ühekordsest
7.10. Puhas lina 2 2 0 2
materjalist või korduvkasutatav
(puuvillane)
7.11. Püksmähkmed, imavad linad 2 2 0 2
7.12. Termolinad 6 6 6 6
7.13. Oksekott Ühekordseks kasutamiseks 3 3 0 3
7.14. Neerukauss Ühekordseks kasutamiseks 3 3 0 3
7.15. Naha desinfitseerimise lapid 30 30 30 30
Eriotstarbelised komplektid
8.
Sisaldab maoloputussonde
8.1. Maotühjendamise komplekt 1 1 1 1
(suurused Ch 35 ja Ch 28) ja lehtrit
Steriilne; sisaldus (koos või eraldi
pakituna): klemmid, pintsetid,
8.2. Kirurgia komplekt 1 1 1 1
nõelahoidja, käärid, skalpell,
õmblusmaterjal koos nõelaga
8.3. Ühekordne külmageelikott 2 2 2 2
8.4. Steriilsed kirurgilised kindad Suurused 6, 7 ja 8 3 paari 3 paari 3 paari 2 paari
Sisaldab: sünnituslinade komplekt +
2 nabaväädi plastklemmi (klemmid
8.5. Sünnituse komplekt võivad olla kirurgia komplektis); 1 1 1 1
vastsündinule müts, soe tekk,
termokile, rätik ja mähkmed
9. Desinfektsioonivahendid
9.1. Naha desinfitseerimiseks 100 ml 100 ml 100 ml 0
9.2. Pindade desinfitseerimiseks 250 ml 250 ml 250 ml 0
8
9.3. Meditsiinilise 200 ml 200 ml 200 ml 0
instrumentaariumi
desinfitseerimiseks
9.4. Käte desinfitseerimiseks 200 ml 200 ml 200 ml 0
9.5. Limaskestade 100 ml 100 ml 100 ml 100 ml
desinfitseerimiseks
10. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
Piisava mahutavusega, kergelt
avatav, kantav nii õlal kui käes,
Kott elustamiseks vajalikele
10.1. võimaldab ülevaate kotis olevast 1 1 1 1
vahenditele
varustusest ja selle kiire
kättesaamise
Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks
vajalikud ravimid, infusioonilahused
ja vahendid nende manustamiseks;
sidumiseks, haavade ja põletuste
Kott või kohver ravimitele ja töötlemiseks vajalikud vahendid;
10.2. 1 1 1 1
meditsiinitarvikutele žgutid, glükomeetri,
vererõhuaparaadi, termomeetri.
Võimaldab ülevaate kotis olevast
varustusest ja varustuse kiire
kättesaamise
Puhtad kilekotid (sh
10.3. amputeerunud kehaosade Suurusega 2–10 l 3 3 3 3
transpordiks)
10.4. Teravate esemete konteiner Mahutavus vähemalt 0,4 liitrit 2 2 1 2
Soovitavalt sobivad prille kandvatele
10.5. Kirurgiline mask 1 karp 1 karp 1 karp 1 karp
inimestele
Erinevad suurused (XS–XL),
10.6. Kaitsekindad 3 karpi 3 karpi 2 karpi 3 karpi
vastavalt brigaadi liikmete vajadusele
10.7. Respiraatormask FFP 3 N95 tüüpi, veekindel 1 karp 1 karp 1 karp 1 karp
Kaitsekittel ja -müts või -
10.8. 6 6 4 4
kombinesoon
9
Omab sisemist toiteallikat, pidev
põlemise aeg min 1 tund, valgusvihu
10.9. Taskulamp 1 1 1 1
kaugus vähemalt 10 m ja valgusvihu
laius 3 m
10.10. Otsmikulambid Põrutus- ja veekindel 3 3 2 2
10.11. Kuuldetorud 1 1 1 1
10.12. Diagnostiline valgusallikas Portatiivne, sisemise toiteallikaga 1 1 1 1
10.13. Käärid 1 1 1 1
Käärid või turvalõikur riiete
10.14. 2 2 1 1
lõikamiseks
10.15. Kaitsekiivrid 3 3 2 2
Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi
külgedelt) ja optiliselt neutraalsed.
10.16. Raamiga kaitseprillid 3 3 2 2
Peavad sobima kasutamiseks koos
prillide või kontaktläätsedega
Talve- ja suveperioodi tööülikonnad.
Kaheosaline tööülikond, mis
koosneb pükstest ja jopest-pluusist.
Tööülikonna mõlemal osal peavad
olema sobivad foto- ja
2 komplekti 2 komplekti töötaja 2 komplekti töötaja 2 komplekti töötaja
10.17. Tööriietus kalorimeetriliste omadustega valgust
töötaja kohta kohta kohta kohta
kiirgavad ribad, mis on paigutatud
tööülikonna esiküljele ja seljaosasse
ning tagavad nähtavuse kõikidest
suundadest. Tööülikonna jope
seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus.
Juhtiva kiirabitöötaja Oranži värvi vest, valge-rohelise
10.18. 3 3 3 2
eraldusvest ruudustikuga ja seljasiltide komplekt
Väikepääste- ja enesekaitsevahendid ning ohumärgid
11.
11.1. Ohukolmnurgad 2 2 2 2
11.2. Tulekustuti 6 kg 1 1 1 1
11.3. Turvavöö lõikur 1 1 1 1
10
Klaasipurustushaamer või -
11.4. 1 1 1 1
nael
11.5. Vingugaasiandur 1 1 1 1
11.6. Pipragaas 1 1 1 1
Sidepidamisvahendid
12.
12.1. Käsiraadiojaam 1 1 1 2
12.2. Autoraadiojaam 1 1 1 1
12.3. Mobiiltelefon Koos laadijaga 1 1 1 2
12.4. Navigatsioonivahend 1 1 1 1
12.5. Tahvelarvuti Koos laadijaga 1 1 1 1
Vastab Siseministeeriumi
Autoarvuti koos infotehnoloogia- ja arenduskeskuse
12.6. kommunikatsioonimooduli ja ning Tervise ja Heaolu 1 1 1 1
printeriga Infosüsteemide Keskuse kehtestatud
nõuetele
13. Bürootarvikud
Komplekt vähemalt 50 kiirabikaardi
13.1. Printeripaber 1 1 1 1
printimiseks
20 tk, alternatiivne kiirabi väljakutsete
13.2. Paberil kiirabikaardid 1 1 1 1
dokumenteerimise vahend
Kandekotis, võimaldab triažeerida 20
kannatanut, sisaldab 20 triaažikaarti,
Triaažikaartide ja
13.3. 3 patsientide loenduskaarti, 1 1 1 1
tegevuskaartide komplekt
tegevuskaartide komplekti,
kirjutusvahendeid
11
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning
tööjuhend“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr
131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ ja asendatakse käesoleva
määruse terviktekstiga. Tegemist ei ole täiesti uue määrusega.
1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa
ning nende lepingute aluseks on uus tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“. See omakorda lähtub
kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kehtestatud nõuetest, mistõttu kaasajastatakse
käesoleva eelnõuga kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit vastavalt
tunnustatud meditsiini heale tavale, kehtivale kiirabi osutamise praktikale ja teistele kaasajastatud
õigusaktidele.
Täiendava muudatusena võimaldatakse edaspidi õebrigaadi juhiks olla peale erakorralise
meditsiini õe ja intensiivõenduse õe ka õel, kellel on vähemalt kaheaastane õena töötamise
kogemus, millest vähemalt üks aasta on töötatud kiirabibrigaadi teise liikmena. Lisaks peab ta
olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis
kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema sellekohane tunnistus. Täienduskoolituse
saanud õe oskused peavad vastama eelnõu lisas sätestatud õebrigaadi juhi oskusnõuetele. Sama
regulatsioon kehtib arstibrigaadi juhi puhul. Arstibrigaadi juhiks võib peale erakorralise meditsiini
arsti ja anestesioloogi olla ka arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase
täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane
tunnistus. See muudatus võimaldab tagada jätkusuutliku kvaliteetse kiirabi osutamise.
Lisaks reguleeritakse senised projektipõhiselt käivitatud täiendavad brigaadid õigusruumi tasemel.
Kuni 31. detsembrini 2018. a kehtiv sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määrus nr 25 „Kiirabi
rahastamise kord“ on võimaldanud Terviseametil planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest
vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust parandavate täiendavate
meetmete rahastamiseks. Selle määruse alusel on käivitatud näiteks kaheliikmeline õebrigaad
Iisakus, arstlik toetusbrigaad Harjumaal, esmase abi brigaad Kihnus, Ruhnus ja Vormsil koos
telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti valveringiga ning jalgrattabrigaad Tallinna
vanalinnas. Tegemist on olnud projektidega, mis on end praktikas tõestanud ning mida on oluline
jätkata ka edaspidi. Seega kehtestatakse käesolevas eelnõus nimetatud brigaadide koosseisu ja
varustuse nõuded ning tööjuhend.
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
nõunik Kristel Siiman (
[email protected], tel 626 9163).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected], tel 626 9328).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], tel 626 9320).
Määruse lisad on ette valmistanud Eesti Kiirabi Liit.
2
1.3. Märkused
Määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (512 SE). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole
seotud isikuandmete töötlemisega.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 13 paragrahvist.
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi
koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab
kiirabibrigaadi tööjuhendi.
1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa.
Seadusemuudatuste tõttu muutub kehtetuks sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määrus nr 25
„Kiirabi rahastamise kord“ (edaspidi SoMi määrus nr 25). Selle asemel kehtestatakse TTKS § 19
lõike 2 alusel uus tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale
makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“ (edaspidi kiirabi metoodika ja hinna määrus).
Kehtiva SoMi määruse nr 25 § 2 lõike 2 kohaselt võib Terviseamet planeerida kuni 5% kiirabiks
eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust
suurendavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Seetõttu on projektipõhiselt käivitatud
mitmeid meetmeid (edaspidi projektid), näiteks kaheliikmeline õebrigaad Iisakus, arstlik
toetusbrigaad Harjumaal, esmase abi brigaadid Kihnus, Ruhnus ja Vormsil koos telemeditsiiniliste
vahendite kaudu konsulteeriva arsti valveringiga ning jalgrattabrigaad Tallinna vanalinnas, mille
olemust on täpsemalt selgitatud edaspidi. Statistika näitab, et need projektid on ennast
kiirabisüsteemis igati õigustanud, kuid praegu ei ole neile õigusruumi tasemel kehtestatud ühtegi
nõuet, mistõttu ei ole neid võimalik hõlmata kiirabi metoodika ja hinna määrusesse ega anda alust
nende edasiseks rahastamiseks. Seega on oluline tuua need projektid koos nõuetega õigusruumi
tasandile.
Lisaks kaasajastatakse määrusega vastavalt meditsiini heale tavale ja kehtivale praktikale
kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit.
Paragrahvis 2 selgitatakse määruses kasutatud peamisi mõisteid: esmase abi brigaad,
kiirabibaas, kiirabibrigaad, lisabrigaad, arstlik toetusbrigaad, telemeditsiin, valve ja väljasõit.
Täiesti uuena avatakse mõiste „esmase abi brigaad“ (punkt 1), milleks on püsiasustusega
väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille
teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi
tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel
asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“
kohaselt loetakse püsiasustusega väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut,
Manijat, Naissaart, Osmussaart, Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit,
mistõttu võib esmase abi brigaadi käivitada vaid nendel saartel.
Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH)
baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi –
esmase abi brigaad1. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on saanud
erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka
vajalikud tarvikud ja aparatuur (nt AED-aparaat äkksurma korral). Samas ei ole nende isikute puhul
tegemist tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini
tehnikuga), kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks,
1 2017. aastal oli esmase abi brigaadil 225 kiirabi vajavat sündmust (allikas: PERH)
3
et arstil oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv
aparatuur ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna
reaalajas. Seega saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse
transportimise vajaduse.
Projekti eesmärk on tagada abi andmise võimekus suurema elanike arvuga saartel, mis on
populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel haiglat ei ole, on patsienti võimalik
transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda tähendab kulukat eritransporti
veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi lahendus kõige optimaalsem.
Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi vajavate sündmuste arv
väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal asuv õebrigaadi juht ning
sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema.
Mõiste „kiirabibaas“ (punkt 2) selgitamisel lähtutakse kehtivast määrusest, kuid seda laiendatakse
ka projektidele. Määruse kohaselt on kiirabibaas kiirabibrigaadi, sh nii vähendatud koosseisuga
kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja
tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki (nt
jalgratta) parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks.
Mõiste „kiirabibrigaad“ (punkt 3) tuleneb kehtivast määrusest ja see tähendab määruse kohaselt
erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühma, kes osutab kiirabi. Kehtivas määruses
kirjeldatakse kiirabibrigaadi kui kolmeliikmelist isikute rühma, kuid käesoleva määrusega
võimaldatakse ka vähendatud koosseisuga (ehk kaheliikmelise) kiirabibrigaadi väljasõite, mistõttu
laiendatakse ka mõiste selgitust.
Mõiste „lisabrigaad“ (punkt 4) ei ole oma olemuselt uus mõiste, sest ka kehtiv määrus näeb ette
lisavarustuse olemasolu kolme kiirabibrigaadi kohta. Seega, kui erandolukordades on vajalik kiirabi
kättesaadavuse või valmisoleku parendamiseks käivitada lisaks 102 põhikiirabibrigaadile veel
täiendav kiirabibrigaad, aktiveeritakse see lisavarustuse põhjal.
Täiesti uuena avatakse mõiste „arstlik toetusbrigaad“ (punkt 5), milleks on kaheliikmeline
anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi
kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal
puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport
haiglasse.
Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti
või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad2, mille ülesanne on reageerida patsiendi elu
ohustavale sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem
sündmuskohale jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk
sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk.
Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos
õebrigaadiga, kellel on võimekus patsient haiglasse transportida.
Statistika näitab3, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud.
Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud
positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad.
Mõiste „telemeditsiin“ (punkt 6) avamisel lähtutakse valitsuskabineti 15. detsembri 2015. a
nõupidamisel heaks kiidetud Eesti e-tervise strateegia 2020 dokumendist.4 Käesoleva määruse
mõistes tähendab telemeditsiin kiirabi osutamist info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras,
2 Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“
3 Tallinna Kiirabi andmed
4 Leitav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-
tervise_strateegia_2020.pdf
4
kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas (nt haiglas) ja patsient
sündmuskohal.
Kuna käesolevasse määrusesse hõlmatakse ka projektid, laiendatakse vastavalt ka kehtiva
määruse mõisteid „valve“ (punkt 7) ja „väljasõit“ (punkt 8). Mõiste „valve“ tähendab tööaega, mille
jooksul nii kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi. Mõiste
„väljasõit“ tähendab nii kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi tegevust Häirekeskuselt kiirabi
vajava väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni.
Paragrahviga 3 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi koosseisule. Tegemist ei ole uue õigusega,
sest ka kehtiv määrus reguleerib kiirabibrigaadi koosseisu nõudeid.
Lõikes 1 sätestatakse, et kiirabibrigaad on tavapäraselt kolmeliikmeline ning vastavalt
kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioonile jaotatakse kiirabibrigaadid reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks.
Eesti Haigekassa rahastab praegu 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, mis jagunevad vastavalt
liigile ja kiirabi osutamise halduslepingut omavatele kiirabibrigaadi pidajatele järgmiselt:
6 reanimobiilibrigaadi (Tartu Kiirabi – 3, PERH – 2, Tallinna Lastehaigla – 1);
14 arstibrigaadi (Tartu Kiirabi – 7, Tallinna Kiirabi – 2, Karell Kiirabi – 2, Pärnu Haigla – 1, Narva
Haigla – 1, OÜ Tõrva Tervisekeskus – 1);
82 õebrigaadi (Tallinna Kiirabi – 20, Karell Kiirabi – 15, Tartu Kiirabi – 13, PERH – 11, Pärnu
Haigla – 8, Valga Haigla – 3, Lõuna-Eesti Haigla – 3, Kuressaare Haigla – 3, Narva Haigla –
3, OÜ Tõrva Tervisekeskus – 2).
Lõike 2 kohaselt peab reanimobiilibrigaadi juht olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog.
Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses.
Lõike 3 kohaselt peab arstibrigaadi juht olema erakorralise meditsiini arst, anestesioloog või arst,
kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis
kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Tegemist ei ole uue
õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses.
Lõike 4 kohaselt peab õebrigaadi juht olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või
õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üheaastane
töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise
kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab
olema sellekohane tunnistus.
Võrreldes kehtiva määrusega lubatakse käesoleva määrusega õebrigaadi juhiks olla lisaks
erakorralise meditsiini õele ja intensiivõenduse õele ka teatud töökogemuse ja täienduskoolituse
saanud õel. Täienduskoolituse saanud õe oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas
sätestatud õebrigaadi juhi oskusnõuetele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, sest kuni 1.
jaanuarini 2015. a võimaldas sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate
registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ registreerida
tervishoiutöötajate riiklikku registrisse erakorralise meditsiini õena ka teatud töökogemuse ja
täienduskoolituse saanud õdesid. Läbitav täienduskoolitus on kiirabispetsiifiline ja vastab
õebrigaadi juhtimise praktilistele vajadustele. Kavandatav muudatus võimaldab tagada
jätkusuutliku ja kvaliteetse kiirabi osutamise. Sarnane regulatsioon kehtib ka arstibrigaadi puhul,
kus lisaks erakorralise meditsiini arstile ja anestesioloogile võib brigaadi juhiks olla arst, kes on
saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse.
Lõike 5 kohaselt võib iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) teiseks liikmeks olla
õde, erakorralise meditsiini tehnik või kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel TTKS § 43
lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane (edaspidi üliõpilane), kes on saanud vähemalt 60-
tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi
alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka
kehtivas määruses.
5
Lõike 6 kohaselt võib iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) kolmandaks liikmeks
olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise
kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on
sellekohane tunnistus. Ka Kaitseväe parameediku erialakursuse saanud ja vastavat tunnistust
omavat isikut võib lugeda kiirabitehnikuks, sest esimese taseme parameediku (s.o
rühmaparameediku) erialakursuse kestus on 442 tundi5 ning selle sisu kattub suures ulatuses
kiirabitehniku täienduskoolituse programmiga. See võimaldab kasutada riigis olemasolevat
ressurssi võimalikult optimaalselt. Samuti võivad kolmandaks liikmeks olla erakorralise meditsiini
tehnik ja üliõpilane. Täiendav tingimus on see, et kolmas liige peab igal juhul omama alarmsõiduki
juhtimise õigust vastavalt liiklusseaduse §-s 841 sätestatule.
Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses, kuid kehtivas määruses
on kasutatud mõistet „operatiivsõiduk“, mille asemel kasutatakse liiklusseaduses mõistet
„alarmsõiduk“. Seega viiakse käesoleva määrusega mõiste liiklusseadusega vastavusse.
Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega.
Lõikes 7 sätestatakse, et kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama määruse lisas 1
kehtestatud nõuetele. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses.
Siiski on Eesti Kiirabi Liit kaasajastanud kiirabibrigaadi liikmete oskusnõudeid vastavalt
tunnustatud meditsiini headele tavadele, kehtivale kiirabi osutamise praktikale ning saadavale
täienduskoolitusele. Kehtestatavad oskusnõuded on omakorda kiirabibrigaadi liikmete
täienduskoolituse programmi koostamise aluseks.
Lõikega 8 võimaldatakse Terviseametil anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud
erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga
väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel,
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva
olukorra korral.
Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus võimaldab Terviseametil anda loa
kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks. Käesoleva määrusega vaid täpsustatakse, et loa võib
anda nii põhibrigaadi kui lisabrigaadi puhul ning erandolukorrana nimetatakse peale riiklike
suursündmuste ka toimepidevuse tagamise häired, mille korral võib olla ajutiselt vajadus koosseisu
vähendada (nt iga-aastasel nn gripiperioodil, kui kiirabi vajavate väljakutsete arv ajutiselt
suureneb). Lisaks võib käesoleva sätte alusel lubada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi
väljasõitu tavaolukorras muudel põhjendatud erandjuhtudel, kui Terviseameti hinnangul on selle
vajadus olemas. Siiski ei reguleeri käesolev säte kiirabibrigaadi koosseisu vähendamist
hädaolukorras või riigikaitse seaduses nimetatud olukordades, vaid see toimub tervise- ja
tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ alusel.
Lõikes 9 täpsustatakse, et juhul, kui Terviseamet on andnud loa kaheliikmelise põhikiirabibrigaadi
või lisabrigaadi väljasõiduks, peab selle koosseis ja varustus vastama vähendatud koosseisuga
kiirabibrigaadile kehtestatud nõuetele, mida on selgitatud alljärgnevalt.
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadile. Tegemist on
käesolevas määruses uute sätetega, kuid selle aluseks on käivitatud projektide praktika. Lisaks
laienevad kehtestatavad nõuded ka siis, kui Terviseamet lubab erandolukorras vähendada
põhikiirabibrigaadi või lisabrigaadi koosseisu. Sellisel juhul peab brigaadi koosseis vastama
käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele.
5 Allikas: http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/toetuse-vaejuhatus/tervisekeskus/tervisekeskus-oppimisvoimalused
6
Lõikes 1 sätestatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline ning vastavalt
kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioonile jaotatakse need reanimobiili-, arstlikuks toetus-, arsti- ja
õebrigaadiks. Arstlik toetusbrigaad tuuakse õigusruumi kiirabibrigaadi täiendava liigina.
Lõike 2 kohaselt peab vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht vastama
reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi
kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele.
Kiirabibrigaadi liik ja selle töö sisu sõltub juhtiva liikme kvalifikatsioonist, mistõttu peab ka
vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juhiks olema erakorralise meditsiini arst või
anestesioloog (nii nagu kolmeliikmelise reanimobiilibrigaadi juhtki). Kuna vähendatud koosseisuga
reanimobiilibrigaadi sõiduvahendiks on kiirabiauto, peab ka sõidukit juhtiv kiirabibrigaadi liige
vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. See tähendab, et vähendatud
koosseisuga reanimobiilibrigaadi teiseks liikmeks peab olema alarmsõiduki juhtimise õigust omav
kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või üliõpilane. Praegu ei ole ühtegi projektipõhist
vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi käivitatud, kuid erandolukorras võib selle vajadus
tekkida.
Lõike 3 kohaselt peab ka arstliku toetusbrigaadi juht ja teine liige vastama vähendatud koosseisuga
reanimobiilibrigaadi liikmetele kehtestatud nõuetele.
Sarnaselt reanimobiilibrigaadile on ka arstlik toetusbrigaad oma olemuselt „intensiivravi ratastel“,
mistõttu kehtivad ka sellele brigaadile vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi koosseisu
nõuded. Erinevalt reanimobiilibrigaadist, kelle töö on transportida patsienti haiglate vahel ja
vajaduse korral toetada eluohtlikus seisundis patsienti, puudub sellel brigaadil patsiendi
transportimise võimekus ja tema töö peamine sisu on õebrigaadi toetamine raskes ja eluohtlikus
seisundis patsiendi abistamisel. Tallinna Kiirabis käivitatud selle eribrigaadi olemust on selgitatud
seletuskirjas eespool mõistete juures.
Lõike 4 kohaselt peab vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht vastama arstibrigaadi juhile
kehtestatud nõuetele ja selle teiseks liikmeks peab olema kiirabibrigaadi kolmanda liikme nõuetele
vastav isik. Nõuete põhjust on selgitatud vähendatud reanimobiilibrigaadi koosseisu sätte juures.
Praegu ei ole ühtegi projektipõhist vähendatud koosseisuga arstibrigaadi käivitatud, kuid selle
vajadus võib tekkida erandolukorras.
Lõike 5 kohaselt peab vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht vastama õebrigaadi juhile
kehtestatud nõuetele samal põhjusel, nagu vähendatud koosseisuga reanimobiili- ja arstibrigaadi
juht peab vastama reanimobiili- ja arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.
Kui brigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab kiirabibrigaadi teiseks liikmeks olema kiirabibrigaadi
kolmanda liikme nõuetele vastav isik ehk alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik,
erakorralise meditsiini tehnik või üliõpilane. Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud
kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata
hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse olulise suurenemisega piirkonnas
kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada haiglaeelset vältimatut abi ning
parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne Iisaku brigaadi käivitamist
teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid. 2017. aastal osutas Iisaku
vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321 (32%) transporditi edasi
haiglasse6. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline osutama haiglaeelset
vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi tööle rakendumine on toonud
kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel perioodil muudetakse see
vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks õebrigaadiks.
Kui kiirabibrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib brigaadi teiseks liikmeks olla
kiirabibrigaadi teise või kolmanda liikme nõuetele vastav isik ning nii juhtiv liige kui ka teine liige
6 Allikas: E-kiirabi analüüsi- ja statistikamoodul
7
peab omama lubatud sõiduki juhtimise õigust. Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas
käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad7, mille mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna
jalgratta juhtimise loa nõue on liiklusseaduse § 148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele
isikule, omavad kõik isikud alates 16. eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse
rakendada näiteks mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema
mootorratta juhtimise õigus jne.
Lõikes 6 sätestatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad
vastama määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Kuna vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi
liikmeteks võivad olla isikud, kellel on sama kvalifikatsioon, nagu kiirabibrigaadi liikmetel, kehtivad
neile samad oskusnõuded. See tähendab, et näiteks õebrigaadi juhi oskused peavad olema nii
kolme- kui kaheliikmelise õebrigaadi puhul samad.
Lõikes 7 täpsustatakse, et kõikide täiendavate vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadide
rakendamiseks on vajalik põhjendatud luba, mille Terviseamet võib anda kiirabibrigaadi pidajale
tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust.
Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv SoM-i määrus nr 25 lubab Terviseametil planeerida
kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja
efektiivsust suurendavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Selle alusel on käivitatud
projektid, mida on eespool täpsemalt selgitatud. Käesolev säte ei hõlma määruse § 6 lõikes 8
reguleeritud lisabrigaadide käivitamist erandolukorras.
Kuna tegemist ei ole kohustuslike kiirabibrigaadidega, vaid täiendavate meetmetega, mida
rakendatakse vastavalt vajadusele ja eelarvelistele võimalustele, peab käesoleva lõike alusel
antava loa väljastamine olema Eesti Haigekassaga kui kiirabi rahastajaga eelnevalt
kooskõlastatud.
Paragrahviga 5 reguleeritakse esmase abi brigaadi koosseisu nõudeid. Tegemist on uute
sätetega õigusruumi tasandil, kuid nende aluseks on Ruhnus, Kihnus ja Vormsil käivitatud esmase
abi brigaadide kehtiv praktika.
Lõike 1 kohaselt peab esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal
telemeditsiiniliste vahendite kaudu, vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. See
tähendab, et telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriv arst võib olla erakorralise meditsiini
arst, anestesioloog või arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase
täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane
tunnistus. Seda põhjusel, et ravi puudutavaid otsuseid tuleb vastu võtta distantsilt, sh otsustada
vajaduse korral patsiendi transportimine haiglasse, ning see teeb otsuste vastuvõtmise
keerukamaks kui füüsiliselt sündmuskohal olles. Ka haiglas koostab patsiendile raviplaani arst.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub väikesaarel
koha peal, peab ta vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele.
Lõikes 3 kehtestatakse esmase abi brigaadi teise ja kolmanda liikme kvalifikatsiooninõuded, mis
lähtuvad kehtivast praktikast. Käesoleva määruse kohaselt peab nii esmase abi brigaadi teisel kui
kolmandal liikmel olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise
erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja
tal peab olema sellekohane tunnistus. Kuna saarel on teiseks ja kolmandaks liikmeks kohalikud
elanikud ise, peavad nad olema eelnevalt saanud teatud täienduskoolituse (abi andmise esmased
võtted, kuidas kasutada aparatuuri jne). Kiirabibrigaadi juhtival kolmandal liikmel peab olema ka
alarmsõiduki juhtimise õiguse.
Lõike 4 kohaselt peavad esmase abi brigaadi liikme oskused vastama määruse lisas 1 kehtestatud
nõuetele. Ka kiirabibrigaadi liikmete oskusnõuded on kehtestatud määruse lisas 1. Kehtestatavad
7 2018. a suvisel perioodil reageeris 248 kiirabi vajavale väljakutsetele ja 21% neist anti patsient üle kiirabibrigaadile
(allikas: Tallinna Kiirabi)
8
oskusnõuded on omakorda ka esmase abi brigaadi liikmete täienduskoolituse programmi
koostamise aluseks.
Lõige 5 sätestab, et esmase abi brigaadi võib rakendada Terviseameti loa alusel, kui see
võimaldab parandada kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Kuna tegemist ei
ole kohustusliku kiirabibrigaadiga, peab ka esmase abi brigaadi rakendamiseks väljastatud luba
olema eelnevalt kooskõlastatud nii Eesti Haigekassaga kui kiirabi rahastajaga.
Lisaks tuleb väljastatavale loale märkida, kes, kus ja millal vastutab esmase abi brigaadi tegevuse
eest (mitte isiku põhiselt, vaid kvalifikatsiooninõue vastavalt käesolevale määrusele). Seda
põhjusel, et üldjuhul asuvad esmase abi brigaadi kaks mittetervishoiutöötajast liiget saarel ja nende
tegevust koordineerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu kiirabibaasis või haiglas asuv arst, kuid
kõrghooajal ehk suveperioodil, kui kiirabi vajavaid sündmusi on rohkem, asub füüsiliselt igal saarel
ka õebrigaadi juht, kes sel ajal vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest. Näiteks asub
õebrigaadi juht füüsiliselt kohapeal Kihnus ja Vormsil 92 päeval aastas ja Ruhnus 44 päeval
aastas8.
Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi, sh vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi
varustusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et kiirabibrigaadi varustuseks on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud,
vahendid, ravimid ja preparaadid. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtivas määruses on
varustuseks kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid.
Meditsiiniseadme seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on meditsiiniseade instrument, aparaat, seade,
tarkvara, materjal või muu toode, mida kasutatakse inimese puhul eraldi või kombinatsioonis,
sealhulgas tootja poolt spetsiaalselt kas diagnostilistel või ravieesmärkidel kasutamiseks ette
nähtud tarkvara, ja mille kavandatud põhitoime inimesele ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline
või ainevahetuslik, kuid mida kasutatakse:
1) haiguste diagnoosimiseks, ärahoidmiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks;
2) vigastuse või puude diagnoosimiseks, jälgimiseks, ravimiseks, leevendamiseks või
kompenseerimiseks;
3) kehaehituse või füsioloogilise protsessi uurimiseks või muutmiseks või kehaosa asendamiseks;
4) rasestumise soodustamiseks või ärahoidmiseks.
Ravimiseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on
mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi
kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks
farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu.
Kuna meditsiiniseadmed ja ravimid on väga konkreetsed mõisted, mis ei hõlma näiteks kehtiva
määruse lisades nõutud tööriideid, isikukaitse- ja ohutusvahendeid ning sidevahendeid (käsi- ja
raadiojaam) ega muid preparaate (nt naatriumkloriidilahus jne), täpsustatakse käesoleva
määrusega, et kiirabibrigaadi varustuseks on ka tarvikud, vahendid ja muud preparaadid. Tegemist
on eelkõige normitehnilise muudatusega.
Lõike 2 kohaselt on kiirabiauto alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C-
tüüpi kiirabiautole kehtestatud Euroopa Standardikeskuse tunnustatud EVS-EN 1789 viimase
standardi nõuetel. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab
vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.
Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega, sest kehtivas määruses viidatud Vabariigi
Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja
liiklemise kord“ on kehtetu ja see on asendatud liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel Vabariigi
8 PERH-i andmed
9
Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise
ja liiklemise kord“.
Standardile vastamise põhimõtet otseselt ei muudeta ehk kiirabiauto vastab soetamise hetkel
soovituslikult viimasele Euroopa Standardikeskuse tunnustatud standardile. Alates 6. oktoobrist
2014. a kehtib standard EVS-EN 1789:2008+A2:2014 „Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja
nende varustus. Kiirabiautod“9. Kuid kuna tegemist on autoriõiguste kaitse alla kuuluva objektiga,
mis on tasuline, siis ei saa otseselt kohustuseks õigusakti tasemel panna.
Lõikes 3 sätestatakse, et kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja
vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide
loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on
ka kehtivas määruses. Siiski on Eesti Kiirabi Liit kaasajastanud kiirabibrigaadi varustust vastavalt
tunnustatud meditsiinitavadele ja kiirabi osutamise heale praktikale.
Lõikes 4 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike
meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse
kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele. Tegemist ei ole uue sättega,
sest ka kehtiv määrus nõuab kiirabibrigaadi pidajalt tagavara ööpäevaringset kättesaadavust, kuid
käesoleva määrusega täpsustatakse, et kogu varustus tuleb ka säilitada vastavalt kehtivatele
nõuetele.
Lõikes 5 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete,
tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks.
Tegemist ei ole uue sättega, sest ka kehtiv määrus näeb ette, et kiirabibrigaadi pidaja tagab varu
olemasolu viieks ööpäevaks. Samas on ajakriteerium viidud vastavusse tervise- ja tööministri 21.
aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus
ja toimepidevuse nõuded“ kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise põhimõtetega,
mille kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja olema jätkusuutlikult toimiv, sh arvestades ka varustuse
vajadust, vähemalt 72 tundi (s.o kolm ööpäeva).
Lõikes 6 täpsustatakse, et kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud
erisused, märgib Terviseamet need loale, mille alusel on lubatud vähendatud koosseisuga
kiirabibrigaadi rakendada. Näiteks võib olla vähendatud koosseisuga õebrigaadi sõidukiks nii
kiirabiauto (nt kaheliikmeline õebrigaad Iisakul) kui ka jalgratas (nt rattabrigaad Tallinna
vanalinnas), mistõttu tuleb see erisus väljastatavale loale märkida. Kui loal erisusi märgitud ei ole,
tähendab see, et rakendatav vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustus peab vastama
käesoleva määruse lisades kehtestatud varustuse nõuetele.
Lõikes 7 sätestatakse, et kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras
lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal
on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe
kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. See varustus on lisabrigaadide
rakendamise aluseks, kui selleks tekib vajadus, ning selle põhimõtte alusel on praegusel ajal
rakendatavad 32 lisabrigaadi. Tegemist ei ole uue sättega. Ka kehtiv määrus nõuab lisavarustuse
olemasolu samadel tingimustel.
Lõikes 8 täpsustatakse, et lisavarustusega lisabrigaadi väljasõitudeks on vajalik Terviseameti luba
sarnaselt käesoleva määruse § 3 lõike 8 alusel põhibrigaadide ja lisabrigaadide koosseisu
vähendamiseks. See tähendab, et lisabrigaade võib anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras
kuni 20 päevaks ning kiirabi osutamise tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral
(nt iga-aastane nn gripiperiood, kui kiirabi vajavate väljakutsete arv ajutiselt suureneb).
9 Leitav: https://www.evs.ee/tooted/evs-en-1789-2008+a2-2014
10
Paragrahvis 7 sätestatakse, et nii nagu kiirabibrigaadi puhul, on ka esmase abi brigaadi
varustuseks nõuetele vastavad kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja
preparaadid, kuid erinevalt kiirabibrigaadidest ei pea kiirabibrigaadi pidaja tagama esmase abi
brigaadide kohta lisavarustust.
Paragrahvis 8 reguleeritakse kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevust väljasõidueelsel
perioodil, sündmuskohal ehk väljasõidul, patsiendi haiglasse transportimisel ja kiirabibaasi
tagasijõudmisel. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus sätestab kiirabibrigaadi
tegevuse ning käesoleva määrusega laiendatakse vastavaid sätteid esmase abi brigaadile. Lisaks
ei dubleerita käesoleva määrusega brigaadi, haigla ja Häirekeskuse vahelist koostööd puudutavaid
sätteid, mis on reguleeritud TTKS § 17 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari
2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö
kord“10 (edaspidi koostöö kord). Selle põhimõtete alusel toimub kiirabi vajavate teadete
menetlemine, abi väljasaatmine, abivajajale abi osutamine sündmuskohal ning abivajaja transport
haiglasse jms.
Lõike 1 kohaselt tuleb nii kiirabibrigaadil kui ka esmase abi brigaadil kontrollida väljasõidueelsel
perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja
sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning olla tegutsemisvalmis vastavalt koostöö korrale.
See tähendab, et valvet alustav brigaad peab olema kindel, et vajalik varustus on olemas ja
töökorras ning koostöö korra mõistes tähendab tegutsemisvalmidus seda, et brigaad on
komplekteeritud vastavalt käesolevas määruses kehtestatud nõuetele, sh ettenähtud varustusega,
ning võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid alates Häirekeskuselt väljakutse saamisest
hiljemalt:
1) A-prioriteedi puhul 10 minuti jooksul;
2) B-prioriteedi puhul 5 minuti jooksul;
3) C-prioriteedi puhul 3 minuti jooksul;
4) D-prioriteedi puhul 1 minuti jooksul.
Lõikes 2 sätestatakse, et kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul
viisil (nt abivajaja pöördub ise kiirabibrigaadi või esmase abi brigaadi poole) kiirabi vajava
väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale.
Lõikes 3 kehtestatakse kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuse põhimõtted
sündmuskohale saabumisel.
Esmalt peab brigaad tagama enda kui abiandja ohutuse, st vajaduse korral viivitatakse ka abi
andmise alustamisega, kui potentsiaalne patsient asub ohutsoonis ja temani ei ole võimalik
pääseda ilma päästemeeskonna (nt liiklusõnnetuste korral abivajaja kättesaamine sõidukist) või
politsei (nt massirahutused) abita. Kui brigaad jõuab kannatanuni, hinnatakse tema seisundit ja
alustatakse abi osutamist. Kui aga kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda
sundolukorrast vabastada ning ohtu hinnates on brigaad leidnud, et abi osutamisega on siiski
võimalik alustada, alustab brigaad eluliselt näidustatud raviga enne patsiendi vabastamist või selle
käigus. Sündmuskohal tehakse koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale.
Kriisiolukordades (nt ulatuslikud pääste- ja politseisündmused, sh hädaolukord, ja
riigikaitseseaduses nimetatud olukorrad), kui kiirabi vajadus järsult suureneb, tuleb alustada abi
osutamisega vastavalt oma asutuse nn masskannatanute käsitlemise olukorra plaanidele11 kuni
Terviseameti korralduste saamiseni.
10 Määrus on samuti uuendamisel, vastava eelnõu on leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b-
7a33-4fd4-8bd4-3bd21ad881e5
11 Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni tegevusplaan
11
Lõikes 4 sätestatakse, et patsiendi transportimisel haiglasse tagab brigaad patsiendile kiirabi
osutamise jätkuvuse, sh on oluline, et transportimise käigus ei saaks patsient täiendavaid
vigastusi. Brigaad teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale.
Lõikes 5 sätestatakse, et pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab
kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale selleks, et
Häirekeskusel oleks pidevalt asja- ja ajakohane ülevaade hõivatud ja vabast kiirabiressursist.
Lõikes 6 sätestatakse brigaadi tegevuse põhimõtted kiirabibaasi saabumisel. Peale väljasõitu on
oluline kasutusel olnud varustust kontrollida ja vajaduse korral seda täiendada, puhastada
kasutusel olnud varustus, sh kiirabiauto või muu lubatud sõiduk, ja vajaduse korral seda
desinfitseerida, samuti teavitada Häirekeskust tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule
vastavalt koostöö korrale.
Paragrahvis 9 reguleeritakse kiirabibrigaadi juhi (lõige 1), teise liikme (lõige 2) ja kolmanda liikme
(lõige 3) õigusi ja kohustusi. Määruse kohaselt vastutab kiirabibrigaadi juht kogu kiirabibrigaadi
valmisoleku ja tegevuse, sh patsiendile abi andmise, vajaduse korral tema haiglasse
transportimise ning antud abi dokumenteerimise eest; teine ja kolmas liige toetavad kiirabibrigaadi
juhti abi andmisel vastavalt oma pädevusele ning kolmas liige vastutab lisaks kiirabiauto või muu
lubatud sõiduki korrasoleku eest.
Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus sätestab kiirabibrigaadi liikmete õigused ja
kohustused kiirabi osutamisel ning käesoleva määrusega kaasajastatakse neid vastavalt kehtivale
praktikale. Lisaks täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi puhul on teisel liikmel
nii kiirabibrigaadi teise kui ka kolmanda liikme õigused ja kohustused.
Paragrahviga 10 reguleeritakse esmase abi brigaadi liikmete õigusi ja kohustusi, mis lähtuvad
kiirabibrigaadi liikmete õigustest ja kohustustest.
Lõikes 1 sätestatakse telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust
koordineeriva juhi õigused ja kohustused, mille aluseks on kiirabibrigaadi juhi õigused ja
kohustused. Erinevus seisneb eelkõige selles, et juhtiv liige ei ole sündmuskohal. Seega
koordineerib ta esmase abi brigaadi tegevust distantsilt ja vastutab eelkõige ravitegevuse eest.
Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige õebrigaade), kes
osutavad kiirabi raskes või eluohtlikus seisundis patsiendile. Tegemist on olulise rolliga, näiteks
tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh saartel
asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja 74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi transport
haiglasse12.
Kui sündmuskohal juhib esmase abi brigaadi tegevust õebrigaadi juht, täidab ta kiirabibrigaadi
juhile esitatud nõudeid samamoodi, nagu ta juhiks õebrigaadi tegevust (lõige 2).
Lõikega 3 täpsustatakse, et esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi
teisele liikmele ja kolmas liige kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid.
Paragrahvis 11 esitatakse kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted.
Lõikes 1 kehtestatakse õebrigaadi juhi kvalifikatsiooni puudutava muudatuse üleminekusäte. Selle
kohaselt peavad juba õebrigaadi juhina töötavad õed, kes ei ole tervishoiutöötajate riiklikus
registris registreeritud erakorralise meditsiini õena või intensiivõenduse õena, vastama käesoleva
määrusega kehtestatud nõuetele hiljemalt 1. aprillil 2019. a. Üleminekusäte kehtestatakse
põhjusel, et juba praegu töötavad kiirabibrigaadi pidajate juures õebrigaadi juhina õed, kes ei ole
tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud erakorralise meditsiini õena või intensiivõenduse
õena, kuid on saanud kiirabi koolituskeskuse spetsiifilise kiirabi osutamise juhtimiseks sobiva
kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse. Alates 1. aprillist 2019. a tekib Terviseametil õigus kontrollida
12 PERH-i andmed
12
kõikide õebrigaadi juhina töötavate õdede puhul vastava töökogemuse ja täienduskoolituse
tunnistuse olemasolu.
Lõikega 2 võimaldatakse kiirabibrigaadi kolmandal liikmel, kelleks võib olla nii kiirabitehnik,
erakorralise meditsiini tehnik kui ka üliõpilane, töötada juba täienduskoolituse ajal kiirabibrigaadis
täieõigusliku liikmena, kui ta omab vähemalt alarmsõiduki juhtimise õigust ja on alustanud vastava
täienduskoolituse saamisega.
Säte on oluline, sest kiirabitehniku väljaõpe kestab vähemalt 400 tundi, erakorralise meditsiini
tehniku väljaõpe 1560 tundi13 ja üliõpilase väljaõpe vähemalt 60 tundi, kuid kehtiva määruse
kohaselt tohib kolmanda liikmena töötada alles pärast täienduskoolituse saamist läbimist ja
vastava tunnistuse olemasolu korral. Praktikas on aga kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini
tehniku puhul enamasti tegemist isikutega, kes kuuluvad 40-aastaste ja vanemate vanuserühma14,
mistõttu on oluline, et nad saaksid töötada juba täienduskoolituse ajal ja saada selle eest ka
töötasu, mis tagab isiku igapäevase toimetuleku. Kui piirata isiku töötamist nii pikaajalise e ajal, on
oht, et reaalselt vajalikku personali edaspidi ei lisandugi. Siiski ei ole lubatud ilma täienduskoolituse
läbimise ja vastava tunnistuseta töötada kauem kui täienduskoolituse kestuse nominaalaeg, et ei
tekiks olukorda, kus isik reaalselt ei saagi vastavat väljaõpet. Kuna kiirabibrigaadi tegevuse eest
vastutab kiirabibrigaadi juht ja kolmandal liikmel on kiirabi osutamisel eelkõige tugifunktsioon, ei
ole ette näha, et muudatusega kaasneks kiirabi kvaliteedi halvenemist.
Paragrahviga 12 tunnistatakse sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131
„Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ kehtetuks ja see asendatakse
käesoleva määruse terviktekstiga. Tegemist on normitehnilise muudatusega.
Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos TTKS
§ 19 lõikega 2, mille alusel kehtestatakse käesolevas määruses sätestatud kiirabibrigaadide ja
esmase abi brigaadide koosseisu ja varustuse nõuetest lähtuvalt kiirabi metoodika ja hinna
määrus.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi
ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks
kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse
olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on kiirabibrigaadi pidajad, kes osutavad kiirabi
käesoleva määruse nõuete alusel, Terviseamet kui kiirabi korraldav asutus ja Eesti Haigekassa,
kes rahastab kiirabi osutamist. Samuti on otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk
abivajajad. Kaudselt on mõjutatud Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, kes
teevad kiirabibrigaadidega koostööd abi väljasaatmisel ja sündmuste lahendamisel, kuid kuna
käesoleva määrusega kaasajastatakse kiirabibrigaadi koosseisu, varustust ja tööjuhendit vastavalt
praktikale, sh reguleeritakse juba praegu projektipõhiselt käivitatud brigaade, on mõju
koostööpartneritele ebaoluline.
13 Erakorralise meditsiini tehniku õppemaht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EAKP), 1 EKAP vastab Vabariigi
Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ § 4 lõike 1 kohaselt 26 tunnile
14 Allikas: SA Kutsekoda (2017) „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ (leitav:
http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf)
13
Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh
demograafilised mõjud, samuti mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on
analüüsitud alapunktides 4.1 ja 4.2.
4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad
Kiirabi osutamiseks tegevusluba omab 27 tervishoiuteenuse osutajat, kes moodustavad ligikaudu
2% kõikidest tegevusluba omavatest asutustest, kuid kuna teised tervishoiuteenuse osutajad
käesoleva määruse alusel ei tegutse, siis võib hinnata mõjutatud sihtrühma suureks.
Käesolev määrus olulisi muutusi kiirabibrigaadi pidajatele kaasa ei too, sest kehtivat määrust
kaasajastatakse eelkõige vastavalt tunnustatud meditsiinipraktikale, kiirabi osutamise heale tavale
(sh end õigustanud projektid) ning teistele kaasajastatud õigusaktidele, mistõttu võib mõju
hindamise metoodikale tuginedes hinnata muudatuse mõju esinemise ulatust ja sagedust
väikeseks. Lisaks ei kaasne muudatustega negatiivse iseloomuga mõjusid, vaid see võimaldab
kiirabi osutada õiguspäraselt.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju oluline – mõjutatud sihtrühm
on küll suur, kuid mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatustega
kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub.
Sihtrühm II: kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad
Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. TTKS § 16 lõige 2
sätestab, et kiirabi on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti
andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 319 13315, lisaks külastas
2017. aastal Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses
mitteööbinud väliskülastajad)16. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi
vajajad, kuid tõenäosus, et kõik neist abi vajavad, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse
andmetel 2017. aastal kiirabi vajavaid väljakutseid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu
Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib hinnata mõjutatud
sihtrühma suurust keskmiseks ning mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust väikeseks.
Kavandatava muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest muudatus toetab
abivajajatele kvaliteetse ja jätkusuutliku kiirabi osutamist.
Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud
sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning
muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub.
4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm I: Terviseamet
Terviseamet korraldab kiirabi osutamist vastavalt õigusruumis kehtestatule. Terviseameti
struktuuris on peamiselt mõjutatud sihtrühmadeks peadirektori vastutusvaldkond, kus töötab kolm
inimest, ja erakorralise meditsiini osakond ning järelevalveosakond, kus kiirabiga on puutumus
kokku viiel töötajal. Nimetatud töötajad moodustavad ligikaudu 5% kõikidest Terviseameti
töötajatest17, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks.
15 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad
16 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD
%29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2
17 Allikas: Terviseameti töötajate nimekiri http://www.terviseamet.ee/info/tootajate-kontaktid.html
14
Käesoleva määrusega tekib Terviseametil kohustus kooskõlastada õebrigaadi juhi
täienduskoolituse programmi ja teha nende õdede üle järelevalvet. Samas on Terviseametil
sarnane kohustus ka arstibrigaadi juhi, üliõpilase ja kiirabitehniku täienduskoolituse programmi
puhul ning tegemist ei ole igapäevase ega iga-aastase tegevusega, mistõttu võib muudatusega
kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse
iseloomuga mõjusid.
Lisaks hakkab Terviseamet käesoleva määruse kohaselt väljastama kiirabibrigaadi pidajatele
lubasid vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi väljasõitudeks ning täiendavate vähendatud
koosseisuga kiirabibrigaadide, esmase abi brigaadide ja lisabrigaadide rakendamiseks. Tegemist
ei ole uue kohustusega, sest ka praegu on nendeks tegevusteks vaja Terviseameti luba kas
kehtiva määruse või kiirabi osutamise halduslepingu alusel. Seega võib muudatusega kaasneva
mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga
mõjusid.
Uue kohustusena lisandub küll vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi
varustuses lubatud erisuste märkimine loale, kuid kuna Terviseamet rahastas kuni 31. detsembrini
2017. a projekte ning nende rahastamise aluseks oli ka kulumudel, mis võttis arvesse brigaadide
koosseisu ja varustust, ei ole tegemist oma olemuselt täiesti uue ülesandega, sest varustuse
erisused on juba teada. Seega võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda
väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju ebaoluline – mõjutatud
sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike ning muudatustega ei kaasne
negatiivse iseloomuga mõjusid.
Sihtrühm II: Eesti Haigekassa
Kuna tegemist on eelkõige kehtiva praktika õigusruumi tasemel reguleerimisega, siis käesoleva
määrusega Eesti Haigekassale avalduv mõju on sama, mis kiirabi rahastuse üleminekuga Eesti
Haigekassale, mille mõjusid hinnati Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas18.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määrusega kaasneb kulu Eesti Haigekassale kui kiirabi rahastajale, kuid täpsemad
kulukalkulatsioonid teeb Eesti Haigekassa kiirabi metoodika ja hinna määruse eelnõu
väljatöötamise käigus ning esitab need nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas. Kiirabi
rahastamisega seotud üldised kulukalkulatsioonid on esitatud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Kiirabi Liidule, Eesti Õdede Liidule, Häirekeskusele, Kaitseväe juhatajale, Politsei- ja
Piirivalveametile, Päästeametile, Ravimiametile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolile ja Terviseametile.
18 Leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-
460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadu
ste%20muutmise%20seadus
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Siseministeerium kooskõlastas eelnõu
märkustega ja Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitasid
märkused ametlikku kooskõlastuskirja saatmata. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi.
Eesti Õdede Liidult saabusid märkused ja ettepanekud, Terviseametilt saabusid märkused
ametlikku kooskõlastuskirja saatmata. Siseministeeriumi valitsemisala asutused esitasid oma
märkused Siseministeeriumi kaudu. Eesti Haigekassal, Ravimiametil ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil
eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Kaitseväe
juhataja ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool oma seisukohti ei esitanud.
Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või
mittearvestamise põhjuseid (lisas).
Tervise- ja tööministri määruse
„Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ seletuskiri
LISA
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu kooskõlastamise käigus tehtud
märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Teeme ettepaneku muuta nõudeid Ei arvestata.
Eesti Õdede Liit alljärgnevalt: Selgitame, et kuni 1. jaanuarini 2015. a võimaldas sotsiaalministri 4. aprilli 2007.
§ 3. Kiirabibrigaadi koosseis punktis 4 lõige a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate
3 muuta: Õe brigaadijuht peab olema õde, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ registreerida
kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus tervishoiutöötajate riiklikku registrisse erakorralise meditsiini õena ka õdesid, kes
õena kiirabibrigaadi teise liikmena ning kes vastasid samadele nõuetele, mis on sätestatud käesolevas määruses. Erinevus
on saanud vähemalt 240-tunnise on täienduskoolituse programmi kestvuses, milleks eelpool nimetatud määruses
kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis oli 180-tundi, kuid käesolevas määruses on tõstetud vastavalt kehtivale
kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on praktikale vähemalt 240-tunni tasemele.
sellekohane tunnistus. Lisaks juhime tähelepanu, et käesoleva määruse lisas 1 on kehtestatud
oskusnõuded ka õebrigaadi juhile, mis tähendab, et sõltumata õebrigaadi juhi
kvalifikatsioonist (s.o erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või teatud
töökogemuse ja täienduskoolituse saanud õde) peavad tema oskused vastama
kehtestatud oskusnõuetele.
Teeme ettepaneku muuta nõudeid Ei arvestata.
alljärgnevalt: Selgitame, et kiirabibrigaadi II liikmeks võib olla õde, erakorralise meditsiini
Lisada määrusesse nõue/kitsendus, et kui tehnik või teatud täienduskoolituse saanud üliõpilane. Kiirabitehnik tohib olla
brigaadijuhiks on § 3 punktis 4 lõige 3 vaid kiirabibrigaadi III liikmeks. Seega on kõik II liikmeks lubatud isikud saanud
mainitud nõuetele vastav õde, siis brigaadi või saamas Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist saadavat tasemeõpet.
teiseks liikmeks peab olema õde, mitte Lisaks juhime tähelepanu, et kogu kiirabibrigaadi tegevuse eest vastutab
kiirabi- või erakorralisemeditsiini tehnik. kiirabibrigaadi juht ja ülejäänud liikmed toetavad tema tegevust ja otsuseid
vastavalt oma pädevusele. Minimaalsed pädevusnõuded on kehtestatud
käesoleva määruse lisas 1 ja kiirabibrigaadi pidaja peab tagama, et kõiki tema
töötajate oskusnõuded vastavad nimetatud nõuetele.
Eelnõu § 6 lg 2 sisaldab kohustuslikku viidet Arvestatud.
standardile. Kas selline kohustuslik nõue Määrus ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
kiirabiauto vastavuse osas tuleb mingist
17
Majandus- ja rahvusvahelisest õigusaktist? Kui ei, siis
Kommunikatsiooni- juhin tähelepanu asjaolule, et standardite
ministeerium täitmist ei saa teha õigusaktiga
kohustuslikuks.
Standardid on oma olemuselt vabatahtlikud
dokumendid, „soovitusliku iseloomuga“.
Kui aga on soov ikkagi standardile viidata,
siis oleks korrektne lisada lause stiilis, et
„Eeldatakse, et kiirabiauto vastab määruse
nõuetele kui see on vastavuses Eesti
standardi EVS-EN 1789 nõuetega.“ Selline
standardile viitamine näitab standardi
järgijale selgelt, millisest standardist ta
lähtuma peab. Dateeringut ei soovita viitele
lisada, kuna see tähendaks, et iga kord, kui
muudetakse standardit, tuleks ka määrust
muuta.
Eelnõu lisa 2 sisaldab tehnilisi norme Arvestatud.
tehnilise spetsifikatsiooni tähenduses (nt Määruse lisas 2 on kehtestatud kiirabi osutamiseks vajaliku varustuse loetelu ja
nõue, et kandetooli kandevõime peab olema miinimumkogus (need ei ole tehnilised normid). Nimetatud loetelu on eelkõige
150 kg). Tehniline spetsifikatsioon on oluline lähtekoht kiirabi hinna kujundamiseks.
direktiivi 2015/1535 art 1 § 1 lg c tähenduses Varustusele ei ole kehtestatud kohustuslikke nõuded (need on tehnilised
dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, normid), vaid on antud soovitused, millest võiksid kiirabibrigaadi pidajad
millega nähakse ette toote nõutavad varustuse hankimisel lähtuda. Siiski ei piirata õigusruumi tasandil ühe ja sama
omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, toote, kuid erinevate tootjate vahelist konkurentsi.
ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded
toote müüginimetuse, terminite, tunnuste,
kontrollimise ja kontrollimeetodite,
pakendamise, märgistamise või etikettimise
ning vastavushindamismenetluse kohta.
Sellised normid kuuluvad sama direktiivi
kohaselt teavitamisele. Teavitatakse
Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.
Teavitamisega kaasneb kolmekuune
ooteaeg, mille jooksul ei tohi eelnõu vastu
18
võtta. Seega, kui eelnõu saadetaks nt täna,
12. novembril teavitamisele, kestaks
ooteaeg 13. veebruarini ja kindlasti ei saaks
seda sellel aastal vastu võtta. Tasub ka
teada, et ilma teavitamata vastuvõetud
tehnilised normid on õigustühised (kohtuasi
C-194/94).
Eelnõu lisa 3, mis sisaldab ravimite ja Arvestatud.
preparaatide loetelu, palun samuti Määruse lisas 3 on kehtestatud kiirabi osutamiseks vajalike ravimite ja
analüüsida aspektist, kas see võib sisaldada preparaatide toimeainepõhine loetelu ja miinimumkogus läbi toimeainekoguse
uusi või muudetud tehnilisi norme. (need ei ole tehnilised normid). Nimetatud loetelu on eelkõige oluline lähtekoht
kiirabi hinna kujundamiseks.
Ravimitele ja preparaatidele ei ole kehtestatud kohustuslikke nõuded, st mitu mg
või ml ampullis, flakoonis, tuubis, pudelis vm pakendis peab olema (need on
tehnilised normid). St, et õigusruumi tasemel ei ole piiratud erinevate
ravimitootjate konkurentsi, kes toodavad samade toimeainepõhiselt
ravimeid/preparaate.
Kiirabi peaks reageerima abivajadusele Ei arvestata.
Rahandusministeerium ressursside kasutamise tähenduses kõige Selgitame, et järgmiseks kiirabi rahastamise lepinguperioodiks on tavaolukorras
efektiivsemalt. Plaanitud regulatsioon seda kõik 102 Eesti Haigekassa poolt rahastatavat kiirabibrigaadi (nn. põhibrigaadid)
ei taga - alates sellest, et kiirabi osutamist 3-liikmelised sõltumata kellaajast ja päevast. See on täna kehtiva määruse
nähakse jätkuvalt ette brigaadipõhisena põhimõte ning käesoleva määrusega muudatust selles osas ei tehta. Erand on
(üldjuhul 3 kvalifitseeritud spetsialisti kehtestatud täiendavatele kiirabibrigaadidele, mis võivad olla ka tavaolukorras
osutavad (üldjuhul) ühele abivajajale kiirabi, Terviseameti loa alusel 2-liikmelised. Edaspidi on kavas hinnata nende
vajadusel liitub veel teinegi brigaad 2 veelgi brigaadide rakendamise võimalusi riigis laiemalt (st ei ole enam vaid
kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistiga) projektipõhised).
kuni selleni, et selliste brigaadide
reageerimise eeldatav järjekord ei ole
otstarbekas. Mingis ulatuses saab kiirabi
täiendavalt reguleerida ka Terviseameti
haldusaktidega (või, regulatsiooni hierarhia
mõistes viimases järjekorras, haigekassa
lepinguga), kuid õigusaktidega ei tohiks
seada mittevajalikke piiranguid. Erineva
koosseisuga kiirabiüksuste kasutamise
19
järjekorda ei ole otstarbekas reguleerida
seaduseandja poolt, sellega võtab riik
endale lõppkokkuvõttes (mittevajalikus
ulatuses) vastutuse kiirabi iga üksikjuhtumi
tasemel. Riigilt eeldatakse aga vastutust ja
korraldust kiirabisüsteemi ja
tervishoiusüsteemi kui terviku tasemel. Riigi
roll ei ole üksnes ressursside kirjeldamine
brigaadipõhiselt, vaid korralduse loomine
nende ressursside piires.
Spetsiifiliselt siinkohal eelnõu § 3 lg 8 Selgitame, et Terviseametil on õigus anda kuni 20 päevaks 2-liikmeliste
regulatsioonist. Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadide väljasõiduks luba vaid erandolukorras ehk, et see ei tähenda
kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 igapäevast paindlikkust. Seega ei ole soodustatud olukord, kus Terviseamet
päevaks põhjendatud erakorraline luba tavaolukorras 20 päeva kaupa luba pikendaks ja seeläbi loa väljastamine
kiirabibrigaadi või lisabrigaadi halduskoormust märgatavalt suurendaks.
asendamiseks vähendatud koosseisuga
väljasõitudeks. Vähendatud koosseisuga
väljasõit tähendab 2-liikmelise brigaadi
kasutamist. Kui 3-liikmelist brigaadi on
võimalik ilma kiirabi kvaliteeti ja
kättesaadavust tegelikult halvendamata
asendada 20-päeva jooksul, siis miks see ei
ole võimalik pidevalt? Kusjuures enamus
teiste riikide kiirabisüsteeme töötab pidevalt
kaheliikmeliste brigaadidena. Kui probleem
on selles, et 2-liikmeline kiirabibrigaad,
milles vähemalt 1 brigaadiliige on naissoost,
ei ole võimeline korraldama lamava
abivajaja kiirabi transporti (seadusega
kehtestatud piirang naistele raskustega
töötamisel), ei ole põhjust seetõttu piirata 2-
liikmeliste brigaadide kasutamist, milles
mõlemad liikmed on meessoost.
Olemasolevas eelnõu sõnastuses ei saa ka
2-liikmeliste kiirabibrigaadide kasutamist
20
enam täiendavalt reguleerida ka
Terviseameti haldusakti või haigekassa
lepinguga. Eeldada, et 20-päevast luba
tuleks pidevalt pikendada, tähendab
mittevajalikku halduskoormust. Kui aga
eeldatakse, 20-päevasel perioodil võib
teenus olla madalama kvaliteediga või
kättesaadavusega, siis ei saa riik taganeda
määrusega seadusega võetud kohustustest.
Eelnõu § 4 lg 7 näeb ette 2-liiikmelise Selgitame, et käesoleva määrusega antakse eelkõige õiguslik alus seniste
täiendava brigaadi kasutamist tavaolukorras projektipõhiste brigaadide rakendamiseks ja rahastamiseks (seni õigusruumi
– st lisaks ettenähtud 3-liikmelistele tasandil ühtegi projektipõhist brigaadi reguleeritud ei ole, sh ka nende sisu ja
kiirabibrigaadidele. See ei lahenda samuti 3- nõudeid). Edaspidi on kavas hinnata nende brigaadide rakendamise võimalusi
liikmeliste kiirabibrigaadide kui ressursi riigis laiemalt.
ebaefektiivset kasutamist, pigem
suurendab. Valmisoleku ressursi
tähenduses on 80-85% kiirabibrigaadi
maksumusest püsikulu ja kuni 15% on sõltub
teenuse osutamisest (ennekõike osutatud
teenuste arvust). Täiendava kaheliikmelise
brigaadi töölerakendamine suurendaks
kiirabi püsikulusid ja ei mõju muutuvkulusid
(2-liikmelise või 3-liikmelise kiirabibrigaadi
muutuvkulud on samad). Seega,
potentsiaalselt küll efektiivsema
ressursikasutusega kiirabibrigaadi
kasutamine ilma, et see asendaks
ebaefektiivsema ressursikasutusega
brigaadi hoopis suurendab kokkuvõttes
kulusid. Kindlasti on täiendaval brigaadil
mõju kiirabi kättesaadavusele ja brigaadide
töökoormuse ühtlustamisel. Kuid ka siis
kerkivad täpselt samad küsimused, nagu
eelnõu § 3 lg 8 puhul. Kvaliteedi
samavääruse korral miks mitte neid
21
kasutada pidevalt 3-liikmeliste asemel,
kvaliteedi languse korral ei tohi neid
kasutada.
Samu küsimusi tekitab eelnõus Selgitame, et siinkohal on mõeldud erivarustust – näiteks arstlikult
Terviseametile ettenähtav õigus otsustada toetusbrigaadil ei ole sõiduvahendiks kiirabiauto, vaid eri siselahendusega
(§ 6 lg 6), kas vähendatud koosseisuga sõiduauto. Samuti ei ole Tallinna vanalinnas rakendatud rattabrigaadil
brigaadi varustus võib olla erinev sõiduvahendiks kiirabiauto, vaid jalgratas. Tulevikus on võimalik ka mõne muu
kiirabibrigaadilt nõutavast – kui vähendatud brigaadi rakendamine, mida hetkel projektipõhiselt ei ole käivitatud (nt
koosseisuga brigaad saab hakkama mootorrattabrigaad, kopteribrigaad vms). Kuna tegemist on täiendavate ja
väiksema hulga varustusega ilma kvaliteeti mittekohustuslike kiirabibrigaadidega, mille rakendamine on lubatud vaid
ohtu seadmata, siis oleks otstarbekas Terviseameti loa alusel, siis on käesolevasse määrusesse toodud üldraamistik
kõikidele kiirabibrigaadidele kehtestada ja väga spetsiifilised erisused märgitakse konkreetsele loale.
ressursside otstarbeka kasutamise valguses
samad nõuded. Kui vähendatud varustus
tähendaks halvemat kvaliteeti, ei ole
määrusega sellist õigust võimalik
Terviseametile anda. Samuti muudab § 6 lg
6 küsitavaks, miks siiski kvalifikatsioon
(teadmised, oskused) peaksid vaatamata
teistsugustele varustuse nõuetele olema
samaväärsed kiirabibrigaadi liikmetelt
nõutavatega.
Samas on regulatsioon ebaühtlane – kõrvuti Ei arvestata.
ülereguleerimisega on jäetud tähelepanuta Selgitame, et käesoleva määruse kohaselt vastutab kiirabibrigaadi juht valve ajal
olukorrad, kus abivajajate hulk kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest ja teine ning kolmas liige tegutseb
sündmuskohal ületab abi andvat ressurssi. vastavalt oma pädevusele ja brigaadi juhi korraldustele. Seega ei ole määrusega
Sellised olukorrad tekivad nt suurüritustel keelatud suursündmustel keelatud kiirabibrigaadi juhil anda vajadusel ka teisele
(eeldatav abivajadus), aga ka suurõnnetuste ja kolmandale liikmele korraldust tegutseda temast eraldi vastavalt oma
(juba teadaolev abivajadus) korral. Õnneks pädevusele.
on kiirabil pikk kogemus eeldatavate
olukordadega – suurüritustega, kus kiirabi
kasutab tänu kehtivatele halduslepingute
regulatsioonile oma ressurssi väga
efektiivselt – ta jaotab oma ressursi
olukorrale vastavalt ja määrab igaühe
22
tööülesanded (nt kiirabitöötaja sõidab
jalgrattaga jooksuürituse trassil, moodustab
erinevad tööalad suurõnnetusel). Seega
oleks ainuüksi tegelikult rakendatava
praktika kooskõlla viimiseks õigusaktis antud
regulatsiooniga hädavajalik eelnõu § 8 ette
näha ka ühe kiirabibrigaadi koosseisu
kuuluva kiirabispetsialisti tegutsemine
(kiirabibrigaadi juhi otsusel / korraldusel
lähtuvalt olukorra hinnangust) oma
pädevuse piires ajuti eraldi teistest
brigaadiliikmetest. See annaks olulise
õigusselguse, ka abivajaja vaates.
Kusjuures eelnõust nähtuvalt on lubatud, kui
esmase abistamise brigaadi juhtiv
kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsiooninõuetele
vastav arst võib olla brigaadist eemal, miks
ei võiks seda töökorralduslikku lahendust
lubada sõnaselgelt ka teiste
kiirabibrigaadide jaoks. Samuti eeldatakse
kiirabibrigaadi juhilt muuhulgas, et ta peab
teatud olukorras töötama sündmuskoha
staabis, seega töökorralduslikult on mitmeid
olukordi, kus see juba on olemas.
Kui siiski jääb eelnõusse Terviseameti Ei arvestata.
kohustus 2-liikmeliste kiirabibrigaadide Selgitame, et 2-liikmelise kiirabibrigaadi rakendamise vajadus võib tuleneda
kasutamiseks igakordselt loa andmine, on julgeoleku kaalutlusest, mis aga ei pruugi olla avalikud (asutusesiseseks
ettepanek seada määruses kohustus kasutamiseks või riigisaladus), seega ei saa õigusruumi tasandil sätestada, et
Terviseametile see luba koos asjakohaste alati tuleb vastava loa avalikustada.
kaalutlustega igakordselt avalikustada.
Ühemõttelist selgust vajaks, kas esmase Selgitame, et esmase abi brigaadi puhul on tegemist oma olemuselt samuti
abistamise brigaad on kiirabibrigaad või kiirabibrigaadiga, kuid käesoleva määruse kontekstis kasutatakse selle erisuse
mitte ning selle brigaadi eraldi nimetusega rõhutamiseks eraldi mõistet „esmase abi brigaad“.
tähistamise vajadus üleüldse. Esmase
abistamise brigaadi juhib kiirabibrigaadi juhi
23
kvalifikatsiooniga meditsiinitöötaja, selle
brigaadi teine liige on ka üldjuhul
meditsiinitöötaja. Samas on eelnõus
lubatud, et II liige võibki olla kiirabibrigaadis
mitte tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omav
isik. Seega vastab esmase abistamise
brigaad kiirabibrigaadi miinimumnõuetele
kvalifikatsiooni osas. Ainult asjaolu, et
kiirabibrigaadi juht ise viibib füüsiliselt eemal
(ta viibib eemal ka nt sündmuskoha staabis
olles), ei ole põhjus, miks sellist brigaadi ei
saaks käsitleda kiirabibrigaadina. Eelnõust
ei nähtu, et kiirabiettevõte peaks tagama
esmase abi brigaadi varuauto (kas peab?).
Samuti ei ole, erinevalt kiirabibrigaadidest
kohustust tagada sellisele brigaadile
meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite,
ravimite ja preparaatide tagavara
ööpäevaringse kättesaadavust (või siiski
peaks?), kuid ilmselt ka need ei ole
põhjuseks, miks brigaadi ei võiks käsitleda
kiirabibrigaadina.
Eelnõu § 2 p 3 sätestab, et kiirabibrigaad Arvestatud.
saab olla 2- või 3-liikmeline, siis § 3 lg 1 Määrust ja seletuskirja on täpsustatud.
väidab, et kiirabibrigaad on 3-liikmeline. Kui
soovitakse määruse tasemel reguleerida, et
kiirabibrigaad peab olema 3-liikmeline ja
väiksema liikmete koosseisu arvuga üksnes
määruses sätestatud tingimustel, siis tuleks
seda ka sätestada sõnaselgelt (korrigeerida
mõistetes sätestatut vmt).
Ei ole selgitatud, mida tähendab „kiirabi Arvestatud.
kohaloleku tagamine“ – ettepanek selgitada Määrust ja seletuskirja on täpsustatud.
või ära jätta (selle asendaks Terviseameti
24
loa avalikustamine – vt sellekohane
ettepanek);
Ettepanek on reguleerida kiirabibrigaadi ja Arvestatud osaliselt.
esmase abi brigaadi liikmete koolitus Määrust ja seletuskirja on täpsustatud, et kõikide määruses nimetatud
täiskasvanute koolituse seaduse Terviseameti kooskõlastatud programmide puhul on tegemist
vahenditega ning määratleda ning sätestada täienduskoolitusega. Arsti ja õe õpe põhimõtteid käesoleva määrusega ei
määruses, kas tegemist on taseme või reguleerita ja seetõttu tasemeõppe mõistes sisse ei tooda.
täiendusõppega. See võimaldaks kohaldada
ka koolitust andvale asutusele seadusega
määratud asjakohaseid nõudeid ja
lõppkokkuvõttes tagaks koolituse kvaliteedi.
Eelnõus on korduvalt nimetatud ’muud Selgitame, et mõeldud on kiirabibrigaadi varustuseks olevat muud põhisõidukit,
lubatud sõidukit’, kuid eelnõu ega selle lisad milleks praktika kohaselt on hetkel, kas jalgratas (vähendatud koosseisuga
ei defineeri, mis on see ’muu lubatud sõiduk’ õebrigaad Tallinna vanalinnas) või sõiduauto, millel on erisisustus (arstliku
või kes ja mille alusel selle otsustab. toetusbrigaad) ja need erisused tuleb Terviseametil luba andes ka märkida.
Seletuskirjas on osutatud kiirabi Ülejäänud brigaadide sõidukiks on kiirabiauto. Juhul, kui tulevikus on lubatud
jalgrattabrigaadile, kuid selgitusest ilmneb, mõni muu sõiduk (nt mootorratas vms), siis tuleb ka vastav märge loale teha.
et kiirabibrigaadi liikme õigus jalgrattaga Lisaks toome välja, et siinkohal ei ole mõeldud kiirabibrigaadi liikumiseks
sõita on liiklusseaduses sätestatud õiguse vajalikke konkreetse juhtumi puhul kasutatavaid muid sõidukeid (nt saartelt
alusel. Kiirabi tööd reguleerivas määruses ei patsiendi transport praami/laeva/lennuki/kopteriga).
ole vajalik teiste seadustega antud õigusi
uuesti reguleerida, vaid reguleerida seda
kiirabitööd mõjutavas ulatuses. Kindlasti
vajaks eelnõus täpsustamist, kas ja millistel
tingimustel sellise muu sõidukiga tohib
transportida abivajajat. Sellisel juhul peaks
see muu lubatud sõiduk olema osa
kiirabibrigaadi varustusest ja sellel võib olla
kiirabiautost oluliselt erinevad nõuded.
Kes määrab esmase abistamise brigaadi Selgitame, et siinkohal on mõeldud, et kui esmase abi brigaadi juhiks on saarel
juhi sündmuskohal (§ 9 lg 2), sellisel juhul asuv õebrigaadi juht, siis peab ta vastama käesoleva määruse § 3 lg 4
peaks brigaadi juht täitma brigaadijuhi kehtestatud nõuetele.
’õigusi ja kohustusi’, mitte aga mitte
brigaadijuhile määratud nõudeid (sest ta on
kvalifikatsioonilt õebrigaadi).
25
Kes on esmase abi brigaadi tegevuse eest Selgitame, et esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutavaks isikuks võib olla
vastutav isik (§ 5 lg 2) – kui see on brigaadi telemeditsiini vahendite kaudu konsulteeriv arst või õebrigaadi juht vastavalt
juht, siis võikski läbivalt kasutada ühte hooajale. Täpsemalt on esmase abi brigaadi juhtiva liikme põhimõte avatud
terminit. käesoleva seletuskirjas lk 2-3 ja 7.
Kuidas toimub selle ’vastutava isiku’ Seletuskirja on täpsustatud.
märkimine loale, mille Terviseamet väljastab Selgitame, et Terviseamet märgib loale üldistatud raami. See tähendab, et
– kas on mõeldud loal loetleda kõik isikud, märgitakse, et X perioodil vastutab telemeditsiiniliste vahendite kaudu
kes vahetuste põhiselt brigaadi juhivad (ka konsulteeriv arst ja X perioodil õebrigaadi juht, kes asub saarel koha peal.
esmase abi brigaad võib töötada Konkreetsed isikud määratakse teenuseosutaja poolt vastavalt töögraafikutele.
ööpäevaringselt) ja miks on vajalik, et kiirabi
tegevusluba omava kiirabibrigaadi pidaja
töötajad (kes on kiirabi tegevusloa saamise
eelduseks) peaksid olema täiendavalt
märgitud Terviseameti väljastataval
täiendaval loal? Või on mõeldud, et sellise
loa sellise brigaadi pidamiseks võiks saada
ka mitte kiirabi tegevusluba omav isik?
Palun, et mõjude osas oleks seletuskirjas Arvestatud.
selgelt välja toodud, et olete Määruse seletuskirja on vastavalt täiendatud.
haldusekoormuse aspekti erinevate
asutuste lõikes analüüsinud. Lisaks palun
kirjeldada, et mille alusel olete jõudnud
järeldusele, et muudatustega täiendavat
halduskoormust erinevatele asutustele ei
kaasne. Juhul kui asutustele täiendav
halduskoormus tekib, tuleks see samuti
mõjude osas välja tuua.
Eelnõu § 2 punktis 3 on defineeritud mõiste Arvestatud.
Siseministeerium „kiirabibrigaad“. Selgituses on toodud, et see Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
on kolme- või kaheliikmeline erakorralise
meditsiini alase ettevalmistusega isikute
rühm, kes osutab kiirabi. Eelnõu § 3 lõike 1
teises lauses on öeldud, et kiirabibrigaad on
kolmeliikmeline ja § 4 lõikes 1 teises lauses
on öeldud, et vähendatud koosseisuga
26
kiirabibrigaad on kaheliikmeline.
Kaheliikmelised on vaid vähendatud
koosseisuga kiirabibrigaadid, mis eeldaks ka
mõiste „vähendatud koosseisuga
kiirabibrigaadid“ eraldi defineerimist. Seega
ei vasta definitsioon sisuliselt selle tegelikule
tähendusele.
Teeme ettepaneku eelnõu § 2 punktis 3
defineeritud mõiste „kiirabibrigaad“
selgituses piirduda vaid järgmise
sõnastusega: „erakorralise meditsiini alase
ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab
kiirabi“.
Eelnõu § 2 punktis 4 on kirjeldatud, millise Arvestatud.
sõnaühendiga viidatakse määruses Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §
17 lõike 2 alusel kehtestatud
kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja
päästeasutuste ning Terviseameti vahelise
kiirabialase koostöö korrale. Puudub
vajadus luua sellekohast mõistet, vaid
esimesel korral pikalt välja kirjutada ning
selgitada, et edaspidi viidatakse sellele
lauseosaga „koostöö kord“. Tegemist ei ole
mõistega.
Teeme ettepaneku mitte luua uut mõistet,
vaid selgitada esimesel korral välja
kirjutades, et edaspidi kasutatakse sellele
viitamisel lauseosa „koostöö kord“.
Eelnõu § 2 punkti 9 ja § 10 lõike 2 Arvestatud.
sõnastuses on kasutatud sõnaühendit Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
„hädaabiteate teave“. Kehtiva määruse
sõnastuses ei ole kasutatud sõna
„hädaabiteade“ ega „hädaabiteate teave“.
Sellest tuleks lähtuda ka eelnõu koostamisel
27
ning kasutada sarnaselt Vabariigi Valitsuse
määruse eelnõule „Kiirabi, haiglate,
päästeasutuste, politsei ja Terviseameti
kiirabialase koostöö kord“ sõna „väljakutse“.
Teeme ettepaneku mitte kasutada määruse
eelnõu § 2 punktis 9 ja § 10 lõikes 2 lauseosa
„hädaabiteate teave“ ning kasutada selle
asemel näiteks sõna „väljakutse“.
Eelnõu 3. peatüki ülesehitus vajaks Arvestatud.
täpsustamist. Õigusakti eelnõu ülesehituse Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
loogika järgi peaks sätted paiknema
järjestuses üldisemast detailsemaks. 3.
peatüki § 8 ja § 9 sätestavad kiirabibrigaadi
liikme ja esmase abi brigaadi liikme õigused
ja kohustused ning seejärel sätestatakse §-
s 10 üldine kiirabibrigaadi ja esmaseabi
brigaadi tegevus.
Teeme ettepaneku sätestada §-s 10
sätestatud kiirabibrigaadi ja esmase abi
brigaadi tegevus 3. peatüki esimese
paragrahvina ning seejärel kiirabibrigaadi
liikme ja esmase abi brigaadi liikme õigused
ja kohustused.
Määrusega on kehtestatud nõuded ja Selgitame, et määrus kohaldub kõikidele kiirabi osutumise tegevusluba
Terviseamet tööjuhend riiklikult rahastatud omavatele asutustele (v.a kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, nt
kiirabibrigaadidele või on siin mõeldud kõiki Kaitseväe kiirabibrigaadid).
kiirabi teenuse osutajaid?
§ 2 p 1 - Esmase abi brigaad – tegevusluba Selgitame, et käesolevas määruses on kõik nimetatud brigaadid oma olemuselt
vajalik kiirabibrigaadid TTKS-i mõistes sõltumata konkreetsest nimetusest. St, et
esmase abi brigaadi puhul on tegemist oma olemuselt kiirabi osutamisega ja
eraldi tegevusluba esmase abi brigaadi rakendamiseks vajalik ei ole. Seda
põhjusel, et nimetatud brigaadi juhib tervishoiutöötaja (telemeditsiiniliste
vahendite kaudu konsulteeriv arst või õebrigaadi juht), kuid kuna nimetatud
brigaadi II ja III liikme nõuded ei vasta tavakiirabibrigaadi nõuetele, siis on toodud
eraldi nimetus koos eraldi nõuetega.
28
§ 3 p 1 - Mõiste „kiirabibrigaad“ – siin peaks Arvestatud osaliselt.
olema märgitud, millal kaheliikmeline Mõistet „kiirabibrigaad“ muudetud ja sõnastatud järgmiselt:
„3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm,
kes osutab kiirabi;“
Lisaks selgitame, et kaheliikmelise kiirabibrigaadi rakendamise tingimused on
täpsemalt avatud määruse § 3 lg 8, § 4 lg 7 ja § 5 lg 5.
§ 2 p 6 - Mõiste „arstlik toetusbrigaad“ – see Selgitame, et sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus
ei lähe kokku lõikega 3 ja kuidas on tagatud ehk sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud
patsiendi transport, kui arstlikul siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi
toetusbrigaadil endal võimekust ei ole. sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on võimekus
patsient haiglasse transportida.
§ 3 lg 1 – „Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline“ Mõiste „kiirabibrigaad“ täpsustatud.
- mõistetes, et võib olla nii kahe kui ka Lisaks selgitame, et põhikiirabibrigaadid on kolmeliikmelised, lisaks on võimalik
kolmeliikmeline vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid, esmase abi brigaadid ja lisabrigaadid
– kõik on oma olemuselt kiirabi teenuse osutamiseks.
§ 3 lg 3 p 3; § 3 lg 4 p 3; § 3 lg 5 p 3; § 3 lg 6 Ei arvestata.
p 1 – „Terviseametis kooskõlastatud Määruse lisadesse Terviseameti kooskõlastatud täienduskoolituse programme
programmi alusel“ – kas see programm ei tooda, vaid raami nimetatud täienduskoolituse programmideks annab
võiks olla ka lisas? määruse lisas 1 kehtestatud oskusnõuded. Tegemist on tänase praktikaga, mis
võimaldab paindlikkust, ja käesoleva eelnõu raames seda ei muudeta.
§ 4 lg 7 – kas siinkohal ei peaks olema Ei arvestata.
täpsem kirjeldus, millal antud luba võiks Selgitame, et ka täna on Terviseametil võimalik olnud 5% kiirabi eelarvest
anda? kasutada kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust
parendamiseks meetmeteks. Seega kinnitatakse käesolevas määruses kehtiv
praktika, lisaks tuuakse sisse kooskõlastamise kohustus Eesti Haigekassa kui
kiirabi rahastajaga. Seni on pidanud Terviseamet kooskõlastama kiirabi eelarve
kasutamise Sotsiaalministeeriumiga, kuna kiirabi eelarve on tulnud
riigieelarvest.
§ 5 lg 1 – „esmase abi brigaad“ – kes on selle Selgitame, et esmase abi brigaad osutab samamoodi TTKS-i mõistes kiirabi
teenuse omanik? Ehk, kes vastutab teenust, seega on esmase abi brigaadi omanikuks kiirabibrigaadi pidaja, kes
tegevuse eest? Kes vastutab varustuse ja vastutab nii varustuse kui ka personali nõuetele vastavuse eest.
personali eest?
§ 6 lg 1 – „muud preparaadid“ – kas need Selgitame, et mõiste „ravim“ on väga konkreetne ravimiseaduse alusel
polegi siis ravimid? (täpsemalt seletuskirjas lk 8), kuid käesoleva määruse lisas 2 kehtestatakse ka
nt naatriumkloriidilahuse nõue, mis ei kuulu ravimite hulka, vaid preparaatide
29
(http://www.raviminfo.ee/apthkiri.php?apteek=?®ioon=01&atc=V07A),
seega võetakse seda arvesse ka käesoleva määruse sõnastuse puhul.
§ 6 lg 4 – „kiirabibrigaadi pidaja“ – mõistetes Selgitame, et kiirabibrigaadi pidaja olemus tuleneb TTKS-i 3. jaost ning seda
ei ole kiirabibrigaadi pidajat käesolevas määruses eraldi ei avata.
§ 7 – „esmase abi brigaadi varustus“ – Selgitused on toodud eelnevalt.
tegevusluba vajalik. Kes vastutab vahendite
ja personali eest.
§ 9 lg 2 p 7 – kas telemeditsiini vahendite Arvestatud.
kaudu on võimalik tuvastada bioloogilist Määrust ja seletuskirja on täpsustatud ning § 9 lg 2 p 7 sõnastatud „7) tuvastab
surma? surma fakti;“.
Selgitame, et surma põhjuse tuvastamise seaduse § 3 lg 3 kohaselt võib
väljaspool haiglat surnud isiku surma fakti tuvastada arst või kiirabibrigaadi juht.
Sama seaduse sama paragrahvi lg 1 kohaselt loetakse surm saabunuks siis, kui
vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on tuvastatud:
1) peaaju kõikide funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine või
2) vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine.
Kuna esmase abi brigaadi puhul on aparatuur ühendatud infosüsteemi nii, et
telemeditsiini arst näeb abivajaja elutähtsa seisundi näitajaid reaalajas ja lisaks
on pidevas ühenduses saarel asuva II ja III liikmega, siis on surma fakti
tuvastamine võimalik.
Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr
„Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“
Lisa 3
KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TEGEVUSEKS VAJALIKE RAVIMITE JA PREPARAATIDE LOETELU
Ravimi toimeaine Ravimi- või Miinimumkogus Erikogus Märkused
või preparaadi preparaadivorm ja maapiirkonnas
nimetus tugevus või
Õe- Arsti- Reanimobiili- Esmase abi maapiirkonda
brigaad brigaad brigaad brigaad sõitvatel
ja arstlik brigaadidel või
toetus- teatud
brigaad piirkondades
1. Adrenergilised ained
1.1. Dopamiin infusiooni- 600 mg 600 mg 600 mg 0
kontsentraat,
200 mg
1.2. Epinefriin süstelahus, 20 mg 20 mg 30 mg 20 mg
1 mg/ml
1.3. Norepinefriin süstelahus,1 mg/ml 4 mg 4 mg süste- 8 mg 4 mg süste-
või tartraat, 2 mg/ml süstelahusena lahusena või süstelahusena lahusena või
või 8 mg 8 mg või 16 mg 8 mg
tartraadina tartraadina tartraadina tartraadina
1.4. Isoproterinool süstelahus, 0,4 mg 0,4 mg 0,4 mg 0
0,2 mg/ml
2. Antidoodid
2.1. Naloksoon süstelahus, 0,4 1,2 mg 1,2 mg 1,2 mg 1,2 mg Põhja- ja Ida-
mg/ml, Eesti kõikidel
soovituslikult 0,4 brigaadidel 2,4
mg ampullis mg
1
2.2. Etüülalkohol lahus, 96% 0 0 100 ml 100 ml Lõuna- ja
Lääne-Eestis
kõikidel
brigaadidel 100
ml
2.3. Flumaseniil süstelahus, 0,5 mg 0,5 mg 1 mg 0,5 mg
0,5 mg/ml,
soovituslikult 0,5
mg ampullis
2.4. Glükagoon kuivaine, 0 0 1 mg 0 1 mg
soovituslikult 1 mg
viaalis
3. Antipsühhootilised ained
3.1. Haloperidool süstelahus, 10 mg 10 mg 10 mg 0
5 mg/ml
4. Antiarütmikumid
4.1. Verapamiil süstelahus, 15 mg 15 mg 15 mg 0
2,5 mg/ml,
soovituslikult 2 ml
ampullis
4.2. Metoprolool süstelahus, 15 mg 15 mg 15 mg 15 mg
1 mg/ml
4.3. Metoprolool tablett, 500 mg 500 mg 500 mg 500 mg
soovituslikult 50 mg
tabletis
4.4. Adenosiin süstelahus, 30 mg 30 mg 30 mg 30 mg
3 mg/ml
4.5. Amiodaroon infusiooni- 900 mg 900 mg 900 mg 900 mg
kontsentraat,
50 mg/ml
4.6. Propafenoon süstelahus, 280 mg 280 mg 280 mg 280 mg
3,5 mg/ml
4.7. Lidokaiin süstelahus, 100 mg 100 mg 300 mg 100 mg 300 mg
20 mg/ml
2
5. Antihistamiinsed ained
5.1. Klemastiin süstelahus, 4 mg 4 mg 4 mg 4 mg
1 mg/ml
5.2. Tsetirisiin suukaudsed tilgad, 20 ml 20 ml 20 ml 20 ml
lahus, 10 mg/ml
6. Astmavastased ained
6.1. Salbutamool inhaleeritav lahus, 30 mg 30 mg 30 mg 30 mg
soovituslikult 30 mg
pudelis
6.2. Salbutamool süstitav lahus, 0 1 mg 1 mg 0
0,5 mg/ml,
soovituslikult 0,5
mg ampullis
6.3. Fenoterool + inhaleeritav lahus, 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* * pudelis
ipratroopiumbromiid 1 annus 50 mcg + soovituslikult
20 mcg vähemalt 2
patsiendi annus
6.4. Aminofülliin süstelahus, 480 mg või 480 mg või 480 mg või 480 mg või
24mg/ml või 25 500 mg 500 mg 500 mg 500 mg
mg/ml,
soovituslikult 10 ml
ampullis
7. Antikolinergilised ained
7.1. Atropiin süstelahus, 3 mg 3 mg 3 mg 3 mg
1 g/ml
8. Ca-kanalite blokaatorid
8.1. Nifedipiin tablett, 100 mg 100 mg 100 mg 100 mg
soovituslikult 10 mg tablettidena tablettidena tablettidena tablettidena
tabletis või tilgad, või 600 mg või 600 mg või 600 mg või 600 mg
20 mg/ml, tilkadena tilkadena tilkadena tilkadena
soovituslikult 30 ml
pudelis
3
9. Diureetikumid
9.1. Furosemiid süstelahus, 100 mg 100 mg 100 mg 100 mg
10 mg/ml või
50 mg/ml
10. Epilepsiavastased ained
10.1. Fenütoiin süstelahus 0 1,5 g 1,5 g 0 1,5 g
50 mg/ml,
soovituslikult 5 ml
ampullis
11. Isheemiatõvevastased ained ja vasodilataatorid
11.1. Nitroglütseriin infusiooni- 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg
kontsentraat,
1 mg/ml
11.2. Nitroglütseriin lahus, 1 annus 1 pudel* või 5 1 pudel* või 1 pudel* või 5 1 pudel* või * pudelis
0,4 mg või mg 5 mg mg 5 mg soovituslikult
tablett, tablettidena tablettidena tablettidena tablettidena vähemalt 2
soovituslikult 0,5 patsiendi annus
mg tabletis
11.3. Isosorbiid dinitraat lahus, 1 annus 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* * pudelis
1,25 mg soovituslikult
vähemalt 2
patsiendi annus
11.4. Isosorbiid tablett, 0 600 mg 0 0
mononitraat soovituslikult 60 mg
tabletis
12. Intravenoossete lahuste lisandid
12.1. Kaaliumkloriid infusiooni- 0 0 40 ml 0
kontsentraat,
7,45%,
soovituslikult 20 ml
ampullis
12.2. Naatriumkloriid infusiooni- 0 100 ml 100 ml 0
kontsentraat,
4
5,85%,
soovituslikult 100
ml viaalis
12.3. Kaltsiumkloriid süstelahus, 10%, 20 ml 20 ml 20 ml 0
soovituslikult 10 ml
ampullis
13. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
13.1. Enalapriil süstelahus, 3,75 mg 3,75 mg 3,75 mg 3,75 mg
1,25 mg/ml
13.2. Enalaprili tablett, 50 mg
soovituslikult 10 mg
tabletis
13.3. Labetalool süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 200 mg
5 mg/ml,
soovituslikult 20 ml
ampullis
14. Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks
14.1. Deksametasoon süstelahus, 24 mg* 24 mg* 24 mg* 24 mg* * Võib olla 12
4 mg/ml, mg, kui on
soovituslikult 1 ml olemas ka 0,75
ampullis mg ampulli
prednisolooni
14.2. Prednisoloon süstelahus, 1,5 g* 1,5 g* 1,5 g* 0 *Võib olla 0,75
25 mg/ml mg, kui on
olemas ka 12
mg
deksametasooni
14.3. Budesoniid inhaleeritav 0,5 mg 0,5 mg 1 mg 0,5 mg
suspensioon,
1 annus
0,25 mg/ml,
soovituslikult 2 ml
ampullis
15. Lokaalanesteetikumid
5
15.1. Lidokaiin geel, 2% 25 g* 25 g* 25 g* 0 * soovituslikult
12,5 g ühes
lõõtspudelis
16. Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid ja paratsetamool
16.1. Diklofenak- süstelahus, 225 mg 225 mg 225 mg 0
naatrium või 25 mg/ml,
soovituslikult 3 ml
ampullis
16.2. Diklofenak- tablett, 500 mg 500 mg 500 mg 0
naatrium või soovituslikult 50 mg
tabletis
16.3. Diklofenak või suposiid, 300 mg 300 mg 300 mg 0
soovituslikult 100
mg suposiidis
16.4. Ketoprofeen või süstelahus, 300 mg 300 mg 300 mg 300 mg
50 mg/ml,
soovituslikult 2 ml
ampullis
16.5. Deksketoprofeen süstelahus, 150 mg 150 mg 150 mg 150 mg
või ibuprofeen 25 mg/ml
16.6. Ibuprofeen tablett, 2g 2g 2g 2g
soovituslikult 400
mg tabletis
16.7. Ibuprofeen suspensioon, vähemalt vähemalt vähemalt 0
40 mg/ml 100 ml 100 ml 100 ml
16.8. Paratsetamool infusioonilahus, 2g 2g 2g 2g
10 mg/ml
16.9. Paratsetamool tablett, 5g 5g 5g 5g
soovituslikult 500
mg tabletis
16.10. Paratsetamool suposiid, igast igast igast igast
soovituslikult 80 tugevusest tugevusest tugevusest tugevusest
mg, 125 mg, 250 3 tk 3 tk 3 tk 3 tk
mg ja 300 mg
suposiidis
6
17. Mineraalsed lisandid
17.1. Kaaliumaspartaat + süstelahus, 20 ml
magneesium- 45 mg/ml + 40
aspartaat mg/ml
17.2. Magneesiumsulfaat süstelahus, 25% 20 ml 20 ml 20 ml 20 ml
18. Plasmaasendajad ja elektrolüütide lahused
18.1. Želatiin infusioonilahus, 4% 0 0 1000 ml 0 500 ml
18.2. Normotooniline infusioonilahus 3000 ml 3000 ml 5000 ml 3000 ml 5000 ml
kristalloidlahus
18.3. Naatrium- infusioonilahus, 100 mEq 100 mEq 100 mEq 100 mEq
bikarbonaat 8,4% või 4,2%
19. Spasmolüütilised ained, H2-blokkerid
19.1. Drotaveriin süstelahus, 160 mg 160 mg 160 mg 160 mg
20 mg/ml
19.2. Ranitidiin süstelahus 200 mg 200 mg 200 mg 200 mg
25 mg/ml
20. Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid
20.1. Atsetüülsalitsüül- tablett, 2,5 g 2,5 g 2,5 g 2,5 g
hape soovituslikult 500
mg tabletis
21. Soolemotoorikat suurendavad ained
21.1 Metoklopramiid süstelahus, 40 mg 40 mg 40 mg 40 mg
5 mg/ml
21.2 Metoklopramiid suposiit, 50 mg
soovituslikult 10 mg
suposiidis
22. Tsentraalse toimega antikolinerilised ained
7
22.1. Klonidiin süstelahus, 0,3 mg 0,3 mg 0,3 mg 0,3 mg
0,15 mg/ml või
0,1 mg/ml
22.2. Deksmedetomidiin süstelahus, 0 0 2 mg 0
0,1 mg/ml
23. Trankvillisaatorid
23.1. Diasepaam süstelahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg
5 mg/ml,
soovituslikult 1 ml
ampullis
23.2. Diasepaam tablett, 5 mg 50 mg 50 mg 50 mg 50 mg
või tilgad, tablettidena tablettidena tablettidena tablettidena
10 mg/ml, või või või või
soovituslikult 250 250 ml 250 ml 250 ml 250 ml
ml pudelis tilkadena tilkadena tilkadena tilkadena
23.3. Diasepaam rektaallahus, 10 mg 10 mg 10 mg 10 mg
5 mg
23.4. Diasepaam rektaallahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg
10 mg
23.5. Midasolaam süstelahus, 20 mg 20 mg 50 mg 10 mg
5 mg/ml
24. Valuvaigistid
24.1. Morfiin süstelahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg
10 mg/ml
24.2. Fentanüül süstelahus, 0,25 mg 0,25 mg 1 mg 0
0,005%
24.3. Tramadool süstelahus, 300 mg 300 mg 300 mg 300 mg
50 mg/ml
24.4. Tramadool tablett, 250 mg
soovituslikult 50 mg
tabletis
24.5. Petidiin süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 0
50 mg/ml
25. Müorelaksandid
8
25.1. Suksametoonium süstelahus, 0 200 mg 200 mg 0
20 mg/ml,
soovituslikult 5 ml
ampullis
25.2. Pipekuroonium- süstelahus, 0 16 mg 16 mg 0 16 mg
bromiid 4 mg/ml
26. Üldanesteetikumid
26.1. Ketamiin või süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 0
S-ketamiin 50 mg/ml
26.2. Naatrium- süstelahus, 0 10 g 10 g 0 8g
oksübutüraat 200 mg/ml
26.3. Propofool emulsioon 0 400 mg 1g 0 400 mg
süstimiseks,
10 mg/ml
27. Süsteemsed hormoonpreparaadid
27.1. Oksütotsiin süstelahus, 2 ml 2 ml 2 ml 2 ml 4 ml
5 RÜ/ml,
soovituslikult 1 ml
ampullis
28. Muud preparaadid
28.1. Naatriumkloriid infusioonlahus, 200 ml 200 ml 200 ml 200 ml
0,9%, soovituslikult
10 ml ampullis
28.2. Glükoos süstelahus, 40%, 200 ml (40%) 200 ml (40%) 200 ml (40%) 200 ml (40%)
või infusioonlahus, või või või või
10% 500 ml (10%) 500 ml 500 ml (10%) 500 ml
(10%) (10%)
28.3. Glükoos infusioonlahus, 5%, 250 ml 250 ml 250 ml 250 ml
soovituslikult 250
ml ampullis
28.4. Ammoniaagi lahus, 10%, 40 ml
vesilahus soovituslikult 40 ml
(nuuskpiiritus) ampullis
9
28.5. Aktiivsüsi Pulber 100 g 100 g 100 g 100 g
28.6. Tiamiin ehk vitamiin süstelahus, 5%, 5 ml 5 ml 5 ml 5 ml
B1 soovituslikult 1 ml
ampullis
28.7. Proksümetakaiin silmatilgad, 0 0 0 15 ml 15 ml
5 mg/ml,
soovituslikult 15 ml
pudelis
28.8. Põletusgeel või 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 *võivad olla
hüdrogeeliga mõlemad, kokku
immutatud 2 m2 pinna
kattematerjal katmiseks
28.9. Traneksaamhape süstelahus, 2g 2g 5g 2g
100 mg/ml
28.10. Sorbitool + rektaallahus, 10 ml 10 ml 10 ml 10 ml *soovituslikult 5
naatriumtsitraat + 625 mg/ml + 90 ml tuubis
naatriumlaurüül- mg/ml + 9 mg/ml
sulfoatsetaat
28.11. Loperamiid tablett, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg
soovituslikult 2 mg
tabletis
28.12. Steriilne 1 pakend* 1 pakend* 1 pakend* 1 pakend* *soovituslikult
salvtampoon 4 cm x 5 cm
ninaverejooksude
peatamiseks
10