dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2018
Viit
65
Registreeritud
18. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Kristel Siiman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎65 18.12.2018 Ministri määrus.bdoc2416 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 18.12.2018 nr 65 Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) esmase abi brigaad – püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht; 2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks; 3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi; 4) lisabrigaad – kiirabibrigaad, mida rakendatakse täiendavalt erandolukorras käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud lisavarustusega; 5) arstlik toetusbrigaad – kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse; 6) telemeditsiin – kiirabi osutamine info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas ja patsient sündmuskohal; 7) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi; 8) väljasõit – kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus Häirekeskuselt kiirabi vajava väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni. 2 2. peatükk KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS § 3. Kiirabibrigaadi koosseis (1) Kiirabibrigaadid jaotatakse reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline. (2) Reanimobiilibrigaadi juht peab olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog. (3) Arstibrigaadi juht peab olema: 1) erakorralise meditsiini arst; 2) anestesioloog või 3) arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. (4) Õebrigaadi juht peab olema: 1) erakorralise meditsiini õde; 2) intensiivõenduse õde või 3) õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena, sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. (5) Kiirabibrigaadi teiseks liikmeks võib olla: 1) õde; 2) erakorralise meditsiini tehnik või 3) kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. (6) Kiirabibrigaadi kolmandaks liikmeks võib olla alarmsõiduki juhtimise õigust omav: 1) kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus; 2) erakorralise meditsiini tehnik või 3) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud üliõpilane. (7) Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. (8) Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi osutamisetagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa alusel tegutsev vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad peab vastama käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 4–6 kehtestatud nõuetele. § 4. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad (1) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid jaotatakse järgmiselt: reanimobiilibrigaad, arstlik toetusbrigaad, arstibrigaad ja õebrigaad. Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline. 3 (2) Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht peab vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. (3) Arstliku toetusbrigaadi juht ja selle teine liige peavad vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmele kehtestatud nõuetele. (4) Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. (5) Vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht peab vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab õebrigaadi teiseks liikmeks olema isik, kes vastab kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kui õebrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib õebrigaadi teiseks liikmeks olla isik, kes vastab kiirabibrigaadi teisele või kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele ning nii õebrigaadi juht kui õebrigaadi teine liige peab omama muu lubatud sõiduki juhtimise õigust. (6) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. (7) Täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. § 5. Esmase abi brigaadi koosseis (1) Esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, peab vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. (2) Kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud loa kohaselt väikesaarel, peab esmase abi brigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. (3) Esmase abi brigaadi teisel ja kolmandal liikmel peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Esmase abi brigaadi kolmandal liikmel peab olema alarmsõiduki juhtimise õigus. (4) Esmase abi brigaadi liikme oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. (5) Esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule. § 6. Kiirabibrigaadi varustus (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid. (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C-tüüpi kiirabiautole kehtestatud viimase Euroopa standardi EVS-EN 1789 nõuetele. Kiirabiauto 4 välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3. (4) Kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele. (5) Kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks. (6) Kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need käesoleva määruse § 3 lõike 8 ja § 4 lõike 7 alusel antavale loale. (7) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. (8) Lisabrigaadi väljasõitudeks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks. Loa võib anda kiirabi osutamise tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral. § 7. Esmase abi brigaadi varustus Esmase abi brigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, millele kohaldatakse käesoleva määruse § 6 lõigetes 2–5 kehtestatud nõudeid. 3. peatükk KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TÖÖJUHEND § 8. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus (1) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad kontrollib väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning on tegutsemisvalmis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja päästeasutuste ning Terviseameti vahelisele kiirabialase koostöö korrale (edaspidi koostöö kord). (2) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil kiirabi vajava väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale. (3) Sündmuskohale saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad: 1) tagab enda kui abiandja ohutuse; 2) alustab võimaluse korral patsiendile abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 3) olukorras, kus kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada, alustab võimaluse korral kannatanu terviseseisundi uurimist ning eluliselt näidustatud ravi ja tegevusi enne patsiendi vabastamist või selle käigus; 4) teeb koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale; 5) vältimatu abi järsu suurenemise korral või hädaolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, 5 mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõikes 6 nimetatud tegevusplaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni. (4) Kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad tagab patsiendi haiglasse transportimisel kiirabi osutamise jätkuvuse vastavalt patsiendi seisundile ning teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale. (5) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale. (6) Kiirabibaasi saabumisel kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad: 1) kontrollib kasutusel olnud varustust ja vajaduse korral täiendab seda; 2) puhastab kasutusel olnud varustuse ja vajaduse korral desinfitseerib seda; 3) teatab Häirekeskusele tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale. § 9. Kiirabibrigaadi liikme õigused ja kohustused (1) Kiirabibrigaadi juht: 1) juhindub väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast; 2) vastutab valve ajal kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest; 3) hindab patsiendi seisundit ning võimaluse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt; 5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse; 6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse; 7) tuvastab surma fakti; 8) koostab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest; 9) omab õigust viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht kiirabibrigaadi liikmetele; 10) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest või muust ekspertiisist; 11) korraldab vajaduse korral sündmuskohal kahe või enama kiirabibrigaadi tegevust kiirabi osutamisel vastavalt koostöö korrale. (2) Kiirabibrigaadi teine liige: 1) tagab kiirabiautos või muus lubatud sõidukis ettenähtud meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide olemasolu, säilivuse ja korrasoleku; 2) hindab patsiendi seisundit ning vajaduse korral alustab abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele, tuginedes kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 3) teeb protseduure ja uuringuid ning manustab ravimeid oma pädevuse piires vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele. (3) Kiirabibrigaadi kolmas liige: 1) vastutab kiirabiauto või muu lubatud sõiduki ja selle varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel; 2) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid abi andmiseks vajaliku varustuse kohale toomisel ning alustab vajaduse korral abi andmisega vastavalt kiirabibrigaadi juhi korraldustele oma pädevuse piires. (4) Vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi teine liige on kohustatud täitma ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud nõudeid kiirabibrigaadi kolmandale liikmele. § 10. Esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused (1) Telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriv juht: 6 1) juhindub esmase abi brigaadi väljasõidul Häirekeskusest saadud teabest ja koostöö korrast; 2) vastutab valve ajal esmase abi brigaadi ravitegevuse eest; 3) hindab patsiendi seisundit telemeditsiiniliste vahendite abil, võimaluse korral diagnoosib ja määrab sobiva ravi vastavalt oma pädevusele ning kiirabi ravi- ja tegevusjuhistele; 4) palub vajaduse korral täiendavat abi Häirekeskuselt; 5) otsustab patsiendi jätmise sündmuskohale või vajaduse transportida patsient haiglasse; 6) otsustab patsiendi üleandmise või mujale viimise, kui patsienti ei saa jätta sündmuskohale või puudub vajadus transportida patsient haiglasse; 7) tuvastab surma fakti; 8) täidab kiirabikaardi ja vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest; 9) omab õigust lubada esmase abi brigaadi teistel liikmetel viivitada abi andmisega juhul, kui esineb potentsiaalne oht brigaadi liikmetele; 10) konsulteerib vajaduse korral täiendavalt õebrigaadiga, kes osutab kiirabi erakorralises ja eluohtlikus seisundis patsiendile. (2) Kui esmase abi brigaadi juhiks on määratud sündmuskohal asuv õebrigaadi juht, on ta kohustatud täitma kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid. (3) Esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele kehtestatud nõudeid. Esmase abi brigaadi kolmas liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 11. Kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted (1) Õebrigaadi juhina juba töötav käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud õde peab vastama nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2019. a. (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nimetatud isikul on õigus töötada kiirabibrigaadi kolmanda liikmena täienduskoolituse ajal juhul, kui ta omab alarmsõiduki juhtimise õigust. Peale täienduskoolituse nominaalperioodi lõppemist peab kiirabibrigaadi kolmas liige vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 6 kehtestatud nõuetele. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler 7 Lisa 1. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi liikmete oskusnõuded Lisa 2. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu Lisa 3. Kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ Lisa 1 KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI LIIKMETE OSKUSNÕUDED Esmase abi Erakorralise Erakorralise Õde brigaadi II ja III Kiirabitehnik meditsiini Üliõpilane Õebrigaadi juht Arst meditsiini arst / II liikmena liige tehnik anestesioloog Oskab hinnata elutähtsate funktsioonide 1. jah* jah jah jah jah jah jah jah olemasolu (teadvus, hingamine, vereringe) Tunneb ära vereringeseiskuse vormi 2. ning oskab eristada jah* jah jah jah jah jah jah jah defibrilleeritavat rütmi mittedefibrilleeritavast Oskab rakendada esmaseid elustamisvõtteid (kaudne 3. jah jah jah jah jah jah jah jah südamemassaaž ja hingamisteede avamine manuaalsete võtetega) Oskab rakendada 4. EI EI jah jah jah jah jah jah elustamise ravijuhist Oskab juhtida 5. EI EI EI EI EI jah jah jah taaselustamist 6. Teab surma tunnuseid jah* jah jah jah jah jah jah jah Oskab diagnoosida ja dokumenteerida surma 7. ning hinnata võimalikke EI EI EI EI EI jah jah jah surma tekkimise põhjuseid 1 Tunneb ära hingamispuudulikkuse ja oskab alustada esmase 8. jah* jah jah jah jah jah jah jah abi andmisega hingamispuudulikkuse korral Oskab hinnata hingamispuudulikkuse põhjuseid 9. diferentsiaaldiagnostiliselt EI EI EI EI EI jah jah jah ja alustada hingamispuudulikkuse raviga Tunneb potentsiaalselt 10. eluohtlikke EI EI jah jah jah jah jah jah südamerütmihäireid Tunneb ära STEMI (ST- 11. elevatsiooniga müokardi EI EI EI EI jah jah jah jah infarkt) EKGs Tunneb ära ägeda 12. EI EI EI EI EI jah* jah jah müokardi isheemia EKGs Oskab rakendada ägeda 13. koronaarsündroomi EI EI EI EI jah jah jah jah haiglaeelset ravi Oskab alustada eluohtlike 14. EI EI EI EI jah jah jah jah südamerütmihäirete ravi Tunneb ära enamlevinud 15. rütmihäired ja oskab EI EI EI EI EI jah* jah jah alustada esmase raviga Tunneb ära südame- 16. EI EI EI EI jah jah jah jah vereringepuudulikkuse Oskab diferentsiaaldiagnostiliselt hinnata südame- 17. EI EI EI EI EI jah jah jah vereringepuudulikkuse põhjuseid ja alustada raviga 2 Oskab hinnata rindkerevalu põhjuseid 18. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära šoki ja oskab 19. anda esmast abi šokis EI jah jah jah jah jah jah jah patsiendile Oskab hinnata šoki põhjuseid 20. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära 21. dehüdratatsiooni ja oskab EI EI jah jah jah jah jah jah anda esmast abi Oskab hinnata hüpovoleemia põhjuseid 22. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Oskab hinnata teadvuse 23. EI EI jah jah jah jah jah jah tasemeid ja hinnata GKSi Oskab hinnata teadvusehäire põhjuseid 24. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära epileptilise 25. hoo ja oskab anda jah* jah jah jah jah jah jah jah esmast abi Oskab hinnata krampide põhjuseid 26. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära neuroloogilised 27. EI EI jah jah jah jah jah jah ärajäämanähud oma pädevuse piires Tunneb ära hüpo- ja 28. hüperglükeemia ning EI EI jah jah jah jah jah jah alustab raviga 3 Tunneb ära ägeda allergilise/anafülaktilise 29. EI EI jah jah jah jah jah jah reaktsiooni ja oskab anda esmast abi Oskab ravida ägedat 30. EI EI EI EI jah jah jah jah allergiat Oskab hinnata kõhuvalu põhjuseid 31. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära ägeda psühhootilise seisundi ja 32. EI EI EI EI EI jah jah jah oskab valida õige ravitaktika Oskab hinnata ägedat mürgistust 33. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Oskab vastu võtta 34. EI EI EI EI jah jah jah jah normaalset sünnitust Teab käitumis- ja ravitaktikat 35. komplitseeritud sünnituse EI EI EI EI EI jah jah jah ja raseduspatoloogia korral Tunneb ära hüpertermia 36. EI EI jah jah jah jah jah jah ja oskab anda esmast abi Oskab hinnata hüpertermia põhjuseid 37. EI EI EI EI EI jah jah jah diferentsiaaldiagnostiliselt ja alustada raviga Tunneb ära ja oskab käsitleda erinevaid 38. jah* jah jah jah jah jah jah jah põletusi oma pädevuse piires Oskab hinnata põletuse 39. raskusastet ja alustada EI EI EI EI jah jah jah jah raviga 4 Tunneb ära hüpotermia ja 40. jah jah jah jah jah jah jah jah oskab anda esmast abi Oskab alustada 41. hüpotermia esmase EI EI jah jah jah jah jah jah raviga Tunneb traumaga 42. kannatanu süsteemse jah jah jah jah jah jah jah jah käsitsemise põhimõtteid Oskab teostada traumaga kannatanu 43. jah* jah jah jah jah jah jah jah esmast ülevaatust, alustada esmase abiga Oskab teostada 44. traumaga kannatanu EI EI jah jah jah jah jah jah teisest ülevaatust Oskab vältida 45. lisavigastusi traumaga jah jah jah jah jah jah jah jah kannatanul Oskab hinnata valu 46. tugevust ja rakendada EI EI jah jah jah jah jah jah vastavat ravi Teab sedatsiooni 47. põhimõtteid ja oskab neid EI EI EI EI EI jah jah jah rakendada Teab anesteesia 48. põhimõtteid ja oskab neid EI EI EI EI EI EI EI jah rakendada Oskab koguda 49. EI EI EI EI jah jah jah jah meditsiinilist anamneesi Oskab täita meditsiinilist 50. jah* EI jah jah jah jah jah jah dokumentatsiooni Teab suurõnnetuste 51. tagajärgede EI jah jah jah jah jah jah jah likvideerimise põhimõtteid Teab käitumistaktikat 52. EI jah jah jah jah jah jah jah CBRN juhtumite korral Oskab töötada 53. EI EI jah EI jah jah jah jah päästesündmuse 5 lahendamisel moodustatavas juhtimisgrupis Oskab auskulteerida 54. EI EI jah jah jah jah jah jah kopse Oskab eristada 55. patoloogilist EI EI jah jah jah jah jah jah hingamiskahinat Oskab anda esmaabi 56. patsiendile võõrkehaga jah jah jah jah jah jah jah jah hingamisteedes 57. Oskab aspireerida jah jah jah jah jah jah jah jah Teab hapnikravi 58. jah jah jah jah jah jah jah jah põhimõtteid Oskab tagada 59. ventilatsiooni jah jah jah jah jah jah jah jah hingamiskoti ja maskiga Oskab kasutada alternatiivseid 60. jah* EI jah jah jah jah jah jah hingamisteede avatuse tagamise vahendeid Oskab endotrahheaalselt 61. EI EI EI EI EI jah jah jah intubeerida Oskab endotrahheaalselt 62. intubeerida narkoosi EI EI EI EI EI EI EI jah kasutades Oskab teha 63. EI EI EI EI EI jah jah jah krikotüreotoomiat Oskab kasutada PEEP- 64. jah* jah jah jah jah jah jah jah klappi Oskab hinnata PEEP- 65. EI EI EI EI EI jah jah jah klapi kasutamise vajadust Oskab kasutada CPAP 66. jah* EI jah jah jah jah jah jah maski Oskab hinnata CPAP 67. maski kasutamise EI EI EI EI EI jah jah jah vajadust 6 Oskab kasutada kapnograafi ja/või 68. jah* EI jah jah jah jah jah jah kapnomeetrit ja tõlgendada näitusid Teab kopsude mehhaanilise 69. EI EI EI EI EI jah jah jah ventilatsiooni põhimõtteid ja oskab neid rakendada Oskab alustada 70. EI EI EI EI EI jah jah jah terapeutilist hüpotermiat Oskab kasutada 71. jah jah jah jah jah jah jah jah kardiomonitooringut Oskab teha EKG-d (12- 72. jah jah jah jah jah jah jah jah lülituseline) 73. Oskab mõõta vererõhku jah jah jah jah jah jah jah jah Oskab kasutada defibrillaatorit (defibrilleerimine, 74. jah* jah jah jah jah jah jah jah transtorakaalne kardiostimulatsioon, kardioversioon) Oskab teostada kardioversiooni 75. EI EI EI EI EI jah jah jah ebastabiilses seisundis patsiendil 76. Oska mõõta veresuhkrut jah jah jah jah jah jah jah jah Oskab peatada välist verejooksu 77. kiirabivarustuses olevate jah jah jah jah jah jah jah jah vahenditega ja oma pädevuse piires 78. Oskab siduda haavasid jah jah jah jah jah jah jah jah Oskab fikseerida haavas 79. jah* EI jah jah jah jah jah jah asuvat võõrkeha Oskab õmmelda 80. EI EI EI EI EI jah jah jah haavasid 7 Oskab lahastada ja 81. jah jah jah jah jah jah jah jah immobiliseerida Oskab patsienti säästvalt 82. jah jah jah jah jah jah jah jah transportida Oskab punkteerida või kanüleerida pleuraõõnt 83. jah* EI jah jah jah jah jah jah ventiilpingelise pneumotooraksi korral Oskab dreneerida 84. EI EI EI EI EI EI EI jah pleuraõõnt Oskab kanüleerida 85. jah EI jah jah jah jah jah jah perifeerset veeni Oskab paigaldada intraossaalset luunõela ja 86. jah* EI jah jah jah jah jah jah manustada ravimeid intraossaalselt Oskab kanüleerida 87. tsentraalset veeni ja EI EI EI EI EI EI EI jah arterit Oskab alustada 88. jah* EI jah jah jah jah jah jah infusioonravi Oskab juhtida 89. EI EI EI EI EI jah jah jah infusioonravi Oskab manustada 90. käesolevas määruses jah* EI jah jah jah jah jah jah nimetatud ravimeid Oskab kasutada 91. jah jah jah jah jah jah jah jah perfuusorit Oskab teha mao tühjendamist ning 92. manustada aktiivsütt jah* EI EI EI EI jah jah jah täiskasvanud patsiendile ja lapsele Oskab kateteriseerida 93. EI EI jah jah jah jah jah jah põit Oskab teha esmast 94. jah* jah jah jah jah jah jah jah triaaži 8 Oskab teha teisest 95. EI EI EI EI jah jah jah jah (jätkuvat) triaaži Oskab assisteerida kiirabis tehtavatel 96. jah jah jah jah jah jah jah jah meditsiinilistel protseduuridel Oskab edastada 97. jah jah jah jah jah jah jah jah informatsiooni Oskab kasutada kiirabi varustusse kuuluvaid 98. jah jah jah jah jah jah jah jah side- ja navigatsioonivahendeid Oskab teostada 99. sündmuskoha vaatlust ja jah jah jah jah jah jah jah jah hinnata ohutust Oskab kasutada 100. jah jah jah jah jah jah jah jah isikukaitsevahendeid Oskab kasutada kiirabi 101. varustust oma pädevuse jah jah jah jah jah jah jah jah piires * telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti juhendamisel 9 Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ Lisa 2 KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TEGEVUSEKS VAJALIKE MEDITSIINISEADMETE, TARVIKUTE JA VAHENDITE LOETELU Miinimumkogus Nimetus Soovituslikud nõuded Õe- ja Reanimobiili- Arstlik Esmase abi arstibrigaad brigaad toetusbrigaad brigaad Patsiendi transportimiseks 1. Reanimobiilibrigaadidel Põhikanderaam koos amortisaatoritega ja reguleeritava 1.1. 1 1 0 1 alusega kallutusega Koos patsiendi fikseerimise 1.2. Kühvelraam või seljalaud 1 1 0 1 rihmadega 1.3. Vaakummadrats 1 1 0 1 1.4. Kandelina 1 1 1 1 Kergesti avatav ja kokkupandav, kergesti puhastatavast materjalist, 1.5. Kandetool kandevõime 150 kg; kandetoolil valikuline valikuline valikuline valikuline olemas patsiendi kinnitusrihmad ja ette väljaulatuvad kandesangad 1 – ainult laste Vastsündinu transpordi jaoks kohandatud 1.6. 0 0 0 kuvöös (portatiivne) reanimobiili- brigaadil Immobiliseerimiseks 2. Küljeplokid vm analoogne 2.1. Kiirabiraami peafiksaator 1 1 0 1 peafiksaator Lahaste komplekt jäsemete Komplektis 2 jala ja 2 käe 2.2. luumurdude 1 1 1 1 immobiliseerimiseks immobiliseerimiseks 2.3. Täiskasvanute kaelalahas Reguleeritavad 2 2 2 2 2.4. Laste kaelalahas Reguleeritav 1 1 1 1 2.5. Pehme vaagnafiksaator Erinevad suurused või universaalne 1 1 1 1 Venituslahas alajäsemete 2.6. luumurdude 1 2 1 0 immobiliseerimiseks 2.7. Kolmnurkrätid 4 4 2 2 Ventilatsiooniks ja hapnikraviks 3. Statsionaarne hapniku Minimaalne kogus, on varustatud 3.1. 2000 l 4000 l 0 2000 l manustamise süsteem gaasivoolumõõtjaga Minimaalne kogus 600 l (on varustatud gaasivoolu mõõtja 3.2. Transporditav hapnik 600 l 600 l 300 l 600 l (maksimaalne tootlikkus vähemalt 15 l/min) ja transportkotiga Vahend täiskasvanu kopsude Kergesti puhastatav ja kunstlikuks käsitsi 3.3. desinfitseeritav. Maht vähemalt 1600 2 2 1 1 ventileerimiseks ml (hingamiskott) Vahend lapse kopsude kunstlikuks käsitsi Kergesti puhastatav ja 3.4. 1 1 1 1 ventileerimiseks desinfitseeritav. Maht 450/500 ml (hingamiskott) Suurused: imikule, väikelapsele, Näomask kopsude Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1, 3.5. lapsele ja täiskasvanule kunstlikuks ventilatsiooniks kokku 5 kokku 5 kokku 5 kokku 5 (nr 1, 2, 3, 4, 5) 2 Kopsude kunstliku ventilatsiooni vahendi (hingamiskoti) külge Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1, Igat suurust 1, 3.6. PEEP klapp kinnitatav; 1 hingamiskotile 1600 ml kokku 2 kokku 2 kokku 2 kokku 2 ja 1 hingamiskotile 450/500 ml Portatiivne, elektriline, minimaalse Elektriline (akutoitel) negatiivse rõhuga 80 mm/Hg ja 3.7. 1 1 1 1 kaasaskantav aspiraator maksimaalse negatiivse rõhuga 500 mm/Hg Kaasaskantav mehaaniline Portatiivne, puhastatav, vajab 3.8. 1 1 1 1 aspiraator käsitsemiseks ühte inimest Vastab ka lennutranspordi standarditele, toetab mitteinvasiivse Kaasaskatav ventilatsiooni režiimi, omab sisemist 3.9. 0 1 1 0 transporthingamisaparaat toiteallikat ja autos laadimise võimalust. Akudel töötamise tööaeg 1,5 h Mitu korda kasutatav Igat suurust 1, Igat suurust 1, 3.10. näomask mitteinvasiivseks Suurused: M, L, XL 0 0 kokku 3 kokku 3 ventilatsiooniks 1 – ainult laste Vastsündinu jaoks kohandatud 3.11. 0 0 0 hingamisaparaat reanimobiili- brigaadil Larüngoskoobi keeled suurustes nr 1, 3.12. Larüngoskoop koos keeltega 1 1 1 0 2, 3, 4 Magill’i klemmid 3.13. Erinevad suurused 1+1 1+1 1+1 0 täiskasvanutele ja lastele Videolarüngoskoop koos Komplektis vähemalt 2 eri suurusega 3.14. keelte komplektiga raske 0 1 1 0 keelt intubatsiooni jaoks Ühekordne ninakanüül 3.15. 2 2 2 2 hapniku manustamiseks Ühekordne näomask hapniku 3 täiskasvanu suurust ja Igat maski 1, Igat maski 1, Igat maski 1, kokku 3.16. 0 manustamiseks 3 laste suurust kokku 6 kokku 6 6 Ühekordne hapnikumask 1 täiskasvanu suurus ja Igat suurust 2, Igat suurust 2, Igat suurust 2, 3.17. 0 koos hapnikureservuaariga 1 lastele kokku 4 kokku 4 kokku 4 3 Ühekordne hapnikumask 1 täiskasvanu suurus ja Igat suurust 2, Igat suurust 2, Igat suurust 2, 3.18. 0 koos nebulisaatoriga 1 lastele kokku 4 kokku 4 kokku 4 Suurused: M/L ja XL, varustatud Ühekordne mitteinvasiivse Igast suurust Igast suurust 1, 3.19. klapiga, mis võimaldab PEEP 0 0 ventilatsiooni mask 1, kokku 2 kokku 2 reguleerimist 3.20. Krikotüreotoomia komplekt Valmiskomplekt 1 1 1 0 Steriilsed; vähemalt 3 suurust Igat suurust 2, Igat suurust 4, Igat suurust 2, Igat suurust 2, 3.21. Aspiratsioonikateetrid (valikust Ch 8, Ch 12, Ch 14, Ch 18) kokku 6 kokku 12 kokku 6 kokku 6 Orofarüngeaalsete torude Sisaldab vähemalt 3 suurust (väike, 3.22. 3 3 3 3 komplekt keskmine, suur) Nasofarüngeaalsete torude 3.23. Sisaldab vähemalt 2 suurust 2 2 2 2 komplekt Juhtevarras raske 3.24. 1 1 1 0 intubatsiooni jaoks Sobib laste ja täiskasvanute Igast suurust Igast suurust 1, Igast suurust 1, 3.25. Juhtevarras intubatsiooniks 0 Intubatsioonitorudele 1, kokku 2 kokku 2 kokku 2 Steriilsed; suurused 2; 2,5, 3; 3,5; 4; Igat suurust 1, Igat suurust 2, Igat suurust 2, 3.26. Endotrahheaalsed torud 0 4,5; 5 kokku 7 kokku 14 kokku 14 Igat suurust 1, Igat suurust 2, Igat suurust 2, 3.27. Endotrahheaalsed torud Steriilsed; suurused 6, 7, 8, 9 0 kokku 4 kokku 8 kokku 8 Supraglottilised Steriilsed, komplekt sisaldab 3.28. 1 2 2 1 ventilatsioonivahendid suuruseid 0–5 Ühekordsete 3.29. ventilatsioonivoolikute 0 2 2 0 komplekt hingamisaparaadile Kaitseb hingamiskotti ja 3.30. Bakterifiltrid täiskasvanutele hingamisaparaati bakterite ja viiruste 2 4 4 2 (sh HIV ja TBC) eest 1 – täiskasvanute reanimobiili- Kaitseb hingamiskotti bakterite ja brigaadis 3.31. Bakterifiltrid lastele viiruste (sh HIV ja TBC) eest kuni 25 1 4 – laste jaoks 1 1 kg laste ventileerimiseks kohandatud reanimobiili- brigaadis 4 Diagnostikaks 4. Igat suurust Õlavarrelt mõõtmiseks, mansetid: 2 Igat suurust Igat suurust 4.1. Vererõhu mõõtja 1 mansett, 0 suurust täiskasvanule ja 1 lapsele 1 mansett, kokku 3 1 mansett, kokku 3 kokku 3 Võib kuuluda kardiomonitor- 4.2. Pulssoksümeeter 2 2 1 1 defibrillaatori juurde Võimaldab mõõta temperatuuri alates 4.3. Termomeeter 1 1 1 1 26 kraadist Diagnostilise 12 kanaliga, portatiivne, sisemise elektrokardiogrammi 4.4. toiteallikaga; võib olla kardiomonitor- 1 1 valikuline 1 registreerimist võimaldav defibrillaatori osa seade 4.5. Glükomeeter 1 1 1 1 Otsese rõhu Võib olla kardiomonitordefibrillaatori 4.6. 0 1 valikuline 0 monitooringusüsteemi seade osa Võib olla kardiomonitordefibrillaatori 4.7. Kapnograaf või kapnomeeter 1 1 1 1 osa 4.8. Valujoonlaud Valutugevuse hindamise skaala 1 1 1 1 Kaasaskantav Portatiivne, komplektis lineaarne ja 4.9. 0 1 valikuline 0 ultraheliaparaat convex-tüüpi andur Monitooringu elektroodide 4.10. Komplektis vähemalt 30 elektroodi 2 2 2 2 komplekt 4.11. Arterikanüül 0 2 valikuline 0 Otsese arteriaalse rõhu 4.12. monitoorimise süsteem koos 0 2 valikuline 0 rõhuanduriga Kapnograafia kulutarvikute 4.13. 1 1 1 1 komplekt 4.14. Geel ultraheli teostamiseks Vähemalt 100 ml 0 1 valikuline 0 Geel defibrillatsiooni 4.15. Vähemalt 100 ml 1 1 1 1 teostamiseks 5 Ühekordsed kleebitavad elektroodid 2 komplekti: 1 lastele ja 4.16. 2 2 2 2 defibrilleerimiseks ja täiskasvanutele; 1 imikutele elektrokardiostimulatsiooniks Paber defibrillatorile ja EKG 4.17. Mõlemad 1 komplekt 1 1 1 1 aparaadile Süstimiseks ja infusiooniks 5. Luunõela komplekt Täiskasvanule (2) ja lapsele (1) 5.1. 3 3 3 3 5.2. Venoosne žgutt 1 1 1 1 Võimaldab teostada kiirinfusiooni Survekott kiirinfusiooni 5.3. 500–1000 ml infusioonilahuse 2 3 1 1 teostamiseks pudelist 5.4. Süstlapump Omab sisemist toiteallikat 2 4 2 1 Süsteemid infusioonlahuste 5.5. 5 5 5 5 ülekandmiseks Süsteemid 5.6. verekomponentide 0 2 0 0 ülekandmiseks Suurused 14–24 G, kõiki kanüüle 5.7. Perifeerse veeni kanüülid vähemalt 1, kokku vähemalt 20 20 tk kokku 20 tk kokku 20 tk kokku 20 tk kokku kanüüli Kaks tsentraalveenikateetrit, millest 5.8. Tsentraalveeni kateetrid üks on sobilik massiivseks 0 2 2 0 infusiooniks/transfusiooniks Suurused ja kogus: 2 ml – 5 tk, 5 ml 5.9. Süstlad koos nõeltega 20 20 20 20 – 5 tk, 10 ml – 5 tk, 20 ml – 5 tk Süsteem koos automaatsüstlasse 5.10. Automaatsüstla süsteemid 2 6 3 2 sobiva süstlaga ja kolmikkraaniga Mõlemat Mõlemat suurust Mõlemat suurust Mõlemat suurust 5.11. Süstlanõel G14 ja G18 suurust 5, kokku 10 5, kokku 10 5, kokku 10 5, kokku 10 6. Eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks 6 Portatiivne, võimaldab teha patsiendi andmetest väljatrükki ja valida energiajaotusi ning omab sisemist Kaasaskantav kardiomonitor- toiteallikat ja autos laadimise defibrillaator välise võimalust. 6.1. 1 1 1 1 kardiostimulatsimulatsiooni Töötab jälgimisrežiimil vähemalt 1,5 h funktsiooniga ja võimaldab vähemalt 30 korda defbrilleerida.Esmase abi brigaadidel peab olema koos AED- funktsiooniga Kaudse südamemassaaži Reguleeritava 6.2. 0 1 1 0 teostamise seade kompressioonisügavusega Vastavus CN ja NSN standardile, nt 6.3. Arteriaalsed žgutid 4 4 4 2 CAT žgutt Kulutarvikud kaudse 6.4. südamemassaaži teostamise 0 1 1 0 seadmele Mõlemat suurust 2, Mõlemat suurust 2, 6.5. Pleuradreen Suurused 28 ja 16 0 0 kokku 4 kokku 4 Pleura dekompressiooni nõel 6.6. 1 2 1 1 koos Heimlich’i klapiga Pleuradrenaaži süsteem 6.7. 0 2 2 0 aktiivse aspiratsiooniga Sidumiseks ja põetuseks 7. 7.1. Tekid Mittesünteetilisest materjalist 2 2 0 2 7.2. Padi 1 1 0 1 7.3. Sidemed Kaks erinevat laiust 15 15 15 15 Steriilsed, absorbeerivad, erinevates 7.4. Haavatampoonid 10 10 10 10 suurustes 7.5. Rullplaaster kinnitamiseks 2 2 2 2 Ühekordsed Erinevad suurused 7.6. põiekateteriseerimise 2 2 0 0 komplektid 7.7. Püsikateetrid Silikoonist, suurused 14 Fr ja 16 Fr 2 2 0 0 7 Vähemalt 100 ml, steriilne, 7.8. Loputussüstal 2 2 2 2 ühekordne 7.9. Uriinikogumise kott Mahutavus vähemalt 1 liiter 2 2 0 2 Suurte põletuspindade katmiseks, puhtalt pakendatud, ühekordsest 7.10. Puhas lina 2 2 0 2 materjalist või korduvkasutatav (puuvillane) 7.11. Püksmähkmed, imavad linad 2 2 0 2 7.12. Termolinad 6 6 6 6 7.13. Oksekott Ühekordseks kasutamiseks 3 3 0 3 7.14. Neerukauss Ühekordseks kasutamiseks 3 3 0 3 7.15. Naha desinfitseerimise lapid 30 30 30 30 Eriotstarbelised komplektid 8. Sisaldab maoloputussonde 8.1. Maotühjendamise komplekt 1 1 1 1 (suurused Ch 35 ja Ch 28) ja lehtrit Steriilne; sisaldus (koos või eraldi pakituna): klemmid, pintsetid, 8.2. Kirurgia komplekt 1 1 1 1 nõelahoidja, käärid, skalpell, õmblusmaterjal koos nõelaga 8.3. Ühekordne külmageelikott 2 2 2 2 8.4. Steriilsed kirurgilised kindad Suurused 6, 7 ja 8 3 paari 3 paari 3 paari 2 paari Sisaldab: sünnituslinade komplekt + 2 nabaväädi plastklemmi (klemmid 8.5. Sünnituse komplekt võivad olla kirurgia komplektis); 1 1 1 1 vastsündinule müts, soe tekk, termokile, rätik ja mähkmed 9. Desinfektsioonivahendid 9.1. Naha desinfitseerimiseks 100 ml 100 ml 100 ml 0 9.2. Pindade desinfitseerimiseks 250 ml 250 ml 250 ml 0 8 9.3. Meditsiinilise 200 ml 200 ml 200 ml 0 instrumentaariumi desinfitseerimiseks 9.4. Käte desinfitseerimiseks 200 ml 200 ml 200 ml 0 9.5. Limaskestade 100 ml 100 ml 100 ml 100 ml desinfitseerimiseks 10. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid Piisava mahutavusega, kergelt avatav, kantav nii õlal kui käes, Kott elustamiseks vajalikele 10.1. võimaldab ülevaate kotis olevast 1 1 1 1 vahenditele varustusest ja selle kiire kättesaamise Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks vajalikud ravimid, infusioonilahused ja vahendid nende manustamiseks; sidumiseks, haavade ja põletuste Kott või kohver ravimitele ja töötlemiseks vajalikud vahendid; 10.2. 1 1 1 1 meditsiinitarvikutele žgutid, glükomeetri, vererõhuaparaadi, termomeetri. Võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja varustuse kiire kättesaamise Puhtad kilekotid (sh 10.3. amputeerunud kehaosade Suurusega 2–10 l 3 3 3 3 transpordiks) 10.4. Teravate esemete konteiner Mahutavus vähemalt 0,4 liitrit 2 2 1 2 Soovitavalt sobivad prille kandvatele 10.5. Kirurgiline mask 1 karp 1 karp 1 karp 1 karp inimestele Erinevad suurused (XS–XL), 10.6. Kaitsekindad 3 karpi 3 karpi 2 karpi 3 karpi vastavalt brigaadi liikmete vajadusele 10.7. Respiraatormask FFP 3 N95 tüüpi, veekindel 1 karp 1 karp 1 karp 1 karp Kaitsekittel ja -müts või - 10.8. 6 6 4 4 kombinesoon 9 Omab sisemist toiteallikat, pidev põlemise aeg min 1 tund, valgusvihu 10.9. Taskulamp 1 1 1 1 kaugus vähemalt 10 m ja valgusvihu laius 3 m 10.10. Otsmikulambid Põrutus- ja veekindel 3 3 2 2 10.11. Kuuldetorud 1 1 1 1 10.12. Diagnostiline valgusallikas Portatiivne, sisemise toiteallikaga 1 1 1 1 10.13. Käärid 1 1 1 1 Käärid või turvalõikur riiete 10.14. 2 2 1 1 lõikamiseks 10.15. Kaitsekiivrid 3 3 2 2 Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi külgedelt) ja optiliselt neutraalsed. 10.16. Raamiga kaitseprillid 3 3 2 2 Peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega Talve- ja suveperioodi tööülikonnad. Kaheosaline tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest-pluusist. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema sobivad foto- ja 2 komplekti 2 komplekti töötaja 2 komplekti töötaja 2 komplekti töötaja 10.17. Tööriietus kalorimeetriliste omadustega valgust töötaja kohta kohta kohta kohta kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest. Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus. Juhtiva kiirabitöötaja Oranži värvi vest, valge-rohelise 10.18. 3 3 3 2 eraldusvest ruudustikuga ja seljasiltide komplekt Väikepääste- ja enesekaitsevahendid ning ohumärgid 11. 11.1. Ohukolmnurgad 2 2 2 2 11.2. Tulekustuti 6 kg 1 1 1 1 11.3. Turvavöö lõikur 1 1 1 1 10 Klaasipurustushaamer või - 11.4. 1 1 1 1 nael 11.5. Vingugaasiandur 1 1 1 1 11.6. Pipragaas 1 1 1 1 Sidepidamisvahendid 12. 12.1. Käsiraadiojaam 1 1 1 2 12.2. Autoraadiojaam 1 1 1 1 12.3. Mobiiltelefon Koos laadijaga 1 1 1 2 12.4. Navigatsioonivahend 1 1 1 1 12.5. Tahvelarvuti Koos laadijaga 1 1 1 1 Vastab Siseministeeriumi Autoarvuti koos infotehnoloogia- ja arenduskeskuse 12.6. kommunikatsioonimooduli ja ning Tervise ja Heaolu 1 1 1 1 printeriga Infosüsteemide Keskuse kehtestatud nõuetele 13. Bürootarvikud Komplekt vähemalt 50 kiirabikaardi 13.1. Printeripaber 1 1 1 1 printimiseks 20 tk, alternatiivne kiirabi väljakutsete 13.2. Paberil kiirabikaardid 1 1 1 1 dokumenteerimise vahend Kandekotis, võimaldab triažeerida 20 kannatanut, sisaldab 20 triaažikaarti, Triaažikaartide ja 13.3. 3 patsientide loenduskaarti, 1 1 1 1 tegevuskaartide komplekt tegevuskaartide komplekti, kirjutusvahendeid 11 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ ja asendatakse käesoleva määruse terviktekstiga. Tegemist ei ole täiesti uue määrusega. 1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa ning nende lepingute aluseks on uus tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“. See omakorda lähtub kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kehtestatud nõuetest, mistõttu kaasajastatakse käesoleva eelnõuga kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit vastavalt tunnustatud meditsiini heale tavale, kehtivale kiirabi osutamise praktikale ja teistele kaasajastatud õigusaktidele. Täiendava muudatusena võimaldatakse edaspidi õebrigaadi juhiks olla peale erakorralise meditsiini õe ja intensiivõenduse õe ka õel, kellel on vähemalt kaheaastane õena töötamise kogemus, millest vähemalt üks aasta on töötatud kiirabibrigaadi teise liikmena. Lisaks peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema sellekohane tunnistus. Täienduskoolituse saanud õe oskused peavad vastama eelnõu lisas sätestatud õebrigaadi juhi oskusnõuetele. Sama regulatsioon kehtib arstibrigaadi juhi puhul. Arstibrigaadi juhiks võib peale erakorralise meditsiini arsti ja anestesioloogi olla ka arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. See muudatus võimaldab tagada jätkusuutliku kvaliteetse kiirabi osutamise. Lisaks reguleeritakse senised projektipõhiselt käivitatud täiendavad brigaadid õigusruumi tasemel. Kuni 31. detsembrini 2018. a kehtiv sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määrus nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“ on võimaldanud Terviseametil planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust parandavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Selle määruse alusel on käivitatud näiteks kaheliikmeline õebrigaad Iisakus, arstlik toetusbrigaad Harjumaal, esmase abi brigaad Kihnus, Ruhnus ja Vormsil koos telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti valveringiga ning jalgrattabrigaad Tallinna vanalinnas. Tegemist on olnud projektidega, mis on end praktikas tõestanud ning mida on oluline jätkata ka edaspidi. Seega kehtestatakse käesolevas eelnõus nimetatud brigaadide koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ([email protected], tel 626 9163). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], tel 626 9328). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). Määruse lisad on ette valmistanud Eesti Kiirabi Liit. 2 1.3. Märkused Määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 13 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele, ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi. 1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa. Seadusemuudatuste tõttu muutub kehtetuks sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määrus nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“ (edaspidi SoMi määrus nr 25). Selle asemel kehtestatakse TTKS § 19 lõike 2 alusel uus tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind“ (edaspidi kiirabi metoodika ja hinna määrus). Kehtiva SoMi määruse nr 25 § 2 lõike 2 kohaselt võib Terviseamet planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust suurendavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Seetõttu on projektipõhiselt käivitatud mitmeid meetmeid (edaspidi projektid), näiteks kaheliikmeline õebrigaad Iisakus, arstlik toetusbrigaad Harjumaal, esmase abi brigaadid Kihnus, Ruhnus ja Vormsil koos telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriva arsti valveringiga ning jalgrattabrigaad Tallinna vanalinnas, mille olemust on täpsemalt selgitatud edaspidi. Statistika näitab, et need projektid on ennast kiirabisüsteemis igati õigustanud, kuid praegu ei ole neile õigusruumi tasemel kehtestatud ühtegi nõuet, mistõttu ei ole neid võimalik hõlmata kiirabi metoodika ja hinna määrusesse ega anda alust nende edasiseks rahastamiseks. Seega on oluline tuua need projektid koos nõuetega õigusruumi tasandile. Lisaks kaasajastatakse määrusega vastavalt meditsiini heale tavale ja kehtivale praktikale kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit. Paragrahvis 2 selgitatakse määruses kasutatud peamisi mõisteid: esmase abi brigaad, kiirabibaas, kiirabibrigaad, lisabrigaad, arstlik toetusbrigaad, telemeditsiin, valve ja väljasõit. Täiesti uuena avatakse mõiste „esmase abi brigaad“ (punkt 1), milleks on püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt loetakse püsiasustusega väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut, Manijat, Naissaart, Osmussaart, Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit, mistõttu võib esmase abi brigaadi käivitada vaid nendel saartel. Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi – esmase abi brigaad1. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on saanud erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka vajalikud tarvikud ja aparatuur (nt AED-aparaat äkksurma korral). Samas ei ole nende isikute puhul tegemist tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehnikuga), kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks, 1 2017. aastal oli esmase abi brigaadil 225 kiirabi vajavat sündmust (allikas: PERH) 3 et arstil oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv aparatuur ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna reaalajas. Seega saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse transportimise vajaduse. Projekti eesmärk on tagada abi andmise võimekus suurema elanike arvuga saartel, mis on populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel haiglat ei ole, on patsienti võimalik transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda tähendab kulukat eritransporti veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi lahendus kõige optimaalsem. Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi vajavate sündmuste arv väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal asuv õebrigaadi juht ning sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema. Mõiste „kiirabibaas“ (punkt 2) selgitamisel lähtutakse kehtivast määrusest, kuid seda laiendatakse ka projektidele. Määruse kohaselt on kiirabibaas kiirabibrigaadi, sh nii vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused personali viibimiseks, kiirabiauto või kiirabi osutamiseks lubatud muu sõiduki (nt jalgratta) parkimiseks ning seadmete hoidmiseks ja laadimiseks. Mõiste „kiirabibrigaad“ (punkt 3) tuleneb kehtivast määrusest ja see tähendab määruse kohaselt erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühma, kes osutab kiirabi. Kehtivas määruses kirjeldatakse kiirabibrigaadi kui kolmeliikmelist isikute rühma, kuid käesoleva määrusega võimaldatakse ka vähendatud koosseisuga (ehk kaheliikmelise) kiirabibrigaadi väljasõite, mistõttu laiendatakse ka mõiste selgitust. Mõiste „lisabrigaad“ (punkt 4) ei ole oma olemuselt uus mõiste, sest ka kehtiv määrus näeb ette lisavarustuse olemasolu kolme kiirabibrigaadi kohta. Seega, kui erandolukordades on vajalik kiirabi kättesaadavuse või valmisoleku parendamiseks käivitada lisaks 102 põhikiirabibrigaadile veel täiendav kiirabibrigaad, aktiveeritakse see lisavarustuse põhjal. Täiesti uuena avatakse mõiste „arstlik toetusbrigaad“ (punkt 5), milleks on kaheliikmeline anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaad, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade kiirabi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile ning millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus, kuid vajaduse korral on tagatud patsiendi transport haiglasse. Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad2, mille ülesanne on reageerida patsiendi elu ohustavale sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem sündmuskohale jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on võimekus patsient haiglasse transportida. Statistika näitab3, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud. Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad. Mõiste „telemeditsiin“ (punkt 6) avamisel lähtutakse valitsuskabineti 15. detsembri 2015. a nõupidamisel heaks kiidetud Eesti e-tervise strateegia 2020 dokumendist.4 Käesoleva määruse mõistes tähendab telemeditsiin kiirabi osutamist info- ja sidetehnoloogiavahendite abil olukorras, 2 Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“ 3 Tallinna Kiirabi andmed 4 Leitav: http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e- tervise_strateegia_2020.pdf 4 kus arst asub kiirabibaasis või muus alalise paiknemise kohas (nt haiglas) ja patsient sündmuskohal. Kuna käesolevasse määrusesse hõlmatakse ka projektid, laiendatakse vastavalt ka kehtiva määruse mõisteid „valve“ (punkt 7) ja „väljasõit“ (punkt 8). Mõiste „valve“ tähendab tööaega, mille jooksul nii kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi liige täidab temale pandud kohustusi. Mõiste „väljasõit“ tähendab nii kiirabibrigaadi kui esmase abi brigaadi tegevust Häirekeskuselt kiirabi vajava väljakutse saamisest kuni patsiendile abi andmise lõpetamiseni. Paragrahviga 3 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi koosseisule. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus reguleerib kiirabibrigaadi koosseisu nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse, et kiirabibrigaad on tavapäraselt kolmeliikmeline ning vastavalt kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioonile jaotatakse kiirabibrigaadid reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadiks. Eesti Haigekassa rahastab praegu 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, mis jagunevad vastavalt liigile ja kiirabi osutamise halduslepingut omavatele kiirabibrigaadi pidajatele järgmiselt:  6 reanimobiilibrigaadi (Tartu Kiirabi – 3, PERH – 2, Tallinna Lastehaigla – 1);  14 arstibrigaadi (Tartu Kiirabi – 7, Tallinna Kiirabi – 2, Karell Kiirabi – 2, Pärnu Haigla – 1, Narva Haigla – 1, OÜ Tõrva Tervisekeskus – 1);  82 õebrigaadi (Tallinna Kiirabi – 20, Karell Kiirabi – 15, Tartu Kiirabi – 13, PERH – 11, Pärnu Haigla – 8, Valga Haigla – 3, Lõuna-Eesti Haigla – 3, Kuressaare Haigla – 3, Narva Haigla – 3, OÜ Tõrva Tervisekeskus – 2). Lõike 2 kohaselt peab reanimobiilibrigaadi juht olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Lõike 3 kohaselt peab arstibrigaadi juht olema erakorralise meditsiini arst, anestesioloog või arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Lõike 4 kohaselt peab õebrigaadi juht olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Võrreldes kehtiva määrusega lubatakse käesoleva määrusega õebrigaadi juhiks olla lisaks erakorralise meditsiini õele ja intensiivõenduse õele ka teatud töökogemuse ja täienduskoolituse saanud õel. Täienduskoolituse saanud õe oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas sätestatud õebrigaadi juhi oskusnõuetele. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, sest kuni 1. jaanuarini 2015. a võimaldas sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ registreerida tervishoiutöötajate riiklikku registrisse erakorralise meditsiini õena ka teatud töökogemuse ja täienduskoolituse saanud õdesid. Läbitav täienduskoolitus on kiirabispetsiifiline ja vastab õebrigaadi juhtimise praktilistele vajadustele. Kavandatav muudatus võimaldab tagada jätkusuutliku ja kvaliteetse kiirabi osutamise. Sarnane regulatsioon kehtib ka arstibrigaadi puhul, kus lisaks erakorralise meditsiini arstile ja anestesioloogile võib brigaadi juhiks olla arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse. Lõike 5 kohaselt võib iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) teiseks liikmeks olla õde, erakorralise meditsiini tehnik või kiirabibrigaadi juhi juhendamisel ja vastutusel TTKS § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane (edaspidi üliõpilane), kes on saanud vähemalt 60- tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. 5 Lõike 6 kohaselt võib iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) kolmandaks liikmeks olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Ka Kaitseväe parameediku erialakursuse saanud ja vastavat tunnistust omavat isikut võib lugeda kiirabitehnikuks, sest esimese taseme parameediku (s.o rühmaparameediku) erialakursuse kestus on 442 tundi5 ning selle sisu kattub suures ulatuses kiirabitehniku täienduskoolituse programmiga. See võimaldab kasutada riigis olemasolevat ressurssi võimalikult optimaalselt. Samuti võivad kolmandaks liikmeks olla erakorralise meditsiini tehnik ja üliõpilane. Täiendav tingimus on see, et kolmas liige peab igal juhul omama alarmsõiduki juhtimise õigust vastavalt liiklusseaduse §-s 841 sätestatule. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses, kuid kehtivas määruses on kasutatud mõistet „operatiivsõiduk“, mille asemel kasutatakse liiklusseaduses mõistet „alarmsõiduk“. Seega viiakse käesoleva määrusega mõiste liiklusseadusega vastavusse. Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega. Lõikes 7 sätestatakse, et kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Siiski on Eesti Kiirabi Liit kaasajastanud kiirabibrigaadi liikmete oskusnõudeid vastavalt tunnustatud meditsiini headele tavadele, kehtivale kiirabi osutamise praktikale ning saadavale täienduskoolitusele. Kehtestatavad oskusnõuded on omakorda kiirabibrigaadi liikmete täienduskoolituse programmi koostamise aluseks. Lõikega 8 võimaldatakse Terviseametil anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus võimaldab Terviseametil anda loa kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks. Käesoleva määrusega vaid täpsustatakse, et loa võib anda nii põhibrigaadi kui lisabrigaadi puhul ning erandolukorrana nimetatakse peale riiklike suursündmuste ka toimepidevuse tagamise häired, mille korral võib olla ajutiselt vajadus koosseisu vähendada (nt iga-aastasel nn gripiperioodil, kui kiirabi vajavate väljakutsete arv ajutiselt suureneb). Lisaks võib käesoleva sätte alusel lubada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi väljasõitu tavaolukorras muudel põhjendatud erandjuhtudel, kui Terviseameti hinnangul on selle vajadus olemas. Siiski ei reguleeri käesolev säte kiirabibrigaadi koosseisu vähendamist hädaolukorras või riigikaitse seaduses nimetatud olukordades, vaid see toimub tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ alusel. Lõikes 9 täpsustatakse, et juhul, kui Terviseamet on andnud loa kaheliikmelise põhikiirabibrigaadi või lisabrigaadi väljasõiduks, peab selle koosseis ja varustus vastama vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadile kehtestatud nõuetele, mida on selgitatud alljärgnevalt. Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadile. Tegemist on käesolevas määruses uute sätetega, kuid selle aluseks on käivitatud projektide praktika. Lisaks laienevad kehtestatavad nõuded ka siis, kui Terviseamet lubab erandolukorras vähendada põhikiirabibrigaadi või lisabrigaadi koosseisu. Sellisel juhul peab brigaadi koosseis vastama käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. 5 Allikas: http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/toetuse-vaejuhatus/tervisekeskus/tervisekeskus-oppimisvoimalused 6 Lõikes 1 sätestatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaad on kaheliikmeline ning vastavalt kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsioonile jaotatakse need reanimobiili-, arstlikuks toetus-, arsti- ja õebrigaadiks. Arstlik toetusbrigaad tuuakse õigusruumi kiirabibrigaadi täiendava liigina. Lõike 2 kohaselt peab vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juht vastama reanimobiilibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teine liige peab vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. Kiirabibrigaadi liik ja selle töö sisu sõltub juhtiva liikme kvalifikatsioonist, mistõttu peab ka vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi juhiks olema erakorralise meditsiini arst või anestesioloog (nii nagu kolmeliikmelise reanimobiilibrigaadi juhtki). Kuna vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi sõiduvahendiks on kiirabiauto, peab ka sõidukit juhtiv kiirabibrigaadi liige vastama kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõuetele. See tähendab, et vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi teiseks liikmeks peab olema alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või üliõpilane. Praegu ei ole ühtegi projektipõhist vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi käivitatud, kuid erandolukorras võib selle vajadus tekkida. Lõike 3 kohaselt peab ka arstliku toetusbrigaadi juht ja teine liige vastama vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi liikmetele kehtestatud nõuetele. Sarnaselt reanimobiilibrigaadile on ka arstlik toetusbrigaad oma olemuselt „intensiivravi ratastel“, mistõttu kehtivad ka sellele brigaadile vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi koosseisu nõuded. Erinevalt reanimobiilibrigaadist, kelle töö on transportida patsienti haiglate vahel ja vajaduse korral toetada eluohtlikus seisundis patsienti, puudub sellel brigaadil patsiendi transportimise võimekus ja tema töö peamine sisu on õebrigaadi toetamine raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendi abistamisel. Tallinna Kiirabis käivitatud selle eribrigaadi olemust on selgitatud seletuskirjas eespool mõistete juures. Lõike 4 kohaselt peab vähendatud koosseisuga arstibrigaadi juht vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele ja selle teiseks liikmeks peab olema kiirabibrigaadi kolmanda liikme nõuetele vastav isik. Nõuete põhjust on selgitatud vähendatud reanimobiilibrigaadi koosseisu sätte juures. Praegu ei ole ühtegi projektipõhist vähendatud koosseisuga arstibrigaadi käivitatud, kuid selle vajadus võib tekkida erandolukorras. Lõike 5 kohaselt peab vähendatud koosseisuga õebrigaadi juht vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele samal põhjusel, nagu vähendatud koosseisuga reanimobiili- ja arstibrigaadi juht peab vastama reanimobiili- ja arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Kui brigaadi varustuseks on kiirabiauto, peab kiirabibrigaadi teiseks liikmeks olema kiirabibrigaadi kolmanda liikme nõuetele vastav isik ehk alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või üliõpilane. Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse olulise suurenemisega piirkonnas kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada haiglaeelset vältimatut abi ning parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne Iisaku brigaadi käivitamist teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid. 2017. aastal osutas Iisaku vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321 (32%) transporditi edasi haiglasse6. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline osutama haiglaeelset vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi tööle rakendumine on toonud kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel perioodil muudetakse see vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks õebrigaadiks. Kui kiirabibrigaadi varustuseks on muu lubatud sõiduk, võib brigaadi teiseks liikmeks olla kiirabibrigaadi teise või kolmanda liikme nõuetele vastav isik ning nii juhtiv liige kui ka teine liige 6 Allikas: E-kiirabi analüüsi- ja statistikamoodul 7 peab omama lubatud sõiduki juhtimise õigust. Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad7, mille mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna jalgratta juhtimise loa nõue on liiklusseaduse § 148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele isikule, omavad kõik isikud alates 16. eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse rakendada näiteks mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema mootorratta juhtimise õigus jne. Lõikes 6 sätestatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Kuna vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi liikmeteks võivad olla isikud, kellel on sama kvalifikatsioon, nagu kiirabibrigaadi liikmetel, kehtivad neile samad oskusnõuded. See tähendab, et näiteks õebrigaadi juhi oskused peavad olema nii kolme- kui kaheliikmelise õebrigaadi puhul samad. Lõikes 7 täpsustatakse, et kõikide täiendavate vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadide rakendamiseks on vajalik põhjendatud luba, mille Terviseamet võib anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv SoM-i määrus nr 25 lubab Terviseametil planeerida kuni 5% kiirabiks eraldatud rahalistest vahenditest kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust suurendavate täiendavate meetmete rahastamiseks. Selle alusel on käivitatud projektid, mida on eespool täpsemalt selgitatud. Käesolev säte ei hõlma määruse § 6 lõikes 8 reguleeritud lisabrigaadide käivitamist erandolukorras. Kuna tegemist ei ole kohustuslike kiirabibrigaadidega, vaid täiendavate meetmetega, mida rakendatakse vastavalt vajadusele ja eelarvelistele võimalustele, peab käesoleva lõike alusel antava loa väljastamine olema Eesti Haigekassaga kui kiirabi rahastajaga eelnevalt kooskõlastatud. Paragrahviga 5 reguleeritakse esmase abi brigaadi koosseisu nõudeid. Tegemist on uute sätetega õigusruumi tasandil, kuid nende aluseks on Ruhnus, Kihnus ja Vormsil käivitatud esmase abi brigaadide kehtiv praktika. Lõike 1 kohaselt peab esmase abi brigaadi juht, kes koordineerib brigaadi tegevust sündmuskohal telemeditsiiniliste vahendite kaudu, vastama arstibrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. See tähendab, et telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriv arst võib olla erakorralise meditsiini arst, anestesioloog või arst, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus. Seda põhjusel, et ravi puudutavaid otsuseid tuleb vastu võtta distantsilt, sh otsustada vajaduse korral patsiendi transportimine haiglasse, ning see teeb otsuste vastuvõtmise keerukamaks kui füüsiliselt sündmuskohal olles. Ka haiglas koostab patsiendile raviplaani arst. Lõikes 2 sätestatakse, et kui esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik asub väikesaarel koha peal, peab ta vastama õebrigaadi juhile kehtestatud nõuetele. Lõikes 3 kehtestatakse esmase abi brigaadi teise ja kolmanda liikme kvalifikatsiooninõuded, mis lähtuvad kehtivast praktikast. Käesoleva määruse kohaselt peab nii esmase abi brigaadi teisel kui kolmandal liikmel olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema saanud vähemalt 80-tunnise erakorralise meditsiini alase täienduskoolituse Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja tal peab olema sellekohane tunnistus. Kuna saarel on teiseks ja kolmandaks liikmeks kohalikud elanikud ise, peavad nad olema eelnevalt saanud teatud täienduskoolituse (abi andmise esmased võtted, kuidas kasutada aparatuuri jne). Kiirabibrigaadi juhtival kolmandal liikmel peab olema ka alarmsõiduki juhtimise õiguse. Lõike 4 kohaselt peavad esmase abi brigaadi liikme oskused vastama määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele. Ka kiirabibrigaadi liikmete oskusnõuded on kehtestatud määruse lisas 1. Kehtestatavad 7 2018. a suvisel perioodil reageeris 248 kiirabi vajavale väljakutsetele ja 21% neist anti patsient üle kiirabibrigaadile (allikas: Tallinna Kiirabi) 8 oskusnõuded on omakorda ka esmase abi brigaadi liikmete täienduskoolituse programmi koostamise aluseks. Lõige 5 sätestab, et esmase abi brigaadi võib rakendada Terviseameti loa alusel, kui see võimaldab parandada kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Kuna tegemist ei ole kohustusliku kiirabibrigaadiga, peab ka esmase abi brigaadi rakendamiseks väljastatud luba olema eelnevalt kooskõlastatud nii Eesti Haigekassaga kui kiirabi rahastajaga. Lisaks tuleb väljastatavale loale märkida, kes, kus ja millal vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest (mitte isiku põhiselt, vaid kvalifikatsiooninõue vastavalt käesolevale määrusele). Seda põhjusel, et üldjuhul asuvad esmase abi brigaadi kaks mittetervishoiutöötajast liiget saarel ja nende tegevust koordineerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu kiirabibaasis või haiglas asuv arst, kuid kõrghooajal ehk suveperioodil, kui kiirabi vajavaid sündmusi on rohkem, asub füüsiliselt igal saarel ka õebrigaadi juht, kes sel ajal vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest. Näiteks asub õebrigaadi juht füüsiliselt kohapeal Kihnus ja Vormsil 92 päeval aastas ja Ruhnus 44 päeval aastas8. Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi, sh vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustusele. Lõikes 1 sätestatakse, et kiirabibrigaadi varustuseks on kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtivas määruses on varustuseks kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid. Meditsiiniseadme seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on meditsiiniseade instrument, aparaat, seade, tarkvara, materjal või muu toode, mida kasutatakse inimese puhul eraldi või kombinatsioonis, sealhulgas tootja poolt spetsiaalselt kas diagnostilistel või ravieesmärkidel kasutamiseks ette nähtud tarkvara, ja mille kavandatud põhitoime inimesele ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik, kuid mida kasutatakse: 1) haiguste diagnoosimiseks, ärahoidmiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks; 2) vigastuse või puude diagnoosimiseks, jälgimiseks, ravimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks; 3) kehaehituse või füsioloogilise protsessi uurimiseks või muutmiseks või kehaosa asendamiseks; 4) rasestumise soodustamiseks või ärahoidmiseks. Ravimiseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Kuna meditsiiniseadmed ja ravimid on väga konkreetsed mõisted, mis ei hõlma näiteks kehtiva määruse lisades nõutud tööriideid, isikukaitse- ja ohutusvahendeid ning sidevahendeid (käsi- ja raadiojaam) ega muid preparaate (nt naatriumkloriidilahus jne), täpsustatakse käesoleva määrusega, et kiirabibrigaadi varustuseks on ka tarvikud, vahendid ja muud preparaadid. Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega. Lõike 2 kohaselt on kiirabiauto alarmsõiduk, mis vastab soetamise hetkel soovituslikult B- või C- tüüpi kiirabiautole kehtestatud Euroopa Standardikeskuse tunnustatud EVS-EN 1789 viimase standardi nõuetel. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus, peab vastama liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. Tegemist on eelkõige normitehnilise muudatusega, sest kehtivas määruses viidatud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ on kehtetu ja see on asendatud liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel Vabariigi 8 PERH-i andmed 9 Valitsuse 16. juuni 2011. a määrusega nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Standardile vastamise põhimõtet otseselt ei muudeta ehk kiirabiauto vastab soetamise hetkel soovituslikult viimasele Euroopa Standardikeskuse tunnustatud standardile. Alates 6. oktoobrist 2014. a kehtib standard EVS-EN 1789:2008+A2:2014 „Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus. Kiirabiautod“9. Kuid kuna tegemist on autoriõiguste kaitse alla kuuluva objektiga, mis on tasuline, siis ei saa otseselt kohustuseks õigusakti tasemel panna. Lõikes 3 sätestatakse, et kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 3. Tegemist ei ole uue õigusega, sest vastav säte on ka kehtivas määruses. Siiski on Eesti Kiirabi Liit kaasajastanud kiirabibrigaadi varustust vastavalt tunnustatud meditsiinitavadele ja kiirabi osutamise heale praktikale. Lõikes 4 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidaja tagab igale kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse ning nende säilitamise vastavalt kehtivatele nõuetele. Tegemist ei ole uue sättega, sest ka kehtiv määrus nõuab kiirabibrigaadi pidajalt tagavara ööpäevaringset kättesaadavust, kuid käesoleva määrusega täpsustatakse, et kogu varustus tuleb ka säilitada vastavalt kehtivatele nõuetele. Lõikes 5 sätestatakse, et kiirabibrigaadi pidaja tagab kiirabibrigaadile vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide varu olemasolu vähemalt kolmeks ööpäevaks. Tegemist ei ole uue sättega, sest ka kehtiv määrus näeb ette, et kiirabibrigaadi pidaja tagab varu olemasolu viieks ööpäevaks. Samas on ajakriteerium viidud vastavusse tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise põhimõtetega, mille kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja olema jätkusuutlikult toimiv, sh arvestades ka varustuse vajadust, vähemalt 72 tundi (s.o kolm ööpäeva). Lõikes 6 täpsustatakse, et kui vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustuses on lubatud erisused, märgib Terviseamet need loale, mille alusel on lubatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendada. Näiteks võib olla vähendatud koosseisuga õebrigaadi sõidukiks nii kiirabiauto (nt kaheliikmeline õebrigaad Iisakul) kui ka jalgratas (nt rattabrigaad Tallinna vanalinnas), mistõttu tuleb see erisus väljastatavale loale märkida. Kui loal erisusi märgitud ei ole, tähendab see, et rakendatav vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi varustus peab vastama käesoleva määruse lisades kehtestatud varustuse nõuetele. Lõikes 7 sätestatakse, et kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. See varustus on lisabrigaadide rakendamise aluseks, kui selleks tekib vajadus, ning selle põhimõtte alusel on praegusel ajal rakendatavad 32 lisabrigaadi. Tegemist ei ole uue sättega. Ka kehtiv määrus nõuab lisavarustuse olemasolu samadel tingimustel. Lõikes 8 täpsustatakse, et lisavarustusega lisabrigaadi väljasõitudeks on vajalik Terviseameti luba sarnaselt käesoleva määruse § 3 lõike 8 alusel põhibrigaadide ja lisabrigaadide koosseisu vähendamiseks. See tähendab, et lisabrigaade võib anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras kuni 20 päevaks ning kiirabi osutamise tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral (nt iga-aastane nn gripiperiood, kui kiirabi vajavate väljakutsete arv ajutiselt suureneb). 9 Leitav: https://www.evs.ee/tooted/evs-en-1789-2008+a2-2014 10 Paragrahvis 7 sätestatakse, et nii nagu kiirabibrigaadi puhul, on ka esmase abi brigaadi varustuseks nõuetele vastavad kiirabiauto, meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid, kuid erinevalt kiirabibrigaadidest ei pea kiirabibrigaadi pidaja tagama esmase abi brigaadide kohta lisavarustust. Paragrahvis 8 reguleeritakse kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevust väljasõidueelsel perioodil, sündmuskohal ehk väljasõidul, patsiendi haiglasse transportimisel ja kiirabibaasi tagasijõudmisel. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus sätestab kiirabibrigaadi tegevuse ning käesoleva määrusega laiendatakse vastavaid sätteid esmase abi brigaadile. Lisaks ei dubleerita käesoleva määrusega brigaadi, haigla ja Häirekeskuse vahelist koostööd puudutavaid sätteid, mis on reguleeritud TTKS § 17 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruses nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“10 (edaspidi koostöö kord). Selle põhimõtete alusel toimub kiirabi vajavate teadete menetlemine, abi väljasaatmine, abivajajale abi osutamine sündmuskohal ning abivajaja transport haiglasse jms. Lõike 1 kohaselt tuleb nii kiirabibrigaadil kui ka esmase abi brigaadil kontrollida väljasõidueelsel perioodil pärast valve ülevõtmist ja enne väljakutse andmete saamist ettenähtud varustuse ja sidevahendite olemasolu ja töökorras olekut ning olla tegutsemisvalmis vastavalt koostöö korrale. See tähendab, et valvet alustav brigaad peab olema kindel, et vajalik varustus on olemas ja töökorras ning koostöö korra mõistes tähendab tegutsemisvalmidus seda, et brigaad on komplekteeritud vastavalt käesolevas määruses kehtestatud nõuetele, sh ettenähtud varustusega, ning võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid alates Häirekeskuselt väljakutse saamisest hiljemalt: 1) A-prioriteedi puhul 10 minuti jooksul; 2) B-prioriteedi puhul 5 minuti jooksul; 3) C-prioriteedi puhul 3 minuti jooksul; 4) D-prioriteedi puhul 1 minuti jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad alustab Häirekeskusest või muul viisil (nt abivajaja pöördub ise kiirabibrigaadi või esmase abi brigaadi poole) kiirabi vajava väljakutse saamise korral tegevust vastavalt koostöö korrale. Lõikes 3 kehtestatakse kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevuse põhimõtted sündmuskohale saabumisel. Esmalt peab brigaad tagama enda kui abiandja ohutuse, st vajaduse korral viivitatakse ka abi andmise alustamisega, kui potentsiaalne patsient asub ohutsoonis ja temani ei ole võimalik pääseda ilma päästemeeskonna (nt liiklusõnnetuste korral abivajaja kättesaamine sõidukist) või politsei (nt massirahutused) abita. Kui brigaad jõuab kannatanuni, hinnatakse tema seisundit ja alustatakse abi osutamist. Kui aga kannatanule ei ole võimalik kohe ligi pääseda või teda sundolukorrast vabastada ning ohtu hinnates on brigaad leidnud, et abi osutamisega on siiski võimalik alustada, alustab brigaad eluliselt näidustatud raviga enne patsiendi vabastamist või selle käigus. Sündmuskohal tehakse koostööd politsei- ja päästeasutustega vastavalt koostöö korrale. Kriisiolukordades (nt ulatuslikud pääste- ja politseisündmused, sh hädaolukord, ja riigikaitseseaduses nimetatud olukorrad), kui kiirabi vajadus järsult suureneb, tuleb alustada abi osutamisega vastavalt oma asutuse nn masskannatanute käsitlemise olukorra plaanidele11 kuni Terviseameti korralduste saamiseni. 10 Määrus on samuti uuendamisel, vastava eelnõu on leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b- 7a33-4fd4-8bd4-3bd21ad881e5 11 Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni tegevusplaan 11 Lõikes 4 sätestatakse, et patsiendi transportimisel haiglasse tagab brigaad patsiendile kiirabi osutamise jätkuvuse, sh on oluline, et transportimise käigus ei saaks patsient täiendavaid vigastusi. Brigaad teeb koostööd haigla ja Häirekeskusega vastavalt koostöö korrale. Lõikes 5 sätestatakse, et pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad ja esmase abi brigaad Häirekeskust vastavalt koostöö korrale selleks, et Häirekeskusel oleks pidevalt asja- ja ajakohane ülevaade hõivatud ja vabast kiirabiressursist. Lõikes 6 sätestatakse brigaadi tegevuse põhimõtted kiirabibaasi saabumisel. Peale väljasõitu on oluline kasutusel olnud varustust kontrollida ja vajaduse korral seda täiendada, puhastada kasutusel olnud varustus, sh kiirabiauto või muu lubatud sõiduk, ja vajaduse korral seda desinfitseerida, samuti teavitada Häirekeskust tegutsemisvalmidusest minna uuele väljasõidule vastavalt koostöö korrale. Paragrahvis 9 reguleeritakse kiirabibrigaadi juhi (lõige 1), teise liikme (lõige 2) ja kolmanda liikme (lõige 3) õigusi ja kohustusi. Määruse kohaselt vastutab kiirabibrigaadi juht kogu kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse, sh patsiendile abi andmise, vajaduse korral tema haiglasse transportimise ning antud abi dokumenteerimise eest; teine ja kolmas liige toetavad kiirabibrigaadi juhti abi andmisel vastavalt oma pädevusele ning kolmas liige vastutab lisaks kiirabiauto või muu lubatud sõiduki korrasoleku eest. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka kehtiv määrus sätestab kiirabibrigaadi liikmete õigused ja kohustused kiirabi osutamisel ning käesoleva määrusega kaasajastatakse neid vastavalt kehtivale praktikale. Lisaks täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi puhul on teisel liikmel nii kiirabibrigaadi teise kui ka kolmanda liikme õigused ja kohustused. Paragrahviga 10 reguleeritakse esmase abi brigaadi liikmete õigusi ja kohustusi, mis lähtuvad kiirabibrigaadi liikmete õigustest ja kohustustest. Lõikes 1 sätestatakse telemeditsiiniliste vahendite kaudu esmase abi brigaadi tegevust koordineeriva juhi õigused ja kohustused, mille aluseks on kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused. Erinevus seisneb eelkõige selles, et juhtiv liige ei ole sündmuskohal. Seega koordineerib ta esmase abi brigaadi tegevust distantsilt ja vastutab eelkõige ravitegevuse eest. Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige õebrigaade), kes osutavad kiirabi raskes või eluohtlikus seisundis patsiendile. Tegemist on olulise rolliga, näiteks tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh saartel asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja 74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi transport haiglasse12. Kui sündmuskohal juhib esmase abi brigaadi tegevust õebrigaadi juht, täidab ta kiirabibrigaadi juhile esitatud nõudeid samamoodi, nagu ta juhiks õebrigaadi tegevust (lõige 2). Lõikega 3 täpsustatakse, et esmase abi brigaadi teine liige on kohustatud täitma kiirabibrigaadi teisele liikmele ja kolmas liige kiirabibrigaadi kolmandale liikmele kehtestatud nõudeid. Paragrahvis 11 esitatakse kiirabibrigaadi koosseisu rakendussätted. Lõikes 1 kehtestatakse õebrigaadi juhi kvalifikatsiooni puudutava muudatuse üleminekusäte. Selle kohaselt peavad juba õebrigaadi juhina töötavad õed, kes ei ole tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud erakorralise meditsiini õena või intensiivõenduse õena, vastama käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele hiljemalt 1. aprillil 2019. a. Üleminekusäte kehtestatakse põhjusel, et juba praegu töötavad kiirabibrigaadi pidajate juures õebrigaadi juhina õed, kes ei ole tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud erakorralise meditsiini õena või intensiivõenduse õena, kuid on saanud kiirabi koolituskeskuse spetsiifilise kiirabi osutamise juhtimiseks sobiva kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse. Alates 1. aprillist 2019. a tekib Terviseametil õigus kontrollida 12 PERH-i andmed 12 kõikide õebrigaadi juhina töötavate õdede puhul vastava töökogemuse ja täienduskoolituse tunnistuse olemasolu. Lõikega 2 võimaldatakse kiirabibrigaadi kolmandal liikmel, kelleks võib olla nii kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik kui ka üliõpilane, töötada juba täienduskoolituse ajal kiirabibrigaadis täieõigusliku liikmena, kui ta omab vähemalt alarmsõiduki juhtimise õigust ja on alustanud vastava täienduskoolituse saamisega. Säte on oluline, sest kiirabitehniku väljaõpe kestab vähemalt 400 tundi, erakorralise meditsiini tehniku väljaõpe 1560 tundi13 ja üliõpilase väljaõpe vähemalt 60 tundi, kuid kehtiva määruse kohaselt tohib kolmanda liikmena töötada alles pärast täienduskoolituse saamist läbimist ja vastava tunnistuse olemasolu korral. Praktikas on aga kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehniku puhul enamasti tegemist isikutega, kes kuuluvad 40-aastaste ja vanemate vanuserühma14, mistõttu on oluline, et nad saaksid töötada juba täienduskoolituse ajal ja saada selle eest ka töötasu, mis tagab isiku igapäevase toimetuleku. Kui piirata isiku töötamist nii pikaajalise e ajal, on oht, et reaalselt vajalikku personali edaspidi ei lisandugi. Siiski ei ole lubatud ilma täienduskoolituse läbimise ja vastava tunnistuseta töötada kauem kui täienduskoolituse kestuse nominaalaeg, et ei tekiks olukorda, kus isik reaalselt ei saagi vastavat väljaõpet. Kuna kiirabibrigaadi tegevuse eest vastutab kiirabibrigaadi juht ja kolmandal liikmel on kiirabi osutamisel eelkõige tugifunktsioon, ei ole ette näha, et muudatusega kaasneks kiirabi kvaliteedi halvenemist. Paragrahviga 12 tunnistatakse sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ kehtetuks ja see asendatakse käesoleva määruse terviktekstiga. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos TTKS § 19 lõikega 2, mille alusel kehtestatakse käesolevas määruses sätestatud kiirabibrigaadide ja esmase abi brigaadide koosseisu ja varustuse nõuetest lähtuvalt kiirabi metoodika ja hinna määrus. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on kiirabibrigaadi pidajad, kes osutavad kiirabi käesoleva määruse nõuete alusel, Terviseamet kui kiirabi korraldav asutus ja Eesti Haigekassa, kes rahastab kiirabi osutamist. Samuti on otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Kaudselt on mõjutatud Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, kes teevad kiirabibrigaadidega koostööd abi väljasaatmisel ja sündmuste lahendamisel, kuid kuna käesoleva määrusega kaasajastatakse kiirabibrigaadi koosseisu, varustust ja tööjuhendit vastavalt praktikale, sh reguleeritakse juba praegu projektipõhiselt käivitatud brigaade, on mõju koostööpartneritele ebaoluline. 13 Erakorralise meditsiini tehniku õppemaht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EAKP), 1 EKAP vastab Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ § 4 lõike 1 kohaselt 26 tunnile 14 Allikas: SA Kutsekoda (2017) „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ (leitav: http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf) 13 Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud, samuti mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1 ja 4.2. 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad Kiirabi osutamiseks tegevusluba omab 27 tervishoiuteenuse osutajat, kes moodustavad ligikaudu 2% kõikidest tegevusluba omavatest asutustest, kuid kuna teised tervishoiuteenuse osutajad käesoleva määruse alusel ei tegutse, siis võib hinnata mõjutatud sihtrühma suureks. Käesolev määrus olulisi muutusi kiirabibrigaadi pidajatele kaasa ei too, sest kehtivat määrust kaasajastatakse eelkõige vastavalt tunnustatud meditsiinipraktikale, kiirabi osutamise heale tavale (sh end õigustanud projektid) ning teistele kaasajastatud õigusaktidele, mistõttu võib mõju hindamise metoodikale tuginedes hinnata muudatuse mõju esinemise ulatust ja sagedust väikeseks. Lisaks ei kaasne muudatustega negatiivse iseloomuga mõjusid, vaid see võimaldab kiirabi osutada õiguspäraselt. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on küll suur, kuid mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatustega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Sihtrühm II: kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. TTKS § 16 lõige 2 sätestab, et kiirabi on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 319 13315, lisaks külastas 2017. aastal Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)16. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi vajajad, kuid tõenäosus, et kõik neist abi vajavad, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse andmetel 2017. aastal kiirabi vajavaid väljakutseid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib hinnata mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks ning mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust väikeseks. Kavandatava muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest muudatus toetab abivajajatele kvaliteetse ja jätkusuutliku kiirabi osutamist. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm I: Terviseamet Terviseamet korraldab kiirabi osutamist vastavalt õigusruumis kehtestatule. Terviseameti struktuuris on peamiselt mõjutatud sihtrühmadeks peadirektori vastutusvaldkond, kus töötab kolm inimest, ja erakorralise meditsiini osakond ning järelevalveosakond, kus kiirabiga on puutumus kokku viiel töötajal. Nimetatud töötajad moodustavad ligikaudu 5% kõikidest Terviseameti töötajatest17, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. 15 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad 16 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD %29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2 17 Allikas: Terviseameti töötajate nimekiri http://www.terviseamet.ee/info/tootajate-kontaktid.html 14 Käesoleva määrusega tekib Terviseametil kohustus kooskõlastada õebrigaadi juhi täienduskoolituse programmi ja teha nende õdede üle järelevalvet. Samas on Terviseametil sarnane kohustus ka arstibrigaadi juhi, üliõpilase ja kiirabitehniku täienduskoolituse programmi puhul ning tegemist ei ole igapäevase ega iga-aastase tegevusega, mistõttu võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Lisaks hakkab Terviseamet käesoleva määruse kohaselt väljastama kiirabibrigaadi pidajatele lubasid vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi väljasõitudeks ning täiendavate vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadide, esmase abi brigaadide ja lisabrigaadide rakendamiseks. Tegemist ei ole uue kohustusega, sest ka praegu on nendeks tegevusteks vaja Terviseameti luba kas kehtiva määruse või kiirabi osutamise halduslepingu alusel. Seega võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Uue kohustusena lisandub küll vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi varustuses lubatud erisuste märkimine loale, kuid kuna Terviseamet rahastas kuni 31. detsembrini 2017. a projekte ning nende rahastamise aluseks oli ka kulumudel, mis võttis arvesse brigaadide koosseisu ja varustust, ei ole tegemist oma olemuselt täiesti uue ülesandega, sest varustuse erisused on juba teada. Seega võib muudatusega kaasneva mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikeseks ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike ning muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Sihtrühm II: Eesti Haigekassa Kuna tegemist on eelkõige kehtiva praktika õigusruumi tasemel reguleerimisega, siis käesoleva määrusega Eesti Haigekassale avalduv mõju on sama, mis kiirabi rahastuse üleminekuga Eesti Haigekassale, mille mõjusid hinnati Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas18. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määrusega kaasneb kulu Eesti Haigekassale kui kiirabi rahastajale, kuid täpsemad kulukalkulatsioonid teeb Eesti Haigekassa kiirabi metoodika ja hinna määruse eelnõu väljatöötamise käigus ning esitab need nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas. Kiirabi rahastamisega seotud üldised kulukalkulatsioonid on esitatud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Õdede Liidule, Häirekeskusele, Kaitseväe juhatajale, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Ravimiametile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Terviseametile. 18 Leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485- 460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadu ste%20muutmise%20seadus Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega ja Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitasid märkused ametlikku kooskõlastuskirja saatmata. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Õdede Liidult saabusid märkused ja ettepanekud, Terviseametilt saabusid märkused ametlikku kooskõlastuskirja saatmata. Siseministeeriumi valitsemisala asutused esitasid oma märkused Siseministeeriumi kaudu. Eesti Haigekassal, Ravimiametil ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Kaitseväe juhataja ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool oma seisukohti ei esitanud. Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise põhjuseid (lisas). Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ seletuskiri LISA Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Teeme ettepaneku muuta nõudeid Ei arvestata. Eesti Õdede Liit alljärgnevalt: Selgitame, et kuni 1. jaanuarini 2015. a võimaldas sotsiaalministri 4. aprilli 2007. § 3. Kiirabibrigaadi koosseis punktis 4 lõige a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate 3 muuta: Õe brigaadijuht peab olema õde, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ registreerida kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus tervishoiutöötajate riiklikku registrisse erakorralise meditsiini õena ka õdesid, kes õena kiirabibrigaadi teise liikmena ning kes vastasid samadele nõuetele, mis on sätestatud käesolevas määruses. Erinevus on saanud vähemalt 240-tunnise on täienduskoolituse programmi kestvuses, milleks eelpool nimetatud määruses kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis oli 180-tundi, kuid käesolevas määruses on tõstetud vastavalt kehtivale kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on praktikale vähemalt 240-tunni tasemele. sellekohane tunnistus. Lisaks juhime tähelepanu, et käesoleva määruse lisas 1 on kehtestatud oskusnõuded ka õebrigaadi juhile, mis tähendab, et sõltumata õebrigaadi juhi kvalifikatsioonist (s.o erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või teatud töökogemuse ja täienduskoolituse saanud õde) peavad tema oskused vastama kehtestatud oskusnõuetele. Teeme ettepaneku muuta nõudeid Ei arvestata. alljärgnevalt: Selgitame, et kiirabibrigaadi II liikmeks võib olla õde, erakorralise meditsiini Lisada määrusesse nõue/kitsendus, et kui tehnik või teatud täienduskoolituse saanud üliõpilane. Kiirabitehnik tohib olla brigaadijuhiks on § 3 punktis 4 lõige 3 vaid kiirabibrigaadi III liikmeks. Seega on kõik II liikmeks lubatud isikud saanud mainitud nõuetele vastav õde, siis brigaadi või saamas Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist saadavat tasemeõpet. teiseks liikmeks peab olema õde, mitte Lisaks juhime tähelepanu, et kogu kiirabibrigaadi tegevuse eest vastutab kiirabi- või erakorralisemeditsiini tehnik. kiirabibrigaadi juht ja ülejäänud liikmed toetavad tema tegevust ja otsuseid vastavalt oma pädevusele. Minimaalsed pädevusnõuded on kehtestatud käesoleva määruse lisas 1 ja kiirabibrigaadi pidaja peab tagama, et kõiki tema töötajate oskusnõuded vastavad nimetatud nõuetele. Eelnõu § 6 lg 2 sisaldab kohustuslikku viidet Arvestatud. standardile. Kas selline kohustuslik nõue Määrus ja seletuskirja on vastavalt täiendatud. kiirabiauto vastavuse osas tuleb mingist 17 Majandus- ja rahvusvahelisest õigusaktist? Kui ei, siis Kommunikatsiooni- juhin tähelepanu asjaolule, et standardite ministeerium täitmist ei saa teha õigusaktiga kohustuslikuks. Standardid on oma olemuselt vabatahtlikud dokumendid, „soovitusliku iseloomuga“. Kui aga on soov ikkagi standardile viidata, siis oleks korrektne lisada lause stiilis, et „Eeldatakse, et kiirabiauto vastab määruse nõuetele kui see on vastavuses Eesti standardi EVS-EN 1789 nõuetega.“ Selline standardile viitamine näitab standardi järgijale selgelt, millisest standardist ta lähtuma peab. Dateeringut ei soovita viitele lisada, kuna see tähendaks, et iga kord, kui muudetakse standardit, tuleks ka määrust muuta. Eelnõu lisa 2 sisaldab tehnilisi norme Arvestatud. tehnilise spetsifikatsiooni tähenduses (nt Määruse lisas 2 on kehtestatud kiirabi osutamiseks vajaliku varustuse loetelu ja nõue, et kandetooli kandevõime peab olema miinimumkogus (need ei ole tehnilised normid). Nimetatud loetelu on eelkõige 150 kg). Tehniline spetsifikatsioon on oluline lähtekoht kiirabi hinna kujundamiseks. direktiivi 2015/1535 art 1 § 1 lg c tähenduses Varustusele ei ole kehtestatud kohustuslikke nõuded (need on tehnilised dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, normid), vaid on antud soovitused, millest võiksid kiirabibrigaadi pidajad millega nähakse ette toote nõutavad varustuse hankimisel lähtuda. Siiski ei piirata õigusruumi tasandil ühe ja sama omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, toote, kuid erinevate tootjate vahelist konkurentsi. ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta. Sellised normid kuuluvad sama direktiivi kohaselt teavitamisele. Teavitatakse Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Teavitamisega kaasneb kolmekuune ooteaeg, mille jooksul ei tohi eelnõu vastu 18 võtta. Seega, kui eelnõu saadetaks nt täna, 12. novembril teavitamisele, kestaks ooteaeg 13. veebruarini ja kindlasti ei saaks seda sellel aastal vastu võtta. Tasub ka teada, et ilma teavitamata vastuvõetud tehnilised normid on õigustühised (kohtuasi C-194/94). Eelnõu lisa 3, mis sisaldab ravimite ja Arvestatud. preparaatide loetelu, palun samuti Määruse lisas 3 on kehtestatud kiirabi osutamiseks vajalike ravimite ja analüüsida aspektist, kas see võib sisaldada preparaatide toimeainepõhine loetelu ja miinimumkogus läbi toimeainekoguse uusi või muudetud tehnilisi norme. (need ei ole tehnilised normid). Nimetatud loetelu on eelkõige oluline lähtekoht kiirabi hinna kujundamiseks. Ravimitele ja preparaatidele ei ole kehtestatud kohustuslikke nõuded, st mitu mg või ml ampullis, flakoonis, tuubis, pudelis vm pakendis peab olema (need on tehnilised normid). St, et õigusruumi tasemel ei ole piiratud erinevate ravimitootjate konkurentsi, kes toodavad samade toimeainepõhiselt ravimeid/preparaate. Kiirabi peaks reageerima abivajadusele Ei arvestata. Rahandusministeerium ressursside kasutamise tähenduses kõige Selgitame, et järgmiseks kiirabi rahastamise lepinguperioodiks on tavaolukorras efektiivsemalt. Plaanitud regulatsioon seda kõik 102 Eesti Haigekassa poolt rahastatavat kiirabibrigaadi (nn. põhibrigaadid) ei taga - alates sellest, et kiirabi osutamist 3-liikmelised sõltumata kellaajast ja päevast. See on täna kehtiva määruse nähakse jätkuvalt ette brigaadipõhisena põhimõte ning käesoleva määrusega muudatust selles osas ei tehta. Erand on (üldjuhul 3 kvalifitseeritud spetsialisti kehtestatud täiendavatele kiirabibrigaadidele, mis võivad olla ka tavaolukorras osutavad (üldjuhul) ühele abivajajale kiirabi, Terviseameti loa alusel 2-liikmelised. Edaspidi on kavas hinnata nende vajadusel liitub veel teinegi brigaad 2 veelgi brigaadide rakendamise võimalusi riigis laiemalt (st ei ole enam vaid kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistiga) projektipõhised). kuni selleni, et selliste brigaadide reageerimise eeldatav järjekord ei ole otstarbekas. Mingis ulatuses saab kiirabi täiendavalt reguleerida ka Terviseameti haldusaktidega (või, regulatsiooni hierarhia mõistes viimases järjekorras, haigekassa lepinguga), kuid õigusaktidega ei tohiks seada mittevajalikke piiranguid. Erineva koosseisuga kiirabiüksuste kasutamise 19 järjekorda ei ole otstarbekas reguleerida seaduseandja poolt, sellega võtab riik endale lõppkokkuvõttes (mittevajalikus ulatuses) vastutuse kiirabi iga üksikjuhtumi tasemel. Riigilt eeldatakse aga vastutust ja korraldust kiirabisüsteemi ja tervishoiusüsteemi kui terviku tasemel. Riigi roll ei ole üksnes ressursside kirjeldamine brigaadipõhiselt, vaid korralduse loomine nende ressursside piires. Spetsiifiliselt siinkohal eelnõu § 3 lg 8 Selgitame, et Terviseametil on õigus anda kuni 20 päevaks 2-liikmeliste regulatsioonist. Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadide väljasõiduks luba vaid erandolukorras ehk, et see ei tähenda kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 igapäevast paindlikkust. Seega ei ole soodustatud olukord, kus Terviseamet päevaks põhjendatud erakorraline luba tavaolukorras 20 päeva kaupa luba pikendaks ja seeläbi loa väljastamine kiirabibrigaadi või lisabrigaadi halduskoormust märgatavalt suurendaks. asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Vähendatud koosseisuga väljasõit tähendab 2-liikmelise brigaadi kasutamist. Kui 3-liikmelist brigaadi on võimalik ilma kiirabi kvaliteeti ja kättesaadavust tegelikult halvendamata asendada 20-päeva jooksul, siis miks see ei ole võimalik pidevalt? Kusjuures enamus teiste riikide kiirabisüsteeme töötab pidevalt kaheliikmeliste brigaadidena. Kui probleem on selles, et 2-liikmeline kiirabibrigaad, milles vähemalt 1 brigaadiliige on naissoost, ei ole võimeline korraldama lamava abivajaja kiirabi transporti (seadusega kehtestatud piirang naistele raskustega töötamisel), ei ole põhjust seetõttu piirata 2- liikmeliste brigaadide kasutamist, milles mõlemad liikmed on meessoost. Olemasolevas eelnõu sõnastuses ei saa ka 2-liikmeliste kiirabibrigaadide kasutamist 20 enam täiendavalt reguleerida ka Terviseameti haldusakti või haigekassa lepinguga. Eeldada, et 20-päevast luba tuleks pidevalt pikendada, tähendab mittevajalikku halduskoormust. Kui aga eeldatakse, 20-päevasel perioodil võib teenus olla madalama kvaliteediga või kättesaadavusega, siis ei saa riik taganeda määrusega seadusega võetud kohustustest. Eelnõu § 4 lg 7 näeb ette 2-liiikmelise Selgitame, et käesoleva määrusega antakse eelkõige õiguslik alus seniste täiendava brigaadi kasutamist tavaolukorras projektipõhiste brigaadide rakendamiseks ja rahastamiseks (seni õigusruumi – st lisaks ettenähtud 3-liikmelistele tasandil ühtegi projektipõhist brigaadi reguleeritud ei ole, sh ka nende sisu ja kiirabibrigaadidele. See ei lahenda samuti 3- nõudeid). Edaspidi on kavas hinnata nende brigaadide rakendamise võimalusi liikmeliste kiirabibrigaadide kui ressursi riigis laiemalt. ebaefektiivset kasutamist, pigem suurendab. Valmisoleku ressursi tähenduses on 80-85% kiirabibrigaadi maksumusest püsikulu ja kuni 15% on sõltub teenuse osutamisest (ennekõike osutatud teenuste arvust). Täiendava kaheliikmelise brigaadi töölerakendamine suurendaks kiirabi püsikulusid ja ei mõju muutuvkulusid (2-liikmelise või 3-liikmelise kiirabibrigaadi muutuvkulud on samad). Seega, potentsiaalselt küll efektiivsema ressursikasutusega kiirabibrigaadi kasutamine ilma, et see asendaks ebaefektiivsema ressursikasutusega brigaadi hoopis suurendab kokkuvõttes kulusid. Kindlasti on täiendaval brigaadil mõju kiirabi kättesaadavusele ja brigaadide töökoormuse ühtlustamisel. Kuid ka siis kerkivad täpselt samad küsimused, nagu eelnõu § 3 lg 8 puhul. Kvaliteedi samavääruse korral miks mitte neid 21 kasutada pidevalt 3-liikmeliste asemel, kvaliteedi languse korral ei tohi neid kasutada. Samu küsimusi tekitab eelnõus Selgitame, et siinkohal on mõeldud erivarustust – näiteks arstlikult Terviseametile ettenähtav õigus otsustada toetusbrigaadil ei ole sõiduvahendiks kiirabiauto, vaid eri siselahendusega (§ 6 lg 6), kas vähendatud koosseisuga sõiduauto. Samuti ei ole Tallinna vanalinnas rakendatud rattabrigaadil brigaadi varustus võib olla erinev sõiduvahendiks kiirabiauto, vaid jalgratas. Tulevikus on võimalik ka mõne muu kiirabibrigaadilt nõutavast – kui vähendatud brigaadi rakendamine, mida hetkel projektipõhiselt ei ole käivitatud (nt koosseisuga brigaad saab hakkama mootorrattabrigaad, kopteribrigaad vms). Kuna tegemist on täiendavate ja väiksema hulga varustusega ilma kvaliteeti mittekohustuslike kiirabibrigaadidega, mille rakendamine on lubatud vaid ohtu seadmata, siis oleks otstarbekas Terviseameti loa alusel, siis on käesolevasse määrusesse toodud üldraamistik kõikidele kiirabibrigaadidele kehtestada ja väga spetsiifilised erisused märgitakse konkreetsele loale. ressursside otstarbeka kasutamise valguses samad nõuded. Kui vähendatud varustus tähendaks halvemat kvaliteeti, ei ole määrusega sellist õigust võimalik Terviseametile anda. Samuti muudab § 6 lg 6 küsitavaks, miks siiski kvalifikatsioon (teadmised, oskused) peaksid vaatamata teistsugustele varustuse nõuetele olema samaväärsed kiirabibrigaadi liikmetelt nõutavatega. Samas on regulatsioon ebaühtlane – kõrvuti Ei arvestata. ülereguleerimisega on jäetud tähelepanuta Selgitame, et käesoleva määruse kohaselt vastutab kiirabibrigaadi juht valve ajal olukorrad, kus abivajajate hulk kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest ja teine ning kolmas liige tegutseb sündmuskohal ületab abi andvat ressurssi. vastavalt oma pädevusele ja brigaadi juhi korraldustele. Seega ei ole määrusega Sellised olukorrad tekivad nt suurüritustel keelatud suursündmustel keelatud kiirabibrigaadi juhil anda vajadusel ka teisele (eeldatav abivajadus), aga ka suurõnnetuste ja kolmandale liikmele korraldust tegutseda temast eraldi vastavalt oma (juba teadaolev abivajadus) korral. Õnneks pädevusele. on kiirabil pikk kogemus eeldatavate olukordadega – suurüritustega, kus kiirabi kasutab tänu kehtivatele halduslepingute regulatsioonile oma ressurssi väga efektiivselt – ta jaotab oma ressursi olukorrale vastavalt ja määrab igaühe 22 tööülesanded (nt kiirabitöötaja sõidab jalgrattaga jooksuürituse trassil, moodustab erinevad tööalad suurõnnetusel). Seega oleks ainuüksi tegelikult rakendatava praktika kooskõlla viimiseks õigusaktis antud regulatsiooniga hädavajalik eelnõu § 8 ette näha ka ühe kiirabibrigaadi koosseisu kuuluva kiirabispetsialisti tegutsemine (kiirabibrigaadi juhi otsusel / korraldusel lähtuvalt olukorra hinnangust) oma pädevuse piires ajuti eraldi teistest brigaadiliikmetest. See annaks olulise õigusselguse, ka abivajaja vaates. Kusjuures eelnõust nähtuvalt on lubatud, kui esmase abistamise brigaadi juhtiv kiirabibrigaadi juhi kvalifikatsiooninõuetele vastav arst võib olla brigaadist eemal, miks ei võiks seda töökorralduslikku lahendust lubada sõnaselgelt ka teiste kiirabibrigaadide jaoks. Samuti eeldatakse kiirabibrigaadi juhilt muuhulgas, et ta peab teatud olukorras töötama sündmuskoha staabis, seega töökorralduslikult on mitmeid olukordi, kus see juba on olemas. Kui siiski jääb eelnõusse Terviseameti Ei arvestata. kohustus 2-liikmeliste kiirabibrigaadide Selgitame, et 2-liikmelise kiirabibrigaadi rakendamise vajadus võib tuleneda kasutamiseks igakordselt loa andmine, on julgeoleku kaalutlusest, mis aga ei pruugi olla avalikud (asutusesiseseks ettepanek seada määruses kohustus kasutamiseks või riigisaladus), seega ei saa õigusruumi tasandil sätestada, et Terviseametile see luba koos asjakohaste alati tuleb vastava loa avalikustada. kaalutlustega igakordselt avalikustada. Ühemõttelist selgust vajaks, kas esmase Selgitame, et esmase abi brigaadi puhul on tegemist oma olemuselt samuti abistamise brigaad on kiirabibrigaad või kiirabibrigaadiga, kuid käesoleva määruse kontekstis kasutatakse selle erisuse mitte ning selle brigaadi eraldi nimetusega rõhutamiseks eraldi mõistet „esmase abi brigaad“. tähistamise vajadus üleüldse. Esmase abistamise brigaadi juhib kiirabibrigaadi juhi 23 kvalifikatsiooniga meditsiinitöötaja, selle brigaadi teine liige on ka üldjuhul meditsiinitöötaja. Samas on eelnõus lubatud, et II liige võibki olla kiirabibrigaadis mitte tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omav isik. Seega vastab esmase abistamise brigaad kiirabibrigaadi miinimumnõuetele kvalifikatsiooni osas. Ainult asjaolu, et kiirabibrigaadi juht ise viibib füüsiliselt eemal (ta viibib eemal ka nt sündmuskoha staabis olles), ei ole põhjus, miks sellist brigaadi ei saaks käsitleda kiirabibrigaadina. Eelnõust ei nähtu, et kiirabiettevõte peaks tagama esmase abi brigaadi varuauto (kas peab?). Samuti ei ole, erinevalt kiirabibrigaadidest kohustust tagada sellisele brigaadile meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite, ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringse kättesaadavust (või siiski peaks?), kuid ilmselt ka need ei ole põhjuseks, miks brigaadi ei võiks käsitleda kiirabibrigaadina. Eelnõu § 2 p 3 sätestab, et kiirabibrigaad Arvestatud. saab olla 2- või 3-liikmeline, siis § 3 lg 1 Määrust ja seletuskirja on täpsustatud. väidab, et kiirabibrigaad on 3-liikmeline. Kui soovitakse määruse tasemel reguleerida, et kiirabibrigaad peab olema 3-liikmeline ja väiksema liikmete koosseisu arvuga üksnes määruses sätestatud tingimustel, siis tuleks seda ka sätestada sõnaselgelt (korrigeerida mõistetes sätestatut vmt). Ei ole selgitatud, mida tähendab „kiirabi Arvestatud. kohaloleku tagamine“ – ettepanek selgitada Määrust ja seletuskirja on täpsustatud. või ära jätta (selle asendaks Terviseameti 24 loa avalikustamine – vt sellekohane ettepanek); Ettepanek on reguleerida kiirabibrigaadi ja Arvestatud osaliselt. esmase abi brigaadi liikmete koolitus Määrust ja seletuskirja on täpsustatud, et kõikide määruses nimetatud täiskasvanute koolituse seaduse Terviseameti kooskõlastatud programmide puhul on tegemist vahenditega ning määratleda ning sätestada täienduskoolitusega. Arsti ja õe õpe põhimõtteid käesoleva määrusega ei määruses, kas tegemist on taseme või reguleerita ja seetõttu tasemeõppe mõistes sisse ei tooda. täiendusõppega. See võimaldaks kohaldada ka koolitust andvale asutusele seadusega määratud asjakohaseid nõudeid ja lõppkokkuvõttes tagaks koolituse kvaliteedi. Eelnõus on korduvalt nimetatud ’muud Selgitame, et mõeldud on kiirabibrigaadi varustuseks olevat muud põhisõidukit, lubatud sõidukit’, kuid eelnõu ega selle lisad milleks praktika kohaselt on hetkel, kas jalgratas (vähendatud koosseisuga ei defineeri, mis on see ’muu lubatud sõiduk’ õebrigaad Tallinna vanalinnas) või sõiduauto, millel on erisisustus (arstliku või kes ja mille alusel selle otsustab. toetusbrigaad) ja need erisused tuleb Terviseametil luba andes ka märkida. Seletuskirjas on osutatud kiirabi Ülejäänud brigaadide sõidukiks on kiirabiauto. Juhul, kui tulevikus on lubatud jalgrattabrigaadile, kuid selgitusest ilmneb, mõni muu sõiduk (nt mootorratas vms), siis tuleb ka vastav märge loale teha. et kiirabibrigaadi liikme õigus jalgrattaga Lisaks toome välja, et siinkohal ei ole mõeldud kiirabibrigaadi liikumiseks sõita on liiklusseaduses sätestatud õiguse vajalikke konkreetse juhtumi puhul kasutatavaid muid sõidukeid (nt saartelt alusel. Kiirabi tööd reguleerivas määruses ei patsiendi transport praami/laeva/lennuki/kopteriga). ole vajalik teiste seadustega antud õigusi uuesti reguleerida, vaid reguleerida seda kiirabitööd mõjutavas ulatuses. Kindlasti vajaks eelnõus täpsustamist, kas ja millistel tingimustel sellise muu sõidukiga tohib transportida abivajajat. Sellisel juhul peaks see muu lubatud sõiduk olema osa kiirabibrigaadi varustusest ja sellel võib olla kiirabiautost oluliselt erinevad nõuded. Kes määrab esmase abistamise brigaadi Selgitame, et siinkohal on mõeldud, et kui esmase abi brigaadi juhiks on saarel juhi sündmuskohal (§ 9 lg 2), sellisel juhul asuv õebrigaadi juht, siis peab ta vastama käesoleva määruse § 3 lg 4 peaks brigaadi juht täitma brigaadijuhi kehtestatud nõuetele. ’õigusi ja kohustusi’, mitte aga mitte brigaadijuhile määratud nõudeid (sest ta on kvalifikatsioonilt õebrigaadi). 25 Kes on esmase abi brigaadi tegevuse eest Selgitame, et esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutavaks isikuks võib olla vastutav isik (§ 5 lg 2) – kui see on brigaadi telemeditsiini vahendite kaudu konsulteeriv arst või õebrigaadi juht vastavalt juht, siis võikski läbivalt kasutada ühte hooajale. Täpsemalt on esmase abi brigaadi juhtiva liikme põhimõte avatud terminit. käesoleva seletuskirjas lk 2-3 ja 7. Kuidas toimub selle ’vastutava isiku’ Seletuskirja on täpsustatud. märkimine loale, mille Terviseamet väljastab Selgitame, et Terviseamet märgib loale üldistatud raami. See tähendab, et – kas on mõeldud loal loetleda kõik isikud, märgitakse, et X perioodil vastutab telemeditsiiniliste vahendite kaudu kes vahetuste põhiselt brigaadi juhivad (ka konsulteeriv arst ja X perioodil õebrigaadi juht, kes asub saarel koha peal. esmase abi brigaad võib töötada Konkreetsed isikud määratakse teenuseosutaja poolt vastavalt töögraafikutele. ööpäevaringselt) ja miks on vajalik, et kiirabi tegevusluba omava kiirabibrigaadi pidaja töötajad (kes on kiirabi tegevusloa saamise eelduseks) peaksid olema täiendavalt märgitud Terviseameti väljastataval täiendaval loal? Või on mõeldud, et sellise loa sellise brigaadi pidamiseks võiks saada ka mitte kiirabi tegevusluba omav isik? Palun, et mõjude osas oleks seletuskirjas Arvestatud. selgelt välja toodud, et olete Määruse seletuskirja on vastavalt täiendatud. haldusekoormuse aspekti erinevate asutuste lõikes analüüsinud. Lisaks palun kirjeldada, et mille alusel olete jõudnud järeldusele, et muudatustega täiendavat halduskoormust erinevatele asutustele ei kaasne. Juhul kui asutustele täiendav halduskoormus tekib, tuleks see samuti mõjude osas välja tuua. Eelnõu § 2 punktis 3 on defineeritud mõiste Arvestatud. Siseministeerium „kiirabibrigaad“. Selgituses on toodud, et see Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud. on kolme- või kaheliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi. Eelnõu § 3 lõike 1 teises lauses on öeldud, et kiirabibrigaad on kolmeliikmeline ja § 4 lõikes 1 teises lauses on öeldud, et vähendatud koosseisuga 26 kiirabibrigaad on kaheliikmeline. Kaheliikmelised on vaid vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid, mis eeldaks ka mõiste „vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid“ eraldi defineerimist. Seega ei vasta definitsioon sisuliselt selle tegelikule tähendusele. Teeme ettepaneku eelnõu § 2 punktis 3 defineeritud mõiste „kiirabibrigaad“ selgituses piirduda vaid järgmise sõnastusega: „erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi“. Eelnõu § 2 punktis 4 on kirjeldatud, millise Arvestatud. sõnaühendiga viidatakse määruses Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud. tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide, haiglate, politsei- ja päästeasutuste ning Terviseameti vahelise kiirabialase koostöö korrale. Puudub vajadus luua sellekohast mõistet, vaid esimesel korral pikalt välja kirjutada ning selgitada, et edaspidi viidatakse sellele lauseosaga „koostöö kord“. Tegemist ei ole mõistega. Teeme ettepaneku mitte luua uut mõistet, vaid selgitada esimesel korral välja kirjutades, et edaspidi kasutatakse sellele viitamisel lauseosa „koostöö kord“. Eelnõu § 2 punkti 9 ja § 10 lõike 2 Arvestatud. sõnastuses on kasutatud sõnaühendit Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud. „hädaabiteate teave“. Kehtiva määruse sõnastuses ei ole kasutatud sõna „hädaabiteade“ ega „hädaabiteate teave“. Sellest tuleks lähtuda ka eelnõu koostamisel 27 ning kasutada sarnaselt Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule „Kiirabi, haiglate, päästeasutuste, politsei ja Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ sõna „väljakutse“. Teeme ettepaneku mitte kasutada määruse eelnõu § 2 punktis 9 ja § 10 lõikes 2 lauseosa „hädaabiteate teave“ ning kasutada selle asemel näiteks sõna „väljakutse“. Eelnõu 3. peatüki ülesehitus vajaks Arvestatud. täpsustamist. Õigusakti eelnõu ülesehituse Määrust ja seletuskirja on vastavalt täiendatud. loogika järgi peaks sätted paiknema järjestuses üldisemast detailsemaks. 3. peatüki § 8 ja § 9 sätestavad kiirabibrigaadi liikme ja esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused ning seejärel sätestatakse §- s 10 üldine kiirabibrigaadi ja esmaseabi brigaadi tegevus. Teeme ettepaneku sätestada §-s 10 sätestatud kiirabibrigaadi ja esmase abi brigaadi tegevus 3. peatüki esimese paragrahvina ning seejärel kiirabibrigaadi liikme ja esmase abi brigaadi liikme õigused ja kohustused. Määrusega on kehtestatud nõuded ja Selgitame, et määrus kohaldub kõikidele kiirabi osutumise tegevusluba Terviseamet tööjuhend riiklikult rahastatud omavatele asutustele (v.a kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, nt kiirabibrigaadidele või on siin mõeldud kõiki Kaitseväe kiirabibrigaadid). kiirabi teenuse osutajaid? § 2 p 1 - Esmase abi brigaad – tegevusluba Selgitame, et käesolevas määruses on kõik nimetatud brigaadid oma olemuselt vajalik kiirabibrigaadid TTKS-i mõistes sõltumata konkreetsest nimetusest. St, et esmase abi brigaadi puhul on tegemist oma olemuselt kiirabi osutamisega ja eraldi tegevusluba esmase abi brigaadi rakendamiseks vajalik ei ole. Seda põhjusel, et nimetatud brigaadi juhib tervishoiutöötaja (telemeditsiiniliste vahendite kaudu konsulteeriv arst või õebrigaadi juht), kuid kuna nimetatud brigaadi II ja III liikme nõuded ei vasta tavakiirabibrigaadi nõuetele, siis on toodud eraldi nimetus koos eraldi nõuetega. 28 § 3 p 1 - Mõiste „kiirabibrigaad“ – siin peaks Arvestatud osaliselt. olema märgitud, millal kaheliikmeline Mõistet „kiirabibrigaad“ muudetud ja sõnastatud järgmiselt: „3) kiirabibrigaad – erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;“ Lisaks selgitame, et kaheliikmelise kiirabibrigaadi rakendamise tingimused on täpsemalt avatud määruse § 3 lg 8, § 4 lg 7 ja § 5 lg 5. § 2 p 6 - Mõiste „arstlik toetusbrigaad“ – see Selgitame, et sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ei lähe kokku lõikega 3 ja kuidas on tagatud ehk sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud patsiendi transport, kui arstlikul siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi toetusbrigaadil endal võimekust ei ole. sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on võimekus patsient haiglasse transportida. § 3 lg 1 – „Kiirabibrigaad on kolmeliikmeline“ Mõiste „kiirabibrigaad“ täpsustatud. - mõistetes, et võib olla nii kahe kui ka Lisaks selgitame, et põhikiirabibrigaadid on kolmeliikmelised, lisaks on võimalik kolmeliikmeline vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadid, esmase abi brigaadid ja lisabrigaadid – kõik on oma olemuselt kiirabi teenuse osutamiseks. § 3 lg 3 p 3; § 3 lg 4 p 3; § 3 lg 5 p 3; § 3 lg 6 Ei arvestata. p 1 – „Terviseametis kooskõlastatud Määruse lisadesse Terviseameti kooskõlastatud täienduskoolituse programme programmi alusel“ – kas see programm ei tooda, vaid raami nimetatud täienduskoolituse programmideks annab võiks olla ka lisas? määruse lisas 1 kehtestatud oskusnõuded. Tegemist on tänase praktikaga, mis võimaldab paindlikkust, ja käesoleva eelnõu raames seda ei muudeta. § 4 lg 7 – kas siinkohal ei peaks olema Ei arvestata. täpsem kirjeldus, millal antud luba võiks Selgitame, et ka täna on Terviseametil võimalik olnud 5% kiirabi eelarvest anda? kasutada kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust parendamiseks meetmeteks. Seega kinnitatakse käesolevas määruses kehtiv praktika, lisaks tuuakse sisse kooskõlastamise kohustus Eesti Haigekassa kui kiirabi rahastajaga. Seni on pidanud Terviseamet kooskõlastama kiirabi eelarve kasutamise Sotsiaalministeeriumiga, kuna kiirabi eelarve on tulnud riigieelarvest. § 5 lg 1 – „esmase abi brigaad“ – kes on selle Selgitame, et esmase abi brigaad osutab samamoodi TTKS-i mõistes kiirabi teenuse omanik? Ehk, kes vastutab teenust, seega on esmase abi brigaadi omanikuks kiirabibrigaadi pidaja, kes tegevuse eest? Kes vastutab varustuse ja vastutab nii varustuse kui ka personali nõuetele vastavuse eest. personali eest? § 6 lg 1 – „muud preparaadid“ – kas need Selgitame, et mõiste „ravim“ on väga konkreetne ravimiseaduse alusel polegi siis ravimid? (täpsemalt seletuskirjas lk 8), kuid käesoleva määruse lisas 2 kehtestatakse ka nt naatriumkloriidilahuse nõue, mis ei kuulu ravimite hulka, vaid preparaatide 29 (http://www.raviminfo.ee/apthkiri.php?apteek=?&regioon=01&atc=V07A), seega võetakse seda arvesse ka käesoleva määruse sõnastuse puhul. § 6 lg 4 – „kiirabibrigaadi pidaja“ – mõistetes Selgitame, et kiirabibrigaadi pidaja olemus tuleneb TTKS-i 3. jaost ning seda ei ole kiirabibrigaadi pidajat käesolevas määruses eraldi ei avata. § 7 – „esmase abi brigaadi varustus“ – Selgitused on toodud eelnevalt. tegevusluba vajalik. Kes vastutab vahendite ja personali eest. § 9 lg 2 p 7 – kas telemeditsiini vahendite Arvestatud. kaudu on võimalik tuvastada bioloogilist Määrust ja seletuskirja on täpsustatud ning § 9 lg 2 p 7 sõnastatud „7) tuvastab surma? surma fakti;“. Selgitame, et surma põhjuse tuvastamise seaduse § 3 lg 3 kohaselt võib väljaspool haiglat surnud isiku surma fakti tuvastada arst või kiirabibrigaadi juht. Sama seaduse sama paragrahvi lg 1 kohaselt loetakse surm saabunuks siis, kui vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on tuvastatud: 1) peaaju kõikide funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine või 2) vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine. Kuna esmase abi brigaadi puhul on aparatuur ühendatud infosüsteemi nii, et telemeditsiini arst näeb abivajaja elutähtsa seisundi näitajaid reaalajas ja lisaks on pidevas ühenduses saarel asuva II ja III liikmega, siis on surma fakti tuvastamine võimalik. Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ Lisa 3 KIIRABIBRIGAADI JA ESMASE ABI BRIGAADI TEGEVUSEKS VAJALIKE RAVIMITE JA PREPARAATIDE LOETELU Ravimi toimeaine Ravimi- või Miinimumkogus Erikogus Märkused või preparaadi preparaadivorm ja maapiirkonnas nimetus tugevus või Õe- Arsti- Reanimobiili- Esmase abi maapiirkonda brigaad brigaad brigaad brigaad sõitvatel ja arstlik brigaadidel või toetus- teatud brigaad piirkondades 1. Adrenergilised ained 1.1. Dopamiin infusiooni- 600 mg 600 mg 600 mg 0 kontsentraat, 200 mg 1.2. Epinefriin süstelahus, 20 mg 20 mg 30 mg 20 mg 1 mg/ml 1.3. Norepinefriin süstelahus,1 mg/ml 4 mg 4 mg süste- 8 mg 4 mg süste- või tartraat, 2 mg/ml süstelahusena lahusena või süstelahusena lahusena või või 8 mg 8 mg või 16 mg 8 mg tartraadina tartraadina tartraadina tartraadina 1.4. Isoproterinool süstelahus, 0,4 mg 0,4 mg 0,4 mg 0 0,2 mg/ml 2. Antidoodid 2.1. Naloksoon süstelahus, 0,4 1,2 mg 1,2 mg 1,2 mg 1,2 mg Põhja- ja Ida- mg/ml, Eesti kõikidel soovituslikult 0,4 brigaadidel 2,4 mg ampullis mg 1 2.2. Etüülalkohol lahus, 96% 0 0 100 ml 100 ml Lõuna- ja Lääne-Eestis kõikidel brigaadidel 100 ml 2.3. Flumaseniil süstelahus, 0,5 mg 0,5 mg 1 mg 0,5 mg 0,5 mg/ml, soovituslikult 0,5 mg ampullis 2.4. Glükagoon kuivaine, 0 0 1 mg 0 1 mg soovituslikult 1 mg viaalis 3. Antipsühhootilised ained 3.1. Haloperidool süstelahus, 10 mg 10 mg 10 mg 0 5 mg/ml 4. Antiarütmikumid 4.1. Verapamiil süstelahus, 15 mg 15 mg 15 mg 0 2,5 mg/ml, soovituslikult 2 ml ampullis 4.2. Metoprolool süstelahus, 15 mg 15 mg 15 mg 15 mg 1 mg/ml 4.3. Metoprolool tablett, 500 mg 500 mg 500 mg 500 mg soovituslikult 50 mg tabletis 4.4. Adenosiin süstelahus, 30 mg 30 mg 30 mg 30 mg 3 mg/ml 4.5. Amiodaroon infusiooni- 900 mg 900 mg 900 mg 900 mg kontsentraat, 50 mg/ml 4.6. Propafenoon süstelahus, 280 mg 280 mg 280 mg 280 mg 3,5 mg/ml 4.7. Lidokaiin süstelahus, 100 mg 100 mg 300 mg 100 mg 300 mg 20 mg/ml 2 5. Antihistamiinsed ained 5.1. Klemastiin süstelahus, 4 mg 4 mg 4 mg 4 mg 1 mg/ml 5.2. Tsetirisiin suukaudsed tilgad, 20 ml 20 ml 20 ml 20 ml lahus, 10 mg/ml 6. Astmavastased ained 6.1. Salbutamool inhaleeritav lahus, 30 mg 30 mg 30 mg 30 mg soovituslikult 30 mg pudelis 6.2. Salbutamool süstitav lahus, 0 1 mg 1 mg 0 0,5 mg/ml, soovituslikult 0,5 mg ampullis 6.3. Fenoterool + inhaleeritav lahus, 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* * pudelis ipratroopiumbromiid 1 annus 50 mcg + soovituslikult 20 mcg vähemalt 2 patsiendi annus 6.4. Aminofülliin süstelahus, 480 mg või 480 mg või 480 mg või 480 mg või 24mg/ml või 25 500 mg 500 mg 500 mg 500 mg mg/ml, soovituslikult 10 ml ampullis 7. Antikolinergilised ained 7.1. Atropiin süstelahus, 3 mg 3 mg 3 mg 3 mg 1 g/ml 8. Ca-kanalite blokaatorid 8.1. Nifedipiin tablett, 100 mg 100 mg 100 mg 100 mg soovituslikult 10 mg tablettidena tablettidena tablettidena tablettidena tabletis või tilgad, või 600 mg või 600 mg või 600 mg või 600 mg 20 mg/ml, tilkadena tilkadena tilkadena tilkadena soovituslikult 30 ml pudelis 3 9. Diureetikumid 9.1. Furosemiid süstelahus, 100 mg 100 mg 100 mg 100 mg 10 mg/ml või 50 mg/ml 10. Epilepsiavastased ained 10.1. Fenütoiin süstelahus 0 1,5 g 1,5 g 0 1,5 g 50 mg/ml, soovituslikult 5 ml ampullis 11. Isheemiatõvevastased ained ja vasodilataatorid 11.1. Nitroglütseriin infusiooni- 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg kontsentraat, 1 mg/ml 11.2. Nitroglütseriin lahus, 1 annus 1 pudel* või 5 1 pudel* või 1 pudel* või 5 1 pudel* või * pudelis 0,4 mg või mg 5 mg mg 5 mg soovituslikult tablett, tablettidena tablettidena tablettidena tablettidena vähemalt 2 soovituslikult 0,5 patsiendi annus mg tabletis 11.3. Isosorbiid dinitraat lahus, 1 annus 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* 1 pudel* * pudelis 1,25 mg soovituslikult vähemalt 2 patsiendi annus 11.4. Isosorbiid tablett, 0 600 mg 0 0 mononitraat soovituslikult 60 mg tabletis 12. Intravenoossete lahuste lisandid 12.1. Kaaliumkloriid infusiooni- 0 0 40 ml 0 kontsentraat, 7,45%, soovituslikult 20 ml ampullis 12.2. Naatriumkloriid infusiooni- 0 100 ml 100 ml 0 kontsentraat, 4 5,85%, soovituslikult 100 ml viaalis 12.3. Kaltsiumkloriid süstelahus, 10%, 20 ml 20 ml 20 ml 0 soovituslikult 10 ml ampullis 13. Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid 13.1. Enalapriil süstelahus, 3,75 mg 3,75 mg 3,75 mg 3,75 mg 1,25 mg/ml 13.2. Enalaprili tablett, 50 mg soovituslikult 10 mg tabletis 13.3. Labetalool süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 200 mg 5 mg/ml, soovituslikult 20 ml ampullis 14. Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks 14.1. Deksametasoon süstelahus, 24 mg* 24 mg* 24 mg* 24 mg* * Võib olla 12 4 mg/ml, mg, kui on soovituslikult 1 ml olemas ka 0,75 ampullis mg ampulli prednisolooni 14.2. Prednisoloon süstelahus, 1,5 g* 1,5 g* 1,5 g* 0 *Võib olla 0,75 25 mg/ml mg, kui on olemas ka 12 mg deksametasooni 14.3. Budesoniid inhaleeritav 0,5 mg 0,5 mg 1 mg 0,5 mg suspensioon, 1 annus 0,25 mg/ml, soovituslikult 2 ml ampullis 15. Lokaalanesteetikumid 5 15.1. Lidokaiin geel, 2% 25 g* 25 g* 25 g* 0 * soovituslikult 12,5 g ühes lõõtspudelis 16. Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid ja paratsetamool 16.1. Diklofenak- süstelahus, 225 mg 225 mg 225 mg 0 naatrium või 25 mg/ml, soovituslikult 3 ml ampullis 16.2. Diklofenak- tablett, 500 mg 500 mg 500 mg 0 naatrium või soovituslikult 50 mg tabletis 16.3. Diklofenak või suposiid, 300 mg 300 mg 300 mg 0 soovituslikult 100 mg suposiidis 16.4. Ketoprofeen või süstelahus, 300 mg 300 mg 300 mg 300 mg 50 mg/ml, soovituslikult 2 ml ampullis 16.5. Deksketoprofeen süstelahus, 150 mg 150 mg 150 mg 150 mg või ibuprofeen 25 mg/ml 16.6. Ibuprofeen tablett, 2g 2g 2g 2g soovituslikult 400 mg tabletis 16.7. Ibuprofeen suspensioon, vähemalt vähemalt vähemalt 0 40 mg/ml 100 ml 100 ml 100 ml 16.8. Paratsetamool infusioonilahus, 2g 2g 2g 2g 10 mg/ml 16.9. Paratsetamool tablett, 5g 5g 5g 5g soovituslikult 500 mg tabletis 16.10. Paratsetamool suposiid, igast igast igast igast soovituslikult 80 tugevusest tugevusest tugevusest tugevusest mg, 125 mg, 250 3 tk 3 tk 3 tk 3 tk mg ja 300 mg suposiidis 6 17. Mineraalsed lisandid 17.1. Kaaliumaspartaat + süstelahus, 20 ml magneesium- 45 mg/ml + 40 aspartaat mg/ml 17.2. Magneesiumsulfaat süstelahus, 25% 20 ml 20 ml 20 ml 20 ml 18. Plasmaasendajad ja elektrolüütide lahused 18.1. Želatiin infusioonilahus, 4% 0 0 1000 ml 0 500 ml 18.2. Normotooniline infusioonilahus 3000 ml 3000 ml 5000 ml 3000 ml 5000 ml kristalloidlahus 18.3. Naatrium- infusioonilahus, 100 mEq 100 mEq 100 mEq 100 mEq bikarbonaat 8,4% või 4,2% 19. Spasmolüütilised ained, H2-blokkerid 19.1. Drotaveriin süstelahus, 160 mg 160 mg 160 mg 160 mg 20 mg/ml 19.2. Ranitidiin süstelahus 200 mg 200 mg 200 mg 200 mg 25 mg/ml 20. Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid 20.1. Atsetüülsalitsüül- tablett, 2,5 g 2,5 g 2,5 g 2,5 g hape soovituslikult 500 mg tabletis 21. Soolemotoorikat suurendavad ained 21.1 Metoklopramiid süstelahus, 40 mg 40 mg 40 mg 40 mg 5 mg/ml 21.2 Metoklopramiid suposiit, 50 mg soovituslikult 10 mg suposiidis 22. Tsentraalse toimega antikolinerilised ained 7 22.1. Klonidiin süstelahus, 0,3 mg 0,3 mg 0,3 mg 0,3 mg 0,15 mg/ml või 0,1 mg/ml 22.2. Deksmedetomidiin süstelahus, 0 0 2 mg 0 0,1 mg/ml 23. Trankvillisaatorid 23.1. Diasepaam süstelahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg 5 mg/ml, soovituslikult 1 ml ampullis 23.2. Diasepaam tablett, 5 mg 50 mg 50 mg 50 mg 50 mg või tilgad, tablettidena tablettidena tablettidena tablettidena 10 mg/ml, või või või või soovituslikult 250 250 ml 250 ml 250 ml 250 ml ml pudelis tilkadena tilkadena tilkadena tilkadena 23.3. Diasepaam rektaallahus, 10 mg 10 mg 10 mg 10 mg 5 mg 23.4. Diasepaam rektaallahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg 10 mg 23.5. Midasolaam süstelahus, 20 mg 20 mg 50 mg 10 mg 5 mg/ml 24. Valuvaigistid 24.1. Morfiin süstelahus, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg 10 mg/ml 24.2. Fentanüül süstelahus, 0,25 mg 0,25 mg 1 mg 0 0,005% 24.3. Tramadool süstelahus, 300 mg 300 mg 300 mg 300 mg 50 mg/ml 24.4. Tramadool tablett, 250 mg soovituslikult 50 mg tabletis 24.5. Petidiin süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 0 50 mg/ml 25. Müorelaksandid 8 25.1. Suksametoonium süstelahus, 0 200 mg 200 mg 0 20 mg/ml, soovituslikult 5 ml ampullis 25.2. Pipekuroonium- süstelahus, 0 16 mg 16 mg 0 16 mg bromiid 4 mg/ml 26. Üldanesteetikumid 26.1. Ketamiin või süstelahus, 200 mg 200 mg 200 mg 0 S-ketamiin 50 mg/ml 26.2. Naatrium- süstelahus, 0 10 g 10 g 0 8g oksübutüraat 200 mg/ml 26.3. Propofool emulsioon 0 400 mg 1g 0 400 mg süstimiseks, 10 mg/ml 27. Süsteemsed hormoonpreparaadid 27.1. Oksütotsiin süstelahus, 2 ml 2 ml 2 ml 2 ml 4 ml 5 RÜ/ml, soovituslikult 1 ml ampullis 28. Muud preparaadid 28.1. Naatriumkloriid infusioonlahus, 200 ml 200 ml 200 ml 200 ml 0,9%, soovituslikult 10 ml ampullis 28.2. Glükoos süstelahus, 40%, 200 ml (40%) 200 ml (40%) 200 ml (40%) 200 ml (40%) või infusioonlahus, või või või või 10% 500 ml (10%) 500 ml 500 ml (10%) 500 ml (10%) (10%) 28.3. Glükoos infusioonlahus, 5%, 250 ml 250 ml 250 ml 250 ml soovituslikult 250 ml ampullis 28.4. Ammoniaagi lahus, 10%, 40 ml vesilahus soovituslikult 40 ml (nuuskpiiritus) ampullis 9 28.5. Aktiivsüsi Pulber 100 g 100 g 100 g 100 g 28.6. Tiamiin ehk vitamiin süstelahus, 5%, 5 ml 5 ml 5 ml 5 ml B1 soovituslikult 1 ml ampullis 28.7. Proksümetakaiin silmatilgad, 0 0 0 15 ml 15 ml 5 mg/ml, soovituslikult 15 ml pudelis 28.8. Põletusgeel või 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 500 ml / 2 m2 *võivad olla hüdrogeeliga mõlemad, kokku immutatud 2 m2 pinna kattematerjal katmiseks 28.9. Traneksaamhape süstelahus, 2g 2g 5g 2g 100 mg/ml 28.10. Sorbitool + rektaallahus, 10 ml 10 ml 10 ml 10 ml *soovituslikult 5 naatriumtsitraat + 625 mg/ml + 90 ml tuubis naatriumlaurüül- mg/ml + 9 mg/ml sulfoatsetaat 28.11. Loperamiid tablett, 20 mg 20 mg 20 mg 20 mg soovituslikult 2 mg tabletis 28.12. Steriilne 1 pakend* 1 pakend* 1 pakend* 1 pakend* *soovituslikult salvtampoon 4 cm x 5 cm ninaverejooksude peatamiseks 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel