MINISTRI MÄÄRUS
18.12.2018 nr 62
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse
nr 9 "Immuniseerimiskava" muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“
muutmine
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruses nr 9 „Immuniseerimiskava“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral võib immuniseerida lõikes 1 nimetatud
nakkushaiguste vastu kõigis vanuserühmades olevaid isikuid kuni 500 vaktsiinidoosi ulatuses.
Terviseamet teavitab Eesti Haigekassat ja Sotsiaalministeeriumi vaktsiinide varu
kasutamisest.“;
2) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja sõna „riigieelarvest“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Gripivastane immuniseerimine tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljaspool
kodu ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
saajatele.“.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a.
(2) Määruse § 1 punkt 3 jõustub 1. septembril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrust „Immuniseerimiskava“ muudetakse seoses vaktsiinide
rahastuse ja hankimise kohustuse üleandmisega Eesti Haigekassale alates 1. jaanuarist 2019.
Samuti lisatakse immuniseerimiskavasse gripivastane vaktsineerimine väljaspool kodu
osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele ja ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse saajatele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
nõunik Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (
[email protected];
626 9337). Määruse keeleline toimetaja on Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 6269320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel.
Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9
„Immuniseerimiskava“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.05.2018, 14.
Eelnõu on seotud menetluses oleva SE-ga 650 (uuesti menetlusse võetud eelnõuna 778 SE),
mille raames täiendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses immuniseerimiskava
volitusnormi riskirühmadega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatusega võimaldatakse
nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuniseerida ohustatud isikuid sõltumata
vanusest, kasutades selleks Terviseameti immuunpreparaatide varus olemasolevaid
immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiine. Maksimaalselt võib olemasolevatest
varudest ohustatud isikute immuniseerimiseks kasutada 500 vaktsiinidoosi ühes
kalendriaastas.
Nakkushaiguste seast, mille vastu immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse, on kõige
tõenäolisemaks leetrite puhangud ja sellest tulenevalt leetrite epideemilise leviku oht.
2017. aasta lõpus ja 2018. aasta kevadel on olnud mitmed leetrite puhangud üle Euroopa.
2018. aasta alguses oli ka Eestis 8 leetrite juhtu ning tänu kiirele reageerimisele ja ohustatud
isikute vaktsineerimisele suudeti nakkuse edasine levik peatada. Ohustatud isikuid tuleb
leetrite puhangu korral vaktsineerida maksimaalselt 72 tunni jooksul. Leetrite vastu
vaktsineerimiseks kasutatakse mumps-leetrid-punetised (MMR) liitvaktsiini.
Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku ohtu ja vaktsiinidooside kasutamise
vajadust hindab Terviseamet, teavitades sellest esimesel võimalusel Sotsiaalministeeriumit ja
Eesti Haigekassat. Vastav õigus varude kasutamiseks on tegelikkuses sätestatud juba
28.05.2018 jõustunud immuniseerimiskava muudatusega, kuid seoses vaktsiinihangete ja
rahastuse üleviimisega Eesti Haigekassasse alates 1. jaanuarist 2019 on vajalik määruse
sõnastust vastavalt muuta. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 1. jaanuaril 2019
jõustuva redaktsiooni § 42 lõike 12 kohaselt rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest
immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide
ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike
immuunsustausta uuringuid.
Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse määruse § 2 lõikest 3 välja sõna „riigieelarvest“. Seoses
vaktsiinihangete ja rahastuse üleviimisega Eesti Haigekassasse on vajalik olemasolevat
sõnastust vastavalt muuta.
28.05.2018 jõustunud immuniseerimiskava muudatusega võimaldati luuüdi siirdamise järel
neile patsientidele tasuta immuniseerimist immuniseerimiskava vaktsiinidega. Luuüdi
siirdamise patsientide immuunsüsteem on peale siirdamist n-ö nullitud ning seetõttu tuleb
sellele sihtrühmale immuniseerimiskavajärgne vaktsineerimine uuesti teha. Sihtrühma suurus
on väike – maksimaalselt 30 patsienti aastas.
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse immuniseerimiskavasse hooajalise gripi vastane
vaktsineerimine väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele (SHS
§ 20) ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele (SHS §-d 100 ja 105). Tegemist on
riskirühma kuuluvate isikutega, kellele võimaldatakse immuniseerimiskava alusel
immuniseerimist vanusrühmade üleselt.
Ameerika Ühendriikide haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (CDC) ja Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) arvestuste järgi sureb aastas grippi umbes 650 000 inimest.
2017/2018. aasta gripi hooajal suudeti CDC andmetel gripivastase vaktsineerimisega
ennetada 5,29 miljonit gripijuhtu, 2,64 miljonit gripiga seotud arstivisiiti ning 84 700
hospitaliseerimist.
Eestis on gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus kõige väiksem Euroopa Liidus.
2017/2018. hooajal oli hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega Eesti elanikkonnas kõigest 4%
ning vanemaealiste seas 5,01% (EL keskmine 56%). Seetõttu on meil suurim ka gripist tingitud
suremus.
Terviseameti andmetel hospitaliseeriti Eestis aastatel 2011–2018 gripi tõttu 6035 inimest,
intensiivravi vajas 543, suri 211 inimest. Gripi tõttu intensiivravi vajanud patsientidest 80% olid
vanemaealised, kellest 85,7% surid. Keskmine intensiivravi kestus oli 13,8 päeva. Keskmine
voodipäeva maksumus oli 1500 eurot ning ECMO (ekstrakorporaalne
membraanoksügenisatsioon) ravimeetodi kasutamisel võib voodipäeva hind olla kuni
4500 eurot. 2016/2017. hooajal suri gripi tõttu 47 inimest, neist 24 ehk 51,1% olid hooldekodu
elanikud. 2017/2018. hooajal sattus hooldekodu elanikest gripi tõttu intensiivravisse 21
inimest, 10 neist suri. Terviseameti käsutuses oleva info alusel ei olnud ükski neist gripi tõttu
surnud või intensiivravi vajanud inimestest end gripi vastu vaktsineerinud.
Hooldekodudes elavad vanemaealised on gripi kõige ohustatumaks riskirühmaks eelkõige
vanuse poolest, samuti seetõttu, et see riskirühm elab koos kinnisel territooriumil ning enamik
neist on vaktsineerimata. Kõik need tegurid soodustavad gripiviiruse levikut, kui see peaks
mõnda hooldekodu tabama. Gripivastase vaktsineerimise sihtrühm on käesolevas eelnõus
piiritletud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate ja
ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatega. Kuigi kõige prioriteetsemaks gripi
riskirühmaks on oma vanuse poolest hooldekodude 65+ elanikud, on mõistlik võimaldada
tasuta gripivastast vaktsineerimist ka teistele koos vanemaealistega samas asutuses teenust
saavatele isikutele. Mida vähem on vaktsineerimata isikuid, seda väiksem on tõenäosus gripi
levikuks ja grippi haigestumiseks. Ka alla 65-aastased saavad ööpäevaringseid üld- ja
erihoolekandeteenuseid peamiselt tervislikel põhjustel ning põevad raskeid kroonilisi haigusi,
mis muudab nad samuti gripi riskirühmaks. Ühtlasi võimaldab kõigi hooldekodu elanike
vaktsineerimine kaitsta neid, kellele vaktsineerimine on mingil põhjusel vastunäidustatud või
kellelt vaktsineerimiseks nõusolekut ei ole võimalik saada.
Gripivastase vaktsineerimise tagamist riigi poolt on arutatud ka immuniseerimiskava kohta
tervise- ja tööministrile nõu andvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis ning jõutud
järeldusele, et riik peaks tagama gripivastase vaktsineerimise esmajoones kõige ohustatumale
sihtrühmale ehk hoolekandeasutuste elanikele. Muudatus ei hõlma hoolekandeasutuste
töötajaid, sest vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõikele 4 peab neile
tagama immuniseerimise tööandja.
2017. aasta andmete kohaselt on erihooldekandeteenuse saajaid ja väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse saajaid kokku 10 761 inimest, neist 7434 vanuses 65+. Kuna
vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, küsitakse eelnevalt selleks isikult nõusolekut.
Prognoositav hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega hooldekodude elanike seas on 80%.
Gripivastase vaktsineerimisega on plaanis alustada järgmise gripihooaja alguses ehk
2019. aasta septembris. Vaktsineerimise korralduslikke lahendusi täpsustatakse 2019. aasta
I poolaasta jooksul.
Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse määruse § 1 punktide 1 ja 2 jõustumine 1. jaanuaril 2019. a
seoses vaktsiinide rahastuse ja hankimise üleviimisega Eesti Haigekassasse.
Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse määruse § 1 punkti 3 jõustumine 1. septembril 2019. a
seoses hooldekodude elanike tasuta gripivastase vaktsineerimisega alates 2019. aasta
sügisest.
3. Määruse mõjud
3.1. Immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiinivarude kasutamise
võimaldamine nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral ohustatud isikute
immuniseerimiseks maksimaalselt 500 vaktsiinidoosi ulatuses kalendriaasta jooksul
Muudatus tähendab seda, et Eesti Haigekassa hangitud ja Terviseameti laos säilitatavaid
immuniseerimiskava täitmiseks hangitud vaktsiine võib nakkushaiguse epideemilise leviku ohu
korral kasutada ohustatud isikute ehk vastavasse nakkushaigusesse haigestunud isikuga
kokku puutunute vaktsineerimiseks. Maksimaalselt võib varusid kasutada 500 vaktsiinidoosi
ulatuses kalendriaasta jooksul. Selline võimalus oli olemas ka senistes õigusaktides, kuid selle
täideviija oli seni Sotsiaalministeerium, muudatuse kohaselt saab selleks aga Eesti
Haigekassa.
3.1.1. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Sihtrühm I: Eesti Haigekassa
Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta
Kuni 2018. aasta lõpuni teeb vaktsiinihankeid Sotsiaalministeerium, kuid alates 1. jaanuarist
2019 viiakse need üle Eesti Haigekassasse koos vastava pädeva personaliga. Eesti
Haigekassale vaktsiinivarude kasutamisega kohe täiendavaid kulusid ei kaasne, sest
kasutatakse Terviseameti laos olemasolevaid immuniseerimiskava täitmiseks hangitud
vaktsiinidoose, kuid järgmist riigihanget tehes tuleb haigekassal vajaduse korral kasutatud
kogus juurde hankida.
500 doosi kalendriaastas on optimaalne arv, mille kasutamine hinnanguliselt olulisi lisakulusid
kaasa ei too ja varude seisu ei mõjuta. Varude kasutamine toimub vajaduspõhiselt.
Nakkushaigustest, mille vastu immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse, võib kõige
tõenäolisemaks pidada leetrite puhanguid ja vastavat epideemilise leviku ohtu. Leetrite vastu
vaktsineerimiseks hangitakse MMR liitvaktsiini ning 500 doosi hankimise kulu jääb suurusjärku
3000–3500 eurot (2018. aasta Eesti Haigekassa eelarvest moodustab see alla 1%). Varem
tuli need kulud katta Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Samas võimaldab ohustatud isikute kiire
vaktsineerimine peatada nakkuse edasise leviku ja seeläbi vältida ravikulusid. Ebasoovitavaid
mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada Eesti
Haigekassale väikseks.
3.2. Luuüdi siirdamise järel tasuta immuniseerimiskava vaktsineerimiste võimaldamine
vastava näidustusega isikutele
Võimalus saada vastavate näidustustega isikutel luudi siirdamise järel tasuta
immuniseerimiskava vaktsineerimist oli olemas ka seni kehtivas õiguses. Varem tuli need
kulud katta Sotsiaalministeeriumi eelarvest ning muudatuse kohaselt võtab selle kohustuse üle
Eesti Haigekassa.
3.2.1. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Sihtrühm: Eesti Haigekassa
Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta
Alates 1. jaanuarist 2019 hakkab vaktsiine hankima ja rahastama Eesti Haigekassa, varem
tegi seda Sotsiaalministeerium. Luuüdi siirdamise näidustusega patsiente on vähe,
maksimaalselt 30 patsienti aastas ehk tegemist on harva esineva sündmusega, mis ei eelda
Eesti Haigekassas olulisi ümberkorraldusi, arvestades et immuunpreparaatide hankimise
kohustus antakse haigekassale üle koos pädeva personaliga. 30 patsiendi revaktsineerimise
kulu immuniseerimiskava vaktsiinidega jääb hinnanguliselt vahemikku 2700–3000 eurot
kalendriaastas (alla 1% 2018. aasta Eesti Haigekassa eelarvest). Muudatusega ei kaasne
ebasoovitavaid mõjusid. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada väikeseks.
3.3. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja
erihoolekandeteenuse saajatele tasuta gripivastase vaktsineerimise võimaldamine
immuniseerimiskava alusel
Muudatuse tulemusena saavad väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse
ja erihoolekandeteenuse saajad tasuta vaktsineeritud hooajalise gripi vastu.
3.3.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju
Sihtrühm: väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajad.
2017. a andmetel oli neid teenusesaajaid kokku 10 761 inimest. Prognoositavaks hõlmatuseks
gripivastase vaktsineerimisega on 80%, arvestades et kõigilt teenusesaajatelt erinevatel
põhjustel vaktsineerimiseks nõusolekut saada ei õnnestu ning teatud osa keeldub
vaktsineerimisest.
Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta
Muudatusega võimaldatakse tasuta hooajalise gripi vastu vaktsineerimist hinnanguliselt gripist
kõige ohustatumale sihtrühmale ehk väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse
üldhooldusteenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele. Need inimesed
kuuluvad riskirühma oma vanuse ja kaasuvate krooniliste haiguste poolest ning eelkõige
seetõttu, et elavad koos piiratud territooriumil, mis võimaldab gripil kergelt ja kiirelt levida.
Muudatus võimaldab kaitsta seda riskirühma grippi haigestumise eest ning vältida gripi
tüsistusi ja sellest tingitud suremust. Hooldekodu elanike hulgas on Eestis grippi või gripi
tüsistustesse suremus väga suur. 2017/2018. hooajal suri seni kõige suurem hulk inimesi läbi
aastate – 47 inimest, kellest 24 ehk 51,1% olid hooldekodude elanikud. Terviseameti andmetel
ei olnud ükski surnutest gripi vastu vaktsineeritud. Arvestades, et praegu võimaldatakse
gripivastast vaktsineerimist vaid üksikutes hooldekodudes (nt kohaliku omavalitsuse,
lähedaste või inimese enda kulul) ning et teenusesaajad ei ole võimelised iseseisvalt mujale
vaktsineerima minema, võib eeldada, et praegu on hooldekodude elanikud enamjaolt gripi
vastu vaktsineerimata. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju. Kuna vaktsineerimine
toimub üks kord aastas regulaarselt ning praegu on vaid vähesed hooldekodude elanikud gripi
vastu vaktsineeritud (vt eespool eelnõu § 1 punkt 3 kirjeldust) ehk see eeldab nende käitumises
muutust, võib mõju hooldekodude elanikele pidada suureks. Muudatuse tulemusena hoitakse
tulevikus ära nii grippi haigestumist, tüsistusi kui ka surmajuhte.
3.3.2. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju
Sihtrühm I: väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja
erihoolekandeteenuse saajad ning nende pereliikmed ja eestkostjad
Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta
Seni on gripivastane vaktsineerimine olnud kõigile tasuline, kuid ennast on vaktsineerinud vaid
vähesed hoolekandeasutuste elanikud. Vaktsineerida tuleks end üks kord aastas ehk kulu on
aastas ühekordne. Sõltuvalt vaktsiinist jääb gripivastase vaktsineerimise orienteeruv kulu
vahemikku 9–20 eurot. Seega võib eeldada, et mõju eelarvele on harv ning oli ka varem
väikese ulatusega, kuigi teatud juhtudel on saanud takistuseks ka gripivastase vaktsineerimise
hind. Küll aga võimaldab muudatus hooldekodu elanikul, tema pereliikmetel või eestkostjal
säästa raha ning vältida grippi haigestumisest tulenevaid lisakulusid. Muudatusega ei kaasne
ebasoovivaid mõjusid. Kokkuvõttes võib mõju pidada väikeseks.
Sihtrühm II: ööpäevaringset üldhooldusteenust ja erihoolekandeteenust osutavad asutused.
2017. aastal oli 158 ööpäevaringset üldhooldusteenuse ja 74 erihoolekandeteenuse osutajat.
Paljud neist asutustest kattuvad, kuna nad osutavad mõlemat teenust (26
erihoolekandeteenuse osutajast osutavad ka üldhooldusteenust).
Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta
158 ööpäevaringsest üldhooldusteenuse osutajast 26 on ka tervishoiuteenuse osutajad ehk
nad on eelduslikult võimelised enda hooldealuseid gripi vastu vaktsineerima, kui vastav
immuniseerimise koolitus on läbitud. Üldhoolekandeteenuse osutajate juures oli 2017. aastal
kokku tööl 163 õde ja 7 arsti. Erihoolekandeteenuse osutajate juures oli 2017. aastal tööl 25
õde ja 4 arsti. Seega oli keskmiselt üldhooldusteenuse osutajatel 2017. aastal enam kui üks
tervishoiutöötaja asutuse kohta ning erihoolekandeteenuse osutajatel 0,4 tervishoiutöötajat
asutuse kohta. Kuna vaktsineerimine toimub üks kord aastas, ei eelda see üldhooldusteenuse
osutajate puhul tõenäoliselt olulisi ümberkorraldusi ning kohanemine uute tööülesannetega
läheb tõenäoliselt sujuvalt ega too kaasa ebasoovitavaid mõjusid. Küll aga eeldab muudatus
ümberkorraldusi erihoolekandeteenuse osutajatelt, kuna praegu ei ole kõigil neil olemas
vaktsineerimise võimekust. Gripivastase vaktsineerimise täpsemad korralduslikud lahendused
töötatakse välja 2019. aasta I poolaastal.
Nii väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kui ka ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse osutajatele lisandub kohustus esitada gripivastase vaktsineerimisega
hõlmatuse aruandeid Terviseametile. See ei eelda lisakulusid.
3.3.3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Sihtrühm I: Eesti Haigekassa
Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta
Alates jaanuarist 2019 rahastab ja hangib immuniseerimiskava vaktsiine Eesti Haigekassa.
Gripivaktsiini hankimise kulu Eesti Haigekassale ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja
erihoolekandeteenuse saajatele hõlmatuse määraga 80% (8609 inimest) jääb hinnanguliselt
vahemikku 65 000–70 000 eurot aastas, moodustades 2018. aasta Eesti Haigekassa eelarvest
alla 1%. Samas võimaldab vaktsineerimine hoida kokku grippi haigestumise ja tüsistustega
kaasnevaid tervishoiu- ja ravikulusid. Majanduslikku mõju Eesti Haigekassa eelarvele võib
pidada väikeseks.
4. Määruse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Avalduva mõju kirjeldus, ulatus, sagedus ja järeldus mõju olulisuse kohta
Alates 2019. aastast hangib immuniseerimiskava täitmiseks vaktsiine Sotsiaalministeeriumi
asemel Eesti Haigekassa ehk määruse muudatustega kaasnevad täiendavad kulud
haigekassa eelarvele. Haigekassale on lisakuluks luuüdi siirdamise patsientide
immuniseerimiskava vaktsiinidega revaktsineerimisega kaasnev kulu, mis on 2700–3000 eurot
aastas. Lisaks eespool nimetatule on edaspidi Eesti Haigekassal vaktsiinvälditava
nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral immuniseerimiskava täitmiseks hangitud
vaktsiinivarude kasutamise (maksimaalselt 500 doosi kalendriaastas) järel kohustus kanda
varude taastamise kulusid, mis jäävad hinnanguliselt vahemikku 3000–3500 eurot. Viimati
nimetatu puhul ei ole aga tegemist püsikuluga, kuna varusid kasutatakse vajaduspõhiselt vaid
nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral ning kui seda ei esine, siis neid ka ei kasutata.
Gripivaktsiini hankimise kulu Eesti Haigekassale väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse
üldhooldusteenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kasutajatele on hinnanguliselt
65 000–70 000 eurot aastas (sihtrühma suurus 10 761, hõlmatus 80%). Kokku on kõigi eespool
nimetatud muudatuste mõju Eesti Haigekassa eelarvele ühekordne, kuid iga-aastane ehk
pidev. Muudatus eeldab Eesti Haigekassa senises töös ümberkorraldusi, kuid need ei tekita
kohanemisraskusi, sest vastav pädevus immuunpreparaatide hankimiseks on haigekassal
alates 1. jaanuarist 2019. Kokku on muudatuse rahaline mõju Eesti Haigekassa eelarvele
väike, sest moodustab aastas kokku alla 1% kogu haigekassa eelarvest. Muudatusega
kaasneb positiivne kaasmõju, kuna muudatustega hoitakse pikemas perspektiivis kokku
ravikuludes ehk tegelik kogukulu Eesti Haigekassa eelarvele on tõenäoliselt veelgi väiksem.
Määrusemuudatusega seotud täiendavate kuludega on arvestatud Eesti Haigekassa 2019.
aasta eelarves.
Terviseametile täiendavaid kulusid määruse muudatustega ei kaasne, küll aga laienevad
järelevalvekohustused hooldekodudes tehtavate vaktsineerimiste suhtes ning samuti
suureneb vähesel määral Terviseameti töökoormus seoses gripivastase vaktsineerimisega
hõlmatuse aruannete esitamisega hoolekandeasutuste poolt.
5. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2019 ning § 1 punkt 3 jõustub 1. septembril
2019.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Haigekassale, Ravimiametile,
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Rahandusministeeriumi ettepanekul on täiendatud seletuskirja sõnastust täpsustusega, et
määruse muudatusega seotud täiendavate kuludega on arvestatud Eesti Haigekassa 2019. a
eelarves. Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku täiendada eelnõu § 2 lõigete 3 ja 4
sõnastust lausega, et immuniseerimisega seotud kulud katab Eesti Haigekassa. Antud
märkusega ei arvestatud, sest immuniseerimise korraldamise rahastamine ei ole antud
määruse reguleerimisalas (rahastus on reguleeritud seaduse tasandil ja täpsemalt NETS § 42
lg-s 12). Arvamuse eelnõu toetuseks avaldasid Eesti Õdede Liit ja Sotsiaalkindlustusamet,
Siseministeerium, Välisministeerium, Eesti Haigekassa ja Terviseamet kooskõlastasid eelnõu
märkusteta.