Teema: FW: Kaebus Postimehes 17.12.2018 ilmunud artikli „Mehed koju, naised tööle! Kuhu jääb valikuvabadus“ / veebis „Vanemahüvitis kui ideoloogiline malakas“ peale
From: Karin Volmer
Sent: Tuesday, December 18, 2018 12:54 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: Kaebus Postimehes 17.12.2018 ilmunud artikli „Mehed koju, naised tööle! Kuhu jääb valikuvabadus“ / veebis „Vanemahüvitis kui ideoloogiline malakas“ peale
Lugupeetud Pressinõukogu liikmed
Postimehe rubriigis „Meie Eesti“ 17.12.2018 ilmunud artiklis „Mehed koju, naised tööle! Kuhu jääb valikuvabadus“ / veebis „Vanemahüvitis kui ideoloogiline malakas“ (https://meieeesti.postimees.ee/6478780/vanemahuvitis-kui-ideoloogiline-malakas <https://meieeesti.postimees.ee/6478780/vanemahuvitis-kui-ideoloogiline-malakas> , paberlehe versioon kirjalisas) eksiti meie hinnangul ajakirjanduseetika reeglite vastu, mistõttu palume sellele artiklile pressinõukogu hinnangut.
1) Postimees ei ole antud loo jaoks küsinud kommentaari sotsiaalministeeriumilt, kuigi toimetaja Lea Danilson-Järg väidab artiklis, et vanemapuhkuste süsteemi muudatuste väljatöötamisele ei eelnenud ühtegi uuringut.
Väljavõte 17.12.2018 artiklist: „Muudatused sihtrühma uurimata
Vanemahüvitise süsteemi isakuud puudutavate muudatuste väljatöötamisele ei eelnenud sotsiaalministeeriumi poolt ühtegi uuringut, mis oleks näidanud, millised on tegelikult emaks saanud ning vanemahüvitisel olevate naiste vajadused, ootused ja arvamus. /…/ Eesti perepoliitikale (ja üldse poliitikale) on selline mõju-uuringute puudumine kahjuks liigagi iseloomulik. Otsused võetakse sageli vastu sihtgrupi arvamust sügavuti uurimata. Tõenduspõhise info puudumine asendatakse sõnakamate huvigruppide ja eeskõnelejate kaasamisega, nagu toimus ka vanemahüvitise muudatuste puhul. /…/ Tõenduspõhise info puudumine asendatakse sõnakamate huvigruppide ja eestkõnelejate kaasamisega nagu toimus ka vanemahüvitise muudatuste puhul.“
Ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.2 kohustab konflikti sisaldava materjali puhul ära kuulama kõiki osapooli. Postimees antud teemal sotsiaalministeeriumi poole ei pöördunud, kuigi esitab etteheiteid vanemahüvitiste süsteemi muudatuste väljatöötamisele
2) Postimehe artiklis väidetakse, et I) vanemahüvitiste süsteemi muudatustele ei eelnenud uuringuid; II) Eesti perepoliitikale on iseloomulik mõju-uuringute puudumine; ja III) tõenduspõhise info puudumine asendatakse sõnakamate huvigruppide ja eestkõnelejate kaasamisega. Need väited on faktiliselt valed ja seega on meie hinnangul artiklis eksitud ajakirjanduseetika koodeksi punktis 1.4, mis kohustab ajakirjandusorganisatsiooni kandma hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.
Vanemahüvitiste süsteemile on ainuüksi Poliitikauuringute Keskus Praxis teinud sotsiaalministeeriumi rahastusel järgnevad uuringud:
* „Eesti vanemapuhkuste süsteemi analüüs“ (2013) – uuringu eesmärk oli hinnata seda, kuidas 2013. aastal Eestis kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem võimaldas lapsevanematel töö- ja pereelu ühitada. Nimetatud uuring oli aluseks ka vanemapuhkuste ja –hüvitiste muudatuste läbiviimiseks.http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Vanemapuhkuste-susteem.pdf <http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Vanemapuhkuste-susteem.pdf>
* „Töö- ja pereelu konflikt, töökorraldus ja tööandjate toetused töötajatele“
* „Vanemahüvitis: kasutamine ning mõjud tööturu- ja sündimuskäitumisele 2004-2007“
* „Isad ja vanemapuhkus“
* „Vanemahüvitise mõju analüüs“
2016. aastal viis Turu-uuringute AS ministeeriumi tellimusel läbi soolise võrdõiguslikkuse monitooringu, milles küsiti nii meestelt kui naistelt muude teemade seas ka hoiakuid lastega seotud kohustuste kohta, mh vanemahüvitise jagamise kohta ema ja isa vahel. https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf <https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf>
Antud teemal on arvukalt ka rahvusvahelisi uuringud, sh nt OECD 2013.a uuring isade suuremast osalusest laste kasvatamisel https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/fathers-leave-fathers-involvement-and-child-development_5k4dlw9w6czq-en <https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/fathers-leave-fathers-involvement-and-child-development_5k4dlw9w6czq-en>
Lisaks, vanemahüvitiste- ja puhkuste süsteemi viimastele muudatustele eelnes pikk ja põhjalik kaasamine alates 2014. aastast, mil hakati koostama perepoliitika rohelist raamatut („Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat“ <http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/peretoetuste_teenuste_ja_vanemapuhkuste_roheline_raamat_2015.pdf> , kaasatute nimekiri lk 167). Isade osaluse suurendamine lapsehoolduspuhkuse kasutamisel on ka üks rohelise raamatu teemasid, kus on lahendusena samuti pakutud välja isadele individuaalõiguse kehtestamine ja perele pikema vanemapuhkuse võimaldamine, kui isa vanemapuhkusest osa võtab. Rohelise raamatu koostamisele järgnes eraldi veel täiendav kaasamisvoor eelnõude väljatöötamisel.
Kui artikli autor väidab, et "tõenduspõhise info puudumine asendatakse sõnakamate huvigruppide ja eestkõnelejate kaasamisega", siis esitab ta eksitavat infot koguni kahes aspektis. Autor küll ei täpsusta, keda ta peab sõnakamateks huvigruppideks ja eestkõnelejateks, kuid paberlehes ilmunud artikli alapealkiri "Karjäärile orienteeritud naised tahaksid suguõed ümber kasvatada" ja tekstisisesed viited (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti 200 liige Anna-Greta Tsahkna ja sotsiaaldemokraat Marianne Mikko) annavad sellest siiski aimu. Samas, perepoliitika rohelise raamatu kaasatute nimekirjast leiab lasterikaste perede liidu, lastekaitse liidu, laste huvikaitse koja, EAPN Eesti, MTÜ Üksikvanema Heaks ja palju teisi, kokku ca 20 organisatsiooni, mistõttu on eksitav väita, et kaasatakse vaid sõnakamaid huvigruppe.
Lisaks, kuigi järgnev ei ole sotsiaalministeeriumi kaebuse osa, juhime siiski pressinõukogu tähelepanu järgnevale asjaolule: "Meie Eesti" toimetaja Lea Danilson Järg viitab oma artiklis Ühiskonnauuringute Instituudi küsitluse tulemustele, kuid samas on avalikest allikatest leitavad artikli autori ja nimetatud instituudi seosed. Ühiskonnauuringute Instituudi kodulehel on analüütik Tanel Paasi tutvustuses kirjas: „Alates 2013. aastast juhatab Tanel MTÜ Eesti Sündimusuuringud tegevust. Selle raames on ta tegelenud mitme suure küsitlusuuringu ettevalmistamise ning tulemuste analüüsiga.“ Samas on Lea Danilson-Järg äriregistri andmetel ise MTÜ Eesti Sündimusuuringud juhatuse liige. Artiklis viidatud küsitlus ei ole avalikest allikatest leitav ega ole tuvastatav, kes on selle rahastaja-tellija või milline on seos MTÜ-ga, mille juhatuse liige on artikli autor ise. Ka on Eesti ülikoolide sotsioloogid juhtinud avalikult tähelepanu murekohtadele seoses Ühiskonnauuringute Instituudi küsitluste usaldusväärsusega. https://www.err.ee/587088/sotsioloogide-uhisavaldus-ajendatult-mtu-uhiskonnauuringute-instituudist <https://www.err.ee/587088/sotsioloogide-uhisavaldus-ajendatult-mtu-uhiskonnauuringute-instituudist> Seetõttu tekib küsimus, kas toimetus on jätnud kontrollimata allika, antud juhul viidatud küsitluse, usaldusväärsuse (eetikakoodeksi punkt 3.5).
Seega võib lugejal tekkida õigustatud küsimus, kas konkreetse artikli puhul oli tegu tahtlikult kallutatud kajastuse, arvamusloo või ajakirjanduse sildi all esitatud sisuturundusega. Igal juhul on tegemist murettekitavate asjaoludega, viimase kahe variandi puhul tekib küsimus, miks ei ole Postimees seda selgelt välja toonud. Samuti jääb üles küsimus ebatäpse ja eksitava info esitamisest, mis on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksiga.
Soovime Pressinõukogu liikmetele kaunist pühadeaega ja loodame, et leiate seejärel võimaluse anda hinnangu meie kirjas viidatud murekohtadele.
Lugupidamisega
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 626 9102 / 5696 4876
www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/ <http://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/>