dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2018
Viit
5.2-9/3934-1
Registreeritud
18. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-9 Tervise infosüsteemi rakendamise ja andmete töötlemisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-9/2018
Vastutaja
Kristel Niidas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. mai 2019

Failid

  • 📎Andmete_tapsustamine_seoses_taotlusega_GI_vastus_SoM_2018-12-14.bdoc34 KB
  • 📎E-kiri.pdf435 KB

Sisu (failidest)

3600450 -1213485 0 0 Sotsiaalministeerium T e i e 06.08 .2 0 18 n r 5.2-9/1424- 4 Meie 14.12 .2018 nr 1-20/GI/8279-4 A n dmete tä p s u st a m i ne s e o s es t a o t lu s e g a L u g u p e e tud Marika Priske T a r tu Üli k o o l i Ge n o o m i k a In s t i tu u di E esti Ge e n i v aramu (e d as p i di T Ü E G V ) esitas 2018. aasta aprillis S otsi a a l m i n i ste e r i umi l e ko l m ta o t l u s t, m ill e g a so o v i t i a n dme i d s u rma p õ hjuste r e g i s t r i s t , mü o k ard i i n f a r k t i r e g i s tr i s t j a v ä h i re g i s t r i s t . A n dm e i d so ovi t i perioodil 2002-2017 liitunud geenidoonorite kohta, keda on TÜ EGV andmebaasis üle 5 2 0 0 0 . Andmete saamine surma põhjuste ja vähiregistrist on toimunud regulaarselt alates 2010. aastast, müokardiinfarktiregistrist on andmeid saadud 2015. aastal. Sotsiaalministeerium on kahel korral esitanud täpsustavaid küsimusi . Käesolev kiri sisaldab TÜ EGV vastuseid Sotsiaalministeeriumi teisele pöördumisele . Allpool toome selgitused ja vastuse d Teie poolt esitatud täpsustavatele küsimustele. Selguse mõttes on TÜ EGV-poolse d kommentaarid lisatud Teie poolt esitatud küsimuste järele. Oma vastuses esimesele küsimusele olete kirjeldanud, miks on Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramul (edaspidi TÜ EGV ) vaja surma põhjuste ja surma koha andmeid, kuid 23.04.18 edastatud taotluses olete kirjeldanud, et surma põhjuste registrist soovitakse andmeid selleks, et välistada kirjade saatmist surnud geenidoonoritele (st et piisaks surma faktist). Vastuses kirjeldate, et on veel põhjuseid, miks TÜ EGV surma andmeid (surma põhjus, koht ja aeg) vajab, kuid see ei lähe kokku taotluses esitatud põhjusega (surnud geenidoonorite välistamine). Seega ei ole vastatud esitatud küsimusele, miks on vaja täiendavaid andmeid just surnud geenidoonoritele kirjade saatmise välistamiseks. Soovitame taotlust täiendada surma andmete kasutamise tegelike eesmärkidega, et saaksime andmete väljastamise seaduslikkuse üle otsustada. Vastus: Surnud GD välistamine on ainult üks põhjus, miks TÜ EGV-l on vaja surma põhjus e ja surma koha andmeid . K una TÜ EGV eesmärk on edendada geeniuuringuid ja koguda teavet ja seda rakendada * , siis surma põhjus on oluline sellepärast, et see on viimane fenotüübi kirjeldus isiku kohta, mis võib olla määrav sidumaks geenivariante fenotüübiga. Seega surma põhjus on kindlasti vajalik. Surma koht on samuti vajalik, kuna arvesse võetakse ka keskkonna mõju inimese tervisele. Seega on oluline teada, kus geenidoonor enne surma elas . *Väljavõte inimgeeniuuringute seadusest: § 3. Geenivaramu vastutav töötleja (1) Geenivaramu vastutav töötleja on Tartu Ülikool, kelle eesmärk geenivaramu vastutava töötlejana on: 1) edendada geeniuuringute arengut; 2) koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta; 3) rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Oma vastuses teisele küsimusele olete kirjeldanud, et müokardiinfarktiregistrist taotletavate andmete hulk on tingitud sellest, et administratiivselt ja tehniliselt on lihtsam kogu andmepaketi väljastamine võrreldes üksnes piiritletud hulga andmete väljastamisega. Lisaks on vastuses märgitud, et kuna TÜ EGV on teadusasutus, kes tegeleb laiemas mõistes haiguste riskimudelite väljatöötamisega, siis on põhjendatud suurema hulga andmete väljastamine. Juhime tähelepanu, et selline lähenemine on vastuolus isikuandmete kaitse põhimõtetega andmete töötlemise minimaalsusest (isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (edaspidi ÜM ) art 5 lg 1 p c) ning eesmärgipärasusest (ÜM art 5 lg 1 p b). Isikuandmete minimaalsuse põhimõtet ei saa rikkuda argumendiga, et konkreetseks eesmärgiks (riskifaktori tuvastamine kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti suhtes) vajalike andmete väljastamine on ebamugav ja vähemkeerukas (TÜ EGV vastuses: administratiivselt ja tehniliselt lihtsam). Lisaks juhime tähelepanu, et eesmärgipärasuse põhimõttest lähtuvalt ei saa taotleda andmeid tulevikus vaja minevate riskifaktorite väljatöötamiseks nagu võib aru saada teie vastuse esimesest lausest. Antud juhul taotletakse andmeid kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskimudelite loomiseks ning eesmärgikohasuse põhimõttega oleks vastuolus täiendavate andmete väljastamine. Soovitame taotlust täiendada üksnes nende andmetega, mis on kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskifaktori tuvastamiseks vajalikud või täiendavate eesmärkidega, milleks andmeid vajatakse. Vastus: Müokardiinfarktiregistrist andmete saamine on eelkõige oluline geenivariantide sidumiseks fenotüübiga, et oleks võimalik leida seoseid geenivariantide ja südame (pato)füsioloogia vahel. Riskiskooride arvutamine ise on lihtsalt üks praktiline väljund. Selleks, et saaks teha innovaatilist tööd ja avastada uusi geenivariante, mis mõjutavad südame tööd ja võivad viia südamehaiguseni sh müokardi infarktini, on vaja kõiki andmeid, mida arstid MI registrisse lisavad. Teadustöö on pidev protsess ja andmeid vajatakse samuti pidevalt. Väga oluline on sealjuures fenotüübiandmete pidev ajas täiendamine, et saaks leida uusi seoseid, nii nagu juba eespool kirjeldatud. Vastused kolmandale, neljandale, viiendale ja kuuendale küsimusele pöörlevad sisuliselt ühe küsimuse ümber – mis alusel on TÜ EGV-l õigus nõuda riiklikest registritest andmeid, et täiendada, uuendada ja kontrollida geenidoonorite andmeid Geenivaramus? Oma vastuses viitate, et vähiregistrist (sh ka teistest registritest) andmete küsimine on seotud personaalmeditsiini 2 rakendumisega ja tagasiside andmisega geenidoonoritele, mistõttu on vajalik pidev Geenivaramu andmete valideerimine ja täiendamine. Vastuses neljandale küsimusele viitate, et vastava õigusliku aluse annab TÜ EGV-le IGUS § 24 lg 2 p 3 mille kohaselt on TÜ EGV poolt geenidandmete tagasikodeerimine 3 lubatud terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata , kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist. Geenidoonori nõusoleku vormi 4 (edaspidi nõusolek ) p 5 kohaselt võib Geenivaramu vastutav töötleja (ehk TÜ) saada isikuandmeid ning andmeid geenidoonori terviseseisundi kohta teistest andmekogudest ning geenidoonoril on õigus keelata tema kohta Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine (ka IGUS § 11 lg 6). Samas viitate vastuses kuuendale küsimusele, et andmete saamise õiguslik alus tuleneb nõusolekust ning IGUS § 24 lg 2 p-st 4, mille kohaselt on tagasikodeerimine lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks. See tähendab, et seadusega on kaetud nii see olukord, kus isiku nõusolekut ei ole (aga isik ei ole ka keelanud andmete täiendamise) kui ka see, kui isik on oma nõusoleku andnud. Meie kuuendale küsimusele vastates märgite, et nõusolek on siiski see alus, mille alusel toimub andmete küsimine teistest riiklikest registritest. Siit tekib meil küsimus, et mis siis ikkagi on TÜ EGV hinnangul andmete täiendamise aluseks – kas IGUS § 24 lg 2 p 3 või p 4? Nagu märgitud, TÜ EGV vastuseid analüüsides jääb mulje, et selleks on nõusolek ja IGUS § 24 lg 2 p 4. Märgime, et see oleks paremini kooskõlas geenidoonori nõusolekuga, sest siis ei tekiks olukord, kus geenidoonor annab nõusoleku geeniandmete töötlemiseks, tema andmete uuendamine, täiendamine ja kontrollimine toimuks aga seaduse alusel ehk ilma nõusolekuta. Nõusolekupõhine lähenemine oleks kooskõlas ka IGUS algse eesmärgiga, milleks on eelnõu seletuskirja kohaselt geneetiliste uuringute ja testide lubamine ainut geenidoonori vabatahtlikult väljendatud teadva nõusoleku alusel5. Samas viitab IGUS eelnõu seletuskiri ka sellele, et tagasikodeerimise regulatsiooni algne eesmärk oli „Geenivaramu pidev kaasajastamine ja geeniuurija nõudmistele vastamine“ 6 . See tähendab, et andmete Geenivaramu täiendamine uute andmetega oli seadusandja eesmärk. Eelnõu algtekstis tagasikodeerimise lubatavuse kohta käiv sõnastus oli järgmine: „geenidoonori kirjaliku avalduse alusel tema kohta käivate andmete avaldamiseks geenidoonorile endale või geenidoonori tervisliku seisundi kohta käivate andmete täiendamiseks“ 7 . Seega võib väita, et geenidoonori andmete täiendamine on seadusandja algse mõtte kohaselt käinud läbi nõusoleku ehk IGUS § 24 lg 2 p 4. Samas on keeruline mõtestada IGUS § 24 lg 2 p 3 tähendust, mis annaks ilma nõusolekuta õiguse andmeid täiendada, parandada ja kontrollida isegi siis, kui andmesubjekt on nõusoleku tagasi võtnud, kuid ei ole andmete kasutamist keelanud. Kas nõusoleku tagasi võtmine ei ole TÜ EGV hinnangul ühtlasi ka alus andmete kasutamise piiramiseks? Kui lähemalt vaadata, milleks geenidoonor nõusoleku annab, siis nõusoleku p 5 kohaselt sellele, et TÜ EGV võib saada nii isikuandmeid kui ka terviseseisundi andmeid mis tahes andmekogust, piiritlemata, mis eesmärgil neid andmeid kasutatakse. Nõusoleku vormi p 1 kohaselt võib väita, et andmeid kasutatakse selleks, et koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta ning uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahvatervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Nõusoleku puuduseks võib pidada seda, et pole aru saada, mis isikuandmete kasutamise kohta geenidoonor nõusoleku annab. Võib väita, et see on antud mis tahes andmete suhtes, mis parasjagu mahub nõusoleku vormi p 1 laia eesmärgi raadiusesse. Seega ei pruugi Sotsiaalministeeriumi hinnangul olla täidetud nõusoleku tingimused ÜM art 4 p 11 tähenduses, kuna geenidoonor ei anna oma teadlikku nõusolekut 8 , kuna talle ei esitata piisaval informatsiooni, mis andmeid mis eesmärkidel töödeldakse. Ühtlasi ei saa ka väita, et geenidoonorite andmete töötlus oleks läbipaistev, mis on ÜM art 5 lg 1 p 1 alusel isikuandmete töötlemise üks aluspõhimõtetest. Kokkuvõttes märgime, et: (i) surma põhjuste registrist andmete väljastamise osas on vajalik taotluse täiendamine eesmärkide osas, milleks tegelikult isikuandmeid kasutada soovitakse; (ii) müokardiinfarktiregistrist andmete väljastamise osas on vajalik taotluse täiendamine üksnes nende andmetega, mis on vajalikud kardiovaskulaarhaiguste ja müokardiinfarkti riskifaktori tuvastamiseks; (iii) taotluses on vaja täpsustada, mis alusel andmete väljastamist surma põhjuste registrist, müokardiinfarktiregistrist ja vähiregistrist soovitakse, kuna vastused ei anna selles osas piisavalt selgust - viidatakse nii IGUS § 24 lg 2 p 3 kui ka p-le 4; (iv) meie hinnangul esineb puudusi nõusolekus, kuna see ei kirjelda seadusliku nõusoleku jaoks piisava detailsusega, mis andmeid mis eesmärgiks kasutatakse ehk geenidoonor ei anna sisuliselt teadlikku nõusolekut, mida nõuab ÜM art 4 p 11. Ühtlasi saab ka väita, et nõusolek koos nõusoleku infolehega ei taga geenidoonorile piisavalt läbipaistvust tema andmete töötlemise kohta, kuna geenidoonor ei saa teada, mis ulatuses, mahus ja mis aja tagant tema kohta päringuid teistesse riiklikesse regi stritesse tehakse. Punkt iv on oma olemuselt aga selline, mis sisuliselt välistab andmete väljastamise IGUS § 24 lg 2 p 4 alusel, kuna see seab eelduseks seadusega kooskõlas oleva nõusoleku olemasolu. Seega on vaja ajakohastada nõusoleku vormi, selle infolehte ning paremini läbi mõelda geenidoonori teavitamine ja siis täiendatud andmete väljastamise taotlus esitada. Vastus: (i) TÜ EGV täiendab taotlust andmete saamiseks surma põhjuste registrist vastavalt Sotsiaalministeeriumi märkustele ja soovitustele . (ii) Müokardiinfarktiregistrist soovi b TÜ EGV saada kõiki andmeid. S elle vajalikkust on põhjendatud vastuses küsimusele nr. 2. (iii) Andmete täiendamine registritest toimub kooskõlas inimgeeniuuringute seaduse ja Geenidoonoriks saamise nõusoleku vormiga , mis kehtestatakse sotsiaalministri m äärusega inimgeeniuuringute seaduse § 12 lõike 7 alusel. Õigusliku aluse geenidoonorite andmete täiendamiseks vajaliku tagasikodeerimise läbiviimiseks annab TÜ EGV-le inimgeeniuuringute seaduse § 24 lg 2 p 3 , mille kohaselt on vastutaval töötlejal ehk TÜ-l lubatud tagasikodeerimine muuhulgas terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamis t, uuendamist või kontrollimist. Nõusoleku vormi p. 5 väljatoomine taotlusele on vajalik selleks, et kinnitada geenidoonorite informeeritust asjaolust, et TÜ EGV võib saada andmeid teistest andmekogudest: 5) Kui ma soovin, siis võin esitada geenivaramu vastutavale töötlejale täiendavat informatsiooni enda kohta. Geenivaramu vastutav töötleja võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine. Geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi on allkirjastanud kõik geenivaramuga liitunud geenidoonorid. TÜ EGV ühtlustab seadusandliku aluse kirjelduse taotlustes. L u g u p i d a m i s e g a /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Metspalu TÜ Genoomika instituudi direktor Helene Alavere 5062542 [email protected] Saatja: Ingrid Ots-Vaik <[email protected]> Saadetud: 18.12.2018 10:46 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: Tartu Ülikooli dokumendihalduse infosüsteemist on Teile saadetud dokument Tere! Palun registreeri ja saada see täitmiseks Kalle Killarile. Andmete väljastamise üle otsustavad tema alluvad. Ette tänades Ingrid From: DHIS <[email protected]> Sent: Tuesday, December 18, 2018 10:30 AM To: Ingrid Ots-Vaik <[email protected]> Subject: Tartu Ülikooli dokumendihalduse infosüsteemist on Teile saadetud dokument Tere! Edastame Genoomika Instituudi vastuse andmete väljastamise taotlusega seoses. Dokumendi avamiseks vajutage palun lingile https://dok.ut.ee/sharing/?page=view_shared_item&item_id=52485670&key=1a9078d7f108ec78 9f49e4ac8e9a4260bff2cca2 Parimate soovidega Ene Mölder [email protected] 737 4050; 507 1174
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel