OHUTUSMEETMETE RAKENDAMINE
___________________________________
Patsiendi ees- ja perekonnanimi
_________________________ __________________
Patsiendi isikukood haigusluo/õendusloo nr
Ohutusmeetmete rakendamise põhjus:
enesevigastamise vältimiseks
patsiendi väärikuse säilitamiseks
___________________________
Kaalutud alternatiivid:
vestlus/selgitus või rahustamine Ohutusmeetme valiku põhjendus:
patsiendi lähedaste kutsumine patsient ei ole võimeline aru saama vestluse
kasutada vahendeid/meetmeid, mida sisust
patsient saab iseseisvalt eemaldada/rakendada vestlus ei olnud tulemuslik
_____________________ _____________________
Patsiendi tegevuse kirjeldus:
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
(Näited: vasaku/parema käega/jalaga üritab endale viga teha, lööb pead vastu objekti, püüab eemaldada endalt
kanüüle/sonde jne)
Kasutatav ohutusmeede:
Parema käe toestus Vasaku jala toestus ____________________
Vasaku käe toestus Rindkere toestus
Parema jala toestus Keha toestus (ratas)toolis
Ohutusmeetme rakendamise otsuse tegid:1. ____________________ 2. _____________________
(nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood)
Ohutusmeetme rakendamise algus:
kuupäev kellaaeg
Ohutusmeetmete rakendamisest teavitati: patsienti lähedast või seaduslikku esindajat
___________________
Ohutusmeetmete rakendamist selgitas patsiendile: ________________________________________
(nimi, allkiri, reg.kood)
kuupäev kellaaeg
Ohutusmeetmete rakendamisest teavitas lähedast või seaduslikku esindajat / ........................... (nimi)
:___________________
(nimi, allkiri, reg.kood)
kuupäev kellaaeg
Ohutusmeetmete muutmise otsus: 1. ____________________ 2. _____________________
(nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood)
Ohutusmeetme muutmine:
kuupäev kellaaeg
Uue ohutusmeetme nimetus (vt kasutatav ohutusmeede):____________________________
Muutmise põhjendus: ____________________________________________________
Ohutusmeetmete muutmise otsus: 1. ____________________ 2. _____________________
(nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood)
Ohutusmeetme muutmine:
kuupäev kellaaeg
Uue ohutusmeetme nimetus (vt kasutatav ohutusmeede):____________________________
Muutmise põhjendus: ____________________________________________________
Ohutusmeetme rakendamise lõpp:
kuupäev kellaaeg
Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise otsuse tegi: _________________________
(nimi, allkiri, reg.kood)
Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise põhjus: ei vaja enam ohutusmeetmete rakendamist
______________
Ohutusmeetme rakendamise lõpetamise
järgne vestlus:
kuupäev kellaaeg
Patsienti on teavitatud ohutusmeetmete rakendamise põhjustest: JAH EI
Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________
Patsiendilt on saadud kommentaar EI, Jah: suuline või kirjalik (NB! valida üks!)
Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________
Patsiendi arvamus: ________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
Patsiendile on selgitatud edaspidi ohutusmeetme rakendamise vältimise võimalusi : JAH EI
Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________
Vestluse läbi viinud tervishoiutöötaja: ____________________________(nimi, allkiri, reg.kood)
Patsiendi jälgimine iga 2 tunni tagant ja iga 12 tunni tagant patsiendi seisundi kirjeldus (kl 8.00 ja 20.00)
Kuupäev
Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 (kirjeldada pt seisundit) 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 (kirjelda pt seisundit)
Ohutusmeetme
jätkamise vajadus
(märgi jätkamisel:
JAH)
Ohutusmeetme
muutmise
vajadus*
*Täita ainult
ohutusmeetme
muutmise puhul.
Märgi muutus või Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
uus rakendatav
meede
Hindaja nimi,
allkiri, reg.kood
Kuupäev
Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00
Ohutusmeetme
jätkamise vajadus
Ohutusmeetme
muutmise
vajadus*
*Täita ainult
ohutusmeetme
muutmise puhul.
Märgi muutus või
uus rakendatav
meede Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
Hindaja nimi,
allkiri, reg.kood
Kuupäev
Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00
Ohutusmeetme
jätkamise vajadus
Ohutusmeetme
muutmise
vajadus*
*Täita ainult
ohutusmeetme
muutmise puhul.
Märgi muutus või
uus rakendatav
meede Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
Hindaja nimi,
allkiri, reg.kood
Kuu- Kella- Ohutusmeetme Allkiri, pitsat Kuu- Kella- Ohutusmeetme Allkiri, pitsat
päev aeg jätkamise päev aeg jätkamise
vajadus vajadus
08.00 08.00
10.00 10.00
12.00 12.00
Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
14.00 14.00
16.00 16.00
18.00 18.00
20.00 20.00
22.00 22.00
24.00 24.00
Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
02.00 02.00
04.00 04.00
06.00 06.00
08.00 08.00
10.00 10.00
12.00 12.00
Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
14.00 14.00
16.00 16.00
18.00 18.00
20.00 20.00
22.00 22.00
24.00 24.00
Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat
Projekt arutamiseks
Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades
1. Üldsätted
1.1. Ohutusmeetmete rakendamise juhend (edaspidi juhend) ühtlustab tervishoiuteenuse
osutamisel kasutatavate ohutusmeetmete rakendamist mittepsühhiaatrilistes
osakondades, aidates ennetada ohujuhtumeid, vähendada patsientide enesevigastamise
riski ning säilitada patsiendi väärikust.
1.2. Ohutusmeede on mittepsühhiaatrilise tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendi poolt
endale tekitatud või potentsiaalselt tekitatava tervisekahjustuse vältimise ennetamise
ja/või leevendamise meede. Ohutusmeedet kasutatakse alati patsiendi huvides ning
olukorras, kus ohutusmeetme viivitamatu rakendamata jätmine oleks ohtlik patsiendi
elule ja/või tervisele.
1.3. Juhend ei reguleeri psühhiaatrilise abi seaduses reguleeritud ohjeldusmeetmete
rakendamist, sh ravimite kasutamist.
1.4. Kõik patsientidega tegelevad töötajad peavad olema juhendiga tutvunud.
2. Ohutusmeetmete rakendamise üldised põhimõtted
2.1. Rakendatav ohutusmeede peab tagama patsiendi turvalisuse.
2.2. Rakendatav ohutusmeede peab vastama patsiendi vajadustele ning olema võimalikest
variantidest kõige vähem sekkuvam.
2.3. Ohutusmeetme kasutamisega ei tohi tekkida põhjendamatut kahju patsiendi tervisele.
2.4. Ohutusmeedet kasutatakse ainult pärast patsiendi terviseseisundi hindamist ning
veendumist, et ohutusmeetme rakendamata jätmine kujutab endast vastavas olukorras
suuremat riski kui ohutusmeetme rakendamine.
2.5. Hinnang ohutusmeetme kasutamiseks peab sisaldama võimalikke põhjuseid patsiendi
käitumise kohta, ohutusmeetme kasutamisega kaasneda võivaid riske, sh asjakohaseid
meditsiinilisi riske.
2.6. Ohutusmeetme rakendamisel lähtutakse patsiendi terviseseisundist otsuse tegemise
hetkel. Patsiendi varasemad kukkumised ja/või varasem ohtlik käitumine ja/või
lähedaste/seadusliku esindaja soov ei saa olla aluseks ohutusmeetme rakendamise
alustamiseks.
2.7. Ohutusmeetmete rakendamise (sh meetme valiku) otsuse teevad ja kinnitavad kirjalikult
alati kaks tervishoiutöötajat.
2.8. Patsiendile selgitatakse ohutusmeetme rakendamise käigus selle vajadust ning
võimalusel kaasatakse ta ohutusmeetme rakendamise otsustusprotsessi. Otsustusvõimetu
patsiendi lähedasi või patsiendi seaduslikku esindajat teavitatakse ohutusmeetme
rakendamisest esimesel võimalusel, keda võimalusel kaasatakse ohutusmeetme
rakendamise otsustusprotsessi. Esmasel ohutusmeetme rakendamisel dokumenteerib
tervishoiutöötaja1 tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti
patsiendi/lähedase/seadusliku esindaja nime (patsiendi puhul viite „patsient“), vastava
isiku informeerimise aja ja informeerinud tervishoiutöötaja nime.
1
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 tähenduses
1
2.9. Ohutusmeetmete rakendamisel võib kasutada ainult spetsiaalselt selleks ettenähtud
vahendeid2
2.10. Patsienti võib ohutusmeetmest ajutiselt vabastada tervishoiuteenuse osutamiseks
personali juuresolekul.
2.11. Ohutusmeetme rakendamine lõpetatakse esimesel võimalusel ohutusmeetme
rakendamise vajaduse äralangemisel.
2.12. Tervishoiutöötaja dokumenteerib kõik patsiendil rakendatud ohutusmeetmed juhendi
lisas 1 toodud ohutusmeetme rakendamise vormis, välja arvatud all-loetletud
ohutusmeetmete rakendamisel, millisel juhul dokumenteeritakse rakendatud
ohutusmeetmed õendusloos patsiendi seisundi jälgimise osas (põhjendus, alustamine,
lõpetamine ja hinnang iga 12 tunni tagant):
2.12.1. kanüüli/infusiooniliini, maski, toitmisvooliku/sondi, dreeni jmt eemaldamine –
kinda kasutamine, käetoe kasutamine jmt;
2.12.2. patsiendi voodist kukkumise vältimiseks – voodi võre ja/või küljetugede ja/või
pehmenduste kasutamine, kui patsient ei saa iseseisvalt voodist väljuda;
2.12.3. istuval patsiendil toolist väljakukkumise vältimiseks - vöö ja/või geriaatrilise
tooli kasutamine jmt.
2.13. Struktuuriüksuse õendusjuht on vastutav isik, kellel on ülevaade kõigist
ohutusmeetmete kasutamistest oma struktuuriüksuses. Struktuuriüksuse õendusjuht
jälgib ja jagab töötajatele asjakohast infot ohutusmeetmete kasutamisest.
3. Tervishoiutöötaja tegevused ohutusmeetme rakendamisel
3.1. Ohutusmeetmete rakendamise ja/või ohutusmeetmete muutmise otsuse teevad kaks
tervishoiutöötajat ja vormistavad kirjalikult 1 (ühe) tunni jooksul. Ohutusmeetmete
rakendamise lõpetamise otsuse võib teha üks tervishoiutöötaja.
3.2. Tervishoiutöötaja viib enne võimalikku ohutusmeetme rakendamist läbi patsiendi
läbivaatuse, hindab tema seisundit ja teeb vajadusel otsuse ohutusmeetme
kasutamiseks, kindlustamaks, et ohutusmeetme kasutamisest tulenevad kasud kaaluvad
üles võimalikud riskid.
3.3. Ohutusmeetme rakendamise ja muutmise otsuses peavad olema dokumenteeritud:
3.3.1. põhjendus ohutusmeetme kasutamiseks (nt enesevigastamise vältimine);
3.3.2. kaalutud alternatiivid ja ohutusmeetme valiku põhjendus;
3.3.3. patsiendi seisundi/tegevuse kirjeldus;
3.3.4. ohutusmeede, mida kasutatakse;
3.3.5. ohutusmeetmega alustamise aeg;
3.3.6. patsiendi ja/või tema lähedase ja/või seadusliku esindaja informeerimine;
3.3.7. patsiendi seisundi hindamine ohutusmeetme rakendamise jätkamise osas iga 12
tunni tagant.
3.4. Tervishoiutöötaja jälgib patsiendi seisundit ja teeb vahehindamise vähemalt iga 2
(kahe) tunni järel vastavalt juhendi lisas nr 1 toodud vormile. Jälgimist teostav
tervishoiutöötaja teavitab teist tervishoiutöötajat viivitamatult ohutusmeetme muutmise
vajadusest.
3.5. Ohutusmeetme rakendamise lõpetamise otsuses peavad olema märgitud:
3.5.1. ohutusmeetme rakendamise lõpetamise põhjus ja aeg;
3.5.2. patsiendi ja/või tema lähedase ja/või seadusliku esindaja informeerimine;
2 Vahendid, mis on spetsiaalselt välja töötatud patsiendi ohutuse tagamiseks. Ohutusmeetmete rakendamise
eesmärgil ei ole lubatud kasutada vahendeid, mille tootjapoolne kasutusotstarve ei ole patsiendi ohutuse tagamine
käesoleva juhendi mõistes, s.o näiteks rõivad või nende osad (vöö, püksirihm), sidemed jne.
1
3.6. Kõikidest ohutusmeetmete rakendamisega seonduvatest otsustest peab nähtuma nende
tegemise kuupäev, kellaaeg ja otsuse teinud tervishoiutöötaja(te) nim(ed)i, allkir(jad)i
ja tervishoiutöötaja(te) kood.
3.7. Tervishoiutöötaja selgitab pärast ohutusmeetme rakendamise lõpetamist patsiendile
ohutusmeetme kasutamist tinginud põhjusi ning võimalusi edaspidi ohutusmeetme
kasutamist vältida.
4. Hooldustöötaja tegevused ohutusmeetme rakendamisel
4.1. Hooldustöötaja teavitab viivitamatult tervishoiutöötajat, kui patsiendi käitumine
kujutab ohtu tema tervisele ning patsient võib vajada ohutusmeetme rakendamist.
4.2. Hooldustöötaja tegutseb tervishoiutöötajalt saadud korralduste alusel järgmiselt:
4.2.1. jälgib patsienti ohutusmeetmete rakendamise perioodil iga 30-60 minuti järel
ning informeerib tervishoiutöötajat kõigist muutustest patsiendi seisundis;
4.2.2. tagab patsiendi heaolu ja mugavuse meetmed, sh isikliku hoolduse ja hügieeni.
Lisa 1 Ohutusmeetme rakendamise dokumenteerimise vorm
2
Saatja: Ingrid Ots-Vaik <
[email protected]>
Saadetud: 18.12.2018 10:54
Adressaat: Mall Hiet <
[email protected]>
Teema: FW: Ohutusmeetmete tagamise juhend ja rakendamise vorm
Manused: Ohutusmeetmete_rakendamise_vorm 05.12.2018.docx; Patsiendiohutuse juhend
05.12.2018.docx; kaaskiri OM juhendile 111218.docx
Palun registreeri.
Ette t�nades
Ingrid
From: Mihhail Muz�t�in <
[email protected]>
Sent: Tuesday, December 18, 2018 10:52 AM
To: Agris Koppel <
[email protected]>; Heli Paluste <
[email protected]>; Merike J�rilo
<
[email protected]>;
[email protected]
Cc:
[email protected]; Ulla Raid <
[email protected]>; Ingrid Ots-Vaik <Ingrid.Ots-
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
'
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected];
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected]; '
[email protected]' <
[email protected]>; 'Aime Keis - IVKH'
<
[email protected]>; Ester �pik <
[email protected]>; Tiia Luht <
[email protected]>
Subject: Ohutusmeetmete tagamise juhend ja rakendamise vorm
Lp kolleegid
Eesti seadusandlus sisaldab regulatsiooni ps�hhiaatriliste patsientide ohjeldamiseks, kuid ei
k�sitle patsientide/klientide ohutuse tagamist neile osutatavate muude tervishoiuteenuste k�igus.
Teiste riikide praktikas eristatakse meditsiinilisel n�idustusel patsientide ohutuse tagamist
ohjeldamisest.
2017.a moodustasid Sotsiaalministeeriumi, haiglate, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Terviseameti
esindajad t��grupi eesm�rgiga t��tada v�lja meditsiinilisel n�idustusel patsientide
ohutusmeetmete rakendamise juhend, millest Sotsiaalministeerium saaks
sisendi tervishoiuteenuste kvaliteediraamistiku v�ljat��tamise protsessi k�igus m��ruse nr
128 �Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise n�uded� kavandatud muutmisesse.
K�esolevaks ajaks on valminud juhendi eeln�u (lisa 1) patsiendiohutuse tagamiseks koos sinna
juurde kuuluva lisaga ohutusmeetmete rakendamise dokumenteerimiseks (lisa 2).
Saadame nimetatud dokumendid Sotsiaalministeeriumile seisukoha v�tmiseks.
Tagasiside eest t�nades ja
kaunist j�uluaega soovides
Lugupidamisega
Mihhail Mu��t�in
J�relevalveosakonna juhataja
Lisad:
1. Kaaskiri
2. Lisa 1 Ohutusmeetmete rakendamise juhend mitteps�hhiaatrilistes osakondades
3. Lisa 2 Ohutusmeetmete rakendamise vorm
P.S. Kuna t��tan Terviseametis detsembri l�puni, palun tagasiside saata Eve Pilt`ile aadressil
[email protected]
Kaaskiri ohutusmeetmete tagamise juhendile ja selle lisale.
Eesti seadusandlus ei käsitle patsientide/klientide ohutuse tagamist neile osutatavate muude
tervishoiuteenuste käigus vaid sisaldab ainult regulatsiooni psühhiaatriliste patsientide
ohjeldamiseks1. Seetõttu puuduvad meditsiinilisel näidustusel patsiendiohutuse tagamiseks
mõeldud ohutusmeetmete üheselt mõistetavad definitsioonid ja juhised kuidas neid rakendada.
Teiste riikide praktikas eristatakse meditsiinilisel näidustusel patsientide ohutuse tagamist
ohjeldamisest. Vt näiteks:
1) Swedish Medical center , Restraint or seclusion management2
2) Montana state hospital policy and procedure use of restraints for non-violent non self-
destructive behaviors3.
Riigiasutuste (N: Terviseamet ja Õiguskantsler) arusaamine ohutusmeetmete kasutamisest ja
sellest tulenevad nõuded teenuseosutajatele on erinevad. Seaduse tasandil ei eristata
meditsiinilisel näidustusel patsiendi ohutuseks/ rakendatavaid meetmeid ohjeldusmeetmetest.
Kuna teenuseosutajad on teadlikud, et igasugune patsiendi toestamine, ka siis kui see on
näidustatud patsiendi ohutuse tagamiseks, on õigusvastane siis sellist tegevust ei
dokumenteerita . Seetõttu pole patsiendi ohutust tagavate piiravate meetmete kasutamise
näidustus kontrollitav.
Septembris 2017 kogunes Terviseametis töögrupp, kuhu kuulusid tervishoiuteenuse osutajate
esindajatena liikmed Eesti Haiglate Liidust (Mia Sultsmann) SA Põhja Eesti Regionaalhaiglast
(Aleksei Gaidajenko, Liisa Saamot, Marina Karna), AS-st Ida Tallinna Keskhaigla (Eha
Rumberg), SA-st Ida Viru Keskhaigla (Alevtina Uustalu), Rakvere Haiglast (Anne Komp),
patsientide esindajana Kristi Rekand Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Ingrid Ots-Vaik ja Ulla
Raid Sotsiaalministeeriumist ning Mihhail Muzõtšin, Eve Pilt ja Anne Mari Roost
Terviseametist.
Töögrupi moodustamiseks andis tõuke juhtum, kus ühes haiglas kasutati patsiendiohutuse
tagamiseks tema toestamist. Selliseks tegevuseks oli haigla sõnul olemas patsiendi lähedase
nõusolek, kuid see ei olnud dokumenteeritud. Samuti ei olnud dokumenteeritud asjas muud
olulist tähtsust omavad asjaolud, mistõttu Terviseamet tegi haiglale hoiatuse.Selle juhtumi
põhjal , leppisid Sotsiaalministeerium, haigla ja Terviseamet kokku töögrupi moodustamises
eesmärgiga töötada välja meditsiinilisel näidustusel patsientide ohutusmeetmete rakendamise
juhend, millest Sotsiaalministeerium saaks sisendi tervishoiuteenuste kvaliteediraamistiku
väljatöötamise protsessi käigus määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ kavandatud muutmisesse.
Töögrupi esimene kokkusaamine toimus 18.09.2017. Käesolevaks ajaks on valminud
Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades (lisa 1) koos lisaga
(lisa 2) ohutusmeetmete rakendamise dokumenteerimiseks. Töögrupil on plaanis koostatud
juhendit piloteerida juhendi koostamisel osalenud tervishoiu teenuseosutajate juures.
1
Vt psühhiaatrilise abi seadus § 14 jj
2
http://www.swedish.org/~/media/Images/Swedish/CME1/OnlineCourses/ManagingAssault/RestraintorSeclusi
onswed006880.pdf, nov 2016
3
https://dphhs.mt.gov/Portals/85/amdd/documents/MSH/volumeii/treatment/UseOfRestraintsForNonviolentB
ehaviors.pdf; mai 2016
Saadame nimetatud dokumendid Sotsiaalministeeriumile seisukoha võtmiseks.
Töögrupi edasised planeeritud tegevused on:
Detsember 2018 – koolituskava ja koolitusprogrammi koostamine
Jaanuaris 2019 – praktiline koolitus koolitajatele
Veebruar 2019 – koolitused tervishoiutöötajatele tervishoiu teenuseosutajate juures
Märts 2019 – juhendi piloteerimine tervishoiuteenuse osutajate juures
Aprill 2019 – tagasiside juhendi piloteerimisest ja vajadusel muudatuste tegemine
Mai 2019 – sisend Sotsiaalministeeriumile.
Mihhail Mužõtsin
Järelevalveosakonna juhataja