dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2018
Viit
5.2-2/3933-1
Registreeritud
18. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. jaanuar 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf555 KB
  • 📎kaaskiri OM juhendile 111218.pdf452 KB
  • 📎Ohutusmeetmete_rakendamise_vorm 05.12.2018.pdf374 KB
  • 📎Patsiendiohutuse juhend 05.12.2018.pdf359 KB

Sisu (failidest)

OHUTUSMEETMETE RAKENDAMINE ___________________________________ Patsiendi ees- ja perekonnanimi _________________________ __________________ Patsiendi isikukood haigusluo/õendusloo nr Ohutusmeetmete rakendamise põhjus:  enesevigastamise vältimiseks  patsiendi väärikuse säilitamiseks  ___________________________ Kaalutud alternatiivid:  vestlus/selgitus või rahustamine Ohutusmeetme valiku põhjendus:  patsiendi lähedaste kutsumine  patsient ei ole võimeline aru saama vestluse  kasutada vahendeid/meetmeid, mida sisust patsient saab iseseisvalt eemaldada/rakendada  vestlus ei olnud tulemuslik  _____________________  _____________________ Patsiendi tegevuse kirjeldus: ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ (Näited: vasaku/parema käega/jalaga üritab endale viga teha, lööb pead vastu objekti, püüab eemaldada endalt kanüüle/sonde jne) Kasutatav ohutusmeede:  Parema käe toestus  Vasaku jala toestus  ____________________  Vasaku käe toestus  Rindkere toestus  Parema jala toestus  Keha toestus (ratas)toolis Ohutusmeetme rakendamise otsuse tegid:1. ____________________ 2. _____________________ (nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetme rakendamise algus: kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete rakendamisest teavitati:  patsienti  lähedast või seaduslikku esindajat  ___________________ Ohutusmeetmete rakendamist selgitas patsiendile: ________________________________________ (nimi, allkiri, reg.kood) kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete rakendamisest teavitas lähedast või seaduslikku esindajat / ........................... (nimi) :___________________ (nimi, allkiri, reg.kood) kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete muutmise otsus: 1. ____________________ 2. _____________________ (nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetme muutmine: kuupäev kellaaeg Uue ohutusmeetme nimetus (vt kasutatav ohutusmeede):____________________________ Muutmise põhjendus: ____________________________________________________ Ohutusmeetmete muutmise otsus: 1. ____________________ 2. _____________________ (nimi, allkiri, reg.kood) (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetme muutmine: kuupäev kellaaeg Uue ohutusmeetme nimetus (vt kasutatav ohutusmeede):____________________________ Muutmise põhjendus: ____________________________________________________ Ohutusmeetme rakendamise lõpp: kuupäev kellaaeg Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise otsuse tegi: _________________________ (nimi, allkiri, reg.kood) Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise põhjus:  ei vaja enam ohutusmeetmete rakendamist  ______________ Ohutusmeetme rakendamise lõpetamise järgne vestlus: kuupäev kellaaeg Patsienti on teavitatud ohutusmeetmete rakendamise põhjustest:  JAH  EI Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________ Patsiendilt on saadud kommentaar  EI, Jah: suuline  või kirjalik  (NB! valida üks!) Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________ Patsiendi arvamus: ________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ Patsiendile on selgitatud edaspidi ohutusmeetme rakendamise vältimise võimalusi :  JAH  EI Kui ei, siis palun põhjendage: _______________________________________________________ Vestluse läbi viinud tervishoiutöötaja: ____________________________(nimi, allkiri, reg.kood) Patsiendi jälgimine iga 2 tunni tagant ja iga 12 tunni tagant patsiendi seisundi kirjeldus (kl 8.00 ja 20.00) Kuupäev Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 (kirjeldada pt seisundit) 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 (kirjelda pt seisundit) Ohutusmeetme jätkamise vajadus (märgi jätkamisel: JAH) Ohutusmeetme muutmise vajadus* *Täita ainult ohutusmeetme muutmise puhul. Märgi muutus või Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat uus rakendatav meede Hindaja nimi, allkiri, reg.kood Kuupäev Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 Ohutusmeetme jätkamise vajadus Ohutusmeetme muutmise vajadus* *Täita ainult ohutusmeetme muutmise puhul. Märgi muutus või uus rakendatav meede Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat Hindaja nimi, allkiri, reg.kood Kuupäev Kellaaeg 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 20.00 22.00 24.00 02.00 04.00 06.00 08.00 Ohutusmeetme jätkamise vajadus Ohutusmeetme muutmise vajadus* *Täita ainult ohutusmeetme muutmise puhul. Märgi muutus või uus rakendatav meede Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat Hindaja nimi, allkiri, reg.kood Kuu- Kella- Ohutusmeetme Allkiri, pitsat Kuu- Kella- Ohutusmeetme Allkiri, pitsat päev aeg jätkamise päev aeg jätkamise vajadus vajadus 08.00 08.00 10.00 10.00 12.00 12.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat 14.00 14.00 16.00 16.00 18.00 18.00 20.00 20.00 22.00 22.00 24.00 24.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat 02.00 02.00 04.00 04.00 06.00 06.00 08.00 08.00 10.00 10.00 12.00 12.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat 14.00 14.00 16.00 16.00 18.00 18.00 20.00 20.00 22.00 22.00 24.00 24.00 Allkiri/pitsat Allkiri/pitsat Projekt arutamiseks Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades 1. Üldsätted 1.1. Ohutusmeetmete rakendamise juhend (edaspidi juhend) ühtlustab tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate ohutusmeetmete rakendamist mittepsühhiaatrilistes osakondades, aidates ennetada ohujuhtumeid, vähendada patsientide enesevigastamise riski ning säilitada patsiendi väärikust. 1.2. Ohutusmeede on mittepsühhiaatrilise tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendi poolt endale tekitatud või potentsiaalselt tekitatava tervisekahjustuse vältimise ennetamise ja/või leevendamise meede. Ohutusmeedet kasutatakse alati patsiendi huvides ning olukorras, kus ohutusmeetme viivitamatu rakendamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule ja/või tervisele. 1.3. Juhend ei reguleeri psühhiaatrilise abi seaduses reguleeritud ohjeldusmeetmete rakendamist, sh ravimite kasutamist. 1.4. Kõik patsientidega tegelevad töötajad peavad olema juhendiga tutvunud. 2. Ohutusmeetmete rakendamise üldised põhimõtted 2.1. Rakendatav ohutusmeede peab tagama patsiendi turvalisuse. 2.2. Rakendatav ohutusmeede peab vastama patsiendi vajadustele ning olema võimalikest variantidest kõige vähem sekkuvam. 2.3. Ohutusmeetme kasutamisega ei tohi tekkida põhjendamatut kahju patsiendi tervisele. 2.4. Ohutusmeedet kasutatakse ainult pärast patsiendi terviseseisundi hindamist ning veendumist, et ohutusmeetme rakendamata jätmine kujutab endast vastavas olukorras suuremat riski kui ohutusmeetme rakendamine. 2.5. Hinnang ohutusmeetme kasutamiseks peab sisaldama võimalikke põhjuseid patsiendi käitumise kohta, ohutusmeetme kasutamisega kaasneda võivaid riske, sh asjakohaseid meditsiinilisi riske. 2.6. Ohutusmeetme rakendamisel lähtutakse patsiendi terviseseisundist otsuse tegemise hetkel. Patsiendi varasemad kukkumised ja/või varasem ohtlik käitumine ja/või lähedaste/seadusliku esindaja soov ei saa olla aluseks ohutusmeetme rakendamise alustamiseks. 2.7. Ohutusmeetmete rakendamise (sh meetme valiku) otsuse teevad ja kinnitavad kirjalikult alati kaks tervishoiutöötajat. 2.8. Patsiendile selgitatakse ohutusmeetme rakendamise käigus selle vajadust ning võimalusel kaasatakse ta ohutusmeetme rakendamise otsustusprotsessi. Otsustusvõimetu patsiendi lähedasi või patsiendi seaduslikku esindajat teavitatakse ohutusmeetme rakendamisest esimesel võimalusel, keda võimalusel kaasatakse ohutusmeetme rakendamise otsustusprotsessi. Esmasel ohutusmeetme rakendamisel dokumenteerib tervishoiutöötaja1 tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti patsiendi/lähedase/seadusliku esindaja nime (patsiendi puhul viite „patsient“), vastava isiku informeerimise aja ja informeerinud tervishoiutöötaja nime. 1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 tähenduses 1 2.9. Ohutusmeetmete rakendamisel võib kasutada ainult spetsiaalselt selleks ettenähtud vahendeid2 2.10. Patsienti võib ohutusmeetmest ajutiselt vabastada tervishoiuteenuse osutamiseks personali juuresolekul. 2.11. Ohutusmeetme rakendamine lõpetatakse esimesel võimalusel ohutusmeetme rakendamise vajaduse äralangemisel. 2.12. Tervishoiutöötaja dokumenteerib kõik patsiendil rakendatud ohutusmeetmed juhendi lisas 1 toodud ohutusmeetme rakendamise vormis, välja arvatud all-loetletud ohutusmeetmete rakendamisel, millisel juhul dokumenteeritakse rakendatud ohutusmeetmed õendusloos patsiendi seisundi jälgimise osas (põhjendus, alustamine, lõpetamine ja hinnang iga 12 tunni tagant): 2.12.1. kanüüli/infusiooniliini, maski, toitmisvooliku/sondi, dreeni jmt eemaldamine – kinda kasutamine, käetoe kasutamine jmt; 2.12.2. patsiendi voodist kukkumise vältimiseks – voodi võre ja/või küljetugede ja/või pehmenduste kasutamine, kui patsient ei saa iseseisvalt voodist väljuda; 2.12.3. istuval patsiendil toolist väljakukkumise vältimiseks - vöö ja/või geriaatrilise tooli kasutamine jmt. 2.13. Struktuuriüksuse õendusjuht on vastutav isik, kellel on ülevaade kõigist ohutusmeetmete kasutamistest oma struktuuriüksuses. Struktuuriüksuse õendusjuht jälgib ja jagab töötajatele asjakohast infot ohutusmeetmete kasutamisest. 3. Tervishoiutöötaja tegevused ohutusmeetme rakendamisel 3.1. Ohutusmeetmete rakendamise ja/või ohutusmeetmete muutmise otsuse teevad kaks tervishoiutöötajat ja vormistavad kirjalikult 1 (ühe) tunni jooksul. Ohutusmeetmete rakendamise lõpetamise otsuse võib teha üks tervishoiutöötaja. 3.2. Tervishoiutöötaja viib enne võimalikku ohutusmeetme rakendamist läbi patsiendi läbivaatuse, hindab tema seisundit ja teeb vajadusel otsuse ohutusmeetme kasutamiseks, kindlustamaks, et ohutusmeetme kasutamisest tulenevad kasud kaaluvad üles võimalikud riskid. 3.3. Ohutusmeetme rakendamise ja muutmise otsuses peavad olema dokumenteeritud: 3.3.1. põhjendus ohutusmeetme kasutamiseks (nt enesevigastamise vältimine); 3.3.2. kaalutud alternatiivid ja ohutusmeetme valiku põhjendus; 3.3.3. patsiendi seisundi/tegevuse kirjeldus; 3.3.4. ohutusmeede, mida kasutatakse; 3.3.5. ohutusmeetmega alustamise aeg; 3.3.6. patsiendi ja/või tema lähedase ja/või seadusliku esindaja informeerimine; 3.3.7. patsiendi seisundi hindamine ohutusmeetme rakendamise jätkamise osas iga 12 tunni tagant. 3.4. Tervishoiutöötaja jälgib patsiendi seisundit ja teeb vahehindamise vähemalt iga 2 (kahe) tunni järel vastavalt juhendi lisas nr 1 toodud vormile. Jälgimist teostav tervishoiutöötaja teavitab teist tervishoiutöötajat viivitamatult ohutusmeetme muutmise vajadusest. 3.5. Ohutusmeetme rakendamise lõpetamise otsuses peavad olema märgitud: 3.5.1. ohutusmeetme rakendamise lõpetamise põhjus ja aeg; 3.5.2. patsiendi ja/või tema lähedase ja/või seadusliku esindaja informeerimine; 2 Vahendid, mis on spetsiaalselt välja töötatud patsiendi ohutuse tagamiseks. Ohutusmeetmete rakendamise eesmärgil ei ole lubatud kasutada vahendeid, mille tootjapoolne kasutusotstarve ei ole patsiendi ohutuse tagamine käesoleva juhendi mõistes, s.o näiteks rõivad või nende osad (vöö, püksirihm), sidemed jne. 1 3.6. Kõikidest ohutusmeetmete rakendamisega seonduvatest otsustest peab nähtuma nende tegemise kuupäev, kellaaeg ja otsuse teinud tervishoiutöötaja(te) nim(ed)i, allkir(jad)i ja tervishoiutöötaja(te) kood. 3.7. Tervishoiutöötaja selgitab pärast ohutusmeetme rakendamise lõpetamist patsiendile ohutusmeetme kasutamist tinginud põhjusi ning võimalusi edaspidi ohutusmeetme kasutamist vältida. 4. Hooldustöötaja tegevused ohutusmeetme rakendamisel 4.1. Hooldustöötaja teavitab viivitamatult tervishoiutöötajat, kui patsiendi käitumine kujutab ohtu tema tervisele ning patsient võib vajada ohutusmeetme rakendamist. 4.2. Hooldustöötaja tegutseb tervishoiutöötajalt saadud korralduste alusel järgmiselt: 4.2.1. jälgib patsienti ohutusmeetmete rakendamise perioodil iga 30-60 minuti järel ning informeerib tervishoiutöötajat kõigist muutustest patsiendi seisundis; 4.2.2. tagab patsiendi heaolu ja mugavuse meetmed, sh isikliku hoolduse ja hügieeni. Lisa 1 Ohutusmeetme rakendamise dokumenteerimise vorm 2 Saatja: Ingrid Ots-Vaik <[email protected]> Saadetud: 18.12.2018 10:54 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: Ohutusmeetmete tagamise juhend ja rakendamise vorm Manused: Ohutusmeetmete_rakendamise_vorm 05.12.2018.docx; Patsiendiohutuse juhend 05.12.2018.docx; kaaskiri OM juhendile 111218.docx Palun registreeri. Ette t�nades Ingrid From: Mihhail Muz�t�in <[email protected]> Sent: Tuesday, December 18, 2018 10:52 AM To: Agris Koppel <[email protected]>; Heli Paluste <[email protected]>; Merike J�rilo <[email protected]>; [email protected] Cc: [email protected]; Ulla Raid <[email protected]>; Ingrid Ots-Vaik <Ingrid.Ots- [email protected]>; [email protected]; [email protected]; '[email protected]' <[email protected]>; [email protected]; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; [email protected]; '[email protected]' <[email protected]>; 'Aime Keis - IVKH' <[email protected]>; Ester �pik <[email protected]>; Tiia Luht <[email protected]> Subject: Ohutusmeetmete tagamise juhend ja rakendamise vorm Lp kolleegid Eesti seadusandlus sisaldab regulatsiooni ps�hhiaatriliste patsientide ohjeldamiseks, kuid ei k�sitle patsientide/klientide ohutuse tagamist neile osutatavate muude tervishoiuteenuste k�igus. Teiste riikide praktikas eristatakse meditsiinilisel n�idustusel patsientide ohutuse tagamist ohjeldamisest. 2017.a moodustasid Sotsiaalministeeriumi, haiglate, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Terviseameti esindajad t��grupi eesm�rgiga t��tada v�lja meditsiinilisel n�idustusel patsientide ohutusmeetmete rakendamise juhend, millest Sotsiaalministeerium saaks sisendi tervishoiuteenuste kvaliteediraamistiku v�ljat��tamise protsessi k�igus m��ruse nr 128 �Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise n�uded� kavandatud muutmisesse. K�esolevaks ajaks on valminud juhendi eeln�u (lisa 1) patsiendiohutuse tagamiseks koos sinna juurde kuuluva lisaga ohutusmeetmete rakendamise dokumenteerimiseks (lisa 2). Saadame nimetatud dokumendid Sotsiaalministeeriumile seisukoha v�tmiseks. Tagasiside eest t�nades ja kaunist j�uluaega soovides Lugupidamisega Mihhail Mu��t�in J�relevalveosakonna juhataja Lisad: 1. Kaaskiri 2. Lisa 1 Ohutusmeetmete rakendamise juhend mitteps�hhiaatrilistes osakondades 3. Lisa 2 Ohutusmeetmete rakendamise vorm P.S. Kuna t��tan Terviseametis detsembri l�puni, palun tagasiside saata Eve Pilt`ile aadressil [email protected] Kaaskiri ohutusmeetmete tagamise juhendile ja selle lisale. Eesti seadusandlus ei käsitle patsientide/klientide ohutuse tagamist neile osutatavate muude tervishoiuteenuste käigus vaid sisaldab ainult regulatsiooni psühhiaatriliste patsientide ohjeldamiseks1. Seetõttu puuduvad meditsiinilisel näidustusel patsiendiohutuse tagamiseks mõeldud ohutusmeetmete üheselt mõistetavad definitsioonid ja juhised kuidas neid rakendada. Teiste riikide praktikas eristatakse meditsiinilisel näidustusel patsientide ohutuse tagamist ohjeldamisest. Vt näiteks: 1) Swedish Medical center , Restraint or seclusion management2 2) Montana state hospital policy and procedure use of restraints for non-violent non self- destructive behaviors3. Riigiasutuste (N: Terviseamet ja Õiguskantsler) arusaamine ohutusmeetmete kasutamisest ja sellest tulenevad nõuded teenuseosutajatele on erinevad. Seaduse tasandil ei eristata meditsiinilisel näidustusel patsiendi ohutuseks/ rakendatavaid meetmeid ohjeldusmeetmetest. Kuna teenuseosutajad on teadlikud, et igasugune patsiendi toestamine, ka siis kui see on näidustatud patsiendi ohutuse tagamiseks, on õigusvastane siis sellist tegevust ei dokumenteerita . Seetõttu pole patsiendi ohutust tagavate piiravate meetmete kasutamise näidustus kontrollitav. Septembris 2017 kogunes Terviseametis töögrupp, kuhu kuulusid tervishoiuteenuse osutajate esindajatena liikmed Eesti Haiglate Liidust (Mia Sultsmann) SA Põhja Eesti Regionaalhaiglast (Aleksei Gaidajenko, Liisa Saamot, Marina Karna), AS-st Ida Tallinna Keskhaigla (Eha Rumberg), SA-st Ida Viru Keskhaigla (Alevtina Uustalu), Rakvere Haiglast (Anne Komp), patsientide esindajana Kristi Rekand Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Ingrid Ots-Vaik ja Ulla Raid Sotsiaalministeeriumist ning Mihhail Muzõtšin, Eve Pilt ja Anne Mari Roost Terviseametist. Töögrupi moodustamiseks andis tõuke juhtum, kus ühes haiglas kasutati patsiendiohutuse tagamiseks tema toestamist. Selliseks tegevuseks oli haigla sõnul olemas patsiendi lähedase nõusolek, kuid see ei olnud dokumenteeritud. Samuti ei olnud dokumenteeritud asjas muud olulist tähtsust omavad asjaolud, mistõttu Terviseamet tegi haiglale hoiatuse.Selle juhtumi põhjal , leppisid Sotsiaalministeerium, haigla ja Terviseamet kokku töögrupi moodustamises eesmärgiga töötada välja meditsiinilisel näidustusel patsientide ohutusmeetmete rakendamise juhend, millest Sotsiaalministeerium saaks sisendi tervishoiuteenuste kvaliteediraamistiku väljatöötamise protsessi käigus määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ kavandatud muutmisesse. Töögrupi esimene kokkusaamine toimus 18.09.2017. Käesolevaks ajaks on valminud Ohutusmeetmete rakendamise juhend mittepsühhiaatrilistes osakondades (lisa 1) koos lisaga (lisa 2) ohutusmeetmete rakendamise dokumenteerimiseks. Töögrupil on plaanis koostatud juhendit piloteerida juhendi koostamisel osalenud tervishoiu teenuseosutajate juures. 1 Vt psühhiaatrilise abi seadus § 14 jj 2 http://www.swedish.org/~/media/Images/Swedish/CME1/OnlineCourses/ManagingAssault/RestraintorSeclusi onswed006880.pdf, nov 2016 3 https://dphhs.mt.gov/Portals/85/amdd/documents/MSH/volumeii/treatment/UseOfRestraintsForNonviolentB ehaviors.pdf; mai 2016 Saadame nimetatud dokumendid Sotsiaalministeeriumile seisukoha võtmiseks. Töögrupi edasised planeeritud tegevused on: Detsember 2018 – koolituskava ja koolitusprogrammi koostamine Jaanuaris 2019 – praktiline koolitus koolitajatele Veebruar 2019 – koolitused tervishoiutöötajatele tervishoiu teenuseosutajate juures Märts 2019 – juhendi piloteerimine tervishoiuteenuse osutajate juures Aprill 2019 – tagasiside juhendi piloteerimisest ja vajadusel muudatuste tegemine Mai 2019 – sisend Sotsiaalministeeriumile. Mihhail Mužõtsin Järelevalveosakonna juhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel