MINISTRI MÄÄRUS
18.12.2018 nr 61
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning
riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused
ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv “137“ arvuga “143“;
2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse arv “1066“ arvuga “1077“;
3) paragrahvi 2 lõikes 12 asendatakse arv “50“ arvuga “52“;
4) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse number “39“ numbriga “41“;
5) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse number “115“ numbriga “120“;
6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse number “208“ numbriga “214“;
7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse number “415“ numbriga “432“;
8) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 559 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud
isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619
eurot kalendrikuus.“;
2
9) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui
on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise
kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis;
2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse
saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega;
3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.“;
10) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 826 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud
isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893
eurot kalendrikuus.“;
11) paragrahvi 2 lõige 61 sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 837 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud
isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928
eurot kalendrikuus.“;
12) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse number “1209“ numbriga “1955“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
3
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Sotsiaal- Teeme ettepaneku määruse seletuskirjas välja tuua selgitus, Arvestatud. Lisasime selgituse määruse seletuskirja.
kindlustusamet et autismispektrihäire on samatähenduslik pervasiivsete
arenguhäiretega. Teenusele on õigustatud isikud, kellel on
määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt
diagnooside kategooriasse F84-pervasiivsed arenguhäired ja
kellel esinevad selle juures lisaks teised määruses nimetatud
kriteeriumid. Kehtiv määruse § 2 lõige 11 sätestab
autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule
õiguse saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 1066 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused: 1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja
intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta
või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud
rehabilitatsiooniplaanis; 2) ta vajab oma terviseseisundist
tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks
pidevat järelevalvet; 3) talle osutatakse teenust kuni 6-
liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120
tundi kuus. Määruse muudatuse eelnõu § 1 lõike 9 kohaselt
täiendatakse määruse §-i 2 lõikega 51 , mille kohaselt on
autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul
õigus saada ka ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui on
täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tal on psühhiaatri tõend
pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise
esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on
fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; 2) ta vajab oma
terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks
teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
majutuse ja toitlustusega; 3) talle osutatakse teenust kuni 6-
liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis. Võimaluse
saada kõrgemat teenuse osutamise tasu kui osutatakse
igapäevaelu toetamise teenust või ööpäevaringset
erihoolekandeteenust autismispektriga inimestele annab
käesolev määrus. Ka sihtgrupi selgitus ja määratlus tuleb vaid
määrusest, mujal ei ole seda selgitatud. Seetõttu on vajalik
seletuskirjas selgemalt välja tuua, mida on peetud silmas
mõiste „autismispektrihäire“ all ja kuidas ühtib see
rahvusvaheliselt kasutatav termin Eestis kasutuses oleva
rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 diagnostika
süsteemiga, mille alusel panevad arstid Eestis diagnoose.
Erialaspetsialistide (psühhiaatrite ja autismiühingute
ekspertide) poolt kasutatakse kõnekeeles ja ka valdkonda
tutvustavates artiklites rahvusvaheliselt tunnustatud mõistet
„autismispektrihäired“, mis on samatähenduslik mõistega
„pervasiivsed arenguhäired“. Rahvusvahelises haiguste
kategooriate määratlemisel on liigutud edasi ning juba on välja
töötatud RHK-11, kus ei kasutata enam pervasiivse
arenguhäire mõistet ning see on asendatud
autismispektrihäirete kategooriaga. Samas töötavad Eesti
arstid diagnooside määramisel vastavalt RHK-10-s
kasutatavatele diagnooside kategooriatele, kuid nt uusi
psühhiaatreid õpetatakse juba tuginedes uuele RHK-11- le, et
nad oleksid kursis valdkonna arengutega. Eestis kasutatava
RHK-10 kohaselt on psüühika- ja käitumishäirete diagnostiliste
kategooriate põhigrupi all kategooria psühholoogilise arengu
häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired ning selle all
diagnoosigrupp F84 - pervasiivsed arenguhäired.
Pervasiivsete arenguhäirete diagnoosigrupi all on eraldi
diagnoosid F84.0-F84.9, mille hulgas on ka täpsemalt autismi
diagnoosid, nt atüüpiline autism, lapse autism aga ka
Asbergeri sündroom. Pervasiivse arenguhäire diagnoosigrupi
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
alla kuuluvate diagnooside puhul võib inimesel esineda ÄK-
käitumine, mille tõttu ta vajab suure järelevalvega teenust,
milleks ongi loodud igapäevaelu toetamise teenus või uus
ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektriga
inimestele. Seega on võimalik praegu olukord, kus inimesele
on diagnoositud nt Asbergeri sündroom, mis kvalifitseerub
Eestis kasutatava diagnostiliste kategooriate nimetuste
kohaselt pervasiivseks arenguhäireks, mitte
autismispektrihäireks. Ja selle tõttu ei ole see inimene
õigustatud saama temale vajalikku teenust. Eestis
kasutatavad diagnostilised määratlused tulenevad RHK-10-st
ja selle kohaselt ei kasutata diagnoosi kategooriat
autismispektrihäired vaid kategooriat pervasiivsed
arenguhäired. Samas on need sisuliselt samatähenduslikud
mõisted. Selleks, et inimesed, kellel esineb ÄK-käitumine, kuid
neil on diagnoositud haigus, mille diagnoosigrupi nimetus ei
ole seotud autismiga, aga see kuulub pervasiivsete
arenguhäirete diagnoosigruppi, saaksid neile vajalikku
teenust, on vajalik nimetada määruse seletuskirjas, et
autismispektrihäire on samatähenduslik pervasiivsete
arenguhäiretega. Teenusele on õigustatud isikud, kellel on
määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt
diagnooside kategooriasse F84- pervasiivsed arenguhäired ja
kellel esinevad selle juures lisaks teised määruses nimetatud
kriteeriumid.
MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit olles läbi vaadanud Selgitame:
Erihoolekande- nimetatud määruse eelnõu tunneb muret teenusehindade Kuna kulumudelid olid valmimisjärgus, ei olnud 2019. aasta
teenuste ebaühtlase tõusu pärast. teenusehindade tõstmisel võimalik nendest lähtuda.
Pakkujate Liit Mõistame, et osade teenuste hinnad nimekirjas on esitatud Seetõttu tõsteti, mõne erandiga, teenuste hindasid
juba kulupõhiste arvutuste alusel (igapäevaelu toetamise vastavalt eelarve võimalustele, võrdselt 4%. Edaspidi
teenus autismispektriga raske või sügava puudega lähtume muuhulgas eesmärgist, et hiljemalt aastaks 2022
täisealistele isikutele ja suures mahus hooldust, järelevalvet ja jõuaksid tegevusjuhendajate palgad 95%-ni õendustöötaja
kõrvalabi vajavatele raske ja sügava intellektihäirega palgast. Uute teenuste loomisel hinnastame need
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
täisealiste isikutele, ööpäevaringne hooldusteenus kulupõhiselt (nt igapäevaelu toetamise teenus
autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele
isikutele ja kohtumäärusega ööpäevaringset isikutele ja suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
erihooldusteenust saama suunatud isikutele), aga ülejäänud vajavatele raske ja sügava intellektihäirega täisealiste
teenuste puhul pole tegelikke kulutusi arvesse võetud. isikutele, ööpäevaringne hooldusteenus autismispektriga
Teenusekomponentide kulude uuring teostati raske või sügava puudega täisealistele isikutele).
teenuseosutajate hulgas viimati 2016. aastal. Meie tänase 2019. aasta teenuste maksimaalsed maksumused
hinnangu kohaselt on osade kulude maksumust alahinnatud ja moodustavad keskmiselt 73% kulumudeli põhistest
teenusosutajatel on raskusi teenuse igapäevase osutamisega hindadest.
toimetulekul (nt. toetatud elamine inimese kodus, Mõistame teenuseosutajate muret teenuste
ööpäevaringne hoolduse teenus liitpuudega inimestele kulukomponentide hindade ajale jalgujäämise pärast ja
peremajas). Lisaks on ajale jalgu jäänud ööpäevaringsete võtame märkuse arvesse. Kaasame hindade
teenuste omaosaluse maksimaalsed maksumused. Tänased kaasajastamise protsessi Erihoolekandeteenuste
piirmäärad katavad majutuskuludena vaid kliendi magamistoa Pakkujate Liitu ja teisi huvirühmi.
m² maksumuse, ei arvesta aga elutubade, köökide ja
tualettruumide kuludega (neid pole ka teenuse hindade sisse
arvestatud). Toitlustamisel on arvestatud toiduainete
hindadega, aga keerukamate teenuste puhul, kus ei saa toitu
inimese eluruumides valmistada, ei arvesta piirmäärad
valmistoidu sisse ostmisega seotud kulusid. Siiani on toime
tuldud sel juhul kui asutus asub haigla, eakatekodu või mõne
muu institutsiooni vahetus läheduses.
Meie ettepanek on luua uued ja kõiki komponente arvestavad
kulumudelid kõikidele teenustele ja klientide omaosalusele.
Mõistame, et korraga ei ole võimalik kõikide teenuste hindu viia
kulumudelitele vastavaks, aga võimalik on seada aasta-aastalt
eesmärke, mitu % peaks teenuse hind katma kulumudelist (nt.
80%, järgmine aasta 90% jne) ning lõpuks jõudma kõikide
teenuste puhul 100% komponentide rahastamiseni. Selle
saavutamise järel tõsta teenuse hindu võrdselt nt. elukalliduse
indeksi või keskmise palga tõusu arvestades.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
Erihoolekandeteenuse Pakkujate Liit on valmis andma
omapoolselt mitmekülgset sisendit, et hinnastamine kujuneks
teenusekomponente ja nende tegelikke kulusid arvestavaks.
AS 2018.aastal on alustanud tööd esimesed ERFi 2014-2020 Arvestatud osaliselt.
Hoolekande- eelarveperioodil rajatud ööpäevaringsed erihoolekande 10- liikmeliste perede, kes elavad kuni 30 teenusekohaga
teenused teenuseüksused. Abikõlbulikkuse kriteeriumiteks oli uute hoones, eraldi hinnastamise ettepanekut arvestame. ERF
kaasaegsete majutusüksuste loomine, mis järgiks vahenditest majutusüksuste loomise üheks kriteeriumiks oli
peresarnasuse põhimõtteid. tõepoolest iseseisvalt ja eraldi majapidamisega tegutsevate
Peresarnasus ERFi mõistes on erihoolekande peresarnaste kuni 10- liikmeliste gruppidega
reorganiseerimise määruses § 7 lg 7 sõnastatud järgmiselt: teenuseüksuste loomine, kus ühes hoones ei ole rohkem
“Teenusüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või kui 30 teenusekohta. Mõistame, et väikestes
mitmes hoones tegutsev teenusekohtade kogum. Käesoleva peresarnastes gruppides teenuse osutamine on kallim,
määruse alusel loodavad teenusüksused peavad olema kuna eeldab suuremal arvul personali, kui seadusega
jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja nõutud miinimum. Lisame määruse paragrahvi 2 lõigetele
vajadusepõhisteks gruppideks“. Ühes hoones tohib olla kuni 5, 6 ja 61 lause, millega kehtestatakse ööpäevaringsele
30 teenusekohta. Lisaks võib hindamiskriteeriumidest erihooldusteenusele, mida osutatakse hoolekandeasutuses
(hindamisskaaladest p 1.1.2) välja lugeda viiteid pere eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni 10-le isikule,
kirjelduse osas eraldi pesemise ja söögitegemise kuid kõige rohkem 30-le isikule ühes hoones, sama
võimalusega. maksimaalse maksumuse kui sama teenuse osutamisel
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepanekud sõnastada ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga kuni 12-le
sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 65: isikule.
1) paragrahv 2 lõige 5 järgnevalt: Omaosaluse tõstmist puudutavat ettepanekut ei arvestata,
“(5) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud kuna ettepanek ei ole seotud käesoleva määruse eelnõuga.
ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, Ettepanek võetud teadmiseks omaosaluse hinnastamise
kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, analüüsimiseks 2019. aastal
kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule, on
õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 559 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse,
kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule, on õigus saada
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 619 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse,
kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni 10-le isikule, kuid
mitte rohkem kui 30-le isikule ühes hoones, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 619 eurot kalendrikuus.”
2) paragrahv 2 lõige 6.1 järgnevalt:
“(6.1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse,
kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule, on
õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 837 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse,
kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 928 eurot kalendrikuus.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse,
kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni 10-le isikule, kuid
mitte rohkem kui 30-le isikule ühes hoones, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 928 eurot kalendrikuus.”
Tulenevalt ülaltoodud ettepanekutest oleks vaja teha
muudatused ka riigikogu menetluses oleva 2019.a riigieelarve
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
seaduse eelnõu (700 SE) tekstiparagrahvi 2 lõige 7 punkti 2
ja sõnastada see järgmiselt:
“2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste
erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise
teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot
kuus ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku
maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset
erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või
igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui
kaheteistkümnele isikule, ning ööpäevaringsele
erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus
270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust
osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas
hoones kuni kaheteistkümnele isikule või eraldi toimivates
peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid mitte
rohkem kui kolmekümnele isikule ühes hoones;”
AS Hoolekandeteenused reorganiseerib 2018.aastal ERF-i
toetusega 156 ööpäevaringset teenusekohta ja 12
teenusekohta sügava liitpuudega isikutele. 2019.aastal
reorganiseeritakse 204 ööpäevaringse teenuse kohta
(liitpuudega teenusekohti ei rajata). 2019. aasta teenuskohad
rajatakse kõik IV kvartalil.
Eesti Sotsiaal- Toetame Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumuse Arvestatud. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on jõuda
asutuse tõstmist eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus aastaks 2022 tegevusjuhendajate palgaga 95%-ni
Juhtide pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. õendustöötajate palgast.
Nõukoda Arvestades erihoolekandeteenuse osutajatele seatud
kvalifikatsiooni nõudeid, personali igapäevast vaimselt
pingelist tööd ning inflatsiooni siis on ainuvõimalik teenuse
hinda tõsta, et üldse erihoolekandeteenused oleksid
jätkusuutlikud.
Väga loodame, et erihoolekandeteenuse maksumus saab ja
jääb seotuks õendustöötajate töötasuga.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
Kulude koostisosade ja maksmise tingimuste osas
ettepanekuid pole.
Eesti Puuetega Toetame EPIKoja poolt määruses kirjeldatud uue Arvestatud. Sotsiaalkindlustusamet peab
Inimeste Koda ööpäevaringse erihooldusteenuse lisandumist teenuseosutajatega läbirääkimisi kirjeldatud uue teenuse
autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele pakkumiseks ja kindlasti on eesmärk leida perspektiivis
inimestele. Oleme seisukohal, et antud teenus võimaldab teenusepakkujaid erinevates Eesti piirkondades.
vähendada hooldust vajavate inimeste lähedaste
hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus
osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele autismispektriga
inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid.
Kuna uue teenuse puhul on tegemist spetsiifilise
kliendigrupiga, siis loodame, et teenuste osutamiseks
suudetakse leida spetsiaalseid teenusepakkujaid erinevates
Eesti piirkondades, sh neid, kes siiani osutasid
autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele
inimestele mõnda muud madalama hinna ja erineva sisuga
erihoolekandeteenust, mis võimaldaks teenust muuta
abivajajatele kättesaadavamaks.
Eesti Linnade Kooskõlastame sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Mitte arvestatud, selgitame:
ja Valdade liit määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste maksimaalne Erihoolekandeteenuste kulumudelid valmisid 2018. aasta
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava lõpus ja 2019. aasta teenusehindade tõstmisel ei olnud
tasu maksmise tingimused ja kord" muutmise eelnõu võimalik nendest lähtuda. Seetõttu tõsteti, mõne erandiga,
alljärgneva märkusega. teenuste hindasid võrdselt 4%. Edaspidi lähtume
põhimõttest, et hiljemalt aastaks 2022 jõuaksid kõikide
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse teenuste hinnad kulupõhisele tasemele. Uute teenuste
suurendamine on oluline psüühikahäirega inimestele loomisel hinnastame need kohe kulupõhiselt (nt
pakutavate teenuste kättesaadavuse ja sisulise kvaliteedi igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või
parandamiseks. sügava puudega täisealistele isikutele ja suures mahus
Samas peame märkima ja peame probleemiks, et oluliselt hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske ja
ebapiisavaks jääb sügava liitpuudega inimestele osutatava sügava intellektihäirega täisealiste isikutele, ööpäevaringne
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega
suurendamine. (Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse täisealistele isikutele).
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega 2019. aasta teenuste maksimaalsed maksumused
inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse moodustavad keskmiselt 73% kulumudeli põhistest
maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on hindadest, sh ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud liitpuudega isikule 80%, sama teenus peremajas 77% ja
ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kuni 10- isiku peremajas 76%.
kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 837 eurot
kalendrikuus varasema 805 euro asemel. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 928 eurot kalendrikuus varasema 892 euro
asemel.)
Esitatud eelnõu seletuskirja tabelis nr 3 on välja toodud
erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused
katteallikate ja teenuse liikide järgi. Antud statistilise ülevaate
põhjal on näha, et sügava liitpuudega isikute ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise kulud on oluliselt suuremad kui
riigipoolne maksimaalne maksumus. Eelnõus toodud teenuse
maksimaalne maksumus on, nagu eelpool toodud, 837 eurot
kalendrikuus varasema 805 euro asemel ja 928 eurot
varasema 892 euro asemel. Kuid sügava liitpuudega isiku
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisega seotud
kulutused ulatuvad tegelikkuses ühe isiku kohta juba tänasel
päeval 1400-1600 euroni kuus. Sotsiaalhoolekande seaduse
§104 kohustab teenuse osutajat tagama 15 täisealise sügava
liitpuudega psüühikahäirega isiku teenuse osutamisel
vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ja
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri
LISA
vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe
tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega, kuid
praktikas selline suhtarv teenuse saajate (15) ja
tegevusjuhendajate (2) osas ei ole vajaliku hoolduse ja
järelevalve seisukohast piisav ega tulemuslik.
Eeltoodust tulenevalt märgime, et sügava liitpuudega
psüühikahäirega isikute ööpäevaringne teenuse hind on
võrreldav minimaalselt eelnõus §1 punkt 3 toodud planeeritud
muudatusega, kus suures mahus hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või
täpsustamata intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu
toetamise teenuse maksimaalset maksumust suurendatakse
52 euroni ööpäevas varasema 50 euro asemel, mis teeb 21
päeva maksimaalseks maksumuseks 1092 eurot.
Vastavalt eelpool toodud põhjendustele teeme ettepaneku
suurendada sügava liitpuudega isikute ööpäevaringse
erihooldusteenuse riigieelarvest makstavat maksimaalset
maksumust eelnõus toodud 928 euro asemel 1100 euroni.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu
maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse muutmisega, uute hinnajaotuste lisandumisega ööpäevaringsele
teenusele ning autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksumuse lisamisega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi
ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimani (tel: 519 22331, e-
post:
[email protected]) ja sama talituse juhi Helen Tähtverega (tel:
530 02295, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 530 02295, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
26.07.2018, 6.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus käsitleb erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamist. Muudetakse
ja täiendatakse määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalne
2
maksumus. Määrusega luuakse ka uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga
raske või sügava puudega täisealistele inimestele.
Sotsiaalkindlustusamet on seni tõlgendanud autismispektri häireid kitsamalt, kuid hinnanud, et
tegelik teenusevajadus on laiemal sihtrühmal, mistõttu mõistetakse määruses
autismispektrihäireid samatähenduslikuna pervasiivsete arenguhäiretega. Igapäevaelu
toetamise teenust autismispektriga isikutele ja ööpäevaringset erihooldusteenust
autismispektiga isikutele on edaspidi õigus saada isikutel, kellele on määratud diagnoos
gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84 (pervasiivsed
arenguhäired), ja kes vastab ka teistele määruses nimetatud kriteeriumitele.
Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust tõstetakse eesmärgiga tagada
teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali.
Erihoolekandeteenuseid osutavad asutused on 2018. aastal korduvalt Sotsiaalministeeriumi
poole pöördunud sooviga leida lahendust tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud
probleemidele. Selleks et erihoolekandeteenuseid osutavatel asutustel oleks võimalik leida
kvalifitseeritud ja püsivamat personali ning seeläbi tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik
osutamine, tõsteti kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust juba 01.08.2018
vähemalt 8%. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada
baaseelarvesse täiendavaid vahendeid erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste
töötasudeks. Enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse 4%,
et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute töötasu.
Teiste teenustega võrreldes väiksemas mahus tõstetakse igapäevaelu toetamise teenuse
hinda autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele isikutele – maksumuse tõus on
1%. Maksumuse väiksema tõstmise põhjuseks on asjaolu, et autismispektriga raske või
sügava puudega täisealiste isikute teenuse hind on juba kujundatud kulupõhiselt ja katab
kulud, et teenust kvaliteetselt pakkuda.
Toetatud elamise teenuse hinda tõstetakse 3%. Maksumuse tõstmise peamine eesmärk on
tõsta tegevusjuhendajate palkasid, kuid kuna selle teenuse puhul on tegevusjuhendaja
palgakomponendi osa veidi väiksem kui teistel teenustel (v.a ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule), on ka tõus väiksem.
Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või
täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenuse hinna
päevamäär tõuseb 5%, et säiliks proportsionaalne vahe sama teenuse ööpäevaringse
määraga. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust tõstetakse 62%. Seekordne hinnatõus viib
hinna kulupõhisele hinnatasemele ja tagab kvaliteetse teenuse osutamise.
2018. aastal on alustanud tööd esimesed Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditega
2014- 2020 eelarveperioodil rajatud ööpäevaringsed erihoolekande teenuseüksused. Fondi
abikõlbulikkuse kriteeriumiteks oli uute kaasaegsete majutusüksuste loomine, mis järgiks
peresarnasuse põhimõtteid. Peresarnasus ERFi mõistes on erihoolekande reorganiseerimise
määruse § 7 lõikes 7 sõnastatud järgmiselt: “Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi
majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev teenusekohtade kogum. Käesoleva
määruse alusel loodavad teenuseüksused peavad olema jaotatud kuni 10-liikmelisteks
väiksemateks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks gruppideks“. Ühes hoones tohib olla kuni
30 teenusekohta. Lisaks kirjeldatakse hindamiskriteeriumides perena (hindamisskaalad p
1.1.2) eraldi pesemise ja söögitegemise võimalusega gruppi.
Peresarnastes väikestes gruppides teenuse osutamine on teenuseosutajatele kulukam kui
suuremates gruppides, kuna eeldab rohkemal arvul personali kohalolu. Vastavalt
sotsiaalhoolekande seadusele (edaspidi SHS) peab näiteks ööpäevaringse erihooldusteenuse
puhul teenuseosutaja tagama 30 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe
tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele
3
lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Seega eeldatakse 30
teenusesaaja kohta päevasel ajal vähemalt kahe tegevusjuhendaja kohalolekut. Kui teenust
osutatakse peresarnastes väiksetes kuni 10-liikmelistes gruppides, peab teenuseosutaja
tagama igas peregrupis tegevusjuhendaja kohaloleku, mis tähendab 30 teenusekohaga
majutusüksuses minimaalselt kolme tegevusjuhendaja kohalolu. Eelnevast tulenevalt
kehtestatakse kuni 10-liikmelistes peresarnastes gruppides ööpäevaringse teenuse
osutamisele võrdne hind ööpäevaringse erihooldusteenuse hinnaga, mida ühes või igas
eraldiseisvas hoones osutatakse kuni 12 isikule.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on
igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise
teenust maksimaalse maksumusega 143 eurot kalendrikuus varasema 137 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on
autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu
toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1077 eurot kalendrikuus varasema 1066 euro
asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 12, mille kohaselt on suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 52 eurot ööpäevas varasema 50 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 13, mille kohaselt on suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 41 eurot päevas varasema 39 euro asemel, tingimusel et isikule osutatakse
teenust vaid päevasel ajal ning teenuseosutaja võimaldab kasutada teenust vähemalt kümme
tundi järjest.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on
töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust
maksimaalse maksumusega 120 eurot kalendrikuus varasema 115 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise
teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse
maksumusega 214 eurot kalendrikuus varasema 208 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on
kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise
teenust maksimaalse maksumusega 432 eurot kalendrikuus varasema 415 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 559 eurot kalendrikuus
varasema 538 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes
on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus
varasema 595 euro asemel.
Lõikele 5 lisatakse kolmas lause: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele
4
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus.“.
Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 2 uue lõikega 51, mille kohaselt on
autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused:
1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise
kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis;
2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse
saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega;
3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.
Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse
remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 826 eurot kalendrikuus
varasema 795 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes
on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus
varasema 859 euro asemel.
Lõikele 6 lisatakse kolmas lause: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus.“.
Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava
liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus.
Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 837 eurot kalendrikuus varasema 805 euro asemel. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus varasema 892 euro asemel.
Lõikele 61 lisatakse kolmas lause: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul,
kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus.“.
Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 1955 eurot kalendrikuus varasema 1209 euro
asemel.
Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
5
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu
õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega muudetakse erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust ning luuakse uus
ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele
inimestele. Samuti kehtestatakse uus teenuse maksimaalne kuumaksumus ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikutele, kes on suunatud nimetatud teenust saama
teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates
peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones.
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamise ning uue teenuse ja uue kuumaksumuse loomise
mõju erihoolekande töötajatele, teenusesaajatele, Sotsiaalkindlustusametile ja avaliku sektori
kuludele-tuludele.
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja
Statistikaameti andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas:
mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on ka kaudne mõju
regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja
looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes
valdkondades hinnatud.
4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine
Mõju majandusele
Erihoolekande töötajad
Mõju ulatus
Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb
erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda
aastate 2011–2017 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate
töötajate1 keskmine töötasu kokku ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud
suhteliselt sarnases tempos (näiteks 2016. aasta ja 2017. aasta võrdluses vastavalt 6,8% ja
6,6%). Võrreldes Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. aasta
ja 2015. aasta ning 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti keskmine palk
tõusis 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses 7,6%, erihoolekandetöötajate ja
tegevusjuhendajate töötasu 10,3%. Sellegipoolest oli 2017. aastal Eesti keskmine
brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk (joonis 1).
1
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult
tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti,
tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muud töötajat.
6
Joonis 1. Erihoolekande töötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise
brutokuupalga võrdlus, 2009–2017
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi
arvutused)
Määrusega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 4%
võrra, mis võimaldab tõsta töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste maksimaalset
maksumust on muudetud regulaarselt, üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned
erandid, näiteks 2014. aasta ja 2015. aasta võrdluses suurendati kogukonnas elamise teenuse
maksimaalset maksumust üle 30%, 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati
igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes
13% võrra ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses kohtumääruse alusel osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20%. 2018. aasta augustist suurendati
kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust vähemalt 8%.
Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu on planeeritud ka perioodil 2019-2022 järk-järgult
tõsta. Eesmärgiks on, et see jõuab 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Aastal
2019 kasvab töötasu 15%, aastal 2020 20%, aastal 2021 18% ning aastal 2022 11%. Töötasu
kasvu juures on arvestatud ka Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud
tarbijahinnaindeksi muutust perioodil 2019-2022.
Tabel 1. Tegevusjuhendajate planeeritud palgakasv perioodil 2019-2022
2019 2020 2021 2022
Tegevusjuhendajate palgakasvu % 15% 20% 18% 11%
Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus
(eurot) 1082 1302 1539 1701
Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused
Tabel 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2014–2019
2014– 2015– 2016– 2017–
2015 2016 2017 2018 I pa-2018 2018 II pa-
Teenus 2014 (€) 2015 2016 2017 2018 I pa (€) 2018 2018 II pa (€) 2019 (€)
(€) (€) (€) II pa (%) 2019 (%)
(%) (%) (%) (%)
Igapäevaelu toetamine 97,24 101 4% 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% 143 4%
Igapäevaelu toetamine
autismispektriga 930 950 2% 1066 12% 1077 1%
inimestele
Igapäevaelu toetamine
45 ööpäevas, 35 50 ööpäevas, 39 52 ööpäevas,
suure hooldusvajadusega 11%, 11% 4%, 5%
päevas päevas 41 päevas
inimestele
Töötamise toetamine 79,79 83 4% 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% 120 4%
Toetatud elamine 151,4 157 4% 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% 214 3%
Kogukonnas elamine 250,52 329 31% 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% 432 4%
Ööpäevaringne
418,72 435 4% 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% 559 4%
erihooldusteenus
Ööpäevaringne
erihooldusteenus kuni 12 495 504 2% 529 5% 595 12% 619 4%
isikule üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus kuni 10 619 -
isikule üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus sügava 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% 837 4%
liitpuudega isikutele
Ööpäevaringne
erihooldusteenus sügava
730 744 2% 796 7% 892 12% 928 4%
liitpuudega kuni 12 isikule
üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus sügava
928 -
liitpuudega kuni 10 isikule
üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% 826 4%
ebastabiilse remissiooniga
isikutele
Ööpäevaringne
730 744 2% 796 7% 859 8% 893 4%
erihooldusteenus
8
ebastabiilse remissiooniga
kuni 12 isikule üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
893 -
ebastabiilse remissiooniga
kuni 10 isikule üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kohtumäärusega 847 879 4% 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% 1955 62%
hoolekandeasutusse
paigutatud isikule
Allikas: Sotsiaalministeeriumi koostatud, maksimaalsete maksumuste määruste põhjal
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda
oli 2017. aasta hoolekandestatistika andmetel 1563, sh 1442 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga
hõivatud 15–74-aastastest inimestest (658,6 tuhat2) moodustas see Eestis 2017. aastal umbes
0,2%.
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, mistõttu on
mõju sagedus keskmine.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kokkuvõttes on
tegemist olulise majandusliku mõjuga teenuseosutajate jaoks.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on
tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali.
Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab
kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele.
Kõige enam kasvab 2018. aasta augustikuust kehtima hakanud hindadega võrreldes
1. jaanuarist 2019 ööpäevaringse erihooldusteenuse hind kohtumäärusega
hoolekandeasutusse paigutatud isikutele. Teenuse maksimaalne maksumus kuus kasvab
oluliselt, kuna tegemist on väga spetsiifilise teenusega ning teenuse pikaajaline ja praegusel
ajal ainus pakkuja AS Hoolekandeteenused on andnud andmed teenuse kulumudelisse, mille
kohaselt ei ole madalama maksumuse korral teenust võimalik osutada nii, et oleks tagatud
personali ja klientide ohutus. 2017. aasta jooksul sai nimetatud teenust 158 inimest.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust
saama hakkavaid inimesi. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäirega
inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel kokku
42 6673. Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest moodustasid psüühikahäirega
inimesed 2017. aastal 4%.
Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste
osutamise eest igal kuul.
2
Statistikaamet, 2018. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 06.06.18. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
3
Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud.
Sotsiaalkindlustusameti registriandmetel, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
10
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks
väheolulise mõjuga.
Mõju regionaalarengule
Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine
võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu
arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema
elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga,
mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks
see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks
teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu
ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei
hinnata.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2017. aasta andmetel kulus
erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 24 miljoni euro. Toetavate
teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest üle 7 miljoni euro, ööpäevaringsete
erihooldusteenuste osutamiseks ligi 17,2 miljonit eurot.
11
Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse
liikide järgi, 2017
2017
teenuse
Teenuse liik kohalik kasutaja, tema
riik¹ oma- pereliikme või muu
valitsus eestkostja osalus
(omaosalus)
Toetavad teenused kokku 7 279 207 999 028 1 159 309 94 380
Igapäevaelu toetamine 3 263 332 778 911 56 285 21 604
Toetatud elamine 1 851 446 111 463 207 586 157
Kogukonnas elamine 1 295 797 21 464 894 955 66 620
Töötamise toetamine 868 632 87 190 482,65 6 000
Ööpäevaringsed teenused kokku 17 181 472 214 699 7 363 573 17 611
Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 810 893 121 089 5 702 865 3444
Ööpäevaringne erihooldusteenus
isikutele, kellel on ebastabiilse
831 441 - 267 768 -
remissiooniga raske, sügav või püsiva
kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldusteenus
3 111 847 91 420 1 139 905 14167
isikutele, kellel on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 427 291 2 190 253 034 -
paigutatud isikutele
Kokku toetavad ja ööpäevaringsed 24 460 679 1 213 727 8 522 882 111 991
¹ sh eraldised hasartmängumaksust
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
Kui arvestada, et enamiku erihoolekandeteenuste maksumust riigieelarvest suurendatakse
4%, suure toetusvajadusega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse maksumust
5%, toetatud elamise teenuse maksumust 3%, igapäevaelu toetamise teenust
autismispektrihäirega inimestele 1% ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud
isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust 62%, ja kui jätkata vähemalt praeguse
teenusesaajate arvuga, kasvab riigieelarveliste vahendite kasutamine muudatuse
rakendamise järel. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga
tegemist olulise mõjuga.
Mõju sagedus
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2019. aastaks planeeritud
riigieelarve vahendites olemas.
12
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga.
4.2. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule ööpäevaringse
erihooldusteenuse loomine
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenuse pakkujad
Mõju ulatus
Sotsiaalkindlustusamet on seni tõlgendanud autismispektri häireid kitsamalt, kuid hinnanud, et
tegelik teenusevajadus on laiemal sihtrühmal, mistõttu mõistetakse määruses
autismispektrihäireid samatähenduslikuna pervasiivsete arenguhäiretega. Igapäevaelu
toetamise teenust autismispektriga isikutele ja ööpäevaringset erihooldusteenust
autismispektriga isikutele on edaspidi õigus saada isikutel, kellele on määratud diagnoos
gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84 (pervasiivsed
arenguhäired), ja kes vastab ka teistele määruses nimetatud kriteeriumitele. Uue teenuse
loomine mõjutab neid teenusepakkujaid, kes siiani osutasid autismispektriga raske või sügava
puudega täisealistele inimestele mõnda muud madalama hinna ja erineva sisuga
erihoolekandeteenust, aga ka uusi teenuseosutajaid. Teenusepakkujatel on võimalus edaspidi
teenust osutada Sotsiaalkindlustusameti koostatud kulumudeli alusel sobiva hinnaga ja kuni
6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Eestis oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2018. aasta alguse seisuga kokku 1660 inimest,
kellel oli puude tuvastamisel märgitud põhidiagnoosina pervasiivne arenguhäire ehk RHK kood
F84.0–F84.9, neist 18-aastaseid ja vanemaid 373 ja alla 18-aastaseid 1287. Koguarvu sees
on ka sellised diagnoosid nagu nt Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire,
hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga, kellel ei esine ÄK-käitumist
üldse või ei ole selle esinemine pidev, mistõttu ei ole kõikidel selle diagnoosigrupi inimestel
vajadust nimetatud teenust kasutada.
Pervasiivsete arenguhäiretega inimeste hulgas oli autismi diagnoosiga (F84.0 ja F84.1) inimesi
2018. aasta alguse seisuga 617, sh 18-aastaseid ja vanemaid 130 ja alla 18-aastaseid 482
inimest. Tegemist oleks potentsiaalsete teenust saama tulijatega juhul, kui neil esineb ÄK-
käitumine. Kui arvestada, et praegu kasutab nende hulgast teenust 18 inimest, mis on 14%
kõikidest täisealistest, kellel on autismispektri diagnoos, võiks teenusele õigustatud isikute ja
teenust kasutavate isikute proportsiooni arvesse võttes olla tulevikus teenuse vajadus kuni
18-aastaste seas vähemalt 67 inimesel. Sotsiaalkindlustusameti andmetel saab nende hulgast
lähima kahe aasta jooksul täisealiseks ja võiks tulla teenust kasutama hinnanguliselt kolm
inimest (kokku 16–17-aastaseid vastava diagnoosiga inimesi praegu 20).
Kui õigustatud isikute ringina käsitletakse kõiki pervasiivse arenguhäire diagnoosigrupi inimesi,
kellel esineb ÄK-käitumine, siis lisanduks neile veel potentsiaalselt 964 inimest. Need on
inimesed, kellel on Aspergeri sündroom, muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired ja
täpsustamata pervasiivne arenguhäire. Praegu on nende diagnoosidega täisealisi (18-
aastased ja vanemad) inimesi Sotsiaalkindlustusameti andmetel 226, lisaks 0–17-aastaseid
13
738 inimest. Kui arvestada, et ka nendest 14%-l võib esineda ÄK-käitumist, võib hinnanguliselt
31 täisealisel inimesel olla vajadus teenust saada. Lapsi vanuses 16–17 eluaastat on nende
diagnoosidega 68, neist 14% ehk 9 inimest võiks tulla lähima kahe aasta jooksul teenust
saama.
Kokkuvõttes võib autismispektrihäire mõiste võrdsustamine pervasiivse arenguhäire
diagnoosigrupiga suurendada teenusele õigustatud isikute sihtrühma järgneva kahe aasta
jooksul umbes 40 inimese võrra (31 täisealist + 9 alaealist).
Kokku oleks teenusele õigustatud inimesi koos tänaste autismi diagnoosiga teenuse saajatega
ja lähiaastatel täisealiseks saavate autismi diagnoosiga ÄK- käitumisega inimestega
18+3+31+9= 61 inimest. Need 61 inimest on õigustatud lähiaastatel saama igapäevaelu
toetamise teenus autismispektriga isikutele või ööpäevaringset teenust autismispektriga
isikutele.
Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud, et 2019. aastal jõuab ööpäevaringsele autismispektriga
teenusele 12 inimest. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on praegu olemas ka vähemalt üks
teenusepakkuja, kes ööpäevaringset teenust võiks 2019. aastal sellise vajadusega inimestele
pakkuda. Seoses sihtrühma laienemisega pervasiivse arenguhäire diagnoosiga isikutele võib
aastal 2019 tekkida vajadus luua igapäevaelu toetamise teenuse kohti autismispektriga
isikutele juurde 12. Sotsiaalkindlustusamet peab läbirääkimisi sobiva teenusepakkuja
leidmiseks.
Muudatuse mõju on teenusepakkujate jaoks ühekordne.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju teenusepakkujatele võib hinnata väheoluliseks, kuna sihtrühma suurus, mõju ulatus ja
mõju sagedus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Autismispektriga (pervasiivse arenguhäirega) raske või sügava puudega täisealisel isikul on
õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust, kui tal on psühhiaatri tõend pideva ja
intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise
esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis, kui ta vajab oma terviseseisundist tuleneva
käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse
majutuse ja toitlustusega ning kui talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme
tegevusjuhendajaga grupis. Siiani on sellised inimesed olnud valdavalt koduses keskkonnas
või saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele. Uue teenuse
loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest
tulenevalt vajab.
Teenuste tagamine spetsiifilistele kliendigruppidele, keda ei ole kohalikul tasandil arvukalt
(erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel, ebastabiilse remissiooniga isikutele jm), jääb
endiselt riigi tasandi korraldada ja toetab erihoolekandeteenuste disaini projektiga kooskõlas
olevat tulevikusuunda pakkuda spetsiifiliste kliendigruppidega tegelemiseks abi riigi tasandil
ning töötada välja kulumudelipõhine rahastus inimese vajaduste katmiseks.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
14
Praegu on Sotsiaalkindlustusamet hinnanud, et 2019. aasta lõpus võiks ööpäevaringset
teenust saada kuni 12 autismispektriga raske või sügava puudega inimest. Seoses sihtrühma
laienemisega pervasiivse arenguhäire diagnoosiga isikutele võib aastal 2019 tekkida vajadus
luua igapäevaelu toetamise teenuse kohti autismispektriga isikutele juurde 12. Kokku oleks
teenusele õigustatud inimesi koos tänaste autismi diagnoosiga teenuse saajatega ja
lähiaastatel täisealiseks saavate autismi diagnoosiga ÄK- käitumisega inimestega
18+3+31+9= 61 inimest. Kõigist 2017. aasta lõpu seisuga erihoolekandeteenust saanud
inimestest moodustab see alla 1%.
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib ÄK- käitumisega inimeste hulk olla ka väiksem, kuna
pervasiivse arenguhäirega inimesed võivad tulla toime ka siis, kui saavad teisi
hoolekandeteenuseid.
Mõju on teenusesaaja jaoks regulaarne, kuna tegemist on ööpäevaringse teenusega.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Tegemist on teenusesaajate jaoks olulise mõjuga, kuna mõju ulatus ja mõju sagedus on
suur. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Sotsiaalkindlustusameti töökorraldus ja eelarve
Mõju ulatus
Uue teenuse loomine mõjutab ka Sotsiaalkindlustusameti töökoormust ja eelarvet, kuna
tegemist on spetsiifilise kliendigrupiga, kellele teenuste osutamiseks on vaja leida
spetsiaalseid teenusepakkujaid. Samuti kaasneb Sotsiaalkindlustusametile mõningane
töökoormuse kasv seoses uue teenuse arvete menetlemise jm tehnilise tööga, mis seostub
teenuse osutamise protsessiga.
2019. aasta autismispektrihäirega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse
(edaspidi IET) hinda (1077 eurot) ja teenusele õigustatud isikute ringi laienemist ja sellest
tulenevalt kohtade arvu kasvu arvestades on kulu eelarvele aastas 12x1077x12 kuud = 155
088 eurot. Kuna kuluarvestus on päevapõhine, sõltub tegelik kulu 2019. aastal sellest, kui
paljud neist teenusele õigustatud inimestest teenusele jõuavad. Lisanduvate kohtade kulu
ööpäevringsele autistide teenusele on 2019 aastal 255 091 eurot.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on Sotsiaalkindlustusamet ja tema eelarve. Arvestades teenusesaajate
sihtrühma suurust, ei ole tegemist regulaarse mõjuga. Lisanduv kulu moodustab
Sotsiaalkindlustusameti eelarvest väikese osa.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
15
Mõju Sotsiaalkindlustusametile võib hinnata väheoluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus
ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
4.3. Uus teenuse maksimaalne kuumaksumus ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikutele
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenuse pakkujad
Mõju ulatus
01.08.2018 jõustunud määruse “Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ kohaselt saab
teenuse osutaja ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga kuni 12 isikule ööpäevaringset
erihooldusteenust (ööpäevaringne erihooldusteenus ning liitpuudega ja ebastabiilse
remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule mõeldud
ööpäevaringsed teenused) osutada kõrgema maksimaalse kuumaksumusega kui rohkem kui
12 isikule ühes või igas eraldiseisvas hoones teenust osutades4. Kuna määruse alusel on
teenust võimalik ühes hoones osutada maksimaalselt 12 isikule, siis ei saa teenusepakkujad
riigilt kõrgemat hinda nende teenusekasutajate eest, kes elavad näiteks ühes hoones kokku
24kesi, kuid nelja eraldi 6-liikmelise perena.
Samas toetab riik Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse “Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine” kaudu kuni 30 ööpäevaringse majutusega teenusekohtade loomist, mis on
jaotatud kuni 10-liikmelisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks. Väiksem
perepõhine üksus peab olema eraldi ruumiliselt piiritletav ning inimesele turvalise ja arenguks
soodsa elukeskkonna ja -korraldusega5. Selle kohaselt võib 30 inimest teenust saada ka ühes
hoones, kuid jaotatuna 10-liikmelisteks peresarnasteks rühmadeks. Kehtiva määruse kohaselt
aga ei ole sellistel üksustel õigust saada kõrgemat ühe isiku kohta arvestatud kuumäära.
Selleks, et toetada ERF-i taotlusvoorus seatud loogikat, luuakse muudatusega uus teenuse
maksimaalne kuumaksumus ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikutele (sh
ka ööpäevaringne erihooldusteenus ning liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga raske,
sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule mõeldud ööpäevaringsed teenused), kes on
suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes üksustes kuni kümnele isikule, kuid kõige
rohkem 30 isikule ühes majas.
Selline muudatus soodustab väiksemate peresarnaste üksuste tekkimist, võimaldades
teenuseosutajal hoida tööl personali, kelle kohta tehtavad kulutused on väiksemates üksustes
suuremad. Teenuseosutaja peab tagama igas peregrupis tegevusjuhendaja kohaloleku, mis
tähendab 30 teenusekohaga majutusüksuses minimaalselt kolme tegevusjuhendaja kohalolu.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
AS-il Hoolekandeteenused on 2018. aasta lõpuks selliseid teenusekohti, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes üksustes kuni kümnele
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes majas, 168, ning 2019. aasta lõpuks lisandub veel
4
Riigi Teataja, 2018. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu
maksmise tingimused ja kord. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2018. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/126072018006 Viimati kuvatud: 20.11.18.
5
Sotsiaalministeerium, 2018. Sotsiaalkaitseministri määrus meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“
toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel. 2. peatükk. 06.11.2017. Kättesaadav:
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/meede_251_at_maarus_01112017.pdf Viimati kuvatud: 20.11.18.
16
204 kohta, kokku 372 kohta. Lisaks on veel teisigi teenusepakkujaid, kes osutavad teenuseid
kuni 10-kohalistes või kuni 12-kohalistes üksustes. Nendeks on näiteks Haraka Kodu,
Haapsalu Hoolekandekeskus, Maarja küla, Maarjakodu, Eesti Hoolekande Selts, Lihula
Südamekodu, Eesti Agrenska Fond, Pariisi Erihoolduskeskus ja Toetuskeskus Meiela.
2023. aasta lõpuks saab ERF-i tegevuste järgselt 973 inimest teenust kuni 10-kohalistes
perepõhistes üksustes. Kõigist 2017. aastal erihoolekandeteenust kasutanud inimestest
moodustab see umbes 18%.
Tegemist on teenuseosutajate jaoks regulaarse mõjuga.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist olulise majandusliku mõjuga
teenuseosutajate jaoks.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Kaudne mõju on teenusesaajatele seeläbi, et teenuseosutajad on motiveeritumad looma
peresarnaseid ükusi ning seetõttu teenuse kvaliteet teenusesaajate jaoks paraneb, st
teenused on paindlikumad ja lähtuvad rohkem teenusekasutajate vajadustest. Täiendava
kuumaksumuse lisamine toetab ka heaolu arengukavas nimetatud põhimõtet arvestada
rohkem teenusekasutajate vajadustega nii teenuse sisu kui osutatava teenuse mahu osas6.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
2023. aasta lõpuks saab ERF-i tegevuste järgselt 973 inimest teenust kuni 10-kohalistes
perepõhistes üksustes. Kõigist 2017. aastal erihoolekandeteenust kasutanud inimestest
moodustab see umbes 18%.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise sotsiaalse mõjuga teenuse saajate
jaoks.
Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Sotsiaalkindlustusamet
Mõju ulatus
6
Sotsiaalministeerium, 2018. Heaolu arengukava 2016–2023. Lk 27. Kättesaadav: http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-
2016-2023 Viimati kuvatud: 21.11.18
17
Määrus mõjutab Sotsiaalkindlustusametit sellega, et edaspidi tuleb pidada arvestust uue
teenuse kuumaksumuse üle. Otseselt uusi tegevusi see kaasa ei too, sest SKA tegeleb ka
praegu iga päev teenuse arvete menetlemise jm tehnilise tööga, mis seostub teenuse
osutamise protsessiga.
Peamine mõju on SKA eelarvele 2019. aastaks kuni 10- liikmeliste peresarnaste
ööpäevaringse teenuse üksustele 220 320 eurot ning kuni 10- liikmeliste peresarnaste
ööpäevaringse sügava liitpuudega isikute teenuse üksustele 24 024 eurot. Ööpäevaringse
erihooldusteenuse kohti kuni 10- liikmeliste peresarnaste üksustena ebastabiilse
remissiooniga isikutele 2019. aastal ei ole.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on kõigist riigiasutustest SKA ja SKA eelarve. SKA kogueelarvest
moodustab uue kuumaksumuse lisandumine väikese osa.
Mõju sagedus on regulaarne, kuivõrd SKA tegeleb arvete menetlemisega iga päev, samuti
tähendab see regulaarset kulu riigieelarvest.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju SKA-le võib hinnata väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on
väike. Mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõju regionaalarengule
Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna uue maksimaalse kuumaksumuse
lisamine võimaldab turule tulla ka väiksematel teenusepakkujatel. Eesti eri piirkondades, kus
praegu ei ole teenused kodu lähedal kättesaadavad. Muudatuse mõju regionaalarengule on
kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute
hoolekande puhul 2019. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas.
Erihoolekandeteenuste eelarve (ilma jaotatavate kuludeta) on 2019. aastal kokku 33 517 000
eurot, sealhulgas erihoolekande lisanduvate kohtade kulu ööpäevringsele autistide teenusele
255 091 eurot ja autistide IET teenusele 155 088 eurot ning kuni 10-liikmeliste peresarnaste
ööpäevaringse teenuse üksustele 244 344 eurot.
Teenuste maksumused suurenevad järgmiselt:
Tabel 4. Erihoolekandeteenuste hinnad ja hindade muutus 2019. aasta jooksul
Teenuse Teenuse Teenuse hinna
hind al hind al kasv võrreldes
Teenus 1.8.2018 1.1.2019 1.1.2018
18
Igapäevaelu toetamise teenus 137 143 4%
Igapäevaelu toetamise teenus
1066 1077 1%
(autismispektrihäire)
Igapäevaelu toetamise teenus
50/öp 52/öp 4%
(päeva- ja nädalahoid)
Igapäevaelu toetamise teenus
39/päev 41/päev 5%
(päeva- ja nädalahoid)
Töötamise toetamise teenus 115 120 4%
Toetatud elamise teenus 208 214 3%
Kogukonnas elamise teenus 415 432 4%
Ööpäevaringne erihooldusteenus 538 559 4%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
595 619 4%
(kuni 12 inimest üksuses)
Ööpäevaringne erihooldusteenus
- 619 -
(kuni 10 inimest üksuses)
Ööpäevaringne erihooldusteenus
805 837 4%
sügava liitpuudega isikule
Ööpäevaringne erihooldusteenus
sügava liitpuudega isikule (kuni 892 928 4%
12 inimest üksuses)
Ööpäevaringne erihooldusteenus
sügava liitpuudega isikule (kuni - 928 -
10 inimest üksuses)
Ööpäevaringne erihooldusteenus
795 826 4%
ebastabiilse remissiooniga isikule
Ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga isikule 859 893 4%
(kuni 12 inimest üksuses)
Ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga isikule - 893 -
(kuni 10 inimest üksuses)
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega
1209 1955 62%
hoolekandeasutusse paigutatud
isikule
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste
Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste
Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kooskõlastusringil esitatud märkustega arvestamise tabel
on toodud seletuskirja lisas.
19