dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2018
Viit
61
Registreeritud
18. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎61 18.12.2018 Ministri määrus.bdoc1742 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 18.12.2018 nr 61 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv “137“ arvuga “143“; 2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse arv “1066“ arvuga “1077“; 3) paragrahvi 2 lõikes 12 asendatakse arv “50“ arvuga “52“; 4) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse number “39“ numbriga “41“; 5) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse number “115“ numbriga “120“; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse number “208“ numbriga “214“; 7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse number “415“ numbriga “432“; 8) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 559 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus.“; 2 9) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; 2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega; 3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.“; 10) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 826 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus.“; 11) paragrahvi 2 lõige 61 sõnastatakse järgmiselt: „(61) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 837 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus.“; 12) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse number “1209“ numbriga “1955“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler 3 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Sotsiaal- Teeme ettepaneku määruse seletuskirjas välja tuua selgitus, Arvestatud. Lisasime selgituse määruse seletuskirja. kindlustusamet et autismispektrihäire on samatähenduslik pervasiivsete arenguhäiretega. Teenusele on õigustatud isikud, kellel on määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84-pervasiivsed arenguhäired ja kellel esinevad selle juures lisaks teised määruses nimetatud kriteeriumid. Kehtiv määruse § 2 lõige 11 sätestab autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule õiguse saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1066 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; 2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet; 3) talle osutatakse teenust kuni 6- liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120 tundi kuus. Määruse muudatuse eelnõu § 1 lõike 9 kohaselt täiendatakse määruse §-i 2 lõikega 51 , mille kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada ka ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; 2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA majutuse ja toitlustusega; 3) talle osutatakse teenust kuni 6- liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis. Võimaluse saada kõrgemat teenuse osutamise tasu kui osutatakse igapäevaelu toetamise teenust või ööpäevaringset erihoolekandeteenust autismispektriga inimestele annab käesolev määrus. Ka sihtgrupi selgitus ja määratlus tuleb vaid määrusest, mujal ei ole seda selgitatud. Seetõttu on vajalik seletuskirjas selgemalt välja tuua, mida on peetud silmas mõiste „autismispektrihäire“ all ja kuidas ühtib see rahvusvaheliselt kasutatav termin Eestis kasutuses oleva rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 diagnostika süsteemiga, mille alusel panevad arstid Eestis diagnoose. Erialaspetsialistide (psühhiaatrite ja autismiühingute ekspertide) poolt kasutatakse kõnekeeles ja ka valdkonda tutvustavates artiklites rahvusvaheliselt tunnustatud mõistet „autismispektrihäired“, mis on samatähenduslik mõistega „pervasiivsed arenguhäired“. Rahvusvahelises haiguste kategooriate määratlemisel on liigutud edasi ning juba on välja töötatud RHK-11, kus ei kasutata enam pervasiivse arenguhäire mõistet ning see on asendatud autismispektrihäirete kategooriaga. Samas töötavad Eesti arstid diagnooside määramisel vastavalt RHK-10-s kasutatavatele diagnooside kategooriatele, kuid nt uusi psühhiaatreid õpetatakse juba tuginedes uuele RHK-11- le, et nad oleksid kursis valdkonna arengutega. Eestis kasutatava RHK-10 kohaselt on psüühika- ja käitumishäirete diagnostiliste kategooriate põhigrupi all kategooria psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired ning selle all diagnoosigrupp F84 - pervasiivsed arenguhäired. Pervasiivsete arenguhäirete diagnoosigrupi all on eraldi diagnoosid F84.0-F84.9, mille hulgas on ka täpsemalt autismi diagnoosid, nt atüüpiline autism, lapse autism aga ka Asbergeri sündroom. Pervasiivse arenguhäire diagnoosigrupi Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA alla kuuluvate diagnooside puhul võib inimesel esineda ÄK- käitumine, mille tõttu ta vajab suure järelevalvega teenust, milleks ongi loodud igapäevaelu toetamise teenus või uus ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektriga inimestele. Seega on võimalik praegu olukord, kus inimesele on diagnoositud nt Asbergeri sündroom, mis kvalifitseerub Eestis kasutatava diagnostiliste kategooriate nimetuste kohaselt pervasiivseks arenguhäireks, mitte autismispektrihäireks. Ja selle tõttu ei ole see inimene õigustatud saama temale vajalikku teenust. Eestis kasutatavad diagnostilised määratlused tulenevad RHK-10-st ja selle kohaselt ei kasutata diagnoosi kategooriat autismispektrihäired vaid kategooriat pervasiivsed arenguhäired. Samas on need sisuliselt samatähenduslikud mõisted. Selleks, et inimesed, kellel esineb ÄK-käitumine, kuid neil on diagnoositud haigus, mille diagnoosigrupi nimetus ei ole seotud autismiga, aga see kuulub pervasiivsete arenguhäirete diagnoosigruppi, saaksid neile vajalikku teenust, on vajalik nimetada määruse seletuskirjas, et autismispektrihäire on samatähenduslik pervasiivsete arenguhäiretega. Teenusele on õigustatud isikud, kellel on määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84- pervasiivsed arenguhäired ja kellel esinevad selle juures lisaks teised määruses nimetatud kriteeriumid. MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit olles läbi vaadanud Selgitame: Erihoolekande- nimetatud määruse eelnõu tunneb muret teenusehindade Kuna kulumudelid olid valmimisjärgus, ei olnud 2019. aasta teenuste ebaühtlase tõusu pärast. teenusehindade tõstmisel võimalik nendest lähtuda. Pakkujate Liit Mõistame, et osade teenuste hinnad nimekirjas on esitatud Seetõttu tõsteti, mõne erandiga, teenuste hindasid juba kulupõhiste arvutuste alusel (igapäevaelu toetamise vastavalt eelarve võimalustele, võrdselt 4%. Edaspidi teenus autismispektriga raske või sügava puudega lähtume muuhulgas eesmärgist, et hiljemalt aastaks 2022 täisealistele isikutele ja suures mahus hooldust, järelevalvet ja jõuaksid tegevusjuhendajate palgad 95%-ni õendustöötaja kõrvalabi vajavatele raske ja sügava intellektihäirega palgast. Uute teenuste loomisel hinnastame need Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA täisealiste isikutele, ööpäevaringne hooldusteenus kulupõhiselt (nt igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele isikutele ja kohtumäärusega ööpäevaringset isikutele ja suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi erihooldusteenust saama suunatud isikutele), aga ülejäänud vajavatele raske ja sügava intellektihäirega täisealiste teenuste puhul pole tegelikke kulutusi arvesse võetud. isikutele, ööpäevaringne hooldusteenus autismispektriga Teenusekomponentide kulude uuring teostati raske või sügava puudega täisealistele isikutele). teenuseosutajate hulgas viimati 2016. aastal. Meie tänase 2019. aasta teenuste maksimaalsed maksumused hinnangu kohaselt on osade kulude maksumust alahinnatud ja moodustavad keskmiselt 73% kulumudeli põhistest teenusosutajatel on raskusi teenuse igapäevase osutamisega hindadest. toimetulekul (nt. toetatud elamine inimese kodus, Mõistame teenuseosutajate muret teenuste ööpäevaringne hoolduse teenus liitpuudega inimestele kulukomponentide hindade ajale jalgujäämise pärast ja peremajas). Lisaks on ajale jalgu jäänud ööpäevaringsete võtame märkuse arvesse. Kaasame hindade teenuste omaosaluse maksimaalsed maksumused. Tänased kaasajastamise protsessi Erihoolekandeteenuste piirmäärad katavad majutuskuludena vaid kliendi magamistoa Pakkujate Liitu ja teisi huvirühmi. m² maksumuse, ei arvesta aga elutubade, köökide ja tualettruumide kuludega (neid pole ka teenuse hindade sisse arvestatud). Toitlustamisel on arvestatud toiduainete hindadega, aga keerukamate teenuste puhul, kus ei saa toitu inimese eluruumides valmistada, ei arvesta piirmäärad valmistoidu sisse ostmisega seotud kulusid. Siiani on toime tuldud sel juhul kui asutus asub haigla, eakatekodu või mõne muu institutsiooni vahetus läheduses. Meie ettepanek on luua uued ja kõiki komponente arvestavad kulumudelid kõikidele teenustele ja klientide omaosalusele. Mõistame, et korraga ei ole võimalik kõikide teenuste hindu viia kulumudelitele vastavaks, aga võimalik on seada aasta-aastalt eesmärke, mitu % peaks teenuse hind katma kulumudelist (nt. 80%, järgmine aasta 90% jne) ning lõpuks jõudma kõikide teenuste puhul 100% komponentide rahastamiseni. Selle saavutamise järel tõsta teenuse hindu võrdselt nt. elukalliduse indeksi või keskmise palga tõusu arvestades. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA Erihoolekandeteenuse Pakkujate Liit on valmis andma omapoolselt mitmekülgset sisendit, et hinnastamine kujuneks teenusekomponente ja nende tegelikke kulusid arvestavaks. AS 2018.aastal on alustanud tööd esimesed ERFi 2014-2020 Arvestatud osaliselt. Hoolekande- eelarveperioodil rajatud ööpäevaringsed erihoolekande 10- liikmeliste perede, kes elavad kuni 30 teenusekohaga teenused teenuseüksused. Abikõlbulikkuse kriteeriumiteks oli uute hoones, eraldi hinnastamise ettepanekut arvestame. ERF kaasaegsete majutusüksuste loomine, mis järgiks vahenditest majutusüksuste loomise üheks kriteeriumiks oli peresarnasuse põhimõtteid. tõepoolest iseseisvalt ja eraldi majapidamisega tegutsevate Peresarnasus ERFi mõistes on erihoolekande peresarnaste kuni 10- liikmeliste gruppidega reorganiseerimise määruses § 7 lg 7 sõnastatud järgmiselt: teenuseüksuste loomine, kus ühes hoones ei ole rohkem “Teenusüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või kui 30 teenusekohta. Mõistame, et väikestes mitmes hoones tegutsev teenusekohtade kogum. Käesoleva peresarnastes gruppides teenuse osutamine on kallim, määruse alusel loodavad teenusüksused peavad olema kuna eeldab suuremal arvul personali, kui seadusega jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja nõutud miinimum. Lisame määruse paragrahvi 2 lõigetele vajadusepõhisteks gruppideks“. Ühes hoones tohib olla kuni 5, 6 ja 61 lause, millega kehtestatakse ööpäevaringsele 30 teenusekohta. Lisaks võib hindamiskriteeriumidest erihooldusteenusele, mida osutatakse hoolekandeasutuses (hindamisskaaladest p 1.1.2) välja lugeda viiteid pere eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni 10-le isikule, kirjelduse osas eraldi pesemise ja söögitegemise kuid kõige rohkem 30-le isikule ühes hoones, sama võimalusega. maksimaalse maksumuse kui sama teenuse osutamisel Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepanekud sõnastada ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga kuni 12-le sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 65: isikule. 1) paragrahv 2 lõige 5 järgnevalt: Omaosaluse tõstmist puudutavat ettepanekut ei arvestata, “(5) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud kuna ettepanek ei ole seotud käesoleva määruse eelnõuga. ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, Ettepanek võetud teadmiseks omaosaluse hinnastamise kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, analüüsimiseks 2019. aastal kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 559 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule, on õigus saada Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni 10-le isikule, kuid mitte rohkem kui 30-le isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus.” 2) paragrahv 2 lõige 6.1 järgnevalt: “(6.1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 837 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni 10-le isikule, kuid mitte rohkem kui 30-le isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus.” Tulenevalt ülaltoodud ettepanekutest oleks vaja teha muudatused ka riigikogu menetluses oleva 2019.a riigieelarve Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA seaduse eelnõu (700 SE) tekstiparagrahvi 2 lõige 7 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: “2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid mitte rohkem kui kolmekümnele isikule ühes hoones;” AS Hoolekandeteenused reorganiseerib 2018.aastal ERF-i toetusega 156 ööpäevaringset teenusekohta ja 12 teenusekohta sügava liitpuudega isikutele. 2019.aastal reorganiseeritakse 204 ööpäevaringse teenuse kohta (liitpuudega teenusekohti ei rajata). 2019. aasta teenuskohad rajatakse kõik IV kvartalil. Eesti Sotsiaal- Toetame Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumuse Arvestatud. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on jõuda asutuse tõstmist eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus aastaks 2022 tegevusjuhendajate palgaga 95%-ni Juhtide pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. õendustöötajate palgast. Nõukoda Arvestades erihoolekandeteenuse osutajatele seatud kvalifikatsiooni nõudeid, personali igapäevast vaimselt pingelist tööd ning inflatsiooni siis on ainuvõimalik teenuse hinda tõsta, et üldse erihoolekandeteenused oleksid jätkusuutlikud. Väga loodame, et erihoolekandeteenuse maksumus saab ja jääb seotuks õendustöötajate töötasuga. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA Kulude koostisosade ja maksmise tingimuste osas ettepanekuid pole. Eesti Puuetega Toetame EPIKoja poolt määruses kirjeldatud uue Arvestatud. Sotsiaalkindlustusamet peab Inimeste Koda ööpäevaringse erihooldusteenuse lisandumist teenuseosutajatega läbirääkimisi kirjeldatud uue teenuse autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele pakkumiseks ja kindlasti on eesmärk leida perspektiivis inimestele. Oleme seisukohal, et antud teenus võimaldab teenusepakkujaid erinevates Eesti piirkondades. vähendada hooldust vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele autismispektriga inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid. Kuna uue teenuse puhul on tegemist spetsiifilise kliendigrupiga, siis loodame, et teenuste osutamiseks suudetakse leida spetsiaalseid teenusepakkujaid erinevates Eesti piirkondades, sh neid, kes siiani osutasid autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele mõnda muud madalama hinna ja erineva sisuga erihoolekandeteenust, mis võimaldaks teenust muuta abivajajatele kättesaadavamaks. Eesti Linnade Kooskõlastame sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Mitte arvestatud, selgitame: ja Valdade liit määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste maksimaalne Erihoolekandeteenuste kulumudelid valmisid 2018. aasta maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava lõpus ja 2019. aasta teenusehindade tõstmisel ei olnud tasu maksmise tingimused ja kord" muutmise eelnõu võimalik nendest lähtuda. Seetõttu tõsteti, mõne erandiga, alljärgneva märkusega. teenuste hindasid võrdselt 4%. Edaspidi lähtume põhimõttest, et hiljemalt aastaks 2022 jõuaksid kõikide Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse teenuste hinnad kulupõhisele tasemele. Uute teenuste suurendamine on oluline psüühikahäirega inimestele loomisel hinnastame need kohe kulupõhiselt (nt pakutavate teenuste kättesaadavuse ja sisulise kvaliteedi igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või parandamiseks. sügava puudega täisealistele isikutele ja suures mahus Samas peame märkima ja peame probleemiks, et oluliselt hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske ja ebapiisavaks jääb sügava liitpuudega inimestele osutatava sügava intellektihäirega täisealiste isikutele, ööpäevaringne ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega suurendamine. (Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse täisealistele isikutele). Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega 2019. aasta teenuste maksimaalsed maksumused inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse moodustavad keskmiselt 73% kulumudeli põhistest maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on hindadest, sh ööpäevaringne erihooldusteenus sügava sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud liitpuudega isikule 80%, sama teenus peremajas 77% ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kuni 10- isiku peremajas 76%. kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 837 eurot kalendrikuus varasema 805 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus varasema 892 euro asemel.) Esitatud eelnõu seletuskirja tabelis nr 3 on välja toodud erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi. Antud statistilise ülevaate põhjal on näha, et sügava liitpuudega isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kulud on oluliselt suuremad kui riigipoolne maksimaalne maksumus. Eelnõus toodud teenuse maksimaalne maksumus on, nagu eelpool toodud, 837 eurot kalendrikuus varasema 805 euro asemel ja 928 eurot varasema 892 euro asemel. Kuid sügava liitpuudega isiku ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisega seotud kulutused ulatuvad tegelikkuses ühe isiku kohta juba tänasel päeval 1400-1600 euroni kuus. Sotsiaalhoolekande seaduse §104 kohustab teenuse osutajat tagama 15 täisealise sügava liitpuudega psüühikahäirega isiku teenuse osutamisel vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ja Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ seletuskiri LISA vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega, kuid praktikas selline suhtarv teenuse saajate (15) ja tegevusjuhendajate (2) osas ei ole vajaliku hoolduse ja järelevalve seisukohast piisav ega tulemuslik. Eeltoodust tulenevalt märgime, et sügava liitpuudega psüühikahäirega isikute ööpäevaringne teenuse hind on võrreldav minimaalselt eelnõus §1 punkt 3 toodud planeeritud muudatusega, kus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise teenuse maksimaalset maksumust suurendatakse 52 euroni ööpäevas varasema 50 euro asemel, mis teeb 21 päeva maksimaalseks maksumuseks 1092 eurot. Vastavalt eelpool toodud põhjendustele teeme ettepaneku suurendada sügava liitpuudega isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse riigieelarvest makstavat maksimaalset maksumust eelnõus toodud 928 euro asemel 1100 euroni. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmisega, uute hinnajaotuste lisandumisega ööpäevaringsele teenusele ning autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumuse lisamisega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimani (tel: 519 22331, e- post: [email protected]) ja sama talituse juhi Helen Tähtverega (tel: 530 02295, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 530 02295, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 26.07.2018, 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus käsitleb erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamist. Muudetakse ja täiendatakse määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalne 2 maksumus. Määrusega luuakse ka uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele. Sotsiaalkindlustusamet on seni tõlgendanud autismispektri häireid kitsamalt, kuid hinnanud, et tegelik teenusevajadus on laiemal sihtrühmal, mistõttu mõistetakse määruses autismispektrihäireid samatähenduslikuna pervasiivsete arenguhäiretega. Igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga isikutele ja ööpäevaringset erihooldusteenust autismispektiga isikutele on edaspidi õigus saada isikutel, kellele on määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84 (pervasiivsed arenguhäired), ja kes vastab ka teistele määruses nimetatud kriteeriumitele. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust tõstetakse eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Erihoolekandeteenuseid osutavad asutused on 2018. aastal korduvalt Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud sooviga leida lahendust tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. Selleks et erihoolekandeteenuseid osutavatel asutustel oleks võimalik leida kvalifitseeritud ja püsivamat personali ning seeläbi tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik osutamine, tõsteti kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust juba 01.08.2018 vähemalt 8%. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks. Enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse 4%, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute töötasu. Teiste teenustega võrreldes väiksemas mahus tõstetakse igapäevaelu toetamise teenuse hinda autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele isikutele – maksumuse tõus on 1%. Maksumuse väiksema tõstmise põhjuseks on asjaolu, et autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute teenuse hind on juba kujundatud kulupõhiselt ja katab kulud, et teenust kvaliteetselt pakkuda. Toetatud elamise teenuse hinda tõstetakse 3%. Maksumuse tõstmise peamine eesmärk on tõsta tegevusjuhendajate palkasid, kuid kuna selle teenuse puhul on tegevusjuhendaja palgakomponendi osa veidi väiksem kui teistel teenustel (v.a ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule), on ka tõus väiksem. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenuse hinna päevamäär tõuseb 5%, et säiliks proportsionaalne vahe sama teenuse ööpäevaringse määraga. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust tõstetakse 62%. Seekordne hinnatõus viib hinna kulupõhisele hinnatasemele ja tagab kvaliteetse teenuse osutamise. 2018. aastal on alustanud tööd esimesed Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditega 2014- 2020 eelarveperioodil rajatud ööpäevaringsed erihoolekande teenuseüksused. Fondi abikõlbulikkuse kriteeriumiteks oli uute kaasaegsete majutusüksuste loomine, mis järgiks peresarnasuse põhimõtteid. Peresarnasus ERFi mõistes on erihoolekande reorganiseerimise määruse § 7 lõikes 7 sõnastatud järgmiselt: “Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev teenusekohtade kogum. Käesoleva määruse alusel loodavad teenuseüksused peavad olema jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks gruppideks“. Ühes hoones tohib olla kuni 30 teenusekohta. Lisaks kirjeldatakse hindamiskriteeriumides perena (hindamisskaalad p 1.1.2) eraldi pesemise ja söögitegemise võimalusega gruppi. Peresarnastes väikestes gruppides teenuse osutamine on teenuseosutajatele kulukam kui suuremates gruppides, kuna eeldab rohkemal arvul personali kohalolu. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (edaspidi SHS) peab näiteks ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul teenuseosutaja tagama 30 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele 3 lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Seega eeldatakse 30 teenusesaaja kohta päevasel ajal vähemalt kahe tegevusjuhendaja kohalolekut. Kui teenust osutatakse peresarnastes väiksetes kuni 10-liikmelistes gruppides, peab teenuseosutaja tagama igas peregrupis tegevusjuhendaja kohaloleku, mis tähendab 30 teenusekohaga majutusüksuses minimaalselt kolme tegevusjuhendaja kohalolu. Eelnevast tulenevalt kehtestatakse kuni 10-liikmelistes peresarnastes gruppides ööpäevaringse teenuse osutamisele võrdne hind ööpäevaringse erihooldusteenuse hinnaga, mida ühes või igas eraldiseisvas hoones osutatakse kuni 12 isikule. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 143 eurot kalendrikuus varasema 137 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1077 eurot kalendrikuus varasema 1066 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 12, mille kohaselt on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 52 eurot ööpäevas varasema 50 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 13, mille kohaselt on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 41 eurot päevas varasema 39 euro asemel, tingimusel et isikule osutatakse teenust vaid päevasel ajal ning teenuseosutaja võimaldab kasutada teenust vähemalt kümme tundi järjest. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse maksumusega 120 eurot kalendrikuus varasema 115 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega 214 eurot kalendrikuus varasema 208 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 432 eurot kalendrikuus varasema 415 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 559 eurot kalendrikuus varasema 538 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus varasema 595 euro asemel. Lõikele 5 lisatakse kolmas lause: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele 4 isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 619 eurot kalendrikuus.“. Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 2 uue lõikega 51, mille kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; 2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega; 3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 826 eurot kalendrikuus varasema 795 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus varasema 859 euro asemel. Lõikele 6 lisatakse kolmas lause: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 893 eurot kalendrikuus.“. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 837 eurot kalendrikuus varasema 805 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus varasema 892 euro asemel. Lõikele 61 lisatakse kolmas lause: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 928 eurot kalendrikuus.“. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 1955 eurot kalendrikuus varasema 1209 euro asemel. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 5 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust ning luuakse uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele. Samuti kehtestatakse uus teenuse maksimaalne kuumaksumus ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikutele, kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamise ning uue teenuse ja uue kuumaksumuse loomise mõju erihoolekande töötajatele, teenusesaajatele, Sotsiaalkindlustusametile ja avaliku sektori kuludele-tuludele. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on ka kaudne mõju regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine Mõju majandusele Erihoolekande töötajad Mõju ulatus Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda aastate 2011–2017 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate töötajate1 keskmine töötasu kokku ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (näiteks 2016. aasta ja 2017. aasta võrdluses vastavalt 6,8% ja 6,6%). Võrreldes Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. aasta ja 2015. aasta ning 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti keskmine palk tõusis 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses 7,6%, erihoolekandetöötajate ja tegevusjuhendajate töötasu 10,3%. Sellegipoolest oli 2017. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk (joonis 1). 1 Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muud töötajat. 6 Joonis 1. Erihoolekande töötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise brutokuupalga võrdlus, 2009–2017 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi arvutused) Määrusega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 4% võrra, mis võimaldab tõsta töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt, üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned erandid, näiteks 2014. aasta ja 2015. aasta võrdluses suurendati kogukonnas elamise teenuse maksimaalset maksumust üle 30%, 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20%. 2018. aasta augustist suurendati kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust vähemalt 8%. Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu on planeeritud ka perioodil 2019-2022 järk-järgult tõsta. Eesmärgiks on, et see jõuab 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Aastal 2019 kasvab töötasu 15%, aastal 2020 20%, aastal 2021 18% ning aastal 2022 11%. Töötasu kasvu juures on arvestatud ka Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi muutust perioodil 2019-2022. Tabel 1. Tegevusjuhendajate planeeritud palgakasv perioodil 2019-2022 2019 2020 2021 2022 Tegevusjuhendajate palgakasvu % 15% 20% 18% 11% Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus (eurot) 1082 1302 1539 1701 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabel 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2014–2019 2014– 2015– 2016– 2017– 2015 2016 2017 2018 I pa-2018 2018 II pa- Teenus 2014 (€) 2015 2016 2017 2018 I pa (€) 2018 2018 II pa (€) 2019 (€) (€) (€) (€) II pa (%) 2019 (%) (%) (%) (%) (%) Igapäevaelu toetamine 97,24 101 4% 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% 143 4% Igapäevaelu toetamine autismispektriga 930 950 2% 1066 12% 1077 1% inimestele Igapäevaelu toetamine 45 ööpäevas, 35 50 ööpäevas, 39 52 ööpäevas, suure hooldusvajadusega 11%, 11% 4%, 5% päevas päevas 41 päevas inimestele Töötamise toetamine 79,79 83 4% 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% 120 4% Toetatud elamine 151,4 157 4% 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% 214 3% Kogukonnas elamine 250,52 329 31% 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% 432 4% Ööpäevaringne 418,72 435 4% 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% 559 4% erihooldusteenus Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 12 495 504 2% 529 5% 595 12% 619 4% isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 10 619 - isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% 837 4% liitpuudega isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava 730 744 2% 796 7% 892 12% 928 4% liitpuudega kuni 12 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava 928 - liitpuudega kuni 10 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% 826 4% ebastabiilse remissiooniga isikutele Ööpäevaringne 730 744 2% 796 7% 859 8% 893 4% erihooldusteenus 8 ebastabiilse remissiooniga kuni 12 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus 893 - ebastabiilse remissiooniga kuni 10 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 847 879 4% 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% 1955 62% hoolekandeasutusse paigutatud isikule Allikas: Sotsiaalministeeriumi koostatud, maksimaalsete maksumuste määruste põhjal Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda oli 2017. aasta hoolekandestatistika andmetel 1563, sh 1442 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (658,6 tuhat2) moodustas see Eestis 2017. aastal umbes 0,2%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, mistõttu on mõju sagedus keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kokkuvõttes on tegemist olulise majandusliku mõjuga teenuseosutajate jaoks. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Kõige enam kasvab 2018. aasta augustikuust kehtima hakanud hindadega võrreldes 1. jaanuarist 2019 ööpäevaringse erihooldusteenuse hind kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele. Teenuse maksimaalne maksumus kuus kasvab oluliselt, kuna tegemist on väga spetsiifilise teenusega ning teenuse pikaajaline ja praegusel ajal ainus pakkuja AS Hoolekandeteenused on andnud andmed teenuse kulumudelisse, mille kohaselt ei ole madalama maksumuse korral teenust võimalik osutada nii, et oleks tagatud personali ja klientide ohutus. 2017. aasta jooksul sai nimetatud teenust 158 inimest. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäirega inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel kokku 42 6673. Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest moodustasid psüühikahäirega inimesed 2017. aastal 4%. Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. 2 Statistikaamet, 2018. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 06.06.18. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 3 Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud. Sotsiaalkindlustusameti registriandmetel, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 10 Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks väheolulise mõjuga. Mõju regionaalarengule Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2017. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 24 miljoni euro. Toetavate teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest üle 7 miljoni euro, ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks ligi 17,2 miljonit eurot. 11 Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2017 2017 teenuse Teenuse liik kohalik kasutaja, tema riik¹ oma- pereliikme või muu valitsus eestkostja osalus (omaosalus) Toetavad teenused kokku 7 279 207 999 028 1 159 309 94 380 Igapäevaelu toetamine 3 263 332 778 911 56 285 21 604 Toetatud elamine 1 851 446 111 463 207 586 157 Kogukonnas elamine 1 295 797 21 464 894 955 66 620 Töötamise toetamine 868 632 87 190 482,65 6 000 Ööpäevaringsed teenused kokku 17 181 472 214 699 7 363 573 17 611 Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 810 893 121 089 5 702 865 3444 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 831 441 - 267 768 - remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus 3 111 847 91 420 1 139 905 14167 isikutele, kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 427 291 2 190 253 034 - paigutatud isikutele Kokku toetavad ja ööpäevaringsed 24 460 679 1 213 727 8 522 882 111 991 ¹ sh eraldised hasartmängumaksust Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika Kui arvestada, et enamiku erihoolekandeteenuste maksumust riigieelarvest suurendatakse 4%, suure toetusvajadusega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse maksumust 5%, toetatud elamise teenuse maksumust 3%, igapäevaelu toetamise teenust autismispektrihäirega inimestele 1% ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust 62%, ja kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab riigieelarveliste vahendite kasutamine muudatuse rakendamise järel. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Mõju sagedus Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2019. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. 12 Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 4.2. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse loomine Mõju majandusele Erihoolekandeteenuse pakkujad Mõju ulatus Sotsiaalkindlustusamet on seni tõlgendanud autismispektri häireid kitsamalt, kuid hinnanud, et tegelik teenusevajadus on laiemal sihtrühmal, mistõttu mõistetakse määruses autismispektrihäireid samatähenduslikuna pervasiivsete arenguhäiretega. Igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga isikutele ja ööpäevaringset erihooldusteenust autismispektriga isikutele on edaspidi õigus saada isikutel, kellele on määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84 (pervasiivsed arenguhäired), ja kes vastab ka teistele määruses nimetatud kriteeriumitele. Uue teenuse loomine mõjutab neid teenusepakkujaid, kes siiani osutasid autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele mõnda muud madalama hinna ja erineva sisuga erihoolekandeteenust, aga ka uusi teenuseosutajaid. Teenusepakkujatel on võimalus edaspidi teenust osutada Sotsiaalkindlustusameti koostatud kulumudeli alusel sobiva hinnaga ja kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eestis oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2018. aasta alguse seisuga kokku 1660 inimest, kellel oli puude tuvastamisel märgitud põhidiagnoosina pervasiivne arenguhäire ehk RHK kood F84.0–F84.9, neist 18-aastaseid ja vanemaid 373 ja alla 18-aastaseid 1287. Koguarvu sees on ka sellised diagnoosid nagu nt Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga, kellel ei esine ÄK-käitumist üldse või ei ole selle esinemine pidev, mistõttu ei ole kõikidel selle diagnoosigrupi inimestel vajadust nimetatud teenust kasutada. Pervasiivsete arenguhäiretega inimeste hulgas oli autismi diagnoosiga (F84.0 ja F84.1) inimesi 2018. aasta alguse seisuga 617, sh 18-aastaseid ja vanemaid 130 ja alla 18-aastaseid 482 inimest. Tegemist oleks potentsiaalsete teenust saama tulijatega juhul, kui neil esineb ÄK- käitumine. Kui arvestada, et praegu kasutab nende hulgast teenust 18 inimest, mis on 14% kõikidest täisealistest, kellel on autismispektri diagnoos, võiks teenusele õigustatud isikute ja teenust kasutavate isikute proportsiooni arvesse võttes olla tulevikus teenuse vajadus kuni 18-aastaste seas vähemalt 67 inimesel. Sotsiaalkindlustusameti andmetel saab nende hulgast lähima kahe aasta jooksul täisealiseks ja võiks tulla teenust kasutama hinnanguliselt kolm inimest (kokku 16–17-aastaseid vastava diagnoosiga inimesi praegu 20). Kui õigustatud isikute ringina käsitletakse kõiki pervasiivse arenguhäire diagnoosigrupi inimesi, kellel esineb ÄK-käitumine, siis lisanduks neile veel potentsiaalselt 964 inimest. Need on inimesed, kellel on Aspergeri sündroom, muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. Praegu on nende diagnoosidega täisealisi (18- aastased ja vanemad) inimesi Sotsiaalkindlustusameti andmetel 226, lisaks 0–17-aastaseid 13 738 inimest. Kui arvestada, et ka nendest 14%-l võib esineda ÄK-käitumist, võib hinnanguliselt 31 täisealisel inimesel olla vajadus teenust saada. Lapsi vanuses 16–17 eluaastat on nende diagnoosidega 68, neist 14% ehk 9 inimest võiks tulla lähima kahe aasta jooksul teenust saama. Kokkuvõttes võib autismispektrihäire mõiste võrdsustamine pervasiivse arenguhäire diagnoosigrupiga suurendada teenusele õigustatud isikute sihtrühma järgneva kahe aasta jooksul umbes 40 inimese võrra (31 täisealist + 9 alaealist). Kokku oleks teenusele õigustatud inimesi koos tänaste autismi diagnoosiga teenuse saajatega ja lähiaastatel täisealiseks saavate autismi diagnoosiga ÄK- käitumisega inimestega 18+3+31+9= 61 inimest. Need 61 inimest on õigustatud lähiaastatel saama igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga isikutele või ööpäevaringset teenust autismispektriga isikutele. Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud, et 2019. aastal jõuab ööpäevaringsele autismispektriga teenusele 12 inimest. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on praegu olemas ka vähemalt üks teenusepakkuja, kes ööpäevaringset teenust võiks 2019. aastal sellise vajadusega inimestele pakkuda. Seoses sihtrühma laienemisega pervasiivse arenguhäire diagnoosiga isikutele võib aastal 2019 tekkida vajadus luua igapäevaelu toetamise teenuse kohti autismispektriga isikutele juurde 12. Sotsiaalkindlustusamet peab läbirääkimisi sobiva teenusepakkuja leidmiseks. Muudatuse mõju on teenusepakkujate jaoks ühekordne. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju teenusepakkujatele võib hinnata väheoluliseks, kuna sihtrühma suurus, mõju ulatus ja mõju sagedus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Autismispektriga (pervasiivse arenguhäirega) raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust, kui tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis, kui ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega ning kui talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis. Siiani on sellised inimesed olnud valdavalt koduses keskkonnas või saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele. Uue teenuse loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest tulenevalt vajab. Teenuste tagamine spetsiifilistele kliendigruppidele, keda ei ole kohalikul tasandil arvukalt (erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel, ebastabiilse remissiooniga isikutele jm), jääb endiselt riigi tasandi korraldada ja toetab erihoolekandeteenuste disaini projektiga kooskõlas olevat tulevikusuunda pakkuda spetsiifiliste kliendigruppidega tegelemiseks abi riigi tasandil ning töötada välja kulumudelipõhine rahastus inimese vajaduste katmiseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 14 Praegu on Sotsiaalkindlustusamet hinnanud, et 2019. aasta lõpus võiks ööpäevaringset teenust saada kuni 12 autismispektriga raske või sügava puudega inimest. Seoses sihtrühma laienemisega pervasiivse arenguhäire diagnoosiga isikutele võib aastal 2019 tekkida vajadus luua igapäevaelu toetamise teenuse kohti autismispektriga isikutele juurde 12. Kokku oleks teenusele õigustatud inimesi koos tänaste autismi diagnoosiga teenuse saajatega ja lähiaastatel täisealiseks saavate autismi diagnoosiga ÄK- käitumisega inimestega 18+3+31+9= 61 inimest. Kõigist 2017. aasta lõpu seisuga erihoolekandeteenust saanud inimestest moodustab see alla 1%. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib ÄK- käitumisega inimeste hulk olla ka väiksem, kuna pervasiivse arenguhäirega inimesed võivad tulla toime ka siis, kui saavad teisi hoolekandeteenuseid. Mõju on teenusesaaja jaoks regulaarne, kuna tegemist on ööpäevaringse teenusega. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tegemist on teenusesaajate jaoks olulise mõjuga, kuna mõju ulatus ja mõju sagedus on suur. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalkindlustusameti töökorraldus ja eelarve Mõju ulatus Uue teenuse loomine mõjutab ka Sotsiaalkindlustusameti töökoormust ja eelarvet, kuna tegemist on spetsiifilise kliendigrupiga, kellele teenuste osutamiseks on vaja leida spetsiaalseid teenusepakkujaid. Samuti kaasneb Sotsiaalkindlustusametile mõningane töökoormuse kasv seoses uue teenuse arvete menetlemise jm tehnilise tööga, mis seostub teenuse osutamise protsessiga. 2019. aasta autismispektrihäirega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse (edaspidi IET) hinda (1077 eurot) ja teenusele õigustatud isikute ringi laienemist ja sellest tulenevalt kohtade arvu kasvu arvestades on kulu eelarvele aastas 12x1077x12 kuud = 155 088 eurot. Kuna kuluarvestus on päevapõhine, sõltub tegelik kulu 2019. aastal sellest, kui paljud neist teenusele õigustatud inimestest teenusele jõuavad. Lisanduvate kohtade kulu ööpäevringsele autistide teenusele on 2019 aastal 255 091 eurot. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on Sotsiaalkindlustusamet ja tema eelarve. Arvestades teenusesaajate sihtrühma suurust, ei ole tegemist regulaarse mõjuga. Lisanduv kulu moodustab Sotsiaalkindlustusameti eelarvest väikese osa. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 15 Mõju Sotsiaalkindlustusametile võib hinnata väheoluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.3. Uus teenuse maksimaalne kuumaksumus ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikutele Mõju majandusele Erihoolekandeteenuse pakkujad Mõju ulatus 01.08.2018 jõustunud määruse “Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ kohaselt saab teenuse osutaja ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga kuni 12 isikule ööpäevaringset erihooldusteenust (ööpäevaringne erihooldusteenus ning liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule mõeldud ööpäevaringsed teenused) osutada kõrgema maksimaalse kuumaksumusega kui rohkem kui 12 isikule ühes või igas eraldiseisvas hoones teenust osutades4. Kuna määruse alusel on teenust võimalik ühes hoones osutada maksimaalselt 12 isikule, siis ei saa teenusepakkujad riigilt kõrgemat hinda nende teenusekasutajate eest, kes elavad näiteks ühes hoones kokku 24kesi, kuid nelja eraldi 6-liikmelise perena. Samas toetab riik Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse “Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” kaudu kuni 30 ööpäevaringse majutusega teenusekohtade loomist, mis on jaotatud kuni 10-liikmelisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks. Väiksem perepõhine üksus peab olema eraldi ruumiliselt piiritletav ning inimesele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ja -korraldusega5. Selle kohaselt võib 30 inimest teenust saada ka ühes hoones, kuid jaotatuna 10-liikmelisteks peresarnasteks rühmadeks. Kehtiva määruse kohaselt aga ei ole sellistel üksustel õigust saada kõrgemat ühe isiku kohta arvestatud kuumäära. Selleks, et toetada ERF-i taotlusvoorus seatud loogikat, luuakse muudatusega uus teenuse maksimaalne kuumaksumus ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikutele (sh ka ööpäevaringne erihooldusteenus ning liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule mõeldud ööpäevaringsed teenused), kes on suunatud nimetatud teenust saama teenuseüksusesse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes üksustes kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes majas. Selline muudatus soodustab väiksemate peresarnaste üksuste tekkimist, võimaldades teenuseosutajal hoida tööl personali, kelle kohta tehtavad kulutused on väiksemates üksustes suuremad. Teenuseosutaja peab tagama igas peregrupis tegevusjuhendaja kohaloleku, mis tähendab 30 teenusekohaga majutusüksuses minimaalselt kolme tegevusjuhendaja kohalolu. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus AS-il Hoolekandeteenused on 2018. aasta lõpuks selliseid teenusekohti, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes üksustes kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes majas, 168, ning 2019. aasta lõpuks lisandub veel 4 Riigi Teataja, 2018. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126072018006 Viimati kuvatud: 20.11.18. 5 Sotsiaalministeerium, 2018. Sotsiaalkaitseministri määrus meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel. 2. peatükk. 06.11.2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/meede_251_at_maarus_01112017.pdf Viimati kuvatud: 20.11.18. 16 204 kohta, kokku 372 kohta. Lisaks on veel teisigi teenusepakkujaid, kes osutavad teenuseid kuni 10-kohalistes või kuni 12-kohalistes üksustes. Nendeks on näiteks Haraka Kodu, Haapsalu Hoolekandekeskus, Maarja küla, Maarjakodu, Eesti Hoolekande Selts, Lihula Südamekodu, Eesti Agrenska Fond, Pariisi Erihoolduskeskus ja Toetuskeskus Meiela. 2023. aasta lõpuks saab ERF-i tegevuste järgselt 973 inimest teenust kuni 10-kohalistes perepõhistes üksustes. Kõigist 2017. aastal erihoolekandeteenust kasutanud inimestest moodustab see umbes 18%. Tegemist on teenuseosutajate jaoks regulaarse mõjuga. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist olulise majandusliku mõjuga teenuseosutajate jaoks. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Kaudne mõju on teenusesaajatele seeläbi, et teenuseosutajad on motiveeritumad looma peresarnaseid ükusi ning seetõttu teenuse kvaliteet teenusesaajate jaoks paraneb, st teenused on paindlikumad ja lähtuvad rohkem teenusekasutajate vajadustest. Täiendava kuumaksumuse lisamine toetab ka heaolu arengukavas nimetatud põhimõtet arvestada rohkem teenusekasutajate vajadustega nii teenuse sisu kui osutatava teenuse mahu osas6. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2023. aasta lõpuks saab ERF-i tegevuste järgselt 973 inimest teenust kuni 10-kohalistes perepõhistes üksustes. Kõigist 2017. aastal erihoolekandeteenust kasutanud inimestest moodustab see umbes 18%. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise sotsiaalse mõjuga teenuse saajate jaoks. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalkindlustusamet Mõju ulatus 6 Sotsiaalministeerium, 2018. Heaolu arengukava 2016–2023. Lk 27. Kättesaadav: http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2016-2023 Viimati kuvatud: 21.11.18 17 Määrus mõjutab Sotsiaalkindlustusametit sellega, et edaspidi tuleb pidada arvestust uue teenuse kuumaksumuse üle. Otseselt uusi tegevusi see kaasa ei too, sest SKA tegeleb ka praegu iga päev teenuse arvete menetlemise jm tehnilise tööga, mis seostub teenuse osutamise protsessiga. Peamine mõju on SKA eelarvele 2019. aastaks kuni 10- liikmeliste peresarnaste ööpäevaringse teenuse üksustele 220 320 eurot ning kuni 10- liikmeliste peresarnaste ööpäevaringse sügava liitpuudega isikute teenuse üksustele 24 024 eurot. Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti kuni 10- liikmeliste peresarnaste üksustena ebastabiilse remissiooniga isikutele 2019. aastal ei ole. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on kõigist riigiasutustest SKA ja SKA eelarve. SKA kogueelarvest moodustab uue kuumaksumuse lisandumine väikese osa. Mõju sagedus on regulaarne, kuivõrd SKA tegeleb arvete menetlemisega iga päev, samuti tähendab see regulaarset kulu riigieelarvest. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju SKA-le võib hinnata väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju regionaalarengule Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna uue maksimaalse kuumaksumuse lisamine võimaldab turule tulla ka väiksematel teenusepakkujatel. Eesti eri piirkondades, kus praegu ei ole teenused kodu lähedal kättesaadavad. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute hoolekande puhul 2019. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Erihoolekandeteenuste eelarve (ilma jaotatavate kuludeta) on 2019. aastal kokku 33 517 000 eurot, sealhulgas erihoolekande lisanduvate kohtade kulu ööpäevringsele autistide teenusele 255 091 eurot ja autistide IET teenusele 155 088 eurot ning kuni 10-liikmeliste peresarnaste ööpäevaringse teenuse üksustele 244 344 eurot. Teenuste maksumused suurenevad järgmiselt: Tabel 4. Erihoolekandeteenuste hinnad ja hindade muutus 2019. aasta jooksul Teenuse Teenuse Teenuse hinna hind al hind al kasv võrreldes Teenus 1.8.2018 1.1.2019 1.1.2018 18 Igapäevaelu toetamise teenus 137 143 4% Igapäevaelu toetamise teenus 1066 1077 1% (autismispektrihäire) Igapäevaelu toetamise teenus 50/öp 52/öp 4% (päeva- ja nädalahoid) Igapäevaelu toetamise teenus 39/päev 41/päev 5% (päeva- ja nädalahoid) Töötamise toetamise teenus 115 120 4% Toetatud elamise teenus 208 214 3% Kogukonnas elamise teenus 415 432 4% Ööpäevaringne erihooldusteenus 538 559 4% Ööpäevaringne erihooldusteenus 595 619 4% (kuni 12 inimest üksuses) Ööpäevaringne erihooldusteenus - 619 - (kuni 10 inimest üksuses) Ööpäevaringne erihooldusteenus 805 837 4% sügava liitpuudega isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 892 928 4% 12 inimest üksuses) Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni - 928 - 10 inimest üksuses) Ööpäevaringne erihooldusteenus 795 826 4% ebastabiilse remissiooniga isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 859 893 4% (kuni 12 inimest üksuses) Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule - 893 - (kuni 10 inimest üksuses) Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 1209 1955 62% hoolekandeasutusse paigutatud isikule Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kooskõlastusringil esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas. 19
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel