dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 17. detsember 2018
Viit
1.2-3/3924-1
Registreeritud
17. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. jaanuar 2019

Failid

  • 📎HTM-5784.bdoc1604 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 17.12.2018 nr 8-2/18/5784 Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: SA Innove Haridus-ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf 3. lisa 1.pdf Piret Liba 735 0136 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Teen haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirjas nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija volituste andmine“ (muudetud haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nr 118) järgmised muudatused: 1) muudan käskkirja pealkirja ning sõnastan selle järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“; 2) muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2019.a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmine eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 492 kehtestatud ning haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nr 118 muudetud, käskkirja lisas 1 kehtestatud toetuse andmise tingimusi tegevuse „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks, kinnitades need terviktekstina. Käskkirja muutmine on tingitud karjääriteenuste reformist, mille tulemusena ühendatakse 2019. aasta algusest SA Innove Rajaleidja karjääriteenused ning nende arendamine Eesti Töötukassa karjääriteenuste süsteemiga ning teenuseid hakkab osutama Eesti Töötukassa. Käskkirja muutmise peamine eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused üksnes õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamiseks. Karjäärinõustamise kättesaadavuse tagamiseks kehtestab toetuse andmise tingimused sotsiaalminister. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Piret Liba (tel 735 0136, [email protected]), analüüsiosakonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 735 4064, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279; [email protected]) ning õigusosakonna jurist Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]). 2. EELNÕU SISU 2.1. Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirja pealkirja ning kehtestatakse uueks pealkirjaks „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“. Muudatus tehakse õigusselguse huvides, kuivõrd käskkiri reguleerib üksnes toetuse andmise tingimusi ning õppe- ja karjäärinõustamise programm on kehtestatud muu õigusaktiga. ESFst toetatavate tegevuste tingimused kehtestati haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 492 „Eesti elukestva õppe strateegia“ õppe- ja karjäärinõustamise programmis, milles kajastusid ka tegevuste riigieelarvelise rahastamise vahendid ning ESF-st abikõlbmatud tegevused. Haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nr 118 eristati ESFst rahastatavad tegevused riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatest tegevustest ning kehtestati tegevuse „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ toetuse andmise tingimused. Tegevuste rahastamine riigieelarvelistest vahenditest reguleeriti haridus- ja teadusministri 26.01.2016 käskkirja nr 15 „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016-2019 programmide kinnitamine“ lisaga 5 „Õppe- ja karjäärinõustamise programm 2016 – 2019“. Alates 2016. aastast on õppe- ja karjäärinõustamise programmi iga-aastaselt uuendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmide kinnitamise käskkirja lisana (haridus- ja teadusministri 21.03.2017 käskkiri nr 70 lisa 5, haridus- ja teadusministri 01.02.2018 käskkiri nr 52 lisa 5). Seoses karjääriteenuste reformiga muutub ka praegune õppe- ja karjäärinõustamis- programm alates 2019. a kehtetuks. Edaspidi kajastatakse haridustugiteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamise tegevused üldharidusprogrammis ning karjääriteenuseid osutab sotsiaalministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel Eesti Töötukassa. Muudatusega välditakse olukorda, kus toetuse andmise tingimused oleksid kinnitatud kehtetu programmi lisana. 2.2. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine“ (muudetud haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nt 118) lisa 1 ning kinnitatakse see uue terviktekstina. Lisa pealkirjas ning kogu tekstis asendatakse sõnapaarid „karjääri- ja õppenõustamisteenus“ ning „õppenõustamis- ja karjääriteenus“ sõnaga „õppenõustamisteenus“ vastavas käändes. Punktis 5 jäetakse toetuse andmise eesmärgist välja karjääriteenuste kättesaadavuse tagamine karjäärivalikute teotamiseks. Punktis 6 jäetakse välja mõisted „haridustugiteenused“ ja „karjääriteenused“ ning täpsustatakse mõiste „õppenõustamisteenused“ definitsiooni. Punktis 7.1 teises lõigus asendatakse sõna „nõustamiskomisjon“ mõistega „kooliväline nõustamismeeskond“. Tekstist kustutatakse karjääriteenuste osutamist kirjeldav lõik. Selle asemel nähakse ette koostöö tegemine teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega ning võimalusel lõimitud teenuste osutamine. Viimases lõigus on korrigeeritud Rajaleidja võrgustiku kirjeldust ning jäetud välja karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialistid. Punktis 7.2 asendatakse mõiste „haridustugiteenused“ mõistega „õppenõustamisteenused“. Lisatud on kaugnõustamise teenuse arendamine, milleks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond. Punkt 7.3 on jäetud tekstist välja. Asjakohase tööturu- ja õppimisvõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagab edaspidi Eesti Töötukassa. Punktis 8 muudetakse toetuse sihtrühma. Kuni 26-aastaste noorte asemel kuuluvad sihtrühma üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased. Sihtrühmast on välja jäetud maavalitsuse spetsialistid ja juhid. Punktis 9 jäetakse välja karjääriteenuste osutamisega seotud tulemus- ja väljundnäitajad. Samuti vähendatakse rakenduskava väljundnäitaja 2020. a. sihttaset 41 380 võrra, kuna selle osa näitajast moodustab edaspidi Töötukassa pakutav karjäärinõustamine. HTMi toetuse andmise tingimuste poolt jääb alates 2019. a täita 15 000 täiendavat õppenõustamisjuhtumit, seega on väljundnäitaja (HTMi osa) 2020. a sihttasemeks 133 550. Üheskoos Töötukassa karjäärinõustamisega saavutatakse perioodi lõpuks rakenduskava näitaja sihttase: 174 930 nõustamisjuhtumit. Muudetakse väljundnäitaja p 2.1.1. täiendkoolitusel osalejate arv 2019. ja 2020. aasta indikaatoreid, arvestades kasvuks 100 isikut aastas senise 200 isiku asemel. Muudatus on põhjendatud Rajaleidja keskuste töötajate arvu vähenemisega karjäärinõustajate ja karjääriinfo spetsialistide võrra. jäetakse välja karjääriteenuste osutamisega seotud tulemus- ja väljundnäitajad. Käskkirja lisa täiendatakse punktiga 10 - tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele: regionaalne areng, infoühiskonna edendamine, keskkonna- ja kliimapoliitika, võrdsete võimaluste tagamine, ühtne riigivalitsemine. Mõju on valdavalt soodustav või neutraalne. Punktis 10 (eelnõu punktis 11) vähendatakse tegevuste eelarvet vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2018 korralduses nr 205 ette nähtud ESF vahendite meetmete vahelisele jaotusele. Peale vahendite üleminekut Sotsiaalministeeriumile karjääriteenuste arendamiseks on õppenõustamise tegevuste toetuse eelarve kokku 30 668 201 €, millest EL toetus moodustab 85% ehk 26 067 971€ ja riiklik kaasfinantseering 15% ehk 4 600 230€. Punktis 14 (eelnõu punktis 15) alapunktis 1 (eelnõu p 15.1.) muudetakse vahearuande esitamise kuupäeva senise 15. jaanuari asemel 20. jaanuariks ning täpsustatakse, et vahearuanne esitatakse registri kaudu. Lisatakse alapunkt 2 (eelnõu p 15.2.), milles täpsustatakse lõppearuande esitamist, selle tähtaega ja sisu. Senises alapunktis 2 (eelnõu p 15.3.) pikendatakse aruande nõuetelevastavuse kontrollimise tähtaega seniselt 15 päevalt 20 päevani. Alapunktides 2, 3 ja 4 (eelnõu p 15.3., p 15.4., p 15.5.) sätestatu laiendatakse ka lõpparuandele. Alapunktis 5 (eelnõu p 15.6.) täpsustatakse sõnastust, viidates punktis 15.1. nimetatud aruandlusele. Alapunkt 6 kustutatakse, kuna antud regulatsioon on ülearune. Seoses punkti 10 lisamisega muutub punktide 10-17 ja nende alapunktide numeratsioon ning sisukorda uuendatakse vastavalt. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele. Käskkirja rakendamine ei too kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. EELNÕU JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2019. a. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks hariduse valdkondlikule komisjonile ja sihtasutusele Innove. Mihkel Rebane üldharidusosakonna juhataja LISA 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse “Õppenõustamiseteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ “Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala .........................................................................................................................2 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus .............................................................................................2 3. Elluviija .....................................................................................................................................2 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2 5. Toetuse andmise eesmärk ..........................................................................................................2 6. Mõisted ......................................................................................................................................2 7. Toetatavad tegevused ................................................................................................................2 8. Sihtrühmad ................................................................................................................................3 9. Tulemus- ja väljundnäitajad ......................................................................................................4 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .........................................................................5 11. Toetatavate tegevuste eelarve ....................................................................................................6 12. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................................9 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................................9 14. Elluviija kohustused ................................................................................................................10 15. Tegevuste elluviimise aruandlus .............................................................................................10 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................................10 17. Finantskorrektsiooni alused .....................................................................................................11 18. Dokumentide säilitamine .........................................................................................................11 1 1. Reguleerimisala „Õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 1 “ Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine” meetme “Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur (edaspidi elluviija). 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2014 kuni 31.12.2020. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tagada lastele ja noortele kvaliteetsete õppenõustamisteenuste kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks. 6. Mõisted Õppenõustamisteenused on Rajaleidja keskuste tugispetsialistide (edaspidi õppenõustamisspetsialist) poolt läbiviidav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine, mille käigus: 1) selgitatakse välja lapse käitumise ja õppimisega seotud raskused ning arenguvõimalused 2) nõustatakse lastevanemaid ja lastega töötavaid isikuid lapse õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel; 3) antakse koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi lapse arengu toetamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud tugimeetmete rakendamiseks. 7. Toetatavad tegevused 7.1. Õppenõustamisteenuste osutamine, nende koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Õppenõustamisteenust osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutuste õppuritele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Laste ning õppurite hindamistulemuste ning uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. 2 Viiakse läbi kooliväliste nõustamismeeskondade tööd laste ning õpilaste arengu ja õppe toetamiseks ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel. Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega, võimalusel osutatakse lõimitud teenuseid. Õppenõustamisteenuseid pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või kaugnõustamise (telefoni-, veebivestlus- või videonõustamine) teel. Nõustamiste läbiviimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid, võimalusel eelistatakse alati normeeritud hindamisvahendeid ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid. Üldise teadlikkuse tõstmiseks ning teemade laiema käsitluse tarbeks korraldatakse teemapäevi, seminare, infoloenguid/koolitusi valdkonnaga seotud olulistel teemadel. Kvaliteetse ning kliendi vajadustest lähtuva õppenõustamisteenuse osutamiseks on vajalik tagada kliendi nõustamine vajadusel erinevate spetsialistide koostöös koos olulise sotsiaalse võrgustiku toetusega. Last terviklikult hindava ning toetava teenuse tagamiseks osutatakse õppenõustamisteenuseid igas maakonnakeskuses Rajaleidja õppenõustamisteenuste meeskonna poolt. Meeskonda kuuluvad vähemalt psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed. Nende tööd toetavad sisulistes küsimustes koolivälise nõustamismeeskonna konsultandid, juristid ning valdkonna peaspetsialistid. Keerulisemate juhtumite puhul on osapooltega läbirääkimise roll Rajaleidja juhtidel. Õppenõustajatele pakuvad tugiteenuseid assistendid ning muu tugipersonal. 7.2. Õppenõustamisteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks arendatakse, koostatakse ja soetatakse hindamis- ja metoodilisi vahendeid ja luuakse juhis- ja teabematerjale. Kaasaegsete hindamisvahendite kasutamiseks koolitatakse spetsialiste ja hangitakse vahendite kasutamiseks vajalikud litsentsid. Õppenõustamisspetsialistide professionaalse taseme suurendamiseks toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, viiakse läbi baas- ja täiendkoolitusi. Korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, kaasatakse erinevaid asutusi valdkonna arendusse. Õppenõustamisspetsialistidele korraldatakse kovisioone, supervisioone. Toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste läbiviimist ning haridusasutuste tugispetsialistide võrgustikutööd maakonnas. Kirjeldatakse ja kehtestatakse õppenõustamisteenuse ning koolivälise nõustamismeeskonna teenuse standardid. Arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse, küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate teadlikkust ja rahulolu teenustega ning kogutakse sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks. Kaugnõustamise teenuse arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond. 8. Sihtrühmad - 1,5 kuni 7 aastased lapsed; - üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased; - lapsevanemad; - haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid; - haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud; 3 - kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. 9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2016 a 2018 a 2020 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes 78% 80% 82% 85% Andmeid kogutakse kasutavad ESF-ist toetatud piirkondlike kumulatiivselt ning aruandlus õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid esitatakse üks kord aastas. (%)1 RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA Individuaalseid õppenõustamise ja 0 64 190 118 550 133 550 Rakenduskava väljundnäitajasse karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning panustas kuni 2018. a lõpuni SA noorte arv Innove. Alates 2019. aastast jaguneb näitaja kahe erineva TATi vahel: õppenõustamise teenuseid osutatakse käesoleva TATiga (vt näitaja “Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv”) ning karjääriteenuseid (41 380 nõustamiskorda) osutab Eesti Töötukassa. Seetõttu on 2020. a Innove sihttase 41 380 võrra väiksem kogu rakenduskava sihttasemest. Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)2 Tulemusnäitaja Õppenõustamise 0 17 500 32 500 47 500 Alates 01.01.2019 jõustuva tegevusele: teenuseid saanud karjääriteenuste reformiga Haridustugiteenuste laste ja õppijate seoses osutab karjääriteenuseid arendamine ja arv Eesti Töötukassa ning käesoleva kättesaadavuse tagamine TAT raames jätkatakse õppenõustamisteenuste osutamisega. Väljundnäitaja Algtase Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Näitaja nimetus 3 tegevusele 2013 2016 2017 2018 2019 2020 7.1 Õppenõustamis- 1.1. Õppenõustamis- teenuste osutamine, teenuseid saanud laste ja nende õppijate arv koordineerimine 0 17 500 25 000 32 500 40 000 47 500 ning kättesaadavuse tagamine 1 õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused 2 Vastavalt VV korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale seisuga 23.08.2018 3 Alates 2019. aastast Innove enam karjääriteenuseid ei osuta ning need liiguvad Töötukassasse. Seetõttu on vastavate näitajate sihttasemed alates 2019. a eemaldatud. 4 1.2. Nõustamisteenuseid saanud lastevanemate, haridustöötajate ja 0 7 600 12 600 18 000 24 000 30 000 kõrgharidustasemel hõivatud olnud noorte arv 7.2 Õppenõustamis- 2.1 SA Innove poolt teenuste arendamine sätestatud ja kvalifikatsiooninõuetele 65% 69% 73% 75% 80% 85% kvaliteedi tagamine vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes 2.1.1.Täiendkoolitusel osalejate arv 0 600 800 1000 1100 1200 2.1.2. Kutsetunnistusega spetsialistide osakaal 35% 40% 45% 50% 55% 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused sõltumata elukohast. Infoühiskonna edendamine Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Teenuse kvaliteedi ja teenustele parema juurdepääsu tagamiseks kõikides piirkondades arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti. Võetakse kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale teavet ja infot Innove Rajaleidja keskkonnas. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele kui ka tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele (puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Nõustamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Teenuse osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. Ühtne riigivalitsemine Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM-i ja HTM-i) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte vahel kui ka riigi ja kohaliku 5 omavalitsuse tasandi koostöö tugevnemist. Piirkondlikes keskustes kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel. 11. Toetatavate tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 30 668 201 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 26 067 971 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 600 230 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest). 6 Tulemusnäitaja Toetatavate tegevuste Väljundnäitaja Toetatav tegevus (rakenduskava) eelarve kokku (EUR) Osakaal väikekoolidest (alla 1.1. Õppenõustamisteenuseid Õppenõustamisteenuste 150 õpilase), kes kasutavad saanud laste ja õppijate arv osutamine, nende ESF-ist toetatud piirkondlike (2020 - 47 500) koordineerimine ning 27 824 722 õppenõustamiskeskuste kättesaadavuse tagamine pakutavaid teenuseid (2020 - 1.2. Nõustamisteenuseid saanud 85%) lastevanemate, haridustöötajate ja Otsene personalikulu kõrgharidustasemel 19 875 199 hõivatud olnud noorte arv (2020 – 30 000) 2.1. Teenusstandardites sätestatud Õppenõustamisteenuste kvalifikatsiooninõuetele vastavate arendamine ja 2 429 267 spetsialistide osakaal Rajaleidja kvaliteedi tagamine keskustes Otsene personalikulu (2020 - 85%) 1 735 225 Horisontaalne tegevus, projektijuhtimine 414 212 sh otsene personalikulu 295 872 Projekti ülejäänud abikõlblikud kulud (ühtse määra alusel) 8 762 518 TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU) 30 668 201 7 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohaste toetavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud ühendmääruse § 9 lg 3 kohaselt alates 01.04.2014; 12.2.2. tegevuste ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste otsestest personalikuludest ühendmääruse § 10 kohaselt alates 01.09.2014. 12.3. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 11.2.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 10 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 9 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.2.2. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul aastase eelarve kinnitamisest rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi; 14.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 14 sätestatule. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 15.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.6. Lisaks punktis 15.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija vähemalt kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus või selle alusel sõlmitavas toetuslepingus. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, 10 lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 16.5. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 17. Finantskorrektsiooni alused 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruse §-le 24 sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Mihkel Rebane üldharidusosakonna juhataja 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1348 - Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0df11863-51ac-49c9-8fdc- 67e84a653ea4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0df11863-51ac-49c9-8fdc- 67e84a653ea4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel