Kooskõlastamiseks: 17.12.2018 nr 8-2/18/5784
Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Arvamuse avaldamiseks: SA Innove
Haridus-ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine
ning tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on
võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie
kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. eelnõu.pdf
2. seletuskiri.pdf
3. lisa 1.pdf
Piret Liba
735 0136
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a
käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“
õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning
tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel:
1. Teen haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirjas nr 492 „„Eesti elukestva
õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste
elluviija volituste andmine“ (muudetud haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga
nr 118) järgmised muudatused:
1) muudan käskkirja pealkirja ning sõnastan selle järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse
tagamine“ elluviimiseks“;
2) muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2019.a.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva
õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning
tegevuste elluviija volituste andmine“ muutmine eelnõu juurde
1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13
ja § 16 lõike 1 alusel.
Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 492
kehtestatud ning haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nr 118 muudetud,
käskkirja lisas 1 kehtestatud toetuse andmise tingimusi tegevuse „Karjääri- ja
õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks, kinnitades need
terviktekstina.
Käskkirja muutmine on tingitud karjääriteenuste reformist, mille tulemusena ühendatakse 2019.
aasta algusest SA Innove Rajaleidja karjääriteenused ning nende arendamine Eesti Töötukassa
karjääriteenuste süsteemiga ning teenuseid hakkab osutama Eesti Töötukassa. Käskkirja
muutmise peamine eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused üksnes
õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamiseks. Karjäärinõustamise
kättesaadavuse tagamiseks kehtestab toetuse andmise tingimused sotsiaalminister.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna
nõunik Piret Liba (tel 735 0136,
[email protected]), analüüsiosakonna peaekspert Meelis Aunap
(tel 735 0105,
[email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 735
4064,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279;
[email protected]) ning õigusosakonna jurist Kadi Mölder (tel 735 0234,
[email protected]).
2. EELNÕU SISU
2.1. Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirja pealkirja ning kehtestatakse uueks pealkirjaks
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“. Muudatus tehakse õigusselguse huvides, kuivõrd
käskkiri reguleerib üksnes toetuse andmise tingimusi ning õppe- ja karjäärinõustamise
programm on kehtestatud muu õigusaktiga.
ESFst toetatavate tegevuste tingimused kehtestati haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014.
a käskkirjaga nr 492 „Eesti elukestva õppe strateegia“ õppe- ja karjäärinõustamise programmis,
milles kajastusid ka tegevuste riigieelarvelise rahastamise vahendid ning ESF-st abikõlbmatud
tegevused. Haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nr 118 eristati ESFst
rahastatavad tegevused riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatest tegevustest ning kehtestati
tegevuse „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ toetuse
andmise tingimused. Tegevuste rahastamine riigieelarvelistest vahenditest reguleeriti haridus-
ja teadusministri 26.01.2016 käskkirja nr 15 „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016-2019
programmide kinnitamine“ lisaga 5 „Õppe- ja karjäärinõustamise programm 2016 – 2019“.
Alates 2016. aastast on õppe- ja karjäärinõustamise programmi iga-aastaselt uuendatud
Haridus- ja Teadusministeeriumi programmide kinnitamise käskkirja lisana (haridus- ja
teadusministri 21.03.2017 käskkiri nr 70 lisa 5, haridus- ja teadusministri 01.02.2018 käskkiri
nr 52 lisa 5). Seoses karjääriteenuste reformiga muutub ka praegune õppe- ja karjäärinõustamis-
programm alates 2019. a kehtetuks. Edaspidi kajastatakse haridustugiteenuste arendamise ja
kättesaadavuse tagamise tegevused üldharidusprogrammis ning karjääriteenuseid osutab
sotsiaalministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel Eesti Töötukassa. Muudatusega
välditakse olukorda, kus toetuse andmise tingimused oleksid kinnitatud kehtetu programmi
lisana.
2.2. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492
„„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja karjäärinõustamise programmi kinnitamine“
(muudetud haridus- ja teadusministri 6. mai 2016. a käskkirjaga nt 118) lisa 1 ning kinnitatakse
see uue terviktekstina.
Lisa pealkirjas ning kogu tekstis asendatakse sõnapaarid „karjääri- ja õppenõustamisteenus“
ning „õppenõustamis- ja karjääriteenus“ sõnaga „õppenõustamisteenus“ vastavas käändes.
Punktis 5 jäetakse toetuse andmise eesmärgist välja karjääriteenuste kättesaadavuse tagamine
karjäärivalikute teotamiseks.
Punktis 6 jäetakse välja mõisted „haridustugiteenused“ ja „karjääriteenused“ ning
täpsustatakse mõiste „õppenõustamisteenused“ definitsiooni.
Punktis 7.1 teises lõigus asendatakse sõna „nõustamiskomisjon“ mõistega „kooliväline
nõustamismeeskond“. Tekstist kustutatakse karjääriteenuste osutamist kirjeldav lõik. Selle
asemel nähakse ette koostöö tegemine teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate
asutustega ning võimalusel lõimitud teenuste osutamine. Viimases lõigus on korrigeeritud
Rajaleidja võrgustiku kirjeldust ning jäetud välja karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialistid.
Punktis 7.2 asendatakse mõiste „haridustugiteenused“ mõistega „õppenõustamisteenused“.
Lisatud on kaugnõustamise teenuse arendamine, milleks töötatakse välja vastavad metoodikad,
juhised ning arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond.
Punkt 7.3 on jäetud tekstist välja. Asjakohase tööturu- ja õppimisvõimaluste alase
informatsiooni kättesaadavuse tagab edaspidi Eesti Töötukassa.
Punktis 8 muudetakse toetuse sihtrühma. Kuni 26-aastaste noorte asemel kuuluvad sihtrühma
üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased. Sihtrühmast on välja
jäetud maavalitsuse spetsialistid ja juhid.
Punktis 9 jäetakse välja karjääriteenuste osutamisega seotud tulemus- ja väljundnäitajad.
Samuti vähendatakse rakenduskava väljundnäitaja 2020. a. sihttaset 41 380 võrra, kuna selle
osa näitajast moodustab edaspidi Töötukassa pakutav karjäärinõustamine. HTMi toetuse
andmise tingimuste poolt jääb alates 2019. a täita 15 000 täiendavat õppenõustamisjuhtumit,
seega on väljundnäitaja (HTMi osa) 2020. a sihttasemeks 133 550. Üheskoos Töötukassa
karjäärinõustamisega saavutatakse perioodi lõpuks rakenduskava näitaja sihttase: 174 930
nõustamisjuhtumit.
Muudetakse väljundnäitaja p 2.1.1. täiendkoolitusel osalejate arv 2019. ja 2020. aasta
indikaatoreid, arvestades kasvuks 100 isikut aastas senise 200 isiku asemel. Muudatus on
põhjendatud Rajaleidja keskuste töötajate arvu vähenemisega karjäärinõustajate ja karjääriinfo
spetsialistide võrra. jäetakse välja karjääriteenuste osutamisega seotud tulemus- ja
väljundnäitajad.
Käskkirja lisa täiendatakse punktiga 10 - tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele:
regionaalne areng, infoühiskonna edendamine, keskkonna- ja kliimapoliitika, võrdsete
võimaluste tagamine, ühtne riigivalitsemine. Mõju on valdavalt soodustav või neutraalne.
Punktis 10 (eelnõu punktis 11) vähendatakse tegevuste eelarvet vastavalt Vabariigi Valitsuse
23.08.2018 korralduses nr 205 ette nähtud ESF vahendite meetmete vahelisele jaotusele. Peale
vahendite üleminekut Sotsiaalministeeriumile karjääriteenuste arendamiseks on
õppenõustamise tegevuste toetuse eelarve kokku 30 668 201 €, millest EL toetus moodustab
85% ehk 26 067 971€ ja riiklik kaasfinantseering 15% ehk 4 600 230€.
Punktis 14 (eelnõu punktis 15) alapunktis 1 (eelnõu p 15.1.) muudetakse vahearuande esitamise
kuupäeva senise 15. jaanuari asemel 20. jaanuariks ning täpsustatakse, et vahearuanne
esitatakse registri kaudu. Lisatakse alapunkt 2 (eelnõu p 15.2.), milles täpsustatakse
lõppearuande esitamist, selle tähtaega ja sisu. Senises alapunktis 2 (eelnõu p 15.3.) pikendatakse
aruande nõuetelevastavuse kontrollimise tähtaega seniselt 15 päevalt 20 päevani. Alapunktides
2, 3 ja 4 (eelnõu p 15.3., p 15.4., p 15.5.) sätestatu laiendatakse ka lõpparuandele. Alapunktis 5
(eelnõu p 15.6.) täpsustatakse sõnastust, viidates punktis 15.1. nimetatud aruandlusele.
Alapunkt 6 kustutatakse, kuna antud regulatsioon on ülearune.
Seoses punkti 10 lisamisega muutub punktide 10-17 ja nende alapunktide numeratsioon ning
sisukorda uuendatakse vastavalt.
3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA
EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on
kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega.
4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD
TÄIENDAVAD KULUTUSED
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele. Käskkirja rakendamine ei
too kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. EELNÕU JÕUSTUMINE
Käskkiri jõustub allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2019. a.
6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks hariduse valdkondlikule komisjonile ja sihtasutusele Innove.
Mihkel Rebane
üldharidusosakonna juhataja
LISA 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
“Õppenõustamiseteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“
“Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“
toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala .........................................................................................................................2
2. Rakendusasutus ja rakendusüksus .............................................................................................2
3. Elluviija .....................................................................................................................................2
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2
5. Toetuse andmise eesmärk ..........................................................................................................2
6. Mõisted ......................................................................................................................................2
7. Toetatavad tegevused ................................................................................................................2
8. Sihtrühmad ................................................................................................................................3
9. Tulemus- ja väljundnäitajad ......................................................................................................4
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .........................................................................5
11. Toetatavate tegevuste eelarve ....................................................................................................6
12. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................................9
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................................9
14. Elluviija kohustused ................................................................................................................10
15. Tegevuste elluviimise aruandlus .............................................................................................10
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................................10
17. Finantskorrektsiooni alused .....................................................................................................11
18. Dokumentide säilitamine .........................................................................................................11
1
1. Reguleerimisala
„Õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusi viiakse ellu
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna
vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise
eesmärgi nr. 1 “ Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist
lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine” meetme “Haridustugiteenuste
arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.
2. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija
Punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur
(edaspidi elluviija).
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2014 kuni 31.12.2020. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu
abikõlblikkuse perioodi jooksul.
5. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on tagada lastele ja noortele kvaliteetsete õppenõustamisteenuste
kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks.
6. Mõisted
Õppenõustamisteenused on Rajaleidja keskuste tugispetsialistide (edaspidi
õppenõustamisspetsialist) poolt läbiviidav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline
ja psühholoogiline nõustamine, mille käigus:
1) selgitatakse välja lapse käitumise ja õppimisega seotud raskused ning arenguvõimalused
2) nõustatakse lastevanemaid ja lastega töötavaid isikuid lapse õppimise ja käitumisega seotud
probleemide ennetamisel ja lahendamisel;
3) antakse koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi lapse arengu toetamiseks
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud
tugimeetmete rakendamiseks.
7. Toetatavad tegevused
7.1. Õppenõustamisteenuste osutamine, nende koordineerimine ning kättesaadavuse
tagamine
Õppenõustamisteenust osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutuste
õppuritele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Laste ning õppurite
hindamistulemuste ning uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja
tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike
meetmete valikul ja rakendamisel.
2
Viiakse läbi kooliväliste nõustamismeeskondade tööd laste ning õpilaste arengu ja õppe
toetamiseks ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel.
Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega, võimalusel
osutatakse lõimitud teenuseid.
Õppenõustamisteenuseid pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või
kaugnõustamise (telefoni-, veebivestlus- või videonõustamine) teel. Nõustamiste läbiviimisel
kasutatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid, võimalusel eelistatakse alati normeeritud
hindamisvahendeid ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid. Üldise teadlikkuse tõstmiseks
ning teemade laiema käsitluse tarbeks korraldatakse teemapäevi, seminare, infoloenguid/koolitusi
valdkonnaga seotud olulistel teemadel.
Kvaliteetse ning kliendi vajadustest lähtuva õppenõustamisteenuse osutamiseks on vajalik tagada
kliendi nõustamine vajadusel erinevate spetsialistide koostöös koos olulise sotsiaalse võrgustiku
toetusega. Last terviklikult hindava ning toetava teenuse tagamiseks osutatakse
õppenõustamisteenuseid igas maakonnakeskuses Rajaleidja õppenõustamisteenuste meeskonna
poolt. Meeskonda kuuluvad vähemalt psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed.
Nende tööd toetavad sisulistes küsimustes koolivälise nõustamismeeskonna konsultandid, juristid
ning valdkonna peaspetsialistid. Keerulisemate juhtumite puhul on osapooltega läbirääkimise roll
Rajaleidja juhtidel. Õppenõustajatele pakuvad tugiteenuseid assistendid ning muu tugipersonal.
7.2. Õppenõustamisteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine
Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks arendatakse, koostatakse ja soetatakse hindamis- ja
metoodilisi vahendeid ja luuakse juhis- ja teabematerjale. Kaasaegsete hindamisvahendite
kasutamiseks koolitatakse spetsialiste ja hangitakse vahendite kasutamiseks vajalikud litsentsid.
Õppenõustamisspetsialistide professionaalse taseme suurendamiseks toetatakse kutse omandamist
ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, viiakse läbi baas- ja täiendkoolitusi.
Korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, kaasatakse erinevaid asutusi valdkonna
arendusse. Õppenõustamisspetsialistidele korraldatakse kovisioone, supervisioone.
Toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste läbiviimist ning
haridusasutuste tugispetsialistide võrgustikutööd maakonnas.
Kirjeldatakse ja kehtestatakse õppenõustamisteenuse ning koolivälise nõustamismeeskonna
teenuse standardid. Arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse,
küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate teadlikkust ja rahulolu teenustega ning
kogutakse sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks.
Kaugnõustamise teenuse arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning
arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond.
8. Sihtrühmad
- 1,5 kuni 7 aastased lapsed;
- üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased;
- lapsevanemad;
- haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid;
- haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud;
3
- kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid.
9. Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2013 a 2016 a 2018 a 2020 a
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes 78% 80% 82% 85% Andmeid kogutakse
kasutavad ESF-ist toetatud piirkondlike kumulatiivselt ning aruandlus
õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid esitatakse üks kord aastas.
(%)1
RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA
Individuaalseid õppenõustamise ja 0 64 190 118 550 133 550 Rakenduskava väljundnäitajasse
karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning panustas kuni 2018. a lõpuni SA
noorte arv Innove. Alates 2019. aastast
jaguneb näitaja kahe erineva
TATi vahel: õppenõustamise
teenuseid osutatakse käesoleva
TATiga (vt näitaja
“Õppenõustamise teenuseid
saanud laste ja õppijate arv”)
ning karjääriteenuseid (41 380
nõustamiskorda) osutab Eesti
Töötukassa. Seetõttu on 2020. a
Innove sihttase 41 380 võrra
väiksem kogu rakenduskava
sihttasemest.
Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)2
Tulemusnäitaja Õppenõustamise 0 17 500 32 500 47 500 Alates 01.01.2019 jõustuva
tegevusele: teenuseid saanud karjääriteenuste reformiga
Haridustugiteenuste laste ja õppijate seoses osutab karjääriteenuseid
arendamine ja arv Eesti Töötukassa ning käesoleva
kättesaadavuse tagamine TAT raames jätkatakse
õppenõustamisteenuste
osutamisega.
Väljundnäitaja Algtase Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Näitaja nimetus 3
tegevusele 2013 2016 2017 2018 2019 2020
7.1 Õppenõustamis- 1.1. Õppenõustamis-
teenuste osutamine, teenuseid saanud laste ja
nende õppijate arv
koordineerimine 0 17 500 25 000 32 500 40 000 47 500
ning kättesaadavuse
tagamine
1
õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide
teenused
2
Vastavalt VV korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale seisuga 23.08.2018
3
Alates 2019. aastast Innove enam karjääriteenuseid ei osuta ning need liiguvad Töötukassasse. Seetõttu on
vastavate näitajate sihttasemed alates 2019. a eemaldatud.
4
1.2. Nõustamisteenuseid
saanud lastevanemate,
haridustöötajate ja 0 7 600 12 600 18 000 24 000 30 000
kõrgharidustasemel
hõivatud olnud noorte arv
7.2 Õppenõustamis- 2.1 SA Innove poolt
teenuste arendamine sätestatud
ja kvalifikatsiooninõuetele 65% 69% 73% 75% 80% 85%
kvaliteedi tagamine vastavate spetsialistide
osakaal Rajaleidja keskustes
2.1.1.Täiendkoolitusel
osalejate arv 0 600 800 1000 1100 1200
2.1.2. Kutsetunnistusega
spetsialistide osakaal 35% 40% 45% 50% 55%
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust
arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed
võimalused sõltumata elukohast.
Infoühiskonna edendamine Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Teenuse kvaliteedi ja
teenustele parema juurdepääsu tagamiseks kõikides piirkondades
arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida
Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti. Võetakse
kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale
teavet ja infot Innove Rajaleidja keskkonnas.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju
keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile.
Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele
kui ka tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele
(puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja
noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist
väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud,
vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja
nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Nõustamisel võetakse arvesse
puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil
vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Teenuse
osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost,
rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste
tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja
noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes.
Ühtne riigivalitsemine Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning
aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM-i ja
HTM-i) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja
optimaalsuse printsiibist. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii
kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte vahel kui ka riigi ja kohaliku
5
omavalitsuse tasandi koostöö tugevnemist. Piirkondlikes keskustes
kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel.
11. Toetatavate tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 30 668 201 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 26 067 971 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 4 600 230 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest).
6
Tulemusnäitaja Toetatavate tegevuste
Väljundnäitaja Toetatav tegevus
(rakenduskava) eelarve kokku (EUR)
Osakaal väikekoolidest (alla 1.1. Õppenõustamisteenuseid Õppenõustamisteenuste
150 õpilase), kes kasutavad saanud laste ja õppijate arv osutamine, nende
ESF-ist toetatud piirkondlike (2020 - 47 500) koordineerimine ning 27 824 722
õppenõustamiskeskuste kättesaadavuse tagamine
pakutavaid teenuseid (2020 - 1.2. Nõustamisteenuseid saanud
85%) lastevanemate, haridustöötajate ja Otsene personalikulu
kõrgharidustasemel
19 875 199
hõivatud olnud noorte arv (2020 –
30 000)
2.1. Teenusstandardites sätestatud Õppenõustamisteenuste
kvalifikatsiooninõuetele vastavate arendamine ja 2 429 267
spetsialistide osakaal Rajaleidja kvaliteedi tagamine
keskustes Otsene personalikulu
(2020 - 85%) 1 735 225
Horisontaalne tegevus, projektijuhtimine 414 212
sh otsene personalikulu 295 872
Projekti ülejäänud abikõlblikud kulud (ühtse määra alusel) 8 762 518
TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU) 30 668 201
7
12. Kulude abikõlblikkus
12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)
§ -s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele.
12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohaste toetavate tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud:
12.2.1. otsesed personalikulud ühendmääruse § 9 lg 3 kohaselt alates 01.04.2014;
12.2.2. tegevuste ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste
otsestest personalikuludest ühendmääruse § 10 kohaselt alates 01.09.2014.
12.3. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja
ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1
või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt
kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb
ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele
ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
13.5. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide
alusel punktis 11.2.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud
abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 10 maksetaotluse
abikõlblikest otsestest personalikuludest.
13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul
(edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90
kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest
toetuse saajat.
13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
9
13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele
ning kasutama toetust säästlikult;
14.2.2. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul aastase eelarve kinnitamisest
rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi;
14.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 14 sätestatule.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis
9 loetletud näitajate täitmine.
15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 15.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu
viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele.
15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest,
kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
15.6. Lisaks punktis 15.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija vähemalt kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus või selle alusel sõlmitavas
toetuslepingus.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
10
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.4. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
16.5. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10 muudetakse
rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse
väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse
kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
17. Finantskorrektsiooni alused
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule.
17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-
dele 48–49 ja ühendmääruse §-le 24 sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel
toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Mihkel Rebane
üldharidusosakonna juhataja
11
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-1348 - Haridus- ja teadusministri 15. detsembri
2014. a käskkirja nr 492 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ õppe- ja
karjäärinõustamise programmi kinnitamine ning tegevuste elluviija
volituste andmine“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.01.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0df11863-51ac-49c9-8fdc-
67e84a653ea4
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0df11863-51ac-49c9-8fdc-
67e84a653ea4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main