MINISTRI MÄÄRUS
19.12.2018 nr 71
Meditsiinikiirituse protseduuride
kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse
protseduuride kliinilise auditi nõuded ning
diagnostilised referentsväärtused ja nende
määramise nõuded1
Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 42 lõike 4, § 43 lõike 5 ja § 44 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse
protseduuride kliinilise auditi tegemise nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende
määramise nõuded eesmärgiga tagada isiku kaitse ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest.
§ 2. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur – ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhinev
haiguse diagnoosimiseks tehtav protseduur;
2) kiiritusravi – ioniseeriva kiirguse toimel põhinev haiguse ravimiseks tehtav protseduur;
3) meditsiinikiirituse protseduuride ruum – meditsiinikiirituse kasutamise asukoht;
4) menetlusradioloogia protseduur – meditsiinikiirituse või muu seadme kontrolli all tehtav
meditsiinikiirituse protseduur, mis teostatakse kehaõõnsustes või mille teostamiseks on vaja
läbistada nahk või limaskest;
5) sõeluuring – haiguse varaseks avastamiseks elanikkonna riskirühmade piires tehtav
kavakohane meditsiinikiirituse protseduur;
6) kavandamata meditsiinikiiritus – meditsiinikiiritus, mis erineb oluliselt otstarbekohasest või
eelnevalt planeeritud meditsiinikiiritusest;
7) meditsiinikiiritusseade – meditsiinikiirituse protseduuridel kasutatav ioniseerivat kiirgust
emiteeriv või registreeriv seade;
8) radioloogiatehnik – radioloogiatehniku rakenduslikku kõrgharidust omav või
radioloogiatehniku kutsetunnistusega isik;
9) referentsprotseduur – diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur, mille kohta määratakse
diagnostiline referentsväärtus;
10) toimimiskatsed – meditsiinikiiritusseadme kasutamisel regulaarselt tehtavad katsed
meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks;
11) naha sisenddoos (ESD) – pealelangev õhukerma koos kehalt tagasihajunud kiirguse
õhukermaga, arvestatuna kiirguse sisenemiskohas naha pinnal;
12) doospindala (DAP) – pealelangeva õhukerma ja kiirtekimbu ristlõikepindala korrutis;
2
13) keskmine rinnanäärmedoos (MGD) – keskmine neeldumisdoos rinnanäärmes ühtlaselt
kokkusurutud rinna korral, võttes arvesse kiirguse kvaliteeti, rinna paksust ja koostist.
2. peatükk
Meditsiinikiirituse protseduurile suunamine
§ 3. Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja
Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja on arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti
või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel.
§ 4. Meditsiinikiirituse protseduurile suunamisel meditsiinikiirituse kasutamise
põhjendatuse tagamine
(1) Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et meditsiinikiirituse protseduurile
suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada kättesaadavaid patsiendi
terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning kiirgusohutuse nõudeid.
(2) Erilist tähelepanu tuleb meditsiinikiirituse protseduuri põhjendatusele pöörata alla 15-
aastasele lapsele või noorukile, rasedale või rinnaga toitvale naisele protseduuri kavandades,
sealhulgas tuleb hinnata protseduuri kohese tegemise vajadust, võttes raseda naise puhul
arvesse ka protseduuri mõju sündimata lapsele ja rinnaga toitva naise puhul mõju toidetavale
lapsele. Fertiilses eas naiselt tuleb protseduuri kavandamisel küsida võimaliku raseduse ja
raseduse kestuse kohta.
(3) Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et kiiritatava isiku abistaja suunatakse
meditsiinikiirituse protseduurile abistama põhjendatult.
(4) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri kavandamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni
kiirguskaitse juhendist ja radioloogia heast tavast meditsiinikiirituse protseduurile suunamise
kohta. Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel.
§ 5. Patsiendi ja tema abistaja teavitamine meditsiinikiirituse protseduuriga
kaasnevatest asjaoludest
Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab patsiendi ja tema abistaja teavitamise
protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist ning kui on asjakohane, siis protseduuri
kliinilise tulemuslikkuse tagamiseks patsiendi ettevalmistuse protseduuriks, et tagada
protseduuri tulemuslikkus ja kiirgusohutuse nõuete täitmine.
§ 6. Saatekiri
Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja vormistab saatekirja, lähtudes tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Vajaduse korral lisab
protseduurile suunaja saatekirjale muud protseduuri ohutuks tegemiseks vajalikud patsiendi
andmed kehasse siiratud meditsiiniseadmete kohta ja informatsiooni ravimiallergiate,
kaasuvate haiguste või ravi kohta.
3. peatükk
Meditsiinikiirituse protseduuri tegemine
§ 7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija
Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse
hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
3
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või
erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja.
§ 8. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse kasutamise
põhjendatuse tagamine
(1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab protseduuri tegemise põhjendatuse, võttes
arvesse temale kättesaadavaid protseduuri ja metoodika valiku seisukohalt olulisi patsiendi
terviseandmeid ja varasemaid protseduure, et vältida meditsiinikiirituse põhjendamata
kasutamist ja tagada kiirgusohutuse nõuete täitmine.
(2) Enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist tuleb kaaluda sama kliinilise eesmärgi
saavutamiseks sobiva alternatiivse meetodi, sealhulgas meditsiinikiirituseta meetodi
kasutamise võimalust.
(3) Diagnostilise või raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri tegija võib saatekirjale
märgitud protseduuri muuta, kui samaväärne tulemus on saavutatav patsiendi tervise
seisukohalt otstarbekama protseduuriga, või protseduuri tegemisest loobuda, teavitades
sellest meditsiinikiirituse protseduurile suunajat.
(4) Haigustunnusteta isikule võib haiguse varajase avastamise eesmärgil teha
meditsiinikiirituse protseduure järgmistel juhtudel:
1) riikliku sõeluuringu programmi raames;
2) riikliku sõeluuringu programmi väliselt dokumenteeritud põhjenduse alusel, mille annab
meditsiinikiirituse protseduuri tegev arst, konsulteerides protseduurile suunajaga ja arvestades
asjakohaseid juhendeid.
(5) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemist hõlmava sõeluuringu programmi kavandamisel ja
muutmisel küsib programmi koostaja põhjendatuse tagamiseks hinnangu Terviseametilt,
Keskkonnaametilt ja asjassepuutuvatelt erialaühendustelt.
(6) Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja kliinilises uuringus peab olema vastava
valdkonna eetikakomitee kooskõlastus.
§ 9. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine
(1) Meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine hõlmab sobiva meditsiiniseadme valimist,
kliinilise tulemuslikkuse ja meditsiinikiirituse protseduuri tegemise nõuetekohasuse
järjepidevat tagamist ning patsiendidoosi või manustatud radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse
hindamist.
(2) Erilist tähelepanu meditsiinikiirituse optimeerimise tagamisele tuleb pöörata järgmistes
olukordades:
1) sellise meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel, mis põhjustab patsiendile suuri doose;
2) sõeluuringu raames protseduuri tegemisel;
3) alla 15-aastasele lapsele või noorukile protseduuri tegemisel;
4) vältimatu protseduuri tegemisel rasedale naisele;
5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele.
(3) Vältimatu protseduuri tegemisel rasedale naisele tuleb arvesse võtta kiiritatavat
kehapiirkonda ja kiirituse mõju sündimata lapsele.
(4) Kiiritusravi puhul kavandab isiku individuaalsed koldedoosid ja mahud kiiritusravi arst. Igale
patsiendile koostatakse individuaalne raviplaan, et tagada meditsiinikiirituse optimeerimise
nõude täitmine.
4
(5) Patsiendi meditsiinikiiritusele doosipiiranguid ja piirmäärasid ei kohaldata. Kiiritatava isiku
abistaja ja teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle puhul
ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev vahetu kasu, kehtestab kiirgustegevusloa
omaja doosipiirangud.
(6) Kui kavandatav kiiritatava isiku abistaja doosipiirang on suurem kui 5 mSv ja kavandatavas
teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku isiku doosipiirang on suurem kui
10 mSv, tuleb doosipiirangu kehtestamine kooskõlastada Terviseametiga.
(7) Igale isikule, kes nõustub vabatahtlikult osalema teadusuuringus või kliinilises uuringus ja
saab selles osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab meditsiinikiirituse protseduuri
tegija enne kiiritamist asjakohased dooside tasemed.
(8) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiirituse protseduuride optimeerimise eesmärgil
meditsiinifüüsika eksperdi osaluse järgmistes tegevustes:
1) kiiritusravi protseduuride kavandamine ja tegemine;
2) nukleaarmeditsiini protseduuride ning muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste
meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride kavandamine ja tegemine;
3) teiste meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel vajaduse korral kättesaadavana
kiirgusdooside optimeerimiseks, kvaliteedi tagamiseks ja kiirgusohutusalaseks nõustamiseks.
§ 10. Meditsiinikiirituse protseduuriga kaasnevatest asjaoludest teavitamine ja
kaitsevahendite kasutamine
(1) Enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist informeerib protseduuri tegija kiiritatavat isikut
ja tema abistajat protseduuri käigust ja asjakohastest abistamisvõtetest ning tagab kiiritataval
isikul ja tema abistajal kaitsevahendite kasutamise.
(2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kirjalike juhiste olemasolu isikule, kellele manustatakse
radiofarmatseutilist ravimit või teostatakse kiiritusravi. Juhised sisaldavad informatsiooni
ioniseeriva kiirguse võimalike kõrvaltoimete ja -mõjude kohta ning soovitusi nende vältimiseks
või leevendamiseks.
(3) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud juhised
kiiritatavale isikule kaasa ja selgitab nende sisu isikule või tema lähedasele enne
tervishoiuteenuse osutaja juurest lahkumist.
(4) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises
uuringus osaleva vabatahtliku teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse
riskist.
§ 11. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemise dokumenteerimine
(1) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri tulemus vormistatakse saatekirjaga seotud
vastusena, milles radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise
probleemi arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning soovitatavaid edasisi
uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud
protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane. Saatekirja
vastuse vormistamisel tuleb lähtuda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2
kehtestatud nõuetest.
(2) Raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri puhul, kus kasutatakse meditsiinikiiritust või
radiofarmatseutilisi ravimeid, tagab protseduuri tegija kiirgusdoosi või manustatud
radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse andmete kandmise patsiendi ravidokumenti.
5
(3) Meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted edastatakse tervise infosüsteemi
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 12. Andmete kogumine meditsiinikiirituse kasutamise kohta
Kiirgustegevusloa omaja kogub andmeid aasta jooksul asutuses tehtud protseduuride arvu
kohta vastavalt radioloogilise uuringu klassifikaatorile, mis on avaldatud tsentraalses
tervishoiuvaldkonna klassifikaatorite ja standardite avaldamise keskkonnas.
4. peatükk
Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamine
§ 13. Meditsiinikiiritusseadmete kasutamise nõuded
(1) Meditsiinikiirituse protseduuridel tohib kasutada meditsiinikiiritusseadmeid, mis vastavad
asjakohases Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendis esitatud kriteeriumidele
meditsiinikiiritusseadmete kohta. Juhendi avaldab Keskkonnaamet oma veebilehel.
(2) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiiritusseadmete nõuetekohase paigaldamise ja
tootja poolt ette nähtud kasutustingimused. Kasutada tohib meditsiinikiiritusseadmeid, mis on
läbinud heakskiidu- ja toimimiskatsed ning mis on ohutu ja tulemusliku protseduuri tegemiseks
töökorras.
(3) Kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme kasutamise alustamist
heakskiidukatse ning seadme kasutamisel viib läbi regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas
asjakohase Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendi ja seadme tootja soovitustega, kui
kiirgustegevusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.
(4) Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha:
1) meditsiinifüüsika ekspert, kes esindab kiirgustegevusloa omajat, täites kvaliteedijuhtimise
süsteemi tingimusi;
2) meditsiinikiiritusseadme tootja poolt volitatud isik;
3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud asutus.
(5) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgusohutuse tagamiseks järgmised
meditsiinikiiritusseadmetega seotud asjaolud:
1) röntgenläbivalgustuse ja angiograafia uuringute tegemisel sellise meditsiinikiiritusseadme
kasutamise, mille kujutise retseptoriks on elektronoptiline võimendi, täisdigitaalne
lamedetektor või muu samaväärne tehnika ning mis võimaldab kujutist registreerida
pulssfluoroskoopia režiimis;
2) uute meditsiinikiiritusseadmete soetamisel sellise seadme valiku, mis võimaldab
registreerida seadme poolt emiteeritud kiirgust iseloomustava dosimeetrilise suuruse väärtuse
ja seda arhiveerida koos pildiandmetega;
3) alla 15-aastaste laste ja noorukite uuringutel sobivate meditsiinikiiritusseadmete ja
abiseadmete kasutamise, mis võimaldavad meditsiinikiiritust optimeerida.
§ 14. Tegevusjuhised
(1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgustöötajatele arusaadavate tegevusjuhiste olemasolu
kõigi asutuses tehtavate meditsiinikiirituse protseduuride kohta.
(2) Tegevusjuhiste koostamisel võtab kiirgustegevusloa omaja arvesse kasutusel olevaid
meditsiinikiiritusseadmeid, protseduure ja metoodikaid ning patsientide eripära.
Tegevusjuhises kirjeldatakse protseduuri valiku põhimõtteid, näidustusi, vastunäidustusi ja
hoiatusi, nõudeid protseduuri ettevalmistusele, kordusprotseduuri näidustusi, protseduuri
tegemise metoodikat ja kaitsevahendite kasutamist. Samuti tuleb kirjeldada kvaliteetse
6
protseduuri kriteeriume ja nõudeid ülesvõtte kvaliteedile ning protseduuri kirjelduse
metoodikat.
(3) Kiirgustegevusloa omaja tagab tegevusjuhiste olemasolu nukleaarmeditsiini protseduuri
läbinud patsiendi haiglast väljakirjutamiseks ja patsiendile edasiste kiirgusohutusalaste
soovituste andmiseks.
§ 15. Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed
(1) Patsiendidoosi optimeerimiseks peab kiirgustegevusloa omaja koguma aasta jooksul
vajalikke andmeid vähemalt kümne üle 15-aastase patsiendi kohta. Iga sellise patsiendi kaal
peab jääma vahemikku 55 kuni 85 kg, menetlusradioloogia protseduuride puhul 65 kuni 95 kg.
Patsientide valimi keskmine kaal peab röntgen- ja kompuutertomograafia uuringute korral
jääma vahemikku 70 ± 3 kg ning menetlusradioloogia korral vahemikku 80 ± 3 kg. Peaaju
kompuutertomograafia uuringu ja mammograafia korral patsientide kaalu arvestama ei pea.
Mammograafia korral tuleb lähtuda kokkusurutud rinna paksusest, mis peab jääma vahemikku
4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine peab jääma vahemikku 5,0 ± 0,5 cm. Patsiendidoosi
optimeerimiseks vajalikud andmed on järgmised:
1) patsiendi kaal;
2) patsiendi pikkus;
3) patsiendi sugu;
4) patsiendi vanus;
5) patsiendidoos.
(2) Hambaravis tehtavate referentsprotseduuride (intraoraalne hambaröntgenülesvõte või
hambapanoraamülesvõte) puhul registreerib kiirgustegevusloa omaja aastas kolm
patsiendidoosi väärtust, mis mõõdetakse üle 15-aastasele ja 70±3 kg kaaluvale patsiendile
vastava meditsiinikiiritusseadme seadistuse korral.
(3) Patsiendidooside kogumisel lähtub kiirgustegevusloa omaja käesoleva määruse lisas 1
loetletud referentsprotseduuridest ja meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi
hindamise juhendist, mille avaldab Terviseamet oma veebilehel.
(4) Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed edastatakse Terviseametile.
§ 16. Kavandamata või juhusliku meditsiinikiirituse juhtumite vältimine ja menetlemine
(1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi korral kavandamata meditsiinikiirituse vältimise
eesmärgil riskiuuringu tegemise.
(2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite
dokumenteerimise, põhjuste väljaselgitamise ja parandusmeetmete rakendamise ning
asjassepuutuvate isikute teavitamise juhtumist ja selle põhjustest, et tagada kavandamata või
juhuslike meditsiinikiirituse juhtumite analüüs ja kvaliteedi parandamine.
§ 17. Kvaliteedikäsiraamat
(1) Kiirgustegevusloa omaja rakendab meditsiiniradioloogia protseduuride tegemisel
kvaliteedijuhtimise süsteemi, mida on kirjeldatud kvaliteedikäsiraamatus.
(2) Kvaliteedikäsiraamat seob ühtseks tervikuks meditsiinikiirituse protseduuride
kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist kirjeldavad dokumendid, mis sisaldavad käesoleva
määruse lisas 2 esitatud andmeid.
(3) Kiirgustegevusloa omaja säilitab kvaliteedikäsiraamatusse kantavaid andmeid ja
dokumente vähemalt kümme aastat.
7
§ 18. Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit
(1) Kiirgustegevusloa omaja korraldab kliinilise auditi järgmistele meditsiinikiirituse
protseduuridele:
1) asutuses kõige sagedamini tehtavad diagnostilise meditsiinikiirituse protseduurid,
sealhulgas mammograafia, välja arvatud hambaröntgenülesvõtted;
2) kompuutertomograafia protseduurid, sealhulgas koonuskimpkompuutertomograafia;
3) menetlusradioloogia protseduurid;
4) nukleaarmeditsiini protseduurid;
5) kiiritusravi.
(2) Kiirgustegevusloa omaja korraldab asutusesisese kliinilise auditi vähemalt üks kord aastas,
kaasates sellesse asjakohased meditsiinikiirituse protseduuride tegijad ja meditsiinifüüsika
eksperdi. Asutusevälised auditeeritavas valdkonnas pädevad isikud tuleb kliinilisse auditisse
kaasata üks kord viie aasta jooksul.
(3) Kliinilise auditi kavandamisel ja tegemisel juhindub kiirgustegevusloa omaja Euroopa
Komisjoni kiirguskaitse juhendist kliinilise auditi kohta. Juhendi avaldab Terviseamet oma
veebilehel.
(4) Kliinilise auditi tulemus vormistatakse kirjaliku aruandena, fikseerides selles auditi teinud
isikute nimed, auditi tegemise aja, eesmärgid ja metoodika, sealhulgas kasutatud andmete
loetelu, auditi käigus leitud probleemid ja kõrvalekalded ning lõpphinnangu ja soovitused
meditsiinikiirituse kasutamise kliinilise tulemuslikkuse, sealhulgas selle ohutuse ja kvaliteedi
parandamiseks.
(5) Kliinilise auditi teinud isikud peavad auditi aruande koostama hiljemalt kolme kuu jooksul
pärast auditi tegemist.
5. peatükk
Diagnostilised referentsväärtused ja nende määramine
§ 19. Diagnostilised referentsväärtused ja nende määramine
(1) Diagnostilised referentsväärtused on loetletud käesoleva määruse lisas 3.
(2) Diagnostilised referentsväärtused vaadatakse üle vähemalt üks kord viie aasta jooksul.
(3) Diagnostiliste referentsväärtuste määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 15 alusel
kogutud andmetest.
6. peatükk
Rakendussäte
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 „Kiirgusohutusnõuded
meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse
nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Referentsprotseduuride loetelu
Lisa 2. Kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed
Lisa 3. Diagnostilised referentsväärtused
Tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded,
meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised
referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on kehtestada kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirituse protseduuride
tegemiseks. Määrus reguleerib meditsiinikiirituse protseduurile suunamist, protseduuri tegemist,
meditsiinikiiritusseadmete kasutamist ja kvaliteedisüsteemi asjaolusid (patsiendidooside kogumist,
kvaliteedikäsiraamatu sisu ja kliiniliste auditite tegemist).
Määrus kehtestatakse terviktekstina, seoses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom
(edaspidi direktiiv) ülevõtmisega, mille raames tehakse nii kiirgusseaduses kui kehtestatavas
määruses võrreldes kehtiva õigusruumiga muudatusi.
Võrreldes kehtiva määrusega laieneb kehtestatava määruse volitusnorm, sest edaspidi
kehtestatakse määrusega ka diagnostilised referentsväärtused ning reguleeritakse diagnostiliste
referentsväärtuste määramist. Samuti täpsustatakse määrusega kliinilise auditi tegemise nõudeid.
Kehtestatavas määruses on lisaks reguleeritud ka haigustunnusteta isikule varase haiguse
avastamise eesmärgil meditsiinikiirituse protseduuride tegemist, kiiritatava isiku abistaja puhul
põhjendatuse nõude täitmist, optimeerituse seisukohast erilise tähelepanu all olevaid
meditsiinikiirituse protseduure ja kavandamata meditsiinikiirituse vältimise tagamist, mida kehtivas
määruses ei ole reguleeritud.
Diagnostilised referentsväärtused täiskasvanute tavaradiograafias ja mammograafias
kehtestatakse esmakordselt, tuginedes Eesti kiirgustegevusloa omajatelt kogutud andmetele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Madis Tõns
(
[email protected], tel 6269 138).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected]; tel 6269 328).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel ja ettevalmistamisel osalesid Terviseameti meditsiiniseadmete
osakonna juhataja Tagne Ratassepp, Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirguskaitse büroo
kiirguskaitse peaspetsialist Jelena Šubina ja Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna
nõunik Reelika Runnel.
Sotsiaalministeerium ja Terviseamet on diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise osas
täiendavalt konsulteerinud Eesti Radioloogia Ühingu valdkonna ekspertidega.
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 26.06.2018, 9). Diagnostiliste referentsväärtuste
osa on läbinud lisaks kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis1.
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12976b35-d291-48a2-ae1c-f884ff618edb
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Võrreldes kehtiva määrusega on kehtestatavas määruses parema jälgitavuse tagamiseks
sätted ümber organiseeritud ja selgemalt asjakohastes paragrahvides sätestatud. Samuti on
kehtiva määruse 2. peatükk „Meditsiinikiirituse protseduuridele suunamine ja protseduuride
tegemine“ parema jälgitavuse tagamiseks jagatud kaheks eraldi peatükiks, millest üks sisaldab
protseduurile suunamist ja teine protseduuri tegemist reguleerivaid sätteid.
Lisaks eespool nimetatud muudatustele on kehtestatavas määruses tehtud alljärgnevad
muudatused:
Paragrahviga 1 on laiendatud määruse reguleerimisala, kehtestades määrusega
diagnostilised referentsväärtused ja nõuded diagnostiliste referentsväärtuste määramisele.
Lisaks on täpsustatud, et määrusega reguleeritakse täpsemalt ka meditsiinikiirituse
protseduuride kliinilise auditi tegemist, mille üldnõuded on kehtestatud kiirgusseaduse §-s 43.
Paragrahviga 2 on võrreldes kehtiva määruse §-ga 2 täiendatud kavandamata
meditsiinikiirituse mõistega, sest kehtestatavas määruses on kvaliteedi tagamise sätete all
reguleeritud ka kavandamata ja juhusliku meditsiinikiirituse vältimiseks rakendatavaid
nõudeid.
Kiirgusseadusega on reguleeritud avarii- või hädaolukorrakiirituse puhul olulised aspektid, aga
meditsiinikiirituse osas tuleb tervishoiuteenuse osutajatel aeg-ajalt ette juhtumeid, mis ei
klassifitseeru ohutasemelt avariikiirituseks, kuid mille puhul on meditsiinikiirituse rakendamine
olnud ebaotstarbekohane (nt kiirgusdoos on olnud planeeritust erinev, kiiritada on saanud
planeeritust erinev kehapiirkond vms). Selliste juhtumite puhul on oluline juhtumid
dokumenteerida ja selgitada välja põhjused ning kui on asjakohane, siis teha riskiuuring, nagu
on sätestatud käesoleva määruse §-s 16. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega.
Lisaks on võrreldes kehtiva määrusega loobutud mõistete „isikukahjustus“, „kiiritatava isiku
abistaja“, „meditsiinifüüsika spetsialist“, „doosipiirang“ ja „heakskiidukatsed“ defineerimisest,
sest need mõisted on sätestatud edaspidi kiirgusseaduses (§ 42 lg 2, § 16, § 23 lg 81, § 95).
Loobutud on mõistetest „kiirguskaitsevahend“, „kvaliteedikäsiraamat“ ja „patisendidoos“, mis
on üheselt arusaadavad ja ei vaja eraldi defineerimist. Viimati loetletud mõisted ei ole
defineeritud ka direktiivi artiklis 4, milles sätestatakse ioniseeriva kiirituse valdkonna
olulisemate mõistete definitsioonid. Kehtiva määruse mõiste „standardprotseduur“
asendatakse kehtestatavas määruses mõistega „referentsprotseduur“.
Võrreldes kehtiva määrusega on defineeritud „naha sisenddoos“, „doospindala“ ja „keskmine
rinnanäärmedoos“.
Määruse üldsätete all (§-d 1 ja 2) on võrreldes kehtiva määruse samasisuliste sätetega
loobutud eraldi meditsiinikiirituse protseduuride üldnõudeid kehtestavast paragrahvist, sest
enamik vastavasisulisi sätteid on kehtestatavas määruses üle viidud protseduuridele
suunamist või nende tegemist reguleerivate paragrahvide alla.
Paragrahvidega 3–6 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele suunamisele
sarnaselt seni kehtiva määruse §-ga 4. Võrreldes kehtiva määrusega on kehtestatava määruse
§ 4 täiendatud uue nõudega, mis sätestab meditsiinikiirituse protseduurile suunajale kohustuse
tagada meditsiinikiirituse protseduuri põhjendatus ka kiiritatava isiku abistaja puhul, sest selle
isiku osalus ei pruugi alati olla vajalik (nt vanemate laste puhul) ja sellisel juhul tuleks tema
ülemäärast kiiritamist vältida. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega. Kehtestatava
määruse §-i 6 on lisatud viide tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud
määruses sätestatud saatekirja nõuetele.
Paragrahvidega 7–11 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele tegemisele
sarnaselt kehtiva määruse §-ga 5. Võrreldes kehtiva määrusega on kehtestatava määruse §-i
8 täiendatud uue nõudega, mis lubab meditsiinikiirituse protseduure haigustunnusteta isikule
haiguse varase avastamise eesmärgil teha ainult sõeluuringu raames. Siiski säilib võimalus
arsti dokumenteeritud põhjenduse korral selliseid protseduure teha ka väljaspool sõeluuringut,
kui protseduuri tegemine on näidustatud näiteks vastavalt riiklikule ravijuhendile,
asjassepuutuva erialaühenduse soovitustele või Terviseameti kodulehel avaldatud
materjalidele. Muudatuse eesmärk on tagada ka nendel puhkudel protseduuri põhjendatus.
Haigustunnusteta isikule haiguse varase avastamise eesmärgil tehtavate protseduuride alla ei
kuulu uuringud, mida tehakse muul kui haiguse diagnoosimise eesmärgil (nt vanuse
tuvastamine, töötaja sobivuse hindamine, laste füüsilise arengu hindamine jms). Nende
uuringute puhul kehtivad kiirgusseaduse §-des 161 ja 421 sätestatud nõuded. Lisaks
täpsustatakse, et sõeluuringute korral on Terviseametilt, Keskkonnaametilt ja asjaomastelt
erialaühendustelt protseduuride põhjendatuse tagamise eesmärgil hinnangu võtmise kohustus
sõeluuringu programmi koostajal, kelleks üldiselt on Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu
Instituut koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Paragrahviga 9 on võrreldes kehtiva määruse samasisuliste nõuetega täiendatud uute
sätetega, millega täpsustatakse olukorrad, mil meditsiinikiirituse optimeerimise tagamisele
tuleb pöörata erilist tähelepanu. Sellised olukorrad on suurte kiirgusdoosidega
meditsiinikiirituse protseduuride tegemine ja protseduuride tegemine tundlikele
patsiendigruppidele (nt lapsed, sõeluuringutes osalevad isikud, rasedad ja teatud juhtudel
rinnaga toitvad naised), kellele võib meditsiinikiiritus keskmiselt suuremat mõju avaldada.
Lisaks sätestatakse nõuded rasedatele naistele vältimatu protseduuri tegemiseks ning
patsiendidooside määramise kohustuse sellistes teadusuuringutes ja kliinilistes uuringutes
osalevate isikute jaoks, kes saavad protseduurist meditsiinilist kasu (nt sümptomitega
patsiendid, kes osalevad teadusuuringus või kliinilises uuringus). Muudatuse eesmärk on
tagada protseduuride põhjendatus ja optimeeritus ka mittestandardsetes olukordades.
Täpsustatud on nõudeid, mille puhul peab kiirgustegevusloa omaja tagama meditsiinikiirituse
protseduuride optimeerimise eesmärgil meditsiinifüüsika eksperdi osaluse protseduuridel.
Edaspidi peab lisaks nukleaarmeditsiini protseduuridele meditsiinifüüsika eksperdi kaasatus
olema tagatud ka muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste meditsiinikiirituse ning
menetlusradioloogia protseduuride kavandamisel ja tegemisel, sest tegu on kiiritatavale isikule
keskmisest suuremat mõju omava kiirgustegevusega.
Paragrahviga 10 on võrreldes kehtiva määruse samasisuliste nõuetega täiendatud uue
nõudega, millega on meditsiinikiirituse protseduuride tegijatele loodud sõeluuringus,
teadusuuringutes ja kliinilistes uuringutes osalevate vabatahtlike teavitamise kohustus. Kui
rutiinsete meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel on patsiendi teavitajaks suunaja, siis
teadusuuringutele ja kliinilistele uuringutele suunamist ei toimu, seega jääb teavitamise
kohustus protseduuri tegijale.
Paragrahvis 11 on võrreldes kehtiva määruse § 5 lõikega 10 loobutud diagnostilise
meditsiinikiirituse protseduuri saatekirja ja vastuse viieaastase säilitamise nõudest, sest
vastavasisuline nõue pikemate säilitamistähtaegadega on kehtestatud sotsiaalministri 18.
septembri 2008. a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning
nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“.
Paragrahvis 12 on eraldi paragrahvina kehtestatud kehtiva määruse § 3 lõike 9 punktis 1
sätestatud andmete kogumise kohustus. Võrreldes kehtiva sättega on täpsustatud, et
kiirgustegevusloa omajatel tuleb aasta jooksul koguda andmeid tehtud protseduuride arvude
kohta lähtudes radioloogiliste uuringute nimetustest, mis on kasutusel Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse tervise infosüsteemis. Sellega seoses on loobutud kehtiva määruse
lisast 1, mis sätestas meditsiinikiirituse protseduuride nimetused ja kordas määruse tasemel
tervise infosüsteemi ametliku klassifikaatorina kinnitatud loetelu. Viidatud andmete kogumise
kohustus on seotud direktiivi 2013/59/Euratom artikli 64 sätetega, mille kohaselt liikmesriik
tagab, et määratakse kindlaks radiodiagnostilistel ja menetlusradioloogilistel eesmärkidel
saadava meditsiinikiirituse hinnanguliste individuaaldooside jaotus üksikisikute vahel, võttes
vastavalt vajadusele arvesse kiiritust saavate isikute vanuselist ja soolist jaotust.
Muudatused on seotud direktiivi ülevõtmisega.
Paragrahviga 13 kehtestatakse nõuded meditsiinikiiritusseadmetele ja nende kasutamisele
sarnaselt kehtiva määruse §-ga 6. Võrreldes kehtiva määruse samasisuliste sätetega
täpsustatakse, et katseid võib teha ükskõik milline vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud
asutus, mis ei pea olema labor. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega.
Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud eraldi kompuutertomograafia uuringu tegemisel
sellise meditsiinikiiritusseadme kasutamise, mis võimaldab toruvoolu automaatset
moduleerimist meditsiinikiiritust saava isiku individuaalsete iseärasuste arvesse võtmiseks,
kohustuse rõhutamisest, sest samasisusuline nõue tuleneb Euroopa Kiirguskaitsejuhendist
RP 162.
Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuride tegevusjuhistele
sarnaselt kehtiva määruse §-ga 7. Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud määruse eelnõu
raames personali koolitusele nõuete kehtestamisest, sest kiirgusseaduse § 48 lõike 2 alusel
on kehtestatud keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja
kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“. Samuti loobutakse
tegevusjuhistele esitatud nõuete puhul viitest kehtiva määruse lisale 1 üldistades, et
tegevusjuhised peavad olemas olema kõigi asutuses tehtavate meditsiinikiirituse
protseduuride kohta. Näiteks võib mitme kehtiva määruse lisas 1 loetletud protseduuri kohta
olla üks juhend. Muudatused ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega.
Võrreldes kehtiva määruse samasisulise sättega täpsustatakse, et tegevusjuhiste koostamisel
tuleb arvesse võtta ka patisendi erisusi (nt vanus, rasedus jms). Muudatuse eesmärk on
tagada protseduuri põhjendatus ja optimeeritus ka mittestandardsetes olukordades. Muudatus
on seotud direktiivi ülevõtmisega. Vastavust direktiivi sätetele on kirjeldatud käesoleva
seletuskirja lisas.
Lisaks kehtestatakse nõue tegevusjuhiste koostamiseks nukleaarmeditsiini protseduuri
läbinud patsiendi haiglast väljakirjutamiseks ja patisendile edasiste kiirgusohutusalaste
soovituste andmiseks. Viidatud juhised on vajalikud selleks, et minimeerida kõrvaliste isikute
poolt saadavat kiirgusdoosi, kuna nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendid
emiteerivad protseduuri järel kiirgust. Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolt 2016. a
sügisel koostatud auditi raportis Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta on viidatud, et Eestis
puudub nõue selliste juhiste olemasoluks (soovitus nr 29).
Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded patsiendidooside optimeerimiseks andmete
kogumisele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 8. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega.
Paragrahviga 16 täiendatakse olemasolevaid kvaliteedi tagamise nõudeid sätestades nõuded
kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite vältimise tagamisele. Juhtumite vältimise tagamise
olulisust tuleb eriti silmas pidada kiiritusravi korral, mil patsiendile kohandatakse
individuaalseid ravidoose. Juhtumite puhul on ka oluline juhtumite dokumenteerimine, põhjuste
väljaselgitamine ja teavitamine. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et kiirgustegevusloa omaja tagab
kiiritusravi korral kavandamata meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil riskiuuringu tegemise.
Tegemist on kiirguskaitsejuhendist EC RP 181 „General guidelines on risk management in
external beam“ soovitustega. Nõuete kehtestamine kavandamata meditsiinikiirituse vältimise
tagamisele on seotud direktiivi ülevõtmisega.
Paragrahviga 17 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuride
kvaliteedikäsiraamatule sarnaselt kehtiva määruse §-le 9.
Paragrahviga 18 kehtestatakse võrreldes kiirgusseaduse sätetega täpsemad nõuded
meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemisele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 10.
Võrreldes kehtiva määrusega piiritletakse määruse eelnõus kliinilise auditi tegemise kohustus
sagedasemate diagnostiliste meditsiinikiirituse protseduuride, kompuutertomograafia
(sealhulgas koonuskimpkompuutertomograafia), menetlusradioloogia protseduuride ja
nukleaarmeditsiini protseduuridega ning kiiritusraviga. Väiksema sagedusega tehtavate
väiksema doosiga protseduuride puhul, aga ka hambaröntgeni protseduuride puhul ei ole
regulaarse kliinilise auditi tegemise nõue otstarbekas, kuid piiritlemine ei tähenda, et
kiirgustegevusloa omaja ei võiks seda vabatahtlikult aeg-ajalt teha. Piiritlemine ei ole seotud
direktiivi ülevõtmisega.
Paragrahviga 19 täiendatakse olemasolevaid kiirgusohutusnõudeid referentsväärtuste
kehtestamisega ja nende määramisele rakenduvate nõuetega. Diagnostilisi referentsväärtusi
kasutatakse asutusesiseselt viiteväärtustena patsiendidoosi optimeerimisel, samas
võimaldavad üleriigilised referentsväärtused hinnata ka meditsiinikiirituse praktika
asutustevahelisi erinevusi ja erisusi. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega. Vastavust
direktiivi sätetele on kirjeldatud käesoleva seletuskirja lisas.
Diagnostiline referentsväärtus on diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuriga kaasneva
kiirgusdoosi või radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse võrdlustase standardsuurusega, mida
kasutatakse patsiendidoosi optimeerimise eesmärgil. Kiirgusseaduse kohaselt on
diagnostilised referentsväärtused väärtused, mille ületamisel tuleb kaaluda korrigeerivate
meetmete rakendamist. Referentsväärtused ei ole piirväärtused ega iga üksiku patsiendi
kiirgusdoosi piiramise vahendiks, vaid patsientide rühmal saadava kiirgusdoosi võrdlemiseks
kasutatavad näitajad.
Määruse lisas 1 on sarnaselt kehtiva määruse lisaga 2 loetletud referentsprotseduurid
(kehtivas määruses kasutatakse mõistet „standardprotseduur“), mille puhul tuleb
patsiendidooside optimeerimiseks koguda kehtestatava määruse §-s 15 viidatud andmeid.
Määruse lisas 2 on sarnaselt kehtiva määruse lisaga 3 loetletud kvaliteedikäsiraamatusse
hõlmatavad andmed. Võrreldes kehtiva määruse lisaga 3 on loetelu punktid „Meditsiinikiirituse
protseduurid“, „Meditsiinikiiritusega seotud protsessid“ ja „Muud meditsiinikiirituse kasutamise
juhud“ ning vastavad alampunktid asendatud punktidega „Meditsiinikiirituse protseduuride
tegemisega seotud personal“ ja „Meditsiinikiirituse protseduuride tegemine“ ning vastavat
teemat käsitlevate alampunktidega. Lisaks on loetelu täiendatud eraldi punktiga
„Meditsiinikiirituse protseduuridega seotud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata
kiirituse olukord“ ja vastavate alampunktidega. Muudatuse eesmärgiks on tagada andmete
parem jälgitavus ning kavandamata meditsiinikiirituse andmete kaasamine
kvaliteedikäsiraamatusse.
Määruse lisas 3 on loetletud diagnostilised referentsväärtused.
Diagnostiliste referentsväärtuste leidmiseks kogus Terviseamet 2016. aastal
tervishoiuteenuse osutajatelt andmeid. Mõõtmine tuli teha vähemalt kümne patsiendi rutiinsel
uuringul ja leida mõõtmistulemuste keskmine väärtus. Üldjuhul (v.a mammograafia) võeti
statistilisse valimisse patsiendid, kelle kaal jäi vahemikku 55–85 kg, kusjuures patsientide
rühma keskmine kaal pidi jääma piiridesse 70 ± 3 kg.
Mammograafia puhul patsientide kaalu arvestama ei pidanud ning lähtuda tuli kokkusurutud
rinna paksusest, mis pidi jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine vahemikku 5,0
± 0,5 cm. Referentsväärtus leiti kogutud keskmiste dooside statistilise jaotuse põhjal – jaotuse
kolmanda kvartiilina ehk 75-protsentiilina. Üksikutel juhtudel, kui ei oldud järgitud metoodikat,
esitatud andmeid ei kasutatud.
Kogutud andmete põhjal leitud ja eelnõus esitatud referentsväärtused ning nende võrdlus
Soome, Suurbritannia ja Euroopa diagnostiliste referentsväärtustega on esitatud tabelis 1.
Mammograafias kasutatavate diagnostiliste referentsväärtuste võrdlus Soome andmetega on
esitatud tabelis 2.
Tabel 1. Diagnostiliste referentsväärtuste võrdlus
Röntgenuuring Diagnostilised referentsväärtused
Naha sisenddoos, ESD (mGy) Doospindala, DAP (Gy⸱cm2)
Eelnõu Soome1 UK2 EU Eelnõu Soome1 UK EU-s
2
RP levinud
1093 (RP 180)
4
Röntgenülesvõt 0,13 0,12 0,15 0,3 0,10 0,1 0,1 0,16
e rindkerest,
otseülesvõte
(PA)
Röntgenülesvõt 4,1 3,5 5,7 10 1,8 1 1,5 2,3
e nimmelülidest,
otseülesvõte
(AP)
Röntgenülesvõt 10 10 10 30 2,5 2,1 2,5 4,3
e nimmelülidest,
külgülesvõte
(LAT)
1) Soome referentsväärtused, STUK otsus 15.5.2017
https://www.stuk.fi/documents/88234/1106801/Decision-11-3020-2017-reference-levels-
conventional-x-ray-adults.pdf/663744a3-98ef-87c2-9d59-515fa4c5bb88
2) Suurbritannia referentsväärtused,
https://www.gov.uk/government/publications/diagnostic-radiology-national-diagnostic-
reference-levels-ndrls/national-diagnostic-reference-levels-ndrls#national-drls-for-ct-
examinations
3) Euroopa diagnostilised referentsväärtused. Euroopa kiirguskaitse juhend 109, RP 109
tabel 3.1 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/109_en.pdf
4) Euroopa kiirguskaitse juhendis RP 180 tabelis 2.4 esitatud Euroopa riikide kõige
sagedamini kasutatavad diagnostilised referentsväärtused
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/RP180%20part2.pdf
Tabel 2. Mammograafia ülesvõtete diagnostiliste referentsväärtuste võrdlus
Röntgenuuring Keskmine rinnanäärmedoos (MGD)
projektsiooni kohta (mGy)
Eelnõu Soome1
Mammograafia, kraniokaudaalsuunas 1,7 1,5
(CC)
Mammograafia, põikisuunas (MLO) 1,8 1,5
5) Soome referentsväärtused, STUK otsus 15.5.2017
https://www.stuk.fi/documents/88234/1106801/Decision-11-3020-2017-reference-levels-
conventional-x-ray-adults.pdf/663744a3-98ef-87c2-9d59-515fa4c5bb88
Täiendavate diagnostiliste referentsväärtuste määramisel võetakse aluseks lisas 1 sätestatud
loetelu.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse
põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest
ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73).
4. Määruse mõjud
Eelnõuga täpsustatakse meditsiinikiirituse protseduuride nõudeid ja kehtestatakse
diagnostilised referentsväärtused. Määrusega ei kaasne täiendavat koormust
kiirgustegevusluba omavatele tervishoiuteenus osutajatele, sest juba praegu on neil kohustus
tagada meditsiinikiirituse protseduuride optimeeritus ning teha kliinilisi auditeid.
Määruse eelnõus sätestatud nõuded ja diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine ei
avalda täiendavat mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele ega regionaalarengule.
Määruses kehtestatavate diagnostiliste referentsväärtuste kasutamine võimaldab tuvastada
seadmeid ja protseduure, mis põhjustavad patsiendile oluliselt suuremaid kiirgusdoose. Võttes
arvesse, kui oluline on meditsiinikiirituse kasutamine haiguste diagnoosimisel ja ravimisel,
samuti seda, et selliste protseduuride käigus saadavad kiirgusdoosid võivad olla suured, on
oluline tagada, et protseduurid on õigustatud ning toovad kiirituse saajale otsest kasu.
Referentsväärtused pole siiski iga üksiku patsiendi kiirgusdoosi piiramise vahendiks, vaid
patsientide rühmal saadava kiirgusdoosi võrdlemiseks kasutatavad näitajad.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei ole seotud tegevusi ega kulusid ning määruse rakendamisest ei
teki otsest tulu. Kaudne tulu tekib meditsiiniradioloogia protseduuride optimeerimisest ja
suunamise põhjendamisest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Ministeeriumitest esitas oma muudatusettepanekud Keskkonnaministeerium ning arvamust
avaldasid Terviseamet, Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Biomeditsiinitehnika ja
Meditsiinifüüsika Ühing, Eesti Haiglate Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kellele on antud
vastused kooskõlastustabelis (lisa 1).
Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr…
„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride
kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“
lisa 1
Referentsprotseduuride loetelu
Protseduur/uuring
Intraoraalne hambaröntgenülesvõte
Hambapanoraamülesvõte
Röntgenülesvõte rindkerest, otseülesvõte (PA)
Mammogramm, kraniokaudaalsuunas (CC)
Mammogramm, põikisuunas (MLO)
Röntgenülesvõte nimmelülidest, otseülesvõte (AP)
Röntgenülesvõte nimmelülidest, külgülesvõte
Peaaju kompuutertomograafia uuring, natiivis
Kaelapiirkonna ja Willisi ringi arterite kompuutertomograafia- angiograafia, kontrastainega
Kopsuarterite kompuutertomograafia-angiograafia, trombembooliauuring
Kõhu- ja vaagnapiirkonna kompuutertomograafia uuring, kontrastainega
Koronarograafia
Koronaarangioplastika, esimene stenoos
Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr…
„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise
auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ lisa 2
Kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed
1. Meditsiinikiirituse protseduuride ruumid:
1.1 ruumide asendiplaan hoones (kontrollialad, jälgimisalad) ja minimaalse vajaliku
kiirgusvarjestuse arvutuskäik vastavalt kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale
kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud metoodikale;
1.2 ruumide loetelu;
1.3 ruumide otstarve, töökorralduse ja logistika kirjeldus;
1.4 meetmed, mis välistavad kõrvalise isiku sattumise kontrolli- või jälgimisalasse.
2. Meditsiinikiiritusseadmed:
2.1 nimekiri seadmetest (sh seadme tootja, tüüp ja seerianumber, valmistamise ja
professionaalse kasutamise alustamise aeg);
2.2 seadme asukoht;
2.3 andmed seadme hoolduse kohta (hooldaja, korralise hoolduse sagedus, hooldus- ja
remonditööde protokollid);
2.4 heakskiidu- ja toimimiskatsete protokollid, tootja poolt volitatud isiku või vastavas
mõõtevaldkonnas akrediteeritud labori katsetuste korral lisaks seadmete katsetustunnistused;
2.5 heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud metoodika kirjeldus (sh kasutatud standardid,
juhendid, kriteeriumid jne), katseid teostavad isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse
kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus,
põhiviga), välja arvatud juhul, kui katseid teeb vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor;
2.6 andmed vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud teenusepakkuja kohta (kontaktandmed,
akrediteerimisulatus, akrediteeringu kehtivusaeg);
3. Meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega seotud personal:
3.1 meditsiinikiirituse protseduure tegevad isikud, nende kvalifikatsioon ja läbitud erialased
koolitused;
3.2 meditsiinikiirituse protseduure tegevate isikute vastutusala ja kohustuste kirjeldus;
3.3 tööprotsesside kirjeldus, sh andmed vastutusala täieliku või osalise delegeerimise kohta
koos delegeerimise ulatuse, delegeerija ja delegeeritava isiku andmetega.
4. Meditsiinikiirituse protseduuride tegemine:
4.1 protseduuride tegevusjuhised;
4.2 kiirgusohutusmeetmete kirjeldus (sh kaitsevahendite loetelu);
4.3 käesoleva määruse § 15 alusel patsiendidoosi optimeerimiseks kogutud andmed;
4.4 asutusesiseste ja -väliste kliiniliste auditite aruanded;
4.5 kehtestatud doosipiirangud ja Terviseameti kooskõlastused nendele;
4.6 loetelu teadusuuringutest ja kliinilistest uuringutest.
5. Meditsiinikiirituse protseduuridega seotud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning
kavandamata kiirituse olukord:
5.1 avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse vältimiseks rakendavate
meetmete kirjeldus;
5.2 loetelu toimunud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse juhtumitest;
5.3 avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse juhtumite uurimise aruanne.
Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr…
„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride
kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“
lisa 3
Diagnostilised referentsväärtused
1. Täiskasvanu tavaröntgenülesvõtete diagnostilised referentsväärtused on järgmised:
Röntgenuuring Diagnostilised referentsväärtused
Naha sisenddoos (ESD) Doospindala (DAP)
(mGy) (Gy·cm2)
Röntgenülesvõte rindkerest, 0,13 0,10
otseülesvõte (PA)
Röntgenülesvõte nimmelülidest, 4,1 1,8
otseülesvõte (AP)
Röntgenülesvõte nimmelülidest, 10 2,5
külgülesvõte (LAT)
2. Punktis 1 esitatud täiskasvanu tavaröntgenülesvõtete diagnostiliste referentsväärtuste
kasutamiseks tuleb leida standardsuurusega patsiendi kiirgusdoos lähtudes järgmisest:
2.1. Valimi suurus on vähemalt 10 inimest;
2.2. Valimisse kuuluvate patsientide vanus on vähemalt 15 aastat;
2.3. Valimisse kuuluvate patsientide kaal peab jääma vahemikku 55-85 kg ning valimi
keskmine kaal peab olema vahemikus 67-73 kg.
3. Mammograafia ülesvõtete diagnostilised referentsväärtused on järgmised:
Röntgenuuring Keskmine rinnanäärmedoos (MGD)
projektsiooni kohta (mGy)
Mammograafia, kraniokaudaalsuunas (CC) 1,7
Mammograafia, põikisuunas (MLO) 1,8
4. Punktis 3 esitatud mammograafia ülesvõtete diagnostiliste referentsväärtuste kasutamiseks
tuleb leida standardsuurusega patsiendi kiirgusdoos lähtudes järgmisest:
4.1. Valimi suurus on vähemalt 10 inimest;
4.2. Valimisse kuuluvate patsientide vanus on vähemalt 15 aastat;
4.3 Mammograafia korral patsientide kaalu ei arvestata ning lähtuda tuleb kokkusurutud rinna
paksusest, mis peab jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine peab jääma
vahemikku 5,0 ± 0,5 cm.
Seletuskirja lisa 1
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
KESKKONNAMINISTEERIUM
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus
mittearvestatud
Eelnõu § 7 sätestab meditsiinikiirituse protseduuri tegija, kelleks on Arvestatud Määruse eelnõus on lähtutud tervise- ja tööministri 6.
radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja detsembri 2016. a määruse nr 65 „Kiirgusohutusnõuded
tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja
vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ § 5 lg 1
juhendamisel radioloogiatehnik või muu kiirgustöötaja. sõnastusest, mille kohaselt meditsiiniradioloogia
Teeme ettepaneku § 7 sõnastust täiendada järgmiselt: protseduuri teeb radioloog või muu vastava protseduuri
põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku
„Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti
saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks juhendamisel radioloogiatehnik või muu kiirgustöötaja.
vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või Ettepaneku arvestamisel lähtutakse direktiivi
erialase väljaõppe saanud kiirgustöötaja.“ 2013/59/Euratom artikkel 18 lõikest 1, mis sätestab
liikmesriigile kohustuse tagada, et meditsiinipraktikute ja
meditsiinikiirituse teostusega seotud isikute haridus,
nende valduses olev teave ning nende teoreetiline ja
praktiline väljaõpe on meditsiinikiirituse toimingute jaoks
piisav ning et neil on asjakohane kiirguskaitsealane
pädevus.
Artikkel 57 lõige 2 sätestab, et vajaduse korral võib
ettevõtja või meditsiinipraktik anda meditsiinikiirituse
teostuse täielikult või osaliselt üle ühele või mitmele
üksikisikule, kellel on õigus selles valdkonnas tunnustatud
erialal tegutseda.
Sellest tulenevalt sõnastatakse § 7 järgmiselt:
Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu
vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja
tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi
või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku
väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või
erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja.
Eelnõu § 11 lg 3 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 Arvestatud Täpsustus, millega sätte sisuline mõte ei muutu.
sätestatud nõuetele tuleb meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted osaliselt § 11 lg 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
edastada tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse Meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted tuleb edastada
§ 592 lõikes 3 sätestatud korras. Vastuse vormistamisel tuleb lähtuda tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud seaduse § 592 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja
nõuetest. korras.
Teeme ettepaneku muuta esimese lause sõnastust järgmiselt:
„(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele
tuleb meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted edastada tervise
infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3
alusel sätestatud korras.“.
3. Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt võib heakskiidu- ja toimimiskatseid teha Arvestatud Meditsiinifüüsika eksperdi osalus heakskiidukatsete
meditsiinifüüsika ekspert. Meie hinnangul ei ole selline nõue osaliselt läbiviimisel tuleneb kiirgusseaduse § 95 lõige 1 punktist 5,
põhjendatud, seletuskirjas puuduvad selgitused, miks on vajalik, et mille kohta on antud seaduse seletuskirjas järgmine
ainsa isikuna võib toimimiskatseid teha meditsiinifüüsika ekspert. selgitus:
Toimimiskatsed on eelnõu § 2 punktis 11 toodud definitsiooni kohaselt „Lisaks loetletakse seaduse tasemel meditsiinifüüsika
meditsiinikiiritusseadme kasutamisel regulaarselt tehtavad katsed eksperdi tööülesandena üles ka
meditsiiniseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks. Seega meditsiinikiiritusseadmete heakskiidukatsete tegemisel
on toimimiskatsed teatud regulaarsusega teostatavad seadme osalemine kooskõlas direktiivi 2013/59/Euratom artikli 83
toimimisnäitajate mõõtmised selleks, et kontrollida nende vastavust EK punkti 2 alampunktidega b ja c (liikmesriik tagab, et
kiirguskaitsejuhendis esitatud kriteeriumitele. sõltuvalt meditsiinikiirituse toimingutest vastutab
Puudub põhjendus mõõtjate hulga piiramiseks sõltuvalt nende meditsiinifüüsika ekspert dosimeetria eest, mis hõlmab ka
ametikohast. Meditsiinifüüsikaeksperdi tunnistus ei tõenda iseenesest füüsikalisi mõõtmisi patsiendile või muudele
asjaolu, et meditsiinifüüsikaekspert omaks toimimiskatsete või meditsiinikiiritust saavatele isikutele antava doosi
heakskiidukatsete käigus toimimisnäitajate kontrolliks tehtavateks hindamiseks, annab nõu meditsiiniliste
mõõtmisteks vajalikku kvalifikatsiooni, mõõtemetoodikat ja taadeldud radioloogiaseadmete kohta ja toetab oma tegevusega
mõõteriista, et saadud mõõtetulemus oleks jälgitav mõõteseaduse eelkõige meditsiiniliste radioloogiaseadmete kvaliteedi
tähenduses. hindamist ja heakskiidukatseid). Praeguses õigusruumis
Lisaks on eelnõu § 9 lõikest 8 tulenevalt meditsiinifüüsikaeksperdi on meditsiinifüüsika eksperdi roll heakskiidukatsete
kaasamise ja vahetult kaasamise kohustus vaid kiiritusravi, tegemisel täpsemalt sätestatud tervise- ja tööministri 6.
nukleaarmeditsiini ning muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste detsembri 2016. a määruse nr 65 „Kiirgusohutusnõuded
meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride tegemise ja meditsiinikiirituse protseduuride teostamisel ja
kavandamise puhul. Kusjuures vahetu kaasamine ja kaasamine ei meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ § 6 lõikes
tähenda tingimata heakskiidu-või toimimiskatsete käigus 5 (heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha
meditsiinikiiritusseadmete toimimisnäitajate mõõtmiste teostamist. kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja
Eelnimetatud protseduuride tegemiseks kasutatakse kokku juures töötav meditsiinifüüsika spetsialist, täites
suurusjärgus ca. 30 meditsiinikiiritusseadet. Samas kui meditsiinis kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi, tootja volitatud isik
kokku on kasutusel ca. 1200 meditsiinikiiritusseadet. või vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor).
Välja pakutud sõnastuse kohaselt muutuks sisuliselt kohustuslikuks Edaspidi tuleneb üldnõue nendel katsetel osaleda
meditsiinifüüsiku kaasamine iga diagnostilise meditsiiniradioloogia seadusest, kuid määruses on esitatud täpsemad
protseduuri juures. Samas ei ole kaasatud osapooli, keda nimetatud osalemisnõuded. Seoses selle muudatusega
muudatus otseselt puudutaks, näiteks Hambaarstide Liit (hambaravis defineeritakse seaduse tasemel ka heakskiidukatsed
on kasutusel täna kokku üle 800 meditsiinikiiritusseadme, millega (praegu on see määratletud ülalnimetatud määruses).“
tehtavate meditsiiniradioloogia protseduuride juures ei ole täna vajalik Direktiiv 2013/59/EURATOM defineerib mõiste
meditsiinifüüsika eksperdi kaasamine). „meditsiinifüüsika ekspert” järgmiselt: isik või juhul kui see
Samuti puuduvad seletuskirjas planeeritava muudatuse põhjendused. on siseriiklike õigusaktidega vastavalt sätestatud, siis
Hinnatud ei ole muudatusega kaasnevat mõju, sellest saadavat kasu isikute rühm, kellel on teadmised, väljaõpe ja kogemused
ning sellega kaasnevat kulu ega ka selgitatud muudatuse eesmärki, tegeleda või nõustada meditsiinikiirituses rakendatava
mida tahetakse antud muudatusega saavutada. Samuti vajab siinkohal kiiritusfüüsika küsimustes ja kelle pädevust sellega
märkimist, et Eestis on tänase seisuga kokku 19 meditsiinifüüsika seoses on tunnustanud pädev asutus. Samas
eksperti, kellest omakorda 8 on spetsialiseerunud kiiritusravi kiirgusseadus ei võimalda meditsiinifüüsika eksperdina
planeerimisele ja 11 diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini käsitleda isikute rühma ning sellest tulenevalt ei saa
valdkonnale. akrediteeritud laborit eraldi käsitleda meditsiinifüüsika
Oleme seisukohal, et heakskiidu- ja toimimiskatsete käigus tehtavad eksperdina.
seadmete toimimisnäitajate mõõtmised võib teha isik, kelle Tagasisides toodud viide mõõteseadusele ei ole
mõõtepädevus on mõõteseaduse kohaselt tõendatud. asjakohane ning samuti ei ole defineeritud mõistet
Seoses meditsiinifüüsika eksperdi kaasamise kohustuslikkusega teatud „meditsiinifüüsika spetsialist“. Ettepanekut lisada lõige 5
meditsiiniradioloogia protseduuride korral ning ka siis, kui sõnastuses „Käesoleva määruse § 9 lõike 8 punktides 1 ja
meditsiinifüüsika ekspert konkreetsete meditsiiniradioloogia protseduuri 2 nimetatud tegevuste heakskiidu- ja toimimiskatsete
läbiviimise juurde seadme omaja poolt on kaasatud, on vajalik kaasatud tulemused kiidetakse heaks meditsiinifüüsika eksperdi
meditsiinifüüsika eksperdi vastutusalast tulenevalt tema osalemine poolt“ ei arvestata, sest puudub põhjendus selliseks
heakskiidu-ja toimimiskatsete teostamisel, mis Keskkonnaameti piiritlemiseks.
ettepanekul võiks tähendada toimimiskatsete tulemuste heakskiitmist
meditsiinifüüsika eksperdi poolt. Sellest tulenevalt sõnastatakse § 13 lg 4 järgmiselt:
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 13 lg 4 Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha:
järgmiselt: 1) kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja
(4) Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha: juures töötav meditsiinifüüsika ekspert, täites
1) kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötav kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi tingimusi, või
meditsiinifüüsika spetsialist, täites kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi 2) tootja poolt volitatud isik või
tingimusi; 3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud asutus.
2) tootja poolt volitatud isik;
3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor.“; Sellega kehtivat õigust ei muudeta. Punktide 2 ja 3 puhul
Lisaks täiendada eelnõu § 13 lõikega 5 järgmises sõnastuses: tuleb arvestada, et kiirgusseaduse § 95 lg 1 punktidest 4
(5) Käesoleva määruse § 9 lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste ja 5 tulenevalt tegutseks, nõustaks ja osaleks
heakskiidu- ja toimimiskatsete tulemused kiidetakse heaks meditsiinifüüsika ekspert oma teadmiste ja oskuste
meditsiinifüüsika eksperdi poolt.“. ulatuses meditsiinivaldkonnas meditsiinikiirituse
protseduuri kvaliteedi tagamisel ja
meditsiinikiiritusseadme heakskiidukatsete tegemisel.
Eelnõu § 16 sätestab mittekavandatud või juhusliku meditsiinikiirituse Arvestatud Täiendatakse seletuskirja, et selline soovitus on antud
juhtumite vältimise ja menetlemisenõuded. kiirguskaitsejuhendis EC RP 181 „General guidelines on
Lõige 1 sätestab, et kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi korral risk management in external beam“.
mittekavandatud meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil riskiuuringu
tegemise. Tegemist on kiirguskaitsejuhendist EC RP 181 „General Määruses olev nõue tuleneb direktiivi 2013/59/Euratom
guidelines on risk management in external beam“ soovitustega. Palume Artikli 63 punktist b, mille kohaselt kiiritusravi korral
hinnata, kas määruses või vähemalt seletuskirjas oleks vajalik viidata sisaldab kvaliteeditagamise kava juhusliku ja
ka rahvusvahelistele soovitustele. mittekavandatud kiirituse riskiuuringut.
Eelnõu § 18 lg 1 punktis 1 on toodud uus mõiste –„dentaalradioloogia Arvestatud Nimetus täpsustatakse, sisulist muudatust sellega ei
ülesvõtted“. Samas, uuringute loetelu ja/või nimetused, mis kuuluvad osaliselt kaasne. Parema jälgitavuse huvides kasutatakse mõistet
selle mõiste alla, määruses puuduvad. „hambaröntgenülesvõte“.
Eelnõu § 18 lg 1 punktis 2 on sõna „koonuskimptomograaf“ õige on aga Arvestatud Nimetus täpsustatakse, sisulist muudatust ei kaasne.
„koonuskimp kompuutertomograaf“ (ingl kCBCT cone beam CT).
Eelnõu lisas 2, mis on kvaliteedi käsiraamatusse hõlmatavad andmed, Arvestatud Nimetus täpsustatakse, sisulist muudatust ei kaasne.
on jäänud sisse mõiste „diagnostiline meditsiiniradioloogia protseduur“.
Eelnõu § 2 punktis 1 on määratletud aga mõistena „diagnostiline
meditsiinikiirituse protseduur“.
Eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 13 kohta märgitud: „võrreldes kehtiva Arvestatud Kasutusel olevad meditsiinikiirituse seadmed peavad
määrusega on loobutud eraldi kompuutertomograafia uuringu tegemisel osaliselt vastama juba kehtiva õiguse kohaselt kiirguskaitse
sellise meditsiinikiiritusseadme kasutamisest, mis võimaldab toruvoolu juhendist EC RP 162 tulenevatele nõuetele (tervise- ja
automaatset moduleerimist meditsiinikiiritust saava isiku individuaalsete tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 § 6 lõige 1).
iseärasuste arvesse võtmiseks, kohustuse rõhutamisest, sest tegu on Selguse huvides täpsustatakse seletuskirja.
tänapäeval aegunud nõudega (st kõikidel Eestis kasutatavatel
kompuutertomograafidel on selline võimekus olemas)“.
Ülaltoodud nõue on küll eelnõust eemaldatud, kuid eelnõu seletuskirjas
puudub analüüs selle väite kohta. Nimetatud nõue tuleneb kiirguskaitse
juhendist EC RP 162, mis jõustus 2013.a. Vastupidiselt seletuskirjas
väidetule, ei ole tegemist tänapäeval aegunud nõudega.
TERVISEAMET
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus
mittearvestatud
Eelnõu § 2 lg 2 punkt 2 defineerib doosipiirangu kui maksimaalse Mittearvestatud Mõiste on sellisena defineeritud tervise- ja tööministri 6.
lubatud üksikisiku efektiivdoos, mis määratakse teatud detsembri 2016. a määruses nr 65 (§ 2 punkt 2).
meditsiinikiiritusseadmega tehtava protseduuri optimeerimisel. Samas
on EURATOM-is defineeritud doosipiirang, kui üksikisiku eeldatavale
doosi ülempiirile seatud piirangu, mida kasutatakse kindla kiirgusallika
optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks
kavandatavas kiiritusolukorras.
Meile tundub, et määruse kavandis kasutatav mõiste „maksimaalne
lubatud üksikisiku efektiivdoos“ ei ole sama, mis EURATOM-i „doosi
ülempiirile seatud piirang“. Efektiivdoos on määruse eelnõus
defineeritud kui „inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust
iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa“,
mida ei saa võrdsustada „doosi ülempiirile seatud piiranguga“. Seega
me poodlaskime, et jääks kehtima EURATOM-i sõnastus.
Teeme ettepaneku asendada § 2 lg 2 p 2 sõnastus järgnevaga:
„2) doosipiirang - üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirang,
mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis
vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas
kiiritusolukorras“.
Eelnõu § 3 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduurile Selgitatud Tegemist on kehtiva õigusega ning uue määruse
suunaja on arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või kehtestamisega ei muudeta kehtivat põhimõtet. Tervise-
hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 § 4 lg 1
Siin tekkis meil küsimus, kas „juhendamisel ja vastutusel“ on kuidagi ka sätestab, et patsiendi suunab meditsiiniradioloogia
sisustatud? protseduurile arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja
arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel.
Siinjuures tuleb arvestada, et direktiiv 2013/59/Euratom
artikkel 57 punkt a sätestab, et meditsiinikiiritus toimub
meditsiinipraktiku kliinilisel vastutusel.
Eelnõu § 4 lg 1 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse Mittearvestatud Sõnastamisel lähtume EKI sidendite õigekeelsuse
protseduurile suunaja tagab, et meditsiinikiirituse protseduurile soovitusest: eri tasandi rindühendite korral on soovitatav
suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada kättesaadavaid kasutada madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks
patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning sidesõna ja, kõrgema tasandi rindliikmete sidumiseks aga
kiirgusohutuse nõudeid“. Selline sõnastus võib jätta ruumi valesti sidesõna ning.
tõlgendamiseks nagu peks arvestatama varasemaid kiirgusohutuse
nõudeid. Seda me aga kindlasti ei soovi.
Esimese lause peaks katma KiS ära. Kas see ka juba TTKS pole ka
öeldud, et kõik meditsiinilised protseduurid peavad olema põhjendatud?
Kas määruses on vaja seda korrata?
Parema arusaamise nimel me sõnastaksime lause ümber järgnevalt:
„Suunamisel tuleb arvestada kiirgusohutuse nõudeid ning
kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure.“
Eelnõu § 4 lg 3 sätestab järgnevat: „Meditsiinikiirituse protseduurile Mittearvestatud Kui suunaja suunab abistaja meditsiinikiirituse
suunaja tagab, et kiiritatava isiku abistaja suunatakse meditsiinikiirituse protseduurile abistama, siis peab olema suunamine ka
protseduurile abistama põhjendatult.“ põhjendatud.
Siin jääb õigusakti andja eesmärk arusaamatuks. Protseduurile suunaja
on üks isik, protseduuri tegija on tavaliselt teine isik (kes võib olla teises
TTO-s). Lause sisu on, et suunaja tagab, et abistaja suunatakse
abistama põhjendatult. Seada peaks, võiks ja saaks hinnata protseduuri
tegija, kas abistajat on vaja või mitte. Oleneb abistatava tervislikust
olukorrast sel päeval ja muudest teguritest.
Seega tundub meile antuid säte põhjendamatult kitsendav ja liigseid
kohustusi suunajale panev. Ta ei saa reaalselt tagada seda, et abistaja
on suunatud abistama põhjendatult.
Eelnõu § 8 lg 1 teine lause on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse Arvestatud Lähtudes toodud selgitusest, eemaldatakse eelnõu § 8 lg
protseduuri põhjendamata tegemine on keelatud“. Me leiame, et see 1 teine lause „Meditsiinikiirituse protseduuri põhjendamata
lause on üleliigne, kuna seaduses on juba sätestatud, et tegemine on keelatud“. Säte on kaetud kehtiva
meditsiinikiirituse protseduur peab olema põhjendatud (KiS redaktsioon kiirgusseaduse sättega § 42 lg 1.
jõustumise kuupäevaga 06.07.2018 § 42 lg 1).
Teeme ettepaneku kustutada eelnõu § 8 lg 1 teine lause.
Eelnõu § 8 lg 3 on sõnastatud järgnevalt: „...saavutatav patsiendi tervise Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
seisukohalt otstarbekama protseduuriga või protseduuri tegemisest detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lõige 3).
loobuda, teavitades sellest meditsiinikiirituse protseduurile suunajat.“ Saatekirja ja saatekirja vastuse nõuded on täpsemalt
Võiks täpsustada millal ta protseduurile suunajat peab teavitama, kas reguleeritud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a
enne protseduuri tegemist (ära jätmist) või peale. Samas on eelnõu § määrusega nr 56.
11 lg 1 kirjeldatud, millal suunaja sellest teada saab.
Sellest lähtuvalt teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 8 lg 3 järgnevalt:
„..teavitades sellest saatekirja vastuses meditsiinikiirituse protseduurile
suunajat“
Eelnõu § 9 lg 2 p 5 on sõnastatud järgnevalt: „nukleaarmeditsiini Mittearvestatud Nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale
protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele“ naisele võib protseduur avaldada mõju lapsele, kes ise
Tekkis küsimus, kas rasedatele ja alaealistele on lubatud teha meditsiinikiirituse protseduuri ei vaja, mistõttu on seda
nukleaarmeditsiini protseduuri ilma optimeerimise tagamisele erilist määruses rõhutatud.
tähelepanu pööramata. Ettepanekus toodud isikute rühmad on juba kaetud § 9 lg
2 punktidega 3 ja 4.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu §2 lg 2 p 5 järgnevalt:
„5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele,
rasedatele või alla 15 aastastele.“
Eelnõu § 9 lg 4 on kasutatud mõistet „koldedoos“ ja eelnõu § 9 lg 7 Mittearvestatud Mõiste „koldedoos“ on kasutusel juba kehtivas õiguses
mõistet „dooside tasemed“ (tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65
Kas „koldedoosi“ all mõeldakse kiirgusdoosi, mida saab kavajakolle? § 5 lg 5).
Kas „dooside tasemed“ asemel võiks kasutada „doosipiirangud“ nagu Doosi tasemete mõiste tuleneb direktiivi 2013/59/ Euratom
seda on tehtud §9 lg 6. Aga kui need mõisted on laialdaselt radioloogide artikkel 56 lõige 3 punktist d, mis sätestab , et sellise
hulgas kasutatud ja üheselt arusaadavad, siis võivad nad ka jääda. patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema
katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti
saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu,
määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist
asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul
eraldi.
Dooside tasemeid ei saa käsitleda doosipiirangutena.
Doosipiiranguid kohaldatakse nende isikute osas, kes ei
saa diagnostika- või ravialast kasu või kelle puhul pole
kindel meditsiinikiirituse kasutamisest saadav kasu.
Eelnõu § 11 lg 1 esimese lause kohaselt peab diagnostilise Mittearvestatud Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65
meditsiinikiirituse protseduuri tulemuse protseduuri tegija vormistama § 5 lõige 9 sätestab, et diagnostilise meditsiiniradioloogia
saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, milles radioloog kirjeldab protseduuri tulemus vormistatakse saatekirjaga seotud
uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi kirjaliku vastusena, milles radioloog kirjeldab uuringu
arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi
soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid
tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse
tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane. teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud
Kas eelnõu eesmärk on see, et saatekirja vastuse vormistab protseduuri protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise
tegija (radioloogia tehnik) või radioloog? Meil tekkis küsimus, mida kohta, kui see on asjakohane. Saatekirja ja saatekirja
mõeldakse vastuse vormistamise all (radioloogia tehnik avab radioloogi vastusega seotud küsimusi reguleeritakse täpsemalt
jaoks TIS-i?). Kas radioloogia tehnik ei võiks tulemused suunata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahv 42
radioloogile, kes need ise vormistab ja vajadusel saadab? lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri
Radioloogi asemel võib leidu kirjeldada ka radioloogi juhendamisel 2008.a määruses nr 56, mille kohaselt on ka teenuse
(radioloogia)resident või 5.-6. kursuse tudeng või see oleks liigne osutamise kuupäev asjakohane.
laiendus?
Teisest lausest saab välja lugeda, et protseduuri tegemise kuupäeva Selguse huvides on sõnastust täpsustatud nii, et võrreldes
lisamine ei ole kohustuslik vaid lisatakse siis, kui see on asjakohane. kehtiva õiguse ja eelnõuga kohustused ei muutu.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 11 lg 1 teine
lause järgnevalt:
„Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja kohta ning, kui
see on asjakohane, siis saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või
selle tegemisest loobumise kohta.“
Eelnõu § 14 sätestab nõuded tegevusjuhistele. Arusaamatuks jäi kas Mittearvestatud Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128
neid tegevusjuhiste sisu ja nende olemasolu kontrollitakse? Kas „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 7 lõige
kontrollib Keskkonnainspektsioon ( KiS) või TA või vaadatakse nende 31 punktis 1 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja
sisu ja olemasolu kliinilise auditi käigus. kehtestab vastavalt oma tegevusvaldkonnale
Õigusselguse huvides teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises tegevusjuhised kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja
sõnastuses raviprotseduuride tegemisel vastavalt kiirgusseadusega
„ (4) Tegevusjuhised tehakse kättesaadavaks Terviseametile“ kehtestatud nõuetele. See määrus on kehtestatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning neid
nõudeid kontrollib Terviseamet. Seega pole kehtivas
õiguses takistust Terviseametil tegevusjuhiste olemasolu
ja sisu kontrollida. Olemasolev regulatsioon ei piira
järelevalve asutusel oma ülesandeid täita.
Eelnõu § 15 käsitleb patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavaid Arvestatud Ettepanekust ei selgu, millest tuleneb kuupäev 01.10. Aja
andmeid osaliselt arvestamisel tuleb lähtuda § 15 lõikest 1, mis sätestab
Selleks, et referentsdoose hinnata ja ka teha ettepanekuid nende andmete kogumise ajaks üks aasta. Kuna kiirgusseaduse
kehtestamiseks, peaks Terviseamet need andmed, mida kogutakse § 44 lõige 21 sätestab Terviseametile kohustuse tagada
endale saama. Seega võiks määruses sätestada kohustuse edastada diagnostiliste referentsväärtuste määramine, lisatakse
kogutud andmed Terviseametile. selguse huvides §-le 15 lõige 4 järgmises sõnastuses:
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises sõnastuses: patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed
„(4) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kogutud doosid edastatakse edastatakse Terviseametile.
Terviseametile hiljemalt 01.10.“ Täiendavaid kohustusi osapooltele sellega ei kaasne, sest
juba praegu esitatakse need andmed Terviseametile.
Eelnõu § 18 kliinilise auditi protseduurid. Selleks, et tagada auditite Mittearvestatud Meditsiinikiirituse kliiniline audit on üks tervishoiuteenuse
reaalne läbiviimine võiks auditite tulemused edastada ka osutaja kvaliteedi tagamise meetmetest. Ettepanekus
Terviseametile. Mitte kõik vaid need tulemused, kus on kaasatud ka toodud nõude sätestamine ei ole õigustatud, sest see ei
välisekspert (need igal 5 aastal tehtavad auditid). taga kliiniliste auditite eesmärgipärast läbiviimist ning võib
Nende tulemuste põhjal saame hinnata üldist meditsiinikiiritusalast mõjuda negatiivselt tulemuste objektiivsele kajastamisele.
kvaliteeti Eestis ja vajadusel arvestada neid tulemusi referentsdooside Juhul, kui kliinilise auditi käigus avastatakse kavandamata
arvutamisel. Saame ka vajadusel tegeleda probleemidega, millele on meditsiinikiirituse juhtumeid, tuleb neist teavitada
auditi tulemusena vaja tähelepanu pöörata ja tegeleda kõrgemal järelevalve asutusi lähtuvalt kavandamata
tasemel kui haigla. Või kontrollida, kas haigla on auditi tulemusi tõsiselt meditsiinikiirituse juhtumite teavitamise nõuetest.
võtnud.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lõige 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Asutusväliste ekspertidega läbi viidud auditi aruanne edastatakse
ka Terviseametile“.
EESTI HAIGLATE LIIT
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus
mittearvestatud
Määruse eelnõus on läbivalt kasutatud mõistet meditsiinikiirituse Selgitatud Mõiste „meditsiinikiirituse protseduur“ on defineeritud
protseduur, aga defineeritud on diagnostiline meditsiinikiirituse kiirgusseaduse § 42 lõikes 2, mille kohaselt
protseduur. Kasutades koguaeg väljendit „meditsiinikiirituse meditsiinikiirituse protseduur on iga toiming, mis on seotud
protseduur“, on võimalik antud määrust rakendada ka meditsiinikiiritusega. Seetõttu määruse tasemel
raviprotseduuridele (kiiritusravi, nukleaarmeditsiin) ja opitubades meditsiinikiirituse protseduuri eraldi ei defineerita ning
tehtavatele protseduuridele (röntgenpildid opi ajal) ehk antud määrust määrust on võimalik rakendada ka raviprotseduuridele ja
peaks rakendama ka nendes osakondades, kus varasemalt pole kõik opitubades tehtavatele protseduuridele.
need nõuded kehtinud. Diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur on üks
meditsiinikiirituse protseduuridest.
Eelnõu § 9 lg 2 punktis üks kasutatakse mõistet „suur doos“. EHL juhib Selgitatud Tegemist on sellist liiki meditsiinikiirituse protseduuridega,
tähelepanu asjaolule, et selline mõiste nagu „suur doos“ on mis põhjustavad patsiendile suhteliselt suure doosi muude
defineerimata ning sellise sõnastuse kasutamine jätab lahtiseks, mis meditsiinikiirituse protseduuri liikidega võrreldes. Direktiivi
olukordadele peab siis erilist tähelepanu pöörama. Võib öelda, et iga 2013/59/Euratom on artiklis 61 märgitud suurtele
tehislikult saadud doos on suur doos või võib valida välja kindlad doosidele vastavateks (teatud juhtudel)
protseduurid jne. menetlusradioloogia, nukleaarmeditsiini,
kompuutertomograafia ja kiiritusravi.
Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt kehtestab kiirgustegevusloa omaja Selgitatud Tegemist on kehtiva õigusega, millele on lisatud kliinilise
doosipiirangud kiiritatava isiku abistaja ja teadusuuringus või kliinilises uuringu läbiviimine.
uuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle puhul ei ole kindel Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65
meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev vahetu kasu. EHL juhib § 3 lõige 5 sätestab, et patsiendi meditsiinikiiritusele
tähelepanu asjaolule, et kiirgustegevusloa omaja ei tea isegi, kas doosipiiranguid ei kohaldata. Kiiritatava isiku abistaja või
tegemist on teadus- või kliinilise uuringu patisendiga (kui tehakse teadusuuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle
randomiseeritud topeltpimedaid uuringuid). Samuti ei ole selge see, puhul ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev
kuidas kehtestatud doosipiiranguid mõõdetakse ja kinnitatakse. vahetu kasu, kehtestab kiirgustegevusloa omaja
doosipiirangud. Seega on tegemist sisuliselt kehtiva
õigusega.
Doosipiirangute kavandamine on uuringu läbiviija
ülesanne, sest see peaks olema kirjeldatud ka kliinilise
uuringu plaanis ja/või eetikakomiteele esitatava
teadusuuringu loa taotluses. Määrus annab doosipiirangu
väärtused, millest suuremate kavandatud väärtuste korral
tuleb saada nõusolek ka pädevalt asutuselt.
Asjakohastest doosidest ja doosipiirangutest,
kasutatavatest seadmetest ning metoodikatest omab
parimat ülevaadet kiirgustegevusloa omaja, kes
protseduuri läbi viib.
Eelnõu § 9 lõike 7 kohaselt määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija Selgitatud Doosi tasemete mõiste tuleneb direktiivi 2013/59/ Euratom
enne isiku kiiritamist igale isikule asjakohased dooside tasemed isikute artikkel 56 lõige 3 punktist d, mis sätestab , et sellise
puhul, kes nõustuvad vabatahtlikult osalema teadusuuringus või patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema
kliinilises uuringus ja kes saavad selles osalemisest diagnostika- või katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti
ravialast kasu. Protseduuri tegija ei tea, mis gruppi kuulub kiiritatav isik saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu,
(radioloogiatehnik teostab uuringut, suunaja peaks seda teadma). määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist
Samuti ei ole mõeldav, et igale isikule kehtestab teostaja personaalse asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul
ja asjakohase doosi taseme. Kes, millal ja mis metoodika alusel seda eraldi.
tehakse? Dooside tasemeid ei saa käsitleda doosipiirangutena.
Doosipiiranguid kohaldatakse nende isikute osas, kes ei
saa diagnostika- või ravialast kasu või kelle puhul pole
kindel meditsiinikiirituse kasutamisest saadav kasu.
Juhime tähelepanu asjaolule, et §-s 10 nimetatud juhiste koostamise, Selgitatud Nõue tuleneb juba kehtivast õigusest (tervise- ja
trükkimise ja uuendamisega kaasneb rahaline kulu. tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lõige 7).
Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt tagab meditsiinikiirituse protseduuri tegija Mittearvestatud Sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus
sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva osalemine on vabatahtlik. Eesti hetkel ainus
vabatahtliku teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse meditsiinikiirituse kasutamisel põhinev sõeluuring on
riskist. EHL hinnangul peab teavitusega tegelema protseduurile naiste rinnavähi sõeluuring, millele kutsutakse 50–69-
suunaja, kuna teostaja ei tea seda, kas isik osaleb mingis uuringus. aastasi ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Täpsem
info ja uuringute korraldus on leitav
https://www.haigekassa.ee/soeluuring. Teadusuuringus
või kliinilises uuringus osalejad peavad üldjuhul andma
teavitatud nõusoleku uuringus osalemiseks.
Sõeluuringutes osalemine toimub kutsetega.
Definitsioonide plokis on segadused meditsiinikiirituse protseduuri Selgitatud Tulenevalt kiirgusseaduse § 42 lõikest 2 on
definitsiooniga. § 11 antud määratlusest jääb selgusetuks, kas nt meditsiinikiirituse protseduur iga toiming, mis on seotud
operatsioonitoas kasutatav röntgenikiirgus klassifitseerib meditsiinikiiritusega. Paragrahv 11 sõnastuses on
raviprotseduuri alla või jääb välja, kuna seal kasutatakse kiirgust mitte lähtutud kehtivast õigusest (tervise- ja tööministri 6.
diagnostikaks ega raviks, vaid protseduuri "juhtimiseks". detsembri 2016. a määrus nr 65).
Eelnõu paragrahvis 12 ei ole viidatud, mis on riigi infosüsteemi Mittearvestatud Lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
klassifikaatorid. Kui siia meditsiinikiirituse protseduuride hulka alusel kehtestatud nõuetest. Loetelu on avaldatud
hakatakse kaasama ka väljaspool radioloogiakeskust tehtavaid http://pub.e-tervis.ee/classifications/
protseduure, siis ei ole kindel, et meil on olemas valmisolek need kokku
lugeda (sest nt kui kiiritusravi patsiendi positsioneerimisel tehakse
temast röntgenpildid positsioneerimiseks, siis hetkel me saame öelda
mitu pilti me aastas kokku teeme kõikide patsientide peale kokku, aga
ei saa öelda mitu suure energiaga pilti, mitu väikse energiaga pilti, mitu
koonuskimpkompuutertomograafia pilti ja mitu tükki per patsient, selle
analüüsi peaks tegema käsitsi). Punkt vajab täpsustamist, et kogutakse
kokku info ainult klassifikaatoris kajastatud protseduuride kohta.
Teeme ettepaneku sõnastada § 13 lõige 3 järgmiselt: Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
„(3) Kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme detsembri 2016. a määrus nr 65 § 6 lõige 4). Ettepanekust
kasutamise alustamist heakskiidukatse ning seadme kasutamisel ei ilmne, et Keskkonnaamet oleks esitanud haiglatele
regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas asjakohase Euroopa Komisjoni ükskõik, mis tingimusi. Kehtiv sõnastus jätab
kiirguskaitse juhendi ja seadme tootja soovitustega“. Keskkonnaametile hoopis võimaluse kohaldada
Eelnõu praegune sõnastus jätab Keskkonnaametile võimaluse asjakohaseid nõudeid.
kiirgustegevusloaga kehtestada haiglatele ükskõik, mis tingimusi.
Teeme ettepaneku eemaldada § 13 lõike 4 punkti 1 lisatingimus "täites Mittearvestatud Meditsiinifüüsika eksperdile esitatavad kutsenõuded on
kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi" kuna sellel puudub sisu. Teeme sätestatud kiirgusseaduses (§ 95 lg 3).
ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt:
„1) kiirgustegevusloa omajat ning omab biomedtisiinitehnika inseneri 8
taseme kutsetunnistust".
Eelnõu § 16 – määruse tekstis peaks olema konkreetsemalt määratud Mittearvestatud Määruse tasemel ei saa piirata järelevalve asutusele
isikute ring, kes kvalifitseeruvad, kui "asjasse puutuvad isikud" ning antud õiguseid oma ülesannete täitmiseks. Samuti
määruse sõnastusest ja määruse seletuskirjast peab üheselt nähtuma, puudub ettepanekus põhjendus, miks tuleks piirata
et riskiuuringu tulemusi ja mittekavandatud meditsiinikiirituse juhtumiga kiirgustegevuslubasid menetleva või kontrolliva asutuse
seonduvaid dokumente ei pea väljastama kiirgustegevuslubasid õiguseid.
menetlevale või kontrollivale asutusele.
Teeme ettepaneku vähendada määruse eelnõu § 17 lõikes 7 sätestatud Mittearvestatud Nõue on sätestatud juba tervise- ja tööministri 6.
andmete ja dokumentide säilitamise tähtaega 5 aastani, kuna detsembri 2016. a määruses nr 65 (§ 9 lg 3).
kiirgustegevusluba kehtib 5 aastat.
Eelnõu paragrahvis 18 on taas kasutatud mõistet „suuri doose“, mis on Arvestatud Sõnastusest eemaldatakse „suuri doose“, sisulist muutust
defineerimata. Kohe peale seda on kirjutatud sh mammograafia, mis on osaliselt sellega ei kaasne. Kliinilise auditi läbiviimise nõuded
üks kõige väiksema doosiga uuringuid, mida võib siis tõlgendada nii, et tulenevad kehtivast õigusest (tervise- ja tööministri 6.
kõiki protseduure peab kaasama kliinilisse auditisse. See, et igal aastal detsembri 2016 määrus nr 65 § 10). Kliinilise auditi
peab loetletud valdkondades kliinilise auditi tegema, on suur tööjõukulu tegemise kohustus piiritletakse sagedasemate
(eelnevalt valdkondi konkreetselt loetletud ei olnud). Kord 5 aasta diagnostiliste meditsiinikiirituse protseduuride,
jooksul peab tegema välisauditi – see saab olema rahaline kulu. kompuutertomograafia (sealhulgas
koonuskimpkompuutertomograafia), menetlusradioloogia
protseduuride ja nukleaarmeditsiini protseduuridega ning
kiiritusraviga. Väiksema sagedusega tehtavate väiksema
doosiga protseduuride puhul, aga ka hambaröntgeni
protseduuride puhul ei ole regulaarse kliinilise auditi
tegemise nõue otstarbekas, kuid piiritlemine ei tähenda, et
kiirgustegevusloa omaja ei võiks seda vabatahtlikult aeg-
ajalt teha.
Kord 5 aasta jooksul tuleb kaasata auditeeritavas
valdkonnas pädevust omavad isikud ning tegemist on juba
kehtiva õigusega.
Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu lisa 2 punkti 1.1 sõnastust Mittearvestatud Oluline on tagada, et minimaalse vajaliku
selliselt, et arvutuskäiku ei nõuta: "1.1 ruumide asendiplaan hoones kiirgusvarjestuse arvutuskäik oleks asjakohane ja selle
(kontrollialad, jälgimisalad) ja minimaalne vajalik kiirgusvarjestus asjakohasus oleks tõendatav.
vastavalt kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale
kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud
metoodikale“.
Eelnõu lisa 2 p 2.3 – Hooldus ja remonditööde protokollide olemasolu ei Mittearvestatud Ettepanekus puudub nõude eemaldamiseks põhjendus.
peaks olema vajalik. Seega tuleks see eemaldada. Protokollide olemasolu on vajalik kvaliteedisüsteemi
tagamiseks, asutuse siseseks regulaarseks
kvaliteedisüsteemi toimimise hindamiseks ja järelevalve
teostamisel.
Eelnõu lisa 2 p 2.5 – Metoodika esitamine ei ole vajalik. Kui insener Mittearvestatud Kvaliteedi tagamise eesmärgil on vajalik metoodika
omab biomeditsiinitehnika inseneri 8 taset. Sõnastus võiks olla: esitamine.
„Heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud mõõteprotokollid, mis
peavad sisaldama viidet mõõdetud suuruste kriteeriumite aluseks
olevale dokumendile, katseid teostanud isikud (nimed, kontaktandmed,
kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja
seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga).
Palume kiirgusseaduses ja keskkonnaministri 24. novembri 2016.a Mittearvestatud Kiirgustegevusloa nõuded ja selle taotlemisel esitatavate
määruses nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud dokumentide loetelu kuulub keskkonnaministri, mitte
nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali tervise- ja tööministri pädevusse. Edastame ettepaneku
arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate Keskkonnaministeeriumile.
andmete vormid“ kiirgustegevusloa taotlemise korda, sh taotlusele
lisatavate andmete loetelu täpsustada selliselt, et kiirgustegevusloa
taotlemisel piisaks, kui taotleja esitab ainult nimetatud
keskkonnaministri määruses esitatud andmed ja dokumendid ning ei
oleks kohustatud Tervise- ja tööministri määruse eelnõu lisas 2
nimetatud kvaliteedikäsiraamatut koos selle kohustuslike osadega
kiirgustegevusloa taotlusele lisama, kuna sellisel määral andmete
menetlemine tekitab põhjendamatut ajakulu ning pikendab taotluse
menetlemise protsessi. EHL hinnangul kuulub kvaliteedikäsiraamatu
nõuetele vastamise kontrollimine riikliku järelevalve mitte
kiirgustegevusloa taotluse menetlemise protsessi.
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus
mittearvestatud
Määruse eelnõu paragrahvis 7 (Meditsiinikiirituse protseduuri tegija) Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
esineb vastuolu radioloogiatehniku kutsestandardiga, milles on detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 1).
radioloogiatehniku töö põhiülesandena määratletud kvaliteetsete Lähtutakse direktiiv 2013/59/Euratom artikkel 57 punktist
radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine. a: meditsiinikiiritus toimub meditsiinipraktiku kliinilisel
Radioloogiatehnik vastutab radioloogiliste uuringute ja vastutusel.
raviprotseduuride kvaliteetse, turvalise ja ohutu läbiviimise eest.
Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide
ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsestandardis
ei ole määratletud, et radioloogiatehnik meditsiinikiirituse protseduuride
tegijana töötaks radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks
vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel. Määruse eelnõus toodu
kohaselt, kes vastutab töö tulemuse eest, kui töötatakse juhendamisel?
Kas juhendaja? Seega on ettepanek muuta töötamine juhendamisel
tegelikule kutsepraktikale ja radioloogiatehniku haridusest tulenevate
teadmistele, oskustele ja väärtustele kohasemaks. Näiteks
meditsiinikiirituse protseduuri tegija, radioloogiatehnik töötab koostöös
radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe
saanud arstiga.
Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloogi või muu vastava Arvestatud § 7 sõnastust täpsustatakse Keskkonnaministeeriumi
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel osaliselt ettepaneku alusel.
muu kiirgustöötaja. Üheski dokumendis ei ole määratletud, kes on muu
kiirgustöötaja. Keda käsitletakse muu kiirgustöötajana? Kas muul
kiirgustöötajal peab olema eelnev institutsionaalne haridus, mis on
eelduseks meditsiinikiirituse protseduuride tegemiseks? Seda isegi
radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe
saanud arsti juhendamisel? Arusaamatuste ennetamiseks, millised
töötajad võivad kuuluda sellesse kategooriasse, on vaja seda mõistet
laiemalt avada või määruse seletuskirjas täpsustada.
EESTI BIOMEDITSIINITEHNIKA JA MEDITSIINIFÜÜSIKA ÜHING
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus
mittearvestatud
Arvestades EBMÜ liikmetelt tulnud tagasisidet, teen ettepaneku Arvestatud Paragrahvi 15 sõnastust täpsustatakse.
täpsustada paragrahvis 15 (patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavate
andmed) menetlusradioloogias kogutavate doosiandmete korral
patsiendikaalu vahemikuks 65 kuni 95 kg, sõnastades selle paragrahvi
punkti (1) teise lause järgmiselt: "Iga sellise patsiendi kaal peab
jääma vahemikku 55 kuni 85 kg (menetlusradioloogias erandina 65-
95 kg)". Nimetatud täpsustus on vajalik menetlusradioloogia patsientide
valimi sümmeetrilisuse tagamiseks valimi keskmise kaalu 80 kg suhtes.
EESTI RADIOLOOGIA ÜHING
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus
mittearvestatud
Eelnõu § 2 punkt 3. Kiiritusravi – ioniseeriva kiirguse toimel põhinev Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
haiguse ravimiseks tehtav protseduur) detsembri 2016. a määrus nr 65 § 2 p 7), mille kohaselt on
Selline definitsioon on õige, kuid ainult kitsas kontekstis ning see ei kiiritusravi ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhinev
kajasta meditsiinipraktika realiteete (jaotus erialadesse, spetsiifilised haiguse ravimiseks tehtav protseduur.
nõuded rajatistele, patsientide käsitlusele jpm.). Täpsem oleks anda
järgmised mõisted (3 tk.):
meditsiinikiirituse raviprotseduur – ioniseeriva kiiruse toimel põhinev
haiguse ravimiseks või sümptomite leevendamiseks tehtav protseduur
kiiritusravi – kinnisest kiirgusallikast või elektrikiirgusseadmest lähtuva
ioniseeriva kiirguse toimel põhinev meditsiinikiiriituse raviprotseduur
(selgitus: kiiritusravi ehk radioteraapia, ingl.k. radiation oncology, on
onkoloogia alaeriala, mis tegeleb nii pahaloomuliste kasvajate, kui ka
väikese osa mittekasvajaliste haiguste raviga, kasutades ioniseerivat
kiirgust, kas iseseisva raviviisina või kombineerituna teiste
onkoloogiliste raviviisidega)
nukleaarmeditsiini raviprotseduur – lahtisest kiirgusallikast
(radiofarmatseutilisest preparaadist või radioaktiivse isotoobiga lahtiselt
kaetud meditsiiniseadmest) lähtuva ioniseeriva kiirguse toimel põhinev
§ 2 punkt 7: mittekavandatud meditsiinikiiritus – meditsiinikiiritus, mis Mittearvestatud Definitsioon tuleneb direktiivist 2013/59/Euratom artikkel 4
erineb oluliselt otstarbekohasest või eelnevalt planeeritud punktist 99: „mittekavandatud kiiritus”– meditsiinikiiritus,
meditsiinikiiritusest ) mis oluliselt erineb teatavaks otstarbeks ettenähtud
Tuleb defineerida, mida tähendab ’oluliselt’ või kui see pole võimalik, siis meditsiinikiiritusest. Lisaks tuleb arvestada artikkel 63
öelda, kes sellise definitsiooni annab. Ettepanek on sõna ’oluliselt’ ära punktist d, saatja ja meditsiinipraktiku ning patsiendi või
jätta. tema esindaja kliiniliselt märkimisväärse mittekavandatud
või juhuslikust kiiritusest ja analüüsi tulemustest
teavitamisest.
Täpsemad juhised saab anda pädev asutus.
§ 2 punkt 8: meditsiinikiiritusseade – meditsiiniradioloogia Mittearvestatud Sõna „meditsiiniradioloogia“ korrigeeritakse
protseduuridel kasutatav ioniseerivat kiirgust emiteeriv või registreeriv „meditsiinikiirituseks“.
seade)
See termin ’meditsiiniradioloogia protseduur’ on jäänud vanast
määrusest, kus see oli direktiivi ebatäpse tõlke tulemusel, ning tänaseks
on üldiselt kokku lepitud, et selle asemel kasutatakse ’meditsiinikiirituse
protseduur’. Antud mõiste tuleb ümber sõnastada järgmiselt:
Meditsiinikiiritusseade – diagnostilisel meditsiinikiirituse protseduuril või
meditsiinikiirituse raviprotseduuril kasutatav ioniseerivat kiirgust
emiteeriv või registreeriv seade.
(§ 2 punkt 12. Naha sisenddoos (ESD) – pealelangev õhukerma koos Selgitatud Pealelangev õhukerma (ingl "incident air kerma") on
kehalt tagasihajunud kiirguse õhukermaga, arvestatuna kiirguse eestikeelse terminina dosimeetrias, kiirguskaitses ja
sisenemiskohas naha pinnal.) meditsiinifüüsikas üldlevinud termin, millel on väga
konkreetne sisu, erinedes lihtsalt "kermast" ja samuti
Märkus: "õhukermast".
„Kas see on keeleliselt korrektne? Kerma- "kinetic energy released per
unit mass"“
(§ 4 punkt 4) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri kavandamisel Selgitatud Vastav juhend on avaldatud Terviseameti kodulehel
lähtutakse Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist ja radioloogia http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks-
heast tavast meditsiinikiirituse protseduurile suunamise kohta. Juhendi tervishoiutootajale.html
avaldab Terviseamet oma veebilehel.)
Märkus:
Sellist (kaasaegset) juhendit ei ole endiselt olemas.
§ 6 Saatekiri Mittearvestatud Saatekirja ja saatekirja vastusega seotud küsimusi
Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja vormistab saatekirja lähtudes reguleerib täpsemalt sotsiaalministri 18. septembri 2008.
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel sätestatud a määrus nr 56. Mainitud määruse § 30 lõikes 8 on
nõuetest. Vajaduse korral lisab protseduurile suunaja saatekirjale muud sätestatud tervishoiuteenuse osutaja õigus nõuda
protseduuri ohutuks tegemiseks vajalikud patsiendi andmed kehasse mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle täiendamist.
siiratud meditsiiniseadmete kohta ja informatsiooni ravimiallergiate, Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt
kaasuvate haiguste või ravi kohta. täiendada. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada
patsiendile tervishoiuteenuse osutamist.
Ettepanek:
…tegemiseks ja protseduuri põhjendatuse üle otsustamiseks vajalikud
…
§ 7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija Mittearvestatud Paragrahvi täpsustatakse Keskkonnaministeeriumi
ettepanekust lähtuvalt.
Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava Tervishoiuteenuse osutajal on õigus enda
protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe kvaliteedisüsteemi siseselt esitada töötajatele täiendavaid
saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks pädevuse nõudeid, sealhulgas nõude, et
vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või muu meditsiinikiirituse ohutu kasutamise alast pädevus oleks
kiirgustöötaja. tõendatud Eesti Radioloogia Ühingu juures (diagnostilise
Ümber sõnastatada: meditsiinikiirituse protseduuri või lahtise kiirgusallikaga
„Meditsiinikiirituse protseduuri teostab radioloog, radioloogia tehnik, teostatava meditsiinikiirituse protseduuri osas) või Eesti
kutsetunnistusega radioloogia õde. Muu kiirgustöötaja tohib teostada Onkoloogide Seltsi juures (kinnise kiirgusallikaga või
meditsiinikiirituse protseduuri üksnes juhul kui ta on tõendatult elektrilise kiirgusallikaga teostatava raviprotseduuri osas).
omandanud erialase spetsialiseerumise käigus vajalikud teadmised ja
oskused kiirgusmeditsiini erialaseltside poolt kehtestatud mahus.
Meditsiinikiirituse ohutu kasutamise alast pädevust saab tõendada ka
Eesti Radioloogia Ühingu juures (diagnostilise meditsiinikiirituse
protseduuri või lahtise kiirgusallikaga teostatava meditsiinikiirituse
protseduuri osas) või Eesti Onkoloogide Seltsi juures (kinnise
kiirgusallikaga või elektrilise kiirgusallikaga teostatava raviprotseduuri
osas). Terviseamet avaldab oma veebilehel andmed meditsiinikiirituse
ohutu kasutamise alase pädevuse hindamise edukalt läbinud
kiirgustöötajate kohta.“
§ 8 lõige 4 sõnastus tuleks ümber muuta järgmiselt: Mittearvestatud Nõue tuleneb direktiiviist 2013/59/Euratom artikkel 55
(4) Haiguse varajase avastamise eesmärgil võib teha meditsiinikiirituse paragrahv 1 punktist h, mis sätestab: iga haigustunnusteta
protseduure järgmistel juhtudel: 1) riikliku sõeluuringu programmi isiku suhtes rakendatud meditsiinikiirituse toiming, mida
raames; 2) riikliku sõeluuringu programmi väliselt dokumenteeritud kasutatakse haiguse varaseks avastamiseks, on osa
põhjenduse alusel, mille annab meditsiinikiirituse protseduuri tegev arst, tervise sõeluuringu programmist või vajab
konsulteerides protseduurile suunajaga ja arvestades asjakohaseid dokumenteeritud põhjendust, mille meditsiinipraktik annab
juhendeid ja teaduspublikatsioone. patsiendile saatjaga konsulteerides ja asjakohaste
meditsiiniteaduse ühingute ja pädeva asutuse juhiseid
järgides. Eritähelepanu pööratakse meditsiinikiiritust
saava isiku teavitamisele, mida käsitlevad nõuded on
sätestatud artikli 57 lõike 1 punktis d“.
§ 8 lõige 6. (Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja kliinilises Arvestatud Eetikakomiteed on lahti seletatud kliiniliste uuringuid
uuringus peab olema vastava eetikakomitee kooskõlastus.) käsitletavates õigusaktides, mis on kehtestatud MSS või
RavS-i alusel, vastavad viited on toodud seletuskirjas.
Sõna vastava tuleb ära jätta või selle sisu lahti kirjutada. S.t. millele § 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
vastava. Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja
kliinilises uuringus peab olema vastava valdkonna
eetikakomitee kooskõlastus.
§ 9 lõige 1 Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
Sõnastuse ettepanek: detsembri 2016. a määrus nr 65 § 3 lg 4). Samasugust
Meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine hõlmab sobiva sõna vormi kasutab 2013/59/Euratom artikkel 56 lõige 4:
meditsiiniseadme valimist, kliinilise tulemuslikkuse ja meditsiinikiirituse Liikmesriik tagab, et optimeeritus hõlmab seadmete
protseduuri tegemise nõuetekohasuse järjepidevat tagamist ning valimist, piisava diagnostilise teabe ja ravitulemusi
patsiendidoosi või manustatud radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse käsitlevate andmete järjepidevat andmist,
hindamist. meditsiinikiirituse teostust, kvaliteedi tagamist ning
Peab olema ’manustatava’ s.t. tulevikus manustatava. patsientide dooside hindamist või manustatud ravimite
aktiivsustasemete verifitseerimist, võttes arvesse
majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid.
§ 9 lõige 2 punkt 2 Selgitatud Tegemist on sellist liiki meditsiinikiirituse protseduuri
sellise meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel, mis põhjustab tegemisega, mis põhjustab patsiendile suhteliselt suure
patsiendile suuri doose; doosi muude meditsiinikiirituse protseduuride liikidega
Mis see on? võrreldes.
§ 9 lõige 4 Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
(4) Kiiritusravi puhul kavandab isiku individuaalsed koldedoosid ja detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 5).
mahud kiiritusravi arst. Igale patsiendile koostatakse individuaalne Meditsiinifüüsika eksperdi ülesanded tulenevad
raviplaan, et tagada meditsiinikiirituse optimeerimise nõude täitmine kiirgusseaduse § 95 lõikest 1.
Arsti ja füüsiku rollid on vaja täpsemalt lahti kirjutada. S.t. füüsik arvutab
ja arst otsustab. Kiiritusravi arst ei ole alati kiiritusravi arst, võib olla
radioloog vmt. Selles sõnastuses hakkavad realiseeruma
meditsiinikiirituse raviprotseduuri definitsiooni juures märgitud
probleemid.
§ 9 lõige 6 Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
Kui kavandatav kiiritatava isiku abistaja doosipiirang on suurem kui 5 detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 5).
mSv ja kavandatavas teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva Meditsiinifüüsika eksperdi ülesanded tulenevad
vabatahtliku isiku doosipiirang on suurem kui 10 mSv, tuleb kiirgusseaduse § 95 lõikest 1.
doosipiirangu kehtestamine kooskõlastada Terviseametiga.
Arsti ja füüsiku rollid on vaja täpsemalt lahti kirjutada. S.t. füüsik arvutab
ja arst otsustab. Kiiritusravi arst ei ole alati kiiritusravi arst, võib olla
radioloog vmt. Selles sõnastuses hakkavad realiseeruma
meditsiinikiirituse raviprotseduuri definitsiooni juures märgitud
probleemid.
§ 9 lõige 7 Selgitatud Doosi tasemete mõiste tuleneb direktiivi 2013/59/ Euratom
Isiku puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema teadusuuringus või artikkel 56 lõige 3 punktist d, mis sätestab , et sellise
kliinilises uuringus ja kes saab selles osalemisest diagnostika- või patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema
ravialast kasu, määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija enne isiku katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti
kiiritamist igale isikule asjakohased dooside tasemed. saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu,
Ei pea tasuma protseduuri eest -? Mis see on? määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist
asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul
eraldi.
Dooside tasemeid ei saa käsitleda doosipiirangutena, sest
doosipiiranguid kohaldatakse nende isikute osas, kes ei
saa diagnostika- või ravialast kasu või kelle puhul pole
kindel meditsiinikiirituse kasutamisest saadav kasu.
Diagnostika või ravialane kasu ei tähenda otsest
majanduslikku kasu.
§9 lg 8 p2 Selgitatud Esmane otsustus/vastutus on raviasutusel endal, lisaks
nukleaarmeditsiini protseduuride ning muude suure patsiendidoosiga saab lähtuda pädeva asutuse juhistest, kui need on
diagnostiliste meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride olemas.
kavandamisel ja tegemisel kaasatuna;
mis need on? kes tõlgendab
§ 10. Meditsiinikiirituse protseduuriga kaasnevatest asjaoludest Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
teavitamine ja kaitsevahendite kasutamine (1) Enne meditsiinikiirituse detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 4).
protseduuri tegemist informeerib protseduuri tegija kiiritatavat isikut ja
tema abistajat protseduuri käigust ja asjakohastest abistamisvõtetest
ning tagab kiiritataval isikul ja tema abistajal kaitsevahendite
kasutamise
Ebaõnnestunud väljend. Jätab mulje nagu iga meditsiinikiirituse
kasutamise korral muutuks kiiritatav abivajajaks. Selline sõnastus tuleks
ära jätta
(§ 10 (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kirjalike juhiste olemasolu Võetud Puudub sõnastuse ettepanek.
isikule, kellele manustatakse radiofarmatseutilist ravimit või teostatakse teadmiseks
kiiritusravi. Juhised sisaldavad informatsiooni ioniseeriva kiirguse
võimalike kõrvaltoimete ja -mõjude kohta ning soovitusi nende
vältimiseks või leevendamiseks.
Siin ilmneb taas diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri ja
meditsiinikiirituse raviprotseduuri sisu ebatäpne käsitlus.
Vaatamata kiirgusbioloogide pingutustele ei ole seni kiirguse bioloogilist
toimet pärssivaid võtteid ega vahendeid avastatud ega leiutaud. Küll
olen nõus, et patsiendile antakse soovitusi parimaks võimalikuks elu- ja
ravikorralduseks diagnostika- ja raviprotseduuride teostamise perioodil.
Kusjuures tõde on seegi, et need soovitused ei ole ainult
kiirguskaitselise tähendusega, vaid ka protseduuri tehnilist õnnestumist
mõjutavad. Kuigi jah, juhised sisaldavad ka informatsiooni
(§ 10 lg 3) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija annab käesoleva Mittearvestatud Direktiiv 2013/59/Euratom artikkel 56 lõige 6 sätestab:
paragrahvi lõikes 2 viidatud juhised kiiritatavale isikule kaasa ja selgitab Liikmesriik tagab, et patsiendi puhul, keda ravitakse või
nende sisu isikule või tema lähedasele enne tervishoiuteenuse osutaja uuritakse radionukliidide abil, annab meditsiinipraktik või
juurest lahkumist. ettevõtja, nagu on liikmesriik kindlaks määranud,
Peab olema: … suunaja … patsiendile või tema esindajale teavet ioniseeriva
Peab olema: …enne meditsiinikiirituse protseduuri teostamist. kiirgusega kaasnevate riskide kohta ja asjakohased
juhised, et piirata patsiendiga kokkupuutuvate isikute
doose sellises ulatuses, nagu see on mõistlikult võimalik.
Ravitoimingute korral esitatakse need juhised kirjalikult.
Need juhised antakse kätte enne haiglast, kliinikust või
sarnasest asutusest lahkumist.
(§ 10 lg 4) Mittearvestatud Sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus
4) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab sõeluuringus, osalemine on vabatahtlik. Eesti hetkel ainus
teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku teavitamise meditsiinikiirituse kasutamisel põhinev sõeluuring on
protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist. naiste rinnavähi sõeluuring, millele kutsutakse 50–69-
Peab olema: aastasi ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Täpsem
… suunaja … info ja uuringute korraldus on leitav
Vale on seletuskirjas märgitud seisukoht, et sõeluuringule, teadus- või https://www.haigekassa.ee/soeluuring
kliinilisele uuringule pole suunajat.
§11 (1) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri tulemuse peab Mittearvestatud Saatekirja ja saatekirja vastusega seotud küsimusi
protseduuri tegija vormistama saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, reguleerib täpsemalt sotsiaalministri 18. septembri 2008.
milles radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, a määrus nr 56.
kliinilise probleemi arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke
põhjuseid ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse
teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri
muutmise või selle tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane.
See fraas vajab muutmist järgmiselt:
…vastab saatekirjas esitatud küsimusele ja esitab täiendavalt
§11 (2) Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6.
(2) Raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri puhul, kus detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 11).
kasutatakse meditsiinikiiritust või radiofarmatseutilisi ravimeid, tagab Raviotstarbelise meditsiiniradioloogia protseduuri puhul,
protseduuri tegija kiirgusdoosi või manustatud radiofarmatseutilise kus kasutatakse meditsiinikiiritust või radiofarmatseutilisi
ravimi aktiivsuse andmete kandmise patsiendi ravidokumenti. ravimeid, fikseeritakse kiirgusdoos või manustatud
Jälle probleem, mis tuleneb sellest, et mõisted on eespool lahti radiofarmatseutilise ravimi aktiivsus patsiendi
kirjutamata. ravidokumendis.
…andmete… välja jätta
§ 12. Andmete kogumine meditsiinikiirituse kasutamise kohta Selgitatud Klassifikaatorite muutmine toimub lähtuvalt
Kiirgustegevusloa omaja kogub andmed aasta jooksul asutuses tehtud tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Koostamisel
protseduuride arvu kohta lähtudes meditsiinikiirituse protseduuride kaasab TEHIK erinevaid koostööpartnereid.
loetelust, mis on kooskõlas riigi infosüsteemi klassifikaatoritega.
Mis on edaspidi nende koostamise aluseks? Kuidas toimub loetelu
muutmine, sagedus?, kord?
§ 14. Tegevusjuhised (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab Mittearvestatud Tegevusjuhistes tuleb arvestada patsientide eripära.
kiirgustöötajatele arusaadavate tegevusjuhiste olemasolu kõigi Mõiste „kordusprotseduuri näidustus“ on juba
asutuses tehtavate meditsiinikiirituse protseduuride kohta. (2) olemasolevas regulatsiooni samasisulises sättes.
Tegevusjuhiste koostamisel võtab kiirgustegevusloa omaja arvesse
kasutusel olevaid meditsiinikiiritusseadmeid, protseduure ja
metoodikaid ning patsientide eripära. Tegevusjuhises kirjeldatakse
protseduuri valiku põhimõtteid, näidustusi, vastunäidustusi ja hoiatusi,
nõudeid protseduuri ettevalmistusele, kordusprotseduuri näidustusi,
protseduuri tegemise metoodikat ja kaitsevahendite kasutamist. Samuti
tuleb kirjeldada kvaliteetse protseduuri kriteeriume ja nõudeid ülesvõtte
kvaliteedile ning protseduuri kirjelduse metoodikat. (3)
Kiirgustegevusloa omaja tagab tegevusjuhiste olemasolu
nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendi haiglast
väljakirjutamiseks ja patisendile edasiste kiirgusohutusalaste soovituste
andmiseks.
Ümber sõnastada: …ning vajadusel – patsientide eripära
Välja jätta. Kordusuuringu näidustused ei ole tavaliselt ette teada.
See on keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesanne, mitte
kiirgustegevusloa omaja ülesanne
§ 15 Mittearvestatud Tegemist on mujal maailmas seni kasutusel oleva
rahvusvahelistel publikatsioonidel põhineva tunnustatud
15. Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed (1) metoodikaga. Oluline on tagada diagnostiliste
Patsiendidoosi optimeerimiseks peab kiirgustegevusloa omaja koguma referentsväärtuste võrdlemisvõimalus teiste riikidega ning
aasta jooksul vajalikke andmeid vähemalt kümne üle 15-aastase leidmiselt tuleks arvestada ka Euroopa Liidus kehtivate
patsiendi kohta. Iga sellise patsiendi kaal peab jääma vahemikku 55 põhimõtetega.
kuni 85 kg. Patsientide valimi keskmine kaal peab röntgen- ja
kompuutertomograafia uuringute korral jääma vahemikku 70 ± 3 kg ning Lisaks tuleb arvestada, järgmist:
menetlusradioloogia korral vahemikku 80 ± 3 kg. Peaaju Pildipangas pole andmeid patsientide kaalude
kompuutertomograafia uuringu ja mammograafia korral patsientide kohta. Kaalu teadmata ei saa üldjuhul andmeid
kaalu arvestama ei pea. Mammograafia korral tuleb lähtuda kasutada diagnostiliste referentsväärtuste
kokkusurutud rinna paksusest, mis peab jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, leidmiseks (va mammograafia).
ning valimi keskmine peab jääma vahemikku 5,0 ± 0,5 cm. Pildipangas pole ka kõiki optimeerimiseks
Patsiendidoosi optimeerimiseks vajalikud andmed on järgmised: 1) vajalikke dosimeetrilisi andmeid.
patsiendi kaal; 2) patsiendi pikkus; 3) patsiendi sugu; 4) patsiendi vanus; Pildipangas puuduvad doosiandmed osa
5) patsiendidoos. (2) Hambaravis tehtavate referentsprotseduuride seadmetega teostatud uuringute kohta, näiteks
(intraoraalne hambaröntgenülesvõte või ortopantomograafia) puhul fosfoorplaatidega süsteemide kohta, mis välistab
registreerib kiirgustegevusloa omaja aastas kolm patsiendidoosi mitmed röntgenkabinetid Eesti haiglatest.
väärtust, mis mõõdetakse üle 15-aastasele ja 70±3 kg kaaluvale Pildipangas olevate isikuandmete kaitse.
patsiendile vastava meditsiinikiiritusseadme seadistuse korral. (3) Puuduvad vastavad eelarvelised võimalused.
Patsiendidooside kogumisel lähtub kiirgustegevusloa omaja käesoleva
määruse lisas 1 loetletud referentsprotseduuridest ja meditsiinikiirituse
protseduuridel patsiendidoosi hindamise juhendist, mille avaldab
Terviseamet oma veebilehel.
Radioloogid on selle kohta andnud häid asjakohaseid soovitusi,
kirjeldades tehnilisi ja tarkvaralisi üksikasju.
Praegusel kujul mõttetu.
Kiirgustegevusloa omajad koguvad neid andmeid alates 2006.a.. need
andmed on kogutud Pildipanka. Riik või Haigekassa peab andma
vahendi nende andmete pärimiseks Pildipangast või raha selle vahendi
soetamiseks. See peab olema ühetaoline vahend kogu riigis.
§ 16. Mittekavandatud või juhusliku meditsiinikiirituse juhtumite Selgitatud Artikkel 63 punkt b): kiiritusravi korral sisaldab
vältimine ja menetlemine (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi kvaliteeditagamise kava juhusliku ja mittekavandatud
korral mittekavandatud meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil kiirituse riskiuuringut;
riskiuuringu tegemise. Artikkel 4 punkt 81 defineerib mõiste „kiiritusravi”– seotud
kiiritusraviga, sealhulgas raviotstarbelise
Termin nukleaarmeditsiiniga;
§ 16 (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab mittekavandatud Mittearvestatud Asjassepuutuvad isikud on kiirgustegevusloa omaja
meditsiinikiirituse juhtumite dokumenteerimise, põhjuste määratud isikud ja järelevalve asutuse määratud isikud.
väljaselgitamise ja parandusmeetmete rakendamise ning
asjassepuutuvate isikute teavitamise juhtumist ja selle põhjustest, et
tagada mittekavandatud või juhuslike meditsiinikiirituse juhtumite
analüüs ja kvaliteedi parandamine.
Vajalik täpsustada
§ 18. Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit (1) Arvestatud § 18 lg 1 algus sõnastatakse järgmiselt: Kiirgustegevusloa
Kiirgustegevusloa omaja korraldab kliinilise auditi järgmiste omaja korraldab kliinilise auditi järgmiste meditsiinikiirituse
meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel, mis põhjustavad patsiendile protseduuride tegemisel:
suuri doose:
Ei ühti järgneva loeteluga piisavalt täpselt Määruses eelnõus arvestati üksikdoosi või kollektiivdoosi.
Osa: „ mis põhjustavad...“ tuleb välja jätta Mammograafia uuring on radioloogiline uuring, kus ühe
uuringu tegemisel kasutatav kiirgusdoos on küll väike,
kuid kollektiivdoos on suur.
§ 18. lg 3 Selgitatud Vastav juhend (Euroopa kliinilise auditi juhendiga RP159)
(3) Kliinilise auditi kavandamisel ja tegemisel juhindub kiirgustegevusloa on avaldatud Terviseameti kodulehel
omaja Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist kliinilise auditi kohta. http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks-
Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. tervishoiutootajale.html
BSS sisaldab väga vähe auditi kohta. Terviseamet pole juhendit
avaldatud
§ 18 (5) Kliinilise auditi teinud isikud peavad auditi aruande koostama Arvestatud Parema selguse loomiseks muudetakse sõnastust
kolme kuu jooksul pärast auditi tegemist. lähtuvalt ettepanekust, sisulist muudatust sellega ei
Ettepanek kaasne.
…koostama hiljemalt kolme… § 18 lg 5 sõnastatakse: Kliinilise auditi teinud isikud
peavad auditi aruande koostama hiljemalt kolme kuu
jooksul pärast auditi tegemist
Lisa 2 Mittearvestatud Oluline on tagada, et minimaalse vajaliku
1.1 ruumide asendiplaan hoones (kontrollialad, jälgimisalad) ja kiirgusvarjestuse arvutuskäik oleks asjakohane ja selle
minimaalse vajaliku kiirgusvarjestuse arvutuskäik vastavalt asjakohasus oleks tõendatav.
kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale
kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide
tunnustatud
Arvutuskäiku pole vaja. Piisab tulemusest.
Lisa 2 Selgitatud Akrediteeritud laboril on sõltumatud eksperdid hinnanud
2.5 heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud metoodika kirjeldus (sh kogu kvaliteedisüsteemi (sh metoodika, pädevus,
kasutatud standardid, juhendid, kriteeriumid jne), katseid teostavad tulemuste dokumenteerimine jmt) juba akrediteerimise
isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed käigus. Akrediteeritud labor väljastab tehtud heakskiidu- ja
mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, toimimiskatsete kohta tõendusdokumendi. Selleks, et
põhiviga), välja arvatud juhul, kui katseid teeb vastavas väljaspool akrediteeritud laborit tehtud heakskiidu- ja
mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor; toimimiskatsete läbi viimine ja asjakohasus oleks
samaväärselt tõendatav, on sätestatud nõue , et kvaliteedi
See erand on põhjendamata. Halvendab läbipaistvust. käsiraamatusse hõlmatavate andmete hulgas peavad
olema ka heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud
metoodika kirjeldus (sh kasutatud standardid, juhendid,
kriteeriumid jne), katseid teostavad isikud (nimed,
kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed
mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber,
kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga). Seega
vastupidiselt tagasisidele, suurendab säte heakskiidu ja
toimimiskatsete läbipaistvust.
Lisa 2 Selgitatud Samasisuline tagasiside on seotud ERÜ tagasisidega §-le
4.3 käesoleva määruse § 14 alusel patsiendidoosi optimeerimiseks 15.
kogutud andmed;
Andmed on Pildipangas, riik või Haigekassa peab tagama päringute
tegemise vahndi