dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri määrus "Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded"

Sotsiaalministeerium · 19. detsember 2018
Viit
71
Registreeritud
19. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎71 19.12.2018 Ministri määrus.bdoc2162 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 19.12.2018 nr 71 Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded1 Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 42 lõike 4, § 43 lõike 5 ja § 44 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemise nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded eesmärgiga tagada isiku kaitse ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. § 2. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur – ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhinev haiguse diagnoosimiseks tehtav protseduur; 2) kiiritusravi – ioniseeriva kiirguse toimel põhinev haiguse ravimiseks tehtav protseduur; 3) meditsiinikiirituse protseduuride ruum – meditsiinikiirituse kasutamise asukoht; 4) menetlusradioloogia protseduur – meditsiinikiirituse või muu seadme kontrolli all tehtav meditsiinikiirituse protseduur, mis teostatakse kehaõõnsustes või mille teostamiseks on vaja läbistada nahk või limaskest; 5) sõeluuring – haiguse varaseks avastamiseks elanikkonna riskirühmade piires tehtav kavakohane meditsiinikiirituse protseduur; 6) kavandamata meditsiinikiiritus – meditsiinikiiritus, mis erineb oluliselt otstarbekohasest või eelnevalt planeeritud meditsiinikiiritusest; 7) meditsiinikiiritusseade – meditsiinikiirituse protseduuridel kasutatav ioniseerivat kiirgust emiteeriv või registreeriv seade; 8) radioloogiatehnik – radioloogiatehniku rakenduslikku kõrgharidust omav või radioloogiatehniku kutsetunnistusega isik; 9) referentsprotseduur – diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur, mille kohta määratakse diagnostiline referentsväärtus; 10) toimimiskatsed – meditsiinikiiritusseadme kasutamisel regulaarselt tehtavad katsed meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks; 11) naha sisenddoos (ESD) – pealelangev õhukerma koos kehalt tagasihajunud kiirguse õhukermaga, arvestatuna kiirguse sisenemiskohas naha pinnal; 12) doospindala (DAP) – pealelangeva õhukerma ja kiirtekimbu ristlõikepindala korrutis; 2 13) keskmine rinnanäärmedoos (MGD) – keskmine neeldumisdoos rinnanäärmes ühtlaselt kokkusurutud rinna korral, võttes arvesse kiirguse kvaliteeti, rinna paksust ja koostist. 2. peatükk Meditsiinikiirituse protseduurile suunamine § 3. Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja on arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. § 4. Meditsiinikiirituse protseduurile suunamisel meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse tagamine (1) Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et meditsiinikiirituse protseduurile suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning kiirgusohutuse nõudeid. (2) Erilist tähelepanu tuleb meditsiinikiirituse protseduuri põhjendatusele pöörata alla 15- aastasele lapsele või noorukile, rasedale või rinnaga toitvale naisele protseduuri kavandades, sealhulgas tuleb hinnata protseduuri kohese tegemise vajadust, võttes raseda naise puhul arvesse ka protseduuri mõju sündimata lapsele ja rinnaga toitva naise puhul mõju toidetavale lapsele. Fertiilses eas naiselt tuleb protseduuri kavandamisel küsida võimaliku raseduse ja raseduse kestuse kohta. (3) Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et kiiritatava isiku abistaja suunatakse meditsiinikiirituse protseduurile abistama põhjendatult. (4) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri kavandamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist ja radioloogia heast tavast meditsiinikiirituse protseduurile suunamise kohta. Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. § 5. Patsiendi ja tema abistaja teavitamine meditsiinikiirituse protseduuriga kaasnevatest asjaoludest Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab patsiendi ja tema abistaja teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist ning kui on asjakohane, siis protseduuri kliinilise tulemuslikkuse tagamiseks patsiendi ettevalmistuse protseduuriks, et tagada protseduuri tulemuslikkus ja kiirgusohutuse nõuete täitmine. § 6. Saatekiri Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja vormistab saatekirja, lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Vajaduse korral lisab protseduurile suunaja saatekirjale muud protseduuri ohutuks tegemiseks vajalikud patsiendi andmed kehasse siiratud meditsiiniseadmete kohta ja informatsiooni ravimiallergiate, kaasuvate haiguste või ravi kohta. 3. peatükk Meditsiinikiirituse protseduuri tegemine § 7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava 3 protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. § 8. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse tagamine (1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab protseduuri tegemise põhjendatuse, võttes arvesse temale kättesaadavaid protseduuri ja metoodika valiku seisukohalt olulisi patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure, et vältida meditsiinikiirituse põhjendamata kasutamist ja tagada kiirgusohutuse nõuete täitmine. (2) Enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist tuleb kaaluda sama kliinilise eesmärgi saavutamiseks sobiva alternatiivse meetodi, sealhulgas meditsiinikiirituseta meetodi kasutamise võimalust. (3) Diagnostilise või raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri tegija võib saatekirjale märgitud protseduuri muuta, kui samaväärne tulemus on saavutatav patsiendi tervise seisukohalt otstarbekama protseduuriga, või protseduuri tegemisest loobuda, teavitades sellest meditsiinikiirituse protseduurile suunajat. (4) Haigustunnusteta isikule võib haiguse varajase avastamise eesmärgil teha meditsiinikiirituse protseduure järgmistel juhtudel: 1) riikliku sõeluuringu programmi raames; 2) riikliku sõeluuringu programmi väliselt dokumenteeritud põhjenduse alusel, mille annab meditsiinikiirituse protseduuri tegev arst, konsulteerides protseduurile suunajaga ja arvestades asjakohaseid juhendeid. (5) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemist hõlmava sõeluuringu programmi kavandamisel ja muutmisel küsib programmi koostaja põhjendatuse tagamiseks hinnangu Terviseametilt, Keskkonnaametilt ja asjassepuutuvatelt erialaühendustelt. (6) Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja kliinilises uuringus peab olema vastava valdkonna eetikakomitee kooskõlastus. § 9. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine (1) Meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine hõlmab sobiva meditsiiniseadme valimist, kliinilise tulemuslikkuse ja meditsiinikiirituse protseduuri tegemise nõuetekohasuse järjepidevat tagamist ning patsiendidoosi või manustatud radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse hindamist. (2) Erilist tähelepanu meditsiinikiirituse optimeerimise tagamisele tuleb pöörata järgmistes olukordades: 1) sellise meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel, mis põhjustab patsiendile suuri doose; 2) sõeluuringu raames protseduuri tegemisel; 3) alla 15-aastasele lapsele või noorukile protseduuri tegemisel; 4) vältimatu protseduuri tegemisel rasedale naisele; 5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele. (3) Vältimatu protseduuri tegemisel rasedale naisele tuleb arvesse võtta kiiritatavat kehapiirkonda ja kiirituse mõju sündimata lapsele. (4) Kiiritusravi puhul kavandab isiku individuaalsed koldedoosid ja mahud kiiritusravi arst. Igale patsiendile koostatakse individuaalne raviplaan, et tagada meditsiinikiirituse optimeerimise nõude täitmine. 4 (5) Patsiendi meditsiinikiiritusele doosipiiranguid ja piirmäärasid ei kohaldata. Kiiritatava isiku abistaja ja teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle puhul ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev vahetu kasu, kehtestab kiirgustegevusloa omaja doosipiirangud. (6) Kui kavandatav kiiritatava isiku abistaja doosipiirang on suurem kui 5 mSv ja kavandatavas teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku isiku doosipiirang on suurem kui 10 mSv, tuleb doosipiirangu kehtestamine kooskõlastada Terviseametiga. (7) Igale isikule, kes nõustub vabatahtlikult osalema teadusuuringus või kliinilises uuringus ja saab selles osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija enne kiiritamist asjakohased dooside tasemed. (8) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiirituse protseduuride optimeerimise eesmärgil meditsiinifüüsika eksperdi osaluse järgmistes tegevustes: 1) kiiritusravi protseduuride kavandamine ja tegemine; 2) nukleaarmeditsiini protseduuride ning muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride kavandamine ja tegemine; 3) teiste meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel vajaduse korral kättesaadavana kiirgusdooside optimeerimiseks, kvaliteedi tagamiseks ja kiirgusohutusalaseks nõustamiseks. § 10. Meditsiinikiirituse protseduuriga kaasnevatest asjaoludest teavitamine ja kaitsevahendite kasutamine (1) Enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist informeerib protseduuri tegija kiiritatavat isikut ja tema abistajat protseduuri käigust ja asjakohastest abistamisvõtetest ning tagab kiiritataval isikul ja tema abistajal kaitsevahendite kasutamise. (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kirjalike juhiste olemasolu isikule, kellele manustatakse radiofarmatseutilist ravimit või teostatakse kiiritusravi. Juhised sisaldavad informatsiooni ioniseeriva kiirguse võimalike kõrvaltoimete ja -mõjude kohta ning soovitusi nende vältimiseks või leevendamiseks. (3) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud juhised kiiritatavale isikule kaasa ja selgitab nende sisu isikule või tema lähedasele enne tervishoiuteenuse osutaja juurest lahkumist. (4) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist. § 11. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemise dokumenteerimine (1) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri tulemus vormistatakse saatekirjaga seotud vastusena, milles radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane. Saatekirja vastuse vormistamisel tuleb lähtuda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 kehtestatud nõuetest. (2) Raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri puhul, kus kasutatakse meditsiinikiiritust või radiofarmatseutilisi ravimeid, tagab protseduuri tegija kiirgusdoosi või manustatud radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse andmete kandmise patsiendi ravidokumenti. 5 (3) Meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted edastatakse tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. § 12. Andmete kogumine meditsiinikiirituse kasutamise kohta Kiirgustegevusloa omaja kogub andmeid aasta jooksul asutuses tehtud protseduuride arvu kohta vastavalt radioloogilise uuringu klassifikaatorile, mis on avaldatud tsentraalses tervishoiuvaldkonna klassifikaatorite ja standardite avaldamise keskkonnas. 4. peatükk Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamine § 13. Meditsiinikiiritusseadmete kasutamise nõuded (1) Meditsiinikiirituse protseduuridel tohib kasutada meditsiinikiiritusseadmeid, mis vastavad asjakohases Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendis esitatud kriteeriumidele meditsiinikiiritusseadmete kohta. Juhendi avaldab Keskkonnaamet oma veebilehel. (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiiritusseadmete nõuetekohase paigaldamise ja tootja poolt ette nähtud kasutustingimused. Kasutada tohib meditsiinikiiritusseadmeid, mis on läbinud heakskiidu- ja toimimiskatsed ning mis on ohutu ja tulemusliku protseduuri tegemiseks töökorras. (3) Kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme kasutamise alustamist heakskiidukatse ning seadme kasutamisel viib läbi regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas asjakohase Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendi ja seadme tootja soovitustega, kui kiirgustegevusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. (4) Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha: 1) meditsiinifüüsika ekspert, kes esindab kiirgustegevusloa omajat, täites kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi; 2) meditsiinikiiritusseadme tootja poolt volitatud isik; 3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud asutus. (5) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgusohutuse tagamiseks järgmised meditsiinikiiritusseadmetega seotud asjaolud: 1) röntgenläbivalgustuse ja angiograafia uuringute tegemisel sellise meditsiinikiiritusseadme kasutamise, mille kujutise retseptoriks on elektronoptiline võimendi, täisdigitaalne lamedetektor või muu samaväärne tehnika ning mis võimaldab kujutist registreerida pulssfluoroskoopia režiimis; 2) uute meditsiinikiiritusseadmete soetamisel sellise seadme valiku, mis võimaldab registreerida seadme poolt emiteeritud kiirgust iseloomustava dosimeetrilise suuruse väärtuse ja seda arhiveerida koos pildiandmetega; 3) alla 15-aastaste laste ja noorukite uuringutel sobivate meditsiinikiiritusseadmete ja abiseadmete kasutamise, mis võimaldavad meditsiinikiiritust optimeerida. § 14. Tegevusjuhised (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgustöötajatele arusaadavate tegevusjuhiste olemasolu kõigi asutuses tehtavate meditsiinikiirituse protseduuride kohta. (2) Tegevusjuhiste koostamisel võtab kiirgustegevusloa omaja arvesse kasutusel olevaid meditsiinikiiritusseadmeid, protseduure ja metoodikaid ning patsientide eripära. Tegevusjuhises kirjeldatakse protseduuri valiku põhimõtteid, näidustusi, vastunäidustusi ja hoiatusi, nõudeid protseduuri ettevalmistusele, kordusprotseduuri näidustusi, protseduuri tegemise metoodikat ja kaitsevahendite kasutamist. Samuti tuleb kirjeldada kvaliteetse 6 protseduuri kriteeriume ja nõudeid ülesvõtte kvaliteedile ning protseduuri kirjelduse metoodikat. (3) Kiirgustegevusloa omaja tagab tegevusjuhiste olemasolu nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendi haiglast väljakirjutamiseks ja patsiendile edasiste kiirgusohutusalaste soovituste andmiseks. § 15. Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed (1) Patsiendidoosi optimeerimiseks peab kiirgustegevusloa omaja koguma aasta jooksul vajalikke andmeid vähemalt kümne üle 15-aastase patsiendi kohta. Iga sellise patsiendi kaal peab jääma vahemikku 55 kuni 85 kg, menetlusradioloogia protseduuride puhul 65 kuni 95 kg. Patsientide valimi keskmine kaal peab röntgen- ja kompuutertomograafia uuringute korral jääma vahemikku 70 ± 3 kg ning menetlusradioloogia korral vahemikku 80 ± 3 kg. Peaaju kompuutertomograafia uuringu ja mammograafia korral patsientide kaalu arvestama ei pea. Mammograafia korral tuleb lähtuda kokkusurutud rinna paksusest, mis peab jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine peab jääma vahemikku 5,0 ± 0,5 cm. Patsiendidoosi optimeerimiseks vajalikud andmed on järgmised: 1) patsiendi kaal; 2) patsiendi pikkus; 3) patsiendi sugu; 4) patsiendi vanus; 5) patsiendidoos. (2) Hambaravis tehtavate referentsprotseduuride (intraoraalne hambaröntgenülesvõte või hambapanoraamülesvõte) puhul registreerib kiirgustegevusloa omaja aastas kolm patsiendidoosi väärtust, mis mõõdetakse üle 15-aastasele ja 70±3 kg kaaluvale patsiendile vastava meditsiinikiiritusseadme seadistuse korral. (3) Patsiendidooside kogumisel lähtub kiirgustegevusloa omaja käesoleva määruse lisas 1 loetletud referentsprotseduuridest ja meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi hindamise juhendist, mille avaldab Terviseamet oma veebilehel. (4) Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed edastatakse Terviseametile. § 16. Kavandamata või juhusliku meditsiinikiirituse juhtumite vältimine ja menetlemine (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi korral kavandamata meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil riskiuuringu tegemise. (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite dokumenteerimise, põhjuste väljaselgitamise ja parandusmeetmete rakendamise ning asjassepuutuvate isikute teavitamise juhtumist ja selle põhjustest, et tagada kavandamata või juhuslike meditsiinikiirituse juhtumite analüüs ja kvaliteedi parandamine. § 17. Kvaliteedikäsiraamat (1) Kiirgustegevusloa omaja rakendab meditsiiniradioloogia protseduuride tegemisel kvaliteedijuhtimise süsteemi, mida on kirjeldatud kvaliteedikäsiraamatus. (2) Kvaliteedikäsiraamat seob ühtseks tervikuks meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist kirjeldavad dokumendid, mis sisaldavad käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid. (3) Kiirgustegevusloa omaja säilitab kvaliteedikäsiraamatusse kantavaid andmeid ja dokumente vähemalt kümme aastat. 7 § 18. Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit (1) Kiirgustegevusloa omaja korraldab kliinilise auditi järgmistele meditsiinikiirituse protseduuridele: 1) asutuses kõige sagedamini tehtavad diagnostilise meditsiinikiirituse protseduurid, sealhulgas mammograafia, välja arvatud hambaröntgenülesvõtted; 2) kompuutertomograafia protseduurid, sealhulgas koonuskimpkompuutertomograafia; 3) menetlusradioloogia protseduurid; 4) nukleaarmeditsiini protseduurid; 5) kiiritusravi. (2) Kiirgustegevusloa omaja korraldab asutusesisese kliinilise auditi vähemalt üks kord aastas, kaasates sellesse asjakohased meditsiinikiirituse protseduuride tegijad ja meditsiinifüüsika eksperdi. Asutusevälised auditeeritavas valdkonnas pädevad isikud tuleb kliinilisse auditisse kaasata üks kord viie aasta jooksul. (3) Kliinilise auditi kavandamisel ja tegemisel juhindub kiirgustegevusloa omaja Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist kliinilise auditi kohta. Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. (4) Kliinilise auditi tulemus vormistatakse kirjaliku aruandena, fikseerides selles auditi teinud isikute nimed, auditi tegemise aja, eesmärgid ja metoodika, sealhulgas kasutatud andmete loetelu, auditi käigus leitud probleemid ja kõrvalekalded ning lõpphinnangu ja soovitused meditsiinikiirituse kasutamise kliinilise tulemuslikkuse, sealhulgas selle ohutuse ja kvaliteedi parandamiseks. (5) Kliinilise auditi teinud isikud peavad auditi aruande koostama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi tegemist. 5. peatükk Diagnostilised referentsväärtused ja nende määramine § 19. Diagnostilised referentsväärtused ja nende määramine (1) Diagnostilised referentsväärtused on loetletud käesoleva määruse lisas 3. (2) Diagnostilised referentsväärtused vaadatakse üle vähemalt üks kord viie aasta jooksul. (3) Diagnostiliste referentsväärtuste määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 15 alusel kogutud andmetest. 6. peatükk Rakendussäte § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Referentsprotseduuride loetelu Lisa 2. Kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed Lisa 3. Diagnostilised referentsväärtused Tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on kehtestada kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirituse protseduuride tegemiseks. Määrus reguleerib meditsiinikiirituse protseduurile suunamist, protseduuri tegemist, meditsiinikiiritusseadmete kasutamist ja kvaliteedisüsteemi asjaolusid (patsiendidooside kogumist, kvaliteedikäsiraamatu sisu ja kliiniliste auditite tegemist). Määrus kehtestatakse terviktekstina, seoses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom (edaspidi direktiiv) ülevõtmisega, mille raames tehakse nii kiirgusseaduses kui kehtestatavas määruses võrreldes kehtiva õigusruumiga muudatusi. Võrreldes kehtiva määrusega laieneb kehtestatava määruse volitusnorm, sest edaspidi kehtestatakse määrusega ka diagnostilised referentsväärtused ning reguleeritakse diagnostiliste referentsväärtuste määramist. Samuti täpsustatakse määrusega kliinilise auditi tegemise nõudeid. Kehtestatavas määruses on lisaks reguleeritud ka haigustunnusteta isikule varase haiguse avastamise eesmärgil meditsiinikiirituse protseduuride tegemist, kiiritatava isiku abistaja puhul põhjendatuse nõude täitmist, optimeerituse seisukohast erilise tähelepanu all olevaid meditsiinikiirituse protseduure ja kavandamata meditsiinikiirituse vältimise tagamist, mida kehtivas määruses ei ole reguleeritud. Diagnostilised referentsväärtused täiskasvanute tavaradiograafias ja mammograafias kehtestatakse esmakordselt, tuginedes Eesti kiirgustegevusloa omajatelt kogutud andmetele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Madis Tõns ([email protected], tel 6269 138). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected]; tel 6269 328). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel ja ettevalmistamisel osalesid Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp, Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirguskaitse büroo kiirguskaitse peaspetsialist Jelena Šubina ja Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel. Sotsiaalministeerium ja Terviseamet on diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise osas täiendavalt konsulteerinud Eesti Radioloogia Ühingu valdkonna ekspertidega. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 26.06.2018, 9). Diagnostiliste referentsväärtuste osa on läbinud lisaks kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis1. 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12976b35-d291-48a2-ae1c-f884ff618edb 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Võrreldes kehtiva määrusega on kehtestatavas määruses parema jälgitavuse tagamiseks sätted ümber organiseeritud ja selgemalt asjakohastes paragrahvides sätestatud. Samuti on kehtiva määruse 2. peatükk „Meditsiinikiirituse protseduuridele suunamine ja protseduuride tegemine“ parema jälgitavuse tagamiseks jagatud kaheks eraldi peatükiks, millest üks sisaldab protseduurile suunamist ja teine protseduuri tegemist reguleerivaid sätteid. Lisaks eespool nimetatud muudatustele on kehtestatavas määruses tehtud alljärgnevad muudatused: Paragrahviga 1 on laiendatud määruse reguleerimisala, kehtestades määrusega diagnostilised referentsväärtused ja nõuded diagnostiliste referentsväärtuste määramisele. Lisaks on täpsustatud, et määrusega reguleeritakse täpsemalt ka meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemist, mille üldnõuded on kehtestatud kiirgusseaduse §-s 43. Paragrahviga 2 on võrreldes kehtiva määruse §-ga 2 täiendatud kavandamata meditsiinikiirituse mõistega, sest kehtestatavas määruses on kvaliteedi tagamise sätete all reguleeritud ka kavandamata ja juhusliku meditsiinikiirituse vältimiseks rakendatavaid nõudeid. Kiirgusseadusega on reguleeritud avarii- või hädaolukorrakiirituse puhul olulised aspektid, aga meditsiinikiirituse osas tuleb tervishoiuteenuse osutajatel aeg-ajalt ette juhtumeid, mis ei klassifitseeru ohutasemelt avariikiirituseks, kuid mille puhul on meditsiinikiirituse rakendamine olnud ebaotstarbekohane (nt kiirgusdoos on olnud planeeritust erinev, kiiritada on saanud planeeritust erinev kehapiirkond vms). Selliste juhtumite puhul on oluline juhtumid dokumenteerida ja selgitada välja põhjused ning kui on asjakohane, siis teha riskiuuring, nagu on sätestatud käesoleva määruse §-s 16. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega. Lisaks on võrreldes kehtiva määrusega loobutud mõistete „isikukahjustus“, „kiiritatava isiku abistaja“, „meditsiinifüüsika spetsialist“, „doosipiirang“ ja „heakskiidukatsed“ defineerimisest, sest need mõisted on sätestatud edaspidi kiirgusseaduses (§ 42 lg 2, § 16, § 23 lg 81, § 95). Loobutud on mõistetest „kiirguskaitsevahend“, „kvaliteedikäsiraamat“ ja „patisendidoos“, mis on üheselt arusaadavad ja ei vaja eraldi defineerimist. Viimati loetletud mõisted ei ole defineeritud ka direktiivi artiklis 4, milles sätestatakse ioniseeriva kiirituse valdkonna olulisemate mõistete definitsioonid. Kehtiva määruse mõiste „standardprotseduur“ asendatakse kehtestatavas määruses mõistega „referentsprotseduur“. Võrreldes kehtiva määrusega on defineeritud „naha sisenddoos“, „doospindala“ ja „keskmine rinnanäärmedoos“. Määruse üldsätete all (§-d 1 ja 2) on võrreldes kehtiva määruse samasisuliste sätetega loobutud eraldi meditsiinikiirituse protseduuride üldnõudeid kehtestavast paragrahvist, sest enamik vastavasisulisi sätteid on kehtestatavas määruses üle viidud protseduuridele suunamist või nende tegemist reguleerivate paragrahvide alla. Paragrahvidega 3–6 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele suunamisele sarnaselt seni kehtiva määruse §-ga 4. Võrreldes kehtiva määrusega on kehtestatava määruse § 4 täiendatud uue nõudega, mis sätestab meditsiinikiirituse protseduurile suunajale kohustuse tagada meditsiinikiirituse protseduuri põhjendatus ka kiiritatava isiku abistaja puhul, sest selle isiku osalus ei pruugi alati olla vajalik (nt vanemate laste puhul) ja sellisel juhul tuleks tema ülemäärast kiiritamist vältida. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega. Kehtestatava määruse §-i 6 on lisatud viide tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud saatekirja nõuetele. Paragrahvidega 7–11 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuridele tegemisele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 5. Võrreldes kehtiva määrusega on kehtestatava määruse §-i 8 täiendatud uue nõudega, mis lubab meditsiinikiirituse protseduure haigustunnusteta isikule haiguse varase avastamise eesmärgil teha ainult sõeluuringu raames. Siiski säilib võimalus arsti dokumenteeritud põhjenduse korral selliseid protseduure teha ka väljaspool sõeluuringut, kui protseduuri tegemine on näidustatud näiteks vastavalt riiklikule ravijuhendile, asjassepuutuva erialaühenduse soovitustele või Terviseameti kodulehel avaldatud materjalidele. Muudatuse eesmärk on tagada ka nendel puhkudel protseduuri põhjendatus. Haigustunnusteta isikule haiguse varase avastamise eesmärgil tehtavate protseduuride alla ei kuulu uuringud, mida tehakse muul kui haiguse diagnoosimise eesmärgil (nt vanuse tuvastamine, töötaja sobivuse hindamine, laste füüsilise arengu hindamine jms). Nende uuringute puhul kehtivad kiirgusseaduse §-des 161 ja 421 sätestatud nõuded. Lisaks täpsustatakse, et sõeluuringute korral on Terviseametilt, Keskkonnaametilt ja asjaomastelt erialaühendustelt protseduuride põhjendatuse tagamise eesmärgil hinnangu võtmise kohustus sõeluuringu programmi koostajal, kelleks üldiselt on Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituut koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Paragrahviga 9 on võrreldes kehtiva määruse samasisuliste nõuetega täiendatud uute sätetega, millega täpsustatakse olukorrad, mil meditsiinikiirituse optimeerimise tagamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Sellised olukorrad on suurte kiirgusdoosidega meditsiinikiirituse protseduuride tegemine ja protseduuride tegemine tundlikele patsiendigruppidele (nt lapsed, sõeluuringutes osalevad isikud, rasedad ja teatud juhtudel rinnaga toitvad naised), kellele võib meditsiinikiiritus keskmiselt suuremat mõju avaldada. Lisaks sätestatakse nõuded rasedatele naistele vältimatu protseduuri tegemiseks ning patsiendidooside määramise kohustuse sellistes teadusuuringutes ja kliinilistes uuringutes osalevate isikute jaoks, kes saavad protseduurist meditsiinilist kasu (nt sümptomitega patsiendid, kes osalevad teadusuuringus või kliinilises uuringus). Muudatuse eesmärk on tagada protseduuride põhjendatus ja optimeeritus ka mittestandardsetes olukordades. Täpsustatud on nõudeid, mille puhul peab kiirgustegevusloa omaja tagama meditsiinikiirituse protseduuride optimeerimise eesmärgil meditsiinifüüsika eksperdi osaluse protseduuridel. Edaspidi peab lisaks nukleaarmeditsiini protseduuridele meditsiinifüüsika eksperdi kaasatus olema tagatud ka muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste meditsiinikiirituse ning menetlusradioloogia protseduuride kavandamisel ja tegemisel, sest tegu on kiiritatavale isikule keskmisest suuremat mõju omava kiirgustegevusega. Paragrahviga 10 on võrreldes kehtiva määruse samasisuliste nõuetega täiendatud uue nõudega, millega on meditsiinikiirituse protseduuride tegijatele loodud sõeluuringus, teadusuuringutes ja kliinilistes uuringutes osalevate vabatahtlike teavitamise kohustus. Kui rutiinsete meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel on patsiendi teavitajaks suunaja, siis teadusuuringutele ja kliinilistele uuringutele suunamist ei toimu, seega jääb teavitamise kohustus protseduuri tegijale. Paragrahvis 11 on võrreldes kehtiva määruse § 5 lõikega 10 loobutud diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri saatekirja ja vastuse viieaastase säilitamise nõudest, sest vastavasisuline nõue pikemate säilitamistähtaegadega on kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“. Paragrahvis 12 on eraldi paragrahvina kehtestatud kehtiva määruse § 3 lõike 9 punktis 1 sätestatud andmete kogumise kohustus. Võrreldes kehtiva sättega on täpsustatud, et kiirgustegevusloa omajatel tuleb aasta jooksul koguda andmeid tehtud protseduuride arvude kohta lähtudes radioloogiliste uuringute nimetustest, mis on kasutusel Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tervise infosüsteemis. Sellega seoses on loobutud kehtiva määruse lisast 1, mis sätestas meditsiinikiirituse protseduuride nimetused ja kordas määruse tasemel tervise infosüsteemi ametliku klassifikaatorina kinnitatud loetelu. Viidatud andmete kogumise kohustus on seotud direktiivi 2013/59/Euratom artikli 64 sätetega, mille kohaselt liikmesriik tagab, et määratakse kindlaks radiodiagnostilistel ja menetlusradioloogilistel eesmärkidel saadava meditsiinikiirituse hinnanguliste individuaaldooside jaotus üksikisikute vahel, võttes vastavalt vajadusele arvesse kiiritust saavate isikute vanuselist ja soolist jaotust. Muudatused on seotud direktiivi ülevõtmisega. Paragrahviga 13 kehtestatakse nõuded meditsiinikiiritusseadmetele ja nende kasutamisele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 6. Võrreldes kehtiva määruse samasisuliste sätetega täpsustatakse, et katseid võib teha ükskõik milline vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud asutus, mis ei pea olema labor. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud eraldi kompuutertomograafia uuringu tegemisel sellise meditsiinikiiritusseadme kasutamise, mis võimaldab toruvoolu automaatset moduleerimist meditsiinikiiritust saava isiku individuaalsete iseärasuste arvesse võtmiseks, kohustuse rõhutamisest, sest samasisusuline nõue tuleneb Euroopa Kiirguskaitsejuhendist RP 162. Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuride tegevusjuhistele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 7. Võrreldes kehtiva määrusega on loobutud määruse eelnõu raames personali koolitusele nõuete kehtestamisest, sest kiirgusseaduse § 48 lõike 2 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“. Samuti loobutakse tegevusjuhistele esitatud nõuete puhul viitest kehtiva määruse lisale 1 üldistades, et tegevusjuhised peavad olemas olema kõigi asutuses tehtavate meditsiinikiirituse protseduuride kohta. Näiteks võib mitme kehtiva määruse lisas 1 loetletud protseduuri kohta olla üks juhend. Muudatused ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Võrreldes kehtiva määruse samasisulise sättega täpsustatakse, et tegevusjuhiste koostamisel tuleb arvesse võtta ka patisendi erisusi (nt vanus, rasedus jms). Muudatuse eesmärk on tagada protseduuri põhjendatus ja optimeeritus ka mittestandardsetes olukordades. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega. Vastavust direktiivi sätetele on kirjeldatud käesoleva seletuskirja lisas. Lisaks kehtestatakse nõue tegevusjuhiste koostamiseks nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendi haiglast väljakirjutamiseks ja patisendile edasiste kiirgusohutusalaste soovituste andmiseks. Viidatud juhised on vajalikud selleks, et minimeerida kõrvaliste isikute poolt saadavat kiirgusdoosi, kuna nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendid emiteerivad protseduuri järel kiirgust. Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolt 2016. a sügisel koostatud auditi raportis Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta on viidatud, et Eestis puudub nõue selliste juhiste olemasoluks (soovitus nr 29). Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded patsiendidooside optimeerimiseks andmete kogumisele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 8. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Paragrahviga 16 täiendatakse olemasolevaid kvaliteedi tagamise nõudeid sätestades nõuded kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite vältimise tagamisele. Juhtumite vältimise tagamise olulisust tuleb eriti silmas pidada kiiritusravi korral, mil patsiendile kohandatakse individuaalseid ravidoose. Juhtumite puhul on ka oluline juhtumite dokumenteerimine, põhjuste väljaselgitamine ja teavitamine. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi korral kavandamata meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil riskiuuringu tegemise. Tegemist on kiirguskaitsejuhendist EC RP 181 „General guidelines on risk management in external beam“ soovitustega. Nõuete kehtestamine kavandamata meditsiinikiirituse vältimise tagamisele on seotud direktiivi ülevõtmisega. Paragrahviga 17 kehtestatakse nõuded meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedikäsiraamatule sarnaselt kehtiva määruse §-le 9. Paragrahviga 18 kehtestatakse võrreldes kiirgusseaduse sätetega täpsemad nõuded meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemisele sarnaselt kehtiva määruse §-ga 10. Võrreldes kehtiva määrusega piiritletakse määruse eelnõus kliinilise auditi tegemise kohustus sagedasemate diagnostiliste meditsiinikiirituse protseduuride, kompuutertomograafia (sealhulgas koonuskimpkompuutertomograafia), menetlusradioloogia protseduuride ja nukleaarmeditsiini protseduuridega ning kiiritusraviga. Väiksema sagedusega tehtavate väiksema doosiga protseduuride puhul, aga ka hambaröntgeni protseduuride puhul ei ole regulaarse kliinilise auditi tegemise nõue otstarbekas, kuid piiritlemine ei tähenda, et kiirgustegevusloa omaja ei võiks seda vabatahtlikult aeg-ajalt teha. Piiritlemine ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Paragrahviga 19 täiendatakse olemasolevaid kiirgusohutusnõudeid referentsväärtuste kehtestamisega ja nende määramisele rakenduvate nõuetega. Diagnostilisi referentsväärtusi kasutatakse asutusesiseselt viiteväärtustena patsiendidoosi optimeerimisel, samas võimaldavad üleriigilised referentsväärtused hinnata ka meditsiinikiirituse praktika asutustevahelisi erinevusi ja erisusi. Muudatus on seotud direktiivi ülevõtmisega. Vastavust direktiivi sätetele on kirjeldatud käesoleva seletuskirja lisas. Diagnostiline referentsväärtus on diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuriga kaasneva kiirgusdoosi või radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse võrdlustase standardsuurusega, mida kasutatakse patsiendidoosi optimeerimise eesmärgil. Kiirgusseaduse kohaselt on diagnostilised referentsväärtused väärtused, mille ületamisel tuleb kaaluda korrigeerivate meetmete rakendamist. Referentsväärtused ei ole piirväärtused ega iga üksiku patsiendi kiirgusdoosi piiramise vahendiks, vaid patsientide rühmal saadava kiirgusdoosi võrdlemiseks kasutatavad näitajad. Määruse lisas 1 on sarnaselt kehtiva määruse lisaga 2 loetletud referentsprotseduurid (kehtivas määruses kasutatakse mõistet „standardprotseduur“), mille puhul tuleb patsiendidooside optimeerimiseks koguda kehtestatava määruse §-s 15 viidatud andmeid. Määruse lisas 2 on sarnaselt kehtiva määruse lisaga 3 loetletud kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed. Võrreldes kehtiva määruse lisaga 3 on loetelu punktid „Meditsiinikiirituse protseduurid“, „Meditsiinikiiritusega seotud protsessid“ ja „Muud meditsiinikiirituse kasutamise juhud“ ning vastavad alampunktid asendatud punktidega „Meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega seotud personal“ ja „Meditsiinikiirituse protseduuride tegemine“ ning vastavat teemat käsitlevate alampunktidega. Lisaks on loetelu täiendatud eraldi punktiga „Meditsiinikiirituse protseduuridega seotud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse olukord“ ja vastavate alampunktidega. Muudatuse eesmärgiks on tagada andmete parem jälgitavus ning kavandamata meditsiinikiirituse andmete kaasamine kvaliteedikäsiraamatusse. Määruse lisas 3 on loetletud diagnostilised referentsväärtused. Diagnostiliste referentsväärtuste leidmiseks kogus Terviseamet 2016. aastal tervishoiuteenuse osutajatelt andmeid. Mõõtmine tuli teha vähemalt kümne patsiendi rutiinsel uuringul ja leida mõõtmistulemuste keskmine väärtus. Üldjuhul (v.a mammograafia) võeti statistilisse valimisse patsiendid, kelle kaal jäi vahemikku 55–85 kg, kusjuures patsientide rühma keskmine kaal pidi jääma piiridesse 70 ± 3 kg. Mammograafia puhul patsientide kaalu arvestama ei pidanud ning lähtuda tuli kokkusurutud rinna paksusest, mis pidi jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine vahemikku 5,0 ± 0,5 cm. Referentsväärtus leiti kogutud keskmiste dooside statistilise jaotuse põhjal – jaotuse kolmanda kvartiilina ehk 75-protsentiilina. Üksikutel juhtudel, kui ei oldud järgitud metoodikat, esitatud andmeid ei kasutatud. Kogutud andmete põhjal leitud ja eelnõus esitatud referentsväärtused ning nende võrdlus Soome, Suurbritannia ja Euroopa diagnostiliste referentsväärtustega on esitatud tabelis 1. Mammograafias kasutatavate diagnostiliste referentsväärtuste võrdlus Soome andmetega on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Diagnostiliste referentsväärtuste võrdlus Röntgenuuring Diagnostilised referentsväärtused Naha sisenddoos, ESD (mGy) Doospindala, DAP (Gy⸱cm2) Eelnõu Soome1 UK2 EU Eelnõu Soome1 UK EU-s 2 RP levinud 1093 (RP 180) 4 Röntgenülesvõt 0,13 0,12 0,15 0,3 0,10 0,1 0,1 0,16 e rindkerest, otseülesvõte (PA) Röntgenülesvõt 4,1 3,5 5,7 10 1,8 1 1,5 2,3 e nimmelülidest, otseülesvõte (AP) Röntgenülesvõt 10 10 10 30 2,5 2,1 2,5 4,3 e nimmelülidest, külgülesvõte (LAT) 1) Soome referentsväärtused, STUK otsus 15.5.2017 https://www.stuk.fi/documents/88234/1106801/Decision-11-3020-2017-reference-levels- conventional-x-ray-adults.pdf/663744a3-98ef-87c2-9d59-515fa4c5bb88 2) Suurbritannia referentsväärtused, https://www.gov.uk/government/publications/diagnostic-radiology-national-diagnostic- reference-levels-ndrls/national-diagnostic-reference-levels-ndrls#national-drls-for-ct- examinations 3) Euroopa diagnostilised referentsväärtused. Euroopa kiirguskaitse juhend 109, RP 109 tabel 3.1 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/109_en.pdf 4) Euroopa kiirguskaitse juhendis RP 180 tabelis 2.4 esitatud Euroopa riikide kõige sagedamini kasutatavad diagnostilised referentsväärtused https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/RP180%20part2.pdf Tabel 2. Mammograafia ülesvõtete diagnostiliste referentsväärtuste võrdlus Röntgenuuring Keskmine rinnanäärmedoos (MGD) projektsiooni kohta (mGy) Eelnõu Soome1 Mammograafia, kraniokaudaalsuunas 1,7 1,5 (CC) Mammograafia, põikisuunas (MLO) 1,8 1,5 5) Soome referentsväärtused, STUK otsus 15.5.2017 https://www.stuk.fi/documents/88234/1106801/Decision-11-3020-2017-reference-levels- conventional-x-ray-adults.pdf/663744a3-98ef-87c2-9d59-515fa4c5bb88 Täiendavate diagnostiliste referentsväärtuste määramisel võetakse aluseks lisas 1 sätestatud loetelu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73). 4. Määruse mõjud Eelnõuga täpsustatakse meditsiinikiirituse protseduuride nõudeid ja kehtestatakse diagnostilised referentsväärtused. Määrusega ei kaasne täiendavat koormust kiirgustegevusluba omavatele tervishoiuteenus osutajatele, sest juba praegu on neil kohustus tagada meditsiinikiirituse protseduuride optimeeritus ning teha kliinilisi auditeid. Määruse eelnõus sätestatud nõuded ja diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine ei avalda täiendavat mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele ega regionaalarengule. Määruses kehtestatavate diagnostiliste referentsväärtuste kasutamine võimaldab tuvastada seadmeid ja protseduure, mis põhjustavad patsiendile oluliselt suuremaid kiirgusdoose. Võttes arvesse, kui oluline on meditsiinikiirituse kasutamine haiguste diagnoosimisel ja ravimisel, samuti seda, et selliste protseduuride käigus saadavad kiirgusdoosid võivad olla suured, on oluline tagada, et protseduurid on õigustatud ning toovad kiirituse saajale otsest kasu. Referentsväärtused pole siiski iga üksiku patsiendi kiirgusdoosi piiramise vahendiks, vaid patsientide rühmal saadava kiirgusdoosi võrdlemiseks kasutatavad näitajad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei ole seotud tegevusi ega kulusid ning määruse rakendamisest ei teki otsest tulu. Kaudne tulu tekib meditsiiniradioloogia protseduuride optimeerimisest ja suunamise põhjendamisest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Ministeeriumitest esitas oma muudatusettepanekud Keskkonnaministeerium ning arvamust avaldasid Terviseamet, Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, Eesti Haiglate Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kellele on antud vastused kooskõlastustabelis (lisa 1). Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr… „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ lisa 1 Referentsprotseduuride loetelu Protseduur/uuring Intraoraalne hambaröntgenülesvõte Hambapanoraamülesvõte Röntgenülesvõte rindkerest, otseülesvõte (PA) Mammogramm, kraniokaudaalsuunas (CC) Mammogramm, põikisuunas (MLO) Röntgenülesvõte nimmelülidest, otseülesvõte (AP) Röntgenülesvõte nimmelülidest, külgülesvõte Peaaju kompuutertomograafia uuring, natiivis Kaelapiirkonna ja Willisi ringi arterite kompuutertomograafia- angiograafia, kontrastainega Kopsuarterite kompuutertomograafia-angiograafia, trombembooliauuring Kõhu- ja vaagnapiirkonna kompuutertomograafia uuring, kontrastainega Koronarograafia Koronaarangioplastika, esimene stenoos Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr… „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ lisa 2 Kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed 1. Meditsiinikiirituse protseduuride ruumid: 1.1 ruumide asendiplaan hoones (kontrollialad, jälgimisalad) ja minimaalse vajaliku kiirgusvarjestuse arvutuskäik vastavalt kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud metoodikale; 1.2 ruumide loetelu; 1.3 ruumide otstarve, töökorralduse ja logistika kirjeldus; 1.4 meetmed, mis välistavad kõrvalise isiku sattumise kontrolli- või jälgimisalasse. 2. Meditsiinikiiritusseadmed: 2.1 nimekiri seadmetest (sh seadme tootja, tüüp ja seerianumber, valmistamise ja professionaalse kasutamise alustamise aeg); 2.2 seadme asukoht; 2.3 andmed seadme hoolduse kohta (hooldaja, korralise hoolduse sagedus, hooldus- ja remonditööde protokollid); 2.4 heakskiidu- ja toimimiskatsete protokollid, tootja poolt volitatud isiku või vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labori katsetuste korral lisaks seadmete katsetustunnistused; 2.5 heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud metoodika kirjeldus (sh kasutatud standardid, juhendid, kriteeriumid jne), katseid teostavad isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga), välja arvatud juhul, kui katseid teeb vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor; 2.6 andmed vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud teenusepakkuja kohta (kontaktandmed, akrediteerimisulatus, akrediteeringu kehtivusaeg); 3. Meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega seotud personal: 3.1 meditsiinikiirituse protseduure tegevad isikud, nende kvalifikatsioon ja läbitud erialased koolitused; 3.2 meditsiinikiirituse protseduure tegevate isikute vastutusala ja kohustuste kirjeldus; 3.3 tööprotsesside kirjeldus, sh andmed vastutusala täieliku või osalise delegeerimise kohta koos delegeerimise ulatuse, delegeerija ja delegeeritava isiku andmetega. 4. Meditsiinikiirituse protseduuride tegemine: 4.1 protseduuride tegevusjuhised; 4.2 kiirgusohutusmeetmete kirjeldus (sh kaitsevahendite loetelu); 4.3 käesoleva määruse § 15 alusel patsiendidoosi optimeerimiseks kogutud andmed; 4.4 asutusesiseste ja -väliste kliiniliste auditite aruanded; 4.5 kehtestatud doosipiirangud ja Terviseameti kooskõlastused nendele; 4.6 loetelu teadusuuringutest ja kliinilistest uuringutest. 5. Meditsiinikiirituse protseduuridega seotud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse olukord: 5.1 avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse vältimiseks rakendavate meetmete kirjeldus; 5.2 loetelu toimunud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse juhtumitest; 5.3 avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning kavandamata kiirituse juhtumite uurimise aruanne. Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr… „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ lisa 3 Diagnostilised referentsväärtused 1. Täiskasvanu tavaröntgenülesvõtete diagnostilised referentsväärtused on järgmised: Röntgenuuring Diagnostilised referentsväärtused Naha sisenddoos (ESD) Doospindala (DAP) (mGy) (Gy·cm2) Röntgenülesvõte rindkerest, 0,13 0,10 otseülesvõte (PA) Röntgenülesvõte nimmelülidest, 4,1 1,8 otseülesvõte (AP) Röntgenülesvõte nimmelülidest, 10 2,5 külgülesvõte (LAT) 2. Punktis 1 esitatud täiskasvanu tavaröntgenülesvõtete diagnostiliste referentsväärtuste kasutamiseks tuleb leida standardsuurusega patsiendi kiirgusdoos lähtudes järgmisest: 2.1. Valimi suurus on vähemalt 10 inimest; 2.2. Valimisse kuuluvate patsientide vanus on vähemalt 15 aastat; 2.3. Valimisse kuuluvate patsientide kaal peab jääma vahemikku 55-85 kg ning valimi keskmine kaal peab olema vahemikus 67-73 kg. 3. Mammograafia ülesvõtete diagnostilised referentsväärtused on järgmised: Röntgenuuring Keskmine rinnanäärmedoos (MGD) projektsiooni kohta (mGy) Mammograafia, kraniokaudaalsuunas (CC) 1,7 Mammograafia, põikisuunas (MLO) 1,8 4. Punktis 3 esitatud mammograafia ülesvõtete diagnostiliste referentsväärtuste kasutamiseks tuleb leida standardsuurusega patsiendi kiirgusdoos lähtudes järgmisest: 4.1. Valimi suurus on vähemalt 10 inimest; 4.2. Valimisse kuuluvate patsientide vanus on vähemalt 15 aastat; 4.3 Mammograafia korral patsientide kaalu ei arvestata ning lähtuda tuleb kokkusurutud rinna paksusest, mis peab jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine peab jääma vahemikku 5,0 ± 0,5 cm. Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel KESKKONNAMINISTEERIUM Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus mittearvestatud Eelnõu § 7 sätestab meditsiinikiirituse protseduuri tegija, kelleks on Arvestatud Määruse eelnõus on lähtutud tervise- ja tööministri 6. radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja detsembri 2016. a määruse nr 65 „Kiirgusohutusnõuded tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ § 5 lg 1 juhendamisel radioloogiatehnik või muu kiirgustöötaja. sõnastusest, mille kohaselt meditsiiniradioloogia Teeme ettepaneku § 7 sõnastust täiendada järgmiselt: protseduuri teeb radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku „Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks juhendamisel radioloogiatehnik või muu kiirgustöötaja. vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või Ettepaneku arvestamisel lähtutakse direktiivi erialase väljaõppe saanud kiirgustöötaja.“ 2013/59/Euratom artikkel 18 lõikest 1, mis sätestab liikmesriigile kohustuse tagada, et meditsiinipraktikute ja meditsiinikiirituse teostusega seotud isikute haridus, nende valduses olev teave ning nende teoreetiline ja praktiline väljaõpe on meditsiinikiirituse toimingute jaoks piisav ning et neil on asjakohane kiirguskaitsealane pädevus. Artikkel 57 lõige 2 sätestab, et vajaduse korral võib ettevõtja või meditsiinipraktik anda meditsiinikiirituse teostuse täielikult või osaliselt üle ühele või mitmele üksikisikule, kellel on õigus selles valdkonnas tunnustatud erialal tegutseda. Sellest tulenevalt sõnastatakse § 7 järgmiselt: Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. Eelnõu § 11 lg 3 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 Arvestatud Täpsustus, millega sätte sisuline mõte ei muutu. sätestatud nõuetele tuleb meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted osaliselt § 11 lg 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: edastada tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse Meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted tuleb edastada § 592 lõikes 3 sätestatud korras. Vastuse vormistamisel tuleb lähtuda tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud seaduse § 592 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja nõuetest. korras. Teeme ettepaneku muuta esimese lause sõnastust järgmiselt: „(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele tuleb meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted edastada tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel sätestatud korras.“. 3. Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt võib heakskiidu- ja toimimiskatseid teha Arvestatud Meditsiinifüüsika eksperdi osalus heakskiidukatsete meditsiinifüüsika ekspert. Meie hinnangul ei ole selline nõue osaliselt läbiviimisel tuleneb kiirgusseaduse § 95 lõige 1 punktist 5, põhjendatud, seletuskirjas puuduvad selgitused, miks on vajalik, et mille kohta on antud seaduse seletuskirjas järgmine ainsa isikuna võib toimimiskatseid teha meditsiinifüüsika ekspert. selgitus: Toimimiskatsed on eelnõu § 2 punktis 11 toodud definitsiooni kohaselt „Lisaks loetletakse seaduse tasemel meditsiinifüüsika meditsiinikiiritusseadme kasutamisel regulaarselt tehtavad katsed eksperdi tööülesandena üles ka meditsiiniseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks. Seega meditsiinikiiritusseadmete heakskiidukatsete tegemisel on toimimiskatsed teatud regulaarsusega teostatavad seadme osalemine kooskõlas direktiivi 2013/59/Euratom artikli 83 toimimisnäitajate mõõtmised selleks, et kontrollida nende vastavust EK punkti 2 alampunktidega b ja c (liikmesriik tagab, et kiirguskaitsejuhendis esitatud kriteeriumitele. sõltuvalt meditsiinikiirituse toimingutest vastutab Puudub põhjendus mõõtjate hulga piiramiseks sõltuvalt nende meditsiinifüüsika ekspert dosimeetria eest, mis hõlmab ka ametikohast. Meditsiinifüüsikaeksperdi tunnistus ei tõenda iseenesest füüsikalisi mõõtmisi patsiendile või muudele asjaolu, et meditsiinifüüsikaekspert omaks toimimiskatsete või meditsiinikiiritust saavatele isikutele antava doosi heakskiidukatsete käigus toimimisnäitajate kontrolliks tehtavateks hindamiseks, annab nõu meditsiiniliste mõõtmisteks vajalikku kvalifikatsiooni, mõõtemetoodikat ja taadeldud radioloogiaseadmete kohta ja toetab oma tegevusega mõõteriista, et saadud mõõtetulemus oleks jälgitav mõõteseaduse eelkõige meditsiiniliste radioloogiaseadmete kvaliteedi tähenduses. hindamist ja heakskiidukatseid). Praeguses õigusruumis Lisaks on eelnõu § 9 lõikest 8 tulenevalt meditsiinifüüsikaeksperdi on meditsiinifüüsika eksperdi roll heakskiidukatsete kaasamise ja vahetult kaasamise kohustus vaid kiiritusravi, tegemisel täpsemalt sätestatud tervise- ja tööministri 6. nukleaarmeditsiini ning muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste detsembri 2016. a määruse nr 65 „Kiirgusohutusnõuded meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride tegemise ja meditsiinikiirituse protseduuride teostamisel ja kavandamise puhul. Kusjuures vahetu kaasamine ja kaasamine ei meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ § 6 lõikes tähenda tingimata heakskiidu-või toimimiskatsete käigus 5 (heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha meditsiinikiiritusseadmete toimimisnäitajate mõõtmiste teostamist. kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja Eelnimetatud protseduuride tegemiseks kasutatakse kokku juures töötav meditsiinifüüsika spetsialist, täites suurusjärgus ca. 30 meditsiinikiiritusseadet. Samas kui meditsiinis kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi, tootja volitatud isik kokku on kasutusel ca. 1200 meditsiinikiiritusseadet. või vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor). Välja pakutud sõnastuse kohaselt muutuks sisuliselt kohustuslikuks Edaspidi tuleneb üldnõue nendel katsetel osaleda meditsiinifüüsiku kaasamine iga diagnostilise meditsiiniradioloogia seadusest, kuid määruses on esitatud täpsemad protseduuri juures. Samas ei ole kaasatud osapooli, keda nimetatud osalemisnõuded. Seoses selle muudatusega muudatus otseselt puudutaks, näiteks Hambaarstide Liit (hambaravis defineeritakse seaduse tasemel ka heakskiidukatsed on kasutusel täna kokku üle 800 meditsiinikiiritusseadme, millega (praegu on see määratletud ülalnimetatud määruses).“ tehtavate meditsiiniradioloogia protseduuride juures ei ole täna vajalik Direktiiv 2013/59/EURATOM defineerib mõiste meditsiinifüüsika eksperdi kaasamine). „meditsiinifüüsika ekspert” järgmiselt: isik või juhul kui see Samuti puuduvad seletuskirjas planeeritava muudatuse põhjendused. on siseriiklike õigusaktidega vastavalt sätestatud, siis Hinnatud ei ole muudatusega kaasnevat mõju, sellest saadavat kasu isikute rühm, kellel on teadmised, väljaõpe ja kogemused ning sellega kaasnevat kulu ega ka selgitatud muudatuse eesmärki, tegeleda või nõustada meditsiinikiirituses rakendatava mida tahetakse antud muudatusega saavutada. Samuti vajab siinkohal kiiritusfüüsika küsimustes ja kelle pädevust sellega märkimist, et Eestis on tänase seisuga kokku 19 meditsiinifüüsika seoses on tunnustanud pädev asutus. Samas eksperti, kellest omakorda 8 on spetsialiseerunud kiiritusravi kiirgusseadus ei võimalda meditsiinifüüsika eksperdina planeerimisele ja 11 diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini käsitleda isikute rühma ning sellest tulenevalt ei saa valdkonnale. akrediteeritud laborit eraldi käsitleda meditsiinifüüsika Oleme seisukohal, et heakskiidu- ja toimimiskatsete käigus tehtavad eksperdina. seadmete toimimisnäitajate mõõtmised võib teha isik, kelle Tagasisides toodud viide mõõteseadusele ei ole mõõtepädevus on mõõteseaduse kohaselt tõendatud. asjakohane ning samuti ei ole defineeritud mõistet Seoses meditsiinifüüsika eksperdi kaasamise kohustuslikkusega teatud „meditsiinifüüsika spetsialist“. Ettepanekut lisada lõige 5 meditsiiniradioloogia protseduuride korral ning ka siis, kui sõnastuses „Käesoleva määruse § 9 lõike 8 punktides 1 ja meditsiinifüüsika ekspert konkreetsete meditsiiniradioloogia protseduuri 2 nimetatud tegevuste heakskiidu- ja toimimiskatsete läbiviimise juurde seadme omaja poolt on kaasatud, on vajalik kaasatud tulemused kiidetakse heaks meditsiinifüüsika eksperdi meditsiinifüüsika eksperdi vastutusalast tulenevalt tema osalemine poolt“ ei arvestata, sest puudub põhjendus selliseks heakskiidu-ja toimimiskatsete teostamisel, mis Keskkonnaameti piiritlemiseks. ettepanekul võiks tähendada toimimiskatsete tulemuste heakskiitmist meditsiinifüüsika eksperdi poolt. Sellest tulenevalt sõnastatakse § 13 lg 4 järgmiselt: Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 13 lg 4 Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha: järgmiselt: 1) kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja (4) Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha: juures töötav meditsiinifüüsika ekspert, täites 1) kiirgustegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötav kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi tingimusi, või meditsiinifüüsika spetsialist, täites kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi 2) tootja poolt volitatud isik või tingimusi; 3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud asutus. 2) tootja poolt volitatud isik; 3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor.“; Sellega kehtivat õigust ei muudeta. Punktide 2 ja 3 puhul Lisaks täiendada eelnõu § 13 lõikega 5 järgmises sõnastuses: tuleb arvestada, et kiirgusseaduse § 95 lg 1 punktidest 4 (5) Käesoleva määruse § 9 lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste ja 5 tulenevalt tegutseks, nõustaks ja osaleks heakskiidu- ja toimimiskatsete tulemused kiidetakse heaks meditsiinifüüsika ekspert oma teadmiste ja oskuste meditsiinifüüsika eksperdi poolt.“. ulatuses meditsiinivaldkonnas meditsiinikiirituse protseduuri kvaliteedi tagamisel ja meditsiinikiiritusseadme heakskiidukatsete tegemisel. Eelnõu § 16 sätestab mittekavandatud või juhusliku meditsiinikiirituse Arvestatud Täiendatakse seletuskirja, et selline soovitus on antud juhtumite vältimise ja menetlemisenõuded. kiirguskaitsejuhendis EC RP 181 „General guidelines on Lõige 1 sätestab, et kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi korral risk management in external beam“. mittekavandatud meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil riskiuuringu tegemise. Tegemist on kiirguskaitsejuhendist EC RP 181 „General Määruses olev nõue tuleneb direktiivi 2013/59/Euratom guidelines on risk management in external beam“ soovitustega. Palume Artikli 63 punktist b, mille kohaselt kiiritusravi korral hinnata, kas määruses või vähemalt seletuskirjas oleks vajalik viidata sisaldab kvaliteeditagamise kava juhusliku ja ka rahvusvahelistele soovitustele. mittekavandatud kiirituse riskiuuringut. Eelnõu § 18 lg 1 punktis 1 on toodud uus mõiste –„dentaalradioloogia Arvestatud Nimetus täpsustatakse, sisulist muudatust sellega ei ülesvõtted“. Samas, uuringute loetelu ja/või nimetused, mis kuuluvad osaliselt kaasne. Parema jälgitavuse huvides kasutatakse mõistet selle mõiste alla, määruses puuduvad. „hambaröntgenülesvõte“. Eelnõu § 18 lg 1 punktis 2 on sõna „koonuskimptomograaf“ õige on aga Arvestatud Nimetus täpsustatakse, sisulist muudatust ei kaasne. „koonuskimp kompuutertomograaf“ (ingl kCBCT cone beam CT). Eelnõu lisas 2, mis on kvaliteedi käsiraamatusse hõlmatavad andmed, Arvestatud Nimetus täpsustatakse, sisulist muudatust ei kaasne. on jäänud sisse mõiste „diagnostiline meditsiiniradioloogia protseduur“. Eelnõu § 2 punktis 1 on määratletud aga mõistena „diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur“. Eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 13 kohta märgitud: „võrreldes kehtiva Arvestatud Kasutusel olevad meditsiinikiirituse seadmed peavad määrusega on loobutud eraldi kompuutertomograafia uuringu tegemisel osaliselt vastama juba kehtiva õiguse kohaselt kiirguskaitse sellise meditsiinikiiritusseadme kasutamisest, mis võimaldab toruvoolu juhendist EC RP 162 tulenevatele nõuetele (tervise- ja automaatset moduleerimist meditsiinikiiritust saava isiku individuaalsete tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 § 6 lõige 1). iseärasuste arvesse võtmiseks, kohustuse rõhutamisest, sest tegu on Selguse huvides täpsustatakse seletuskirja. tänapäeval aegunud nõudega (st kõikidel Eestis kasutatavatel kompuutertomograafidel on selline võimekus olemas)“. Ülaltoodud nõue on küll eelnõust eemaldatud, kuid eelnõu seletuskirjas puudub analüüs selle väite kohta. Nimetatud nõue tuleneb kiirguskaitse juhendist EC RP 162, mis jõustus 2013.a. Vastupidiselt seletuskirjas väidetule, ei ole tegemist tänapäeval aegunud nõudega. TERVISEAMET Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus mittearvestatud Eelnõu § 2 lg 2 punkt 2 defineerib doosipiirangu kui maksimaalse Mittearvestatud Mõiste on sellisena defineeritud tervise- ja tööministri 6. lubatud üksikisiku efektiivdoos, mis määratakse teatud detsembri 2016. a määruses nr 65 (§ 2 punkt 2). meditsiinikiiritusseadmega tehtava protseduuri optimeerimisel. Samas on EURATOM-is defineeritud doosipiirang, kui üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirangu, mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas kiiritusolukorras. Meile tundub, et määruse kavandis kasutatav mõiste „maksimaalne lubatud üksikisiku efektiivdoos“ ei ole sama, mis EURATOM-i „doosi ülempiirile seatud piirang“. Efektiivdoos on määruse eelnõus defineeritud kui „inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa“, mida ei saa võrdsustada „doosi ülempiirile seatud piiranguga“. Seega me poodlaskime, et jääks kehtima EURATOM-i sõnastus. Teeme ettepaneku asendada § 2 lg 2 p 2 sõnastus järgnevaga: „2) doosipiirang - üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirang, mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas kiiritusolukorras“. Eelnõu § 3 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduurile Selgitatud Tegemist on kehtiva õigusega ning uue määruse suunaja on arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või kehtestamisega ei muudeta kehtivat põhimõtet. Tervise- hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 § 4 lg 1 Siin tekkis meil küsimus, kas „juhendamisel ja vastutusel“ on kuidagi ka sätestab, et patsiendi suunab meditsiiniradioloogia sisustatud? protseduurile arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. Siinjuures tuleb arvestada, et direktiiv 2013/59/Euratom artikkel 57 punkt a sätestab, et meditsiinikiiritus toimub meditsiinipraktiku kliinilisel vastutusel. Eelnõu § 4 lg 1 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse Mittearvestatud Sõnastamisel lähtume EKI sidendite õigekeelsuse protseduurile suunaja tagab, et meditsiinikiirituse protseduurile soovitusest: eri tasandi rindühendite korral on soovitatav suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada kättesaadavaid kasutada madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning sidesõna ja, kõrgema tasandi rindliikmete sidumiseks aga kiirgusohutuse nõudeid“. Selline sõnastus võib jätta ruumi valesti sidesõna ning. tõlgendamiseks nagu peks arvestatama varasemaid kiirgusohutuse nõudeid. Seda me aga kindlasti ei soovi. Esimese lause peaks katma KiS ära. Kas see ka juba TTKS pole ka öeldud, et kõik meditsiinilised protseduurid peavad olema põhjendatud? Kas määruses on vaja seda korrata? Parema arusaamise nimel me sõnastaksime lause ümber järgnevalt: „Suunamisel tuleb arvestada kiirgusohutuse nõudeid ning kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure.“ Eelnõu § 4 lg 3 sätestab järgnevat: „Meditsiinikiirituse protseduurile Mittearvestatud Kui suunaja suunab abistaja meditsiinikiirituse suunaja tagab, et kiiritatava isiku abistaja suunatakse meditsiinikiirituse protseduurile abistama, siis peab olema suunamine ka protseduurile abistama põhjendatult.“ põhjendatud. Siin jääb õigusakti andja eesmärk arusaamatuks. Protseduurile suunaja on üks isik, protseduuri tegija on tavaliselt teine isik (kes võib olla teises TTO-s). Lause sisu on, et suunaja tagab, et abistaja suunatakse abistama põhjendatult. Seada peaks, võiks ja saaks hinnata protseduuri tegija, kas abistajat on vaja või mitte. Oleneb abistatava tervislikust olukorrast sel päeval ja muudest teguritest. Seega tundub meile antuid säte põhjendamatult kitsendav ja liigseid kohustusi suunajale panev. Ta ei saa reaalselt tagada seda, et abistaja on suunatud abistama põhjendatult. Eelnõu § 8 lg 1 teine lause on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse Arvestatud Lähtudes toodud selgitusest, eemaldatakse eelnõu § 8 lg protseduuri põhjendamata tegemine on keelatud“. Me leiame, et see 1 teine lause „Meditsiinikiirituse protseduuri põhjendamata lause on üleliigne, kuna seaduses on juba sätestatud, et tegemine on keelatud“. Säte on kaetud kehtiva meditsiinikiirituse protseduur peab olema põhjendatud (KiS redaktsioon kiirgusseaduse sättega § 42 lg 1. jõustumise kuupäevaga 06.07.2018 § 42 lg 1). Teeme ettepaneku kustutada eelnõu § 8 lg 1 teine lause. Eelnõu § 8 lg 3 on sõnastatud järgnevalt: „...saavutatav patsiendi tervise Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. seisukohalt otstarbekama protseduuriga või protseduuri tegemisest detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lõige 3). loobuda, teavitades sellest meditsiinikiirituse protseduurile suunajat.“ Saatekirja ja saatekirja vastuse nõuded on täpsemalt Võiks täpsustada millal ta protseduurile suunajat peab teavitama, kas reguleeritud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a enne protseduuri tegemist (ära jätmist) või peale. Samas on eelnõu § määrusega nr 56. 11 lg 1 kirjeldatud, millal suunaja sellest teada saab. Sellest lähtuvalt teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 8 lg 3 järgnevalt: „..teavitades sellest saatekirja vastuses meditsiinikiirituse protseduurile suunajat“ Eelnõu § 9 lg 2 p 5 on sõnastatud järgnevalt: „nukleaarmeditsiini Mittearvestatud Nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele“ naisele võib protseduur avaldada mõju lapsele, kes ise Tekkis küsimus, kas rasedatele ja alaealistele on lubatud teha meditsiinikiirituse protseduuri ei vaja, mistõttu on seda nukleaarmeditsiini protseduuri ilma optimeerimise tagamisele erilist määruses rõhutatud. tähelepanu pööramata. Ettepanekus toodud isikute rühmad on juba kaetud § 9 lg 2 punktidega 3 ja 4. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu §2 lg 2 p 5 järgnevalt: „5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele, rasedatele või alla 15 aastastele.“ Eelnõu § 9 lg 4 on kasutatud mõistet „koldedoos“ ja eelnõu § 9 lg 7 Mittearvestatud Mõiste „koldedoos“ on kasutusel juba kehtivas õiguses mõistet „dooside tasemed“ (tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 Kas „koldedoosi“ all mõeldakse kiirgusdoosi, mida saab kavajakolle? § 5 lg 5). Kas „dooside tasemed“ asemel võiks kasutada „doosipiirangud“ nagu Doosi tasemete mõiste tuleneb direktiivi 2013/59/ Euratom seda on tehtud §9 lg 6. Aga kui need mõisted on laialdaselt radioloogide artikkel 56 lõige 3 punktist d, mis sätestab , et sellise hulgas kasutatud ja üheselt arusaadavad, siis võivad nad ka jääda. patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Dooside tasemeid ei saa käsitleda doosipiirangutena. Doosipiiranguid kohaldatakse nende isikute osas, kes ei saa diagnostika- või ravialast kasu või kelle puhul pole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest saadav kasu. Eelnõu § 11 lg 1 esimese lause kohaselt peab diagnostilise Mittearvestatud Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 meditsiinikiirituse protseduuri tulemuse protseduuri tegija vormistama § 5 lõige 9 sätestab, et diagnostilise meditsiiniradioloogia saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, milles radioloog kirjeldab protseduuri tulemus vormistatakse saatekirjaga seotud uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi kirjaliku vastusena, milles radioloog kirjeldab uuringu arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane. teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud Kas eelnõu eesmärk on see, et saatekirja vastuse vormistab protseduuri protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise tegija (radioloogia tehnik) või radioloog? Meil tekkis küsimus, mida kohta, kui see on asjakohane. Saatekirja ja saatekirja mõeldakse vastuse vormistamise all (radioloogia tehnik avab radioloogi vastusega seotud küsimusi reguleeritakse täpsemalt jaoks TIS-i?). Kas radioloogia tehnik ei võiks tulemused suunata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahv 42 radioloogile, kes need ise vormistab ja vajadusel saadab? lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri Radioloogi asemel võib leidu kirjeldada ka radioloogi juhendamisel 2008.a määruses nr 56, mille kohaselt on ka teenuse (radioloogia)resident või 5.-6. kursuse tudeng või see oleks liigne osutamise kuupäev asjakohane. laiendus? Teisest lausest saab välja lugeda, et protseduuri tegemise kuupäeva Selguse huvides on sõnastust täpsustatud nii, et võrreldes lisamine ei ole kohustuslik vaid lisatakse siis, kui see on asjakohane. kehtiva õiguse ja eelnõuga kohustused ei muutu. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 11 lg 1 teine lause järgnevalt: „Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja kohta ning, kui see on asjakohane, siis saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta.“ Eelnõu § 14 sätestab nõuded tegevusjuhistele. Arusaamatuks jäi kas Mittearvestatud Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 neid tegevusjuhiste sisu ja nende olemasolu kontrollitakse? Kas „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 7 lõige kontrollib Keskkonnainspektsioon ( KiS) või TA või vaadatakse nende 31 punktis 1 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja sisu ja olemasolu kliinilise auditi käigus. kehtestab vastavalt oma tegevusvaldkonnale Õigusselguse huvides teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises tegevusjuhised kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja sõnastuses raviprotseduuride tegemisel vastavalt kiirgusseadusega „ (4) Tegevusjuhised tehakse kättesaadavaks Terviseametile“ kehtestatud nõuetele. See määrus on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning neid nõudeid kontrollib Terviseamet. Seega pole kehtivas õiguses takistust Terviseametil tegevusjuhiste olemasolu ja sisu kontrollida. Olemasolev regulatsioon ei piira järelevalve asutusel oma ülesandeid täita. Eelnõu § 15 käsitleb patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavaid Arvestatud Ettepanekust ei selgu, millest tuleneb kuupäev 01.10. Aja andmeid osaliselt arvestamisel tuleb lähtuda § 15 lõikest 1, mis sätestab Selleks, et referentsdoose hinnata ja ka teha ettepanekuid nende andmete kogumise ajaks üks aasta. Kuna kiirgusseaduse kehtestamiseks, peaks Terviseamet need andmed, mida kogutakse § 44 lõige 21 sätestab Terviseametile kohustuse tagada endale saama. Seega võiks määruses sätestada kohustuse edastada diagnostiliste referentsväärtuste määramine, lisatakse kogutud andmed Terviseametile. selguse huvides §-le 15 lõige 4 järgmises sõnastuses: Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises sõnastuses: patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed „(4) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kogutud doosid edastatakse edastatakse Terviseametile. Terviseametile hiljemalt 01.10.“ Täiendavaid kohustusi osapooltele sellega ei kaasne, sest juba praegu esitatakse need andmed Terviseametile. Eelnõu § 18 kliinilise auditi protseduurid. Selleks, et tagada auditite Mittearvestatud Meditsiinikiirituse kliiniline audit on üks tervishoiuteenuse reaalne läbiviimine võiks auditite tulemused edastada ka osutaja kvaliteedi tagamise meetmetest. Ettepanekus Terviseametile. Mitte kõik vaid need tulemused, kus on kaasatud ka toodud nõude sätestamine ei ole õigustatud, sest see ei välisekspert (need igal 5 aastal tehtavad auditid). taga kliiniliste auditite eesmärgipärast läbiviimist ning võib Nende tulemuste põhjal saame hinnata üldist meditsiinikiiritusalast mõjuda negatiivselt tulemuste objektiivsele kajastamisele. kvaliteeti Eestis ja vajadusel arvestada neid tulemusi referentsdooside Juhul, kui kliinilise auditi käigus avastatakse kavandamata arvutamisel. Saame ka vajadusel tegeleda probleemidega, millele on meditsiinikiirituse juhtumeid, tuleb neist teavitada auditi tulemusena vaja tähelepanu pöörata ja tegeleda kõrgemal järelevalve asutusi lähtuvalt kavandamata tasemel kui haigla. Või kontrollida, kas haigla on auditi tulemusi tõsiselt meditsiinikiirituse juhtumite teavitamise nõuetest. võtnud. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lõige 6 järgmises sõnastuses: „(6) Asutusväliste ekspertidega läbi viidud auditi aruanne edastatakse ka Terviseametile“. EESTI HAIGLATE LIIT Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus mittearvestatud Määruse eelnõus on läbivalt kasutatud mõistet meditsiinikiirituse Selgitatud Mõiste „meditsiinikiirituse protseduur“ on defineeritud protseduur, aga defineeritud on diagnostiline meditsiinikiirituse kiirgusseaduse § 42 lõikes 2, mille kohaselt protseduur. Kasutades koguaeg väljendit „meditsiinikiirituse meditsiinikiirituse protseduur on iga toiming, mis on seotud protseduur“, on võimalik antud määrust rakendada ka meditsiinikiiritusega. Seetõttu määruse tasemel raviprotseduuridele (kiiritusravi, nukleaarmeditsiin) ja opitubades meditsiinikiirituse protseduuri eraldi ei defineerita ning tehtavatele protseduuridele (röntgenpildid opi ajal) ehk antud määrust määrust on võimalik rakendada ka raviprotseduuridele ja peaks rakendama ka nendes osakondades, kus varasemalt pole kõik opitubades tehtavatele protseduuridele. need nõuded kehtinud. Diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur on üks meditsiinikiirituse protseduuridest. Eelnõu § 9 lg 2 punktis üks kasutatakse mõistet „suur doos“. EHL juhib Selgitatud Tegemist on sellist liiki meditsiinikiirituse protseduuridega, tähelepanu asjaolule, et selline mõiste nagu „suur doos“ on mis põhjustavad patsiendile suhteliselt suure doosi muude defineerimata ning sellise sõnastuse kasutamine jätab lahtiseks, mis meditsiinikiirituse protseduuri liikidega võrreldes. Direktiivi olukordadele peab siis erilist tähelepanu pöörama. Võib öelda, et iga 2013/59/Euratom on artiklis 61 märgitud suurtele tehislikult saadud doos on suur doos või võib valida välja kindlad doosidele vastavateks (teatud juhtudel) protseduurid jne. menetlusradioloogia, nukleaarmeditsiini, kompuutertomograafia ja kiiritusravi. Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt kehtestab kiirgustegevusloa omaja Selgitatud Tegemist on kehtiva õigusega, millele on lisatud kliinilise doosipiirangud kiiritatava isiku abistaja ja teadusuuringus või kliinilises uuringu läbiviimine. uuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle puhul ei ole kindel Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev vahetu kasu. EHL juhib § 3 lõige 5 sätestab, et patsiendi meditsiinikiiritusele tähelepanu asjaolule, et kiirgustegevusloa omaja ei tea isegi, kas doosipiiranguid ei kohaldata. Kiiritatava isiku abistaja või tegemist on teadus- või kliinilise uuringu patisendiga (kui tehakse teadusuuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle randomiseeritud topeltpimedaid uuringuid). Samuti ei ole selge see, puhul ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev kuidas kehtestatud doosipiiranguid mõõdetakse ja kinnitatakse. vahetu kasu, kehtestab kiirgustegevusloa omaja doosipiirangud. Seega on tegemist sisuliselt kehtiva õigusega. Doosipiirangute kavandamine on uuringu läbiviija ülesanne, sest see peaks olema kirjeldatud ka kliinilise uuringu plaanis ja/või eetikakomiteele esitatava teadusuuringu loa taotluses. Määrus annab doosipiirangu väärtused, millest suuremate kavandatud väärtuste korral tuleb saada nõusolek ka pädevalt asutuselt. Asjakohastest doosidest ja doosipiirangutest, kasutatavatest seadmetest ning metoodikatest omab parimat ülevaadet kiirgustegevusloa omaja, kes protseduuri läbi viib. Eelnõu § 9 lõike 7 kohaselt määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija Selgitatud Doosi tasemete mõiste tuleneb direktiivi 2013/59/ Euratom enne isiku kiiritamist igale isikule asjakohased dooside tasemed isikute artikkel 56 lõige 3 punktist d, mis sätestab , et sellise puhul, kes nõustuvad vabatahtlikult osalema teadusuuringus või patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema kliinilises uuringus ja kes saavad selles osalemisest diagnostika- või katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti ravialast kasu. Protseduuri tegija ei tea, mis gruppi kuulub kiiritatav isik saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, (radioloogiatehnik teostab uuringut, suunaja peaks seda teadma). määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist Samuti ei ole mõeldav, et igale isikule kehtestab teostaja personaalse asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul ja asjakohase doosi taseme. Kes, millal ja mis metoodika alusel seda eraldi. tehakse? Dooside tasemeid ei saa käsitleda doosipiirangutena. Doosipiiranguid kohaldatakse nende isikute osas, kes ei saa diagnostika- või ravialast kasu või kelle puhul pole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest saadav kasu. Juhime tähelepanu asjaolule, et §-s 10 nimetatud juhiste koostamise, Selgitatud Nõue tuleneb juba kehtivast õigusest (tervise- ja trükkimise ja uuendamisega kaasneb rahaline kulu. tööministri 6. detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lõige 7). Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt tagab meditsiinikiirituse protseduuri tegija Mittearvestatud Sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva osalemine on vabatahtlik. Eesti hetkel ainus vabatahtliku teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse meditsiinikiirituse kasutamisel põhinev sõeluuring on riskist. EHL hinnangul peab teavitusega tegelema protseduurile naiste rinnavähi sõeluuring, millele kutsutakse 50–69- suunaja, kuna teostaja ei tea seda, kas isik osaleb mingis uuringus. aastasi ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Täpsem info ja uuringute korraldus on leitav https://www.haigekassa.ee/soeluuring. Teadusuuringus või kliinilises uuringus osalejad peavad üldjuhul andma teavitatud nõusoleku uuringus osalemiseks. Sõeluuringutes osalemine toimub kutsetega. Definitsioonide plokis on segadused meditsiinikiirituse protseduuri Selgitatud Tulenevalt kiirgusseaduse § 42 lõikest 2 on definitsiooniga. § 11 antud määratlusest jääb selgusetuks, kas nt meditsiinikiirituse protseduur iga toiming, mis on seotud operatsioonitoas kasutatav röntgenikiirgus klassifitseerib meditsiinikiiritusega. Paragrahv 11 sõnastuses on raviprotseduuri alla või jääb välja, kuna seal kasutatakse kiirgust mitte lähtutud kehtivast õigusest (tervise- ja tööministri 6. diagnostikaks ega raviks, vaid protseduuri "juhtimiseks". detsembri 2016. a määrus nr 65). Eelnõu paragrahvis 12 ei ole viidatud, mis on riigi infosüsteemi Mittearvestatud Lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse klassifikaatorid. Kui siia meditsiinikiirituse protseduuride hulka alusel kehtestatud nõuetest. Loetelu on avaldatud hakatakse kaasama ka väljaspool radioloogiakeskust tehtavaid http://pub.e-tervis.ee/classifications/ protseduure, siis ei ole kindel, et meil on olemas valmisolek need kokku lugeda (sest nt kui kiiritusravi patsiendi positsioneerimisel tehakse temast röntgenpildid positsioneerimiseks, siis hetkel me saame öelda mitu pilti me aastas kokku teeme kõikide patsientide peale kokku, aga ei saa öelda mitu suure energiaga pilti, mitu väikse energiaga pilti, mitu koonuskimpkompuutertomograafia pilti ja mitu tükki per patsient, selle analüüsi peaks tegema käsitsi). Punkt vajab täpsustamist, et kogutakse kokku info ainult klassifikaatoris kajastatud protseduuride kohta. Teeme ettepaneku sõnastada § 13 lõige 3 järgmiselt: Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. „(3) Kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme detsembri 2016. a määrus nr 65 § 6 lõige 4). Ettepanekust kasutamise alustamist heakskiidukatse ning seadme kasutamisel ei ilmne, et Keskkonnaamet oleks esitanud haiglatele regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas asjakohase Euroopa Komisjoni ükskõik, mis tingimusi. Kehtiv sõnastus jätab kiirguskaitse juhendi ja seadme tootja soovitustega“. Keskkonnaametile hoopis võimaluse kohaldada Eelnõu praegune sõnastus jätab Keskkonnaametile võimaluse asjakohaseid nõudeid. kiirgustegevusloaga kehtestada haiglatele ükskõik, mis tingimusi. Teeme ettepaneku eemaldada § 13 lõike 4 punkti 1 lisatingimus "täites Mittearvestatud Meditsiinifüüsika eksperdile esitatavad kutsenõuded on kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi" kuna sellel puudub sisu. Teeme sätestatud kiirgusseaduses (§ 95 lg 3). ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt: „1) kiirgustegevusloa omajat ning omab biomedtisiinitehnika inseneri 8 taseme kutsetunnistust". Eelnõu § 16 – määruse tekstis peaks olema konkreetsemalt määratud Mittearvestatud Määruse tasemel ei saa piirata järelevalve asutusele isikute ring, kes kvalifitseeruvad, kui "asjasse puutuvad isikud" ning antud õiguseid oma ülesannete täitmiseks. Samuti määruse sõnastusest ja määruse seletuskirjast peab üheselt nähtuma, puudub ettepanekus põhjendus, miks tuleks piirata et riskiuuringu tulemusi ja mittekavandatud meditsiinikiirituse juhtumiga kiirgustegevuslubasid menetleva või kontrolliva asutuse seonduvaid dokumente ei pea väljastama kiirgustegevuslubasid õiguseid. menetlevale või kontrollivale asutusele. Teeme ettepaneku vähendada määruse eelnõu § 17 lõikes 7 sätestatud Mittearvestatud Nõue on sätestatud juba tervise- ja tööministri 6. andmete ja dokumentide säilitamise tähtaega 5 aastani, kuna detsembri 2016. a määruses nr 65 (§ 9 lg 3). kiirgustegevusluba kehtib 5 aastat. Eelnõu paragrahvis 18 on taas kasutatud mõistet „suuri doose“, mis on Arvestatud Sõnastusest eemaldatakse „suuri doose“, sisulist muutust defineerimata. Kohe peale seda on kirjutatud sh mammograafia, mis on osaliselt sellega ei kaasne. Kliinilise auditi läbiviimise nõuded üks kõige väiksema doosiga uuringuid, mida võib siis tõlgendada nii, et tulenevad kehtivast õigusest (tervise- ja tööministri 6. kõiki protseduure peab kaasama kliinilisse auditisse. See, et igal aastal detsembri 2016 määrus nr 65 § 10). Kliinilise auditi peab loetletud valdkondades kliinilise auditi tegema, on suur tööjõukulu tegemise kohustus piiritletakse sagedasemate (eelnevalt valdkondi konkreetselt loetletud ei olnud). Kord 5 aasta diagnostiliste meditsiinikiirituse protseduuride, jooksul peab tegema välisauditi – see saab olema rahaline kulu. kompuutertomograafia (sealhulgas koonuskimpkompuutertomograafia), menetlusradioloogia protseduuride ja nukleaarmeditsiini protseduuridega ning kiiritusraviga. Väiksema sagedusega tehtavate väiksema doosiga protseduuride puhul, aga ka hambaröntgeni protseduuride puhul ei ole regulaarse kliinilise auditi tegemise nõue otstarbekas, kuid piiritlemine ei tähenda, et kiirgustegevusloa omaja ei võiks seda vabatahtlikult aeg- ajalt teha. Kord 5 aasta jooksul tuleb kaasata auditeeritavas valdkonnas pädevust omavad isikud ning tegemist on juba kehtiva õigusega. Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu lisa 2 punkti 1.1 sõnastust Mittearvestatud Oluline on tagada, et minimaalse vajaliku selliselt, et arvutuskäiku ei nõuta: "1.1 ruumide asendiplaan hoones kiirgusvarjestuse arvutuskäik oleks asjakohane ja selle (kontrollialad, jälgimisalad) ja minimaalne vajalik kiirgusvarjestus asjakohasus oleks tõendatav. vastavalt kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud metoodikale“. Eelnõu lisa 2 p 2.3 – Hooldus ja remonditööde protokollide olemasolu ei Mittearvestatud Ettepanekus puudub nõude eemaldamiseks põhjendus. peaks olema vajalik. Seega tuleks see eemaldada. Protokollide olemasolu on vajalik kvaliteedisüsteemi tagamiseks, asutuse siseseks regulaarseks kvaliteedisüsteemi toimimise hindamiseks ja järelevalve teostamisel. Eelnõu lisa 2 p 2.5 – Metoodika esitamine ei ole vajalik. Kui insener Mittearvestatud Kvaliteedi tagamise eesmärgil on vajalik metoodika omab biomeditsiinitehnika inseneri 8 taset. Sõnastus võiks olla: esitamine. „Heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud mõõteprotokollid, mis peavad sisaldama viidet mõõdetud suuruste kriteeriumite aluseks olevale dokumendile, katseid teostanud isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga). Palume kiirgusseaduses ja keskkonnaministri 24. novembri 2016.a Mittearvestatud Kiirgustegevusloa nõuded ja selle taotlemisel esitatavate määruses nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud dokumentide loetelu kuulub keskkonnaministri, mitte nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali tervise- ja tööministri pädevusse. Edastame ettepaneku arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate Keskkonnaministeeriumile. andmete vormid“ kiirgustegevusloa taotlemise korda, sh taotlusele lisatavate andmete loetelu täpsustada selliselt, et kiirgustegevusloa taotlemisel piisaks, kui taotleja esitab ainult nimetatud keskkonnaministri määruses esitatud andmed ja dokumendid ning ei oleks kohustatud Tervise- ja tööministri määruse eelnõu lisas 2 nimetatud kvaliteedikäsiraamatut koos selle kohustuslike osadega kiirgustegevusloa taotlusele lisama, kuna sellisel määral andmete menetlemine tekitab põhjendamatut ajakulu ning pikendab taotluse menetlemise protsessi. EHL hinnangul kuulub kvaliteedikäsiraamatu nõuetele vastamise kontrollimine riikliku järelevalve mitte kiirgustegevusloa taotluse menetlemise protsessi. TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus mittearvestatud Määruse eelnõu paragrahvis 7 (Meditsiinikiirituse protseduuri tegija) Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. esineb vastuolu radioloogiatehniku kutsestandardiga, milles on detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 1). radioloogiatehniku töö põhiülesandena määratletud kvaliteetsete Lähtutakse direktiiv 2013/59/Euratom artikkel 57 punktist radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine. a: meditsiinikiiritus toimub meditsiinipraktiku kliinilisel Radioloogiatehnik vastutab radioloogiliste uuringute ja vastutusel. raviprotseduuride kvaliteetse, turvalise ja ohutu läbiviimise eest. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsestandardis ei ole määratletud, et radioloogiatehnik meditsiinikiirituse protseduuride tegijana töötaks radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel. Määruse eelnõus toodu kohaselt, kes vastutab töö tulemuse eest, kui töötatakse juhendamisel? Kas juhendaja? Seega on ettepanek muuta töötamine juhendamisel tegelikule kutsepraktikale ja radioloogiatehniku haridusest tulenevate teadmistele, oskustele ja väärtustele kohasemaks. Näiteks meditsiinikiirituse protseduuri tegija, radioloogiatehnik töötab koostöös radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arstiga. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloogi või muu vastava Arvestatud § 7 sõnastust täpsustatakse Keskkonnaministeeriumi protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel osaliselt ettepaneku alusel. muu kiirgustöötaja. Üheski dokumendis ei ole määratletud, kes on muu kiirgustöötaja. Keda käsitletakse muu kiirgustöötajana? Kas muul kiirgustöötajal peab olema eelnev institutsionaalne haridus, mis on eelduseks meditsiinikiirituse protseduuride tegemiseks? Seda isegi radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel? Arusaamatuste ennetamiseks, millised töötajad võivad kuuluda sellesse kategooriasse, on vaja seda mõistet laiemalt avada või määruse seletuskirjas täpsustada. EESTI BIOMEDITSIINITEHNIKA JA MEDITSIINIFÜÜSIKA ÜHING Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus mittearvestatud Arvestades EBMÜ liikmetelt tulnud tagasisidet, teen ettepaneku Arvestatud Paragrahvi 15 sõnastust täpsustatakse. täpsustada paragrahvis 15 (patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavate andmed) menetlusradioloogias kogutavate doosiandmete korral patsiendikaalu vahemikuks 65 kuni 95 kg, sõnastades selle paragrahvi punkti (1) teise lause järgmiselt: "Iga sellise patsiendi kaal peab jääma vahemikku 55 kuni 85 kg (menetlusradioloogias erandina 65- 95 kg)". Nimetatud täpsustus on vajalik menetlusradioloogia patsientide valimi sümmeetrilisuse tagamiseks valimi keskmise kaalu 80 kg suhtes. EESTI RADIOLOOGIA ÜHING Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ Selgitus mittearvestatud Eelnõu § 2 punkt 3. Kiiritusravi – ioniseeriva kiirguse toimel põhinev Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. haiguse ravimiseks tehtav protseduur) detsembri 2016. a määrus nr 65 § 2 p 7), mille kohaselt on Selline definitsioon on õige, kuid ainult kitsas kontekstis ning see ei kiiritusravi ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhinev kajasta meditsiinipraktika realiteete (jaotus erialadesse, spetsiifilised haiguse ravimiseks tehtav protseduur. nõuded rajatistele, patsientide käsitlusele jpm.). Täpsem oleks anda järgmised mõisted (3 tk.): meditsiinikiirituse raviprotseduur – ioniseeriva kiiruse toimel põhinev haiguse ravimiseks või sümptomite leevendamiseks tehtav protseduur kiiritusravi – kinnisest kiirgusallikast või elektrikiirgusseadmest lähtuva ioniseeriva kiirguse toimel põhinev meditsiinikiiriituse raviprotseduur (selgitus: kiiritusravi ehk radioteraapia, ingl.k. radiation oncology, on onkoloogia alaeriala, mis tegeleb nii pahaloomuliste kasvajate, kui ka väikese osa mittekasvajaliste haiguste raviga, kasutades ioniseerivat kiirgust, kas iseseisva raviviisina või kombineerituna teiste onkoloogiliste raviviisidega) nukleaarmeditsiini raviprotseduur – lahtisest kiirgusallikast (radiofarmatseutilisest preparaadist või radioaktiivse isotoobiga lahtiselt kaetud meditsiiniseadmest) lähtuva ioniseeriva kiirguse toimel põhinev § 2 punkt 7: mittekavandatud meditsiinikiiritus – meditsiinikiiritus, mis Mittearvestatud Definitsioon tuleneb direktiivist 2013/59/Euratom artikkel 4 erineb oluliselt otstarbekohasest või eelnevalt planeeritud punktist 99: „mittekavandatud kiiritus”– meditsiinikiiritus, meditsiinikiiritusest ) mis oluliselt erineb teatavaks otstarbeks ettenähtud Tuleb defineerida, mida tähendab ’oluliselt’ või kui see pole võimalik, siis meditsiinikiiritusest. Lisaks tuleb arvestada artikkel 63 öelda, kes sellise definitsiooni annab. Ettepanek on sõna ’oluliselt’ ära punktist d, saatja ja meditsiinipraktiku ning patsiendi või jätta. tema esindaja kliiniliselt märkimisväärse mittekavandatud või juhuslikust kiiritusest ja analüüsi tulemustest teavitamisest. Täpsemad juhised saab anda pädev asutus. § 2 punkt 8: meditsiinikiiritusseade – meditsiiniradioloogia Mittearvestatud Sõna „meditsiiniradioloogia“ korrigeeritakse protseduuridel kasutatav ioniseerivat kiirgust emiteeriv või registreeriv „meditsiinikiirituseks“. seade) See termin ’meditsiiniradioloogia protseduur’ on jäänud vanast määrusest, kus see oli direktiivi ebatäpse tõlke tulemusel, ning tänaseks on üldiselt kokku lepitud, et selle asemel kasutatakse ’meditsiinikiirituse protseduur’. Antud mõiste tuleb ümber sõnastada järgmiselt: Meditsiinikiiritusseade – diagnostilisel meditsiinikiirituse protseduuril või meditsiinikiirituse raviprotseduuril kasutatav ioniseerivat kiirgust emiteeriv või registreeriv seade. (§ 2 punkt 12. Naha sisenddoos (ESD) – pealelangev õhukerma koos Selgitatud Pealelangev õhukerma (ingl "incident air kerma") on kehalt tagasihajunud kiirguse õhukermaga, arvestatuna kiirguse eestikeelse terminina dosimeetrias, kiirguskaitses ja sisenemiskohas naha pinnal.) meditsiinifüüsikas üldlevinud termin, millel on väga konkreetne sisu, erinedes lihtsalt "kermast" ja samuti Märkus: "õhukermast". „Kas see on keeleliselt korrektne? Kerma- "kinetic energy released per unit mass"“ (§ 4 punkt 4) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri kavandamisel Selgitatud Vastav juhend on avaldatud Terviseameti kodulehel lähtutakse Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist ja radioloogia http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks- heast tavast meditsiinikiirituse protseduurile suunamise kohta. Juhendi tervishoiutootajale.html avaldab Terviseamet oma veebilehel.) Märkus: Sellist (kaasaegset) juhendit ei ole endiselt olemas. § 6 Saatekiri Mittearvestatud Saatekirja ja saatekirja vastusega seotud küsimusi Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja vormistab saatekirja lähtudes reguleerib täpsemalt sotsiaalministri 18. septembri 2008. tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel sätestatud a määrus nr 56. Mainitud määruse § 30 lõikes 8 on nõuetest. Vajaduse korral lisab protseduurile suunaja saatekirjale muud sätestatud tervishoiuteenuse osutaja õigus nõuda protseduuri ohutuks tegemiseks vajalikud patsiendi andmed kehasse mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle täiendamist. siiratud meditsiiniseadmete kohta ja informatsiooni ravimiallergiate, Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt kaasuvate haiguste või ravi kohta. täiendada. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist. Ettepanek: …tegemiseks ja protseduuri põhjendatuse üle otsustamiseks vajalikud … § 7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija Mittearvestatud Paragrahvi täpsustatakse Keskkonnaministeeriumi ettepanekust lähtuvalt. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava Tervishoiuteenuse osutajal on õigus enda protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe kvaliteedisüsteemi siseselt esitada töötajatele täiendavaid saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks pädevuse nõudeid, sealhulgas nõude, et vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või muu meditsiinikiirituse ohutu kasutamise alast pädevus oleks kiirgustöötaja. tõendatud Eesti Radioloogia Ühingu juures (diagnostilise Ümber sõnastatada: meditsiinikiirituse protseduuri või lahtise kiirgusallikaga „Meditsiinikiirituse protseduuri teostab radioloog, radioloogia tehnik, teostatava meditsiinikiirituse protseduuri osas) või Eesti kutsetunnistusega radioloogia õde. Muu kiirgustöötaja tohib teostada Onkoloogide Seltsi juures (kinnise kiirgusallikaga või meditsiinikiirituse protseduuri üksnes juhul kui ta on tõendatult elektrilise kiirgusallikaga teostatava raviprotseduuri osas). omandanud erialase spetsialiseerumise käigus vajalikud teadmised ja oskused kiirgusmeditsiini erialaseltside poolt kehtestatud mahus. Meditsiinikiirituse ohutu kasutamise alast pädevust saab tõendada ka Eesti Radioloogia Ühingu juures (diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri või lahtise kiirgusallikaga teostatava meditsiinikiirituse protseduuri osas) või Eesti Onkoloogide Seltsi juures (kinnise kiirgusallikaga või elektrilise kiirgusallikaga teostatava raviprotseduuri osas). Terviseamet avaldab oma veebilehel andmed meditsiinikiirituse ohutu kasutamise alase pädevuse hindamise edukalt läbinud kiirgustöötajate kohta.“ § 8 lõige 4 sõnastus tuleks ümber muuta järgmiselt: Mittearvestatud Nõue tuleneb direktiiviist 2013/59/Euratom artikkel 55 (4) Haiguse varajase avastamise eesmärgil võib teha meditsiinikiirituse paragrahv 1 punktist h, mis sätestab: iga haigustunnusteta protseduure järgmistel juhtudel: 1) riikliku sõeluuringu programmi isiku suhtes rakendatud meditsiinikiirituse toiming, mida raames; 2) riikliku sõeluuringu programmi väliselt dokumenteeritud kasutatakse haiguse varaseks avastamiseks, on osa põhjenduse alusel, mille annab meditsiinikiirituse protseduuri tegev arst, tervise sõeluuringu programmist või vajab konsulteerides protseduurile suunajaga ja arvestades asjakohaseid dokumenteeritud põhjendust, mille meditsiinipraktik annab juhendeid ja teaduspublikatsioone. patsiendile saatjaga konsulteerides ja asjakohaste meditsiiniteaduse ühingute ja pädeva asutuse juhiseid järgides. Eritähelepanu pööratakse meditsiinikiiritust saava isiku teavitamisele, mida käsitlevad nõuded on sätestatud artikli 57 lõike 1 punktis d“. § 8 lõige 6. (Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja kliinilises Arvestatud Eetikakomiteed on lahti seletatud kliiniliste uuringuid uuringus peab olema vastava eetikakomitee kooskõlastus.) käsitletavates õigusaktides, mis on kehtestatud MSS või RavS-i alusel, vastavad viited on toodud seletuskirjas. Sõna vastava tuleb ära jätta või selle sisu lahti kirjutada. S.t. millele § 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: vastava. Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja kliinilises uuringus peab olema vastava valdkonna eetikakomitee kooskõlastus. § 9 lõige 1 Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. Sõnastuse ettepanek: detsembri 2016. a määrus nr 65 § 3 lg 4). Samasugust Meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine hõlmab sobiva sõna vormi kasutab 2013/59/Euratom artikkel 56 lõige 4: meditsiiniseadme valimist, kliinilise tulemuslikkuse ja meditsiinikiirituse Liikmesriik tagab, et optimeeritus hõlmab seadmete protseduuri tegemise nõuetekohasuse järjepidevat tagamist ning valimist, piisava diagnostilise teabe ja ravitulemusi patsiendidoosi või manustatud radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse käsitlevate andmete järjepidevat andmist, hindamist. meditsiinikiirituse teostust, kvaliteedi tagamist ning Peab olema ’manustatava’ s.t. tulevikus manustatava. patsientide dooside hindamist või manustatud ravimite aktiivsustasemete verifitseerimist, võttes arvesse majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. § 9 lõige 2 punkt 2 Selgitatud Tegemist on sellist liiki meditsiinikiirituse protseduuri sellise meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel, mis põhjustab tegemisega, mis põhjustab patsiendile suhteliselt suure patsiendile suuri doose; doosi muude meditsiinikiirituse protseduuride liikidega Mis see on? võrreldes. § 9 lõige 4 Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. (4) Kiiritusravi puhul kavandab isiku individuaalsed koldedoosid ja detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 5). mahud kiiritusravi arst. Igale patsiendile koostatakse individuaalne Meditsiinifüüsika eksperdi ülesanded tulenevad raviplaan, et tagada meditsiinikiirituse optimeerimise nõude täitmine kiirgusseaduse § 95 lõikest 1. Arsti ja füüsiku rollid on vaja täpsemalt lahti kirjutada. S.t. füüsik arvutab ja arst otsustab. Kiiritusravi arst ei ole alati kiiritusravi arst, võib olla radioloog vmt. Selles sõnastuses hakkavad realiseeruma meditsiinikiirituse raviprotseduuri definitsiooni juures märgitud probleemid. § 9 lõige 6 Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. Kui kavandatav kiiritatava isiku abistaja doosipiirang on suurem kui 5 detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 5). mSv ja kavandatavas teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva Meditsiinifüüsika eksperdi ülesanded tulenevad vabatahtliku isiku doosipiirang on suurem kui 10 mSv, tuleb kiirgusseaduse § 95 lõikest 1. doosipiirangu kehtestamine kooskõlastada Terviseametiga. Arsti ja füüsiku rollid on vaja täpsemalt lahti kirjutada. S.t. füüsik arvutab ja arst otsustab. Kiiritusravi arst ei ole alati kiiritusravi arst, võib olla radioloog vmt. Selles sõnastuses hakkavad realiseeruma meditsiinikiirituse raviprotseduuri definitsiooni juures märgitud probleemid. § 9 lõige 7 Selgitatud Doosi tasemete mõiste tuleneb direktiivi 2013/59/ Euratom Isiku puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema teadusuuringus või artikkel 56 lõige 3 punktist d, mis sätestab , et sellise kliinilises uuringus ja kes saab selles osalemisest diagnostika- või patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema ravialast kasu, määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija enne isiku katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti kiiritamist igale isikule asjakohased dooside tasemed. saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, Ei pea tasuma protseduuri eest -? Mis see on? määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Dooside tasemeid ei saa käsitleda doosipiirangutena, sest doosipiiranguid kohaldatakse nende isikute osas, kes ei saa diagnostika- või ravialast kasu või kelle puhul pole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest saadav kasu. Diagnostika või ravialane kasu ei tähenda otsest majanduslikku kasu. §9 lg 8 p2 Selgitatud Esmane otsustus/vastutus on raviasutusel endal, lisaks nukleaarmeditsiini protseduuride ning muude suure patsiendidoosiga saab lähtuda pädeva asutuse juhistest, kui need on diagnostiliste meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride olemas. kavandamisel ja tegemisel kaasatuna; mis need on? kes tõlgendab § 10. Meditsiinikiirituse protseduuriga kaasnevatest asjaoludest Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. teavitamine ja kaitsevahendite kasutamine (1) Enne meditsiinikiirituse detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 4). protseduuri tegemist informeerib protseduuri tegija kiiritatavat isikut ja tema abistajat protseduuri käigust ja asjakohastest abistamisvõtetest ning tagab kiiritataval isikul ja tema abistajal kaitsevahendite kasutamise Ebaõnnestunud väljend. Jätab mulje nagu iga meditsiinikiirituse kasutamise korral muutuks kiiritatav abivajajaks. Selline sõnastus tuleks ära jätta (§ 10 (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kirjalike juhiste olemasolu Võetud Puudub sõnastuse ettepanek. isikule, kellele manustatakse radiofarmatseutilist ravimit või teostatakse teadmiseks kiiritusravi. Juhised sisaldavad informatsiooni ioniseeriva kiirguse võimalike kõrvaltoimete ja -mõjude kohta ning soovitusi nende vältimiseks või leevendamiseks. Siin ilmneb taas diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri ja meditsiinikiirituse raviprotseduuri sisu ebatäpne käsitlus. Vaatamata kiirgusbioloogide pingutustele ei ole seni kiirguse bioloogilist toimet pärssivaid võtteid ega vahendeid avastatud ega leiutaud. Küll olen nõus, et patsiendile antakse soovitusi parimaks võimalikuks elu- ja ravikorralduseks diagnostika- ja raviprotseduuride teostamise perioodil. Kusjuures tõde on seegi, et need soovitused ei ole ainult kiirguskaitselise tähendusega, vaid ka protseduuri tehnilist õnnestumist mõjutavad. Kuigi jah, juhised sisaldavad ka informatsiooni (§ 10 lg 3) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija annab käesoleva Mittearvestatud Direktiiv 2013/59/Euratom artikkel 56 lõige 6 sätestab: paragrahvi lõikes 2 viidatud juhised kiiritatavale isikule kaasa ja selgitab Liikmesriik tagab, et patsiendi puhul, keda ravitakse või nende sisu isikule või tema lähedasele enne tervishoiuteenuse osutaja uuritakse radionukliidide abil, annab meditsiinipraktik või juurest lahkumist. ettevõtja, nagu on liikmesriik kindlaks määranud, Peab olema: … suunaja … patsiendile või tema esindajale teavet ioniseeriva Peab olema: …enne meditsiinikiirituse protseduuri teostamist. kiirgusega kaasnevate riskide kohta ja asjakohased juhised, et piirata patsiendiga kokkupuutuvate isikute doose sellises ulatuses, nagu see on mõistlikult võimalik. Ravitoimingute korral esitatakse need juhised kirjalikult. Need juhised antakse kätte enne haiglast, kliinikust või sarnasest asutusest lahkumist. (§ 10 lg 4) Mittearvestatud Sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus 4) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab sõeluuringus, osalemine on vabatahtlik. Eesti hetkel ainus teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku teavitamise meditsiinikiirituse kasutamisel põhinev sõeluuring on protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist. naiste rinnavähi sõeluuring, millele kutsutakse 50–69- Peab olema: aastasi ravikindlustatud naisi iga kahe aasta järel. Täpsem … suunaja … info ja uuringute korraldus on leitav Vale on seletuskirjas märgitud seisukoht, et sõeluuringule, teadus- või https://www.haigekassa.ee/soeluuring kliinilisele uuringule pole suunajat. §11 (1) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri tulemuse peab Mittearvestatud Saatekirja ja saatekirja vastusega seotud küsimusi protseduuri tegija vormistama saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, reguleerib täpsemalt sotsiaalministri 18. septembri 2008. milles radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, a määrus nr 56. kliinilise probleemi arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane. See fraas vajab muutmist järgmiselt: …vastab saatekirjas esitatud küsimusele ja esitab täiendavalt §11 (2) Mittearvestatud Tegemist on kehtiva õigusega (tervise- ja tööministri 6. (2) Raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri puhul, kus detsembri 2016. a määrus nr 65 § 5 lg 11). kasutatakse meditsiinikiiritust või radiofarmatseutilisi ravimeid, tagab Raviotstarbelise meditsiiniradioloogia protseduuri puhul, protseduuri tegija kiirgusdoosi või manustatud radiofarmatseutilise kus kasutatakse meditsiinikiiritust või radiofarmatseutilisi ravimi aktiivsuse andmete kandmise patsiendi ravidokumenti. ravimeid, fikseeritakse kiirgusdoos või manustatud Jälle probleem, mis tuleneb sellest, et mõisted on eespool lahti radiofarmatseutilise ravimi aktiivsus patsiendi kirjutamata. ravidokumendis. …andmete… välja jätta § 12. Andmete kogumine meditsiinikiirituse kasutamise kohta Selgitatud Klassifikaatorite muutmine toimub lähtuvalt Kiirgustegevusloa omaja kogub andmed aasta jooksul asutuses tehtud tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Koostamisel protseduuride arvu kohta lähtudes meditsiinikiirituse protseduuride kaasab TEHIK erinevaid koostööpartnereid. loetelust, mis on kooskõlas riigi infosüsteemi klassifikaatoritega. Mis on edaspidi nende koostamise aluseks? Kuidas toimub loetelu muutmine, sagedus?, kord? § 14. Tegevusjuhised (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab Mittearvestatud Tegevusjuhistes tuleb arvestada patsientide eripära. kiirgustöötajatele arusaadavate tegevusjuhiste olemasolu kõigi Mõiste „kordusprotseduuri näidustus“ on juba asutuses tehtavate meditsiinikiirituse protseduuride kohta. (2) olemasolevas regulatsiooni samasisulises sättes. Tegevusjuhiste koostamisel võtab kiirgustegevusloa omaja arvesse kasutusel olevaid meditsiinikiiritusseadmeid, protseduure ja metoodikaid ning patsientide eripära. Tegevusjuhises kirjeldatakse protseduuri valiku põhimõtteid, näidustusi, vastunäidustusi ja hoiatusi, nõudeid protseduuri ettevalmistusele, kordusprotseduuri näidustusi, protseduuri tegemise metoodikat ja kaitsevahendite kasutamist. Samuti tuleb kirjeldada kvaliteetse protseduuri kriteeriume ja nõudeid ülesvõtte kvaliteedile ning protseduuri kirjelduse metoodikat. (3) Kiirgustegevusloa omaja tagab tegevusjuhiste olemasolu nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendi haiglast väljakirjutamiseks ja patisendile edasiste kiirgusohutusalaste soovituste andmiseks. Ümber sõnastada: …ning vajadusel – patsientide eripära Välja jätta. Kordusuuringu näidustused ei ole tavaliselt ette teada. See on keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesanne, mitte kiirgustegevusloa omaja ülesanne § 15 Mittearvestatud Tegemist on mujal maailmas seni kasutusel oleva rahvusvahelistel publikatsioonidel põhineva tunnustatud 15. Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed (1) metoodikaga. Oluline on tagada diagnostiliste Patsiendidoosi optimeerimiseks peab kiirgustegevusloa omaja koguma referentsväärtuste võrdlemisvõimalus teiste riikidega ning aasta jooksul vajalikke andmeid vähemalt kümne üle 15-aastase leidmiselt tuleks arvestada ka Euroopa Liidus kehtivate patsiendi kohta. Iga sellise patsiendi kaal peab jääma vahemikku 55 põhimõtetega. kuni 85 kg. Patsientide valimi keskmine kaal peab röntgen- ja kompuutertomograafia uuringute korral jääma vahemikku 70 ± 3 kg ning Lisaks tuleb arvestada, järgmist: menetlusradioloogia korral vahemikku 80 ± 3 kg. Peaaju  Pildipangas pole andmeid patsientide kaalude kompuutertomograafia uuringu ja mammograafia korral patsientide kohta. Kaalu teadmata ei saa üldjuhul andmeid kaalu arvestama ei pea. Mammograafia korral tuleb lähtuda kasutada diagnostiliste referentsväärtuste kokkusurutud rinna paksusest, mis peab jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, leidmiseks (va mammograafia). ning valimi keskmine peab jääma vahemikku 5,0 ± 0,5 cm.  Pildipangas pole ka kõiki optimeerimiseks Patsiendidoosi optimeerimiseks vajalikud andmed on järgmised: 1) vajalikke dosimeetrilisi andmeid. patsiendi kaal; 2) patsiendi pikkus; 3) patsiendi sugu; 4) patsiendi vanus;  Pildipangas puuduvad doosiandmed osa 5) patsiendidoos. (2) Hambaravis tehtavate referentsprotseduuride seadmetega teostatud uuringute kohta, näiteks (intraoraalne hambaröntgenülesvõte või ortopantomograafia) puhul fosfoorplaatidega süsteemide kohta, mis välistab registreerib kiirgustegevusloa omaja aastas kolm patsiendidoosi mitmed röntgenkabinetid Eesti haiglatest. väärtust, mis mõõdetakse üle 15-aastasele ja 70±3 kg kaaluvale  Pildipangas olevate isikuandmete kaitse. patsiendile vastava meditsiinikiiritusseadme seadistuse korral. (3)  Puuduvad vastavad eelarvelised võimalused. Patsiendidooside kogumisel lähtub kiirgustegevusloa omaja käesoleva määruse lisas 1 loetletud referentsprotseduuridest ja meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi hindamise juhendist, mille avaldab Terviseamet oma veebilehel. Radioloogid on selle kohta andnud häid asjakohaseid soovitusi, kirjeldades tehnilisi ja tarkvaralisi üksikasju. Praegusel kujul mõttetu. Kiirgustegevusloa omajad koguvad neid andmeid alates 2006.a.. need andmed on kogutud Pildipanka. Riik või Haigekassa peab andma vahendi nende andmete pärimiseks Pildipangast või raha selle vahendi soetamiseks. See peab olema ühetaoline vahend kogu riigis. § 16. Mittekavandatud või juhusliku meditsiinikiirituse juhtumite Selgitatud Artikkel 63 punkt b): kiiritusravi korral sisaldab vältimine ja menetlemine (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi kvaliteeditagamise kava juhusliku ja mittekavandatud korral mittekavandatud meditsiinikiirituse vältimise eesmärgil kiirituse riskiuuringut; riskiuuringu tegemise. Artikkel 4 punkt 81 defineerib mõiste „kiiritusravi”– seotud kiiritusraviga, sealhulgas raviotstarbelise Termin nukleaarmeditsiiniga; § 16 (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab mittekavandatud Mittearvestatud Asjassepuutuvad isikud on kiirgustegevusloa omaja meditsiinikiirituse juhtumite dokumenteerimise, põhjuste määratud isikud ja järelevalve asutuse määratud isikud. väljaselgitamise ja parandusmeetmete rakendamise ning asjassepuutuvate isikute teavitamise juhtumist ja selle põhjustest, et tagada mittekavandatud või juhuslike meditsiinikiirituse juhtumite analüüs ja kvaliteedi parandamine. Vajalik täpsustada § 18. Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit (1) Arvestatud § 18 lg 1 algus sõnastatakse järgmiselt: Kiirgustegevusloa Kiirgustegevusloa omaja korraldab kliinilise auditi järgmiste omaja korraldab kliinilise auditi järgmiste meditsiinikiirituse meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel, mis põhjustavad patsiendile protseduuride tegemisel: suuri doose: Ei ühti järgneva loeteluga piisavalt täpselt Määruses eelnõus arvestati üksikdoosi või kollektiivdoosi. Osa: „ mis põhjustavad...“ tuleb välja jätta Mammograafia uuring on radioloogiline uuring, kus ühe uuringu tegemisel kasutatav kiirgusdoos on küll väike, kuid kollektiivdoos on suur. § 18. lg 3 Selgitatud Vastav juhend (Euroopa kliinilise auditi juhendiga RP159) (3) Kliinilise auditi kavandamisel ja tegemisel juhindub kiirgustegevusloa on avaldatud Terviseameti kodulehel omaja Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist kliinilise auditi kohta. http://terviseamet.ee/tervishoid/abiks- Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. tervishoiutootajale.html BSS sisaldab väga vähe auditi kohta. Terviseamet pole juhendit avaldatud § 18 (5) Kliinilise auditi teinud isikud peavad auditi aruande koostama Arvestatud Parema selguse loomiseks muudetakse sõnastust kolme kuu jooksul pärast auditi tegemist. lähtuvalt ettepanekust, sisulist muudatust sellega ei Ettepanek kaasne. …koostama hiljemalt kolme… § 18 lg 5 sõnastatakse: Kliinilise auditi teinud isikud peavad auditi aruande koostama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi tegemist Lisa 2 Mittearvestatud Oluline on tagada, et minimaalse vajaliku 1.1 ruumide asendiplaan hoones (kontrollialad, jälgimisalad) ja kiirgusvarjestuse arvutuskäik oleks asjakohane ja selle minimaalse vajaliku kiirgusvarjestuse arvutuskäik vastavalt asjakohasus oleks tõendatav. kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud Arvutuskäiku pole vaja. Piisab tulemusest. Lisa 2 Selgitatud Akrediteeritud laboril on sõltumatud eksperdid hinnanud 2.5 heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud metoodika kirjeldus (sh kogu kvaliteedisüsteemi (sh metoodika, pädevus, kasutatud standardid, juhendid, kriteeriumid jne), katseid teostavad tulemuste dokumenteerimine jmt) juba akrediteerimise isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed käigus. Akrediteeritud labor väljastab tehtud heakskiidu- ja mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, toimimiskatsete kohta tõendusdokumendi. Selleks, et põhiviga), välja arvatud juhul, kui katseid teeb vastavas väljaspool akrediteeritud laborit tehtud heakskiidu- ja mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor; toimimiskatsete läbi viimine ja asjakohasus oleks samaväärselt tõendatav, on sätestatud nõue , et kvaliteedi See erand on põhjendamata. Halvendab läbipaistvust. käsiraamatusse hõlmatavate andmete hulgas peavad olema ka heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud metoodika kirjeldus (sh kasutatud standardid, juhendid, kriteeriumid jne), katseid teostavad isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga). Seega vastupidiselt tagasisidele, suurendab säte heakskiidu ja toimimiskatsete läbipaistvust. Lisa 2 Selgitatud Samasisuline tagasiside on seotud ERÜ tagasisidega §-le 4.3 käesoleva määruse § 14 alusel patsiendidoosi optimeerimiseks 15. kogutud andmed; Andmed on Pildipangas, riik või Haigekassa peab tagama päringute tegemise vahndi
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel