Hr Agris Koppel
Tervisesüsteemi arendamise osakond
Sotsiaalministeerium 27.11.2018 nr 6.10-1/11494
[email protected]
[email protected]
Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku kolmas ehitusjärk:
seletuskiri muudatustest võrreldes funktsionaalse arengukavaga
Austatud Agris Koppel
Praeguseks on valminud Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III
ehitusjärgu eelprojekt ning toimub põhiprojekti koostamine. Käesolevaga informeerime
Teid projekteerimistööde käigus vajalikuks osutunud muudatustest võrreldes
Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapiga
(kinnitatud sotsiaalministri käskkirjaga nr 54, 09.05.2017; edaspidi arengukava).
Peamised muudatused on järgmised:
1. Erinevalt arengukavas planeeritust osutus otstarbekaks projekteerida operatsiooni-
plokk kahes osas: 1) 10 operatsioonitoaga päevakirugia operatsiooniplokk uue C
korpuse 2. korrusel (nimetust „päevakirurgia operatsiooniplokk“ kasutame seejuures
tinglikult, sest nagu ka arengukavas kirjeldatud, toimuvad siin ka statsionaarsed
lõikused, vt ka tabel 1) ning 2) kõrva-nina-kurguhaiguste (edaspidi KNK) 3
operatsioonituba uue C korpuse 4. korrusel (vt lisa 1).
Sellise muudatuse sisuline vajadus on seotud eelkõige (1) esialgu planeeritust
suurema pinnavajadusega operatsiooniploki abiruumide tarbeks ning (2) patsiendi
operatsioonijärgse käsitluse ja logistikaga, mis KNK-l on teiste erialadest mõnevõrra
erinev.
Operatsioonitubade üldarv vastab arengukavale; planeerimise aluseks olev
korrigeeritud info on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. III ehitusjärgu operatsioonitubade töökoormus ja arv*
Operatsioone Op. kestus Keskmiselt
Eriala aastas (min) tunde Op. tubasid
Traumatoloogia-ortopeedia 2180 54 1962 1,6
Plastiline kirurgia 360 74 444 0,4
Käekirurgia 360 54 324 0,3
Uroloogia 100 74 123 0,1
Günekoloogia (sh statsionaarne) 2300 65 2492 2,0
Lastekirurgia 600 74 740 0,6
Näo- ja lõualuude kir. (sh statsionaarne) 400 74 493 0,4
Laste hambaravi üldanesteesias 300 74 370 0,3
Täiskasvanute hambaravi üldanesteesias 150 74 185 0,2
Neurokirurgia 500 54 450 0,4
Üldkirurgia (päevakirurgia) 1850 74 2282 1,9
Üldkirurgia (stasionaarne) 800 90 1200 1,0
Üldkirurgia (ambulatoorne) 2000 30 1000 0,8
KNK (sh statsionaarne)** 6000 38 3800 3,1
KOKKU 13,1
* Operatsioonisaalide arvutamise aluseks on võetud tööaeg 220 päeva aastas, hõive 70%
** operatsioonide arv vastab arengukavale, korrigeeritud on keskmist operatsioonikestust
2. Erinevalt arengukava kohasest kolmest MRT-st uue lastehaigla (M korpus) pinnal
planeeritakse lastehaigla juurde üks MRT (asukohaga olemasoleva G1 korpuse 0
korrusel uue M-korpuse vahetus läheduses ja sellega hästi ühendatuna; vt lisa 1).
See hakkabki teenindama eelkõige pediaatrilisi patsiente. MRT-de üldarv ja
uuringute arv jääb arengukava kohaseks; teiste seadmete asukohaks jääb
radioloogiakliiniku nö keskne osa olemasolevas G1 korpuses (seoses uute MRT-de
lisandumisega sinna tuleb mujale kolida mõned ultraheliruumid, mis planeeritakse
uue M-korpuse koosseisus oleva G1-H vahelise galerii 1 korrusele, vt lisa 1) ja
mujale (vt allpool).
3. M-korpuse esimesele korrusele hea ligipääsuga nii EMO pediaatrilise poole kui ka
lastekliiniku ambulatoorse vastuvõtu ruumide poolt planeeritakse üks
röntgenikabinet (mis hakkab täitma praegu lastekliinikus olemasoleva rö-seadme
funktsiooni; ~ 8000 uuringut aastas) ning kaks ultrahelikabinetti (~ 26000 uuringut
aastas).
4. Seoses olemasoleva C korpuse lammutamisega kaovad ära naistekliiniku
perekeskuse ruumid, mille asendamine oli algselt mõeldud olemasolevale pinnale.
Patsientide logistikat silmas pidades on aga oluliselt otstarbekam projekteerida
perekeskuse ruumid uue C korpuse esimesele korrusele. Kuna viimase 10 aasta
jooksul on toimunud ultraheliuuringute vägagi oluline kasv (naistekliinikus näiteks
13408 uuringut 2007. aastal vs 20008 uuringut 2017. aastal), projekteeritakse
perekeskuse juurde ka kaks ultraheliruumi loote skriininguteks (ligikaudu 8900
uuringut aastas).
5. Lastekirurgia voodid planeeritakse uue M-korpuse pinnale ühisesse voodifondi koos
üldpediaatria ja lasteuroloogiaga (arengukavas oli lastekirurgia statsionaar
planeeritud olemasolevasse A-korpusesse). Seejuures vähendatakse lastekirurgia
arvestuslikku voodite arvu 4-ni, sest ühine voodifond koos teiste pediaatriliste
erialadega võimaldab ravivoodeid efektiivsemalt kasutada.
6. Võrreldes arengukavaga on suurenenud III ehitusjärgu hoonete pindala
(brutopindala 26 000 m2 vs 33 000 m2). Suurenemine on seotud eelkõige:
a. tehniliste ruumide pinnavajaduse täpsustumisega projekteerimistööde käigus
(mis muuhulgas omakorda tähendas veel ühe maa-aluse korruse lisandumist
M korpusele, et tagada detailplaneeringule vastav parkimiskohtade arv M
korpuse keldriparklas; vt lisa 1);
b. ruumide asendamisega teistele struktuuriüksustele (seoses uue M korpuse ja
olemasolevate hoonete vahelise ühenduse rajamisega kaovad ära mõningad
ruumid olemasolevas H korpuses);
c. piisava loomuliku valgustuse ning pinna tagamisega lastehaigla
personaliruumide (arstide ja residentide töökohad) jaoks (sellest tulenes
vajadus laiendada M-korpust G1 ja H hoone vahelisse galeriisse);
d. uute funktsioonide lisandumisega ruumiprogrammi (ülalkirjeldatud
naistekliiniku perenõuandla, rö- ja ultrahelikabinetid jms);
e. M-korpuse mõningase suurendamisega eesmärgil, et selle valmimise järgselt
saaks lisada sünnitusjärgseid perepalateid olemasolevasse G2 korpusesse
(naistekliinik);
f. evakuatsioonikoridoride ja –treppide suurema ruumivajadusega tulenevalt
vahepeal karmistunud tuleohutusnõuetest.
Ülalkirjeldatud muudatustega ei kaasne muudatusi sotsiaalministri määruse nr 166
(„Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia
osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“; RT I 17.01.2014) § 23
punktides 1–2 ja § 231punktis 1 sätestatud andmetes. Samuti ei ole praegu olemasoleva
info alusel oluliselt muutunud III ehitusjärgu maksumus, kuna eelprojekti alusel
hinnatud ehitustööde maksumus on sarnane arengukavas esitatuga (vt lisa 2). Kliinikum
on seetõttu seisukohal, et puudub vajadus esitada funktsionaalne arengukava uuesti
Sotsiaalministeeriumi komisjonile kinnitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Eelmäe
Juhatuse esimees
Lisad:
Lisa 1. Korrigeeritud arhitektuurne plaanilahendus (M 1:500)
Lisa 2. Eelprojekti põhjal määratud ehitustööde sihtmaksumus
Toomas Kivastik
[email protected]
MINISTRI KÄSKKIRI
19.12.2018 nr 106
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa
meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II
etapi muudatuste kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5, 22 ja 24 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 11. detsembril 2018. a koosolekul tehtud
ettepanekust:
1. Kinnitan Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 28. novembril 2018. a esitatud
seletuskirjas toodud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku
funktsionaalse arengukava II etapi muudatused (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister