dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II etapi muudatuste kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 19. detsember 2018
Viit
106
Registreeritud
19. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎106 19.12.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc546 KB

Sisu (failidest)

Hr Agris Koppel Tervisesüsteemi arendamise osakond Sotsiaalministeerium 27.11.2018 nr 6.10-1/11494 [email protected] [email protected] Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku kolmas ehitusjärk: seletuskiri muudatustest võrreldes funktsionaalse arengukavaga Austatud Agris Koppel Praeguseks on valminud Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu eelprojekt ning toimub põhiprojekti koostamine. Käesolevaga informeerime Teid projekteerimistööde käigus vajalikuks osutunud muudatustest võrreldes Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapiga (kinnitatud sotsiaalministri käskkirjaga nr 54, 09.05.2017; edaspidi arengukava). Peamised muudatused on järgmised: 1. Erinevalt arengukavas planeeritust osutus otstarbekaks projekteerida operatsiooni- plokk kahes osas: 1) 10 operatsioonitoaga päevakirugia operatsiooniplokk uue C korpuse 2. korrusel (nimetust „päevakirurgia operatsiooniplokk“ kasutame seejuures tinglikult, sest nagu ka arengukavas kirjeldatud, toimuvad siin ka statsionaarsed lõikused, vt ka tabel 1) ning 2) kõrva-nina-kurguhaiguste (edaspidi KNK) 3 operatsioonituba uue C korpuse 4. korrusel (vt lisa 1). Sellise muudatuse sisuline vajadus on seotud eelkõige (1) esialgu planeeritust suurema pinnavajadusega operatsiooniploki abiruumide tarbeks ning (2) patsiendi operatsioonijärgse käsitluse ja logistikaga, mis KNK-l on teiste erialadest mõnevõrra erinev. Operatsioonitubade üldarv vastab arengukavale; planeerimise aluseks olev korrigeeritud info on esitatud tabelis 1. Tabel 1. III ehitusjärgu operatsioonitubade töökoormus ja arv* Operatsioone Op. kestus Keskmiselt Eriala aastas (min) tunde Op. tubasid Traumatoloogia-ortopeedia 2180 54 1962 1,6 Plastiline kirurgia 360 74 444 0,4 Käekirurgia 360 54 324 0,3 Uroloogia 100 74 123 0,1 Günekoloogia (sh statsionaarne) 2300 65 2492 2,0 Lastekirurgia 600 74 740 0,6 Näo- ja lõualuude kir. (sh statsionaarne) 400 74 493 0,4 Laste hambaravi üldanesteesias 300 74 370 0,3 Täiskasvanute hambaravi üldanesteesias 150 74 185 0,2 Neurokirurgia 500 54 450 0,4 Üldkirurgia (päevakirurgia) 1850 74 2282 1,9 Üldkirurgia (stasionaarne) 800 90 1200 1,0 Üldkirurgia (ambulatoorne) 2000 30 1000 0,8 KNK (sh statsionaarne)** 6000 38 3800 3,1 KOKKU 13,1 * Operatsioonisaalide arvutamise aluseks on võetud tööaeg 220 päeva aastas, hõive 70% ** operatsioonide arv vastab arengukavale, korrigeeritud on keskmist operatsioonikestust 2. Erinevalt arengukava kohasest kolmest MRT-st uue lastehaigla (M korpus) pinnal planeeritakse lastehaigla juurde üks MRT (asukohaga olemasoleva G1 korpuse 0 korrusel uue M-korpuse vahetus läheduses ja sellega hästi ühendatuna; vt lisa 1). See hakkabki teenindama eelkõige pediaatrilisi patsiente. MRT-de üldarv ja uuringute arv jääb arengukava kohaseks; teiste seadmete asukohaks jääb radioloogiakliiniku nö keskne osa olemasolevas G1 korpuses (seoses uute MRT-de lisandumisega sinna tuleb mujale kolida mõned ultraheliruumid, mis planeeritakse uue M-korpuse koosseisus oleva G1-H vahelise galerii 1 korrusele, vt lisa 1) ja mujale (vt allpool). 3. M-korpuse esimesele korrusele hea ligipääsuga nii EMO pediaatrilise poole kui ka lastekliiniku ambulatoorse vastuvõtu ruumide poolt planeeritakse üks röntgenikabinet (mis hakkab täitma praegu lastekliinikus olemasoleva rö-seadme funktsiooni; ~ 8000 uuringut aastas) ning kaks ultrahelikabinetti (~ 26000 uuringut aastas). 4. Seoses olemasoleva C korpuse lammutamisega kaovad ära naistekliiniku perekeskuse ruumid, mille asendamine oli algselt mõeldud olemasolevale pinnale. Patsientide logistikat silmas pidades on aga oluliselt otstarbekam projekteerida perekeskuse ruumid uue C korpuse esimesele korrusele. Kuna viimase 10 aasta jooksul on toimunud ultraheliuuringute vägagi oluline kasv (naistekliinikus näiteks 13408 uuringut 2007. aastal vs 20008 uuringut 2017. aastal), projekteeritakse perekeskuse juurde ka kaks ultraheliruumi loote skriininguteks (ligikaudu 8900 uuringut aastas). 5. Lastekirurgia voodid planeeritakse uue M-korpuse pinnale ühisesse voodifondi koos üldpediaatria ja lasteuroloogiaga (arengukavas oli lastekirurgia statsionaar planeeritud olemasolevasse A-korpusesse). Seejuures vähendatakse lastekirurgia arvestuslikku voodite arvu 4-ni, sest ühine voodifond koos teiste pediaatriliste erialadega võimaldab ravivoodeid efektiivsemalt kasutada. 6. Võrreldes arengukavaga on suurenenud III ehitusjärgu hoonete pindala (brutopindala 26 000 m2 vs 33 000 m2). Suurenemine on seotud eelkõige: a. tehniliste ruumide pinnavajaduse täpsustumisega projekteerimistööde käigus (mis muuhulgas omakorda tähendas veel ühe maa-aluse korruse lisandumist M korpusele, et tagada detailplaneeringule vastav parkimiskohtade arv M korpuse keldriparklas; vt lisa 1); b. ruumide asendamisega teistele struktuuriüksustele (seoses uue M korpuse ja olemasolevate hoonete vahelise ühenduse rajamisega kaovad ära mõningad ruumid olemasolevas H korpuses); c. piisava loomuliku valgustuse ning pinna tagamisega lastehaigla personaliruumide (arstide ja residentide töökohad) jaoks (sellest tulenes vajadus laiendada M-korpust G1 ja H hoone vahelisse galeriisse); d. uute funktsioonide lisandumisega ruumiprogrammi (ülalkirjeldatud naistekliiniku perenõuandla, rö- ja ultrahelikabinetid jms); e. M-korpuse mõningase suurendamisega eesmärgil, et selle valmimise järgselt saaks lisada sünnitusjärgseid perepalateid olemasolevasse G2 korpusesse (naistekliinik); f. evakuatsioonikoridoride ja –treppide suurema ruumivajadusega tulenevalt vahepeal karmistunud tuleohutusnõuetest. Ülalkirjeldatud muudatustega ei kaasne muudatusi sotsiaalministri määruse nr 166 („Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“; RT I 17.01.2014) § 23 punktides 1–2 ja § 231punktis 1 sätestatud andmetes. Samuti ei ole praegu olemasoleva info alusel oluliselt muutunud III ehitusjärgu maksumus, kuna eelprojekti alusel hinnatud ehitustööde maksumus on sarnane arengukavas esitatuga (vt lisa 2). Kliinikum on seetõttu seisukohal, et puudub vajadus esitada funktsionaalne arengukava uuesti Sotsiaalministeeriumi komisjonile kinnitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Eelmäe Juhatuse esimees Lisad: Lisa 1. Korrigeeritud arhitektuurne plaanilahendus (M 1:500) Lisa 2. Eelprojekti põhjal määratud ehitustööde sihtmaksumus Toomas Kivastik [email protected] MINISTRI KÄSKKIRI 19.12.2018 nr 106 Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II etapi muudatuste kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ §-de 5, 22 ja 24 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 11. detsembril 2018. a koosolekul tehtud ettepanekust: 1. Kinnitan Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 28. novembril 2018. a esitatud seletuskirjas toodud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II etapi muudatused (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →