dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 19. detsember 2018
Viit
70
Registreeritud
19. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎70 19.12.2018 Ministri määrus.bdoc976 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrust muudetakse seoses sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) tehtava muudatusega (Riigikogu poolt 05.12.18 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (657 SE) § 1 punkt 7), mille kohaselt asendatakse SHS § 72 lõikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 lõigetes 1, 11 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 2, § 81 lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 sõna „haldusleping“ sõnaga „leping“ vastavas käändes. Samuti täiendatakse määruse § 3 uue punktiga 9, mille alusel on isikutel, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust, õigus saada eelisjärjekorras erihoolekandeteenust. Esimene muudatus on tehnilise sisuga ning toetab erihoolekandeteenuse osutaja ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) vahel sõlmitavate lepingute regulatsiooni korrastamise eesmärki, mille kohaselt viiakse sõlmitava lepingu liigi nõue kooskõlla lepingu tegeliku sisuga. Erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitavad lepingud oma sisult pigem tsiviilõiguslikud teenuse osutamise lepingud, mitte haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingud. Teise muudatusega laiendatakse SKA poolt erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda pandavate isiku ringi, et oleks tagatud kinnise lasteasutuse teenuse lõppemisel noore toimetulekuks vajalik tugi ja kõrvalabi ning et seeläbi vältida noore toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]), määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel on konsulteeritud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimaniga (tel: 519 22331, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogu poolt 05.12.18 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega (657 SE). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 31.01.2018, 4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktiga 1 asendatakse määruse § 3 punktis 2 läbivalt sõna „halduslepingu“ sõnaga „lepingu“. Paragrahvi 3 punkti 2 uus sõnastus on: „2) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise või lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimata jäämise tõttu;“. Muudatus on tehnilise sisuga ning on vajalik erihoolekandeteenuse osutaja ja SKA vahel sõlmitavate lepingute regulatsiooni korrastamiseks. SHS § 77 lõike 1 kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise halduslepinguga täitmiseks ühele või mitmele erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna SKA ise teenuseid osutama ei hakka, on seaduses sätestatud kohustus volitada teenuse osutamine eraõiguslikule teenuseosutajale, et tagada riigi rahastatavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus õigustatud isikutele. Seaduse kohaselt tuleb teenuse osutamise volitamiseks sõlmida haldusleping, mistõttu on selleks tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine välistatud. Samas on praktikas erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitavad lepingud pealkirja järgi küll halduslepingud, kuid oma sisult on nad pigem tsiviilõiguslikud teenuse osutamise lepingud, milles on sätestatud teenuse eest arvete ja aruandluse esitamise kord. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise korral ei saa isik pretensioonide esinemisel teenuseosutaja tegevuse peale esitada talle vaiet ega kaebust halduskohtusse, vaid ta saab pöörduda riigi poole ja vajaduse korral esitada vaide või kaebuse riigi tegevuse peale halduskohtusse. Riik teeb järelevalvet teenuseosutaja üle lepingu alusel, tegevusloa ja riikliku järelevalve kaudu ning saab teenuseosutajalt nõuda sobiva ja kvaliteetse teenuse osutamist. Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 uue punktiga 9, mille alusel on isikutel, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust, õigus saada eelisjärjekorras erihoolekandeteenust. Kinnisesse lastasutusse on laps paigutatud juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse täisealiseks saamisel lõpeb tal õigus kasutada laste hoolekandeteenust ning teenuste vajaduse jätkumisel on tal õigus kasutada täisealistele suunatud sotsiaalhoolekandeteenuseid ning seda võimalikult kohe pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist, et ei katkeks järjepidev teenuse osutamine. Praeguse regulatsiooni kohaselt võib juhtuda, et täisealiseks saanud noorel on küll õigus saada erihoolekandeteenust, kuid ta paigutub vastava teenuse järjekorras nii, et jääb vahepealsel ajal (enne teenusekoha saamist) vajaliku toeta. Kui täisealiseks saanud noorel on kinnise lasteasutuse teenuse lõppemise järel tema toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja terviseseisundist tulenevalt vajadus saada erihoolekandeteenust, tuleb võimaldada tal kohe pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist hakata saama teist tema vajadustele vastavat erihoolekandeteenust, et oleks tagatud inimese toimetulekuks vajalik tugi ja kõrvalabi ning et vältida noore toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Selleks loob eelduse võimalus arvestada neid noori täiskasvanuid eelisjärjekorras teenust saama õigustatud isikute hulka. Määruse §-s 2 on esitatud määruse jõustumisaeg. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega viiakse määruse regulatsioon kooskõlla SHSi erihoolekandeteenuse lepingute regulatsiooniga ning laiendatakse SKA poolt eelisjärjekorda lisatavate inimeste ringi isikutega, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata eelisjärjekorrale õigustatud isikute ringi laiendamise mõju teenusesaajatele ja SKA-le. Määruse regulatsiooni SHSi erihoolekandeteenuse lepingute regulatsiooniga kooskõlla viimise mõju eraldi ei hinnata, kuna selle sisuks on tehniline muudatus, millel puudub mõju nimetatud osapooltele. Lepingute regulatsiooni muutmise mõjusid on käsitletud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (657 SE) seletuskirjas. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi andmeid ja Sotsiaalkindlustusameti hinnanguid võimalike teenusesaajatele avalduvate mõjude kohta. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Kinnise lasteasutuse teenuselt täisealiste erihoolekandeteenusele liikuvad noored Mõju ulatus Edaspidi saab Sotsiaalkindlustusamet panna eelisjärjekorras erihoolekandeteenuste järjekorda ka need inimesed, kellel lõppeb täisealiseks saamisel õigus kasutada lastele mõeldud kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust1. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on oluline säilitada kinnisest lasteasutusest lahkuvate ja erihoolekandeteenust vajavate noorte teenuse saamise järjepidevus, st tagada, et sellised noored hakkaksid saama erihoolekandeteenust kohe pärast kinnise lasteasutuse teenuse lõppemist. Praegu tekib olukordi, kus noor jääb vahepealsel ajal ilma vajaliku toeta. Kohene erihoolekandeteenust saama suunamine võimaldab tagada noortele nende toimetulekuks vajaliku toe ja kõrvalabi, et vältida toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Praegu osutavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust sellised asutused nagu Maarjamaa Hariduskolleegium ja AS Hoolekandeteenused Imastu Koolkodu. 2017. aasta lõpu seisuga sai neis asutustes ööpäevaringset kohtumääruse alusel erihoolekandeteenust kümme 15–17-aastast noort, sh kuus neist olid 16–17-aastased2. Hinnanguliselt võib määrusemuudatus mõjutada aasta jooksul samas suurusjärgus inimesi, olenevalt sellest, kas neil säilib erihoolekandeteenuse vajadus või mitte. 1 SHS § 130¹ lõike 2 kohaselt on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. 2 Sotsiaalministeerium, 2017. H-veebi hoolekandestatistika aruanne „Erihoolekandeteenused“. Muudatuse mõju on teenusesaajatele ühekordne. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise sotsiaalse mõjuga teenusesaajate jaoks. Mõju riigiasutuste korraldusele Sotsiaalkindlustusamet Mõju ulatus Muudatuse tulemusel on Sotsiaalkindlustusametil edaspidi võimalus eelisjärjekorda panna ka kohtumääruse alusel kinnises lasteasutuses viibivad, täisealiseks saavad ja täisealiste erihoolekandeteenust vajavad noored. Sotsiaalkindlustusamet peab praegu eelisjärjekorda kõigi sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ § 3 lõigetes 1 kuni 8 nimetatud isikute kohta, mistõttu laieneb Sotsiaalkindlustusameti jaoks lihtsalt eelisjärjekorras olevate inimeste ring. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalkindlustusametit. Muudatuse mõju on Sotsiaalkindlustusametile regulaarne. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti jaoks väheolulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega ei kaasne infosüsteemi arenduskulusid ega muid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a, sama ajal Riigikogu poolt 05.12.18 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega (657 SE). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastamise käigus eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Sotsiaal- Teeme ettepaneku täiendada määruse paragrahvi 3 Arvestatud osaliselt. kindlustusamet punktidega 9, 10 ja 11 järgmiselt: Täiendasime määruse § 3 uue punktiga 9, lisades „9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise eelisjärjekorda isikud, kes saavad kohtumääruse alusel lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud osutamise lõppemist erihoolekandeteenust; teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust. Teiste 10) isikud, kes saavad väljaspool kodu osutatavat punktide lisamine määrusesse vajab täiendavat analüüsi. ööpäevaringset üldhooldusteenust, kuid nad vajavad oma Sotsiaalministeerium analüüsib erinevaid huvigruppe toimetuleku toetamiseks erihoolekandeteenust.“ kaasates punktide lisamisega seonduvat. 11) isikud, kelle puhul on tuvastatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning nendele vajalikku abi ei ole võimalik tagada mitte ühegi teise sotsiaalhoolekande abimeetmega ning ööpäevaringse erihoolekandeteenuseta võib sattuda ohtu nende elu ja tervis. SHS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt tuleb sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtuda esmajärjekorras isiku vajadusest ja punkti 6 kohaselt tuleb sotsiaalhoolekandelise abi tagamisel tagada isikule abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel. Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu nr 371 seletuskirja kohaselt pannakse isikud sellepärast eelisjärjekorda, et nad juba kasutavad teenust ning teenuse järjepidevuse seisukohast ei saa neile teenuse osutamine vahepeal katkeda. Isik ei saa viibida talle ebasobiva teenuse osutaja juures või saada oma vajadustele mittevastavat teenust. Osutatav teenus peab vastama isiku soovidele ja vajadustele. Kui isik jätkaks viibimist teenusel, mis ei vasta ta vajadustele, ei oleks talle tagatud tema vajadustele vastav Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri LISA abi ning tegemist oleks riigieelarve vahendite ebaefektiivse kasutamisega. Kinnise lastasutuse teenusele on paigutatud laps juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse täisealiseks saamisel lõpeb tal õigustatus kasutada laste hoolekandeteenust ning teenuste vajaduse jätkumisel on õigustatud kasutama täisealistele suunatud sotsiaalhoolekandeteenuseid. Juhul kui kinnise lasteasutuse teenuselt väljuval täisealiseks saanud noorel on tema toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja terviseseisundist tulenevalt vajadus erihoolekandeteenusele, tuleb võimaldada tal asuda pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist koheselt teisele tema vajadustele vastavale erihoolekandeteenusele, et ei katkeks järjepidev teenuse osutamine ja oleks tagatud inimese toimetulekuks vajalik tugi ja kõrvalabi, vältimaks noore toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Juhul kui kinnise lasteasutuse teenuselt väljuvale noorele on vajalik toimetulekuks erihoolekandeteenuse osutamine, peab olema tagatud olukord, et teenus oleks temale kättesaadav võimalikult kohe pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist, et ei katkeks järjepidev teenuse osutamine. Selleks loob eelduse võimalus arvestada neid noori eelisjärjekorras teenusele õigustatud isikute hulka. Sarnases olukorras on ka need inimesed, kes kasutavad väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, kuid nende vajadustele vastavaks teenuseks on tegelikult erihoolekandeteenus. Ka nendele inimestele tuleb tagada võimalikult pandlikult ja kättesaadavalt nende tegelikule vajadusele vastavale teenusele saamine. Sisuliselt on nende inimeste puhul olukord, kus nad vajavad ööpäevaringset erihoolekandeteenust, kuid nad peavad kasutama nende Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri LISA vajadusele mittevastavat teenust, hoides samal ajal kinni üldhooldusteenuse kohta. 01.11.2018 a seisuga on erihoolekandeteenuse tavajärjekorras 62 inimest, kes kasutavad käesoleval hetkel üldhooldusteenust. Lugedes need inimesed õigustatuks eelisjärjekorras saama erihoolekandeteenust on võimalik neid kiiremini suunata nende vajadusele vastavale teenusele. Samuti võimaldab nende eelisjärjekorras erihoolekandeteenusele suunamine vabastada üldhooldusteenusel teenuskohti, mida võivad vajada need eakad inimesed, kes väljuvad erihoolekandeteenuselt, kuna nende vajadustele vastavaks teenuseks ei ole enam erihoolekandeteenus vaid on üldhooldusteenus. Praktikas esineb olukordi, kus täisealine inimene, kelle puhul on täidetud kõik erihoolekandeteenuse saamise kriteeriumid ning inimese toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja terviseseisundist tulenevalt on tuvastatud vajadus ööpäevaringse erihoolekandeteenusele, ei ole varasemalt pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole ja ei ole esitanud erihoolekandeteenuse taotlust. Seetõttu ei ole olnud varasemalt tema teenuse vajadus teada ja ta ei ole ka teenuse järjekorras, kuid ta vajab oma eluolukorra tõttu koheselt ööpäevaringset erihoolekandeteenust, sest muidu satub ohtu tema enda elu või tervis ja/või temaga koos elava inimese elu ja tervis. Nendeks olukordadeks on juhtumid, kus inimene vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvaabi, juhendamist, tal puudub eluase, puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või ei ole nad oma tervislikust seisundist tulenevalt võimelised enam ööpäevaringset hoolduskoormust kandma ja teiste olemasolevate sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik inimesele vajalikku abi tagada. Sellistel juhtudel on võimalik kiireimal viisil saada inimesele erihoolekandeteenuse koht, kui ta Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri LISA võetakse eelisjärjekorda ning siis on võimalik inimesel saada kiireimal viisil talle vajalikule erihoolekandeteenusele. MTÜ MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit nõustub määruse Arvestatud. Erihoolekande- muutmisega, asendades sõna “haldusleping” sõnaga teenuste “leping”. Pakkujate Liit MINISTRI MÄÄRUS 19.12.2018 nr 70 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 76 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktis 2 asendatakse läbivalt sõna „halduslepingu“ sõnaga „lepingu“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel