Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse
järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrust muudetakse seoses sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) tehtava muudatusega
(Riigikogu poolt 05.12.18 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse
muutmise seaduse (657 SE) § 1 punkt 7), mille kohaselt asendatakse SHS § 72 lõikes 3, §-des 77
ja 78, § 79 lõigetes 1, 11 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 2, § 81 lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 sõna
„haldusleping“ sõnaga „leping“ vastavas käändes. Samuti täiendatakse määruse § 3 uue punktiga
9, mille alusel on isikutel, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning
vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust, õigus saada
eelisjärjekorras erihoolekandeteenust.
Esimene muudatus on tehnilise sisuga ning toetab erihoolekandeteenuse osutaja ja
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) vahel sõlmitavate lepingute regulatsiooni korrastamise
eesmärki, mille kohaselt viiakse sõlmitava lepingu liigi nõue kooskõlla lepingu tegeliku sisuga.
Erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitavad lepingud oma sisult pigem tsiviilõiguslikud teenuse
osutamise lepingud, mitte haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingud.
Teise muudatusega laiendatakse SKA poolt erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda pandavate isiku
ringi, et oleks tagatud kinnise lasteasutuse teenuse lõppemisel noore toimetulekuks vajalik tugi ja
kõrvalabi ning et seeläbi vältida noore toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]), määruse mõjude osa analüüsi ja
statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel on konsulteeritud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimaniga (tel: 519 22331,
e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud Riigikogu poolt 05.12.18 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seadusega (657 SE).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
31.01.2018, 4.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 punktiga 1 asendatakse määruse § 3 punktis 2 läbivalt sõna „halduslepingu“
sõnaga „lepingu“.
Paragrahvi 3 punkti 2 uus sõnastus on:
„2) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse lepingu ennetähtaegse
lõpetamise või lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimata jäämise tõttu;“.
Muudatus on tehnilise sisuga ning on vajalik erihoolekandeteenuse osutaja ja SKA vahel
sõlmitavate lepingute regulatsiooni korrastamiseks. SHS § 77 lõike 1 kohaselt volitab SKA
erihoolekandeteenuse osutamise halduslepinguga täitmiseks ühele või mitmele
erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust
ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna SKA ise teenuseid
osutama ei hakka, on seaduses sätestatud kohustus volitada teenuse osutamine
eraõiguslikule teenuseosutajale, et tagada riigi rahastatavate erihoolekandeteenuste
kättesaadavus õigustatud isikutele.
Seaduse kohaselt tuleb teenuse osutamise volitamiseks sõlmida haldusleping, mistõttu on
selleks tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine välistatud. Samas on praktikas
erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitavad lepingud pealkirja järgi küll halduslepingud,
kuid oma sisult on nad pigem tsiviilõiguslikud teenuse osutamise lepingud, milles on sätestatud
teenuse eest arvete ja aruandluse esitamise kord.
Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise korral ei saa isik pretensioonide esinemisel teenuseosutaja
tegevuse peale esitada talle vaiet ega kaebust halduskohtusse, vaid ta saab pöörduda riigi
poole ja vajaduse korral esitada vaide või kaebuse riigi tegevuse peale halduskohtusse. Riik
teeb järelevalvet teenuseosutaja üle lepingu alusel, tegevusloa ja riikliku järelevalve kaudu
ning saab teenuseosutajalt nõuda sobiva ja kvaliteetse teenuse osutamist.
Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 uue punktiga 9, mille alusel on isikutel,
kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud
teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust, õigus saada eelisjärjekorras
erihoolekandeteenust.
Kinnisesse lastasutusse on laps paigutatud juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda
elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada
ühegi vähem piirava meetmega. Lapse täisealiseks saamisel lõpeb tal õigus kasutada laste
hoolekandeteenust ning teenuste vajaduse jätkumisel on tal õigus kasutada täisealistele
suunatud sotsiaalhoolekandeteenuseid ning seda võimalikult kohe pärast laste
hoolekandeteenuse lõppemist, et ei katkeks järjepidev teenuse osutamine. Praeguse
regulatsiooni kohaselt võib juhtuda, et täisealiseks saanud noorel on küll õigus saada
erihoolekandeteenust, kuid ta paigutub vastava teenuse järjekorras nii, et jääb vahepealsel
ajal (enne teenusekoha saamist) vajaliku toeta. Kui täisealiseks saanud noorel on kinnise
lasteasutuse teenuse lõppemise järel tema toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja
terviseseisundist tulenevalt vajadus saada erihoolekandeteenust, tuleb võimaldada tal kohe
pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist hakata saama teist tema vajadustele vastavat
erihoolekandeteenust, et oleks tagatud inimese toimetulekuks vajalik tugi ja kõrvalabi ning et
vältida noore toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Selleks loob eelduse võimalus
arvestada neid noori täiskasvanuid eelisjärjekorras teenust saama õigustatud isikute hulka.
Määruse §-s 2 on esitatud määruse jõustumisaeg.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatusega viiakse määruse regulatsioon kooskõlla SHSi erihoolekandeteenuse lepingute
regulatsiooniga ning laiendatakse SKA poolt eelisjärjekorda lisatavate inimeste ringi isikutega,
kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud
teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust.
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata eelisjärjekorrale
õigustatud isikute ringi laiendamise mõju teenusesaajatele ja SKA-le. Määruse regulatsiooni
SHSi erihoolekandeteenuse lepingute regulatsiooniga kooskõlla viimise mõju eraldi ei hinnata,
kuna selle sisuks on tehniline muudatus, millel puudub mõju nimetatud osapooltele. Lepingute
regulatsiooni muutmise mõjusid on käsitletud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö
seaduse muutmise seaduse (657 SE) seletuskirjas.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta majandust,
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole
mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi andmeid ja
Sotsiaalkindlustusameti hinnanguid võimalike teenusesaajatele avalduvate mõjude kohta.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Kinnise lasteasutuse teenuselt täisealiste erihoolekandeteenusele liikuvad noored
Mõju ulatus
Edaspidi saab Sotsiaalkindlustusamet panna eelisjärjekorras erihoolekandeteenuste
järjekorda ka need inimesed, kellel lõppeb täisealiseks saamisel õigus kasutada lastele
mõeldud kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust1.
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on oluline säilitada kinnisest lasteasutusest lahkuvate ja
erihoolekandeteenust vajavate noorte teenuse saamise järjepidevus, st tagada, et sellised
noored hakkaksid saama erihoolekandeteenust kohe pärast kinnise lasteasutuse teenuse
lõppemist. Praegu tekib olukordi, kus noor jääb vahepealsel ajal ilma vajaliku toeta. Kohene
erihoolekandeteenust saama suunamine võimaldab tagada noortele nende toimetulekuks
vajaliku toe ja kõrvalabi, et vältida toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Praegu osutavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust sellised asutused nagu
Maarjamaa Hariduskolleegium ja AS Hoolekandeteenused Imastu Koolkodu. 2017. aasta lõpu
seisuga sai neis asutustes ööpäevaringset kohtumääruse alusel erihoolekandeteenust kümme
15–17-aastast noort, sh kuus neist olid 16–17-aastased2. Hinnanguliselt võib
määrusemuudatus mõjutada aasta jooksul samas suurusjärgus inimesi, olenevalt sellest, kas
neil säilib erihoolekandeteenuse vajadus või mitte.
1
SHS § 130¹ lõike 2 kohaselt on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist,
emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis
võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist
ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
2
Sotsiaalministeerium, 2017. H-veebi hoolekandestatistika aruanne „Erihoolekandeteenused“.
Muudatuse mõju on teenusesaajatele ühekordne.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist väheolulise sotsiaalse mõjuga
teenusesaajate jaoks.
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sotsiaalkindlustusamet
Mõju ulatus
Muudatuse tulemusel on Sotsiaalkindlustusametil edaspidi võimalus eelisjärjekorda panna ka
kohtumääruse alusel kinnises lasteasutuses viibivad, täisealiseks saavad ja täisealiste
erihoolekandeteenust vajavad noored.
Sotsiaalkindlustusamet peab praegu eelisjärjekorda kõigi sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ § 3 lõigetes
1 kuni 8 nimetatud isikute kohta, mistõttu laieneb Sotsiaalkindlustusameti jaoks lihtsalt
eelisjärjekorras olevate inimeste ring.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus puudutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalkindlustusametit.
Muudatuse mõju on Sotsiaalkindlustusametile regulaarne.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti jaoks väheolulise mõjuga.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega ei kaasne infosüsteemi arenduskulusid ega
muid kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a, sama ajal Riigikogu poolt 05.12.18 vastu
võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega (657
SE).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate
Liidule. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastamise käigus eelnõu
kohta esitatud märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra
pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Sotsiaal- Teeme ettepaneku täiendada määruse paragrahvi 3 Arvestatud osaliselt.
kindlustusamet punktidega 9, 10 ja 11 järgmiselt: Täiendasime määruse § 3 uue punktiga 9, lisades
„9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise eelisjärjekorda isikud, kes saavad kohtumääruse alusel
lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud
osutamise lõppemist erihoolekandeteenust; teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust. Teiste
10) isikud, kes saavad väljaspool kodu osutatavat punktide lisamine määrusesse vajab täiendavat analüüsi.
ööpäevaringset üldhooldusteenust, kuid nad vajavad oma Sotsiaalministeerium analüüsib erinevaid huvigruppe
toimetuleku toetamiseks erihoolekandeteenust.“ kaasates punktide lisamisega seonduvat.
11) isikud, kelle puhul on tuvastatud ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse vajadus ning nendele vajalikku abi ei
ole võimalik tagada mitte ühegi teise sotsiaalhoolekande
abimeetmega ning ööpäevaringse erihoolekandeteenuseta
võib sattuda ohtu nende elu ja tervis.
SHS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt tuleb
sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtuda esmajärjekorras
isiku vajadusest ja punkti 6 kohaselt tuleb
sotsiaalhoolekandelise abi tagamisel tagada isikule
abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.
Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu nr 371 seletuskirja
kohaselt pannakse isikud sellepärast eelisjärjekorda, et nad
juba kasutavad teenust ning teenuse järjepidevuse
seisukohast ei saa neile teenuse osutamine vahepeal
katkeda. Isik ei saa viibida talle ebasobiva teenuse osutaja
juures või saada oma vajadustele mittevastavat teenust.
Osutatav teenus peab vastama isiku soovidele ja
vajadustele. Kui isik jätkaks viibimist teenusel, mis ei vasta ta
vajadustele, ei oleks talle tagatud tema vajadustele vastav
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra
pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri
LISA
abi ning tegemist oleks riigieelarve vahendite ebaefektiivse
kasutamisega.
Kinnise lastasutuse teenusele on paigutatud laps juhul, kui
lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu
või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik
kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse
täisealiseks saamisel lõpeb tal õigustatus kasutada laste
hoolekandeteenust ning teenuste vajaduse jätkumisel on
õigustatud kasutama täisealistele suunatud
sotsiaalhoolekandeteenuseid. Juhul kui kinnise lasteasutuse
teenuselt väljuval täisealiseks saanud noorel on tema
toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja terviseseisundist
tulenevalt vajadus erihoolekandeteenusele, tuleb
võimaldada tal asuda pärast laste hoolekandeteenuse
lõppemist koheselt teisele tema vajadustele vastavale
erihoolekandeteenusele, et ei katkeks järjepidev teenuse
osutamine ja oleks tagatud inimese toimetulekuks vajalik tugi
ja kõrvalabi, vältimaks noore toimetuleku ja elukvaliteedi
halvenemist.
Juhul kui kinnise lasteasutuse teenuselt väljuvale noorele on
vajalik toimetulekuks erihoolekandeteenuse osutamine, peab
olema tagatud olukord, et teenus oleks temale kättesaadav
võimalikult kohe pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist,
et ei katkeks järjepidev teenuse osutamine. Selleks loob
eelduse võimalus arvestada neid noori eelisjärjekorras
teenusele õigustatud isikute hulka.
Sarnases olukorras on ka need inimesed, kes kasutavad
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, kuid nende
vajadustele vastavaks teenuseks on tegelikult
erihoolekandeteenus. Ka nendele inimestele tuleb tagada
võimalikult pandlikult ja kättesaadavalt nende tegelikule
vajadusele vastavale teenusele saamine. Sisuliselt on nende
inimeste puhul olukord, kus nad vajavad ööpäevaringset
erihoolekandeteenust, kuid nad peavad kasutama nende
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra
pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri
LISA
vajadusele mittevastavat teenust, hoides samal ajal kinni
üldhooldusteenuse kohta. 01.11.2018 a seisuga on
erihoolekandeteenuse tavajärjekorras 62 inimest, kes
kasutavad käesoleval hetkel üldhooldusteenust. Lugedes
need inimesed õigustatuks eelisjärjekorras saama
erihoolekandeteenust on võimalik neid kiiremini suunata
nende vajadusele vastavale teenusele. Samuti võimaldab
nende eelisjärjekorras erihoolekandeteenusele suunamine
vabastada üldhooldusteenusel teenuskohti, mida võivad
vajada need eakad inimesed, kes väljuvad
erihoolekandeteenuselt, kuna nende vajadustele vastavaks
teenuseks ei ole enam erihoolekandeteenus vaid on
üldhooldusteenus.
Praktikas esineb olukordi, kus täisealine inimene, kelle puhul
on täidetud kõik erihoolekandeteenuse saamise kriteeriumid
ning inimese toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja
terviseseisundist tulenevalt on tuvastatud vajadus
ööpäevaringse erihoolekandeteenusele, ei ole varasemalt
pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole ja ei ole esitanud
erihoolekandeteenuse taotlust. Seetõttu ei ole olnud
varasemalt tema teenuse vajadus teada ja ta ei ole ka
teenuse järjekorras, kuid ta vajab oma eluolukorra tõttu
koheselt ööpäevaringset erihoolekandeteenust, sest muidu
satub ohtu tema enda elu või tervis ja/või temaga koos elava
inimese elu ja tervis. Nendeks olukordadeks on juhtumid, kus
inimene vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvaabi,
juhendamist, tal puudub eluase, puuduvad seadusjärgsed
ülalpidajad või ei ole nad oma tervislikust seisundist
tulenevalt võimelised enam ööpäevaringset
hoolduskoormust kandma ja teiste olemasolevate
sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik inimesele
vajalikku abi tagada. Sellistel juhtudel on võimalik kiireimal
viisil saada inimesele erihoolekandeteenuse koht, kui ta
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra
pidamise kord ja nõuded“ seletuskiri
LISA
võetakse eelisjärjekorda ning siis on võimalik inimesel saada
kiireimal viisil talle vajalikule erihoolekandeteenusele.
MTÜ MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit nõustub määruse Arvestatud.
Erihoolekande- muutmisega, asendades sõna “haldusleping” sõnaga
teenuste “leping”.
Pakkujate Liit
MINISTRI MÄÄRUS
19.12.2018 nr 70
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse
järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 76 lõike 2 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 70 „Erihoolekandeteenuse
järjekorra pidamise kord ja nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punktis 2 asendatakse läbivalt sõna „halduslepingu“ sõnaga „lepingu“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast
nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler