dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmine

Sotsiaalministeerium · 19. detsember 2018
Viit
1.2-3/3947-1
Registreeritud
19. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kertu Põial (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. jaanuar 2019

Failid

  • 📎HTM-5816.bdoc1773 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1358 - Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2648c8d3-287e-4c4d-9901- 2c8c6ef92263 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2648c8d3-287e-4c4d-9901- 2c8c6ef92263?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 18.12.2018 nr 8-2/18/5816 Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: SA Innove Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf 3. lisa.pdf Eneken Juurmann 735 4060 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel: Teen haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirjas nr 308 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 7.06.2016 käskkirjaga nr 153) järgmised muudatused: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesoleva käskkirja muudatused jõustuvad alates 01.01.2019. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 (muudetud haridus- ja teadusministri 07.06.2016. a käskkirjaga nr 153) „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“. Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 1. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 51 kinnitatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ programmiga „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“. Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT) viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ meetmetegevuste 1.2.1 „Õpetajate koolitus“ ja „Haridusasutuse juhtide koolitus“ täitmiseks. Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on ÕKPATi tegevuste abikõlblikkuse perioodi pikendamine. Samuti on tegevus 8.6 viidud üle avatud taotlusvoorudesse ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA) läbiviidava täiendusõppe puhul soovitakse kasutusele võtta ühikuhinnad. Käskkirja lisa kinnitatakse terviktekstina. Käskkirja muutmise ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Eneken Juurmann (735 4060; [email protected]), üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson (735 0285; [email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (7354064; [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (7350279; [email protected]) ja analüüsiosakonna peaekspert Meelis Aunap (73501105; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste vajalikkuse põhjendused Käskkirja lisas tehakse alljärgnevad muudatused: Punktis 3 eemaldatakse alatest 01.01.2019 partnerite nimekirjast Haridus- ja Teadusministeerium, sest planeeritud tegevused (õpetajaameti maine tõstmise ja ameti väärtustamise kontseptsiooni koostamine ning koolijuhtide järelkasvuprogrammi väljatöötamine) on partneri poolt juba ellu viidud ja rohkem tegevusi ei planeerita. Eelarves kajastatakse ainult partneri poolt perioodil reaalselt 01.05.2015-31.12.2018 kasutatud vahendeid. Punktis 4 täpsustatakse ÕKPATi tegevuste juhtimist ning parema arusaadavuse tagamiseks struktureeritakse tekst ümber alapunktideks. Esialgselt ettenähtud koordineerivat kogu ÕKPATile ei moodustatud, sest perioodil 01.05.2015-31.12.2018 täitis seda rolli sisulisel Eesti elukestva õppe strateegia juhtkomitee ning puudus vajadus dubleeriva kogu järele. Vajadust ei nähta ka tulevikus ja seetõttu kustutatakse punktis neli koordineerivat kogu puudutav osa. Samuti ei moodustata juhtnõukogu ega muud juhtorganit. Iga-aastaste tegevuskavade, eelarve, täiendusõppe prioriteetide ja mahu jmt kooskõlastamine tuuakse programmijuhi tasandilt HTMi juhtiva osakonna peaekspertide tasandile, mis tagab senisest paindlikuma ja kiirema tegevuste elluviimise. Kooskõlastamist vajavad tegevused täpsustatakse alapunktides 4.1.1-4.1.3. Detailne valdkondade jaotus, jooksev töökorraldus ja vastutavad eksperdid määratakse programmijuhi poolt. Täpsustatakse valdkondlike töörühmade kokkukutsumist. Kui tegevuste käivitamisel oli vajalik nende pidev toimimine elluviija juures, siis edaspidi kutsutakse neid kokku vastavalt vajadusele. Punktis 5 pikendatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse perioodi kehtestamisel on võetud aluseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava näitajate ja Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korralduses nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ toodud tulemusnäitajate saavutamise võimalikkus ning vabade eelarvevahendite olemasolu. Uueks perioodiks on 01.05.2015- 31.12.2022. Väljumisstrateegia koostatakse aastaks 2021, võttes arvesse Eesti elukestva õppe strateegia uuendamist. Punktis 7 täpsustatakse mõistete nimekirja. Edaspidi kasutatakse sünonüümidena haridusasutuse juhi ja koolijuhi mõistet. Eelnevalt oli sisuliselt sama sihtgrupp defineeritud läbi kahe erineva mõiste, mis tekitas segadust. Mõistete nimekirja lisati haridusasutuse pidaja esindaja. Kuna haridusasutuse pidajate esindajatele on planeeritud mitmeid tegevusi, siis on vajalik see sihtgrupp piiritleda. Sihtgruppide loeteludes on mõiste „koolipidaja“ asendatud mõistega „haridusasutuse pidaja“, sest sihtgrupina nähakse ka koolieelsete lasteasutuste pidajate esindajaid. Lähtuvalt 01.05.2015-31.12.2018 perioodi kogemusest on täpsustatud professionaalse õpikogukonna ja võrgustiku mõistet ning toodud sisse haridusühenduse mõiste, mis võimaldab paremini eristada sihtgruppe. Võrgustiku mõistet kasutatakse alates 01.01.2019 koondnimetusena professionaalsetele õpikogukondadele ja haridusühendustele. Punktis 8 muudetakse tegevuste numeratsiooni seoses tegevuse 8.6 „koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“ üle viimisega avatud taotlusvooru (haridus- ja teadusministri 29.10.2015 määrus nr 47 „Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord). Samuti muudetakse parema loetavuse ja arusaadavuse huvides tegevuste esitamise struktuuri. Esmalt tuuakse välja iga tegevuse eesmärk, seejärel alategevused, tulemused ja sihtrühmad. Punktis 8.1 täpsustatakse sihtgruppe. Kuna võrgustiku mõistet muudeti, siis kustutatakse eraldi sihtgrupina „haridusasutuste professionaalsed õpikogukonnad“. Mõiste „võrgustik“ hõlmab endas nii haridusühendusi kui professionaalseid õpikogukondi.“ Sihtrühmade nimekirja lisatakse „õpetajad, haridusasutuste juhid, koostööpartnerite esindajad, kes on potentsiaalsed võrgustike liikmed või kes toetavad tegevuste elluviimist“, et võimaldada nende osalemine õpiüritustel. Punkti 8.4 täiendatakse alapunktiga 8.4.9, mis annab võimaluse välja töötada haridusasutuse pidajatele suunatud täiendusõppe tegevused. Eesmärgiks on luua pidajatele ja juhtidele võimalus koos õppimiseks ning arendada pidajate kompetentsi haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel. Punktis 8.6 jäetakse välja koolidirektorite keskse hindamise komisjonide liikmete värbamine ja töö tasustamine, sest vastavat regulatsiooni pole riiklikult kehtestatud ning vastavaid tegevusi ei saa ellu viia. Jätkuvad vabatahtliku hindamisega seotud tegevused pidajatele ja juhtidele. Seoses sellega kustutatakse ka vastav väljundnäitaja punktis 9 olevast tabelist. Punkti 8.4 ja 8.7 alapunktides 8.4.2 ja 8.7.1 HITSA poolt läbiviidava täiendusõppe puhul antakse toetust standardiseeritud ühikuhindade alusel. Ühikuhinnad ÕKPATi tegevustele on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjas nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. Perioodil 2014-2020 on lubatud üle võtta sarnaste tegevuste ja toetuse saajate puhul siseriiklikult kehtestatud ühikuhindasid, kuid selleks peab olema selgitatud sarnasus PRIMUSes kehtinud tegevuste ja toetuse saajate ning perioodi 2014-2020 meetme tegevuste vahel. Käskkirja seletuskirjas on vastav võrdlus läbi viidud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmetele: õpetajate koolitus ja haridusasutuste juhtide koolitus. Võrreldud on ÕKPAT tegevusi „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“, „Kutseõppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine“, „Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“ ja „Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga“. Käesoleva eelnõuga soovitakse anda toetust ühikuhindade alusel tegevuse 8.7 „Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine“ alategevuse 8.7.1 ning tegevuse 8.4 „Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide kompetentside arendamise toetamine“ alategevuse 8.4.2 käigus läbiviidava täiendusõppe kulude hüvitamiseks. Esimese alategevuse puhul korraldatakse täiendusõpet õpetajate ja koolimeeskonna ning teise alategevuse puhul haridusasutuse juhtide digipädevuste arendamiseks. Tegevustes, mis on kajastatud ÕKPATis ja kus soovitakse rakendada samasid ühikuhindasid, mis PRIMUSes, on tegemist mõlemal juhul tööalaste täienduskoolitustega täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Täienduskoolitust viiakse läbi koolitusasutuse poolt kinnitatud täienduskoolituse õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt. Nii PRIMUSes kui ka ÕKPATis võimaldavad korraldatavad koolitused sihtrühmal omandada ja täiendada oma kutse,- ameti- ja erialaseid teadmisi ja oskusi. PRIMUSe ja ÕKPATi sihtrühmad on samad. Mõnevõrra on koolituste sihtrühma võrreldes PRIMUSega ÕKPATis täpsustatud, kuna vahepeal on hariduse valdkonna seadusasandluses võetud kasutusele sõna õpetajad, kelleks loetakse koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav organisatsioon), üldhariduskoolis (mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või kutseõpet pakkuvas õppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik. ÕKPATi alategevuse 8.7.1 puhul on sihtrühmaks õpetajad ja koolimeeskonna liikmed ning alategevuse 8.4.2 puhul haridusasutuste juhid. Punktis 8.7 täpsustatakse sihtrühmi. Lisaks õpetajatele lubatakse täiendusõppes osaleda teistel koolimeeskonna liikmetel, kes haridusasutuses toetavad õpetajaid digipädevuste omandamisel ja kasutuselevõtul. Punktis 9 olevasse väljund- ja tulemusnäitajate tabelisse lisatakse näitajad aastateks 2020 ja 2022/23. Juhtide täiendusõppe väljundnäitaja (1300) on juba praeguseks täidetud, kuid juhtide täiendusõppe järele on endiselt suur nõudlus. Hetkel töötab üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja koolieelsetes lasteasutustes kokku 1036 direktorit. Kuna koolijuhtide/haridusasutuse juhtide sihtrühma hulka loetakse lisaks direktoritele ka teised juhtkonda kuuluvad isikud (nt õppejuhid, arendusjuhid jne), siis on sihtrühm kordades suurem ning vastav indikaator olnud selgelt alaplaneeritud. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine nõuab juhtidelt kaasaegseid juhtimiskompetentse. Igal õppeaastal vahetub u 10% koolijuhtidest ning süsteemi sisenejate kompetentsid vajavad järjepidevat arendamist. Seega jätkatakse kompetentsimudelil põhinevate koolitustega erinevatel tasemetel ning erinevate arendustegevustega, mis toetavad nii algajaid, kesktasemel kui ka meistriklassi tasemel juhte. Tabelis kustutatakse läbivalt täiendusõppe puhul märge „läbinud täiendusõppe alates 30 ak tundi“. Kuna näitajates arvestatakse kogu täiendusõpet (st ka alla 30 akadeemilist tundi), siis on mõistlik seada indikaatorid nii, et need peegeldaks tegelikku koolitatavate arvu. Aruandluses jätkatakse eraldi arvestuse pidamist üle 30 akadeemilise tunni kestvate koolituste ja lühema täiendusõppe osas, sest esimesed kajastuvad (rakenduskava) tulemusnäitajas, millega hinnatakse pikaajaliste koolituste lõpetanutest kvalifikatsiooni omandanute osakaalu. Vastav täiendus lisatakse tabeli joonealusesse märkusesse. Tegevus 8.4 väljundnäitajaid (punkt d) tõlgitud erialakirjandusele vähendatakse. Teadusartiklite tõlkimisel ja kohandamisel perioodil 2015-2018 ilmnesid raskused litsentside taotlemise jmt tegevusega ning sellest tegevusest loobutakse. Lõpetatakse töös olevate artiklite tõlkimine ja kohandamine ning jätkatakse raamatute tõlkimisega väiksemas mahus. Tegevuse 8.4 punktis c seatud väljundnäitajaid sisekoolitajate salve kuuluvatele õpetajatele ja koolijuhtidele ei suurendata, vaid jätkatakse juba salves olevate sisekoolitajate kompetentsi tõstmist toetavate tegevustega. Punktis 12 täpsustatakse tegevuste eelarve aastaks 2022 seni kasutusele võtmata vahendite osas. Eelarve koostamisel on arvestatud meetme 1% kohendusega. Seoses tegevuse 8.6 (koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks) üle viimisega avatud taotlusvooru alates 01.01.2019, on eelarvet vähendatud 1 500 000 euro võrra. Punkti 13.2.9 täiendatakse seoses ühikuhindade kasutuselevõtuga järgmiselt: “alapunktis 8.4.2 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. Punkti 13.2.12 täiendatakse seoses ühikuhindade kasutuselevõtuga järgmiselt: „alapunktis 8.7.1 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. Punkti 14.2 lisatakse seoses ühikuhindade kasutuselevõtuga täiendavalt § 15 lõige 2. Punkti uus sõnastus: toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. Punkti 15 alapunktis 15.1 muudetakse lõppsaajat. Toetust saavad taotleda haridusühendused kui juriidilised isikud koostöiste projektide elluviimiseks. Sihtgrupist jäetakse välja professionaalsed õpikogukonnad, kellel on võimalik taotleda koolimeeskondade arendamiseks mõeldud toetust avatud taotlusvoorust. Punkti 15 alapunktis 15.2 täpsustatakse taotlemisel esitatavaid dokumente. Selgemalt sõnastatakse tegevuskava nõue. Lisaks projekti tegevuskavale tuleb taotlejatel esitada ka ühenduste aastased tegevuskavad, mille põhjal hinnatakse nende tegevusvõimekust ja jätkusuutlikkust. Punkti 15 alapunktis 15.3 seatakse haridusühendustele toetuse andmise piirmääraks kuni 10 000 senise 3000 euro asemel. Eesmärgiks on suunata erineva valdkonna haridusühendusi omavahel koostööd tegema, et kiirendada nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist. Toetuse piirmäära tõstmine annab võimaluse ellu viia suuremahulisemaid ja pikemaajalisi tegevusi. Toetuse andmisel seatakse tingimuseks vähemalt kahe haridusühenduse koostöö. Punktis 15 alapunktis 15.4 täpsustatakse seoses toetuse piirmäära suurendamisega piirangut täiendusõppe mahule. Lisatakse täpsustus „ühe kursuse“ maht, mis võimaldab viia läbi suuremas mahus täiendusõpet. Punkt 16 ja 19.3.5 kustutatakse, sest tegevus 8.6 on viidud avatud taotlusvooru ning nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.6 „Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“ pole enam asjakohane. Järgmiste tegevuste numeratsiooni korrigeeritakse. Punktis 17 ühtlustatakse tegevuste elluviimise aruandlus. Alapunktis 17.1 täpsustatakse, et vahearuanne esitatakse registri kaudu ning senise 15. jaanuari asemel on tähtajaks 20. jaanuar. Alapunkt 17.1.2 kustutatakse, kuna vastav nõue seatakse punktis 17.2. Alapunktis 17.2 täpsustatakse lõpparuande esitamise tingimusi, tähtaega ja sisu. Alapunktis 17.3 pikendatakse aruande nõuetelevastavuse kontrollimise tähtaega seniselt 15 päevalt 20 päevani. Alapunktides 17.4 ja 17.5 laiendatakse tingimusi ka lõpparuandele. Alapunkt 17.6 kustutatakse, kuna pole asjakohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Tegevuse mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korraldusest nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020. Tegevuse lõppedes on kavas tegevust jätkata riigieelarvelise rahastamisega. 5. Käskkirja jõustumine Käskkirja muudatused jõustuvad alates 1. jaanuarist 2019. aastal. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove. Mihkel Rebane üldharidusosakonna juhataja LISA KINNITATUD haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a. käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ muutmine Toetuse andmise tingimused tegevusele ”Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ 1. Reguleerimisala .................................................................................................................. 2 2. Rakendusasutus- ja üksus ................................................................................................... 2 3. Elluviija ja partnerid ........................................................................................................... 2 4. Tegevuste juhtimine ........................................................................................................... 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ...................................................................................... 3 6. Toetuse andmise eesmärk................................................................................................... 3 7. Mõisted ............................................................................................................................... 3 8. Toetatavad tegevused ......................................................................................................... 4 9. Väljund- ja tulemusnäitajad.............................................................................................. 10 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. ............................................................ 13 11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega .............................................. 14 12. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 15 13. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................... 17 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 19 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames...................... 19 16. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................... 20 17. Tegevuste elluviimise aruandlus ................................................................................... 21 18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel .. 22 19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................. 23 20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................. 23 21. Dokumentide säilitamine............................................................................................... 23 1 1. Reguleerimisala Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT) viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuste „Õpetajate koolitus“ ja „Haridusasutuse juhtide koolitus“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus- ja üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korraldusele nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partnerid Tegevuste elluviija on SA Innove haridusuuenduste agentuur. Rakendusüksuse ja elluviija ülesanded on eristatud SA Innove struktuuriüksuse tasandil. Tegevuse partner on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA). Partner panustab tegevusse 8.4 (alategevus 8.4.2) ja 8.7 Tegevuse 8.4 puhul on selleks koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine, täiendusõppe korraldamine ja läbiviimine koolijuhtide digikompetentsi arendamisel. Tegevuse 8.7 raames on partneri tegevusteks arenguprogrammide jt täiendusõppevormide väljatöötamine, läbiviimine ja korraldamine kuni aruandluseni. Samuti kasutuses oleva koolituste haldamise ja koolitustegevuse juhtimise e-lahenduse edasiarendus ning kasutusvõimaluste loomine tegevuse 8.7 sihtrühmale. 4. Tegevuste juhtimine 4.1.Elluviija kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ juhtiva HTM osakonnaga: 4.1.1. ÕKPATi iga-aastase tegevuskava ja eelarve; 4.1.2. punktis 8.1.1 nimetatud taotlusvoorude ning punktides 8.2, 8.4 ja 8.7 nimetatud täiendusõppe prioriteetsed teemad ja mahud; 4.1.3. tegevuste elluviimisel jooksvalt hangete tehnilised kirjeldused ja hindamiskriteeriumid ning lähteülesanded tegevustele, millele tehnilist kirjeldust ei koostata. Eelkirjeldatud kooskõlastamise nõue kehtib arenguprogrammide, uuringute, analüüside ja küsitluste, e-lahenduste, hindamissüsteemide, mainetegevuste raames teostatavate tegevuste osas, sest need peavad lähtuma riigi seatud prioriteetidest ning nende tulemusi kasutatakse sisendina edasiste tegevuste ja poliitika kavandamisel. 4.2. EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ juhtiva HTM osakonnal on õigus nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse. 4.3. Tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks võib vastavalt vajadusel kokku kutsuda ekspertidest koosnevaid valdkondlikke töörühmi. Töörühmad koosnevad HTM-i, haridusasutuste juhtide, õpetajate, haridusasutuste pidajate, elluviija ja teiste asjakohaste sotsiaalsete partnerite esindajatest. Elluviija kooskõlastab töörühmade koosseisud ja 2 töökorrad HTMi vastutava osakonnaga ning seejärel kinnitab töörühmade koosseisud ja töökorrad. 4.4. ÕKPATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 – 31.12.2022. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu perioodi jooksul. Toetatud tegevuse ning sellega saavutatud tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks nähakse ette mitmete meetmete rakendumist või tegevuste elluviimisega jätkamist. Teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmiseks jätkatakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppega. Lõpliku väljumisstrateegia koostab HTMi üldharidusosakond 2021. a jooksul võttes arvesse uuendatavat haridusstrateegiat. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärk on kaasaegse õpikäsituse rakendumise toetamine, luues ajakohased ja mõjusad lahendused õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti maine tõusuks. 7. Mõisted Coach – arengutreener. Coaching on õppimisele ja arengule suunatud koostöösuhe, milles coachee saavutab coachi toel ning struktureeritud protsessi kaudu eesmärgiks seatud muutused. Coachingu eesmärk on tõsta inimese teadlikkust iseendast, millele järgneb vältimatult ka inimese enesekindluse ja vastutuse tõus. Digipädevus – valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digiõpe – digitaalse tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis eesmärgipäraselt, et aidata kaasa kokkulepitud õpitulemuste saavutamisele. Doonortöökoht – kokkuleppel elluviijaga üldhariduskoolis ja/või kutseõppeasutuses koolidirektorite järelkasvuprogrammi lõpetaja hõiveks loodav täiendav ametikoht, mille töötasu maksmist toetatakse esimesel tööaastal tegevuse 8.5 vahenditest. Haridusasutus - koolieelne lasteasutus (va lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid), üldhariduskool (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool), kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas). Haridusasutuse juht/koolijuht (mõisteid kasutatakse dokumendis sünonüümidena) - kooli või lasteaia direktor ja/või juhtkonda kuuluv isik. Koolidirektor – direktor põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 71 ja kutseõppeasutuse seaduse § 15 mõistes. Haridusasutuse pidaja esindaja - kohalikul tasandil hariduse valdkonna eest vastutav ametnik/spetsialist või eraõppeasutuste omaniku esindaja. Haridusühendus – õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav ameti-, eriala- ja/või aineliit. Koolimeeskond – koolimeeskond on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lg 1 loetletud koolipere, koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lg 1 loetletud personal. Kutseõpetaja – kutseõpet pakkuvas asutuses töötav õpetaja, kes vastab kutseõpetaja kutsestandardis sätestatud nõuetele. Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab kaastöötaja/ametikaaslase (mentee) professionaalset arengut. Mentori ülesanne on aidata menteel mõista organisatsiooni, toetada teda arengus, eeldades pikaajalist karjääri organisatsioonis. Professionaalne kapital - professionaalne kapital on inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja otsustuskapitali (võime langetada põhjendatud otsuseid) koostoime. 3 Professionaalne õpikogukond - professionaalne õpikogukond on õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav meeskond, mis tegutseb selleks, et õppida üksteise praktikatest ja/või rakendada haridusuuendusi. Salv – varamu, kuhu on arvatud vastava tegevusvaldkonna asjatundjad. Sisekoolitaja – isik, kes on omandanud esmaste õpingute käigus elukutse ja ei oma tavaliselt formaalset kvalifikatsiooni täiskasvanute õpetamiseks. Taotlus – taotlus on käesoleva käskkirja mõistes elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid tegevuste elluviimiseks toetatava tegevuse 8.1 raames. Taotluse rahuldamisel annab elluviija lõppsaajale (taotluse esitaja) toetust vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg 1 p-le 4. Tugispetsialist – õpetajat tema põhiülesannete täitmisel toetav personal. Täiendusõpe – õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut toetavad arenduslahendused. Täiendusõpe on suunatud õpetajate ja koolijuhtide kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks. Võrgustik - koondnimetus haridusühendustele ja professionaalsetele õpikogukondadele. Õpetaja – koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav organisatsioon), üldhariduskoolis (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või kutseõppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik. Õpiüritus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu Eesmärk: Õppekava rakendamise, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamise ning professionaalse kapitali arendamise eesmärgil toetatakse koostööd võrgustike sees ja võrgustike vahel ning suurendatakse nende tegevusvõimekust. Alategevused: 8.1.1. Viiakse läbi võrgustike jätkusuutlikkuse mudelil ja prioriteetsetel teemadel põhinevaid võrgutikeüleseid õpiüritusi ning antakse edasi toetust haridusühendustele. 8.1.2. Jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võimekuse tõstmiseks jätkatakse üleriigiliste haridusühenduste juhtide täiendusõppega. Uute ja/või potentsiaalsete haridusühenduste juhtide toetamiseks viiakse ellu ühenduse tegevusvõimekust ja juhtimisoskusi toetavaid arenguprogramme. 8.1.3. Õpetajate vahelise koostöö arendamiseks ja koostöövõrgustike moodustamiseks viiakse läbi arenguprogramme professionaalsete õpikogukondade juhtidele. Õppeasutuse siseste õpikogukondade moodustamise toetamiseks viiakse läbi arenguprogramme potentsiaalsetele ja alustavatele õpikogukondade juhtidele. Juba toimivate õpikogukondade juhtimisvõimekuse kasvatamiseks ning õppeasutustevahelise koostöö arendamiseks viiakse läbi arenguprogramme edasijõudnutele. 8.1.4. Luuakse e-lahendus haridusühenduste võrgustikele info jagamiseks. Tulemused: - võrgustikel on väljakujunenud roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel; - õpetajate ja haridusasutuste juhtide võrgustike tegevusvõimekus on kasvanud ja nende jätkusuutlikkust on toetatud loodud mudeli abiga; 4 - loodud on e-lahendus haridusasutuste võrgustike infovahetuseks; - suurenenud on võrgustikevaheline koostöö. Sihtrühmad: - võrgustikud; - õpetajad, haridusasutuste juhid, koostööpartnerite esindajad, kes on potentsiaalsed võrgustike liikmed või kes toetavad tegevuse elluviimist. 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine Eesmärk: kutseõpet pakkuvate asutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine ning vene õppekeelega rühmades eestikeelsele õppele ülemineku võimaldamine 2020. aastaks. Alategevused: 8.2.1. Korraldatakse kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ning kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ja tööandjate (sh regionaalsete kompetentsikeskuste) koostöös läbiviidavat täiendusõpet kutseõpetajate erialateadmiste ja oskuste hoidmiseks ning tõstmiseks, sh koostöös teiste riikide kutseõppe kompetentsikeskuse rolli kandvate organisatsioonidega. Koostöös korraldatavad õpiüritused võivad toimuda nii Eestis kui ka teistes riikides. 8.2.2. Korraldatakse kutseõpetajate ja kutseõppeasutustes töötavate üldharidusainete õpetajate täiendusõpet (sh seminare) erialaainete, üldharidusainete ja üldpädevuste lõimimiseks, uuendatud õppekavade rakendamiseks jne. 8.2.3. Viiakse läbi riigikeele õppe programme, mille õppemaht on vähemalt 200 tundi ning millesse on integreeritud eesti kultuuri õppimise komponent ning mis põhinevad tänapäevastel võõrkeelte õppimise meetoditel (sh interaktiivsed keeleõppetegevused, õppimine mitteformaalses keskkonnas, keelepraktika eestikeelses töökeskkonnas, kommunikatiivsed õppemetoodikad, keeleklubid, õppimine mentori toel, e-õppe ja mentori toel õppimise kombineerimine jms). Tulemused: - kutseõpetajate erialane kompetents prioriteetsetes valdkondades on ajakohane ja võimaldab rakendada uuendatud õppekavasid; - on olemas tugi kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele ülemineku toimumiseks kavakohaselt ja tähtaegselt. Sihtrühm: kutseõpet pakkuvates õppeasutustes töötavad õpetajad ja koolijuhid. 5 8.3. Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks Eesmärk: Õpetajaameti kaasaegse olemuse esiletoomine, atraktiivsuse suurendamine ning väärtustamine. Alategevused: 8.3.1. Rakendatakse õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsiooni (sh kommunikatsiooniplaani ning hoitakse seda ajakohasena. 8.3.2. Luuakse ning hallatakse keskset karjäärilehte (e-keskkonda), mis koondab info õpetajaks õppimise võimaluste, ameti sisu, karjäärivõimaluste, edulugude, vabade ametikohtade, ametiga tutvumise võimaluste vahendamiseks jmt. 8.3.3. Levitatakse trüki- ja/või online meedias kasutamiseks sobilikke värbamismaterjale, mida koolid saavad soovi korral kohandada ja oma värbamiskampaanias kasutada. 8.3.4. Korraldatakse sihtrühmapõhiseid õpetajaametit tutvustavaid infoüritusi või üritussarjasid, info- ja reklaammaterjalide koostamist, edulugude kogumist ja kajastamist, teavitustegevuste koordineerimist partneritega, võimaldatakse olla töövarjuks õpetajatele, osaletakse karjäärimessidel ja teistel infoüritustel ning viiakse ellu teisi õpetajaametit atraktiivselt tutvustavaid tegevusi. 8.3.5. Töötatakse välja ja viiakse ellu sihtrühmapõhiseid tutvustusprogramme: 8.3.5.1. õpetajatele, kes on oma ameti maine peamised kujundajad; 8.3.5.2. noortele, kes on saavutanud positiivselt eristuvaid tulemusi õppe- ja/või huvitegevuses ja kes on huvitatud õpetajaametist; 8.3.5.3. muu töökogemusega inimestele vanuses 35 +, kes on edukad oma senises tegevusvaldkonnas, magistrikraadiga ja huvitatud karjääripöördest. Noortele ja karjääripöörajatele suunatud programmide raames saavad osalejad tutvuda näiteks õppimise ja õpetajaameti tänapäevase sisuga, kohtuda inspireerivate õpetajatega tööga nii Eestis kui mõnes teises riigis. Programme korratakse vastavalt vajadusele. Tulemused: - kõik tegevused õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamiseks ja väärtustamiseks on integreeritud tervikuks; - tegevuste tulemusel tunnevad õpetajad oma ametit väärtustatumana kui aastal 2013; - mainekuvandi mõõtmised näitavad, et ühiskond teadvustab õpetajaameti mitmekülgsust ja hindab ameti kuvandit positiivselt. Sihtrühmad: - õpetajad ja koolijuhid; - noored, kes võiksid õpetajaks õppida; - muu töökogemusega inimesed, kes võiksid kaaluda karjääripööret ja kellel on huvi õpetajaameti vastu. 6 8.4. Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide kompetentside arendamise toetamine Eesmärk: Professionaalse kapitali kujundamine ja arendamine haridusasutuses, sh juhtimiskompetentsi tõstmine, mentorluse arendamine, õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise olulisuse teadvustamine ning uueneva õpikäsituse rakendamine. Alategevused: 8.4.1. Viiakse läbi haridusasutuse juhi kompetentsimudelil põhinevat tööalast täiendusõpet professionaalse kapitali kujundamiseks ja arendamiseks haridusasutuses. 8.4.2. Arendatakse haridusasutuse juhtide digikompetentsi. 8.4.3. Luuakse koolijuhtidele võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, uusimate juhtimismeetodite praktiliseks õppimiseks ja kogemiseks nii haridussektori sees kui selle väliselt ning osalemiseks rahvusvahelises teadmisteringluses jms. 8.4.4. Viiakse läbi alustavate koolijuhtide arenguprogramme esmakordselt ametis alustavatele üld- ja kutsehariduskoolide direktoritele. 8.4.5. Viiakse läbi õppejuhtide arenguprogramme. 8.4.6. Korraldatakse mentori tugi üld- ja kutseõppeasutuste juhtide toetamiseks. Aluseks on juhi motiveeritud avaldus. Vastavalt vajadusele korraldatakse nimetatud mentorite välja- ja täiendusõpet. 8.4.7. Võimaldatakse coachi teenust üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuse direktoritele, kellel on vaja arengupartnerit organisatsioonis toimuvate ümberkorralduste faasis, muutuste juhtimise käigus või tulenevalt hindamisel oma tööle/sooritusele saadud tagasisidest. Aluseks on juhi motiveeritud avaldus. 8.4.8. Korraldatakse haridusvaldkonna sisekoolitajate salve arvatud sisekoolitajatele täiendusõpet ning vajadusel pakutakse väljaõpet uutele sisekoolitajatele. 8.4.9. Luuakse võimalused haridusasutuste juhtide ja haridusasutuste pidajate koos õppimiseks ning tõstetakse pidajate võimekust haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel. 8.4.10. Tõlgitakse ja levitatakse kaasaegset erialast kirjandust. Tulemused: - haridusasutuste juhtide täiendusõpe on süsteemne, kvaliteetne ja vajaduspõhine; - kompetentsimudelis kirjeldatud kompetentside arendamine on toetatud erinevate professionaalset arengut toetavate arenduslahendustega nii algajatele kui ka kogenud juhtidele; - haridusvaldkonna spetsiifilised valdkonnad on kaetud sisekoolitajatega. - mentorite ja coachide teenus on sihtrühmale kättesaadav. Sihtrühmad: - haridusasutuste juhid; - õpetajad ja haridusasutuste juhid sisekoolitajate sihtrühmana; - haridusasutuste pidajate esindajad. 7 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine Eesmärk: hoida võimekaid tegijaid haridussektoris luues neile karjääriperspektiivi, meelitada ligi haridussektori väliseid kõrge juhtimispotentsiaaliga isikuid, tutvustades neile ametit ning tekitada koolidirektorite reserv. Alategevused: 8.5.1. Viiakse läbi koolidirektorite järelkasvuprogramme ja vajadusel luuakse neile doonortöökohad. Tulemused: - järelkasvuprogrammis osalejad on kõrgelt motiveeritud võtma koolijuhi rolli ning on saanud selleks olulise arengukiirenduse; - haridusasutuste pidajad on programmist teadlikud ja väärtustavad seda, tunnustades edukat programmis osalemist koolijuhi kandidaatide kvaliteedimärgina ning soovivad leida kandidaate oma kooli juhi kohale just selle programmi läbinute seast; - koolijuhtimine on muutunud populaarsemaks ja teadlikumaks valikuks. Sihtrühmad: - üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktoriks soovijad, kes töötavad järelkasvuprogrammi kandideerimise ajal haridussektoris mõnel muul ametikohal kui direktor; - haridussektori välised isikud, kes soovivad üldhariduskooli või kutseõppeasutuse direktoriks saada; - haridusasutuste pidajad. 8.6. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga Eesmärk: haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine töötajate tegevuse eesmärgistamist, hindamist ning teisi talendijuhtimise tegevusi toetavate süsteemide- ja vahendite abil. Alategevused: 8.6.1. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamist ja/või edasiarendamist. 8.6.2. Viiakse läbi organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete ja -vahendite kasutuselevõttu hõlbustavaid tegevusi sh pilootprogrammid, seminarid, töötoad, treeningud jt üritused, mille raames pakutakse hindamispädevust arendavaid õppimisvõimalusi hindamist läbiviivatele isikutele (sh enesehindamine) ja hindamisprotsessi korraldajatele, et tagada hindamise ühtlane kvaliteet, hindajate kõrge professionaalsus, sõltumatus, ühtne tegevuspraktika ja töökorraldus. 8 8.6.3. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste (andmekogud, elektroonilised töövahendid jmt) väljatöötamist ja/või edasiarendamist, et tõsta teadlikkust kasutusvõimalustest ning parendada teabe edastamist, vahendamist, töötlemist, kättesaadavust ja säilitamist. Tulemused: - enesehindamispädevus on tõusnud ning professionaalset arengut toetavaid arenduslahendusi valitakse teadlikumalt; - professionaalset arengut toetavad tegevused on toetatud tänapäevaste e-lahendustega; - hindamispõhimõtted, -mudelid ja/või teised tänapäevased lahendused on loodud ja kasutuses. Hindamissüsteem on kooskõlas tänapäevaste põhimõtetega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid; - tegevuse raames väljatöötatud lahendusi kasutavad isikud on läbinud vastava täiendusõppe. Sihtrümad: - õpetajad; - koolijuhid; - haridussektori koolitajad; - haridusametnikud; - õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud; - haridusasutuste pidajate esindajad. 8.7. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine Eesmärk: Õpetajatel on digipädevused kaasaegsetel metoodikatel ja tehnoloogiatel põhineva õppeprotsessi kavandamiseks ja läbiviimiseks ning täiendusõppe vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks on välja arendatud täiendusõppe korraldust ja info levikut toetav e-lahendus. Alategevused: 8.7.1. Korraldatakse täiendusõpet õpetajate tööks vajalike haridustehnoloogiliste pädevuste omandamiseks, sh digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks, jagamiseks ja õppeprotsessi kaasajastamiseks erinevate digivahenditega. 8.7.2. Jätkatakse täiendusõppe e-keskkonna arendustöödega ja ajakohastamisega, et see võimaldaks kasutajasõbralikult jagada ja hallata täiendusõppe infot, registreeruda õpiüritustele, anda tagasisidet ning koostada kokkuvõtteid koolitusarvestuse tarbeks. Tulemused: - õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel rakendatakse haridusasutustes kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt; - tehnoloogilisi vahendeid kasutatakse oskuslikult õppijate innovaatilisuse, uurimistöö ja õppimise toetamiseks ning koostöö tegemiseks õppijate ja teiste kogukonnaliikmetega; - keskselt korraldatava õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe korraldus, haldus ja arvestus on toetatud tänapäevase e-lahendusega. Sihtrühmad: - õpetajad ja koolimeeskonnad; 9 - e-lahenduse kasutuse osas õpetajad, koolijuhid, haridussektori koolitajad, haridusametnikud, õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud, haridusasutuste juhtide vahetud juhid. 8.8. Uuringute ja analüüside tellimine. Eesmärk: Õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajaliku sisendi saamine ning EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Alategevused: 8.8.1. Osaletakse õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajalikes siseriiklikes ja rahvusvahelistes uuringutes. Teostatakse nimetatud uuringute ettevalmistamist, läbiviimist, tulemuste avaldamist ja levitamist ning uuringute põhjal riigipõhiste analüüside või teiste arendustegevuste teostamist. 8.8.2. Tellitakse varem teostatu ja rakendatu levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringuid, analüüse jm arendustegevusi, et saada sisendit edasiseks valdkonna korralduseks. 8.8.3. Korraldatakse uuringute ja analüüside läbiviimist tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. Tulemus: - Otsused valdkonna kujundamisel ja arendamisel ning hinnangud tegevuste tulemuslikkusele põhinevad uuringute ja analüüside tulemustel. Sihtrühmad: - õpetajad; - haridusasutuste juhid; - kohalike omavalitsuste ametnikud; - poliitikakujundajatest ametnikud. 9. Väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Algtase Sihttase 2016 Sihttase Sihttase Sihtt nimetus 2018 2020 ase 2022/2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Osakaal 95% 97% 97% 97% koolitustel (2013) (maht vähemalt 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, haridusasutuse juhtidest ja noorsootöötajat est, kes said koolituse 10 lõppedes kvalifikatsiooni1 TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Koolitusel 02 5000, millest 17 000, 21 800 21 800 tegevusele: osalenud 1330 ÕKPATi millest 3093 millest millest Õpetajate koolitus õpetajate arv raames ÕKPATi 8013 11 283 raames ÕKPATi ÕKPATI raames raames Tulemusnäitaja Koolitusel 0 500 1000 1300 1300 tegevusele: osalenud Haridusasutuste haridusasutuste juhtide koolitus juhtide arv Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja a) Õpetajate arv, 0 50 150 200 250 tegevusele 8.1. kes on osalenud Õpetajate ja professionaalse haridusasutuste õpikogukonna juhtide eestvedaja professionaalse arenguprogram arengu mis edendamine b) Üleriigiliste 0 20 õpetajat, 60 õpetajat, 80 õpetajat, 100 koostöövõrgustik võrgustike 2 koolijuhti 6 koolijuhti 8 koolijuhti õpetajat, e kaudu juhtide arv, kes 10 on läbinud koolijuhti võrgustiku võimekuse kasvu toetava arenguprogram mi c) 0 3 9 15 21 Koostöövõrgustik e üleste õpiürituste arv Väljundnäitaja Täiendusõppes 0 150 350 700 900 tegevusele 8.2 osalenud Kutseõpet õpetajate arv pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine Väljundnäitaja a) Kontseptsiooni Kontseptsioon tegevusele 8.3 loomine on loodud 1 Täiendusõppe puhul peetakse eraldi arvestust vähemalt 30 ak tunniste ja lühemate koolituste osas. Võimaluse korral esitatakse andmed soolises lõikes. Arvestatakse neid, kes lõpetasid positiivse tulemusega (said tunnistuse või kvalifikatsiooni läbi kindlaksmääratud teadmiste, oskuste ja kompetentside hindamise. 2 Punktis nr 9 on algtase 0 käesoleva programmi mõttes. 11 Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine b) Vastavalt 0 1 3 5 7 ja maine tõstmine kommunikatsioo ameti niplaanile väärtustamiseks läbiviidud üleriigiliste kampaaniate arv c) 0 Igale Igale Igale Igale Sihtrühmapõhist sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmal e on käivitatud on viidud on läbi e on läbi tegevusprogram vähemalt üks läbi viidud viidud mide arv tegevusprogra vähemalt vähemalt vähemalt 4 mm kaks kolm tegevus- tegevus- tegevus- programmi programmi programmi Väljundnäitaja a) Ei ole Esmatase ja Arendus- Arendus- Arendus- tegevusele 8.4 haridusasutuse tervikuna meistriklassid lahendusi lahendusi lahendusi Haridusasutuse juhi kaetud e tase on pakutakse pakutakse pakutakse juhtide kompetentsimu arenduslahend alg-, kesk- ja alg-, kesk- ja alg-, kesk- täiendusõppe- delis kirjeldatud ustega kaetud meistriklassi meistri- ja meistri- süsteemi kompetentside tasemel klassi klassi nüüdisajastamine kaetus tasemel tasemel ja juhtide arengulahendust kompetentside ega arendamise toetamine b) 0 413 3000 4000 4500 Täiendusõppes osalenud koolijuhtide arv c) 0 Vähemalt 10 Vähemalt 33 Vähemalt 33 Vähemalt Sisekoolitajate õpetajat ja 10 õpetajat ja õpetajat ja 33 õpetajat salve kuuluvate koolijuhti 26 koolijuhti 26 koolijuhti ja 26 õpetajate ja koolijuhti koolijuhtide arv d) Tõlgitud 0 2 raamatut ja 2 raamatut ja 4 raamatut ja 6 raamatut erialakirjanduse 8 teadusartikli 8 8 ja 8 arv kokkuvõtet teadusartikli teadusartikli teadusartik kokkuvõtet kokkuvõtet li kokkuvõtet Väljundnäitaja Programmis 0 10 20 30 40 tegevusele 8.5 osalenute arv Koolidirektorite järelkasvuprogra mmide loomine ja läbiviimine Väljundnäitaja Hindamist ja 0 Sihtrühmale Hindamis- Hindamis- Hindamis- tegevusele 8.6 arendamist on keskkonda keskkond keskkond Koolimeeskonna toetavad e- kättesaadavak on vastab toimib ja hindamist ja keskkonnad on s tehtud ja täiendatud kokkulepitu on arendamist sihtrühmale kasutuses on töötajate d jätkusuutli toetavate kättesaadavaks kompetentside eesmärgis- vajadustele. k peale süsteemide ja tehtud ja nad hindamise tamist ja rahastamis vahendite kasutavad neid. keskkond. tulemuslikku perioodi väljatöötamine se hindamist lõppu ning kasutusele võimaldava võtmine lisalahendust ega. 12 Väljundnäitaja a) 0 1100 2500 7000 10 000 tegevusele 8.7 Täiendusõppes Õpetajate osalenud digipädevuse õpetajate arv. arendamine digiõppe b) Keskset 0 Sihtrühmale E-keskkonda E-keskkond E- rakendumiseks täiendusõpet on on arendatud on kasutaja- keskkond ning keskselt toetab e- kättesaadavak vastavalt sõbralik ja toimib ja korraldatavat keskkond s tehtud ja kokkuleppel võimaldab on täiendusõpet kasutuses e saada jätkusuutli toetava e- täiendusõpet täiendusõpp k peale lahenduse toetav e- e kohta rahastus- väljaarendamine keskkond kokku- perioodi lepitud lõppu statistikat Väljundnäitaja Osaletud Iga tegevusele 8.8 Poliitikakujund uuringutest läbiviidud Uuringute ja us põhineb on valminud uuringu analüüside uuringutel ja maapõhised või tellimine analüüsidel raportid analüüsi tulemuste tutvusta- miseks on ilmunud vähemalt üks artikkel 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne areng Õpetajate ja koolijuhtide professionaalsuse kasv (sh koolidirektorite hindamine) aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja edendab seeläbi kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad haridusasutused ja toetatakse haridusvaldkonnas piirkondlikul tasandil tehtavat. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja täiendusõpet pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Kavandatud tegevused aitavad kaasa infoühiskonna edendamisele läbi edendamine õpetajate ja koolijuhtide kasvava oskuse kasutada tööalaselt erinevaid e- lahendusi (täiendusõpe, hindamine, tagasiside andmine jms tegevuste raames). Samuti kasutatakse tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi, mis toob kaasa laiema mõju. Tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele. Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset kliimapoliitika mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. 13 Võrdsete Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele võimaluste õpetajate ja haridusasutuste juhtide töös. Kaasava hariduse all on peetud tagamine silmas Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse agentuuri poolt kokkulepitud definitsiooni, mille järgi on kaasav haridus süsteemse lähenemise kaudu kvaliteetse hariduse tagamine, mis arvestab kooli kohalikus kogukonnas olevate kõikide õppurite akadeemiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest. Täiendusõpe tõstab kompetentsi ning kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul. Kavandatud tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamist hariduses ja tööturul. Tähelepanu on pööratud erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu inimese vanusest, soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest. Tegevused, millest saavad osa ka kogukonna liikmed on korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega inimestele (näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha valikul arvestatakse juurepääsuvõimalusi). Õpetajate täiendusõppe kaudu saab ennetada nt sooliste stereotüüpide teket koolis. Õpetajaameti maine teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi ameti osas. Ühtne Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju riigivalitsemine riigivalitsemise eesmärgile. 11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega Tegevused on seotud järgnevate arengukavadega ja EÕS programmidega: ▪ EÕS üldharidusprogrammiga ja kutseharidusprogrammiga on seotud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe tegevused. Läbi täiendusõppe toetatakse neis programmides kirjeldatud poliitikate realiseerimist ja eesmärkide saavutamist. Kutseharidusprogrammist tuleb muu hulgas sisend kutseõpetajate erialakoolitusteks. ▪ EÕS programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“ on tegevused seotud läbi õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe. Eelnimetatud programmist toetatakse õpetajate, haridusasutuse juhtide ja õppejõudude ettevõtlikkuse ja ettevõtluse alase kompetentsi tõstmist, praktikakorraldust, kutseõppe maine parendamist. Samasisulisi või sarnaseid tegevusi ei viida ellu käesolevas dokumendid kirjeldatud tegevuste raames. ▪ EÕS digipöörde programmi kaudu luuakse digipädevuste hindamismudelid ning kaetakse digipöörde programmi raames loodavate ja finantseeritavate lahenduste õppetöös rakendumist toetav täiendusõpe. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega. ▪ Täiskasvanuharidusprogrammis hõlmatakse täiskasvanute gümnaasiumite õpetajate ja koolijuhtide valdkondlikud infoseminarid, ühisõppimine, õppevisiidid teistesse riikides jmt eesmärgiga parandada valmisolekut madala haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid õppesse tuua ning pakutavat õpet paindlikumaks muuta. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega. ▪ Laste ja perede arengukavaga on seos läbi ühise eesmärgi toetada iga lapse arengut. ▪ Korraldatavad tegevused panustavad Eesti keele arengukava eesmärkide täitmisesse. 14 ▪ Korraldatavad tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele. ▪ Lõimuv Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse panustavad läbiviidavad tegevused personaalsemat lähenemist tagava õpikäsituse rakendamise toetamise kaudu. ▪ Aktiivse vananemise arengukava 2020 täitmisesse panustavad tegevused läbi tööturul konkurentsivõime säilitamise, kaasatuse, sotsiaalse sidususe edendamise. ▪ Säästev Eesti 21 eesmärkide saavutamisse panustavad tegevused võimaldades oodatud muutuste realiseerimist õpetamisstiilis, hindamismeetodites, koostöösuhete arendamisel lastevanemate ning kogukonnaga, uute juhtimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel. ▪ Toetatavad tegevused aitavad kaasa 2018. aastal tehtud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele, mis toetavad kaasava hariduse rakendamist. 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 10 782 847, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 9 165 420 (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 617 427 (vähemalt 15% kogumaksumusest). TULEMUS TEGEVUSED Abikõlbulike sh toetuse sh partneri kulude/toetatavate saaja eelarve tegevuste eelarve eelarve kokku Koolitusel Tegevus 8.1 Õpetajate ja haridusasutuste 1 350 000 1 350 000 0 osalenud juhtide professionaalse arengu õpetajate edendamine koostöövõrgustike arv kaudu sh Otsene personalikulu 321 300 321 300 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 028 700 1 028 700 0 Tegevus 8.2 Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste 1 000 000 1 000 000 0 õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine sh Otsene personalikulu 125 000 125 000 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 875 000 875 000 0 Tegevus 8.3 Õpetajaameti kuvandi 970 000 970 000 0 nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks sh Otsene personalikulu 407 400 407 400 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 562 600 562 600 0 Tegevus 8.6 Haridusasutuste juhtimise ja 1 000 000 1 000 000 0 toimimise tõhustamine inimeste juhtimist ja arendamist toetavate süsteemide ja -vahendite väljatöötamise ning kasutuselevõtu abil sh Otsene personalikulu 160 000 160 000 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 840 000 840 000 0 Tegevus 8.7 Õpetajate digipädevuse 1 600 000 0 1 600 000 arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine sh Otsene personalikulu 280 000 0 280 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 670 000 0 670 000 15 sh Hüvitamine ühikuhindade alusel 650 000 0 650 000 Tegevus 8.8 Uuringute ja analüüside tellimine 350 000 350 000 0 sh Otsene personalikulu 185 500 185 500 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 164 500 164 500 0 Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 194 000 194 000 0 tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse 250980 208980 42000 määra alusel (15%) Koolitusel Tegevus 8.4 Haridusasutuse juhtide 3 528 455 3 278 000 250 455 osalenud täiendusõppesüsteemi haridus- nüüdisajastamine ja juhtide asutuste kompetentside arendamise juhtide toetamine arv sh Otsene personalikulu 515 018 491 700 23 318 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 2 849 494 2 786 300 63 194 Hüvitamine ühikuhindade alusel 163 943 0 163 943 Tegevus 8.5 Koolidirektorite 400 000 393 910 6090 järelkasvuprogrammide läbiviimine sh Otsene personalikulu 43 330 43 330 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 356 670 350 580 6090 Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 48 400 48 400 0 tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse 91 012 87 515 3498 määra alusel (15%) KOKKU 10 782 847 8 880 805 1 902 043 PROJEKTI EELARVE 16 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. kaudsed kulud arvestatuna 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 13.2.3. kulud ürituste läbiviimiseks, sealhulgas koolituste, arenguprogrammide, seminaride, infotundide, ümarlaudade, mõttekodade, töötubade, koosolekute, konverentside, veebi kaudu läbiviidavate ürituste ja muude õpiürituste kulud, sh ettevalmistamine, läbiviimine, osalemine ja tulemuste levitamine ning analüüs, ürituste korraldamise kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.4. koostöövõrgustike, ümarlaudade, töörühmade, virtuaalsete õppetoolide, õppevisiitide jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus ); 13.2.5. publikatsioonide, info-, juhend ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud kulud, sh koostamine, tootmine ja levitamine, e-keskkondade (näit portaalid, äpid) loomine ja arendamine, kasutusvõimaluse loomine ja kasutamine, välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud; 13.2.6. tegevuse 8.1 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud muudes riikides toimunud täiendusõppe puhul temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja messidel, õppevisiidil osalemise kulud, kui osalemisega kaasneb ettekanne, mille raames tutvustatakse Eesti õpetajate ja/või koolijuhtide võrgustikutööd; 13.2.7. tegevuse 8.2 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemine ja tulemuste levitamine, analüüs, ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.8. tegevuses 8.3 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamise ja maine tõstmisega seotud kulud, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, näiteks õpetajaameti mainega tõstmise üritustega seotud kulud (sh ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise, teabevahetuse edendamise, tulemuste levitamise ja mainekuvandi mõõtmise kulud), messiboksi maksumuse (sh mööbli rendi), bänneri valmistamise, tunnusriietuse või –elementide jms kulud, loodavate ja hallatavate e- keskkondade (näit portaal, äpp) väljatöötamise, arendamise ja haldamise kulud ning Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemise ja tulemuste levitamise ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 17 13.2.9. tegevuses 8.4 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamise ja koolijuhtide kompetentside arendamisega seotud kulud sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, sisekoolitajate koolituskulud, Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud, kirjanduse ja teadusartiklite tõlkimisega (sh õiguste omandamisega), välja andmisega ja levitamisega seotud kulud; alapunktis 8.4.2 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. 13.2.10. tegevuses 8.5 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud direktorite järelkasvuprogrammide arendamise ja läbiviimisega seotud kulud, sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, doonortöökohtadega seotud kulud ja vastavalt programmi kontseptsioonile või lähteüleandele teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud; 13.2.11. tegevuses 8.6 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud haridusasutuse juhtimise ja toimimise tõhustamisega seotud kulud (sh hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamise ja/või uuendamise, pilotiseerimise, rakendamise, ajakohasena hoidmise ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamise ja/või edasiarendamisega, kasutuselevõtuga ja kasutamisega seotud jms kulud, hindamiskomisjonide moodustamise, hindamiskomisjonide liikmete töötasu ja hindamiskonsultantide tasuga seotud kulud ning seminarikulud), välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud; 13.2.12. tegevuses 8.7 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajate digipädevuse arendamisega digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus, e-lahenduse nõuete kaardistamine, e-lahenduse analüüsimine, arendamine ja testimine, lõppkasutaja koolitus); alapunktis 8.7.1 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. 13.2.13. tegevuses 8.8 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud uuringute ja analüüsidega seotud kulud, sh nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine. 13.3.Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. Ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost; päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 13.3.2. ühikuhinnas sisalduvad kulud tegelike kulude alusel. 18 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1.Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 14.2.Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 14.3.Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.4.Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.5.Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6.Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7.Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 14.8.Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames 19 15.1.Toetust saavad taotleda haridusühendused kui juriidilised isikud koostöiste projektide elluviimiseks. 15.2.Taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotlejate, tegevuskava ellu viiva meeskonna ja ajakava kohta. Taotlus peab sisaldama tegevuste lõikes tegevuse eesmärki, sisu kirjeldust, tulemust ja maksumust. Taotlemisel tuleb esitada ühenduste aastased tegevuskavad. 15.3.Lõppsaajale edasiantava toetuse piirmäär on kuni 10 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Abikõlblikud on punktides 13.2.3, 13.2.4 ja 13.2.6 nimetatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §- s 2 sätestatud tingimustele. 15.4.Taotlustes esitatava täiendusõppe ühe kursuse maht peab olema alla 30 akadeemilise tunni. 15.5.Kui taotleja on taotluses sisalduvatele projekti(de)le või projekt(de)i osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 15.6.Toetuse edasiandmise täpsematest tingimustest, tähtajast ning edasiantava toetuse kogusumma eelarvest ning prioriteetsetest teemadest teavitab elluviija lõppsaajaid oma veebilehel. Taotlusvormid ja hindamisjuhendi kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt HTM-i üldhariduse osakonnaga. 15.7.Taotlusi hinnatakse üldiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 15.7.1. projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 25% maksimaalsest koondhindest; 15.7.2. projekti põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest; 15.7.3. projekti kuluefektiivsus –20% maksimaalsest koondhindest; 15.7.4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest. 15.8.Projekte hinnatakse skaalal 0 kuni 100. Hindamise tulemusena moodustatakse pingerida nendest taotlustest, mis on saanud koondhindeks vähemalt 60 hindepunkti. Rahuldamisele kuuluvad taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale ja edasiantava toetuse kogusumma eelarvele. Võrdse koondhindega projektide korral eelistatakse taotlust, mida on punkti 15.7.2 alusel hinnatud kõrgemate hindepunktidega. Kui ka sellisel juhul on hindepunktid võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku. Taotlused, mis on saanud koondhindeks vähem kui 60 hindepunkti või ei mahtunud eelarve piiresse jäetakse rahuldamata. 15.9.Elluviija kinnitab abikõlblikkuse perioodi, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaja ja korra; lõppsaaja õigused ja kohustused; toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra, toetuse maksmise tingimused ja korra, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaja ja lõppmakse suuruse; 15.10. Elluviija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab elluviija. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Elluviija ja partneri kohustused 20 16.1.Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 16.2.Ühtlasi on elluviija kohustatud: 16.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele kasutama toetust soovitud mõju saavutamiseks säästlikult; 16.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes ning halduslepingu ja toetuslepingu koopiad rakendusüksusele; 16.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 17 sätestatule; 16.2.4. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 16.2.5. korraldama käesoleva käskkirja punktis 15 nimetatud toetuse edasiandmise lõppsaajale. 16.3.Partner peab täitma perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 17. Tegevuste elluviimise aruandlus 17.1.Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 17.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 17.2.Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 17.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 10). 17.3.Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.4.Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 17.5.Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 17.6.Lisaks punktis 17.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 21 18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 18.1.Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 18.2.Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 18.3.Punktides 18.1 ja 18.2 sätestatud kohustused rakenduvad alljärgnevatele punktis 8 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid järgmiste sihtgruppide kohta: 18.3.1. Tegevus 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu – täiendusõpet saavad üleriigiliste võrgustike juhid. 18.3.2. Tegevus 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine – koolitatavad kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajad. 18.3.3. Tegevus 8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine – täiendusõppes osalevad haridusasutuste juhid. 18.3.4. Tegevus 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine – arengprogrammis osalevad üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse direktoriks soovijad. 18.3.5. Tegevus 8.6. Koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamine ning kasutusele võtmine – hindamispädevusi arendavatel koolitustel osalejad. 18.3.6. Tegevus 8.7. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine – digipädevuste täiendusõppes osalejad. 18.4.ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks. 18.5.ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 22 19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 19.1.Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse ettepanekul. 19.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 19.3.Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 19.4.Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 19.5.Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 16.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus aastaeelarves on väiksemas mahus, peab elluviija enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist muudatuse kooskõlastama rakendusasutusega ning esitama selle rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 19.6.Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele 20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 20.1.Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 20.2.Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 21. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Mihkel Rebane üldharidusosakonna juhataja 23
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel