EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-1358 - Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a
käskkirja nr 308 “ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“
elluviimiseks” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.01.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2648c8d3-287e-4c4d-9901-
2c8c6ef92263
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2648c8d3-287e-4c4d-9901-
2c8c6ef92263?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kooskõlastamiseks: 18.12.2018 nr 8-2/18/5816
Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Arvamuse avaldamiseks: SA Innove
Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 17. juuli
2015. a käskkirja nr 308 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja
koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul
eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. eelnõu.pdf
2. seletuskiri.pdf
3. lisa.pdf
Eneken Juurmann
735 4060
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“
elluviimiseks” muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõike 1 alusel:
Teen haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirjas nr 308 “Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“
elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 7.06.2016 käskkirjaga nr 153) järgmised
muudatused:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“
elluviimiseks” lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesoleva käskkirja muudatused jõustuvad alates 01.01.2019. a.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu
toetamine“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a
käskkirja nr 308 (muudetud haridus- ja teadusministri 07.06.2016. a käskkirjaga nr 153)
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse
arengu toetamine“ elluviimiseks“.
Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2
punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 1. veebruari
2018. a käskkirjaga nr 51 kinnitatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ programmiga
„Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“.
Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT)
viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus
osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate
õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut
toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –
liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu
toetamine“ meetmetegevuste 1.2.1 „Õpetajate koolitus“ ja „Haridusasutuse juhtide koolitus“
täitmiseks.
Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on ÕKPATi tegevuste abikõlblikkuse perioodi
pikendamine. Samuti on tegevus 8.6 viidud üle avatud taotlusvoorudesse ning Hariduse
Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA) läbiviidava täiendusõppe puhul soovitakse
kasutusele võtta ühikuhinnad. Käskkirja lisa kinnitatakse terviktekstina.
Käskkirja muutmise ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi
üldharidusosakonna peaekspert Eneken Juurmann (735 4060;
[email protected]),
üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson (735 0285;
[email protected]),
rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (7354064;
[email protected]),
rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (7350279;
[email protected]) ja
analüüsiosakonna peaekspert Meelis Aunap (73501105;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja muudatuste vajalikkuse põhjendused
Käskkirja lisas tehakse alljärgnevad muudatused:
Punktis 3 eemaldatakse alatest 01.01.2019 partnerite nimekirjast Haridus- ja
Teadusministeerium, sest planeeritud tegevused (õpetajaameti maine tõstmise ja ameti
väärtustamise kontseptsiooni koostamine ning koolijuhtide järelkasvuprogrammi
väljatöötamine) on partneri poolt juba ellu viidud ja rohkem tegevusi ei planeerita. Eelarves
kajastatakse ainult partneri poolt perioodil reaalselt 01.05.2015-31.12.2018 kasutatud
vahendeid.
Punktis 4 täpsustatakse ÕKPATi tegevuste juhtimist ning parema arusaadavuse tagamiseks
struktureeritakse tekst ümber alapunktideks. Esialgselt ettenähtud koordineerivat kogu
ÕKPATile ei moodustatud, sest perioodil 01.05.2015-31.12.2018 täitis seda rolli sisulisel Eesti
elukestva õppe strateegia juhtkomitee ning puudus vajadus dubleeriva kogu järele. Vajadust ei
nähta ka tulevikus ja seetõttu kustutatakse punktis neli koordineerivat kogu puudutav osa.
Samuti ei moodustata juhtnõukogu ega muud juhtorganit. Iga-aastaste tegevuskavade, eelarve,
täiendusõppe prioriteetide ja mahu jmt kooskõlastamine tuuakse programmijuhi tasandilt HTMi
juhtiva osakonna peaekspertide tasandile, mis tagab senisest paindlikuma ja kiirema tegevuste
elluviimise. Kooskõlastamist vajavad tegevused täpsustatakse alapunktides 4.1.1-4.1.3.
Detailne valdkondade jaotus, jooksev töökorraldus ja vastutavad eksperdid määratakse
programmijuhi poolt.
Täpsustatakse valdkondlike töörühmade kokkukutsumist. Kui tegevuste käivitamisel oli vajalik
nende pidev toimimine elluviija juures, siis edaspidi kutsutakse neid kokku vastavalt
vajadusele.
Punktis 5 pikendatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse perioodi
kehtestamisel on võetud aluseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava näitajate ja
Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korralduses nr 205 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ toodud tulemusnäitajate saavutamise
võimalikkus ning vabade eelarvevahendite olemasolu. Uueks perioodiks on 01.05.2015-
31.12.2022. Väljumisstrateegia koostatakse aastaks 2021, võttes arvesse Eesti elukestva õppe
strateegia uuendamist.
Punktis 7 täpsustatakse mõistete nimekirja. Edaspidi kasutatakse sünonüümidena
haridusasutuse juhi ja koolijuhi mõistet. Eelnevalt oli sisuliselt sama sihtgrupp defineeritud läbi
kahe erineva mõiste, mis tekitas segadust. Mõistete nimekirja lisati haridusasutuse pidaja
esindaja. Kuna haridusasutuse pidajate esindajatele on planeeritud mitmeid tegevusi, siis on
vajalik see sihtgrupp piiritleda. Sihtgruppide loeteludes on mõiste „koolipidaja“ asendatud
mõistega „haridusasutuse pidaja“, sest sihtgrupina nähakse ka koolieelsete lasteasutuste
pidajate esindajaid.
Lähtuvalt 01.05.2015-31.12.2018 perioodi kogemusest on täpsustatud professionaalse
õpikogukonna ja võrgustiku mõistet ning toodud sisse haridusühenduse mõiste, mis võimaldab
paremini eristada sihtgruppe. Võrgustiku mõistet kasutatakse alates 01.01.2019
koondnimetusena professionaalsetele õpikogukondadele ja haridusühendustele.
Punktis 8 muudetakse tegevuste numeratsiooni seoses tegevuse 8.6 „koolimeeskondade ühine
õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“ üle viimisega avatud taotlusvooru (haridus- ja
teadusministri 29.10.2015 määrus nr 47 „Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning
kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord). Samuti muudetakse parema loetavuse ja
arusaadavuse huvides tegevuste esitamise struktuuri. Esmalt tuuakse välja iga tegevuse
eesmärk, seejärel alategevused, tulemused ja sihtrühmad.
Punktis 8.1 täpsustatakse sihtgruppe. Kuna võrgustiku mõistet muudeti, siis kustutatakse eraldi
sihtgrupina „haridusasutuste professionaalsed õpikogukonnad“. Mõiste „võrgustik“ hõlmab
endas nii haridusühendusi kui professionaalseid õpikogukondi.“ Sihtrühmade nimekirja
lisatakse „õpetajad, haridusasutuste juhid, koostööpartnerite esindajad, kes on potentsiaalsed
võrgustike liikmed või kes toetavad tegevuste elluviimist“, et võimaldada nende osalemine
õpiüritustel.
Punkti 8.4 täiendatakse alapunktiga 8.4.9, mis annab võimaluse välja töötada haridusasutuse
pidajatele suunatud täiendusõppe tegevused. Eesmärgiks on luua pidajatele ja juhtidele
võimalus koos õppimiseks ning arendada pidajate kompetentsi haridusasutuste juhtide
professionaalse arengu toetamisel.
Punktis 8.6 jäetakse välja koolidirektorite keskse hindamise komisjonide liikmete värbamine
ja töö tasustamine, sest vastavat regulatsiooni pole riiklikult kehtestatud ning vastavaid tegevusi
ei saa ellu viia. Jätkuvad vabatahtliku hindamisega seotud tegevused pidajatele ja juhtidele.
Seoses sellega kustutatakse ka vastav väljundnäitaja punktis 9 olevast tabelist.
Punkti 8.4 ja 8.7 alapunktides 8.4.2 ja 8.7.1 HITSA poolt läbiviidava täiendusõppe puhul
antakse toetust standardiseeritud ühikuhindade alusel. Ühikuhinnad ÕKPATi tegevustele on
kehtestatud haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjas nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. Perioodil
2014-2020 on lubatud üle võtta sarnaste tegevuste ja toetuse saajate puhul siseriiklikult
kehtestatud ühikuhindasid, kuid selleks peab olema selgitatud sarnasus PRIMUSes kehtinud
tegevuste ja toetuse saajate ning perioodi 2014-2020 meetme tegevuste vahel. Käskkirja
seletuskirjas on vastav võrdlus läbi viidud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmetele:
õpetajate koolitus ja haridusasutuste juhtide koolitus. Võrreldud on ÕKPAT tegevusi
„Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike
kaudu“, „Kutseõppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine“, „Koolimeeskondade
ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“ ja „Haridusasutuste juhtimise ja toimimise
tõhustamine koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite
väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga“. Käesoleva eelnõuga soovitakse anda toetust
ühikuhindade alusel tegevuse 8.7 „Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks
ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine“ alategevuse
8.7.1 ning tegevuse 8.4 „Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine
ja juhtide kompetentside arendamise toetamine“ alategevuse 8.4.2 käigus läbiviidava
täiendusõppe kulude hüvitamiseks. Esimese alategevuse puhul korraldatakse täiendusõpet
õpetajate ja koolimeeskonna ning teise alategevuse puhul haridusasutuse juhtide digipädevuste
arendamiseks. Tegevustes, mis on kajastatud ÕKPATis ja kus soovitakse rakendada samasid
ühikuhindasid, mis PRIMUSes, on tegemist mõlemal juhul tööalaste täienduskoolitustega
täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Täienduskoolitust viiakse läbi koolitusasutuse poolt
kinnitatud täienduskoolituse õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse
aluste kohaselt. Nii PRIMUSes kui ka ÕKPATis võimaldavad korraldatavad koolitused
sihtrühmal omandada ja täiendada oma kutse,- ameti- ja erialaseid teadmisi ja oskusi. PRIMUSe
ja ÕKPATi sihtrühmad on samad. Mõnevõrra on koolituste sihtrühma võrreldes PRIMUSega
ÕKPATis täpsustatud, kuna vahepeal on hariduse valdkonna seadusasandluses võetud
kasutusele sõna õpetajad, kelleks loetakse koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav
organisatsioon), üldhariduskoolis (mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või
kutseõpet pakkuvas õppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik.
ÕKPATi alategevuse 8.7.1 puhul on sihtrühmaks õpetajad ja koolimeeskonna liikmed ning
alategevuse 8.4.2 puhul haridusasutuste juhid.
Punktis 8.7 täpsustatakse sihtrühmi. Lisaks õpetajatele lubatakse täiendusõppes osaleda teistel
koolimeeskonna liikmetel, kes haridusasutuses toetavad õpetajaid digipädevuste omandamisel
ja kasutuselevõtul.
Punktis 9 olevasse väljund- ja tulemusnäitajate tabelisse lisatakse näitajad aastateks 2020 ja
2022/23. Juhtide täiendusõppe väljundnäitaja (1300) on juba praeguseks täidetud, kuid juhtide
täiendusõppe järele on endiselt suur nõudlus. Hetkel töötab üldhariduskoolides,
kutseõppeasutustes ja koolieelsetes lasteasutustes kokku 1036 direktorit. Kuna
koolijuhtide/haridusasutuse juhtide sihtrühma hulka loetakse lisaks direktoritele ka teised
juhtkonda kuuluvad isikud (nt õppejuhid, arendusjuhid jne), siis on sihtrühm kordades suurem
ning vastav indikaator olnud selgelt alaplaneeritud. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine
nõuab juhtidelt kaasaegseid juhtimiskompetentse. Igal õppeaastal vahetub u 10% koolijuhtidest
ning süsteemi sisenejate kompetentsid vajavad järjepidevat arendamist. Seega jätkatakse
kompetentsimudelil põhinevate koolitustega erinevatel tasemetel ning erinevate
arendustegevustega, mis toetavad nii algajaid, kesktasemel kui ka meistriklassi tasemel juhte.
Tabelis kustutatakse läbivalt täiendusõppe puhul märge „läbinud täiendusõppe alates 30 ak
tundi“. Kuna näitajates arvestatakse kogu täiendusõpet (st ka alla 30 akadeemilist tundi), siis
on mõistlik seada indikaatorid nii, et need peegeldaks tegelikku koolitatavate arvu. Aruandluses
jätkatakse eraldi arvestuse pidamist üle 30 akadeemilise tunni kestvate koolituste ja lühema
täiendusõppe osas, sest esimesed kajastuvad (rakenduskava) tulemusnäitajas, millega
hinnatakse pikaajaliste koolituste lõpetanutest kvalifikatsiooni omandanute osakaalu. Vastav
täiendus lisatakse tabeli joonealusesse märkusesse.
Tegevus 8.4 väljundnäitajaid (punkt d) tõlgitud erialakirjandusele vähendatakse.
Teadusartiklite tõlkimisel ja kohandamisel perioodil 2015-2018 ilmnesid raskused litsentside
taotlemise jmt tegevusega ning sellest tegevusest loobutakse. Lõpetatakse töös olevate artiklite
tõlkimine ja kohandamine ning jätkatakse raamatute tõlkimisega väiksemas mahus.
Tegevuse 8.4 punktis c seatud väljundnäitajaid sisekoolitajate salve kuuluvatele õpetajatele ja
koolijuhtidele ei suurendata, vaid jätkatakse juba salves olevate sisekoolitajate kompetentsi
tõstmist toetavate tegevustega.
Punktis 12 täpsustatakse tegevuste eelarve aastaks 2022 seni kasutusele võtmata vahendite
osas. Eelarve koostamisel on arvestatud meetme 1% kohendusega. Seoses tegevuse 8.6
(koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks) üle viimisega avatud
taotlusvooru alates 01.01.2019, on eelarvet vähendatud 1 500 000 euro võrra.
Punkti 13.2.9 täiendatakse seoses ühikuhindade kasutuselevõtuga järgmiselt: “alapunktis 8.4.2
nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt
haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine
struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”.
Punkti 13.2.12 täiendatakse seoses ühikuhindade kasutuselevõtuga järgmiselt: „alapunktis
8.7.1 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel
vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”.
Punkti 14.2 lisatakse seoses ühikuhindade kasutuselevõtuga täiendavalt § 15 lõige 2. Punkti
uus sõnastus: toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1
punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4 või ettemaksena
vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
Punkti 15 alapunktis 15.1 muudetakse lõppsaajat. Toetust saavad taotleda haridusühendused
kui juriidilised isikud koostöiste projektide elluviimiseks. Sihtgrupist jäetakse välja
professionaalsed õpikogukonnad, kellel on võimalik taotleda koolimeeskondade arendamiseks
mõeldud toetust avatud taotlusvoorust.
Punkti 15 alapunktis 15.2 täpsustatakse taotlemisel esitatavaid dokumente. Selgemalt
sõnastatakse tegevuskava nõue. Lisaks projekti tegevuskavale tuleb taotlejatel esitada ka
ühenduste aastased tegevuskavad, mille põhjal hinnatakse nende tegevusvõimekust ja
jätkusuutlikkust.
Punkti 15 alapunktis 15.3 seatakse haridusühendustele toetuse andmise piirmääraks kuni 10
000 senise 3000 euro asemel. Eesmärgiks on suunata erineva valdkonna haridusühendusi
omavahel koostööd tegema, et kiirendada nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist. Toetuse
piirmäära tõstmine annab võimaluse ellu viia suuremahulisemaid ja pikemaajalisi tegevusi.
Toetuse andmisel seatakse tingimuseks vähemalt kahe haridusühenduse koostöö.
Punktis 15 alapunktis 15.4 täpsustatakse seoses toetuse piirmäära suurendamisega piirangut
täiendusõppe mahule. Lisatakse täpsustus „ühe kursuse“ maht, mis võimaldab viia läbi
suuremas mahus täiendusõpet.
Punkt 16 ja 19.3.5 kustutatakse, sest tegevus 8.6 on viidud avatud taotlusvooru ning nõuded
toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.6 „Koolimeeskondade ühine õppimine
haridusuuenduste rakendumiseks“ pole enam asjakohane. Järgmiste tegevuste numeratsiooni
korrigeeritakse.
Punktis 17 ühtlustatakse tegevuste elluviimise aruandlus. Alapunktis 17.1 täpsustatakse, et
vahearuanne esitatakse registri kaudu ning senise 15. jaanuari asemel on tähtajaks 20. jaanuar.
Alapunkt 17.1.2 kustutatakse, kuna vastav nõue seatakse punktis 17.2. Alapunktis 17.2
täpsustatakse lõpparuande esitamise tingimusi, tähtaega ja sisu. Alapunktis 17.3 pikendatakse
aruande nõuetelevastavuse kontrollimise tähtaega seniselt 15 päevalt 20 päevani. Alapunktides
17.4 ja 17.5 laiendatakse tingimusi ka lõpparuandele. Alapunkt 17.6 kustutatakse, kuna pole
asjakohane.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
4. Tegevuse mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid
Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. augusti
2018. a korraldusest nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“
kinnitamine“.
Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskavale 2014-2020. Tegevuse lõppedes on kavas tegevust jätkata
riigieelarvelise rahastamisega.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkirja muudatused jõustuvad alates 1. jaanuarist 2019. aastal.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele,
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove.
Mihkel Rebane
üldharidusosakonna juhataja
LISA
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a. käskkirja nr 308
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide
professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ muutmine
Toetuse andmise tingimused tegevusele
”Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“
1. Reguleerimisala .................................................................................................................. 2
2. Rakendusasutus- ja üksus ................................................................................................... 2
3. Elluviija ja partnerid ........................................................................................................... 2
4. Tegevuste juhtimine ........................................................................................................... 2
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ...................................................................................... 3
6. Toetuse andmise eesmärk................................................................................................... 3
7. Mõisted ............................................................................................................................... 3
8. Toetatavad tegevused ......................................................................................................... 4
9. Väljund- ja tulemusnäitajad.............................................................................................. 10
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. ............................................................ 13
11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega .............................................. 14
12. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 15
13. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................... 17
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 19
15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste
juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames...................... 19
16. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................... 20
17. Tegevuste elluviimise aruandlus ................................................................................... 21
18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel .. 22
19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................. 23
20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................. 23
21. Dokumentide säilitamine............................................................................................... 23
1
1. Reguleerimisala
Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT)
viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus
osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate
õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut
toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –
liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu
toetamine“ tegevuste „Õpetajate koolitus“ ja „Haridusasutuse juhtide koolitus“ täitmiseks.
2. Rakendusasutus- ja üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korraldusele nr 205 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus-
ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove
struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partnerid
Tegevuste elluviija on SA Innove haridusuuenduste agentuur. Rakendusüksuse ja elluviija
ülesanded on eristatud SA Innove struktuuriüksuse tasandil. Tegevuse partner on Hariduse
Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA).
Partner panustab tegevusse 8.4 (alategevus 8.4.2) ja 8.7 Tegevuse 8.4 puhul on selleks
koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine, täiendusõppe korraldamine ja läbiviimine
koolijuhtide digikompetentsi arendamisel.
Tegevuse 8.7 raames on partneri tegevusteks arenguprogrammide jt täiendusõppevormide
väljatöötamine, läbiviimine ja korraldamine kuni aruandluseni. Samuti kasutuses oleva
koolituste haldamise ja koolitustegevuse juhtimise e-lahenduse edasiarendus ning
kasutusvõimaluste loomine tegevuse 8.7 sihtrühmale.
4. Tegevuste juhtimine
4.1.Elluviija kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis EÕS programmi „Pädevad ja
motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ juhtiva HTM osakonnaga:
4.1.1. ÕKPATi iga-aastase tegevuskava ja eelarve;
4.1.2. punktis 8.1.1 nimetatud taotlusvoorude ning punktides 8.2, 8.4 ja 8.7 nimetatud
täiendusõppe prioriteetsed teemad ja mahud;
4.1.3. tegevuste elluviimisel jooksvalt hangete tehnilised kirjeldused ja hindamiskriteeriumid
ning lähteülesanded tegevustele, millele tehnilist kirjeldust ei koostata. Eelkirjeldatud
kooskõlastamise nõue kehtib arenguprogrammide, uuringute, analüüside ja küsitluste,
e-lahenduste, hindamissüsteemide, mainetegevuste raames teostatavate tegevuste osas,
sest need peavad lähtuma riigi seatud prioriteetidest ning nende tulemusi kasutatakse
sisendina edasiste tegevuste ja poliitika kavandamisel.
4.2. EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ juhtiva
HTM osakonnal on õigus nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse.
4.3. Tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks võib vastavalt vajadusel kokku kutsuda
ekspertidest koosnevaid valdkondlikke töörühmi. Töörühmad koosnevad HTM-i,
haridusasutuste juhtide, õpetajate, haridusasutuste pidajate, elluviija ja teiste asjakohaste
sotsiaalsete partnerite esindajatest. Elluviija kooskõlastab töörühmade koosseisud ja
2
töökorrad HTMi vastutava osakonnaga ning seejärel kinnitab töörühmade koosseisud ja
töökorrad.
4.4. ÕKPATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 – 31.12.2022. Kõiki tegevusi viiakse ellu
kogu perioodi jooksul. Toetatud tegevuse ning sellega saavutatud tulemuste jätkusuutlikkuse
tagamiseks nähakse ette mitmete meetmete rakendumist või tegevuste elluviimisega jätkamist.
Teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmiseks jätkatakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide
täiendusõppega. Lõpliku väljumisstrateegia koostab HTMi üldharidusosakond 2021. a jooksul
võttes arvesse uuendatavat haridusstrateegiat.
6. Toetuse andmise eesmärk
Eesmärk on kaasaegse õpikäsituse rakendumise toetamine, luues ajakohased ja mõjusad
lahendused õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks, professionaalse arengu
toetamiseks ning ameti maine tõusuks.
7. Mõisted
Coach – arengutreener. Coaching on õppimisele ja arengule suunatud koostöösuhe, milles
coachee saavutab coachi toel ning struktureeritud protsessi kaudu eesmärgiks seatud muutused.
Coachingu eesmärk on tõsta inimese teadlikkust iseendast, millele järgneb vältimatult ka
inimese enesekindluse ja vastutuse tõus.
Digipädevus – valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas
teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades
suheldes.
Digiõpe – digitaalse tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis eesmärgipäraselt, et aidata kaasa
kokkulepitud õpitulemuste saavutamisele.
Doonortöökoht – kokkuleppel elluviijaga üldhariduskoolis ja/või kutseõppeasutuses
koolidirektorite järelkasvuprogrammi lõpetaja hõiveks loodav täiendav ametikoht, mille
töötasu maksmist toetatakse esimesel tööaastal tegevuse 8.5 vahenditest.
Haridusasutus - koolieelne lasteasutus (va lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid),
üldhariduskool (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool), kutseõppeasutus (sh
kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas).
Haridusasutuse juht/koolijuht (mõisteid kasutatakse dokumendis sünonüümidena) - kooli või
lasteaia direktor ja/või juhtkonda kuuluv isik.
Koolidirektor – direktor põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 71 ja kutseõppeasutuse seaduse
§ 15 mõistes.
Haridusasutuse pidaja esindaja - kohalikul tasandil hariduse valdkonna eest vastutav
ametnik/spetsialist või eraõppeasutuste omaniku esindaja.
Haridusühendus – õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav ameti-, eriala- ja/või aineliit.
Koolimeeskond – koolimeeskond on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 1 loetletud
koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lg 1 loetletud koolipere, koolieelse lasteasutuse
seaduse § 20 lg 1 loetletud personal.
Kutseõpetaja – kutseõpet pakkuvas asutuses töötav õpetaja, kes vastab kutseõpetaja
kutsestandardis sätestatud nõuetele.
Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab kaastöötaja/ametikaaslase (mentee) professionaalset
arengut. Mentori ülesanne on aidata menteel mõista organisatsiooni, toetada teda arengus,
eeldades pikaajalist karjääri organisatsioonis.
Professionaalne kapital - professionaalne kapital on inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja
otsustuskapitali (võime langetada põhjendatud otsuseid) koostoime.
3
Professionaalne õpikogukond - professionaalne õpikogukond on õpetajaid ja/või koolijuhte
ühendav meeskond, mis tegutseb selleks, et õppida üksteise praktikatest ja/või rakendada
haridusuuendusi.
Salv – varamu, kuhu on arvatud vastava tegevusvaldkonna asjatundjad.
Sisekoolitaja – isik, kes on omandanud esmaste õpingute käigus elukutse ja ei oma tavaliselt
formaalset kvalifikatsiooni täiskasvanute õpetamiseks.
Taotlus – taotlus on käesoleva käskkirja mõistes elluviijale esitatav vormikohane kirjalik
avaldus ja sellele lisatud dokumendid tegevuste elluviimiseks toetatava tegevuse 8.1 raames.
Taotluse rahuldamisel annab elluviija lõppsaajale (taotluse esitaja) toetust vastavalt perioodi
2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg 1 p-le 4.
Tugispetsialist – õpetajat tema põhiülesannete täitmisel toetav personal.
Täiendusõpe – õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut toetavad arenduslahendused.
Täiendusõpe on suunatud õpetajate ja koolijuhtide kutsealaste teadmiste ja oskuste
süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse
efektiivsemaks kasutamiseks.
Võrgustik - koondnimetus haridusühendustele ja professionaalsetele õpikogukondadele.
Õpetaja – koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav organisatsioon),
üldhariduskoolis (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või kutseõppeasutuses
osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik.
Õpiüritus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele.
8. Toetatavad tegevused
8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine
koostöövõrgustike kaudu
Eesmärk: Õppekava rakendamise, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamise ning
professionaalse kapitali arendamise eesmärgil toetatakse koostööd võrgustike sees ja võrgustike
vahel ning suurendatakse nende tegevusvõimekust.
Alategevused:
8.1.1. Viiakse läbi võrgustike jätkusuutlikkuse mudelil ja prioriteetsetel teemadel põhinevaid
võrgutikeüleseid õpiüritusi ning antakse edasi toetust haridusühendustele.
8.1.2. Jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võimekuse tõstmiseks jätkatakse üleriigiliste
haridusühenduste juhtide täiendusõppega. Uute ja/või potentsiaalsete haridusühenduste juhtide
toetamiseks viiakse ellu ühenduse tegevusvõimekust ja juhtimisoskusi toetavaid
arenguprogramme.
8.1.3. Õpetajate vahelise koostöö arendamiseks ja koostöövõrgustike moodustamiseks
viiakse läbi arenguprogramme professionaalsete õpikogukondade juhtidele. Õppeasutuse
siseste õpikogukondade moodustamise toetamiseks viiakse läbi arenguprogramme
potentsiaalsetele ja alustavatele õpikogukondade juhtidele. Juba toimivate õpikogukondade
juhtimisvõimekuse kasvatamiseks ning õppeasutustevahelise koostöö arendamiseks viiakse
läbi arenguprogramme edasijõudnutele.
8.1.4. Luuakse e-lahendus haridusühenduste võrgustikele info jagamiseks.
Tulemused:
- võrgustikel on väljakujunenud roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide
professionaalse arengu toetamisel;
- õpetajate ja haridusasutuste juhtide võrgustike tegevusvõimekus on kasvanud ja nende
jätkusuutlikkust on toetatud loodud mudeli abiga;
4
- loodud on e-lahendus haridusasutuste võrgustike infovahetuseks;
- suurenenud on võrgustikevaheline koostöö.
Sihtrühmad:
- võrgustikud;
- õpetajad, haridusasutuste juhid, koostööpartnerite esindajad, kes on potentsiaalsed
võrgustike liikmed või kes toetavad tegevuse elluviimist.
8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine
Eesmärk: kutseõpet pakkuvate asutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine ning vene
õppekeelega rühmades eestikeelsele õppele ülemineku võimaldamine 2020. aastaks.
Alategevused:
8.2.1. Korraldatakse kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ning kutseõpet pakkuvate
õppeasutuste ja tööandjate (sh regionaalsete kompetentsikeskuste) koostöös läbiviidavat
täiendusõpet kutseõpetajate erialateadmiste ja oskuste hoidmiseks ning tõstmiseks, sh koostöös
teiste riikide kutseõppe kompetentsikeskuse rolli kandvate organisatsioonidega. Koostöös
korraldatavad õpiüritused võivad toimuda nii Eestis kui ka teistes riikides.
8.2.2. Korraldatakse kutseõpetajate ja kutseõppeasutustes töötavate üldharidusainete õpetajate
täiendusõpet (sh seminare) erialaainete, üldharidusainete ja üldpädevuste lõimimiseks,
uuendatud õppekavade rakendamiseks jne.
8.2.3. Viiakse läbi riigikeele õppe programme, mille õppemaht on vähemalt 200 tundi ning
millesse on integreeritud eesti kultuuri õppimise komponent ning mis põhinevad tänapäevastel
võõrkeelte õppimise meetoditel (sh interaktiivsed keeleõppetegevused, õppimine
mitteformaalses keskkonnas, keelepraktika eestikeelses töökeskkonnas, kommunikatiivsed
õppemetoodikad, keeleklubid, õppimine mentori toel, e-õppe ja mentori toel õppimise
kombineerimine jms).
Tulemused:
- kutseõpetajate erialane kompetents prioriteetsetes valdkondades on ajakohane ja
võimaldab rakendada uuendatud õppekavasid;
- on olemas tugi kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele ülemineku toimumiseks
kavakohaselt ja tähtaegselt.
Sihtrühm: kutseõpet pakkuvates õppeasutustes töötavad õpetajad ja koolijuhid.
5
8.3. Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks
Eesmärk: Õpetajaameti kaasaegse olemuse esiletoomine, atraktiivsuse suurendamine ning
väärtustamine.
Alategevused:
8.3.1. Rakendatakse õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsiooni (sh
kommunikatsiooniplaani ning hoitakse seda ajakohasena.
8.3.2. Luuakse ning hallatakse keskset karjäärilehte (e-keskkonda), mis koondab info
õpetajaks õppimise võimaluste, ameti sisu, karjäärivõimaluste, edulugude, vabade
ametikohtade, ametiga tutvumise võimaluste vahendamiseks jmt.
8.3.3. Levitatakse trüki- ja/või online meedias kasutamiseks sobilikke värbamismaterjale,
mida koolid saavad soovi korral kohandada ja oma värbamiskampaanias kasutada.
8.3.4. Korraldatakse sihtrühmapõhiseid õpetajaametit tutvustavaid infoüritusi või
üritussarjasid, info- ja reklaammaterjalide koostamist, edulugude kogumist ja kajastamist,
teavitustegevuste koordineerimist partneritega, võimaldatakse olla töövarjuks õpetajatele,
osaletakse karjäärimessidel ja teistel infoüritustel ning viiakse ellu teisi õpetajaametit
atraktiivselt tutvustavaid tegevusi.
8.3.5. Töötatakse välja ja viiakse ellu sihtrühmapõhiseid tutvustusprogramme:
8.3.5.1. õpetajatele, kes on oma ameti maine peamised kujundajad;
8.3.5.2. noortele, kes on saavutanud positiivselt eristuvaid tulemusi õppe- ja/või
huvitegevuses ja kes on huvitatud õpetajaametist;
8.3.5.3. muu töökogemusega inimestele vanuses 35 +, kes on edukad oma senises
tegevusvaldkonnas, magistrikraadiga ja huvitatud karjääripöördest.
Noortele ja karjääripöörajatele suunatud programmide raames saavad osalejad tutvuda näiteks
õppimise ja õpetajaameti tänapäevase sisuga, kohtuda inspireerivate õpetajatega tööga nii
Eestis kui mõnes teises riigis. Programme korratakse vastavalt vajadusele.
Tulemused:
- kõik tegevused õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamiseks ja väärtustamiseks on
integreeritud tervikuks;
- tegevuste tulemusel tunnevad õpetajad oma ametit väärtustatumana kui aastal 2013;
- mainekuvandi mõõtmised näitavad, et ühiskond teadvustab õpetajaameti mitmekülgsust
ja hindab ameti kuvandit positiivselt.
Sihtrühmad:
- õpetajad ja koolijuhid;
- noored, kes võiksid õpetajaks õppida;
- muu töökogemusega inimesed, kes võiksid kaaluda karjääripööret ja kellel on huvi
õpetajaameti vastu.
6
8.4. Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide
kompetentside arendamise toetamine
Eesmärk: Professionaalse kapitali kujundamine ja arendamine haridusasutuses, sh
juhtimiskompetentsi tõstmine, mentorluse arendamine, õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise
olulisuse teadvustamine ning uueneva õpikäsituse rakendamine.
Alategevused:
8.4.1. Viiakse läbi haridusasutuse juhi kompetentsimudelil põhinevat tööalast täiendusõpet
professionaalse kapitali kujundamiseks ja arendamiseks haridusasutuses.
8.4.2. Arendatakse haridusasutuse juhtide digikompetentsi.
8.4.3. Luuakse koolijuhtidele võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks,
uusimate juhtimismeetodite praktiliseks õppimiseks ja kogemiseks nii haridussektori sees kui
selle väliselt ning osalemiseks rahvusvahelises teadmisteringluses jms.
8.4.4. Viiakse läbi alustavate koolijuhtide arenguprogramme esmakordselt ametis alustavatele
üld- ja kutsehariduskoolide direktoritele.
8.4.5. Viiakse läbi õppejuhtide arenguprogramme.
8.4.6. Korraldatakse mentori tugi üld- ja kutseõppeasutuste juhtide toetamiseks. Aluseks on
juhi motiveeritud avaldus. Vastavalt vajadusele korraldatakse nimetatud mentorite välja- ja
täiendusõpet.
8.4.7. Võimaldatakse coachi teenust üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuse direktoritele,
kellel on vaja arengupartnerit organisatsioonis toimuvate ümberkorralduste faasis, muutuste
juhtimise käigus või tulenevalt hindamisel oma tööle/sooritusele saadud tagasisidest. Aluseks
on juhi motiveeritud avaldus.
8.4.8. Korraldatakse haridusvaldkonna sisekoolitajate salve arvatud sisekoolitajatele
täiendusõpet ning vajadusel pakutakse väljaõpet uutele sisekoolitajatele.
8.4.9. Luuakse võimalused haridusasutuste juhtide ja haridusasutuste pidajate koos
õppimiseks ning tõstetakse pidajate võimekust haridusasutuste juhtide professionaalse arengu
toetamisel.
8.4.10. Tõlgitakse ja levitatakse kaasaegset erialast kirjandust.
Tulemused:
- haridusasutuste juhtide täiendusõpe on süsteemne, kvaliteetne ja vajaduspõhine;
- kompetentsimudelis kirjeldatud kompetentside arendamine on toetatud erinevate
professionaalset arengut toetavate arenduslahendustega nii algajatele kui ka kogenud
juhtidele;
- haridusvaldkonna spetsiifilised valdkonnad on kaetud sisekoolitajatega.
- mentorite ja coachide teenus on sihtrühmale kättesaadav.
Sihtrühmad:
- haridusasutuste juhid;
- õpetajad ja haridusasutuste juhid sisekoolitajate sihtrühmana;
- haridusasutuste pidajate esindajad.
7
8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine
Eesmärk: hoida võimekaid tegijaid haridussektoris luues neile karjääriperspektiivi, meelitada
ligi haridussektori väliseid kõrge juhtimispotentsiaaliga isikuid, tutvustades neile ametit ning
tekitada koolidirektorite reserv.
Alategevused:
8.5.1. Viiakse läbi koolidirektorite järelkasvuprogramme ja vajadusel luuakse neile
doonortöökohad.
Tulemused:
- järelkasvuprogrammis osalejad on kõrgelt motiveeritud võtma koolijuhi rolli ning on
saanud selleks olulise arengukiirenduse;
- haridusasutuste pidajad on programmist teadlikud ja väärtustavad seda, tunnustades
edukat programmis osalemist koolijuhi kandidaatide kvaliteedimärgina ning soovivad
leida kandidaate oma kooli juhi kohale just selle programmi läbinute seast;
- koolijuhtimine on muutunud populaarsemaks ja teadlikumaks valikuks.
Sihtrühmad:
- üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktoriks soovijad, kes töötavad
järelkasvuprogrammi kandideerimise ajal haridussektoris mõnel muul ametikohal kui
direktor;
- haridussektori välised isikud, kes soovivad üldhariduskooli või kutseõppeasutuse
direktoriks saada;
- haridusasutuste pidajad.
8.6. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine hindamist ja arendamist
toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga
Eesmärk: haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine töötajate tegevuse
eesmärgistamist, hindamist ning teisi talendijuhtimise tegevusi toetavate süsteemide- ja
vahendite abil.
Alategevused:
8.6.1. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või
uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamist
ja/või edasiarendamist.
8.6.2. Viiakse läbi organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete ja -vahendite
kasutuselevõttu hõlbustavaid tegevusi sh pilootprogrammid, seminarid, töötoad, treeningud jt
üritused, mille raames pakutakse hindamispädevust arendavaid õppimisvõimalusi hindamist
läbiviivatele isikutele (sh enesehindamine) ja hindamisprotsessi korraldajatele, et tagada
hindamise ühtlane kvaliteet, hindajate kõrge professionaalsus, sõltumatus, ühtne
tegevuspraktika ja töökorraldus.
8
8.6.3. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või
uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste (andmekogud,
elektroonilised töövahendid jmt) väljatöötamist ja/või edasiarendamist, et tõsta teadlikkust
kasutusvõimalustest ning parendada teabe edastamist, vahendamist, töötlemist, kättesaadavust
ja säilitamist.
Tulemused:
- enesehindamispädevus on tõusnud ning professionaalset arengut toetavaid
arenduslahendusi valitakse teadlikumalt;
- professionaalset arengut toetavad tegevused on toetatud tänapäevaste e-lahendustega;
- hindamispõhimõtted, -mudelid ja/või teised tänapäevased lahendused on loodud ja
kasutuses. Hindamissüsteem on kooskõlas tänapäevaste põhimõtetega ning võimaldab
saavutada seatud eesmärgid;
- tegevuse raames väljatöötatud lahendusi kasutavad isikud on läbinud vastava
täiendusõppe.
Sihtrümad:
- õpetajad;
- koolijuhid;
- haridussektori koolitajad;
- haridusametnikud;
- õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud;
- haridusasutuste pidajate esindajad.
8.7. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt
korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine
Eesmärk: Õpetajatel on digipädevused kaasaegsetel metoodikatel ja tehnoloogiatel põhineva
õppeprotsessi kavandamiseks ja läbiviimiseks ning täiendusõppe vajaduste ja võimaluste
väljaselgitamiseks on välja arendatud täiendusõppe korraldust ja info levikut toetav e-lahendus.
Alategevused:
8.7.1. Korraldatakse täiendusõpet õpetajate tööks vajalike haridustehnoloogiliste pädevuste
omandamiseks, sh digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks, jagamiseks ja
õppeprotsessi kaasajastamiseks erinevate digivahenditega.
8.7.2. Jätkatakse täiendusõppe e-keskkonna arendustöödega ja ajakohastamisega, et see
võimaldaks kasutajasõbralikult jagada ja hallata täiendusõppe infot, registreeruda õpiüritustele,
anda tagasisidet ning koostada kokkuvõtteid koolitusarvestuse tarbeks.
Tulemused:
- õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel rakendatakse haridusasutustes kaasaegseid
tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt;
- tehnoloogilisi vahendeid kasutatakse oskuslikult õppijate innovaatilisuse, uurimistöö ja
õppimise toetamiseks ning koostöö tegemiseks õppijate ja teiste kogukonnaliikmetega;
- keskselt korraldatava õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe korraldus, haldus ja
arvestus on toetatud tänapäevase e-lahendusega.
Sihtrühmad:
- õpetajad ja koolimeeskonnad;
9
- e-lahenduse kasutuse osas õpetajad, koolijuhid, haridussektori koolitajad,
haridusametnikud, õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud,
haridusasutuste juhtide vahetud juhid.
8.8. Uuringute ja analüüside tellimine.
Eesmärk: Õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajaliku sisendi
saamine ning EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“
tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine.
Alategevused:
8.8.1. Osaletakse õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajalikes
siseriiklikes ja rahvusvahelistes uuringutes. Teostatakse nimetatud uuringute ettevalmistamist,
läbiviimist, tulemuste avaldamist ja levitamist ning uuringute põhjal riigipõhiste analüüside või
teiste arendustegevuste teostamist.
8.8.2. Tellitakse varem teostatu ja rakendatu levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringuid,
analüüse jm arendustegevusi, et saada sisendit edasiseks valdkonna korralduseks.
8.8.3. Korraldatakse uuringute ja analüüside läbiviimist tegevuste tulemuslikkuse ja mõju
hindamiseks.
Tulemus:
- Otsused valdkonna kujundamisel ja arendamisel ning hinnangud tegevuste
tulemuslikkusele põhinevad uuringute ja analüüside tulemustel.
Sihtrühmad:
- õpetajad;
- haridusasutuste juhid;
- kohalike omavalitsuste ametnikud;
- poliitikakujundajatest ametnikud.
9. Väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja Algtase Sihttase 2016 Sihttase Sihttase Sihtt
nimetus 2018 2020 ase
2022/2023
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja Osakaal 95% 97% 97% 97%
koolitustel (2013)
(maht vähemalt
30 ak tundi)
osalenud
õpetajatest,
haridusasutuse
juhtidest ja
noorsootöötajat
est, kes said
koolituse
10
lõppedes
kvalifikatsiooni1
TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD)
Tulemusnäitaja Koolitusel 02 5000, millest 17 000, 21 800 21 800
tegevusele: osalenud 1330 ÕKPATi millest 3093 millest millest
Õpetajate koolitus õpetajate arv raames ÕKPATi 8013 11 283
raames ÕKPATi ÕKPATI
raames raames
Tulemusnäitaja Koolitusel 0 500 1000 1300 1300
tegevusele: osalenud
Haridusasutuste haridusasutuste
juhtide koolitus juhtide arv
Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Väljundnäitaja a) Õpetajate arv, 0 50 150 200 250
tegevusele 8.1. kes on osalenud
Õpetajate ja professionaalse
haridusasutuste õpikogukonna
juhtide eestvedaja
professionaalse arenguprogram
arengu mis
edendamine b) Üleriigiliste 0 20 õpetajat, 60 õpetajat, 80 õpetajat, 100
koostöövõrgustik võrgustike 2 koolijuhti 6 koolijuhti 8 koolijuhti õpetajat,
e kaudu juhtide arv, kes 10
on läbinud koolijuhti
võrgustiku
võimekuse
kasvu toetava
arenguprogram
mi
c) 0 3 9 15 21
Koostöövõrgustik
e üleste
õpiürituste arv
Väljundnäitaja Täiendusõppes 0 150 350 700 900
tegevusele 8.2 osalenud
Kutseõpet õpetajate arv
pakkuvate
õppeasutuste
õpetajate
kompetentsi
hoidmine ja
tõstmine
Väljundnäitaja a) Kontseptsiooni Kontseptsioon
tegevusele 8.3 loomine on loodud
1
Täiendusõppe puhul peetakse eraldi arvestust vähemalt 30 ak tunniste ja lühemate koolituste osas. Võimaluse korral
esitatakse andmed soolises lõikes. Arvestatakse neid, kes lõpetasid positiivse tulemusega (said tunnistuse või kvalifikatsiooni läbi
kindlaksmääratud teadmiste, oskuste ja kompetentside hindamise.
2
Punktis nr 9 on algtase 0 käesoleva programmi mõttes.
11
Õpetajaameti
kuvandi
nüüdisajastamine b) Vastavalt 0 1 3 5 7
ja maine tõstmine kommunikatsioo
ameti niplaanile
väärtustamiseks läbiviidud
üleriigiliste
kampaaniate arv
c) 0 Igale Igale Igale Igale
Sihtrühmapõhist sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmal
e on käivitatud on viidud on läbi e on läbi
tegevusprogram vähemalt üks läbi viidud viidud
mide arv tegevusprogra vähemalt vähemalt vähemalt 4
mm kaks kolm tegevus-
tegevus- tegevus- programmi
programmi programmi
Väljundnäitaja a) Ei ole Esmatase ja Arendus- Arendus- Arendus-
tegevusele 8.4 haridusasutuse tervikuna meistriklassid lahendusi lahendusi lahendusi
Haridusasutuse juhi kaetud e tase on pakutakse pakutakse pakutakse
juhtide kompetentsimu arenduslahend alg-, kesk- ja alg-, kesk- ja alg-, kesk-
täiendusõppe- delis kirjeldatud ustega kaetud meistriklassi meistri- ja meistri-
süsteemi kompetentside tasemel klassi klassi
nüüdisajastamine kaetus tasemel tasemel
ja juhtide arengulahendust
kompetentside ega
arendamise
toetamine b) 0 413 3000 4000 4500
Täiendusõppes
osalenud
koolijuhtide arv
c) 0 Vähemalt 10 Vähemalt 33 Vähemalt 33 Vähemalt
Sisekoolitajate õpetajat ja 10 õpetajat ja õpetajat ja 33 õpetajat
salve kuuluvate koolijuhti 26 koolijuhti 26 koolijuhti ja 26
õpetajate ja koolijuhti
koolijuhtide arv
d) Tõlgitud 0 2 raamatut ja 2 raamatut ja 4 raamatut ja 6 raamatut
erialakirjanduse 8 teadusartikli 8 8 ja 8
arv kokkuvõtet teadusartikli teadusartikli teadusartik
kokkuvõtet kokkuvõtet li
kokkuvõtet
Väljundnäitaja Programmis 0 10 20 30 40
tegevusele 8.5 osalenute arv
Koolidirektorite
järelkasvuprogra
mmide loomine ja
läbiviimine
Väljundnäitaja Hindamist ja 0 Sihtrühmale Hindamis- Hindamis- Hindamis-
tegevusele 8.6 arendamist on keskkonda keskkond keskkond
Koolimeeskonna toetavad e- kättesaadavak on vastab toimib ja
hindamist ja keskkonnad on s tehtud ja täiendatud kokkulepitu on
arendamist sihtrühmale kasutuses on töötajate d jätkusuutli
toetavate kättesaadavaks kompetentside eesmärgis- vajadustele. k peale
süsteemide ja tehtud ja nad hindamise tamist ja rahastamis
vahendite kasutavad neid. keskkond. tulemuslikku perioodi
väljatöötamine se hindamist lõppu
ning kasutusele võimaldava
võtmine lisalahendust
ega.
12
Väljundnäitaja a) 0 1100 2500 7000 10 000
tegevusele 8.7 Täiendusõppes
Õpetajate osalenud
digipädevuse õpetajate arv.
arendamine
digiõppe b) Keskset 0 Sihtrühmale E-keskkonda E-keskkond E-
rakendumiseks täiendusõpet on on arendatud on kasutaja- keskkond
ning keskselt toetab e- kättesaadavak vastavalt sõbralik ja toimib ja
korraldatavat keskkond s tehtud ja kokkuleppel võimaldab on
täiendusõpet kasutuses e saada jätkusuutli
toetava e- täiendusõpet täiendusõpp k peale
lahenduse toetav e- e kohta rahastus-
väljaarendamine keskkond kokku- perioodi
lepitud lõppu
statistikat
Väljundnäitaja Osaletud Iga
tegevusele 8.8 Poliitikakujund uuringutest läbiviidud
Uuringute ja us põhineb on valminud uuringu
analüüside uuringutel ja maapõhised või
tellimine analüüsidel raportid analüüsi
tulemuste
tutvusta-
miseks on
ilmunud
vähemalt
üks
artikkel
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele.
Horisontaalne Mõju
teema
Regionaalne areng Õpetajate ja koolijuhtide professionaalsuse kasv (sh koolidirektorite
hindamine) aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja
edendab seeläbi kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut.
Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud
erinevates piirkondades paiknevad haridusasutused ja toetatakse
haridusvaldkonnas piirkondlikul tasandil tehtavat. Tegevuste
planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja täiendusõpet
pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti.
Infoühiskonna Kavandatud tegevused aitavad kaasa infoühiskonna edendamisele läbi
edendamine õpetajate ja koolijuhtide kasvava oskuse kasutada tööalaselt erinevaid e-
lahendusi (täiendusõpe, hindamine, tagasiside andmine jms tegevuste
raames). Samuti kasutatakse tegevuste elluviimise ja infovahetuse
korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi, mis toob
kaasa laiema mõju. Tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava
2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse
õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste
andmiseks“ elluviimisele.
Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset
kliimapoliitika mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale.
13
Võrdsete Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele
võimaluste õpetajate ja haridusasutuste juhtide töös. Kaasava hariduse all on peetud
tagamine silmas Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse agentuuri poolt
kokkulepitud definitsiooni, mille järgi on kaasav haridus süsteemse
lähenemise kaudu kvaliteetse hariduse tagamine, mis arvestab kooli
kohalikus kogukonnas olevate kõikide õppurite akadeemiliste ja
sotsiaalsete vajadustega. Hariduslike erivajadustega õpilaste
õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa
Liidu liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest.
Täiendusõpe tõstab kompetentsi ning kompetentsi tõus toetab edukat
toimetulekut tööturul. Kavandatud tegevused toetavad naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse tagamist hariduses ja tööturul. Tähelepanu on pööratud
erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele. Võimalused tegevustest
osa saada ei sõltu inimese vanusest, soost, rassist ega rahvuslikust
kuuluvusest. Tegevused, millest saavad osa ka kogukonna liikmed on
korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega inimestele
(näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha valikul
arvestatakse juurepääsuvõimalusi). Õpetajate täiendusõppe kaudu saab
ennetada nt sooliste stereotüüpide teket koolis. Õpetajaameti maine
teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi ameti osas.
Ühtne Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju
riigivalitsemine riigivalitsemise eesmärgile.
11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
Tegevused on seotud järgnevate arengukavadega ja EÕS programmidega:
▪ EÕS üldharidusprogrammiga ja kutseharidusprogrammiga on seotud õpetajate ja
koolijuhtide täiendusõppe tegevused. Läbi täiendusõppe toetatakse neis programmides
kirjeldatud poliitikate realiseerimist ja eesmärkide saavutamist.
Kutseharidusprogrammist tuleb muu hulgas sisend kutseõpetajate erialakoolitusteks.
▪ EÕS programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“ on tegevused seotud läbi
õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe. Eelnimetatud programmist toetatakse õpetajate,
haridusasutuse juhtide ja õppejõudude ettevõtlikkuse ja ettevõtluse alase kompetentsi
tõstmist, praktikakorraldust, kutseõppe maine parendamist. Samasisulisi või sarnaseid
tegevusi ei viida ellu käesolevas dokumendid kirjeldatud tegevuste raames.
▪ EÕS digipöörde programmi kaudu luuakse digipädevuste hindamismudelid ning
kaetakse digipöörde programmi raames loodavate ja finantseeritavate lahenduste
õppetöös rakendumist toetav täiendusõpe. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu
käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega.
▪ Täiskasvanuharidusprogrammis hõlmatakse täiskasvanute gümnaasiumite õpetajate ja
koolijuhtide valdkondlikud infoseminarid, ühisõppimine, õppevisiidid teistesse riikides
jmt eesmärgiga parandada valmisolekut madala haridustaseme ja oskustega
täiskasvanuid õppesse tuua ning pakutavat õpet paindlikumaks muuta. Eelnimetatud
programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja
koolijuhtide täiendusõppega.
▪ Laste ja perede arengukavaga on seos läbi ühise eesmärgi toetada iga lapse arengut.
▪ Korraldatavad tegevused panustavad Eesti keele arengukava eesmärkide täitmisesse.
14
▪ Korraldatavad tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas
HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi
õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele.
▪ Lõimuv Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse panustavad läbiviidavad tegevused
personaalsemat lähenemist tagava õpikäsituse rakendamise toetamise kaudu.
▪ Aktiivse vananemise arengukava 2020 täitmisesse panustavad tegevused läbi tööturul
konkurentsivõime säilitamise, kaasatuse, sotsiaalse sidususe edendamise.
▪ Säästev Eesti 21 eesmärkide saavutamisse panustavad tegevused võimaldades oodatud
muutuste realiseerimist õpetamisstiilis, hindamismeetodites, koostöösuhete arendamisel
lastevanemate ning kogukonnaga, uute juhtimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel.
▪ Toetatavad tegevused aitavad kaasa 2018. aastal tehtud Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muudatustele, mis toetavad kaasava hariduse rakendamist.
12. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 10 782 847, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 9 165 420 (kuni
85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 617 427 (vähemalt 15%
kogumaksumusest).
TULEMUS TEGEVUSED Abikõlbulike sh toetuse sh partneri
kulude/toetatavate saaja eelarve
tegevuste eelarve eelarve
kokku
Koolitusel Tegevus 8.1 Õpetajate ja haridusasutuste 1 350 000 1 350 000 0
osalenud juhtide professionaalse arengu
õpetajate edendamine koostöövõrgustike
arv kaudu
sh Otsene personalikulu 321 300 321 300 0
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 028 700 1 028 700 0
Tegevus 8.2 Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste 1 000 000 1 000 000 0
õpetajate kompetentsi hoidmine ja
tõstmine
sh Otsene personalikulu 125 000 125 000 0
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 875 000 875 000 0
Tegevus 8.3 Õpetajaameti kuvandi 970 000 970 000 0
nüüdisajastamine ja maine
tõstmine ameti väärtustamiseks
sh Otsene personalikulu 407 400 407 400 0
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 562 600 562 600 0
Tegevus 8.6 Haridusasutuste juhtimise ja 1 000 000 1 000 000 0
toimimise tõhustamine inimeste
juhtimist ja arendamist toetavate
süsteemide ja -vahendite
väljatöötamise ning kasutuselevõtu
abil
sh Otsene personalikulu 160 000 160 000 0
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 840 000 840 000 0
Tegevus 8.7 Õpetajate digipädevuse 1 600 000 0 1 600 000
arendamine digiõppe
rakendumiseks ning keskselt
korraldatavat täiendusõpet toetava
e-lahenduse väljaarendamine
sh Otsene personalikulu 280 000 0 280 000
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 670 000 0 670 000
15
sh Hüvitamine ühikuhindade alusel 650 000 0 650 000
Tegevus 8.8 Uuringute ja analüüside tellimine 350 000 350 000 0
sh Otsene personalikulu 185 500 185 500 0
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 164 500 164 500 0
Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 194 000 194 000 0
tegevus/kulu
Tegevuste kaudsed kulud ühtse 250980 208980 42000
määra alusel (15%)
Koolitusel Tegevus 8.4 Haridusasutuse juhtide 3 528 455 3 278 000 250 455
osalenud täiendusõppesüsteemi
haridus- nüüdisajastamine ja juhtide
asutuste kompetentside arendamise
juhtide toetamine
arv sh Otsene personalikulu 515 018 491 700 23 318
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 2 849 494 2 786 300 63 194
Hüvitamine ühikuhindade alusel 163 943 0 163 943
Tegevus 8.5 Koolidirektorite 400 000 393 910 6090
järelkasvuprogrammide
läbiviimine
sh Otsene personalikulu 43 330 43 330 0
sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 356 670 350 580 6090
Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 48 400 48 400 0
tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse 91 012 87 515 3498
määra alusel (15%)
KOKKU 10 782 847 8 880 805 1 902 043
PROJEKTI
EELARVE
16
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2
ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. kaudsed kulud arvestatuna 15% otsestest personalikuludest vastavalt
ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6;
13.2.3. kulud ürituste läbiviimiseks, sealhulgas koolituste, arenguprogrammide,
seminaride, infotundide, ümarlaudade, mõttekodade, töötubade, koosolekute,
konverentside, veebi kaudu läbiviidavate ürituste ja muude õpiürituste kulud, sh
ettevalmistamine, läbiviimine, osalemine ja tulemuste levitamine ning analüüs,
ürituste korraldamise kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport,
esineja- ja moderaatoritasud, majutus);
13.2.4. koostöövõrgustike, ümarlaudade, töörühmade, virtuaalsete õppetoolide,
õppevisiitide jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine
ning sellega seotud tulemuste levitamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika
rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus );
13.2.5. publikatsioonide, info-, juhend ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste,
meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud kulud, sh
koostamine, tootmine ja levitamine, e-keskkondade (näit portaalid, äpid)
loomine ja arendamine, kasutusvõimaluse loomine ja kasutamine, välja arvatud
ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud;
13.2.6. tegevuse 8.1 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud muudes riikides toimunud täiendusõppe puhul
temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja messidel, õppevisiidil osalemise
kulud, kui osalemisega kaasneb ettekanne, mille raames tutvustatakse Eesti
õpetajate ja/või koolijuhtide võrgustikutööd;
13.2.7. tegevuse 8.2 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste
ettevalmistamise, osalemine ja tulemuste levitamine, analüüs, ürituste
korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja
moderaatoritasud, majutus);
13.2.8. tegevuses 8.3 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajaameti kuvandi
nüüdisajastamise ja maine tõstmisega seotud kulud, teavituskampaaniate ja
teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, näiteks õpetajaameti mainega tõstmise
üritustega seotud kulud (sh ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise,
teabevahetuse edendamise, tulemuste levitamise ja mainekuvandi mõõtmise
kulud), messiboksi maksumuse (sh mööbli rendi), bänneri valmistamise,
tunnusriietuse või –elementide jms kulud, loodavate ja hallatavate e-
keskkondade (näit portaal, äpp) väljatöötamise, arendamise ja haldamise kulud
ning Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise,
osalemise ja tulemuste levitamise ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja
tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus);
17
13.2.9. tegevuses 8.4 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolijuhtide
täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamise ja koolijuhtide kompetentside
arendamisega seotud kulud sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud,
sisekoolitajate koolituskulud, Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste
kulud, kirjanduse ja teadusartiklite tõlkimisega (sh õiguste omandamisega),
välja andmisega ja levitamisega seotud kulud; alapunktis 8.4.2 nimetatud
tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt
haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele
meetmetele”.
13.2.10. tegevuses 8.5 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud direktorite
järelkasvuprogrammide arendamise ja läbiviimisega seotud kulud, sh mentorite
ja coachide teenuse kasutamise kulud, doonortöökohtadega seotud kulud ja
vastavalt programmi kontseptsioonile või lähteüleandele teistes riikides
toimuvate õpiürituste kulud;
13.2.11. tegevuses 8.6 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud haridusasutuse juhtimise
ja toimimise tõhustamisega seotud kulud (sh hindamispõhimõtete, -mudelite ja
-standardite väljatöötamise ja/või uuendamise, pilotiseerimise, rakendamise,
ajakohasena hoidmise ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamise ja/või
edasiarendamisega, kasutuselevõtuga ja kasutamisega seotud jms kulud,
hindamiskomisjonide moodustamise, hindamiskomisjonide liikmete töötasu ja
hindamiskonsultantide tasuga seotud kulud ning seminarikulud), välja arvatud
ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud;
13.2.12. tegevuses 8.7 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajate digipädevuse
arendamisega digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet
toetava e-lahenduse väljaarendamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent,
toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus, e-lahenduse nõuete
kaardistamine, e-lahenduse analüüsimine, arendamine ja testimine, lõppkasutaja
koolitus); alapunktis 8.7.1 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja
standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.
juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine
struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”.
13.2.13. tegevuses 8.8 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele
kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud uuringute ja
analüüsidega seotud kulud, sh nende tellimine ja teostamine ning tulemuste
avalikustamine.
13.3.Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
13.3.1. Ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,
kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost; päevaraha ja mootorsõiduki
kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
13.3.2. ühikuhinnas sisalduvad kulud tegelike kulude alusel.
18
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1.Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja
ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
14.2.Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1
punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4 või
ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
14.3.Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos
esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist.
14.4.Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri
väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada
rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude
perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
14.5.Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
14.6.Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
14.7.Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
14.8.Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle
saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või
ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle
otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb
maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe
esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega
pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja
haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“
raames
19
15.1.Toetust saavad taotleda haridusühendused kui juriidilised isikud koostöiste projektide
elluviimiseks.
15.2.Taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotlejate, tegevuskava ellu viiva meeskonna
ja ajakava kohta. Taotlus peab sisaldama tegevuste lõikes tegevuse eesmärki, sisu
kirjeldust, tulemust ja maksumust. Taotlemisel tuleb esitada ühenduste aastased
tegevuskavad.
15.3.Lõppsaajale edasiantava toetuse piirmäär on kuni 10 000 eurot projekti kohta. Toetuse
maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Abikõlblikud
on punktides 13.2.3, 13.2.4 ja 13.2.6 nimetatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-
s 2 sätestatud tingimustele.
15.4.Taotlustes esitatava täiendusõppe ühe kursuse maht peab olema alla 30 akadeemilise
tunni.
15.5.Kui taotleja on taotluses sisalduvatele projekti(de)le või projekt(de)i osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama
sellekohase teabe.
15.6.Toetuse edasiandmise täpsematest tingimustest, tähtajast ning edasiantava toetuse
kogusumma eelarvest ning prioriteetsetest teemadest teavitab elluviija lõppsaajaid
oma veebilehel. Taotlusvormid ja hindamisjuhendi kinnitab elluviija, kooskõlastades
need eelnevalt HTM-i üldhariduse osakonnaga.
15.7.Taotlusi hinnatakse üldiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest
on järgmised:
15.7.1. projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 25% maksimaalsest
koondhindest;
15.7.2. projekti põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest;
15.7.3. projekti kuluefektiivsus –20% maksimaalsest koondhindest;
15.7.4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.
15.8.Projekte hinnatakse skaalal 0 kuni 100. Hindamise tulemusena moodustatakse
pingerida nendest taotlustest, mis on saanud koondhindeks vähemalt 60 hindepunkti.
Rahuldamisele kuuluvad taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud
pingereale ja edasiantava toetuse kogusumma eelarvele. Võrdse koondhindega
projektide korral eelistatakse taotlust, mida on punkti 15.7.2 alusel hinnatud kõrgemate
hindepunktidega. Kui ka sellisel juhul on hindepunktid võrdsed, heidetakse valiku
tegemiseks liisku. Taotlused, mis on saanud koondhindeks vähem kui 60 hindepunkti
või ei mahtunud eelarve piiresse jäetakse rahuldamata.
15.9.Elluviija kinnitab abikõlblikkuse perioodi, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise
otsusest teavitamise tähtaja ja korra; lõppsaaja õigused ja kohustused; toetuse
kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra, toetuse
maksmise tingimused ja korra, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaja ja
lõppmakse suuruse;
15.10. Elluviija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab elluviija. Vaie
vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
16. Elluviija ja partneri kohustused
20
16.1.Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 toetuse saajale sätestatud kohustused.
16.2.Ühtlasi on elluviija kohustatud:
16.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja
eelarvele kasutama toetust soovitud mõju saavutamiseks säästlikult;
16.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise
aastate ja eelarveartiklite lõikes ning halduslepingu ja toetuslepingu koopiad
rakendusüksusele;
16.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 17 sätestatule;
16.2.4. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja
tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused;
16.2.5. korraldama käesoleva käskkirja punktis 15 nimetatud toetuse edasiandmise
lõppsaajale.
16.3.Partner peab täitma perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
17. Tegevuste elluviimise aruandlus
17.1.Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt
järgmine informatsioon:
17.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine.
17.2.Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 17.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade
ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 10).
17.3.Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande
laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
17.4.Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
17.5.Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt
10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5
tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
17.6.Lisaks punktis 17.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele
tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku
elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
21
18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja
aruandlusel
18.1.Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas
toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad
andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse
(EL) 1304/2013 lisas 1.
18.2.Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates
tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
18.3.Punktides 18.1 ja 18.2 sätestatud kohustused rakenduvad alljärgnevatele punktis 8
nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid järgmiste
sihtgruppide kohta:
18.3.1. Tegevus 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu
edendamine koostöövõrgustike kaudu – täiendusõpet saavad üleriigiliste
võrgustike juhid.
18.3.2. Tegevus 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi
hoidmine ja tõstmine – koolitatavad kutseõpet pakkuvate õppeasutuste
õpetajad.
18.3.3. Tegevus 8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja
koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine – täiendusõppes osalevad
haridusasutuste juhid.
18.3.4. Tegevus 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine
– arengprogrammis osalevad üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse direktoriks
soovijad.
18.3.5. Tegevus 8.6. Koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja
vahendite väljatöötamine ning kasutusele võtmine – hindamispädevusi
arendavatel koolitustel osalejad.
18.3.6. Tegevus 8.7. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning
keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine –
digipädevuste täiendusõppes osalejad.
18.4.ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele
rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks.
18.5.ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning
rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa
Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.
22
19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
19.1.Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse ettepanekul.
19.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest elluviijat ja edastab muutmise eelnõu arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele.
19.3.Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse
andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu
lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud
valdkondlikule komisjonile.
19.4.Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes
punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui
muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste
tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
19.5.Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 16.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15%
selle kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus aastaeelarves on väiksemas mahus, peab
elluviija enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist muudatuse kooskõlastama
rakendusasutusega ning esitama selle rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
19.6.Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele
20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
20.1.Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014 – 2020
struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
20.2.Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja
ühendmääruses sätestatule.
21. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates
selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud
kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem
tähtaeg.
Mihkel Rebane
üldharidusosakonna juhataja
23