Tervise- ja tööministri . detsembri 2018. a määrus nr
„Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind
ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika
ja selle teenuse hind“
Lisa 1
KIIRABI KULUDE JAOTUS
1. Kiirabibrigaadi pidaja kiirabi- ja esmase abi brigaadide arv, nende läbitud kilometraaž ja teenindatud väljakutsete arv kokku (andmed esitada
eelneva kalendriaasta ja nende brigaadide kohta, mille kohta esitatakse kuluandmed käesoleva lisa alusel)
Brigaadide Kilometraaž Väljakutsete
arv kokku arv kokku
Arstibrigaad
Õebrigaad
Reanimobiilibrigaad
Laste jaoks kohandatud
reanimobiilibrigaad
Arstlik toetusbrigaad
Täiendav vähendatud
koosseisuga õebrigaad
Vähendatud koosseisuga
õebrigaad, mille
varustuseks on muu
sõiduk kui kiirabiauto
Esmase abi brigaad
Telemeditsiiniline teenus
Kokku
2. Töötajate andmed (andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta, arvestades normtunde ja käesoleva lisa punktis 1 sätestatud brigaadide arvu)
Keskmine
täiskohale
taandatud
ametikohtade
Täiskohale taandatud Erakorralise Väikesaare arv ühe
ametikohtade arv brigaadi Õde- meditsiini esmase Brigaadide brigaadiliikme
tüübi kohta Arst brigaadijuht Õde tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane abi andja Kokku arv kohta
Arstibrigaad
Õebrigaad
Reanimobiilibrigaad
Laste jaoks kohandatud
reanimobiilibrigaad
Arstlik toetusbrigaad
Täiendav vähendatud
koosseisuga õebrigaad
Vähendatud koosseisuga
õebrigaad, mille
varustuseks on muu sõiduk
kui kiirabiauto
Esmase abi brigaad
Telemeditsiiniline teenus
Täiskohale taandatud
ametikohtade arv kokku
Füüsiliste isikute arv
2
3. Kulud töötajate koolitusele (andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta, jättes välja eraldi haigekassa poolt tasutavate väljaõppe koolitustega
seotud tunnid ja kulud)
Keskmine
EM tehnik,
kiirabitehnik,
Erakorralise Väikesaare Keskmine väikesaare
Õde - meditsiini esmase arst, õde, esmase abi
Arst brigaadijuht Õde tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane abi andja Kokku üliõpilane andja
Koolitustundide arv kokku
(h) – treening/praktika
Koolituskulud kokku
(eurot km-ga)-
treening/praktika
Koolitustundide arv kokku
(h) – teooria
Koolituskulud kokku
(eurot km-ga) – teooria
Muud koolitusega seotud
kulud kokku – transport,
ööbimine, päevarahad (eurot
km-ga)
Täiskohale taandatud
ametikohad
Keskmine koolitustundide
arv ühe täiskohale
taandatud ametikoha
kohta
Keskmine koolitustunni
maksumus ühe täiskohale
taandatud ametikoha
kohta
Lähetustundide arv (h)
Lähetuskulud kokku
(eurot km-ga) – lähetus
3
Muud lähetusega seotud
kulud kokku – transport,
ööbimine, päevarahad (eurot
km-ga)
Keskmine lähetustundide
arv ühe täiskohale
taandatud ametikoha
kohta
Keskmine lähetustunni
maksumus ühe täiskohale
taandatud ametikoha
kohta
4. Kulud töötervishoiule (andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta)
Tervisekontrolli maksumus töötaja kohta (eurot)
Füüsiliste isikute arv
Tervisekontrolli läbimise tihedus (kord mitme
aasta jooksul)
Tervisekontrolli aastane kulu kokku (eurot)
Õnnetusjuhtumikindlustuse aastane kulu kokku
(eurot km-ga)
Vastutuskindlustuse aastane kulu kokku (eurot
km-ga)
Vaktsineerimise aastane kulu kokku (eurot)
Kulu kokku
Täiskohale taandatud ametikohtade arv
kokku
Kulu ühe täiskohale taandatud ametikoha
kohta
4
5. Kulud tööriietuse kohta (esitada viimase ostu andmed)
Füüsiliste isikute arv
Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv
isiku kohta – suvi
Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv
isiku kohta – talv
Ühe komplekti maksumus (eurot km-ga) – suvi
Ühe komplekti maksumus (eurot km-ga) – talv
Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades
paralleelselt kasutatavate komplektide arvu isiku
kohta) – suvi
Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades
paralleelselt kasutatavate komplektide arvu isiku
kohta) – talv
Aastane kulu kokku
Täiskohale taandatud ametikohad
Kulu täiskohale taandatud ametikoha kohta
6. Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulud (kulud esitada eelneva kalendriaasta kohta)
Vähendatud
koosseisuga
õebrigaad,
mille
Laste jaoks Täiendav varustuseks
kohandatud Arstlik vähendatud on muu
Arsti- ja õe- Reanimobiili- reanimobiili- toetus- koosseisuga sõiduk kui Esmase abi
brigaad brigaad brigaad brigaad õebrigaad kiirabiauto brigaad Kokku
Kasutatud ravimite kulu, sh
hapnikuballoonide rent ja
gaasi kulu (eurot km-ga),
v.a varu
5
Kasutatud ühekordsete
tarvikute kulu (eurot km-ga),
v.a varu
Majandusmaterjali kulu
(eurot km-ga)
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
7. Seadmete ja inventari kulu (esitada viimase ostu informatsioon). Kui on tegemist ühekordse või korduvkasutatava tarvikuga, mille kulu kajastub
lehel „tarvikud/ravimid“, siis seda kulu tabelis mitte kajastada. Lisada kommentaar, kui seadmed/inventar sisaldub sõiduki või mõne teise
seadme/inventari hinnas või on ühekordne.
Arsti- ja õebrigaad
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (eurot km-ga) (eurot km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude
immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise
süsteem
6
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi
ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline ja lastele
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks
ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby
Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanule,
31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD
täiskasvanule
7
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne lastele
(püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne
täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi
käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne
südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste
tarbeks
8.13. Traumakott
8
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid,
ohumärgid
9.1. Ohumärgid
9.2. Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu
ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Reanimobiilibrigaad
(eraldi välja tuua laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi sisutus)
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
9
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude
immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise
süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi
ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline + laste
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks
ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby
Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanutele,
31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
10
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1. Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD
täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne, lastele
(püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne,
täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi
käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne
südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
11
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste
tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid,
ohumärgid
9.1. Ohumärgid
9.2. Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu
ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
12
Arstlik toetusbrigaad
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude
immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise
süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi
ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline ja lastele
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks
ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
13
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby
Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektr., täiskasvanule,
31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD
täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne lastele
(püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne
täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi
käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne
südamestimulaator
6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.5. Larüngoskoop koos keeltega
6.6. Magill’i klemmid
6.7. Arteriaalsed žgutid
14
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste
tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid,
ohumärgid
9.1.Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu
ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
15
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Vähendatud koosseisuga õebrigaad, mille varustuseks on muu sõiduk kui
kiirabiauto
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude
immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise
süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
16
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi
ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline + laste
– koos hapnikureservuaariga + laste
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks
ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby
Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanule,
31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD
täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne
lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne,
17
täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi
käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne
südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste
tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid,
ohumärgid
9.1. Ohumärgid
18
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4. Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu
ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Esmase abi brigaad
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (eurot km-ga) (eurot km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
19
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude
immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise
süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi
ventileerimiseks (hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline ja lastele
– koos hapnikureservuaariga ja lastele
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks
ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby
Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektroodid, täiskasvanule,
31.1917.21, 1 pakk (= 50 tk)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
20
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD
täiskasvanule
5.4.1.2. Luunõel BIG ühekordne lastele
(püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühekordne
täiskasvanule (püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi
käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne
südamestimulaator
6.3. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.4. Larüngoskoop koos keeltega
6.5. Magill’i klemmid
6.6. Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7. Käärid
21
8.8. Klemm
8.9. Kaitsekiivrid
8.10. Pealamp
8.11. Raamiga kaitseprillid
8.12. Eristusvest siltidega suurõnnetuste
tarbeks
8.13. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid,
ohumärgid
9.1. Ohumärgid
9.2. Tulekustuti (6 kg)
9.3. Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5. Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu
ühe brigaadi kohta
Arstlikul toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaaži aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia komplekt*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
22
8. Sõiduki kulud (esitada viimase ostu informatsioon)
Vähendatud
koosseisuga
õebrigaad, mille
Laste jaoks varustuseks on
Õe- ja Reanimobiili- kohandatud Arstlik muu sõiduk kui Esmase abi
arstibrigaad brigaad reanimobiilibrigaad toetusbrigaad kiirabiauto brigaad
Kulum / aastane
kasutusrent
(arvestades 5-
aastast
kasutusaega) km-
ga kokku
Aastane
hoolduskulu km-
ga kokku
Aastane
hoolduskulu km-
ga kokku
Aastane
kütusekulu km-ga
kokku
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi
kohta
Kilometraaž
Väljasõitude arv
Kontroll:
kütusekulu km
kohta
23
Kontroll:
kütusekulu
väljasõidu kohta
9. Ruumide kulu (esitada info kiirabibaaside suuruse kohta; kui kõikide kiirabibaaside kohta ei ole võimalik infot esitada, esitada andmed
vähendatud mahus koos kiirabibaasis olevate brigaadide arvuga)
Ruutmeetrite arv
Kulum kokku
Hoolduskulu kokku
Ülalpidamiskulu kokku
Kulu kokku
Kulu ruutmeetri kohta
Kuluga seotud brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
10. Kiirabibaasis oleva sisustuse (mööbel, olmetehnika) kulud (kui kõikide kiirabibaaside kohta ei ole võimalik infot esitada, esitada andmed
vähendatud mahus koos kiirabibaasis olevate brigaadide arvuga)
Soetusmaksumus Tegelik
ühiku kohta km-g kasutusaeg
Ühikute arv Ühikute arv (EUR) (aastates) Aastane kulu
Lisada ridu
Kuluga seotud
brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
24
11. Tugipersonali kulud (esitada andmed eelneva kalendriaasta kohta; kontrollida, et esitatud kulud ei sisaldu teistel lehtedel; kontrollida, et
esitatud kulud ei sisalda koolituskeskuse või haigekassa poolt ostetavate teenuste väliseid kulusid)
Muud
koolitusega
seotud
kulud kokku
– transport, Muud lähetusega
Täiskohale Aastane Koolitus- Koolitus- ööbimine, Lähetuskulud seotud kulud
taandatud brutotöötasu tundide kulud päeva- Lähetus- kokku – kokku – transport,
ametikoha koos arv kokku rahad tundide lähetus (km-ga ööbimine,
Tugipersonal d maksudega kokku (eurot) (eurot) arv (h) EUR) päevarahad (EUR)
Nõukogu
Juhatuse esimees
Juhatuse liige
Juhiabi
Personalispetsialist
Pearaamatupidaja
Raamatupidaja
Side- ja
navigatsioonivahendit
e hooldustööd
Dispetšer
Vanemõde
meditsiiniaparatuuri ja
kvaliteedi alal
Vanemõde ravimite ja
tarvikute alal
Baasivanem
(täiendavalt
töökeskkonnaspetsiali
st)
Täiendavad
baasivanemate
ülesanded
25
Statistik
Koolitusjuht
Koolituskeskuse
koordinaator
Koolituskeskuse
sekretär
Majandusõde
Garaaži juhataja
Tehnikateenistuse
juht
Koristaja
Majahoidja
Kokku
Kulu Kommentaar
Personalikulud kokku
Koolitus- ja
lähetuskulud kokku
Bürookulu
Personaliteenused
Esindus- ja
vastuvõtukulud
Vajaduse korral
lisada/kustutada ridu
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
26
12. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud (esitada eelneva aasta andmed; kontrollida, et IT-spetsialistide kulud ei sisalduks tugipersonali
lehel; eraldi tuua välja esmase abi brigaadide ja arsti telemeditsiini konsultatsiooni teenusega seotud IT-kulud)
Soetusmaksumus Tegelik
Info- ja Ühikute ühiku kohta km-g kasutusaeg Aastane
kommunikatsioonitehnoloogia arv (EUR) (aastates) kulu
Autoarvuti komplekt
Baasijaam
Käsijaam
Autojaam
Sidevahend (mobiiltelefon)
iPad
iPadi kott
Terminalide halduskulud
Terminalide remont ja hooldus
Mobiiltelefonide kõne/paketi kulu
Mobiil-ID
Andmeside (internet) ja
lauatelefon
Rakendustarkvara hooldus- ja
lepingutasud
Muud IT-kulud (turvalisuse
sertifikaadid, serveri hooldus,
tulemüürid)
IT-spetsialist
Arvutid
Sideinventari tarvikud
IT riistvara ja tarvikud (v.a arvutid)
Videokonverents
27
Lokaalne analüüsimoodul
Autoarvutite printerid
Võrguseadmete väljavahetamine
GPS-seade + Regio kaart
Pardakaamera
Kokku
Brigaadide arv
Keskmine kulu brigaadi kohta
13. Muud tugiteenuste kulud (esitada eelneva kalendriaasta kulu kokku, v.a. IT-kulud ja bürookulud)
Kulu kokku koos
km-ga
Pesupesemine
Jäätmekäitlus (biojäätmed)
Sterilisatsioon
Tööriiete parandamine
Vajaduse korral lisada/kustutada ridu
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
28
Tervise- ja tööministri .detsembri 2018. a määrus nr
„Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava
tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind
ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“
Lisa 2
KIIRABI EELARVE TÄITMISE ARUANNE
Tekkepõhised kulud (eurot +
Kulu nimetus
käibemaks)
Töötajate töötasud, töövõimetushüvitis,
personalikuludega kaasnevad maksud ja
sotsiaalkindlustusmaksed
Arstid
Õed
Kiirabitehnikud
Erakorralise meditsiini tehnikud
Üliõpilased
Väikesaarte esmase abi andjad
Töövõimetushüvitis
Töötajate tervishoiuteenused
Töötajate kindlustus
Lähetuskulud (v.a administratsioon)
Koolituskulud (v.a administratsioon)
Eri- ja vormiriietuse soetamine
Ühekordsed meditsiini- ja hügieenitarbed
Ravimid
Üle aastase kasutusajaga meditsiiniseadmete
amortisatsioon
Meditsiiniline inventar
Mittemeditsiiniline inventar
Sõidukite ülalpidamiskulud
Kütus
Jooksev remont, tehnohooldus ja -ülevaatus
Sõidukite kindlustusmaksed
Sõiduautode kasutusrent
Sõidukite amortisatsioon
Hoonete ja ruumide amortisatsioon
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete
amortisatsioon
Immateriaalse põhivara amortisatsioon
Administreerimiskulud
Administratiiv- ja abipersonali töötasud,
töövõimetushüvitis, personalikuludega kaasnevad
maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
1
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale
makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse
hind“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu
arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava
tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 alusel, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a.
1. jaanuarist 2019. a sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa,
mille aluseks on omakorda käesolev määrus. Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord,
teenuseosutajale makstava tasu arvutamise metoodika ja teenuse hind sarnaselt teiste
tervishoiuteenustega, mille eest tasumise kohustuse Eesti Haigekassa üle võtab. Lisaks
kohustuslikele põhikiirabibrigaadidele ja lisabrigaadidele kehtestatakse hind ka vähendatud
koosseisuga kiirabibrigaadidele ja esmase abi brigaadidele, mille käivitamine on lubatud kiirabi
kättesaadavuse, efektiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks. Kuna nimetatud brigaadid on oma
vajalikkust praktikas tõestanud, jätkatakse nende rahastamist käesoleva määruse alusel ka
edaspidi.
Lisaks kehtestatakse käesoleva määrusega meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. Selle tagamise kohustus on Euroopa
Liidu liikmesriikidel, sh Eestil. Kuna praegu osutab nimetatud teenust Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
kellel on omakorda ka väikesaarte esmase abi brigaadide arstliku telemeditsiini konsultatsiooni
valvering baasvõimekusena tagatud, võimaldab telemeditsiinilise konsultatsiooni ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse ühildamine kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja
Tiina Sats (
[email protected], tel 669 6630) ja Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi
arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman (
[email protected], tel 626 9163).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected], tel 669 6630) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Jaanus Põldmaa (
[email protected], tel 626 9328).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], tel 626 9320).
Määruse ette valmistamisse on kaasatud Eesti Kiirabi Liit ja Terviseamet.
1.3. Märkused
Määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (512 SE). Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 20 paragrahvist.
2
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.
Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi
pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni
teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. Määrus
kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi
TTKS) § 19 lõike 2 alusel, mille redaktsioonid jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a.1
Käesolevas määruses kehtestatava metoodika ja hindade aluseks on senised kiirabi ja
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise ning sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a
määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise
kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ (edaspidi SoMi
määrus nr 9) põhimõtted. Kiirabi- ja esmase abi brigaadi koosseisu ja varustuse puhul võetakse
arvesse tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning
tööjuhend“ eelnõu (edaspidi nõuete määrus), mis on käinud ametlikul kooskõlastusringil2 ja jõustub
samuti 1. jaanuaril 2019. a koos käesoleva määrusega.
Lõikega 2 täpsustatakse, et kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse hinnad hõlmavad
kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning
õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Sama põhimõte kehtib ka teiste tervishoiuteenuste eest
tasumisel.
Paragrahviga 2 kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord ja kiirabiarve vormistamise põhimõtted.
Lõike 1 kohaselt tasub Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) kiirabi eest tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping)
sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel.
Lõikes 2 kehtestatakse kiirabiarve vormistamise põhimõtted. Kiirabi eest tasumiseks esitab
kiirabibrigaadi pidaja haigekassale kiirabiarve, millele peavad olema kantud üldandmed, kiirabiarve
lõpetamise andmed, osutatud teenuse andmed ja selle eest tasumisele kuuluva summa andmed
ning andmed teenust osutanud kiirabibrigaadi pidaja kohta. Nende andmete alusel tasub
haigekassa kiirabibrigaadi pidajale osutatud teenuse eest.
Lõikes 3 sätestatakse, et kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokku
lepitud kiirabiarve tähistamise viisile;
2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud
numereerimise korrale;
3) kiirabiarve väljastamise kuupäev.
Lõikes 4 kehtestatakse kiirabiarve lõpetamise andmed. Määruse kohaselt kantakse kiirabiarvele
selle lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud käesolevas määruses nimetatud
teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Teenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva,
on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.
Lõikes 5 kehtestatakse osutatud teenuse andmed. Määruse kohaselt kantakse kiirabiarvele
osutatud teenuse andmetena teenuse nimetus; teenuse kood, mis on sätestatud käesolevas
määruses; hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest kas tükke, tunde, ööpäevi või
kalendrikuid; teenuse osutamise lõpetamise kuupäev.
Lõikes 6 sätestatakse, et kiirabiarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa
kohta järgmised andmed:
1 TTKS 01.01.2019 jõustuv redaktsioon on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112018004;
meretöö seaduse 01.01.2019. a jõustuv redaktsioon on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017040
2 EIS-st leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/860ba6fe-7a04-4eff-b089-3c2976f3353b
3
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis
tuleneb käesolevast määrusest;
2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis
tuleneb lepingust;
3) kiirabi hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsiendi 1, koefitsiendi 2 ja hinna korrutamise
tulemusena.
Lõikes 7 selgitatakse, et kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-
des 13–19 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. See tähendab, et kiirabiarvele kantakse
kõik teenused, mida kiirabibrigaadi pidaja osutab ja mille eest talle käesoleva määruse alusel
tasutakse.
Lõikes 8 tuuakse välja, et kiirabiarvele kantakse arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja kohta tema
äriregistrikood, nimi ja aadress ning kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi ning
kontaktandmed.
Paragrahvis 3 defineeritakse kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodikas
kasutatavad mõisted. Nendeks on „tegevuspõhine kuluarvestus“ (punkt 1), „ressursid“ (punkt 2),
„standardkulu“ (punkt 3) ja „eksperdihinnang“ (punkt 4), mille avamisel on lähtutud SoMi määruses
nr 9 kasutatavatest mõistetest ning käesoleva määruse seletuskirjas täpsemalt lahti enam ei
selgitata.
Paragrahvis 4 kirjeldatakse aastase tööjõu kulu arvestamise põhimõtteid ühe kiirabibrigaadi
kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9
kehtestatud põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse, et tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb brutopalgast,
brutopalgalt makstavatest maksudest (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse), koolitus- ja
lähetuskulust, tööriiete kulust ja teenuste kulust.
Lõikes 2 selgitatakse, et brutopalga ja sellelt makstavate maksude aastase kulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv,
kiirabibrigaadi koosseis vastavalt nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis
ja töötajate brutopalga kulu.
Lõikega 3 täpsustatakse, et töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus
järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis;
3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis;
3) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis.
Töötasude määramisel on lähtutud Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti
Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel 25. aprillil
2017. a sõlmitud kollektiivlepingust (edaspidi kollektiivleping). Kollektiivleping on sõlmitud eeldusel,
et Vabariigi Valitsus kehtestab haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille kõikides teenuste
hindades sisalduvad alates 01.04.2018 järgmised palgakomponendid: arsti puhul 11,35 eurot
tunnis ja õe puhul 6,85 eurot tunnis, ning tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud
isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, millega kollektiivlepingu perioodil on tagatud
eriarstiabis 2018. aastal tööjõukulude arvestamisel koefitsiendi 1,36 rakendamine. Kiirabitehnikute
töötasu alammääraks on kollektiivlepinguga kehtestatud 5,82 eurot tunnis ja erakorralise meditsiini
tehnikutel 6,17 eurot tunnis. Sarnaselt eriarstiabiga kehtestatakse õdedele, kiirabitehnikutele ja
erakorralise meditsiini tehnikutele töötasu koefitsient. Töötasu koefitsiendid katavad nii ületundide,
õppepuhkuse päevade ja haiguspäevade kulusid kui ka personali töötasude diferentseerimist.
4
Lõikes 4 selgitatakse, et koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi
kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv ja koosseis vastavalt
nõuete määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis, koolitustundide miinimumnõuded
ja referentsasutuste tegelik keskmine koolitus- ja lähetustunni maksumus.
Lõikes 5 selgitatakse, et tööriiete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse
aluseks referentsasutuste keskmine füüsiliste isikute arv kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste
tegelik keskmine tööriiete komplektide soetusmaksumus ja keskmine kasutusaeg.
Lõikes 6 selgitatakse, et käesoleva määruse lisa 1 punktis 4 nimetatud teenuste aastase kulu
arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv, ühe
teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv vastavalt nõuete määrusele ja referentsasutuste tegelik
keskmine aastane kulu. Nendeks teenusteks loetakse tervisekontrolli, õnnetusjuhtumikindlustust
ja töötaja vaktsineerimist.
Paragrahviga 5 kehtestatakse ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu
arvestamise põhimõte ühe kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on võetud praegused kiirabi eest
tasumise ja SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted. Määruse kohaselt võetakse ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta
aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.
Paragrahviga 6 kehtestatakse sõiduki aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe kiirabibrigaadi
kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9
kehtestatud põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse, et sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb
sõiduki kulumist või kasutusrendist, sõiduki hooldusest, sõiduki kindlustusmaksest ja kütusekulust.
Lõikes 2 selgitatakse, et sõiduki aastase kulumi arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse
aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumus ja kasutusaastate arv,
mille aluseks on eksperdihinnang ja tegelik keskmine kasutusaastate arv.
Lõikes 3 selgitatakse, et sõiduki aastase hoolduse, kindlustusmakse ja kütusekulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide arv ja
referentsasutuste erinevate brigaadide tegelik keskmine aastane kulu.
Paragrahviga 7 kehtestatakse sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga
meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamise
põhimõtted ühe kiirabibrigaadi kohta. Määruse kohaselt lähtutakse sõiduki sisustusse kuuluvate
üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu
leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse
kuuluvate meditsiiniseadmete arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust ning nõuete
määruse lisast 2, milles kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi varustusele.
Paragrahviga 8 kehtestatakse ruumide aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe kiirabibrigaadi
kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi määruses nr 9
kehtestatud põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse, et ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb hoonete kulumist
või rendist, hoonete hoolduskulust, hoonete ülalpidamiskulust ning ruumis paiknevate seadmete
ja inventari kulust.
Lõikes 2 selgitatakse, et hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste
tegelik keskmine aastane kulu.
5
Lõikes 3 selgitatakse, et ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari
arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.
Paragrahviga 9 kehtestatakse tugiteenuste aastase kulu arvestamise põhimõtted ühe
kiirabibrigaadi kohta, mille aluseks on omakorda võetud praegused kiirabi eest tasumise ja SoMi
määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse, et tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kulust, administratsiooni kulust ja muude tugiteenuste kulust.
Lõikes 2 selgitatakse, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastase kulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
seadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.
Lõikes 3 selgitatakse, et administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu arvutamiseks ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste
tegelik keskmine aastane kulu.
Paragrahvis 10 tuuakse välja ressursside arvestamise erisus. Kui referentsasutuste ressursside
kulu ühe kiirabibrigaadi kohta erineb mitu korda teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi
kohta, siis võib haigekassa neid andmeid mitte arvestada põhjendades oma otsust. Haigekassa
põhjendatud otsus on sättesse sisse toodud, sest iga otsus andmeid mitte arvestada vajab
individuaalset analüüsi, nt võib tekkida olukord, kus referentsasutuste ühe ressursi andmed ühe
kiirabibrigaadi kohta jagunevad kaheks ning tegemist on mitmekordse erinevusega.
Paragrahviga 11 kehtestatakse teenuse standardkulu ja hinna arvutamise põhimõtted, mille
aluseks on omakorda võetud SoMi määruses nr 9 kehtestatud põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse, et teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi
aastane ressursside kulu teenuse ühikuks (kuu, päev, tund jne).
Lõikes 2 täpsustatakse, et teenuse hinna arvutamisel lähtutakse teenuse standardkuludel
põhinevast hinnast, tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest
ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele
võimalustele.
Paragrahviga 12 kehtestatakse teenuse hinna arvutamiseks ja muutmiseks ettepaneku tegemise
põhimõtted. Määruse kohaselt vaadatakse teenuse standardkulu ja hind üle kiirabibrigaadi pidaja,
erialaühenduse või haigekassa algatusel, kui haigekassa põhjendatud valikul on vähemalt viis
kiirabibrigaadi pidajat esitanud hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel
haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva määruse lisas 1
sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne.
Põhjendamise kohustus on sättesse sisse toodud, sest Eesti keskmine kiirabi hind peab kujunema
erineva suuruse ja teeninduspiirkonnaga kiirabibrigaadi pidajate kuludest. Samas on seda
määruse tasemel keerukas defineerida.
Paragrahviga 13 kehtestatakse reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve hind.
Lõikes 1 selgitatakse, et haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud
kiirabibaasis või kodus asuva reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamise
vajalike kuludega.
Lõikes 2 kehtestatakse ühe laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta.
Tegemist on teenusega, mida osutavad Eestis kaks brigaadi. Tegemist on mitte
operatiivteenistuses (ehk Häirekeskuses ressursina arvel) olevate brigaadidega. Laste
reanimobiilibrigaadide peamine ülesanne on kriitiliselt haigete laste transport raviasutuste vahel.
6
Teenuse standardkulu on võrreldes 2018. aastaga langenud tulenevalt töötasu erinevast
arvestusest (haigekassa lähtub kollektiivlepingus sätestatust). Vältimaks järske muudatusi
kiirabipidajate tulubaasis, on laste jaoks kohandatud reanimobiili hind külmutatud 2018. aasta
tasemel (982,28 eurot päevas). Hind külmutatakse seniks, kuni standardkulu ehk kirjeldustel
põhinev hind jõuab käesolevas määruses sätestatud hinna tasemeni. Teenuse standardkulu
tõuseb igal aastal vastavalt kollektiivlepingus sätestatule.
Lõikes 3 selgitatakse, et teenus „Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne
kodune valve – 24 tundi“ (kood 11201) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid.
Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase
kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid
ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määratleb kiirabibrigaadi
koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde
ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse
kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 4 kehtestatakse ühe reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Lõikes 5 täpsustatakse, et lisabrigaadide „Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11203),
„Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11204), „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda vastavalt
nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt peab lisabrigaadi väljasõitudeks olema Terviseameti
luba, mille võib tavaolukorras anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku
tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu
põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a
määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks
valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu
korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi SoM määrus nr 23) § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu
valmisoleku tasemete kehtestamisel (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu
valmisoleku tasemete 1-3 korral lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 6 täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga
arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11243), „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda vastavalt
nõuete määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale
kuni 20 päevaks põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks
vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku
tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja
tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigetele 1–3 (mille kohaselt
aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajaduse korral
kaheliikmelised lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 7 täpsustakse, et teenused „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood
11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11243)
sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse
osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid,
sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed,
korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali
määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu.
Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja
kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse
7
kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokku lepitud
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 8 täpsustatakse, et teenused „Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11203) ja
„Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11204), „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11245) sisaldavad personali brutopalga,
brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse
kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud
püsikulud on arvestatud teenustesse „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood
11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11243)
ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Lõikes 9 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid
(koodid 11204 ja 11245), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid
lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11203 ja
11244). Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas
riigipühadel.
Lõikes 10 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11204 ja 11245) puhul on
maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
Paragrahviga 14 kehtestatakse arstibrigaadi ööpäevaringse valve hind.
Lõikes 1 selgitatakse, et haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud
kiirabibaasis või kodus asuva arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabiosutamiseks
vajalike kuludega.
Lõikes 2 kehtestatakse ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lisabrigaadide „Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11207),
„Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11210) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt
peab lisabrigaadi väljasõitudeks olema Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras
kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku
tähtsusega suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja
tavaolukorrast erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu
valmisoleku tasemete kehtestamisel (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu
valmisoleku tasemete 1-3 korral lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 4 täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga
arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11206), „Vähendatud koosseisuga
lisaarstibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune
valve – 1 tund“ (kood 11210) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8
(mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kõige kauem 20 päevaks
põhjendatud erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud
koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega
suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast
erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku
tasemete kehtestamisel (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku
tasemete korral vajaduse korral kaheliikmelisi brigaade) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja
korras.
Lõikes 5 täpsustatakse, et teenused „Arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11205)
ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11206)
sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse
8
osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid,
sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed,
korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali
määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu.
Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja
kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse
kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokku lepitud
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 6 täpsustatakse, et teenused „Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11207) ja
„Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11210) sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve
ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Arstibrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11205) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11206) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Lõikes 7 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid
(koodid 11208 ja 11210), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid
lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11207 või
11209), kuhu on arvestatud § 12 lõikes 3 sätestatud töötasu. Seejuures on arvestatud, et
lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel ning tegemist on ületunnitööga.
Lõikes 8 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11208 ja 11210) puhul on
maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
Paragrahviga 15 kehtestatakse õebrigaadi ööpäevaringse valve hind.
Lõikes 1 selgitatakse, et haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud
kiirabibaasis või kodus asuva õebrigaadi ööpäevaringse valve eest kooskiirabi osutamiseks
vajalike kuludega.
Lõikes 2 kehtestatakse ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lisabrigaadide „Lisaõebrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11213),
„Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11216) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt
on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras
kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega
suurüritusel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast
erineva olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku
tasemete kehtestamisel (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1
korral lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 4 täpsustatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga
õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11212), „Vähendatud koosseisuga
lisaõebrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune
valve – 1 tund“ (kood 11216) eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8
(mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale kuni 20 päevaks põhjendatud
erakorraline luba kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga
väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurüritusel,
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva
olukorra korral) või SoM määruse nr 23 § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete
kehtestamisel (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete
9
korral vajaduse korral kaheliikmelised lisabrigaadid) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja
korras.
Lõikes 5 täpsustatakse, et teenused „Õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11211) ja
„Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11212) sisaldavad
kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega
seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk,
sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega
meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete
määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga
kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena
kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule
kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokku lepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi
erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 6 täpsustatakse, et teenused „Lisaõebrigaadi valve – 1 tund“ (kood 11213) ja
„Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi
valve – 1 tund“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund“
(kood 11216) sisaldavad personali brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve
ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Õebrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11211) ja „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi
ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood 11212) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Lõikes 7 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid
(koodid 11214 ja 11216), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid
lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11213 või
11215), kuhu on arvestatud § 12 lõikes 3 sätestatud töötasu. Seejuures on arvestatud, et
lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel.
Lõikes 8 täpsustatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11214 ja 11216) puhul on
maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
Paragrahviga 16 kehtestatakse täiendavalt osutatava kiirabi hind.
Lõikes 1 kehtestatakse täiendavalt osutatava kiirabi hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Nendeks
teenusteks on projektipõhiselt käivitatud Iisaku kaheliikmeline õebrigaad, arstlik toetusbrigaad
Harjumaal ja jalgrattapatrull Tallinna vanalinnas.
Lõikes 2 täpsustatakse, et teenust „Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne
valve – 24 tundi“ (kood 11217) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt
peab täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks olema Terviseameti
põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see
parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Nimetatud lõike alusel antud
luba peab olema haigekassaga kooskõlastatud.
Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal
Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse
olulise suurenemisega piirkonnas kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada
haiglaeelset vältimatut abi ning parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne
Iisaku brigaadi käivitamist teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid.
2017. aastal osutas Iisaku vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321
(32%) transporditi edasi haiglasse. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline
osutama haiglaeelset vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi tööle
rakendamine on toonud kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel
perioodil muudetakse see vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks
õebrigaadiks.
10
Samuti täpsustatakse, et teenust „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood
11218) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt peab täiendava
vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks olema Terviseameti põhjendatud luba,
mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi
osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Nimetatud lõike alusel antud luba peab olema
haigekassaga kooskõlastatud.
Tegemist on kaheliikmelise anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaadiga,
mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade abi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis
patsiendile, kuid millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus.
Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti
või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad (Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi
tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“), mille ülesanne on reageerida patsiendi elu ohustavale
sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem sündmuskohale
jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk sõidukiks ei ole
tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei
reageeri nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga,
kellel on võimekus patsient haiglasse transportida.
Statistika näitab, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud.
Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud
positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad.
Lõikes 3 täpsustatakse, et teenust „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu
sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund“ (kood 11219) rakendatakse Tallinna vanalinnas 92 päeva (1.
juuni – 31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00–21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 (mille
kohaselt peab täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks olema
Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras,
kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Nimetatud lõike alusel
antud luba peab olema haigekassaga kooskõlastatud) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja
korras.
Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad, mille
mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna jalgratta juhtimise loa nõue on liiklusseaduse §
148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele isikule, omavad kõik isikud alates 16.
eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse rakendada näiteks
mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema mootorratta juhtimise õigus
jne.
Lõikes 4 täpsustatakse, et teenus „Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne
valve – 24 tundi“ (kood 11217) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks
kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega
meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga
meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja
tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks
kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi
esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel
muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures
monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 5 täpsustatakse, et teenus „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi“ (kood
11218) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse
osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid,
sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed,
korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali
11
määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks kiirabibrigaadi koosseisu.
Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja
kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust
vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Lõikes 6 täpsustatakse, et teenus „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu
sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund“ (kood 11219) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase
kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid
ja tugiteenused). Personali määramisel lähtuti nõuete määruse §-st 3, mis määrab kindlaks
kiirabibrigaadi koosseisu. Kokkuleppel Eesti Kiirabi Liiduga kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi
esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel
muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures
monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Paragrahviga 17 kehtestatakse kiirabi osutamiseks vajalike täiendavate veoteenuste hind.
Lõikes 1 kehtestatakse kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad veoteenused. Teenuste hindade
arvutamisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti lennutransporditeenuste hinnakirjast, AS Kihnu
Veeteede tellitavate praamide hinnakirjast (osa Terviseametiga sõlmitud koostöölepingust) ning
tavapraamide ja muude veesõidukite puhul 2018. aasta kulude statistikast.
Lõikes 2 täpsustatakse, et teenuste „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja „Vedu lennukiga
– 1 tund“ (kood 11221) hinda rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna
transportimisel lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Kui sama sõidukiga
transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt
lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta. Ravimeeskonna kiire transportimine saarele on vajalik
näiteks masskannatanute korral või hädaolukorras.
Lõikes 3 täpsustatakse, et teenused „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja „Vedu lennukiga
– 1 tund“ (kood 11221) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.
Lõikes 4 täpsustatakse, et koodidega 11222–11235 (tellitud praamid) tähistatud teenused
sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal
ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta.
Lõikes 5 täpsustatakse, et teenuseid „Vedu parvlaevaga – 1 tund“ (kood 11237) ja „Vedu muu
veesõidukiga – 1 km“ (kood 11238) rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Kui sama
transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse
teenust vastavalt sõiduminutite või sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta.
Paragrahviga 18 kehtestatakse kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatavate koolituste hind.
Tegemist on kiirabitehniku ja kiirabibrigaadi juhi täiendõppe kursusega. Vastavatele koolitustele on
viidatud nõuete määruse § 3 lõigetes 4 ja 6.
Nõuete määruses on sätestatud, et iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi)
kolmandaks liikmeks võib olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud
vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku täiendõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ja
kellel on sellekohane tunnistus.
Õebrigaadi juht peab nõuete määruse kohaselt olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse
õde või õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üks aasta
kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi
juhi täiendõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema sellekohane
tunnistus.
12
Täiendavalt on teiste teenuste hinda arvestatud iga-aastased koolitustunnid vastavalt
õigusaktidele.
Paragrahvis 19 kehtestatakse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja
arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni hind.
Lõikes 1 kehtestatakse ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi
ööpäevaringse valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni hind
Esmase abi brigaad on püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiini
alase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi
sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või
tema asemel juhib brigaadi tegevust väikesaarel asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse 25.
jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt loetakse püsiasustusega
väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut, Manijat, Naissaart, Osmussaart,
Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit, mistõttu võib esmase abi brigaadi
käivitada vaid nendel saartel.
Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH)
baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi –
esmase abi brigaad. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on läbinud
erakorralise meditsiini alase väljaõppe ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka vajalikud
tarvikud ja aparatuur (nt AED-aparaat äkksurmast elustamiseks). Samas ei ole nende isikute puhul
tegemist tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini
tehnikuga), kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks,
et arstil oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv
aparatuur ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna
reaalajas. Seega saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse
transportimise vajaduse. Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige
õebrigaade), kes osutavad kiirabi erakorralises (mis võib olla ka eluohtlik) või eluohtlikus seisundis
patsiendile. Tegemist on olulise rolliga, näiteks tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite
kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh saartel asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja
74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi transport haiglasse.
Väikesaartel esmase abi brigaadide rakendamise eesmärk on tagada abi andmise võimekus
suurema elanike arvuga saartel, mis on populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel
haiglat ei ole, on patsienti võimalik transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda
tähendab kulukat eritransporti veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi
lahendus kõige optimaalsem. Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi
vajavate sündmuste arv väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal
asuv õebrigaadi juht ning sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema.
Meretöö seaduse § 32 lõike 8 kohaselt kehtestab meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna valdkonna eest vastutav minister
määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamine on üks riigi ülesandeid
meretöö valdkonna korraldamisel. See kohustus tuleneb nõukogu direktiivist 92/29/EMÜ ohutuse
ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel.3 Tegemist on
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenusega, mida saab osutada vaid tervishoiuteenuse osutaja.
Praegu on lepingupartneriks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seega on sisult tegemist sama
ressursiga, mida kasutatakse arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse puhul, kuid kõned
suunatakse esmalt dispetšerile, kes suunab kõne edasi telemeditsiini arstile. Telemeditsiini arst
3 Nõukogu direktiiv 92/29 EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid
raviteenuseid laevadel. Leitav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1483618918760&uri=CELEX%3A01992L0029-20081211
13
konsulteerib kapteni või vanem tüürimehega, kes on saanud väljaõppe vastavalt rahvusvahelisele
merekonventsioonile. Vastavalt õigusaktidele peavad laevadel olema tagatud ka teatud ravimid.
Lõikes 2 täpsustatakse, et teenust „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti
telemeditsiiniline teenus – 1 kuu“ (kood 11241) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele
5 (mille kohaselt peab esmase abi brigaadi rakendamiseks olema nõuete määruse § 4 lõike 7
alusel antud luba, mis peab olema haigekassaga kooskõlastatud. Loale tuleb märkida esmase abi
brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt nõuete määruse § 5 lõigetes 1 ja 2
sätestatule) ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
Lõikes 3 täpsustatakse, et teenus „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti
telemeditsiinilise konsultatsiooni teenus – 1 kuu“ (kood 11241) sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi
saarel kahe- või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase
abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud
kulusid (sh erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu) ja Harjumaa kiirabibrigaadide arstliku
telemeditsiinilise konsulteerimise kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku
toetusbrigaadi või arstibrigaadi.
Paragrahvis 20 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a koos
TTKS-i ja meretöö seaduse muudatustega, mille alusel kehtestatakse käesolev määrus.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi
ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks
kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse
olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on kiirabibrigaadi pidajad, kes osutavad kiirabi
käesoleva määruse nõuete alusel, ja haigekassa, kes rahastab kiirabi osutamist. Samuti on
otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Kaudselt on mõjutatud Terviseamet,
kellel on kiirabi korralduslik roll vastavalt õigusruumile, kuid seda ei reguleeri käesolev määrus.
Lisaks on kaudselt mõjutatud Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet, kes teevad
kiirabibrigaadidega koostööd abi väljasaatmisel ja sündmuste lahendamisel, kuid kuna käesoleva
määrusega kehtestatakse kiirabibrigaadi pidajate rahastamise põhimõtted, on mõju
koostööpartneritele ebaoluline.
Mõju meditsiinilise kaugkonsultatsiooni saajatele (s.o meremeestele) ja selle teenuse osutajale
(s.o PERH) on käesoleva määruse rakendamisel vähene, sest ka praegu on teenus tagatud
samadel tingimustel. Kui seni on tasumise tingimused kokku lepitud PERH-i ja haigekassa
vahelises lepingus, siis edaspidi on kehtestatud täpsemad teenuse osutamise tasumise
tingimused õigusruumi tasandil.
Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad käesoleva määruse rakendamisega teatud
sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud, samuti mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude
olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1 ja 4.2.
4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad
14
Alates 2015. aastast tegutseb Eestis 11 kiirabiasutust, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi
osutamise halduslepingu ning kelle kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja
reageerimisvalmid väljakutsetele. Nende kiirabibrigaadi pidajatega sõlmib lepingu ka haigekassa.
Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS Karell
Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Valga
Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla. Nimetatud
kiirabibrigaadi pidajad moodustavad ligikaudu 34% kõikidest asutustest4, kes omavad kehtivat
tegevusluba kiirabi osutamiseks, kuid vaid need 11 asutust osutavad reaalselt iga päev
elanikkonnale kiirabi hädaabitelefoni 112 kaudu. Seetõttu võib kavandatavast muudatusest
mõjutatud sihtrühma suurust lugeda keskmiseks.
Käesolev määrus toob kaasa teatuid muutusi kiirabibrigaadi pidajatele, kes peavad hakkama 1.
jaanuarist 2019. a esitama haigekassale kiirabiarveid vastavalt käesoleva määruse nõuetele. Siiski
tuleb kiirabibrigaadi pidajatel ka praeguste lepingute kohaselt esitada Terviseametile osutatud
teenuse arve, mistõttu ei ole otsest halduskoormuse suurenemist ette näha. Kuna kiirabiarveid
esitatakse iga kuu, siis on mõju esinemise ulatus ja sagedus suur. Samas ei kaasne muudatustega
negatiivse iseloomuga mõjusid, sest kehtestatavate hindade aluseks on võetud referentsasutuste
tegelikud keskmised kulud.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju oluline – mõjutatud sihtrühm
on keskmine, mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on suured, kuid muudatustega
kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub.
Sihtrühm II: kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad
Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. TTKS § 16 lõige 2
sätestab, et kiirabi on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti
andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 319 1335, lisaks külastas 2017. aastal
Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud
väliskülastajad)6. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi vajajad, kuid
tõenäosus, et kõik neist abi vajavad, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse andmetel 2017.
aastal kiirabi vajavaid hädaabiteateid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu Eesti
rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib hinnata mõjutatud
sihtrühma suurust keskmiseks ning mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust väikeseks.
Kavandatava muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest käesolev määruse
võimaldab jätkuvalt tagada kiirabiteenuse osutamise.
Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud
sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning
muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub.
4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: haigekassa
Kiirabi rahastuse üleminekuga Terviseametilt haigekassale kaasnevaid üldiseid mõjusid hinnati
Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE)
seletuskirjas7. Käesoleva määruse sihtrühm haigekassas on sarnaselt seaduse muudatusest
tulenevate mõjudega väike. Määruse rakendamisega kaasneb haigekassale teatud
halduskoormuse suurenemine, mis tuleneb kiirabiarvete vastuvõtmisel, nende kontrollimisel, ja
4 Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register, allikas: http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/?
5 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad
6 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD
%29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2
7 Leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-
460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadu
ste%20muutmise%20seadus
15
osutatud teenuse eest tasumisel ning samuti andmete kogumisel vastavalt käesolevas määruses
sätestatule. Samas kohustab kiirabi rahastamise lepinguid sõlmima TTKS ning käesolev määrus
vaid täpsustab tasustamise tingimusi. Lisaks on käesoleva määruse põhimõtete aluseks võetud
teiste haigekassa poolt tasustavate tervishoiuteenuste tasumise põhimõtted, mistõttu ei ole
haigekassa jaoks tegemist oma olemuselt täiesti uue tegevusega. Samuti tasub haigekassa alates
1. jaanuarist 2018. a nn üleminekuperioodil nii kiirabi kui ka meditsiinilise kaugkonsultatsiooni eest.
Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud
sihtrühma suurus on väike, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on keskmised, kuid
muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määrusega kaasneb kulu haigekassale kui kiirabi rahastajale. Kiirabi rahastamisega
seotud üldised kulukalkulatsioonid on esitatud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) seletuskirjas.
Käesoleva määruse jõustumisega seotud lisakulu on ligikaudu 4,8 miljonit eurot. Lisakulu leidmisel
on võrreldud 2018. aasta eeldatavat kiirabi eelarve täitmist ja sellele on lisatud seni Terviseameti
poolt tasustatavate projektide kulu (jalgrattapatrull, kiirabi konverents ja simulatsioonõppus) 2019.
aasta eeldatavate kuludega. Eeldatavad kulud jagunevad järgmiselt:
Kiirabi eeldatavad kulud 2019. aastaks (ilma
50 194 457
kollektiivlepingu mõjuta)
sh kiirabibrigaadid 48 557 025
sh projektid 1 459 668
sh transport 113 500
sh väljaõppekursused 50 000
sh lisabrigaadid 14 264
Kiirabi eeldatav lepingu täitmine 2018. aastaks
45 362 476
Erinevus 4 831 981
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Kiirabi Liidule ja Terviseametile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ettepanekutega. Siseministeerium ja
Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi. Eesti Haigekassalt ja Tallinna Kiirabilt saabus normtehniline parandus. Terviseamet
esitas märkused ja ettepanekud. Eesti Kiirabi Liit oma seisukohti ei esitanud.
Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või
mittearvestamise põhjuseid (lisas).
Tervise- ja tööministri määruse
„Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ seletuskiri
LISA
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Palume asendada § 16 lõikes 4 lauseosa “9 Arvestatud.
Eesti Haigekassa tundi ööpäevas (09:00–21:00)” lauseosaga Määrust ja seletuskirja vastavalt parandatud.
“12 tundi ööpäevas (09:00-21:00)”.
Esiteks, teeme ettepaneku 2019. a. jooksul Täname ettepaneku eest.
Rahandusministeerium analüüsida võimalusi tootlikkuse kasvu ja Selgitame, et eriarstiabis rakendatakse sisemajanduse koguprodukti deflaatorit
kiirabiteenuse kvaliteeti arvestavate ja tootlikkuse panust potentsiaalsesse kasvu, vastavaid näitajaid on võimalik
komponentide läbivalt lisamiseks kiirabi eest tulevikus rakendada ka kiirabi teenustele, eelevalt soovime analüüsida, millised
makstava tasu arvutamise metoodikasse ja on tegelikud kiirabi kulude muutused aastati. Kvaliteeditasusid on võimalik
määrust seejärel vastavalt täiendada. rakendada kui kiirabi indikaatorid on mõned aastad mõõdetud ja avalikustatud.
Määruse seletuskirja kohaselt on plaanis
mitmete teenuste puhul jälgida
kvaliteedinäitajaid, oluline on seda
põhimõtet rakendada läbivalt kõigi teenuste
puhul ning sellest tulenevalt täiendada tasu
arvutamise metoodikat.
Teiseks, palume määruse seletuskirjas Arvestatud.
täpsemalt selgitada määruse Seletuskirja kulude osasse toodud selgutus, kuidas lisakulud jagunevad.
rakendamisega kaasnevate täiendavate
kulude jaotust, sh. täiendavate teenuste
(seni terviseameti poolt tasustavate
projektide) maksumust. Praegu on
seletuskirjas lihtsalt öeldud, et lisakulu on
4,8 miljonit eurot.
Kolmandaks, ja tulenevalt ka püsikulude Täname ettepaneku eest.
suurest osakaalust kiirabi hinnamudelis, on Nõustume, et seoses vananeva elanikkonna ja abivajaduse suurenemisega on
oluline suurendada eelolevatel aastatel vajalik ka kiirabisüsteemi tervikuna kaasajastada. Samal põhjusel on vajalik
kiirabi toimemudeli ja töökorralduse arendada ka kiirabi rahastamise kulumudelit, et tagada ühelt poolt efektiivne ja
paindlikkust, et reageerida abivajadusele otstarbekas ressursikasutus ning teisalt kiirabi kvaliteet. Vastavate aruteludega
17
efektiivselt ja otstarbeka ressursikuluga. ja analüüsidega alustame 2019. aastal, et muuta esmalt kiirabi nõuete määrust
Saame aru, et praeguste ümberkorralduste ja seejärel käesolevat rahastamise korda, et uus korraldus jõustuks hiljemalt
esmane eesmärk on muuhulgas tagada 2022. aastast, kui sõlmitakse lepingud uute lepingupartneritega.
seniste edukalt toimivate projektide
rahastamise jätkamine haigekassa poolt.
Seda olulisem on aga kiirabi osutamist
reguleeriva õigusruumi terviklik ülevaatus
järgmise aasta-kahe jooksul, eesmärgiga
toetada toimemudeli terviklikkust,
paindlikkust ja tõhusat ressursikaustust
(muuhulgas erinevate projektide kogemusi
arvestades).
Lõpuks, teeme ettepaneku ka edaspidi Täname ettepaneku eest.
menetleda kiirabi eest tasumise korra Selgitame, et käesolevat rahastamise korda muudetakse järgmistel juhtudel:
määrust iga-aastaselt, ühel ajal haigekassa kui muudetakse kiirabi nõuete määrust;
teenuste loetelu ja vastava metoodika juhul, kui Terviseamet annab kiirabibrigaadi pidajale loa täiendava
määrusega, ning eelnõu teksti vajadusel vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks ja sealjuures
vastavalt täiendada. See võimaldab tagada peab luba olema eelnevalt haigekassaga kooskõlastatud;
haigekassa poolt tasutavate teenuste juhul, kui on esitatud taotlus hinna muutmiseks koos viie
terviklikkuse ja ajakohasuse. referentsasutuse kuluandmetega;
sõlmitakse uus kollektiivleping, millega muudetakse tervishoiutöötajate
ja spetsialistide miinimumtöötasusid.
Kui eeltoodust tulenevalt on vajalik käesolevat rahastamise korda muuta,
planeerime teha seda teha sarnaselt teiste haigekassa poolt tasustatavate
tervishoiuteenuste loetelule oktoobri lõpus/novembri alguses, et muudatusi
oleks võimalik arvestada järgmise aasta eelarve koostamisel.
Kui seni on meditsiinilise Selgitame, et muudatus tuleneb Eesti Haigekassa seaduse ja sellega
kaugkonsultatsiooni osutamisel tasumise seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (512 SE), millega muuhulgas
tingimused kokku lepitud PERH-i ja antakse alates 01.01.2019. a jõustuva meretöö seaduse § 32 lõikega 8
haigekassa vahelises lepingus, siis edaspidi volitusnorm kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega
kehtestatakse täpsemad teenuse osutamise meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise
tasumise tingimused õigusruumi metoodika ja selle teenuse hinna haigekassa nõukogu ettepanekul. Ettepaneku
tasandil. Miks see õigusruumi tasandile hinna kehtestamiseks õigusruumi tasemel tegi sotsiaalkomisjon riigikogu
viidud on? menetluse ajal. Põhjuseks, et haigekassa aastatepikkune praktika kinnitab, et
juhul, kui teenuste hind, hinna arvutamise metoodika ja muutmise tingimused on
18
sätestatud õigusaktides, tagab see hindade muutmise läbipaistvuse, samuti
võimaldab see käsitleda kõnealuseid hindu analoogselt teiste haigekassa poolt
rahastatavate tervishoiuteenuste hindadega.
§16 (4) on vastuolu jalgrattapatrulli töö ajas Arvestatud.
Tallinna Kiirabi tundides ja kellaajaliselt. Õige oleks siis 12 Määrust ja seletuskirja vastavalt parandatud.
tundi kl 09-21.
§ 4. Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe Arvestatud.
Terviseamet kiirabibrigaadi kohta Määrust ja seletuskirja vastavalt täpsustatud.
5) teenuste kulu
Eelnõust jääb selgusetuks, mida tähendab
„teenuste kulu“ ehk milliste teenuste kulud
kajastatakse tööjõukuludes?
Lisa 1. Arvestatud osaliselt.
Punkt 2. Töötajate andmed Väikesaare esmase abi andja määruse lisa 1 punktis 2 olevale tabelile juurde
Esmase abi brigaadis töötavad esmaabi lisatud. Kaitseväe parameedikute puhul on tegemist nõuete määruse mõistes
andjad, kes ei ole tervishoiutöötajad, ega kiirabitehnikutega, seega aruandluses eraldi arvestust enda osas ei peeta.
kiirabitehnikud, ega üliõpilased ning neile ei
ole aruandes õiget kohta. Samuti Tallinna
parameedikutele. Ettepanek: lisada veel 1
tulp „Muu“.
Punkt 3. Kulud töötajate koolitusele Arvestatud osaliselt.
Sama märkus. Ametikohtade loetelu pakuks Põhjendus on toodud eelmise ettepaneku selgituse juures.
täiendada.
6. Ühekordse kasutusega Arvestatud.
meditsiiniseadmete ja ravimite kulud Lisa 1 vastavalt täpsustatud.
Ei ole mainitud esmase abi brigaad. Kas
EHK ei taha teada ravimite kulu saartel?
7. Seadmete ja inventari kulu Arvestatud.
Ei ole mainitud esmase abi brigaad. Kas Lisa 1 vastavalt täpsustatud.
varustus on sama, mis õebrigaadil?
11. Tugipersonali kulud Arvestatud.
Ühes lahtris on kirjas „Tartu baasivanem Lisa 1 vastavalt täpsustatud.
(täiendavalt töökeskkonnaspetsialist)“.
Ettepanek: jätta „Tartu“ välja.
Lisa 2. Kiirabi eelarve täitmise aruanne Arvestatud osaliselt.
19
Kiirabipersonali loetelus ei ole esmaabi Põhjendus toodud eelnevalt.
andjat ja parameedikut.
MINISTRI MÄÄRUS
20.12.2018 nr 72
Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi
pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja
kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu
arvutamise metoodika ja selle teenuse hind
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 19 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu
arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind.
(2) Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste
koolitamisele.
2. peatükk
KIIRABI EEST TASUMISE KORD
§ 2. Kiirabi eest tasumise kord ja kiirabiarve vormistamine
(1) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud
kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel.
(2) Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva paragrahvi
lõigetes 3–8 kehtestatud nõuete kohaselt vormistatud kiirabiarve.
(3) Kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel
kokku lepitud kiirabiarve tähistamise viisile;
2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud
numereerimise korrale;
3) kiirabiarve väljastamise kuupäev.
2
(4) Kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud
käesolevas määruses nimetatud teenuse osutamise lõpetamise kuupäev. Teenuse puhul, mis
hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.
(5) Kiirabiarvele kantakse järgmised osutatud teenuse andmed:
1) teenuse nimetus;
2) teenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses;
3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi või kalendrikuid;
4) teenuse osutamise lõpetamise kuupäev.
(6) Kiirabiarvele kantakse järgmised andmed osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva
summa kohta:
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel,
mis tuleneb käesolevast määrusest;
2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel,
mis tuleneb lepingust;
3) kiirabi hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsiendi 1, koefitsiendi 2 ja hinna korrutamise
tulemusena.
(7) Kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 13–19
nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.
(8) Kiirabiarvele kantakse järgmised arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja andmed:
1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood;
2) kiirabibrigaadi pidaja nimi;
3) kiirabibrigaadi pidaja aadress;
4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.
3. peatükk
KIIRABIBRIGAADI PIDAJALE MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA
§ 3. Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tegevuspõhine kuluarvestus – kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis
põhineb põhjuslikul seosel kiirabi osutamiseks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
2) ressursid – tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki
sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega
meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused;
3) standardkulu – kiirabi osutamiseks vajalike ressursside kulu;
4) eksperdihinnang – Eesti Kiirabi Liidu antud põhjendatud hinnang.
§ 4. Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
1) brutopalk;
2) brutopalgalt makstavad maksud (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolitus- ja lähetuskulu;
4) tööriiete kulu;
5) käesoleva määruse lisa 1 punktis 4 nimetatud teenuste kulu.
(2) Brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv,
kiirabibrigaadi koosseis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3
3
punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi nõuete määrus), referentsasutuste
tegelik töötajate koosseis ja töötajate brutopalga kulu.
(3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis;
3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis;
4) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis.
(4) Koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse
aluseks ühe teenuse osutamiseks vajalike töötajate arv ja koosseis vastavalt nõuete
määrusele, referentsasutuste tegelik töötajate koosseis, koolitustundide miinimumnõuded ja
referentsasutuste tegelik keskmine koolitus- ja lähetustunni maksumus.
(5) Tööriiete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks
referentsasutuste keskmine füüsiliste isikute arv kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste
tegelik keskmine tööriiete komplektide soetusmaksumus ja keskmine kasutusaeg.
(6) Teenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks
referentsasutuste brigaadide arv, ühe teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv vastavalt
nõuete määrusele ja referentsasutuste tegelik keskmine aastane kulu.
§ 5. Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamine
ühe kiirabibrigaadi kohta
Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvutamisel ühe
kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste
tegelik keskmine aastane kulu.
§ 6. Sõiduki aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
1) sõiduki kulum või kasutusrent;
2) sõiduki hooldus;
3) sõiduki kindlustusmakse;
4) kütusekulu.
(2) Sõiduki aastase kulumi arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta võetakse aluseks
referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumus ja kasutusaastate arv, mille
aluseks on eksperdihinnang ja tegelik keskmine kasutusaastate arv.
(3) Sõiduki aastase hoolduse, kindlustusmakse ja kütusekulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi
kohta võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide arv ja referentsasutuste
erinevate brigaadide tegelik keskmine aastane kulu.
§ 7. Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja
korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi
kohta
Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja
korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta
võetakse aluseks referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate
meditsiiniseadmete arv, keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv ning
nõuete määruse lisa 2.
4
§ 8. Ruumide aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
1) hoonete kulum või rent;
2) hoonete hoolduskulu;
3) hoonete ülalpidamiskulu;
4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.
(2) Hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi
kohta võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine
aastane kulu.
(3) Ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi
kohta võetakse aluseks referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arv,
keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.
§ 9. Tugiteenuste aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb järgmisest:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu;
2) administratsiooni kulu;
3) muude tugiteenuste kulu.
(2) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta
võetakse aluseks referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete arv,
keskmine soetusmaksumus ja keskmine kasutusaastate arv.
(3) Administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu arvutamisel ühe kiirabibrigaadi kohta
võetakse aluseks referentsasutuste brigaadide arv ja referentsasutuste tegelik keskmine
aastane kulu.
§ 10. Ressursside kulu arvestamise erisus
Kui referentsasutuse ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta erineb mitu korda teiste
referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, võib haigekassa jätta need andmed
arvestamata, põhjendades oma otsust.
§ 11. Teenuse standardkulu ja hinna arvutamine
(1) Teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside
kulu teenuse ühikuks.
(2) Teenuse hinna arvutamisel lähtutakse teenuse standardkuludel põhinevast hinnast,
tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast
riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
§ 12. Ettepaneku tegemine teenuse hinna arvutamiseks ja muutmiseks
Käesolevas määruses sätestatud teenuse standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabibrigaadi
pidaja, erialaühenduse või haigekassa algatusel, kui haigekassa põhjendatud valikul on
vähemalt viis kiirabibrigaadi pidajat esitanud hinnamuutmise taotlusele eelneva
majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande
andmed, käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2
sätestatud eelarve täitmise aruanne.
5
4. peatükk
KIIRABI HIND
§ 13. Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve
(1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus
asuva reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike
kuludega.
(2) Ühe laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne kodune 11201
valve – 24 tundi 982,28
(3) Koodiga 11201 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid,
sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(4) Ühe reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11202 1 593,87
Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve –
11243 1 241,46
24 tundi
Lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11203 85,69
Lisareanimobiilibrigaadi kodune valve – 1 tund 11204 17,96
Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi valve – 1 tund 11244 63,22
Vähendatud koosseisuga lisareanimobiilibrigaadi kodune valve
11245 13,71
– 1 tund
(5) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab
taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a
määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks
valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning
hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi hädaolukorra määrus) § 4 lõigete 1–3
alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel
ja korras.
(6) Koodidega 11243, 11244 ja 11245 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest
tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
6
lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud
tingimustel ja korras.
(7) Koodidega 11202 ja 11243 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(8) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud teenused sisaldavad personali
brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete,
ravimite ja kütuse kulu.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse
koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse
koodidega 11203 ja 11244 tähistatud teenuseid.
(10) Koodidega 11204 ja 11245 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg
väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
§ 14. Arstibrigaadi ööpäevaringne valve
(1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus
asuva arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.
(2) Ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Arstibrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11205 1 557,14
Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve
11206 1 204,73
– 24 tundi
Lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11207 85,76
Lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11208 18,04
Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi valve – 1 tund 11209 63,29
Vähendatud koosseisuga lisaarstibrigaadi kodune valve – 1 tund 11210 13,79
(3) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab
taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3
alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel
ja korras.
(4) Koodidega 11206, 11209 ja 11210 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest
tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud
tingimustel ja korras.
(5) Koodidega 11205 ja 11206 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
7
(6) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud teenused sisaldavad personali
brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete,
ravimite ja kütuse kulu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse
koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse
koodidega 11207 ja 11209 tähistatud teenuseid.
(8) Koodidega 11208 ja 11210 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg
väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
§ 15. Õebrigaadi ööpäevaringne valve
(1) Haigekassa tasub kiirabibrigaadi pidajale iga lepingus ette nähtud kiirabibaasis või kodus
asuva õebrigaadi ööpäevaringse valve eest koos kiirabi osutamiseks vajalike kuludega.
(2) Ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11211 1 258,43
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11212 906,03
Lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11213 66,04
Lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11214 14,31
Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi valve – 1 tund 11215 43,57
Vähendatud koosseisuga lisaõebrigaadi kodune valve – 1 tund 11216 10,05
(3) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab
taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigete 1–3
alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel
ja korras.
(4) Koodidega 11212, 11215 ja 11216 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest
tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud
tingimustel ja korras.
(5) Koodidega 11211 ja 11212 tähistatud teenused sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid, sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(6) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud teenused sisaldavad personali
brutopalga, brutopalgalt makstavate maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete,
ravimite ja kütuse kulu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse
koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse
koodidega 11213 ja 11215 tähistatud teenuseid.
8
(8) Koodidega 11214 ja 11216 tähistatud teenuste puhul on maksimaalne reageerimisaeg
väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
§ 16. Täiendavalt osutatava kiirabi hind
(1) Täiendavalt osutatava kiirabi hind ühe kuu, ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve
11217 906,03
– 24 tundi
Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve – 24 tundi 11218 1 183,66
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu
11219 33,12
sõiduk kui kiirabiauto, valve – 1 tund
(2) Koodidega 11217 ja 11218 tähistatud teenuseid rakendatakse vastavalt nõuete määruse §
4 lõikele 7.
(3) Koodiga 11219 tähistatud teenust rakendatakse Tallinna vanalinnas 92 päeva (1. juuni –
31. august), 12 tundi ööpäevas (09:00–21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 ning
lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
(4) Koodiga 11217 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid,
sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(5) Koodiga 11218 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid,
sealhulgas arsti ja kiirabitehniku tööjõukulu.
(6) Koodiga 11219 tähistatud teenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid,
sealhulgas õe ja kiirabitehniku tööjõukulu.
§ 17. Kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad veoteenused
(1) Kiirabi osutamiseks vajaliku veoteenuse hind on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Vedu helikopteriga – 1 tund 11220 3177,00
Vedu lennukiga – 1 tund 11221 1069,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu–Munalaid) 11222 660,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Munalaid–Manilaid) 11223 215,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu–Pärnu) 11224 2255,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Sviby–Rohuküla) 11225 660,00
9
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Laaksaare–
Piirissaare) 11226 60,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kelnase–
Leppneeme) 11227 303,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn–Aegna) 11228 341,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu–Munalaid) 11229 990,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Munalaid–Manilaid) 11230 320,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu–Pärnu) 11231 3377,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Sviby–Rohuküla) 11232 990,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Laaksaare–
Piirissaare) 11233 770,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kelnase–
Leppneeme) 11234 456,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Tallinn–Aegna) 11235 506,00
Vedu parvlaevaga – 1 tund 11237 27,16
Vedu muu veesõidukiga – 1 km 11238 15,45
(2) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenuste hinda rakendatakse abivajaja
transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel lepingu alusel vältimatu arstiabi
osutamise eesmärgil. Kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või
mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta.
(3) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenused (helikopter ja lennuk) esitatakse
koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.
(4) Koodidega 11222–11235 tähistatud veoteenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Kui
sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse
teenust ainult ühe isiku kohta.
(5) Koodidega 11237 ja 11238 tähistatud veoteenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul.
Kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut,
rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite või sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku
kohta.
§ 18. Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatavad koolitused
Kiirabibrigaadi liikmete täiendavalt tasustatava koolituse hind on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
10
Kiirabibrigaadi juhi täiendõppe kursus õdedele – 240 tundi 11239 1060,00
Kiirabitehniku täiendõppe kursus – 400 tundi 11240 1450,00
5. peatükk
MEDITSIINILISE KAUGKONSULTATSIOONI, ESMASE ABI BRIGAADI VALVE JA ARSTI
TELEMEDITSIINILISE KONSULTATSIOONI TEENUSE HIND
§ 19. Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi valve ja arsti
telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind
(1) Ööpäevaringse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni, esmase abi brigaadi ööpäevaringse
valve ja arsti telemeditsiinilise konsultatsiooni teenuse hind kalendrikuu kohta on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind
eurodes
Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja arsti telemeditsiinilise
11241 55 030,72
konsultatsiooni teenus – 1 kuu
Ööpäevaringne meditsiiniline kaugkonsultatsioon – 1 kuu 11242 1 012,62
(2) Koodiga 11241 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5
ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.
(3) Koodiga 11241 tähistatud teenus sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel kahe- või
kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi
ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid,
sealhulgas erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu, ja Harjumaa kiirabibrigaadide arstliku
telemeditsiinilise konsultatsiooni kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku
toetusbrigaadi või arstibrigaadi.
6. peatükk
JÕUSTUMINE
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Kiirabi kulude jaotus
Lisa 2. Kiirabi eelarve täitmise aruanne