Tartu
29/11/2018. a nr 43
Garantiikiri
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus garanteerib projekti: „Psüühikahäirega
inimeste toetamine läbi vabatahtlike koolitamise ja kaasamise“ rahastamise korral
projekti tegevuse toeamise summas 296 eurot.
Toetus katab projektis:
Ruumi ja esitlustehnika rent 2 päeva, päev 36€, kokku 72 €
Lõunasöök 16 inimest, 3€ tükk, 2 päeva kokku 96€
Kohvipaus 16 inimest, 4 korda 2€ tükk, kokku 128€
Lugupidamisega
Indrek Sooniste
Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Reg nr 90007431
+372 5035392
Staadioni 52
51008 Tartu
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/794-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, detsember 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Aedorkester, registrikood 80547310, asukoht Võnnu, Tartumaa, keda põhikirja alusel
esindab juhatuse liige Riina Kenn (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 9
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2)
sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 2267 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Psüühikahäirega inimeste toetamine läbi vabatahtlike koolitamise ja
kaasamise
5. Projekti eesmärk on koolitada tugiisikuid, kes on valmis pärast koolituse läbimist toetama
psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt koju naasnud inimeste taaskohanemist endise
elukeskkonnaga, pakkuma moraalset tuge, aitama maandada hirme ja kartusi ning on toeks
rasketel hetkedel.
6. Oodatav tulemus: plaanitud koolitused on toimunud, rakendatud on 10 vabatahtlikku kuulajat
ning pilootprojekti vajalikkus on tõestatud läbi hindamise ja analüüsi.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande
20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 2267 eurot (kaks tuhat kakssada kuuskümmend seitse eurot)
Toetuse saaja kontole EE602200221068976544 Swedbankis esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning
eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal
dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud
1 (3)
Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200
3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber
2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Riina Kenn, tel
5397 1245, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
2 (3)
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Aedorkester
Registrikood 70001952 Registrikood 80547310
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Pargi tee 2-7, Võnnu, Tartumaa 62401
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5397 1245
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE60 2200 2210 6897 6544
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile
esitatakse Sotsiaalministeeriumile
(märkida sobiv) Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Aedorkester MTÜ
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid
juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Aedorkester MTÜ
3. Registrikood 80547310
4. Juriidiline aadress Pargi tee 2-7, Võnnu, Kastre vald, Tartu maakond
5. Postiaadress Pargi tee 2-7, Võnnu, Kastre vald, Tartu maakond
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE602200221068976544, 4585, Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Riina Kenn, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Riina Kenn
9. Telefon 53971245
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus „Psüühikahäirega inimeste toetamine läbi
vabatahtlike koolitamise ja kaasamise“
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 – 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 2682,70 eurot
14. Hasartmängumaksu 2266,70 eurot
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 120 eurot
16. Kaasfinantseeringute summa 296 eurot
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud
summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti
üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja Allkiri (taotluse võib Kuupäev
ametikoht allkirjastada ka digitaalselt)
Riina Kenn, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 30.11.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või
sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja
ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 2266,70 Koolituste lektorite tasud 700
Nõukogu koos maksudega (2x45 min
lektori kohta; 45 min = 50
eur koos maksudega)
Transpordikulu ( 200
vabatahtlike ja koolitajate
sõidukulude hüvitamine;
koolituse korraldajate
transport Tartu linna piires
kohtumiste ja koosolekute
korraldamiseks)
Tasu raamatupidajale koos 60
maksudega
Vabatahtlike supervisioon/ 900
Heino Nurk (45 min = 60
eur). Igal vabtahtlikul
individuaal (vajadusel
grupisupervisiooni
)võimalus. (2x45 min
individuaal)
Koolitusmaterjalid 100
(materjalide printimine)
Projekti koordinaatori 306,70
töötasu koos maksudega
(10% projekti
maksumusest)
Kaasfinantseerija x x
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Koolitusruumid ja 72
296 eurot esitlustehnika
Kinnituskiri 29.11.2018
Kohvipausid osalejatele (4 128
kohvipausi, 2 eurot inimese
kohta)
Lõuna osalejatele ja 96
koolitajatele ( 2 lõunat, 3
eurot inimese kohta)
Omafinantseering 120 x Side- ja pangakulud 120 eurot
Side-ja pangakulud 12 kuud x 10 eurot
TULUD KOKKU 2682,70 KULUD KOKKU 2682,70
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti vajalikkuse taust:
Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi välja antud juhise „Enesetappude ennetamine
abiks esmatasandi tervishoiutöötajatele“ (2008) andmetel kinnitavad uurimused, et suuremal osal
enesetapu sooritanutest on diagnoositav psüühikahäire. Seejuures skisofreenia diagnoosi puhul on
suitsiidirisk suurenenud, kui inimene on saanud haiglast välja ning ees ootab taaskohanemine
igapäevaeluga keskkonnas, milles suure tõenäosusega psühhootiline hoog tekkis. Samuti on
suitsiidioht suur haiguse retsidiivi alguses, kui inimesele tundub, et haigusest on võitu saadud, kuid
sümptomid ilmnevad taas näiteks raviskeemi mittejärgimise tõttu.
Tulenevalt Eesti tervishoiusüsteemi sees ja koostöös hoolekandevaldkonnaga valitsevast killustatusest,
ei ole teenust psüühilise erivajadusega inimesele pärast haiglaravi lõppemist, mis pakuks inimesele
moraalset tuge, mida ta vajab kohanemiseks uue elukorraldusega koduses keskkonnas. On olemas küll
igapäevaelu toetamise teenus, mille eesmärk on aidata kujundada inimese igapäevaelu
toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustada lähedasi ja inimesega koos elavaid inimesi. Teenuse
eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik
iseseisev toimetulek ja areng. Sotsiaalhoolekande seaduse § 88 kohaselt on riigieelarvest rahastatava
igapäevaelu toetamise teenust õigus saada isikutel, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga
psüühikahäire. See tähendab seda, et teenusesaajatel on määratud puue või nad on eelnevalt kokku
puutunud tervishoiusüsteemiga või omavad rehabilitatsiooniplaani. Samas on teenusele raske pääseda
isikutel, kellel puudub eelnev haiglakogemus või puutuvad oma haigusega kokku esmakordselt
(esmakordse psühhoosi läbielamine, haiguskriis). Igapäevaelu toetamise teenusele saamine on
aeganõudev, kuid haiglast välja tulnud inimene vajaks toetavat abi kohe, võttes arvesse, et sellel ajal
on suitsiidirisk kõige kõrgem.
Teenuse vajadus on seotud konkreetse kogemuslooga. Hetkel puudub Eestis suunatud tugi inimesele,
kes lahkub psühhiaatrihaiglast statsionaarselt ravilt, seetõttu võib olla üleminek institutsionaalsest ja
kontrollitud keskkonnast tavapärase elu juurde raske ja väljakutseid tekitav, kuna koduses õhkkonnas
puudub varem kogetud kindel ja kontrolli all olev päevarutiin ning puudub ka inimene, kellega enda
tekkinud kartusi ja mõtteid jagada, seda eriti isikutel, kellel puuduvad lähedased ja turvaline sotsiaalne
võrgustik. On oht uute haigussümptomite tekkeks, depressiooni süvenemiseks või suitsiidiks.
Projekti “Kuulja Tugi” piloteeritakse 2019 aastal Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku
ja MTÜ Aedorkester koostöös. Piloteeritav projekt pakub psühhiaatrihaiglast tavaellu naasnud
inimesele toetust taaskohanemiseks endise elukeskkonnaga, aitab tulla toime oma tavapärases
elukeskkonnas, mis on erinev haiglas olevast keskkonnast, kus kõik tegevused on struktureeritud ja
reglementeeritud. Eelkõige võimaldab teenus tunda kliendil, et ta ei ole üksinda ning aitab seega just
neid kliente, kellel puudub tugivõrgustik (lähedased, sõbrad). Neil on võimalus rääkida enda tunnetest
ja mõtetest teisele inimesele, kes ei ole nende raviarst, vaid teine tavaline inimene, kellega neil pole
alluvussuhet, vaid kes on võrdne kaaslane. “Kuulaja” eelkõige pakubki moraalset tuge, aitab maandada
hirme ja kartusi ning on toeks rasketel hetkedel. Teenuse laiemad eesmärgid on ka suitsiidide
ärahoidmine, haigushoogude/ sümptomite tekkimise ennetamine või ärahoidmine ning sellest
tulenevalt ka haigla voodikohtade hõivatuse vähendamine, mis omakorda tagab selle, et haiglaravi on
võimalik pakkuda suuremale hulgale inimestele, kes seda vajavad ning vähenevad ka ravikulud
inimese kohta. Eesmärk on aidata inimestel tulevikus iseseisvalt hakkama saada ilma haiglaravi
vajamata. Seega tegu on ennetusega, et hoida ära edasised haigushood ja aidata inimesel kohaneda uue
elukorraldusega. “Kuulaja Tugi” teenus on kliendile vabatahtlik ning teenuse võimalusest ja eelistest
saab teavitab inimest haigla sotsiaaltöötaja, raviarst või psühholoog.
“Kuulaja” roll on pakkuda psüühilise erivajadusega inimesele pärast haiglaravi kohanemisabi ja
toetust. “Kuulaja” toetab kliendi püüet jätkata oma päevategevusi nii nagu see toimus enne
haigestumist. Eelkõige aitab “kuulaja” kliendil erinevate emotsioonidega toime tulla, ta ei tegele
füüsiliste abivajadustega. Kuulaja roll on olla neutraalne osapool ja tunda ise inimlikku ja siirast huvi
selle vastu, kuidas inimesel peale haiglaravi läheb ja kuidas ta oma igapäevaeluga hakkama saab.
Piloteeritava projekti raames on oluline koolitada vabatahtlikuid, et anda neile teadmised „kuulaja“
rolli olulisusest, inimesega suhtlemise lihtsamatest meetoditest ja vajalikest teadmistest. Samuti on
oluline vabatahtlike enesehoid, selleks tuleb vabatahtlikele tagada supervisiooni ehk nõustamise
võimalikkus. Sellest tulenevalt on projekti üheks osaks vabatahtlike “kuulajate” koolitamine.
Koolistusgrupi suurus on 10 inimest.
KOOLITUSE AJAKAVA JA KIRJELDUS
Koolitus on kahepäevane ning kestab 16 akadeemilist tundi. Koolituse eesmärgiks on toetada
vabatahtliku kuulaja rolli täitmiseks vajalike oskuste kujunemist ning aidata kaasa vabatahtlike
kuulajate võrgustiku kujunemisele.
Kuulajale on oluline kehtestada reeglid ja tutvustada ohutust (enda vaimne tervis ja toimetulek teenuse
pakkumisel, läbipõlemise ennetamine).
Olulised väärtused ja põhimõtted kuulaja töös on teadlikkus, empaatia, märkamine, tahe ning sobivus.
Kuulaja peab oskama end analüüsida ja reflekteerida.
Lisaks on oluline kuulajate omavaheline koostöö ja koovisioon.
Esimene koolituspäev Teine koolituspäev
9:30 Kogunemine ja kohv Kogunemine ja kohv
10:00 Sissejuhatus koolitusse: Kogemus TÜ psühhiaatriakliinikus
sotsiaaltöötajana töötamisest ning inimeste
Tutvumine, kokkulepete tegemine, suunamisest peale haiglaravi
isiklike ja grupi eesmärkide seadmine
Läbiviija: Ivi Obzinis
Läbiviija: Carolin Karon
10:30 Pilootprojekti tutvustamine, selle Kohaliku omavalitsuse võimalused
vajalikkus ja kogemusloo kuulamine inimeste toetamisel. Erinevad
abivõimalused ja teenused, kuhu inimest
Läbiviija: Anita Kurvits suunata.
Läbiviija: Maarika Kurrikoff
12:00 Kohvipaus Kohvipaus
12:30 Kuulaja rolli olemus, eeldused ja Psüühikahäired ja suhtlemise eripärad
piirangud, sh seadlusandlusest suhtlemisel psüühikahäirega inimestega.
tulenevad nõuded. Sotsiaaltöö eetika. Inimese jaoks olemasolemine.
Läbiviija: Dagmar Narusson Läbiviija: Naatan Haamer
14:00 Lõuna Lõuna
14:45 - Kuulamisoskused Meetodid ja terviseseisundi jälgimine,
- Koostöövõrgustik ja abi raviskeem.
võimalused - kes ja millist tuge
pakkuvaid teenuseid osutavad. Millega peaks arvestama inimene ja tema
lähivõrgustik inimese suundumisel koju
Läbiviija: Dagmar Narusson statsionaarselt haiglaravilt?
Läbiviija: Reet Tohvre
16:15 Kohvipaus Kohvipaus
16:30 Grupitöö: rollimäng Kokkuvõttev loeng:
Vabatahtliku kuulaja tegevuse analüüs - Koduse keskkonna tähtsus
ja tagasiside - Vabatahtliku kuulaja rolli tähtsus 14
päeva jooksul
Läbiviija: Dagmar Narusson Koolitaja: Carolin Karon
17:00 Päeva lõpp Päeva lõpp
Koolituse läbiviijad
Naatan Haamer - hingehoidja, TÜ psühhiaatriakliiniku hingehoidja
Anita Kurvits – kogemusnõustaja
Ivi Obzinis – TÜ Psühhiaatriakliiniku akuutosakonna sotsiaaltöötaja
Reet Tohvre – TÜ Psühhiaatriakliiniku ülemõde
Dagmar Narusson - Tartu Ülikooli sotsiaaltöö lektor
Maarika Kurrikoff – Tartu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakonna hoolekandeteenistuse
juhataja
Carolin Karon - Koolituse moderaator, psühholoogia õppekava teise kursuse tudeng
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti “Kuulaja tugi” eesmärgiks on koolitada tugiisikuid, kes on valmis pärast koolituse läbimist
toetama psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt koju naasnud inimeste taaskohanemist endise
elukeskkonnaga, pakubki moraalset tuge, aitab maandada hirme ja kartusi ning on toeks rasketel
hetkedel. Läbi psüühikahäirega inimeste emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise on
inimestel parem iseseisev toimetulek ning vähenenud risk uue kriisi tekkeks.
Projektil on kaks sihtgruppi. Esimeseks sihtgrupiks on 10 kuulajat, kelleks on vabatahtlikud ja kes
on valmis pärast koolituse läbimist hakkama vabatahtlikuks psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt
koju naasnud inimestele. Koolitusel saavad tulevased kuulajad vajalikud teadmised ja oskused
oodatava rolli täitmiseks ning koolitus aitab kaasa vabatahtlike kuulajate võrgustiku kujunemisele.
Vabatahtlikuks võiks olla sotsiaaltöö, psühholoogia, psühhiaatria taustaga inimesed, kes õpivad seda
ametit või on selles vallas tegevad. Lisaks võiksid tugiisikuks saada sarnase kogemuse läbi elanud
inimesed ning muud vabatahtlikud, kellel on soov toetada psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt
koju naasnud inimesi. Teiseks sihtgrupiks on statsionaarselt haiglaravilt kodusesse keskkonda
naasnud inimesed, kellel on soov või vajadus vabatahtliku kuulaja järele, kes tunneb siirast huvi selle
vastu, kuidas inimene tuleb toime oma eluga haiglaravi järgselt. Laiemaks sihtgrupiks võib lugeda ka
üldisemat ühiskonda, sest läbi projekti saadava toetuse toetatakse inimese personaalset taastumist ja
igapäevast toimetulekut ja ennetatakse inimese tagasilangust või uue kriisi teket, mis aitab vähendada
voodikohtade hõivatust ning aitab vähendada ravikulusid.
Projekti eesmärgid ja ideestik ühtib Hasartmängumaksu Nõukogu prioriteetidega sotsiaalvaldkonnas.
Projekti otsene eesmärk on tõsta projekti “Kuulaja toe” vabatahtlike kuulajate kompetentsi teenuse
osutamiseks ja vajalike teadmiste laiendamiseks. Projekti üldine eesmärk on tõsta
psühhiaatriakliinikust ravilt naasnud inimese iseseisvat toimetulekut ja aidata kohaneda igapäevaeluga.
Projekt vastab järgmistele HMN prioriteetidele:
- Puudega inimeste iseseisvat toimetulekut ja puudealast teavitus/koolitustegevust toetavad
projektid ning invasporti edendavad tegevused
- Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele
suunatud tegevused
- Vaimse tervise ja krooniliste somaatiliste haiguste alaste nõustamisteenuste kättesaadavuse
suurendamise projektid
- Kohalikul tasandil sotsiaal-ja tervisevaldkonna teenuste integreerimine ja süsteemse koostöö
toetamine
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
1. Ellu viiakse kõik projektis välja toodud eesmärk.
2. Valminud on detailne koolituskava ja õppematerjalid vabatahtlikele.
3. Kogukonnast on läbi erinevate interneti ja vahetute kanalite leitud 10 vabatahtlikku, kes
läbivad koolituse ning tänu kellele on võimalik toetada kuni kümmet psühhiaatriahaiglast
tavaellu naasnud inimest.
4. Aprilliks on toimunud planeeritud koolitused.
5. Toimub koolituse läbinud tugiisikute ja psühhiaatriahaigla sotsiaaltöötajate võrgustiku loomine
meililisti käivitamise teel ja regulaarne infovahetus.
6. 2019 aasta lõpuks on rakendatud 10 vabatahtliku kuulajat, kes on abiks psühhiaatriahaigla
statsionaarselt ravilt väljunud inimestele.
7. Projekt on jätkusuutlik ning kasutoov psühhiaatriahaiglast vabanenud isikute jaoks tavaellu
naasmisel
8. Tõuseb teadlikus projekti olemasolust ja pilootprojekti vajalikus on tõestatud läbi hindamise ja
analüüsi.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Tegevus Tegevuse läbiviimise aeg
September – november 2018 - Koolituse programmi kokku panemine
ja koolituse projekti kirjutamise
planeerimine ning projekti esialgse
versiooni kirjutamine.
- Sihtgrupi liikmete ja projektikirjutajate
kohtumine.
- Esialgsete kokkulepete sõlmimine ning
projekti kirjutamine ja taotluse esitamine
Hasartmängumaksu nõukogule.
Jaanuar - veebruar 2019 Koolituse toimumise praktiline ettevalmistus:
- Lõplikud kokkulepped koolitajatega,
koolituse toimumiskuupäevade ja
ruumide kinnitamine
- Koolituse reklaamimine ja vabatahtlikele
läbi otsese kontakti ja sotsiaalmeedia.
Märts 2019 - Osalejate koolitusele registreerumine
ning osalejatega kontakteerumine
(koolituse info ja toimumine)
Aprill 2019 - Vabatahtlike kuulajate koolituse
korraldamine Tartu Vaimse Tervise
Hooldekeskuses
- Tagasiside kogumine koolituse kohta
Mai – oktoober 2019 - Projekti praktiline piloteerimine
koostöös Tartu Ülikooli
Psühhiaatriakliinikuga. Psüühilise
erivajadusega inimestel on statsionaarse
ravi järgselt võimalus saada enda
kõrvale toeks inimene, kelle poole ta
võib pöörduda, info ja toe saamiseks.
Peamine eesmärk on inimese jaoks
lihtsalt olemas olla. Vabatahtlike abiga
kiiremini taastuda ja tavapärasesse rütmi
tagasi tulla.
Mai – oktoober 2019 - Kuulajate supervisioonide läbiviimine
vastavalt kuulajate vajadustele.
November – detsember 2019 - Projektiaruandluse koostamine
Hasartmängumaksunõukogule.
- Analüüs pilootprojekti õnnestumisest ja
eesmärkide täitmisest.
- Teenuse täiendamine ja uue projekti
koostamine. Projekti jätkusuutlikuks
muutmine.
-