dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (MTÜ Aedorkester)

Sotsiaalministeerium · 20. detsember 2018
Viit
3-3/794-1
Registreeritud
20. detsember 2018
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3794-1 20.12.2018 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc1122 KB

Sisu (failidest)

Tartu 29/11/2018. a nr 43 Garantiikiri SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus garanteerib projekti: „Psüühikahäirega inimeste toetamine läbi vabatahtlike koolitamise ja kaasamise“ rahastamise korral projekti tegevuse toeamise summas 296 eurot. Toetus katab projektis: Ruumi ja esitlustehnika rent 2 päeva, päev 36€, kokku 72 € Lõunasöök 16 inimest, 3€ tükk, 2 päeva kokku 96€ Kohvipaus 16 inimest, 4 korda 2€ tükk, kokku 128€ Lugupidamisega Indrek Sooniste Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Reg nr 90007431 +372 5035392 Staadioni 52 51008 Tartu HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/794-1 ERITINGIMUSED Tallinn, detsember 2018. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja MTÜ Aedorkester, registrikood 80547310, asukoht Võnnu, Tartumaa, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Riina Kenn (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 9 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 2267 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Psüühikahäirega inimeste toetamine läbi vabatahtlike koolitamise ja kaasamise 5. Projekti eesmärk on koolitada tugiisikuid, kes on valmis pärast koolituse läbimist toetama psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt koju naasnud inimeste taaskohanemist endise elukeskkonnaga, pakkuma moraalset tuge, aitama maandada hirme ja kartusi ning on toeks rasketel hetkedel. 6. Oodatav tulemus: plaanitud koolitused on toimunud, rakendatud on 10 vabatahtlikku kuulajat ning pilootprojekti vajalikkus on tõestatud läbi hindamise ja analüüsi. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande 20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 2267 eurot (kaks tuhat kakssada kuuskümmend seitse eurot) Toetuse saaja kontole EE602200221068976544 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest. 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud 1 (3) Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Riina Kenn, tel 5397 1245, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: 2 (3) eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Aedorkester Registrikood 70001952 Registrikood 80547310 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Pargi tee 2-7, Võnnu, Tartumaa 62401 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5397 1245 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE60 2200 2210 6897 6544 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev: HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatakse Sotsiaalministeeriumile (märkida sobiv) Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Aedorkester MTÜ Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Aedorkester MTÜ 3. Registrikood 80547310 4. Juriidiline aadress Pargi tee 2-7, Võnnu, Kastre vald, Tartu maakond 5. Postiaadress Pargi tee 2-7, Võnnu, Kastre vald, Tartu maakond 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE602200221068976544, 4585, Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Riina Kenn, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Riina Kenn 9. Telefon 53971245 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus „Psüühikahäirega inimeste toetamine läbi vabatahtlike koolitamise ja kaasamise“ 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 2682,70 eurot 14. Hasartmängumaksu 2266,70 eurot Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 120 eurot 16. Kaasfinantseeringute summa 296 eurot KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja Allkiri (taotluse võib Kuupäev ametikoht allkirjastada ka digitaalselt) Riina Kenn, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 30.11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 2266,70 Koolituste lektorite tasud 700 Nõukogu koos maksudega (2x45 min lektori kohta; 45 min = 50 eur koos maksudega) Transpordikulu ( 200 vabatahtlike ja koolitajate sõidukulude hüvitamine; koolituse korraldajate transport Tartu linna piires kohtumiste ja koosolekute korraldamiseks) Tasu raamatupidajale koos 60 maksudega Vabatahtlike supervisioon/ 900 Heino Nurk (45 min = 60 eur). Igal vabtahtlikul individuaal (vajadusel grupisupervisiooni )võimalus. (2x45 min individuaal) Koolitusmaterjalid 100 (materjalide printimine) Projekti koordinaatori 306,70 töötasu koos maksudega (10% projekti maksumusest) Kaasfinantseerija x x SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Koolitusruumid ja 72 296 eurot esitlustehnika Kinnituskiri 29.11.2018 Kohvipausid osalejatele (4 128 kohvipausi, 2 eurot inimese kohta) Lõuna osalejatele ja 96 koolitajatele ( 2 lõunat, 3 eurot inimese kohta) Omafinantseering 120 x Side- ja pangakulud 120 eurot Side-ja pangakulud 12 kuud x 10 eurot TULUD KOKKU 2682,70 KULUD KOKKU 2682,70 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projekti vajalikkuse taust: Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi välja antud juhise „Enesetappude ennetamine abiks esmatasandi tervishoiutöötajatele“ (2008) andmetel kinnitavad uurimused, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoositav psüühikahäire. Seejuures skisofreenia diagnoosi puhul on suitsiidirisk suurenenud, kui inimene on saanud haiglast välja ning ees ootab taaskohanemine igapäevaeluga keskkonnas, milles suure tõenäosusega psühhootiline hoog tekkis. Samuti on suitsiidioht suur haiguse retsidiivi alguses, kui inimesele tundub, et haigusest on võitu saadud, kuid sümptomid ilmnevad taas näiteks raviskeemi mittejärgimise tõttu. Tulenevalt Eesti tervishoiusüsteemi sees ja koostöös hoolekandevaldkonnaga valitsevast killustatusest, ei ole teenust psüühilise erivajadusega inimesele pärast haiglaravi lõppemist, mis pakuks inimesele moraalset tuge, mida ta vajab kohanemiseks uue elukorraldusega koduses keskkonnas. On olemas küll igapäevaelu toetamise teenus, mille eesmärk on aidata kujundada inimese igapäevaelu toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustada lähedasi ja inimesega koos elavaid inimesi. Teenuse eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng. Sotsiaalhoolekande seaduse § 88 kohaselt on riigieelarvest rahastatava igapäevaelu toetamise teenust õigus saada isikutel, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire. See tähendab seda, et teenusesaajatel on määratud puue või nad on eelnevalt kokku puutunud tervishoiusüsteemiga või omavad rehabilitatsiooniplaani. Samas on teenusele raske pääseda isikutel, kellel puudub eelnev haiglakogemus või puutuvad oma haigusega kokku esmakordselt (esmakordse psühhoosi läbielamine, haiguskriis). Igapäevaelu toetamise teenusele saamine on aeganõudev, kuid haiglast välja tulnud inimene vajaks toetavat abi kohe, võttes arvesse, et sellel ajal on suitsiidirisk kõige kõrgem. Teenuse vajadus on seotud konkreetse kogemuslooga. Hetkel puudub Eestis suunatud tugi inimesele, kes lahkub psühhiaatrihaiglast statsionaarselt ravilt, seetõttu võib olla üleminek institutsionaalsest ja kontrollitud keskkonnast tavapärase elu juurde raske ja väljakutseid tekitav, kuna koduses õhkkonnas puudub varem kogetud kindel ja kontrolli all olev päevarutiin ning puudub ka inimene, kellega enda tekkinud kartusi ja mõtteid jagada, seda eriti isikutel, kellel puuduvad lähedased ja turvaline sotsiaalne võrgustik. On oht uute haigussümptomite tekkeks, depressiooni süvenemiseks või suitsiidiks. Projekti “Kuulja Tugi” piloteeritakse 2019 aastal Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ja MTÜ Aedorkester koostöös. Piloteeritav projekt pakub psühhiaatrihaiglast tavaellu naasnud inimesele toetust taaskohanemiseks endise elukeskkonnaga, aitab tulla toime oma tavapärases elukeskkonnas, mis on erinev haiglas olevast keskkonnast, kus kõik tegevused on struktureeritud ja reglementeeritud. Eelkõige võimaldab teenus tunda kliendil, et ta ei ole üksinda ning aitab seega just neid kliente, kellel puudub tugivõrgustik (lähedased, sõbrad). Neil on võimalus rääkida enda tunnetest ja mõtetest teisele inimesele, kes ei ole nende raviarst, vaid teine tavaline inimene, kellega neil pole alluvussuhet, vaid kes on võrdne kaaslane. “Kuulaja” eelkõige pakubki moraalset tuge, aitab maandada hirme ja kartusi ning on toeks rasketel hetkedel. Teenuse laiemad eesmärgid on ka suitsiidide ärahoidmine, haigushoogude/ sümptomite tekkimise ennetamine või ärahoidmine ning sellest tulenevalt ka haigla voodikohtade hõivatuse vähendamine, mis omakorda tagab selle, et haiglaravi on võimalik pakkuda suuremale hulgale inimestele, kes seda vajavad ning vähenevad ka ravikulud inimese kohta. Eesmärk on aidata inimestel tulevikus iseseisvalt hakkama saada ilma haiglaravi vajamata. Seega tegu on ennetusega, et hoida ära edasised haigushood ja aidata inimesel kohaneda uue elukorraldusega. “Kuulaja Tugi” teenus on kliendile vabatahtlik ning teenuse võimalusest ja eelistest saab teavitab inimest haigla sotsiaaltöötaja, raviarst või psühholoog. “Kuulaja” roll on pakkuda psüühilise erivajadusega inimesele pärast haiglaravi kohanemisabi ja toetust. “Kuulaja” toetab kliendi püüet jätkata oma päevategevusi nii nagu see toimus enne haigestumist. Eelkõige aitab “kuulaja” kliendil erinevate emotsioonidega toime tulla, ta ei tegele füüsiliste abivajadustega. Kuulaja roll on olla neutraalne osapool ja tunda ise inimlikku ja siirast huvi selle vastu, kuidas inimesel peale haiglaravi läheb ja kuidas ta oma igapäevaeluga hakkama saab. Piloteeritava projekti raames on oluline koolitada vabatahtlikuid, et anda neile teadmised „kuulaja“ rolli olulisusest, inimesega suhtlemise lihtsamatest meetoditest ja vajalikest teadmistest. Samuti on oluline vabatahtlike enesehoid, selleks tuleb vabatahtlikele tagada supervisiooni ehk nõustamise võimalikkus. Sellest tulenevalt on projekti üheks osaks vabatahtlike “kuulajate” koolitamine. Koolistusgrupi suurus on 10 inimest. KOOLITUSE AJAKAVA JA KIRJELDUS Koolitus on kahepäevane ning kestab 16 akadeemilist tundi. Koolituse eesmärgiks on toetada vabatahtliku kuulaja rolli täitmiseks vajalike oskuste kujunemist ning aidata kaasa vabatahtlike kuulajate võrgustiku kujunemisele. Kuulajale on oluline kehtestada reeglid ja tutvustada ohutust (enda vaimne tervis ja toimetulek teenuse pakkumisel, läbipõlemise ennetamine). Olulised väärtused ja põhimõtted kuulaja töös on teadlikkus, empaatia, märkamine, tahe ning sobivus. Kuulaja peab oskama end analüüsida ja reflekteerida. Lisaks on oluline kuulajate omavaheline koostöö ja koovisioon. Esimene koolituspäev Teine koolituspäev 9:30 Kogunemine ja kohv Kogunemine ja kohv 10:00 Sissejuhatus koolitusse: Kogemus TÜ psühhiaatriakliinikus sotsiaaltöötajana töötamisest ning inimeste Tutvumine, kokkulepete tegemine, suunamisest peale haiglaravi isiklike ja grupi eesmärkide seadmine Läbiviija: Ivi Obzinis Läbiviija: Carolin Karon 10:30 Pilootprojekti tutvustamine, selle Kohaliku omavalitsuse võimalused vajalikkus ja kogemusloo kuulamine inimeste toetamisel. Erinevad abivõimalused ja teenused, kuhu inimest Läbiviija: Anita Kurvits suunata. Läbiviija: Maarika Kurrikoff 12:00 Kohvipaus Kohvipaus 12:30 Kuulaja rolli olemus, eeldused ja Psüühikahäired ja suhtlemise eripärad piirangud, sh seadlusandlusest suhtlemisel psüühikahäirega inimestega. tulenevad nõuded. Sotsiaaltöö eetika. Inimese jaoks olemasolemine. Läbiviija: Dagmar Narusson Läbiviija: Naatan Haamer 14:00 Lõuna Lõuna 14:45 - Kuulamisoskused Meetodid ja terviseseisundi jälgimine, - Koostöövõrgustik ja abi raviskeem. võimalused - kes ja millist tuge pakkuvaid teenuseid osutavad. Millega peaks arvestama inimene ja tema lähivõrgustik inimese suundumisel koju Läbiviija: Dagmar Narusson statsionaarselt haiglaravilt? Läbiviija: Reet Tohvre 16:15 Kohvipaus Kohvipaus 16:30 Grupitöö: rollimäng Kokkuvõttev loeng: Vabatahtliku kuulaja tegevuse analüüs - Koduse keskkonna tähtsus ja tagasiside - Vabatahtliku kuulaja rolli tähtsus 14 päeva jooksul Läbiviija: Dagmar Narusson Koolitaja: Carolin Karon 17:00 Päeva lõpp Päeva lõpp Koolituse läbiviijad Naatan Haamer - hingehoidja, TÜ psühhiaatriakliiniku hingehoidja Anita Kurvits – kogemusnõustaja Ivi Obzinis – TÜ Psühhiaatriakliiniku akuutosakonna sotsiaaltöötaja Reet Tohvre – TÜ Psühhiaatriakliiniku ülemõde Dagmar Narusson - Tartu Ülikooli sotsiaaltöö lektor Maarika Kurrikoff – Tartu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakonna hoolekandeteenistuse juhataja Carolin Karon - Koolituse moderaator, psühholoogia õppekava teise kursuse tudeng 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti “Kuulaja tugi” eesmärgiks on koolitada tugiisikuid, kes on valmis pärast koolituse läbimist toetama psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt koju naasnud inimeste taaskohanemist endise elukeskkonnaga, pakubki moraalset tuge, aitab maandada hirme ja kartusi ning on toeks rasketel hetkedel. Läbi psüühikahäirega inimeste emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise on inimestel parem iseseisev toimetulek ning vähenenud risk uue kriisi tekkeks. Projektil on kaks sihtgruppi. Esimeseks sihtgrupiks on 10 kuulajat, kelleks on vabatahtlikud ja kes on valmis pärast koolituse läbimist hakkama vabatahtlikuks psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt koju naasnud inimestele. Koolitusel saavad tulevased kuulajad vajalikud teadmised ja oskused oodatava rolli täitmiseks ning koolitus aitab kaasa vabatahtlike kuulajate võrgustiku kujunemisele. Vabatahtlikuks võiks olla sotsiaaltöö, psühholoogia, psühhiaatria taustaga inimesed, kes õpivad seda ametit või on selles vallas tegevad. Lisaks võiksid tugiisikuks saada sarnase kogemuse läbi elanud inimesed ning muud vabatahtlikud, kellel on soov toetada psühhiaatriahaiglast statsionaarselt ravilt koju naasnud inimesi. Teiseks sihtgrupiks on statsionaarselt haiglaravilt kodusesse keskkonda naasnud inimesed, kellel on soov või vajadus vabatahtliku kuulaja järele, kes tunneb siirast huvi selle vastu, kuidas inimene tuleb toime oma eluga haiglaravi järgselt. Laiemaks sihtgrupiks võib lugeda ka üldisemat ühiskonda, sest läbi projekti saadava toetuse toetatakse inimese personaalset taastumist ja igapäevast toimetulekut ja ennetatakse inimese tagasilangust või uue kriisi teket, mis aitab vähendada voodikohtade hõivatust ning aitab vähendada ravikulusid. Projekti eesmärgid ja ideestik ühtib Hasartmängumaksu Nõukogu prioriteetidega sotsiaalvaldkonnas. Projekti otsene eesmärk on tõsta projekti “Kuulaja toe” vabatahtlike kuulajate kompetentsi teenuse osutamiseks ja vajalike teadmiste laiendamiseks. Projekti üldine eesmärk on tõsta psühhiaatriakliinikust ravilt naasnud inimese iseseisvat toimetulekut ja aidata kohaneda igapäevaeluga. Projekt vastab järgmistele HMN prioriteetidele: - Puudega inimeste iseseisvat toimetulekut ja puudealast teavitus/koolitustegevust toetavad projektid ning invasporti edendavad tegevused - Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused - Vaimse tervise ja krooniliste somaatiliste haiguste alaste nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamise projektid - Kohalikul tasandil sotsiaal-ja tervisevaldkonna teenuste integreerimine ja süsteemse koostöö toetamine 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1. Ellu viiakse kõik projektis välja toodud eesmärk. 2. Valminud on detailne koolituskava ja õppematerjalid vabatahtlikele. 3. Kogukonnast on läbi erinevate interneti ja vahetute kanalite leitud 10 vabatahtlikku, kes läbivad koolituse ning tänu kellele on võimalik toetada kuni kümmet psühhiaatriahaiglast tavaellu naasnud inimest. 4. Aprilliks on toimunud planeeritud koolitused. 5. Toimub koolituse läbinud tugiisikute ja psühhiaatriahaigla sotsiaaltöötajate võrgustiku loomine meililisti käivitamise teel ja regulaarne infovahetus. 6. 2019 aasta lõpuks on rakendatud 10 vabatahtliku kuulajat, kes on abiks psühhiaatriahaigla statsionaarselt ravilt väljunud inimestele. 7. Projekt on jätkusuutlik ning kasutoov psühhiaatriahaiglast vabanenud isikute jaoks tavaellu naasmisel 8. Tõuseb teadlikus projekti olemasolust ja pilootprojekti vajalikus on tõestatud läbi hindamise ja analüüsi. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Tegevus Tegevuse läbiviimise aeg September – november 2018 - Koolituse programmi kokku panemine ja koolituse projekti kirjutamise planeerimine ning projekti esialgse versiooni kirjutamine. - Sihtgrupi liikmete ja projektikirjutajate kohtumine. - Esialgsete kokkulepete sõlmimine ning projekti kirjutamine ja taotluse esitamine Hasartmängumaksu nõukogule. Jaanuar - veebruar 2019 Koolituse toimumise praktiline ettevalmistus: - Lõplikud kokkulepped koolitajatega, koolituse toimumiskuupäevade ja ruumide kinnitamine - Koolituse reklaamimine ja vabatahtlikele läbi otsese kontakti ja sotsiaalmeedia. Märts 2019 - Osalejate koolitusele registreerumine ning osalejatega kontakteerumine (koolituse info ja toimumine) Aprill 2019 - Vabatahtlike kuulajate koolituse korraldamine Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses - Tagasiside kogumine koolituse kohta Mai – oktoober 2019 - Projekti praktiline piloteerimine koostöös Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikuga. Psüühilise erivajadusega inimestel on statsionaarse ravi järgselt võimalus saada enda kõrvale toeks inimene, kelle poole ta võib pöörduda, info ja toe saamiseks. Peamine eesmärk on inimese jaoks lihtsalt olemas olla. Vabatahtlike abiga kiiremini taastuda ja tavapärasesse rütmi tagasi tulla. Mai – oktoober 2019 - Kuulajate supervisioonide läbiviimine vastavalt kuulajate vajadustele. November – detsember 2019 - Projektiaruandluse koostamine Hasartmängumaksunõukogule. - Analüüs pilootprojekti õnnestumisest ja eesmärkide täitmisest. - Teenuse täiendamine ja uue projekti koostamine. Projekti jätkusuutlikuks muutmine. -
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →