Tallinn 21.12.2018 nr 11.6-5 / 0107
OTSUS
Sihtasutus Viljandi Haigla taotluse vastavaks
tunnistamine ja rahuldamine
Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse
kehtestamiseks“ § 8 lõigete 1 ja 4 ning tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 16 lõige 7 ja 22 lõigete 1-3 alusel:
1. Vastavaks tunnistada ja rahuldada Sihtasutus Viljandi Haigla, registrikood 90004585,
asukoht Viljandi maakond, Viljandi vald, Jämejala küla, 71024, Pärna tee 3, 28. augustil 2018.
a toetuse taotlus number 2014-2020.2.04.18-0074 (lisatud) projekti „Esmatasandi
tervishoiuga võrgustunud nüüdisajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse
loomiseks“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist.
2. Projekti kogumaksumus on 29 372 634,00 (kakskümmend üheksa miljonit kolmsada
seitsekümmend kaks tuhat kuussada kolmkümmend neli) eurot.
3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 21 660 000,00 (kakskümmend üks miljonit kuussada
kuuskümmend tuhat) eurot.
4. Toetuse määr on 75,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 16
245 000,00 (kuusteist miljonit kakssada nelikümmend viis tuhat) eurot.
5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja
suurus vähemalt 5 415 000,00 (viis miljonit nelisada viisteist tuhat) eurot.
6. Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2018. a – 31. august 2023. a.
7. Toetust võib kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab käesolevas otsuses ja „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ning selle
rakendusaktides sätestatud järgmisi kohustusi:
2
7.1. täidab tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste
kaasajastamine“ eelkõige §-s 26 ja 29 sätestatud kohustusi;
7.2. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimise vastavalt taotluses
esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ning ajakavale;
7.3. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetatava tegevuse
väljundinäitaja koos sihttasemega;
7.4. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos
sihttasemega;
7.5. tagab projekti elluviimiseks vajalike ja õigusaktides sätestatud lubade ning
kooskõlastuste saamise;
7.6. tagab toetuse abil ehitatavale hoonele kasutusloa saamise hiljemalt 31. augustiks 2023.
a;
7.7. tagab Raamatupidamise seaduses sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara
arvele võtmise toetuse saaja raamatupidamises;
7.8. teavitab rakendusüksust viivitamata finantsanalüüsis kajastamata tulu saamisest
vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-le 5.
8. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja
vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 loetletud asjaolude ilmnemise korral.
9. Toetus makstakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusele nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“.
10. Maksetaotluse menetlemise peatamisel ja maksmise ulatuse määramisel lähtutakse
struktuuritoetuse seaduse §-s 30 ning selle rakendusaktides sätestatud alustest.
11. Finantskorrektsioonide kinnitamisel ning toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tervise- ja
tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ §-s 31
sätestatust.
12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel.
13. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Projekti "Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks" taotlus
Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks
Taotleja
Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku
esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse.
Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud.
Taotleja andmed
Taotleja nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
Registrikood: 90004585
Juriidiline vorm: Sihtasutus
Telefon: +372 4352022
E-post:
[email protected]
Riik: Eesti
Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Postiindeks: 71024
Pangakonto: EE891010220034796011
Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah
toetuse makseid, on ka makse saajaks:
Makse saaja pangas: Sihtasutus Viljandi Haigla
Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi
Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah
tuleb läbi viia riigihange:
Kontaktisikud
Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile
Kadri Adrat Konsultant Sisestaja, +37255687649 kadri.adrat@civitta. Jah
Kontaktisik ee
Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse:
Kirjavahetus
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Lisadokumendid:
Andres Anier - Projektijuht - andres.anier@vmh. Jah
ee
Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse:
Kirjavahetus
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Lisadokumendid:
Kätlyn konsultant Kontaktisik 53452199 katlyn. Ei
Jürgenson
[email protected]
Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse:
Kontaktisiku täpsustus:
Lisadokumendid:
Priit Tampere juhatuse esimees Kontaktisik 4352022 Priit.Tampere@vmh. Jah
ee
Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse:
Kirjavahetus
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Lisadokumendid:
Krista Valdvee koostööteenuste Kontaktisik 5349 5332
[email protected] Jah
juht
Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse:
Kirjavahetus
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Lisadokumendid:
Üldandmed
Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste
elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või
riigisisestest või muudest välisabi vahenditest.
Projekti üldandmed
Projekti number: 2014-2020.2.04.18-0074
Projekti nimi: Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks
Projekti algus ja lõpp: 01.01.2018 - 31.08.2023
Taotlusvoorust tulenevad andmed
Taotlusvoor: Tervisekeskuste kaasajastamine (II voor) - 09.04.2018-
23.07.2018
Käesoleva projektiga seotud toetused
Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Jah
vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud
(k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?:
Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR)
Euroopa Toetust taotleti Viljandi haigla esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks, mis on käesoleva 11.05.2017 1 747 000,00
Regionaalaren projekti lahutamatu osa. Projektiga taotleti toetust esmatasandi tervishoiu- ja
gu Fond sotsiaalteenuste (üldarstiabi, füsioteraapia, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt,
koduõendus, sotsiaalnõustamine) osutamiseks vajalike ruumide rajamiseks. Esmatasandi
tervisekeskus rajatakse üldhaiglaga samale taristule.
Riigieelarvelin Maakondliku tervisekeskuse uue hoonestu planeerimise I etapp 07.11.2017 48 000,00
e eraldis
Lisatud dokumendid
Finantsanalüüs:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
MATK_finantsanalüüs_24... Taotluse lisad** 27.08.2018 Kadri Adrat 141.0 KB
Finantsanalüüsi seletuskiri:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
MATK_FA_seletuskiri_24... Taotluse lisad** 27.08.2018 Kadri Adrat 224.0 KB
Projekti finantseerimise kinnitus:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Omafinantseeringu kinn... Taotluse lisad 23.07.2018 Andres Anier 222.5 KB
Sisu: Allkirjad:
Riskianalüüs:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Riskianalüüs_03.08.201... Taotluse lisad** 03.08.2018 Kadri Adrat 29.4 KB
Arengukava:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
52 26.04.2017 Ministri... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 831.1 KB
Sisu: Allkirjad:
SA Viljandi Haigla FAK... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 16.1 MB
Sisu: Allkirjad:
Eellepingud:
Muu:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Hoone disain lähtudes ... Taotluse lisad 23.07.2018 Andres Anier 1.5 MB
Kaaskiri. Vastavus hin... Taotluse lisad 23.07.2018 Andres Anier 20.4 KB
Lõppraporti kokkuvõt... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 2.0 MB
Kinnistutele_nr_290823... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 61.6 KB
Sisu: Allkirjad:
Hoonestusoiguse_seadmi... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 928.1 KB
Partnerid ja makse saajad
Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti
rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht.
Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku
esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada.
Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud
Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post
Sihtasutus Viljandi Haigla Sihtasutus Viljandi Haigla 90004585 Makse saaja
Näitan: 10 Kokku: 1
Sisu
Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise
mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb
järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.
Projekti valdkonnad
Valdkond, millesse projekt panustab: Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2)
Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2)
Projekti väljund: Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine
maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna, aadressile C. R. Jakobsoni
2a/2c, Turu 6
Projekti kirjeldus
Olemasolev olukord ja ülevaade projekti SA Viljandi Haigla on maakonna peamine tervishoiuteenuste osutaja, omades
vajalikkusest: eriarstiabi ja õendusabi tegevusluba. Lisaks haiglale tegutsevad piirkonnas mitmed
väiksemad eriarstiabi ja iseseisva õendusabi teenuse osutajad ning perearstid. Haigla
ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalteenuste pakkujate vahel ei toimu hetkel pidevat
ning patsienti kui tervikut hõlmavat koostööd. See omakorda põhjustab puudujääke
inimesele kvaliteetse ja tervikliku teenuse pakkumisel ning ebaefektiivsust
ressursikasutuses. Koostöö puudumine põhjustab puudujääke ravikvaliteedis,
põhjendamatuid ravijärjekordi ning asjatut ajakulu inimestele.
Teenuste omavahelise integreerituse puudumine on Maailmapanga 2015. aasta
uuringu alusel murekohaks üle–eestiliselt. Samal ajal kasvab vananevas ühiskonnas
krooniliste haiguste osatähtsuse tõusu tulemusena vajadus ambulatoorse ja
päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste järele. Eelnevalt mainitud probleemide
lahendamiseks viis Viljandi haigla 2016-2017. aastal läbi Sotsiaalministeeriumi poolt
ellu kutsutud PAIK-projekti, mille tulemusena töötati välja integreeritud tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste mudelid Viljandi maakonna näitel. 2018. aastal on asutud
integreeritud teenuste osutamist ka piloteerima. Piloteerimist rahastab raamlepingu
alusel Eesti Haigekassa.
Integreeritud teenusmudelite efektiivseks rakendamiseks ning ruumide
optimaalseks kasutamiseks on vajalik luua teenuste osutamiseks sobiv ning neid
toetav kaasaegne ja mugav taristu. Jämejala külas asuv praegune haiglahoone on
amortiseerunud ning ebamõistlikult suure pinnaga. Hoone on rajatud 360
voodikohaga haiglaks, mis tänastes rahvastiku vähenemise tingimustes on selgelt
ebamõistlik. Lisaks on olemasoleva hoone ehituskvaliteet kehv, puuduvad toimiv
ventilatsioonisüsteem ning ühisveevärgiga ühendamise võimalus. Hoonel on
ühepoolne ühendus elektri- ja kaugküttevõrguga ning tehnilised kommunikatsioonid
on amortiseerunud. Arvestades olemasoleva hoone tehnilist seisukorda ning
ruumiprogrammi mahtu, oleks selle rekonstrueerimine ebamõistlik ning liiga
kulukas. Hoone asukoht Viljandi linnast väljas raskendab koostööd nii esmatasandi
tervishoiuteenuste kui sotsiaalteenuste osutajatega ning on tülikas eriti
patsientkonna haavatavamale osale (puuetega inimesed, eakad, väikelastega pered).
Eelnevast tulenevalt on PAIK-projekti tulemusena välja töötatud teenusmudelite
rakendamiseks vajalik rajada Viljandi linna kaasaegne, patsiendikeskne ning tema
kasutusmugavusele suunatud üldhaigla, mis on võrgustunud esmatasandi
tervishoiuteenustega. PAIK-projekti käigus välja töötatud teenusmudelite elluviimise
tagamiseks on uue hoone planeeringu koostamisel arvestatud teenuseosutajate
omavahelise koostöö vajadusega ning integreeritud meeskondade tekkimisega, mis
loovad eelduse inimese vajaduste tervikhindamiseks ning integreeritud ravi- ja
hooldusplaanide koostamiseks. Oluline on ka teenuseosutajate omavahelises
koostöös loodav sünergia ressursikasutuses.
Projekti eesmärk ja tulemused: Strateegiline eesmärk on Viljandi haigla teeninduspiirkonnas osutatavate tervishoiu-
ja sotsiaalteenuste kättesaadavamaks ja integreeritud teenuste osutamise kaudu ravi-
ning hooldusprotsessi järjepidevamaks muutmine, tagades tervise- ja
sotsiaalprobleemidega elanike maksimaalselt iseseisev toimetulek oma
elukeskkonnas ning tööhõives püsimine või võimalusel tööhõivesse naasmine.
Otsene eesmärk on rajada Viljandi kesklinna uus ja patsiendikeskne esmatasandi
tervisekeskusega võrgustunud kaasaegne üldhaigla, mis tagab patsiendikeskse
koostöö esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ning sotsiaalteenuste vahel.
Otsese tulemusena on loodud Viljandi linna aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6
maakondlik tervisekeskus, kus osutatakse esmatasandi, üldhaigla eriarstiabi ja
sotsiaalteenuseid.
Hoone ehitusmahtude hindamiseks on koostatud funktsionaalse arengukava 2. etapi
osana mahuline analüüs ja arhitektuurne lahendus. Planeeritava hoone üldhaigla osa
suletud netopind on 10 930 m2. Hoone kogupind on 18 725 m2, sh maa-alune parkla
5678 m2 ja esmatasandi tervisekeskus 2117 m2. Hoone lõplik lahendus, sh
ehitusmahud, korruselisus jms, selgub rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel.
Täiendavate tulemustena:
Rajatakse esmatasandiga samale taristule ambulatoorse eriarstiabi (sh labor,
radioloogiline ja funktsionaalne diagnostika, EMO, eriarstiabi vastuvõtud,
taastusravi), statsionaarse eriarstiabi ja päevaravi (sh intensiivravi,
operatsiooniplokk, päevaravi, kirurgia, sünnitusabi, günekoloogia,
sisehaigused ja iseseisev õendusabi) ning muude avalike teenuste (sh
sotsiaalnõustamine ja sotsiaaltransport, koduteenused jms) pakkumiseks
vajalikud ruumid.
Paraneb tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteet ning kättesaadavus läbi
integreeritud osutamise, soodsa asukoha ja peamiste teenuste asumise ühtsel
logistiliselt mugaval taristul. Arvestatud on inimese teekonna optimeerimise
ning teenusekasutuse lihtsuse ja mugavusega.
Rajatakse teenuseosutajate uued ruumid, mis vastavad nende vajadustele,
kaasaja nõuetele ning tagavad kõigi PAIK-projekti teenusmudelite pakkumise.
Tagatakse taristu ühiskasutus esmatasandi ja eriarstiabi teenuseosutajate
poolt, st labori, registratuuri, üldruumide, koridoride, serveriruumide,
nõupidamiste- ja puhkeruumide ühiskasutus.
Planeering soodustab teenuseosutajate omavahelist koostööd ning suhtlust,
teenuseid on võimalik osutada integreeritud meeskondades.
Optimeeritakse olulisel määral statsionaarset pinnakasutust läbi voodifondi
paindlikkuse. Palatiplokk järgib avatud voodifondi põhimõtet, st erialade
voodikasutus on aktiivselt juhitud ja jälgitud, mis tagab optimaalse
voodihõive teenuse kvaliteedis järele andmata. Praegune statsionaari
kasutatav pind koos uude hoonesse planeeritavas mahus õendusabi voodite
(20) suletud netopinnaga on 5492,3 m2. Uude hoonesse planeeritakse 3400
m2-le paigutada 110 statsionaarset voodikohta, milles osutatakse vastavalt
elanikkonna muutuvale vajadusele aktiivravi (90) ja statsionaarset õendusabi
(20).
Projekti lühikokkuvõte avalikkusele:
Eesmärk on rajada Viljandi kesklinna kaasaegne, teenuseosutajate koostööl põhinev
maakondlik tervisekeskus ja haigla, kus osutatakse inimese tervikvajadustest
lähtuvalt koordineeritult perearstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenuseid. Inimestele
tagatakse mugav ja loogiline ligipääs teenustele ning eri teenuste vahel liikumise
sujuvus ja järjepidevus. Tähelepanu pööratakse teadliku vastutuse võtmisele oma
tervise eest, andes selleks kogukonnale teadmisi, oskusi ja kindlustunnet.
Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti elluviimisel rajatakse Viljandi kesklinna uus tänapäeva nõuetele vastav
haiglavõrgu arengukavasse kuuluv üldhaigla koos esmatasandi tervisekeskusega 15
perearsti tarbeks. Loodav maakondlik tervisekeskus saab olema piirkonna suurim
raviteenuste osutaja.
Hoone jääb SA Viljandi Haigla omandisse, mis jätkab HVA haiglana dokumendis „SA
Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava 2017–2022 (I etapp)“ planeeritud tegevuste
elluviimist. Projekti elluviimiseks on esitatud haigla funktsionaalse arengukava II
etapp, kus on välja toodud uue hoone rajamise alused ning eelduslik ruumiprogramm.
Eesmärgipäraste tegevuste jätkusuutlikkuse oluliseks tagatiseks on ka see, et Viljandi
haigla omanik on riik, kelle esindaja sotsiaalministeerium kontrollib nõukogu kaudu
haigla tegevuste sihipärasust.
Projekti edasisteks täiendavateks püsikuludeks on kõik maakondliku tervisekeskuse
ülalpidamisega seotud kulud. Arvestuslikult tekib projekti tulemusel täiendavaid
püsikulusid keskmiselt 100 000 eurot aastas, mis kaetakse tervisekeskuse
tegevustuludest ning omavahenditest. Hoone haldajaks jääb riigi omanduses olev SA
Viljandi Haigla, kes tagab hoone säilimise ja haldamise vastavalt projekti
eesmärkidele. Hoone on ühiskasutuses, mille tagamiseks sõlmib SA Viljandi Haigla
vajalikud lepingud esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega ning teiste
teenuseosutajatega. Taotluse esitamise hetkeks on taotlejal sõlmitud eellepingud 14
perearstiga. Lisaks on koostöökokkulepped Viljandi linna ja vallaga tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste integreeritud osutamiseks.
Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagab ka hoone modulaarne arhitektuurne
lahendus. Hoone arhitektuuriline lähteülesanne tagab paindliku ruumikasutuse, mille
tulemusena on teenusevajaduse struktuuri muutustele vastavalt võimalik hoones
olevate ruumide otstarvet paindlikult ümber kohandada.
Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks vajaliku hoone ehitamine Viljandis
finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu fondist saadavatest vahenditest ja SA
Viljandi Haigla omavahenditest.
Projekti eeltingimused: RAKE uuringu „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse
vajaduse hindamine ja optimaalse korralduse mudeli loomine“ kohaselt on üheks
esmatasandi tervisekeskuse asukohaks Viljandi linn. Viljandi haigla esitas
esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks taotluse, tuginedes planeerimisel RAKE
uuringule ning prognoosidele.
Esmatasandi tervisekeskuse planeerimisel ning haigla teenuste prognoosimisel
funktsionaalse arengukava I etapis on tuginetud ka Statistikaameti
rahvastikuprognoosile. FAK I etapp on käesoleva projekti planeerimise otseseks
aluseks.
„Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ toetab tervisehoiuteenuste
korraldamisel koduläheduse printsiipi, kuid nii ambulatoorse kui ka statsionaarse
eriarstiabi planeerimisel tuleb leida mõistlik, jõukohane ja vastuvõetav tasakaal
kvaliteedi, ratsionaalse ressursikasutuse ja koduläheduse vahel. Lisaks peab hästi
korraldatud eriarstiabi tagama ühiskonna piiratud ressursse (tervishoiutöötajaid,
tehnoloogiat, raha) mõistlikult süsteemis jaotades kvaliteetse eriarstiabi
jätkusuutlikkuse ning ühiskonna jaoks aktsepteeritava kättesaadavuse.
„Viljandi maakonna arengustrateegia. Viljandimaa – arenev päris Eesti“ üheks
eesmärgiks on, et sotsiaalse taristu seisund ja areng tagavad inimestele sotsiaalse
turvalisuse. Eelnevast tulenevalt on oluliseks tegevussuunaks arstiabi
kättesaadavuse parandamine Viljandi haigla ja perearstikeskuste arendamisega ning
sotsiaalteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine. Arengustrateegia
tegevuskava aastateks 2015–2020 toob ühe tegevusena välja Viljandi haigla uue
aktiivravi hoone ehitamise koos Viljandi perearstide esmatasandi tervisekeskusega.
„Viljandi linna arengukava 2016–2021“ kohaselt teeb Viljandi Linnavalitsus Viljandi
haiglaga koostööd integreeritud esmatasandi tervisekeskuse ning aktiivravihaigla
rajamiseks, tagamaks linna elanikele vajalike tervishoiuteenuste ajakohasust ja
kättesaadavust.
"Viljandi valla arengukava 2019-2025. Lisa 1 - majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised
suundumused ja vajadused" kohaselt on Viljandi valla elanike jaoks on väga oluline
kaasaegse optimaalse suurusega üldhaigla olemasolu.
Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks on riik rahastanud ka Viljandi maakonnas
paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK). PAIK on aluseks
paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojektile, mille
käigus keskendutakse väljatöötatud lahenduste katsetamisele valitud sihtrühmade
seas.
Maakondliku tervisekeskuse hoone planeerimiseks kaasaja nõuetest ning patsiendi
kasutusmugavusest lähtuvalt telliti Integrated Healthcare Design OY-lt
kasutusanalüüs, mille tulemusena kujunes välja optimaalse taristu maht ning
teenuste paigutus uues kompleksis. Töö tulemus on sisendiks FAK II etapi
koostamisele ning arhitektuurse lahendi leidmiseks korraldatavale ideekonkursile.
Projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste Rajatava maakondliku tervisekeskuse asukoht on praeguse Viljandi haigla linnast
juurdepääsule: väljas asuva asukohaga võrreldes inimestele oluliselt sobivam. Ka haigla
patsiendiküsitluste tulemuste põhjal on haigla asukoht inimestele, eriti maal
elavatele, seni enim muret teinud. Kavandatav asukoht kesklinnas on kergelt
ligipääsetav ühistranspordiga üle linna. Lähim bussipeatus "Turg" on ca 90 meetri
kaugusel ning seal peatub 6 bussliini ( 2A, 6, 7, 8, 9, 10). Bussipeatus „Raamatukogu“
asub ca 250 meetri kaugusel ning seal peatub lisaks eelmainitutele ka bussiliin nr 2.
Seega on tagatud ligipääs maakondlikule tervisekeskusele kõigi Viljandi
linnaliinidega (iga liinibuss sõidab üks kord tunnis peatusest läbi).
Viljandi kaugliinide bussijaam asub 400 meetri kaugusel (ca 5-minutiline
jalutuskäik), mis muudab varasema asukohaga võrreldes teenused kättesaadavamaks
kogu maakonna elanikele. Viljandi linna ja maakonna suuremate keskuste vahel on
välja kujunenud hästi toimiv ühistranspordivõrgustik, lisaks on koolipäevadel käigus
ka eraldi liinid. Viljandi ja suuremate maakonna keskuste vahel sõidab kummaski
suunas buss tööpäevadel valdavalt vähemalt kahel või enamal korral päevas.
Keskmiselt sõidab Viljandi linna ja suuremate maakonna keskuste vahel buss
mõlemas suunas ligikaudu 5 korda päevas. Planeeritavale maakondlikule
tervisekeskusele on ligipääs ühistranspordiga oluliselt parem kui senises (3
linnaliini) asukohas. Samuti on uue hoone korral tagatud ligipääs maaliine
teenindavate ühistranspordivahenditega.
Ühistranspordivahendite sõidugraafikute muutused kooskõlastab
ühistranspordikeskus haiglaga, et sõidugraafikud sobituksid maakondliku
tervisekeskuse lahtiolekuajaga.
Maakondliku tervisekeskuse kavandamisel on lähtutud universaalse disaini
põhimõtetest. Eesmärk on saavutada tulemus, et ehitis oleks planeeringult
multifunktsionaalne ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus oleks ilma
kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning kasutatav kõikidele nii suures
ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik. Võetakse arvesse
puuetega inimeste vajadusi ning pööratakse tähelepanu muutustele ja eripäradele,
mida inimesed kogevad elutee jooksul. Vastuvõturuumid ja palatid on standardsed ja
seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Teenusekasutaja erivajadustele
vastavus luuakse ruumi läbimõeldud lihtsasti ümberkohandatava sisustusega.
Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt
ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele
inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused
peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate
eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui
võimalik, vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust.
Funktsionaalselt hästi toimetulevatele inimestele luuakse mugavad
iseteeninduskeskkonnad, abivajavatele inimestele on planeeritud paindlik
klienditeenindus. Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad
olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega
inimestele, kes kasutavad tehnilisi abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse
disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste
abivahenditega. Rajatava keskkonna projekteerimisel tuleb arvestada erinevat
suurust ning tüüpi ratastoolide, käimisraamide, orienteerumist valge tugikepi ja teiste
laialdaselt levinud tehniliste abivahendite kasutamisega. Lähtudes kõikide inimeste
erivajadustest, sealhulgas piiratud toimetulekuga inimeste vajadustest, planeeritakse
füüsilist keskkonda võttes arvesse ligipääsetavuse põhimõtteid. Näiteks liftid peavad
sobima nii füüsilise, sensoorse kui vaimsete erivajadusega inimestele, majasisene
tähistus nägemis- ning vaimupuudega inimeste suunamiseks; tualettruumid sellised,
et need sobiksid ka väiksemat kasvu inimestele, sh lastele, ning
ratastoolikasutajatele jne.
Projekti mõju sihtgrupile: Projekti peamised kasusaajad ehk sihtgrupp on uues hoones tervishoiuteenuseid
kasutama hakkavad inimesed, kellele on tagatud ka tarvilikud muud sidusteenused.
Viljandi haigla teeninduspiirkonnaks on peamiselt Viljandi maakonnas elavad
elanikud, keda oli rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 48 101
inimest.
Lisaks kuuluvad Viljandi haigla sihtgruppi:
1) naabermaakondade elanikud, kelle jaoks on Viljandi haigla lähim raviasututus või
kelle perearstiga teeb Viljandi haigla koostööd. Eelkõige on väljaspool Viljandi
maakonda asuvaks sihtgrupiks Türi valla, Põltsamaa valla, Tõrva valla elanikud, keda
on rahvastikuregistri andmetel kokku ca 27 500 inimest (01.01.2017);
2) nende tervishoiuteenuste patsiendid, mille osas Viljandi haigla omab laialdast
kompetentsi ning mille osas hõlmab teeninduspiirkond kogu Eestit (psühhiaatria,
sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioon, iseseisev õendusabi, erihoolekanne).
Kasusaajateks on ka uues hoones tööle asuvad teenuseosutajad, kuna projektiga
rajatakse töötajatele kvaliteetsed, mugavad ja funktsionaalsed ruumid, mis tagavad
piisava, pädeva ja motiveeritud personali olemasolu. Eraldi on eesmärgistatud, et
ruumide funktsionaalne lahendus suurendaks sünergiat tervishoiuteenuste
pakkujate vahel.
Maakondlikus tervisekeskuses on erakorraliste haigestumiste korral väljaspool
tavapärast tööaega võimalik pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Erakorraliste
patsientide vajaduste hindamine on planeeritud tervisekeskuses ühise funktsioonina
ja erakorralisi patsiente teenindatakse nende vajadusest lähtuvalt kas perearstide või
haigla EMO arstide poolt. Esialgu on planeeritud, et väljaspool tööaega, so 18.00-8.00
teenindavad kõiki erakorralisi patsiente haigla EMO arstid, kuid kui
patsiendistatistika näitab, et väljaspool tööaega pöördub abi saamiseks piisav hulk
esmatasandi abivajadusega erakorralisi patsiente, on võimalik ka koostöös
perearstidega eesmärgipäraselt esmatasandi keskuse lahtiolekuaega muuta või
kaasata perearste muul moel erakorraliste patsientide teenindamisse.
Projekti kasusaajad: Kogu Eesti elanikkond
Projekti kasusaajate asukoht: üle-eestiline
Projekti kasusaajate täpsustus: Vastavalt kinnitatud funktsionaalse arengukava I etapile on Viljandi haigla
peamiseks teeninduspiirkonnaks Viljandi maakond, kuid osa haigla teenustest
kasutavad ka teiste maakondade elanikud. SA Viljandi Haigla on HVA haiglana
Viljandi maakonnas põhiline meditsiiniteenuste osutaja. Enamus patsientidest on
Viljandi maakonna elanikud (2015. aasta andmetele tuginedes oli Viljandi maakonna
elanike visiitide osakaal 90%), kuid Eesti teistest piirkondadest tulevate patsientide
arv (10%) on selges tõusutrendis. Põhjuseks on Viljandi haigla suutlikkus lisaks
üldhaigla aktiivraviteenustele pakkuda ka mitmeid regionaalse ja üleriigilise
tähtsusega teenuseid nagu psühhiaatria, sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioon,
erihoolekanne ning kõrgekvaliteediline iseseisva õendusabi teenus. Psühhiaatria- ja
õendusabiteenuseid on plaanis osutada ka uues maakondliku haigla ja
tervisekeskuse hoones. Lisaks teeb Viljandi haigla aktiivset koostööd Põltsamaa
perearstidega ning osutab Põltsamaal ka eriarstiabi. Selle tulemusena on Põltsamaa
vallast pärit statsionaarsete patsientide arv kasvanud ning tõenäoliselt kasvab veelgi.
Sarnast koostööd on plaanis laiendada ka teiste lähedalasuvate kohalike
omavalitsusüksustega nagu Türi ja Tõrva. Seega on Viljandi haigla teeninduspiirkond
oluliselt suurem kui Viljandi maakond, hõlmates osa teenuste puhul ka kogu Eestit.
Käesoleva projekti rakendamise tulemusena on oodata täiendavat teistest
maakondadest pärit patsientide arvu kasvu. Teenuste kvaliteedi tõusu ning
kättesaadavuse kasvu tulemusena on prognoositud Viljandi maakonnaga piirnevate
teiste maakondade elanike suundumist Viljandi haiglas pakutavatele teenustele,
eelkõige neist piirkondadest, kus oma maakonnakeskusesse on pikem maa / kehvem
transpordiühendus kui Viljandisse. Samuti suurendab teistest piirkondadest pärit
olevate patsientide mahtu plaanitav kaugteenuste osutamise võimalus, kus patsiendi
asukoht ei ole teenuse osutamisel määrav.
Taotleja tehniline suutlikkus: Taotlejal on varasem kogemus ERFi projektide elluviimisel eelmisest
programmeerimisperioodist. Prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande
infrastruktuuri arendamine“ meetme “Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri
arendamine” raames viidi edukalt ellu projekt „Viljandi Haigla õendus- ja
hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“, projekti periood 20.07.2010-02.11.2015,
toetuse suurus 1 353 900 €.
Projekti eesmärk oli laiendada ning edasi arendada Viljandi haiglas pakutavat
hooldusravi- ning hooldusteenust, parandades projekti tegevuste kaudu teenuste
kvaliteeti ning kättesaadavust. Eesmärgi saavutamiseks nägi projekt ette Viljandi
haigla Jämejala kinnistul asuva kahekordse hoone rekonstrueerimist ning nimetatud
hoonele juurdeehituse rajamist.
Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult olemasolev Pargi tee 8 hoone, millesse rajati
50 kaasaegset, nõuetele vastavat hooldusravi voodikohta. Teises etapis ehitati selle
juurde 50 voodikohaga hoone dementsussündroomiga patsientidele.
Projekti käigus omandas projekti meeskond ERFi projekti elluviimise suutlikkuse,
saades muuhulgas vajalikud kogemused ka hoone tehnilise seisukorra hindamisel,
finantsanalüüsi koostamisel, projekti tegevuste planeerimisel, detailplaneeringu
koostamise, riigihangete lähteülesannete koostamisel ning hangete läbiviimisel,
projekteerimisel, ehitamisel, järelevalvete läbiviimisel ning rahastaja nõuetele
vastava aruandluse ning teavitustegevuse teostamisel.
Teiseks suuremaks projektiks oli lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise Eesti
Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud kolmandast kokkuleppest saadud
vahendite abil Pargi tee 16 hoone rekonstrueerimine Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel.
Projekti periood oli 23.02.2011–31.12.2012 ja toetuse suurus 1 060 933,33 €.
Selle projekti käigus omandas projektijuhtimise meeskond kogemusi tegevuste
planeerimisel, hoone tehnilise seisukorra hindamisel, investeeringute kava
koostamisel, lähteülesannete koostamisel, riigihangete läbiviimisel, projekteerimisel,
ehitamisel, järelevalvete läbiviimisel, ruumide sisustamisel, projektide juhtimisel,
aruannete esitamisel ja toetuse kasutamisest teavitamisel.
Peale nimetatud projektide on erinevatel projektijuhtimise meeskonna liikmetel
varasematel perioodidel mitmeid kogemusi muudest vahenditest rahastatud
projektide elluviimisel. Varasemate projektide meeskonnas olid tugiteenistuste juht
Rein Telling, finantsekspert Tea Toi, Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere
ning koostööteenuste juht Krista Valdvee, kes osalevad ka käesoleva projekti
elluviimisel. Lisaks on projekti meeskonda kaasatud Viljandi haigla ravijuht Katrin
Kaarma, arendusjuht Andres Anier ja ehituse projektijuht Erki Maasing ning Riigi
Kinnisvara ASist Enno Parker, kes on erinevate projektide elluviimisega kokku
puutunud varasemate töökogemuste käigus. Professionaalne projektijuhtimine ja
omanikujärelevalve aitavad tagada ehituse vastavuse projektile ning projekti
tähtaegse valmimise. Selleks hangitakse nii ehitustegevuse kui omanikujärelevalve
teostamiseks kvaliteetne ning usaldusväärne ettevõte, milleks planeeritakse hanke
ettevalmistamiseks piisavalt kvaliteetset ressurssi.
Leiame, et taotlejal ja projekti ellu viival meeskonnal on olemas tehniline suutlikkus,
kvalifikatsioon ja kogemus varasemate ellu viidud projektide näol.
Projekti mõju regionaalsele arengule: Euroopa Komisjon on suunanud tähelepanu asjaolule, et tõhususe puudumine
kohalike omavalitsuste tasandil avaldab täna avalike teenuste osutamisele Eestis
negatiivset mõju. Regionaalpoliitilisest aspektist lähtuvalt on aga regionaalsete
erinevuste vähendamine ning vajalike teenuste kättesaadavuse tagamine väga
oluline, eriti olukorras, kus rahvastiku vananemise ja kahanemise tingimustes esineb
tugev tendents rahvastiku koondumisele suurematesse linnapiirkondadesse.
Regionaalarengu strateegiast 2014-2020 tuleneva üldeesmärgi (inimestel on igas
toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning
mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond) saavutamiseks on oluline
tagada avalike teenuste kättesaadavus ka hõreasustusega piirkondades.
Viljandi paikkonnas on avalike teenuste kättesaadavus käesoleval hetkel
raskendatud eelkõige järgmistel põhjustel:
Erinevad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujad paiknevad hetkel erinevates
asukohtades – haigla asub Jämejala külas, perearstid ning sotsiaalteenused Viljandi
linnas erinevates asupaikades. Viljandi haigla praegune asukoht raskendab
eriarstiabi teenuste juurdepääsetavust eriti maapiirkondade patsientidele. Haigla
asub linnast väljas, mistõttu on väljastpoolt Viljandi linna tulevatel patsientidel
ühistranspordiga liigeldes tarvilik esmalt jõuda Viljandi linna ning seejärel omakorda
liikuda ühistranspordiga Jämejala külla. Seega tuleb arvestada nii maakonnaliinide
kui ka linnaliinide sõidugraafikutega. See muudab patsiendi teekonna ebamugavaks
ning teenused raskesti kättesaadavaks, mistõttu osa patsientidest eelistab ka
lihtsamate terviseprobleemidega pöörduda Tartu ülikooli kliinikumi ja Tallinna
haiglatesse.
Käesolev projekt lahendab eelmainitud probleeme ning parandab avalikele teenustele
ligipääsetavust alljärgnevalt:
Maakondliku tervisekeskuse rajamisega Viljandi kesklinna paraneb teenuste
kättesaadavus kogu sihtrühma jaoks. Maakondlik tervisekeskus asub
maaliinide bussijaama läheduses ning on linna erinevate piirkondadega
ühistranspordi abil tihedalt seotud (vt täpsemat kirjeldust punktis „Projekti
mõju tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsetavusele“). Lihtne ligipääs
vähendab patsientide motivatsiooni pöörduda esmase abi saamiseks Tartu
või Tallinna haiglatesse.
Kaasaegne ning optimaalne taristu tagab tervisekeskuse personalile mugavad
ja konkurentsivõimelised töötingimused, mis lihtsustab täiendava personali
leidmist ning panustab teenuste jätkusuutlikkusse ning teenuste kvaliteedi
tõusu. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste paiknemisega ühel taristul paraneb
teenuste kvaliteet, suureneb teenuseosutajate omavaheline koostöö ja
infovahetus ning väheneb patsiendi (aja)ressursikulu. Kõige selle tulemusena
paraneb patsientide rahulolu, mis omakorda toob kaasa kohaliku
tervisekeskuse eelistamise kaugemal asuvate Tartu ja Tallinna haiglate ees.
Esmatasandi ning eriarstiabiteenuste kõrval hakatakse tervisekeskuses
pakkuma ka teisi avalikke teenuseid nagu meditsiinilisi ja sotsiaalseid kodu-
ja kaugteenuseid, sotsiaalnõustamise ning sotsiaaltranspordi teenuseid.
Sellega tagatakse läbi mitmekülgse kombineeritud teenusepakkumise
avalike teenuste kättesaadavus ka maakonna hõreasustusega piirkondade
elanikele.
Hoone kontseptsioon võimaldab arendada koostöös erinevaid tervise ja
rehabilitatsiooniteenuseid, motiveerida koostööd ning luua võrgustikke eri- ja
perearstiabis, samuti sotsiaalvaldkonnas ning parandada seeläbi sotsiaalset sidusust
paikkonnas.
Seega aitab maakondliku tervisekeskuse rajamine hoiduda liigsest koondumisest
pealinna ja muudesse suurematesse linnapiirkondadesse
Projekti mõju avalike teenuste taristu Uue Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse planeeringu eesmärk on toetada
efektiivsele ühiskasutusele: jagatud ressursside tõhusat kasutamist ja parandada protsesse (patsientide, töötajate
ja materjalide osas), et suurendada ravi kättesaadavust ning arendada personali
oskusi ja koostööd. Hoone liidesed on loodud patsiendist lähtuvalt, et tagada
ressursside tõhus ja tulemuslik kasutamine. Iga patsiendi ravi- ja hooldusplaan tuleb
koostada tsentraliseeritult: sellega tagatakse patsiendi tervishoiu- (vaimsete ja
füüsiliste) kui ka sotsiaalhoolekande alaste vajaduste täitmine. Seetõttu peab
planeering toetama multidistsiplinaarset koostööd igal tasandil. Terviklik
lähenemine teenustele võimaldab luua põhjalikult läbimõeldud lahendusi. Uus haigla
ja tervisekeskus loob ulatuslikke ühendusi nii majasiseste kui ka -väliste teenuste
vahel. Näiteks kliinilised tugiteenused, sotsiaalhoolekandeteenused ja spetsiifiline
arstiabi.
Projekti tulemusena hakkavad sama taristut kasutama esmatasandi teenuste
pakkujad, ambulatoorse arstiabi teenuse pakkujad, statsionaarse arstiabi teenuse
pakkujad ning sotsiaalteenuste pakkujad. Maakondliku tervisekeskuse
ruumiprogramm ning teenuste osutamise loogika on planeeritud selliselt, et kõigi
teenuseosutajate ühtsesse kasutusse jäävad info ja registratuur, diagnostika,
üldruumid, koridorid, serveri- ja muud tehnoruumid, aga ka koosolekute ja
puhkeruumid.
Kõigi eelloetletud ruumide mahu planeerimisel on arvestatud ruumide optimaalse
kasutusega ning vajadusega tagada integreeritud teenuste pakkumine uues hoones.
Uue maakondliku haigla ja tervisekeskuse ning integreeritud teenuste loomisel
tehakse tihedat koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidu haldusalasse kuuluvate
ühistranspordikeskusega, kelle koordineerida on ellukutsumisel olev
sotsiaaltranspordi projekt ning terviseedendust koordineeriva Tervisenõukogu ning
maakonna tervisetoaga. Mõlemale valdkonnale on elanikkonna paremaks
juurdepääsuks plaanis uues hoones leida ka sobiv ruumilahendus.
Sotsiaalnõustamise jm sotsiaalteenuste pakkumisel tehakse tihedat koostööd nii
Viljandi linnavalitsuse kui ka Viljandi vallavalitsuse (asub samuti Viljandi linnas)
sotsiaalosakondadega, kelle töötajate ning teenuste tarvis on samuti plaanis eraldada
sobivaid ruume. Rendipindade planeerimise on eelkõige eelistatud haavatavamaid
elanikegruppe teenidavad teenuseosutajad, nagu näiteks invavahendite laenutus ja
hooldus.
Ruumide maht ning nende asetus hoones tagab selle, et kõigil teenuseosutajatel on
võimalik neid kasutada, sh teha efektiivset koostööd ilma, et tekiks ruumigruppide
dubleerimist. Täiendavalt on hoone planeerimisel arvestatud nii rahvastiku
prognoosi kui teenuste struktuuri tulevikupildiga, mis tagab hoone efektiivse
kasutuse ka rahvastiku vananemise ja vähenemise tingimustes (st olukorras, kus
visiitide arv väheneb). Täpne ruumiprogramm on esitatud Viljandi haigla
funktsionaalse arengukava II etapis.
Projektiga planeeritakse IT suutlikkuse tõstmist: Uue infosüsteemi kasutuselevõtmine teenuse osutajate vahel
Näitajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja
juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse
näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal.
Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2)
Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna,
aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6
Renoveeritav pind m2 0,00 0,00
Ehitatav pind m2 0,00 16 608,00
Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Ambulatoorne eriarstiabi vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Koolitervishoiuteenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Sotsiaalnõustamise teenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Töötervishoiuteenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Hambaraviteenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Apteek tk 0,00 0,00
Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Koduõendusteenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Üldarstiabi vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Füsioterapeudi vastuvõtt vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Rehabilitatsiooniteenus vastuvõttude 0,00 0,00
/ visiitide arv
Valdkonna ülesed näitajad
Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv arv 0,00 0,00
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaiglate arv arv 0,00 1,00
Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga (st edendab säästvat arengut; Jah
keskkonnamõjude/-koormuse vähendamist; ressursi ja energiasäästu; taastuvenergia
kasutuselevõttu; keskkonnahoidu või kliimamuutustele vastupidavust)?
Jah
Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga (st panustab naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse edendamisse; puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste
tagamisse, sh ligipääsetavus; või võrdsete võimaluste tagamisse eri vanuses või rahvusest
inimestele)?
Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga (st toetab info- ja Jah
kommunikatsioonitehnoloogia nutikat kasutamist valdkondlike väljakutsete lahendamisel
või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtu eelduste edendamist)?
Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga (st toetab piirkondlikke erinevusi Jah
tasakaalustava arengu soodustamist; piirkondade eripära ja erivajaduste arvestamist;
piirkonna terviklikkuse arvestamist või lähimuspõhimõtte rakendamist regionaalarengu
suunamisel)?
Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga (st toetab ühtset riigivalitsemist; kaasavat Jah
ja teadmistepõhist poliitikakujundamist või avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist)?
Tegevused
Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud
ajaraami.
Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2)
Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp
tunnus
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna,
aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6
8 Projekteerimistööd 01.01.2018 31.12.2020
Tegevuse täpsustus:
Projekteerimistööde teostamine koosneb alljärgnevatest etappidest:
Arhitektuurikonkursi ettevalmistamine – jaanuar 2018 - september 2018. Arhitektuurikonkursi korraldamiseks piisava
kompetentsi tagamiseks on sõlmitud koostööleping RKASiga. Etapp hõlmab võistlustingimuste koostaja hanke
korraldamist (sh hankedokumentide koostamine, hanke läbiviimine, hankelepingu sõlmimine) ja võistlustingimuste
koostamist (sh võistlustingimuste koostamine, võistlustingimuste kooskõlastamine ja täpsustamine, hankedokumentide
koostamine, võistlustingimuste ja hankedokumentide kooskõlastamine KOViga, EALiga, sotsiaalministeeriumiga,
RKASiga, žürii moodustamine, juhatuse otsuse koostamine arhitektuurikonkursi ja riigihanke korraldamiseks,
arhitektuurikonkursi väljakuulutamine).
Arhitektuurikonkursi läbiviimine – september 2018 - märts 2019. Arhitektuurikonkurss koosneb kahest etapist, millest
esimene hõlmab esitatud tööde kvalifitseerimist, hindamist ning teise etapi tööde valikut. Teises etapis toimub kaks žürii
arutelu, millest esimese käigus vaadatakse läbi konkursi esimeses etapis väljavalitud tööd, mida tööde esitajad on
täpsustanud ja täiendanud. Seejärel antakse tööde esitajatele taas tagasisidet ning žürii kolmanda arutelu käigus toimub
lõpliku otsuse tegemine. Otsuse kohta koostatakse allkirjastatud protokoll ning kuulutatakse välja võitja. Alamtegevus
lõpeb nimeümbrikute avamisega. Tegevuse ajakavasse on arvestatud ka vaidlustusaeg.
Projekteerimishanke korraldamine – veebruar 2019 - mai 2019. Hanke korraldamine algab hankedokumentide
ettevalmistamise ja erinevate osapooltega kooskõlastamisega. Hankedokumentide valmimisel koostatakse juhatuse otsus
hanke väljakuulutamiseks. Planeeritud on korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mille käigus
toimub kaks läbirääkimiste vooru. Hanke tulemused ja edukas hankija kinnitatakse haigla juhatuse otsusega ning seejärel
sõlmitakse hankeleping.
Ekspertiisi teostaja hange – oktoober - detsember 2019. Tegevus hõlmab hankedokumentide ettevalmistamist ja
kooskõlastamist ning juhatuse otsust hanke väljakuulutamiseks. Saadud pakkumised hinnatakse ning hanke tulemused
kinnitatakse juhatuse otsusega. Tegevus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Tegevuse ajakavasse on arvestatud ka
vaidlustamise periood.
Projekteerimistööd – mai 2019 - detsember 2020. Projekteerimistööd sisaldavad eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti
koostamist. Kõigis projekteerimise etappides on arvestatud ka kooskõlastamisele ja korrigeerimisele kuluva ajaga.
Ekspertiis kaasatakse projekteerimistöödesse eelprojekti ja põhiprojekti koostamisel. Tegevus lõpeb ehituslubade
taotlemise ning KOVi märkuste sisseviimisega projekti.
Tegevuse väljundiks on väljastatud ehitusload ning valminud põhiprojekt, mis annavad sisendi ehitustegevuste teostamiseks.
9 Ehitustööd 01.09.2020 31.08.2023
Tegevuse täpsustus:
Ehitustööd koosnevad alljärgnevatest etappidest:
Ehitushanke korraldamine – september 2020 – mai 2021. Ehitushanke ettevalmistamisega alustatakse juba
projekteerimistööde teostamise viimases etapis, et tagada projekti püsimine ajakavas ning aja optimaalne kasutamine.
Ehitushanke korraldamine koosneb hankedokumentide koostamisest, kooskõlastamisest ning juhatuse otsusest hanke
korraldamiseks. Saadud pakkumused kontrollitakse ning kvalifitseeritakse. Toimuvad tööprogrammide esitlused, mille
järgselt pakkumused hinnatakse ning kuulutatakse välja edukas pakkuja. Hanke tulemused kinnitatakse haigla juhatuse
otsusega. Tegevus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Ajakavasse on arvestatud ka vaidlustamise periood.
Omanikujärelevalve korraldamine – märts 2021 - august 2023. Omanikujärelevalve hange korraldatakse perioodil märts
2021 - mai 2021 ning tegevus sisaldab hankedokumentide koostamist, kooskõlastamist ning juhatuse otsust hanke
korraldamiseks. Saadud pakkumused hinnatakse, valitakse välja edukas pakkuja ning hanke tulemused kinnitatakse
haigla juhatuse otusega. Tegevus lõpeb omanikujärelevalve hankelepingu sõlmimisega. Ajakavasse on arvestatud ka
vaidlustamise periood. Omanikujärelevalve tegevus toimub kogu ehitusperioodi vältel.
Ehitamine – ehitustegevuse perioodiks on planeeritud mai 2021 - august 2023. Ehitustegevused sisaldavad ka hoone
vastuvõtmise eelset ülevaatust ning hoone vastuvõtmist. Ehitustegevustega samal ajal korraldatakse ka sisustuse hanked
(perioodil mai 2021 - detsember 2022), mis sisaldavad muuhulgas ka hankeid kohtkindlate seadmete, meditsiinitehnika,
mööbli jne hankimiseks. Erinevate sisustuselementide hanke korraldamise täpne aeg sõltub sellest, millises ehitusetapis
toimub nende paigaldamine hoonesse. Kõigi hangete korraldamisel lähtutakse hanke maksumusest tuleneva
hankemenetluse liigi tingimustest ning sisekorrareeglitest. Sisustamise ja kolimise ajaks on planeeritud aprill 2022 –
august 2023. Sisustustegevuste varane algus on planeeritud seosest kohtkindlate seadmete jms paigaldamise vajadusest
juba ehituse käigus. Projekti tegevused lõpevad ning hoone valmib täismahus august 2023 ning alustab tööd 2023. aasta
septembris.
Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: SA Viljandi Haigla alustas uue hoone planeerimist Viljandi linna, kui mitmete
analüüside tulemusena said selgeks perearstidega ühise hoone ehitamise eelised
olemasoleva hoone rekonstrueerimise ees. Haigla nõukogu kinnitatud SA Viljandi
Haigla 2012-2014 arengukavas kavandati suuremahulisi investeeringuid
aktiivravihoone kaasajastamisse, toetudes teostatavuse-tasuvuse analüüsile ning
pidades muuhulgas silmas Euroopa Liidu struktuurfondide poolt pakutavaid
võimalusi aastateks 2014-2020.
Lisaks viidi projekti eeltööna Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haigla koostöös läbi Vil
jandi maakonna paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise protsessi
ümberkorraldamine, mille eesmärkideks oli:
Tagada elanike vajadustest ning paikkonna eripäradest tulenev parim
kombinatsioon paikkondlikest tervishoiuteenustest, integreerides
esmajärjekorras perearstiabi, eriarstiabi, koduõendusteenused, kiirabi ja
sotsiaalteenused ning vastavalt täpsustatud lähteülesandele ka muud
otseselt seotud teenused.
Tagada elanikkonna vaates paikkondlikele teenustele mugav ja loogiline
ligipääs ning teenuseosutaja vaates efektiivseimad võimalused teenuse
osutamiseks, lähtudes ressursside ühiskasutuse võimalustest.
Optimeerida tervikuna teenuste osutamise protsessi, vältides ebaolulisi
tegevusi ning dubleerimisi ning sellega seonduvalt põhjendamatut kulu.
Seega töötati välja mudel, mis vähendab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumise
fragmenteeritust ning tagab patsiendikeskse lähenemisviisi rakendamise,
lahendades sellega ka Maailmapanga poolt teostatud uuringus välja toodud
probleemid Eesti tervishoiusüsteemis.
Selleks, et teha ettepanekuid ressursse säästvate paikkondlike integreeritud
tegevusmudelite rakendamiseks loodavas maakondlikus tervisekeskuses, mis
moodustatakse esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustamisel
kaasajastatud üldhaiglaga parimate maailmas omandatud praktikate alusel,
korraldati rahvusvaheline hange "Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoonestu
kasutusanalüüs kesklinna hoonekompleksile“. Hanke tulemusena valminud
dokumendis näidatakse, kuidas protsesside arendamisega tõhustada ressursside, sh
personali ja ruumide, kasutust ning arhitektuuri- ja ruumilahendustega aidata kaasa
integreeritud protsesside efektiivsele rakendamisele uues Viljandi maakondlikus
haigla ja tervisekeskuse hoones.
Uuele haiglale parima asukoha leidmiseks tehti aktiivset kostööd Viljandi linnaga,
mille tulemusena andis Viljandi Linnavolikogu oma 26. juuni 2014 otsusega nr 80
tingimusliku nõusoleku Viljandi linnale kuuluvate kinnistute Carl Robert Jakobsoni
tn 2a ja 2c koormamiseks tasuta hoonestusõigusega SA Viljandi Haigla kasuks.
Otsuse eesmärgiks oli rajada kinnistutele uus Viljandi haigla, tingimusel, et SA
Viljandi Haigla saab selleks rahastuse Euroopa struktuurifondidest. Selleks, et oleks
piisavalt pinda maakondliku tervisekeskuse rajamiseks, omandas Viljandi haigla
nimetatud kinnistute naabruses paikneva Turu tn 6 kinnistu. Viljandi Linnavolikogu
9. jaanuari 2017 otsusega nr 4 algatati detailplaneering haigla ja tervisekeskuse
rajamiseks. 24.10.2017 sõlmisid Viljandi linn ja SA Viljandi Haigla hoonestusõiguse
seadmise lepingu.
Paralleelselt on tegeletud Viljandi haigla funktsionaalse arengukava uuendamisega.
Sotsiaalminister kinnitas oma 26.04.2017 käskkirjaga nr 52 funktsionaalse
arengukava I etapi, II etapi dokumendid koos arhitektuurse eskiislahendusega esitati
kinnitamiseks 19.07.2018.
Kas projektijuhtimisteenust ostetakse sisse?: JAH
Projekti mitteabikõlblikud kulud ning Projekti mitteabikõlblikeks kuludeks on arvestatud ca 26% kogu investeeringu
kasutatavad proportsioonid: mahust.
Eelarve
Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta.
Üldtingimused
Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama
Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga teenitakse tulu
Tulu tingimused: Puhastulu ei teenita või ette maha ei arvata
Kulu-tulu analüüsi fail:
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR): 29 372 634,00
Abikõlbliku kulu summa (EUR): 21 660 000,00
Taotletud toetuse määr (%): 75,00
Taotletav toetuse summa (EUR): 16 245 000,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 5 415 000,00
Tegevuste eelarve
Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2)
Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu
Projekti Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik %
tegevuse tunnus summa
(EUR)
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna,
aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6
8 Projekteerimistööd 1 967 060,00 9,08
Eelarve rea täpsustus:
Projekteerimistööde maksumus sisaldab ehitusprojekti koostamise ning projekti ekspertiisi maksumust. Varasemate projektide
kogemuse ning turu hetkeolukorra alusel on projekteerimistööde maksumuseks arvestatud 10% ehitustööde maksumusest.
Projekteerimistööde kogumaksumuseks on arvestatud 2,6 miljonit eurot, sh käibemaks. Projekteerimistööde abikõlblikuks
maksumuseks on arvestatud 1 928 490 eurot, sh käibemaks. Ehitusprojekti ekspertiisi maksumuseks on 2% projekteerimistööde
maksumustest. Ekspertiisi kogumaksumus on 52 tuhat eurot ning abikõlblik maksumus 38 570 eurot, sh käibemaks.
9 Ehitustööd 19 672 074,00 90,82
Eelarve rea täpsustus:
Ehitustööde maksumuse aluseks on arvestuslik ehitushind m2 kohta. Kalkulatsiooni aluseks on võetud keskmine hind 1400 €/m2
kohta, sh käibemaks. Kalkulatsiooni koostamisel on arvestatud sellega, et hoone erinevatel osadel on ehituse keerukusastmest
tulenevalt erinev ehitusmaksumus (nt parkla ehitamine on oluliselt odavam haigla ruumide ehitamisest). Eelarve kokkupanekul
on konsulteeritud erinevate ehitusekspertidega ning arvestatud erinevate ruumide mahtu ning nende eeldatavat
ehitusmaksumust. Ehitustööde maksumus sisaldab ka omanikujärelevalve maksumust, mille mahuks on varasema kogemuse
baasil arvestatud 2% ehitusmaksumusest. OJV kogumaksumus on 523 tuhat eurot ja abikõlblik maksumus 385 698 eurot, sh
käibemaks. Lisaks sisaldab ehitustööde maksumus toetuse kasutamisest teavitamist summas 2000 eurot, sh käibemaks.
Tegevuskavas mainitud sisustamise kulusid ehitusmaksumuse hulka arvestatud ei ole ning need kaetakse projekti käigus
muudest vahenditest.
Kokku (EUR): 21 639 134,00 99,90
Horisontaalsed kulud
10 Projekti administreerimine 20 866,00 0,10
Eelarve rea täpsustus:
Projekti toetuse administreerimise kulud on kalkuleeritud vastavalt töö osiste hindadele ning käesoleva projekti töömahule.
Projekti administreerimise kulud sisaldavad projekti administratiivset juhtimise ja projekti elluviimiseks vajalike hangete
korraldamise maksumust. Projekti administreerimise teenus sisaldab nii projekti läbiviimise käigus tekkivate probleemide
lahendamist, projekti sujuva elluviimise tagamist kui ka projekti aruannete esitamist. Projekti administreerimiskulude
arvestamisel on lähtutud projekti põhitegevuste perioodist (september 2018-august 2023), st 60 kuud.
Kokku (EUR): 20 866,00 0,10
VALDKOND KOKKU (EUR): 21 660 000,00 100,00
Kõigi tegevuste eelarve kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 21 660 000,00
Rahastajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid.
Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2)
Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik
summa
(EUR)
Sihtasutus Viljandi Haigla 5 415 000,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 5 415 000,00
Taotletud toetuse summa (EUR): 16 245 000,00
KOKKU (EUR): 21 660 000,00
Projekti rahastajad kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 21 660 000,00
Võrdlus eelarve lehega
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 21 660 000,00
Esitamine
Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele.
Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja
esindusõigust.
Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit.
Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2014-
2020.2.04.18-0074_28082018_163133.pdf
Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2014-2020.2.04.18-
0074_03082018_152856.asice
Volitused
Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585)
esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit.
Taotlusele ei ole lisatud volituse faile.
Kinnitused
Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:
Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse
seaduse § 39 lõike 10 alusel
Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse
Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad
struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused
Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu
teenimise piirangutega
Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel
Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.
Allkirjastaja andmed
(allkirjastatud digitaalselt)
Ees- ja perenimi: Priit Tampere
Allkirjastamise aeg: 28.08.2018 16:31
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 21.12.2018 10:49
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi edastamine: 11.6-5/0107 Sihtasutus Viljandi Haigla taotluse vastavaks
tunnistamine ja rahu
Manused: 11.6-
5_0107_Sihtasutus_Viljandi_Haigla_taotluse_vastavaks_tunnistamine_ja_rahuldamine_21.12
.2018.bdoc
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle
kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended
recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.