dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 21. detsember 2018
Viit
2-3.9/2518-3
Registreeritud
21. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/027
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎11.6-5_0107_Sihtasutus_Viljandi_Haigla_taotluse_vastavaks_tunnistamine_ja_rahuldamine_21.12.2018.bdoc607 KB
  • 📎E-kiri.pdf199 KB

Sisu (failidest)

Tallinn 21.12.2018 nr 11.6-5 / 0107 OTSUS Sihtasutus Viljandi Haigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahuldamine Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 8 lõigete 1 ja 4 ning tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 16 lõige 7 ja 22 lõigete 1-3 alusel: 1. Vastavaks tunnistada ja rahuldada Sihtasutus Viljandi Haigla, registrikood 90004585, asukoht Viljandi maakond, Viljandi vald, Jämejala küla, 71024, Pärna tee 3, 28. augustil 2018. a toetuse taotlus number 2014-2020.2.04.18-0074 (lisatud) projekti „Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud nüüdisajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2. Projekti kogumaksumus on 29 372 634,00 (kakskümmend üheksa miljonit kolmsada seitsekümmend kaks tuhat kuussada kolmkümmend neli) eurot. 3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 21 660 000,00 (kakskümmend üks miljonit kuussada kuuskümmend tuhat) eurot. 4. Toetuse määr on 75,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 16 245 000,00 (kuusteist miljonit kakssada nelikümmend viis tuhat) eurot. 5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 5 415 000,00 (viis miljonit nelisada viisteist tuhat) eurot. 6. Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2018. a – 31. august 2023. a. 7. Toetust võib kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab käesolevas otsuses ja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ning selle rakendusaktides sätestatud järgmisi kohustusi: 2 7.1. täidab tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ eelkõige §-s 26 ja 29 sätestatud kohustusi; 7.2. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimise vastavalt taotluses esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ning ajakavale; 7.3. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetatava tegevuse väljundinäitaja koos sihttasemega; 7.4. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos sihttasemega; 7.5. tagab projekti elluviimiseks vajalike ja õigusaktides sätestatud lubade ning kooskõlastuste saamise; 7.6. tagab toetuse abil ehitatavale hoonele kasutusloa saamise hiljemalt 31. augustiks 2023. a; 7.7. tagab Raamatupidamise seaduses sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvele võtmise toetuse saaja raamatupidamises; 7.8. teavitab rakendusüksust viivitamata finantsanalüüsis kajastamata tulu saamisest vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-le 5. 8. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 loetletud asjaolude ilmnemise korral. 9. Toetus makstakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. 10. Maksetaotluse menetlemise peatamisel ja maksmise ulatuse määramisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-s 30 ning selle rakendusaktides sätestatud alustest. 11. Finantskorrektsioonide kinnitamisel ning toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ §-s 31 sätestatust. 12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel. 13. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila toetuste rakendamise osakonna juhataja Projekti "Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla Registrikood: 90004585 Juriidiline vorm: Sihtasutus Telefon: +372 4352022 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Postiindeks: 71024 Pangakonto: EE891010220034796011 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Sihtasutus Viljandi Haigla Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Kadri Adrat Konsultant Sisestaja, +37255687649 kadri.adrat@civitta. Jah Kontaktisik ee Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Andres Anier - Projektijuht - andres.anier@vmh. Jah ee Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kätlyn konsultant Kontaktisik 53452199 katlyn. Ei Jürgenson [email protected] Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Priit Tampere juhatuse esimees Kontaktisik 4352022 Priit.Tampere@vmh. Jah ee Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Krista Valdvee koostööteenuste Kontaktisik 5349 5332 [email protected] Jah juht Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Projekti üldandmed Projekti number: 2014-2020.2.04.18-0074 Projekti nimi: Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Projekti algus ja lõpp: 01.01.2018 - 31.08.2023 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: Tervisekeskuste kaasajastamine (II voor) - 09.04.2018- 23.07.2018 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Jah vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR) Euroopa Toetust taotleti Viljandi haigla esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks, mis on käesoleva 11.05.2017 1 747 000,00 Regionaalaren projekti lahutamatu osa. Projektiga taotleti toetust esmatasandi tervishoiu- ja gu Fond sotsiaalteenuste (üldarstiabi, füsioteraapia, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt, koduõendus, sotsiaalnõustamine) osutamiseks vajalike ruumide rajamiseks. Esmatasandi tervisekeskus rajatakse üldhaiglaga samale taristule. Riigieelarvelin Maakondliku tervisekeskuse uue hoonestu planeerimise I etapp 07.11.2017 48 000,00 e eraldis Lisatud dokumendid Finantsanalüüs: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht MATK_finantsanalüüs_24... Taotluse lisad** 27.08.2018 Kadri Adrat 141.0 KB Finantsanalüüsi seletuskiri: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht MATK_FA_seletuskiri_24... Taotluse lisad** 27.08.2018 Kadri Adrat 224.0 KB Projekti finantseerimise kinnitus: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Omafinantseeringu kinn... Taotluse lisad 23.07.2018 Andres Anier 222.5 KB Sisu: Allkirjad: Riskianalüüs: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Riskianalüüs_03.08.201... Taotluse lisad** 03.08.2018 Kadri Adrat 29.4 KB Arengukava: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 52 26.04.2017 Ministri... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 831.1 KB Sisu: Allkirjad: SA Viljandi Haigla FAK... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 16.1 MB Sisu: Allkirjad: Eellepingud: Muu: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Hoone disain lähtudes ... Taotluse lisad 23.07.2018 Andres Anier 1.5 MB Kaaskiri. Vastavus hin... Taotluse lisad 23.07.2018 Andres Anier 20.4 KB Lõppraporti kokkuvõt... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 2.0 MB Kinnistutele_nr_290823... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 61.6 KB Sisu: Allkirjad: Hoonestusoiguse_seadmi... Taotluse lisad 23.07.2018 Kadri Adrat 928.1 KB Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Sihtasutus Viljandi Haigla Sihtasutus Viljandi Haigla 90004585 Makse saaja Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Projekti väljund: Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna, aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6 Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti SA Viljandi Haigla on maakonna peamine tervishoiuteenuste osutaja, omades vajalikkusest: eriarstiabi ja õendusabi tegevusluba. Lisaks haiglale tegutsevad piirkonnas mitmed väiksemad eriarstiabi ja iseseisva õendusabi teenuse osutajad ning perearstid. Haigla ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalteenuste pakkujate vahel ei toimu hetkel pidevat ning patsienti kui tervikut hõlmavat koostööd. See omakorda põhjustab puudujääke inimesele kvaliteetse ja tervikliku teenuse pakkumisel ning ebaefektiivsust ressursikasutuses. Koostöö puudumine põhjustab puudujääke ravikvaliteedis, põhjendamatuid ravijärjekordi ning asjatut ajakulu inimestele. Teenuste omavahelise integreerituse puudumine on Maailmapanga 2015. aasta uuringu alusel murekohaks üle–eestiliselt. Samal ajal kasvab vananevas ühiskonnas krooniliste haiguste osatähtsuse tõusu tulemusena vajadus ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste järele. Eelnevalt mainitud probleemide lahendamiseks viis Viljandi haigla 2016-2017. aastal läbi Sotsiaalministeeriumi poolt ellu kutsutud PAIK-projekti, mille tulemusena töötati välja integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste mudelid Viljandi maakonna näitel. 2018. aastal on asutud integreeritud teenuste osutamist ka piloteerima. Piloteerimist rahastab raamlepingu alusel Eesti Haigekassa. Integreeritud teenusmudelite efektiivseks rakendamiseks ning ruumide optimaalseks kasutamiseks on vajalik luua teenuste osutamiseks sobiv ning neid toetav kaasaegne ja mugav taristu. Jämejala külas asuv praegune haiglahoone on amortiseerunud ning ebamõistlikult suure pinnaga. Hoone on rajatud 360 voodikohaga haiglaks, mis tänastes rahvastiku vähenemise tingimustes on selgelt ebamõistlik. Lisaks on olemasoleva hoone ehituskvaliteet kehv, puuduvad toimiv ventilatsioonisüsteem ning ühisveevärgiga ühendamise võimalus. Hoonel on ühepoolne ühendus elektri- ja kaugküttevõrguga ning tehnilised kommunikatsioonid on amortiseerunud. Arvestades olemasoleva hoone tehnilist seisukorda ning ruumiprogrammi mahtu, oleks selle rekonstrueerimine ebamõistlik ning liiga kulukas. Hoone asukoht Viljandi linnast väljas raskendab koostööd nii esmatasandi tervishoiuteenuste kui sotsiaalteenuste osutajatega ning on tülikas eriti patsientkonna haavatavamale osale (puuetega inimesed, eakad, väikelastega pered). Eelnevast tulenevalt on PAIK-projekti tulemusena välja töötatud teenusmudelite rakendamiseks vajalik rajada Viljandi linna kaasaegne, patsiendikeskne ning tema kasutusmugavusele suunatud üldhaigla, mis on võrgustunud esmatasandi tervishoiuteenustega. PAIK-projekti käigus välja töötatud teenusmudelite elluviimise tagamiseks on uue hoone planeeringu koostamisel arvestatud teenuseosutajate omavahelise koostöö vajadusega ning integreeritud meeskondade tekkimisega, mis loovad eelduse inimese vajaduste tervikhindamiseks ning integreeritud ravi- ja hooldusplaanide koostamiseks. Oluline on ka teenuseosutajate omavahelises koostöös loodav sünergia ressursikasutuses. Projekti eesmärk ja tulemused: Strateegiline eesmärk on Viljandi haigla teeninduspiirkonnas osutatavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavamaks ja integreeritud teenuste osutamise kaudu ravi- ning hooldusprotsessi järjepidevamaks muutmine, tagades tervise- ja sotsiaalprobleemidega elanike maksimaalselt iseseisev toimetulek oma elukeskkonnas ning tööhõives püsimine või võimalusel tööhõivesse naasmine. Otsene eesmärk on rajada Viljandi kesklinna uus ja patsiendikeskne esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasaegne üldhaigla, mis tagab patsiendikeskse koostöö esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ning sotsiaalteenuste vahel. Otsese tulemusena on loodud Viljandi linna aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6 maakondlik tervisekeskus, kus osutatakse esmatasandi, üldhaigla eriarstiabi ja sotsiaalteenuseid. Hoone ehitusmahtude hindamiseks on koostatud funktsionaalse arengukava 2. etapi osana mahuline analüüs ja arhitektuurne lahendus. Planeeritava hoone üldhaigla osa suletud netopind on 10 930 m2. Hoone kogupind on 18 725 m2, sh maa-alune parkla 5678 m2 ja esmatasandi tervisekeskus 2117 m2. Hoone lõplik lahendus, sh ehitusmahud, korruselisus jms, selgub rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel. Täiendavate tulemustena: Rajatakse esmatasandiga samale taristule ambulatoorse eriarstiabi (sh labor, radioloogiline ja funktsionaalne diagnostika, EMO, eriarstiabi vastuvõtud, taastusravi), statsionaarse eriarstiabi ja päevaravi (sh intensiivravi, operatsiooniplokk, päevaravi, kirurgia, sünnitusabi, günekoloogia, sisehaigused ja iseseisev õendusabi) ning muude avalike teenuste (sh sotsiaalnõustamine ja sotsiaaltransport, koduteenused jms) pakkumiseks vajalikud ruumid. Paraneb tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteet ning kättesaadavus läbi integreeritud osutamise, soodsa asukoha ja peamiste teenuste asumise ühtsel logistiliselt mugaval taristul. Arvestatud on inimese teekonna optimeerimise ning teenusekasutuse lihtsuse ja mugavusega. Rajatakse teenuseosutajate uued ruumid, mis vastavad nende vajadustele, kaasaja nõuetele ning tagavad kõigi PAIK-projekti teenusmudelite pakkumise. Tagatakse taristu ühiskasutus esmatasandi ja eriarstiabi teenuseosutajate poolt, st labori, registratuuri, üldruumide, koridoride, serveriruumide, nõupidamiste- ja puhkeruumide ühiskasutus. Planeering soodustab teenuseosutajate omavahelist koostööd ning suhtlust, teenuseid on võimalik osutada integreeritud meeskondades. Optimeeritakse olulisel määral statsionaarset pinnakasutust läbi voodifondi paindlikkuse. Palatiplokk järgib avatud voodifondi põhimõtet, st erialade voodikasutus on aktiivselt juhitud ja jälgitud, mis tagab optimaalse voodihõive teenuse kvaliteedis järele andmata. Praegune statsionaari kasutatav pind koos uude hoonesse planeeritavas mahus õendusabi voodite (20) suletud netopinnaga on 5492,3 m2. Uude hoonesse planeeritakse 3400 m2-le paigutada 110 statsionaarset voodikohta, milles osutatakse vastavalt elanikkonna muutuvale vajadusele aktiivravi (90) ja statsionaarset õendusabi (20). Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Eesmärk on rajada Viljandi kesklinna kaasaegne, teenuseosutajate koostööl põhinev maakondlik tervisekeskus ja haigla, kus osutatakse inimese tervikvajadustest lähtuvalt koordineeritult perearstiabi, eriarstiabi ja sotsiaalteenuseid. Inimestele tagatakse mugav ja loogiline ligipääs teenustele ning eri teenuste vahel liikumise sujuvus ja järjepidevus. Tähelepanu pööratakse teadliku vastutuse võtmisele oma tervise eest, andes selleks kogukonnale teadmisi, oskusi ja kindlustunnet. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti elluviimisel rajatakse Viljandi kesklinna uus tänapäeva nõuetele vastav haiglavõrgu arengukavasse kuuluv üldhaigla koos esmatasandi tervisekeskusega 15 perearsti tarbeks. Loodav maakondlik tervisekeskus saab olema piirkonna suurim raviteenuste osutaja. Hoone jääb SA Viljandi Haigla omandisse, mis jätkab HVA haiglana dokumendis „SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava 2017–2022 (I etapp)“ planeeritud tegevuste elluviimist. Projekti elluviimiseks on esitatud haigla funktsionaalse arengukava II etapp, kus on välja toodud uue hoone rajamise alused ning eelduslik ruumiprogramm. Eesmärgipäraste tegevuste jätkusuutlikkuse oluliseks tagatiseks on ka see, et Viljandi haigla omanik on riik, kelle esindaja sotsiaalministeerium kontrollib nõukogu kaudu haigla tegevuste sihipärasust. Projekti edasisteks täiendavateks püsikuludeks on kõik maakondliku tervisekeskuse ülalpidamisega seotud kulud. Arvestuslikult tekib projekti tulemusel täiendavaid püsikulusid keskmiselt 100 000 eurot aastas, mis kaetakse tervisekeskuse tegevustuludest ning omavahenditest. Hoone haldajaks jääb riigi omanduses olev SA Viljandi Haigla, kes tagab hoone säilimise ja haldamise vastavalt projekti eesmärkidele. Hoone on ühiskasutuses, mille tagamiseks sõlmib SA Viljandi Haigla vajalikud lepingud esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega ning teiste teenuseosutajatega. Taotluse esitamise hetkeks on taotlejal sõlmitud eellepingud 14 perearstiga. Lisaks on koostöökokkulepped Viljandi linna ja vallaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud osutamiseks. Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagab ka hoone modulaarne arhitektuurne lahendus. Hoone arhitektuuriline lähteülesanne tagab paindliku ruumikasutuse, mille tulemusena on teenusevajaduse struktuuri muutustele vastavalt võimalik hoones olevate ruumide otstarvet paindlikult ümber kohandada. Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks vajaliku hoone ehitamine Viljandis finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu fondist saadavatest vahenditest ja SA Viljandi Haigla omavahenditest. Projekti eeltingimused: RAKE uuringu „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja optimaalse korralduse mudeli loomine“ kohaselt on üheks esmatasandi tervisekeskuse asukohaks Viljandi linn. Viljandi haigla esitas esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks taotluse, tuginedes planeerimisel RAKE uuringule ning prognoosidele. Esmatasandi tervisekeskuse planeerimisel ning haigla teenuste prognoosimisel funktsionaalse arengukava I etapis on tuginetud ka Statistikaameti rahvastikuprognoosile. FAK I etapp on käesoleva projekti planeerimise otseseks aluseks. „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ toetab tervisehoiuteenuste korraldamisel koduläheduse printsiipi, kuid nii ambulatoorse kui ka statsionaarse eriarstiabi planeerimisel tuleb leida mõistlik, jõukohane ja vastuvõetav tasakaal kvaliteedi, ratsionaalse ressursikasutuse ja koduläheduse vahel. Lisaks peab hästi korraldatud eriarstiabi tagama ühiskonna piiratud ressursse (tervishoiutöötajaid, tehnoloogiat, raha) mõistlikult süsteemis jaotades kvaliteetse eriarstiabi jätkusuutlikkuse ning ühiskonna jaoks aktsepteeritava kättesaadavuse. „Viljandi maakonna arengustrateegia. Viljandimaa – arenev päris Eesti“ üheks eesmärgiks on, et sotsiaalse taristu seisund ja areng tagavad inimestele sotsiaalse turvalisuse. Eelnevast tulenevalt on oluliseks tegevussuunaks arstiabi kättesaadavuse parandamine Viljandi haigla ja perearstikeskuste arendamisega ning sotsiaalteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine. Arengustrateegia tegevuskava aastateks 2015–2020 toob ühe tegevusena välja Viljandi haigla uue aktiivravi hoone ehitamise koos Viljandi perearstide esmatasandi tervisekeskusega. „Viljandi linna arengukava 2016–2021“ kohaselt teeb Viljandi Linnavalitsus Viljandi haiglaga koostööd integreeritud esmatasandi tervisekeskuse ning aktiivravihaigla rajamiseks, tagamaks linna elanikele vajalike tervishoiuteenuste ajakohasust ja kättesaadavust. "Viljandi valla arengukava 2019-2025. Lisa 1 - majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused" kohaselt on Viljandi valla elanike jaoks on väga oluline kaasaegse optimaalse suurusega üldhaigla olemasolu. Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks on riik rahastanud ka Viljandi maakonnas paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK). PAIK on aluseks paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojektile, mille käigus keskendutakse väljatöötatud lahenduste katsetamisele valitud sihtrühmade seas. Maakondliku tervisekeskuse hoone planeerimiseks kaasaja nõuetest ning patsiendi kasutusmugavusest lähtuvalt telliti Integrated Healthcare Design OY-lt kasutusanalüüs, mille tulemusena kujunes välja optimaalse taristu maht ning teenuste paigutus uues kompleksis. Töö tulemus on sisendiks FAK II etapi koostamisele ning arhitektuurse lahendi leidmiseks korraldatavale ideekonkursile. Projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste Rajatava maakondliku tervisekeskuse asukoht on praeguse Viljandi haigla linnast juurdepääsule: väljas asuva asukohaga võrreldes inimestele oluliselt sobivam. Ka haigla patsiendiküsitluste tulemuste põhjal on haigla asukoht inimestele, eriti maal elavatele, seni enim muret teinud. Kavandatav asukoht kesklinnas on kergelt ligipääsetav ühistranspordiga üle linna. Lähim bussipeatus "Turg" on ca 90 meetri kaugusel ning seal peatub 6 bussliini ( 2A, 6, 7, 8, 9, 10). Bussipeatus „Raamatukogu“ asub ca 250 meetri kaugusel ning seal peatub lisaks eelmainitutele ka bussiliin nr 2. Seega on tagatud ligipääs maakondlikule tervisekeskusele kõigi Viljandi linnaliinidega (iga liinibuss sõidab üks kord tunnis peatusest läbi). Viljandi kaugliinide bussijaam asub 400 meetri kaugusel (ca 5-minutiline jalutuskäik), mis muudab varasema asukohaga võrreldes teenused kättesaadavamaks kogu maakonna elanikele. Viljandi linna ja maakonna suuremate keskuste vahel on välja kujunenud hästi toimiv ühistranspordivõrgustik, lisaks on koolipäevadel käigus ka eraldi liinid. Viljandi ja suuremate maakonna keskuste vahel sõidab kummaski suunas buss tööpäevadel valdavalt vähemalt kahel või enamal korral päevas. Keskmiselt sõidab Viljandi linna ja suuremate maakonna keskuste vahel buss mõlemas suunas ligikaudu 5 korda päevas. Planeeritavale maakondlikule tervisekeskusele on ligipääs ühistranspordiga oluliselt parem kui senises (3 linnaliini) asukohas. Samuti on uue hoone korral tagatud ligipääs maaliine teenindavate ühistranspordivahenditega. Ühistranspordivahendite sõidugraafikute muutused kooskõlastab ühistranspordikeskus haiglaga, et sõidugraafikud sobituksid maakondliku tervisekeskuse lahtiolekuajaga. Maakondliku tervisekeskuse kavandamisel on lähtutud universaalse disaini põhimõtetest. Eesmärk on saavutada tulemus, et ehitis oleks planeeringult multifunktsionaalne ning loodava keskkonna disain ja ülesehitus oleks ilma kohandamise vajadusteta ligipääsetav, arusaadav ning kasutatav kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik. Võetakse arvesse puuetega inimeste vajadusi ning pööratakse tähelepanu muutustele ja eripäradele, mida inimesed kogevad elutee jooksul. Vastuvõturuumid ja palatid on standardsed ja seeläbi on nende kasutusala paindlikult muudetav. Teenusekasutaja erivajadustele vastavus luuakse ruumi läbimõeldud lihtsasti ümberkohandatava sisustusega. Projekteerijatele antakse ülesanne arendada ja luua lahendused, mis on koheselt ligipääsetavad ning kohandatavad ning sobivad sellest tulenevalt nii paljudele inimestele kui võimalik, sealhulgas erivajadustega inimestele. Kõik lahendused peavad olema igakülgselt läbimõeldud ning vastama mõistlikkuse piires kasutajate eripäradele. Eesmärgiks on universaalsuse saavutamine nii suures ulatuses kui võimalik, vähendades sellega erilahenduste ning eriteenuste vajadust. Funktsionaalselt hästi toimetulevatele inimestele luuakse mugavad iseteeninduskeskkonnad, abivajavatele inimestele on planeeritud paindlik klienditeenindus. Keskkond, kommunikatsioonivahendid ning teenused peavad olema lihtsad ning arusaadavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, kes kasutavad tehnilisi abivahendeid. Seetõttu on oluline, et universaalse disaini põhimõtetest lähtuvad lahendused oleks ühildatavad ka tehniliste abivahenditega. Rajatava keskkonna projekteerimisel tuleb arvestada erinevat suurust ning tüüpi ratastoolide, käimisraamide, orienteerumist valge tugikepi ja teiste laialdaselt levinud tehniliste abivahendite kasutamisega. Lähtudes kõikide inimeste erivajadustest, sealhulgas piiratud toimetulekuga inimeste vajadustest, planeeritakse füüsilist keskkonda võttes arvesse ligipääsetavuse põhimõtteid. Näiteks liftid peavad sobima nii füüsilise, sensoorse kui vaimsete erivajadusega inimestele, majasisene tähistus nägemis- ning vaimupuudega inimeste suunamiseks; tualettruumid sellised, et need sobiksid ka väiksemat kasvu inimestele, sh lastele, ning ratastoolikasutajatele jne. Projekti mõju sihtgrupile: Projekti peamised kasusaajad ehk sihtgrupp on uues hoones tervishoiuteenuseid kasutama hakkavad inimesed, kellele on tagatud ka tarvilikud muud sidusteenused. Viljandi haigla teeninduspiirkonnaks on peamiselt Viljandi maakonnas elavad elanikud, keda oli rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 48 101 inimest. Lisaks kuuluvad Viljandi haigla sihtgruppi: 1) naabermaakondade elanikud, kelle jaoks on Viljandi haigla lähim raviasututus või kelle perearstiga teeb Viljandi haigla koostööd. Eelkõige on väljaspool Viljandi maakonda asuvaks sihtgrupiks Türi valla, Põltsamaa valla, Tõrva valla elanikud, keda on rahvastikuregistri andmetel kokku ca 27 500 inimest (01.01.2017); 2) nende tervishoiuteenuste patsiendid, mille osas Viljandi haigla omab laialdast kompetentsi ning mille osas hõlmab teeninduspiirkond kogu Eestit (psühhiaatria, sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioon, iseseisev õendusabi, erihoolekanne). Kasusaajateks on ka uues hoones tööle asuvad teenuseosutajad, kuna projektiga rajatakse töötajatele kvaliteetsed, mugavad ja funktsionaalsed ruumid, mis tagavad piisava, pädeva ja motiveeritud personali olemasolu. Eraldi on eesmärgistatud, et ruumide funktsionaalne lahendus suurendaks sünergiat tervishoiuteenuste pakkujate vahel. Maakondlikus tervisekeskuses on erakorraliste haigestumiste korral väljaspool tavapärast tööaega võimalik pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Erakorraliste patsientide vajaduste hindamine on planeeritud tervisekeskuses ühise funktsioonina ja erakorralisi patsiente teenindatakse nende vajadusest lähtuvalt kas perearstide või haigla EMO arstide poolt. Esialgu on planeeritud, et väljaspool tööaega, so 18.00-8.00 teenindavad kõiki erakorralisi patsiente haigla EMO arstid, kuid kui patsiendistatistika näitab, et väljaspool tööaega pöördub abi saamiseks piisav hulk esmatasandi abivajadusega erakorralisi patsiente, on võimalik ka koostöös perearstidega eesmärgipäraselt esmatasandi keskuse lahtiolekuaega muuta või kaasata perearste muul moel erakorraliste patsientide teenindamisse. Projekti kasusaajad: Kogu Eesti elanikkond Projekti kasusaajate asukoht: üle-eestiline Projekti kasusaajate täpsustus: Vastavalt kinnitatud funktsionaalse arengukava I etapile on Viljandi haigla peamiseks teeninduspiirkonnaks Viljandi maakond, kuid osa haigla teenustest kasutavad ka teiste maakondade elanikud. SA Viljandi Haigla on HVA haiglana Viljandi maakonnas põhiline meditsiiniteenuste osutaja. Enamus patsientidest on Viljandi maakonna elanikud (2015. aasta andmetele tuginedes oli Viljandi maakonna elanike visiitide osakaal 90%), kuid Eesti teistest piirkondadest tulevate patsientide arv (10%) on selges tõusutrendis. Põhjuseks on Viljandi haigla suutlikkus lisaks üldhaigla aktiivraviteenustele pakkuda ka mitmeid regionaalse ja üleriigilise tähtsusega teenuseid nagu psühhiaatria, sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioon, erihoolekanne ning kõrgekvaliteediline iseseisva õendusabi teenus. Psühhiaatria- ja õendusabiteenuseid on plaanis osutada ka uues maakondliku haigla ja tervisekeskuse hoones. Lisaks teeb Viljandi haigla aktiivset koostööd Põltsamaa perearstidega ning osutab Põltsamaal ka eriarstiabi. Selle tulemusena on Põltsamaa vallast pärit statsionaarsete patsientide arv kasvanud ning tõenäoliselt kasvab veelgi. Sarnast koostööd on plaanis laiendada ka teiste lähedalasuvate kohalike omavalitsusüksustega nagu Türi ja Tõrva. Seega on Viljandi haigla teeninduspiirkond oluliselt suurem kui Viljandi maakond, hõlmates osa teenuste puhul ka kogu Eestit. Käesoleva projekti rakendamise tulemusena on oodata täiendavat teistest maakondadest pärit patsientide arvu kasvu. Teenuste kvaliteedi tõusu ning kättesaadavuse kasvu tulemusena on prognoositud Viljandi maakonnaga piirnevate teiste maakondade elanike suundumist Viljandi haiglas pakutavatele teenustele, eelkõige neist piirkondadest, kus oma maakonnakeskusesse on pikem maa / kehvem transpordiühendus kui Viljandisse. Samuti suurendab teistest piirkondadest pärit olevate patsientide mahtu plaanitav kaugteenuste osutamise võimalus, kus patsiendi asukoht ei ole teenuse osutamisel määrav. Taotleja tehniline suutlikkus: Taotlejal on varasem kogemus ERFi projektide elluviimisel eelmisest programmeerimisperioodist. Prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ meetme “Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” raames viidi edukalt ellu projekt „Viljandi Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“, projekti periood 20.07.2010-02.11.2015, toetuse suurus 1 353 900 €. Projekti eesmärk oli laiendada ning edasi arendada Viljandi haiglas pakutavat hooldusravi- ning hooldusteenust, parandades projekti tegevuste kaudu teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust. Eesmärgi saavutamiseks nägi projekt ette Viljandi haigla Jämejala kinnistul asuva kahekordse hoone rekonstrueerimist ning nimetatud hoonele juurdeehituse rajamist. Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult olemasolev Pargi tee 8 hoone, millesse rajati 50 kaasaegset, nõuetele vastavat hooldusravi voodikohta. Teises etapis ehitati selle juurde 50 voodikohaga hoone dementsussündroomiga patsientidele. Projekti käigus omandas projekti meeskond ERFi projekti elluviimise suutlikkuse, saades muuhulgas vajalikud kogemused ka hoone tehnilise seisukorra hindamisel, finantsanalüüsi koostamisel, projekti tegevuste planeerimisel, detailplaneeringu koostamise, riigihangete lähteülesannete koostamisel ning hangete läbiviimisel, projekteerimisel, ehitamisel, järelevalvete läbiviimisel ning rahastaja nõuetele vastava aruandluse ning teavitustegevuse teostamisel. Teiseks suuremaks projektiks oli lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud kolmandast kokkuleppest saadud vahendite abil Pargi tee 16 hoone rekonstrueerimine Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel. Projekti periood oli 23.02.2011–31.12.2012 ja toetuse suurus 1 060 933,33 €. Selle projekti käigus omandas projektijuhtimise meeskond kogemusi tegevuste planeerimisel, hoone tehnilise seisukorra hindamisel, investeeringute kava koostamisel, lähteülesannete koostamisel, riigihangete läbiviimisel, projekteerimisel, ehitamisel, järelevalvete läbiviimisel, ruumide sisustamisel, projektide juhtimisel, aruannete esitamisel ja toetuse kasutamisest teavitamisel. Peale nimetatud projektide on erinevatel projektijuhtimise meeskonna liikmetel varasematel perioodidel mitmeid kogemusi muudest vahenditest rahastatud projektide elluviimisel. Varasemate projektide meeskonnas olid tugiteenistuste juht Rein Telling, finantsekspert Tea Toi, Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ning koostööteenuste juht Krista Valdvee, kes osalevad ka käesoleva projekti elluviimisel. Lisaks on projekti meeskonda kaasatud Viljandi haigla ravijuht Katrin Kaarma, arendusjuht Andres Anier ja ehituse projektijuht Erki Maasing ning Riigi Kinnisvara ASist Enno Parker, kes on erinevate projektide elluviimisega kokku puutunud varasemate töökogemuste käigus. Professionaalne projektijuhtimine ja omanikujärelevalve aitavad tagada ehituse vastavuse projektile ning projekti tähtaegse valmimise. Selleks hangitakse nii ehitustegevuse kui omanikujärelevalve teostamiseks kvaliteetne ning usaldusväärne ettevõte, milleks planeeritakse hanke ettevalmistamiseks piisavalt kvaliteetset ressurssi. Leiame, et taotlejal ja projekti ellu viival meeskonnal on olemas tehniline suutlikkus, kvalifikatsioon ja kogemus varasemate ellu viidud projektide näol. Projekti mõju regionaalsele arengule: Euroopa Komisjon on suunanud tähelepanu asjaolule, et tõhususe puudumine kohalike omavalitsuste tasandil avaldab täna avalike teenuste osutamisele Eestis negatiivset mõju. Regionaalpoliitilisest aspektist lähtuvalt on aga regionaalsete erinevuste vähendamine ning vajalike teenuste kättesaadavuse tagamine väga oluline, eriti olukorras, kus rahvastiku vananemise ja kahanemise tingimustes esineb tugev tendents rahvastiku koondumisele suurematesse linnapiirkondadesse. Regionaalarengu strateegiast 2014-2020 tuleneva üldeesmärgi (inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond) saavutamiseks on oluline tagada avalike teenuste kättesaadavus ka hõreasustusega piirkondades. Viljandi paikkonnas on avalike teenuste kättesaadavus käesoleval hetkel raskendatud eelkõige järgmistel põhjustel: Erinevad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujad paiknevad hetkel erinevates asukohtades – haigla asub Jämejala külas, perearstid ning sotsiaalteenused Viljandi linnas erinevates asupaikades. Viljandi haigla praegune asukoht raskendab eriarstiabi teenuste juurdepääsetavust eriti maapiirkondade patsientidele. Haigla asub linnast väljas, mistõttu on väljastpoolt Viljandi linna tulevatel patsientidel ühistranspordiga liigeldes tarvilik esmalt jõuda Viljandi linna ning seejärel omakorda liikuda ühistranspordiga Jämejala külla. Seega tuleb arvestada nii maakonnaliinide kui ka linnaliinide sõidugraafikutega. See muudab patsiendi teekonna ebamugavaks ning teenused raskesti kättesaadavaks, mistõttu osa patsientidest eelistab ka lihtsamate terviseprobleemidega pöörduda Tartu ülikooli kliinikumi ja Tallinna haiglatesse. Käesolev projekt lahendab eelmainitud probleeme ning parandab avalikele teenustele ligipääsetavust alljärgnevalt: Maakondliku tervisekeskuse rajamisega Viljandi kesklinna paraneb teenuste kättesaadavus kogu sihtrühma jaoks. Maakondlik tervisekeskus asub maaliinide bussijaama läheduses ning on linna erinevate piirkondadega ühistranspordi abil tihedalt seotud (vt täpsemat kirjeldust punktis „Projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsetavusele“). Lihtne ligipääs vähendab patsientide motivatsiooni pöörduda esmase abi saamiseks Tartu või Tallinna haiglatesse. Kaasaegne ning optimaalne taristu tagab tervisekeskuse personalile mugavad ja konkurentsivõimelised töötingimused, mis lihtsustab täiendava personali leidmist ning panustab teenuste jätkusuutlikkusse ning teenuste kvaliteedi tõusu. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste paiknemisega ühel taristul paraneb teenuste kvaliteet, suureneb teenuseosutajate omavaheline koostöö ja infovahetus ning väheneb patsiendi (aja)ressursikulu. Kõige selle tulemusena paraneb patsientide rahulolu, mis omakorda toob kaasa kohaliku tervisekeskuse eelistamise kaugemal asuvate Tartu ja Tallinna haiglate ees. Esmatasandi ning eriarstiabiteenuste kõrval hakatakse tervisekeskuses pakkuma ka teisi avalikke teenuseid nagu meditsiinilisi ja sotsiaalseid kodu- ja kaugteenuseid, sotsiaalnõustamise ning sotsiaaltranspordi teenuseid. Sellega tagatakse läbi mitmekülgse kombineeritud teenusepakkumise avalike teenuste kättesaadavus ka maakonna hõreasustusega piirkondade elanikele. Hoone kontseptsioon võimaldab arendada koostöös erinevaid tervise ja rehabilitatsiooniteenuseid, motiveerida koostööd ning luua võrgustikke eri- ja perearstiabis, samuti sotsiaalvaldkonnas ning parandada seeläbi sotsiaalset sidusust paikkonnas. Seega aitab maakondliku tervisekeskuse rajamine hoiduda liigsest koondumisest pealinna ja muudesse suurematesse linnapiirkondadesse Projekti mõju avalike teenuste taristu Uue Viljandi maakondliku haigla ja tervisekeskuse planeeringu eesmärk on toetada efektiivsele ühiskasutusele: jagatud ressursside tõhusat kasutamist ja parandada protsesse (patsientide, töötajate ja materjalide osas), et suurendada ravi kättesaadavust ning arendada personali oskusi ja koostööd. Hoone liidesed on loodud patsiendist lähtuvalt, et tagada ressursside tõhus ja tulemuslik kasutamine. Iga patsiendi ravi- ja hooldusplaan tuleb koostada tsentraliseeritult: sellega tagatakse patsiendi tervishoiu- (vaimsete ja füüsiliste) kui ka sotsiaalhoolekande alaste vajaduste täitmine. Seetõttu peab planeering toetama multidistsiplinaarset koostööd igal tasandil. Terviklik lähenemine teenustele võimaldab luua põhjalikult läbimõeldud lahendusi. Uus haigla ja tervisekeskus loob ulatuslikke ühendusi nii majasiseste kui ka -väliste teenuste vahel. Näiteks kliinilised tugiteenused, sotsiaalhoolekandeteenused ja spetsiifiline arstiabi. Projekti tulemusena hakkavad sama taristut kasutama esmatasandi teenuste pakkujad, ambulatoorse arstiabi teenuse pakkujad, statsionaarse arstiabi teenuse pakkujad ning sotsiaalteenuste pakkujad. Maakondliku tervisekeskuse ruumiprogramm ning teenuste osutamise loogika on planeeritud selliselt, et kõigi teenuseosutajate ühtsesse kasutusse jäävad info ja registratuur, diagnostika, üldruumid, koridorid, serveri- ja muud tehnoruumid, aga ka koosolekute ja puhkeruumid. Kõigi eelloetletud ruumide mahu planeerimisel on arvestatud ruumide optimaalse kasutusega ning vajadusega tagada integreeritud teenuste pakkumine uues hoones. Uue maakondliku haigla ja tervisekeskuse ning integreeritud teenuste loomisel tehakse tihedat koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidu haldusalasse kuuluvate ühistranspordikeskusega, kelle koordineerida on ellukutsumisel olev sotsiaaltranspordi projekt ning terviseedendust koordineeriva Tervisenõukogu ning maakonna tervisetoaga. Mõlemale valdkonnale on elanikkonna paremaks juurdepääsuks plaanis uues hoones leida ka sobiv ruumilahendus. Sotsiaalnõustamise jm sotsiaalteenuste pakkumisel tehakse tihedat koostööd nii Viljandi linnavalitsuse kui ka Viljandi vallavalitsuse (asub samuti Viljandi linnas) sotsiaalosakondadega, kelle töötajate ning teenuste tarvis on samuti plaanis eraldada sobivaid ruume. Rendipindade planeerimise on eelkõige eelistatud haavatavamaid elanikegruppe teenidavad teenuseosutajad, nagu näiteks invavahendite laenutus ja hooldus. Ruumide maht ning nende asetus hoones tagab selle, et kõigil teenuseosutajatel on võimalik neid kasutada, sh teha efektiivset koostööd ilma, et tekiks ruumigruppide dubleerimist. Täiendavalt on hoone planeerimisel arvestatud nii rahvastiku prognoosi kui teenuste struktuuri tulevikupildiga, mis tagab hoone efektiivse kasutuse ka rahvastiku vananemise ja vähenemise tingimustes (st olukorras, kus visiitide arv väheneb). Täpne ruumiprogramm on esitatud Viljandi haigla funktsionaalse arengukava II etapis. Projektiga planeeritakse IT suutlikkuse tõstmist: Uue infosüsteemi kasutuselevõtmine teenuse osutajate vahel Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal. Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna, aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6 Renoveeritav pind m2 0,00 0,00 Ehitatav pind m2 0,00 16 608,00 Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Ambulatoorne eriarstiabi vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Koolitervishoiuteenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Sotsiaalnõustamise teenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Töötervishoiuteenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Hambaraviteenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Apteek tk 0,00 0,00 Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Koduõendusteenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Üldarstiabi vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Füsioterapeudi vastuvõtt vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Rehabilitatsiooniteenus vastuvõttude 0,00 0,00 / visiitide arv Valdkonna ülesed näitajad Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv arv 0,00 0,00 Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaiglate arv arv 0,00 1,00 Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga (st edendab säästvat arengut; Jah keskkonnamõjude/-koormuse vähendamist; ressursi ja energiasäästu; taastuvenergia kasutuselevõttu; keskkonnahoidu või kliimamuutustele vastupidavust)? Jah Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga (st panustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisse; puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisse, sh ligipääsetavus; või võrdsete võimaluste tagamisse eri vanuses või rahvusest inimestele)? Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga (st toetab info- ja Jah kommunikatsioonitehnoloogia nutikat kasutamist valdkondlike väljakutsete lahendamisel või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtu eelduste edendamist)? Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga (st toetab piirkondlikke erinevusi Jah tasakaalustava arengu soodustamist; piirkondade eripära ja erivajaduste arvestamist; piirkonna terviklikkuse arvestamist või lähimuspõhimõtte rakendamist regionaalarengu suunamisel)? Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga (st toetab ühtset riigivalitsemist; kaasavat Jah ja teadmistepõhist poliitikakujundamist või avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist)? Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna, aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6 8 Projekteerimistööd 01.01.2018 31.12.2020 Tegevuse täpsustus: Projekteerimistööde teostamine koosneb alljärgnevatest etappidest: Arhitektuurikonkursi ettevalmistamine – jaanuar 2018 - september 2018. Arhitektuurikonkursi korraldamiseks piisava kompetentsi tagamiseks on sõlmitud koostööleping RKASiga. Etapp hõlmab võistlustingimuste koostaja hanke korraldamist (sh hankedokumentide koostamine, hanke läbiviimine, hankelepingu sõlmimine) ja võistlustingimuste koostamist (sh võistlustingimuste koostamine, võistlustingimuste kooskõlastamine ja täpsustamine, hankedokumentide koostamine, võistlustingimuste ja hankedokumentide kooskõlastamine KOViga, EALiga, sotsiaalministeeriumiga, RKASiga, žürii moodustamine, juhatuse otsuse koostamine arhitektuurikonkursi ja riigihanke korraldamiseks, arhitektuurikonkursi väljakuulutamine). Arhitektuurikonkursi läbiviimine – september 2018 - märts 2019. Arhitektuurikonkurss koosneb kahest etapist, millest esimene hõlmab esitatud tööde kvalifitseerimist, hindamist ning teise etapi tööde valikut. Teises etapis toimub kaks žürii arutelu, millest esimese käigus vaadatakse läbi konkursi esimeses etapis väljavalitud tööd, mida tööde esitajad on täpsustanud ja täiendanud. Seejärel antakse tööde esitajatele taas tagasisidet ning žürii kolmanda arutelu käigus toimub lõpliku otsuse tegemine. Otsuse kohta koostatakse allkirjastatud protokoll ning kuulutatakse välja võitja. Alamtegevus lõpeb nimeümbrikute avamisega. Tegevuse ajakavasse on arvestatud ka vaidlustusaeg. Projekteerimishanke korraldamine – veebruar 2019 - mai 2019. Hanke korraldamine algab hankedokumentide ettevalmistamise ja erinevate osapooltega kooskõlastamisega. Hankedokumentide valmimisel koostatakse juhatuse otsus hanke väljakuulutamiseks. Planeeritud on korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mille käigus toimub kaks läbirääkimiste vooru. Hanke tulemused ja edukas hankija kinnitatakse haigla juhatuse otsusega ning seejärel sõlmitakse hankeleping. Ekspertiisi teostaja hange – oktoober - detsember 2019. Tegevus hõlmab hankedokumentide ettevalmistamist ja kooskõlastamist ning juhatuse otsust hanke väljakuulutamiseks. Saadud pakkumised hinnatakse ning hanke tulemused kinnitatakse juhatuse otsusega. Tegevus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Tegevuse ajakavasse on arvestatud ka vaidlustamise periood. Projekteerimistööd – mai 2019 - detsember 2020. Projekteerimistööd sisaldavad eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti koostamist. Kõigis projekteerimise etappides on arvestatud ka kooskõlastamisele ja korrigeerimisele kuluva ajaga. Ekspertiis kaasatakse projekteerimistöödesse eelprojekti ja põhiprojekti koostamisel. Tegevus lõpeb ehituslubade taotlemise ning KOVi märkuste sisseviimisega projekti. Tegevuse väljundiks on väljastatud ehitusload ning valminud põhiprojekt, mis annavad sisendi ehitustegevuste teostamiseks. 9 Ehitustööd 01.09.2020 31.08.2023 Tegevuse täpsustus: Ehitustööd koosnevad alljärgnevatest etappidest: Ehitushanke korraldamine – september 2020 – mai 2021. Ehitushanke ettevalmistamisega alustatakse juba projekteerimistööde teostamise viimases etapis, et tagada projekti püsimine ajakavas ning aja optimaalne kasutamine. Ehitushanke korraldamine koosneb hankedokumentide koostamisest, kooskõlastamisest ning juhatuse otsusest hanke korraldamiseks. Saadud pakkumused kontrollitakse ning kvalifitseeritakse. Toimuvad tööprogrammide esitlused, mille järgselt pakkumused hinnatakse ning kuulutatakse välja edukas pakkuja. Hanke tulemused kinnitatakse haigla juhatuse otsusega. Tegevus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Ajakavasse on arvestatud ka vaidlustamise periood. Omanikujärelevalve korraldamine – märts 2021 - august 2023. Omanikujärelevalve hange korraldatakse perioodil märts 2021 - mai 2021 ning tegevus sisaldab hankedokumentide koostamist, kooskõlastamist ning juhatuse otsust hanke korraldamiseks. Saadud pakkumused hinnatakse, valitakse välja edukas pakkuja ning hanke tulemused kinnitatakse haigla juhatuse otusega. Tegevus lõpeb omanikujärelevalve hankelepingu sõlmimisega. Ajakavasse on arvestatud ka vaidlustamise periood. Omanikujärelevalve tegevus toimub kogu ehitusperioodi vältel. Ehitamine – ehitustegevuse perioodiks on planeeritud mai 2021 - august 2023. Ehitustegevused sisaldavad ka hoone vastuvõtmise eelset ülevaatust ning hoone vastuvõtmist. Ehitustegevustega samal ajal korraldatakse ka sisustuse hanked (perioodil mai 2021 - detsember 2022), mis sisaldavad muuhulgas ka hankeid kohtkindlate seadmete, meditsiinitehnika, mööbli jne hankimiseks. Erinevate sisustuselementide hanke korraldamise täpne aeg sõltub sellest, millises ehitusetapis toimub nende paigaldamine hoonesse. Kõigi hangete korraldamisel lähtutakse hanke maksumusest tuleneva hankemenetluse liigi tingimustest ning sisekorrareeglitest. Sisustamise ja kolimise ajaks on planeeritud aprill 2022 – august 2023. Sisustustegevuste varane algus on planeeritud seosest kohtkindlate seadmete jms paigaldamise vajadusest juba ehituse käigus. Projekti tegevused lõpevad ning hoone valmib täismahus august 2023 ning alustab tööd 2023. aasta septembris. Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: SA Viljandi Haigla alustas uue hoone planeerimist Viljandi linna, kui mitmete analüüside tulemusena said selgeks perearstidega ühise hoone ehitamise eelised olemasoleva hoone rekonstrueerimise ees. Haigla nõukogu kinnitatud SA Viljandi Haigla 2012-2014 arengukavas kavandati suuremahulisi investeeringuid aktiivravihoone kaasajastamisse, toetudes teostatavuse-tasuvuse analüüsile ning pidades muuhulgas silmas Euroopa Liidu struktuurfondide poolt pakutavaid võimalusi aastateks 2014-2020. Lisaks viidi projekti eeltööna Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haigla koostöös läbi Vil jandi maakonna paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise protsessi ümberkorraldamine, mille eesmärkideks oli: Tagada elanike vajadustest ning paikkonna eripäradest tulenev parim kombinatsioon paikkondlikest tervishoiuteenustest, integreerides esmajärjekorras perearstiabi, eriarstiabi, koduõendusteenused, kiirabi ja sotsiaalteenused ning vastavalt täpsustatud lähteülesandele ka muud otseselt seotud teenused. Tagada elanikkonna vaates paikkondlikele teenustele mugav ja loogiline ligipääs ning teenuseosutaja vaates efektiivseimad võimalused teenuse osutamiseks, lähtudes ressursside ühiskasutuse võimalustest. Optimeerida tervikuna teenuste osutamise protsessi, vältides ebaolulisi tegevusi ning dubleerimisi ning sellega seonduvalt põhjendamatut kulu. Seega töötati välja mudel, mis vähendab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumise fragmenteeritust ning tagab patsiendikeskse lähenemisviisi rakendamise, lahendades sellega ka Maailmapanga poolt teostatud uuringus välja toodud probleemid Eesti tervishoiusüsteemis. Selleks, et teha ettepanekuid ressursse säästvate paikkondlike integreeritud tegevusmudelite rakendamiseks loodavas maakondlikus tervisekeskuses, mis moodustatakse esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustamisel kaasajastatud üldhaiglaga parimate maailmas omandatud praktikate alusel, korraldati rahvusvaheline hange "Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoonestu kasutusanalüüs kesklinna hoonekompleksile“. Hanke tulemusena valminud dokumendis näidatakse, kuidas protsesside arendamisega tõhustada ressursside, sh personali ja ruumide, kasutust ning arhitektuuri- ja ruumilahendustega aidata kaasa integreeritud protsesside efektiivsele rakendamisele uues Viljandi maakondlikus haigla ja tervisekeskuse hoones. Uuele haiglale parima asukoha leidmiseks tehti aktiivset kostööd Viljandi linnaga, mille tulemusena andis Viljandi Linnavolikogu oma 26. juuni 2014 otsusega nr 80 tingimusliku nõusoleku Viljandi linnale kuuluvate kinnistute Carl Robert Jakobsoni tn 2a ja 2c koormamiseks tasuta hoonestusõigusega SA Viljandi Haigla kasuks. Otsuse eesmärgiks oli rajada kinnistutele uus Viljandi haigla, tingimusel, et SA Viljandi Haigla saab selleks rahastuse Euroopa struktuurifondidest. Selleks, et oleks piisavalt pinda maakondliku tervisekeskuse rajamiseks, omandas Viljandi haigla nimetatud kinnistute naabruses paikneva Turu tn 6 kinnistu. Viljandi Linnavolikogu 9. jaanuari 2017 otsusega nr 4 algatati detailplaneering haigla ja tervisekeskuse rajamiseks. 24.10.2017 sõlmisid Viljandi linn ja SA Viljandi Haigla hoonestusõiguse seadmise lepingu. Paralleelselt on tegeletud Viljandi haigla funktsionaalse arengukava uuendamisega. Sotsiaalminister kinnitas oma 26.04.2017 käskkirjaga nr 52 funktsionaalse arengukava I etapi, II etapi dokumendid koos arhitektuurse eskiislahendusega esitati kinnitamiseks 19.07.2018. Kas projektijuhtimisteenust ostetakse sisse?: JAH Projekti mitteabikõlblikud kulud ning Projekti mitteabikõlblikeks kuludeks on arvestatud ca 26% kogu investeeringu kasutatavad proportsioonid: mahust. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga teenitakse tulu Tulu tingimused: Puhastulu ei teenita või ette maha ei arvata Kulu-tulu analüüsi fail: Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 29 372 634,00 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 21 660 000,00 Taotletud toetuse määr (%): 75,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 16 245 000,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 5 415 000,00 Tegevuste eelarve Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu Projekti Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Viljandi linna, aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6 8 Projekteerimistööd 1 967 060,00 9,08 Eelarve rea täpsustus: Projekteerimistööde maksumus sisaldab ehitusprojekti koostamise ning projekti ekspertiisi maksumust. Varasemate projektide kogemuse ning turu hetkeolukorra alusel on projekteerimistööde maksumuseks arvestatud 10% ehitustööde maksumusest. Projekteerimistööde kogumaksumuseks on arvestatud 2,6 miljonit eurot, sh käibemaks. Projekteerimistööde abikõlblikuks maksumuseks on arvestatud 1 928 490 eurot, sh käibemaks. Ehitusprojekti ekspertiisi maksumuseks on 2% projekteerimistööde maksumustest. Ekspertiisi kogumaksumus on 52 tuhat eurot ning abikõlblik maksumus 38 570 eurot, sh käibemaks. 9 Ehitustööd 19 672 074,00 90,82 Eelarve rea täpsustus: Ehitustööde maksumuse aluseks on arvestuslik ehitushind m2 kohta. Kalkulatsiooni aluseks on võetud keskmine hind 1400 €/m2 kohta, sh käibemaks. Kalkulatsiooni koostamisel on arvestatud sellega, et hoone erinevatel osadel on ehituse keerukusastmest tulenevalt erinev ehitusmaksumus (nt parkla ehitamine on oluliselt odavam haigla ruumide ehitamisest). Eelarve kokkupanekul on konsulteeritud erinevate ehitusekspertidega ning arvestatud erinevate ruumide mahtu ning nende eeldatavat ehitusmaksumust. Ehitustööde maksumus sisaldab ka omanikujärelevalve maksumust, mille mahuks on varasema kogemuse baasil arvestatud 2% ehitusmaksumusest. OJV kogumaksumus on 523 tuhat eurot ja abikõlblik maksumus 385 698 eurot, sh käibemaks. Lisaks sisaldab ehitustööde maksumus toetuse kasutamisest teavitamist summas 2000 eurot, sh käibemaks. Tegevuskavas mainitud sisustamise kulusid ehitusmaksumuse hulka arvestatud ei ole ning need kaetakse projekti käigus muudest vahenditest. Kokku (EUR): 21 639 134,00 99,90 Horisontaalsed kulud 10 Projekti administreerimine 20 866,00 0,10 Eelarve rea täpsustus: Projekti toetuse administreerimise kulud on kalkuleeritud vastavalt töö osiste hindadele ning käesoleva projekti töömahule. Projekti administreerimise kulud sisaldavad projekti administratiivset juhtimise ja projekti elluviimiseks vajalike hangete korraldamise maksumust. Projekti administreerimise teenus sisaldab nii projekti läbiviimise käigus tekkivate probleemide lahendamist, projekti sujuva elluviimise tagamist kui ka projekti aruannete esitamist. Projekti administreerimiskulude arvestamisel on lähtutud projekti põhitegevuste perioodist (september 2018-august 2023), st 60 kuud. Kokku (EUR): 20 866,00 0,10 VALDKOND KOKKU (EUR): 21 660 000,00 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 21 660 000,00 Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid. Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik summa (EUR) Sihtasutus Viljandi Haigla 5 415 000,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 5 415 000,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 16 245 000,00 KOKKU (EUR): 21 660 000,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 21 660 000,00 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 21 660 000,00 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja esindusõigust. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2014- 2020.2.04.18-0074_28082018_163133.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2014-2020.2.04.18- 0074_03082018_152856.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu teenimise piirangutega Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Priit Tampere Allkirjastamise aeg: 28.08.2018 16:31 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 21.12.2018 10:49 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine: 11.6-5/0107 Sihtasutus Viljandi Haigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahu Manused: 11.6- 5_0107_Sihtasutus_Viljandi_Haigla_taotluse_vastavaks_tunnistamine_ja_rahuldamine_21.12 .2018.bdoc Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel