Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2
[email protected] Meie 02.03.2022 nr 15-3/1831-2
Mäeella kinnistu detailplaneeringu
algatamine
Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 18.02.2022 Rahandusministeeriumile taotluse
Orjaku külas asuvate Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi ka KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on
palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH
eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka
eelnõu).
Planeeringuala, suurusega 2,75 ha, moodustab Mäeella (36802:003:0257) elamumaa
sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult haritav maa,
rohumaa, muu maa, mets ja õuemaa. Planeeringualal on seisuveeline tiik ja seda läbib
kruuskattega tee. Juurdepääs planeeringualale on Vaemla-Kassari-Luguse (12123)
riigimaanteelt.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kaheks elamumaa ja üheks
transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks, määrata elamumaa sihtotstarbega kruntidele
hoonestusalad ja ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, samuti määrata arhitektuursed
tingimused, haljastuse ja heakorrastuse, teede ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude
ja- rajatiste paigutus, servituutide ja kitsenduste vajadus. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust.
Planeeringuala paikneb Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal, mis kuulub Natura 2000
Väinamere linnu- ja loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kategooria kaitsealuse
taimeliigi esinemise tõenäosus.
Käina valla Kassari saare üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa
juhtfunktsiooniga maa-alale. Üldplaneeringu kohaselt võib Orjaku külas asustustihedus
kasvada kuid eelistatud on varasemate hoonekohtade taaskasutamine. Küla äärealal tuleb
paigutada hooneid hajusalt ja arvestada avatud vaadete säilimisega. Soovitav on rajada
ühekordseid viilkatusega hooneid, kasutada viimistlusmaterjalina puitu, mitte kasutada
plastmassi ja alumiiniumi.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Mäeella kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtusliku
maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see
rahvusmaastikuks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade
kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide
rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit. Vältida tuleb teede õgvendamist: On
oluline tagada põllumaade jätkuv põllumajanduslik kasutus. Rannaniitude avatuse ja
linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine, noori männikuid tuleks harvendada ja
majandada puiskarjamaana. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks
arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Palume detailplaneeringu koostamisel
järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja
kasutussoovitusi.
3. Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga.
Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks maanteelõikudeks sellised teed, mis
läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Enamasti jäävad ilusa vaatega kohad
väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed
hooldussoovitused, seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike
kujundamisele ja hooldamisele. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida
maakonnaplaneeringus toodud ilusate maanteelõikude hooldus- ja
kasutussoovitusi.
4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal.
Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt
arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-
eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete
ja kasutustingimustega.
5. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal
ja ehitamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.
Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada võimalike mõjudega põhjaveele
ja selle kvaliteedile.
6. Eelnõu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada kinnistu kaheks elamumaa
sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks ning eesmärgiks
määrata ehitusõigus elamumaa kruntidele elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Kirjeldatud ei ole, kas ja mitmeks krundiks planeeringuala jagatakse.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõikes 1 on nimetatud detailplaneeringuga
lahendatavad ülesanded, millest esimesed viis ülesannet on kohustuslikud.
Planeeringuala kruntideks jaotamine on üks detailplaneeringu kohustuslikest
ülesannetest. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud
ehitusõigus. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või
sihtotstarbed. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti
pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada. Palume detailplaneeringu
koostamisel järgida planeerimisseadust.
2
Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused“ sätestatud nõuetest. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 on valdkonna eest vastutaval
ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega
tuleb teha üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel
koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Selleks, et saaksime määrata
täiendavad koostöötegijaid ja kaasatavad, palume Rahandusministeeriumile esitada
detailplaneeringu eelnõu (eskiis) koos informatsiooniga selle kohta, kes juba on
detailplaneeringu koostamisse kaasatud ja kellega on detailplaneering kooskõlastatud.
Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet
planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute
ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. PlanS § 127
lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate
lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
Mäeella detailplaneeringu koostamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3