Muinsuskaitseamet
[email protected] Meie 02.03.2022 nr 15-4/2169-1
Väärtuslikest maastikest
Austatud Muinsuskaitseamet
Pöördume Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga täiendavaks koostööks väärtuslike
maastike küsimuses. Nii Rahandusministeerium (RaM) kui ka Muinsuskaitseamet on oma töö
kaudu muuhulgas Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtete hoidjad. Soovime pakkuda
kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel toetavat nõustamist ja võimalusel
ametkondadega ühtlustatud seisukohti. Palume Muinsuskaitseameti tõlgendust ja visiooni
maakonnaplaneeringutega määratud väärtuslike maastike ja kultuuripärandi terviklikuks
käsitlemiseks üldplaneeringutes.
I Üldplaneeringutest
Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas
riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti
väljendavate strateegiliste dokumentidega (PlanS § 10 lg 3). Planeerimisseadus § 55 lõige 2
sätestab, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Säte aitab selgemalt esile
tuua, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus toodud nõuetest ja
jääda selle raamidesse.
Üldplaneeringu ülesanne on väärtuslike /…/, maastike, maastiku üksikelementide ja
looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75
lõige 1 punkt 14).
Viimasel ajal on mitmete üldplaneeringutega soovitud maakonnaplaneeringuga planeeritud
väärtuslikku maastikku ära jätta või vähendada. Põhjenduseks on toodud maastikus leiduvate
väärtuste säilitamine teiste kategooriate, mitte maastiku kaudu. Kategooriad, milles
üldplaneeringuga tingimuste seadmist eelistatakse on näiteks riikliku kaitse all olevad
kultuurimälestised, arheoloogiatundlikud alad, miljööväärtuslikud alad. Väärtuslike maastike
määramist ning neile kaitse- ja kasutustingimuste seadmist on kohalikud omavalitsused
tõlgendanud kui topelt kaitset, mis ei ole otstarbekas.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (REHO) on maakonnaplaneeringute
koostamise korraldaja ja hoidja. Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul, riigihalduse
minister annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku
andmisest. Maakonnaplaneeringuga planeeritud väärtusliku maastiku ärajätmise, ka olulise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vähendamise korral, on REHO hinnangul tegemist olukorraga, mis vajab
maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist.
Maakonnaplaneeringute hoidjana ei pea RaM REHO võimalikuks loobuda väärtuslikest
maastikest ilma mõjuva ja sisulise põhjenduseta. Põhjendus saab tugineda
maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määratlemisel kasutatud metoodika (või ka muu
sarnase metoodika) alusel korraldatud analüüsil, mille käigus näiteks tõesti tuvastatakse, et
maakonnaplaneeringuga kirjeldatud väärtused ei ole enam konkreetses maastikus säilinud.
II Väärtuslikest maastikest
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ (AMSK) koostamine ja algamine kõigis maakondades tehti
maavalitsustele ülesandeks VV 8.07.1999 korraldusega nr 763-k planeerimis- ja
ehitusseaduse (PlanES) ja üleriigilise planeeringu (ÜRP) Eesti 2010 alusel. AMSK-s üheks
teemaks olid väärtuslikud maastikud, mille määratlemise metoodiliseks aluseks oli Viljandi
maakonnas läbiviidud pilootprojekti metoodika1 „Väärtuslike maastike määratlemine,
metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas“ (2001) ja sellele tuginevad hindamised ning
edasiarendused teistes maakondades.
Metoodika kohaselt omistatakse kultuurilis-ajalooline väärtus traditsioonilisele
kultuurmaastikule. Kultuurilis-ajalooline väärtus on muuhulgas nn. ajaloo kontsentraadil, st
maa-alal, kus tihedalt üksteise kõrval leidub hästisäilinud struktuure ja elemente erinevatest
ajalooperioodidest muinasajast tänapäevani. Seega toetuvad väärtuslikud maastikud
kultuuripärandile kogu selle mitmekesisuses, panustades samas tervikliku konteksti kandjana
oluliselt kultuuripärandi säilimise tagamisele konkreetses ruumis.
Tänased maakonnaplaneeringud on kehtestatud aastatel 2016 … 2019.
Maakonnaplaneeringute koostamisel võeti AMSK sisu maakonnaplaneeringu osaks ja
teemaplaneering AMSK on maakonnaplaneeringute lisa, mis selgitab metoodika rakendamist
maastike inventeerimisel ja põhjendab väärtuslike maastike valikut konkreetses maakonnas.
Kehtivate maakonnaplaneeringute koostamise käigus valdavalt väärtuslikke maastikke
korrigeeriti ja uuendati, eelkõige koostöös kohalike omavalitsustega - nende soove ning
ettepanekuid arvestades.
Kehtivad maakonnaplaneeringud delegeerivad üldplaneeringule nii väärtuslike maastike
piiride kui ka tingimuste ja põhimõtete kohapõhise täpsustamise. RaM REHO tõlgenduses on
täpsustamine seotud eelkõige maakondliku ja potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslike
maastikega. Kohaliku tähtsusega väärtuslike maastike osas näeme kohalikul omavalitsusel
üldplaneeringus suuremat vabadust - maastikke vähendada, ära jätta või uusi määrata.
Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes meie varasemale sisukale ja konstruktiivsele koostööle,
palume teie nägemust ja visiooni väärtuslike maastike kategooria sisustamisel. Oleme
meelsasti valmis kohtumisteks, et seisukohti jagada ning selgitada. Ühtlasi loodame koostöö
käigus teie abiga leida häid mõtteid, kuidas maastike käsitlemist ruumilise planeerimise
kontekstis ja Euroopa maastikukonventsiooni vaimus edasi arendada.
1
Väärtuslike maastike määratlemise metoodika on kättesaadav veebilehel
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ iga üksiku maakonnaplaneeringu materjalide
juures
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
regionaalhalduse osakonna juhataja
Lisaadressaadid: Muinsuskaitseamet Kais Matteus
Keskkonnaministeerium Merit Otsus
Eesti Linnade ja Valdade Liit Kalle Toomet
Tuuli Veersalu 5559 9142
[email protected]
3