LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Teie: 11.01.2022 nr 14-11/8568-3
[email protected]
Meie: Kuupäev allkirjas nr 6-1/75-32
Kerslau küla Toropi kinnistu
detailplaneeringu täiendav esitamine
heakskiitmiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse § 138 läbivaatuseks ja heakskiitmiseks korrigeeritud
ja täiendatud Kersalu küla Toropi kinnistu detailplaneeringu dokumendid.
Detailplaneeringu dokumente ja seletuskirja on täiendatud vastavalt Rahandusministeeriumis
05.01.2022 arutelul kokkulepitule ja Teie 11.01.2022 kirjale nr 14-11/8568-3 alljärgnevalt:
1. Seletuskirja p.7.6.1 on täiendatud hüdrogeoloogilise uuringu vajadusega puurkaevu
projekteerimisel. Seletuskirja p. 7.9 on täiendatud juurdepääsu servituutide osas Vanaranna tee 1
kinnistule. Kontaktvööndi plaanile on lisatud juurdepääsuteede võimalikud asukohad piirkonna
kinnistutele. Põhijoonisel on märgitud Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering
ja sellest tuleneva mõju tõttu on jäetud krunt 8 maatulundusmaaks ja kruntidel 7 ja 9 on
täpsustaud elu ja abihoonete rajamise võimalikku ala.
2. Planeeringulahenduse muudatuste kohta on küsitud arvamust Terviseametilt ja saadud
07.02.2022 kirjaga 9.3-1/22/798-3 täpsustused. Ettepanekutega on arvestatud ja seletuskirja p. 7.2,
7.4 ja 7.10 on täiendatud ning koostöötabelisse lisatud. Täiendavalt kaasati 19.01.2022 kirjaga nr
6-1/75-29 Elektrilevi OÜ ja Energiasalv Pakri OÜ. Tähtaegselt kaasatavatelt tagasisidet ei
laekunud.
Detailplaneeringu muudatused saadeti kirjaga 25.01.2022 kirjaga nr 6-1/75-30 kirjalikke
arvamusi esitatud isikutele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
Abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu seletuskiri
Kontaktvööndi ehituslikud seosed
Põhijoonis
Tehnovõrkude koondplaan
Kooskõlastuste ja koostöö tabel
Terviseameti 07.02.2022 kiri 9.3-1/22/798-3
Lääne-Harju Vallavalitsuse 19.01.2022 kiri nr 6-1/75-29
Lääne-Harju Vallavalitsuse 25.01.2022 kiri nr 6-1/75-30
Lisaadressid: A.Kattel, K.Kattel; U.Piigli,V.Vain, Motogate OÜ
Ado Pallase
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
24
8. Kooskõlastused ja koostöö kokkuvõte
Kooskõlastuse/ar
Jrk Kooskõlastaja/ Kooskõlastamisel/arvamuse andmisel tehtud märkused või seatud tingimused ja Lääne-Harju
vamuse kuupäev
nr arvamuse andja Vallavalitsuse seisukoht.
ja nr
Päästeamet
(Arvo Kuuse Arvestada umbtee puhul päästesõidukite ümberpööramise võimalustega EVS 812-7:2018 jaotis 14.1.4.
11.05.2021 nr
1 Ohutusjärelevalve Seal juures järgida päästesõidukite pöörderaadiusi EVS 812-7:2018 jaotis 14.1.9.
7.2-3.1/3407- 2
büroo juhtivinspektor Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Seletuskirja ja jooniseid täiendatud.
Põhja päästekeskus)
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas (lk 14) punkt 7.6.2. Sademevesi käsitletakse teekaitsevööndis kraavi
likvideerimist: „Kui krundil Pos 1 asuv kraav jääb krundi kasutamisele ette, siis on lubatud kraav antud
asukohas likvideerida.“ Oleme seisukohal, et kraavi võib ümber tõsta, kuid mitte likvideerida. Kraavi
ümbertõstmisel sademevett mitte juhtida riigitee alusele maale.
Transpordiamet
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
(Marek Lind, 30.04.2021 nr
2 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
juhtivspetsialist taristu 7.1-2/21/10044-2
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
teenuste osakond)
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Info lisatud seletuskirja.
Kaitseministeerium
(Andres Sang, 19.05.2021 nr 12- Kaitseministeerium kooskõlastab detailplaneeringu märkusteta.
3
Kaitseinvesteeringute 1/21/1490 Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht:-
osakonna juhataja)
Elektrilevi OÜ
23.04.2021 nr Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4 (Enn Truuts, Elektrilevi
3512769939 Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Võtame teadmiseks.
OÜ volitatud esindaja)
25
Olen seisukohal, et Toropi kinnistu detailplaneering (DP) sellisena, nagu see on toodud vallavalitsuse
01.06.2021 korralduse nr 554 viidatud Paabor Projekt OÜ koostatud töös nr DP-2-2021) ei ole vastavuses
Keila valla üldplaneeringuga, ei arvesta ega lahenda planeeringuala ja selle lähipiirkonna (Vanaranna tee
1, 3, 5) probleeme, vaid tekitab neid juurde.
Vastuväide ja ettepanek 1: Detailplaneeringus ei ole tagatud üle 50% kõrghaljastuse säilitamist kruntidel
1, 7, 9. Keila valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Kersalu küla metsaalale ette nähtud väikeelamumaal
tagada kõrghaljastuse säilitamine vähemalt 50% ulatuses (vt väljavõtet lk 58): „Kersalu küla metsaalale
ette nähtud väikeelamumaal on säilitatava kõrghaljastuse osatähtsus >50%“. Maakatastri andmetel
moodustab Toropi kinnistust metsamaa 9433 m2. Metsamaa hõlmab enamuse detailplaneeringu järgi
kavandatud kruntidest 1, 7, 9: (lisatud Maa-ameti ortofoto). Samuti ei ole detailplaneeringus sisuliselt
lahendatud hoonete, rajatiste (sh reoveemahutite ja imbväljakute) paiknemist krundi piires (mis on
tavapärane tiheasustusalade planeerimisel). Hoonestusala hõlmab kogu tulevase krundi ehk loob
võimaluse kõrghaljastuse likvideerimiseks. Seega on planeeringujoonistel 4 ja 5 metsamaa määratud
hoonestusalaks, mis tähendab, et detailplaneering, vastupidiselt üldplaneeringule, ei määra metsaala,
millel tuleb säilitada kõrghaljastus. Selliselt ei ole tagatud detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule
ega täidetud üldplaneeringu nõue, et ehitus- ja maakasutustingimuste kavandamisel tuleb
detailplaneeringus arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima (lk 97).
Vanaranna tee 5 omanik
5 11.07.2021 •Teen ettepaneku detailplaneeringus määrata elamukruntidele konkreetsed metsaalad ja hoonete alused
alad kruntidel 7, 9, 1, et tagada rohevõrgustiku senine toimivus ja kõrghaljastuse üle 50%-ne säilimine.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Teie toodud väide on ebakorrektne. Kõrghaljastust leidub
kruntidel 1, 8, 9 ja 10. Hoonestusalad on detailplaneeringus toodud võimalikult suured, et edaspidisel
kruntide projekteerimisel oleks võimalik tagada konkreetsel krundil vähemalt 50% ulatuses
kõrghaljastuse säilimine. Sealjuures selgitamine, et kogu kõrghaljastus, mis paikneb hoonestusalas, ei
kuulu langetamisele. Kokkuvõtlikult - ettepanekut ei arvestata, kuna see on edasise projekteerimise
ülesanne.
Vastuväide ja ettepanek 2: Vastuväited ja ettepanekud planeeringuala ja selle lähinaabrite vibratsiooni-,
müra- ja veevarustuse ja põhjaveekaitse kohta: Planeeringuala asub paeplatool, mis on kaetud õhukese
pinnasekihiga, mistõttu süvendustööd tekitavad ebatavaliselt suurt müra ja vibratsiooni, piirkonna
põhjaveeressurss on piiratud ja reostuse eest kaitseta, lähikinnistutel on suvel veevarustusprobleemid.
Planeeringu järgi on krundi 3 ehitusala kõigest 18 meetri kaugusel Vanaranna tee 3 ja 5 kinnistute piiril
asuvast salvkaevust ning 35 meetri kaugusel Vanaranna tee 3 puurkaevust.
Kui eelmisel kümnendil rajati Kakupesa tee 6 kinnistule elamu, siis kaasnes paesesse pinnasesse trasside
ja muude süvendite ehitamisega Vanaranna tee 3 ja 5 hoonetes nädalaid vältav vibratsioon ja müra,
26
kivihoonetel ilmnesid praod. Kakupesa tee 6 hooned on näiteks Vanaranna tee 3 elamust ca 200 meetri
kaugusel, teisel pool Põllküla-Madise teed. Planeeringuala krundid ja tehnosüsteemid, mis eeldavad pae
purustamist, mahutite ja trasside süvistamist jms ehitustöid, on Toropi detailplaneeringu järgi oluliselt
lähemal (vähemalt krundid 1-7).
Detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise korraldustes ning planeeringus endas ei ole teostatud müra-
ja vibratsiooni ning muude kahjulike mõjutuste mõjuanalüüsi: isegi kui negatiivne mõju ei ole pikaajaline
(mis on iseenesest arusaamatu, sest millegagi ei ole välistatud, et 11 elamukrundi ja tehnorajatiste
paeplatoosse süvistamisega tegeletakse krunt-krundi haaval näiteks 10 aastat), siis tuleb teostada
mõjuanalüüs selle kohta, milline vibratsiooni- ja müratase detailplaneeringujärgsete „lahendustega“ (nt
kruntidele 2, 3, 6, 7 vundamentide, veetrasside, reoveemahutite jms süvistamisega) kaasneb Vanaranna
tee 1, 3 ja 5 hoonetele, rajatistele ja elanikele, kas see jääb lubatu piiresse ja milliste meetmetega tuleks
negatiivset mõju tõkestada.
Et reoveemahuti on hädavajalik, siis tuleks määratleda selle asukoht ja maksimaalne sügavus iga krundil
ning sätestada piirang, et kruntidele ei või rajada muid paeplatoo süvistamist eeldavaid tehnosüsteeme ja
rajatisi (keldreid, maa-aluseid korruseid, välibasseine), samuti, et reoveeseptikute imbväljakuid ei tohi
rajada Vanaranna tee 3 ja 5 kinnistutele lähemale kui 50 meetrit nende kinnistute piiridest.
Vanaranna tee 3 ja 5 kinnistute piiril asuv salvkaev ning puurkaevud on tavaliselt sademevaesel perioodil
„kuivad“, puurkaevudes muutub suviti vesi tihti sogaseks ja varustus katkendlikuks, vett tuleb varuda
(nagu näiteks 28.06-09.07.2021). Seejuures on Vanaranna tee 5 veetarbijate arv väiksem kui Toropi DP
järgi kruntide veekuluks arvestatud 4 inimest. Keila valla üldplaneeringu kohaselt on põhjaveeressurss
piiratud, põhjavesi on suuremas osas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud (lk 13); valla arengut
mõjutavad oluliselt hüdrogeoloogilised tingimused, rajada ei tohi suure veetarbimisega objekte (lk 98).
Kuigi üldplaneering viitab piiratud põhjaveeressursile ja Tallinna ümbruskonna omavalitsuste
veetarbimist soovitatakse suvel 2021 piirata, vt Delfi, 01.07.2021: Tarbeveega on tekkinud suured
probleemid. Suurvaldade elanikud süüdistavad selles ülekäte läinud kinnisvaraarendust), siis Toropi DP
seletuskirja kohaselt on arvestatud ainult inimeste arvuga ja eeldatud, et iga kinnistut kasutab 4 inimest
veekuluga 150l/päevas (mitte muu tarbeveega, nagu näiteks 11-l ca 5000 m2 kinnistul kasvõi muru
kastmisega või muu aiapidamisega kaasneva veekuluga, samuti 11 elamu ja kokku 4400 m2 suuruse
hoonestuse tuletõrjeveevaru tegeliku olemasoluga). Näiteks ca 400m2 muru minimaalseks kastmiseks
kulub praktikas päevas ca 1m3 vett. Seega tuleks detailplaneering varustada eluliselt reaalse veekulu
arvestusega, et vältida viidatud veeprobleemide tekitamist.
Vanaranna tee 3 ja 5 kaevud asuvad krundile 3 planeeritud ehitusalast 20-35 meetri kaugusel ning krundile
5 planeeritud puurkaevust ca 130 meetri kaugusel, mistõttu need jäävad nii planeeritud puurkaevu kui
27
planeeringuala võimaliku reovee mõjuvälja. Seetõttu tuleks enne planeeringumenetluse lõpetamist
teostada hüdrogeoloogiline uuring, mis selgitaks välja, kas Kersalu küla põhjaveevarud on Toropi DP
järgi planeeritud veekasutuseks (mis on ilmselgelt alahinnatud) üldse piisavad ning kuidas mõjutab
planeeringuala veetarbimine, selleks puurkaevu rajamine, samuti 11 elamu reoveeimbväljakute rajamine
tegelikult lähinaabrite kaevude olukorda ja juba praegugi heitliku veevarustuse tagamist, samuti põhjavee
ja olemasolevate kaevude kaitset imbväljakutest lähtuva reostusohu eest.
Teen sellest tulenevalt ettepanekud:
*detailplaneeringus määrata elamukruntidele 1-4, 6-12 konkreetsed hoonete ehitusalad, mis paikneksid
võimalikult kaugel Vanaranna tee 1, 3 ja 5 kinnistutest, et vähendada planeeringus viidatud müra,
vibratsiooni, valgus- jms reostuse kahjulikke mõjusid lähinaabritele;
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Ettepanekut ei arvestata, kuna selle puudub argumenteeritud
põhjendus ja seaduslik alus. Nii müra kui ka vibratsiooni esinemist on ette näha vaid hoonete ehitamise
faasis ehk tegemist on mööduva häiringuga. Valgusreostus esineb samuti eelkõige ehituse ajal. Hilisemat,
välisvalgustusest tulenevat, valgusreostust on võimalik vältida kaasaegsete seadmete paigaldamise ja
nende töö optimeerimisega.
*teostada mõjuanalüüs selle kohta, milline vibratsiooni- ja müratase detailplaneeringujärgsete
lahendustega (nt kruntidele 2, 3, 6, 7 vundamentide, veetrassi, reoveemahuti jms süvistamisega) kaasneb
Vanaranna tee 1, 3 ja 5 hoonetele, rajatistele ja elanikele ning milliste meetmetega tuleks negatiivset mõju
tõkestada;
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Ettepanekuga ei arvestata, kuna see nõue ei ole põhjendatud.
Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 p 12 kohaselt on seletuskirja leheküljel 12 kirjeldatud müra
vähendamise nõudeid. Lisaks puuduvad ehitisregistri andmetel Vanaranna tee 3 kinnistul hooned, millele
võiks kahjulik mõju avalduda.
*määratleda igal krundil täpselt reoveemahuti ja imbväljaku asukoht (seejuures reoveeseptikute
imbväljakud peavad olema Vanaranna tee 3 ja 5 kinnistute piiridest vähemalt 50 meetri kaugusel
kruntidel 3, 6 ja 7) ja maksimaalne sügavus ning sätestada piirang, et kruntidele ei või rajada muid
paeplatoo süvistamist eeldavaid tehnosüsteeme ja rajatisi (keldreid, maa-aluseid korruseid, välibasseine,
kanaleid jms), mis puuduvad detailplaneeringust;
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Ettepanekut ei arvestata, kuna see ei ole detailplaneeringu
ülesanne, vaid lahendatakse edasise projekteerimise käigus (tehnovõrkude ja krundi ehitusprojekti
koostamise käigus). Projekteerimise käigus on kohustuslik lähtuda kehtivates õigusaktides esitatud
nõuetest, mille eesmärgiks on vältida negatiivset mõju keskkonnale. Üldnõuded, millest tehnovõrkude
28
projekteerimisel lähtutakse on välja toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.6. Maa-alust korrust
detailplaneering ette ei näe ja see ei ole ka lähteülesandes lubatud.
*teostada eluliselt realistlik planeeringuala veekulu arvestus, mis hõlmaks endas ka kastmis- ja
tuletõrjeveevaru tagamist (et vältida formaalselt minimaalse arvestusliku veekulu näitamisega pärast
planeeringu realiseerimist veeprobleemide tekitamist, vt Ärileht, Delfi 01.07.2021, „Eesti suurvaldadel
on tõsine veeprobleem. Elanikel palutakse vett säästa“);
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Eeldatava veekulu arvestusse kuulub vaid olmetarbeks
kasutatav vesi, sest kastmisvee kasutus sõltub klimaatilistest ja eelistuslikest tingimustest. Kuna põhjavett
tuleb kasutada säästlikult, on eelistatud sademevee kogumine ja selle kasutamine kastmisvee otstarbel.
Planeeringus on veekulu aluseks võetud statistilisel normeeritud suurus.
*teostada hüdrogeoloogiline uuring
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Põhjaveevaru on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda
tarbeks võetav põhjavee kogus, mille kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga alal ei
toimu põhjavee liigvähenemist ega halvene põhjavee seisund. Veeseaduse alusel tuleb põhjaveevaru
hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on
suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Eelneva üle peab arvestust Keskkonnaministeerium ehk
detailplaneeringu ülesannete hulka see ei kuulu.
*Kersalu küla ja planeeringuala põhjaveevarude Toropi DP järgi planeeritud veekasutuseks piisavuse
väljaselgitamiseks ning planeeringuala veetarbimise ning puurkaevu rajamisega lähinaabrite Vanaranna
tee 1, 3 ja 5 kaevude seisundile ja veevarustuse toimimisele kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks, samuti
planeeringuala reoveeimbväljakutest lähtuva põhjavee ja olemasolevate Vanaranna tee 1, 3 ja 5 kaevude
reostusohu ja kaitsemeetmete väljaselgitamiseks.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Keskkonna- ja ehitisregistri andmete kohaselt Vanaranna tee 1,
3 ja 5 kinnistul puur- ja salvkaevud puuduvad. Lähim registrisse kantud puurkaev asub u 270 m kaugusel
Kakupesa tee 8a kinnistul (katastritunnus 29501:009:0374). Rajatavate puurkaevude mõju
olemasolevatele puurkaevudele peab hindama Keskkonnaamet puurkaevu ehitusprojektile kooskõlastust
andes (ehitusseadustiku § 126 lg 2). Ehitusseadustiku § 126 lg 3 p 2 kohaselt võib Keskkonnaamet
kooskõlastamisest keelduda, kui puurkaevu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja
hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala
moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega.
Sealjuures peab puurkaevu rajamiseks vajaliku ehitusprojekti olema koostanud hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusluba omav isik. Samamoodi peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba puurkaevu või
29
puuraugu rajaja. Vastava tegevusloa saamiseks peab isikul olema täidetud mitmed nõuded, sh olema
geoloogiaalane kõrgharidus ning geoloogiaalased oskused ja kogemused. Eelnevast tulenevalt on
äärmiselt oluline, et kõik puurkaevud oleksid kantud nii keskkonna- kui ka ehitisregistrisse.
Lisaks sellele, et rajatav puurkaev ei tohi kujutada ohtu ümbruskonna teistele puurkaevudele ja ohustada
põhjavett, ei tohi seda teha ka rajatavad reoveekäitlussüsteemid. Eelnevaks on nii veeseaduses kui ka
selle rakendusaktides esitatud mitmeid nõudeid, millega tuleb reoveekäitlussüsteemi rajamisel arvestada.
Muuhulgas ei tohi nt heitvee immutamine toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 60 m (10 m
puurkaevu hooldusala + 50 m heitvee immutamise keeluala). Lisaks peab omapuhasti paiknema
joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
Detailplaneeringu elluviimisel tekkiva võimaliku kahju korral kolmandatele isikutele, peab võimaliku
kahju hüvitama planeeringust huvitatud isik ja iga kinnistu omanik (seletuskirja peatükk 7.10).
Vastuväide ja ettepanek 3 käsitleb planeeringuala hoonete suurust ja ehitiste/rajatiste asukohti:
Detailplaneeringus ei ole arvestatud senise hoonestuse kõrguse ja suurusega. Pakutud hoonestuse kõrgus
(9 m) ja ulatus (400m2) ei ole väikeelamutele ja -maale omane, vaid võimaldaks rajada ka 3-korruselisi
korrusmaju. Lähimad elamud on tõesti väikeelamud: valdavalt 4,5-6 meetri kõrgused (Kakupesa tee 6,
Vanaranna tee 3) ning 60-100 m2 ehitusaluse pinnaga. Et vältida naaberkinnistute väärtust vähendava
„vana ja uue“ vastandamist ja kontrasti (näiteks 9-meetri kõrguste ja 400m2 suuruste hoonekarpide
rajooni) tekitamist, teen ettepaneku määrata (1) detailplaneeringus suurimaks elamu kõrguseks 7 meetrit,
(2) ühe hoone suuruseks kuni 200 m2 ning (3) määrata elamukruntidele hoonete ja rajatiste (sh septikud
ja imbväljakud) proportsionaalsed ja konkreetsed ehitusalad.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Ettepanekut ei arvestata kuna see ei ole seaduslik ja kuulub
lahendamisele edasise projekteerimise käigus. Ehitisregistri andmetel on Vanaranna tee 5 kinnistul elamu
ehitisealuse pindalaga 329 m² ja majandushoone pindala 66 m². Lisaks on kinnistul veel registris
kajastamata hooneid. Elamu ja abihoone ehitisealune summaarne pindala on 395 m². Vanaranna tee 3
kinnistul ehitusregistris andmed puuduvad. Planeering on koostatud vastavalt lähtetingimustele ja
arvestab lähipiirkonnas välja kujunenud hoonestusega.
Kirjas esitatud täpselt samad ettepanekud (sama sõnastusega), mis eelpool Vanaranna tee 5 omanik tegi.
Lisandus veel aga üks ettepanek.
Vastuväide ja ettepanek 1: Ma ei nõustu Toropi detailplaneeringuga, mille kohaselt on ette
6 Vanaranna tee 3 9.07.2021 nähtud teeservituudi ala Vanaranna tee 3 kinnistule, sest tegemist on haljasalaga, millel asuvad
kaasomanikud Vanaranna tee 3 reoveeseptiku imbväljak ja mänguväljak, vt fotot tegelikust olukorrast juuni
2021:(lisatud foto). Planeeringus ei ole arvestatud, et see ala ei ole sõidukitega kasutatav ega ka
sõiduteena vähemalt
30
viimased 25 aastat kasutuses olnud. Vanaranna tee 3 haljasala ja imbväljak ei kannata sõidukeid, mis
kahjustaks nii murukatet, pinnast kui septiku süsteeme. Selguse huvides lisan, et jalgrajana selle
kinnistuosa kasutamise vastu me ei ole.
Detailplaneeringus on planeeritud „Kivi tee“ nimeline sõidutee, mida tuleks pikendada kuni Vanaranna
tee 1 kinnistu piirini (vt väljavõtet DP joonisest 5), vastavalt tuleks seletuskirja ning jooniseid muuta
selliselt, et sõidukitele seatakse juurdepääsuservituut Vanaranna tee 1 kinnistule ainult Kivi tee kaudu
ning eemaldatakse servituudiala Vanaranna tee 3 kinnistult: (lisatud väljavõte DP-st millel on märgitud
märkused).
Teen ettepaneku detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid muuta selliselt, et sõidukitele seatakse
juurdepääsuservituut Vanaranna tee 1 kinnistule ainult Kivi tee kaudu ning eemaldatakse servituudiala
Vanaranna tee 3 kinnistult.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Te ei nõustu Vanaranna tee 3 kinnistule juurdepääsu servituudi
seadmisega Vanaranna tee 1 kinnistu omaniku kasuks, kuna seal asub Vanaranna tee 3 imbväljak. Seetõttu
teete ettepaneku transpordile juurdepääsuks pikendada Kivi teed kuni Vanaranna tee 1 kinnistuni ja
näidata sealt sõidukite juurdepääs. Vanaranna tee 1 kinnistu omanikuna olete nõus tagama jalgsi
juurdepääsu läbi Vanaranna tee 3 kinnistu.
Ettepanekuga arvestatakse. Servituudi seadmise kohta tehakse planeeringu joonisel ja seletuskirjas
täpsustus.
Toropi kinnistu detailplaneering. Vanaranna tee 1 teeservituudi seadmise ettevalmistus. Tee on olemas ja
seda on seni pidevalt kasutatud.
1. Kasutan teed päevasel ajal jalgsi kõndimiseks. Perioodil 01.04.-31.10. 2-3 korda kuus. Perioodil 01.11.-
31.03. ei kasuta. Külalisi mul ei käi. Mul ei ole autot ja pole seda kunagi olnud.
2. Juurdepääsutee korrashoid.
Lumetõrjet ja libedusetõrjet ma ei vaja, sest ei käi siis seal.
7 Vanaranna tee 1 omanik 29.07.2021 Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Tänan Teid esitatud selgituste eest seoses juurdepääsu
servituutidega Vanaranna tee 1 kinnistule pääsemiseks.
Selgitasite, et vajate juurdepääsuks Vanaranna tee 1 kinnistule jalgsi kõndimiseks servituuti läbi
Vanaranna tee 3 kinnistu. Vanaranna tee 3 kinnistu omanik esitas detailplaneeringu avalikul väljapanekul
ettepaneku kustutada juurdepääsu servituut oma kinnistult ja näidata transpordivahenditele juurepääs
Vanaranna tee 1 kinnistule Kivi teelt. Jalgsi kõndimiseks ei ole tal vastuväiteid. Detailplaneeringu
seletuskirja ja joonistel tehakse servituudi kohta vastavad täiendused.
Palun, et Toropi kinnistu detailplaneeringut (Paabor Projekt OÜ tööd nr DP-2-2021) muudetakse selliselt,
et planeeritud Toropi teed (pos nr 13, sõidutee koos sellega külgnevalt planeeritud tehnovõrkude alaga)
8 Kroonipõllu omanik 7.07.2021
pikendatakse Toropi tee parempöördest krundile 12 kuni Kroonipõllu kinnistu piirini nagu on toodud
alloleval väljavõttel Toropi DP joonisest 5: (väljavõte DP-st koos selgitavate märkustega).
31
Kroonipõllu kinnistu asub Keila valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses väikeelamu juhtotstarbega
alal. Kroonpõllu kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Üldplaneeringut arvestades
oleks võimalik kinnistule ca 10 elamukrundi rajamine, mistõttu Kroonipõllu mõõtmeid, piklikku kuju ja
Toropi detailplaneeringut arvestades oleks optimaalne ette näha perspektiivne juurdepääs Kroonipõllu
kinnistule Põllküla-Madise teelt nr 11199.
Arvestades, et Toropi detailplaneeringuga on kavandatud tee- ja tehnovõrkude koridoriks Toropi tee (pos
nr 13), siis selle pikendusega Toropi DP krundi 12 edelaservast kuni Kroonipõllu piirini saaks
optimaalselt lahendada Kroonipõllu juurdepääsu avalikule teele ja ette näha ala elektrivarustuse, side ja
muude tehnovõrkude rajamiseks, mis vastaks nii piirkonna looduslikele oludele kui arengukavale. Teen
ettepaneku Toropi detailplaneeringus pikendada teelt nr 11199 algavat tee- ja tehnovõrkude koridori
Toropi tee (pos nr 13) parempöördest piki krundi 12 edelaserva kuni Kroonipõllu piirini ja täiendada
vastavalt Toropi DP jooniseid ning seletuskirja.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Tänan Teid esitatud ettepaneku eest. Esitasite
detailplaneeringule ühe ettepaneku pikendada detailplaneeringu juurepääsu teed kuni Kroonipõllu
(katastritunnus 29501:009:0450) kinnistuni et tagada juurdepääs kinnistule.
Ettepanekut ei võeta arvesse, kuna Kroonipõllu kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult Põllküla-
Madise teelt ligikaudu 280 m kaugusel planeerinuga kavandatud tee asukohast lõunas läbi Lepiku
rohumaa 1 kinnistu (katastritunnus 29501:009:0132).
Tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, märgin:
1. Detailplaneeringut on koostatud lähtuvalt Keila valla 2005. aastal kehtestatud üldplaneeringust. 2018.
aastal kehtestatud Harju Maakonnaplaneering (edaspidi maakonnaplaneering) planeeritavale alale
linnalise asustusega ala ette ei näe.
Detailplaneeringus ei ole kajastatud maakonnaplaneeringu põhimõtteid ega maakonnaplaneeringule
viidatud. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 „Linnalise asustusega alad“ on märgitud, et väljaspool
linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada ning
laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad tiheasustusalad
26.10.2021 nr
9 Rahandusministeerium oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid, tuleb edaspidisel
14-11/6723-2
planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Nimetatud linnalise asustuse omased tunnused on muu hulgas
polüfunktsionaalsuse olemasolu (elamu, äri- ja tootmismaad, puhkealad, välja arenenud tehniline
infrastruktuur, väljakujunenud teenuste ja töökohtade baas). Käesolevas detailplaneeringus
maakonnaplaneeringus antud linnalisele asustusele omased tunnused puuduvad ning detailplaneering
sobitub pigem maakonnaplaneeringu peatükis 2.3 „Maalised piirkonnad“ kirjeldatud alaga ning vastab
olemuselt valglinnastumisele iseloomulikele tunnustele:
- Ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja bussipeatusest eemal;
- avalike teenuste puudumine või nende vähesus.
32
Eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu peatükis on märgitud, et elamualasid ei planeerita üldjuhul
maanteede lähedusse ja kaitseväe harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse vältimaks
negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik soovib planeerida
elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ta ühtlasi rakendama negatiivset mõju leevendavaid
meetmeid.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Lisatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ info ptk 6.1 ja
arvestamisele kuuluvate dokumentide loetellu.
Antud juhul asub planeeritav ala riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvööndis 1,2 km
kaugusel Klooga harjutusvälja piirist. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.2.2 „Riigikaitselise
tegevusega kaasnev müra“ on selgitatud, et Klooga harjutusvälja kasutatakse selliseks riigikaitseliseks
tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra, mis võib levida kogu piiranguvööndi
ulatuses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva
müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise
tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega
ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus
on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu
vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Maakonnaplaneeringus on kirjas, et kehtivate
detailplaneeringute puhul, mis jäävad väljapoole maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega
ala ning vastavad valgalinnastumisele iseloomuliku asustuse tunnustele on kohustus kaaluda nende
kehtetuks tunnistamise vajadust. Antud juhul detailplaneeringut alles koostatakse ning detailplaneeringu
vastuvõtmisest saab järeldada et kohalik omavalitsus peab vajalikuks uue tiheasutusala moodustamist
Kersalu külla.
Arvestades Klooga harjutusväljaku lähedust planeeritavale alale, palun täiendada seletuskirja ja jooniseid
vastava teabega (näiteks servituutide ja planeeringu elluviimise osas), et planeeritavale alale kodu rajades
oleks inimestel teada harjutusväljakul toimuvast tegevusest põhjustatud võimaliku müra esinemine.
Palun kirjeldada ka keskkonnahäiringu vähendamiseks ette nähtud meetmeid.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Lisatud info seletuskirja ptk 7.10
2. Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete
vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,
kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning
majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut (PlanS § 1 lõige 1). Planeerimisseaduse
§ 126 on antud detailplaneeringu ülesanded, millest mõnele ruumiloomes olulisele punktile ei ole piisavalt
tähelepanu pööratud.
33
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Kui saadud märkuste parandused pole piisavad, siis palume
täpustada millisele punktile ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.
2.1. Ehitise ehituslike tingimuste määramine (PlanS § 126 lõige 1 punkt 5)
Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, millisele ruumilise arengu analüüsile tuginedes on
planeerimislahendus välja töötatud ja 11 elamukrunti planeeritud. PlanS § 3 lõikes 1 on sätestatud, et
planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses
sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu
seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu
eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
Seletuskirja punktis 6.5 „Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud“ on kirjas, et elamu rajamine
planeeritud asukohas on kooskõlas Kersalu küla ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga.
Seletuskirja punktis 6.3 „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ ja joonisel
„Kontaktvööndi ehituslikud seosed“ on kirjeldatud peamiselt olemasolevat maakasutust. Planeeringus ei
ole elamu asukohti planeeritud/soovitatud. Võimalikud hoonestusalad on märgitud maksimaalselt suured,
põhjendusega, et see võimaldab vabalt valida hoonete asukohti.
Palun lisada planeeringu materjalidele analüüs, millest antud planeeringu lahendus tuleneb. Hilisemate
võimalike arusaamatuste vältimiseks, palun käsitleda ka kuni 20 m2 pindalaga hoonete võimalikku
asukohta st kas neid on lubatud ehitada ainult hoonestusalasse.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Lisatud ptk „6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed
seosed“ ja „6.5 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused“ (nimetatud peatükid katavad PlanS §
3 lõike 3 nõuded, mille kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.).
Info kuni 20 m2 pindalaga hoonete kohta lisatud ptk 7.1 ja 7.2.
2.2.Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (PlanS § 126 lõige 1 punkt 8)
Detailplaneeringu materjalidest puudub graafiline haljastuslahendus, mistõttu ei ole selge, kas on
võimalik säilitada 50 % olemasolevast kõrghaljastusest nagu üldplaneering ette näeb. Maastik on inimeste
elukeskkond tervikuna ning planeerimisel, koduümbruse kujundamisel on haljastuse ja heakorra
lahendused olulised. Haljastus, sealhulgas ka olemasolev haljastus on tasakaalustatud kvaliteetse
ruumiloome puhul terviklahenduse sisuline osa. Ka Rahandusministeeriumi 2019. aastal koostatud
„Väikeasulate uuringu“ peatükis 7 „Asustuse suunamine, sh elamumaade kavandamine“
(https://planeerimine.ee) on välja toodud, et elamumaade kavandamine eeldab haljastuse, avaliku ruumi
ja taristute terviklikku arendamist.
34
Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub (20.10.2021), et Toropi kinnistu (59465 m2) koosneb haritavast
maast (35767 m2), looduslikust rohumaast (13819 m2), metsamaast (9433 m2) ja muust maast (446 m2).
Seega moodustab mets planeeritavast alast u 16 % hõlmates planeeritavaid elamukrunte pos 7,8,9,10 ja
teemaad. Palun analüüsida planeeringu lahendust ja veenduda, et üldplaneeringus ette nähtud säilitatav
kõrghaljastuse protsent oleks tagatud ning kavandatava ruumi selguse mõttes anda planeeritavale alale
haljastuse põhimõtteline graafiline lahendus.
Palun olla veendunud, et planeeritud maakasutus on kõige otstarbekam ning tagab tingimused
detailplaneeringu realiseerumisel kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Lisatud joonisele säilitatava haljastuse põhimõtteline lahendus.
Kruntide kohta on tagatud graafilise joonisega järgnevad säitamise protsendid:
Krundi Olemasolev kõrghaljastuse Graafiliselt näidatud Säilitamise
pos nr pindala m2 kõrghaljastuse pindala protsent
m2
1 4840 3071 63,45 %
6 122 122 100 %
7 922 580 62,9 %
8 2806 2806 100 %
9 3001 1267 42,2 %
10 1410 1410 100 %
11 597 597 100 %
12 728 728 100 %
13 1370 0 0%
KOKKU 15 796 9360 74,28 %
Sellest tulenevalt on võimalik täita üldplaneeringus toodud nõudeid.
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja
joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1
kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul ei ole üheselt mõistetav
informatsioon hoonestuse võimaluse ja sademevee lahenduse kohta.
- Joonisel nr 4 „Põhijoonis“ planeeritud krundil pos1 paikneb kaks kraavi ja teerada (leppemärkides
tähistamata), mille peale on märgitud elamumaa hoonestusala. Seletuskirja punktis 7.6.2 „Sademevesi“
on kirjutatud, et kui kraav jääb krundi kasutamisele ette, siis on lubatud kraav antud asukohast ümber
tõsta kuid mitte likvideerida.
35
- Seletuskirja punktis 7.2.2 „Vertikaalplaneerimine“ on märgitud sademevete kohta, et need tuleb juhtida
pinnasesse oma krundi piires ja et vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis.
Palun täpsustada, millist kraavi on mõeldud säilitada või vajadusel ümber tõsta. Kui säilib Kivi tee poolne
kraav, tuleks näidata ka truup planeeritava tee alla. Palun mitte planeerida hoonestusala kraavi peale ning
kui teerada ei säili siis näidata see likvideeritavana. Palun kaasata tehnotaristu projekteerimisel vastava
valdkonna spetsialist.
Vertikaalplaneerimise osas teen ettepaneku anda planeeritavate hoonetele ± 0.00 võimalike
hilisemate põhjendamatute maapinna tõstmiste vältimiseks.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Joonist ja seletuskirja on täiendatud kahe esimese parandust
vajava punkti osas. Kuna hoonete täpseid asukohti ei määrata siis on hoonetele ± 0.00 määramine
ebaotstarbekas. Seletuskirja lisatud et maapinna tõstmine rohkem kui 0,5 m ei ole lubatud.
Amet on tutvunud käesoleva detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab selle. Lisaks
märgib järgmist:
1. Keila Paldiski 330-110 kV elektriliinide trassikoridori detailplaneeringus on planeeritavasse
trassikoridori kavandatud 20 m laiune puhverala. Puhverala jäeti eesmärgiga, et trassikoridori asukoha
tingimuste täpsustumisel oleks võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses
planeeringut muutmata nihutada. Amet juhib tähelepanu , et käesoleva detailplaneeringu realiseerimisel
tuleb eeltooduga arvestada ning vältida eluhoonete planeerimist liinide elektromagnetväljade
mõjualasse.
2. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad kavandatavatel müratundlike hoonetega aladel vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne
Terviseamet
helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada kavandatavatel müratundlike hoonetega
(Casandra Kerson, 07.02.2022 nr
10 aladel päevasel ajal 85 dB(A) ja öisel ajal 75 dB(A). Vajadusel tuleb kavandada müra leevendavaid
inspektor, 9.3-1/22/798-2
meetmeid.
Põhja regionaalosakond)
3. Planeeritavatest Keila-Paldiski 330-110 kV elektriliinidest tulenevad müratasemed peavad
kavandatavatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud
normtasemetele.
4. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 16) on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala toiteks tuleb
Kersalu:(Harju Risti) mastalajaam asendada komplektalajaamaga, sh alajaamale eraldi katastriüksust
ei moodustata.“ Planeeritavast alajaamast tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvate müratundlike
hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemetele.
5. Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate
müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist aladest võimalikult kaugel.
Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama KeM määrusega nr 71 toodud
normtasemetele.
36
6. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 7) on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise
Klooga harjutusvälja piiranguvööndis ligikaudu 1,2 km kaugusel harjutusvälja piirist. Klooga harjutus
välja kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv
müra, mis võib levida kogu piiranguvööndi ulatuses.“ Amet juhib tähelepanu, et riigikaitselise
tegevusega seotud müra käsitletakse militaarmüra regulatsioonis, kus mürale on sätestatud taotlustase
ja kriitiline tase. Taotlustase on selline müra tase, mis iseloomustab müratundlike hoonete õuealal häid
akustilisi tingimusi ja mille ületamine võib põhjustada häirivust. Kriitiline tase on selline müra tase,
mis põhjustab müratundlike hoonete õuealal tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat
mürasituatsiooni. Sellest tulenevalt on elamiseks sobilike keskkonnatingimuste säilimiseks soovitatav
kinni pidada eelkõige militaarmüra regulatsioonis sätestatud taotlustasemest, mis on müratundlike
hoonete õuealal 55 dB. Amet märgib, et soovitatav on detailplaneeringuga kavandatavate müratundlike
hoonetega alade kaitseks planeerida müra leevendavaid meetmeid, kui Klooga harjutusvälja tegevusest
tulenevalt on müratundlike hoonete õuealal militaarmüra regulatsioonis sätestatud taotlustase pidevalt
ületatud. Lisaks peab amet oluliseks teavitada potentsiaalseid tulevasi elanikke Klooga harjutusvälja
olemasolust ja selle tegevusega kaasnevatest mürahäiringutest, et inimesed saaksid elukoha valikul
nende asjaoludega arvestada.
7. Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega aladel ajavahemikul
21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) võib teha tööpäevadel
kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud
tööstusmüra normtaset.
8. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele.
9. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 13) on kirjutatud: „Projekteerimisel tuleb tagada sotsiaalministri
määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud müratasemete väärtused siseruumides.“ Amet lisab, et
vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.
10.Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) järgi asub planeeringuala keskmise
radooniriskiga (30-50 kBq/m3) piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases
ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge
radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal
teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt
standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
37
Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“
nõuetega.
11.Põhjavee kaitstuse kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001; Maa-amet, 2022) järgi asub
planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et tegevuste
kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutata negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni
jõudva joogivee kvaliteeti.
12.Välisvalgustuse paigutamisel arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses paiknevate
ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid
meetmeid.
Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht: Märkustega on arvestatud ja need on kajastatud seletuskirjas
ptk 7.2, 7.4 ja 7.10. Märkusele nr 2 seisukoht: Koostamisel oleva üldplaneeringu raames koostatud
mürauuringu (koostas Hendrikson & KO) järgselt vastab müratase planeeringualal normtasemetele – olles
päevasel ajal vahemikus 45…50 dB ja öisel ajal vahemikus 40...45 dB. Märkusele nr 3 seisukoht: Seda
nõuet saab tagada Keila-Paldiski 330-110 kV detailplaneeringuga.
Detailplaneering saadeti kooskõlastamiseks Elektrilevi OÜ-le ja Energiasalv Pakri OÜ-le kirjaga 19.01.2022 nr 6-1/75-29.
Elektrilevi OÜ Kuna kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega arvamust
11
Energiasalv Pakri OÜ avaldanud ega ole taotlenud ka tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
Planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel.
N
S
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Perspektiivsed pea- ja juurdepääsuteed
kontaktvööndis tulevastele planeeringutele
Kleemeti maaüksuse (29501:009:0233)
detailplaneeringu ala piir5
Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori
6170 m2
detailplaneeringu ala piir6
Olemasolev tee kaitsevöönd 30 m
Olemasoleva puurkaevu hooldusala orient.
asukoht
28 081 m2 Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV õhuliin
0
R1
R1
0
Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht
4299 m2
0
R1
R1
0
Olemasolev hoone
2702 m2
Katastriüksuste sihtotstarbed:
5513 m2
Elamumaa
7417 m2 Maatulundusmaa
Tootmismaa
2
7425 m
Transpordimaa
13048 m2
Märkused:
1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Koordinaadid
14456 m2
riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali alusel
(andmed 11.02.2021). Alusplaan: Maa-amet 11.02.2021.
5. Kleemeti maaüksuse (29501:009:0233) detailplaneering on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 20.07.2006 korraldusega nr
1041.
6. Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega
nr 60.
Paabor Projekt OÜ Töö nimetus
Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald
Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
[email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering
Koostas Joonise nimetus
Marlen Paabor
/allkirjastatud digitaalselt/ KONTAKTVÖÖNDI EHITUSLIKUD SEOSED
Kontrollis Gerly Toomeoja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
/allkirjastatud digitaalselt/ Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
17. jaanuar 2022 3 5 1:5000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10,
Krundi positsiooni nr Pos 13 ja 14 Pos 5 Pos 8
11, 12
Tee ja tänava
Vee tootmise
Muu looduslik N
Üksikelamu maa (EP) ja jaotamise
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed maa (LT) maa (ML)
100% ehitise maa
100% 100%
(OV) 100%
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim
3 - 1 -
S
lubatud arv või nende puudumine maa-alal
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim
400 m2 - 20 m2 -
lubatud ehitisealune pind
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud elamul 9 m ja abihoonel
- 6m -
maksimaalne kõrgus 6m
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Krundi positsiooni nr POS 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10, 11, 12 POS 8,13,14 POS 5
kivi, puit,
Hoonete lubatud välisviimistluse materjal kivi, krohv, klaas, puit -
metall, krohv
Lubatud katusekalded 15 - 45° - 0 - 30°
kivi, plekk,
Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk, laast ja bituumen - laast ja POS8 // ML100%
bituumen
4 - -
-
Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m - 1,5 m
- 6912
puit, kivi,
Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik - metall, 8 4
taimestik
TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA
4
Planeeritud maa-ala suurus 59 465 m2
Kavandatud kruntide arv 14
2
43 791 m - Elamumaa - 73,6%
4
7839 m2 - Transpordimaa - 13,2%
Krunditud maa bilanss
6912 m2 - Maatulundusmaa - 11,6%
923 m2 - Tootmismaa - 1,6% POS9 // EP100%
4400 1 9m/
Kavandatud hoonestustihedus 59465 =14 => 0,135 = 13,5% 6m
400
3
(1/2)
2-1
3004
2-1/1
9 P-3
4
4
4
4 7
4 P-3
POS7 // EP100%
9m/
400
POS10 // 6m 3
EP100% (1/2)
2-1
3301
2-1/1
9m/
400
6m 3
(1/2)
2-1
3746
2-1/1
10
R200
4
P-3
4
4
4
4
4
4
6
P-3
4 POS5 //
11 POS6 // EP100% OV100%
9m/
400 6m 20
6m 3 1
POS11 // EP100% (1/2) (1/0)
2-1
3675 1 923
2-1/1
9m/
400
6m 3 12
(1/2) ,1
4
2-1
3852
4
2-1/1
P-3 5
4
4
20
4 4
4
4
4
4
4
POS3 // EP100%
9m/
400
6m 3
(1/2)
POS12 // EP100% 2-1
4496
2-1/1
12
4
9m/
400 P-3
6m 3
2-1
(1/2) 3
4158
2-1/1
4
P-3
4
e
te
P-3
pi
ro
To
4
4 POS2 // EP100%
1 9m/
400
POS4 // EP100% 6m 3
4
4
5 (1/2)
2-1
13 9m/
400
4 2-1/1
4526
1 6m 3 2
(1/2) P-3
4 2-1
5846
POS13 // LT100% 2-1/1
X m
P-3 e
X 30
- - 13 te
X
nd
vi
X
v öö
Ki
-
4
X
tse
4
- 6289 X i
X
X ka
e
X
X te
igi
X
X
X X X
Ri
X X
X X X
X
X X P-3
X X X
13
X X X
5
X
4
X
X
14 X
X 1 POS1 // EP100%
X
X 9m/
X X 400
6m 3
X
X
X (1/2)
2-1
7180
X
X
X 2-1/1
X
X
X
x
X
X
POS14 // LT100% x
X
X
X
X
Kruntide ehitusõiguse aken 4
30
- -
X
21
X
X
-
,2
X
Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides - 1550
X
Kõrgus meetrites
Ehitisealune
maapinnast Hoonete
pindala (m2)
(elamu/abihoone) arv krundil
(põhihoone/
Korruste arv +/- Krundi suurus abihoone)
(elamu/abihoone) (m2)
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev hoone Märkused:
Olemasolev katastriüksuse piir
*illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Planeeritud krundi piir Olemasolev tee
Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin) 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20.
Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin) Säilitatava kõrghaljastuse põhimõtteline lahendus Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Olemasolev teerada 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Planeeritud elamumaa hoonestusala 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuala r = 200 m
4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali
x Likvideeritav/teisaldatav objekt Planeeritud tootmismaa hoonestusala
alusel (andmed 11.02.2021).
P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Planeeritud sõidutee* 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid.
Juurdepääs kinnistule* Planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise ala
jalakäijale Paabor Projekt OÜ Töö nimetus
Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht Planeeritud piiranguga hoonestusala(vt märkus 5)
Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald
Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
Planeeritud puurkaev*
[email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering
Koostas Joonise nimetus
Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* Marlen Paabor
Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV õhuliin PÕHIJOONIS
Väga intensiivne elektromagnetvälja ala /allkirjastatud digitaalselt/
Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* Intensiivne elektromagnetvälja ala Kontrollis Gerly Toomeoja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Märgatav elektromagnetvälja ala /allkirjastatud digitaalselt/ Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus
Planeeritud truup
Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
Sõidukite liikumissuunad trassikoridori kaitsevöönd 15. jaanuar 2022 4 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE ALA 13m
lõige 1...1
5m 3,5 m
3,5 m 0,5 0,5
N
rajatav tee
PLAN. PLAN.
tugipeenar
tugipeenar
KRUNT KRUNT
S
4% 4% 3% 3% 4% 4%
E V
1 1,5
4
8 4
4
4
9 P-3 4
4
4
VLP 4 7
4
ELP P-3
V
ELP
VLP
V
ELP
V
10
R200
4
P-3 ELP
4
4
V
4
V
4
4
V
4
VLP
V
6
V P-3
4
V
11
VLP
V
VLP
V
0
R6
V
12
,1
4
V
4
V
P-3 0
V 5 R1
4 ELP
V
4
20
4 R1
0 4
4
V
ELP 4
4
ELP 4
4
V
0
R1
V
ELP
V
VLP
0
12 R1
4
P-3
V
V
3
V
4
VLP
P-3
4
e
V
te
P-3
pi
0
VLP R1
ro
V
To
4 ELP
4
V
1
V
V
4
4
5
13 4 V
1
V
2
P-3
4 V
V
X m
P-3 V X 30
ee nd
V X
13
vit X
öö
Ki ev
V
4
X
4
its Kersalu:(Harju-Risti)
V
X
VLP X
X ka
V e mastalajaam
X
V
ELP X X
ite
X X X
Riig
V X
V X X
X X X
V V X
X P-3
V
X
X X
VLP
X
V V X
13
X X
5
X
4
V X
XELP
V 14 V X 1
X
X
V
V X
X X
V
X
V X X
X
X
V
X
X
X
X
x
X
X
x
X
X
X
X
4
30
X
21
X
X
,2
X
X
Ristumine kinnisel
meetodil
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir Olemasolev hoone Märkused:
Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin)
Olemasolev tee *illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin)
Planeeritud veetorustik 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20.
Planeeritud elamumaa hoonestusala Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Planeeritud elektri madalpingekaabel
Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuala r = 200 m Planeeritud tootmismaa hoonestusala 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
Olemasoleva puurkaevu hooldusala orient. asukoht Planeeritud sõidutee*
Orient. reovee immutamise keeluala 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali
Planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise ala alusel (andmed 11.02.2021).
Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m jalakäijale
Reovee immutamise keeluala* 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid.
(50 m puurkaevu hooldusalast) Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala*
Riigimaantee nähtavuskolmnurk Paabor Projekt OÜ Töö nimetus
VLP Reg. nr: 14260182
Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
Planeeritud veeliitumispunkt (maakraan) (7x 320 m, seisund rahuldav ) Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald
ELP
Planeeritud piiranguga hoonestusala(vt märkus 5)
[email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering
Planeeritud elektri liitumispunkt (liitumiskilp) Koostas Joonise nimetus
Marlen Paabor
Olemasoleva puurkaevu orienteeruv asukoht TEHNOVÕRKUDE JOONIS
Planeeritud puurkaev* x Likvideeritav/teisaldatav objekt /allkirjastatud digitaalselt/
Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Kontrollis Gerly Toomeoja
Planeeritud elektriliitumiskilp Planeeritud truup Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus
/allkirjastatud digitaalselt/
Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* Juurdepääs kinnistule* 5. jaanuar 2022 5 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Rääbise 4-16
Äksi alevik, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail:
[email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-2-2021
Detailplaneeringu ID: 90653
HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD
TOROPI (katastritunnus 29501:009:0448)
MAATULUNDUSMAA KINNISTU
JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja ja korraldaja: Lääne-Harju Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
TARTU 2021
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 2
SELETUSKIRI
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
SELETUSKIRI........................................................................................................................... 4
1. Detailplaneeringu koostamise alus ..................................................................................... 4
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta ...................................... 4
3. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................................ 4
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................... 5
5. Geodeetiline alusplaan ........................................................................................................ 5
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ............................................................................. 5
6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 6
6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 8
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ....................................................... 8
6.5 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................... 9
7. Planeeringulahendus ........................................................................................................ 10
7.1 Krundi ehitusõiguse määramine.................................................................................. 10
7.2 Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 11
7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ........................................................... 12
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13
7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14
7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................. 18
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19
7.9 Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 20
7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 21
8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….……..…...24
JOONISED
• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
• Joonis 2 – Tugiplaan M 1:2000
• Joonis 3 – Kontaktvööndi ehituslik analüüs M 1:2000
• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:1000
• Joonis 5 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 4
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
• Motogate OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Lääne-Harju
Vallavalitsusele (registreeritud 05.10.2020 nr 6-2/3093).
• Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020.a korraldus nr 1127 koos lisadega
(lähteseisukohad) detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeritav ala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kersalu külas 11190 Põllküla-
Madise tee vahetus naabruses. Planeeringuala hõlmab Toropi (katastritunnus 29501:009:0448)
maatulundusmaa katastriüksust ja lisaks on kaasatud 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus
29501:009:0293) transpordimaa kinnistu ulatuses, mis on vajalik juurdepääsu kavandamiseks
planeeringuala kruntidele. Planeeringuala suurus koos lähialaga on 5,95 ha. Olemasolev
maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1
„Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
PLANEERINGUALA
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistu elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja
-tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste
abinõude ning vajalike kitsenduste määramine.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
• Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt 17. novembri 2020.a korralduse nr 1127
„Detailplaneeringu koostamise algatamine“ lisas 1 toodud lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks.
• Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsus nr 259/1005 kehtestatud Keila valla
üldplaneering.
• Harju Maakonnaplaneering 2030+
• Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 31. august 2020 otsuse nr 60 alusel algatatud Keila-
Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneering Lääne-Harju vallas ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine
• Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11 „Lääne-Harju valla
jäätmehoolduseeskiri“
• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri määrus
18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; EVS 843:2016
„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.
Osa 6: Tuletõrje veevarustus“)
• Maanteeameti 07.12.2020 kiri nr 15-2/20/49999-3 „Seisukohtade väljastamine Lääne-
Harju vald Kersalu küla Toropi detailplaneeringu koostamiseks“
• Tehnovõrgu valdaja Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused
tehnovõrkudega liitumiseks.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuar 2021. a,
töö nr. 4573-20. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ülevaade
Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 „Linnalise asustusega alad“ on märgitud, et väljaspool
linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada
ning laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad
tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid,
tuleb edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Käesolevas detailplaneeringus
maakonnaplaneeringus antud linnalisele asustusele omased tunnused puuduvad ning
detailplaneering sobitub pigem maakonnaplaneeringu peatükis 2.3 „Maalised piirkonnad“
kirjeldatud alaga kuna vastab olemuselt valglinnastumisele iseloomulikele tunnustele.
Eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu peatükis on märgitud, et elamualasid ei planeerita
üldjuhul maanteede lähedusse ja kaitseväe harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse
vältimaks negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik
soovib planeerida elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ühtlasi rakendama
negatiivset mõju leevendavaid meetmeid.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 6
6.2 Vastavus üldplaneeringule
Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla
üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamumaa reserveeritud alaga. Detailplaneeringu
koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeritav ala asub Kersalu külas 11190 Põllküla-Madise tee vahetus naabruses Keila valla
üldplaneeringu joonise 2A põhjal tiheasustuses väikeelamumaa juhtotstarbega alal.
Üldplaneeringuga on ette nähtud Kersalu küla metsaalale elamumaal säilitatava kõrghaljastuse
osatähtsuseks > 50 %.
Skeem 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringust (2005)
6.3 Olemasolev olukord
Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes Kroonipõllu (katastritunnus 29501:009:0450)
maatulundusmaa, kirdes Vanaranna tee 10 (katastritunnus 29501:009:0189) maatulundusmaa,
idas Vanaranna tee 5 (katastritunnus 29501:009:0382) maatulundusmaa ja Vanaranna tee 1
(katastritunnus 29501:009:0110 ) elamumaaga, kagus 11199 Põllküla-Madise tee
(katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaa ja edelas Põllu (katastritunnus
29501:009:0363) maatulundusmaaga.
6.3.1 Planeeringuala ülevaade ja sellel lasuvad kitsendused
Toropi kinnistu kõlvikulise koosseisu moodustab 35767 m2 haritav maa, looduslik rohumaa
13819 m2 ja metsamaa 9433 m2. Haritava maa muld on õhukesekihiline paepealne klibumuld,
mille keskmine boniteet on 22, seega tegemist on väheväärtusliku mullaga.
Planeeringuala lõunaosas on säilinud Madise-Põlluküla vana maantee muldkeha. Lisaks
paikneb katastriüksuse edela osas üle 1 m kõrgune kivi, mis säilitatakse. Katastriüksus on
kaetud suures ulatuses heinamaaga ja lisaks esineb vähesel määral kõrghaljastust katastriüksuse
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7
põhjaosas. Planeeringualal puudub hoonestus. Juurdepääs kinnistule on tagatud 11190
Põllküla-Madise teelt.
Foto 1. Vaade lõuna suunalt planeeringualale Foto 2. Vaade planeeringuala lõunaosas
paiknevale teerajale
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• 11199 Põllküla - Madise tee kaitsevöönd;
• Elektriõhuliin Keila - Paldiski 35-110kV kaitsevöönd;
• Elektriõhuliini Lepiku alla 1 kV kaitsevöönd;
• Riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvöönd;
Kinnistu põhjapoolsel alale ulatub Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu
planeeringuala, mis on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60. Keila-
Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on kahe
olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110
kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama
asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine. Kavandatud õhuliinidele kehtib
kaitsevöönd 40 m kummalegi poole liini ning detailplaneeringu joonistel on välja toodud ka
elektromagnetväljade (EMV) alad: väga intensiivne EMV ala 15 m keskteljest, intensiivne
EMV ala 34 m keskteljest, märgatav EMV ala 82 m keskteljest, mis kõik ulatuvad
planeeringuala põhjaossa.
Lisaks asub katastriüksusel Vanaranna tee 1 katastriüksuse juurdepääsutee (pinnastee), millele
teeservituuti seatud pole, ning mida kasutatakse peamiselt vaid jalgsi juurdepääsuks.
6.3.2 Riigikaitselise tegevusega kaasnev müra
Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Klooga harjutusvälja piiranguvööndis
ligukaudu 1,2 km kaugusel harjutusvälja piirist. Klooga harjutusvälja kasutatakse selliseks
riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra, mis võib levida
kogu piiranguvööndi ulatuses.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 8
Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva
müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise
tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete
regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra
normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut
taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning
puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud
meetmed.
Olemasolevat olukorda on kujutatud täpsemat joonisel 3 „Tugiplaan“.
6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed, maakasutused ning olemasolevad teed ja
hooned on toodud joonisel 2 “Kontaktvööndi ehituslikud seosed“. Planeeringuala läheduses
asuvad peamiselt maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.
Kuna planeeringuala kontaktvööndisse jäävad samuti katastriüksused, mis on Keila valla
üldplaneeringu järgi kavandatud väikeelamumaa reserveeritud aladena siis joonisel 2 on antud
üks võimalik lahendus perspektiivsete juurdepääsuteede kohta planeeringualast edela suunda
jäävatele võimalike väikeelamutele juurdepääsuks. Planeeringuala vahetus läheduses asuvate
hoonestatud katastriüksuste suurused jäävad vahemikku 2702 m2 - 28 081 m2. Planeeringualast
ida suunal asuvad hoonestatud kinnistud (neli hoonet katastriüksusel), millel asuvad 1-2
kordsed üksikelamud ja abihooned. Planeeringualast kagu suunal teisel pool Põllküla - Madise
maanteed asuvad Kleemeti detailplaneeringuga moodustatud elamumaa krundid, mis on suures
osas veel hoonestamata. Detailplaneeringuga on lubatud rajada neile katastriüksuse kohta 2-3
hoonet kõrgusega kuni 10 m (põhihoone) ja ehitisaluse pinnaga 450-600 m2 ning lubatud
korruste arv kuni 2 korrust.
Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele. Paldiski linn jääb
planeeringualast ca 8 km kaugusele ja Keila linn ca 12 km kaugusele.
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6.5 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering
jälgib otseselt kehtivas Keila valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Keila valla üldplaneeringu
kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mille maakasutus juhtotstarbeks on reserveeritud
elamumaa. Detailplaneeringu realiseerimisel seega viiakse ellu üldplaneeringus toodut ja
samaaegselt aidatakse kaasa elanike arvu kasvule. Lisaks on planeeringulahenduse koostamisel
analüüsitud kontaktvööndis paiknevate olemasolevat hoonestust - ehitiste tehnilisi näitajaid,
hoonestatud katastriüksuste suuruseid ja lähipiirkonda planeeritud hoonetele määratud
ehitusõigusi. Kruntide suuruste määramisel on arvestatud lähipiirkonnas asuvate kruntide
suurustega ja planeeritud kruntide sobivusega antud keskkonda. Planeeringuga kavandatud
elamumaa krundid sobituvad oma suuruse ja kujuga Kersalu küla olemasolevate elamumaade
suurusega. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus muudab ümbruse
ilmekamaks. Lisaks on võetud detailplaneeringu koostamisel arvesse nii koostamisel olevat
Lääne-Harju valla üldplaneeringut kui ka ajaloolist Kersalu küla hoonestuse paiknemist. Nimelt
on topokaardilt 1935-1939. aastast on näha, et hoonestatud on peamiselt teede äärsed alad
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9
(praegused Vanaranna tee ja Kleemeti tee) ning planeeringulahendus on selle hoonestuse
kavandamise põhimõttega kooskõlas.
Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna
kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed ja riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb vaid 1,2 km
kaugusele. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi
paiknemist.
Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Paldiski linna ja Keila linna lähedus,
kus on kõik vajalikud teenused (koolid, lasteaiad, töökohad, kaubanduspinnad, avaliku sektori
asutused jne) on lihtsasti kättesaadavad. Trendiks on, et soovitakse elama asuda linnalähedale
maale, kust tööle, kooli, lasteaeda liikumiseks ei kulu kaua aega. Paldiski linna sõidab alla 10
minuti, mis tähendab, et Kersalu külast liikumine vajalikesse kohtadesse on optimaalsel
kaugusel (võrdluseks võib tuua, et Tallinnas suur osa elanikke sõidavad arvatavasti kauem
tööle-kooli kui Kersalu elanikud hommikul Paldiskisse või Keilasse). Lisaks asub
planeeringuala looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne.
Detailplaneeringu positiivsed mõjud: tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust,
uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt
majandust.
6.6 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute elanike
lisandumise näol, mistõttu suure tõenäosusega Lääne-Harju valla elanike. Lisaks suureneb
kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna
kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega
negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende
kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised
tingimused hoonete rajamiseks. Elamu rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas Kersalu
küla ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et
hoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale on väga väike.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne
mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud
välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse
suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 10
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7. Planeeringulahendus
7.1 Krundi ehitusõiguse määramine
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1
„Kruntide määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes. Kruntide planeeritud
sihtotstarbed on elamumaa 100%, tootmismaa 100%, transpordimaa 100% ja maatulundusmaa
100%.
Tabel 1. Kruntide määratud ehitusõigused
Pos nr/
Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9,
lähiaadress või Pos 8 Pos 5 Pos 13 ja 14
10, 11, 12
selle ettepanek
Krundi Vee
kasutamise tootmise ja
Üksikelamu maa Muu looduslik Tee ja tänava
sihtotstarve jaotamise
EP100% maa ML100% maa LT100%
või ehitise maa
sihtotstarbed OV100%
Katastriüksuse Maatulundusmaa Tootmismaa Transpordimaa
Elamumaa 100%
sihtotstarve 100% 100% 100%
Hoonete või
olulise avaliku
3
huviga
1 elamu ja kuni 2 - 1 -
rajatiste
abihoonet
suurim
lubatud arv
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11
või nende
puudumine
maa-alal
Hoonete või
olulise avaliku
huviga
rajatiste
400 m2 - 20 m2 -
suurim
lubatud
ehitisealune
pind;
Hoonete või
olulise avaliku
huviga
Elamul 9 m ja
rajatiste - 6m -
abihoonel 6 m
lubatud
maksimaalne
kõrgus
Hoonete või
olulise avaliku
huviga
rajatiste - - - -
suurim
lubatud
sügavus
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla
lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised.
7.2 Krundi hoonestusala määramine
Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud hoonete (nii ehitusloakohustuslikke kui ka
ehitusloakohustuseta) rajamine, hoonestusalad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“.
Hoonestusala planeerimisel on arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega,
riigitee kaitsevööndiga ja Paldiski 330/110kV detailplaneeringu järgsete õhuliini
elektromagnetväljade ulatustega. Pos 1 hoonestusala on planeeritud riigitee 11190 Põllküla-
Madise teekattepiirist 30 m kaugusele ja katastriüksuse piirist 21,2 m kaugusele. Teistest
katastriüksuse külgedest 4 m kaugusele. Teiste planeeritud kruntide hoonestusala paikneb 4 m
kaugusel krundi piiridest.
Kolme krundi puhul on määratud ka piiranguga hoonestusalad, kuhu on lubatud rajada vaid
abihooneid. Kruntidele Pos 7 ja 9 märgitud piiranguga hoonestusala puhul tuleb silmas pidada,
et Keila-Paldiski 330-110 kV elektriliinide trassikoridori detailplaneeringu realiseerimisel
võivad projekteerimise käigus puhverala ulatuses (20 m) trasside asukohad muutuda, mis toob
kaasa ka võimalikku elektromagnetväljade mõjualade asukohtade muutuse ning seeläbi ka
võivad muutuda piiranguga hoonestusala ulatused kas suuremaks kui väiksemaks. Nõnda suur
hoonestusala võimaldab vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast välja on lubatud rajada
hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke (nt elektri madalpingekaabel,
veetorustik), parklat, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust, sh on keelatud ehitada ka
hoonestusalast väljapoole kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 12
Planeeringuga on lubatud rajada planeeringualale hooneid, mille maksimaalne ehitisealune
pind kokku on 400 m2. Lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse
ehitusprojektide käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimaks lubatud arvuks
maa-alal 3.
7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1) Hoone lubatud välisviimistluse materjalid
2) Katusekallete vahemik
3) Katusekatte materjal
4) Lubatud piirete maksimaalne kõrgus
5) Lubatud piirete materjal
Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed
nõuded hoonete“.
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele
Pos nr Pos 1,2,3,4,6,7, 9,10,11,12 Pos 5
Hoonete lubatud
Kivi, krohv, klaas, puit
välisviimistluse materjal
Lubatud katusekalded 15 - 45° 0 - 30°
Lubatud katusekatte
Kivi, plekk, laast ja bituumen
materjal
Lubatud piirete
1,5 m
maksimaalne kõrgus
Lubatud piirete materjal puit, kivi, metall ja nende kombinatsioonid, hekk
(taimestik)
Kuna tegemist ei ole miljööväärtusliku piirkonnaga, siis planeeringuga ei määrata kindlaid
välisviimistluse toone ega stiili. Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja
omavahel harmoneeruma. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv,
heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.
Piirded
Soovitav on krundile rajada piirded, et luua turvalisem keskkond. Piiretena kasutada
läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Plankpiirete rajamine on keelatud. Lubatud
maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja
välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja lahendus
täpsustatakse ehitusprojektiga.
Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on
planeeritud ehitada igale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele üks üksikelamu (kood
11101) ja abihooned (kood 12744). Krundile Pos 5 on lubatud rajada üks kaevumaja (kood
12746).
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11199 Põllküla-Madise km 1,12-1,29. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 323 autot/ööpäevas, liiklusreziim 90 km/h. Juurdepääs
planeeringualale toimub 11199 Põllküla–Madise asfaltkattega riigimaanteelt. Kuna tegemist on
maatulundusmaaga, siis praegusel hetkel nõuetekohane mahasõit ja juurdepääsutee maanteelt
puudub. EhS § 71 kohane tee kaitsevööndi ulatus on 30 m. Joonisel 5 kujutatud mahasõidu
nähtavuskolmnurgad vastavad seisundile rahuldav (7 x 320 m). Juurdepääsuks planeeringualale
on planeeritud riigiteelt ristumiskoht km 1,29 kinnistu edela piiril, mis lisaks planeeringualale
lahendab juurdepääsu ka naaberkinnistule Põllu (29501:009:0363). Täiendavaid ristumiskohti
riigiteelt ei ole planeeritud. Planeeritud juurdepääs jääb Vanaranna tee 3 mahasõidust 218 m
kaugusele.
Juurdepääsutee katte laiuseks on planeeringuga määratud 5 m. Mõlemale poole teed on jäetud
4 m ruumi planeeritud ja perspektiivsete tehnovõrkude ja jalakäijate tee tarbeks. Teest vasakule
poole on reserveeritud ruum perspektiivse Elektrilevi OÜ poolt nõutud 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridoriks ning teest paremale poole on jäetud ruum perspektiivse jalgtee jaoks. Nimetatud
jalgtee soovitus tuleneb Transpordiameti (kirja koostamise ajal veel endine Maanteeamet)
lähetingimustest, kus soovitati: „Kaaluda planeeringualale jalgteede kavandamist ning
bussipeatustega ühendamist. Riigitee ääres jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg-
jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
Normide tabelist 7.5.“. Kuna aga lähim bussipeatus asub riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ääres ja
jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele, siis käesoleva detailplaneeringuga jalgteed ette ei
nähta. Kui tulevikus planeeringualaga piirneva riigitee 11199 Põllküla-Madise tee äärde
kergliiklustee või bussipeatus tuleb, siis transpordimaa katastriüksuse omanikul on soovi ja
nõudluse korral võimalik planeeritud juurdepääsutee äärde jalakäijate tee rajada.
Joonisel 4 ja 5 kujutatud planeeritud juurdepääsutee kuju (krundil Pos 13 ja 14) ja asukoht on
illustratiivsed ja need täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Planeeritava juurdepääsutee alla
tuleb planeeritud Kivi tee ääres olemasoleva kraavi toimima jäämiseks rajada truup. Silmas
tuleb pidada projekteerimisel Päästeameti kooskõlastuse tingimust, et umbtee puhul tuleb
arvestada päästesõidukite ümberpööramise võimalustega (sh pöörderaadiustega) järgides
standardi EVS 812-7:2018 jaotistes 14.1.4 ja 14.1.9 välja toodut. Standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ välja toodud ümberpöördekoha näidete alusel on Pos 13 ja 14 kruntidele
planeeritud juurdepääsuteede lõppu ümberpöördekoht.
Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Lääne-Harju valla koostamisel oleva
üldplaneeringu raames koostatud mürauuringu (koostas Hendrikson & KO) järgselt vastab
müratase normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 45…50 dB ja öisel ajal
(23:00-07:00) vahemikus 40...45 dB. Seega kuna tegemist on vähe intensiivse liiklusega
maanteega ja välisõhu müratasemed on normtasemetel, tuleb müra leevendusmeetmega
arvestada edasisel projekteerimisel.
Projekteerimisel tuleb tagada
• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55
dB, öösel 50 dB).
• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud
müratasemete väärtused siseruumides. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 14
meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.
Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada
müratõkestavaid aknaid. Sh Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja
riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
Detailplaneeringuga moodustavad transpordimaa krundid koos juurdepääsuteega rajatakse
detailplaneeringust huvitatud isiku poolt ning antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse
poolte kokkuleppel avaliku kasutuse leping. Juurdepääs tagatakse ka planeeritud
juurdepääsuteelt Vanaranna tee 1 kinnistule kuna sellele puudub käesoleval hetkel sõidukitega
ligipääs.
Parkimine lahendada igal krundil parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS
843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv
ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt, näiteks
garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada
piisavalt suur sissesõidutee ja parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega –
võimalikud parkimisala katted on kruusakate, murukivi või (sillutis)kivist kate. Täpsem
juurdepääsutee ja parkimisala kuju, kattematerjal ja asukoht tuleb lahendada iga ehitusprojekti
käigus, kui on selgunud hoonete konkreetsed asukohad.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab
olema vastavalt väljatoodud määruse §22 lg 2-le kaheksa meetrit. Sama paragraafi lg 4 alusel
võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete
kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut
takistama ehituslike abinõudega.
Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Detailplaneeringuga lubatud ühepere
elamu madalaim tulepüsivusklass on TP3, samuti võib ehitada ka kõrgema tulepüsivusklassiga
hooneid. Täpne tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Planeeringualal paiknevad elektriliinid, mis teenindavad teisi katastriüksuseid. Olemasolev
elektriühendus katastriüksusel puudub. Planeeringualal paiknevad kaks elektriõhuliini
(kõrgepingeliin, 35-100kV), üks elektriõhuliin alla 1kV, üks elektrimaakaabelliin ja üks
elektriõhuliini mastitõmmits või tugi. Koostamisel on Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori
detailplaneering, mille eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja
L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini planeerimine. Käesolev
detailplaneering kajastab ja arvestab koostamisel oleva nimetatud detailplaneeringuga.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15
Olemasolevate tehnovõrkude asukohad on kujutatud joonisel 2 „Tugiplaan“.
Joonisel 4 „Põhijoonis“ ja joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ toodud planeeritud
tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste projekteerimise käigus
sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele tehnovõrkudele on soovituslik seada notariaalsed
isiklikud kasutusõigused või servituudid määramaks õigused ja kohustused katastriüksuse
omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole.
Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole kohustuslik kui tehnovõrkudele kehtib talumiskohustus
(tehnovõrk on rajatud enne 1.04.1999.a). Planeeritud tehnovõrkudele tuleb samuti seada isiklik
kasutusõigus või servituut nende omanikega.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikke. Kui
tulevikus siiski katastriüksuse vahetusse lähedusse ühisveevärk ja –kanalisatsioon välja
ehitatakse, siis on lubatud ka planeeringualal olevatel kruntidel liituda nendega. Täpsem
ühendustorustike asukoht määratakse sel juhul edasise projekteerimise käigus.
Kuna aga planeeringu koostamise ajal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud läheduses
puuduvad, lahendatakse esialgu veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt.
Planeeritud elamumaa krundite veevarustus lahendatakse ühise puurkaevu baasil (pos 5).
Puurkaevu projekteerimisel tuleb teha hüdrogeoloogiline uuring selgitamaks välja vee
horisondi ja vee hulga olemasolu selles piirkonnas. Täpsem puurkaevu asukoht krundil
määratakse projekteerimise käigus.
Puurkaevu soovituslik tootlikkus on minimaalselt 6 m3 ööpäevas, arvestades ühe katastriüksuse
elanike arvuks 4 inimest (kokku seega 40 in) ja ühe inimese keskmiseks veevajaduseks 150
liitrit ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla
10 m³/d ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Tulenevalt veetarbe hulgast ja kasutajate
arvust ei moodustata sanitaarkaitseala Veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala asemel
moodustatakse Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.
Elamutele veeühenduse saamiseks rajatakse puurkaevust kruntide teenindamiseks veetorustik
rajatava tee äärde. Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad
tulevikus hoolitsema kõik kasutajad ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik moodustada kohalik
planeeringuala ühisveevärgiga tegelev MTÜ, mille liikmeteks on kõik planeeritud kruntide
tulevased kinnistuomanikud. Krunt Pos 5 võõrandatakse MTÜ-le, et tegutsemine oleks
tulevikus lihtsam. Sama MTÜ ülesandeks jääb ka tuletõrje veevõtukoha hooldus ja korrashoid
(vt täpsemalt ptk 7.6.3).
Toropi maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle
rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt – kas kogumismahuti
või biopuhasti baasil. Iseseisvate omapuhastite soovitatav tootlikkus on 4 ie krundi kohta.
Omapuhastite asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad
tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust oluliselt, st omapuhasti imbväljaku kuja 10
m ei tohi ulatuda naaberkrundile. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee
immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale lähemal kui 50 m.
Kogumismahuti kujaks on 5 m ja see peab samuti krundi piirdesse jääma, et
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 16
naaberkatastriüksustele ei tekiks lisanduvaid kitsendusi. Reovee ärajuhtimise lahenduse üle
otsustab iga krundi omanik ja see täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Projekti koostamise
ajal tuleb arvestada ka naaberkatastriüksusel paiknevate kaevude asukohtadega. Joonisel 5
näidud naaberkatastriüksuste kaevude asukohad on orienteeruvad ning need tuleb projekti
koostamise ajal üle vaadata, kui nende täpsed koordinaadid on teada.
7.6.2 Sademevesi
Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires. Hoonete projekteerimise käigus peab
lahendama vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamise. Sademevee immutamiseks
pinnasesse on vajalik tagada vähemalt 50% loodusliku pinnase (nt muru) osakaal katastriüksuse
pindalast. St kõvakatet tuleb kasutada minimaalselt, ehk vaid juurdepääsutee ja parkimisala
rajamiseks. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavast hoonest ja teedest
eemale. Katastriüksuselt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei ole lubatud juhtida
naaberkatastriüksustele.
Krundil Pos 1 asuvad endise tee ääres kaks kraavi ja nende vahel on säilinud vaid teerada.
Teerada ja lõunapoolsem kraav on lubatud likvideerida. Teerajast põhja poolsem kraav peab
toimima jääma kuna takistab tulevikus edukalt Kivi teelt tuleneva sademevee valgumist
krundile Pos 1. Planeeritava juurdepääsu tee alla tuleb kraavi toimima jäämiseks rajada ka
truup.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri 30.03.2017. a määruses nr
17 § 54 lg 1 ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.
Kehtiva standardi järgselt on sõltuvalt kasutusviisist vajalik tagada tulekustutusvee kogus 108
m3, mis vastab nõutud vooluhulgale 10 l/s 3 tunni jooksul.
Tulenevalt eelnevast on võimalik tuletõrje veevarustus tagada tuletõrje veevõtumahuti ja
kuivhüdrandi abil. Tuletõrje veevõtumahuti kasulik veemaht (kustutusvesi) peab minimaalselt
olema 108 m3 ning selle kasutamiseks on tarvis rajada ka sõidutee äärde kuivhüdrant (vt
orienteeruvat asukohta joonis 4 ja 5). Tuletõrjeveemahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht
määratakse projekteerimise käigus.
Tuletõrje veevõtukoha hoolduse, nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus
hoolitsema asjast huvitatud osapooled (katastriüksuste omanikud, kelle hoonete ehitusprojektis
on planeeritud tuletõrje veevõtukoht sobilikuna välja toodud) kõik ühiselt. Selleks puhuks on
soovituslik ühisveevärgi majandamisega moodustavale MTÜ-le ülesandeks määrata ka
tuletõrjeveevõtu koha korrashoid. Kuna krunt Pos 5, millele tuletõrje veevõtumahuti
planeeritud on, võõrandatakse MTÜ-le tegutsemiseks.
Tuletõrjehüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega, ligipääsu
tuletõrje päästetehnikaga. Tuletõrje veevõtukoha seisund peab vastama standardis EVS 812-
6:2012+A1+A2 väljatoodud nõuetele. Tuletõrje veevõtukohta tuleb paigaldada vastav infoviit,
mis on toodud välja samas standardis joonisel L.1.
Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada huvitatud isiku poolt (kohustus on ka üleantav) enne esimese
üksikelamu kasutusloa taotlemist.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17
7.6.4 Elektrivarustus
Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele (29.12.2020 nr 365307). Orienteeruv trassi asukoht on näidatud detailplaneeringu
joonisel 5 – Tehnovõrkude joonis.
Detailplaneeringu ala toiteks tuleb Kersalu:(Harju-Risti) mastalajaam asendada
komplektalajaamaga, sh alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Planeeritavast
alajaamast võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi fiidrina 0,4kV maakaabelliin.
Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja
jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele suures osas
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi
OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate
tänavate äärde on jäetud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ näidatud liitumiskilpide ja madalpingekaabli
asukohad on soovituslikud ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektritoide liitumiskilbist
hooneni on nähtud ette maakaabliga. Täpsem elektrimaakaabli asukoht liitumiskilbist
elektripaigaldisse katastriüksusesiseselt tuleb lahendada ehitusprojekti käigus, kuna sõltub
hoone täpsest asukohast ja ruumide paiknemisest hoones.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elekter, gaas,
maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte, päikesepaneelid. Sealjuures on
päiksepaneele lubatud rajada vaid hoonete katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda
saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus
lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama
energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa
looduskeskkonda.
7.6.6 Sidevarustus
Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 18
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Skeem 3. Eesti põhikaart 25.11.2021 (Maa-amet)
Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub
(20.10.2021), et Toropi kinnistu (59 465 m2)
koosneb haritavast maast (35767 m2),
looduslikust rohumaast (13819 m2),
metsamaast (9433 m2) ja muust maast (446
m2). Planeeringuala on seega suures osas
kaetud heinamaaga ja kõrghaljastus
moodustab Maa-ameti andmetel
planeeringualast u 16%.
Põhikaardi järgi on metsamaa ulatus veidi
väiksem kui koostatud geodeetilise
alusplaani kohaselt. Kuna kehtiva
üldplaneeringu kohaselt tuleb vähemalt
50% ulatuses säilitada olemasolev
kõrghaljastus, siis võetakse arvesse
geodeetilist alusplaani, mis on neist
täpseim. Metsamaa kõlvikud asuvad
geodeetilise alusplaani kohaselt planeeritud
elamukruntidel Pos 1, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12
ja transpordimaal Pos 13 – kokku pindalaga 15 796 m2. Reaalsuses on metsamaakõlvikud aga
eelkõige kaetud võsaga, kõrghaljastust leidub pigem planeeringuala põhjaosas. Olemasolevat
haljastus on kujutatud joonisel 3 „Tugiplaan“.
Soovitatav on säilitada kõrghaljastus igal kinnistul nii suures osas kui võimalik.
Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete ja rajatiste rajamisel ning hooviala
kujundamisel ette jäävad puud. Lubatud on kõrghaljastuse vahelise võsa likvideerimine
(Kõrghaljastuseks on puittaimed, mille puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on vähemalt 0.08 m).
Krundisisene haljastus hoovi osas lahendatakse ehitusprojekti käigus. Soovi korral võib krundi
haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Nähtavuskolmnurga
alal (vt joonis 5) ei ole lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Krundil Pos 13 on
lubatud metsamaa likvideerida kogu ulatuses.
Säilitatava kõrghaljastuse põhimõtteline graafiline lahendus on näidatud joonisel 4
„Põhijoonis“. Väljatoodud graafilise lahenduse järgi säilitatakse kruntidel 6, 8, 10, 11 ja 12
kõrghaljastus kogu ulatuses kuna neil kruntidel ei jää see elamu rajamisel ja hooviala
kujundamisel otseselt ette. Krundil Pos 13 on graafilise põhimõttelise lahenduse järgi lubatud
likvideerida kogu haljastus, mis jääb juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamisele ette ja kruntidel
Pos 1, 7 ja 9 jääb lahenduse järgi säilitatava kõrghaljastuse osakaal olemasolevast 42,2 - 63,5%
vahemikku. Alla 50% säilitatava kõrghaljastuse krundi kohta on lubatud Pos 9-l kuna see on
kaetud kogu ulatuses metsamaaga ning seetõttu ei ole likvideerimistöid tegemata võimalik
rajada üksikelamut ja abihooneid ning hooviala kujundada. Siiski on tagatud näidatud graafilise
põhimõttelise lahenduse puhul planeeringualal olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine ca 74%
ulatuses.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19
Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:
• krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud;
• metsamaa kõlvikutel tuleb tagada vähemalt 50% ulatuses kõrghaljastuse säilitamine (vt
täpsemalt joonisel 4 toodud põhimõttelist haljastuse säilitamisega alasid);
• negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik jätta Pos 1 planeeritud hoonete ja
riigitee vahele roheline puhvertsoon, mis leevendaks autode tolmu levikut
ümbritsevasse keskkonda;
• haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega
ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;
• haljastamisel on soovitav kasutada eelkõige madalhaljastust. Samuti on soovitatav
kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve
aasta vältel;
• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda
tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;
• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu
suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Katastriüksuse maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis.
Katastriüksusel peab olema selline vertikaalplaneering, et katastriüksuselt tulenevat sademe- ja
lumesulamisvett ei juhitaks naaberkatastriüksustele. Sademeveed tuleb juhtida
vertikaalplaneerimise käigus pinnassesse oma krundi piirides. Suuremahuline maapinna
kõrguste muutmine (rohkem kui 0,5 m) hoonete paiknemise asukohas on keelatud.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad ja nõrga järelevalvega kohad.
Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele
2) Eelistada läbipaistvaid piirdeaedu
3) Sõidukite parkimine hoone läheduses
4) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis
5) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustuste kasutamine
6) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb kinni pidada seadusejärgsetest
tehnovõrkudele seatud kaitsevöönditest, tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende
funktsioneerimise tagamine, konteineri paigaldamine katastriüksusele jäätmete kogumiseks ja
jäätmete käitlemine vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 20
7.8.1 Jäätmehooldus
Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Lääne-Harju
valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Lääne-Harju vallas viibivatele ja
tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on
säilitada Lääne-Harju vallas puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning
soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Planeeringualal moodustavatele kruntidele
peab igale ühele paigaldama kinnised konteinerid. Soovitavalt tuleks konteinerid paigutada
nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol. Täpne konteinerite asukoht määrata
ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Lääne-Harju
valla jäätmehoolduseeskirjale. Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada tekkivate
olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete
ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
7.8.2 Keskkonnahäiringute vähendamise meetmed
Tulenevalt planeeringuala paiknemisest riigitee nr 11199 Põllküla-Madise kaitsevööndis ja
Klooga harjutusvälja piiranguvööndis tuleb edasisel projekteerimisel kasutada müra
tõkestamiseks ehituslikke lahendusi. Võimalike siseruumides olevate häiringute
leevendusmeetmetena tuleb kasutada müratõkestavaid aknaid.
7.9 Servituutide vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkudele, mis asuvad planeeringualal,
on tuleb seada isiklik kasutusõigus või servituut nende omanikega (nt moodustatav MTÜ,
Elektrilevi OÜ). Samuti on soovituslik sõlmida Elektrilevi OÜ-ga servituudid olemasolevatele
elektriliinidele, kui sellekohased lepingud praegu puuduvad. Kui antud tehnovõrgud on rajatud
enne 1. aprill 1999.a siis kehtib neile talumiskohustus ja isiklikku kasutusõigust ega servituuti
seadma ei pea.
Vanaranna tee 1 katastriüksuse sõidukite ligipääs tagatakse planeeritud juurdepääsuteede kaudu
(Pos 13 ja Pos 14). Juurdepääsuteed antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse avaliku
kasutuse leping, seetõttu Vanaranna tee 1 katastriüksusega teeservituudi seadmine ei ole
vajalik. Kuid Vanaranna tee 1 omaniku soov on, et talle oleks tagatud juurdepääs jala käimiseks
ka olemasoleva jalgraja kaudu, mis asub planeeritud krundil Pos 1 ja Vanaranna tee 3
katastriüksusel. Selle õiguslikkuse tagamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Vanaranna tee
1 ja Pos 1 vahel ning Vanaranna tee 3 ja Vanaranna tee 1 vahel. Vanaranna tee 1 ja 3 vahelise
notariaalse lepingu või kokkulepe korraldavad nimetatud katastriüksuste omanikud ise ning
Vananna tee 1 ja Toropi katastriüksuse (Pos 1) vahel sõlmitava notariaalse isikliku
kasutusõiguse seadmise korraldab detailplaneeringust huvitatud isik. Isiklik kasutusõigus
seatakse praeguse omanikuga, st et kui tulevikus on Vanaranna tee 1 uus omanik, siis tema
ligipääs hakkab toimuma vaid planeeritud juurdepääsu tee kaudu. Kuniks aga planeeritud
juurdepääsuteed ei ole valmis ehitatud toimub edasi olemasolev lahendus Vanaranna teele 1
juurdepääsuna, milleks on olemasolev jalgrada üle Vanaranna tee 3 katastriüksuse ja üle Toropi
katastriüksuse. Juurdepääs tagatakse servituudialal eelkõige jalakäijatele ning sõidukite ligipääs
Vanaranna tee 1 katastriüksusele tuleb kooskõlastada Vanaranna tee 3 ja Pos 1 omanikega
vastavalt tekkinud vajadusele ja olukorrale.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 21
Tabel 3 Servituutide seadmise vajadus
Teeniv Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus
kinnisasi/isik
Pos 13 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
liitumiskilp;
Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel, liitumiskilp;
Pos 14 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
liitumiskilp;
Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel, liitumiskilp;
Kakupesa tee Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
(29501:009:0368) – elektri madalpingekaabel;
komplektalajaam
Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel,
komplektalajaam
11199 Põllküla- Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
Madise tee – elektri madalpingekaabel;
(29501:009:0293) Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel
Pos 13 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut
– veetorustik
Pos 14 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut
– veetorustik
Pos 1 Vanaranna tee 1 omanik Isiklik kasutusõigus
juurdepääsuks olemasoleva
jalgtee kaudu.
7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele
projektidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega
kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks
naaberkatastriüksuste omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
võimalusi. Samuti ei tohi tekitada naaberkatastriüksuse omanikele täiendavaid kitsendusi.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud
hüvitama kahju tekitanud katastriüksuse igakordne omanik.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga katastriüksuse omanik.
Katastriüksuse omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.
Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine
katastriüksustel. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub katastriüksuse omanik.
Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele
hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega.
Detailplaneering realiseeritakse ühes etapis.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 22
Detailplaneeringuga kavandatud kruntidele elamute ehitamise eelduseks on eelkõige tuletõrje
veevõtukoha, juurdepääsuteede, puurkaevu ja veetorustike ning elektriliinide ning
liitumiskilpide rajamine, neile kõigile kasutusloa saamine ja vastavate servituutide seadmine.
Nimetatud rajatised kohustub välja ehitama huvitatud isik (antud kohustus on vajadusel ka
üleantav). Kõik nimetatud rajatised ja tee peab valmis olema ja kasutusloa saanud enne esimese
ehitatava üksikelamu kasutusloa väljastamist. Seejärel on alles võimalik rajada elamumaa
kruntidele hooned.
Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri
madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal.
Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ja seetõttu võib esineda väljaõppe
ajal müra. Klooga harjutusvälja detailplaneering on kehtestatud 26.02.2013 Keila
Vallavolikogu otsusega nr 335/0213. Ning Klooga Harjutusvälja detailplaneeringu KSH
aruande (Ramboll Eesti AS 2010) mürauuringu põhjal laskeväljast tingitud müra ei mõjuta
Kersalu küla majapidamisi. Mõningat häirivat mõju võib põhjustada äkkplahvatuste ja
lõhkamiste korral. Kuid kui arvestada valdavate tuulte suunda siis suure tõenäosusega ka see
mõju ei ole eriti häiriv. Heliefektide tekitamisel harjutuste käigus peetakse võimalusel kinni
avaliku korra eeskirjades sätestatud piirangutest. Kaitseväe harjutusaladel toimuva väljaõppe
kohta edastatakse infot kohalikele omavalitsustele. Lisaks on Kaitseväe kodulehel ja
harjutusväljade infotahvlitel harjutusväljade vastutavate isikute kontaktnumbrid, kellelt saab
soovi korral küsida täiendavat informatsiooni harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta.
Kaitseliidu kodulehel on toodud välja detailselt harjutuste toimumisajad ja müratasemed.
Peamiselt on harjutuste ajal võimalikuks müratasemeks määratud keskmine, kuid esineb ka
kõrge müratasemega laskeharjutusi. Kõrge müratasemega laskeharjutused on planeeritud
tööpäevadele ja päevasele ajale, et võimalikud häiringud elanikele, kes viibivad
piiranguvööndis, oleks minimaalsed. Elamiseks sobilike keskkonnatingimuste säilimiseks
soovitatav kinni pidada eelkõige militaarmüra regulatsioonis sätestatud taotlustasemest, mis on
müratundlike hoonete õuealal 55 dB. Amet märgib, et soovitatav on detailplaneeringuga
kavandatavate müratundlike hoonetega alade kaitseks planeerida müra leevendavaid meetmeid,
kui Klooga harjutusvälja tegevusest tulenevalt on müratundlike hoonete õuealal militaarmüra
regulatsioonis sätestatud taotlustase pidevalt ületatud. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2
alusel tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või
ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Tulenevalt
eelnevast tuleb detailplaneeringust huvitatud isikul teavitada potentsiaalseid tulevasi elanikke
Klooga harjutusvälja olemasolust ja selle tegevusega kaasnevatest mürahäiringutest, et
inimesed saaksid elukoha valikul nende asjaoludega arvestada.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul
tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti
koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27
alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata
Transpordiamet.
Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 23
Terviseamet on tähelepanu juhtinud kooskõlastamisel järgnevatele seadustest tulenevatele
nõuetele, mida detailplaneeringu realiseerimisel ja sh projekteerimisel eriti jälgida tuleks:
1. Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
2. Projekteerimisel tuleb tagada, et planeeritavast alajaamast tulenevad müratasemed
peavad lähedalasuvate müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71
kehtestatud normtasemetele.
3. Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja
planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist aladest
võimalikult kaugel. Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama KeM
määrusega nr 71 toodud normtasemetele.
4. Põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei
mõjutata negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee
kvaliteeti.
5. Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega
aladel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd
(lõhkamine, rammimine jne) võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.
6. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele.
7. Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning
normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid.
Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal teostada
radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond
vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
8. Välisvalgustuse paigutamisel arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida
läheduses paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel
tuleb kavandada leevendavaid meetmeid.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Lääne-Harju Vallavalitsus Teie: 19.01.2022 kiri nr 6-1/75-28
[email protected] Meie: 07.02.2022 nr 9.3-1/22/798-2
Kersalu külas Toropi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1 kooskõlastamiseks
Toropi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) materjalid.
Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigitee 11199 Põllküla-Madise tee (edaspidi Põllküla-
Madise tee) ääres Toropi kinnistul ja juurdepääsu kavandamiseks osaliselt Põllküla-Madise tee kinnistul.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on 5,95 ha. Detailplaneeringus kavandatakse kümme elamumaa
sihtotstarbelist krunti üksikelamute ehitamiseks, üks maatulundusmaa, kaks transpordimaa krunti teede
ehitamiseks ja üks tootmismaa krunt puurkaevu ja tuletõrjevee mahutite rajamiseks. Juurdepääs planeeritavale
alale nähakse ette Põllküla-Madise teelt. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Keila valla üldplaneeringuga,
mille kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamumaa.
Amet on tutvunud käesoleva detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab selle. Lisaks märgib järgmist:
Keila-Paldiski 330-110 kV elektriliinide trassikoridori detailplaneeringus on planeeritavasse
trassikoridori kavandatud 20 m laiune puhverala. Puhverala jäeti eesmärgiga, et trassikoridori asukoha
tingimuste täpsustumisel oleks võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses
planeeringut muutmata nihutada. Amet juhib tähelepanu, et käesoleva detailplaneeringu
realiseerimisel tuleb eeltooduga arvestada ning vältida eluhoonete planeerimist liinide
elektromagnetväljade mõjualasse.
Liiklusest tulenevad müratasemed peavad kavandatavatel müratundlike hoonetega aladel vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne
helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada kavandatavatel müratundlike hoonetega
aladel päevasel ajal 85 dB(A) ja öisel ajal 75 dB(A). Vajadusel tuleb kavandada müra leevendavaid
meetmeid.
Planeeritavatest Keila-Paldiski 330-110 kV elektriliinidest tulenevad müratasemed peavad
kavandatavatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud
normtasemetele.
Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 16) on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala toiteks tuleb
Kersalu:(Harju-Risti) mastalajaam asendada komplektalajaamaga, sh alajaamale eraldi
katastriüksust ei moodustata.“ Planeeritavast alajaamast tulenevad müratasemed peavad
lähedalasuvate müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud
normtasemetele.
Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate
müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist aladest võimalikult kaugel.
Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama KeM määrusega nr 71 toodud
normtasemetele.
Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 7) on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise
Klooga harjutusvälja piiranguvööndis ligikaudu 1,2 km kaugusel harjutusvälja piirist. Klooga
harjutusvälja kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
häiriv müra, mis võib levida kogu piiranguvööndi ulatuses.“ Amet juhib tähelepanu, et riigikaitselise
tegevusega seotud müra käsitletakse militaarmüra regulatsioonis, kus mürale on sätestatud taotlustase
ja kriitiline tase. Taotlustase on selline müra tase, mis iseloomustab müratundlike hoonete õuealal häid
akustilisi tingimusi ja mille ületamine võib põhjustada häirivust. Kriitiline tase on selline müra tase,
mis põhjustab müratundlike hoonete õuealal tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat
mürasituatsiooni. Sellest tulenevalt on elamiseks sobilike keskkonnatingimuste säilimiseks soovitatav
kinni pidada eelkõige militaarmüra regulatsioonis sätestatud taotlustasemest, mis on müratundlike
hoonete õuealal 55 dB. Amet märgib, et soovitatav on detailplaneeringuga kavandatavate
müratundlike hoonetega alade kaitseks planeerida müra leevendavaid meetmeid, kui Klooga
harjutusvälja tegevusest tulenevalt on müratundlike hoonete õuealal militaarmüra regulatsioonis
sätestatud taotlustase pidevalt ületatud. Lisaks peab amet oluliseks teavitada potentsiaalseid tulevasi
elanikke Klooga harjutusvälja olemasolust ja selle tegevusega kaasnevatest mürahäiringutest, et
inimesed saaksid elukoha valikul nende asjaoludega arvestada.
Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega aladel
ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) võib teha
tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1
toodud tööstusmüra normtaset.
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele.
Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 13) on kirjutatud: „Projekteerimisel tuleb tagada sotsiaalministri
määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud müratasemete väärtused siseruumides.“ Amet lisab, et
vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.
Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) järgi asub planeeringuala keskmise
radooniriskiga (30-50 kBq/m3) piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases
ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge
radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal
teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt
standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus
hoonetes“ nõuetega.
Põhjavee kaitstuse kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001; Maa-amet, 2022) järgi asub
planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et tegevuste
kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutata negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni
jõudva joogivee kvaliteeti.
Välisvalgustuse paigutamisel arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses paiknevate
ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid
meetmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Casandra Kerson
inspektor
Põhja regionaalosakond
794 3718,
[email protected]
2 (2)
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale Kuupäev allkirjas nr 6.1/75-30
Toropi detailplaneeringu täiendused
vastavalt Rahandusministeeriumi arutelul
05.01.2020 kokkulepitule
Detailplaneeringu osapoolte ärakuulamisel Rahandusministeeriumis 05.01.2022 otsustati
täiendada detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid.
Seletuskirja p.7.6.1 on täiendatud hüdrogeoloogilise uuringu vajadusega puurkaevu
projekteerimisel.
Seletuskirja p. 7.9 on täiendatud juurdepääsu servituutide osas Vanaranna tee 1 kinnistule.
Kontaktvööndi plaanile on lisatud juurdepääsuteede võimalikud asukohad piirkonna kinnistutele
Põhijoonisel on märgitud Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering ja sellest
tuleneva mõju tõttu on jäetud krunt 8 maatulundusmaaks ja kruntidel 7 ja 9 on täpsustaud elu ja
abihoonete rajamise võimalikku ala.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: Seletuskiri
Kontaktvööndi plaan
Põhijoonis
Tehnovõrkude joonis
Ado Pallase
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
N
S
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Perspektiivsed pea- ja juurdepääsuteed
kontaktvööndis tulevastele planeeringutele
Kleemeti maaüksuse (29501:009:0233)
detailplaneeringu ala piir5
Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori
6170 m2
detailplaneeringu ala piir6
Olemasolev tee kaitsevöönd 30 m
Olemasoleva puurkaevu hooldusala orient.
asukoht
28 081 m2 Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV õhuliin
0
R1
R1
0
Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht
4299 m2
0
R1
R1
0
Olemasolev hoone
2702 m2
Katastriüksuste sihtotstarbed:
5513 m2
Elamumaa
7417 m2 Maatulundusmaa
Tootmismaa
2
7425 m
Transpordimaa
13048 m2
Märkused:
1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Koordinaadid
14456 m2
riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali alusel
(andmed 11.02.2021). Alusplaan: Maa-amet 11.02.2021.
5. Kleemeti maaüksuse (29501:009:0233) detailplaneering on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 20.07.2006 korraldusega nr
1041.
6. Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega
nr 60.
Paabor Projekt OÜ Töö nimetus
Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald
Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
[email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering
Koostas Joonise nimetus
Marlen Paabor
/allkirjastatud digitaalselt/ KONTAKTVÖÖNDI EHITUSLIKUD SEOSED
Kontrollis Gerly Toomeoja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
/allkirjastatud digitaalselt/ Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
17. jaanuar 2022 3 5 1:5000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10,
Krundi positsiooni nr Pos 13 ja 14 Pos 5 Pos 8
11, 12
Tee ja tänava
Vee tootmise
Muu looduslik N
Üksikelamu maa (EP) ja jaotamise
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed maa (LT) maa (ML)
100% ehitise maa
100% 100%
(OV) 100%
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim
3 - 1 -
S
lubatud arv või nende puudumine maa-alal
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim
400 m2 - 20 m2 -
lubatud ehitisealune pind
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud elamul 9 m ja abihoonel
- 6m -
maksimaalne kõrgus 6m
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Krundi positsiooni nr POS 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10, 11, 12 POS 8,13,14 POS 5
kivi, puit,
Hoonete lubatud välisviimistluse materjal kivi, krohv, klaas, puit -
metall, krohv
Lubatud katusekalded 15 - 45° - 0 - 30°
kivi, plekk,
Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk, laast ja bituumen - laast ja POS8 // ML100%
bituumen
4 - -
-
Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m - 1,5 m
- 6912
puit, kivi,
Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik - metall, 8 4
taimestik
TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA
4
Planeeritud maa-ala suurus 59 465 m2
Kavandatud kruntide arv 14
2
43 791 m - Elamumaa - 73,6%
4
7839 m2 - Transpordimaa - 13,2%
Krunditud maa bilanss
6912 m2 - Maatulundusmaa - 11,6%
923 m2 - Tootmismaa - 1,6% POS9 // EP100%
4400 1 9m/
Kavandatud hoonestustihedus 59465 =14 => 0,135 = 13,5% 6m
400
3
(1/2)
2-1
3004
2-1/1
9 P-3
4
4
4
4 7
4 P-3
POS7 // EP100%
9m/
400
POS10 // 6m 3
EP100% (1/2)
2-1
3301
2-1/1
9m/
400
6m 3
(1/2)
2-1
3746
2-1/1
10
R200
4
P-3
4
4
4
4
4
4
6
P-3
4 POS5 //
11 POS6 // EP100% OV100%
9m/
400 6m 20
6m 3 1
POS11 // EP100% (1/2) (1/0)
2-1
3675 1 923
2-1/1
9m/
400
6m 3 12
(1/2) ,1
4
2-1
3852
4
2-1/1
P-3 5
4
4
20
4 4
4
4
4
4
4
POS3 // EP100%
9m/
400
6m 3
(1/2)
POS12 // EP100% 2-1
4496
2-1/1
12
4
9m/
400 P-3
6m 3
2-1
(1/2) 3
4158
2-1/1
4
P-3
4
e
te
P-3
pi
ro
To
4
4 POS2 // EP100%
1 9m/
400
POS4 // EP100% 6m 3
4
4
5 (1/2)
2-1
13 9m/
400
4 2-1/1
4526
1 6m 3 2
(1/2) P-3
4 2-1
5846
POS13 // LT100% 2-1/1
X m
P-3 e
X 30
- - 13 te
X
nd
vi
X
v öö
Ki
-
4
X
tse
4
- 6289 X i
X
X ka
e
X
X te
igi
X
X
X X X
Ri
X X
X X X
X
X X P-3
X X X
13
X X X
5
X
4
X
X
14 X
X 1 POS1 // EP100%
X
X 9m/
X X 400
6m 3
X
X
X (1/2)
2-1
7180
X
X
X 2-1/1
X
X
X
x
X
X
POS14 // LT100% x
X
X
X
X
Kruntide ehitusõiguse aken 4
30
- -
X
21
X
X
-
,2
X
Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides - 1550
X
Kõrgus meetrites
Ehitisealune
maapinnast Hoonete
pindala (m2)
(elamu/abihoone) arv krundil
(põhihoone/
Korruste arv +/- Krundi suurus abihoone)
(elamu/abihoone) (m2)
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev hoone Märkused:
Olemasolev katastriüksuse piir
*illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Planeeritud krundi piir Olemasolev tee
Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin) 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20.
Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin) Säilitatava kõrghaljastuse põhimõtteline lahendus Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Olemasolev teerada 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Planeeritud elamumaa hoonestusala 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuala r = 200 m
4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali
x Likvideeritav/teisaldatav objekt Planeeritud tootmismaa hoonestusala
alusel (andmed 11.02.2021).
P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Planeeritud sõidutee* 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid.
Juurdepääs kinnistule* Planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise ala
jalakäijale Paabor Projekt OÜ Töö nimetus
Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht Planeeritud piiranguga hoonestusala(vt märkus 5)
Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald
Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
Planeeritud puurkaev*
[email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering
Koostas Joonise nimetus
Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* Marlen Paabor
Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV õhuliin PÕHIJOONIS
Väga intensiivne elektromagnetvälja ala /allkirjastatud digitaalselt/
Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* Intensiivne elektromagnetvälja ala Kontrollis Gerly Toomeoja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Märgatav elektromagnetvälja ala /allkirjastatud digitaalselt/ Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus
Planeeritud truup
Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
Sõidukite liikumissuunad trassikoridori kaitsevöönd 15. jaanuar 2022 4 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE ALA 13m
lõige 1...1
5m 3,5 m
3,5 m 0,5 0,5
N
rajatav tee
PLAN. PLAN.
tugipeenar
tugipeenar
KRUNT KRUNT
S
4% 4% 3% 3% 4% 4%
E V
1 1,5
4
8 4
4
4
9 P-3 4
4
4
VLP 4 7
4
ELP P-3
V
ELP
VLP
V
ELP
V
10
R200
4
P-3 ELP
4
4
V
4
V
4
4
V
4
VLP
V
6
V P-3
4
V
11
VLP
V
VLP
V
0
R6
V
12
,1
4
V
4
V
P-3 0
V 5 R1
4 ELP
V
4
20
4 R1
0 4
4
V
ELP 4
4
ELP 4
4
V
0
R1
V
ELP
V
VLP
0
12 R1
4
P-3
V
V
3
V
4
VLP
P-3
4
e
V
te
P-3
pi
0
VLP R1
ro
V
To
4 ELP
4
V
1
V
V
4
4
5
13 4 V
1
V
2
P-3
4 V
V
X m
P-3 V X 30
ee nd
V X
13
vit X
öö
Ki ev
V
4
X
4
its Kersalu:(Harju-Risti)
V
X
VLP X
X ka
V e mastalajaam
X
V
ELP X X
ite
X X X
Riig
V X
V X X
X X X
V V X
X P-3
V
X
X X
VLP
X
V V X
13
X X
5
X
4
V X
XELP
V 14 V X 1
X
X
V
V X
X X
V
X
V X X
X
X
V
X
X
X
X
x
X
X
x
X
X
X
X
4
30
X
21
X
X
,2
X
X
Ristumine kinnisel
meetodil
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir Olemasolev hoone Märkused:
Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin)
Olemasolev tee *illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin)
Planeeritud veetorustik 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20.
Planeeritud elamumaa hoonestusala Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Planeeritud elektri madalpingekaabel
Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuala r = 200 m Planeeritud tootmismaa hoonestusala 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
Olemasoleva puurkaevu hooldusala orient. asukoht Planeeritud sõidutee*
Orient. reovee immutamise keeluala 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali
Planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise ala alusel (andmed 11.02.2021).
Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m jalakäijale
Reovee immutamise keeluala* 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid.
(50 m puurkaevu hooldusalast) Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala*
Riigimaantee nähtavuskolmnurk Paabor Projekt OÜ Töö nimetus
VLP Reg. nr: 14260182
Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala
Planeeritud veeliitumispunkt (maakraan) (7x 320 m, seisund rahuldav ) Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald
ELP
Planeeritud piiranguga hoonestusala(vt märkus 5)
[email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering
Planeeritud elektri liitumispunkt (liitumiskilp) Koostas Joonise nimetus
Marlen Paabor
Olemasoleva puurkaevu orienteeruv asukoht TEHNOVÕRKUDE JOONIS
Planeeritud puurkaev* x Likvideeritav/teisaldatav objekt /allkirjastatud digitaalselt/
Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Kontrollis Gerly Toomeoja
Planeeritud elektriliitumiskilp Planeeritud truup Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus
/allkirjastatud digitaalselt/
Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* Juurdepääs kinnistule* 5. jaanuar 2022 5 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Rääbise 4-16
Äksi alevik, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail:
[email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-2-2021
Detailplaneeringu ID: 90653
HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD
TOROPI (katastritunnus 29501:009:0448)
MAATULUNDUSMAA KINNISTU
JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja ja korraldaja: Lääne-Harju Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
TARTU 2021
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 2
SELETUSKIRI
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
SELETUSKIRI........................................................................................................................... 4
1. Detailplaneeringu koostamise alus ..................................................................................... 4
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta ...................................... 4
3. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................................ 4
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................... 5
5. Geodeetiline alusplaan ........................................................................................................ 5
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ............................................................................. 5
6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 6
6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 8
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ....................................................... 8
6.5 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................... 9
7. Planeeringulahendus ........................................................................................................ 10
7.1 Krundi ehitusõiguse määramine.................................................................................. 10
7.2 Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 11
7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ........................................................... 12
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 12
7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14
7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................. 17
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19
7.9 Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 19
7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 21
8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….………...22
JOONISED
• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
• Joonis 2 – Tugiplaan M 1:2000
• Joonis 3 – Kontaktvööndi ehituslik analüüs M 1:2000
• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:1000
• Joonis 5 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 4
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
• Motogate OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Lääne-Harju
Vallavalitsusele (registreeritud 05.10.2020 nr 6-2/3093).
• Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020.a korraldus nr 1127 koos lisadega
(lähteseisukohad) detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeritav ala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kersalu külas 11190 Põllküla-
Madise tee vahetus naabruses. Planeeringuala hõlmab Toropi (katastritunnus 29501:009:0448)
maatulundusmaa katastriüksust ja lisaks on kaasatud 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus
29501:009:0293) transpordimaa kinnistu ulatuses, mis on vajalik juurdepääsu kavandamiseks
planeeringuala kruntidele. Planeeringuala suurus koos lähialaga on 5,95 ha. Olemasolev
maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1
„Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
PLANEERINGUALA
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistu elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja
-tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste
abinõude ning vajalike kitsenduste määramine.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
• Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt 17. novembri 2020.a korralduse nr 1127
„Detailplaneeringu koostamise algatamine“ lisas 1 toodud lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks.
• Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsus nr 259/1005 kehtestatud Keila valla
üldplaneering.
• Harju Maakonnaplaneering 2030+
• Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 31. august 2020 otsuse nr 60 alusel algatatud Keila-
Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneering Lääne-Harju vallas ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine
• Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11 „Lääne-Harju valla
jäätmehoolduseeskiri“
• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri määrus
18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; EVS 843:2016
„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.
Osa 6: Tuletõrje veevarustus“)
• Maanteeameti 07.12.2020 kiri nr 15-2/20/49999-3 „Seisukohtade väljastamine Lääne-
Harju vald Kersalu küla Toropi detailplaneeringu koostamiseks“
• Tehnovõrgu valdaja Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused
tehnovõrkudega liitumiseks.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuar 2021. a,
töö nr. 4573-20. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ülevaade
Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 „Linnalise asustusega alad“ on märgitud, et väljaspool
linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada
ning laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad
tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid,
tuleb edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Käesolevas detailplaneeringus
maakonnaplaneeringus antud linnalisele asustusele omased tunnused puuduvad ning
detailplaneering sobitub pigem maakonnaplaneeringu peatükis 2.3 „Maalised piirkonnad“
kirjeldatud alaga kuna vastab olemuselt valglinnastumisele iseloomulikele tunnustele.
Eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu peatükis on märgitud, et elamualasid ei planeerita
üldjuhul maanteede lähedusse ja kaitseväe harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse
vältimaks negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik
soovib planeerida elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ühtlasi rakendama
negatiivset mõju leevendavaid meetmeid.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 6
6.2 Vastavus üldplaneeringule
Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla
üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamumaa reserveeritud alaga. Detailplaneeringu
koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeritav ala asub Kersalu külas 11190 Põllküla-Madise tee vahetus naabruses Keila valla
üldplaneeringu joonise 2A põhjal tiheasustuses väikeelamumaa juhtotstarbega alal.
Üldplaneeringuga on ette nähtud Kersalu küla metsaalale elamumaal säilitatava kõrghaljastuse
osatähtsuseks > 50 %.
Skeem 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringust (2005)
6.3 Olemasolev olukord
Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes Kroonipõllu (katastritunnus 29501:009:0450)
maatulundusmaa, kirdes Vanaranna tee 10 (katastritunnus 29501:009:0189) maatulundusmaa,
idas Vanaranna tee 5 (katastritunnus 29501:009:0382) maatulundusmaa ja Vanaranna tee 1
(katastritunnus 29501:009:0110 ) elamumaaga, kagus 11199 Põllküla-Madise tee
(katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaa ja edelas Põllu (katastritunnus
29501:009:0363) maatulundusmaaga.
6.3.1 Planeeringuala ülevaade ja sellel lasuvad kitsendused
Toropi kinnistu kõlvikulise koosseisu moodustab 35767 m2 haritav maa, looduslik rohumaa
13819 m2 ja metsamaa 9433 m2. Haritava maa muld on õhukesekihiline paepealne klibumuld,
mille keskmine boniteet on 22, seega tegemist on väheväärtusliku mullaga.
Planeeringuala lõunaosas on säilinud Madise-Põlluküla vana maantee muldkeha. Lisaks
paikneb katastriüksuse edela osas üle 1 m kõrgune kivi, mis säilitatakse. Katastriüksus on
kaetud suures ulatuses heinamaaga ja lisaks esineb vähesel määral kõrghaljastust katastriüksuse
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7
põhjaosas. Planeeringualal puudub hoonestus. Juurdepääs kinnistule on tagatud 11190
Põllküla-Madise teelt.
Foto 1. Vaade lõuna suunalt planeeringualale Foto 2. Vaade planeeringuala lõunaosas
paiknevale teerajale
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• 11199 Põllküla - Madise tee kaitsevöönd;
• Elektriõhuliin Keila - Paldiski 35-110kV kaitsevöönd;
• Elektriõhuliini Lepiku alla 1 kV kaitsevöönd;
• Riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvöönd;
Kinnistu põhjapoolsel alale ulatub Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu
planeeringuala, mis on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60. Keila-
Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on kahe
olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110
kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama
asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine. Kavandatud õhuliinidele kehtib
kaitsevöönd 40 m kummalegi poole liini ning detailplaneeringu joonistel on välja toodud ka
elektromagnetväljade (EMV) alad: väga intensiivne EMV ala 15 m keskteljest, intensiivne
EMV ala 34 m keskteljest, märgatav EMV ala 82 m keskteljest, mis kõik ulatuvad
planeeringuala põhjaossa.
Lisaks asub katastriüksusel Vanaranna tee 1 katastriüksuse juurdepääsutee (pinnastee), millele
teeservituuti seatud pole, ning mida kasutatakse peamiselt vaid jalgsi juurdepääsuks.
6.3.2 Riigikaitselise tegevusega kaasnev müra
Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Klooga harjutusvälja piiranguvööndis
ligukaudu 1,2 km kaugusel harjutusvälja piirist. Klooga harjutusvälja kasutatakse selliseks
riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra, mis võib levida
kogu piiranguvööndi ulatuses.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 8
Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva
müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise
tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete
regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra
normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut
taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning
puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud
meetmed.
Olemasolevat olukorda on kujutatud täpsemat joonisel 3 „Tugiplaan“.
6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed, maakasutused ning olemasolevad teed ja
hooned on toodud joonisel 2 “Kontaktvööndi ehituslikud seosed“. Planeeringuala läheduses
asuvad peamiselt maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.
Kuna planeeringuala kontaktvööndisse jäävad samuti katastriüksused, mis on Keila valla
üldplaneeringu järgi kavandatud väikeelamumaa reserveeritud aladena siis joonisel 2 on antud
üks võimalik lahendus perspektiivsete juurdepääsuteede kohta planeeringualast edela suunda
jäävatele võimalike väikeelamutele juurdepääsuks. Planeeringuala vahetus läheduses asuvate
hoonestatud katastriüksuste suurused jäävad vahemikku 2702 m2 - 28 081 m2. Planeeringualast
ida suunal asuvad hoonestatud kinnistud (neli hoonet katastriüksusel), millel asuvad 1-2
kordsed üksikelamud ja abihooned. Planeeringualast kagu suunal teisel pool Põllküla - Madise
maanteed asuvad Kleemeti detailplaneeringuga moodustatud elamumaa krundid, mis on suures
osas veel hoonestamata. Detailplaneeringuga on lubatud rajada neile katastriüksuse kohta 2-3
hoonet kõrgusega kuni 10 m (põhihoone) ja ehitisaluse pinnaga 450-600 m2 ning lubatud
korruste arv kuni 2 korrust.
Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele. Paldiski linn jääb
planeeringualast ca 8 km kaugusele ja Keila linn ca 12 km kaugusele.
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
6.5 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering
jälgib otseselt kehtivas Keila valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Keila valla üldplaneeringu
kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mille maakasutus juhtotstarbeks on reserveeritud
elamumaa. Detailplaneeringu realiseerimisel seega viiakse ellu üldplaneeringus toodut ja
samaaegselt aidatakse kaasa elanike arvu kasvule. Lisaks on planeeringulahenduse koostamisel
analüüsitud kontaktvööndis paiknevate olemasolevat hoonestust - ehitiste tehnilisi näitajaid,
hoonestatud katastriüksuste suuruseid ja lähipiirkonda planeeritud hoonetele määratud
ehitusõigusi. Kruntide suuruste määramisel on arvestatud lähipiirkonnas asuvate kruntide
suurustega ja planeeritud kruntide sobivusega antud keskkonda. Planeeringuga kavandatud
elamumaa krundid sobituvad oma suuruse ja kujuga Kersalu küla olemasolevate elamumaade
suurusega. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus muudab ümbruse
ilmekamaks. Lisaks on võetud detailplaneeringu koostamisel arvesse nii koostamisel olevat
Lääne-Harju valla üldplaneeringut kui ka ajaloolist Kersalu küla hoonestuse paiknemist. Nimelt
on topokaardilt 1935-1939. aastast on näha, et hoonestatud on peamiselt teede äärsed alad
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9
(praegused Vanaranna tee ja Kleemeti tee) ning planeeringulahendus on selle hoonestuse
kavandamise põhimõttega kooskõlas.
Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna
kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed ja riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb vaid 1,2 km
kaugusele. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi
paiknemist.
Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Paldiski linna ja Keila linna lähedus,
kus on kõik vajalikud teenused (koolid, lasteaiad, töökohad, kaubanduspinnad, avaliku sektori
asutused jne) on lihtsasti kättesaadavad. Trendiks on, et soovitakse elama asuda linnalähedale
maale, kust tööle, kooli, lasteaeda liikumiseks ei kulu kaua aega. Paldiski linna sõidab alla 10
minuti, mis tähendab, et Kersalu külast liikumine vajalikesse kohtadesse on optimaalsel
kaugusel (võrdluseks võib tuua, et Tallinnas suur osa elanikke sõidavad arvatavasti kauem
tööle-kooli kui Kersalu elanikud hommikul Paldiskisse või Keilasse). Lisaks asub
planeeringuala looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne.
Detailplaneeringu positiivsed mõjud: tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust,
uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt
majandust.
6.6 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute elanike
lisandumise näol, mistõttu suure tõenäosusega Lääne-Harju valla elanike. Lisaks suureneb
kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna
kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega
negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende
kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised
tingimused hoonete rajamiseks. Elamu rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas Kersalu
küla ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et
hoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale on väga väike.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne
mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud
välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse
suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 10
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7. Planeeringulahendus
7.1 Krundi ehitusõiguse määramine
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:
1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1
„Kruntide määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes. Kruntide planeeritud
sihtotstarbed on elamumaa 100%, tootmismaa 100%, transpordimaa 100% ja maatulundusmaa
100%.
Tabel 1. Kruntide määratud ehitusõigused
Pos nr/
Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9,
lähiaadress või Pos 8 Pos 5 Pos 13 ja 14
10, 11, 12
selle ettepanek
Krundi Vee
kasutamise tootmise ja
Üksikelamu maa Muu looduslik Tee ja tänava
sihtotstarve jaotamise
EP100% maa ML100% maa LT100%
või ehitise maa
sihtotstarbed OV100%
Katastriüksuse Maatulundusmaa Tootmismaa Transpordimaa
Elamumaa 100%
sihtotstarve 100% 100% 100%
Hoonete või
olulise avaliku
3
huviga
1 elamu ja kuni 2 - 1 -
rajatiste
abihoonet
suurim
lubatud arv
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11
või nende
puudumine
maa-alal
Hoonete või
olulise avaliku
huviga
rajatiste
400 m2 - 20 m2 -
suurim
lubatud
ehitisealune
pind;
Hoonete või
olulise avaliku
huviga
Elamul 9 m ja
rajatiste - 6m -
abihoonel 6 m
lubatud
maksimaalne
kõrgus
Hoonete või
olulise avaliku
huviga
rajatiste - - - -
suurim
lubatud
sügavus
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla
lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised.
7.2 Krundi hoonestusala määramine
Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud hoonete (nii ehitusloakohustuslikke kui ka
ehitusloakohustuseta) rajamine, hoonestusalad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“.
Hoonestusala planeerimisel on arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega,
riigitee kaitsevööndiga ja Paldiski 330/110kV detailplaneeringu järgsete õhuliini
elektromagnetväljade ulatustega. Pos 1 hoonestusala on planeeritud riigitee 11190 Põllküla-
Madise teekattepiirist 30 m kaugusele ja katastriüksuse piirist 21,2 m kaugusele. Teistest
katastriüksuse külgedest 4 m kaugusele. Teiste planeeritud kruntide hoonestusala paikneb 4 m
kaugusel krundi piiridest. Kolme krundi puhul on määratud ka piiranguga hoonestusalad, kuhu
on lubatud rajada vaid abihooneid. Nõnda suur hoonestusala võimaldab vabalt valida hoonete
asukohti. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks
vajalikke tehnovõrke (nt elektri madalpingekaabel, veetorustik), parklat, piirdeaedu,
juurdepääsuteed ja haljastust, sh on keelatud ehitada ka hoonestusalast väljapoole kuni 20 m2
ehitisealuse pinnaga väikeehitisi.
Planeeringuga on lubatud rajada planeeringualale hooneid, mille maksimaalne ehitisealune
pind kokku on 400 m2. Lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse
ehitusprojektide käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimaks lubatud arvuks
maa-alal 3.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 12
7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1) Hoone lubatud välisviimistluse materjalid
2) Katusekallete vahemik
3) Katusekatte materjal
4) Lubatud piirete maksimaalne kõrgus
5) Lubatud piirete materjal
Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed
nõuded hoonete“.
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele
Pos nr Pos 1,2,3,4,6,7, 9,10,11,12 Pos 5
Hoonete lubatud
Kivi, krohv, klaas, puit
välisviimistluse materjal
Lubatud katusekalded 15 - 45° 0 - 30°
Lubatud katusekatte
Kivi, plekk, laast ja bituumen
materjal
Lubatud piirete
1,5 m
maksimaalne kõrgus
Lubatud piirete materjal puit, kivi, metall ja nende kombinatsioonid, hekk
(taimestik)
Kuna tegemist ei ole miljööväärtusliku piirkonnaga, siis planeeringuga ei määrata kindlaid
välisviimistluse toone ega stiili. Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja
omavahel harmoneeruma. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv,
heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.
Piirded
Soovitav on krundile rajada piirded, et luua turvalisem keskkond. Piiretena kasutada
läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Plankpiirete rajamine on keelatud. Lubatud
maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja
välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja lahendus
täpsustatakse ehitusprojektiga.
Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on
planeeritud ehitada igale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele üks üksikelamu (kood
11101) ja abihooned (kood 12744). Krundile Pos 5 on lubatud rajada üks kaevumaja (kood
12746).
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11199 Põllküla-Madise km 1,12-1,29. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 323 autot/ööpäevas, liiklusreziim 90 km/h. Juurdepääs
planeeringualale toimub 11199 Põllküla–Madise asfaltkattega riigimaanteelt. Kuna tegemist on
maatulundusmaaga, siis praegusel hetkel nõuetekohane mahasõit ja juurdepääsutee maanteelt
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13
puudub. EhS § 71 kohane tee kaitsevööndi ulatus on 30 m. Joonisel 5 kujutatud mahasõidu
nähtavuskolmnurgad vastavad seisundile rahuldav (7 x 320 m). Juurdepääsuks planeeringualale
on planeeritud riigiteelt ristumiskoht km 1,29 kinnistu edela piiril, mis lisaks planeeringualale
lahendab juurdepääsu ka naaberkinnistule Põllu (29501:009:0363). Täiendavaid ristumiskohti
riigiteelt ei ole planeeritud. Planeeritud juurdepääs jääb Vanaranna tee 3 mahasõidust 218 m
kaugusele.
Juurdepääsutee katte laiuseks on planeeringuga määratud 5 m. Mõlemale poole teed on jäetud
4 m ruumi planeeritud ja perspektiivsete tehnovõrkude ja jalakäijate tee tarbeks. Teest vasakule
poole on reserveeritud ruum perspektiivse Elektrilevi OÜ poolt nõutud 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridoriks ning teest paremale poole on jäetud ruum perspektiivse jalgtee jaoks. Nimetatud
jalgtee soovitus tuleneb Transpordiameti (kirja koostamise ajal veel endine Maanteeamet)
lähetingimustest, kus soovitati: „Kaaluda planeeringualale jalgteede kavandamist ning
bussipeatustega ühendamist. Riigitee ääres jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg-
jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
Normide tabelist 7.5.“. Kuna aga lähim bussipeatus asub riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ääres ja
jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele, siis käesoleva detailplaneeringuga jalgteed ette ei
nähta. Kui tulevikus planeeringualaga piirneva riigitee 11199 Põllküla-Madise tee äärde
kergliiklustee või bussipeatus tuleb, siis transpordimaa katastriüksuse omanikul on soovi ja
nõudluse korral võimalik planeeritud juurdepääsutee äärde jalakäijate tee rajada.
Joonisel 4 ja 5 kujutatud planeeritud juurdepääsutee kuju (krundil Pos 13 ja 14) ja asukoht on
illustratiivsed ja need täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Planeeritava juurdepääsutee alla
tuleb planeeritud Kivi tee ääres olemasoleva kraavi toimima jäämiseks rajada truup. Silmas
tuleb pidada projekteerimisel Päästeameti kooskõlastuse tingimust, et umbtee puhul tuleb
arvestada päästesõidukite ümberpööramise võimalustega (sh pöörderaadiustega) järgides
standardi EVS 812-7:2018 jaotistes 14.1.4 ja 14.1.9 välja toodut. Standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ välja toodud ümberpöördekoha näidete alusel on Pos 13 ja 14 kruntidele
planeeritud juurdepääsuteede lõppu ümberpöördekoht.
Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Lääne-Harju valla koostamisel oleva
üldplaneeringu raames koostatud mürauuringu (koostas Hendrikson & KO) järgselt vastab
müratase normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 45…50 dB ja öisel ajal
(23:00-07:00) vahemikus 40...45 dB. Seega kuna tegemist on vähe intensiivse liiklusega
maanteega ja välisõhu müratasemed on normtasemetel, tuleb müra leevendusmeetmega
arvestada edasisel projekteerimisel.
Projekteerimisel tuleb tagada
• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55
dB, öösel 50 dB).
• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud
müratasemete väärtused siseruumides.
Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada
müratõkestavaid aknaid. Sh Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 14
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja
riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
Detailplaneeringuga moodustavad transpordimaa krundid koos juurdepääsuteega rajatakse
detailplaneeringust huvitatud isiku poolt ning antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse
poolte kokkuleppel avaliku kasutuse leping. Juurdepääs tagatakse ka planeeritud
juurdepääsuteelt Vanaranna tee 1 kinnistule kuna sellele puudub käesoleval hetkel sõidukitega
ligipääs.
Parkimine lahendada igal krundil parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS
843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv
ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt, näiteks
garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada
piisavalt suur sissesõidutee ja parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega –
võimalikud parkimisala katted on kruusakate, murukivi või (sillutis)kivist kate. Täpsem
juurdepääsutee ja parkimisala kuju, kattematerjal ja asukoht tuleb lahendada iga ehitusprojekti
käigus, kui on selgunud hoonete konkreetsed asukohad.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab
olema vastavalt väljatoodud määruse §22 lg 2-le kaheksa meetrit. Sama paragraafi lg 4 alusel
võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete
kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut
takistama ehituslike abinõudega.
Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Detailplaneeringuga lubatud ühepere
elamu madalaim tulepüsivusklass on TP3, samuti võib ehitada ka kõrgema tulepüsivusklassiga
hooneid. Täpne tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Planeeringualal paiknevad elektriliinid, mis teenindavad teisi katastriüksuseid. Olemasolev
elektriühendus katastriüksusel puudub. Planeeringualal paiknevad kaks elektriõhuliini
(kõrgepingeliin, 35-100kV), üks elektriõhuliin alla 1kV, üks elektrimaakaabelliin ja üks
elektriõhuliini mastitõmmits või tugi. Koostamisel on Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori
detailplaneering, mille eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja
L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini planeerimine. Käesolev
detailplaneering kajastab ja arvestab koostamisel oleva nimetatud detailplaneeringuga.
Olemasolevate tehnovõrkude asukohad on kujutatud joonisel 2 „Tugiplaan“.
Joonisel 4 „Põhijoonis“ ja joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ toodud planeeritud
tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste projekteerimise käigus
sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele tehnovõrkudele on soovituslik seada notariaalsed
isiklikud kasutusõigused või servituudid määramaks õigused ja kohustused katastriüksuse
omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15
Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole kohustuslik kui tehnovõrkudele kehtib talumiskohustus
(tehnovõrk on rajatud enne 1.04.1999.a). Planeeritud tehnovõrkudele tuleb samuti seada isiklik
kasutusõigus või servituut nende omanikega.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikke. Kui
tulevikus siiski katastriüksuse vahetusse lähedusse ühisveevärk ja –kanalisatsioon välja
ehitatakse, siis on lubatud ka planeeringualal olevatel kruntidel liituda nendega. Täpsem
ühendustorustike asukoht määratakse sel juhul edasise projekteerimise käigus.
Kuna aga planeeringu koostamise ajal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud läheduses
puuduvad, lahendatakse esialgu veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt.
Planeeritud elamumaa krundite veevarustus lahendatakse ühise puurkaevu baasil (pos 5).
Puurkaevu projekteerimisel tuleb teha hüdrogeoloogiline uuring selgitamaks välja vee
horisondi ja vee hulga olemasolu selles piirkonnas. Täpsem puurkaevu asukoht krundil
määratakse projekteerimise käigus.
Puurkaevu soovituslik tootlikkus on minimaalselt 6 m3 ööpäevas, arvestades ühe katastriüksuse
elanike arvuks 4 inimest (kokku seega 40 in) ja ühe inimese keskmiseks veevajaduseks 150
liitrit ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla
10 m³/d ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Tulenevalt veetarbe hulgast ja kasutajate
arvust ei moodustata sanitaarkaitseala Veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala asemel
moodustatakse Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.
Elamutele veeühenduse saamiseks rajatakse puurkaevust kruntide teenindamiseks veetorustik
rajatava tee äärde. Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad
tulevikus hoolitsema kõik kasutajad ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik moodustada kohalik
planeeringuala ühisveevärgiga tegelev MTÜ, mille liikmeteks on kõik planeeritud kruntide
tulevased kinnistuomanikud. Krunt Pos 5 võõrandatakse MTÜ-le, et tegutsemine oleks
tulevikus lihtsam. Sama MTÜ ülesandeks jääb ka tuletõrje veevõtukoha hooldus ja korrashoid
(vt täpsemalt ptk 7.6.3).
Toropi maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle
rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt – kas kogumismahuti
või biopuhasti baasil. Iseseisvate omapuhastite soovitatav tootlikkus on 4 ie krundi kohta.
Omapuhastite asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad
tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust oluliselt, st omapuhasti imbväljaku kuja 10
m ei tohi ulatuda naaberkrundile. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee
immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale lähemal kui 50 m.
Kogumismahuti kujaks on 5 m ja see peab samuti krundi piirdesse jääma, et
naaberkatastriüksustele ei tekiks lisanduvaid kitsendusi. Reovee ärajuhtimise lahenduse üle
otsustab iga krundi omanik ja see täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Projekti koostamise
ajal tuleb arvestada ka naaberkatastriüksusel paiknevate kaevude asukohtadega. Joonisel 5
näidud naaberkatastriüksuste kaevude asukohad on orienteeruvad ning need tuleb projekti
koostamise ajal üle vaadata, kui nende täpsed koordinaadid on teada.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 16
7.6.2 Sademevesi
Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires. Hoonete projekteerimise käigus peab
lahendama vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamise. Sademevee immutamiseks
pinnasesse on vajalik tagada vähemalt 50% loodusliku pinnase (nt muru) osakaal katastriüksuse
pindalast. St kõvakatet tuleb kasutada minimaalselt, ehk vaid juurdepääsutee ja parkimisala
rajamiseks. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavast hoonest ja teedest
eemale. Katastriüksuselt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei ole lubatud juhtida
naaberkatastriüksustele.
Krundil Pos 1 asuvad endise tee ääres kaks kraavi ja nende vahel on säilinud vaid teerada.
Teerada ja lõunapoolsem kraav on lubatud likvideerida. Teerajast põhja poolsem kraav peab
toimima jääma kuna takistab tulevikus edukalt Kivi teelt tuleneva sademevee valgumist
krundile Pos 1. Planeeritava juurdepääsu tee alla tuleb kraavi toimima jäämiseks rajada ka
truup.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri 30.03.2017. a määruses nr
17 § 54 lg 1 ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.
Kehtiva standardi järgselt on sõltuvalt kasutusviisist vajalik tagada tulekustutusvee kogus 108
m3, mis vastab nõutud vooluhulgale 10 l/s 3 tunni jooksul.
Tulenevalt eelnevast on võimalik tuletõrje veevarustus tagada tuletõrje veevõtumahuti ja
kuivhüdrandi abil. Tuletõrje veevõtumahuti kasulik veemaht (kustutusvesi) peab minimaalselt
olema 108 m3 ning selle kasutamiseks on tarvis rajada ka sõidutee äärde kuivhüdrant (vt
orienteeruvat asukohta joonis 4 ja 5). Tuletõrjeveemahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht
määratakse projekteerimise käigus.
Tuletõrje veevõtukoha hoolduse, nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus
hoolitsema asjast huvitatud osapooled (katastriüksuste omanikud, kelle hoonete ehitusprojektis
on planeeritud tuletõrje veevõtukoht sobilikuna välja toodud) kõik ühiselt. Selleks puhuks on
soovituslik ühisveevärgi majandamisega moodustavale MTÜ-le ülesandeks määrata ka
tuletõrjeveevõtu koha korrashoid. Kuna krunt Pos 5, millele tuletõrje veevõtumahuti
planeeritud on, võõrandatakse MTÜ-le tegutsemiseks.
Tuletõrjehüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega, ligipääsu
tuletõrje päästetehnikaga. Tuletõrje veevõtukoha seisund peab vastama standardis EVS 812-
6:2012+A1+A2 väljatoodud nõuetele. Tuletõrje veevõtukohta tuleb paigaldada vastav infoviit,
mis on toodud välja samas standardis joonisel L.1.
Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada huvitatud isiku poolt (kohustus on ka üleantav) enne esimese
üksikelamu kasutusloa taotlemist.
7.6.4 Elektrivarustus
Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele (29.12.2020 nr 365307). Orienteeruv trassi asukoht on näidatud detailplaneeringu
joonisel 5 – Tehnovõrkude joonis.
Detailplaneeringu ala toiteks tuleb Kersalu:(Harju-Risti) mastalajaam asendada
komplektalajaamaga, sh alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Planeeritavast
alajaamast võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi fiidrina 0,4kV maakaabelliin.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17
Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja
jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele suures osas
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi
OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate
tänavate äärde on jäetud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ näidatud liitumiskilpide ja madalpingekaabli
asukohad on soovituslikud ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektritoide liitumiskilbist
hooneni on nähtud ette maakaabliga. Täpsem elektrimaakaabli asukoht liitumiskilbist
elektripaigaldisse katastriüksusesiseselt tuleb lahendada ehitusprojekti käigus, kuna sõltub
hoone täpsest asukohast ja ruumide paiknemisest hoones.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elekter, gaas,
maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte, päikesepaneelid. Sealjuures on
päiksepaneele lubatud rajada vaid hoonete katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda
saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus
lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama
energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa
looduskeskkonda.
7.6.6 Sidevarustus
Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Skeem 3. Eesti põhikaart 25.11.2021 (Maa-amet)
Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub
(20.10.2021), et Toropi kinnistu (59 465 m2)
koosneb haritavast maast (35767 m2),
looduslikust rohumaast (13819 m2),
metsamaast (9433 m2) ja muust maast (446
m2). Planeeringuala on seega suures osas
kaetud heinamaaga ja kõrghaljastus
moodustab Maa-ameti andmetel
planeeringualast u 16%.
Põhikaardi järgi on metsamaa ulatus veidi
väiksem kui koostatud geodeetilise
alusplaani kohaselt. Kuna kehtiva
üldplaneeringu kohaselt tuleb vähemalt
50% ulatuses säilitada olemasolev
kõrghaljastus, siis võetakse arvesse
geodeetilist alusplaani, mis on neist
täpseim. Metsamaa kõlvikud asuvad
geodeetilise alusplaani kohaselt planeeritud
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 18
elamukruntidel Pos 1, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja transpordimaal Pos 13 – kokku pindalaga 15 796
m2. Reaalsuses on metsamaakõlvikud aga eelkõige kaetud võsaga, kõrghaljastust leidub pigem
planeeringuala põhjaosas. Olemasolevat haljastus on kujutatud joonisel 3 „Tugiplaan“.
Soovitatav on säilitada kõrghaljastus igal kinnistul nii suures osas kui võimalik.
Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete ja rajatiste rajamisel ning hooviala
kujundamisel ette jäävad puud. Lubatud on kõrghaljastuse vahelise võsa likvideerimine
(Kõrghaljastuseks on puittaimed, mille puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on vähemalt 0.08 m).
Krundisisene haljastus hoovi osas lahendatakse ehitusprojekti käigus. Soovi korral võib krundi
haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Nähtavuskolmnurga
alal (vt joonis 5) ei ole lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Krundil Pos 13 on
lubatud metsamaa likvideerida kogu ulatuses.
Säilitatava kõrghaljastuse põhimõtteline graafiline lahendus on näidatud joonisel 4
„Põhijoonis“. Väljatoodud graafilise lahenduse järgi säilitatakse kruntidel 6, 8, 10, 11 ja 12
kõrghaljastus kogu ulatuses kuna neil kruntidel ei jää see elamu rajamisel ja hooviala
kujundamisel otseselt ette. Krundil Pos 13 on graafilise põhimõttelise lahenduse järgi lubatud
likvideerida kogu haljastus, mis jääb juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamisele ette ja kruntidel
Pos 1, 7 ja 9 jääb lahenduse järgi säilitatava kõrghaljastuse osakaal olemasolevast 42,2 - 63,5%
vahemikku. Alla 50% säilitatava kõrghaljastuse krundi kohta on lubatud Pos 9-l kuna see on
kaetud kogu ulatuses metsamaaga ning seetõttu ei ole likvideerimistöid tegemata võimalik
rajada üksikelamut ja abihooneid ning hooviala kujundada. Siiski on tagatud näidatud graafilise
põhimõttelise lahenduse puhul planeeringualal olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine ca 74%
ulatuses.
Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:
• krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud;
• metsamaa kõlvikutel tuleb tagada vähemalt 50% ulatuses kõrghaljastuse säilitamine (vt
täpsemalt joonisel 4 toodud põhimõttelist haljastuse säilitamisega alasid);
• negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik jätta Pos 1 planeeritud hoonete ja
riigitee vahele roheline puhvertsoon, mis leevendaks autode tolmu levikut
ümbritsevasse keskkonda;
• haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega
ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;
• haljastamisel on soovitav kasutada eelkõige madalhaljastust. Samuti on soovitatav
kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve
aasta vältel;
• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda
tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;
• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu
suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Katastriüksuse maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis.
Katastriüksusel peab olema selline vertikaalplaneering, et katastriüksuselt tulenevat sademe- ja
lumesulamisvett ei juhitaks naaberkatastriüksustele. Sademeveed tuleb juhtida
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19
vertikaalplaneerimise käigus pinnassesse oma krundi piirides. Suuremahuline maapinna
kõrguste muutmine (rohkem kui 0,5 m) hoonete paiknemise asukohas on keelatud.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad ja nõrga järelevalvega kohad.
Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele
2) Eelistada läbipaistvaid piirdeaedu
3) Sõidukite parkimine hoone läheduses
4) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis
5) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustuste kasutamine
6) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb kinni pidada seadusejärgsetest
tehnovõrkudele seatud kaitsevöönditest, tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende
funktsioneerimise tagamine, konteineri paigaldamine katastriüksusele jäätmete kogumiseks ja
jäätmete käitlemine vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale.
7.8.1 Jäätmehooldus
Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Lääne-Harju
valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Lääne-Harju vallas viibivatele ja
tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on
säilitada Lääne-Harju vallas puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning
soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Planeeringualal moodustavatele kruntidele
peab igale ühele paigaldama kinnised konteinerid. Soovitavalt tuleks konteinerid paigutada
nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol. Täpne konteinerite asukoht määrata
ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Lääne-Harju
valla jäätmehoolduseeskirjale. Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada tekkivate
olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete
ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
7.8.2 Keskkonnahäiringute vähendamise meetmed
Tulenevalt planeeringuala paiknemisest riigitee nr 11199 Põllküla-Madise kaitsevööndis ja
Klooga harjutusvälja piiranguvööndis tuleb edasisel projekteerimisel kasutada müra
tõkestamiseks ehituslikke lahendusi. Võimalike siseruumides olevate häiringute
leevendusmeetmetena tuleb kasutada müratõkestavaid aknaid.
7.9 Servituutide vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkudele, mis asuvad planeeringualal,
on tuleb seada isiklik kasutusõigus või servituut nende omanikega (nt moodustatav MTÜ,
Elektrilevi OÜ). Samuti on soovituslik sõlmida Elektrilevi OÜ-ga servituudid olemasolevatele
elektriliinidele, kui sellekohased lepingud praegu puuduvad. Kui antud tehnovõrgud on rajatud
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 20
enne 1. aprill 1999.a siis kehtib neile talumiskohustus ja isiklikku kasutusõigust ega servituuti
seadma ei pea.
Vanaranna tee 1 katastriüksuse sõidukite ligipääs tagatakse planeeritud juurdepääsuteede kaudu
(Pos 13 ja Pos 14). Juurdepääsuteed antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse avaliku
kasutuse leping, seetõttu Vanaranna tee 1 katastriüksusega teeservituudi seadmine ei ole
vajalik. Kuid Vanaranna tee 1 omaniku soov on, et talle oleks tagatud juurdepääs jala käimiseks
ka olemasoleva jalgraja kaudu, mis asub planeeritud krundil Pos 1 ja Vanaranna tee 3
katastriüksusel. Selle õiguslikkuse tagamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Vanaranna tee
1 ja Pos 1 vahel ning Vanaranna tee 3 ja Vanaranna tee 1 vahel. Vanaranna tee 1 ja 3 vahelise
notariaalse lepingu või kokkulepe korraldavad nimetatud katastriüksuste omanikud ise ning
Vananna tee 1 ja Toropi katastriüksuse (Pos 1) vahel sõlmitava notariaalse isikliku
kasutusõiguse seadmise korraldab detailplaneeringust huvitatud isik. Isiklik kasutusõigus
seatakse praeguse omanikuga, st et kui tulevikus on Vanaranna tee 1 uus omanik, siis tema
ligipääs hakkab toimuma vaid planeeritud juurdepääsu tee kaudu. Kuniks aga planeeritud
juurdepääsuteed ei ole valmis ehitatud toimub edasi olemasolev lahendus Vanaranna teele 1
juurdepääsuna, milleks on olemasolev jalgrada üle Vanaranna tee 3 katastriüksuse ja üle Toropi
katastriüksuse. Juurdepääs tagatakse servituudialal eelkõige jalakäijatele ning sõidukite ligipääs
Vanaranna tee 1 katastriüksusele tuleb kooskõlastada Vanaranna tee 3 ja Pos 1 omanikega
vastavalt tekkinud vajadusele ja olukorrale.
Tabel 3 Servituutide seadmise vajadus
Teeniv Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus
kinnisasi/isik
Pos 13 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
liitumiskilp;
Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel, liitumiskilp;
Pos 14 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
liitumiskilp;
Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel, liitumiskilp;
Kakupesa tee Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
(29501:009:0368) – elektri madalpingekaabel;
komplektalajaam
Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel,
komplektalajaam
11199 Põllküla- Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
Madise tee – elektri madalpingekaabel;
(29501:009:0293) Juurdepääsu servituut – elektri
madalpingekaabel
Pos 13 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut
– veetorustik
Pos 14 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut
– veetorustik
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 21
Pos 1 Vanaranna tee 1 omanik Isiklik kasutusõigus
juurdepääsuks olemasoleva
jalgtee kaudu.
7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele
projektidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega
kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks
naaberkatastriüksuste omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
võimalusi. Samuti ei tohi tekitada naaberkatastriüksuse omanikele täiendavaid kitsendusi.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud
hüvitama kahju tekitanud katastriüksuse igakordne omanik.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga katastriüksuse omanik.
Katastriüksuse omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.
Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine
katastriüksustel. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub katastriüksuse omanik.
Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele
hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega.
Detailplaneering realiseeritakse ühes etapis.
Detailplaneeringuga kavandatud kruntidele elamute ehitamise eelduseks on eelkõige tuletõrje
veevõtukoha, juurdepääsuteede, puurkaevu ja veetorustike ning elektriliinide ning
liitumiskilpide rajamine, neile kõigile kasutusloa saamine ja vastavate servituutide seadmine.
Nimetatud rajatised kohustub välja ehitama huvitatud isik (antud kohustus on vajadusel ka
üleantav). Kõik nimetatud rajatised ja tee peab valmis olema ja kasutusloa saanud enne esimese
ehitatava üksikelamu kasutusloa väljastamist. Seejärel on alles võimalik rajada elamumaa
kruntidele hooned.
Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri
madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal.
Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ja seetõttu võib esineda väljaõppe
ajal müra. Klooga harjutusvälja detailplaneering on kehtestatud 26.02.2013 Keila
Vallavolikogu otsusega nr 335/0213. Ning Klooga Harjutusvälja detailplaneeringu KSH
aruande (Ramboll Eesti AS 2010) mürauuringu põhjal laskeväljast tingitud müra ei mõjuta
Kersalu küla majapidamisi. Mõningat häirivat mõju võib põhjustada äkkplahvatuste ja
lõhkamiste korral. Kuid kui arvestada valdavate tuulte suunda siis suure tõenäosusega ka see
mõju ei ole eriti häiriv. Heliefektide tekitamisel harjutuste käigus peetakse võimalusel kinni
avaliku korra eeskirjades sätestatud piirangutest. Kaitseväe harjutusaladel toimuva väljaõppe
kohta edastatakse infot kohalikele omavalitsustele. Lisaks on Kaitseväe kodulehel ja
harjutusväljade infotahvlitel harjutusväljade vastutavate isikute kontaktnumbrid, kellelt saab
soovi korral küsida täiendavat informatsiooni harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta.
Kaitseliidu kodulehel on toodud välja detailselt harjutuste toimumisajad ja müratasemed.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 22
Peamiselt on harjutuste ajal võimalikuks müratasemeks määratud keskmine, kuid esineb ka
kõrge müratasemega laskeharjutusi. Kõrge müratasemega laskeharjutused on planeeritud
tööpäevadele ja päevasele ajale, et võimalikud häiringud elanikele, kes viibivad
piiranguvööndis, oleks minimaalsed. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb
riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või
ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul
tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti
koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27
alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata
Transpordiamet.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Elektrilevi OÜ 19.01.2022 nr 6-1/75-29
Kersalu küla Toropi maatulundusmaa
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 täiendavalt kooskõlastamiseks Toropi
maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on varasemalt
kooskõlastanud Elektrilevi OÜ 23.04.2021 nr 3512769939. Detailplaneeringu materjale on
täiendatud seoses Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneeringu keskkonnamõju
hinnangut ja detailplaneeringut arvestades.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerli Lambing
keskkonna – ja ehitusosakonna juhataja
Lisa: 1. Toropi seletuskiri
2. Kontaktvöödi plaan
3. Toropi põhijoonis
4. Toropi tehnovõrgud
5. Rahandusministeeriumi 11.01.2022 kiri nr 14-11/8568-3
6. Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering joonis 4.3
7. Eksperthinnang magnetväljade võimaliku keskkonnamõju osas
Sama kiri Energiasalv Pakri OÜ;
[email protected]
Ado Pallase, 6790 604
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200