Lp Jaak Aab 02.03.2022 nr 7-2/535-1
Riigihalduse minister
[email protected]
Maa-amet
[email protected]
Kehtestatud detailplaneeringu edastamine
Kirjaga 15.02.2022 nr 7-2/535 edastasime Teile kehtestatud Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu. Ekslikult
olid kehtestamise korralduse juures esitatud planeeringu jooniste digitaalsetele kihtidele vigased failid. Käesolevaga
edastame Teile kehtestatud detailplaneeringu uuesti:
1. Luunja Vallavalitsuse 9.02.2022 korraldusega nr 42 kehtestatud Veibri külas Tilia maaüksuse põhjaosa
detailplaneering.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
7417217,
[email protected]
Lisa:
1. Luunja Vallavalitsuse 9.02.2022 korraldus nr 42 koos lisaga.
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
LUUNJA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Luunja 9. veebruar 2022 nr 42
Veibri külas Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu kehtestamine
Veibri külas Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu koostamine on algatatud Luunja
Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 47. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda
võimalusi planeeritava maa-ala üksikelamumaa kruntideks jagamiseks ning ehitusõiguse
seadmiseks. Planeeringuala hõlmab Veibri külas tänast Tilia (43201:001:1714) maaüksust,
endist Tilia (43201:003:0224) maaüksuse põhjapoolset osa suurusega 11,39 ha.
Planeeringulahendus näeb ette 58 üksikelamu maa krundi moodustamise suurustega vahemikus
1500-2102 m². Lisaks planeeritakse krundid vajaliku taristu jaoks. Ühele elamukrundile on
antud ehitusõigus ühe üksikelamu ja olenevalt krundi suurusest ühe kuni kahe abihoone
rajamiseks, lubatud ehitisealused pindalad jäävad vahemikku 300-420 m², põhihoone suurim
lubatud kõrgus on olenevalt krundist 7,5 või 9 m ja abihoonel 4,5 m. Arhitektuuriliselt on
planeeritud nelja tüüpi hoonestust. Ette on nähtud piirkonda teenindav puhkeotstarbeline
üldmaa krunt suurusega 5143 m². Alates Veibri teest ning Hipodroomi tänavalt kuni planeeritud
kruntideni on planeeritud 13 m laiused tänavakoridorid. Planeeringuala tänavad on planeeritud
ühepoolse 2 m laiuse kõnniteega, mis on 5,5 m laiusest sõiduteest eraldatud haljasriba ning
puudereaga. Planeeringuala teed ja üldmaad on ette nähtud avalikku kasutusse ja
võõrandatavaks vallale. Mootorsõidukite juurdepääsu Hipodroomi tänavalt planeeringualale
esialgu planeeritud ei ole, kokkuleppel Tartu linnaga on Hipodroomi tänava rekonstrueerimise
järgselt mootorsõidukite juurdepääsu rajamine Hipodroomi tänavalt tulevikus võimalik.
Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule on ette nähtud maanteelõigu rajamine alates
Hipodroomi tänavast kuni riigiteeni nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee. Planeeringualale
on ette nähtud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning sademeveekanalisatsioon. Planeering on
kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga.
Planeeringu elluviimisega kaasneb vajadus ehitada välja avalikult kasutatavad tehnovõrgud ja
-rajatised, teed ning puhkeala planeeringust huvitatud isiku poolt. Tagamaks avalikuks
kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamine sätestatakse järgmised kohustused
planeeringust huvitatud isikule seoses detailplaneeringu elluviimisega:
• planeeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja
kanalisatsioonitorustikud, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldised ja
surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustuse, sh
jalgratta- ja jalgtee äärse välisvalgustuse) projekteerimine ja väljaehitamine;
• elamukruntide planeeringukohaste asfaltbetoonkattega juurdepääsuteede ja
äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud asfaltbetoonkattega või tänavakiviga
kõnnitee või jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine;
• Veibri tee (teeregistri numbriga 4320097), alates Veibri tee L2 maaüksusest kuni
Veibr tee 7 ja Veibri tee L7 piirini, projekteerimine koos kergliiklusteega ning
sõidutee väljaehitamine 7 m laiuseks asfaltbetoonkattega teeks;
• krundi Pos 1 haljasalale haljastuse ning laste mänguväljaku projekteerimine ja
väljaehitamine.
Planeeringuala ei jagata elamukruntideks enne planeeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste
väljaehitamist ja teede killustikaluse rajamist.
Planeeringualale ei väljastata ehituslubasid enne detailplaneeringu kohaste tehnovõrkude ja -
rajatiste ning teede väljaehitamist ja neile kasutuslubade ja -teatiste saamist.
Planeeringu elluviimiseks on vajalik Tartu linnas Hipodroomi tänavale 3,5 m laiuse jalgratta-
ja jalgtee väljaehitamine Kasesalu ja Hipodroomi tänavate ristmikust kuni Tartu linna ja Luunja
valla piiriini pikkusega ligikaudu 630 m ulatuses. Jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine
realiseeritakse ühise rahastamisega Tartu linna ja Luunja valla vahel jaotusega 50:50, millest
Luunja valla osalus jaguneb omakorda jaotusega 50:50 Luunja valla ja planeeringust huvitatud
isiku vahel.
Planeeringust huvitatud isiku võetud kohustuste täitmise tagatiseks on seatud
kinnistusraamatusse hüpoteek.
Luunja Vallavalitsuse hinnangul tagavad eeltoodud detailplaneeringu elluviimise kokkulepped
ja nendega seotud lepingud (21.07.2017 notariaalne leping nr 2857; 02.02.2022 leping nr 24/1-
3) detailplaneeringukohaste avalikuks kasutuseks ette nähtud teede ja nendega seotud rajatiste,
avalikes huvides olevate tehnorajatiste ning elukeskkonna juurde kuuluvate avalike puhkealade
väljaehitamise ning vallale üleandmise olukorras, kus planeeringust huvitatud isik on nimetatud
rajatiste ja kinnistute omanik.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (nr K-PV/8, 08.05.2019). Planeeringu
lahenduse on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ (07.02.2018), Telia Eesti AS (31.01.2018), Ihaste
Gaas OÜ (01.02.2018) ja AS Tartu Veevärk (13.082019).
Detailplaneering on vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud Luunja Vallavolikogu
22.08.2019 otsusega nr 46. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 23.09-
06.10.2019. A. Ernits taotles 06.10.2019 vallavalitsuselt arvamuse esitamise tähtaja
pikendamist, mida pikendati kuni 11.10.2019. Ihaste Selts taotles 06.10.2019 arvamuse
esitamise tähtaja pikendamist, mida pikendati kuni 13.10.2019. A. Ernits esitas arvamuse
avalikustatud planeeringu kohta 11.10.2019. Ihaste Selts esitas arvamuse avalikustatud
planeeringu kohta 13.10.2019. Tartu Linnavalitsus esitas arvamuse avalikustatud planeeringu
kohta 24.10.2019 kirjaga nr 9-3.2/10838.
Luunja Vallavalitsus teavitas 04.12.2019 kirjaga nr 7-2/1205-7 Tartu Linnavalitsust,
04.12.2019 kirjaga nr 7-2/1203-5 Ihaste Seltsi ja 04.12.2019 kirjaga nr 7-2/1205-6 A. Ernitsat
planeeringu avaliku väljapaneku tulemustest, avaliku arutelu toimumisest ning andis valla
seisukohad esitatud arvamuste osas. Planeeringu avalik arutelu toimus 06.01.2020 Luunja
vallamajas. Avalikustamise käigus ei leitud kõiki osapooli rahuldavat lahendust ja ei jõutud
kokkuleppele.
Luunja vallavalitsus esitas Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lg 1 alusel 15.04.2020
kirjaga nr 7-4/412 planeeringu koos arvestamata jäänud arvamustega Rahandusministeeriumile
heakskiitmiseks. Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga
toimus osapoolte ärakuulamine ministeeriumis kirjalikult. Kõik osapooled jäid avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste juurde.
Rahandusministeerium vastas valla pöördumisele 22.05.2020 kirjaga nr 14-11/2823-7, milles
andis PlanS § 138 lõike 5 alusel seisukohad detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud
arvestamata jäänud arvamuste kohta ning tagastas detailplaneeringu Luunja Vallavalitsusele
kokkuleppe sõlmimiseks Tartu Linnavalitsusega Hipodroomi tänava väljaehitamise osas:
1. Tartu Linnavalitsus on teinud ettepaneku täiendada detailplaneeringu peatükki 2.17
„Planeeringu rakendamine“ tingimusega, et planeeringuala hoonetele ehituslubade
väljastamise tingimus on Hipodroomi tänava väljaehitamine, millega Vana-Ihastes tagatakse
turvaline liikumiskeskkond ja elanike vajadusi arvestav elukeskkond ning detailplaneeringu
kehtestamise tingimus on Hipodroomi tänava väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimine
Luunja valla ja Tartu linna vahel.
Kirjalikul ärakuulamisel on Tartu Linnavalitsus 04.05.2020 kirjas nr 9-3.2/10838 kirjeldanud
juhtumit, kus linn on pidanud liiklusohutuse tagamise eesmärgil sulgema liiklustõkistega
Kasteheina tänava läbiva autoliikluse linna ja valla vahel. Linnavalitsus rõhutas, et
planeeringuala hoonetele ehituslubade väljastamise tingimus on Hipodroomi tänava
väljaehitamine, millega Vana-Ihastes tagatakse turvaline liikumiskeskkond ja elanike vajadusi
arvestav elukeskkond ning detailplaneeringu kehtestamise tingimus on Hipodroomi tänava
väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimine Luunja valla ja Tartu linna vahel.
Linnavalitsus on kirjaliku ärakuulamise käigus esile toonud, et kuigi Hipodroomi tänav on
strateegilistes planeerimisdokumentides määratud jaotustänavaks, sest tänaval on olemas
eeldused lasta läbi linnaosade vahelist, tulevikus ka linna ja valla vahelist liiklust, ei ole
Hipodroomi kitsas ja kõnniteedeta tänav täna valmis Luunja valla uusarendusaladelt lähtuvat
täiendavat liiklusmahtu vastu võtma.
Linnavalitsus selgitas oma 04.05.2020 kirjas, et „Avalikul arutelul suhtusid valla esindajad
linna poolt tõstatatud liiklusprobleemi lahendamise vajadusse mõistvalt mööndes, et
autoliiklusest tekkivate ohtude likvideerimisel võib rääkida kaaspanustamisest. Protokolli
kohast kaaspanustamise nõupidamiskohtumist pärast kalkulatsiooni esitamist valla ja linna
vahel ei ole aset leidnud.“
Luunja Vallavalitsus on leidnud, et valla poolt kohustuse võtmine linnatänavatesse
investeerimiseks seoses Tilia maaüksuse põhjaosa elluviimisega ei tulene seadusest ega valla
arengudokumentidest ning ei ole käesoleval juhul ka põhjendatud, sest eksperdid on leidnud
(OÜ Stratum liiklusuuring), et olulisi liiklusprobleeme arendusega ei teki.
Kirjaliku ärakuulamise käigus märkis Luunja Vallavalitsus 28.04.2020 kirjas nr 7-2/412-2, et
Veibri külas asuva Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu lahendus lähtub kehtivast
Luunja valla üldplaneeringust, ega lähe sellega vastuollu. PlanS § 74 lõigete 1 ja 5 kohaselt
on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning detailplaneeringu koostamise alus.
Üldplaneeringul on maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel oluline roll, kuivõrd
see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb
linna või valla arengut tervikuna. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada
üldplaneeringuga kavandatu elluviimine, mida käesolev detailplaneering ka teeb.
Luunja Vallavalitsus selgitas 28.04.2020 kirjas, et „Vald on Tartu linnaga suuliselt läbi
rääkinud Hipodroomi tänava kergliiklustee väljaehitamise küsimuses ning on nõustunud
osalema vastava kergliiklustee lõigu väljaehitamisel, kuna seda hakkavad kasutama ka Luunja
valla elanikud, tingimusel, et ka Linn panustab oma osa. Samas ei pea Vald täiendavaid
kokkuleppeid selles küsimuses vajalikuks käesoleva detailplaneeringu menetluse raames ja on
valmis edaspidi Hipodroomi tänava kergliiklustee rajamise teemat Linnaga edasi arutama“.
Rahandusministeerium leiab, et Tartu linnapiirkonna keskse kohaliku omavalitsuse – Tartu
linna seisukohad ja mure linnaga külgnevates kohalikes omavalitsustes toimuva
arendustegevusega seoses on põhjendatud. Luunja Vallavalitsuse poolt Tartu Linnavalitsuse
ettepanekuid ignoreeriv seisukoht on vastuolus PlanS § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga luua
ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava,
demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu-
ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult,
kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Samuti on Luunja Vallavalitsuse tegevus Tartu linna vaatepunktist vastuolus PlanS § 8
sätestatud elukeskkonna parandamise põhimõttega – planeeringuga tuleb luua eeldused
kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise
struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi. Tartu Linnavalitsus on detailplaneeringu avalikustamisel esitatud
arvamuses toonud välja asjakohased põhjendused.
Antud juhul on Luunja Vallavalitsus jätnud arvestamata Hipodroomi tänava väljaehitamise
vajadusega, mis küll tekkib alles pärast ehituslubade väljaandmist. Siis hakkab suurenema
liiklus seoses uue elamurajooni ehitusega ja seejärel juba rajatavate elamute kasutamisega
seotud liikluskoormus.
Detailplaneeringu elluviimise negatiivne mõju suureneva liiklusvoo kaudu, selleks praegu veel
nõuetekohaselt välja ehitamata tänavatest, Tartu linna Ihaste linnaosa elukeskkonnale on
äärmiselt tõenäoline. Tartu Linnavalitsuse avaldatud arvamuses esitatu kohaselt Hipodroomi
tänava väljaehitamise osas kokku leppimine aitab võimaliku negatiivse mõju ilmnemist ja
suurenemist olulisel määral vähendada ning võimaliku suurema kahju ärahoidmise printsiibist
lähtuvalt on Tartu Linnavalitsuse ettepanekud põhjendatud.
Planeerimismenetlusele on omane otsustuste äärmiselt ulatuslik kaalutlusruum, sealhulgas
tuginemine kehitavale valla üldplaneeringule kui õigusaktile, kuid kaalutlusõiguse teostamisel
ei tule arvestada üksnes valla üldplaneeringu kui õigusaktiga, vaid kõigi oluliste asjaoludega.
Kahe külgneva omavalitsuse piirialal detailplaneeringute kehtestamisel ja elluviimisel peavad
kohalikud omavalitsused püüdma planeeringute elluviimise ajalisest järjestusest tekkivaid
omavahelisi vastuolusid vältida.
Tartu Linnavalitsus on planeeringu avalikustamisel esitatud arvamuses väljendanud olulisi
avalikke huvisid – liiklusohutuse ning turvalisuse tagamist. Planeeringu elluviimise tegelik
mõju ulatub kaugemale kui planeeringuala piir ning Tartu Linnavalitsus on neid mõjusid,
omades pikaajalist praktilist kogemust Tartu linna kõigist külgedest piirnevate omavalitsuste
mõjude ja vastasmõjude talumise, leevendamise ja tasakaalustamise valdkonnas teinud
mõistlikud ja põhjendatud ettepanekud luua planeeringu kehtestamise tingimuste ja ajastuse
kaudu võimalus detailplaneeringu elluviimise tasakaalustatud tagamiseks. Kui
detailplaneeringu osas on piisavalt selgelt väljendatud olulisi avalikke huvisid ning kehtiv õigus
seda ei välista, peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ka neid huve, nagu
kõiki muid olulisi asjaolusid, silmas pidama. PlanS § 3 lõikes 5 on sätestatud, et ehitusprojekti
koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu
elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajadusel nende järjekorra. Antud juhul on Luunja
Vallavalitsus jätnud arvestama võimalusega sätestada detailplaneeringuga tegevused ja
järjekord planeeringu elluviimiseks Tartu linnast planeeringualale kõige olulisema
juurdepääsutee, so Hipodroomi tänava nüüdisaegsetele nõuetele vastavaks ehitamise
vajadusega. Lepinguvabaduse põhimõttel on kahel kohalikul omavalitsusel võimalik teha
koostööd ja planeeringute elluviimise ajastamise küsimustes kokkuleppeid sõlmida.
2. Ihaste Selts on planeeringu avalikul väljapanekul avaldanud arvamust, et koos
detailplaneeringuga on hädavajalik lahendada transpordi küsimused planeeritavast
elamurajoonist Tartu kesklinna ja Ihaste sillale ning kirjeldanud lahendusvariante väljaspool
planeeringuala. Samuti on soovitud vähendada elamute arvu detailplaneeringus koos kruntide
pindala suurendamisega ning on leitud, et planeeringusse tuleb lisada oluliselt rohkem
rohealasid ja nõuda võimalikult palju endise puukooli kõrghaljastuse säilimist. Soovitud on
Ihaste linnaosa ja Tilia põhjaosa arenduse vahele kraavikaldale kõrghaljastuse vööndi
rajamist, et takistada müra ja tolmu levikut pika ehitustegevuse ajal ning tehtud on ettepanek
kraavi kõrval paikneva avalikus kasutuses olev ala sulgemiseks aiaga, et ohutuse huvides
takistada laste võimalikku pääsemist kraavile. Vastusena Rahandusministeeriumi kirjale nr 14-
11/2823-5 on Ihaste Selts kirjaliku ärakuulamisel teatanud, et kogukonna seisukohti esindav
Ihaste Selts MTÜ jääb endiselt esitatud seisukohtade juurde.
Luunja Vallavalitsus on Ihaste Seltsi esitatud arvamuste kohta leidnud, et Tartumaa
maakonnaplaneering 2030+ sätestab, et tiheasumi teede/tänavate võrk tuleb sidustada
naabertiheasumitesse ja keskusse suunduvate teede/tänavatega. Liiklus on planeeringualalt
suunatud Tartu linnas Lõkketule, Hipodroomi ja Kasesalu tänavatele ning Luunja vallas Veibri
teele ja Kasesalu teele olles kooskõlas kehtivate Tartu linna ja Luunja valla üldplaneeringutega
ja vastab selliselt ka Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Kokkuvõttes puudub
vajadus liikluskorralduse põhimõtete muutmiseks, ettepanekut on planeeringu lahenduses juba
osaliselt arvestatud ja täiendavaid muudatusi planeeringus ei tehtud.
Planeeringualale on kavandatud elamukrunte suurusega 1502–2102 m². Planeering vastab
Luunja valla üldplaneeringule, mis määrab kavandatud ala kompaktse asustusega alaks ja
detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks, kus on minimaalseks krundi suuruseks 1500
m². Planeering arvestab ka teiste kontaktvööndi detailplaneeringute lahendustega.
Planeeringuga ei kavandata ebaproportsionaalselt väikeseid krunte, sobimatut
hoonestustihedust ja piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi. Eksperdid on leidnud (OÜ
Stratum liiklusuuring), et liiklusprobleeme kavandatud arendusega ei teki.
Haljastuse osas on Luunja Vallavalitsus selgitatud, et planeeringuga kavandatud ehitisealune
pindala moodustab krundi pindalast 20%. Seega jääb krundisiseste teede, platside ning roheala
alla 80 % krundi pindalast, mis tagab rohke roheluse ja haljastuse osakaaluga piirkonnale
omase aedlinlikule iseloomuliku elamuala arengu. Hoonestuse ja haljastuse osakaalu
kaalutlemisel on lähtutud sarnastest planeeringulahendustest lähipiirkonnas. Planeeringualale
on kavandatud avalik haljasalamaa krunt suurusega 5143 m².
Luunja Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringuga kavandatud haljasala maa krundid ja
tänavahaljastus on piisav selleks, et avalikkuse vajadus avalikult kasutatava roheala järgi oleks
täidetud. Planeeringus on sätestatud, et endist puukooli haljastust on soovitav elamukruntide
haljastuses kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ettepanekut arvestatud ja muudatusi
planeeringus tehtud. Luunja Vallavalitsus on seisukohal, et ehitusega kaasnev tolmu- ja
mürareostus ei ole ka sellise intensiivsusega, et rikkuda olemasolevat elukeskkonda ja inimeste
tervist. Ehitamise ajal ei oleks rajataval kõrghaljastusel ka mingit häiringuid leevendavat mõju,
sest puud oleksid alles väikesed. Hiljem ei oleks kõrghaljastus müra-, tolmu- ja tuuletõkkena
vajalik ega põhjendatud, sest üksikelamukruntidelt ei lähtu selliseid keskkonnamõjusid.
Aia ehitamise osas on Luunja Vallavalitsus leidnud, et aiaga ja kõrgete puudega piiratud
varjuline „eikellegimaa“ veekogu kaldal on pigem kutsuv krimi-kalduvustega isikutele ja
pättidele, kui neid peletav. Sotsiaalse kontrolli tagamiseks on otstarbekas mitte istutada alale
kõrgeid puid ja jätta ala avatuks. Planeeringust tulenevalt ei ole vajadust kraaviäärset ala
sulgeda ning muudatusi planeeringus ei tehtud.
Rahandusministeerium leiab, et Luunja Vallavalitsus on Ihaste Seltsi esitatud arvamustele
andnud põhjendatud vastused.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus kooskõlas kehtiva valla
üldplaneeringuga. Ihaste Seltsi esitatud arvamuste mittearvestamist on kohalik omavalitsus
igakülgselt selgitanud, kaalunud ja põhjendanud. Rahandusministeeriumi nõustub Luunja
Vallavalitsuse selgitustega ja lisab, et planeeringu sisulise lahenduse kujundamine
planeeringuala transpordiühenduste kavandamisel, kruntide suuruse ja elamute arvu ning nii
haljastuse pindala kui ka endise puukooli haljastuse kasutamise ja kraavi kaldale aia rajamise
küsimuses on kohaliku omavalitsuse ainupädevuses olev kaalutlusotsus ning võetud seisukohti
on argumenteeritud. Subjektiivse hinnangu andmine planeeringulahenduse otstarbekuse kohta
planeeringuala transpordiühenduste kavandamisel, kruntide suuruse ja elamute arvu ning nii
haljastuse pindala kui ka endise puuhooli haljastuse kasutamise ja kraavi kaldale aia rajamise
küsimuses ei ole heakskiidu andja pädevuses. Detailplaneeringuga on lahendatud PlanS § 126
lõike 1 punkt 8 ülesanne haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, samuti lõike 1
punkt 11 ülesanne kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ja lõike 1 punkt 7
liikluskorralduse põhimõtete määramine.
3. Anneli Ernits on planeeringu avalikul väljapanekul avaldanud arvamust kruntidele pos 2-9
enne planeeringu elluviimist kõrgete okaspuude rivi rajamise osas, tõkestamaks ehituseaegset
tolmu/müra ja loomaks puhtama õhu ja ilusama elukeskkonna. Samuti on soovitud
planeeringuala põhjaosas kraavi hooldamise tagamiseks moodustatud eraldi krundi (pos 63)
muutmist kinniseks alaks arvestades eelkõige Ranna pst kui ka tulevaste vallaelanike
turvalisust. Vastusena Rahandusministeeriumi kirjale nr 14-11/2823-2 on Anneli Ernits
kirjaliku ärakuulamise käigus Ranna puiestee 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16 ja 18 elanike esindajana
andnud teada, et ei soovi oma esitatud seisukohtadest Tilia põhjaosa detailplaneeringu osas
taganeda.
Luunja Vallavalitsus on Anneli Ernitsa esitatud arvamuste osas leidnud, et ehitusaegne müra
ja tolm on ajutised häiringud ja toimuvad planeeringu kohaselt Ranna tee kruntidest kaugemal,
kuna peamine ehitustegevus toimub tänaval ja krundi tänavapoolses küljel, kuhu on määratud
kohustuslik ehitusjoon. Ehitamise ajal ei oleks rajataval kõrghaljastusel ka mingit häiringuid
leevendavat mõju, sest puud oleksid alles väikesed.
Eesvoolukraavi teenindamiseks kavandatud krundi pos. 63 osas on Luunja Vallavalitsus
leidnud, et ala aiaga sulgemine tekitaks piiratud varjulise „eikellegimaa“ veekogu kaldal, mis
oleks pigem kutsuv krimi-kalduvustega isikutele ja pättidele, kui neid peletav. Luunja
Vallavalitsus on seisukohal, et sotsiaalse kontrolli tagamiseks otstarbekas jätta ala avatuks.
Kokkuvõttes on Luunja Vallavalitsus seisukohal, et Anne Ernita esitatud arvamustes ei ole
sisulisi argumente, mis viitaksid arvamuse esitajate põhiõiguste või muudest seadustest
tulenevate isiklike õiguste rikkumisele ega vastuolule avalike huvidega ning on leidnud, et
arvamuste alusel puudub alus teha täiendavaid muudatusi planeeringus.
Rahandusministeerium leiab, et Luunja Vallavalitsus on Anneli Ernitsa esitatud arvamustele
andnud põhjendatud vastused.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus kooskõlas kehtiva valla
üldplaneeringuga. Anneli Ernitsa esitatud arvamuste mittearvestamist on kohalik omavalitsus
igakülgselt selgitanud, kaalunud ja põhjendanud. Rahandusministeeriumi nõustub Luunja
Vallavalitsuse selgitustega ja lisab, et planeeringu sisulise lahenduse kujundamine on kohaliku
omavalitsuse ainupädevuses olev kaalutlusotsus ning võetud seisukohti on argumenteeritud.
Subjektiivse hinnangu andmine planeeringulahenduse otstarbekuse kohta kruntidele pos 2-9
enne planeeringu elluviimist kõrgete okaspuude rivi rajamise osas, tõkestamaks ehituseaegset
tolmu/müra ning eesvoolukraavi hooldamise tagamiseks moodustatud eraldi krundi (pos 63)
muutmist kinniseks alaks arvestades eelkõige Ranna pst kui ka tulevaste vallaelanike
turvalisusega, ei ole heakskiidu andja pädevuses. Detailplaneeringuga on lahendatud PlanS §
126 lõike 1 punkt 8 ülesanne haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning sama
paragrahvi ja lõike punkt 11 ülesanne kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.
Kokkuvõttes on Rahandusministeeriumi hinnangul arvamusi esitanud isikud
planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise
käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade esitamine detailplaneeringu avalikul
väljapanekul. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus arvamusi esitanud
isikute arvamuste kohta andnud motiveeritud seisukohad, mis tähendab, et avalikul
väljapanekul arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi
kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse planeerimisseaduse kohaselt
kaasatud. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu
koostamisel arvestatud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega ning
lähtutud on PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on
kooskõlas kehtestatud Luunja valla üldplaneeringuga. Detailplaneering on kooskõlastatud
asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja
planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid.
Pärast Rahandusministeeriumi poolt Tilia detailplaneeringu tagastamist toimus suhtlus Tartu
Linnavalitsuse ja Luunja Vallavalitsuse vahel Hipodroomi tänava väljaehitamise kohustuste
osas.
Tartu linnavalitsus asus seisukohale, et Luunja vald ei peaks osalema mitte üksnes Hipodroomi
tänava kergliiklustee välja ehitamise kuludes, vaid osalema kogu Hipodroomi tänava välja
ehitamisega seotud kulude kandmises (Tartu Linnavalitsuse kiri Luunja Vallavalitsusele
03.03.2021 nr 9-3.2/10838). Luunja Vallavalitsuse hinnangul ei tugine selline seisukoht
Rahandusministeeriumi 22.05.2020 kirjas antud korraldusele jõuda kokkuleppele Hipodroomi
tänava väljaehitamise osas eesmärgiga tagada jalakäijate ning kergliiklejate ohutus vastaval
tänaval. Luunja Vallavalitsuse hinnangul piisab selleks, et jalakäijad ja kergliiklejad ei kasutaks
sõidukitega sama teed, ehitada Hipodroomi tänavale eraldi kergliiklustee. Teisisõnu on eraldi
kergliiklustee rajamine piisav meede selle probleemi lahendamiseks. Täiendavad tegevused
nagu Hipodroomi sõidutee laiendamine, täiendava tänavavalgustuse lisamine jms aitaks
Hipodroomi tänavat kaasajastada, kuid ei ole enam vältimatult vajalikud ohutuse tagamiseks.
PlanS alusel ei saa siduda ühe kohaliku omavalitsuse territooriumi hõlmava detailplaneeringu
kehtestamist teise omavalitsuse teedevõrgu välja ehitamise kohustusega ning heakskiitmise
menetluse raames toimuv lepitamine on seotud PlanS piiridega. Lepitamise käigus ei saa
osalised esitada nõudmisi, mis ei ole PlanS mõttes õiguspärased või proportsionaalsed. Teiste
sõnadega ei saa PlanS § 138 lõike 4 punkti 2 alusel jätta menetlusosaliste arvamusele tuginedes
planeeringut heaks kiitmata olukorras, kus ühe lepitatava osapoole nõudmised ei tugine
seadusele või on ebaproportsionaalsed.
Luunja Vallavalitsuse poolt viidi Tilia planeeringu eelnõusse sisse järgmised muudatused ja
täiendused ning planeering esitati kirjaga 01.09.2021 nr 7-2/412-4 uuesti
Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks:
• Mootorsõidukite juurdepääsu Hipodroomi tänavalt planeeringualale planeeritud ei ole,
kokkuleppel Tartu linnaga on Hipodroomi tänava rekonstrueerimise järgselt
mootorsõidukite juurdepääsu rajamine Hipodroomi tänavalt tulevikus võimalik.
Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule on ette nähtud maanteelõigu rajamine
alates Hipodroomi tänavast kuni riigiteeni nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee (vt
seletuskiri pt 2.4).
• Planeeringu elluviimiseks on vajalik Tartu linnas Hipodroomi tänavale 3,5 m laiuse
jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine Kasesalu ja Hipodroomi tänavate ristmikust kuni
Tartu linna ja Luunja valla piiriini pikkusega ligikaudu 630 m. Jalgratta- ja jalgtee
väljaehitamine realiseeritakse ühise rahastamisega Tartu linna ja Luunja valla vahel
jaotusega 50:50, millest Luunja valla osalus jaguneb omakorda jaotusega 50:50 Luunja
valla ja planeeringust Huvitatud isiku vahel (vt seletuskiri pt. 2.11).
25.10.2021 kirjaga nr 14-11/6174-2 andis Rahandusministeerium Tilia maaüksuse põhjaosa
detailplaneeringule heakskiidu, leides et olles täiendanud detailplaneeringu ptk 2.11
„Planeeringu rakendamine“ sätetega, et jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine realiseeritakse ühise
rahastamisega Tartu linna ja Luunja valla vahel jaotusega 50:50, millest Luunja valla osalus
jaguneb omakorda jaotusega 50:50 Luunja valla ja planeeringust huvitatud isiku vahel, on
Luunja Vallavalitsus väljendanud tahet kokkuleppe sõlmimiseks Tartu Linnavalitsusega
Hipodroomi tänava väljaehitamise osas.
Planeeringu järelevalve menetluse tulemusel muutusid planeeringu elluviimise tingimused ning
enne kehtestamist on planeeringu seletuskirja tehtud sellest tulenvalt vastavasisulised
korrektuurid.
04.11.2021 kirjaga nr 7-2/1474 teavitas Luunja Vallavalitsus Tartu Linnavalitsust
järelevalvemenetluse käigus planeeringu eelnõusse sisse viidud täiendustest (samad, mis
Rahandusministeeriumile esitatud kirjas 01.09.2021 nr 7-2/412-4) ning tegi Tartu
Linnavalitsusele ettepaneku vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks Hipodroomi
tänava kergliiklustee välja ehitamisega seotud kulude kandmises võrdes osas kolme aasta
jooksul detailplaneeringu kehtestamisest.
Tartu Linnavalitsus teatas oma kirjas 21.12.2021 nr 9-3.2/10838 Luunja Vallavalitsusele: Olete
Tartu Linnavalitsusele teinud ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks Hipodroomi tänava
kergliiklustee välja ehitamisega seotud kulude kandmises võrdses osas kolme aasta jooksul
detailplaneeringu kehtestamisest. Luunja valla hinnangul on valla panus osaleda Hipodroomi
tänava kergliiklustee välja ehitamisega seotud kulude kandmises linnaga võrdsetes osades igati
proportsionaalne. Leiate, et täiendavad tegevused nagu Hipodroomi sõidutee laiendamine, lisa
tänavavalgustuse lisamine jms aitaks Hipodroomi tänavat kaasajastada, kuid ei ole enam
vältimatult vajalikud ohutuse tagamiseks.
Tartu Linnavalitsus nõustub, et Hipodroomi tänava väljaarendamisel on Luunja valla osalus
vajalik eelkõige jalakäijate ja jalgratta kasutajate liikumisvõimaluste parandamiseks. Siiski,
nagu linn ka Luunja vallale varem teada on andnud, kaasneb kõnnitee rajamisega vajadus
lahendada sademevee probleemid, vajalik on kontrollida kas olemasolev valgustuslahendus
vastab nõuetele jne.
Vastavalt linnamajanduse osakonnas 15. detsembril 2021 toimunud koosolekul kokku lepitule,
tellib linn tee- ehitusprojekti, kust selgub, millised mahud on seotud jalakäijatele ja
jalgratturitele mõeldud tee väljaehitamisega ning millised kulutused on vajalikud sõidutee
rekonstrueerimiseks. Linnamajanduse osakonnal on plaanis Hipodroomi tänava tee-
ehitusprojekt tellida lähiajal. Projekti alusel saavad linn ja vald jagada omavahel konkreetsed
töömahud, mille osas siis sõlmida kirjalik kokkulepe projekti realiseerimise osas.
02.02.2022 on Luunja Vallavalitus ja planeeringust huvitatud isik Roheline Agro OÜ sõlminud
rahastamise koostöökokkuleppe, milles planeeringust huvitatud isik nõustub osalema 3,5 m
laiuse jalgratta- ja jalgtee väljaehitamises Kasesalu ja Hipodroomi tänavate ristmikust kuni
Tartu linna ja Luunja valla piiriini pikkusega ligikaudu 630 m ja kandma 50 % valla poolt
kantud kuludest.
Vastavalt PlanS § 139 lõikele 2 tuleb teha detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Tilia
maaüksus põhjaosa detailplaneering on algatatud 15.06.2017, seega pidanuks detailplaneeringu
kehtestamise kohta otsuse tegema hiljemalt 15.06.2020. Luunja Vallavalitsus esitas
detailplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks 15.04.2020. Heakskiitmise
menetlus lõppes 25.10.2021, mil planeering sai ministeeriumi heakskiidu. Peale seda on Luujna
Vallavalitsus astunud samme kokkuleppe sõlmimiseks Tartu Linnavalitsusega Hipodroomi tn
kergliiklustee rajamise rahastamise osas ning käesolevaks ajaks on põhimõttelised kokkulepped
olemas, vastavalt on täiendatud ka detailplaneeringut. Tartu Linnavalitsus on Luunja
Vallavalitsust teavitanud (21.12.2021) peatselt läbi viidavast tee-ehitusprojekti tellimisest.
Käesolevaks ajaks ei ole Tartu linnavalitsus vastavat hanget korraldanud.
Luunja Vallavalitsusel on siiski kohustus kolme aasta möödudes teha detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta otsus. Heakskiitmise menetluse venimisest
tingitud tähtaja ületamist õigusvastaseks lugeda ei saa, sest viivitus on tingitud vallavalitsusest
sõltumatutest asjaoludest ja asja keerukusest. Arvestades, et heakskiit anti planeeringule juba
25.10.2021, on edasine viivitus tingitud juba vallavalitsuse tegevusest püüdes jõuda kokkuleppe
sõlmimiseni Tartu Linnavalitsusega. Linnavalitsus väljendas on kirjas 21.12.2021, et linn ja
vald saavad jagada omavahel konkreetsed töömahud, mille osas sõlmida kirjalik kokkulepe
projekti realiseerimise osas Hipodroomi tänava tee- ehitusprojekt alusel. See eeldab, et läbi on
viidud hange ning koostatud vastav projekt. See võib võtta veel kuid.
Käesolevaks ajaks puuduvad Luunja Vallavalitsusel alused detailplaneeringu menetluse
lõpetamiseks või kehtestamata jätmiseks. Samas on planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda,
et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul
(Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 18). Luunja Vallavalitsuse
hinnangul on detailplaneeringu menetluse läbiviimisel järgitud menetlust reguleerivaid
nõudeid, detailplaneering vastab kehtivatele kõrgema taseme planeeringutele ning planeeringut
reguleerivatele õigusaktidele. Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud PlanS-is sätestatud avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud on PlanS §-s 126
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlas kehtestatud
Luunja valla üldplaneeringuga, vastates selliselt valla ruumilise arengu eesmärkidele.
Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel
on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Luunja Vallavalitsuse
hinnangul tagavad detailplaneeringu elluviimise kokkulepped detailplaneeringukohaste
avalikuks kasutuseks ette nähtud teede ja nendega seotud rajatiste, avalikes huvides olevate
tehnorajatiste ning elukeskkonna juurde kuuluvate avalike puhkealade väljaehitamise. Luunja
Vallavalitus on piisavalt väljendanud tahet kokkuleppe sõlmimiseks Tartu Linnavalitsusega
Hipodroomi tn kergliiklustee väljaehitamise osas nõustudes kergliiklustee välja ehitamise
kuludes osalema (kulude jaotus 50:50), millega on tänaseks detailplaneeringu kehtestamist
takistanud probleemile leitud lahendus ja Luunja vald on nõus sõlmima Tartu linnaga vastava
kokkuleppe.
Võttes arvesse eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,
planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ja Veibri külas Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu
(AB Artes Terrae OÜ töö nr 1752DP3) alusel Luunja Vallavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Veibri külas Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu vastavalt lisale 1*.
2. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse, tehnorajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,
nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende
teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustuse, sh jalgratta- ja jalgtee äärse
välisvalgustuse) väljaehitamine tagatakse vastavalt Luunja Vallavalitsuse ja
planeeringust huvitatud isiku vahel 21.07.2017 sõlmitud notariaalsele lepingule nr 2857
„Haldusülesannete üleandmise leping, kinnisasja arendamise kokkulepped ja hüpoteegi
seadmise leping“.
3. Luunja Vallavolikogul on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või Luunja
Vallavalitsusel õigus keelduda detailplaneeringualal ehituslubade andmisest, kui
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Luunja Vallavalitsuse ja planeeringust
huvitatud isiku vahel sõlmitud otsuse punktis 2 nimetatud lepingus määratud tähtajaks
täitnud lepinguga PlanS § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus
kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast
detailplaneeringu kehtestamist.
4. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu
Uudised, Ametlikes Teadaannetes ja Luunja valla veebilehel.
5. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna
eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.
6. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele
ja asutustele.
7. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.
8. Korralduse peale võib esitada Luunja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
*Lisa 1: Veibri külas Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Anderson /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Marko Jaeger
vallasekretär
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
Luunja vald Veibri küla
ESIMENE KÖIDE: PLANEERING
Töö nr: 1752DP3
Tartu 2018 - 2022
1752DP3 Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
Huvitatud isik: Roheline Agro OÜ
Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt VII, ruumilise keskkonna planeerija VII: Heiki Kalberg
Koostaja, maastikuarhitekt: Karl Hansson
AB Artes Terrae OÜ
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
Sisukord
1. Üldosa ............................................................................................................................................ 5
1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5
1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus ........................................................................ 5
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus ....................................................................................... 5
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed ............................ 5
2. Planeerimise lahendus ................................................................................................................... 7
2.1. Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................................. 7
2.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................... 7
2.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................................. 7
2.4. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 8
2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................................ 9
2.5.1. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................................... 9
2.6. Ehitistevahelised kujad ......................................................................................................... 10
2.7. Tehnovõrgud ja rajatised ...................................................................................................... 11
2.7.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ........................................................ 11
2.7.2. Veevarustus ................................................................................................................ 11
2.7.3. Kanalisatsioon ja sademevesi...................................................................................... 11
2.7.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus .............................................................................. 12
2.7.5. Soojavarustus .............................................................................................................. 12
2.7.6. Gaasivarustus .............................................................................................................. 12
2.7.7. Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................. 13
2.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ......................................... 13
2.9. Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 13
2.10. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ....................................................... 13
2.11. Planeeringu rakendamine ................................................................................................ 14
3. Joonised ....................................................................................................................................... 17
1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 ................................................................................................ 18
2. Olemasolev olukord M 1:1000 ................................................................................................. 19
3. Planeeringu põhijoonis M 1:500................................................................................................ 20
4. Tehnovõrgud M 1:500 ........................................................................................................... 21
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:3000 ............................................ 22
4. Koostöö ja kooskõlastused planeeringu koostamisel ................................................................... 23
AB Artes Terrae OÜ 3
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
1. Üldosa
1.1. Sissejuhatus
Detailplaneeringu ala on vastavalt Luunja vallavolikogu 15. juuni 2017. a otsusele nr 41 Luunja vallas
Veibri külas asuva Tilia maaüksuse põhjapoolne osa, mis paikneb Veibri tee, Tartu linna piiri ja Aliise
tee elamukruntide vahelisel alal (vt joonis 1). Planeeringuala suurus on u 11,4 ha.
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalust planeeritava maa-ala üksikelamumaa
kruntideks jagamiseks ning ehitusõiguse seadmiseks.
1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus
Planeeringu lähtedokument on Luunja vallavolikogu 15. juuni 2017. a otsus nr 41 Veibri külas Tilia
(43201200320224) maaüksuse põhjaosa detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade
kinnitamine.
Detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks GeoBaltica OÜ poolt 2018. a novembris koostatud
digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr GEO-18-32; kõrgused EH2000
süsteemis, koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad
planeeringu lisades.
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringualal asuva olemasoleva maaüksuse pindala, katastriüksuse sihtotstarve, hoonete arv ja
ehitistealune pindala on esitatud joonisel 2 Olemasolev olukord.
Tilia kinnistu ala on peamiselt haljasala, kus asuvad ida-lääne suunalised põõsa- ja puuderead, mis on
säilinud alal tegutsenud endise puukooli ajast. Istikute ridade vahel asuvad pinnasteed. Planeeringualal
asub kolm endise puukooli amortiseerunud abihoonet.
Planeeringuala reljeef langeb loode suunas asuva kraavi poole, suurim maapinna kõrguste vahe on u 8
meetrit. Planeeringuala loodenurgas asub tiik.
Keskkonnaregistri andmetel asub planeeringualal puurkaev PRK0007420, mida tegelikkuses olemas ei
ole.
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Luunja valla edelaosas Suur-Emajõest u 330 kaugusel põhja pool. Planeeringuala
piirneb loodest Tartu linna Ihaste linnaosaga. Planeeringuala ühendus Tartu linnaga on Veibri tee
kaudu Lõkketule tänavaga. Planeeringuala põhjaosa läbib Hipodroomi tänav, kust hetkel ülejäänud
planeeringualale juurdepääsu ei ole, vahele jäävad kraav ning piirdeaed.
Lähim Tartu linnaliini bussipeatus asub planeeringualast u 0,5 km kaugusel loode suunas Kasesalu
tänaval. Juurdepääs planeeringualale Tartu linna poolt loodesuunast on mööda Lõkketule tänavat,
millel puudub kõnnitee osa. Kirde suunast on planeeringualale võimalik juurdepääs Hipodroomi
tänavalt, millel on ühepoolne 2 m laiune kõnnitee. Planeeringualaga piirnev Veibri tee on välja ehitatud
AB Artes Terrae 5
1752DP3 Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
vastavalt Tilia maaüksuse lõunaosa detailplaneeringule asfaltkattega sõiduteega ning haljasribaga
eraldatud asfaltkattega jalgratta- ja jalgteega.
Planeeringuala piirkonnas asuvad ühepere- ja ridaelamud. Ümbruskonnas on ka maatulundusmaa
kinnistuid. Planeeringualast lõuna poole jääval alal on kehtestatud detailplaneeringu kohaselt (Tilia
maaüksuse lõunaosa ja lähiala detailplaneering) planeeritud ühepereelamute rajamine. Kontaktvööndi
hoonete arhitektuur on suhteliselt vaba, alal asub väga erineva katusekaldega ja viimistlusega hooneid,
Veibri tee ääres puudub tajutav ehitusjoon.
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala reserveeritud elamumaa juhtotstarbega alal.
Planeeringuala ümbritsevad üldplaneeringutega planeeritud või reserveeritud elamumaa
juhtotstarbega maa-alad. Veibri teele on üldplaneeringu kohaselt kavandatud jalgrattatee ja
perspektiivne linnaliini kulgemine. Planeeringuga kavandatud väikeelamud on piirkonda sobivad,
planeeringuala ümbritsevatel aladel on olemasolevad ja planeeritud sarnased elamualad.
Planeeringuga on kavandatud olemasolevate tänavatega ühendatud teedevõrk, sh sõiduteest
eraldatud jalgtee. Vastavalt Luunja valla üldplaneeringule on Veibri teele ette nähtud linnaliinibussi
kulgemine, mis tagab parema ühenduse Tartu linnaga. Bussipeatuste asukohad on Veibri teele rajatud
vastavalt Tilia maaüksuse lõunaosa detailplaneeringule. Planeeringulahendus on kooskõlas valla
üldplaneeringuga.
Planeeringuala teedevõrk on ühendatud ida- ja lõunasuunas Veibri teega, mis on Luunja valla
üldplaneeringu järgselt kohalik maantee. Veibri tee ühendub põhja suunas Tartu linnas asuva
Lõkketule tänavaga, mis on Tartu linna üldplaneeringu kohaselt jaotusmagistraal. Kirde suunas
ühendub planeeritud teedevõrk Tartu linnas asuva Hipodroomi tänavaga, mis on Tartu linna
üldplaneeringu kohaselt jaotusmagistraal. Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule on ette nähtud
maanteelõigu rajamine alates Hipodroomi tänavast kuni riigiteeni nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa
tee.
Planeeringuala kontaktvöönd on esitatud joonisel 5.
6 AB Artes Terrae
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
2. Planeerimise lahendus
2.1. Planeeritud maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeritud krundipiirid, pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 3 Planeeringu
põhijoonis.
2.2. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Hoonete ehitamine on lubatud
planeeritud hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal. Hoonestusalal on lubatud ka teede, parkla
haljasala ja muude rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud ka
teede, parkla ja muude rajatiste ehitamine.
Hoone suurim lubatud kõrgus on esitatud absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud
planeeritud hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti. Täiendava tingimusena on esitatud ka
hoone suhteline kõrgus (põhihoone puhul sõltuvalt hoonestustüübist 7,5 m või 9 m ja abihoone puhul
4,5 m). Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks üheski maapinnaga
kokkupuutepunktis suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus. Planeeritud hoonete
katustele ning igale elamukrundile kuni 100 m² suurusele alale maapinnal planeeringu põhijoonisel
(joonis 3) planeeritud hoonestusala tingmärgiga tähistatud alale on lubatud päikesepaneelide
paigaldamine. Päikesepaneelid ei kuulu suurima lubatud ehitisealuse pinna sisse. Päikesepaneelid
võivad ulatuda kuni 2 m üle suurima lubatud hoone kõrguse.
2.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning sobituma
planeeringuala looduslike tingimustega, sh reljeefiga. Välisviimistlusmaterjalidena ei tohi kasutada
imiteerivaid linnalisse keskkonda mittesobivaid (nt palkhoonestus) materjale. Lubatud
välisviimistlusmaterjalid on kivi, krohv, puit ja klaas. Hooned tuleb tänava lõikes lahendada sarnases
stiilis ning sarnase materjalikasutusega – kokkuleppel (kokkulepe sisaldab ka vastava materjali
kasutamise kohustust) kõigi kinnistute omanikega on moodustuva tervikruumi ulatuses lubatud ka
lahendused, mida eespool kirjeldatud pole.
Planeeringualale on planeeritud nelja tüüpi hoonestus. Hoonestustüübid on kirjeldatud Planeeringu
põhijoonisel (joonis 3). Kõikidel hoonetel on lubatud keldrikorrus. Sokli kõrgus (±0.00) võib olla kuni 1
m hoonet ümbritsevast maapinnast.
Joonisel 3 näidatud kohustuslikul ehitusjoonel peab asuma põhiosa põhihoone tänavapoolsest
fassaadist, kohustuslikust ehitusjoonest kuni 2 m tänava poole võivad ulatuda varikatused.
Täiendavad hoonete arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.
Elamukruntide tänavate poolsete krundipiiride poolsete piiretena võib kasutada kivi-metall piirdeid
ning külgmiste ja tagumiste krundipiiride piiretena keevispaneel või kivi-metall piirdeid. Lubatud on ka
hekid.
AB Artes Terrae 7
1752DP3 Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
2.4. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus
Alates Veibri teest ning Hipodroomi teest kuni planeeritud kruntideni on planeeritud 13 m laiused
tänavakoridorid (Pos 60, 61, 62 ja 65). Pos 64 ning läbi haljasala maa Pos 1 on planeeritud jalgratta- ja
jalgtee, mis ühendab planeeringuala põhja- ja lõunaosi ning tagab kegliiklejatele otsema ühenduse
planeeringualast lõuna suunas jääva Emajõe kaldaga.
Planeeringuala tänavad on planeeritud ühepoolse 2 m laiuse kõnniteega, mis on 5,5 m laiusest
sõiduteest eraldatud haljasriba ning puudereaga. Planeeritud ülekäigukohad koos nendega piirnevate
ristmikega ning jalgratta- ja/või jalgteega ristumised tuleb teha sõiduteest kõrgemas tasapinnas ja
soovitatavalt tänavakattest erineva materjaliga. Kõik teed tuleb rajada kõvakattega.
Ristmike piirkonnas on määratud krundilt väljasõidu keeluala.
Parkimine tuleb tagada igal elamukrundil krundi siseselt arvestusega kaks parkimiskohta elamu kohta.
Veibri teel keelata liikluskoormuse kasvu korral parkimine, muudel tänavatel on külaliste parkimine
tänavaruumis võimalik.
Teede avalik kasutus on sätestatud ptk 2.11.
Planeeringualaga piirneval Veibri teel on rajatud jalgratta- ja jalgtee, mis ühendub Tartu linna
üldplaneeringu kohase kergliikluse põhivõrguga Lõkketule tänaval ning Luunja valla üldplaneeringu
kohase perspektiivse jalgrattateega Veibri teel.
Planeeringuala teedevõrk on ühendatud ida- ja lõunasuunas Veibri teega, mis on Luunja valla
üldplaneeringu järgselt kohalik maantee. Veibri tee ühendub põhja suunas Tartu linnas asuva
Lõkketule tänavaga, mis on Tartu linna üldplaneeringu kohaselt jaotusmagistraal. Kirde suunas
ühendub planeeritud kõnnitee Tartu linnas asuva Hipodroomi tänavaga, mis on Tartu linna
üldplaneeringu kohaselt jaotusmagistraal. Mootorsõidukite juurdepääsu Hipodroomi tänavalt
planeeringualale planeeritud ei ole, kokkuleppel Tartu linnaga on Hipodroomi tänava
rekonstrueerimise järgselt mootorsõidukite juurdepääsu rajamine Hipodroomi tänavalt tulevikus
võimalik. Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule on ette nähtud maanteelõigu rajamine alates
Hipodroomi tänavast kuni riigiteeni nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee.
Inseneribüroo Stratum poolt on 2016. a koostatud Tilia maaüksuse detailplaneeringu liiklusuuring.
Uuringualaks on määratud Lohkva-Kabina-Vanamõise tee, Tartu linna idapoolse ringtee ja Emajõe
vaheline ala. Vastavalt uuringule suudab olemasolev tänavavõrk planeeringualale ette nähtud
objektide liiklust teenindada (uuringu ajal planeeriti Tilia kinnistule ka ridaelamuid). Teenindustaseme
väärtused kogu uuringualal praktiliselt ei muutu, enamuse ristmike teenindustaseme väärtused jäävad
samale tasemele, mis ilma Tilia maaüksuse detailplaneeringu mõjuta. Vastavalt uuringule on ainus
muutus riigimaantee 22252 ja Kasesalu tee ristmikul, kus peale planeeringu rakendamist muutub
ristmiku teenindustaseme väärtus tasemele B, mis on aga samas samuti standardiga lubatud väärtus,
ega põhjusta mingeid olulisi liiklusprobleeme.
Uuring soovitab jalgrattaliikluse ja ühistranspordiliikluse soodustamist, millega on planeeringu
koostamisel arvestatud. Veibri teele on rajatud bussitaskud, mis jäävad Luunja valla üldplaneeringuga
määratud perspektiivsete linnaliinide kulgemise trajektoorile.
8 AB Artes Terrae
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringualal asus puukool, millest on alal säilinud erinevaid puuistikuid, mida on soovitav
elamukruntide haljastamisel kasutada. Kohustuslikult säilitatavat kõrghaljastust planeeringualal ei ole.
Täiendava haljastuse rajamine on lubatud kõigil planeeritud elamukruntidel ning Pos 1 planeeritud
haljasalal, puude istutamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega. Minimaalselt 10% iga
planeeritud elamukrundi pinnast peab olema kõrghaljastusega. Planeeritud tänavatele on sõidutee
ning jalgtee või jalgratta- ja jalgtee eraldamiseks planeeritud 3 m laiune haljasriba, kuhu on kavandatud
ka puuderea istutamine.
Planeeringuala põhjaosas olevale sademeveekraavile on selle hooldamise võimaluse tagamiseks
moodustatud eraldi krunt Pos 63.
Pos 1 haljasalale tuleb huvitatud isiku kulul rajada vähemalt üks laste mänguväljak vähemalt ühe
universaalronimis-vahendi, ühe liivakasti ja ühe kiigega, mille rajamiseks tuleb koostada projekt, mis
tuleb kooskõlastada Luunja vallavalitsusega. Alale on võimalik ka spordiväljaku rajamine.
Projekteerimisel tuleb kõikidele elamukruntidele ette näha prügikonteinerite asukohad.
2.5.1. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Vertikaalplaneerimise põhimõtted on näidatud skeemil 1 (lk 10). Skeemil on eri värvidega tähistatud
sama põhimõttega vertikaalplaneerimise alad. Planeeritud elamukruntide maapinda ei tohi
naaberelamukruntidega piirnevates krundi osades tõsta naaberkrundi maapinnast kõrgemale. Tänava
poolsetes krundi osades on lubatud maapinda tõsta kuni 20 cm kõrgemale tänava pinnast. Ligikaudsed
planeeritud tänavate absoluutkõrgused on näidatud joonisel 3. Sademevett ei tohi ehituslike
meetmetega juhtida naaberkruntidele, lubatud on maapinna loomulikust kaldest tingitud sademevee
valgumine naaberkruntidele.
AB Artes Terrae 9
1752DP3 Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
Skeem 1. Vertikaalplaneerimise põhimõtted.
2.6. Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt Siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.
10 AB Artes Terrae
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
2.7. Tehnovõrgud ja rajatised
2.7.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa
Planeeringualal asuv hoone on ühendatud elektriliiniga. Planeeringuala loodepiiril asub
sademeveekraav. Planeeringuala idaserva läbivad telekommunikatsiooniliin ja veetoru. Planeeringuala
põhjatippu läbib Hipodroomi tänav, kus asuvad vee, kanalisatsiooni, elektri ja gaasi liinid ning
sademeveekraav. Planeeringualaga piirneval Veibri teel asuvad vee, reoveekanalisatsiooni,
sademeveekanalisatsiooni, gaasi ja elektri liinid, tänavavalgustusmastid ning sademeveekraav.
Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga ning kohaliku omavalitsusega
planeeritud tehnovõrguliinide asukohti muuta ja täiendada.
Vastavalt kehtestatud Tilia maaüksuse lõunaosa ja lähiala detailplaneeringule ning selle alusel
koostatud projektidele – OÜ Keskkonnaprojeti töö nr 1556 "Tilia maaüksuse lõunaosa tehnovõrkude
projekteerimine" ning Aleks-Projekt OÜ töö nr 17g076 "Tilia maaüksuse gaasivarustus" – on käesoleva
detailplaneeringu alaga piirnevale Veibri teele rajatud gaasi, telekommunikatsiooni, vee,
reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektri ning tänavavalgustuse liinid.
Projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrgud asuksid puude tüvedest minimaalselt 2 m kaugusel.
Tänavate äärsed puuderead on näidatud planeeringu joonistel tinglikuna, täpsed puude asukohad
määrata projekteerimisel arvestades tehnovõrkude paiknemisega.
2.7.2. Veevarustus
Planeeritud hoonete veevarustus on planeeritud vastavalt AS Tartu Veevärgi poolt väljastatud
tehnilistele tingimustele nr INF/569. Planeeritud hoonete veega varustamiseks on seoses Tilia
maaüksuse lõunaosa detailplaneeringu realiseerimisega rajatud veeringtorustik Lõkketule tänava
pikendusele ja Veibri teele alates Ranna pst veetorustikust kuni Aliise teel asuva veetorustikuni.
Planeeringuala tänavatele on planeeritud veetorustik Veibri tee veeringtorust. Igale elamukrundile on
planeeritud eraldi veeühendus tänavatorustikust.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus esitatud nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on Veibri teel olemasolevad hüdrandid ning
lisaks on planeeritud kolme hüdrandi asukohad.
2.7.3. Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud hoonete kanalisatsiooniühendus on planeeritud vastavalt AS Tartu Veevärgi poolt
väljastatud tehnilistele tingimustele nr INF/569. Planeeringuala reovee eesvooluna on ette nähtud
Lõkketule tn pikendusele Veiberi teele rajatud isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala
tänavatele on planeerituid isevoolne torustik. Igale krundile on planeeritud ühendus isevoolsesse
tänavatorustikku.
Vana-Ihaste kanalisatsioonisüsteem rajaneb pumplatel ning ei ole arvestatud Luunja valla
territooriumil arendustegevuse tulemusel tekkivate tiheasustusalade kanalisatsioonivõrguga
liitmiseks. Valla territooriumil asuvate arendusalade liitmisel tuleb ümberdimensioneerida Ranna pst
36 ja Metshaldja 2 kinnistutel asuvad reoveepumplad ning seotud tehnosüsteemid (torustikud,
elektripaigaldis). Ümberehituseks vajalikud kulutused tuleb kanda huvitatud isiku(te)l. Torusüsteemide
ja kaevude paigaldamisel kasutada infiltratsiooni välistavaid materjale ja tehnoloogiaid.
AB Artes Terrae 11
1752DP3 Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
Planeeringuala sademevesi on planeeritud juhtida Emajõkke. Planeeritud tänavatele on planeeritud
sademeveekanalisatsiooni torustik, mis on planeeritud ühendada Tilia maaüksuse lõunaosa
detailplaneeringu järgselt rajatud torustikuga, mis suubub Jõekaare teel Emajõkke. Osa planeeringuala
sademeveest, mida reljeefi tõttu ei ole võimalik Jõekaare teele suunata, on planeeritud juhtida
planeeringuala põhjaosas asuvasse kraavi, mis suubub Emajõkke. Jõkke juhitav sademevesi peab
vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012.a. määruses nr. 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja
sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate
piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ sätestatud nõuetele, vajadusel
projekteerida liiva- õlipüüdur. Sademe- ja drenaaživee juhtimine Tartu linna reoveepuhastisse
suubuvasse ühiskanalisatsiooni on keelatud. Sademevett ei tohi ehituslike meetmetega juhtida
naaberkruntidele, lubatud on maapinna loomulikust kaldest tingitud sademevee valgumine
naaberkruntidele. Katustelt ja kõvakattega pindadelt tuleb sademevesi kokku koguda ning juhtida
sademeveekanalisatsiooni või immutada või taaskasutada krundi siseselt. Projekteerimisel tuleb
lahendada planeeritud haljasala (Pos 1) sademevee käitlemine.
Planeeringuala põhjaosas tuleb tagada olemasoleva sademeveekraavi toimoimine.
2.7.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr
300044. Elektrivarustuseks on planeeritud Pos 60 tänavamaa krundile alajaama asukoht. Uue
alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kodukolde, Tiisa ja Veibri alajaamadest.
Nimetatud olemasolevatest alajaamadest ja uuest planeeritud alajaamast on tänavamaale ette nähtud
kuni uute elamukruntideni eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kõikide tänavate
äärde on planeeritud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Kruntide piiridele on
planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist hooneteni on ette nähtud maakaabliga.
Planeeritud tänavatele on planeeritud tänavavalgustuse elektrikaabli asukoht. Valgustite tüüp ja
paiknemine tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt kehtivatele normatiividele.
2.7.5. Soojavarustus
Planeeritud hoonete soojavarustus on kavandatud lokaalküttena. Täpne kütteliik määratakse
projekteerimisel. Arvestades kruntide suurust ja planeeritud tehnovõrke on eeldused loodud maakütte
ja gaasikütte ehitamiseks. Planeeritud hoonete katustele ning igale elamukrundile kuni 100 m²
suurusele alale maapinnal planeeringu põhijoonisel (joonis 3) planeeritud hoonestusala tingmärgiga
tähistatud alale on lubatud päikesepaneelide paigaldamine. Päikesepaneelid ei kuulu suurima lubatud
ehitisealuse pinna sisse. Päikesepaneelid võivad ulatuda kuni 2 m üle suurima lubatud hoone kõrguse.
2.7.6. Gaasivarustus
Vastavalt OÜ Ihaste Gaas poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 17-226. Mööda Lõkketule
tänavat ning Veibri teed on algusega Kodukolde tänava B-kategooria torust rajatud B-kategooria
gaasitorustik. Veibri tee äärde on rajatud rõhureguleerkapp. Rõhureguleerkapist on planeeritud A-
kategooria jaotustorustik kuni planeeritud hoonestusaladeni. Liitumispunktid on kõigi elamukruntide
piiridele ehitatavates maakraanides.
12 AB Artes Terrae
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
2.7.7. Telekommunikatsioonivarustus
Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on kavandatud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele
tingimustele nr 28849169 alates Hipodroomitee ja Aliise tee nurgal asuvast sidekaevust nr 4702.
Ehitada 100mm sidekanal alates sidekaevust 4702 kuni planeeringuala keskele. Paigaldada ala keskele
sidekaev KKS 2 1/2. Paigaldada alates sidekaevust 4702 24-kiuline single mode optiline kaabel kuni
planeeritud sidekaevuni. Paigaldada sidekaevu 1/8splitter. Paigaldada sidekaeve juurde vastavalt
vajadusele, paigaldada sidekaevudest iga kliendi krundile 32 mm sidetoru. Paigaldada 1/8 splitteri järgi
1/16 splitterid. 1/16 splitteritest viia kruntidele 4-kiuline single mode optiline kaabel. Otsastada kaablid
splitterites. 1/8 ning 1/16 splitterite vahele paigaldada 4-kiulised single mode optilised kaablid.
Eelnevalt vajalik keevitada ühes jätkus. Kooskõlastada sideprojekt eelnevalt Telia Eesti AS-ga.
2.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Planeeritud alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse
vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Kruntidele
tuleb projekteerimisel ette näha prügikonteinerite asukoht. Eesvoolu suunatav sademevesi peab
vastama Vabariigi Valitsus 29.11.2012 määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee
suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning
nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
2.9. Servituutide seadmise vajadus
Planeeritud Pos 55…Pos 58 kruntidele on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise
vajadus rajatud veetorustikule veevõrgu valdaja kasuks (vt joonis 4). Pos 17…Pos 19, Pos 21, Pos 22 ja
Pos 51…58 on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus rajatud
telekommunikatsiooniliinile telekommunikatsioonivõrgu valdaja kasuks (vt joonis 4).
2.10. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine
sõidukite liikumisest;
• tagumiste juurdepääsude vältimine;
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine);
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks
eelnevale arvestada järgnevaga:
• jälgitavus (videovalve);
• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;
• valdusel sissepääsu piiramine;
AB Artes Terrae 13
1752DP3 Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate
sissepääsuteede selge eristamine;
• atraktiivsed materjalid, värvid;
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,
lukud, pingid prügikastid, märgid);
• atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed; suunaviidad;
• üldkasutatavate alade korrashoid.
2.11. Planeeringu rakendamine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.
Kõik planeeritud tee ja tänava maa krundid, Pos 1 planeeritud haljasala ning Pos 63 planeeritud
haljasala ja kraavi ala on planeeritud avalikku kasutusse. Teede ja tänava maa alused krundid antakse
peale välja ehitamist Luunja valla omandisse. Pos 63 haljasala ja kraavi krunt antakse peale krundi
moodustamist Luunja valla omandisse, üleandmise tingimused lepitakse täiendavalt kokku Luunja
vallavalitsuse ning huvitatud isiku vahel enne planeeringu kehtestamist. Pos 1 haljasala antakse Luunja
valla omandisse peale väljaehitamist, väljaehitamise ja üleandmise tingimused lepitakse täiendavalt
kokku Luunja vallavalitsuse ning huvitatud isiku vahel enne planeeringu kehtestamist.
Planeeritud elamukruntidele jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike
juurdepääsuteede jms väljaehitamise kohustus on huvitatud isikul.
Planeeringu elluviimisega kaasneb vajadus ehitada välja avalikult kasutatavad tehnovõrgud ja -
rajatised ning teed planeeringust huvitatud isiku poolt. Tagamaks avalikuks kasutamiseks ette nähtud
rajatiste väljaehitamise sätestatakse järgmised kohustused planeeringust huvitatud isikule seoses
detailplaneeringu elluviimisega:
1. planeeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,
nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks
vajalikud ehitised, välisvalgustuse, sh jalgratta- ja jalgtee äärse välisvalgustuse) väljaehitamine;
2. elamukruntide planeeringukohaste asfaltbetoonkattega juurdepääsuteede (välja arvatud Veibri
tee) ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud asfaltbetoonkattega või tänavakiviga
kõnnitee või jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine;
3. Veibri tee (teeregistri numbriga 4320097), alates Veibri tee L2 maaüksusest kuni Veibr tee 7 ja
Veibri tee L7 piirini, projekteerimine koos kergliiklusteega ning sõidutee väljaehitamine 7 m
laiuseks asfaltbetoonkattega teeks. Lähteülesande tee ümberehituse projekteerimiseks väljastab
vallavalitsus;
4. Pos 1 haljasalale tuleb rajada vähemalt üks laste mänguväljak vähemalt ühe universaal-
ronimisvahendi, ühe liivakasti ja ühe kiigega, mille rajamiseks tuleb koostada projekt, mis tuleb
kooskõlastada Luunja vallavalitsusega.
Eelnimetatud kohustused peab täitma huvitatud isik omal kulul kahe aasta jooksul alates
detailplaneeringu kehtestamisest.
14 AB Artes Terrae
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
Planeeringuala ei jagata elamukruntideks enne planeeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste
väljaehitamist ja teede killustikaluse rajamist.
Kui detailplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole välja ehitatud Tilia maaüksuse lõunaosa ja lähiala
detailplaneeringuga ettenähtud tehnovõrke ja -rajatisi ja teid killustikaluseni tuleb korraga välja
ehitada Tilia maaüksuse lõunaosa ja lähiala detailplaneeringuga ja Tilia maaüksuse põhjaosa
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgud- ja rajatised ja teede killustikalus.
Planeeringualale ei väljastata ehituslubasid enne tehnovõrkude ja -rajatiste ja teede väljaehitamist ja
neile kasutuslubade saamist. Veibri tee peab olema väljaehitatud Tartu linna piirist (Lõkketule tänav
T33 maaüksuse ja 4320097 Veibri tee piirist) kuni Veibri tee L7 (43202:002:0162) ja Veibri tee 7
(43201:003:0130) maaüksuse piirini.
Planeeringu elluviimiseks on vajalik Tartu linnas Hipodroomi tänavale 3,5 m laiuse jalgratta- ja jalgtee
väljaehitamine Kasesalu ja Hipodroomi tänavate ristmikust kuni Tartu linna ja Luunja valla piiriini
pikkusega ligikaudu 630 m.
Jalgratta- ja jalgtee väljaehitamine realiseeritakse ühise rahastamisega Tartu linna ja Luunja valla vahel
jaotusega 50:50, millest Luunja valla osalus jaguneb omakorda jaotusega 50:50 Luunja valla ja
planeeringust Huvitatud isiku vahel.
AB Artes Terrae 15
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
3. Joonised
1. Situatsiooniskeem M 1:10 000
2. Olemasolev olukord M 1:1000
3. Planeeringu põhijoonis M 1:500
4. Tehnovõrgud M 1:500
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:3000
AB Artes Terrae OÜ 17
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering 1752DP3
4. Koostöö ja kooskõlastused planeeringu koostamisel
Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte.
Planeeringu on kooskõlastanud:
• Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo, peainspektor Pjotr Vorobjov
08.05.2019: digitaalselt allkirjastatud planeeringu failid.
Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud:
• Telia Eesti AS, Aleks Kask 31.01.2018: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu lisad);
• Ihaste Gaas OÜ, Mako Tidor 01.02.2018: e-kiri (vt planeeringu lisad);
• Elektrilevi OÜ, Tatjana Borševitskaja 07.02.2018: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt
planeeringu lisad);
• AS Tartu Veevärk, Peeter Pindma 13.08.2019: tempel joonisel 4 Tehnovõrgud (vt planeeringu
lisad).
AB Artes Terrae OÜ 23
pl
aneeri
ngual
a
200 100 0 500 1000 1500
Töö:
Ti
li aosa detai
a m aaüksuse põhj l aneeri
pl ng
J
ooni
s:
Si
tuatsi skeem
ooni
ekti
Proj juht: Töö nr:
esTerrae OÜ
AB Art Huvi
tatud i
sik:
Rohel
ine Agro OÜ 1752DP3
kiKal
Hei berg Kuupäev:
12.
13. 2018
Reg nr12978320 M aasti
kuarhi
tekt: Asukoht:
a val
Luunj d M õõt:
KarlHansson 1:
10 000
Küütri14,Tartu 51007
ar
tes
@ar
tes
.ee Fai
l mi
ini :
1752DP3 j
ooni
sed Ti
li aosa.
a põhj dgn
J
ooni
se nr: 1
50
HIPODROOMI
34
66
TÄNAV T9
Y=
79
Hi 51
po 7:
dr 09
oo 1:
mi 00
t 05
änav
T9
X=
647
0
RANNA 4320105HI
500
RANNA 432010
43
5 0
H
2
1:0
PODROOMI
34 ip 01
PST 4 PST 2 7951 33
.82
.16 odr
T
oom
:
ÄNAVL
i
190
18
50
7: tä
R 0 n
RANNA anna
46:00
av
L
32
ps 01 1
t 32.
2 56
32. 38 34
66
kraav
.45
PST 6 68
33.
4
Y=
34. 32
02
34. 01
RANNA 79
52
32.
32 33.
00 34
.56
Hipod
:
r
0
o
0
o
3
m
:03
i 9 9
Ra
517:04 68
34
.
34
.45
tee HI
PODROOMI
X=
647
PST 8 nna
ps
6
t
:0
4
003
33. 76
33.
pi
nnas
50
34
.62 34
34
.54
TEE
34
0 45 .77
RANNA 40
0 7
R
9517:0 53 raav
32.
33
.98
.15 pi
nnas
ann
46: 33. k 76
33. 33 33
a 00 .92 .
PST 10 pst
6
09
32
32.
92
34
.33
30
33. p
RANNA 79 .3
7
33.44 41
33.
26
63
33. 33
.
i
nnas 34
.40
34
.51
Ra
517:04
3
3
32.
94
ALIISE
PST 12 nna
ps
6
t
:0
8
002 1
32.
5 82
33. pu
7 33
34
.07
ukool 34
.56 TEE 2
RANNA R
9
a
5
n
1
n
7:0
a 6
4
:00
45
33.
88
33.
pi
nnas
33
.80
puu
34
.
43201:003:0384
Aliise tee 1
p
t 0
s 4 .87 ko 51
ol
1
PST 14 0 36
33. 20
32.
RANNA 7
R
9
a
5
n
1
n
7:0
a 6
4
:0
Mk
33
.07
25
67
33. 33 ALIISE
p 0 Ki 32. .
t 0
s n 90
8 dl Bet pi
n
PST 16 7
R
9
a
5
n
17:04
12
33.44
08 kraav 75
33.
nas
34,
00
34
.73
34 TEE 1
na 6 32.
RANNA ps
:0
t 0
1
0
4
5
33
.90
pi
nnas
.89
64 34
33. .43
7
LÕKKETULE PST 18 R
9
a
5
n
1
n
7:0
a 6
4
:00
35
33. Ki
Mk
ndl
pi
nnas
33
.84
33
.87
34
.
34
.24
34
.54
34
.
34
.81 34
.94
p
t 0
s 14 71
6 33 34
16 .83 .00
08 34
32. .1
TÄNAV T33 52
33. 60
33.
33
.69 34
7
33 .05 pu
. uk
p 86 oo
i
nn l
as
.
3196 35
79517:046:0007 puuk .1
oo 2
79517:044:0020 6 34 puu
l
Lõkketule tänav T33 Ranna pst 18 1
33. . ko
33 00 ol
00
63 .66
33.
1
2 33 33
0
34
0p .61 .
l 52
3
33
3. 62 34
3 68 .
31 .
ALIISE
66
1
.6 26
4- K
.15
79517:047:0017 31
34
33
.24
,
50
Ranna pst 20 34
Y=
32.52
33.55
.47 33
05 .
33. 06
32.93
62
33. p
TEE 3
33.5
34
aav
33.
19 i
nn 35
as 33 .28 34
3
2 kr .63 .45
.42
.19 pi
n p
90 n u
ki
7
. a u
.69
31 s ko 34 34
o
l
l . 35 43201:003:0385
l
.67 87 35 .
34 35 37
34 . .08 35 X= .
31
33.70
pi 33 28 .
nn .79 .1 25 Aliise tee 3
87
pi
n as 33 3
647
33. A
. na 06
33. .
33.
32 s 71
040
0
68
33
68
.59 .58
31
35
33 0 ,
0
.48
3
1 pi
n 35
. 33 n
33 a
33.63
33.73
.75 s 34 .66
33
.77
33
33
.8
00
.
33
72 .49
2
p
33.68
33 34 i
n
.7
32.31
n
32
. .71 as
44
3
34
66 33
33.07
TINGMÄRGID:
33 .31 .63
.89 pi
33
n
Vei
nas
kraa
A
Y=
.8
33
.
33
pi
n 57 34
7
brite
43201:003:0021 na . 35
s 33 34 70 35 .96
33.74
. 35 35
.8
33 54 .61 .21 35
. .
33.85
.94 54 70 . 35
Kaare tee 1 74 35 35
2
v
35 .
,
50 82 .91 .86
pi
n 34 35
na . .
s 33 38 35 87
e
33.19
32.1
.93 X= 34
.11
647 .00
planeeringuala piir
33.84
33.75
0
8
30
33.86
33.79
33 p
33.80
.97 0 pi
nn 34
uukoo
33.9
as . l
94
33.
33 puu
33.82
33 .71 ko
.84 p ol
u 34
86
u
1
32.2
ko .91
ol p
33 uu
. koo
45 l
krundipiir
0
33.78
33.8
33.40
33.89
33.81
34
34 .81 36
30 33 .71 35 .32
ALIISE
1
0p . 35 .94
l pi
n 36
33 na .96
.
5 33
1
32 4 s
. . 35
.7
45 85 35
-3 33 35 .91 .98
2 34
hoone, vare
3
. .
35 .60 pi .23 89 35
TEE 5
3
nn 35 .97
as .75
vi
ki
36,
00
t p
kraav
be 33 i
nn
.96 as 35
5
3 4 35 .54 43201:003:0386
. 7 5 .
33
3 3 . 69
3 . 3
,5
3 Aliise tee 5
34.00
3 33 33
33.9
3 . .
0
35
33.89
88 87
A
puu
33.93
33.94
33 .
33.87
61
43201:003:0091 8 p .78 35
33.94
.3 i
nn .
3 6 as 38
6
3 .3 33 36
Kaare tee
33
3 .
33
3 . 9 .72 33 48
3 pi
n
3 .49 33 na
.8
3 s
.89
.44
A
34
4
.06 35
34 .23
.53
33 p
33.9
33.98
i
33.91
n
33.9
.87 na
teede piirjooned
33.86
32
pi
n s
na
34 s 34
.9
.03 .1
8
2 3
6
6
6
35
,
50 36
33 . .67
kraa
43 ri t
. 23
Ve
33 80
20
.36
ib
1: ee L
96 34
33. .09
33
00
kraav, tiik
v
.94 puuk
1: 5
33. 96 ool 34
17
1 ,
00 p
.0 35 36 uu 36
. 36 36 .78 ko .
16
4 33 08 35 . ol 70 36
3 .42 48 .81 .
.44 36 36 79
35 .74 .
33.9
76 36
.72 36
36 .25 .88
.1
34.02
7 p
juurdepääs krundile
33.99
uuko
8
35 o
34.05
l
34.09
34.01
34 .19
.08
33 34
pi
n .74 .70
na pu
s ukoo
A
l
34.13
34
34.0
.22
34
.04 34 34 35
8
.
,
50 .48 p
10 34 uu
33 33 35 ko 35
.84 .27 . ol
.71 00 .84 36
43201:003:0024 34 .26
33.7
.
34.05
72 36
34.06
34.15
34.15
34.09
32.5
36 .94 37
Kaare tee 2 .53
37,
00 .1
36 1
1
.82 37
43201:003:0387
1
.07 37
34 36 .1 37
p 6 .
34.25
34.23
34.30
.23 u . 17
34.18
uk 54 37 Aliise tee 7
oo .
l 17
37
.16
ALIISE
34.22
34.12
34.18
34
TEE 7
34.24
34.14
34 33
34.1
. . .33
25 90
33.90
34
32.67
pu .64 35
uk
9
pi
n oo
,
00
na l
s
H
37 37
.29 .33
37 37 37 37
.49 37 .43 .44 .
. 35
34.24
45 p
34 i
n
32.90
34 na
34.44
34.36
. .55 37 s
34.45
34.41
38
34.38
.02
34 36
. 36
34.32
35 . 36
34.42
.34 62
.89 37,
34.48
5
34 0
.10 35 35
.30 . 36
77 .09
2
.3
4 35
3
A
1
20
,5
0b 34 0
et .13 .61
34. 4
34.63
A
34.60
34.47
40 3
34.56
34.60
33.
03 .40
-3 2 34
43201:003:0065
.
91
34.68
21 36
Veibri põik 34
.
35 36 .38 36
35 .
3
.38 . .04 58
73
34
4
33.98 34
.5
34 .99
.6
02 36
6
33. .68 .87
5
37 37 43201:003:0388
.09
87 .1
33. 34 2 37
34.77
34.84
3
34.73
34.83
34.75
34.82
. .87 7. Aliise tee 9
34.65
35
34.74
34.71
37 69
33.12
37 .50
33.93
. p 37
47 uu .69
p p ko
uu uu ol 37
ko ko .70
34 ol ol 37
34.60
.90 . p
74 u
pi
nnas
37
.66 37
.67
ukool
ALIISE
34.83
00
puukool
TEE 9
35
36
33.17
34.15
Vei
,0
66
p
34.87
u
34.98
u
0
kool
35
35.12
35.09
35.03
.
34.98
1
britee
0 34
Y=
.58
34.22
33.25
34.72
34 35
.98 35 .85
.37
36 36 38
.13 .49 36
. 37
.10 X=
kraav 33.41
91 37
.14 37 .66 37
.
37
.77
647
.44 79 37
.
38 37
. 03
37 92 .00 86 00
35.27
35.33
35.30
.
A
61
35
.34
34.29
A
35.11
pi
nnas
38
p
35.32
i ,
n 0
35.22
na
0
35.23
s
35.33
35.32
36
33.79
,5
35
34.37
.
0
30 35 36
35 .83 .24 36 37 37
.64 37
35.55
.28 .08 .29 37
.54 .70 43201:003:0389
35.62
35.57
35
35.52
.65
Aliise tee 11
35.55
35.57
35.49
38
3 37 38 .36
4 37 . .05
98
.3
8
.83 37
.93 38
.05
38
.21
38
.12
ALIISE
TEE 11
35.55
35.65
35.60
35.47
34.92
35 35
.39 . 36 43201:001:1714 pu
37
65 . uk
35.76
35 12 oo
,0
l
35.84
35.82
.86
0
35.77
p Tilia
35.74
uu
35.65
kool puuk p
oo uu
35.15
l kool
pu
35.69
43201:003:0259 p uk
i
n oo
na l
s
Veibri tee 1 35
.64 puuk 38
oo
35.92
l .60
35
35.89
35.98
35.94
35 .77 38
35.74
. .25
35.25
65 36
35.94
35.86
.11 38
35 38 .26
.80 36 . 38
35.93
32 38 .35
35 .65 38 .41
.89 38 .34
37 .13
.06 37 38
.79 37 .26
37
A
.57 .99
kill
36
36.03
36.02
35 .04
36.11
.79
36.08
37
36.13
36.06
,
36.08
36.06
50
36.06
35
43201:003:0390
.94 38
36 36 ,
50 38 Aliise tee 13
.67 . 38
.06 38 59 .57 38
35.60
432 i tee
. 38 38
Vei
37 .59 59p .
36.
06
36.15 .18
37 38
i
nnas
.63 73
ALIISE
01:
35. .
br
98 48
A
.55 37
.86 38
001 L5
38 38 .53
36.
17 38 .
35
.81
.15
20 .51
TEE 13
:17
.31 36.27
16
36
VEBRI TEE L5 36
36.37
36.29
36.40
.
42
36.31
pi
36.40
nnas
36.33
36.47
36.42
36
.23
A
36 36
.07 .45
36
.81 37
.25 37
.56
37 38 39
.83 . .08
38 76
Vei
36.50
38
36.61
.1 .80
7 38
36.18
.
50
pu 38 81
britee
uk . 38
oo 33
l .87
33
36.63
36.68
36.71
36 p 38
66
. uu 38 .78
49 ko pu . 38
ol uk 76
oo .85 p
l uuko
Y=
ol
pu
36.62
pu uk
u oo
36.83
ko 39 l
o ,
0
36.80
36.89
l 0
37
.96
X=
647
36.88
0
36.96
37
.
37
.67
1
50
43201:003:0480
36.91
37 38
36.92
36 37
36.94
. 39 39
.83 02 .70 39 .1 Aliise tee 15
66
36. 39 .
A
36 38 .1 7 38
.67 0 .33
.82
38
39
kill .1
,0
1
0
39
36.
78
39
.19
39
.11
39
.13
.21
ALIISE
37.12
37.07
TEE 15
36.97
37.01
A
37
37.16
37.18
43201:003:0057
37.13
.16
39
37.13
37.22
Kaare tee 56 pi .70
p nn
36.89
i
nn as
as
37.23
39
.98
37 39
. .53
37 93 38 39
.69 .89 .43
37 37 37 39
37 .05 .28 .61 . 39
.37 38 10 39 .
. . 39 33
33 38 07 .
37.42
32
37.43
37.45
.61 39
37.52
37.45
.23
36 p p p
37.49
uu uu uu
.99 ko ko ko
ol ol ol
puuk 3
oo
9,
5
37.47
0
l
37 H
37.23
.63
37.68
37.68
37.70
H
38 39
.37 38 .08
.76 39
. 39
38
39 68 39 .96
37.76
37 37 .35 .
,
A
77
50
.16 .99
37 38
. 37 .1
36 .61 3 39
39 .75
37.73
.47 39
ALIISE
37.67
39
37.77
37.80
37.71
. .80
54 39
39 39
37.74
37 .
37.33
. .40 54 .82
80
p
39
.87 TEE 17
KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED
uu
pi
n ko p
na ol i
n
s na 43201:003:0476
p s
A
uuk
37.90
37.94
37.96
ool Aliise tee 17
38.00
38
37.99
.06
38.02
37.96
37 37
. .44
37.60
45
37 38 38
43201:003:0056 38
39
.75 . . 39 39
.08 20 55 .
,
15 .54
00
Kaare tee 54 puukool
39
pu 39 .82
uk 39
38.24
38.19
38.13
o
38.17
pu o .47 39 .88
uk l 39
oo .96
l
00
.34 39
.84
33
A
38 pu 39
u
38.25
38.26
k .
66
38.17
.30 oo 82
l 39
39 .96
38.27
38.35
.77 400
,0
Y=
puukool
puuk pu
oo uk
l ool
britee
38.35
38.32
38.30
X=
38.42
38
.
647
36 0
38.38
0
38.43
38.34
5
38.02
37
0
39
.78
,50
38.44
38.46
38.45
37 38
.89 . p
38.48
pi
n 25 38 i
nn
38.45
n
38.55
as .61 as
39
.10
Vei
39
39 .65
.62 39 39
38 . .
.02 73 83
39
38 40 .88
.36 .13
39
A
.75 40
38.62
38 .
432 i tee
40 08
Vei
38 .13 38 39 .
.22 .95 . 00 pu
38 38 74 40 uk
. . oo
00
01:
29 35 39 l
br
38 39 .06
.02 .81 .
43201:003:0091 85
35
38.
53 38
001 L5
.20
Kaare tee
66
38.
:17
04
pu vare
A
57 u
38. kool
16
38.
Y=
06 38.56 38
.36
p
A
i
nnas
38
.03
38.67
38.58
38.62
p
38.59
38.56
u
38.65
pu uk p
uk oo uu
p oo l ko
l o
uukool
l X=
6
3
4
VEIBRI TEE 4
38
8
40 7
40 40
38 00 40
.4
.
07 1
38 .04 . 07
. .21 1
.5
29 .
0 0
6
40
7
39 39 40 .23 39
37 .82 .80 40 40 .24 .
39 39 . .07 92
.92 03
38.70
39 39 .
38.60
. . .65 62
38 55 72
.22 38 38 39
37
50
.
38.61
. 54 . .
38.70
77 64 11 43201:003:0485
35
38.68
Veibri tee 4
38
66
38.71
38.70
38.65
38
.
Märkused:
.4
20
38
2
Y=
.59
38.78
1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
38.13
pi
n 39
na 38 . 39
s .39 54
38 39 39 .65 puu
39 X=
38.72
. k
38.67
.1 . 39 52 o
38.75
7 38 16 .62 ol
.43 39
38 38 .94 . 647
37
.77 38
.42
.70 65
39
. 01 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 mõõdistasGeoBaltica OÜ 2018. a novembris, töö nr GEO-18-32.
vei
83 p
.26 pi p 39 uu 00
A
43201:003:0062 nn i
n . ko pu
as na 64 ol uk
38 s
38.75
p o
38.80
i o 39
37.85
.61 nn l
a p
britee
s i
n .88
Kaare tee 65 nas
pi
n 39
38.79
n
38.69
as .86
39 40 40
38
t
iik
.99
40
.37 .12 39
pi
nnas
40 .93
38.75
.64 .1 .02
8
38
.72
39
. 39 39 39
20 10 0 50 100 150
38.05
09 . .60 .61
26
39
37 38 39 .62
.89 .34 38 .
.55 38 39
38.72
.77 39
.88
A
38
.81
38.78
38 38 40
50
.00 .57 40 .
.02 05 40
38.74
39 39 40 .13
38.82
40
38.75
32
40
.
38.00
38 .76 .69 , 18 .1 40
.51 39 00 9 .07
38 39 .30 40
66
39
38.77
38.86
p .51 .1 40 .19
i 9 .
38.80
nn 39 pi
n 40 . 39 40 98
as .69 na .28 18 .91 .
06
s 40 pi
38.88
n
p 39
39
.
76
39. .34
nas pi
n 40
pi
nn 40 Töö:
Y=
39 i
n 94 pi
n 39 40 40 40 na as
38 . na .18 39 39 na pi s .54 40 .1
38 10 s 39 .57 . s .95 .07 nn .38 .26 5
38 . p 83 a .56
A
38 . 87 .38 i
n s
.69
.06 . 81 38 38 38 39 na 39.88
80 . pi
n . 39 .44 s 40.59 40.63 40.
57
68 . 96 40.61
n 85 29
Tilia maaüksuse põhjaosa detailplaneering
as .40 A 40.53 40.59
. 40.34 40.47
39
38
0 39.90 40.07 40.26 pi
n
39.60 39.72 40. 40. na
2
39.47 40.59 59 55 s
.2 58
40. 59
40. 40
79
39.20
3
.7
38 38.94 39.00 39.15 40.31A 40.43 40.51 A A A .1
8 39. 40.
23 6
VEBRI TEE L2 . 33 A 40.56 40
EL
04
8
07 3 39.57 39.68 39.90 A 09
40. 56
40. 40.56
X= 39.46 A 40.55 .
3
39.22 40.48 54
3: L3
38.93 38.98 1
39.3 39.17 A A 5 40.19 40.26 40.42 40.
53
A 1
40. 59
3
86
6 39. 40.56
5
E
00 e
3
46 5 39.52 39.67 1 40.60 .
8
5 A 1 7 39.40 47 7 40
5
40.
8
37 69 39.11 39.14 1 1 58
40.
T
.8
9 1: te
38.91 38.95 39.30 :
38. 38. 8 39.20
: 40.46 45
.0
39. 1
.7
.
9 3 1 40.64 40.57 .
5 6 8 0 47 40.26 40.56 00 40.56 40.60 40
I
0
0 00 59 :0 2 39. 39.58 39.86 40.41 : L2 40.64 0
0
39.22
8
: 3 39.11 L 40.29 40.52 40.57 1 2
03 38. 38
. 39.06 01 29 90
39. 40.39 0 e 40.47 40.45
Ri
4
:0 43 38.92 32 ee 39.77 39.94 32 te 40.54 40.50
43 br
43201
38.
42 38.97 94
38. 39.01
4
bri
t
39.19
39.56 40.13
40.12 40.29 40.43 40.48 4
bri Veibri tee
Ve
i
B
I
VE
ee 03 i 39.44 39.83
ei
arut A 38.
66 38.79 38.85 38.92 39. Ve
40.21 36
40. V
K Joonis:
201:003:04
2
4
38
8.
43
38.83 A
00
39.
Veibri tee
1
39.7
A
39.54 Veibri tee
39.71 39.86
A 40.12
bet kivi 24
40. A 40.22
Veibri tee 38
40.
48
40.
A
40.58 58
40.
A
53
40.
40.46
A
40.47
52
40.
40
.
40
50
.59
Olemasolev olukord
eL
3 40.54 40.50
4 e 39.
29 40.46
3
40.37 40.54
ut 40.59 40.46
8
3
ar 39.81 40.55
.6
K 38 39.43 39.59 4 40.47
8
39.03 39.10 39.22 39.32 0 40 40 p 40 40 40
. 71 38.92 i
5
.7
41 39.91 . 40 n
38. 38.78 39.53 39.68 .0 30 57 .57 nas .29 .54 .54 Projektijuht: Töö nr:
39.19 39.32 39.41 40.20 40. .43 Huvitatud isik: 1752DP3
4
1
39.12 39
AB Artes Terrae OÜ
38.64
39.01
38.82 38
. .21 39 40.40 pi p
Roheline Agro OÜ
9
38 85 38 39 A nn i
nn
.1
39 39 39 39 39 .79 .94 40.20 as as 40
.54 38 .96 . .
42
. . . . 72 40 67
Heiki Kalberg
0
07 09 39 61 0 40.
38.70
.89 34
38.62
.2 33 . 40 40 40
4
.25 A 40. 47 40 40
38 0 pi
n .57 . .71 .52 .51
n 75
40.49
.85 4 a 40 Kuupäev:
40.48
17.05.2021
40.49
0
s
38.
38 38 45
40. .
38.
73
.2
.10 38 .78 38 39 39 40.35 pi
. . .39 39 nn
0
73 38 .95 09 . pi
n as
Reg nr 12978320
A
49 n
65
4
40.06
.77 as 43201:001:1730
75
43201:001:1729 Asukoht:
Maastikuarhitekt:
43201:003:0095 43201:001:1732
Luunja vald
40
40 Jõeharu põik 19
43201:003:0437 .22 Jõeharu põik 17 43201:003:0150
Jõekaare tee 2 39 Mõõt:
.1
38.42
Jõeharu tee 1
1:1000
40.04
39.91
.
39.92
71 40
Karl Hansson
4
Jõekaare tee 1 40
432
38.
40 . Veibri tee 3
40 .
Küütri 14, Tartu 51007
Jõe
.1 35
1 40
432
39 .1
01:
45
Jõe
. 5
har
98
40 43201:001:1733
2
01:
. Joonise nr:
001
07
Faili nimi:
kaa
43
[email protected] 1752DP3 joonised Tilia põhjaosa.dgn
up
Jõeharu tee 2
Jõ
003
20
:17
re
eh
õik
1:
:04
ar
17
tee
00
u
47
1:
te
17
e
31
TINGMÄRGID:
planeeringuala piir
50
olemasolev krundipiir
HI
PODROOMI
34
66
planeeritud krundipiir
TÄNAVT9
Y=
79
Hi 51
po 7:
dr 09
oo 1: planeeritud hoonestusala (hoonestustüüp 1) kohustusliku ehitusjoonega
mi 00
t 05
änav
T9
X= planeeritud hoonestusala (hoonestustüüp 2) kohustusliku ehitusjoonega
647
0
RANNA 4320105HI
500
RANNA 432010
4
H
3
5 0
2
1:0
PODROOMI
planeeritud hoonestusala (hoonestustüüp 3) kohustusliku ehitusjoonega
34 ip 01
PST 4 PST 2 79517 33
.82
.16 odr
T
oom
:
ÄNAVL
i
19
t
0
18 planeeritud hoonestusala (hoonestustüüp 4) kohustusliku ehitusjoonega
50
R :0 än
RANNA anna
46:00
av
L1
32
ps 01 planeeritud alajaama hoonestusala
t 32.
2 56
32. 38 34
66
kraav
.45
PST 6 68
33.
4 suurim lubatud hoone ehitisealune pindala krundil
2
Y=
34. 320
.
02
34. 32 1
7 5
RANNA 79
52
32.
33.
00 34
.56
Hipod
:
r
0
o
0
o
3
m
:03
i 9 9
R
517:04
34 34
.45
tee HI
PODROOMI
planeeritud teede piirjooned
.
a 6 68 .50
PST 8 n 33. 76
0
n : 34
33.
X=
64
a
pst
0
4
003 pi
nnas 1.
34 7
34
. 34
.54
TEE planeeritud sõiduteede ala
70 45 5 62
.77
RANNA 40
0 79517:0 53 raav
32. 33
.98
.
14.
0
15 pi
nnas
planeeritud jalgratta- ja jalgtee ala
Rann
46: 33. k 76
33. 33 33
a 00 .92 .
PST 10 pst
6
09
32
32.
92
2.
0
34
.33
planeeritud jalgtee ala
30
33. p
RANNA 79 .3
7
33.
44 41
33. 63
33. 33
i
nnas 34
.40
34
.51
planeeritud võimalik juurdepääsusuund krundile / liiklussuunad
Ra
517:04
3
3 26
32.
.94
ALIISE
PST 12 nna
ps
6
t
:0
8
002 1
32.
5 82
33. pu planeeritud lõikumine jalgratta- ja jalgteega / ülekäigurada
7 33
34
.07
ukool 34
.56 TEE 2
RANNA R
9
a
5
n
1
n
7:0
a 6
4
:00
45
33.
88
33.
pi
nnas
33
.80
puu
34
.
43201:003:0384
Aliise tee 1 planeeritud avalik haljasala ja pargiala
p 51
t 0
s 4 .87 kool
1
PST 14 0 36
33. 20
32. planeeritud säiliv kraav
RANNA 7
R
9
a
5
n
1
n
7:0
a 6
4
:0
Mk
33
.07
25
67
33. 33
2. ALIISE
p 0 Ki 32. .90 0
t 0
s n
8 dl Bet pi
n POS 9 planeeritud haljasala elamukrundil
PST 16 7
R
9
a
5
n
17:04
12
3 .
3 44
08 kraav 75
33.
nas
34,
00
6.
0
34
.73
34 TEE 1
na 6 32.
RANNA ps
:0
t 0
1
0
4
5
33
.90 pi
nna
.89
likvideeritav ehitis / puu
64
33.
POS 63 34
.
s
7 43
13. planeeritud puuderida
L
ÕKKETULE PST 18 R
9
a
5
n
1
n
7:0
a 6
4
:00
35
33.
Mk
Ki
ndl
pi
nnas
33
.84
33
.87
34
.
34
.24
34
.54 0
34
.
34
.81 34
.94
p 1 71
st 0 6 33 34 4
16 08
.83 .00
34
planeeritud krundipiiri osa, kuhu ei tohi rajada juurdepääsu
32. .17
TÄNAVT33 52
33. 60
33.
33
.69 34
6.
0
POS 19 34.00...34.20 planeeritud ristmiku ligikaudne absoluutkõrgus
p
33
.86
.05 puukool
2.
0
i
nnas
.
3196
79517:044:0020
Lõkketule tänav T33
79517:046:0007
Ranna pst 18 1
33.
6
33
34
.00
puukoo
puukool
35
.12 S M planeeritud võimalik spordiväljak / mänguväljak
l
00
63 .66
33.
1
2 33 33
34
00p .61
l .52
3
33
3 62 34
3 .
68 .
31 .
ALIISE
66
1
.6 26
4- K
.15
79517:047:0017 31
34
33
,
.24
50
Ranna pst 20 34
POS 8
Y=
32.5
33.5
.47 3
.05 .06
33
32.93
62
33. p
TEE 3
33.5
34
aav
33.
19 i
nn 35
as 33 .28 34 .
3 kr .63 . 42
PLANEERITUD HOONESTUSTÜÜBID
2
45
5
2
. p
3.69
19 i
n p
90 n u
ki
5
7
. as uk 34
31 oo 34
.
l
l .87 35 43201:003:0385
3
l
.67 35 35 .
34 37
34 . .08 35 X= .31
33.7
p 33 28 .
i
nn . .1 25 Aliise tee 3
87
pi
n as 33 79 3 647
33 . A
. na 06
33. .
33 .
32 s 71
040 2 korrust või liigendatud 1- ja 2-korruselised mahud
POS
0
0
68
5
33
68
.
59 .58
1 korrus või 1+katusekorrus kõrgemal mahul kelpkatus (kaldega neljas suunas) 15...20°
0
.
31
35,
33 00
.3
1 33
.48
pi
nna
POS 6 61 35 TÜÜP 1 kelpkatus (kaldega neljas suunas) 18...30° TÜÜP 2 madalamal mahul kelpkatus (kaldega neljas suunas) 15...20° või 0°
33
33.6
POS 18
33.7
. s 34 .66
75
33
.77
33
33 fassaadijoon paralleelselt tänavaga fassaadijoon paralleelselt tänavaga
.8
00
.
33
72 .
POS 5
3
3
49
p
2
i
33.6
33 34 n
.7
n
32.3
a
32
.44 .71 s
3
34
66
33
8
33.0
33 . .63
1
p 31
.89 i
n
33
Vei
nas
kraa
A
Y=
.8
33
7
p .57
33
i
n 34
7
35
brite
43201:003:0021 nas 33 34 .70 35 .96
33.7
. . 35 35
.8
33 54 .61 21 35
. .
POS 4
33.
.94 54 70 . 35
Kaare tee 1 74 35 35
2
v
35 .82 . .
POS 7 91 86
st
,
50
pi 34 35
st
n
4
85
n
i
a . .
kuni7m sokl
s 33 38 87
i
35
e
X=
5m sokl
33.19
32.1
5m
.93 .1
kuni9m
1
34
6
kuni7,
47 .00
33.8
33.7
0
8
30
33.8
33.7
33 p
33.8
.97 0 pi
nn 34
uukool
33.9
a
kuni4,
s .94
4
5
POS 3
33.
33 puu
33.8
33 .
9
6
71 ko
0
o
.84 pu
POS 60
34 l
86
u
1
k
32.2
oo .91
l pu
33 u
2
k
.45 POS 17 ool
0
33.78
33.8
33.40
33.8
33.8
34
2
34 . 36
81
ALIISE
.
3 33 .71 35 .32
0
0
1
0p
l 3 POS 2 pi
n
.36 35
.
.94 KÜLGVAATES KÜLGVAATES
9
96
1
3.
5 33 na
1
32 4 s
. . 35 35
.7
45 85 .
-3 33 34 35 91 .98
2
3
6
.
.
35 .60 pi .23 89 35
TEE 5
3
n
.
n 35 .97
0
as .75
vi
ki
36,
00
t p
kraav
be 33 i
n
3
.96
nas
35
35
.54 43201:003:0386 o
2k r
rustvõii
i
lgendau
td1 a2
-j k
-or
ruses
i
ledmahud o
2k r
rustvõii
i
lgendau
td1 a2
-j k
-or
ruses
i
ledmahud
5 4
7 5 .
33
. 69
3
3 .3 3
.
Aliise tee 5 TÜÜP 3 a
k u
tsekae0
l
l .
.9
.° TÜÜP 4 õ
k g
remalmahuli
vl
ia
k u
ts18°
,5
3 33
34.0
3 33
33.9
3 . .
0
87 35
33.8
88
A
33.9
.
33.9
33
33.8
61
43201:003:0091 . 35
8 pi 78
kõg
remalmahula
k d
lkau
tsekor
ralõ
k g
remk ügl
l äänekaae
rs madaa
lmalmahuli
vl
ia
k u
ts18 õ
°v 0
i °
33.94
.3 nn .38
0
3 6 as
6
3 36
9
3 . 33
1
Kaare tee .
3
33
4
3 48
33
9
7
. 33
üe
j
ll(kau
tsee
tra
rssivõma
i u
ls) itänavaga
3
3 .
3
3 72
.49 33
pi
nn madaa
lm mahthoon ä
elänek haj
rao
jonpaa
rle
les
let
lvõii
rst
.
as
.8
0
3
.89
.44
A
34
4
35
.06
33 p
34
.53
.23 POS 16 a
fsa
s ado
j
ionpaa
rle
les
let
ltänavaga
33.9
33.9
i
33.9
n
33.9
.87 na
33.86
32
pi
n s
na
34 s 34
.9
.03 .1 36.40...36.80
8
8
2
1
3
6
POS 15
6
6
35
,
50 36
33 . .67
kraa
43 ri t
. 23
Ve
80
33
20
.36
POS 14
ib
6
1: ee L
34
.
96
33.
0
.09
33
00
v
.94 puuk
1: 5
33. 96 ool 34
17
2
1 ,
00 p
.0 35 36 uu 36
.
36 . k
0
. 36 78 o .
POS 13 70
16
4 33 08 35 . ol 36
3 .42 48 .81 .
.44 36 36 79
35 .74 .
33.9
.72 36
.1
36
.25 POS 20 76 36
.88
34.02
7 p
33.99
u
st
uk
kuni9m
o
8
35 o
34.05
l
i
34.0
34.0
kuni7m sokl
34 .1
kuni9m
9
pi
nn
.08
33
.74
POS 12 34
.70
p
9
1
as uukoo
A
l
5m
5m
34.13
34
34.0
st
st
.22 3.
kuni3.
kuni3.
0
i
i
sokl
sokl
34
POS 66 POS 11 .04 34
34 35
3.
8
.
33 33
.10 34
.
,
50
35
48 puukool 35
0
.71 .84 27 .00 .84 36
43201:003:0024 34 .26 7.
33.7
.
0
34.05
72 36
34.06
34.15
34.15
34.09
32.5
36 .94 37
Kaare tee 2
37,
.53
00 .11
36
POS 10
1
.82 37
43201:003:0387
1
.07 37
34 36 .1 37
p 6 .1
34.25
34.30
34.23 34.22
.23 u . 7 Aliise tee 7 TÄNAVAVAATES KÜLGVAATES
34.18
uk 54 37
oo .1
l 7 37
.16
ALIISE
34.12
34.18
34
POS 21 TEE 7
34.24
34.14
34 33
34.1
. . .33
25 90
33.90
34
32.67
pu .64 35
uk
9
pi oo
,
00
nnas
l
PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED
H
37 37
.29 .33
37 37 37 37
.49 37 .43 .44 .
.45 35
34.2
34 pi
n
32.90
34 na
34.44
s
34.36
.55 37
.
34.45
34.41
38
34.38
.02
4
34 36
.35 36
34.32
. 36
34.42
.34 62
.89 37,
5
34.48
34 0
.1 35 35
2
0 .30 .77
36
.09 POS 59
.3
4 35
3
A
1
20
,5
0b 3 34 0
et .1 .61
34. 4
34.63
A
34.60
34.47
40
34.56
3
34.60
33.
03 .40
-32 34
43201:003:0065
.
91
34.68
21 36
Veibri põik 34
.
35 36 .38 36
35 .58
3
.38 .73
.04
POS 22
34
4
33.
98 34
M
.5
34 .99
.6
02 36
6
33. .68 .87 37 43201:003:0388
5
. 37
87 09 .1
33. 34 2 37
POS 1
34.77
34.84
3
34.73
34.83
34.75
Aliise tee 9
34.82
. .87 7.
34.65
35
34.74
34.71
37 69
33.12
.
S 37 50
33.93
. p