Teie 04.02.2022 nr 2-1/17-0452/879;
Majandus- ja MKM/22-0130/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.03.2022 nr 1.1-11/1423-2
[email protected]
Majandus- ja taristuministri 1.
juuni 2020. a määruse nr 30
„Väikeelamute energiatõhususe
suurendamise toetuse kasutamise
tingimused ja kord“ muutmine
Austatud härra Aas
Vaadanud läbi Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute
energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu, toob
Rahandusministeerium välja järgmised puudused:
Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe
suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõuga nähakse ette § 2
täiendamine, mille käigus lisatakse punkt 4 järgmises sõnastuses: „4) paranenud
energiatõhususega väikeelamute arv.“ Selguse huvides soovitame kasutada Taastekavaga
sama sõnastust ehk „Paranenud energiatõhususega eluasemed“
Teeme ettepaneku lisada määrusesse vastavale investeeringule kohalduva ühise näitaja
„Primaarenergia aastase tarbimise sääst“, mille osas tuleb tagada aruandlus vastavalt
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 14.
Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond teeb ettepaneku vaadata veel kord üle eelnõus
kavandatav § 9 „Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma“, muudatus.
Oleme seisukohal, et hoonete energiatõhususe üldise eesmärgi saavutamiseks, energiavaesuse
vältimiseks ja rekonstrueerimislaine käivitamiseks on kahtlemata vaja lisaks korterelamute
rekonstrueerimisele toetada ka väikeelamute energiatõhususe parandamist. Väikeelamute
rekonstrueerimistööde, eelkõige aga kvaliteetsete tervikrekonstrueerimiste läbiviimise
toetamisel tuleb vahendite kasutamise otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt kavandatust enam
suunata vahendid piirkondadesse, kus turutingimustel rekonstrueerimisi ellu viia on
keerulisem.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kui pikaajaliseks eesmärgiks on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või
sellele võimalikult lähedane tulemus, siis peab see toimuma võimalikult laiapõhjaliselt ja
ühtlaselt üle riigi, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete kujundamisel
turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimekuslünki tasakaalustades.
Seejuures juhime tähelepanu, et kui rekonstrueerimistöid viiakse ellu regionaalselt
ebaühtlaselt, sealhulgas ajaliselt ebaühtlaselt (tehakse esmajoones seal kus see on
majanduslikult tasuvaim), on sellel mitmeid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas:
- investeeringute tegemine on ajas kallinev ega erine piirkondlikult nii suurel määral kui
erinevad piirkondade vahelised sissetulekud ja nende kasvukiirus. Seejuures saavad
meetmest enim kasu varajased rekonstrueerijad;
- Investeeringu edasilükkumine ei võimalda säästa suurenevatelt energiakuludelt, mis
vähendab investeeringu tegemise võimekust tulevikus;
- piirkondades, kus rekonstrueerimisi on vähe, ei teki korterelamute rekonstrueerimise
meetmest tuntud nn „spill-over“ efekti, mis julgustaks piirkonnas järgmisi
rekonstrueerimisi (sh omavahenditest) ette võtma;
- vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete kehv seisukord
väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade võrdluses
piirkondade vaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all elamute
väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega;
- rekonstrueerimisest sh toetuse arvelt saadav vara väärtuse kasv realiseerub enim juba
niigi kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi
omanike netovara väärtuses veelgi.
Eeltoodust tulenevalt teeme järgmise ettepaneku:
Säilitada kehtivas määruses kasutatav kolme piirkonnatüübi põhine jaotus toetusmäära
eristamisel - 1. Tallinn ja Tartu linn asustusüksusena, 2. nimetatutega piirnevad alad
vastavalt kehtivas määruses toodud sõnastusele ning 3. ülejäänud piirkonnad
Alternatiivina (teine eelistus) kasutada kahe piirkonnatüübi põhist jaotust, kuid sel
juhul tuleb vahepealseid nn kuldse ringi piirkondi käsitleda kindlasti samadel
tingimustel nagu Tallinna ja Tartu linna, mitte kui ülejäänud Eesti piirkondi.
Selgitus: nn kuldse ringi piirkond on aktiivse kinnisvaraturu tsoonis, kus rekonstrueerimise
tulemusel saavutatav vara väärtuse kasv kajastub sarnaselt Tallinna ja Tartu linna kinnisvarale
omanike netovara väärtuse kasvus. Samuti eristuvad Harju ja Tartumaa, eelkõige aga nende
maakonnakeskuste ja lähialade elanike sissetulekud oluliselt ülejäänud Eesti piirkondade
elanike sissetulekutest, mistõttu ei ole toetusvajadust arvestades sobiv lahendus käsitleda
suurte linnade lähipiirkondi ülejäänud Eesti piirkondadega samas grupis.
Kehtiva määruse kohaselt on toetusmäär Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30
protsenti; Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas,
Saue vallas, välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri
seisuga, Viimsi vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14 oktoobri
seisuga, Tartu valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-
alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga 40 protsenti ja teistes (nimetamata) piirkondades 50
protsenti.
2
Arvestades suurt ületaotlemist taotlusvoorus on põhjendatud toetusmäära alandamine, kuid
selliselt, et toetuse andmise tingimused panustaksid pakutust enam regionaalsete erisuste
vähenemisse.
Lisaks juhime tähelepanu, et kuigi toetusmäära diferentseerimine kinnisvara
väärtuspiirkondade / tugevama majandus- ja turukonjuktuuriga piirkondade järgi annab
regionaalsete erinevuste tasakaalustamise vaates rahuldava tulemuse, tasuks füüsilistele
isikutele antava toetuse kavandamisel pikemas perspektiivis kaaluda lisaks eelnevale ka
leibkonna sissetuleku ja omavahendite panustamise võimekuse arvestamist, mis võimaldaks
toetust otstarbekamalt kasutada ja senisest enam panustada energiavaesuse tekke vältimisse.
Juhime tähelepanu, et Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud väikeelamute
energiatõhususe suurendamise toetuse puhul tuleb kinni pidada Euroopa Komisjoniga
kokku lepitud ja EL Nõukogu rakendusotsuses fikseeritud toetusskeemi põhimõtetest
ning tulemustest. Antud juhul nähakse aga eelnõuga ette tingimused (toetusmäärad),
mis ei ole nõukogu rakendusotsusega kooskõlas ning mille puhul tekib Euroopa
Komisjonil alus Eesti väljamaksete kinni hoidmiseks. Antud asjaolule on juhtinud
Euroopa Komisjon ka pärast eelnõuga tutvumist kirjalikult (edastatud e-kirjana
17.02.2022) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu.
22.02.2022.a. Euroopa Komisjoniga peetud kohtumisel kordasid Komisjoni esindajad
oma seisukohti, viidates, et sellisel kujul ei vasta eelnõus toodud toetusmäärad EL
Nõukogu rakendusotsusele ning väikeelamute toetusskeemi puhul tuleks jääda
varasemalt lubatud ning ametlikes dokumentides fikseeritud toetusmäärade juurde.
Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu, kui toetusmäärad viiakse vastavusse EL
Nõukogu rakendusotsusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Triin Tomingas 611 3002
[email protected]
3