dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 2. märts 2022
Viit
1.1-11/1423-2
Registreeritud
2. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-111423-2 02.03.2022 Väljaminev kiri.asice551 KB

Sisu (failidest)

Teie 04.02.2022 nr 2-1/17-0452/879; Majandus- ja MKM/22-0130/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.03.2022 nr 1.1-11/1423-2 [email protected] Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Austatud härra Aas Vaadanud läbi Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu, toob Rahandusministeerium välja järgmised puudused: Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõuga nähakse ette § 2 täiendamine, mille käigus lisatakse punkt 4 järgmises sõnastuses: „4) paranenud energiatõhususega väikeelamute arv.“ Selguse huvides soovitame kasutada Taastekavaga sama sõnastust ehk „Paranenud energiatõhususega eluasemed“ Teeme ettepaneku lisada määrusesse vastavale investeeringule kohalduva ühise näitaja „Primaarenergia aastase tarbimise sääst“, mille osas tuleb tagada aruandlus vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 14. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond teeb ettepaneku vaadata veel kord üle eelnõus kavandatav § 9 „Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma“, muudatus. Oleme seisukohal, et hoonete energiatõhususe üldise eesmärgi saavutamiseks, energiavaesuse vältimiseks ja rekonstrueerimislaine käivitamiseks on kahtlemata vaja lisaks korterelamute rekonstrueerimisele toetada ka väikeelamute energiatõhususe parandamist. Väikeelamute rekonstrueerimistööde, eelkõige aga kvaliteetsete tervikrekonstrueerimiste läbiviimise toetamisel tuleb vahendite kasutamise otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt kavandatust enam suunata vahendid piirkondadesse, kus turutingimustel rekonstrueerimisi ellu viia on keerulisem. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kui pikaajaliseks eesmärgiks on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või sellele võimalikult lähedane tulemus, siis peab see toimuma võimalikult laiapõhjaliselt ja ühtlaselt üle riigi, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete kujundamisel turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimekuslünki tasakaalustades. Seejuures juhime tähelepanu, et kui rekonstrueerimistöid viiakse ellu regionaalselt ebaühtlaselt, sealhulgas ajaliselt ebaühtlaselt (tehakse esmajoones seal kus see on majanduslikult tasuvaim), on sellel mitmeid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas: - investeeringute tegemine on ajas kallinev ega erine piirkondlikult nii suurel määral kui erinevad piirkondade vahelised sissetulekud ja nende kasvukiirus. Seejuures saavad meetmest enim kasu varajased rekonstrueerijad; - Investeeringu edasilükkumine ei võimalda säästa suurenevatelt energiakuludelt, mis vähendab investeeringu tegemise võimekust tulevikus; - piirkondades, kus rekonstrueerimisi on vähe, ei teki korterelamute rekonstrueerimise meetmest tuntud nn „spill-over“ efekti, mis julgustaks piirkonnas järgmisi rekonstrueerimisi (sh omavahenditest) ette võtma; - vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade võrdluses piirkondade vaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega; - rekonstrueerimisest sh toetuse arvelt saadav vara väärtuse kasv realiseerub enim juba niigi kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi omanike netovara väärtuses veelgi. Eeltoodust tulenevalt teeme järgmise ettepaneku: Säilitada kehtivas määruses kasutatav kolme piirkonnatüübi põhine jaotus toetusmäära eristamisel - 1. Tallinn ja Tartu linn asustusüksusena, 2. nimetatutega piirnevad alad vastavalt kehtivas määruses toodud sõnastusele ning 3. ülejäänud piirkonnad Alternatiivina (teine eelistus) kasutada kahe piirkonnatüübi põhist jaotust, kuid sel juhul tuleb vahepealseid nn kuldse ringi piirkondi käsitleda kindlasti samadel tingimustel nagu Tallinna ja Tartu linna, mitte kui ülejäänud Eesti piirkondi. Selgitus: nn kuldse ringi piirkond on aktiivse kinnisvaraturu tsoonis, kus rekonstrueerimise tulemusel saavutatav vara väärtuse kasv kajastub sarnaselt Tallinna ja Tartu linna kinnisvarale omanike netovara väärtuse kasvus. Samuti eristuvad Harju ja Tartumaa, eelkõige aga nende maakonnakeskuste ja lähialade elanike sissetulekud oluliselt ülejäänud Eesti piirkondade elanike sissetulekutest, mistõttu ei ole toetusvajadust arvestades sobiv lahendus käsitleda suurte linnade lähipiirkondi ülejäänud Eesti piirkondadega samas grupis. Kehtiva määruse kohaselt on toetusmäär Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30 protsenti; Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas, välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Viimsi vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14 oktoobri seisuga, Tartu valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa- alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga 40 protsenti ja teistes (nimetamata) piirkondades 50 protsenti. 2 Arvestades suurt ületaotlemist taotlusvoorus on põhjendatud toetusmäära alandamine, kuid selliselt, et toetuse andmise tingimused panustaksid pakutust enam regionaalsete erisuste vähenemisse. Lisaks juhime tähelepanu, et kuigi toetusmäära diferentseerimine kinnisvara väärtuspiirkondade / tugevama majandus- ja turukonjuktuuriga piirkondade järgi annab regionaalsete erinevuste tasakaalustamise vaates rahuldava tulemuse, tasuks füüsilistele isikutele antava toetuse kavandamisel pikemas perspektiivis kaaluda lisaks eelnevale ka leibkonna sissetuleku ja omavahendite panustamise võimekuse arvestamist, mis võimaldaks toetust otstarbekamalt kasutada ja senisest enam panustada energiavaesuse tekke vältimisse. Juhime tähelepanu, et Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse puhul tuleb kinni pidada Euroopa Komisjoniga kokku lepitud ja EL Nõukogu rakendusotsuses fikseeritud toetusskeemi põhimõtetest ning tulemustest. Antud juhul nähakse aga eelnõuga ette tingimused (toetusmäärad), mis ei ole nõukogu rakendusotsusega kooskõlas ning mille puhul tekib Euroopa Komisjonil alus Eesti väljamaksete kinni hoidmiseks. Antud asjaolule on juhtinud Euroopa Komisjon ka pärast eelnõuga tutvumist kirjalikult (edastatud e-kirjana 17.02.2022) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu. 22.02.2022.a. Euroopa Komisjoniga peetud kohtumisel kordasid Komisjoni esindajad oma seisukohti, viidates, et sellisel kujul ei vasta eelnõus toodud toetusmäärad EL Nõukogu rakendusotsusele ning väikeelamute toetusskeemi puhul tuleks jääda varasemalt lubatud ning ametlikes dokumentides fikseeritud toetusmäärade juurde. Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu, kui toetusmäärad viiakse vastavusse EL Nõukogu rakendusotsusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Triin Tomingas 611 3002 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel