Rahandusministeerium
01.03.2022 nr 4-12/22/969
Taotlus raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse
reservist
Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määruse nr 123, esitame taotluse
Vabariigi Valitsuse reservist 845 000 euro eraldamiseks Keskkonnaministeeriumile
keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi elurikkuse kaitse tagamise tegevuse katteks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Seletuskiri
Kadri Möller, 626 2876
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
KORRALDUS
… 2022 nr …
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
reservist
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile
keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine 845 000 eurot
Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega nr 2021/4029 seotud kulude katteks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
Rahandusministeerium esitab Keskkonnaministeeriumi ettepanekul taotluse eraldada
Vabariigi Valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile 845 000 eurot Euroopa Komisjoni
rikkumismenetlusega nr 2021/4029 ehk Natura rikkumismenetlusega seotud kulude katteks
vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusele nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“.
Vahendite eraldamise arvestus ja põhjendus vahendite eraldamise vajalikkuse kohta vastavalt
31.07.2014 määruse nr 123 § 3 lõike 2 punktile 2 on järgmised.
Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 alusel koostatud Eesti Natura 2000 tegevuskava (inglise keeles
Prioritized Action Framework – PAF) alusel on Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks
aastateks 2021–2027 vaja kokku 304 miljonit eurot. Seda teemat tuleb põhjalikumalt käsitleda
2023. aasta riigieelarve strateegia koostamise protsessis, kuid 2022. aastaks on erakorraliselt
vaja täiendavaid vahendeid Natura rikkumismenetluse positiivseks lahenduseks.
Natura 2000 võrgustiku aladel ja väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatele kaitsealade ja
püsielupaikade sihtkaitsevööndites makstakse erametsaomanikele toetust maaelu arengukava
raames vastavalt maaeluministri 22.04.2015 määrusele nr 39. Toetuse määr rangemate
piirangutega sihtkaitsevööndis on 110 eurot hektari kohta aastas, leebemate piirangutega
piiranguvööndites ja hoiualadel 60 eurot hektari kohta aastas.
Eesti sai 9. juunil 2021 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2021/4029,
milles komisjon heidab ette direktiivi 92/43/EMÜ ehk nn loodusdirektiivi ja direktiivi
2001/42/EÜ ehk nn keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi mittenõuetekohast
ülevõtmist ja kohaldamist. Üheks peamiseks etteheiteks on asjaolu, et Eestis ei hinnata
raietegevuse mõju Natura 2000 alade terviklikkusele, mistõttu seatakse ohtu Natura 2000 alade
kaitse-eesmärkide (eriti metsaelupaikade ja metsaliikide) säilimine.
Eesti saatis vastuse komisjonile 22. septembril 2021, vastuse seisukohad kiideti heaks
Vabariigi Valitsuse 16. septembri 2021 istungil. Eesti lubas oma vastuses sealhulgas parandada
mõjude hindamise süsteemi ja keelata majanduslikest kaalutlustest lähtuvad raied
loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikades.
Keskkonnaamet esitas 7. veebruaril 2022 looduskaitseseaduse § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1
alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku aladega kattuvate siseriiklike kaitstavate
loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi I lisas
nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 8
lõikest 6 on haldusorganil, sh Keskkonnaametil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti
andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada
haldusakti andmise (sh metsateatise) menetlus. Ettepanek puudutab eraomandit
12 683,6 hektari ulatuses. Lisaks on eelnevalt algatatud mitmete kaitsealade kaitse-eeskirjade
uuendamine, mille käigus muudetakse piiranguvööndeid sihtkaitsevöönditeks ning samuti
keelatakse looduskaitseseaduse § 33 lõike 3 alusel metsaraie hoiualadel, kui see võib rikkuda
kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
Kokku on rangemad piiranud sätestatud 16 727 ha-l, kus eraomanikel on õigus saada
kompensatsiooni leebemate piirangute talumiseks. Eraomanike õiglaseks kohtlemiseks tuleb
võrdsustada kõikide sisuliselt range kaitsega aladel olevate erametsaomanike toetusmäärad.
Arvestades asjaoluga, et seni on erametsatoetust taotletud toetusõiguslikust pindalast 77%
ulatuses, on vaja täiendavalt 50 euro ulatuses kompenseerida 12 880 ha erametsamaad ehk
kokku 645 000 euro ulatuses.
Natura 2000 alade inventuurid viidi läbi 2000-te aastate alguses ja osaliselt on andmed
uuendamata. Selleks, et mitte tekitada asjatuid piiranguid erametsaomanikele, on vajalik
täiendavate inventuuride läbiviimine. Seetõttu on väga oluline 200 000 euro eraldamine
metsaelupaikade inventuuride läbiviimiseks.
Eelöeldust tulenevalt teeb Rahandusministeerium ettepaneku toetada Keskkonnaministeeriumi
taotlust Vabariigi Valitsuse reservist 845 000 eurot eraldamiseks Natura rikkumismenetlusega
ja täiendava erametsatoetusega seotud kulude katteks.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi looduskaitse
osakonna nõunik Kadri Möller (
[email protected], telefon 626 2876).