Saatja: Birgit Mägi <
[email protected]>
Saadetud: 28.02.2022 17:37
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Teade - Viimsi alevik, kinnistu Kaare ja lähiala detailplaneeringu
kehtestamine
Lp. Väino Tõemets
Regionaalhalduse osakond
Rahandusministeerium
Edastame Rahandusministeeriumile Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsuse
nr 4 „Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi reservmaa
piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneeringu
kehtestamine.
Teade ja otsus on lisatud manuses.
Lugupidamisega
BIRGIT MÄGI
Viimsi Vallavalitsus | keskkonna- ja planeerimisosakond
planeeringute spetsialist
tel 602 8871 |
VIIMSI VALLAVALITSUS
Väino Tõemets
Rahandusministeerium
regionaalhalduse osakond Meie 28.02.2022 nr 10-10/1060
info@rahandusministeer ium.ee
Teade detailplaneer ingu kehtestamise kohta
Lugupeetud Väino Tõemets
Teatame, et Viimsi Vallavolikogu kehtestas Viimsi alevik, kinnistu Kaare ja lähiala
detailplaneeringu Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 4 „Viimsi alevikus, kinnistu Kaare
(endine riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneeringu
kehtestamine”.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elvis Tõnnison
Keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja
Lisa: Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsus nr 4
Birgit Mägi
+372 602 8871
[email protected]
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250
Tel: +372 602 8800 | E-post:
[email protected]
Swedbank EE182200221010936477
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 18. jaanuar 2022 nr 4
Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi
reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Detailplaneeringu menetlus
Viimsi Vallavolikogu 04.02.2016 otsusega nr 8 algatati Viimsi alevikus, riigi reservmaa
piiriettepanekuga AT0508230044 (tänase nimetusega Kaare, katastriüksus 89001:001:1613) ja
lähiala detailplaneering, eesmärgiga muuta krundi üldplaneeringu kohane maakasutuse
juhtotstarve perspektiivsest väikeelamute maast ülekaalukas osas haridusasutuse maaks.
Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
detailplaneeringule, tuginedes KSH eelhinnangus ja Keskkonnaameti 8.01.2016 kirjas nr 6-
5/16/12 toodud seisukohtadele.
Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teavitati avalikkust ajalehes „Viimsi
Teataja“ (12.02.2016), valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes (08.02.2016), puudutatud
isikutele edastati teave Viimsi Vallavalitsuse 01.03.2016 kirjaga nr 10-10/1030.
Planeeringualale parima võimaliku ruumilise ideelahenduse leidmiseks korraldati koostöös
Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri Instituudiga visioonide konkurss, 21.02.2017 korraldati
vallamajas esitatud visioonide avalik tutvustamine. Puudutatud isikuid, sh mitmeid
mittetulundusühinguid ja külavanemaid teavitati sellest Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2017 kirjaga
nr 10-10/730.
Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldati perioodil 03.07.2020 kuni
03.08.2020 avalik väljapanek. Teave avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi
Teataja“ (19.06.2020) ja „Harju Elu“ (19.06.2020), puudutatud isikutele edastati teave
vallavalitsuse 17.06.2020 kirjaga nr 10-10/3401. Eskiislahenduse avalikul väljapanekul
detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi ei esitatud.
Detailplaneering koostati koostöös planeeringuala omanikuga (Maa-amet) ning olemasolevate
ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega, detailplaneering kooskõlastati Maa-ametiga
(08.10.2020 kiri nr 6-3/20/2330-5), Päästeametiga (digiallkiri 16.10.2020) ja Terviseametiga
(18.03.2021 kiri nr 9.3-1/20.8675-7). Riigihalduse minister 01.04.2021 kirjaga nr 14-11/2222-2 ei
pidanud detailplaneeringu muude asutustega kooskõlastamist vajalikuks.
Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 30 ning korraldati
detailplaneeringu avalik väljapanek (26.07.2021 – 24.08.2021). Detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teavitati avalikkust ajalehtdes Viimsi Teataja (09.07.2021) ja Harju Elu
(09.07.2021), kaasatud isikutele edastati teave Viimsi Vallavalitsuse 08.07.2021 kirjaga nr 10-
2
10/3680. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei esitatud kirjalikke arvamusi ega
ettepanekuid.
Riigihalduse minister andis 04.11.2021 kirjaga nr 14-11/2222-4 (registreeritud valla
dokumendiregistris 04.11.2021 numbriga 10-10/1476-3) detailplaneeringule heakskiidu.
Detailplaneeringu koostamiseks teostati järgmised uuringud: Topo-geodeetiline maa-ala plaan
(OÜ Ankord töö nr 1951M, 30.09.2019); Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete
hindamine (Akukon Eesti OÜ töö nr 201197-1, 1(14), 9.09.2020), täiendatud 18.02.2021, töö nr
201197-1, 1(17); Radoonisisalduse mõõtmine pinnasest. Rport (Radoonitõrjekeskus, Tulelaev
OÜ, mõõtmise kuupäev 04.09.2020, raport kinnitatud 08.09.2020).
Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneering hõlmab Viimsi aleviku põhjaosas asuvat riigile kuuluvat sihtotstarbeta maa
katastriüksust Kaare (89001:001:1613), mis detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmise
ajal oli riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044. Asendilt jääb planeeringuala ulatuslike
elamualade keskele, kahe asustusüksuse – Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla – piirile.
Planeeringualast vaid 140 meetri kaugusel loodes asub lisaks Lubja küla. Külade piirid ei ole
looduses tajutavad ega teatud kindlate tunnuste poolest selgelt eristuvad, nii sulanduvad nende
kolme asustusüksuse tiheasustusega alad üheks ruumiliseks tervikuks.
Planeeritava kinnistu suurus on 33 255 m² ja see piirneb lõunast Vehema teega, läänest
Vikerkaare teega (L1), põhjast Vikerkaare tee äärsete hoonestamisel olevate uute
elamukruntidega ning idast Suur-Kaare teega (L12). Detailplaneering käsitleb ka osaliselt
kinnistuga piirnevaid teid.
Planeeringuala on vahelduva reljeefiga hoonestuseta looduslik rohumaa, maapinna kõrguste
vahe on ligikaudu 5 meetrit, langusega lõuna suunas. Kõrghaljastust esineb vähe, alalt
avanevad kaunid kaugvaated Tallinna siluetile. Planeeringuala on väga hästi juurdepääsetav,
kuivõrd piirneb kolmest küljest avalikult kasutatavate teedega. Tegu on hoogsalt areneva
piirkonnaga, kuhu tulevikus võib lisanduda hulgaliselt uusi elamuid.
Käesoleva otsusega vastuvõetava detailplaneeringuga muudetakse planeeritaval kinnistul
üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve valdavas osas perspektiivsest väikeelamute
maast ühiskondlike ehitiste maaks (detailplaneeringu liigi järgi haridus- ja lasteasutuste maa).
Planeeringualale moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt (ÜL),
üks 2 708 m² suurune ridaelamukrunt (ER) ning kaks tee- ja tänavamaa krunti (LT).
Ühiskondlike ehitiste maa krundile määratakse ehitusõigus lasteaia, kooli, spordihoone ning
välistaadioni ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest
kõrgusmärgist on 13,0 meetrit (kolm maapealset korrust), lubatud on ka üks maa-alune korrus.
Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, suurim lubatud ehitisealune pind on 5 000 m²
(suletud brutopind on 15 000 m²).
Planeeringuala põhjaosas moodustatakse 2 708 m² suurune ridaelamumaa sihtotstarbega
krunt, millele määratakse ehitusõigus ühe nelja sektsiooniga ridaelamu ehitamiseks. Ridaelamu
suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks
maapealset korrust), hoonete arv krundil on üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m²
(suletud brutopind on 1 000 m²).
Detailplaneeringuga moodustatakse kaks tee- ja tänava maa krunti, mis on ette nähtud Suur-
Kaare tee teemaa laiendamiseks.
3
Ühiskondlike ehitiste maa krundile on kavandatud hoonete kompleks ning erineva kasutusega
hoone osad võivad paikneda krundil plokistatult (ühe hoonena) aga ka eraldi, sõltuvalt
konkreetsest arhitektuursest lahendusest. Hoone on kavandatud arvestusega, et kool mahutaks
kuni viissada õpilast ja lasteaed kuni kuus rühma. Välistaadioni siseperimeetrile on võimalik
ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak (90 x 45 meetrit), mis võimaldab seda kasutada lisaks
kooli vajadustele ka spordiklubidel.
Kooli- ja lasteaiakohtade vajadus võib sõltuvalt elanikkonna juurdekasvu tempost siiski ajas
muutuda, ning juhul kui peaks kooli- ja lasteaiakohtade järele vajadus vähenema, annab
detailplaneering teatava paindlikkuse, võimaldades planeeritavat hoonet krundil pos 1 kasutada
ka muudel ühiskondlikel otstarvetel (ehitada nt sotsiaalhoolekande asutusi, teadus- ja
kõrgharidusasutusi, valitsus- ja ametiasustusi). Seetõttu on detailplaneeringu elluviimisel
lubatud muuta detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarvet, mis
detailplaneeringuga kavandatud esmase eelistusena on haridus- ja lasteasutuste maa, kuid
katastriüksuse sihtotstarvet (ühiskondlike ehitiste maa) muuta ei ole lubatud. See võimaldab
operatiivselt reageerida muutuvatele avalikele huvidele ning tagab ajas muutuvate avalike
vajaduste elluviimiseks vajaliku efektiivsuse ja paindlikkuse.
Detailplaneeringuga on määratud kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning
liikluskorralduse põhimõtted, üldised haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tuleohutusabinõud.
Määratud on keskkonnakaitselised tingimused ja abinõud, sh radooniohust tulenevad nõuded,
mürakaitse tingimused, aga ka tuleohutusabinõud ning kuritegevuse riske vähendavad nõuded.
Detailplaneeringuga on antud piirete soovituslikud materjalid ning määratud piirete 50 %
läbipaistvuse nõue, kuid täpsed arhitektuursed lahendused piiretele määratakse
ehitusprojektiga, kui on selgunud hoonete arhitektuurne lahendus. Parkimiskohti on
ühiskondlike ehitiste maa krundi teenindamiseks planeeritud 90, parkla on kavandatud Vehema
tee äärde ning parkimisalast lähtuda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks
naaberaladele on parkla lääne-, põhja- ja idapiirile detailplaneeringu kohaselt nõutav kõrg- ja
madalhaljastuse rajamine.
Vastavus üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu vastuvõtmiseks
Planeeritav ala asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu1 kohasel perspektiivsel
väikeelamute maa juhtotstarbega alal (EVR) ja osaliselt väikeelamute maa juhtotstarbega alal
(EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarvete muutmiseks valdavalt
üldkasutatavate hoonete maaks (A), planeeringuala kirdeosa maakasutuse juhtotstarvet aga
ligikaudselt 0,27 ha suuruses osas detailplaneeringuga ei muudeta – sinna on planeeritud üks
ridaelamukrunt. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tihehoonestusega alal, kus
ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering.
Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste
määramine. Elamuehituse põhimõtted.“2 (Teemaplaneering) nõuetele, sh Teemaplaneeringu
peatükile 4.1, millega on sätestatud, et kõik elamud ja nende abihooned Viimsi vallas peavad
asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende
abihooneid rajada ei ole lubatud. Samuti on arvestatud teiste Teemaplaneeringust tulenevate
nõuetega, sh nõudega ridaelamukrundi miinimumsuurusele, mis Teemaplaneeringu kohaselt
peab nelja sektsiooniga ridaelamu kavandamisel olema minimaalselt 2 400 m².
1
Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1):
https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_YP_2012_Kataster.pdf
2
Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (kehtestatud
Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32): https://www.viimsivald.ee/public/ww_vana/Teemaplan_Seletuskiri.pdf
4
Detailplaneeringuga moodustatava ridaelamukrundi suurus on 2 708 m². Teemaplaneeringu
nõudeid on arvestatud ka ridaelamu kauguse määramisel naaberkruntide piiridest (7,5 meetrit)
ja elamu kõrguspiirangu määramisel (8,5 meetrit).
Detailplaneering ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud
alad ja rohevõrgustik“3 muutmiseks, kuivõrd planeeringualal ega selle mõjualas ei ole
rohevõrgustikku kuuluvaid alasid, mis võiksid seada piiranguid detailplaneeringu koostamisele.
Liigilt üldisema planeeringu detailplaneeringuga muutmine haridusasutuste planeerimise
eesmärgil on antud juhul põhjendatud, kuivõrd tegu on järjest kasvava elanikkonnaga vallaga,
kus on jätkuv nõudlus lasteaia- ja koolikohtade järele. Nagu on käesoleva otsuse osas
„Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav“ selgitatud, on planeeringuala asukoht
ühiskondlike ehitiste kavandamiseks ruumiliselt igati sobiv, paiknedes mitme asustusüksuse
keskpunktis. Lisaks kesksele asukohale on ühiskondlike ehitiste planeerimisel nende
asukohavaliku oluliseks tingimuseks hea ligipääsetavus, mis antud planeeringuala puhul on
juurdepääsuteede rohkust silmas pidades väga hästi tagatud.
Nõukogudeaegse pärandina asuvad planeeritava ala lähipiirkonnas ulatuslikud tootmisalad, mis
praegusel ajal tootmisaladena enam suures osas rakendust ei leia. Ka nende alade kasutus ja
ruumiline lahendus on tulevikus muutumas, millest lähtudes tuleb arvestada kasvava
vajadusega haridusteenuste järele.
Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22
lõike 1 punktist 33, planeerimisseaduse § 139 lõikest 1 ja Viimsi Vallavolikogu 27.04.2016
määruse nr 17 „Planeerimisseaduse rakendamine Viimsi vallas“ § 3 punktist 3 ning lähtudes
vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonna- ja heakorrakomisjoni
seisukohtadest
Viimsi Vallavolikogu
OTSUSTAB:
1. Kehtestada Viimsi vallas, Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (89001:001:1613, endine riigi
reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneering (Viimsi Haldus OÜ
projekt nr 12-19), millega tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase
maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks perspektiivsest väikeelamute maast (EVR) ja osaliselt
väikeelamute maast (EV) valdavas ulatuses üldkasutatavate hoonete maaks (A).
Detailplaneeringuga moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt
(pos 1), üks 2 708 m² suurune ridaelamukrunt (pos 2) ja kaks tee- ja tänavamaa krunti (pos 3
ja pos 4) ning määratakse kruntide ehitusõigus järgnevalt:
Krundile pos 1 kavandatavate ühiskondlike hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva
maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 13,0 meetrit (kolm maapealset korrust), lubatud on
üks maa-alune korrus. Suurim lubatud hoonete arv krundil on kolm, ehitisealune pind on kuni
5 000 m² (suletud brutopind on 15 000 m²). Krundile on planeeritud ka välistaadion, staadioni
jooksuraja sisse on lubatud ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak, mõõtmetega 90 x 45
meetrit.
Krundile pos 2 kavandatava nelja sektsiooniga ridaelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva
maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks maapealset korrust), hoonete arv
krundil on üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m² (suletud brutopind on 1 000 m²).
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (kehtestatud Viimsi
Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22) https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_RV_VM_tp_kehtestamisele.JPG
5
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või
esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Volikogu esimees