Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.03.2022 13:27
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-5/457 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu esitamine
heakskiitmiseks
Tere
Setomaa Vallavalitsus edastab Teile kirja
Lugupidamisega
Setomaa Vallavalitsuse-post:
[email protected]: 796 4733
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Kalda tee 8-80
50703 TARTU
Tel: +372 5358 6223
E-mail:
[email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-4-2020
VÕRU MAAKOND, SETOMAA VALD, VÄRSKA ALEVIK
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52
DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Setomaa Vallavolikogu
Planeeringu tellija: Setomaa Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: AS Värska Vesi
Detailplaneeringu koostaja: Paabor Projekt OÜ
Marlen Paabor, MSc
(magistrikraad maastikuarhitektuuris)
TARTU 2021
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ......................................................................................3
2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA .............................3
3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...........................................................................................4
4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ...............................................4
5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ...........................................................................................................5
6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ...........................................................................5
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused .................................................................................5
6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused .......7
6.3 Olemasolev olukord ................................................................................................................7
6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ..........................................................8
6.5 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise põhjendus .............................................................8
7. PLANEERINGULAHENDUS ..............................................................................................................9
7.1. Krundi hoonestusala määramine ...........................................................................................9
7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ...........................................................................................10
7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused .....................................................................12
7.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine .........................................................................14
7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................................14
7.6 Ehitistevahelised kujad .........................................................................................................17
7.7 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................17
7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................................19
7.9 Keskkonnatingimuste seadmine ............................................................................................20
7.10 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ........................................................................21
7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine .......................................................................22
7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja ..........................................................................................................................23
8. KOOSKÕLASTUSED JA KAASAMINE ..............................................................................................25
Detailplaneeringu koosseis
• Detailplaneeringu seletuskiri
• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
• Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000
• Joonis 3 – Tugijoonis M 1:2000
• Joonis 3-AK – Tugijoonis M 1:2000
(ametialaseks kasutamiseks)
• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:1000
• Joonis 4-AK – Põhijoonis M 1:1000
(ametialaseks kasutamiseks)
• Joonis 5 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000
• Joonis 6 – Üldplaneeringu muutmise ettepanek
LISAD (vt lisade kausta)
3
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING
SELETUSKIRI
Käesolevas detailplaneeringus ei kuulu Pos 1 kehtestamisele. Planeeringu seletuskirjas ja joonistel
on mittekehtestatav osa, Pos 1, tähistatud eraldi tingmärgiga ja seletuskirjas on Pos 1 kohta käiv
informatsioon märgitud halli tekstiga. Käesolevas planeeringus krundi Pos 1 kohta märgitu
detailplaneeringu osa on üksnes informatiivne. Vastuvõetud detailplaneeringu alusel saadi
Keskkonnaametilt vaid osaline nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringule (vt
asjaolusid ptk 7.12), seega Pos 1 suhtes jätkub haldusmenetlus ja lõplik lahendus leitakse väljaspool
detailplaneeringut.
1. Detailplaneeringu koostamise alus
• Huvitatud isiku, AS Värska Vesi, poolt esitatud taotlus Setomaa Vallavalitsusele Pikk tn 33
ja Pikk tn 52 katastriüksustele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52
detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus (skeem 1).
Setomaa Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsusega määratud algne planeeringuala oli ca
6,4 ha ning hõlmas maaüksusi Pikk tn 33 (kt 93401:005:0332), Pikk tn 52 (kt 73201:001:0654) ja
osaliselt 18178 Värska-Ulitina maanteed (kt 93401:005:0274). Detailplaneeringu koostamise käigus
ilmnes vajadus planeeringuala laiendada, et alasse oleks hõlmatud ka Põhjalaagi aegsete barakkide
alune maa. Barakid paiknevad Pikk tn 52a (kt 73201:001:0655) maaüksusel. Planeeringuala
laiendamise vajaduse tingis kooskõlastamise staadiumis Muinsuskaitseameti 15.12.2020.a.
menetluskomisjoni otsus edastada muuhulgas soovitus haarata detailplaneeringu alasse ajaloolised
barakid ning kaaluda neile soovitud majutus või muu teenindus/ärifunktsiooni andmist, mis oleks
kooskõlas ka barakkide algupärase funktsiooniga, võimalikuks peeti ka kaaluda barakkide kasutust
elukondlike hoonetena. Tulenevalt eelpool toodust laiendati planeeringuala selliselt, et see hõlmaks
ka Pikk tn 52a maaüksust.
Laiendatud planeeringuala suuruseks on ca 7,4.
Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
4
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Skeem 1. Detailplaneeringu asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada planeeringualale elamumaa, turismi-, matka-
ja väljasõidukoha maa, majutushoone maa ning kultuuri- ja spordiasutuse maa krundid.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala arendamine atraktiivseks puhkealaks, koos
vajalikke ehitiste ja rajatistega, millel on mitmeid funktsioone. Lisaks määratakse kruntidele selleks
ehitusõigused ja maakasutuse sihtotstarbed, säilitades võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust.
Kavandatava tegevusega soovitakse muuta kehtivat Värska valla üldplaneeringut, kus planeeritav
maa-ala on puhke- ja virgestusmaa ja osaliselt supelranna maa (PR) juhtotstarbega. Supelranna maa
osa jääb avaliku kasutusse ja selle üldplaneeringujärgset juhtotstarvet ei muudeta. Maaüksuste
katastrijärgne sihtotstarve on sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa Pikk 33 maaüksusel ja
ühiskondlike ehitiste maa alaliigiga Pikk tn 52 ja Pikk tn 52a maaüksustel.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52
detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“.
• Lähteseisukohad Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud
Setomaa Vallavalitsuse poolt märts 2020.a.)
• Värska valla üldplaneering (Värska Vallavolikogu 21. juuli 2006. a otsus nr 20).
• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-1/17/676).
• Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „ Setomaa kultuuripärand“ (Värska
Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 3).
• Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (Setomaa Vallavolikogu 30.04.2020 määrus nr 9).
• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus;
Veeseadus; Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
5
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri
30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-
6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“, Siseministri määrus
18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“).
• Maa-ameti kaardimaterjal.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020. a,
töö nr. 119/20. Koordinaadid riiklikus L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused
Kehtiva Värska valla üldplaneeringu (Värska Vallavolikogu 21.07.2006.a määrus nr 20) kohaselt on
planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve (PP).
Väikses osas on tegemist ka supelranna maa juhtotstarbega (PR). Lisaks on planeeringuala
üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslik ja planeeringuala jääb rohevõrgustiku rohekoridori alale.
Pärast Värska valla üldplaneeringu kehtestamist on koostatud Põlva maakonnaplaneering 2030+,
mille järgselt ei asu planeeringuala enam rohevõrgustiku koridoris. Samuti ei ole plaanis koostatavas
Setomaa üldplaneeringus ala määrata selles asukohas rohevõrgustiku koridori.
Väljavõte Värska valla üldplaneeringu seletuskirjast:
Puhke ja virgestusmaa (PP)
Heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-,
spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist
väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi
kogupinda on väike, põhiliseks kasutuseks on tegevus välisõhus.
Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:
1. Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse
sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile;
2. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule;
3. Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine
kohustuslik.
Alale on lubatud üldplaneeringu järgselt kavandada turismi- ja väljasõidukoha maa (PT),
puhkerajatiste maa (PL), spordirajatiste maa (PS) ja kogunemis-, kultuuri ja sakraalrajatise maa (PK)
sihtotstarbega krundid. Käesolev detailplaneering arvestab osaliselt (44%) üldplaneeringus toodud
nõudeid lubatud maakasutuse osas.
Lisaks on üldplaneeringus kajastatud lk 31 miljööväärtuslike alade arendamistingimused, millega
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
6
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Skeem 2. Väljavõte Värska valla üldplaneeringust
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
7
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Detailplaneeringuga soovitakse muuta osaliselt planeeringualal kehtivat üldplaneeringu järgset puhke
ja virgestusmaa juhtotstarvet, kavandades alale üksikelamu maa, majutushoone maa ning kultuuri- ja
spordiasutuse maa krundid. Detailplaneeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt on käesolev
detailplaneering kehtivat Värska valla üldplaneeringut muutev detailplaneering.
6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused
Planeeritaval maa-alal kehtib Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering ”Setomaa
kultuuripärand” (Värska Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 3).
Planeeringuala jääb ajaloolise Põhjalaagri aladele. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4.
käsitletud Põhjalaagri ala ning territooriumi planeerimis- ja hoonestamispõhimõtetes on muu hulgas
kirjas, et uute hoonete kavandamisel tuleb koostada kogu ala tervikuna käsitlev detailplaneering. Uute
hoonete rajamisel võtta eeskujuks Põhjalaagri ajal rajatud hooned. Käesolev detailplaneering hõlmab
Põhjalaagri miljööala osaliselt, kuna eelnevalt on Põhjalaagri alale koostatud juba 3
detailplaneeringut (Värska laululava detailplaneering 2007. aastal, Õrsava elamute detailplaneering
2008. aastal ja Õrsava elamute detailplaneering 2 2017. aastal). Kogu Põhjalaagri ala koosneb
mitmest maaüksusest, millel on erinevad maa omanikud ja neil pole ühist huvi ega rahalisi võimalusi
ühtset planeeringut koostada. Seetõttu koostatakse detailplaneering vaid Pikk tn 33, Pikk tn 52 ja Pikk
tn 52a maaüksustele ning maaüksuste vahele jääva riigimaantee alale.
Teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3. Miljööväärtuslik ala ja miljööväärtuslik üksikobjekt
punktis 3.1 on määratud üldised põhimõtted ja alapunktis 3.4.3 Põhjalaagri ala konkreetsed
planeerimis- ja hoonestamispõhimõtted. Käesoleva detailplaneeringu ehitusõiguse ja arhitektuursete
tingimuste määramisel arvestatakse teemaplaneeringus määratletud hoonestamispõhimõtete ja
haljastuse rajamise põhimõtetega.
6.3 Olemasolev olukord
Juurdepääs planeeringualale toimub 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt, mille
kaitsevöönd (10 m) ulatub planeeringualale.
Planeeringualal ja ala piirist põhja ja lõuna pool paiknevad Põhjalaagri säilinud hooned.
Põhjalaagri hoonestusest on säilinud järgmised hooned:
• intendandi ladu (Pikk 33 katastriüksusel)
• ratsarügemendi ohvitseride elumaja (Pikk tn 52 katastriüksuse põhjaosas)
• ratsarügemendi sepikoda (Pikk tn 52 katastriüksuse keskel)
• meeskonna barakid (Pikk tn 52a katastriüksusel)
Olemasolevad hooned on ehitatud algselt erinevatel otstarvetel ja seetõttu on ka hoonete arhitektuur
väga erinev.
Ehitisregistri andmetel asuvad planeeringualal järgnevad hooned:
Pikk tn 33 katastriüksusel:
1. saun (ehitisregistri kood 110019612, ehitisealune pind 178,2 m2).
Pikk tn 52 katastriüksusel:
1. lektorite maja (ehitisregistri kood 110019624, ehitisealune pind 177,6 m2)
2. töökoda-garaaž (ehitisregistri kood 110019625, ehitisealune pind 146 m2)
Pikk tn 52a katastriüksusel:
1. kursuslaste majutushoone (ehitisregistri kood 110019620, ehitisealune pind 541 m2)
2. kursuslaste majutushoone (ehitisregistri kood 110019621, ehitisealune pind 541 m2)
3. kursuslaste majutushoone (ehitisregistri kood 110019622, ehitisealune pind 541 m2)
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
8
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Planeeritaval maa-alal asuvad sideehitised ja elektriliinid. Pikk 33 katastriüksusel asub kasutuses olev
puurkaev. Pikk tn 52 katastriüksusel asub kasutusest väljas olev ja tamponeerimata puurkaev, mida
on võimalik vajadusel kasutusele võtta.
Planeeringuala reljeef on künklik ja suuremas osas metsaga kaetud. Domineerivateks puuliikideks on
harilik mänd ja kask. Planeeringualalt avanevad ilusad vaated Õrsava järvele. Planeeringuala
lääneosas Õrsava järve ääres asub Setomaa valla halduses olev Õrsava matkarada, mis on aktiivses
kasutuses. Matkaraja asukoht on kajastatud joonisel 3 „Tugijoonis“.
Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad planeeringualale Õrsava järve kalda veekaitsevöönd
10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Järve kaldal metsamaal ulatub
ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, st 100 m põhikaardile kantud veepiirist. Kallasraja
laius Õrsava järvel on 4 m. Pikk tn 32 katatstriüksusel paikneva puurkaevu veehaarde
sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10 meetrile. Pikk
tn 52 katastriüksuse kasutusest väljas oleva puurkaevul ei ole sanitaarkaitseala, kuna ööpäevane
veetarbe hulk on alla 10 m³/d ja seda ei kasutata joogivee allikana. Tulenevalt veetarbe hulgast ja
kasutajate arvust ei ole moodustatud sanitaarkaitseala veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala
asemel on puurkaevul veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Pikk tn 52 katastriüksusel
on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht. Vastavalt
looduskaitseseaduse § 53 lg 1-le on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud. II kaitsekategooria liigi isendi paiknemine on
näidatud ainult ametialaseks kasutuseks mõeldud joonistel: Joonis 3-AK ja Joonis 4-AK.
6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.
Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega
katastriüksused. Planeeringuala jääb Värska aleviku tiheasustusalale. Planeeringuala idaosas, Pikk tn
52a katastriüksusel, asuvad Põhjalaagi aegsed barakid, mis olid algupäraselt kasutuses
majutushoonetena. Barakid on praegu Pikalt tänavalt vaadeldavad ning detailplaneering näeb ette
kaugvaadete säilimise ajaloolistele hoonetele.
Planeeringuala jääb Värska aleviku keskusest ca 1,5 km kaugusele. Planeeringualast ca 100 m lõuna
pool asub Värska laululava, ca 100 m kagu suunas on Värska Talumuuseum ja ca 100 m põhja suunas
jääb Värska külastuskeskus – Reegi maja. Värska Gümnaasium jääb planeeringualast 1 km kaugusele
põhja suunas. Lähim bussipeatus asub Värska Talumuuseumi juures ja jääb planeeringuala piirist ca
50 m kaugusele lõuna suunas. Kontaktvööndis asuvatel kinnistutel on veevarustus ja kanalisatsioon
lahendatud lokaalselt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikke kontaktvööndis praegusel hetkel ei
asu.
6.5 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise põhjendus
Planeeringulahendus tugineb Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetele ja
suundumustele, mille kohaselt asustuse arengu suunamisel lähtutakse olemasolevast
asustusstruktuurist, kasutatades ära olemasolevaid taristuid ning tihendades olemasolevaid
kompaktse ruumistruktuuriga asulaid. Maakonnaplaneeringu ptk 2 kohaselt on: „Asustuse arengu
suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse
taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna
säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega
piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud
hoonetele ja nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“.
Seega planeeringu realiseerimisel aidatakse kaasa Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärkidele.
Üldplaneeringu muutmise põhjuseks on ala arendamine puhkealana ja lisanduvate funktsioonide
määramine – elamute, majutushoonete, ühiskondlike hoonete (muuseum) rajamiseks. Käesoleval
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
9
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
hetkel sellises suures mahus puhkeala ei täida eesmärki – elanikud ei lähe sinna vaba aega veetma
kui ei ole atraktiivset keskkonda ja vahendeid (nt supelrand, terviserada, volleplats, pikniku pidamise
koht vms) ning külalised ei peatu pikemalt puhkealal kui puuduvad võimalused majutuseks
(karavanide parkla, majutushooned, telkimisplats) ja vaba aja veetmiseks. Elamumaa sihtotstarve
lisatakse puhkealale, et tihendada Värska aleviku tiheasustusala keskust ja inimtegevus antud
asukohas tagab aastaringse maa-ala kasutuse. Elamumaadele on määratud osaliselt ka
kõrvalfunktsioonina ärimaa, mis võimaldab tegeleda kohalikel ka majutusteenuste pakkumisega.
Elamumaa kruntidele määratud hoonete arhitektuursed tingimused muudavad ala ilmekamaks ning
ligitõmbavamaks andes inspiratsiooni ehk ka teistele Setomaa piirkondade elanikele uusehitiste
rajamisel jälgida Setomaa arhitektuurset kultuuripärandit ka juhul kui seda ei ole nõutud.
Planeeringuga tehakse ettepanek Värska valla üldplaneeringu joonistel maakasutuse ja
ehituskeeluvööndi muutmiseks. Muudatusettepanek on kujutatud joonisel 6.
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga jagatakse Pikk tn 33 kolmeks üksikelamumaa krundiks (POS 1, POS 2 ja POS
3), millest krundile POS 1 on määratud kõrvalsihtotstarbeks majutushoone maa. Pikk tn 52
katastriüksus jagatakse kaheks üksikelamumaa (POS 5 ja POS 6), kaheks majutushoone maa (POS 4
ja POS 7), millest ühel (POS 4) on krundi kasutamise sihtotstarve ka osaliselt korterelamumaa, kaheks
turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa sihtotstarbega krundiks (POS 8 ja POS 8a) ja üheks
transpordimaa krundiks (POS 10). Pikk tn 52a (POS 9) katastriüksuse piire ei muudeta ja sellele
määratakse kultuuri- ja spordiasutuse maa sihtotstarve ja osaline majutushoone maa sihtotstarve.
Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus heakorrastusele, haljastusele, muudetakse osaliselt
matkaraja asukoha, juurdepääsuteedele, parkimisele ning määratakse servituutide ja kitsenduste
vajadused.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on moodustatud krunditele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala kuhu on
lubatud hoonete rajamine, alad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala määramisel on
arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega, Õrsava järve ehituskeeluvööndi, II
kategooria kaitsealuse taimeliigi ning maantee kaitsevööndi paikemisega. Planeeritud kruntide POS
5 ja POS 6 puhul arvestatakse lisaks ka olemasoleva hoonestuse (POS 4) kaugusega riigiteest ja
ajaloolistele barakkidele iseloomulike kaugvaadete säilimise tagamise eesmärki (et säiliks
vaatekoridor barakkidele).
Hoonestusalade suurus võimaldab hoonetele valida sobivaid asukohti järgides teemaplaneeringus
„Setomaa kultuuripärand“ p.3.4.3 sätestatud planeerimis- ja hoonestamispõhimõtteid. Väljapoole
hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut
ehitust, mis rikub ala ilmet. Selleks tuleb tagada, et esmalt peavad olema vaadeldavad elamud, siis
abihooned. Enne hoonetele ehitusloa või ehitisteatise väljastamist hindab Setomaa Vallavalitsus
hoonete sobivust antud asukohas, et oleks tagatud planeeringuala arhitektuurne terviklikkus.
Hoonestusalast välja on lubatud rajada vaid haljastust, teid ja hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks
vajalike tehnovõrke (nt veetorustik, elektri madalpingekaabel vms). Erandina on lubatud rajada
rajatisi krundile POS 1, millel on üldplaaneringujärgne juhtotstarve supelranna maa, ka väljaspool
hoonestusala, sh on keelatud rajada siiski hooneid väljapoole hoonestusala. Määratud hoonete suurim
lubatud arv krundil näitab ehitusloa- ja ehitisteatise kohustuslike hoonete arvu krundil. Kui tekib
vajadus lisanduvate, ehitusluba mitte nõudvate, kuni 20 m2 suuruste ja kuni 5 m kõrguste väikeehitiste
(kasvuhoone, lehtla) järgi, peavad ka need paiknema hoonestusala piirides. Nimetatud väikeehitisi ei
arvestata hoonete suurima lubatud arvu sisse ja nende maksimaalset arvu ei määrata. Väikeehitiste
ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus
määratud hoonestusalast, lahendada harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
10
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING
7.2 Krundi ehitusõiguse määramine
Krundi ehitusõigusega määratakse:
Tabel 1
Positsiooni nr 1 2 3 5 6 4 7 8 8a 9 10
Majutushoone Kultuuri- ja Tee ja
Krundi Üksikelamumaa Üksikelamu maa (ÄM) 60% Majutushoone Turismi-, matka- ja spordiasutuse maa tänava
kasutamise (EP)70% Majutushoone -maa Korterelamu maa maa (ÄM) väljasõidukoha maa (PT) (ÜK) 70% maa
sihtotstarve maa (ÄM) 30% (EP)100% (EK) 40% 100% 100% Majutushoone maa (LT)
(ÄM) 30% 100%
Hoonete/rajatist Säilib olemasolev 6 (3
7
e suurim lubatud hoonete arv + 3 (1 põhihoone + kuni 2 abihoonet) 1 põhihoonet ja 3 -
(rajatist)
arv maa-alal 4 rajatist supluskohta abihoonet)
Hoonete või 400 m2
2 2
rajatiste suurim 400 m 400 m Lubatud
lubatud Lubatud laiendada Lubatud rekonstrueerida
ehitisealune pind põhihoone mahtu kuni rekonstrueerida ja/või
40% (ol.ol põhihoone ja/või laiendada laiendada 30 m2 (lubatud
maht 722,3 m3, 400 m 2
põhihoone põhihoone 2960 m 2
rekonstrueerida 1900 m2 -
planeeritud hoone maht ehitisealust pinda ehitisealust samas mahus)
987,3 m3)+150 m2 kuni 33% +163 pinda kuni 33%
supluskoha rajatiste m2 abihoonete +206 m2
rajamiseks rajamiseks abihoonete
rajamiseks
Hoonete lubatud olemasolev 10,7
Barakid säilitada
maksimaalne m, lubatud tõsta
olemasolevas
kõrgus 8 m //5 m 8 m //5 m kõrgust +0,8 m 8m //5 m - 5m -
kõrguses 8,33 m // 5
(põhihoonel // ehk
m
abihoonel) 11,5 m // 5 m
NB! Pos 1 märgitud ehitusõigus ei kuulu käesoleva detailplaneeringu raames kehtestamisele.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
11
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING
Pos 1 krundil on lubatud olemasolevad hooned rekonstrueerida (abihoone/puurkaevu hoone) ja
laiendada kuni 40% (põhihoone). Uusi ehitusloakohustuslikke hooneid planeeritud pole. Lisaks on
planeeritud olemasoleva hoone lähedusse supluskoht ja seda teendindavad rajatised (randumissild,
riietuskabiinid 2 tk, mänguväljak, pingid). Sellest tulenevalt on lubatud krundile Pos 1 rajada ka neli
lisanduvat rajatist.
Pos 2 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.
Pos 3 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.
Pos 4 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% (ol.ol
põhihoone 177,6 m2, planeeritud hoone kuni 236,2 m2) ja rajada sinna 6-korteriga korterelamu, sh
60 % korteriomanditest on planeeritud rajada majutusteenuse pakkumise eesmärgil (Airbnb-stiilis).
Hoone laiendamisel on kolmanda korruse kasutamiseks lubatud maja kõrgust tõsta kuni 0,8 m, kuna
kolmanda korruse lagi on liiga madalal. Nimelt on juba praegusel hetkel kolmanda korruse lae kõrgus
vaid 2,10 m ning hoone rekonstrueerimise (mille eesmärk on viia hoone kehtivatele energiatõhususe
nõuetele vastavaks) raames on planeeritud hoone täielik soojustamine, sh ka katuse soojustamine.
Soojustuse lisamise järgselt aga ei ole võimalik kolmanda korruse pinda kasutada enam
eesmärgipäraselt. Seega miljöö ja hoone arhitektuuri säilitamise eesmärgi saavutamisel tuleb hoone
kõrguse tõstmisel säilitada hoone katusekalle ja proportsioonid. Sellest tulenevalt tuleb koostada
rekonstrueerimisprojekt nõnda, et hoone proprortsioonid säilivad - lisaks katuse tõstmisele tuleb
laiendada ka hoone välisseinade asukohti, et praegune proportsioon ja arhitektuurikeel oleksid
sarnased ka tulevikus. Sellist lahendust on kasutatud ka planeeringuala vahetus läheduses asuva Reegi
Maja rekonstrueerimisel, kus see andis väga autentse tulemuse. Lisaks on lubatud rajada kuni 2
abihoonet (nt kuur ja grillmaja) kokku maksimaalse lubatud ehitisealuse pinnaga 163 m2, selleks on
ette nähtud hoonestusala krundi lõunaosas.
Pos 5 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.
Pos 6 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.
Pos 7 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% (ol.ol
põhihoone 146 m2, planeeritud hoone kuni 194 m2). Rekonstrueeritud põhihoone kasutamise
otstarbeks saab puhkemaja või külalistemaja. Lisaks on lubatud rajada kuni 2 abihoonet kokku
maksimaalse lubatud ehitisealuse pinnaga 206 m2.
Pos 8a krundil olemasolev hoone, mis on varasemalt kasutuses olnud välikäimlana (hetkel
kasutuskõlbmatu), restaureeritakse samas mahus kui kompleksi kuuluv ajalooline hoone.
Pos 8 krundile lubatud rajada puhkeotstarbelisi vaba aja veetmiseks sobilikke rajatisi 7 tk. Plaanitud
on rajada näiteks jalakäijate terviserada (ca 700 m, min laiusega 2,5, pinnakatteks võib olla
kruusakate, hakke, multš vms looduslik kate, asfaltkatet ei ole soovituslik rajada) külastajate
tervislike eluviiside toetamiseks – terviseraja äärde on soovituslik paigutada mõningaid välispordi
tegemiseks vahendeid, karavanide parkla (ca 40 kohta, pinnakatteks on soovituslik kasutada samuti
looduslikke kõvakatte materjale, mitte asfaltkatet), võrkpalli mänguväljak, lõkkeplats, mänguväljak
väikelastele, telkimisala jne. Supluskohta külastavatele sõidukiga tulijatele mõeldud parkla on
paigutatud krundil Pos 1 sobiliku asukoha puudumise tõttu samuti krundile Pos 8.
Pos 9 krundil paiknevad kasutusest välja jäänud Põhjalaagi aegsed meeskonna barakid 3 tk.
Detailplaneeringu järgselt on hooneid planeeritud kasutada külastuskeskusena, majutuskohana,
näitusemajadena või muuks puhke- ja turismimajandust toetavateks hooneteks. Kuna hoonete maht
on suur, siis tuleb arvestada järk-järgulise arendusega tulevikus. Nii kehtiva Värska valla
üldplaneeringu kui ka Setomaa kultuurpärandi teemaplaneeringuga on hoonete säilitamiseks tehtud
ettepanek võtta need muinsuskaitse alla. Käesolev detailplaneering toetab seda ettepanekut.
Muinsuskaitseamet on 2017.a novembris koostanud muinsuskaitselise eksperthinnangu Petseri
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
12
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Põhjalaagri barakkidele. Hooned on kultuurimälestiste registrisse kantud militäärpärandina.
Vastavalt Muinsuskaitseameti ettepanekule on kohustuslik säilitada barakid olemasolevas kõrguses.
Lääne poolt ida poole on barakkide olemasolevad absoluut kõrgused järgnevad: ABS 45.50 m; ABS
45.60 m ja ABS 46.45 m. Lisaks on määratud krundile Pos 9 abihoonete perspektiivne hoonestusala,
st et abihooneid on lubatud rajada vaid barakkide taha jäävale alale, mitte nende vahele ega ette.
Pos 10 krundil paikneb olemasolev juurdepääsutee. Planeeritud on moodustada eraldiseisev
transpordimaa katastriüksus ning see Setomaa vallale võõrandada peale tee väljaehitamist. Seejärel
määratakse tee avalikuks kasutuseks, et oleks tagatud barakkidele ja moodustatavatele uutele
kruntidele juurdepääs.
Joonistel näidatud ehitiste asukohad on illustratiivsed –asukohad täpsustuvad projekteerimise või
ehitustegevuse käigus tulenevalt hoone kasutusotstarbest.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek nimetada kruntide alusel moodustavad katastriüksused
järgnevalt:
Pos 1 – Pikk tn 33, Pos 2 – Pikk tn 33a, Pos 3 – Pikk tn 33b, Pos 4 – Pikk tn 52, Pos 5 – Pikk tn 52b,
Pos 6 – Pikk tn 52c, Pos 7 – Pikk tn 52d, Pos 8 – Pikk tn 52e, Pos 9 – Pikk tn 52a, Pos 10 – Pikk
tänav T3.
7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Hoonete arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel on lähtutud Värska valla
üldplaneeringus peatükis „Miljööväärtuslikud alad“ ja teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“
punktis 3.4.3 seatud tingimustest.
Tabel 2
Hoonete lubatud välisviimistluse materjalid Puit, krohv, kivi, maakivi
pruun, roheline, rootsi punane, heleroosa,
Hoonete lubatud välisviimistluse toonid
kollane, valge, hall
Hoonete lubatud katusekalded 40 - 50°
Hoonete lubatud katusetüüp kelpkatus, viilkatus
Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1 – 3, abihoonetel 1
Arhitektuursed nõuded hoonetele on kajastatud joonisel 3 tabelis 2.
Olemasolevate hoonete renoveerimisel ja ümberehitamisel peab järgima algseid kujundusprintsiipe.
Tuleb säilitada või taastada hooneid kujundavad iseloomulikud detailid: akende ja uste kuju, nende
asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus jms. Akende
uuendamisel lähtuda nende algsest ruudujaotusest ja asetusest fassaadil. Soovituslik on restaureerida
vanu aknaid.
Teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ on toodud välja põhimõte, et laiendamine peab olema
põhjendatud ning suunatud avalikkuse heaolule. Laiendamist tuleb teostada hoone proportsioone
jälgides ja säilitades. Juurdeehitiste puhul tuleb ehitada uus osa maja tagumise fassaadi külge või
madalama osana olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitised peavad üldiselt olema sama
katusekaldega, nagu on hoonel. Juhul, kui pakutav arhitektuurne lahendus on kooskõlas hoonega ja
ala üldilmega, on lubatud juurdeehitisele teine katusekalle kui hoone põhiosal. Majade ümberehitused
ja fassaadide muudatused tuleb kooskõlastada Setomaa vallavalitsuse ja Muinsuskaitseametiga.
Uute hoonete välisviimistlusel kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale. Eelistatud on
vertikaalse laudvoodriga hooned, aga lubatud on ka krohvitud ja/või horisontaalse laudvoodriga
hooned. Kasutada tuleb naturaalseid värvitoone (st värvitoon ei tohi olla „mürgine“ ehk liiga
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
13
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
intensiivne, et hoone või hoonete kompleks ei mõjuks võõrkehana piirkonna üldpildis). Lubatud on
kasutatud erinevaid värve: pruun, roheline, heleroosa, kollane, valge, rootsi punane, hall. Aknaliistud,
maja nurgaliistud ja teised maja kaunistavad elemendid värvida teise värvitooniga, et tekiks kontrast,
mis tooks need detailid esile. Välisviimistluses vältida sünteetilisi materjale (nt plastvooder,
kiviimitatsiooniga plekk-katus, plastaknad jms).
Katusekattematerjalid ja hoonete fassaadide viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurse
lahendusega ja välisilmega. Katuse tüübina on lubatud kasutada kelpkatust ja viilkatust. Katusekatte
materjali valikul lähtuda piirkonnale omastest lahendustest. Katusematerjalina sobivad puitsindel või
-laast, samuti savikivi, valtsplekk. Mõeldavad on ka bituumensindel ja bitumeeritud laineline
katuseplaat. Lubatud katusekalle vahemik 40 - 50°.
Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga, st hoonete projekteerimisel tuleb
arvestada lähipiirkonnas olemasolevate hoonete mastaapidega, hoonete paiknemist, hoonete
harjasuundadega, ning arhitektuuriga, et kompleksi miljööväärtus säiliks. Planeeritud hoonete
arhitektuurset lahendust, sobivust keskkonna ja olemasoleva hoonestusega ning hoonete paiknemist
hindab Setomaa vallavalitsus. Enne ehitusloa taotlemist tuleb kooskõlastada arhitektuurne lahendus
Setomaa vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnaga ja vajadusel ka Muinsuskaitseametiga.
Foto 1. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest Foto 2. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest
Piirded
Teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand“ hoonestamispõhimõtete järgselt ei ole üldiselt piirdeid
ette nähtud. Soovi korral on lubatud rajada läbipaistvaid madalaid (kõrgusega ca 1,2 m) puitaedu
stiilis foto 3 ja foto 4. Piirdeaiad on lubatud värvida valgeks, kuna ajalooliselt on planeeringualal
asunud barakkide ümber valged piirdeaiad. Samuti on lubatud jätta piirdeaiad naturaalsed puidu
värvi.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
14
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Foto 3. Stiilinäide lubatud piirdeaiast Foto 4. Stiilinäide lubatud piirdeaiast
Planeeringualal asuvaid vanu müüre ja vundamente ei tohi lammutada vaid need tuleb säilitada ja
parimal viisil eksponeeerida. Vanad müürid ja vundamendid asuvad näiteks planeeringuala edelaosas
krundi Pos 3 nurgas.
Ehitise kasutamise sihtotstarbed
Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“
majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud ehitada
üksikelamu maale üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744); majutushoone maale hotell,
motell, külalistemaja (kood 12111), puhkeküla või puhkelaagri majutushoone (koos 12121), hostel
(kood 12123) ja muu lühiajalise majutuse hoone (kood 12129), kultuuri- ja spordiasutuse maale
muuseum, kunstigalerii (kood 12621).
7.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine
Looduskaitseseaduses on sätestatud ranna ja kalda kaitsmise eesmärgid, mille järgselt on veekogude
kaitse eesmärgil keelatud ehitada hooneid ja rajatisi ehituskeeluvööndisse. Vastavalt
looduskaitseseaduse §38 lg 5 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga
või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele ja avalikult kasutatavale
teele ja §38 lg 4 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele.
Looduskaitseseadus lubab kohalikul omavalitsusel taotleda ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamist põhjendatud juhtudel. Käesoleva planeeringuga taotletakse Keskkonnaametilt osaliselt
ehituskeeluvööndi vähendamist krundil Pos 1.
Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on Pos 1 krundil eelkõige olemasoleva hoone (rajatud 1967.
aastal) ja puurkaevu hoone rekonstrueerimise tõttu. Hooned paiknevad ehituskeeluvööndis ja
kavandatud juurdeehituse maht on suurem kui üks kolmandik olemasolevate ehitiste kubatuurist,
seega looduskaitseseaduse §38 lg 4 p 5 erisus antud juhul ei kehti ning ehitustegevuseks suuremas
mahus kui 33% on tarvis ehituskeeluvööndit vähendada. Täpsustuseks, et krundil Pos 1 asuva
olemasoleva põhihoone ehitisealust pinda ei laiendata vaid mahtu soovitakse suurendada eelkõige
hoone kõrguse arvelt. Abihoone rekonstrueeritakse samas asukohas samas mahus.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on näidatud joonisel 3 ja 5. Ehituskeeluvööndi
vähendamise piir ühtib krundil Pos 1 olemasolevate hoonete välispiiridega olles veekogu piirist 32 m
(abihoone (puurkaevu) puhul) ja 44 m (olemasoleva põhihoone puhul).
7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska – Ulitina km 1,48-1,94, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 2018.a. 208 autot/ööp. Juurdepääs planeeringualale toimub samuti
18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt olemasolevate mahasõitude kaudu. Uusi mahasõite
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
15
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Värska-Ulitina maanteelt ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Joonisel 4 kujutatud
nähtavuskolmnurgad on näidatud peamistele mahasõitudele riigimaanteelt ja vastavad seisundile
rahuldav (7 x 120 m). Pos 1 ja Pos 4 hoonetele juurdepääsuks jäävad olemasolevad mahasõidud
riigiteelt samas asukohas. Kruntidele Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuks kasutusse võetav tee asub
munitsipaalmaal ja selle väljaehitamiseks tuleb arendajal sõlmida Setomaa vallavalitsusega eraldi
kokkulepe. Kruntidele Pos 5, 6, 7, 8a, 8 ja 9 juurdepääsuks moodustatakse juurdepääsuteele eraldi
transpordimaa katastriüksus (Pos 10), mis võõrandatakse kohalikule omavalitsusele ja määratakse
avalikult kasutatavaks teeks. Lisaks määratakse avalikult kasutatavaks teeks ka teine juurdepääs Pikk
tn 52a katastriüksusele (Pos 9), mis asub Pikk tn 52 katastriüksuse lõunaosas (vt asukohti täpsemalt
jooniselt 4 „Põhijoonis“). Avaliku kasutatavad teed tagavad tulevikus vaba ligipääsu planeeritud
avaliku ja ärilise funktsiooniga ehitistele kõigil külastajatel. Planeeritud krundil Pos 8a paiknevat
juurdepääsuteed kasutatakse aeg-ajalt ka Lõuna-Laane katastriüksuse lisanduvaks juurdepääsuks.
Kuna suurem avalik huvi puudub selle teeosa kasutamiseks siis seatakse krundi Pos 8a ja Lõuna-
Laane vahel teeservituut.
Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Võimalike häiringute leevendusmeetmetena
tuleb projekteerimisel kasutada müratõkestavaid aknaid. Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 4) ei ole
lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada
vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha
ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse
piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
Parkimine lahendatakse parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohade arv leitakse valemiga P=A x n,
kus A on suletud brutopind ning n on parkimisnormatiiv.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
16
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Tabel 3
Pos Ehitise otstarve Parkimisnormatiiv Norm. Planeeritud/
nr arvutus normatiivne
parkimiskohtade
arv
70 % Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1x3=3 3/3
1
30 % Hotell 1/70 178 × 3/3
70
(majutushoone)
1
Supelrand - - 6/-
Kuna eramu on 70% ja majutushoone 30% siis: 3*0,7 + 3*0,3 = 3
KOKKU kohta. Supelranna teenindamiseks mõeldud parkimiskohad asuvad
krundil Pos 8.
2 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1x3=3 3/3
3 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1x3=3 3/3
6 korterit
4 1 parkimiskoht / korter 1x6=6 6/6
(2-toalised korterid)
5 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1x3=3 3/3
6 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1x3=3 3/3
Hotell 1
7 1/70 194 × 6/3
(majutushoone) 70
8 Karavanide parkla - - 40
1
70% muuseum 1/90 2 × 541 × 12/12
90
30% hotell 1
1/70 541 × 10/8
9 (majutushoone) 70
Ühekordsete hoonete puhul 12+10=22 kohta, kui peaks tekkima
KOKKU vajadus lisakohadele on võimalik rajada ka 2x22=44 kohta, vt
joonist
Parkimiskohtade arv täpsustatakse projekteerimise staadiumis kui on teada konkreetsed ehitiste
suletud brutopinnad. Detailplaneeringus on Pos 8 kavandatud ca 40 kohaline karavanide parkla.
Parkla tuleb rajada liigendatuna, et see haakuks miljöösse paremini. Selleks on parkla soovitatav
jagada haljastusega kuni 10-20 kohaga osadeks. Pos 8 kavandatud karavanide parkla konkreetne
asukoht, kuju, suurus ja kohtade arv täpsustatakse projekteerimise käigus.
Näide liigendatud parklast pärineb standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
17
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Krundisiseste teede paiknemine krundil määratakse iga hoone ehitusprojekti käigus, kui selguvad
hoonete konkreetsed asukohad.
Planeeringuala krunte Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 läbib Setomaa vallale kuuluv Õrsava matkarada, mis on
avalikus kasutuses (vt joonis 2 ja 3). Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb säilitada Õrsava
matkarada ja tagada avaliku kasutuse lubamine ka tulevikus. Tuletõrje veevõtukoha asukohast
tulenevalt on planeeritud matkaraja kulgemist krundil POS 1 muuta. Seda seetõttu, et oleks tagatud
matkaraja turvaline kasutus ka juhul kui tuletõrje veevõtu koha juures on parasjagu päästetehnika.
Tulenevalt eelnevast seatakse kruntide Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuservituut Setomaa valla
kasuks. Sellega tagatakse, et kruntide Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 igakordsetel omanikel on kohustus lubada
matkarada kasutada selle kasutajatel ilma takistusi (nt piirdeaeda) loomata.
7.6 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada ehitiste kasutusest tulenevate
tulepüsivusklasside ja hoonete- vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitistevaheline
tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määrusele 8 m. Päästetööde tegemiseks peab
päästemeeskonnale olema tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud
päästevahenditega. Kruntidele tuleb projekteerimise käigus rajada juurdepääsuteed minimaalse
laiusega 3,5 m ning projekteerimisel ja hoonete rajamisel tuleb luua igale krundile ümberpööramise
võimalus.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
7.7 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 4 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Planeeritud kruntide sisse jäävatele tehnorajatistele on
soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused kinnistu
omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole.
Maantee alt läbiminek on kohustuslik teostada kõikide tehnovõrkude rajamisel kinnisel meetodil
arvestades sealhulgas tehnovõrkude haldajate tehnilisi tingimusi.
7.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks on ette nähtud Värska aleviku ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonisüsteemi laiendamine planeeringualani. Planeeritud tehnovõrkude lahendused on
kujutatud joonisel 4 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ ja on põhimõttelised – täpsed torustike
asukohad lahendatakse projekteerimise käigus, kui on selgunud konkreetsed hoonete asukohad.
Antud planeeringuga on ette nähtud igale krundile oma liitumispunkti rajamine. Krundil 8 tingib vee-
ja kanalisatsiooni liitumispunktide vajaduse karavanide parkla ja krundil Pos 8a välitualett. Hetkel
krundil paiknevad kuivkäimad koos tühjendatava mahutiga vajavad rekonstrueerimist. Pos 8 ja 8a
kruntidele on lubatud paigaldada ka hooajalisi teisaldatavaid kuivkäimlaid nõnda, et need oleks
võimalikult varjatud asukohas ja ei rikuks olemasolevat rahulikku üldilmet ja miljööd.
Liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga on detailplaneeringu koostamise käigus
Setomaa vallas veeteenust pakkuvalt vee-ettevõttelt OÜ Setomaa Haldus küsitud tehnilised
tingimused torustike ja liitumispunktide rajamiseks (vt lisade kaust). Joonisel 4 näidatud
liitumispunktide asukohad on määratud OÜ Setomaa Haldus tehniliste tingimustega, torustike
asukohad on joonisel põhimõttelised ja nende täpsem paiknemine määratakse projekteerimise käigus.
Vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustik liitumispunktist planeeritud hooneteni tuleb lahendada hoone
projekteerimise käigus arvestades käesoleva detailplaneeringu lisades toodud OÜ Setomaa Halduse
tehnilisi tingimusi.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
18
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest
mõlemale poole, mis on kujutatud joonisel 4. Kaitsevööndisse ei ole lubatud rajada ehitisi.
Pos 1 krundil asetsev puurkaev ei ole seotud planeeringualal paiknevatele ja rajatavatele hoonetele
veevarustuse tagamiseks vaid sealt hangib tootmistegevuseks toorvett/mineraalvett AS Värska Vesi.
Pos 2 krundil asetsev puurkaev on kasutusest väljas.
7.7.2 Sademevesi
Hoonete projekteerimise käigus lahendada vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamine.
Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja
immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida
naaberkruntidele ega maanteele. Liigse sademevee juhtimiseks Õrsava järve on võimalik juhtida Pikk
tn 52 katastriüksusele moodustavatelt kruntidelt sademevesi maantee alt läbi truubi abil. Täpsem
kraavide ja truubi asukoht leitakse projekteerimise ajal koostöös Maanteeametiga.
7.7.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada kuivhüdrandist, mille vesi on
võimalik tagada Õrsava järvest või rajades nõuetekohane tuletõrjeveevõtukoht. Lähim olemasolev
tuletõrje veevõtukoht asub Pikk tn 29 (tunnus 73201:001:0454) katastriüksusel, mis jääb
planeeringualast ca 100 m kaugusele. Kuna tuletõrjeveevõtu imbtoru pikkus on Õrsava järvest vett
võttes ca 40 m, on lubatud kaaluda ka alternatiivseid variante. Juurdepääsutee hüdrandini peab olema
vähemalt 3,5 m lai ja tuletõrje veevõtukoht peab vastama standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 ja
Siseministri määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele. Soovitusliku
asukoha valikul on lähtutud eelkõige siseministri määruse § 6 välja toodud nõudeid (eelkõige
hüdrandile juurdepääsu ja selle kauguse osas). Kuivhüdrandi mõjuraadius 200 m ei ulatu paraku
krundil POS 9 kahele idapoolsele hoonele, seega nende hoonete tuleohtuse tagamiseks on lubatud
rajada ka lisanduv tuletõrje veemahuti krundil POS 8 või POS 9 sobivaimas asukohas tee ääres.
Sobiv asukoht leitakse projekteerimise käigus ja tulekustutusvesi mahutisse on võimalik tuua kas
Õrsava järvest või krundil POS 8 asuvast puurkaevust, mis tuleks sel juhul töökorda seada.
7.7.4 Elektrivarustus
Detailplaneeringuga moodustavate kruntide elektrivarustuseks on planeeritud ühendused lähi
piirkonnas asuvatest elektriliinidest. Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4kV
õhuliinid Setu Talumuuseumi:(Räpina) alajaama fiider, mille demonteerimist võrguvaldaja ei
planeeri ning detailplaneeringuga samuti ette ei nähta. Laululava:(Räpina) olemasolevast alajaamast
on nähtud ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Kruntidel Pos 1, Pos 4 ja Pos 7 säilib olemasolev elektriühendus. Uute objektide (kruntidel Pos 2,
Pos 3, Pos 5, Pos 6, Pos 8, Pos 8a ja Pos 9) elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4
kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele, peamiselt mitme
kohalistena, teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide
liitumiskilbist hooneteni tuleb rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad
täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.9). Peale planeeringu
kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ
elektrivõrgu.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
19
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 4 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“
ning nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Olemasolevaid elektri
madalpingekaableid ja -õhuliine tohib kasutada kuni elektriliinide planeeringujärgse lahenduse
rajamiseni. Kui Pos 5 ja 6 elamute asukoha valikul jäävad neil asuvad liinid ette, st omanik ei leia
elamule sobivat asukohta ilma liinide demonteerimata, siis huvitatud isik ja krundi omanik
korraldavad ühiselt liinide ümberehituse nõnda, et Pos 5 ja 6 kruntidel olevad õhuliinid ja
madalpingekaablid saavad likvideeritud ja seetõttu laieneb suur osa krundist elamu asukoha valikuks.
Edaspidi lähtutakse uute elektriühenduste loomisel planeeringujärgsest lahendusest, mis on näidatud
joonisel 4.
7.7.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte, õhk- ja
õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoonete
katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi,
raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete
rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida
küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.
7.7.6 Sidevarustus
Sidevarustus on võimalik koheselt lahendada mobiilside kaudu. Samas on rajatavatele ehitististele
võimalik tulevikus soovi korral ELA SA tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust) sidevarustusega
liituda.
7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.8.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringuala ei asu Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ toodud info kohaselt enam rohevõrgustiku
koridoris. Samuti ei ole plaanis koostatavas Setomaa üldplaneeringus ala määrata selles asukohas
rohevõrgustiku koridori. Seega käesolevas planeeringus ei arvestata planeeringuala rohevõrgustiku
rohekoridori alana.
Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga. Domineerivateks puuliikideks on harilik mänd ja kask.
Üldiseks haljastuse põhimõtteks on säilitada valgusrikas metsaala, likvideerida minimaalses mahus
kõrghaljastust ning säilitada vaated läbi puistu Õrsava järvele.
7.8.2 Haljastuslahendus
Haljastuse rajamisel on kohustuslik säilitada kõrghaljastus nii suures osas kui võimalik.
Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete rajamisele ette jäävad puud. Selleks, et säiliks
traditsiooniline haljastuslahendus on suuremahuline kõrghaljastuse likvideerimine keelatud. Vaadete
säilitamiseks olemasolevatele hoonetele ja Õrsava järvele tuleb hoida alal kasvav mets alusmetsata.
Uut kõrghaljastust ei ole detailplaneeringuga ette nähtud.
Vastavalt koostamisel olevale Setomaa üldplaneeringule tuleb puhke ja loodusliku maa-alal
kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, vaated jm väliruumi
elemendid. Looduslikke kooslusi on oluline säilitada nende väärtuse tõttu maastiku mitmekesisuse,
elurikkuse ning puhkeväärtuste hoidmisel. Raiete kavandamisel tagada alal puhkeväärtuse säilimine,
tagades väärtusliku kõrghaljastuse või metsa säilimiseks vajalikud elutingimused.
Krundisisene haljastus lahendatakse ehitusprojekti käigus.
Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:
• Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
20
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
• Säilitada tuleb traditsiooniline haljastuslahendus (olemuselt valgusrikas metsaala) ja
kõrghaljastus.
• Uue kõrghaljastuse rajamine ei ole lubatud.
• Madalhaljastust on soovituslik rajada minimaalselt, sh eelistatud haljastuseks on madalad
(lille)istutusalad, mis ei muuda oluliselt ala üldmuljet.
• Keelatud on krundi piiridele rajada vaateid varjavat hekki.
• Haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse
keskkonda ja mullastikku.
7.8.3 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Vertikaalplaneerimise
põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi
piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.
7.8.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda
võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised
hirmutekitavate tunnustega paigad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele
2) Sõidukite parkimine hoone läheduses
3) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis
4) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine
5) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)
7.9 Keskkonnakaitse tingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tehnosüsteemid nõuetele vastavalt välja ehitada
ja nende korrektne funktsioneerimine tagada.
7.9.1 Jäätmehooldus
Planeeritavatele kruntidele peab igale ühele eraldi paigaldama kinnised konteinerid olmeprügi jaoks.
Soovitavalt tuleks konteiner paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol ning, et see jääks
elanike vaateväljast kaugemale. Konteinerit on võimalik varjata näiteks haljastuse abil. Täpne
konteineri asukoht määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada
vastavalt Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule. Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri on
kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Setomaa
valla haldusterritooriumil. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Setomaa vallas puhas ja
terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete
taaskasutamist. Krundi valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib
teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks
mitteettenähtud kohta.
7.9.2 Looduskaitse
Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht.
Ehitustegevusega hõlmatud ala ei ulatu Õrsava järve ehituskeeluvööndisse ega II kategooria
kaitsealuse liigi elupaika. LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kaitsealuste liikide
elupaikades isendi kaitse. Planeeringualal tuleb säilitada liigile sobiv elupaik ja vältida puistute
majandamist, mis võib liigi elupaiga seisundit oluliselt kahjustada. Üldine kaitsekord liigi elupaigas
on kehtestatud Looduskaitseseadusega. Objektide kaitset korraldab Keskkonnaameti Lõuna regioon.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
21
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
7.10 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,
õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Positiivsed mõjud on turistide ja kohalike elanike poolt majandusele positiivne tõus piirkonna
teenuste ja toodete tarbimise näol. Lisaks soodustatakse antud tegevusega osaliselt väikeettevõtlust
Pikk tn 52 kinnistul, mis omakorda on kohalikule omavalitsusele positiivse mõjuga.
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju ka uute elanike lisandumise
näol, mistõttu suure tõenäosusega Setomaa valla elanike ja Värska gümnaasiumi õpilaste arv
suureneb. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned
tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning tõstavad miljööväärtuslike alade väärust
elukeskkonnana kohalike elanike silmis.
Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal puuduvad praegusel hetkel muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid,
mistõttu ei ole alust eeldada, et planeeritavate hoonete ja rajatiste rajamisel oleks otsene negatiivne
mõju kultuuripärandile. Detailplaneeringuga on määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised
tingimused hoonete rajamiseks arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringus „Setomaa
kultuuripärand“ toodud nõudeid ja miljööväärtuslike alade arendamise põhimõtteid ning ühtlasi täites
teemaplaneeringu üht eesmärki, tõsta miljööväärtuslike alade väärust kohalike elanike silmis.
Teemaplaneeringu edasiseks elluviimiseks on vaja tõsta miljööalade elanike teadlikkust säästvast
renoveerimisest ja seto traditsioonilisest arhitektuurist ning leida võimalusi miljööväärtuslike alade
toetusprogrammi loomiseks riiklikest vahenditest. Käesolev detailplaneering aitab ajaloolise
Põhjalaagri ala ainulaadsust säilitada, mis omab miljöölist ja kõrget ajaloolist väärtust.
Kehtiva Värska valla üldplaneeringu kui ka Setomaa kultuurpärandi teemaplaneeringuga on hoonete
säilitamiseks tehtud ettepanek võtta need muinsuskaitse alla. Muinsuskaitseamet on 2017.a
novembris koostanud muinsuskaitselise eksperthinnangu Petseri Põhjalaagri barakkidele. Hooned on
kultuurimälestiste registrisse kantud militäärpärandina.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala muutmist atraktiivsemaks puhkeotstarbeliseks
vaba aja veetmise paigaks nii kohalikele kui ka turistidele, mis avaldab sotsiaalsele keskkonnale
positiivset mõju. Negatiivne mõju lähiümbruse elanikele võib avalduda eelkõige ehitusperioodil
põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna
lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.
Planeeringualal ei asu Natura 2000 ala. Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria
kaitsealuse liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht, aga ehitustegevust selles
piirkonnas ei ole kavandatud. Liik on levinud valdavalt Kagu-Eestis ja keskkonnaregistrisse kantud
39 leiukohast üks paikneb detailplaneeringu alal ja lisaks kaks veel vahetus läheduses.
Detailplaneeringuga seatakse oluliseks eesmärgiks säilitada liigile sobiv elupaik. Liigi seisundi
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
22
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
säilimine on tagatud ehitustegevuse keelamises antud asukohas, st liigile sobiv elupaik ei jää
hoonestusala sisse.
Kavandatud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete
rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline
keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või
mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme
ja õhusaaste suurenemine. Oodata ei ole aga ülenormatiivsete tasemete esinemist. Planeeringu on ka
võimalikult suures osas kõrghaljastuse säilitamine ning ala heakorrastamine. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 4. Rajatavatele tehnovõrkudele, mis asuvad
planeeringualal on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti
AS, ELA SA, OÜ Setomaa Haldus vms). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse
notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise
staadiumis. Pos 10 krundil paiknevale juurdepääsuteedele ei seata servituuti vaid see määratakse
avalikult kasutatavaks teeks. Juurdepääsuteele, mis jääb krundile Pos 8a on tuleb seada teeservituut
Lõuna-Laane kinnistu kasuks. Servituudi seadmise määramise vajaduse märkimise alad on kujutatud
joonistel 3 ja 4 ning on illustreeriva tähendusega planeeritud juurdepääsuteede osas. Servituudialade
konkreetsed asukohad täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Tabel 4
Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus
Pos 8a Lõuna-Laane Teeservituut juurdepääsuks
Pos 6 Pos 5 Teeservituut juurdepääsuks
Pikk 35 Pos 2, Pos 3 Teeservituut juurdepääsuks
Pikk tn 35 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
keskpinge kaabel
Juurdepääsu servituut – Elektri
madalpingekaabel,
keskpingekaabel, jaotuskilp,
liitumiskilp
Pos 8 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
keskpingekaabel
Juurdepääsu servituut – Elektri
madalpingekaabel, keskpinge
kaabel, jaotuskilp, liitumiskilp
Pos 6 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
keskpingekaabel
Juurdepääsu servituut – Elektri
madalpingekaabel, keskpinge
kaabel, liitumiskilp
Pos 5 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
keskpinge kaabel
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
23
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Juurdepääsu servituut – Elektri
madalpingekaabel,
keskpingekaabel,
Pos 4 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut
– elektri madalpingekaabel,
keskpinge kaabel
Juurdepääsu servituut – Elektri
madalpingekaabel,
keskpingekaabel,
Pikk tn 35, 18178 OÜ Setomaa Haldus Tehnovõrgu talumise servituut
Värska-Ulitina tee, – veetorustik
Pos 4, Pos 5, Pos 6,
Pos 8
Pos 1, Pos 2, Pos 3 Setomaa vald Õrsava matkaraja juurdepääsu
servituut kõigile isikutele,
matkaraja avaliku kasutuse
tagamiseks.
7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.
Kinnistu igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide
omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud
haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub
kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik
on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb
täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude
täpne paiknemine krundil. Sh tuleb krundil POS 8 või POS 9 valdajal tuleohutuse tagamiseks leida
projekteerimise ajal sobilik asukoht tuletõrje veemahutile ja see rajada enne kahele idapoolsemale
barakile kasutusloa väljastamist. Kõik ehitusprojektide koostamised korraldab ja tasub iga krundi
omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele
paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega.
Detailplaneeringu vastuvõtmise järgselt tehti ettepanek Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi
vähendamiseks krundil POS 1. Keskkonnaamet juhtis kirjas 08.07.2021 nr 7-13/21/13239-2
tähelepanu järgenevale: „Keskkonnaamet on tutvunud esitatud taotlusega ning taotluse aluseks oleva
detailplaneeringu materjalide ning olukorraga kohapeal. Kohapeal olukorraga tutvumisel (juuni
2021) selgus et ehituskeeluvööndit vähendatava ehitise ning Õrsava järve vahele on rajatud
tehisveekogu (või järvest rajatud väljasopistus ehk veekogu kaldajoone muutmine). Kas tegemist on
ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud tiigi või Õrsava järve kaldajoone muutmisega, kohapeal
nähtu põhjal ei selgu. Rajatud tehisveekogu on ääristatud kividega ning kallastele rajatud murukülv.
Samuti asub otse järve ääres rajatis (lehtla vms). Ehituskeeluvööndis on reeglina uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. Tehisveekogu ning lehtla asukoht ei ole tuvastatav Maa-ameti
põhikaardilt, ajaloolistelt samuti mitte ajaloolistelt ortofotodelt. Esitatud detailplaneeringu
dokumentatsioonis s.h põhijoonisel tehisveekogu ning lehtlat puudutav kajastus puudub.„
Detailplaneeringus tehti parandused ja see esitati uuesti Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Keskkonnaamet väljastas kirjaga 13.12.2021 nr 7-13/21/13239-5 osalise
ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku tuues kirjas välja: „Eeltoodut arvestades saab järeldada,
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
24
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
et Pikk tn 33 katastriüksusel olemasolevate hoonete aluse maa ehituskeeluvööndi vähendamine kaldal
asuvate looduskoosluste kaitse eesmärki ei kahjusta, kuid tammile rajatud lehtla aluse maa
ehituskeeluvööndi vähendamist ei kaaluta, kuna ei ole selga, kas ja millisel kujul tiik ja tamm
säilitatakse. Lehtla rajamine veepiirile, kus paikneb lisaks ka matkarada, ei ole kindlasti hädavajalik.
/---/ Pikk tn 33 katastriüksusel on ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse ajaks ehituskeeluvööndi
vähendamist nõudev ehitustegevus juba teostatud – alal olemasolevad hooned on laiendatud ning
järvesopist on kujundatud tiik ja selle kaldale on rajatud jalgtee ja lehtla. Seega on tegemist
ehituskeeluvööndi tagantjärele vähendamisega, mis on eelduseks ehitustegevuse seadustamiseks.
Ehituskeeluvööndi tagantjärele vähendamise menetlemisel lähtub Keskkonnaamet eeldatavast
ehitustegevusele eelnenud olukorrast ning hindab, kas Keskkonnaamet oleks andnud nõusolekut
ehitustegevusele ka enne ehitustegevust. /---/ Detailplaneeringu kohaselt veekaitsevööndisse ehitisi
(välja arvatud tiigitammil asuv lehtla ning rajatud matkarada) ei kavandata. Seega võib hinnata, et
DP-ga kavandatu ei ole veekaitsevööndi eesmärgiga põhimõttelises vastuolus, väljaarvatud juba
ebaseaduslikult rajatud tamm ja tiik, mille säilimise osas tehakse otsus järelevalvemenetluse käigus.“
Lisaks juhtis Keskkonnamet tähelepanu kirjaga 27.12.2021 nr 7-13/21/13239-6 :“Keskkonnaameti
hinnangul tuleks Pikk tn 33 maaüksusele ebaseaduslikult rajatud tiik likvideerida ning
tuletõrjeveevarustus tagada Õrsava järve kuivhüdrandiga nagu oli algselt detailplaneeringu
lahenduses ette nähtud.“. Detailplaneeringusse viidi nimetatud kuivhüdrandi asukoha muudatus sisse.
Lisaks mainiti 27.12.2021 kirjas: „Looduskaitseseaduse §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi
nõuete järgimine ning erandite rakendamise õiguspärasuse väljaselgitamine ja kohaldamine on
kohaliku omavalitsuse pädevuses. Järelevalve teostamise pädevus ehitustegevuse üle on
ehitusseadustiku alusel samuti kohalikul omavalitsusel.“. Täies mahus kirjavahetused koos
argumentidega on lisatud lisade kausta. Kuna ebaseaduslikult rajatud tuletõrjevõtu tiigi ja lehtla osas
on algatatud Setomaa Vallavalitsuse poolt haldusmenetlus, siis käesoleva detailplaneeringuga ei
kehtestata POS 1. Detailplaneering kehtestatakse osaliselt kuniks selguvad haldusmenetluse käigus
ebaseaduslikult rajatud lehtla ja tuletõrjeveevõtu tiigi rajamise asjaolud ja nende saatus tulevikus.
Mittekehtestatava POS 1 suhtes jätkub haldusmenetlus ja lahendus leitakse detailplaneeringu järgselt.
Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale. Hoonetele ei väljastata enne ehituslubasid, kui on seatud teeservituudid.
Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud ja
tehnorajatised ning neile ka nõutud servituudid või isikliku kasutusõiguse alad seatud. Kruntidele Pos
2 ja Pos 3 juurdepääsuks kasutusse võetav tee asub munitsipaalmaal ja selle väljaehitamiseks tuleb
arendajal sõlmida Setomaa vallavalitsusega eraldi kokkulepe.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist võõrandatakse kruntidele Pos 5, 6, 7, 8, 8a ja 9 juurdepääsuks
moodustatav teemaa katastriüksus Pos 10 Setomaa vallale. Avalikult kasutatavate kruntide tasuta
üleandmiseks Setomaa vallale, korraldab planeeringust huvitatud isik koostöös Setomaa vallaga
krundi Pos 10 mõõdistamise iseseisva katastriüksuse moodustamiseks. Pos 8 lõunaosas paiknevale
juurdepääsutee kohta tehakse ettepanek Setomaa Vallavolikogule avalikult kasutatavaks teeks
määramiseks. Pärast katastriüksuse moodustamist teeb huvitatud isik avalduse Setomaa
Vallavolikogule nende katastriüksuse üleandmiseks. Volikogu otsuse alusel võtab need
katastriüksused Setomaa vald endale üle ning seejärel sõlmivad Setomaa vallavalitsus ja
planeeringust huvitatud isik selle kohta notariaalse lepingu.
Planeeringu elluviimise järjekord: I etapp – Kruntide alusel katastriüksuste moodustamine, Pos 4 ja
Pos 7 paiknevate hoonete rekonstrueerimine ja tehnovõrkudega varustamine. II etapp – Pos 2, Pos 3,
Pos 5, Pos 6 ja Pos 8 elamute ja rajatiste välja ehitamine sh tehnovõrkude välja ehitamine. III etapp
– paiknevate hoonete rekonstrueerimine ja tehnovõrkudega varustamine.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
25
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING
8. Kooskõlastused ja kaasamine
Jrk Kooskõlastuse andnud Kooskõlastuse Kooskõlastamisel tehtud märkused või seatud
Kooskõlastaja nimi
nr asutus / kaasatav kuupäev ja nr tingimused
01.12.2020 nr
Kaili Viilma, looduskaitse
6-2/20/3828-6
juhtivspetsialist Lõuna regioon
1 Keskkonnaamet -
Märt Holtsmann
04.05.2021 nr 6
juhtivspetsialist
2/21/7094 2
looduskasutuse osakond
18.12.2020 nr
K-ML/70
Kooskõlastatuks
2 Päästeamet Margo Lempu -
loetud
Planeerimisseaduse
§133 lg 2 alusel
Palume planeeringu elluviimisel arvestada
järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud
ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
09.12.2020 nr 15-
esitada meile nõusoleku saamiseks.
2/20/12553-7
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
Marek Lind, juhtivspetsialist projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
4 Maanteeamet
taristu teenuste osakond kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis,
siis palume kaasata meid menetlusse.
Kooskõlastatuks
loetud
Planeerimisseaduse
§133 lg 2 alusel
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
26
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
5 Rahandusministeerium
6 Kaitseministeerium Kooskõlastatuks loetud Planeerimisseaduse §133 lg 2 alusel
7 Politsei- ja Piirivalveamet Kooskõlastatuks loetud Planeerimisseaduse §133 lg 2 alusel
13.01.2021 nr
Kristi Kivimaa, maatoimingute 6-3/20/3614-8
8 Maa-amet osakonna planeeringute ja
ehitusprojektide büroo juhataja 08.04.2021 nr
6-3/20/3614 10
Yulia Kolnes, 11.01.2021 nr 1. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Elektrilevi OÜ 8308399160 2. Tehnilised tingimused 366158
9 Elektrilevi OÜ Marge Kasenurm 1.Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
06.04.2021 nr
Elektrilevi OÜ volitatud 2.Kooskõlastus nr 8308399160/11.01.2021 on
3658059668
esindaja annulleeritud
27.11.2020
10 OÜ Setomaa Haldus Raul Lepp -
07.05.2021
11 Telia Eesti AS Ei kavandata liitumisi sidevõrguga. Planeeringualas Telia Eesti AS-le kuuluvad kaablid puuduvad
27.01.2021 nr
Annika Matson, KK2691VR
12 ELA SA Projekt(id) kooskõlastada ELA SA haldusega.
järelvalve spetsialist 01.05.2021 nr
KK2691VR
7-5/1724-1
13 Pikk 31 omanikud Peeter Mändoja
5.04.2021
14 Lõuna-Laane omanik Arvamusi ei laekunud.
15 Pikk 54 omanik Arvamusi ei laekunud.
16 Pikk 37 omanik Arvamusi ei laekunud.
17 Pikk 37a omanik Arvamusi ei laekunud.
18 Pikk 56 omanik Arvamusi ei laekunud.
19 Pikk 35a omanik Arvamusi ei laekunud.
20 Pikk 35 omanik Arvamusi ei laekunud.
Laane katastriüksuse
21 Arvamusi ei laekunud.
omanik
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
27
PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING
Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele,
otsustas:
kooskõlastada Värska alevik, Pikk tn 33, Pikk tn
kooskõlastus
52 detailplaneeringu kui on tehtud järgnevad
11.05.2021 nr
täiendused:
40400;
18.1 soovitame kavandada barakkide ümber
11110 Muinsuskaitseamet Tiina Pettai, Võrumaa nõunik menetluskomisjoni
suurem kinnistu,
13.04.2021
18.2 korrigeerida barakkide krundi ehitusõigust
protokolli nr 450
ning märkida, et barakid tuleb säilitada
alusel
olemasolevas kõrguses. Märkida asendiplaanile
barakkide juurde kavandatavate abihoonete
perspektiivsed hoonestusalad.
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee
3 18178 Värska-Ulitina tee
Pikk
täna
v
1
2
Katastriüksuse piir
Planeeringuala algatamisel
Laiendatud planeeringuala
1 Värska laululava
2 Värska talumuuseum
3 Värska külastuskeskus - Reegi maja
bussipeatus
Töö nimetus
Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
e-post:
[email protected]
www.paaborprojekt.ee
SITUATSIOONISKEEM
Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
8. mai 2021 1 6 1:5000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
TINGMÄRGID
Planeeringuala algatamisel
Laiendatud planeeringuala
Olemasolev katastriüksuse piir
Maatulundusmaa
Ühiskondlike ehitiste maa
Üldkasutatav maa
Elamumaa
Transpordimaa
Veekogu
Tee
Hoone
Olemasolev juurdepääs planeeringualale
1 Värska laululava
2 Värska talumuuseum
bussipeatus
1 2 Töö nimetus
Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
e-post:
[email protected]
www.paaborprojekt.ee
KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
8. aprill 2021 2 6 1:2000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
N INFO PLANEERINGUALA KOHTA
18178 Värska-Ulitina
Katastriüksuse lähiaadress Pikk tn 33 Pikk tn 52 Pikk tn 52a
tee
Katastriüksuse tunnus 93401:005:0332 73201:001:0654 73201:001:0655 93401:005:0274
29 181 m2, millest
Katastriüksuse pindala 17 040 m2 44 231 m2 10 645 m2
planeeringualal 3430 m2
S Olemasolev maaüksuse
katastriüksuse sihtotstarve
Üldkasutatav maa Ühiskondlike ehitiste
100% maa 100%
Ühiskondlike
ehitiste maa 100%
Transpordimaa 100%
TINGMÄRGID
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Olemasolev sidekaabel
Olemasolev sidekanalisatsioon
0
R1
Olemasolev elektriõhuliin
Olemasolev elektri madalpingekaabel
Olemasolev elektri kõrgepingekaabel
Rajatud drenaazitorustik
Õrsava matkarada
Metsamaa kõlvik (Alus: Maa-amet, 6.07.2020)
Õrsava järve ehituskeeluvöönd
Tänava kaitsevöönd 10 m (Alus: EhS § 71 lg 3)
R10
Asfaltkattega avalik tee
Seto talumuuseumi kergliiklustee
Olemasolev kruusakate
Olemasolev killustikkate
Olemasolev munakivist tee
Olemasolev kärgkivi
Olemasolev pinnastee
Olemasolev hoone
Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala
Puurkaevu hooldusala
Olemasolev juurdepääs katastriüksustele
Märkused:
1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo
poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Lisamõõdistused on koostatud Samuti A&O
Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21. Koordinaadid riiklikus
L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu
seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
4. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020
otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10-le meetrile.
Töö nimetus
Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
e-post:
[email protected]
www.paaborprojekt.ee
TUGIPLAAN
Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
14. september 2021 3 6 1:2000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
N KÄESOLEV JOONIS ON VAID
AMETIALASEKS KASUTAMISEKS!
vt. märkus 4 (alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1)
TINGMÄRGID
Planeeringuala piir
S Olemasolev katastriüksuse piir
Olemasolev sidekaabel
Olemasolev sidekanalisatsioon
Olemasolev elektriõhuliin
Olemasolev elektri madalpingekaabel
Olemasolev elektri kõrgepingekaabel
Rajatud drenaazitorustik
Õrsava matkarada
Metsamaa kõlvik (Alus: Maa-amet, 6.07.2020)
Õrsava järve ehituskeeluvöönd
0
R1
Tänava kaitsevöönd 10 m (Alus: EhS § 71 lg 3)
Asfaltkattega avalik tee
Seto talumuuseumi kergliiklustee
Olemasolev kruusakate
Olemasolev killustikkate
Olemasolev munakivist tee
Olemasolev kärgkivi
R10
Olemasolev pinnastee
Olemasolev hoone
Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala 10 m
Puurkaevu hooldusala
II kategooria kaitsealuse taime (harilik käokuld) leiupaik
Olemasolev juurdepääs katastriüksustele
Märkused:
1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo
poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Lisamõõdistused on koostatud Samuti A&O
Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21. Koordinaadid riiklikus
L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu
seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
4. Planeeringu joonisel 2-AK (Tugiplaan) on näidatud II kategooria kaitsealuste
liikide täpsed esinemiskohad, mistõttu mainitud joonis tuleb varustada märkega
"Ametialaseks kasutamiseks" ning planeeringu avalikustamisele sellisel kujul
joonist panna ei või (alus: Looduskaitseseadus §53 lg1) (Allikas:
Keskkonnaamet: Keskkonnaagentuur)
Avalikustatavatel planeeringujoonistel II kaitsekategooria looduskaitsealuste
liikide leiukohti ei näidata.
5. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020
otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10-le meetrile.
INFO PLANEERINGUALA KOHTA Töö nimetus
Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
18178 Värska-Ulitina Reg. nr: 14260182
Katastriüksuse lähiaadress Pikk tn 33 Pikk tn 52 Pikk tn 52a Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
tee e-post:
[email protected]
Katastriüksuse tunnus 93401:005:0332 73201:001:0654 73201:001:0655 93401:005:0274 www.paaborprojekt.ee TUGIPLAAN (AK)
29 181 m2, millest Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Katastriüksuse pindala 17 040 m2 44 231 m2 10 645 m2
planeeringualal 3430 m2 Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
Olemasolev maaüksuse Üldkasutatav maa Ühiskondlike ehitiste Ühiskondlike Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
Transpordimaa 100%
katastriüksuse sihtotstarve 100% maa 100% ehitiste maa 100%
14. september 2021 3-AK 6 1:2000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED vaata täpsemalt seletuskirjast ptk 7.2!
Positsiooni nr 1 2, 3, 5, 6 4 7 8 8a 9 10
Kultuuri- ja
Turismi-, matka- spordiasutuse maa
Üksikelamu maa (EP) Üksikelamu Majutushoone maa Turismi-, matka- ja Tee ja
Majutushoone maa ja
N Krundi kasutamise sihtotstarve 70% Majutushoone
maa (ÄM) 30%
maa (EP)
100%
(ÄM) 60% Korterelamu
maa (EK) 40%
(ÄM) 100%
väljasõidukoha
maa (PT) 100%
väljasõidukoha
maa (PT) 100%
(ÜK) 70%
Majutushoone maa
tänava maa
(LT) 100%
(ÄM) 30%
Ühiskondlike
Planeeritav maaüksuse katastriüksuse Elamumaa 70 % Elamumaa Ärimaa 60% Elamumaa Üldkasutatav maa Üldkasutatav Transpordi-
Ärimaa 100% ehitiste maa 70%
sihtotstarve Ärimaa 30% 100 % 40 % 100% maa 100% maa 100%
Ärimaa 30%
Hoonete suurim lubatud arv maa-alal 5 [2 ol.ol hoonet + 4
3 (1/2) 3 (1/2) 3 (1/2) 7 rajatist 1 6(3/3) -
(põhihoone/ abihoone) rajatist]
S Hoonete suurim lubatud ehitisealune
lubatud laiendada kuni lubatud laiendada kuni lubatud laiendada kuni 30 m2 (lubatud
40% + uute rajatiste 400 m2 33% + uute hoonete 33% + uute hoonete 2960 m2 rekonstrueerida 1900 m2 -
pind
rajamiseks 150 m2 rajamiseks 163 m2 rajamiseks 206 m2 samas mahus)
POS 4 ÄM60%EK40%
barakid säilitada
11,5 m / Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevas
3 ,5 5m
400 3 maapinnast põhihoone//abihoone
8 m // 5m 8 m // 5m 11,5 m // 5m 8 m // 5m 5m 5m
kõrguses, vt joonist
-
(1/2) 8,33m // 5m
P-7 3/1 5004
Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Kõrgus meetrites Hoonete lubatud
POS 5 EP100% Ehitisealune/rajati krohv, puit, maakivi, kivi
maapinnast välisviimistluse materjal
21 (põhihoone/abi-
stealune pindala
8m/5m 400 3 (m2) Ehitiste arv krundil Hoonete lubatud pruun, roheline, rootsi punane,
hoone) heleroosa, kollane, valge, hall
(1/2) (põhihoone/abi- välisviimistluse toonid
2/1 2191
hoone)
Korruste arv Krundi suurus Lubatud katusekalded 40 - 50°
(põhihoond/abi- (m2)
hoone) Lubatud katuse tüüp kelpkatus, viilkatus
POS 6 EP100% Maksimaalne hoonete põhihoonel 1-2, abihoonel 1, va
4
korruselisus Pos 4 - korterelamul lubatud 3
8m/5m 400 3
(1/2)
PLANEERITAVA ALA BILANSS
2/1 2108
POS 4 POS 7 ÄM100% 1 KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 11
8m/5m 400 POS 8a PT100% 2 KRUNDITUD MAA BILANSS (KAT. ÜKSUSE LIIKIDE ALUSEL)
3
26 (1/2)
2/1 3539 5m 30
elamumaa (E) 21 338 m2 29,7%
4
1
4
4
1 1785
ärimaa (Ä) 8543 m2 11,9%
6 20 POS 10 LT100%
transpordimaa (L) 1194 m2 1,7%
POS 5 - -
Sotsiaalmaa - ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) 10 645 m 2
14,8%
-
4 - 1194 2
Sotsiaalmaa - üldkasutatav maa (ÜM) 30 195 m 41,9%
4
21
P-3
POS 7 4
4 POS 9 ÜK70%ÄM30% KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE
POS 1 EP70% ÄM30% 10 7 TÄHISTUSED:
8,33 m /
1900 ÄM - majutushoone maa
4 4 14 6
4
5m
15
8m/5m 400 2 EP - üksikelamu maa
POS 6 4 (3/3)
EK - korterelamu maa
(1/1) 2/1 10645
2/1 8539 PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa
20 ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa
V2 32
P-6
POS 8a
V2 P-3 VABA AJA RAJATISE LOETELU:
0
1. Võrkpalli mänguväljak
.5
60 50
45
4
V2
2. Lõkkeplats
S
AB
3. Mänguväljak väikelastele
6,2
3,5
V2
us
Tuletõrje POS 9 4. Karavanide parkla
POS 10
rg
2
5. Telkimisala
kõ
kuivhüdrant
ja
44 6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide,
r
P-6
ha
.60
pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)
52
ax
45
em
P-3
S
26
AB
tus
TINGMÄRGID
Ka
us
10
õrg
Planeeringuala piir algatamisel
ak
3,5
arj
Uus planeeringuala piir
.45
xh
POS 1 P-40 Detailplaneeringu kehtestamisest välja jääv ala / mittekehtestava ala piir
46
ma
Riig
BS
22
Olemasolev katastriüksuse piir
se
P-
sA
ima
tu
Planeeritud katastriüksuse piir
Ka
rgu
2
ante
kõ
Taotletav ehituskeeluvööndi
4
4
rja
vähendamise ettepanek
e
ha
POS 2 EP100%
kait
Seto talumuuseumi kergliiklustee
ax
4
em
8m/5m 400
sev
3 Olemasolev Õrsava matkarada
tus
(1/2)
öön
5394
Ka
2/1
Olemasolev sidekaabel
22
d 10
21
Olemasolev sidekanalisatsioon
1
P-
10 Olemasolev elektriõhuliin
m(
Olemasolev elektri madalpingekaabel
EhS
Olemasolev elektri kõrgepingekaabel
§71
Rajatud drenaazitorustik
4
V2 V2 Planeeritud tuletõrjeveetorustik*
Hüdrandi
3
lg 3
mõjuraadius 200m
5
)
Õrsava järve ehituskeeluvöönd
POS 8
Asfaltkattega avalik tee
POS 2 Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee
Planeeritud parkimisala*
10
10 POS 8 PT100% Planeeritud perspektiivne parkimisala*
4
P-3
5m 2960 Planeeringualal olemasolev hoone
17 7
1 29603 Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala
P-3
4
Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala
Rii
POS 3 Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala
gim
aa
Ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) sihtotstarbega hoonestusala
nte
Pos 9-le kavandatavate abihoonete perspektiivne hoonestusala
ek
POS 3 EP100%
ait
Planeeritud juurdepääsutee*
se
8m/5m 400 3
vö
(1/2) Planeeritud jalakäijate matkarada*
ön
2/1 3106
4
d1
Planeeritud supluskoht*
0m
Teeservituudi seadmise ala*
(Eh
Avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus
S§
71
Likvideeritav/teisaldatav objekt
lg
Planeeritud (kuiv)hüdrant*
3)
Planeeritud juurdepääs katastriüksustele*
Olemasolev juurdepääs katastriüksustele
P-7 Planeeritud
Planeeritud parkimiskohtade
parkimiskoht* arv krundil
Planeeritud prügikonteinerite ala*
TTVK Planeeritud tuletõrje veevõtutiik
Mänguväljaku võimalik asukoht*
Soovituslik elamu asukoht*
P-3 Märkused:
* soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20.
Lisamõõdistused on koostatud Samuti A&O Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21. Koordinaadid
riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel illustratiivsed
ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal.
Töö nimetus
Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
e-post:
[email protected]
www.paaborprojekt.ee
PÕHIJOONIS
Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
3. märts 2022 4 6 1:1000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED vaata täpsemalt seletuskirjast ptk 7.2!
Positsiooni nr 1 2, 3, 5, 6 4 7 8 8a 9 10
Kultuuri- ja
Turismi-, matka- spordiasutuse maa
Üksikelamu maa (EP) Üksikelamu Majutushoone maa Turismi-, matka- ja Tee ja
Majutushoone maa ja
N Krundi kasutamise sihtotstarve 70% Majutushoone
maa (ÄM) 30%
maa (EP)
100%
(ÄM) 60% Korterelamu
maa (EK) 40%
(ÄM) 100%
väljasõidukoha
maa (PT) 100%
väljasõidukoha
maa (PT) 100%
(ÜK) 70%
Majutushoone maa
tänava maa
(LT) 100%
(ÄM) 30%
Ühiskondlike
Planeeritav maaüksuse katastriüksuse Elamumaa 70 % Elamumaa Ärimaa 60% Elamumaa Üldkasutatav maa Üldkasutatav Transpordi-
Ärimaa 100% ehitiste maa 70%
sihtotstarve Ärimaa 30% 100 % 40 % 100% maa 100% maa 100%
Ärimaa 30%
Hoonete suurim lubatud arv maa-alal 5 [2 ol.ol hoonet + 4
3 (1/2) 3 (1/2) 3 (1/2) 7 rajatist 1 6(3/3) -
(põhihoone/ abihoone) rajatist]
S Hoonete suurim lubatud ehitisealune
lubatud laiendada kuni lubatud laiendada kuni lubatud laiendada kuni 30 m2 (lubatud
40% + uute rajatiste 400 m2 33% + uute hoonete 33% + uute hoonete 2960 m2 rekonstrueerida 1900 m2 -
pind
rajamiseks 150 m2 rajamiseks 163 m2 rajamiseks 206 m2 samas mahus)
POS 4 ÄM60%EK40%
barakid säilitada
11,5 m / Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevas
3 ,5 5m
400 3 maapinnast põhihoone//abihoone
8 m // 5m 8 m // 5m 11,5 m // 5m 8 m // 5m 5m 5m
kõrguses, vt joonist
-
(1/2) 8,33m // 5m
P-7 3/1 5004
Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Kõrgus meetrites Hoonete lubatud
POS 5 EP100% Ehitisealune/rajati krohv, puit, maakivi, kivi
maapinnast välisviimistluse materjal
21 stealune pindala
(põhihoone/abi-
8m/5m 400 3 (m2) Ehitiste arv krundil Hoonete lubatud pruun, roheline, rootsi punane,
hoone) heleroosa, kollane, valge, hall
(1/2) (põhihoone/abi- välisviimistluse toonid
2/1 2191 hoone)
Korruste arv Krundi suurus Lubatud katusekalded 40 - 50°
(põhihoond/abi- (m2)
hoone) Lubatud katuse tüüp kelpkatus, viilkatus
Maksimaalne hoonete põhihoonel 1-2, abihoonel 1, va
POS 6 EP100% korruselisus Pos 4 - korterelamul lubatud 3
4
8m/5m 400 3 PLANEERITAVA ALA BILANSS
(1/2)
2/1 2108 1 KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 11
POS 4 POS 7 ÄM100%
2 KRUNDITUD MAA BILANSS (KAT. ÜKSUSE LIIKIDE ALUSEL)
8m/5m 400 POS 8a PT100%
3
26 (1/2) 5m 30 elamumaa (E) 21 338 m2 29,7%
2/1 3539
4
1
4
2
4
1 1785 ärimaa (Ä) 8543 m 11,9%
6 20 POS 10 LT100% transpordimaa (L) 1194 m 2
1,7%
2
Sotsiaalmaa - ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) 10 645 m 14,8%
POS 5 - -
-
4 - 1194 Sotsiaalmaa - üldkasutatav maa (ÜM) 30 195 m2 41,9%
4
21
P-3
POS 7 4 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE VABA AJA RAJATISE LOETELU:
4 POS 9 ÜK70%ÄM30% TÄHISTUSED: 1. Võrkpalli mänguväljak
POS 1 EP70% ÄM30% 10 7 2. Lõkkeplats
8,33 m / ÄM - majutushoone maa
1900 3. Mänguväljak väikelastele
4 4 14 6
4
5m
15
8m/5m 400 EK - korterelamu maa
2 POS 6 (3/3) 4. Karavanide parkla
(1/1) 4 2/1 10645 PT
EP - turismi-,
üksikelamumatka-
maaja väljasõidukoha maa 5. Telkimisala
2/1 8539
20 ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa
6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide,
V2 32
P-6
POS 8a pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)
V2 P-3
TINGMÄRGID
0
.5
60 50
45
4
V2
S
Planeeringuala piir algatamisel
AB
6,2
3,5
V2
Uus planeeringuala piir
us
Tuletõrje POS 10 POS 9
rg
2
Detailplaneeringu kehtestamisest välja jääv ala / mittekehtestava ala piir
kõ
kuivhüdrant
ja
44 Olemasolev katastriüksuse piir
r
P-6
ha
.60
52 Planeeritud katastriüksuse piir
ax
45
em
P-3
S
26 Taotletav ehituskeeluvööndi
AB
tus
vähendamise ettepanek
Ka
us
10
õrg
Seto talumuuseumi kergliiklustee
ak
Õrsava matkarada
3,5
arj
.45
xh
POS 1 P-40
46
Olemasolev sidekaabel
ma
Riig
BS
22
se
Olemasolev sidekanalisatsioon
P-
sA
ima
tu
Ka
Olemasolev elektriõhuliin
rgu
2
ante
kõ
4
Olemasolev elektri madalpingekaabel
4
rja
Olemasolev elektri kõrgepingekaabel
e
ha
POS 2 EP100%
kait
ax
4 Rajatud drenaazitorustik
em
8m/5m 400
sev
3 V2 V2 Planeeritud tuletõrjeveetorustik*
tus
(1/2)
öön
5394
Ka
2/1
Õrsava järve ehituskeeluvöönd
22
d 10
21
1
P-
10 Asfaltkattega avalik tee
m(
Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee
EhS
Planeeritud parkimisala*
§71
4
Planeeritud perspektiivne parkimisala*
Hüdrandi
3
lg 3
mõjuraadius 200m
5 Planeeringualal olemasolev hoone
)
Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala
POS 8
Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala
POS 2
Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala
10 Ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) sihtotstarbega hoonestusala
10 POS 8 PT100% Pos 9-le kavandatavate abihoonete perspektiivne hoonestusala
4
P-3
5m 2960 Planeeritud juurdepääsutee*
17 7
1 29603 Planeeritud jalakäijate matkarada*
P-3
4
Planeeritud supluskoht*
Rii
POS 3
gim
Teeservituudi seadmise ala*
aa
Avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus
nte
ek
POS 3 EP100% II kategooria kaitsealuse taime (harilik käokuld) leiupaik
ait
se
8m/5m 400 3 Likvideeritav/teisaldatav objekt
vö
(1/2)
ön
2/1 3106
4 Planeeritud (kuiv)hüdrant*
d1
0m
Planeeritud juurdepääs katastriüksustele*
(Eh
Olemasolev juurdepääs katastriüksustele
S§
71
Planeeritud parkimiskoht*
lg
3)
P-7 Planeeritud parkimiskohtade arv krundil
Planeeritud prügikonteinerite ala*
TTVK Planeeritud tuletõrje veevõtutiik
Mänguväljaku võimalik asukoht*
Soovituslik elamu asukoht*
Märkused:
* soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr
119/20. Lisamõõdistused on koostatud Samuti A&O Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21.
P-3 Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel
illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal.
5. Planeeringu joonisel 3-AK on näidatud II kategooria kaitsealuste liikide täpsed esinemiskohad, mistõttu mainitud
joonis tuleb varustada märkega "Ametialaseks kasutamiseks" ning planeeringu avalikustamisele sellisel kujul
joonist panna ei või (alus: Looduskaitseseadus §53 lg1) (Allikas: Keskkonnaamet: Keskkonnaagentuur)
Avalikustatavatel planeeringujoonistel II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide leiukohti ei näidata.
Töö nimetus
Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
KÄESOLEV JOONIS ON VAID e-post:
[email protected]
www.paaborprojekt.ee PÕHIJOONIS (AK)
AMETIALASEKS KASUTAMISEKS (AK) ! Koostaja
Marlen Paabor
Aadress
Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald
Planeeringu koostamise korraldaja
Setomaa Vallavalitsus
vt. märkus 5 (alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1)
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
3. märts 2022 4-AK 6 1:1000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
KS
VÄRSKA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE VÕIMALUS
V KS
N
K
KS
3,5
V
K
V
K
V
P-7
KS
VLP
KLP
V KS
W1
S
W1
V KS
W1
21
W1
V KS
W1
W1
W1
ELP
V KS
W1
W1
KSV
4
W1
KSV
W1
POS 4
KSV
W1
26
KSV
W1
4
4
4
W1
6
KS V
20
W1
KS V
POS 5
W1
4
4
KS V
21
W1
P-3
KLP ELP POS 7 4
W1
VLP 4
10
KS
VLP 7
V
K
KLP
W1
ELP 4 4 14
4
15
W1
KS
POS 6 ELP 4
V
K
W1
20
W1
R10
KS
32
W1
V2
POS 8a
V
K
VLP P-6
W1
V2 P-3
ELP
.50
W1
KS
60 50 KLP
45
KLP
W1
V0
V
V2
4
W1
S
VLP
W1
V0
W1 W1
AB
V0 V K W1 W1
6,2
3,5
W1 V K V K W1
V0 K V K V K W1
V2
V0
us
V
V0
POS 9
1
W
V0
Tuletõrje POS 10
rg
K K V W1
KV
2
V
K
V
kõ
kuivhüdrant K W
W1
1
1
W
rja
V
44
V0
P-6 K W1 ELP
ha
V
K
.60
KV
V
52
W1
ax
W1
KLP ELP
45
V0
W1
em
V
P-3 KLP
K
BS
W1
26
1
VLP
W
V
K
tus
W1
KV
sA
VLP KLP
V0
Ka
rgu
VLP
10
W1
kõ
ELP
KV
V0
rja
3,5
W1
ha
.45
POS 1
ax
P-40
V0
46
KV
Riig
em
W1
BS
22
tus
P-
sA
ima
Ka
W1
rgu
2
ante
kõ
K
4
4
V0
V
W1
rja
e
ha
kait
KV0
ax
W1
4
V
em
sev
tus
V0
W1
K
öön
Ka
V
W1
V0
22
d 10
21
K
1
P-
R10
V
10
W1
V0
m(
K
EhS
W1
VV0
W1
§ 71
4
KVV0
Hüdrandi
3
W1
lg 3
mõjuraadius 200m
5
)
V0
W1
KV
POS 8
V0
W1
KV
W1
V0
POS 2
KV
W1
V0
KLP
10
W1
VLP
KV
V0
10
W1
4
W1
ELP P-3
W1
W1
VK
17
VK
V
V0
W1
ELP W1 VK V0
V
W1 K
W1
KLP W1
K V
V
P-3
4
K V
V0
W1
K
V
Rii
VLP
KV
POS 3 V
K
gi
V0
W1
ma
KV
an
W
V0
1
tee
W1
KV V0
ka
itse
W1
V0
KV
vö
W1
ön
V0
KV
4
d1
W1
V0
0m
KV
W1
(Eh
V0
W1
S§
V0
71
KV
W1
VABA AJA RAJATISE LOETELU:
V0
lg
1. Võrkpalli mänguväljak
W1
3)
2. Lõkkeplats
V0
KV
W1
3. Mänguväljak väikelastele
V0
4. Karavanide parkla
W1
KV
5. Telkimisala
W
1
V0
1
W
6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide,
1
W
pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)
V0
W
KV
1
W1
V0
W1
KV
W1
V0
W1
alajaam
KV
W1
V0
Laululava:(Räpina) W1
KV
V0
K K
W
1
K
P-3
W
V0
1
KV
K
V
K
W
1
V0
K
KV
Planeeringuala piir algatamisel
TINGMÄRGID
Uus planeeringuala piir
Detailplaneeringu kehtestamisest välja jääv Teeservituudi seadmise ala*
ala / mittekehtestava ala piir Õrsava järve ehituskeeluvöönd
Avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus
Olemasolev katastriüksuse piir Asfaltkattega avalik tee
Planeeritud katastriüksuse piir Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee Planeeritud reoveepumpla*
Puurkaevu sanitaarkaitseala piir
Puurkaevu hooldusala piir Planeeringualal olemasolev hoone Planeeritud (kuiv)hüdrant*
Olemasolev sidekaabel Planeeritud liitumiskilp*
Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala Planeeritud jaotuskilp*
Olemasolev sidekanalisatsioon
Olemasolev elektriõhuliin Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala Planeeritud juurdepääs katastriüksustele* VLP
X X Demonteeritud elektriõhuliin Olemasolev juurdepääs katastriüksustele Planeeritud ühisveevärgi
Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala KLP liitumispunkt*
Olemasolev elektri madalpingekaabel Planeeritud prügikonteinerite ala*
Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) sihtotstarbega hoonestusala Planeeritud ühiskanalisatsiooni
Rajatud drenaazitorustik Pos 9-le kavandatavate abihoonete perspektiivne hoonestusala
TTVK Planeeritud tuletõrje veevõtutiik ELP liitumispunkt*
V Planeeritud veetorustik* ELP Olemasolev elektri liitumispunkt
Planeeritud kanalisatsioonitorustik* Planeeritud kõvakattega juurdepääsutee* Soovituslik elamu asukoht*
Planeeritud elektri liitumispunkt*
KS Planeeritud survekanalisatsioonitorustik* Planeeritud supluskoht*
V2 Planeeritud tuletõrjeveetorustik* Märkused:
V0 Planeeritud toorveetorustik* Riigimaantee nähtavuskolmnurk (7x120 m, seisund rahuldav ) * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
W1 Planeeritud elektri madalpingekaabel* Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala* Töö nimetus
Planeeritud elektri keskpingekaabel* Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Märkused: Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Lisamõõdistused on e-post:
[email protected]
koostatud Samuti A&O Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. www.paaborprojekt.ee
TEHNOVÕRKUDE JA KITSENDUSTE JOONIS
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
projekteerimise ja ehitamise ajal.
5. Tehnovõrgud ja liitumispunktide asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Joonisele on kantud üks võimalik lahendus. 3. märts 2022 5 6 1:1000 DP-4-2020 AS Värska Vesi
KEHTIV VÄRSKA VALLA ÜLDPLANEERING ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
PR B
EV B
ÜK
EV
PP
Planeeringuala algatamisel
Laiendatud planeeringuala piir
Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Detailplaneeringu kehtestamisest välja jääv ala / mittekehtestava ala piir
EV - Pere- ja ridaelamumaa/ (detailplaneeringujärgne üksikelamu maa EP)
Töö nimetus
B - Kaubandus, teenindus- ja büroohoonete maa/ (detailplaneeringujärgne majutushoone maa ÄM) Paabor Projekt OÜ Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering
Reg. nr: 14260182
Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus
e-post:
[email protected]
PP - Puhke- ja virgestusmaa www.paaborprojekt.ee
ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
ÜK - Kultuuri- ja spordiasutuse maa Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja
Marlen Paabor Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus
Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik
3. märts 2022 6 6 DP-4-2020 AS Värska Vesi
Lp Ülle Luuk r uumilise planeerimise peaspetsialist Rahandusministeerium
[email protected] 04.03 .202 2 nr 7- 5/ 457 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu es i tamine heakskiitmiseks Setomaa vallas Värska alevikus Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering algatati Setomaa Vallavolikogu 30.01.2020 otsusega nr 1 . Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale elamumaa, turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa, majutushoone maa ning kultuuri- ja spordiasutuse maa krundid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala arendamine atraktiivseks puhkealaks, koos vajalikke ehitiste ja rajatistega, millel on mitmeid funktsioone. Kruntidele määratakse selleks ehitusõigused ja maakasutuse sihtotstarbed, säilitades võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Kavandatava tegevusega soovitakse muuta kehtivat Värska valla üldplaneeringut, kus planeeritav maa-ala on puhke- ja virgestusmaa ja osaliselt supelranna maa (PR) juhtotstarbega. Supelranna maa osa jääb avaliku kasutusse ja selle üldplaneeringujärgset juhtotstarvet ei muudeta. Maaüksuste katastrijärgne sihtotstarve on sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa Pikk 33 maaüksusel ja ühiskondlike ehitiste maa alaliigiga Pikk tn 52 ja Pikk tn 52a maaüksustel. Detailplaneeringu algatamisel oli planeeritava ala pindala 6,4 ha, kuid planeeringu koostamise käigus ilmnes vajadus planeeringuala laiendada, et alasse oleks hõlmatud ka Põhjalaagi aegsete barakkide alune maa. Barakid paiknevad Pikk tn 52a (katastritunnusega 73201:001:0655) maaüksusel. Planeeringuala laiendamise vajaduse tingis kooskõlastamise staadiumis Muinsuskaitseameti 15.12.2020.a. menetluskomisjoni otsus edastada muuhulgas soovitus haarata detailplaneeringu alasse ajaloolised barakid. Laiendatud planeeringuala suuruseks on 7,4 ha. Detailplaneeringu koostaja on Paabor Projekt OÜ. Koostööd tehti Rahandusministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Transpordiametiga, Päästeametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Maa-ametiga, võrguettevõtetega ja detailplaneeringualaga piirnevate maaomanikega. Rahandusministeerium pidas vajalikuks 30.11.2020 kirjaga nr 14-11/7719-2 määrata täiendavaks asutuseks Muinsuskaitseameti, kellega on vaja teha koostööd detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneering on kooskõlastatud Päästemetiga, Keskkonnaametiga, Transpordiametiga, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusega, Muinsuskaitseametiga, Elektrilevi OÜ-ga. Arvamuse on esitanud Maa-amet. Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering võeti vastu 27.05.2021 Setomaa Vallavolikogu otsusega nr 13 ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 18.06-18.07.2021. Avaliku väljapaneku kestel arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Avaliku väljapanekuga samaaegselt esitati Keskkonnaametile taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeri n gu objektidele. Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu Pos 1 jäetakse kehtestamata . Planeeringu seletuskirjas ja joonistel on mittekehtestatav osa, P os 1, tähistatud eraldi tingmärgiga (lilla katkendjoon). Osalise kehtestamise põhjuseks on asjaolu, et Pos 1 on ebaseaduslikult veekaitsevööndisse raja t ud tii k ja lehtla. Keskkonnaameti hinnangul tuleb endise olukorra taastamiseks ajada tiik kinni ja pinnas tasandada , seega Pos 1 suhtes algatati haldusmenetlus ja detailplaneeringu menetlus selles osas jätkub pärast tulemuste selgumist. Palume detailplaneeringu heakskiitmisel juhinduda käesolevast taotlusest ning eelneva taotluse 02.02.2022 nr 7-5/275 võtame tagasi. Lugupidamisega Allkirjastatud digitaalselt Raul Kudre Vallavanem Lisa: Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu digitaalne kaust Erika Joonas Majandus- ja arendusosakonna juhataja ,
[email protected] , tel 5745 0133