dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Rahandusministeerium · 3. märts 2022
Viit
1.4-1/2190-1
Registreeritud
3. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Kristel Jupits (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
23. märts 2022

Failid

  • 📎20-11087 10.02.2022 Valjaminev kiri.bdoc372 KB
  • 📎E-kiri (40).pdf64 KB
  • 📎Selgitustaotlus.asice175 KB

Sisu (failidest)

Rapla Vallavolikogu Meie 10.02.2022 nr 20-1/1087 [email protected] Tähelepanu juhtimine haldusaktide õigusnormidega vastavusse viimise vajadusele 1. Asjaolud Justiitsministeeriumile esitati 17.01.2022 taotlus järelevalve teostamiseks Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 järgmiste otsuste suhtes:  nr 70 „Rapla Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“;  nr 71 „Rapla Vallavolikogu hariduskomisjoni koosseisu kinnitamine“;  nr 72 „Rapla Vallavolikogu kogukonnakomisjoni koosseisu kinnitamine“;  nr 73 „Rapla Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisu kinnitamine“;  nr 74 „Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni koosseisu kinnitamine“;  nr 75 „Rapla Vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni koosseisu kinnitamine“. Taotluses esitaja on seisukohal, et ülaltoodud kujul komisjonide koosseisude kinnitamisega on mindud vastuollu kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 47 lõikes 1 3 sätestatud põhimõttega, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Taotluses avaldati seisukohta, et seda nõuet peab järgima nii iga komisjoni puhul eraldi kui ka kõikide komisjonide puhul tervikuna. Rapla Vallavolikogus on mandaatide ja komisjoni kohtade jaotus järgmine: Mandaatide Eelarve- ja Haridus- Kogukonna- Kultuuri- ja Majandus- Sotsiaal- Revisjoni- Kohti arv arengu- komisjon komisjon spordi- ja ja tervise- komisjon komisjonides komisjon komisjon keskkonna- komisjon kokku komisjon Valimisliit Rapla 10 (37%) 2 3 2 3 2 2 2 16 (18%) Vallakodanike Liit Eesti Konservatiivne 9 (33%) 3 4 5 4 5 4 1 26 (30%) Rahvaerakond Eesti Reformierakond 5 (19%) 3 4 3 3 5 3 0 21 (24%) Valimisliit Sidus 3 (11%) 2 2 3 3 3 4 0 17 (19%) Rapla Muud 0 2 2 2 0 2 0 8 (9%) Tabelist nähtub, et Valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit proportsionaalne esindatus komisjonides on märgatavalt madalam kui volikogus endas. Vallavolikogu 02.12.2021 istungi videosalvestisest ja protokollist nähtub, et sellele viitas istungil ka valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit esindaja Alar Mutli, kelle sõnul on Rapla Vallakodanike Liidu esindajaid komisjonidesse kaasatud ebaproportsionaalset vähe ning, järgides KOKS §-s 47 sätestatud põhimõtteid, tuleks võimalusel kõikide moodustatavate komisjonide koosseisud üle vaadata. Rapla Vallavolikogu esimees on andnud Justiitsministeeriumile teada oma hinnangust, et komisjonides volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon ei pea olema täpselt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal. 2. Õiguslikud põhjendused VVS § 753 lõike 1 kohaselt teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Vastavalt VVS § 753 lõikele 4 juhul, kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. VVS § 753 lõikes 4 sätestatud järelevalvemeetme kohaldamise vajalikkuse otsustamiseks on hinnatud esmalt haldusaktide õiguspärasust (I), seejärel kas on rikutud avalikku huvi (II) ning lahendatud järelevalve meetme kohaldamise vajalikkuse ja meetme valiku küsimus (III). I Haldusakti õiguspärasus Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Justiitsministeerium on seisukohal, et Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 otsused nr 70-75 ei ole õiguspärased. Kõnealused otsused ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikega 1 3. KOKS § 47 lõike 1 teisest lausest tulenevalt tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed valida volikogu liikmete hulgast. Sama lõike neljandast lausest tulenevalt kinnitab teised komisjoni liikmed volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. Rapla Vallavolikogu 29.03.2018 määruse nr 19 „Rapla valla põhimäärus“ § 16 lõike 6 esimene lause sätestab samuti, et volikogu komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni, liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildise alusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et muudatusi komisjoni koosseisus teeb volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. KOKS § 47 lõige 13 sätestab, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Viimati nimetatud säte lisati seadusesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega 602 SE. Algselt eelnõus olnud lõikele 13 vastava sätte sõnastus oli isegi rangem, sätestades, et volikogu valimistel valituks osutunud erakonna ja valimisliidu nimekirjade esindatus volikogu poolt moodustatavais komisjonides peab olema proportsionaalne nende esindatusega volikogus. Menetluse käigus muutis Riigikogu sätte sõnastust, põhjendades seda järgnevalt: „Volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude täpselt proportsionaalse esindatuse tagamine volikogu komisjonides võib olla aga raskendatud, kui komisoni liikmete arv ei vasta täpselt volikogu liikmete arvule. Seetõttu sätestatakse ettepanekuga KOKS § 47 lõikes 13 üldisem nõue, mille kohaselt arvestatakse volikogu komisjonide koosseisude kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaaluga volikogus. KOV üksused saavad vajadusel nõude järgimisega seonduvaid küsimusi reguleerida täpsemalt linna või valla põhimääruses.“. Eelnevast nähtub, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et komisjonide koosseisu kujundamisel arvestataks võimalikult täpselt erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda eelkõige siis, kui volikogu ja komisjoni liikmete arvu suhtest tulenevalt ei ole täpse matemaatilise proportsionaalsuse saavutamine võimalik. Ka Rahandusministeerium on selgitanud, et KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte on selgelt olnud volikogu komisjonide moodustamisel rõhutada nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel alustel. Poliitiline tasakaal ei tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse komisjonide koosseisus. Rahandusministeerium on KOKS § 47 lõiget 13 tõlgendanud nii, et lõikes nimetatud nõuet tuleks järgida ka iga komisjoni puhul eraldi. See tähendab, et seaduses sätestatuga ei ole kooskõlas olukord, kus volikogu komisjonide peale kokku on valimisliidul küll proportsionaalne komisjoni kohtade arv, kuid enamus neist kohtadest on ühes komisjonis. Ainuüksi see, et Rapla Vallavolikogu on järginud KOKS § 41 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni, ei tähenda, et komisjonid on moodustatud poliitiliselt tasakaalustatult. Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 istungi videosalvestisest nähtub, et Rapla Vallavolikogu tõlgendas volikogu komisjonide moodustamisel KOKS § 47 lõiget 13 viisil, mis ei ole kooskõlas sätte tegeliku sisu ega seadusandja tahtega. Kuigi kohalikul omavalitsusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus, ei õigusta see seaduses selgelt sätestatud põhimõtetest kõrvalekaldumist ehk põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumist. Rapla Vallavolikogu otsused ei ole ka motiveeritud määral, mis võimaldaks mõista volikogu komisjonide kohtade jaotamise põhimõtteid, sealhulgas seda, miks on Valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit esindatus komisjonides märgatavalt madalam kui volikogus endas. Viidatud kaalutlused ei selgunud ka Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 istungi videosalvestisest ega protokollist. Vahel on mõnes kohalikus omavalitsuses ka opositsiooni tegevus või seisukohad praktikas tinginud olukorra, kus ei ole olnud võimalik iga üksiku komisjoni lõikes arvestada volikogus esindatud poliitiliste jõudude osakaaluga. Käesolevat juhtumit ei saa siiski pidada eelnevalt kirjeldatud olukorraks, arvestades, et Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 istungil väljendasid Valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit esindajad rahulolematust selle üle, et Valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit esindatus volikogu komisjonides on oluliselt madalam kui volikogus tervikuna. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Rapla Vallavolikogu kõnealused otsused ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikega 13. II Avalik huvi Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks on ka kogukonna ootus kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate ülesannete õiguspärasele täitmisele, mis hõlmab endas muu hulgas volikogu töö õiguspärast korraldamist. KOKS § 47 üheks oluliseks eesmärgiks on tagada komisjonides poliitiline tasakaal ja kõigi valijate esindatus selliselt, et ka volikogu opositsiooni esindajatel oleks võimalik komisjonide töös osaleda. Avaliku huviga on vastuolus olukord, kus volikogu opositsiooni võimalusi volikogu komisjonide töös osaleda on nii oluliselt piiratud. Eeltoodud põhjustel rikuvad kõnealused otsused avalikku huvi. III Järelevalve meetme kohaldamine VVS § 753 lõike 4 kohaselt juhul, kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. VVS § 753 lõike 8 kohaselt juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Kuigi Justiitsministeerium on seisukohal, et otsused on õigusvastased ning rikuvad avalikku huvi, piirdub Justiitsministeerium käesoleval juhul VVS § 753 lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemise asemel tähelepanu juhtimisega puudustele alatiste komisjonide koosseisude kujundamisel Rapla Vallavolikogus, lähtudes seejuures järgnevatest kaalutlustest. Märgime esmalt, et kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus. Seega on Rapla Vallavolikogul võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, kuidas tagada otsuste nr 70-75 õiguspärasus, sealhulgas vastavus KOKS § 47 lõikele 13. Teiseks on oluline märkida, lisaks Rapla Vallavolikogu esimehe poolt viidatud valimisliidu õigusele kaitsta oma huve volikogusse valitud liikmete kaudu hääletamise teel volikogus, on volikogu liikmetel õigus algatada volikogu õigusakte.1 KOKS § 7 lõike 2 kohaselt kuuluvad volikogu õigusaktide hulka ka volikogu otsused. Seega kui volikogu oma otsuseid nr 70-75 ei muuda, on volikogu liikmel õigus ise algatada eelnõu viidatud otsuste muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeeriumil on võimalik VVS § 753 lõike 1 kohast haldusjärelevalvet teostada ka sellise eelnõu suhtes vastu võetud otsuse või otsuse tegemata jätmise õiguspärasuse üle. Seega leiame, et antud juhul on tähelepanu juhtimine otsuste õiguspärasusele eesmärgipärane ning proportsionaalne meede, tagamaks avalikku huvi, et Rapla Vallavolikogu õiguspäraselt toimiks. Lõpetuseks märgime, et kui volikogu liige ei nõustu volikogus poolthäälte enamusega vastu võetud otsustustega, tuleb oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt KOKS-is sätestatud võimalustest, sh võimalusest esitada eelnõusid ja pöördumisi ning äärmuslikul juhul ka võimalusest algatada KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldusmenetlus. Omavalitsuse sisesuhete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamine valdkonna eriseaduses ettenähtud võimaluste kaudu aitab kaasa volikogu liikmete vastutuse tunnetamisele ning oma rolli teadvustamisele kohaliku omavalitsuse kui terviku toimimises. Avaldame lootust, et Rapla Vallavolikogu leiab kohase viisi otsuste nr 70-75 õiguspärasuse tagamiseks. KOKS-is sätestatu rakendamisega seonduvate küsimuste korral palume nõu saamiseks pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Juta Jõgis Nõunik Lisaadressaadid: Alar Mutli 1 Rapla Vallavolikogu 29.03.2018 määruse nr 20 „Rapla Vallavolikogu töökord“ § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt volikogu liikmel volikogu õigusaktide algatamise õigus. Glen Roosaar [email protected] Juta Jõgis [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.03.2022 08:35 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 1-5/2022/909 Selgitustaotlus Tere Teile on saadetud Rapla Vallavalitsuse dokumendihalduse süsteemi Amphora kaudu dokument Selgitustaotlus, mis on registreeritud 02.03.2022, numbriga 1-5/2022/909. Kontaktinfo:Rapla VallavalitsusViljandi mnt 17Tel 489 0510e-post: [email protected] Rahandusministeerium [email protected] 02.03.2022 nr 1-5/2022/909 Selgitustaotlus 17. oktoobril 2021 valitud Rapla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) II koosseis kinnitas 2. detsembril 2021 kooskõlas volikogu 25. novembri 2021 otsusega nr 65 „Volikogu alatiste komisjonide moodustamine“ punktiga 1 otsustega nr 70–75 komisjonide esimeeste ettepanekul eelarve- ja arengukomisjoni, hariduskomisjoni, kogukonnakomisjoni, kultuuri- ja spordikomisjoni, majandus- ja keskkonnakomisjoni ning sotsiaal- ja tervisekomisjoni koosseisu. Otsuste nr 70–75 peale esitasid komisjonide aseesimehed volikogule vaided. Vaietes paluti need rahuldada ning tühistada viidatud otsuste p 1, millega kinnitati komisjonide koosseisud ning korraldada komisjonide uute liikmete kinnitamine vastavuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 47 lõige 1³ toodud erakondade ja valimisliitude osakaalu järgimise nõudega. Volikogu jättis vaided läbi vaatamata ja selgitas, et Riigikohtu halduskolleegiumi varasemale kohtupraktikale tuginedes on sedalaadi vaidlused halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus.1 Seejärel esitas valimisliidu Valimisliit Rapla Vallakodanike Liit (edaspidi valimisliit) esindaja samasugused vaided samadele volikogu otsustele. Vastuseks selgitas volikogu, et sisesuhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid (Riigikohtu 04.11.2004 otsus nr 3-3-1-55-04, p 14). Siseaktidele haldusmenetluse seadus ei laiene.2 Valimisliit pöördus 17.01.2022 Justiitsministeeriumi poole taotlusega järelevalve teostamiseks Rapla Vallavolikogu otsuste nr 70–75 üle. Justiitsministeerium on kirjas volikogule (lisatud) leidnud, et volikogu tõlgendas volikogu komisjonide moodustamisel KOKS § 47 lõiget 13 viisil, mis ei ole kooskõlas sätte tegeliku sisu ega seadusandja tahtega. Pöördumises volikogule kinnitab ministeerium, et kõnealused otsused ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikega 13 ning rikuvad avalikku huvi. Sellest tulenevalt on ministeerium leidnud, et tähelepanu juhtimine otsuste õiguspärasusele on eesmärgipärane ning proportsionaalne meede, tagamaks avalikku huvi, et Rapla Vallavolikogu õiguspäraselt toimiks ja avaldanud lootust, et volikogu leiab kohase viisi otsuste nr 70–75 õiguspärasuse tagamiseks. 1 Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus kohtuasjas nr 3-17-2784 p 7 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2784/20 2 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 268. ____________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0518 Viljandi mnt 17 [email protected] 79511 Rapla Registrikood 77000312 Justiitsministeerium on kirjas volikogule viidanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse 602 SE seletuskirjale, millega lisati KOKS-i säte 13. Ministeeriumi viite kohaselt nähtub sellest seletuskirjast, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et komisjonide koosseisu kujundamisel arvestataks võimalikult täpselt erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda eelkõige siis, kui volikogu ja komisjoni liikmete arvu suhtest tulenevalt ei ole täpse matemaatilise proportsionaalsuse saavutamine võimalik. Justiitsministeerium on pöördumises kasutanud mõistet „märgatavalt madalam“, kirjeldades valimisliidu esindatust komisjonides. Rahandusministeerium on varasemalt küll püüdnud anda selgitusi, mainides, et poliitiline tasakaal ei tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide koosseisus.3 Kahjuks jääb sellest selgitusest aga väheseks. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta4, mille kohaselt rääkides erakondade ja valimisliitude esindatusest komisjondes, peetakse silmas fraktsioonides esindatust, ei saaks komisjonide koosseisu analüüsimisel võtta arvesse valimisliidu või erakonna liikmeid (nagu seda on teinud valimisliit), kes küll kandideerisid valimistel, kuid ei osutunud valituks volikogu liikmeks. Sellise analüüsi tulemusena muutuvad valimisliidu poolt esitatud arvutused. Ka õiguskantsler Ülle Madise on vastates 18.12.2017 Riigikogus A. Herkeli arupärimisele väitnud, et tõlgendus, kus valimisliidule antud valijate toetuse protsent peaks neile andma niisama suure proportsionaalse esindatuse kõikides komisjonides, ei ole täpne.5 Eelpooltoodust tulenevalt palume teie abi ja nõu, kuidas täita komisjonide koosseisu kujundamisel KOKS-i § 47 lõikes 13 sätestatud nõuet arvestada erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus ja määratleda hinnangud „ebaproportsionaalselt vähe“, „märgatavalt madalam“ jms, ehk milline oleks lubatav kõrvalekandumine komisjonides matemaatilisest proportsionaalsusest võrreldes mandaatide jaotusega volikogus, võttes sealjuures arvesse ka seda, et lisaks volikogu liikmetele kuulub komisjonide koosseisu enamasti ka oma ala asjatundjaid, kes ei esinda ühtki valimistel kandideerinud erakonda ega valimisliitu. 3 Kohalike omavalitsuste järelevalve- ja nõustamispraktika ülevaade lk 26 https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/04/KOV-n%C3%B5ustamis-ja-j%C3%A4relevalvepraktika- %C3%BClevaade_2019.pdf 4 Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus kohtuasjas nr 3-17-2784 p 10 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2784/20 5 Arupärimine proportsionaalse esindatuse kohta kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda (nr 395) https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201712181500#PKP-23083 2 Lõpetuseks peame vajalikuks mainida, et kõnealune probleem ei ole pelgalt Rapla Vallavolikogule omane. Ministeeriumi antavad juhised oleksid abiks kogu riigi kohalike omavalitsuste esinduskogudele tööorganite moodustamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Toomet vallavolikogu esimees 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel