Rapla Vallavolikogu
Meie 10.02.2022 nr 20-1/1087
[email protected]
Tähelepanu juhtimine haldusaktide
õigusnormidega vastavusse viimise vajadusele
1. Asjaolud
Justiitsministeeriumile esitati 17.01.2022 taotlus järelevalve teostamiseks Rapla Vallavolikogu
02.12.2021 järgmiste otsuste suhtes:
nr 70 „Rapla Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“;
nr 71 „Rapla Vallavolikogu hariduskomisjoni koosseisu kinnitamine“;
nr 72 „Rapla Vallavolikogu kogukonnakomisjoni koosseisu kinnitamine“;
nr 73 „Rapla Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisu kinnitamine“;
nr 74 „Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni koosseisu kinnitamine“;
nr 75 „Rapla Vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni koosseisu kinnitamine“.
Taotluses esitaja on seisukohal, et ülaltoodud kujul komisjonide koosseisude kinnitamisega on mindud
vastuollu kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 47 lõikes 1 3 sätestatud põhimõttega,
et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate
osakaalu volikogus. Taotluses avaldati seisukohta, et seda nõuet peab järgima nii iga komisjoni puhul
eraldi kui ka kõikide komisjonide puhul tervikuna.
Rapla Vallavolikogus on mandaatide ja komisjoni kohtade jaotus järgmine:
Mandaatide Eelarve- ja Haridus- Kogukonna- Kultuuri- ja Majandus- Sotsiaal- Revisjoni- Kohti
arv arengu- komisjon komisjon spordi- ja ja tervise- komisjon komisjonides
komisjon komisjon keskkonna- komisjon kokku
komisjon
Valimisliit Rapla
10 (37%) 2 3 2 3 2 2 2 16 (18%)
Vallakodanike Liit
Eesti Konservatiivne
9 (33%) 3 4 5 4 5 4 1 26 (30%)
Rahvaerakond
Eesti Reformierakond 5 (19%) 3 4 3 3 5 3 0 21 (24%)
Valimisliit Sidus
3 (11%) 2 2 3 3 3 4 0 17 (19%)
Rapla
Muud 0 2 2 2 0 2 0 8 (9%)
Tabelist nähtub, et Valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit proportsionaalne esindatus komisjonides on
märgatavalt madalam kui volikogus endas. Vallavolikogu 02.12.2021 istungi videosalvestisest ja
protokollist nähtub, et sellele viitas istungil ka valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit esindaja Alar Mutli,
kelle sõnul on Rapla Vallakodanike Liidu esindajaid komisjonidesse kaasatud ebaproportsionaalset
vähe ning, järgides KOKS §-s 47 sätestatud põhimõtteid, tuleks võimalusel kõikide moodustatavate
komisjonide koosseisud üle vaadata.
Rapla Vallavolikogu esimees on andnud Justiitsministeeriumile teada oma hinnangust, et
komisjonides volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon ei pea olema täpselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt,
et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal.
2. Õiguslikud põhjendused
VVS § 753 lõike 1 kohaselt teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse
üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle.
Vastavalt VVS § 753 lõikele 4 juhul, kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik
leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub
avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest
teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see
õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.
VVS § 753 lõikes 4 sätestatud järelevalvemeetme kohaldamise vajalikkuse otsustamiseks on hinnatud
esmalt haldusaktide õiguspärasust (I), seejärel kas on rikutud avalikku huvi (II) ning lahendatud
järelevalve meetme kohaldamise vajalikkuse ja meetme valiku küsimus (III).
I Haldusakti õiguspärasus
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Justiitsministeerium on seisukohal, et Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 otsused nr 70-75 ei ole
õiguspärased. Kõnealused otsused ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikega 1 3.
KOKS § 47 lõike 1 teisest lausest tulenevalt tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed valida
volikogu liikmete hulgast. Sama lõike neljandast lausest tulenevalt kinnitab teised komisjoni liikmed
volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude
eelnevalt esitatud ettepanekuid. Rapla Vallavolikogu 29.03.2018 määruse nr 19 „Rapla valla
põhimäärus“ § 16 lõike 6 esimene lause sätestab samuti, et volikogu komisjoni, välja arvatud
revisjonikomisjoni, liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildise alusel nimekirjana volikogu avalikul
hääletusel poolthäälte enamusega. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et muudatusi komisjoni
koosseisus teeb volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.
KOKS § 47 lõige 13 sätestab, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade
ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
Viimati nimetatud säte lisati seadusesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seadusega 602 SE. Algselt eelnõus olnud lõikele 13 vastava sätte sõnastus oli isegi rangem,
sätestades, et volikogu valimistel valituks osutunud erakonna ja valimisliidu nimekirjade esindatus
volikogu poolt moodustatavais komisjonides peab olema proportsionaalne nende esindatusega
volikogus. Menetluse käigus muutis Riigikogu sätte sõnastust, põhjendades seda järgnevalt:
„Volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude täpselt proportsionaalse esindatuse tagamine
volikogu komisjonides võib olla aga raskendatud, kui komisoni liikmete arv ei vasta täpselt volikogu
liikmete arvule. Seetõttu sätestatakse ettepanekuga KOKS § 47 lõikes 13 üldisem nõue, mille kohaselt
arvestatakse volikogu komisjonide koosseisude kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate
osakaaluga volikogus. KOV üksused saavad vajadusel nõude järgimisega seonduvaid küsimusi
reguleerida täpsemalt linna või valla põhimääruses.“. Eelnevast nähtub, et seadusandja tahe on olnud
suunatud sellele, et komisjonide koosseisu kujundamisel arvestataks võimalikult täpselt erakondade
ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib sellest põhimõttest
kõrvale kalduda eelkõige siis, kui volikogu ja komisjoni liikmete arvu suhtest tulenevalt ei ole täpse
matemaatilise proportsionaalsuse saavutamine võimalik.
Ka Rahandusministeerium on selgitanud, et KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte on selgelt olnud volikogu
komisjonide moodustamisel rõhutada nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel
alustel. Poliitiline tasakaal ei tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või
valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb
võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud
poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes
komisjonides. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi
ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse komisjonide koosseisus.
Rahandusministeerium on KOKS § 47 lõiget 13 tõlgendanud nii, et lõikes nimetatud nõuet tuleks
järgida ka iga komisjoni puhul eraldi. See tähendab, et seaduses sätestatuga ei ole kooskõlas olukord,
kus volikogu komisjonide peale kokku on valimisliidul küll proportsionaalne komisjoni kohtade arv, kuid
enamus neist kohtadest on ühes komisjonis.
Ainuüksi see, et Rapla Vallavolikogu on järginud KOKS § 41 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud
põhimõtet, mille kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni, ei tähenda,
et komisjonid on moodustatud poliitiliselt tasakaalustatult.
Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 istungi videosalvestisest nähtub, et Rapla Vallavolikogu tõlgendas
volikogu komisjonide moodustamisel KOKS § 47 lõiget 13 viisil, mis ei ole kooskõlas sätte tegeliku sisu
ega seadusandja tahtega. Kuigi kohalikul omavalitsusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154
tulenev enesekorraldusõigus, ei õigusta see seaduses selgelt sätestatud põhimõtetest
kõrvalekaldumist ehk põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumist.
Rapla Vallavolikogu otsused ei ole ka motiveeritud määral, mis võimaldaks mõista volikogu
komisjonide kohtade jaotamise põhimõtteid, sealhulgas seda, miks on Valimisliidu Rapla
Vallakodanike Liit esindatus komisjonides märgatavalt madalam kui volikogus endas. Viidatud
kaalutlused ei selgunud ka Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 istungi videosalvestisest ega protokollist.
Vahel on mõnes kohalikus omavalitsuses ka opositsiooni tegevus või seisukohad praktikas tinginud
olukorra, kus ei ole olnud võimalik iga üksiku komisjoni lõikes arvestada volikogus esindatud poliitiliste
jõudude osakaaluga. Käesolevat juhtumit ei saa siiski pidada eelnevalt kirjeldatud olukorraks,
arvestades, et Rapla Vallavolikogu 02.12.2021 istungil väljendasid Valimisliidu Rapla Vallakodanike
Liit esindajad rahulolematust selle üle, et Valimisliidu Rapla Vallakodanike Liit esindatus volikogu
komisjonides on oluliselt madalam kui volikogus tervikuna.
Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Rapla Vallavolikogu kõnealused otsused ei ole
kooskõlas KOKS § 47 lõikega 13.
II Avalik huvi
Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates
laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi.
Avalikuks huviks on ka kogukonna ootus kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate ülesannete
õiguspärasele täitmisele, mis hõlmab endas muu hulgas volikogu töö õiguspärast korraldamist. KOKS
§ 47 üheks oluliseks eesmärgiks on tagada komisjonides poliitiline tasakaal ja kõigi valijate esindatus
selliselt, et ka volikogu opositsiooni esindajatel oleks võimalik komisjonide töös osaleda. Avaliku
huviga on vastuolus olukord, kus volikogu opositsiooni võimalusi volikogu komisjonide töös osaleda
on nii oluliselt piiratud.
Eeltoodud põhjustel rikuvad kõnealused otsused avalikku huvi.
III Järelevalve meetme kohaldamine
VVS § 753 lõike 4 kohaselt juhul, kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab,
et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku
huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest
arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse
või anda nõutav haldusakt välja. VVS § 753 lõike 8 kohaselt juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei
ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku
ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud,
nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest
vastutav minister või tema volitatud ametnik esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tingimustel ja korras.
Kuigi Justiitsministeerium on seisukohal, et otsused on õigusvastased ning rikuvad avalikku huvi,
piirdub Justiitsministeerium käesoleval juhul VVS § 753 lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemise
asemel tähelepanu juhtimisega puudustele alatiste komisjonide koosseisude kujundamisel Rapla
Vallavolikogus, lähtudes seejuures järgnevatest kaalutlustest.
Märgime esmalt, et kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus.
Seega on Rapla Vallavolikogul võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, kuidas tagada otsuste nr 70-75
õiguspärasus, sealhulgas vastavus KOKS § 47 lõikele 13.
Teiseks on oluline märkida, lisaks Rapla Vallavolikogu esimehe poolt viidatud valimisliidu õigusele
kaitsta oma huve volikogusse valitud liikmete kaudu hääletamise teel volikogus, on volikogu liikmetel
õigus algatada volikogu õigusakte.1
KOKS § 7 lõike 2 kohaselt kuuluvad volikogu õigusaktide hulka ka volikogu otsused. Seega kui
volikogu oma otsuseid nr 70-75 ei muuda, on volikogu liikmel õigus ise algatada eelnõu viidatud
otsuste muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeeriumil on võimalik VVS § 753 lõike 1
kohast haldusjärelevalvet teostada ka sellise eelnõu suhtes vastu võetud otsuse või otsuse tegemata
jätmise õiguspärasuse üle. Seega leiame, et antud juhul on tähelepanu juhtimine otsuste
õiguspärasusele eesmärgipärane ning proportsionaalne meede, tagamaks avalikku huvi, et Rapla
Vallavolikogu õiguspäraselt toimiks.
Lõpetuseks märgime, et kui volikogu liige ei nõustu volikogus poolthäälte enamusega vastu võetud
otsustustega, tuleb oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt KOKS-is sätestatud
võimalustest, sh võimalusest esitada eelnõusid ja pöördumisi ning äärmuslikul juhul ka võimalusest
algatada KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldusmenetlus. Omavalitsuse sisesuhete pinnalt tekkivate
vaidluste lahendamine valdkonna eriseaduses ettenähtud võimaluste kaudu aitab kaasa volikogu
liikmete vastutuse tunnetamisele ning oma rolli teadvustamisele kohaliku omavalitsuse kui terviku
toimimises.
Avaldame lootust, et Rapla Vallavolikogu leiab kohase viisi otsuste nr 70-75 õiguspärasuse
tagamiseks. KOKS-is sätestatu rakendamisega seonduvate küsimuste korral palume nõu saamiseks
pöörduda Rahandusministeeriumi poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Juta Jõgis
Nõunik
Lisaadressaadid:
Alar Mutli
1
Rapla Vallavolikogu 29.03.2018 määruse nr 20 „Rapla Vallavolikogu töökord“ § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt volikogu liikmel
volikogu õigusaktide algatamise õigus.
Glen Roosaar
[email protected]
Juta Jõgis
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 03.03.2022 08:35
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 1-5/2022/909 Selgitustaotlus
Tere
Teile on saadetud Rapla Vallavalitsuse dokumendihalduse süsteemi Amphora
kaudu dokument Selgitustaotlus, mis on registreeritud 02.03.2022,
numbriga 1-5/2022/909.
Kontaktinfo:Rapla VallavalitsusViljandi mnt 17Tel 489 0510e-post:
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected] 02.03.2022 nr 1-5/2022/909
Selgitustaotlus
17. oktoobril 2021 valitud Rapla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) II koosseis kinnitas 2.
detsembril 2021 kooskõlas volikogu 25. novembri 2021 otsusega nr 65 „Volikogu alatiste
komisjonide moodustamine“ punktiga 1 otsustega nr 70–75 komisjonide esimeeste ettepanekul
eelarve- ja arengukomisjoni, hariduskomisjoni, kogukonnakomisjoni, kultuuri- ja
spordikomisjoni, majandus- ja keskkonnakomisjoni ning sotsiaal- ja tervisekomisjoni koosseisu.
Otsuste nr 70–75 peale esitasid komisjonide aseesimehed volikogule vaided. Vaietes paluti need
rahuldada ning tühistada viidatud otsuste p 1, millega kinnitati komisjonide koosseisud ning
korraldada komisjonide uute liikmete kinnitamine vastavuses kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse (edaspidi KOKS) § 47 lõige 1³ toodud erakondade ja valimisliitude osakaalu järgimise
nõudega.
Volikogu jättis vaided läbi vaatamata ja selgitas, et Riigikohtu halduskolleegiumi varasemale
kohtupraktikale tuginedes on sedalaadi vaidlused halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel
puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus.1
Seejärel esitas valimisliidu Valimisliit Rapla Vallakodanike Liit (edaspidi valimisliit) esindaja
samasugused vaided samadele volikogu otsustele. Vastuseks selgitas volikogu, et sisesuhetest
tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada
haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid (Riigikohtu 04.11.2004 otsus nr 3-3-1-55-04, p 14).
Siseaktidele haldusmenetluse seadus ei laiene.2
Valimisliit pöördus 17.01.2022 Justiitsministeeriumi poole taotlusega järelevalve teostamiseks
Rapla Vallavolikogu otsuste nr 70–75 üle.
Justiitsministeerium on kirjas volikogule (lisatud) leidnud, et volikogu tõlgendas volikogu
komisjonide moodustamisel KOKS § 47 lõiget 13 viisil, mis ei ole kooskõlas sätte tegeliku sisu
ega seadusandja tahtega. Pöördumises volikogule kinnitab ministeerium, et kõnealused otsused
ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikega 13 ning rikuvad avalikku huvi. Sellest tulenevalt on
ministeerium leidnud, et tähelepanu juhtimine otsuste õiguspärasusele on eesmärgipärane ning
proportsionaalne meede, tagamaks avalikku huvi, et Rapla Vallavolikogu õiguspäraselt toimiks
ja avaldanud lootust, et volikogu leiab kohase viisi otsuste nr 70–75 õiguspärasuse tagamiseks.
1
Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus kohtuasjas nr 3-17-2784 p 7
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2784/20
2
A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 268.
____________________________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0518
Viljandi mnt 17
[email protected]
79511 Rapla Registrikood 77000312
Justiitsministeerium on kirjas volikogule viidanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
muutmise seaduse 602 SE seletuskirjale, millega lisati KOKS-i säte 13. Ministeeriumi viite
kohaselt nähtub sellest seletuskirjast, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et
komisjonide koosseisu kujundamisel arvestataks võimalikult täpselt erakondade ja
valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib sellest
põhimõttest kõrvale kalduda eelkõige siis, kui volikogu ja komisjoni liikmete arvu suhtest
tulenevalt ei ole täpse matemaatilise proportsionaalsuse saavutamine võimalik.
Justiitsministeerium on pöördumises kasutanud mõistet „märgatavalt madalam“, kirjeldades
valimisliidu esindatust komisjonides.
Rahandusministeerium on varasemalt küll püüdnud anda selgitusi, mainides, et poliitiline
tasakaal ei tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu
esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta
komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud
poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes
alalistes komisjonides.
Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning
tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide
koosseisus.3
Kahjuks jääb sellest selgitusest aga väheseks.
Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta4, mille kohaselt rääkides erakondade ja
valimisliitude esindatusest komisjondes, peetakse silmas fraktsioonides esindatust, ei saaks
komisjonide koosseisu analüüsimisel võtta arvesse valimisliidu või erakonna liikmeid (nagu
seda on teinud valimisliit), kes küll kandideerisid valimistel, kuid ei osutunud valituks volikogu
liikmeks.
Sellise analüüsi tulemusena muutuvad valimisliidu poolt esitatud arvutused.
Ka õiguskantsler Ülle Madise on vastates 18.12.2017 Riigikogus A. Herkeli arupärimisele
väitnud, et tõlgendus, kus valimisliidule antud valijate toetuse protsent peaks neile andma
niisama suure proportsionaalse esindatuse kõikides komisjonides, ei ole täpne.5
Eelpooltoodust tulenevalt palume teie abi ja nõu, kuidas täita komisjonide koosseisu
kujundamisel KOKS-i § 47 lõikes 13 sätestatud nõuet arvestada erakondade ja
valimisliitude esindajate osakaalu volikogus ja määratleda hinnangud
„ebaproportsionaalselt vähe“, „märgatavalt madalam“ jms, ehk milline oleks lubatav
kõrvalekandumine komisjonides matemaatilisest proportsionaalsusest võrreldes
mandaatide jaotusega volikogus, võttes sealjuures arvesse ka seda, et lisaks volikogu
liikmetele kuulub komisjonide koosseisu enamasti ka oma ala asjatundjaid, kes ei esinda
ühtki valimistel kandideerinud erakonda ega valimisliitu.
3
Kohalike omavalitsuste järelevalve- ja nõustamispraktika ülevaade lk 26
https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/04/KOV-n%C3%B5ustamis-ja-j%C3%A4relevalvepraktika-
%C3%BClevaade_2019.pdf
4
Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus kohtuasjas nr 3-17-2784 p 10
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-2784/20
5
Arupärimine proportsionaalse esindatuse kohta kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse
kohta sinna kuuluda (nr 395) https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201712181500#PKP-23083
2
Lõpetuseks peame vajalikuks mainida, et kõnealune probleem ei ole pelgalt Rapla
Vallavolikogule omane.
Ministeeriumi antavad juhised oleksid abiks kogu riigi kohalike omavalitsuste esinduskogudele
tööorganite moodustamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Toomet
vallavolikogu esimees
3