VIIMSI VALLAVALITSUS
Väino Tõemets
Rahandusministeerium
regionaalhalduse osakond Meie 07.03.2022 nr 10-10/1144
[email protected]
Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta
Lugupeetud Väino Tõemets
Teatame, et Viimsi Vallavolikogu kehtestas Leppneeme küla, kinnistute Rannaliiva tee 4 ja
Rannaliiva tee 6 detailplaneeringu Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 6 „Leppneeme
külas, kinnistute Rannaliiva tee 4 ja Rannaliiva tee 6 detailplaneeringu kehtestamine”.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elvis Tõnnison
Keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja
Lisa: Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsus nr 6
Birgit Mägi
+372 602 8871
[email protected]
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250
Tel: +372 602 8800 | E-post:
[email protected]
Swedbank EE182200221010936477
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 18. jaanuar 2022 nr 6
Leppneeme külas, kinnistute Rannaliiva tee 4 ja
Rannaliiva tee 6 detailplaneeringu kehtestamine
Detailplaneeringu menetlus
Viimsi Vallavolikogu 16.06.2020 otsusega nr 40 algatati Leppneeme külas, kinnistute Rannaliiva
tee 4 ja Rannaliiva tee 6 detailplaneering. Detailplaneering koostati Viimsi valla mandriosa
üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks looduslikust rohumaast
väikeelamute maaks ja kruntide ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete
ehitamiseks. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
detailplaneeringule, kuivõrd KSH eelhinnangus ja Keskkonnaameti 10.04.2018 kirjas nr
6-5/18/3675-2 asuti seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 2²
mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teavitati avalikkust ajalehes „Viimsi
Teataja“ (14.08.2020) ja „Harju Elu“ (14.08.2020), samuti valla kodulehel ja Ametlikes
Teadaannetes (30.06.2020). Teave detailplaneeringu algatamise kohta edastati puudutatud
isikutele Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2020 kirjaga nr 10-10/3648.
Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldati perioodil 12.10.2020 kuni
11.11.2020 avalik väljapanek. Teave avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi
Teataja“ (25.09.2020) ja „Harju Elu“ (25.09.2020), puudutatud isikutele edastati teave
vallavalitsuse 21.09.2020 kirjaga nr 10-10/5262. Eskiislahenduse avalikul väljapanekul esitas
planeeringuala naaberkinnisasja omanik detailplaneeringu kohta kirjaliku arvamuse, millega
detailplaneeringu edasisel koostamisel arvestati ja millest teavitati arvamuse esitajat 18.01.2021
kirjalikult.
Detailplaneering koostati koostöös olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega
ja kooskõlastati Päästeametiga (digiallkiri 12.03.2021). Riigihalduse minister 23.03.2021 kirjaga
nr 14-11/2048-2 (registreeritud valla dokumendiregistris samal kuupäeval numbriga
10-10/1344-2) ei pidanud vajalikuks määrata detailplaneeringule täiendavaid kooskõlastusi
muude asutustega.
Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 31, misjärel korraldati
detailplaneeringu avalik väljapank. Avalik väljapanek toimus 26.07.2021 kuni 24.08.2021. Teave
avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (09.07.2021) ja „Harju Elu“
(09.07.2021), puudutatud isikutele edastati teave vallavalitsuse 08.07.2021 kirjaga nr 10-
10/3679. Avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta arvamusi ega ettepanekuid.
2
Riigihalduse minister andis 18.10.2021 kirjaga nr 14-11/2048-4 (registreeritud valla
dokumendiregistris 19.10.2021 numbriga 10-10/1344-4) detailplaneeringule heakskiidu.
Detailplaneeringu koostamiseks teostati järgmised uuringud: Topo-geodeetiline mõõdistus
(G.E.Point OÜ töö nr 20-G296, juuni 2020); Rannaliiva tee 4 ja 6 haljastuslik hinnang (Visioon
Haljastus OÜ töö nr 256/2020, 16.07.2020).
Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneering hõlmab Leppneeme külas asuvaid maatulundusmaa sihtotstarbega
hoonestamata kinnistuid Rannaliiva tee 4 (89001:003:0841) ja Rannaliiva tee 6
(89001:003:0914), planeeringuala suurus on 3 170 m2. Planeeringuala asub Leppneeme küla
rannikualal väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas, ümbritseva ala hoonestuses
domineerivad kahekorruselised üksikelamud. Planeeringuala on hoonestuseta, üksikute
puudega looduslik rohumaa. Juurdepääs planeeringualale toimub avalkult kasutatavalt
Rannaliiva teelt.
Detailplaneeringuga muudetakse planeeritavate kinnistute üldplaneeringu kohane maakasutuse
juhtotstarve looduslikust rohumaast väikeelamute maaks ning määratakse elamukruntide
ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi pos 1, suurusega 1 540 m²,
suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², krundi pos 2, suurusega 1 630 m², on 325 m².
Mõlema üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on
8,5 meetrit (lubatud on kaks maapealset korrust + üks maa-alune korrus), abihoone kõrgus on
5,0 meetrit (lubatud on üks maapealne korrus).
Detailplaneeringuga on piiritletud kruntide hoonestusalad põhihoonele, mille kaugus
naaberkrundi piirist on 7,5 meetrit, ja abihoonele, kaugusega 4,0 meetrit naaberkrundi piirist või
naabrite vahelisel kokkuleppel ja Päästeameti nõusolekul ka lähemal. Detailplaneeringuga on
määratud hoonete põhilised arhitektuurinõuded, mis arvestavad sobivust ümbritseva ala
hoonestusega. Lubatud katusekalded on vahemikus 0-20°, määratud on hoonete eelistatud
välisviimistlus- ja katusekattematerjalid, samuti eelistatavad piirdeaedade lahendused. Piireaia
suurim lubatud kõrgus on 1,5 meetrit.
Detailplaneeringuga on lahendatud kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtted,
liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted, vertikaalplaneerimise
ning sademevee ärajuhtimise põhimõtted ning määratud on tuleohutusabinõud. Lisaks on
detailplaneeringuga määratud keskkonnakaitselised tingimused, radooniohutuse tagamise
põhimõtted ning kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
Krundil kasvav väärtuslik kõrghaljastus kuulub detailplaneeringu kohaselt säilitamisele.
Vastavus üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu vastuvõtmiseks
Planeeritav ala asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu1 kohasel loodusliku rohumaa (AH)
juhtotstarbega alal, detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe
muutmiseks väikeelamute maaks (EV). Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala
tihehoonestusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering.
1
Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1):
https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_YP_2012_Kataster.pdf
3
Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste
määramine. Elamuehituse põhimõtted.“2 nõuetele, välja arvatud teemaplaneeringu peatükis 4.1
sätestatud tingimusele, mille kohaselt kõik elamud ja nende abihooned peavad asuma
üldplaneeringuga määratud elamumaal ning väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende
abihooneid rajada ei ole lubatud. Teiste teemaplaneeringu sätetega, sh nõudega
üksikelamukrundi miinimumsuurusele 1 500 m², on detailplaneeringus arvestatud.
Detailplaneering ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud
alad ja rohevõrgustik“3 muutmiseks, kuivõrd planeeringualal ei ole rohevõrgustikku kuuluvaid
elemente, mis võiksid seada detailplaneeringu koostamisele piiranguid.
Liigilt üldisema planeeringu detailplaneeringuga muutmine on põhjendatud eeskätt asjaoluga, et
planeeritavad kinnistud on planeeringuala ümbritsevatest kruntidest seni ainsana
detailplaneeringuta, samas aga paiknevad hoonestatud väikeelamukvartali keskmes –
piirkonnas, kus on varasemalt detailplaneeringud kehtestatud. Käesoleva detailplaneeringu
kehtestamine võimaldab piirkonnale omasel viisil võtta kasutusele seni korrastamata maa-ala,
parandades seeläbi piirkonna visuaalset tervikut ja kujundada ühtne arhitektuurne keskkond.
Planeeringualale ei ulatu ranna ehituskeeluvöönd, samuti ei ole planeeringualal rohevõrgustiku
elemente. Planeeringuala kinnistud on eraomandis ja kruntidele ei ole seatud avaliku kasutuse
servituuti, mis võimaldaks ala kasutuselevõttu avalikes huvides, näiteks mänguväljakute alana
vm avaliku kasutusega rohealana. Samuti pole kohalik omavalitsus üles näidanud soovi
kinnistuid avalikes huvides kasutamise eesmärgil osta. Seega on kahe üksikelamukrundi
moodustamine väljakujunenud hoonestusega elamukvartali keskel igati arvestatav alternatiiv ja
planeeringuliselt põhjendatud. Detailplaneeringu põhjendused lähtuvad eeskätt
planeerimisseaduse peatükis 2 kirjeldatud planeerimise põhimõtetest, mille kohaselt tuleb
planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama
varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.
Detailplaneering arvestab piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi ega moonuta ümbritsevat
keskkonda, detailplaneeringu koostamisel on arvestatud liigilt üldisemate planeeringutega, välja
arvatud osas, millega tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Samuti on täidetud
planeerimisseadusega detailplaneeringu menetlusele kehtestatud nõuded, detailplaneering on
koostatud vastavat pädevust omava isiku poolt ja on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega.
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd planeeritava kinnisasjade omanikega ja
naaberkinnisasjade omanikega ning detailplaneeringu koostamise menetluse üle teostas
järelevalvet riigihalduse minister, kes andis heakskiidu detailplaneeringu kehtestamiseks.
Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele.
Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22
lõike 1 punktist 33, planeerimisseaduse § 139 lõikest 1 ja Viimsi Vallavolikogu 27.04.2016
määruse nr 17 „Planeerimisseaduse rakendamine Viimsi vallas“ § 3 punktist 3 ning lähtudes
vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonna- ja heakorrakomisjoni
seisukohtadest,
2
Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (kehtestatud
Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32): https://www.viimsivald.ee/public/ww_vana/Teemaplan_Seletuskiri.pdf
3
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (kehtestatud Viimsi
Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22) https://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_RV_VM_tp_kehtestamisele.JPG
4
Viimsi Vallavolikogu
OTSUSTAB:
1. Kehtestada Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistute Rannaliiva tee 4 ja Rannaliiva tee 6
detailplaneering (Optimal Projekt OÜ töö nr 392), millega tehakse ettepanek Viimsi valla
mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks looduslikust
rohumaast (AH) väikeelamute maaks (EV) ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla
üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ ptk. 4.1 muutmiseks osas,
millega on sätestatud, et kõik elamud ja nende abihooned Viimsi vallas peavad asuma
üldplaneeringuga määratud elamumaa ning väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende
abihooneid rajada ei ole lubatud. Detailplaneeringuga moodustatakse kaks üksikelamukrunti ja
määratakse kruntide ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi pos 1
(EE, 1 540 m²) suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², krundi pos 2 (EE, 1 630 m²) suurim
lubatud ehitisealune pind on 325 m². Üksikelamute suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna
keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (lubatud on kaks maapealset korrust ja üks maa-alune
korrus), abihoone suurim lubatud kõrgus on vastavalt 5,0 meetrit (lubatud on üks maapealne
korrus).
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või
esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Volikogu esimees