VIIMSI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Viimsi 12. jaanuar 2022 nr 9
Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-Madise,
Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi, Uustalumetsa,
Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa,
Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga-
Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu
kehtestamine
Detailplaneeringu menetlus
Avalduse detailplaneeringu koostamise algatamiseks esitas Numera Eesti OÜ (registreeritud
valla dokumendiregistris 14.08.2017 nr 10-10/3879). Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-
Madise, Tuulekivi, reformimata riigimaa, Uus-Mardi, Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-
Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga-Madise ja Uus-Andrese
detailplaneeringu koostamine algatati Viimsi Vallavalitsuse 2.05.2018 korraldusega nr 229.
23.04.2018 sõlmiti huvitatud isiku ja vallavalitsuse vahel kokkulepe (registreeritud valla
dokumendiregistris nr 2-10.1/261), milles lepiti kokku arendaja kohustustes: üldmaa ja
transpordimaa sihtotstarbega kinnistute üleandmine vallale, teede ja taristu väljaehitamine,
mänguväljaku väljaehitamine jm. Lepiti kokku, et enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb
sõlmida vastav notariaalne leping kokkuleppest tulenevate notariaalset vormi nõudvate
toimingute teostamiseks.
Detailplaneeringu algatamisest teavitati avalikkust ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (18.05.2018) ja
„Harju Elu“ (18.05.2018) ning veebilehel „Ametlikud teadaanded“, puudutatud isikutele edastati
informatsioon vallavalitsuse 22.05.2018 kirjaga nr 10-10/2891.
Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustati vallamajas ja valla kodulehel 14.01.2019 –
28.01.2019, sellest teavitati avalikkust ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (21.12.2018) ja „Harju Elu“
(21.12.2018), puudutatud isikutele edastati informatsioon vallavalitsuse 28.12.2018 kirjaga nr 10-
10/6979. Avalikul väljapanekul laekusid arvamused, millele vallavalitsus vastas. 2.05.2019 toimus
vallamajas eskiislahendust tutvustav avalik arutelu, millest teavitati avalikkust ajalehtedes „Viimsi
Teataja“ (12.04.2019) ja „Harju Elu“ (12.04.2019), puudutatud isikutele edastati informatsioon
vallavalitsuse 12.04.2019 kirjaga nr 10-10/1599.
Peamised eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul käsitletavad suuremad teemad olid:
sademevee ärajuhtimise küsimus, teedevõrgustik ja Vardi tee väljaehitamise perspektiiv,
haljastus ja olemasoleva metsa säilitamise võimalused, Pringi külarahva kogunemise platsi
asukoht ja mänguväljaku ala kavandamine. Esitatud ettepanekuid analüüsiti avalikul arutelul ja
otsustati jätkata detailplaneeringu väljatöötamise ja sademevete lahenduse projekteerimisega
arvestades parima lahenduse leidmiseks vajalikke ettepanekuid ning tutvustada lahendust
vahetult kõikidele huvigruppidele ning külaseltsile.
Detailplaneering koostati koostöös tehnovõrkude valdajatega, planeeringuala kinnisasja
omanikega ning kohaliku kogukonnaga (Pringi külaselts). Detailplaneering kooskõlastati
Päästeameti Põhja Päästekeskusega (10.12.2019) ja Maa-ametiga (10.10.2019).
2
Detailplaneering võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2019 korraldusega nr 784, misjärel
korraldati Viimsi vallamajas ja valla kodulehel perioodil 31.01 – 17.02.2020 detailplaneeringu
avalik väljapanek. Teated avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi Teataja“
(17.01.2020) ja „Harju Elu“ (17.01.2020) ning puudutatud isikuid teavitati vallavalitsuse
14.01.2020 kirjaga nr 10-10/261. Avaliku väljapaneku ajal laekusid arvamused, millele
vallavalitsus vastas.
Seoses kehtestatud eriolukorraga ja avalikele kogunemistele seatud piirangutega ei olnud
vallavalitsusel võimalik avalikku arutelu korraldada planeerimisseaduses ette nähtud aja jooksul
ning avalik arutelu korraldati 9.09.2020 Viimsi raamatukogus. Teated detailplaneeringu lahendust
tutvustava avaliku arutelu kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi Teataja“ (14.08.2020) ja „Harju Elu“
(14.08.2020) ning puudutatud isikuid teavitati vallavalitsuse 13.08.2020 kirjaga nr 10-10/4326.
Pärast avalikku väljapanekut täiendati detailplaneeringu lahendust lähtuvalt esitatud arvamustest
erinevate punktide osas, mis puudutasid haljastuse säilitamise tingimuste rangemaks muutmist
(elamukrundi haljastuse % muudatus 40%-ni endise 30% asemel), asendusistutuse teemat
(seletuskiri lk 10: Asendusistutamise puhul lähtutakse põhimõttest, et iga likvideeritava puu
asemele istutakse sama arv uusi sama väärtusklassiga kasvupinda sobivaid istikuid.
Hoonestusalal raie teostamise aluseks on eelnimetatud dendroloogiliste andmetega asendiplaan,
mille peab kooskõlastama Viimsi vald, kes võib vajadusel nõuda täiendavate andmete esitamist.
Juhul kui on vajalik teostada asendusistutust, siis on kohalikul omavalitsusel õigus lubada
asendusistutuse kohustuse täitmist lisaks konkreetsele kinnistule ka mujal Viimsi valla
territooriumil.), sademevee ärajuhtimise küsimust, koostatud linnustiku uuringust tulenevaid
nõudeid (millest kõige olulisem on raierahu perioodist kinni pidamine) ja soovitusi.
Planeeringulahendusse sisse viidud muudatusi tutvustati avalikul arutelul ja tehtud täiendustega
said mitmed avalikul väljapanekul esitatud küsimused lahenduse. Üles jäid küsimused, mis
puudutasid asendusistutuse teemat, kraavi paiknemist planeeringuala lõunaservas, samuti
lisajuurdepääsude võimalust (liikumine olemasolevalt elamualalt metsa- maastikukaitsealale).
Lepiti kokku planeeringulahendusse tehtavate lisatäienduste ja täpsustamist vajavate küsimuste
osas. Täielikult oma seisukoha juurde jäi Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), kes oma
arvamuses tõi välja, et umbes pool detailplaneeringu alast vastab vääriselupaiga tunnustele ja
umbes veerand alast on kaitsealuse laanerähni elupaik; sealjuures on lisaks vajalik puhverala,
mis tuleb ehitustegevusest puutumata jätta. Kõrghaljastuse säilitamise kohustuse alade ja
mitmekümne meetri laiuste kõrghaljastuse vööndite läbi säilitatakse maksimaalselt linnustikule
vajalikku elukeskkonda.
Kuna kõikide avalikul väljapanekul esitatud arvamuste osas avalikul arutelul kokkuleppele ei
jõutud, saatis vallavalitsus detailplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks
(17.11.2020 kiri nr 10-10/6796). Rahandusministeerium korraldas 11.01.2021 arutelu (kutse
17.12.2020, kiri nr 14-11/7963-2), kuhu kutsuti planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi
esitanud isikud, kelle arvamustega ei arvestatud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku
omavalitsuse esindaja. Rahandusministeeriumis ja veebi vahendusel 11.01.2021 toimunud
arutelu tulemusena tegi järelevalve teostaja Viimsi Vallavalitsusele ettepaneku (15.01.2021 kiri nr
14-11/7963-5) kaaluda võimalust planeeringuala edela- ja lõunapiirile ette nähtud lahtise kraavi
asendamiseks sademeveetorustikuga, selgitada külavanemale asendusistutust puudutavaid
muudatusi, mis on seletuskirja sisse viidud ning edastada tehnovõrkude koondplaan Ristikheina
tee 7 omaniku esindajale küsimusega, kas ta on täiendustega nõus.
Koostöö tulemusel jõuti esitatud küsimuste osas kokkuleppele ning eelpoolnimetatud arvamuste
esitajad kinnitasid, et täiendatud planeeringulahendus on sobiv (nt 19.02.2021 külavanema e-kiri,
28.01.2021 e-kiri, 16.12.2020 e-kiri).
5.03.2021 kirjaga nr 10-10/6796-3 palus vallavalitsus heakskiitu detailplaneeringu
kehtestamiseks. Rahandusministeerium andis heakskiidu detailplaneeringu kehtestamiseks
26.03.2021 kirjaga nr 14-11/1795-2. Rahandusministeerium tõi oma kirjas välja, et kuigi
olemasolevale kõrghaljastusega alale ehitusõiguse andmine võib olla kohaliku omavalitsuse
3
jaoks riskidega seotud, on planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Detailplaneeringu koostamise aluseks teostati järgnevad uuringud: OÜ G. E. Point poolt
koostatud maa-ala plaani mõõdistus (9.03.2018 töö nr.18-G060), ILEX Haljastus OÜ poolt
koostatud „Pringi arendusala puittaimede haljastuslik hinnang“ (1.02.2018 töö nr 142/2018),
Linnuekspert OÜ poolt koostatud „Pringi kavandatava elamuala linnustiku eksperthinnang“
(5.04.2020) ja Üllar Rammuli (MSc bioloogia-zooloogia) poolt koostatud „Pringi küla kinnistute
detailplaneeringuala loomastiku eksperthinnang“ (paikvaatlused viidi läbi 1.10.2020 ja
6.01.2021). Detailplaneeringu lisamaterjalidena koostati veel: SA Keskkonnaõiguse keskuse
poolt analüüs „Kõrghaljastuse säilitamise võimaluste kohta Viimsi vallas, Rannavälja tee, Vardi
tee ja Mustika tee vahel asuval arendusalal“ (oktoober 2018) ja OÜ Kolm Koma Arhitektid poolt
„Pringi elamuala arhitektuurne visioon“ (9.12.2019, töö nr A19-01).
Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 2.06.2021 Tallinna notar Erki Põdra
notaribüroos (notari ametitegevuse raamatu registri number 1346) huvitatud isiku ja Viimsi valla
vahel notariaalne võlaõiguslik leping kinnistu jagamise tulemusel tekkivate kinnistute tasuta
võõrandamiseks ning sellega seonduvad kokkulepped taristu rajamiseks, isiklike kasutusõiguste
seadmise leping, hoidumisservituutide seadmise leping, võlaõiguslik kokkulepe reaalservituutide
seadmiseks, ühishüpoteegiga koormamise leping, avaldused eelmärgete kinnistamiseks,
asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (registreeritud valla dokumendiregistris numbriga 2-
10.2/318). Notariaalse lepinguga kokku lepitud arendaja ehituskohustused on kokkuvõtvalt
järgnevad: avalikult kasutatava teedevõrgu, avalikult kasutatava kergliiklustee-terviseraja,
sademeveesüsteemi, teevalgustuse ning avaliku mänguväljaku väljaehitamine vallavalitsuse
poolt antud tingimuste alusel. Pärast ehituskohustuste täitmist võõrandatakse transpordimaa ja
üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud tasuta vallale.
25.10.2021 sõlmiti Tallinna notar Merle Saar-Johansoni notaribüroos (notari ametitegevuse
raamatu number 3342) planeeringualal asuvate kinnistute omanike (huvitatud isik ja kinnistu
Suuraiametsa omanikud) ja Viimsi valla vahel notariaalne kinnistute ühendamise avaldus ja
kokkulepe kinnistusraamatusse kantud õiguste kohta, kinnistu mõttelise osa ja kinnistu
vahetusleping, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning kaasomandi osalise
lõpetamise ja kinnistu jagamise võlaõiguslik kokkulepe, isiklike kasutusõiguste seadmise leping,
hüpoteegi seadmise leping, hüpoteegi laiendamise leping, asjaõiguslepingud ja
kinnistamisvaldused (registreeritud valla dokumendiregistris numbriga 2-10.2/582). Osapooled
leppisid kokku kinnistute vahetuses, edasises tegutsemises, maa-alade kasutamises ja muudes
küsimustes. 25.10.2021 sõlmitud leping täiendab 2.06.2021 sõlmitud lepingut.
Planeeritav ala ja detailplaneeringuga kavandatav
Planeeritav ala suurus on 27,14 ha ja paikneb Pringi külas, väljakujunenud elamupiirkonna ja
riigimetsa kinnistu Krillimäe tee 2//Viimsi Metskond 79 vahelisel alal, hõlmates maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistuid: Andrese (89001:003:0902), Ees-Madise (89001:003:0266), endine
reformimata riigimaa (AT1709260009), alates 3.05.2018 Pearu (89001:001:0969), Uus-Mardi
(89001:003:1516), Uustalumetsa (89001:003:0266), Ees-Kasti (89001:003:1132), Kastimetsa
889001:003:1131), Taga-Kasti (89001:003:1133), Kastimetsa (89001:003:1134), Uustalumetsa
(89001:003:0265), Mardi (89001:003:1517), Suuraiametsa (89001:003:1948), Ado
(89001:003:0303), Taga-Madise (89001:003:0273), Uus-Andrese (89001:003:0903) ja
elamumaa sihtotstarbega kinnistut Tuulekivi (89001:003:0226).
Detailplaneeringuga moodustatakse hajaasustusviisil üksikelamumaa, teemaa ja üldkasutatava
maa krundid, üksikelamu maa kruntidele määratakse ehitusõigus, rajatakse sidus teedevõrgustik,
sealhulgas Vardi tee pikendus (Vardi ja Reinu tee ühendamine) ja moodustatakse rohekoridorid.
Juurdepääs planeeritavale alale tagatakse Vardi tee L10 (89001:001:0830) ja Vardi tee L9
(89001:001:0537) ühendamisega.
4
Alale planeeritakse 60 elamumaa sihtotstarbega krunti (suurused vahemikus 3300 – 4726 m2),
12 transpordimaa krunti (suurused vahemikus 735 – 10950 m2) ja üks üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunt (suurus 27018 m2). Igale elamukrundile antakse ehitusõigus ühe kuni 8,5 m
kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone ehitamiseks ehitisealuse pindalaga kuni
295 m2 krundi kohta. Hooned tuleb projekteerida madala katusekaldega (kuni 20°),
tagasihoidlikes looduslikes toonides, soovitavalt kombineerides kivi- ja puitpindu. Lähtuvalt
detailplaneeringu lisaks koostatud arhitektuursele visioonile (Kolm Koma Arhitektid) on hoonete
arhitektuurseks üldilmeks põhjamaine kaasaegne arhitektuur. Planeeringuga nähakse ette
võimalus liita elamumaa krunte, kuid sellisel juhul jääb liitmise tulemusel tekkinud krundi
ehitusõiguseks 295 m², välja arvatud Pos 46,47 ja 48 puhul. Vastavalt dendroloogilise hinnangu
alusel on lubatud ehitusprojekti staadiumis hoonestusala asukohta nihutada ja kuju muuta, et
säilitada maksimaalselt väärtuslikku kõrghaljastust.
Kruntide Pos 46, 47 ja 48 liitmisel moodustatud elamumaa krundi hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind on 395 m² ja lubatud on ehitada üks üksikelamu ning üks abihoone (elamu
kõrgus 8,5 m ja abihoone kõrgus 5 m).
Elamukrundi koosseisus on kavandatud vähemalt 40% kõrghaljastuse säilitamise kohustusega
alad, mis toetavad rohevõrgustiku toimimist, moodustades omavahel sidusad rohekoridorid.
Kõrghaljastuse likvideerimine on lubatud ainult dendroloogilise hinnangu alusel, puude
säilitamiseks sätestab detailplaneering ranged tingimused. Teisalt annab detailplaneering ka
võimaluse paindlikkuseks: kui dendroloogiline hinnang näitab, et väärtuslikud puud kasvavad just
planeeritud hoonestusalal, siis on võimalik hoonestusala muuta, et puid säilitada.
Olemasolevat elamuala läänes ning planeeritavat elamuala eraldab keskmiselt 30 – 50 m laiune
(kõige laiemas kohas 75 m) haljastukrunt, millele on planeeritud terviserada, mänguväljak ja tiik.
See haljastukrunt, samuti kõik planeeringuga kavandatud teed antakse pärast ehituskohustuste
täitmist üle vallale.
Vastavus üldplaneeringule ja põhjendused detailplaneeringu kehtestamiseks
Detailplaneeringuga kavandatav vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasele
maakasutuse juhtotstarbele, mis planeeritavas piirkonnas on väikeelamute maa hajaasustusviisil
(EHR). Üldplaneeringuga on reserveeritud planeeringuala idaserva perspektiivne teekoridor, et
ühendada Reinu ja Vardi tee. Detailplaneeringu elluviimisel ehitatakse välja nimetatud
teeühendus.
Üldplaneeringu teemaplaneeringu ,,Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.
Elamuehituse põhimõtted” järgi peab hajaasustusviisil planeeritaval elamualal olema minimaalne
lubatud krundi suurus 3300 m2, millega kehtestatavas detailplaneeringus arvestatakse. Kõik
planeeritavad elamukrundid on vähemalt 3300 m2, jäädes vahemikku 3300 – 4726 m2.
Planeeringuga kavandatav maakasutus vastab teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad ja
rohevõrgustik”. Planeeringuala paikneb kogu ulatuses rohelise võrgustiku puhveralal, kus
teemaplaneeringu järgi on lubatud üldplaneeringu kohane maakasutus, tagades seeläbi sidusa
roheluse / haljastuse toimimise.
Avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta mitmeid arvamusi, mille hulgas oli nii
vastuväiteid, küsimusi kui ka ettepanekuid. Neist peamisi käsitletakse siin kokkuvõtvalt teemade
kaupa:
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) viitas oma arvamuses vääriselupaikade- ja
linnuspetsialisti Renno Nellise teostatud inventuurile, mille kohaselt vastab Pringi
detailplaneeringu maa-alast umbes pool metsast vääriselupaiga (VEP) tunnustele (lisatud kaart);
lisati VEP kirjeldus, samuti kirjeldati mitmeid VEP tunnusliike (roostetorik, volt-tardnahkis,
tumepruun taelik, kännukatik, roomav soomik, lillatümak). Lisaks leiti alalt II kaitsekategooria
linnuliigi laanerähni elupaik (lisatud kaart).
5
EMA tegi järgneva ettepaneku: „Alal teostatud inventuuri tulemuste alusel teeme ettepaneku jätta
meie poolt piiritletud alad planeeritava ehitustegevuse alt välja. Kuna tegemist on oluliste
looduskaitseliste väärtustega, siis tuleb teha keskkonnamõjude hindamine ka selle kohta, kuivõrd
kõrvale jääv roheala täidab puhverala rolli. Kahtlemata on loodusväärtuste seisukohast parem,
kui ranget kaitset vajavate väärtuste kõrvale jääb inimmõjusid hajutav puhverala.“
Lähtuvalt Keskkonnaameti andmetest on vääriselupaik ala metsas, kus kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaigad on küll omamoodi täiendused looduskaitsealadele, maastikukaitsealadele ja
Natura aladele, kuid erinevalt eelmainitud kohtadest määratakse vääriselupaigad üldjuhul riigi või
avalike-õiguslike juriidiliste isikute omandis olevatele maaüksustele. Eramaale määratakse
vääriselupaik üksnes kinnistu omaniku nõusoleku alusel, nähes selleks ette
kompensatsioonimeetmed, mis on eelkõige käsitletud kui saamata jäänud tulu
metsamajandamisest (Keskkonnaministri 1.04.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator,
valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja
kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“).
Metsaportaali andmetel ei ole vääriselupaika planeeringualal registreeritud.
Tuleb nentida, et võimalik vääriselupaiga tunnustele vastavus (liikide mitmekesisus)
planeeringualal on suuresti tingitud sellest, et ala on olnud pikalt inimtegevusest suhteliselt
puutumata, kuna kinnistute omanikud ei ole maatulundusmaadel metsa majandanud.
Hajaasustusalal metsamaal võinuks kinnistu omanik oma maal raiet teostada Keskkonnaameti
loal metsateatise alusel. Sissekanded keskkonnaregistrisse kaitsealuste liikide esinemise kohta
planeeringualal on tehtud 3.04.2020 ehk veidi enam kui kuu pärast detailplaneeringu avaliku
väljapaneku lõppemist. Ka nüüd, kui alal on registreeritud laanepüü ja musträhni pesitsemine, on
raie võimalik väljaspool lindude pesitsusaega, järgides planeeringu nõudeid kõrghaljastuse
säilitamisele.
Arvestades planeeringuga kehtestatavaid tingimusi ja piiranguid, ei ole välistatud planeeringualal
üldplaneeringu elluviimine ja üldplaneeringukohane kasutamine, samal ajal säilitades liikide
pesitsemise ja kasvutingimused. Detailplaneeringus on arvestatud alal olevate erinevate liikide
elukeskkonnaga ning sellest tulenevalt on kavandatud ka rohekoridorid ning seatud tingimused
planeeringualal tegutsemiseks.
Kohalikke loodusväärtusi aitavad kaitsta selleks otstarbeks rajatud maastikukaitsealad, mida
toetavad vastavalt valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad
ja rohevõrgustik“ rohekoridorid ja rohealad. Selleks otstarbeks on ka käesolevas planeeringus
ette nähtud ja planeeritud haljasmaad ning moodustavatel väikeelamu kinnistutel ette nähtud
kohustusliku kõrghaljastuse ala. Planeeringuala vahetus naabruses on Viimsi mõistes suur (264,5
ha) Krillimäe maastikukaitseala (moodustatud 2009. aastal, teemaplaneeringu
„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel), kus on registreeritud ka vääriselupaiku.
Aprillis (5.04.2020) koostas Linnuekspert OÜ (töö teostaja Aarne Tuule) kehtestatava
detailplaneeringuga kavandatava elamuala linnustiku eksperthinnangu. Eksperthinnangus on
antud ülevaade uuringualal kohatud kaitsealustest linnuliikidest ja antud võimalikud asendus-,
leevendus- säilitamis- ja rikastusmeetmed. Keelatud on raie, raiet ettevalmistavad tööd ja
pinnasetööd lindude pesitsusperioodil. Vastav nõue on sätestatud detailplaneeringus
(seletuskirja peatükk 7.2). Eksperthinnangus on välja toodud ka erinevaid soovitusi, kuidas
lindudele elamualal elutingimusi tagada, mis on samuti detailplaneeringu seletuskirjas välja
toodud. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu koostamisel arvestatud erialaspetsialistide
soovitustega ning planeeringusse on lisatud nõuded rakendada meetmeid linnuliikide kaitseks.
Seega on planeeringulahendust täiendatud meetmetega, mis võimaldavad detailplaneeringuga
üldplaneeringu lahendust ellu viia viisil, mis säilitab loodusliku mitmekesisuse ega häiri liikide
elukohti ja elutegevus.
6
Leiti, et detailplaneeringu koostamiseks tellitud haljastuse hinnang (koostatud enne
detailplaneeringu algatamist 1.02.2018) ei ole piisav ja et vallavalitsus peaks tellima oma
sõltumatu hinnangu. Leiti ka, et hinnangu täpsusaste (ala puistuteks jagamine ning ülevaate
andmine puistute kaupa) on ebapiisav ning hinnata tuleks üksikpuu täpsusega.
Vallavalitsus leiab, et ei ole põhjendatud haljastusliku hinnangu tegija pädevuses kahelda ega
pidanud uue hinnangu tellimist vajalikuks. Kuna tegemist on suure alaga (27 ha), siis üksikpuid
kaardistada (koostada detailplaneeringu aluseks geodeetiline alusplaan, kuhu on üksikpuud
peale mõõdistatud) on ebaproportsionaalselt mahukas ja detailplaneeringu menetluse raames
mittevajalik töö. Vallavalitsus leiab, et uue sama täpsusastmega haljastuse hinnangu tellimine ei
saa kardinaalselt erinevat tulemust anda, kuna olukord ei ole paari aasta jooksul nii palju
muutunud. Kuivõrd alal kasvab mets, kus ühtlaselt on esindatud erineva väärtusklassi puittaimi,
annab haljastuslik hinnang soovitused puuliikide kaupa, mida alal tuleks säilitada ja mida mitte -
millised on haljastuslikult väärtuslikumad puuliigid ja mis mitte. Detailplaneeringuga sätestatakse
kohustus esitada koos ehitusloa taotlusega või ehitusteatisega esitatava ehitusprojektiga krundi
asendiplaan koos dendroloogiliste andmetega, kusjuures eraldi tuleb näidata säilitamisele kuuluv
kõrghaljastus ja likvideeritav kõrghaljastus ning vajadusel asendusistutamise korras istutatav
kõrghaljastus.
Temaatika, mille kohta avaldasid arvamust mitmed inimesed, puudutab kõrghaljastuse säilitamist
planeeringualal, sooviti täpsustusi asendusistutuse küsimuses ning tunti muret, mida toob endaga
kaasa pinnase niiskusrežiimi muutumine.
Elamukrundi koosseisus on kavandatud vähemalt 40% kõrghaljastuse säilitamise kohustusega
alad. Algses lahenduses moodustasid kõrghaljastuse säilitamise kohustusega alad 30 %
planeeritud elamukrundi pindalast, kuid pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut suurendati
seda 40 %-le. Kõrghaljastuse likvideerimine on lubatud ainult detailplaneeringuga määratud
hoonestusalal lähtuvalt dendroloogilisest hinnangust. Tagamaks kõrghaljastuse olemasolu,
võtavad tulevased maaüksuste/moodustatud kinnistute omanikud endale valla ees
hoidumisservituudiga kohustuse hoiduda kõrghaljastuse raiest ning juhul kui raiutakse puud
väljaspool hoonestusala, siis kohaldub nimetatud puu osas asendusistutamise kohustus vastavalt
Viimsi valla asendusistutamise regulatsioonile. Asendusistutus määratakse esmajärjekorras alati
kinnistule, kus puid likvideeritakse. Kui antud kinnistule ei ole võimalik puid juurde istutada (ei ole
selleks ruumi), siis määratakse asendusistutuse asukoht juba koostöös vallavalitsusega valla
avalikku ruumi. Eelistatud asendusistutuse asukoht on alati antud kinnistu või planeeringuala.
Haljastusliku hinnangu kokkuvõttes öeldakse, et alal on heas või rahuldavas seisus harilikud
männid, sanglepad ja harilikud tammed, likvideerida tuleks aga enamus kuuskedest ja
sookaskedest, kuna need on valdavalt kehvas olukorras ning pehme pinnase tõttu on
täiskasvanud kuuskede säilitamise puhul suur oht nende ümberkukkumiseks. Seega tuleb
arvestada kõrghaljastuse säilitamisel erialase ettevalmistusega isiku hinnangut ja ettepanekuid,
mille kohaselt planeeritaval alal taimekooslus mõnevõrra muutub tulenevalt vajadusest
likvideerida kehvas olukorras kuused.
Enne teede projekteerimist tellitakse teemaadele geoloogiline alusuuring, mis annab ühtlasi
ülevaate hüdroloogilisest pinnase olukorrast. Teemaad läbivad kogu planeeringuala ja seega on
võimalik saada teemaade uuringu käigus kätte vajalikud andmed kogu ala kohta. Vajadusel
tehakse täiendavaid pistelisi puurauke ka kruntidele.
Planeeritava uut ja vana elamupiirkonda eraldava haljasribaga piirnevate kinnistute omanikud
avaldasid arvamust haljasalale planeeritava osas (privaatsus, haljastuse küsimus planeeritava
mänguväljaku juures, tiigid, sademeveekraavid).
Planeeringuala edelaosas vähendati võrreldes esialgse lahendusega lahtise sademeveekraavi
ulatust: sademevee äravool on lahendatud kinnisel meetodil (torus) ca 250 m ulatuses, et
haljasalal oleks rohkem ruumi. Kraavi torutamine antud asukohas on kompromisslahendus;
ehitus- ja kommunaalvaldkonna spetsialistide hinnangul, kes väljastasid ka sademevee
7
ärajuhtimise tehnilised tingimused, on tõhusam nii vete ärajuhtimise kui hooldamise seisukohalt
lahtine kraav. Kompromisslahendusena loobuti tiigi planeerimisest planeeringuala lõunaosas.
Haljasala krundile nähakse ette tihedam haljastus planeeritud mänguväljaku piirkonnas, et
vähendada häiringut naaberkinnistutele (Rannavälja põik 11, 13a, Marika).
Pringi külaseltsi poolt tuli ettepanek planeerida alale külaplats ning korralikud ja mitmekesised
spordi- ja mänguväljakud. Küsiti, kuidas on tagatud läbiv liikumine olemasolevalt elamualalt
Krillimäe maastikukaitsealale nentides, et ühendusteid on vähe ja planeeringuga tuleks need
tagada. Tõstatati mitmeid olulisi üldisemaid küla puudutavaid teemasid.
Detailplaneerimise üks ülesannetest, eriti suuremate alade puhul, on alati ühenduste loomine ja
planeeritava ala olemasolevasse keskkonda liitmine. Ala tuleb vaadata laiemalt koos
kontaktvööndiga. Märkida tuleb, et detailplaneeringu alast väljajäävatele kinnistutele ei ole
võimalik detailplaneeringuga seada tingimusi. Eskiislahenduses oli üks planeeritavale haljasalale
jalgsi pääsudest planeeritud Ristikheina tee L1 ja L2 kaudu, kuid omaniku vastuseisust tingituna
sellest loobuti ning planeeringulahendust korrigeeriti. Lääne poolt otse planeeringualale on
võimalik pääseda vallale kuuluva Rannavälja põik kaudu. Teine võimalik perspektiivne alale pääs
saab tulevikus olla Rannavälja põik L1 (planeeritud Aasa I, Tüüri maatükk III, Maria I
detailplaneeringuga) kaudu. Lisaks on võimalik planeeringualale jalgsi pääseda läbi teede, mis
viivad välja planeeringualaga piirnevatele haljastukinnistutele (Pohla haljak, Mustika haljak).
Alale rajatavat mänguväljakut saavad kõik soovijad kasutada. Eelduseks on, et kohale tullakse
kas jalgsi või kergliiklusvahendiga, sest külastajate autoparklat ei ole alale kavandatud. Seega
pole mänguväljaku ala mõeldud suuremate ürituste korraldamiseks.
Mitmed piirkonna elanikud tundsid muret, milliseid teid mööda hakkab kulgema ehitusaegne
transport.
Ehitusaegne transport planeeringualale on võimalik ainult Reinu tee kaudu, mööda väljaehitatavat
Vardi teed. Vardi tee pikenduse väljaehitamine on üks arendaja ehituskohustustest ning on
eelduseks, et üldse oleks võimalik planeeringualal ehitustöid teostada.
Detailplaneeringu realiseerimisel teostatakse hulgaliselt ehitustöid väljaspool planeeringuala:
ehitatakse välja sademeveesüsteemid kuni mereni, rajatakse Vardi tee seni välja ehitamata lõik,
millega luuakse Rohuneeme teega paralleelne ühendustee, võimaldades liiklustkoormust
hajutada. Planeeringuala on liigniiske ja sademevee ärajuhtimisega on probleeme ka
olemasolevas Pringi elamupiirkonnas planeeringualast läänes. Sademeveesüsteemide
väljaehitamine palju mastaapsemas mahus, kui see ühe planeeringumenetluse puhul reeglina
tavaks on, parendab paljude piirkonna elanike elamistingimusi. Väljaehitatav Vardi tee lõik avab
alternatiivse, juba üldplaneeringuga planeeritud liikumissuuna, mis võimaldab olemasolevate
teede liikluskoormust vähendada, mis on avalikes huvides (eelkõige liiklusohutus) ja millest
võidavad paljud Viimsi elanikud.
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Ehkki planeerimisseaduse § 126 lõike 1
kohaselt ei kuulu uuringute vajaduse määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, on mõistes
võimalikke riske, mida toob endaga kaasa kõrghaljastatud alale ehitusõiguse planeerimine, siiski
peetud vajalikuks detailplaneeringu koostamise raames tellida mitmeid loodushoiu seisukohast
vajalikke eksperthinnanguid (loetelu lk 3). Uuringute autorite professionaalsuses kahelda ei ole
põhjust ja kuivõrd planeeringumenetluse käigus teostatud uuringutele esitatavate nõudmiste, ka
uuringute hulga ning valiku osas puudub õiguslik regulatsioon, siis on lähtutud põhimõttest: pigem
koostada mõni asjakohane uuring/eksperthinnang rohkem kui vähem.
Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga
määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise
8
maakasutuse põhisuunad. Piirkond on elamualaks kavandatud juba enam kui 20 aastat tagasi
(Viimsi valla mandriosa üldplaneering kehtestati Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1),
millest tulenevalt lähtub detailplaneering valla arengu eesmärkidest ja detailplaneeringu
realiseerimisega viiakse ellu üldplaneeringuga kavandatut.
Detailplaneering ja informatsioon menetluse läbiviimise kohta oli kogu menetluse vältel
kättesaadav valla kodulehel:
https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud, samuti lisati
detailplaneeringu menetluse käigus korduvalt materjale veebi ning edastatud lingi kaudu oli
puudutatud isikutel võimalik materjalidega tutvuda. Kehtestatav detailplaneering ja selle
menetlust kajastav kirjalik dokumentatsioon, sealhulgas koopiad ajalehtedes ilmunud
kuulutustest, kirjalikud teated puudutatud isikutele, vallavalitsuse korraldused ja kooskõlastused
on lisatud detailplaneeringu köitesse, mis asub Viimsi Vallavalitsuse arhiivis ja on huvilistele
kättesaadav aadressil: Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001.
Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punktist 2,
planeerimisseaduse § 139, Viimsi Vallavolikogu 27.04.2016 määruse nr 17 „Planeerimisseaduse
rakendamine Viimsi vallas“ § 4 punktist 2 ning arvestades, et detailplaneering vastab
õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele:
1. Kehtestada Viimsi vallas, Pringi külas kinnistute Andrese, Ees-Madise, Tuulekivi, Pearu, Uus-
Mardi, Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi,
Suuraiametsa, Ado, Taga-Madise ja Uus-Andrese detailplaneering (Optimal Projekt OÜ töö nr
311.) alljärgnevate kõrvaltingimustega:
1.1 Vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud
2.06.2021 sõlmitud notariaalset lepingut nr 1346 ja 25.10.2021 sõlmitud notariaalset lepingut
nr 3342 ja nende muutmise lepinguid.
1.2 Vallal on õigus keelduda detailplaneeringu kohastele ehitistele kasutusloa andmisest, kui
ei ole nõuetekohaselt täidetud notariaalseid lepinguid nr 1346 ning nr 3342 ja nende muutmise
lepinguid, milles on muuhulgas kokku lepitud detailplaneeringu tegevuskavas.
1.3 Vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui Viimsi Vallavalitsus ja Numera
Eesti OÜ ei sõlmi 02.06.2021 lepingu nr 1346 muutmise kokkulepet hiljemalt 12.01.2023,
milles lepitakse kokku avalikes huvides ettenähtud Vardi tee äärse metsapoolse kergliiklustee
ulatuses ehitustööde rahalises kompenseerimises Viimsi vallale.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie
Viimsi Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Illar Lemetti Leevi Laever
vallavanem vallasekretär
VIIMSI VALLAVALITSUS
Väino Tõemets
Rahandusministeerium
regionaalhalduse osakond Meie 07.03.2022 nr 10-10/1151
info@rahandusministeer ium.ee
Teade detailplaneer ingu kehtestamise kohta
Lugupeetud Väino Tõemets
Teatame, et Viimsi Vallavalitsus kehtestas Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees -Madise,
Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi, Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa,
Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga-Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu Viimsi
Vallavalitsuse 12.01.2022 korraldusega nr 9.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elvis Tõnnison
Keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja
Lisa: Viimsi Vallavalitsuse 12.01.2022 korraldus nr 9
Birgit Mägi
+372 602 8871
[email protected]
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250
Tel: +372 602 8800 | E-post:
[email protected]
Swedbank EE182200221010936477