dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Rahandusministeerium · 7. märts 2022
Viit
1.1-10.1/5415-10
Registreeritud
7. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.15415-10 07.03.2022 Väljaminev kiri.asice2537 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 07.03.2022 nr 1.1-10.1/5415-10 [email protected] Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Marit Maidla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 3. märts 2022 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Kui kinnise lepingulise fondi tingimustes ei ole osakuomanike üldkoosolekut ette nähtud, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimusi täitma. Sel juhul on fondi tingimuste oluline muutmine lubatud, kui fondi osakud on võetud väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses kauplemiskohas kauplemisele.“; 2) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Kui käesoleva seaduse kohaselt eurofondi kohta koostatud ja avalikustatud põhiteabedokument vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), nõuetele, siis ei ole Finantsinspektsiooni nõusolekul vaja määruse (EL) nr 1286/2014 kohast põhiteabedokumenti koostada. Kui eurofondi kohta koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014 vastav põhiteabedokument, siis ei või Finantsinspektsioon käesoleva seaduse kohase põhiteabedokumendi koostamist ja avalikustamist enam nõuda.“; 3) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Nõuded eurofondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1156, 20. juuni 2019, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.07.2019, lk 55–66).“; 4) seaduse 10. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. jagu Alternatiivfondi pakkumise, teabe avalikustamise ja aruandluse erisused“; 5) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses: „§ 911. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor (1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja: 1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega; 2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ja kuidas toimub osakute või aktsiate eest saadava tulu väljamaksmine; 3) annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest; 4) teeb investorile kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 90 ja 91 nimetatud teabe; 1 5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet; 6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid. (2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles ja elektrooniliste vahendite abil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.“; 6) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest;“; 7) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel.“; 8) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 123. Investeerimine väärismetallidesse ja toormesse Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub nimetatud alusvarast, paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“; 9) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui kohustuste võtmine toimub pensionifondi või tema kontrollitava äriühingu arvel tehtud tehingu täitmise tagamiseks või laenu tagamise eesmärgil.“; 10) paragrahvi 227 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele vastavate kohustuste puhul on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10–11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.“; 11) paragrahvi 227 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa, millest on lahutatud tagasinõuetest samal perioodil laekunud summa, jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.“; 12) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata nõuete eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse majandusaasta lõpu ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena.“; 2 13) seaduse 21. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „21. peatükk Fondi kohta teabe esitamine ja avalikustamine ning raamatupidamine“; 14) seadust täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses: „§ 2651. Nõuded avalikustatavale teabele (1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam (edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav. (2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.“; 15) seaduse 22. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „22. peatükk Alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi eelturustamisele, pakkumisele, fondi kohta teabe avalikustamisele, aruandlusele ja investeerimisele esitatavad nõuded“; 16) paragrahvi 267 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida eelturustatakse või pakutakse lepinguriigis.“; 17) seadust täiendatakse §-dega 2671 ja 267² järgmises sõnastuses: „§ 2671. Alternatiivfondi eelturustamine kutselisele investorile (1) Alternatiivfondi valitseja võib fondi Eestis või teises lepinguriigis eelturustada kutselisele investoritele. (2) Eelturustamisena käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L 188, 12.07.2019, lk 106–115), artikli 2 punktis 1 nimetatud tegevust. (3) Alternatiivfondi valitseja nimel võib eelturustamisega tegeleda lepinguriigis tegevusloa saanud investeerimisagent, investeerimisühing, krediidiasutus, eurofondi valitseja või teine alternatiivfondi valitseja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi. (4) Alternatiivfondi valitseja tagab eelturustamise dokumenteerimise. (5) Alternatiivfondi eelturustamise käigus on kutselisele investorile keelatud esitada: 1) teavet ja dokumente, mis on nii detailsed, et nende põhjal saab teha otsuseid alternatiivfondi osakute, aktsiate või osade omandamise kohta; 2) selliseid dokumente või kavandeid, mis võimaldavad osakute, aktsiate või osade märkimist; 3) veel asutamata või moodustamata alternatiivfondi põhikirja, ühingulepingut, fondi tingimusi või prospekti lõplikul kujul. 3 (6) Kui eelturustamise käigus esitatakse kutselisele investorile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud dokumendi kavand, peab sellel olema selgelt märgitud, et: 1) tegemist ei ole pakkumisega ega kutsega märkida fondi osakuid, aktsiaid või osasid; 2) esitatud teave ei ole lõplik. (7) Alternatiivfondi valitseja tagab, et eelturustamise käigus ei omanda kutseline investor alternatiivfondi osakuid, aktsiaid ega osasid. (8) Kui kutseline investor märgib 18 kuu jooksul alates alternatiivfondi eelturustamise algusest eelturustamisel esitatud teabes osutatud alternatiivfondide osakuid, aktsiaid või osasid, käsitatakse seda märkimisena pakkumise tulemusena ja sellele kohaldub käesolevas seaduses sätestatud alternatiivfondi pakkumise alustamisest teatamise kord. § 2672. Finantsinspektsiooni teavitamine fondi eelturustamise alustamisest Alternatiivfondi valitseja esitab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelturustamise teate, millele lisatakse järgmised andmed: 1) eelturustamise ajavahemik; 2) ülevaade investeerimisstrateegiast; 3) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 2701 järgmises sõnastuses: „§ 2701. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor (1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja: 1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega; 2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ning kuidas toimub osakute, aktsiate või osade eest saadava tulu väljamaksmine; 3) annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest; 4) teeb investorile kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud teabe; 5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet; 6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid. (2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles ja elektrooniliste vahendite abil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.“; 19) paragrahvi 289 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „1) hoiab fondi väärtpabereid ja muid finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud vara kohta peab arvestust;“ 20) paragrahvi 330 lõike 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) investoritele esitatav teave iga fondi kohta, lähtudes avaliku fondi korral käesoleva seaduse §-des 74 ja 90 sätestatust ning mitteavaliku fondi korral käesoleva seaduse §-s 269 sätestatust ning kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.“; 21) seadust täiendatakse §-ga 3571 järgmises sõnastuses: „3571. Jätkusuutlikkusriskidega arvestamine (1) Eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab lisaks käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 nimetatule võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi jätkusuutlikkusriske. (2) Fondivalitseja juhtidel ja töötajatel peavad lisaks käesoleva seaduse § 310 lõikes 2 sätestatule olema oskused ja teadmised jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks. (3) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel võtma arvesse jätkusuutlikkusriske. (4) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 344 lõike 3 punktides 2 ja 4 ning käesoleva seaduse § 345 lõikes 2 sätestatud nõuete rakendamisel arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. (5) Fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamise ja selle liigi kindlaksmääramise korral lisaks käesoleva seaduse §-s 352 sätestatule arvesse võtma ka selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui fondivalitseja protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega. (6) Fondivalitseja arvestab käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud ülesannete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega. (7) Fondivalitsejal peavad olema vajalikud vahendid, oskused ja teave, et kontrollida kolmandatele isikutele üle antud ülesandeid ja nende üleandmiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid riske, võttes arvesse jätkusuutlikkusriske. (8) Fondivalitseja on kohustatud tagama, et erinevate funktsioonide täitmise korral ei takista see tegevisiku tegutsemist jätkusuutlikkusriskidega arvestaval viisil. (9) Kui fondivalitseja analüüsib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 4 lõike 1 punktile a või artikli 4 lõigetele 3 ja 4 investeerimisotsuste kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele, võtab fondivalitseja nimetatud mõju arvesse ka käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud ülesannete täitmisel. 5 (10) Jätkusuutlikkusriskidena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 22 nimetatud riske.“; 22) paragrahvi 364 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 305 nimetatud tegevusi“ tekstiosaga „§ 911 lõikes 1, § 2701 lõikes 1, §-s 305 ja § 408 lõikes 1 nimetatud tegevusi“; 23) paragrahvi 399 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9 kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon teavitab muudatuste jõustamise keelamisest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust. (92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab rakendatud meetmetest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata.“; 24) paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13 järgmises sõnastuses: „7) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 8) teave, kuidas tagatakse investorile võimalus nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ja väljamaksete tegemist kooskõlas käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud dokumentidega; 9) ülevaade, kuidas investorile antakse teavet tagasivõtmise korralduste tegemise ning osakute ja aktsiate eest saadava tulu väljamaksmise kohta; 10) teave, kuidas teavitatakse sihtriigi investorit fondivalitseja investorite kaebuste lahendamise korrast; 11) ülevaade, kuidas fondi investorile tehakse fondi kohta kättesaadavaks käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid; 12) ülevaade, kuidas antakse investorile püsival andmekandjal teavet käesoleva lõike punktides 8–11 nimetatud tegevuste kohta; 13) märge fondivalitseja nimetatud selle kontaktisiku kohta, kes vahendab teavet sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.“; 25) paragrahvi 401 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–13 nimetatud andmete muutmisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutust kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustamist.“; 26) paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9 kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust. (92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust rakendatud meetmetest viivitamata.“; 6 27) seaduse 28. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 4011 järgmises sõnastuses: „§ 4011. Eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis (1) Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise ja teabe, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist: 1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad; 2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil, kavatsuse lõpetada fondi osakute või aktsiate pakkumine; 3) fondivalitseja on lisanud käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse selle kohta, missugused on tagajärjed, kui investor osakute või aktsiate tagasivõtmise pakkumisega ei nõustu; 4) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda, et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine. (2) Fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles. (3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise sihtriigis. (4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise ja teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. (5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise ja teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata. (6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või osakute tagasivõtmisega, käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid, välja arvatud põhiteabe, omal valikul kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles. (7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentides.“; 28) paragrahvi 408 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teise lepinguriigi eurofondi võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele ja kui fondivalitseja: 1) võimaldab investoril märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ja väljamaksete tegemist kooskõlas käesoleva seaduse §-des 73–75 nimetatud dokumentides sätestatud tingimustega; 7 2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud märkimise või tagasivõtmise korraldusi teha ning kuidas toimub osakute ja aktsiate eest saadava tulu väljamaksmine; 3) annab investorile teavet võimalusest esitada kaebusi käesoleva seaduse §-s 360 sätestatud nõuetele vastava investorite kaebuste lahendamise korra kohaselt; 4) teeb investorile kättesaadavaks teabe käesoleva seaduse §-des 73–75 ja 81 sätestatud korras ja ulatuses; 5) nimetab kontaktisiku, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet; 6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas täidetakse käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid; 7) täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil.“; 29) paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Teise lepinguriigi eurofondi avalikuks pakkumiseks ei pea fondivalitseja omama Eestis püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.“; 30) paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 8) teave, kuidas täidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud kohustusi.“; 31) paragrahvi 408 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev teise lepinguriigi eurofond teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide muutmisest ja muudatustest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega tutvuda. Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev eurofond teavitab Finantsinspektsiooni ja päritoluriigi finantsjärelevalve asutust muudatustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–8 esitatud andmete muutmist.“; 32) seaduse 28. peatüki 1. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 4081 järgmises sõnastuses: „§ 4081. Teise lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine Eestis (1) Fondivalitseja, kes soovib lõpetada eurofondi avaliku pakkumise Eestis, teavitab sellest päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise lõpetamise teatis ja teave, mis kinnitab, et ta on täitnud järgmised tingimused: 1) teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad; 2) avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil, kavatsuse lõpetada eurofondi osakute või aktsiate pakkumine; 3) lisanud käesoleva lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse, missugused on tagajärjed, kui investor osakute tagasivõtmise pakkumisega ei nõustu; 8 4) lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks, et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti või inglise keeles. (3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise Eestis. (4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või osakute tagasivõtmisega, käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteave, esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti keeles. (5) Eurofond ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai päritolumaa finantsjärelevalve asutuselt teavituse muudatuste kohta, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentides, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 20.07.2019, lk 55–66), artiklis 5 nimetatud eurofondi pakkumise nõuetele.“; 33) paragrahvi 409 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamisel, pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel.“; 34) paragrahvi 409 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) eelturustada Eestis või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud või moodustamata või asutamata fondi (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fondi eelturustamine) Eestis või teises lepinguriigis;“; 35) seadust täiendatakse §-ga 4091 järgmises sõnastuses: „§ 4091. Eesti fondivalitseja fondi eelturustamine teises lepinguriigis (1) Eesti fondivalitseja esitab kahe nädala jooksul pärast lepinguriigi fondi teises lepinguriigis eelturustamise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelturustamise ingliskeelse teate, millele lisatakse järgmised andmed: 1) eelturustamise sihtriik; 2) eelturustamise ajavahemik; 3) ülevaade investeerimisstrateegiast; 4) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest. (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sihtriigi finantsjärelevalve asutust Eesti fondivalitseja alternatiivfondi eelturustamisest sihtriigis. Finantsinspektsioon annab sihtriigi finantsjärelevalve asutuse nõudel eelturustamise kohta lisateavet.“; 9 36) paragrahvi 410 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 37) paragrahvi 410 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust. (6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata. (7) Kui teabe muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab Finantsinspektsioon sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase teavituse saamisest arvates.“; 38) paragrahvi 411 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(8) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase teavituse saamist fondivalitsejal käesoleva teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. (9) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata.“; 39) seaduse 28. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 4111 järgmises sõnastuses: „§ 4111. Eesti fondivalitseja fondi pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis (1) Fondivalitseja esitab Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise. Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist: 1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või aktsiad; 2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine; 3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda, et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või aktsiate igasugune pakkumine. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 nõuet ei kohaldata kinnisele alternatiivfondile ja Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile. 10 (3) Fondivalitseja lõpetab teatises nimetatud fondi osakute või aktsiate igasuguse pakkumise lepinguriigis alates pakkumise lõpetamise kuupäevast. (4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. (5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata. (6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud osakute või aktsiate tagasivõtmisega, elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §- des 269 ja 270 nimetatud teabe. (7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes.“; 40) paragrahvi 412 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamise, pakkumise, alternatiivfondi valitsemise või pakkumise lõpetamise korral.“; 41) paragrahvi 412 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.“; 42) seadust täiendatakse §-ga 4121 järgmises sõnastuses: „§ 4121. Teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis (1) Teise lepinguriigi fondi võib Eestis eelturustada, kui eelturustamine vastab käesolevas seaduses eelturustamise kohta sätestatud nõuetele ja fondi Eestis eelturustav fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni kahe nädala jooksul eelturustamise alustamisest arvates. Finantsinspektsioonile esitatakse eelturustamise teade, millele lisatakse järgmised andmed: 1) eelturustamise ajavahemik; 2) ülevaade investeerimisstrateegiast; 3) eelturustatavate alternatiivfondide või nende allfondide loetelu. (2) Finantsinspektsioon võib küsida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt fondi eelturustamise kohta lisateavet.“; 43) paragrahvi 413 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 11 44) seaduse 28. peatüki 2. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 4141 järgmises sõnastuses: „§ 4141. Teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamine Eestis (1) Fondi pakkumist Eestis lõpetada sooviv fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise lõpetamise ingliskeelne teatis ja teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist: 1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või aktsiad; 2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine; 3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda, et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või aktsiate igasugune pakkumine. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet ei kohaldata kinnisele alternatiivfondile ega Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile. (3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise Eestis. (4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud osakute või aktsiate tagasivõtmisega, elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud teabe. (5) Fondivalitseja ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt teavituse kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud käesoleva seaduse § 413 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud alternatiivfondi pakkumise nõuetele. (6) Fondivalitseja ei või 36 kuu jooksul alternatiivfondi pakkumise lõpetamisest arvates teatises nimetatud fondi osakuid või aktsiaid Eestis eelturustada ega rakendada muid selliseid investeerimisstrateegiaid.“; 45) paragrahvi 419 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Teise lepinguriigi fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.“; 46) paragrahvi 420 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud tasudest teatamiseks; 9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 47) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 12 10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 48) paragrahvi 422 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks ; 10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 49) paragrahvi 423 lõikes 1 ja paragrahvi 436 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ei pakuta Eestis avalikult“ tekstiosaga „pakutakse ainult kutselisele investorile“; 50) paragrahvi 430 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 51) paragrahvi 431 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 52) paragrahvi 432 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 53) paragrahvi 433 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks; 10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“; 54) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Finantsinspektsioon võib jätta registreerimisavalduse rahuldamata, kui: 1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis; 2) taotleja ei valitse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat investeerimisfondi; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad.“; 55) paragrahvi 453 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul alustanud fondi valitsemist ning esitab seda kinnitavad andmed.“; 56) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui: 13 1) väikefondi valitseja ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist; 2) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; 3) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami; 4) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 5) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 51 sätestatud alused.“; 57) paragrahvi 473 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 1373 lõigetes 10 ja 11 ning § 440 lõigetes 2 ja 5 sätestatud tingimustele ning nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.“ 58) Paragrahvi 473 lõigetes 2, 3 ja 5 asendatakse tekstiosa „§ 440 lõikes 2 või 5“ tekstiosaga „§ 1373 lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5“. § 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiandja või -vahendaja ei ole oma tegevust kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates alustanud või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et krediidiandja või - vahendaja ei suuda nimetatud aja jooksul tegevust alustada, või tema tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;“; 2) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) krediidiandja ja -vahendaja juhid või audiitor ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;“; 3) paragrahvi 43 lõikest 3 jäetakse välja sõna „üksnes“; 4) paragrahvi 43 lõikest 4 jäetakse välja sõna „peamiselt“. § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 571 lõike 12 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“; 2) paragrahvi § 571 lõikest 13 jäetakse välja sõna „peamiselt“. § 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine 14 Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8210 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „eesmärkidele“ tekstiosaga „eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele,“; 2) paragrahvi 8211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, väärtpaber vastab.“; 3) paragrahvi 8211 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta, välja arvatud juhul, kui väärtpaber võtab arvesse jätkusuutlikkustegureid.“; 4) paragrahvi 8211 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale, asjakohasel juhul, et väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale, ning väärtpaberi struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis tugineb kasumlikkuse saavutamiseks kliendile ebasoodsale tulemusele.“; 5) paragrahvi 8211 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Jätkusuutlikkusteguritena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 2 punktis 24 nimetatud tegureid.“; 6) paragrahvi 8213 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele;“; 7) paragrahvi 8214 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele teeb investeerimisühing läbipaistval viisil igale turustajale kättesaadavaks teabe väärtpaberi jätkusuutlikkustegurite kohta, mis võimaldab arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.“; 8) paragrahvi 230 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088;“; 9) seadust täiendatakse §-ga 2726 järgmises sõnastuses: „§ 2726. Investeerimisteenuse osutaja tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2022. aasta 21. augustil jõustunud redaktsiooniga Investeerimisteenuse osutaja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla käesoleva seaduse 2022. aasta 21. augustil jõustunud redaktsiooni §-dest 8210, 8211, 8213 ja 8214 tulenevate nõuetega 2022. aasta 22. novembriks.“. 15 § 5. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 21 jõustub 2022. aasta 1. augustil. (3) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2022. aasta 21. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, […] Algatab Vabariigi Valitsus […] (allkirjastatud digitaalselt) 16 3. märts 2021 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on võimaldada senisest lihtsamini investeerimisfondide pakkumist/turustamist erinevate EL liikmesriikide investoritele (nn piiriülene turustamine). Antud juhul peetakse silmas nii selliseid investeerimisfonde, mida pakutakse üldjuhul nii jaeinvestoritele (eurofondid) kui ka professionaalsetele ehk kutselistele investoritele (alternatiivfondid – eelkõige meie mõistes riskikapitali- ja kinnisvarafondid). Nii eurofondide kui alternatiivfondide pakkumisele ja turustamisele kehtivad Euroopa Liidus (edaspidi EL) ühtsed reeglid. Muudatustega parendatakse ELi ühtset investeerimisfondide turu toimimist. Kokkuvõttes võidavad sellest ka investorid, kes saavad kergema ligipääsu teiste EL liikmesriikide investeerimisfondidele. Eeltoodu põhineb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106—115)1 (edaspidi direktiiv või direktiiv 2019/1160). Direktiiv 2019/1160: 1) ühtlustab eurofondide ja alternatiivfondide piiriülesel pakkumisel ettenähtud põhiandmete muutmisest teavitamise protsessi (täpsemalt seda, mis andmeid tuleb esitada finantsjärelevalvele ehk Eestis Finantsinspektsioonile); 2) täpsustab, et eurofondi ja alternatiivfondi piiriüleseks pakkumiseks ei pea fondid omama selles välisriigis, kus fondi aktsiaid või osakuid soovitakse pakkuda (sihtriigis) püsivat asu- või tegevuskohta; 3) näeb ette selged reeglid, kui eurofondi või alternatiivfondi ei soovita enam teises riigis pakkuda (ehk lõpetamise protsess); 4) annab alternatiivfondide puhul selge õigusliku aluse nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema kohe siduvat pakkumist (selged alused eelturustamise protsessile). Direktiiv tuli üle võtta 2. augustiks 2021. Direktiiv 2019/1160 moodustab ühe osa Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2018. aasta märtsis algatatud EL kapitaliturgude kasvatamise ja integratsiooni suurendamise projektist (nn 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1160&from=EN 1 kapitaliturgude liit2). Komisjoni hinnangul ei ole investeerimisfondide turg EL-s oma täielikku potentsiaali ära kasutanud. Näiteks 37% eurofondidest ja üksnes 3% alternatiivfondidest registreeritakse piiriüleseks pakkumiseks rohkem kui kolmes riigis ehk see näitab, et ülemäära palju üle Euroopa fonde siiski ei pakuta. Direktiivi eesmärk ongi vastavad pakkumise barjäärid kõrvaldada.3 Teiseks, eelnõuga võetakse üle ka delegeeritud direktiivid 2021/1269 ja 2021/1270. Neist esimene on suunatud investeerimisteenuste osutajatele ja täpsustab investeerimistoodete väljatöötamise ja kujundamise nõudeid, mille juures peab tulevikus arvestama ka jätkusuutlikkuseesmärkidega. Delegeeritud direktiiv 2021/1270 on suunatud eurofondide valitsejatele. Eesmärgiks on tagada, et fondivalitseja võtab nii fondi juhtimisel, aga ka enda sise-reeglites arvesse jätkusuutlikkusriske. Juba täna peavad fondivalitsejad hindama kõiki asjakohaseid finantsriske. Muutuste tulemusena peavad fondivalitsejad osana oma kohustustest klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega, mis võivad avaldada investeeringu väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Kolmandaks, eelnõuga võetakse üle direktiiv 2021/2261. Eurofondide direktiivi (2009/65/EÜ) kohaselt peavad eurofondi valitsejad koostama lühikese dokumendi (põhiteabe), mis sisaldab informatsiooni pakutava eurofondi põhiomaduste kohta. Määrus nr 1286/2014 kohustab kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) koostajad koostama jaeinvestorite jaoks põhiteabedokumendi. Ka eurofond kvalifitseerub PRIIPina, ehk peaksid avaldama põhiteabedokumendi, mis on sisult ja eesmärgilt sarnane põhiteabega. Tagamaks, et jaeinvestorile ei esitataks sisult sama dokumenti kaks korda, st põhiteavet ja põhiteabedokumenti, lisatakse seadusesse direktiivist 2021/2261 tulenev säte, millega täpsustatakse, et põhiteabedokumenti tuleb pidada vastavaks investorile esitatava põhiteabe suhtes kohaldatavatele nõuetele ning kui fondivalitseja koostab ja esitab määruse nr 1286/2014 kohase põhiteabedokumendi ei pea ta esitama põhiteavet. Direktiiv tuleb üle võta 30. juuni 2022 ja norme kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. Neljandaks, lisaks muudetakse eelnõuga investeerimisfondide seaduses tegevusloata väikefondi valitsejaid käsitlevaid registreerimise sätteid. Muudatused on seotud direktiivi 2011/61/EL artikkel 3(3) kohase registreerimiskohustusega fondivalitsejatele kohalduvate sätete täpsustamisega. Muudatuste aluseks on Finantsinspektsiooni soovitused, mis põhinevad järelevalve käigus tuvastatud vajadusel maandada tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud riske. Riskid on seotud eelkõige riskiga jaeinvestoritele ja Eesti kui investeerimiskeskkonna mainele. Finantsinspektsiooni hinnangul on mureks, et Eesti registreeringumärgist kasutatakse ära vähemteadlike jaeinvestorite kaasamiseks, kes ei pruugi mõista, et Finantsinspektsiooni registreering ei tähenda tegelikkuses järelevalvet fondivalitseja üle. Viiendaks, eelnõuga tehakse ka täpsustusi tööandja pensionifonde puudutavas regulatsioonis, krediidiandjate ja -vahendajate seaduses ja krediidiasutuste seaduses. Need muudatused tulevad 2 Euroopa Komisjon, kapitaliturgude liit, https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and- investment/capital-markets-union_et 3 Euroopa Komisjon, „Directive on cross-border distribution of investment funds“: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-cross-border- distribution-of-investment-funds 2 samuti EL õigusest ja vajalikud direktiivide korrektseks ülevõtmiseks ehk tuvastatud vigade parandamiseks, millel tegelik mõju sihtrühmadele puudub. Samuti on eelnõus tehtud muudatusi tulenevalt eelnõule esimeses kooskõlastusringis antud tagasisidest. Muudatused puudutavad pensionifondi vara investeerimist (nt IFS § 121 ja § 123 muudatused), mille eesmärgiks on laiendada pensionifondide investeerimise võimalusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Marit Maidla (6113056, [email protected]) ja sama osakonnajuhataja asetäitjaThomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover. 1.3. Märkused Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, kuna eelnõu aluseks on Euroopa Liidu õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded. Eelnõu seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega Eelnõu peamiseks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106—115)4 (edaspidi direktiiv või direktiiv 2019/1160). Direktiiv 2019/1160 täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1156, 20. juuni 2019, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55—66)5, millega täiustatakse investeerimisfondide suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. Samuti võetakse eelnõuga üle komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277, 2.8.2021, lk 137–140)6 ja komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1160&from=EN 6 Komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1269: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1269&from=ET 3 vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277, 2.8.2021, lk 140–144)7. Ülevõetav delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269 puudutab väärtpaberite tootejuhtimise kohustusi ning muudatuste eesmärgiks on veelgi tõhustada investorite kaitset. Seega täpsustatakse ka tingimusi, mida väärtpaberite väljatöötamisel ning turustamisel tuleb täita. Delegeeritud direktiiv tuleb üle võta 21. augustiks 2022 ja norme kohaldada alates 22. november 2022. Delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270 tuleb üle võtta 31. juuliks 2022 ja norme kohalda alates 1. augustist 2022. Delegeeritud direktiiviga muudetakse komisjoni direktiivi 2010/43/EL, mis reguleerib fondivalitsejate organisatsioonilisi nõudeid, huvide konflikte, äritegevust ja riskijuhtimist. Direktiiv (EL) 2021/2261 käsitleb põhiteabe ja põhiteabedokumendi esitamise kohustust. Eurofondide direktiivi (2009/65/EÜ) kohaselt peavad eurofondi valitsejad koostama lühikese dokumendi (põhiteabe), mis sisaldab informatsiooni pakutava eurofondi põhiomaduste kohta. Määrus nr 1286/2014 kohustab kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) koostajad koostama jaeinvestorite jaoks põhiteabedokumendi. Ka eurofond kvalifitseerub PRIIPina, ehk peaksid avaldama põhiteabedokumendi, mis on sisult ja eesmärgilt sarnane põhiteabega. Tagamaks, et jaeinvestorile ei esitataks sisult sama dokumenti kaks korda, st põhiteavet ja põhiteabedokumenti, lisatakse seadusesse säte, millega täpsustatakse, et põhiteabedokumenti tuleb pidada vastavaks investorile esitatava põhiteabe suhtes kohaldatavatele nõuetele ning kui fondivalitseja koostab ja esitab määruse nr 1286/2014 kohase põhiteabedokumendi ei pea ta esitama põhiteavet. Direktiiv tuleb üle võta 30. juuni 2022 ja norme kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. Eelnõu seotus Rahandusministeeriumi tegevusprogrammiga Eelnõu on seotud Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmiga. Seal nähakse ette, et meetme nr 4.1, mis on finantskeskkonna arendamine, eesmärgiks on luua konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Ning finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavate tegevuste all on märgitud, et Rahandusministeerium töötab EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames välja erinevaid meetmeid, sh investeerimisfondide alase õiguse muudatusi, et soodustada piiriülest kapitali kaasamist. Vahetuks tulemuseks on märgitud, et vastav regulatsioon on välja töötatud või muudetud aastate 2021–2023 jooksul.8 Väljatöötamiskavatsuse nõutavus Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kuna eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud 7 Komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1270: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1270&from=ET 8 Finantspoliitika programm: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programm_2021- 2024.pdf?download=1 4 HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust. Eelnõu sisaldab ka siseriiklikust vajadusest tulenevaid muudatusi (pensionifondide investeerimise võimaluste laiendamine), mille kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud. HÕNTE § 1 lg 2 p 5 kohaselt ei pea väljatöötamiskavatsust koostama kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu muudatus avardab pensionifondide investeerimisvõimalusi ning ei tekita uusi kohustusi ühelegi sihtrühmale, seega on väheste mõjudega, mistõttu puudub vajadus ka selle muudatuse tarbeks koostada väljatöötamiskavatsus. Eelnõuga ülevõetava direktiivi 2019/1160 eesmärk on tagada sarnasem regulatiivsete standardite kohaldamine EL tasandil ja ühtlustada finantsjärelevalvelisi praktikaid. Euroopa Komisjon viis 2018. aastal direktiivi kohta läbi avaliku konsultatsiooni. Komisjonile edastati 7 arvamust. Tulemused on inglise keeles avaldatud komisjoni veebilehel: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on- cross-border-distribution-of-investment-funds/feedback?p_id=184531 Euroopa Komisjon tegi ka väljapakutud direktiivi eelnõule mõjude analüüsi, mis on inglisekeelsena kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-54-F1-EN-MAIN- PART-1.PDF Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju hinnati komisjoni ettepanekute osas Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 3. mai 2018. aasta istungil Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta.9 Samuti arutati seisukohti Riigikogu rahanduskomisjonis.10 Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva mõjude hindamine läbis kooskõlastusringi arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni kui ka turuosaliste juures. Redaktsioonide muudatused Eelnõuga muudetakse: - investeerimisfondide seadust, RT I, 07.12.2021, 10 (edaspidi IFS), - krediidiandjate ja -vahendajate seadust, RT I, 30.11.2021, 8 (edaspidi KAVS), - krediidiasutuste seadust, RT I, 07.12.2021, 13 (edaspidi KAS), - väärtpaberituru seadust, RT I, 07.12.2021, 17 (edaspidi VPTS). Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 9 Vabariigi Valtisuse seisukohad: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbe3f6ca-106b-4b1c-89ec- 4688b7ff18b2 10 Riigikogu rahanduskomisjoni protokoll: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/51f50cbb-7774-4005-84ee-96159315bd4fa 5 2. Eelnõu peamised eesmärgid 2.1. Üldine taust Kapitali vaba liikumine on üks ELi ühtse turu neljast põhivabadusest. Selle tagamiseks püütakse järk-järgult eemaldada piiranguid, mis võiksid takistada kapitali liikumist liikmesriikide vahel. Kapitali vaba liikumine toetab majandusarengut ja aitab kaasa ELi majandus- ja rahaliidu arengule. Investeerimisfonde hakati esimest korda ELis reguleerima 1985. aastal kui tollane Euroopa Majandusühendus võttis vastu direktiivi 85/611/EMÜ (aastal 2009 asendati see direktiiviga 2009/65/EÜ, mida tuntakse ka UCITS direktiivi nime all). Selle direktiivi nõuete kohaselt loodud investeerimisfonde nimetatakse eurofondideks. Eesmärgiks oli pakkuda tõelist üle- Euroopalist investeerimistoodet. Eurofondid on mõeldud eelkõige jaeinvestoritele ning seetõttu rakenduvad eurofondidele ranged investeeringute läbipaistvus- ja hajutusnõuded ning kohustus investeerida likviidsetesse varadesse. Teiseks ELis kasutusel olevaks investeerimisfondi liigiks on alternatiivfondid, mida reguleerib direktiiv 2011/61/EL (seda nimetatakse ka AIFM direktiiviks). Alternatiivfondid on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifond. Alternatiivfondide sihtrühm on peamiselt kutselised investorid, kuid liikmesriigid võivad lubada alternatiivfondide turustamist ka jaeinvestoritele. Vaatamata püüdlustele julgustada piiriülest investeerimisfondide pakkumist ja ettevõtjate lihtsamat ligipääsu alternatiivsetele rahastusvõimalustele, iseloomustab ELi kapitaliturge jätkuvalt fragmenteeritus ja pankade domineerimine majanduskasvu rahastamisel. Varasemalt on ELi pangakeskset finantssüsteemi peetud Euroopa majandusstabiilsuse alustalaks. Kuid 2008. aasta finantskriis ja sellele järgneval perioodil raskendus pankade ligipääs turgudele ning sellest tulenevalt vähenes pakutavate laenude hulk. Majanduskeskkonna ebakindluse ja pankade probleemsete laenuklientide hulga märgatava suurenemise tulemusena karmistasid pangad laenustandardeid ja -tingimusi. Senini pangapõhisele rahastusele toetunud ettevõtjad ei suutnud piisavalt kiiresti ümber orienteeruda ega leida alternatiivseid võimalusi krediidinappuse kompenseerimiseks, mis viis kulutuste, eelkõige investeeringute, vähendamiseni.11 Eelnevast tulenevalt on leitud, et ülemäärane sõltuvus pangapõhisest rahastusest muutis majanduse kriisist taastumise vaevalisemaks.12 Seega on oluline, et finantsturg oleks mitmekesine: nii pangandus- kui ka kapitaliturg peaks arenema tasakaalustatult, et ettevõtjatel oleks vajadusel ligipääs nii pangalaenudele kui ka suutlikkus kaasata kapitali kapitaliturult. Finantskriisi valguses ja eesmärgiga mitmekesistada majanduse rahastamisvõimalusi, alustati 2015. aastal kogu ELi hõlmava kapitaliturgude liidu loomisega, mis koos pangandusliiduga moodustab osa suuremast eesmärgist süvendada majandus- ja rahaliitu. 11 Euroopa Keskpank, „Corporate investment and bankdependent borrowers during the recent financial crisis“: https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpwps/ecbwp1859.en.pdf 12 „Capital Markets Union: A Vision for the Long Term“: https://academic.oup.com/jfr/article/2/1/130/2357883 6 Kapitaliturgude liidu eesmärk on tuua kasu nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka investoritele. Tänu liidu arengule muutub lihtsamaks kodanike ligipääs konkurentsivõimelistele ja läbipaistvatele investeerimistoodetele, misläbi alanevad investeerimiskulud, laieneb investeerimistoodete valik ning pareneb nende kättesaadavus. Ettevõtjatele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) ning idufirmadele, avaneb parem ligipääs riskikapitalile ja pikemas perspektiivis peaks VKEdel olema rahastamise kaasamine sama lihtne nagu suurtel ettevõtjatel. Investorite jaoks tähendab kapitaliturgude liit lihtsamat piiriülest investeerimist, mida ei piira liigsed õiguslikud või järelevalvega seotud takistused. Muudatused mõjutavad nii väikeseid kui ka suuri fondivalitsejaid, kuna väiksematel turuosalistel on lihtsam alustada fondide pakkumisega, samas suurematel fondidel on lihtsam ELis laieneda. Lisaks eelnimetatule tugevdab integreeritum kapitaliturgude liit ELi majandust ja vähendab nii investorite kui ka ettevõtjate haavatavust panganduskriisidele. Viimase kahe kümnendi jooksul tõusid fondid ja pensionifondid suurimaks pangandusväliseks finantsvahendajateks tehes läbi suurima kasvuspurdi kõigist pangandusvälistest finantsvahendajatest.13 Investeerimisfondid on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud, 2020. aasta teiseks pooleks on ELi eurofondide ja alternatiivfondide netovarad kasvanud 18,77 triljonini.14 Seejuures investeerimisfondide koguvarast on paigutatud umbes 60% eurofondidesse ja 40% alternatiivfondidesse.15 Joonis 1 Euroopa investeerimisfondide netovarad (euro, triljonites)16 Hoolimata tehtud edusammudest, ei ole kapitaliturgude liit komisjoni hinnangul saavutanud veel täit potentsiaali ning turgude jätkuv killustatus takistab kapitali vaba liikumist. Kuigi fondide piiriülese pakkumise regulatsioone on aastate jooksul ühtlustatud, iseloomustab ELi kapitaliturge jätkuvalt fondide koduriigipõhisus: 70% kõigist valitsetavatest varadest on investeerimisfondides, mida pakutakse vaid fondi päritoluriigis (s.t. selles riigis, kus fond on asutatud). Seejuures vaid 37% kõigist eurofondidest ja 3% alternatiivfondidest turustatakse 13 Euroopa Keskpank, „Financial Integration and Structure in the Euro Area“ https://www.ecb.europa.eu/pub/fie/html/ecb.fie202003~197074785e.en.html 14 EFAMA, „Trends in the European Investment Fund Industry in the Fourth Quarter of 2020“ http://www.ethe.org.gr/files/pdf/Quarterly%20Statistical%20Release%20Q4%202020_1614599076.pdf 15 Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U 16 EFAMA: https://www.efama.org/node/501 7 rohkem kui kolmes EL riigis.17 Viies liikmesriigis on asutatud 71% eurofondidest (neist 33% Luksemburgis ja 14% Iirimaal), mis valitsevad 84% kõigist eurofondide varadest. Sarnast tendentsi võib märgata ka alternatiivfondide juures: viies liikmesriigis on asutatud 75% kõigist EL alternatiivfondidest (neist 28% Prantsusmaal ja 17% Luksemburgis), mis valitsevad 77% kõigist alternatiivfondide varadest.18 Joonis 2 Turuosaliste tagasiside fondide piiriülesel pakkumisel esinevate takistuste kohta19 Komisjoni viis 2016. a läbi avatud konsultatsiooni turuosalistega, et paremini mõista põhjuseid, miks EL fonde piiriülene pakkumine on jäänud loodetust tagasihoidlikumaks. Turuosaliste vastustest (joonis 2) nähtub, et lisaks regulatiivsetele takistustele mängisid rolli ka kohalike investorite eelistus investeerida kohalikesse fondidesse, aga ka erinevused liikmesriikide maksusüsteemides. Direktiivid ülevõtmise erisused riigiti ja järelevalveasutuste erinevad praktikad mõjutavad seejuures oluliselt piiriülest pakkumist. EL passirežiimi, mille eesmärk on lihtsustada piiriülest pakkumist, erinev kohaldamine liikmesriigiti tähendab fondivalitseja jaoks lisakulusid (õigusnõustamine ja ajakulu). Samuti on osad liikmesriigid kehtestanud fondivalitseja jaoks riigis kohalolu (nt esindaja määramise) nõude, mis toob omakorda kaasa püsikulusid ja vähendab tulusust. Lisaks võib välja tuua, et kuigi ELi investeerimisfondide turg on valitsetavate varade kogumahu poolest USA järel maailmas suuruselt teine, on ELis pea neli korda rohkem fonde. Seega ELi fondid on võrreldes USAga oluliselt väiksemad. Väiksemad fondid tähendavad aga kõrgemaid fonditasusid investoritele ning mõjutab ka turudünaamikat, näiteks võimalikku vastumeelsust turustada fonde piiriüleselt, kuna see toob endaga kaasa lisakulusid. Järgnevalt tuuakse välja umbkaudsed kulud, mis kaasnevad kui fondi soovitakse pakkuda piiriüleselt. Lisakulud kaasnevad eelkõige eurofondi piiriülese pakkumisega (joonis 3), kus üks 17 Euroopa Liidu Nõukogu, „Capital markets unioon“: https://bit.ly/2RGxjNg 18 Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U 19 Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U Lisamärkus: Komisjoni paber avaldati 2018. aastal, mil Suurbritannia kuulus veel EL-i, seetõttu ka võrdlustabelis ära toodud. Riikide valiku aluseks oli peamised EL kapitaliturud. 8 kallimaid lisateenuseid on kontaktagentide teenuse sisseostmine, seda riikides, kes on kehtestanud fondivalitseja kohalolu nõude (direktiiviga 2019/1160 taoline nõue keelustatakse). Tabelis ei kajastu järelevalvega, sh aruandlusega seotud kulud. Eurofondi pakkumisega seotud kulud Liikmesriik Põhiteabe tõlkekulud Teenuseosutajate tasud Lisakulud Kulu iga põhiteabe Eelkõige informatsiooni- ja Kolmanda isiku/esindaja dokumendi kohta kontaktagentide tasud registreerimistasud/ õigusnõustamine Austria 150/200 € Makseasutuste miinimumtasud Algne tasu: 2 000 € 6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 € Saksamaa 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 € esindaja tasud 6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 € Prantsusmaa 150/200 € Makseasutuste tasud (miinimum) Algne tasu: 2 000 € 6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 € Suurbritannia 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 € kolmanda isiku tasud (miinimum) Iga-aastane tasu: 4 000 € 6 000 €/aastas Joonis 3 Näide lisakuludest, mida eurofondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel erinevates liikmeriikides (arvesse ei ole võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)20 Võrreldes eurofondidega on alternatiivfondide otsesed kulud mõnevõrra madalamad. Siiski tasub märkimist, et tabel ei sisalda järelevalve ja aruandlusega seotud kulusid. Alternatiivfondi pakkumisega seotud kulud Liikmesriik Põhiteabe Teenuseosutajate Lisakulud tõlkekulud tasud Kolmanda isiku/esindaja registreerimistasud Kulu iga põhiteabe dokumendi kohta Austria - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 € Saksamaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 € Prantsusmaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 € Suurbritannia - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 € Joonis 4 Näide lisatasudest, mida alternatiivfondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel kutselistele investoritele (arvesse ei ole võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)21 2020. aasta septembris avaldas komisjon uue tegevuskava EL kapitaliturgude liidu edendamise kohta eelseisvatel aastatel. Tegevuskava kolm põhieesmärki on: 1) keskkonnahoidlik, digitaalne, kaasav ja vastupidav majanduse taastumine muutes rahastuse ELi ettevõtjatele lihtsamini kättesaadavaks; 2) muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine ELi kodanike jaoks veelgi turvalisemaks; 20 Ibid. 21 Ibid. 9 3) integreerida veelgi rohkem liikmesriikide kapitaliturud, et saavutada tõeliselt ühtne, tervet ELi hõlmav kapitaliturgude liit. Nimetatud põhieesmärkide saavutamiseks tegi komisjon ettepaneku 16 sihtotstarbelise meetme rakendamiseks, millest üks on ka järelevalve ühtlustamine ja ELi finantsturgude ühtse reeglistiku järjepidev rakendamine. Selle meetme raamesse paigutub ka eelnõu aluseks olev direktiiv, mis muudab omakorda juba eespool nimetatud UCITS ja AIFMD direktiive. Koos direktiiviga võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/1156. Tagamaks võrdsed võimalused ühelt poolt riskikapitalifondidele (määrus (EL) nr 345/2013 ) ja sotsiaalettevõtlusfondidele (määrus (EL) nr 346/2013) ning teiselt poolt muudele alternatiivfondidele, lisati määrussesse 2019/1156 eelturustamist käsitlevad õigusnormid, mis on identsed direktiivis 2011/61/EL sätestatud eelturustusnormidega. Nimetatud määrusega ühtlustatakse kohalduvat reklaamteadete raamistikku, et paremini kaitsta investoreid (nt nõue, et reklaamteated peavad olema äratuntavad, need peavad kirjeldama osakute ning aktsiate ostmisega seotud riske ja hüvesid, jm). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA) juurde luuakse keskandmebaas, mis sisaldab liikmesriikides reklaamteadete suhtes kohaldatavate nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega pädevate asutuste veebisaitidel avaldatavale teabele – eesmärgiks on suurendada läbipaistvust ja investorite kaitset ning hõlbustada reklaamteadete suhtes kohaldatavaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme käsitleva teabe kättesaadavust. Reklaamteadetega seotud nõuded olid varemalt sätestatud investeerimisfondide direktiivides (UCITS ja AIFMD), kuid nõuete ühesugusemaks rakendamiseks toodi need määruse tasemele. Määrus sätestab investeerijatele suunatud reklaamteadetele täpsemad tingimused ja kehtestab nõude, et investeerimisfondide reklaamteadetes tuleb selgelt kirjeldada investeerimisega seotud riske ja hüvesid, samuti peab reklaamteadetes esitatav teave olema tõene, üheselt mõistetav ja mitteeksitav. Määrusega lihtsustatakse investorite ligipääsu investeerimisfondide pakkumise ja piiriülese tegevusega seotud teabele. Seega sätestatakse määruses finantsjärelevalve asutuste (Eestis Finantsinspektsioon) kohustus avaldada oma veebilehel vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses kasutatavas keeles siseriiklikud investeerimisfondide pakkumisele kohalduvad reeglid. Samuti loob Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus keskse andmebaasi, mis avaldab eelnimetatud nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega finantsjärelevalve asutuste veebilehtedel avaldatavale teabele. Samuti kohustab määrus finantsjärelevalve asutusi oma veebilehtedel avalikustama tasumäärad, mida rakendatakse piiriülese tegevuse järelevalve eest. Lisaks koondab ja avalikustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus teabe kõigi piiriüleselt pakutavate euro- ja alternatiivfondide kohta, sh kõik liikmesriigid, kus neid turustatakse. Seega püütakse luua pidevalt ajakohastatav keskne andmebaas, mis peaks lihtsustama investeerimisotsuste tegemist. 2.2. Eelnõuga tehtavad peamised muudatused, mis seonduvad fondide piiriülese pakkumisega 10 Nagu eelpool mainitud sisaldab eelnõu muudatusi, mis rakenduvad eurofondidele ja alternatiivfondidele ning nendest tulenevad olulisemad muudatused on järgmised: 2.2.1. Muudatustest teavitamise kord Eelnõuga ühtlustatakse eurofondidele ja alternatiivfondidele piiriülesel pakkumisel kehtivat teabe muudatustest teavitamise kohustust. Kehtiva IFS kohaselt peab piiriüleselt alternatiivfondi pakkuv valitseja teavitama Finantsinspektsiooni, kui soovib muuta fondi tegevuskava, alusdokumenti või muud seaduses sätestatud teavet. Tagamaks suuremat õigusselgust ja harmoniseerimaks fondidele rakenduvaid nõudeid, sätestatakse analoogne kohustus ka piiriüleselt pakutavatele eurofondidele. Tagamaks, et fondide esitatud muudatuste lubatavuse kohta tehtaks võimalikult kiire otsus, täpsustatakse nii eurofondide kui ka alternatiivfondide puhul 15 tööpäevane tähtaeg Finantsinspektsiooni otsuse tegemiseks. Samuti täpsustatakse Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve suhtlemise ja teabe jagamise korda. 2.2.2. Püsiva asu- või tegevuskoha nõude välistamine EL 17 liikmesriiki on kehtestanud nõude, et fondi (nii euro- kui ka alternatiivfondi) piiriülesel pakkumisel kohustub fondivalitseja omama sihtriigis püsivat asu-või tegevuskohta (nt omama liikmesriigis esinduskontorit) või määrama sihtriigis kohal oleva esindaja. Nõude eesmärgiks on tagada, et investoritel oleks võimaus saada fondi kohta teavet, esitada kaebusi, märkida või nõuda osakute, aktsiate või osade tagasivõitmist. Mõned liikmesriigid nõuavad ühtlasi, et selle abil täidetaks lisaülesandeid, nagu kaebuste menetlemine või seadusliku esindaja roll (kaasa arvatud suhtlemine liikmesriigi järelevalveasutusega). Selline nõue ei võta aga arvesse tänapäevaseid digitehnoloogial põhinevaid lahendusi. Tegelikkuses kasutavad investorid ja fondivalitsejad suhtlemiseks peamiselt elektroonilisi ja muid kaugside vahendeid. Seega fondivalitseja püsiva asu- või tegevuskoha nõue sihtriigis ei oma suurt lisaväärtust, samas toob fondivalitsejale kaasa olulisi kulutusi. Samu, seaduses sätestatud võimalusi, saab pakkuda elektrooniliste suhtlusvahendite kaudu, mis on osapoolte jaoks mugavam ning soodsam. Siiski kehtib edasi fondivalitseja kohustus võimaldada kõikide tehingute ja investori õiguste kasutamist fondi sihtriigi keeles, seega ei vähendata investorite kaitset. Lisaks fondivalitsejale võib piiriülesel pakkumisel kohalikke ülesandeid täita ka muu üksus, kes tegutseb reguleeritud üksusena. Kuigi IFS ei sätesta fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustust omada Eestis püsivat asu- või tegevuskohta, lisatakse vastav säte IFSi täpsuse ja õigusselguse huvides. 2.2.3. Eurofondi ja alternatiivfondi pakkumise lõpetamise tingimuste lisamine Kehtiv IFS ei reguleeri olukorda, kui eurofondi või alternatiivfondi valitseja soovib lõpetada piiriülest fondi osakute, aktsiate või osade pakkumist. Muudatuste tulemusel määratakse kindlaks nii pakkumise lõpetamise kord kui ka tingimused, mida fondivalitseja peab täitma enne, kui fondivalitseja vabaneb kohustusest tõendada vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud siseriiklikele pakkumise nõuetele. Piiriülese pakkumise lõpetamise tingimuste täitmist kontrollib fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, kes edastab vastava teabe ka sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. 11 Kui pakkumist soovitakse lõpetada, rakenduvad kahesugused tingimused: fondivalitseja kohustused investorite ees ja fondivalitseja kohustused finantsjärelevalve asutuse ees. Fondivalitseja kohustused investorite ees jagunevad omakorda kaheks: teavitamiskohustus ja selgitamiskohustus. Fondivalitsejal on kohustus teavitada nii teadaolevaid investoreid kui ka avalikkust üldsusele juurdepääsetaval viisil (eelkõige fondi veebilehel) kavatsusest pakkumine lõpetada ning teha ettepanek ilma lisatasudeta tagasi võtta osakud, aktsiad või osad. Samas ei tulene sellest investoritele kohustus pakkumisega nõustuda ja ta võib oma investeeringud säilitada. Kuigi fondi pakkumine uutele potentsiaalsetele investoritele sihtriigis lõpeb, siis kohustub fondivalitseja investeeringud säilitanud investorite suhtes täitma kõiki IFSis nimetatud läbipaistvuse ja teabe andmise nõudeid. Koos pakkumise lõpetamise teavituse edastamisega tuleb lisada ka selgitus, mida toob tagasiostmise pakkumisega mittenõustumine investorile kaasa, näiteks mis tingimustel ja kuidas on investoril hiljem võimalik nõuda osakute, aktsiate või osade tagasiostmist ja kuidas tehakse vastavad väljamaksed. Pärast tagasivõtmise kuupäeva kohustub fondivalitseja esitama päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele teatise ja teabe, mis kinnitab, et on täitnud kohustuse teavitada investoreid. Finantsjärelevalve asutus kontrollib, kas esitatud teade vastab nõuetele ja on täielik, misjärel edastab selle sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (edaspidi ESMA). ESMA teavitamine on vajalik, kuna tulenevalt määrusest 2019/1156 haldab ESMA keskandmebaasi, milles on loetletud kõik piiriüleselt pakutavad eurofondid ja alternatiivfondid ning nende sihtriigid. Sihtriigi teavitamine on vajalik kuna pärast seaduses sätestatud info saamist lõpeb fondivalitseja kohustus tõendada vastavust sihtriigi pakkumisega seotud õigusnormidele. 2.2.4. Eelturustamise võimaluse lisamine Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „eelturustamine“ (ingl. k. pre-marketing). EL liikmesriikides eelturustamisele laienevad reeglid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Leidub riike, mis on siseriiklikes seadustes eelturustamise juba varasemalt reguleerinud, kuid esineb ka erandeid, näiteks Eesti, kus eelturustamist ei ole defineeritud ega reguleeritud. Seega vähendatakse riikidevaheliste eelturustamisele rakenduvate nõuete asümmeetriat ja tagatakse suurem õiguslik selgus juhuks, kui fondi soovitakse mõnes lepinguriigis eelturustada. Nagu mainitud, siis varasemalt ei ole Eesti õiguses nähtud ette võimalust alternatiivfondi valitsejal lihtsustatud korras selgitada välja turul olevate kutseliste investorite huvi fondivalitseja investeerimisidee või –strateegia vastu ja seega hinnata fondi turustamise potentsiaali turul. Kehtiv IFS sätestab vaid võimaluse alustada fondi ametlikku pakkumist, mis toob fondivalitsejale kaasa kohustuse teavitada pakkumise alustamisest Finantsinspektsiooni ja edastada seaduses sätestatud teave ja dokumendid. Võimaldamaks alternatiivfondide valitsejatel välja selgitada kutseliste investorite huvi fondi investeerimisidee- või strateegia vastu ilma, et alustataks IFSis sätetele vastavat pakkumist, luuakse fondivalitsejatele eelturustamise võimalus. Eelturustamine on siiski piiratud – eelturustada on lubatud vaid alternatiivfonde ja eelturustamist on võimalik läbi viia vaid kutseliste investorite hulgas. 12 Seaduses sätestatakse kindlad nõuded eelturustamisel kasutatavale teabele ning reguleeritakse finantsjärelevalve asutuste eelturustamisest teavitamise protsessi. Oluline on, et potentsiaalsetele investoritele edastatav teave ei oleks niivõrd täpne, et seda võiks lugeda reklaamiks või pakkumuseks, kuna kirjeldatud juhul oleks tegu pakkumusega ning fondivalitseja kohustuks finantsjärelevalve asutust sellest eraldi teavitama. Hoidmaks ära eelturustamise võimaluse kuritarvitamist ja seeläbi pakkumisest teavitamisest kõrvalehoidmist, sätestatakse, et kui eelturustamisele järgneva 18 kuu jooksul märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud osakuid, aktsiaid või osasid, siis loetakse seda märkimiseks pakkumise tulemusena ning rakendub pakkumisele kohaldatav teavitamiskord. Lisaks kohustub fondivalitseja dokumenteerima missugust fondi eelturustati, kellele ja missugust informatsiooni kutselistele investoritele jagati. 2.3. Eelnõuga tehtavad muud muudatused Eelnõuga tehakse parandusi ka IFSi tööandja pensionifonde puudutavates sätetes. Ilmnenud on paar sätet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37—85), mis ei ole IFSi korrektselt üle võetud ja mis eelnõuga parandatakse. Täpsustatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi arvutamise sätteid, et oleks üheselt mõistetav, kuidas leitakse sellise tööandja pensionifondi esinenud nõuete summa. Täiendatakse ka tööandja pensionifondide piiriülese pakkumise järelevalve sätteid, et need kohalduksid ka olukorras, kus piiriülese tegevuse on kaasa toonud tööandja pensionifondi valitsemise või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi portfelli või sellest osa üleandmine teisele teenusepakkujale. Vastav viide on järelevalve sätetest praegu ekslikult välja jäänud. Praktikas ühtegi tööandja pensionifondi Eestis moodustatud ei ole. Laiendatakse ka pensionifondide võimalusi vara investeerida, selleks lisatakse võimalus investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest ning seda kui 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Lisaks muudetakse eelnõuga IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid: piiratakse osakute ja aktsiate pakkumist jaeinvestoritele, kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale kapitalinõue. Samuti antakse Finantsinspektsioonile võimalus keelduda väikefondi valitseja registreerimisest. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võib Finantsinspektsioon registreerumisest keelduda vaid juhul, kui fondivalitseja ei esita nõuetekohast registreerimisavaldust. Käesolevaga keeldumise aluseid laiendatakse ja Finantsinspektsioon võib fondivalitseja jätta registreerimata, näiteks kui fondivalitseja esitab registreerumiseks ebaõigeid andmeid või kui fondivalitsejal puudub seos Eestiga. Lisatakse ka sätted, mille alusel Finantsinspektsioon saab õiguse omal algatusel võimaluse kustutada juba registreeritud tegevusloata väikefondi valitseja registrist. Muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu tõhusam toimimine ja jaeinvestorite parem kaitse. Samuti tehakse eelnõuga parandused KAVSi ja KASi. Muudatustega täpsustatakse krediidiandjate töötajate tasustamisele ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise nõudeid. Eelnõuga tagatakse, et krediidiandja (sh krediidiasutuse) töötajate tasustamise põhimõtted ei piira töötaja 13 võimalust tegutseda tarbija huvides ning tasustamine ise ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust. KAVSis vähendatakse perioodi 12 kuult kuuele kuule, mille järel võib krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada kui viimane ise sõnaselgelt loobub tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk väljastanud krediiti või vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid. Muudatustega viiakse KAVSi ja KASi tekst kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta (edaspidi hüpoteekkrediidi direktiiv) tulenevate nõuetega. Tulenevalt komisjoni delegeeritud direktiividest (EL) 2021/1269 ja (EL) 2021/1270 muudetakse ka VPTSi ja IFSi. Direktiivide üldine eesmärk on võimaldada rohkem investeerida nn rohelistesse ja laiemalt jätkusuutlikkesse investeerimistoodetesse (ehk tagada nn „sustainability factors“ arvesse võtmine). Selleks täpsustab esimene direktiiv (EL) 2021/1269 investeerimisteenuste osutajate (pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate) investeerimistoodete (väärtpaberite) väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Juba täna peab investeerimisteenuse osutaja väärtpaberi heakskiitmise protsessi käigus määrama kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma klientide liigituse kaupa ja hindama sellega seoses sihtrühmale kaasnevaid kõiki olulisi riske. Uuendusena tuleb kliendi liikide määramisel täpsustada ka millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuseesmärkidega konkreetne väärpaber sobib. Teine delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270 täpsustab eurofondide fondivalitsejate organisatsioonilisi, huvide konfliktide maandamise ja riskijuhtimisega seotud nõudeid seoses jätkusuutlikkusriskide arvestamisega. Muudatuste tulemusena peavad fondivalitsejad oma tegevustes, eelkõige riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskidena käsitletakse sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate governance) või ka keskkonnaalaseid sündmusi ja tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust. Taoliseks sotsiaalseks tingimuseks võib olla näiteks lapstööjõu kasutamine tootmisahelas, keskkonnaalaseks tingimusteks kliimamuutuste võimalik mõju tarneahelale. Üldjuhtimisriskide all võib käsitleda korruptsiooniga seotud riske, mille realiseerumise tulemusel võiva rakenduda riiklikud sanktsioonid ja lisaks saab kahjustada äriühingu reputatsioon. Riskid võivad tõstatuda ka fondivalitseja sise-struktuuris, sh võib tekkida huvide konflikt jätkusuutlikkusriskidega arvestamisel. Selliseks näiteks on rohepesu ehk tarbija eksitamine pakutava investeerimisvõimaluse keskkonnasõbralikkuse osas. Kirjeldatud riskide realiseerimine mõjutaks investeeringute väärtust kahtlemata negatiivselt. Delegeeritud direktiivi eesmärgiks on eelnimetatud riskide ennetamine – fondivalitsejatele pannakse kohustus jätkusuutlikkusriske nii sise-eeskirjades, investeerimispoliitikates, riskipoliitikates kui ka huvide konflikti haldamisel arvesse võtta. Seega püütakse muudatuste läbi tagada, et investorite huvid on kaitstud võimalike uute riskide vastu ning investeeringute väärtus püsiks ka pikas perspektiivis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Investeerimisfondide seaduse muudatused 14 Seaduse täiendamine § 38 lõikega 42. IFSi kohaselt võib avalik fond fondi tingimusi või põhikirja oluliselt muuta juhul kui muuhulgas täidetakse IFS § 38 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimustest vähemalt ühte: osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist (punkt 1); fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem (punkt 2); või fondi osakuomanike üldkoosolekul on fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise poolt vähemalt 90% üldkoosolekul esindatud häältest (punkt 3). Eelpool nimetatud sätete eesmärgiks on tagada, et fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral on investoritel võimalik kuludeta fondist väljuda või suurem osa osakuomanikke on fondi tingimuste või põhikirja oluliste muutmise poolt. Samas tegutsevad Eesti turul mh ka sellised kinnised lepingulised fondid, mille tingimustes ei ole ette nähtud osakuomanike üldkoosolekut (lubatud IFS § 47 kohaselt). Nimetatud fond ei saa täita ühtegi IFS § 38 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimustest. Kuid tingimuste oluline muutmine on seaduses ettenähtud funktsioon, mis peaks olema tagatud kõigile fonditüüpidele. Kui fondi tingimusi või asutamisdokumente kordagi oluliselt muuta pole võimalik, võib fondi valitsemine muutuda keeruliseks ja piirata liigselt fondi kasumlikkust. Seetõttu tehakse eelnõuga muudatusettepanek lubada kinnistel lepingulistel fondidel, millel ei ole üldkoosolekut, tingimusi oluliselt muuta juhul, kui fondi osakud on võetud kauplemiskohas kauplemisele. Kauplemiskoht on VPTS § 3 kohaselt reguleeritud väärtpaberiturg, mitmepoolne kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem. Investoritele toob võimalus tingimusi oluliselt muuta kaasa paindlikuma toote, samas on investoril võimalus soovi korral ka väljuda. Riskid investori jaoks sisuliselt ei suurene, sest kauplemiskoha kaudu väljumise võimalus on tagatud. Võrreldes IFS § 38 lõike 4 loeteluga on ainuke erinevus see, et kauplemiskoha kaudu pole garanteeritud, et väljumishind pole puhasväärtusest väiksem. Seaduse täiendamine § 73 lõikega 71. Sättega võetakse üle direktiiv (EL) 2021/2261 artikkel 1(1). Seadusesse lisatakse säte, millega täpsustatakse, et põhiteabedokumenti tuleb pidada vastavaks investorile esitatava põhiteabe suhtes kohaldatavatele nõuetele ning kui fondivalitseja koostab ja esitab määruse nr 1286/2014 kohase põhiteabedokumendi ei pea ta esitama põhiteavet. Seaduse täiendamine § 80 lõikega 71. Sättega võetakse üle direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 2, mille kohaselt kustutatakse eurofondi direktiivis (direktiiv 2009/65/EÜ) artikkel 77, mis reguleerib eurofondi investoritele suunatud reklaamteateid. Nimetatud artikkel kustutatakse eurofondi direktiivist kuna määrus 2019/1156 tugevdab eurofondide reklaamteadete ja avaldatava teabe raamistikku võrreldes kehtiva direktiivi artikliga 77. Eesti õiguses on nimetatud säte võetud üle IFS § 80, mis kohaldub kõigile avalikele fondidele. Seega lisatakse §-i 80 täpsustus, et eurofondide kohta teabe avaldamist reguleerib määrus 2019/1156. 4. jao pealkirja muutmine. Alternatiivfondide direktiivist tulenevalt kohalduvad täiendavad nõuded nii alternatiivfondi kohta investorile teabe andmisele, aruandlusele kui ka Finantsinspektsioonile esitatavale täiendavale teabele. Need nõuded kohalduvad nii avalikult 15 kui mitteavalikult pakutavatele alternatiivfondidele. IFSi 4. jaos sätestatakse erisused, mis rakenduvad teabe avalikustamisele ja aruandlusele, kui avalikku fondi valitseb alternatiivfondi fondivalitseja. Uuendusena lisatakse IFSi 4. jakku säte (§ 911), millega reguleeritakse juhtu, kui avalikku alternatiivfondi pakutakse jaeinvestoritele, ehk isikutele, kes ei ole kutselised investorid. Sellest tulenevalt lisatakse 4. jao pealkirja viide, et nimetatud jaos sätestatakse ka avaliku alternatiivfondi pakkumise erisused. Seaduse täiendamine §-ga 911. Kehtivas IFSis ei ole eraldi reguleeritud olukorda, kui fondi soovitakse pakkuda jaeinvestorile ehk isikule, kes ei ole kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 tähenduses. Rakenduvad vaid üldised nõuded, mida tuleb täita juhul, kui pakutakse avalikku fondi ja mis on sätestatud §-s 89 jj. Pakkumise sihtrühmast (jaeinvestoritest) tulenevaid lisanõudeid kehtivas IFSis ei ole.. Tarbijakaitselistel eesmärkidel kehtestab direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 6 tingimused, mida tuleb täita juhul, kui alternatiivfondi pakutakse jaeinvestoritele – seda nii avaliku kui ka mitteavaliku fondi pakkumisel. Seetõttu lisatakse IFSi 10. peatüki 4. jakku uus paragrahv, mis reguleerib avaliku alternatiivfondi pakkumist jaeinvestoritele. Lõige 1 nimetab tingimused, mida tuleb täita kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor. Investorile peab olema tagatud võimalus anda osakute või aktsiate märkimis-, omandamis- ja tagasivõtmise korraldusi ning fondivalitseja peab neid vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega ka töötlema (punkt 1). Samuti peab fondivalitseja andma investorile teavet, kuidas investor saab punktis 1 nimetatud korraldusi teha ja kuidas toimub tulu väljamaksmine investorile (punkt 2). Fondivalitseja kohustub andma ülevaate õigustest, mis tulenevad fondi investoriks olemisest, näiteks selgitama, kuidas saab investor esitada kaebusi ja kelle poole peaks selleks pöörduma (punkt 3). Fondivalitseja kohustub investorile kättesaadavaks tegema §-des 90 ja 91 nimetatud teabe ja dokumendid – investoril peab olema võimalik nimetatud teabe ja dokumentidega tutvuda ja soovi korral nendest koopiaid teha (punkt 4). Fondivalitseja peab nimetama ka kontaktisiku, kelle ülesandeks on teabe andmine ja vahendamine Finantsinspektsioonile. Selliseks teabeks võib olla näiteks teave, mis on vajalik käesoleva paragrahvi kohaselt nõutud ülesannete täitmist tõendada (punkt 5). Samuti kohustub fondivalitseja andma investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas käesolevas lõikes nimetatud võimalusi saab kasutada ehk kuidas fondivalitseja täidab lõikest tulenevaid kohustusi (punkt 6). Paragrahvis 911 nimetatud nõudeid tuleb täita elektroonilisi vahendeid kasutades eesti või inglise keeles ja investoritel peab olema võimalus suhelda fondivalitsejaga (sh anda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud korraldusi) elektroonilisi kanaleid kasutades eesti või inglise keeles (lõige 2). Lõike 3 eesmärgiks on lubada fondivalitsejal IFS § 364 nimetatud tingimustel anda kolmandale isikule üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid – eelkõige peetakse siin silmas olukorda, kui soovitakse kasutada kolmandat isikut, et täita lõikes 1 nimetatud kohustusi, näiteks informatsiooni andmise või kontaktpunktiks olemisega seotud kohustusi. Lõikes 1 nimetatud fondivalitseja ülesannete edasiandmisele on seatud siiski teatud tingimused: esiteks on fondivalitseja ülesannete edasiandmine lubatud vaid kirjaliku lepingu alusel, milles tuleb 16 täpselt määratleda üle antavad tegevused ning nende jaotumine fondivalitseja ja kolmanda isiku vahel. Teiseks määratletakse kirjalikus lepingus selgelt kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt kõik vajalik teave ning asjakohased dokumendid, mida kolmas isik vajab, et täita talle üle antud kohustusi. Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja Finantsinspektsioonil on § 455 lõike 2 punktist 4 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda isiku üle talle üle antud kohustuste ulatuses. Lisaks tasub rõhutada, et isegi kui fondivalitseja kasutab osade või kõigi ülesannete täitmiseks kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus teenuste kvaliteetse ja nõuetekohase pakkumise eest siiski fondivalitsejale. Paragrahvi 121 lõike 2 punkti 3 muutmine. Kehtivas IFS-is on pensionifondidele võrreldes eurofondidega nähtud ette teatud erandid varade investeerimisele, mis on sätestatud §-s 121. Eelnõuga erandite hulka mõnevõrra laiendatakse ja sätestatakse, et pensionifondide vara võib investeerida ka toormega seotud väärtpaberitesse. Seaduse täiendamine § 121 lõikega 31. Pensionifondide vara investeerimisel tuleb järgida §-s 106 sätestatud piirangut, mille kohaselt võib fondi vara investeerida nõudmiseni või kuni 12- kuulise tähtajaga hoiustesse. Pidades silmas, et pensionifondi investeeringud on pikaajalise iseloomuga, mistõttu ei ole investeeringute likviidsus nii määrava tähtsusega kui eurofondide puhul, ei ole hoiuste ajaline piirang sellisel kujul vajalik. Eelnevast tulenevalt sätestatakse pensionifondidele eripiirang, mille kohaselt pensionifondi vara on lubatud investeerida ka pikematesse kui 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, ent säilitatakse muud §-st 106 tulenevad nõuded. Paragrahvi 123 muutmine. Võttes arvesse, et §-s 123 sätestatud investeerimispiirangu all arvestatakse ka kulda investeerivad indeksfondid, on 5%-line piirang liialt madal ja piirab pensionifondide investeerimisvõimalusi. Lisaks tuleb võtta arvesse, et pensionifondide investeerimisvõimalusi laiendatakse §-ga 121 ja lubatakse investeerida ka toormetega seotud väärtpaberitesse. Seega muudetakse §-s 123 sätestatud koondpiirangut ja suurendatakse seda 25%-ni. Toormeturg on tihtipeale aktsiaturust veelgi volatiilsem, mistõttu varem, kui pensionifondidele kehtis ka maksimaalne aktsiapiirang, ei olnud riskide täiendav suurendamine põhjendatud. Tänaseks on oluliselt lõdvendatud pensionifondide investeerimispiiranguid ja pensionifondid võivad võtta oluliselt suuremaid riske (sh võimendust). Pensionifondide investeerimispiirangute reguleerimisel on suund üha rohkem mõistlikkuse põhimõttele (prudent person principle), kus fondivalitseja peab ise hindama, millised on sobilikud investeeringud, mis vastavad fondi tingimustele ja on osakuomaniku jaoks kasulikuimad. Senine praktika on ka tõestanud, et fondivalitsejad on vastavalt sellele põhimõttele käitunud. Seepärast ei ole enam põhjendatud käesolev muudetav piirang ning pensionifondidel võib lubada oluliselt rohkem investeerida väärismetallidesse ja ka teistesse toormetesse. Kuigi toormeturg on volatiilne, ei tähenda see tingimata pensionifondide riskide suurenemist. Kuna toormeturg ei ole enamasti korrelatsioonis võlakirja- ja aktsiaturgudega, siis võimaldavad need investeeringud just paremini riske maandada portfelli täiendava mitmekesistamise kaudu ning seeläbi potentsiaalselt tõsta ka fondide tootlikkust. 17 Paragrahvi 124 lisatakse lõige 4. Tulenevalt IFS-i § 119 lõikest 4 on pensionifondidel keelatud käendamise või tagatise andmise läbi võtta kolmandate isikute kohustusi. Seda piirangut ei rakendata aga juhul kui fondi vara arvel omandatakse väärtpabereid või muud vara, mille eest ei ole täielikult tasutud. Praktikas teevad fondid mitmeid tehinguid läbi nende omandis olevate äriühingute (nn special purpose vehicle ehk SPV-de). Eelkõige tehakse niimoodi kinnisvaratehinguid – pensionifondid ei soovi üldjuhul nt arendusprojekti puhul suurendada moodustamise järgselt kohe omakapitali või anda ühingusse omanikulaenu. Seda tehakse alles siis, kui ühing peab vastaspoolte ees võetud rahalisi kohustusi täitma asuma. See tähendab aga, et vastaspoole lepingupartner on sisuliselt tühi äriühing, mille suuromanik ei saa kehtiva regulatsiooni kohaselt kontrollitava äriühingu võetud kohustusi tagada. Kui fondidel lubatakse kontrollitava äriühingu kohustusi tagada, ei pea fondid sellesse raha kanda ja fondi vahendeid kontol hoia. Selle asemel saaks vahendeid fondi tasandil investeerida muudesse instrumentidesse, kuni kontrollitaval äriühingul tekib rahavajadus. Seetõttu võiks võimaldada fondil kontrollitava äriühingu kohustuse tagamist pensionifondi arvel, kui selline struktuur fondi tasandil on osakuomanike huvides. Seetõttu lisatakse §-i 124 uus lõige 4, mille kohaselt ei kohaldata § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut piirangut juhul kui see toimub pensionifondi või pensionifondile kuuluva äriühingu arvel tehtud tehingu täitmise tagamiseks või võetud laenu tagamise eesmärgil. Lisatud sõnastuse kohaselt peab äriühing olema pensionifondi poolt kontrollitav ehk sisuliselt peab tal selles äriühingus olema üle 50%-line osalus. Paragrahvi 227 lõigete 7 ja 10 muutmine. Paragrahv reguleerib määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi arvutamist. Muudatuste aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2341 artikkel 18 lõike 4 lõigud 2–4.22 Omavahendite normatiiv arvutatakse kogutud preemiate või esinenud nõuete põhjal ning vastavalt sellele, milliste tingimustega pensioniskeeme selline pensionifond pakub. Kui pensioniskeem katab ka haiguse ja õnnetusjuhtumi riske, arvutatakse omavahendite normatiiv nende riskide osas IFS § 227 lõigete 7–13 kohaselt. Eelnõuga täpsustatakse lõikes 10, et esinenud nõuete summast tuleb enne selles lõikes viidatud jagamise ja summeerimise tehteid lahutada esmalt tagasinõuetest samal perioodil laekunud summa. Eelkõige on mõeldud siin regressi käigus tagasi saadud summasid. Seoses lõike 101 lisamisega tehakse vastav täpsustus ka lõikes 7 esitatud viidetes. Paragrahvi 227 lisatakse lõige 101. Selguse huvides lisatakse paragrahvi lõige 101, milles sätestatakse, et majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata nõuete eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse majandusaasta lõpu ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena. Nii oli ka lõigete 10 ja 11 sõnastamisel algselt eeldatud, kuid selguse huvides antakse see osa arvutuskäigust eelnõuga konkreetselt ette. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016L2341 18 Ühtegi sellist tööandja pensionifondi, kes IFS § 227 alusel omavahendite normatiivi arvutaks, Eestis asutatud ei ole. Peatüki 21 pealkirja muutmine. 21. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib mitteavaliku fondi kohta teabe esitamist ja raamatupidamist. Uuendusena lisatakse 21. peatükki ka üldised nõuded mitteavaliku fondi kohta avalikustatavale teabele. Sellest tulenevalt lisatakse peatüki peakirja ka viide fondi kohta teabe avalikustamisele. Seaduse täiendmaine §-ga 2651. Kehtivas redaktsioonis ei reguleerita täpsemalt mitteavaliku fondi kohta avalikustatavat teavet ja selle kvaliteeti. Kuna fondivalitsejad kasutavad potentsiaalsete klientide leidmiseks veebilehti jms, mis on kättesaadavad ka jaeinvestoritele, on investorite kaitse perspektiivist eriti oluline sätestada nõuded avalikustatavale teabele. Seega kehtestatakse IFS §-le 80, mis reguleerib avalike fondide kohta avalikustatavat teavet, sarnased nõuded ka mitteavalikele fondidele. Muudatuste tulemusena tuleb fondivalitsejatel tagada, et ka mitteavalike fondide kohta avaldatav teave on tõene ja üheselt mõistetav. Peatüki 22 pealkirja muutmine. 22. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib alternatiivfondi valitseja valitsetava mitteavaliku alternatiivfondi pakkumise, fondi kohta teabe avalikustamise, aruandluse ja investeerimise nõudeid. Uuendusena lisatakse peatükki ka säte, mis reguleerib fondi eelturustamist (§ 2671). Sellest tulenevalt uuendatakse ka peatüki pealkirja ja lisatakse viide fondi eelturustamisele. Paragrahvi 267 lõike 1 muutmine. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis. Kuna IFSi lisatakse võimalus eelturustada alternatiivfonde, siis lisatakse § 267 lõikesse 1 sellekohane viide, ehk peatükis sätestatut kohaldatakse ka alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida eelturustatakse lepinguriigis. Seaduse täiendamine §-ga 2671. IFSis ei ole eelnevalt reguleeritud eelturustamise võimalust ning sellest tulenevalt lisatakse IFSi 22. peatükki uus paragrahv. Paragrahvi 2671 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõiked 1 ja 2. Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „eelturustamine“ (ingl. k. „pre-marketing“), mida käesoleva ajani ei ole Eesti finantsvaldkonna seadustes kasutatud. Lisaks sätestatakse üldised nõuded, mida fondivalitsejad peavad järgima, seda nii juhul kui Eesti fondivalitseja soovib fondi turustada teises lepinguriigis kui ka teise lepinguriigi fondi eelturustamisel Eestis. Eelturustamine on oma olemuselt alternatiivfondi võimaliku investeerimisidee tutvustamine kutselistele investoritele, seejuures kutseliseks investoriks on VPTS § 6 lõikes 2 nimetatud isik. Seega ei ole eelturustamine lubatud jaeinvestoritele. Eelturustamist võib teostada nii alternatiivfondi kui ka selle allfondi osas. Seejuures ei ole oluline, kas eelturustatav fond on eelturustamise hetkeks asutatud või moodustatud, kuna eelturustada võib ka asutamata ja moodustamata fonde. Alternatiivfondi valitseja kohustub dokumenteerima eelturustamisega seotud tegevused, eelkõige millise fondi investeerimisstrateegiat või –ideed investoritele tutvustati, millistele investoritele ja missugust teavet fondi kohta jagati. Samuti peab fondivalitseja dokumenteerima 19 missuguseid dokumente või kavandeid investoritele fondi kohta jagati. Sätte eesmärk on teha Finantsinspektsioonil võimalikuks kontrollida, kas eelturustamine on toimunud nõuetekohaselt, eelkõige teha kindlaks, et investoritele ei ole eelturustamise käigus antud liiga täpset informatsiooni, mis võimaldaks fondi osakute, aktsiate või osade omandamise üle otsustada, võimaldatud märkimist või muul viisil antud sellises ulatuses fondi kohta teavet, mida võiks pidada fondi pakkumiseks IFS § 10 mõttes. Eelturustamise järgselt 18 kuu jooksul loetakse igasugune eelturustatud fondi osakute, aktsiate või osade märkimine eelturustamise riigis märkimiseks pakkumise tulemusel – seda ka juhul kui initsiatiiv märkimiseks tuleb investori enda poolt, samuti, kui märkimist teostab kutseline investor, kellele fondi otseselt ei eelturustatud. Sellisel juhul peab fondivalitseja teavitama Finantsinspektsiooni fondi pakkumise alustamisest IFSi nõuetele vastavalt: kui tegemist on riigisisese pakkumisega, siis tuleb järgida §-s 268 sätestatud fondi pakkumise alustamisele sätestatud nõudeid, kui tegemist on piiriülese pakkumisega, siis § 410 jj sätestatud korda. Seejuures tuleb IFSis sätestatud pakkumise alustamise protsess läbida enne fondi osakute, aktsiate või osade märkimist. Seaduse täiendamine §-ga 2672. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse Finantsinspektsiooni teavitamist eelturustamisest teavitamisest. Fondivalitseja kohustub eelturustamisest teavitama Finantsinspektsiooni kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist. Eelturustamise teatele tuleb lisada teave, mis aja jooksul eelturustamine toimub või toimus ning ülevaade eelturustamisest, sh teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta. Lisatakse ka loetelu eelturustatavatest või eelturustatud fondidest või nende allfondidest. Paragrahvi 2672 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2. Seaduse täiendamine §-ga 2701. IFSi 3. osasse, mis reguleerib alternatiivfondi mitteavalikku pakkumist, lisatakse paragrahv, mis sätestab täiendavad nõuded, kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 6. Sisult on käesolev paragrahv sarnane §-ga 911. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mida fondivalitseja peab täitma, kui soovib mitteavalikku fondi pakkuda jaeinvestorile. Fondivalitseja kohustub võimaldama investoril teha märkimis-, omandamis- ja tagasivõtmise korraldusi ja täitma neid kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga (punkt 1). Samuti peab fondivalitseja andma investorile teavet, kuidas nimetatud korraldusi teha (punkt 2). Investorite õiguste kaitse perspektiivist on oluline, et jaeinvestorile selgitatakse, millised õigused kaasnevad fondi investeerimisega, näiteks peaks investorile andma teavet, kelle poole ja kuidas kaebuse esitamiseks pöörduda (punkt 3). Käesolev paragrahv on siiski erisuseks mitteavaliku fondi pakkumisel ja sätestab, et kui fondi pakutakse jaeinvestorile, peab ka mitteavaliku fondi kohta tegema tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks §-des 269 nimetatud teabe ja fondi aastaaruande (punkt 4). Sarnaselt §-ga 911 kohustub ka mitteavaliku fondi valitseja nimetama fondivalitseja kontaktisiku, kes suhtleb vajadusel finantsjärelevalve asutusega ja edastab järelevalvele selle nõutud teabe, nt info käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmise kohta (punkt 5). Samuti tuleb fondivalitsejal anda lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste täitmise kohta püsival andmekandjal investorile teavet (punkt 6). Kuna fondivalitseja ei kohustu 20 fondi pakkumiseks omama investori päritoluriigis püsivat asu- ega tegevuskohta, ega määrama kolmandast isikust esindajat, on oluline, et kõiki lõikes 1 nimetatud investori õiguseid ja võimalusi saaks investor kasutada elektrooniliste vahendite abil, seejuures eesti või inglise keeles (lõige 2). Lõikes 3 täpsustatakse, et fondivalitseja võib lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda täitmiseks IFSi § 364 nimetatud tingimustel kolmandale isikule. Lõikes 1 nimetatud kohustuste üleandmine võib toimuda vaid kirjaliku lepingu alusel ning selles peab detailselt määratlema, millised ülesanded kolmandale isikule üle antakse. Samuti peab lepingus selgesõnaliselt sätestama, et ülesandeid täitval kolmandal isikul on õigus saada fondivalitsejal talle üle antud kohustuste täitmiseks vajaliku teabe ja dokumendid. Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja Finantsinspektsioonil on §-st 455 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda isiku üle talle üle antud kohustuste ulatuses. Juhul kui fondivalitseja kasutab ülesannete täitmiseks kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus teenuste pakkumise eest siiski fondivalitsejale. Paragrahvi 289 lõike 1 punkt 1 muutmine. Depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing, kes hoiab ja säilitab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara vastavalt depoolepingule. Tulenevalt IFS § 285 lõikest1 peab kõigil fondidel, va arvatud väikefondi valitseja valitsetaval fondil ja eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil, olema depositoorium. IFS § 289 lõige 1 sätestab täpsemalt depositooriumi peamised ülesanded: fond vara hoidmine, fondi vara arveldamine ja rahavoogude jälgimine, ning muud järelevalvelised kohustused. Säte tugineb eelkõige AIFM direktiivile (artikli 21 lõige 7 ja lõige 9 punktid a-c ja e) ja UCITS direktiivile (artikkel 22). Kehtiva sõnastuse kohaselt kohustuvad depositooriumid lisaks fondide väärtpaberite hoidmisele hoiustama ka fondi raha (§ 289 lg 1 p 1). Nimetatud sätte osas läheb Eesti siseriiklik regulatsioon kaugemale, kui direktiivide sõnastused, mis näevad ette vaid rahaliste vahendite üle arvestuse pidamise ning rahavoogude jälgimise. Nagu mainitud, siis depositooriumid hoiavad lisaks pensionifonde väärtpaberitele ka fondi raha. Hetkel tähendab depositooriumi jaoks pensionifondi raha hoidmine kulu, mis tuleneb hoiuste negatiivsest intressist ja mis ei ole depositooriumi jaoks eraldi hüvitatav. Depositoorium peab selle kulu katma depootasust, mis võetakse fondivalitsejalt. Hoiused on aga võrreldavad teiste investeeringutega (aktsiad, võlakirjad jms), kus võib samuti olla negatiivne tootlus või intress ja sellisel juhul kajastub see osakute puhasväärtuses ning seega ka fondi tootluses. Tänane hoiuste erikohtlemine ei ole kuidagi põhjendatud, sest sisuliselt on hoiused nagu teised pensionifondi investeeringud ja hoiuste intressi peaks käsitlema samamoodi nagu teiste väärtpaberite intressi/tootlust. Sellest tulenevalt muudetakse seadust selliselt, et hoiuste intressi ei käsitleta depootasu osana ning vastav kulu kaetakse pensionifondi arvelt. Pensionifondide vara investeerimisel, sh rahas hoidmine hoiustes, peab fondivalitseja lähtuma osakuomaniku parimatest huvidest. Seepärast on ka hoiuste maht fondivalitseja otsustada, teatud olukordades võivad olla osakuomanike jaoks ka negatiivse intressiga hoiused kasulikud. 21 Näiteks kui fondil on vaja likviidsust, kas siis osakuomanikele raha väljamakseteks või vahetustehingute tegemiseks, siis võib ka negatiivne hoiuste intress olla soodsam võrreldes võlakirjade või muudel rahaturuinstrumentide intressidega. Kui depoopangad ei pea hoiuste kulu edaspidi ise katma depootasude arvelt, siis on potentsiaalselt võimalik depootasusid ja seega ka valitsemistasusid vähendada. Hoiuste intressikulu võtmine fondi arvelt ei pruugi seega kokkuvõttes mõjutada negatiivselt fondide tootlust. Eelnevast tulenevalt viiakse siseriiklik õigus kooskõlla AIFM ja UCITS direktiividega. § 289 lõige 1 punktis 1 eemaldatakse viide rahale ning lisatakse viide muudele finantsinstrumentidele, mida on võimalik hoida. Vaatamata muutusele jääb depositoorium ka tulevikus teostama kontrolli rahavoogude üle, kuid fondid võivad raha hoiustada mujal, kui depositooriumis. Seega tagatakse ka tulevikus kontroll pensionifondide varade üle. Paragrahvi 330 lõike 1 punkti 6 muutmine. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab alternatiivfondi valitseja tegevusloa taotluses täpsustama mh punkt 6 kohaselt, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutselise investoritena. Samas on Eestis alternatiivfondi pakkumine jaeinvestoritele lubatud ja sellekohased lisanõuded kehtestatakse käesoleva eelnõuga. Õigusselguse huvides täpsustatakse, et alternatiivfondi valitseja tegevusloa taotluses peab selgitama, kuidas välistatakse pakkumine isikutele, kes ei ole kutselised investorid vaid juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda jaeinvestoritele. Seaduse täiendamine §-ga 3571. Lisatav paragrahv reguleerib eurofondide jätkusuutlikkusriskidega seotud kohustusi ja sätestab, kuidas peavad eurofondi valitsejad oma tegevuses, eelkõige eurofondi juhtimises arvestama jätkusuutlikkusriskidega. Paragrahvi aluseks on komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega eurofondid peavad arvestama. Kuna eelpool nimetatud delegeeritud direktiiv käsitleb üksnes eurofonde ja nende valitsejaid, siis lisatakse uus säte IFSi 27. peatüki 3. jao 2. jaotisesse, ehk vastavaid nõudeid ei laiendata teistele fondivalitsejatele. Lõike 1 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 8, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL artikli 38 lõike 1 teist lõiku. Artikli 38 kohaselt peab eurofondi riskijuhtimispoliitika (ehk riskijuhtimise reeglid) võimaldama hinnata valitsetava eurofondi positsioonidega seotud riske, sealhulgas turu-, likviidsus- ja vastaspooleriske. Uuendusena lisatakse, et eurofondi riskijuhtimispoliitika peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida ka jätkusuutlikkusriske. Lõike 2 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3, mille kohaselt peavad eurofondi fondivalitsejate juhid ja töötajad omama teadmisi ja kogemusi ka oma töös jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks tagamaks, et investorite huve kaitstaks ka jätkusuutlikkusega seotud riskide eest. Seega kehtestatakse fondivalitseja juhtidele ja töötajatele võrreldes teiste fondide valitsejatega mõnevõrra kõrgemad nõuded. Lõike 3 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 5, millega reguleeritakse kõrgema juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni täitva isiku teostatavat kontrollikohustust. Juhatus kohustub tagama, et fondivalitseja korrad vaadatakse regulaarselt üle ja viiakse vajadusel vastavusse seaduse nõuetele. Kuna käesolevaga lisatakse seadusesse jätkusuutlikkusriskidega seotud 22 nõudeid, siis kehtestatakse ka juhatusele kohustus, et fondivalitseja juhtimine, sh valitsevate fondide investeerimisotsuste tegemise kord, investeerimispoliitika, riskipiirangud ja riskijuhtimise reeglid, võtavad arvesse jätkusuutlikkusriske. Lõike 4 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 2, millega täiendatakse fondivalitseja menetluste ja organisatsioonilise struktuuri üldnõudeid. Eurofondi fondivalitsejad kohustuvad oma sise-eeskirjade kehtestamisel võtma arvesse jätkusuutlikkusriske. Näiteks § 344 lõge 3 punkt 4 kohaselt peab fondivalitseja määrama kindlaks riskijuhtimise reeglid ja nende rakendamise korra. Täiendusena peavad eurofondi fondivalitsejad riskijuhtimise reeglites ja nende rakendamise korras arvestama ka jätkusuutlikkusriskidega. Samuti tuleb fondivalitsejal arvestada jätkusuutlikkusriskidega IFS § 345 lõike 2 kohustuste täitmisel, st arvestama jätkusuutlikkusriskidega IFS § 345 lõikes 2 nimetatud andmete säilitamisel. Lõike 5 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 6. Muudatusega täpsustatakse, et eurofondi fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamisel lisaks IFS § 352 sätestatule arvesse võtma ka huvide konflikte, mis võivad tekkida jätkusuutlikkusriskidega arvestamisel. Sellisteks huvide konfliktiks võib olla näiteks rohepesu ehk tarbija teadlik eksitamine, et pakutav investeerimisvõimalus on keskkonnasõbralikum kui see tegelikult on. Lõike 6 aluseks on delegeeritu direktiivi artikkel 1 lõige 7 ja sellest tulenevalt täiendatakse eurofondi fondivalitseja hoolsuskohustuse nõudeid. Juba varasemalt oli eurofondi fondivalitsejatele kehtestatud teiste fondivalitsejatega võrreldes kõrgem hoolsuskohustus. Käesolevaga lisatakse, et IFS §-s 357 nimetatud hoolsuskohustuste täitmisel arvestab fondivalitseja ka jätkusuutlikkusriskidega. Lõike 7 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3. Eurofondi fondivalitsejal peavad olema vahendi, oskused ja teave, et kontrollida tegevuste teostamist, mis on üle antud kolmandatele isikutele. Samuti on oluline, et fondivalitsejal oleks piisavad oskused ja teave, et hinnata lepingutest võimalikke tulenevaid riske ning selliste riskide hindamisel tuleb arvesse võtta ka jätkusuutlikkusriske. Lõike 8 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3. Eurofondi fondivalitseja kohustub võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kui tegevisik (fondivalitseja juhatuse liige, töötaja või muud vara valitsemisega seotud isik) täidab erinevaid funktsioone, siis tagatakse jätkuvalt ka jätkusuutlikkusriskidega arvestamine, see tähendab, et ka huvide konflikti olukorras on tagatud, et fondi valitsemisel võetakse arvesse jätkusuutlikkusriske. Sättega lisatakse eurofondi valitsejale lisakohustus, mis sarnaneb IFS § 353 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustusele. Lõike 9 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 7. Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt peavad fondivalitsejad, kes peavad analüüsima investeerimisotsuste peamist kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele või teevad seda teha vabatahtlikult, avalikustama, kuidas nende hoolsuskohustuse poliitikas sellise mõjuga arvestatakse. Seega lisatakse säte, mille kohaselt eurofondi fondivalitseja peab hoolsuskohustuse täitmisel mõju arvesse. Lõike 10 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 1. Käesoleva lõikega täpsustatakse, et jätkusuutlikkusriskide definitsioon tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktist 22, mille kohaselt on jätkusuutlikkusrisk keskkonnaalane, 23 sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele. Kuna jätkusuutlikkusriskid mõjutavad investeeringute tasuvust, siis püütakse muudatustega tagada, et riskid oleks mitmekülgselt hallatud ning fondivalitseja võtaks neid eurofondide valitsemisel, fondi varade investeerimisel arvesse. Eelpool mainitud keskkonnaalasteks tingimusteks või sündmusteks on näiteks kliimamuutuste võimalikud mõjud tarneahelale. Sotsiaalsete riskidena võib käsitleda näiteks lapstööjõu kasutamist või inimõiguste rikkumist tootmisahelas. Juhtimisega seotud sündmusteks ja riskideks on muuhulgas maksuseaduste või andmekaitse reeglite rikkumine ja altkäemaksu andmine ehk tegevused, mis võivad kaasa tuua nii riiklikke sanktsioone kui ka mainekahju. Paragrahvi 364 lõike 1 muutmine. Sätte eesmärk on esiteks fondi ja fondi investorite kaitse ning teiseks anda fondivalitsejale võimalus osta sisse fondi valitsemisega seotud vajalikud teenused (sätestatud §-s 305). Direktiivi ülevõtmisega seoses sätestatakse §-des 911, 2701 ja 408 fondivalitsejatele täiendavad lisaülesanded, mida ei ole nimetatud §-s 305. Direktiivist tulenevalt peab olema nende ülesannete edasiandmine siiski võimalik kirjaliku lepingu alusel. Paragrahvi muutmisega tehakse võimalikuks lisaülesannete edasiandmine, kuid samas sätestatakse ka fondi ja investorite kaitse kuna edasiandmine lubatakse vaid § 364 lõikes 1 nimetatud tingimustel. Paragrahvi 399 täiendamine lõigetega 91 ja 92. Käesolev paragrahv käsitleb olukorda, kui fondivalitseja soovib muuta Finantsinspektsioonile eurofondi filiaali või piiriülese teenuse osutamise teavituses esitatud andmeid ja dokumente. IFSi § 399 lõike 9 kohaselt kohustub fondivalitseja tagama, et fondi kohta esitatud andmed on ajakohased ja kohustub muutustest teavitama vähemalt üks kuu enne muutuste jõustamist. Seega kehtiva redaktsiooni kohaselt on fondivalitsejal küll kohustus Finantsinspektsiooni muudatustest teavitada, kuid seaduselünga tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik esitatud andmeid menetleda, hinnata ja vajadusel otsustada nende rakendamise keelamise üle, kui muudatused oleksid vastuolus seadusega. Paragrahvi 399 lõigete 91 ja 92 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige1, millega ühtlustatakse nõudeid, mis reguleerivad eurofondidele ja alternatiivfondidele muudatuste tegemisest teavitamise protsessi – alternatiivfondide regulatsioon (nt § 410 lõige 5) näeb kehtivas IFSis ette Finantsinspektsiooni õiguse keelata muutuseid jõustada. Direktiivist tulenevalt suurendatakse Finantsinspektsiooni võimalusi järelevalvet teostada ja IFSi sätteid järjepidavalt jõustada. Lõikest 91 tuleneva uuendusena kohustub Finantsinspektsioon kontrollima, kas muudatuste tulemusel vastaks fondivalitseja tegevus jätkuvalt IFSi nõuetele, ehk kas fondivalitseja esitatud informatsioon on täielik ning vastab § 399 lõikes 1 loetletud tingimustele. Pärast fondivalitsejapoolse teavituse edastamist on Finantsinspektsioonil 15 tööpäeva hindamaks, kas muudatuste jõustumisel vastab fondivalitseja jätkuvalt IFSis sätestatud nõuetele. Vastasel juhul on Finantsinspektsioonil õigus keelata muudatuste jõustamine. Kui Finantsinspektsioon keelab muudatuste jõustamise, siis edastab ka vastavasisulise teabe ka fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. 24 Lõikega 92 kehtestatakse Finantsinspektsiooni õigus järelevalve raames rakendada IFSi §-s 458 sätestatud meetmeid, kui fondivalitseja jõustab muudatused, mida Finantsinspektsioon on varemalt käesoleva paragrahvi lõike 91 kohaselt keelanud. Samuti pannakse Finantsinspektsioonile kohustus teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust järelevalve raames rakendatud meetmetest. Paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13. Säte reguleerib Eestis moodustatud või asutatud eurofondi osakute või aktsiate pakkumist teises lepinguriigis. Selleks esitab fondivalitseja enne teises lepinguriigi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile pakkumise ingliskeelse teatise ning fondi nn põhiandmed – alusdokumendi, prospekti ja põhiteabe. Lisaks eelnimetatule kohustub fondivalitseja esitama ka muu teabe, eelkõige ülevaate, kuidas fondi pakkumine on korraldatud. Esitatud teabe edastab Finantsinspektsioon fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. Seega reguleerib käesolev säte fondivalitseja suhtlust sihtriigi finantsjärelevalve asutusega läbi Finantsinspektsiooni enne fondi pakkumise alustamist sihtriigis. Paragrahvi 401 lõike 1 punktide 7–13 lisamise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik a, millega reguleeritakse eurofondi avaliku pakkumise tingimusi teises lepinguriigis ja tagatakse, et fondivalitseja annab sihtriigi investoritele võimalikult laialdast teavet fondi ja investeerimisega seotud küsimuste kohta. Eesmärgiks on parandada investorite kaitset eurofondi piiriülesel pakkumisel ja tagada, et fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutustel on võimalik kiirelt ja efektiivselt fondivalitsejaga suhelda. Seetõttu laiendatakse fondivalitseja teabe andmise kohustust piiriülese pakkumise alustamise faasis. Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave, mis kinnitab, et investoritele on tagatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7–13 nimetatud võimalused ja ülevaade sellest, kuidas fondivalitseja neid õigused ja võimalused investorile tagab. Näiteks kohustub fondivalitseja andma ülevaate, kuidas on plaanis anda investorile teavet võimaluste kohta märkida või nõuda eurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmist (punkt 8), kuidas toimub tulu väljamaksmine (punkt 9) ning missugused õigused on investoritel oma huvide kaitseks, sh ülevaade kuidas antakse investorile teavet investori kaebuste lahendamise võimalustest (punkt 10). Samuti tuleb fondivalitsejal tagada, et investorile antakse püsival andmekandjal teavet, kuidas on võimalik kasutada käesolevas sättes loetletud võimalusi (punkt 12). Samuti sätestatakse fondivalitsejale kohustus määrata fondi kontaktisik, kes vahendab teavet fondivalitseja ja finantsjärelevalve asutuse vahel (punkt 13) ja aadress, mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada järelevalve teostamisega seotud tasudest teatamiseks (punkt 7). Paragrahvi 401 lõiget 9 muudetakse. Kehtiva IFSi §-s 401 on Eestis moodustatud või asutatud eurofondi fondivalitsejal kohustus piiriülese pakkumise korral teavitada sihtriigi finantsjärelevalve asutust kui fondivalitseja soovib muuta fondi osakute või aktsiate liike või teabe avalikustamise viise. Samas ei olnud täpsemalt sätestatud aega, kui kaua enne muudatuste jõustamist Finantsinspektsiooni peab teavitama. Paragrahvi 401 lõike 9 muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b. Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse fondivalitseja teavitamise kohustust. Uue sõnastuse kohaselt peab fondivalitseja muudatustest teavitama vähemalt üks kuu enne andmete muutmist 25 ning teavitama nii sihtriigi finantsjärelevalve asutust kui ka Finantsinspektsiooni. Teavitamine üks kuu enne muudatuste jõustamist on vajalik, et anda Finantsinspektsioonile piisavalt aega hindamaks, kas soovitud muudatused on lubatavad, ehk täita § 401 lõigetes 91 ja 92 nimetatud kohustusi. Paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92. Uuendusena lisatakse § 401 lõiked 91 ja 92. Muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b, mis sarnaselt IFS § 399 lõigetele 91 ja 92 ühtlustab piiriülese pakkumise aluseks olevate andmete ja dokumentide muutmisel rakenduvat protsessi. Kehtiva IFSi kohaselt ei kohustu fondivalitseja teavitama Finantsinspektsiooni, kui muudeti lõike 1 punktides 4–5 nimetatud teavet; muudatustest tuleb teavitada ainult fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutust. Muudatuste tulemusena laiendatakse fondivalitseja teavitamise kohustust – lisaks sihtriigi finantsjärelevalvele tuleb muudatuste rakendamise soovist teavitada ka Finantsinspektsiooni. Lisatakse ka menetlusnormid, mis võimaldavad Finantsinspektsioonil esitatud andmeid menetleda, hinnata ning vajadusel otsustada muudatuste jõustamise lubamine või keelamine. Kui fondivalitseja jõustab Finantsinspektsiooni poolt keelatud muudatusi, siis on Finantsinspektsioonil õigus rakendada § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevus kooskõlla IFSiga. Seaduse täiendamine §-ga 4011. Kehtivas IFSis ei ole kehtestatud korda, kuidas toimub Eestis moodustatud või asutatud eurofondi osakute või aktsiate, või nende liikide pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis, mille kohta fondivalitseja on Finantsinspektsioonile esitanud § 401 kohase teatise. Paragrahvi 4011 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 6, millega sätestatakse võimalus lõpetada Eestis moodustatud või asutatud eurofondi avalik pakkumine teises lepinguriigis. Eesmärgiks on täita seaduslünk ja seeläbi suurendada õigusselgust. Seetõttu sätestatakse täpne pakkumise lõpetamise kord ja tingimused. Seejuures sätestatakse tingimused, misläbi tagatakse investorite jätkuv tugev kaitse (eelkõige teabe saamisega seotud õigused) ka olukorras, kus fondi pakkumine riigis on lõppenud. Pakkumise lõppemise tulemusena vabaneb fondivalitseja haldusmahukast finantsjärelevalve teavitamise kohustusest, eelkõige § 401 lõikest 8 tulenevast sihtriigi finantsjärelevalve teavitamise kohustusest. Pakkumise lõpetamiseks peab fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni, et kõik pakkumise lõpetamise eeldused on täidetud. Selleks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile inglisekeelse teatise, millele lisatakse teave, mis kinnitab, et fondivalitseja on teatise esitamise hetkeks täitnud järgmised kohustused: teavitanud avalikkust ja teadaolevaid investoreid pakkumise lõpetamisest, teinud pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad ja selgitanud, mida toob kaasa, kui investor pakkumisega ei nõustu (punktid 1–3). Seejuures ei tulene eelnevast investorile kohustust pakkumisega nõustuda. Samuti peab fondivalitseja tagama, et pakkumise lõppemise kuupäevast alates lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või aktsiate uus või täiendav, otsene või kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine. Selleks kohustub fondivalitseja muutma või lõpetama lepinguid ka finantsvahendajatega (lõike 1 punkt 4). 26 Lõike 2 kohaselt peab fondivalitseja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe avalikkusele ja investoritele esitama sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles. Fondivalitseja teatise saamisel hindab Finantsinspektsioon, kas esitatud teatis ja teave on täielik ja seejärel edastab Finantsinspektsioon nõuetekohase teatise eurofondi sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja ESMAle (lõige 4). ESMAle teabe esitamise kohustus on seotud määruse 2019/1156 eesmärgiga luua ESMA juurde keskne andmebaas, milles oleks kajastatud ajakohane informatsioon kõigi ELis piiriüleselt turustatavate investeerimisfondide kohta, sealhulgas nende päritolu- ja sihtriigid. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole esitatud teatis või teave nõuetekohane, ei saa lugeda pakkumise lõpetamise eeldust täidetuks. Sellisel juhul peaks fondivalitseja järelevalve nõudel täpsustama esitatud teavet või teatist. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise edastamisest viivitamata (lõige 5). Pärast pakkumise lõppemist kohustub fondivalitseja elektrooniliste või muude sidevahendite abil edastama Finantsinspektsioonile ja fondi osakute või aktsiate tagasivõtmisega mittenõustunud investoritele käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid, ehk fonditingimused või põhikirja, aasta- ja poolaastaaruande, prospekti ja põhiteabe. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid, välja arvatud põhiteabe, omal valikul kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heaks kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles (lõige 6). Pärast pakkumise lõppemist edastab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutusele teabe kõigi muudatuste kohta, mida eurofondi teeb käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentides (lõige 7). Paragrahvi 408 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahviga reguleeritakse teise lepinguriigi eurofondi pakkumist Eestis ning sätestatakse nõuded, mida fond peab Eestis osakuid või aktsiaid pakkudes täitma. Kehtiv IFS sätestab, et lepinguriigi eurofondi osakuid või aktsiaid võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele, fondi investoritele on tagatud võimalus nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning väljamaksete tegemist. Lisaks tuleb lepinguriigi eurofondi kohta avalikustada prospekt ja põhiteave vastavalt §-des 73–82 sätestatud nõuetele. Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 4, millega sätestatakse eurofondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustused. Muudatuste tulemusena suurendatakse investorkaitset, eelkõige antakse rohkem teavet investori õiguste kohta – kuidas toimub ja kuidas saab investor märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning nende eest saadud tulu väljamaksmist (punkt 1–2). Investorkaitse põhimõttest tulenevalt on oluline, et investorile tagataks §-s 360 sätestatud võimalus esitada kaebusi otse fondivalitsejale, seejuures peab investoril võimaldama kaebust esitada eesti keeles (punkt 3). Samuti tuleb fondivalitsejal teha investorile kättesaadavaks (sh kopeerimiseks) fondi oluline teave ja dokumendid ehk fondi tingimused või põhikiri, fondi prospekt, põhiteave, aasta- ja poolaastaaruanne (§-des 73–75 nimetatud teave – punkt 4). Seejuures § 81 lõike 5 kohaselt avalikustatakse põhiteave vähemalt eesti keeles ja ülejäänud 27 nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena. Tagamaks kiiret ja efektiivset suhtlust Finantsinspektsiooniga kohustub fondivalitseja nimetama ka kontaktisiku, kes vahendab teavet fondivalitseja ja Finantsinspektsiooni vahel. Finantsinspektsiooni nõutavaks võib olla näiteks igasugune informatsioon, mida järelevalve vajab, et kontrollida, kas käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded on fondivalitseja poolt täidetud (punkt 5). Investorile antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste ja nendest tulenevate investori õiguste kohta teavet püsival andmekandjal (punkt 6). Kõiki eelpool nimetatud kohustusi ja nõudeid peab fondivalitseja täitma elektrooniliste vahendite abil eesti või inglise keeles, see tähendab et ka investorid peavad saama fondivalitseja pakutavaid võimalusi kasutada elektrooniliste vahendite abil eesti või inglise keeles (punkt 7). Paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11–12. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõiked 4 punktid 2 ja 3. Lõikes 11 täpsustatakse, et eurofond ei pea piiriüleseks pakkumiseks sihtriigis, § 408 kontekstis Eestis, püsivat asu- või tegevuskohta omama. See tähendab, et fondivalitseja võib kõik kehtestatud nõuded, eelkõige teabe andmise kohustuse ja märkimise või tagasivõtmise tehingud, täita elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Samas jäetakse fondivalitsejale vabadus soovi korral siiski lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseks IFS § 364 nimetatud tingimustel määrata kolmas isik. Sellisel juhul on Finantsinspektsioonil õigus kolmanda isiku suhtes teha järelevalvet talle üle antud kohustuste osas. Lõige 12 sätestab, et juhul kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud kõik või osa kohustusi üle kolmandale isikule, siis peab selleks poolte vahel sõlmima kirjaliku lepingu, milles on selgelt määratletud fondivalitseja poolt esindajale üle antud ülesanded. Kohustused, mida ei ole esindajale lepingu alusel üle antud, täidab fondivalitseja. Lisaks peab lepingutingimustes sätestama fondi kohustuse anda kolmandale isikule tema ülesannete täitmiseks kogu vajaliku teave ja kõik vajalikud dokumendid. Paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8. Lepinguriigi eurofondi pakkumise alustamiseks Eestis teavitab fondivalitseja läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse pakkumise alustamise tingimuste täitmisest. Lisaks varasemalt sätestatud tingimustele kohustub fondivalitseja tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõikest 5a edastama ka aadressi või muud kontaktandmed, mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et teatada järelevalvetasudest. Lisaks kohustub fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused. Paragrahvi 408 lõiget 4 muudetakse. Kui kehtivas IFSis ei määratleta täpselt, mis ajahetkel kohustub eurofond teavitama § 408 lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmete muutmisest, siis uues redaktsioonis täpsustatakse, et teavitamise tähtaeg on vähemalt üks kuu enne muutuste jõustumist. Uuendusena tuleb lisaks Finantsinspektsioonile muudatustest teavitada ka eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. IFSi muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5. Seaduse täiendamine §-ga 4081. Kehtivas IFSis ole reguleeritud viisi, kuidas lepinguriigi eurofond saaks lõpetada osakute või aktsiate Eestis avalikult pakkumise. Suurema õiguskindluse tagamiseks sätestatakse sarnaselt §-ga 4011 täpne kord ning tingimused, et tagada eurofondi pakkumise korrapärane lõpetamine. Paragrahvi 4081 aluseks on direktiivi 2019/1160 28 artikkel 1 lõige 6. Kui IFSi § 4011 sätestab tingimused Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis, siis lisatav § 4081 reguleerib teise lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamist Eestis. Tingimused eurofondi pakkumise lõpetamisele on sarnased ja mõlema paragrahvi eesmärk on sama – eelkõige tagada investorite tugev kaitse, teabe saamise võimalus ja kohustada eurofondi tegema investoritele osakute või aktsiate tagasivõtmise pakkumine. Selleks, et lõpetada eurofondi pakkumine Eestis, teavitab fond läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse Finantsinspektsiooni pakkumise lõpetamisest. Pakkumise lõpetamise kohta esitatakse Finantsinspektsioonile teatis ja teave, mis kinnitab, et eurofond on täitnud lõikest 1 tulenevad investorite teavitamise kohustused: teinud investoritele ja avalikkusele teatavaks pakkumise lõpetamise, teinud pakkumise lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad ning selgitanud investoritele, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Lõikes 1 nimetatud kohustusi, st investorite ja avalikkuse teavitamist, tuleb teha eesti või inglise keeles. Samuti kohustub fondivalitseja tagama, et osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lõpetatakse ka finantsvahendajate kaudu. Alates pakkumise lõpetamise kuupäevast peab fondivalitseja lõpetama teatises nimetatud osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise Eestis, sh uue või täiendava, otsese või kaudse mitteavaliku või avaliku pakkumise (lõige 3). Pärast pakkumise lõpetamist kohustub fondivalitseja andma investeeringud eurofondis säilitanud investoritele käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti keeles. (lõige 4). Kui Finantsinspektsioon on saanud eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt teavituse muudatuste kohta, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentides, siis loetakse eurofondi § 408 kohane pakkumine lõppenuks. Kuna fondi pakkumine on Eestis lõppenud, siis ei pea fond Finantsinspektsioonile tõendama, et täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud eurofondi pakkumise nõudeid. Paragrahvi 409 lõiget 1 muudetakse. Paragrahv 409 reguleerib 1. jaotise (Eestis asutatud alternatiivfondi valitseja tegevus lepinguriigis) kohaldamisala. Nimetatud paragrahvi kohaselt kohaldatakse jaotises sätestatut Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel. Kuna jaotisesse lisatakse ka fondi eelturustamise lõpetamisega seotud säte (§ 4091), siis lisatakse viide, et jaotises sätestatut kohaldatakse ka eelturustamisele. Seaduse täiendamine § 409 lõike 2 punktiga 11. Paragrahvi 409 lõige 2 täpsustab, millised tegevused on lubatud Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale Eestis või teises lepinguriigis. Kuna uue võimalusena lisatakse IFSi alternatiivfondi eelturustamine, seejuures eelturustada võib nii 29 moodustatud või asutatud või ka moodustamata või asutamata fondi, siis lisatakse sellekohane viide eraldi punktina ka § 409 lõikesse 2. Seaduse täiendamine §-ga 4091. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib Eesti fondivalitseja Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist teises lepinguriigis. Üldised eelturustamise reeglid on sätestatud §-s 2671. Käesolevas paragrahvis täpsustatakse, missugune on piiriülene eelturustamise protsess. Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2. Eelkõige tuleneb sellest Finantsinspektsiooni eelturustamisest teavitamise kohustus. Teade peab olema inglisekeelne ja selle peab esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt kaks nädalat pärast eelturustamise algust. Teade peab sisaldama informatsiooni, millises sihtriigis ja mis aja jooksul eelturustamist teostati või teostatakse, samuti teavet eelturustatava fondi või allfondide kohta (lõige 1). Pärast eelturustamise teate saamist teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult sihtriigi finantsjärelevalve asutust eelturustamisest (lõige 2). Paragrahvi 410 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja soovib teises lepinguriigis pakkuda Eestis või teises lepinguriigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 410 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Juhul, kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või § 270¹ nimetatud kohustusi. Paragrahvi 410 lõikeid 5–7 muudetakse. Kehtiva IFSi § 410 lõiked 5–7 reguleerivad paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muutmist, muudatustest Finantsinspektsiooni teavitamist ja annavad Finantsinspektsioonile õiguse keelata fondivalitsejal muutuste jõustamine, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus IFSiga kooskõlas. Seejuures on Finantsinspektsioonil õigus võtta § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla. Direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 3 tulenevalt täpsustatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud korda. Kehtivasse § 410 lõikesse 5 lisatakse Finantsinspektsioonile kohalduv muudatuste keelamise tähtaeg, mis on 15 tööpäeva alates fondivalitsejalt muudatuste tegemise kohta teabe saamisest. Samuti täiendatakse lõiget Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitsejal keelatakse muutusi jõustada. Lõiget 6 täiendatakse Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitseja jõustab muudatused vaatamata Finantsinspektsiooni keelule ning Finantsinspektsioon rakendab IFSis ettenähtud meetmeid. Sihtriigi finantsjärelevalve asutusele antakse teavet nii keelule vaatamata jõustatud muudatustest kui ka Finantsinspektsiooni poolt kasutusele võetud meetmetest. 30 Lõikesse 7 lisatakse tähtaeg (üks kuu), mille jooksul Finantsinspektsioon teavitab fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust fondivalitseja jõustatud muudatustest ja nende lubatavusest. Paragrahvi 411 lõikeid 8 ja 9 muudetakse. IFSi § 411 sätestab Eesti fondivalitseja tegevuse korra teise lepinguriigi fondi valitsemisel. Lõiked 8 ja 9 reguleerivad olukorda, kui fondivalitseja soovib § 411 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet muuta. Direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõike 5 alusel täpsustatakse käesoleva paragrahvi nimetatud lõikeid. Muudatuste tulemusel ühtlustatakse eurofondide ja alternatiivfondide muudatuste teavitamise protsessi. Lõikes 8 täpsustatakse ajaperiood (15 tööpäeva) mille jooksul Finantsinspektsioon võib fondivalitsejal keelata jõustada muudatusi. Lõikesse 9 lisatakse Finantsinspektsioon kohustus teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust, kui vaatamata keelule fondivalitseja siiski jõustab muudatusi. Sellisel juhul teavitad Finantsinspektsioon muudatuste jõustamisest ja rakendatud meetmetest mida võeti, et fondivalitseja tegevus seadusega kooskõlla viia. Seaduse täiendamine §-ga 4111. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse Eesti fondivalitseja Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamist teises lepinguriigis. Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega luuakse sarnaselt eurofondide piiriülese pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide osakute, aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Kuna eesmärgiks on ühtlustada ka eurofondidele ja alternatiivfondidele kohalduvaid sätteid, siis pakkumise lõpetamise tingimused ja protsess on mõlema investeerimisfondi puhul sarnane. Kui Eesti fondivalitseja soovib lõpetada fondi pakkumist teises lepinguriigis teavitab ta sellest Finantsinspektsiooni kaudu sihtriigi finantsjärelevalve asutust ja esitab selleks pakkumise lõpetamise teatise. Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab, et fondivalitseja on teatise esitamise ajaks täitnud § 4111 lõikes 1 nimetatud kohustused, sealhulgas teinud avalikkusele ja teadaolevatele investoritele osakute ja aktsiate ilma lisatasudeta tagasivõtmise pakkumise ja selgitanud, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Kinnisele alternatiivfondile ja Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustus (lõige 2). Investoril ei olekohustust fondivalitseja pakkumisega võtta tagasi osaku ja aktisad nõustuda. Samuti kohustub fondivalitseja muutma või lõpetama finantsvahendajatega lepingud tagamaks, et fondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lepinguriigis lõpeb. Samuti on fondivalitsejal kohustus lõpetada teatises nimetatud osakute või aktsiate igasugune pakkumine (sh uus või täiendav, otsene või kaudne avalik või mitteavalik) sihtriigis (lõige 3). Finantsinspektsioon edastab 15 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 nimetatud täieliku teatise (st inglisekeelne teatis ja lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teave) saamisest teatise fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (lõige 4). Samuti teavitab Finantsinspektsioon fondivalitsejat teatise edastamisest (lõige 5). Tagamaks, et ka pärast pakkumise lõpetamist oleksid investorite huvid kaitstud, annab fondivalitseja Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud § 4111 lõike 1 punkti 1 kohase pakkumisega, IFS §-des 269 ja 270 nimetatud teabe (lõige 6). 31 Lõike 7 kohaselt teavitab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mida on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes. Paragrahvi 412 muudetakse. Paragrahv 412 sätestab 2. jaotise kohaldamise ala: 2. jaotises sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel. Kuna jaotisesse lisatakse sätted ka eelturustamise kohta (§ 4121) ja pakkumise lõpetamise kohta (§ 4132), siis muudetakse § 412 sõnastust ja lisatakse, et jaotises sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamisel. Paragrahvi 412 täiendamine lõikega 2. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõike 6 punkt 2, mille kohaselt alternatiivfondi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis (käesoleval juhul Eesti) füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist. Eesmärgiks on tagada, et fondivalitseja ei pea omama piiriülese pakkumise korral sihtriigis (Eestis) näiteks kontorit või määrama enda esindajat. Taolised kulutused oleks liigsed, kuna fondivalitseja saab oma kohustusi täita kasutades muid kanaleid, eelkõige interneti teel. Kuigi ka täna ei pea fondivalitsejad Eestis püsivat asu- ja tegevuskohta omama ega esindajat määrama, siis õigusselguse huvides lisatakse IFSi ka sellekohane säte. Seaduse täiendamine §-ga 4121. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib lepinguriigis asutatud alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist Eestis. Sarnaselt §-le 4091, on muudatuste aluseks direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2. Lisatava sätte kohaselt on teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis lubatud, kui see vastab IFS § 2671 nimetatud tingimustele ja fondivalitseja on Finantsinspektsiooni teavitanud eelturustamisest läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse, kes edastab teabe eelturustamiseajavahemiku, investeerimisstrateegia ja eelturustatavate alternatiivfondide või allfondide kohta. Paragrahvi 413 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud alternatiivfondi valitseja soovib Eestis pakkuda teise lepinguriigi fondi, rakendub §-s 413 lõikest 1 tulenev teavitamiskohustus, mille kohaselt fondivalitseja teavitab oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ja edastab lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 ja §-s 270¹ nimetatud kohustusi. Seaduse täiendamine §-ga 4141. Sarnaselt §-ga 4111 lisatakse IFSi võimalus lepinguriigis asutatud alternatiivfondi valitseja teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamiseks Eestis ehk võimalus lõpetada § 413 kohane fondi pakkumine. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 4. 32 Pakkumise lõpetamiseks tuleb fondivalitsejal teavitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise lõpetamise inglisekeelne teatis ja teave, mis kinnitab lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kohustuste täitmist. Kinnisele alternatiivfondile ja Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustus (lõige 2). Alates pakkumise lõpetamise kuupäevast peab fondivalitseja tagama, et lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või aktsiate uus või täiendav, otsene või kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine Eestis (lõige 3). Tagamaks fondi osakute ja aktsiate tagasivõtmise pakkumisega mittenõustunud investorite jätkuv kaitse, kohustub fondivalitseja pärast pakkumise lõpetamist edastama neile seaduse §- des 269 ja 270 nimetatud teabe(lõige 4). Alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt teavituse kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud käesoleva seaduse § 413 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes, ei pea fondivalitseja tõendama Finantsinspektsioonile vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud alternatiivfondi pakkumise nõuetele (lõige 5). Samas tähendab pakkumise lõpetamine, et järgneva 36 kuu jooksul ei ole fondivalitsejal Eesis lubatud lõikes 1 nimetatud teatises märgitud osakuid või aktsiaid eelturustada, ega rakendada muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid (lõige 6). Paragrahvi 419 täiendamine lõikega 4. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõike 6 punkt 2, mille kohaselt alternatiivfondi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis (käesoleval juhul Eesti) füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist. Eesmärgiks on tagada, et teises lepinguriigis asutatud fondivalitseja ei pea kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi pakkumisel Eestis omama siin näiteks kontorit või määrama enda esindajat. Taolised kulutused oleks liigsed, kuna fondivalitseja saab oma kohustusi täita kasutades muid kanaleid, eelkõige interneti teel. Kuigi ka täna ei pea teise lepinguriigi fondivalitseja Eestis püsivat asu- ja tegevuskohta omama ega esindajat määrama, siis õigusselguse huvides lisatakse IFSi ka sellekohane säte. Paragrahvi 420 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui Eestis asutatud fondivalitseja soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama sellest Finantsinspektsiooni. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja – fondivalitseja peab Finantsinspektsioonile edastama enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada järelevalveliste tasude edastamiseks (punkt 8). Lisaks täpsustatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma Finantsinspektsioonile ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi. Paragrahvi 421 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja soovib teises lepinguriigis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni. 33 Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 421 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi. Paragrahvi 422 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud fondivalitseja soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama Finantsinspektsiooni läbi fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 422 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi. Paragrahvi 423 lõiget 1 ja paragrahvi 436 lõiget 1 muudetakse. Paragrahvi 423 artikli aluseks on AIFMD artikkel 36 ja paragrahvi 436 aluseks AIFMD artikkel 42, mille kohaselt võib liikmesriik lubada EL alternatiivfondi valitsejal lihtsustatud korras (ilma Euroopa tegevusloata) pakkuda kolmanda riigi alternatiivfondi enda turul. Artiklist tuleneb ka piirang, et sellisel juhul võib fondi pakkuda vaid kutselistele investoritele. Kehtivas IFS-is on nimetatud piirang üle võetud sõnastuses „fondi osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult.“ Taoline sõnastus ei ole täpne: mitteavalik pakkumine ei välista pakkumist jaeinvestoritele kuna mitteavalikuks pakkumiseks loetakse IFS § 10 lõige 4 kohaselt mh ka pakkumine, mille koguväärtus on väiksem kui 2,5 miljoni eurot üheaastase ajavahemiku kohta või kui väärtpabereid pakutakse alla 150 (jae)investorile (kuna IFS § 10 lg 4 viitab omakorda EL prospektimääruse 2017/1129 artiklis 1(4) sätestatud eranditele). Seega tuleb kehtivat sõnastust täpsustada ja selgelt välistada pakkumine jaeinvestoritele. Paragrahvi 430 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama enne pakkumise alustamist Finantsinspektsiooni. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud kohustusi. Paragrahvi 431 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda lepinguriigis Eesti kaudu, kohustub fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 431 lõike 1 punktides 1–8 34 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud kohustusi. Paragrahvi 432 lõike 2 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud fondivalitseja soovib kolmanda riigi fondi pakkuda Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama enne pakkumise alustamist Finantsinspektsiooni. . Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma Finantsinspektsioonile ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud kohustusi. Paragrahvi 433 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud fondivalitseja soovib pakkuda kolmanda riigi fondi Eesti kaudu lepinguriigis, kohustub fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 433 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artiklist 2(7)(8) täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või 2701 nimetatud kohustusi. Seaduse täiendamine § 453 lõikega 51. Muudatus on seotud alternatiivfondi valitsejate direktiivi (AIFMD 2011/61/EL) artikkel 3 lõikega 3, mis kohustab liikmesriike tagama, et tegevusloata väikefondi valitsejad registreeritaks päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures oma tegevuse. Seejuures on direktiiviga jäetud liikmesriikidele võimalus kehtestada tegevusloata väikefondi valitsejatele täiendavaid nõudeid. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga sätestatakse juhud, kui Finantsinspektsioonil on õigus jätta väikefondi valitseja registreerimistaotlus rahuldamata. Registreerimisest keeldumise alusena ei kehtestata uusi nõudeid, vaid jõustatakse juba IFS-is fondivalitsejatele kehtivaid sätteid. Muudatuse aluseks on Finantsinspektsiooni kogemused registreerimistaotlustega, kus taotleja ei täida tegelikult IFS-i nõudeid, kuid sellekohast registreerimisest keeldumise alust IFS-is ei ole. Eelnevast tulenevalt täpsustatakse IFS-i tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimist reguleerivat sätet ja antakse Finantsinspektsioonile õigus keelduda taotleja registreerimisest, kui ta ei täida IFS-is Eestis moodustatud või asutatud fondi valitsejale kehtestatud nõudeid. Näiteks perioodil 2019-2021 on Finantsinspektsioon registreerinud 35 tegevusloata väikefondi valitsejat, kellest 10 puudub Finantsinspektsiooni hinnangul seos Eestiga. Finantsinspektsiooni hinnangul kasutatakse Eestis fondivalitsejana registreerimist võimalusena saada „Euroopa 35 Liidu kvaliteedimärgis“.23 Kehtivat olukorda kasutatakse ära ka vähemteadlike jaeinvestorite kaasamiseks, kes ei pruugi mõista, et Finantsinspektsiooni registreering ei tähenda tegelikkuses järelevalvet fondivalitseja üle. Eelnevast tulenevalt laiendatakse registreerimistaotluse keeldumise aluseid ja Finantsinspektsioonile antakse õigus jätta registreerimistaotluse rahuldamata kui taotleja esitatud andmetest ei selgu üheselt, et tema asu- ja tegevuskoht on Eestis. Asu- ja tegevuskoha nõue on juba täna sätestatud IFS § 304 lõikes 2. Sätte eesmärgiks on tagada, et läbi erinevate „postkastiteenuse“ pakkujate ei tekiks Eesti turule fiktiivseid fondivalitsejaid, kelle tegevus ei ole Eestiga seotud. Asukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lõike 11 kohane koht. Juriidilise isiku tegevuskoht on TsÜS § 29 lõike 2 kohaselt tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Fondivalitseja majandustegevuseks võib pidada fondi valitsemist IFS § 305 mõttes, st fondi administreerimist, pakkumist jm tegevust. Seejuures ei välista aga lisatav säte, et fondi investorid ja investeeringud ei võiks asuda väljaspool Eestit. Kuna TsÜS § 29 lõike 2 kohaselt võib juriidilise isiku tegevuskohana mõista ka muu põhikirjalise tegevuse kohta, mis võib tegevuskoha mõiste ulatuse muuta ebamääraseks, on IFS-i lisatava sättega rõhutatud, et taotluse võib jätta rahuldamata ka juhul, kui tegevuskoha mõiste esimene oluline tunnus (isiku püsiva ja kestva majandustegevuse koht Eestis) on täitmata. Samuti võib Finantsinspektsioon jätta registreerimistaotluse rahuldamata, kui taotleja valitsetav investeerimisfond ei vasta investeerimisfondide seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi tunnustele. Sätte eesmärk on anda Finantsinspektsioonile alus registreerimistaotlus jätta rahuldamata juhul kui taotluses esitatud andmetest ei nähtu, et tegemist oleks reaalselt investeerimisfondi tüüpi valitsemisega seotud tegevusega. Punktist 3 tulenevalt ei ole Finantsinspektsioonil kohustust registreerimistaotlus rahuldada, kui taotleja esitab Finantsinspektsioonile ebaõigeid või eksitavaid andmeid. Paragrahvi 453 lõiget 9 muudetakse. Muudatusega pikendatakse perioodi, mil registreeritud fondivalitseja saab alustada fondi valitsemist, kahelt kuult kuuele kuule. Fondi valitsemisena käsitletavad tegevused on loetletud IFS §-s 305. Seaduse täiendamine § 453 lõikega 10. Kehtiva redaktsiooni kohaselt saab Finantsinspektsioon registreeritud väikefondi valitseja registrist kustutada vaid lõikes 9 nimetatud juhtudel, ehk fondivalitseja registrist kustutamine sõltub üksnes väikefondi valitseja enda teavitusest. Muudatuste tulemusel antakse Finantsinspektsioonile võimalus teatud juhtudel kustutada fondivalitseja registrist omal algatusel, sh juhul kui fondivalitseja tegevuses peaks esinema registreerimistaotluse rahuldama jätmise alused (uus § 453 lg 51). Seeläbi tagatakse, et näiteks asukoha ja tegevuskoha nõuet peab täitma mitte ainult registreerimise hetkel, vaid ka fondi valitsemise ajal. 23 Finantsinspektsiooni kiri 17.02.2022 nr 5-08/1064. 36 Punkt 1 kohaselt võib Finantsinspektsioon fondivalitseja registrist kustutada, kui selgub, et fondivalitseja ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates alustanud IFS § 305 sätestatud tegevusega ehk fondi valitsemisega. Punkt 2 kohaselt võib fondivalitseja registrist kustutada kui registreeringu taotlemisel on fondivalitseja esitanud valeandmeid, mille oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus. Valeandmete esitamise all peetakse seejuures silmas, et fondivalitseja esitas Finantsinspektsioonile teadlikult väära teabe. Lisaks pidi taolisel teabel olema registreerimise otsustamisel oluline tähendus, st valeandmetel puudutavad taotleja või taotluse vastavust IFS-i taolistele nõuetele, millest oleneb taotluse rahuldamine. Punkt 3 kohaselt võib fondivalitseja registrist kustutada kui fondivalitseja esitab eksitavaid andmeid või reklaami. Säte lisatakse, et jõustada IFS-i § 2651, mis sisult on sarnane juba kehtiva IFS §-iga 80. Sarnane säte on juba kehtivas IFS-is § 442 väikefondi valitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena. Punkt 4 kohaselt luuakse alus fondivalitseja registrist kustutamiseks kui fondivalitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda. Muud registrist kustutamise alused on sarnased fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustele. Paragrahvi 473 lõigete 1–3 ja 5 muutmine. Paragrahv reguleerib järelevalve erisusi lepinguriigi tööandja pensionifondi Eestis pakkumise üle. Kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–3 ja 5 viidatakse sellise fondi Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu pakkumise sätetele ja omakorda seal sätestatud tingimustele, mida sellise fondi Eestis pakkumisel tuleb täita (IFS § 440 lõiked 2 ja 5). Piiriülese pakkumise olukord võib aga tekkida ka juhul, kui antakse üle tööandja pensionifondi valitsemine või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi portfell või sellest osa. Ka sellisel juhul tuleb FI-l teavitada teise riigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele tööandja pensionifondi pakkumine Eestis peab vastama (IFS § 1373 lõiked 10 ja 11). Ekslikult on IFS § 473 lõigetest 1–3 ja 5 aga viited IFS § 1373 lõigetes 10 ja 11 viidatud tingimustele välja jäänud. Eelnõuga viiteviga parandatakse. Muudatusega tagatakse direktiivi 2016/2341 artikkel 12 punkti 14 korrektne ülevõtmine. Ühtegi tööandja pensionifondi ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi Eestis moodustatud ega asutatud ei ole. 3.2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 muutmine. Kehtiv § 18 sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Nõuded tulenevad hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 33 lõikest 1, mis näeb ette alused päritoluliikmesriigi pädevale asutusele krediidiandjale või vahendajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Direktiivi artikkel 33 lõike 1 punktist a tuleneb alus tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kui krediidiandja või vahendaja sõnaselgelt loobub tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk väljastanud krediiti või 37 vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid eelneva kuue kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et Eestis KAVS § 18 lõikega 2 kehtestatud tähtaeg on vastuolus direktiivi nõuetega. Seetõttu on vajalik lõikes 2 nimetatud tähtaeg EL õigusega kooskõlla viia. Paragrahvi 18 lõike 2 punkti 4 muutmine. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui taotleja juhid või audiitor ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui isik on saanud tegevusloa, siis ta ei ole enam taotleja, vaid krediidiandja ja –vahendaja. Seega asendatakse „taotleja“ sõnadega „krediidiandja ja –vahendaja“. Paragrahvi 43 muutmine. Kehtiva §-ga 43 kehtestatakse nõuded krediidiandja töötajate tasustamisele. Lõike 3 muutmine on tingitud nimetatud direktiivi 2014/17/EL artikli 7 lõike 3 punkti b kooskõlla viimise vajadusest. Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Kehtiv lõike 3 sõnastus andis mõista, et see ei tohi üksnes sellest sõltuda. Seetõttu tehakse ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 3 eemaldamiseks. Lõike 4 muutmine tuleneb sama direktiivi artikli 7 lõikega 4 kooskõlla viimisest. Viidatud direktiivi lõige sätestab nõude, et tasustamise põhimõtted ei tohi piirata töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides, mis tõttu ei tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest. Kehtiva lõike 4 sõnastusest võib aga välja lugeda tingimuslikkust, seetõttu tuleb lõikest 4 eemaldada sõna „peamiselt“. 3.3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Paragrahvi 571 lõigete 12 ja 13 muutmine. Muudatused sarnanevad KAVSi § 43 lõigete 3 ja 4 muudatustega. Muudatused on tingitud direktiivist 2014/17/EL, mis on Eesti õigusesse juba üle võetud, kuid käesolevaga täpsustatakse sätete sõnastust. Nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 3 punkti (b) kohaselt ei tohi krediidiandja töötajate tasustamine sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Seetõttu tehakse ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 12 eemaldamiseks. Sama direktiivi artikkel 7 lõige 4 kohaselt ei tohi tasustamise põhimõtted piirata töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides, seetõttu ei tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest. Eelnevast tulenevalt tuleb lõikest 13 eemaldada sõna „peamiselt“. 3.4. Väärtpaberituru seaduse muutmine Paragrahvi 8210 lõike 1 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõike 3 punktist a. Paragrahvi 8210 lõikesse 1 lisatakse sõnad „sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Muudatuse eesmärgiks on, et investeerimisühing kehtestaks sise-eeskirjad ja võtaks kasutusele muud vajaliku meetmed tagamaks, et investeerimisühingu turustatav väärpaber või teenus vastaks selle sihtrühma jätkusuutlikkuseesmärkidele. Kuna vastav VPTSi osa kohaldub ka teistele investeerimisteenuste osutajatele (s.t. lisaks investeerimisühingutele ka pankadele ja fondivalitsejatele), siis kohaldatakse nii käesolevat 38 muudatust kui järgmisi muudatusi siin nii pankadele ja fondivalitsejatele (juhul kui pangad ja fondivalitsejad osutavad reaalselt investeerimisteenuseid). Paragrahvi 8211 lõike 2 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõike 2 punktist a. Paragrahvi 8211 lõikesse 2 lisatakse sõnad „sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Muudatusega täpsustatakse, et väärtpabereid välja töötav investeerimisühing peab väärtpaberi sihtrühma määramisel täpsustama kliendiliigid, kelle vajadustele, aga ka jätkusuutlikkuseesmärkidele väärtpaber vastab. Lõikest 2 kustutatakse lause teine pool „ning kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta“, mis viiakse üle sama paragrahvi lõikesse 21. Paragrahvi 8211 täiendamine lõikega 21. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõike 2 punktist a. Vastavalt VPTS § 8211 lõikele 2 peab investeerimisühing määrama ka kliendigrupid, kellele väätpaber ei ole sobiv. Sellise kliendigrupi määratlemiseks võetakse arvesse kliendigrupi vajadused, tunnused ja eesmärgid. Uue sätte eesmärgiks on, et jätkusuutlikkusteguritega väärtpaberid oleksid kättesaadavad ka klientidele, kellel ei ole jätkusuutlikkuseelistusi. Seega ei tohiks investeerimisühinguid ka eraldi tuvastada kliendirühmi, kellel jätkusuutlikkuseelistused puuduvad. Paragrahvi 8211 lõike 5 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõike 2 punktist b. Paragrahvi 8211 lõikesse 5 lisatakse sõnad „asjakohasel juhul, et väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale“. Sätte eesmärgiks on täpsustada, et kui investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, siis kontrollitakse asjakohasel juhul ka seda, kas väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale. Paragrahvi 8211 täiendamine lõikega 51. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõikest 1. Jätkusuutlikkusteguritena mõistetakse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja töötajatega seonduvad asjaolusid, inimõiguste austamist ning korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduvaid asjaolusid. Mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktist 24. Paragrahvi 8213 lõike 1 punkti 1 muutmine. Muudatuse aluseks on delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõike 2 punkt d. Paragrahvi 8213 lõike 1 punkti 1 lõppu lisatakse sõnad „sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Investeerimisühingud peavad regulaarselt kontrollima, kas nende välja töötatu väärpaberid vastavad jätkuvalt sihtrühma vajadustele. Seejuures võetakse arvesse kõiki sündmusi, mis mõjutava sihtrühma jaoks olulisi riske. Seetõttu on asjakohane, et väärtpaberi korralisel hindamisel kontrollib investeerimisühing, kas väärtpaber sobib jätkuvalt ka sihtrühma jätkusuutlikkuseesmärkidega. Paragrahvi 8214 täiendamine lõikega 11. Muudatus tuleneb delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikli 1 lõike 2 punktist c. Selle kohaselt kohustub investeerimisühing esitama läbipaistval viisil väärpaberi turustajale teavet, et väärtpaberi turustaja saaks ise hinnata kas väärtpaber sobib tema kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärkidega. Teave jätkusuutlikkuseesmärkide kohta on asjakohane teave, mis kirjeldab väärtpaberi omadust ja 39 võimaldab turustajal määrata sihtturgu ja kliente. Seega täpsustatakse väärtpaberi väljatöötaja ja turustava investeerimisühingu vahelist teabevahetuse kohustust. Seaduse § 230 lõike 1 punkti 12 muutmine. Kuna seadusesse lisatavas § 8211 lõikes 6 viidatakse samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), tuleb selles sättes, mis on ühtlasi sellele õigusaktile esmakordselt viitav säte, lisada viitele kõik vajalikud avaldamisrekvisiidid ning seaduse §-st 230 tuleb need välja jätta. Seaduse täiendamine §-ga 2726. Delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikkel 2 kohaselt tuleb direktiivi ülevõtmiseks vajalikud normid vastu võtta ja avalikustada hiljemalt 21. augustil 2022 ja neid rakendada alates 2022. aasta 22. novembrist. Seetõttu lisatakse VPTSi säte, mille kohaselt peavad investeerimisteenuse osutajad oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla VPTSi §-des 8210, 8211, 8213 ja 8214 sätestatud nõuetega hiljemalt 2022. aasta 22. novembriks. 3.5. Seaduse jõustumine Investeerimisfondide seaduse § 73 lõige 71 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Sätte aluseks on direktiiv 2021/2261 artikkel 2(1), mille kohaselt liikmesriigid kohaldavad direktiivist tulenevaid norme alates 1. jaanuarist 2023. Direktiivi artikkel 1 on IFS-is üle võetud § 73 lõikes 71, seega täpsustatakse seadusemuudatuse jõustumise aega ehk § 73 lõige 71 jõustub 1. jaanuaril 2023. Investeerimisfondide seaduse § 357¹ jõustub 2022. aasta 1. augustil. Selle aluseks on delegeeritud direktiivi 2021/1270 artikkel 2 lõige 1, mille kohaselt liikmesriigid kohaldavad norme alates 1. augustist 2022. Delegeeritud direktiivi artiklid on IFSis üle võetu §-s 3571. Seega täpsustatakse seadusemuudatuste jõustumise aega ehk et § 3571 jõustub 1. august 2022. Väärtpaberituru seaduse muudatused jõustuvad 2022. aasta 21. augustil. Delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikkel 2 kohaselt tuleb direktiivi ülevõtmiseks vajalikud normid vastu võtta ja avalikustada hiljemalt 21. augustil 2022. Ülejäänud osas jõustub seadus üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 4. Terminoloogia Muudatustega lisatakse Eesti järgmised uued terminid: „Eelturustamine“ – inglise keeles „pre-marketing“. Eelturustamise mõistet on avatud käesoleva seletuskirja IFS § 2671 selgituste juures. 40 „Jätkusuutlikkusrisk“ – inglise keeles „sustainability risk“. Jätkusuutlikkusrisk on keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele. „Jätkusuutlikkustegur“ – inglise keeles „sustainability factors“. Jätkusuutlikkustegur on keskkonnaalane, sotsiaalne ja töötajatega seonduvad asjaolu, inimõiguste austamine ning korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduv asjaolu. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (EMPs kohaldatav tekst); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 EMPs kohaldatav tekst; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2261, 15. detsember 2021, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ seoses põhiteabedokumentide kasutamisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) fondivalitsejate poolt (EMPs kohaldatav tekst). Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendavad seletuskirja lisas esitatud tabelid. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Investeerimisfondide turu ülevaade Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide sektori suurus. Joonis 5 Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2015. ja 2020. aasta lõpus24 24 Eesti Pank „Finantssektori struktuuri ülevaade 2021“:https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade- finantssektori-struktuurist 41 Nagu eeltoodud jooniselt näha, siis jätkuvalt domineerib Eestis pangandusturg. Nn tava investeerimisfondide (eurofondide) maht on viimaste aastatega mõnevõrra kasvanud (suhestatuna SKP-sse), kuid mitte ülemäära palju. Kiiremini on fondisektoris kasvanud just era- ja riskikapitalifondide (alternatiivfondide) maht. 6.2. Eelnõu peamine sihtrühm – fondivalitsejad ja investeerimisfondid Sihtrühmade suurused on erinevad. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis asutatud 11 fondivalitsejat, kellele on Finantsinspektsioon andnud tegevusloa25, seejuures 2020. aastal andis Finantsinspektsioon tegevusloa ühele fondivalitsejale.26 Finantsinspektsioonis on registreeritud ka 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.27 Samuti tasub märkimist, et Finantsinspektsioonile esitati 2019. aasta lõpuks 78 ja 2020. aasta lõpuks 103 piiriülese pakkumise teadet, mille alusel sooviti Eestis piiriüleselt investeerimisfonde pakkuda.28 Järgmise tabeli põhjal on näha, millised Eesti fondivalitsejad valitsevad eurofonde ja millised alternatiivfonde. Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis Fondivalitsejad, kes omavad õigust Valitseb eurofonde Valitseb alternatiivfonde valitseda nn suuremahulisi fonde AS LHV Varahaldus + - AS Avaron Asset Management + - AS Birdeye Capital - + AS SEB Varahaldus - - AS Trigon Asset Management + - EfTEN Capital AS - + Limestone Platform AS + - Luminor Pensions Estonia AS - - Northern Horizon Capital AS - + Swedbank Investeerimisfondid AS + - Tuleva Fondid AS - - KOKKU 5 3 Joonis 6 Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis29 Praeguse seisuga valitsevad eelnimetatud fondivalitsejad Eestis 10 eurofondi (mis on kõik avalikult pakutavad) ja 17 alternatiivfondi (millest 14 on mitteavalikud). Järgmisel joonisel on näha ka Eestis asutatud fondivalitsejate turujaotus vastavalt nende valitsetavate fondide mahule. Siin tuleb silmas pidada, aga see sisaldab ka pensionifondide varasid, mistõttu ei anna see konkreetset ülevaadet selles osas, mis on turujaotus vastavalt valitsevate eurofondide ja alternatiivfondide lõikes. 25 Siia hulka on arvestatud ka pensionifondide valitsejad. Finantsinspektsiooni turuosaliste register: https://bit.ly/2RL31IV 26 Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x 27 Finantsinspektsioon, ülepiirilised fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/fondivalitsejad/ulepiirilised-fondivalitsejad 28 Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x 29 Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://bit.ly/3hgrK2E 42 Joonis 7 Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsevate fondivalitsejate turujaotus fondide mahu järgi seisuga 31.12.202030 Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide varade mahu kasv aastate jooksul. Sealt on selgelt näha, et eurofondide ja alternatiivfondide varade mahud Eestis on tunduvalt väiksemad kui pensionifondide varad. Samas on selle joonise pealt näha, et eurofondid ja alternatiivfondid on kodumaistesse varadesse investeerinud tunduvalt rohkem kui pensionifondid. Joonis 8 Investeerimisfondide varad ja kodumaiste varade osakaal (v.a. hoiused)31 30 Finantsinspektsioon, „Fondivalitsejate sektori ülevaade IV kvartal 2020“: https://bit.ly/3heCvT1 31 Eesti Pank, „Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019“: https://bit.ly/3uBFSY4 43 6.3. Eelnõu kaudsem sihtrühm – investeerimisfondide investorid Investorid jagunevad kaheks: kutselised ja jaeinvestorid. Väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 punktide 1–6 kohaselt on kutselised investorid krediidiasutused, investeerimisühingud, fondivalitsejad, investeerimisfondid, kindlustusandjad ja muu finantsjärelevalve alla kuuluvad finantseerimisasutused, samuti Eesti Vabariik või välisriik, kohalik omavalituse üksus, aga ka rahvusvahelised organisatsioonid ja suurettevõtjad. Jaeinvestoriteks loetakse seega VPTS § 6 lõike 2 loetelust nimetamata investoreid, ehk isikuid, kes on üldjuhul füüsilised isikud või väikeettevõtjad. 2020. aasta lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks sõlmitud 15 000 lepingut, mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra rohkem. Samas mitteavalike fondide aktsiaid või osakuid oli omandatud aasta lõpuks 350 juhul, mida on 75 võrra rohkem kui aasta varem. Siiski tuleb arvesse võtta, et lepingute arv ei peegelda täpselt fondidesse investeerinud isikute arvu, kuna üks isik võib omandada mitme fondi osakuid.32 Kõrval oleval joonisel on näha, kui palju on aastate jooksul eurofondidesse ja alternatiivfondidesse investeerinud investorite arv muutunud. Kui vahepealsete aasta jooksul see langes, siis viimastel aastatel on see uuesti tõusma hakanud. Ka antud joonise puhul tuleb arvesse võtta, et üks isik võib omada mitme fondi osakuid, seega on lepingute arv suurem kui fondidesse investeerinud isikute arv. Joonis 9 Investeerimisfondide osakuomanike lepingute arv aastate lõikes33 6.5. Eelnõuga kaasnevad muudatused – meetmed Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja fondivalitsejad ning kaudselt ka investorid (nii kutselised kui ka jaeinvestorid). Kavandatav meede nr 1: Investeerimisfondide piiriüleste turustamise nõuete muutmine Mõju valdkond I Mõju majandusele 32 Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE 33 Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE 44 Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad ELi õiguse sätted suurendavad õiguskindlust ja arusaadavust. Turustamis- ja järelevalvetasude läbipaistvamaks muutmine puudutab eelkõige riike, kus teistest riikidest pärit fondide turustamis- ja järelevalvetasud ei ole piisavalt läbipaistvad. Eesti nende riikide hulka ei kuulu. Mõju majandusele eelnõus olevate nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne. Investeerimisfondide varad võrreldes SKP-ga on 4,3%. Viimaste aastate jooksul on see küll suurenenud, kuid muutus on marginaalne. Vaatamata tagasihoidlikule mõjule majandusele avaldab usaldusväärsuse ja õigusselguse kasv finantssektoris siiski positiivset mõju majandusele üldisemalt. Mõju avaldumise sagedus: väike. Muudatus puudutab majanduses osalejatest vaid fondivalitsejaid, kes valitsevad eurofonde või alternatiivfonde. Ülejäänud majandust seadusemuudatus otseselt ei mõjuta. VKE-de rahastamist mõjutaks eelkõige uute fondide Eesti turule tulemine, mida direktiivi meetmetest julgustab kõige enam just üldises mõttes õigusselgem fondide piiriülest pakkumist reguleerivad normid. Siiski ei mõjuta käesolevad muudatused VKE-de rahastamise kasvu oluliselt ja muudatuste tulemusel ei ole oodata fondide arvu väga suurt kasvu Eesti turul. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Üldisele majandusele ei avalda muudatused suurt mõju kuna muudatused on tehnilised ja kehtivat regulatsiooni täpsustavad. Kokkuvõttes on mõjud siiski positiivse iseloomuga kuna suurendavad fonditurul üldist õigusselgust. Mõju olulisus: väike. Ei kaasne vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju valdkond II Mõju turuosalistele Sihtrühm: Eestis on 11 Finantsinspektsiooni loaga fondivalitsejat, kes valitsevad eurofonde või alternatiivfonde ning keda antud eelnõu puudutab. Samuti on Finantsinspektsiooni juures registreeritud 53 piiriülest fondivalitsejat. Kuna eelnõuga sätestatud muudatused on fondivalitsejatele lisavõimalus, mitte kohustus, ei mõjuta eelnõu muudatused kõiki sihtrühma liikmeid ehk ei puuduta kõiki euro- ja alternatiivfondi valitsejaid. Sihtrühma suurus varieerib vastavalt direktiiviga ülevõetavale sättele: - eelturustamist võib läbi viia vaid alternatiivfondi valitseja ja eelturustada vaid kutselistele investoritele; - sätted, mis reguleerivad alternatiivfondide pakkumist jaeinvestoritele puudutab piiratud hulka fonde, kuna alternatiivfondide peamised kliendid on kutselised investorid; - pakkumise lõpetamine on ette nähtud nii euro- kui alternatiivfondi valitsejatele, kuid pakkumise lõpetamine on pigem erakorraline nähtus, nii et kuigi potentsiaalselt võivad seda kasutada kõik fondivalitsejad ei ole alust arvata, et seda võimalust paljud kasutaksid; - fondivalitsejalt sihtriigis füüsilise kohaloleku nõudmise välistamine ei mõjuta Eestis piiriüleselt tegutsevaid fondivalitsejaid, kuna taolist nõuet Eesti õiguses ei ole. Samas liikmesriikides, kus taoline nõue oli, lihtsustub Eesti fondivalitsejate tegevus. Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelnõuga sätestatud muutused on eelkõige uued võimalused (nt eelturustamine, pakkumise lõpetamine), mida fondivalitseja võib, aga ei pea kasutama. Eelturustamise raamistik puudutab eelkõige riike, mille fondivalitsejate tegevus on suunatud teiste riikide investorite kaasamisele. Siiski Eestis on selliste fondivalitsejate osakaal turu kogumahust tagasihoidlik. Eelkõige võib fondivalitsejate jaoks osutuda keerukaks mitteavaliku fondi eelturustamise nõuete täitmine. Mh võib olla raske tagada, et eelturustamise käigus ei esitata fondi kohta liiga detailset infot, mille põhjal oleks võimalik 45 kutselistel investoritel teha investeerimisotsust kuna mitte kõik investorid ei vaja investeerimisotsuse tegemiseks sama palju informatsiooni. Seega on fondivalitsejal raske ette teada, missugust informatsiooni ja mis ulatuses investoritele anda tagamaks eelturustamise reeglite täitmine. Lisaks võib Eesti fondide pakkumist piiriüleselt kergendada reeglite täpsustamine ja harmoniseerimine, mh täpsustus, et fondivalitseja ei pea vastuvõtvas riigis (füüsiliselt kohalolevat) esindajat määrama. Kuna komisjoni uuringus toodi välja, et taoline nõue on piiriülesel pakkumisel üks suuremaid kuluallikaid, siis seeläbi paranevad Eesti fondide võimalused piiriüleselt fonde pakkuda. Samuti aitab suurem õigusselgus vähendada kulusid näiteks õigusabi teenustele. Samuti ei kujune muudatusega ettenähtud tegevused (eelturustamine, pakkumise lõpetamine) igapäevaseks, regulaarseks tegevuseks, vaid pigem turuosaliste harvaks ja juhuslikuks tegevuseks. Alternatiivfondide jaeinvestoritele pakkumine on täna Eestis lubatud, seega ei ole tegemist uue võimalusega. Muudatustega suureneb fondivalitseja teabe andmise kohustus marginaalselt (nt nimetada järelevalve asutusele kontaktisik). Eelnimetatud tegevused on ühekordsed, st nt eelturustamine ei eelda järelevalve mitmekordset teavitamist. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Regulatsioonis on selgelt välja toodud eelturustamisele rakenduvad piirid, eelkõige missugust dokumentatsiooni ja mis vormis saab eelturustamisel kasutada. Seega peaks olema turuosalistel võimalik vältida olukorda, kus eelturustamist võiks pidada pakkumiseks ning rakenduksid pakkumise sätted. Samuti ei ole eelturustamine turuosalistele kohustuslik, vaid lisavõimalus, mille kaudu on võimalik hinnata turu huvi ilma, et peaks läbima haldusmahuka ametliku pakkumise protsessi. Eelturustamise võimaluse kasutamine lisab fondivalitsejale teatud eelturustamise dokumenteerimise kohustuse, kuid seda ei saa pidada ülemäära ajakulukaks, järelevalvet tuleb vaid teavitada (st ei ole pikk menetlusprotsess, eriti võrreldes pakkumise protsessiga). Eestis ei ole nõuet, et fondi pakkumiseks piiriüleselt peaks fondivalitseja omama füüsilist kohalolekut. Samas võib sihtriigis füüsilise kohaloleku nõude keelustamine lihtsustada Eesti fondide pakkumist muudes liikmesriikides, kus seniseni taoline nõue kehtis. Mõju olulisus: Mõju on väikese tähtsusega, kuna direktiiviga ülevõetavad muudatused on eelkõige sihtrühmale võimaluseks, mitte kohustuseks. Muudatuste tulemusel turuosaliste käitumine ei muutu ja ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest. Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust pigem vähe. Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus teiste ELi finantsjärelevalve asutustega ja pakkumise lõpetamisega seoses rakenduvad järelevalve kohustused. Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele. Taustaks: 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2700 eurot (bruto). Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi tööülesandeid, pigem täpsustab eelnõu juba tänaseid Finantsinspektsiooni ülesandeid. 46 Näiteks fondi põhiteabe muudatuste lubatavust peab Finantsinspektsioon ka täna hindama. Uue etapina on lisatud vaid fondi sihtriigi finantsjärelevalve teavitamine muudatuste lubatavusest, mida ei saa pidada ülemäära koormavaks tegevuseks, selline tegevus on harv ja ebaregulaarne. Ka suurem osa teistest eelnõust tulenevatest kohustustest on iseloomult pigem teabe edastamine teistele finantsjärelevalve asutustele või Euroopa finantsjärelevalve asutustele. Finantsinspektsiooni roll on osati suurem pakkumise lõpetamise protsessis, kuid fondide piiriülese pakkumise lõpetamine on suhteliselt harvaesinev. Seega ei ole alust arvata, et fondide piiriülese pakkumise lõpetamine võiks põhjustada liigset töökoormust. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Finantsinspektsiooni koormuse kasvu võib mõjutada eelkõige fondide ja fondivalitsejate oluline lisandumine Eesti turule, mis suurendaks Finantsinspektsiooni töökoormust. Kuigi käesoleva eelnõuga lihtsustatakse fondide piiriülest pakkumist, ei saa pidada eelnõust tulenevaid muudatusi niivõrd suurt mõju omavaks, et turuosaliste arv ebaproportsionaalselt suureneks. Mõju olulisus: väike. Muudatused mõjutavad vaid Finantsinspektsiooni, muudatuste mõju ei esine sagedasti kuna puudutab eelkõige piiriülese pakkumise olukorda. Seetõttu ei suurene ka märkimisväärselt Finantsinspektsiooni töökoormus, kohustused ega vastutus. Mõju valdkond IV Mõju investoritele Eelnõuga ülevõetavate investorkaitse sätted aitavad suurendada investorite usaldust finantssektori suhtes ja investeerimisvõimaluste läbipaistvust. Samuti parendatakse investorite õiguskindlust, kuna määratakse kindlaks fondide pakkumise lõpetamise täpne protsess, kus olulisel kohal on investorite teavitamise ja ka osakute, aktsiate ja osade tagasivõtmise pakkumise tegemine. Ühe olulise lisaväärtusena võetakse eelnõuga üle ka fondivalitsejate kohustus mitte ainult teavitada investoreid nende õigustest märkida või nõuda osakute, aktsiate ja osade tagasivõtmist, vaid uuendusena peab fondivalitseja investorit ka teavitama, kuidas eelnimetatut saab teha. Seega muudetakse investorite jaoks lihtsamaks ka osakute, aktsiate ja osadega tehingute tegemine. Mõju ulatus: väike. Investorite käitumises olulisi muudatusi ei toimu kuna muudatused on suunatud fondivalitsejatele. Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelturustamist võib teha vaid kutselistele investoritele ja seega on välistatud mõju jaeinvestoritele. Eelturustamine on ebaregulaarne ja harv tegevus. Pakkumise lõpetamise mõju võib puudutada kõiki investoreid, kuid see ei saa olema reeglipärane tegevus ning jääb pigem harvaks nähtuseks. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Investorid saavad muudatuste tulemusel rohkem teavet ja nende huvid on paremini kaitstud. Samas ei tulene investoritele endile suurenenud kohustusi ega piiranguid, seega negatiivsed mõjud puuduvad. Kavandatav meede 2: Tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise sätete ja Finantsinspektsiooni kontrollifunktsiooni täpsustamine Mõju valdkond II Mõju turuosalistele Sihtrühma suurus: tegevusloata väikefondi valitsejad ja selle registreeringu taotlejad. Eestis on registreeritud 55 tegevusloata väikefondi valitsejat (vrd 11 nn suurt tegevusloaga 47 fondivalitsejat ja viis tegevusloaga väikefondi valitsejat).34 Võrreldes varade mahtu, siis tegevusloata väikefondi valitsejate koguvarad 2020. a III kvartali lõpus oli 367,4 mln eurot (vrd nt 2021. a I kvartali kõigi fondivalitsejate sektori hallatavate varade kogumaht 7,61 mlrd eurot). Seega kuigi tegutsevate fondivalitsejate arvu osas on sihtrühma suurus suur, siis varade vaates väike (alla 5% sihtrühma varadest). Mõju ulatus: keskmine. Eelnõuga ei lisata tegevusloata fondivalitsejatele uusi nõudeid ega kehtestata lisakohustusi. Muudatustega vaid jõustatakse juba investeerimisfondi seaduses kehtivaid nõudeid (eelkõige asukoha ja tegevuskoha nõue), mida eelduslikult peaksid täitma kõik Eestis registreeritud tegevusloata väikefondi valitsejad ja ka registreerimise taotlejad. Finantsinspektsioon on oma kirjas märkinud, et ajavahemikus 2019-2021 registreeriti 10 fondivalitsejat, kellel Finantsinspektsiooni hinnangul puudub seos Eestiga. Seega käesolev seadusemuudatus mõjutab taoliste fondivalitsejate tegevust, kes peavad kaaluma võimalusi tegevuse mõningaseks ümberkorraldamiseks, et täita IFS § 304 lg 2 nõudeid. Mõju avaldumise sagedus: väike. Fondivalitsejatele ei tulene muudatustest uusi kohustusi ja muutustega kohanemiseks ei ole eelduslikult vaja teha lisakulutusi. Mõju avaldub vaid fondivalitsejatele, kes täna ei täida investeerimisfondide seaduse nõudeid, ehk et võivad tekkida kulud, mis seotud kehtivate nõuetega kooskõlla viimisega, näiteks tegevuse ümberkorraldusega, et täita IFS § 304 lg 2 kohast tegevuskoha nõuet. Samas on taoline mõju avaldumine vaid ühekordne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Sihtrühmale halduskoormus ei suurene, ei kehtestata uut ega suurendata kehtivaid kohustusi, nt ei lisata kohustust esitada täiendavaid dokumente või teavet. Ajutiselt võib suureneda mõne üksiku fondivalitseja koormus seoses lisateabe esitamisega kui Finantsinspektsioon peab vajalikuks kontrollida, kas fondivalitseja täidab IFS § 304 lg 2 nõudeid. Samas suureneb aga investorite kaitse tase, mis on antud juhul suur hüve. Mõju olulisus: väike. Enamikke sihtrühma liikmeid seadusemuudatus ei mõjuta, kuna täidetakse kehtivaid IFS-i nõudeid. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest; muudatused mõjutavad eelkõige fondide osakonda, kus töötab seitse inimest. Mõju ulatus: väike. Riigiasutustest puudutavad muudatused eelkõige Finantsinspektsiooni. Siiski ei too seaduseelnõu kaasa muudatusi Finantsinspektsioonis laiemalt, samuti ei ole vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ajutiselt võib suureneda koormus mõnele Finantsinspektsiooni osakonnale, seoses tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamise võimaluse laiendamisega. Taoline töökoormuse tõus on ajas piiratud, kuna eelduslikult suurem osa registreeritud tegevusloata väikefondi valitsejatest täna juba täidab seadusekohaseid nõudeid. Seega kustutamisega seotud menetlused on pigem üksiknähtused. Samas võib väheneda töökoormus, mis on seotud registreerimismenetluste läbiviimisega, kuna osad taotlejad, kes ei täida IFS § 304 lg 2 nõudeid, ei pruugi tulevikus registreerimistaotlust esitada. 34 Turuosaliste register FI kodulehel: https://www.fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/fondivalitsejad/tegevusloata-vaikefondi-valitsejad 48 Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjudega on reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Muudatus puudutab eelkõige taotlusi tegevusloata väikefondi valitseja registreerimiseks ehk mõju avaldub kui viiakse läbi registreerimismenetlus Finantsinspektsioonis. Turule keskmiselt 10 uut fondivalitseja aastas, kuigi aastate lõikes on menetlused kasvutrendis. Täna turul tegutsevad tegevusloata väikefondi valitsejad on registreeritud järgnevalt: Aasta Tegevusloata registreeritud väikefondi valitsejate arv 2017 10 2018 9 2019 8 2020 11 2021 16 2022 1 Kokku 55 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud (lisatöö) on marginaalne: vähesel määral ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib juba turul olevate tegevusloata väikefondi valitsejate võimalik registrist kustutamine, kui peaksid ilmuma kustutamise alused. Selle perioodi järgselt Finantsinspektsiooni töö muudatuste tulemusel ei suurene, võib isegi langeda, ning negatiivseid mõjusid ei esine. Mõju valdkond IV Mõju investoritele Sihtrühma suurus: keeruline hinnata, kuna tegevusloata väikefondi valitsejad ei ole kohustatud esitama teavet investorite struktuuri osas. Siiski võib pidada sihtrühma pigem väikeseks, kuna fondide mahud on piiratud. Suurem osa investoritest on kutselised investorid. Jaeinvestoreid investeerivad täna pigem avalikesse fondidesse. Teadaolevalt on jaeinvestorite (sh nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) osakaal tegevusloata väikefondi valitsejate fondides võrreldes nt börsiinvestoritega (avalikesse fondidesse investeerijatega) suhteliselt väike. Mõju ulatus: väike. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, kuna tänaseks läbi tegevuslaota väikefondi valitsejate investeerinud investorid saavad säilitada oma investeeringud ja neile seaduseelnõu otsest mõju ei avalda. Muudatused ei tingi muutusi investorite käitumises, kuid tagab parema (jae)investorite kaitse tulevikus. Mõju avaldumise sagedus: Väike. Juba täna seadust täitvate fondivalitsejate valitsetavate fondide investorite jaoks muudatuste mõju puudub. Muudatused võivad mõjutada tegevusloata fondivalitsejate kliente, kes tänaseid kehtivad õigusnorme ei täida. Taolisi fondivalitsejaid ei ole palju ning neil on võimalus oma tegevus IFS-i nõuete täitmiseks ümber korraldada, nt tuua fondi valitsemine Eestisse, mis ei tohiks investorit kuidagi negatiivselt mõjutada. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investoritele ei kaasne negatiivse iseloomuga (koormav, piirav) mõjusid. Muudatuste tulemusel peaks investeerimiskeskkond kujunema üldiselt õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks. 49 Kavandatav meede 3: Pensionifondide investeerimispiirangute leevendamine Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Sihtrühma suurus: suur – muudatus loob lisavõimalusi kõigile pensionifondide valitsejatele. Eesti Panga 11.08.2021 avaldatud statistika kohaselt on Eesti turul 25 kohustuslikku pensionifondi ja 15 vabatahtlikku pensionifondi.35 Mõju ulatus: väike. Investeerimispiirangute leevendamine võimaldab pensionfondivalitsejatel investeerida pensionifondi vara uue varaklassi näol toormetesse, kuid see on pensionifondide jaoks võimalus, mitte kohustus. Seega on keeruline hinnata kui palju pensionifondide vara sinna reaalselt investeeritakse. Muudatuse, mille kohaselt hoiuste intressi ei käsitleta enam depootasu osana ning vastav kulu kaetakse pensionifondi arvelt, täpset mõju on keeruline hinnata. Samas kui depositoorium ei pea hoiuste kulu edaspidi ise katma depootasude arvelt, siis on potentsiaalselt võimalik depootasusid ja seega ka valitsemistasusid vähendada. Hoiuste intressikulu võtmine fondi arvelt ei pruugi seega kokkuvõttes mõjutada negatiivselt fondide tootlust. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatused on püsivad ja seepärast on fondivalitsejatel võimalik eelkõige leevenenud investeerimispiirangute tingimustes võimalik investeerida uutesse varaklassidesse oma äranägemise järgi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga (piiravad, koormavad) mõjud turuosalistele puuduvad, kuna muudatused on pigem vabastava iseloomuga – laiendatakse fondide investeerimis- ja diversifitseerimise võimalusi, mh võimaldatakse pensionifondidel paigutada pensionifondide vahendeid pikema tähtajaga hoiustesse. Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste korraldusele Mõju ulatus: väike. Mõjutatud riigiasutuseks on Finantsinspektsioon, kes teeb järelevalvet pensionifondide üle, täpsemalt fondide osakond. Muudatustest ei tulene Finantsinspektsioonile uusi tööülesandeid, kohustusi ega muid muudatusi – muudatuste tulemusel ei kasva töökoormus ega kohustused. Seega puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus: väike. Kokkupuude on ebaregulaarne ja juhuslik. Kuna muudatustega antakse pensionifondidele võimalus, mitte ei panda kohustusi, siis ei saa olla kindel kui paljud pensionifondid investeerimispoliitikat muudavad. Ei ole alust arvata, et kõik pensionfondid muudatustega loodud võimalusi kasutaks, kuna see eeldaks fondi tingimuste olulist muutmist, mis on aeganõudev protsess. Fondid peavad tingimuste muutmise Finantsinspektsiooniga kooskõlastama, seega võib vähesel määral ja ajutiselt Finantsinspektsiooni töökoormus suureneda seoses fondi tingimuste muutmise heakskiitmise menetlemisaeg. Kuna ei ole alust arvata, et kõik või paljud pensionifondid fondi tingimuste muutmise võimalust kasutaksid, siis Finantsinspektsiooni kokkupuude on ebaregulaarne (vaid juhul kui fond soovib tingimusi muuta) ja juhuslik (ei toimu kindlate intervallide vm kindla ajavahemiku järel). 35 Eesti Pank. Fondide arv fondiliikide lõikes: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/3370/r/3372/3140 50 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud riigiasutuse jaoks puuduvad kuna muudatuste tulemusel ei suurene Finantsinspektsiooni töökoormus, samuti ei suurene Finantsinspektsiooni kohustused. Mõju valdkond III Mõju investoritele Mõju ulatus: väike. Keeruline on hinnata kui palju praktikas pensionifondi valitsejad uusi võimalusi kasutavad ja kui paljud investorid on huvitatud võimaluse tekkides vastavasse pensionifondi investeerida. Üldiselt muudatused investoreid oluliselt ei mõjuta, muudatuste tulemusel võib mõneti suureneda investoritele pakutavate investeerimisvõimaluste valik, st investoril on soovi korral võimalus valida fond, mille portfell sisaldab suuremal hulgal investeeringuid toormetesse. Mõju avaldumise sagedus: väike. Olenevalt sellest, kui paljud pensionifondid otsustavad kasutada võimalust toormetesse investeerimist laiendada, suureneb ka investorite võimalus neid võimalusi kasutada. Ei ole alust eeldada, et toormetesse investeerimise võimaluse suurenemisega investorite käitumine muutuks oluliselt, st investorite otsused pensionifondide osas ei ole muudatuste tulemusel tõenäoline, kuna pigem tehakse pensionifondi valikuid tootluse põhjal, mitte varaklasside alusel. Sihtrühma suurus: suur. Pensionikeskuse andmetel on 18.10.2021 seisuga avatud 784 tuhat pensionikontot, mis sisaldab ka III sambaga liitunuid, keda on umbes 164 tuhat inimest. Juhul kui inimesel on nii II kui ka III sammas, siis pensionikonto on tal sama. Aktiivselt kogub III samba pensionifondidesse umbes 130 000 inimest (neil on III sambas vara jääk suurem kui null). II sambasse on jäämas, kui arvestada maha II sambast raha välja võtjad, umbes 600 000 inimest, kell hulgas on ka pensionieas inimesed. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investorile võib kaasneda negatiivne risk eelkõige tootluse languse ja fondide riskide suurenemise kaudu. Toormeturg on pigem volatiilne ja võib suurendada ka pensionifondide riske (lühiajaliselt). Teisest küljest ei ole toormeturg enamasti korrelatsioonis võlakirja- ja aktsiaturgudega ja seega võimaldavad need investeeringud just paremini riske maandada portfelli täiendava diversifiteerimise kaudu ning seeläbi potentsiaalelt tõsta ka fondide tootlikkust just pikas perspektiivis. Investorite vaatest on investeeringute diversifitseerimise võimaluste suurenemine pigem positiivne. Samuti on muudatuste tulemusel võimalik toormetesse investeerida vaid väike osa varasid, mis tähendab, et mõju investoritel on piiratud. Kuna pensionifondid on eelkõige pikaajaliseks investeerimiseks, siis muutus lühiajalises tootluses investoreid pigem ei mõjuta või mõju on marginaalne. Kavandatav meede 4: Investeerimisühingutele ja teistele investeerimisteenuste osutajatele kohalduvad nõuded seoses jätkusuutlikkusriskide arvestamisega Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Mõju ulatus: keskmine. Eestis on registreeritud seitse investeerimisühingut36, üheksa panka37 ja 11 tegevusloaga fondivalitsejat38 - muudatused mõjutavad vaid neid, kes 36 Finantsinspektsioon, Eesti investeerimisühingud: https://fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/investeerimisuhingud/eesti-investeerimisuhingud 37 Finantsinspektsioon, Eesti krediidiasutused: https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0 38 Finantsinspektsioon, tegevusloaga fondivalitsejad: https://fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad 51 investeerimisteenust osutavad. Investeerimisteenuse osutajad peavad tulevikus kliendi liikide määramisel võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid. Kuigi sihtrühm peab mõneti muutma oma seniseid kliendiliikide kindlaksmääramise praktikaid, siis ei ole lisanduv täpsustus liialt koormav ja meetmetega kohanemisel ei teki eeldatavalt kohanemisraskuseid. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Investeerimisühingud peavad jätkusuutlikkusteguritega kokku puutuma reeglipäraselt – iga uue väärtpaberi heakskiitmise protsessis tuleb muuhulgas teha kindlaks sihtrühma kliendiliigid. Samuti peavad investeerimisühingu juba kehtivate seaduste kohaselt regulaarselt hindama kas väärtpaber jätkuvalt vastab sihtrühma vajadustele, täiendatud sätte kohaselt ka võttes arvesse jätkusuutlikkuseesmärke. Seega kokkupuude on reeglipärane, kuid mitte sage. Sihtrühma suurus: väike. Eestis on seitse investeerimisühingut. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Kohalduvad meetmed, jätkusuutlikkuseesmärkide arvestamine, on pigem koormava iseloomuga, kuid samas ei avaldu need tihti ega lisa liialt palju regulatiivset koormust või ülesandeid investeerimisühingutele. Jätkusuutlikkuseesmärke tulev arvestada seonduvalt väärtpaberi kliendi liikide kindlaksmääramisega. Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste korraldusele Mõju ulatus: väike. Järelevalvet Eestis registreeritud investeerimisühingute üle teeb Finantsinspektsioon ja Eestis on registreeritu seitse investeerimisühingut. Finantsinspektsiooni tööd muudatused oluliselt ei mõjuta, puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks ja puudub vajadus käitumise muutmiseks. Finantsinspektsioon jätkab korrapärast järelevalvelist tegevust, delegeeritud direktiivi ülevõtmisega peab Finantsinspektsioon muuhulgas kontrollima, kas investeerimisühing on täitnud organisatsiooniliste nõuete raames ka jätusuutlikkusteguritega arvestamise kohustust, nt kas investeerimisühing on ajakohastanud sise-eeskirju. Mõju avaldumise sagedus: väike. Seoses uute nõuete kehtestamisega ja investeerimisühingute kohustusega viia sisse jätkusuutlikkusteguritega seotud täpsustused, suureneb ajutiselt Finantsinspektsiooni töökoormus – kontroll, kas alates 22. november 2022 on investeerimisühingud vajalikud muudatused sisse viinud. Pärast seda on kokkupuude direktiivi ülevõetud sätetest tulenevate muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud riigiasutuse jaoks puuduvad. Eestis on registreeritud seitse investeerimisühingut ja organisatsiooniliste nõuete/ülesannete kontroll on vaid väike osa järelevalve tööst. Vähesel määral võib suureneda aruandluse ja teabe osakonna mõne töötaja (mitte kogu osakonna) töö ajutiselt. Mõju valdkond III Mõju investoritele Mõju ulatus: väike. Investorite käitumises olulisi muutusi ei toimu. Võrreldes investeerimisühingutega ei tulene muudatustest kohustusi investoritele, vaid investeerimisühingud kohustuvad klientide huve mitmekülgsemalt arvestama. Mõju avaldumise sagedus: harv. Investori kokkupuude muudatustega on juhuslik ja harv, ainult juhul kui investeerimisühingu uue väärtpaberi välja töötab ning seda kliendile turustab. 52 Sihtrühma suurus: väike. Investorid on nii füüsilised kui juriidilised isikud, sh ka kutselised investorid, keda hinnanguliselt võib olla kuni 10 000. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investorile ei tulene negatiivse iseloomuga (koormavaid, piiravaid) mõjusid. Pigem tulenevad kliendile vabastava ja kergendava toimega mõjud, kuna kliendil on tulevikus kergem hinnata, kas väärtpaberi vastava tema jätkusuutlikkuseesmärkidele. Ehk investorid saavad rohkem asjakohast infot, kas, kuidas ja milliste jätkusuutlikkusteguritega on neile pakutavates väärtpaberites arvestatud. Seeläbi saab investor veenduda, kas neile pakutavad väärtpaberid vastavad investori eesmärkidele, riskiisule. Samuti tagatakse muudatuste läbi, et perspektiivis ei muutu investeeringud jätkusuutlikkustegurite eiramise tõttu väärtusetuks. Seega rohkem teavet annab investorile suurema võimaluse oma investeeringuid paremini juhtida. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kavandatav meede 5: Eurofondide fondivalitsejatele kehtestatavad nõuded seoses jätkusuutlikkusriskide arvestamisega Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Mõju ulatus: keskmine. Eestis on 11 tegevusloaga fondivalitsejat, kellest viiel on eurofondi valitseja tegevusluba.39 Seega turuosaliste käitumises tervikuna erilisi muutusi ei toimu. Küll peavad eurofondi valitseja muutustega kohanemiseks võtma ette tegevusi, eelkõige oma sise- eeskirjad seadusega kooskõlla viima. Sise-eeskirjade uuendamine ja neisse jätkusuutlikkusriskide hõlmamine on ühekordne tegevus. Muus osas tuleb fondi sise-eeskirju uuendada tavapärase regulaarsusega ja eelduslikult püsivalt fondivalitsejate koormust oluliselt ei mõjuta. Samas ei kaasne sellega eelduslikult kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus: keskmine – kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Muudatuste tulemusel peab eurofondi valitseja sise-eeskirjades ette nägema jätkusuutlikkusriskidega arvestamise näiteks uute töötajate värbamisel (et neil oleks jätkusuutlikkusriskide alased teadmised), aga ka otsustuskorra väljatöötamise ning töötajate tegevuse reguleerimise juures. Sihtrühma suurus: väike. Muudatused puudutavad viite fondivalitsejat. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Meetmetega kaasneb teatud halduskoormus, kuna fondivalitseja peavad ajakohastama sise-eeskirju, täpsustama huvide konflikti liigi kindlaksmääramise korda ning veenduma, et töötajad arvestavad jätkusuutlikkusriskidega. Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste korraldusele Mõju ulatus: väike. Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon ja meetme kasutuselevõtt ei tingi erilisi muutusi Finantsinspektsiooni töös, ei ole vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsiooni kokkupuude on juhuslik ja harv. Samas tuleb juba kehtiva seaduse kohaselt riskijuhtimise reeglite muutmisest teavitada Finantsinspektsiooni. Kuna seaduseelnõu kohaselt peab eurofondi valitseja ka riskijuhtimise 39 Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine- 0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad 53 reeglites tulevikus arvestama jätkusuutlikkusriskidega ning riskijuhtimist seetõttu uuendama, siis võib ajutiselt Finantsinspektsiooni töö suureneda. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga (koormav) mõjud on vähesed, nagu eelpool mainitud võib ajutiselt ja vähesel määral suureneda töökoormus. Mõju valdkond III Mõju investoritele Mõju ulatus: väike. Investorite kui terviku käitumises erilisi muutusi meetmete tulemusel ei toimu. Mõju avaldumise sagedus: väike. Meetmetest ei tulene kohustusi investoritele, seega kokkupuude kaudne. Tänu kohustusele fondi riskide hindamises ja juhtimises, aga ka fondivalitseja enda sise-reeglites arvestada jätkusuutlikkusriskidega, aitavad muudatused paremini investorite riske maandada, st kindlustada investeeringuid võimalike negatiivsete mõjude eest. Sihtrühma suurus: suur. 2020. a lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks sõlmitud 15 000 lepingut, mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra rohkem. Neist enamus peaksid olema eurofondide osakuomanikud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Muudatused on suunatud fondivalitsejatele ja muudatusest ei tulene kohustusi investoritele. Võib eeldada teatud positiivset mõju investoritele, kuna fondi riske hallatakse mitmekülgsemalt. 6.6. Muud mõjud Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. 6.7. Hinnanguline koondmõju Mõju finantsettevõtjate halduskoormusele Mõju fondivalitsejatele Koondmõju on väike. Üldkokkuvõttes fondivalitsejate halduskoormus suureneb vaid juhul, kui fondivalitseja kasutab eelnõuga kehtestatud uusi võimalusi (nende kasutamine ei ole kohustus) ja ka sellisel juhul suureneb halduskoormus vähesel määral. Mõju investeerimisühingutele ja pankadele Koondmõju on väike. Investeerimisühingute halduskoormus kasvab vähesel määral kuna eelnõust tulenevalt peavad investeerimisühingud tootejuhtimisreeglites arvestama lisaks juba sätestatud kohustusele kontrollida väärtpaberite vastavust investori vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, ka jätkusuutlikkusteguritega. Samuti tuleb investeerimisühingutel ajakohastada sise-eeskirju. Mõju tegevusloata väikefondi valitsejatele ja registreerimise taotlejatele Koondmõju on väike. Mõju tegevusloata väikefondi valitsejate halduskoormusele ei suurene kuna eelnõuga ei kehtestata uusi nõudeid, ei lisata aruandluskohustusi ega sätestata uusi 54 menetlusprotsesse. Eelnõu muudatus jõustab juba kehtivaid nõudeid. Isikud, kes soovivad taotleda registreerimist tegevusloata väikefondi valitsejana, ei ole samuti mõjutatud, kuna neile ei kehtestata täiendavaid teabe ega muid nõudeid. Mõju pensionifondidele Koondmõju on väike. Eelnõu muudatused ei too kaasa halduskoormuse kasvu pensionifondidele, pigem on tegemist pensionifondide jaoks vabastava iseloomuga – laiendatakse fondide investeerimis- ja diversifitseerimise võimalusi. Mõju kodanike ja tavaettevõtjate halduskoormusele Mõju jaeinvestoritele40 Koondmõju on väike. Mõju jaeinvestoritele on eelkõige vabastava iseloomuga ja halduskoormus ei suurene. Jaeinvestoritele ei teki uusi kohustusi ega ülesandeid, kuid nende õiguste teostamist lihtsustatakse, investeerimisvõimalusi suurendatakse ja investorkaitset parandatakse. Eelnõuga parandatakse jaeinvestorite ligipääsu teabele, nt alternatiivfondide pakkumisel jaeinvestoritele peavad fondivalitsejad teavitama jaeinvestoreid nende õigustest. Samuti suurendatakse jaeinvestorite võimalusi investeerimisel, nt pensionifondide investeerimisvõimaluste laiendamine peaks mõjutama positiivselt ka jaeinvestorite valikuvõimalusi. Lisaks tähendab jätkusuutlikkustegurite ja -riskide suurem arvestamine väärtpaberite tootearenduses ja fondide riskijuhtimises, et jaeinvestorite huvid on mitmekülgsemalt kaitstud ja nimetatud teguritega seotud riskid paremini maandatud. Samuti paraneb investorkaitse läbi tegevusloata väikefondi valitsejatele kehtivate nõuete jõustamise. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsusega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori töökoormus jääb samaks. Eelnõu mõjutab riiklikest institutsioonidest Finantsinspektsiooni, kuid kuna Finantsinspektsiooni ei rahastata riigieelarvest, vaid subjektide järelevalvetasudest, siis mõju riigieelarvele käesolevaga ei ole. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel ei ole plaanis rakendusakte kehtestada ega muuta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud selle § 1 punkt 2 ja 21 ning § 4. Seaduse § 1 punkt 2, millega võetakse üle direktiiv 40 Ka FIE-d ja OÜ-d võivad olla investorid ja kui nad ei vasta VPTS-i § 6 lg 2 sätestatule, siis loetakse nad jaeinvestoriteks. 55 (EL) 2021/2261 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punkt 21, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2021/1270 jõustub 2022. aasta 1. augustil. Seaduse § 4, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2021/1269, jõustub 2022. aasta 21. augustil. Jõustumistähtajad on seotud eelnõuga ülevõetavate direktiivide jõustumistähtaegadega. Direktiiv (EL) 2019/1160 pidi jõustuma juba 2021. aasta 2. augustil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ- le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning Eestis asutatud fondivalitsejatele (vt lisatud märkuste tabelit). Eelnõu on kooskõlastatud ka Justiitsministeeriumiga. Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 56 LISA 1. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus õigusakti artikkel Art 1(1) IFS § 399 lg 91ja 92 Art 1(2) IFS § 80 lg 71 Art 1(3) - - Artikkel 1(3) kohaselt jäetakse artikkel 91 lõige 3 välja. Nimetatud artikkel reguleerib õigus- ja haldusnormide avaldamist elektrooniliselt. Art 1(4)(1) IFS § 401 lg 1 p 7–13, § 408 lg 1 Art 1(4)(2) IFS § 408 lg 11 Art 1(4)(3)(a) IFS § 408 lg 1 p 7 Art 1(4)(3)(b) IFS § 408 lg 12 Art 1(5)(a) IFS § 401 lg 1 p 7–13,§ 408 lg 2 Art 1(5)(b) IFS § 401 lg 9, 91, 92, § 408 lg 4 Art 1(6)(1) IFS § 4011 lg 1–3, § 4081 lg 1 ja 3 Art 1(6)(2) IFS § 4011 lg 1, § 4081 lg 1 Art 1(6)(3) IFS § 4011 lg 4 ja 5 Art 1(6)(4) IFS § 4011 lg 6, § 4081 lg 4 Art 1(6)(5) IFS § 4011 lg 7 Art 1(6)(6) IFS § 4081 lg 5 Art 1(6)(7) IFS § 401 lg 6, § 4081 lg 4 1 Art 2(1) IFS § 2671 lg 1 Art 2(2)(1) IFS § 2671 lg 4 ja 5 Art 2(2)(2) IFS § 267 lg 6 ja 7, § 2672, § 4091, § 4121 1 Art 2(2)(3) IFS § 2671 lg 2 Art 2(2)(4) IFS § 2671 lg 3 Art 2(3) IFS § 410 lg 5–7 Art 2(4)(1) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1 Art 2(4)(2) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1 Art 2(4)(3) IFS § 4101 lg 4 ja 5; § 4132 lg 6 Art 2(4)(4) IFS § 4101 lg 6; § 4132 lg 4 Art 2(4)(5) IFS § 4101 lg 7 Art 2(4)(6) IFS - Järelevalve reguleeritud IFS- i 6. osa 30. peatüki 4. jaos Art 2(4)(7) IFS § 4132 lg 5 Art 2(4)(8) IFS § 410 lg 6; § 4132 lg 4 1 Art 2(5) IFS § 411 lg 8 ja 9 Art 2(6) IFS § 911, § 2701 Art 2(7) - - Komisjoni pädevus Art 2(8) IFS § 410 lg 1 p 9 ja 10, § 413 lg 1 p 9 ja 10, § 420 lg 1 p 8 ja 9, 57 § 421 lg 1 p 9 ja 10, § 422 lg 1 p 9 ja 10, § 430 lg 1 p 8 ja 9, § 431 lg 1 p 9 ja 10, § 432 lg 2 p 8 ja 9, § 433 lg 1 p 9 ja 10 Art 3 - - Ülevõtmine Art 4 NA NA Hindamine Art 5 NA NA Komisjoni pädevus Art 6 NA NA Jõustumine Art 7 NA NA Adressaadid 58 LISA 2. Komisjoni delegeeritud direktiivi 2021/1269 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (EMPs kohaldatav tekst) Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus õigusakti artikkel Art 1(1) VPTS § 8211 lg 6 Art 1(2)a VPTS § 8211 lg 2 ja 21 Art 1(2)b VPTS § 8111 lg 5 Art 1(2)c VPTS § 8214 lg 11 Art 1(2)d VPTS § 8213 lg 1 p 1 Art 1(3)a VPTS § 8210 lg 1 Art 1(3)b VPTS § 8213 lg 1 p1 Art 2 - - Ülevõtmine Art 3 Investeerimisfondide seaduse § 5 lg 3 Jõustumine muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Art 4 - - Adressaadid 59 LISA 3. Komisjoni delegeeritud direktiivi 2021/1270 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (EMPs kohaldatav tekst) Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus õigusakti artikkel Art 1(1) IFS § 3571 lg 10 Art 1(2) IFS § 3571 lg 4 Art 1(3) IFS § 3571 lg-d 2,7 ja 8 Art 1(4) - - Art 1(5) IFS § 3571 lg 3 Art 1(6) IFS § 3571 lg 5 Art 1(7) IFS § 3571 lg-d 6 ja 9 Art 1(8) IFS § 3571 lg 1 Art 2 - - Ülevõtmine Art 3 Investeerimisfondide seaduse § 5 lg 2 Jõustumine muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Art 4 - - Adressaadid 60 LISA 4. Direktiivi 2021/2261 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2261, 15. detsember 2021, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ seoses põhiteabedokumentide kasutamisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) fondivalitsejate poolt (EMPs kohaldatav tekst) Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus õigusakti artikkel Art 1(1) IFS § 73 lg 71 Art 1(2) IFS § 73 lg 71 Art 2(1) Investeerimisfondide seaduse muutmise § 5 lg 1 Ülevõtmine ja jõustumine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Art 2(2) - - Komisjoni teavitamine 61 LISA 5 MÄRKUSTE TABEL „INVESTEERIMISFONDIDE SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU“ JUURDE Arvestatud/ mitte arvestatud/ Nr. Ettepaneku sisu RMi kommentaar selgitatud/ Teadmiseks võetud I Kooskõlastusring FINANTSINSPEKTSIOON 1. KAVS § 18 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib Finantsinspektsioon Arvestatud Rahandusministeerium arvestab tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui taotleja juhid või audiitor Finantsinspektsiooni ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides tähelepanekuga. Õigusselguse sätestatud nõuetele. Kui isik on saanud tegevusloa, siis ta ei eesmärgil täpsustatakse KAVS § ole enam taotleja. Selle lõike teistes punktides on sätestatud 18 lõike 2 punkti 4. krediidiandja ja –vahendajaga, mitte taotlejaga, seotud eeldused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku asendada KAVS § 18 lõike 2 punktis 4 sõna „taotleja“ sõnadega „krediidiandja ja – vahendaja“. 2. Finantsinspektsioonil puuduvad kommentaarid Eelnõuga Teadmiseks Finantsinspektsiooni 21.06.2021 pakutud IFS-i muudatuste kohta. Kuid Finantsinspektsioon võetud kirjas nimetatud ettepanekuid on pöörab tähelepanu Rahandusministeeriumile 21.06.2021 analüüsitud allpool punktides 3- edastatud kirjale nr 4.12-2/2194-1, millega 11. Finantsinspektsioon esitas IFS-i muudatusettepanekuid väikefondi valitsejate tegevust puudutava regulatsiooni kohta. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku lisada Eelnõusse nimetatud kirjaga tehtud muudatusettepanekud, sest väikefondi valitsejate regulatsioon vajab kiirelt muutmist. 3. Kiri 4.12-2/2194-1 Selgitatud Kehtiva IFS § 457 lõike 4 kohaselt Menetlustasu tõstmine on menetlustasu juba täna 1000 Hetkel kehtiva FIS § 457 lõike 4 kohaselt tasutakse väikefondi eurot. Seega ei ole alust IFSi valitseja registreerimisel menetlustasu 200 eurot. Kuigi ühelt muutmiseks. poolt on registreerimise menetlustasu eesmärgiks katta Finantsinspektsiooni halduskulud, siis võib see toimida ka taotlejate hulga reguleerijana. Eeltoodust tulenevalt võiks kehtestada kõrgema menetlustasu, mis Finantsinspektsiooni hinnangul võiks olla sama, mis fondivalitseja puhul, s.o vähemalt 1000 eurot. 4. Väikefondi valitsejale miinimumkapitali nõude sätestamine: Arvestatud Rahandusministeeriumi hinnangul Väikefondi valitsejale võiks sätestada osa- või aktsiakapitali on ettepanek asjakohane. nõude suuruses 15 000 eurot. Sellise nõude eesmärgiks on Tegevusloga väikefondi taotlejate osakaalu vähendamine, kuivõrd vajaks juba valitsejate miinimumkapital on tegutsemise algfaasis suuremas summas raha paigutamist IFSi kohaselt 50 000 ja ka taotlejasse. Selline nõue on ka Lätis, kelle hinnangul on selline tegevusloata väikefondi valitseja barjäär olnud toimiv. Lisaks kaotab kapitalinõude kapitalinõue võiks sellele kehtestamisel Eesti regulatsioon Läti ees oma eelise ning selle sarnaneda. Seega kehtestatakse võrra võiks väheneda ka taotluste hulk Eestis. tegevusloata väikefondi valitsejate Lisaks juhime tähelepanu äriregistri seaduse eelnõule, mis miinimumkapitali nõue näeb ette äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-st 136 teise lause Finantsinspektsiooni ettepanekust kehtetuks tunnistamise. ÄS § 136 kohaselt „Osakapitali 62 väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 suurem, 25 000 eurot. IFSi eurot.“ Seega muudatusega tunnistatakse kehtetuks norm, mis lisatakse § 4521. näeb ette, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Nimetatud muudatuste valguses, kus loobutakse miinimumkapitali nõudest osaühingute puhul, on oluline eriseadusega (IFS-ga) sätestada tegevusloata väikefondi valitsejatele, kes enamikel juhtudel tegutsevad just osaühingu vormis, seada miinimumkapitali nõue summas 15 000 eurot. 5. Asukoha ja Eestiga seotuse nõude sätestamine: Arvestatud Rahandusministeeriumi hinnangul Muudatuste peamiseks eesmärgiks on vähendada Eestiga on ettepanek asjakohane. IFS §-i mitteseotud isikute poolt asutatud fondivalitsejate 453 lisatakse lõige 61, milles registreerimist Eestis, mis ei too Eestile arvestatavat kasu aga sätestatakse Finantsinspektsiooni sisaldab endas märkimisväärseid riske. Samas on väga oluline õigus keelduda fondivalitseja regulatiivne tasakaal, mis ei tõrjuks Eestist välja isikuid, kelle registreerumisest. Üheks loodud fondid oleksid kasulikud Eesti arengule, majandusele keeldumise aluseks lisatakse ka ja ärikeskkonnale. Vastavalt IFS § 304 lõikele 2 peab Eestis väikefondi valitseja seose moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht ja puudumine Eestiga. tegevuskoht olema Eestis. Tulenevalt e-residentsuse võimalustest ning arvukatest konsultatsiooni ja postkasti teenuse pakkujatest Eesti turul, ei ole IFS § 304 lõikes 2 sätestatud piirang vähemalt tegevusloata väikefondi valitsejate puhul piisav ning puudub ka vastav keeldumisalus selle nõude mittetäitmisel registreerimisest keelduda. Seega võiks Finantsinspektsiooni hinnangul IFS § 304 lõikes 2 sätestatud fondivalitseja asukoha ja tegevuskoha nõude eraldi välja tuua ka IFS §-s 453 koos täiendusega, et väikefondi valitsejal peab olema piisav seos Eestiga. Vastav konstruktsioon nõuab lisaks asukohale ja tegevuskohale, mida on täna Eestis võrdlemisi lihtne hankida, ka täiendavat põhjendust taotlejalt, milline on tema seos Eestiga ning samas jätab Finantsinspektsioonile rohkem võimalusi juhtumipõhiselt hinnata taotleja sobivust Eesti turule. 6. Investeerimisfondide piirangud: Selgitatud/ Finantsinspektsiooni ettepanekut Väikefondi valitseja poolt valitsetavaid fonde ei ole lubatud Arvestatud ei ole võimalik väljapakutud kujul avalikult pakkuda. Samas võib väikefondi valitseja pakkuda seadusesse üle võtta. jaeinvestoritele oma fondi osakuid, kui emissiooni maht ei Finantsinspektsiooni väljatoodud ületa 2,5 miljonit eurot aastas. Finantsinspektsiooni varasem riske on võimalik maandada, kui praktika näitab, et registreeritud väikefondi valitsejate piirata väikefondi valitsejate ärimudel näeb tihti ette osakute pakkumise jaeinvestoritele. fondide pakkumist jaeinvestoritele Osakute pakkumine väikefondi valitsejate poolt ei ole ja sätestada nõuded fondide osas reguleeritud samaväärselt kui tegevusloastatud fondivalitsejate avalikustatavale teabele (eelkõige fondide oma. Investoritel ei pruugi olla ligipääsu kogu nõue, et avaldatav teave peab dokumentatsioonile ning avalikustatud materjalid ei pruugi olema tõene ja mitte-eksitav). olla tõesed. Väikefondi valitsejad rakendavad tihti keerulisi Selleks lisatakse IFS §-i 10 uus investeerimis- ja kauplemisstrateegiaid, investeerivad säte ja § 2651. krüptovaradesse ja muudesse alternatiivsetesse instrumentidesse. Olukord, kus väikefondi valitsejad (ka tegevusloaga väikefondi valitsejad) saavad üsna suures mahus (2,5mln) pakkuda osakuid jaeinvestoritele kätkeb endas märkimisväärseid riske. Nende riskide maandamiseks soovib Finantsinspektsioon lisada väikefondi valitsejatele fondi osakute pakkumise piirangu, mis on samaväärne IFS § 10 lg 4 punktides 1 ja 2 sätestatud piirangutega, kuid soovib nende hulgast välja jätta nimetatud normi punktis 3 sätestatud piirangu. 7. Veebilehtede piirangud: Selgitatud/ Mitteavalikke fonde võib piiratud arvestatud ulatuses pakkuda ka 63 Finantsinspektsioon on täheldanud, et mõned väikefondi jaeinvestoritele, seega ei ole valitsejad kasutavad potentsiaalsete klientide leidmiseks võimalik ega mõistlik piirata ka professionaalselt koostatud veebilehti, mis on kättesaadavad jaeinvestoritele suunatud teabe kõigile. Kuigi vastavad veebilehed ei sisalda otseseid esitamise viisi, nt veebilehtede üleskutseid, demonstreeritakse fondide tootlust ja muid avalikustamise piiramine vaid andmeid, rõhutades häid investeerimisvõimalusi. kutselistele investoritele. Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks mitteavaliku fondi Finantsinspektsiooni eesmärki, fondivalitseja võimaldama kolmandatele isikutele ligipääsu eksitava teabe esitamise piiramine, fondi materjalidele, statistikale ja finantstulemustele. on võimalik saavutada, kui Väikefondi valitsejate turu segment on rangelt mitteavalik avalikele fondidele kehtivaid ning piiride kompamine ei ole aktsepteeritav. Samas ei taha avalikustatava teabe nõuetega Finantsinspektsioon enda peale võtta vastutust veebilehtede sarnaseid sätteid kohaldada ka sisu kontrollimise osas. Seega teeb Finantsinspektsioon mitteavalikele fondidele. Selleks ettepaneku reguleerida mitte veebilehtedel avalikustatavat lisatakse IFS uus säte § 2651. teavet, vaid seda, kellele fondivalitseja teavet avalikustada tohib. Vastav piirang peaks kehtima ka tegevusloaga väikefondi vaitsejatele. 8. Registrist kustutamine: Arvestatud IFS §-i 453 lisatakse lõige 10. Kehtiva õiguse järgi on Finantsinspektsioonil õigus kustutada väikefondi valitseja registrist, kui väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni tegevuse lõpetamisest või kui ta ei ole kahe kuu jooksul alustanud fondi valitsemist ning esitab seda kinnitavad andmed. Seega on registrist kustutamine seatud sõltuvusse üksnes väikefondi valitseja enda teavitusest. Eeltoodust tulenevalt tuleks IFS-i täiendada nii, et selles oleks sätestatud ka registrist kustutamise alused Finantsinspektsiooni algatusel. 9. Täiendavate andmete küsimine taotluse esitamisel ning aluste Arvestatud IFS § 453 lg 3 sõnastust lisamine registreerimisest keeldumiseks: muudetakse, lisatakse sätted, Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks täiendada ka taotlusega milles määratletakse esitatavate andmete nimekirja. Lisaks on kehtiva seaduse registreerimise keeldumise alused. kohaselt Finantsinspektsioonil õigus jätta registreerimisavaldus rahuldamata üksnes juhul, kui esitatud andmed ei vasta IFS § 453 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul ette näha ka täiendavad alused registreerimisest keeldumiseks. 10. Järelevalve ulatus: Arvestatud Finantsinspektsioon täpsustas Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et muudatuste hilisemas e-kirjas, et rakendamisel võib tekkida vajadus muuta ka muudatusteks § 455 lõikes 8 Finantsinspektsiooni järelevalve ulatust (IFS § 455 lõige 8). vajadust ei näe. 11. Üleminekuperiood ja rakendussätted: Arvestatud Ülemineku ajaks ette nähtud kuus Seoses täiendavate nõuete kehtestamisega väikefondi valitseja kuud. tegevusele (nt asukoha nõue, miinimumkapitali nõue) tuleb ette näha rakendussätetega ülemikuperiood, et millise aja jooksul olemasolevad väikefondi valitsejad end uute nõuetega peavad vastavusse viima ning millised on tagajärjed ja Finantsinspektsiooni õigused, kui seda ei tehta (nt registrist kustutamine). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. Eelkõige on arusaamatu eelnõu koostaja hinnangu kujunemine Arvestatud mõjule seletuskirja punkti 6.5. tabeli alapunktides 1.4. ja 1.1. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: 1) mõju ulatus; 2) mõju avaldumise sagedus; 3) mõjutatud sihtrühma suurus; 4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski. Alapunkt 1.4. puhul on tegemist pigem muudatuse kirjeldusega aga mitte mõju hindamisega. Välja on toodud hindamise põhjenduseta lihtsalt, et üldine mõju on keskmine. 64 Samuti võiks minu arvates selgem olla tabeli alapunkt 1.1. – välja on loetav vaid, et eelnõu koostaja arvates on üleüldine mõju väike ja kaudne, kuid selgitus/mõttekäik selleni on kesine. LHV 13. Investeerimisfondide seaduse (edaspidi: IFS) § 121 lg 2 Arvestatud punktide 2 ja 3 kohaselt on lubatud pensionifondi vara investeerida väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. §-s 123 on sätestatud nimetatud instrumentide osas investeerimispiirang, milleks on kuni 5% pensionifondi vara väärtusest. Seaduse eelnõu, millega muudatus tehti ning pensionifondidele väärismetallidesse investeerimine lubati, seletuskirjas on toodud järgnev: „Seotud väärtpaberite all käsitletakse muuhulgas väärtpabereid, mis sisaldavad õigust saada ekvivalentset väärtust ehk on seotud väärismetallide või nende väärtuse muutusega (nt väärismetallide indeksid, indeksfondid ehk ETF- id). Ehk antud väärtpaberid võivad hõlmata ka sünteetilisi instrumente, mille tootlus sõltub väärismetallide hinnast. Samuti võivad siia alla kuuluda näiteks ka väärismetallide indeksitega seotud väärtpaberid ja kullafutuur, mida täidetakse üksnes rahas.“ Enne 2015. a lähtuti pensionifondide vara investeerimisel eurofondidele kohalduvast keelust investeerida väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi: Eurofondide direktiiv) on vastav piirang sätestatud aga mõnevõrra kitsamalt, keelates eurofondil investeerida väärismetallidesse ning nende sertifikaatidesse (Art 50 2.b)). Eurofondide direktiiv ei keela eurofondidel selgesõnaliselt investeerida teistesse investeerimisfondidesse, mille tootlus sõltub väärismetallide hinnast. Seda piiravad reaalsuses küll nendele fondidele, millesse eurofondi vara investeerida tohib, kehtestatud nõuded (eelkõige hajutatuse nõuded). Ei euro- ega pensionifondide puhul ei kuulu lubatud varaklasside hulka toormed (commodities). See tähendab, et kummagi fondi puhul ei ole lubatud ei otse, ega läbi tuletisinstrumentide (vastavalt IFS § 111 lg 1 ja IFS § 103 lg 1 sätestatule, mis toob välja alusvaraks sobivad instrumendid) investeerida toormetesse. Küll aga ei ole sellised investeeringud pensionifondide puhul keelatud läbi teiste fondide. Eurofondide puhul saavad praktikas probleemiks taaskord ranged sihtfondi hajutatuse nõuded. See tähendab, et sellistesse investeerimisfondidesse, mille hind sõltub otseselt toorme hinnast, investeerimisele pensionifondide puhul muid kui fondide investeerimispiiranguid ei kohaldata. Eelnevast tulenevalt võiks kaaluda väärismetallidele ning nendega seotud väärtpaberitele ja toormetele ning nendega seotud väärtpaberitele pensionifondide puhul kohaldada analoogseid nõudeid. Hetkel kohalduv 5% investeerimispiirang väärismetallide osas, võttes arvesse, et selle alla lähevad ka kulda investeerivad ETF-id, on liialt piirav. Meie ettepanekuks on lubada pensionifondidele ka toormetesse investeerimist 65 kasvõi läbi tuletisinstrumentide ning kohaldada väärismetallidele, toormetele ning eelnevatega seotud väärtpaberitele koondpiirangut, mille suurus võiks olla kuni 25%. Ettepanek: (a) Muuta IFS § 121 lg 2 ning lisada sellele punkt 5 järgnevas sõnastuses „väärtpaberitesse ja tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on toormed või mille hind sõltub toormetest“. (b) Muuta IFS § 123 ning sõnastada see järgnevalt: „§ 124. Investeerimine väärismetallidesse ja toormetesse Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toormed või mille hind sõltub eelnimetatutest, paigutada kokku kuni kahekümne viie protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“ 14. IFS-i sõnastuse kohaselt kohaldatakse nii kohustuslikele kui Arvestatud vabatahtlikele hoiustele eurofondide sätteid lähtuvalt § 121 lg 1 toodud üldnõudest ning asjaolust, et pensionifondide puhul ei ole hoiuste osas sätestatud teisiti. Eelnevast tulenevalt tuleb pensionifondide vara investeerimisel järgida ka § 106 sätestatud piirangut, mille kohaselt võib fondi vara investeerida nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse. Kui eurofondide puhul, mille vara investeeritakse peaasjalikult reguleeritud turul kaubeldavatesse instrumentidesse ning avalikult pakutavatesse ja kindlaid hajutamispõhimõtteid järgivatesse fondidesse, on piirang sellisel kujul mõistetav, siis pensionifondidel on lubatud vara olulises osas investeerida ka reguleeritud turul mittekaubeldavatesse instrumentidesse ning kinnistesse ja mitteavalikesse fondidesse, kinnisasjadesse ja väärismetallidesse. Pensionifondide lubatud instrumentide loetelu kontekstis ei ole hoiuste piirang sellisel kujul mõistlik. Kuivõrd pensionifondid võivad märkida krediidiasutuse kogu mitteavalikult pakutava emissiooni, oleks pensionifondidega võimalik tekitada pikaajalisele hoiusele sarnane instrument, samas sellise lahendusega kaasneksid fondidele ka hoiusega võrreldes suuremad tehingudokumentatsiooni kulud. Eelnevast tulenevalt on ettepanek sätestada pensionifondidele eripiirang, mille kohaselt pensionifondi vara on lubatud investeerida ka pikematesse kui 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, ent säilitatakse nõue, mille kohaselt krediidiasutus peab olema registreeritud kas lepinguriigis või kolmandas riigis, mille suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides. Ettepanek: Muuta IFS § 121 ja lisada sellesse lõige 31 järgnevas sõnastuses „Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel“. 15. Vastavalt IFS § 289 lg 1 p 1 sätestatule on depositooriumi Arvestatud ülesanne hoida fondi raha, väärtpabereid ja muud vara, mida on võimalik hoida. § 293 lg 3 kohaselt on depositooriumil õigus saada depooteenuste osutamise eest tasu ja hüvitist nende teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt depoolepingule, fondi alusdokumendile või prospektile. IFS § 65 lg 4 kohaselt makstakse depootasu ning muud § 58 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetamata tasud ja kulud fondivalitseja arvel. § 58 lg 3 viitab fondi arvel tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekuludele ja teenustasudele ning muudele fondi alusdokumendis nimetatud fondi valitsemisega seotud tasudele ja kuludele. 66 Võttes arvesse asjaolu, et § 293 lg 3 kehtiv sõnastus lubab depositooriumil saada depooteenuse osutamise eest lisaks tasule ka hüvitist teenuste osutamisel tehtud kulutustele (vastavalt depoolepingus ja fondi dokumentatsioonis toodule), on meil tekkinud küsimus, kas kohustusliku pensionifondi puhul oleks lubatud depositooriumile fondi arvel depoopangas avatud kontol raha hoidmisega seonduv negatiivse intressi kulu hüvitada, kuivõrd see ei kuulu depootasu määra sisse, vaid oleneb fondi arvel hoitava raha hulgast ning depositoorium ei võta selle eest eraldi tasu, vaid soovib hinnakirja alusel ECB intressimäära hüvitamist (depositooriumile depooteenuse osutamisel tekkinud kulutus). Raha hoidmise osas sätestab IFS võrreldes Eurofondide direktiiviga depositooriumile lisakohustuse, kuivõrd Eurofondide direktiivi kohaselt on depositooriumi ülesandeks raha osas üksnes rahaliste vahendite üle arvestuse pidamine ning selle kontrollimine, et kontod, millel fondi raha hoitakse, vastavad direktiivis toodud nõuetele. Hoidmiskohustus kohaldub üksnes väärtpaberitele, mille hoidmine depositooriumis on võimalik. Juhul, kui kehtivat IFS-i ei ole teie hinnangul võimalik tõlgendada nii, et raha hoidmisega seonduvate kulude hüvitamine depositooriumile on kohustusliku pensionifondi arvel seadusega lubatud, võiks kaaluda IFS-i muutmist selliselt, et depositooriumi ülesanded on fondile kuuluva raha osas Eesti õiguses sätestatud sarnaselt Eurofondide direktiivile. See ei jätaks kahtlust, et raha hoidmise kulu ei saa käsitleda depootasus sisalduva tasuna ning sellele ei kohaldu IFS § 65 lg 4. Ettepanek: Muuta IFS § 289 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see järgnevalt: „hoiab fondi väärtpabereid ja muid finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud vara kohta peab arvestust“. Eesti Pangaliit 16. Eelnõuga muudetakse muuhulgas KAVS § 43 lõikeid 3 ja 4, et Arvestatud viia need kooskõlla hüpoteekkrediididirektiiviga (MCD annab selgesõnalise nõude, et tasustamine ei tohi üldse sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust). Juhime tähelepanu, et antud KAVS-i sätted kohalduvad nt liisingule, kuid krediidiasutustele kohalduvad vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 57 1 lõiked 12 ja 13, kus on sama põhimõtet sisaldavad laused jäetud muutmata. Leiame, et hüpoteekkrediididirektiivi ühetaolise ülevõtmise huvides peaks muutma ka KAS § 57 1 lõikeid 12 ja 1 3. II Kooskõlastusring Justiitsministeerium 17. Sisulised märkused Olulises osas Eelnõu sisaldab üksikuid norme, Juhime tähelepanu, et EL õigusega seotud eelnõusse ei arvestatud mis ei tulene otseselt direktiivide kavandata norme, mis ei ole vajalikud direktiivi ülevõtmiseks. ülevõtmisega, kuid neil on kaudne See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse ülevõtmist. puutumus EL õigusega (nt Sellest tulenevalt palume eelnõu muuta ja välja jätta kõik ülevõetud direktiivi täpsustamine). muudatused, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega ning kavandada need muudatused eraldi eelnõuga. 67 18. Märkused mõjude kohta Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Juhime Juhime tähelepanu, et kuigi EL õigusest tulenevate muudatuste tähelepanu, et VKE-de üks suur eesmärk on ettevõtjate, seejuures eelkõige VKE-dele rahastamise paranemisest on ning idufirmadele parema ligipääsu tagamine riskikapitalile käsitletud eelnõu sissejuhatavas (seletuskirja p 2.1.), ei olnud mõjude osas sellele enam eraldi osas. VKE-de rahastuse tähelapanu pööratud. Seetõttu palume mõju VKE-dele paranemine on seotud asjakohastes mõjuanalüüsi lõikudes välja tuua, et paremini kapitaliturgude liidu üldise parema tõendada muudatuste seost ettevõtjate olukorra paranemisel toimimisega, millest kapitali kaasamiseks. Kui mõju võib pigem lugeda kaudseks, investeerimisfondid moodustavad saab seda käsitleda nt üldiste majandusmõjude kontekstis. ühe osa. Seega käesolevad muudatused ei ole otseselt seotud VKE-de rahastuse paranemisega. Eelnõu mõju VKE-dele on kaudne. 19. Kuigi eelnõu seletuskiri pöörab piisavalt tähelepanu Arvestatud Halduskoormuse koondmõju on muudatustest mõjutatud sihtrühmade halduskoormuse lisatud seletuskirja punkti 6.7. hindamisele, palume siiski seletuskirja koostajatel eraldi hinnata kõigi eelnõu muudatuste halduskoormuse koondmõju nii kodanikele kui ka ettevõtjatele nende erinevates rollides – kas investorina või investeerimisteenuste vahendajatena. 20. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud Muudatused lisatud eelnõusse Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja läbivalt. seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Finantsinspektsioon 21. Eelnõu § 1 punkti 1) kohaselt täiendatakse IFS §-i 10 lõikega 6, Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, millega nähakse ette piirangud väikefondi valitseja poolt võetud kaalume vastava muudatuse valitsetud fondide osakute, aktsiate või osade pakkumise mahul tulevikus. investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk täiendavalt kaitsta jaeinvestoreid. Samas ei pruugi Finantsinspektsiooni hinnangul nimetatud sätte lisamine olla piisav, et vähendada riski, et väikefondi valitsejad kaasavad enda fondidesse asjatundmatute jaeinvestorite varasid. Seega oleks eelnõuga lisatava IFS § 10 lõikega 6 samadel eesmärkidel vajalik lisada täiendav piirang, mis sätestab väikefondi valitseja poolt valitsetavasse fondi investoritelt kaastavaks miinimaalseks investeeringuks 50 000 eurot. 22. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks eelnõus toodud IFS § 453 Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, lõike 21 sõnastust muuta, et see hõlmaks täiendavaid võetud kaalume vastava muudatuse dokumente ja asjaolusid, mis on olulised väikefondi valitseja tulevikus. registreerimise menetluses. Väikefondi valitseja registreerimise raames tuleks täiendavalt olemasolevale infole nõuda, et taotleja esitaks järgneva täiendava info: (i) väikefondi valitseja asukoha ja tegevuskoha aadress Eestis; (ii) põhjendus, millest nähtub väikefondi valitseja piisav seos Eestiga; (iii) analüüs, millest nähtuks, et valitsetavad fondid vastavad investeerimisfondi üldtunnustatud põhimõtetele. 23. Eelnõu § 1 punktiga 54) muudetakse IFS § 453 lõiget 3 viitega Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, eelnõuga loodavale § 453 lõikele 21 . Finantsinspektsiooni võetud kaalume vastava muudatuse hinnangul tuleks nimetatud sätet muuta viisil, et tegemist tulevikus. Finantsinspektsioonil oleks võimalik nõuda laiemalt asjakohast informatsiooni, mis võib olla vajalik väikefondi valitseja registreerimise raames. Sätte sõnastuse laiendamine on vajalik, sest menetluse jooksul võivad tõusetuda Finantsinspektsioonil põhjendatud kahtlused või huvi taotleja tegevuse või andmete 68 suhtes, mis ei pruugi seonduda väga kitsalt IFS § 453 lõigete 2 ja 21 nimetatud teabe täpsustamisega. 24. Eelnõu § 1 punktiga 55) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 31 , Teadmiseks Eelnõust nimetatud punkt mille kohaselt Finantsinspektsioonile esitatavate lisaandmete võetud kustutatud. selgituste sisu, koostamise alused ja esitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuigi vastava määrusega võiks ka näiteks adresseerida käesoleva dokumendi punktis 2 nimetatud ettepanekuid, ei ole eelnõuga määruse kavandit või eelnõud esitatud, mistõttu ei ole võimalik hinnata määruse väärtust väikefondi valitsejate registreerimisega seotud murekohtade lahendamisel. 25. Eelnõu § 1 punktiga 57) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 61 , Arvestatud Tulenevalt IFS § 453 lg 51 mis näeb ette, et Finantsinspektsioon võib keelduda väikefondi lisamisest on nii eelnõus kui valitseja registrisse kandmisest, kui väikefondi valitsejal seletuskirjas jõustatud IFS § 304 lg puudub seos Eestiga või kui seos Eestiga ei ole piisav. Kuigi 2 kohast nõuet, et fondivalitseja keeldumise alusena on seos Eestiga sätestatud, siis sõnaselget asukoht ja tegevuskoht peavad vastavat nõuet aga ei ole kehtivas seaduses ega Eelnõuga ette olema Eestis. nähtud. Eelnevast tulenevalt tuleb Eelnõuga kehtestada õigusselguse huvides tuleks seadusesse kehtestada järgmine nõue: „Tegevusloata väikefondi valitseja, asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis ning väikefondi valitsejal peab olema piisav seotus Eestiga.“. 26. Eelnõu § 1 punktiga 58) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 10, Arvestatud Eelnõusse on lisatud parandatud millega loetletakse asjaolud, mille esinemisel võib IFS § 453 lg 10 mis nimetab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist kustutada. registrist kustutamise alused, sh Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks eelnõus toodud sõnastust kui ei täideta registreerimiseks täiendada alustega, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil vajalikke nõudeid, sh kui õigus väikefondi valitseja registrist kustutada, kui i) fondivalitseja asukoht või fondivalitseja ei ole tõendanud algkapitali olemasolu ning ii) tegevuskoht ei ole Eestis. puudub seos Eestiga. Tegemist on oluliste alustega, mille olemasolul oleks Finantsinspektsioonil selgemad õiguslikud alused, et tagada selliste väikefondi valitsejate tegevus Eestis, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Nende aluste lisamist toetab ka asjaolu, et kui need nõuded ei ole täidetud, siis võib keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest. Järelikult kui Finantsinspektsioonile saab näiteks teatavaks, et isikul puudub seos Eestiga, siis peab jääma Finantsinspektsioonile õigus väikefondi valitseja registrist kustutada. 27. Hetkel kehtiva Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 Teadmiseks Kehtiva FIS § 457 lg 4 kohaselt kohaselt tasutakse väikefondi valitseja registreerimisel võetud väikefondi valitseja menetlustasu 200 eurot. Kuigi ühelt poolt on registreerimise registreerimisel tasutakse menetlustasu eesmärgiks katta Finantsinspektsiooni menetlustasu 1000 eurot. halduskulud, siis võib see toimida ka taotlejate hulga reguleerijana. Eeltoodust tulenevalt võiks kehtestada kõrgema menetlustasu, mis Finantsinspektsiooni hinnangul võiks olla sama, mis fondivalitseja puhul, s.o vähemalt 1000 eurot. 28. Kehtiv IFS § 448 lõige 1 loetleb punktide 1 kuni 3 näol ette Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, kriteeriumid, millele olulist osalust omandada sooviv isik peab võetud kuid kaalume vastava muudatuse vastama. IFS § 448 lõige 3 sätestab andmed, mis tuleb olulist tegemist tulevikus. osalust omandada sooviva isiku poolt esitada. Samas ei ole IFS § 448 lõikes 3 sätestatud andmete põhjal võimalik hinnata kõiki § 448 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud asjaolusid, muu hulgas taotleja finantsseisundit, seoseid rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega, isiku mainet jmt. Eelnevast tulenevalt on Finantsinspektsioonil vajalik menetluse raames küsida olulist osalust omandada sooviva isiku käest juurde IFS 69 § 324 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid. Finantsinspektsiooni hinnangul oleks nii olulist osalust omandada soovivatele isikutele kui ka Finantsinspektsioonile selgem ja vähem koormavam, kui seaduses oleks sätestatud selgelt dokumendid ja andmed, mille küsimine on Finantsinspektsioonile vajalik, et hinnata isiku vastavust juba praegu kehtivas IFS-s sätestatud nõuetele. Selgus menetluse alguses esitatavate andmete osas on sedavõrd olulisem, kui arvestada olulise osaluse menetluse lühikesi tähtaegasid. 29. IFS § 88 lõike 4 sõnastust tuleks muuta, et asjakohaste fondide, Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, välja arvatud pensionifondide, kohta käiva aruandluse esitamise võetud kuid kaalume vastava muudatuse tähtaega oleks 10 päeva asemel 15 päeva jooksul. IFS § 88 lõike tegemist tulevikus. 4 kohaselt esitab fondivalitseja või aktsiaseltsfond Finantsinspektsioonile aruanded kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks sättes nimetatud tähtaega pikendada viie päeva võrra. Fondidele kehtestatud aruandluse raames esitatakse Finantsinspektsioonile andmed mh. fondi vara puhasväärtuse (edaspidi NAV) kohta. Aruannete esitamise tähtaja pikendamine viie päeva võrra on vajalik, sest teatud tüüpi fondide puhul on osutunud keeruliseks NAV arvutamiseks vajalike algandmete kogumine kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Eelnev muudatus ei hõlmaks pensionfonde. 30. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 56 Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, lõike 3 sõnastust tuleks muuta, et sätestada tähtaeg, mis ajaks võetud kuid kaalume vastava muudatuse hiljemalt peavad krediidiandjad või äriühingust tegemist tulevikus. krediidivahendajad esitama Finantsinspektsioonile samas sättes nimetatud dokumendid. Kehtiva sõnastuse kohaselt on KAVS § 56 lõikega 3 kehtestatud tingimusliku tähtaja määramine tekitab raskusi järelevalve teostamisel, sest tingimuse täitmata jätmine vabastab subjekti kohustuse täitmisest. Finantsinspektsiooni hinnangul oleks seega vaja täiendada KAVS § 56 lõiget 3 täiendava tähtajaga, mille saabumine ei sõltu subjekti enda tegevusest. 31. Registreeringuga tegevusloata väikefondi valitsejatele tuleb Teadmiseks Käesolevas eelnõus ei ole kehtestada järelevalvetasule sarnane regulaarse tasu kohustus võetud regulaarse tasu kohustust lisatud, hüvitamaks Finantsinspektsiooni kulud ja vähendamaks nende kuid kaalume vastava muudatuse subsideerimist finantsjärelevalve subjektide poolt. Kuna Eestis tegemist tulevikus. peab selliseid kõiki finantsjärelevalve alla mitteliigituvaid toiminguid TLTFV osas tegema Finantsinspektsioon, mille tegevust finantseeritakse eelkõige finantsjärelevalvesubjektide makstavatest järelevalvetasudest (FIS § 35 jj), TLTFV aga FIS § 45-7 lg 4 kohaselt tasub üksnes TLTFV registreerimisel menetlustasu 1000 eurot, siis kerkib küsimus, kes subsideerib Finantsinspektsiooni tegevust TLTFV suhtes peale registreerimist teostatavate toimingute osas? Praeguseks on registrisse kantud 35 TLTFVd, ootel 29 menetlust ning toimingute maht ja keerukus ka pärast registreeringut oluliselt kasvamas. 32. Tegevusloata väikefondivalitsejate registreeringu raamistik Arvestatud Eelnõusse on lisatud vastavalt: vajab aluseid registreeringust keeldumiseks ja kehtetuks IFS § 453 lg 51 registreerimisest tunnistamiseks vältimaks registreeringu kasutamist investorite keeldumise alus ja IFS § 453 lg eksitamisel, juhtimaks riske Eesti finantsturule, eriti 10 registrist kustutamise alused. õiguspäraselt ja läbipaistvalt tegutsevate tegevusloata väikefondivalitsejate huvides. Kehtivast seadusest on puudu registreerimisest keeldumise ja registreerimise lõpetamise sobivad alused. Praegune õiguslik regulatsioon laseb formaalsuste täitmisel saavutada olukorra, kus Finantsinspektsioon peab TLTFV registreerima. 70 AS LHV Varahaldus 33. Toormete lisamine pensionifondide lubatud varaklasside Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, loetellu (küll alusvarana) ning väärismetallide ja toormete võetud kuid kaalume vastava muudatuse investeerimispiirangu leevendamine on meie hinnangul tegemist tulevikus. mõistlik ning vajalik muudatus. Küll aga kulub alates seaduse jõustumisest üsna pikk aeg enne kui lisandunud võimalust saab fondi vara investeerimisel kasutada, kuna muudatus eeldab fondi tingimuste muutmist (eeldatavasti oluline muudatus). Viivitus tuleneb sellest, et erinevalt muudest fondidest on pensionifondide puhul fondi dokumentatsiooni muutmine märksa pikem protsess (jõustumine on seotud osakute vahetamise avalduste jõustumise võimalike tähtaegadega). Pärast seadusemuudatuste jõustumist, mis eeldavad fondi tingimuste muutmist (sealhulgas just lubatud varaklasside loetelu täiendamine) tuleb fondivalitsejal muudatus tingimustesse sisse viia ja Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks edastada. Tingimuste kooskõlastamise järgselt, mis võtab kuni 6 kuud, tuleb muudetud tingimused avalikustada. Tingimuste muudatuste jõustumine on võimalik kõige varem 100 päeva pärast nende avalikustamist, aga üksnes kolmel päeval aastas – s.t avalikustamisest jõustumiseni võib minna ka üle 200 päeva. Kogu protsess kestaks seega kokku rohkem kui aasta. Kui lisada sellele seaduse muutmise aeg, võib rääkida juba mitmest aastast. Uued varaklassid jõuavad seega pensionifondidesse märkimisväärse viivitusega. Konservatiivsete pensionifondide puhul on jõutud lahenduseni, kus 80% fondi varast peab olema investeeritud IFS § 129 lg 1 nimetatud varasse ja ülejäänu osas (peale aktsiate) piiranguid ei ole – s.t on lubatud samadesse instrumentidesse investeerida, mis ka teistele pensionifondidele lubatud on. Meie ettepanek on selleks, et pensionifondidele edaspidi võimaldada ka varaklasside osas senisest suuremat paindlikkust, kasutada IFS § 121 lõikes 2 analoogset lahendust – jätta kindlaks määratud osakaalu (meie ettepanek 10%) osas täpsustamata, millistesse varaklassidesse või instrumentidesse pensionifondi vara investeerida võib. Kui sama lahenduse kasutamine oleks lubatud ka fondi tingimustes (viitamine muudele prospektis täpsustatud instrumentidele), oleks võimalik selles piiratud ulatuses lisada ka uusi varaklasse, täites üksnes prospekti olulise muutmise nõudeid. Eelnevaga seonduvalt on ettepanek a) muuta lisaks eelnõus toodule täiendavalt §-i 121 sõnastust ning lisada lõikele 2 punkt 5 järgnevas sõnastuses: „muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse.“ b) lisada §- 121 lõige 23 järgnevas sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud instrumentidesse, mida ei ole nimetatud sama lõike punktides 1-4, punktis 21 ega käesoleva seaduse §-is 103, võib investeerida kuni 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest.“ COBALT/ Ellex 34. Täiendava „seos Eestiga“ nõude asemel võiks kaaluda muid Osaliselt meetmeid, mis võiksid ühtlasi paremini maandada seletuskirjas arvestatud väljatoodud riske (mis võivad esineda ka kohalike fondivalitsejate puhul). Nimelt, kuivõrd fondivalitseja peab lisaks Finantsinspektsiooni registreeringule saama ka Rahapesu Andmebüroo tegevusloa ja vastava menetluse käigus Rahapesu Andmebüroo juba kontrollib, kas (i) fondivalitsejal on olemas kontaktisik, kes 71 töötab alaliselt Eestis, (ii) fondivalitsejal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning (iii) neil isikutel on korrektne ärialane maine, võiks kaaluda Rahapesu Andmebüroo tegevusloa olemasolu sätestamist Finantsinspektsiooni poolt väikefondi valitseja registreerimise eeldusena. Lisaks võiks kaaluda, kas anda Finantsinspektsioonile võimalus keelduda väikefondi valitseja registreerimisest, kui väikefondi valitseja või mõni temaga seotud ülalnimetatud isikutest on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis viitab suuremale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile. 35. Finantsinspektsioonile võimaluse andmine kustutada Arvestatud Eelnõu muudetud, väikefondi valitseja registrist, kui fondi valitsemist ei ole Finantsinspektsioon võib registrist alustatud 2 kuu jooksul fondivalitseja kustutada kui 2-kuuline periood on aga selgelt liiga lühike. Fondi closing võib valitsemist ei ole alustatud kuue viibida erinevatel põhjustel (paljude investoritega paralleelselt kuu jooksul. peetavad läbirääkimised jms), selle rihtimine nii kitsasse ajaaknasse võib osutuda väga keeruliseks. Leiame, et vastav periood võiks olla 12 kuud, äärmisel juhul 6 kuud. 36. Jaeinvestoritele pakkumisele 1 MEUR piiri seadmine Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust Era- ja riskikapitalifondid on sageli sunnitud oma investorid kustutatud. Siiski kaalume jaeinvestoriteks lugema. Fondidesse investeerivad näiteks tulevikus, kas suurema family office tüüpi investorid, endised iduettevõtete asutajad ja investorikaitse eesmärgil oleks teised, kelle puhul ei pruugi täidetud olla vähemalt kaks vajalik vastava künnise muutmine tingimust, mis võimaldaks investori kutseliseks investoriks või teatud piiri sätestamine. hinnata (ei pruugi olla finantsvaldkonna töökogemust ega kümmet tehingut kvartali kohta, kuivõrd era- ja riskikapitali valdkonda eristab börsitehingutest võrdlemisi väike tehingute arv). Samas on tegemist valdkonnas kogenud inimestega, kes suudavad suurepäraselt hinnata vastavate investeeringutega kaasnevaid riske. Kuivõrd ainuüksi ühe investori investeeringu suurus võib olla mitu miljonit, raskendaks mistahes taolise rahalise künnise seadmine oluliselt fondivalitsejate võimalusi fonde asutada. Ülaltoodud põhjustel on meie fondivalitsejate jaoks kriitilise tähtsusega, et täiendava piiranguta säiliksid Prospektimääruse erandid, mis võimaldavad pakkuda vähemalt 100 000 euro eest investori kohta, vähem kui 150-le jaeinvestorile jne. Seetõttu teeme ettepaneku kõnealune jaeinvestoritele pakkumise piirang eelnõust välja jätta. Samas ei ole meil midagi selle vastu, kui IFS § 10 lg 4 p 3 järgne 2,5 MEUR künnis viia 1 MEUR tasemele. Eeldatavasti oleks see abiks sotsiaalmeedia jms üldiste kanalite kaudu pakutavate fondide ohjamisel ning võimaldaks ka VPTS ja IFS järgseid avaliku pakkumise ja põhiteabedokumendi või prospekti künniseid ühtlustada. FinanceEstonia 37. Muudatuseelnõu § 1 punkt 1, millega täiendatakse IFS § 10 Arvestatud Nimetatud punkt on eelnõust lõikega 6 järgmises sõnastuses: “(6) Väikefondi valitseja kustutatud. valitsetavate fondide osakuid, aktsiaid või osasid võib pakkuda isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, koguväärtusega kuni miljon eurot kõigi lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.” Kommentaar: Seletuskiri lisab põhjenduse, et senine pakkumise piirang väikefondi valitsejale ei ole piisav, kuna mitteavaliku fondi puhul ei kehti ulatuslik ja põhjalik teabe avalikustamise kohustus ning suurema teabe avalikustamise kohustus ei oleks praktiline. Siiski ei saa nõustuda, et IFS seletuskirjas toodud põhjendused oleksid piisavad, et muuta 72 väikefondi valitsejate pakkumiste korraldamise režiimi karmimaks võrreldes muude väärtpaberite pakkumistega. Arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva regulatsiooni alusel saavad väikefondivalitsejad pakkuda jaeinvestoritele 2,5 miljoni euro ulatuses ja eelnõu koostajad ei ole välja toonud, et hetkel eksisteerib turul probleem, mida väiksema piirmäära kehtestamisega lahendada üritatakse, ei tundu ettepanek põhjendatud. Prospektimäärus on Euroopa Liidu tasandil harmoniseeritud meetmena vastu võetud, et sätestada piirangud jaeinvestorite kaitseks. Antud eelnõu täiendusega muutuks IFS paragrahvi 10 lõige 4 sisutühjaks, sest kõik prospektimääruses välja toodud erandid, mis kohalduvad jaeinvestoritele pakkumisele, on välistatud. Ettepanek: Palume Rahandusministeeriumil antud säte eemaldada või esitada veenvad põhjendused selle vajalikkuse kohta. 38. Ettepanek lisada eelnõusse muudatus, millega eemaldatakse Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud, IFS paragrahvi 80 lõikest 3 lauseosa “ega sisaldada ennustusi võetud kuid kaalume vastava muudatuse või prognoose fondi finantstulemuste kohta”. Kommentaar: tegemist tulevikus. Fondide toimimist reguleerivad direktiivid ja määrused ei keela ennustuste või prognooside esitamist ning meile teadaolevalt ei kohaldata antud piirangut ka mujal lepinguriikides (Balti riigid, Skandinaavia ning Saksamaa). Näiteks sätestab Nasdaq Helsinki Ltd börsireeglistik (punkt 4.3.3.1), et prognooside väljastamisel on kinnisvarafond kohustatud avalikustama ka informatsiooni, millel prognoos põhineb. Eeldusel, et fondi poolt esitatud prognoos on selgelt ja arusaadavalt presenteeritud, põhjendatud ning ei sisalda garantiisid, võiks ka IFS alusel olla fondidel lubatud investorite jaoks näiteks eelnevate aastate või iseseisvate majandusprognooside põhjal investoritele indikeerida, milline on prognoositav tootlus. 39. Muudatuseelnõu § 1 punkt 57, millega täiendatakse IFS § 453 Osaliselt Nimetatud sätte sõnastust on lõikega 6¹. arvestatud muudetud, uue sõnastusega Kommentaar: Viide seletuskirja punktile 2.2.2 on toodud antakse Finantsinspektsioonile paralleelina nõudele, mis nõuab seost Eestiga. Tulenevalt juba võimalus jõustada juba täna seletuskirjas kajastatud tänapäevasest praktikast teeme väikefondi valitsejatele kehtivat ettepaneku seaduse või seletuskirja tekstis kaasajastada Eestiga IFS § 304 lg 2 asukoha ja seose tõestamise nõudeid. Väikefondivalitseja puhul tegevuskoha nõuet. igapäevase töökoha nõue ning paljude isikute puhul elukoha nõue võib olla ebaproportsionaalne lähtuvalt tänapäevastest kaugtöö võimalustest. Samuti võib nõue fondi 3 investeeringute suunatusest Eestisse ning sihtgrupina Eesti investorite käsitlemine olla liialt kitsas, kuna Eesti turg on niivõrd väike. Samuti soovime välja tuua, et fondivalitseja seos Eestiga ei ole kõige efektiivsem meede, mis aitaks teenusepakkujate vastu usaldust tekitada. Tunduvalt efektiivsem oleks keskenduda teenusepakkujatega seotud isikute ärialase maine kontrollimisele, mida täna teeb juba Rahapesu Andmebüroo rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72(1)(11) alusel. Eestiga seose täpsustamise asemel võiks keskenduda Rahapesu Andmebüroo (RAB) sobivusmenetluse parendamisele, et viia see rohkem kooskõlla Finantsinspektsiooni (FI) praktikaga ning, et Finantsinspektsioon võiks RAB-i poolt tegevusloa andmist kohelda ühe asjaoluna, mis teenusepakkuja vastu usaldust tekitab. Ettepanek: Läheneda Eestiga seose tuvastamisele paindlikult. Kuigi seletuskirjas on viidatud, et toodud nimekiri ei ole ammendav, on nimekirjas toodud alused üsna kitsad. Alternatiivselt eemaldada nimetatud säte eelnõust ning keskenduda Rahapesu Andmebüroo sobivusmenetlusele RahaPTS § 72(1)(11) alusel. 73 40. Väikefondi valitseja ei ole kahe kuu jooksul tema Arvestatud Nimetatud eelnõu punkti on registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist; muudetud – viidatud perioodi on Kommentaar: tegemist on mõistliku muudatusettepanekuga. pikendatud kuue kuuni, mis peaks Küll oleks kasulik kasvõi seletuskirjas põhjalikumalt sisustada, andma fondivalitsejale vajaliku millal on tegemist fondi valitsemise alustamisega. Kas siis, kui paindlikkuse, et fondi fondivalitseja kohaldab ärisuhte sõlmimiseks valitsemisega alustada. hoolsusmeetmeid? Samuti tuleb arvestada, et kui näiteks on fondivalitseja plaan värvata äritegevuse alustamiseks töötajaid, Fondi valitsemisena käsitletavad siis võib see võtta kauem kui kaks kuud. On tavapärane, et enne tegevused on nimetatud IFS §-s registreerimismenetlust värvatakse fondivalitsejale küll 305. Fondi valitsemise alustamist juhatuse liikmed ja Rahapesu Andmebüroo (RAB) kontaktisik, hinnatakse juhtumipõhiselt. aga täiendavate töötajate värbamist plaanitakse alles pärast registreerimist. Väikefondide puhul ei ole mahud ja kapitaliseeritus nii kõrge, et ettevõtjad saaksid lubada endale nt eraldi KYC tiimi palgal hoidmist terve Finantsinspektsiooni (FI) registreerimisemenetluse ajal. Ettepanek: vähemalt seletuskirjas täpsustada, millal on tegemist fondi valitsemise alustamisega. Kommentaar: Väikefondide valitsejal peab olema ka RAB-i finantseerimisasutuse tegevusluba. Vastavalt RahaPTS § 75 p-le 3 tunnistatakse selline tegevusluba kehtetuks, kui ettevõtja ei ole asunud tegutsema tegevusalal kuue kuu jooksul. Ettepanek: Õigusselguse huvides oleks mõistlik mõlema tegevusloa/registreeringu tegutsemise alustamise nõue ühtlustada, st sätestada nt kuus kuud. Meie hinnangul tuleks viidatud RahaPTS normi täpsustada selliselt, et näha fondivalitsejatest finantseerimisasutustele ühtne tegevuse alustamise nõue. Vastasel korral võib näiteks juhtuda, et ettevõte saab RAB-i tegevusloa kätte kuus kuud enne FI registreeringut, mispuhul tuleb RAB-il finantseerimisasutuse tegevusluba tunnistada kehtetuks. 41. Registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud. valeandmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; Kommentaar: mõisted „oluline tähendus“ ja „valeandmed“ vajavad sisustamist. Seletuskiri ei ava plaanitavat IFS § 453 lg 10 sisu põhimõtteliselt üldse. Praktikas küsib FI näiteks väikefondi valitseja registreeringu taotlejatelt detailseid andmeid (nimed, plaanitav investeeringu suurus) potentsiaalsete investorite kohta. Ometi on võimalik, et näiteks ükski potentsiaalsetest investoritest ei soovi tegelikkuses fondi investeerida, sest turuolukord on kardinaalselt muutunud. Kas sellisel juhul on tegemist olulise tähendusega valeandmete esitamisega? Arvestades FI diskretsiooni paluda registreeringu taotlejal esitada prognoose ja muid hinnanguid, mis ei pruugi realiseeruda, tuleks viidatud mõisteid vähemalt seletuskirjas rohkem sisustada. Ettepanek: vähemalt seletuskirjas mõisteid „oluline tähendus“ ja „valeandmed“ sisustada. 42. Väikefondi valitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale Arvestatud Nimetatud punkt on eelnõust äritavale; kustutatud. vähemalt seletuskirjas sisustada, kas heale äritavale mittevastamine tähendab nt seda, et majandusaasta aruandeid ei esitata õigel ajal ära või ettevõttel on maksuvõlg. 43. d. Väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse kohta oluliselt Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami; e. Väikefondi valitseja ei ole võimalike täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist; Kommentaar: sama kommentaar, mis 74 eelmisele punktile. Ettepanek: vähemalt seletuskirjas täpsustada, kuidas ülaltoodud aluseid sisustatakse. 44. Väikefondivalitseja on toime pannud rahapesu või rikub Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda. Kommentaar: arusaamatuks jääb, mida tähendab „rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda“. Mis menetluse raames nimetatud asjaolud 5 tuvastatakse, kas FI või RAB-i järelevalvemenetluse raames? Vastavalt IFS § 455 lg-le 8 teostab Finantsinspektsioon registreeritud väikefondi valitseja puhul järelevalvet vaid registreerimiskohustuse ja teabe andmise üle. Seega saab tegemist olla vaid RAB-i järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumisega. Sellisel juhul tuleks sätet täpsustada, mis rikkumiste või mitmenda rikkumise korral registreeringut kehtetuks võib tunnistada. Kas igasugusel rikkumisel või nt teistkordsel rikkumisel? Ettepanek: sätet täpsustada, mis rikkumiste või mitmenda rikkumise korral registreeringut kehtetuks võib tunnistada Alternatiivselt võiks viidatud aluse sõnastada nt selliselt, et „Väikefondivalitseja on toime pannud rahapesu, väikefondivalitseja on korduvalt pannud toime RahaPTS sätestatud väärteo või väikefondivalitseja finantseerimisasutuse tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.“ 45. Üldised kommentaarid Muudatuseelnõu § 1 punkt 58-le: Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust Kogumis annab eelnõu IFS § 453 lg 10 FI-le liiga suure kustutatud. diskretsiooni otsustada, kas registreerida väikefondide valitseja või mitte. Praktikas on näha, et FI küsib järjest rohkem informatsiooni ja ootab registreeringu taotlejalt järjest efektiivsemat sisekontrolli süsteemi. Eelnõu § 1 punkt 57 järgi võib FI keelduda registreerimisest mh, kui „väikefondi valitseja ei vasta muudele käesolevas seaduses väikefondi valitsejale kehtestatud nõuetele.“ Viidatud punkt loob võimaluse, et FI saab viidata IFS § 453 lg-le 10, et keelduda väikefondivalitsejat registreerimast, kuivõrd norm loob negatiivsed nõuded, millele väikefondivalitsejad vastata ei tohi. Väikefondivalitseja registreerimise võimaldamise eesmärk on lubada teatud väiksemahulisi fonde luua ja valitseda lihtsustatud kujul. FI diskretsiooni üldsõnalise laiendamisega on oht, et ei ole üheselt arusaadavat selgust, mis tingimustele peavad registreeringu taotlejad vastama, et end väikefondide valitsejana registreerida. Sellisel juhul ei teki FI-le mitte ainult õigus kontrollida registreeringutaotluse vastavust seaduses sätestatud nõuetele, vaid aktiivselt otsustada ja kujundada nõudeid, millele taotlejad peavad vastama, vastavalt enda paremale äranägemisele. Samuti ei ole arusaadav, mis menetluse raames hindab ja otsustab FI registreeringu kehtetuks tunnistamise üle. Meie hinnangul peab FI koguma tõendeid ja hindama asjaolusid sarnaselt järelevalvemenetlusele. Sellisel juhul tuleks muuta ka IFS § 455 lg-t 8 ja sätestada FI-le järelevalvekohustus IFS § 453 lg 10 asjaolude ulatuses, sarnaselt tegevusloaga väikefondi valitsejatele (IFS § 455 lg 9). 75 46. Muudatuseelnõu § 1 punkt 59, millega täiendatakse IFS-i §-ga Arvestatud Nimetatud punkt on eelnõust 4531, sätestades tegevusloata väikefondi valitsejatele aktsia- kustutatud. või osakapitali nõude suuruses 25 000 eurot. Kommentaar: Rahandusministeerium ei ole piisavalt põhjendanud nimetatud summas aktsia- või osakapitali nõude sätestamist. Märgime, et Finantsinspektsioon on teinud ettepaneku määrata nõue 15 000 euro suuruse aktsia- või osakapitali jaoks. 25 000 eurot on väga suur muutus olemasolevate fondivalitsejate jaoks ning piirab liigselt uute fondivalitsejate turule pääsemist, 6 kehtestades sisuliselt väikefondi valitsejale nõude järgida aktsiaseltsidele kehtestatud kapitalinõudeid. Väikefondi valitseja võib tegeleda fondi valitsemisega väga väikeses mahus ning sellistele ettevõtetele sätestatud nõuded peaksid olema antud eesmärki silmas pidades proportsionaalsed. Ettepanek: Sätestada väikefondi valitsejatele aktsia- või osakapitali nõue, mis on madalam ja/või põhjendatud. Estcap Asset Management 47. Seaduse täiendamine § 10 lõikega 6. Nii tegevusloaga kui ka Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust tegevusloata väikefondi pakkumist jaeinvestoritele piiratakse 1 kustutatud. 000 000-eurose koguväärtusega pakkumise üheaastase ajavahemiku kohta. Fondivalitseja on seisukohal, et pakkumise mahu piiramine ei muuda mitte kuidagi madalamaks ega olematuks väljatoodud riski, et jaeinvestoril võib olla keeruline investeeringut hinnata. Muudatus piirab ära ainult jaeinvestorite poolt fondi 1 aasta jooksul investeeritava maksimaalse summa. Muudatuse eesmärk on põhjendamatu, kui see ei muuda riski, mille maandamiseks muudatus on väidetavalt tehtud. 48. Seaduse täiendamine § 453 lõike 61 punktiga 3. Võrreldes Arvestatud Nimetatud sätte sõnastust on kehtiva redaktsiooniga sätestatakse juhud, kui muudetud, registreerimiseks on Finantsinspektsioonil on õigus keelduda väikefondi valitseja IFS § 304 lg 2 kohane registreerimisest. Punktis kolm nähakse ette, et väikefondi fondivalitseja asukoha ja valitseja registreerimisest võib keelduda ka juhul kui tegevuskoha nõude täitmine. fondivalitsejal puudub seos Eestiga või see ei ole piisav. Kui Finantsinspektsioon on IFS § 453 lõike 6 1 punkti 3 eelnõusse soovinud lisada rahapesu riskide tõttu ja eesmärgiga neid maandada läbi selle, et piiratakse võimalust välisriikide kodanikel Eestis fondi asutada, siis ka see tekitab Fondivalitsejas küsimusi. Finantsinspektsioon on teostanud regulaarseid analüüse ja korraldanud turuosalistele infopäevi seoses rahapesu tõkestamise alaste tegevuste, prioriteetide ja turuülevaadetega ning alati on turuosalistele kommunikeeritud, et fondivalitsemise sektor on rahapesu seisukohalt madala riskiga sektor. Arvestades, et tegevusloata fondivalitsejad saavad valitseda ainult mitteavalikke fonde, siis on selliste fondide avatus rahapesu riskidele tõesti väga väike. Eestis on palju suurema riskiga sektoreid, mis on siiani täiesti reguleerimata ja järelevalveta ning on arusaamatu, miks peaks piirama usaldusfondide valitsejate tegevust Eestis, kui just sellises vormis asutatakse kõige enam era- ja riskikapitaliinvesteeringuteks loodud fonde. Seetõttu ei ole Fondivalitseja hinnangul põhjendatud, et tegevusloata fondivalitsejatele luuakse edaspidi tingimus, et neil peab olema piisav seos Eestiga. Selline nõue muudab Eesti väljastpoolt vaadatuna ebasobivaks fondi asutamise jurisdiktsiooniks ning piirab välisinvesteeringute toomist Eestisse. 76 49. Seaduse täiendamine § 453 lõikega 10. Muudatuste tulemusel Teadmiseks Eelnõu punkti, millega antakse antakse Finantsinspektsioonile võimalus teatud juhtudel võetud Finantsinspektsioonile õigus kustutada fondivalitseja registrist omal algatusel. Registrist tegevusloata väikefondi valitseja kustutamise alused on sarnased fondivalitseja tegevusloa registrist kustutada, on muudetud. kehtetuks tunnistamise alustele. Tegevusloata väikefondi Fondivalitseja arvates muudatuse tulemusel kaob ära eelis valitsejale ei rakendu täiendavaid registreeringu alusel tegutsemiseks. Kui tegevusloata teabe andmise kohustusi. Seega ei fondivalitsejale on seatud sarnased nõuded kui tegevusloaga kaota mudel oma eelist. fondivalitsejale, siis kaotab see täiendav fondistruktuur oma sisu ja eesmärgi, milleks oli muuhulgas võimalikult paindliku ja Registrist kustutamise alustena on lihtsa juriidilise struktuuri võimaldamine. 2017.aasta IFS välja toodud juhud kui esitatakse seletuskirjas kirjeldati, et tegevusloata fondivalitsejatele valeandmeid, avaldatakse rakendub ainult registreerimise ja kord aastas aruande esitamise ebaõigeid või eksitavaid andmeid kohustus ja “Ülejäänud fondivalitseja regulatsioon sellisele või reklaami (ehk rikutakse tegevusloata tegutsevale fondivalitsejale ei kohaldu.” Jällegi on investorite huve, potentsiaalselt uue IFS eelnõuga tehtud vastupidine ja ka põhjendamatu samm. eriti ohtlik jaeinvestoritele), rikutakse õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda või ei täideta väikefondi valitseja registreerimise nõudeid – seega ei ole õigustatud hinnang nagu kaotaks tegevusloata väikefondi valitseja mudel oma eelise. 50. Seaduse täiendamine paragrahviga 4531. Muudatuse Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust tulemusel peab tegevusloata fondivalitseja asutamisel uue kustutatud. äriühinguna tema sisse makstud aktsia- või osakapital olema 25 000 eurot. Tegutseva äriühingu puhul peab tegevusloata fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus olema ekvivalentne vähemalt 25 000 euroga. IFS seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk “taotlejate osakaalu vähendamine”. Fondivalitsejale jääb arusaamatuks, miks eelnõu koostaja peab vajalikuks vähendada turuosalisi, kui alles 2017. aasta IFS-is oli eesmärk suurendada välisinvesteeringuid, fonditeenuste pakkumist, ettevõtjate rahastamisvõimaluste parandamine jne. Samuti, sarnaselt eelmise punktiga, kaob 25 000 euro suuruse kapitalinõude seadmine ära eelised registreeringu alusel tegutsemiseks. Usaldusfond luuakse ühiseks investeerimiseks ja see ei tähenda, et fondivalitseja varade maht alati ulatub ligi 100 miljonini. Vastupidi, paljud fondivalitsejad soovivadki valitseda väiksemaid fonde ja teha investorite ühiseid investeeringuid läbi fondi, sest neile võrreldes OÜ-ga sobib palju paremini usaldusfondi juriidiline struktuur. 25 000 euro suuruse kapitalinõude seadmine kaotab ära usaldusfondi kasutamise argumendid EfTEN Capital AS 51. IFS § 38 lg 42 tagasiside: Arvestatud Sätte sõnastust muudetud. Lugedes praegust sõnastust ja ka seletuskirja selgitusi, on eesmärgiks võimaldada kinnistel avalikel lepingulistel fondidel, millel pole üldkoosolekut, muuta olulisi tingimusi selliselt, et fond osakud saaks võtta kauplemisele reguleeritud turul. Samas ei lahenda sellises sõnastuses säte olukordi, kus fondi tingimusi on muul eesmärgil vajalik oluliselt muuta, seda olenemata, kas see toimub börsile mineku eesmärgiga või näiteks juba börsil olles. Pean silmas eelkõige seda, et IFS §38 lg 4 punkte 1-3 ei saa sellist tüüpi fondid rakendada ka peale börsil noteerimist. Meie hinnangul võiks eelnõuga lisatav IFS 77 §38 lg 4-2 käsitleda kolme olukorda: i) lepinguline kinnine avalik üldkoosolekuta fond soovib end noteerida ja peab sel eesmärgil oma tingimusi olulisel määral muutma (otsene seos börsile mineku sätestamisega tingimustes); ii) lepingulise kinnise avaliku üldkoosolekuta fondi tingimustes on juba sees kohustus börsile minna (tavaliselt 12 kuu jooksul tingimuste kooskõlastamisest), aga soovib oluliselt muuta tingimusi (sh mitte ainult börsile minekuga seonduvalt, sest osakuomanikele on juba teada väljumisvõimaluse tekkimine); ja iii) lepingulise kinnise avaliku üldkoosolekuta fondi osakud on juba võetud reguleeritud turul kauplemisele ja soovib tingimusi oluliselt muuta (tavapärane oluliste muudatuste menetlus, kus börsil kaubeldavus tagab osakuomanikele väljumisvõimaluse). Meie hinnangul kõik need kolm olukorda on oma olemuselt ühetaolised ning sellist tüüpi lepingulistele fondidele peaks olema tagatud tingimuste olulise muutmise võimalus nii börsile minekule eelnevalt (teatud tingimustel) kui ka järgnevalt (kui on börsil kaubeldav). Põhimõtteliselt võiks kaaluda sellise vabastuse laiendamist ka kõigile fondidele olenemata tüübist, sest börsil kaubeldavus pakub alati väljumisvõimalust, mida IFS § 38 lg 4 punktid 1-3 nõuavad, kuid hetkel on kõige raskemas olukorras just kinnised avalikud lepingulised üldkoosolekuta fondid. Praktikas oleme oma United fondiga näiteks olukorras, kus kirjutasime kohe alguses sisse kohustuse 12 kuu jooksul osakud börsil noteerida, aga tingimuste kooskõlastamisest kuni noteerimiseni puudub meil võimalus tingimusi oluliselt muuta, mis võib raskendada kauplemisele võtmist kui selgub mingi tingimuste ebakõla või vastuolu ning ühtlasi ei saaks me tingimusi muuta ka pärast noteerimist, mis tähtajatu fondi puhul on ebarealistlik, et me mitte kunagi ei tahaks ega sooviks tingimusi oluliselt muuta. Oblicity Estonia OÜ 52. Eelnõu nii põhimõtteline täiendamine kahe kooskõlastusringi Osaliselt Finantsinspektsiooni vahel, eelnõu eesmärkidega täiesti vastupidiselt ja arvestatud/se ettepanekutega on käesolevas turuosalistega konsulteerimata, on lubamatu järgmistel lgitatud eelnõus arvestatud vaid osaliselt põhjustel: ja need ettepanekud ei tohiks 1) seletuskirjas viidatakse väikefondide valitsejate muudatuste märkimisväärselt väikefondi alusena Finantsinspektsiooni soovitustele. Finantsinspektsioon valitsejate halduskoormust tõsta edastas need soovitused Rahandusministeeriumile 12.04.2021 (uusi kohustusi vmt ei sätestata). (kiri nr 4.12-2/2194) ehk üle 3 kuu enne eelnõu esimest Fondivalitsejad on saanud kooskõlastusringile saatmist. Seetõttu ei ole tegemist kahe arvamust avaldada II kooskõlastusringi vahel ootamatult tekkinud küsimusega ning kooskõlastusringi käigus. eelnõu sellisel kujul täiendamine täiesti vastupidise ja uue temaatikaga ei ole põhjendatud; 53. 2) väikefondide valitsejaid puudutavad muudatused ei tulene Osaliselt Tegevusloata väikefondi EL õigusest ning seetõttu ei ole lubatud HÕNTE kohaselt jätta arvestatud/se valitsejaid puudutavaid eelnõu koostamata väljatöötamiskavatsust ja kavandatavad lgitatud sätted on muudetud, mh on muudatused peavad läbima avaliku konsulteerimise. Antud loobutud kapitalinõudest, juhul ei ole kavandatavad uued muudatused läbinud isegi pakkumise 1 miljoni piirangust. esimest kooskõlastusringi ehk arvamust ei ole saanud avaldada Samuti on täpsustatud teised ministeeriumid, sh Majandus- ja registreerimisest keeldumise Kommunikatsiooniministeerium; aluseid, millega ei panda fondivalitsejatele uusi kohustusi, vaid jõustatakse juba täna IFS-is sätestatud ja väikefondi valitsejatele kehtivaid nõudeid. 78 Tulenevalt HÕNTE § 1 lg 2 p5 ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Võttes arvesse, et eelnõuga jõustatakse juba kehtivaid nõudeid, siis ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav. 54. 3) väikefondide valitsejate muudatused on otseses vastuolus Selgitatud Eelnõu punkte, mis puudutavad eelnõu kirja pandud eesmärkidega ja seetõttu olemuslikult tegevusloata väikefondi põhimõttelised. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärkideks valitsejaid, on muudetud. konkurentsiolukorra suurendamine, uute finantsteenuste arengu Eesmärgiks on IFS-i kehtivate soodustamine, fondivalitsejate halduskoormuse vähendamine, sätete jõustamine läbi fondide piiriülese toimise parandamine ja EL ühtse registreerimismenetluse investeerimisfondide turu parendamine. Väikefondide täiendamise ja valitsejaid puudutavad muudatused on täpselt vastupidise Finantsinspektsiooni õiguse eesmärgiga sulgeda Eesti väikefondide turg välisettevõtjatele, registreeritud fondivalitsejad suurendada kõigi väikefondi valitsejate halduskoormust ning teatud piiratud juhtudel registrist vähendada konkurentsiolukorda surudes vähemalt osa Eestis kustutada. tegutsevaid fondivalitsejaid turult välja; 55. 4) väikefondide valitsejaid puudutavad muudatused Osaliselt Viidatud sätet (IFS § 453 lg 51) on keskenduvad suures osas väikefondide valitsejate juhatuse arvestatud/se muudetud. Registreerimise liikmetele ja tegevuskohale täiendavate nõuete seadmisele, lgitatud eelduseks on kehtiva IFS § 304 lg lisaks luuakse piiranguid sihtturule. Sarnane protsess on käimas 2 (mis sätestab asukoha ja virtuaalvääringu teenuse osutajatega seoses. Iga kuu tuleb mõni tegevuskoha nõude) täitmine. kohtuotsus, mis käsitleb täielikult digitaalselt osutatavate Seega ei suurene fondivalitsejate teenuste füüsilisele kontorile seatavate nõuete võimalikkust halduskoormus. ning selliste teenuste piiriülest osutamist. Need on väga keerulised ja nüansirikkad vaidlused, kus tuleb tasakaal leida EL ühtse turu, ettevõtlusvabaduse piiramise, riiklike riskide maandamise ja klientide kaitse põhimõtete vahel. Neid küsimusi ei saa reguleerida hoopis teisel eesmärgil koostatud eelnõus nö muuhulgas. Viimast eriti olukorras, kus muudatuste tulemusena jäävad ilmselgelt osad tänased väikefondide valitsejad tegutsemise õigusest ilma ning oodata on uusi kohtuasju. 56. Eeltoodust tulenevalt oleme vastu väikefondide valitsejate Teadmiseks Vt eelmisi kommentaare. temaatika lisamisele antud eelnõusse. Peame vajalikuks võetud Rahandusministeerium kaalub Finantsinspektsiooni välja toodud probleemide adresseerimist edaspidi väikefondivalitsejate ning võimalike riskide läbimõeldud maandamist, kuid see ei saa suhtes kehtiva regulatsiooni toimuda kõiki eelnõude menetlemisele ja avalikkuse täiendavat muutmist/täpsustamist. kaasamisele kehtivaid reegleid rikkudes. Väikefondide valitsejate küsimus tuleb lahendada mõne järgmise IFS eelnõuga, mis läbib reeglitele vastava menetluse. 79
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel