Riigikantselei Meie 07.03.2022 nr 1.1-10.1/5415-10
[email protected]
Investeerimisfondide seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
2. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Marit Maidla
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
3. märts 2022
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kui kinnise lepingulise fondi tingimustes ei ole osakuomanike üldkoosolekut ette nähtud,
ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimusi täitma. Sel juhul on fondi tingimuste
oluline muutmine lubatud, kui fondi osakud on võetud väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses
kauplemiskohas kauplemisele.“;
2) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui käesoleva seaduse kohaselt eurofondi kohta koostatud ja avalikustatud
põhiteabedokument vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis
käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid)
põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), nõuetele, siis ei ole
Finantsinspektsiooni nõusolekul vaja määruse (EL) nr 1286/2014 kohast põhiteabedokumenti
koostada. Kui eurofondi kohta koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr
1286/2014 vastav põhiteabedokument, siis ei või Finantsinspektsioon käesoleva seaduse
kohase põhiteabedokumendi koostamist ja avalikustamist enam nõuda.“;
3) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Nõuded eurofondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2019/1156, 20. juuni 2019, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest
turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr
1286/2014 (ELT L 188, 12.07.2019, lk 55–66).“;
4) seaduse 10. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. jagu
Alternatiivfondi pakkumise, teabe avalikustamise ja aruandluse erisused“;
5) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:
„§ 911. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei
ole kutseline investor
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja:
1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi
kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ja kuidas
toimub osakute või aktsiate eest saadava tulu väljamaksmine;
3) annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 90 ja 91 nimetatud teabe;
1
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku
teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes
nimetatud ülesandeid.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise
keeles ja elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja
asjakohaseid dokumente.“;
6) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille
alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest;“;
7) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet ei kohaldata pensionifondi vara
investeerimisel.“;
8) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 123. Investeerimine väärismetallidesse ja toormesse
Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall
või toore või mille hind sõltub nimetatud alusvarast, paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses
pensionifondi vara väärtusest.“;
9) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui
kohustuste võtmine toimub pensionifondi või tema kontrollitava äriühingu arvel tehtud tehingu
täitmise tagamiseks või laenu tagamise eesmärgil.“;
10) paragrahvi 227 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele
vastavate kohustuste puhul on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9
või 10–11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.“;
11) paragrahvi 227 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa, millest on lahutatud
tagasinõuetest samal perioodil laekunud summa, jagatakse kolmega ja korrutatakse summas
kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.“;
12) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata nõuete
eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse majandusaasta lõpu
ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena.“;
2
13) seaduse 21. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„21. peatükk
Fondi kohta teabe esitamine ja avalikustamine ning raamatupidamine“;
14) seadust täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses:
„§ 2651. Nõuded avalikustatavale teabele
(1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam
(edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.
(2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille
avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi
osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.“;
15) seaduse 22. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„22. peatükk
Alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi eelturustamisele, pakkumisele,
fondi kohta teabe avalikustamisele, aruandlusele ja investeerimisele esitatavad nõuded“;
16) paragrahvi 267 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele
alternatiivfondidele, mida eelturustatakse või pakutakse lepinguriigis.“;
17) seadust täiendatakse §-dega 2671 ja 267² järgmises sõnastuses:
„§ 2671. Alternatiivfondi eelturustamine kutselisele investorile
(1) Alternatiivfondi valitseja võib fondi Eestis või teises lepinguriigis eelturustada kutselisele
investoritele.
(2) Eelturustamisena käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160,
20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses
investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L 188, 12.07.2019, lk 106–115), artikli 2
punktis 1 nimetatud tegevust.
(3) Alternatiivfondi valitseja nimel võib eelturustamisega tegeleda lepinguriigis tegevusloa
saanud investeerimisagent, investeerimisühing, krediidiasutus, eurofondi valitseja või teine
alternatiivfondi valitseja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud
tingimusi.
(4) Alternatiivfondi valitseja tagab eelturustamise dokumenteerimise.
(5) Alternatiivfondi eelturustamise käigus on kutselisele investorile keelatud esitada:
1) teavet ja dokumente, mis on nii detailsed, et nende põhjal saab teha otsuseid alternatiivfondi
osakute, aktsiate või osade omandamise kohta;
2) selliseid dokumente või kavandeid, mis võimaldavad osakute, aktsiate või osade märkimist;
3) veel asutamata või moodustamata alternatiivfondi põhikirja, ühingulepingut, fondi tingimusi
või prospekti lõplikul kujul.
3
(6) Kui eelturustamise käigus esitatakse kutselisele investorile käesoleva paragrahvi lõike 4
punktis 3 nimetatud dokumendi kavand, peab sellel olema selgelt märgitud, et:
1) tegemist ei ole pakkumisega ega kutsega märkida fondi osakuid, aktsiaid või osasid;
2) esitatud teave ei ole lõplik.
(7) Alternatiivfondi valitseja tagab, et eelturustamise käigus ei omanda kutseline investor
alternatiivfondi osakuid, aktsiaid ega osasid.
(8) Kui kutseline investor märgib 18 kuu jooksul alates alternatiivfondi eelturustamise algusest
eelturustamisel esitatud teabes osutatud alternatiivfondide osakuid, aktsiaid või osasid,
käsitatakse seda märkimisena pakkumise tulemusena ja sellele kohaldub käesolevas seaduses
sätestatud alternatiivfondi pakkumise alustamisest teatamise kord.
§ 2672. Finantsinspektsiooni teavitamine fondi eelturustamise alustamisest
Alternatiivfondi valitseja esitab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist
Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelturustamise teate,
millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegiast;
3) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.“;
18) seadust täiendatakse §-ga 2701 järgmises sõnastuses:
„§ 2701. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei
ole kutseline investor
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja:
1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi
kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ning
kuidas toimub osakute, aktsiate või osade eest saadava tulu väljamaksmine;
3) annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud teabe;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku
teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes
nimetatud ülesandeid.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise
keeles ja elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja
asjakohaseid dokumente.“;
19) paragrahvi 289 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„1) hoiab fondi väärtpabereid ja muid finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud
vara kohta peab arvestust;“
20) paragrahvi 330 lõike 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) investoritele esitatav teave iga fondi kohta, lähtudes avaliku fondi korral käesoleva seaduse
§-des 74 ja 90 sätestatust ning mitteavaliku fondi korral käesoleva seaduse §-s 269 sätestatust
ning kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine
isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub
kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.“;
21) seadust täiendatakse §-ga 3571 järgmises sõnastuses:
„3571. Jätkusuutlikkusriskidega arvestamine
(1) Eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab lisaks käesoleva seaduse § 99 lõikes 3
nimetatule võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi
jätkusuutlikkusriske.
(2) Fondivalitseja juhtidel ja töötajatel peavad lisaks käesoleva seaduse § 310 lõikes 2
sätestatule olema oskused ja teadmised jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks.
(3) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel võtma
arvesse jätkusuutlikkusriske.
(4) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 344 lõike 3 punktides 2 ja 4 ning käesoleva seaduse
§ 345 lõikes 2 sätestatud nõuete rakendamisel arvesse võtma jätkusuutlikkusriske.
(5) Fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamise ja selle liigi kindlaksmääramise korral
lisaks käesoleva seaduse §-s 352 sätestatule arvesse võtma ka selliseid huvide konflikte, mis
ilmnevad, kui fondivalitseja protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse
jätkusuutlikkusriskidega.
(6) Fondivalitseja arvestab käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud ülesannete täitmisel
jätkusuutlikkusriskidega.
(7) Fondivalitsejal peavad olema vajalikud vahendid, oskused ja teave, et kontrollida
kolmandatele isikutele üle antud ülesandeid ja nende üleandmiseks sõlmitud lepingutest
tulenevaid riske, võttes arvesse jätkusuutlikkusriske.
(8) Fondivalitseja on kohustatud tagama, et erinevate funktsioonide täitmise korral ei takista
see tegevisiku tegutsemist jätkusuutlikkusriskidega arvestaval viisil.
(9) Kui fondivalitseja analüüsib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
(ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 4 lõike 1 punktile a või artikli 4 lõigetele 3 ja 4
investeerimisotsuste kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele, võtab fondivalitseja nimetatud
mõju arvesse ka käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud ülesannete täitmisel.
5
(10) Jätkusuutlikkusriskidena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088 artikli 2 punktis 22 nimetatud riske.“;
22) paragrahvi 364 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 305 nimetatud tegevusi“ tekstiosaga „§
911 lõikes 1, § 2701 lõikes 1, §-s 305 ja § 408 lõikes 1 nimetatud tegevusi“;
23) paragrahvi 399 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9
kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise
tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon
teavitab muudatuste jõustamise keelamisest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab rakendatud meetmetest
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata.“;
24) paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13 järgmises sõnastuses:
„7) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
8) teave, kuidas tagatakse investorile võimalus nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ja
väljamaksete tegemist kooskõlas käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud dokumentidega;
9) ülevaade, kuidas investorile antakse teavet tagasivõtmise korralduste tegemise ning osakute
ja aktsiate eest saadava tulu väljamaksmise kohta;
10) teave, kuidas teavitatakse sihtriigi investorit fondivalitseja investorite kaebuste lahendamise
korrast;
11) ülevaade, kuidas fondi investorile tehakse fondi kohta kättesaadavaks käesoleva lõike
punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid;
12) ülevaade, kuidas antakse investorile püsival andmekandjal teavet käesoleva lõike punktides
8–11 nimetatud tegevuste kohta;
13) märge fondivalitseja nimetatud selle kontaktisiku kohta, kes vahendab teavet sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele.“;
25) paragrahvi 401 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–13 nimetatud andmete muutmisest teavitab
fondivalitseja Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutust kirjalikult vähemalt
üks kuu enne muudatuse jõustamist.“;
26) paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9
kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise
tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon
teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust rakendatud meetmetest viivitamata.“;
6
27) seaduse 28. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 4011 järgmises sõnastuses:
„§ 4011. Eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis
(1) Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis
esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise ja teabe, mis kinnitab järgmiste tingimuste
täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada fondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lisanud käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse
selle kohta, missugused on tagajärjed, kui investor osakute või aktsiate tagasivõtmise
pakkumisega ei nõustu;
4) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune
pakkumine.
(2) Fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe sihtriigi
ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise sihtriigis.
(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise ja teabe sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva
jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise ja teabe sihtriigi finantsjärelevalve
asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata.
(6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või
osakute tagasivõtmisega, käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid
elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid,
välja arvatud põhiteabe, omal valikul kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi
ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
(7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis
on tehtud käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentides.“;
28) paragrahvi 408 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teise lepinguriigi eurofondi võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab
käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele ja kui fondivalitseja:
1) võimaldab investoril märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ja väljamaksete
tegemist kooskõlas käesoleva seaduse §-des 73–75 nimetatud dokumentides sätestatud
tingimustega;
7
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud märkimise või
tagasivõtmise korraldusi teha ning kuidas toimub osakute ja aktsiate eest saadava tulu
väljamaksmine;
3) annab investorile teavet võimalusest esitada kaebusi käesoleva seaduse §-s 360 sätestatud
nõuetele vastava investorite kaebuste lahendamise korra kohaselt;
4) teeb investorile kättesaadavaks teabe käesoleva seaduse §-des 73–75 ja 81 sätestatud korras
ja ulatuses;
5) nimetab kontaktisiku, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas täidetakse käesolevas lõikes nimetatud
ülesandeid;
7) täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles, sealhulgas
elektrooniliste vahendite abil.“;
29) paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Teise lepinguriigi eurofondi avalikuks pakkumiseks ei pea fondivalitseja omama Eestis
püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid
dokumente.“;
30) paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
8) teave, kuidas täidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud kohustusi.“;
31) paragrahvi 408 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev teise lepinguriigi eurofond
teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud
dokumentide muutmisest ja muudatustest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud
dokumentidega tutvuda. Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev
eurofond teavitab Finantsinspektsiooni ja päritoluriigi finantsjärelevalve asutust muudatustest
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktides 4–8 esitatud andmete muutmist.“;
32) seaduse 28. peatüki 1. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 4081 järgmises sõnastuses:
„§ 4081. Teise lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine Eestis
(1) Fondivalitseja, kes soovib lõpetada eurofondi avaliku pakkumise Eestis, teavitab sellest
päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile
esitatakse pakkumise lõpetamise teatis ja teave, mis kinnitab, et ta on täitnud järgmised
tingimused:
1) teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele
investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad;
2) avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil,
kavatsuse lõpetada eurofondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) lisanud käesoleva lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse, missugused
on tagajärjed, kui investor osakute tagasivõtmise pakkumisega ei nõustu;
8
4) lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks, et alates pakkumise
lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe esitab fondivalitseja omal
valikul kas eesti või inglise keeles.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise Eestis.
(4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või osakute tagasivõtmisega,
käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid elektrooniliste või
muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteave, esitab
fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti keeles.
(5) Eurofond ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai päritolumaa finantsjärelevalve
asutuselt teavituse muudatuste kohta, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides
1–3 nimetatud dokumentides, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning
muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188,
20.07.2019, lk 55–66), artiklis 5 nimetatud eurofondi pakkumise nõuetele.“;
33) paragrahvi 409 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni
tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi
eelturustamisel, pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel.“;
34) paragrahvi 409 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) eelturustada Eestis või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud või moodustamata või
asutamata fondi (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fondi eelturustamine) Eestis või
teises lepinguriigis;“;
35) seadust täiendatakse §-ga 4091 järgmises sõnastuses:
„§ 4091. Eesti fondivalitseja fondi eelturustamine teises lepinguriigis
(1) Eesti fondivalitseja esitab kahe nädala jooksul pärast lepinguriigi fondi teises lepinguriigis
eelturustamise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
eelturustamise ingliskeelse teate, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise sihtriik;
2) eelturustamise ajavahemik;
3) ülevaade investeerimisstrateegiast;
4) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.
(2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sihtriigi
finantsjärelevalve asutust Eesti fondivalitseja alternatiivfondi eelturustamisest sihtriigis.
Finantsinspektsioon annab sihtriigi finantsjärelevalve asutuse nõudel eelturustamise kohta
lisateavet.“;
9
36) paragrahvi 410 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
37) paragrahvi 410 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei
oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon teavitab
sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata.
(7) Kui teabe muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab
Finantsinspektsioon sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva
paragrahvi lõike 4 kohase teavituse saamisest arvates.“;
38) paragrahvi 411 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase
teavituse saamist fondivalitsejal käesoleva teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste
jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(9) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab sellest sihtriigi finantsjärelevalve
asutust viivitamata.“;
39) seaduse 28. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 4111 järgmises sõnastuses:
„§ 4111. Eesti fondivalitseja fondi pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis
(1) Fondivalitseja esitab Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamiseks
teises lepinguriigis Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise.
Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või
aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või aktsiate
igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 nõuet ei kohaldata kinnisele alternatiivfondile ja
Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile.
10
(3) Fondivalitseja lõpetab teatises nimetatud fondi osakute või aktsiate igasuguse pakkumise
lepinguriigis alates pakkumise lõpetamise kuupäevast.
(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva
jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata.
(6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud osakute või
aktsiate tagasivõtmisega, elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-
des 269 ja 270 nimetatud teabe.
(7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis
on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes.“;
40) paragrahvi 412 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamise,
pakkumise, alternatiivfondi valitsemise või pakkumise lõpetamise korral.“;
41) paragrahvi 412 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat asu- või
tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.“;
42) seadust täiendatakse §-ga 4121 järgmises sõnastuses:
„§ 4121. Teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis
(1) Teise lepinguriigi fondi võib Eestis eelturustada, kui eelturustamine vastab käesolevas
seaduses eelturustamise kohta sätestatud nõuetele ja fondi Eestis eelturustav fondivalitseja
teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni kahe
nädala jooksul eelturustamise alustamisest arvates. Finantsinspektsioonile esitatakse
eelturustamise teade, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegiast;
3) eelturustatavate alternatiivfondide või nende allfondide loetelu.
(2) Finantsinspektsioon võib küsida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt fondi
eelturustamise kohta lisateavet.“;
43) paragrahvi 413 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
11
44) seaduse 28. peatüki 2. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 4141 järgmises sõnastuses:
„§ 4141. Teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamine Eestis
(1) Fondi pakkumist Eestis lõpetada sooviv fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse
pakkumise lõpetamise ingliskeelne teatis ja teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või
aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või aktsiate
igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet ei kohaldata kinnisele
alternatiivfondile ega Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise Eestis.
(4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud osakute või aktsiate tagasivõtmisega,
elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud
teabe.
(5) Fondivalitseja ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai fondivalitseja päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuselt teavituse kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud käesoleva seaduse
§ 413 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud alternatiivfondi pakkumise nõuetele.
(6) Fondivalitseja ei või 36 kuu jooksul alternatiivfondi pakkumise lõpetamisest arvates teatises
nimetatud fondi osakuid või aktsiaid Eestis eelturustada ega rakendada muid selliseid
investeerimisstrateegiaid.“;
45) paragrahvi 419 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Teise lepinguriigi fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat
asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.“;
46) paragrahvi 420 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
47) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
12
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
48) paragrahvi 422 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks ;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
49) paragrahvi 423 lõikes 1 ja paragrahvi 436 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ei pakuta Eestis
avalikult“ tekstiosaga „pakutakse ainult kutselisele investorile“;
50) paragrahvi 430 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
51) paragrahvi 431 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
52) paragrahvi 432 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
53) paragrahvi 433 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse
käesoleva seaduse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
54) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Finantsinspektsioon võib jätta registreerimisavalduse rahuldamata, kui:
1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja
kestva majandustegevuse koht on Eestis;
2) taotleja ei valitse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat
investeerimisfondi;
3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad.“;
55) paragrahvi 453 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana
tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul alustanud fondi valitsemist ning
esitab seda kinnitavad andmed.“;
56) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:
13
1) väikefondi valitseja ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi
valitsemist;
2) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid, millel oli
registreerimise otsustamisel oluline tähendus;
3) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid
või reklaami;
4) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga
kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
5) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 51 sätestatud alused.“;
57) paragrahvi 473 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet lepinguriigi tööandja pensionifondi
pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 1373 lõigetes 10 ja 11 ning § 440 lõigetes 2 ja 5
sätestatud tingimustele ning nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle
järelevalve teostamiseks.“
58) Paragrahvi 473 lõigetes 2, 3 ja 5 asendatakse tekstiosa „§ 440 lõikes 2 või 5“ tekstiosaga
„§ 1373 lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5“.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) krediidiandja või -vahendaja ei ole oma tegevust kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest
arvates alustanud või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et krediidiandja või -
vahendaja ei suuda nimetatud aja jooksul tegevust alustada, või tema tegevus on peatunud
kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;“;
2) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) krediidiandja ja -vahendaja juhid või audiitor ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud nõuetele;“;
3) paragrahvi 43 lõikest 3 jäetakse välja sõna „üksnes“;
4) paragrahvi 43 lõikest 4 jäetakse välja sõna „peamiselt“.
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 571 lõike 12 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“;
2) paragrahvi § 571 lõikest 13 jäetakse välja sõna „peamiselt“.
§ 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine
14
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8210 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „eesmärkidele“ tekstiosaga „eesmärkidele,
sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele,“;
2) paragrahvi 8211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava
üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele,
sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, väärtpaber vastab.“;
3) paragrahvi 8211 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab kliendiliigid, kelle vajadustele,
tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta, välja arvatud juhul, kui väärtpaber võtab arvesse
jätkusuutlikkustegureid.“;
4) paragrahvi 8211 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja
eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale,
asjakohasel juhul, et väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale, ning väärtpaberi
struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis tugineb kasumlikkuse
saavutamiseks kliendile ebasoodsale tulemusele.“;
5) paragrahvi 8211 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Jätkusuutlikkusteguritena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
(ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 2 punktis 24 nimetatud tegureid.“;
6) paragrahvi 8213 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas
jätkusuutlikkuseesmärkidele;“;
7) paragrahvi 8214 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele teeb investeerimisühing
läbipaistval viisil igale turustajale kättesaadavaks teabe väärtpaberi jätkusuutlikkustegurite
kohta, mis võimaldab arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.“;
8) paragrahvi 230 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088;“;
9) seadust täiendatakse §-ga 2726 järgmises sõnastuses:
„§ 2726. Investeerimisteenuse osutaja tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine
käesoleva seaduse 2022. aasta 21. augustil jõustunud redaktsiooniga
Investeerimisteenuse osutaja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla
käesoleva seaduse 2022. aasta 21. augustil jõustunud redaktsiooni §-dest 8210, 8211, 8213 ja 8214
tulenevate nõuetega 2022. aasta 22. novembriks.“.
15
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 21 jõustub 2022. aasta 1. augustil.
(3) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2022. aasta 21. augustil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, […]
Algatab Vabariigi Valitsus […]
(allkirjastatud digitaalselt)
16
3. märts 2021
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on võimaldada senisest lihtsamini
investeerimisfondide pakkumist/turustamist erinevate EL liikmesriikide investoritele (nn
piiriülene turustamine). Antud juhul peetakse silmas nii selliseid investeerimisfonde, mida
pakutakse üldjuhul nii jaeinvestoritele (eurofondid) kui ka professionaalsetele ehk kutselistele
investoritele (alternatiivfondid – eelkõige meie mõistes riskikapitali- ja kinnisvarafondid). Nii
eurofondide kui alternatiivfondide pakkumisele ja turustamisele kehtivad Euroopa Liidus
(edaspidi EL) ühtsed reeglid. Muudatustega parendatakse ELi ühtset investeerimisfondide turu
toimimist. Kokkuvõttes võidavad sellest ka investorid, kes saavad kergema ligipääsu teiste EL
liikmesriikide investeerimisfondidele.
Eeltoodu põhineb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/1160, millega
muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese
turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106—115)1 (edaspidi direktiiv või direktiiv
2019/1160).
Direktiiv 2019/1160:
1) ühtlustab eurofondide ja alternatiivfondide piiriülesel pakkumisel ettenähtud
põhiandmete muutmisest teavitamise protsessi (täpsemalt seda, mis andmeid tuleb
esitada finantsjärelevalvele ehk Eestis Finantsinspektsioonile);
2) täpsustab, et eurofondi ja alternatiivfondi piiriüleseks pakkumiseks ei pea fondid
omama selles välisriigis, kus fondi aktsiaid või osakuid soovitakse pakkuda (sihtriigis)
püsivat asu- või tegevuskohta;
3) näeb ette selged reeglid, kui eurofondi või alternatiivfondi ei soovita enam teises riigis
pakkuda (ehk lõpetamise protsess);
4) annab alternatiivfondide puhul selge õigusliku aluse nö kompida investorite huvi fondi
investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema kohe siduvat pakkumist
(selged alused eelturustamise protsessile).
Direktiiv tuli üle võtta 2. augustiks 2021.
Direktiiv 2019/1160 moodustab ühe osa Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2018. aasta
märtsis algatatud EL kapitaliturgude kasvatamise ja integratsiooni suurendamise projektist (nn
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1160&from=EN
1
kapitaliturgude liit2). Komisjoni hinnangul ei ole investeerimisfondide turg EL-s oma täielikku
potentsiaali ära kasutanud. Näiteks 37% eurofondidest ja üksnes 3% alternatiivfondidest
registreeritakse piiriüleseks pakkumiseks rohkem kui kolmes riigis ehk see näitab, et ülemäära
palju üle Euroopa fonde siiski ei pakuta. Direktiivi eesmärk ongi vastavad pakkumise barjäärid
kõrvaldada.3
Teiseks, eelnõuga võetakse üle ka delegeeritud direktiivid 2021/1269 ja 2021/1270. Neist
esimene on suunatud investeerimisteenuste osutajatele ja täpsustab investeerimistoodete
väljatöötamise ja kujundamise nõudeid, mille juures peab tulevikus arvestama ka
jätkusuutlikkuseesmärkidega. Delegeeritud direktiiv 2021/1270 on suunatud eurofondide
valitsejatele. Eesmärgiks on tagada, et fondivalitseja võtab nii fondi juhtimisel, aga ka enda
sise-reeglites arvesse jätkusuutlikkusriske. Juba täna peavad fondivalitsejad hindama kõiki
asjakohaseid finantsriske. Muutuste tulemusena peavad fondivalitsejad osana oma kohustustest
klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega, mis võivad avaldada investeeringu
väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju.
Kolmandaks, eelnõuga võetakse üle direktiiv 2021/2261. Eurofondide direktiivi (2009/65/EÜ)
kohaselt peavad eurofondi valitsejad koostama lühikese dokumendi (põhiteabe), mis sisaldab
informatsiooni pakutava eurofondi põhiomaduste kohta. Määrus nr 1286/2014 kohustab
kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) koostajad koostama
jaeinvestorite jaoks põhiteabedokumendi. Ka eurofond kvalifitseerub PRIIPina, ehk peaksid
avaldama põhiteabedokumendi, mis on sisult ja eesmärgilt sarnane põhiteabega. Tagamaks, et
jaeinvestorile ei esitataks sisult sama dokumenti kaks korda, st põhiteavet ja
põhiteabedokumenti, lisatakse seadusesse direktiivist 2021/2261 tulenev säte, millega
täpsustatakse, et põhiteabedokumenti tuleb pidada vastavaks investorile esitatava põhiteabe
suhtes kohaldatavatele nõuetele ning kui fondivalitseja koostab ja esitab määruse nr 1286/2014
kohase põhiteabedokumendi ei pea ta esitama põhiteavet. Direktiiv tuleb üle võta 30. juuni 2022
ja norme kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.
Neljandaks, lisaks muudetakse eelnõuga investeerimisfondide seaduses tegevusloata
väikefondi valitsejaid käsitlevaid registreerimise sätteid. Muudatused on seotud direktiivi
2011/61/EL artikkel 3(3) kohase registreerimiskohustusega fondivalitsejatele kohalduvate
sätete täpsustamisega. Muudatuste aluseks on Finantsinspektsiooni soovitused, mis põhinevad
järelevalve käigus tuvastatud vajadusel maandada tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud
riske. Riskid on seotud eelkõige riskiga jaeinvestoritele ja Eesti kui investeerimiskeskkonna
mainele. Finantsinspektsiooni hinnangul on mureks, et Eesti registreeringumärgist kasutatakse
ära vähemteadlike jaeinvestorite kaasamiseks, kes ei pruugi mõista, et Finantsinspektsiooni
registreering ei tähenda tegelikkuses järelevalvet fondivalitseja üle.
Viiendaks, eelnõuga tehakse ka täpsustusi tööandja pensionifonde puudutavas regulatsioonis,
krediidiandjate ja -vahendajate seaduses ja krediidiasutuste seaduses. Need muudatused tulevad
2
Euroopa Komisjon, kapitaliturgude liit, https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-
investment/capital-markets-union_et
3
Euroopa Komisjon, „Directive on cross-border distribution of investment funds“:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-cross-border-
distribution-of-investment-funds
2
samuti EL õigusest ja vajalikud direktiivide korrektseks ülevõtmiseks ehk tuvastatud vigade
parandamiseks, millel tegelik mõju sihtrühmadele puudub.
Samuti on eelnõus tehtud muudatusi tulenevalt eelnõule esimeses kooskõlastusringis antud
tagasisidest. Muudatused puudutavad pensionifondi vara investeerimist (nt IFS § 121 ja § 123
muudatused), mille eesmärgiks on laiendada pensionifondide investeerimise võimalusi.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika
osakonna nõunik Marit Maidla (6113056,
[email protected]) ja sama osakonnajuhataja
asetäitjaThomas Auväärt (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
nõunik Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi
sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover.
1.3. Märkused
Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub
otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, kuna eelnõu aluseks on Euroopa Liidu
õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded.
Eelnõu seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega
Eelnõu peamiseks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/1160, millega
muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese
turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106—115)4 (edaspidi direktiiv või direktiiv
2019/1160).
Direktiiv 2019/1160 täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1156, 20.
juuni 2019, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse
määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk
55—66)5, millega täiustatakse investeerimisfondide suhtes kohaldatavat õigusraamistikku.
Samuti võetakse eelnõuga üle komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021,
millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite
arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277,
2.8.2021, lk 137–140)6 ja komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021,
millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1160&from=EN
6
Komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1269: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1269&from=ET
3
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
(eurofondid) peavad arvestama (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277, 2.8.2021, lk 140–144)7.
Ülevõetav delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269 puudutab väärtpaberite tootejuhtimise
kohustusi ning muudatuste eesmärgiks on veelgi tõhustada investorite kaitset. Seega
täpsustatakse ka tingimusi, mida väärtpaberite väljatöötamisel ning turustamisel tuleb täita.
Delegeeritud direktiiv tuleb üle võta 21. augustiks 2022 ja norme kohaldada alates 22.
november 2022. Delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270 tuleb üle võtta 31. juuliks 2022 ja
norme kohalda alates 1. augustist 2022. Delegeeritud direktiiviga muudetakse komisjoni
direktiivi 2010/43/EL, mis reguleerib fondivalitsejate organisatsioonilisi nõudeid, huvide
konflikte, äritegevust ja riskijuhtimist.
Direktiiv (EL) 2021/2261 käsitleb põhiteabe ja põhiteabedokumendi esitamise kohustust.
Eurofondide direktiivi (2009/65/EÜ) kohaselt peavad eurofondi valitsejad koostama lühikese
dokumendi (põhiteabe), mis sisaldab informatsiooni pakutava eurofondi põhiomaduste kohta.
Määrus nr 1286/2014 kohustab kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete
(PRIIPid) koostajad koostama jaeinvestorite jaoks põhiteabedokumendi. Ka eurofond
kvalifitseerub PRIIPina, ehk peaksid avaldama põhiteabedokumendi, mis on sisult ja eesmärgilt
sarnane põhiteabega. Tagamaks, et jaeinvestorile ei esitataks sisult sama dokumenti kaks korda,
st põhiteavet ja põhiteabedokumenti, lisatakse seadusesse säte, millega täpsustatakse, et
põhiteabedokumenti tuleb pidada vastavaks investorile esitatava põhiteabe suhtes
kohaldatavatele nõuetele ning kui fondivalitseja koostab ja esitab määruse nr 1286/2014 kohase
põhiteabedokumendi ei pea ta esitama põhiteavet. Direktiiv tuleb üle võta 30. juuni 2022 ja
norme kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.
Eelnõu seotus Rahandusministeeriumi tegevusprogrammiga
Eelnõu on seotud Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmiga. Seal nähakse ette, et
meetme nr 4.1, mis on finantskeskkonna arendamine, eesmärgiks on luua konkurentsivõimeline
ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Ning finantssektoris konkurentsiolukorra
suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavate tegevuste all on
märgitud, et Rahandusministeerium töötab EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames välja
erinevaid meetmeid, sh investeerimisfondide alase õiguse muudatusi, et soodustada piiriülest
kapitali kaasamist. Vahetuks tulemuseks on märgitud, et vastav regulatsioon on välja töötatud
või muudetud aastate 2021–2023 jooksul.8
Väljatöötamiskavatsuse nõutavus
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kuna
eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud
7
Komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1270: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1270&from=ET
8
Finantspoliitika programm:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programm_2021-
2024.pdf?download=1
4
HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu sisaldab ka siseriiklikust vajadusest tulenevaid muudatusi (pensionifondide
investeerimise võimaluste laiendamine), mille kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud.
HÕNTE § 1 lg 2 p 5 kohaselt ei pea väljatöötamiskavatsust koostama kui seaduseelnõu
seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu
muudatus avardab pensionifondide investeerimisvõimalusi ning ei tekita uusi kohustusi ühelegi
sihtrühmale, seega on väheste mõjudega, mistõttu puudub vajadus ka selle muudatuse tarbeks
koostada väljatöötamiskavatsus.
Eelnõuga ülevõetava direktiivi 2019/1160 eesmärk on tagada sarnasem regulatiivsete
standardite kohaldamine EL tasandil ja ühtlustada finantsjärelevalvelisi praktikaid. Euroopa
Komisjon viis 2018. aastal direktiivi kohta läbi avaliku konsultatsiooni. Komisjonile edastati 7
arvamust. Tulemused on inglise keeles avaldatud komisjoni veebilehel:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-
cross-border-distribution-of-investment-funds/feedback?p_id=184531
Euroopa Komisjon tegi ka väljapakutud direktiivi eelnõule mõjude analüüsi, mis on
inglisekeelsena kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel:
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-54-F1-EN-MAIN-
PART-1.PDF
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju hinnati komisjoni ettepanekute osas
Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 3. mai 2018. aasta istungil
Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta.9 Samuti arutati seisukohti Riigikogu
rahanduskomisjonis.10 Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva mõjude hindamine
läbis kooskõlastusringi arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni kui ka turuosaliste
juures.
Redaktsioonide muudatused
Eelnõuga muudetakse:
- investeerimisfondide seadust, RT I, 07.12.2021, 10 (edaspidi IFS),
- krediidiandjate ja -vahendajate seadust, RT I, 30.11.2021, 8 (edaspidi KAVS),
- krediidiasutuste seadust, RT I, 07.12.2021, 13 (edaspidi KAS),
- väärtpaberituru seadust, RT I, 07.12.2021, 17 (edaspidi VPTS).
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
9
Vabariigi Valtisuse seisukohad: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbe3f6ca-106b-4b1c-89ec-
4688b7ff18b2
10
Riigikogu rahanduskomisjoni protokoll:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/51f50cbb-7774-4005-84ee-96159315bd4fa
5
2. Eelnõu peamised eesmärgid
2.1. Üldine taust
Kapitali vaba liikumine on üks ELi ühtse turu neljast põhivabadusest. Selle tagamiseks
püütakse järk-järgult eemaldada piiranguid, mis võiksid takistada kapitali liikumist
liikmesriikide vahel. Kapitali vaba liikumine toetab majandusarengut ja aitab kaasa ELi
majandus- ja rahaliidu arengule.
Investeerimisfonde hakati esimest korda ELis reguleerima 1985. aastal kui tollane Euroopa
Majandusühendus võttis vastu direktiivi 85/611/EMÜ (aastal 2009 asendati see direktiiviga
2009/65/EÜ, mida tuntakse ka UCITS direktiivi nime all). Selle direktiivi nõuete kohaselt
loodud investeerimisfonde nimetatakse eurofondideks. Eesmärgiks oli pakkuda tõelist üle-
Euroopalist investeerimistoodet. Eurofondid on mõeldud eelkõige jaeinvestoritele ning seetõttu
rakenduvad eurofondidele ranged investeeringute läbipaistvus- ja hajutusnõuded ning kohustus
investeerida likviidsetesse varadesse. Teiseks ELis kasutusel olevaks investeerimisfondi liigiks
on alternatiivfondid, mida reguleerib direktiiv 2011/61/EL (seda nimetatakse ka AIFM
direktiiviks). Alternatiivfondid on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond. Alternatiivfondide sihtrühm on peamiselt kutselised
investorid, kuid liikmesriigid võivad lubada alternatiivfondide turustamist ka jaeinvestoritele.
Vaatamata püüdlustele julgustada piiriülest investeerimisfondide pakkumist ja ettevõtjate
lihtsamat ligipääsu alternatiivsetele rahastusvõimalustele, iseloomustab ELi kapitaliturge
jätkuvalt fragmenteeritus ja pankade domineerimine majanduskasvu rahastamisel. Varasemalt
on ELi pangakeskset finantssüsteemi peetud Euroopa majandusstabiilsuse alustalaks. Kuid
2008. aasta finantskriis ja sellele järgneval perioodil raskendus pankade ligipääs turgudele ning
sellest tulenevalt vähenes pakutavate laenude hulk. Majanduskeskkonna ebakindluse ja
pankade probleemsete laenuklientide hulga märgatava suurenemise tulemusena karmistasid
pangad laenustandardeid ja -tingimusi. Senini pangapõhisele rahastusele toetunud ettevõtjad ei
suutnud piisavalt kiiresti ümber orienteeruda ega leida alternatiivseid võimalusi
krediidinappuse kompenseerimiseks, mis viis kulutuste, eelkõige investeeringute,
vähendamiseni.11 Eelnevast tulenevalt on leitud, et ülemäärane sõltuvus pangapõhisest
rahastusest muutis majanduse kriisist taastumise vaevalisemaks.12 Seega on oluline, et
finantsturg oleks mitmekesine: nii pangandus- kui ka kapitaliturg peaks arenema
tasakaalustatult, et ettevõtjatel oleks vajadusel ligipääs nii pangalaenudele kui ka suutlikkus
kaasata kapitali kapitaliturult.
Finantskriisi valguses ja eesmärgiga mitmekesistada majanduse rahastamisvõimalusi, alustati
2015. aastal kogu ELi hõlmava kapitaliturgude liidu loomisega, mis koos pangandusliiduga
moodustab osa suuremast eesmärgist süvendada majandus- ja rahaliitu.
11
Euroopa Keskpank, „Corporate investment and bankdependent borrowers during the recent financial crisis“:
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpwps/ecbwp1859.en.pdf
12
„Capital Markets Union: A Vision for the Long Term“: https://academic.oup.com/jfr/article/2/1/130/2357883
6
Kapitaliturgude liidu eesmärk on tuua kasu nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka investoritele.
Tänu liidu arengule muutub lihtsamaks kodanike ligipääs konkurentsivõimelistele ja
läbipaistvatele investeerimistoodetele, misläbi alanevad investeerimiskulud, laieneb
investeerimistoodete valik ning pareneb nende kättesaadavus. Ettevõtjatele, eelkõige väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) ning idufirmadele, avaneb parem ligipääs
riskikapitalile ja pikemas perspektiivis peaks VKEdel olema rahastamise kaasamine sama
lihtne nagu suurtel ettevõtjatel. Investorite jaoks tähendab kapitaliturgude liit lihtsamat
piiriülest investeerimist, mida ei piira liigsed õiguslikud või järelevalvega seotud takistused.
Muudatused mõjutavad nii väikeseid kui ka suuri fondivalitsejaid, kuna väiksematel
turuosalistel on lihtsam alustada fondide pakkumisega, samas suurematel fondidel on lihtsam
ELis laieneda. Lisaks eelnimetatule tugevdab integreeritum kapitaliturgude liit ELi majandust
ja vähendab nii investorite kui ka ettevõtjate haavatavust panganduskriisidele.
Viimase kahe kümnendi jooksul tõusid fondid ja pensionifondid suurimaks pangandusväliseks
finantsvahendajateks tehes läbi suurima kasvuspurdi kõigist pangandusvälistest
finantsvahendajatest.13 Investeerimisfondid on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud,
2020. aasta teiseks pooleks on ELi eurofondide ja alternatiivfondide netovarad kasvanud 18,77
triljonini.14 Seejuures investeerimisfondide koguvarast on paigutatud umbes 60%
eurofondidesse ja 40% alternatiivfondidesse.15
Joonis 1 Euroopa investeerimisfondide netovarad (euro, triljonites)16
Hoolimata tehtud edusammudest, ei ole kapitaliturgude liit komisjoni hinnangul saavutanud
veel täit potentsiaali ning turgude jätkuv killustatus takistab kapitali vaba liikumist. Kuigi
fondide piiriülese pakkumise regulatsioone on aastate jooksul ühtlustatud, iseloomustab ELi
kapitaliturge jätkuvalt fondide koduriigipõhisus: 70% kõigist valitsetavatest varadest on
investeerimisfondides, mida pakutakse vaid fondi päritoluriigis (s.t. selles riigis, kus fond on
asutatud). Seejuures vaid 37% kõigist eurofondidest ja 3% alternatiivfondidest turustatakse
13
Euroopa Keskpank, „Financial Integration and Structure in the Euro Area“
https://www.ecb.europa.eu/pub/fie/html/ecb.fie202003~197074785e.en.html
14
EFAMA, „Trends in the European Investment Fund Industry in the Fourth Quarter of 2020“
http://www.ethe.org.gr/files/pdf/Quarterly%20Statistical%20Release%20Q4%202020_1614599076.pdf
15
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
16
EFAMA: https://www.efama.org/node/501
7
rohkem kui kolmes EL riigis.17 Viies liikmesriigis on asutatud 71% eurofondidest (neist 33%
Luksemburgis ja 14% Iirimaal), mis valitsevad 84% kõigist eurofondide varadest. Sarnast
tendentsi võib märgata ka alternatiivfondide juures: viies liikmesriigis on asutatud 75% kõigist
EL alternatiivfondidest (neist 28% Prantsusmaal ja 17% Luksemburgis), mis valitsevad 77%
kõigist alternatiivfondide varadest.18
Joonis 2 Turuosaliste tagasiside fondide piiriülesel pakkumisel esinevate takistuste kohta19
Komisjoni viis 2016. a läbi avatud konsultatsiooni turuosalistega, et paremini mõista põhjuseid,
miks EL fonde piiriülene pakkumine on jäänud loodetust tagasihoidlikumaks. Turuosaliste
vastustest (joonis 2) nähtub, et lisaks regulatiivsetele takistustele mängisid rolli ka kohalike
investorite eelistus investeerida kohalikesse fondidesse, aga ka erinevused liikmesriikide
maksusüsteemides. Direktiivid ülevõtmise erisused riigiti ja järelevalveasutuste erinevad
praktikad mõjutavad seejuures oluliselt piiriülest pakkumist. EL passirežiimi, mille eesmärk on
lihtsustada piiriülest pakkumist, erinev kohaldamine liikmesriigiti tähendab fondivalitseja jaoks
lisakulusid (õigusnõustamine ja ajakulu). Samuti on osad liikmesriigid kehtestanud
fondivalitseja jaoks riigis kohalolu (nt esindaja määramise) nõude, mis toob omakorda kaasa
püsikulusid ja vähendab tulusust.
Lisaks võib välja tuua, et kuigi ELi investeerimisfondide turg on valitsetavate varade kogumahu
poolest USA järel maailmas suuruselt teine, on ELis pea neli korda rohkem fonde. Seega ELi
fondid on võrreldes USAga oluliselt väiksemad. Väiksemad fondid tähendavad aga kõrgemaid
fonditasusid investoritele ning mõjutab ka turudünaamikat, näiteks võimalikku vastumeelsust
turustada fonde piiriüleselt, kuna see toob endaga kaasa lisakulusid.
Järgnevalt tuuakse välja umbkaudsed kulud, mis kaasnevad kui fondi soovitakse pakkuda
piiriüleselt. Lisakulud kaasnevad eelkõige eurofondi piiriülese pakkumisega (joonis 3), kus üks
17
Euroopa Liidu Nõukogu, „Capital markets unioon“: https://bit.ly/2RGxjNg
18
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
19
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
Lisamärkus: Komisjoni paber avaldati 2018. aastal, mil Suurbritannia kuulus veel EL-i, seetõttu ka
võrdlustabelis ära toodud. Riikide valiku aluseks oli peamised EL kapitaliturud.
8
kallimaid lisateenuseid on kontaktagentide teenuse sisseostmine, seda riikides, kes on
kehtestanud fondivalitseja kohalolu nõude (direktiiviga 2019/1160 taoline nõue keelustatakse).
Tabelis ei kajastu järelevalvega, sh aruandlusega seotud kulud.
Eurofondi pakkumisega seotud kulud
Liikmesriik Põhiteabe tõlkekulud Teenuseosutajate tasud Lisakulud
Kulu iga põhiteabe Eelkõige informatsiooni- ja Kolmanda isiku/esindaja
dokumendi kohta kontaktagentide tasud registreerimistasud/
õigusnõustamine
Austria 150/200 € Makseasutuste miinimumtasud Algne tasu: 2 000 €
6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Saksamaa 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 €
esindaja tasud 6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Prantsusmaa 150/200 € Makseasutuste tasud (miinimum) Algne tasu: 2 000 €
6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Suurbritannia 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 €
kolmanda isiku tasud (miinimum) Iga-aastane tasu: 4 000 €
6 000 €/aastas
Joonis 3 Näide lisakuludest, mida eurofondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel erinevates liikmeriikides (arvesse ei ole
võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)20
Võrreldes eurofondidega on alternatiivfondide otsesed kulud mõnevõrra madalamad. Siiski
tasub märkimist, et tabel ei sisalda järelevalve ja aruandlusega seotud kulusid.
Alternatiivfondi pakkumisega seotud kulud
Liikmesriik Põhiteabe Teenuseosutajate Lisakulud
tõlkekulud tasud Kolmanda isiku/esindaja registreerimistasud
Kulu iga põhiteabe
dokumendi kohta
Austria - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000
€
Saksamaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000
€
Prantsusmaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000
€
Suurbritannia - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000
€
Joonis 4 Näide lisatasudest, mida alternatiivfondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel kutselistele investoritele (arvesse
ei ole võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)21
2020. aasta septembris avaldas komisjon uue tegevuskava EL kapitaliturgude liidu edendamise
kohta eelseisvatel aastatel. Tegevuskava kolm põhieesmärki on:
1) keskkonnahoidlik, digitaalne, kaasav ja vastupidav majanduse taastumine muutes rahastuse
ELi ettevõtjatele lihtsamini kättesaadavaks;
2) muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine ELi kodanike jaoks veelgi turvalisemaks;
20
Ibid.
21
Ibid.
9
3) integreerida veelgi rohkem liikmesriikide kapitaliturud, et saavutada tõeliselt ühtne, tervet
ELi hõlmav kapitaliturgude liit.
Nimetatud põhieesmärkide saavutamiseks tegi komisjon ettepaneku 16 sihtotstarbelise meetme
rakendamiseks, millest üks on ka järelevalve ühtlustamine ja ELi finantsturgude ühtse
reeglistiku järjepidev rakendamine. Selle meetme raamesse paigutub ka eelnõu aluseks olev
direktiiv, mis muudab omakorda juba eespool nimetatud UCITS ja AIFMD direktiive.
Koos direktiiviga võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/1156.
Tagamaks võrdsed võimalused ühelt poolt riskikapitalifondidele (määrus (EL) nr 345/2013 ) ja
sotsiaalettevõtlusfondidele (määrus (EL) nr 346/2013) ning teiselt poolt muudele
alternatiivfondidele, lisati määrussesse 2019/1156 eelturustamist käsitlevad õigusnormid, mis
on identsed direktiivis 2011/61/EL sätestatud eelturustusnormidega. Nimetatud määrusega
ühtlustatakse kohalduvat reklaamteadete raamistikku, et paremini kaitsta investoreid (nt nõue,
et reklaamteated peavad olema äratuntavad, need peavad kirjeldama osakute ning aktsiate
ostmisega seotud riske ja hüvesid, jm). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA)
juurde luuakse keskandmebaas, mis sisaldab liikmesriikides reklaamteadete suhtes
kohaldatavate nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega pädevate asutuste veebisaitidel
avaldatavale teabele – eesmärgiks on suurendada läbipaistvust ja investorite kaitset ning
hõlbustada reklaamteadete suhtes kohaldatavaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme käsitleva
teabe kättesaadavust.
Reklaamteadetega seotud nõuded olid varemalt sätestatud investeerimisfondide direktiivides
(UCITS ja AIFMD), kuid nõuete ühesugusemaks rakendamiseks toodi need määruse tasemele.
Määrus sätestab investeerijatele suunatud reklaamteadetele täpsemad tingimused ja kehtestab
nõude, et investeerimisfondide reklaamteadetes tuleb selgelt kirjeldada investeerimisega seotud
riske ja hüvesid, samuti peab reklaamteadetes esitatav teave olema tõene, üheselt mõistetav ja
mitteeksitav.
Määrusega lihtsustatakse investorite ligipääsu investeerimisfondide pakkumise ja piiriülese
tegevusega seotud teabele. Seega sätestatakse määruses finantsjärelevalve asutuste (Eestis
Finantsinspektsioon) kohustus avaldada oma veebilehel vähemalt ühes rahvusvahelises
rahanduses kasutatavas keeles siseriiklikud investeerimisfondide pakkumisele kohalduvad
reeglid. Samuti loob Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus keskse andmebaasi, mis
avaldab eelnimetatud nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega finantsjärelevalve asutuste
veebilehtedel avaldatavale teabele. Samuti kohustab määrus finantsjärelevalve asutusi oma
veebilehtedel avalikustama tasumäärad, mida rakendatakse piiriülese tegevuse järelevalve eest.
Lisaks koondab ja avalikustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus teabe kõigi
piiriüleselt pakutavate euro- ja alternatiivfondide kohta, sh kõik liikmesriigid, kus neid
turustatakse. Seega püütakse luua pidevalt ajakohastatav keskne andmebaas, mis peaks
lihtsustama investeerimisotsuste tegemist.
2.2. Eelnõuga tehtavad peamised muudatused, mis seonduvad fondide piiriülese
pakkumisega
10
Nagu eelpool mainitud sisaldab eelnõu muudatusi, mis rakenduvad eurofondidele ja
alternatiivfondidele ning nendest tulenevad olulisemad muudatused on järgmised:
2.2.1. Muudatustest teavitamise kord
Eelnõuga ühtlustatakse eurofondidele ja alternatiivfondidele piiriülesel pakkumisel kehtivat
teabe muudatustest teavitamise kohustust. Kehtiva IFS kohaselt peab piiriüleselt
alternatiivfondi pakkuv valitseja teavitama Finantsinspektsiooni, kui soovib muuta fondi
tegevuskava, alusdokumenti või muud seaduses sätestatud teavet. Tagamaks suuremat
õigusselgust ja harmoniseerimaks fondidele rakenduvaid nõudeid, sätestatakse analoogne
kohustus ka piiriüleselt pakutavatele eurofondidele.
Tagamaks, et fondide esitatud muudatuste lubatavuse kohta tehtaks võimalikult kiire otsus,
täpsustatakse nii eurofondide kui ka alternatiivfondide puhul 15 tööpäevane tähtaeg
Finantsinspektsiooni otsuse tegemiseks. Samuti täpsustatakse Finantsinspektsiooni ja
fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve suhtlemise ja teabe jagamise korda.
2.2.2. Püsiva asu- või tegevuskoha nõude välistamine
EL 17 liikmesriiki on kehtestanud nõude, et fondi (nii euro- kui ka alternatiivfondi) piiriülesel
pakkumisel kohustub fondivalitseja omama sihtriigis püsivat asu-või tegevuskohta (nt omama
liikmesriigis esinduskontorit) või määrama sihtriigis kohal oleva esindaja. Nõude eesmärgiks
on tagada, et investoritel oleks võimaus saada fondi kohta teavet, esitada kaebusi, märkida või
nõuda osakute, aktsiate või osade tagasivõitmist. Mõned liikmesriigid nõuavad ühtlasi, et selle
abil täidetaks lisaülesandeid, nagu kaebuste menetlemine või seadusliku esindaja roll (kaasa
arvatud suhtlemine liikmesriigi järelevalveasutusega). Selline nõue ei võta aga arvesse
tänapäevaseid digitehnoloogial põhinevaid lahendusi. Tegelikkuses kasutavad investorid ja
fondivalitsejad suhtlemiseks peamiselt elektroonilisi ja muid kaugside vahendeid. Seega
fondivalitseja püsiva asu- või tegevuskoha nõue sihtriigis ei oma suurt lisaväärtust, samas toob
fondivalitsejale kaasa olulisi kulutusi. Samu, seaduses sätestatud võimalusi, saab pakkuda
elektrooniliste suhtlusvahendite kaudu, mis on osapoolte jaoks mugavam ning soodsam. Siiski
kehtib edasi fondivalitseja kohustus võimaldada kõikide tehingute ja investori õiguste
kasutamist fondi sihtriigi keeles, seega ei vähendata investorite kaitset. Lisaks fondivalitsejale
võib piiriülesel pakkumisel kohalikke ülesandeid täita ka muu üksus, kes tegutseb reguleeritud
üksusena.
Kuigi IFS ei sätesta fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustust omada Eestis püsivat
asu- või tegevuskohta, lisatakse vastav säte IFSi täpsuse ja õigusselguse huvides.
2.2.3. Eurofondi ja alternatiivfondi pakkumise lõpetamise tingimuste lisamine
Kehtiv IFS ei reguleeri olukorda, kui eurofondi või alternatiivfondi valitseja soovib lõpetada
piiriülest fondi osakute, aktsiate või osade pakkumist. Muudatuste tulemusel määratakse
kindlaks nii pakkumise lõpetamise kord kui ka tingimused, mida fondivalitseja peab täitma
enne, kui fondivalitseja vabaneb kohustusest tõendada vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud siseriiklikele pakkumise nõuetele.
Piiriülese pakkumise lõpetamise tingimuste täitmist kontrollib fondi päritoluriigi
finantsjärelevalve asutus, kes edastab vastava teabe ka sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.
11
Kui pakkumist soovitakse lõpetada, rakenduvad kahesugused tingimused: fondivalitseja
kohustused investorite ees ja fondivalitseja kohustused finantsjärelevalve asutuse ees.
Fondivalitseja kohustused investorite ees jagunevad omakorda kaheks: teavitamiskohustus ja
selgitamiskohustus. Fondivalitsejal on kohustus teavitada nii teadaolevaid investoreid kui ka
avalikkust üldsusele juurdepääsetaval viisil (eelkõige fondi veebilehel) kavatsusest pakkumine
lõpetada ning teha ettepanek ilma lisatasudeta tagasi võtta osakud, aktsiad või osad. Samas ei
tulene sellest investoritele kohustus pakkumisega nõustuda ja ta võib oma investeeringud
säilitada. Kuigi fondi pakkumine uutele potentsiaalsetele investoritele sihtriigis lõpeb, siis
kohustub fondivalitseja investeeringud säilitanud investorite suhtes täitma kõiki IFSis
nimetatud läbipaistvuse ja teabe andmise nõudeid. Koos pakkumise lõpetamise teavituse
edastamisega tuleb lisada ka selgitus, mida toob tagasiostmise pakkumisega mittenõustumine
investorile kaasa, näiteks mis tingimustel ja kuidas on investoril hiljem võimalik nõuda osakute,
aktsiate või osade tagasiostmist ja kuidas tehakse vastavad väljamaksed.
Pärast tagasivõtmise kuupäeva kohustub fondivalitseja esitama päritoluriigi finantsjärelevalve
asutusele teatise ja teabe, mis kinnitab, et on täitnud kohustuse teavitada investoreid.
Finantsjärelevalve asutus kontrollib, kas esitatud teade vastab nõuetele ja on täielik, misjärel
edastab selle sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
Asutusele (edaspidi ESMA). ESMA teavitamine on vajalik, kuna tulenevalt määrusest
2019/1156 haldab ESMA keskandmebaasi, milles on loetletud kõik piiriüleselt pakutavad
eurofondid ja alternatiivfondid ning nende sihtriigid. Sihtriigi teavitamine on vajalik kuna
pärast seaduses sätestatud info saamist lõpeb fondivalitseja kohustus tõendada vastavust
sihtriigi pakkumisega seotud õigusnormidele.
2.2.4. Eelturustamise võimaluse lisamine
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „eelturustamine“ (ingl. k. pre-marketing).
EL liikmesriikides eelturustamisele laienevad reeglid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Leidub
riike, mis on siseriiklikes seadustes eelturustamise juba varasemalt reguleerinud, kuid esineb
ka erandeid, näiteks Eesti, kus eelturustamist ei ole defineeritud ega reguleeritud. Seega
vähendatakse riikidevaheliste eelturustamisele rakenduvate nõuete asümmeetriat ja tagatakse
suurem õiguslik selgus juhuks, kui fondi soovitakse mõnes lepinguriigis eelturustada.
Nagu mainitud, siis varasemalt ei ole Eesti õiguses nähtud ette võimalust alternatiivfondi
valitsejal lihtsustatud korras selgitada välja turul olevate kutseliste investorite huvi
fondivalitseja investeerimisidee või –strateegia vastu ja seega hinnata fondi turustamise
potentsiaali turul. Kehtiv IFS sätestab vaid võimaluse alustada fondi ametlikku pakkumist, mis
toob fondivalitsejale kaasa kohustuse teavitada pakkumise alustamisest Finantsinspektsiooni ja
edastada seaduses sätestatud teave ja dokumendid.
Võimaldamaks alternatiivfondide valitsejatel välja selgitada kutseliste investorite huvi fondi
investeerimisidee- või strateegia vastu ilma, et alustataks IFSis sätetele vastavat pakkumist,
luuakse fondivalitsejatele eelturustamise võimalus. Eelturustamine on siiski piiratud –
eelturustada on lubatud vaid alternatiivfonde ja eelturustamist on võimalik läbi viia vaid
kutseliste investorite hulgas.
12
Seaduses sätestatakse kindlad nõuded eelturustamisel kasutatavale teabele ning reguleeritakse
finantsjärelevalve asutuste eelturustamisest teavitamise protsessi. Oluline on, et
potentsiaalsetele investoritele edastatav teave ei oleks niivõrd täpne, et seda võiks lugeda
reklaamiks või pakkumuseks, kuna kirjeldatud juhul oleks tegu pakkumusega ning
fondivalitseja kohustuks finantsjärelevalve asutust sellest eraldi teavitama. Hoidmaks ära
eelturustamise võimaluse kuritarvitamist ja seeläbi pakkumisest teavitamisest kõrvalehoidmist,
sätestatakse, et kui eelturustamisele järgneva 18 kuu jooksul märgivad kutselised investorid
eelturustamisel esitatud teabes osutatud osakuid, aktsiaid või osasid, siis loetakse seda
märkimiseks pakkumise tulemusena ning rakendub pakkumisele kohaldatav teavitamiskord.
Lisaks kohustub fondivalitseja dokumenteerima missugust fondi eelturustati, kellele ja
missugust informatsiooni kutselistele investoritele jagati.
2.3. Eelnõuga tehtavad muud muudatused
Eelnõuga tehakse parandusi ka IFSi tööandja pensionifonde puudutavates sätetes. Ilmnenud on
paar sätet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341, tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 354,
23.12.2016, lk 37—85), mis ei ole IFSi korrektselt üle võetud ja mis eelnõuga parandatakse.
Täpsustatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi
arvutamise sätteid, et oleks üheselt mõistetav, kuidas leitakse sellise tööandja pensionifondi
esinenud nõuete summa. Täiendatakse ka tööandja pensionifondide piiriülese pakkumise
järelevalve sätteid, et need kohalduksid ka olukorras, kus piiriülese tegevuse on kaasa toonud
tööandja pensionifondi valitsemise või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
portfelli või sellest osa üleandmine teisele teenusepakkujale. Vastav viide on järelevalve
sätetest praegu ekslikult välja jäänud. Praktikas ühtegi tööandja pensionifondi Eestis
moodustatud ei ole.
Laiendatakse ka pensionifondide võimalusi vara investeerida, selleks lisatakse võimalus
investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest ning seda
kui 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
Lisaks muudetakse eelnõuga IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid:
piiratakse osakute ja aktsiate pakkumist jaeinvestoritele, kehtestatakse tegevusloata väikefondi
valitsejale kapitalinõue. Samuti antakse Finantsinspektsioonile võimalus keelduda väikefondi
valitseja registreerimisest. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võib Finantsinspektsioon
registreerumisest keelduda vaid juhul, kui fondivalitseja ei esita nõuetekohast
registreerimisavaldust. Käesolevaga keeldumise aluseid laiendatakse ja Finantsinspektsioon
võib fondivalitseja jätta registreerimata, näiteks kui fondivalitseja esitab registreerumiseks
ebaõigeid andmeid või kui fondivalitsejal puudub seos Eestiga. Lisatakse ka sätted, mille alusel
Finantsinspektsioon saab õiguse omal algatusel võimaluse kustutada juba registreeritud
tegevusloata väikefondi valitseja registrist. Muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu
tõhusam toimimine ja jaeinvestorite parem kaitse.
Samuti tehakse eelnõuga parandused KAVSi ja KASi. Muudatustega täpsustatakse
krediidiandjate töötajate tasustamisele ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise nõudeid. Eelnõuga
tagatakse, et krediidiandja (sh krediidiasutuse) töötajate tasustamise põhimõtted ei piira töötaja
13
võimalust tegutseda tarbija huvides ning tasustamine ise ei tohi sõltuda heakskiidetud
krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust. KAVSis vähendatakse perioodi 12 kuult
kuuele kuule, mille järel võib krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada kui viimane ise
sõnaselgelt loobub tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk
väljastanud krediiti või vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid.
Muudatustega viiakse KAVSi ja KASi tekst kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute
kohta (edaspidi hüpoteekkrediidi direktiiv) tulenevate nõuetega.
Tulenevalt komisjoni delegeeritud direktiividest (EL) 2021/1269 ja (EL) 2021/1270
muudetakse ka VPTSi ja IFSi. Direktiivide üldine eesmärk on võimaldada rohkem investeerida
nn rohelistesse ja laiemalt jätkusuutlikkesse investeerimistoodetesse (ehk tagada nn
„sustainability factors“ arvesse võtmine).
Selleks täpsustab esimene direktiiv (EL) 2021/1269 investeerimisteenuste osutajate (pankade,
investeerimisühingute ja fondivalitsejate) investeerimistoodete (väärtpaberite) väljatöötamise
ja kujundamise nõudeid. Juba täna peab investeerimisteenuse osutaja väärtpaberi heakskiitmise
protsessi käigus määrama kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma klientide liigituse
kaupa ja hindama sellega seoses sihtrühmale kaasnevaid kõiki olulisi riske. Uuendusena tuleb
kliendi liikide määramisel täpsustada ka millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuseesmärkidega
konkreetne väärpaber sobib.
Teine delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270 täpsustab eurofondide fondivalitsejate
organisatsioonilisi, huvide konfliktide maandamise ja riskijuhtimisega seotud nõudeid seoses
jätkusuutlikkusriskide arvestamisega. Muudatuste tulemusena peavad fondivalitsejad oma
tegevustes, eelkõige riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske.
Jätkusuutlikkusriskidena käsitletakse sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate
governance) või ka keskkonnaalaseid sündmusi ja tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada
investeeringute väärtust. Taoliseks sotsiaalseks tingimuseks võib olla näiteks lapstööjõu
kasutamine tootmisahelas, keskkonnaalaseks tingimusteks kliimamuutuste võimalik mõju
tarneahelale. Üldjuhtimisriskide all võib käsitleda korruptsiooniga seotud riske, mille
realiseerumise tulemusel võiva rakenduda riiklikud sanktsioonid ja lisaks saab kahjustada
äriühingu reputatsioon. Riskid võivad tõstatuda ka fondivalitseja sise-struktuuris, sh võib
tekkida huvide konflikt jätkusuutlikkusriskidega arvestamisel. Selliseks näiteks on rohepesu
ehk tarbija eksitamine pakutava investeerimisvõimaluse keskkonnasõbralikkuse osas.
Kirjeldatud riskide realiseerimine mõjutaks investeeringute väärtust kahtlemata negatiivselt.
Delegeeritud direktiivi eesmärgiks on eelnimetatud riskide ennetamine – fondivalitsejatele
pannakse kohustus jätkusuutlikkusriske nii sise-eeskirjades, investeerimispoliitikates,
riskipoliitikates kui ka huvide konflikti haldamisel arvesse võtta. Seega püütakse muudatuste
läbi tagada, et investorite huvid on kaitstud võimalike uute riskide vastu ning investeeringute
väärtus püsiks ka pikas perspektiivis.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Investeerimisfondide seaduse muudatused
14
Seaduse täiendamine § 38 lõikega 42. IFSi kohaselt võib avalik fond fondi tingimusi või
põhikirja oluliselt muuta juhul kui muuhulgas täidetakse IFS § 38 lõike 4 punktides 1–3
nimetatud tingimustest vähemalt ühte: osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või
aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja
muudatuste jõustumist (punkt 1); fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile
võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste
või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest
väiksem (punkt 2); või fondi osakuomanike üldkoosolekul on fondi tingimuste või põhikirja
olulise muutmise poolt vähemalt 90% üldkoosolekul esindatud häältest (punkt 3). Eelpool
nimetatud sätete eesmärgiks on tagada, et fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise
korral on investoritel võimalik kuludeta fondist väljuda või suurem osa osakuomanikke on fondi
tingimuste või põhikirja oluliste muutmise poolt.
Samas tegutsevad Eesti turul mh ka sellised kinnised lepingulised fondid, mille tingimustes ei
ole ette nähtud osakuomanike üldkoosolekut (lubatud IFS § 47 kohaselt). Nimetatud fond ei saa
täita ühtegi IFS § 38 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimustest. Kuid tingimuste oluline
muutmine on seaduses ettenähtud funktsioon, mis peaks olema tagatud kõigile fonditüüpidele.
Kui fondi tingimusi või asutamisdokumente kordagi oluliselt muuta pole võimalik, võib fondi
valitsemine muutuda keeruliseks ja piirata liigselt fondi kasumlikkust.
Seetõttu tehakse eelnõuga muudatusettepanek lubada kinnistel lepingulistel fondidel, millel ei
ole üldkoosolekut, tingimusi oluliselt muuta juhul, kui fondi osakud on võetud kauplemiskohas
kauplemisele. Kauplemiskoht on VPTS § 3 kohaselt reguleeritud väärtpaberiturg, mitmepoolne
kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem. Investoritele toob võimalus tingimusi
oluliselt muuta kaasa paindlikuma toote, samas on investoril võimalus soovi korral ka väljuda.
Riskid investori jaoks sisuliselt ei suurene, sest kauplemiskoha kaudu väljumise võimalus on
tagatud. Võrreldes IFS § 38 lõike 4 loeteluga on ainuke erinevus see, et kauplemiskoha kaudu
pole garanteeritud, et väljumishind pole puhasväärtusest väiksem.
Seaduse täiendamine § 73 lõikega 71. Sättega võetakse üle direktiiv (EL) 2021/2261 artikkel
1(1). Seadusesse lisatakse säte, millega täpsustatakse, et põhiteabedokumenti tuleb pidada
vastavaks investorile esitatava põhiteabe suhtes kohaldatavatele nõuetele ning kui
fondivalitseja koostab ja esitab määruse nr 1286/2014 kohase põhiteabedokumendi ei pea ta
esitama põhiteavet.
Seaduse täiendamine § 80 lõikega 71. Sättega võetakse üle direktiivi 2019/1160 artikkel 1
lõige 2, mille kohaselt kustutatakse eurofondi direktiivis (direktiiv 2009/65/EÜ) artikkel 77,
mis reguleerib eurofondi investoritele suunatud reklaamteateid. Nimetatud artikkel kustutatakse
eurofondi direktiivist kuna määrus 2019/1156 tugevdab eurofondide reklaamteadete ja
avaldatava teabe raamistikku võrreldes kehtiva direktiivi artikliga 77. Eesti õiguses on
nimetatud säte võetud üle IFS § 80, mis kohaldub kõigile avalikele fondidele. Seega lisatakse
§-i 80 täpsustus, et eurofondide kohta teabe avaldamist reguleerib määrus 2019/1156.
4. jao pealkirja muutmine. Alternatiivfondide direktiivist tulenevalt kohalduvad täiendavad
nõuded nii alternatiivfondi kohta investorile teabe andmisele, aruandlusele kui ka
Finantsinspektsioonile esitatavale täiendavale teabele. Need nõuded kohalduvad nii avalikult
15
kui mitteavalikult pakutavatele alternatiivfondidele. IFSi 4. jaos sätestatakse erisused, mis
rakenduvad teabe avalikustamisele ja aruandlusele, kui avalikku fondi valitseb alternatiivfondi
fondivalitseja. Uuendusena lisatakse IFSi 4. jakku säte (§ 911), millega reguleeritakse juhtu, kui
avalikku alternatiivfondi pakutakse jaeinvestoritele, ehk isikutele, kes ei ole kutselised
investorid. Sellest tulenevalt lisatakse 4. jao pealkirja viide, et nimetatud jaos sätestatakse ka
avaliku alternatiivfondi pakkumise erisused.
Seaduse täiendamine §-ga 911. Kehtivas IFSis ei ole eraldi reguleeritud olukorda, kui fondi
soovitakse pakkuda jaeinvestorile ehk isikule, kes ei ole kutseline investor väärtpaberituru
seaduse § 6 lõike 2 tähenduses. Rakenduvad vaid üldised nõuded, mida tuleb täita juhul, kui
pakutakse avalikku fondi ja mis on sätestatud §-s 89 jj. Pakkumise sihtrühmast (jaeinvestoritest)
tulenevaid lisanõudeid kehtivas IFSis ei ole.. Tarbijakaitselistel eesmärkidel kehtestab direktiivi
2019/1160 artikkel 2 lõige 6 tingimused, mida tuleb täita juhul, kui alternatiivfondi pakutakse
jaeinvestoritele – seda nii avaliku kui ka mitteavaliku fondi pakkumisel. Seetõttu lisatakse IFSi
10. peatüki 4. jakku uus paragrahv, mis reguleerib avaliku alternatiivfondi pakkumist
jaeinvestoritele.
Lõige 1 nimetab tingimused, mida tuleb täita kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline
investor. Investorile peab olema tagatud võimalus anda osakute või aktsiate märkimis-,
omandamis- ja tagasivõtmise korraldusi ning fondivalitseja peab neid vastavalt fondi
tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega ka töötlema (punkt 1). Samuti peab
fondivalitseja andma investorile teavet, kuidas investor saab punktis 1 nimetatud korraldusi
teha ja kuidas toimub tulu väljamaksmine investorile (punkt 2). Fondivalitseja kohustub andma
ülevaate õigustest, mis tulenevad fondi investoriks olemisest, näiteks selgitama, kuidas saab
investor esitada kaebusi ja kelle poole peaks selleks pöörduma (punkt 3).
Fondivalitseja kohustub investorile kättesaadavaks tegema §-des 90 ja 91 nimetatud teabe ja
dokumendid – investoril peab olema võimalik nimetatud teabe ja dokumentidega tutvuda ja
soovi korral nendest koopiaid teha (punkt 4). Fondivalitseja peab nimetama ka kontaktisiku,
kelle ülesandeks on teabe andmine ja vahendamine Finantsinspektsioonile. Selliseks teabeks
võib olla näiteks teave, mis on vajalik käesoleva paragrahvi kohaselt nõutud ülesannete täitmist
tõendada (punkt 5). Samuti kohustub fondivalitseja andma investorile püsival andmekandjal
teavet, kuidas käesolevas lõikes nimetatud võimalusi saab kasutada ehk kuidas fondivalitseja
täidab lõikest tulenevaid kohustusi (punkt 6).
Paragrahvis 911 nimetatud nõudeid tuleb täita elektroonilisi vahendeid kasutades eesti või
inglise keeles ja investoritel peab olema võimalus suhelda fondivalitsejaga (sh anda käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud korraldusi) elektroonilisi kanaleid kasutades eesti või
inglise keeles (lõige 2).
Lõike 3 eesmärgiks on lubada fondivalitsejal IFS § 364 nimetatud tingimustel anda kolmandale
isikule üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid – eelkõige peetakse siin silmas
olukorda, kui soovitakse kasutada kolmandat isikut, et täita lõikes 1 nimetatud kohustusi,
näiteks informatsiooni andmise või kontaktpunktiks olemisega seotud kohustusi. Lõikes 1
nimetatud fondivalitseja ülesannete edasiandmisele on seatud siiski teatud tingimused: esiteks
on fondivalitseja ülesannete edasiandmine lubatud vaid kirjaliku lepingu alusel, milles tuleb
16
täpselt määratleda üle antavad tegevused ning nende jaotumine fondivalitseja ja kolmanda isiku
vahel. Teiseks määratletakse kirjalikus lepingus selgelt kolmanda isiku õigus saada
fondivalitsejalt kõik vajalik teave ning asjakohased dokumendid, mida kolmas isik vajab, et
täita talle üle antud kohustusi. Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni
ja Finantsinspektsioonil on § 455 lõike 2 punktist 4 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda
isiku üle talle üle antud kohustuste ulatuses.
Lisaks tasub rõhutada, et isegi kui fondivalitseja kasutab osade või kõigi ülesannete täitmiseks
kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus teenuste kvaliteetse ja nõuetekohase pakkumise eest
siiski fondivalitsejale.
Paragrahvi 121 lõike 2 punkti 3 muutmine. Kehtivas IFS-is on pensionifondidele võrreldes
eurofondidega nähtud ette teatud erandid varade investeerimisele, mis on sätestatud §-s 121.
Eelnõuga erandite hulka mõnevõrra laiendatakse ja sätestatakse, et pensionifondide vara võib
investeerida ka toormega seotud väärtpaberitesse.
Seaduse täiendamine § 121 lõikega 31. Pensionifondide vara investeerimisel tuleb järgida §-s
106 sätestatud piirangut, mille kohaselt võib fondi vara investeerida nõudmiseni või kuni 12-
kuulise tähtajaga hoiustesse. Pidades silmas, et pensionifondi investeeringud on pikaajalise
iseloomuga, mistõttu ei ole investeeringute likviidsus nii määrava tähtsusega kui eurofondide
puhul, ei ole hoiuste ajaline piirang sellisel kujul vajalik. Eelnevast tulenevalt sätestatakse
pensionifondidele eripiirang, mille kohaselt pensionifondi vara on lubatud investeerida ka
pikematesse kui 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, ent säilitatakse muud §-st 106 tulenevad
nõuded.
Paragrahvi 123 muutmine. Võttes arvesse, et §-s 123 sätestatud investeerimispiirangu all
arvestatakse ka kulda investeerivad indeksfondid, on 5%-line piirang liialt madal ja piirab
pensionifondide investeerimisvõimalusi. Lisaks tuleb võtta arvesse, et pensionifondide
investeerimisvõimalusi laiendatakse §-ga 121 ja lubatakse investeerida ka toormetega seotud
väärtpaberitesse. Seega muudetakse §-s 123 sätestatud koondpiirangut ja suurendatakse seda
25%-ni.
Toormeturg on tihtipeale aktsiaturust veelgi volatiilsem, mistõttu varem, kui pensionifondidele
kehtis ka maksimaalne aktsiapiirang, ei olnud riskide täiendav suurendamine põhjendatud.
Tänaseks on oluliselt lõdvendatud pensionifondide investeerimispiiranguid ja pensionifondid
võivad võtta oluliselt suuremaid riske (sh võimendust). Pensionifondide
investeerimispiirangute reguleerimisel on suund üha rohkem mõistlikkuse põhimõttele
(prudent person principle), kus fondivalitseja peab ise hindama, millised on sobilikud
investeeringud, mis vastavad fondi tingimustele ja on osakuomaniku jaoks kasulikuimad.
Senine praktika on ka tõestanud, et fondivalitsejad on vastavalt sellele põhimõttele käitunud.
Seepärast ei ole enam põhjendatud käesolev muudetav piirang ning pensionifondidel võib
lubada oluliselt rohkem investeerida väärismetallidesse ja ka teistesse toormetesse.
Kuigi toormeturg on volatiilne, ei tähenda see tingimata pensionifondide riskide suurenemist.
Kuna toormeturg ei ole enamasti korrelatsioonis võlakirja- ja aktsiaturgudega, siis võimaldavad
need investeeringud just paremini riske maandada portfelli täiendava mitmekesistamise kaudu
ning seeläbi potentsiaalselt tõsta ka fondide tootlikkust.
17
Paragrahvi 124 lisatakse lõige 4. Tulenevalt IFS-i § 119 lõikest 4 on pensionifondidel keelatud
käendamise või tagatise andmise läbi võtta kolmandate isikute kohustusi. Seda piirangut ei
rakendata aga juhul kui fondi vara arvel omandatakse väärtpabereid või muud vara, mille eest
ei ole täielikult tasutud.
Praktikas teevad fondid mitmeid tehinguid läbi nende omandis olevate äriühingute (nn special
purpose vehicle ehk SPV-de). Eelkõige tehakse niimoodi kinnisvaratehinguid – pensionifondid
ei soovi üldjuhul nt arendusprojekti puhul suurendada moodustamise järgselt kohe omakapitali
või anda ühingusse omanikulaenu. Seda tehakse alles siis, kui ühing peab vastaspoolte ees
võetud rahalisi kohustusi täitma asuma. See tähendab aga, et vastaspoole lepingupartner on
sisuliselt tühi äriühing, mille suuromanik ei saa kehtiva regulatsiooni kohaselt kontrollitava
äriühingu võetud kohustusi tagada. Kui fondidel lubatakse kontrollitava äriühingu kohustusi
tagada, ei pea fondid sellesse raha kanda ja fondi vahendeid kontol hoia. Selle asemel saaks
vahendeid fondi tasandil investeerida muudesse instrumentidesse, kuni kontrollitaval
äriühingul tekib rahavajadus.
Seetõttu võiks võimaldada fondil kontrollitava äriühingu kohustuse tagamist pensionifondi
arvel, kui selline struktuur fondi tasandil on osakuomanike huvides. Seetõttu lisatakse §-i 124
uus lõige 4, mille kohaselt ei kohaldata § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut piirangut juhul
kui see toimub pensionifondi või pensionifondile kuuluva äriühingu arvel tehtud tehingu
täitmise tagamiseks või võetud laenu tagamise eesmärgil. Lisatud sõnastuse kohaselt peab
äriühing olema pensionifondi poolt kontrollitav ehk sisuliselt peab tal selles äriühingus olema
üle 50%-line osalus.
Paragrahvi 227 lõigete 7 ja 10 muutmine. Paragrahv reguleerib määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi arvutamist. Muudatuste aluseks on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2341 artikkel 18 lõike 4 lõigud 2–4.22 Omavahendite
normatiiv arvutatakse kogutud preemiate või esinenud nõuete põhjal ning vastavalt sellele,
milliste tingimustega pensioniskeeme selline pensionifond pakub. Kui pensioniskeem katab ka
haiguse ja õnnetusjuhtumi riske, arvutatakse omavahendite normatiiv nende riskide osas IFS §
227 lõigete 7–13 kohaselt. Eelnõuga täpsustatakse lõikes 10, et esinenud nõuete summast tuleb
enne selles lõikes viidatud jagamise ja summeerimise tehteid lahutada esmalt tagasinõuetest
samal perioodil laekunud summa. Eelkõige on mõeldud siin regressi käigus tagasi saadud
summasid. Seoses lõike 101 lisamisega tehakse vastav täpsustus ka lõikes 7 esitatud viidetes.
Paragrahvi 227 lisatakse lõige 101. Selguse huvides lisatakse paragrahvi lõige 101, milles
sätestatakse, et majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata
nõuete eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse
majandusaasta lõpu ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena. Nii oli ka lõigete 10 ja 11
sõnastamisel algselt eeldatud, kuid selguse huvides antakse see osa arvutuskäigust eelnõuga
konkreetselt ette.
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016L2341
18
Ühtegi sellist tööandja pensionifondi, kes IFS § 227 alusel omavahendite normatiivi arvutaks,
Eestis asutatud ei ole.
Peatüki 21 pealkirja muutmine. 21. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib mitteavaliku fondi
kohta teabe esitamist ja raamatupidamist. Uuendusena lisatakse 21. peatükki ka üldised nõuded
mitteavaliku fondi kohta avalikustatavale teabele. Sellest tulenevalt lisatakse peatüki peakirja
ka viide fondi kohta teabe avalikustamisele.
Seaduse täiendmaine §-ga 2651. Kehtivas redaktsioonis ei reguleerita täpsemalt mitteavaliku
fondi kohta avalikustatavat teavet ja selle kvaliteeti. Kuna fondivalitsejad kasutavad
potentsiaalsete klientide leidmiseks veebilehti jms, mis on kättesaadavad ka jaeinvestoritele, on
investorite kaitse perspektiivist eriti oluline sätestada nõuded avalikustatavale teabele. Seega
kehtestatakse IFS §-le 80, mis reguleerib avalike fondide kohta avalikustatavat teavet, sarnased
nõuded ka mitteavalikele fondidele. Muudatuste tulemusena tuleb fondivalitsejatel tagada, et
ka mitteavalike fondide kohta avaldatav teave on tõene ja üheselt mõistetav.
Peatüki 22 pealkirja muutmine. 22. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib alternatiivfondi
valitseja valitsetava mitteavaliku alternatiivfondi pakkumise, fondi kohta teabe avalikustamise,
aruandluse ja investeerimise nõudeid. Uuendusena lisatakse peatükki ka säte, mis reguleerib
fondi eelturustamist (§ 2671). Sellest tulenevalt uuendatakse ka peatüki pealkirja ja lisatakse
viide fondi eelturustamisele.
Paragrahvi 267 lõike 1 muutmine. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse
alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.
Kuna IFSi lisatakse võimalus eelturustada alternatiivfonde, siis lisatakse § 267 lõikesse 1
sellekohane viide, ehk peatükis sätestatut kohaldatakse ka alternatiivfondi valitseja
valitsetavatele alternatiivfondidele, mida eelturustatakse lepinguriigis.
Seaduse täiendamine §-ga 2671. IFSis ei ole eelnevalt reguleeritud eelturustamise võimalust
ning sellest tulenevalt lisatakse IFSi 22. peatükki uus paragrahv. Paragrahvi 2671 aluseks on
direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõiked 1 ja 2. Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin
„eelturustamine“ (ingl. k. „pre-marketing“), mida käesoleva ajani ei ole Eesti finantsvaldkonna
seadustes kasutatud. Lisaks sätestatakse üldised nõuded, mida fondivalitsejad peavad järgima,
seda nii juhul kui Eesti fondivalitseja soovib fondi turustada teises lepinguriigis kui ka teise
lepinguriigi fondi eelturustamisel Eestis.
Eelturustamine on oma olemuselt alternatiivfondi võimaliku investeerimisidee tutvustamine
kutselistele investoritele, seejuures kutseliseks investoriks on VPTS § 6 lõikes 2 nimetatud isik.
Seega ei ole eelturustamine lubatud jaeinvestoritele. Eelturustamist võib teostada nii
alternatiivfondi kui ka selle allfondi osas. Seejuures ei ole oluline, kas eelturustatav fond on
eelturustamise hetkeks asutatud või moodustatud, kuna eelturustada võib ka asutamata ja
moodustamata fonde.
Alternatiivfondi valitseja kohustub dokumenteerima eelturustamisega seotud tegevused,
eelkõige millise fondi investeerimisstrateegiat või –ideed investoritele tutvustati, millistele
investoritele ja missugust teavet fondi kohta jagati. Samuti peab fondivalitseja dokumenteerima
19
missuguseid dokumente või kavandeid investoritele fondi kohta jagati. Sätte eesmärk on teha
Finantsinspektsioonil võimalikuks kontrollida, kas eelturustamine on toimunud nõuetekohaselt,
eelkõige teha kindlaks, et investoritele ei ole eelturustamise käigus antud liiga täpset
informatsiooni, mis võimaldaks fondi osakute, aktsiate või osade omandamise üle otsustada,
võimaldatud märkimist või muul viisil antud sellises ulatuses fondi kohta teavet, mida võiks
pidada fondi pakkumiseks IFS § 10 mõttes.
Eelturustamise järgselt 18 kuu jooksul loetakse igasugune eelturustatud fondi osakute, aktsiate
või osade märkimine eelturustamise riigis märkimiseks pakkumise tulemusel – seda ka juhul
kui initsiatiiv märkimiseks tuleb investori enda poolt, samuti, kui märkimist teostab kutseline
investor, kellele fondi otseselt ei eelturustatud. Sellisel juhul peab fondivalitseja teavitama
Finantsinspektsiooni fondi pakkumise alustamisest IFSi nõuetele vastavalt: kui tegemist on
riigisisese pakkumisega, siis tuleb järgida §-s 268 sätestatud fondi pakkumise alustamisele
sätestatud nõudeid, kui tegemist on piiriülese pakkumisega, siis § 410 jj sätestatud korda.
Seejuures tuleb IFSis sätestatud pakkumise alustamise protsess läbida enne fondi osakute,
aktsiate või osade märkimist.
Seaduse täiendamine §-ga 2672. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse
Finantsinspektsiooni teavitamist eelturustamisest teavitamisest. Fondivalitseja kohustub
eelturustamisest teavitama Finantsinspektsiooni kahe nädala jooksul pärast eelturustamise
alustamist. Eelturustamise teatele tuleb lisada teave, mis aja jooksul eelturustamine toimub või
toimus ning ülevaade eelturustamisest, sh teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta.
Lisatakse ka loetelu eelturustatavatest või eelturustatud fondidest või nende allfondidest.
Paragrahvi 2672 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2.
Seaduse täiendamine §-ga 2701. IFSi 3. osasse, mis reguleerib alternatiivfondi mitteavalikku
pakkumist, lisatakse paragrahv, mis sätestab täiendavad nõuded, kui fondi pakutakse isikule,
kes ei ole kutseline investor. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 6.
Sisult on käesolev paragrahv sarnane §-ga 911. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mida
fondivalitseja peab täitma, kui soovib mitteavalikku fondi pakkuda jaeinvestorile.
Fondivalitseja kohustub võimaldama investoril teha märkimis-, omandamis- ja tagasivõtmise
korraldusi ja täitma neid kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga (punkt 1).
Samuti peab fondivalitseja andma investorile teavet, kuidas nimetatud korraldusi teha (punkt
2). Investorite õiguste kaitse perspektiivist on oluline, et jaeinvestorile selgitatakse, millised
õigused kaasnevad fondi investeerimisega, näiteks peaks investorile andma teavet, kelle poole
ja kuidas kaebuse esitamiseks pöörduda (punkt 3).
Käesolev paragrahv on siiski erisuseks mitteavaliku fondi pakkumisel ja sätestab, et kui fondi
pakutakse jaeinvestorile, peab ka mitteavaliku fondi kohta tegema tutvumiseks ja
kopeerimiseks kättesaadavaks §-des 269 nimetatud teabe ja fondi aastaaruande (punkt 4).
Sarnaselt §-ga 911 kohustub ka mitteavaliku fondi valitseja nimetama fondivalitseja
kontaktisiku, kes suhtleb vajadusel finantsjärelevalve asutusega ja edastab järelevalvele selle
nõutud teabe, nt info käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmise kohta
(punkt 5). Samuti tuleb fondivalitsejal anda lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste
täitmise kohta püsival andmekandjal investorile teavet (punkt 6). Kuna fondivalitseja ei kohustu
20
fondi pakkumiseks omama investori päritoluriigis püsivat asu- ega tegevuskohta, ega määrama
kolmandast isikust esindajat, on oluline, et kõiki lõikes 1 nimetatud investori õiguseid ja
võimalusi saaks investor kasutada elektrooniliste vahendite abil, seejuures eesti või inglise
keeles (lõige 2).
Lõikes 3 täpsustatakse, et fondivalitseja võib lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda täitmiseks
IFSi § 364 nimetatud tingimustel kolmandale isikule. Lõikes 1 nimetatud kohustuste
üleandmine võib toimuda vaid kirjaliku lepingu alusel ning selles peab detailselt määratlema,
millised ülesanded kolmandale isikule üle antakse. Samuti peab lepingus selgesõnaliselt
sätestama, et ülesandeid täitval kolmandal isikul on õigus saada fondivalitsejal talle üle antud
kohustuste täitmiseks vajaliku teabe ja dokumendid.
Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja Finantsinspektsioonil on
§-st 455 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda isiku üle talle üle antud kohustuste
ulatuses.
Juhul kui fondivalitseja kasutab ülesannete täitmiseks kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus
teenuste pakkumise eest siiski fondivalitsejale.
Paragrahvi 289 lõike 1 punkt 1 muutmine. Depositoorium on krediidiasutus või
investeerimisühing, kes hoiab ja säilitab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara vastavalt
depoolepingule. Tulenevalt IFS § 285 lõikest1 peab kõigil fondidel, va arvatud väikefondi
valitseja valitsetaval fondil ja eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil, olema
depositoorium.
IFS § 289 lõige 1 sätestab täpsemalt depositooriumi peamised ülesanded: fond vara hoidmine,
fondi vara arveldamine ja rahavoogude jälgimine, ning muud järelevalvelised kohustused. Säte
tugineb eelkõige AIFM direktiivile (artikli 21 lõige 7 ja lõige 9 punktid a-c ja e) ja UCITS
direktiivile (artikkel 22).
Kehtiva sõnastuse kohaselt kohustuvad depositooriumid lisaks fondide väärtpaberite
hoidmisele hoiustama ka fondi raha (§ 289 lg 1 p 1). Nimetatud sätte osas läheb Eesti siseriiklik
regulatsioon kaugemale, kui direktiivide sõnastused, mis näevad ette vaid rahaliste vahendite
üle arvestuse pidamise ning rahavoogude jälgimise.
Nagu mainitud, siis depositooriumid hoiavad lisaks pensionifonde väärtpaberitele ka fondi
raha. Hetkel tähendab depositooriumi jaoks pensionifondi raha hoidmine kulu, mis tuleneb
hoiuste negatiivsest intressist ja mis ei ole depositooriumi jaoks eraldi hüvitatav. Depositoorium
peab selle kulu katma depootasust, mis võetakse fondivalitsejalt. Hoiused on aga võrreldavad
teiste investeeringutega (aktsiad, võlakirjad jms), kus võib samuti olla negatiivne tootlus või
intress ja sellisel juhul kajastub see osakute puhasväärtuses ning seega ka fondi tootluses.
Tänane hoiuste erikohtlemine ei ole kuidagi põhjendatud, sest sisuliselt on hoiused nagu teised
pensionifondi investeeringud ja hoiuste intressi peaks käsitlema samamoodi nagu teiste
väärtpaberite intressi/tootlust. Sellest tulenevalt muudetakse seadust selliselt, et hoiuste intressi
ei käsitleta depootasu osana ning vastav kulu kaetakse pensionifondi arvelt.
Pensionifondide vara investeerimisel, sh rahas hoidmine hoiustes, peab fondivalitseja lähtuma
osakuomaniku parimatest huvidest. Seepärast on ka hoiuste maht fondivalitseja otsustada,
teatud olukordades võivad olla osakuomanike jaoks ka negatiivse intressiga hoiused kasulikud.
21
Näiteks kui fondil on vaja likviidsust, kas siis osakuomanikele raha väljamakseteks või
vahetustehingute tegemiseks, siis võib ka negatiivne hoiuste intress olla soodsam võrreldes
võlakirjade või muudel rahaturuinstrumentide intressidega. Kui depoopangad ei pea hoiuste
kulu edaspidi ise katma depootasude arvelt, siis on potentsiaalselt võimalik depootasusid ja
seega ka valitsemistasusid vähendada. Hoiuste intressikulu võtmine fondi arvelt ei pruugi seega
kokkuvõttes mõjutada negatiivselt fondide tootlust.
Eelnevast tulenevalt viiakse siseriiklik õigus kooskõlla AIFM ja UCITS direktiividega. § 289
lõige 1 punktis 1 eemaldatakse viide rahale ning lisatakse viide muudele finantsinstrumentidele,
mida on võimalik hoida. Vaatamata muutusele jääb depositoorium ka tulevikus teostama
kontrolli rahavoogude üle, kuid fondid võivad raha hoiustada mujal, kui depositooriumis. Seega
tagatakse ka tulevikus kontroll pensionifondide varade üle.
Paragrahvi 330 lõike 1 punkti 6 muutmine. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab alternatiivfondi
valitseja tegevusloa taotluses täpsustama mh punkt 6 kohaselt, kuidas välistatakse fondi
pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutselise investoritena. Samas on Eestis
alternatiivfondi pakkumine jaeinvestoritele lubatud ja sellekohased lisanõuded kehtestatakse
käesoleva eelnõuga. Õigusselguse huvides täpsustatakse, et alternatiivfondi valitseja tegevusloa
taotluses peab selgitama, kuidas välistatakse pakkumine isikutele, kes ei ole kutselised
investorid vaid juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda jaeinvestoritele.
Seaduse täiendamine §-ga 3571. Lisatav paragrahv reguleerib eurofondide
jätkusuutlikkusriskidega seotud kohustusi ja sätestab, kuidas peavad eurofondi valitsejad oma
tegevuses, eelkõige eurofondi juhtimises arvestama jätkusuutlikkusriskidega. Paragrahvi
aluseks on komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega
muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega
eurofondid peavad arvestama. Kuna eelpool nimetatud delegeeritud direktiiv käsitleb üksnes
eurofonde ja nende valitsejaid, siis lisatakse uus säte IFSi 27. peatüki 3. jao 2. jaotisesse, ehk
vastavaid nõudeid ei laiendata teistele fondivalitsejatele.
Lõike 1 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 8, millega muudetakse direktiivi
2010/43/EL artikli 38 lõike 1 teist lõiku. Artikli 38 kohaselt peab eurofondi
riskijuhtimispoliitika (ehk riskijuhtimise reeglid) võimaldama hinnata valitsetava eurofondi
positsioonidega seotud riske, sealhulgas turu-, likviidsus- ja vastaspooleriske. Uuendusena
lisatakse, et eurofondi riskijuhtimispoliitika peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja
jälgida ka jätkusuutlikkusriske.
Lõike 2 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3, mille kohaselt peavad eurofondi
fondivalitsejate juhid ja töötajad omama teadmisi ja kogemusi ka oma töös
jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks tagamaks, et investorite huve kaitstaks ka
jätkusuutlikkusega seotud riskide eest. Seega kehtestatakse fondivalitseja juhtidele ja
töötajatele võrreldes teiste fondide valitsejatega mõnevõrra kõrgemad nõuded.
Lõike 3 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 5, millega reguleeritakse kõrgema
juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni täitva isiku teostatavat kontrollikohustust. Juhatus kohustub
tagama, et fondivalitseja korrad vaadatakse regulaarselt üle ja viiakse vajadusel vastavusse
seaduse nõuetele. Kuna käesolevaga lisatakse seadusesse jätkusuutlikkusriskidega seotud
22
nõudeid, siis kehtestatakse ka juhatusele kohustus, et fondivalitseja juhtimine, sh valitsevate
fondide investeerimisotsuste tegemise kord, investeerimispoliitika, riskipiirangud ja
riskijuhtimise reeglid, võtavad arvesse jätkusuutlikkusriske.
Lõike 4 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 2, millega täiendatakse fondivalitseja
menetluste ja organisatsioonilise struktuuri üldnõudeid. Eurofondi fondivalitsejad kohustuvad
oma sise-eeskirjade kehtestamisel võtma arvesse jätkusuutlikkusriske. Näiteks § 344 lõge 3
punkt 4 kohaselt peab fondivalitseja määrama kindlaks riskijuhtimise reeglid ja nende
rakendamise korra. Täiendusena peavad eurofondi fondivalitsejad riskijuhtimise reeglites ja
nende rakendamise korras arvestama ka jätkusuutlikkusriskidega. Samuti tuleb fondivalitsejal
arvestada jätkusuutlikkusriskidega IFS § 345 lõike 2 kohustuste täitmisel, st arvestama
jätkusuutlikkusriskidega IFS § 345 lõikes 2 nimetatud andmete säilitamisel.
Lõike 5 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 6. Muudatusega täpsustatakse, et
eurofondi fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamisel lisaks IFS § 352 sätestatule arvesse
võtma ka huvide konflikte, mis võivad tekkida jätkusuutlikkusriskidega arvestamisel. Sellisteks
huvide konfliktiks võib olla näiteks rohepesu ehk tarbija teadlik eksitamine, et pakutav
investeerimisvõimalus on keskkonnasõbralikum kui see tegelikult on.
Lõike 6 aluseks on delegeeritu direktiivi artikkel 1 lõige 7 ja sellest tulenevalt täiendatakse
eurofondi fondivalitseja hoolsuskohustuse nõudeid. Juba varasemalt oli eurofondi
fondivalitsejatele kehtestatud teiste fondivalitsejatega võrreldes kõrgem hoolsuskohustus.
Käesolevaga lisatakse, et IFS §-s 357 nimetatud hoolsuskohustuste täitmisel arvestab
fondivalitseja ka jätkusuutlikkusriskidega.
Lõike 7 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3. Eurofondi fondivalitsejal peavad
olema vahendi, oskused ja teave, et kontrollida tegevuste teostamist, mis on üle antud
kolmandatele isikutele. Samuti on oluline, et fondivalitsejal oleks piisavad oskused ja teave, et
hinnata lepingutest võimalikke tulenevaid riske ning selliste riskide hindamisel tuleb arvesse
võtta ka jätkusuutlikkusriske.
Lõike 8 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3. Eurofondi fondivalitseja kohustub
võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kui tegevisik (fondivalitseja juhatuse liige, töötaja
või muud vara valitsemisega seotud isik) täidab erinevaid funktsioone, siis tagatakse jätkuvalt
ka jätkusuutlikkusriskidega arvestamine, see tähendab, et ka huvide konflikti olukorras on
tagatud, et fondi valitsemisel võetakse arvesse jätkusuutlikkusriske. Sättega lisatakse eurofondi
valitsejale lisakohustus, mis sarnaneb IFS § 353 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustusele.
Lõike 9 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 7. Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt
peavad fondivalitsejad, kes peavad analüüsima investeerimisotsuste peamist kahjulikku mõju
jätkusuutlikkusteguritele või teevad seda teha vabatahtlikult, avalikustama, kuidas nende
hoolsuskohustuse poliitikas sellise mõjuga arvestatakse. Seega lisatakse säte, mille kohaselt
eurofondi fondivalitseja peab hoolsuskohustuse täitmisel mõju arvesse.
Lõike 10 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 1. Käesoleva lõikega täpsustatakse,
et jätkusuutlikkusriskide definitsioon tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088 artikli 2 punktist 22, mille kohaselt on jätkusuutlikkusrisk keskkonnaalane,
23
sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada
reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele. Kuna
jätkusuutlikkusriskid mõjutavad investeeringute tasuvust, siis püütakse muudatustega tagada,
et riskid oleks mitmekülgselt hallatud ning fondivalitseja võtaks neid eurofondide valitsemisel,
fondi varade investeerimisel arvesse. Eelpool mainitud keskkonnaalasteks tingimusteks või
sündmusteks on näiteks kliimamuutuste võimalikud mõjud tarneahelale. Sotsiaalsete riskidena
võib käsitleda näiteks lapstööjõu kasutamist või inimõiguste rikkumist tootmisahelas.
Juhtimisega seotud sündmusteks ja riskideks on muuhulgas maksuseaduste või andmekaitse
reeglite rikkumine ja altkäemaksu andmine ehk tegevused, mis võivad kaasa tuua nii riiklikke
sanktsioone kui ka mainekahju.
Paragrahvi 364 lõike 1 muutmine. Sätte eesmärk on esiteks fondi ja fondi investorite kaitse
ning teiseks anda fondivalitsejale võimalus osta sisse fondi valitsemisega seotud vajalikud
teenused (sätestatud §-s 305). Direktiivi ülevõtmisega seoses sätestatakse §-des 911, 2701 ja 408
fondivalitsejatele täiendavad lisaülesanded, mida ei ole nimetatud §-s 305. Direktiivist
tulenevalt peab olema nende ülesannete edasiandmine siiski võimalik kirjaliku lepingu alusel.
Paragrahvi muutmisega tehakse võimalikuks lisaülesannete edasiandmine, kuid samas
sätestatakse ka fondi ja investorite kaitse kuna edasiandmine lubatakse vaid § 364 lõikes 1
nimetatud tingimustel.
Paragrahvi 399 täiendamine lõigetega 91 ja 92. Käesolev paragrahv käsitleb olukorda, kui
fondivalitseja soovib muuta Finantsinspektsioonile eurofondi filiaali või piiriülese teenuse
osutamise teavituses esitatud andmeid ja dokumente. IFSi § 399 lõike 9 kohaselt kohustub
fondivalitseja tagama, et fondi kohta esitatud andmed on ajakohased ja kohustub muutustest
teavitama vähemalt üks kuu enne muutuste jõustamist. Seega kehtiva redaktsiooni kohaselt on
fondivalitsejal küll kohustus Finantsinspektsiooni muudatustest teavitada, kuid seaduselünga
tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik esitatud andmeid menetleda, hinnata ja vajadusel
otsustada nende rakendamise keelamise üle, kui muudatused oleksid vastuolus seadusega.
Paragrahvi 399 lõigete 91 ja 92 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige1, millega
ühtlustatakse nõudeid, mis reguleerivad eurofondidele ja alternatiivfondidele muudatuste
tegemisest teavitamise protsessi – alternatiivfondide regulatsioon (nt § 410 lõige 5) näeb
kehtivas IFSis ette Finantsinspektsiooni õiguse keelata muutuseid jõustada. Direktiivist
tulenevalt suurendatakse Finantsinspektsiooni võimalusi järelevalvet teostada ja IFSi sätteid
järjepidavalt jõustada.
Lõikest 91 tuleneva uuendusena kohustub Finantsinspektsioon kontrollima, kas muudatuste
tulemusel vastaks fondivalitseja tegevus jätkuvalt IFSi nõuetele, ehk kas fondivalitseja esitatud
informatsioon on täielik ning vastab § 399 lõikes 1 loetletud tingimustele. Pärast
fondivalitsejapoolse teavituse edastamist on Finantsinspektsioonil 15 tööpäeva hindamaks, kas
muudatuste jõustumisel vastab fondivalitseja jätkuvalt IFSis sätestatud nõuetele. Vastasel juhul
on Finantsinspektsioonil õigus keelata muudatuste jõustamine. Kui Finantsinspektsioon keelab
muudatuste jõustamise, siis edastab ka vastavasisulise teabe ka fondivalitseja sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele.
24
Lõikega 92 kehtestatakse Finantsinspektsiooni õigus järelevalve raames rakendada IFSi §-s 458
sätestatud meetmeid, kui fondivalitseja jõustab muudatused, mida Finantsinspektsioon on
varemalt käesoleva paragrahvi lõike 91 kohaselt keelanud. Samuti pannakse
Finantsinspektsioonile kohustus teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust
järelevalve raames rakendatud meetmetest.
Paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13. Säte reguleerib Eestis moodustatud
või asutatud eurofondi osakute või aktsiate pakkumist teises lepinguriigis. Selleks esitab
fondivalitseja enne teises lepinguriigi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile pakkumise
ingliskeelse teatise ning fondi nn põhiandmed – alusdokumendi, prospekti ja põhiteabe. Lisaks
eelnimetatule kohustub fondivalitseja esitama ka muu teabe, eelkõige ülevaate, kuidas fondi
pakkumine on korraldatud. Esitatud teabe edastab Finantsinspektsioon fondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele. Seega reguleerib käesolev säte fondivalitseja suhtlust sihtriigi
finantsjärelevalve asutusega läbi Finantsinspektsiooni enne fondi pakkumise alustamist
sihtriigis.
Paragrahvi 401 lõike 1 punktide 7–13 lisamise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige
5 lõik a, millega reguleeritakse eurofondi avaliku pakkumise tingimusi teises lepinguriigis ja
tagatakse, et fondivalitseja annab sihtriigi investoritele võimalikult laialdast teavet fondi ja
investeerimisega seotud küsimuste kohta. Eesmärgiks on parandada investorite kaitset
eurofondi piiriülesel pakkumisel ja tagada, et fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutustel on
võimalik kiirelt ja efektiivselt fondivalitsejaga suhelda.
Seetõttu laiendatakse fondivalitseja teabe andmise kohustust piiriülese pakkumise alustamise
faasis. Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave, mis kinnitab, et investoritele on tagatud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7–13 nimetatud võimalused ja ülevaade sellest, kuidas
fondivalitseja neid õigused ja võimalused investorile tagab. Näiteks kohustub fondivalitseja
andma ülevaate, kuidas on plaanis anda investorile teavet võimaluste kohta märkida või nõuda
eurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmist (punkt 8), kuidas toimub tulu väljamaksmine
(punkt 9) ning missugused õigused on investoritel oma huvide kaitseks, sh ülevaade kuidas
antakse investorile teavet investori kaebuste lahendamise võimalustest (punkt 10). Samuti tuleb
fondivalitsejal tagada, et investorile antakse püsival andmekandjal teavet, kuidas on võimalik
kasutada käesolevas sättes loetletud võimalusi (punkt 12). Samuti sätestatakse fondivalitsejale
kohustus määrata fondi kontaktisik, kes vahendab teavet fondivalitseja ja finantsjärelevalve
asutuse vahel (punkt 13) ja aadress, mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada
järelevalve teostamisega seotud tasudest teatamiseks (punkt 7).
Paragrahvi 401 lõiget 9 muudetakse. Kehtiva IFSi §-s 401 on Eestis moodustatud või asutatud
eurofondi fondivalitsejal kohustus piiriülese pakkumise korral teavitada sihtriigi
finantsjärelevalve asutust kui fondivalitseja soovib muuta fondi osakute või aktsiate liike või
teabe avalikustamise viise. Samas ei olnud täpsemalt sätestatud aega, kui kaua enne muudatuste
jõustamist Finantsinspektsiooni peab teavitama.
Paragrahvi 401 lõike 9 muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b.
Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse fondivalitseja teavitamise kohustust. Uue sõnastuse
kohaselt peab fondivalitseja muudatustest teavitama vähemalt üks kuu enne andmete muutmist
25
ning teavitama nii sihtriigi finantsjärelevalve asutust kui ka Finantsinspektsiooni. Teavitamine
üks kuu enne muudatuste jõustamist on vajalik, et anda Finantsinspektsioonile piisavalt aega
hindamaks, kas soovitud muudatused on lubatavad, ehk täita § 401 lõigetes 91 ja 92 nimetatud
kohustusi.
Paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92. Uuendusena lisatakse § 401 lõiked 91 ja 92.
Muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b, mis sarnaselt IFS § 399
lõigetele 91 ja 92 ühtlustab piiriülese pakkumise aluseks olevate andmete ja dokumentide
muutmisel rakenduvat protsessi. Kehtiva IFSi kohaselt ei kohustu fondivalitseja teavitama
Finantsinspektsiooni, kui muudeti lõike 1 punktides 4–5 nimetatud teavet; muudatustest tuleb
teavitada ainult fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutust. Muudatuste tulemusena laiendatakse
fondivalitseja teavitamise kohustust – lisaks sihtriigi finantsjärelevalvele tuleb muudatuste
rakendamise soovist teavitada ka Finantsinspektsiooni. Lisatakse ka menetlusnormid, mis
võimaldavad Finantsinspektsioonil esitatud andmeid menetleda, hinnata ning vajadusel
otsustada muudatuste jõustamise lubamine või keelamine.
Kui fondivalitseja jõustab Finantsinspektsiooni poolt keelatud muudatusi, siis on
Finantsinspektsioonil õigus rakendada § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevus
kooskõlla IFSiga.
Seaduse täiendamine §-ga 4011. Kehtivas IFSis ei ole kehtestatud korda, kuidas toimub Eestis
moodustatud või asutatud eurofondi osakute või aktsiate, või nende liikide pakkumise
lõpetamine teises lepinguriigis, mille kohta fondivalitseja on Finantsinspektsioonile esitanud §
401 kohase teatise.
Paragrahvi 4011 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 6, millega sätestatakse
võimalus lõpetada Eestis moodustatud või asutatud eurofondi avalik pakkumine teises
lepinguriigis. Eesmärgiks on täita seaduslünk ja seeläbi suurendada õigusselgust. Seetõttu
sätestatakse täpne pakkumise lõpetamise kord ja tingimused. Seejuures sätestatakse tingimused,
misläbi tagatakse investorite jätkuv tugev kaitse (eelkõige teabe saamisega seotud õigused) ka
olukorras, kus fondi pakkumine riigis on lõppenud. Pakkumise lõppemise tulemusena vabaneb
fondivalitseja haldusmahukast finantsjärelevalve teavitamise kohustusest, eelkõige § 401
lõikest 8 tulenevast sihtriigi finantsjärelevalve teavitamise kohustusest.
Pakkumise lõpetamiseks peab fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi
Finantsinspektsiooni, et kõik pakkumise lõpetamise eeldused on täidetud. Selleks esitab
fondivalitseja Finantsinspektsioonile inglisekeelse teatise, millele lisatakse teave, mis kinnitab,
et fondivalitseja on teatise esitamise hetkeks täitnud järgmised kohustused: teavitanud
avalikkust ja teadaolevaid investoreid pakkumise lõpetamisest, teinud pakkumise ilma
lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad ja selgitanud, mida toob kaasa, kui investor
pakkumisega ei nõustu (punktid 1–3). Seejuures ei tulene eelnevast investorile kohustust
pakkumisega nõustuda. Samuti peab fondivalitseja tagama, et pakkumise lõppemise kuupäevast
alates lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või aktsiate uus või täiendav, otsene või
kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine. Selleks kohustub fondivalitseja muutma või
lõpetama lepinguid ka finantsvahendajatega (lõike 1 punkt 4).
26
Lõike 2 kohaselt peab fondivalitseja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
teabe avalikkusele ja investoritele esitama sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
Fondivalitseja teatise saamisel hindab Finantsinspektsioon, kas esitatud teatis ja teave on täielik
ja seejärel edastab Finantsinspektsioon nõuetekohase teatise eurofondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja ESMAle (lõige 4). ESMAle teabe esitamise kohustus on seotud
määruse 2019/1156 eesmärgiga luua ESMA juurde keskne andmebaas, milles oleks kajastatud
ajakohane informatsioon kõigi ELis piiriüleselt turustatavate investeerimisfondide kohta,
sealhulgas nende päritolu- ja sihtriigid. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole esitatud teatis
või teave nõuetekohane, ei saa lugeda pakkumise lõpetamise eeldust täidetuks. Sellisel juhul
peaks fondivalitseja järelevalve nõudel täpsustama esitatud teavet või teatist.
Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise edastamisest viivitamata (lõige 5).
Pärast pakkumise lõppemist kohustub fondivalitseja elektrooniliste või muude sidevahendite
abil edastama Finantsinspektsioonile ja fondi osakute või aktsiate tagasivõtmisega
mittenõustunud investoritele käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
dokumendid, ehk fonditingimused või põhikirja, aasta- ja poolaastaaruande, prospekti ja
põhiteabe. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid, välja arvatud põhiteabe, omal valikul
kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heaks
kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles (lõige 6).
Pärast pakkumise lõppemist edastab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutusele
teabe kõigi muudatuste kohta, mida eurofondi teeb käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides
1–3 nimetatud dokumentides (lõige 7).
Paragrahvi 408 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahviga reguleeritakse teise lepinguriigi
eurofondi pakkumist Eestis ning sätestatakse nõuded, mida fond peab Eestis osakuid või
aktsiaid pakkudes täitma. Kehtiv IFS sätestab, et lepinguriigi eurofondi osakuid või aktsiaid
võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta
sätestatud nõuetele, fondi investoritele on tagatud võimalus nõuda osakute või aktsiate
tagasivõtmist ning väljamaksete tegemist. Lisaks tuleb lepinguriigi eurofondi kohta
avalikustada prospekt ja põhiteave vastavalt §-des 73–82 sätestatud nõuetele.
Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 4, millega sätestatakse eurofondi
piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustused. Muudatuste tulemusena suurendatakse
investorkaitset, eelkõige antakse rohkem teavet investori õiguste kohta – kuidas toimub ja
kuidas saab investor märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning nende eest
saadud tulu väljamaksmist (punkt 1–2).
Investorkaitse põhimõttest tulenevalt on oluline, et investorile tagataks §-s 360 sätestatud
võimalus esitada kaebusi otse fondivalitsejale, seejuures peab investoril võimaldama kaebust
esitada eesti keeles (punkt 3). Samuti tuleb fondivalitsejal teha investorile kättesaadavaks (sh
kopeerimiseks) fondi oluline teave ja dokumendid ehk fondi tingimused või põhikiri, fondi
prospekt, põhiteave, aasta- ja poolaastaaruanne (§-des 73–75 nimetatud teave – punkt 4).
Seejuures § 81 lõike 5 kohaselt avalikustatakse põhiteave vähemalt eesti keeles ja ülejäänud
27
nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena. Tagamaks kiiret ja
efektiivset suhtlust Finantsinspektsiooniga kohustub fondivalitseja nimetama ka kontaktisiku,
kes vahendab teavet fondivalitseja ja Finantsinspektsiooni vahel. Finantsinspektsiooni
nõutavaks võib olla näiteks igasugune informatsioon, mida järelevalve vajab, et kontrollida, kas
käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded on fondivalitseja poolt täidetud (punkt 5). Investorile
antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste ja nendest tulenevate
investori õiguste kohta teavet püsival andmekandjal (punkt 6). Kõiki eelpool nimetatud
kohustusi ja nõudeid peab fondivalitseja täitma elektrooniliste vahendite abil eesti või inglise
keeles, see tähendab et ka investorid peavad saama fondivalitseja pakutavaid võimalusi
kasutada elektrooniliste vahendite abil eesti või inglise keeles (punkt 7).
Paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11–12. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 1 lõiked 4 punktid 2 ja 3. Lõikes 11 täpsustatakse, et eurofond ei pea piiriüleseks
pakkumiseks sihtriigis, § 408 kontekstis Eestis, püsivat asu- või tegevuskohta omama. See
tähendab, et fondivalitseja võib kõik kehtestatud nõuded, eelkõige teabe andmise kohustuse ja
märkimise või tagasivõtmise tehingud, täita elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Samas
jäetakse fondivalitsejale vabadus soovi korral siiski lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseks
IFS § 364 nimetatud tingimustel määrata kolmas isik. Sellisel juhul on Finantsinspektsioonil
õigus kolmanda isiku suhtes teha järelevalvet talle üle antud kohustuste osas.
Lõige 12 sätestab, et juhul kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud kõik või osa kohustusi
üle kolmandale isikule, siis peab selleks poolte vahel sõlmima kirjaliku lepingu, milles on
selgelt määratletud fondivalitseja poolt esindajale üle antud ülesanded. Kohustused, mida ei ole
esindajale lepingu alusel üle antud, täidab fondivalitseja. Lisaks peab lepingutingimustes
sätestama fondi kohustuse anda kolmandale isikule tema ülesannete täitmiseks kogu vajaliku
teave ja kõik vajalikud dokumendid.
Paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8. Lepinguriigi eurofondi pakkumise
alustamiseks Eestis teavitab fondivalitseja läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
pakkumise alustamise tingimuste täitmisest. Lisaks varasemalt sätestatud tingimustele
kohustub fondivalitseja tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõikest 5a edastama ka
aadressi või muud kontaktandmed, mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et teatada
järelevalvetasudest. Lisaks kohustub fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused.
Paragrahvi 408 lõiget 4 muudetakse. Kui kehtivas IFSis ei määratleta täpselt, mis ajahetkel
kohustub eurofond teavitama § 408 lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmete muutmisest, siis
uues redaktsioonis täpsustatakse, et teavitamise tähtaeg on vähemalt üks kuu enne muutuste
jõustumist. Uuendusena tuleb lisaks Finantsinspektsioonile muudatustest teavitada ka
eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. IFSi muutmise aluseks on direktiivi
2019/1160 artikkel 1 lõige 5.
Seaduse täiendamine §-ga 4081. Kehtivas IFSis ole reguleeritud viisi, kuidas lepinguriigi
eurofond saaks lõpetada osakute või aktsiate Eestis avalikult pakkumise. Suurema
õiguskindluse tagamiseks sätestatakse sarnaselt §-ga 4011 täpne kord ning tingimused, et tagada
eurofondi pakkumise korrapärane lõpetamine. Paragrahvi 4081 aluseks on direktiivi 2019/1160
28
artikkel 1 lõige 6. Kui IFSi § 4011 sätestab tingimused Eestis moodustatud või asutatud
eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis, siis lisatav § 4081 reguleerib teise
lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamist Eestis. Tingimused eurofondi pakkumise
lõpetamisele on sarnased ja mõlema paragrahvi eesmärk on sama – eelkõige tagada investorite
tugev kaitse, teabe saamise võimalus ja kohustada eurofondi tegema investoritele osakute või
aktsiate tagasivõtmise pakkumine.
Selleks, et lõpetada eurofondi pakkumine Eestis, teavitab fond läbi oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse Finantsinspektsiooni pakkumise lõpetamisest. Pakkumise lõpetamise
kohta esitatakse Finantsinspektsioonile teatis ja teave, mis kinnitab, et eurofond on täitnud
lõikest 1 tulenevad investorite teavitamise kohustused: teinud investoritele ja avalikkusele
teatavaks pakkumise lõpetamise, teinud pakkumise lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või
aktsiad ning selgitanud investoritele, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Lõikes 1
nimetatud kohustusi, st investorite ja avalikkuse teavitamist, tuleb teha eesti või inglise keeles.
Samuti kohustub fondivalitseja tagama, et osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lõpetatakse
ka finantsvahendajate kaudu.
Alates pakkumise lõpetamise kuupäevast peab fondivalitseja lõpetama teatises nimetatud
osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise Eestis, sh uue või täiendava, otsese või kaudse
mitteavaliku või avaliku pakkumise (lõige 3).
Pärast pakkumise lõpetamist kohustub fondivalitseja andma investeeringud eurofondis
säilitanud investoritele käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid
elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe,
esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti
keeles. (lõige 4).
Kui Finantsinspektsioon on saanud eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt teavituse
muudatuste kohta, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud
dokumentides, siis loetakse eurofondi § 408 kohane pakkumine lõppenuks. Kuna fondi
pakkumine on Eestis lõppenud, siis ei pea fond Finantsinspektsioonile tõendama, et täidab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud eurofondi
pakkumise nõudeid.
Paragrahvi 409 lõiget 1 muudetakse. Paragrahv 409 reguleerib 1. jaotise (Eestis asutatud
alternatiivfondi valitseja tegevus lepinguriigis) kohaldamisala. Nimetatud paragrahvi kohaselt
kohaldatakse jaotises sätestatut Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale
alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi
valitsemisel. Kuna jaotisesse lisatakse ka fondi eelturustamise lõpetamisega seotud säte (§
4091), siis lisatakse viide, et jaotises sätestatut kohaldatakse ka eelturustamisele.
Seaduse täiendamine § 409 lõike 2 punktiga 11. Paragrahvi 409 lõige 2 täpsustab, millised
tegevused on lubatud Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale
alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale Eestis või teises lepinguriigis. Kuna uue
võimalusena lisatakse IFSi alternatiivfondi eelturustamine, seejuures eelturustada võib nii
29
moodustatud või asutatud või ka moodustamata või asutamata fondi, siis lisatakse sellekohane
viide eraldi punktina ka § 409 lõikesse 2.
Seaduse täiendamine §-ga 4091. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib Eesti fondivalitseja Eestis
või teises lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist teises lepinguriigis. Üldised eelturustamise
reeglid on sätestatud §-s 2671. Käesolevas paragrahvis täpsustatakse, missugune on piiriülene
eelturustamise protsess.
Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2. Eelkõige tuleneb sellest
Finantsinspektsiooni eelturustamisest teavitamise kohustus. Teade peab olema inglisekeelne ja
selle peab esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt kaks nädalat pärast eelturustamise algust.
Teade peab sisaldama informatsiooni, millises sihtriigis ja mis aja jooksul eelturustamist
teostati või teostatakse, samuti teavet eelturustatava fondi või allfondide kohta (lõige 1).
Pärast eelturustamise teate saamist teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult sihtriigi
finantsjärelevalve asutust eelturustamisest (lõige 2).
Paragrahvi 410 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib teises lepinguriigis pakkuda Eestis või teises lepinguriigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust
läbi Finantsinspektsiooni. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 410 lõike 1
punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Juhul, kui fondi pakutakse
isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse
IFSi §-s 911 või § 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 410 lõikeid 5–7 muudetakse. Kehtiva IFSi § 410 lõiked 5–7 reguleerivad
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muutmist, muudatustest Finantsinspektsiooni teavitamist
ja annavad Finantsinspektsioonile õiguse keelata fondivalitsejal muutuste jõustamine, kui
muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus IFSiga kooskõlas. Seejuures
on Finantsinspektsioonil õigus võtta § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevuse
seadusega kooskõlla.
Direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 3 tulenevalt täpsustatakse käesoleva paragrahvi lõigetes
5–7 sätestatud korda. Kehtivasse § 410 lõikesse 5 lisatakse Finantsinspektsioonile kohalduv
muudatuste keelamise tähtaeg, mis on 15 tööpäeva alates fondivalitsejalt muudatuste tegemise
kohta teabe saamisest. Samuti täiendatakse lõiget Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitsejal keelatakse muutusi
jõustada.
Lõiget 6 täiendatakse Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada fondivalitseja sihtriigi
finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitseja jõustab muudatused vaatamata
Finantsinspektsiooni keelule ning Finantsinspektsioon rakendab IFSis ettenähtud meetmeid.
Sihtriigi finantsjärelevalve asutusele antakse teavet nii keelule vaatamata jõustatud
muudatustest kui ka Finantsinspektsiooni poolt kasutusele võetud meetmetest.
30
Lõikesse 7 lisatakse tähtaeg (üks kuu), mille jooksul Finantsinspektsioon teavitab fondivalitseja
sihtriigi finantsjärelevalve asutust fondivalitseja jõustatud muudatustest ja nende lubatavusest.
Paragrahvi 411 lõikeid 8 ja 9 muudetakse. IFSi § 411 sätestab Eesti fondivalitseja tegevuse
korra teise lepinguriigi fondi valitsemisel. Lõiked 8 ja 9 reguleerivad olukorda, kui
fondivalitseja soovib § 411 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet muuta. Direktiivi 2019/1160 artikkel
2 lõike 5 alusel täpsustatakse käesoleva paragrahvi nimetatud lõikeid. Muudatuste tulemusel
ühtlustatakse eurofondide ja alternatiivfondide muudatuste teavitamise protsessi. Lõikes 8
täpsustatakse ajaperiood (15 tööpäeva) mille jooksul Finantsinspektsioon võib fondivalitsejal
keelata jõustada muudatusi. Lõikesse 9 lisatakse Finantsinspektsioon kohustus teavitada
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust, kui vaatamata keelule fondivalitseja siiski
jõustab muudatusi. Sellisel juhul teavitad Finantsinspektsioon muudatuste jõustamisest ja
rakendatud meetmetest mida võeti, et fondivalitseja tegevus seadusega kooskõlla viia.
Seaduse täiendamine §-ga 4111. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse Eesti
fondivalitseja Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamist teises
lepinguriigis. Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega luuakse
sarnaselt eurofondide piiriülese pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide osakute,
aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Kuna eesmärgiks on ühtlustada ka eurofondidele
ja alternatiivfondidele kohalduvaid sätteid, siis pakkumise lõpetamise tingimused ja protsess on
mõlema investeerimisfondi puhul sarnane.
Kui Eesti fondivalitseja soovib lõpetada fondi pakkumist teises lepinguriigis teavitab ta sellest
Finantsinspektsiooni kaudu sihtriigi finantsjärelevalve asutust ja esitab selleks pakkumise
lõpetamise teatise. Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab, et fondivalitseja on teatise esitamise
ajaks täitnud § 4111 lõikes 1 nimetatud kohustused, sealhulgas teinud avalikkusele ja
teadaolevatele investoritele osakute ja aktsiate ilma lisatasudeta tagasivõtmise pakkumise ja
selgitanud, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Kinnisele alternatiivfondile ja
Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1
nimetatud kohustus (lõige 2).
Investoril ei olekohustust fondivalitseja pakkumisega võtta tagasi osaku ja aktisad nõustuda.
Samuti kohustub fondivalitseja muutma või lõpetama finantsvahendajatega lepingud tagamaks,
et fondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lepinguriigis lõpeb.
Samuti on fondivalitsejal kohustus lõpetada teatises nimetatud osakute või aktsiate igasugune
pakkumine (sh uus või täiendav, otsene või kaudne avalik või mitteavalik) sihtriigis (lõige 3).
Finantsinspektsioon edastab 15 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 nimetatud täieliku teatise (st
inglisekeelne teatis ja lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teave) saamisest teatise fondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (lõige 4). Samuti
teavitab Finantsinspektsioon fondivalitsejat teatise edastamisest (lõige 5).
Tagamaks, et ka pärast pakkumise lõpetamist oleksid investorite huvid kaitstud, annab
fondivalitseja Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud § 4111 lõike 1 punkti 1
kohase pakkumisega, IFS §-des 269 ja 270 nimetatud teabe (lõige 6).
31
Lõike 7 kohaselt teavitab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist
muudatustest, mida on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes.
Paragrahvi 412 muudetakse. Paragrahv 412 sätestab 2. jaotise kohaldamise ala: 2. jaotises
sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi
valitsemisel. Kuna jaotisesse lisatakse sätted ka eelturustamise kohta (§ 4121) ja pakkumise
lõpetamise kohta (§ 4132), siis muudetakse § 412 sõnastust ja lisatakse, et jaotises sätestatut
kohaldatakse ka teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamisel.
Paragrahvi 412 täiendamine lõikega 2. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2
lõike 6 punkt 2, mille kohaselt alternatiivfondi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis (käesoleval
juhul Eesti) füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist. Eesmärgiks on tagada, et
fondivalitseja ei pea omama piiriülese pakkumise korral sihtriigis (Eestis) näiteks kontorit või
määrama enda esindajat. Taolised kulutused oleks liigsed, kuna fondivalitseja saab oma
kohustusi täita kasutades muid kanaleid, eelkõige interneti teel. Kuigi ka täna ei pea
fondivalitsejad Eestis püsivat asu- ja tegevuskohta omama ega esindajat määrama, siis
õigusselguse huvides lisatakse IFSi ka sellekohane säte.
Seaduse täiendamine §-ga 4121. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib lepinguriigis asutatud
alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist Eestis. Sarnaselt
§-le 4091, on muudatuste aluseks direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2.
Lisatava sätte kohaselt on teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis lubatud, kui see vastab
IFS § 2671 nimetatud tingimustele ja fondivalitseja on Finantsinspektsiooni teavitanud
eelturustamisest läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse, kes edastab teabe
eelturustamiseajavahemiku, investeerimisstrateegia ja eelturustatavate alternatiivfondide või
allfondide kohta.
Paragrahvi 413 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud
alternatiivfondi valitseja soovib Eestis pakkuda teise lepinguriigi fondi, rakendub §-s 413
lõikest 1 tulenev teavitamiskohustus, mille kohaselt fondivalitseja teavitab oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ja edastab lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et
fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi osakuid või aktsiaid
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi §-s 911 ja §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Seaduse täiendamine §-ga 4141. Sarnaselt §-ga 4111 lisatakse IFSi võimalus lepinguriigis
asutatud alternatiivfondi valitseja teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamiseks Eestis ehk
võimalus lõpetada § 413 kohane fondi pakkumine. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/1160
artikkel 2 lõikest 4.
32
Pakkumise lõpetamiseks tuleb fondivalitsejal teavitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise lõpetamise
inglisekeelne teatis ja teave, mis kinnitab lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kohustuste täitmist.
Kinnisele alternatiivfondile ja Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile ei laiene käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustus (lõige 2). Alates pakkumise lõpetamise
kuupäevast peab fondivalitseja tagama, et lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või
aktsiate uus või täiendav, otsene või kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine Eestis (lõige 3).
Tagamaks fondi osakute ja aktsiate tagasivõtmise pakkumisega mittenõustunud investorite
jätkuv kaitse, kohustub fondivalitseja pärast pakkumise lõpetamist edastama neile seaduse §-
des 269 ja 270 nimetatud teabe(lõige 4).
Alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve
asutuselt teavituse kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud käesoleva seaduse § 413 lõike 1
punktides 2–6 nimetatud teabes, ei pea fondivalitseja tõendama Finantsinspektsioonile
vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud
alternatiivfondi pakkumise nõuetele (lõige 5). Samas tähendab pakkumise lõpetamine, et
järgneva 36 kuu jooksul ei ole fondivalitsejal Eesis lubatud lõikes 1 nimetatud teatises märgitud
osakuid või aktsiaid eelturustada, ega rakendada muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid
(lõige 6).
Paragrahvi 419 täiendamine lõikega 4. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2
lõike 6 punkt 2, mille kohaselt alternatiivfondi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis (käesoleval
juhul Eesti) füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist. Eesmärgiks on tagada, et teises
lepinguriigis asutatud fondivalitseja ei pea kolmandas riigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi pakkumisel Eestis omama siin näiteks kontorit või määrama enda esindajat.
Taolised kulutused oleks liigsed, kuna fondivalitseja saab oma kohustusi täita kasutades muid
kanaleid, eelkõige interneti teel. Kuigi ka täna ei pea teise lepinguriigi fondivalitseja Eestis
püsivat asu- ja tegevuskohta omama ega esindajat määrama, siis õigusselguse huvides lisatakse
IFSi ka sellekohane säte.
Paragrahvi 420 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub
fondivalitseja teavitama sellest Finantsinspektsiooni. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel
2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja – fondivalitseja peab
Finantsinspektsioonile edastama enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida
Finantsinspektsioon saab kasutada järelevalveliste tasude edastamiseks (punkt 8). Lisaks
täpsustatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised
investorid, peab fondivalitseja andma Finantsinspektsioonile ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi
§-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 421 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib teises lepinguriigis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi,
kohustub fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni.
33
Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 421 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud
teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile
esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed
(eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale
teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 422 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud
fondivalitseja soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama Finantsinspektsiooni läbi fondivalitseja
päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama §
422 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8
täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab
andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja
andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 423 lõiget 1 ja paragrahvi 436 lõiget 1 muudetakse. Paragrahvi 423 artikli
aluseks on AIFMD artikkel 36 ja paragrahvi 436 aluseks AIFMD artikkel 42, mille kohaselt
võib liikmesriik lubada EL alternatiivfondi valitsejal lihtsustatud korras (ilma Euroopa
tegevusloata) pakkuda kolmanda riigi alternatiivfondi enda turul. Artiklist tuleneb ka piirang,
et sellisel juhul võib fondi pakkuda vaid kutselistele investoritele. Kehtivas IFS-is on nimetatud
piirang üle võetud sõnastuses „fondi osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult.“ Taoline
sõnastus ei ole täpne: mitteavalik pakkumine ei välista pakkumist jaeinvestoritele kuna
mitteavalikuks pakkumiseks loetakse IFS § 10 lõige 4 kohaselt mh ka pakkumine, mille
koguväärtus on väiksem kui 2,5 miljoni eurot üheaastase ajavahemiku kohta või kui
väärtpabereid pakutakse alla 150 (jae)investorile (kuna IFS § 10 lg 4 viitab omakorda EL
prospektimääruse 2017/1129 artiklis 1(4) sätestatud eranditele). Seega tuleb kehtivat sõnastust
täpsustada ja selgelt välistada pakkumine jaeinvestoritele.
Paragrahvi 430 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama enne
pakkumise alustamist Finantsinspektsiooni. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest
8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja
peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab
kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse
isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 431 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda lepinguriigis Eesti kaudu, kohustub
fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni
pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 431 lõike 1 punktides 1–8
34
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse isikutele, kes
ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s §
911 või 2701 nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 432 lõike 2 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib kolmanda riigi fondi pakkuda Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama
enne pakkumise alustamist Finantsinspektsiooni. . Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2
lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et
fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida
Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest.
Kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma
Finantsinspektsioonile ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud
kohustusi.
Paragrahvi 433 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib pakkuda kolmanda riigi fondi Eesti kaudu lepinguriigis, kohustub
fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni
pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 433 lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artiklist 2(7)(8) täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate,
kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või 2701 nimetatud kohustusi.
Seaduse täiendamine § 453 lõikega 51. Muudatus on seotud alternatiivfondi valitsejate
direktiivi (AIFMD 2011/61/EL) artikkel 3 lõikega 3, mis kohustab liikmesriike tagama, et
tegevusloata väikefondi valitsejad registreeritaks päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures
oma tegevuse. Seejuures on direktiiviga jäetud liikmesriikidele võimalus kehtestada
tegevusloata väikefondi valitsejatele täiendavaid nõudeid.
Võrreldes kehtiva redaktsiooniga sätestatakse juhud, kui Finantsinspektsioonil on õigus jätta
väikefondi valitseja registreerimistaotlus rahuldamata. Registreerimisest keeldumise alusena ei
kehtestata uusi nõudeid, vaid jõustatakse juba IFS-is fondivalitsejatele kehtivaid sätteid.
Muudatuse aluseks on Finantsinspektsiooni kogemused registreerimistaotlustega, kus taotleja
ei täida tegelikult IFS-i nõudeid, kuid sellekohast registreerimisest keeldumise alust IFS-is ei
ole. Eelnevast tulenevalt täpsustatakse IFS-i tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimist
reguleerivat sätet ja antakse Finantsinspektsioonile õigus keelduda taotleja registreerimisest,
kui ta ei täida IFS-is Eestis moodustatud või asutatud fondi valitsejale kehtestatud nõudeid.
Näiteks perioodil 2019-2021 on Finantsinspektsioon registreerinud 35 tegevusloata väikefondi
valitsejat, kellest 10 puudub Finantsinspektsiooni hinnangul seos Eestiga. Finantsinspektsiooni
hinnangul kasutatakse Eestis fondivalitsejana registreerimist võimalusena saada „Euroopa
35
Liidu kvaliteedimärgis“.23 Kehtivat olukorda kasutatakse ära ka vähemteadlike jaeinvestorite
kaasamiseks, kes ei pruugi mõista, et Finantsinspektsiooni registreering ei tähenda tegelikkuses
järelevalvet fondivalitseja üle.
Eelnevast tulenevalt laiendatakse registreerimistaotluse keeldumise aluseid ja
Finantsinspektsioonile antakse õigus jätta registreerimistaotluse rahuldamata kui taotleja
esitatud andmetest ei selgu üheselt, et tema asu- ja tegevuskoht on Eestis. Asu- ja tegevuskoha
nõue on juba täna sätestatud IFS § 304 lõikes 2. Sätte eesmärgiks on tagada, et läbi erinevate
„postkastiteenuse“ pakkujate ei tekiks Eesti turule fiktiivseid fondivalitsejaid, kelle tegevus ei
ole Eestiga seotud. Asukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lõike 11 kohane
koht. Juriidilise isiku tegevuskoht on TsÜS § 29 lõike 2 kohaselt tema püsiva ja kestva
majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Fondivalitseja majandustegevuseks
võib pidada fondi valitsemist IFS § 305 mõttes, st fondi administreerimist, pakkumist jm
tegevust. Seejuures ei välista aga lisatav säte, et fondi investorid ja investeeringud ei võiks
asuda väljaspool Eestit. Kuna TsÜS § 29 lõike 2 kohaselt võib juriidilise isiku tegevuskohana
mõista ka muu põhikirjalise tegevuse kohta, mis võib tegevuskoha mõiste ulatuse muuta
ebamääraseks, on IFS-i lisatava sättega rõhutatud, et taotluse võib jätta rahuldamata ka juhul,
kui tegevuskoha mõiste esimene oluline tunnus (isiku püsiva ja kestva majandustegevuse koht
Eestis) on täitmata.
Samuti võib Finantsinspektsioon jätta registreerimistaotluse rahuldamata, kui taotleja valitsetav
investeerimisfond ei vasta investeerimisfondide seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud
investeerimisfondi tunnustele. Sätte eesmärk on anda Finantsinspektsioonile alus
registreerimistaotlus jätta rahuldamata juhul kui taotluses esitatud andmetest ei nähtu, et
tegemist oleks reaalselt investeerimisfondi tüüpi valitsemisega seotud tegevusega.
Punktist 3 tulenevalt ei ole Finantsinspektsioonil kohustust registreerimistaotlus rahuldada, kui
taotleja esitab Finantsinspektsioonile ebaõigeid või eksitavaid andmeid.
Paragrahvi 453 lõiget 9 muudetakse. Muudatusega pikendatakse perioodi, mil registreeritud
fondivalitseja saab alustada fondi valitsemist, kahelt kuult kuuele kuule. Fondi valitsemisena
käsitletavad tegevused on loetletud IFS §-s 305.
Seaduse täiendamine § 453 lõikega 10. Kehtiva redaktsiooni kohaselt saab
Finantsinspektsioon registreeritud väikefondi valitseja registrist kustutada vaid lõikes 9
nimetatud juhtudel, ehk fondivalitseja registrist kustutamine sõltub üksnes väikefondi valitseja
enda teavitusest. Muudatuste tulemusel antakse Finantsinspektsioonile võimalus teatud
juhtudel kustutada fondivalitseja registrist omal algatusel, sh juhul kui fondivalitseja tegevuses
peaks esinema registreerimistaotluse rahuldama jätmise alused (uus § 453 lg 51). Seeläbi
tagatakse, et näiteks asukoha ja tegevuskoha nõuet peab täitma mitte ainult registreerimise
hetkel, vaid ka fondi valitsemise ajal.
23
Finantsinspektsiooni kiri 17.02.2022 nr 5-08/1064.
36
Punkt 1 kohaselt võib Finantsinspektsioon fondivalitseja registrist kustutada, kui selgub, et
fondivalitseja ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates alustanud IFS § 305 sätestatud
tegevusega ehk fondi valitsemisega.
Punkt 2 kohaselt võib fondivalitseja registrist kustutada kui registreeringu taotlemisel on
fondivalitseja esitanud valeandmeid, mille oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus.
Valeandmete esitamise all peetakse seejuures silmas, et fondivalitseja esitas
Finantsinspektsioonile teadlikult väära teabe. Lisaks pidi taolisel teabel olema registreerimise
otsustamisel oluline tähendus, st valeandmetel puudutavad taotleja või taotluse vastavust IFS-i
taolistele nõuetele, millest oleneb taotluse rahuldamine.
Punkt 3 kohaselt võib fondivalitseja registrist kustutada kui fondivalitseja esitab eksitavaid
andmeid või reklaami. Säte lisatakse, et jõustada IFS-i § 2651, mis sisult on sarnane juba kehtiva
IFS §-iga 80. Sarnane säte on juba kehtivas IFS-is § 442 väikefondi valitseja tegevusloa
kehtetuks tunnistamise alusena.
Punkt 4 kohaselt luuakse alus fondivalitseja registrist kustutamiseks kui fondivalitseja on toime
pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise korda.
Muud registrist kustutamise alused on sarnased fondivalitseja tegevusloa kehtetuks
tunnistamise alustele.
Paragrahvi 473 lõigete 1–3 ja 5 muutmine. Paragrahv reguleerib järelevalve erisusi
lepinguriigi tööandja pensionifondi Eestis pakkumise üle. Kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–3 ja
5 viidatakse sellise fondi Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu pakkumise sätetele ja omakorda
seal sätestatud tingimustele, mida sellise fondi Eestis pakkumisel tuleb täita (IFS § 440 lõiked
2 ja 5). Piiriülese pakkumise olukord võib aga tekkida ka juhul, kui antakse üle tööandja
pensionifondi valitsemine või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi portfell või
sellest osa. Ka sellisel juhul tuleb FI-l teavitada teise riigi finantsjärelevalve asutust
tingimustest, millele tööandja pensionifondi pakkumine Eestis peab vastama (IFS § 1373 lõiked
10 ja 11). Ekslikult on IFS § 473 lõigetest 1–3 ja 5 aga viited IFS § 1373 lõigetes 10 ja 11
viidatud tingimustele välja jäänud. Eelnõuga viiteviga parandatakse.
Muudatusega tagatakse direktiivi 2016/2341 artikkel 12 punkti 14 korrektne ülevõtmine.
Ühtegi tööandja pensionifondi ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi Eestis
moodustatud ega asutatud ei ole.
3.2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 muutmine. Kehtiv § 18 sätestab tegevusloa kehtetuks
tunnistamise alused. Nõuded tulenevad hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 33 lõikest 1, mis näeb
ette alused päritoluliikmesriigi pädevale asutusele krediidiandjale või vahendajale antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Direktiivi artikkel 33 lõike 1 punktist a tuleneb alus
tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kui krediidiandja või vahendaja sõnaselgelt loobub
tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk väljastanud krediiti või
37
vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid eelneva kuue kuu jooksul. Eestis
oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et Eestis
KAVS § 18 lõikega 2 kehtestatud tähtaeg on vastuolus direktiivi nõuetega. Seetõttu on vajalik
lõikes 2 nimetatud tähtaeg EL õigusega kooskõlla viia.
Paragrahvi 18 lõike 2 punkti 4 muutmine. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib
Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui taotleja juhid või audiitor ei vasta
käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui isik on saanud
tegevusloa, siis ta ei ole enam taotleja, vaid krediidiandja ja –vahendaja. Seega asendatakse
„taotleja“ sõnadega „krediidiandja ja –vahendaja“.
Paragrahvi 43 muutmine. Kehtiva §-ga 43 kehtestatakse nõuded krediidiandja töötajate
tasustamisele. Lõike 3 muutmine on tingitud nimetatud direktiivi 2014/17/EL artikli 7 lõike 3
punkti b kooskõlla viimise vajadusest. Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et
krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud
krediidilepingute arvust või osakaalust. Kehtiv lõike 3 sõnastus andis mõista, et see ei tohi
üksnes sellest sõltuda. Seetõttu tehakse ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 3 eemaldamiseks.
Lõike 4 muutmine tuleneb sama direktiivi artikli 7 lõikega 4 kooskõlla viimisest. Viidatud
direktiivi lõige sätestab nõude, et tasustamise põhimõtted ei tohi piirata töötaja võimalust
tegutseda tarbija huvides, mis tõttu ei tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest.
Kehtiva lõike 4 sõnastusest võib aga välja lugeda tingimuslikkust, seetõttu tuleb lõikest 4
eemaldada sõna „peamiselt“.
3.3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Paragrahvi 571 lõigete 12 ja 13 muutmine. Muudatused sarnanevad KAVSi § 43 lõigete 3 ja
4 muudatustega. Muudatused on tingitud direktiivist 2014/17/EL, mis on Eesti õigusesse juba
üle võetud, kuid käesolevaga täpsustatakse sätete sõnastust. Nimetatud direktiivi artikli 7 lõike
3 punkti (b) kohaselt ei tohi krediidiandja töötajate tasustamine sõltuda heakskiidetud
krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Seetõttu tehakse
ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 12 eemaldamiseks. Sama direktiivi artikkel 7 lõige 4 kohaselt
ei tohi tasustamise põhimõtted piirata töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides, seetõttu ei
tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest. Eelnevast tulenevalt tuleb lõikest 13
eemaldada sõna „peamiselt“.
3.4. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Paragrahvi 8210 lõike 1 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 3 punktist a. Paragrahvi 8210 lõikesse 1 lisatakse sõnad „sealhulgas
jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Muudatuse eesmärgiks on, et investeerimisühing kehtestaks
sise-eeskirjad ja võtaks kasutusele muud vajaliku meetmed tagamaks, et investeerimisühingu
turustatav väärpaber või teenus vastaks selle sihtrühma jätkusuutlikkuseesmärkidele. Kuna
vastav VPTSi osa kohaldub ka teistele investeerimisteenuste osutajatele (s.t. lisaks
investeerimisühingutele ka pankadele ja fondivalitsejatele), siis kohaldatakse nii käesolevat
38
muudatust kui järgmisi muudatusi siin nii pankadele ja fondivalitsejatele (juhul kui pangad ja
fondivalitsejad osutavad reaalselt investeerimisteenuseid).
Paragrahvi 8211 lõike 2 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 2 punktist a. Paragrahvi 8211 lõikesse 2 lisatakse sõnad „sealhulgas
jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Muudatusega täpsustatakse, et väärtpabereid välja töötav
investeerimisühing peab väärtpaberi sihtrühma määramisel täpsustama kliendiliigid, kelle
vajadustele, aga ka jätkusuutlikkuseesmärkidele väärtpaber vastab. Lõikest 2 kustutatakse lause
teine pool „ning kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei
vasta“, mis viiakse üle sama paragrahvi lõikesse 21.
Paragrahvi 8211 täiendamine lõikega 21. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi
2021/1269 artikli 1 lõike 2 punktist a. Vastavalt VPTS § 8211 lõikele 2 peab investeerimisühing
määrama ka kliendigrupid, kellele väätpaber ei ole sobiv. Sellise kliendigrupi määratlemiseks
võetakse arvesse kliendigrupi vajadused, tunnused ja eesmärgid. Uue sätte eesmärgiks on, et
jätkusuutlikkusteguritega väärtpaberid oleksid kättesaadavad ka klientidele, kellel ei ole
jätkusuutlikkuseelistusi. Seega ei tohiks investeerimisühinguid ka eraldi tuvastada
kliendirühmi, kellel jätkusuutlikkuseelistused puuduvad.
Paragrahvi 8211 lõike 5 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 2 punktist b. Paragrahvi 8211 lõikesse 5 lisatakse sõnad „asjakohasel juhul, et
väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale“. Sätte eesmärgiks on täpsustada, et
kui investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja
eesmärkidele, siis kontrollitakse asjakohasel juhul ka seda, kas väärtpaberi
jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale.
Paragrahvi 8211 täiendamine lõikega 51. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi
2021/1269 artikli 1 lõikest 1. Jätkusuutlikkusteguritena mõistetakse keskkonnaalaseid,
sotsiaalseid ja töötajatega seonduvad asjaolusid, inimõiguste austamist ning
korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduvaid asjaolusid. Mõiste
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktist 24.
Paragrahvi 8213 lõike 1 punkti 1 muutmine. Muudatuse aluseks on delegeeritud direktiivi
2021/1269 artikli 1 lõike 2 punkt d. Paragrahvi 8213 lõike 1 punkti 1 lõppu lisatakse sõnad
„sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Investeerimisühingud peavad regulaarselt
kontrollima, kas nende välja töötatu väärpaberid vastavad jätkuvalt sihtrühma vajadustele.
Seejuures võetakse arvesse kõiki sündmusi, mis mõjutava sihtrühma jaoks olulisi riske. Seetõttu
on asjakohane, et väärtpaberi korralisel hindamisel kontrollib investeerimisühing, kas
väärtpaber sobib jätkuvalt ka sihtrühma jätkusuutlikkuseesmärkidega.
Paragrahvi 8214 täiendamine lõikega 11. Muudatus tuleneb delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 2 punktist c. Selle kohaselt kohustub investeerimisühing esitama läbipaistval
viisil väärpaberi turustajale teavet, et väärtpaberi turustaja saaks ise hinnata kas väärtpaber
sobib tema kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärkidega. Teave
jätkusuutlikkuseesmärkide kohta on asjakohane teave, mis kirjeldab väärtpaberi omadust ja
39
võimaldab turustajal määrata sihtturgu ja kliente. Seega täpsustatakse väärtpaberi väljatöötaja
ja turustava investeerimisühingu vahelist teabevahetuse kohustust.
Seaduse § 230 lõike 1 punkti 12 muutmine. Kuna seadusesse lisatavas § 8211 lõikes 6
viidatakse samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2088, mis käsitleb
jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317,
09.12.2019, lk 1–16), tuleb selles sättes, mis on ühtlasi sellele õigusaktile esmakordselt viitav
säte, lisada viitele kõik vajalikud avaldamisrekvisiidid ning seaduse §-st 230 tuleb need välja
jätta.
Seaduse täiendamine §-ga 2726. Delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikkel 2 kohaselt tuleb
direktiivi ülevõtmiseks vajalikud normid vastu võtta ja avalikustada hiljemalt 21. augustil 2022
ja neid rakendada alates 2022. aasta 22. novembrist. Seetõttu lisatakse VPTSi säte, mille
kohaselt peavad investeerimisteenuse osutajad oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla
VPTSi §-des 8210, 8211, 8213 ja 8214 sätestatud nõuetega hiljemalt 2022. aasta 22. novembriks.
3.5. Seaduse jõustumine
Investeerimisfondide seaduse § 73 lõige 71 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Sätte aluseks on direktiiv 2021/2261 artikkel 2(1), mille kohaselt liikmesriigid kohaldavad
direktiivist tulenevaid norme alates 1. jaanuarist 2023. Direktiivi artikkel 1 on IFS-is üle võetud
§ 73 lõikes 71, seega täpsustatakse seadusemuudatuse jõustumise aega ehk § 73 lõige 71 jõustub
1. jaanuaril 2023.
Investeerimisfondide seaduse § 357¹ jõustub 2022. aasta 1. augustil.
Selle aluseks on delegeeritud direktiivi 2021/1270 artikkel 2 lõige 1, mille kohaselt
liikmesriigid kohaldavad norme alates 1. augustist 2022. Delegeeritud direktiivi artiklid on
IFSis üle võetu §-s 3571. Seega täpsustatakse seadusemuudatuste jõustumise aega ehk et § 3571
jõustub 1. august 2022.
Väärtpaberituru seaduse muudatused jõustuvad 2022. aasta 21. augustil.
Delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikkel 2 kohaselt tuleb direktiivi ülevõtmiseks vajalikud
normid vastu võtta ja avalikustada hiljemalt 21. augustil 2022.
Ülejäänud osas jõustub seadus üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas
avaldamist.
4. Terminoloogia
Muudatustega lisatakse Eesti järgmised uued terminid:
„Eelturustamine“ – inglise keeles „pre-marketing“. Eelturustamise mõistet on avatud käesoleva
seletuskirja IFS § 2671 selgituste juures.
40
„Jätkusuutlikkusrisk“ – inglise keeles „sustainability risk“. Jätkusuutlikkusrisk on
keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral
võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele.
„Jätkusuutlikkustegur“ – inglise keeles „sustainability factors“. Jätkusuutlikkustegur on
keskkonnaalane, sotsiaalne ja töötajatega seonduvad asjaolu, inimõiguste austamine ning
korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduv asjaolu.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse
direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (EMPs kohaldatav tekst);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga
seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja
2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 EMPs kohaldatav tekst;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2261, 15. detsember 2021, millega
muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ seoses põhiteabedokumentide kasutamisega vabalt
võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid)
fondivalitsejate poolt (EMPs kohaldatav tekst).
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendavad seletuskirja lisas esitatud tabelid.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Investeerimisfondide turu ülevaade
Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide sektori suurus.
Joonis 5 Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2015. ja 2020. aasta lõpus24
24
Eesti Pank „Finantssektori struktuuri ülevaade 2021“:https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-
finantssektori-struktuurist
41
Nagu eeltoodud jooniselt näha, siis jätkuvalt domineerib Eestis pangandusturg. Nn tava
investeerimisfondide (eurofondide) maht on viimaste aastatega mõnevõrra kasvanud
(suhestatuna SKP-sse), kuid mitte ülemäära palju. Kiiremini on fondisektoris kasvanud just era-
ja riskikapitalifondide (alternatiivfondide) maht.
6.2. Eelnõu peamine sihtrühm – fondivalitsejad ja investeerimisfondid
Sihtrühmade suurused on erinevad. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis asutatud 11
fondivalitsejat, kellele on Finantsinspektsioon andnud tegevusloa25, seejuures 2020. aastal
andis Finantsinspektsioon tegevusloa ühele fondivalitsejale.26 Finantsinspektsioonis on
registreeritud ka 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.27
Samuti tasub märkimist, et Finantsinspektsioonile esitati 2019. aasta lõpuks 78 ja 2020. aasta
lõpuks 103 piiriülese pakkumise teadet, mille alusel sooviti Eestis piiriüleselt
investeerimisfonde pakkuda.28
Järgmise tabeli põhjal on näha, millised Eesti fondivalitsejad valitsevad eurofonde ja millised
alternatiivfonde.
Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis
Fondivalitsejad, kes omavad õigust Valitseb eurofonde Valitseb alternatiivfonde
valitseda nn suuremahulisi fonde
AS LHV Varahaldus + -
AS Avaron Asset Management + -
AS Birdeye Capital - +
AS SEB Varahaldus - -
AS Trigon Asset Management + -
EfTEN Capital AS - +
Limestone Platform AS + -
Luminor Pensions Estonia AS - -
Northern Horizon Capital AS - +
Swedbank Investeerimisfondid AS + -
Tuleva Fondid AS - -
KOKKU 5 3
Joonis 6 Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis29
Praeguse seisuga valitsevad eelnimetatud fondivalitsejad Eestis 10 eurofondi (mis on kõik
avalikult pakutavad) ja 17 alternatiivfondi (millest 14 on mitteavalikud).
Järgmisel joonisel on näha ka Eestis asutatud fondivalitsejate turujaotus vastavalt nende
valitsetavate fondide mahule. Siin tuleb silmas pidada, aga see sisaldab ka pensionifondide
varasid, mistõttu ei anna see konkreetset ülevaadet selles osas, mis on turujaotus vastavalt
valitsevate eurofondide ja alternatiivfondide lõikes.
25
Siia hulka on arvestatud ka pensionifondide valitsejad. Finantsinspektsiooni turuosaliste register:
https://bit.ly/2RL31IV
26
Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x
27
Finantsinspektsioon, ülepiirilised fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/ulepiirilised-fondivalitsejad
28
Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x
29
Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://bit.ly/3hgrK2E
42
Joonis 7 Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsevate fondivalitsejate turujaotus fondide mahu järgi seisuga
31.12.202030
Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide varade mahu kasv aastate jooksul. Sealt on
selgelt näha, et eurofondide ja alternatiivfondide varade mahud Eestis on tunduvalt väiksemad
kui pensionifondide varad. Samas on selle joonise pealt näha, et eurofondid ja alternatiivfondid
on kodumaistesse varadesse investeerinud tunduvalt rohkem kui pensionifondid.
Joonis 8 Investeerimisfondide varad ja kodumaiste varade osakaal (v.a. hoiused)31
30
Finantsinspektsioon, „Fondivalitsejate sektori ülevaade IV kvartal 2020“: https://bit.ly/3heCvT1
31
Eesti Pank, „Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019“: https://bit.ly/3uBFSY4
43
6.3. Eelnõu kaudsem sihtrühm – investeerimisfondide investorid
Investorid jagunevad kaheks: kutselised ja jaeinvestorid. Väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2
punktide 1–6 kohaselt on kutselised investorid krediidiasutused, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, investeerimisfondid, kindlustusandjad ja muu finantsjärelevalve alla kuuluvad
finantseerimisasutused, samuti Eesti Vabariik või välisriik, kohalik omavalituse üksus, aga ka
rahvusvahelised organisatsioonid ja suurettevõtjad. Jaeinvestoriteks loetakse seega VPTS § 6
lõike 2 loetelust nimetamata investoreid, ehk isikuid, kes on üldjuhul füüsilised isikud või
väikeettevõtjad.
2020. aasta lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks sõlmitud 15 000
lepingut, mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra rohkem. Samas mitteavalike fondide
aktsiaid või osakuid oli omandatud aasta lõpuks 350 juhul, mida on 75 võrra rohkem kui aasta
varem. Siiski tuleb arvesse võtta, et lepingute arv ei peegelda täpselt fondidesse investeerinud
isikute arvu, kuna üks isik võib omandada mitme fondi osakuid.32
Kõrval oleval joonisel on näha, kui palju
on aastate jooksul eurofondidesse ja
alternatiivfondidesse investeerinud
investorite arv muutunud. Kui
vahepealsete aasta jooksul see langes,
siis viimastel aastatel on see uuesti
tõusma hakanud.
Ka antud joonise puhul tuleb arvesse
võtta, et üks isik võib omada mitme fondi
osakuid, seega on lepingute arv suurem
kui fondidesse investeerinud isikute arv.
Joonis 9 Investeerimisfondide osakuomanike lepingute arv aastate lõikes33
6.5. Eelnõuga kaasnevad muudatused – meetmed
Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja fondivalitsejad ning kaudselt ka investorid
(nii kutselised kui ka jaeinvestorid).
Kavandatav meede nr 1: Investeerimisfondide piiriüleste turustamise nõuete muutmine
Mõju valdkond I Mõju majandusele
32
Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE
33
Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE
44
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad ELi õiguse sätted suurendavad õiguskindlust ja
arusaadavust. Turustamis- ja järelevalvetasude läbipaistvamaks muutmine puudutab
eelkõige riike, kus teistest riikidest pärit fondide turustamis- ja järelevalvetasud ei ole
piisavalt läbipaistvad. Eesti nende riikide hulka ei kuulu. Mõju majandusele eelnõus olevate
nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne. Investeerimisfondide varad võrreldes SKP-ga on
4,3%. Viimaste aastate jooksul on see küll suurenenud, kuid muutus on marginaalne.
Vaatamata tagasihoidlikule mõjule majandusele avaldab usaldusväärsuse ja õigusselguse
kasv finantssektoris siiski positiivset mõju majandusele üldisemalt.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Muudatus puudutab majanduses osalejatest vaid
fondivalitsejaid, kes valitsevad eurofonde või alternatiivfonde. Ülejäänud majandust
seadusemuudatus otseselt ei mõjuta. VKE-de rahastamist mõjutaks eelkõige uute fondide
Eesti turule tulemine, mida direktiivi meetmetest julgustab kõige enam just üldises mõttes
õigusselgem fondide piiriülest pakkumist reguleerivad normid. Siiski ei mõjuta käesolevad
muudatused VKE-de rahastamise kasvu oluliselt ja muudatuste tulemusel ei ole oodata
fondide arvu väga suurt kasvu Eesti turul.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Üldisele majandusele ei avalda muudatused
suurt mõju kuna muudatused on tehnilised ja kehtivat regulatsiooni täpsustavad. Kokkuvõttes
on mõjud siiski positiivse iseloomuga kuna suurendavad fonditurul üldist õigusselgust.
Mõju olulisus: väike. Ei kaasne vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Sihtrühm: Eestis on 11 Finantsinspektsiooni loaga fondivalitsejat, kes valitsevad eurofonde
või alternatiivfonde ning keda antud eelnõu puudutab. Samuti on Finantsinspektsiooni juures
registreeritud 53 piiriülest fondivalitsejat. Kuna eelnõuga sätestatud muudatused on
fondivalitsejatele lisavõimalus, mitte kohustus, ei mõjuta eelnõu muudatused kõiki sihtrühma
liikmeid ehk ei puuduta kõiki euro- ja alternatiivfondi valitsejaid. Sihtrühma suurus varieerib
vastavalt direktiiviga ülevõetavale sättele:
- eelturustamist võib läbi viia vaid alternatiivfondi valitseja ja eelturustada vaid kutselistele
investoritele;
- sätted, mis reguleerivad alternatiivfondide pakkumist jaeinvestoritele puudutab piiratud
hulka fonde, kuna alternatiivfondide peamised kliendid on kutselised investorid;
- pakkumise lõpetamine on ette nähtud nii euro- kui alternatiivfondi valitsejatele, kuid
pakkumise lõpetamine on pigem erakorraline nähtus, nii et kuigi potentsiaalselt võivad seda
kasutada kõik fondivalitsejad ei ole alust arvata, et seda võimalust paljud kasutaksid;
- fondivalitsejalt sihtriigis füüsilise kohaloleku nõudmise välistamine ei mõjuta Eestis
piiriüleselt tegutsevaid fondivalitsejaid, kuna taolist nõuet Eesti õiguses ei ole. Samas
liikmesriikides, kus taoline nõue oli, lihtsustub Eesti fondivalitsejate tegevus.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelnõuga sätestatud muutused on eelkõige uued
võimalused (nt eelturustamine, pakkumise lõpetamine), mida fondivalitseja võib, aga ei pea
kasutama.
Eelturustamise raamistik puudutab eelkõige riike, mille fondivalitsejate tegevus on suunatud
teiste riikide investorite kaasamisele. Siiski Eestis on selliste fondivalitsejate osakaal turu
kogumahust tagasihoidlik. Eelkõige võib fondivalitsejate jaoks osutuda keerukaks
mitteavaliku fondi eelturustamise nõuete täitmine. Mh võib olla raske tagada, et
eelturustamise käigus ei esitata fondi kohta liiga detailset infot, mille põhjal oleks võimalik
45
kutselistel investoritel teha investeerimisotsust kuna mitte kõik investorid ei vaja
investeerimisotsuse tegemiseks sama palju informatsiooni. Seega on fondivalitsejal raske ette
teada, missugust informatsiooni ja mis ulatuses investoritele anda tagamaks eelturustamise
reeglite täitmine. Lisaks võib Eesti fondide pakkumist piiriüleselt kergendada reeglite
täpsustamine ja harmoniseerimine, mh täpsustus, et fondivalitseja ei pea vastuvõtvas riigis
(füüsiliselt kohalolevat) esindajat määrama. Kuna komisjoni uuringus toodi välja, et taoline
nõue on piiriülesel pakkumisel üks suuremaid kuluallikaid, siis seeläbi paranevad Eesti
fondide võimalused piiriüleselt fonde pakkuda. Samuti aitab suurem õigusselgus vähendada
kulusid näiteks õigusabi teenustele.
Samuti ei kujune muudatusega ettenähtud tegevused (eelturustamine, pakkumise lõpetamine)
igapäevaseks, regulaarseks tegevuseks, vaid pigem turuosaliste harvaks ja juhuslikuks
tegevuseks. Alternatiivfondide jaeinvestoritele pakkumine on täna Eestis lubatud, seega ei
ole tegemist uue võimalusega. Muudatustega suureneb fondivalitseja teabe andmise kohustus
marginaalselt (nt nimetada järelevalve asutusele kontaktisik). Eelnimetatud tegevused on
ühekordsed, st nt eelturustamine ei eelda järelevalve mitmekordset teavitamist.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Regulatsioonis on selgelt välja toodud
eelturustamisele rakenduvad piirid, eelkõige missugust dokumentatsiooni ja mis vormis saab
eelturustamisel kasutada. Seega peaks olema turuosalistel võimalik vältida olukorda, kus
eelturustamist võiks pidada pakkumiseks ning rakenduksid pakkumise sätted. Samuti ei ole
eelturustamine turuosalistele kohustuslik, vaid lisavõimalus, mille kaudu on võimalik hinnata
turu huvi ilma, et peaks läbima haldusmahuka ametliku pakkumise protsessi. Eelturustamise
võimaluse kasutamine lisab fondivalitsejale teatud eelturustamise dokumenteerimise
kohustuse, kuid seda ei saa pidada ülemäära ajakulukaks, järelevalvet tuleb vaid teavitada (st
ei ole pikk menetlusprotsess, eriti võrreldes pakkumise protsessiga).
Eestis ei ole nõuet, et fondi pakkumiseks piiriüleselt peaks fondivalitseja omama füüsilist
kohalolekut. Samas võib sihtriigis füüsilise kohaloleku nõude keelustamine lihtsustada Eesti
fondide pakkumist muudes liikmesriikides, kus seniseni taoline nõue kehtis.
Mõju olulisus: Mõju on väikese tähtsusega, kuna direktiiviga ülevõetavad muudatused on
eelkõige sihtrühmale võimaluseks, mitte kohustuseks. Muudatuste tulemusel turuosaliste
käitumine ei muutu ja ei kaasne kohanemisraskusi.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest.
Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust pigem
vähe. Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib
Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus teiste ELi
finantsjärelevalve asutustega ja pakkumise lõpetamisega seoses rakenduvad järelevalve
kohustused.
Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides
ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni
rahastatakse finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega
täiendavat kulu riigieelarvele.
Taustaks: 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2700 eurot (bruto).
Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi
tööülesandeid, pigem täpsustab eelnõu juba tänaseid Finantsinspektsiooni ülesandeid.
46
Näiteks fondi põhiteabe muudatuste lubatavust peab Finantsinspektsioon ka täna hindama.
Uue etapina on lisatud vaid fondi sihtriigi finantsjärelevalve teavitamine muudatuste
lubatavusest, mida ei saa pidada ülemäära koormavaks tegevuseks, selline tegevus on harv
ja ebaregulaarne. Ka suurem osa teistest eelnõust tulenevatest kohustustest on iseloomult
pigem teabe edastamine teistele finantsjärelevalve asutustele või Euroopa finantsjärelevalve
asutustele. Finantsinspektsiooni roll on osati suurem pakkumise lõpetamise protsessis, kuid
fondide piiriülese pakkumise lõpetamine on suhteliselt harvaesinev. Seega ei ole alust arvata,
et fondide piiriülese pakkumise lõpetamine võiks põhjustada liigset töökoormust.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Finantsinspektsiooni koormuse kasvu võib
mõjutada eelkõige fondide ja fondivalitsejate oluline lisandumine Eesti turule, mis
suurendaks Finantsinspektsiooni töökoormust. Kuigi käesoleva eelnõuga lihtsustatakse
fondide piiriülest pakkumist, ei saa pidada eelnõust tulenevaid muudatusi niivõrd suurt mõju
omavaks, et turuosaliste arv ebaproportsionaalselt suureneks.
Mõju olulisus: väike. Muudatused mõjutavad vaid Finantsinspektsiooni, muudatuste mõju ei
esine sagedasti kuna puudutab eelkõige piiriülese pakkumise olukorda. Seetõttu ei suurene
ka märkimisväärselt Finantsinspektsiooni töökoormus, kohustused ega vastutus.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Eelnõuga ülevõetavate investorkaitse sätted aitavad suurendada investorite usaldust
finantssektori suhtes ja investeerimisvõimaluste läbipaistvust. Samuti parendatakse
investorite õiguskindlust, kuna määratakse kindlaks fondide pakkumise lõpetamise täpne
protsess, kus olulisel kohal on investorite teavitamise ja ka osakute, aktsiate ja osade
tagasivõtmise pakkumise tegemine. Ühe olulise lisaväärtusena võetakse eelnõuga üle ka
fondivalitsejate kohustus mitte ainult teavitada investoreid nende õigustest märkida või
nõuda osakute, aktsiate ja osade tagasivõtmist, vaid uuendusena peab fondivalitseja investorit
ka teavitama, kuidas eelnimetatut saab teha. Seega muudetakse investorite jaoks lihtsamaks
ka osakute, aktsiate ja osadega tehingute tegemine.
Mõju ulatus: väike. Investorite käitumises olulisi muudatusi ei toimu kuna muudatused on
suunatud fondivalitsejatele.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelturustamist võib teha vaid kutselistele investoritele ja
seega on välistatud mõju jaeinvestoritele. Eelturustamine on ebaregulaarne ja harv tegevus.
Pakkumise lõpetamise mõju võib puudutada kõiki investoreid, kuid see ei saa olema
reeglipärane tegevus ning jääb pigem harvaks nähtuseks.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Investorid saavad muudatuste tulemusel
rohkem teavet ja nende huvid on paremini kaitstud. Samas ei tulene investoritele endile
suurenenud kohustusi ega piiranguid, seega negatiivsed mõjud puuduvad.
Kavandatav meede 2: Tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise sätete ja
Finantsinspektsiooni kontrollifunktsiooni täpsustamine
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Sihtrühma suurus: tegevusloata väikefondi valitsejad ja selle registreeringu taotlejad. Eestis
on registreeritud 55 tegevusloata väikefondi valitsejat (vrd 11 nn suurt tegevusloaga
47
fondivalitsejat ja viis tegevusloaga väikefondi valitsejat).34 Võrreldes varade mahtu, siis
tegevusloata väikefondi valitsejate koguvarad 2020. a III kvartali lõpus oli 367,4 mln eurot
(vrd nt 2021. a I kvartali kõigi fondivalitsejate sektori hallatavate varade kogumaht 7,61 mlrd
eurot). Seega kuigi tegutsevate fondivalitsejate arvu osas on sihtrühma suurus suur, siis
varade vaates väike (alla 5% sihtrühma varadest).
Mõju ulatus: keskmine. Eelnõuga ei lisata tegevusloata fondivalitsejatele uusi nõudeid ega
kehtestata lisakohustusi. Muudatustega vaid jõustatakse juba investeerimisfondi seaduses
kehtivaid nõudeid (eelkõige asukoha ja tegevuskoha nõue), mida eelduslikult peaksid täitma
kõik Eestis registreeritud tegevusloata väikefondi valitsejad ja ka registreerimise taotlejad.
Finantsinspektsioon on oma kirjas märkinud, et ajavahemikus 2019-2021 registreeriti 10
fondivalitsejat, kellel Finantsinspektsiooni hinnangul puudub seos Eestiga. Seega käesolev
seadusemuudatus mõjutab taoliste fondivalitsejate tegevust, kes peavad kaaluma võimalusi
tegevuse mõningaseks ümberkorraldamiseks, et täita IFS § 304 lg 2 nõudeid.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Fondivalitsejatele ei tulene muudatustest uusi kohustusi ja
muutustega kohanemiseks ei ole eelduslikult vaja teha lisakulutusi. Mõju avaldub vaid
fondivalitsejatele, kes täna ei täida investeerimisfondide seaduse nõudeid, ehk et võivad
tekkida kulud, mis seotud kehtivate nõuetega kooskõlla viimisega, näiteks tegevuse
ümberkorraldusega, et täita IFS § 304 lg 2 kohast tegevuskoha nõuet. Samas on taoline mõju
avaldumine vaid ühekordne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Sihtrühmale halduskoormus ei suurene, ei
kehtestata uut ega suurendata kehtivaid kohustusi, nt ei lisata kohustust esitada täiendavaid
dokumente või teavet. Ajutiselt võib suureneda mõne üksiku fondivalitseja koormus seoses
lisateabe esitamisega kui Finantsinspektsioon peab vajalikuks kontrollida, kas fondivalitseja
täidab IFS § 304 lg 2 nõudeid. Samas suureneb aga investorite kaitse tase, mis on antud juhul
suur hüve.
Mõju olulisus: väike. Enamikke sihtrühma liikmeid seadusemuudatus ei mõjuta, kuna
täidetakse kehtivaid IFS-i nõudeid.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest; muudatused
mõjutavad eelkõige fondide osakonda, kus töötab seitse inimest.
Mõju ulatus: väike. Riigiasutustest puudutavad muudatused eelkõige Finantsinspektsiooni.
Siiski ei too seaduseelnõu kaasa muudatusi Finantsinspektsioonis laiemalt, samuti ei ole
vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ajutiselt võib suureneda koormus
mõnele Finantsinspektsiooni osakonnale, seoses tegevusloata väikefondi valitseja registrist
kustutamise võimaluse laiendamisega. Taoline töökoormuse tõus on ajas piiratud, kuna
eelduslikult suurem osa registreeritud tegevusloata väikefondi valitsejatest täna juba täidab
seadusekohaseid nõudeid. Seega kustutamisega seotud menetlused on pigem üksiknähtused.
Samas võib väheneda töökoormus, mis on seotud registreerimismenetluste läbiviimisega,
kuna osad taotlejad, kes ei täida IFS § 304 lg 2 nõudeid, ei pruugi tulevikus
registreerimistaotlust esitada.
34
Turuosaliste register FI kodulehel: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/tegevusloata-vaikefondi-valitsejad
48
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjudega on reeglipärane, kuid mitte
igapäevane. Muudatus puudutab eelkõige taotlusi tegevusloata väikefondi valitseja
registreerimiseks ehk mõju avaldub kui viiakse läbi registreerimismenetlus
Finantsinspektsioonis. Turule keskmiselt 10 uut fondivalitseja aastas, kuigi aastate lõikes on
menetlused kasvutrendis. Täna turul tegutsevad tegevusloata väikefondi valitsejad on
registreeritud järgnevalt:
Aasta Tegevusloata registreeritud
väikefondi valitsejate arv
2017 10
2018 9
2019 8
2020 11
2021 16
2022 1
Kokku 55
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud (lisatöö) on
marginaalne: vähesel määral ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib juba turul olevate
tegevusloata väikefondi valitsejate võimalik registrist kustutamine, kui peaksid ilmuma
kustutamise alused. Selle perioodi järgselt Finantsinspektsiooni töö muudatuste tulemusel ei
suurene, võib isegi langeda, ning negatiivseid mõjusid ei esine.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Sihtrühma suurus: keeruline hinnata, kuna tegevusloata väikefondi valitsejad ei ole
kohustatud esitama teavet investorite struktuuri osas. Siiski võib pidada sihtrühma pigem
väikeseks, kuna fondide mahud on piiratud. Suurem osa investoritest on kutselised
investorid. Jaeinvestoreid investeerivad täna pigem avalikesse fondidesse. Teadaolevalt on
jaeinvestorite (sh nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) osakaal tegevusloata väikefondi
valitsejate fondides võrreldes nt börsiinvestoritega (avalikesse fondidesse investeerijatega)
suhteliselt väike.
Mõju ulatus: väike. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, kuna tänaseks läbi
tegevuslaota väikefondi valitsejate investeerinud investorid saavad säilitada oma
investeeringud ja neile seaduseelnõu otsest mõju ei avalda. Muudatused ei tingi muutusi
investorite käitumises, kuid tagab parema (jae)investorite kaitse tulevikus.
Mõju avaldumise sagedus: Väike. Juba täna seadust täitvate fondivalitsejate valitsetavate
fondide investorite jaoks muudatuste mõju puudub. Muudatused võivad mõjutada
tegevusloata fondivalitsejate kliente, kes tänaseid kehtivad õigusnorme ei täida. Taolisi
fondivalitsejaid ei ole palju ning neil on võimalus oma tegevus IFS-i nõuete täitmiseks ümber
korraldada, nt tuua fondi valitsemine Eestisse, mis ei tohiks investorit kuidagi negatiivselt
mõjutada.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investoritele ei kaasne negatiivse iseloomuga
(koormav, piirav) mõjusid. Muudatuste tulemusel peaks investeerimiskeskkond kujunema
üldiselt õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks.
49
Kavandatav meede 3: Pensionifondide investeerimispiirangute leevendamine
Mõju valdkond I Mõju turuosalistele
Sihtrühma suurus: suur – muudatus loob lisavõimalusi kõigile pensionifondide valitsejatele.
Eesti Panga 11.08.2021 avaldatud statistika kohaselt on Eesti turul 25 kohustuslikku
pensionifondi ja 15 vabatahtlikku pensionifondi.35
Mõju ulatus: väike. Investeerimispiirangute leevendamine võimaldab
pensionfondivalitsejatel investeerida pensionifondi vara uue varaklassi näol toormetesse,
kuid see on pensionifondide jaoks võimalus, mitte kohustus. Seega on keeruline hinnata kui
palju pensionifondide vara sinna reaalselt investeeritakse.
Muudatuse, mille kohaselt hoiuste intressi ei käsitleta enam depootasu osana ning vastav kulu
kaetakse pensionifondi arvelt, täpset mõju on keeruline hinnata. Samas kui depositoorium ei
pea hoiuste kulu edaspidi ise katma depootasude arvelt, siis on potentsiaalselt võimalik
depootasusid ja seega ka valitsemistasusid vähendada. Hoiuste intressikulu võtmine fondi
arvelt ei pruugi seega kokkuvõttes mõjutada negatiivselt fondide tootlust.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatused on püsivad ja seepärast on
fondivalitsejatel võimalik eelkõige leevenenud investeerimispiirangute tingimustes võimalik
investeerida uutesse varaklassidesse oma äranägemise järgi.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga (piiravad,
koormavad) mõjud turuosalistele puuduvad, kuna muudatused on pigem vabastava
iseloomuga – laiendatakse fondide investeerimis- ja diversifitseerimise võimalusi, mh
võimaldatakse pensionifondidel paigutada pensionifondide vahendeid pikema tähtajaga
hoiustesse.
Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju ulatus: väike. Mõjutatud riigiasutuseks on Finantsinspektsioon, kes teeb järelevalvet
pensionifondide üle, täpsemalt fondide osakond. Muudatustest ei tulene
Finantsinspektsioonile uusi tööülesandeid, kohustusi ega muid muudatusi – muudatuste
tulemusel ei kasva töökoormus ega kohustused. Seega puudub vajadus muutustega
kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kokkupuude on ebaregulaarne ja juhuslik. Kuna
muudatustega antakse pensionifondidele võimalus, mitte ei panda kohustusi, siis ei saa olla
kindel kui paljud pensionifondid investeerimispoliitikat muudavad. Ei ole alust arvata, et
kõik pensionfondid muudatustega loodud võimalusi kasutaks, kuna see eeldaks fondi
tingimuste olulist muutmist, mis on aeganõudev protsess. Fondid peavad tingimuste
muutmise Finantsinspektsiooniga kooskõlastama, seega võib vähesel määral ja ajutiselt
Finantsinspektsiooni töökoormus suureneda seoses fondi tingimuste muutmise heakskiitmise
menetlemisaeg. Kuna ei ole alust arvata, et kõik või paljud pensionifondid fondi tingimuste
muutmise võimalust kasutaksid, siis Finantsinspektsiooni kokkupuude on ebaregulaarne
(vaid juhul kui fond soovib tingimusi muuta) ja juhuslik (ei toimu kindlate intervallide vm
kindla ajavahemiku järel).
35
Eesti Pank. Fondide arv fondiliikide lõikes: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/3370/r/3372/3140
50
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud riigiasutuse
jaoks puuduvad kuna muudatuste tulemusel ei suurene Finantsinspektsiooni töökoormus,
samuti ei suurene Finantsinspektsiooni kohustused.
Mõju valdkond III Mõju investoritele
Mõju ulatus: väike. Keeruline on hinnata kui palju praktikas pensionifondi valitsejad uusi
võimalusi kasutavad ja kui paljud investorid on huvitatud võimaluse tekkides vastavasse
pensionifondi investeerida. Üldiselt muudatused investoreid oluliselt ei mõjuta, muudatuste
tulemusel võib mõneti suureneda investoritele pakutavate investeerimisvõimaluste valik, st
investoril on soovi korral võimalus valida fond, mille portfell sisaldab suuremal hulgal
investeeringuid toormetesse.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Olenevalt sellest, kui paljud pensionifondid otsustavad
kasutada võimalust toormetesse investeerimist laiendada, suureneb ka investorite võimalus
neid võimalusi kasutada. Ei ole alust eeldada, et toormetesse investeerimise võimaluse
suurenemisega investorite käitumine muutuks oluliselt, st investorite otsused
pensionifondide osas ei ole muudatuste tulemusel tõenäoline, kuna pigem tehakse
pensionifondi valikuid tootluse põhjal, mitte varaklasside alusel.
Sihtrühma suurus: suur. Pensionikeskuse andmetel on 18.10.2021 seisuga avatud 784 tuhat
pensionikontot, mis sisaldab ka III sambaga liitunuid, keda on umbes 164 tuhat inimest. Juhul
kui inimesel on nii II kui ka III sammas, siis pensionikonto on tal sama. Aktiivselt kogub III
samba pensionifondidesse umbes 130 000 inimest (neil on III sambas vara jääk suurem kui
null). II sambasse on jäämas, kui arvestada maha II sambast raha välja võtjad, umbes 600 000
inimest, kell hulgas on ka pensionieas inimesed.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investorile võib kaasneda negatiivne risk
eelkõige tootluse languse ja fondide riskide suurenemise kaudu. Toormeturg on pigem
volatiilne ja võib suurendada ka pensionifondide riske (lühiajaliselt). Teisest küljest ei ole
toormeturg enamasti korrelatsioonis võlakirja- ja aktsiaturgudega ja seega võimaldavad need
investeeringud just paremini riske maandada portfelli täiendava diversifiteerimise kaudu ning
seeläbi potentsiaalelt tõsta ka fondide tootlikkust just pikas perspektiivis. Investorite vaatest
on investeeringute diversifitseerimise võimaluste suurenemine pigem positiivne. Samuti on
muudatuste tulemusel võimalik toormetesse investeerida vaid väike osa varasid, mis
tähendab, et mõju investoritel on piiratud. Kuna pensionifondid on eelkõige pikaajaliseks
investeerimiseks, siis muutus lühiajalises tootluses investoreid pigem ei mõjuta või mõju on
marginaalne.
Kavandatav meede 4: Investeerimisühingutele ja teistele investeerimisteenuste
osutajatele kohalduvad nõuded seoses jätkusuutlikkusriskide arvestamisega
Mõju valdkond I Mõju turuosalistele
Mõju ulatus: keskmine. Eestis on registreeritud seitse investeerimisühingut36, üheksa panka37
ja 11 tegevusloaga fondivalitsejat38 - muudatused mõjutavad vaid neid, kes
36
Finantsinspektsioon, Eesti investeerimisühingud: https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/investeerimisuhingud/eesti-investeerimisuhingud
37
Finantsinspektsioon, Eesti krediidiasutused: https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0
38
Finantsinspektsioon, tegevusloaga fondivalitsejad: https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad
51
investeerimisteenust osutavad. Investeerimisteenuse osutajad peavad tulevikus kliendi liikide
määramisel võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid. Kuigi sihtrühm peab mõneti muutma
oma seniseid kliendiliikide kindlaksmääramise praktikaid, siis ei ole lisanduv täpsustus liialt
koormav ja meetmetega kohanemisel ei teki eeldatavalt kohanemisraskuseid.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Investeerimisühingud peavad
jätkusuutlikkusteguritega kokku puutuma reeglipäraselt – iga uue väärtpaberi heakskiitmise
protsessis tuleb muuhulgas teha kindlaks sihtrühma kliendiliigid. Samuti peavad
investeerimisühingu juba kehtivate seaduste kohaselt regulaarselt hindama kas väärtpaber
jätkuvalt vastab sihtrühma vajadustele, täiendatud sätte kohaselt ka võttes arvesse
jätkusuutlikkuseesmärke. Seega kokkupuude on reeglipärane, kuid mitte sage.
Sihtrühma suurus: väike. Eestis on seitse investeerimisühingut.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Kohalduvad meetmed,
jätkusuutlikkuseesmärkide arvestamine, on pigem koormava iseloomuga, kuid samas ei
avaldu need tihti ega lisa liialt palju regulatiivset koormust või ülesandeid
investeerimisühingutele. Jätkusuutlikkuseesmärke tulev arvestada seonduvalt väärtpaberi
kliendi liikide kindlaksmääramisega.
Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju ulatus: väike. Järelevalvet Eestis registreeritud investeerimisühingute üle teeb
Finantsinspektsioon ja Eestis on registreeritu seitse investeerimisühingut.
Finantsinspektsiooni tööd muudatused oluliselt ei mõjuta, puudub vajadus muutustega
kohanemisele suunatud tegevusteks ja puudub vajadus käitumise muutmiseks.
Finantsinspektsioon jätkab korrapärast järelevalvelist tegevust, delegeeritud direktiivi
ülevõtmisega peab Finantsinspektsioon muuhulgas kontrollima, kas investeerimisühing on
täitnud organisatsiooniliste nõuete raames ka jätusuutlikkusteguritega arvestamise kohustust,
nt kas investeerimisühing on ajakohastanud sise-eeskirju.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Seoses uute nõuete kehtestamisega ja
investeerimisühingute kohustusega viia sisse jätkusuutlikkusteguritega seotud täpsustused,
suureneb ajutiselt Finantsinspektsiooni töökoormus – kontroll, kas alates 22. november 2022
on investeerimisühingud vajalikud muudatused sisse viinud. Pärast seda on kokkupuude
direktiivi ülevõetud sätetest tulenevate muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud riigiasutuse
jaoks puuduvad. Eestis on registreeritud seitse investeerimisühingut ja organisatsiooniliste
nõuete/ülesannete kontroll on vaid väike osa järelevalve tööst. Vähesel määral võib
suureneda aruandluse ja teabe osakonna mõne töötaja (mitte kogu osakonna) töö ajutiselt.
Mõju valdkond III Mõju investoritele
Mõju ulatus: väike. Investorite käitumises olulisi muutusi ei toimu. Võrreldes
investeerimisühingutega ei tulene muudatustest kohustusi investoritele, vaid
investeerimisühingud kohustuvad klientide huve mitmekülgsemalt arvestama.
Mõju avaldumise sagedus: harv. Investori kokkupuude muudatustega on juhuslik ja harv,
ainult juhul kui investeerimisühingu uue väärtpaberi välja töötab ning seda kliendile turustab.
52
Sihtrühma suurus: väike. Investorid on nii füüsilised kui juriidilised isikud, sh ka kutselised
investorid, keda hinnanguliselt võib olla kuni 10 000.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investorile ei tulene negatiivse iseloomuga
(koormavaid, piiravaid) mõjusid. Pigem tulenevad kliendile vabastava ja kergendava toimega
mõjud, kuna kliendil on tulevikus kergem hinnata, kas väärtpaberi vastava tema
jätkusuutlikkuseesmärkidele. Ehk investorid saavad rohkem asjakohast infot, kas, kuidas ja
milliste jätkusuutlikkusteguritega on neile pakutavates väärtpaberites arvestatud. Seeläbi
saab investor veenduda, kas neile pakutavad väärtpaberid vastavad investori eesmärkidele,
riskiisule. Samuti tagatakse muudatuste läbi, et perspektiivis ei muutu investeeringud
jätkusuutlikkustegurite eiramise tõttu väärtusetuks. Seega rohkem teavet annab investorile
suurema võimaluse oma investeeringuid paremini juhtida. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kavandatav meede 5: Eurofondide fondivalitsejatele kehtestatavad nõuded seoses
jätkusuutlikkusriskide arvestamisega
Mõju valdkond I Mõju turuosalistele
Mõju ulatus: keskmine. Eestis on 11 tegevusloaga fondivalitsejat, kellest viiel on eurofondi
valitseja tegevusluba.39 Seega turuosaliste käitumises tervikuna erilisi muutusi ei toimu. Küll
peavad eurofondi valitseja muutustega kohanemiseks võtma ette tegevusi, eelkõige oma sise-
eeskirjad seadusega kooskõlla viima. Sise-eeskirjade uuendamine ja neisse
jätkusuutlikkusriskide hõlmamine on ühekordne tegevus. Muus osas tuleb fondi sise-eeskirju
uuendada tavapärase regulaarsusega ja eelduslikult püsivalt fondivalitsejate koormust
oluliselt ei mõjuta. Samas ei kaasne sellega eelduslikult kohanemisraskusi.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine – kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane.
Muudatuste tulemusel peab eurofondi valitseja sise-eeskirjades ette nägema
jätkusuutlikkusriskidega arvestamise näiteks uute töötajate värbamisel (et neil oleks
jätkusuutlikkusriskide alased teadmised), aga ka otsustuskorra väljatöötamise ning töötajate
tegevuse reguleerimise juures.
Sihtrühma suurus: väike. Muudatused puudutavad viite fondivalitsejat.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Meetmetega kaasneb teatud
halduskoormus, kuna fondivalitseja peavad ajakohastama sise-eeskirju, täpsustama huvide
konflikti liigi kindlaksmääramise korda ning veenduma, et töötajad arvestavad
jätkusuutlikkusriskidega.
Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju ulatus: väike. Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon ja meetme kasutuselevõtt ei
tingi erilisi muutusi Finantsinspektsiooni töös, ei ole vajadust muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsiooni kokkupuude on juhuslik ja harv.
Samas tuleb juba kehtiva seaduse kohaselt riskijuhtimise reeglite muutmisest teavitada
Finantsinspektsiooni. Kuna seaduseelnõu kohaselt peab eurofondi valitseja ka riskijuhtimise
39
Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad
53
reeglites tulevikus arvestama jätkusuutlikkusriskidega ning riskijuhtimist seetõttu uuendama,
siis võib ajutiselt Finantsinspektsiooni töö suureneda.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga (koormav) mõjud on
vähesed, nagu eelpool mainitud võib ajutiselt ja vähesel määral suureneda töökoormus.
Mõju valdkond III Mõju investoritele
Mõju ulatus: väike. Investorite kui terviku käitumises erilisi muutusi meetmete tulemusel ei
toimu.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Meetmetest ei tulene kohustusi investoritele, seega
kokkupuude kaudne. Tänu kohustusele fondi riskide hindamises ja juhtimises, aga ka
fondivalitseja enda sise-reeglites arvestada jätkusuutlikkusriskidega, aitavad muudatused
paremini investorite riske maandada, st kindlustada investeeringuid võimalike negatiivsete
mõjude eest.
Sihtrühma suurus: suur. 2020. a lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute
omandamiseks sõlmitud 15 000 lepingut, mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra
rohkem. Neist enamus peaksid olema eurofondide osakuomanikud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Muudatused on suunatud fondivalitsejatele
ja muudatusest ei tulene kohustusi investoritele. Võib eeldada teatud positiivset mõju
investoritele, kuna fondi riske hallatakse mitmekülgsemalt.
6.6. Muud mõjud
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt
elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või
regionaalset arengut.
6.7. Hinnanguline koondmõju
Mõju finantsettevõtjate halduskoormusele
Mõju fondivalitsejatele
Koondmõju on väike. Üldkokkuvõttes fondivalitsejate halduskoormus suureneb vaid juhul, kui
fondivalitseja kasutab eelnõuga kehtestatud uusi võimalusi (nende kasutamine ei ole kohustus)
ja ka sellisel juhul suureneb halduskoormus vähesel määral.
Mõju investeerimisühingutele ja pankadele
Koondmõju on väike. Investeerimisühingute halduskoormus kasvab vähesel määral kuna
eelnõust tulenevalt peavad investeerimisühingud tootejuhtimisreeglites arvestama lisaks juba
sätestatud kohustusele kontrollida väärtpaberite vastavust investori vajadustele, tunnustele ja
eesmärkidele, ka jätkusuutlikkusteguritega. Samuti tuleb investeerimisühingutel ajakohastada
sise-eeskirju.
Mõju tegevusloata väikefondi valitsejatele ja registreerimise taotlejatele
Koondmõju on väike. Mõju tegevusloata väikefondi valitsejate halduskoormusele ei suurene
kuna eelnõuga ei kehtestata uusi nõudeid, ei lisata aruandluskohustusi ega sätestata uusi
54
menetlusprotsesse. Eelnõu muudatus jõustab juba kehtivaid nõudeid. Isikud, kes soovivad
taotleda registreerimist tegevusloata väikefondi valitsejana, ei ole samuti mõjutatud, kuna neile
ei kehtestata täiendavaid teabe ega muid nõudeid.
Mõju pensionifondidele
Koondmõju on väike. Eelnõu muudatused ei too kaasa halduskoormuse kasvu
pensionifondidele, pigem on tegemist pensionifondide jaoks vabastava iseloomuga –
laiendatakse fondide investeerimis- ja diversifitseerimise võimalusi.
Mõju kodanike ja tavaettevõtjate halduskoormusele
Mõju jaeinvestoritele40
Koondmõju on väike. Mõju jaeinvestoritele on eelkõige vabastava iseloomuga ja
halduskoormus ei suurene. Jaeinvestoritele ei teki uusi kohustusi ega ülesandeid, kuid nende
õiguste teostamist lihtsustatakse, investeerimisvõimalusi suurendatakse ja investorkaitset
parandatakse. Eelnõuga parandatakse jaeinvestorite ligipääsu teabele, nt alternatiivfondide
pakkumisel jaeinvestoritele peavad fondivalitsejad teavitama jaeinvestoreid nende õigustest.
Samuti suurendatakse jaeinvestorite võimalusi investeerimisel, nt pensionifondide
investeerimisvõimaluste laiendamine peaks mõjutama positiivselt ka jaeinvestorite
valikuvõimalusi. Lisaks tähendab jätkusuutlikkustegurite ja -riskide suurem arvestamine
väärtpaberite tootearenduses ja fondide riskijuhtimises, et jaeinvestorite huvid on
mitmekülgsemalt kaitstud ja nimetatud teguritega seotud riskid paremini maandatud. Samuti
paraneb investorkaitse läbi tegevusloata väikefondi valitsejatele kehtivate nõuete jõustamise.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei
ole seotud kohaliku omavalitsusega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori
töökoormus jääb samaks. Eelnõu mõjutab riiklikest institutsioonidest Finantsinspektsiooni,
kuid kuna Finantsinspektsiooni ei rahastata riigieelarvest, vaid subjektide järelevalvetasudest,
siis mõju riigieelarvele käesolevaga ei ole.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel ei ole plaanis rakendusakte kehtestada ega muuta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja
arvatud selle § 1 punkt 2 ja 21 ning § 4. Seaduse § 1 punkt 2, millega võetakse üle direktiiv
40
Ka FIE-d ja OÜ-d võivad olla investorid ja kui nad ei vasta VPTS-i § 6 lg 2 sätestatule, siis loetakse nad
jaeinvestoriteks.
55
(EL) 2021/2261 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punkt 21, millega võetakse üle
direktiiv (EL) 2021/1270 jõustub 2022. aasta 1. augustil. Seaduse § 4, millega võetakse üle
direktiiv (EL) 2021/1269, jõustub 2022. aasta 21. augustil. Jõustumistähtajad on seotud
eelnõuga ülevõetavate direktiivide jõustumistähtaegadega. Direktiiv (EL) 2019/1160 pidi
jõustuma juba 2021. aasta 2. augustil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-
le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning Eestis asutatud fondivalitsejatele (vt lisatud
märkuste tabelit). Eelnõu on kooskõlastatud ka Justiitsministeeriumiga.
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
56
LISA 1. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive
2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) IFS § 399 lg 91ja 92
Art 1(2) IFS § 80 lg 71
Art 1(3) - - Artikkel 1(3) kohaselt
jäetakse artikkel 91 lõige 3
välja. Nimetatud artikkel
reguleerib õigus- ja
haldusnormide avaldamist
elektrooniliselt.
Art 1(4)(1) IFS § 401 lg 1 p 7–13, § 408 lg 1
Art 1(4)(2) IFS § 408 lg 11
Art 1(4)(3)(a) IFS § 408 lg 1 p 7
Art 1(4)(3)(b) IFS § 408 lg 12
Art 1(5)(a) IFS § 401 lg 1 p 7–13,§ 408 lg 2
Art 1(5)(b) IFS § 401 lg 9, 91, 92,
§ 408 lg 4
Art 1(6)(1) IFS § 4011 lg 1–3, § 4081 lg 1 ja 3
Art 1(6)(2) IFS § 4011 lg 1, § 4081 lg 1
Art 1(6)(3) IFS § 4011 lg 4 ja 5
Art 1(6)(4) IFS § 4011 lg 6, § 4081 lg 4
Art 1(6)(5) IFS § 4011 lg 7
Art 1(6)(6) IFS § 4081 lg 5
Art 1(6)(7) IFS § 401 lg 6, § 4081 lg 4
1
Art 2(1) IFS § 2671 lg 1
Art 2(2)(1) IFS § 2671 lg 4 ja 5
Art 2(2)(2) IFS § 267 lg 6 ja 7, § 2672, § 4091, § 4121
1
Art 2(2)(3) IFS § 2671 lg 2
Art 2(2)(4) IFS § 2671 lg 3
Art 2(3) IFS § 410 lg 5–7
Art 2(4)(1) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1
Art 2(4)(2) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1
Art 2(4)(3) IFS § 4101 lg 4 ja 5; § 4132 lg 6
Art 2(4)(4) IFS § 4101 lg 6; § 4132 lg 4
Art 2(4)(5) IFS § 4101 lg 7
Art 2(4)(6) IFS - Järelevalve reguleeritud IFS-
i 6. osa 30. peatüki 4. jaos
Art 2(4)(7) IFS § 4132 lg 5
Art 2(4)(8) IFS § 410 lg 6; § 4132 lg 4
1
Art 2(5) IFS § 411 lg 8 ja 9
Art 2(6) IFS § 911, § 2701
Art 2(7) - - Komisjoni pädevus
Art 2(8) IFS § 410 lg 1 p 9 ja 10,
§ 413 lg 1 p 9 ja 10,
§ 420 lg 1 p 8 ja 9,
57
§ 421 lg 1 p 9 ja 10,
§ 422 lg 1 p 9 ja 10,
§ 430 lg 1 p 8 ja 9,
§ 431 lg 1 p 9 ja 10,
§ 432 lg 2 p 8 ja 9,
§ 433 lg 1 p 9 ja 10
Art 3 - - Ülevõtmine
Art 4 NA NA Hindamine
Art 5 NA NA Komisjoni pädevus
Art 6 NA NA Jõustumine
Art 7 NA NA Adressaadid
58
LISA 2. Komisjoni delegeeritud direktiivi 2021/1269 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud direktiivi
(EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (EMPs
kohaldatav tekst)
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) VPTS § 8211 lg 6
Art 1(2)a VPTS § 8211 lg 2 ja 21
Art 1(2)b VPTS § 8111 lg 5
Art 1(2)c VPTS § 8214 lg 11
Art 1(2)d VPTS § 8213 lg 1 p 1
Art 1(3)a VPTS § 8210 lg 1
Art 1(3)b VPTS § 8213 lg 1 p1
Art 2 - - Ülevõtmine
Art 3 Investeerimisfondide seaduse § 5 lg 3 Jõustumine
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
Art 4 - - Adressaadid
59
LISA 3. Komisjoni delegeeritud direktiivi 2021/1270 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL
seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (EMPs kohaldatav tekst)
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) IFS § 3571 lg 10
Art 1(2) IFS § 3571 lg 4
Art 1(3) IFS § 3571 lg-d 2,7 ja 8
Art 1(4) - -
Art 1(5) IFS § 3571 lg 3
Art 1(6) IFS § 3571 lg 5
Art 1(7) IFS § 3571 lg-d 6 ja 9
Art 1(8) IFS § 3571 lg 1
Art 2 - - Ülevõtmine
Art 3 Investeerimisfondide seaduse § 5 lg 2 Jõustumine
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
Art 4 - - Adressaadid
60
LISA 4. Direktiivi 2021/2261 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2261, 15. detsember 2021, millega muudetakse direktiivi
2009/65/EÜ seoses põhiteabedokumentide kasutamisega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) fondivalitsejate poolt (EMPs kohaldatav tekst)
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) IFS § 73 lg 71
Art 1(2) IFS § 73 lg 71
Art 2(1) Investeerimisfondide seaduse muutmise § 5 lg 1 Ülevõtmine ja jõustumine
ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Art 2(2) - - Komisjoni teavitamine
61
LISA 5
MÄRKUSTE TABEL
„INVESTEERIMISFONDIDE SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE
SEADUSE EELNÕU“ JUURDE
Arvestatud/
mitte
arvestatud/
Nr. Ettepaneku sisu RMi kommentaar
selgitatud/
Teadmiseks
võetud
I Kooskõlastusring
FINANTSINSPEKTSIOON
1. KAVS § 18 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib Finantsinspektsioon Arvestatud Rahandusministeerium arvestab
tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui taotleja juhid või audiitor Finantsinspektsiooni
ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides tähelepanekuga. Õigusselguse
sätestatud nõuetele. Kui isik on saanud tegevusloa, siis ta ei eesmärgil täpsustatakse KAVS §
ole enam taotleja. Selle lõike teistes punktides on sätestatud 18 lõike 2 punkti 4.
krediidiandja ja –vahendajaga, mitte taotlejaga, seotud
eeldused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku asendada KAVS § 18
lõike 2 punktis 4 sõna „taotleja“ sõnadega „krediidiandja ja –
vahendaja“.
2. Finantsinspektsioonil puuduvad kommentaarid Eelnõuga Teadmiseks Finantsinspektsiooni 21.06.2021
pakutud IFS-i muudatuste kohta. Kuid Finantsinspektsioon võetud kirjas nimetatud ettepanekuid on
pöörab tähelepanu Rahandusministeeriumile 21.06.2021 analüüsitud allpool punktides 3-
edastatud kirjale nr 4.12-2/2194-1, millega 11.
Finantsinspektsioon esitas IFS-i muudatusettepanekuid
väikefondi valitsejate tegevust puudutava regulatsiooni kohta.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku lisada Eelnõusse
nimetatud kirjaga tehtud muudatusettepanekud, sest väikefondi
valitsejate regulatsioon vajab kiirelt muutmist.
3. Kiri 4.12-2/2194-1 Selgitatud Kehtiva IFS § 457 lõike 4 kohaselt
Menetlustasu tõstmine on menetlustasu juba täna 1000
Hetkel kehtiva FIS § 457 lõike 4 kohaselt tasutakse väikefondi eurot. Seega ei ole alust IFSi
valitseja registreerimisel menetlustasu 200 eurot. Kuigi ühelt muutmiseks.
poolt on registreerimise menetlustasu eesmärgiks katta
Finantsinspektsiooni halduskulud, siis võib see toimida ka
taotlejate hulga reguleerijana. Eeltoodust tulenevalt võiks
kehtestada kõrgema menetlustasu, mis Finantsinspektsiooni
hinnangul võiks olla sama, mis fondivalitseja puhul, s.o
vähemalt 1000 eurot.
4. Väikefondi valitsejale miinimumkapitali nõude sätestamine: Arvestatud Rahandusministeeriumi hinnangul
Väikefondi valitsejale võiks sätestada osa- või aktsiakapitali on ettepanek asjakohane.
nõude suuruses 15 000 eurot. Sellise nõude eesmärgiks on Tegevusloga väikefondi
taotlejate osakaalu vähendamine, kuivõrd vajaks juba valitsejate miinimumkapital on
tegutsemise algfaasis suuremas summas raha paigutamist IFSi kohaselt 50 000 ja ka
taotlejasse. Selline nõue on ka Lätis, kelle hinnangul on selline tegevusloata väikefondi valitseja
barjäär olnud toimiv. Lisaks kaotab kapitalinõude kapitalinõue võiks sellele
kehtestamisel Eesti regulatsioon Läti ees oma eelise ning selle sarnaneda. Seega kehtestatakse
võrra võiks väheneda ka taotluste hulk Eestis. tegevusloata väikefondi valitsejate
Lisaks juhime tähelepanu äriregistri seaduse eelnõule, mis miinimumkapitali nõue
näeb ette äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-st 136 teise lause Finantsinspektsiooni ettepanekust
kehtetuks tunnistamise. ÄS § 136 kohaselt „Osakapitali
62
väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 suurem, 25 000 eurot. IFSi
eurot.“ Seega muudatusega tunnistatakse kehtetuks norm, mis lisatakse § 4521.
näeb ette, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500
eurot. Nimetatud muudatuste valguses, kus loobutakse
miinimumkapitali nõudest osaühingute puhul, on oluline
eriseadusega (IFS-ga) sätestada tegevusloata väikefondi
valitsejatele, kes enamikel juhtudel tegutsevad just osaühingu
vormis, seada miinimumkapitali nõue summas 15 000 eurot.
5. Asukoha ja Eestiga seotuse nõude sätestamine: Arvestatud Rahandusministeeriumi hinnangul
Muudatuste peamiseks eesmärgiks on vähendada Eestiga on ettepanek asjakohane. IFS §-i
mitteseotud isikute poolt asutatud fondivalitsejate 453 lisatakse lõige 61, milles
registreerimist Eestis, mis ei too Eestile arvestatavat kasu aga sätestatakse Finantsinspektsiooni
sisaldab endas märkimisväärseid riske. Samas on väga oluline õigus keelduda fondivalitseja
regulatiivne tasakaal, mis ei tõrjuks Eestist välja isikuid, kelle registreerumisest. Üheks
loodud fondid oleksid kasulikud Eesti arengule, majandusele keeldumise aluseks lisatakse ka
ja ärikeskkonnale. Vastavalt IFS § 304 lõikele 2 peab Eestis väikefondi valitseja seose
moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht ja puudumine Eestiga.
tegevuskoht olema Eestis. Tulenevalt e-residentsuse
võimalustest ning arvukatest konsultatsiooni ja postkasti
teenuse pakkujatest Eesti turul, ei ole IFS § 304 lõikes 2
sätestatud piirang vähemalt tegevusloata väikefondi valitsejate
puhul piisav ning puudub ka vastav keeldumisalus selle nõude
mittetäitmisel registreerimisest keelduda.
Seega võiks Finantsinspektsiooni hinnangul IFS § 304 lõikes 2
sätestatud fondivalitseja asukoha ja tegevuskoha nõude eraldi
välja tuua ka IFS §-s 453 koos täiendusega, et väikefondi
valitsejal peab olema piisav seos Eestiga. Vastav
konstruktsioon nõuab lisaks asukohale ja tegevuskohale, mida
on täna Eestis võrdlemisi lihtne hankida, ka täiendavat
põhjendust taotlejalt, milline on tema seos Eestiga ning samas
jätab Finantsinspektsioonile rohkem võimalusi juhtumipõhiselt
hinnata taotleja sobivust Eesti turule.
6. Investeerimisfondide piirangud: Selgitatud/ Finantsinspektsiooni ettepanekut
Väikefondi valitseja poolt valitsetavaid fonde ei ole lubatud Arvestatud ei ole võimalik väljapakutud kujul
avalikult pakkuda. Samas võib väikefondi valitseja pakkuda seadusesse üle võtta.
jaeinvestoritele oma fondi osakuid, kui emissiooni maht ei Finantsinspektsiooni väljatoodud
ületa 2,5 miljonit eurot aastas. Finantsinspektsiooni varasem riske on võimalik maandada, kui
praktika näitab, et registreeritud väikefondi valitsejate piirata väikefondi valitsejate
ärimudel näeb tihti ette osakute pakkumise jaeinvestoritele. fondide pakkumist jaeinvestoritele
Osakute pakkumine väikefondi valitsejate poolt ei ole ja sätestada nõuded fondide osas
reguleeritud samaväärselt kui tegevusloastatud fondivalitsejate avalikustatavale teabele (eelkõige
fondide oma. Investoritel ei pruugi olla ligipääsu kogu nõue, et avaldatav teave peab
dokumentatsioonile ning avalikustatud materjalid ei pruugi olema tõene ja mitte-eksitav).
olla tõesed. Väikefondi valitsejad rakendavad tihti keerulisi Selleks lisatakse IFS §-i 10 uus
investeerimis- ja kauplemisstrateegiaid, investeerivad säte ja § 2651.
krüptovaradesse ja muudesse alternatiivsetesse
instrumentidesse. Olukord, kus väikefondi valitsejad (ka
tegevusloaga väikefondi valitsejad) saavad üsna suures mahus
(2,5mln) pakkuda osakuid jaeinvestoritele kätkeb endas
märkimisväärseid riske. Nende riskide maandamiseks soovib
Finantsinspektsioon lisada väikefondi valitsejatele fondi
osakute pakkumise piirangu, mis on samaväärne IFS § 10 lg 4
punktides 1 ja 2 sätestatud piirangutega, kuid soovib nende
hulgast välja jätta nimetatud normi punktis 3 sätestatud
piirangu.
7. Veebilehtede piirangud: Selgitatud/ Mitteavalikke fonde võib piiratud
arvestatud ulatuses pakkuda ka
63
Finantsinspektsioon on täheldanud, et mõned väikefondi jaeinvestoritele, seega ei ole
valitsejad kasutavad potentsiaalsete klientide leidmiseks võimalik ega mõistlik piirata ka
professionaalselt koostatud veebilehti, mis on kättesaadavad jaeinvestoritele suunatud teabe
kõigile. Kuigi vastavad veebilehed ei sisalda otseseid esitamise viisi, nt veebilehtede
üleskutseid, demonstreeritakse fondide tootlust ja muid avalikustamise piiramine vaid
andmeid, rõhutades häid investeerimisvõimalusi. kutselistele investoritele.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks mitteavaliku fondi Finantsinspektsiooni eesmärki,
fondivalitseja võimaldama kolmandatele isikutele ligipääsu eksitava teabe esitamise piiramine,
fondi materjalidele, statistikale ja finantstulemustele. on võimalik saavutada, kui
Väikefondi valitsejate turu segment on rangelt mitteavalik avalikele fondidele kehtivaid
ning piiride kompamine ei ole aktsepteeritav. Samas ei taha avalikustatava teabe nõuetega
Finantsinspektsioon enda peale võtta vastutust veebilehtede sarnaseid sätteid kohaldada ka
sisu kontrollimise osas. Seega teeb Finantsinspektsioon mitteavalikele fondidele. Selleks
ettepaneku reguleerida mitte veebilehtedel avalikustatavat lisatakse IFS uus säte § 2651.
teavet, vaid seda, kellele fondivalitseja teavet avalikustada
tohib. Vastav piirang peaks kehtima ka tegevusloaga
väikefondi vaitsejatele.
8. Registrist kustutamine: Arvestatud IFS §-i 453 lisatakse lõige 10.
Kehtiva õiguse järgi on Finantsinspektsioonil õigus kustutada
väikefondi valitseja registrist, kui väikefondi valitseja teavitab
viivitamata Finantsinspektsiooni tegevuse lõpetamisest või kui
ta ei ole kahe kuu jooksul alustanud fondi valitsemist ning
esitab seda kinnitavad andmed. Seega on registrist kustutamine
seatud sõltuvusse üksnes väikefondi valitseja enda teavitusest.
Eeltoodust tulenevalt tuleks IFS-i täiendada nii, et selles oleks
sätestatud ka registrist kustutamise alused Finantsinspektsiooni
algatusel.
9. Täiendavate andmete küsimine taotluse esitamisel ning aluste Arvestatud IFS § 453 lg 3 sõnastust
lisamine registreerimisest keeldumiseks: muudetakse, lisatakse sätted,
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks täiendada ka taotlusega milles määratletakse
esitatavate andmete nimekirja. Lisaks on kehtiva seaduse registreerimise keeldumise alused.
kohaselt Finantsinspektsioonil õigus jätta
registreerimisavaldus rahuldamata üksnes juhul, kui esitatud
andmed ei vasta IFS § 453 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Eeltoodust tulenevalt tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul
ette näha ka täiendavad alused registreerimisest keeldumiseks.
10. Järelevalve ulatus: Arvestatud Finantsinspektsioon täpsustas
Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et muudatuste hilisemas e-kirjas, et
rakendamisel võib tekkida vajadus muuta ka muudatusteks § 455 lõikes 8
Finantsinspektsiooni järelevalve ulatust (IFS § 455 lõige 8). vajadust ei näe.
11. Üleminekuperiood ja rakendussätted: Arvestatud Ülemineku ajaks ette nähtud kuus
Seoses täiendavate nõuete kehtestamisega väikefondi valitseja kuud.
tegevusele (nt asukoha nõue, miinimumkapitali nõue) tuleb
ette näha rakendussätetega ülemikuperiood, et millise aja
jooksul olemasolevad väikefondi valitsejad end uute nõuetega
peavad vastavusse viima ning millised on tagajärjed ja
Finantsinspektsiooni õigused, kui seda ei tehta (nt registrist
kustutamine).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
12. Eelkõige on arusaamatu eelnõu koostaja hinnangu kujunemine Arvestatud
mõjule seletuskirja punkti 6.5. tabeli alapunktides 1.4. ja 1.1.
Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: 1)
mõju ulatus; 2) mõju avaldumise sagedus; 3) mõjutatud
sihtrühma suurus; 4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski.
Alapunkt 1.4. puhul on tegemist pigem muudatuse
kirjeldusega aga mitte mõju hindamisega. Välja on toodud
hindamise põhjenduseta lihtsalt, et üldine mõju on keskmine.
64
Samuti võiks minu arvates selgem olla tabeli alapunkt 1.1. –
välja on loetav vaid, et eelnõu koostaja arvates on üleüldine
mõju väike ja kaudne, kuid selgitus/mõttekäik selleni on
kesine.
LHV
13. Investeerimisfondide seaduse (edaspidi: IFS) § 121 lg 2 Arvestatud
punktide 2 ja 3 kohaselt on lubatud pensionifondi vara
investeerida väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mille
alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist.
§-s 123 on sätestatud nimetatud instrumentide osas
investeerimispiirang, milleks on kuni 5% pensionifondi vara
väärtusest.
Seaduse eelnõu, millega muudatus tehti ning pensionifondidele
väärismetallidesse investeerimine lubati, seletuskirjas on
toodud järgnev:
„Seotud väärtpaberite all käsitletakse muuhulgas
väärtpabereid, mis sisaldavad õigust saada ekvivalentset
väärtust ehk on seotud väärismetallide või nende väärtuse
muutusega (nt väärismetallide indeksid, indeksfondid ehk ETF-
id). Ehk antud väärtpaberid võivad hõlmata ka sünteetilisi
instrumente, mille tootlus sõltub väärismetallide hinnast.
Samuti võivad siia alla kuuluda näiteks ka väärismetallide
indeksitega seotud väärtpaberid ja kullafutuur, mida täidetakse
üksnes rahas.“
Enne 2015. a lähtuti pensionifondide vara investeerimisel
eurofondidele kohalduvast keelust investeerida
väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mille alusvaraks on
väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009,
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate
õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi:
Eurofondide direktiiv) on vastav piirang sätestatud aga
mõnevõrra kitsamalt, keelates eurofondil investeerida
väärismetallidesse ning nende sertifikaatidesse (Art 50 2.b)).
Eurofondide direktiiv ei keela eurofondidel selgesõnaliselt
investeerida teistesse investeerimisfondidesse, mille tootlus
sõltub väärismetallide hinnast. Seda piiravad reaalsuses küll
nendele fondidele, millesse eurofondi vara investeerida tohib,
kehtestatud nõuded (eelkõige hajutatuse nõuded).
Ei euro- ega pensionifondide puhul ei kuulu lubatud
varaklasside hulka toormed (commodities). See tähendab, et
kummagi fondi puhul ei ole lubatud ei otse, ega läbi
tuletisinstrumentide (vastavalt IFS § 111 lg 1 ja IFS § 103 lg 1
sätestatule, mis toob välja alusvaraks sobivad instrumendid)
investeerida toormetesse. Küll aga ei ole sellised investeeringud
pensionifondide puhul keelatud läbi teiste fondide. Eurofondide
puhul saavad praktikas probleemiks taaskord ranged sihtfondi
hajutatuse nõuded. See tähendab, et sellistesse
investeerimisfondidesse, mille hind sõltub otseselt toorme
hinnast, investeerimisele pensionifondide puhul muid kui
fondide investeerimispiiranguid ei kohaldata.
Eelnevast tulenevalt võiks kaaluda väärismetallidele ning
nendega seotud väärtpaberitele ja toormetele ning nendega
seotud väärtpaberitele pensionifondide puhul kohaldada
analoogseid nõudeid. Hetkel kohalduv 5% investeerimispiirang
väärismetallide osas, võttes arvesse, et selle alla lähevad ka
kulda investeerivad ETF-id, on liialt piirav. Meie ettepanekuks
on lubada pensionifondidele ka toormetesse investeerimist
65
kasvõi läbi tuletisinstrumentide ning kohaldada
väärismetallidele, toormetele ning eelnevatega seotud
väärtpaberitele koondpiirangut, mille suurus võiks olla kuni
25%.
Ettepanek: (a) Muuta IFS § 121 lg 2 ning lisada sellele punkt 5
järgnevas sõnastuses „väärtpaberitesse ja
tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on toormed või mille
hind sõltub toormetest“.
(b) Muuta IFS § 123 ning sõnastada see järgnevalt:
„§ 124. Investeerimine väärismetallidesse ja toormetesse
Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse,
mille alusvaraks on väärismetall või toormed või mille hind
sõltub eelnimetatutest, paigutada kokku kuni kahekümne viie
protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“
14. IFS-i sõnastuse kohaselt kohaldatakse nii kohustuslikele kui Arvestatud
vabatahtlikele hoiustele eurofondide sätteid lähtuvalt § 121 lg 1
toodud üldnõudest ning asjaolust, et pensionifondide puhul ei
ole hoiuste osas sätestatud teisiti.
Eelnevast tulenevalt tuleb pensionifondide vara investeerimisel
järgida ka § 106 sätestatud piirangut, mille kohaselt võib fondi
vara investeerida nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga
hoiustesse. Kui eurofondide puhul, mille vara investeeritakse
peaasjalikult reguleeritud turul kaubeldavatesse
instrumentidesse ning avalikult pakutavatesse ja kindlaid
hajutamispõhimõtteid järgivatesse fondidesse, on piirang
sellisel kujul mõistetav, siis pensionifondidel on lubatud vara
olulises osas investeerida ka reguleeritud turul
mittekaubeldavatesse instrumentidesse ning kinnistesse ja
mitteavalikesse fondidesse, kinnisasjadesse ja
väärismetallidesse.
Pensionifondide lubatud instrumentide loetelu kontekstis ei ole
hoiuste piirang sellisel kujul mõistlik. Kuivõrd pensionifondid
võivad märkida krediidiasutuse kogu mitteavalikult pakutava
emissiooni, oleks pensionifondidega võimalik tekitada
pikaajalisele hoiusele sarnane instrument, samas sellise
lahendusega kaasneksid fondidele ka hoiusega võrreldes
suuremad tehingudokumentatsiooni kulud.
Eelnevast tulenevalt on ettepanek sätestada pensionifondidele
eripiirang, mille kohaselt pensionifondi vara on lubatud
investeerida ka pikematesse kui 12-kuulise tähtajaga hoiustesse,
ent säilitatakse nõue, mille kohaselt krediidiasutus peab olema
registreeritud kas lepinguriigis või kolmandas riigis, mille
suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad
Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele
nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
Ettepanek: Muuta IFS § 121 ja lisada sellesse lõige 31 järgnevas
sõnastuses „Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet
ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel“.
15. Vastavalt IFS § 289 lg 1 p 1 sätestatule on depositooriumi Arvestatud
ülesanne hoida fondi raha, väärtpabereid ja muud vara, mida on
võimalik hoida. § 293 lg 3 kohaselt on depositooriumil õigus
saada depooteenuste osutamise eest tasu ja hüvitist nende
teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt
depoolepingule, fondi alusdokumendile või prospektile.
IFS § 65 lg 4 kohaselt makstakse depootasu ning muud § 58
lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetamata tasud ja kulud
fondivalitseja arvel. § 58 lg 3 viitab fondi arvel tehingu
tegemisega vahetult seotud ülekandekuludele ja teenustasudele
ning muudele fondi alusdokumendis nimetatud fondi
valitsemisega seotud tasudele ja kuludele.
66
Võttes arvesse asjaolu, et § 293 lg 3 kehtiv sõnastus lubab
depositooriumil saada depooteenuse osutamise eest lisaks tasule
ka hüvitist teenuste osutamisel tehtud kulutustele (vastavalt
depoolepingus ja fondi dokumentatsioonis toodule), on meil
tekkinud küsimus, kas kohustusliku pensionifondi puhul oleks
lubatud depositooriumile fondi arvel depoopangas avatud
kontol raha hoidmisega seonduv negatiivse intressi kulu
hüvitada, kuivõrd see ei kuulu depootasu määra sisse, vaid
oleneb fondi arvel hoitava raha hulgast ning depositoorium ei
võta selle eest eraldi tasu, vaid soovib hinnakirja alusel ECB
intressimäära hüvitamist (depositooriumile depooteenuse
osutamisel tekkinud kulutus).
Raha hoidmise osas sätestab IFS võrreldes Eurofondide
direktiiviga depositooriumile lisakohustuse, kuivõrd
Eurofondide direktiivi kohaselt on depositooriumi ülesandeks
raha osas üksnes rahaliste vahendite üle arvestuse pidamine
ning selle kontrollimine, et kontod, millel fondi raha hoitakse,
vastavad direktiivis toodud nõuetele. Hoidmiskohustus
kohaldub üksnes väärtpaberitele, mille hoidmine
depositooriumis on võimalik. Juhul, kui kehtivat IFS-i ei ole
teie hinnangul võimalik tõlgendada nii, et raha hoidmisega
seonduvate kulude hüvitamine depositooriumile on
kohustusliku pensionifondi arvel seadusega lubatud, võiks
kaaluda IFS-i muutmist selliselt, et depositooriumi ülesanded
on fondile kuuluva raha osas Eesti õiguses sätestatud sarnaselt
Eurofondide direktiivile. See ei jätaks kahtlust, et raha hoidmise
kulu ei saa käsitleda depootasus sisalduva tasuna ning sellele ei
kohaldu IFS § 65 lg 4.
Ettepanek: Muuta IFS § 289 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see
järgnevalt: „hoiab fondi väärtpabereid ja muid
finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud vara
kohta peab arvestust“.
Eesti Pangaliit
16. Eelnõuga muudetakse muuhulgas KAVS § 43 lõikeid 3 ja 4, et Arvestatud
viia need kooskõlla hüpoteekkrediididirektiiviga (MCD annab
selgesõnalise nõude, et tasustamine ei tohi üldse sõltuda
heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute
arvust või osakaalust). Juhime tähelepanu, et antud KAVS-i
sätted kohalduvad nt liisingule, kuid krediidiasutustele
kohalduvad vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 57 1
lõiked 12 ja 13, kus on sama põhimõtet sisaldavad laused jäetud
muutmata. Leiame, et hüpoteekkrediididirektiivi ühetaolise
ülevõtmise huvides peaks muutma ka KAS § 57 1 lõikeid 12 ja
1 3.
II Kooskõlastusring
Justiitsministeerium
17. Sisulised märkused Olulises osas Eelnõu sisaldab üksikuid norme,
Juhime tähelepanu, et EL õigusega seotud eelnõusse ei arvestatud mis ei tulene otseselt direktiivide
kavandata norme, mis ei ole vajalikud direktiivi ülevõtmiseks. ülevõtmisega, kuid neil on kaudne
See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse ülevõtmist. puutumus EL õigusega (nt
Sellest tulenevalt palume eelnõu muuta ja välja jätta kõik ülevõetud direktiivi täpsustamine).
muudatused, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega ning
kavandada need muudatused eraldi eelnõuga.
67
18. Märkused mõjude kohta Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Juhime
Juhime tähelepanu, et kuigi EL õigusest tulenevate muudatuste tähelepanu, et VKE-de
üks suur eesmärk on ettevõtjate, seejuures eelkõige VKE-dele rahastamise paranemisest on
ning idufirmadele parema ligipääsu tagamine riskikapitalile käsitletud eelnõu sissejuhatavas
(seletuskirja p 2.1.), ei olnud mõjude osas sellele enam eraldi osas. VKE-de rahastuse
tähelapanu pööratud. Seetõttu palume mõju VKE-dele paranemine on seotud
asjakohastes mõjuanalüüsi lõikudes välja tuua, et paremini kapitaliturgude liidu üldise parema
tõendada muudatuste seost ettevõtjate olukorra paranemisel toimimisega, millest
kapitali kaasamiseks. Kui mõju võib pigem lugeda kaudseks, investeerimisfondid moodustavad
saab seda käsitleda nt üldiste majandusmõjude kontekstis. ühe osa. Seega käesolevad
muudatused ei ole otseselt seotud
VKE-de rahastuse paranemisega.
Eelnõu mõju VKE-dele on
kaudne.
19. Kuigi eelnõu seletuskiri pöörab piisavalt tähelepanu Arvestatud Halduskoormuse koondmõju on
muudatustest mõjutatud sihtrühmade halduskoormuse lisatud seletuskirja punkti 6.7.
hindamisele, palume siiski seletuskirja koostajatel eraldi
hinnata kõigi eelnõu muudatuste halduskoormuse koondmõju
nii kodanikele kui ka ettevõtjatele nende erinevates rollides –
kas investorina või investeerimisteenuste vahendajatena.
20. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud Muudatused lisatud eelnõusse
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja läbivalt.
seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta.
Finantsinspektsioon
21. Eelnõu § 1 punkti 1) kohaselt täiendatakse IFS §-i 10 lõikega 6, Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
millega nähakse ette piirangud väikefondi valitseja poolt võetud kaalume vastava muudatuse
valitsetud fondide osakute, aktsiate või osade pakkumise mahul tulevikus.
investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena.
Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk täiendavalt kaitsta
jaeinvestoreid. Samas ei pruugi Finantsinspektsiooni hinnangul
nimetatud sätte lisamine olla piisav, et vähendada riski, et
väikefondi valitsejad kaasavad enda fondidesse asjatundmatute
jaeinvestorite varasid. Seega oleks eelnõuga lisatava IFS § 10
lõikega 6 samadel eesmärkidel vajalik lisada täiendav piirang,
mis sätestab väikefondi valitseja poolt valitsetavasse fondi
investoritelt kaastavaks miinimaalseks investeeringuks 50 000
eurot.
22. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks eelnõus toodud IFS § 453 Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
lõike 21 sõnastust muuta, et see hõlmaks täiendavaid võetud kaalume vastava muudatuse
dokumente ja asjaolusid, mis on olulised väikefondi valitseja tulevikus.
registreerimise menetluses. Väikefondi valitseja registreerimise
raames tuleks täiendavalt olemasolevale infole nõuda, et
taotleja esitaks järgneva täiendava info: (i) väikefondi valitseja
asukoha ja tegevuskoha aadress Eestis; (ii) põhjendus, millest
nähtub väikefondi valitseja piisav seos Eestiga; (iii) analüüs,
millest nähtuks, et valitsetavad fondid vastavad
investeerimisfondi üldtunnustatud põhimõtetele.
23. Eelnõu § 1 punktiga 54) muudetakse IFS § 453 lõiget 3 viitega Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
eelnõuga loodavale § 453 lõikele 21 . Finantsinspektsiooni võetud kaalume vastava muudatuse
hinnangul tuleks nimetatud sätet muuta viisil, et tegemist tulevikus.
Finantsinspektsioonil oleks võimalik nõuda laiemalt asjakohast
informatsiooni, mis võib olla vajalik väikefondi valitseja
registreerimise raames. Sätte sõnastuse laiendamine on vajalik,
sest menetluse jooksul võivad tõusetuda Finantsinspektsioonil
põhjendatud kahtlused või huvi taotleja tegevuse või andmete
68
suhtes, mis ei pruugi seonduda väga kitsalt IFS § 453 lõigete 2
ja 21 nimetatud teabe täpsustamisega.
24. Eelnõu § 1 punktiga 55) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 31 , Teadmiseks Eelnõust nimetatud punkt
mille kohaselt Finantsinspektsioonile esitatavate lisaandmete võetud kustutatud.
selgituste sisu, koostamise alused ja esitamise korra võib
kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuigi
vastava määrusega võiks ka näiteks adresseerida käesoleva
dokumendi punktis 2 nimetatud ettepanekuid, ei ole eelnõuga
määruse kavandit või eelnõud esitatud, mistõttu ei ole võimalik
hinnata määruse väärtust väikefondi valitsejate
registreerimisega seotud murekohtade lahendamisel.
25. Eelnõu § 1 punktiga 57) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 61 , Arvestatud Tulenevalt IFS § 453 lg 51
mis näeb ette, et Finantsinspektsioon võib keelduda väikefondi lisamisest on nii eelnõus kui
valitseja registrisse kandmisest, kui väikefondi valitsejal seletuskirjas jõustatud IFS § 304 lg
puudub seos Eestiga või kui seos Eestiga ei ole piisav. Kuigi 2 kohast nõuet, et fondivalitseja
keeldumise alusena on seos Eestiga sätestatud, siis sõnaselget asukoht ja tegevuskoht peavad
vastavat nõuet aga ei ole kehtivas seaduses ega Eelnõuga ette olema Eestis.
nähtud. Eelnevast tulenevalt tuleb Eelnõuga kehtestada
õigusselguse huvides tuleks seadusesse kehtestada järgmine
nõue: „Tegevusloata väikefondi valitseja, asukoht ja
tegevuskoht peavad olema Eestis ning väikefondi valitsejal
peab olema piisav seotus Eestiga.“.
26. Eelnõu § 1 punktiga 58) täiendatakse IFS §-i 453 lõikega 10, Arvestatud Eelnõusse on lisatud parandatud
millega loetletakse asjaolud, mille esinemisel võib IFS § 453 lg 10 mis nimetab
Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist kustutada. registrist kustutamise alused, sh
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks eelnõus toodud sõnastust kui ei täideta registreerimiseks
täiendada alustega, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil vajalikke nõudeid, sh kui
õigus väikefondi valitseja registrist kustutada, kui i) fondivalitseja asukoht või
fondivalitseja ei ole tõendanud algkapitali olemasolu ning ii) tegevuskoht ei ole Eestis.
puudub seos Eestiga. Tegemist on oluliste alustega, mille
olemasolul oleks Finantsinspektsioonil selgemad õiguslikud
alused, et tagada selliste väikefondi valitsejate tegevus Eestis,
kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Nende aluste lisamist
toetab ka asjaolu, et kui need nõuded ei ole täidetud, siis võib
keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest. Järelikult
kui Finantsinspektsioonile saab näiteks teatavaks, et isikul
puudub seos Eestiga, siis peab jääma Finantsinspektsioonile
õigus väikefondi valitseja registrist kustutada.
27. Hetkel kehtiva Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 Teadmiseks Kehtiva FIS § 457 lg 4 kohaselt
kohaselt tasutakse väikefondi valitseja registreerimisel võetud väikefondi valitseja
menetlustasu 200 eurot. Kuigi ühelt poolt on registreerimise registreerimisel tasutakse
menetlustasu eesmärgiks katta Finantsinspektsiooni menetlustasu 1000 eurot.
halduskulud, siis võib see toimida ka taotlejate hulga
reguleerijana. Eeltoodust tulenevalt võiks kehtestada kõrgema
menetlustasu, mis Finantsinspektsiooni hinnangul võiks olla
sama, mis fondivalitseja puhul, s.o vähemalt 1000 eurot.
28. Kehtiv IFS § 448 lõige 1 loetleb punktide 1 kuni 3 näol ette Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
kriteeriumid, millele olulist osalust omandada sooviv isik peab võetud kuid kaalume vastava muudatuse
vastama. IFS § 448 lõige 3 sätestab andmed, mis tuleb olulist tegemist tulevikus.
osalust omandada sooviva isiku poolt esitada. Samas ei ole IFS
§ 448 lõikes 3 sätestatud andmete põhjal võimalik hinnata kõiki
§ 448 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud asjaolusid, muu
hulgas taotleja finantsseisundit, seoseid rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega, isiku mainet jmt. Eelnevast
tulenevalt on Finantsinspektsioonil vajalik menetluse raames
küsida olulist osalust omandada sooviva isiku käest juurde IFS
69
§ 324 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.
Finantsinspektsiooni hinnangul oleks nii olulist osalust
omandada soovivatele isikutele kui ka Finantsinspektsioonile
selgem ja vähem koormavam, kui seaduses oleks sätestatud
selgelt dokumendid ja andmed, mille küsimine on
Finantsinspektsioonile vajalik, et hinnata isiku vastavust juba
praegu kehtivas IFS-s sätestatud nõuetele. Selgus menetluse
alguses esitatavate andmete osas on sedavõrd olulisem, kui
arvestada olulise osaluse menetluse lühikesi tähtaegasid.
29. IFS § 88 lõike 4 sõnastust tuleks muuta, et asjakohaste fondide, Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
välja arvatud pensionifondide, kohta käiva aruandluse esitamise võetud kuid kaalume vastava muudatuse
tähtaega oleks 10 päeva asemel 15 päeva jooksul. IFS § 88 lõike tegemist tulevikus.
4 kohaselt esitab fondivalitseja või aktsiaseltsfond
Finantsinspektsioonile aruanded kümne päeva jooksul pärast
aruandeperioodi lõppu. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks
sättes nimetatud tähtaega pikendada viie päeva võrra. Fondidele
kehtestatud aruandluse raames esitatakse
Finantsinspektsioonile andmed mh. fondi vara puhasväärtuse
(edaspidi NAV) kohta. Aruannete esitamise tähtaja
pikendamine viie päeva võrra on vajalik, sest teatud tüüpi
fondide puhul on osutunud keeruliseks NAV arvutamiseks
vajalike algandmete kogumine kümne päeva jooksul pärast
aruandeperioodi lõppu. Eelnev muudatus ei hõlmaks
pensionfonde.
30. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 56 Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
lõike 3 sõnastust tuleks muuta, et sätestada tähtaeg, mis ajaks võetud kuid kaalume vastava muudatuse
hiljemalt peavad krediidiandjad või äriühingust tegemist tulevikus.
krediidivahendajad esitama Finantsinspektsioonile samas sättes
nimetatud dokumendid. Kehtiva sõnastuse kohaselt on KAVS §
56 lõikega 3 kehtestatud tingimusliku tähtaja määramine tekitab
raskusi järelevalve teostamisel, sest tingimuse täitmata jätmine
vabastab subjekti kohustuse täitmisest. Finantsinspektsiooni
hinnangul oleks seega vaja täiendada KAVS § 56 lõiget 3
täiendava tähtajaga, mille saabumine ei sõltu subjekti enda
tegevusest.
31. Registreeringuga tegevusloata väikefondi valitsejatele tuleb Teadmiseks Käesolevas eelnõus ei ole
kehtestada järelevalvetasule sarnane regulaarse tasu kohustus võetud regulaarse tasu kohustust lisatud,
hüvitamaks Finantsinspektsiooni kulud ja vähendamaks nende kuid kaalume vastava muudatuse
subsideerimist finantsjärelevalve subjektide poolt. Kuna Eestis tegemist tulevikus.
peab selliseid kõiki finantsjärelevalve alla mitteliigituvaid
toiminguid TLTFV osas tegema Finantsinspektsioon, mille
tegevust finantseeritakse eelkõige finantsjärelevalvesubjektide
makstavatest järelevalvetasudest (FIS § 35 jj), TLTFV aga FIS
§ 45-7 lg 4 kohaselt tasub üksnes TLTFV registreerimisel
menetlustasu 1000 eurot, siis kerkib küsimus, kes subsideerib
Finantsinspektsiooni tegevust TLTFV suhtes peale
registreerimist teostatavate toimingute osas? Praeguseks on
registrisse kantud 35 TLTFVd, ootel 29 menetlust ning
toimingute maht ja keerukus ka pärast registreeringut oluliselt
kasvamas.
32. Tegevusloata väikefondivalitsejate registreeringu raamistik Arvestatud Eelnõusse on lisatud vastavalt:
vajab aluseid registreeringust keeldumiseks ja kehtetuks IFS § 453 lg 51 registreerimisest
tunnistamiseks vältimaks registreeringu kasutamist investorite keeldumise alus ja IFS § 453 lg
eksitamisel, juhtimaks riske Eesti finantsturule, eriti 10 registrist kustutamise alused.
õiguspäraselt ja läbipaistvalt tegutsevate tegevusloata
väikefondivalitsejate huvides. Kehtivast seadusest on puudu
registreerimisest keeldumise ja registreerimise lõpetamise
sobivad alused. Praegune õiguslik regulatsioon laseb
formaalsuste täitmisel saavutada olukorra, kus
Finantsinspektsioon peab TLTFV registreerima.
70
AS LHV Varahaldus
33. Toormete lisamine pensionifondide lubatud varaklasside Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
loetellu (küll alusvarana) ning väärismetallide ja toormete võetud kuid kaalume vastava muudatuse
investeerimispiirangu leevendamine on meie hinnangul tegemist tulevikus.
mõistlik ning vajalik muudatus. Küll aga kulub alates seaduse
jõustumisest üsna pikk aeg enne kui lisandunud võimalust saab
fondi vara investeerimisel kasutada, kuna muudatus eeldab
fondi tingimuste muutmist (eeldatavasti oluline muudatus).
Viivitus tuleneb sellest, et erinevalt muudest fondidest on
pensionifondide puhul fondi dokumentatsiooni muutmine
märksa pikem protsess (jõustumine on seotud osakute
vahetamise avalduste jõustumise võimalike tähtaegadega).
Pärast seadusemuudatuste jõustumist, mis eeldavad fondi
tingimuste muutmist (sealhulgas just lubatud varaklasside
loetelu täiendamine) tuleb fondivalitsejal muudatus
tingimustesse sisse viia ja Finantsinspektsioonile
kooskõlastamiseks edastada. Tingimuste kooskõlastamise
järgselt, mis võtab kuni 6 kuud, tuleb muudetud tingimused
avalikustada. Tingimuste muudatuste jõustumine on võimalik
kõige varem 100 päeva pärast nende avalikustamist, aga üksnes
kolmel päeval aastas – s.t avalikustamisest jõustumiseni võib
minna ka üle 200 päeva. Kogu protsess kestaks seega kokku
rohkem kui aasta. Kui lisada sellele seaduse muutmise aeg, võib
rääkida juba mitmest aastast. Uued varaklassid jõuavad seega
pensionifondidesse märkimisväärse viivitusega.
Konservatiivsete pensionifondide puhul on jõutud lahenduseni,
kus 80% fondi varast peab olema investeeritud IFS § 129 lg 1
nimetatud varasse ja ülejäänu osas (peale aktsiate) piiranguid ei
ole – s.t on lubatud samadesse instrumentidesse investeerida,
mis ka teistele pensionifondidele lubatud on. Meie ettepanek on
selleks, et pensionifondidele edaspidi võimaldada ka
varaklasside osas senisest suuremat paindlikkust, kasutada IFS
§ 121 lõikes 2 analoogset lahendust – jätta kindlaks määratud
osakaalu (meie ettepanek 10%) osas täpsustamata, millistesse
varaklassidesse või instrumentidesse pensionifondi vara
investeerida võib. Kui sama lahenduse kasutamine oleks
lubatud ka fondi tingimustes (viitamine muudele prospektis
täpsustatud instrumentidele), oleks võimalik selles piiratud
ulatuses lisada ka uusi varaklasse, täites üksnes prospekti
olulise muutmise nõudeid.
Eelnevaga seonduvalt on ettepanek
a) muuta lisaks eelnõus toodule täiendavalt §-i 121 sõnastust
ning lisada lõikele 2 punkt 5 järgnevas sõnastuses:
„muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud
instrumentidesse.“
b) lisada §- 121 lõige 23 järgnevas sõnastuses:
„Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud
instrumentidesse, mida ei ole nimetatud sama lõike punktides
1-4, punktis 21 ega käesoleva seaduse §-is 103, võib
investeerida kuni 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest.“
COBALT/ Ellex
34. Täiendava „seos Eestiga“ nõude asemel võiks kaaluda muid Osaliselt
meetmeid, mis võiksid ühtlasi paremini maandada seletuskirjas arvestatud
väljatoodud riske (mis võivad esineda ka kohalike
fondivalitsejate puhul).
Nimelt, kuivõrd fondivalitseja peab lisaks Finantsinspektsiooni
registreeringule saama ka Rahapesu Andmebüroo tegevusloa ja
vastava menetluse käigus Rahapesu Andmebüroo juba
kontrollib, kas (i) fondivalitsejal on olemas kontaktisik, kes
71
töötab alaliselt Eestis, (ii) fondivalitsejal, tema juhtorgani
liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul puudub
kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või
muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning (iii) neil isikutel
on korrektne ärialane maine, võiks kaaluda Rahapesu
Andmebüroo tegevusloa olemasolu sätestamist
Finantsinspektsiooni poolt väikefondi valitseja registreerimise
eeldusena.
Lisaks võiks kaaluda, kas anda Finantsinspektsioonile võimalus
keelduda väikefondi valitseja registreerimisest, kui väikefondi
valitseja või mõni temaga seotud ülalnimetatud isikutest on
seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis viitab suuremale
rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile.
35. Finantsinspektsioonile võimaluse andmine kustutada Arvestatud Eelnõu muudetud,
väikefondi valitseja registrist, kui fondi valitsemist ei ole Finantsinspektsioon võib registrist
alustatud 2 kuu jooksul fondivalitseja kustutada kui
2-kuuline periood on aga selgelt liiga lühike. Fondi closing võib valitsemist ei ole alustatud kuue
viibida erinevatel põhjustel (paljude investoritega paralleelselt kuu jooksul.
peetavad läbirääkimised jms), selle rihtimine nii kitsasse
ajaaknasse võib osutuda väga keeruliseks. Leiame, et vastav
periood võiks olla 12 kuud, äärmisel juhul 6 kuud.
36. Jaeinvestoritele pakkumisele 1 MEUR piiri seadmine Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust
Era- ja riskikapitalifondid on sageli sunnitud oma investorid kustutatud. Siiski kaalume
jaeinvestoriteks lugema. Fondidesse investeerivad näiteks tulevikus, kas suurema
family office tüüpi investorid, endised iduettevõtete asutajad ja investorikaitse eesmärgil oleks
teised, kelle puhul ei pruugi täidetud olla vähemalt kaks vajalik vastava künnise muutmine
tingimust, mis võimaldaks investori kutseliseks investoriks või teatud piiri sätestamine.
hinnata (ei pruugi olla finantsvaldkonna töökogemust ega
kümmet tehingut kvartali kohta, kuivõrd era- ja riskikapitali
valdkonda eristab börsitehingutest võrdlemisi väike tehingute
arv). Samas on tegemist valdkonnas kogenud inimestega, kes
suudavad suurepäraselt hinnata vastavate investeeringutega
kaasnevaid riske. Kuivõrd ainuüksi ühe investori investeeringu
suurus võib olla mitu miljonit, raskendaks mistahes taolise
rahalise künnise seadmine oluliselt fondivalitsejate võimalusi
fonde asutada.
Ülaltoodud põhjustel on meie fondivalitsejate jaoks kriitilise
tähtsusega, et täiendava piiranguta säiliksid Prospektimääruse
erandid, mis võimaldavad pakkuda vähemalt 100 000 euro eest
investori kohta, vähem kui 150-le jaeinvestorile jne. Seetõttu
teeme ettepaneku kõnealune jaeinvestoritele pakkumise piirang
eelnõust välja jätta. Samas ei ole meil midagi selle vastu, kui
IFS § 10 lg 4 p 3 järgne 2,5 MEUR künnis viia 1 MEUR
tasemele. Eeldatavasti oleks see abiks sotsiaalmeedia jms
üldiste kanalite kaudu pakutavate fondide ohjamisel ning
võimaldaks ka VPTS ja IFS järgseid avaliku pakkumise ja
põhiteabedokumendi või prospekti künniseid ühtlustada.
FinanceEstonia
37. Muudatuseelnõu § 1 punkt 1, millega täiendatakse IFS § 10 Arvestatud Nimetatud punkt on eelnõust
lõikega 6 järgmises sõnastuses: “(6) Väikefondi valitseja kustutatud.
valitsetavate fondide osakuid, aktsiaid või osasid võib pakkuda
isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena,
koguväärtusega kuni miljon eurot kõigi lepinguriikide kohta
kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku
jooksul.” Kommentaar: Seletuskiri lisab põhjenduse, et senine
pakkumise piirang väikefondi valitsejale ei ole piisav, kuna
mitteavaliku fondi puhul ei kehti ulatuslik ja põhjalik teabe
avalikustamise kohustus ning suurema teabe avalikustamise
kohustus ei oleks praktiline. Siiski ei saa nõustuda, et IFS
seletuskirjas toodud põhjendused oleksid piisavad, et muuta
72
väikefondi valitsejate pakkumiste korraldamise režiimi
karmimaks võrreldes muude väärtpaberite pakkumistega.
Arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva regulatsiooni alusel saavad
väikefondivalitsejad pakkuda jaeinvestoritele 2,5 miljoni euro
ulatuses ja eelnõu koostajad ei ole välja toonud, et hetkel
eksisteerib turul probleem, mida väiksema piirmäära
kehtestamisega lahendada üritatakse, ei tundu ettepanek
põhjendatud. Prospektimäärus on Euroopa Liidu tasandil
harmoniseeritud meetmena vastu võetud, et sätestada piirangud
jaeinvestorite kaitseks. Antud eelnõu täiendusega muutuks IFS
paragrahvi 10 lõige 4 sisutühjaks, sest kõik prospektimääruses
välja toodud erandid, mis kohalduvad jaeinvestoritele
pakkumisele, on välistatud. Ettepanek: Palume
Rahandusministeeriumil antud säte eemaldada või esitada
veenvad põhjendused selle vajalikkuse kohta.
38. Ettepanek lisada eelnõusse muudatus, millega eemaldatakse Teadmiseks Käesolevast eelnõust välja jäetud,
IFS paragrahvi 80 lõikest 3 lauseosa “ega sisaldada ennustusi võetud kuid kaalume vastava muudatuse
või prognoose fondi finantstulemuste kohta”. Kommentaar: tegemist tulevikus.
Fondide toimimist reguleerivad direktiivid ja määrused ei keela
ennustuste või prognooside esitamist ning meile teadaolevalt ei
kohaldata antud piirangut ka mujal lepinguriikides (Balti riigid,
Skandinaavia ning Saksamaa). Näiteks sätestab Nasdaq
Helsinki Ltd börsireeglistik (punkt 4.3.3.1), et prognooside
väljastamisel on kinnisvarafond kohustatud avalikustama ka
informatsiooni, millel prognoos põhineb. Eeldusel, et fondi
poolt esitatud prognoos on selgelt ja arusaadavalt
presenteeritud, põhjendatud ning ei sisalda garantiisid, võiks ka
IFS alusel olla fondidel lubatud investorite jaoks näiteks
eelnevate aastate või iseseisvate majandusprognooside põhjal
investoritele indikeerida, milline on prognoositav tootlus.
39. Muudatuseelnõu § 1 punkt 57, millega täiendatakse IFS § 453 Osaliselt Nimetatud sätte sõnastust on
lõikega 6¹. arvestatud muudetud, uue sõnastusega
Kommentaar: Viide seletuskirja punktile 2.2.2 on toodud antakse Finantsinspektsioonile
paralleelina nõudele, mis nõuab seost Eestiga. Tulenevalt juba võimalus jõustada juba täna
seletuskirjas kajastatud tänapäevasest praktikast teeme väikefondi valitsejatele kehtivat
ettepaneku seaduse või seletuskirja tekstis kaasajastada Eestiga IFS § 304 lg 2 asukoha ja
seose tõestamise nõudeid. Väikefondivalitseja puhul tegevuskoha nõuet.
igapäevase töökoha nõue ning paljude isikute puhul elukoha
nõue võib olla ebaproportsionaalne lähtuvalt tänapäevastest
kaugtöö võimalustest. Samuti võib nõue fondi 3 investeeringute
suunatusest Eestisse ning sihtgrupina Eesti investorite
käsitlemine olla liialt kitsas, kuna Eesti turg on niivõrd väike.
Samuti soovime välja tuua, et fondivalitseja seos Eestiga ei ole
kõige efektiivsem meede, mis aitaks teenusepakkujate vastu
usaldust tekitada. Tunduvalt efektiivsem oleks keskenduda
teenusepakkujatega seotud isikute ärialase maine
kontrollimisele, mida täna teeb juba Rahapesu Andmebüroo
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
(RahaPTS) § 72(1)(11) alusel. Eestiga seose täpsustamise
asemel võiks keskenduda Rahapesu Andmebüroo (RAB)
sobivusmenetluse parendamisele, et viia see rohkem kooskõlla
Finantsinspektsiooni (FI) praktikaga ning, et
Finantsinspektsioon võiks RAB-i poolt tegevusloa andmist
kohelda ühe asjaoluna, mis teenusepakkuja vastu usaldust
tekitab. Ettepanek: Läheneda Eestiga seose tuvastamisele
paindlikult. Kuigi seletuskirjas on viidatud, et toodud nimekiri
ei ole ammendav, on nimekirjas toodud alused üsna kitsad.
Alternatiivselt eemaldada nimetatud säte eelnõust ning
keskenduda Rahapesu Andmebüroo sobivusmenetlusele
RahaPTS § 72(1)(11) alusel.
73
40. Väikefondi valitseja ei ole kahe kuu jooksul tema Arvestatud Nimetatud eelnõu punkti on
registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist; muudetud – viidatud perioodi on
Kommentaar: tegemist on mõistliku muudatusettepanekuga. pikendatud kuue kuuni, mis peaks
Küll oleks kasulik kasvõi seletuskirjas põhjalikumalt sisustada, andma fondivalitsejale vajaliku
millal on tegemist fondi valitsemise alustamisega. Kas siis, kui paindlikkuse, et fondi
fondivalitseja kohaldab ärisuhte sõlmimiseks valitsemisega alustada.
hoolsusmeetmeid? Samuti tuleb arvestada, et kui näiteks on
fondivalitseja plaan värvata äritegevuse alustamiseks töötajaid, Fondi valitsemisena käsitletavad
siis võib see võtta kauem kui kaks kuud. On tavapärane, et enne tegevused on nimetatud IFS §-s
registreerimismenetlust värvatakse fondivalitsejale küll 305. Fondi valitsemise alustamist
juhatuse liikmed ja Rahapesu Andmebüroo (RAB) kontaktisik, hinnatakse juhtumipõhiselt.
aga täiendavate töötajate värbamist plaanitakse alles pärast
registreerimist. Väikefondide puhul ei ole mahud ja
kapitaliseeritus nii kõrge, et ettevõtjad saaksid lubada endale nt
eraldi KYC tiimi palgal hoidmist terve Finantsinspektsiooni
(FI) registreerimisemenetluse ajal. Ettepanek: vähemalt
seletuskirjas täpsustada, millal on tegemist fondi valitsemise
alustamisega. Kommentaar: Väikefondide valitsejal peab olema
ka RAB-i finantseerimisasutuse tegevusluba. Vastavalt
RahaPTS § 75 p-le 3 tunnistatakse selline tegevusluba
kehtetuks, kui ettevõtja ei ole asunud tegutsema tegevusalal
kuue kuu jooksul.
Ettepanek: Õigusselguse huvides oleks mõistlik mõlema
tegevusloa/registreeringu tegutsemise alustamise nõue
ühtlustada, st sätestada nt kuus kuud. Meie hinnangul tuleks
viidatud RahaPTS normi täpsustada selliselt, et näha
fondivalitsejatest finantseerimisasutustele ühtne tegevuse
alustamise nõue. Vastasel korral võib näiteks juhtuda, et
ettevõte saab RAB-i tegevusloa kätte kuus kuud enne FI
registreeringut, mispuhul tuleb RAB-il finantseerimisasutuse
tegevusluba tunnistada kehtetuks.
41. Registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud.
valeandmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline
tähendus; Kommentaar: mõisted „oluline tähendus“ ja
„valeandmed“ vajavad sisustamist. Seletuskiri ei ava
plaanitavat IFS § 453 lg 10 sisu põhimõtteliselt üldse. Praktikas
küsib FI näiteks väikefondi valitseja registreeringu taotlejatelt
detailseid andmeid (nimed, plaanitav investeeringu suurus)
potentsiaalsete investorite kohta. Ometi on võimalik, et näiteks
ükski potentsiaalsetest investoritest ei soovi tegelikkuses fondi
investeerida, sest turuolukord on kardinaalselt muutunud. Kas
sellisel juhul on tegemist olulise tähendusega valeandmete
esitamisega? Arvestades FI diskretsiooni paluda registreeringu
taotlejal esitada prognoose ja muid hinnanguid, mis ei pruugi
realiseeruda, tuleks viidatud mõisteid vähemalt seletuskirjas
rohkem sisustada. Ettepanek: vähemalt seletuskirjas mõisteid
„oluline tähendus“ ja „valeandmed“ sisustada.
42. Väikefondi valitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale Arvestatud Nimetatud punkt on eelnõust
äritavale; kustutatud.
vähemalt seletuskirjas sisustada, kas heale äritavale
mittevastamine tähendab nt seda, et majandusaasta aruandeid ei
esitata õigel ajal ära või ettevõttel on maksuvõlg.
43. d. Väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse kohta oluliselt Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami; e. Väikefondi
valitseja ei ole võimalike täitma endale võetud kohustusi või
tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, selle
osakuomanike või aktsionäride huve või väärtpaberituru
korrapärast toimimist; Kommentaar: sama kommentaar, mis
74
eelmisele punktile. Ettepanek: vähemalt seletuskirjas
täpsustada, kuidas ülaltoodud aluseid sisustatakse.
44. Väikefondivalitseja on toime pannud rahapesu või rikub Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise korda. Kommentaar: arusaamatuks jääb, mida
tähendab „rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise korda“. Mis menetluse raames
nimetatud asjaolud 5 tuvastatakse, kas FI või RAB-i
järelevalvemenetluse raames? Vastavalt IFS § 455 lg-le 8
teostab Finantsinspektsioon registreeritud väikefondi valitseja
puhul järelevalvet vaid registreerimiskohustuse ja teabe
andmise üle. Seega saab tegemist olla vaid RAB-i
järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumisega. Sellisel juhul
tuleks sätet täpsustada, mis rikkumiste või mitmenda rikkumise
korral registreeringut kehtetuks võib tunnistada. Kas igasugusel
rikkumisel või nt teistkordsel rikkumisel? Ettepanek: sätet
täpsustada, mis rikkumiste või mitmenda rikkumise korral
registreeringut kehtetuks võib tunnistada Alternatiivselt võiks
viidatud aluse sõnastada nt selliselt, et „Väikefondivalitseja on
toime pannud rahapesu, väikefondivalitseja on korduvalt
pannud toime RahaPTS sätestatud väärteo või
väikefondivalitseja finantseerimisasutuse tegevusluba on
kehtetuks tunnistatud.“
45. Üldised kommentaarid Muudatuseelnõu § 1 punkt 58-le: Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust
Kogumis annab eelnõu IFS § 453 lg 10 FI-le liiga suure kustutatud.
diskretsiooni otsustada, kas registreerida väikefondide valitseja
või mitte. Praktikas on näha, et FI küsib järjest rohkem
informatsiooni ja ootab registreeringu taotlejalt järjest
efektiivsemat sisekontrolli süsteemi. Eelnõu § 1 punkt 57 järgi
võib FI keelduda registreerimisest mh, kui „väikefondi valitseja
ei vasta muudele käesolevas seaduses väikefondi valitsejale
kehtestatud nõuetele.“ Viidatud punkt loob võimaluse, et FI
saab viidata IFS § 453 lg-le 10, et keelduda väikefondivalitsejat
registreerimast, kuivõrd norm loob negatiivsed nõuded, millele
väikefondivalitsejad vastata ei tohi. Väikefondivalitseja
registreerimise võimaldamise eesmärk on lubada teatud
väiksemahulisi fonde luua ja valitseda lihtsustatud kujul. FI
diskretsiooni üldsõnalise laiendamisega on oht, et ei ole üheselt
arusaadavat selgust, mis tingimustele peavad registreeringu
taotlejad vastama, et end väikefondide valitsejana registreerida.
Sellisel juhul ei teki FI-le mitte ainult õigus kontrollida
registreeringutaotluse vastavust seaduses sätestatud nõuetele,
vaid aktiivselt otsustada ja kujundada nõudeid, millele taotlejad
peavad vastama, vastavalt enda paremale äranägemisele.
Samuti ei ole arusaadav, mis menetluse raames hindab ja
otsustab FI registreeringu kehtetuks tunnistamise üle. Meie
hinnangul peab FI koguma tõendeid ja hindama asjaolusid
sarnaselt järelevalvemenetlusele. Sellisel juhul tuleks muuta ka
IFS § 455 lg-t 8 ja sätestada FI-le järelevalvekohustus IFS § 453
lg 10 asjaolude ulatuses, sarnaselt tegevusloaga väikefondi
valitsejatele (IFS § 455 lg 9).
75
46. Muudatuseelnõu § 1 punkt 59, millega täiendatakse IFS-i §-ga Arvestatud Nimetatud punkt on eelnõust
4531, sätestades tegevusloata väikefondi valitsejatele aktsia- kustutatud.
või osakapitali nõude suuruses 25 000 eurot. Kommentaar:
Rahandusministeerium ei ole piisavalt põhjendanud nimetatud
summas aktsia- või osakapitali nõude sätestamist. Märgime, et
Finantsinspektsioon on teinud ettepaneku määrata nõue 15 000
euro suuruse aktsia- või osakapitali jaoks. 25 000 eurot on väga
suur muutus olemasolevate fondivalitsejate jaoks ning piirab
liigselt uute fondivalitsejate turule pääsemist, 6 kehtestades
sisuliselt väikefondi valitsejale nõude järgida aktsiaseltsidele
kehtestatud kapitalinõudeid. Väikefondi valitseja võib tegeleda
fondi valitsemisega väga väikeses mahus ning sellistele
ettevõtetele sätestatud nõuded peaksid olema antud eesmärki
silmas pidades proportsionaalsed. Ettepanek: Sätestada
väikefondi valitsejatele aktsia- või osakapitali nõue, mis on
madalam ja/või põhjendatud.
Estcap Asset Management
47. Seaduse täiendamine § 10 lõikega 6. Nii tegevusloaga kui ka Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust
tegevusloata väikefondi pakkumist jaeinvestoritele piiratakse 1 kustutatud.
000 000-eurose koguväärtusega pakkumise üheaastase
ajavahemiku kohta.
Fondivalitseja on seisukohal, et pakkumise mahu piiramine ei
muuda mitte kuidagi madalamaks ega olematuks väljatoodud
riski, et jaeinvestoril võib olla keeruline investeeringut hinnata.
Muudatus piirab ära ainult jaeinvestorite poolt fondi 1 aasta
jooksul investeeritava maksimaalse summa. Muudatuse
eesmärk on põhjendamatu, kui see ei muuda riski, mille
maandamiseks muudatus on väidetavalt tehtud.
48. Seaduse täiendamine § 453 lõike 61 punktiga 3. Võrreldes Arvestatud Nimetatud sätte sõnastust on
kehtiva redaktsiooniga sätestatakse juhud, kui muudetud, registreerimiseks on
Finantsinspektsioonil on õigus keelduda väikefondi valitseja IFS § 304 lg 2 kohane
registreerimisest. Punktis kolm nähakse ette, et väikefondi fondivalitseja asukoha ja
valitseja registreerimisest võib keelduda ka juhul kui tegevuskoha nõude täitmine.
fondivalitsejal puudub seos Eestiga või see ei ole piisav.
Kui Finantsinspektsioon on IFS § 453 lõike 6 1 punkti 3
eelnõusse soovinud lisada rahapesu riskide tõttu ja eesmärgiga
neid maandada läbi selle, et piiratakse võimalust välisriikide
kodanikel Eestis fondi asutada, siis ka see tekitab
Fondivalitsejas küsimusi. Finantsinspektsioon on teostanud
regulaarseid analüüse ja korraldanud turuosalistele infopäevi
seoses rahapesu tõkestamise alaste tegevuste, prioriteetide ja
turuülevaadetega ning alati on turuosalistele kommunikeeritud,
et fondivalitsemise sektor on rahapesu seisukohalt madala
riskiga sektor. Arvestades, et tegevusloata fondivalitsejad
saavad valitseda ainult mitteavalikke fonde, siis on selliste
fondide avatus rahapesu riskidele tõesti väga väike. Eestis on
palju suurema riskiga sektoreid, mis on siiani täiesti
reguleerimata ja järelevalveta ning on arusaamatu, miks peaks
piirama usaldusfondide valitsejate tegevust Eestis, kui just
sellises vormis asutatakse kõige enam era- ja
riskikapitaliinvesteeringuteks loodud fonde. Seetõttu ei ole
Fondivalitseja hinnangul põhjendatud, et tegevusloata
fondivalitsejatele luuakse edaspidi tingimus, et neil peab olema
piisav seos Eestiga. Selline nõue muudab Eesti väljastpoolt
vaadatuna ebasobivaks fondi asutamise jurisdiktsiooniks ning
piirab välisinvesteeringute toomist Eestisse.
76
49. Seaduse täiendamine § 453 lõikega 10. Muudatuste tulemusel Teadmiseks Eelnõu punkti, millega antakse
antakse Finantsinspektsioonile võimalus teatud juhtudel võetud Finantsinspektsioonile õigus
kustutada fondivalitseja registrist omal algatusel. Registrist tegevusloata väikefondi valitseja
kustutamise alused on sarnased fondivalitseja tegevusloa registrist kustutada, on muudetud.
kehtetuks tunnistamise alustele.
Tegevusloata väikefondi
Fondivalitseja arvates muudatuse tulemusel kaob ära eelis valitsejale ei rakendu täiendavaid
registreeringu alusel tegutsemiseks. Kui tegevusloata teabe andmise kohustusi. Seega ei
fondivalitsejale on seatud sarnased nõuded kui tegevusloaga kaota mudel oma eelist.
fondivalitsejale, siis kaotab see täiendav fondistruktuur oma
sisu ja eesmärgi, milleks oli muuhulgas võimalikult paindliku ja Registrist kustutamise alustena on
lihtsa juriidilise struktuuri võimaldamine. 2017.aasta IFS välja toodud juhud kui esitatakse
seletuskirjas kirjeldati, et tegevusloata fondivalitsejatele valeandmeid, avaldatakse
rakendub ainult registreerimise ja kord aastas aruande esitamise ebaõigeid või eksitavaid andmeid
kohustus ja “Ülejäänud fondivalitseja regulatsioon sellisele või reklaami (ehk rikutakse
tegevusloata tegutsevale fondivalitsejale ei kohaldu.” Jällegi on investorite huve, potentsiaalselt
uue IFS eelnõuga tehtud vastupidine ja ka põhjendamatu samm. eriti ohtlik jaeinvestoritele),
rikutakse õigusaktiga kehtestatud
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise korda või ei täideta
väikefondi valitseja
registreerimise nõudeid – seega ei
ole õigustatud hinnang nagu
kaotaks tegevusloata väikefondi
valitseja mudel oma eelise.
50. Seaduse täiendamine paragrahviga 4531. Muudatuse Arvestatud Nimetatud säte on eelnõust
tulemusel peab tegevusloata fondivalitseja asutamisel uue kustutatud.
äriühinguna tema sisse makstud aktsia- või osakapital olema 25
000 eurot. Tegutseva äriühingu puhul peab tegevusloata
fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus olema
ekvivalentne vähemalt 25 000 euroga.
IFS seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk “taotlejate
osakaalu vähendamine”. Fondivalitsejale jääb arusaamatuks,
miks eelnõu koostaja peab vajalikuks vähendada turuosalisi, kui
alles 2017. aasta IFS-is oli eesmärk suurendada
välisinvesteeringuid, fonditeenuste pakkumist, ettevõtjate
rahastamisvõimaluste parandamine jne. Samuti, sarnaselt
eelmise punktiga, kaob 25 000 euro suuruse kapitalinõude
seadmine ära eelised registreeringu alusel tegutsemiseks.
Usaldusfond luuakse ühiseks investeerimiseks ja see ei tähenda,
et fondivalitseja varade maht alati ulatub ligi 100 miljonini.
Vastupidi, paljud fondivalitsejad soovivadki valitseda
väiksemaid fonde ja teha investorite ühiseid investeeringuid
läbi fondi, sest neile võrreldes OÜ-ga sobib palju paremini
usaldusfondi juriidiline struktuur. 25 000 euro suuruse
kapitalinõude seadmine kaotab ära usaldusfondi kasutamise
argumendid
EfTEN Capital AS
51. IFS § 38 lg 42 tagasiside: Arvestatud Sätte sõnastust muudetud.
Lugedes praegust sõnastust ja ka seletuskirja selgitusi, on
eesmärgiks võimaldada kinnistel avalikel lepingulistel
fondidel, millel pole üldkoosolekut, muuta olulisi tingimusi
selliselt, et fond osakud saaks võtta kauplemisele reguleeritud
turul. Samas ei lahenda sellises sõnastuses säte olukordi, kus
fondi tingimusi on muul eesmärgil vajalik oluliselt muuta,
seda olenemata, kas see toimub börsile mineku eesmärgiga või
näiteks juba börsil olles. Pean silmas eelkõige seda, et IFS §38
lg 4 punkte 1-3 ei saa sellist tüüpi fondid rakendada ka peale
börsil noteerimist. Meie hinnangul võiks eelnõuga lisatav IFS
77
§38 lg 4-2 käsitleda kolme olukorda: i) lepinguline kinnine
avalik üldkoosolekuta fond soovib end noteerida ja peab sel
eesmärgil oma tingimusi olulisel määral muutma (otsene seos
börsile mineku sätestamisega tingimustes); ii) lepingulise
kinnise avaliku üldkoosolekuta fondi tingimustes on juba sees
kohustus börsile minna (tavaliselt 12 kuu jooksul tingimuste
kooskõlastamisest), aga soovib oluliselt muuta tingimusi (sh
mitte ainult börsile minekuga seonduvalt, sest osakuomanikele
on juba teada väljumisvõimaluse tekkimine); ja iii) lepingulise
kinnise avaliku üldkoosolekuta fondi osakud on juba võetud
reguleeritud turul kauplemisele ja soovib tingimusi oluliselt
muuta (tavapärane oluliste muudatuste menetlus, kus börsil
kaubeldavus tagab osakuomanikele väljumisvõimaluse).
Meie hinnangul kõik need kolm olukorda on oma olemuselt
ühetaolised ning sellist tüüpi lepingulistele fondidele peaks
olema tagatud tingimuste olulise muutmise võimalus nii
börsile minekule eelnevalt (teatud tingimustel) kui ka
järgnevalt (kui on börsil kaubeldav). Põhimõtteliselt võiks
kaaluda sellise vabastuse laiendamist ka kõigile fondidele
olenemata tüübist, sest börsil kaubeldavus pakub alati
väljumisvõimalust, mida IFS § 38 lg 4 punktid 1-3 nõuavad,
kuid hetkel on kõige raskemas olukorras just kinnised avalikud
lepingulised üldkoosolekuta fondid. Praktikas oleme oma
United fondiga näiteks olukorras, kus kirjutasime kohe alguses
sisse kohustuse 12 kuu jooksul osakud börsil noteerida, aga
tingimuste kooskõlastamisest kuni noteerimiseni puudub meil
võimalus tingimusi oluliselt muuta, mis võib raskendada
kauplemisele võtmist kui selgub mingi tingimuste ebakõla või
vastuolu ning ühtlasi ei saaks me tingimusi muuta ka pärast
noteerimist, mis tähtajatu fondi puhul on ebarealistlik, et me
mitte kunagi ei tahaks ega sooviks tingimusi oluliselt muuta.
Oblicity Estonia OÜ
52. Eelnõu nii põhimõtteline täiendamine kahe kooskõlastusringi Osaliselt Finantsinspektsiooni
vahel, eelnõu eesmärkidega täiesti vastupidiselt ja arvestatud/se ettepanekutega on käesolevas
turuosalistega konsulteerimata, on lubamatu järgmistel lgitatud eelnõus arvestatud vaid osaliselt
põhjustel: ja need ettepanekud ei tohiks
1) seletuskirjas viidatakse väikefondide valitsejate muudatuste märkimisväärselt väikefondi
alusena Finantsinspektsiooni soovitustele. Finantsinspektsioon valitsejate halduskoormust tõsta
edastas need soovitused Rahandusministeeriumile 12.04.2021 (uusi kohustusi vmt ei sätestata).
(kiri nr 4.12-2/2194) ehk üle 3 kuu enne eelnõu esimest Fondivalitsejad on saanud
kooskõlastusringile saatmist. Seetõttu ei ole tegemist kahe arvamust avaldada II
kooskõlastusringi vahel ootamatult tekkinud küsimusega ning kooskõlastusringi käigus.
eelnõu sellisel kujul täiendamine täiesti vastupidise ja uue
temaatikaga ei ole põhjendatud;
53. 2) väikefondide valitsejaid puudutavad muudatused ei tulene Osaliselt Tegevusloata väikefondi
EL õigusest ning seetõttu ei ole lubatud HÕNTE kohaselt jätta arvestatud/se valitsejaid puudutavaid eelnõu
koostamata väljatöötamiskavatsust ja kavandatavad lgitatud sätted on muudetud, mh on
muudatused peavad läbima avaliku konsulteerimise. Antud loobutud kapitalinõudest,
juhul ei ole kavandatavad uued muudatused läbinud isegi pakkumise 1 miljoni piirangust.
esimest kooskõlastusringi ehk arvamust ei ole saanud avaldada Samuti on täpsustatud
teised ministeeriumid, sh Majandus- ja registreerimisest keeldumise
Kommunikatsiooniministeerium; aluseid, millega ei panda
fondivalitsejatele uusi kohustusi,
vaid jõustatakse juba täna IFS-is
sätestatud ja väikefondi
valitsejatele kehtivaid nõudeid.
78
Tulenevalt HÕNTE § 1 lg 2 p5 ei
ole väljatöötamiskavatsus nõutav
kui seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist
õiguslikku muudatust või muud
olulist mõju. Võttes arvesse, et
eelnõuga jõustatakse juba
kehtivaid nõudeid, siis ei ole
väljatöötamiskavatsuse
koostamine nõutav.
54. 3) väikefondide valitsejate muudatused on otseses vastuolus Selgitatud Eelnõu punkte, mis puudutavad
eelnõu kirja pandud eesmärkidega ja seetõttu olemuslikult tegevusloata väikefondi
põhimõttelised. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärkideks valitsejaid, on muudetud.
konkurentsiolukorra suurendamine, uute finantsteenuste arengu Eesmärgiks on IFS-i kehtivate
soodustamine, fondivalitsejate halduskoormuse vähendamine, sätete jõustamine läbi
fondide piiriülese toimise parandamine ja EL ühtse registreerimismenetluse
investeerimisfondide turu parendamine. Väikefondide täiendamise ja
valitsejaid puudutavad muudatused on täpselt vastupidise Finantsinspektsiooni õiguse
eesmärgiga sulgeda Eesti väikefondide turg välisettevõtjatele, registreeritud fondivalitsejad
suurendada kõigi väikefondi valitsejate halduskoormust ning teatud piiratud juhtudel registrist
vähendada konkurentsiolukorda surudes vähemalt osa Eestis kustutada.
tegutsevaid fondivalitsejaid turult välja;
55. 4) väikefondide valitsejaid puudutavad muudatused Osaliselt Viidatud sätet (IFS § 453 lg 51) on
keskenduvad suures osas väikefondide valitsejate juhatuse arvestatud/se muudetud. Registreerimise
liikmetele ja tegevuskohale täiendavate nõuete seadmisele, lgitatud eelduseks on kehtiva IFS § 304 lg
lisaks luuakse piiranguid sihtturule. Sarnane protsess on käimas 2 (mis sätestab asukoha ja
virtuaalvääringu teenuse osutajatega seoses. Iga kuu tuleb mõni tegevuskoha nõude) täitmine.
kohtuotsus, mis käsitleb täielikult digitaalselt osutatavate Seega ei suurene fondivalitsejate
teenuste füüsilisele kontorile seatavate nõuete võimalikkust halduskoormus.
ning selliste teenuste piiriülest osutamist. Need on väga
keerulised ja nüansirikkad vaidlused, kus tuleb tasakaal leida
EL ühtse turu, ettevõtlusvabaduse piiramise, riiklike riskide
maandamise ja klientide kaitse põhimõtete vahel. Neid
küsimusi ei saa reguleerida hoopis teisel eesmärgil koostatud
eelnõus nö muuhulgas. Viimast eriti olukorras, kus muudatuste
tulemusena jäävad ilmselgelt osad tänased väikefondide
valitsejad tegutsemise õigusest ilma ning oodata on uusi
kohtuasju.
56. Eeltoodust tulenevalt oleme vastu väikefondide valitsejate Teadmiseks Vt eelmisi kommentaare.
temaatika lisamisele antud eelnõusse. Peame vajalikuks võetud Rahandusministeerium kaalub
Finantsinspektsiooni välja toodud probleemide adresseerimist edaspidi väikefondivalitsejate
ning võimalike riskide läbimõeldud maandamist, kuid see ei saa suhtes kehtiva regulatsiooni
toimuda kõiki eelnõude menetlemisele ja avalikkuse täiendavat muutmist/täpsustamist.
kaasamisele kehtivaid reegleid rikkudes. Väikefondide
valitsejate küsimus tuleb lahendada mõne järgmise IFS
eelnõuga, mis läbib reeglitele vastava menetluse.
79