dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tagatisfondi seaduse muutmine - täiendavad ettepanekud SE505 kohta

Rahandusministeerium · 5. märts 2022
Viit
1.1-10.1/8506-3
Registreeritud
5. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Thomas Auväärt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18506-3 05.03.2022 Väljaminev kiri.asice438 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Meie 05.03.2022 nr 1.1-10.1/8506-3 Rahanduskomisjon [email protected] Täiendavad ettepanekud SE 505 muutmiseks Austatud komisjoni esimees Esitame Teile uued muudatusettepanekud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 505) täiendamiseks. Muudatusettepanekud on seotud Tagatisfondi seaduse muutmisega ja on ettevalmistatud koostöös Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Thomas Auväärt, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 LISA Muudatusettepanekute loetelu Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 505 juurde 1. Täiendada eelnõu § 7 (Tagatisfondi seaduse muutmine) uute punktiga, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: …) seaduse §-i 30 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis kuulub hoiuse hüvitamise päeva seisuga rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule, kui käesoleva seaduse § 41 lõike 21 kohaselt ei ole otsustatud teisiti. Rahvusvahelise santsiooni all olevaks isikuks loetakse ka seda isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik.“; …) seaduse §-i 48 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mis hüvitamiskohustuste tekkimise päeva seisuga kuulub rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule. Rahvusvahelise santsiooni all olevaks isikuks loetakse ka seda isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik.“; Selgitus: Nende täienduste eesmärgiks on sätestada üheselt selge õiguslik alus, et Tagatisfond ei peaks hoiuste tagamise ja investorkaitse osafondi arvelt hüvitama hoiust või investeeringut rahvusvahelise sanktsiooni all olevale isikule. Juba kehtiv seadus näeb ette, et Tagatisfondi arvel ei hüvitata hoiust ega investeeringut, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Sarnane alus aga seoses rahvusvahelise sanktsiooniga puudub. Rahvusvaheline sanktsioon on defineeritud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RsanS) §-s 3. Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärgiks on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Finantssanktsiooni kui rahvusvahelise sanktsiooni alaliigi mõtteks kitsamalt on aga eeltoodud eesmärkide saavutamiseks avaldada majanduslikku mõju selle subjektile, tõkestades nende subjektiks olevate isikute juurdepääs varalistele vahenditele. Rahvusvahelise sanktsiooni all olevaks isikuks loetakse Tagatisfondi seaduse mõttes seda isikut, kes on ise sanktsiooni subjektiks RsanS § 5 tähenduses või ka isikut, kelles omab olulist osalust või kelle üle omab kontrolli rahvusvahelise sanktsiooni all olev isik. Olulise osaluse ja kontrolli sisustamisel tuleb lähtuda väärtpaberituru seaduse § 9 ja § 10 regulatsioonist. 2. Täiendada eelnõu § 7 (Tagatisfondi seaduse muutmine) uue punktiga, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: …) seaduse §-i 55 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule ei saabu Fondi kohustus hüvitada investeering käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui investeerimisasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi tema või temaga otseselt 2 või kaudselt seotud isikute suhtes rakendatavate rahvusvaheliste sanktsioonidega järgmistel juhtudel, kui: 1) investeerimisasutuse tegevusluba tunnistatakse kehtetuks 2) keelatakse teatud tehingute või toimingute tegemine või piiratakse nende mahtu; 3) investeerimisasutus suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul saabub Fondile hüvitamise kohustus peale rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõu või kriisilahendusmenetluse lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõike 21 punkti 2 korral peab lisaks rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõu lõppemist täiendavalt eksisteerima ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alus.“. Selgitus: Kehtiv Tagatisfondi seaduse (TFS) § 55 näeb ette alused, mis juhtudel on kohustatud Tagatisfondi investorikaitse osafond välja maksma investeerimisasutuse klientidele hüvitised seoses nende investeeringutega. Hüvitise suurus on kuni 20 000 eurot iga investori kohta. Investeerimisasutuse all peetakse silmas krediidiasutust, investeerimisühingut või fondivalitsejad (sisuliselt on need isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid). Üldjuhul on hüvitise väljamaksmise kohustus juhul kui investeerimisasutus läheb nö pankrotti või Finantsinspektsioon tunnistab tema tegevusloa kehtetuks (need on alused on TFS § 55 lõikes 1). Lisaks TFS § 55 lõikes 2 sätestatule on Finantsinspektsioonile antud diskretsioon otsustamaks, kas hüvitamine võiks toimuda ka mõnel muul juhul, seejuures peavad olema täidetud teatud tingimused – investeerimisasutus ei ole tagastanud investoritele neile kuuluvaid väärtpabereid või raha ning on ilmnenud asjaolud, mis viitavad investeerimisasutuse maksejõuetusele. Ehk sisuliselt võib tegemist olla nt kriisilahendusmenetluse algatamisega investeerimisasutuse suhtes. Käesolevaga aga täiendatakse TFS §-i 55 selliselt (lõike 21 lisamine), et juhul kui investeerimisasutuse tegevus nö peatub tulenevalt sellest, et kas investeerimisasutuse enda või temaga otseselt või kaudselt seotud isikute suhtes on rakendatud rahvusvahelist sanktsiooni, siis investorikaitse osafond koheselt nö ei käivitu s.t. Tagatisfondil ei ole kohustust hüvitisi välja maksta. Rahvusvaheliste sanktsioonide korral kehtib põhimõte, et rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise tõttu kannab isik kahju tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud vastavate EL nn sanktsioneerimise õigusaktidega (eelkõige määrus nr 833/2014) kehtestatud meetmed, siis ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõudeid ega muid samalaadseid nõudeid. See samas ei piira rahvusvahelise sanktsiooni subjekti õigust nõuda kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli. Käesolevaga lisatakse aga veel TFS §-i 55 uus lõige 22, mille kohaselt juhul kui rahvusvahelise sanktsiooni õigusjõud on lõppenud või kriisilahendusmenetlus on läbi, siis saab Tagatisfond ikkagi vastavad hüvitised välja maksta. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel